EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 01993R2454-20060601
Commission Regulation (EEC) No 2454/93 of 2 July 1993 laying down provisions for the implementation of Council Regulation (EEC) No 2913/92 establishing the Community Customs Code
Consolidated text: Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2454/93, 2. juuli 1993, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik
Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2454/93, 2. juuli 1993, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik
1993R2454 — ET — 01.06.2006 — 009.002
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
KOMISJONI MÄÄRUS (EMÜ) nr 2454/93, 2. juuli 1993, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, p.1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 335 |
1 |
31.12.1993 |
||
|
L 82 |
15 |
25.3.1994 |
||
|
L 162 |
1 |
30.6.1994 |
||
|
L 235 |
6 |
9.9.1994 |
||
|
L 346 |
1 |
31.12.1994 |
||
|
L 171 |
8 |
21.7.1995 |
||
|
L 70 |
4 |
20.3.1996 |
||
|
L 218 |
1 |
28.8.1996 |
||
|
L 289 |
1 |
12.11.1996 |
||
|
L 9 |
1 |
13.1.1997 |
||
|
L 17 |
28 |
21.1.1997 |
||
|
L 196 |
31 |
24.7.1997 |
||
|
L 7 |
3 |
13.1.1998 |
||
|
L 212 |
18 |
30.7.1998 |
||
|
L 10 |
1 |
15.1.1999 |
||
|
L 65 |
1 |
12.3.1999 |
||
|
L 197 |
25 |
29.7.1999 |
||
|
L 188 |
1 |
26.7.2000 |
||
|
L 330 |
1 |
27.12.2000 |
||
|
L 141 |
1 |
28.5.2001 |
||
|
L 68 |
11 |
12.3.2002 |
||
|
L 134 |
1 |
29.5.2003 |
||
|
L 187 |
16 |
26.7.2003 |
||
|
L 343 |
1 |
31.12.2003 |
||
|
L 139 |
1 |
2.6.2005 |
||
|
L 148 |
5 |
11.6.2005 |
||
|
L 38 |
11 |
9.2.2006 |
||
|
L 70 |
35 |
9.3.2006 |
||
Muudetud:
|
C 241 |
21 |
29.8.1994 |
||
|
L 236 |
33 |
23.9.2003 |
Parandatud:
|
Käesolev konsolideeritud versioon sisaldab viiteid Euroopa arveldusühikule ja/või eküüle, mida alates 1. jaanuarist 1999 peaks käsitlema viitena eurole – nõukogu määrus (EMÜ) nr 3308/80 (EÜT L 345, 20.12.1980, lk 1) ja nõukogu määrus (EMÜ) nr 1103/97 (EÜT L 162, 19.6.1997, lk 1). |
KOMISJONI MÄÄRUS (EMÜ) nr 2454/93,
2. juuli 1993,
millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92,
millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrust nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, ( 1 ) edaspidi “seadustik”, eriti selle artiklit 249,
ning arvestades, et:seadustik koondas kõik kehtivad tollialased õigusaktid ühte õigusakti; samal ajal muutis seadustik nimetatud õigusakte eesmärgiga muuta need ühtsemaks, neid lihtsustada ja kõrvaldada neis esinevad teatavad puudused; seepärast moodustab seadustik selle valdkonna tervikliku ühenduse õiguse kogumi;
seadustiku vastuvõtmise põhjused kehtivad ka tollialaste rakendusaktide kohta; seepärast on soovitatav koondada ühtsesse määrusesse tollialaste õigusaktide rakendussätted, mis praegu sisalduvad ühenduse arvukates määrustes ja direktiivides;
kehtestatav ühenduse tolliseadustiku rakendusmäärus peaks inkorporeerima kehtivad tollialased rakenduseeskirjad; arvestades kogemusi, tuleb siiski:
— teha mõningaid muudatusi, et nimetatud eeskirju seadustiku sätteid arvestades kohandada,
— laiendada teatavate sätete reguleerimisala, mis praegu kehtivad ainult konkreetsete tolliprotseduuride suhtes, et võtta arvesse seadustiku üldist kohaldamist,
— sõnastada teatavad eeskirjad täpsemalt, et saavutada nende kohaldamisel suurem õiguskindlus;
muudatused on tehtud peamiselt tollivõlga käsitlevates sätetes;
artikli 791 lõike 2 kohaldamist on kohane kuni 1. jaanuarini 1995 piirata ja enne nimetatud tähtaja möödumist küsimus uuesti läbi vaadata, pidades silmas saadud kogemusi;
käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I OSA
ÜLDISED RAKENDUSSÄTTED
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
1. PEATÜKK
Mõisted
Artikkel 1
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. seadustik –
nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik;
2. ATA-märkmik –
rahvusvaheline ajutise impordi dokument, mis on kasutusele võetud ATA-konventsiooni või Istanbuli konventsiooni raames;
3. komitee –
seadustiku artiklite 247a ja 248a alusel moodustatud tolliseadustiku komitee;
4. Tollikoostöö Nõukogu –
organisatsioon, mis on asutatud 15. detsembril 1950 Brüsselis sõlmitud Tollikoostöö Nõukogu asutamiskonventsiooniga;
5. kauba identifitseerimiseks vajalikud andmed –
ühelt poolt andmed, mida kasutatakse kauba kaubanduslikul eesmärgil identifitseerimiseks, mis võimaldab tollil määrata tariifset klassifikatsiooni, ning teiselt poolt kauba kogus;
6. mittekaubanduslikku laadi kaup –
kaup, mida suunatakse kõnealusele tolliprotseduurile juhuti ning mille laadi ja koguse põhjal on ilmne, et see on mõeldud kaubasaajate või nende isikute, kellega kaasas see liigub, eraviisiliseks, isiklikuks või perekondlikuks kasutamiseks, või mis on mõeldud kingitusteks;
7. kaubanduspoliitilised meetmed –
mittetariifsed meetmed, mis on kehtestatud ühenduse õigusaktidega ühise kaubanduspoliitika raames ja mis reguleerivad kauba importi ja eksporti, nagu näiteks järelevalve- või kaitsemeetmed, koguselised piirangud või piirmäärad ning impordi- või ekspordikeelud;
8. tollinomenklatuur –
üks seadustiku artikli 20 lõikes 6 nimetatud nomenklatuuridest;
9. harmoneeritud süsteem –
kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteem;
10. asutamisleping –
Euroopa Ühenduse asutamisleping.
11. Istanbuli konventsioon
— 26. juunil 1990. aastal Istanbulis sõlmitud ajutise impordi konventsioon.
Artikkel 1a
Artiklite 291–300 kohaldamisel käsitletakse Beneluxi Majandusliidu riike ühe liikmesriigina.
2. PEATÜKK
Otsused
Artikkel 2
Kui otsust taotlev isik ei saa esitada kõiki dokumente ja kogu teavet, mis on otsuse tegemiseks vajalikud, kasutab toll oma käsutuses olevaid dokumente ja teavet.
Artikkel 3
Tagatise kohta tehtud otsus, mis on soodne isikule, kes on alla kirjutanud kohustusele tasuda nõutavad summad tolli esimese kirjaliku taotluse korral, tunnistatakse kehtetuks, kui nimetatud kohustust ei täideta.
Artikkel 4
Kehtetuks tunnistamine ei puuduta kaupa, mis otsuse jõustumise ajal on kehtetuks tunnistatud loa alusel juba suunatud mingile tolliprotseduurile.
Toll võib siiski nõuda, et sellisele kaubale määrataks tollikäitlusviis tolli poolt kindlaksmääratud tähtaja jooksul.
3. PEATÜKK
Automaatse andmetöötluse meetodid
Artikkel 4a
1. Toll võib enda määratud tingimustel ja viisil ning tollieeskirjades sätestatud põhimõtete kohaselt näha ette, et formaalsused täidetakse automaatse andmetöötluse meetodite abil.
Selleks kasutatakse järgmisi mõisteid:
— automaatse andmetöötluse meetod:
—a) EDI-standardteadete vahetamine tolliga;
b) asjaomaste formaalsuste täitmiseks nõutava teabe sisestamine tolli automaatse andmetöötluse süsteemidesse,
— EDI (electronic data interchange) — kokkulepitud standardteadete kohaselt struktureeritud andmete elektrooniline edastamine ühest arvutisüsteemist teise,
— standardteade — eelnevalt määratletud ja heakskiidetud elektroonilise andmevahetuse vorm.
2. Automaatse andmetöötluse meetodite abil formaalsuste täitmiseks ettenähtud tingimuste seas on muu hulgas meetmed andmete allika kontrollimiseks ja andmete kaitsmiseks loata kasutamise, kaotamise, muutmise või hävitamise eest.
Artikkel 4b
Kui formaalsusi täidetakse automaatse andmetöötluse meetodite abil, kehtestab toll eeskirjad käsitsikirjutatud allkirja asendamiseks mõne muu meetodiga, mis võib põhineda koodide kasutamisel.
Artikkel 4c
Toll võib ajavahemikuks, mis on vältimatult vajalik, et ellu viia uuringuprogrammi automaatse andmetöötluse meetodeid kasutavate võimalike lihtsustuste hindamiseks, loobuda järgnevate andmete esitamise nõudest:
a) artikli 178 lõikes 1 ettenähtud deklaratsioon;
b) erandina artikli 222 lõikest 1 ühtse haldusdokumendi teatavate lahtrite andmed, mida ei vajata kauba identifitseerimiseks ja mille põhjal ei kohaldata impordi- ja eksporditollimakse.
Taotluse korral tuleb need andmed esitada kontrollitoimingute teostamiseks.
Esimeses lõigus sätestatud erandi kohaldamise ajal ei või tasumisele kuuluva imporditollimaksu summa olla väiksem summast, mis kuuluks tasumisele siis, kui erandit ei kohaldata.
Liikmesriigid, kes soovivad niisugustes uuringuprogrammides osaleda, esitavad eelnevalt komisjonile kavandatava uuringuprogrammi üksikasjalikud andmed, kaasa arvatud selle kavandatav kestus. Nad teatavad komisjonile programmi tegelikust elluviimisest ja tulemustest. Komisjon teavitab kõiki teisi liikmesriike.
II JAOTIS
SIDUV INFORMATSIOON
1. PEATÜKK
Määratlused
Artikkel 5
Käesolevas jaotises kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. siduv informatsioon—
ühenduse kõikide liikmesriikide ametkondadele siduv tariifiinformatsioon või päritoluinformatsioon, kui artiklitega 6 ja 7 ettenähtud tingimused on täidetud;
2. taotleja—
tariifiga seotud küsimustes isik, kes on esitanud tollile taotluse siduva tariifiinformatsiooni saamiseks; päritoluga seotud küsimustes isik, kes on esitanud tollile taotluse siduva päritoluinformatsiooni saamiseks ja kellel on selleks mõjuv põhjus;
3. informatsiooni saaja—
isik, kelle nimele siduv informatsioon välja antakse.
2. PEATÜKK
Siduva informatsiooni saamise kord — Informatsiooni andmine taotlejatele ja selle edastamine komisjonile
Artikkel 6
1. Taotlused siduva informatsiooni saamiseks esitatakse kirjalikult kas selle liikmesriigi või nende liikmesriikide pädevatele tolliasutustele, kus informatsiooni kasutatakse, või taotleja asukoha liikmesriigi pädevatele tolliasutustele.
Siduva tariifiinformatsiooni taotlused esitatakse lisas 1B esitatud näidisele vastaval vormil.
2. Siduva tariifiinformatsiooni taotlus esitatakse ainult ühe kaubaliigi kohta. Siduva päritoluinformatsiooni taotlus esitatakse ainult ühe kaubaliigi kohta ja ühe päritoluga seotud asjaolude kogumi kohta.
3.
A) Siduva tariifiinformatsiooni taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
a) informatsiooni saaja nimi ja aadress;
b) taotleja nimi ja aadress, kui taotleja ei ole ühtlasi informatsiooni saaja;
c) tollinomenklatuur, mille alusel kaupa klassifitseeritakse. Kui taotleja soovib saada kauba tariifset klassifikatsiooni ühe seadustiku artikli 20 lõike 3 punktis b ja lõike 6 punktis b nimetatud nomenklatuuri alusel, peab ta kõnelause nomenklatuuri siduva tariifiinformatsiooni taotluses otseselt nimetama;
d) kauba üksikasjalik kirjeldus, mis võimaldab seda identifitseerida ja määrata selle tariifne klassifikatsioon tollinomenklatuuri alusel;
e) kauba koostis ja selle määramiseks kasutatavad kontrollimeetodid, kui tariifne klassifikatsioon sellest sõltub;
f) lisadena olemasolevad proovid ja näidised, fotod, joonised, kataloogid või muud dokumendid, mis võivad tollil aidata määrata kauba õiget tariifset klassifikatsiooni tollinomenklatuuri alusel;
g) soovitud tariifne klassifikatsioon;
h) nõusolek esitada tolli taotluse korral kõikide lisatud dokumentide tõlge asjaomase liikmesriigi ametlikku keelde (või ühte selle ametlikest keeltest);
i) märge konfidentsiaalsena käsitletavate andmete kohta;
j) taotleja märkus, kas temale teadaolevalt on siduvat tariifiinformatsiooni identse või sarnase kauba kohta ühenduses juba taotletud või välja antud;
k) nõusolek, et antud informatsiooni võib säilitada komisjoni andmebaasis ja et siduva tariifiinformatsiooni üksikasju, sealhulgas fotosid, visandeid, brošüüre jne võib avalikustada Internetis, välja arvatud selline informatsioon, mille taotleja on märgistanud konfidentsiaalsena; kohaldatakse kehtivaid teabe kaitset reguleerivaid sätteid.
B) Siduva päritoluinformatsiooni taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
a) informatsiooni saaja nimi ja aadress;
b) taotleja nimi ja aadress, kui taotleja ei ole ühtlasi informatsiooni saaja;
c) kohaldatav õiguslik alus vastavalt seadustiku artiklitele 22 ja 27;
d) kauba üksikasjalik kirjeldus ja selle tariifne klassifikatsioon;
e) kauba koostis ja selle määramiseks kasutatavad kontrollimeetodid ning vajaduse korral selle tehasehind;
f) päritolu kindlaksmääramise tingimused, kasutatud materjalide kirjeldus ja päritolu, tariifne klassifikatsioon, vastavad väärtused ja asjaolude kirjeldus (tollitariifistiku rubriiginumbrite muutmise, lisandväärtuse, toimingu või protsessi kirjeldusega seotud eeskirjad või muud konkreetsed eeskirjad), mis võimaldab kõnealuseid tingimusi täita; eelkõige tuleb mainida, millist päritolureeglit on kauba suhtes kohaldatud ja millist päritolu kaubale soovitakse;
g) lisadena olemasolevad proovid ja näidised, fotod, joonised, kataloogid või muud dokumendid kauba koostise ja koostematerjali kohta, mille abil saab kirjeldada tootmisprotsessi või töötlemist, mille nimetatud materjalid on läbinud;
h) nõusolek esitada tolli taotluse korral kõikide lisatud dokumentide tõlge asjaomase liikmesriigi ametlikku keelde (või ühte selle ametlikest keeltest);
i) märge konfidentsiaalsena käsitletavate andmete kohta, mis on seotud üldsuse või ametkondadega;
j) taotleja märkus, kas temale teadaolevalt on siduvat tariifiinformatsiooni või siduvat päritoluinformatsiooni kauba või materjalide kohta, mis on punktides d või f nimetatud kaubaga identsed või sarnased, ühenduses juba taotletud või välja antud;
k) nõusolek, et antud informatsiooni võib säilitada Euroopa Ühenduste Komisjoni avalikus andmebaasis; lisaks seadustiku artiklile 15 kohaldatakse siiski ka liikmesriikides kehtivaid andmekaitset reguleerivaid õigusakte.
4. Kui tolli hinnangul ei sisalda laekunud taotlus kõiki põhjendatud arvamuse kujundamiseks vajalikke andmeid, nõuab toll, et taotleja esitaks puuduvad andmed. Artiklis 7 nimetatud kolme kuu või 150 päeva pikkused tähtajad hakkavad kulgema kuupäevast, mil tollil on otsuse tegemiseks kogu informatsioon olemas; toll teatab taotlejale, et on taotluse kätte saanud, ning samuti tähtaja alguskuupäeva.
5. Nende tolliasutuste nimekiri, kelle liikmesriigid on määranud siduva informatsiooni taotlusi vastu võtma või siduvat informatsiooni välja andma, avaldatakse Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias.
Artikkel 7
1. Siduv informatsioon antakse taotlejale niipea kui võimalik.
a) Tariifiga seotud küsimused: kui kolme kuu jooksul alates taotluse vastuvõtmisest ei ole olnud võimalik taotlejale siduvat tariifiinformatsiooni anda, võtab toll taotlejaga ühendust, et teatada talle viivituse põhjus ja aeg, millal on võimalik informatsiooni anda.
b) Päritoluga seotud küsimused: informatsioon antakse 150-päevase tähtaja jooksul alates taotluse vastuvõtmise kuupäevast.
2. Siduv informatsioon antakse lisas 1 (siduv tariifiinformatsioon) või lisas 1 A (siduv päritoluinformatsioon) esitatud näidisele vastaval vormil. Vormil näidatakse, milliseid andmeid käsitletakse konfidentsiaalsetena. Märgitakse ära seadustiku artiklis 243 ettenähtud kaebuse esitamise õigus.
Artikkel 8
1. Siduva tariifiinformatsiooni puhul edastavad liikmesriikide tolliasutused viivitamatult komisjonile:
a) koopia siduva tariifiinformatsiooni taotlusest (esitatud lisas 1B);
b) koopia antud siduvast tariifiinformatsioonist (lisa 1 eksemplar 2);
c) lisas 2 esitatud eksemplaris 4 märgitud andmed.
Siduva päritoluinformatsiooni korral edastavad nad komisjonile viivitamatult antud siduva päritoluinformatsiooni asjakohased andmed.
Need edastatakse elektroonilisel teel.
2. Liikmesriigi taotluse korral saadab komisjon viivitamatult liikmesriigile kooskõlas lõikega 1 saadud andmed. Need edastatakse elektroonilisel teel.
3. Siduva tariifiinformatsiooni taotluse elektrooniliselt edastatud andmed, antud siduv tariifiinformatsioon ja lisa 1 eksemplari 4 andmed säilitatakse komisjoni keskandmebaasis. Siduva tariifiinformatsiooni andmeid, sealhulgas fotosid, visandeid, brošüüre jne võib avalikustada Internetis, välja arvatud sellist salajast teavet, mis on märgitud antud siduva tariifiinformatsiooni lahtritesse 3 ja 8.
3. PEATÜKK
Siduva informatsiooni vastuolude korral kohaldatavad sätted
Artikkel 9
1. Kui siduva informatsiooni teadete vahel on vastuolud:
— paneb komisjon omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel küsimuse arutlusele komitee järgmise kuu istungil või kui see ei õnnestu, siis sellele järgneval istungil,
— kooskõlas komiteemenetlusega võtab komisjon võimalikult kiiresti ja hiljemalt kuue kuu jooksul esimeses taandes nimetatud istungi toimumisest alates vastu asjakohase meetme, mis tagab tollinomenklatuuri ja päritolureeglite ühtse kohaldamise.
2. Lõike 1 kohaldamisel loetakse siduvat päritoluinformatsiooni vastuoluliseks, kui see annab erineva päritolu toodetele, mis:
— kuuluvad sama tariifirubriigi alla ja mille päritolu määrati kindlaks samade päritolureeglite alusel ja
— mis on saadud sama tootmisprotsessi tulemusel.
4. PEATÜKK
Siduva informatsiooni õiguslikud tagajärjed
Artikkel 10
1. Siduvale informatsioonile võib tugineda ainult informatsiooni saaja, ilma et see piiraks seadustiku artiklite 5 ja 64 kohaldamist.
2.
a) Tariifiga seotud küsimused: toll võib nõuda, et informatsiooni saaja teataks neile tolliformaalsuste täitmise ajal, et ta omab tollivormistuses oleva kauba kohta siduvat tariifiinformatsiooni.
b) Päritoluga seotud küsimused: siduva päritoluinformatsiooni kohaldamise eest vastutavad asutused võivad nõuda, et informatsiooni saaja teataks tolliformaalsuste täitmise ajal kõnealustele asutustele, et ta omab nimetatud formaalsustega hõlmatud kauba kohta siduvat päritoluinformatsiooni.
3. Siduva informatsiooni saaja võib informatsiooni kasutada teatava kauba puhul ainult siis, kui:
a) tariifiga seotud küsimustes on tollile tõendatud, et kõnealune kaup vastab igakülgselt esitatud informatsioonis kirjeldatud kaubale;
b) päritoluga seotud küsimustes on lõike 2 punktis b nimetatud asutustele tõendatud, et kõnealune kaup ja selle päritolu määravad asjaolud vastavad igakülgselt esitatud informatsioonis kirjeldatud kaubale ja asjaoludele.
4. Toll (siduva tariifiinformatsiooni küsimustes) või lõike 2 punktis b nimetatud asutused (siduva päritoluinformatsiooni küsimustes) võivad nõuda kõnealuse informatsiooni tõlkimist asjaomase liikmesriigi ametlikku keelde või ühte selle ametlikest keeltest.
Artikkel 11
Siduv tariifiinformatsioon, mida liikmesriigi toll on andnud alates 1. jaanuarist 1991, on samadel tingimustel siduv kõikide liikmesriikide pädevatele asutustele.
Artikkel 12
1. Seadustiku artikli 12 lõikes 5 nimetatud seaduse või meetme vastuvõtmisel rakendab toll vajalikke abinõusid tagamaks, et siduvat informatsiooni antakse edaspidi ainult kooskõlas kõnealuse seaduse või meetmega.
2.
a) Lõike 1 kohaldamisel võetakse siduva tariifiinformatsiooni puhul arvesse järgmisi tähtpäevi:
— seadustiku artikli 12 lõike 5 punkti a alapunktis i viidatud määruste puhul, mis käsitlevad tollinomenklatuuri muudatusi, nende jõustumise päev,
— seadustiku artikli 12 lõike 5 punkti a alapunktis i viidatud määruste puhul, kus määratletakse kaupade tariifne klassifikatsioon tollinomenklatuuri alusel või mis mõjutavad seda, nende Euroopa Ühenduste Teataja L-seerias avaldamise kuupäev,
— seadustiku artikli 12 lõike 5 punkti a alapunktis ii viidatud meetmete puhul, mis puudutavad koondnomenklatuuri selgitavate märkuste muudatusi, nende Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias avaldamise kuupäev,
— seadustiku artikli 12 lõike 5 punkti a alapunktis ii viidatud Euroopa Ühenduste Kohtu otsuste puhul otsuse tegemise kuupäev,
— seadustiku artikli 12 lõike 5 punkti a alapunktis ii viidatud meetmete puhul, mis puudutavad liigitusarvamuse vastuvõtmist või harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri tõlgendusreeglite muutmist tollikoostöö nõukogu poolt, komisjoni teatise Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias avaldamise kuupäev.
b) Lõike 1 kohaldamisel võetakse siduva päritoluinformatsiooni suhtes arvesse järgmisi tähtpäevi:
— seadustiku artikli 12 lõike 5 punkti b alapunktis i viidatud määruste puhul, mis käsitlevad kauba päritolu kindlaksmääramist ja artikli 12 lõike 5 punkti b alapunktis ii viidatud reegleid, nende jõustumise päev,
— seadustiku artikli 12 lõike 5 punkti b alapunktis ii viidatud meetmete puhul, mis käsitlevad selgitavate märkuste muutmist ja ühenduse tasandil vastuvõetud arvamusi, nende Euroopa Ühenduste Teataja L-seerias avaldamise kuupäev,
— seadustiku artikli 12 lõike 5 punkti b alapunktis ii viidatud Euroopa Ühenduse Kohtu otsuste puhul otsuse tegemise kuupäev,
— seadustiku artikli 12 lõike 5 punkti b alapunktis ii viidatud meetmete puhul, mis puudutavad arvamusi päritolu kohta või Maailma Kaubandusorganisatsiooni poolt vastuvõetud selgitavaid märkusi, komisjoni teatise Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias avaldamise kuupäev,
— seadustiku artikli 12 lõike 5 punkti b alapunktis ii viidatud meetmete puhul, mis puudutavad Maailma Kaubandusorganisatsiooni päritolureeglite lepingu lisas ja rahvusvahelistes lepingutes vastuvõetud meetmeid, nende jõustumise päev.
3. Komisjon teatab niipea kui võimalik tollile käesolevas artiklis nimetatud meetmete ja seaduste vastuvõtmise kuupäevad.
5. PEATÜKK
Siduva informatsiooni kehtivusaja lõppemise korral kohaldatavad sätted
Artikkel 13
Kui siduv informatsioon tühistatakse või kaotab kehtivuse vastavalt seadustiku artikli 12 lõike 4 teisele lausele ja artikli 12 lõikele 5, teatab informatsiooni andnud tolliasutus sellest komisjonile niipea kui võimalik.
Artikkel 14
1. Kui seadustiku artikli 12 lõikes 5 nimetatud põhjustel kehtetu siduva informatsiooni saaja soovib kasutada võimalust tugineda sellisele informatsioonile kõnealuse artikli lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul, teatab ta sellest tollile ja esitab vajaduse korral kõik asjakohaste tingimuste täitmise kontrollimiseks vajalikud dokumendid.
2. Erijuhtudel, kui komisjon võtab kooskõlas seadustiku artikli 12 lõike 7 teise lõiguga vastu meetme, milles kaldutakse kõrvale kõnealuse artikli lõikes 6 sätestatust, või kui lõikes 1 nimetatud tingimused selleks, et tugineda jätkuvalt siduvale tariifiinformatsioonile või siduvale päritoluinformatsioonile, ei ole täidetud, teatab toll sellest informatsiooni saajale kirjalikult.
▼M18 —————
IV JAOTIS
KAUBA PÄRITOLU
1. PEATÜKK
Mittesooduspäritolu
1. jagu
Töö või töötlus, mis annavad päritolu
Artikkel 35
Käesolev peatükk näeb ette koondnomenklatuuri XI jaotisse kuuluvate tekstiilide ja tekstiiltoodetega ning mõnede teiste toodetega, mis ei ole tekstiilid või tekstiiltooted, seotud töö või töötluse, mida loetakse seadustiku artikli 24 kriteeriumidele vastavaks ja mis annavad kõnesolevatele toodetele selle riigi päritolu, kus need töö või töötluse läbisid.
Riik on vastavalt asjaoludele kas kolmas riik või ühendus.
1. alajagu
Tekstiilid ja tekstiiltooted, mis kuuluvad koondnomenklatuuri XI jaotise alla
Artikkel 36
Koondnomenklatuuri XI jaotise alla kuuluvate tekstiilide ja tekstiiltoodete puhul peetakse artiklis 37 määratletud lõpuleviidud töötlemist tööks või töötluseks, mis annab seadustiku artikli 24 kohaselt päritolu.
Artikkel 37
Lõpuleviidud töötlemine on töö või töötlus, mille tulemusel valmistatud tooted klassifitseeritakse koondnomenklatuuri mõne teise rubriigi alla, kui need, mille alla kuuluvad tootes kasutatud päritolustaatuseta materjalid.
Siiski on lisas 10 loetletud toodete puhul lõpuleviidud ainult selle lisa 3. veerus nimetatud iga konkreetse tootega seotud töötlus, hoolimata sellest, kas rubriik muutub või mitte.
Lisa 10 reeglite rakendamise juhend on esitatud lisa 9 sissejuhatavates märkustes.
Artikkel 38
Eelmise artikli kohaldamisel käsitatakse järgnevaid toiminguid päritolustaatuse saamiseks ebapiisava töö või töötlusena, sõltumata sellest, kas rubriik muutub või mitte:
a) toimingud, mis tagavad toodete heas seisundis säilimise vedamisel ja ladustamisel (ventilatsioon, laialilaotamine, kuivatamine, kahjustatud osade eemaldamine ja muud sellised toimingud);
b) lihtsad toimingud, nagu tolmu eemaldamine, tuulamine või uhtmine, sortimine, liigitamine, kokkupanemine (kaasa arvatud kaupade komplekteerimine), pesemine, tükeldamine;
i) ümberpakkimine ning kaubasaadetiste osadeks jagamine ja koondamine;
ii) lihtne kottidesse, kastidesse või karpidesse panemine, alustele ja muule sellisele kinnitamine ning muu lihtne pakendamine;
d) kaubatähiste, etikettide või muude eristusmärkide kinnitamine tootele või selle pakendile;
e) toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks;
f) kahe või enama punktides a–e nimetatud toimingu kombinatsioon.
2. alajagu
Tooted, mis kuuluvad koondnomenklatuuri XI jaotise alla, kuid ei ole tekstiilid ja tekstiiltooted
Artikkel 39
Lisas 11 loetletud valmistatud toodete puhul on lisa kolmandas veerus nimetatud töö või töötlus see, mis annab seadustiku artikli 24 järgi päritolu.
Lisas 11 sätestatud reeglite rakendamise juhend on esitatud lisa 9 sissejuhatavates märkustes.
3. alajagu
Kõiki tooteid hõlmavad ühissätted
Artikkel 40
Kui lisade 10 ja 11 loendites on ette nähtud päritolu saamine juhul, kui kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa teatud protsenti valmistatud toodete tehasehinnast, arvutatakse see protsent järgmiselt:
— väärtus — kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus materjalide importimise ajal, või kui see väärtus ei ole teada või seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse töötlemisriigis,
— tehasehind — valmistatud toote tehasehind, millest lahutatakse kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta valmistatud toote eksportimisel,
— kokkupanemise tulemusena omandatud väärtus — väärtuse suurenemine, mis tuleneb üksnes kokkupanemisest koos kõikide viimistlus- ja kontrollitoimingutega ning ükskõik millise osa liitmisest, mis pärineb sellest riigist, kus kõnesolevaid toiminguid tehti, kaasa arvatud kasum ja üldkulud, mis selles riigis tekivad nende toimingute tulemusena.
2. jagu
Varuosi käsitlevad rakendussätted
Artikkel 41
1. Iga seadme, masina, aparaadi või sõiduki standardseadmete hulka kuuluvad lisaseadmed, varuosad ja tööriistad loetakse olevat sama päritolu, mis seade, masin, aparaat või sõiduk.
►M1 2. ◄ Iga vabasse ringlusse lubatud või varem eksporditud seadme, masina, aparaadi või sõiduki olulised varuosad on sama päritolu, mis seade, masin, aparaat või sõiduk tingimusel, et käesolevas jaos sätestatud tingimused on täidetud.
Artikkel 42
Eelmises artiklis nimetatud päritolueeldust aktsepteeritakse ainult siis,
— kui see on vajalik sihtkohariiki importimiseks,
— kui nimetatud oluliste varuosade lisamine vastavale seadmele, masinale, aparaadile või sõidukile tootmise käigus ei oleks takistanud sellel seadmel, masinal, aparaadil või sõidukil saada ühenduse või valmistajariigi päritolu.
Artikkel 43
Artikli 41 kohaldamisel on:
a) seadmed, masinad, aparaadid või sõidukid — koondnomenklatuuri XVI, XVII ja XVIII jaotistes loetletud kaup;
b) olulised varuosad — osad, mis on:
— koostisosad, ilma milleta punktis a nimetatud vabasse ringlusse lubatud või varem eksporditud kauba takistusteta käitamine ei ole tagatud, ja
— sellele kaubale iseloomulikud, ja
— ette nähtud nende tavaliseks hoolduseks ja kahjustatud osade või tarvitamiskõlbmatuteks muutunud osade asendamiseks.
Artikkel 44
Kui liikmesriigi pädevatele asutustele või volitatud esindajatele esitatakse taotlus artiklis 41 nimetatud oluliste varuosade päritolusertifikaadi saamiseks, tuleb selle sertifikaadi lahtrisse 6 (kauba number, markeeringud pakkeüksuste arv ja liik, kauba kirjeldus) ja selle juurde kuuluvale taotlusele lisada asjaomase isiku avaldus, et nendes märgitud kaubad on ette nähtud varem eksporditud seadme, masina, aparaadi või sõiduki tavaliseks hoolduseks koos täpsete andmetega nimetatud seadme, masina, aparaadi või sõiduki kohta.
Alati kui võimalik esitab kõnealune isik ka selle päritolusertifikaadi andmed (väljaandja, sertifikaadi number ja väljaandmise kuupäev), mille alusel see seade, masin, aparaat või sõiduk eksporditi, mille hoolduseks osad on ette nähtud.
Artikkel 45
Kui oluliste varuosade päritolu artikli 41 tähenduses tuleb tõendada nende ühendusse vabasse ringlusse lubamiseks päritolusertifikaadi esitamisega, peab sertifikaat sisaldama artiklis 44 viidatud andmeid.
Artikkel 46
Käesoleva jao eeskirjade kohaldamise tagamiseks võivad liikmesriikide pädevad asutused nõuda lisatõendeid, eriti:
— vabasse ringlusse lubatud või varem eksporditud seadme, masina, aparaadi või sõiduki kaubaarvet või selle koopiat,
— lepingut või selle koopiat või mõnda muud dokumenti, mis näitab, et tarne on tavalise hooldusteenuse osa.
3. jagu
Päritolusertifikaati käsitlevad rakendussätted
1. alajagu
Päritolu üldsertifikaati käsitlevad sätted
Artikkel 47
Kui impordil on toote päritolu tõendatud või seda tuleb tõendada päritolusertifikaadi esitamisega, peab päritolusertifikaat vastama järgmistele tingimustele:
a) selle peab koostama pädev asutus või väljaandva riigi poolt selleks volitatud esindaja;
b) see peab sisaldama kõik toote identifitseerimiseks vajalikud andmed, eelkõige:
— pakkeüksuste arv, nende laad, märgistus ja numbrid,
— toote liik,
— toote bruto- ja netomass; need andmed võib siiski asendada teiste andmetega, nagu näiteks arv või maht, kui toote mass võib märgatavalt muutuda vedamise ajal või kui toote massi ei saa kindlaks määrata või kui toodet tavaliselt identifitseeritakse niisuguste andmete abil,
— kaubasaatja nimi;
c) see peab üheselt tõendama, et toode, mille kohta see välja antud on, pärineb konkreetsest riigist.
Artikkel 48
1. Liikmesriikide pädevate asutuste või volitatud esindajate väljaantud päritolusertifikaat peab vastama artikli 47 punktidega a ja b ettenähtud tingimustele.
2. Sertifikaat ja sellega seotud taotlus peab olema koostatud lisas 12 esitatud näidisele vastaval vormil.
3. Selline päritolusertifikaat tõendab, et kaup on ühenduse päritolu.
Kui see osutub ekspordil siiski vajalikuks, võib päritolusertifikaadiga tõendada, et kaup on pärit konkreetsest liikmesriigist.
Kui seadustiku artikli 24 tingimused täidetakse ainult eri liikmesriikides toimunud töötlemise või toimingute jada tulemusena, võib tõendada ainult kauba ühenduse päritolu.
Artikkel 49
Päritolusertifikaat antakse välja asjaomase isiku kirjaliku taotluse alusel.
Kui olukord seda nõuab, eriti kui taotleja säilitab pideva ekspordivoo, võivad liikmesriigid otsustada, et nad ei nõua iga eksporditoimingu puhul eraldi taotluse esitamist, tingimusel et järgitakse päritolu käsitlevaid sätteid.
Kui see osutub kaubavahetuse seisukohalt vajalikuks, võib välja anda ühe või mitu päritolusertifikaadi lisakoopiat.
Sellised koopiad peavad olema koostatud lisas 12 esitatud näidisele vastaval vormil.
Artikkel 50
1. Sertifikaadi mõõdud on 210 × 297 mm. Pikkuse lubatud hälve on vahemikus –5 kuni +8 mm. Kasutatav paber peab olema puitmassi jääkideta valge kirjapaber, mis kaalub vähemalt 64 g/m2 või 25–30 g/m2, kui kasutatakse lennupostipaberit. Paberile trükitakse seepiavärvi giljoššmustriga taust, mis toob esile kõik mehaaniliste või keemiliste vahenditega teostatud võltsingud.
2. Taotluse vorm trükitakse ekspordiliikmesriigi ühes või enamas riigikeeles. Päritolusertifikaadi vorm trükitakse ühes või enamas ühenduse ametlikus keeles, või sõltuvalt tavast ja kaubavahetuse vajadustest mõnes muus keeles.
3. Liikmesriikidel on õigus trükkida päritolusertifikaatide vormid ise või lasta neid trükkida selleks volitatud trükikodades. Sel juhul peab igal sertifikaadil olema viide volitusele. Igal päritolusertifikaadi vormil peab olema trükikoja nimi ja aadress või tähis, mille abil saab trükikoda identifitseerida. Vormil peab olema ka trükitud või pitsatiga löödud järjekorranumber, mille abil saab vormi identifitseerida.
Artikkel 51
Taotluse vorm ja päritolusertifikaat täidetakse ühtmoodi kas masinakirjas või käsitsi suurtähtedega ühes ühenduse ametlikus keeles või sõltuvalt tavast ja kaubavahetuse vajadustest mõnes muus keeles.
Artikkel 52
Igal päritolusertifikaadil peab olema järjekorranumber, mille järgi seda saab identifitseerida. Sertifikaadi taotlusel ja kõikidel sertifikaadi koopiatel peab olema sama number.
Peale selle võivad liikmesriikide pädevad asutused või volitatud esindajad sellised dokumendid nummerdada väljaandmise järjekorras.
Artikkel 53
Liikmesriikide pädevad asutused määravad, kas ja missuguseid lisaandmeid tuleb taotluses esitada. Selliseid lisaandmeid tuleb nõuda võimalikult vähe.
Iga liikmesriik teatab komisjonile eelmise lõike kohaselt vastuvõetud sätetest. Komisjon edastab selle teabe viivitamata teistele liikmesriikidele.
Artikkel 54
Päritolusertifikaate väljaandvad liikmesriikide pädevad asutused või volitatud esindajad säilitavad taotlusi vähemalt kaks aastat.
Taotlusi võib siiski säilitada ka koopiatena tingimusel, et neil on asjaomastes liikmesriikides originaaliga võrdne juriidiline jõud.
2. alajagu
Importimise erikorra alusel imporditavate teatavate põllumajandustoodete päritolusertifikaate käsitlevad erisätted
Artikkel 55
Artiklites 56–65 nähakse ette selliste päritolusertifikaatide kasutamise tingimused, mis on seotud kolmandatest riikidest pärinevate põllumajandustoodetega, mille suhtes on kehtestatud sooduskohtlemiseta importimise erikord, kui selle puhul kohaldatakse järgmisi sätteid.
a)
Päritolusertifikaadid
Artikkel 56
1. Päritolusertifikaadid, mis on seotud kolmandatest riikidest pärinevate põllumajandustoodetega, mille suhtes on kehtestatud sooduskohtlemiseta importimise erikord, koostatakse lisas 13 esitatud näidisele vastaval vormil.
2. Selliseid sertifikaate annavad välja asjaomaste kolmandate riikide pädevad valitsusasutused, edaspidi “väljaandja”, kui tooteid, mille kohta sertifikaat on välja antud, võib pidada nendest riikidest pärinevateks ühenduses kehtivates eeskirjades määratletud tähenduses.
3. Sellised sertifikaadid tõendavad ka kogu nõutavat teavet, mis on ette nähtud ühenduse õigusaktidega, mis hõlmavad artiklis 55 määratletud importimise erikorda.
4. Ilma et see piiraks artikli 55 importimise erikorraga seotud erisätete kohaldamist, on väljaandja poolt väljaantud päritolusertifikaatide kehtivusaeg kümme kuud väljaandmise kuupäevast alates.
Artikkel 57
1. Päritolusertifikaadid, mis on koostatud vastavalt käesoleva alajao sätetele, koosnevad ainult ühest lehest, kus dokumendi pealkirja kõrvale on kirjutatud “originaal”.
Kui on vaja täiendavaid eksemplare, on neil pealkirja kõrval märkus “koopia”.
2. Ühenduse pädevad asutused aktsepteerivad ainult päritolusertifikaadi originaali.
Artikkel 58
1. Sertifikaadi mõõdud on 210 × 297 mm; pikkuse puhul on lubatud hälve vahemikus –5 kuni +8 mm. Kasutatav paber peab olema puitmassi jääkideta valge paber, mis kaalub vähemalt 40 g/m2. Originaali esiküljele trükitakse kollast värvi giljoššmustriga taust, mis toob esile kõik mehaaniliste või keemiliste vahenditega teostatud võltsingud.
2. Sertifikaadid trükitakse ja täidetakse ühes ühenduse ametlikus keeles.
Artikkel 59
1. Sertifikaat täidetakse masinakirjas või printeri abil või muul sarnasel viisil.
2. Kandeid ei tohi kustutada ega üle kirjutada. Kõik muudatused tehakse kriipsutades ebaõige kanne läbi ja lisades vajaduse korral õiged andmed. Sellistele muudatusetele lisab need teinud isik oma nimetähed ja need muudatused kinnitab väljaandja.
Artikkel 60
1. Artiklite 56–59 kohaselt väljaantud päritolusertifikaadi lahtrisse 5 märgitakse kõik lisaandmed, mida võidakse nõuda importimise erikorra rakendamiseks artikli 56 lõike 3 kohaselt.
2. Lahtrite 5, 6 ja 7 kasutamata ruum kriipsutatakse niimoodi läbi, et hiljem ei saaks sinna midagi lisada.
Artikkel 61
Igal päritolusertifikaadil on trükitud või käsitsi kirjutatud järjekorranumber, mille abil sertifikaati saab identifitseerida, väljaandja pitser ja volitatud isiku või isikute allkiri.
Sertifikaat antakse välja, kui sellega hõlmatud tooted eksporditakse ja väljaandja säilitab iga väljaantud sertifikaadi koopia.
Artikkel 62
Erijuhtudel võib ülal viidatud päritolusertifikaadi välja anda pärast sellega hõlmatud toodete eksporti, kui sertifikaati ei antud ekspordil välja tahtmatu eksimuse või tegevusetuse või eriliste asjaolude tõttu.
Väljaandjad ei tohi artiklites 56–61 sätestatud päritolusertifikaati tagasiulatuvalt välja anda enne, kui nad on kontrollinud, kas eksportija taotluses esitatud andmed vastavad andmetele, mis on asjakohastes dokumentides.
Tagasiulatuvalt väljaantud sertifikaatidel on märkuste lahtris üks järgmistest märkustest:
— expedido a posteriori,
— udstedt efterfølgende,
— Nachträglich ausgestellt,
— Εκδοθέν εκ των υστέρων,
— Issued retrospectively,
— Délivré a posteriori,
— rilasciato a posteriori,
— afgegeven a posteriori,
— emitido a posteriori,
— annettu jälkikäteen/utfärdat i efterhand,
— utfärdat i efterhand,
— Vystaveno dodatečně,
— Välja antud tagasiulatuvalt,
— Izsniegts retrospektīvi,
— Retrospektyvusis išdavimas,
— Kiadva visszamenőleges hatállyal,
— Maħruġretrospettivament,
— Wystawione retrospektywnie,
— Izdano naknadno,
— Vyhotovené dodatočne.
b)
Halduskoostöö
Artikkel 63
1. Kui teatavate põllumajandustoodete importimise erikord näeb ette artiklites 56–62 sätestatud päritolusertifikaatide kasutamise, tuleb nimetatud korra kasutamiseks välja töötada halduskoostöö kord, kui nimetatud importimise erikorraga ei ole määratud teisiti.
Selleks saadavad asjaomased kolmandad riigid Euroopa Ühenduste Komisjonile:
— päritolusertifikaatide väljaandjate nimed ja aadressid koos pitserijäljendiga, mida nimetatud väljaandjad kasutavad,
— valitsusasutuste nimed ja aadressid, kellele tuleb saata taotlus artiklis 64 nimetatud päritolusertifikaatide järelkontrolliks.
Komisjon edastab eespool nimetatud teabe liikmesriikide pädevatele asutustele.
2. Kui kõnealused kolmandad riigid ei saada komisjonile lõikes 1 nimetatud teavet, ei luba ühenduse pädevad asutused kasutada importimise erikorda.
Artikkel 64
1. Artiklites 56-62 nimetatud päritolusertifikaatide järelkontrolli tehakse pisteliselt ja kui tekib põhjendatud kahtlus sertifikaadi ehtsuses või sertifikaadis esitatud andmete õigsuses.
Päritolu puudutavat kontrolli tehakse tolli algatusel.
Põllumajanduseeskirjade kohaldamisel võivad kontrolli teha teised asjaomased pädevad asutused.
2. Lõike 1 kohaldamiseks tagastavad ühenduse pädevad asutused päritolusertifikaadi või selle koopia ekspordiriigi poolt määratud valitsusasutusele, esitades vajaduse korral sisu või vormi puudutavad põhjendused järelepärimise tegemiseks. Kui kaubaarve on esitatud, lisatakse tagastatud sertifikaadile kaubaarve originaal või selle koopia. Asutused esitavad ka kõik saadud andmed, mille põhjal võib oletada, et sertifikaadis esitatud andmed on ebaõiged või sertifikaat ei ole ehtne.
Kui ühenduse tolliasutused otsustavad asjaomase importimise erikorra kohaldamise peatada kuni kontrolli tulemuste selgumiseni, vabastavad nad tooted, jättes endale õiguse võtta kasutusele vajalikud ettevaatusabinõud.
Artikkel 65
1. Järelkontrolli tulemused teatatakse ühenduse pädevatele asutustele võimalikult kiiresti.
Nimetatud tulemused peavad võimaldama kindlaks teha, kas päritolusertifikaadid, mis on tagastatud artiklis 64 sätestatud tingimustel, vastavad tegelikult eksporditud kaubale ja kas eksporditud kauba suhtes võib kohaldada importimise erikorda.
2. Kui maksimaalselt kuuekuulise tähtaja jooksul ei ole järelkontrolli taotlusele vastatud, otsustavad ühenduse pädevad asutused lõplikult mitte lubada importimise erikorra kohaldamist.
2. PEATÜKK
Sooduspäritolu
Artikkel 66
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) valmistamine — iga liiki töö või töötlemine, kaasa arvatud komplekteerimine või eritoimingud;
b) materjal — koostisosa, toormaterjal, komponent või osa jne, mida on toote valmistamisel kasutatud;
c) toode — valmistoode, isegi kui see on ette nähtud hiljem mõnes teises valmistamistoimingus kasutamiseks;
d) kaup — nii materjalid kui ka tooted;
e) tolliväärtus — kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 VII artikli rakendamise lepinguga (WTO leping tolliväärtuse määramise kohta) määratud tolliväärtus;
f) tehasehind — lisa 15 loendis nimetatud hind, mis makstakse tootjale, kelle ettevõttes viimane töö või töötlemine toimub, tingimusel et hind sisaldab kõikide valmistamiseks kasutatavate materjalide väärtust, millest lahutatakse kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel;
g) materjalide väärtus — lisa 15 loendis nimetatud, valmistamiseks kasutatavate päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal, või kui see ei ole teada või seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mis ühenduses nende materjalide eest makstakse või mis makstakse soodustatud asjaomastes riikides artikli 67 lõike 1 tähenduses või soodustatud vabariigis artikli 98 lõike 1 tähenduses. Kui on vaja kindlaks määrata valmistamiseks kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtus, kohaldatakse käesolevat punkti mutatis mutandis;
h) grupid ja rubriigid — harmoneeritud süsteemi moodustavas nomenklatuuris kasutatud grupid ja rubriigid (neljakohalised koodid);
i) klassifitseeritud — osutab toote või materjali klassifitseerimisele teatud rubriiki;
j) kaubasaadetis — tooted, mis saadetakse samaaegselt ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või mis saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel või selle dokumendi puudumisel üheainsa kaubaarve alusel.
1. jagu
Üldine soodustuste süsteem
1. alajagu
Päritolustaatusega toodete mõiste määratlus
Artikkel 67
1. Selleks et kohaldada ühenduse sätteid, mis käsitlevad üldisi tariifseid soodustusi, arenguriikidest pärinevate toodete suhtes (edaspidi “soodustatud riigid”), käsitatakse järgmisi tooteid soodustustega hõlmatud riigist pärinevatena:
a) täielikult nimetatud riigis artikli 68 tähenduses valmistatud tooted;
b) nimetatud riigis valmistatud tooted, milleks on kasutatud muid kui punktis a osutatud tooteid, tingimusel et artikli 69 tähenduses on need läbinud piisava töö või töötlemise.
2. Käesoleva jao kohaldamisel käsitatakse lõike 3 tähenduses ühendusest pärinevaid tooteid, mis peavad soodustatud riigis läbima artiklis 70 kirjeldatust ulatuslikuma töö või töötlemise, nimetatud soodustustega hõlmatud riigist pärinevatena.
3. Ühenduses valmistatud toodete päritolu määramiseks kohaldatakse lõiget 1 mutatis mutandis.
4. Kui Norra ja Šveits annavad lõikes 1 nimetatud soodustatud riikidest pärinevatele toodetele üldisi tariifseid soodustusi ja kohaldavad nende suhtes käesolevas jaos antud päritolureeglite määratlust, käsitatakse ühendusest, Norrast ja Šveitsist pärinevaid tooteid, mis peavad soodustatud riigis läbima artiklis 70 kirjeldatust ulatuslikuma töö või töötluse, nimetatud soodustatud riigist pärinevate toodetena.
Esimese lõigu sätteid kohaldatakse ainult nende ühendusest, Norrast ja Šveitsist pärinevate toodete suhtes (vastavalt päritolureeglitele, mis hõlmavad kõnealuseid tariifseid soodustusi), mis eksporditakse otse soodustatud riiki.
Esimese lõigu sätteid ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 1–24 kuuluvate toodete suhtes.
Komisjon avaldab Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias kuupäeva, millest alates kohaldatakse esimeses ja teises lõigus ettenähtud sätteid.
5. Lõike 4 sätteid kohaldatakse tingimusel, et Norra ja Šveits kohaldavad vastastikuselt samasugust soodustatud tariifimenetlust ühenduse toodete suhtes.
Artikkel 68
1. Järgmisi tooteid käsitatakse soodustatud riigist või ühendusest täielikult pärinevate toodetena:
a) selle pinnasest või merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad;
b) seal koristatud taimekasvatussaadused;
c) seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;
d) seal kasvatatud elusloomadest valmistatud tooted;
e) seal toimunud jahi ja kalapüügi saadused;
f) merekalapüügi- ja muud selle riigi aluste poolt väljaspool territoriaalvett merest püütud saadused;
g) selle riigi kalatöötlemislaevade pardal ainult punktis f osutatud saadustest valmistatud tooted;
h) seal kogutud kasutatud esemed, mis sobivad ainult tooraine saamiseks;
i) sealse tootmistegevuse jäätmed ja jäägid;
j) väljaspool selle territoriaalvett merepõhjast või selle aluspinnasest välja toodud saadused, tingimusel et soodustatud riigil või ühendusel on merepõhja või aluspinnase kasutamise ainuõigus;
k) kõik punktides a–j nimetatud saadustest või toodetest valmistatud tooted.
2. Lõike 1 punktides f ja g nimetatud mõisteid “selle riigi alused” ja “selle riigi kalatöötlemislaevad” kohaldatakse üksnes järgmiste aluste ja kalatöötlemislaevade suhtes:
— mis on registreeritud või laevaregistrisse kantud soodustatud riigis või liikmesriigis,
— mis kannavad soodustatud riigi või liikmesriigi lippu,
— mis vähemalt 50 % ulatuses kuuluvad kõnesoleva soodustatud riigi või liikmesriikide kodanikele või äriühingule, mille peakontor asub selles riigis või liikmesriigis ja mille juht või juhtkond, juhatuse või nõukogu esimees ning enamik mõlema organi liikmeid on selle riigi või liikmesriigi kodanikud, ja äriühingute puhul kuulub vähemalt pool nende kapitalist eespool nimetatud riigile või liikmesriigile, nende avalik-õiguslikele isikutele või kodanikele,
— mille kapten ja juhtkond on soodustatud riigi või liikmesriikide kodanikud,
— mille meeskonnast vähemalt 75 % on soodustatud riigi või liikmesriikide kodanikud.
3. Mõisted “soodustatud riik” ja “ühendus” hõlmavad ka nimetatud riigi või liikmesriikide territoriaalvett.
4. Avamerel tegutsevaid aluseid, sealhulgas kalatöötlemislaevu, mille pardal püütud kala läbib töö või töötluse, käsitatakse soodustatud riigi või liikmesriigi territooriumi osana, tingimusel et need vastavad lõikes 2 kindlaksmääratud tingimustele.
Artikkel 69
Artikli 67 kohaldamisel loetakse tooteid, mis ei ole täielikult soodustatud riigis või ühenduses valmistatud, piisava töö või töötluse läbinuks, kui lisa 15 loendis esitatud tingimused on täidetud.
Nendes tingimustes on märgitud kõikide käesolevas jaos nimetatud toodete valmistamisel kasutatavate päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mida kohaldatakse üksnes selliste materjalide suhtes.
Kui toodet, mis on saanud päritolu loendis märgitud tingimuste täitmise teel, kasutatakse muu toote valmistamisel, ei kohaldata selle suhtes tingimusi, mida kohaldatakse valmistoote suhtes, ning ei võeta arvesse päritolustaatuseta materjale, mida selle toote valmistamisel võidakse kasutada.
Artikkel 70
1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, käsitatakse järgmisi toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, sõltumata sellest, kas artikli 69 tingimused on täidetud või mitte:
a) toimingud, mis tagavad toodete seisundi säilimise nende vedamisel ja ladustamisel;
b) pakkeüksuste osadeks jagamine ja koondamine;
c) pesemine, puhastamine; tolmu, oksiidi, õli, värvi ja muude katete eemaldamine;
d) tekstiilesemete triikimine ja pressimine;
e) lihtsad värvimis- ja poleerimistööd;
f) teravilja ja riisi kestade eemaldamine, osaline või täielik jahvatamine, poleerimine ja glaseerimine;
g) suhkru toonimine ja tükkipressimine; suhkru osaline või täielik jahvatamine;
h) puuviljade, pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine;
i) teritamine, lihtlihvimine või lihtlõikamine;
j) tuulamine, sõelumine, sorteerimine, liigitamine, klassifitseerimine, kokkusobitamine; (sh kaubakomplektide koostamine);
k) lihtne klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele jms kinnitamine ning kõik muu lihtne pakendamine;
l) märkide, etikettide ja muude tunnusmärkide kinnitamine või trükkimine tootele või selle pakendile;
m) üht või mitut sorti toodete segamine, kui saadud segu üks või mitu komponenti ei vasta käesolevas jaos sätestatud tingimustele, mis võimaldaks neid käsitada soodustatud riigist või ühendusest pärinevana;
n) toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks või toodete osadekslammutamine;
o) kahe või enama punktides a–n loetletud toimingu kombinatsioon;
p) loomade tapmine.
2. Kõiki konkreetse tootega kas soodustatud riigis või ühenduses tehtud toiminguid tuleb arvestada koos, kui määratakse kindlaks, kas selle tootega tehtud töö või töötlus lugeda lõike 1 tähenduses ebapiisavaks.
Artikkel 70a
1. Käesoleva jao sätete kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida loetakse harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri alusel klassifitseerimisel põhiüksuseks.
Sellest järeldub, et:
a) kui toode, mis koosneb toodete rühmast või kokkupandud toodetest, klassifitseeritakse harmoneeritud süsteemi alusel ühte rubriiki, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku;
b) kui partii koosneb mitmest identsest tootest, mis on klassifitseeritud samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, kohaldatakse käesoleva jao sätteid iga toote suhtes eraldi.
2. Kui harmoneeritud süsteemi tõlgendamisreegli 5 kohaselt loetakse klassifitseerimisel pakkeüksus toote juurde kuuluvaks, tuleb see ka päritolu kindlaksmääramisel lugeda toote juurde kuuluvaks.
Artikkel 71
1. Erandina artikli 69 sätetest võib päritolustaatuseta materjale kasutada antud toote valmistamiseks tingimusel, et nende koguväärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast.
Kui loendis on esitatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalväärtuseks üks või mitu protsendimäära, ei tohi esimese lõigu kohaldamisel neid määrasid ületada.
2. Lõiget 1 ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.
Artikkel 72
1. Erandina artiklist 67, selleks et määrata kindlaks, kas piirkondlikku rühma kuuluvas soodustatud riigis valmistatud toode pärineb sealt kõnealuse artikli tähenduses, käsitatakse selle piirkondliku rühma kõikidest riikidest pärinevaid tooteid, mida kasutatakse edasisel valmistamisel nimetatud rühma mõnes teises riigis, sellest riigist pärinevate toodetena, kus toimub nende edasine valmistamine (piirkondlik kumulatsioon).
2. Lõpptoote päritoluriik määratakse kindlaks kooskõlas artikliga 72a.
3. Piirkondlikku kumulatsiooni kohaldatakse üldise soodustuste süsteemiga hõlmatud soodustatud riikide kolme piirkondliku rühma suhtes:
a) I rühm: Brunei Darussalam, Kambodža, Indoneesia, Laos, Malaisia, Filipiinid, Singapur, Tai, Vietnam;
b) II rühm: Boliivia, Colombia, Costa Rica, Ecuador, El Salvador, Guatemala, Honduras, Nicaragua, Panama, Peruu, Venezuela;
c) III rühm: Bangladesh, Bhutan, India, Maldiivid, Nepal, Pakistan, Sri Lanka.
4. Mõiste “piirkondlik rühm” tähistab vastavalt olukorrale I, II või III rühma.
Artikkel 72a
1. Kui piirkondlikku rühma kuuluvast riigist pärinev kaup läbib töö või töötluse teises samasse piirkondlikku rühma kuuluvas riigis, pärineb see sellest piirkondlikku rühma kuuluvast riigist, kus see läbis viimase töö või töötluse, tingimusel et:
a) lõike 3 kohaselt määratletud lisandväärtus on suurem kui kõnealuse piirkondliku rühma mis tahes riigist pärinevate kasutatud toodete suurim tolliväärtus, ja
b) selline töö või töötlemine on artiklis 70 sätestatud toimingutest ja tekstiiltoodete puhul ka lisas 16 osutatud toimingutest ulatuslikum.
2. Kui lõike 1 punktides a ja b ettenähtud päritolutingimused ei ole täidetud, pärinevad tooted piirkondliku rühma sellest riigist, kus kõnealuse piirkondliku rühma teistest riikidest pärinevatele toodetele määratakse kõrgeim tolliväärtus.
3. “Lisandväärtus” on tehasehind, millest lahutatakse nimetatud tootes sisalduvate kõikide nende toodete tolliväärtus, mis pärinevad kõnealuse piirkondliku rühma mõnest teisest riigist.
4. Piirkondliku rühma ühest riigist sama rühma teise riiki edasiseks tööks või töötluseks või edasise töö või töötluseta reeksportimiseks eksporditud kauba päritolustaatus tõendatakse esimeses riigis väljaantud päritolusertifikaadi vormiga A.
5. Piirkondlikku rühma kuuluvast riigist ühendusse eksporditud kauba päritolustaatus, mis on saadud või mida on säilitatud artikli 72, käesoleva artikli ja artikli 72b alusel, tõendatakse päritolusertifikaadi vormiga A või kaubaarve deklaratsiooniga, mis on välja antud või koostatud kõnealuses riigis vastavalt lõike 4 sätetele väljaantud päritolusertifikaadi vormi A alusel.
6. Päritoluriigi nimi kantakse päritolusertifikaadi vormi A lahtrisse 12 või kaubaarve deklaratsioonile ja kõnealune riik on:
— lõike 4 alusel ilma edasise töö või töötluseta eksporditavate toodete puhul valmistajariik,
— pärast edasist tööd või töötlust eksporditavate toodete puhul lõike 1 alusel kindlaks määratud päritoluriik.
Artikkel 72b
1. Artikleid 72 ja 72a kohaldatakse ainult siis, kui:
a) piirkondliku rühma riikide vahelist kaubandust reguleerivad eeskirjad on identsed käesolevas jaos sätestatud eeskirjadega piirkondliku kumulatsiooni seisukohast;
b) piirkondliku rühma kõik riigid on kohustunud täitma käesoleva jao sätteid või tagama nendest kinnipidamise, samuti garanteerima halduskoostöö, mis on vajalik nii ühendusele kui ka kõnesoleva piirkondliku rühma teistele riikidele, selleks et tagada päritolusertifikaatide vormi A korrektne väljaandmine ning kontroll nimetatud sertifikaatide vormi A ja kaubaarve deklaratsioonide üle.
Kõnealuse kohustuse võtmine tehakse komisjonile teatavaks olenevalt asjaoludest järgmiste sekretariaatide kaudu:
i) I rühm: Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) peasekretariaat;
ii) II rühm: Andide rühma – Kesk-Ameerika ühisturu ja Panama alaline ühine päritolukomitee (Comité Conjunto Permanente de Origen Comunidad Andina – Mercado Común Centroamericano y Panamá);
iii) III rühm Lõuna-Aasia Piirkondliku Koostöö Assotsiatsiooni (SAARC) sekretariaat.
2. Komisjon teatab liikmesriikidele, kui piirkondlik rühm on täitnud lõikes 1 kehtestatud tingimused.
3. Artikli 78 lõike 1 punkti b ei kohaldata piirkondlikku rühma kuuluvast riigist pärinevate toodete suhtes, kui neid veetakse mõne teise samasse piirkondlikku rühma kuuluva riigi territooriumi kaudu, olenemata sellest, kas need läbivad seal täiendava töö või töötlemise või mitte.
Artikkel 73
Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid manuseid, varuosi ja tööriistu, mis on tavalise varustuse osaks ja mis kuuluvad hinna sisse ning mille eest ei esitata eraldi arvet, käsitatakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana.
Artikkel 74
Harmoneeritud süsteemi tõlgendamisreegliga 3 määratletud komplektil on päritolustaatus, kui komplekti kuuluvad tooted on päritolustaatusega. Komplektil tervikuna on päritolustaatus, sõltumata sellest, et see koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, kui päritolustaatuseta toodete väärtus on alla 15 % komplekti tehasehinnast.
Artikkel 75
Selleks et määrata kindlaks, kas toode on päritolustaatusega või mitte, ei ole vaja kindlaks määrata järgnevate toote valmistamisel kasutatavate toodete päritolu:
a) elektrienergia ja kütus;
b) tehas ja selle sisseseade;
c) masinad ja tööriistad;
d) kaup, mis ei kuulu toote lõppkoosseisu.
Artikkel 76
1. Käesoleva jao sätete kohaldamisel võib teha erandeid üldise soodustuste süsteemiga hõlmatud vähimarenenud soodustatud riikide kasuks, kui seda õigustab olemasolevate tööstusharude areng või uute tööstusharude loomine. Vähimarenenud soodustatud riigid on loetletud üldiste tariifsete soodustuste kohaldamist käsitlevates nõukogu määrustes ja ESTÜ otsuses. Selleks esitab kõnealune riik ühendusele eranditaotluse kooskõlas lõikes 3 nimetatud põhjendustega.
2. Taotluste läbivaatamisel võetakse eelkõige arvesse:
a) juhtumeid, kus olemasolevate päritolureeglite kohaldamisega kahjustataks märkimisväärselt asjaomase riigi tööstusharu võimalusi jätkata eksporti ühendusse, iseäranis neid juhtumeid, mis võivad põhjustada ettevõtete sulgemisi;
b) erijuhtumeid, mille puhul on ilmne, et päritolureeglid võiksid takistada suuremahulisi investeeringuid tööstusse, ning mille puhul investeerimisprogrammi elluviimist toetav erand võimaldaks täita nimetatud reegleid järk-järgult;
c) tehtava otsuse majanduslikku ja sotsiaalset mõju eelkõige soodustatud riikide ja ühenduse tööhõivele.
3. Selleks et hõlbustada eranditaotluste läbivaatamist, esitab taotlev riik oma taotluse kinnituseks võimalikult täieliku teabe eelkõige järgmiste aspektide kohta:
— lõpptoote kirjeldus,
— kolmandast riigist pärinevate materjalide laad ja kogus,
— valmistusprotsess,
— lisandväärtus,
— asjaomase ettevõtte töötajate arv,
— eeldatav ekspordimaht ühendusse,
— teised võimalikud tooraine hankimise allikad,
— taotletava tähtaja põhjendused,
— muud märkused.
4. Komisjon esitab eranditaotluse komiteele. ►M22 Otsus tehakse vastavalt komiteemenetlusele. ◄
5. Erandit kohaldades peab päritolusertifikaadi vormi A lahtrisse 4 või artikliga 89 ettenähtud kaubaarve deklaratsioonile kirjutama järgmise fraasi:
“Erand — Määrus (EÜ) nr…/…”
6. Lõikeid 1–5 kohaldatakse kõikide pikendamiste suhtes.
Artikkel 77
Käesolevas jaos sätestatud päritolustaatuse saamise tingimusi tuleb täita igal ajal soodustatud riigis või ühenduses.
Kui soodustatud riigist või ühendusest mõnda teise riiki eksporditavad päritolustaatusega tooted saadetakse tagasi, tuleb neid käsitada päritolustaatuseta toodetena, kui pädevatele asutustele ei saa tõendada, et:
— tagasitoodud tooted on samad, mis on eksporditud, ja
— need ei ole kõnealuses riigis või eksportimise ajal läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud kaupade seisundi säilitamiseks.
Artikkel 78
1. Järgmisi juhtumeid käsitatakse otseveona soodustatud riigist ühendusse või ühendusest soodustatud riiki:
a) tooteid ei veeta ühegi teise riigi territooriumi kaudu, v.a artikli 72 kohaldamise korral, kui tooted ei läbi samasse piirkondlikku rühma kuuluva teise riigi territooriumi;
b) ühe saadetise moodustavaid tooteid veetakse mõne muu kui soodustatud riigi või ühenduse territooriumi kaudu, vajaduse korral laadides tooteid ümber või ladustades ajutiselt kõnealustes riikides, tingimusel et tooted jäävad transiidi- või ladustamisriigis tollijärelevalve alla ning ei läbi ühtegi muud toimingut peale mahalaadimise, ümberlaadimise või muu toimingu, mille eesmärk on kauba seisundi säilitamine;
c) tooteid veetakse Norra või Šveitsi territooriumi kaudu ja seejärel reeksporditakse täielikult või osaliselt ühendusse või soodustatud riiki, tingimusel et tooted on transiidi- või ladustamisriigis tollijärelevalve all ega läbi ühtegi muud toimingut peale mahalaadimise, ümberlaadimise või toimingu, mille eesmärk on kauba seisundi säilitamine;
d) tooteid veetakse torutransporti kasutades katkematult läbi mõne teise territooriumi, mis ei ole soodustatud ekspordiriik.
2. Pädevatele tolliasutustele tuleb tõendada, et lõike 1 punktides b ja c nimetatud tingimused on täidetud, ja esitada:
a) üksainus veodokument, mis hõlmab teekonda ekspordiriigist läbi transiidiriigi, või
b) transiidiriigi tolli väljastatud tõend:
— milles on toodete täpne kirjeldus,
— milles on märgitud toodete maha- ja ümberlaadimiskuupäevad, vajaduse korral laevade või teiste kasutatud transpordivahendite nimed ning
— mis tõendab, millistel tingimustel olid tooted transiidiriigis;
c) eespool nimetatud dokumentide puudumisel mõni muu dokument, mis on tõendina kasutatav.
Artikkel 79
1. Päritolustaatusega toodetele, mis saadetakse soodustatud riigist mõnda teise riiki näitusele ja müüakse pärast näitust ühendusse importimiseks, antakse importimisel artiklis 67 osutatud tariifseid soodustusi, tingimusel et nimetatud tooted vastavad käesolevas jaos kehtestatud nõuetele, mille kohaselt saab neid käsitada soodustatud ekspordiriigist pärinevate toodetena, ja et pädevale ühenduse tollile on tõendatud järgmised asjaolud:
a) eksportija on toimetanud nimetatud tooted soodustatud riigist otse näitust korraldavasse riiki ja seal need näitusel välja pannud;
b) eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud ühenduses asuvale isikule;
c) tooted on toimetatud ühendusse näituse ajal või vahetult peale näitust samal kujul, nagu need olid näitusele saates;
d) alates näitusele saatmisest ei ole tooteid kasutatud muuks otstarbeks kui seal väljapanekuks.
2. Päritolusertifikaadi vorm A esitatakse tollile tavalisel viisil. Sellele märgitakse näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võidakse nõuda dokumentaalseid lisatõendeid toodete laadi ja väljapanekutingimuste kohta.
3. Lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituste, -messide või muude samalaadsete avalike ürituste ja väljapanekute suhtes, mille jooksul jäävad kõnealused tooted tollikontrolli alla, välja arvatud kauplustes või äripindadel korraldatavad eraviisilised üritused, mille eesmärk on välismaiste toodete müük.
2. alajagu
Päritolutõend
Artikkel 80
Soodustatud riigist pärinevate toodete suhtes kohaldatakse artiklis 67 nimetatud tariifseid soodustusi, kui nende kohta esitatakse kas:
a) päritolusertifikaadi vorm A, mille näidis on esitatud lisas 17; või
b) artikli 89 lõikes 1 täpsustatud juhtudel deklaratsioon, mille tekst on esitatud lisas 18 ja mille eksportija esitab kaubaarves, kättetoimetamisteatises või muus äridokumendis, kus kõnealuseid tooteid piisavalt täpselt kirjeldatakse, et neid saaks hiljem identifitseerida (edaspidi “kaubaarve deklaratsioon”).
a)
PÄRITOLUSERTIFIKAADI VORM A
Artikkel 81
1. Päritolusertifikaadi vormi A esitamise korral, mille on välja andnud kas soodustatud riigi toll või mõni muu pädev valitsusasutus, käsitatakse käesoleva jao tähenduses päritolustaatusega tooteid sobivatena ühendusse importimisel artiklis 67 osutatud tariifseid soodustusi saama, tingimusel et need on veetud otseveona artikli 78 tähenduses ja et kõnealune riik:
— on edastanud komisjonile artikli 93 alusel nõutava teabe, ja
— abistab ühendust, lubades liikmesriikide tolliasutustel kontrollida dokumendi ehtsust või kõnesolevate toodete tegelikku päritolu käsitleva teabe õigsust.
2. Päritolusertifikaadi vormi A võib välja anda ainult juhul, kui see on artiklis 67 osutatud tariifsete soodustuste kohaldamiseks vajalik dokumentaalne tõend.
3. Päritolusertifikaadi vorm A antakse välja ainult eksportija või tema volitatud esindaja kirjaliku taotluse alusel.
4. Eksportija või tema volitatud esindaja esitab koos taotlusega kõik vajalikud tõendavad dokumendid selle kohta, et eksporditavad tooted vastavad päritolusertifikaadi vormi A väljaandmise tingimustele.
5. Sertifikaadi annab välja soodustatud riigi pädev valitsusasutus, kui eksporditavaid tooteid võib 1. alajao tähenduses käsitada kõnealusest riigist pärinevatena. Sertifikaat antakse eksportijale niipea, kui eksport on toimunud või tagatud.
6. Selleks et kontrollida lõikes 5 sätestatud tingimuste täitmist, on pädeval valitsusasutusel õigus nõuda mis tahes dokumentaalset tõendit või teha vajalikku kontrolli.
7. Soodustatud riigi pädev valitsusasutus peab tagama, et sertifikaadid ja taotlused oleksid nõuetekohaselt täidetud.
8. Päritolusertifikaadi vormi A lahtri 2 täitmine on vabatahtlik. Lahter 12 tuleb täita nõuetekohaselt, märkides sinna kas “Euroopa Ühendus” või ühe liikmesriigi nime.
9. Päritolusertifikaadi vormi A väljaandmiskuupäev märgitakse lahtrisse 11. Lahtrisse, mis on ette nähtud sertifikaadi välja andnud pädevale riigiasutusele, tuleb allkiri kirjutada käsitsi.
Artikkel 82
Kui importija taotlusel ja impordiriigi tolli poolt ettenähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI või XVII jaotise või rubriikide 7308 või 9406 alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi tõlgendamisreegli 2.a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata tooteid eraldi saadetisena, esitatakse tollile selle toote kohta ühekordne päritolutõend esimese kaubasaadetise importimisel.
Artikkel 83
Et päritolusertifikaadi vorm A on dokumentaalne tõend artiklis 67 osutatud tariifseid soodustusi käsitlevate sätete kohaldamiseks, vastutab ekspordiriigi pädev valitsusasutus selle eest, et võetaks tarvitusele abinõud toodete päritolu ja muude sertifikaadis märgitud andmete kontrollimiseks.
Artikkel 84
Päritolutõend esitatakse impordiliikmesriigi tolliasutustele seadustiku artiklis 62 sätestatud korras. Nimetatud tolliasutused võivad nõuda päritolutõendi tõlget ja samuti võib toll nõuda, et koos impordideklaratsiooniga esitatakse ka importija kinnitus selle kohta, et tooted vastavad käesoleva jao sätete kohaldamiseks ettenähtud tingimustele.
Artikkel 85
1. Erandina artikli 81 lõikest 5 võib päritolusertifikaadi vormi A erandkorras välja anda pärast sellega hõlmatud toodete eksporti, kui:
a) seda ei antud ekspordi ajal välja vea või tahtmatu tegevusetuse või eriasjaolude tõttu või
b) kui pädevatele valitsusasutustele on tõestatud, et päritolusertifikaadi vorm A anti välja, kuid tehnilistel põhjustel seda importimisel ei aktsepteeritud.
2. Pädev valitsusasutus võib sertifikaadi tagasiulatuvalt välja anda ainult pärast kontrollimist, et eksportija taotluses esitatud andmed ühtivad ►C2 ekspordiga seotud dokumentides ◄ sisalduvate andmetega ja et as ja omaste toodete eksportimisel ei antud välja käesoleva jao sätetele vastavat päritolusertifikaadi vormi A.
3. Tagasiulatuvalt väljaantud päritolusertifikaadi vormi A lahtrisse 4 tuleb teha märge “Issued retrospectively” või “Délivré a posteriori”.
Artikkel 86
1. Päritolusertifikaadi vormi A varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda selle välja andnud pädevalt valitsusasutuselt duplikaati nende valduses olevate ekspordidokumentide põhjal. Sel viisil väljaantud duplikaadi vormi A lahtrisse 4 tuleb teha märge “Duplicate” või “Duplicata” koos selle väljaandmiskuupäeva ja originaalsertifikaadi seerianumbriga.
2. Artikli 90b kohaldamisel hakkab duplikaat kehtima alates originaalsertifikaadi väljaandmise kuupäevast.
Artikkel 87
1. Kui päritolustaatusega toodetele rakendatakse ühenduse tolliasutuse kontrolli, võib originaalpäritolutõendi asendada ühe või mitme päritolusertifikaadi vormiga A, kui kõik tooted või osa neist saadetakse mujale ühendusse või Šveitsi või Norrasse. Asendussertifikaadi (-sertifikaatide) vormid A annab välja see tolliasutus, kelle kontrolli alla tooted esitatakse.
2. Lõike 1 või artikli 88 kohaselt väljaantud asendussertifikaati käsitatakse sellega hõlmatud toodete tegeliku päritolusertifikaadina. Asendussertifikaat koostatakse reeksportija kirjaliku taotluse alusel.
3. Asendussertifikaadi ülemisse parempoolsesse lahtrisse märgitakse selle välja andnud vahendajariigi nimi.
Lahtrisse 4 tehakse üks järgmistest märgetest: “Replacement certificate” või “Certificat de remplacement” , samuti lisatakse sinna originaalsertifikaadi väljaandmise kuupäev ja seerianumber.
Reeksportija nimi märgitakse lahtrisse 1.
Lõpliku kaubasaaja nime võib märkida lahtrisse 2.
Originaalsertifikaadi kõik andmed reeksporditavate toodete kohta tuleb üle viia lahtritesse 3–9.
Viited reeksportija esitatud kaubaarvele tuleb märkida lahtrisse 10.
Asendussertifikaadi välja andnud tolliasutus teeb oma kinnitusmärke lahtrisse 11. Asutuse vastutus piirdub asendussertifikaadi väljaandmisega. Lahtrisse 12 kantavad andmed päritoluriigi ja sihtriigi kohta võetakse originaalsertifikaadist. Nimetatud lahtrile kirjutab alla reeksportija. Kõnesolevale lahtrile heauskselt allakirjutanud reeksportija ei vastuta originaalsertifikaati tehtud sissekannete õigsuse eest.
4. Tolliasutus, kes lõikes 1 nimetatud toimingu peab tegema, märgib originaalsertifikaadile esitatud edasisaadetava kauba massi, arvu ja laadi ning vastava asendussertifikaadi või -sertifikaatide seerianumbri või -numbrid. Tolliasutus säilitab originaalsertifikaati vähemalt kolm aastat.
5. Asendussertifikaadile võib lisada originaalsertifikaadi koopia.
6. Kui ühendusse toomisel antakse toodetele artiklis 67 nimetatud tariifseid soodustusi artikliga 76 ettenähtud erandi alusel, kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud korda ainult ühendusse toomiseks ettenähtud toodetele.
Artikkel 88
Asendussertifikaadi vormi A esitamise korral, mille on soodustatud riigi pädevate valitsusasutuste väljaantud päritolusertifikaadi vormi A alusel välja andnud Norra või Šveitsi toll, käsitatakse käesoleva jao tähenduses päritolustaatusega tooteid ühendusse importimisel sobivatena artiklis 67 kindlaksmääratud tariifseid soodustusi saama, tingimusel et artiklis 78 kehtestatud tingimused on täidetud ning et Norra ja Šveits abistavad ühendust sellega, et lubavad ühenduse tollil kontrollida väljaantud sertifikaatide ehtsust ja õigsust. Artiklis 94 sätestatud kontrollimenetlust kohaldatakse mutatis mutandis. Artikli 94 lõikes 3 sätestatud tähtaega pikendatakse kuni kaheksa kuuni.
b)
KAUBAARVE DEKLARATSIOON
Artikkel 89
1. Kaubaarve deklaratsiooni võib koostada:
a) ühenduse heakskiidetud eksportija artikli 90 tähenduses või
b) iga eksportija mis tahes kaubasaadetise kohta, mis koosneb ühest või enamast pakist ja mis sisaldab päritolustaatusega tooteid, mille koguväärtus ei ületa 6 000 eurot, ja tingimusel, et artikli 81 lõikes 1 nimetatud abi kohaldatakse käesoleva protseduuri suhtes.
2. Kaubaarve deklaratsiooni võib koostada, kui asjaomaseid tooteid saab käsitleda ühendusest või soodustatud riigist pärinevatena ja need vastavad muudele käesoleva jao nõuetele.
3. Eksportija, kes koostab kaubaarve deklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal esitama eksportiva riigi tolli- või muu pädeva valitsusasutuse taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõestavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja kinnitavad, et käesoleva jao muud nõuded on täidetud.
4. Eksportija koostab kaubaarve deklaratsiooni kas prantsuse või inglise keeles, trükkides trükimasinal, tembeldades või välja trükkides arvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile deklaratsiooni, mille tekst on esitatud lisas 18. Kui deklaratsioon täidetakse käsitsi, tuleb seda teha tindiga ja kasutada suurtähti.
5. Kaubaarve deklaratsioonile kirjutab eksportija oma originaalallkirja käsitsi. Heakskiidetud eksportijalt artikli 90 tähenduses ei nõuta siiski sellistele deklaratsioonidele allakirjutamist, tingimusel et ta annab tollile kirjaliku kinnituse, et ta võtab endale täieliku vastutuse kõikide kaubaarve deklaratsioonide eest, mille alusel saab teda identifitseerida, nagu ta oleks sellele käsitsi alla kirjutanud.
6. Lõike 1 punktis b nimetatud juhtudel kehtivad kaubaarve deklaratsiooni kasutamise kohta järgmised eritingimused:
a) iga kaubasaadetise kohta täidetakse üks kaubaarve deklaratsioon;
b) kui kaubasaadetises sisalduvat kaupa on ekspordiriigis juba “päritolustaatusega toodete” määratluse alusel kontrollitud, võib eksportija kõnealusele kontrollile viidata kaubaarve deklaratsioonis.
Esimese lõigu sätted ei vabasta eksportijaid kõikide muude tolli- või postieeskirjadega ettenähtud tolliformaalsuste täitmisest.
Artikkel 90
1. Ühenduse toll võib anda eksportijale (edaspidi “heakskiidetud eksportija”), kes tegeleb artikli 67 lõike 2 tähenduses pidevalt ühendusest pärinevate toodete veoga ja kes esitab tollile kõik tagatised, mis on vajalikud toodete päritolustaatuse ja muude käesolevas jaos ettenähtud nõuete täitmise kontrollimiseks, loa täita ise kaubaarve deklaratsioone, sõltumata asjaomaste toodete väärtusest.
2. Toll võib anda heakskiidetud eksportija staatuse mis tahes tingimustel, mida ta peab asjakohaseks.
3. Toll annab heakskiidetud eksportijale tolliloa numbri, mis tuleb märkida kaubaarve deklaratsioonile.
4. Toll kontrollib heakskiidetud eksportija loa kasutamist.
5. Toll võib loa igal ajal kehtetuks tunnistada. Ta peab tegema seda siis, kui heakskiidetud eksportija ei esita enam lõikes 1 nimetatud tagatisi, ei täida lõikes 2 nimetatud tingimusi või kasutab luba muul viisil vääriti.
Artikkel 90a
1. Artikli 67 lõike 2 kohane ühenduse kauba päritolustaatus tõendatakse, esitades:
a) kaupade liikumissertifikaadi EUR.1, mille näidis on esitatud lisas 21, või
b) artiklis 89 nimetatud deklaratsiooni.
2. Eksportija või tema volitatud esindaja märgib kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 2 “GSP beneficiary countries” ja “EC” või “Pays bénéficiaires du SPG” ja “CE”.
3. Käesoleva jao sätteid, mis käsitlevad päritolusertifikaatide vormi A väljaandmist, kasutamist ja järelkontrolli, kohaldatakse kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 suhtes ja, v.a nende väljaandmist käsitlevad sätted, kaubaarve deklaratsioonide suhtes mutatis mutandis.
Artikkel 90b
1. Päritolutõend kehtib 10 kuud alates selle väljaandmisest ekspordiriigis ning see tuleb nimetatud aja jooksul esitada impordiriigi tollile.
2. Kui päritolutõendid esitatakse impordiriigi tollile pärast lõikes 1 kindlaksmääratud esitamistähtaja lõppu, võib selle aktsepteerida artikli 67 nimetatud tariifse sooduskohtlemise kohaldamiseks, juhul kui need dokumendid on jäänud tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu.
3. Muudel hilinemisjuhtudel võib impordiriigi toll päritolutõendeid aktsepteerida siis, kui tooted on talle esitatud enne kõnesoleva tähtaja lõppu.
4. Importija taotluse korral ja võttes arvesse impordiliikmesriigi tolli ettenähtud tingimusi, võib esimese partii importimisel esitada tollile ühe päritolutõendi, kui:
a) kauba importimine on regulaarne ja pidev ning impordil on märkimisväärne kaubanduslik väärtus;
b) kauba suhtes kohaldatakse sama müügilepingu tingimusi ja selle lepingu pooled asuvad ekspordiriigis või ühenduses;
c) kaup on klassifitseeritud sama koondnomenklatuuri koodi alla (kaheksa numbrit);
d) kaup tuleb eranditult samalt eksportijalt ja on saadetud samale importijale ning selle kauba tolliformaalsused täidetakse samas ühenduse tolliasutuses.
Seda korda rakendatakse pädeva tolli poolt kindlaksmääratud koguste ja ajavahemiku suhtes. See ajavahemik ei tohi mitte mingil juhul olla pikem kui kolm kuud.
Artikkel 90c
1. Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakis või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse artiklis 67 osutatud tariifsete soodustustega hõlmatud päritolustaatusega toodetena ning päritolusertifikaadi vormi A ega kaubaarve deklaratsiooni ei ole vaja esitada, kui kõnealuste toodete import ei ole kaubanduslikku laadi ning kaup on deklareeritud nii, et kõnealuse jao kohaldamiseks ettenähtud tingimused on täidetud, samuti ka siis, kui ei teki kahtlust nimetatud deklaratsiooni õigsuses.
2. Importi, mis on juhutine ja koosneb eranditult toodetest, mis on ette nähtud vastuvõtjate või reisijate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks, ei käsitata kaubandusliku impordina, kui toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikel eesmärkidel.
Lisaks sellele ei tohi väikepakendite puhul selliste toodete koguväärtus ületada 500 eurot ja reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul 1 200 eurot.
Artikkel 91
1. Kui kohaldatakse artikli 67 lõikeid 2, 3 või 4, võtavad soodustatud riigi pädevad valitsusasutused, kes vastutavad päritolusertifikaadi vormi A väljaandmise eest, toodete puhul, mille valmistamiseks kasutatakse ühendusest, Norrast või Šveitsist pärinevaid materjale, arvesse kaupade liikumissertifikaati EUR.1 või vajaduse korral kaubaarve deklaratsiooni.
2. Lõikes 1 sätestatud juhtudel välja antud päritolusertifikaadi vormi A lahter 4 peab sisaldama märkusi “EC cumulation”, “Norway cumulation”, “Switzerland cumulation” või “Cumul CE”, “Cumul Norvège”, “Cumul Suisse”.
Artikkel 92
Kui päritolusertifikaadi vormi A, kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või kaubaarve deklaratsiooni ja nende dokumentide kannetes, mis esitatakse tollile toodete importimiseks vajalike formaalsuste täitmiseks, avastatakse väikesi erinevusi, ei muuda see sertifikaati ipso facto tühiseks, kui sertifikaadi vastavus esitatavatele toodetele on nõuetekohaselt tõendatud.
Päritolusertifikaadi vormi A, kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või kaubaarve deklaratsiooni ilmsed vormilised vead, nagu näiteks trükivead, ei tohi põhjustada dokumendi tagasilükkamist, kui need vead ei tekita põhjendatud kahtlusi dokumendis esitatud kannete õigsuses.
3. alajagu
Halduskoostöö meetodid
Artikkel 93
1. Soodustatud riigid edastavad komisjonile nende valitsusasutuste nimed, aadressid ja pitserijäljendid, kellel on õigus välja anda päritolusertifikaadi vormi A, samuti nende asjakohaste valitsusasutuste nimed ja aadressid, kes vastutavad päritolusertifikaatide vormi A ja kaubaarve deklaratsioonide kontrollimise eest. Pitserid kehtivad alates kuupäevast, mil komisjon on kätte saanud nende jäljendid. Komisjon edastab selle teabe iga liikmesriigi tollile. Kui need teated muudavad varasemaid teateid, teatab komisjon uute pitserite jõustumise kuupäeva vastavalt soodustatud riikide pädevate asutuste poolt antud juhistele. Nimetatud teave on ametlikuks kasutamiseks; kui kaup tuleb siiskilubadavabasse ringlusse, võib kõnesolev tolliasutus lubada importijal või tema nõuetekohaselt volitatud esindajal tutvuda käesolevas lõikes nimetatud pitserijäljenditega.
2. Komisjon avaldab Euroopa Ühenduste Teatajas (C-seerias) kuupäeva, mil artiklis 97 nimetatud uued soodustatud riigid on täitnud lõikes 1 osutatud kohustused.
3. Komisjon saadab soodustatud riikidele pitserijäljendite näidised, mida iga liikmesriigi toll kasutab kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmisel.
Artikkel 93a
Artiklis 67 osutatud tariifseid soodustusi käsitlevate sätete kohaldamiseks täidab soodustatud riik neid eeskirju või tagab nende eeskirjade täitmise, mis käsitlevad toodete päritolu, päritolusertifikaadi vormi A täitmist ja väljaandmist, kaubaarve deklaratsioonide kasutamise tingimusi ning halduskoostöö meetodeid.
Artikkel 94
1. Järelkontrolli päritolusertifikaatide vormi A ja kaubaarve deklaratsioonide üle tehakse pisteliselt või siis, kui ühenduse tollil tekib põhjendatud kahtlus dokumentide ehtsuses, kõnealuste toodete päritolustaatuses või käesoleva jao muude nõuete täitmises.
2. Lõike 1 kohaldamiseks tagastab ühenduse tolliasutus kaupade päritolusertifikaadi vormi A ja kaubaarve, kui see on esitatud, kaubaarve deklaratsiooni või nende dokumentide koopiad soodustatud ekspordiriigi pädevatele valitsusasutustele, vajaduse korral uurimist põhjendades. Kõik saadud dokumendid ja teave, mille põhjal võib oletada, et päritolutõendis esitatud andmed on ebaõiged, saadetakse kontrollitaotluse tõendamiseks.
Kui kõnealune tolliasutus otsustab artiklis 67 nimetatud tariifsete soodustuste andmise kuni kontrolli tulemuste selgumiseni peatada, teeb ta ettepaneku tooted importijale vabastada, kui kõik vajalikud ettevaatusabinõud on kasutusele võetud.
3. Kui järelkontrolli taotlus on esitatud kooskõlas lõikega 1, tehakse kontroll ja selle tulemused teatatakse ühenduse tolliasutustele hiljemalt kuue kuu jooksul. Tulemuste põhjal peab selguma, kas kõnealune päritolutõend kehtib tegelikult eksporditud toodete suhtes ja kas neid tooteid saab käsitleda soodustatud riigist või ühendusest pärinevatena.
4. Kui päritolusertifikaadi vorm A on antud välja vastavalt artiklile 91, lisatakse vastusele kaupade liikumissertifikaadi (liikumissertifikaatide) EUR.1 koopia (koopiad) või vajaduse korral vastav(ad) kaubaarve deklaratsioon(id).
5. Kui põhjendatud kahtluse korral lõikes 3 ettenähtud kuue kuu jooksul vastust ei saada või kui vastus ei sisalda piisavat teavet, et otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või et määrata toodete tegelikku päritolu, saadetakse pädevatele asutustele teine teade. Kui nelja kuu jooksul pärast teist teadet ei esitata järelkontrolli tulemusi neid nõudvale asutusele või kui nende alusel ei ole võimalik otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või määrata toodete tegelikku päritolu, keelduvad nimetatud asutused tariifse sooduskohtlemise kohaldamisest, välja arvatud erandlike asjaolude korral.
Esimese lõigu sätteid kohaldatakse samasse piirkondlikku rühma kuuluvate riikide vahel vastavalt käesoleva jao sätetele koostatud päritolusertifikaadi vormi A järelkontrolliks.
6. Kui järelkontroll või mis tahes olemasolev teave näitab, et käesoleva jao sätteid on rikutud, teostab või korraldab soodustatud ekspordiriik asjakohase kiirusega omal algatusel või ühenduse nõudmisel uurimise selliste rikkumiste väljaselgitamiseks ja ärahoidmiseks. Ühendus võib nimetatud uurimises sel eesmärgil osaleda.
7. Päritolusertifikaatide vormi A üle järelkontrolli tegemiseks säilitab soodustatud ekspordiriigi pädev valitsusasutus sertifikaatide koopiaid ja kõiki nendele viitavaid ekspordidokumente vähemalt kolm aastat.
Artikkel 95
Artikli 78 lõike 1 punkti c ja artiklit 88 kohaldatakse ainult juhul, kui Norra ja Šveits kohaldavad ühenduse sätetega sarnaseid sätteid arenguriikidest pärinevatele teatud toodetele antavate tariifsete soodustuste puhul.
Komisjon teatab iga liikmesriigi tollile, kui Norra ja Šveits võtavad sellised sätted vastu, ning kuupäeva, millest alates alustatakse artikli 78 lõike 1 punkti c ja artikli 88 sätete ning Norra ja Šveitsi poolt vastuvõetud sarnaste sätete kohaldamist.
Neid sätteid kohaldatakse tingimusel, et ühendus, Norra ja Šveits on eelnevalt sõlminud lepingu, mis muu hulgas sedastab, et osapooled osutavad vajalikku vastastikust abi halduskoostöö alal.
4. alajagu
Ceuta ja Melilla
Artikkel 96
1. Käesolevas jaos kasutatav mõiste “ühendus” ei hõlma Ceutat ja Melillat. Mõiste “ühendusest pärinevad tooted” ei hõlma Ceutast ja Melillast pärinevaid tooteid.
2. Käesolevat jagu kohaldatakse mutatis mutandis, kui määratakse kindlaks, kas tooteid võib käsitada soodustatud ekspordiriigist pärinevatena, kui see riik saab nende toodete importimisel Ceutasse või Melillasse kasu üldisest soodustuste süsteemist, või Ceutast ja Melillast pärinevate toodetena.
3. Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.
4. Käesoleva jao sätteid, mis hõlmavad päritolusertifikaadi vormi A väljaandmist, kasutamist ja järelkontrolli, kohaldatakse Ceutast ja Melillast pärinevate toodete puhul mutatis mutandis.
5. Hispaania toll vastutab käesoleva jao kohaldamise eest Ceutas ja Melillas.
5. alajagu
Lõppsäte
Artikkel 97
Kui riik või territoorium nimetatakse või taasnimetatakse soodustatud riigiks vastavates nõukogu määrustes või ESTÜ vastuvõetud otsustes osutatud toodete suhtes, võivad sellest riigist või sellelt territooriumilt pärinevad kaubad saada üldisest soodustuste süsteemist tulenevaid soodustusi, tingimusel et neid eksporditi soodustatud riigist või territooriumilt artikli 93 lõikes 2 nimetatud kuupäeval või pärast seda kuupäeva.
2. jagu
Soodustatud riigid või territooriumid, mille suhteskohaldatakse tariifseid soodusmeetmeid, mille ühendus onteatavate riikide ja territooriumide suhtes ühepoolseltkehtestanud
1. alajagu
Päritolustaatusega toodete mõiste määratlus
Artikkel 98
1. Selleks et kohaldada tariifseid soodusmeetmeid käsitlevaid sätteid, mille ühendus on ühepoolselt kehtestanud teatavate riikide, riikide rühmade ja territooriumide suhtes (edaspidi “soodustatud riigid või territooriumid”.), välja arvatud käesoleva peatüki 1. jaos nimetatud riigid ja territooriumid ning ühendusega assotsieerunud ülemeremaad ja -territooriumid, käsitatakse järgmisi tooteid soodustatud riigist või territooriumilt pärinevatena:
a) täielikult ►M21 soodustatud riigist või territooriumilt ◄ artikli 99 tähenduses valmistatud tooted;
b) ►M21 soodustatud riigis või territooriumil ◄ valmistatud tooted, milleks on kasutatud muid, kui punktis a osutatud tooteid, tingimusel et artikli 100 tähenduses on need läbinud piisava töö või töötluse.
2. Käesoleva jao kohaldamisel käsitatakse lõike 3 tähenduses ühendusest pärinevaid tooteid, mis peavad ►M21 soodustatud riigisvõi territooriumil ◄ läbima artiklis 101 kirjeldatust ulatuslikuma töö või töötlemise, nimetatud ►M21 soodustatud riigist võiterritooriumilt ◄ pärinevatena.
3. Ühenduses saadud toodete päritolu kindlakstegemiseks kohaldatakse lõiget 1 mutatis mutandis.
Artikkel 99
1. Järgmisi tooteid käsitatakse ►M21 soodustatud riigist võiterritooriumilt ◄ või ühendusest täielikult pärinevate toodetena:
a) selle pinnasest või merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad;
b) seal koristatud taimekasvatussaadused;
c) seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;
d) seal kasvatatud elusloomadest valmistatud tooted;
e) seal toimunud jahi ja kalapüügi saadused;
f) merekalapüügi- ja muud selle riigi aluste poolt väljaspool territoriaalvett merest püütud saadused;
g) selle riigi kalatöötlemislaevade pardal ainult punktis f osutatud saadustest valmistatud tooted;
h) seal kogutud kasutatud esemed, mis sobivad ainult tooraine saamiseks;
i) sealse tootmistegevuse jäätmed ja jäägid;
j) väljaspool selle territoriaalvett merepõhjast või selle aluspinnasest välja toodud saadused, tingimusel et ►M21 soodustatud riigil või territooriumil ◄ või ühendusel on merepõhja või aluspinnase kasutamise ainuõigus;
k) kõik punktides a–j nimetatud saadustest või toodetest valmistatud tooted.
2. Lõike 1 punktides f ja g nimetatud mõisteid “selle riigi alused” ja “selle riigi kalatöötlemislaevad” kohaldatakse üksnes järgmiste aluste ja kalatöötlemislaevade suhtes:
— mis on registreeritud või laevaregistrisse kantud ►M21 soodustatud riigis või territooriumil ◄ või liikmesriigis,
— mis kannavad ►M21 soodustatud riigi või territooriumi ◄ või liikmesriigi lippu,
— mis vähemalt 50 % ulatuses kuuluvad kõnesoleva ►M21 soodustatud riigi või territooriumi ◄ kodanikele või äriühingule, mille peakontor asub selles vabariigis või mõnes liikmesriigis ja mille juht või juhtkond, juhatuse või nõukogu esimees ning enamik mõlema organi liikmeid on selle vabariigi või liikmesriigi kodanikud, ja äriühingute puhul kuulub vähemalt pool nende kapitalist eespool nimetatud vabariigile või liikmesriigile, nende avalik-õiguslikele isikutele või kodanikele,
— mille kapten ja ohvitserid on ►M21 soodustatud riigivõi territooriumi ◄ või liikmesriikide kodanikud ja
— mille meeskonnast vähemalt 75 % on ►M21 soodustatud riigivõi territooriumi ◄ või liikmesriikide kodanikud.
3. Mõisted “ ►M21 soodustatud riik või territoorium ◄ ” ja “ühendus” hõlmavad ka nimetatud vabariigi või liikmesriikide territoriaalvett.
4. Avamerel tegutsevaid aluseid, sealhulgas kalatöötlemislaevu, mille pardal püütud kala läbib töö või töötluse, käsitatakse ►M21 soodustatud riigi või territooriumi ◄ või liikmesriigi territooriumi osana, tingimusel et need vastavad lõikes 2 kindlaksmääratud tingimustele.
Artikkel 100
Artikli 98 kohaldamisel loetakse tooteid, mis ei ole täielikult ►M21 soodustatud riigis või territooriumil ◄ või ühenduses valmistatud, piisava töö või töötluse läbinuks, kui lisa 15 loendis esitatud tingimused on täidetud.
Nendes tingimustes on märgitud kõikide käesolevas jaos nimetatud toodete valmistamisel kasutatavate päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mida kohaldatakse üksnes selliste materjalide suhtes.
Kui toodet, mis on saanud päritolu loendis märgitud tingimuste täitmise teel, kasutatakse muu toote valmistamisel, ei kohaldata selle suhtes tingimusi, mida kohaldatakse valmistoote suhtes, ning ei võeta arvesse päritolustaatuseta materjale, mida selle toote valmistamisel võidakse kasutada.
Artikkel 101
1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, käsitatakse järgmisi toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, sõltumata sellest, kas artikli 100 tingimused on täidetud või mitte:
a) toimingud, mis tagavad toodete seisundi säilimise nende vedamisel ja ladustamisel;
b) pakkeüksuste osadeksjagamine ja koondamine;
c) pesemine, puhastamine; tolmu, oksiidi, õli, värvi ja muude katete eemaldamine;
d) tekstiilesemete triikimine ja pressimine;
e) lihtsad värvimis- ja poleerimistööd;
f) teravilja ja riisi kestade eemaldamine, osaline või täielik jahvatamine, poleerimine ja glaseerimine;
g) suhkru toonimine ja tükkipressimine; suhkru osaline või täielik jahvatamine;
h) puuviljade, pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine;
i) teritamine, lihtlihvimine või lihtlõikamine;
j) tuulamine, sõelumine, sorteerimine, liigitamine, klassifitseerimine, kokkusobitamine (sh kaubakomplektide koostamine);
k) lihtne klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele jms kinnitamine ning kõik muu lihtne pakendamine;
l) märkide, etikettide ja muude tunnusmärkide kinnitamine või trükkimine tootele või selle pakendile;
m) üht või mitut sorti toodete segamine, kui saadud segu üks või mitu komponenti ei vasta käesolevas jaos sätestatud tingimustele, mis võimaldaks neid käsitada soodustatud riigist või ühendusest pärinevana;
n) toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks või toodete osadekslammutamine;
o) kaks või rohkem punktides a–n loetletud toimingut üheskoos;
p) loomade tapmine.
2. Kõiki konkreetse tootega kas ►M21 soodustatud riigisvõi territooriumil ◄ või ühenduses tehtud toiminguid tuleb arvestada koos, kui määratakse kindlaks, kas selle tootega tehtud töö või töötlus lugeda lõike 1 tähenduses ebapiisavaks.
Artikkel 101a
1. Käesoleva jao sätete kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida loetakse harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri alusel klassifitseerimisel põhiüksuseks.
Sellest järeldub, et:
a) kui toode, mis koosneb toodete rühmast või kokkupandud toodetest, klassifitseeritakse harmoneeritud süsteemi alusel ühte rubriiki, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku;
b) kui partii koosneb mitmest identsest tootest, mis on klassifitseeritud samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, kohaldatakse käesoleva jao sätteid iga toote suhtes eraldi.
2. Kui harmoneeritud süsteemi tõlgendamisreegli 5 kohaselt loetakse klassifitseerimisel pakkeüksus toote juurde kuuluvaks, tuleb see ka päritolu kindlaksmääramisel lugeda toote juurde kuuluvaks.
Artikkel 102
1. Erandina artikli 100 sätetest võib päritolustaatuseta materjale kasutada antud toote valmistamiseks tingimusel, et nende koguväärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast.
Kui loendis on esitatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalväärtuseks üks või mitu protsendimäära, ei tohi esimese lõigu kohaldamisel neid määrasid ületada.
2. Lõiget 1 ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.
Artikkel 103
Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid manuseid, varuosi ja tööriistu, mis on tavalise varustuse osaks ja mis kuuluvad hinna sisse ning mille eest ei esitata eraldi arvet, käsitatakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana.
Artikkel 104
Harmoneeritud süsteemi tõlgendamisreegliga 3 määratletud komplektil on päritolustaatus, kui komplekti kuuluvad tooted on päritolustaatusega. Komplektil tervikuna on päritolustaatus, sõltumata sellest, et see koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, kui päritolustaatuseta toodete väärtus on alla 15 % komplekti tehasehinnast.
Artikkel 105
Selleks et määrata kindlaks, kas toode on päritolustaatusega või mitte, ei ole vaja kindlaks määrata järgnevate toote valmistamisel kasutatavate toodete päritolu:
a) elektrienergia ja kütus;
b) tehas ja selle sisseseade;
c) masinad ja tööriistad;
d) kaup, mis ei kuulu toote lõppkoosseisu.
Artikkel 106
Käesolevas jaos sätestatud päritolustaatuse saamise tingimusi tuleb täita igal ajal ►M21 soodustatud riigis või territooriumil ◄ või ühenduses.
Kui ►M21 soodustatud riigist või territooriumilt ◄ või ühendusest mõnda teise riiki eksporditavad päritolustaatusega tooted saadetakse tagasi, käsitatakse neid päritolustaatuseta toodetena, kui pädevatele asutustele ei saa tõendada, et:
— tagasitoodud tooted on samad, mis on eksporditud, ja
— need ei ole kõnealuses riigis või eksportimise ajal läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud kaupade seisundi säilitamiseks.
Artikkel 107
1. Järgmisi juhtumeid käsitatakse otseveona ►M21 soodustatud riigistvõi territooriumilt ◄ ühendusse või ühendusest ►M21 soodustatud riikivõi territooriumile ◄ :
a) tooteid ei veeta ühegi teise riigi territooriumi kaudu;
b) ühe saadetise moodustavaid tooteid veetakse mõne muu kui ►M21 soodustatud riigi või territooriumi ◄ või ühenduse territooriumi kaudu, vajaduse korral laadides tooteid ümber või ladustades ajutiselt kõnealustes riikides, tingimusel et tooted jäävad transiidi- või ladustamisriigis tollijärelevalve alla ning ei läbi ühtegi muud toimingut peale mahalaadimise, ümberlaadimise või muu toimingu, mille eesmärk on kauba seisundi säilitamine;
c) tooteid veetakse torutransporti kasutades katkematult läbi mõne teise territooriumi, mis ei ole ►M21 soodustatud ekspordiriigi või -territooriumi ◄ või ühenduse territoorium.
2. Pädevale tolliasutusele tuleb tõendada, et lõike 1 punktis b nimetatud tingimused on täidetud, ja esitada:
a) üksainus veodokument, mis hõlmab teekonda ekspordiriigist läbi transiidiriigi, või
b) transiidiriigi tolli väljastatud tõend:
— milles on täpne toodete kirjeldus,
— milles on märgitud toodete maha- ja ümberlaadimiskuupäevad, vajaduse korral laevade või teiste kasutatud transpordivahendite nimed ning
— mis tõendab, millistel tingimustel olid tooted transiidiriigis;
c) eespool nimetatud dokumentide puudumisel mõni muu dokument, mis on tõendina kasutatav.
Artikkel 108
1. Päritolustaatusega toodetele, mis saadetakse ►M21 soodustatudriigist või territooriumilt ◄ mõnda teise riiki näitusele ja müüakse pärast näitust ühendusse importimiseks, antakse importimisel artiklis 98 osutatud tariifseid soodustusi, tingimusel et need vastavad käesolevas jaos kehtestatud nõuetele, mille kohaselt saab neid käsitada ►M21 soodustatud ekspordiriigist või-territooriumilt ◄ pärinevate toodetena, ja et pädevale ühenduse tollile on tõendatud järgmised asjaolud:
a) eksportija on toimetanud nimetatud tooted ►M21 soodustatudriigist või territooriumilt ◄ otse näitust korraldavasse riiki ja seal need näitusel välja pannud;
b) eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud ühenduses asuvale isikule;
c) tooted on toimetatud ühendusse näituse ajal või vahetult peale näitust samal kujul, nagu need olid näitusele saates;
d) alates näitusele saatmisest ei ole tooteid kasutatud muuks otstarbeks kui seal väljapanekuks.
2. Kaupade liikumissertifikaat EUR.1 esitatakse ühenduse tollile tavalisel viisil. Sellele märgitakse näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võidakse nõuda dokumentaalseid lisatõendeid toodete laadi ja väljapanekutingimuste kohta.
3. Lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituste, -messide või muude samalaadsete avalike ürituste ja väljapanekute suhtes, mille jooksul kõnealused tooted jäävad tollikontrolli alla, välja arvatud kauplustes või äripindadel korraldatavad eraviisilised üritused, mille eesmärk on välismaiste toodete müük.
2. alajagu
Päritolutõend
Artikkel 109
Soodustatud riigist pärinevate toodete suhtes kohaldatakse artiklis 98 nimetatud tariifset sooduskohtlemist, kui nende kohta esitatakse kas:
a) kaupade liikumissertifikaat EUR.1, mille näidis on esitatud lisas 21, või
b) artikli 116 lõikes 1 täpsustatud juhtudel deklaratsioon, mille tekst on esitatud lisas 22 ja mille eksportija esitab kaubaarves, kättetoimetamisteatises või muus äridokumendis, kus kõnealuseid tooteid piisavalt täpselt kirjeldatakse, et neid saaks hiljem identifitseerida (edaspidi “kaubaarve deklaratsioon”).
a)
KAUPADE LIIKUMISSERTIFIKAAT EUR.1
Artikkel 110
1. Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 esitamise korral, mille on välja andnud kas soodustatud riigi või territooriumi toll või mõni muu pädev valitsusasutus, käsitatakse käesoleva jao tähenduses päritolustaatusega tooteid sobivatena ühendusse importimisel artiklis 98 osutatud tariifseid soodustusi saama, tingimusel et need on ühendusse transporditud otseveona artikli 107 tähenduses, ning et soodustatud riik või territoorium:
— on edastanud komisjonile artikli 121 alusel nõutava teabe, ja
— abistavad ühendust, lubades liikmesriikide tolliasutustel kontrollida dokumendi ehtsust või kõnesolevate toodete tegelikku päritolu käsitleva teabe õigsust.
2. Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 võib välja anda ainult juhul, kui see on artiklis 98 osutatud tariifsete soodustuste kohaldamiseks vajalik dokumentaalne tõend.
3. Kaupade liikumissertifikaat EUR.1 antakse välja ainult eksportija või tema volitatud esindaja kirjaliku taotluse alusel. Taotlus esitatakse lisas 21 esitatud vormil, mis täidetakse kooskõlas käesoleva alajao sätetega.
►M21 Soodustatud ekspordiriigi või -territooriumi ◄ või -liikmesriigi pädevad asutused peavad säilitama kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 taotlusi vähemalt kolm aastat.
4. Eksportija või tema volitatud esindaja esitab koos taotlusega kõik vajalikud tõendavad dokumendid selle kohta, et eksporditavad tooted vastavad kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise tingimustele.
Pädevate asutuste nõudmisel kohustub eksportija esitama lisatõendid, mida need asutused võivad nõuda selleks, et kontrollida nende toodete päritolustaatuse õigsust, mille suhtes sooduskohtlemine on õigustatud, samuti kohustub ta lubama kõnealustel asutustel kontrollida oma raamatupidamist ja toodete valmistamist käsitlevaid üksikasju.
5. Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 annavad välja ►M21 soodustatud riikide või territooriumide ◄ pädevad valitsusasutused ja ekspordiliikmesriigi toll, kui eksporditavaid tooteid võib käesoleva lõike tähenduses käsitada päritolustaatusega toodetena.
6. Et kaupade liikumissertifikaat EUR.1 on dokumentaalne tõend artiklis 98 ettenähtud sooduskorra kohaldamiseks, vastutavad ►M21 soodustatud riikide või territooriumide ◄ pädevad valitsusasutused või ekspordiliikmesriigi toll selle eest, et võetaks tarvitusele vajalikud abinõud toodete päritolu ja muude sertifikaadis märgitud andmete kontrollimiseks.
7. Selleks et kontrollida lõikes 5 sätestatud tingimuste täitmist, on ►M21 soodustatud riigi või territooriumi ◄ pädeval valitsusasutusel või ekspordiliikmesriigi tollil õigus nõuda mis tahes dokumentaalset tõendit või teha vajalikku kontrolli.
8. ►M21 Soodustatud riigi või territooriumi ◄ pädev valitsusasutus või ekspordiliikmesriigi toll peab tagama, et lõikes 1 osutatud vormid oleks nõuetekohaselt täidetud.
9. Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmiskuupäev märgitakse sertifikaadi sellel osal, mille täidab toll.
10. ►M21 Soodustatud riigi või territooriumi ◄ pädev asutus või ekspordiliikmesriigi toll annab kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 välja sellega hõlmatud toodete eksportimisel. Sertifikaat antakse eksportijale niipea, kui eksport on toimunud või tagatud.
Artikkel 111
Kui importija taotlusel ja impordiriigi tolli poolt ettenähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI või XVII jaotise või rubriikide 7308 või 9406 alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi tõlgendamisreegli 2.a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata tooteid eraldi saadetisena, esitatakse tollile selle toote kohta ühekordne päritolutõend esimese kaubasaadetise importimisel.
Artikkel 112
Päritolutõend esitatakse impordiliikmesriigi tolliasutustele seadustiku artiklis 62 sätestatud korras. Nimetatud tolliasutused võivad nõuda päritolutõendi tõlget ja samuti võib toll nõuda, et koos impordideklaratsiooniga esitatakse ka importija kinnitus selle kohta, et tooted vastavad käesoleva jao sätete kohaldamiseks ettenähtud tingimustele.
Artikkel 113
1. Erandina artikli 110 lõikest 10 võib kaupade liikumissertifikaati EUR.1 erandkorras välja anda pärast sellega hõlmatud toodete eksporti, kui:
a) seda ei antud ekspordi ajal välja vea või tahtmatu tegevusetuse või eriasjaolude tõttu või
b) kui pädevatele asutustele on tõendatud, et kaupade liikumissertifikaat EUR.1 anti välja, kuid tehnilistel põhjustel seda importimisel ei aktsepteeritud.
2. Pädevad valitsusasutused võivad kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 tagasiulatuvalt välja anda ainult pärast kontrollimist, et eksportija taotluses esitatud andmed ühtivad ekspordidokumentides sisalduva teabega ja et asjaomaste toodete eksportimisel ei antud välja käesoleva jao sätetele vastavat kaupade liikumissertifikaati EUR.1.
3. Tagasiulatuvalt väljaantud kaupade liikumissertifikaadile EUR.1 tehakse üks järgmistest märkustest:
— “EXPEDIDO A POSTERIORI”,
— “UDSTEDT EFTERFØLGENDE”,
— “NACHTRÄGLICH AUSGESTELLT”,
— “ΕΚΔΟΘΕΝ ΕΚ ΤΩΝ ΥΣΤΕΡΩΝ”,
— “ISSUED RETROSPECTIVELY”,
— “DÉLIVRÉ A POSTERIORI”,
— “RILASCIATO A POSTERIORI”,
— “AFGEGEVEN A POSTERIORI”,
— “EMITIDO A POSTERIORI”,
— “ANNETTU JÄLKIKÄTEEN”,
— “UTFÄRDAT I EFTERHAND”,
— VYSTAVENO DODATEČNĚ,
— VÄLJA ANTUD TAGASIULATUVALT,
— IZSNIEGTS RETROSPEKTĪVI,
— RETROSPEKTYVUSIS IŠDAVIMAS,
— KIADVA VISSZAMENŐLEGES HATÁLLYAL,
— MAĦRUĠ RETROSPETTIVAMENT,
— WYSTAWIONE RETROSPEKTYWNIE,
— IZDANO NAKNADNO,
— VYHOTOVENÉ DODATOČNE.
4. Lõikes 3 osutatud märkus kantakse kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse “Märkused”.
Artikkel 114
1. Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda selle välja andnud pädevatelt asutustelt duplikaati nende valduses olevate ekspordidokumentide põhjal.
2. Sel viisil väljaantud dublikaadile tehakse üks järgmistest märkustest:
— “DUPLICADO”,
— “DUPLIKAT”,
— “DUPLIKAT”,
— “ΑΝΤΙΓΡΑΦΟ”,
— “DUPLICATE”,
— “DUPLICATA”,
— “DUPLICATO”,
— “DUPLICAAT”,
— “SEGUNDA VIA”,
— “KAKSOISKAPPALE”,
— “DUPLIKAT”,
— DUPLIKÁT,
— DUPLIKAAT,
— DUBLIKĀTS,
— DUBLIKATAS,
— MÁSODLAT,
— DUPLIKAT,
— DUPLIKAT,
— DVOJNIK,
— DUPLIKÁT.
3. Lõikes 2 osutatud märkus kantakse kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse “Märkused”.
4. Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 originaali väljaandmiskuupäeva kandev duplikaat hakkab kehtima alates nimetatud kuupäevast.
Artikkel 115
Kui päritolustaatusega tootele rakendatakse ühenduse tolliasutuse kontrolli, võib originaalpäritolutõendi asendada ühe või mitme kaupade liikumissertifikaadiga EUR.1, kui kõik tooted või osa neist saadetakse mujale ühendusse. Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 asendussertifikaadi(d) annab välja see tolliasutus, kelle kontrolli alla tooted esitatakse.
b)
KAUBAARVE DEKLARATSIOON
Artikkel 116
1. Kaubaarve deklaratsiooni võib koostada:
a) ühenduse heakskiidetud eksportija artikli 117 tähenduses või
b) iga eksportija mis tahes kaubasaadetise kohta, mis koosneb ühest või enamast pakist ja sisaldab päritolustaatusega tooteid, mille koguväärtus ei ületa 6 000 eurot, ja tingimusel, et artikli 110 lõikes 1 nimetatud abi kohaldatakse ka käesoleva protseduuri suhtes.
2. Kaubaarve deklaratsiooni võib koostada, kui asjaomaseid tooteid saab käsitleda ühendusest või ►M21 soodustatud riigistvõi territooriumilt ◄ pärinevatena ja need vastavad muudele käesoleva jao nõuetele.
3. Eksportija, kes koostab kaubaarve deklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal esitama ekspordiriigi tolli- või muu pädeva valitsusasutuse taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõestavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja kinnitavad, et käesoleva jao muud nõuded on täidetud.
4. Eksportija koostab kaubaarve deklaratsiooni, trükkides trükimasinal, tembeldades või välja trükkides arvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile deklaratsiooni, mille tekst on esitatud lisas 22, kasutades üht nimetatud lisas esitatud keelelist versiooni kooskõlas ekspordiriigi siseriiklike õigusaktidega. Kui deklaratsioon täidetakse käsitsi, tuleb seda teha tindiga ja kasutada suurtähti.
5. Kaubaarve deklaratsioonile kirjutab eksportija oma originaalallkirja käsitsi. Heakskiidetud eksportijalt artikli 117 tähenduses ei nõuta siiski sellistele deklaratsioonidele allakirjutamist, tingimusel et ta annab tollile kirjaliku kinnituse, et ta võtab endale täieliku vastutuse kõikide kaubaarve deklaratsioonide eest, mille alusel saab teda identifitseerida, nagu ta oleks sellele käsitsi alla kirjutanud.
6. Lõike 1 punktis b nimetatud juhtudel kehtivad kaubaarve deklaratsiooni kasutamise kohta järgmised eritingimused:
a) kaubaarve deklaratsioon täidetakse iga kaubasaadetise kohta;
b) kui kaubasaadetises sisalduvat kaupa on ekspordiriigis juba “päritolustaatusega toodete” määratluse alusel kontrollitud, võib eksportija kõnealusele kontrollile viidata kaubaarve deklaratsioonis.
Esimese lõigu sätted ei vabasta eksportijaid kõikide muude tolli- või postieeskirjadega ettenähtud tolliformaalsuste täitmisest.
Artikkel 117
1. Ühenduse toll võib anda eksportijale (edaspidi “heakskiidetud eksportija”), kes tegeleb artikli 98 lõike 2 tähenduses pidevalt ühendusest pärinevate toodete veoga ja kes esitab tollile kõik tagatised, mis on vajalikud toodete päritolustaatuse ja muude käesolevas jaos ettenähtud nõuete täitmise kontrollimiseks, loa täita ise kaubaarve deklaratsioone, sõltumata asjaomaste toodete väärtusest.
2. Toll võib anda heakskiidetud eksportija staatuse mis tahes tingimustel, mida ta peab asjakohaseks.
3. Toll annab heakskiidetud eksportijale tolliloa numbri, mis tuleb märkida kaubaarve deklaratsioonile.
4. Toll kontrollib heakskiidetud eksportija loa kasutamist.
5. Toll võib loa igal ajal kehtetuks tunnistada. Ta peab tegema seda siis, kui heakskiidetud eksportija ei esita enam lõikes 1 nimetatud tagatisi, ei täida lõikes 2 nimetatud tingimusi või kasutab luba muul viisil vääriti.
Artikkel 118
1. Päritolutõend kehtib neli kuud alates selle väljaandmisest ekspordiriigis ning see tuleb nimetatud aja jooksul esitada impordiriigi tollile.
2. Kui päritolutõendid esitatakse impordiriigi tollile pärast lõikes 1 kindlaksmääratud esitamistähtaja lõppu, võib selle aktsepteerida artiklis 98 nimetatud tariifsete soodustuste andmiseks, juhul kui need dokumendid on jäänud tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu.
3. Muudel hilinemisjuhtudel võib impordiriigi toll päritolutõendeid aktsepteerida siis, kui tooted on talle esitatud enne kõnesoleva tähtaja lõppu.
4. Importija taotluse korral ja võttes arvesse impordiliikmesriigi tolli ettenähtud tingimusi, võib esimese partii importimisel esitada tollile ühe päritolutõendi, kui:
a) kauba importimine on regulaarne ja pidev ning impordil on märkimisväärne kaubanduslik väärtus;
b) kauba suhtes kohaldatakse sama müügilepingu tingimusi ja selle lepingu pooled asuvad ekspordiriigis või ühenduses;
c) kaup on klassifitseeritud sama koondnomenklatuuri koodi alla (kaheksa numbrit);
d) kaup tuleb eranditult samalt eksportijalt ja on saadetud samale importijale ning selle kauba tolliformaalsused täidetakse samas ühenduse tolliasutuses.
Seda korda rakendatakse pädeva tolli poolt kindlaksmääratud koguste ja ajavahemiku suhtes. See ajavahemik ei tohi mitte mingil juhul olla pikem kui kolm kuud.
Artikkel 119
1. Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakis või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse artiklis 98 osutatud tariifsete soodustustega hõlmatud päritolustaatusega toodetena ning kaupade liikumissertifikaati EUR.1 ega kaubaarve deklaratsiooni ei ole vaja esitada, kui nimetatud toodete import ei ole kaubanduslikku laadi ning on deklareeritud nii, et kõnealuse jao kohaldamiseks ettenähtud tingimused on täidetud, samuti ka siis, kui ei teki kahtlust nimetatud deklaratsiooni õigsuses.
2. Importi, mis on juhutine ja koosneb eranditult toodetest, mis on ette nähtud vastuvõtjate või reisijate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks, ei käsitata kaubandusliku impordina, kui toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikel eesmärkidel.
Lisaks sellele ei tohi väikepakendite puhul selliste toodete koguväärtus ületada 500 eurot ja reisija isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul 1 200 eurot.
Artikkel 120
Kui päritolutõendi ja nende dokumentide kannetes, mis esitatakse tollile toodete importimiseks vajalike formaalsuste täitmiseks, avastatakse väikesi erinevusi, ei muuda see sertifikaati ipso facto tühiseks, kui sertifikaadi vastavus esitatavatele toodetele on nõuetekohaselt tõendatud.
Päritolutõendi ilmsed vormilised vead, nagu näiteks trükivead, ei tohi põhjustada dokumendi tagasilükkamist, kui need vead ei tekita põhjendatud kahtlusi dokumendis esitatud kannete õigsuses.
3. alajagu
Halduskoostöö meetodid
Artikkel 121
1. ►M21 Soodustatud riigid või territooriumid ◄ edastavad komisjonile nende territooriumil asuvate valitsusasutuste nimed, aadressid ja pitserijäljendite näidised, kellel on õigus välja anda kaupade liikumissertifikaati EUR.1, samuti nende asjakohaste valitsusasutuste nimed ja aadressid, kes vastutavad kaupade liikumissertifkaatide EUR.1 ja kaubaarve deklaratsioonide kontrollimise eest. Pitserid kehtivad alates kuupäevast, mil komisjon on kätte saanud nende jäljendid. Komisjon edastab selle teabe iga liikmesriigi tollile. Kui need teated muudavad varasemaid teateid, teatab komisjon uute pitserite jõustumise kuupäeva vastavalt ►M21 soodustatud riikide või territooriumite ◄ pädevate valitsusasutuste poolt antud juhistele. Nimetatud teave on ametlikuks kasutamiseks; kui kaup tuleb siiski lubada vabasse ringlusse, võib kõnesolev tolliasutus lubada importijal või tema nõuetekohaselt volitatud esindajal tutvuda käesolevas lõikes nimetatud pitserijäljenditega.
2. Komisjon saadab ►M21 soodustatud riikidele või territooriumidele ◄ pitserijäljendite näidised, mida iga liikmesriigi toll kasutab kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmisel.
Artikkel 122
1. Järelkontrolli kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 ja kaubaarve deklaratsioonide üle tehakse pisteliselt või siis, kui impordiliikmesriigi tollil või ►M21 soodustatud riikidevõi territooriumide ◄ pädevatel valitsusasutustel tekib põhjendatud kahtlus dokumentide ehtsuses, kõnealuste toodete päritolustaatuses ja käesoleva jao muude nõuete täitmises.
2. Lõike 1 rakendamiseks tagastavad impordiliikmesriigi või ►M21 soodustatud riigi või territooriumi ◄ pädevad asutused kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 ja kaubaarve, kui see on esitatud, kaubaarve deklaratsiooni või nende dokumentide koopiad ►M21 soodustatud ekspordiriigi või -territooriumi ◄ või -liikmesriigi pädevatele asutustele, vajaduse korral uurimist põhjendades. Kõik saadud dokumendid ja teave, mille põhjal võib oletada, et päritolutõendis esitatud andmed on ebaõiged, saadetakse kontrollitaotluse tõendamiseks.
Kui importiva liikmesriigi toll otsustab artiklis 98 nimetatud tariifsete soodustuste andmise kuni kontrolli tulemuste selgumiseni peatada, teeb ta ettepaneku tooted importijale vabastada, kui kõik vajalikud ettevaatusabinõud on kasutusele võetud.
3. Kui järelkontrolli taotlus on esitatud kooskõlas lõikega 1, tehakse kontroll ja selle tulemused teatatakse impordiliikmesriikide tollile või ►M21 soodustatud impordiriigi või -territooriumi ◄ pädevatele valitsusasutustele hiljemalt kuue kuu jooksul. Tulemuste põhjal peab selguma, kas kõnealune päritolutõend kehtib tegelikult eksporditud toodete suhtes ja kas neid tooteid saab käsitleda ►M21 soodustatud riigist või territooriumilt ◄ või ühendusest pärinevatena.
4. Kui põhjendatud kahtluse korral lõikes 3 ettenähtud kuue kuu jooksul vastust ei saada või kui vastus ei sisalda piisavat teavet, et otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või et määrata toodete tegelikku päritolu, saadetakse pädevatele asutustele teine teade. Kui nelja kuu jooksul pärast teist teadet ei esitata järelkontrolli tulemusi neid nõudvale asutusele või kui nende alusel ei ole võimalik otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või määrata toodete tegelikku päritolu, keelduvad nimetatud asutused tariifsete soodustuste andmisest, välja arvatud erandlike asjaolude korral.
5. Kui järelkontroll või mis tahes olemasolev teave näitab, et käesoleva jao sätteid on rikutud, teostab või korraldab soodustatud ekspordivabariik asjakohase kiirusega omal algatusel või ühenduse nõudmisel uurimise selliste rikkumiste väljaselgitamiseks ja ärahoidmiseks. Ühendus võib nimetatud uurimises sel eesmärgil osaleda.
6. Kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 üle järelkontrolli tegemiseks säilitavad soodustatud ekspordivabariigi pädevad valitsusasutused või ekspordiliikmesriigi toll sertifikaatide koopiaid ja kõiki nendele viitavaid ekspordidokumente vähemalt kolm aastat.
4. alajagu
Ceuta ja Melilla
Artikkel 123
1. Käesolevas jaos kasutatav mõiste “ühendus” ei hõlma Ceutat ja Melillat. Mõiste “ühendusest pärinevad tooted” ei hõlma Ceutast ja Melillast pärinevaid tooteid.
2. Käesolevat jagu kohaldatakse mutatis mutandis, kui määratakse kindlaks, kas tooteid võib käsitleda ►M21 soodustatud ekspordiriigist või -territooriumilt ◄ pärinevatena, kui see riik saab nende toodete importimisel Ceutasse või Melillasse kasu üldisest soodustuste süsteemist, või Ceutast ja Melillast pärinevate toodetena.
3. Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.
4. Käesoleva jao sätteid, mis hõlmavad kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist, kasutamist ja järelkontrolli, kohaldatakse Ceutast ja Melillast pärinevate toodete puhul mutatis mutandis.
5. Hispaania toll vastutab käesoleva jao kohaldamise eest Ceutas ja Melillas.
Artikkel 124
Käesoleva jao suhtes kohaldatakse artiklite 73 ja 74 sätteid.
Artikkel 125
1. Artiklis 120 viidatud tariifseid soodustusi kohaldatakse ainult nende päritolustaatusega toodete ja materjalide suhtes, mida veetakse soodustatud vabariigi ja ühenduse territooriumide vahel muid territooriume läbimata. Soodustatud vabariigist või ühendusest pärinevaid kaupu, mis moodustavad ühe saadetise, võib soodustatud vabariigi ja ühenduse asemel vedada siiski läbi mõne muu territooriumi laadides neid ümber ja ladustades ajutiselt või mitte, tingimusel et kaubad jäävad transiidi- või ladustamisriigis tollijärelevalve alla ning need ei ole läbinud ühtegi muud toimingut peale maha- ja pealelaadimise või sellist toimingut, mille eesmärk on toodete seisundi säilitamine.
Soodustatud vabariigist või ühendusest pärinevaid tooteid võib lisaks eespool nimetatule vedada torutransporti kasutades läbi mõne teise territooriumi.
2. Pädevale tolliasutusele tuleb tõendada, et lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud, esitades:
a) ekspordiriigis või -territooriumil väljaantud üheainsa veodokumendi, mis hõlmab teekonda läbi transiidiriigi; või
b) transiidiriigi tolli tõendi:
— milles on täpne kauba kirjeldus,
— milles on märgitud kauba maha- ja pealelaadimiskuupäevad, samuti laevade lastimis- ja lossimiskuupäevad koos andmetega kasutatavate laevade kohta ning
— mis tõendab, millistel tingimustel kaup transiidiriigis oli; või
c) eespool nimetatud dokumentide puudumisel mõne muu dokumendi, mis on tõendina kasutatav.
Artikkel 126
Käesolevas alajaos kehtestatud tingimused päritolustaatuse saamise kohta peavad ühenduses või soodustatud vabariigis olema pidevalt täidetud.
Kui ühendusest või soodustatud vabariigist mõnda teise riiki eksporditavad kaubad saadetakse tagasi, käsitatakse neid päritolustaatuseta toodetena, kui tollile ei saa tõendada, et:
— tagasitoodud kaup on sama kaup, mis on eksporditud,
— need ei ole läbinud ühtegi muud toimingut, välja arvatud see, mis on vajalik kaupade seisundi säilitamiseks kõnealuses riigis oleku ajal.
2. alajagu
Päritolutõend
a)
Kaupade liikumissertifikaat EUR.1
Artikkel 127
Kaupade liikumissertifikaat EUR.1, mille näidis on esitatud lisas 21, tõendab nende toodete päritolustaatust käesoleva jao tähenduses.
Artikkel 128
1. Kaupade liikumissertifikaat EUR.1 antakse välja eksportija või tema vastutusel tegutseva volitatud esindaja kirjaliku taotluse alusel. Taotlus esitatakse lisas 21 esitatud vormil, mis täidetakse kooskõlas käesoleva alajao sätetega.
Kauba ekspordiliikmesriigi või soodustatud vabariigi toll säilitab kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 taotlusi vähemalt kaks aastat.
2. Kohaldatakse artikli 106 lõiget 2.
3. Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 võib välja anda ainult juhul, kui see on artiklis 120 viidatud tariifsete soodustuste kohaldamiseks vajalik dokumentaalne tõend.
4. Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 annab välja kauba ekspordiliikmesriigi või soodustatud vabariigi toll, kui käesoleva jao tähenduses võib kaupu käsitada päritolustaatusega toodetena.
5. Kui artikli 120 lõike 1 punkti b viimase lause või lõike 2 punkti b viimase lause kohaselt käsitatakse kaupu päritolustaatusega toodetena, antakse kaupade liikumissertifikaat EUR.1 välja eelnevalt väljaantud või vormistatud päritolutõendi esitamise korral. Kauba ekspordiliikmesriigi või soodustatud vabariigi toll säilitab päritolutõendit vähemalt kaks aastat.
6. Et kaupade liikumissertifikaat EUR.1 on dokumentaalne tõend artiklis 120 osutatud tariifsete soodustuste kohaldamiseks, vastutab kauba ekspordiriigi või soodustatud vabariigi toll selle eest, et võetaks tarvitusele vajalikud abinõud kauba päritolustaatuse ja muude sertifikaadis märgitud andmete kontrollimiseks.
7. Selleks et kontrollida lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimuste täitmist, on kauba ekspordiliikmesriigi või soodustatud vabariigi tollil õigus nõuda mis tahes dokumentaalset tõendit või teha vajalikku kontrolli.
8. Kauba ekspordiliikmesriigi või soodustatud vabariigi toll peab tagama, et artiklis 127 osutatud sertifikaat oleks nõuetekohaselt koostatud. Eelkõige kontrollivad nad seda, et kauba kirjelduseks ettenähtud lahter oleks täidetud nii, et sinna ei oleks võimalik võltsimise eesmärgil midagi lisada. Seepärast esitatakse kauba kirjeldus tühje ridu jätmata. Kui jääb tühja ruumi, tõmmatakse kirjelduse viimase rea alla horisontaaljoon ja tühi ruum kriipsutatakse läbi.
9. Kaupade liikumissertifikaadi väljaandmiskuupäev peab olema märgitud sertifikaadi sellel osal, mille täidab toll.
10. Kauba ekspordiliikmesriigi või soodustatud vabariigi toll annab kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 välja sellega hõlmatud kauba eksportimisel. See antakse eksportijale eksportimisel või kui on tagatud, et kaup eksporditakse.
11. Bosnia ja Hertsegoviina Vabariigi ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi territooriumi puhul tähistab mõiste “toll” nii käesolevas kui ka järgmistes artiklites majanduskodasid, kuna nendes vabariikides täidavad need asutused kõnealuseid ülesandeid.
Artikkel 129
Käesoleva jao suhtes kohaldatakse artikleid 107–109.
Artikkel 130
1. Kaupade liikumissertifikaat EUR.1 esitatakse kauba impordiliikmesriigi või soodustatud vabariigi tollile viie kuu jooksul pärast seda kuupäeva, millal ekspordiliikmesriigi või soodustatud vabariigi toll on selle välja andnud.
2. Kui kaupade liikumissertifikaat EUR.1 esitatakse kauba impordiliikmesriigi või soodustatud vabariigi tollile pärast lõikes 1 kindlaksmääratud esitamise tähtaja lõppu, võib selle aktsepteerida sooduskohtlemise kohaldamiseks, juhul kui tähtaja jooksul ei esitatud sertifikaati vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu.
3. Muudel hilinenud esitamise juhtudel võib kauba impordiliikmesriigi või soodustatud vabariigi toll sertifikaate aktsepteerida siis, kui kaup on neile esitatud enne kõnesoleva tähtaja lõppu.
Artikkel 131
1. Ühendusest või soodustatud vabariigist mõnda teise riiki näitusele saadetud ja pärast seda ühendusse importimiseks müüdud toodetele kohaldatakse impordil artiklis 120 osutatud tariifseid soodustusi, tingimusel et need vastavad 1. alajao nõuetele, mille kohaselt saab neid käsitada ühendusest või soodustatud vabariigist pärinevate toodetena, ja et tollile on tõendatud järgmised asjaolud:
a) eksportija on toimetanud nimetatud tooted ühendusest või soodustatud vabariigist näitust korraldavasse riiki ja seal need näitusel välja pannud;
b) eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud soodustatud vabariigis või ühenduses asuvale isikule;
c) tooted on näituse ajal või kohe pärast seda toimetatud soodustatud vabariiki või ühendusse samal kujul, nagu need olid näitusele saates;
d) alates näitusele saatmisest ei ole tooteid kasutatud muuks otstarbeks, kui seal väljapanekuks.
2. Kohaldatakse artikli 111 lõikeid 2 ja 3.
Artikkel 132
Kaupade liikumissertifikaat EUR.1 esitatakse kauba impordiliikmesriigi või soodustatud vabariigi tollile kõnealuses liikmesriigis või soodustatud vabariigis kehtestatud korras. Toll võib nõuda sertifikaadi tõlget.
Ühtlasi võib toll nõuda, et importija esitaks koos impordideklaratsiooniga ka kinnituse selle kohta, et tooted vastavad artiklis 120 osutatud tariifsete soodustuste saamiseks ettenähtud tingimustele.
Artikkel 133
Ilma et see piiraks artikli 122 lõike 3 kohaldamist ja juhtudel, kui deklarandi taotlusel imporditakse harmoneeritud süsteemi 84. või 85. jaotise alla kuuluvaid lahtivõetud või kokku panemata kaupu mitme eraldi saadetistena vastavalt tolli määratud tingimustele, käsitatakse neid ühe kaubanimetusena ja esimese saadetise importimisel võib kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 esitada kaubanimetuse kohta tervikuna.
Artikkel 134
Kauba impordiliikmesriigi või soodustatud vabariigi toll säilitab kaupade liikumissertifikaate EUR.1 vastavalt ühenduses või kõnealuses soodustatud vabariigis kehtivale eeskirjale.
b)
Vorm EUR.2
Artikkel 135
1. Ilma et see piiraks artikli 127 kohaldamist, tõendatakse saadetiste puhul, mis sisaldavad ainult päritolustaatusega tooteid ja mille väärtus on väiksem kui 3 000 eküüd saadetise kohta, toodete päritolustaatust 1. alajao tähenduses vormiga EUR.2, mille näidis on esitatud lisas 22.
2. Vormi EUR.2 täidab ja allkirjastab eksportija või tema vastutusel tegutsev volitatud esindaja. Kui saadetises sisalduvat kaupa on vastavalt päritolustaatusega toodete mõistele ekspordiliikmesriigis või soodustatud vabariigis juba kontrollitud, võib eksportija kõnealusele kontrollile viidata vormi EUR.2 lahtris “Märkused”.
3. Vorm EUR.2 täidetakse iga saadetise kohta.
4. Käesolevad sätted ei vabasta eksportijaid muude tolli- või postimäärustega ettenähtud formaalsuste täitmisest.
5. Kauba ekspordiliikmesriigi või soodustatud vabariigi tolli taotlusel esitab vormi EUR.2 täitnud eksportija kõik selle kasutamisega seotud tõendavad dokumendid.
Artikkel 136
Ilma et oleks vaja esitada artiklites 127 või 135 osutatud dokumente, käsitatakse järgmisi 1. alajao tähenduses päritolustaatusega tooteid ühendusse või soodustatud vabariiki importimisel sobivatena saama artiklis 120 osutatud tariifseid soodustusi:
a) eraisiku poolt teisele eraisikule saadetavad väikepakid, kui toodete väärtus on väiksem kui 215 eküüd;
b) reisija isikliku pagasi hulka kuuluvad tooted, kui toodete väärtus on väiksem kui 600 eküüd.
Käesoleva jao suhtes kohaldatakse artikli 117 lõiget 2.
3. alajagu
Halduskoostöö meetodid
Artikkel 137
Soodustatud vabariigid edastavad komisjonile nende tolliasutuste pitserijäljendid ja aadressid, kes on pädevad välja andma kaupade liikumissertifikaati EUR.1 ning seejärel kontrollima kõnealuseid sertifikaate ja vorme EUR.2. Komisjon edastab teabe iga liikmesriigi tollile.
Artikkel 138
1. Järelkontrolli kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 ja vormi EUR.2 üle tehakse pisteliselt või siis, kui kauba impordiliikmesriigi või soodustatud vabariigi tollil tekib põhjendatud kahtlus, kas dokument on ehtne või kas teave kõnealuste toodete tegeliku päritolu kohta on õige.
2. Selleks et tagada 1. alajao korrektne kohaldamine, abistavad soodustatud vabariik ja ühenduse liikmesriigid üksteist oma vastavate tolliasutuste kaudu kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 ja vormide EUR.2 ehtsuse ning kõnealuste toodete tegelikku päritolu käsitleva teabe õigsuse kontrollimisel.
3. Lõike 1 kohaldamiseks tagastab kauba impordiliikmesriigi või soodustatud vabariigi toll sertifikaadi EUR.1, vormi EUR.2 või nende koopiad kauba ekspordiliikmesriigi tollile, vajaduse korral põhjendades uurimise sisu ja vormi.
Kontrolli nõudev asutus lisab sertifikaadile EUR.1 või vormile EUR.2 kaubaarve või selle koopia, kui see on jubA esitatud, edastab kõik saadud dokumendid ja andmed, mille põhjal võib oletada, et kõnesoleval sertifikaadil esitatud andmed on ebaõiged.
Kui kauba impordiliikmesriigi toll otsustab artiklis 120 nimetatud tariifsete soodustuste kohaldamise peatada kuni kontrolli tulemuste selgumiseni, vabastavad nad kõnealused tooted, jättes endale õiguse võtta kasutusele vajalikud ettevaatusabinõud.
4. Kauba impordiliikmesriigi või soodustatud vabariigi tollile edastatakse järelkontrolli tulemused kuue kuu jooksul. Tulemuste põhjal peab saama otsustada, kas lõike 3 alusel tagastatud dokumendid vastavad tegelikult eksporditud kaubale ning kas nimetatud kauba suhtes on artiklis 120 osutatud tariifsete soodustuste kohaldamine õigustatud.
Kui põhjendatud kahtluse korral kuue kuu jooksul pärast järelkontrolli taotlust vastust ei saada või vastus ei sisalda piisavat teavet, et määrata kindlaks kõnealuse dokumendi ehtsust või toodete tegelikku päritolu, keeldub kontrolli taotlenud asutus sooduskohtlemise kohaldamisest, välja arvatud vääramatu jõu ja erandlike asjaolude korral.
5. Kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 üle järelkontrolli tegemiseks säilitab kauba ekspordiliikmesriigi toll sertifikaatide koopiaid ja kõiki nendele viitavaid ekspordidokumente vähemalt kaks aastat.
4. alajagu
Ceuta ja Melilla
Artikkel 139
1. Käesolevas jaos kasutatav mõiste “ühendus” ei hõlma Ceutat ja Melillat. Mõiste “ühendusest pärinevad tooted” ei hõlma neist piirkondadest pärinevaid tooteid.
2. Käesoleva jao 1.–3. alajagu kohaldatakse Ceutast ja Melillast pärinevate toodete suhtes vastavalt artiklis 140 sätestatud eritingimustele mutatis mutandis.
Artikkel 140
1. Järgmisi lõikeid kohaldatakse artikli 120 asemel ning viiteid nimetatud artiklile kohaldatakse käesoleva suhtes mutatis mutandis.
2. Kui järgmisi tooteid on veetud otseveona artikli 125 sätete kohaselt, käsitatakse neid:
a) Ceutast ja Melillast pärinevate toodetena:
i) kui need on täielikult saadud või toodetud Ceutas ja Melillas;
ii) kui tooted on valmistatud Ceutas ja Melillas ja selleks on kasutatud alapunktis i osutatud toodete asemel muid tooteid, tingimusel et need on läbinud piisava töö või töötluse artikli 122 tähenduses. Tingimust ei kohaldata 1. alajao tähenduses ühendusest või soodustatud vabariigist pärinevate toodete suhtes, tingimusel et Ceutas või Melillas on need läbinud piisava töö või töötluse, mis on artikli 122 lõikes 3 määratletud ebapiisavast tööst või töötlusest ulatuslikum;
b) soodustatud vabariigist pärinevate toodetena:
i) kui tooted on täielikult saadud või toodetud soodustatud vabariigis;
ii) kui tooted on valmistatud soodustatud vabariigis ja selleks on kasutatud alapunktis i osutatud toodete asemel muid tooteid, tingimusel et need on läbinud piisava töö või töötluse artikli 122 tähenduses. Tingimust ei kohaldata 1. alajao tähenduses ühendusest või soodustatud vabariigist pärinevate toodete suhtes, tingimusel et Ceutas või Melillas on need läbinud piisava töö või töötluse, mis on artikli 122 lõikes 3 määratletud ebapiisavast tööst või töötlusest ulatuslikum;
3. Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.
4. Eksportija või tema volitatud esindaja kirjutab asjaomase soodustatud vabariigi nime ja märke “Ceuta ja Melilla” kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 2.
Ceutast ja Melillast pärinevate toodete puhul märgitakse lisaks sellele kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 4 nende päritolustaatus.
5. Hispaania toll vastutab nimetatud sätete kohaldamise eest Ceutas ja Melillas.
V JAOTIS
TOLLIVÄÄRTUS
1. PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 141
1. Seadustiku artiklite 28–36 ja käesoleva jaotise sätete kohaldamisel täidab liikmesriik lisas 23 ettenähtud sätteid.
Lisa 23 1. veerus ettenähtud sätteid kohaldatakse lähtudes 2. veeru tõlgendusmärkusest.
2. Juhul kui tolliväärtuse määramisel on vaja viidata üldtunnustatud raamatupidamistavale, kohaldatakse lisa 24 sätteid.
Artikkel 142
1. Käesolevas jaotises kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) leping — aastatel 1973–1979 toimunud mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste raames sõlmitud üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikli VII rakendamise leping, millele on viidatud seadustiku artikli 31 lõike 1 esimeses taandes;
b) toodetud kaup — kasvatatud, valmistatud ja kaevandatud kaup;
c) identne kaup — ühes ja samas riigis toodetud kaup, mis on igas suhtes ühesugune, kaasa arvatud kauba füüsilised omadused, kvaliteet ja maine. Väikeste väliserinevuste korral käsitatakse kaupa identsena, kui see muidu vastab kõnealusele määratlusele;
d) sarnane kaup — ühes ja samas riigis toodetud kaup, mis ei ole igas suhtes ühesugune, kuid millel on sarnased omadused ja koostis, mis võimaldavad täita samasugust otstarvet ja üksteist kaubanduslikult asendada; selleks et määrata kindlaks, kas kaup on sarnane, tuleb muude tegurite hulgas arvesse võtta ka kauba kvaliteeti, mainet ja kaubamärgi olemasolu.
e) samasse klassi või liiki kuuluv kaup — teatud tööstusharus või -sektoris toodetud kaubagruppi või -sortimenti kuuluv kaup, sealhulgas ka identne või sarnane kaup.
2. Olenevalt juhtumist ei hõlma mõisted “identne kaup” ja “sarnane kaup” kaupa, mis sisaldab või kajastab inseneri-, arendus-, kunstniku- ja disaineritööd ning kavandeid ja visandeid, millega seadustiku artikli 32 lõike 1 punkti b alapunktist iv lähtudes ei ole korrigeerimisel arvestatud, sest need tööd tehti ühenduses.
Artikkel 143
1. ►M15 Seadustiku II jaotise 3. peatüki ja käesoleva jaotise sätete kohaldamisel käsitatakse isikuid üksteisega seotuna ainult siis, kui: ◄
a) nad on üksteise äriühingutes juhatuse või nõukogu liikmed;
b) nad on õiguslikult seisundilt äripartnerid;
c) nende vahel on töösuhe;
d) üks isik otse või kaudselt omab, kontrollib või valdab 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest;
e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist;
f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid;
g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut; või
h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed. Isikud loetakse ühe ja sama perekonna liikmeteks ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt:
— abikaasad,
— vanem ja laps,
— vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde),
— vanavanem ja lapselaps,
— onu või tädi ja õe- või venna laps,
— ämm või äi ja väimees või minia,
— abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine.
2. Käesolevas jaotises loetakse isikud, kes on teineteisega äritegevuse kaudu seotud selliselt, et üks neist on sõltumata nimetusest teise ainuesindaja, -turustaja või -kontsessionäär, omavahel seotuks ainult siis, kui nad vastavad lõike 1 kriteeriumidele.
Artikkel 144
1. Selleks et määrata tolliväärtus seadustiku artikli 29 kohaselt kaubale, mille eest tolliväärtuse määramise ajal tegelikult veel tasutud ei ole, võetakse üldjuhul tolliväärtuse määramisel aluseks hind, mis kõnealusel ajal kauba eest tasuda tuleb.
2. Komisjon ja liikmesriigid arutavad lõike 1 kohaldamist komitees.
Artikkel 145
1. Kui vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritud kaup on osa ühe tehinguga ostetud sama kauba suuremast kogusest, moodustab seadustiku artikli 29 lõike 1 kohaldamisel tegelikult makstud või makstav hind sellise osa koguhinnast, mis vastab deklareeritud kaubakoguse ja ostetud kaubakoguse suhtele.
Tegelikult makstud või makstav hind jagatakse osadeks ka siis, kui saadetise üks osa kaob või kaup, mille väärtust määratakse, hävib enne vabasse ringlusse lubamist.
2. Kui müüja korrigeerib pärast kauba vabasse ringlusse lubamist kauba eest tegelikult makstud või makstavat hinda ostja kasuks, siis võib seda seadustiku artikli 29 kohase tolliväärtuse määramisel arvestada juhul, kui tollile tõendatakse, et:
a) kaup oli defektne seadustiku artiklis 67 nimetatud hetkel;
b) müüja korrigeeris hinda garantiikohustust täites müügilepingu kohaselt, mis oli sõlmitud enne kauba vabasse ringlusse lubamist;
c) kauba defektset laadi ei ole asjaomases müügilepingus arvesse võetud.
3. Lõike 2 kohaselt korrigeeritud tegelikult makstud või makstavat hinda võib arvesse võtta ainult juhul, kui see on korrigeeritud 12 kuu jooksul pärast kauba vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni aktsepteerimise kuupäeva.
Artikkel 146
Kui seadustiku artikli 29 lõike 1 kohaldamisel hõlmab tegelikult makstud või makstav hind ka kõnealuse kauba ekspordi- või selle päritoluriigis kohaldatavat siseriiklikku maksu, ei arvestata nimetatud summat tolliväärtuse hulka, kui tollile on tõendatud, et kõnesolev kaup on vabastatud või vabastatakse nimetatud maksust ostja kasuks.
Artikkel 147
1. Seadustiku artikli 29 kohaldamisel käsitatakse müügitehingu objektiks oleva kauba vabasse ringlusse lubamiseks deklareerimist piisava tõendina selle kohta, et see on müüdud ühenduse tolliterritooriumile eksportimiseks. ►M6 Enne tolliväärtuse määramist toimunud järjestikuste müügitehingute puhul käsitatakse tõendina ainult viimast müügitehingut, millega seoses kaup ühenduse tolliterritooriumile toodi, või müügitehingut, mis toimub ühenduse tolliterritooriumil enne kauba vabasse ringlusse lubamist.
Kui deklareeritakse hind, mis tuleneb viimasele müügitehingule eelnenud müügitehingust, millega seoses kaup ühenduse tolliterritooriumile toodi, tuleb tollile tõendada, et kaup müüdi kõnealusele tolliterritooriumile eksportimiseks.
Kohaldatakse artikleid 178–181a.
◄
2. Kui müügitehingu ja vabasse ringlusse lubamise vahelisel ajal kolmandas riigis kaupa ►M6 ————— ◄ kasutatakse, ei pruugi tolliväärtus olla tehinguväärtus.
3. Ostja ei pea vastama muule tingimusele kui müügilepingu osapooleks olemine.
Artikkel 148
Kui seadustiku artikli 29 lõike 1 punkti b kohaldamisel selgub, et imporditava kauba müük või hind sõltub tingimusest või tasust, mille väärtuse saab selle kauba, mille väärtust määratakse, puhul määrata, käsitatakse seda väärtust ostja kaudse maksena müüjale ning osana tegelikult makstud või makstavast hinnast, tingimusel et kõnesolev tingimus või tasu ei ole seotud:
a) toimingutega, millele on osutatud seadustiku artikli 29 lõike 3 punktis b, või
b) teguriga, mis lisandub seadustiku artikli 32 sätete alusel tegelikult makstud või makstavale hinnale.
Artikkel 149
1. Seadustiku artikli 29 lõike 3 punkti b kohaldamisel kasutatakse mõistet “turustamine” nende toimingute tähenduses, mis on seotud kõnesoleva kauba reklaamimise ja müügi edendamisega ning kauba garantiiga.
2. Ostja selliseid toiminguid käsitatakse tema kulul toimunutena, isegi kui selline kohustus tuleneb müüjaga sõlmitud lepingust.
Artikkel 150
1. Seadustiku artikli 30 lõike 2 punkti a (identse kauba tehinguväärtus) kohaldamisel määratakse tolliväärtus selle kaubaga, mille tolliväärtust määratakse, samal kaubanduslikul tasemel ja enam-vähem samas koguses müüdud identse kauba tehinguväärtuse alusel. Sellise müügitehingu puudumisel kasutatakse selleks erineval kaubanduslikul tasemel ja/või erinevas koguses müüdud identse kauba tehinguväärtust ja seda korrigeeritakse, arvestades erinevusi kaubanduslikus tasemes ja/või koguses, tingimusel et väärtusi korrigeeritakse ainult esitatud tõendite põhjal, mis selgelt näitavad kõnealuse korrigeerimise põhjendatust ja õigsust, sõltumata sellest, kas väärtus suureneb või väheneb.
2. Kui tehinguväärtus hõlmab seadustiku artikli 32 lõike 1 punktis e osutatud kulusid, korrigeeritakse väärtust, arvestamaks märkimisväärseid erinevusi nendes kuludes, mis tulenevad veokauguse ja -viisi erinevustest imporditud kauba ja kõnealuse identse kauba vahel.
3. Kui käesoleva artikli kohaldamisel on identsel kaubal rohkem kui üks tehinguväärtus, kasutatakse imporditud kauba tolliväärtuse määramiseks kõige madalamat.
4. Käesolevat artiklit kohaldades võidakse teise isiku toodetud kauba tehinguväärtust arvestada siis, kui lõike 1 kohaselt ei ole võimalik määrata selle identse kauba tehinguväärtust, mille tootja on sama isik, kui kaubal, mille tolliväärtust määratakse.
5. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab identse imporditud kauba tehinguväärtus eelnevalt seadustiku artikli 29 alusel määratud tolliväärtust, mida korrigeeritakse vastavalt käesoleva artikli lõikes 1 ja lõikes 2 sätestatule.
Artikkel 151
1. Seadustiku artikli 30 lõike 2 punkti b (sarnase kauba tehinguväärtus) kohaldamisel määratakse tolliväärtus selle kaubaga, mille tolliväärtust määratakse, samal kaubanduslikul tasemel ja enam-vähem samas koguses müüdud sarnase kauba tehinguväärtuse alusel. Sellise müügitehingu puudumisel kasutatakse erineval kaubanduslikul tasemel ja/või erinevas koguses müüdud sarnase kauba tehinguväärtust ja seda korrigeeritakse, arvestades erinevusi kaubanduslikus tasemes ja/või koguses, tingimusel et väärtust korrigeeritakse ainult esitatud tõendite põhjal, mis selgelt näitavad kõnealuse korrigeerimise põhjendatust ja õigsust, sõltumata sellest, kas väärtus suureneb või väheneb.
2. Kui tehinguväärtus hõlmab seadustiku artikli 32 lõike 1 punktis e osutatud kulusid, korrigeeritakse väärtust, arvestamaks märkimisväärseid erinevusi nendes kuludes, mis tulenevad veokauguse ja -viisi erinevustest imporditud kauba ja kõnealuse sarnase kauba vahel.
3. Kui käesoleva artikli kohaldamisel on sarnasel kaubal rohkem kui üks tehinguväärtus, kasutatakse imporditud kauba tolliväärtuse määramiseks kõige madalamat.
4. Käesoleva artikli kohaldamisel arvestatakse mõne teise isiku toodetud kauba tehinguväärtust siis, kui sarnasele kaubale, mida on tootnud sama isik, kes on tootnud kauba, mille tolliväärtust määratakse, ei ole lõike 1 alusel võimalik tehinguväärtust määrata.
5. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab sarnase imporditud kauba tehinguväärtus seadustiku artikli 29 alusel eelnevalt määratud tolliväärtust, mida korrigeeritakse vastavalt käesoleva artikli lõike 1 ja lõike 2 sätetele.
Artikkel 152
1.
a) Kui imporditud kaupa või identset või sarnast imporditud kaupa müüakse ühenduses samas seisundis, kui see oli importimisel, määratakse imporditud kauba tolliväärtus vastavalt seadustiku artikli 30 lõike 2 punktile c selle ühikuhinna alusel, millega imporditud kaupa või identset või sarnast imporditud kaupa on müüdud kõige suuremas üldkoguses selle kauba, mille tolliväärtust määratakse, importimisega samal või ligikaudu samal ajal isikule, kes ei ole müüjaga seotud, kusjuures hinnast lahutatakse:
i) komisjonitasud, mida tavaliselt makstakse või mille maksmises on kokku lepitud või ühenduses samasse klassi või liiki kuuluva imporditud kauba müügil lisatav summa kasumiks ja üldkulude katmiseks (kaasa arvatud kõnealuse kauba turustamisega seotud otsesed või kaudsed kulud);
ii) ühenduses tekkinud tavalised veo-, kindlustus- ja muud nendega seotud kulud;
iii) imporditolli- ja muud maksud, mida tuleb ühenduses maksta seoses kauba impordi või müügiga.
a)a Teatavate komisjonimüügiks imporditavate kiiresti riknevate kaupade tolliväärtuse võib määrata otse vastavalt tolliseadustiku artikli 30 lõike 2 punktile c. Selleks teatavad liikmesriigid ühikuhinnad komisjonile ja komisjon levitab neid andmeid TARICi kaudu vastavalt määruse (EMÜ) nr 2658/87 artiklile 6. ( 2 )
Ühikuhinnad arvutatakse ja teatatakse järgmiselt:
i) Liikmesriigid teatavad komisjonile ühikuhinna pärast punktis a loetletud mahaarvamisi iga kaubakategooria netomassi 100 kg kohta. Liikmesriigid võivad kinnitada punkti a alapunktis ii osutatud kuludele standardsummad, mis tehakse komisjonile teatavaks.
ii) Ühikuhindu võib kasutada imporditud kaupade tolliväärtuse kindlaksmääramiseks 14 päeva jooksul, kusjuures iga selline periood algab reedel.
iii) Ühikuhindade määramise võrdlusperiood on 14päevane, mis lõpeb uute ühikuhindade kehtestamise nädalale eelneval neljapäeval.
iv) Liikmesriigid teatavad komisjonile ühikuhinna eurodes hiljemalt nende avaldamisnädala esmaspäeval kella 12. Kui see päev ei ole tööpäev, teatatakse ühikuhinnad sellele päevale vahetult eelneval tööpäeval. Ühikuhinnad kehtivad üksnes juhul, kui komisjon neid levitab.
Selle punkti esimeses alapunktis nimetatud kaubad on loetletud lisas 26.
b) Kui imporditud kaupa ega identset või sarnast imporditud kaupa ei müüda kauba, mille tolliväärtust määratakse, impordiga samal või enam-vähem samal ajal, määratakse vastavalt käesolevale artiklile imporditud kauba tolliväärtus erinevalt lõike 1 punktis a sätestatust kindlaks selle ühikuhinna alusel, millega imporditud kaupa või identset või sarnast imporditud kaupa on müüdud ühenduses samas seisundis, mis sellel oli importimisel, ja kõige lähemal ajal pärast selle kauba, mille tolliväärtust määratakse, importimise päeva, kuid enne 90 päeva möödumist kõnesolevast importimisest.
2. Kui imporditud kaupa ega identset või sarnast imporditud kaupa ei müüda ühenduses samas seisundis, mis sellel oli importimisel, määratakse importija taotlusel tolliväärtus selle ühikuhinna alusel, millega imporditud kaupa on pärast selle edasist töötlemist müüdud ühenduses kõige suuremas üldkoguses isikule, kes ei ole müüjaga seotud, kusjuures arvestatakse sellise töötlemise käigus lisandunud väärtust ja tehakse lõike 1 punktis a sätestatud mahaarvamised.
3. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse ühikuhinnana, millega kaupa on müüdud kõige suuremas üldkoguses, seda hinda, millega kõige rohkem ühikuid on nende impordijärgsel esimesel kaubanduslikul tasemel müüdud isikule, kes ei ole müüjaga seotud.
4. Käesoleva artikli kohaldamisel ei tule ühikuhinna määramisel arvesse võtta ühenduses müüki sellisele isikule, kes on otse või kaudselt, tasuta või alandatud hinnaga tarninud seadustiku artikli 32 lõike 1 punktis b nimetatud materjale ja vahendeid, selleks, et imporditud kaupa toota ja ekspordiks müüa.
5. Lõike 1 punkti b kohaldamisel tähistab mõiste “kõige lähem aeg” seda kuupäeva, mis ajaks imporditud kaupa või identset või sarnast imporditud kaupa on müüdud ühikuhinna määramiseks piisavas koguses.
Artikkel 153
1. Seadustiku artikli 30 lõike 2 punkti d (arvutatud väärtus) kohaldamisel ei või toll kõnealuse väärtuse määramiseks nõuda, et isik, kelle alaline elukoht ei ole ühenduses, esitaks kontrollimiseks raamatupidamis- või muud andmed või võimaldaks neile juurdepääsu või teda selleks kohustada. Vastavalt tootjaga sõlmitud kokkuleppele võib liikmesriigi toll siiski kontrollida ühendusse mittekuuluvas riigis seda teavet, mille kauba tootja esitab tolliväärtuse määramiseks käesoleva artikli alusel, tingimusel et liikmesriigi toll teatab sellest kõnesoleva riigi asutustele piisavalt ette ja need ei ole sellise uurimise vastu.
2. Seadustiku artikli 30 lõike 2 punkti d esimeses taandes osutatud materjali- ja tootmiskulu või väärtus hõlmab ka nimetatud seadustiku artikli 32 lõike 1 punkti a alapunktides ii ja iii nimetatud kuluelemente.
Samuti hõlmab see seadustiku artikli 32 lõike 1 punktis b nimetatud sellise toote või teenuse nõuetekohaselt jaotatud väärtust, mida ostja tarnib otse või kaudselt, et imporditud kaupa toota. Seadustiku artikli 32 lõike 1 punkti b alapunktis iv nimetatud tööde väärtus, mis tehakse ühenduses, lisatakse ainult sel määral, kui nende eest tasub tootja.
3. Kui arvutatud väärtuse määramiseks kasutatakse mingit muud teavet kui see, mida on andnud tootja ise või keegi tema nimel, teatab toll seadustiku artikli 15 kohaselt deklarandile viimase nõudmisel kõnesoleva teabe allika, kasutatud andmed ja nendel põhinevad arvutused.
4. Seadustiku artikli 30 lõike 2 punkti d teises taandes osutatud mõiste “üldkulud” hõlmab kauba tootmise ja ekspordiks müümise otseseid ja kaudseid kulusid, mida seadustiku artikli 30 lõike 2 punkti d esimene taane ei sisalda.
Artikkel 154
Kui seadustiku artikli 32 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud pakendeid imporditakse korduvalt, jagatakse kulud deklarandi taotlusel üldtunnustatud raamatupidamistava kohaselt vajaduse korral osadeks.
Artikkel 155
Seadustiku artikli 32 lõike 1 punkti b alapunkti iv kohaldamisel ei hõlma tolliväärtus kulutusi uurimistööle ega disaineritöö algkavanditele.
Artikkel 156
Kui tolliväärtus määratakse mõnel muul viisil, kui tehinguväärtuse põhjal, kohaldatakse seadustiku artikli 33 punkti c mutatis mutandis.
Artikkel 156a
1. Toll võib asjaomase isiku taotluse korral lubada:
— erandina seadustiku artikli 32 lõikest 2 kuluelemente, mis tuleb lisada tegelikult makstud või makstavale hinnale, kuigi tollivõla tekkimise ajal pole need määratavad,
— erandina seadustiku artiklist 33 teatavaid makse, mida ei arvata tolliväärtuse hulka juhtudel, kus selliste elementidega seotud summasid tollivõla tekkimise ajal eraldi ei näidata,
määrata asjakohaste erikriteeriumide alusel.
Sellistel juhtudel ei loeta deklareeritud tolliväärtust ajutisena määratud väärtuseks artikli 254 teise taande tähenduses.
2. Luba antakse järgmistel tingimustel:
a) artikliga 259 ettenähtud korra kohaldamine põhjustab ebaproportsionaalseid halduskulusid;
b) seadustiku artiklite 30 ja 31 kohaldamine on teatavatel asjaoludel ebakohane;
c) on piisavalt põhjust oletada, et loa kehtivusaja jooksul tasumisele kuuluv imporditollimaksude summa ei ole madalam kui summa, mida oleks tulnud tasuda loa puudumise korral;
d) ettevõtjate konkurentsitingimusi ei ole moonutatud.
2. PEATÜKK
Kasutus- ja litsentsitasusid käsitlevad sätted
Artikkel 157
1. Seadustiku artikli 32 lõike 1 punkti c kohaldamisel mõistetakse kasutus- ja litsentsitasude all eelkõige tasu selliste õiguste kasutamise eest, mis on seotud:
— imporditud kauba valmistamisega (eelkõige patendid, kavandid, mudelid ja tootmisega seotud oskusteave),
— imporditud kauba ekspordiks müügiga (eelkõige kaubamärgid, registreeritud kavandid) või
— imporditud kauba kasutamise või edasimüümisega (eelkõige autoriõigus või valmistamisprotsessid, mis on imporditud kauba lahutamatu osa).
2. Kui imporditud kauba tolliväärtus määratakse seadustiku artikli 29 alusel, lisatakse tegelikult makstud või makstavale hinnale kasutus- või litsentsitasu, ilma et see piiraks seadustiku artikli 32 lõike 5 kohaldamist, ainult siis, kui nimetatud tasu on:
— seotud kaubaga, mille väärtust määratakse,
— kõnesoleva kauba müügitingimus.
Artikkel 158
1. Kui imporditud kaup on ainult ühenduses valmistatava kauba koostisosa, korrigeeritakse imporditud kauba eest tegelikult makstud või makstavat hinda ainult siis, kui kasutus- või litsentsitasu on seotud kõnealuse kaubaga.
2. Kui kaup imporditakse lahtivõetud kujul või peab enne edasimüümist läbima ainult vähese töötluse, näiteks lahjendamise või pakkimise, loetakse kasutus- või litsentsitasu imporditud kaubaga seotuks.
3. Kui kasutus- või litsentsitasu on osaliselt seotud imporditud kaubaga ja osaliselt ka sellele impordijärgselt lisatud koostisosade, impordijärgsete toimingute või teenustega, jaotatakse need kooskõlas lisas 23 esitatud tõlgendusmärkusega seadustiku artikli 32 lõikele 2 vajaduse korral osadeks ainult objektiivsete ning mõõdetavate andmete põhjal.
Artikkel 159
Kaubamärgi kasutusõiguse puhul lisatakse kasutus- või litsentsitasu imporditud kauba eest tegelikult makstud või makstavale hinnale ainult siis, kui:
— kasutus- või litsentsitasu on seotud kaubaga, mis müüakse edasi samas seisukorras või mis läbib impordijärgselt ainult vähese töötluse,
— kaup turustatakse kaubamärgiga, mis on kinnitatud enne või pärast importimist ja mille eest tuleb maksta kasutus- või litsentsitasu,
— ostjal ei ole võimalik vabalt saada seda kaupa sellistelt hankijatelt, kes müüjaga seotud ei ole.
Artikkel 160
Kui ostja maksab kasutus- või litsentsitasu kolmandale isikule, on artikli 157 lõike 2 tingimused täitmata, kui tasu maksmist ei nõua müüja või temaga seotud isik.
Artikkel 161
Kui kasutus- või litsentsitasu suuruse arvutamisviis põhineb imporditud kauba hinnal, võib vastupidiste tõendite puudumisel eeldada, et kõnealuse kasutus- või litsentsitasu maksmine on seotud selle kaubaga, mille väärtust määratakse.
Kui kasutus- või litsentsitasu suuruse arvutamine siiski ei sõltu imporditud kauba hinnast, võib kõnealuse kasutus- või litsentsitasu maksmise sellegipoolest seostada selle kaubaga, mille väärtust määratakse.
Artikkel 162
Seadustiku artikli 32 lõike 1 punkti c kohaldamisel ei ole kasutus- või litsentsitasu saaja elu- või asukoht oluline.
3. PEATÜKK
Sätted ühenduse tolliterritooriumile toomise koha kohta
Artikkel 163
1. Seadustiku artikli 32 lõike 1 punkti e ja artikli 33 punkti a kohaldamisel käsitletakse ühenduse tolliterritooriumile toomise kohana:
a) meritsi veetava kauba puhul lossimis- või ümberlaadimissadamat, kui ümberlaadimist tõendab kõnealuse sadama toll;
b) meritsi ja seejärel ilma ümberlaadimiseta mööda siseveeteed veetava kauba puhul jõe- või kanalisuudmes või selle kaldal asuvat esimest võimalikku lossimissadamat, kui tollile tõendatakse, et prahtimine lossimissadamasse on kallim kui kõnealusesse esimesse sadamasse;
c) kauba raudtee-, sisevee- või maanteetranspordi puhul esimese tolliasutuse asukohta;
d) muul viisil veetava kauba puhul kohta, kus ületatakse ühenduse tolliterritooriumi maismaapiir.
2. Selle kauba tolliväärtus, mis tuuakse ühenduse tolliterritooriumile ja seejärel veetakse läbi Valgevene, Bulgaaria, Venemaa, Rumeenia, Šveitsi, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Jugoslaavia Liitvabariigi või endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi territooriumi mujal ühenduse tolliterritooriumil asuvasse sihtkohta, määratakse kindlaks arvestades esimest kauba ühenduse tolliterritooriumile toomise kohta, tingimusel et nimetatud kaup veetakse otse sihtkohta läbi nimetatud riikide territooriumi mööda tavapärast marsruuti.
3. Ühenduse tolliterritooriumile toodud ja meritsi ühenduse teises osas asuvasse sihtkohta veetud kauba tolliväärtus määratakse kindlaks arvestades esimest ühenduse tolliterritooriumile toomise kohta, tingimusel et kõnesolevat kaupa veetakse otse sihtkohta mööda tavapärast marsruuti.
4. Käesoleva artikli lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse ka kauba maha- või ümberlaadimisel või ajutisel peatumisel Valgevene, Bulgaaria, Venemaa, Rumeenia, Šveitsi, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Jugoslaavia Liitvabariigi või endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi territooriumil ainult veoga seotud põhjustel.
5. Kauba puhul, mis tuuakse ühenduse tolliterritooriumile ja veetakse otse ühest Prantsusmaa ülemeredepartemangust ühenduse tolliterritooriumi teise ossa või vastupidi, käsitatakse kauba ühenduse tolliterritooriumile toomise kohana selles ühenduse tolliterritooriumi osas paiknevat lõigetes 1 ja 2 viidatud kohta, kust kaup saabus, kui see on seal maha või ümber laaditud ning toll on seda tõendanud.
6. Kui lõigetes 2, 3 ja 5 sätestatud tingimused ei ole täidetud, käsitatakse kauba ühenduse tolliterritooriumile toomise kohana ühenduse tolliterritooriumi selles osas paiknevat lõikes 1 kindlaksmääratud kohta, kuhu kaup saadetakse.
4. PEATÜKK
Sätted veokulude kohta
Artikkel 164
Seadustiku artikli 32 lõike 1 punkti e ja artikli 33 punkti a kohaldamisel:
a) kui kaup veetakse ühenduse tolliterritooriumile toomise kohast edasi ühte ja sama transpordiliiki kasutades, hinnatakse veokulusid proportsionaalselt ühenduse tolliterritooriumil ja sellest väljaspool läbitud vahemaale, kui tollile ei esitata tõendeid kulude kohta, mis oleks võinud kaasneda kauba vedamisel ühenduse tolliterritooriumile toomise kohani üldiste siduvate prahtimistariifide alusel;
b) kui kaubaarve alusel tuleb tasuda ühtne vaba hind sihtkohas, mis vastab ühenduse tolliterritooriumile toomise kohal kehtivale hinnale, ei arvata sellest maha ühenduse piires tekkivaid veokulusid. Mahaarvamine on siiski lubatud juhul, kui tollile esitatakse tõendid selle kohta, et vaba hind piiril oleks madalam ühtsest vabast hinnast sihtkohas;
c) kui vedu on tasuta või selle korraldab ostja, hõlmab tolliväärtus veokulusid ühenduse tolliterritooriumile toomise kohta, mis arvutatakse sama transpordiliigi puhul harilikult kasutatavate prahtimistariifide kohaselt.
Artikkel 165
1. Kui kaup saadetakse posti teel, hõlmab kõnealuste kauba tolliväärtus kõiki selle sihtkohta saatmisega seotud postimakse, välja arvatud impordiriigis kehtestatud täiendavad postimaksud.
2. Mittekaubanduslikku laadi saadetiste väärtuse määramisel deklareeritud väärtust nimetatud maksudest lähtudes ei korrigeerita.
3. EMS-Dataposti (Taanis EMS-Jetpost, Saksamaal EMS-Kurierpostsendungen, Itaalias CAI-Post) nime all tuntud ekspressposti teel veetava kauba suhtes lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata.
Artikkel 166
Kauba tolliväärtuses sisalduvad õhutranspordikulud määratakse kindlaks lisas 25 esitatud eeskirjade ja protsentide alusel.
▼M21 —————
6. PEATÜKK
Sätted valuutavahetuskursside kohta
Artikkel 168
Käesoleva peatüki artiklites 169–172 kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) noteeritud kurss:
— kõige viimane äritehingutes kasutatav noteeritud valuutamüügikurss asjaomase liikmesriigile kõige iseloomulikumal turul või turgudel, või
— muu selline noteeritud valuutavahetuskurss, mis on sel viisil noteeritud ja liikmesriigis noteeritud kursina määratletud, kui see peegeldab võimalikult täpselt kõnealuse vääringu äritehingutes kasutatavat hetkeväärtust;
b) avaldamine — asjaomases liikmesriigis ettenähtud viisil avalikult teatavaks tegemine;
c) valuuta — rahandusasutuste vahel või rahvusvahelisel turul arveldamisel kasutatav mis tahes rahaühik.
Artikkel 169
1. Kui kauba tolliväärtuse määramise aluseks olevad tegureid väljendatakse väärtuse määramise ajal mõnes muus vääringus, kui selle liikmesriigi vääringus, kus väärtust määratakse, kasutatakse kõnealuse väärtuse määramiseks asjaomase liikmesriigi vääringus kuu eelviimasel kolmapäeval noteeritud ja sel või järgmisel päeval avaldatud vahetuskurssi.
2. Kuu eelviimasel kolmapäeval noteeritud kurssi kasutatakse järgmise kalendrikuu jooksul, kui seda ei asendata artikli 171 kohaselt määratletud kursiga.
3. Kui valuutavahetuskurssi lõikes 1 nimetatud eelviimasel kolmapäeval ei noteerita või noteeritud vahetuskurssi sel või järgmisel päeval ei avaldata, käsitatakse nimetatud kolmapäeval noteeritud kursina kõnealuse valuuta viimast noteeritud kurssi, mis on avaldatud eelneva 14 päeva jooksul.
Artikkel 170
Kui artikli 169 sätete kohaselt ei ole võimalik valuutavahetuskurssi määratleda, määrab asjaomane liikmesriik seadustiku artikli 35 kohaldamiseks vahetuskursi, mis peegeldab võimalikult täpselt kõnealuse valuuta äritehingutes kasutatavat väärtust nimetatud liikmesriigi vääringus väljendatuna.
Artikkel 171
1. Kui kuu viimasel kolmapäeval noteeritud ja sel või järgmisel päeval avaldatud vahetuskurss erineb 5 % või rohkem artikli 169 kohaselt määratletud järgmisel kuul kasutatavast kursist, kasutatakse seadustiku artikli 35 kohaldamiseks rakendatava vahetuskursina alates kõnesoleva kuu esimesest kolmapäevast teisena mainitud kursi asemel esimesena mainitud vahetuskurssi.
2. Kui eelmistes sätetes osutatud rakendusaja jooksul erineb kolmapäeval noteeritud ja sel või järgmisel päeval avaldatud kurss 5 % või rohkem käesoleva peatüki kohaselt kasutatavast kursist, asendab see viimati nimetatud kursi ning seda hakatakse seadustiku artikli 35 kohaldamisel rakendatava kursina kasutatama järgmisel kolmapäeval. Asenduskurssi kasutatakse jooksva kuu lõpuni, tingimusel et seda ei asendata käesoleva lõike esimese lause alusel.
3. Kui liikmesriik ei noteeri kolmapäeval vahetuskurssi või noteeritud vahetuskurssi sel või järgmisel päeval ei avalda, kasutatakse kõnesolevas liikmesriigis lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks noteeritud kursina enne nimetatud kolmapäeva viimati noteeritud ja avaldatud kurssi.
Artikkel 172
Kui liikmesriigi toll lubab deklarandil esitada teatud üksikasju kauba vabasse ringlusse deklareerimise kohta perioodilisedeklaratsiooni vormis hilisemal kuupäeval, võib selles loas deklarandi taotlusel näha ette, et teatud valuutas väljendatud tolliväärtuse moodustavate elementide kõnesoleva liikmesriigi valuutasse ümberarvestamisel kasutataks ühte ja sama kurssi. Sel juhul kasutatakse vastavalt käesolevale peatükile määratletud kurssi, mida kohaldatakse kõnealuse deklaratsiooniga hõlmatud perioodi esimesel päeval.
7. PEATÜKK
Teatud rikneva kauba suhtes kohaldatav lihtsustatud kord
▼M27 —————
8. PEATÜKK
Andmete deklareerimine ja esitatavad dokumendid
Artikkel 178
1. Kui seadustiku artiklite 28–36 kohaldamiseks on vaja määrata tolliväärtus, lisatakse imporditud kauba tollideklaratsioonile deklaratsioon tolliväärtusega seonduvate andmete kohta (tolliväärtuse deklaratsioon). Tolliväärtuse deklaratsioon esitatakse lisas 28 esitatud näidisele vastaval vormil D. V.1, mida vajaduse korral täiendatakse ühe või mitme lisas 29 esitatud näidisele vastava vormiga D. V.1 bis.
2. Lõikes 1 ettenähtud tolliväärtuse deklaratsiooni võib koostada ainult ühenduses asuv isik, kelle käsutuses on vastavad andmed.
Seadustiku artikli 64 lõike 2 punkti b teist taanet ja artikli 64 lõiget 3 kohaldatakse mutatis mutandis.
3. Toll võib loobuda lõikes 1 osutatud vormil tolliväärtuse deklaratsiooni esitamise nõudest, kui kõnealuse kauba tolliväärtust ei ole võimalik seadustiku artikli 29 sätete alusel kindlaks määrata. Sel juhul esitab lõikes 2 nimetatud isik tollile ise muu teabe, mis on nõutav tolliväärtuse määramiseks nimetatud seadustiku mõne teise artikli alusel või korraldab selle esitamise; selline teave esitatakse tolli määratud vormis ja viisil.
4. Ilma et see piiraks karistussätete võimalikku kohaldamist, võtab tolliasutusele lõikes 1 ettenähtud deklaratsiooni esitamisel lõikes 2 osutatud isik vastutuse:
— deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse ja täpsuse eest,
— kõnealuste andmete kinnituseks esitatud dokumentide ehtsuse eest,
— kauba tolliväärtuse määramiseks teabe või -dokumendi esitamise eest.
5. Käesolevat artiklit ei kohaldata kauba suhtes, mille tolliväärtus määratakse artiklite 173–177 sätete kohaselt kehtestatud lihtsustatud korra alusel.
Artikkel 179
1. Välja arvatud juhud, kui see on oluline imporditollimaksude nõuetekohaseks kohaldamiseks, loobub toll osaliselt või täielikult artikli 178 lõikes 1 nimetatud deklaratsiooni esitamise nõudest, kui:
a) saadetises sisalduva imporditud kauba tolliväärtus on alla ►M21 10 000 eurot ◄ , tingimusel et see ei ole ühelt ja samalt kaubasaatjalt ühele ja samale kaubasaajale lähetatud osasaadetis või järjestikune saadetis; või
b) kõnealune import ei ole kaubanduslikku laadi; või
c) Euroopa Ühenduste tollitariifistiku rakendamiseks ei ole kõnealuseid andmeid tarvis või kui tariifistikus ettenähtud tollimakse ei tasuta tulenevalt tollialastest erisätetest.
2. Lõike 1 punktis a nimetatud summa eküüdes arvestatakse ümber kooskõlas seadustiku artikliga 18. Toll võib ümberarvestuse tulemusel saadud summa ümardada üles- või allapoole.
Toll võib jätta eküüdes määratud summa väärtuse riigi valuutas muutmata, kui seadustiku artiklis 18 ettenähtud iga-aastase korrigeerimise tulemusel muutub ümberarvestuse käigus kõnealuse summa väärtus riigi valuutas väljendatuna vähem kui 5 % või väheneb.
3. Kui üks ja sama müüja tarnib ühele ja samale ostjale kaupa jätkuvalt samadel tingimustel, võib toll loobuda iga deklaratsiooni tõenduseks esitatavate artikli 178 lõikes 1 ettenähtud andmete nõudmisest, kuid nõuab nende esitamist asjaolude muutumise korral ja vähemalt üks kord iga kolme aasta jooksul.
4. Käesolevas artiklis ettenähtud erandit ei tehta ja vorm D. V.1 tuleb esitada, kui ilmneb, et selle erandi tegemiseks vajalikud tingimused ei olnud täidetud või neid ei täideta.
Artikkel 180
Kui kasutatakse automaatset andmetöötlussüsteemi või kui asjaomase kauba puhul tuleb kohaldada kas üldist, perioodilist või kokkuvõtlikku deklaratsiooni, võib toll lubada erinevusi tolliväärtuse määramiseks vajalike andmete esitamise vormis.
Artikkel 181
1. Artikli 178 lõikes 2 nimetatud isik esitab tollile kaubaarve ü¼he eksemplari, mille alusel imporditud kauba tolliväärtus deklareeritakse. Kui tolliväärtus deklareeritakse kirjalikult, jääb kõnealune koopia tollile.
2. Kui tolliväärtus deklareeritakse kirjalikult ja imporditud kauba kohta antakse kaubaarve välja isikule, kelle asukoht on mõnes teises liikmesriigis, kui see, kus kõnesolev tolliväärtus deklareeritakse, esitab deklarant tollile kaubaarve kahes eksemplaris. Üks eksemplar jääb tollile; teine, asjaomase tolliasutuse pitseri ja nimetatud tolliasutuses deklaratsiooni järjekorranumbriga varustatud eksemplar tagastatakse deklarandile, et ta edastaks selle isikule, kelle nimele kaubaarve on välja antud.
3. Toll võib laiendada lõiget 2 ka juhtudele, mille puhul on isik, kelle nimele kaubaarve välja antakse, registrisse kantud samas liikmesriigis, kus tolliväärtus deklareeritakse.
Artikkel 181a
1. Toll ei pea importkauba tolliväärtust tehinguväärtuse meetodil kindlaks määrama, kui kooskõlas lõikes 2 ettenähtud korraga kahtleb toll põhjendatult selles, kas deklareeritud väärtus väljendab seadustiku artiklis 29 osutatud makstud või makstavat kogusummat.
2. Kui tollil on lõikes 1 kirjeldatud kahtlus, võib ta paluda lisateavet vastavalt artikli 178 lõikele 4. Kui need kahtlused püsivad, peab toll enne lõpliku otsuse tegemist teatama asjaomasele isikule, soovi korral kirjalikult, nende kahtluste põhjendused ning andma talle vastuväidete esitamiseks piisava võimaluse. Lõplik otsus ja selle põhjendused saadetakse asjaomasele isikule kirjalikult.
VI JAOTIS
KAUBA TOOMINE TOLLITERRITOORIUMILE
1. PEATÜKK
Kauba läbivaatamine ning proovide ja näidiste võtmine asjaomase isiku poolt
Artikkel 182
1. Seadustiku artikli 42 alusel lubatakse kaupa läbi vaadata isikul, kellel on õigus määrata kaubale tollikäitlusviis, tema suulise taotluse alusel, kui toll ei pea asjaolusid arvestades tema kirjalikku taotlust vajalikuks.
Proove ja näidiseid võib võtta ainult asjaomase isiku kirjaliku taotluse alusel.
2. Lõikes 1 nimetatud kirjalikule taotlusele kirjutab alla asjaomane isik ja esitab selle asjaomasele tolliasutusele. Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
— taotleja nimi ja aadress,
— kauba asukoht,
— ülddeklaratsiooni number, kui see on jubA esitatud, välja arvatud juhud, kui tolliasutus selle ise märgib, või viide eelnevale tolliprotseduurile, või andmed, mille järgi saab identifitseerida transpordivahendit, milles kaup asub,
— kõik teised andmed, mille järgi saab kaupa identifitseerida.
Toll teeb asjaomase isiku taotlusele märkuse loa andmise kohta. Kui taotlus on esitatud proovide ja näidiste võtmiseks, märgib toll taotlusele selleks võetava kauba koguse.
3. Kauba eelnev läbivaatamine ning proovide ja näidiste võtmine toimub tolli järelevalve all, kes määrab korra, mida igal konkreetsel juhul tuleb järgida.
Asjaomane isik vastutab lahtipakkimise, kaalumise, tagasipakkimise ja teiste kaubaga tehtavate toimingutega seotud riskide eest ja kannab vastavad kulud. Ta kannab ka kõik analüüsidega seotud kulud.
4. Võetud proovide ja näidiste puhul tuleb täita formaalsused, selleks et määrata neile tollikäitlusviis. Kui kauba läbivaatamise tagajärjel kaup hävib või kahjustub pöördumatult, ei loeta tollivõlga tekkinuks. Jäätmete ja jääkide suhtes kohaldatakse seadustiku artikli 182 lõiget 5.
2. PEATÜKK
Ülddeklaratsioon
Artikkel 183
1. Ülddeklaratsioonile kirjutab alla selle esitaja.
2. Toll võtab ülddeklaratsiooni vastu ja säilitab selle, et kontrollida, kas ülddeklaratsiooniga hõlmatud kaubale on määratud tollikäitlusviis seadustiku artiklis 49 sätestatud tähtaja jooksul.
3. Kui kaupa on veetud transiidiprotseduuri alusel enne selle tollile esitamist, on ülddeklaratsiooniks see transiididokument, mis tuleb esitada sihtriigi tolliasutusele.
4. Tolli loal võib esitada ülddeklaratsiooni automaatse andmetöötlussüsteemi abil. Sel juhul tuleb kohandada ►M1 lõigetes 1 ja 2. ◄
Artikkel 184
1. Kui toll seda nõuab, peab artikli 183 lõikes 1 märgitud isik esitama ülddeklaratsiooniga hõlmatud kauba, mis ei ole seda vedavalt transpordivahendilt maha laaditud, puutumatul kujul, kuni kõnesolevale kaubale määratakse tollikäitlusviis.
2. Isik, kelle valduses kaup on peale mahalaadimist nende edasitoimetamiseks või ladustamiseks, on kohustatud tolli nõudel esitama kõik kaubad puutumatul kujul.
3. PEATÜKK
Ajutine ladustamine
Artikkel 185
1. Kui seadustiku artikli 51 lõikes 1 nimetatud kohad on kauba ajutiseks ladustamiseks alaliselt heaks kiidetud, nimetatakse neid kohti ajutise ladustamise rajatisteks.
2. Kui toll ise ei ole ajutise ladustamise rajatise pidaja, võib ta tollieeskirjade kohaldamise tagamiseks nõuda, et:
a) ajutise ladustamise rajatise uks lukustatakse kahe eri võtmega, millest üks peab olema tolli käes;
b) ajutise ladustamise rajatise pidaja peab laoarvestust, mis võimaldab kauba liikumist jälgida.
Artikkel 186
Kaup paigutatakse ajutise ladustamise rajatisse ülddeklaratsiooni alusel. Toll võib siiski nõuda vastava deklaratsiooni esitamist tolli poolt määratud vormis.
Artikkel 187
Ilma et see piiraks seadustiku artikli 56 või nende sätete kohaldamist, mida kohaldatakse tolli poolt kauba müümisel, peab ülddeklaratsiooni esitanud isik, või kui sellist deklaratsiooni ei ole veel esitatud, seadustiku artikli 44 lõikes 2 nimetatud isik rakendama tolli poolt vastavalt seadustiku artikli 53 lõikele 1 võetud meetmeid ja kandma nende meetmetega seotud kulud.
▼M1 —————
4. PEATÜKK
Erisätted, mida kohaldatakse meritsi või õhuteed pidi veetava kauba suhtes
1. jagu
Üldsäte
Artikkel 189
Kui kaup tuuakse ühenduse tolliterritooriumile kolmandast riigist meritsi või õhuteed pidi ja saadetakse üheainsa veodokumendi alusel ümberlaadimiseta sama transpordivahendiga teise ühenduse sadamasse või lennujaama, esitatakse kaup tollile seadustiku artiklis 40 määratletud tähenduses ainult selles sadamas või lennujaamas, kus neid maha või ümber laaditakse.
2. jagu
Erisätted, mida kohaldatakse reisijate salongipagasile ja registreeritud pagasile
Artikkel 190
Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) ühenduse lennujaam — lennujaam, mis asub ühenduse tolliterritooriumil;
b) ühenduse rahvusvaheline lennujaam — ühenduse lennujaam, mis pädevate asutuste loa alusel peab lennuliiklust kolmandate riikidega;
c) ühendusesisene lend — õhusõiduki vahemaandumisteta liikumine kahe ühenduse lennujaama vahel, mis ei alga ega lõpe ühendusevälises lennujaamas;
d) ühenduse sadam — sadam, mis asub ühenduse tolliterritooriumil;
e) ühendusesisene merereis — regulaarselt kahe või enama kindlaksmääratud ühenduse sadama vahel sõitva laeva peatusteta liikumine kahe ühenduse sadama vahel;
f) lõbusõidulaevad — eraisikutele kuuluvad alused, mis on mõeldud reiside jaoks, mille teekond sõltub kasutaja soovist;
g) turismi- või äriotstarbelised õhusõidukid — eraisikutele kuuluvad õhusõidukid, mis on mõeldud reiside jaoks, mille teekond sõltub kasutaja soovist;
h) pagas — kõik esemed, mida isik kannab ükskõik mil viisil reisi jooksul endaga kaasas.
Artikkel 191
Käesolevas jao sätete kohaldamisel peetakse õhusõidu puhul pagasiks:
— registreeritud pagasit, kui see on registreeritud lähtelennujaamas ja lennu jooksul ega käesoleva peatüki artikli 192 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 194 lõigetes 1 ja 2 nimetatud vahemaandumiste ajal ei ole pagas omanikule kättesaadav,
— salongipagasit, kui isik võtab selle õhusõiduki kabiini kaasa.
Artikkel 192
Kontrollimine ja formaalsused, mida kohaldatakse:
1) nende isikute salongi- ja registreeritud pagasi suhtes, kes lendavad õhusõidukiga, mis saabub ühendusevälisest lennujaamast ja jätkab peale vahemaandumist ühenduse lennujaamas lendu teise ühenduse lennujaama, toimuvad viimases lennujaamas tingimusel, et see on ühenduse rahvusvaheline lennujaam; sel juhul kehtivad pagasi suhtes eeskirjad, mida kohaldatakse kolmandast riigist saabuvate isikute pagasi suhtes, kui niisugust pagasit kandval isikul ei ole võimalik pädevatele asutustele tõendada pagasis sisalduva kauba ühenduse staatust;
2) nende isikute salongi- ja registreeritud pagasi suhtes, kes lendavad õhusõidukiga, mis jätkab lendu ühendusevälisesse lennujaama peale vahemaandumist ühenduse lennujaamas, toimuvad lähtelennujaamas tingimusel, et see lennujaam on ühenduse rahvusvaheline lennujaam; sel juhul võib salongipagasit kontrollida ühenduse lennujaamas, kus lennuk teeb vahemaandumise, et kindlaks teha, kas pagasis sisalduv kaup vastab kauba ühendusesisese vaba liikumise tingimustele;
3) nende isikute pagasi suhtes, kes teevad laeval merereisi, mis koosneb järjestikustest reisietappidest, mis algavad või lõppevad ühendusevälises sadamas või mille käigus tehakse vahepeatus ühendusevälises sadamas, toimuvad sadamas, kus kõnesolev pagas peale või maha laaditakse.
Artikkel 193
Kontrollimine ja formaalsused, mida kohaldatakse nende isikute pagasi suhtes, kes on:
1. lõbusõidulaeva pardal, toimuvad ükskõik millises ühenduse sadamas, olenemata laeva päritolust või sihtkohast;
2. turismi- või äriotstarbelise õhusõiduki pardal, toimuvad:
— ühendusevälisest lennujaamast saabuva lennu puhul esimeses sihtlennujaamas, mis peab olema ühenduse rahvusvaheline lennujaam, kust õhusõiduk jätkab peale vahemaandumist lendu teisele ühenduse lennuväljale,
— ühenduse lennujaamast saabuva lennu puhul viimases ühenduse rahvusvahelises lennujaamas, kust õhusõiduk jätkab peale vahemaandumist lendu ühendusevälisesse lennujaama.
Artikkel 194
1. Kui pagas saabub ühenduse lennujaama õhusõiduki pardal, mis saabub ühendusevälisest lennujaamast, ja see laaditakse ümber selles lennujaamas teisele õhusõidukile, mis suundub ühendusesisele lennule, siis:
— kontrollimine ja formaalsused, mida kohaldatakse registreeritud pagasi suhtes, toimuvad ühendusesisese lennu sihtlennujaamas tingimusel, et see lennujaam on ühenduse rahvusvaheline lennujaam,
— kogu salongipagas kontrollitakse esimeses ühenduse rahvusvahelises lennujaamas; lisakontrolli võidakse teha ühendusesisese lennu sihtlennujaamas ainult erijuhtudel, kui see osutub pärast registreeritud pagasi kontrolli vajalikuks,
— registreeritud pagasit võidakse kontrollida esimeses ühenduse lennujaamas ainult erijuhtudel, kui see osutub pärast salongipagasi kontrolli vajalikuks.
2. Kui pagas laaditakse ühenduse lennujaamas ühendusesisesele lennule suunduvale õhusõidukile, et see laaditaks ümber teises ühenduse lennujaamas õhusõidukile, mille lennu sihtpunkt on ühenduseväline lennujaam:
— toimuvad kontrollimine ja formaalsused, mida kohaldatakse registreeritud pagasi suhtes, ühendusesiseses lähtelennujaamas tingimusel, et see lennujaam on ühenduse rahvusvaheline lennujaam,
— toimuvad salongipagasi kontrollimine ja formaalsused viimases ühenduse rahvusvahelises lennujaamas; sama pagasit võib eelnevalt kontrollida ühendusesiseses lähtelennujaamas ainult erijuhtudel, kui see osutub pärast registreeritud pagasi kontrolli vajalikuks,
— registreeritud pagasi lisakontrolli võib läbi viia viimases ühenduse lennujaamas ainult erijuhtudel, kui see osutub salongipagasi kontrolli järel vajalikuks.
3. Kontrollimine ja formaalsused, mida kohaldatakse pagasi suhtes, mis saabub ühenduse lennujaama regulaar- või tšarterlennuga ühendusevälisest lennujaamast ja mis laaditakse ümber selles ühenduse lennujaamas turismi- või äriotstarbelisele õhusõidukile, mis suundub ühendusesisesele lennule, toimuvad regulaar- või tšarterlennu sihtlennujaamas.
4. Kontrollimine ja formaalsused, mida kohaldatakse pagasi suhtes, mis laaditakse ühenduse lennujaamas ühendusesisesele lennule suunduvale turismi- või äriotstarbelisele õhusõidukile, et see laaditaks ümber teises ühenduse lennujaamas õhusõidukile, mille lennu sihtpunkt on ühenduseväline lennujaam, toimuvad regulaar- või tšarterlennu lähtelennujaamas.
5. Ühenduse rahvusvahelises lennujaamas, kui registreeritud pagas viiakse teisele lennukile, võivad liikmesriigid kontrollida pagasit, mis:
— saabub ühendusevälisest lennujaamast ja mis laaditakse ümber ühenduse rahvusvahelises lennujaamas õhusõidukile, mis suundub lennule sama riigi territooriumil asuvasse lennujaama,
— on laaditud õhusõidukile rahvusvahelises lennujaamas ja mis laaditakse ümber sama riigi territooriumil asuvas teises lennujaamas õhusõidukile, mis suundub lennule ühendusevälisesse lennujaama.
Artikkel 195
Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et:
— saabumisel ei saa isikud kaupa edasi toimetada enne, kui on kontrollitud ühenduse määruse (EMÜ) nr 3925/91 ( 3 ) artikliga 1 hõlmamata salongipagas,
— väljalennul ei saa isikud kaupa edasi toimetada enne, kui on kontrollitud ühenduse määruse (EMÜ) nr 3925/91 artikliga 1 hõlmamata salongipagas,
— saabumisel on rakendatud vajalikku korda, et takistada kauba edasitoimetamist enne, kui on kontrollitud nõukogu määruse (EMÜ) nr 3925/91 artikliga 1 hõlmamata registreeritud pagas,
— väljalennul on rakendatud vajalikke meetmeid, et takistada kauba edasitoimetamist enne, kui on kontrollitud nõukogu määruse (EMÜ) nr 3925/91 artikliga 1 hõlmamata registreeritud pagas.
Artikkel 196
Ühenduse lennujaamas registreeritud pagas identifitseeritakse pagasilipiku järgi, mis on asjaomases lennujaamas pagasi külge kinnitatud. Näidislipik ja pagasilipiku tehnilised andmed on esitatud lisas 30.
Artikkel 197
Kõik liikmesriigid peavad edastama komisjonile lennujaamade nimekirja, mis vastavad artikli 190 punktis b esitatud ühenduse rahvusvahelise lennujaama määratlusele. Komisjon avaldab selle nimekirja Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias.
VII JAOTIS
TOLLIDEKLARATSIOONID — TAVALINE KORD
1. PEATÜKK
Kirjalikud tollideklaratsioonid
1. jagu
Üldsätted
Artikkel 198
1. Kui deklaratsioon hõlmab kahte või enamat kaubanimetust, loetakse, et iga kaubanimetusega seotud andmed moodustavad eraldi deklaratsiooni.
2. Tööstusliku sisseseade koostisosad, mis kuuluvad koondnomenklatuuri ühe koodi alla, loetakse üheks kaubanimetuseks.
Artikkel 199
►M1 1. ◄ Ilma et see piiraks karistussätete võimalikku kohaldamist, tekib deklarandi või tema esindaja allkirjastatud deklaratsiooni esitamisel tollile deklarandil või tema esindajal kehtivate õigusaktide alusel vastutus:
— deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse eest,
— lisatud dokumentide ehtsuse eest
— ja
— kõikide kohustuste täitmise eest, mis on seotud kõnesolevale kaubale asjassepuutuva tolliprotseduuri kohaldamisega.
2. Kui deklarant kasutab tollideklaratsioonide koostamisel automaatse andmetöötluse süsteeme, võib toll ette näha, et käsitsi kirjutatud allkirja võib asendada mõne muu identifitseerimismeetodiga, mis võib põhineda koodide kasutamisel. See võimalus antakse ainult juhul, kui tolli ette nähtud tehnilised ja haldustingimused on täidetud.
Samuti võib toll ette näha, et automaatse andmetöötluse süsteeme kasutades koostatud tollideklaratsioone võib kinnitada otse neid süsteeme kasutades, selle asemel et varustada need käsitsi või mehaaniliselt tolliasutuse templi ja pädeva ametiisiku allkirjaga.
3. Toll võib enda määratud tingimustel ja viisil lisas 37 nimetatud kirjaliku deklaratsiooni mõningaid andmeid asendada, saates need andmed selleks määratud tolliasutusele elektrooniliselt, vajaduse korral kodeeritult.
Artikkel 200
Deklaratsiooni lisaks olevaid dokumente säilitatakse tollis, kui ei ole ette nähtud teisiti või kui deklarant ei vaja neid teiste toimingute jaoks. Viimasel juhul võtab toll vajalikke meetmeid, et kõnesolevaid dokumente saab kasutada ainult kauba koguse või väärtuse osas, mille suhtes need kehtivad on.
Artikkel 201
1. Deklaratsioon esitatakse kauba esitamise koha tolliasutusele. Deklaratsiooni võib esitada niipea, kui kaup on esitatud.
2. Toll võib lubada deklaratsiooni esitada enne, kui deklarandil on võimalik kaupa esitada. Sel juhul võib toll kehtestada kauba esitamise tähtaja, mis määratakse vastavalt asjaoludele. Kui selle tähtaja jooksul kaupa ei esitata, loetakse, et deklaratsioon ei ole esitatud.
3. Kui deklaratsioon on esitatud enne sellega hõlmatud kauba saabumist tolliasutusse või teise tolli poolt määratud kohta, võib deklaratsiooni aktsepteerida ainult siis, kui kõnesolev kaup on tollile esitatud.
Artikkel 202
1. Deklaratsioon esitatakse pädevale tolliasutusele selle lahtioleku päevadel ja kellaaegadel.
Toll võib siiski deklarandi taotlusel ja kulul lubada deklaratsiooni esitamist väljaspool määratud päevi ja kellaaegu.
2. Deklaratsioonid, mis on esitatud mõnele teisele selleks otstarbeks nõuetekohaselt määratud tolliasutusele tolli ja asjaomase isiku kokkuleppel, loetakse esitatuks nimetatud asutusele.
Artikkel 203
Deklaratsioonile märgitakse selle aktsepteerimise kuupäev.
Artikkel 204
Toll võib lubada või nõuda seadustiku artiklis 65 nimetatud muudatuste tegemist uue deklaratsiooni esitamisega, mis on mõeldud esialgse deklaratsiooni asendamiseks. Sel juhul on tasumisele kuuluvate tollimaksude määramisel ja kõnesolevat tolliprotseduuri reguleerivate sätete kohaldamisel arvesse võetav kuupäev esialgse deklaratsiooni aktsepteerimise kuupäev.
2. jagu
Kasutatavad vormid
Artikkel 205
1. Ühtne haldusdokument on kirjalike deklaratsioonide ametlik vorm, mis esitatakse tavalise korra kohaselt tollile kauba protseduurile suunamiseks või kauba reekspordiks vastavalt seadustiku artikli 182 lõikele 3.
2. Selleks otstarbeks võib kasutada ka teisi vorme, kui kõnesolevat tolliprotseduuri reguleerivad sätted seda lubavad.
3. Lõiked 1 ja 2 ei välista:
— võimalust loobuda artiklites 225–236 ettenähtud kirjaliku deklaratsiooni nõudest vabasse ringlusse lubamisel, ekspordil või ajutisel impordil,
— liikmesriikide õigust loobuda lõikes 1 nimetatud vormist, kui kohaldatakse artiklites 237 ja 238 postisaadetiste suhtes ettenähtud erisätteid,
— tolli loal erijuhtudel deklareerimise hõlbustamiseks erivormide kasutamist,
— liikmesriikide õigust loobuda lõikes 1 nimetatud vormist, kui kahe või enama liikmesriigi vahelise kehtiva või tulevikus sõlmitava kokkuleppe või nendevahelise korraldusega on see ette nähtud kaubavahetuse või selle teatud valdkondade formaalsuste lihtsustamiseks,
— asjaomaste isikute poolt ühenduse transiidiformaalsuste täitmiseks lastinimekirjade kasutamist kaubasaadetiste puhul, mis sisaldavad enam kui ühte kaubaliiki,
— ekspordi-, transiidi- või impordideklaratsioonide ja dokumentide, mis tõendavad selle kauba ühenduse staatust, mida ei ole veetud ühenduse sisetransiidiprotseduuri alusel, trükkimist ametliku või erasektori automaatse andmetöötlussüsteemi abil vajaduse korral tavalisele paberile liikmesriikide poolt ettenähtud tingimustel,
— liikmesriigis kehtivaid sätteid selle kohta, et kui deklaratsioonide töötlemiseks kasutatakse automaatset andmetöötlussüsteemi, on lõike 1 tähenduses deklaratsiooniks selle süsteemi abil välja trükitud ühtne haldusdokument.
▼M1 —————
5. Kui ühenduse õigusaktides on viidatud ekspordi-, reekspordi- või impordideklaratsioonile või mõnele teisele tolliprotseduurile suunamise deklaratsioonile, ei või liikmesriigid nõuda muid haldusdokumente kui need:
— mis on ühenduse õigusaktides otseselt esitatud või nendes aktidega ette nähtud,
— mida nõutakse Euroopa Liidu lepinguga vastavuses olevate rahvusvaheliste konventsiooniga,
— mida peavad ettevõtjad esitama selleks, et taotleda teatud eeliseid või soodustusi,
— mis on vajalikud Euroopa Liidu lepingu sätteid asjakohaselt arvesse võttes asjaomaste eeskirjade rakendamiseks, mida ei saa rakendada üksnes lõikes 1 nimetatud dokumenti kasutades.
Artikkel 206
Ühtse haldusdokumendi vormi tuleb vajaduse korral kasutada Hispaania ja Portugali ühinemisaktis sätestatud üleminekuperioodi jooksul 31. detsembri 1985. aasta koosseisuga ühenduse ning Hispaania ja Portugali vahelises ning samuti kahe viimati mainitud liikmesriigi vahelises kaubavahetuses, mille puhul kohaldatakse siiski teatud tollimakse ja samamõjulisi makse või mille suhtes kohaldatakse jätkuvalt muid ühinemisaktiga ettenähtud meetmeid.
Esimese lõigu kohaldamisel tuleb kaubavahetuses Hispaania ja Portugaliga või nende liikmesriikide omavahelises kaubavahetuses kasutatava vormi eksemplar 2 või, kui see on asjakohane, eksemplar 7 hävitada.
Vormi kasutatakse samuti ühendusesiseses kaubavahetuses nende ühenduse tolliterritooriumi osade, mille suhtes kohaldatakse nõukogu direktiivi 77/388/EMÜ, ( 4 ) ja nende territooriumi osade vahel, kus neid sätteid ei kohaldata, või kaubavahetuses territooriumi nende osade vahel, kus nimetatud sätteid ei kohaldata.
Artikkel 207
Ilma et see piiraks artikli 205 lõike 3 kohaldamist, võib liikmesriigi toll ekspordi- või impordiformaalsuste täitmisel üldjuhul mitte nõuda ühtse haldusdokumendi selle liikmesriigi asutustele mõeldud ühe või enama eksemplari esitamist tingimusel, et kõnesolev teave on kättesaadav teistel teabekandjatel.
Artikkel 208
1. Ühtne haldusdokument esitatakse komplektina, mis koosneb eksemplaridest, mis on vajalikud selle tolliprotseduuri formaalsuste täitmiseks, millele kaup suunatakse.
2. Kui ühenduse transiidiprotseduurile või ühistransiidiprotseduurile eelneb või järgneb mõni teine tolliprotseduur, võib esitada selle komplekti, mis koosneb transiidiprotseduuri ja sellele eelneva või järgneva tolliprotseduuri formaalsuste täitmiseks nõutavatest eksemplaridest.
3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud komplektid peavad pärinema:
— kõigist kaheksast eksemplarist koosnevast komplektist lisas 31 esitatud näidise kohaselt, või
— eriti siis, kui deklaratsioon esitatakse deklaratsioonide töötlemiseks kasutatava automaatse andmetöötlussüsteemi abil, kahest komplektist, mis koosnevad neljast eksemplarist lisas 32 esitatud näidise kohaselt.
4. Ilma et see piiraks artikli 205 lõike 3 ning artiklite 222–224 ja 254–289 kohaldamist, võib vajaduse korral lisada selle tolliprotseduuri formaalsuste täitmiseks, millele kaup suunatakse, vajaliku deklaratsiooni vormile ühe või mitu täiendavat eksemplari. Kui see on asjakohane, võib lisada eksemplarid, mida on vaja eelnevate või järgnevate tolliprotseduuride formaalsuste täitmiseks.
Täiendavate eksemplaride komplektid peavad pärinema:
— kas täiskomplektist, mis koosneb kaheksast eksemplarist lisas 33 esitatud näidise kohaselt, või
— kahest komplektist, mis koosnevad neljast eksemplarist lisas 34 esitatud näidise kohaselt.
Täiendavad eksemplarid on selle ühtse haldusdokumendi lahutamatu osa, millega need on seotud.
5. Erandina lõikest 4 võib toll ette näha, et täiendavaid eksemplare ei tohi kasutada, kui selliste deklaratsioonide esitamiseks kasutatakse automaatset andmetöötlussüsteemi.
Artikkel 209
1. Kui kohaldatakse artikli 208 lõiget 2, vastutab iga asjaomane osapool ainult nende andmete eest, mis on seotud selle tolliprotseduuriga, mille kohaldamist ta taotles deklarandina, printsipaalina või nendest ühe esindajana.
2. Lõike 1 kohaldamisel, kui deklarant kasutab ühtset haldusdokumenti, mis on välja antud eelneva tolliprotseduuri ajal, peab deklarant enne deklaratsiooni esitamist kontrollima andmeid neis lahtrites, mille eest ta vastutab, nende andmete vastavust kõnesolevale kaubale ja taotletavale tolliprotseduurile ning vajaduse korral neid täiendama.
Esimeses lõigus nimetatud juhtudel teatab deklarant viivitamatult igast erinevusest kõnesoleva kauba ja olemasolevate andmete vahel sellele tolliasutusele, kus deklaratsioon esitati. Sel juhul täidab deklarant oma deklaratsiooni uuesti puhastele ühtse haldusdokumendi eksemplaridele.
Artikkel 210
Kui ühtset haldusdokumenti kasutatakse mitme üksteisele järgneva tolliprotseduuri jaoks, teeb toll kindlaks, kas deklaratsioonides eri tolliprotseduuride kohta esitatud andmed on omavahel kooskõlas.
Artikkel 211
Deklaratsioon tuleb esitada ühes ühenduse ametlikus keeles, mis on vastuvõetav selle liikmesriigi tollile, kus formaalsused täidetakse.
Vajaduse korral võib sihtliikmesriigi toll nõuda deklarandilt või tema esindajalt deklaratsiooni tõlget selle liikmesriigi riigikeelde või ühte selle liikmesriigi mitmest riigikeelest. Tõlge asendab kõnesoleva deklaratsiooni vastavaid andmeid.
Erandina eelnevast lõigust täidetakse deklaratsioon ühenduse ametlikus keeles, mis on sihtliikmesriigis vastuvõetav kõikidel nendel juhtudel, kui deklaratsioon selles liikmesriigis esitatakse teistel eksemplaridel kui need, mis esitati kauba lähteriigi tolliasutusele.
Artikkel 212
1. Ühtne haldusdokument peab olema täidetud vastavalt lisas 37 esitatud selgitavale juhendile ja täiendavatele eeskirjadele, mis on kehtestatud teiste ühenduse õigusaktidega.
2. Toll tagab, et lõikes 1 nimetatud selgitav juhend on vajajatele hõlpsasti kättesaadavad.
3. Iga liikmesriigi toll võib vajaduse korral selgitavat juhendit täiendada.
4. Liikmesriigid teatavad komisjonile loetelu andmetest, mida nad iga lisas 37 osutatud menetluse jaoks vajavad. Komisjon avaldab nende andmete loetelu.
Artikkel 213
Artikli 205 lõikes 1 nimetatud vormide täitmiseks kasutatavad koodid on loetletud lisas 38.
Liikmesriigid edastavad komisjonile lahtrites 37 (teine alajaotis), 44 ja 47 (esimene alajaotis) kasutatud siseriiklikud koodid. Komisjon avaldab nende koodide loetelu.
Artikkel 214
Juhtudel, kui eeskirjad nõuavad artikli 205 lõikes 1 nimetatud vormi lisakoopiaid, võib deklarant selleks otstarbeks kasutada lisalehti või nimetatud vormi valguskoopiaid.
Deklarant peab sellistele lisalehtedele või valguskoopiatele alla kirjutama, esitama need tollile, kes kinnitab need samadel tingimustel nagu ühtse haldusdokumendi. Toll aktsepteerib need originaaldokumentidena eeldusel, et ta peab nende kvaliteeti ja loetavust rahuldavaks.
Artikkel 215
1. Artikli 205 lõikes 1 nimetatud vormid trükitakse isekopeeruvale kirjutuspaberile, mis kaalub vähemalt 40 g/m2. Paber peab olema nii läbipaistmatu, et ühel küljel olevad andmed ei mõjuta teisele küljele kantud andmete loetavust, ja paber peab olema nii tugev, et see tavakasutuses kergesti ei rebeneks ega kortsuks.
Kõikide eksemplaride paber peab olema valge. Siiski peab ühenduse transiidil kasutatavate eksemplaride ►M19 (1, 4 ja 5) ◄ lahtritel 1 (esimene ja teine osa), 2, 3, 4, 5, 6, 8, 15, 17, 18, 19, 21, 25, 27, 31, 32, 33 (esimene osa vasakul), 35, 38, 40, 44, 50, 51, 52, 53, 55 ja 56 olema roheline taust.
Vormid trükitakse rohelise värviga.
2. Lahtrite mõõdud põhinevad horisontaalis ühel kümnendikul tollil ja vertikaalis ühel kuuendikul tollil. Lahtri osade mõõdud põhinevad horisontaalis ühel kümnendikul tollil.
3. Vormide eri eksemplarid tähistatakse värvidega järgmiselt:
a) lisas 31 ja 33 esitatud näidiste vastavate vormide:
— eksemplaride 1, 2, 3 ja 5 paremas servas peab olema vastavalt punane, roheline, kollane ja sinine pidev joon,
— eksemplaride 4, 6, 7 ja 8 paremas servas peab olema vastavalt sinine, punane, roheline ja kollane katkendlik joon;
b) lisas 32 ja 34 esitatud näidistele vastavate vormide eksemplaride 1/6, 2/7, 3/8 ja 4/5 paremas servas peab olema pidev joon ja pidevast joonest paremal vastavalt punane, roheline, kollane ja sinine katkendlik joon.
Äärejoonte laius peab olema umbes 3 mm. Katkendlik joon peab koosnema üksteisest 3 mm kaugusel olevatest järjestikustest ruutudest, mille küljepikkus on 3 mm.
4. Eksemplarid, millele peavad ilmuma lisas 31 ja 33 näidatud vormide andmed isekopeerimise teel, on esitatud lisas 35.
Eksemplarid, millele peavad ilmuma lisas 32 ja 34 näidatud vormide andmed isekopeerimise teel, on esitatud lisas 36.
5. Vormide mõõdud on 210 × 297 mm, kusjuures pikkuse puhul on lubatud hälve –5 mm kuni +8 mm.
6. Liikmesriigi toll võib nõuda, et vormil peab olema trükkija nimi ja aadress või märk, mille abil saab trükkijat identifitseerida. Sellele lisaks võib toll vormide trükkimisel seada tingimuseks eelneva tehnilise kinnituse.
3. jagu
Asjaomase tolliprotseduuri puhul nõutavad andmed
Artikkel 216
Lisas 37 on esitatud loetelu lahtritest, mida tuleb täita kauba konkreetsele tolliprotseduurile suunamise deklaratsioonides ühtset haldusdokumenti kasutades.
Artikkel 217
Kui kasutatakse ühte artikli 205 lõikes 2 nimetatud vormi, sõltuvad nõutavad andmed kõnesolevast vormist. Kui see on asjakohane, täiendatakse neid vastavalt kõnesolevat tolliprotseduuri reguleerivatele sätetele.
4. jagu
Deklaratsiooni lisaks olevad dokumendid
Artikkel 218
1. Vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonile peavad olema lisatud järgmised dokumendid:
a) artiklis 181 ettenähtud kaubaarve, mille alusel kauba tolliväärtus deklareeritakse;
b) artiklis 178 osutatud juhul deklareeritava kauba tolliväärtuse määramiseks vajalike andmete deklaratsioon, mis täidetakse nimetatud artiklis sätestatud tingimuste kohaselt;
c) dokumendid, mis vajalikud tariifse sooduskohtlemise või muude meetmete kohaldamiseks, millega tehakse erand deklareeritavatele kaubale kohaldatavatest eeskirjadest;
d) kõik teised dokumendid, mis on vajalikud deklareeritava kauba vabasse ringlusse lubamist reguleerivate sätete kohaldamiseks.
2. Deklaratsiooni esitamisel võib toll nõuda veodokumentide või eelmise tolliprotseduuri dokumentide esitamist, kui see on asjakohane.
Kui üks kaubanimetus esitatakse kahes või enamas pakkeüksuses, võib toll samuti nõuda pakkelehe või seda asendava dokumendi esitamist, kus on näidatud iga pakkeüksuse sisu.
3. Kui kaubalt tasutakse koondnomenklatuuri eelsätete II jao punktis D nimetatud nullmääraga tollimaksu või on see imporditollimaksudest vabastatud, võib lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud dokumente mitte nõuda, kui toll ei pea seda kõnealuse kauba vabasse ringlusse lubamist reguleerivate sätete kohaldamisel vajalikuks.
Artikkel 219
1. Transiidideklaratsioonile peab olema lisatud veodokument. Lähtetolliasutus võib tolliformaalsuste täitmisel mitte nõuda selle dokumendi esitamist. Siiski tuleb vedamise ajal tolliasutuse või mõne teise pädeva asutuse nõudel esitada veodokument.
2. Ilma et see piiraks lihtsustatud korra kohaldamist, tuleb lähtetolliasutusele esitada kauba ühenduse tolliterritooriumilt ekspordi/lähetamise või reekspordi tollidokument või samamõjuline dokument koos sellega seotud transiidideklaratsiooniga.
3. Kui see on asjakohane, võib toll nõuda eelmise tolliprotseduuriga seotud dokumendi esitamist.
Artikkel 220
1. Ilma et see piiraks erisätete kohaldamist, peab majandusliku mõjuga tolliprotseduurile suunamise deklaratsioonile olema lisatud:
a) tolliladustamisprotseduuri puhul:
— D-tüüpi ladu: artikli 218 lõike 1 punktides a ja b ettenähtud dokumendid,
— muu kui D-tüüpi ladu: dokumente ei nõuta;
b) seestöötlemise protseduuri puhul:
— tagasimaksesüsteem: artikli 218 lõikes 1 ettenähtud dokumendid,
— peatamissüsteem: artikli 218 lõike 1 punktides a ja b ettenähtud dokumendid,
ja vajaduse korral kõnesolevale tolliprotseduurile suunamise kirjalik luba või loataotluse koopia, kui kohaldatakse ►M20 artikli 508 lõiget 1 ◄ ;
c) tollikontrolli all töötlemise puhul artikli 218 lõike 1 punktides a ja b ettenähtud dokumendid ning vajaduse korral kõnesolevale tolliprotseduurile suunamise kirjalik luba ►M20 või, kui kohaldatakse artikli 508 lõiget 1, loataotluse koopia ◄ ;
d) ajutise impordi protseduuri puhul:
— osalise imporditollimaksudest vabastamisega: artikli 218 lõikes 1 ettenähtud dokumendid,
— täieliku imporditollimaksudest vabastamisega: artikli 218 lõike 1 punktides a ja b ettenähtud dokumendid,
ja vajaduse korral kõnesolevale tolliprotseduurile suunamise kirjalik luba ►M20 või, kui kohaldatakse artikli 508 lõiget 1, loataotluse koopia ◄ ;
e) välistöötlemise protseduuri puhul artikli 221 lõikes 1 ettenähtud dokumendid ja vajaduse korral kõnesolevale tolliprotseduurile suunamise kirjalik luba või loataotluse koopia, kui kohaldatakse ►M20 artikli 508 lõiget 1 ◄ .
2. Artikli 218 lõiget 2 kohaldatakse kõikide majandusliku mõjuga tolliprotseduuridele suunamise deklaratsioonide suhtes.
3. Toll võib lubada, et deklaratsioonile lisamise asemel hoitakse kõnesolevatele tolliprotseduuridele suunamise kirjalikku luba või loataotluse koopiat tollile kättesaadavana.
Artikkel 221
1. Ekspordi- või reekspordideklaratsioonidele peavad olema lisatud kõik dokumendid, mis on vajalikud eksporditollimaksude nõuetekohaseks kohaldamiseks ja kõnesoleva kauba eksporti reguleerivate sätete kohaldamiseks.
2. Artikli 218 lõiget 2 kohaldatakse ekspordi- ja reekspordideklaratsioonide suhtes.
2. PEATÜKK
Automaatse andmetöötluse meetodeid kasutades täidetud tollideklaratsioonid
Artikkel 222
1. Kui tollideklaratsioon on täidetud automaatse andmetöötluse meetodeid kasutades, asendatakse lisas 37 nimetatud kirjaliku deklaratsiooni andmed, saates selleks määratud tolliasutusele andmed arvutiga töötlemiseks kodeeritult või mõnel muul tolli määratud kujul, mis vastavad kirjalikele deklaratsioonidele esitatud nõudmistele.
2. EDI abil täidetud tollideklaratsioon loetakse esitatuks, kui toll on EDI teate kätte saanud.
EDI abil täidetud tollideklaratsiooni aktsepteerimisest teatatakse deklarandile vastusteatega, milles on ära toodud vähemalt üksikasjad saadud teate identifitseerimiseks ja/või tollideklaratsiooni registreerimisnumber ja aktsepteerimise kuupäev.
3. Kui tollideklaratsioon on täidetud EDI abil, näeb toll ette artikli 247 sätete rakendamiseeskirjad.
4. Kui tollideklaratsioon on täidetud EDI abil, teatatakse deklarandile kauba vabastamisest, märkides ära vähemalt üksikasjad deklaratsiooni identifitseerimiseks ja vabastamise kuupäeva.
5. Kui tollideklaratsiooni andmed sisestatakse tollialastesse automaatse andmetöötluse süsteemidesse, kohaldatakse lõikeid 2, 3 ja 4 mutatis mutandis.
Artikkel 223
Kui muude formaalsuste täitmiseks on vaja paberil esitatud tollideklaratsiooni eksemplari, koostab ja kinnitab selle deklarandi taotluse korral asjaomane tolliasutus või tehakse seda vastavalt artikli 199 lõike 2 teisele alapunktile.
Artikkel 224
Toll võib enda määratud tingimustel ja viisil lubada, et kauba tolliprotseduurile suunamiseks vajalikud dokumendid koostatakse ja edastatakse elektrooniliselt.
3. PEATÜKK
Suulised või mis tahes muu toimingu abil esitatud deklaratsioonid
1. jagu
Suulised deklaratsioonid
Artikkel 225
Suulise vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni võib esitada järgmise kauba kohta:
a) mittekaubanduslikku laadi kaup, mis:
— on reisija isiklikus pagasis, või
— saadetakse füüsilistele isikutele, või
— teistel ebaolulistel juhtudel, kui toll on seda lubanud;
b) kaubanduslikku laadi kaup tingimusel, et:
— saadetise koguväärtus deklarandi kohta ei ületa ühenduse kehtivate õigusaktidega ettenähtud statistilist piirmäära ja
— saadetis ei ole osa samasuguste korrapäraste saadetiste seeriast ja
— seda ei vea sõltumatu veoettevõtja suurema lasti osana;
c) artiklis 229 nimetatud kaup, kui selle võib tollimaksust vabastada kui tagasitoodud kauba;
d) artikli 230 lõigetes b ja c nimetatud kaup.
Artikkel 226
Suulise deklaratsiooni võib esitada järgmise kauba eksportimisel:
a) mittekaubanduslikku laadi kaup, mis:
— on reisija isiklikus pagasis, või
— saadetakse füüsiliste isikute poolt;
b) artikli 225 lõikes b nimetatud kaup;
c) artikli 231 lõigetes b ja c nimetatud kaup;
d) muu kaup majanduslikult ebaolulistel juhtudel, kui toll seda lubab.
Artikkel 227
1. Toll võib määrata, et artikleid 225 ja 226 ei kohaldata, kui tollis kauba tollivormistust korraldav isik tegutseb teise isiku eest tolliagendina.
2. Kui toll ei ole kindel, et deklareeritud andmed on täpsed ja täielikud, võib ta nõuda kirjalikku deklaratsiooni.
Artikkel 228
Kui artiklite 225 ja 226 kohaselt tollile suuliselt deklareeritud kaubalt tuleb tasuda impordi- või eksporditollimaksud, annab toll asjaomasele isikule maksude tasumise kohta kviitungi.
Kviitung peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
a) kauba kirjeldus, mis peab olema piisavalt täpne nende identifitseerimiseks; kirjeldus võib sisaldada tariifistiku rubriiki;
b) kaubaarve väärtus ja/või kauba kogus vastavalt olukorrale;
c) sissenõutud maksud liikide kaupa;
d) kviitungi koostamise kuupäev;
e) kviitungi väljaandnud asutuse nimi.
Liikmesriigid saadavad komisjonile kõik vastavalt käesolevale artiklile kasutatavate kviitungite näidised. Komisjon edastab igasuguse sellekohase teabe teistele liikmesriikidele.
Artikkel 229
1. ►M20 Artikli 497 lõike 3 teises lõigus ◄ sätestatud tingimuste kohaselt võib esitada suulise tollideklaratsiooni järgmise kauba ajutisel impordil:
— loomad, kes on mõeldud rändkarjatamiseks või karjatamiseks või kasutamiseks töötegemisel või vedamisel, ja muu kaup, mis vastab artikli 567 teise lõigu punktis a sätestatud tingimustele,
— artikli 571 punktis a nimetatud pakendid, millel on väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuva isiku püsivad ja kustumatud tähised,
— raadio- ja televisioonisaadete tootmise ja edastamise seadmed ning eelnimetatud eesmärgiks kohandatud sõidukid ja nende varustus, mida impordivad väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvad ning selliste seadmete ja sõidukite impordiks loa andva tolliasutuse poolt heakskiidetud avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud organisatsioonid,
— instrumendid ja aparaadid, mis on arstidele vajalikud ►M20 artikli 569 ◄ kohaselt organite siirdamist ootavate patsientide abistamiseks;
b) artiklis 232 nimetatud kaup,
c) muu tolli poolt lubatud kaup.
2. Lõikes 1 nimetatud kauba kohta võib esitada suulise reekspordideklaratsiooni, et lõpetada ajutise impordi protseduuri.
2. jagu
Mis tahes muu toimingu abil esitatud deklaratsioonid
Artikkel 230
Kui järgmist kaupa otseselt tollile ei deklareerita, loetakse see artiklis 233 nimetatud toiminguga vabasse ringlusse lubamiseks deklareerituks:
a) reisijate isiklikus pagasis olev mittekaubanduslikku laadi kaup, mis on vabastatud tollimaksust kas komisjoni määruse (EMÜ) nr 918/83 ( 5 ) XI jaotise I peatüki alusel või tagasitoodud kaubana;
b) kaup, mis on vabastatud tollimaksust komisjoni määruse (EMÜ) nr 918/83 IX ja X jaotise I peatüki alusel;
c) transpordivahendid, mis vabastatakse tollimaksust tagasitoodud kaubana;
d) kaup, mis imporditakse ebaolulise kauba liikumise kontekstis ja mida ei ole vaja toimetada tolliasutusse vastavalt seadustiku artikli 38 lõikele 4, tingimusel et sellelt kaubalt ei tule tasuda imporditollimaksu.
Artikkel 231
Kui järgmist kaupa otseselt tollile ei deklareerita, loetakse see artikli 233 lõikes b nimetatud toiminguga ekspordiks deklareerituks:
a) reisijate isiklikus pagasis olev mittekaubanduslikku laadi kaup, millelt ei tule tasuda eksporditollimaksu;
b) ühenduse tolliterritooriumil registreeritud transpordivahend, mis reimporditakse;
c) ühenduse määruse (EMÜ) nr 918/83 II peatükis nimetatud kaup;
d) muu kaup majanduslikult ebaolulistel juhtudel, kui toll seda lubab.
Artikkel 232
1. Kui järgmist kaupa ei deklareerita tollile kirjalikult või suuliselt, loetakse see ajutiseks impordiks deklareerituks artiklis 233 nimetatud toiminguga kooskõlas artikliga 579:
a) isiklikud esemed ja sporditarbed, mida reisijad impordivad kooskõlas artikliga 563;
b) artiklites 556-561 nimetatud transpordivahendid;
c) meremeeste ajaviitevahendid, mida kasutatakse rahvusvahelises mereliikluses osaleval laeval vastavalt artikli 564 punktile a.
2. Kui lõikes 1 nimetatud kaupa ei ole tollile kirjalikult või suuliselt deklareeritud, loetakse see artiklis 233 nimetatud toiminguga reekspordiks deklareerituks, et lõpetada ajutise impordi protseduuri.
Artikkel 233
►M6 1. ◄ Artikli 230 ja 232 kohaldamisel loetakse järgmine toiming deklaratsiooni esitamiseks:
a) kui kaup toimetatakse tolliasutusse või mõnda teise kohta, mis on määratud või heaks kiidetud kooskõlas seadustiku artikli 38 lõike 1 punktiga a:
— rohelise ehk “ei ole deklareeritavat kaupa” koridori läbimine tolliasutustes, kus on kaks koridori,
— tolliasutuse, kus ei kasutata kahe koridori süsteemi, läbimine deklaratsiooni omaalgatuslikult esitamata,
— “ei ole deklareeritavat kaupa” kleebise või deklaratsioonilipiku kinnitamine reisija isikliku sõiduki tuuleklaasile, kui see võimalus on ette nähtud siseriiklikes õigusaktides;
b) kui kooskõlas seadustiku artikli 38 lõike 4 rakendussätetega ei ole vaja kaupa tollile esitada ekspordi puhul kooskõlas artikliga 231 ja reekspordi puhul kooskõlas artikli 232 lõikega 2:
— üksnes ühenduse tolliterritooriumi piiri ületamine.
2. Kui artikli 230 punktis a, artikli 231 punktis a, artikli 232 lõike 1 punktis a või artikli 232 lõikes 2 nimetatud kaupa, mis sisaldub reisija pagasis, veetakse raudteetranspordiga reisijast eraldi ja deklareeritakse tollile ilma, et reisija isiklikult kohal viibiks, võib kasutada lisas 38a osutatud dokumenti vastavalt selles ettenähtud tingimustele ja piirangutele.
Artikkel 234
1. Kui artiklite 230–232 tingimused on täidetud, loetakse kaup tollile esitatuks seadustiku artikli 63 tähenduses, deklaratsioon aktsepteerituks ja kaubad vabastatuks artiklis 233 määratletud toimingu tegemisel.
2. Kui kontrolli käigus tuleb ilmsiks, et artiklis 233 määratletud viisil on käitutud, kuid imporditud või eksporditud kaup ei vasta artiklite 230–232 tingimustele, loetakse asjaomane kaup ebaseaduslikult impordituks või ekspordituks.
3. jagu
1. ja 2. jao ühised sätted
Artikkel 235
Artikleid 225–232 ei kohaldata kauba suhtes, mille suhtes taotletakse eksporditoetusi või muid summasid või tollimaksudetagasimaksmist või mille suhtes kehtivad keelud või piirangud või tuleb täita mõni muu eriformaalsus.
Artikkel 236
1. ja 2. jaos on reisija:
A. importimisel:
1. isik, kes ajutiselt siseneb ühenduse tolliterritooriumile, kus ei ole tema alaline või peamine elukoht, ja
2. isik, kes peale ajutist viibimist kolmandas riigis tuleb tagasi ühenduse tolliterritooriumile, kus on tema peamine ja alaline elukoht;
B. eksportimisel:
1. isik, kes ajutiselt lahkub ühenduse tolliterritooriumilt, kus on tema alaline ja peamine elukoht, ja
2. isik, kes ajutise viibimise järel lahkub ühenduse tolliterritooriumilt, kus ei ole tema alaline ja peamine elukoht.
4. jagu
Postiliiklus
Artikkel 237
1. Järgmised postisaadetised loetakse tollile deklareerituks:
A. vabasse ringlusse lubamiseks:
a) ühenduse tolliterritooriumile toomise hetkel:
— ainult isiklikke teateid sisaldavad postkaardid ja kirjad,
— rahvusvahelises pimedate kirjas kirjutatud kirjad,
— trükised, mis on vabastatud imporditollimaksust, ja
— kõik teised kirjad või postipakid, mida ei ole vaja tollile esitada kooskõlas seadustiku artikli 38 lõike 4 sätetega;
B. ekspordiks:
a) kirjad- või postipakid, mis on vabastatud eksporditollimaksust postiasutuse poolt edasitoimetamiseks vastuvõtmise ajal;
2. Lõike 1 punktis A nimetatud juhtudel on vastuvõtja ja lõike 1 punktis B nimetatud juhtudel saatja deklarant või, kui see on asjakohane, võlgnik. Toll võib ette näha, et postiasutus on deklarant või, kui see on asjakohane, võlgnik.
3. Lõike 1 kohaldamisel loetakse kaup, mis on tollimaksust vabastatud, tollile esitatuks seadustiku artiklis 63 määratletud tähenduses, deklaratsioon esitatuks ja kaup vabastatuks:
a) impordi puhul hetkel, kui kaup toimetatakse vastuvõtjale;
b) ekspordi puhul hetkel, kui postiasutused võtavad kauba vastu edasi toimetamiseks.
4. Kui kirjad või postipakid, mida ei ole vaja tollile esitada kooskõlas seadustiku artikli 38 lõikes 4 sätestatuga, esitatakse ilma deklaratsioonideta ►M18 CN22 ◄ ja/või ►M18 CN23 ◄ või kui need deklaratsioonid on mittetäielikud, peab toll otsustama, mil viisil tuleb deklaratsioon esitada või kuidas seda täiendada.
Artikkel 238
Artiklit 237 ei kohaldata:
— ärilisteks eesmärkideks ettenähtud kaupa sisaldavate saadetiste suhtes, mille koguväärtus ületab ühenduse kehtivate õigusaktidega ettenähtud statistilise piirmäära; toll võib määrata kõrgemad piirmäärad,
— ärilisteks eesmärkideks ettenähtud kaupa sisaldavate saadetiste suhtes, mis moodustavad osa sarnaste tehingute korrapärasest seeriast,
— kui deklaratsioon esitatakse kirjalikult, suuliselt või automaatse andmetöötlussüsteemi abil,
— saadetiste suhtes, mis sisaldavad artiklis 235 nimetatud kaupa.
VIII JAOTIS
KAUBA LÄBIVAATUS, TOLLIASUTUSE JÄRELDUSED JA TEISED TOLLIASUTUSE POOLT VÕETAVAD MEETMED
Artikkel 239
1. Kaup vaadatakse läbi tolli poolt selleks ettenähtud kohtades ja määratud kellaaegadel.
2. Toll võib deklarandi palvel siiski anda loa kaupa läbi vaadata teistes kohtades ja teistel kellaaegadel, kui on ette nähtud lõikes 1.
Võimalikud kulud kannab deklarant.
Artikkel 240
1. Kui toll otsustab kauba läbi vaadata, siis tuleb deklarandile või tema esindajale sellest teatada.
2. Kui toll otsustab läbi vaadata ainult osa kaubast, siis tuleb deklarandile või tema esindajale teatada, milliseid kaubanimetusi soovitakse kontrollida. Tolli valik on lõplik.
Artikkel 241
1. Deklarant või isik, kelle deklarant on määranud kauba läbivaatuse juures olema, peab tollile tema töö hõlbustamiseks vajalikku abi osutama. Kui toll peab osutatud abi ebarahuldavaks, võib ta nõuda, et deklarant määraks teise isiku, kes saab talle vajalikku abi osutada.
2. Kui deklarant keeldub kauba läbivaatuse juures olemast või kui ta keeldub määramast isikut, kes on võimeline osutama tollile sellist abi, mida toll peab vajalikuks, võib toll määrata selle nõude täitmise tähtaja, kui ta ei pea sellise läbivaatuse ärajätmist vajalikuks.
Kui nimetatud tähtajaks ei ole deklarant tolli nõudmisi täitnud, võib toll seadustiku artikli 75 lõike a kohaldamiseks asuda kaupa läbi vaatama deklarandi vastutusel ja kulul, kasutades vajaduse korral eksperdi või teiste kooskõlas kehtivate õigusaktidega määratud isikute teenuseid.
3. Tolli poolt eelmises lõikes nimetatud tingimustel tehtud läbivaatuse ajal tehtud järeldustel on sama õiguslik mõju kui deklarandi juuresolekul tehtud läbivaatusel.
4. Lõigetes 2 ja 3 sätestatud meetmete asemel võib toll lugeda deklaratsiooni kehtetuks, kui on selge, et deklarandi keeldumine kauba läbivaatuse juures olla või keeldumine määrata isik, kes saab tollile vajalikku abi osutada, ei takista ja sellega ei püüta takistada tolli avastamast kauba tolliprotseduurile suunamist reguleerivate eeskirjade rikkumist ning sellega ei väldita ega püüta vältida seadustiku artikli 66 lõike 1 või artikli 80 lõike 2 sätete kohaldamist.
Artikkel 242
1. Kui toll otsustab võtta proove ja näidiseid, peab ta sellest teatama deklarandile või tema esindajale.
2. Proovid ja näidised võtab toll ise. Ta võib siiski paluda, et seda teeks tema järelevalve all deklarant või deklarandi poolt selleks määratud isik.
Proove ja näidiseid võetakse kasutades kehtivates õigusaktides ettenähtud meetodeid.
3. Proovideks ja näidisteks võetud kogused ei tohi ületada koguseid, mis on vajalikud analüüsiks või üksikasjalikuks kontrolliks, kaasa arvatud võimalikud kontrollanalüüsid.
Artikkel 243
1. Deklarant või deklarandi poolt proovide ja näidiste võtmise juurde määratud isik peab osutama tollile toimingu hõlbustamiseks kõigiti vajalikku abi.
2. Kui deklarant keeldub proovide ja näidiste võtmise juures olemast või keeldub määramast vastavaks toiminguks oma esindajat või ei osuta tollile toimingu hõlbustamiseks kõigiti vajalikku abi, kohaldatakse artikli 241 lõike 1 teise lause ning lõigete 2, 3 ja 4 sätteid.
Artikkel 244
Kui toll võtab analüüsideks või üksikasjalikumaks kontrolliks proove ja näidiseid, peab ta analüüside või üksikasjalikuma kontrolli tulemusi ära ootamata nimetatud kauba vabastama, kui ei ole teisi põhjusi kaupa kinni pidada ja tingimusel, et kui tollivõlg on tekkinud või võib tekkida, on kõnesolevate tollimaksude kohta juba arvestuskanne tehtud ja need on makstud või nende maksmine tagatud.
Artikkel 245
1. Tolli poolt proovideks ja näidisteks võetud kaubakoguseid ei arvata deklareeritud kaubakogusest maha.
2. Kui on tegemist ekspordideklaratsiooni või välistöötlemise protseduuri deklaratsiooniga, antakse deklarandile luba saadetist täiendada ja asendada proovideks võetud kaubakogused identse kaubaga, kui asjaolud seda võimaldavad.
Artikkel 246
1. Kui analüüside või üksikasjalikuma kontrolli käigus proovid ja näidised ei hävine, tagastatakse need deklarandi taotlusel ja kulul deklarandile, kui tollil ei ole vaja neid enam kinni pidada, eriti kui deklarant on ammendanud tolli poolt proovide ja näidiste analüüsi või üksikasjalikuma kontrolli tulemuste põhjal vastu võetud otsuse peale kaebuse esitamise võimalused.
2. Kui deklarant ei taotle proovide ja näidiste tagastamist, võib toll need kas hävitada või alles hoida. Erijuhtudel võib toll siiski deklarandilt nõuda säilinud proovide ja näidiste äraviimist.
Artikkel 247
1. Kui toll kontrollib deklaratsiooni ja selle lisaks olevaid dokumente või vaatab läbi kaupa, peab ta vähemalt tollile jääval eksemplaril või sellele lisatud dokumendil ära näitama niisuguse läbivaatuse või kontrolli aluse ja tulemused. Kauba osalise kontrolli puhul tuleb ära näidata, milline osa saadetisest läbi vaadati.
Kui see on asjakohane, märgib toll deklaratsioonile, et deklarant või tema esindaja ei olnud kohal.
2. Kui deklaratsiooni ja selle lisaks olevate dokumentide kontrolli või kauba läbivaatuse tulemusena selgub, et see ei ole vastavuses deklaratsioonis esitatud andmetega, täpsustab toll vähemalt tollile jääval eksemplaril või sellele lisatud dokumendil need andmed, mida tuleb arvesse võtta kõnesolevalt kaubalt tasumisele kuuluvate maksude määramisel, ja kui see on asjakohane, eksporditoetuste või teiste ekspordil makstavate summade arvutamisel ning teiste sätete rakendamisel, mis reguleerivad neid tolliprotseduure, millele kaup suunatakse.
3. Kui see on asjakohane, viidatakse tolli järeldustes kasutatud identifitseerimisvahenditele.
Tolli järeldused peavad olema kuupäevastatud ja sisaldama andmeid, mis on vajalikud need väljaandnud tolliametniku identifitseerimiseks.
4. Kui toll ei kontrolli deklaratsiooni ega vaata kaupa läbi, ei pea ta deklaratsiooni või lõikes 1 nimetatud lisatud dokumenti kinnitama.
Artikkel 248
1. Kauba vabastamisel tehakse deklaratsioonis esitatud andmete põhjal kindlaksmääratud imporditollimaksude kohta arvestuskanne. Kui toll on seisukohal, et tollikontrolli tulemusena võib imporditollimaksu summa olla suurem kui deklaratsiooni andmete põhjal kindlaksmääratud summa, nõuab toll tagatise esitamist, mis on piisav deklaratsiooni andmete põhjal kindlaksmääratud summa ja hiljem tasumisele kuuluda võiva lõppsumma vahe tasumiseks. Deklarant võib siiski nõuda, et tagatise esitamise asemel tehakse tollimaksu arvestuskanne viivitamata selle tollimaksu summa kohta, mis võib hiljem tasumisele kuuluda.
2. Kui tolli hinnangul on tollikontrolli tulemusena imporditollimaksude summa deklaratsioonis esitatud andmete põhjal kindlaksmääratud summast erinev, tehakse kauba vabastamise järel selliselt kindlaksmääratud summa kohta viivitamata arvestuskanne.
3. Kui toll kahtleb, kas kohaldada keelde või piiranguid, ja enne kontrolli tulemuste kättesaamist ei saa seda otsustada, ei saa kõnesolevat kaupa vabastada.
4. Olenemata lõikest 1 võib toll loobuda tagatise nõudmisest kauba puhul, mille suhtes on esitatud tariifikvoodi eraldustaotlus, kui toll otsustab vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni aktsepteerimise ajal, et kõnealune tariifikvoot ei ole kriitiline artiklis 308c määratletud tähenduses.
Artikkel 249
1. Toll määrab kauba vabastamise viisi, võttes tarvilikul määral arvesse kauba asukohta ja järelevalve erikorda.
2. Kui esitatakse kirjalik deklaratsioon, tehakse deklaratsiooni ja vajaduse korral sellele lisatud dokumenti märkus kauba vabastamise kohta ja märgitakse vabastamise kuupäev ning koopia tagastatakse deklarandile.
Artikkel 250
1. Kui toll ei saa kaupa vabastada ühel neist põhjustest, millele osutatakse seadustiku artikli 75 punkti a teises või kolmandas taandes, annab ta deklarandile tähtaja, mille jooksul tuleb kauba olukord lahendada.
2. Kui seadustiku artikli 75 punkti a teises taandes nimetatud asjaoludel ei ole deklarant lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud nõutavaid dokumente, on kõnesolev deklaratsioon kehtetu ja tolliametnik tühistab selle. Kohaldatakse seadustiku artikli 66 lõiget 3.
3. Seadustiku artikli 75 punkti a kolmandas taandes nimetatud asjaoludel ja ilma et see piiraks seadustiku artikli 66 lõike 1 esimese punkti või artikli 182 alusel võetud meetmete kohaldamist, kui deklarant ei ole maksnud tasumisele kuuluvaid tollimakse ega esitanud tagatist nende tasumiseks lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul, võib toll asuda kauba müügieelseid formaalsusi täitma. Kui vahepealse aja jooksul ei ole vajalikud tingimused täidetud, müüakse kaup vajaduse korral sundmüügil, kui asjaomase liikmesriigi seadused seda lubavad. Toll teatab sellest deklarandile.
Toll võib deklarandi vastutusel ja kulul kõnesoleva kauba toimetada oma järelevalve all olevasse erilisse hoiukohta.
Artikkel 251
Erandina seadustiku artikli 66 lõikest 2 võib deklaratsiooni peale kauba vabastamist kehtetuks tunnistada järgmistel juhtudel.
1) Kui on kindlaks tehtud, et kauba teisele tolliprotseduurile suunamise asemel on need ekslikult deklareeritud tolliprotseduurile, mille puhul tuleb tasuda imporditollimaksud, tunnistab toll deklaratsiooni kehtetuks, kui sellekohane taotlus esitatakse kolme kuu jooksul alates deklaratsiooni aktsepteerimisest, tingimusel et:
— kaupa ei ole kasutatud vastuolus selle tolliprotseduuri tingimustega, millele kaup oleks tulnud suunata,
— kui kaup deklareeriti, kavatseti see suunata teisele tolliprotseduurile, mille kõikidele tingimustele see kaup vastas, ja
— kaup suunatakse viivitamata sellele tolliprotseduurile, millele see tegelikult kavatseti suunata.
Viimati mainitud tolliprotseduurile suunamise deklaratsioon jõustub kehtetuks tunnistatud deklaratsiooni aktsepteerimise kuupäevast.
Toll võib piisavalt põhjendatud erijuhtudel kolmekuulist tähtaega pikendada.
1a) Kui on kindlaks tehtud, et kaup on mõne muu kauba asemel ekslikult deklareeritud imporditollimaksude tasumist nõudvale tolliprotseduurile, tunnistab toll deklaratsiooni kehtetuks, kui sellekohane taotlus esitatakse kolme kuu jooksul alates deklaratsiooni aktsepteerimisest, tingimusel et:
— esialgselt deklareeritud kaupa:
—i) on kasutatud ainult selle esialgses staatuses lubatud viisil ja
ii) selle esialgne staatus on taastatud,
— ja
— kaup, mille oleks pidanud deklareerima esialgselt kavandatud tolliprotseduurile:
—i) oleks võinud esialgse deklaratsiooni esitamise ajal esitada samale tolliasutusele ja
ii) on deklareeritud esialgselt kavandatud tolliprotseduurile.
Toll võib piisavalt põhjendatud erijuhtudel eespool nimetatud tähtaega pikendada.
1b) Posti teel tellitud kauba puhul, mis on tagastatud, tunnistab toll vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonid kehtetuks, kui selleks on kolme kuu jooksul alates deklaratsiooni aktsepteerimise kuupäevast esitatud taotlus, tingimusel et kaup on eksporditud esmase tarnija aadressil või mõnel muul nimetatud tarnija esitatud aadressil.
1c) Kui luba antakse tagasiulatuvalt kooskõlas:
— artikliga 294 vabasse ringlusse lubamiseks soodustatud tariifimenetlusega või kauba eesmärgipärase kasutuse tõttu tollimaksu vähendatud või nullmääraga või
— artikliga 508 majandusliku mõjuga tolliprotseduuri rakendamiseks.
2) Kui kaup on deklareeritud ekspordiks või välistöötlemise protseduurile, tunnistatakse deklaratsioon kehtetuks, tingimusel et:
a) kauba puhul, millelt tuleb tasuda eksporditollimaks, esitatakse taotlus imporditollimaksu tagasimaksmiseks, eksporditoetuse või teiste ekspordil makstavate summade saamiseks või mille ekspordil on rakendatud erimeetmeid:
— deklarant esitab ekspordikoha tolliasutusele tõendeid, et kaup ei ole ühenduse tolliterritooriumilt välja viidud,
— deklarant tagastab nimetatud tolliasutusele kõik deklaratsioonide eksemplarid koos kõigi teiste dokumentidega, mis talle deklaratsiooni aktsepteerimisel välja anti,
— deklarant esitab ekspordikoha tolliasutusele tõendid, et eksporditoetus ja teised summad, mida kõnesoleva kauba ekspordideklaratsiooni alusel on makstud, on tagasi makstud või et on võetud vajalikud meetmed asjaomaste asutuste poolt kindlustamaks, et neid välja ei maksta, ja
— kooskõlas kehtivate õigusaktidega täidab deklarant kõiki teisi kohustusi, mida ekspordikoha tolliasutus näeb ette kauba olukorra lahendamiseks.
Deklaratsiooni kehtetuks tunnistamisega tühistatakse kõik deklaratsiooniga koos esitatud ekspordilitsentsile ja eelkinnitussertifikaadile tehtud märkused.
Kui ekspordiks deklareeritud kaup tuleb ühenduse tolliterritooriumilt välja viia kindla tähtaja jooksul, kuid sellest tähtajast ei peeta kinni, tunnistatakse vastav deklaratsioon kehtetuks;
b) muu kauba puhul on ekspordikoha tolliasutusele kooskõlas artikliga 796 teatatud, et deklareeritud kaup ei ole ühenduse tolliterritooriumilt välja viidud.
3) Kui reekspordil tuleb esitada deklaratsioon, kohaldatakse lõiget 2 mutatis mutandis.
4) Kui ühenduse kaup on suunatud tolliladustamisprotseduurile seadustiku artikli 98 lõike 1 punktis b määratletud tähenduses, võib taotleda sellele tolliprotseduurile suunamise deklaratsiooni kehtetuks tunnistamist ja see kehtetuks tunnistada tingimusel, et on võetud meetmed, mis on õigusaktides ette nähtud juhuks, kui asjakohast tollikäitlusviisi reguleerivates õigusaktides ette nähtud tingimusi ei täideta.
Kui kaup on jäänud tolliladustamisprotseduurile ettenähtud tähtajast kauemaks ja kui ei ole esitatud taotlust nendele vastavates õigusaktides ettenähtud tollikäitlusviisi määramiseks, võtab toll nendes õigusaktides sätestatud meetmeid.
Artikkel 252
Kui toll müüb ühenduse kaupa vastavalt seadustiku artikli 75 punktile b, tuleb seda teha kooskõlas liikmesriigis kehtiva korraga.
IX JAOTIS
LIHTSUSTATUD KORD
1. PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 253
1. Mittetäielike deklaratsioonide kasutamise kord võimaldab tollil nõuetekohaselt põhjendatud juhul aktsepteerida deklaratsiooni, mis ei sisalda kõiki nõutavaid andmeid või millega ei ole kaasas kõiki kõnealuse tolliprotseduuri jaoks vajalikke dokumente.
2. Lihtsustatud deklaratsioonide kasutamise kord lubab kauba kõnealusele tolliprotseduurile suunata lihtsustatud deklaratsiooniga ja hilisema lisadeklaratsiooni esitamisega, mis võib vastavalt asjaoludele olla üldine, perioodiline või kokkuvõtlik.
3. Kohapeal toimuva tollivormistuse kasutamise kord võimaldab kauba kõnealusele tolliprotseduurile suunata asjaomase isiku valdustes või muudes tolli määratud või heakskiidetud kohtades.
Artikkel 253a
Kui tollideklaratsioonide koostamisel automaatse andmetöötluse süsteemide abil või automaatse andmetöötluse meetodite kasutamisel kohaldatakse lihtsustatud protseduuri, kohaldatakse artikli 199 lõikeid 2 ja 3 ning artikleid 222, 223 ja 224 mutatis mutandis.
2. PEATÜKK
Vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonid
1. jagu
Mittetäielikud deklaratsioonid
Artikkel 254
Vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonid, mida toll võib deklarandi taotluse korral heaks kiita, ilma et see sisaldaks mõnda lisas 37 osutatud üksikasja, peavad sisaldama vähemalt ühtse haldusdokumendi lahtrite 1 (esimene ja teine alajaotis), 14, 21 (riikkondsus), 31, 37, 40 ja 54 üksikasju ja:
— kauba kirjeldust sõnastuses, mis on piisavalt täpne, et toll saaks kohe ja üheselt kindlaks määrata koondnomenklatuuri rubriigi ja alamrubriigi,
— kui kaubalt tuleb tasuda väärtuseline (ad valorem) tollimaks, siis kauba tolliväärtust, või kui ilmneb, et deklarant ei saa seda väärtust deklareerida, siis tolli jaoks vastuvõetavat viidet ajutisena määratud väärtuse kohta, võttes asjakohaselt arvesse deklarandile kättesaadavat teavet,
— muud täiendavat teavet, mis on tollile vajalik selleks, et kaupa identifitseerida, nende vabasse ringlusse lubamist reguleerivaid sätteid kohaldada ja vajadusel määrata kindlaks tagatise summa enne kauba vabasse ringlusse lubamist.
Artikkel 255
1. Vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonile, mida toll võib deklarandi taotlusel aktsepteerida, ilma et sellele oleks lisatud teatavad vajalikud täiendavad dokumendid, peavad olema lisatud vähemalt need dokumendid, mis tuleb esitada enne, kui deklareeritud kaup vabasse ringlusse lubatakse.
2. Erandina lõikest 1 võib aktsepteerida deklaratsiooni, millele ei ole lisatud ühte või rohkemat dokumenti, mis tuleb esitada enne kauba vabasse ringlusse lubamist, kui tollile on tõendatud, et:
a) asjaomane dokument on olemas ja kehtib;
b) seda ei saa deklaratsioonile lisada deklarandist olenematutel põhjustel;
c) mis tahes viivitus deklaratsiooni aktsepteerimisel takistab kauba vabasse ringlusse lubamist või toob kaasa kaubale kõrgema tollimaksumäära kohaldamise.
Kõikidel juhtudel tuleb deklaratsioonis esitada puuduvate dokumentidega seotud andmed.
Artikkel 256
1. Tolli poolt deklaratsiooni aktsepteerimisel deklarandile määratud tähtaeg andmete või puuduvate dokumentide esitamiseks ei tohi olla pikem kui üks kuu deklaratsiooni aktsepteerimise kuupäevast alates.
Vähendatud või nullmääraga importtollimaksu kohaldamise taotlemiseks nõutava dokumendi puhul võib tolliasutus, kui tal on põhjust arvata, et mittetäieliku deklaratsiooniga hõlmatud kaupade suhtes võib kohaldada niisugust vähendatud või nullmääraga importtollimaksu, anda deklarandi taotluse korral põhjendatud asjaoludel dokumendi esitamiseks pikema ajavahemiku kui see, mis on sätestatud esimeses lõigus. See ajavahemik ei tohi ületada nelja kuud, arvates deklaratsiooni vastuvõtmise kuupäevast. Seda ei saa pikendada.
Kui puuduvad andmed või dokumendid, mis tuleb esitada, käsitlevad tolliväärtust, võib toll, kui see on möödapääsmatu, määrata pikema tähtaja või pikendada eelnevalt määratud tähtaega. Kogutähtaja määramisel võetakse arvesse kehtivaid aegumistähtaegu.
2. Kui tariifikvootide raames vabasse ringlusse lubatud kauba suhtes on kohaldatav imporditollimaksu vähendatud või nullmäär või tavaliste imporditollimaksudega maksustamist ei ole tariifilagede või muude tariifsete soodusmeetmete raames taaskehtestatud, kohaldatakse tariifikvooti või tariifset soodusmeedet ainult pärast seda, kui tollile on esitatud dokument, millest vähendatud või nullmääraga imporditollimaksu määramine sõltub. Dokument tuleb igal juhul esitada:
— enne tariifikvoodi ammendamist või
— muudel juhtudel enne kuupäeva, kui ühenduse meetmega taaskehtestatakse tavaliste imporditollimaksudega maksustamine.
3. Vastavalt lõigetele 1 ja 2 võib imporditollimaksu vähendatud või nullmäära kohaldamisel aluseks oleva dokumendi esitada pärast vähendatud või nullmäära kohaldamise tähtaja lõppemist tingimusel, et kõnealust kaupa hõlmav deklaratsioon aktsepteeriti enne seda kuupäeva.
Artikkel 257
1. Mittetäieliku deklaratsiooni aktsepteerimine tolli poolt ei takista ega lükka edasi deklareeritud kauba vabastamist, kui selleks puuduvad muud põhjused. Ilma et see piiraks artikli 248 kohaldamist, vabastatakse kaup vastavalt lõigetes 2–5 ettenähtud tingimustele.
2. Kui deklaratsiooni aktsepteerimise ajal puudunud andmete või täiendavate dokumentide hilisem esitamine ei mõjuta nimetatud deklaratsiooniga hõlmatud kaubalt tasumisele kuuluvate tollimaksude summat, teeb toll viivitamata arvestuskande tasumisele kuuluva summa kohta, mis arvutatakse tavapärasel viisil.
3. Kui vastavalt artiklile 254 on deklaratsioonis ajutisena määratud väärtus:
— teeb toll viivitamata arvestuskande selle väärtuse alusel kindlaksmääratud tollimaksu summa kohta,
— nõuab toll vajaduse korral tagatise esitamist, mis kataks selle summa ja kaubalt lõplikult tasumisele kuuluva tollimaksu summa vahe.
4. Kui muudel kui lõikes 3 osutatud asjaoludel võib deklaratsiooni aktsepteerimise ajal puudunud andmete või täiendavate dokumentide hilisem esitamine mõjutada nimetatud deklaratsiooniga hõlmatud kaubalt tasutava tollimaksu summat:
a) kui mis tahes puuduvate andmete või dokumentide hilisem esitamine võib kaasa tuua vähendatud tollimaksumäära kohaldamise:
— teeb toll viivitamata arvestuskande vähendatud maksumäära kohaldamisel tasumisele kuuluva tollimaksu summa kohta,
— nõuab toll tagatise esitamist, mis kataks erinevuse selle summa ja summa vahel, mis kuulub tasumisele, kui imporditollimaksud kõnealuselt kaubalt on arvutatud tavalise määra alusel;
b) kui mis tahes puudunud andmete või dokumentide hilisem esitamine võib kaasa tuua täieliku tollimaksudest vabastamise, nõuab toll tagatise esitamist, mis katab summa, mis kuuluks tasumisele, kui tollimaksu summa arvestataks tavalise määra alusel.
5. Ilma et see piiraks mis tahes edasisi muutusi, eriti tolliväärtuse lõpliku määramise tulemusel, on deklarandil tagatise esitamise asemel võimalus taotleda viivitamatut arvestuskande tegemist:
— kaubalt lõplikult tasumisele kuuluva tollimaksu summa kohta, kui kohaldatakse lõike 3 teist taanet või lõike 4 punkti a teist taanet, või
— tavalise määra alusel arvutatud tollimaksu summa kohta, kui kohaldatakse lõike 4 punkti b.
Artikkel 258
Kui deklarant ei ole artiklis 256 osutatud tähtaja lõpuks esitanud kauba tolliväärtuse lõplikuks määramiseks vajalikke üksikasju või kui ta on jätnud puuduvad andmed või dokumendid esitamata, teeb toll viivitamata arvestuskande sellise kaubalt tasumisele kuuluva tollimaksu summa kohta, mis võrdub vastavalt artikli 257 lõike 3, artikli 257 lõike 4 punkti a teise taande või artikli 257 lõike 4 punkti b kohaselt esitatava tagatise summaga.
Artikkel 259
Deklarant võib artiklites 254–257 sätestatud tingimustel aktsepteeritud mittetäielikku deklaratsiooni täiendada või kokkuleppel tolliga selle asendada teise deklaratsiooniga, mis vastab seadustiku artiklis 62 sätestatud tingimustele.
Mõlemal juhul on mis tahes tollimaksude määramist ja kauba vabasse ringlusse lubamist reguleerivate muude sätete jõustumiskuupäev mittetäieliku deklaratsiooni aktsepteerimise kuupäev.
2. jagu
Lihtsustatud deklaratsioonide menetlus
Artikkel 260
1. Kauba tollile esitamisel lubatakse deklarandil kogu vajalikku teavet sisaldava kirjaliku taotluse alusel ning artiklites 261 ja 262 ettenähtud tingimustel ja korras koostada vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon lihtsustatud vormis.
2. Selline lihtsustatud deklaratsioon võib olla
— kas ühtsel haldusdokumendil koostatud mittetäielik deklaratsioon või
— haldus- või äridokument, millele on lisatud taotlus vabasse ringlusse lubamiseks.
See peab sisaldama vähemalt neid andmeid, mis on vajalikud kauba identifitseerimiseks.
3. Kui asjaolud seda võimaldavad, võib toll lubada lõike 2 teises taandes nimetatud taotluse vabasse ringlusse lubamiseks asendada üldtaotlusega kauba vabastamiseks teatava ajavahemiku jooksul. Viide sellise üldtaotluse suhtes antud loale tehakse vastavalt lõikele 1 esitatud äri- või haldusdokumendile.
4. Lihtsustatud deklaratsioonile peavad olema lisatud kõik dokumendid, mille esitamist võidakse nõuda kauba vabasse ringlusse lubamiseks. Kohaldatakse artikli 255 lõiget 2.
5. Käeolev artikkel ei piira artikli 278 kohaldamist.
Artikkel 261
1. Artiklis 260 nimetatud luba antakse deklarandile tingimusel, et on võimalik tagada tõhus kontroll impordikeeldude ja -piirangute või muude vabasse ringlusse lubamist reguleerivate sätete järgimise üle.
2. Sellist luba ei anta üldiselt siis, kui taotluse esitanud isik:
— on tollieeskirju oluliselt või korduvalt rikkunud,
— deklareerib vabasse ringlusse lubatavat kaupa ainult juhuti.
Loa andmisest võidakse keelduda ka siis, kui kõnealune isik tegutseb teise isiku nimel, kes deklareerib vabasse ringlusse lubatavaid kaupa ainult juhuti.
3. Ilma et see piiraks seadustiku artikli 9 kohaldamist, võidakse luba tühistada, kui ilmnevad lõikes 2 osutatud asjaolud.
Artikkel 262
1. Artiklis 260 osutatud loas:
— määratakse tolliasutus(ed), kes on pädev(ad) aktsepteerima lihtsustatud deklaratsioone,
— määratletakse lihtsustatud deklaratsioonide vorm ja sisu,
— määratletakse kaup, mille kohta luba on antud ja andmed, mis peavad lihtsustatud deklaratsioonil olema kauba identifitseerimiseks,
— viidatakse tagatisele, mille asjaomane isik esitab tekkida võiva tollivõla tasumise kindlustamiseks.
Samuti määratletakse selles lisadeklaratsioonide vorm ja sisu ning määratakse tähtaeg, mille jooksul need tuleb esitada selleks määratud tolliasutusele.
2. Toll võib lisadeklaratsiooni esitamise nõudest loobuda, kui lihtsustatud deklaratsioon käsitleb kaupa, mille väärtus on väiksem kehtivate ühenduse õigusaktidega ettenähtud statistilisest piirmäärast, ja kui lihtsustatud deklaratsioon juba sisaldab kogu vabasse ringlusse lubamiseks vajalikku teavet.
3. jagu
Tollivormistus kohapeal
Artikkel 263
Luba kohapeal toimuva tollivormistuse kasutamiseks antakse vastavalt artiklitega 264–266 ettenähtud tingimustele ja nende artiklitega ettenähtud korras isikule, kes soovib kauba vabasse ringlusse lubamist tema valdustes või muudes artiklis 253 osutatud kohtades ja kes esitab tollile selleks kirjaliku taotluse, mis sisaldab kõiki loa andmiseks vajalikke andmeid:
— kauba kohta, mis on suunatud ühenduse transiidiprotseduurile või ühistransiidiprotseduurile ja mille puhul eespool osutatud isikul on lubatud kasutada lihtsustatud korda sihttolliasutuses vastavalt ►M19 artiklitele 406, 407 ja 408 ◄ ,
— kauba kohta, mis on eelnevalt suunatud majandusliku mõjuga tolliprotseduurile, ilma et see piiraks artikli 278 kohaldamist,
— kauba kohta, mis pärast tollile esitamist vastavalt seadustiku artiklile 40 toimetatakse nendesse valdustesse või kohtadesse muud kui esimeses taandes nimetatud transiidiprotseduuri kasutades,
— kauba kohta, mis tuuakse ühenduse tolliterritooriumile ja mida ei pea vastavalt seadustiku artikli 41 punktile b tollile esitama.
Artikkel 264
1. Artiklis 263 osutatud luba antakse tingimusel, et:
— taotluse esitanud isiku raamatupidamine võimaldab tollil teha tõhusat kontrolli, eriti järelkontrolli,
— on võimalik tagada tõhus kontroll impordikeeldude ja -piirangute või muude vabasse ringlusse lubamist reguleerivate sätete järgimise üle.
2. Sellist luba ei anta üldiselt siis, kui taotluse esitanud isik:
— on tollieeskirju oluliselt või korduvalt rikkunud,
— deklareerib vabasse ringlusse lubatavat kaupa ainult juhuti.
Artikkel 265
1. Ilma et see piiraks seadustiku artikli 9 kohaldamist, võib toll jätta loa tühistamata, kui:
— loa omanik täidab oma kohustused tolli määratud tähtaja jooksul,
— kohustuse täitmatajätmisel ei ole reaalseid tagajärgi tolliprotseduuri nõuetekohase kohaldamise suhtes.
2. Luba tühistatakse üldiselt artikli 264 lõike 2 esimeses taandes osutatud juhul.
3. Luba võidakse tühistada artikli 264 lõike 2 teises taandes osutatud juhul.
Artikkel 266
1. Selleks et võimaldada tollil veenduda toimingute nõuetekohases tegemises, peab artiklis 263 nimetatud loa omanik:
a) artikli 263 esimeses ja kolmandas alapunktis nimetatud juhtudel:
i) kui kaup on lubatud vabasse ringlusse kauba saabumisel selleks määratud kohta:
— teatama tollile kauba saabumisest tolli ettenähtud vormis ja viisil selleks, et kauba saaks vabastada ja
— võtma nimetatud kauba oma raamatupidamises arvele;
ii) kui vabasse ringlusse lubamisele eelneb kauba ajutine ladustamine seadustiku artikli 50 tähenduses samas kohas enne seadustiku artiklis 49 sätestatud tähtaja möödumist:
— teatama tollile soovist lubada kaup vabasse ringlusse tolli ettenähtud vormis ja viisil selleks, et kauba saaks vabastada ja
— võtma nimetatud kauba oma raamatupidamises arvele;
b) artikli 263 teises alapunktis nimetatud juhtudel:
— teatama tollile soovist lubada kaup vabasse ringlusse tolli ettenähtud vormis ja viisil selleks, et kauba saaks vabastada ja
— võtma nimetatud kauba oma raamatupidamises arvele.
Esimeses alapunktis nimetatud teatamine ei ole nõutav, kui vabasse ringlusse lubatav kaup on juba suunatud tolliladustamisprotseduurile D-tüüpi tollilaos;
c) artikli 263 neljandas alapunktis nimetatud juhtudel kauba saabumisel selleks määratud kohta:
— võtma nimetatud kauba oma raamatupidamises arvele;
d) hoidma alates punktides a, b ja c nimetatud arvelevõtmisest tollile kättesaadavana kõik dokumendid, mille esitamine on nõutav kauba vabasse ringlusse lubamist reguleerivate sätete kohaldamiseks.
2. Tingimusel et sellega ei mõjutata toimingute nõuetekohase tegemise järelevalvet, võib toll:
a) lubada lõike 1 punktides a ja b osutatud teate anda niipea, kui on oodata kauba saabumist;
b) teatavate eriliste asjaolude korral kõnealuse kauba laadi tõttu ja käibe kiirendamise eesmärgil vabastada loa omanik kohustusest teatada pädevale tolliasutusele igakordsest kauba saabumisest tingimusel, et ta esitab nimetatud asutusele kogu viimase poolt vajalikuks peetava teabe, selleks et kaupa saaks läbi vaadata.
Sellisel juhul on kauba asjaomase isiku raamatupidamises arvelevõtmine võrdne kauba vabastamisega.
3. Lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud arvelevõtmise võib asendada mis tahes formaalsusega, mis annab tolli poolt nõutavaga võrdse tagatise. Kanne peab sisaldama selle tegemise kuupäeva ja kauba identifitseerimiseks vajalikke andmeid.
Artikkel 267
Artiklis 263 nimetatud loas nähakse ette protseduuri kohaldamise erieeskirjad ja määratakse kindlaks:
— kaup, mille kohta see kehtib,
— artiklis 266 nimetatud kohustuste vorm ja viide asjaomase isiku poolt antavale tagatisele,
— kauba vabastamise aeg,
— tähtaeg, mille jooksul tuleb selleks määratud pädevale tolliasutusele esitada lisadeklaratsioon,
— tingimused, mille kohaselt tuleb kauba kohta esitada üldine, perioodiline või kokkuvõtlik deklaratsioon.
3. PEATÜKK
Majandusliku mõjuga tolliprotseduuriga seotud deklaratsioonid
1. jagu
Suunamine majandusliku mõjuga tolliprotseduurile
1. alajagu
Suunamine tolliladustamisprotseduurile
A.
Mittetäielikud deklaratsioonid
Artikkel 268
1. Tolliladustamisprotseduurile suunamise deklaratsioonid, mida protseduurile suunav tolliasutus võib deklarandi taotluselaktsepteerida, ilma et need sisaldaks teatavaid lisas 37 nimetatud andmeid, peavad sisaldama vähemalt deklaratsiooniga hõlmatud kauba identifitseerimiseks vajalikke andmeid, sealhulgas kauba kogust.
2. Artikleid 255, 256 ja 259 kohaldatakse mutatis mutandis.
3. Käesolevat artiklit ei kohaldata ►M20 artiklis 524 ◄ osutatud ühenduse põllumajandustoodete protseduurile suunamisega seotud deklaratsioonide suhtes.
B.
Lihtsustatud deklaratsioonid
Artikkel 269
1. Kauba tollile esitamisel lubatakse deklarandil taotluse korral artikliga 270 ettenähtud tingimustel ja korras koostada protseduurile suunamise deklaratsioon lihtsustatud vormis.
Selline lihtsustatud deklaratsioon võib olla
— kas artiklis 268 osutatud mittetäielik deklaratsioon või
— haldus- või äridokument, millele on lisatud protseduurile suunamise taotlus.
See peab sisaldama artikli 268 lõikes 1 osutatud andmeid.
2. Kui seda menetlust kohaldatakse D-liiki tollilao puhul, peab lihtsustatud deklaratsioon sisaldama ka asjaomase kauba tolliväärtust ja piisavalt üksikasjalikku kauba kirjeldust, et võimaldada kaupa viivitamata ja üheselt klassifitseerida.
3. Lõikes 1 osutatud korda ei kohaldata F-liiki tolliladude puhul ega ►M20 artiklis 524 ◄ osutatud ühenduse põllumajandustoodete protseduurile suunamisel mis tahes liiki tollilao puhul.
4. Lõike 1 teises taandes nimetatud korda kohaldatakse B-tüüpi ladude suhtes, kuid äridokumenti pole sel puhul võimalik kasutada. Kui haldusdokument ei sisalda lisa 37 I jaotise B osas esitatud andmeid, tuleb need esitada sellele lisatud taotluses.
Artikkel 270
1. Artikli 269 lõikes 1 osutatud taotlus esitatakse kirjalikult ja see peab sisaldama kõiki loa andmiseks vajalikke andmeid.
Kui asjaolud seda lubavad, võib artikli 269 lõikes 1 nimetatud taotluse asendada teatava ajavahemiku jooksul tehtavaid toiminguid hõlmava üldtaotlusega.
Sel juhul koostatakse taotlus ►M20 artiklites 497, 498 ja 499 ◄ ettenähtud tingimustel jA esitatakse koos tollilao pidamist käsitleva taotlusega või esialgse taotluse muudatusena tolliasutusele, kes andis protseduuri kasutamiseks loa.
2. Artikli 269 lõikes 1 osutatud luba antakse asjaomasele isikule tingimusel, et see ei mõjuta toimingute nõuetekohast tegemist.
3. Sellist luba ei anta üldiselt siis, kui:
— toimingute nõuetekohaseks tegemiseks ei anta vajalikke tagatisi,
— asjaomane isik suunab kaupa protseduurile ainult juhuti,
— asjaomane isik on tollieeskirju oluliselt või korduvalt rikkunud.
4. Ilma et see piiraks seadustiku artikli 9 kohaldamist, võidakse luba tühistada, kui ilmnevad lõikes 3 osutatud asjaolud.
Artikkel 271
Artikli 269 lõikes 1 osutatud loas nähakse ette protseduuri kohaldamise eeskirjad, sealhulgas:
— protseduurile suunav(ad) asutus(ed),
— lihtsustatud deklaratsiooni vorm ja sisu.
Lisadeklaratsiooni ei ole vaja esitada.
C.
Tollivormistus kohapeal
Artikkel 272
1. Luba kohapeal toimuva tollivormistuse kasutamiseks antakse lõikes 2 ning artiklites 273 ja 274 ettenähtud tingimustel ja korras.
2. Kohapeal toimuvat tollivormistust ei kohaldata B- ja F-tüüpi ladude puhul ega ►M20 artiklis 524 ◄ osutatud ühenduse põllumajandussaaduste suunamisel protseduurile mis tahes laotüübi puhul.
3. Artiklit 270 kohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 273
1. Selleks et võimaldada tollil veenduda toimingute nõuetekohases tegemises, peab loa omanik kauba saabumisel:
a) teatama järelevalveasutusele nõuetekohaselt kauba saabumisest nende poolt ettenähtud vormis ja viisil;
b) tegema kande laoarvestusse;
c) hoidma järelevalveasutusele kättesaadavana kõik kauba protseduurile suunamist käsitlevad dokumendid.
Punktis b osutatud laoarvestuskanne peab sisaldama vähemalt neid andmeid, mida kasutatakse kauba kaubanduslikul eesmärgil identifitseerimiseks, sealhulgas andmeid kauba koguse kohta.
2. Kohaldatakse artikli 266 lõiget 2.
Artikkel 274
Artikli 272 lõikes 1 osutatud loas nähakse ette konkreetsed protseduuri kohaldamise eeskirjad ja määratakse kindlaks:
— kaup, mille kohta see kehtib,
— artiklis 273 osutatud kohustuste täitmise viis,
— kauba vabastamise aeg.
Lisadeklaratsiooni ei ole vaja esitada.
2. alajagu
Suunamine seestöötlemise, tollikontrolli all töötlemise või ajutise impordi protseduurile
A.
Mittetäielikud deklaratsioonid
Artikkel 275
1. Muudele majandusliku mõjuga tolliprotseduuridele, v.a välistöötlemise või tolliladustamise protseduur, suunamise deklaratsioonid, mida protseduurile suunav tolliasutus võib deklarandi taotluse korral aktsepteerida, ilma et need sisaldaksid teatavaid lisas 37 nimetatud andmeid või ilma et neile oleks lisatud teatavaid artiklis 220 osutatud dokumente, peavad sisaldama vähemalt ühtse haldusdokumendi lahtrites 1 (esimene ja teine alajaotis), 14, 21 (riikkondsus), 31, 37, 40 ja 54 osutatud andmeid ning lahtris 44 viidet loale või taotlusele, kui kohaldatakse artikli 508 lõiget 1.
2. Artikleid 255, 256 ja 259 kohaldatakse mutatis mutandis.
3. Artikleid 257 ja 258 kohaldatakse mutatis mutandis ka tagasimaksesüsteemi vormis toimuva seestöötlemise protseduuri suhtes.
B.
Lihtsustatud deklaratsioon ja tollivormistus kohapeal
Artikkel 276
Artiklite 260–267 ja artikli 270 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis kauba suhtes, mida deklareeritakse käesolevas alajaos hõlmatud majandusliku mõjuga tolliprotseduuridele.
3. alajagu
Välistöötlemise protseduurile deklareeritud kaup
Artikkel 277
Artiklite 279–289 sätteid ekspordiks deklareeritud kauba kohta kohaldatakse mutatis mutandis ka välistöötlemise protseduuri alusel ekspordiks deklareeritud kauba suhtes.
4. alajagu
Ühissätted
Artikkel 277a
Lisadeklaratsiooni ei pea nõudma, kui samale isikule antakse kaks või mitu majandusliku mõjuga tolliprotseduure käsitlevat luba ning kui üks protseduur lõpetatakse ja kauba suhtes rakendatakse kohapeal toimuvat tollivormistust kasutades teist protseduuri.
2. jagu
Majandusliku mõjuga tolliprotseduuri lõpetamine
Artikkel 278
1. Majandusliku mõjuga tolliprotseduuri, välja arvatud välistöötlemise ja tolliladustamise protseduur, lõpetamisel võib vabasse ringlusse lubamise, ekspordi ja reekspordi suhtes kohaldada lihtsustatud korda. Reekspordi puhul kohaldatakse artiklite 279–289 sätteid mutatis mutandis.
2. Artiklites 254–267 ettenähtud lihtsustatud korda võib kohaldada kauba vabasse ringlusse lubamisel välistöötlemise protseduuri alusel.
3. Tolliladustamisprotseduuri lõpetamisel võib vabasse ringlusse lubamise, ekspordi või reekspordi suhtes kohaldada lihtsustatud menetlust.
Vaatamata sellele:
a) ei lubata lihtsustatud korda kasutada F-liiki tollilattu protseduurile suunatud kauba suhtes;
b) võib B-liiki tollilattu protseduurile suunatud kauba suhtes kasutada ainult mittetäielikke deklaratsioone ja lihtsustatud deklaratsioonide korda;
c) tähendab loa andmine D-liiki tollilao jaoks automaatselt kohapeal toimuva tollivormistuse kohaldamist kauba vabasse ringlusse lubamisel.
Seda korda ei või siiski kohaldada juhul, kui asjaomane isik soovib, et kohaldataks tema kasuks neid maksustamiselemente, mida ei saa ilma kauba tegeliku läbivaatuseta kontrollida. Sellisel juhul võib kasutada muud korda, mille kohaselt tuleb kaup tollile esitada;
d) ei kohaldata lihtsustatud korda artiklis 524 nimetatud ühenduse põllumajandustoodete suhtes, mille suhtes rakendatakse tolliladustamisprotseduuri.
4. PEATÜKK
Ekspordideklaratsioonid
Artikkel 279
Ekspordikoha tolliasutuses vastavalt artiklile 792 täidetavaid formaalsusi võib lihtsustada vastavalt käesoleva peatüki sätetele.
Käesoleva peatüki suhtes kehtivad artiklite 793 ja 796 sätted.
1. jagu
Mittetäielikud deklaratsioonid
Artikkel 280
1. Ekspordideklaratsioonid, mida tolliasutus võib deklarandi taotluse korral aktsepteerida, ilma et need sisaldaks teatavaid lisas 37 osutatud üksikasju, peavad sisaldama vähemalt ühtse haldusdokumendi lahtrites 1 (esimene ja teine alajaotis), 2, 14, 17a, 31, 33, 38, 44 ja 54 osutatud andmeid ning kauba identifitseerimiseks vajalikuks peetavat täiendavat teavet, et kohaldada kauba eksporti reguleerivaid sätteid või määrata kindlaks tagatise suurus, mida nõutakse enne seda, kui kaupa võib eksportida.
Kui kaupade eest tuleb maksta eksporditollimaksu või kui selle suhtes kohaldatakse muid ühise põllumajanduspoliitika alusel sätestatud meetmeid, peavad ekspordideklaratsioonid sisaldama selliste tollimaksude või meetmete nõuetekohaseks kohaldamiseks vajalikku teavet.
2. Toll võib lubada deklarandil mitte täita lahtreid 17a ja 33 tingimusel, et deklarant deklareerib, et kõnealuste kaupade ekspordi suhtes ei kohaldata keeldusid või piiranguid, ja siis, kui tolliasutustel ei ole põhjust selles kahelda ning kui kaupade kirjeldus võimaldab kohe ja üheselt määrata kindlaks kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifikatsiooni.
3. Eksemplari 3 lahtris 44 peab olema üks järgmistest märkustest:
— Exportación simplificada,
— Forenklet udførsel,
— Vereinfachte Ausfuhr,
— Απλουστευμένη εξαγωγή,
— Simplified exportation,
— Exportation simplifée,
— Esportazione semplificata,
— Vereenvoudigde uitvoer,
— Exportação simplificada,
— Yksinkertaistettu vienti/Förenklad export,
— Förenklad export,
— Zjednodušený vývoz,
— Lihtsustatud väljavedu,
— Vienkāršotā izvešana,
— Supaprastintas eksportas,
— Egyszerűsített kivitel,
— Esportazzjoni simplifikata,
— Wywóz uproszczony,
— Poenostavljen izvoz,
— Zjednodušený vývoz.
4. Artikleid 255–259 kohaldatakse ekspordideklaratsioonide suhtes mutatis mutandis.
Artikkel 281
Kui kohaldatakse artiklit 789, võib eksportija asukohajärgsele pädevale tolliasutusele esitada lisa- või asendusdeklaratsiooni. Kui allhankija asukoht on muus liikmesriigis kui eksportija asukoht, on see võimalus ainult siis, kui asjaomaste liikmesriikide valitsuste vahel on sõlmitud asjakohased kokkulepped.
Mittetäielikes deklaratsioonides peab olema märgitud asutus, kellele lisadeklaratsioon esitatakse. Tolliasutus, kellele mittetäielik deklaratsioon esitatakse, saadab eksemplarid 1 ja 2 sellele tolliasutusele, millele esitatakse lisa- või asendusdeklaratsioon.
2. jagu
Lihtsustatud deklaratsioonide menetlus
Artikkel 282
1. Kauba tollile esitamisel on kirjaliku taotluse korral, mis sisaldab loa andmiseks vajalikku teavet, deklarandil lubatud mutatis mutandis kohaldatavates artiklites 261 ja 262 ettenähtud tingimustel ja korras koostada deklaratsioon lihtsustatud vormis.
2. Ilma et see piiraks artikli 288 kohaldamist, esitatakse lihtsustatud deklaratsioon ühtse haldusdokumendi vormis ja see sisaldab vähemalt kauba identifitseerimiseks vajalikke andmeid. Artikli 280 lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse mutatis mutandis.
3. jagu
Tollivormistus kohapeal
Artikkel 283
Luba kohapeal toimuva tollivormistuse kasutamiseks antakse kirjalikul taotlusel artiklis 284 ettenähtud tingimustel ja selles artiklis ettenähtud korras isikule (edaspidi “heakskiidetud eksportija”), kes soovib eksporditoimingute tegemist tema valdustes või muudes tolli poolt määratud või heakskiidetud kohtades.
Artikkel 284
Artikleid 264 ja 265 kohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 285
1. Selleks et võimaldada tollil veenduda toimingute nõuetekohases tegemises, peab heakskiidetud eksportija enne kauba äraviimist artiklis 283 osutatud kohtadest:
a) teatama tollile nõuetekohaselt kauba äraviimisest tolli ettenähtud vormis ja viisil selleks, et kaup vabastada;
b) nimetatud kauba oma raamatupidamises arvele võtma. Selle võib asendada mis tahes formaalsusega, mis annab tolli poolt nõutavaga võrdse tagatise. Kanne peab sisaldama selle tegemise kuupäeva ja kauba identifitseerimiseks vajalikke andmeid;
c) hoidma tollile kättesaadavana kõik dokumendid, mille esitamist võidakse nõuda kauba eksporti reguleerivate sätete kohaldamiseks.
2. Teatavate eriliste asjaolude korral kõnealuse kauba laadi tõttu ja eksporditoimingute kiirendamise eesmärgil, võib toll vabastada heakskiidetud eksportija kohustusest teatada pädevale tolliasutusele igakordsest kauba äraviimisest tingimusel, et ta esitab nimetatud asutusele kogu viimase poolt vajalikuks peetava teabe selleks, et kaupa saaks läbi vaadata.
Sellisel juhul on kauba heakskiidetud eksportija raamatupidamises arvele võtmine võrdne kauba vabastamisega.
Artikkel 286
1. Selleks et kontrollida kauba tegelikku väljaviimist ühenduse territooriumilt, kasutatakse väljaviimist tõendava dokumendina ühtse haldusdokumendi eksemplari 3.
Loas nähakse ette, et ühtse haldusdokumendi eksemplari 3 ehtsust tuleb eelnevalt tõendada.
2. Ehtsuse eelnev tõendamine võib toimuda ühel järgmistest viisidest:
a) lahtrisse A lüüakse eelnevalt pädeva tolliasutuse pitser ja selle allkirjastab nimetatud asutuse ametnik;
b) heakskiidetud eksportija lööb deklaratsioonile pitseri, kasutades selleks lisas 62 näidatud eripitsatit.
Pitsati jäljendi võib eelnevalt vormile trükkida, kui trükkimine on usaldatud selleks volitatud trükikojale.
3. Enne kauba väljaviimist tuleb heakskiidetud eksportijal:
— teha artiklis 285 nimetatud toimingud;
— osutada ühtse haldusdokumendi eksemplaris 3 raamatupidamiskandele ja kande tegemise kuupäevale.
4. Vastavalt lõikele 2 täidetud eksemplari 3 lahter 44 sisaldab:
— loa numbrit ja selle loa väljaandnud tolliasutuse nime;
— ühte artikli 280 lõikes 3 osutatud märkustest.
Artikkel 287
1. Artiklis 283 nimetatud loas nähakse ette protseduuri kohaldamise erieeskirjad ja määratakse kindlaks:
— kaup, mille kohta see kehtib,
— artiklis 285 osutatud kohustuste täitmise viis,
— kauba vabastamise aeg,
— eksemplari 3 sisu ja selle tõendamise vahendid,
— lisadeklaratsiooni esitamise kord ja tähtaeg.
2. Luba peab sisaldama heakskiidetud eksportija kohustuse võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada eripitsati ning eksporditolliasutuse pitsati jäljendi või eripitsati jäljendiga vormide järelevalve all hoidmine.
4. jagu
2. ja 3. jao ühised sätted
Artikkel 288
1. Liikmesriigid võivad ühtse haldusdokumendi asemel lubada kasutada äri- või haldusdokumenti või mis tahes muud teabekandjat, kui kogu eksporditoiming toimub ühe ja sama liikmesriigi territooriumil või kui see võimalus on antud asjaomaste liikmesriikide valitsuste vahel sõlmitud kokkulepetega.
2. Lõikes 1 osutatud dokument või teabekandja peab sisaldama vähemalt kauba identifitseerimiseks vajalikke andmeid ja ühte artikli 280 lõikes 3 osutatud märkustest ning sellele peab olema lisatud eksporditaotlus.
Kui asjaolud seda võimaldavad, võib toll lubada selle taotluse asendada üldtaotlusega eksporditoimingute läbiviimiseks teatava ajavahemiku jooksul. Loale tuleb viidata kõnealuses dokumendis või teabekandjal.
3. Äri- või haldusdokument on samasugune tõend ühenduse territooriumilt väljaviimise kohta kui ühtse haldusdokumendi eksemplar 3. Muude teabekandjate kasutamisel määratletakse väljaviimise tõendamise kord asjaomaste liikmesriikide valitsuste vahel sõlmitud kokkulepetes.
Artikkel 289
Kui kogu eksporditoiming toimub ühe ja sama liikmesriigi territooriumil, võib see liikmesriik lisaks 2. ja 3. jaos osutatud menetlustele ja ühenduse poliitikat järgides ette näha muid lihtsustusi.
II OSA
TOLLIKÄITLUS
I JAOTIS
VABASSE RINGLUSSE LUBAMINE
1. PEATÜœKK
Üldsätted
Artikkel 290
1. Kui kaupa eksporditakse ATA-märkmiku alusel vastavalt artiklile 797, lubatakse kaup vabasse ringlusse ATA-märkmiku alusel.
2. Sel juhul peab tolliasutus, kus kaup vabasse ringlusse lubatakse, täitma järgmised formaalsused:
a) kontrollima reimpordilehe lahtrites A–G olevat teavet;
b) täitma reimpordilehe lõigendi ja lahtri H;
c) jätma reimpordilehe endale.
3. Kui ühenduse kauba ajutise ekspordi lõpetamise formaalsused täidetakse muus tolliasutuses kui see, mille kaudu kaup ühenduse tolliterritooriumile tuuakse, ei pea kauba toimetamisel sellest tolliasutusest asutusse, kus formaalsused täidetakse, täitma täiendavaid formaalsusi.
1a. PEATÜKK
Banaane käsitlevad sätted
Artikkel 290a
Käesolevas peatükis ning lisades 38b ja 38c kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
volitatud kaaluja – ettevõtja, kellele tolliasutus on andnud volituse kaaluda värskeid banaane; |
|
b) |
taotleja dokumendid – kõik dokumendid, mis on seotud värskete banaanide kaalumisega; |
|
c) |
värskete banaanide netokaal – banaanide kaal ilma mis tahes pakkematerjalide ja pakenditeta; |
|
d) |
värskete banaanide saadetis – ühte veovahendisse laaditud värskete banaanide üldkogus, mida üks eksportija lähetab ühele või mitmele kaubasaajale; |
|
e) |
mahalaadimiskoht – mistahes koht, kuhu värskete banaanide saadetist võib maha laadida või kuhu seda võib mingi tolliprotseduuri raames saata või, juhul kui tegemist on veoga konteinerites, tähendab see kohta, kus konteiner laaditakse maha laevalt või õhusõidukilt või muult peamiselt veovahendilt, või kohta, kus banaanid konteinerist välja võetakse. |
Artikkel 290b
1. Iga tolliasutus võib anda taotluse alusel volitatud kaaluja staatuse ettevõtjatele, kes osalevad värskete banaanide impordil, veol, ladustamisel või käitlemisel, juhul kui järgmised tingimused on täidetud:
a) taotleja tagab, et kaalumine teostatakse nõuetekohaselt;
b) taotlejal on olemas sobivad kaalumisseadmed;
c) taotleja dokumendid võimaldavad tolliasutustel teostada tõhusaid kontrolle.
Tolliasutus keeldub volitatud kaaluja staatuse andmisest, kui taotleja on tõsiselt või korduvalt rikkunud tollieeskirju.
Volitus piirdub värskete banaanide kaalumisega volitava tolliasutuse valve all olevas kohas.
2. Volitav tolliasutus tühistab volitatud kaaluja staatuse, kui volitatud kaaluja ei täida enam lõikes 1 sätestatud tingimusi.
Artikkel 290c
1. Netokaalu kontrollimiseks CN-koodi 0803 00 19 alla kuuluvate värskete banaanide ühendusse importimise puhul peab vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooniga olema kaasas banaanide kaalumissertifikaat, millele on märgitud asjaomase värskete banaanide saadetise netokaal pakendiliigi ja päritolu kaupa.
Banaanide kaalumissertifikaadi koostab volitatud kaaluja lisas 38b sätestatud korras ning kasutades lisas 38c esitatud vormi.
Tolliasutuse sätestatud tingimustel võib kõnealuse sertifikaadi esitada tolliasutusele elektrooniliselt.
2. Volitatud kaaluja teatab tolliasutusele ette värskete banaanide saadetise kaalumisest banaanide kaalumissertifikaadi koostamise eesmärgil, esitades andmed pakendiliigi, päritolu ning aja ja koha kohta.
3. Tolliasutused kontrollivad banaanide kaalumissertifikaatidesse märgitud värskete banaanide netokaalu riskianalüüsi põhjal, kontrollides vähemalt 5 % igal aastal esitatud sertifikaatidest, viibides volitatud kaaluja poolt läbiviidava representatiivsete proovide kaalumise juures või lisa 38b punktides 1–3 sätestatud korras representatiivseid proove ise kaaludes.
Artikkel 290d
Liikmesriigid edastavad komisjonile volitatud kaalujate nimekirja ning kõik sellesse tehtud hilisemad muudatused.
Komisjon edastab sellise teabe teistele liikmesriikidele.
2. PEATÜKK
Eesmärgipärane kasutamine
Artikkel 291
1. Käesolevat peatükki kohaldatakse kauba suhtes, mis on lubatud vabasse ringlusse soodustatud tariifimenetlusega või selle eesmärgipärase kasutamise tõttu tollimaksu vähendatud või nullmääraga, tingimusel et kauba eesmärgipärase kasutamise suhtes kohaldatakse tollijärelevalvet.
2. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) ühtne luba — luba, millega on seotud erinevad tolliametid;
b) raamatupidamisarvestus — loa omaniku äri- või maksualane või muu raamatupidamisarvestus või tema nimel peetav raamatupidamisarvestus;
c) dokumentatsioon — andmed, mis sisaldavad kogu vajalikku teavet ja tehnilisi üksikasju mis tahes andmekandjal ja mis võimaldavad tollil tehingute üle järelevalvet teostada ja neid kontrollida.
Artikkel 292
1. Soodustatud tariifimenetlus määratakse vastavalt seadustiku artiklile 21 kirjaliku loa alusel, tingimusel et kauba ees märgipärase kasutamise suhtes kohaldatakse tollijärelevalvet.
Kui kaup lubatakse selle eesmärgipärase kasutamise tõttu vabasse ringlusse tollimaksu vähendatud või nullmääraga ja kehtivad sätted nõuavad, et kaup jääks tollijärelevalve alla vastavalt seadustiku artiklile 82, on eesmärgipärase kasutamise tollijärelevalve kohaldamise jaoks vajalik kirjalik luba.
2. Taotlused esitatakse kirjalikult, kasutades lisas 67 esitatud näidist. Toll võib lubada, et loa uuendamiseks või muutmiseks esitatakse lihtne kirjalik taotlus.
3. Erijuhtudel võib toll lubada esitada tavalise korra kohaselt vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni kirjalikult või andmetöötlussüsteemi kasutades, kui:
— taotlus hõlmab ainult üht tolliametit,
— taotleja kasutab kaupa täielikult ettenähtud eesmärgil, ja
— on tagatud toimingute nõuetekohane tegemine.
4. Kui toll loeb taotluses esitatud teavet ebapiisavaks, võib ta taotlejalt nõuda täiendavaid üksikasju.
Eriti juhtudel, kui taotluse võib esitada tollideklaratsiooni täites, nõuab toll, et taotlusega oleks kaasas deklarandi koostatud dokument, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet, kui sellist teavet ei loeta tarbetuks või see on kirjas tollideklaratsioonis, ilma et see piiraks artikli 218 kohaldamist:
a) taotleja, deklarandi ja ettevõtja nimi ja aadress;
b) eesmärgipärase kasutamise laad;
c) kaupade tehniline kirjeldus, nende eesmärgipärasest kasutamisest tulenevad tooted ja identifitseerimisvahendid;
d) eeldatav tulemimäär või tulemimäära kindlaksmääramise meetod;
e) eeldatav ajavahemik, mille jooksul määratakse kauba eesmärgipärane kasutamine;
f) koht, kus kaupa eesmärgipäraselt kasutatakse.
5. Kui taotletakse ühtset luba, on vajalik asutuste eelnev nõusolek vastavalt järgmisele korrale.
Taotlus esitatakse selle koha jaoks määratud tolliasutusele,
— kus on taotleja keskne raamatupidamine, mis hõlbustab audiitorkontrolle ja kus vähemalt osa loaga hõlmatud toimingutest tehakse; või
— vastasel juhul kohta, kus on taotleja keskne raamatupidamine, mis hõlbustab auditipõhiseid kontrolle.
Tolliasutus edastab taotluse ja loa projekti teistele asjaomastele tolliasutustele, kes teatavad nende saamise kuupäeva 15 päeva jooksul.
Teised asjaomased tolliasutused teatavad oma vastuväidetest 30 päeva jooksul alates loa projekti saamise kuupäevast. Kui vastuväited on eespool nimetatud ajavahemiku jooksul esitatud ja kokkuleppele ei ole jõutud, lükatakse taotlus tagasi nende punktide osas, mille kohta vastuväited esitati.
Tolliasutused võivad loa välja anda, kui loa projektile ei ole 30 päeva jooksul vastuväiteid esitatud.
Luba välja andev tolliasutus saadab koopia kõikidele asjaomastele tolliasutustele.
6. Kui kaks või enam tolliametit on ühtse loa andmise kriteeriumide ja tingimuste osas üldjoontes kokku leppinud, võivad kõnealused tolliametid kokkuleppe korral asendada eelnevad läbirääkimised lihtsa teatisega. Sellisest teatisest piisab alati, kui ühtset luba uuendatakse või see tühistatakse.
7. Taotlejale teatatakse loa väljaandmise otsusest või taotluse tagasilükkamise põhjustest kolmekümne päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast või kuupäevast, mil tolliasutused said nõutud olulist või lisateavet.
Seda tähtaega ei kohaldata ühtse loa puhul, välja arvatud juhul, kui see on välja antud lõike 6 alusel.
Artikkel 293
1. Lisas 67 esitatud näidisele vastav luba antakse isikutele, kelle elu- või asukoht on ühenduse tolliterritooriumil, kui järgmised tingimused on täidetud:
a) kavandatud tegevus vastab ettenähtud eesmärgipärasele kasutusele ja artikli 296 kohasele kauba edasitoimetamist käsitlevatele sätetele ning toimingute nõuetekohane tegemine on tagatud;
b) taotleja esitab kõik toimingute nõuetekohaseks tegemiseks vajalikud tagatised ja kohustub:
— kasutama kaupa täielikult või osaliselt ettenähtud eesmärgil või seda edasi toimetama ja tõendama kauba kasutamist või edasitoimetamist vastavalt kehtivatele sätetele,
— mitte võtma meetmeid, mis ei ole vastavuses ettenähtud eesmärgipärase kasutusega,
— teatama pädevatele tolliasutustele kõikidest teguritest, mis võivad luba mõjutada;
c) tagatakse tõhus tollijärelevalve ja tolli rakendatav halduskord ei ole asjaomaste majandushuvide suhtes ebaproportsionaalne;
d) peetakse ja säilitatakse asjakohast dokumentatsiooni;
e) esitatakse tagatis, kui toll peab seda vajalikuks.
2. Artikli 292 lõikes 3 nimetatud taotluse puhul antakse luba isikule, kelle elu- või asukoht on ühenduse tolliterritooriumil, aktsepteerides tollideklaratsiooni vastavalt lõikes 1 sätestatud tingimustele.
3. Luba sisaldab järgmisi punkte, kui sellist teavet ei loeta tarbetuks:
a) loa omaniku andmed;
b) vajaduse korral kaupade koondnomenklatuuri või TARICi kood, kauba liik ja kirjeldus, eesmärgipärase kasutamise toimingud ning tulemimäära käsitlevad sätted;
c) identifitseerimise ja tollijärelevalve vahendid ja meetodid, sealhulgas järgmised meetmed:
— koosladustamine, mille suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artikli 534 lõikeid 2 ja 3,
— kaupade koondnomenklatuuri gruppidesse 27 ja 29 kuuluvate toodete kooshoid, mille suhtes eesmärgipärase kasutamise tõttu kohaldatakse tollijärelevalvet, või selliste toodete kooshoid CN-koodi 2709 00 alla kuuluvate toornaftaõlidega;
d) ajavahemik, mille jooksul tuleb määrata kauba ettenähtud eesmärgipärane kasutamine;
e) tolliasutused, kus kaup vabasse ringlusse deklareeritakse, ja asutused, kes meetmete üle järelevalvet teostavad;
f) kohad, kus tuleb määrata kauba ettenähtud eesmärgipärane kasutus;
g) vajaduse korral esitatav tagatis;
h) loa kehtivusaeg;
i) vajaduse korral võimalus kaupu edasi toimetada vastavalt artikli 296 lõikele 1;
j) vajaduse korral kaupade edasitoimetamise lihtsustatud kord vastavalt artikli 296 lõike 2 teisele lõigule ja lõikele 3;
k) vajaduse korral vastavalt seadustiku artiklile 76 lubatud lihtsustatud kord;
l) teabe edastamise vahendid.
Kui esimese lõigu punkti c teises taandes nimetatud kaup ei ole sama kaheksakohalise CN-koodi, kaubandusliku kvaliteedi ning tehniliste ja füüsiliste näitajatega, siis on kooshoid lubatav ainult juhul, kui kogu kooshoitav kaup peab läbima ühe kaupade koondnomenklatuuri grupi 27 lisamärkustes 4 ja 5 nimetatud töötlemisviisidest.
4. Luba hakkab kehtima selle väljaandmise päeval või mõnel loas nimetatud hilisemal kuupäeval, ilma et see piiraks artikli 294 kohaldamist.
Kehtivusaeg on maksimaalselt kolm aastat alates loa jõustumise kuupäevast, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.
Artikkel 294
1. Toll võib välja anda tagasiulatuva loa.
Tagasiulatuv luba hakkab kehtima taotluse esitamise kuupäevast, ilma et see piiraks lõigete 2 ja 3 kohaldamist.
2. Kui taotlus käsitleb loa uuendamist sama liiki toimingu ja kauba jaoks, võib loa anda tagasiulatuvalt alates algse loa kehtivusaja lõppemise kuupäevast.
3. Erandjuhtudel võib loa tagasiulatuvat jõudu pikendada, kuid mitte kauemaks kui üks aasta enne taotluse esitamise kuupäeva, tingimusel et selle järele on tõendatud majanduslik vajadus ja:
a) taotlus ei ole seotud pettuse ega ilmse hooletusega;
b) taotleja raamatupidamisarvestus tõendab, et kõik menetlusele esitatud nõuded võib lugeda täidetuks ja, kui see on asjakohane, saab kaupa kõnealuse ajavahemiku jooksul asendamise vältimiseks identifitseerida, ning raamatupidamisarvestus võimaldab menetlust kontrollida;
c) kauba olukorra reguleerimiseks vajalikke formaalsusi on võimalik täita, sealhulgas vajaduse korral deklaratsioon kehtetuks tunnistada.
Artikkel 295
Loa kehtivusaja lõpp ei mõjuta kaupa, mis oli kõnealuse loa alusel vabas ringluses enne selle kehtivusaja lõppemist.
Artikkel 296
1. Kaupa võib samas loas määratud eri kohtade vahel toimetada ilma tolliformaalsusteta.
2. Kui kaupa toimetatakse kahe eri liikmesriigis asuva loaomaniku vahel ja asjaomased tolliasutused ei ole kokku leppinud lihtsustatud korra suhtes vastavalt lõikele 3, kasutatakse lisas 63 esitatud kontrolleksemplari T5 järgmise korra kohaselt:
a) üleandja täidab kontrolleksemplari T5 kolmes eksemplaris (ühe originaali ja kahe koopiana) ►M21 ————— ◄ ;
b) kontrolleksemplar T5 sisaldab:
— lahtris A (“Lähtetolliasutus”) üleandja loas nimetatud pädeva tolliasutuse aadressi,
— lahtris 2 üleandja nime või ärinime, täielikku aadressi ja tolliloa numbrit,
— lahtris 8 ülevõtja nime või ärinime ja täielikku aadressi,
— lahtris “Oluline märge” ja lahtris B läbikriipsutatud teksti,
— lahtrites 31 ja 33 vastavalt kauba kirjeldust kauba edasitoimetamise hetkel, sealhulgas kaubanimetuste arvu ja asjakohast CN-koodi,
— lahtris 38 kauba netomassi,
— lahtris 103 kauba kogust sõnadega,
— lahtris 104 märget lahtris “Muud (täpsustada)” ja suurtähtedega üht järgmistest märkustest:
—— DESTINO ESPECIAL: MERCANCÍAS RESPECTO DE LAS CUALES, LAS OBLIGACIONES SE CEDEN AL CESIONARIO (REGLAMENTO (CEE) No 2454/93, ARTÍCULO 296)
— SÆRLIGT ANVENDELSESFORMÅL: VARER, FOR HVILKE FORPLIGTELSERNE OVERDRAGES TIL ERHVERVEREN (FORORDNING (EØF) Nr. 2454/93, ARTIKEL 296)
— BESONDERE VERWENDUNG: WAREN MIT DENEN DIE PFLICHTEN AUF DEN ÜBERNEHMER ÜBERTRAGEN WERDEN (ARTIKEL 296 DER VERORDNUNG (EWG) Nr. 2454/93)
— ΕΙΔΙΚΟΣ ΠΡΟΟΡΙΣΜΟΣ: ΕΜΠΟΡΕΓΜΑΤΑ ΓΙΑ ΤΑ ΟΠΟΙΑ ΟΙ ΥΠΟΧΡΕΩΣΕΙΣ ΕΚΧΩΡΟΥΝΤΑΙ ΣΤΟΝ ΕΚΔΟΧΕΑ (ΑΡΘΡΟ 296 ΚΑΝΟΝΙΣΜΟΣ (ΕΟΚ) αριθ. 2454/93)
— END-USE: GOODS FOR WHICH THE OBLIGATIONS ARE TRANSFERRED TO THE TRANSFEREE (REGULATION (EEC) nr 2454/93, ARTICLE 296)
— DESTINATION PARTICULIÈRE: MARCHANDISES POUR LESQUELLES LES OBLIGATIONS SONT TRANSFÉRÉES AU CESSIONNAIRE [RÈGLEMENT (CEE) No 2454/93, ARTICLE 296]
— DESTINAZIONE PARTICOLARE: MERCI PER LE QUALI GLI OBBLIGHI SONO TRASFERITI AL CESSIONARIO (REGOLAMENTO (CEE) N. 2454/93, ARTICOLO 296)
— BIJZONDERE BESTEMMING: GOEDEREN WAARVOOR DE VERPLICHTINGEN AAN DE OVERNEMER WORDEN OVERGEDRAGEN (VERORDENING (EEG) Nr. 2454/93, ARTIKEL 296)
— DESTINO ESPECIAL: MERCADORIAS RELATIVAMENTE ÀS QUAIS AS OBRIGAÇÕES SÃO TRANSFERIDAS PARA O CESSIONÁRIO [REGULAMENTO (CEE) N.o 2454/93, ARTIGO 296.o]
— TIETTY KÄYTTÖTARKOITUS: TAVARAT, JOIHIN LIITTYVÄT VELVOITTEET SIIRRETÄÄN SIIRRONSAAJALLE (ASETUS (ETY) N:o 2454/93, 296 ARTIKLA)
— ANVÄNDNING FÖR SÄRSKILDA ÄNDAMÅL: VAROR FÖR VILKA SKYLDIGHETERNA ÖVERFÖRS TILL DEN MOTTAGANDE PARTEN (ARTIKEL 296 I FÖRORDNING (EEG) nr 2454/93)
— KONEČNÉ POUŽITÍ: ZBOŽÍ, U KTERÉHO PŘECHÁZEJÍ POVINNOSTI NA PŘÍJEMCE (ČLÁNEK 296 NAŘÍZENÍ (EHS) č. 2454/93)
— EESMÄRGIPÄRANE KASUTAMINE: KAUP, MILLE KORRAL KOHUSTUSED LÄHEVAD ÜLE KAUBA SAAJALE (MÄÄRUSE ((EMÜ) NR 2454/93 ARTIKKEL 296)
— IZMANTOŠANAS MĒR-IS: PREČU SAŅĒMĒJS ATBILDĪGS PAR PREČU IZMANTOŠANU (REGULA (EEK) NR.2454/93, 296.PANTS)
— GALUTINIS VARTOJIMAS: PREKĖS, SU KURIOMIS SUSIJUSIOS PRIEVOLĖS PERDUOTOS JŲ PERĖMĖJUI (REGLAMENTAS (EEB) NR. 2454/93, 296 STRAIPSNIS)
— MEGHATÁROZOTT CÉLRA TÖRTÉNŐ FELHASZNÁLÁS: AZ ÁRUKKAL KAPCSOLATOS KÖTELEZETTSÉGEK AZ ÁRUK ÁTVEVŐJÉRE SZÁLLTAK ÁT (A 2454/93/EGK RENDELET 296. CIKKE)
— UŻU AĦĦARI: OĠĠETTI LI GĦALIHOM L-OBBLIGI HUMA TRASFERITI LIL MIN ISIR IT-TRASFERIMENT (REGOLAMENT (KEE) 2454/93, ARTIKOLU 296)
— PRZEZNACZENIE SZCZEGÓLNE: TOWARY, W ODNIESIENIU DO KTÓRYCH ZOBOWIĄZANIA SĄ PRZENOSZONE NA OSOBĘ PRZEJMUJĄCĄ (ROZPORZĄDZENIE (EWG) NR 2454/93, ART. 296)
— POSEBEN NAMEN: BLAGO, ZA KATERO SE OBVEZNOSTI PRENESEJO NA PREJEMNIKA (UREDBA (EGS) ŠT. 2454/93, ČLEN 296)
— KONEČNÉ POUŽITIE: TOVAR, S KTORÝM PRECHÁDZAJÚ POVINNOSTI NA PRÍJEMCU (NARIADENIE (EHS) Č. 2454/93, ČLÁNOK 296)
c) üleandja saadab ülevõtjale kogu kontrolleksemplaride T5 komplekti;
d) ülevõtja lisab kontrolleksemplaride T5 komplektile äridokumendi originaali, millel on näidatud kauba saamise kuupäev, ja esitab kõik dokumendid oma loas määratud tolliasutusele. Ta teatab kõnealusele tolliasutusele viivitamata kauba ülejäägist, puudujäägist, asendamisest või muust eeskirjade eiramisest;
e) ülevõtja loas täpsustatud tolliasutus täidab pärast vastavate äridokumentide kontrollimist kontrolleksemplari T5 originaalis lahtri J, sealhulgas kuupäeva, mil ülevõtja kauba sai, märgib originaaleksemplari lahtrisse J ning kahe koopia lahtrisse E kuupäeva ja paneb neile pitseri. Tolliasutus säilitab teise koopia oma dokumentides ja tagastab ülevõtjale originaali ja esimese koopia;
f) ülevõtja säilitab esimese kontrolleksemplari T5 koopia oma raamatupidamises ja saadab originaali üleandjale;
g) üleandja säilitab originaali oma raamatupidamises.
Asjaomased tolliasutused võivad kokku leppida lihtsustatud korra suhtes vastavalt kontrolleksemplari T5 kasutamist käsitlevatele sätetele.
3. Kui asjaomased tolliasutused leiavad, et toimingute nõuetekohane tegemine on tagatud, võivad nad nõustuda, et kahes eri liikmesriigis asuvate loaomanike vahel võib kaupa edasi toimetada ilma kontrolleksemplari T5 kasutamata.
4. Kui kaupa toimetatakse kahe samas liikmesriigis asuva loaomaniku vahel, kohaldatakse siseriiklikke eeskirju.
5. Kauba vastuvõtmisel võtab ülevõtja endale üleantud kauba suhtes käesolevas peatükis sätestatud kohustused.
6. Üleandja vabastatakse oma kohustustest, kui on täidetud järgmised tingimused:
— ülevõtja on kauba kätte saanud ja talle on teatatud, et selle kauba suhtes, mille osas kohustused üle antakse, kohaldatakse eesmärgipärase kasutamise tollijärelevalvet;
— ülevõtja tolliasutus on tollikontrolli üle võtnud; kui toll ei ole ette näinud teisiti, toimub see siis, kui ülevõtja on kauba oma raamatupidamisarvestusse kandnud.
Artikkel 297
1. Nende materjalide puhul, mida rahvusvahelise õhutranspordiga tegelevad lennuettevõtjad veavad vahetuskokkulepete alusel või oma vajaduste jaoks õhusõidukite hoolduseks või remondiks, võib kontrolleksemplari T5 asemel kasutada lennuveokirja või samaväärset dokumenti.
2. Lennuveokiri või samaväärne dokument peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
a) saatva lennuettevõtja nimi;
b) lähtelennujaama nimi;
c) vastuvõtva lennuettevõtja nimi;
d) sihtlennujaama nimi;
e) materjalide kirjeldus;
f) kaubanimetuste arv.
Esimeses lõigus osutatud andmeid võib esitada ka koodina või lisatud dokumendi viitena.
3. Lennuveokirja või samaväärse dokumendi esiküljel peab suurtähtedega olema üks järgmistest märkustest:
— DESTINO ESPECIAL
— SÆRLIGT ANVENDELSESFORMÅL
— BESONDERE VERWENDUNG
— ΕΙΔΙΚΟΣ ΠΡΟΟΡΙΣΜΟΣ
— END-USE
— DESTINATION PARTICULIÈRE
— DESTINAZIONE PARTICOLARE
— BIJZONDERE BESTEMMING
— DESTINO ESPECIAL
— TIETTY KÄYTTÖTARKOITUS
— ANVÄNDNING FÖR SÄRSKILDA ÄNDAMÅL
— KONEČNÉ POUŽITÍ
— EESMÄRGIPÄRANE KASUTAMINE
— IZMANTOŠANAS MĒRĶIS
— GALUTINIS VARTOJIMAS
— MEGHATÁROZOTT CÉLRA TÖRTÉNŐ FELHASZNÁLÁS
— UŻU AĦĦARI
— PRZEZNACZENIE SZCZEGÓLNE
— POSEBEN NAMEN
— KONEČNÉ POUŽITIE
4. Saatev lennuettevõtja säilitab lennuveokirja või samaväärse dokumendi eksemplari oma raamatupidamisarvestuses ja hoiab lähteliikmesriigi tolli poolt ettenähtud viisil pädevale tolliasutusele kättesaadavana teise eksemplari.
Vastuvõttev lennuettevõtja säilitab lennuveokirja või samaväärse dokumendi eksemplari oma raamatupidamisarvestuses ja teeb teise eksemplari lähteliikmesriigi tolli poolt ettenähtud viisil pädevale tolliasutusele kättesaadavaks.
5. Materjalid puutumatul kujul ja lennuveokirja või samaväärse dokumendi eksemplarid antakse vastuvõtvale lennuettevõtjale üle kohtades, mille on kindlaks määranud lennuettevõtja asukoha liikmesriigi toll. Vastuvõttev lennuettevõtja kannab materjalid oma raamatupidamisarvestusse.
6. Lõigetest 1–5 tulenevad kohustused lähevad saatvalt lennuettevõtjalt üle vastuvõtvale lennuettevõtjale hetkel, mil materjalid esialgsel kujul ja lennuveokirja või samaväärse dokumendi eksemplarid antakse üle vastuvõtvale ettevõtjale.
Artikkel 298
1. Toll võib kauba ekspordi või hävitamise heaks kiita, kui tema sätestatud tingimustest ei tulene teisiti.
2. Põllumajandustoodete eksportimisel peab ühtse haldusdokumendi või mõne muu kasutatud dokumendi lahtris 44 olema suurtähtedega üks järgmistest märkustest:
— ARTÍCULO 298, REGLAMENTO (CEE) No 2454/93, DESTINO ESPECIAL: MERCANCÍAS DESTINADAS A LA EXPORTACIÓN — NO SE APLICAN RESTITUCIONES AGRÍCOLAS
— ART. 298 I FORORDNING (EØF) Nr. 2454/93 SÆRLIGT ANVENDELSESFORMÅL: VARER BESTEMT TIL UDFØRSEL — INGEN RESTITUTION
— ARTIKEL 298 DER VERORDNUNG (EWG) Nr. 2454/93 BESONDERE VERWENDUNG: ZUR AUSFUHR VORGESEHENE WAREN — ANWENDUNG DER LANDWIRTSCHAFTLICHEN AUSFUHRERSTATTUNGEN AUSGESCHLOSSEN
— ΑΡΘΡΟ 298 ΤΟΥ ΚΑΝ. (CEE) αριθ. 2454/93 ΕΙΔΙΚΟΣ ΠΡΟΟΡΙΣΜΟΣ: ΕΜΠΟΡΕΓΜΑΤΑ ΠΡΟΟΡΙZOMENA ΓΙΑ ΕΞΑΓΩΓΗ — ΑΠΟΚΛΕΙΟΝΤΑ OI ΓΕΩΡΓΙΚΕΣ ΕΠΙΣΤΡΟΦΕΣ
— ARTICLE 298 REGULATION (EEC) nr 2454/93 END-USE: GOODS DESTINED FOR EXPORTATION — AGRICULTURAL REFUNDS NOT APPLICABLE
— ARTICLE 298, RÈGLEMENT (CEE) No 2454/93 DESTINATION PARTICULIÈRE: MARCHANDISES PRÉVUES POUR L'EXPORTATION — APPLICATION DES RESTITUTIONS AGRICOLES EXCLUE
— ARTICOLO 298 (CEE) No 2454/93 DESTINAZIONE PARTICOLARE: MERCI PREVISTE PER L'ESPORTAZIONE — APPLICAZIONE DELLE RESTITUZIONI AGRICOLE ESCLUSA
— ARTIKEL 298, VERORDENING (EEG) Nr. 2454/93 BIJZONDERE BESTEMMING: VOOR UITVOER BESTEMDE GOEDEREN — LANDBOUWRESTITUTIES NIET VAN TOEPASSING
— ARTIGO 298.o REG. (CEE) N.o 2454/93 DESTINO ESPECIAL: MERCADORIAS DESTINADAS À EXPORTAÇÃO — APLICAÇÃO DE RESTITUIÇÕES AGRÍCOLAS EXCLUÍDA
— 298 ART., AS. 2454/93 TIETTY KÄYTTÖTARKOITUS: VIETÄVIKSI TARKOITETTUJA TAVAROITA — MAATALOUSTUKEA EI SOVELLETA
— ARTIKEL 298 I FÖRORDNING (EEG) nr 2454/93 AVSEENDE ANVÄNDNING FÖR SÄRSKILDA ÄNDAMÅL: VAROR AVSEDDA FÖR EXPORT — JORDBRUKSBIDRAG EJ TILLÄMPLIGA
— ČLÁNEK 298 NAŘÍZENÍ (EHS) č. 2454/93 KONEČNÉ POUŽITÍ: ZBOŽÍ URČENO K VÝVOZU - ZEMĚDĚLSKÉ NÁHRADY NELZE UPLATNIT
— MÄÄRUSE (EMÜ) NR 2454/93 ARTIKKEL 298 “EESMÄRGIPÄRANE KASUTAMINE”: KAUBALE, MIS LÄHEB EKSPORDIKS, PÕLLUMAJANDUSTOETUSI EI RAKENDATA
— REGULAS (EEK) NR.2454/93, 298.PANTS: IZMANTOŠANAS MĒR-IS: PRECES PAREDZĒTAS IZVEŠANAI - LAUKSAIMNIECĪBAS KOMPENSĀCIJU NEPIEMĒRO
— REGLAMENTAS (EEB) NR. 2454/93, 298 STRAIPSNIS, GALUTINIS VARTOJIMAS: EKSPORTUOJAMOS PREKĖS - ŽEMĖS ŪKIO GRĄŽINAMOSIOS IŠMOKOS NETAIKOMOS
— MEGHATÁROZOTT CÉLRA TÖRTÉNŐ FELHASZNÁLÁS A 2454/93/EGK RENDELET 298. CIKKE SZERINT: KIVITELI RENDELTETÉSŰ ÁRUK - MEZŐGAZDASÁGI VISSZATÉRÍTÉS NEM ALKALMAZHATÓ
— ARTIKOLU 298 REGOLAMENT (KEE) 2454/93 UŻU AĦĦARI: OĠĠETTI DESTINATI GĦALL-ESPORTAZZJONI RIFUŻJONIJIET AGRIKOLI MHUX APPLIKABBLI
— ARTYKUŁ 298 ROZPORZĄDZENIA (EWG) NR 2454/93 PRZEZNACZENIE SZCZEGÓLNE: TOWARY PRZEZNACZONE DO WYWOZU - NIE STOSUJE SIĘ DOPŁAT ROLNYCH
— ČLEN 298 UREDBE (EGS) ŠT. 2454/93 POSEBEN NAMEN: BLAGO DEKLARIRANO ZA IZVOZ - UPORABA KMETIJSKIH IZVOZNIH NADOMESTIL IZKLJUČENA
— ČLÁNOK 298 NARIADENIA (EHS) Č. 2454/93 KONEČNÉ POUŽITIE: TOVAR URČENÝ NA VÝVOZ - POĽNOHOSPODÁRSKE NÁHRADY NEMOŽNO UPLATNIŤ
3. Kauba eksportimisel loetakse see ühenduseväliseks kaubaks alates ekspordideklaratsiooni vastuvõtmisest.
4. Hävitamise puhul kohaldatakse seadustiku artikli 182 lõiget 5.
Artikkel 299
Kui toll nõustub, et kauba kasutamine muul kui loas ettenähtud viisil on õigustatud, toob selline kasutamine, välja arvatud eksport või hävitamine, kaasa tollivõla tekkimise. Seadustiku artikli 208 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 300
1. Artikli 291 lõikes 1 nimetatud kaup jääb tollijärelevalve alla ja sellelt tuleb tasuda imporditollimaksu, kuni:
a) kaubale määratakse ettenähtud eesmärgipärane kasutus;
b) kaup eksporditakse, hävitatakse või seda kasutatakse muul viisil vastavalt artiklitele 298 ja 299.
Kui kaup sobib korduvkasutuseks ja toll peab seda kuritarvituste vältimiseks asjakohaseks, kohaldatakse tollijärelevalvet kuni kahe aasta jooksul alates selle esimesest eesmärgipärase kasutuse määramisest.
2. Kauba tootmisest ja töötlemisest tulenevaid jäätmeid ja jääke ning loomulikku kadu käsitatakse kaubana, millele on määratud ettenähtud eesmärgipärane kasutus.
3. Kauba hävitamisest tulenevate jäätmete või jääkide puhul lõpeb tollijärelevalve, kui neile määratakse lubatud tollikäitlusviis.
3. PEATÜKK
Tariifikvootide haldamine
1. jagu
Tollideklaratsioonide vastuvõtukuupäeva alusel kasutatavate tariifikvootide korraldus
Artikkel 308a
1. Kui tariifikvoodid avatakse ühenduse õigusaktiga ja kui ei ole sätestatud teisiti, korraldatakse neid vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonide aktsepteerimise kuupäevade järjekorra alusel.
2. Kui aktsepteeritakse vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon, mis sisaldab deklarandi kehtiva taotluse tariifikvoodi kohaldamiseks, taotleb asjaomane liikmesriik komisjoni kaudu sellest tariifikvoodist oma vajadustele vastava koguse eraldamist.
3. Liikmesriigid ei taotle eraldist kvoodist enne, kui artikli 256 lõigetega 2 ja 3 ette nähtud tingimused on täidetud.
4. Lõike 8 kohaselt teeb komisjon eraldise asjakohase vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni aktsepteerimise kuupäeva alusel, kui asjakohase tariifikvoodi maht seda võimaldab. Järjekord koostatakse vastuvõtmise kuupäevade alusel.
5. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata kõik kehtivad eraldustaotlused. Need teatised sisaldavad lõikes 4 nimetatud kuupäeva ja täpse koguse, mida asjakohases tollideklaratsioonis taotletakse.
6. Lõigete 4 ja 5 kohaldamisel kinnitab komisjon järjekorranumbrid, kui tariifikvooti avava ühenduse õigusaktiga pole neid ette nähtud.
7. Kui kogused, millele tariifikvoodist eraldist taotletakse, ületavad olemasoleva kvoodimahu, tehakse eraldised taotletud koguste suhtes proportsionaalselt.
8. Käesoleva artikli kohaldamisel loetakse tolli poolt 1., 2. või 3. jaanuaril aktsepteeritud deklaratsiooni 3. jaanuaril aktsepteerituks. Kui üks nimetatud kuupäevadest on laupäev või pühapäev, loetakse deklaratsioon aktsepteerituks 4. jaanuaril.
9. Kui avatakse uus tariifikvoot, ei tee komisjon eraldist enne 11. tööpäeva, mis järgneb tariifikvoodi kehtestanud õigusakti avaldamise kuupäevale.
10. Liikmesriigid tagastavad komisjonile viivitamata kasutamata eraldiste koguse. Kui eksliku eraldise tagajärjel tekkinud 10 eküü suurune või väiksem tollivõlg avastatakse pärast esimest kuud, mis järgneb asjaomase tariifikvoodi kehtivusaja lõppemisele, ei pea liikmesriigid kogust tagastama.
11. Kui toll tunnistab kehtetuks kauba vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni, mille puhul taotletakse tariifikvoodi kohaldamist, tühistatakse kogu taotlus selle kauba suhtes. Asjaomased liikmesriigid tagastavad komisjonile viivitamata kõik selle kauba suhtes tariifikvoodist tehtud eraldised.
12. Komisjon ja teised liikmesriigid käsitavad liikmesriikide taotletud eraldiste üksikasju konfidentsiaalsetena.
Artikkel 308b
1. Komisjon eraldab kvoodid igal tööpäeval, välja arvatud:
— ühenduse Brüsselis asuvate institutsioonide puhkepäevadel või
— erandkorras muudel päevadel, tingimusel et liikmesriikide pädevatele ametiasutustele on sellest eelnevalt teatatud.
2. Kui artikli 308a lõikest 8 ei tulene teisiti, võetakse eraldiste tegemisel arvesse vastamata taotlusi, mis on seotud eelneva kahe päeva jooksul aktsepteeritud vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonidega ning millest on komisjonile teatatud.
Artikkel 308c
1. Tariifikvooti loetakse kriitiliseks niipea, kui 75 % algsest mahust on ära kasutatud, või kui seda loetakse kriitiliseks pädevate asutuste otsuse põhjal.
2. Erandina lõikest 1 loetakse tariifikvooti kriitiliseks alates selle avanemisest järgmistel juhtudel:
a) see avatakse vähemaks kui kolmeks kuuks;
b) tariifikvoote, mis hõlmavad sama ulatuse ja päritoluga kaupu ning on samaväärse kvoodi kehtivusajaga kui kõnealune tariifikvoot (samaväärseid tariifikvoote), pole kahe eelmise aasta jooksul avatud;
c) kahe eelmise aasta jooksul avatud samaväärne tariifikvoot ammendati kvoodi kehtivusaja kolmanda kuu viimasel päeval või enne seda või kvoodi algne maht oli suurem kui kõnealusel kvoodil.
3. Tariifikvooti, mille ainus eesmärk on WTO eeskirjade kohase kaitse- või survemeetme kohaldamine, loetakse kriitiliseks niipea, kui 75 % algsest mahust on kasutatud, olenemata sellest, kas samaväärseid tariifikvoote on kahe eelmise aasta jooksul avatud või mitte.
2. jagu
Kaupade järelevalve
Artikkel 308d
1. Kui tuleb teostada ühenduse järelevalvet, esitavad liikmesriigid komisjonile vähemalt kord kuus järelevalvearuandeid, mis sisaldavad vabasse ringlusse lastud või eksporditud toodete koguste üksikasju. Impordi osas ja komisjoni taotluse korral esitavad liikmesriigid andmed ainult tariifse sooduskorra alusel imporditud toodete kohta.
2. Liikmesriikide järelevalvearuanded peavad vastavalt olukorrale asjaomase ajavahemiku esimesest päevast alates sisaldama teavet vabasse ringlusse lastud või imporditud üldkoguste kohta.
3. Liikmesriigid edastavad oma igakuise järelevalvearuande komisjonile hiljemalt käsitletavale ajavahemikule järgneva kuu 15. päeval.
4. Liikmesriikide edastatud teavet käsitatakse konfidentsiaalsena.
II JAOTIS
KAUBA TOLLISTAATUS JA TRANSIIT
▼M19 —————
3. PEATÜKK
Kauba tollistaatus
1. jagu
Üldsätted
Artikkel 313
1. Kui seadustiku artiklist 180 ja lõikes 2 loetletud eranditest ei tulene teisiti, käsitletakse ühenduse tolliterritooriumil asuvat kaupa ühenduse kaubana, kui ei ole kindlaks tehtud, et sellel ei ole ühenduse staatust.
2. Kui artiklite 314–323 kohaselt ei ole määratud kauba ühenduse staatust, ei käsitleta ühenduse kaubana kaupa:
a) mis tuuakse ühenduse tolliterritooriumile vastavalt seadustiku artiklile 37.
Vastavalt seadustiku artikli 38 lõikele 5 käsitletakse ühenduse tolliterritooriumile toodud kaupa siiski ühenduse kaubana, kui ei ole kindlaks tehtud, et sellel ei ole ühenduse staatust:
— kui kaup on maha laaditud või ümber laaditud ühenduse lennujaamas selle saatmiseks teise ühenduse tolliterritooriumil asuvasse lennujaama liikmesriigis väljaantud ühtse veodokumendi alusel, kui vedu toimub õhuteed pidi või
— kui kaupa veetakse ühenduse tolliterritooriumil asuvate sadamate vahel vastavalt artiklitele 313a ja 313b loa saanud laevaliinidega, kui vedu toimub meritsi,
b) mis on ajutiselt ladustatud või mis asub artiklis 799 nimetatud I kontrollitüübile vastavas vabatsoonis või -laos,
c) mille suhtes kohaldatakse peatamismenetlust või mis asub artiklis 799 nimetatud II kontrollitüübile vastavas vabatsoonis.
▼M19 —————
Artikkel 313a
1. Laevaliin on regulaarne, kui kaupa veetakse laevadega, mis sõidavad ainult ühenduse tolliterritooriumil asuvate sadamate vahel ja mille lähte- või sihtpunktiks või külastatavaks sadamaks ei või olla ükski punkt ühenduse tolliterritooriumil või seal asuva sadama artiklis 799 nimetatud I kontrollitüübile vastavas vabatsoonis.
2. Toll võib nõuda tõendit selle kohta, et loa saanud laevaliine käsitlevaid sätteid järgitakse.
Kui toll teeb kindlaks, et loa saanud laevaliine käsitlevaid sätteid ei ole järgitud, teatavad nad sellest viivitamata asjaomasele tollile.
Artikkel 313b
1. Kui liinilaevandusega tegelev laevaühing esitab taotluse, võib selle liikmesriigi toll, mille territooriumil ühing on asutatud, teiste asjaomaste liikmesriikide nõusolekul lubada laevaliini avamist.
2. Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
a) asjaomased sadamad;
b) laevaliinil sõitvate laevade nimed ja
c) tolli nõutav täiendav teave, eriti laevaliini sõiduplaan.
3. Luba antakse ainult nendele laevaühingutele, kes:
a) asuvad ühenduses ja kelle raamatupidamine on pädevale tollile kättesaadav;
b) ei ole toime pannud olulisi ega pidevaid rikkumisi seoses liinilaevade tegevusega;
c) suudavad tollile tõendada, et nad hoiavad laevaliini käigus nii, nagu see on määratletud artikli 313a lõikes 1; ja
d) kohustuvad:
— marsruutide puhul, mille jaoks luba taotletakse, mitte külastama kolmanda riigi sadamaid ega sisenema ühenduse tolliterritooriumil asuvate sadamate artiklis 799 nimetatud kontrollitüübile vastavatesse vabatsoonidesse ning avamerel mitte teostama ümberlaadimisi, ja
— loa saamise tõendit hoidma laeva pardal ja esitama nõudmise korral pädevale tollile.
4. Loa taotluse saanud liikmesriigi toll (luba väljaandvad asutused) teatab sellest teiste liikmesriikide tollidele, kelle territooriumil asuvad sadamad, mida laevaliinide laevad kavatsevad külastada (vastavad ametiasutused).
Vastavad ametiasutused teatavad taotluse saamisest.
Vastavad ametiasutused teatavad 60 päeva jooksul alates sellise teate saamisest oma nõusolekust või keeldumisest. Taotlusest keeldumise korral esitab liikmesriik selle põhjused. Kui luba väljaandev asutus vastust ei saa, annab ta välja loa, mida asjaomased liikmesriigid aktsepteerivad.
Luba väljaandvad asutused annavad välja lisas 42 A esitatud näidisele vastava loa vastavalt vajadusele kas ühes või mitmes eksemplaris ja teatavad sellest teiste asjaomaste liikmesriikide vastavatele asutustele. Igal loal on seerianumber, mille abil saab seda identifitseerida. Igal loa eksemplaril on sama number.
5. Kui laevaliinile on luba antud, peab asjaomane laevaühing seda kasutama. Laevühing teatab luba väljaandvatele asutustele lubatud laevaliini sulgemisest või sellega seotud muutustest.
6. Kui luba võetakse tagasi või laevaliin lõpetab tegevuse, teatavad luba väljaandvad asutused sellest asjaomaste liikmesriikide vastavatele ametiasutustele. Samuti teatavad luba väljaandvad asutused vastavatele ametiasutustele laevaliinidel toimunud muudatustest ►M19 ————— ◄ . ►M19 Kui lõike 2 punktis a nõutud andmed muutuvad, kohaldatakse lõikes 4 sätestatud korda. ◄
7. Kui artikli 313a lõikes 1 nimetatud tüüpi laev on sunnitud temast sõltumatute asjaolude tõttu kaupa ümber laadima merel või jääma ajutiselt ankrusse kolmanda riigi sadamas või ühenduse tolliterritooriumil asuva sadama artikli 799 nimetatud I kontrollitüübile vastavas vabatsoonis, teatab laevaühing sellest viivitamata nende sadamate tollile, mida laev kavatseb külastada.
Artikkel 314
1. Kui kaupa ei käsitleta ühenduse kaubana artikli 313 tähenduses, võib selle ühenduse staatuse ►M19 artikli 314c lõike 1 kohaselt ◄ kinnitada siis, kui:
a) kaup on toodud mõnest teisest liikmesriigist ilma kolmanda riigi territooriumi läbimata;
b) kaup on toodud mõnest teisest liikmesriigist kolmanda riigi territooriumi kaudu liikmesriigis väljaantud ühtse veodokumendi alusel;
c) kaup on kolmandas riigis ümber laaditud mõnele muule transpordivahendile kui see, millele see algselt laaditi, ja välja on antud uus veodokument, tingimusel et uue dokumendiga kaasneb lähteliikmesriigist sihtliikmesriiki toimuvat vedu hõlmava originaaldokumendi koopia. Kooskõlas liikmesriikide vahelise halduskoostöö nõuetega viib sihttolliasutus läbi tollivormistusjärgse kontrolli, et kindlaks teha originaalveodokumendi koopial märgitud teabe õigsus.
▼M19 —————
3. ►M19 Artikli 314c lõikes 1 kohaselt ◄ nimetatud dokumente või eeskirju ei kasutata kauba suhtes, mille puhul ekspordiformaalsused on täidetud või mis on suunatud seestöötlemise protseduurile (tagasimaksesüsteemi vormis).
▼M19 —————
Artikkel 314a
Liikmesriikide tolliametid abistavad üksteist, et kontrollida dokumentide ehtsust ja õigsust ning käesoleva jaotise sätete kohaselt kauba ühenduse staatuse tõendamiseks kasutatavate protseduuride nõuetekohast kohaldamist.
2. jagu
Ühenduse staatuse tõendamine
Artikkel 314b
Käesolevas jaos on “pädev asutus” tolliasutus, kes vastutab kauba ühenduse staatuse tõendamise eest.
Artikkel 314c
1. Ilma et see piiraks ettenähtud sätete kohaldamist kauba suhtes, mille suhtes rakendatakse ühenduse sisetransiidiprotseduuri, võib kauba ühenduse staatust tõendada üksnes ühel järgneval viisil:
a) ühega artiklites 315–317b ettenähtud dokumentidest;
b) vastavalt artiklites 319-323 sätestatud eeskirjadele;
c) komisjoni määruses (EMÜ) nr 2719/92 ( 6 ) nimetatud saatedokumendiga;
d) artiklis 325 ettenähtud dokumendiga;
e) artikli 462a lõikes 2 ettenähtud etiketiga;
f) ►M21 Artikkel 812 ◄ ettenähtud dokumendiga, mis tõendab kauba ühenduse staatust; või
g) artiklis 843 kirjeldatud kontrolleksemplariga T5.
2. Kui lõikes 1 nimetatud dokumente või eeskirju kasutatakse ühenduse kauba puhul, mille pakendil ei ole ühenduse staatust, tehakse ühenduse staatust tõendavale dokumendile üks järgmistest märkustest:
— envases N
— N-emballager
— N-Umschließungen
— Συσκευασία Ν
— N packaging
— emballages N
— imballaggi N
— N-verpakkingen
— embalagens N
— N-pakkaus
— N förpackning.
— obal N
— N-pakendamine
— N iepakojums
— N pakuotė
— N csomagolás
— ippakkjar N
— opakowania N
— N embalaža
— N - obal
3. Kui dokumentide väljaandmise tingimused on täidetud, võib artiklites 315-323 nimetatud dokumente välja anda tagasiulatuvalt. Sel juhul tuleb nendesse teha punasega üks järgmistest märkustest:
— Expedido a posteriori,
— Udstedt efterfoelgende,
— Nachträglich ausgestellt,
— Εκδοθέν εκ των υστέρων,
— Issued retroactively,
— Délivré a posteriori,
— Rilasciato a posteriori,
— Achteraf afgegeven,
— Emitido a posteriori,
— Annettu jälkikäteen,
— Utfärdat i efterhand,
— Vystaveno dodatečně,
— Välja antud tagasiulatuvalt,
— Izsniegts retrospektīvi,
— Retrospektyvusis išdavimas,
— Kiadva visszamenőleges hatállyal,
— Maħruġ retrospettivament,
— Wystawione retrospektywnie,
— Izdano naknadno,
— Vyhotovené dodatočne.
1. alajagu
DOKUMENT T2L
Artikkel 315
1. Kauba ühenduse staatus tõendatakse dokumendi T2L esitamisega. See dokument koostatakse lõigete 3-5 kohaselt.
2. Kauba ühenduse staatus, mis on saadetud ühenduse tolliterritooriumi osasse või osast, kus direktiivi 77/388/EMÜ ei kohaldata, tõendatakse dokumendi T2LF esitamisega.
Käesoleva artikli lõikeid 3-5 ja artikleid 316–324f kohaldatakse dokumendi T2LF suhtes mutatis mutandis.
3. Dokument T2L antakse välja vormil, mis vastab lisas 31 ja 32 esitatud näidise eksemplarile 4 või 4/5.
Vajaduse korral võib kõnesolevat vormi täiendada ühe või mitme lisalehega, mis vastavad lisas 33 ja 34 esitatud näidise eksemplarile 4 või 4/5.
Kui liikmesriigid ei luba lisalehti kasutada deklaratsioonide esitamisel automaatse andmetöötlussüsteemi abil, lisatakse kõnealusele vormile üks või mitu lisa 31 ja 32 näidise eksemplarile 4 või 4/5 vastavat vormi.
4. Asjaomane isik märgib vormi lahtri 1 parempoolsesse ossa tähise “T2L” ja iga kasutatud lisalehe lahtri 1 parempoolsesse ossa tähise “T2Lbis”.
5. Lisalehtede asemel võib dokumendi T2L kirjeldava osana kasutada lisas 45 esitatud näidisel põhinevaid ja lisas 44a esitatud juhiste järgi täidetud lastinimekirju.
Artikkel 315a
Toll võib lubada artiklis 373 esitatud nõudeid täitval isikul kasutada lastinimekirjadena selliseid nimekirju, mis ei vasta kõigile lisades 44a ja 45 esitatud nõuetele.
Artikli 385 lõike 1 teist lõiku ning lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 316
1. Dokument T2L koostatakse ühes eksemplaris, kui artiklist 324f ei tulene teisiti.
2. Dokumendile T2L ja vajaduse korral ka kõikidele kasutatud lisalehtedele ja lastinimekirjadele annab asjaomase isiku taotluse korral pädev asutus kinnituse. Kinnitusmärge sisaldab järgmist teavet, mis võimaluse korral kantakse nimetatud dokumendi lahtrisse C “Lähtetolliasutus”:
a) dokumendi T2L puhul pädeva asutuse nimi ja pitser, selle asutuse ametniku allkiri, kinnituskuupäev ning registreerimisnumber või lähetusdeklaratsiooni number, kui sellist deklaratsiooni nõutakse;
b) lisalehtede või lastinimekirjade puhul dokumendil T2L olev number, mis kantakse pitsatiga, millel on pädeva asutuse nimi, või käsitsi; kui see kantakse sisse käsitsi, tuleb sellele lisada nimetatud asutuse ametlik pitser.
Dokumendid tagastatakse asjaomasele isikule.
2. alajagu
Äridokumendid
Artikkel 317
1. Kauba ühenduse staatus tõendatakse allpool esitatud tingimuste kohaselt kaubaga seonduva kaubaarve või veodokumendi esitamisega.
2. Lõikes 1 osutatud kaubaarve või veodokument peab sisaldama vähemalt kaubasaatja täieliku nime ja aadressi või asjaomase isiku oma, kui kõnealune isik ei ole kaubasaatja, samuti pakkeüksuste arvu, tüübi, markeeringu ja viitenumbrid, kauba kirjelduse, brutomassi kilogrammides ja vajadusel ka konteinerite numbrid.
Asjaomane isik märgib kõnealusesse dokumenti selgelt tähise “T2L” ja selle kõrvale oma käsitsi kirjutatud allkirja.
3. Asjaomase isiku poolt nõuetekohaselt täidetud ja allkirjastatud kaubaarvele või veodokumendile annab tema taotluse korral pädev asutus kinnituse. Kinnitusmärge sisaldab pädeva asutuse nime ja pitserit, selle asutuse ametniku allkirja, kinnituskuupäeva ning registreerimisnumbrit või lähetusdeklaratsiooni numbrit, kui sellist deklaratsiooni nõutakse.
4. Kui käesoleva artikli lõike 2 või artikli 224 kohaselt koostatud ja allkirjastatud kaubaarve või veodokumendiga hõlmatud ühenduse kauba koguväärtus on alla 10 000 euro, ei pea asjaomane isik kõnesolevat dokumenti pädevale asutusele kinnitamiseks esitama.
Sel juhul sisaldab kaubaarve või veodokument lisaks lõikes 2 sätestatud teabele ka andmeid pädeva asutuse kohta.
5. Käesolevat artiklit kohaldatakse ainult siis, kui kaubaarve või veodokument on seotud ainult ühenduse kaubaga.
Artikkel 317a
1. Kauba ühenduse staatust tõendatakse allpool esitatud tingimuste kohaselt laevaühingu kauba kohta käiva manifesti esitamisega.
2. Manifest sisaldab vähemalt järgmist teavet:
a) laevaühingu nimi ja täielik aadress;
b) laeva nimi;
c) laadimise koht ja kuupäev;
d) mahalaadimise koht.
Lisaks sisaldab manifest iga saadetise kohta järgmist teavet:
a) viide konossemendile või muule äridokumendile;
b) pakendite number, kirjeldus, tähised ja viitenumbrid;
c) kauba tavapärane kaubanduslik kirjeldus, mis sisaldab kauba identifitseerimiseks vajalikke üksikasjalikke andmeid;
d) brutomass kilogrammides;
e) vajaduse korral konteineri identifitseerimisnumbrid; ja
f) järgmised tähised kauba staatuse kohta:
— täht “C” (vastab tähisele “T2L”) kauba puhul, mille ühenduse staatust saab tõendada,
— täht “F” (vastab tähisele “T2LF”) kauba puhul, mille ühenduse staatust saab tõendada ja mis on saadetud ühenduse tolliterritooriumi osasse või osast, kus direktiivi 77/388/EMÜ ei kohaldata,
— täht “N” muu kauba puhul.
3. Laevaühingu poolt nõuetekohaselt täidetud ja allkirjastatud manifestile annab tema taotluse korral pädev asutus kinnituse. Kinnitusmärge sisaldab pädeva asutuse nime ja pitserit, selle asutuse ametniku allkirja ja kinnituskuupäeva.
Artikkel 317b
Kui kasutatakse ►M21 artiklites 445 ja 448 ◄ ettenähtud ühenduse lihtsustatud transiidiprotseduure, tõendatakse kauba ühenduse staatust tähega “C” (vastab tähisele “T2L”), mis märgitakse manifesti vastavate kaubanimetuste juurde.
3. alajagu
Muu tõendamine teatavate vedude puhul.
Artikkel 319
1. Kui kaupa veetakse TIR- või ATA-märkmike alusel, võib deklarant, selleks et tõendada kauba ühenduse staatust ►M19 ————— ◄ , märkida enne kasutatud märkmiku esitamist lähtetolliasutuses kinnitamiseks selle kõigil asjakohastel lehtedel kauba kirjelduse jaoks ettenähtud lahtrisse selgesti loetavalt tähise “T2L” ja oma allkirja. Kõikide kõnesoleva märkega lehtede puhul kinnitatakse tähis “T2L” lähtetolliasutuse pitseri ja pädeva ametniku allkirjaga.
2. Kui TIR- või ATA-märkmik hõlmab nii ühenduse kui ka ühendusevälist kaupa, märgitakse kõnealused kaks liiki eraldi ja märge “T2L” kirjutatakse sel viisil, et see selgelt seonduks ainult ühenduse kaubaga.
Artikkel 320
Kui on vaja määrata liikmesriigis registreeritud maantee-mootorsõidukite ühenduse staatus, on mootorsõidukil ühenduse staatus:
a) kui sellega on kaasas registreerimismärgid ja -dokumendid ning kõnealustel märkidel ja dokumentidel olevad registreerimisandmed kinnitavad üheselt selle ühenduse staatust;
b) muudel juhtudel kooskõlas artiklitega 315-319 ja 321, 322 ja 323.
Artikkel 321
Kui on vaja määrata liikmesriigi raudtee-ettevõtjale kuuluvate kaubavagunite ühenduse staatus, on sellistel kaubavagunitel ühenduse staatus:
a) kui selle koodnumber ja vagunile märgitud omanikutähis kinnitavad üheselt selle ühenduse staatust;
b) muudel juhtudel ühe ►M19 artiklites 315–317b ◄ osutatud dokumendi esitamisel.
Artikkel 322
1. Kui on vaja määrata pakendi, mida kasutatakse ühendusesisesel kaubaveol ja mille kuuluvust ühenduses registreeritud isikule saab tõendada ning mis pärast kasutamist saadetakse mõnest teisest liikmesriigist tagasi tühjalt, ühenduse staatus, on sellisel pakendil ühenduse staatus:
a) kui see on deklareeritud ühenduse kaubana ja deklaratsiooni tõesuses ei ole põhjust kahelda;
b) muudel juhtudel kooskõlas artiklitega 315–323.
2. Lõikega 1 ettenähtud võimalust kohaldatakse anumate, pakendite, kaubaaluste ja muu sellise varustuse suhtes, välja arvatud konteinerid ►M20 ————— ◄ .
Artikkel 323
Kui on vaja määrata reisija pagasis oleva kauba ühenduse staatus, on järgmine kaup ühenduse staatusega, tingimusel et see ei ole mõeldud ärilisel eesmärgil kasutamiseks:
a) kui see on deklareeritud ühenduse kaubana ja deklaratsiooni tõesuses ei ole põhjust kahelda;
b) muudel juhtudel kooskõlas artiklitega 315–322.
▼M19 —————
4. alajagu
Kauba ühenduse staatuse tõendamine volitatud kaubasaatja poolt
Artikkel 324a
1. Iga liikmesriigi toll võib lubada isikul, edaspidi “volitatud kaubasaatja”, kes täidab artiklis 373 esitatud nõudeid ja soovib tõendada kauba ühenduse staatust dokumendiga T2L vastavalt artiklile 315 või teatavate artiklites 317–317b sätestatud dokumentidega, edaspidi “äridokumendid”, kasutada nimetatud dokumente, ilma et need tuleks esitada pädevale asutusele kinnitamiseks.
2. Lõikes 1 osutatud loa suhtes kohaldatakse artikleid 374-378 mutatis mutandis.
Artikkel 324b
Loas täpsustatakse eelkõige:
a) asutus, kes artikli 324c lõike 1 punkti a kohaselt vastutab asjaomaste dokumentide jaoks kasutatavate vormide ehtsuse eelneva tõendamise eest;
b) viis, kuidas volitatud kaubasaatja teeb kindlaks, et vorme on nõuetekohaselt kasutatud;
c) loast väljajäetud kaubakategooriad või kauba liikumine;
d) ajavahemik, mille jooksul, ning viis, kuidas volitatud kaubasaatja teatab pädevale asutusele, et see saaks teha vajalikku kontrolli enne kauba väljaviimist.
Artikkel 324c
1. Loas nähakse ette, et asjaomaste äridokumentide esiküljele või dokumendi T2L koostamisel kasutatavate vormide esiküljel olevasse lahtrisse C “Lähtetolliasutus” või vajaduse korral lisalehtedele peab:
a) artikli 324b punktis a osutatud asutus eelnevalt panema oma pitseri ning kõnealuse asutuse ametnik oma allkirja või
b) volitatud kaubasaatja panema tolli kinnitatud ja lisas 62 esitatud näidisele vastava pitseri erilise metallpitsatiga. Selle pitsati jäljendi võib eelnevalt vormile trükkida, kui trükkimine on usaldatud selleks volitatud trükikojale.
Artikli 401 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis.
2. Volitatud kaubasaatja täidab ja allkirjastab vormi hiljemalt kauba lähetamise ajal. Ta märgib ka kasutatud äridokumendi mõnda selgelt märgatavasse kohta või dokumendi T2L lahtrisse D, mis on jäetud lähtetolliasutuse kontrolli kohta tehtava märkuse jaoks, pädeva asutuse nime, dokumendi täitmise kuupäeva ja ühe järgmistest märkustest:
— Expedidor autorizado
— Godkendt afsender
— Zugelassener Versender
— Εγκεκριμένος αποστολέας
— Authorised consignor
— Expéditeur agréé
— Speditore autorizzato
— Toegelaten afzender
— Expedidor autorizado
— Hyväksytty lähettäjä
— Godkänd avsändare.
— Schválený odesílatel
— Volitatud kaubasaatja
— Atzītais nosūtītājs
— Įgaliotas siuntėjas
— Engedélyezett feladó
— Awtorizzat li jibgħat
— Upoważniony nadawca
— Pooblaščeni pošiljatelj
— Schválený odosielateľ.
Artikkel 324d
1. Volitatud kaubasaatjal võib lubada jätta allkirjastamata sellised dokumendid T2L või äridokumendid, millel on lisas 62 osutatud eripitser ja mis on koostatud elektroonilise või automaatse andmetöötlussüsteemi abil. Luba antakse siis, kui volitatud kaubasaatja on eelnevalt pädevale asutusele esitanud kirjaliku dokumendi, millega ta kohustub vastutama kõikidest kõnealust pitserit kandvatest dokumentidest T2L või muudest äridokumentidest tulenevate õiguslike tagajärgede eest.
2. Lõike 1 kohaselt koostatud dokumenti T2L või muudesse äridokumentidesse märgitakse volitatud kaubasaatja allkirja jaoks ettenähtud kohta üks järgmistest märkustest:
— Dispensa de firma
— Fritaget for underskrift
— Freistellung von der Unterschriftsleistung
— Δεν απαιτείται υπογραφή
— Signature waived
— Dispense de signature
— Dispensa dalla firma
— Van ondertekening vrijgesteld
— Dispensada a assinatura
— Vapautettu allekirjoituksesta
— Befriad från underskrift ►A2 ————— ◄
— Podpis se nevyžaduje
— Allkirjanõudest loobutud
— Derīgs bez paraksta
— Leista nepasirašyti
— Aláírás alól mentesítve
— Firma mhux meħtieġa
— Zwolniony ze składania podpisu
— Opustitev podpisa
— Oslobodenie od podpisu.
Artikkel 324e
1. Liikmesriigi toll võib anda laevaühingule loa koostada kauba ühenduse staatust tõendav manifest hiljemalt laeva väljumisele järgnevaks päevaks, kuid igal juhul enne laeva saabumist sihtsadamasse.
2. Lõikes 1 osutatud luba antakse ainult sellistele rahvusvahelistele laevaühingutele, kes:
a) vastavad artiklis 373 ettenähtud tingimustele; erandina artikli 373 lõike 1 punktist a ei pea laevaühing olema asutatud ühenduses, kui tal on seal piirkondlik kontor, ja
b) kasutavad ühenduse lähte- ja sihtsadamate vaheliseks teabevahetuseks elektroonilist andmevahetussüsteemi ja
c) teenindavad suurel hulgal liikmesriikide vahelisi reise kindlaksmääratud marsruutidel.
3. Kui taotlus esitatakse, teatab selle liikmesriigi toll, kus kõnesolev laevaühing asub, sellest teistele liikmesriikidele, kelle territooriumil eeldatavad lähte- ja sihtsadamad paiknevad.
Kui 60 päeva jooksul pärast teatamist mingeid vastuväiteid ei esitata, annab toll loa kasutada lõikes 4 kirjeldatud lihtsustatud korda.
Nimetatud luba kehtib kõikides liikmesriikides ja seda kohaldatakse ainult selles nimetatud sadamate vaheliste transiitvedude suhtes.
4. Lihtsustatud korda kohaldatakse järgmiselt:
a) lähtesadamas koostatud manifest edastatakse elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu sihtsadamale;
b) laevaühing märgib manifesti artikli 317a lõikes 2 nimetatud andmed;
c) taotluse korral esitatakse lähtesadama tollile elektroonilise andmevahetussüsteemi abil edastatud manifesti väljatrükk hiljemalt laeva väljumisele järgnevaks tööpäevaks, kuid igal juhul enne laeva saabumist sihtsadamasse;
d) sihtsadama tollile esitatakse andmevahetussüsteemi abil edastatud manifesti väljatrükk.
5. ►M21 Artikli 448 lõige 5 ◄ kohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 324f
Volitatud kaubasaatja teeb koopia igast käesoleva alajao kohaselt väljaantud dokumendist T2L või äridokumendist. Toll määrab kindlaks, millistel tingimustel esitatakse dokumendi koopia kontrollimiseks ja säilitatakse seda vähemalt kaks aastat.
5. alajagu
Erisätted merekalapüügisaaduste ja laevade poolt merest püütud muude saaduste kohta
Artikkel 325
1. ►M19 Käesolevas alajaos kohaldamisel ◄ kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) ühenduse kalalaev — ühenduse tolliterritooriumil asuva liikmesriigi territooriumi osas nimekirja ja laevaregistrisse kantud laev, mis sõidab liikmesriigi lipu all, püüab merekalapüügisaadusi ja vajaduse korral töötleb neid oma pardal;
b) ühenduse kalatöötlemislaev — ühenduse tolliterritooriumil asuva liikmesriigi territooriumi osas nimekirja ja laevaregistrisse kantud laev, mis sõidab liikmesriigi lipu all, ei püüa merekalapüügisaadusi, kuid töötleb neid saadusi oma pardal.
2. Ühenduse staatuse tõendamiseks esitatakse artiklite 327-337 kohaselt väljaantud T2M vorm:
a) merekalapüügisaaduste puhul, mis on püütud ühenduse kalalaevaga väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuva riigi või territooriumi territoriaalvetest väljaspool;
ja
b) kauba puhul, mis on valmistatud nendest toodetest kalalaeva või ühenduse kalatöötlemislaeva pardal ja mille valmistamisel on vajaduse korral kasutatud muid ühenduse staatusega tooteid,
mis võivad olla ühenduse staatusega pakendis ja mis tuleb ühenduse tolliterritooriumile tuua artiklis 326 sätestatud juhtudel.
3. Merekalapüügisaaduste ja muude saaduste puhul, mis on püütud liikmesriigi lipu all sõitvate ning ühenduse tolliterritooriumil asuva riigi või territooriumi osas nimekirja või laevaregistrisse kantud laevade poolt, või saaduste puhul, mis on püütud ühenduse tolliterritooriumi territoriaalvetest ühendusse mittekuuluvate laevade poolt, tuleb ühenduse staatuse tõendamiseks esitada logiraamat või mõni muu ühenduse staatust kinnitav tõend.
Artikkel 326
1. T2M vorm esitatakse artikli 325 lõikes 2 nimetatud toodete ja kaupade puhul, mis veetakse otse ühenduse tolliterritooriumile:
a) ühenduse kalalaevaga, millega nimetatud saadused on püütud, või vastavalt olukorrale, mille pardal neid töödeldi;
b) mõne muu ühenduse kalalaevaga või ühenduse kalatöötlemislaevaga, mille pardal kõnealuseid saadusi pärast nende ümberlaadimist punktis a nimetatud aluselt töödeldi;
c) mõne muu laevaga, millele kõnealused tooted ja kaubad punktides a ja b nimetatud laevadelt ümber laaditi ilma edasiste muudatusteta;
d) transpordivahendiga, millele on antud üksainus veodokument, mis on välja antud riigis või territooriumil, mis ei kuulu ühenduse tolliterritooriumi alla, kust tooted või kaup on lossitud punktides a, b ja c nimetatud laevadelt.
Pärast seda ei või T2M vormi enam kasutada nende toodete või kauba ühenduse staatuse tõendamiseks, mida see hõlmab.
2. Selle sadama toll, kus lõike1 punktis a nimetatud aluselt tooteid ja/või kaupa lossitakse, võib loobuda lõike 1 kohaldamisest, kui nende toodete ja/või kauba päritolus ei ole kahtlust või kui kohaldatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 ( 7 ) artikli 8 lõikes 1 nimetatud deklaratsiooni.
Artikkel 327
1. Dokumendi T2M vorm vastab lisas 43 esitatud näidisele.
2. Originaaleksemplar trükitakse puitmassi jääkideta kirjapaberile, mis kaalub vähemalt 55 g/m2. Selle mõlemale küljele on trükitud roheline giljoššmustriga taust, mis toob esile kõik mehhaaniliste või keemiliste vahenditega teostatud võltsingud.
3. Dokumendi T2M vormi suurus on 210 × 297 mm, kusjuures pikkuse puhul on lubatud hälve vahemikus –5 kuni +8 mm.
4. Vorm trükitakse ühenduse ametlikus keeles, mille määravad selle liikmesriigi pädevad asutused, kus laev on registrisse kantud.
5. Dokumendi T2M vormid köidetakse 10 kaupa vihikutesse, kus igal vormil on üks rebitav originaaleksemplar ja üks eraldamatu kopeerpaberi abil saadud koopiaeksemplar. Vihikukaane sisekülg sisaldab lisas 44 esitatud märkusi.
6. Igal vormil T2M on järjekorranumber. Originaal- ja koopiaeksemplaril on üks ja sama number.
7. Liikmesriigid võivad vorme T2M ise trükkida ja neid vihikutesse köita või usaldada kõnealuse töö nende poolt selleks volitatud trükikodadele. Viimasel juhul peab vihikukaane esiküljel ja iga vormi originaalil olema viide kõnesolevale volitusele. Samuti peab vihikukaane esiküljel ja igal originaalil olema trükikoja nimi ja aadress või tähis, mille abil trükikoda identifitseerida.
8. Vorm T2M täidetakse ühes ühenduse ametlikest keeltest kas masinakirjas või loetavalt käsitsi; käsitsi täitmise korral tuleb kirjutada tindiga ja kasutada suurtähti. Kustutada ega üle kirjutada ei tohi. Kui on vaja teha parandusi, kriipsutatakse vale sõna läbi ja lisatakse vajalikud andmed. Iga paranduse juures peavad olema selle isiku nimetähed, kes on kirjutanud alla parandusi sisaldavale deklaratsioonile.
Artikkel 328
Ühenduse kalalaevale annab asjaomase isiku taotluse korral T2M vormid välja tolliasutus, kes vastutab selle laeva kodusadama järelevalve eest.
Vihik antakse välja ainult siis, kui asjaomane isik on täitnud lahtrid 1 ja 2 vormis kasutatavas keeles ning täitnud ja kirjutanud alla kõikide vihikus olevate vormide originaal- ja koopiaeksemplaride lahtris 3 olevale deklaratsioonile. Vihiku väljaandmisel täidab toll lahtri B vihiku kõikide vormide originaal- ja koopiaeksemplaridel.
Vihik kehtib kaks aastat alates selle kaane 2. tiitelleheküljel nimetatud väljaandmise kuupäevast. Lisaks tagab vormide kehtivuse iga originaal- ja koopiaeksemplari lahtris A oleva asutuse templijäljend, kes vastutab ühenduse kalalaeva laevaregistrisse kandmise eest, millele vihik välja on antud.
Artikkel 329
Ühenduse kalalaeva kapten täidab vihiku ühe vormi originaal- ja koopiaeksemplari lahtri 4 ja kui saaki on töödeldud pardal, lahtri 6, ning täidab lahtris 9 oleva deklaratsiooni ja kirjutab sellele alla, kui ta:
a) laadib tooted ümber ühele artikli 326 lõike 1 punktis b nimetatud laevadest, mille pardal neid tooteid töödeldakse;
b) laadib tooted või kauba ümber teisele alusele, mille pardal neid ei töödelda, vaid viiakse otse ühenduse tolliterritooriumil asuvasse sadamasse või mõnda teise sadamasse selle edasiseks saatmiseks ühenduse tolliterritooriumile;
c) lossib tooted või kauba ühenduse tolliterritooriumil asuvas sadamas, ilma et see piiraks artikli 326 lõike 2 kohaldamist;
d) lossib tooted või kauba väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvas sadamas nende edasiseks saatmiseks ühenduse tolliterritooriumile.
Kõikide eespool nimetatud toodete töötlemise kohta tehakse kanne laeva logiraamatusse.
Artikkel 330
Artikli 326 lõike 1 punktis b nimetatud laeva kapten täidab T2M vormi originaaleksemplari lahtri 6 ning täidab deklaratsiooni lahtris 11 ja kirjutab sellele alla, kui ta lossib kauba ühenduse tolliterritooriumil asuvas sadamas või väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvas sadamas selle edasiseks saatmiseks ühenduse tolliterritooriumile või kui ta laadib kauba sel eesmärgil ümber teisele laevale.
Laevale ümberlaaditud toodete töötlemise kohta tehakse kanne laeva logiraamatusse.
Artikkel 331
Kui artikli 329 punktides a ja b osutatud tooted või kaup laaditakse ümber esimest korda, täidetakse T2M vormi originaal- ja koopiaeksemplaril lahter 10; artiklis 330 nimetatud edasise ümberlaadimise puhul täidetakse selle T2M vormi originaaleksemplaril ka lahter 12. Ümberlaadimisdeklaratsioonile kirjutavad alla mõlemad asjaomased kaptenid ning dokumendi T2M originaal jääb selle laeva kaptenile, mille pardale tooted või kaup ümber laaditakse. Ümberlaadimise kohta tehakse kanne mõlema laeva logiraamatusse.
Artikkel 332
1. Kui T2M vormiga hõlmatud tooted või kaup toimetatakse riiki või territooriumile, mis ei kuulu ühenduse tolliterritooriumi hulka, kehtib kõnealune vorm ainult siis, kui vormi lahtris 13 esitatud sertifikaadi on täitnud ja kinnitanud selle riigi või territooriumi toll.
2. Kui mõningaid tooteid või kaupu ühenduse tolliterritooriumile ei toimetata, märgitakse nende saadetiste nimetus, liik, brutomass ja neile määratud käitlusviis T2M vormi lahtrisse “Märkused”.
Artikkel 333
1. Kui T2M vormiga hõlmatud tooted või kaup toimetatakse riiki või territooriumile, mis ei kuulu ühenduse tolliterritooriumi alla, et seda ühenduse tolliterritooriumile osasaadetistena edasi saata, asjaomane isik või tema esindaja:
a) märgib esialgse T2M vormi lahtrisse “Märkused” pakendite arvu liikide kaupa, brutomassi, saadetisele määratud tollikäitlusviisi ja punktis b nimetatud “väljavõtete” arvu;
b) annab välja T2M “väljavõtte”, kasutades selleks vastavalt artiklile 328 väljaantud T2M vormide vihiku originaalvormi.
Iga “väljavõte” ja selle koopia, mis jääb T2M vihikusse, sisaldab viidet punktis a nimetatud esialgsele T2M vormile ja tähistatakse selgelt ühega järgmistest märkustest:
— Extracto,
— Udskrift,
— Auszug,
— Απόσπασμα,
— Extract,
— Extrait,
— Estratto,
— Uittreksel,
— Extracto,
— Ote,
— Utdrag,
— Výpis,
— Väljavõte,
— Izraksts,
— Išrašas,
— Kivonat,
— Estratt,
— Wyciąg,
— Izpisek,
— Výpis.
Osasaadetistena ühenduse tolliterritooriumile saadetud kaubaga kaasnevas T2M “väljavõttes” märgitakse lahtritesse 4, 5, 6, 7 ja 8 selle saadetise moodustavate toodete või kaupade nimetus, liik, CN-kood ja kogus. Lisaks täidab ja kinnitab selle riigi või territooriumi toll, kuhu tooted või kaubad transiidi ajal jäid, lahtris 13 oleva sertifikaadi.
2. Kui kõik lõike 1 punktis a nimetatud esialgse T2M vormiga hõlmatud tooted ja kaup on saadetud ühenduse tolliterritooriumile, täidab ja kinnitab kõnealuses lõikes nimetatud toll vormi lahtris 13 esitatud sertifikaadi. Seejärel saadetakse vorm artiklis 328 nimetatud tolliasutusele.
3. Kui mõningaid tooteid või kaupu ühenduse tolliterritooriumile ei toimetata, märgitakse esialgse T2M vormi lahtrisse “Märkused” toodete või kaupade nimetus, liik, brutomass ja neile määratud tollikäitlusviis.
Artikkel 334
Kõik T2M vormid, nii esialgsed kui ka “väljavõtted”, esitatakse tolliasutusele, kus asjaomased tooted või kaup ühenduse tolliterritooriumile tuuakse. Kui tooted või kaup tuuakse sisse väljaspool ühenduse tolliterritooriumi algava transiidiprotseduuri alusel, esitatakse vormid selle protseduuri sihttolliasutuses.
Sihttolliasutus võib nõuda vormi tõlget. Lisaks võib ta vormis T2M esitatud andmete täpsuse kontrollimiseks nõuda kõikide asjakohaste dokumentide, sealhulgas vajaduse korral laevadokumentide, esitamist. Asutus täidab iga T2M vormi lahtri C, mille koopia saadetakse artiklis 328 nimetatud tolliasutusele.
Artikkel 335
Erandina artiklitest 332, 333 ja 334, kui T2M vormiga hõlmatud tooted toimetatakse kolmandasse riiki, mis on ühise transiidiprotseduuri konventsiooni lepinguosaline, “T2” protseduuri alusel täielikult või osasaadetistena ühenduse tolliterritooriumile tagasisaatmiseks, märgitakse kõnealuse protseduuri andmed T2M vormi lahtrisse “Märkused”.
Kui kõik kõnealuse T2M vormiga hõlmatud tooted ja/või kaup on saadetud ühenduse tolliterritooriumile, täidab ja kinnitab toll vormi lahtris 13 esitatud sertifikaadi. Vormi täidetud koopia saadetakse artiklis 328 nimetatud tolliasutusele.
Vajaduse korral kohaldatakse artikli 332 lõiget 2.
Artikkel 336
Kui toll seda nõuab, esitatakse T2M vorme sisaldav vihik.
Kui laev, millele artiklis 327 nimetatud T2M vormide vihik välja anti, ei täida enne kõikide vormide kasutamist enam ettenähtud tingimusi või kõik vihikus esitatud vormid on kasutatud või vihiku kehtivusaeg lõpeb, tagastatakse vihik viivitamata selle väljaandnud tolliasutusele.
▼M19 —————
4. PEATÜKK
Ühenduse transiit
1. jagu
Üldsätted
Artikkel 340a
Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ühenduse välis- ja sisetransiidi suhtes, kui ei ole sätestatud teisiti.
Suurema pettuseohuga seotud kaubad on loetletud lisas 44c. Kui käes-oleva määruse sättes viidatakse sellele lisale, kohaldatakse loetletud kaubaga seotud meetmeid ainult juhul, kui selle kogus ületab vastava miinimumkoguse. Lisa 44c vaadatakse läbi vähemalt üks kord aastas.
Artikkel 340b
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1. |
lähtetolliasutus : tolliasutus, kus aktsepteeritakse kauba suhtes ühenduse transiidiprotseduuri rakendamise deklaratsioone; |
|
2. |
vahetolliasutus : a) ühenduse tolliterritooriumilt väljumise kohas paiknev tolliasutus, kui kaubasaadetis viiakse välja kõnesolevalt territooriumilt transiitveo käigus, mille teekonnal ületatakse liikmesriigi ja kolmanda riigi, mis ei ole EFTA riik, vaheline piir või b) ühenduse tolliterritooriumile sisenemise kohas paiknev tolliasutus, kui kaup on läbinud transiitveo käigus kolmanda riigi territooriumi; |
|
3. |
sihttolliasutus : tolliasutus, kus ühenduse transiidiprotseduuril olev kaup tuleb esitada transiitveo lõpetamiseks; |
|
4. |
tagatistolliasutus : iga liikmesriigi tolli määratud tolliasutus, kus esitatakse käendaja tagatis; |
|
5. |
EFTA riigid : kõik EFTA riigid ja 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooniga ( 8 ) ühinenud riigid. |
Artikkel 340c
1. Ühenduse kauba suhtes rakendatakse ühenduse sisetransiidiprotseduuri, kui kaup saadetakse:
a) ühenduse tolliterritooriumi sellest osast, kus kohaldatakse direktiivi 77/388/EMÜ, ühenduse tolliterritooriumi sellesse ossa, kus seda ei kohaldata; või
b) ühenduse tolliterritooriumi sellest osast, kus direktiivi 77/388/EMÜ ei kohaldata, ühenduse tolliterritooriumi sellesse ossa, kus seda kohaldatakse; või
c) ühenduse tolliterritooriumi sellest osast, kus direktiivi 77/388/EMÜ ei kohaldata, ühenduse tolliterritooriumi sellesse ossa, kus seda samuti ei kohaldata.
2. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, rakendatakse ühenduse sisetransiidiprotseduuri ühenduse kauba suhtes, mis saadetakse ühenduse tolliterritooriumi ühest punktist teise ühe või mitme EFTA riigi kaudu ühistransiidiprotseduuri konventsiooni alusel.
Esimeses lõigus nimetatud täielikult meritsi või õhuteed pidi veetud kauba puhul ei nõuta ühenduse sisetransiidiprotseduuri rakendamist.
3. Kui ühenduse kaupa eksporditakse EFTA riiki või see eksporditakse ja seda veetakse läbi ühe või mitme EFTA riigi territooriumi ühistransiidiprotseduuri konventsiooni alusel, rakendatakse selle suhtes ühenduse välistransiidiprotseduuri järgmistel tingimustel:
a) kui kaup on läbinud ekspordiga seotud tolliformaalsused eksporditoetuste saamiseks selle kolmandatesse riikidesse eksportimisel ühise põllumajanduspoliitika alusel või
b) kui kaup tuleb sekkumisvarudest, kohaldatakse selle suhtes kasutamise ja/või sihtkohaga seotud kontrollimeetmeid ja need on läbinud ühise põllumajanduspoliitika alusel kolmandatesse riikidesse eksportimisega seotud tolliformaalsused, või
c) kui kaup vastab imporditollimaksude tagasimaksmise või nende vähendamise nõuetele, tingimusel et see eksporditakse ühenduse tolliterritooriumilt, või
d) kui kaup on läbinud kolmandatesse riikidesse eksportimisel tolliformaalsused kompensatsioonitoodetena või muutmata seisundis kaubana, et lõpetada tagasimaksesüsteemi puhul kohaldatavat seestöötlemise tolliprotseduuri tollimaksude tagasimaksmise või nende vähendamise taotlemiseks.
Artikkel 340d
Kaupa, mille suhtes rakendatakse ühenduse transiidiprotseduuri, võib vedada ühest ühenduse tolliterritooriumi punktist teise kolmanda riigi territooriumi kaudu, välja arvatud EFTA riigid, kui seda veetakse nimetatud kolmanda riigi kaudu liikmesriigis väljaantud üheainsa veodokumendi alusel. Sel juhul peatatakse nimetatud transiidiprotseduuri kohaldamine kolmanda riigi territooriumil.
Artikkel 340e
1. Ühenduse transiidiprotseduuri rakendamine on kohustuslik ainult õhuteed pidi veetava kauba suhtes, kui kaup laaditakse peale või ümber ühenduse lennujaamas.
2. Ilma et see piiraks seadustiku artikli 91 lõike 1 kohaldamist, on ühenduse transiidiprotseduuri kasutamine kohustuslik meritsi veetava kauba puhul, kui seda veetakse artiklite 313a ja 313b kohaselt loa saanud laevaliinidega.
Artikkel 341
Seadustiku VII jaotise 1. ja 2. peatüki sätteid ning käes-oleva jaotise sätteid kohaldatakse mutatis mutandis muude seadustiku artikli 91 lõike 1 punktis a ettenähtud maksude suhtes.
Artikkel 342
1. Printsipaali esitatav tagatis kehtib kogu ühenduses.
2. Kui tagatise esitab käendaja, teatab käendaja oma ametliku asukoha või nimetab oma esindaja igas liikmesriigis.
3. Tagatis tuleb esitada ühenduse transiitvedude puhul, mida teostavad liikmesriikide raudtee-ettevõtjad muu kui artikli 372 lõike 1 punkti g alapunktis i nimetatud lihtsustuse alusel.
Artikkel 343
Iga liikmesriik esitab komisjonile kokkulepitud vormis nende tolliasutuste nimekirja, kes on pädevad käsitlema ühenduse transiitvedusid, märkides ära nende asutuste identifitseerimisnumbrid, kohustused ning lahtioleku päevad ja aja. Kõikidest muudatustest tuleb komisjonile teatada.
Komisjon edastab selle teabe teistele liikmesriikidele.
Artikkel 344
Ühenduse transiidisüsteemis kasutatavate muude kui ühtse haldusdokumendi vormide nõuded sätestatakse lisas 44b.
2. jagu
Protseduur
1. alajagu
Üksiktagatis
Artikkel 345
1. Üksiktagatis katab tekkida võiva tollivõla kogusumma, mis arvutatakse lähteliikmesriigis samasse liiki kuuluva kauba suhtes kohaldatavate kõrgeimate maksumäärade alusel. Arvutamisel käsitatakse ühistransiidiprotseduuri konventsiooni alusel veetavat ühenduse kaupa ühendusevälise kaubana.
Üksiktagatise arvutamisel aluseks võetavad maksumäärad ei tohi olla väiksemad miinimummäärast, juhul kui sellele on osutatud lisa 44c viiendas veerus.
2. Sularahasissemaksena esitatavad üksiktagatised esitatakse lähtetolliasutusele. Need makstakse tagasi pärast protseduuri lõpetamist.
3. Käendaja võib esitada kuni 7 000 euro suuruse üksiktagatise maksekviitungina, mille käendaja väljastab printsipaalina tegutsema hakkavatele isikutele.
Käendaja vastutus on kuni 7 000 eurot maksekviitungi kohta.
Artikkel 346
1. Käendaja esitatav üksiktagatis peab vastama lisas 49 esitatud näidisele.
Kui tagatistolliasutus ei ole lähtetolliasutus, jätab tagatistolliasutus endale koopia dokumendist, mis tõendab, et ta on käendaja võetud kohustust aktsepteerinud. Printsipaal saadab dokumendi originaali lähtetolliasutusele, kus see säilitatakse. Lähtetolliasutus võib vajaduse korral nõuda dokumendi tõlget asjaomase liikmesriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.
Kui tagatistolliasutus ja lähtetolliasutus vahetavad andmeid tagatise kohta infotehnoloogia ja arvutivõrgu abil, säilitatakse garantiidokumendi originaali lähtetolliasutuses.
2. Kui riigi õigusnormid või üldine tava seda nõuavad, võib iga liikmesriik lubada koostada lõikes 1 osutatud kohustuse teistsuguses vormis, tingimusel et sellel on näidisdokumendis esitatud kohustusega võrdne õiguslik jõud.
Artikkel 347
1. Artikli 345 lõikes 3 nimetatud juhul peab üksiktagatis vastama lisas 50 esitatud näidisele.
Artikli 346 lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis.
2. Üksiktagatise maksekviitung tuleb esitada vormil, mis peab vastama lisas 54 esitatud näidisele. Käendaja märgib kviitungile selle viimase kasutuskuupäeva, mis ei või olla hilisem kui üks aasta alates dokumendi väljaandmiskuupäevast.
3. Käendaja võib välja anda üksiktagatise maksekviitungeid, mis ei kehti lisas 44c loetletud kaupa hõlmava ühenduse transiitveo korral.
Selleks märgib käendaja igale üksiktagatise maksekviitungile diagonaalselt ühe järgmistest kinnitustest:
— Validez limitada
— Begrænset gyldighed
— Beschränkte Geltung
— Περιορισμένη ισχύς
— Limited validity
— Validité limitée
— Validità limitata
— Beperkte geldigheid
— Validade limitada
— Voimassa rajoitetusti
— Begränsad giltighet.
— Omezená platnost
— Piiratud kehtivus
— Ierobežots derīgums
— Galiojimas apribotas
— Korlátozott érvényű
— Validita' limitata
— Ograniczona ważność
— Omejena veljavnost
— Obmedzená platnosť.
3a. Kui tagatistolliasutus ja lähtetolliasutus vahetavad andmeid tagatise kohta infotehnoloogia ja arvutivõrgu abil, esitab käendaja tolli ettenähtud korras tagatistolliasutusele kõik nõutavad üksikasjad tema poolt maksekviitungina esitatud üksiktagatiste kohta.
4. Printsipaal esitab lähtetolliasutusele sellise arvu üksiktagatise maksekviitungeid, mis vastab 7 000 euro täiskordsele, mida on vaja artikli 345 lõikes 1 nimetatud kogusumma katmiseks. Lähtetolliasutus säilitab need maksekviitungid.
Artikkel 348
1. Tagatistolliasutus tühistab oma otsuse, millega ta on aktsepteerinud käendaja võetud kohustuse, kui väljaandmise ajal kehtestatud tingimusi enam ei täideta.
Ka käendaja võib enda võetud kohustuse igal ajal kehtetuks tunnistada.
2. Tühistamine jõustub kuueteistkümnendal päeval alates käendaja või tagatistolliasutuse teavitamisest.
Alates nimetatud tühistamise jõustumise kuupäevast ei või kauba suhtes ühenduse transiidiprotseduuri rakendamisel kasutada varem välja antud maksekviitungeid.
3. Liikmesriik, kus vastav tagatistolliasutus asub, teatab komisjonile kohe sellisest tühistamisest ning selle jõustumiskuupäevast. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike.
2. alajagu
Transpordivahendid ja deklaratsioonid
Artikkel 349
1. Igale transiidideklaratsioonile märgitakse ainult ühele ja samale transpordivahendile laaditud või laadimisele kuuluv kaup, mis veetakse ühest lähtetolliasutusest ühte sihttolliasutusse.
Tingimusel et veetav kaup lähetatakse koos, käsitatakse käesoleva artikli kohaldamisel ühe transpordivahendina järgmisi transpordivahendeid:
a) haagis(t)e või poolhaagis(t)ega maanteesõiduk;
b) koosseis raudteevaguneid;
c) ühendatud veesõidukid;
d) konteinerid, mis on laaditud ühele transpordivahendile käesoleva artikli tähenduses.
2. Ühte ja samasse transpordivahendisse võib kaupa laadida enam kui ühes lähtetolliasutuses ja kaupa võib maha laadida enam kui ühes sihttolliasutuses.
Artikkel 350
Lisalehtede asemel võib transiidideklaratsiooni kirjeldava osana kasutada lisas 44a esitatud juhiste kohaselt täidetud ja lisas 45 esitatud näidisel põhinevaid lastinimekirju, mis moodustavad selle lahutamatu osa.
Artikkel 351
Kui kaubasaadetis sisaldab kaupa, mille suhtes tuleb rakendada ühenduse välistransiidiprotseduuri, ja kaupa, mille suhtes tuleb rakendada ühenduse sisetransiidiprotseduuri, lisatakse tähisega “T” tähistatud transiidideklaratsioonile:
a) lisalehed, millel on vastavalt tähis “T1bis”, “T2bis” või “T2Fbis” või
b) lastinimekirjad, millel on vastavalt tähis “T1”, “T2” või “T2F”.
Artikkel 352
Kui transiidideklaratsiooni lahtri 1 parempoolses osas puuduvad tähised “T1”, “T2”, “T2F” või kui kaubasaadetiste puhul, mis koosnevad kaubast, mille suhtes tuleb rakendada ühenduse sisetransiidiprotseduuri, ja kaubast, mille suhtes tuleb rakendada ühenduse välistransiidiprotseduuri, ei ole artikli 351 nõuded täidetud, käsitatakse veetavat kaupa ühenduse välistransiidiprotseduuril oleva kaubana.
Eksporditollimaksude kohaldamisel või ühiste kaubanduspoliitiliste ekspordimeetmete rakendamisel loetakse, et see kaup liigub ühenduse sisetransiidiprotseduuri alusel.
Artikkel 353
1. Transiidideklaratsioonid peavad vastama lisas 37a sätestatud nõuetele ülesehituse ja esitatavate andmete kohta ning need tuleb esitada andmetöötlusmeetodeid kasutades lähtetolliasutusele.
2. Tolliasutused võtavad vastu lisas 31 toodud näidisele vastaval vormil esitatud paberkandjal tollideklaratsioone vastastikusel kokkuleppel kehtestatud menetluse kohaselt järgmistel juhtudel:
a) kui tolliasutuse arvutipõhine transiidisüsteem ei tööta;
b) kui printsipaali rakendus ei tööta.
3. Kui paberkandjal transpordideklaratsioon esitatakse lõike 2 punkti b alusel, peab tolliasutus selle heaks kiitma.
4. Kui kaupu transpordivad reisijad, kellel puudub otsene juurdepääs tolli arvutipõhisele süsteemile ning seega ka võimalus esitada transiidideklaratsioon andmetöötlustehnika abil lähtetolliasutuses, annab tolliasutus reisijale loa esitada transiidideklaratsioon paberkandjal lisas 31 toodud näidisele vastaval vormil.
Sellisel juhul tagab tolliasutus, et transiidiandmeid vahetatakse tolliasutuste vahel infotehnoloogia ja arvutivõrgu abil.
▼M25 —————
3. alajagu
Formaalsused lähtetolliasutuses
Artikkel 355
1. Ühenduse transiidiprotseduuril olev kaup veetakse sihttolliasutusse majanduslikult põhjendatud teed pidi.
2. Ilma et see piiraks artikli 387 kohaldamist, näeb lähtetolliasutus lisas 44c loetletud kauba puhul või juhul, kui toll või printsipaal seda vajalikuks peab, ette kindla teekonna ning märgib transiidideklaratsiooni lahtrisse 44 liikmesriigid, mis tuleb kindlasti läbida, võttes arvesse kõiki printsipaali poolt edastatud üksikasju.
Artikkel 356
1. Lähtetolliasutus määrab kauba sihttolliasutusele esitamise tähtaja, võttes arvesse veose teekonda, transpordieeskirju ja muid õigusakte ning vajaduse korral printsipaali poolt edastatud üksikasju.
2. Lähtetolliasutuse määratud tähtaeg on siduv nende liikmesriikide tolli suhtes, kelle territooriumile ühenduse transiitveo käigus sisenetakse, ning need asutused kõnealust tähtaega muuta ei tohi.
3. Kui kaup esitatakse sihttolliasutusele pärast lähtetolliasutuse määratud tähtaja möödumist ja hilinemine on tingitud veoettevõtjast või printsipaalist olenematutest asjaoludest, mida on sihttolliasutusele rahuldavalt selgitatud, loetakse, et veoettevõtja või printsipaal on ettenähtud tähtajast kinni pidanud.
Artikkel 357
1. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, ei või kaupa, mille suhtes tuleb rakendada ühenduse transiidiprotseduuri, vabastada, kui sellele ei ole paigaldatud tollitõkendit.
2. Tollitõkend paigaldatakse:
a) koormaruumile, kui transpordivahendile tollitõkendi paigaldamine on heaks kiidetud muude eeskirjade alusel või kui lähtetolliasutus on selle tollitõkendi paigaldamiseks sobivaks tunnistanud;
b) muudel juhtudel igale üksikpakendile.
Tollitõkend peab vastama lisas 46a esitatud nõuetele.
3. Transpordivahendi võib tunnistada tollitõkendi paigaldamiseks sobivaks, kui:
a) tollitõkendit on võimalik paigaldada lihtsalt ja tõhusalt;
b) see on ehitatud nii, et kaupa ei saa välja võtta ega juurde panna ilma avamisjälgi jätmata või tollitõkendeid rikkumata;
c) need ei sisalda peidikuid, kuhu saaks kaupu peita;
d) kaubaruum on tolliläbivaatuseks kergesti ligipääsetav.
Maanteesõidukit, haagist, poolhaagist või konteinerit, mis on tollitõkendiga kaubaveoks heaks kiidetud vastavalt rahvusvahelisele lepingule, mille osaliseks on Euroopa Ühendus, peetakse tollitõkendi paigaldamiseks sobivaks.
4. Arvestades muid võimalikke identifitseerimismeetmeid, ei pruugi lähtetolliasutus tollitõkendi paigaldamist nõuda, kui transiidideklaratsioonis või täiendavates dokumentides esitatud kauba kirjeldus võimaldab seda kergesti identifitseerida.
Kauba kirjeldus on kauba identifitseerimiseks piisav, kui see sisaldab kaubakoguse ja laadi identifitseerimiseks piisavalt täpseid andmeid.
Kui lähtetolliasutus annab tollitõkendi paigaldamisest vabastuse, märgitakse transiidideklaratsiooni lahtri D “Lähtetolliasutuse tollikontroll” lahtri “Paigaldatud tõkendid” juurde ühe järgmistest märkustest:
— Dispensa
— Fritaget
— Befreiung
— Απαλλαγή
— Waiver
— Dispense
— Dispensa
— Vrijstelling
— Dispensa
— Vapautettu
— Befrielse.
— Osvobození
— Loobumine
— Derīgs bez zīmoga
— Leista neplombuoti
— Mentesség
— Tneħħija
— Zwolnienie
— Opustitev
— Oslobodenie.
Artikkel 358
1. Kui transiidideklaratsiooni töödeldakse lähtetolliasutuses arvutisüsteemi abil, tuleb deklaratsiooni eksemplarid 4 ja 5 asendada transiidi saatedokumendiga lisas 45a esitatud näidise ja juhiste kohaselt.
2. Vajaduse korral lisatakse transiidi saatedokumendile lisas 45b esitatud näidisele vastav ja nõutud andmeid sisaldav kaubanimekiri. See nimekiri moodustab transiidi saatedokumendi lahutamatu osa.
3. Lõikes 1 osutatud juhul säilitab lähtetolliasutus deklaratsiooni ja annab loa kauba vabastamiseks, väljastades printsipaalile transiidi saatedokumendi.
4. Transiidi saatedokumendi võib trükkida välja printsipaali arvutisüsteemist, kui selleks on antud luba.
5. Kui käesoleva jaotise sätetes viidatakse kaubasaadetise lisaks oleva deklaratsiooni eksemplaridele, kohaldatakse neid sätteid transiidi saatedokumendi suhtes mutatis mutandis.
4. alajagu
Teekonnal täidetavad formaalsused
Artikkel 359
1. Ühenduse transiidiprotseduuri rakendamisel veetakse kaupa lähtetolliasutuse poolt printsipaalile tagastatud transiidideklaratsiooni eksemplaride 4 ja 5 alusel.
Kaubasaadetis ning transiidideklaratsiooni eksemplarid 4 ja 5 tuleb esitada igas vahetolliasutuses.
2. Veoettevõtja esitab lisas 46 esitatud näidisele vastava transiiditeatise igale vahetolliasutusele, kes need säilitab. Kui lähtetolliasutus ja vahetolliasutus vahetavad andmeid transiidi kohta infotehnoloogia ja arvutivõrgu abil, transiiditeatist ei esitata.
3. Kui kaup veetakse muu kui transiidideklaratsiooni eksemplarides 4 ja 5 nimetatud vahetolliasutuse kaudu, siis saadab kasutatud vahetolliasutus transiiditeatise viivitamata algselt kindlaksmääratud vahetolliasutusele või teatab kaubasaadetisest lähtetolliasutusele tolliasutustega kokkulepitud korras ja juhtudel.
Artikkel 360
1. Veoettevõtja peab tegema transiidideklaratsiooni eksemplaridesse 4 ja 5 vajalikud kanded ning esitama need koos kaubasaadetisega selle liikmesriigi tollile, kus transpordivahend asub, kui:
a) ettenähtud teekonda muudetakse ja kohaldatakse artikli 355 lõiget 2;
b) veo jooksul on tollitõkendid rikutud veoettevõtjast olenematutel põhjustel;
c) kaup laaditakse ümber teisele transpordivahendile; ümberlaadimine peab toimuma tolli järelevalve all, kes võib siiski lubada järelevalveta ümberlaadimist;
d) otsese ohu tõttu on vaja kaup transpordivahendilt kohe osaliselt või täielikult maha laadida;
e) leiab aset vahejuhtum või õnnetusjuhtum, mis võib mõjutada printsipaali või veoettevõtja võimet täita oma kohustusi.
2. Kui toll otsustab, et asjaomast ühenduse transiitvedu võib jätkata tavalisel viisil, kinnitab ta pärast asjakohaste meetmete võtmist transiidideklaratsiooni eksemplarid 4 ja 5.
5. alajagu
Formaalsused sihttolliasutuses
Artikkel 361
1. Kaup ning transiidideklaratsiooni eksemplarid 4 ja 5 tuleb esitada sihttolliasutuses.
2. Sihttolliasutus registreerib transiidideklaratsiooni eksemplarid 4 ja 5 ning märgib neile saabumiskuupäeva ja üksikasjad kontrolli kohta.
3. Printsipaali taotluse korral ning et tõendada protseduuri lõppemist kooskõlas artikli 365 lõikega 2, teeb sihttolliasutus eksemplari 5 lisaeksemplarile või koopiale ühe järgmistest märkustest:
— Prueba alternativa
— Alternativt bevis
— Alternativnachweis
— Εναλλακτική απόδειξη
— Alternative proof
— Preuve alternative
— Prova alternativa
— Alternatief bewijs
— Prova alternativa
— Vaihtoehtoinen todiste
— Alternativt bevis.
— Alternativní důkaz
— Alternatiivsed tõendid
— Alternatīvs pierādījums
— Alternatyvusis įrodymas
— Alternatív igazolás
— Prova alternattiva
— Alternatywny dowód
— Alternativno dokazilo
— Alternatívny dôkaz.
4. Transiitvedu võib lõppeda ka tolliasutuses, mida ei ole transiidideklaratsiooni märgitud. Sel juhul on kõnealune tolliasutus sihttolliasutus.
Kui uus sihttolliasutus asub sellise liikmesriigi jurisdiktsiooni all, kellel ei ole jurisdiktsiooni selle algselt määratud asutuse üle, teeb uus sihttolliasutus transiidideklaratsiooni eksemplari 5 lahtrisse I “Sihttolliasutuse tollikontroll” lisaks oma tavapärastele märkustele ühe järgmistest märkustest:
|
Diferencias: mercancías presentadas en la oficina |
(nombre y país) |
|
Forskelle: det sted, hvor varerne blev frembudt |
(navn og land) |
|
Unstimmigkeiten: Stelle, bei der die Gestellung erfolgte |
(Name und Land) |
|
Διαφορές: εμπορεύματα προσκομισθέντα στο τελωνείο |
(Όνομα και χώρα) |
|
Differences: office where goods were presented |
(name and country) |
|
Différences: marchandises présentées au bureau |
(nom et pays) |
|
Differenze: ufficio al quale sono state presentate le merci |
(nome e paese) |
|
Verschillen: kantoor waar de goederen zijn aangebracht |
(naam en land) |
|
Diferenças: mercadorias apresentadas na estãncia |
(nome e país) |
|
Muutos: toimipaikka, jossa tavarat esitetty |
(nimi ja maa) |
|
Avvikelse: varorna uppvisade för kontor |
(namn, land) . |
|
Nesrovnalosti: úřad, kterému bylo zboží předloženo |
(název a země) |
|
Erinevused: asutus, kuhu kaup esitati |
(nimi ja riik) |
|
Atšķirības: muitas iestāde, kurā preces tika uzrādītas |
(nosaukums un valsts) |
|
Skirtumai: įstaiga, kuriai pateiktos prekės |
(pavadinimas ir valstybė) |
|
Eltérések: hivatal, ahol az áruk bemutatása megtörtént |
(név és ország) |
|
Differenzi: uffiċċju fejn l-oġġetti kienu ppreżentati |
(isem u pajjiż) |
|
Niezgodności: urząd w którym przedstawiono towar |
(nazwa i kraj) |
|
Razlike: urad, pri katerem je bilo blago predloženo |
(naziv in država) |
|
Nezrovnalosti: úrad, ktorému bol tovar dodaný |
(názov a krajina). |
Artikkel 362
1. Sihttolliasutus väljastab transiidideklaratsiooni eksemplaride 4 ja 5 esitajale viimase taotluse korral kviitungi.
2. Kviitungi vorm peab vastama lisas 47 esitatud näidisele. Kviitungi asemel võib täita ka ettenähtud koha transiidideklaratsiooni eksemplari 5 tagaküljel.
3. Kviitungi täidab asjaomane isik eelnevalt. See võib sisaldada muid kaubasaadetisega seonduvaid andmeid, välja arvatud lahtris, mille täidab sihttolliasutus. Kviitungit ei tohi kasutada tõendusena protseduuri lõppemisest artikli 365 lõike 2 tähenduses.
Artikkel 363
Sihtliikmesriigi toll tagastab transiidideklaratsiooni eksemplari 5 lähteliikmesriigi tollile viivitamata ning hiljemalt ühe kuu jooksul pärast protseduuri lõppemise kuupäeva.
Artikkel 364
Iga liikmesriik teavitab komisjoni kesktolliasutusest, kuhu koondatakse dokumentide vastuvõtmine ja edastamine, asjaomastest dokumendiliikidest ning kõnealustele asutustele antud ülesannetest. Komisjon teavitab teisi liikmesriike.
6. alajagu
Transiitveo lõppemise kontroll
Artikkel 365
1. Kui transiidideklaratsiooni eksemplari 5 ei ole lähteliikmesriigi tollile tagastatud kahe kuu jooksul alates deklaratsiooni aktsepteerimisest, teavitab kõnealune toll printsipaali ja palub tal tõendada, et protseduur on lõppenud.
1a. Kui kohaldatakse 2. jao 7. alajao sätteid ja lähteliikmesriigi toll ei ole saanud saabumisteadet aja jooksul, mil kaup tuleb sihttolliasutusele esitada, teavitab toll printsipaali ja palub tal tõendada, et transiitvedu on lõppenud.
2. Lõikes 1 osutatud tõendi võib tollile esitada sihtliikmesriigi tolli poolt kinnitatud dokumendina, milles kaup identifitseeritakse ja tõendatakse, et see on esitatud sihttolliasutusele või, artikli 406 kohaldamisel, volitatud kaubasaajale.
3. Ühenduse transiidiprotseduur loetakse lõppenuks ka juhul, kui printsipaal esitab tollile kauba suhtes tollikäitlusviisi rakendanud kolmandas riigis väljastatud tollidokumendi, milles kaup identifitseeritakse, või selle dokumendi koopia või valguskoopia. Koopia või valguskoopia õigsust peab tõestama kas originaaldokumendid kinnitanud asutus või asjaomase kolmanda riigi või ühe liikmesriigi asutus.
Artikkel 366
1. Kui lähteliikmesriigi toll ei ole saanud nelja kuu jooksul alates transiidideklaratsiooni aktsepteerimisest tõendit transiitveo lõppemise kohta, algatab ta kohe uurimise, et saada vajalikku teavet protseduuri lõpetamiseks, või kui see ei ole võimalik, teha kindlaks võimaliku tollivõla tekkimine ja võlgnik ning tolliasutus, kes vastutab arvestuskande tegemise eest.
Kui tollile on eelnevalt teatatud, et transiidiprotseduur ei ole lõppenud, või kui tal on põhjust seda arvata, algatab ta kohe uurimise.
Kui kohaldatakse 2. jao 7. alajao sätteid, algatab toll alati viivitamata uurimise, kui ta ei ole saanud saabumisteadet aja jooksul, mil kaup tuleb sihttolliasutusele esitada, või kui ta ei ole saanud kontrolli tulemuste teadet kuue päeva jooksul saabumisteate saamisest.
2. Uurimine algatatakse ka siis, kui tagantjärele selgub, et transiitveo lõppemise tõend oli võltsitud ning uurimist on vaja lõikes 1 ettenähtud eesmärkide saavutamiseks.
3. Uurimise algatamiseks saadab lähteliikmesriigi toll sihtliikmesriigi tollile taotluse koos kõigi vajalike andmetega.
4. Sihtliikmesriigi toll ning vajaduse korral uurimisse kaasatud vahetolliasutused vastavad viivitamata.
5. Kui uurimisel tehakse kindlaks, et transiidiprotseduur on nõuetekohaselt lõppenud, teavitab lähteliikmesriigi toll viivitamata printsipaali ning vajaduse korral tolliasutusi, kes võivad olla algatanud sissenõudmismenetluse kooskõlas seadustiku artiklitega 217-232.
7. alajagu
Lisasätted, mida kohaldatakse, kui tolliasutused vahetavad transiidialaseid andmeid infotehnoloogia ja arvutivõrgu abil
Artikkel 367
1. Ilma et see piiraks erakordsete asjaoludega arvestamist ning ühenduse transiidiprotseduuri käsitlevate ja vajaduse korral mutatis mutandis kohaldatavate sätete kohaldamist, toimub käes-olevas alajaos kirjeldatud teabe vahetamine tolliasutuste vahel infotehnoloogia ja arvutivõrgu abil.
2. Käesoleva alajao sätteid ei kohaldata artikli 372 lõike 1 punktis g osutatud transpordiliikide puhul sätestatud lihtsustuse suhtes.
Artikkel 368
1. Lisaks artikli 4a lõikes 2 esitatud turvalisusnõuetele peab toll kasutusele võtma piisava turvasüsteemi ja seda käigus hoidma, et kogu transiidisüsteem toimiks tõhusalt, usaldusväärselt ja turvaliselt.
2. Eespool nimetatud turvalisuse taseme tagamiseks tuleb kõik andmete sisestused, muudatused ja kustutused registreerida koos andmetega sellise töötlemise eesmärgi, täpse aja ja töötlemise läbiviinud isiku kohta. Lisaks sellele säilitatakse originaalandmed või selliselt töödeldud andmed vähemalt kolm kalendriaastat selle aasta lõpust arvestades, millele andmed viitavad, või kauem, kui see on mujal kindlaks määratud.
3. Toll kontrollib turvalisust regulaarselt.
4. Asjaomased tolliasutused teavitavad üksteist kõigist turvalisuse rikkumise kahtlustest.
Artikkel 368a
Kui tagatistolliasutus ja lähtetolliasutus asuvad eri liikmesriikides, kasutatakse tagatisi käsitlevate andmete vahetamiseks selliseid teateid, mis vastavad tolliasutuste ühiskokkuleppel määratletud näidisele ja andmetele.
Artikkel 369
Kauba vabastamisel edastab lähtetolliasutus ühenduse transiiditoimingu üksikasjad deklareeritud sihttolliasutusele, kasutades eeldatava saabumise teadet, ja igale deklareeritud vahetolliasutusele, kasutades eeldatava transiidi teadet. Teated põhinevad vajadusel muudetud transiidideklaratsioonist pärinevatel andmetel, mida vajaduse korral täiendatakse. Teated vastavad tolliasutuste ühiskokkuleppel määratletud näidisele ja andmetele.
Artikkel 369a
Vahetolliasutus dokumenteerib piiriületuse lähtetolliasutuselt saadud eeldatava transiidi teate alusel. Kauba läbivaatamisel võetakse aluseks eeldatava transiidi teade. Piiriületusest teatatakse lähtetolliasutusele, kasutades piiriületusteadet. Teade vastab tolliasutuste ühiskokkuleppel määratletud näidisele ja andmetele.
Artikkel 370
1. Sihttolliasutus säilitab transiidi saatedokumendi ja teavitab lähtetolliasutust kauba saabumisest selle sihttolliasutuses esitamise kuupäeval, kasutades “Saabumisteadet”. Teadet ei tohi kasutada tõendina transiitveo lõppemisest artikli 365 lõike 2 tähenduses.
2. Sihttolliasutus edastab kontrolli tulemused lähtetolliasutusele hiljemalt esimesel tööpäeval pärast kauba esitamist sihttolliasutusele, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhul.
3. Teade vastab tolliasutuste ühiskokkuleppel määratletud näidisele ja andmetele.
Artikkel 371
Kauba läbivaatamisel võetakse aluseks lähtetolliasutusest saadud eeldatava saabumise teade.
3. jagu
Tolliformaalsuste lihtsustamine
1. alajagu
Üldsätted tolliformaalsuste lihtsustamise kohta
Artikkel 372
1. Toll võib printsipaali või kaubasaaja taotlusel lubada vajaduse korral kohaldada järgmisi lihtsustusi:
a) üldtagatise kasutamine või tagatise esitamisest vabastamine;
b) spetsiaalsete lastinimekirjade kasutamine;
c) eri liiki tõkendite kasutamine;
d) ettenähtud teekonna kasutamise nõudest vabastamine;
e) volitatud kaubasaatja staatus;
f) volitatud kaubasaaja staatus;
g) lihtsustatud protseduuride rakendamine kaubale, mida veetakse:
i) raudteel või suurtes konteinerites;
ii) õhuveoga;
iii) meritsi;
iv) torujuhtme kaudu;
h) seadustiku artikli 97 lõikel 2 põhineva muu lihtsustatud korra alusel.
2. Kui antakse luba lõike 1 punktides a, b ja g osutatud lihtsustuse kohaldamiseks, kohaldatakse seda kõikides liikmesriikides, kui käesolevas jaos või loas ei ole sätestatud teisiti. Kui antakse luba lõike 1 punktides c, d ja e osutatud lihtsustuse kohaldamiseks, kohaldatakse seda ainult loa andnud liikmesriigis alustatud ühenduse transiidiprotseduuride suhtes. Kui antakse luba lõike 1 punktis f osutatud lihtsustuse kohaldamiseks, kohaldatakse seda ainult liikmesriigis, kus luba on antud.
Artikkel 373
1. Artikli 372 lõikes 1 osutatud luba antakse välja ainult isikutele:
a) kelle asukoht on ühenduses, tingimusel et luba kasutada üldtagatist antakse ainult selles liikmesriigis asuvatele isikutele, kus tagatis tuleb esitada;
b) kes kasutavad korrapäraselt ühenduse transiidiprotseduure või kelle kohta toll teab, et nad on suutelised täitma selle korraga seotud kohustused, või kes võtavad artikli 372 lõike 1 punktis f osutatud lihtsustuse alusel korrapäraselt vastu ühenduse transiidiprotseduuril olevat kaupa; ning
c) kes ei ole tõsiselt ega pidevalt rikkunud tolli- ega maksuseadusi.
2. Lihtsustuse nõuetekohase kohaldamise tagamiseks antakse luba ainult juhul, kui:
a) toll on suuteline tegema protseduuri järelevalvet ja kontrolli, ilma et sellega kaasneks asjaomase isiku nõuetega võrreldes ülemääraseid haldusprobleeme; ning
b) asjaomane isik peab arvestust, mis võimaldab tollil teha tõhusat kontrolli.
Artikkel 374
1. Taotlus lihtsustuse kohaldamiseks, edaspidi “taotlus”, tehakse kirjalikult. Taotlus kuupäevastatakse ja allkirjastatakse.
2. Taotlus peab sisaldama üksikasju, mille alusel toll saab kontrollida, kas lihtsustuse kohaldamiseks vajalikud tingimused on täidetud.
Artikkel 375
1. Taotlus esitatakse taotleja asukoha liikmesriigi tollile.
2. Luba antakse välja või taotlus lükatakse tagasi kolme kuu jooksul taotluse esitamise kuupäevast alates.
Artikkel 376
1. Loa kuupäevastatud ja allkirjastatud originaaleksemplar ning üks või mitu koopiaeksemplari antakse loa omanikule.
2. Loas määratakse kindlaks lihtsustuse kohaldamise tingimused ning sätestatakse tegevus- ja kontrollimeetodid. Luba kehtib alates selle väljaandmise kuupäevast.
3. Artikli 372 lõike 1 punktides c, d ja g osutatud lihtsustuse puhul tuleb lähtetolliasutuse nõudmisel luba alati esitada.
Artikkel 377
1. Loa omanik teatab tollile kõikidest pärast loa andmist ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada loa kehtivust või sisu.
2. Otsuse jõustumise kuupäev märgitakse otsusesse, millega luba tunnistatakse kehtetuks või muudetakse.
Artikkel 378
1. Toll säilitab taotlused ja neile lisatud tõendavad dokumendid ning välja antud lubade koopiad.
2. Kui taotlus jäetakse rahuldamata või luba tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks, säilitatakse taotlust ja vastavalt asjaoludele kas taotluse tagasilükkamise või kehtetuks tunnistamise otsust ning kõiki lisatud tõendavaid dokumente vähemalt kolm aastat alates selle kalendriaasta lõpust, millal taotlus jäeti rahuldamata või luba tühistati või kehtetuks tunnistati.
2. alajagu
Üldtagatis ja tagatisest vabastamine
Artikkel 379
1. Printsipaal võib kasutada üldtagatist või tagatisest vabastamist tollivõla limiidi ulatuses.
Esimese lõigu kohaldamisel arvutatakse iga transiitveoga seoses tekkida võiva tollivõla summa. Kui vajalikud andmed ei ole kättesaadavad, on eeldatav summa 7 000 eurot, kui tolli käsutuses oleva teabe põhjal ei kasutata muud summat.
2. Tollivõla limiit võrdub tollivõlaga, mis võib tuleneda kaubast, mille printsipaal esitab ühenduse transiidiprotseduurile vähemalt ühe nädala jooksul.
Tagatistolliasutus määrab tollivõla limiidi kindlaks kokkuleppel asjaomase isikuga, võttes arvesse teavet isiku poolt eelnevalt veetud kauba kohta ning kavandatavate ühenduse transiitvedude eeldatavat mahtu, mis on muu hulgas näidatud tema äri- ja raamatupidamisdokumentides.
Ühistransiidiprotseduuri konventsiooni alusel veetud või veetavat ühenduse kaupa käsitatakse ühendusevälise kaubana.
3. Eelkõige arvesse võttes lähtetolliasutuselt või lähtetolliasutustelt saadud andmeid, vaatab tagatistolliasutus tollivõla limiidi igal aastal uuesti läbi ning vajaduse korral kohandab seda.
4. Võttes arvesse kõiki vedusid, mille puhul protseduur ei ole veel lõppenud, peab printsipaal tagama, et tollivõlg ei oleks suurem kui tollivõla limiit.
Kui tollivõla limiit langeb alla taseme, mida on vaja printsipaali ühenduse transiitvedude hõlmamiseks, teavitab printsipaal sellest tagatistolliasutust.
Artikkel 380
1. Üldtagatise tagatissumma võrdub artiklis 379 osutatud tollivõla limiidiga.
2. Üldtagatise tagatissummat võib vähendada:
a) kuni 50 %ni tollivõla limiidist, kui printsipaal tõendab, et tal on kohustuste täitmiseks piisavad rahalised vahendid ja et ta on omandanud ühenduse transiidiprotseduuriga seoses piisavalt kogemusi;
b) kuni 30 %ni tollivõla limiidist, kui printsipaal tõendab, et tal on kohustuste täitmiseks piisavad rahalised vahendid ja et ta on omandanud ühenduse transiidiprotseduuriga seoses piisavalt kogemusi ning ta teeb pädeva asutusega tihedat koostööd.
3. Printsipaali võib tagatise esitamisest vabastada, kui ta tõendab, et ta täidab lõike 2 punktis b kirjeldatud usaldusnorme, kontrollib vedusid ja tal on oma kohustuste täitmiseks piisavalt rahalisi vahendeid.
4. Lõigete 2 ja 3 kohaldamisel võtavad liikmesriigid arvesse lisas 46b sätestatud kriteeriume.
Artikkel 381
1. Selleks et saada luba üldtagatise esitamiseks lisas 44c osutatud kaubaliikide puhul, peab printsipaal lisaks artiklis 373 sätestatud tingimuste täitmisele tõendama, et tal on kohustuste täitmiseks piisavad rahalised vahendid, et ta on omandanud ühenduse transiidiprotseduuriga seoses piisavalt kogemusi ning ta kas teeb tolliga tihedat koostööd või kontrollib vedusid.
2. Lõikes 1 nimetatud üldtagatise tagatissummat võib vähendada:
a) kuni 50 %ni tollivõla limiidist, kui printsipaal tõendab, et ta teeb tolliga tihedat koostööd ja kontrollib vedusid;
b) kuni 30 %ni tollivõla limiidist, kui printsipaal tõendab, et ta teeb tolliga tihedat koostööd, kontrollib vedusid ja tal on oma kohustuste täitmiseks piisavalt rahalisi vahendeid.
3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel võtab toll arvesse lisas 46b sätestatud kriteeriume.
3a. Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse ka juhul, kui taotlus on otseselt seotud üldtagatise kasutamisega ning kui sama üldtagatissertifikaati kasutatakse nii lisas 44c nimetatud kaubaliikide kui ka nende kaubaliikide puhul, mis ei ole kõnealuse lisa toodete loetelusse kantud.
4. Seadustiku artikli 94 lõigetes 6 ja 7 ettenähtud rakenduseeskirjad üldtagatise vähendatud tagatissumma või üldtagatise ajutise kasutuskeelu kohta on sätestatud käesoleva määruse lisas 47a.
Artikkel 382
Üldtagatise esitab käendaja.
Selle kohta tuleb esitada lisas 48 esitatud näidisele vastav garantiidokument.
Artikli 346 lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 383
1. Toll väljastab printsipaalile loa alusel ühe või mitu üldtagatise garantiisertifikaati või tagatisest vabastamise sertifikaati, edaspidi “sertifikaadid”, mis koostatakse lisas 51 esitatud või vajaduse korral lisas 51a esitatud näidise kohaselt ning täiendatakse kooskõlas lisaga 51b, et printsipaalil oleks võimalik üldtagatise olemasolu või tagatise esitamisest vabastamist tõendada.
2. Need sertifikaadid esitatakse lähtetolliasutusele. Sertifikaadi andmed märgitakse transiidideklaratsiooni.
Kui tagatistolliasutus ja lähtetolliasutus vahetavad andmeid tagatise kohta infotehnoloogia ja arvutivõrgu abil, lähtetolliasutusele sertifikaati ei esitata.
3. Sertifikaadi kehtivusaeg on kuni kaks aastat. Tagatistolliasutus võib kõnealust tähtaega üks kord pikendada kuni kahe aasta võrra.
Artikkel 384
1. Üldtagatise kehtetuks tunnistamisel ja tühistamisel kohaldatakse artikli 348 lõiget 1 ja artikli 348 lõike 2 esimest lõiku mutatis mutandis.
2. Pärast seda, kui on jõustunud tolliasutuse otsus tunnistada kehtetuks üldtagatise kasutamise või tagatise esitamisest vabastamise luba või kui tagatistolliasutus on käendaja võetud kohustuse tühistanud või kui käendaja on kohustuse tühistanud, ei tohi kauba suhtes ühenduse transiidiprotseduuri rakendamisel enam kasutada varem välja antud sertifikaate ning need tuleb viivitamata tagastada tagatistolliasutusele.
3. Iga liikmesriik edastab komisjonile tunnused, mille järgi on võimalik kehtima jäänud, kuid veel tagastamata sertifikaate identifitseerida. Komisjon teavitab teisi liikmesriike.
4. Lõiget 3 kohaldatakse ka selliste sertifikaatide suhtes, mis deklareeritakse varastatud, kaotatud või võltsitud sertifikaatidena.
3. alajagu
Spetsiaalsed lastinimekirjad
Artikkel 385
1. Toll võib lubada printsipaalil kasutada lastinimekirjana selliseid nimekirju, mis ei vasta kõigile lisas 44a ja lisas 45 esitatud nõuetele.
Selliseid nimekirju võib kasutada ainult järgmistel juhtudel:
a) neid annavad välja äriühingud, kelle raamatupidamine toimub ühtse elektroonilise või automaatse andmetöötlussüsteemi abil;
b) need on kujundatud ja koostatud sellisel viisil, et toll saab neid hõlpsasti kasutada;
c) need sisaldavad iga kaubanimetuse kohta lisas 44a ettenähtud andmeid.
2. Lastinimekirjana lõike 1 tähenduses võib lubada kasutada ka lähetus-/ekspordiformaalsuste täitmiseks koostatud kaubakirjeldusdokumente, isegi kui need on välja andnud äriühingud, kelle raamatupidamine ei toimu ühtse elektroonilise või automaatse andmetöötlussüsteemi abil.
3. Äriühingul, kelle raamatupidamine toimub ühtse elektroonilise või automaatse andmetöötlussüsteemi abil ja kellel lõigete 1 ja 2 kohaselt on õigus kasutada spetsiaalseid lastinimekirju, võidakse lubada kasutada selliseid nimekirju ka üht liiki kaupa hõlmavate ühenduse transiitvedude puhul, kuivõrd seda tingib asjaomase äriühingu arvutiprogramm.
4. alajagu
Eri liiki tõkendite kasutamine
Artikkel 386
1. Toll võib lubada printsipaalil kasutada transpordivahenditel ja pakkeüksustel eri liiki tõkendeid, kui toll on kinnitanud nende tõkendite vastavust lisa 46a nõuetele.
2. Printsipaal märgib transiidideklaratsiooni lahtri D “Lähtetolliasutuse tollikontroll” lahtri “Paigaldatud tõkendid” juurde kasutatud tollitõkendite liigi, arvu ja margi.
Printsipaal paigaldab tõkendid hiljemalt kauba vabastamisel.
5. alajagu
Vabastamine ettenähtud teekonna nõudest
Artikkel 387
1. Toll võib vabastada ettenähtud teekonna järgimise nõudest printsipaali, kes tagab, et tollil oleks alati võimalik asjaomaste kaubasaadetiste asukohta jälgida.
2. Vabastuse saaja teeb transiidideklaratsiooni lahtrisse 44 ühe järgmistest märkustest:
— Dispensa de itinerario obligatorio
— fritaget for bindende transportrute
— Befreiung von der verbindlichen Beförderungsroute
— Απαλλαγή από την υποχρέωση τήρησης συγκεκριμένης διαδρομής
— Prescribed itinerary waived
— Dispense d'itinéraire contraignant
— Dispensa dall'itinerario vincolante
— Geen verplichte route
— Dispensa de itinerário vinculativo
— Vapautettu sitovan kuljetusreitin noudattamisesta
— Befrielse från bindande färdväg
— Osvobození od stanovené trasy
— Ettenähtud marsruudist loobutud
— Atļauts novirzīties no noteiktā maršruta
— Leista nenustatyti maršruto
— Előírt útvonal alól mentesítve
— Tneħħija ta' l-itinerarju preskritt
— Zwolniony z wiążącej trasy przewozu
— Opustitev predpisane poti
— Oslobodenie od predpísanej trasy
6. alajagu
Volitatud kaubasaatja staatus
Artikkel 398
Isikule, kes soovib läbi viia ühenduse transiitvedusid lähtetolliasutusele kaupa ja vastavat transiidideklaratsiooni esitamata, võib anda volitatud kaubasaatja staatuse.
Seda lihtsustust võib kasutada ainult isik, kellel on lubatud kasutada üldtagatist või kes on tagatise esitamisest vabastatud.
Artikkel 399
Loas täpsustatakse eelkõige:
a) lähtetolliasutus või -asutused, kes vastutavad tulevaste ühenduse transiitvedude eest;
b) kuidas ja mis ajaks peab volitatud kaubasaatja teatama lähtetolliasutusele tulevastest ühenduse transiitvedudest, et enne kauba väljumist oleks kõnealusel asutusel võimalik teha vajalikku kontrolli;
c) kasutatavad identifitseerimismeetmed, mille puhul võib toll ette näha, et transpordivahenditele või pakkeüksustele tuleb paigaldada spetsiaalsed tõkendid, mille puhul pädev asutus on kinnitanud, et need vastavad II lisas sätestatud nõuetele, ja mille paigaldab volitatud kaubasaatja;
d) keelatud kaubakategooriad ja kauba liikumise keeld.
Artikkel 400
1. Loas nähakse ette, et transiidideklaratsiooni lahtrisse C “Lähtetolliasutus” peab:
a) lähtetolliasutus eelnevalt panema oma pitseri ja kõnealuse asutuse ametnik oma allkirja või
b) volitatud kaubasaatja panema tolli kinnitatud ja lisas 62 esitatud näidisele vastava pitseri erilise metallpitsatiga. Selle pitsati jäljendi võib eelnevalt vormile trükkida, kui trükkimine on usaldatud selleks volitatud trükikojale.
Volitatud kaubasaatja märgib kõnealusesse lahtrisse kauba lähetamise kuupäeva ja nummerdab transiidideklaratsiooni loaga ettenähtud korra kohaselt.
2. Toll võib nõuda, et kasutataks vorme, mis kannavad identifitseerimiseks vajalikku eristusmärki.
Artikkel 401
1. Volitatud kaubasaatja võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada eripitsati ja/või lähtetolliasutuse pitsati jäljendiga või kõnesoleva eripitsati jäljendiga vormide säilitamine.
Ta teatab tollile esimese lõigu kohaselt võetud turvameetmetest.
2. Kui mis tahes isik kuritarvitab vorme, mis on eelnevalt märgistatud lähtetolliasutuse pitsati või eripitsatiga, on volitatud kaubasaatja kohustatud, ilma et see takistaks kriminaalõiguslike meetmete võtmist, tasuma kõik kõnealuses liikmesriigis tasumisele kuuluvad tolli- ja muud maksud, mis on seotud nimetatud vormide alusel veetava kaubaga, kui ta ei suuda talle loa andnud tolliasutusele tõendada, et ta on võtnud kõik lõikes 1 nõutud meetmed.
Artikkel 402
1. Hiljemalt kauba lähetamise ajal täidab volitatud kaubasaatja transiidideklaratsiooni ning märgib vajaduse korral transiidideklaratsiooni lahtrisse 44 artikli 355 lõikes 2 ettenähtud teekonna ning lahtrisse D “Lähtetolliasutuse tollikontroll” artiklis 356 ettenähtud tähtaja, mille jooksul kaup tuleb sihttolliasutuses esitada, kohaldatavad identifitseerimismeetmed ning ühe järgmistest märkustest:
— Expedidor autorizado
— Godkendt afsender
— Zugelassener Versender
— Εγκεκριμένος αποστολέας
— Authorised consignor
— Expéditeur agréé
— Speditore autorizzato
— Toegelaten afzender
— Expedidor autorizado
— Hyväksytty lähettäjä
— Godkänd avsändare.
— Schválený odesílatel
— Volitatud kaubasaatja
— Atzītais nosūtītājs
— Įgaliotas siuntėjas
— Engedélyezett feladó
— Awtorizzat li jibgħat
— Upoważniony nadawca
— Pooblaščeni pošiljatelj
— Schválený odosielateľ.
2. Kui lähteliikmesriigi toll kontrollib kaubasaadetist enne selle lähetamist, tehakse selle kohta märge transiidideklaratsiooni lahtrisse D “Lähtetolliasutuse tollikontroll”.
3. Pärast kauba lähetamist saadetakse transiidideklaratsiooni eksemplar 1 viivitamata lähtetolliasutusele. Toll võib loas ette näha, et eksemplar 1 saadetakse lähteliikmesriigi tollile kohe pärast transiidideklaratsiooni täitmist. Ülejäänud eksemplarid lisatakse kaubale.
Artikkel 403
1. Volitatud kaubasaatjal võib lubada jätta allkirjastamata transiidideklaratsioonid, millel on lisas 62 esitatud eripitser ja mis on esitatud ühtse elektroonilise või automaatse andmetöötlussüsteemi abil. Allkirjastamata jätmise luba antakse siis, kui volitatud kaubasaatja on eelnevalt esitanud tollile kirjaliku dokumendi, millega ta kohustub olema kõnealust eripitserit kandvate transiidideklaratsioonide alusel toimuvate vedude printsipaal.
2. Lõike 1 kohaselt koostatud transiidideklaratsiooni sellesse lahtrisse, mis on ette nähtud printsipaali allkirja jaoks, kantakse üks järgmistest märkustest:
— Dispensa de firma
— Fritaget for underskrift
— Freistellung von der Unterschriftsleistung
— Δεν απαιτείται υπογραφή
— Signature waived
— Dispense de signature
— Dispensa dalla firma
— Van ondertekening vrijgesteld
— Dispensada a assinatura
— Vapautettu allekirjoituksesta
— Befriad från underskrift.
— Podpis se nevyžaduje
— Allkirjanõudest loobutud
— Derīgs bez paraksta
— Leista nepasirašyti
— Aláírás alól mentesítve
— Firma mhux meħtieġa
— Zwolniony ze składania podpisu
— Opustitev podpisa
— Oslobodenie od podpisu.
Artikkel 404
1. Kui transiidideklaratsioonid esitatakse lähtetolliasutustele, kes kohaldavad 2. jao 7. alajao sätteid, võib volitatud kaubasaatja staatuse anda isikule, kes lisaks artiklites 373 ja 398 sätestatud tingimuste täitmisele kasutab transiidideklaratsiooni esitamisel ja tolliga suhtlemisel automaatse andmetöötluse meetodeid.
2. Volitatud kaubasaatja esitab lähtetolliasutusele transiidideklaratsiooni enne kauba vabastamist.
3. Loas nähakse muu hulgas ette tähtaeg, mille jooksul volitatud kaubasaatja peab transiidideklaratsiooni esitama, et toll saaks enne kauba vabastamist teha vajalikku kontrolli.
7. alajagu
Volitatud kaubasaaja staatus
Artikkel 406
1. Isikutele, kes soovivad oma valdustes või mõnes muus kindlaksmääratud kohas võtta vastu ühenduse transiidiprotseduuril olevat kaupa seda sihttolliasutusele koos transiidideklaratsiooni eksemplaridega 4 ja 5 esitamata, võib anda volitatud kaubasaaja staatuse.
2. Printsipaal on täitnud seadustiku artikli 96 lõike 1 punktist a tulenevad kohustused ja ühenduse transiidiprotseduur loetakse lõppenuks siis, kui kaubasaadetisele lisatud transiidideklaratsiooni eksemplarid 4 ja 5 koos puutumatul kujul kaubaga on ettenähtud tähtaja jooksul antud üle volitatud kaubasaajale tema valdustes või loas kindlaksmääratud kohas, kusjuures identifitseerimismeetmeid on järgitud nõuetekohaselt.
3. Veoettevõtja nõudmisel väljastab volitatud kaubasaaja iga lõike 2 kohaselt tarnitud kaubasaadetise kohta kviitungi, mis on ette nähtud artikliga 362, mida kohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 407
1. Loas täpsustatakse eelkõige:
a) sihttolliasutus või -asutused, kes vastutavad volitatud kaubasaaja poolt vastu võetava kauba eest;
b) kuidas ja mis ajaks volitatud kaubasaaja peab teatama sihttolliasutusele kauba saabumisest, selleks et kauba saabumisel oleks kõnealusel asutusel võimalik teha vajalikku kontrolli;
c) keelatud kaubakategooriad ja kauba liikumise keeld.
2. Toll täpsustab kõnealuses loas, kas sihttolliasutus peab võtma meetmeid enne seda, kui volitatud kaubasaaja võib saadud kaupa käsutama asuda.
Artikkel 408
1. Kui kaup jõuab volitatud kaubasaaja valdustesse või loas kindlaksmääratud kohta, siis volitatud kaubasaaja:
a) teatab kohe sihttolliasutusele loas ettenähtud korras üleliigsetest kogustest, puudujääkidest, kauba asendamistest ja muudest sellistest eeskirjade eiramistest, nagu näiteks rikutud tollitõkendid;
b) saadab sihttolliasutusele viivitamata kaubasaadetisega kaasas olnud transiidideklaratsiooni eksemplarid 4 ja 5, märkides ära, välja arvatud juhul, kui teave edastatakse automaatse andmetöötlussüsteemi abil, saabumiskuupäeva ja kõikide tollitõkendite seisundi.
2. Sihttolliasutus teeb kõnealustesse transiidideklaratsiooni eksemplaridesse 4 ja 5 artiklis 361 ettenähtud kanded.
Artikkel 408a
1. Kui sihttolliasutus kohaldab 2. jao 7. alajao sätteid, võib volitatud kaubasaajastaatuse anda isikule, kes lisaks artiklis 373 sätestatud tingimuste täitmisele kasutab tolliga suhtlemisel automaatse andmetöötluse meetodeid.
2. Volitatud kaubasaaja teatab sihttolliasutusele kauba saabumisest enne selle mahalaadimist.
3. Artikli 371 kohaldamisel mutatis mutandis on volitusel eelkõige ära näidatud, kuidas ja millal volitatud kaubasaaja saab sihttolliasutuselt eeldatava saabumise teate.
▼M19 —————
8. alajagu
Lihtsustatud kord, mida kohaldatakse kauba vedamisel raudteel või suurtes konteinerites
A.
Kauba raudteevedu käsitlevad üldsätted
Artikkel 412
Artiklit 359 ei kohaldata kauba raudteeveo suhtes.
Artikkel 413
Ühenduse transiidiprotseduuri kohaldamise korral lihtsustatakse seda vastavalt artiklitele 414–425, 441 ja 442 kauba puhul, mida raudtee-ettevõtjad veavad CIM-saatelehe alusel ja ekspresspakkides, edaspidi “CIM-saatelehe” alusel.
Artikkel 414
CIM-saatelehel on ühenduse transiidideklaratsiooniga võrdne õiguslik jõud.
Artikkel 415
Iga liikmesriigi raudtee-ettevõtja võimaldab oma riigi tollil kontrollida oma raamatupidamisdokumente.
Artikkel 416
1. Kui raudtee-ettevõtja võtab kauba vedada CIM-saatelehe alusel, mis asendab ühenduse transiidideklaratsiooni, on tema nimetatud veose printsipaal.
2. Selle liikmesriigi raudtee-ettevõtja, kelle territooriumi kaudu siseneb kaup ühenduse territooriumile, on kolmanda riigi raudteel võetud kauba suhtes printsipaal.
Artikkel 417
Raudtee-ettevõtjad tagavad, et ühenduse transiidiprotseduuri alusel veetavaid kaubasaadetisi oleks võimalik identifitseerida siltide abil, millel on lisas 58 esitatud näidisele vastav piktogramm.
Kõnesolevad sildid kinnitatakse CIM-saatelehele ja vastavale raudteevagunile, kui see on täis laaditud, ning muudel juhtudel pakkeüksusele või pakkeüksustele.
Esimeses lõigus nimetatud sildi võib asendada rohelist värvi templiga, millel on kujutatud lisas 58 esitatud piktogramm.
Artikkel 418
Kui veolepingut muudetakse nii, et:
— vedu, mis pidi lõppema väljaspool ühenduse tolliterritooriumi, lõpeb selle piires,
— vedu, mis pidi lõppema ühenduse tolliterritooriumil, lõpeb väljaspool seda,
ei täida raudtee-ettevõtjad muudetud lepingut enne, kui lähtetolliasutusega on eelnevalt kokku lepitud.
Kõikidel muudel juhtudel võivad raudtee-ettevõtjad muudetud lepinguid täita; nad teatavad muudatusest lähtetolliasutusele.
Artikkel 419
1. CIM-saateleht esitatakse lähtetolliasutusele kõikide vedude puhul, mille suhtes kohaldatakse ühenduse transiidiprotseduuri ja mis algavad ja peavad lõppema ühenduse tolliterritooriumil.
2. Lähtetolliasutus kannab CIM-saatelehe eksemplaride 1, 2 ja 3 tollile täitmiseks ettenähtud lahtrisse järgmise tähise:
a) tähise “T1”, kui kaup liigub ühenduse välistransiidiprotseduuri alusel,
b) tähise “T2”, kui kaup, välja arvatud ►M19 artikli 340c lõikes 1 ◄ nimetatud kaup, liigub ühenduse sisetransiidiprotseduuri alusel kooskõlas seadustiku artikliga 165;
c) tähise “T2F”, kui kaup liigub ühenduse sisetransiidiprotseduuri alusel kooskõlas seadustiku ►M19 artikli 340c lõikes 1 ◄ .
Tähiste “T2” või “T2F” ehtsust kinnitatakse lähtetolliasutuse templiga.
3. CIM-saatelehe kõik eksemplarid tagastatakse asjaomasele isikule.
4. Liikmesriikide kindlaksmääratud korras kohaldatakse ►M19 artikli 340c lõikes 2 ◄ osutatud kauba suhtes ühenduse sisetransiidiprotseduuri kogu teekonna vältel ühenduse lähtejaamast kuni ühenduse tolliterritooriumil paikneva sihtjaamani, ilma et kauba kohta oleks lähtetolliasutusele vajA esitada CIM-saatelehte ega kinnitada artiklis 417 osutatud silte. Kõnealune vabastus ei hõlma siiski ►M18 artikkel 843 ◄ osutatud kauba kohta koostatud CIM-saatelehti.
5. Lõikes 2 nimetatud kauba puhul on sihttolliasutus sihtjaama tolliasutus. Kui aga kaup lubatakse vabasse ringlusse või suunatakse mõnele teisele tolliprotseduurile vahejaamas, on sihttolliasutus kõnesoleva jaama eest vastutav tolliasutus.
►M19 Artikli 340c lõikes 2 ◄ osutatud kauba suhtes ei ole vaja täita tolliformaalsusi sihttolliasutuses.
6. Artiklis 415 osutatud kontrollimiseks hoiavad raudtee-ettevõtjad sihtriigis tollile kättesaadavana kõik CIM-saatelehed, mis hõlmavad lõikes 4 nimetatud vedusid, vastavalt tolliga sõlmitud vastastikuse kokkuleppega määratletud tingimustele.
7. Kui ühenduse kaupa veetakse raudteel ühe liikmesriigi mingist punktist teise liikmesriigi mingisse punkti läbi sellise kolmanda riigi territooriumi, mis EFTA riikide hulka ei kuulu, kohaldatakse ühenduse sisetransiidiprotseduuri. Sellisel juhul kohaldatakse lõike 4, lõike 5 teise lõigu ning lõike 6 sätteid mutatis mutandis.
Artikkel 420
Üldjuhul ja arvestades raudtee-ettevõtjate poolt kohaldatavaid identifitseerimismeetmeid, ei pane lähtetolliasutus transpordivahenditele ega pakkeüksustele tollitõkendeid.
Artikkel 421
1. Artikli 419 lõike 5 esimeses lõigus osutatud juhtudel edastab sihttolliasutuse liikmesriigi raudtee-ettevõtja kõnesolevale asutusele CIM-saatelehe eksemplarid 2 ja 3.
2. Sihttolliasutus tagastab eksemplari 2 raudtee-ettevõtjale pärast selle tembeldamist ja jätab eksemplari 3 endale.
Artikkel 422
1. Artikleid 419 ja 420 kohaldatakse vedude suhtes, mis algavad ühenduse tolliterritooriumil ja peavad lõppema väljaspool seda.
2. Sihttolliasutus on selle piirijaama tolliasutus, mille kaudu transiitkaup ühenduse tolliterritooriumilt välja viiakse.
3. Kõnealuses sihttolliasutuses ei ole tarvis täita tolliformaalsusi.
Artikkel 423
1. Kui vedu algab väljaspool ühenduse tolliterritooriumi ja peab lõppema selle piires, on lähtetolliasutus selle piirijaama tolliasutus, mille kaudu kaup ühenduse tolliterritooriumile toimetatakse.
Kõnesolevas lähtetolliasutuses ei ole tarvis täita tolliformaalsusi.
2. Sihttolliasutus on sihtjaama tolliasutus. Artiklis 421 nimetatud tolliformaalsused täidetakse sihttolliasutuses.
3. Kui kaup lubatakse vabasse ringlusse või suunatakse mõnele teisele tolliprotseduurile vahejaamas, on sihttolliasutus kõnesoleva jaama tolliasutus. Nimetatud tolliasutus tembeldab eksemplarid 2 ja 3 ning raudtee-ettevõtja edastatud eksemplari 3 lisakoopia ning teeb neile ühe järgmistest märkustest:
— Cleared,
— Dédouané,
— Verzollt,
— Sdoganato,
— Vrijgemaakt,
— Toldbehandlet,
— Εκτελωνισμένο,
— Despachado de aduana,
— Desalfandegado,
— Tulliselvitetty,
— Tullklarerat,
— Propuštěno,
— Lõpetatud,
— Nomuitots,
— Išleista,
— Vámkezelve,
— Mgħoddija,
— Odprawiony,
— Ocarinjeno,
— Prepustené.
Kõnealune asutus tagastab eksemplarid 2 ja 3 pärast nende tembeldamist viivitamata raudtee-ettevõtjale ja jätab eksemplari 3 lisakoopia endale.
4. Lõikes 3 nimetatud protseduuri ei kohaldata nõukogu direktiivi 92/12/EMÜ artikli 3 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 määratletud aktsiisimaksuga maksustatavate toodete suhtes. ( 9 )
5. Lõikes 3 nimetatud juhtudel võivad sihtjaama pädevad tolliasutused nõuda järelkontrolli vahejaama pädevate tolliasutuste eksemplaridele 2 ja 3 tehtud märkuste üle.
Artikkel 424
1. Kui vedu algab väljaspool ühenduse tolliterritooriumi ja peab seal ka lõppema, on lähte- ja sihttolliasutused vastavalt artikli 423 lõikes 1 ja artikli 422 lõikes 2 osutatud tolliasutused.
2. Kõnealustes lähte- ja sihttolliasutustes ei ole tarvis täita tolliformaalsusi.
Artikkel 425
Artikli 423 lõike 1 või artikli 424 lõike 1 kohaselt veetavat kaupa käsitatakse veetavana ühenduse välistransiidiprotseduuri alusel, kui kauba ühenduse staatus ei ole määratud vastavalt artiklitele 313–340.
B.
Suurtes konteinerites veetavat kaupa käsitlevad sätted
Artikkel 426
Ühenduse transiidiprotseduuri kohaldamisel lihtsustatakse kõnealuse protseduuri tolliformaalsusi kooskõlas artiklitega 427-442 kauba suhtes, mida raudtee-ettevõtjad veavad suurtes konteinerites saatelehtede alusel, mida nimetatakse “saatelehtedeks TR”, kusjuures vahendajatena kasutatakse veoettevõtjaid. Kõnealused veod hõlmavad ka kaubasaadetisi, mida veoettevõtjad lähetavad pealelaadimiskohale lähimasse sobivasse raudteejaama ning mahalaadimiskohale lähimast sobivast raudteejaamast mingil muul viisil kui raudteetranspordiga, samuti kõiki kahe nimetatud jaama vahelisi merevedusid.
Artikkel 427
Artiklite 426–442 kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. veoettevõtja — raudtee-ettevõtja asutatud äriühing, mille aktsiad ja osad kuuluvad talle ja mille eesmärk on vedada kaupa suurte konteineritega saatelehe TR alusel;
2. suur konteiner — konteiner ►M20 ————— ◄ :
— mis on valmistatud nii, et sellele on võimalik korralikult panna tollitõkend, kui artikli 435 kohaldamine seda nõuab,
— mille suurus on selline, et põhja pindala ei ole väiksem kui 7 m2;
3. TR-saateleht — dokument, mis hõlmab veolepingut, mille alusel veoettevõtja korraldab ühe või mitme suure konteineri vedu kaubasaatjalt kaubasaajale rahvusvaheliste vedude raames. TR-saatelehe üleval parempoolses nurgas on järjekorranumber, mille järgi seda on võimalik identifitseerida. Kõnealune number on kaheksakohaline, millele eelnevad tähed TR.
TR-saateleht koosneb järgmistest eksemplaridest vastavalt numbrite järjekorrale:
— 1: veoettevõtja peakontori eksemplar,
— 2: sihtjaama veoettevõtja kohaliku esindaja eksemplar,
— 3A: tolli eksemplar,
— 3B: kaubasaaja eksemplar,
— 4: veoettevõtja peakontori eksemplar,
— 5: lähtejaama veoettevõtja kohaliku esindaja eksemplar,
— 6: kaubasaatja eksemplar.
TR-saatelehe igal eksemplaril, välja arvatud eksemplaril 3A, on parempoolses servas umbes 4 cm laiune roheline riba.
4. suurte konteinerite loend, edaspidi “loend” — TR-saatelehele lisatud dokument, moodustab saatelehe lahutamatu osa ja hõlmab mitmest suurest konteinerist koosneva saadetise saatmist ühest lähtejaamast ühte sihtjaama, kusjuures tolliformaalsused täidetakse kõnealustes jaamades.
Loendi eksemplare esitatakse sellega seonduva TR-saatelehe eksemplaridega võrdne arv.
Loendite arv märgitakse TR-saatelehe üleval parempoolses nurgas selleks ettenähtud lahtrisse.
Lisaks sellele märgitakse vastava TR-saatelehe järjekorranumber iga loendi ülemisse parempoolsesse nurka.
5. lähim sobiv raudteejaam – peale- või mahalaadimiskohale lähim raudteejaam või terminaal, kus on punktis 2 määratletud suurte konteinerite laadimiseks vastav varustus.
Artikkel 428
Veoettevõtjate poolt kasutataval TR-saatelehel on transiidideklaratsiooniga võrdne õiguslik jõud.
Artikkel 429
1. Kõikide liikmesriikide veoettevõtjad võimaldavad oma kohaliku esindaja või -esindajate kaudu kontrollida tollil oma raamatupidamisdokumente või kohaliku esindaja või -esindajate dokumente.
2. Tolli nõudmisel esitavad veoettevõtja või selle kohalik esindaja või -esindajad kõik dokumendid ja raamatupidamisandmed, mille esitamist toll peab vajalikuks, samuti teabe lõpetatud või pooleliolevate vedude kohta.
3. Kui artikli 428 kohaselt käsitatakse TR-saatelehti võrdsetena ►M19 ühenduse transiidideklaratsioonidega ◄ , teatab veoettevõtja või selle kohalik esindaja:
a) sihttolliasutusele kõikidest TR-saatelehtede eksemplaridest 1, mis on neile lähetatud ilma tolli kinnitusmärketa;
b) lähtetolliasutusele kõikidest TR-saatelehtede eksemplaridest 1, mida ei ole talle tagastatud ja mille puhul ei ole olnud võimalik kindlaks määrata, kas kõnealune saadetis on sihttolliasutusele nõuetekohaselt esitatud või eksporditud ühenduse tolliterritooriumilt kolmandasse riiki vastavalt artiklile 437.
Artikkel 430
1. Artiklis 426 osutatud vedude puhul, mida veoettevõtja teostab liikmesriigis, on printsipaal kõnealuse liikmesriigi raudtee-ettevõtja.
2. Artiklis 426 osutatud vedude puhul, mida veoettevõtja teostab kolmandas riigis, on printsipaal selle liikmesriigi raudtee-ettevõtja, kelle territooriumi kaudu toimetatakse kaup ühenduse tolliterritooriumile.
Artikkel 431
Kui tolliformaalsusi täidetakse veo puhul, mis toimub muul viisil kui raudteetranspordivahenditega lähtejaama või sihtjaamast, hõlmab iga TR-saateleht ainult üht suurt konteinerit.
Artikkel 432
Veoettevõtja tagab, et ühenduse transiidiprotseduuri kohaselt toimuvad vedusid oleks võimalik identifitseerida sildi abil, millel on lisa 58 näidisele vastav piktogramm. Kõnealused sildid lisatakse TR-saatelehele ja asjaomasele suurele konteinerile või konteineritele.
Esimeses lõigus nimetatud sildi võib asendada rohelist värvi templiga, millel on kujutatud lisas 58 esitatud piktogramm.
Artikkel 433
Kui veolepingut muudetakse nii, et:
— vedu, mis pidi lõppema väljaspool ühenduse tolliterritooriumi, lõpeb selle piires,
— vedu, mis pidi lõppema ühenduse tolliterritooriumil, lõpeb väljaspool seda,
ei täida veoettevõtjad muudetud lepingut enne, kui lähtetolliasutusega on eelnevalt kokku lepitud.
Kõikidel muudel juhtudel võib veoettevõtja muudetud lepinguid täita; ta teatab muudatusest lähtetolliasutusele.
Artikkel 434
1. Kui vedu, mille suhtes kohaldatakse ühenduse transiidiprotseduuri, algab ühenduse tolliterritooriumil ja peab seal ka lõppema, esitatakse lähtetolliasutusele TR-saateleht.
2. Lähtetolliasutus kannab TR-saatelehe eksemplaride 1, 2, 3A ja 3B tollile täitmiseks ettenähtud lahtrisse järgmise tähise:
a) tähise “T1”, kui kaup liigub ühenduse välistransiidiprotseduuri alusel;
b) tähise “T2”, kui kaup, välja arvatud ►M19 artikli 340c lõikes 1 ◄ nimetatud kaup, liigub ühenduse sisetransiidiprotseduuri alusel kooskõlas seadustiku artikliga 165;
c) tähise “T2F”, kui kaup liigub ühenduse sisetransiidiprotseduuri alusel kooskõlas seadustiku ►M19 artikli 340c lõikes 1 ◄ .
Tähiste “T2” või “T2F” ehtsust kinnitatakse lähtetolliasutuse templiga.
3. Lähtetolliasutus viitab TR-saatelehe eksemplaride 1, 2, 3A ning 3B tollile täitmiseks ettenähtud lahtris kõnesoleva(te)le konteineri(te)le vastavalt neis sisalduvale kaubaliigile, ning lisab kõnealustele viidetele vastavad tähised “T1”, “T2” või “T2F”, kui TR-saateleht hõlmab:
a) konteinereid, milles veetakse ühenduse välistransiidiprotseduuri alusel liikuvat kaupa;
b) konteinereid, milles veetakse seadustiku artikli 165 kohaselt ühenduse sisetransiidiprotseduuri alusel liikuvat kaupa, välja arvatud ►M19 artikli 340c lõikes 1 ◄ nimetatud kaupa;
c) konteinereid, milles veetakse ►M19 artikli 340c lõikes 1 ◄ kohaselt ühenduse sisetransiidiprotseduuri alusel liikuvat kaupa.
4. Lõikes 3 osutatud juhtudel, kui kasutatakse suurte konteinerite loendeid, koostatakse iga konteineriliigi kohta eraldi loend ning kõnealus(t)e loendi(te) seerianumber või -numbrid kantakse TR-saatelehe eksemplaride 1, 2, 3A ja 3B tollile täitmiseks ettenähtud lahtrisse. Vastavalt konteineriliigile lisatakse kõnealus(t)e loendi(te) seerianumbrile või -numbritele tähis “T1”, “T2” või “T2 F”.
5. TR-saatelehe kõik eksemplarid tagastatakse asjaomasele isikule.
6. Liikmesriikide kindlaksmääratud korras kohaldatakse ►M19 artikli 340c lõikes 2 ◄ osutatud kauba suhtes ühenduse sisetransiidiprotseduuri kogu teekonna vältel, ilma et lähtetolliasutusele oleks kõnealuse kauba kohta tarvis esitada TR-saatelehte ega kinnitada artiklis 432 nimetatud silte. Kõnealune vabastus ei hõlma siiski ►M18 artikkel 843 ◄ sätetega hõlmatud kauba kohta koostatud TR-saatelehti.
7. Lõikes 2 osutatud kauba kohta tuleb esitada TR-saateleht selles sihttolliasutuses, kus kõnealune kaup deklareeritakse vabasse ringlusse lubamiseks ning muudeks tolliprotseduurideks.
►M19 Artikli 340c lõikes 2 ◄ osutatud kauba suhtes ei ole sihttolliasutuses vaja täita tolliformaalsusi.
8. Artiklis 429 osutatud kontrollimiseks hoiab veoettevõtja sihtriigis tollile kättesaadavana kõik TR-saatelehed, mis hõlmavad lõikes 6 nimetatud vedusid, vastavalt tolliga sõlmitud vastastikuse kokkuleppega määratletud tingimustele.
9. Kui ühenduse kaupa veetakse raudteel ühe liikmesriigi mingist punktist teise liikmesriigi mingisse punkti läbi sellise kolmanda riigi territooriumi, mis EFTA riikide hulka ei kuulu, kohaldatakse ühenduse sisetransiidiprotseduuri. Sellisel juhul kohaldatakse lõike 6, lõike 7 teise lõigu ning lõike 8 sätteid mutatis mutandis.
Artikkel 435
Kauba identifitseeritavus tagatakse kooskõlas ►M19 artiklis 357 ◄ . Kui aga raudtee-ettevõtjad võtavad identifitseerimismeetmeid, ei pane lähtetolliasutus suurtele konteineritele tollitõkendeid. Kui konteineritele pannakse tollitõkend, tehakse sellekohane märge TR-saatelehe eksemplaride 3A ja 3B tollile täitmiseks ettenähtud lahtrisse.
Artikkel 436
1. Artikli 434 lõike 7 esimeses lõigus osutatud juhtudel edastab veoettevõtja sihttolliasutusele TR-saatelehtede eksemplarid 1, 2 ja 3A.
2. Sihttolliasutus kinnitab eksemplarid 1 ning 2 ja tagastab need kõnealusele veoettevõtjale ning jätab eksemplari 3A endale.
Artikkel 437
1. Kui vedu algab ühenduse tolliterritooriumil ja peab lõppema väljaspool seda, kohaldatakse artikli 434 lõikeid 1–5 ning artiklit 435.
2. Sihttolliasutus on selle piirijaama tolliasutus, mille kaudu kaup ühenduse tolliterritooriumilt välja toimetatakse.
3. Kõnealuses sihttolliasutuses ei ole tarvis täita tolliformaalsusi.
Artikkel 438
1. Kui vedu algab väljaspool ühenduse tolliterritooriumi ja peab lõppema selle piires, on lähtetolliasutus selle piirijaama tolliasutus, mille kaudu kaup ühenduse tolliterritooriumile toimetatakse. Kõnesolevas lähtetolliasutuses ei ole tarvis täita tolliformaalsusi.
2. Sihttolliasutus on see tolliasutus, kus kaup esitatakse.
Artiklis 436 sätestatud tolliformaalsused täidetakse sihttolliasutuses.
3. Kui kaup lubatakse vabasse ringlusse või suunatakse vahejaamas mõnele muule tolliprotseduurile, tegutseb selle jaama tolliasutus sihttolliasutusena. See tolliasutus tembeldab veoettevõtja esitatud saatelehe TR lehed 1, 2 ja 3 A ning kinnitab need, kandes neile vähemalt ühe järgmistest märkustest:
— Despachado de aduana,
— Toldbehandlet,
— Verzollt,
— Σκτελωνισμένο,
— Cleared,
— Dédouané,
— Sdoganato,
— Vrijgemaakt,
— Desalfandegado,
— Tulliselvitetty,
— Tullklarerat,
— Propuštěno,
— Lõpetatud,
— Nomuitots,
— Išleista,
— Vámkezelve,
— Mgħoddija,
— Odprawiony,
— Ocarinjeno,
— Prepustené.
Kõnealune asutus tagastab lehed 1 ja 2 pärast nende tembeldamist viivitamata transpordiettevõttele ja jätab lehe 3 A endale.
4. Artikli 423 lõikeid 4 ja 5 kohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 439
1. Kui vedu algab väljapool ühenduse tolliterritooriumi ja peab seal ka lõppema, on lähte- ja sihttolliasutused vastavalt artikli 438 lõikes 1 ning artikli 437 lõikes 2 osutatud tolliasutused.
2. Kõnealuses lähte- ja sihttolliasutuses ei ole tarvis täita tolliformaalsusi.
Artikkel 440
Artikli 438 lõike 1 ja artikli 439 lõike 1 kohaselt veetavat kaupa käsitatakse veetavana ühenduse välistransiidiprotseduuri alusel, kui kauba ühenduse staatust ei ole määratud vastavalt artiklitele 313–340.
C.
Muud sätted
Artikkel 441
1. ►M19 Artikleid 350 ja 385 ◄ kohaldatakse CIM-saatelehele või TR-saatelehele lisatud lastinimekirjade suhtes. Lastinimekirjade arv märgitakse kas CIM-saatelehe või TR-saatelehe vastavasse lahtrisse, mis on ette nähtud lisatud dokumentide andmete jaoks.
Peale selle sisaldab lastinimekiri CIM-saatelehega hõlmatud vaguni numbrit või vajaduse korral kaupa sisaldava konteineri numbrit.
2. Kui vedu algab ühenduse tolliterritooriumil ja hõlmab kaupa, mida veetakse nii ühenduse välis- kui ka sisetransiidiprotseduuri alusel, koostatakse eraldi lastinimekirjad; TR-saatelehe alusel suurtes konteinerites veetava kauba puhul koostatakse eraldi lastinimekirjad iga suure konteineri kohta, mis sisaldab mõlemasse kategooriasse kuuluvat kaupa.
Kaht erinevasse kategooriasse kuuluvat kaupa hõlmavate lastinimekirjade järjekorranumbrid kantakse vastavalt CIM-saatelehe või TR-saatelehe kauba kirjelduseks ettenähtud lahtrisse.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel ning artiklites 413–442 ettenähtud korra kohaldamisel moodustavad CIM-saatelehele või TR-saatelehele lisatud lastinimekirjad nende lahutamatu osa ja neil on samasugune õiguslik jõud.
Lastinimekirjade originaalid tembeldatakse lähtejaamas.
D.
Tavalise korra ja lihtsustatud korra ulatus
Artikkel 442
1. Kui kohaldatakse ühenduse transiidiprotseduuri, ei välista artiklite 412–441 sätted ►M19 artiklites 344-362, 367-371 ja 385 ◄ ettenähtud korra kasutamist ning igal juhul kohaldatakse artiklite 415 ja 417 või artiklite 429 ning 432 sätteid.
2. Lõikes 1 osutatud juhtudel, kui koostatakse CIM-saateleht või TR-saateleht, tehakse lisatud dokumentide andmete jaoks ettenähtud lahtrisse selge märge ühenduse transiididokumentide kohta. Märge sisaldab dokumendi tüüpi, selle välja andnud asutust, väljaandmiskuupäeva ja iga dokumendi registreerimisnumbrit.
Lisaks sellele tõendab raudtee-ettevõtja, kellele kuulub transiitveo käigus läbitav viimane raudteejaam, CIM-saatelehe eksemplari 2 või TR-saatelehe eksemplaride 1 ja 2 ehtsust. Kõnealune ettevõtja tõendab dokumendi ehtsust pärast seda, kui ta on tuvastanud, et kauba vedu toimub nimetatud ühenduse transiididokumendi või -dokumentide alusel.
3. Kui ühenduse transiitvedu toimub TR-saatelehe alusel vastavalt artiklitele 426–440, siis lõiked 1 ja 2 ning artiklid 413–425 ei kehti kõnealuse veo puhul kasutatud CIM-saatelehe kohta. CIM-saatelehele tehakse lisatud dokumentide andmete jaoks ettenähtud lahtrisse selge märge TR-saatelehe kohta. Märge sisaldab sõnu “TR-saateleht”, millele järgneb järjekorranumber.
Artikkel 442a
1. Kui kauba puhul, mida lähetatakse CIM-saatelehe või TR-saatelehe alusel artiklite 413-442 kohaselt, ei ole vaja lähtetolliasutusele esitada ühenduse transiidideklaratsiooni, määrab toll kindlaks vajalikud meetmed, millega tagada et CIM-saatelehe eksemplaridele 1, 2 ja 3 või TR-saatelehe eksemplaridele 1, 2, 3A ning 3B oleks vastavalt asjaoludele märgitud kas tähis “T1”, “T2” või “T2F”.
2. Kui artiklite 413-442 kohaselt veetav kaup lähetatakse volitatud kaubasaajale, võib toll erandina artikli 406 lõikest 2 ning artikli 408 lõike 1 punktist b ette näha, et raudtee- või mõni muu veoettevõtja toimetaks CIM-saatelehe eksemplarid 2 ja 3 või TR-saatelehe eksemplarid 1, 2 ja 3A otse sihttolliasutusele.
9. alajagu
Õhutranspordi lihtsustatud kord
▼M19 —————
Artikkel 444
1. Lennuettevõtjal võib lubada kasutada transiidideklaratsioonina kaubamanifesti, kui selle sisu vastab rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 9. lisa 3. liites esitatud näidisele (lihtsustatud kord — 1. tasand).
Ühenduse transiitvedude korral määratakse loas kindlaks manifesti vorm ning lähte- ja sihtlennujaam. Lennuettevõtja saadab iga asjaomase lennujaama tollile loa tõestatud koopia.
2. Kui vedu hõlmab üheaegselt kaupa, mille suhtes tuleb rakendada ühenduse välistransiidiprotseduuri, ja kaupa, mille suhtes tuleb rakendada ühenduse sisetransiidiprotseduuri artikli 340c lõike 1 kohaselt, loetletakse kaup eraldi manifestides.
3. Lennuettevõtja kinnitab manifesti kuupäeva ja allkirjaga ning lisab sellele:
— tähise “T1”, kui kaupa veetakse ühenduse välistransiidiprotseduuri alusel, või
— tähise “T2F”, kui kaupa veetakse artikli 340c lõikes 1 ettenähtud ühenduse sisetransiidiprotseduuri alusel.
4. Manifest sisaldab järgmist teavet:
a) kõnealust kaupa vedava lennuettevõtja nimi,
b) lennunumber,
c) lennu kuupäev,
d) lennujaama nimi, kus laaditakse kaup peale (lähtelennujaam) või maha (sihtlennujaam).
Iga kaubasaadetise kohta märgitakse:
a) lennuveokirja number,
b) pakkeüksuste arv,
c) kauba tavapärane kaubanduslik kirjeldus, mis sisaldab kauba identifitseerimiseks vajalikke üksikasjalikke andmeid,
d) brutomass.
Grupisaadetiste puhul asendatakse nende kirjeldus vajaduse korral märkega “Segalaadung”, mida võib lühendada. Sel juhul sisaldavad lennuveokirjad manifestiga hõlmatud kaubasaadetiste puhul kauba tavapärast kaubanduslikku kirjeldust, mis sisaldab kauba identifitseerimiseks vajalikke üksikasjalikke andmeid.
5. Manifest esitatakse vähemalt kahes eksemplaris lähtelennujaama tollile, kes säilitab ühe eksemplari.
6. Üks manifesti eksemplar esitatakse sihtlennujaama tollile.
7. Kord kuus pärast loendi kinnitamist edastab iga sihtlennujaama toll iga lähtelennujaama tollile lennuettevõtja koostatud loendi talle eelmise kuu jooksul esitatud manifestidest.
Kõnesolev loend peab iga manifesti kohta sisaldama järgmist teavet:
a) manifesti viitenumber;
b) tähis, mille alusel kasutatakse manifesti transiidideklaratsioonina vastavalt lõikele 3;
c) kaupa vedava lennuettevõtja nimi (võib olla lühendatud);
d) lennunumber; ja
e) lennu kuupäev.
Loas võib ka ette näha, et lennuettevõtjad ise peavad edastama esimeses lõigus osutatud teabe.
Eeskirjade eiramise korral, mis tuvastatakse seoses kõnealuses loendis nimetatud manifestidele märgitud teabega, teatab sihtlennujaama toll sellest lähtelennujaama tollile ja loa andnud asutusele, viidates eelkõige kõnealust kaupa hõlmavatele lennuveokirjadele.
Artikkel 445
1. Lennuettevõtjal, kes teenindab olulist arvu liikmesriikide vahelisi lende, võib lubada kasutada transiidideklaratsioonina andmesidesüsteemide abil edastatud manifesti (lihtsustatud kord — 2. tasand).
Erandina artikli 373 lõike 1 punktist a ei pea lennuettevõtja olema asutatud ühenduses, kui tal on seal piirkondlik kontor.
2. Loa taotluse saanud toll teatab sellest teistele liikmesriikidele, kelle territooriumil asuvad elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu ühendatud lähte- ja sihtlennujaamad.
Kui 60 päeva jooksul pärast teatamist mingeid vastuväiteid ei esitata, annab tolliasutus loa.
Nimetatud luba kehtib kõikides asjaomastes liikmesriikides ja seda kohaldatakse ainult loas nimetatud lennujaamade vaheliste ühenduse transiitvedude suhtes.
3. Lihtsustamise eesmärgil edastatakse lähtelennujaamas koostatud manifest elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu sihtlennujaamale.
Lennuettevõtja märgib manifesti vastava kaubanimetuse kohta:
a) tähise “T1”, kui kaupa veetakse ühenduse välistransiidiprotseduuri alusel;
b) tähise “TF”, kui kaupa veetakse artikli 340c lõikes 1 ettenähtud ühenduse sisetransiidiprotseduuri alusel;
c) tähed “TD”, kui kaup on juba transiidiprotseduuril või kui kaupa veetakse seestöötlemise, tolliladustus- või ajutise impordi protseduuri alusel. Niisugustel juhtudel märgib lennuettevõtja vastavale lennuveokirjale tähed “TD” ja kasutatud protseduuri, transiidi- või ümberlaadimisdokumendi viitenumbri, selle väljaandmise kuupäeva ja selle väljaandnud asutuse nime;
d) tähe “C” (vastab tähisele “T2L”) kauba puhul, mille ühenduse staatust saab tõendada;
e) tähe “X” eksporditava ühenduse kauba puhul, mille suhtes ei rakendata transiidiprotseduuri.
Manifest peab sisaldama ka artikli 444 lõikes 4 sätestatud teavet.
4. Ühenduse transiidiprotseduur loetakse lõppenuks, kui sihtlennujaama tollile esitatakse andmesidesüsteemi abil edastatud manifest ning kaup.
Lennuettevõtja raamatupidamisdokumendid peavad sisaldama vähemalt lõike 3 teises lõigus osutatud teavet.
Vajaduse korral edastab sihtlennujaama toll lähtelennujaama tollile kontrollimiseks elektroonilise andmevahetussüsteemi abil edastatud manifesti asjakohased üksikasjad.
5. Ilma et see piiraks artiklite 365 ja 366, artiklite 450a–450d ja seadustiku VII jaotise kohaldamist:
a) teatab lennuettevõtja tollile kõikidest õigusrikkumistest ja eeskirjade eiramistest;
b) teatab sihtlennujaama toll lähtelennujaama tollile ja loa välja andnud asutusele esimesel võimalusel kõikidest õigusrikkumistest ja eeskirjade eiramistest.
10. alajagu
Mereveo lihtsustatud kord
Artikkel 446
Kui kohaldatakse artikleid 447 ja 448, ei ole vaja tagatist esitada.
Artikkel 447
1. Laevaühingul võib lubada kasutada transiidideklaratsioonina kaubamanifesti (lihtsustatud kord — 1. tasand).
Ühenduse transiitvedude korral määratakse loas kindlaks manifesti vorm ning lähte- ja sihtsadamad. Laevaühing saadab iga asjaomase sadama tollile loa tõestatud koopia.
2. Kui vedu hõlmab üheaegselt kaupa, mille suhtes tuleb rakendada ühenduse välistransiidiprotseduuri, ja kaupa, mille suhtes tuleb rakendada ühenduse sisetransiidiprotseduuri artikli 340c lõike 1 kohaselt, loetletakse kaup eraldi manifestides.
3. Laevaühing kinnitab manifesti kuupäeva ja allkirjaga ning lisab sellele:
a) tähise “T1”, kui kaupa veetakse ühenduse välistransiidiprotseduuri alusel; või
b) tähise “T2F”, kui kauba veetakse artikli 340c lõikes 1 ettenähtud ühenduse sisetransiidiprotseduuri alusel.
4. Manifest sisaldab järgmist teavet:
a) kaupa vedava laevaühingu nimi ja täielik aadress;
b) laeva andmed;
c) laadimise koht;
d) lossimise koht.
Iga kaubasaadetise kohta märgitakse:
a) viide konossemendile;
b) pakkeüksuste arv, liik, markeering ja identifitseerimisnumbrid;
c) kauba tavapärane kaubanduslik kirjeldus, mis sisaldab kauba identifitseerimiseks vajalikke üksikasjalikke andmeid;
d) brutomass kilogrammides;
e) vajaduse korral konteinerite identifitseerimisnumbrid.
5. Manifest tuleb esitada vähemalt kahes eksemplaris lähtesadama tollile, kes säilitab ühe eksemplari.
6. Üks manifesti eksemplar esitatakse sihtsadama tollile.
7. Kord kuus pärast loendi kinnitamist edastab iga sihtsadama toll iga lähtesadama tollile laevaühingu koostatud loendi talle eelmise kuu jooksul esitatud manifestidest.
Kõnesolev loend peab iga manifesti kohta sisaldama järgmist teavet:
a) manifesti viitenumber,
b) tähis, mille alusel kasutatakse manifesti transiidideklaratsioonina vastavalt lõikele 3,
c) kaupa vedava laevaühingu nimi (võib olla lühendatud),
d) mereveo kuupäev.
Loas võib ka ette näha, et laevaühingud ise peavad edastama esimeses lõigus osutatud teabe.
Eeskirjade eiramise korral, mis tuvastatakse seoses kõnealuses loendis nimetatud manifestidele märgitud teabega, teatab sihtsadama toll sellest lähtesadama tollile ja loa andnud asutusele, viidates eelkõige kõnealust kaupa hõlmavatele konossementidele.
Artikkel 448
1. Laevaühingul, kes teenindab olulist arvu liikmesriikide vahelisi reise, võib lubada kasutada transiidideklaratsioonina ühtset manifesti (lihtsustatud kord — 2. tasand).
Erandina artikli 373 lõike 1 punktist a ei pea laevaühing olema asutatud ühenduses, kui tal on seal piirkondlik kontor.
2. Loa taotluse saanud toll teatab sellest teistele liikmesriikidele, kelle territooriumil lähte- ja sihtsadamad asuvad.
Kui 60 päeva jooksul pärast teatamist mingeid vastuväiteid ei esitata, annab toll loa.
Nimetatud luba kehtib kõikides asjaomastes riikides ja seda kohaldatakse ainult selles nimetatud sadamate vaheliste ühenduse transiitvedude suhtes.
3. Lihtsustamise eesmärgil võivad laevaühingud kasutada kõikide kaupade veoks ühtset manifesti; sel juhul märgib ta manifesti vastava kaubanimetuse kohta:
a) tähise “T1”, kui kaupa veetakse ühenduse välistransiidiprotseduuri alusel;
b) tähise “TF”, kui kaupa veetakse artikli 340c lõikes 1 ettenähtud ühenduse sisetransiidiprotseduuri alusel;
c) tähed “TD”, kui kaup on juba transiidiprotseduuril või kui kaupa veetakse seestöötlemise, tolliladustus- või ajutise impordi protseduuri alusel. Niisugustel juhtudel märgib laevaühing vastavale konossemendile või muule asjakohasele äridokumendile tähed “TD” ja kasutatud protseduuri, transiidi- või ümberlaadimisdokumendi viitenumbri, selle väljaandmise kuupäeva ja selle väljaandnud asutuse nime;
d) tähe “C” (vastab tähisele “T2L”) kauba puhul, mille ühenduse staatust saab tõendada;
e) tähe “X” eksporditava ühenduse kauba puhul, mille suhtes ei rakendata transiidiprotseduuri.
Manifest peab sisaldama ka artikli 447 lõikes 4 sätestatud teavet.
4. Ühenduse transiidiprotseduur loetakse lõppenuks, kui sihtsadama tollile esitatakse manifest ning kaup.
Laevaühingu artikli 373 lõike 2 punkti b kohased raamatupidamisdokumendid sisaldavad vähemalt lõike 3 esimeses lõigus osutatud teavet.
Vajaduse korral edastab sihtsadama toll lähtesadama tollile kontrollimiseks manifesti asjakohased üksikasjad.
5. Ilma et see piiraks artiklite 365 ja 366, artiklite 450a–450d ja seadustiku VII jaotise kohaldamist, esitatakse järgmised teated:
a) laevaühing teatab tollile kõikidest õigusrikkumistest ja eeskirjade eiramistest;
b) sihtsadama toll teatab lähtesadama tollile ja loa välja andnud asutusele esimesel võimalusel kõikidest õigusrikkumistest ja eeskirjade eiramistest.
11. alajagu
Torutranspordi lihtsustatud kord
Artikkel 450
1. Kui protseduuri ei ole lõpetatud, peab lähteliikmesriigi toll kaheteistkümne kuu jooksul alates transiidideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäevast käendajale teatama, et protseduuri ei ole lõpetatud.
1a. Kui protseduuri ei ole lõpetatud, peavad seadustiku artikli 215 kohaselt kindlaksmääratud tolliasutused kolme aasta jooksul alates transiidideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäevast käendajale teatama, et temalt nõutakse või võidakse nõuda võlasumma tasumist, mille eest ta kõnesoleva ühenduse transiitveo puhul vastutab; teates esitatakse deklaratsiooni number ja kuupäev, lähtetolliasutuse nimi, printsipaali nimi ja asjaomane summa.
2. Kui kumbagi lõigetes 1 ja 1a sätestatud teadet nimetatud tähtaja jooksul ei saadeta, vabaneb käendaja oma kohustustest.
3. Lõikes 2 nimetatud kauba veol on printsipaal kas selles liikmesriigis asuv torujuhtme käitaja, mille territooriumil kaup tuuakse ühenduse tolliterritooriumile, või selle liikmesriigi torujuhtme käitaja, mille territooriumilt kaupa lähetatakse.
4. Seadustiku artikli 96 lõike 2 kohaldamisel käsitatakse veoettevõtjana selles liikmesriigis asuvat torujuhtme käitajat, mille territooriumi kaudu kaupa torujuhtme kaudu veetakse.
5. Ühenduse transiitvedu loetakse lõppenuks, kui torujuhtme kaudu veetav kaup jõuab kaubasaaja valdusesse või kui kaubasaaja asub seda oma jaotusvõrgu kaudu laiali saatma, ning kui see kantakse tema raamatupidamisdokumentidesse.
6. Kaubaveoga seotud äriühingud peavad raamatupidamisarvestust ja vajaduse korral esitavad selle tollile kontrollimiseks seoses lõigetes 2–4 osutatud transiitvedudega.
4. jagu
Tollivõlg ja selle tasumine
Artikkel 450a
Seadustiku artikli 215 lõike 1 kolmandas taandes nimetatud tähtaeg on 10 kuud alates transiidideklaratsiooni aktsepteerimisest.
Artikkel 450b
1. Kui seadustiku artikli 215 kohaselt määratud tolliasutus, edaspidi “taotluse esitanud asutus”, saab pärast muude maksude sissenõudmise menetluse algatamist ükskõik mil viisil tõendusmaterjali seoses kohaga, kus tollivõla põhjustanud sündmus aset leidis, saadab nimetatud asutus kohe kõik vajalikud dokumendid kinnitust leidnud asjaolude kohta, sealhulgas nende dokumentide tõestatud koopiad, asutusele, edaspidi “taotluse saanud asutus”, kes vastutab koha eest, kus kõnealune sündmus aset leidis.
Taotluse saanud asutus kinnitab teate kättesaamist ja teatab, kas ta on vastutav võla sissenõudmise eest. Kui vastust ei ole saadud kolme kuu jooksul, jätkab taotluse esitanud asutus viivitamata tema poolt algatatud sissenõudmismenetlust.
2. Kui taotluse saanud asutus on selleks pädev, algatab ta pärast lõike 1 teises lõigus osutatud kolme kuu möödumist vajaduse korral kohe uue muude maksude sissenõudmise menetluse, andes sellest viivitamata teada taotluse esitanud asutusele.
Kõik taotluse esitanud asutuse poolt algatatud ja lõpule viimata muude maksude sissenõudmise menetlused peatatakse kohe, kui taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutusele oma otsusest võtta võla sissenõudmiseks asjakohased meetmed.
Niipea kui taotluse saanud asutus on esitanud tõendi kõnealuste summade tasumise kohta, maksab taotluse esitanud asutus tagasi kõik muud juba sissenõutud maksud või tühistab sissenõudmismenetluse.
Artikkel 450c
1. Kui protseduuri ei ole lõpetatud, esitab seadustiku artikli 215 kohaselt määratud tolliasutus järgmised teated:
a) kaheteistkümne kuu jooksul alates transiidideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäevast käendajale, et protseduuri ei ole lõpetatud;
b) kolme aasta jooksul transiidideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäevast alates käendajale, et temalt nõutakse või võidakse nõuda võlasumma tasumist, mille eest ta kõnesoleva ühenduse transiitveo puhul vastutab; teates esitatakse deklaratsiooni number ja kuupäev, lähtetolliasutuse nimi, printsipaali nimi ja asjaomane summa.
2. Kui kumbagi lõikes 1 sätestatud teadet nimetatud tähtaja jooksul ei saadeta, vabaneb käendaja oma kohustustest.
3. Kui saadetakse üks nimetatud teade, teatatakse käendajale tollivõla tasumisest või protseduuri lõpetamisest.
Artikkel 450d
Liikmesriigid abistavad üksteist võlgade sissenõudmiseks pädevate asutuste määramisel.
Need asutused teavitavad lähtetolliasutust ja tagatistolliasutust kõikidest tollivõlgadest, mis on tekkinud seoses lähtetolliasutuse poolt aktsepteeritud ühenduse transiidideklaratsioonidega, ning meetmetest, mida on võlgniku suhtes võetud nimetatud summa sissenõudmiseks.
9. PEATÜKK
Vedu TIR- või ATA-protseduuri kohaselt
1. jagu
Ühissätted
Artikkel 451
1. Kui vastavalt rahvusvahelise kaubaveo protseduurile veetakse kaupa TIR-märkmiku (TIR-konventsiooni) või ATA-märkmiku (ATA-konventsiooni ►M26 /Istanbuli konventsiooni ◄ ) alusel ühenduse ühest punktist teise, käsitatakse ühenduse tolliterritooriumi TIR-märkmiku ja ATA-märkmiku kasutamist reguleerivate eeskirjade kohaldamisel ühtse territooriumina.
2. Kui ATA-märkmikku kasutatakse transiididokumendina, tähistab “transiit” kaubavedu ühenduse tolliterritooriumi ühest tolliasutusest teise.
Artikkel 452
Kui ühenduse tolliterritooriumi ühest punktist teise vedamisel läbib kaup kolmanda riigi territooriumi, kontrollitakse kaupa ja täidetakse TIR- või ATA-korraga seotud formaalsused seal, kus kõnealune kaup ühenduse tolliterritooriumilt ajutiselt välja viiakse ning sinna taas sisse tuuakse.
Artikkel 453
1. Kaupa, mida veetakse ühenduse tolliterritooriumi piires TIR- või ATA-märkmike alusel, käsitatakse ühendusevälise kaubana, kui ühenduse staatust ei ole nõuetekohaselt määratud.
2. Lõikes 1 nimetatud kauba ühenduse staatus määratakse kooskõlas ►M22 artiklid 314b–324f ◄ või vajaduse korral artiklitega 325—334 artiklis 326 sätestatud tingimustel.
2. jagu
TIR-protseduur
Artikkel 454
Käesoleva jao sätteid kohaldatakse TIR-märkmiku alusel toimuva kaubaveo suhtes, kui sellega on seotud ühenduse imporditollimaksud või muud maksud.
Artikkel 454a
1. Kaubasaaja taotluse alusel võib toll lubada TIR-protseduuri alusel veetavat kaupa vastu võtta kaubasaaja valdustes või mõnes muus kindlaksmääratud kohas, andes kaubasaajale volitatud kaubasaaja staatuse.
2. Lõikes 1 osutatud luba antakse välja ainult isikutele:
a) kelle asukoht on ühenduses;
b) kes saavad korrapäraselt kaupa, millele on kohaldatud TIR-protseduuri või kelle puhul toll teab, et nad suudavad täita korraldusest tulenevaid kohustusi, ja
c) kes ei ole oluliselt ega korduvalt rikkunud tolli- ega maksuseadusi.
Artikli 373 lõige 2 kehtib mutatis mutandis. Luba kohaldatakse eranditult ainult selles liikmesriigis, kus luba välja anti.
Luba kohaldatakse ainult nendel TIR-veoetappidel, mille lõplik mahalaadimiskoht on selles loas sätestatud valdustes.
3. Artikleid 374, 375, artikli 376 lõikeid 1 ja 2 ning artikleid 377 ja 378 kohaldatakse mutatis mutandis lõikes 1 ette nähtud taotluse esitamise korra suhtes.
4. Artiklit 407 kohaldatakse mutatis mutandis lõikes 1 ette nähtud loas sätestatud korra suhtes.
Artikkel 454b
1. Kui kaup jõuab artikliga 454a kehtestatud loaga kindlaksmääratud kohta või volitatud kaubasaaja valdustesse, siis loas sätestatud korra kohaselt täidab volitatud kaubasaaja järgmised kohustused:
a) teatab sihttolliasutusele kauba saabumisest,
b) teatab viivitamatult sihttolliasutusele rikutud tollitõkenditest ja kõigist muudest eeskirjade eiramistest, nagu näiteks üleliigsetest kogustest, puudujääkidest või kauba asendamistest,
c) sisestab viivitamatult mahalaadimistulemused oma registrisse ja
d) esitab viivitamatult sihttolliasutusele teatise, milles esitab kõigi paigaldatud tollitõkendite üksikasjalikud andmed ja olukorra ning registrisse sissekande kuupäeva.
2. Volitatud kaubasaaja tagab TIR-märkmiku viivitamatu esitamise sihttolliasutusele.
3. Sihttolliasutus teeb TIR-märkmikku vajaliku kinnituse ning korraldab loas sätestatud korras TIR-märkmiku tagastamise TIR-märkmiku valdajale või tema nimel tegutsevale isikule.
4. TIR-veoetapi lõppemise kuupäevaks on lõike 1 punktis c osutatud registrisse tehtud sissekande kuupäev. Lõike 1 punktis b ette nähtud juhul on TIR-veoetapi lõppemise kuupäevaks TIR-märkmiku kinnitamise kuupäev.
5. TIR-märkmiku valdaja palvel annab volitatud kaubasaaja välja kviitungi, mille vorm vastab lõike 1 punktis d osutatud tõendi koopiale. Kviitungit ei tohi kasutada TIR-veoetapi lõppemise tõendusena artikli 457c lõike 2 tähenduses.
Artikkel 454c
1. TIR-märkmiku valdaja peab olema täitnud TIR-konventsiooni artikli 1 punktist o tulenevad kohustused, kui TIR-märkmik koos maanteesõiduki, autorongi või konteineri ja puutumatul kujul kaubaga on esitatud volitatud kaubasaajale tema valdustes või loas kindlaksmääratud kohas.
2. TIR-konventsiooni artikli 1 punktis d osutatud TIR-veoetapi lõppemine toimub siis, kui on täidetud artikli 454b lõigete 1 ja 2 nõuded.
Artikkel 455
1. Siht- või lähteliikmesriigi tolliasutused tagastavad TIR-märkmiku lehe nr 2 vastava osa saabumis- või väljumisliikmesriigi tolliasutustele viivitamata ja vähemalt ühe kuu jooksul TIR-veo lõpetamise kuupäevast arvates.
2. Kui TIR-märkmiku lehe nr 2 vastav osa ei ole tagastatud saabumis- või lähteliikmesriigi tolliasutustele kahe kuu jooksul TIR-märkmiku vastuvõtmise kuupäevast arvates, teatavad asutused sellest asjaomasele garantiiühingule, ilma et see piiraks TIR-konventsiooni artikli 11 lõike 1 kohaselt tehtavat teavitamist.
Samuti teatavad nad sellest TIR-märkmiku omanikule ja paluvad nii temal kui ka asjaomasel garantiiühingul esitada tõendid TIR-veo lõpetamise kohta.
3. Lõike 2 teises lõigus osutatud tõendi võib tolliasutusele esitada siht- või lähteliikmesriigi tolli poolt kinnitatud dokumendina, milles kaup identifitseeritakse ja tõendatakse, et see on esitatud siht- või lähteliikmesriigi tolliasutusele.
4. TIR-vedu loetakse lõppenuks ka juhul, kui TIR-märkmiku omanik/garantiiühing esitab tolliasutusele kauba suhtes tollikäitlusviisi rakendanud kolmandas riigis väljastatud tollidokumendi, milles kaup identifitseeritakse, või selle dokumendi koopia või valguskoopia. Koopia või valguskoopia õigsust peab tõestama kas originaaldokumendi kinnitanud asutus või asjaomase kolmanda riigi või mõne liikmesriigi asutus.
Artikkel 455a
1. Kui saabumis- või väljumisliikmesriigi tolliasutus ei ole nelja kuu jooksul alates TIR-märkmiku vastuvõtmise kuupäevast saanud tõendust selle kohta, et TIR-vedu on lõpetatud, algatab ta viivitamata uurimise, et saada vajalikku teavet TIR-märkmiku lõpetamise kohta või, kui see pole võimalik, teha kindlaks, kas on tekkinud tollivõlg, tuvastada võlgnik ja määrata kindlaks tolliasutus, kes vastutab arvestuskande tegemise eest.
Kui tolliasutusele on eelnevalt teatatud, et TIR-vedu ei ole lõpetatud, või kui tal on põhjust nii arvata, algatab ta kohe uurimise.
2. Uurimine algatatakse ka siis, kui tagantjärele selgub, et TIR-veo lõpetamise tõend oli võltsitud ning uurimist on vaja lõikes 1 ette nähtud eesmärkide saavutamiseks.
3. Uurimise algatamiseks saadab saabumis- või väljumisliikmesriigi tolliasutus siht- või lähteliikmesriigi tolliasutusele taotluse koos kõigi vajalike andmetega.
4. Siht- või lähteliikmesriigi tolliasutus vastab viivitamata.
5. Kui uurimisel tehakse kindlaks, et TIR-vedu lõpetati nõuetekohaselt, teavitab saabumis- või väljumisliikmesriigi toll viivitamata garantiiühingut ja TIR-märkmiku omanikku ning vajaduse korral kõiki tolliasutusi, kes võivad olla algatanud sissenõudmismenetluse kooskõlas tolliseadustiku artiklitega 217–232.
▼M22 —————
Artikkel 456
1. Kui TIR-konventsiooni puudutav seaduserikkumine või eeskirjade eiramine tekitab ühenduses tollivõla, kohaldatakse käesoleva jaotise sätteid mutatis mutandis muude tolliseadustiku artikli 91 lõike 1 punktis a märgitud maksude suhtes.
2. Artikleid 450a, 450b ja 450d kohaldatakse TIR-märkmiku kasutamisega seotud sissenõudmisprotseduuri suhtes mutatis mutandis.
Artikkel 457
1. Kui TIR-vedu viiakse läbi ühenduse tolliterritooriumil, võib TIR-konventsiooni artikli 8 lõike 4 kohaselt iga garantiiühing, mille registrijärgne asukoht on ühenduses, muutuda vastutavaks asjassepuutuva TIR-veoga seotud kaupade tollivõlast tuleneva tagatud maksusumma tasumise eest kuni 60 000 euro või sellega võrdväärse omavääringulise summa ulatuses TIR-märkmiku kohta.
2. Liikmesriigis asutatud garantiiühing, kes tolliseadustiku artikli 215 kohaselt vastutab tollivõla tasumise eest, on kohustatud maksma tollivõlast tuleneva tagatud maksusumma.
3. Tolliseadustiku artikli 215 lõike 1 kolmanda taande kohaselt tasumise eest vastutavaks tunnistatud liikmesriigi tolliasutuse kehtiv teade selle asutuse poolt volitatud garantiiühingule TIR-veo lõpetamata jätmise kohta kehtib ka siis, kui tolliseadustiku artikli 215 lõike 1 esimese või teise taande kohaselt pädevaks tunnistatud teise liikmesriigi tolliasutus jätkab sissenõudmist viimati nimetatud asutuse poolt volitatud garantiiühingult.
Artikkel 457a
Kui liikmesriigi toll otsustab TIR-konventsiooni artikli 38 alusel isikul keelata TIR-protseduuri kasutamine, kohaldatakse seda otsust ühenduse tolliterritooriumi kõikides osades.
Selleks edastab liikmesriik teistele liikmesriikidele ja komisjonile oma otsuse koos selle kohaldamiskuupäevaga.
See otsus kehtib kõikide tollile aktsepteerimiseks esitatud TIR-märkmike suhtes.
Artikkel 457b
1. Kui TIR vedu hõlmab sama kaupa, mis on ►M19 lisas 44c ◄ , või kui toll peab seda vajalikuks, võib väljumis/saabumistolliasutus kõnealuse kauba veoks ette kirjutada teekonna. TIR-märkmiku omaniku taotluse alusel võib kaubaveo teekonda muuta ainult selle liikmesriigi toll, kus kaubasaadetis ettenähtud teekonna ajal asub. Toll kannab kõik vajalikud üksikasjad TIR-märkmikku ja teatab sellest viivitamata väljumis-/saabumistolliasutusele.
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et ära hoida eeskirjade rikkumisi või eiramisi ning kohaldada tõhusaid sanktsioone.
2. Vääramatu jõu korral võib veoettevõtja ettekirjutatud teekonnast kõrvale kalduda. Kaup ja TIR-märkmik esitatakse viivitamata selle liikmesriigi tolliasutusele, mis on kaubasaadetisele kõige lähimal. Toll teatab sellest viivitamata väljumis/saabumistolliasutusele ja kannab kõik vajalikud üksikasjad TIR-märkmikku.
3. jagu
ATA-protseduur
Artikkel 457c
1. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira ATA-konventsiooni ►M26 ega Istanbuli konventsiooni ◄ garantiiühingu vastutust käsitlevate erisätete kohaldamist, kui vedu toimub ATA-märkmiku alusel.
2. Kui ATA-märkmiku alusel toimuva transiitveo käigus või sellega seoses leitakse, et konkreetses liikmesriigis on toimunud seaduserikkumine või eeskirjade eiramine, siis on selle liikmesriigi kohuseks sisse nõuda tollimaksud ja muud sissenõudmisele kuuluvad maksud vastavalt ühenduse või siseriiklikele sätetele, ilma et see piiraks kriminaalmenetluse algatamist.
3. Kui ei ole võimalik kindlaks teha, missugusel territooriumil seaduserikkumine või eeskirjade eiramine toime pandi, loetakse niisugune seaduserikkumine või eeskirjade eiramine sooritatuks liikmesriigis, kus see avastati, välja arvatud juhul, kui artikli 457d lõikes 2 osutatud tähtaja jooksul esitatakse tolliasutust rahuldav tõend selle kohta, et vedu toimus eeskirjade kohaselt, või selle kohta, kus eeskirjade eiramine tegelikult toimus.
Kui niisugust tõendit ei esitata ja nimetatud seaduserikkumine või eeskirjade eiramine loetakse toimunuks liikmesriigis, kus see avastati, nõuab tollimaksud ja muud kõnealuse kaubaga seotud maksud sisse see liikmesriik vastavalt ühenduse või siseriiklikele sätetele.
Kui pärast seda tehakse kindlaks liikmesriik, kus nimetatud seaduserikkumine või eeskirjade eiramine tegelikult aset leidis, maksab liikmesriik, kes tollimaksud ja muud kõnealuse kauba suhtes selles liikmesriigis kehtivad maksud (peale nende, mis nõuti sisse vastavalt teisele lõigule kui ühenduse omavahendid) esialgselt sisse nõudis, need talle tagasi. Sel juhul tagastatakse enammakstud maksud isikule, kes need algselt maksis.
Kui ühes liikmesriigis esialgselt sisse nõutud ja tagastatud tollimaksude ja muude maksude summa on väiksem tollimaksude ja muude maksude summast, mis on ette nähtud liikmesriigis, kus seaduserikkumine või eeskirjade eiramine tegelikult aset leidis, nõuab viimane liikmesriik vahe sisse vastavalt ühenduse või siseriiklikele sätetele.
Liikmesriikide tolliasutused võtavad vajalikud meetmed igasuguse seaduserikkumise või eeskirjade eiramise suhtes ja kohaldavad tõhusaid sanktsioone.
Artikkel 457d
1. Kui avastatakse seaduserikkumine või eeskirjade eiramine, mis on sooritatud ATA-märkmiku alusel toimunud transiitveo käigus või sellega seoses, teatab tolliasutus sellest ATA-märkmiku omanikule ja garantiiühingule ATA-konventsiooni artikli 6 lõikes 4 ettenähtud ajavahemiku jooksul ►M26 või Istanbuli konventsiooni lisa A artikli 8 lõikes 4 ettenähtud ajavahemiku jooksul ◄ .
2. Tõend ATA-märkmiku alusel toimunud veo eeskirjadele vastavuse kohta artikli 457c lõike 3 esimese lõigu tähenduses esitatakse ATA-konventsiooni artikli 7 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud ajavahemiku jooksul ►M26 või Istanbuli konventsiooni lisa A artikli 9 lõike 1 punktides a ja b ettenähtud ajavahemiku jooksul ◄ .
3. Tollile esitatakse lõikes 2 nimetatud tõend, kasutades üht alljärgnevaist meetodeist:
a) esitatakse tolliasutuse kinnitatud tolli- või äridokument, mis tõendab, et kõnealune kaup on esitatud sihttolliasutusele;
b) esitatakse kaupa kolmandas riigis tolliprotseduurile suunav tollidokument või selle koopiaeksemplar või valguskoopia, mille koopiaõigsust tõendab originaaldokumendi kinnitanud asutus või asjaomase kolmanda riigi asutus või mõne liikmesriigi asutus;
c) esitatakse ATA-konventsiooni artiklis 8 osutatud tõend ►M26 või Istanbuli konventsiooni lisa A artiklis 10 osutatud tõend ◄ .
Punktide a ja b esimeses lõigus osutatud dokumendid sisaldavad teavet, mis võimaldab kõnealuseid kaupu identifitseerida.
Artikkel 458
1. Iga liikmesriigi toll määrab koordineerimiskeskuse, kes tegeleb ATA-märkmikega seotud eeskirjade rikkumiste või eiramistega.
Liikmesriigi toll teatab koordineerimiskeskuse määramisest ja selle täieliku aadressi komisjonile. Asutuste nimekiri avaldatakse Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias.
2. Selleks et kindlaks määrata liikmesriik, kus tuleb tasuda tasumisele kuuluvad tolli- ja muud maksud, loetakse liikmesriigiks, kus ATA-märkmiku alusel toimunud transiidi käigus eeskirjade rikkumine või eiramine tuvastati ►M22 artikkel 457c lõige 3 ◄ tähenduses, see liikmesriik, kus kaup leiti, või kui seda leitud ei ole, siis see liikmesriik, kelle koordineerimiskeskuse käes on märkmiku viimane leht.
Artikkel 459
1. Kui liikmesriigi toll on tollivõla tekkimise kindlaks teinud, esitatakse nõue nimetatud liikmesriigiga seotud garantiiühingule võimalikult kiiresti. Kui võlg on tekkinud seetõttu, et ATA-märkmikuga hõlmatud kaupa ei ole reeksporditud ja sellele ei ole tollikäitlusviisi määratud ATA-konventsioonis ►M26 või Istanbuli konventsioonis ◄ sätestatud tähtaja jooksul, esitatakse nõue kolm kuud pärast märkmiku kehtivusaja lõppu.
2. Võimalikult samal ajal saadab nõude esitanud koordineerimiskeskus teatise, mis on koostatud lisas 59 esitatud näidise kohaselt, sellele koordineerimiskeskusele, kelle tegevuspiirkonda kuulub ajutise impordi tolliasutus.
Kõnealusele teatisele lisatakse lõpetamata lehe koopia, kui see on koordineerimiskeskusel olemas. Teatist võib vajadusel alati kasutada.
Artikkel 460
1. Artiklis 459 osutatud nõudest tulenev tolli- ja muude maksude summa arvutatakse lisas 60 kehtestatud maksustamisvormi kasutades, mis täidetakse vastavalt esitatud juhistele.
Maksustamise vormi võib saata hiljem kui võlanõude, kuid siiski vähemalt kolme kuu jooksul pärast selle nõude esitamist ja mitte mingil juhul hiljem kui kuus kuud pärast võla nõudemenetluse algatamist tolli poolt.
2. Kooskõlas artikliga 461 ja vastavalt selle sätetele, ei vabasta asjaolu, et tolliamet saadab asjaomasele garantiiühingule, millega ta seotud on, kõnealuse vormi, teisi ühenduse garantiiühinguid tolli- ja muude maksude tasumise kohustusest, kui ilmneb, et eeskirjade rikkumine või eiramine toimus mõnes teises liikmesriigis kui eespool nimetatud menetluse algatanud liikmesriik.
3. Maksustamisvorm täidetakse vastavalt vajadusele kas kahes või kolmes eksemplaris. Esimene eksemplar on selle liikmesriigiga seotud tagatisasutuse jaoks, kus nõue esitatakse. Teine eksemplar jääb selle väljaandnud koordineerimiskeskusele. Vajaduse korral saadab väljaandev koordineerimiskeskus kolmanda eksemplari sellele koordineerimiskeskusele, kelle tegevuspiirkonnas ajutise väljaveo tolliasutus asub.
Artikkel 461
1. Kui on tuvastatud, et eeskirjade rikkumine või eiramine toimus menetluse algatanud liikmesriigi asemel mõnes teises liikmesriigis, lõpetab asjaomase liikmesriigi koordineerimiskeskus omalt poolt menetluse.
2. Menetluse lõpetamisel saadab ta teise liikmesriigi koordineerimiskeskusele oma valduses oleva toimiku sisu ja vajaduse korral maksab endaga seotud garantiiühingule tagasi kõik summad, mida kõnealune ühing võib olla deponeerinud või eelnevalt tasunud.
Toimik lõpetatakse siiski ainult sel juhul, kui selle liikmesriigi koordineerimiskeskus, kus eeskirjade rikkumine või eiramine toimus, saab teise liikmesriigi koordineerimiskeskuselt kinnituse selle kohta, et nõudemenetlus on asjaomases liikmesriigis algatatud vastavalt ATA-konventsiooniga kehtestatud eeskirjadele ►M26 või Istanbuli konventsiooniga ◄ . Kõnesolev kinnitus koostatakse lisa 61 näidise kohaselt.
3. Selle liikmesriigi koordineerimiskeskus, kus eeskirju rikuti või eirati, võtab üle võla sissenõudmise menetluse ja vajaduse korral nõuab endaga seotud garantiiühingult tasumata tolli- ja muude maksude tasumist vastavalt selles liikmesriigis kehtivale määrale, kus nimetatud keskus asub.
4. Menetlus tuleb üle anda ühe aasta jooksul alates märkmiku kehtivusaja lõppemisest, tingimusel et ATA-konventsiooni artikli 7 lõigete 2 või 3 kohaselt ►M26 või Istanbuli konventsiooni lisa A artikli 9 lõike 1 punktide b ja c kohaselt ◄ ei ole summat lõplikult tasutud. Kui tähtajast kinni ei peeta, kohaldatakse ►M22 artikkel 457c lõige 3 ◄ kolmandat ja neljandat lõiku.
10. PEATÜKK
Vedu vormi 302 alusel
Artikkel 462
1. Kui vastavalt seadustiku artikli 91 lõike 2 punktile e ja artikli 163 lõike 2 punktile e veetakse kaupa ühenduse tolliterritooriumi ühest punktist teise vormi 302 alusel, mis on ette nähtud Põhja-Atlandi lepingu liikmesriikide vahelises relvajõudude staatuse konventsioonis, mis on alla kirjutatud 19. juunil 1951 Londonis, käsitatakse ühenduse tolliterritooriumi kõnealuse vormi kasutamist reguleerivate eeskirjade kohaldamisel ühtse territooriumina.
2. Kui lõikes 1 osutatud veo käigus läbib kaup kolmanda riigi territooriumi, kontrollitakse kaupa ja täidetakse tolliformaalsused vastavalt vormi 302 eeskirjadele nendes kohtades, kui kaup ühenduse tolliterritooriumilt välja viiakse ning kui ta sinna taas sisse tuuakse.
3. Kui ilmneb, et vormi 302 alusel toimunud veo käigus või sellega seoses on teatud liikmesriigis eeskirju rikutud või eiratud, tuleb tasumisele kuuluvad tolli- ja muud maksud tasuda kõnealuses liikmesriigis kooskõlas ühenduse ja siseriiklike õigusaktidega, ilma et see takistaks kriminaalõiguslike meetmete võtmist.
4. ►M22 Artikkel 457c lõige 3 ◄ kohaldatakse mutatis mutandis.
10a peatükk
Postisaadetiste suhtes kohaldatav kord
Artikkel 462a
1. Kui seadustiku artikli 91 lõike 2 punkti f kohaselt veetakse ühendusevälist kaupa ühenduse tolliterritooriumil ühest punktist teise postiga (sealhulgas postipakiga), peab lähteliikmesriigi toll kinnitama pakendile ja saatedokumentidele lisas 42 esitatud näidisele vastava sildi või laskma niisuguse sildi kinnitada.
2. Kui ühenduse kaupa veetakse postiga (sealhulgas postipakiga) ühenduse tolliterritooriumi osasse või osast, kus direktiivi 77/388/EMÜ ei kohaldata, peab lähteliikmesriigi toll kinnitama pakendile ja saatedokumentidele lisas 42b esitatud näidisele vastava sildi või laskma niisuguse sildi kinnitada.
▼M18 —————
III JAOTIS
MAJANDUSLIKU MÕJUGA TOLLIPROTSEDUURID
1. PEATÜKK
Rohkem kui üht protseduuri hõlmavad põhisätted
1. jagu
Mõisted
Artikkel 496
Käesolevas jaotises kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
protseduur — majandusliku mõjuga tolliprotseduur; |
|
b) |
luba — tolli antud luba protseduuri rakendada; |
|
c) |
ühtne luba — eri tolliasutusi puudutav luba, mis hõlmab protseduuri rakendamist ja/või lõpetamist, ladustamist ning järjestikuseid töötlemisoperatsioone või tollikäitlusviise; |
|
d) |
loa omanik — isik, kellele on antud luba; |
|
e) |
järelevalveasutus — loas nimetatud tolliasutus, kes on volitatud protseduure kontrollima; |
|
f) |
protseduurile suunav tolliasutus — loas nimetatud tolliasutus või -asutused, kes on volitatud kauba protseduurile suunamise deklaratsioone aktsepteerima; |
|
g) |
protseduuri lõpetav tolliasutus — loas nimetatud tolliasutus või -asutused, kes on volitatud aktsepteerima deklaratsioone, mille alusel määratakse kaubale pärast protseduuri rakendamist uus lubatav tollikäitlusviis, või välistöötlemise puhul vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni; |
|
h) |
kolmnurkliikumine — liikumine, mille puhul protseduuri lõpetav tolliasutus ja protseduurile suunav tolliasutus ei ole üks ja sama; |
|
i) |
raamatupidamine — loa omaniku või tema nimel säilitatavad äri-, maksu- või muud raamatupidamisdokumendid; |
|
j) |
arvestus — mis tahes kandjal andmed, mis sisaldavad kogu vajalikku teavet ja tehnilisi üksikasju ning võimaldavad tollil protseduure jälgida ja kontrollida, eriti kaubavoogude ja kauba staatuse muutumise osas; tolliladustamisprotseduuride puhul nimetatakse arvestust laoarvestuseks; |
|
k) |
põhilised kompensatsioonitooted — kompensatsioonitooted, mille tootmiseks on antud luba protseduure rakendada; |
|
l) |
teisesed kompensatsioonitooted — kompensatsioonitooted, välja arvatud loas täpsustatud põhilised kompensatsioonitooted, mis on töötlemisprotseduuri olulised kõrvalsaadused; |
|
m) |
protseduuri lõpetamise tähtaeg — tähtaeg, mille jooksul tuleb kaubale määrata uus lubatav tollikäitlusviis, et taotleda imporditollimaksude tagasimaksmist pärast seestöötlemist (tagasimaksesüsteem) või saada imporditollimaksudest täielik või osaline vabastus pärast välistöötlemist vabasse ringlusse lubamisel. |
2. jagu
Loataotlus
Artikkel 497
1. Loataotlus esitatakse kirjalikult, kasutades lisas 67 esitatud näidist.
2. Toll võib lubada loa uuendamist või muutmist lihtsa kirjaliku taotluse alusel.
3. Loataotluse võib tavapärast menetlust kasutades esitada kirjaliku tollideklaratsiooni või automaatse andmetöötluse meetodite abil järgmistel juhtudel:
a) seestöötlemise puhul, kui majanduslikud tingimused loetakse vastavalt artiklile 539 täidetuks, välja arvatud ekvivalentkaupa käsitlevad taotlused;
b) tollikontrolli all töötlemise puhul, kui majanduslikud tingimused loetakse vastavalt artikli 552 lõikele 1 täidetuks;
c) ajutise impordi puhul, sealhulgas ATA- või CPD-märkmiku kasutamine;
d) välistöötlemise puhul, kui töötlemistoimingud on seotud parandusega, sealhulgas standardvahetussüsteem ilma eelneva importimiseta:
— vabasse ringlusse lubamise puhul pärast välistöötlemist, kasutades standardvahetussüsteemi eelneva importimisega,
— vabasse ringlusse lubamise puhul pärast välistöötlemist, kasutades standardvahetussüsteemi ilma eelneva importimiseta, kui olemasolev luba sellist süsteemi ei hõlma ja toll lubab loa muutmist,
— vabasse ringlusse lubamise puhul pärast välistöötlemist, kui töötlemistoimingud on seotud mittekaubanduslikku laadi kaubaga.
Loataotluse võib esitada ajutise impordi suulise deklaratsiooni abil vastavalt artiklile 229, kui esitatakse artikli 499 kolmanda lõigu kohaselt koostatud dokument.
Loataotluse võib esitada ajutise impordi tollideklaratsiooni või muu toimingu abil vastavalt artikli 232 lõikele 1.
4. Ühtse loa taotlused, välja arvatud ajutiseks impordiks, esitatakse vastavalt lõikele 1.
5. Toll võib nõuda, et ajutise impordi taotlused artikli 578 alusel täieliku imporditollimaksudest vabastamisega esitataks vastavalt lõikele 1.
Artikkel 498
Artikli 497 kohaselt esitatakse loataotlus:
a) tolliladustamise puhul: selle koha jaoks määratud tolliasutustele, mis tollilaona heaks kiidetakse või kus on taotleja keskne raamatupidamine;
b) seestöötlemise ja tollikontrolli all töötlemise puhul: selle koha jaoks määratud tolliasutustele, kus töötlemistoiming tehakse;
c) ajutise impordi puhul: selle koha jaoks määratud tolliasutustele, kus kaupa kavatsetakse kasutada, ilma et see piiraks artikli 580 lõike 2 teise lõigu kohaldamist;
d) välistöötlemise puhul: selle koha jaoks määratud tolliasutustele, kus ajutiseks ekspordiks deklareeritav kaup asub.
Artikkel 499
Kui toll peab taotluses esitatud teavet ebapiisavaks, võib ta taotlejalt nõuda täiendavaid üksikasju.
Kui taotlust võib esitada tollideklaratsiooni abil, nõuab toll eelkõige, ilma et see piiraks artikli 220 kohaldamist, et taotlusele lisataks deklarandi koostatud dokument, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet, välja arvatud juhul, kui sellist teavet loetakse tarbetuks või selle võib lisada kirjaliku deklaratsiooni puhul kasutatavale vormile:
a) taotleja, deklarandi ja ettevõtja nimi ja aadress;
b) kauba töötlemise või kasutamise laad;
c) kauba ja kompensatsiooni- või töödeldud toodete tehniline kirjeldus ja nende identifitseerimise vahendid;
d) majanduslike tingimuste koodid vastavalt lisale 70;
e) eeldatav tulemimäär või selle määramise viis;
f) eeldatav protseduuri lõpetamise tähtaeg;
g) ettepandud protseduuri lõpetav tolliasutus;
h) töötlemise või kasutamise koht;
i) kauba ettepandud üleandmisformaalsused;
j) suulise tollideklaratsiooni puhul, kauba väärtus ja kogus.
Kui teises lõigus nimetatud dokument esitatakse koos ajutise impordi suulise tollideklaratsiooniga, koostatakse see kahes eksemplaris ning toll kinnitab ühe eksemplari ja annab selle deklarandile.
3. jagu
Ühtne luba
Artikkel 500
1. Kui taotletakse ühtset luba, on vajalik asjaomaste asutuste eelnev nõusolek vastavalt lõigetes 2 ja 3 sätestatud korrale.
2. Ajutise impordi puhul esitatakse taotlus tolliasutusele, kes on pädev kohas, kus kaupa esimest korda kasutatakse, ilma et see piiraks artikli 580 lõike 2 teise lõigu kohaldamist.
Muudel juhtudel esitatakse see tolliasutustele, kes on pädev kohas, kus on taotleja keskne raamatupidamine, hõlbustades seega protseduuri auditipõhist kontrolli, ja kus toimub vähemalt osa loas hõlmatavast ladustamisest, töötlemisest või ajutise ekspordi toimingutest.
Kui pädevaid tolliasutusi ei ole võimalik esimese või teise lõigu alusel kindlaks määrata, esitatakse taotlus selle koha jaoks määratud tolliasutusele, kus on taotleja keskne raamatupidamine, mis hõlbustab protseduuride auditipõhiseid kontrolle.
3. Lõike 2 kohaselt määratud tolliasutused edastavad taotluse ja loa projekti teistele asjaomastele tolliasutustele, kes teatavad nende laekumise kuupäeva 15 päeva jooksul.
Teised asjaomased tolliasutused esitavad oma võimalikud vastuväited 30 päeva jooksul alates loa projekti saabumise kuupäevast. Kui kõnealuse tähtaja jooksul on esitatud vastuväiteid, kuid kokkuleppele ei jõuta, lükatakse taotlus tagasi nende punktide osas, mille kohta vastuväited esitati.
4. Tolliasutused võivad loa välja anda, kui nad ei ole 30 päeva jooksul loa projekti suhtes vastuväiteid saanud.
Nad saadavad kooskõlastatud loa koopia kõikidele asjaomastele tolliasutustele.
Artikkel 501
1. Kui kaks või enam tolliasutust on ühtse loa andmise kriteeriumide ja tingimuste suhtes üldiselt kokku leppinud, võivad kõnealused asutused samuti kokku leppida, et artikli 500 lõike 1 kohase eelneva nõusoleku ja vastavalt artikli 500 lõike 4 teisele lõigule esitatava teabe võib asendada teatisega.
2. Teatisest piisab, kui:
a) ühtset luba uuendatakse, sellesse tehakse väiksemaid muudatusi, see tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks;
b) ühtse loa taotlus on seotud ajutise impordiga ja seda ei koostata vastavalt lisas 67 esitatud näidisele.
3. Teatist ei ole vaja, kui:
a) selle ainus eri tolliasutusi puudutav osa on kolmnurkliikumine sees- või välistöötlemise raames, ilma et sealjuures kasutataks koondteabelehti;
b) kasutatakse ATA- või CPD-märkmikke;
c) ajutise impordi luba antakse suulist või muu toimingu abil esitatud deklaratsiooni aktsepteerides.
4. jagu
Majanduslikud tingimused
Artikkel 502
1. Välja arvatud juhul, kui majanduslikud tingimused loetakse täidetuks vastavalt 3., 4. või 6. peatükile, ei anta luba, ilma et toll majanduslikke tingimusi kontrolliks.
2. Seestöötlemise korra puhul (3. peatükk) peab kontroll tegema kindlaks, et ühenduse ressursside kasutamine ei ole majanduslikult võimalik, võttes eelkõige arvesse järgmisi kriteeriume, mille üksikasjad on sätestatud lisa 70 B osas:
a) ühenduses toodetud kaup, mille kvaliteet ja tehnilised näitajad vastavad kaubale, mis on ette nähtud importimiseks selle kavandatavate töötlemistoimingute eesmärgil, ei ole kättesaadav;
b) ühenduses toodetud kauba ja importimiseks ettenähtud kauba hinnaerinevused;
c) lepingulised kohustused.
3. Tollikontrolli all töötlemise puhul (4. peatükk) peab kontroll tegema kindlaks, kas ühenduseväliste ressursside kasutamine võimaldab töötlemistoimingute alustamist või jätkamist.
4. Välistöötlemise puhul (6. peatükk) peab kontroll tegema kindlaks, kas:
a) töötlemistoimingute tegemine väljaspool ühendust võib märkimisväärselt kahjustada ühenduse tootjate huve; või
b) töötlemistoimingute tegemine ühenduses on majanduslikult, tehnilistel põhjustel või lepinguliste kohustuste tõttu võimatu.
Artikkel 503
Komisjon võib majanduslike tingimuste kontrollis osaleda:
a) kui asjaomased tolliasutused soovivad enne või pärast loa väljaandmist nõu pidada;
b) kui mõni teine tolliasutus on väljaantud loa vastu;
c) omal algatusel.
Artikkel 504
1. Kui algatatakse artikli 503 kohane kontroll, saadetakse juhtum komisjonile. Sellele lisatakse juba tehtud kontrolli tulemused.
2. Komisjon saadab kättesaamistõendi või, kui ta tegutseb omal algatusel, teavitab tolliasutust. Ta määrab tolliasutustega konsulteerides kindlaks, kas majanduslikke tingimusi on vaja komitees kontrollida.
3. Kui juhtum esitatakse komiteele, teatavad tolliasutused taotlejale või loa omanikule, et selline menetlus on algatatud ja, kui taotluse menetlemist ei ole lõpetatud, et artiklis 506 sätestatud tähtaja kohaldamine on peatatud.
4. Asjaomased tolliasutused ja teised samalaadsete lubade või taotlustega tegelevad tolliasutused võtavad komitee otsust arvesse.
Kõnealuses otsuses võib ette näha selle avaldamise Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias.
5. jagu
Otsus loa kohta
Artikkel 505
Tolliasutused, kes on pädevad otsustama, annavad loa järgmiselt:
a) artikli 497 lõikes 1 nimetatud taotluse puhul vastavalt lisas 67 esitatud näidisele;
b) artikli 497 lõikes 3 nimetatud taotluse puhul tollideklaratsiooni aktsepteerides;
c) uuendamist või muutmist käsitlevate taotluste puhul mis tahes asjakohaseid meetmeid rakendades.
Artikkel 506
Taotlejale teatatakse loa väljaandmise otsusest või taotluse tagasilükkamise põhjustest 30 päeva jooksul või tolliladustamisprotseduuri korral 60 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast või kuupäevast, kui tolliasutused said sellekohast olulist või lisateavet.
Neid tähtaegu ei kohaldata ühtse loa puhul, välja arvatud juhul, kui see on välja antud artikli 501 alusel.
Artikkel 507
1. Ilma et see piiraks artikli 508 kohaldamist, jõustub luba selle väljaandmise päeval või loas nimetatud hilisemal kuupäeval. Eratollilao puhul võivad tolliasutused erandkorras teatada oma nõusolekust protseduuri kasutada enne loa tegelikku väljaandmist.
2. Tolliladustamisprotseduuriks antud loa kehtivusaeg ei ole piiritletud.
3. Seestöötlemise, tollikontrolli all töötlemise ja välistöötlemise puhul on kehtivusaeg maksimaalselt kolm aastat alates loa jõustumise kuupäevast, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.
4. Erandina lõikest 3 on lisa 73 A osas nimetatud seestöötlemise protseduuril oleva kauba puhul kehtivusaeg maksimaalselt kuus kuud.
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 ( 10 ) artiklis 1 nimetatud piima ja piimatoodete puhul on kehtivusaeg maksimaalselt kolm kuud.
Artikkel 508
1. Tolliasutused võivad loa välja anda tagasiulatuvalt, välja arvatud tolliladustamisprotseduuri puhul.
Ilma et see piiraks lõigete 2 ja 3 kohaldamist, jõustub tagasiulatuv luba kõige varem taotluse esitamise kuupäeval.
2. Kui taotluse sisuks on loa uuendamine sama liiki toimingu ja kauba jaoks, võib loa anda tagasiulatuva jõuga alates algse loa kehtivusaja lõppemisest.
3. Erandlikel asjaoludel võib loa tagasiulatuvat jõudu pikendada, kuid maksimaalselt ühe aastani enne taotluse esitamise kuupäeva, tingimusel et selleks on põhjendatud majanduslik vajadus ja:
a) taotlus ei ole seotud pettuskatse ega ilmse hooletusega;
b) kehtivusaega, mis oleks määratud artikli 507 alusel, ei pikendata;
c) taotleja raamatupidamine tõendab, et kõik protseduuri nõuded võib lugeda täidetuks, vajaduse korral saab kaupa kõnealuse aja jooksul identifitseerida ja raamatupidamine võimaldab protseduuri kontrollida; ja
d) kõik kauba olukorra lahendamiseks vajalikud formaalsused on võimalik täita, sealhulgas vajaduse korral deklaratsiooni kehtetuks tunnistamine.
6. jagu
Muud protseduuri toimimist käsitlevad sätted
1. alajagu
Üldsätted
Artikkel 509
1. Ühenduse õigusaktidega ettenähtud kaubanduspoliitilisi meetmeid kohaldatakse ühendusevälise kauba suhtes protseduuri rakendamisel ainult sel määral, kui need on seotud kauba toomisega ühenduse tolliterritooriumile.
2. Kui muud kui lisas 75 nimetatud seestöötlemise protseduuri alusel saadud kompensatsioonitooted vabasse ringlusse lubatakse, kohaldatakse nende suhtes samu kaubanduspoliitilisi meetmeid kui importkauba vabasse ringlusse lubamisel.
3. Kui tollikontrolli all töötlemise protseduuri alusel saadud töödeldud tooted vabasse ringlusse lubatakse, kohaldatakse nende suhtes kohaldatavaid kaubanduspoliitilisi meetmeid ainult juhul, kui kõnealuseid meetmeid kohaldatakse ka importkauba suhtes.
4. Kui ühenduse õigusaktidega on ette nähtud vabasse ringlusse lubamist käsitlevad kaubanduspoliitilised meetmed, ei kohaldata neid meetmeid pärast välistöötlemist vabasse ringlusse lubatud kompensatsioonitoodete suhtes, kui:
— need on säilitanud ühenduse päritolustaatuse seadustiku artiklite 23 ja 24 tähenduses,
— need on seotud parandusega, sealhulgas standardvahetussüsteem,
— nende suhtes on kohaldatud järjestikuseid töötlemisoperatsioone seadustiku artikli 123 tähenduses.
Artikkel 510
Ilma et see piirakse seadustiku artikli 161 lõike 5 kohaldamist, võib järelevalveasutus lubada tollideklaratsiooni esitamist ka muus kui loas nimetatud tolliasutuses. Järelevalveasutus määrab kindlaks, kuidas talle sellest teatada.
2. alajagu
Kauba üleandmine
Artikkel 511
Loas täpsustatakse, kas ja millistel tingimustel võib peatamismenetlusel olevaid kaupu või tooteid ühest kohast teise või mõne teise loa omaniku valdustesse toimetada, ilma protseduuri lõpetamata (üleandmine), kui nende kohta tuleb pidada arvestust, välja arvatud ajutise impordi puhul.
Üleandmine ei ole võimalik, kui kauba lähte- või saabumiskoht on B-tüüpi ladu.
Artikkel 512
1. Samas loas määratud eri kohtade vahel võib üleandmine toimuda ilma tolliformaalsusteta.
2. Üleandmine protseduurile suunavast tolliasutusest loa omaniku või ettevõtja rajatisse või kasutamiskohta võib toimuda protseduurile suunamise deklaratsiooni alusel.
3. Üleandmine väljumistolliasutusse reeksportimise eesmärgil võib toimuda protseduuri raames. Sellisel juhul ei lõpetata protseduuri enne, kui reekspordiks deklareeritud kaubad või tooted on tegelikult ühenduse tolliterritooriumilt välja viidud.
Artikkel 513
Üleandmine ühelt loa omanikult teisele võib toimuda ainult juhul, kui viimane rakendab üleantud kaupade või toodete suhtes protseduuri kohapeal toimuva tollivormistuse kasutamise loa alusel. Tolli teavitatakse ja artiklis 266 nimetatud kaupade või toodete suhtes tehakse laoarvestuskanne, kui need teise loa omaniku valdustesse tuuakse. Sellisel juhul pole lisadeklaratsiooni vaja.
Ajutise impordi puhul võib üleandmine ühelt loa omanikult teisele toimuda ka juhul, kui viimane suunab kauba protseduurile kirjaliku tollideklaratsiooni abil, kohaldades tavapärast menetlust.
Täidetavad formaalsused on ette nähtud lisas 68. Kui teine loa omanik on kaubad või tooted kätte saanud, on ta kohustatud nende suhtes protseduuri rakendama.
Artikkel 514
Lisas 44c sätestatud kõrgendatud riskiga üleandmise puhul esitatakse tagatis, mis on võrdne transiidiprotseduuri puhul esitatava tagatisega.
3. alajagu
Arvestus
Artikkel 515
Toll nõuab, et loa omanik, ettevõtja või määratud laopidaja peaksid arvestust, välja arvatud ajutise impordi puhul või juhtudel, kui nad seda vajalikuks ei pea.
Toll võib lubada arvestuse asendamist vajalikke andmeid sisaldava olemasoleva raamatupidamisega.
Järelevalveasutus võib nõuda kogu või osa protseduuril oleva kauba inventeerimist.
Artikkel 516
Artiklis 515 nimetatud arvestus ja vajaduse korral artikli 581 lõike 2 kohaselt ajutise impordi kohta peetav arvestus sisaldavad järgmist teavet:
a) lisas 37 ettenähtud miinimumloendi lahtrites sisalduv teave protseduurile suunamise deklaratsiooni kohta;
b) nende deklaratsioonide andmed, millega kaubale määratakse protseduuri lõpetav tollikäitlusviis;
c) kuupäev ja viited muudele tollidokumentidele ja muudele protseduurile suunamise ja protseduuri lõpetamisega seotud dokumentidele;
d) töötlemistoimingute laad ja käitlemise või ajutise kasutamise liigid;
e) tulemimäär või vajaduse korral selle arvutamise viis;
f) kauba kontrolli võimaldav teave, sealhulgas teave selle asukoha ja võimaliku üleandmise kohta;
g) kauba identifitseerimiseks vajalik kaubanduslik või tehniline kirjeldus;
h) seestöötlemise protseduuril oleva ekvivalentkauba liikumise jälgimist võimaldavad andmed.
Toll võib osa kõnealuse teabe nõudmisest loobuda, kui see ei mõjuta otseselt säilitatava, töödeldava või kasutatava kauba suhtes rakendatavate protseduuride jälgimist või kontrollimist.
4. alajagu
Tulemimäär ja selle arvutamise valem
Artikkel 517
1. Kui see on 3., 4. ja 6. peatükis nimetatud protseduuride puhul asjakohane, kehtestatakse tulemimäär või selle määramise viis, sealhulgas keskmised määrad, loas või kauba suhtes protseduuri rakendamisel. See määr määratakse võimaluse piires tootmis- või tehniliste andmete alusel või, kui sellised andmed pole kättesaadavad, sama liiki toimingutega seotud andmete alusel.
2. Konkreetsetel asjaoludel võib toll kehtestada tulemimäära pärast seda, kui kaup on protseduurile esitatud, kuid mitte hiljem kui neile uue tollikäitlusviisi määramisel.
3. Lisas 69 sätestatud seestöötlemise tulemimäärasid kohaldatakse kõnealuses lisas nimetatud toimingute suhtes.
Artikkel 518
1. Kompensatsioonitoodetes sisalduva imporditud või ajutiselt eksporditud kauba osa arvutatakse eesmärgiga:
— määrata tasumisele kuuluvad imporditollimaksud,
— määrata tollivõla tekkimise puhul mahaarvatav summa või
— kohaldada kaubanduspoliitilisi meetmeid.
Need arvutused tehakse vastavalt kogusemeetodile või väärtusmeetodile või mõnele muule samalaadseid tulemusi andvale meetodile.
Arvutamisel hõlmavad kompensatsioonitooted ka töödeldud tooteid või vahesaadusi.
2. Kogusemeetodit kohaldatakse, kui:
a) töötlemistoimingute käigus saadakse ainult üht liiki kompensatsioonitooteid; sel juhul imporditava/ajutiselt eksporditud kauba kogus, mis loetakse sisalduvat kompensatsioonitoodete koguses, mille suhtes tollivõlg on tekkinud, vastab viimasena nimetatud tootekategooria protsendile kompensatsioonitoodete üldkogusest;
b) töötlemistoimingute käigus saadakse mitut liiki kompensatsioonitooteid ja kõigis nendes leidub imporditud/ajutiselt eksporditud kauba koostisosi; sel juhul imporditud/ajutiselt eksporditud kauba kogus, mis loetakse sisalduvat selliste kompensatsioonitoote koguses, mille suhtes tollivõlg on tekkinud, vastab:
i) sellist liiki kompensatsioonitoote ja kõikide kompensatsioonitoodete üldkoguse vahelisele suhtele, sõltumata asjaolust, kas tollivõlg on tekkinud või mitte, ja
ii) nende kompensatsioonitoodete koguse, mille suhtes tollivõlg on tekkinud, ja sama liiki kompensatsioonitoodete üldkoguse vahelisele suhtele.
Otsustades selle üle, kas punktides a ja b kirjeldatud meetodite kohaldamise tingimused on täidetud, kadusid arvesse ei võeta. Ilma et see piiraks artikli 862 kohaldamist, mõeldakse kadude all töötlemistoimingute käigus eelkõige aurustumise, kuivamise, gaasistumise või ligunemise tagajärjel hävinud või kadunud imporditud/ajutiselt eksporditud kauba osa. Välistöötlemise puhul käsitatakse kadudena teiseseid kompensatsioonitooteid, nagu jäätmed, jäägid, käitlemisjäägid, lõikejäägid ja kasutuselt kõrvaldatud kaup.
3. Väärtusmeetodit kohaldatakse juhul, kui kogusemeetodit ei ole võimalik kohaldada.
Imporditud/ajutiselt eksporditud kauba kogus, mis loetakse sisalduvat kompensatsioonitoote koguses, mille suhtes tollivõlg on tekkinud, vastab:
a) sellist liiki kompensatsioonitoote väärtusele protsendina kõikide kompensatsioonitoodete üldkogusest, sõltumata asjaolust, kas tollivõlg on tekkinud või mitte; ja
b) nende kompensatsioonitoodete, mille suhtes tollivõlg on tekkinud, väärtusele protsendina sama liiki kompensatsioonitoodete üldkogusest.
Iga väärtusmeetodite kohaldamisel kasutatava kompensatsioonitoote väärtus on selle viimane tehasehind ühenduses või identsete või samalaadsete toodete viimane müügihind ühenduses, tingimusel et seda ei ole mõjutanud ostja ja müüja vaheline seotus.
4. Kui väärtust ei ole võimalik lõike 3 kohaselt kindlaks määrata, tehakse seda mõne muu otstarbeka meetodi abil.
5. alajagu
Tasandusintress
Artikkel 519
1. Kui tollivõlg tekib seestöötlemise või ajutise impordi protseduuril olevate kompensatsioonitoodete või importkauba suhtes, tuleb tasandusintressi tasuda kõnealuse ajavahemiku imporditollimaksude summa alusel.
2. Kohaldatakse Euroopa Keskpanga kuuväljaande statistilises lisas avaldatud rahaturgude kolme kuu intressimäärasid.
Kohaldatav määr on määr, mida kohaldatakse kaks kuud enne seda kuud, mille jooksul tollivõlg tekkis, selle liikmesriigi suhtes, kus loas sätestatud esimene toiming või kasutamine toimus või oleks pidanud toimuma.
3. Intress arvutatakse iga kuu, alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kuule, mille jooksul importkauba suhtes, mille suhtes tollivõlg tekkis, esimest korda protseduuri rakendati. Ajavahemik lõpeb selle kuu viimasel päeval, mille jooksul tollivõlg tekkis.
Kui küsimus on seestöötlemises (tagasimaksesüsteem) ja vabasse ringlusse lubamist taotletakse seadustiku artikli 128 lõike 4 alusel, algab ajavahemik selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kuule, mille jooksul imporditollimaksud tagasi maksti või neid vähendati.
4. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata järgmistel juhtudel:
a) kui arvesse võetav ajavahemik on lühem kui üks kuu;
b) kui kohaldatava tasandusintressi määr ei ületa 20 eurot iga tekkinud tollivõla kohta;
c) kui tekib tollivõlg, mis võimaldab kohaldada tariifset sooduskohtlemist ühenduse ja kolmanda riigi vahelise kokkuleppe alusel, mis käsitleb sellesse riiki importimist;
d) kui hävitamise tagajärjel tekkinud jäätmed ja jäägid lubatakse vabasse ringlusse;
e) kui lisas 75 nimetatud teisesed kompensatsioonitooted lubatakse vabasse ringlusse, tingimusel et need on võrdelised põhiliste kompensatsioonitoodete eksporditud kogustega;
f) kui tollivõlg tekib seadustiku artikli 128 lõike 4 alusel taotletud vabasse ringlusse lubamise tulemusena, kui kõnealustelt toodetelt maksmisele kuuluvaid imporditollimakse pole tegelikult tagasi makstud või vähendatud;
g) kui loa omanik taotleb vabasse ringlusse lubamist ja esitab tõendid, et teatavad asjaolud, mis ei tulene tema hooletusest või pettusest, teevad reeksporditoimingud võimatuks või ebamajanduslikuks tingimustel, mida ta oli loa taotlemisel ette näinud ja piisavalt põhjendanud;
h) sel määral, kui on tekkinud tollivõlaga seoses on tagatis esitatud sularahasissemaksena;
i) kui tollivõlg tekib kooskõlas seadustiku artikli 201 lõike 1 punktiga b või käesoleva määruse artiklite 556-561, 563, 565, 568, artikli 573 punkti b ja artikli 576 alusel ajutise impordi protseduuril oleva kauba vabasse ringlusse lubamise tagajärjel.
5. Selliste seestöötlemise toimingute puhul, mille importkauba ja/või kompensatsioonitoodete arv muudab lõigete 2 ja 3 kohaldamise ebaökonoomseks, võib toll asjaomase isiku taotluse korral lubada tasandusintressi arvutamisel kasutada samalaadseid tulemusi andvaid lihtsustatud meetodeid.
6. alajagu
Protseduuri lõpetamine
Artikkel 520
1. Kui imporditud või ajutiselt eksporditud kaup suunatakse protseduurile kahe või enama deklaratsiooni, kuid ühe loa alusel:
— loetakse peatamismenetluse puhul, et kaubale või toodetele uue tollikäitlusviisi määramine lõpetab protseduuri kõnealusel protseduuril oleva importkauba puhul,
— loetakse seestöötlemise (tagasimaksesüsteem) või välistöötlemise protseduuri puhul, et kompensatsioonitooted on saadud varaseima deklaratsiooni alusel kõnealusel protseduuril olevast imporditud või ajutiselt eksporditud kaubast.
Esimese lõigu kohaldamine ei tohi kaasa tuua põhjendamatuid imporditollimaksusoodustusi.
Loa omanik võib taotleda protseduuri lõpetamist seoses konkreetse imporditud või ajutiselt eksporditud kaubaga.
2. Kui protseduuril olev kaup on pandud kokku muu kaubaga ja see hävib täielikult või saab pöördumatult kahjustada, võib toll aktsepteerida loa omaniku esitatud tõendeid, kus on nimetatud protseduuril oleva hävinenud või kahjustatud kauba tegelik kogus. Kui loa omanikul ei ole võimalik selliseid tõendeid esitada, tehakse hävinud või kadunud kauba kogus kindlaks hävimise või kadumise toimumise ajal protseduuril olnud sama liiki kauba proportsiooni alusel.
Artikkel 521
1. Hiljemalt protseduuri lõpetamise tähtajaks, sõltumata sellest, kas kasutatakse seadustiku artikli 118 lõike 2 teise lõigu kohast summeerimist:
— esitatakse seestöötlemise (peatamismenetlus) või tollikontrolli all töötlemise puhul protseduuri kokkuvõte järelevalveasutusele 30 päeva jooksul,
— esitatakse seestöötlemise (tagasimaksesüsteem) puhul tollimaksude tagasimaksmise või vähendamise nõue järelevalveasutusele kuue kuu jooksul.
Kui olukord seda nõuab, võib toll tähtaega pikendada ka pärast selle möödumist.
2. Kokkuvõte või nõue peab sisaldama järgmisi andmeid, kui järelevalveasutus ei ole teisiti otsustanud:
a) loa andmed;
b) iga sellise importkauba liigi, mille suhtes nõutakse protseduuri lõpetamist või tollimaksude tagasimaksmist või vähendamist, või kolmnurkliikumise süsteemi raames protseduuril oleva importkauba kogus;
c) importkauba CN-kood;
d) importkauba suhtes kohaldatavate imporditollimaksude määr ja vajaduse korral nende tolliväärtus;
e) importkauba protseduurile suunamise deklaratsioonide andmed;
f) kompensatsiooni- või töödeldud toodete või muutmata kujul kauba liik ja kogus ning neile määratud tollikäitlusviis, sealhulgas vastavate deklaratsioonide, muude tollidokumentide või mis tahes muude protseduuri lõpetamist ja selle tähtaegu käsitlevate dokumentide andmed;
g) kompensatsiooni- või töödeldud toodete väärtus, kui protseduuri lõpetamiseks kasutatakse väärtusmeetodit;
h) tulemimäär;
i) tasumisele või tagasimaksmisele kuuluvate imporditollimaksude summa ja vajaduse korral mis tahes tasumisele kuuluv tasandusintress. Kui kõnealune summa on seotud artikli 546 kohaldamisega, tuleb seda mainida;
j) tollikontrolli all töötlemise puhul töödeldud toodete CN-kood ja tolliväärtuse määramiseks vajalikud andmed.
3. Järelevalveasutus võib koostada protseduuri kokkuvõtte.
7. jagu
Halduskoostöö
Artikkel 522
Tolliasutused edastavad komisjonile lisas 70 sätestatud juhtudel, tähtajaks ja vormis järgmise teabe:
a) seoses seestöötlemise ja tollikontrolli all töötlemisega:
i) väljaantud load;
ii) taotlused, mis on tagasi lükatud, või load, mis on tühistatud või kehtetuks tunnistatud täitmata majanduslike tingimuste tõttu;
b) seoses välistöötlemisega:
i) seadustiku artikli 147 lõike 2 kohaselt väljaantud load;
ii) taotlused, mis on tagasi lükatud, või load, mis on tühistatud või kehtetuks tunnistatud täitmata majanduslike tingimuste tõttu.
Komisjon teeb need andmed tolliasutustele kättesaadavaks.
Artikkel 523
Et teha asjakohane teave teistele rakendamises osalevatele tolliasutustele kättesaadavaks, võib asjaomase isiku taotluse korral või tolliasutuste algatusel välja anda lisas 71 ettenähtud teabelehed, kui tolliasutused ei ole otsustanud kasutada muid teabevahetusviise:
a) tolliladustamise puhul teabeleht INF 8, et edastada kauba suhtes enne tavalisi käitlemistoiminguid tekkinud tollivõla arvutamiseks vajalikke andmeid;
b) seestöötlemise puhul:
i) teabeleht INF 1, et edastada tollimaksu summasid, tasandusintressi, tagatist ja kaubanduspoliitilisi meetmeid käsitlevat teavet;
ii) teabeleht INF 9, et edastada teavet, mis käsitleb kompensatsioonitoodetele mõne muu tollikäitlusviisi määramist kolmnurkliikumise raames;
iii) teabeleht INF 5, et edastada kolmnurkliikumise raames toimuvat eelnevat eksporti käsitlevat teavet, eesmärgiga saada importkauba suhtes tollimaksuvabastus;
iv) teabeleht INF 7 sellise teabe edastamiseks, mis võimaldab tagasimaksesüsteemi alusel tollimakse tagasi maksta või vähendada;
c) ajutise impordi puhul teabeleht INF 6, et edastada tollimaksusummade arvutamiseks vajalikke andmeid tollivõla või juba maksustatud veetavale kaubale kohaldatavate tollimaksusummade kohta;
d) välistöötlemise puhul teabeleht INF 2, et edastada kolmnurkliikumise raames ajutiselt eksporditavat kaupa käsitlevat teavet, eesmärgiga saada kompensatsioonitoodete suhtes tollimaksudest täielik või osaline vabastus.
2. PEATÜKK
Tolliladustamine
1. jagu
Üldsätted
Artikkel 524
Käesolevas peatükis ja seoses põllumajandustoodetega tähendab “eelfinantseeritud kaup” ühenduse kaupa, mis on ettenähtud eksportimiseks muutmata seisundis ja mille suhtes tuleb enne kauba eksportimist tasuda eksporditoetusega võrdne summa, kui selline tasumine on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ) nr 565/80 ( 11 ).
Artikkel 525
1. Avaliku tollilao puhul kohaldatakse järgmist liigitust:
a) A-tüüpi ladu, kui vastutus lasub laopidajal;
b) B-tüüpi ladu, kui vastutus lasub ladustajal;
c) F-tüüpi ladu, kui ladu peab toll.
2. Eratollilao puhul, kui vastutus lasub laopidajal, kes on samaaegselt ka ladustaja, kuid mitte tingimata kauba omanik, kohaldatakse järgmist liigitust:
a) D-tüüpi ladu, kui vabasse ringlusse lubamiseks kasutatakse kohapeal toimuvat tollivormistust ja selle aluseks võib olla kauba laad, tolliväärtus ja kogus, mida tuleb arvesse võtta kauba protseduurile suunamise ajal;
b) E-tüüpi ladu, kui rakendatakse protseduuri, kuigi kaupa ei pruugi ladustada tollilaoks määratud kohas;
c) C-tüüpi ladu, kui ei kohaldata kumbagi punktides a ja b nimetatud eriolukorda.
3. E-tüüpi ladu käsitlevas loas võib ette näha, et rakendatakse D-tüüpi lao suhtes kehtivaid protseduure.
2. jagu
Loa andmist käsitlevad lisatingimused
Artikkel 526
1. Loa andmisel nimetab toll need ruumid või muud kohad, mis on A-, B-, C- või D-tüüpi tollilaona heaks kiidetud. Toll võib ka ajutise ladustamise rajatised kõnealuse tollilaona heaks kiita või pidada neid F-tüüpi laona.
2. Ühte kohta ei või üheaegselt määrata enamaks kui üheks tollilaoks.
3. Kui kaup võib kujutada endast ohtu või tõenäoliselt rikkuda muud kaupa või on erirajatiste kasutamist vaja muudel põhjustel, võib loas täpsustada, et kaupa võib ladustada ainult selle vastuvõtmiseks spetsiaalselt varustatud kohas.
4. A-, C-, D- ja E-tüüpi lao võib heaks kiita komisjoni määruse (EÜ) nr 800/99 ( 12 ) artiklis 40 nimetatud pardavarulaona.
5. Ühtse loa võib anda ainult eratollilao puhul.
Artikkel 527
1. Loa võib anda ainult juhul, kui kauba suhtes kavandatavad tavalised käitlemistoimingud, seestöötlemine või töötlemine tollikontrolli all ei ole ladustamisega võrreldes ülekaalus.
2. Luba ei anta, kui tolliladu või ladustamisrajatisi kasutatakse jaemüügi eesmärgil.
Loa võib siiski anda, kui kaup on jaemüügil imporditollimaksudest vabastamisega:
a) kolmandatesse riikidesse suunduvatele reisijatele;
b) diplomaatiliste või konsulaarkokkulepete alusel;
c) rahvusvaheliste organisatsioonide liikmetele või NATO relvajõududele.
3. Kui toll kontrollib seadustiku artikli 86 teist taanet kohaldades, kas tolliladustamisprotseduuri halduskulud vastavad majanduslikele vajadustele, võtab ta muu hulgas arvesse tollilao tüüpi ja selles rakendatavaid protseduure.
3. jagu
Laoarvestus
Artikkel 528
1. A-, C-, D- ja E-tüüpi tolliladude puhul on isik, kes on määratud laoarvestust pidama, laopidaja.
2. F-tüüpi tollilao puhul peab ladu pidav tolliasutus laoarvestuse asemel tolliarvestust.
3. B-tüüpi tolllao puhul säilitab järelevalveasutus laoarvestuse asemel protseduurile suunamise deklaratsioone.
Artikkel 529
1. Laoarvestusest peab igal ajal nähtuma tolliladustamisprotseduuril oleva kauba laoseis. Tolli poolt ettenähtud ajal esitab laopidaja järelevalveasutusele kõnealuse kauba nimekirja.
2. Kui kohaldatakse seadustiku artikli 112 lõiget 2, peab laoarvestusest nähtuma kauba tolliväärtus enne kaubaga tehtavaid tavalisi käitlemistoiminguid.
3. Laoarvestus peab sisaldama teavet kauba ajutise väljaviimise või koosladustamise kohta vastavalt artikli 534 lõikele 2.
Artikkel 530
1. Kui kauba suhtes rakendatakse protseduuri E-tüüpi laos, tehakse laoarvestuskanne, kui kaup laopidaja ladustamisrajatistesse saabub.
2. Kui tolliladu kasutatakse ka ajutise ladustamise rajatisena, tehakse laoarvestuskanne, kui protseduurile suunamise deklaratsioon on aktsepteeritud.
3. Protseduuri lõpetamisega seotud laoarvestuskanne tehakse hiljemalt siis, kui kaup tollilaost või laopidaja ladustamisrajatistest välja viiakse.
4. jagu
Muud protseduuri toimimist käsitlevad sätted
Artikkel 531
Ühendusevälise kauba suhtes võib teha lisas 72 loetletud tavalisi käitlemistoiminguid.
Artikkel 532
Kauba võib tollilaost ajutiselt välja viia maksimaalselt kolmeks kuuks. Kui olukord seda nõuab, võib kõnealust tähtaega pikendada.
Artikkel 533
Taotlus tavaliste käitlemistoimingute või kauba tollilaost ajutiselt väljaviimise lubamiseks esitatakse järelevalveasutusele kirjalikult iga juhtumi korral eraldi. Taotlus peab sisaldama kõiki protseduuri rakendamiseks vajalikke andmeid.
Sellise loa võib anda tolliladustamisprotseduuri rakendamise loa osana. Sellisel juhul teatatakse järelevalveasutusele tema poolt kindlaksmääratud viisil, et selline toiming tehakse või kaup viiakse ajutiselt tollilaost välja.
Artikkel 534
1. Kui ühenduse kaupa ladustatakse tollilaos või tolliladustamisprotseduuril oleva kauba puhul kasutatavates ladustamisrajatistes, võib ette näha konkreetsed meetodid sellise kauba identifitseerimiseks, eesmärgiga eelkõige eristada seda tolliladustamisprotseduuril olevast kaubast.
2. Toll võib lubada koosladustamist, kui iga kaubaliigi tollistaatust ei ole igal ajal võimalik identifitseerida. Selline võimalus ei kehti eelfinantseeritud kauba suhtes.
Koosladustatud kaubal on sama kaheksakohaline CN-kood, kaubanduslik kvaliteet ja tehnilised näitajad.
3. Koosladustatud kaupa ja erakorralistel asjaoludel ka lõike 2 teises lõigus sätestatud tingimustele vastavat identifitseeritavat kaupa võib selle tollikäitlusviisile deklareerimiseks käsitada kas ühenduse kaubana või ühendusevälise kaubana.
Esimese lõigu kohaldamine ei tohi siiski kaasa tuua olukorda, kus teatav tollistaatus määratakse kaubakogusele, mis on suurem kui kogus, millel tegelikult kõnealune staatus on, ja mida ladustatakse tollilaos või ladustamisrajatistes ajal, kui tollikäitlusviisile deklareeritud kaupa sealt välja viiakse.
Artikkel 535
1. Kui seestöötlemise või tollikontrolli all töötlemise toiminguid tehakse tollilaos või ladustamisrajatistes, kohaldatakse nendel protseduuridel oleva kauba suhtes artiklit 534 mutatis mutandis.
Kui need toimingud on seotud seestöötlemisega, kasutamata sealjuures ekvivalentkaupa, või tollikontrolli all töötlemisega, ei kohaldata artikli 534 koosladustamist käsitlevaid sätteid ühenduse kauba suhtes.
2. Laoarvestuskanded võimaldavad tollil jälgida igal ajal kõikide protseduuridel olevate kaupade või toodete täpset olukorda.
3. PEATÜKK
Seestöötlemine
1. jagu
Üldsätted
Artikkel 536
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
eelnev eksport– süsteem, kus ekvivalentkaubast saadud kompensatsioonitooted tuleb eksportida enne importkauba protseduurile suunamist, kasutades peatamissüsteemi; |
|
b) |
tööettevõtt– otse või kaudselt loa omaniku käsutusse antud importkauba mis tahes töötlemine kooskõlas kolmandas riigis asuva tööde tellija poolt antud töötlemistoimingute kirjeldusega ja tema nimel, mille eest üldjuhul tasutakse ainult töötlemiskulud. |
2. jagu
Loa andmist käsitlevad lisatingimused
Artikkel 537
Luba antakse ainult juhul, kui taotleja kavatseb põhilisi kompensatsioonitooteid reeksportida või eksportida.
Artikkel 538
Loa võib anda ka seadustiku artikli 114 lõike 2 punkti c neljandas taandes nimetatud kaupade puhul, välja arvatud:
a) muud kütused ja energiaallikad peale nende, mida vajatakse kompensatsioonitoodete kontrollimiseks või parandamist vajava importkauba defektide avastamiseks;
b) muud määrdeained peale nende, mida vajatakse kompensatsioonitoodete kontrollimiseks, reguleerimiseks või viimistlemiseks;
c) seadmed ja tööriistad.
Artikkel 539
1. Majanduslikud tingimused loetakse täidetuks, välja arvatud juhul, kui taotlus on seotud lisas 73 nimetatud importkaubaga.
2. Majanduslikud tingimused loetakse siiski täidetuks ka lisas 73 nimetatud importkaubaga seotud taotluste puhul, kui:
a) taotlus on seotud:
i) mittekaubanduslikku laadi kaubaga tehtavate toimingutega,
ii) töövõtulepinguga,
iii) selliste kompensatsioonitoodete töötlemisega, mis on juba saadud töötlemise teel eelneva loa alusel, mis on antud pärast majanduslike tingimuste kontrollimist,
iv) artiklis 531 nimetatud tavaliste käitlemistoimingutega,
v) parandamisega,
vi) CN-koodi 1001 10 00 alla kuuluva kõva nisu töötlemisega CN-koodide 1902 11 00 ja 1902 19 alla kuuluvate makarontoodete tootmiseks; või
b) iga kaheksakohalise CN-koodi alla kuuluva importkauba kogumaksumus taotleja ja kalendriaasta kohta ei ületa 150 000 eurot; või
c) nõukogu määruse (EÜ) nr 3448/93 ( 13 ) artikli 11 kohaselt on tegemist lisa 73 A osas nimetatud importkaubaga ja taotleja esitab pädeva asutuse väljaantud dokumendi, mis lubab kõnealuse kauba suhtes protseduuri rakendada tarnebilansi alusel määratud koguste piires.
Artikkel 540
Loas tuleb täpsustada kompensatsioonitoodetes sisalduva importkauba identifitseerimisvahendid ja -meetodid ning näha ette nõuetekohane kord toiminguteks, mille puhul kasutatakse ekvivalentkaupa.
Selliste identifitseerimismeetodite või tingimuste hulka võib kuuluda ka arvestuse läbivaatamine.
3. jagu
Protseduuri toimimist käsitlevad sätted
Artikkel 541
1. Loas tuleb täpsustada, kas ja millistel tingimustel võib töötlemistoimingutes kasutada seadustiku artikli 114 lõike 2 punktis e nimetatud ekvivalentkaupa, millel on importkaubaga sama kaheksakohaline CN-kood, kaubanduslik kvaliteet ja tehnilised näitajad.
2. Ekvivalentkaup võib olla kõrgema töötlusastmega kui importkaup, tingimusel et oluline osa ekvivalentkauba töötlemisest toimub loa omaniku ettevõttes või ettevõttes, kus töötlemine toimub loa omaniku nimel, välja arvatud erandjuhtudel.
3. Lisas 74 ettenähtud erisätteid kohaldatakse kõnealuses lisas nimetatud kauba suhtes.
Artikkel 542
1. Loas täpsustatakse protseduuri lõpetamise tähtaeg. Kui olukord seda nõuab, võib kõnealust tähtaega pikendada ka pärast selle möödumist.
2. Kui kõikide protseduuril olevate kaupade puhul lõpeb protseduuri lõpetamise tähtaeg konkreetsel kuupäeval, võib loas ette näha, et protseduuri lõpetamise tähtaega pikendatakse automaatselt kõikide sellel kuupäeval veel protseduuril olevate kaupade puhul. Toll võib siiski nõuda, et sellistele kaupadele määrataks uus tollikäitlusviis nende poolt määratud tähtaja jooksul.
3. Sõltumata sellest, kas kasutatakse summeerimist või kohaldatakse lõiget 2, ei tohi protseduuri lõpetamise tähtaeg järgmiste kompensatsioonitoodete või muutmata kujul kaupade puhul ületada:
a) nelja kuud määruse (EÜ) nr 1255/1999 artiklis 1 nimetatud piima ja piimatoodete puhul;
b) kaht kuud koondnomenklatuuri 1. grupis nimetatud loomade tapmise puhul ilma nuumamiseta;
c) kolme kuud CN-koodide 0104ja 0105alla kuuluvate loomade nuumamise puhul (sealhulgas vajaduse korral tapmine);
d) kuut kuud koondnomenklatuuri 1. grupis nimetatud muude loomade nuumamise puhul (sealhulgas vajaduse korral tapmine);
e) kuut kuud liha töötlemise puhul;
f) kuut kuud muude põllumajandustoodete töötlemise puhul, mis annavad õiguse määruse (EMÜ) nr 565/80 artiklis 1 nimetatud eksporditoetuste ettemaksmisele ja mis on töödeldud sama määruse artikli 2 punktides b või c nimetatud toodeteks või kaupadeks.
Kui tehakse järjestikuseid töötlemistoiminguid või kui see on vajalik erandlike asjaolude tõttu, võib neid tähtaegu taotluse korral pikendada, kuid tähtaja kogupikkus ei tohi ületada kahtteist kuud.
Artikkel 543
1. Eelneva eksportimise puhul täpsustatakse loas tähtaeg, mille jooksul ühenduseväline kaup tuleb sellele protseduurile deklareerida, võttes arvesse kauba hankimiseks ja selle ühendusse vedamiseks vajalikku aega.
2. Lõikes 1 nimetatud tähtaeg ei tohi ületada:
a) kolme kuud ühise turukorralduse alla kuuluva kauba puhul;
b) kuut kuud kõikide teiste kaupade puhul.
Kuuekuulist tähtaega võib siiski pikendada, kui loa omanik esitab põhjendatud taotluse, tingimusel et kogu tähtaeg ei ole pikem kui kaksteist kuud. Kui olukord seda nõuab, võib luba pikendada isegi siis, kui algne tähtaeg on juba möödunud.
Artikkel 544
Protseduuri lõpetamisel või imporditollimaksude tagasimaksmise nõudmisel käsitatakse reeksportimise või eksportimisena:
a) kompensatsioonitoodete üleandmist isikutele, kelle suhtes kohaldatakse imporditollimaksudest vabastamist vastavalt 18. aprilli 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile, 24. aprilli 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsioonile või 16. detsembri 1969. aasta erimissioonide New Yorgi konventsioonile;
b) kompensatsioonitoodete üleandmist liikmesriigi territooriumil baseeruvatele kolmandate riikide relvajõududele, kui kõnealune liikmesriik annab imporditollimaksudest erivabaduse vastavalt määruse (EMÜ) nr 918/83 artiklile 136;
c) tsiviilõhusõidukite üleandmist; järelevalveasutus lubab protseduuri lõpetada, kui importkaupa on esimest korda kasutatud tsiviilõhusõidukite või nende osade tootmiseks, remondiks, kohandamiseks või ümberehitamiseks, tingimusel et loa omaniku arvestuse alusel on võimalik kontrollida, et kõnealust protseduuri rakendatakse nõuetekohaselt;
d) kosmoselaevade ja nende seadmete üleandmist; järelevalveasutus lubab protseduuri lõpetada, kui importkaupa on esimest korda kasutatud satelliitide, nende kanderakettide ja maajaamade seadmete ning nende süsteemide lahutamatuks osaks olevate osade tootmiseks, remondiks, kohandamiseks või ümberehitamiseks, tingimusel et loa omaniku arvestuse alusel on võimalik kontrollida, et kõnealust protseduuri rakendatakse nõuetekohaselt;
e) selliste teiseste kompensatsioonitoodete kõrvaldamist vastavalt asjakohastele sätetele, mille hävitamine tollijärelevalve all on keskkonnakaitselistel põhjustel keelatud; selleks peab loa omanik tõendama, et protseduuri lõpetamine vastavalt kehtivatele eeskirjadele on kas võimatu või ebamajanduslik.
4. jagu
Peatamismenetluse toimimist käsitlevad sätted
Artikkel 545
1. Ekvivalentkauba kasutamisel seadustiku artikli 115 kohasteks töötlemistoiminguteks ei ole vaja täita kauba suhtes protseduurile suunamise formaalsusi.
2. Ekvivalentkaup ja sellest toodetud kompensatsioonitooted muutuvad ühendusevälisteks toodeteks ja importkaup ühenduse kaubaks, kui protseduuri lõpetamise deklaratsioon on aktsepteeritud.
Kui importkaup on turule viidud enne protseduuri lõpetamist, muutub selle staatus selle turuleviimise ajal. Erandjuhtudel, kui eeldatakse, et kaup ei ole kõnealusel ajahetkel kohal, võib toll loa omaniku taotluse korral lubada, et ekvivalentkaup on kohal tolli määratud hilisemal ajal mõistliku tähtaja jooksul.
3. Eelneva ekspordi puhul:
— kompensatsioonitoodetest saab ühendusväline kaup, kui ekspordideklaratsioon aktsepteeritakse, tingimusel et imporditav kaup suunatakse sellele protseduurile,
— importkaubast saab ühenduse kaup, kui see suunatakse sellele protseduurile.
Artikkel 546
Loas täpsustatakse, kas kompensatsioonitooted või muutmata kujul kauba võib lubada vabasse ringlusse ilma tollideklaratsioonita, ilma et see piiraks keelavate või piiravate meetmete kohaldamist. Sellisel juhul loetakse kaup vabasse ringlusse lubatuks, kui sellele ei ole protseduuri lõpetamise tähtaja möödudes tollikäitlusviisi määratud.
Seadustiku artikli 218 lõike 1 esimese lõigu kohaldamisel loetakse, et vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon on esitatud ja aktsepteeritud ning luba on antud protseduuri kokkuvõtte esitamise ajal.
Tooted ja kaup muutuvad ühenduse kaubaks nende turuleviimise ajal.
Artikkel 547
Kompensatsioonitoodete vabasse ringlusse lubamise puhul käsitlevad deklaratsiooni lahtrid 15, 16,34, 41 ja 42 importkaupa. Teise võimalusena võib asjakohast teavet esitada ka teabelehe INF 1 või mõne muu deklaratsioonile lisatud dokumendi abil.
Artikkel 547a
Importkaubalt, mille suhtes eesmärgipärase kasutuse tõttu kohaldatakse protseduurile suunamise deklaratsiooni aktsepteerimise ajal soodustatud tariifimenetlust, arvutatakse seadustiku artikli 121 lõike 1 alusel tasumisele kuuluvad imporditollimaksud eesmärgipärasele kasutusele vastava määra alusel. See on lubatud üksnes juhul, kui selliseks eesmärgipäraseks kasutuseks oleks võinud loa anda ning kui soodustatud tariifimenetluse määramise tingimused oleksid olnud täidetud.
Artikkel 548
1. Nimekiri kompensatsioonitoodetest, mille eest tuleb tasuda nende suhtes kohaldatavad imporditollimaksud vastavalt seadustiku artikli 122 punktile a, on toodud lisas 75.
2. Kui kompensatsioonitooted, mida ei ole lõikes 1 nimetatud nimekirjas mainitud, hävitatakse, käsitatakse neid reeksporditutena.
Artikkel 549
1. Kui kompensatsioonitoodete või muutmata kujul kauba suhtes rakendatakse üht peatamismenetlustest või paigutatakse need artiklis 799 nimetatud I kontrollitüübile vastavasse vabatsooni või vabalattu või artiklis 799 nimetatud II kontrollitüübile vastavasse vabatsooni protseduuri lõpetamiseks, sisaldavad kõnealuse tollikäitlusviisi puhul kasutatavad dokumendid või arvestus või neid asendavad dokumendid üht järgmistest märkustest:
— Mercancías PA/S,
— AF/S-varer,
— AV/S-Waren,
— Εμπορεύματα ET/A,
— IP/S goods,
— Marchandises PA/S,
— Merci PA/S,
— AV/S-goederen,
— Mercadorias AA/S,
— SJ/S-tavaroita,
— AF/S-varor ►A2 , ◄
— Zboží AZS/P,
— ST/P kaup,
— IP/ATL preces,
— LP/S prekės,
— AF/F áruk,
— Oġġetti PI/S,
— Towary UCz/Z,
— AO/O blago,
— AZS/PS tovar.
2. Kui protseduuril oleva importkauba suhtes kohaldatakse kaubanduspoliitilisi erimeetmeid ka siis, kui muutmata kujul või kompensatsioonitoodete vormis kauba suhtes rakendatakse üht peatamismenetlustest või need artiklis 799 nimetatud I kontrollitüübile vastavasse vabatsooni või vabalattu või artiklis 799 nimetatud II kontrollitüübile vastavasse vabatsooni paigutatakse, asendatakse lõikes 1 nimetatud märkus ühega järgmistest:
— Política comercial,
— Handelspolitik,
— Handelspolitik,
— Εμπορική πολιτική,
— Commercial policy,
— Politique commerciale,
— Politica commerciale,
— Handelspolitiek,
— Politica comercial,
— Kauppapolitiikka,
— Handelspolitik,
— Obchodní politika,
— Kaubanduspoliitika,
— Tirdzniecības politika,
— Prekybos politika,
— Kereskedelempolitika,
— Politika kummerċjali,
— Polityka handlowa,
— Trgovinska politika,
— Obchodná politika.
5. jagu
Tagasimaksesüsteemi toimimist käsitlevad sätted
Artikkel 550
Kui tagasimaksesüsteemi alla kuuluvale kaubale määratakse artikli 549 lõikes 1 nimetatud tollikäitlusviis, asendatakse kõnealuses sättes nõutav märkus ühega järgmistest:
— Mercancías PA/R,
— AF/T-varer,
— AV/R-Waren,
— Εμπορεύματα ET/E,
— IP/D goods,
— Marchandises PA/R,
— Merci PA/R,
— AV/T-goederen,
— Mercadorias AA/D,
— SJ/T-tavaroita,
— AF/R-varor,
— Zboží AZS/N,
— ST/T kaup,
— IP/ATM preces,
— LP/D prekės,
— AF/V áruk,
— Oġġetti PI/SR,
— Towary UCz/Zw,
— AO/P blago,
— AZS/SV tovar.
4. PEATÜKK
Töötlemine tollikontrolli all
Artikkel 551
1. Tollikontrolli all töötlemise protseduuri rakendatakse sellise kauba suhtes, mille töötlemise käigus saadakse tooted, mille suhtes kohaldatakse väiksemaid imporditollimaksusummasid kui need, mida kohaldatakse importkauba suhtes.
Protseduuri rakendatakse ka sellise kauba suhtes, mis peab läbima toimingud, et tagada selle vastavus vabasse ringlusse lubamise tehnilistele nõuetele.
2. Artikli 542 lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse mutatis mutandis.
3. Vabasse ringlusse deklareeritud töödeldud toodete tolliväärtuse määramiseks võib deklarant valida ühe seadustiku artikli 30 lõike 2 punktides a, b või c nimetatud meetoditest või lisada töötlemiskulud importkauba tolliväärtusele. ►M22 Töötlemiskulud tähendab kõiki töödeldud kaupade valmistamisel tehtud kulusid, kaasa arvatud üldkulud ja kõigi kasutatud ühenduse kaupade väärtus. ◄
Artikkel 552
1. Lisa 76 A osas nimetatud kaubaliikide ja toimingute puhul loetakse majanduslikud tingimused täidetuks.
Muude kaubaliikide ja toimingute puhul tuleb majanduslikke tingimusi kontrollida.
2. Lisa 76 B osas nimetatud kaubaliikide ja toimingute puhul, mida ei ole nimetatud A osas, kontrollib majanduslikke tingimusi komitee. Kohaldatakse artikli 504 lõikeid 3 ja 4.
5. PEATÜKK
Ajutine import
1. jagu
Üldsätted
Artikkel 553
1. Protseduuril olevatest loomadest sündinud loomi käsitatakse ühendusevälise kaubana ja kõnealusel protseduuril olevatena, välja arvatud juhul, kui nende kaubanduslik väärtus on tühine.
2. Toll tagab, et kogu tähtaeg, mille jooksul kaup samal eesmärgil ja sama loa omaniku vastutusel protseduuril on, ei ületa 24 kuud, isegi kui protseduur lõpetati mõne muu peatamismenetluse kohaldamisega ja seejärel suunati kaup uuesti ajutise impordi protseduurile.
Loa omaniku taotluse korral võib toll seda tähtaega siiski pikendada selle tähtaja võrra, mille jooksul kaupa ei kasutata, vastavalt nende poolt ettenähtud tingimustele.
3. Seadustiku artikli 140 lõike 3 kohaldamisel tähendab erandlik olukord sellist olukorda, mille tagajärjel tuleb kaupa kasutada pikema aja jooksul, et täita ajutise impordi toimingu eesmärk.
4. Protseduuril olev kaup peab jääma samasse seisundisse.
Lubatud on parandus ja hooldus, sealhulgas ülevaatus ja kohandamine või meetmed kauba säilitamiseks või selle protseduuril kasutamise tehniliste nõuete täitmise tagamiseks.
Artikkel 554
Luba ajutiseks impordiks täieliku imporditollimaksudest vabastamisega, edaspidi “täielik imporditollimaksudest vabastamine”, antakse ainult kooskõlas artiklitega 555-578.
Luba ajutiseks impordiks osalise imporditollimaksudest vabastamisega ei anta äratarvitatavale kaubale.
2. jagu
Täieliku imporditollimaksudest vabastamise tingimused
1. alajagu
Transpordivahendid
Artikkel 555
1. Käesolevas alajaos kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
kasutamine kaubanduslikul eesmärgil — transpordivahendite kasutamine isikute või kauba veoks tasu eest või ettevõtte majandustegevuse raames tasu eest või tasuta; |
◄
|
b) |
isiklik kasutamine — transpordivahendite muu kui äriline kasutamine; |
|
c) |
siseliiklus — isikute vedu, kelle vedamine algab ja lõpeb ühenduse territooriumil, ning kauba vedu, mis laaditakse peale ja maha ühenduse territooriumil. |
2. Transpordivahendite alla kuuluvad ka nende juurde kuuluvad tavalised varuosad, manused ja seadmed.
Artikkel 556
Täielik imporditollimaksudest vabastus antakse kaubaalustele.
Protseduur lõpetatakse ka juhul, kui sama liiki ja põhiliselt sama väärtusega kaubaaluseid eksporditakse või reeksporditakse.
Artikkel 557
1. Täielik imporditollimaksudest vabastus antakse konteineritele, millel on sobivas ja selgesti nähtavas kohas järgmised püsimärgistatud andmed:
a) omaniku või protseduuri kasutaja andmed, milleks võivad olla tema täisnimi või kindlakskujunenud eraldustunnus, välja arvatud sümbolid, nagu embleem või lipp;
b) omaniku või protseduuri kasutaja antud konteineri identifitseerimistähised ja -numbrid, välja arvatud kombineeritud raudtee- ja maanteevedudel kasutatavate vahetatavate osade puhul; konteineri omakaal koos konteineriga püsivalt ühendatud seadmetega;
c) välja arvatud õhuvedudel kasutatavate konteinerite puhul, konteineri omaniku asukohariik, mille võib märkida täisnimena või rahvusvahelistes standardites ISO 3166 või 6346 ettenähtud kahetähelise riigikoodina või täheühendina, mida kasutatakse rahvusvahelises maanteeliikluses mootorsõidukite registreerimisriigi tähistamiseks, või kombineeritud raudtee-maanteevedudel kasutatavate vahetatavate osade korral numbritena.
Kui loataotlus esitatakse kooskõlas artikli 497 lõike 3 punkti c esimese lõiguga, jälgib konteinereid ühenduse tolliterritooriumil esindatud isik, kes võib igal ajal edastada teavet nende asukoha ning andmeid protseduurile suunamise ja protseduuri lõpetamise kohta.
2. Konteinereid võib enne nende reeksportimist kasutada siseliikluses. Siiski võib konteinereid nende igakordse liikmesriigis oleku ajal kasutada ainult üks kord sellise kauba veoks, mis on peale laaditud selle liikmesriigi territooriumil ja mis on ette nähtud maha laadida sama liikmesriigi territooriumil, juhul kui muidu läbiksid konteinerid selle territooriumi tühjalt.
3. Rahvusvahelistel vedudel puuli raames kasutatavate konteinerite suhtes kohaldatava tollikäitluse 21. jaanuari 1994. aasta Genfi konventsiooni, heakskiidetud nõukogu otsusega 95/137/EÜ, ( 14 ) tingimuste kohaselt lubab toll protseduuri lõpetada, kui sama liiki või sama väärtusega konteinereid eksporditakse või reeksporditakse.
Artikkel 558
1. Täielik vabastus imporditollimaksudest antakse maantee-, raudtee-, õhu-, mere- ja siseveetranspordivahenditele, kui:
a) need on registrisse kantud väljaspool ühenduse tolliterritooriumi isiku nimel, kelle elu- või asukoht on väljaspool seda territooriumi; kui transpordivahend ei ole registrisse kantud, võib siiski eespool nimetatud tingimust lugeda täidetuks, kui transpordivahend kuulub isikule, kelle elu- või asukoht on väljaspool ühenduse tolliterritooriumi;
b) neid kasutab isik, kelle elu- või asukoht on väljaspool kõnealust territooriumi, ilma et see piiraks artiklite 559, 560 ja 561 kohaldamist, ja
c) ärilisel eesmärgil kasutamise puhul, välja arvatud raudteetranspordivahendid, kasutatakse neid üksnes selliseks veoks, mis algab või lõpeb väljaspool ühenduse tolliterritooriumi; neid võib siiski kasutada siseliikluses, kui transpordialastes, eelkõige vedude korraldamise õigust ja korda käsitlevates õigusaktides on nii ette nähtud.
2. Kui renditeenuseid osutav ettevõtja, kelle asukoht on ühenduse tolliterritooriumil, rendib lõikes 1 nimetatud transpordivahendid uuesti välja isikule, kelle asukoht on väljaspool seda territooriumi, tuleb need reeksportida kaheksa päeva jooksul alates lepingu jõustumisest.
Artikkel 559
Isikud, kelle elu- või asukoht on ühenduse tolliterritooriumil, võib täielikult imporditollimaksudest vabastada, kui:
a) raudteetranspordivahendid antakse sellise isiku käsutusse lepingu alusel, mille kohaselt igas raudteevõrgus võib kasutada teiste raudteevõrkude veeremeid nagu endale kuuluvaid;
b) haagis on haagitud ühenduse tolliterritooriumil registrisse kantud maanteetranspordivahendi külge;
c) transpordivahendeid kasutatakse hädaolukorras ja maksimaalselt viis päeva; või
d) transpordivahendeid kasutab renditeenuseid osutav ettevõtja, et neid maksimaalselt viie päeva jooksul reeksportida.
Artikkel 560
1. Füüsilised isikud, kelle elukoht on ühenduse tolliterritooriumil, vabastatakse imporditollimaksudest täielikult, kui nad kasutavad transpordivahendeid eraviisiliselt ja juhuti ning registri pidaja juhiste kohaselt, kusjuures kõnealune registri pidaja viibib kasutamise ajal tolliterritooriumil.
Sellised isikud vabastatakse imporditollimaksudest täielikult ka juhul, kui transpordivahend on renditud eraviisiliseks kasutamiseks kirjaliku lepingu alusel ja seda kasutatakse juhuti:
a) et pöörduda tagasi nende ühenduses olevasse elukohta;
b) et lahkuda ühendusest; või
c) kui asjaomased tolliasutused seda üldiselt lubavad.
2. Transpordivahend reeksporditakse või tagastatakse renditeenuseid osutavale ettevõtjale, kelle asukoht on ühenduse tolliterritooriumil:
a) lõike 1 punktis a nimetatud juhul viie päeva jooksul alates lepingu jõustumisest;
b) lõike 1 punktis c nimetatud juhul kaheksa päeva jooksul alates lepingu jõustumisest.
Lõike 1 punktis b nimetatud juhul reeksporditakse transpordivahend kahe päeva jooksul alates lepingu jõustumisest.
Artikkel 561
1. Täielik vabastus imporditollimaksudest antakse juhul, kui transpordivahend kavatsetakse selle reekspordiks ühenduse tolliterritooriumil ajutiselt registrisse kanda ühe järgmise isiku nimel:
a) isik, kelle elu- või asukoht on väljaspool seda territooriumi;
b) füüsiline isik, kelle elukoht on sellel territooriumil, kui asjaomane isik valmistub vahetama oma peamist elukohta väljaspool seda territooriumi asuva elukoha vastu.
Punktis b nimetatud juhul tuleb transpordivahend eksportida kolme kuu jooksul alates selle registrisse kandmisest.
2. Täielik imporditollimaksudest vabastus antakse juhul, kui transpordivahendit kasutab ärilisel eesmärgil või eraviisiliselt füüsiline isik, kelle elukoht on ühenduse tolliterritooriumil ja kes on transpordivahendi väljaspool seda territooriumi asuva omaniku teenistuses või muul viisil tema poolt volitatud.
Eraviisiline kasutamine peab olema töölepingus ette nähtud.
Toll võib piirata transpordivahendite ajutist importi vastavalt käesolevale sättele, juhul kui tegemist on süstemaatilise kasutamisega.
3. Täieliku imporditollimaksudest vabastuse võib anda erandjuhtudel, kui piiratud aja jooksul kasutavad transpordivahendeid ärilisel eesmärgil isikud, kelle elu- või asukoht on ühenduse tolliterritooriumil.
Artikkel 562
Ilma et see piiraks muude erisätete kohaldamist, on protseduuride lõpetamise tähtajad järgmised:
a) raudteetranspordivahendite puhul: 12 kuud;
b) ärilisel eesmärgil kasutatavate transpordivahendite puhul, välja arvatud raudteetransport: veo teostamiseks vajalik aeg;
c) maanteetranspordivahendite puhul, mida kasutavad eraviisiliselt:
— üliõpilased: ajavahemik, mille jooksul üliõpilane viibib ühenduse tolliterritooriumil üksnes õpingute eesmärgil,
— isikud, kes täidavad tähtajalist ülesannet: ajavahemik, mille jooksul selline isik viibib ühenduse tolliterritooriumil üksnes ülesande täitmise eesmärgil,
— muudel juhtudel, sealhulgas ratsa- või veoloomade ning nende poolt veetavate sõidukite puhul: kuus kuud;
d) eraviisiliselt kasutatavate transpordivahendite puhul: kuus kuud;
e) eraviisiliselt kasutatavate mere- ja siseveetranspordivahendite puhul: 18 kuud.
2 alajagu.
Reisijate imporditavad isiklikud esemed ja sporditarbed; meremeeste ajaviitevahendid
Artikkel 563
Täielik imporditollimaksudest vabastus antakse, kui artikli 236 punkti A alapunktis 1 nimetatud reisija impordib reisiks põhjendatult vajalikke isiklikke esemeid ja sporditarbeid.
Artikkel 564
Täielik imporditollimaksudest vabastus antakse meremeeste ajaviitevahendite puhul järgmistel juhtudel:
a) kui neid kasutatakse rahvusvahelises mereliikluses osaleval laeval;
b) kui neid laaditakse selliselt laevalt maha laevapere poolt ajutiseks kasutamiseks kaldal;
c) kui sellise laeva laevapere kasutab neid kultuuri- ja sotsiaalasutustes, mida haldavad mittetulunduslikud ühingud, või kohtades, kus meremeestele peetakse regulaarselt jumalateenistusi.
3. alajagu
Katastroofiabi vahendid; meditsiinilised, kirurgilised ja laboratoorsed seadmed; loomad; piirivööndis kasutatav kaup
Artikkel 565
Täielik imporditollimaksudest vabastus antakse katastroofiabi vahenditele, mida kasutatakse seoses ühenduse tolliterritooriumi tabavate katastroofide tagajärgede tõrjumiseks ja likvideerimiseks võetavate meetmetega, ja mis on ette nähtud riigiasutustele või pädevate asutuste poolt heakskiidetud organisatsioonidele.
Artikkel 566
Täielik imporditollimaksudest vabastus antakse meditsiinilistele, kirurgilistele ja laboratoorsetele seadmetele, mis on saadetud haiglale või mõnele teisele meditsiiniasutusele laenuks, kes vajab neid seadmeid kiiresti, et korvata nendega oma puudulikke võimalusi, ja mis on ette nähtud diagnoosimiseks või raviks.
Artikkel 567
Täielik imporditollimaksudest vabastus antakse loomadele, kelle omanik on isik, kelle elu- või asukoht on väljaspool ühenduse tolliterritooriumi.
Vabastus antakse järgmistele kaupadele, mis on ette nähtud kehtivate õigusaktidega määratletud piirivööndi iseärasuste arvesse võtmiseks:
a) seadmed, mille omaniku elu- või asukoht on piirivööndis, mis külgneb selle piirivööndiga, kus toimub ajutine import, ja mida kasutab isik, kelle elu- või asukoht on kõnealuses külgnevas piirivööndis;
b) kaup, mida kasutatakse asutuste vastutusel piiril infrastruktuuri ehitamiseks, parandamiseks või hooldamiseks.
4. alajagu
Heli-, pildi- või andmekandjad, reklaammaterjal; professionaalsed töövahendid; õppevahendid ja teadusaparatuur
Artikkel 568
Täielik imporditollimaksudest vabastus antakse kaubale:
a) millele on salvestatud heli, pilte või teavet kauba esitlemiseks enne müüki, tasuta jagamiseks või mis on mõeldud helindamiseks, dubleerimiseks või kopeerimiseks; või
b) mida kasutatakse üksnes reklaami eesmärgil.
Artikkel 569
1. Täielik imporditollimaksudest vabastus antakse professionaalsetele töövahenditele, kui:
a) need kuuluvad isikule, kelle elu- või asukoht on väljaspool ühenduse tolliterritooriumi;
b) neid impordib kas isik, kelle elu- või asukoht on väljaspool ühenduse tolliterritooriumi, või kauba omaniku teenistuses olev töötaja, kelle elu- või asukoht võib olla ühenduse tolliterritooriumil; ja
c) neid kasutab importija või neid kasutatakse importija järelevalve all, välja arvatud audiovisuaalse materjali ühistoodangu puhul.
2. Täielikku vabastust ei anta, kui töövahendeid kasutatakse kauba tööstuslikuks tootmiseks või pakendamiseks, välja arvatud käsitööriistad looduslike ressursside kasutamiseks, ehitiste ehitamiseks, remontimiseks või hooldamiseks või mullatöödeks või sarnase töö jaoks.
Artikkel 570
Täielik imporditollimaksudest vabastus antakse õppevahenditele ja teadusaparatuurile:
a) kui need kuuluvad isikule, kelle elu- või asukoht on väljaspool ühenduse tolliterritooriumi;
b) mida impordivad mittetulunduslikud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud teadusasutused, õppe- või kutseõppeasutused, mida kasutatakse üksnes õppe-, kutseõppe- ja teaduslike uuringute eesmärgil kõnealuste asutuste vastutusel;
c) kui neid imporditakse põhjendatud kogustes, pidades silmas impordi eesmärke; ja
d) kui neid ei kasutada üksnes ärilistel eesmärkidel.
5. alajagu
Pakendid; vormid, matriitsid, klišeed, joonised, visandid, mõõte-, kontroll- ja katseriistad ning muud sarnased riistad; eritööriistad ja töövahendid; kaup, mida kasutatakse testide tegemisel või mida testitakse; näidised; asendustootmisvahendid
Artikkel 571
Täielik imporditollimaksudest vabastus antakse pakenditele, kui:
a) täidetuna importimisel on need ette nähtud reeksportimiseks kas tühjana või täidetuna;
b) tühjana importimisel on need ette nähtud reeksportimiseks täidetuna.
Pakendeid ei või kasutada siseliikluses, välja arvatud kauba eksportimiseks. Täidetuna imporditud pakendite puhul kohaldatakse seda sätet ainult sellest hetkest alates, kui nende sisu välja võetakse.
Artikkel 572
1. Täielik imporditollimaksudest vabastus antakse pakenditele, matriitsidele, klišeedele, joonistele, visanditele, mõõte-, kontroll- ja katseriistadele ning muudele sarnastele riistadele, kui:
a) need kuuluvad isikule, kelle elu- või asukoht on väljaspool ühenduse tolliterritooriumi; ning
b) neid kasutab tootmises isik, kelle elu- või asukoht on ühenduse tolliterritooriumil, ja vähemalt 75 % nende kasutamise tulemusel saadud toodangust eksporditakse.
2. Täielik imporditollimaksudest vabastus antakse eritööriistadele ja töövahenditele, kui:
a) need kuuluvad isikule, kelle elu- või asukoht on väljaspool ühenduse tolliterritooriumi; ja
b) isikud, kelle elu- või asukoht on ühenduse tolliterritooriumil, võivad neid tasuta kasutada kauba tootmiseks, mis täies ulatuses eksporditakse.
Artikkel 573
Täielik imporditollimaksudest vabastus antakse järgmisele kaubale:
a) kaup, mida testitakse, katsetatakse või esitletakse;
b) kaup, mis on imporditud proovimüügilepingu alusel ning ei ole veel heakskiidetud;
c) kaup, mida kasutatakse testide, katsete või esitluste tegemiseks, saamata sealjuures majanduslikku kasu.
Punktis b nimetatud kauba puhul on protseduuri lõpetamise tähtaeg kuus kuud.
Artikkel 574
Täielik imporditollimaksudest vabastus antakse, kui näidiseid imporditakse põhjendatud kogustes ja neid kasutatakse üksnes näitamiseks või esitlemiseks ühenduse tolliterritooriumil.
Artikkel 575
Täielik imporditollimaksudest vabastus antakse, kui tarnija või parandaja annab asendustootmisvahendid kliendile ajutiselt kasutamiseks, kuni sarnane kaup on kohale toimetatud või ära parandatud.
Protseduuri lõpetamise tähtaeg on kuus kuud.
6. alajagu
Ürituste korraldamiseks või müügiks ettenähtud kaup
Artikkel 576
1. Täielik imporditollimaksudest vabastus antakse kaubale, mida kavatsetakse välja panna või kasutada avalikul üritusel, mis ei ole korraldatud üksnes kaubandusliku müügi eesmärgil, või mis on sellistel üritustel saadud protseduuril olevast kaubast.
Erandjuhtudel võivad pädevad tolliasutused lubada protseduuri rakendamist ka muudel üritustel.
2. Täielik imporditollimaksudest vabastus antakse, kui heakskiitmiseks esitatud kaupa ei saa importida näidisena, kaubasaatja soovib kaupa müüa ning kaubasaaja võib otsustada selle pärast kontrollimist osta.
Protseduuri lõpetamise tähtaeg on kaks kuud.
3. Täielik imporditollimaksudest vabastus antakse järgmisele kaubale:
a) direktiivi 77/388/EMÜ I lisas määratletud kunstiesemed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed, mida imporditakse näitustel väljapanekuks ja võimalikuks müügiks;
b) kaup, välja arvatud äsja valmistatud kaup, mida imporditakse selle müügiks oksjonil.
7. alajagu
Varuosad, manused ja seadmed; muu kaup
Artikkel 577
Täielik imporditollimaksudest vabastus antakse varuosadele, manustele ja seadmetele, mida kasutatakse protseduuril oleva kauba parandamiseks ja hoolduseks, sealhulgas ülevaatus, uuendamine ja säilitamine.
Artikkel 578
Täieliku imporditollimaksudest vabastuse võib anda juhul, kui kaupa, välja arvatud artiklites 556-577 loetletud kaupa või kaupa, mis ei vasta nende artiklite tingimustele, imporditakse:
a) juhuti ja maksimaalselt kolmeks kuuks; või
b) erijuhtudel, millel ei ole majanduslikku mõju.
3. jagu
Protseduuri toimimist käsitlevad sätted
Artikkel 579
Kui isiklikud esemed, sportimiseks imporditud kaup või transpordivahendid deklareeritakse protseduurile suuliselt või mis tahes muu toimingu abil, võib toll nõuda kirjaliku deklaratsiooni esitamist, kui asi on seotud suurte imporditollimaksude summadega või esineb tõsine oht, et protseduuriga seotud kohustusi ei täideta.
Artikkel 580
1. ATA-/CPD-märkmike abil esitatud protseduurile suunamise deklaratsioonid aktsepteeritakse juhul, kui need on välja antud osalisriigis ning need on kinnitanud ja taganud rahvusvahelisse garantiiketti kuuluv ühing.
Kui kahe- või mitmepoolsete lepingutega ei ole ette nähtud teisiti, tähendab “osalisriik” ATA-konventsiooni või Istanbuli konventsiooni osalist, kes on aktsepteerinud Tollikoostöö Nõukogu 25. juuni 1992. aasta soovituse, mis käsitleb ATA-märkmiku ja CPD-märkmiku tunnistamist ajutise impordi protseduuri puhul.
2. Lõiget 1 kohaldatakse ainult juhul, kui ATA-/CPD-märkmikud:
a) on seotud kõnealuste konventsioonide või lepingute reguleerimisalasse kuuluva kauba ja kasutusega;
b) on kinnitatud tolli poolt kaanelehe vastavas osas; ja
c) kehtivad ühenduse tolliterritooriumi kõikides osades.
ATA-/CPD-märkmik esitatakse ühenduse tolliterritooriumile saabumise tolliasutuses, välja arvatud juhul, kui kõnealuses asutuses ei ole võimalik kontrollida kõnealuse protseduuri tingimuste täitmist.
3. ATA-märkmiku alusel protseduuril oleva kauba suhtes kohaldatakse ►M26 artikleid 457c, 457d ◄ ja 458-461 mutatis mutandis.
Artikkel 581
1. Ilma et see piiraks ATA-/CPD-märkmike suhtes konkreetsete garantiisüsteemide kohaldamist, tuleb protseduurile suunamise kirjaliku deklaratsiooni puhul esitada tagatis, välja arvatud lisas 77 nimetatud juhtudel.
2. Protseduuri kontrollimise hõlbustamiseks võib toll nõuda arvestuse pidamist.
Artikkel 582
1. Kui vastavalt artiklile 576 protseduuril oleva kaubaga seotud protseduur lõpetatakse kauba vabasse ringlusse lubamisega, määratakse tollivõla suurus selle arvutamiseks vajalike andmete alusel, mida kohaldatakse kõnealuse kauba suhtes vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni aktsepteerimise ajal.
Kui vastavalt artiklile 576 protseduuril olev kaup viiakse turule, loetakse kaup turuleviiduks, kui see deklareeritakse vabasse ringlusse enne protseduuri lõpetamise tähtaja möödumist.
2. Artikli 576 lõikes 1 nimetatud kauba suhtes protseduuri lõpetamise eesmärgil loetakse selle tarbimist, hävitamist või üritustel avalikkusele tasuta jagamist reeksportimiseks, tingimusel et kaubakogus vastab ürituse iseloomule, külastajate arvule ja loa omaniku ürituses osalemise määrale.
Esimest lõiku ei kohaldata alkohoolsete jookide, tubakatoodete ega kütuse suhtes.
Artikkel 583
Kui protseduuril oleva kauba suhtes rakendatakse üht peatamismenetlustest või paigutatakse see artiklis 799 nimetatud I kontrollitüübile vastavasse vabatsooni või vabalattu või artiklis 799 nimetatud II kontrollitüübile vastavasse vabatsooni ajutise impordi protseduuri lõpetamiseks, sisaldavad kõnealuse tollikäitlusviisi puhul kasutatavad dokumendid või arvestus või neid asendavad dokumendid üht järgmistest märkustest:
— Mercancías IT,
— MI-varer,
— VV-Waren,
— Εμπορεύματα ΠΕ,
— ΤA goods,
— Marchandises ΑΤ,
— Merci ΑΤ,
— TI-goederen,
— Mercadorias IT,
— VM-tavaroita,
— TI-varor,
— Zboží DP,
— AI kaup,
— PI preces,
— LĮ prekės,
— IB áruk,
— Oġġetti TA,
— Towary OCz,
— ZU blago,
— DP tovar.
Artikkel 584
Lepingu alusel ühiselt kasutatavate raudteetranspordivahendite puhul loetakse protseduur lõpetatuks ka juhul, kui eksporditakse või reeksporditakse raudteetranspordivahendeid, mis on sama tüüpi või sama väärtusega kui need, mis on antud isiku käsutusse, kelle elu- või asukoht on ühenduse tolliterritooriumil.
6. PEATÜKK
Välistöötlemine
1. jagu
Loa andmist käsitlevad lisatingimused
Artikkel 585
1. Kui ei ilmne vastupidist, ei loeta ühenduse tootjate olulisi huve oluliselt kahjustatuks.
2. Kui loataotluse esitab isik, kes ekspordib ajutiselt eksporditavat kaupa, kuid ei korralda töötlemistoiminguid, kontrollib toll eelnevalt seadustiku artikli 147 lõikes 2 sätestatud tingimusi tõendavate dokumentide alusel. Artikleid 503 ja 504 kohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 586
1. Loas täpsustatakse vahendid ja meetodid, mille alusel teha kindlaks, et kompensatsioonitooted on saadud ajutiselt eksporditud toodete töötlemise käigus, või kontrollida, kas standardvahetussüsteemi kasutamise tingimused on täidetud.
Selliste vahendite ja meetodite hulka võib kuuluda lisas 104 ettenähtud teabedokumendi kasutamine ja arvestuse kontrollimine.
2. Kui töötlemistoimingute iseloom ei võimalda kindlaks teha, et kompensatsioonitooted on saadud ajutiselt eksporditud toodete töötlemise käigus, võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel loa siiski anda, tingimusel et taotleja võib pakkuda piisavaid tagatisi ja töötlemistoimingutel kasutataval kaubal on importkaubaga sama kaheksakohaline CN-kood, kaubanduslik kvaliteet ja tehnilised näitajad. Loas nähakse ette protseduuri kasutamise tingimused.
Artikkel 587
Kui protseduuri kasutamist taotletakse parandamise eesmärgil, peab ajutiselt eksporditud kaupa olema võimalik parandada ja protseduuri ei või kasutada kauba tehnilise taseme täiustamiseks.
2. jagu
Protseduuri toimimist käsitlevad sätted
Artikkel 588
1. Loas määratakse protseduuri lõpetamise tähtaeg. Kui olukord seda nõuab, võib kõnealust tähtaega pikendada, kui pärast algselt kehtestatud tähtaeg on juba möödunud.
2. Seadustiku artikli 157 lõiget 2 kohaldatakse ka pärast algselt kehtestatud tähtaja möödumist.
Artikkel 589
1. Ajutiselt eksporditud kauba protseduurile suunamise deklaratsioon koostatakse kooskõlas eksporti reguleerivate sätetega.
2. Eelneva impordi puhul kuulub vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonile lisatud dokumentide hulka loa koopia, välja arvatud juhul, kui kõnealust luba taotletakse vastavalt artikli 497 lõike 3 punktile d. Artikli 220 lõiget 3 kohaldatakse mutatis mutandis.
3. jagu
Tollimaksuvabastuse arvutamist käsitlevad sätted
Artikkel 590
1. Mahaarvatava summa arvutamisel ei võeta arvesse dumpinguvastaseid ega tasakaalustavaid tollimakse.
Teiseseid kompensatsioonitooteid, nagu jäätmed, jäägid, käitlemisjäägid, lõikejäägid ja kasutuselt kõrvaldatud kaup, käsitatakse summas sisalduvatena.
2. Ajutiselt eksporditud kauba väärtuse määramisel vastavalt seadustiku artikli 151 lõike 2 teises lõigus nimetatud meetoditele ei arvestata töötlemise või viimase töötlemistoimingu kohta ajutiselt eksporditud kauba laadimis-, veo- ja kindlustuskulusid:
a) ajutiselt eksporditud kauba väärtuse hulka, mida arvestatakse kompensatsioonitoodete tolliväärtuse määramisel vastavalt seadustiku artikli 32 lõike 1 punkti b alapunktile i; või
b) töötlemiskulude hulka, kui ajutiselt eksporditud kauba väärtust ei saa määrata vastavalt seadustiku artikli 32 lõike 1 punkti b alapunktile i.
Laadimis-, veo- ja kindlustuskulud, mis on seotud kompensatsioonitoodete toimetamisega töötlemise või viimase töötlemistoimingu kohast nende ühenduse tolliterritooriumile toomise kohta, arvestatakse töötlemiskulude hulka.
Laadimis-, veo- ja kindlustuskulude hulka kuuluvad:
a) vahendustasu, välja arvatud ostuvahendustasu;
b) ajutiselt eksporditud kaubast lahus käsitletavate konteinerite kasutamise kulud;
c) pakkimiskulud, kaasa arvatud kulu tööle ja materjalile;
d) käitlemiskulud, mis tekivad kauba vedamisel.
Artikkel 591
Kui tollimaksu aluseks on töötlemistoimingu kulud, antakse osaline imporditollimaksudest vabastus taotluse korral.
Tolliasutused ei luba arvutada osalist imporditollimaksudest vabastust kõnealuse sätte kohaselt, kui enne kompensatsioonitoodete vabasse ringlusse lubamist tehakse kindlaks, et ajutiselt eksporditavad kaubad, mis on seadustiku II jaotise 2. peatüki 1. jaos määratletud kui mitte ühenduse päritolu kaubad, olid vabasse ringlusse lubatud tollimaksu nullmääraga üksnes kõnealuses sättes kehtestatud osalisest maksuvabastusest kasusaamise eesmärgil.
Seadustiku artikleid 29-35 kohaldatakse mutatis mutandis töötlemiskulude suhtes, mille juures ei võeta arvesse ajutiselt eksporditud kaupa.
Artikkel 592
Ettevõtjatele, kes teevad regulaarselt välistöötlemise toiminguid loa alusel, mis ei käsitle parandamist, võib toll määrata keskmise tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõikide nende töötlemistoimingute suhtes (koondlõpetamine).
Kõnealune määr määratakse tähtajaks, mis ei ole pikem kui 12 kuud, ja seda kohaldatakse esialgselt selle tähtaja jooksul vabasse ringlusse lubatud kompensatsioonitoodete suhtes. Iga tähtaja lõpus teeb toll lõpparvestuse ja kohaldab vajaduse korral seadustiku artikli 220 lõike 1 või artikli 236 sätteid.
IV JAOTIS
EKSPORDIGA SEOTUD RAKENDUSSÄTTED
1. PEATÜKK
Lõplik eksport
Artikkel 788
1. Eksportijana seadustiku artikli 161 lõikes 5 määratletud tähenduses käsitletakse isikut, kelle eest ekspordideklaratsioon koostati ja kes on kauba omanik või kellel on deklaratsiooni aktsepteerimise ajal omanikuga võrdne õigus kaupa käsutada.
2. Kui kauba omandiõigus või sellega võrdne käsutamisõigus kuulub vastavalt ekspordi aluseks olevale lepingule isikule, kelle elu- või asukoht on väljaspool ühendust, käsitatakse eksportijana ühenduses asuvat lepingupoolt.
Artikkel 789
Allhanke korral võib ekspordideklaratsiooni esitada ka tolliasutusele, mille tegevuspiirkonnas allhankija asub.
Artikkel 790
Kui halduslikel põhjustel ei saa kohaldada tolliseadustiku artikli 161 lõike 5 esimest lauset, võib ekspordideklaratsiooni esitada asjaomase liikmesriigi kõnealuse toimingu suhtes pädevale tolliasutusele.
Artikkel 791
1. Nõuetekohaselt tõendatud põhjustel võib ekspordideklaratsiooni aktsepteerida:
— muus kui seadustiku artikli 161 lõike 5 esimeses lauses osutatud tolliasutuses,
— või
— muus kui artiklis 790 osutatud tolliasutuses.
Sellisel juhul võetakse keeldude ja piirangute kohaldamisega seotud kontrollimisel arvesse olukorra erilist laadi.
2. Kui lõikes 1 osutatud juhtudel ei täideta ekspordiformaalsusi eksportija elu- või asukoha liikmesriigis, saadab ekspordideklaratsiooni vastuvõtnud tolliasutus ühtse haldusdokumendi koopia eksportija elu- või asukoha liikmesriigi vastavasse asutusse.
Artikkel 792
Kui ekspordideklaratsioon on koostatud ühtse haldusdokumendil, kasutatakse eksemplare 1, 2 ja 3, ilma et see piiraks artikli 207 kohaldamist. Tolliasutus, millele ekspordideklaratsioon esitati (eksporditolliasutus) tembeldab lahtri A ja vajadusel lahtri D. Kauba vabastamisel jätab tolliasutus endale eksemplari 1, saadab eksemplari 2 eksporditolliasutuse liikmesriigi statistikaametile ja tagastab eksemplari 3 asjaomasele isikule.
Artikkel 793
1. Ühtse haldusdokumendi eksemplar 3 ja ekspordiks vabastatud kaup esitatakse tollile väljumistolliasutuses.
2. Väljumistolliasutus on:
a) raudteed pidi, posti teel, õhuteed pidi või meritsi eksporditava kauba puhul selle piirkonna pädev tolliasutus, kus raudtee-ettevõtjad, postiasutused, lennuettevõtjad või laevaühingud võtavad kauba ühe veolepingu alusel üle vedamiseks kolmandasse riiki;
b) torutranspordi teel eksporditava kauba ja elektrienergia puhul eksportija asukoha liikmesriigi määratud asutus;
c) muul viisil või punktidega a ja b hõlmamata juhtudel eksporditavate kaupade puhul viimane tolliasutus enne kaupade väljaviimist ühenduse tolliterritooriumilt.
3. ►M5 Väljumistolliasutus teeb kindlaks, et esitatud kaup vastab deklareeritud kaubale, ning kontrollib selle tegelikku väljaviimist. Kui deklarant teeb lahtrisse 44 märke “RET-EXP”; või väljendab muul viisil soovi, et eksemplar 3 talle tagastataks, tõendab nimetatud asutus kauba tegelikku väljaviimist eksemplari 3 tagaküljele tehtud kinnitusmärkega ja annab selle eksemplari isikule, kes selle esitas, või kui see ei ole võimalik, siis lahtris 50 nimetatud ja väljumistolliasutuse piirkonnas asuvale vahendajale deklarandile tagastamiseks. Kinnitusmärge on tempel asutuse nime ja kuupäevaga. ◄
Kui eksportimine toimub osasaadetiste kaupa, tehakse kinnitusmärge ainult selle kauba kohta, mida tegelikult eksporditakse. Kui kaupa eksporditakse osasaadetiste kaupa mitme tolliasutuse kaudu, tõendab eksemplari 3 originaali saanud väljumistolliasutus nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral eksemplari 3 koopia iga kõnealuse kauba osasaadetiste suhtes, pidades silmas, et see esitatakse teisele asjaomasele väljumistolliasutusele. Eksemplari 3 originaalile tehakse vastav märge.
Kui kogu toiming tehakse ühe liikmesriigi territooriumil, võib see liikmesriik määrata, et eksemplari 3 kinnitamine ei ole vajalik ning sel juhul eksemplari ei tagastata.
4. Kui väljumistolliasutus teeb kindlaks kauba puudujäägi, teeb see asutus vastava märke deklaratsioonile ja teatab sellest eksporditolliasutusele.
Kui väljumistolliasutus teeb kindlaks kaupade ülejäägi, ei luba see asutus neid välja viia kuni ekspordiformaalsused on täidetud.
Kui väljumistolliasutus teeb kindlaks erinevuse kauba laadis, ei luba see asutus kaupa välja viia kuni ekspordiformaalsused on täidetud ning teatab sellest eksporditolliasutusele.
5. Lõike 2 punktis a osutatud juhtudel kinnitab väljumistolliasutus ekspordideklaratsiooni eksemplari 3 vastavalt lõikele 3, märkides veodokumendile punasega “Eksport” ja lisades oma pitsati. Kui regulaarliinide või otseveo või otselennu korral kolmanda riigi sihtkohtadesse saavad ettevõtjad tagada eeskirjade järgimise muude vahenditega, siis ei ole kinnitusmärge “Eksport” nõutav.
6. Transiidiprotseduuri alusel kolmandasse riiki või väljumistolliasutusse saadetud kauba puhul kinnitab lähtetolliasutus eksemplari 3 vastavalt lõikele 3 ja tagastab selle deklarandile pärast seda, kui on teinud kõigile transiididokumendi või seda asendavate dokumentide koopiatele punasega kinnitusmärke “Eksport”. Väljumistolliasutus kontrollib kauba tegelikku väljaviimist.
Esimest lõiku ei kohaldata artikli 419 lõigetes 4 ja 7 ning artikli 434 lõigetes 6 ja 9 osutatud olukordades, kui kaupa ei pea lähtetolliasutusele esitama.
6 a. Kui aktsiisi peatamise korra alla kuuluv kaup saadetakse määrusega (EMÜ) nr 2719/92 ettenähtud saatedokumendi alusel kolmandasse riiki, kinnitab ekspordiriigi tolliasutus ühtse haldusdokumendi eksemplari 3 vastavalt lõikele 3 ja tagastab selle deklarandile pärast seda, kui on teinud kõigile saatedokumendi eksemplaridele punasega kinnitusmärke “Eksport” ja tembeldanud need vastavalt lõikele 3.
Ühtse haldusdokumendi eksemplarile 3 tuleb teha viide saatedokumendile ja vastupidi.
Väljumistolliasutus kontrollib kauba tegelikku väljaviimist ja tagastab saatedokumendi vastavalt nõukogu direktiivi 92/12/EMÜ ( 15 ) artikli 19 lõikele 4.
Lõike 4 kohaldamisel tehakse asjakohane märge aktsiisisaatedokumendile.
7. Eksporditolliasutus võib nõuda, et eksportija tõendaks, et kaup on ühenduse territooriumilt välja viidud.
Artikkel 794
1. Kaupa, mille suhtes ei kehti keelud või piirangud ning mille väärtus saadetise ja deklarandi kohta ei ületa 3 000 eküüd, võib deklareerida väljumistolliasutuses.
Liikmesriigid võivad määrata, et seda sätet ei kohaldata, kui ekspordideklaratsiooni koostav isik tegutseb teise isiku eest kutselise tolliagendina.
2. Suulisi tollideklaratsioone võib esitada ainult väljumistolliasutuses.
Artikkel 795
Kui kaup viiakse ühenduse tolliterritooriumilt välja ilma ekspordideklaratsioonita, esitab eksportija selle deklaratsiooni tagantjärele tolliasutusele, mille tegevuspiirkonnas ta asub. Selliste olukordade puhul kohaldatakse artikli 790 sätteid.
See deklaratsioon aktsepteeritakse tingimusel, et eksportija esitab asjaomasele tolliasutusele kõnealuse kauba laadi ja kogust ning nende ühenduse territooriumilt väljaviimise asjaolusid käsitlevad tõendid. See tolliasutus kinnitab ka ühtse haldusdokumendi eksemplari 3.
Deklaratsiooni tagantjärele aktsepteerimine ei takista kehtivate sanktsioonide kohaldamist ja sellest tulenevaid tagajärgi seoses ühise põllumajanduspoliitikaga.
Artikkel 796
1. Kui ekspordiks vabastatud kaupa ei viida ühenduse tolliterritooriumilt välja, teatab eksportija sellest viivitamata eksporditolliasutusele. Kõnealuse deklaratsiooni eksemplar 3 tagastatakse sellele asutusele.
2. Kui artikli 793 lõigetes 5 või 6 osutatud juhtudel mõjutab veolepingu muutmine vedu nii, et see lõpeb ühenduse tolliterritooriumil, kuigi oli ette nähtud selle lõppemine väljaspool ühenduse tolliterritooriumi, võivad kõnealused äriühingud ja asutused täita muudetud lepingut ainult artikli 793 lõike 2 punktis a osutatud tolliasutuse või transiiditoimingu korral lähtetolliasutuse nõusolekul. Sel juhul tuleb eksemplar 3 tagastada.
2. PEATÜKK
Ajutine eksport ATA-märkmiku alusel
Artikkel 797
1. ATA-märkmikku võib ekspordil kasutada, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) ATA-märkmik peab olema välja antud ühenduse liikmesriigis ning selle peab kinnitama ja tagama ühenduses asuv garantiiühing, mis kuulub rahvusvahelisse garantiiketti.
Komisjon avaldab garantiiühingute nimekirja;
b) ATA-märkmik kehtib ainult ühenduse kauba suhtes:
— mille suhtes ei ole ekspordil ühenduse tolliterritooriumilt rakendatud ekspordiformaalsusi, et saaks maksta eksporditoetust või muid ühise põllumajanduspoliitika raames ekspordil makstavaid summasid,
— millele ei ole ühise põllumajanduspoliitika alusel antud kauba eksportimise kohustusega liituvaid muid rahalisi soodustusi,
— mille kohta ei ole esitatud tollimaksu tagasimaksmise taotlust.
c) tuleb esitada artiklis 221 osutatud dokumendid. Tolliasutused võivad nõuda veodokumendi esitamist;
d) kaup peab olema ette nähtud reimpordiks.
2. Kui ATA-märkmikuga hõlmatud kaup esitatakse ajutiseks väljaveoks, täidab eksporditolliasutus järgmised formaalsused:
a) kontrollib ekspordilehe lahtrites A–G esitatud andmeid, võrreldes seda märkmikuga hõlmatud kaubaga;
b) täidab vajadusel märkmiku kaanel oleva lahtri “Tolliasutuse kinnitus”;
c) täidab ekspordilehe lõigendi ja lahtri H;
d) kannab oma nime reimpordilehe lahtri H punkti b alla;
e) jätab endale ekspordilehe.
3. Kui eksporditolliasutus ei ole väljumistolliasutus, täidab lõikes 2 osutatud formaalsused eksporditolliasutus, kuid ta ei täida ekspordilehe lõigendit, mille peab täitma väljumistolliasutus.
4. Tolliasutuste poolt ekspordilehe lahtri H punktis b märgitud kauba reimpordi tähtaeg ei tohi ületada märkmiku kehtivusaega.
Artikkel 798
Kui ATA-märkmikuga ühenduse tolliterritooriumilt välja viidud kaup ei ole enam ette nähtud reimpordiks, esitatakse kõiki lisas 37 osutatud andmeid sisaldav ekspordideklaratsioon eksporditolliasutusele.
Kõnealuse märkmiku esitamisel kinnitab see asutus ekspordideklaratsiooni eksemplari 3 ning tunnistab reimpordilehe ja lõigendi kehtetuks.
V JAOTIS
MUUD TOLLIKÄITLUSVIISID
I PEATÜKK
Vabatsoonid ja vabalaod
1. jagu
2. ja 3. jagu käsitlevad ühissätted
1. alajagu
Määratlused ja üldsätted
Artikkel 799
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
I kontrollitüüpkontroll, mille aluseks on põhimõtteliselt piirde olemasolu; |
|
b) |
II kontrollitüüpkontroll, mille aluseks on formaalsuste täitmine vastavalt tolliladustamisprotseduuri nõuetele; |
|
c) |
ettevõtjaga isik, kes tegeleb vabatsoonis või -laos kauba ladustamise, valmistamise, töötlemise, müügi või ostmisega. |
Artikkel 800
Iga isik võib liikmesriikide määratud tolliasutustelt taotleda ühenduse tolliterritooriumi mingi osa määramist vabatsooniks või vabalao rajamist.
Artikkel 801
1. Taotlus vabatsoonis ehitusloa saamiseks tuleb esitada kirjalikult.
2. Lõikes 1 osutatud taotluses täpsustatakse, millisel eesmärgil seda ehitist kasutama hakatakse, ning esitatakse ka muu teave, mis võimaldab tolliasutustel hinnata loa andmise tingimuste täitmist.
3. Pädevad tolliasutused annavad loa juhul, kui see ei takista tollialaste õigusaktide kohaldamist.
4. Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse ka vabatsoonis asuva rajatise või vabalaona tegutseva rajatise ümberehitamise suhtes.
Artikkel 802
Liikmesriigi toll edastab komisjonile järgmise teabe:
a) ühenduses olemas ja kasutuses olevad vabatsoonid vastavalt artikli 799 liigitusele;
b) määratud tolliasutused, kellele artiklis 804 nimetatud taotlus esitada tuleb.
Komisjon avaldab punktides a ja b nimetatud teabe Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias.
2. alajagu
Laoarvestuse heakskiitmine
Artikkel 803
1. Ettevõtjal peab toimingu tegemiseks olema tollilt saadud laoarvestuse heakskiit, millele on viidatud;
— I kontrollitüübile vastava vabatsooni või vabalao puhul seadustiku artiklis 176,
— II kontrollitüübile vastava vabatsooni puhul seadustiku artiklis 105.
2. Heakskiit antakse kirjalikult. Heakskiit antakse ainult isikutele, kelle puhul on piisavalt tagatud vabatsoone ja -ladusid käsitlevate sätete kohaldamise.
Artikkel 804
1. Laoarvestuse heakskiidu saamise taotlus esitatakse kirjalikult selle liikmesriigi määratud tolliasutusele, kus vabatsoon või -ladu asub.
2. Lõikes 1 nimetatud taotluses täpsustatakse, millist tegevust kavandatakse, ja seda teavet käsitatakse seadustiku artikli 172 lõikes 1 nimetatud teatamisena. Selles teabes peab sisalduma:
a) juba peetava või pidama hakatava laoarvestuse üksikasjalik kirjeldus;
b) kõnealuste toimingutega seotud kauba laad ja tollistaatus;
c) vajaduse korral tolliprotseduur, mille raames toimingud tehakse;
d) muu teave, mis on tolliasutustele vajalik, et tagada sätete nõuetekohane kohaldamine.
2. jagu
I kontrollitüübile vastavate vabatsoonide ja vabaladude suhtes kohaldatavad sätted
1. alajagu
Juhtimisseadised
Artikkel 805
Vabatsoone ümbritsev piire peab olema selline, mis võimaldaks tolliasutustel teha järelevalvet väljaspool vabatsooni ja hoiaks ära kauba seadusevastase väljaviimise vabatsoonist.
Esimest lõiku kohaldatakse mutatis mutandis ka vabaladude suhtes.
Piiret vahetult ümbritsev ala peab võimaldama tolliasutustel teha piisavat järelevalvet. Sellele alale pääsemiseks peab olema nimetatud asutuste luba.
Artikkel 806
Vabatsoonide ja -ladude laoarvestus peab sisaldama eelkõige järgmisi andmeid:
a) andmed pakkeüksuste markeeringute, identifitseerimisnumbrite, arvu ja liigi kohta, kauba kogus ja tavaline kaubanduslik kirjeldus ning vajadusel konteineri identifitseerimistunnus;
b) teave, mis võimaldab kaupa igal ajal jälgida, eelkõige selle asukohta, sellele pärast vabatsoonis või -laos säilitamist määratud tollikäitlusviisi või selle uuesti sissetoomist ühenduse tolliterritooriumi muusse ossa;
c) viide kauba sissetoomisel ja väljaviimisel kasutatavale veodokumendile;
d) andmed tollistaatuse kohta ja vajadusel viide sellisele sertifikaadile, mis tõendab artiklis 812 osutatud staatust;
e) andmed kaubaga tehtavate tavaliste käitlemistoimingute kohta;
f) vastavalt vajadusele üks artiklites 549, 550 või 583 nimetatud märkustest;
g) andmed kauba kohta, mille suhtes vabasse ringlusse lubamisel või ajutisel impordil ei tule maksta imporditollimakse või ei kohaldata kaubanduspoliitilisi meetmeid ning mille kasutust ja sihtkohta tuleb kontrollida.
Toll võib loobuda osa teabe nõudmisest, kui see ei mõjuta vabatsooni või -lao järelevalvet või kontrollimist.
Kui tolliprotseduuri nõuete kohaselt tuleb pidada kauba üle arvestust, ei pea seal olev teave sisalduma laoarvestuses.
Artikkel 807
Seestöötlemise või tollikontrolli all toimuva töötlemise protseduur lõpetatakse vabatsoonis või -laos asuvate kompensatsioonitoodete, töödeldud toodete ja töötlemata kauba suhtes vabatsooni või -lao laoarvestusse tehtava kandega. Viited sellistele kannetele märgitakse vastavalt seestöötlemise või tollikontrolli all toimuva töötlemise arvestusse.
2. alajagu
Muud I kontrollitüübile vastavate vabatsoonide ja vabaladude toimimist käsitlevad sätted
Artikkel 808
Ühenduse õigusaktidega ettenähtud kaubanduspoliitilisi meetmeid kohaldatakse vabatsoonis või -laos asuva ühendusevälise kauba suhtes ainult sel määral, kui need on seotud kauba sissetoomisega ühenduse tolliterritooriumile.
Artikkel 809
Kui arvesse võetavad tollivõla arvutamiseks vajalikke aluseid kohaldatakse enne kaubaga lisas 72 nimetatud tavaliste käitlemistoimingute tegemist, võib vastavalt artiklile 523 välja anda teabelehe INF 8.
Artikkel 810
Vabatsooni või -lattu võib vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 800/1999 artiklile 40 rajada pardavarulao.
Artikkel 811
Sellise ühendusevälise kauba reeksportimise puhul, mis ei ole maha laaditud või mis on ümber laaditud, ei ole seadustiku artikli 182 lõikes 3 nimetatud teatamine nõutav.
Artikkel 812
Kui toll kinnitab kauba ühenduse või ühendusvälist staatust kooskõlas seadustiku artikli 170 lõikega 4, kasutab ta lisas 109 toodud näidisele ja kõnealuse lisa sätetele vastavat vormi.
Ettevõtja kinnitab kauba ühenduse staatuse kõnealuse vormi abil, kui ühenduseväline kaup deklareeritakse vabasse ringlusse kooskõlas seadustiku artikli 173 punktiga a, sealhulgas juhul, kui seestöötlemise ja tollikontrolli all töötlemise protseduurid lõpetatakse.
3. jagu
II kontrollitüübile vastavate vabatsoonide suhtes kohaldatavad sätted
Artikkel 813
Ilma et see piiraks 1. jao ja artikli 814 sätete kohaldamist, kohaldatakse II kontrollitüübile vastavate vabatsoonide suhtes tolliladustamisprotseduuride puhul ettenähtud sätteid.
Artikkel 814
Kui ühenduseväline kaup, mis ei ole maha laaditud või mis on ümber laaditud, tuuakse vabatsooni, kasutades kohapeal toimuvat tollivormistust, ja eksporditakse pärast uuesti samasugust tollivormistust kasutades, võib toll vabastada ettevõtja kohustusest teatada pädevale tolliasutusele sellise kauba igast sissetoomisest või väljaviimisest. Sellisel juhul võetakse kontrollimeetmete juures arvesse olukorra eripära.
Ümberlaadimisega seotud kauba lühiajalist ladustamist loetakse ümberlaadimise lahutamatuks osaks.
2. PEATÜKK
Kauba reeksport, hävitamine ja riigile loovutamine
Artikkel 841
Kui reekspordi kohta tuleb teha tollideklaratsioon, kohaldatakse artiklite 788–796 sätteid mutatis mutandis, ilma et see piiraks vajadusel konkreetsete sätete kohaldamist juhul, kui lõpetatakse eelnev majandusliku mõjuga tolliprotseduur.
Kui ajutiselt imporditavate kaupade reekspordiks kasutatakse ATA-märkmikku, võib esitada tollideklaratsiooni muule tolliasutusele kui see, millele osutatakse seadustiku artikli 161 lõike 5 esimeses lauses.
Artikkel 842
1. Seadustiku artikli 182 lõike 3 kohaldamisel tuleb kauba hävitamise teade esitada kirjalikult koos asjaomase isiku allkirjaga. Teade tuleb esitada piisavalt aegsasti, et võimaldada tollil teha hävitamise järelevalvet.
2. Kui kõnealuse kauba kohta on jubA esitatud deklaratsioon, mille toll on aktsepteerinud, peab toll tegema deklaratsiooni märke hävitamise kohta ja deklaratsiooni vastavalt tolliseadustiku artiklile 66 kehtetuks tunnistama.
Kauba hävitamise juures olnud tolliametnik märgib deklaratsiooni hävitamise tagajärjel tekkinud jäätmete või jääkide liigi ja koguse, mille alusel määratakse kindlaks nende suhtes kohaldatavad maksuelemendid, mida kohaldatakse siis, kui neile määratakse muu tollikäitlusviis.
3. Lõike 2 esimest lõiku kohaldatakse mutatis mutandis riigile loovutatud kauba suhtes.
VI JAOTIS
ÜHENDUSE TOLLITERRITOORIUMILT VÄLJAVIIDAV KAUP
Artikkel 843
1. Käesolevas jaotises sätestatakse tingimused, mida kohaldatakse selliste ühenduse tolliterritooriumil ühest punktist teise liikuvate kaupade suhtes, mis ajutiselt tolliterritooriumilt välja viiakse, seejuures mõne kolmanda riigi territooriumi läbides või läbimata, ja mille väljaviimine või eksport ühenduse tolliterritooriumilt on ühenduse meetmega keelatud või seotud piirangute, tollimaksude või muude ekspordimaksudega meetmega ettenähtud määral ja ilma et see piiraks võimalike meetmes hõlmatud erisätete kohaldamist.
Neid tingimusi ei kohaldata siiski, kui:
— kauba deklareerimisel ekspordiks ühenduse tolliterritooriumilt esitatakse tolliasutusele, kus täidetakse ekspordiga seotud tolliformaalsused, tõendid selle kohta, et on võetud haldusmeede, millega kaup piirangutest vabastatakse, et kõik tollimaksud ja muud maksud on tasutud või et olemasolevatel asjaoludel võib nimetatud kauba ühenduse tolliterritooriumilt välja viia ilma edasiste formaalsusteta, või
— kaupa veetakse otselennuga, väljaspool ühenduse tolliterritooriumi peatumata, või artiklis 313a nimetatud laevaliiniga.
2. Kui kauba suhtes rakendatakse ühenduse transiidiprotseduuri, märgib printsipaal ühenduse transiidideklaratsiooni täitmisel kasutatavasse dokumenti, ühtse haldusdokumendi puhul lahtrisse 44 (“Lisateave”) ühe järgmistest märkustest:
— Salida de la Comunidad sometida a restricciones o imposiciones en virtud del (de la) Reglamento/Directiva/ Decisión no …
— Udpassage fra Fællesskabet undergivet restriktioner eller afgifter i henhold til forordning/direktiv/afgørelse nr. …
— Ausgang aus der Gemeinschaft — gemäß Verordnung/ Richtlinie/Beschluß Nr. … Beschränkungen oder Abgaben unterworfen.
— Η έξοδος από την Κοινότητα φποβάλετύι σε περιορισμούς η σε επιβαρύνσεις από τον κανονισμό/την οδηγία/την απόφαση αριθ. …
— Exit from the Community subject to restrictions or charges under Regulation/Directive/Decision No …
— Sortie de la Communauté soumise à des restrictions ou à des impositions par le règlement ou la directive/décision no …
— Uscita dalla Comunità soggetta a restrizioni o ad imposizioni a norma del(la) regolamento/direttiva/decisione n. …
— Bij uitgang uit de Gemeenschap zijn de beperkingen of heffingen van Verordening/Richtlijn/Besluit nr. … van toepassing.
— Saída da Comunidade sujeita a restrições ou a imposições pelo(a) Regulamento/Directiva/Decisão n.o …
— Yhteisöstä vientiin sovelletaan asetuksen/direktiinvinl./ päätöksen N:o … mukaisia rajoituksia tai maksuja
— Utförsel från gemenskapen omfattas i enlighet med förordning/direktiv/beslut … av restriktioner eller pålagor
— Výstup ze Společenství podléhá omezením nebo dávkám podle nařízení/směrnice/rozhodnutí č…
— Ühenduse territooriumilt väljumine on aluseks piirangutele ja maksudele vastavalt määrusele/direktiivile/otsusele nr. …
— Izvešana no Kopienas, piemērojot ierobežojumus vai maksājumus saskaņā ar Regulu/ Direktīvu/ Lēmumu Nr. …
— Išvežimui iš Bendrijos taikomi apribojimai arba mokesčiai, nustatyti Reglamentu/ Direktyva/ Sprendimu Nr. …
— A kilépés a Közösség területéről a … rendelet/irányelv/határozat szerinti korlátozás vagy teher megfizetésének kötelezettsége alá esik
— Ħruġ mill-Komunita` suġġett għall-restrizzjonijiet jew ħlasijiet taħt Regola/Direttiva/Deċiżjoni Nru….
— Wyprowadzenie ze Wspólnoty podlega ograniczeniom lub opłatom zgodnie z rozporządzeniem / dyrektywą / decyzją nr …
— Iznos iz Skupnosti zavezan omejitvam ali obveznim plačilom na podlagi uredbe/direktive/odločbe št…
— Výstup zo spoločenstva podlieha obmedzeniam alebo platbám podľa nariadenia/smernice/rozhodnutia č…
3. Kui:
a) kauba suhtes rakendatakse mõnd muud tolliprotseduuri kui ühenduse transiidiprotseduuri, või
b) kaup viiakse ära ilma selle suhtes tolliprotseduuri rakendamata.
Täidetakse kontrolleksemplar T5 vastavalt artiklitele 912a–912 g. Vormi T5 lahtris 104 tehakse ruutu “Muud (täpsustada)” rist ja lisatakse lõikes 2 ettenähtud märge.
Esimese lõigu punkti a alla kuuluva kauba puhul täidetakse kontrolleksemplar T5 selles tolliasutuses, kus täidetakse kaubasaadetise puhul nõutavad tolliformaalsused. Esimese lõigu punkti b alla kuuluva kauba puhul esitatakse kontrolleksemplar T5 koos kaubaga selle koha pädevale tolliasutusele, kus kaup ühenduse tolliterritooriumilt välja viiakse.
Kõnealused asutused täpsustavad kauba sihttolliasutusele esitamise viimase kuupäeva ja, kui see on asjakohane, märgivad tollidokumenti, mille alusel kaupa veetakse, lõikes 2 nimetatud märkuse.
Kontrolleksemplari T5 tähenduses on sihttolliasutus kas esimese lõigu punktis a nimetatud tolliprotseduuri sihttolliasutus või kui kohaldatakse esimese lõigupunkti b, selle koha pädev tolliasutus, kus kaup ühenduse tolliterritooriumile tagasi tuuakse.
4. Lõiget 3 kohaldatakse ka kauba suhtes, mida toimetatakse ühest ühenduse tolliterritooriumil asuvast punktist teise ühe või mitme artikli 309 punktis f nimetatud EFTA riigi kaudu ja mis saadetakse sealt edasi.
5. Kui lõikes 1 nimetatud ühenduse meetmega nähakse ette tagatise esitamine, esitatakse see vastavalt artikli 912b lõikele 2.
6. Kui sihttolliasutusse jõudmisel ei loeta kaupa viivitamata ühenduse staatusega kaubaks või see ei läbi viivitamata ühenduse tolliterritooriumile veetava kauba puhul nõutavaid tolliformaalsusi, võtab sihttolliasutus kõik kauba suhtes ettenähtud meetmed.
7. Lõikes 3 kirjeldatud asjaoludel tagastab sihttolliasutus pärast nõutavate formaalsuste täitmist ja märgete tegemist kontrolleksemplari T5 originaali viivitamata vormi T5 lahtris B “Tagastamisaadress…” esitatud aadressil.
8. Kui kaupa ei tooda tagasi ühenduse tolliterritooriumile, loetakse see ühenduse tolliterritooriumilt eeskirjadevastaselt lahkunuks alates sellest liikmesriigist, kus selle suhtes lõikes 2 nimetatud protseduuri rakendati või kontrolleksemplar T5 koostati.
III OSA
Tollisoodustused
I JAOTIS
TAGASITOODUD KAUP
Artikkel 844
1. Vastavalt seadustiku artikli 185 lõike 2 punktile b vabastatakse imporditollimaksudest järgmine kaup:
— eelnevalt ühenduse tolliterritooriumilt eksporditud kaup, mille puhul on täidetud ekspordiformaalsused selleks, et saaks maksta eksporditoetusi või muid ühise põllumajanduspoliitika raames ekspordil ettenähtud summasid,
— või
— kaup, millele ei ole ühise põllumajanduspoliitika alusel antud muid kauba eksportimise kohustusega liituvaid rahalisi soodustusi,
tingimusel et vajaduse korral tõendatakse, et eksporditoetused või muud makstud summad on tagasi makstud või et pädevad asutused on võtnud vajalikke meetmeid selliste summade väljamaksmise takistamiseks või et muud finantssoodustused on tühistatud ning et:
i) kaupa ei saa vabasse käibesse lubada selles riigis, kuhu need saadeti, nimetatud riigis kehtivate õigusaktide tõttu;
ii) kaubasaaja tagastas kauba, sest see oli defektne või ei olnud vastavuses sellega seotud lepingu sätetega;
iii) kaup reimporditi ühenduse tolliterritooriumile, sest seda ei saanud kasutada ettenähtud eesmärgil eksportijast sõltumatutel asjaoludel.
2. Lõike 1 alapunktis iii osutatud asjaoludeks loetakse järgmist:
a) kaup, mis on ühenduse tolliterritooriumile tagasi toodud enne selle üleandmist kaubasaajale kas kauba või selle veoks kasutatud transpordivahendi kahjustuse tõttu;
b) kaup, mis esialgu eksporditi eesmärgiga tarbida või müüa see messi või sarnase ürituse käigus, kuid mida ei ole tarbitud või müüdud;
c) kaup, mida ei saanud kaubasaajale üle anda temaga seotud tehnilistel põhjustel või tema teovõimetuse tõttu täita lepingut, mille alusel kaup eksporditi;
d) kaup, mida ei saanud kaubasaajale tarnida looduslike, poliitiliste või ühiskondlike häirete tõttu või mis jõudsid kohale pärast kohustuslikku tarnekuupäeva, mis oli kehtestatud lepingus, mille alusel kaup eksporditi;
e) ühise puu- ja köögiviljaturu ühise korraldusega hõlmatud tooted, mis eksporditakse ja saadetakse komisjonimüügiks, kuid mida ei ole kolmanda riigi sihtkoha turul ära müüdud.
3. Kaupa, mida eksporditakse ühise põllumajanduspoliitika ekspordilitsentsi või eelkinnitussertifikaadi alusel, vabastatakse imporditollimaksudest siis, kui tõendatakse, et asjakohaseid ühenduse eeskirju on järgitud.
4. Lõikes 1 osutatud kaup vabastatakse imporditollimaksudest siis, kui see lubatakse ühenduse tolliterritooriumil vabasse ringlusse kaheteistkümne kuu jooksul pärast selle kauba ekspordiga seotud tolliformaalsuste lõpetamise kuupäeva.
Kui kaubad deklareeritakse vabasse ringlusse pärast esimeses lõigus osutatud tähtaega, võib reimportiva liikmesriigi toll põhjendatud erandolukordades lubada siiski kõnealust tähtaega pikendada. Kui toll lubab tähtaega pikendada, saadab ta komisjonile kõnealuse juhtumi üksikasjad.
Artikkel 845
Tagasitoodud kaup vabastatakse imporditollimaksudest ka siis, kui see moodustab ainult ühe osa eelnevalt ühenduse tolliterritooriumilt eksporditud kaubast.
Sama kehtib ka kauba puhul, mis koosneb ühenduse tolliterritooriumilt eelnevalt eksporditud masinate, vahendite, aparaatide või muude toodete osadest või manustest.
Artikkel 846
1. Erandina seadustiku artiklist 186 vabastatakse tagasitoodud kaup imporditollimaksudest järgmistes olukordades:
a) kaup, millega pärast ühenduse tolliterritooriumilt eksportimist on tehtud ainult selliseid toiminguid, mille eesmärk on kauba seisundi säilitamine või mis muudab ainult kauba välimust;
b) kaup, millega pärast ühenduse tolliterritooriumilt eksportimist on tehtud selliseid toiminguid, mille eesmärk on kauba seisundi säilitamine või kauba välimuse muutmine, kuid mis osutus defektseks või ei sobinud ettenähtud kasutuseks, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
— kaubaga on tehtud toiminguid üksnes selle parandamise või seisundi taastamise eesmärgil,
— kauba sobimatus ettenähtud kasutuseks ilmes alles pärast selliste toimingute lõpetamist.
2. Kui tagasitoodud kaubaga on tehtud toiminguid vastavalt lõike 1 punktile b ja nende toimingute tõttu tuleks sellelt kaubalt imporditollimakse maksta siis, kui kaubale oleks kohaldatud välistöötlemise protseduuri, kohaldatakse mainitud protseduuri alusel tollimaksude määramiseks kehtivat korda.
Kui kauba parandamine või taastamine on siiski osutunud vajalikuks väljaspool ühenduse tolliterritooriumit ilmnenud ettenägematute asjaolude tõttu ja see on tollile tõendatud, vabastatakse kaup imporditollimaksudest, tingimusel et tagasitoodud kauba väärtus ei ole sellise toimingu tõttu kõrgem kui kauba väärtus ühenduse tolliterritooriumilt eksportimise ajal.
3. Lõike 2 teise lõigu kohaldamisel:
a) tähendab vajalikuks osutunud parandamine või taastamine mis tahes toimingut, millega kõrvaldatakse kasutamisel tekkivad vead või kaubale väljaspool ühenduse tolliterritooriumi tekitatud materiaalne kahju, mille tõttu ei saa kaupa enam ettenähtud eesmärkidel tavalisel viisil kasutada;
b) ei loeta tagasitoodud kauba väärtust tehtud toimingute tulemusel kõrgemaks kui see oli ühenduse tolliterritooriumilt eksportimise ajal, kui piirdutakse üksnes toimingutega, mis on vältimatult vajalikud selleks, et kasutada kaupa samal viisil kui eksportimise ajal.
Kui kauba parandamise või selle seisundi taastamise tõttu on vaja kasutada varuosasid, siis kasutatakse ainult neid osasid, mis on vältimatult vajalikud selleks, et kaupa saaks kasutada samal viisil kui eksportimise ajal.
Artikkel 847
Ekspordil ettenähtud tolliformaalsuste täitmisel annab toll asjaomase isiku taotluse korral välja dokumendi, mis sisaldab kauba ühenduse tolliterritooriumile tagasi toomisel selle identifitseerimiseks vajalikku teavet.
Artikkel 848
1. Tagasitoodud kaubaks loetakse:
— kaupa, mille suhtes esitatakse lisaks vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonile järgmised dokumendid:
—a) tolli poolt eksportijale tagastatud ekspordideklaratsioon või tolli poolt tõendatud koopia sellest dokumendist või
b) artikliga 850 ettenähtud teabeleht.
— Punktides a ja b osutatud dokumente ei nõuta, kui reimpordi tolliasutuses tollile kättesaadavatest või nende poolt asjaomastelt isikutelt nõutud tõenditest selgub, et vabaks ringluseks deklareeritud kaup on varem eksporditud ühenduse tolliterritooriumilt ning et ekspordil vastas see kaup tagasitoodud kaubale esitatavatele tingimustele.
— ühenduses välja antud ATA-märkmikuga hõlmatud kaup.
— Seda kaupa võib importida tagasitoodud kaubana seadustiku artiklis 185 sätestatud tingimustel ka pärast ATA-märkmiku kehtivuse lõppu.
— Kõikidel juhtudel tuleb täita artikli 290 lõikes 2 sätestatud formaalsused.
2. Lõike 1 esimest taanet ei kohaldata rahvusvahelises liikumises kasutatavate pakkematerjalide, transpordivahendite või erikorra alusel imporditud kauba suhtes, kui ühepoolselt või rahvusvahelises kokkuleppes nähakse ette, et selliste olukordade puhul tollidokumente ei nõuta.
Seda taanet ei kohaldata ka juhul, kui kaupa võib vabasse ringlusse suunamiseks deklareerida suuliselt või muul viisil.
3. Toll võib vajaduse korral reimpordi tolliasutuses nõuda, et asjaomane isik esitaks eriti tagasitoodud kauba identifitseerimiseks lisatõendeid.
Artikkel 849
1. Lisaks vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonile, mis on seotud tagasitoodud kaubaga, mille ekspordil on võimalik ekspordiformaalsuste täitmine selleks, et saaks maksta eksporditoetusi ja muid ühise põllumajanduspoliitika raames ekspordil ettenähtud summasid, tuleb esitada nii artiklis 848 osutatud dokumendid kui ka sertifikaat, mille on välja andnud eksportiva liikmesriigi asutus, kes vastutab selliste toetuste või summade maksmise eest. See sertifikaat peab sisaldama kõiki vajalikke andmeid, et tolliasutus, kus asjaomane kaup vabaks ringluseks deklareeritakse, saaks kontrollida, et see on seotud nimetatud kaubaga.
2. Kui kauba ekspordil ei täideta tolliformaalsusi selleks, et saaks maksta eksporditoetusi ja muid ühise põllumajanduspoliitika raames ekspordil ettenähtud summasid, peab sertifikaadil olema üks järgmistest märkustest:
— Sin concesión de restituciones u otras cantidades a la exportación;
— Ingen restitutioner eller andre beløb ydet ved udførslen;
— Keine Ausfuhrerstattungen oder sonstige Ausfuhrvergünstigungen;
— Δεν έτυχαν επιδοτήσεων ή άλλων χορηγήσεων κατά την εξαγωγή;
— No refunds or other amounts granted on exportation;
— Sans octroi de restitutions ou autres montants à l'exportation;
— Senza concessione di restituzioni o altri importi all'esportazione;
— Geen restituties of andere bij de uitvoer verleende bedragen;
— Sem concessão de restituicões ou outros montantes na exportação;
— Vietäessä ei myönnetty vientitukea eikä muita määriä/Inga bidrag eller andra belopp har beviljats vid exporten;
— Inga bidrag eller andra belopp har beviljats vid exporten;
— Bez vývozních náhrad nebo jiných částek poskytovaných při vývozu;
— Ekspordil ei makstud toetusi ega muid summasid;
— Bez kompensācijas vai citām summām, kas paredzētas par preču izvešanu;
— Eksportas teisės į grąžinamąsias išmokas arba kitas pinigų sumas nesuteikia;
— Kivitel esetén visszatérítést vagy egyéb kedvezményt nem vettek igénybe;
— L-ebda rifużjoni jew ammonti oħra mogħtija fuq esportazzjoni;
— Nie przyznano dopłat lub innych kwot wynikających z wywozu;
— Brez izvoznih nadomestil ali drugih izvoznih ugodnosti;
— Pri vývoze sa neposkytujú žiadne náhrady alebo iné peňažné čiastky.
3. Kui kauba ekspordil täideti tolliformaalsused selleks, et saaks maksta eksporditoetusi ja muid ühise põllumajanduspoliitika raames ekspordil ettenähtud summasid, peab sertifikaadil olema üks järgmistest märkustest:
— Restituciones y otras cantidades a la exportación reintegradas por … (cantidad);
— De ved udførslen ydede restitutioner eller andre beløb er tilbagebetalt for … (mængde);
— Ausfuhrerstattungen und sonstige Ausfuhrvergünstigungen für … (Menge) zurückbezahlt;
— Επιδοτήσεις και άλλες χορηγήσεις κατά την εξαγωγή επεστράφησαν για … (ποσότης);
— Refunds and other amounts on exportation repaid for … (quantity);
— Restitutions et autres montants à l'exportation remboursés pour … (quantité);
— Restituzioni e altri importi all'esportazione rimborsati per … (quantità);
— Restituties en andere bedragen bij de uitvoer voor … (hoeveelheid) terugbetaald;
— Restituições e outros montantes na exportação reembolsados para … (quantidade);
—
—
;
— Vývozní náhrady nebo jiné částky poskytované při vývozu vyplaceny za …(množství);
— Ekspordil makstud toetused ja muud summad tagastatud… (kogus) eest;
— Kompensācijas un citas par preču izvešanu paredzētas summas atmaksātas par … (daudzums);
— Grąžinamosios išmokos ir kitos eksporto atveju mokamos pinigų sumos išmokėtos už … (kiekis);
— Kivitel esetén igénybevett visszatérítés vagy egyéb kedvezmény … (mennyiség) után visszafizetve;
— Rifużjoni jew ammonti oħra fuq esportazzjoni mogħtija lura għal … (kwantita');
— Dopłaty i inne kwoty wynikające z wywozu wypłacono za … (ilość);
— Izvozna nadomestila ali zneski drugih izvoznih ugodnosti povrnjeni za … (količina);
— Náhrady a iné peňažné čiastky pri vývoze vyplatené za … (množstvo);
või
— Titulo de pago de restituciones u otras cantidades a la exportación anulado por … (cantidad);
— Ret til udbetaling af restitutioner eller andre beløb ved udførslen er annullerei for … (mængde);
— Auszahlungsanordnung über die Ausfuhrerstattungen und sonstigen Ausfuhrvergünstigungen für … (Menge) ungültig gemacht;
— Αποδεικτικό πληρωμής επιδοτήσεων ή άλλων χορηγήσεων κατά την εξαγωγή ακυρωμένο για … (ποσότης),
— Entitlement to payment of refunds or other amounts on exportation cancelled for … (quantity);
— Titre de paiement des restitutions ou autres montants à l'exportation annulé pour … (quantité);
— Titolo di pagamento delle restituzioni o di altri importi all'esportazione annullato per … (quantità);
— Aanspraak op restituties of andere bedragen bij uitvoer vervallen voor … (hoeveelheid);
— Titulo de pagamento de restituições ou outros montantes na exportação anulado para … (quantidade);
—
;
— Nárok na vyplacení vývozních náhrad nebo jiných částek poskytovaných při vývozu za …(množství) zanikl;
— Õigus saada toetusi või muid summasid ekspordil on … (kogus) eest kehtetuks tunnistatud;
— Tiesības izmaksāt kompensācijas vai citas summas, kas paredzētas par preču izvešanu, atceltas attiecībā uz … (daudzums);
— Teisė į grąžinamųjų išmokų arba kitų eksporto atveju mokamų pinigų sumų mokėjimą už … (kiekis) panaikinta;
— Kivitel esetén … igénybevett visszatérítésre vagy egyéb kedvezményre való jogosultság … (mennyiség) után megszűnt;
— Mhux intitolati għal ħlas ta' rifużjoni jew ammonti oħra fuq l-esportazzjoni għal … (kwantita');
— Uprawnienie do otrzymania dopłat lub innych kwot wynikających z wywozu anulowano dla … (ilość);
— Upravičenost do izplačila izvoznih nadomestil ali zneskov drugih izvoznih ugodnosti razveljavljena za … (količina);
— Nárok na vyplatenie náhrad alebo iných peňažných čiastok pri vývoze za…(množstvo) zanikol;
sõltuvalt sellest, kas pädevad asutused on juba maksnud eksporditoetusi või muid ekspordil ettenähtud summasid või mitte.
4. Artikli 848 lõike 1 esimese taande punktis b osutatud juhul tuleb lõikes 1 osutatud sertifikaat koostada artiklis 850 osutatud teabelehel INF 3.
5. Lõikes 1 osutatud sertifikaati ei nõuta, kui see tolliasutus, kus kaup vabasse ringlusse suunamiseks deklareeritakse, saab oma käsutuses olevate vahendite abil kindlaks teha, et eksporditoetusi või muid ühise põllumajanduspoliitika raames ekspordil ettenähtud summasid ei ole makstud ega saa maksta ka tulevikus.
Artikkel 850
Teabeleht INF 3 koostatakse ühe originaali ja kahe koopiana vormidel, mis vastavad lisas 110 olevatele näidistele.
Artikkel 851
1. Vastavalt lõikele 3 annab tolli teabelehe INF 3 välja eksportija taotluse korral eksporditolliasutuses asjaomase kaubaga seotud ekspordiformaalsuste täitmise ajal, kui eksportija deklareerib, et see kaup võidakse tõenäoliselt tagasi tuua teise tolliasutuse kui selle eksporditolliasutuse kaudu.
2. Eksportija taotluse korral võib toll eksporditolliasutuses anda teabelehe INF 3 välja ka pärast asjaomase kaubaga seotud ekspordiformaalsuste täitmise ajal, tingimusel et toll saab oma käsutuses oleva teabe alusel kindlaks teha, et eksportija taotluses esitatud andmed on seotud eksporditud kaubaga.
3. Artikli 849 lõikes 1 osutatud kauba puhul võib teabelehe INF 3 välja anda alles pärast asjakohaste ekspordiformaalsuste täitmist ja vastavalt lõike 2 sätetele.
Lisaks sellele võib teabelehe anda välja tingimusel, et:
a) toll on eelnevalt täitnud ja kinnitanud lahtri B ning
b) toll on eelnevalt täitnud ja kinnitanud lahtri A, kui selles sisalduv teave on nõutav.
Artikkel 852
1. Teabeleht INF 3 peab sisaldama kogu teavet, mida toll nõuab eksporditud kauba identifitseerimiseks.
2. Kui on ette näha eksporditud kauba tagasitoomine ühenduse tolliterritooriumile mitme muu tolliasutuse kaudu, kui kauba eksporditolliasutus, võib eksportija paluda välja anda mitu teabelehte INF 3, mis katavad eksporditud kauba koguhulga.
Samuti võib eksportija paluda teabelehe INF 3 väljaandnud tolli asendada see mitme teabelehega INF 3, mis vastaksid esialgselt välja antud teabelehel INF 3 sisalduva kauba koguhulgale.
Eksportija võib paluda, et teabeleht INF 3 antaks välja ainult eksporditud kauba ühe osa kohta.
Artikkel 853
Teabelehe INF 3 originaal ja üks koopia tagastatakse eksportijale reimpordi tolliasutuses esitamiseks. Teist koopiat säilitatakse selle väljaandnud tolli arhiivis.
Artikkel 854
Reimpordi tolliasutus märgib teabelehe INF 3 originaalile ja koopiale imporditollimaksudest vabastatud tagasitoodud kauba koguse, jätab endale originaali ja saadab koopia, millele on märgitud vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni viitenumber ja kuupäev, tolliasutusele, kes selle välja andis.
Nimetatud tolliasutus võrdleb seda koopiat oma valduses olevaga ja säilitab selle oma arhiivis.
Artikkel 855
Teabelehe INF 3 originaali varguse, kadumise või hävimise korral võib asjaomane isik taotleda teabelehe väljaandnud tollilt duplikaati. Toll täidab selle taotluse, kui asjaolud seda õigustavad. Selliselt väljaantud duplikaadil on üks järgmistest märkustest:
— DUPLICADO,
— DUPLIKAT,
— DUPLIKAT,
— ΑΝΤΙΓΡΑΦΟ,
— DUPLICATE,
— DUPLICATA,
— DUPLICATO,
— DUPLICAAT,
— SEGUNDA VIA,
— KAKSOISKAPPALE/DUPLIKAT,
— DUPLIKAT,
— DUPLIKÁT,
— DUPLIKAAT,
— DUBLIKĀTS,
— DUBLIKATAS,
— MÁSODLAT,
— DUPLIKAT,
— DUPLIKAT,
— DVOJNIK,
— DUPLIKÁT.
Toll märgib oma valduses oleva teabelehe INF 3 koopiale, et duplikaat on väljastatud.
Artikkel 856
1. Eksporditolliasutus edastab reimpordi tolliasutusele taotluse korral oma käsutuses oleva teabe, mis võimaldab reimpordi tolliasutuse tollil kindlaks teha, kas kaup vastab käesoleva osa sätetega ettenähtud tingimustele.
2. Teabelehte INF 3 võib kasutada lõikes 1 osutatud teabe taotlemisel ja edastamisel.
II JAOTIS
MEREKALAPÜÜGI- JA MUUD ÜHENDUSE KALALAEVADEGA KOLMANDA RIIGI TERRITORIAALMEREST PÜÜTUD SAADUSED
Artikkel 856a
1. Seadustiku artiklis 188 nimetatud toodete vabastamiseks imporditollimaksudest tuleb esitada kõnealuste toodete vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni toetav sertifikaat.
2. Toodete puhul, mis artikli 329 punktides a–d nimetatud olukordades lubatakse vabasse ringlusse ühenduses, täidab saaki püüdva ühenduse laeva kapten sertifikaadi lahtrid 3, 4 ja 5 ning vajaduse korral lahtri 9. Kui saaki on laeva pardal töödeldud, täidab aluse kapten ka lahtrid 6, 7 ja 8.
Artikleid 330, 331 ja 332 kohaldatakse sertifikaadi vastavate lahtrite täitmisel.
Kui deklaratsioon esitatakse kõnealuste toodete vabasse ringlusse lubamiseks, täidab deklarant sertifikaadi lahtrid 1 ja 2.
3. Sertifikaat peab vastama lisas 110a esitatud näidisele ja see tuleb koostada lõike 2 kohaselt.
4. Kui tooted deklareeritakse vabasse ringlusse sadamas, kus need saagi püüdnud ühenduse kalalaevalt maha laaditi, kohaldatakse artikli 326 lõikes 2 osutatud erandit mutatis mutandis.
5. Lõigetes 1-4 kohaldatakse artikli 325 lõikes 1 määratletud mõisteid “ühenduse kalalaev” ja “ühenduse kalatöötlemislaev”, ja mõiste “tooted” tähendab artiklites 326–332 nimetatud tooteid ja kaupa, kui on viidatud kõnealustele sätetele.
6. Lõigete 1-5 õige kohaldamise tagamiseks abistavad liikmesriigid üksteist vastastikku sertifikaatide ehtsuse ja nende andmete täpsuse kontrollimisel.
IV OSA
TOLLIVÕLG
I JAOTIS
TAGATIS
Artikkel 857
1. Muud tagatise liigid kui seadustiku artiklites 193, 194 ja 195 määratletud sularaha sissemakse või käendaja võetud kohustus, ning sularahasissemaksed või väärtpaberid, mida liikmesriigid võivad tunnustada, ilma et need vastaks seadustiku artikli 194 lõikes 1 sätestatud tingimustele, on järgmised:
a) hüpoteegi seadmine, kinnisvõlg, kasutusvaldus või muu kinnisasjaga seotud õigusega samaväärseks peetav õigus;
b) nõude loovutamine kauba, väärtpaberite või nõuete või eriti hoiuraamatu pantimine kas valdusest loobumisega või ilma, või kanne riiklikusse võlaregistrisse;
c) tollivõla kogusumma ulatuses lepingulise solidaarvastutuse võtmine tolli heakskiidetud kolmanda isiku poolt ja eriti sellise veksli esitamine, mille lunastamise tagab see kolmas isik;
d) sularahasissemakse või sellega võrdväärne tagatis muus kui selle liikmesriigi vääringus, kus tagatis anti;
e) tolli avalikus tagatiste süsteemis osalemine osamaksete maksmise kaudu.
2. Toll peab kindlaks määrama asjaolud ja tingimused, mille alusel lõikes 1 osutatud tagatisi võib kasutada.
Artikkel 858
Kui tagatis esitatakse sularahasissemaksena, ei pea toll maksma sellelt intressi.
II JAOTIS
TOLLIVÕLA TEKKIMINE
1. PEATÜKK
Eiramised, mis ei mõjuta oluliselt ajutise ladustamise või tolliprotseduuri käiku
Artikkel 859
Järgmisi eiramisi käsitatakse seadustiku artikli 204 lõike 1 tähenduses eiramistena, mis ei mõjuta oluliselt ajutise ladustamise või tolliprotseduuri käiku, kui:
— nende abil ei üritata kaupa ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja viia,
— need ei kujuta endast asjaomase isiku poolset ilmset hooletust ja
— kõik kauba olukorra lahendamiseks vajalikud formaalsused täidetakse tagantjärele:
—1) ajutise ladustamise või asjaomase tolliprotseduuri alusel kaubale tollikäitlusviisi määramiseks ettenähtud tähtaja ületamine, kui seda tähtaega oleks õigeaegse taotlemise korral pikendatud;
2) transiidiprotseduurile suunatud kauba puhul mõne nimetatud protseduuri kasutamisest tuleneva kohustuse täitmatajätmine, kusjuures on täidetud järgmised tingimused:
a) protseduurile suunatud kaup esitati tegelikult sihttolliasutuses puutumatul kujul;
b) sihttolliasutus on suutnud tõendada, et transiitveo lõpus on kaubale määratud tollikäitlusviis või kaup on ajutiselt ladustatud;
c) artikli 356 alusel sätestatud tähtajast ei ole kinni peetud ning kõnesoleva artikli lõiget 3 ei kohaldata, kuid kaup on sellest olenemata sihttolliasutuses esitatud mõistliku aja jooksul;
3) ajutiseks ladustamiseks või tolliladustamisele suunatud kauba puhul toiming, milleks toll ei ole eelnevalt luba andnud, tingimusel et selle toimingu tegemiseks oleks taotluse korral luba antud;
4) ajutise impordi protseduurile suunatud kauba puhul selle kasutamine teisiti kui on loaga ette nähtud, tingimusel et selle protseduuri raames oleks selliseks kasutuseks taotlemise korral luba antud;
5) ajutiselt ladustatud või tolliprotseduurile suunatud kauba puhul kauba asukoha muutmine ilma loata, tingimusel et kaupa saab nõudmisel tollile esitada;
6) ajutiselt ladustatud või tolliprotseduuril oleva kauba puhul kauba väljaviimine ühenduse tolliterritooriumilt või selle viimine artikli 799 nimetatud I kontrollitüübile vastavasse vabatsooni või vabalattu ilma vajalike formaalsuste täitmiseta;
7) kauba või toodete puhul, mis toimetatakse füüsiliselt edasi artikli 296, 297 või 511 tähenduses, jäetakse täitmata mõni veotingimus, kuid on täidetud järgmised tingimused:
a) asjaomane isik suudab tollile tõendada, et kaup või tooted on saabunud kindlaksmääratud valdustesse või sihtkohta, ning juhul, kui vedu toimub artiklite 296, 297, artikli 512 lõike 2 või artikli 513 kohaselt, et kaup või tooted on nõuetekohaselt kantud kindlaksmääratud valduste või sihtkoha arvestusdokumentidesse, kui kõnealustes artiklites nõutakse arvestusdokumentidesse kandmist;
b) loas kindlaksmääratud tähtajast ei ole kinni peetud, kuid kaup või tooted on sellest olenemata saabunud ettenähtud valdustesse või sihtkohta mõistliku aja jooksul.
8) Kauba puhul, mille suhtes võib vabasse ringlusse lubamise korral kohaldada täielikku või osalist vabastust seadustiku artiklis 145 nimetatud imporditollimaksudest, üks seadustiku artikli 204 lõike 1 punktides a või b nimetatud olukord, kui asjaomane kaup on enne selle vabasse ringlusse lubamist ajutiselt ladustatud või suunatud mõnele muule tolliprotseduurile.
9) seestöötlemise ja tollikontrolli all töötlemise raames protseduuri kokkuvõtte esitamiseks ettenähtud tähtaja ületamine, kui tähtaega oleks õigeaegse taotluse esitamise korral pikendatud.
10) kauba tollilaost ajutiselt väljaviimiseks ettenähtud tähtaja ületamine, kui tähtaega oleks õigeaegse taotluse esitamise korral pikendatud.
Artikkel 860
Toll loeb tollivõla tekkinuks seadustiku artikli 204 lõike 1 alusel, kui isik, kes oleks võlgnik, ei tõenda, et artiklis 859 sätestatud tingimused on täidetud.
Artikkel 861
Tõsiasi, et artiklis 859 osutatud eiramised ei põhjusta tollivõla tekkimist, ei välista kehtivate kriminaalõiguse sätete või kõnealuse tolliprotseduuri raames väljaantud loa kehtetuks tunnistamist ja tühistamist võimaldavate sätete kohaldamist.
2. PEATÜKK
Loomulik kadu
Artikkel 862
1. Seadustiku artikli 206 kohaldamisel võtab toll asjaomase isiku taotluse korral arvesse puuduvad kogused, kui on võimalik tõendada, et kindlakstehtud kaod tulenevad üksnes kauba laadist ja mitte selle isiku poolsest hooletusest või pettusest.
2. Hooletus ja pettus tähendavad eelkõige tolli poolt või tavakasutusega kõnealuse kauba suhtes kehtestatud veo-, ladustamis-, viimistlus-, valmistamis- või töötlemiseeskirjade eiramist.
Artikkel 863
Toll võib loobuda nõudest, et asjaomane isik tõendaks kauba pöördumatut kadu selle laadi tõttu, kui toll on kindlaks teinud, et kaod ei ole tekkinud muudel põhjustel.
Artikkel 864
Liikmesriikides kehtivaid siseriiklikke õigusakte, mis käsitlevad kauba laadi tõttu tekkinud pöördumatu kao ühtseid määrasid, kohaldatakse siis, kui asjaomane isik ei suuda tõendada, et tegelikud kaod on suuremad kui kõnealuse kauba jaoks ettenähtud ühtsete määrade alusel arvutatud kaod.
3. PEATÜKK
Eriolukorras olev kaup
Artikkel 865
Kõnealuse kauba kohta deklaratsiooni esitamist või mis tahes muud toimingut, millel on samasugune õiguslik mõju, ja dokumendi esitamist pädevatelt asutustelt kinnitusmärke saamiseks käsitletakse seadustiku artikli 203 lõikes 1 määratletud tähenduses kauba tollijärelevalve alt välja viimisena, kui kaup saab nende toimingute tulemusel alusetult ühenduse kauba tollistaatuse.
Lennuettevõtjate puhul, kellel on lubatud kasutada lihtsustatud transiidiprotseduuri, mille kohaldamisel kasutatakse elektroonilist manifesti, ei käsitata kaupa tollijärelevalve alt kõrvaldatuna, kui asjaomase isiku algatusel käideldakse või ta ise käitleb nimetatud kaupa vastavalt selle staatusele ühendusevälisena, enne kui toll on teinud kindlaks, kas esineb õigusvastast olukorda ja kas asjaomase isiku käitumine ei soodusta pettust.
Artikkel 866
Kui tollivõlg on tekkinud vastavalt seadustiku artiklitele 202, 203, 204 või 205 ning kui imporditollimaksud on tasutud, loetakse see kaup ühenduse kaubaks ja selle kohta ei ole vaja esitada vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni, ilma et eelöeldu piiraks kõnealuse kauba suhtes kehtivate keeldude või piirangutega seotud sätete kohaldamist.
Artikkel 867
Kauba konfiskeerimine vastavalt seadustiku artikli 233 punktidele c ja d ei mõjuta kõnealuse kauba tollistaatust.
Artikkel 867a
1. Riigile loovutatud või kinnipeetud või konfiskeeritud ühendusevälist kaupa loetakse tolliladustusprotseduurile suunatuks.
2. Lõikes 1 nimetatud kaupa võib toll müüa ainult tingimusel, et ostja täidab viivitamata formaalsused kaubale tollikäitlusviisi määramiseks.
Kui müügihinna sisse kuuluvad imporditollimaksud, loetakse müüki võrdseks vabasse ringlusse lubamisega ja toll ise arvutab tollimaksud ning teeb nende kohta arvestuskande.
Sellistel juhtudel toimub müük vastavalt liikmesriikides kehtivale korrale.
3. Kui toll otsustab kasutada lõikes 1 nimetatud kaupa muuks otstarbeks kui müügiks, täidab ta viivitamata formaalsused neile seadustiku artikli 4 lõike 15 punktidega a, b, c ja d ettenähtud tollikäitlusviisi määramiseks.
III JAOTIS
TOLLIVÕLA TASUMINE
Artikkel 868
Liikmesriigid ei pea tegema arvestuskannet tollimaksu summa kohta, mis on väiksem kui 10 eküüd.
Impordi- või eksporditollimakse ei nõuta tollivormistusjärgselt sisse, kui iga nõude puhul on summa väiksem kui 10 eküüd.
Artikkel 869
Toll võib ise otsustada mitte teha arvestuskannet tasumata tollimaksude kohta järgmistel juhtudel:
a) kui tariifikvoodi, tariifilae või muu meetme alusel on kohaldatud tariifset sooduskohtlemist, kuigi õigus sellisele kohtlemisele lõppes deklaratsiooni aktsepteerimise hetkel, kuid seda asjaolu ei olnud enne kõnealuse kauba vabasse ringlusse lubamist Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud, või kui seda asjaolu ei pidanud avaldama, siis see ei olnud asjaomases liikmesriigis nõuetekohasel viisil teatavaks tehtud ning kui maksukohustuslane on tegutsenud heas usus ja järginud kõiki deklaratsioonidega seotud kehtivate õigusaktide sätteid;
b) kui toll peab seadustiku artikli 220 lõike 2 punktis b sätestatud tingimusi täidetuks, v.a juhul, mille kohta tuleb toimik esitada komisjonile vastavalt artiklile 871. Artikli 871 lõike 2 teise taande kohaldamise korral ei tohi toll vastu võtta otsust kõnealuseid tollimakse käsitleva arvestuskande tegemisest loobumise kohta kuni artiklite 871–876 kohaselt algatatud menetluse lõpuni.
▼M23 —————
Kui tollimaksude tagasimaksmise või vähendamise taotlus esitatakse seadustiku artikli 236 alusel koostoimes seadustiku artikli 220 lõike 2 punktiga b, kohaldatakse käesoleva esimese lõigu punkti b ja artikleid 871–876 mutatis mutandis.
Eespool esitatud lõikude kohaldamisel annavad liikmesriigid üksteisele vastastikust abi eelkõige juhul, kui on tegemist mõne muu liikmesriigi kui otsuse tegemise eest vastutava liikmesriigi tolliasutuse veaga.
Artikkel 870
1. Iga liikmesriik annab komisjoni käsutusse järgmiste sätete kohaldamise juhtude loendi:
— artikli 869 punkt a,
— seadustiku artikkel 236 koostoimes seadustiku artikli 220 lõike 2 punktiga b, kui lõike 2 kohast teavitamist ei nõuta,
— artikli 869 punkt b, kui lõike 2 kohast teavitamist ei nõuta.
2. Iga liikmesriik edastab komisjonile loendi juhtude kohta, kui asjaomaselt ettevõtjalt ühe või mitme impordi- või eksporditoimingu kohta ühe vea tõttu kogumata jäänud summa ületab 50 000 eurot ning kui on kohaldatud seadustiku artikli 236 sätteid koostoimes seadustiku artikli 220 lõike 2 punktiga b või artikli 869 punkti b sätteid, kirjeldades lühidalt igat juhtu. Kõnealune loend edastatakse iga aasta esimese ja kolmanda kvartali jooksul kõigi nende juhtude kohta eelneva poolaasta jooksul, kui otsustati tasumata tollimaksude kohta arvestuskannet mitte teha.
Artikkel 871
1. Toll esitab komisjonile dokumendid juhu kohta, mis võidakse lahendada artiklites 872–876 sätestatud korras ja kui leitakse, et seadustiku artikli 220 lõike 2 punktis b sätestatud tingimused on täidetud ning kui:
— leitakse, et komisjon on teinud vea seadustiku artikli 220 lõike 2 punkti b tähenduses,
— juhu asjaolud on seotud järeldustega, milleni on jõutud ühenduse uurimise käigus, mis on läbi viidud nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määruse (EÜ) nr 515/97 (liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks) ( 16 ) alusel, muude ühenduse õigusaktide alusel või kokkuleppe alusel, mille ühendus on sõlminud riigi või riikidega, kus on sätestatud kõnealuste ühenduse uurimiste läbiviimine või
— asjaomaselt ettevõtjalt ühe või mitme impordi- või eksporditoimingu kohta ühe vea tõttu kogumata jäänud summa on vähemalt 500 000 eurot.
2. Lõikes 1 osutatud juhtude kohta ei esitata dokumente järgmistel juhtudel:
— komisjon on juba vastu võtnud otsuse faktide ja õiguslike asjaolude poolest samaväärse juhu kohta artiklites 872–876 sätestatud korras,
— komisjon käsitleb juba faktide ja õiguslike asjaolude poolest samaväärset juhtu.
3. Komisjonile esitatud toimik sisaldab kogu juhu käsitlemiseks vajalikku teavet. See hõlmab üksikasjalikku teavet asjaomase ettevõtja käitumise, eelkõige tema töökogemuse, heausksuse ja tähelepanelikkuse kohta. Sellisele hinnangule lisatakse teave, mis võib tõendada, et ettevõtja tegutses heauskselt. Juhtu käsitlev toimik peab sisaldama ka tagasimaksmise või vähendamise taotleja allkirjaga selgituse, mis tõendab, et taotleja on toimikuga tutvunud ja et tal ei ole midagi lisada või ta loetleb kogu lisateabe, mis tema arvates tuleks dokumentidele lisada.
4. Niipea kui komisjon on juhtu käsitleva toimiku kätte saanud, teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki.
5. Komisjon võib nõuda lisateabe esitamist, kui liikmesriigi esitatud teave ei ole piisav, et teha kõiki asjaolusid arvestav otsus asjaomase juhu kohta.
6. Kui tekib vähemalt üks järgmistest olukordadest, tagastab komisjon juhtu käsitleva toimiku tollile ja artiklites 872–876 osutatud menetlust käsitletakse mittealgatatuna:
— toimikust nähtub, et toimiku edastanud tolliasutuse ja lõikes 3 osutatud selgitusele allakirjutanud isiku vahel on lahkarvamus arvestuskannet käsitlevate asjaolude osas,
— toimik on ilmselt mittetäielik, kuna see ei sisalda mingeid põhjendusi selle kohta, et komisjon peaks juhtu käsitlema,
— toimikut ei ole vaja esitada lõigete 1 ja 2 alusel,
— tollivõla olemasolu ei ole tõendatud,
— toll on esitanud komisjonile juhtu käsitleva toimiku läbivaatamise ajal sellekohast uut teavet, mis võib märgatavalt muuta asjaolude esitamist või õiguslikku hinnangut.
Artikkel 872
Komisjon saadab liikmesriikidele artikli 871 lõikes 3 osutatud toimiku koopia 15 päeva jooksul pärast kõnealuse toimiku kättesaamist.
Kõnealuse juhu läbivaatamine lisatakse niipea kui võimalik artikliga 873 ettenähtud ekspertrühma koosoleku päevakorda.
Artikkel 872a
Kui komisjon kavatseb vastu võtta otsuse, mis on juhtumiga seotud isiku suhtes ebasoodus, edastab ta mis tahes ajal artiklites 872 ja 873 sätestatud protseduuri kasutamise jooksul nimetatud isikule oma kirjalikud vastuväited koos kõigi neid põhistavate dokumentidega. Komisjonile esitatud juhtumiga seotud isik esitab oma seisukoha kirjalikult ühe kuu jooksul pärast vastuväidete saatmise kuupäeva. Kui kõnealune isik nimetatud aja jooksul oma seisukohta ei esita, tõlgendatakse seda tema loobumisena õigusest väljendada oma seisukohta.
Artikkel 873
Pärast komitee raames kõnealuse juhu läbivaatamiseks kokkutulnud liikmesriikide esindajatest koosneva ekspertrühmaga konsulteerimist otsustab komisjon, kas nendel asjaoludel võib kõnealuste tollimaksude kohta jätta arvestuskande tegemata.
Kõnesolev otsus tehakse üheksa kuu jooksul alates kuupäevast, mil komisjon sai kätte artikli 871 lõikes 3 osutatud toimiku. Kui toimik ei sisalda artikli 871 lõikes 3 osutatud selgitust ega üksikasjalikku hinnangut ettevõtja käitumise kohta, algab üheksakuuline tähtaeg alles alates kuupäevast, kui komisjon on kõnesolevad dokumendid kätte saanud. Komisjon teavitab sellest tolli ja asjaomast isikut.
Kui komisjon on pidanud vajalikuks küsida liikmesriigilt otsuse tegemiseks lisateavet, pikendatakse seda üheksakuulist tähtaega perioodi võrra, mis jääb komisjoni poolt lisateabe saamiseks nõude esitamise kuupäeva ja selle teabe kättesaamise kuupäeva vahele. Komisjon teavitab asjaomaseid isikuid tähtaja pikendamisest.
Kui komisjon viib otsuse tegemiseks ise läbi uurimisi, pikendatakse üheksakuulist tähtaega uurimiste lõpuleviimiseks vajaliku aja võrra. Tähtaega võidakse pikendada kuni üheksa kuud. Komisjon teavitab tolli ja asjaomast isikut uurimise alustamise ja lõpetamise kuupäevadest.
Kui komisjon on artikli 872a kohaselt edastanud oma vastuväited asjaomasele isikule, pikendatakse üheksakuulist tähtaega ühe kuu võrra.
Artikkel 874
Asjaomasele liikmesriigile teatatakse artiklis 873 osutatud otsusest niipea kui võimalik ja igal juhul ühe kuu jooksul pärast selles artiklis kindlaksmääratud tähtaja lõppemist.
Komisjon teavitab liikmesriike vastuvõetud otsustest, et aidata tollil teha otsuseid faktide ja õiguslike asjaolude poolest samaväärsetes olukordades.
Artikkel 875
Kui artiklis 873 osutatud otsusega määratakse, et kõnealuste tollimaksude kohta ei pea asjaolusid arvestades tegema arvestuskannet, võib komisjon kindlaks määrata, missugustel tingimustel ei pea liikmesriigid tegema tollivormistusjärgset arvestuskannet juhul, kui faktid ja õiguslikud asjaolud on samaväärsed.
Artikkel 876
Kui komisjon ei võta otsust vastu artiklis 873 osutatud aja jooksul või ei teata asjaomasele liikmesriigile otsusest artiklis 874 osutatud aja jooksul, ei pea selle liikmesriigi toll tegema kõnealuste tollimaksude kohta arvestuskannet.
Artikkel 876a
1. Toll peatab võlgniku tollimaksude tasumise kohustuse kuni taotluse kohta otsuse tegemiseni, tingimusel et kui kaup ei ole enam tolli järelevalve all, esitatakse nende tollimaksude suurune tagatis ja kui:
a) on esitatud deklaratsiooni tühistamise taotlus, mis tõenäoliselt rahuldatakse;
b) vastavalt tolliseadustiku artiklile 236 koos seadustiku artikli 220 lõike 2 punktiga b või vastavalt seadustiku artiklitele 238 või 239 on esitatud taotlus tollimaksu summa vähendamiseks ja kui toll leiab, et vastavas õigusaktis sätestatud tingimusi võib lugeda täidetuks;
c) taotlus on esitatud muudel juhtudel kui nimetatud punktis b vastavalt tolliseadustiku artiklile 236 ning seadustiku artikli 244 teises lõikes nimetatud tingimused on täidetud.
Tagatise esitamist ei nõuta, kui see tekitaks võlgniku olukorda arvestades tõsiseid majanduslikke ja sotsiaalseid raskusi.
2. Kui kaup peetakse kinni seadustiku artikli 233 punkti c teises taandes või artikli 233 punktis d nimetatud asjaolude tõttu, peatab toll kinnipidamise ajaks võlgniku tollimaksude tasumise kohustuse, kui ta leiab, et konfiskeerimise tingimused võib lugeda täidetuks.
3. Kui vastavalt tolliseadustiku artiklile 203 tekib tollivõlg, peatab tolliasutus nimetatud artikli lõike 3 neljandas taandes osutatud isiku kohustuse maksta tollimaksu, kui on tuvastatud vähemalt üks muu võlglane ja kooskõlas tolliseadustiku artikliga 221 on talle teatatud tollimaksu suurus.
Peatamist võib kohaldada ainult juhul, kui tolliseadustiku artikli 203 lõike 3 neljandas taandes osutatud isik ei ole hõlmatud nimetatud lõike ühegi muu taandega ja ta pole ilmselgelt jätnud oma kohustusi hooletusse.
Peatamist kohaldatakse ainult ühe aasta jooksul. Siiski võib tolliasutus seda ajavahemikku mõjuvatel põhjustel pikendada.
Pikendamise saamiseks peab isik, kelle kasuks pikendus antakse, esitama kõnealusele tollimaksusummale kehtiva tagatise, välja arvatud juhul, kui niisugune kogu kõnealust tollimaksusummat kattev tagatis on juba olemas ja käendajat pole tema kohustustest vabastatud. Niisuguse tagatise esitamist ei nõuta, kui see tekitaks võlgniku olukorda arvestades tõsiseid majanduslikke või sotsiaalseid raskusi.
IV JAOTIS
IMPORDI- VÕI EKSPORDITOLLIMAKSUDE TAGASIMAKSMINE VÕI VÄHENDAMINE
1. PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 877
1. Käesolevas jaotises kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) arvestuskande teinud tolliasutus — tolliasutus, kus tehti arvestuskanne nende impordi- või eksporditollimaksude kohta, mille tagasimaksmist või vähendamist taotletakse;
b) otsuseid tegev tolliasutus — tolliasutus, kes on pädev otsustama impordi- või eksporditollimaksude tagasimaksmise või vähendamisega seotud taotluse üle liikmesriigis, kus asjaomaste tollimaksude kohta arvestuskanne tehti;
c) järelevalveasutus — tolliasutus, kelle pädevusse kuulub kaup, millega seoses tehti arvestuskanne nende impordi- või eksporditollimaksude kohta, mille tagasimaksmist või vähendamist taotletakse, ning kes teeb teatavaid taotluse hindamiseks vajalikke kontrolle;
d) rakendustolliasutus — tolliasutus, kes võtab vajalikke meetmeid tagamaks, et impordi- või eksporditollimaksude tagasimaksmise või vähendamise otsust rakendataks nõuetekohaselt.
2. Üks ja sama tolliasutus võib täielikult või osaliselt täita arvestuskande teinud tolliasutuse, otsuseid tegeva tolliasutuse, järelevalveasutuse ja rakendustolliasutuse ülesandeid.
2. PEATÜKK
Seadustiku artiklitega 236–239 seotud rakendussätted
1. jagu
Taotlus
Artikkel 878
1. Impordi- või eksporditollimaksude tagasimaksmise või vähendamise taotluse, edaspidi “tagasimaksmise või vähendamise taotlus” koostab isik, kes maksis tollimaksud või peab need tollimaksud maksma, või isikud, kellele need õigused ja kohustused on üle antud.
Tagasimaksmise või vähendamise taotluse võib koostada ka esimeses lõigus osutatud isiku või isikute esindaja.
2. Ilma et see piiraks artikli 882 kohaldamist, koostatakse tagasimaksmise või vähendamise taotlus ühe originaali ja ühe koopiana vormidel, mis vastavad lisa 111 näidistele ja tingimustele.
Tagasimaksmise või vähendamise taotluse võib siiski koostada lõikes 1 osutatud isiku või isikute taotluse korral tavalisel paberil, kui see sisaldab nimetatud lisas olevat teavet.
Artikkel 879
1. Tagasimaksmise või vähendamise taotlus koos seadustiku artikli 6 lõikes 1 osutatud dokumentidega tuleb esitada arvestuskande teinud tolliasutusele, kui toll ei ole selleks määranud muud asutust; nimetatud asutus annab taotluse kohe pärast selle vastuvõtmist edasi otsuseid tegevale tolliasutusele, kui tal endal ei ole vastavaid volitusi.
2. Lõikes 1 osutatud asutus märgib taotluse originaalile ja koopiale kättesaamise kuupäeva. Tolliasutus tagastab koopia taotlejale.
Kui kohaldatakse artikli 878 lõike 2 teist lõiku, teatab nimetatud tolliasutus taotluse kättesaamisest taotlejale kirjalikult.
Artikkel 880
Kui taotlus on seotud kaubaga, mille kohta deklaratsiooni esitamisel esitati ka impordi- või ekspordilitsents või eelkinnitussertifikaat, tuleb sellele lisada nimetatud litsentsi või sertifikaadi väljaandnud tolliasutuse tõend selle kohta, et litsentside või sertifikaadi mõju välistamiseks on võetud vajalikud meetmed, ilma et eelöeldu piiraks nimetatud küsimuses ühise põllumajanduspoliitika raames vastu võetud mis tahes erisätete kohaldamist.
Selline tõend ei ole vajalik, kui:
— taotlus on esitatud kõnealuse litsentsi või sertifikaadi välja andnud tolliasutusele,
— taotluse lisana esitatud põhjenduses on sisuline viga, mis ei mõjuta kõnealusesse litsentsi või sertifikaati tehtavaid märkusi.
Artikkel 881
1. Artiklis 879 osutatud tolliasutus võib aktsepteerida taotluse, mis ei sisalda kogu artikli 878 lõikes 2 osutatud vormiga ettenähtud teavet. Taotlus peab siiski sisaldama vähemalt lahtritesse 1–3 ja 7 märgitavat teavet.
2. Kui kohaldatakse lõiget 1, määrab nimetatud tolliasutus kõigi puuduvate andmete ja/või dokumentide esitamise tähtaja.
3. Kui tolliasutuse poolt vastavalt lõikele 2 määratud tähtaega ei järgita, loetakse taotlus tagasi võetuks.
Taotlejale tuleb sellest kohe teatada.
Artikkel 882
1. Tagasitoodud kauba puhul, millelt maksti ühenduse tolliterritooriumilt ekspordil eksporditollimaksud, tuleb nende tollimaksude tagasimaksmiseks või vähendamiseks esitada tollile taotlus koos:
a) maksmist tõendava dokumendiga, kui asjaomased summad on juba laekunud;
b) tagasitoodud kauba vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni originaali või tolliasutuse poolt kinnitatud koopiaga.
Sellel dokumendil peab olema üks järgmistest märkustest, mille teeb reimpordi tolliasutus:
— Mercancías de retorno en aplicación de la letra b) del apartado 2 del artículo 185 del Código
— Returvarer i henhold til kodeksens artikel 185, stk. 2, litra b)
— Rückwaren gemäß Artikel 185 Absatz 2 Buchstabe b) des Zollkodex
— Εμπορεύματα επανεισαγόμενα κατ' εφαρμογή του άρθρου 185 παράγραφος 2 στοιχείο β) του κώδικα
— Goods admitted as returned goods under Article 185 (2) (b) of the Code
— Marchandises en retour en application de l'article 185 paragraphe 2 point b) du code
— Merci in reintroduzione in applicazione dell'arti-colo 185, parágrafo 2, lettera b) del códice
— Goederen die met toepassing van artikel 185, lid 2, onder b), van het Wetboek kunnen worden toegelaten als terugkerende goederen
— Mercadorias de retorno por aplicação da alínea b) do no 2 do artigo 185.o do código;
— Yhteisön tullikoodeksin 185 artiklan 2 kohdan b alakohdan mukaista palautustavaraa/Returvaror enligt artikel 185.2 b) i gemenskapens tullkod
— Returvaror enligt artikel 185.2 b i gemenskapens tullkodex.
— Vrácené zboží podle čl. 185 odst. 2 písm. b) kodexu
— Seadustiku artikli 185(2)(b) alusel tagasitoodud kaubaks tunnistatud kaup
— Preces atzītas par atpakaļievestām saskaņā ar Kodeksa 185. panta 2. punkta b) apakšpunktu
— Prekės įvežtos kaip grąžintos prekės vadovaujantis Kodekso 185 straipsnio 2 dalies b punktu
— A Vámkódex 185. cikke (2) bekezdésének b) pontja értelmében tértiáruként behozott áruk
— Oġġetti mdaħħla bħala oġġetti miġjuba lura taħt Artikolu 185(2)(b) tal-Kodiċi
— Towary dopuszczone jako towary powracające zgodnie z art. 185 ust. 2 lit. b) Kodeksu
— Blago se ponovno uvaža v skladu s členom 185(2)(b) Zakonika
— Vrátený tovar podľa článku 185 ods. 2 písm. b) colného zákonníka.
c) kauba ekspordiformaalsuste täitmisel eksportijale tagastatud ekspordideklaratsiooni koopiaga või eksporditolliasutuse poolt kinnitatud koopiaga.
Asjaomast deklaratsiooni või deklaratsioone ei ole vaja esitada, kui otsuseid tegeval tolliasutusel on juba teada eespool punktides a, b või c osutatud ühes või mitmes deklaratsioonis sisalduvad andmed.
2. Lõikes 1 osutatud taotlus tuleb esitada artiklis 879 osutatud tolliasutusele 12 kuu jooksul pärast ekspordideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäeva.
2. jagu
Tollimaksu tagasimaksmise või vähendamise kord
Artikkel 883
Otsuseid tegev tolliasutus võib lubada täita tolliformaalsusi selleks, et saaks kohaldada tollimaksude tagasimaksmist või vähendamist, enne kui ta on teinud otsuse tagasimaksmise või vähendamise taotluse kohta. Selline luba ei piira mingil määral taotluse kohta otsuse tegemist.
Artikkel 884
Ilma et see piiraks artikli 883 kohaldamist ja seni, kui tagasimaksmise või vähendamise taotluse suhtes võetakse vastu otsus, ei tohi kaupa, mille suhtes tollimaksude tagasimaksmist või vähendamist taotletakse, viia mujale kui nimetatud taotluses nimetatud kohta, kui taotleja ei ole sellest ette teatanud artiklis 879 osutatud tolliasutusele, kes teatab sellest omakorda otsuseid tegevale tolliasutusele.
Artikkel 885
1. Kui tollimaksu tagasimaksmise või vähendamise taotlus on seotud juhuga, mille puhul on vaja saada lisateavet või mille puhul tuleb kaupa kontrollida, et tagada seadustikus ja käesolevas jaotises sätestatud tagasimaksmise või vähendamise tingimuste täitmine, siis võtab otsuseid tegev tolliasutus selleks vajalikke meetmeid, paludes vajadusel abi järelevalveasutuselt, täpsustades vajaliku teabe või tehtava kontrolli laadi.
Järelevalveasutus peab täitma selle taotluse viivitamata ning edastama otsuseid tegevale tolliasutusele vajaliku teabe ja kontrolli tulemused.
2. Kui taotlus on seotud kaubaga, mis asub muus liikmesriigis kui see, kus tehti impordi- või eksporditollimaksude kohta arvestuskanne, siis kohaldatakse käesoleva jaotise 4. peatüki sätteid.
Artikkel 886
1. Kui otsuseid tegeva tolliasutuse käsutuses on kõik vajalikud andmed, teeb ta kirjaliku otsuse vastavalt seadustiku artikli 6 lõigetele 2 ja 3.
2. Taotluse rahuldamise otsus peab sisaldama kõiki selle rakendamiseks vajalikke andmeid.
Sõltuvalt olukorrast peab otsus sisaldama mõnda või kõiki järgmistest andmetest:
a) kauba, mille kohta see kehtib, identifitseerimiseks vajalik teave;
b) impordi- või eksporditollimaksude tagasimaksmise või vähendamise alused ja viide seadustiku vastavale artiklile ning vajadusel käesoleva jaotise vastavale artiklile;
c) kauba võimalik kasutus või sihtkoht, kuhu kauba võib saata sõltuvalt konkreetsel juhul seadustikuga ettenähtud võimalustest ja vajadusel otsuseid tegeva tolliasutuse antud eriloa alusel;
d) tähtaeg, mille jooksul tuleb täita impordi- või eksporditollimaksude tagasimaksmise või vähendamisega seotud formaalsused;
e) märkus selle kohta, et impordi- või eksporditollimakse ei maksta tagasi või vähendata enne, kui rakendustolliasutus on teatanud otsuseid tegevale tolliasutusele, et tagasimaksmise või vähendamisega seotud formaalsused on täidetud;
f) andmed nõuete kohta, mis kehtivad kauba suhtes kuni otsuse rakendamiseni;
g) teade otsuse saajale selle kohta, et ta peab kauba esitamisel esitama otsuse originaali tema valitud rakendustolliasutusele.
Artikkel 887
1. Rakendustolliasutus võtab meetmeid, et tagada:
— artikli 886 lõike 2 punktis f osutatud nõuete täitmine,
— kõigil juhtudel kauba kasutamine impordi- või eksporditollimaksude tagasimaksmise või vähendamisega seotud otsuses täpsustatud viisil või saatmine otsuses nimetatud sihtkohta.
2. Kui otsusega on kindlaks määratud, et kauba võib paigutada tollilattu, vabatsooni või -lattu ning kui asjaomane isik kasutab seda võimalust, tuleb vajalikud formaalsused täita rakendustolliasutuses.
3. Kui tollimaksude tagastamise või vähendamise otsuses nimetatakse kauba kasutus või sihtkoht, kuhu kauba võib saata, ning selle nõude täitmist saab tuvastada ainult muus liikmesriigis kui see, kus rakendustolliasutus asub, tõendatakse nõude täitmist kontrolleksemplariga T5, mis on välja antud ja mida kasutatakse vastavalt ►M18 artiklid 912a–912g ◄ ja käesoleva artikli sätetele.
Kontrolleksemplar T5 peab sisaldama:
a) lahtris 33 kauba koondnomenklatuuri koodi;
b) lahtris 103 kauba netokogust sõnadega;
c) lahtris 104 vastavalt vajadusele märget “Ühenduse tolliterritooriumilt välja viidud” või ühte järgmistest märkustest punktis “Muu”:
— Tasuta tarnitud heategevusorganisatsioonile:…,
— Hävitatud tollijärelevalve all,
— Suunatud tolliprotseduurile:…,
— Paigutatud vabatsooni või -lattu;
d) lahtris 106 viide tollimaksude tagasimaksmise või vähendamise otsusele;
e) lahtris 107 sõnad “määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklid 877–912”.
4. Järelevalveasutus, kes teeb kindlaks või kelle korraldusel on kindlaks tehtud, et kaupa on tegelikult kasutatud kindlaksmääratud viisil või et kaup on saabunud ettenähtud sihtkohta, täidab kontrolleksemplari lahtri “Kasutuse ja/või sihtkoha kontroll,” tähistades ristiga punkti “kasutus ja/või sihtkoht vastab pöördel märgitule” ning märkides vastava kuupäeva.
5. Kui rakendustolliasutus on kindlaks teinud, et lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, saadab ta selle kohta tõendi otsuseid tegevale tolliasutusele.
Artikkel 888
Kui otsuseid tegev tolliasutus on tollimaksude tagasimaksmise või vähendamise taotluse rahuldanud, siis ta võib tollimaksu tagasi maksta või seda vähendada alles pärast artikli 887 lõikes 5 osutatud tõendi saamist.
Artikkel 889
1. Kui tagasimaksmise või vähendamise taotlus põhineb sellel, et vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni aktsepteerimise ajal kohaldati kauba suhtes tariifikvoodi, tariifilae või muu tariifse soodustuskohtlemise alusel imporditollimaksu vähendatud või nullmäära, lubatakse tagasimaksmist või vähendamist ainult siis, kui tagasimaksmise või vähendamise taotluse ja vajalike dokumentide esitamise ajal:
— ei ole tariifikvoodi puhul seda ammendatud,
— muul juhul ei ole taaskehtestatud tavaliselt rakendatavat tollimaksumäära.
Kui eelnevas lõigus sätestatud tingimused ei ole täidetud, lubatakse tagasimaksmist või vähendamist, kui tolli vea tõttu ei ole tollimaksu vähendatud või nullmäära kohaldatud ning vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon sisaldas kõiki vajalikke andmeid ja sellele olid lisatud kõik dokumendid, mis on vajalikud tollimaksu vähendatud või nullmäära kohaldamiseks.
2. Iga liikmesriik hoiab komisjoni käsutuses lõike 1 teise lõigu sätete kohaldamise juhtude loendit.
Artikkel 890
Otsuseid tegev tolliasutus lubab tagasimaksmist või maksusumma vähendamist, kui:
a) taotlusele on lisatud päritolusertifikaat, liikumissertifikaat, autentsussertifikaat, ühendusesisene transiididokument või mõni muu asjakohane dokument, mis näitab, et vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmise ajal võis imporditavate kaupade suhtes kohaldada ühenduse tollikäitlust, tariifset sooduskohtlemist või tariifset sooduskohtlemist kauba liigi tõttu;
b) esitatav dokument viitab konkreetselt kõnealustele kaupadele;
c) kõik nimetatud dokumendi vastuvõtmisega seotud tingimused on täidetud;
d) kõik muud tingimused ühenduse tollikäitluse, tariifse sooduskohtlemise või kauba liigi tõttu tariifse sooduskohtlemise lubamiseks on täidetud.
Tagasimaksmine või vähendamine toimub kauba esitamisel. Kui kaupa ei saa rakendustolliasutusele esitada, lubab otsuseid tegev tolliasutus tagasimaksmist või vähendamist ainult siis, kui tema käsutuses olevast teabest ilmneb, et tollivormistusjärgselt esitatud sertifikaat või dokument on seotud nimetatud kaubaga.
Artikkel 891
Tagasimaksmist või vähendamist ei lubata, kui taotluse põhjendusena esitatakse põllumajandusmaksude eelkinnitussertifikaadid.
Artikkel 892
Imporditollimakse ei maksta tagasi ega vähendata seadustiku artikli 238 alusel, kui:
— kauba defektsust võeti arvesse selle lepingu tingimusi (eriti hinda) määratledes, mille alusel kaup suunati imporditollimaksude maksmise kohustusega tolliprotseduurile,
— importija müüb kauba pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et see on defektne või et see ei vasta lepingu tingimustele.
Artikkel 893
1. Ilma et see piiraks artikli 900 lõike 1 punkti c kohaldamist, määrab otsuseid tegev tolliasutus tollimaksude tagasimaksmise või vähendamisega seotud tolliformaalsuste täitmise tähtaja pikkusega kuni kaks kuud kuupäevast, mil teatati otsusest impordi- või eksporditollimaksude tagasimaksmise või vähendamise kohta.
2. Kui lõikes 1 osutatud tähtaega ei järgita, kaotatakse õigus tagasimaksmisele või vähendamisele, kui asjaomane isik ei tõenda, et ta ei saanud seda tähtaega järgida ettearvamatutel asjaoludel või vääramatu jõu tõttu.
Artikkel 894
Kauba hävitamisest, milleks on loa andnud otsuseid tegev tolliasutus, tekkinud jääke või jäätmeid käsitletakse ühendusevälise kaubana, kui on vastu võetud otsus tagasimaksmise või vähendamise taotluse rahuldamise kohta.
Artikkel 895
Kui seadustiku artikli 238 lõike 2 punkti b teises lõigus osutatud luba on antud, võtab toll kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tollilattu, vabatsooni või -lattu paigutatud kaupa saab hiljem määratleda ühendusevälise kaubana.
Artikkel 896
1. Kauba suhtes, mis suunatakse ühise põllumajanduspoliitika raames impordilitsentsi või eelkinnitussertifikaadi alusel imporditollimaksu maksmise kohustusega tolliprotseduurile, kohaldatakse seadustiku artikleid 237, 238 ja 239 üksnes siis, kui artiklis 879 osutatud tolliasutus teeb kindlaks, et pädevad asutused on võtnud vajalikke meetmeid, et kõrvaldada kauba impordisertifikaadi mõju.
2. Lõiget 1 kohaldatakse ka reekspordi, tollilattu, vabatsooni ja -lattu paigutamise või kauba hävitamise korral.
Artikkel 897
Kui tervikliku kaubanimetuse asemel eksporditakse, reeksporditakse, hävitatakse või suunatakse muule tollikäitlusviisile üks või mitu selle kaubanimetuse osa või komponenti, on tagasimakstavaks või vähendatavaks summaks tervikliku kaubanimetuse eest makstavate imporditollimaksude ja nende imporditollimaksude vahe, mida oleks tulnud maksta kauba ülejäänud osa eest, kui see oleks suunatud muutmata kujul selliste tollimaksude maksmise kohustusega tolliprotseduurile tervikliku kauba sellele protseduurile suunamise kuupäeval.
Artikkel 898
Seadustiku artiklis 240 osutatud summaks määratakse käesolevaga 10 eküüd.
3. PEATÜKK
Seadustiku artikli 239 kohaldamisega seotud erisätted
1. jagu
Liikmesriigi tolli otsused
Artikkel 899
1. Kui otsuseid tegev tolliasutus teeb kindlaks, et seadustiku artikli 239 lõike 2 alusel esitatud tagasimaksmise või vähendamise taotlus:
— põhineb ühel artiklites 900–903 osutatud asjaoludest ja et need asjaolud ei tulene asjaomase isiku poolsest pettusest või ilmsest hoolimatusest, maksab kõnealune tolliasutus asjakohased impordi- või eksporditollimaksud tagasi või vähendab neid,
— põhineb ühel artiklis 904 osutatud asjaoludest, ei maksa kõnealune tolliasutus asjakohaseid impordi- või eksporditollimakse tagasi ega vähenda neid.
2. Muudel juhtudel, v.a need, mille kohta tuleb toimik esitada komisjonile vastavalt artiklile 905, teeb otsuseid tegev tolliasutus ise impordi- või eksporditollimaksude tagasimaksmise või vähendamise otsuse, kui on tegemist eriolukorraga, mille on põhjustanud asjaolud, mille puhul asjaomast isikut ei saa süüdistada pettuses või ilmses hoolimatuses.
Artikli 905 lõike 2 teise taande kohaldamise korral ei või toll teha otsust kõnealuste tollimaksude tagasimaksmise või vähendamise lubamise kohta kuni artiklite 906–909 kohaselt algatatud menetluse lõpuni.
3. Seadustiku artikli 239 lõike 1 ja käesoleva artikli kohaldamisel tähendab “asjaomane isik” artikli 878 lõikes 1 osutatud isikut või isikuid või nende esindajaid ja mis tahes teisi isikuid, kes olid seotud asjaomase kaubaga seotud tolliformaalsuste täitmisega või kes andsid nende formaalsuste täitmiseks vajalikke juhtnööre.
4. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel annavad liikmesriigid üksteisele vastastikust abi eelkõige juhul, kui on tegemist mõne muu liikmesriigi kui otsuse tegemise eest vastutava liikmesriigi tolliasutuse veaga.
Artikkel 900
1. Imporditollimaksud tuleb tagasi maksta või neid vähendada, kui:
a) täieliku või osalise imporditollimaksudest vabastamisega tolliprotseduurile suunatud ühenduseväline kaup või eesmärgipärase kasutuse tõttu soodustatud tariifimenetluse raames vabasse ringlusse lubatud kaup on varastatud, tingimusel et kaup kohe leitakse ja taastatakse selle varastamise hetkel olnud selle kauba jaoks ettenähtud tolliõiguslik seisund;
b) ühenduseväline kaup kõrvaldatakse ekslikult täieliku või osalise imporditollimaksudest vabastamisega tolliprotseduurilt, tingimusel et kohe pärast vea avastamist taastatakse selle kõrvaldamise hetkel olnud selle kauba jaoks ettenähtud tolliõiguslik seisund;
c) selle transpordivahendi avamismehhanism ei tööta, kus eelnevalt vabasse ringlusse lubatud kaup asub, ja seega ei saa kaupa sihtkohta jõudmisel maha laadida, tingimusel et kaup reeksporditakse viivitamata;
d) algselt vabasse ringlusse lubatud kaup tagastatakse välistöötlemise protseduuri alusel selle ühendusevälisele tarnijale, et võimaldada tal tasuta kõrvaldada enne kauba vabastamist olemas olnud defektid (isegi kui need avastati pärast kauba vabastamist) või viia kaup vastavusse selle lepingu sätetega, mille alusel kaup vabasse ringlusse lubati, või kui nimetatud tarnija otsustab kauba lõplikult endale jätta, kuna ta ei ole võimeline defekte kõrvaldama või kui defektide kõrvaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud;
e) pärast seda, kui toll otsustab teha tollivormistusjärgse arvestuskande imporditollimaksude kohta, mis oleks tegelikult tulnud maksta täieliku maksuvabastusega vabasse ringlusse lubatud kaubalt, avastatakse, et kõnealune kaup on tollijärelevalveta ühenduse tolliterritooriumilt reeksporditud, kui tõendatakse, et seadustikus tagasimaksmise või vähendamise kohta sätestatud olulised tingimused oleks reekspordi ajal täidetud, kui kauba vabasse ringlusse lubamisel oleks sellelt kaubalt makstud tollimaksu;
f) kohus on keelanud turustada kaupa, mis on eelnevalt suunatud tolliprotseduurile, mis paneb asjaomasele isikule kohustuse maksta imporditollimakse tavalistel tingimustel, ning nimetatud kaup reeksporditakse ühenduse tolliterritooriumilt või hävitatakse tollijärelevalve all, kui tõendatakse, et kõnealust kaupa ei ole tegelikult ühenduses kasutatud;
g) kaup on suunatud tolliprotseduurile kohustusega maksta selliseid tollimakse selleks volitatud deklarandil, ning kaupa ei ole deklarandist olenematutel põhjustel olnud võimalik kaubasaajale tarnida;
h) kaup on adresseeritud kaubasaajale kaubasaatja vea tõttu;
i) avastatakse, et kaup ei sobi kaubasaaja poolt ettenähtud kasutuseks ilmse sisulise vea tõttu tema tellimuses;
j) pärast kauba vabastamist imporditollimaksude maksmise kohustusega tolliprotseduurile avastatakse, et kauba vabastamise ajal ei vastanud see kehtivatele kauba kasutamist või turustamist käsitlevatele eeskirjadele ning seepärast ei saa kaubasaaja seda kaupa kasutada ettenähtud eesmärgil;
k) kauba kasutamine kaubasaaja poolt ettenähtud eesmärgil on takistatud või oluliselt piiratud üldist laadi meetmete tõttu, mille pädev asutus või muu vastavalt volitatud asutus on võtnud pärast kauba suunamist imporditollimaksude maksmise kohustusega tolliprotseduurile;
l) tolliasutus ei saa kehtivate sätete alusel taotluse esitanud asjaomast isikut vabastada täielikult või osaliselt imporditollimaksude maksmisest isikust sõltumatutel põhjustel ja teeb seetõttu arvestuskande tasumisele kuuluvate imporditollimaksude kohta;
m) kaup jõudis kaubasaajani pärast selles lepingus ettenähtud kohustuslikku tarnekuupäeva, mille alusel kaup suunati imporditollimaksude maksmise kohustusega tolliprotseduurile;
n) kaupa ei olnud ühenduse tolliterritooriumil võimalik müüa ja see antakse tasuta heategevusorganisatsioonidele, kes:
— tegutsevad kolmandas riigis, tingimusel et nad on ühenduses esindatud,
— või
— tegutsevad ühenduse tolliterritooriumil, tingimusel et neil on õigus tollimaksude tasumisest vabastamisele sarnase kauba importimisel kolmandatest riikidest vabasse ringlusse loovutamiseks;
o) tollivõlg on tekkinud muul viisil kui seadustiku artikli 201 alusel ning asjaomane isik saab esitada päritolusertifikaadi, kauba liikumissertifikaadi, ühendusesisese transiididokumendi või muu asjakohase dokumendi, millega tõendatakse, et imporditud kauba suhtes oleks vabasse ringlusse lubamisel saanud kohaldada ühenduse tollikäitlust või tariifset sooduskohtlemist, tingimusel et muud artikli 890 tingimused oleks täidetud.
2. Lõike 1 punktides c ja f–n osutatud imporditollimaksude tagasimaksmise või vähendamise eeltingimuseks on tollivõimude järelevalve all toimuv kaupade reeksport ühenduse territooriumilt, välja arvatud juhul, kui kaubad avaliku võimu kandja käsul hävitatakse või antakse tasuta üle heategevusasutustele, mis tegutsevad ühenduse territooriumil.
Taotluse korral lubab otsuseid tegev asutus asendada kaupade reeksport kaupade hävitamisega või nende suhtes ühenduse välistransiidiprotseduuri või tolliladustamisprotseduuri kohaldamisega või nende vabatsooni või -lattu suunamisega.
Kaupu, millele määratakse üks eelnimetatud käitlustest, loetakse ühendusevälisteks kaupadeks.
Niisugusel juhul võtavad tollivõimud kõik vajalikud meetmed, tagamaks, et tollilattu, vabatsooni või -lattu paigutatud kaupu võiks hiljem pidada ühendusevälisteks kaupadeks.
▼M22 —————
4. Lisaks sellele tuleb järelevalveasutusele tõendada, et kaupa ei ole enne reeksporti kasutatud ega müüdud.
Artikkel 901
1. Imporditollimaksud tuleb tagasi maksta või neid vähendada, kui:
a) kaup, mis on ekslikult suunatud imporditollimaksude maksmise kohustusega tolliprotseduurile, on ühenduse tolliterritooriumilt reeksporditud ilma, et seda oleks eelnevalt suunatud ettenähtud tolliprotseduurile, tingimusel et on täidetud seadustiku artiklis 237 sätestatud tingimused;
b) kaup on reeksporditud või hävitatud vastavalt seadustiku artikli 238 lõike 2 punktile b ilma tollijärelevalveta, tingimusel et teised nimetatud artiklis sätestatud tingimused on täidetud;
c) kaup on reeksporditud või hävitatud vastavalt artikli 900 lõike 1 punktidele c ja f–n ilma tollijärelevalveta, tingimusel et teised artikli 900 lõigetes 2 ja 4 sätestatud tingimused on täidetud.
2. Imporditollimaksude tagasimaksmine või vähendamine lõikes 1 osutatud asjaoludel eeldab, et:
a) esitatakse kõik vajalikud tõendid, et otsuseid tegev tolliasutus saaks kindlaks teha, et kaup, mille suhtes tollimaksude tagasimaksmist või vähendamist taotletakse:
— on tegelikult ühenduse tolliterritooriumilt reeksporditud, või
— hävitatud tolli või sellise hävitamise tõendamise õigust omavate isikute järelevalve all;
b) otsuseid tegevale tolliasutusele tagastatakse kõnealuse kauba ühenduse staatust tõendav dokument, mille alusel nimetatud kaup võidi ühenduse tolliterritooriumilt välja viia, või esitatakse selline tõendusmaterjal, mida nimetatud tolliasutusel on vaja, et teha kindlaks, et kõnealust dokumenti ei saa edaspidi kasutada kauba importimisel ühendusse.
Artikkel 902
1. Artikli 901 lõike 2 kohaldamisel:
a) tuleb taotlejal tõendina, mis võimaldab otsuseid tegeval tolliasutusel kindlaks teha, et kaup, mille suhtes tollimaksu tagasimaksmist või vähendamist taotletakse, on tegelikult ühenduse tolliterritooriumilt reeksporditud, esitada:
— ühenduse tolliterritooriumilt eksporditud kauba ekspordideklaratsiooni originaal või selle kinnitatud koopia
— ja
— selle tolliasutuse tõend, mille kaudu kaup tegelikult ühenduse tolliterritooriumilt välja viidi.
Kui sellist tõendit ei saa esitada, võib kauba ühenduse tolliterritooriumilt välja viimise tõendamiseks esitada:
— sihtkohaks oleva kolmanda riigi tolliasutuse tõendi, mis kinnitab, et kaup on kohale jõudnud, või
— sihtkohaks olevas kolmandas riigis koostatud deklaratsiooni originaali või kinnitatud koopiana.
Nende dokumentidega koos tuleb esitada haldus- ja äridokumendid, mis võimaldavad otsuseid tegeval tolliasutusel kontrollida, kas ühenduse tolliterritooriumilt eksporditud kaup on sama kui see, mis deklareeriti imporditollimaksude maksmise kohustusega tolliprotseduurile, nimelt:
— nimetatud protseduuri deklaratsiooni originaal või kinnitatud koopia
— ja
— kui otsuseid tegev tolliasutus seda vajalikuks peab, siis äri- ja haldusdokumendid (nagu näiteks kaubaarved, saatedokumendid, transiididokumendid või terviseohutuse sertifikaadid), mis sisaldavad kauba täieliku kirjelduse (kaubanduslik kirjeldus, kogused, märgistused ja muud identifitseerimisandmed) kauba kohta, mis esitati vastavalt olukorrale kas koos nimetatud protseduuri deklaratsiooniga, ühenduse tolliterritooriumilt eksportimise deklaratsiooniga või kolmanda riigi sihtkohas kauba kohta koostatud deklaratsiooniga;
b) tuleb taotlejal tõendina, mis võimaldab otsuseid tegeval tolliasutusel kindlaks teha, et kaup, mille suhtes tollimaksu tagasimaksmist või vähendamist taotletakse, on tegelikult hävitatud tolli või sellise hävitamise tõendamise õigust omavate isikute järelevalve all, esitada:
— hävitamise protokoll või deklaratsioon, mille on koostanud see asutus, kelle järelevalve all hävitamine toimus, või selle kinnitatud koopia,
— hävitamise tõendamise õigust omava isiku koostatud tõend koos tõendiga tema volituste kohta.
Nende dokumentidega koos tuleb esitada hävitatud kauba täielik kirjeldus (kaubanduslik kirjeldus, kogused, märgistused ja muud identifitseerimisandmed), mida toll võib võrrelda imporditollimaksu maksmise kohustusega tolliprotseduuri deklaratsioonis olevate andmetega ja sellele lisatud äridokument (kaubaarved, saatedokumendid jne) ja teha kindlaks, et hävitatud kaup on sama, mis nimetatud protseduurile deklareeritud kaup.
2. Lõikes 1 osutatud tõendeid tuleb täiendada või need tuleb asendada muude otsuseid tegeva tolliasutuse poolt vajalikuks peetavate dokumentidega, kui teatavad tõendid ei ole kättesaadavad või kui tõendid on ebapiisavad selleks, et see tolliasutus saaks teha otsuse talle esitatud juhtumi kohta kõiki asjaolusid arvesse võttes.
Artikkel 903
1. Selle tagasitoodud kauba, millelt tasuti ühenduse tolliterritooriumilt eksportimisel eksporditollimaks, suunamine vabasse ringlusse on aluseks nimetatud summa tagasimaksmisele.
2. Lõiget 1 kohaldatakse kauba suhtes ainult artiklis 844 osutatud juhtudel.
Tolliasutusele, kus kaup vabasse ringlusse lubamiseks deklareeriti, tuleb tõendada, et tegemist on ühega seadustiku artikli 185 lõike 2 punktis b osutatud juhtudest.
3. Lõiget 1 kohaldatakse isegi siis, kui tagasitoodud kaup moodustab ainult ühe osa eelnevalt ühenduse tolliterritooriumilt eksporditud kaubast.
Artikkel 904
Imporditollimakse ei maksta tagasi ega vähendata, kui tagasimaksmise või vähendamise taotlemisel on vastavalt olukorrale ainukeseks põhjenduseks:
a) varem imporditollimaksu maksmise kohustusega tolliprotseduurile suunatud kauba reeksport ühenduse tolliterritooriumilt muudel kui seadustiku artiklites 237 või 238 ning artiklites 900 või 901 osutatud põhjustel, eriti aga põhjusel, et kaupa ei suudetud müüa;
b) imporditollimaksu maksmise kohustusega tolliprotseduurile suunatud kauba hävitamine pärast selle tolli poolt vabastamist mis tahes põhjusel, välja arvatud ühenduse õigusaktides sätestatud juhtudel;
c) vabasse ringlusse deklareeritud kauba suhtes tariifse sooduskohtlemise saamiseks selliste dokumentide esitamine, mis hiljem osutuvad valeks, võltsituks või selle eesmärgi jaoks sobimatuteks, isegi kui sellised dokumendid esitatakse heas usus.
Artikkel 904a
1. Kui lõike 2 kohast teavitamist ei nõuta, annab iga liikmesriik komisjoni käsutusse artikli 899 lõike 2 kohaldamise juhtude loendi.
2. Iga liikmesriik edastab komisjonile artikli 899 lõike 2 sätete kohaldamise juhtude loendi, kui ühe eriolukorra tõttu seoses ühe või mitme impordi- või eksporditoiminguga tagasimakstud või vähendatud summa on suurem kui 50 000 eurot, kirjeldades lühidalt igat juhtu. Kõnealune loend edastatakse iga aasta esimese ja kolmanda kvartali jooksul kõigi nende juhtude kohta eelneva poolaasta jooksul, kui otsustati tollimaksud tagasi maksta või neid vähendada.
2. jagu
Komisjoni otsused
Artikkel 905
1. Kui koos seadustiku artikli 239 lõike 2 alusel esitatud tagasimaksmise või vähendamise taotlusega esitatakse tõendusmaterjal eriolukorra kohta, mille on põhjustanud asjaolud, mille puhul asjaomast isikut ei saa süüdistada pettuses või ilmses hoolimatuses, edastab liikmesriik, kus otsuseid tegev tolliasutus asub, komisjonile dokumendid juhu kohta, mis võidaks lahendada artiklites 906–909 sätestatud korras kui:
— toll leiab, et eriolukord on põhjustatud sellest, et komisjon ei ole täitnud oma kohustusi,
— juhu asjaolud on seotud järeldustega, milleni on jõutud ühenduse uurimise käigus, mis on läbi viidud määruse (EÜ) nr 515/97 alusel, muude ühenduse õigusaktide alusel või kokkuleppe alusel, mille ühendus on sõlminud riigi või riikidega, kus on sätestatud kõnealuste ühenduse uurimiste läbiviimine või
— summa, mille eest asjaomane isik võib ühe eriolukorra tõttu olla vastutav seoses ühe või mitme impordi- või eksporditoiminguga, on vähemalt 500 000 eurot.
Mõistet “asjaomane isik” tõlgendatakse samuti nagu artiklis 899.
2. Lõikes 1 osutatud juhtude kohta ei esitata dokumente järgmistel juhtudel:
— komisjon on juba vastu võtnud otsuse faktide ja õiguslike asjaolude poolest samaväärse juhu kohta artiklites 906–909 sätestatud korras,
— komisjon käsitleb juba faktide ja õiguslike asjaolude poolest samaväärset juhtu.
3. Komisjonile esitatud toimik sisaldab kogu juhu käsitlemiseks vajalikku teavet. See hõlmab üksikasjalikku teavet asjaomase ettevõtja käitumise, eelkõige tema töökogemuse, heausksuse ja tähelepanelikkuse kohta. Sellisele hinnangule lisatakse teave, mis võib tõendada, et ettevõtja tegutses heauskselt. Juhtu käsitlev toimik peab sisaldama ka tagasimaksmise või vähendamise taotleja allkirjaga selgituse, mis tõendab, et taotleja on toimikuga tutvunud ja et tal ei ole midagi lisada või ta loetleb kogu lisateabe, mis tema arvates tuleks dokumentidele lisada.
4. Niipea kui komisjon on juhtu käsitleva toimiku kätte saanud, teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki.
5. Komisjon võib nõuda lisateabe esitamist, kui liikmesriigi esitatud teave ei ole piisav, et teha kõiki asjaolusid arvestav otsus asjaomase juhu kohta.
6. Kui tekib vähemalt üks järgmistest olukordadest, tagastab komisjon juhtu käsitleva toimiku tollile ja artiklites 906–909 osutatud menetlust käsitletakse mittealgatatuna:
— toimikust nähtub, et selle edastanud tolliasutuse ja lõikes 3 osutatud selgitusele allakirjutanud isiku vahel on lahkarvamus arvestuskannet käsitlevate asjaolude osas,
— toimik on ilmselt mittetäielik, kuna see ei sisalda mingeid põhjendusi selle kohta, et komisjon peaks juhtu käsitlema,
— toimikut ei ole vaja esitada lõigete 1 ja 2 alusel,
— tollivõla olemasolu ei ole tõendatud,
— toll on esitanud komisjonile juhtu käsitleva toimiku läbivaatamise ajal sellekohast uut teavet, mis võib märgatavalt muuta asjaolude esitamist või õiguslikku hinnangut.
Artikkel 906
Komisjon edastab liikmesriikidele artikli 905 lõikes 3 osutatud toimiku koopia 15 päeva jooksul pärast kõnealuse toimiku kättesaamist.
Kõnealuse juhu läbivaatamine lisatakse niipea kui võimalik artikliga 907 ettenähtud ekspertrühma koosoleku päevakorda.
Artikkel 906a
Kui komisjon kavatseb vastu võtta otsuse, mis on tollimaksude tagasimaksmise või vähendamise taotleja suhtes ebasoodus, edastab ta mis tahes ajal artiklites 906 ja 907 sätestatud protseduuri kasutamise jooksul nimetatud isikule oma kirjalikud vastuväited koos kõigi neid põhistavate dokumentidega. Tollimaksude tagasimaksmise või vähendamise taotleja esitab oma seisukoha kirjalikult ühe kuu jooksul pärast vastuväidete saatmise kuupäeva. Kui kõnealune isik nimetatud aja jooksul oma seisukohta ei esita, tõlgendatakse seda tema loobumisena õigusest väljendada oma seisukohta.
Artikkel 907
Pärast komitee raames kõnealuse juhu läbivaatamiseks kokkutulnud liikmesriikide esindajatest koosneva ekspertrühmaga konsulteerimist otsustab komisjon, kas läbivaadatud olukord on aluseks tollimaksude tagasimaksmisele või vähendamisele.
Kõnealune otsus tehakse üheksa kuu jooksul alates kuupäevast, mil komisjon sai kätte artikli 905 lõikes 3 osutatud dokumendid. Kui toimik ei sisalda artikli 905 lõikes 3 osutatud selgitust ega üksikasjalikku hinnangut ettevõtja käitumise kohta, algab üheksakuuline tähtaeg alles alates kuupäevast, kui komisjon on kõnesolevad dokumendid kätte saanud. Sellest teatatakse tollile ja tollimaksude tagasimaksmise või vähendamise taotlejale.
Kui komisjon on pidanud vajalikuks küsida liikmesriigilt otsuse tegemiseks lisateavet, pikendatakse seda üheksakuulist tähtaega perioodi võrra, mis jääb komisjoni poolt lisateabe saamiseks nõude esitamise kuupäeva ja selle teabe kättesaamise kuupäeva vahele. Tollimaksude tagasimaksmise või vähendamise taotlejat teavitatakse tähtaja pikendamisest.
Kui komisjon viib otsuse tegemiseks ise läbi uurimisi, pikendatakse üheksakuulist tähtaega uurimiste lõpuleviimiseks vajaliku aja võrra. Tähtaega võidakse pikendada kuni üheksa kuud. Tolli ja tollimaksude tagasimaksmise või vähendamise taotlejat teavitatakse uurimise alustamise ja lõpetamise kuupäevadest.
Kui komisjon on artikli 906a kohaselt edastanud oma vastuväited tollimaksude tagasimaksmise või vähendamise taotlejale, pikendatakse üheksakuulist tähtaega ühe kuu võrra.
Artikkel 908
1. Asjaomasele liikmesriigile teatatakse artiklis 907 osutatud otsusest niipea kui võimalik ja igal juhul ühe kuu jooksul pärast selles artiklis kindlaksmääratud tähtaja lõppemist.
Komisjon teavitab liikmesriike vastuvõetud otsustest, et aidata tollil teha otsuseid faktide ja õiguslike asjaolude poolest samaväärsete juhtude kohta.
2. Otsuseid tegev tolliasutus otsustab talle esitatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise komisjoni otsuse alusel, millest on teavitatud kooskõlas lõikega 1.
3. Kui artiklis 907 osutatud otsusega määratakse, et kõnealused asjaolud on aluseks tollimaksude tagasimaksmisele või vähendamisele, võib komisjon kindlaks määrata, missugustel tingimustel võivad liikmesriigid tollimaksud tagasi maksta või neid vähendada faktide ja õiguslike asjaolude poolest samaväärsetel juhtudel.
Artikkel 909
Kui komisjon ei võta otsust vastu artiklis 907 osutatud aja jooksul või ei teata asjaomasele liikmesriigile otsusest artiklis 908 osutatud aja jooksul, peab otsuseid tegev tolliasutus taotluse rahuldama.
4. PEATÜKK
Liikmesriikide tollide vaheline haldusabi
Artikkel 910
Artikli 885 lõikes 2 osutatud juhtudel saadab otsuseid tegev tolliasutus järelevalveasutusele vastavalt lisas 112 olevale näidisele koostatud kirjaliku taotluse kaks eksemplari. Taotlusega on kaasas tagasimaksmise või vähendamise taotluse ja kõikide selliste vajalike dokumentide originaalid või koopiad, mis võimaldavad järelevalveasutusel saada teavet või teha vajalikke kontrolle.
Artikkel 911
1. Järelevalveasutus hangib otsuseid tegeva tolliasutuse poolt nõutud teabe või teeb nimetatud tolliasutuse poolt nõutavad kontrollid kahe nädala jooksul pärast taotluse kättesaamist. Järelevalveasutus kannab saadud tulemused artiklis 910 osutatud dokumendi selle jaoks ettenähtud osasse ning tagastab nimetatud dokumendi otsuseid tegevale tolliasutusele koos kõigi talle edastatud dokumentidega.
2. Kui järelevalveasutus ei suuda hankida teavet või teha kontrolle lõikes 1 osutatud kahenädalase tähtaja jooksul, peab ta teatama selle aja möödudes talle esitatud taotluse kättesaamisest, tagastades otsuseid tegevale tolliasutusele artiklis 910 osutatud dokumendi koopia koos omapoolse nõuetekohase märkega.
Artikkel 912
Rakendustolliasutus saadab artikli 887 lõikes 5 osutatud sertifikaadi otsuseid tegevale tolliasutusele vormis, mis vastab lisas 113 olevale näidisele.
IVa osa
KAUBA KASUTAMISE JA/VÕI SIHTKOHA KONTROLLIMINE
Artikkel 912a
1. Käesolevas osas kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) pädevad asutused — tolliasutused või muud käesoleva osa kohaldamise eest vastutavad liikmesriigi asutused;
b) asutus – tolliasutus või kohalikul tasandil käesoleva osa kohaldamise eest vastutav organ;
c) kontrolleksemplar T5 – lisas 63 esitatud näidisele vastavatel vormidel koostatud kontrolleksemplari T5 originaal ja koopia, millele on vajaduse korral lisatud üks või mitu lisas 64 esitatud näidisele vastava vormi T5 bis originaali ja koopiat või üks või mitu lisas 65 esitatud näidisele vastava lastinimekirja T5 originaali ja koopiat. Vormid trükitakse ja täidetakse vastavalt lisa 66 selgitavatele märkustele ning vajaduse korral muude ühenduse eeskirjadega ettenähtud täiendavatele juhenditele.
2. Kui ühenduse tolliterritooriumile imporditud, sealt eksporditud või kõnealuse territooriumi piires liikuvat kaupa käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisel tuleb tõendada, et kauba kasutuse ja/või sihtkoha suhtes on nimetatud meetmega ettenähtud või määratud tingimused täidetud, esitatakse selleks kontrolleksemplar T5, mis on koostatud ja mida kasutatakse käesoleva osa sätete kohaselt.
3. Kogu kontrolleksemplarile T5 märgitud kaup laaditakse ühele ►M21 artikli 349 lõige 1 ◄ teises lõigus nimetatud veovahendile, sellel on üks kaubasaaja ja see on ette nähtud samaks kasutuseks ja/või samasse sihtkohta toimetamiseks.
Pädevad asutused võivad lubada lisas 65 esitatud näidisele vastava vormi asendamist ühtse elektroonilise või automaatse andmetöötlussüsteemi abil koostatud lastinimekirjadega T5 või lähetus-/ekspordiformaalsuste täitmiseks koostatud kaubakirjeldusdokumentidega, mis sisaldavad kõiki lisa 65 näidisvormil esitatud andmeid, kui sellised dokumendid on kujundatud ja täidetud nii, et need võimaldavad kõnealustel asutustel neid raskusteta kasutada, ja pakuvad kõiki pädevate asutuste poolt vajalikuks peetavaid tagatisi.
4. Lisaks erieeskirjadega ettenähtud kohustustele peab isik, kes kontrolleksemplarile T5 alla kirjutab, kasutama nimetatud dokumendis kirjeldatud kaupa deklareeritud otstarbel ja/või lähetama selle deklareeritud sihtkohta.
Kõnealune isik vastutab ka selle eest, kui mis tahes isik kuritarvitab tema poolt koostatud kontrolleksemplare T5.
5. Erandina lõikest 2 ja juhul, kui kauba kasutamisest ja/või sihtkohast kinnipidamise kontrollimist nõudvate ühenduse eeskirjadega ei ole ette nähtud teisiti, on igal liikmesriigil õigus nõuda, et kõnealuse kauba ettenähtud või määratud kasutust ja/või sihtkohta jõudmist tõendataks siseriikliku korra kohaselt, tingimusel et kaupa ei viida selle territooriumilt välja enne, kui seda on ettenähtud või määratud viisil kasutatud ja/või see on jõudnud ettenähtud või määratud sihtkohta.
Artikkel 912b
1. Kontrolleksemplar T5 esitatakse ühe originaaleksemplari ja vähemalt ühe koopiana. Kõikidel vormidel peab olema asjaomase isiku originaalallkiri ja need peavad sisaldama kõiki kauba kirjelduse üksikasju ning lisateavet, mis on vajalik kontrolli nõudvate ühenduse eeskirjade rakendamiseks.
2. Kui kontrolli nõudvate ühenduse eeskirjadega nähakse ette tagatise esitamine, esitatakse see:
— nendes eeskirjades määratud agentuurile või selle puudumisel kas asutusele, kes kontrolleksemplare T5 välja annab, või mõnele teisele asutusele, kelle on sel eesmärgil nimetanud liikmesriik, kus kõnealune asutus asub, ja
— nendes eeskirjades sätestatud viisil või eeskirjade puudumisel kõnealuse liikmesriigi ametiasutuste ettenähtud korras.
Sel juhul märgitakse vormi T5 lahtrisse 106 üks järgmistest märkustest:
— Garantía constituida por un importe de … euros
— Sikkerhed på … EUR
— Sicherheit in Höhe von … EURO geleistet
— Κατατεθείσα εγγύηση ποσού … ΕΥΡΩ
— Guarantee of EUR … lodged
— Garantie d'un montant de … euros déposée
— Garanzia dell'importo di … EURO depositata
— Zekerheid voor … euro
— Entregue garantia num montante de … EURO
— Annettu … euron suuruinen vakuus
— Säkerhet ställd till et belopp av … euro.
— Celní dluh ve výši … EUR zajištěn
— Esitatud tagatis EUR …
— Galvojums par EUR …iesniegts
— Pateikta garantija … EUR sumai
— … EUR vámbiztosíték letétbe helyezve
— Garanzija fuq l-EUR … saret
— Złożono zabezpieczenie w wysokości … EUR
— Položeno zavarovanje v višini … EUR
— Poskytnuté zabezpečenie vo výške … EUR.
3. Kui kontrolli nõudvates ühenduse eeskirjades täpsustatakse kaubale teatava kasutuse määramise ja/või selle sihtkohta toimetamise tähtaeg, täidetakse vormi T5 lahtri 104 märkus “Täitmise tähtaeg… päeva”.
4. Kui kaupa veetakse tolliprotseduuri alusel, annab kontrolleksemplari T5 välja tolliasutus, kust kaup lähetatakse.
Selle protseduuriga seonduval dokumendil on viide väljaantud kontrolleksemplarile T5. Samuti on väljaantud vormi T5 lahtris 109 viide protseduuriga seonduvale dokumendile.
5. Kui kauba suhtes ei kohaldata tolliprotseduuri, annab kontrolleksemplari T5 välja asutus, kust kaup lähetatakse.
Vormi T5 lahtrisse 109 märgitakse üks järgmistest märkustest:
— Mercancías no incluidas en un régimen aduanero
— Ingen forsendelsesprocedure
— Nicht in einem Zollverfahren befindliche Waren
— Εμπορεύματα εκτός τελωνειακού καθεστώτος
— Goods not covered by a customs procedure
— Marchandises hors régime douanier
— Merci non vincolate ad un regime doganale
— Geen douaneregeling
— Mercadorias não sujeitas a regime aduaneiro
— Tullimenettelyn ulkopuolella olevat tavarat
— Varorna omfattas inte av något tullförfarande.
— Zboží mimo celní režim
— Kaup, millele ei rakendata tolliprotseduuri
— Preces, kurām nav piemērota muitas procedūra
— Prekės, kurioms netaikoma muitinės procedūra
— Vámeljárás alá nem vont áruk
— Oġġetti mhux koperti bi proċedura tad-Dwana
— Towary nieobjęte procedurą celną
— Blago ni vključeno v carinski postopek
— Tovar nie je v colnom režime.
6. Kontrolleksemplari T5 kinnitab lõigetes 4 ja 5 nimetatud asutus. Kinnitusmärge sisaldab andmeid, mis kantakse järgmiste dokumentide lahtrisse A (lähtetolliasutus):
a) vormi T5 puhul asutuse nimi ja pitser, pädeva isiku allkiri, ehtsuse tõendamise kuupäev ning registreerimisnumber, mis võib olla eelnevalt trükitud;
b) vormi T5 bis või lastinimekirja T5 puhul vormil T5 olev registreerimisnumber. Number kantakse kas pitsatiga, millel on kirjas asutuse nimi, või käsitsi; viimasel juhul peab olema lisatud kõnealuse asutuse ametlik pitser.
7. Kui kauba kasutamisest ja/või sihtkohast kinnipidamist nõudvate ühenduse eeskirjadega ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse ►M21 artikkel 357 ◄ mutatis mutandis. Lõigetes 4 ja 5 nimetatud asutus kontrollib kaubasaadetist ning täidab ja kinnitab lahtri D “Lähtetolliasutuse kontroll” vormi T5 esiküljel.
8. Lõigetes 4 ja 5 nimetatud asutus säilitab koopia igast kontrolleksemplarist T5. Nende dokumentide originaalid tagastatakse asjaomasele isikule kohe, kui kõik haldusformaalsused ning vormi T5 lahtrid A (Lähtetolliasutus) ja B (Tagastamisaadress…) on nõuetekohaselt täidetud.
9. Artiklit 360 kohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 912c
1. Kaup ja kontrolleksemplaride T5 originaalid esitatakse sihttolliasutusele.
Kui kauba kasutamisest ja/või sihtkohast kinnipidamise kontrollimist nõudvate ühenduse eeskirjadega ei ole ette nähtud teisiti, võib sihttolliasutus lubada, et kaup tarnitakse otse kaubasaajale tingimustel, mis võimaldavad sihttolliasutusel kaupa selle saabumisel või pärast seda kontrollida.
Kõik isikud, kes esitavad kontrolleksemplari T5 ja sellega hõlmatud kaubasaadetise sihttolliasutusele, võivad taotluse korral saada saabumistõendi, mis on koostatud vastavalt lisa 47 näidisele. Nimetatud saabumistõend ei tohi asendada kontrolleksemplari T5.
2. Kui ühenduse eeskirjadega nõutakse kauba ühenduse tolliterritooriumilt väljaviimise kontrollimist:
— on meritsi veetava kauba puhul sihttolliasutus asutus, kes vastutab selle sadama eest, kus kaup laaditakse laevale, mis ei ole regulaarne laevaliin artikli 313a tähenduses,
— on õhuteed pidi veetava kauba puhul sihttolliasutus asutus, kes vastutab artikli 190 lõikes b nimetatud ühenduse rahvusvahelise lennujaama eest, kus kaup laaditakse õhusõidukile, mis suundub lennule väljaspool ühendust asuvasse lennujaama,
— mõne muu transpordiliigiga veetava kauba puhul on sihttolliasutus artikli 793 lõikes 2 nimetatud väljumistolliasutus.
3. Sihttolliasutus kontrollib kauba ettenähtud või määratud kasutamisest ja/või sihtkohast kinnipidamist. Ta registreerib kontrolleksemplaris T5 sisalduvad andmed, säilitades vajaduse korral kõnealuse dokumendi koopia, ja kontrollimise tulemused.
4. Sihttolliasutus tagastab pärast nõutavate formaalsuste täitmist ja märgete tegemist kontrolleksemplari T5 aadressil, mis on esitatud originaali vormi T5 lahtris B “Tagastamisaadress”.
Artikkel 912d
1. Kui kontrolleksemplari T5 väljaandmisel on vaja artikli 912b lõike 2 kohaselt esitada tagatis, kohaldatakse lõikeid 2 ja 3.
2. Kui teatavale kaubakogusele ei ole määratud ettenähtud kasutust ja/või see pole toimetatud ettenähtud sihtkohta, võtavad pädevad asutused, kui see on asjakohane, artikli 912b lõikes 3 sätestatud tähtaja möödudes vajalikud meetmed, et võimaldada artikli 912b lõikes 2 nimetatud asutusel nõuda kõnealustele kogustele vastava summa tasumist esitatud tagatise arvelt.
Asjaomase isiku taotluse korral võivad kõnealused asutused otsustada nõuda, et võimaluse korral tasutaks tagatise arvelt summa, mille saamiseks korrutatakse tagatise määr, mis vastab kaubakogusele, millele ei ole ettenähtud tähtaja möödumisel määratud täpsustatud kasutust ja/või mis ei ole ettenähtud tähtaja jooksul sihtkohta toimetatud, koefitsiendiga, mis on saadud kõnealusele kogusele kasutuse määramise ja/või sihtkohta toimetamise tähtaja ületanud päevade arvu jagamisel tähtaja pikkusega (päevades).
Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui asjaomane isik saab tõendada, et kõnealune kaup läks kaotsi vääramatu jõu tõttu.
3. Kui kuue kuu jooksul alates kontrolleksemplari T5 väljaandmise päevast või vormi T5 lahtrisse 104 “Täitmise tähtaeg… päeva” märgitud tähtaja möödumisest ei ole kõnealuse dokumendi lahtris B täpsustatud tagastamisasutus sihttolliasutuse poolt nõuetekohaselt kinnitatud koopiat saanud, võtavad pädevad asutused vajalikud meetmed, et nõuda artikli 912b lõikes 2 nimetatud asutuselt kõnealuse artikliga ettenähtud tagatise tasumist.
Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui kontrolleksemplari T5 tagastamise tähtaja ületamine ei johtu asjaomasest isikust.
4. Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse, kui kauba kasutamisest ja/või sihtkohast kinnipidamise kontrollimist nõudvate ühenduse eeskirjadega ei ole ette nähtud teisiti, ja igal juhul ilma et see piiraks tollivõlga käsitlevate sätete kohaldamist.
Artikkel 912e
1. Kui kauba kasutamise ja/või sihtkohast kinnipidamise kontrollimist nõudvate ühenduse eeskirjadega ei ole ette nähtud teisiti, võib kontrolleksemplari T5 ja kaubasaadetise, millega see kaasneb, enne kõnealuse vormiga seotud tolliprotseduuri lõpetamist osadeks jagada. Jagamise teel saadud saadetisi võib omakorda osadeks jagada.
2. Asutus, kus kõnealune jagamine toimub, annab kooskõlas artikliga 912b iga jagatud saadetise kohta välja väljavõtte kontrolleksemplarist T5.
Väljavõte sisaldab muu hulgas algse kontrolleksemplari T5 lahtritesse 100, 104, 105, 106 ja 107 märgitud andmeid ning selles esitatakse väljavõttes hõlmatud kauba netomass ja -kogus. Iga väljavõtte vormi T5 lahtrisse 106 märgitakse üks järgmistest märkustest:
— Extracto del ejemplar de control T5 inicial (número de registro, fecha, oficina y país de expedición): …
— Udskrift af det oprindelige kontroleksemplar T5 (registreringsnummer, dato, sted og udstedelsesland): …
— Auszug aus dem ursprünglichen Kontrollexemplar T5 (Registriernummer, Datum, ausstellende Stelle und Ausstellungsland): …
— Απόσπασμα του αρχικού αντιτύπου ελέγχου T5 (αριθμός πρωτοκόλου, ημερομηνία, τελωνείο και χώρα έκδοσης): …
— Extract of the initial T5 control copy (registration number, date, office and country of issue): …
— Extrait de l'exemplaire de contrôle T5 initial (numéro d'enregistrement, date, bureau et pays de délivrance): …
— Estratto dell'esemplare di controllo T5 originale (numero di registrazione, data, ufficio e paese di emissione):. …
— Uittreksel van het oorspronkelijke controle-exemplaar T5 (registratienummer, datum, kantoor en land van afgifte): …
— Extracto do exemplar de controlo T5 inicial (número de registo, data, estância e país de emissão): …
— Ote alun perin annetusta T5-valvontakappaleesta (kirjaamisnumero, antamispäivämäärä, -toimipaikka ja -maa): …
— Utdrag ur ursprungligt kontrollexemplar T5 (registreringsnummer, datum, utfärdande kontor och land): ….
— Výpis z původního kontrolního výtisku T5 (evidenční číslo, datum, úřad a země vystavení): …
— Väljavõte esialgsest T5 kontrolleksemplarist (registreerimisnumber, kuupäev, väljaandnud asutus ja riik):…
— Izraksts no sākotnējā T5 kontroleksemplāra (reģistrācijas numurs, datums, izdevēja iestāde un valsts):…
— Išrašas iš pirminio T5 kontrolinio egzemplioriaus (registracijos numeris, data, išdavusi įstaiga ir valstybė): …
— Az eredeti T5 ellenőrző példány kivonata ( nyilvántartási szám, kiállítás dátuma, a kiállító ország és hivatal neve): …
— Estratt tal-kopja ta' kontroll tat-T5 inizjali (numru ta' reġistrazzjoni, data, uffiċċju u pajjiż fejn ġie maħruġ id-dokument): …
— Wyciąg z wyjściowej karty kontrolnej T5 (numer ewidencyjny, data, urząd i kraj wystawienia): …
— Izpisek iz prvotnega kontrolnega izvoda T5 (evidenčna številka, datum, urad in država izdaje): …
— Výpis z pôvodného kontrolného výtlačku T5 (registračné číslo, dátum, vydávajúci úrad a krajina vydania): ….
Vormi T5 lahter B “Tagastamisaadress…” sisaldab algse vormi T5 vastavas lahtris näidatud teavet.
Algse vormi T5 lahtrisse J “Kasutuse ja/või sihtkoha kontroll” märgitakse üks järgmistest märkustest:
— … (número) extractos expedidos — copias adjuntas
— … (antal) udstedte udskrifter — kopier vedføjet
— … (Anzahl) Auszüge ausgestellt — Durchschriften liegen bei
— … (αριθμός) εκδοθέντα αποσπάσματα — συνημμήνα αντίγραφα
— … (number) extracts issued — copies attached
— … (nombre) extraits délivrés — copies ci-jointes
— … (numero) estratti rilasciati — copie allegate
— … (aantal) uittreksels afgegeven — kopieën bijgevoegd
— … (número) de extractos emitidos — cópias juntas
— Annettu… (lukumäärä) otetta — jäljennökset liitteenä
— … (antal) utdrag utfärdade — kopier bifogas.
— … (počet) vystavených výpisů — kopie přiloženy
— väljavõtted … (arv) — koopiad lisatud
— Izsniegti… (skaits) izraksti — kopijas pielikumā
— Išduota … (skaičius) išrašų — kopijos pridedamos
— … (számú) kivonat kiadva — másolatok csatolva
— … (numru) estratti maħruġa kopji mehmuża
— … (ilość) wydanych wyciągów — kopie załączone
— … (število) izdani izpiski — izvodi priloženi
— … (počet) vyhotovených výpisov – kópie priložené.
Algne kontrolleksemplar T5 saadetakse koos väljavõtete koopiatega viivitamata tagasi aadressil, mis on märgitud vormi T5 lahtrisse B “Tagastamisaadress…”.
Asutus, kus jagamine toimub, säilitab koopia algsest kontrolleksemplarist T5 ja väljavõtetest. Kontrolleksemplari T5 väljavõtete originaalid peavad olema kaasas jagatud saadetise iga osaga kuni vastavate sihttolliasutusteni, kus kohaldatakse artiklis 912c nimetatud sätteid.
3. Lõikes 1 sätestatud edasise jagamise korral kohaldatakse lõiget 2 mutatis mutandis.
Artikkel 912f
1. Kontrolleksemplari T5 võib välja anda tagasiulatuvalt, kui:
— kauba lähetamisel kõnealust dokumenti ei taotletud või see jäi välja andmata asjaomasest isikust sõltumatutel põhjustel või see isik tõendab, et seda ei põhjustanud pettus ega temapoolne ilmne hooletus,
— asjaomane isik tõendab, et kontrolleksemplar T5 on seotud kaubaga, mille suhtes on täidetud kõik formaalsused,
— asjaomane isik esitab kõnealuse kontrolleksemplari T5 väljaandmiseks vajalikud dokumendid,
— pädevatele asutustele on tõendatud, et kontrolleksemplari T5 väljaandmine tagasiulatuvalt ei loo alust selliste rahaliste soodustuste andmiseks, mis ei ole õigustatud kasutatava menetlusega, kauba tollistaatusega või tulenevalt nende kasutusest või sihtkohast.
Kui kontrolleksemplar T5 antakse välja tagasiulatuvalt, märgitakse vormile T5 punasega üks järgmistest märkustest:
— Expedidoa a posteriori
— Udstedt efterfølgende
— nachträglich ausgestellt
— Εκδοθέν εκ των υστέρων
— Issued retrospectively
— Délivré a posteriori
— Rilasciato a posteriori
— achteraf afgegeven
— Emitido a posteriori
— Annettu jälkikäteen
— Utfärdat i efterhand
— Vystaveno dodatečně
— Välja antud tagasiulatuvalt
— Izsniegts retrospektīvi
— Retrospektyvusis išdavimas
— Kiadva visszamenőleges hatállyal
— Maħruġ retrospettivament
— Wystawiona retrospektywnie
— Izdano naknadno
— Vyhotovené dodatočne
ja asjaomane isik märgib sellele veovahendi andmed, millega kaup lähetati, lähetuskuupäeva ning vajaduse korral kuupäeva, millal kaup sihttolliasutusele esitati.
2. Kontrolleksemplaride T5 ja nende väljavõtete duplikaate võib välja anda algse kontrolleksemplari T5 väljaandnud asutus asjaomase isiku taotluse korral originaalide kaotamisel. Duplikaadil peab olema asutuse pitser, pädeva ametniku allkiri ja punaste trükitähtedega üks järgmistest märkustest:
— DUPLICADO
— DUPLIKAT
— DUPLIKAT
— ANTIΓΡΑΦΟ
— DUPLICATE
— DUPLICATA
— DUPLICATO
— DUPLICAAT
— SEGUNDA VIA
— KAKSOISKAPPALE
— DUPLIKAT.
— DUPLIKÁT
— DUPLIKAAT
— DUBLIKĀTS
— DUBLIKATAS
— MÁSODLAT
— DUPLIKAT
— DUPLIKAT
— DVOJNIK
— DUPLIKÁT.
3. Sihttolliasutus võib tagasiulatuvalt väljaantud kontrolleksemplaridele T5 ja duplikaatidele kanda märkusi ainult juhul, kui kõnealune asutus tõendab, et dokumendiga hõlmatud kaubale on määratud ühenduse eeskirjades sätestatud kasutus ja/või see on toimetatud ühenduse eeskirjades sätestatud sihtkohta.
Artikkel 912g
1. Liikmesriikide pädevad asutused võivad oma pädevuse piires lubada isikul, kes vastab lõikes 4 sätestatud tingimustele ning kavatseb lähetada kaupa, mille kohta tuleb koostada kontrolleksemplar T5 (edaspidi “volitatud kaubasaatja”), lähtetolliasutuses asjaomast kaupa või seda hõlmavat kontrolleksemplari T5 mitte esitada.
2. Kontrolleksemplari T5 puhul, mida kasutavad volitatud kaubasaatjad, võivad pädevad asutused:
a) teha ettekirjutuse, et kasutataks vorme, mis kannavad volitatud kaubasaatja identifitseerimist võimaldavat eristusmärki;
b) näha ette, et vormi lahtrisse A “Lähtetolliasutus”:
— paneb lähtetolliasutus eelnevalt oma pitseri ja kõnealuse asutuse ametnik oma allkirja; või
— paneb pitseri volitatud kaubasaatja lisas 62 esitatud näidisele vastava erilise metallpitsatiga; või
— pannakse lisas 62 esitatud näidisele vastava eripitseri jäljend eelnevalt dokumendile selleks volitatud trükikojas. Jäljendi võib teha ka elektroonilise või automaatse andmetöötlussüsteemi abil;
c) lubada volitatud kaubasaatjal jätta allkirjastamata sellised vormid, millel on lisas 62 osutatud eripitser ja mis on esitatud elektroonilise või automaatse andmetöötlussüsteemi abil. Sel juhul märgitakse vormi lahtris 110 deklarandi allkirja jaoks ettenähtud kohta üks järgmistest märkustest:
— Dispensa de la firma, artículo 912 octavo del Reglamento (CEE) no 2454/93
— Underskriftsdispensation, artikel 912 g i forordning (EØF) nr. 2454/93
— Freistellung von der Unterschriftsleistung, Artikel 912 g der Verordnung (EWG) Nr. 2454/93
— Απαλλαγή από την υποχρέωση υπογραφής, άρθρο 912 ζ του κανονισμού (EOK) αριθ. 2454/93
— Signature waived — Article 912 g of Regulation (EEC) nr 2454/93
— Dispense de signature, article 912 octies du règlement (CEE) no 2454/93
— Dispensa dalla firma, articolo 912 octies del regolamento (CEE) n. 2454/93
— Vrijstelling van ondertekening — artikel 912 octies van Verordening (EEG) nr. 2454/93
— Dispensada a assinatura, artigo 912.o — G do Regulamento (CE) n. 2454/93
— Vapautettu allekirjoituksesta — asetuksen (ETY) N:o 2454/93 912 g artikla
— Befriad från underskrift, artikel 912 g i förordning (EEG) nr 2454/93.
— Podpis se nevyžaduje — článek 912g nařízení (EHS) č. 2454/93
— Allkirjanõudest loobutud — määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikkel 912g
— Derīgs bez paraksta — Regulas (EEK) Nr.2454/93 912.g pants
— Leista nepasirašyti — Reglamentas (EEB) Nr. 2454/93, 912g straipsnis
— Aláírás alól mentesítve — a 2454/93/EGK rendelet 912g. cikke
— Firma mhux meħtieġa — Artikolu 912g tar-Regolament (KEE) 2454/93
— Zwolniony ze składania podpisu — art. 912g rozporządzenia (EWG) nr 2454/93
— Opustitev podpisa — člen 912g uredbe (EGS) št. 2454/93
— Oslobodenie od podpisu — článok 912g nariadenia (EHS) č. 2454/93.
3. Volitatud kaubasaatja täidab kontrolleksemplari T5, kandes sellesse nõutavad andmed, sealhulgas:
— lahtrisse A (“Lähtetolliasutus”) kauba lähetamise kuupäeva ja deklaratsioonile antud numbri ning
— vormi T5 lahtrisse D (“Kontroll lähteasutuses”) ühe järgmistest märkustest:
—— Procedimiento simplificado, artículo 912 octavo del Reglamento (CEE) no 2454/93
— Forenklet fremgangsmåde, artikel 912 g i forordning (EØF) nr. 2454/93
— Vereinfachtes Verfahren, Artikel 912 g der Verordnung (EWG) Nr. 2454/93
— Απλοστευμένη διαδικασία, άρθρο 912 ζ) του κανονιςμού (EOK) αριθ. 2454/93
— Simplified procedure — Article 912 g of Regulation (EEC) nr 2454/93
— Procédure simplifiée, article 912 octies du règlement (CEE) no 2454/93
— Procedura semplificata, articolo 912 octies del regolamento (CEE) n. 2454/93
— Vereenvoudigde procedure, artikel 912 octies van Verordening (EEG) nr. 2454/93
— Procedimento simplificado, artigo 912.o — G do Regulamento (CE) n.o 2454/93
— Yksinkertaistettu menettely — asetuksen (ETY) N:o 2454/93 912 g artikla
— Förenklat förfarande, artikel 912 g i förordning (EEG) nr 2454/93
— Zjednodušený postup-článek 912 g nařízení (EHS) č. 2454/93
— Lihtsustatud tolliprotseduur — määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikkel 912g
— Vienkāršota procedūra — Regulas (EEK) Nr.2454/93 912.g pants
— Supaprastinta procedūra — Reglamentas (EEB) Nr. 2454/93, 912g straipsnis
— Egyszerűsített eljárás — a 2454/93/EGK rendelet 912g. cikke
— Proċedura simplifikata — Artikolu 912 g tar-Regolament (KEE) 2454/93
— Procedura uproszczona — art. 912g rozporządzenia (EWG) nr 2454/93
— Poenostavljen postopek — člen 912g uredbe (EGS) št. 2454/93
— Zjednodušený postup — článok 912 g nariadenia (EHS) č. 2454/93
— ja vajaduse korral üksikasjad selle tähtaja kohta, mille jooksul tuleb kaup sihttolliasutusele esitada, rakendatud identifitseerimismeetmed ja viited lähetusdokumendile.
See nõuetekohaselt täidetud eksemplar, millel on volitatud kaubasaatja allkiri, loetakse väljaantuks lõike 2 punktis b nimetatud pitseril näidatud asutuse poolt.
Pärast kauba lähetamist saadab volitatud kaubasaatja viivitamata lähtetolliasutusele kontrolleksemplari T5 koopia koos dokumentidega, mille alusel nimetatud kontrolleksemplar T5 välja anti.
4. Lõikes 1 nimetatud luba antakse ainult isikutele, kes lähetavad kaupa sageli, kelle dokumentatsioon võimaldab pädevatel ametiasutustel kontrollida nende toiminguid ja kes ei ole oluliselt ega korduvalt rikkunud kehtivaid õigusakte.
Kõnealuses loas täpsustatakse eelkõige:
— asutus või asutused, kes on pädevad tegutsema kaubasaadetiste lähtetolliasutustena,
— tähtaeg, mille jooksul volitatud kaubasaatja peab teatama lähtetolliasutusele lähetatavast kaubasaadetisest, et enne kauba lähetamist oleks võimalik teha kontrolli, sealhulgas ühenduse eeskirjadega nõutavat kontrolli, ja samuti selleks määratud teatamiskord,
— tähtaeg, mille jooksul tuleb kaup sihttolliasutusele esitada; nimetatud tähtaeg määratakse kindlaks veotingimustest või ühenduse eeskirjadest lähtuvalt,
— meetmed kauba identifitseerimiseks, mille hulka võib kuuluda pädevate asutuste heakskiidetud ja volitatud kaubasaatja pandud tollitõkendite kasutamine,
— tagatiste esitamise viisid, kui kontrolleksemplaride T5 väljaandmise tingimuseks on tagatise esitamine.
5. Volitatud kaubasaatja võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada eripitseri ja lähtetolliasutuse templijäljendi või kõnesoleva eritempli jäljendiga vormide säilitamine.
Volitatud kaubasaatja vastutab kõikide tagajärgede, eriti rahaliste tagajärgede eest, mis on tingitud tema koostatud kontrolleksemplarides T5 esinevatest vigadest, väljajätmistest või muudest puudustest või lõikes 1 sätestatud loa alusel tehtavatest toimingutest.
Kui mis tahes isik kuritarvitab kontrolleksemplaride T5 vorme, mis on eelnevalt märgistatud lähtetolliasutuse pitseri või eripitseriga, on volitatud kaubasaatja kohustatud, ilma et see takistaks kriminaalõiguslike meetmete võtmist, tasuma kõik kõnealuse kuritarvituse tulemusena tasumata jäänud tolli- ja muud maksud, samuti tagastama kõik kuritarvitamise tulemusena alusetult saadud rahalised soodustused, kui ta ei suuda tõendada pädevatele asutustele, kes talle loa andsid, et ta on võtnud kõik vajalikud meetmed, et tagada eripitseri ja lähtetolliasutuse pitserijäljendi või kõnesoleva eritempli jäljendiga vormide säilitamine.
V OSA
LÕPPSÄTTED
Artikkel 913
Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks järgmised määrused ja direktiivid:
— komisjoni 9. jaanuari 1970. aasta määrus (EMÜ) nr 37/70 iga eelnevalt tarnitud seadme, masina, aparaadi või sõidukiga koos kasutatavate oluliste varuosade päritolu kindlaksmääramise kohta, ( 17 )
— komisjoni 23. detsembri 1970. aasta määrus (EMÜ) nr 2632/70, millega määratakse kindaks raadiovastuvõtjate ja televiisorite päritolu, ( 18 )
— komisjoni 12. veebruari 1971. aasta määrus (EMÜ) nr 315/71 vermuti valmistamiseks ettenähtud põhiveinide ja vermuti päritolu kindlaksmääramise kohta, ( 19 )
— komisjoni 27. aprilli 1971. aasta määrus (EMÜ) nr 861/71 magnetofonide päritolu kindlaksmääramise kohta, ( 20 )
— komisjoni 14. novembri 1973. aasta määrus (EMÜ) nr 3103/73 ühendusesises kaubanduses kasutatavate päritolusertifikaatide ja selliste sertifikaatide taotluste kohta, ( 21 )
— komisjoni 26. novembri 1976. aasta määrus (EMÜ) nr 2945/76, millega nähakse ette rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 754/76 ühenduse tolliterritooriumile tagasitoodava kauba suhtes kohaldatava tollikäitluse kohta, ( 22 ) viimati muudetud Hispaania ja Portugali ühinemisaktiga,
— komisjoni 19. detsembri 1978. aasta määrus (EMÜ) nr 137/79 halduskoostöö erimeetodi sisseseadmise kohta ühendusesisese käitluse kohaldamiseks liikmesriikide laevadel püütud kalasaagi suhtes, ( 23 ) viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3399/91, ( 24 )
— komisjoni 11. juuni 1980. aasta määrus (EMÜ) nr 1494/80 tolliväärtust käsitlevate tõlgendusmärkuste ja üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohta, ( 25 )
— komisjoni 11. juuni 1980. aasta määrus (EMÜ) nr 1495/80, millega rakendatakse teatavad nõukogu määruse (EMÜ) nr 1224/80 (kauba tolliväärtuse määramise kohta) sätted, ( 26 ) viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 558/91, ( 27 )
— komisjoni 11. juuni 1980. aasta määrus (EMÜ) nr 1496/80 tolliväärtuse määramisega seotud teabe andmise ja esitatavate dokumentide kohta, ( 28 ) viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 979/93, ( 29 )
— komisjoni 20. juuni 1980. aasta määrus (EMÜ) nr 1574/80, millega nähakse ette sätted nõukogu määruse (EMÜ) nr 1430/79 (impordi- või eksporditollimaksude tagasimaksmise või vähendamise kohta) artiklite 16 ja 17 rakendamiseks, ( 30 )
— komisjoni 5. detsembri 1980. aasta määrus (EMÜ) nr 3177/80 nõukogu määruse (EMÜ) nr 1224/80 (kauba tolliväärtuse määramise kohta) artikli 14 lõike 2 kohaldamisel arvesse võetava kauba ühendusse tootmise koha kohta, ( 31 ) viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 2779/90, ( 32 )
— komisjoni 5. detsembri 1980. aasta määrus (EMÜ) nr 3179/80 posti teel saadetava kauba tolliväärtuse määramisel arvesse võetavate postikulude kohta, ( 33 ) viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1264/90, ( 34 )
— komisjoni 12. veebruari 1981. aasta määrus (EMÜ) nr 553/81 päritolusertifikaatide ja selliste sertifikaatide taotluste kohta, ( 35 )
— komisjoni 12. juuni 1981. aasta määrus (EMÜ) nr 1577/81, millega kehtestatakse teatava rikneva kauba tolliväärtuse määramiseks lihtsustatud korra süsteem, ( 36 ) viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3334/90, ( 37 )
— komisjoni 17. detsembri 1981. aasta direktiiv 82/57/EMÜ, millega nähakse ette teatavad rakendussätted nõukogu direktiivile 79/695/EMÜ kauba vabasse ringlusse lubamise protseduuride ühtlustamise kohta, ( 38 ) viimati muudetud direktiiviga 83/371/EMÜ, ( 39 )
— komisjoni 23. aprilli 1982. aasta direktiiv 82/347/EMÜ, millega nähakse ette teatavad rakendussätted nõukogu direktiivile 81/177/EMÜ ühenduse kauba ekspordiprotseduuride harmoneerimise kohta, ( 40 )
— komisjoni 28. oktoobri 1983. aasta määrus (EMÜ) nr 3040/83, millega nähakse ette sätted nõukogu määruse (EMÜ) nr 1430/79 (impordi- või eksporditollimaksude tagasimaksmise või vähendamise kohta) artiklite 2 ja 14 rakendamiseks, ( 41 )
— komisjoni 9. novembri 1983. aasta määrus (EMÜ) nr 3158/83 kasutus- ja litsentsitasude mõjust tolliväärtusele, ( 42 )
— komisjoni 13. juuni 1984. aasta määrus (EMÜ) nr 1751/84, millega nähakse ette teatavad sätted nõukogu määruse (EMÜ) nr 3599/82 kohaldamiseks, ( 43 ) viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3693/92, ( 44 )
— komisjoni 17. detsembri 1984. aasta määrus (EMÜ) nr 3548/84, millega nähakse ette teatavad sätted, et kohaldada määrust (EMÜ) nr 2763/83 protseduuri kohta, mis võimaldab kaupa enne selle vabasse ringlusse lubamist tollikontrolli all töödelda, ( 45 ) viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 2361/87, ( 46 )
— komisjoni 27. juuni 1985. aasta määrus (EMÜ) nr 1766/85 tolliväärtuse määramisel kasutatavate vahetuskursside kohta, ( 47 ) viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 593/91, ( 48 )
— komisjoni 11. detsembri 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 3787/86 teatavate majandusliku mõjuga tolliprotseduuride alusel välja antud lubade kehtetuks tunnistamise või tühistamise kohta, ( 49 )
— komisjoni 12. detsembri 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 3799/86, millega nähakse ette sätted, et kohaldada nõukogu määrust (EMÜ) nr 1430/79 impordi- või eksporditollimaksude tagasimaksmise või vähendamise kohta, ( 50 )
— komisjoni 31. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2458/87, millega nähakse ette rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2473/86 välistöötlemisega seotud soodustuste korra ja standardvahetussüsteemi kohta, ( 51 ) viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3692/92, ( 52 )
— komisjoni 9. detsembri 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 4128/87, millega nähakse ette tingimused suitsus kuivatatud Virginia tubaka, õhu käes kuivatatud heleda Burley tubaka (k.a Burley hübriidid), õhu käes kuivatatud heleda Marylandi tubaka ja kuumuses kuivatatud tubaka kandmiseks koondnomenklatuuri alamrubriikide 2404 10 10–2401 10 49 ja 2401 10 49 ning 2401 20 10–2401 20 49 alla, ( 53 )
— komisjoni 9. detsembri 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 4129/87, millega täpsustatakse teatud elus koduveiste ja koduveiste liha klassifitseerimise tingimused Euroopa Majandusühenduse ja Jugoslaavia vahelise lepingu lisas C esitatud koondnomenklatuuris, ( 54 )
— komisjoni 9. detsembri 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 4130/87, millega nähakse ette sätted värskete sordi Emperor (Vitis vinifera cv) dessertviinamarjade klassifitseerimne koondnomenklatuuri alamrubriigi 0806 10 11 alla, ( 55 )
— komisjoni 9. detsembri 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 4131/87, millega määratakse kindlaks tingimused portveini, madeira, šerri, Setubali muskaatveini ja tokai (Aszu ja Szamorodni) veinide klassifitseerimiseks koondnomenklatuuri alamrubriikide 2204 21 41, 2204 21 51, 2204 29 41, 2204 29 45, 2204 29 51 ja 2204 29 55 alla, ( 56 ) viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 2490/91, ( 57 )
— komisjoni 9. detsembri 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 4132/87, millega määratakse kindlaks tingimused Bourboni viski klassifitseerimise kohta koondnomenklatuuri alamrubriikide 2208 30 11 ja 2208 30 19 alla, ( 58 )
— komisjoni 9. detsembri 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 4133/87, millega määratakse kindlaks tingimused koondnomenklatuuri alamrubriikide 2208 90 31 ja 2208 90 59 alla klassifitseeritavale ühendusse imporditud vodkale tariifsete soodustuste kohaldamiseks, mis on sätestatud Euroopa Majandusühenduse ja Soome Vabariigi vahelises lepingus veinide ja alkohoolsete jookidega kauplemise kohta, ( 59 )
— komisjoni 9. detsembri 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 4134/87, millega määratakse kindlaks tingimused fondüüjuustude lisamise kohta koondnomenklatuuri alamrubriigi 2106 90 10 alla, ( 60 )
— komisjoni 9. detsembri 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 4135/87, millega määratakse kindlaks tingimused loodusliku naatriumnitraadi ja kaaliumilisandiga naatriumnitraadi klassifitseerimiseks vastavalt koondnomenklatuuri alamrubriikide 3102 50 10 ja 3105 91 10 alla, ( 61 )
— komisjoni 9. detsembri 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 4136/87, millega määratakse kindlaks tingimused tapahobuste klassifitseerimiseks koondnomenklatuuri alamrubriigi 0101 19 10 alla, ( 62 )
— komisjoni 9. detsembri määrus (EMÜ) nr 4137/87, millega määratakse kindlaks tingimused kaupade klassifitseerimiseks koondnomenklatuuri alamrubriikide 0408 11 90, 0408 91 90, 0408 99 90, 1106 20 10, 2501 00 51, 3502 10 10 ja 3502 90 10 alla, ( 63 )
— komisjoni 9. detsembri 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 4138/87, millega määratakse kindlaks impordil kohaldatava soodustatud tariifimenetluse tingimused seemneks kasutatava kartuli, suhkrumaisi, teraviljade, õliseemnete ja -taimede puhul nende eesmärgipärase kasutuse tõttu, ( 64 )
— komisjoni 9. detsembri 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 4139/87, millega määratakse kindlaks impordil kohaldatava soodustatud tariifimenetluse tingimused teatavate naftatoodete puhul nende eesmärgipärase kasutuse tõttu, ( 65 )
— komisjoni 9. detsembri 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 4140/87, millega määratakse kindlaks tingimused kurnariide, mis ei ole valmistoode, klassifitseerimise kohta koondnomenklatuuri alamrubriigi 5911 20 00 alla, ( 66 )
— komisjoni 9. detsembri 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 4141/87, millega määratakse kindlaks impordil kohaldatava soodustatud tariifimenetluse tingimused teatavate õhusõidukite ja laevade klasside jaoks ettenähtud kauba puhul nende eesmärgipärase kasutuse tõttu, ( 67 ) viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1418/81, ( 68 )
— komisjoni 9. detsembri 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 4142/87, millega määratakse kindlaks impordil kohaldatava soodustatud tariifimenetluse tingimused teatava kauba puhul selle eesmärgipärase kasutuse tõttu, ( 69 ) viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3803/92, ( 70 )
— komisjoni 4. märtsi 1988. aasta määrus (EMÜ) nr 693/88 päritolustaatusega toodete määratluse kohta seoses Euroopa Majandusühenduse poolt tariifsete soodustuste kohaldamisega teatavate arengumaadest pärinevate toodete suhtes, ( 71 ) viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3660/92, ( 72 )
— komisjoni 14. märtsi 1988. aasta määrus (EMÜ) nr 809/88 päritolustaatusega toodete määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta, mida kohaldatakse okupeeritud aladelt pärinevate toodete impordil ühendusse, ( 73 ) viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 2774/88, ( 74 )
— komisjoni 21. detsembri 1988. aasta määrus (EMÜ) nr 4027/88, millega nähakse ette sätted konteinerite ajutiseks impordiks, ( 75 ) viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3348/89, ( 76 )
— komisjoni 3. veebruari 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 288/89 integraallülituste päritolu määramise kohta, ( 77 )
— komisjoni 8. märtsi 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 597/89, millega nähakse ette rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2144/87 tollivõla kohta, ( 78 )
— komisjoni 11. juuli 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 2071/89 optilisel või kontaktpõhimõttel töötavate fotokoopiamasinate päriolu kindlaksmääramise kohta, ( 79 )
— komisjoni 15. detsembri 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 3850/89, millega nähakse ette rakendussätted nõukogu 27. juuni 1968. aasta määrusele (EMÜ) nr 802/68 kaupade päritolureeglite ühismääratluse kohta seoses teatavate põllumajandustoodetega, mille puhul kohaldatakse importimise erikorda, ( 80 )
— komisjoni 30. juuli 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 2561/90, millega nähakse ette rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2503/88 tolliladude kohta, ( 81 ) viimati muudetud komisjoni määrusega (EMÜ) nr 3001/92, ( 82 )
— komisjoni 30. juuli 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 2562/90, millega nähakse ette rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2504/88 vabatsoonide ja -ladude kohta, ( 83 ) viimati muudetud komisjoni määrusega (EMÜ) nr 2485/91, ( 84 )
— komisjoni 5. oktoobri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 2883/90 greibimahla päritolu kindlaksmääramise kohta, ( 85 )
— komisjoni 5. oktoobri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 2884/90 teatavate munadest saadud kaupade päritolu kindlaksmääramise kohta, ( 86 )
— komisjoni 11. detsembri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3561/90 teatavate keraamikatoodete päritolu kindlaksmääramise kohta, ( 87 )
— komisjoni 14. detsembri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3620/90 teatavatest koduloomadest saadud värske, jahutatud või külmutatud liha ja rupsi päritolu kindlaksmääramise kohta, ( 88 )
— komisjoni 18. detsembri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3672/90 kuul-, rull- ja nõellaagrite päritolu kindlaksmääramise kohta, ( 89 )
— komisjoni 19. detsembri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3716/90, millega nähakse ette rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 4046/89 tagatise esitamise kohta tollivõla tasumise kindlustamiseks, ( 90 )
— komisjoni 21. detsembri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3796/90, millega nähakse ette rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 1714/90 liikmesriigi tolli poolt esitatud teabe kohta, mis käsitleb kaupade klassifitseerimist koondnomenklatuuri alusel, ( 91 ) viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 2674/92, ( 92 )
— komisjoni 24. mai 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 1364/91, millega määratakse kindlaks koondnomenklatuuri XI jaotise alla kuuluva tekstiili ja tekstiiltoodete päritolu, ( 93 )
— komisjoni 24. mai 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 1365/91 puuvillalinterite, impregneeritud vildi ja lausriide, nahast rõivaesemete, jalanõude ja tekstiilist kellarihmade päritolu kindlaksmääramise kohta, ( 94 )
— komisjoni 12. juuni 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 1593/91, mis näeb ette nõukogu määruse (EMÜ) nr 719/91 (TIR-märkmike ja ATA-märkmike transiididokumentidena kasutamise kohta ühenduses) rakendamise, ( 95 )
— komisjoni 13. juuni 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 1656/91, millega nähakse ette teatavat liiki seestöötlemise toimingute või tollikontrolli all toimuva töötlemise suhtes kohaldatavad erisätted, ( 96 )
— komisjoni 23. juuli 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 2164/91, millega nähakse ette sätted nõukogu määruse (EMÜ) nr 1697/79 (impordi- või eksporditollimaksude maksmise kohustusega tolliprotseduurile suunatud kauba eest tasumata jäänud impordi- või eksporditollimaksude tollivormistusjärgse sissenõudmise kohta) artikli 5 lõike 2 rakendamiseks, ( 97 )
— komisjoni 26. juuni 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 2228/91, millega nähakse ette rakendussätted määrusele (EMÜ) nr 1999/85 seestöötlemisega seotud soodustuste süsteemi kohta, ( 98 ) viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3709/92, ( 99 )
— komisjoni 25. juuli 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 2249/91, millega nähakse ette rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 1855/89 transpordivahendite ajutise impordi kohta, ( 100 )
— komisjoni 31. juuli 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 2365/91, millega nähakse ette tingimused ATA-märkmiku kasutamiseks kaupade ajutisel impordil ühenduse tolliterritooriumile või nende ajutisel ekspordil sellelt territooriumilt, ( 101 )
— komisjoni 18. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3717/91 nende kaupade loendi kohta, mille suhtes võib kohaldada protseduuri, mis võimaldab kaupa enne selle vabasse ringlusse lubamist tollikontrolli all töödelda, ( 102 ) viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 209/93, ( 103 )
— komisjoni 22. jaanuari 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 343/92 päritolustaatusega toodete määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta, mida kohaldatakse Horvaatia ja Sloveenia vabariigist ning Jugoslaavia vabariikidest Bosnia-Hertsegoviinast ja Makedooniast pärinevate toodete impordil ühendusse, ( 104 ) viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3660/92, ( 105 )
— komisjoni 12. aprilli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 1214/92 ühenduse transiidiprotseduuri rakendamist käsitlevate sätete ja selle protseduuri lihtsustamise kohta, ( 106 ) viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3712/92, ( 107 )
— komisjoni 3. juuli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 1823/92, millega nähakse ette üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EMÜ) nr 3925/91 (mis käsitleb ühendusesiseseid lennureise tegevate isikute salongi- ja registreeritud pagasi ning ühendusesiseseid merereise tegevate isikute pagasi suhtes kohaldatavate kontrollide ja formaalsuste lõpetamist) kohaldamiseks, ( 108 )
— komisjoni 31. juuli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2453/92, millega rakendatakse nõukogu määrus (EMÜ) nr 717/91 ühtse haldusdokumendi kohta, ( 109 ) viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 607/93, ( 110 )
— komisjoni 15. septembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2674/92, millega täiendatakse rakendussätteid nõukogu määrusele (EMÜ) nr 1715/90 liikmesriigi tolli poolt esitatud teabe kohta, mis käsitleb kaupade klassifitseerimist koondnomenklatuuri alusel, ( 111 )
— komisjoni 17. septembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2713/92 kauba liikumise kohta teatavate ühenduse tolliterritooriumi osade vahel, ( 112 )
— komisjoni 10. novembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3269/92, millega nähakse ette teatud sätted nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse tolliseadustik) artiklite 161, 182 ja 183 rakendamiseks seoses ekspordi- ja reekspordiprotseduuriga ja ühenduse tolliterritooriumilt väljaviidava kaubaga, ( 113 )
— komisjoni 8. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3566/92 dokumentide kohta, mida kasutatakse kauba kasutuse ja/või sihtkoha kontrollimist eeldavate ühenduse meetmete rakendamiseks, ( 114 )
— komisjoni 21. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3689/92, millega nähakse ette üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EMÜ) nr 719/91 (TIR-märkmike ja ATA-märkmike transiididokumentidena kasutamise kohta ühenduses) ja nõukogu määruse (EMÜ) nr 3599/82 (ajutise impordi protseduuri kohta) kohaldamiseks, ( 115 )
— komisjoni 21. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3691/92, millega nähakse ette rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 719/91 TIR-märkmike ja ATA-märkmike transiididokumentidena kasutamise kohta ühenduses ning nõukogu määrusele (EMÜ) nr 3599/82 ajutise impordi protseduuri kohta, ( 116 )
— komisjoni 21. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3710/92, millega kehtestatakse kord seestöötlemise toimingutega (peatamissüsteem) hõlmatud kaupade või toodete üleandmise kohta, ( 117 )
— komisjoni 21. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3903/92 õhutranspordi kulude kohta. ( 118 )
Artikkel 914
Kõiki viiteid kehtetuks tunnistatud sätetele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.
Artikkel 915
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.
Käesolevat määrus kohaldatakse alates 1. jaanuarist 1994.
Artikli 791 lõike 2 kohaldamine lõpeb 1. jaanuaril 1996.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
TOLLISEADUSTIKU RAKENDUSSÄTTED
LISAD
LISADE LOETELU
|
Number |
Teema |
|
1 |
Siduv tariifiinformatsioon. Teatamisvorm |
|
2 |
Autentsussertifikaat. Värsked lauaviinamarjad liigist “Emperor” |
|
3 |
“Sulatatud juustudena” tuntud toiduainete sertifikaat |
|
4 |
Päritolunimetussertifikaat. Tokaj vein (Aszu, Szamorodni) |
|
5 |
Autentsussertifikaat. Bourboni viski |
|
6 |
Autentsussertifikaat. Soome viin |
|
7 |
Autentsussertifikaat. Tubakas |
|
8 |
Kvaliteedisertifikaat. Tšiilist pärinev nitraat |
|
9 |
Sissejuhatavad märkused loendite kohta töödest ja töötlemistoimingutest, mis kas annavad või ei anna päritolustaatuseta materjalist valmistatud tootele päritolustaatuse |
|
10 |
Päritolustaatuseta materjalidest valmistatud toodetele päritolustaatust andvate või mitteandvate tööde või töötlemistoimingute loend. XI jaotise alla kuuluvad tekstiilid ja tekstiiltooted |
|
11 |
Päritolustaatuseta materjalidest valmistatud toodetele päritolustaatust andvate või mitteandvate tööde või töötlemistoimingute loend. Muud tooted kui XI jaotise alla kuuluvad tekstiilid ja tekstiiltooted |
|
12 |
Päritolusertifikaat ja kaasnev taotlus |
|
13 |
Päritolusertifikaat põllumajandustoodete importimiseks Euroopa Majandusühendusse |
|
14 |
Sissejuhatavad märkused kolme sooduskorra kohta |
|
15 |
Loend päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest ja töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse (ÜTS) |
|
16 |
Tööd, mille suhtes ei kohaldata üldise soodustuste süsteemi piirkondlikku kumulatsiooni |
|
17 |
Päritolusertifikaadi vorm A |
|
18 |
Vorm APR |
|
19 |
Loend päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest ja töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse (Okupeeritud alad) |
|
20 |
Loend päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest ja töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse (Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia Vabariik, Sloveenia Vabariik ning endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik) |
|
21 |
Kaupade liikumissertifikaat EUR.1 ja asjakohased taotlused |
|
22 |
Vorm EUR.2 |
|
23 |
Tolliväärtusega seotud tõlgendusmärkused |
|
24 |
Üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaldamine tolliväärtuse kindlaksmääramisel |
|
25 |
Tolliväärtuse sisse arvestatavad õhutranspordikulud |
|
26 |
Kaupade liigitus vastavalt ühikuväärtusele |
|
27 |
Nomenklatuuri rubriigi alusel ühikuhinna arvutamisel arvessevõetavad turunduskeskused |
|
28 |
Tolliväärtuse deklaratsioon — D. V.1 – |
|
29 |
Lisaleht — D. V.1 bis – |
|
30 |
Ühenduse lennujaamas kontrollitavale pagasile kinnitatav pagasilipik |
|
31 |
SAD — Ühtne haldusdokument |
|
32 |
SAD — Deklaratsioonide töötlemiseks kasutatav automaatne andmetöötlussüsteem |
|
33 |
SAD — lisaleht |
|
34 |
SAD — lisaleht |
|
35 |
Märkused lisades 31 ja 33 osutatud vormide eksemplaride kohta, millele andmed peavad ilmuma isekopeerimise teel |
|
36 |
Märkused lisades 32 ja 34 osutatud vormide eksemplaride kohta, millele andmed peavad ilmuma isekooperimise teel |
|
37 |
SAD — Vormide kasutamise juhend |
|
38 |
Vormide täitmisel kasutatavad koodid |
|
39 |
Loend naftatoodetest, mille impordil kehtivad nende eesmärgipärase kasutamise tõttu soodustatud tariifimenetluse tingimused |
|
40 |
Loend õhusõidukite, laevade ja puur- või tootmisplatvormide jaoks ettenähtud toodetest, mille impordil kehtivad nende eesmärgipärase kasutamise tõttu soodustatud tariifimenetluse tingimused |
|
41 |
Loend kaupadest, mille impordil ei kehti nende eesmärgipärase kasutamise tõttu artiklites 291–304 osutatud soodustatud tariifimenetluse tingimused |
|
42 |
Kollane silt |
|
43 |
Vorm T2M |
|
44 |
Märkused (märgitakse vihiku 2. tiitellehele) |
|
45 |
Lastinimekiri |
|
46 |
TC 10 — transiiditeatis |
|
47 |
TC 11 — kviitung |
|
48 |
Ühenduse transiit — üldtagatis |
|
49 |
Ühenduse transiit — ühekordse veo tagatis |
|
50 |
Ühenduse transiit — kindlasummaline tagatis |
|
51 |
TC 31 — tagatissertifikaat |
|
52 |
Loend kaupadest, mille veo korral võib kindlasummalist tagatist suurendada |
|
53 |
Loend kaupadest, mille veo korral võib üldtagatist suurendada |
|
54 |
TC 32 — Kindlasummalise tagatise maksekviitung |
|
55 |
Tagatise esitamisest vabastamine — asjaomase isiku kohustus |
|
56 |
Loend kaupadest, millega kaasneb suurenenud risk ja mille puhul tagatise esitamisest vabastamine ei kehti |
|
57 |
TC 33 — Tagatisest vabastamise sertifikaat |
|
58 |
Silt (artiklid 417 ja 432) |
|
59 |
Artiklis 459 osutatud teatise näidis |
|
60 |
Maksustamisvorm |
|
61 |
Kinnituse näidis |
|
62 |
Eripitser |
|
63 |
Kontrolleksemplari T5 vorm |
|
64 |
Kontrolleksemplari T5 bis vorm |
|
65 |
Lastinimekiri T5 |
|
66 |
Kontrolleksemplari T5 koostamiseks vajalike vormide kasutusjuhend |
|
67 |
Erinevate majandusliku mõjuga tolliprotseduuride lubade taotluste näidised |
|
68 |
Erinevate majandusliku mõjuga tolliprotseduuride lubade näidised |
|
69 |
Artiklis 522 osutatud tavaliste toimingute loetelu |
|
70 |
Teabeleht INF 8 |
|
71 |
Kauba üleviimine ühest tollilaost teise — tavaline kord |
|
72 |
Kauba üleviimine ühest tollilaost teise — lihtsustatud kord |
|
73 |
Eelfinantseeritav kaup — artiklis 532 osutatud toimingute loend |
|
74 |
Artiklis 550 osutatud kaupade (tootmisvahendid) loetelu — seestöötlemise protseduur |
|
75 |
Kaubad, mille koguväärtus ei tohi artikli 552 lõike 1 punkti a alapunkti v kohaldamisel olla suurem kui 100 000 eküüd — seestöötlemise protseduur |
|
76 |
Kuu- ja kvartalipõhise summeerimise näited |
|
77 |
Üœhised tulemimäärad |
|
78 |
Ekvivalentkaubaga asendamist ja teatavat liiki kaupade eelnevat eksporti käsitlevad erisätted |
|
79 |
Kompensatsioonitooted, mille suhtes võib tolliseadustiku artikli 122 punkti a esimese taande alusel kohaldada asjakohaseid tollimakse |
|
80 |
Kompensatsioonitoodetes sisalduva importkauba osa arvutamise näidised |
|
81 |
Teabeleht INF 5 |
|
82 |
Teabeleht INF 1 |
|
83 |
Tolliprotseduurile suunatud kauba või toodete üleandmine ühe loa omanikult teise loa omanikule |
|
84 |
Teabeleht INF 7 |
|
85 |
Seestöötlemise protseduur. Teabe edastamine vastavalt artikli 648 lõike 1 punktile a |
|
86 |
Seestöötlemise protseduur. Teabe edastamine vastavalt artikli 648 lõike 1 punktile b |
|
87 |
Artiklis 650 osutatud töötlemistoimingute loend |
|
88 |
Tollikontrolli all töötlemise protseduur. Teabe edastamine vastavalt artikli 668 lõike 1 punktile a |
|
89 |
Tollikontrolli all töötlemise protseduur. Teabe edastamine vastavalt artikli 668 lõike 1 punktile b |
|
90 |
Professionaalsed töövahendid. Näidisloend |
|
91 |
Tehnilised õppevahendid. Näidisloend |
|
92 |
Reisijate isiklikud asjad ja sportimiseks imporditud kaubad. Näidisloend |
|
93 |
Turismialane reklaammaterjal. Näidisloend |
|
94 |
Meremeeste ajaviitevahendid. Näidisloend |
|
95 |
Kaubad, mille suhtes ei kohaldata osalist imporditollimaksudest vabastamist |
|
96 |
Artikli 697 lõikes 2 osutatud kaupade loetelu, mille ajutine import võib toimuda ATA-märkmiku esitamisel |
|
97 |
Artiklis 700 ettenähtud juhtumid, mille korral pädev asutus ei nõua tagatist |
|
98 |
Teabeleht INF 6 |
|
99 |
Loetelu artikli 727 lõikes 1 osutatud riikidest, kes võivad heaks kiita konteinereid veoks tollitõkendiga |
|
100 |
Meetmed, millega tagatakse, et konteinerid, mis on heaks kiidetud rahvusvaheliseks veoks tollitõkendiga, vastavad asjakohastele spetsifikaatidele; heakskiidu kehtetuks tunnistamine |
|
101 |
Selgitav märkus ajutise impordi protseduurile suunatud konteinerite kasutamise kohta siseliikluses |
|
102 |
Ajutine import. Artikli 746 lõike 1 punkti b alusel esitatud teave |
|
103 |
Ajutine import. Artikli 746 lõike 1 punkti c alusel esitatud teave |
|
104 |
Teatis ühest riigist teise valmistamiseks, töötlemiseks või parandamiseks saadetud kauba ajutise ekspordi hõlbustamiseks |
|
105 |
Kompensatsioonitoodetes sisalduva ajutiselt eksporditud kauba koguse arvutusmeetodid |
|
106 |
Teabeleht INF 2 |
|
107 |
Välistöötlemise protseduur. Teabe edastamine vastavalt artiklile 786 |
|
108 |
Ühenduse olemasolevad ja tegutsevad vabatsoonid |
|
109 |
Tollistaatuse sertifikaat |
|
110 |
Teabeleht INF 3 — tagasitoodud kaup |
|
111 |
Tollimaksu tagasimaksmise/vähendamise taotlus |
|
112 |
Tollimaksu tagasimaksmine või vähendamine. Läbivaatamise taotlus |
|
113 |
Tollimaksu tagasimaksmise või vähendamise sertifikaat |
I LISA
SIDUVA TARIIFIINFORMATSIOONI (STI) TEATISDOKUMENDI NÄIDIS
LISA 1 A
LISA 1B
SIDUVA TARIIFIINFORMATSIOONI (STI) TEATISDOKUMENDI NÄIDIS
▼M18 —————
LISA 6
Tühistatud.
LISA 6 A
Tühistatud.
▼M18 —————
LISA 9
SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED LOENDITE KOHTA TÖÖDEST JA TÖÖTLEMISTOIMINGUTEST, MIS KAS ANNAVAD VÕI EI ANNA PÄRITOLUSTAATUSETA MATERJALIST VALMISTATUD TOOTELE PÄRITOLUSTAATUSE
ÜLDKAALUTLUSED
1. märkus
1.1. Lisade 10 ja 11 loendite esimesed kaks veergu kirjeldavad saadud toodet. Esimesse veergu on märgitud koondnomenklatuuri rubriigi- või tootegrupinumber ja teise veergu koondnomenklatuuri selle rubriigi või tootegrupi kaubakirjeldus. Kahe esimese veeru kandele vastab kolmandas veerus olev reegel. Kui esimese veeru kande ees on märge “ex”, tähendab see, et kolmanda veeru reegel kehtib ainult rubriigi või tootegrupi selle osa suhtes, mis on märgitud teise veergu.
1.2. Kui esimesse veergu on koondatud mitu rubriiginumbrit või on esitatud tootegrupinumber ning teises veerus on toodet seetõttu kirjeldatud üldiselt, kohaldatakse kolmanda veeru vastavat reeglit kõikide nende toodete suhtes, mis koondnomenklatuuris on klassifitseeritud kõnealuse tootegrupi rubriikidesse või esimesse veergu koondatud mis tahes rubriiki.
1.3. Kui loendis on eri reegleid, mida kohaldatakse ühe rubriigi eri toodete suhtes, sisaldab iga alapunkt kõnealuse rubriigi selle osa kirjeldust, mida hõlmab kolmanda veeru vastav reegel.
2. märkus
2.1. Termin “valmistama” hõlmab mis tahes tööd või töötlemistoimingut, kaasa arvatud kokkupanek ja eritoimingud.
2.2. Termin “materjal” hõlmab toote valmistamiseks kasutatud mis tahes koostisosa, toorainet, osist, osa jne.
2.3. Termin “toode” tähistab valmistatavat toodet, isegi kui see on ette nähtud kasutamiseks hiljem mõne muu toote valmistamiseks.
3. märkus
3.1. Kolmanda veeru reegliga ettenähtud töö või töötlemistoimingu peavad läbima ainult kasutatavad päritolustaatuseta materjalid. Ka kolmanda veeru reeglis sisalduvaid piiranguid kohaldatakse ainult kasutatavate päritolustaatuseta materjalide suhtes.
3.2. Kui päritolustaatuseta materjalist valmistatud toodet, mis on omandanud päritolustaatuse valmistamise käigus, kasutatakse materjalina mõne muu toote valmistamise käigus, ei kohaldata kõnealuse toote suhtes loendi reeglit, mis kehtib toote suhtes, mille koostisse kõnealune toode kuulub.
Näide:
Tikkimata kangas võib omandada päritolustaatuse, kui see on kootud lõngast. Kui seejärel kasutatakse seda tikitud voodipesu valmistamiseks, ei kohaldata tikkimata kanga kasutamise puhul ettenähtud protsendilise sisalduse piirangut.
4. märkus
4.1. Loendite reeglid määravad vajaliku minimaalse töö või töötluse ning ulatuslikum töö või töötlemistoiming annab samuti päritolustaatuse; vähem tööd või töötlust päritolustaatust ei anna. Kui reegel näeb ette, et võib kasutada teataval valmistamisetapil olevat päritolustaatuseta materjali, tohib kõnesolevat materjali varasemal valmistamisetapil kasutada, kuid hilisemal etapil seda kasutada ei tohi.
4.2. Kui loendi reegel täpsustab, et toodet võib valmistada mitmest materjalist, tähendab see, et kasutada võib mis tahes üht või mitut kõnealust materjali. Kõiki kõnealuseid materjale kasutama ei pea.
Näide:
Lõnga käsitlev reegel näeb ette, et kasutada võib looduslikke kiudusid ning muu materjali hulgas ka keemilisi materjale. See ei tähenda, et peab kasutama mõlemat, kasutada võib üht, teist või mõlemat.
4.3. Kui loendi reegel määrab, et toode peab olema valmistatud teatavast materjalist, ei takista nimetatud tingimus kasutamast muid materjale, mis oma iseloomulike omaduste poolest reeglile ei vasta.
5. märkus
Kõikide selliste toodete päritolu, mida lisas 11 ei ole nimetatud (välja arvatud XI jaotise alla kuuluvad tekstiiltooted), määratakse igal üksikjuhul eraldi, hinnates mis tahes töötlust või toimingut tolliseadustiku artiklis 24 määratletud viimase olulise töö või töötlemistoimingu seisukohast.
6. märkus
6.1. Lisas 10 kasutatud termin “kiud” hõlmab nii CN-koodide 5501–5507 alla kuuluvaid looduslikke kiudusid ning keemilisi staapelkiudusid kui ka paberi valmistamiseks kasutatavaid kiudusid.
6.2. Lisa 10 loendis kasutatud termin “looduslikud kiud” osutab muudele ketruseelses staadiumis olevatele kiududele kui tehis- ja sünteeskiud, kaasa arvatud jäätmed, ja kui ei ole määratud teisiti, hõlmab termin “looduslikud kiud” kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, kuid ketramata kiudusid.
6.3. Termin “looduslikud kiud” hõlmab CN-koodi 0503 alla kuuluvat hobusejõhvi, CN-koodide 5002 ja 5003 alla kuuluvat siidi ja villakiudusid, CN-koodide 5101–5105 alla kuuluvat loomavilla ja -karva, CN-koodide 5201–5203 alla kuuluvaid puuvillakiudusid ning muid CN-koodide 5301–5305 alla kuuluvaid taimseid kiudusid.
6.4. Lisas 10 kasutatud termin “keemilised staapelkiud” osutab CN-koodide 5501–5507 alla kuuluvatele süntees- või tehisfilamentköisikutele või -staapelkiududele või jäätmetele.
6.5. Lisa 10 loendis kirjeldatakse terminitega “tekstiilimass” ja “keemilised materjalid” mittetekstiilmaterjale (ei klassifitseerita tootegruppidesse 50–63), mida saab kasutada tehis- või sünteeskiudude või -lõngade ja paberi valmistamiseks ettenähtud kiudude valmistamiseks.
6.6. Toodete suhtes, mis on saadud mitmest tekstiilmaterjalist, kohaldatakse kolmanda veeru sätteid kõnealuses tootes sisalduva iga tekstiilmaterjali suhtes.
7. märkus
7.1. Mõiste “eelpleegitatud”, mida lisa 10 loendis kasutatakse vajaliku valmistamisetapi iseloomustamiseks teatavate päritolustaatuseta materjalide kasutamisel, hõlmab lõngu ning telgedel kootud, silmkootud ja heegeldatud riiet, mida pärast ketrust ja kudumist on ainult pestud.
Võrreldes pleegitatud toodetega, mida on pleegitusainetes (oksüdeerijad, näiteks vesinikperoksiid, ja redutseerijad ) korduvalt leotatud, on eelpleegitatud toodete puhul tegemist varasema valmistamisetapiga.
7.2. Lisa 10 loendis kasutatud termin “lõpetamine” tähendab seda, et kõik toimingud, mis järgnevad riide lõikamisele või riide vastavakujuliseks silmkudumisele või heegeldamisele, peavad olema tehtud.
Toode ei ole aga tingimata lõpetamata, kui üks või mitu viimistlustoimingut on tegemata.
Viimistlustoimingud on näiteks järgmised:
— nööpide ja/või muude kinnitite kinnitamine,
— nööpaukude tegemine,
— püksisäärte ja varrukate serva või kleitide ja seelikute allserva palistamine,
— kaunistuste ja selliste manuste nagu taskud, sildid, märgid jne kinnitamine,
— rõivaste triikimine ja muul viisil ettevalmistamine müügiks valmistootena.
Märkused viimistlustoimingute kohta — erijuhud
On võimalik, et teatavate valmistamistoimingute korral on viimistlustoimingud, eriti mitme toimingu ühendamine, nii olulised, et neid tuleb pidada lihtviimistlusest tähtsamaks.
Sellistel erijuhtudel ei ole toode viimistlustoimingute tegemata jätmise korral lõpetatud.
7.3. Väljend “impregneerimine, pealistamine, katmine või lamineerimine” ei hõlma toiminguid, mis on ette nähtud riiete ühendamiseks.
LISA 10
PÄRITOLUSTAATUSETA MATERJALIDEST VALMISTATUD TOODETELE PÄRITOLUSTAATUST ANDVATE VÕI MITTEANDVATE TÖÖDE JA TÖÖTLEMISTOIMINGUTE LOEND
XI jaotise alla kuuluvad tekstiilid ja tekstiiltooted
|
CN-kood |
Toote kirjeldus |
Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mis annavad päritolustaatuse |
|
1 |
2 |
3 |
|
ex51 01 |
Lambavill, kraasimata ja kammimata: |
|
|
— pestud, karboniseerimata |
Valmistamine pesemata villast, sh enne pügamist pestud villast, mille väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
— karboniseeritud |
Valmistamine pestud, karboniseerimata villast, mille väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex51 03 |
Lambavilla, teiste loomade villa ja loomakarvade jäätmed, karboniseeritud |
Valmistamine karboniseerimata villajäätmetest, mille väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex52 01 |
Puuvill, kraasimata ja kammimata, pleegitatud |
Valmistamine toorpuuvillast, mille väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
5501 kuni5507 |
Keemilised staapelkiud: |
|
|
— kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata |
Valmistamine keemilistest materjalidest või tekstiilimassist |
|
|
— kraasitud, kammitud või muu |
Valmistamine keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või CN-koodi 5505 alla kuuluvatest jäätmetest |
|
|
ex grupid 50 kuni 55 |
Lõng, monofilament ja niit, v.a paberlõng: |
|
|
— trükitud või värvitud |
Valmistamine: — kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, — toorsiidist või siidijääkidest, — keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või — kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, filamentköisikust või kiujäätmetest või pleegitamata või eelpleegitatud (1) lõnga või monofilamentide trükkimine või värvimine, millega kaasnevad ettevalmistus- või viimistlustoimingud, milleks ei peeta korrutamist ega tekstureerimist, kui päritolustaatuseta materjali (sh lõnga) väärtus ei ületa 48 % toote tehasehinnast |
|
|
— muu |
Valmistamine: — kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, — toorsiidist või siidijääkidest, — keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või — kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, filamentköisikust või kiujäätmetest |
|
|
Riie, välja arvatud paberlõngast |
||
|
— trükitud või värvitud |
Valmistamine lõngast Või pleegitamata või eelpleegitatud riide trükkimine või värvimine, millega kaasnevad ettevalmistus või viimistlustoimingud (1) (2) |
|
|
— muu |
Valmistamine lõngast |
|
|
5601 |
Tekstiilvatt ja sellest valmistatud tooted; kuni 5 mm pikkusega tekstiilkiud (flokk), tekstiilitolm ja -ebemed |
Valmistamine kiududest |
|
5602 |
Vilt, sh impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud vilt: |
|
|
— trükitud või värvitud |
Valmistamine kiududest või pleegitamata või eelpleegitatud vildi trükkimine või värvimine, millega kaasnevad ettevalmistus- või viimistlustoimingud (1) (2) |
|
|
— impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud |
Pleegitamata lausriide impregneerimine, pealistamine, katmine või lamineerimine (3) |
|
|
— muu |
Valmistamine kiududest |
|
|
5603 |
Lausriie, sh impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud |
|
|
— trükitud või värvitud |
Valmistamine kiududest või pleegitamata või eelpleegitatud lausriide trükkimine või värvimine, millega kaasnevad ettevalmistus- või viimistlustoimingud (1) (2) |
|
|
— impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud |
Pleegitamata lausriide impregneerimine, pealistamine, katmine või lamineermine (3) |
|
|
— muu |
Valmistamine kiududest |
|
|
5604 |
Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael, tekstiillõng ja -ribad jms CN-koodide 5404 või 5405 alla kuuluvad tooted, impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastmassiga: |
|
|
— tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael |
Valmistamine tekstiiliga katmata kumminiidist ja -paelast |
|
|
— muu |
Pleegitamata tekstiillõnga ja -ribade ning samalaadsete toodete impregneerimine, pealistamine, katmine või ümbritsemine |
|
|
5607 |
Nöörid ja köied, sealhulgas põimitud või punutud, sh impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastmassiga |
Valmistamine kiududest, kookoslõngast, süntees- või tehisfilamentkiududest või monofilamendist |
|
5609 |
Mujal nimetamata tooted lõngast, ribadest jms CN-koodide 5404 või 5405 alla kuuluvatest toodetest, nöörist või köiest |
Valmistamine kiududest, kookoslõngast, süntees- või tehisfilamentkiududest või monofilamendist |
|
5704 |
Vildist vaibad ja muud viltpõrandakatted, v.a tafting- ja flokeetooted, valmistoodetena või mitte |
Valmistamine kiududest |
|
Grupp 58 |
Eririie; taftingriie; pits; seinavaibad; posamendid; tikandid: |
|
|
— tikandid kanga, ribade või motiividena (CN-kood 5810) |
Valmistamine, mille puhul kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
— trükitud või värvitud |
Valmistamine lõngast või pleegitamata või eelpleegitatud riide ja trikookanga, vildi või lausriide trükkimine või värvimine, millega kaasnevad ettevalmistus- või viimistlustoimingud (1) (2) |
|
|
— impregneeritud, pealistatud, kaetud |
Valmistamine pleegitamata riidest, trikookangast, vildist või lausriidest |
|
|
— muu |
Valmistamine lõngast |
|
|
5901 |
Kummi- või tärklisainetega pealistatud riie raamatute väliskaanteks jms otstarbeks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend, vaheriie ja samalaadne jäik kübara-alusriie |
Valmistamine pleegitamata riidest või trikookangast |
|
5902 |
Rehvikoortriie eriti tugevast nailonlõngast või muust eriti tugevast polüamiid-, polüester- või viskooslõngast |
Valmistamine lõngast |
|
5903 |
Plastmassiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie, v.a CN-koodi 5902 alla kuuluv |
Valmistamine pleegitamata riidest või trikookangast või pleegitamata või eelpleegitatud riide või trikookanga trükkimine või värvimine, millega kaasnevad ettevalmistus- või viimistlustoimingud (1) (2) |
|
5904 |
Linoleum, vastavakujuliseks lõigatud või mitte; põrandakatted tekstiilalusel, vastavakujuliseks lõigatud või mitte |
Valmistamine pleegitamata riidest, trikookangast, vildist või lausriidest |
|
5905 |
Tekstiilseinakatted |
Valmistamine pleegitamata riidest või trikookangast või Pleegitamata või eelpleegitatud riide või trikookanga trükkimine või värvimine, millega kaasnevad ettevalmistus- või viimistlustoimingud (1) (2) |
|
5906 |
Kummeeritud riie või trikookangas, v.a CN-koodi 5902 alla kuuluv |
Valmistamine pleegitatud trikookangast või muust pleegitamata riidest |
|
5907 |
Riie või trikookangas, muul viisil impregneeritud, pealistatud või kaetud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms |
Valmistamine pleegitamata riidest või trikookangast või pleegitamata või eelpleegitatud riide või trikookanga trükkimine või värvimine, millega kaasnevad ettevalmistus- või viimistlustoimingud (1) (2) |
|
5908 |
Tekstiiltahid lampidele, ahjudele, välgumihklitele, küünaldele jms, telgedel kootud, punutud või silmkoelised; hõõgsukad ja silmkoeline ümarkangas selleks otstarbeks, impregneeritud või mitte |
Valmistamine lõngast |
|
5909 |
Tekstiilist voolikud ja torud, voodriga või ilma, muude materjalidega armeeritud või mitte, muudest materjalidest manustega või ilma |
Valmistamine lõngast või kiududest |
|
5910 |
Tekstiilmaterjalist ülekande- või konveierilindid või rihmariie ülekande- või konveierilintide jaoks, metalli või muu materjaliga tugevdatud või mitte |
Valmistamine lõngast või kiududest |
|
5911 |
Tehnilise otstarbega tekstiiltooted, mis on kirjeldatud koondnomenklatuuri grupi 59 märkuses 7: |
|
|
— poleerimiskettad või rõngad, v.a vildist |
Valmistamine CN-koodi 6310 alla kuuluvast lõngast, riide ja trikookanga jäätmetest või kaltsudest |
|
|
— muu |
Valmistamine lõngast või kiududest |
|
|
Grupp 60 |
Silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad): |
|
|
— trükitud või pleegitatud |
Valmistamine lõngast või pleegitamata või eelpleegitatud trikookanga trükkimine või värvimine, millega kaasnevad ettevalmistus- või viimistlustoimingud (1) (2) |
|
|
— muu |
Valmistamine lõngast |
|
|
Grupp 61 |
Silmkoelised või heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted): |
|
|
mis saadakse kahe või enama vastavakujuliseks lõigatud trikookangast detaili või vastavakujuliseks silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel või muul viisil ühendamisel |
Lõppviimistlus (4) |
|
|
— muu |
Valmistamine lõngast |
|
|
ex grupp 62 |
Rõivad ning rõivamanused, v.a trikootooted ning CN-koodide 6213 ja 6214 alla kuuluvad tooted, mille suhtes kohaldatavad eeskirjad on esitatud allpool: |
|
|
— lõpetatud või täielikud |
Lõppviimistlus (4) |
|
|
— lõpetamata või mittetäielikud |
Valmistamine lõngast |
|
|
6213 ja6214 |
Taskurätikud, suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms: |
|
|
— tikitud |
Valmistamine lõngast või valmistamine tikkimata riidest või trikookangast, tingimusel et kasutatud tikkimata riide või trikookanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
— muu |
Valmistamine lõngast |
|
|
6301 kuniex63 06 |
Tekid ja reisivaibad; voodipesu, lauapesu, vannilinad, käterätikud ning köögirätikud; kardinad (sh eesriided) ja aknasisekatted (rulood); kardina- või voodidrapeeringud (volangid); muud sisustustarbed (v.a CN-koodi 9494 alla kuuluvad); kotid kaupade pakendamiseks; kattepresendid, päikesevarjud, matkatarbed: |
|
|
— vildist või lausriidest: |
||
|
— impregneerimata, pealistamata, katmata või lamineerimata |
Valmistamine kiududest |
|
|
— impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud |
Pleegitamata vildi või lausriide impregneerimine, pealistamine, katmine või lamineerimine (4) |
|
|
— muud: |
||
|
— kootud või heegeldatud |
||
|
— tikitud |
Lõppviimistlus (4) |
|
|
— tikkimata |
Lõppviimistlus (4) või valmistamine tikkimata trikookangast, tingimusel et kasutatud tikkimata trikookanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
— muud kui kootud või heegeldatud: |
||
|
— tikkimata |
Valmistamine lõngast |
|
|
— tikitud |
Valmistamine lõngast või valmistamine tikkimata riidest, tingimusel et kasutatud tikkimata riide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
6307 |
Muud valmis tekstiiltooted (sh rõivalõiked), v.a mittemehaanilised lehvikud, nende raamid ja käepidemed ning viimaste osad: |
|
|
— põrandalapid, nõudepesulapid, tolmulapid jms puhastuslapid |
Valmistamine lõngast |
|
|
— muu |
Valmistamine, milles kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
6308 |
Komplektid riidest ja lõngast, lisanditega või ilma, vaipade, seinavaipade, tikitud laudlinade, salvrätikute vms tekstiiltoodete valmistamiseks, jaemüügiks pakendatud |
Komplekti moodustamine, millesse kuuluvate päritolustaatuseta kaupade koguväärtus ei ületa 25 % komplekti tehasehinnast |
|
6309 |
Kantud rõivad ja muud kasutatud esemed |
Veoks kogumine ja pakkimine |
|
(1) Vaata lisa 9 sissejuhatavat märkust 7.1. (2) Termotrükkimisega peab kaasnema kopeerpaberi trükkimine, et seda saaks käsitada päritolustaatust andva töö või töötlemistoiminguna. (3) Vaata lisa 9 sissejuhatavat märkust 7.3. (4) Vaata lisa 9 sissejuhatavat märkust 7.2. |
||
LISA 11
PÄRITOLUSTAATUSETA MATERJALIDEST VALMISTATUD TOODETELE PÄRITOLUSTAATUST ANDVATE VÕI MITTEANDVATE TÖÖDE VÕI TÖÖTLEMISTOIMINGUTE LOEND
Muud tooted kui XI jaotise alla kuuluvad tekstiilid ja tekstiiltooted
|
CN-kood |
Toodete kirjeldus |
Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mis annavad päritolustaatuse |
|
1 |
2 |
3 |
|
0201 |
Värske või jahutatud veiseliha |
Tapmine, millele eelneb vähemalt kolmekuuline nuumaperiood (1) |
|
0202 |
Külmutatud veiseliha |
Tapmine, millele eelneb vähemalt kolmekuuline nuumaperiood (1) |
|
0203 |
Värske, jahutatud või külmutatud sealiha |
Tapmine, millele eelneb vähemalt kahekuuline nuumaperiood (1) |
|
0204 |
Värske, jahutatud või külmutatud lamba- või kitseliha |
Tapmine, millele eelneb vähemalt kahekuuline nuumaperiood (1) |
|
0205 |
Hobuse-, eesli-, muula- või hobueesliliha, värske, jahutatud või külmutatud |
Tapmine, millele eelneb vähemalt kolmekuuline nuumaperiood (1) |
|
0206 |
Veise, sea, lamba, kitse, hobuse, eesli, muula või hobueesli toidukõlblikud subproduktid (rups), värsked, jahutatud või külmutatud |
Tapmine, millele eelneb vähemalt kolmekuuline nuumaperiood, või sigade, lammaste ja kitsede puhul kahekuuline nuumaperiood (1) |
|
ex04 08 |
Kooreta linnumunad ja munakollased, kuivatatud |
Järgmiste toodete kuivatamine (vajaduse korral pärast purustamist ja munakollase ja -valge eraldamist): — CN-koodi ex04 07 alla kuuluvad värsked või konserveeritud kooreta linnumunad, — CN-koodi ex04 08 alla kuuluvad kooreta linnumunad, v.a kuivatatud munad, — CN-koodi ex04 08 alla kuuluvad munakollased, v.a kuivatatud munakollased |
|
ex14 04 |
Puuvillalinter, pleegitatud |
Valmistamine toorpuuvillast, mille väärtus on väiksem kui 50 % toote tehasehinnast |
|
Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mis ei anna päritolustaatust |
||
|
ex20 09 |
Kääritamata ja piirituselisandita viinamarjamahl, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma |
Valmistamine viinamarjavirdest |
|
ex22 04 |
Värsketest viinamarjadest vein vermuti valmistamiseks, kontsentreeritud või kontsentreerimata, millele on lisatud värskete viinamarjade virret või alkoholi |
Valmistamine värsketest viinamarjadest saadud veinist |
|
Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mis annavad päritolustaatuse |
||
|
ex22 05 |
Vermut |
Valmistatakse CN-koodi 2204 alla kuuluvast värsketest viinamarjadest saadud veinist, kontsentreeritud või kontsentreerimata, millele on lisatud värskete viinamarjade virret või alkoholi |
|
ex34 01 |
Seebi või pesemisainega immutatud, pinnatud või kaetud vilt ja lausriie |
Valmistamine vildist või lausriidest |
|
ex34 05 |
Vilt või lausriie, mis on immutatud, pinnatud või kaetud poleerimisvahendite ja kreemidega jalatsite, mööbli, põranda, sõidukite, klaasi või metalli poleerimiseks, või puhastuspastade ja -pulbrite jms ainetega |
Valmistamine vildist või lausriidest |
|
ex35 02 |
Kuivatatud muna albumiin |
Järgmiste toodete kuivatamine (vajaduse korral pärast purustamist ja munakollase ja -valge eraldamist): — CN-koodi ex04 07 alla kuuluvad värsked või konserveeritud kooreta linnumunad, — CN-koodi ex04 08 alla kuuluvad kooreta linnumunad, v.a kuivatatud munad, — CN-koodi ex04 08 alla kuuluvad munavalged, v.a kuivatatud munavalged |
|
ex42 03 |
Nahast või plastnahast rõivamanused |
Kahe või rohkema nahast või plastnahast eseme õmblemine või ühendamine |
|
ex49 10 |
Kõikvõimalikud keraamilised trükikalend rid, sh kaunistatud kalenderkellad |
Keraamikatoote kaunistamine, tingimusel et kaunistamise tulemusena valminud tooteid saab klassifitseerida mõnda teise tariifirubriiki, mis ei hõlma kaunistamiseks kasutatud tooteid |
|
– |
Jalatsid |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a pealsete ühendamine CN-koodi 6406 alla kuuluvate sisepinsolite või muude detailidega |
|
ex69 11–ex69 13 |
Portselanist lauanõud, kööginõud, muud majapidamis- ja tualetttarbed; kujukesed jm kaunistatud dekoratiivkeraamikatooted |
Keraamikatoote kaunistamine, tingimusel et kaunistamise tulemusena valminud tooteid saab klassifitseerida mõnda teise tariifirubriiki, mis ei hõlma kaunistamiseks kasutatud tooteid |
|
ex71 17 |
Keraamilised juveeltoodete imitatsioonid, kaunistatud |
Keraamikatoote kaunistamine, tingimusel et kaunistamise tulemusena valminud tooteid saab klassifitseerida mõnda teise rubriiki, mis ei hõlma kau nistamiseks kasutatud tooteid |
|
ex847330 10 ja ex847350 10 |
Dünaamiliste muutmäludena (DRAM) tuntud elektroonilised mikrolülitused |
Valmistamine, milles töötamise ja töötlemise ning vajaduse korral valmistajariigist pärinevate osade lisamise tulemusena lisanduv väärtus moodustab vähemalt 45 % DRAM-valmistoodete tehasehinnast. Kui 45 % reegel ei ole täidetud, pärinevad DRAMid riigist, kust on pärit väärtuseliselt suurem osa kasutatud materjalidest |
|
ex84 82 |
Kuul-, rull- või nõellaagrid, monteeritud (2) |
Monteerimine, millele eelneb sise- ja välisvõrude kuumtöötlemine, lihvimine ja poleerimine |
|
ex85 20 |
Magnetofonid, heli taasesitusseadmega või ilma |
Valmistamine, kus monteerimise ja vastavalt vajadusele monteerimist teos-tavast riigist pärinevate osade lisamise tulemusena suureneb väärtus vähemalt 45 % kõnaluse toote tehasehinnast Kui väärtus suureneb vähem kui 45 %, käsitatakse seadet sellest riigist pärinevana, kus osade tehasehind moodustab rohkem kui 35 % kõnealuse seadme tehasehinnast Kui kahes riigis suureneb väärtus 35 %, käsitatakse seadet sellest riigist pärineva tootena, kust pärineb suurem osa kõnealuse toote osi |
|
ex852320 90 |
Salvestuseta 3,5 tollised vormindatud või vormindamata magnetilisedmikrokettad (disketid) ning analoogsignaaliga mikrokettad,mille abil kontrollitakse magnetkettale salvestatudkatte kvaliteeti |
Magnetketta (disketi) kokkupanemine (sh magnetketta sissepanemineja kesta kokkupanemine) ja kas magnetketta valmistamine(sh poleerimine) või kesta ülemise ja alumise osa valmistamine. Kui magnetketas ning kesta ülemine ja alumine osa on valmistatudväljaspool magnetketta kokkupanemise riiki, käsitataksemagnetketta päritoluriigina nende osade päritoluriiki, mille protsentuaalneosakaal on magnetketta tehasehinnas kõige suurem. Üksnes magnetketta kokkupanemine (sh magnetketta sissepanemineja kestade kokkupanemine) ja pakendamine ei annapäritolustaatust. |
|
ex85 27 |
Ringhäälingu vastuvõtuaparaadid, samasse korpusesse monteeritud helisalvestusseadmete, helitaasesitusseadmete või ajanäitajaga või ilma |
Valmistamine, kus monteerimise ja vas tavalt vajadusele monteerimist teostavast riigist pärinevate osade lisamise tulemusena suureneb väärtus vähemalt 45 % kõnealuse toote tehasehinnast Kui väärtus suureneb vähem kui 45 %, käsitatakse seadet sellest riigist pärinevana, kus osade tehasehind moodustab rohkem kui 35 % kõnealuse seadme tehasehinnast Kui kahes riigis suureneb väärtus 35 %, käsitatakse seadet sellest riigist pärineva tootena, kust pärineb suurem osa kõnealuse toote osi |
|
ex85 28 |
Televisiooni vastuvõtuseadmed (v.a videotuunerid, teleprojektsiooniseadmed ja videomonitorid), samasse korpusesse monteeritud ringhäälingu vastuvõtuaparaatide, helisalvestus- või helitaasesitusseadmetega või ilma, kuid ilma videosalvestus- või -taasesitusseadmeteta |
Valmistamine, kus monteerimise ja vastavalt vajadusele monteerimist teostavast riigist pärinevate osade lisamise tulemusena suureneb väärtus vähemalt 45 % kõnealuse toote tehasehinnast Kui väärtus suureneb vähem kui 45 %, käsitatakse seadet sellest riigist pärinevana, kus osade tehasehind moodustab rohkem kui 35 % kõnealuse seadme tehasehinnast Kui kahes riigis suureneb väärtus 35 %, käsitatakse seadet sellest riigist pärineva tootena, kust pärineb suurem osa kõnealuse toote osi |
|
ex85 42 |
Integraallülitused |
Difusioon (kus integraallülitused moodustuvad pooljuhtpõhimikel sobiva legeeraine valikulisel lisamisel) |
|
ex854890 10 |
Dünaamiliste muutmäludena (DRAM) tuntud elektroonilised mikrolülitused |
Valmistamine, milles töötamise ja töötlemise ning vajaduse korral valmistajariigist pärinevate osade lisamise tulemusena lisanduv väärtus moodustab vähemalt 45 % DRAM-valmistoodete tehasehinnast. Kui 45 % reegel ei ole täidetud, pärinevad DRAMid riigist, kust on pärit väärtuseliselt suurem osa kasutatud materjalidest |
|
Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mis ei anna päritolustaatust |
||
|
ex90 09 |
Optilise süsteemiga või kontakttüüpi valguskopeerseadmed |
Valguskopeerseadmete monteerimine ning elektrijuhtmestiku, trumli, juhikrullide, külgplaatide, rull-laagrite, poltide ja mutrite valmistamine |
|
Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mis annavad päritolustaatuse |
||
|
ex91 13 |
Tekstiilist kellarihmad, -ketid ja -võrud ning nende osad |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ole suurem kui 40 % toote tehasehinnast |
|
ja |
Keraamilised istmed (v.a CN-kodi 9402 alla kuuluvad istmed), voodiks teisendatavad või mitte, muu mööbel ja selle osad, kaunistatud |
Keraamikatoote kaunistamine, tingimusel et kaunistamise tulemusena valminud tooteid saab klassifitsee rida mõnda teise tariifirubriiki, mis ei hõlma kaunistamiseks kasutatud materjale |
|
ex94 05 |
Keraamilised lambid ja valgustid, sh prožektorid, nende mujal nimetamata osad, kaunistatud; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms, nende mujal nimetamata detailid |
Keraamikatoote kaunistamine, tingimusel et kaunistamise tulemusena valminud tooteid saab klassifitseerida mõnda teise tariifirubriiki, mis ei hõlma kaunistamiseks kasutatud materjale. |
|
(1) Kui tingimused ei ole täidetud, käsitatakse subprodukte (rups) sellest riigist pärinevana, kus kõnealust looma on kõige kauem nuumatud või kasvatatud. (2) Mõiste “monteerimine” hõlmab osalist kokkupanemist, kuid selle alla ei kuulu monteerimata detailid. |
||
LISA 12
LISA 13
LISA 14
LISA 15 LOENDI SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED
Märkus 1:
Loendis sätestatakse tingimused, mis tuleb kõikidel toodetel täita, et neid saaks lugeda artiklite 69 ja 100 tähenduses piisava töö või töötluse läbinuks.
Märkus 2:
|
2.1. |
Loendi kahes esimeses veerus kirjeldatakse saadud toodet. Esimeses veerus on harmoneeritud süsteemis kasutatav rubriigi- või tootegrupinumber ja teises veerus kõnealuse süsteemi vastava rubriigi või grupi kaubakirjeldus. Kahe esimese veeru kandele vastab kolmandas või neljandas veerus olev reegel. Kui mõnel juhul on esimese veeru kande ees “ex”, tähendab see, et kolmanda või neljanda veeru reegel kehtib ainult teises veerus kirjeldatud rubriigi osa suhtes. |
|
2.2. |
Kui esimesse veergu on koondatud mitu rubriiginumbrit või on esitatud grupinumber ning teises veerus on toodet seetõttu kirjeldatud üldiselt, kohaldatakse kolmanda või neljanda veeru vastavat reeglit kõikide nende toodete suhtes, mis harmoneeritud süsteemis on klassifitseeritud kõnealuse grupi rubriikidesse või esimesse veergu koondatud mis tahes rubriiki. |
|
2.3. |
Kui loendis on eri reegleid, mida kohaldatakse ühe rubriigi eri toodete suhtes, sisaldab iga taane kõnealuse rubriigi selle osa kirjeldust, mida hõlmab kolmanda või neljanda veeru vastav reegel. |
|
2.4. |
Kui kahe esimese veeru kandele vastab nii kolmanda kui ka neljanda veeru reegel, võib eksportija valida, kas ta kasutab kolmanda või neljanda veeru reeglit. Kui 4. veerus ei ole päritolureeglit, tuleb kohaldada 3. veerus sätestatud reeglit. |
Märkus 3:
|
3.1. |
Artiklite 69 ja 100 sätteid toodete kohta, mis on saanud päritolustaatuse ja mida kasutatakse muude toodete tootmisel, kohaldatakse hoolimata sellest, kas päritolustaatus on saadud neid tooteid kasutavas tehases või mõnes muus soodustatud riigi või vabariigi või ühenduse tehases. Näide: Rubriigi ,8407 mootor mille kohta näeb reegel ette, et selles sisalduda võivate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei tohi ületada 40 % tehasehinnast, on valmistatud rubriigi ex72 24“muust sepistamise teel eelvormitud legeerterasest”. Kui nimetatud sepis on sepistatud soodustatud riigis või vabariigis valmistatud päritolustaatuseta valandist, on kõnealune sepis juba omandanud päritolustaatuse loendi reegli alusel rubriigi ex72 24 kohta. Mootori väärtuse arvutamisel võib sepist käsitleda päritolustaatust omavana, hoolimata sellest, kas see on toodetud samas tehases kus mootor või muus soodustatud riigi või vabariigi tehases. Kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtuse arvutamisel ei võeta seega päritolustaatuseta valandi väärtust arvesse. |
|
3.2. |
Loendi reegel näeb ette päritolustaatuse saamiseks vajaliku minimaalse töö või töötluse, millest ulatuslikum töö või töötlemine annab samuti päritolustaatuse; väiksem töö või töötlemine päritolustaatust ei anna. Kui reegel näeb ette, et teatavas valmistamisetapis olevat päritolustaatuseta materjali tohib kasutada, on ka kõnealuse materjali kasutamine varasemas valmistamisetapis lubatud, kuid hilisemas etapis mitte. |
|
3.3. |
Ilma et see piiraks märkuse 3.2 kohaldamist, kui reegel näeb ette, et kasutada võib “mis tahes rubriigi materjale”, võib kasutada mis tahes rubriigi materjale (ka selle rubriigi materjale, kuhu kuulub kõnealune toode), kui nimetatud reeglis sisalduvatest eripiirangutest ei tulene teisiti. Seevastu väljend “valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh muudest rubriigi … materjalidest” või “valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest” tähendab, et võib kasutada mis tahes rubriigi materjale, v.a neid, mille kirjeldus ei erine loendi 2. veerus toodud toote kirjeldusest. |
|
3.4. |
Kui loendi reegel näeb ette, et toodet võib valmistada mitmest materjalist, tähendab see, et kasutada võib üht või mitut kõnealust materjali. Kõiki kõnealuseid materjale kasutama ei pea. Näide: Rubriikide 5208–5212 tekstiile käsitlev reegel näeb ette, et kasutada võib looduslikke kiudusid ning muu materjali hulgas ka keemilisi materjale. See ei tähenda, et kasutama peab mõlemat; kasutada võib üht või mõlemat. |
|
3.5. |
Kui loendi reegel näeb ette, et toode peab olema valmistatud teatavast materjalist, ei takista nimetatud tingimus kasutamast muid materjale, mis oma iseloomulike omaduste tõttu reeglile ei vasta. (Vt ka märkust 6.2 tekstiilide kohta.) Näide: Rubriigi 1904 toiduaineid käsitlev reegel, mis keelab kasutada teravilja ja teraviljasaadusi, ei takista selliste mineraalsoolade, kemikaalide ja muude lisandite kasutamist, mis ei ole valmistatud teraviljast. Seda reeglit ei kohaldata siiski toodete suhtes, mida võib toota sama laadi, kuid varasema tootmisetapi materjalist, kuigi neid ei või toota teatavatest loendis määratletud materjalidest. Näide: Kui ex 62 grupi lausriidest rõiva puhul on lubatud kasutada üksnes päritolustaatuseta lõnga, ei või lähtuda lausriidest, isegi kui lõngast tavaliselt lausriiet ei valmistata. Sellisel juhul oleks lähteaine tavaliselt lõnga valmistamisele eelnevas järgus – see tähendab kiu kujul. |
|
3.6. |
Kui loendi reegel näeb ette kasutatavate päritolustaatuseta materjalide maksimaalväärtuseks kaks protsendimäära, ei tohi nimetatud protsendimäärasid liita. Teisisõnu ei tohi kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide maksimaalväärtus ületada suurimat määratud protsendimäära. Lisaks sellele ei tohi ületada ka iga materjali suhtes kehtivat protsendimäära. |
Märkus 4:
|
4.1. |
Loendis kasutatud mõiste “looduslikud kiud” tähistab muid kiude peale tehis- või sünteeskiudude. Termin osutab ketruseelses etapis olevatele kiududele, sealhulgas jäätmed, ning kui ei ole määratud teisiti, hõlmab see kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, kuid ketramata kiudusid. |
|
4.2. |
Termin “looduslikud kiud” hõlmab rubriigi 0503 hobusejõhvi, rubriikide 5002 ja 5003 siidi, rubriikide 5101–5105 loomavilla ja -karva ning villakiudusid, rubriikide 5201–5203 puuvillakiudusid ning rubriikide 5301–5305 muid taimseid kiudusid. |
|
4.3. |
Loendis kasutatud terminitega “tekstiilimass”, “keemilised materjalid” ja “paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid” kirjeldatakse neid materjale, mis ei kuulu gruppidesse 50–63 ning mida saab kasutada tehis-, süntees- või paberkiudude ja -lõngade valmistamiseks. |
|
4.4. |
Mõistega “keemilised staapelkiud” tähistatakse loendis rubriikide 5501–5507 süntees- või tehisfilamentköisikuid, -staapelkiudu või nende jäätmeid. |
Märkus 5:
|
5.1. |
Kui loendis esitatud toote puhul on viidatud käesolevale märkusele, ei kohaldata loendi kolmandas veerus olevaid tingimusi ühegi nende valmistamiseks kasutatud põhitekstiilmaterjali suhtes, kui nende mass kokku on kuni 10 % kõikide kasutatud põhitekstiilmaterjalide kogumassist. (Vt ka märkust 5.3 ja 5.4.) |
|
5.2. |
Märkuses 5.1 nimetatud piirmäära võib kohaldada siiski ainult nende segatoodete suhtes, mis on valmistatud mitmest põhitekstiilmaterjalist. Põhitekstiilmaterjalid on järgmised: — siid, — vill, — loomakarvad, — muude loomade vill, — hobusejõhv, — puuvill, — paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid ja paber, — lina, — kanep, — džuut ja muud niinekiud, — sisal ja muud perekonna Agave taimede tekstiilkiud, — kookoskiud, manilla, ramjee ja muud taimsed tekstiilkiud, — sünteesfilamentkiud, — tehisfilamentkiud, — elektrit juhtivad filamentkiud, — polüpropüleenist valmistatud sünteesstaapelkiud, — polüestrist valmistatud sünteesstaapelkiud, — polüamiidist valmistatud sünteesstaapelkiud, — polüakrüülnitriilist valmistatud sünteesstaapelkiud, — polüimiidist valmistatud sünteesstaapelkiud, — polütetrafluoroetüleenist valmistatud sünteesstaapelkiud, — polü(fenüleensulfiidist) valmistatud sünteesstaapelkiud, — polü(vinüülkloriidist) valmistatud sünteesstaapelkiud, — muud sünteesstaapelkiud, — viskoosist valmistatud tehisstaapelkiud, — muud tehisstaapelkiud, — mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist, — mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüestriosadega polüuretaanist, — rubriigi 5605 tooted (metalliseeritud lõng), mis sisaldavad kahe kile vahele liimitud kuni 5 mm laiuseid ribasid, mis koosnevad alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust, — muud rubriigi 5605 tooted. Näide: Rubriigi 5203 puuvillakiust ja rubriigi 5506 sünteesstaapelkiust valmistatud rubriigi 5205 lõng on segalõng. Seetõttu võib päritolustaatuseta sünteesstaapelkiudu, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud keemilisest materjalist või tekstiilimassist), kasutada kuni 10 % lõnga massist. Näide: Rubriigi 5112 villane riie, mis on valmistatud rubriigi 5107 villasest lõngast ja rubriigi 5509 sünteesstaapellõngast, on segariie. Seetõttu võib sünteeslõnga, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud keemilisest materjalist või tekstiilimassist), ja villast lõnga, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikust kiust), või nende segu kasutada kuni 10 % riide massist. Näide: Rubriigi 5205 puuvillasest lõngast ja rubriigi 5210 puuvillasest riidest valmistatud rubriigi 5802 taftingriie on segatoode ainult siis, kui puuvillane riie ise on kahte eri rubriiki klassifitseeritud lõngast valmistatud segariie või kui puuvillane lõng ise on segatoode. Näide: Kui nimetatud taftingriie on valmistatud rubriigi 5205 puuvillasest lõngast ja rubriigi 5407 sünteesriidest, kujutavad kasutatud lõngad kahte eri põhitekstiilmaterjali ning kõnealune taftingriie on seega segatoode. |
|
5.3. |
Toodete puhul, mis sisaldavad “mähitud või mähkimata lõnga, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist”, on piirmäär sellise lõnga puhul 20 %. |
|
5.4. |
Toodete puhul, mis sisaldavad “kahe kile vahele liimitud kuni 5 mm laiuseid ribasid, mis koosnevad alumiiniumipulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust”, on piirmäär sellise riba kohta 30 %. |
Märkus 6:
|
6.1. |
Kui loendis on tekstiiltoodete juures viide käesolevale märkusele, võib kasutada selliseid tekstiilmaterjale (välja arvatud vooder ja vaheriie), mis ei vasta asjaomaste valmistoodete puhul loendi kolmanda veeru reeglile, tingimusel, et need materjalid on klassifitseeritud mõnda teise rubriiki kui kõnealune toode ning nende väärtus ei ületa 8 % toote tehasehinnast. |
|
6.2. |
Ilma et see piiraks märkuse 6.3 kohaldamist, võib tekstiiltoodete tootmiseks vabalt kasutada gruppidesse 50–63 klassifitseerimata materjale, hoolimata sellest, kas need sisaldavad tekstiili või mitte. Näide: Kui loendi reegel näeb ette, et teatava tekstiilmaterjalist kaubaartikli, näiteks pükste valmistamiseks tuleb kasutada lõnga, ei takista see metallist kaubaartiklite, näiteks nööpide kasutamist, kuna nööpe ei klassifitseerita gruppidesse 50–63. Samal põhjusel ei takista see tõmblukkude kasutamist, isegi kui tõmblukud sisaldavad tavaliselt tekstiili. |
|
6.3. |
Kui kohaldatakse protsendireeglit, tuleb gruppidesse 50–63 klassifitseerimata materjalide väärtus võtta arvesse tootes sisalduvate päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamisel. |
Märkus 7:
|
7.1. |
Rubriikides ex27 07 , 2713– 2715ex29 01, ex29 02 jaex34 03 nimetatud eritöötlused on järgmised: a) vaakumdestilleerimine; b) põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine; ( 119 ) c) krakkimine; d) reformimine; e) ekstraheerimine selektiivlahustite abil; f) kõikidest järgmistest toimingutest koosnev töötlus: töötlemine kontsentreeritud väävelhappega, ooleumiga või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine (pleegitamine) ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga; g) polümeerimine; h) alküülimine; i) isomeerimine. |
|
7.2. |
Rubriikides 2710, 2711 ja 2712 nimetatud eritöötlused on järgmised: a) vaakumdestilleerimine; b) põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine; ( 120 ) c) krakkimine; d) reformimine; e) ekstraheerimine selektiivlahustite abil; f) kõikidest järgmistest toimingutest koosnev töötlus: töötlemine kontsentreeritud väävelhappega, ooleumiga või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine (pleegitamine) ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga; g) polümeerimine; h) alküülimine; ij) isomeerimine; k) üksnes rubriigi ex27 10 raskete õlide puhul väävlitustamine vesiniku abil, mille tulemusena väheneb töödeldavate toodete väävlisisaldus vähemalt 85 % (ASTM D 1266-59 T meetod); l) üksnes rubriigi 2710 toodete puhul parafiinitustamine ükskõik millise protsessi abil, v.a filtreerimine; m) üksnes rubriigi ex27 10 raskete õlide puhul vesinikuga töötlemine rõhu juures, mis on suurem kui 20 baari, ja temperatuuril, mis on vähemalt 250 °C, kasutades katalüsaatoreid (välja arvatud väävlitustavad katalüsaatorid), kusjuures vesinik on keemilise reaktsiooni aktiivne komponent. Rubriigi ex27 10 määrdeõlide edasine vesinikuga töötlemine (näiteks vesinikpuhastus, värvitustamine) peamiselt värvuse muutmiseks või stabiilsuse parandamiseks ei kuulu eritöötluste hulka; n) üksnes rubriigi ex27 10 kütteõlide puhul atmosfäärirõhul destilleerimine, tingimusel et tootest (kaasa arvatud kaod) destilleerub 300 oC juures vähem kui 30 % ASTM D 86 meetodi järgi; o) üksnes rubriigi ex27 10 raskete õlide puhul, välja arvatud gaasi- ja kütteõlid, töötlemine kõrgsageduse elektrilahendusega. p) ainult rubriigi ex27 12 toorsaaduste (v.a vaseliin, osokeriit, ligniitvaha, turbavaha, parafiin õlisisaldusega alla 0,75 % massist) puhul õlitustamine fraktsioneeriva kristallisatsiooni abil. |
|
7.3. |
Rubriikides ex27 07, 2713–ex27 15, ex29 01, 2902 ja ex34 03 märgitud lihttoimingud, nagu puhastamine, villimine, soolatustamine, vee eemaldamine, filtrimine, värvimine, markeerimine, väävlisisalduse reguleerimine erineva väävlisisaldusega toodete segamise teel või nimetatud toimingute ühendamine või nendega sarnased toimingud ei anna päritolustaatust. |
LISA 15
LOEND PÄRITOLUSTAATUSETA MATERJALIDEGA TEHTAVATEST TÖÖDEST JA TÖÖTLEMISTOIMINGUTEST, MIS ANNAVAD TOOTELE PÄRITOLUSTAATUSE
|
HS rubriik |
Tootekirjeldus |
Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mis annavad päritolustaatuse |
|
|
(1) |
(2) |
(3) või (4) |
|
|
Grupp 1 |
Elusloomad |
Kõik kasutatavad gruppi 1 kuuluvad loomad peavad olema täielikult saadud või toodetud |
|
|
Grupp 2 |
Liha ja söödav rups |
Valmistamine, milles kõik kasutatavad gruppi 1 ja 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
Grupp 3 |
Kalad ja vähilaadsed, molluskid jm veeselgrootud |
Valmistamine, milles kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
ex grupp 4 |
Piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained; välja arvatud: |
Valmistamine, milles kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
0403 |
Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir jm fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, kontsentreeritud või mitte, suhkru- vm magusainelisandiga või lõhna- ja maitselisandi või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma |
Valmistamine, milles: — kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud, — kõik kasutatavad rubriiki 2009 kuuluvad puuviljamahlad (v.a ananassi-, laimi- ja greibimahl) on päritolustaatusega, ning — kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 5 |
Mujal nimetamata loomse päritoluga tooted; välja arvatud: |
Valmistamine, milles kõik kasutatavad gruppi 5 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
ex05 02 |
Kodu- ja metssigade harjased ja karvad, töödeldud |
Harjaste ja karvade puhastamine, desinfitseerimine, sorteerimine ja sirgestamine |
|
|
Grupp 6 |
Eluspuud jm elustaimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal |
Valmistamine, milles: — kõik kasutatavad gruppi 6 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud, ja — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
Grupp 7 |
Köögivili ning teatavad söödavad juured ja mugulad |
Valmistamine, milles kõik kasutatavad gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
Grupp 8 |
Söödavad puuviljad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor |
Valmistamine, milles: — kõik kasutatavad puuviljad, marjad ja pähklid on täielikult saadud või toodetud, ning — kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 9 |
Kohv, tee, mate ja vürtsid, välja arvatud: |
Valmistamine, milles kõik kasutatavad gruppi 9 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
0901 |
Kohv, röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma; kohvikestad ja -koored; kohvisisaldusega kohviasendajad |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist |
|
|
0902 |
Tee, lõhna- või maitseainelisandiga või ilma |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist |
|
|
ex09 10 |
Vürtsisegud |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist |
|
|
Grupp 10 |
Teravili |
Valmistamine, milles kõik kasutatavad gruppi 10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
ex grupp 11 |
Jahu ja tangained; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen; välja arvatud: |
Valmistamine, milles kõik kasutatavad teraviljad ja rubriiki 0714 kuuluvad köögiviljad, söödavad juured ja mugulad või puuviljad on täielikult saadud või toodetud |
|
|
ex11 06 |
Jahu ja pulber rubriiki 0713 kuuluvatest kuivatatud, poetatud kaunviljadest |
Rubriiki 0708 kuuluvate kaunviljade kuivatamine ja jahvatamine |
|
|
Grupp 12 |
Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed või ravimtaimed; õled ja koresööt |
Valmistamine, milles kõik kasutatavad gruppi 12 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
1301 |
Šellak; vaigud, looduslikud kummivaigud ja õlivaigud (nt palsamid) |
Valmistamine, milles kasutatavate rubriiki 1301 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
1302 |
Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar jm taimsed liimid ja paksendajad, modifitseeritud või mitte: |
||
|
— taimsed liimid ja paksendajad, modifitseeritud või mitte |
Valmistamine modifitseerimata liimidest ja paksendajatest |
||
|
— muud |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||
|
Grupp 14 |
Taimsed punumismaterjalid; mujal nimetamata taimsed saadused |
Valmistamine, milles kõik kasutatavad gruppi 14 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
ex grupp 15 |
Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomne või taimne vaha; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
1501 |
Searasv (sh seapekk) ja linnurasv, v.a rubriiki 0209 või 1503 kuuluv: |
||
|
— kondi- ja jäägirasv |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 0203, 0206 või 0207 kuuluvad materjalid või rubriiki 0506 kuuluvad kondid |
||
|
— muu |
Valmistamine rubriiki 0203 või 0206 kuuluvast sealihast või söödavast searupsist või rubriiki 0207 kuuluvast linnulihast või söödavast linnurupsist |
||
|
1502 |
Veise-, lamba- või kitserasv, v.a rubriiki 1503 kuuluv |
||
|
— kondi- ja jäägirasv |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 0201, 0202, 0204 või 0206 kuuluvad materjalid või rubriiki 0506 kuuluvad kondid |
||
|
— muu |
Valmistamine, milles kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
||
|
1504 |
Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või mitte, kuid keemiliselt modifitseerimata: |
||
|
— tahked fraktsioonid |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muudest rubriiki 1504 kuuluvatest materjalidest |
||
|
— muu |
Valmistamine, milles kõik kasutatavad gruppi 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
||
|
ex15 05 |
Rafineeritud lanoliin |
Valmistamine rubriiki 1505 kuuluvast töötlemata villarasvast. |
|
|
1506 |
Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või mitte, kuid keemiliselt modifitseerimata: |
||
|
— tahked fraktsioonid |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muudest rubriiki 1506 kuuluvatest materjalidest |
||
|
— muud |
Valmistamine, milles kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
||
|
1507–1515 |
Taimeõlid ja nende fraktsioonid: |
||
|
— soja-, maapähkli-, palmi-, kopra-, palmituuma-, babassu-, tunga-, ja oititsikaõli, mürtelvaha ja jaapani vaha, jojobaõli fraktsioonid jm tehniliseks ja tööstuslikuks otstarbeks, v.a toiduainete valmistamiseks mõeldud õlid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
||
|
— tahked fraktsioonid, välja arvatud jojobaõli |
Valmistamine muudest rubriikidesse 1507–1515 kuuluvatest materjalidest |
||
|
— muud |
Valmistamine, milles kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud või toodetud |
||
|
1516 |
Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, molekulisiseselt esterdatud, taasesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid muul viisil töötlemata |
Valmistamine, milles: — kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud, ja — kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud või toodetud. Rubriikidesse 1507, 1508, 1511 ja 1513 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada |
|
|
1517 |
Margariin; toidusegud ja tooted taimsetest ja loomsetest rasvadest või õlidest või mitmesuguste käesoleva grupi rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriiki 1516 kuuluvad toidurasvad või -õlid ning nende fraktsioonid |
Valmistamine, milles: — kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud, ning — kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud või toodetud. Rubriikidesse 1507, 1508, 1511 ja 1513 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada |
|
|
Grupp 16 |
Valmistised lihast, kalast, vähilaadsetest, molluskitest vm veeselgrootutest |
Valmistamine: — gruppi 1 kuuluvatest loomadest, ja/või — milles kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
ex grupp 17 |
Suhkur ja suhkrukondiitritooted; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
ex17 01 |
Roo- või peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul, maitse-, lõhna- või värvainelisandiga |
Valmistamine, milles kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
1702 |
Muu suhkur (sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul); maitse-, lõhna- ja värvainelisandita suhkrusiirupid; kunstmesi, naturaalse meega segatud või mitte; karamell: |
||
|
— keemiliselt puhas maltoos ja fruktoos |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muudest rubriiki 1702 kuuluvatest materjalidest |
||
|
— muu suhkur tahkel kujul, maitse-, lõhna- või värvainelisandiga |
Valmistamine, milles kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||
|
— muu |
Valmistamine, milles kõik kasutatavad materjalid on päritolustaatusega |
||
|
ex17 03 |
Suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel saadud melass, maitse-, lõhna- või värvainelisandiga |
Valmistamine, milles kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
1704 |
Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
Grupp 18 |
Kakao ja kakaotooted |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
1901 |
Linnaseekstrakt; püüli- ja lihtjahust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda vähem kui 40 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt, mujal nimetamata; rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda vähem kui 5 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt, mujal nimetamata: |
||
|
— linnaseekstrakt |
Valmistamine gruppi 10 kuuluvast teraviljast |
||
|
— muu |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate gruppi 4 ja 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||
|
1902 |
Makarontooted, kuumtöödeldud või mitte, täidisega (liha- või muu täidisega) või täidiseta: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni; kuskuss, valmistoiduna või mitte; |
||
|
— mis sisaldavad liha, rupsi, kala, vähilaadseid või molluskeid kuni 20 % massist |
Valmistamine, milles kõik kasutatavad teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõva nisu ja selle saadused) on täielikult saadud või toodetud |
||
|
— mis sisaldavad liha, rupsi, kala, vähilaadseid või molluskeid 20 % massist või rohkem |
Valmistamine, milles: — kõik kasutatavad teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõva nisu ja selle saadused) on täielikult saadud või toodetud, kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud — kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
||
|
1903 |
Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helveste, terade, kruupide, sõelmete vms kujul |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 1108 kuuluv kartulitärklis |
|
|
1904 |
Teravilja või teraviljatoodete paisutamise või röstimise teel saadud toiduained (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud vm viisil töödeldud teravili (v.a teramais) teradena või helveste vm töödeldud teradena (v.a püüli- ja lihtjahu), mujal nimetamata |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriigi 1806 materjalid, — milles kõik kasutatavad teraviljad ja jahu (v.a kõva nisu ja kõva mais ning nende saadused) on täielikult saadud või toodetud, ja — milles kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
1905 |
Leiva-, saia-, kondiitri- (koogid, küpsised jne) ja pagaritooted, kakaosisaldusega või ilma; armulaualeib, ravimikapslid, pitseroblaat, riispaber jms |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a gruppi 11 kuuluvad materjalid |
|
|
ex grupp 20 |
Köögi- ja puuviljast ning pähklitest vm taimeosadest tooted; välja arvatud: |
Valmistamine, milles kõik kasutatavad puuviljad, pähklid või köögiviljad on täielikult saadud või toodetud |
|
|
ex20 01 |
Jamss, maguskartul jms söödavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist, töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappega |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
ex20 04 ja ex20 05 |
Kartul jahu, pulbri või helvestena, töödeldud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
2006 |
Köögi- ja puuvili, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatuna (kuivatatud, suhkrustatud või glasuuritud) |
Valmistamine, milles kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
2007 |
Keedised, puuviljaželeed, marmelaadid, puuvilja- või pähklipüreed ja -pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
ex20 08 |
— Pähklid suhkru- või piirituselisandita |
Valmistamine, milles kasutatavate rubriikidesse 0801, 0802 ja 1202–1207 kuuluvate päritolustaatusega pähklite ja õliseemnete väärtus ületab 60 % toote tehasehinnast |
|
|
— maapähklivõi; teraviljapõhised segud; palmipungad; teramais |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
||
|
— muu, v.a puuvili ja pähklid, mida on kuumtöödeldud muul viisil kui aurutamine või vees keetmine, suhkrulisandita, külmutatud |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||
|
2009 |
Kääritamata, piirituselisandita puuvilja- ja marjamahlad (sh viinamarjavirre) ja köögiviljamahlad, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma |
Valmistamine, milles: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 21 |
Mitmesugused toiduained; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
2101 |
Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, nende alusel või kohvi, tee või mate alusel valmistatud tooted; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad ning nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatav sigur on täielikult saadud või toodetud |
|
|
2103 |
Kastmed ja pooltooted nende valmistamiseks; vürtsi- ja maitseainesegud; sinepipulber ja -jahu ning valmissinep |
||
|
— kastmed ja pooltooted nende valmistamiseks; vürtsi- ja maitseainesegud |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Sinepipulbrit ja -jahu või valmissinepit võib siiski kasutada |
||
|
— sinepipulber ja -jahu ning valmissinep |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist |
||
|
ex21 04 |
Supid ja puljongid ning pooltooted nende valmistamiseks |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikidesse 2002–2005 kuuluvad töödeldud või konserveeritud köögiviljad |
|
|
2106 |
Mujal nimetamata toiduained |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate gruppi 4 ja 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 22 |
Joogid, alkohol ja äädikas; välja arvatud: |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused on täielikult saadud või toodetud |
|
|
2202 |
Vesi, sh mineraal- ja gaseeritud vesi, suhkru- vm magusaine- või lõhna- või maitselisandiga; muud karastusjoogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja köögiviljamahlad |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, — milles kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast, ja — milles kõik kasutatavad puuviljamahlad (v.a ananassi-, laimi- või greibimahl) on päritolustaatusega |
|
|
2207 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega 80 % mahust või rohkem; denatureeritud etüül- vm alkohol, mis tahes kangusega |
Valmistamine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriigi 2207 või 2208 materjalid, ja — milles kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused on täielikult saadud või toodetud või, kui kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega, võib arrakit kasutada kuni 5 % mahust |
|
|
2208 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähem kui 80 % mahust; piiritus, liköörid jm kanged alkohoolsed joogid |
Valmistamine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriigi 2207 või 2208 materjalid, ja — milles kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused on täielikult saadud või toodetud või, kui kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega, võib arrakit kasutada kuni 5 % mahust |
|
|
ex grupp 23 |
Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasööt; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
ex23 01 |
Vaalajahu; inimtoiduks kõlbmatu jahu, pulber ja graanulid kaladest, vähilaadsetest, molluskitest vm veeselgrootutest |
Valmistamine, milles kõik kasutatavad gruppi 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
ex23 03 |
Maisitärklise tootmisjäägid (v.a kontsentreeritud leotusvedelikud), kuivaine valgusisaldusega rohkem kui 40 % massist |
Valmistamine, milles kogu kasutatav mais on täielikult saadud või toodetud |
|
|
ex23 06 |
Õlikoogid jm oliiviõli ekstraheerimise tahked jäätmed, mis sisaldavad oliiviõli üle 3 % massist |
Valmistamine, milles kõik kasutatavad oliivid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
2309 |
Loomasöödana kasutatavad tooted |
Valmistamine, milles: — kogu kasutatav teravili, suhkur või melass, liha ja piim on päritolustaatusega, ning — kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
ex grupp 24 |
Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; välja arvatud: |
Valmistamine, milles kõik kasutatavad gruppi 24 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
2402 |
Tubakast või tubakaasendajatest valmistatud sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid |
Valmistamine, milles kasutatavast rubriiki 2401 kuuluvast töötlemata tubakast või tubakajäätmetest vähemalt 70 % massist on päritolustaatusega |
|
|
ex24 03 |
Suitsetamistubakas |
Valmistamine, milles kasutatavast rubriiki 2401 kuuluvast töötlemata tubakast või tubakajäätmetest vähemalt 70 % massist on päritolustaatusega |
|
|
ex grupp 25 |
Sool; väävel; mullad ja kivimid; kipsimaterjalid, lubi ja tsement; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
ex25 04 |
Looduslik kristalliline grafiit, rikastatud süsinikuga, puhastatud ja jahvatatud |
Kristallilise toorgrafiidi rikastamine süsinikuga, puhastamine ja jahvatamine |
|
|
ex25 15 |
Saetud vm viisil täisnurkseteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks lõigatud marmor paksusega kuni 25 cm |
Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) marmori lõikamine saagimise teel vm viisil |
|
|
ex25 16 |
Tahumata või tahutud, saetud vm viisil täisnurkseteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks lõigatud graniit, porfüür, basalt, liivakivi jm raid- ja ehituskivi paksusega kuni 25 cm |
Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) kivi lõikamine saagimise teel vm viisil |
|
|
ex25 18 |
Kaltsineeritud dolomiit |
Kaltsineerimata dolomiidi kaltsineerimine |
|
|
ex25 19 |
Purustatud looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit), hermeetiliselt suletud mahutites ja puhas või lisanditega magneesiumoksiid, v.a sulatatud magneesiumoksiid ja ülepõletatud (paagutatud) magneesiumoksiid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Looduslikku magneesiumkarbonaati (magnesiiti) võib siiski kasutada |
|
|
ex25 20 |
Stomatoloogiline kips |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex25 24 |
Looduslikud asbestikiud |
Valmistamine rikastatud asbestist |
|
|
ex25 25 |
Vilgupulber |
Vilgu või vilgujäätmete jahvatamine |
|
|
ex25 30 |
Kaltsineeritud või pulbrilised värvimullad |
Värvimuldade kaltsineerimine või jahvatamine |
|
|
Grupp 26 |
Maagid, räbu ja tuhk |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
ex grupp 27 |
Mineraalsed kütused, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused; bituumenained; mäevahad; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
ex27 07 |
Õlid, mis sarnanevad kõrgel temperatuuril kivisöetõrva destilleerimise teel saadud mineraalõlidega, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi ja mille mahust üle 65 % destilleerub temperatuuril 250 °C (sh lakibensiini ja benseeni segud), mootorikütuse või kütteainena kasutamiseks |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ise. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex27 09 |
Bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid |
Bituminoossete materjalide kuivutmine |
|
|
2710 |
Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid); mujal nimetamata õlid, mis sisaldavad põhikomponendina naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid vähemalt 70 % massist; õlijäätmed |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ise. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
2711 |
Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ise. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
2712 |
Vaseliin; parafiin, mikrokristalliline naftavaha, toorparafiin, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesil vm menetluste abil saadud tooted, värvitud või värvimata |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ise. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
2713 |
Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ise. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
2714 |
Looduslik bituumen ja asfalt; bituumenkilt, põlevkivi ja õliliivad; asfaltiidid ja asfaltkivimid |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ise. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
2715 |
Looduslikul asfaldil või bituumenil, naftabituumenil, mineraaltõrval või sellest saadud pigil põhinevad bituumenisegud (nt bituumenmastiks, vedeldatud bituumen) |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ise. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 28 |
Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete ainete või isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex28 05 |
Mischmetall |
Valmistamine elektrolüüsi või termilise töötlemise abil, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex28 11 |
Vääveltrioksiid |
Valmistamine vääveldioksiidist |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex28 33 |
Alumiiniumsulfaat |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex28 40 |
Naatriumperboraat |
Valmistamine dinaatriumtetraboraatpentahüdraaadist |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 29 |
Orgaanilised kemikaalid; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex29 01 |
Atsüklilised süsivesinikud kasutamiseks mootorikütuse või kütteainena |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ise. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex29 02 |
Tsüklaanid ja tsükleenid (v.a asuleenid), benseen, tolueen, ksüleenid, kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ise. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex29 05 |
Metallalkoholaadid nii käesolevasse rubriiki kuuluvast alkoholist kui ka etanoolist |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muudest rubriiki 2905 kuuluvatest materjalidest. Käesoleva rubriigi metallalkoholaate võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
2915 |
Küllastunud atsüklilised monokarboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeenanhüdriidid, peroksiidid ja peroksohapped; nende halogeenitud, sulfoonitud, nitreeritud ja nitroositud derivaadid |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriikidesse 2915 ja 2916 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa siiski 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex29 32 |
— sise-eetrid ja nende halogeenitud, sulfoonitud, nitreeritud ja nitroositud derivaadid |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2909 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa siiski 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
— tsüklilised atsetaalid ja sise-poolatsetaalid ning nende halogeenitud, sulfoonitud, nitreeritud ja nitroositud derivaadid |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
2933 |
Üksnes lämmastiku heteroaatomi(te)ga heterotsüklilised ühendid |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriikidesse 2932 ja 2933 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa siiski 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
2934 |
Kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapped ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2932, 2933 või2934 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa siiski 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex29 39 |
Magunavarte kontsentraat, mis sisaldab alkaloide vähemalt 50 % massist |
Tootmine, milles kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 30 |
Farmaatsiatooted; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
|
3002 |
Inimveri; ravi, profülaktika või diagnostika otstarbel töödeldud loomaveri; antiseerumid jm verefraktsioonid ja modifitseeritud immunoloogilised tooted, k.a need, mis on saadud biotehnoloogiliste menetluste abil; vaktsiinid, toksiinid, mikroobikultuurid (v.a pärmid) jms tooted: |
||
|
— vähemalt kahest ravi või profülaktika otstarbel segatud komponendist või ühest komponendist koosnevad tooted annustena või jaemüügiks pakendatuna |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muudest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega samamoodi kirjeldatud materjale võib samuti kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
||
|
— muud |
|||
|
— — inimveri |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muudest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega samamoodi kirjeldatud materjale võib samuti kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
||
|
— — ravi või profülaktika otstarbel töödeldud loomaveri |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muudest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega samamoodi kirjeldatud materjale võib samuti kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
||
|
— — verefraktsioonid, v.a antiseerumid, hemoglobiin, vere- ja seerumglobuliinid |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muudest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega samamoodi kirjeldatud materjale võib samuti kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
||
|
— — hemoglobiin, vere- ja seerumglobuliinid |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muudest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega samamoodi kirjeldatud materjale võib samuti kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
||
|
— — muud |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muudest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega samamoodi kirjeldatud materjale võib samuti kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
||
|
3003 ja 3004 |
Ravimid (v.a rubriikidesse 3002, 3005 ja 3006 kuuluvad kaubad): |
||
|
— valmistatud rubriiki 2941 kuuluvast amikatsiinist |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Rubriiki 3003 ja 3004 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
||
|
— muud |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Rubriiki 3003 ja 3004 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, ja — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||
|
ex30 06 |
Grupi 30 märkuse 4 punktis k määratletud ravimijäätmed |
Toote päritolu oma esialgses klassifikatsioonis säilitatakse |
|
|
ex grupp 31 |
Väetised; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex31 05 |
Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte või kolme järgmistest toimeainetest: lämmastik, fosfor ja kaalium; muud väetised; käesoleva grupi kaubad tablettide vms kujul või kuni 10 kg brutomassiga pakkides, v.a: — naatriumnitraat — kaltsiumtsüanamiid — kaaliumsulfaat — magneesiumkaaliumsulfaat |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, ja — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 32 |
Park- ja- värvainete ekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt jm mastiksid; tint; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex32 01 |
Tanniinid ja nende soolad, eetrid, estrid jm derivaadid |
Valmistamine taimse päritoluga tanniiniekstraktidest |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
3205 |
Värvlakid; nendel põhinevad käesoleva grupi märkuses 3 nimetatud valmistised (3) |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikide 3203, 3204 ja 3205 materjalid. Rubriiki 3205 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 33 |
Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria-, kosmeetika- ja hügieenitooted; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
3301 |
Eeterlikud õlid (terpeene sisaldavad või mitte), sh tahked ja puhtad; resinoidid; ekstraheeritud õlivaigud; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms ainetes, saadud külmekstraheerimise või leotamise teel; eeterlikest õlidest terpeenide eraldamisel saadavad terpeenisisaldusega kõrvaltooted; eeterlike õlide vesidestillaadid ja -lahused |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh käesoleva rubriigi mõne muu “rühma” (4) materjalidest. Tootega samasse rühma kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 34 |
Seep, pindaktiivsed orgaanilised ained, pesuained, määrdeained, tehisvaha, töödeldud vaha, poleerimis- või küürimisvahendid, küünlad jms kaubad, voolimispastad ning hambaravis kasutatavad vahad ja kipsisegud; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex34 03 |
Määrdeained, mis sisaldavad nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid vähem kui 70 % massist |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ise. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
3404 |
Tehisvaha ja töödeldud vaha: |
||
|
— mis põhineb parafiinil, naftavahal, bituminoossetest mineraalidest saadud vahal, toorparafiinil või õlivabal parafiinil |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||
|
— muu |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a: — hüdrogeenitud õlid, mis on rubriiki 1516 kuuluva vaha omadustega, — määramata keemilise koostisega rasvhapped või tööstuslikud rasvaalkoholid rubriiki 3823 kuuluvate vahade omadustega, ja — rubriiki 3404 kuuluvad materjalid Neid materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 35 |
Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
3505 |
Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (nt eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid: |
||
|
— eeterdatud ja esterdatud tärklis |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muudest rubriiki 3505 kuuluvatest materjalidest |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
— muu |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 1108 kuuluvad materjalid |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex35 07 |
Mujal nimetamata ensüümpreparaadid |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
Grupp 36 |
Lõhkeained; pürotooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 37 |
Foto- ja kinokaubad; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
3701 |
Valgustamata valgustundlikud fotoplaadid ja lamefilmid mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiil; valgustamata valgustundlik kiirfoto-lamefilm, pakendatud või pakendamata: |
||
|
— pakendatud värvilised kiirfotofilmid |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriigi 3701 ja3702 materjalid. Rubriiki 3702 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
— muud |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriigi 3701 ja 3702 materjalid. Rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
3702 |
Valgustamata valgustundlikud rullides fotofilmid mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiil; valgustamata valgustundlikud kiirfotofilmid rullides |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriigi 3701 ja 3702 materjalid |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
3704 |
Fotoplaadid, -filmid, -paber, -papp ja -tekstiil, valgustatud, kuid ilmutamata |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikide 3701–3704 materjalid |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 38 |
Mitmesugused keemiatooted; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex38 01 |
— kolloidne grafiit õlisuspensioonina ja poolkolloidne grafiit; süsinikusisaldusega pastad elektroodidele |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
— grafiidipasta, mis on grafiidi ja mineraalõlide segu ning mis sisaldab grafiiti rohkem kui 30 % massist |
Valmistamine, milles kasutatavate rubriiki 3403 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex38 03 |
Rafineeritud tallõli |
Toortallõli rafineerimine |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex38 05 |
Puhastatud sulfaattärpentin |
Toorsulfaattärpentini puhastamine destilleerimise või rafineerimise teel |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex38 06 |
Estervaigud |
Valmistamine vaikhapetest |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex38 07 |
Puupigi (puutõrvapigi) |
Puutõrva destilleerimine |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
3808 |
Insektitsiidid, rodentitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, idanemist takistavad vahendid, taimekasvuregulaatorid, desinfektsioonivahendid jms tooted jaemüügipakendis või preparaatide või kaubana (nt väävlipael, -küünlad või -tahid, kärbsepaber) |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
3809 |
Viimistlusained, värvimise kiirendajad ja värvifiksaatorid jm tekstiili-, paberi-, naha- vms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja preparaadid (nt apretid ja peitsid) |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
3810 |
Metallpindade peitsimisained; räbustid jm abiained kõva või pehme joodisega jootmiseks või keevitamiseks; metalli jm aineid sisaldavad jootmis- või keevituspulbrid ja -pastad; keevituselektroodide või -varraste südamike või katetena kasutatavad preparaadid |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
3811 |
Antidetonaatorid, oksüdatsiooniinhibiitorid, vaigustumise inhibiitorid, viskoossuse reguleerijad, korrosioonivastased vahendid jm valmislisandid mineraalõlidele (sh mootoribensiinile) vm vedelikele, mida kasutatakse samal otstarbel kui mineraalõlisid: |
||
|
— määrdeõlilisandid, mis sisaldavad nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid |
Valmistamine, milles kasutatavate rubriiki 3811 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||
|
— muud |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||
|
3812 |
Kautšuki vulkaniseerimiskiirendid; kummi või plasti plastifikaatorid, mujal nimetamata; antioksüdandid jm kummit või plasti stabiliseerivad ühendid |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
3813 |
Valmistised ja laengud tulekustutite tarbeks; laetud tulekustutusgranaadid |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
3814 |
Mujal nimetamata orgaanilised segalahustid ja -vedeldid; värvi- ja lakieemaldid |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
3818 |
Legeeritud keemilised elemendid ketaste, plaatide vms kujul, kasutamiseks elektroonikas; legeeritud keemilised ühendid, kasutamiseks elektroonikas |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
3819 |
Pidurivedelikud jm hüdrauliliste ülekannete vedelikud, mis ei sisalda nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid või sisaldavad neid vähem kui 70 % massist |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
3820 |
Antifriisid ja jäätumisvastased vedelikud |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
3822 |
Diagnostilised või laboratoorsed reagendid kandjal ja diagnostilised või laboratoorsed valmisreagendid kandjal või mitte, v.a rubriiki 3002 või 3006 kuuluvad; sertifitseeritud etalonained |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
3823 |
Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid: |
||
|
— tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
||
|
— tööstuslikud rasvalkoholid |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muudest rubriiki 3823 kuuluvatest materjalidest |
||
|
3824 |
Valuvormide ja -kärnide sideained keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata keemiatooted ja preparaadid (sh looduslike saaduste segudest koosnevad): |
||
|
— järgmised käesolevasse rubriiki kuuluvad tooted: —— — valuvormide ja -kärnide tootmisel kasutatavad looduslikel vaikudel põhinevad sideained — — nafteenhapped, nende vees lahustumatud soolad ja nende estrid — — sorbitool, v.a rubriiki 2905 kuuluv — — naftasulfonaadid, v.a leelismetallide, ammooniumi ja etanoolamiinide naftasulfonaadid; bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tiofeenitud sulfoonhapped ja nende soolad — — ioonvahetid — — gaasiabsorbendid vaakumseadiste jaoks — — leeliseline raudoksiid gaasipuhastuseks — — koksigaasi puhastamisel saadud ammoniaagivesi ja ammendatud oksiidkatalüsaator — — sulfonafteenhapped, nende vees lahustumatud soolad ja nende estrid — — puskari- ja kondiõli — — segud erinevate anioonidega sooladest — — želatiinil põhinevad kopeerimispastad, paber- või tekstiilalusel või mitte |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
— muud |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||
|
3901–3915 |
Plastid algkujul, plastijäätmed, -lõikmed ja -jäägid; v.a rubriikidesse ex39 07 ja 3912 kuuluvad plastid, mida käsitlevad reeglid on sätestatud allpool: |
||
|
— liitumishomopolümerisatsiooni saadused, milles üks monomeer moodustab 99 % või rohkem kogu polümeeri massist |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast, ja — eespool nimetatud piirangu raames ei ületa gruppi 39 kuuluvate kasutatavate materjalide väärtus 20 % toote tehasehinnast (5) |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
|
— muud |
Valmistamine, milles kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (5) |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
|
ex39 07 |
— Polükarbonaadist ja akrüülnitriilbutadieenstüreeni kopolümeerist (ABS) valmistatud kopolümeer |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast (5) |
|
|
— Polüester |
Valmistamine, milles kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast ja/või valmistamine tetrabroom(bisfenool A)polükarbonaadist |
||
|
3912 |
Mujal nimetamata tselluloos ja selle keemilised derivaadid algkujul |
Valmistamine, milles kasutatavate samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
|
3916–3921 |
Plastist pool- ja valmistooted; v.a rubriikidesse ex39 16, ex39 17, ex39 20 ja ex39 21 kuuluvad plasttooted mida käsitlevad reeglid on sätestatud allpool: |
||
|
— lamedad tooted, mida on töödeldud rohkem kui pinnatöötlus või mis on lõigatud mittetäisnurkseteks tükkideks; muud tooted, mida on töödeldud rohkem kui pinnatöötlus |
Valmistamine, milles kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
|
— muud |
|||
|
— — liitumishomopolümerisatsiooni saadused, milles üks monomeer moodustab 99 % või rohkem kogu polümeeri massist |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast, ja — eespool nimetatud piirangu raames ei ületa gruppi 39 kuuluvate kasutatavate materjalide väärtus 20 % toote tehasehinnast (5) |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
|
— — muud |
Valmistamine, milles kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (5) |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
|
ex39 16 ja ex39 17 |
Profiilvormid ja torud |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast, ja — eespool nimetatud piirangu raames ei ületa tootega samasse rubriiki kuuluvate kasutatavate materjalide väärtus 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
ex39 20 |
— Ionomeerlehed ja -kiled |
Valmistamine termoplastsest osasoolast, mis kujutab endast metalliioonidega (peamiselt tsingi- ja naatriumiioonidega) osaliselt neutraliseeritud etüleeni ja metakrüülhappe kopolümeeri |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
— regenereeritud tselluloosist, polüamiididest või polüetüleenist lehed |
Valmistamine, milles tootega samasse rubriiki kuuluvate kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
||
|
ex39 21 |
Metalliseeritud plastkiled |
Valmistamine üliläbipaistvast polüesterkilest paksusega kuni 23 mikronit (6) |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
3922–3926 |
Plasttooted |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 40 |
Kummi ja kummitooted, välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
ex40 01 |
Lamineeritud kreppkummitahvlid kingade valmistamiseks |
Loodusliku kautšuki lehtede lamineerimine |
|
|
4005 |
Vulkaniseerimata kautšukisegud, algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide, v.a looduslik kautšuk, väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
4012 |
Protekteeritud või kasutatud kummist õhkrehvid; täis- või lausrehvid, vahetatavad kummist protektorid ja pöiavööd: |
||
|
— protekteeritud õhk-, täis- või lausrehvid, kummist |
Kasutatud rehvide protekteerimine |
||
|
— muud |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 4011 ja 4012 kuuluvad materjalid |
||
|
ex40 17 |
Tooted kõvakummist |
Valmistamine kõvakummist |
|
|
ex grupp 41 |
Toornahad (v.a karusnahad) ja parknahk; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
ex41 02 |
Lamba ja talle villata toornahad |
Villa eemaldamine villaga kaetud lamba või talle toornahalt |
|
|
4104–4106 |
Pargitud või enne kuivatamist järelpargitud, värvitud või rasvatatud nahad, villata või karvata, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata |
Pargitud naha järelparkimine või valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
4107, 4112 ja 4113 |
Pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist ja värvimist või rasvatamist muul viisil töödeldud nahad, sh pärgamenditud nahk, villa või karvata, laustetud või laustmata, v.a nahk rubriigist 4114 |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikide 4104–4113 materjalid |
|
|
ex41 14 |
Lakknahk ja lamineeritud lakknahk; metallitatud nahk |
Valmistamine rubriikidesse 4104–4106, 4107, 4112, või 4113 kuuluvatest materjalidest, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
Grupp 42 |
Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist) |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
ex grupp 43 |
Karusnahk, tehiskarusnahk ja tooted sellest, välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
ex43 02 |
Pargitud või töödeldud karusnahad, ühendatud: |
||
|
— nelinurksete, ristikujuliste vms tükkide kujul |
Pargitud või töödeldud ühendamata karusnaha pleegitamine või värvimine lisaks lõikamisele ja ühendamisele |
||
|
— muud |
Valmistamine pargitud või töödeldud ühendamata karusnahast |
||
|
4303 |
Karusnahast rõivad, rõivamanused jm tooted |
Valmistamine rubriiki 4302 kuuluvast pargitud või töödeldud ühendamata karusnahast |
|
|
ex grupp 44 |
Puit ja puittooted; puusüsi; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
ex44 03 |
Jämedalt kanditud puit |
Valmistamine töötlemata puidust, mis on või ei ole kooritud või laasitud |
|
|
ex44 07 |
Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spooni hööveldatud või kooritud puit paksusega üle 6 mm, hööveldatud, lihvitud või sõrmjätkatud |
Hööveldamine, lihvimine või sõrmjätkamine |
|
|
ex44 08 |
Spoon vineerimiseks (k.a spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal) ja vineeri valmistamiseks, paksusega kuni 6 mm, servjätkatud; muu pikikiudu saetud, spooni hööveldatud või kooritud puit paksusega kuni 6 mm, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud |
Servjätkamine, hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine |
|
|
ex44 09 |
Puit pidevprofiiliga ühel või mitmel küljel, otsal või serval, hööveldatud või hööveldamata, lihvitud või lihvimata, pikijätkatud või mitte: |
||
|
— lihvitud või pikijätkatud |
Lihvimine või pikijätkamine |
||
|
— profileeritud liistud |
Profileerimine |
||
|
ex44 10– ex44 13 |
Profileeritud liistud, sh profileeritud põrandaliistud jm profileeritud lauad |
Profileerimine |
|
|
ex44 15 |
Puidust kastid, karbid, salved, vaadid jms pakendid |
Valmistamine mõõtu lõikamata laudadest |
|
|
ex44 16 |
Vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad |
Valmistamine lõhestatud tünnilaudadest, mida ei ole rohkem töödeldud kui saetud mööda kahte põhipinda |
|
|
ex44 18 |
— Puidust laudsepa- ja puusepatooted |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Puidust kärgpaneele, katusesindleid ja -laaste võib siiski kasutada |
|
|
— profileeritud liistud |
Profileerimine |
||
|
ex44 21 |
Tuletikutoorikud; puidust jalatsinaelad ja -tihvtid |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast puidust, v.a rubriiki 4409 kuuluvast pidevprofiiliga puidust |
|
|
ex grupp 45 |
Kork ja korktooted; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
4503 |
Looduslikust korgist tooted |
Valmistamine rubriiki 4501 kuuluvast korgist |
|
|
Grupp 46 |
Õlgedest, espartost vm punumismaterjalist tooted; korv- ja vitspunutised |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
Grupp 47 |
Puidu- vm kiuliste tselluloosmaterjalide tselluloos; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
ex grupp 48 |
Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
ex48 11 |
Paber ja papp, ainult jooneline või ruuduline |
Valmistamine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks ettenähtud materjalidest |
|
|
4816 |
Kopeerpaber, isekopeeruv paber jm paber kujutise ülekandmiseks (v.a rubriiki 4809 kuuluv), paberist paljundusšabloonid ja ofsetivormid, karpides või lahtiselt |
Valmistamine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
4817 |
Paberist või papist ümbrikud, kaartkirjad, lihtpostkaardid ja korrespondentskaardid; paberist või papist karbid, kotid, taskud ja kirjakomplektid, mis sisaldavad valiku paberikaupu |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex48 18 |
Tualettpaber |
Valmistamine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
ex48 19 |
Karbid, kastid, kotid jm pakendid paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex48 20 |
Kirjaplokid |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex48 23 |
Muu paber, papp, tselluloosvatt või tsellulooskiudkangas, mõõtu või vormi lõigatud |
Valmistamine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
ex grupp 49 |
Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ja joonised; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
4909 |
Trükitud või illustreeritud postkaardid; trükitud õnnitlus-, kutse- ja tähtpäevakaardid (illustreeritud või mitte, ümbrikuga või ilma, kaunistustega või ilma) |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriigi 4909 ja 4911 materjalid |
|
|
4910 |
Mitmesugused trükikalendrid, sh rebitavate lehtedega: |
||
|
— püsikalendrid või vahetatavate lehtedega kalendrid muust kui paberist või papist alusel |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||
|
— muud |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriigi 4909 ja 4911 materjalid |
||
|
ex grupp 50 |
Siid; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
ex50 03 |
Siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed), kraasitud või kammitud |
Siidijääkide kraasimine või kammimine |
|
|
5004– ex50 06 |
Siidlõng ja siidijääkidest kedratud lõng |
Valmistamine (7): — toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, — muudest kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
5007 |
Siidriie või siidijääkidest riie: |
||
|
— kumminiidisisaldusega |
Valmistamine ühekordsest lõngast (7) |
||
|
— muu |
Valmistamine (7): — kookoslõngast, — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberist või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
||
|
ex grupp 51 |
Lambavill, muude loomade vill ja loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
5106– 5110 |
Lambavillast ja muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist lõng |
Valmistamine (7): — toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
5111–5113 |
Lambavillast, muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist riie: |
||
|
— kumminiidisisaldusega |
Valmistamine ühekordsest lõngast (7) |
||
|
— muu |
Valmistamine (7): — kookoslõngast, — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberist või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
||
|
ex grupp 52 |
Puuvill; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
5204–5207 |
Puuvillane lõng ja niit |
Valmistamine (7): — toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
5208–5212 |
Puuvillane riie: |
||
|
— kumminiidisisaldusega |
Valmistamine ühekordsest lõngast (7) |
||
|
— muu |
Valmistamine (7): — kookoslõngast, — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberist või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
||
|
ex grupp 53 |
Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
5306–5308 |
Muudest taimsetest tekstiilkiududest lõng; paberlõng |
Valmistamine (7): — toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
5309–5311 |
Muudest taimsetest tekstiilkiududest riie paberlõngast riie: |
||
|
— kumminiidisisaldusega |
Valmistamine ühekordsest lõngast (7) |
||
|
— muu |
Valmistamine (7): — kookoslõngast, — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberist või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
||
|
5401–5406 |
Lõng, monofilament ja keemilistest filamentkiududest niit |
Valmistamine (7): — toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
5407 ja 5408 |
Keemilisest filamentlõngast riie: |
||
|
— kumminiidisisaldusega |
Valmistamine ühekordsest lõngast (7) |
||
|
— muu |
Valmistamine (7): — kookoslõngast, — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberist või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
||
|
5501–5507 |
Keemilised staapelkiud |
Valmistamine keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
|
|
5508–5511 |
Lõng ja õmblusniit keemilistest staapelkiududest |
Valmistamine (7): — toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
5512–5516 |
Keemilistest staapelkiududest riie: |
||
|
— kumminiidisisaldusega |
Valmistamine ühekordsest lõngast (7) |
||
|
— muu |
Valmistamine (7): — kookoslõngast, — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberist või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
||
|
ex grupp 56 |
Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid, paelad, köied ja tooted nendest; välja arvatud: |
Valmistamine (7): — kookoslõngast, — looduslikest kiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
5602 |
Vilt, impregneeritud, pealistatud, kaetud, lamineeritud või mitte: |
||
|
— nõeltöödeldud vilt |
Valmistamine (7): — looduslikest kiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist Siiski võib kasutada: — rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti, — rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või — rubriiki 5501 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid, milles iga filamendi või kiu joontihedus on vähem kui 9 detsiteksi, kui nende väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||
|
— muu |
Valmistamine (7): — looduslikest kiududest, — kaseiinist valmistatud keemilistest staapelkiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
||
|
5604 |
Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael tekstiillõng ja -ribad jms rubriiki 5404 või 5405, kuuluvad tooted impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastiga: |
||
|
— tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael |
Valmistamine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast |
||
|
— muu |
Valmistamine (7): — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
||
|
5605 |
Mähitud või mähkimata metalliseeritud lõng, mis on tekstiillõng või rubriiki 5404 või 5405 kuuluvad ribad vms tooted, ühendatud metallniidi, -riba või -pulbriga või kaetud metalliga |
Valmistamine (7): — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
5606 |
Mähitud lõng, rubriiki 5404 või 5405 kuuluvad ribad jms tooted (v.a rubriiki 5605 kuuluvad tooted ja hobusejõhvist mähitud lõng); šenill-lõng (sh šenill-lõng flokist); bukleelõng |
Valmistamine (7): — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
Grupp 57 |
Vaibad jm tekstiilpõrandakatted: |
||
|
— nõeltöödeldud vildist |
Valmistamine (7): — looduslikest kiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist Siiski võib kasutada: — rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti, — rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid, või — rubriiki 5501 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid, milles iga filamendi või kiu joontihedus on vähem kui 9 detsiteksi, kui nende väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast Aluskihina võib kasutada džuutriiet |
||
|
— muust vildist |
Valmistamine (7): — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
||
|
— muud |
Valmistamine (7): — kookos- või džuutlõngast, — sünteetilisest või tehisfilamentlõngast, — looduslikest kiududest või — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest. Aluskihina võib kasutada džuutriiet |
||
|
ex grupp 58 |
Eririie; taftingriie; pits; seinavaibad; kaunistused; tikandid; välja arvatud: |
||
|
— kumminiidiga kombineeritud |
Valmistamine ühekordsest lõngast (7) |
||
|
— muud |
Valmistamine (7): — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
||
|
5805 |
Käsitsi kootud seinavaibad (Gobelini, Flandria, Aubussoni, Beauvais' jms tüüpi) ja käsitsi väljaõmmeldud (nt vars- või ristpistes) seinavaibad, valmistoodetena või mitte |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
5810 |
Tikandid kanga, ribade või motiividena |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
5901 |
Kummi või tärklisainetega pealistatud riie raamatukaante katmiseks vms otstarbeks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie ja muu samalaadne jäik alusriie kübarate jaoks |
Valmistamine lõngast |
|
|
5902 |
Rehvikoortriie eriti tugevast nailon- vm polüamiid-, polüester- või viskooslõngast |
||
|
— tekstiilmaterjalisisaldusega kuni 90 % massist |
Valmistamine lõngast |
||
|
— muu |
Valmistamine keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
||
|
5903 |
Plastiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie, v.a rubriiki 5902 kuuluv |
Valmistamine lõngast või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
|
5904 |
Linoleum, valmis lõigatud või mitte; põrandakatted tekstiilalusel, valmis lõigatud või mitte |
Valmistamine lõngast (7) |
|
|
5905 |
Tekstiilseinakatted: |
||
|
— kummi, plasti vm ainetega impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud |
Valmistamine lõngast |
||
|
— muud |
Valmistamine (7): — kookoslõngast, — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
||
|
5906 |
Kummeeritud riie, v.a rubriiki 5902 kuuluv: |
||
|
— silmkoe- või heegelkangad |
Valmistamine (7): — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
||
|
— muu sünteesfilamentlõngast kangas tekstiilmaterjalisisaldusega üle 90 % massist |
Valmistamine keemilisest materjalist |
||
|
— muu |
Valmistamine lõngast |
||
|
5907 |
Muul viisil impregneeritud, pealistatud või kaetud riie; teatridekoratsioonideks, stuudiotaustaks vms otstarbeks kasutatav maalitud lõuend |
Valmistamine lõngast või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
|
5908 |
Lampide, ahjude, välgumihklite, küünalde vms toodete tekstiiltahid, kootud, punutud või silmkoelised; hõõgsukad ja ringkootud hõõgsukakangas, impregneeritud või mitte: |
||
|
— impregneeritud hõõgsukad |
Valmistamine ringkootud hõõgsukakangast |
||
|
— muud |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
||
|
5909–5911 |
Tekstiiltooted tööstuslikuks otstarbeks: |
||
|
— poleerimiskettad ja -rõngad, v.a rubriiki 5911 kuuluvast vildist |
Valmistamine lõngast või rubriiki 6310 kuuluvatest kangajäätmetest või kaltsust |
||
|
— tavaliselt paberivalmistuses vm tehnilisel otstarbel kasutatav rubriiki 5911 kuuluv riie, vanutatud, impregneeritud, pealistatud või mitte, ringkootud või lõputu lindina, ühe- või mitmekordse lõime- ja/või koelõngaga või siledakoeline mitmekordse lõime- ja/või koelõngaga |
Valmistamine (7): — kookoslõngast, — järgmistest materjalidest: —— — polütetrafluoroetüleenlõng (8) — — mitmekordne polüamiidlõng, mis on immutatud või kaetud fenoolvaikudega, — — m-fenüleendiamiini ja isoftaalhappe polükondenseerimisel saadud sünteetilistest polüamiididest tekstiilkiududest lõng, — — polütetrafluoroetüleenist valmistatud monofilament, (8) — — polü(p-fenüleentereftalamiidist) valmistatud sünteeskiududest lõng, — — fenoolvaiguga pealistatud ja akrüüllõngaga mähitud klaaskiudlõng, (8) — — polüestrist, tereftaalhappevaigust, 1,4-tsükloheksaandietanoolist ja isoftaalhappest valmistatud kopolüestermonofilament, — — looduslikud kiud, — — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilised staapelkiud või — — keemiline materjal või tekstiilimass |
||
|
— muu |
Valmistamine (7): — kookoslõngast, — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
||
|
Grupp 60 |
Silmkoe- või heegelkangad |
Valmistamine (7): — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
|
|
Grupp 61 |
Silmkoelised või heegeldatud rõivad ja rõivamanused: |
||
|
— saadud mitme kindlakujuliseks lõigatud trikookangast detaili või kindlakujuliseks silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel |
|||
|
— muud |
Valmistamine (7): — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
||
|
ex grupp 62 |
Rõivad ja rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud; välja arvatud: |
||
|
ex62 02, ex62 04, ex62 06, ex62 09 ja ex62 11 |
Naiste, tüdrukute ja imikute rõivad ja imikute rõivamanused, tikitud |
Valmistamine lõngast (9) või valmistamine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9) |
|
|
ex62 10 ja ex62 16 |
Tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast |
Valmistamine lõngast (9) või valmistamine pealistamata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9) |
|
|
6213 ja 6214 |
Taskurätikud, suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, mantiljad, loorid jms: |
||
|
— tikitud |
Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast (7) (9) või valmistamine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9) |
||
|
— muud |
Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast (7) (9) või valmistamine, millele järgneb trükkimine ja vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava rubriikidesse 6213 ja 6214 kuuluva trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
||
|
6217 |
Muud valmis rõivamanused; rõivaste ja rõivamanuste osad, v.a rubriiki 6212 kuuluvad: |
||
|
— tikitud |
Valmistamine lõngast (9) või valmistamine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9) |
||
|
— tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast |
Valmistamine lõngast (9) või valmistamine pealistamata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9) |
||
|
— vaheriie kraedeks ja kätisteks, valmislõigatud |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||
|
— muud |
Valmistamine lõngast (9) |
||
|
ex grupp 63 |
Muud valmistekstiiltooted; komplektid; kasutatud rõivad ja tekstiiltooted; kaltsud; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
6301–6304 |
Tekid, reisivaibad, voodipesu jms; kardinad jms; muud sisustuskaubad: |
||
|
— vildist, lausriidest |
Valmistamine (7): — looduslikest kiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
||
|
— muud: |
|||
|
— — tikitud |
Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast (9) (10) või valmistamine tikkimata kangast (v.a silmkoeline ja heegeldatud), kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||
|
— — muud |
|||
|
6305 |
Kotid kaupade pakendamiseks |
Valmistamine (7): — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
|
|
6306 |
Presentkatted, markiisid ja päikesekatted; telgid; paatide, purjelaudade või maismaasõidukite purjed; matkatarbed: |
||
|
— lausriidest |
— looduslikest kiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
||
|
— muud |
|||
|
6307 |
Muud valmistooted, sh rõivalõiked |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
6308 |
Riiet ja lõnga või ka tarvikuid sisaldavad komplektid vaipade, seinavaipade, tikitud laudlinade või salvrättide vms tekstiiltoodete valmistamiseks, jaemüügiks pakendatud |
Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast |
|
|
ex grupp 64 |
Jalatsid, kedrid jms; nende osad; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a sisetalla vm tallaosa külge kinnitatud rubriiki 6406 kuuluvad kokkupandud pealsed |
|
|
6406 |
Jalatsite detailid (sh pealsed, muude tallaosade kui välistalla külge kinnitatud või mitte); eemaldatavad sisetallad, kannaalustükid jms tooted; kedrid, säärised jms tooted ja nende osad |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
ex grupp 65 |
Peakatted ja nende osad, välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
6503 |
Viltkübarad jm vildist peakatted, valmistatud rubriiki 6501 kuuluvatest kübaratoorikutest, -viltidest või lamedatest viltketastest, voodri või kaunistustega või ilma |
Valmistamine lõngast või tekstiilkiududest (9) |
|
|
6505 |
Kübarad jm peakatted, silmkoelised või heegeldatud või valmistatud pitsist, vildist vm riidest (v.a riideribad), voodri või kaunistustega või ilma; mis tahes materjalist juuksevõrgud, voodri või kaunistustega või ilma |
Valmistamine lõngast või tekstiilkiududest (9) |
|
|
ex grupp 66 |
Vihma- ja päevavarjud, jalutus- ja toetuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
6601 |
Vihma- ja päevavarjud (sh jalutuskepp-vihmavarjud, aiavarjud jms varjud) |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
Grupp 67 |
Töödeldud suled ja udusuled ning nendest valmistatud tooted; kunstlilled; tooted juustest |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
ex grupp 68 |
Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgukivist jms materjalist tooted; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
ex68 03 |
Looduslikust või paagutatud kiltkivist tooted |
Valmistamine töödeldud kiltkivist |
|
|
ex68 12 |
Asbesttooted; asbestil põhinevatest või asbestil ja magneesiumkarbonaadil põhinevatest segudest tooted |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist |
|
|
ex68 14 |
Vilgukivist, sh paagutatud või regenereeritud vilgukivist tooted paberist, papist vm materjalist alusel |
Valmistamine töödeldud vilgukivist (sh paagutatud või regenereeritud vilgukivist) |
|
|
Grupp 69 |
Keraamikatooted |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
ex grupp 70 |
Klaas ja klaastooted; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
ex70 03, ex70 04 ja ex70 05 |
Mittepeegeldava kihiga klaas |
Valmistamine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest |
|
|
7006 |
Rubriikidesse 7003, 7004 ja 7005 kuuluv klaas, töödeldud servadega, painutatud, graveeritud, puuritud, emailitud vm viisil töödeldud, kuid raamimata ja muude materjalidega ühendamata: |
||
|
— dielektrilise kilega kaetud klaasplaatalused, SEMII standardite kohased pooljuhid (11) |
Valmistamine rubriiki 7006 kuuluvatest katmata klaasplaatalustest |
||
|
— muud |
Valmistamine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest |
||
|
7007 |
Karastatud või lamineeritud turvaklaas |
Valmistamine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest |
|
|
7008 |
Mitmekihilised klaasisolaatorid |
Valmistamine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest |
|
|
7009 |
Klaaspeeglid, raamitud või mitte, sh tahavaatepeeglid |
Valmistamine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest |
|
|
7010 |
Klaasist korvpudelid, pudelid, flakoonid, purgid, kannud, ravimipudelid, ampullid jm klaasmahutid kaupade veoks või pakendamiseks; klaasist hoidisepurgid; klaaskorgid, -kaaned jm klaasist sulgemisvahendid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest või klaasesemete lihvimine, kui kasutatavate lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
7013 |
Klaasist laua- ja kööginõud, tualett- ja kontoritarbed, sisekujunduseks vms otstarbel kasutatavad klaasesemed (v.a rubriikidesse 7010 ja 7018 )kuuluvad |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest või klaasesemete lihvimine, kui kasutatavate lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast või käsitsi puhutud klaasesemete käsitsi kaunistamine (v.a siiditrükk), kui kasutatud käsitsi puhutud klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex70 19 |
Klaaskiust tooted (v.a lõng) |
Valmistamine: — värvimata kraaslindist, heidest, lõngast või tükeldatud kiududest või — klaasvillast |
|
|
ex grupp 71 |
Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid, neist valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
ex71 01 |
Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, sorteeritud ja veo hõlbustamiseks ajutiselt niidile lükitud |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex71 02, ex71 03 ja ex71 04 |
Töödeldud vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, tehislikud või taastatud) |
Valmistamine töötlemata vääris- või poolvääriskividest |
|
|
7106, 7108 ja 7110 |
Väärismetallid: |
||
|
— survetöötlemata kujul |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriigi 7106, 7108 ja 7110 materjalid või rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide elektrolüütiline või termiline või keemiline eraldamine või rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega |
||
|
— pooltoodete või pulbrina |
Valmistamine survetöötlemata väärismetallidest |
||
|
ex71 07, ex71 09 ja ex71 11 |
Väärismetalliga plakeeritud metallid, pooltoodetena |
Valmistamine väärismetalliga plakeeritud metallidest, survetöötlemata |
|
|
7116 |
Tooted looduslikest või kultiveeritud pärlitest, vääris- või poolvääriskividest (looduslikud, tehislikud või taastatud) |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
7117 |
Juveeltoodete imitatsioonid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest või valmistamine väärismetalliga pindamata või katmata mitteväärismetallosadest, kui kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 72 |
Raud ja teras; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
7207 |
Pooltooted rauast või legeerimata terasest |
Valmistamine rubriiki 7201, 7202, 7203, 7204 või 7205 kuuluvatest materjalidest |
|
|
7208–7216 |
Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted, vardad ja latid, nurk- ja profiilrauad |
Valmistamine rubriiki 7206 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest |
|
|
7217 |
Rauast või legeerimata terasest traat |
Valmistamine rubriiki 7207 kuuluvatest pooltoodetest |
|
|
ex72 18, 7219–7222 |
Roostevabast terasest pooltooted, lehtvaltstooted, vardad ja latid, nurk- ja profiilrauad |
Valmistamine rubriiki 7218 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest |
|
|
7223 |
Roostevabast terasest traat |
Valmistamine rubriiki 7218 kuuluvatest pooltoodetest |
|
|
ex72 24, 7225–7228 |
Pooltooted, lehtvaltstooted, kuumvaltsitud vardad ja latid, korrapäratutes puntides; muust legeerterasest nurk- ja profiilrauad; legeeritud või legeerimata terasest õõnsad puurvardad |
Valmistamine rubriiki 7206, 7218 või 7224 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest |
|
|
7229 |
Muust legeerterasest traat |
Valmistamine rubriiki 7224 kuuluvatest pooltoodetest |
|
|
ex grupp 73 |
Raud- või terastraadist tooted; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
ex73 01 |
Sulundkonstruktsioonid |
Valmistamine rubriiki 7206 kuuluvatest materjalidest |
|
|
7302 |
Raudteede ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid: rööpad, hammas- ja vasturööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm ristühendused, liiprid, sidelapid, aluslapid, kiilud, tugiplaadid, klambrid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid, rööpapoldid jm detailid rööbaste ühendamiseks või kinnitamiseks |
Valmistamine rubriiki 7206 kuuluvatest materjalidest |
|
|
7304, 7305 ja 7306 |
Rauast või terasest (v.a valumalm) torud ja õõnesprofiilid |
Valmistamine rubriiki 7206, 7207, 7218 või 7224 kuuluvatest materjalidest |
|
|
ex73 07 |
Roostevabast terasest toruliitmikud (ISO nr X5CrNiMo 1712), mitmeosalised |
Sepistatud toorikute treimine, puurimine, hõõritsemine, väliskeermestamine, kraatide eemaldamine ja liivjugapuhastamine, kui kasutatavate sepistatud toorikute koguväärtus ei ületa 35 % toote tehasehinnast |
|
|
7308 |
Rauast või terasest tarindid (v.a rubriiki 9406 kuuluvad monteeritavad ehitised) ja nende osad (nt sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katused, katusefermid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, nurk- ja profiilrauad, torud jms tarindites kasutatavad rauast või terasest tooted |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Rubriiki 7301 kuuluvaid keevitatud nurk- ja profiilraudu ei tohi siiski kasutada |
|
|
ex73 15 |
Autode jääketid |
Valmistamine, milles kasutatavate rubriiki 7315 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 74 |
Vask ja vasktooted; välja arvatud: |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
7401 |
Vasekivi; tsemenditud vask (sadestatud vask) |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
7402 |
Rafineerimata vask; vaskanoodid elektrolüütiliseks rafineerimiseks |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
7403 |
Rafineeritud vask ja vasesulamid, survetöötlemata: |
||
|
— rafineeritud vask |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
||
|
— vasesulamid ja rafineeritud vask, mis sisaldab muid elemente |
Valmistamine survetöötlemata rafineeritud vasest või vasejäätmetest ja -jääkidest |
||
|
7404 |
Vasejäätmed ja -jäägid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
7405 |
Vaseligatuurid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
ex grupp 75 |
Nikkel ja nikkeltooted; välja arvatud: |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
7501–7503 |
Niklikivi, nikkeloksiidi sulamid jm niklitootmise vaheproduktid; survetöötlemata nikkel; niklijäätmed ja -jäägid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
ex grupp 76 |
Alumiinium ja alumiiniumtooted; välja arvatud: |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
7601 |
Survetöötlemata alumiinium |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast või valmistamine legeerimata alumiiniumist või alumiiniumijäätmetest ja -jääkidest termilise või elektrolüütilise töötlemise abil |
|
|
7602 |
Alumiiniumijäätmed ja -jäägid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
ex76 16 |
Alumiiniumtooted, v.a alumiiniumtraadist võrk, riie, võred, piirded, tugevduskangas jms materjalid (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiiniumvõrk |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Alumiiniumtraadist võrku, riiet, võresid, piirdeid, tugevduskangast jms materjale (sh lõputut linti) ja laialivenitatud alumiiniumvõrku võib siiski kasutada, — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
Grupp 77 |
Reserveeritud võimalikuks tulevaseks kasutamiseks kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemis |
||
|
ex grupp 78 |
Plii ja pliitooted, välja arvatud: |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
7801 |
Survetöötlemata plii: |
||
|
— rafineeritud plii |
Valmistamine pliikangidest või toorpliist |
||
|
— muu |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Rubriiki 7802 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada |
||
|
7802 |
Pliijäätmed ja -jäägid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
ex grupp 79 |
Tsink ja tsinktooted, välja arvatud: |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
7901 |
Survetöötlemata tsink |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Rubriiki 7902 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada |
|
|
7902 |
Tsingijäätmed ja -jäägid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
ex grupp 80 |
Tina ja tinatooted, välja arvatud: |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
8001 |
Survetöötlemata tina |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Rubriiki 8002 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada |
|
|
8002 ja 8007 |
Tinajäätmed ja -jäägid; muud tinatooted |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
Grupp 81 |
Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest |
||
|
— muud mitteväärismetallid, survetöödeldud; tooted nendest |
Valmistamine, milles tootega samasse rubriiki kuuluvate kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||
|
— muud |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
||
|
ex grupp 82 |
Mitteväärismetallist tööriistad ja -vahendid, noad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
8206 |
Jaemüügiks pakendatud tööriistakomplektid vähemalt kahest rubriikidesse 8202–8205 kuuluvast esemest |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikide 8202–8205 materjalid. Rubriiki 8202–8205 kuuluvaid tööriistu võib komplektis siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast |
|
|
8207 |
Vahetatavad instrumendid käsi-tööriistade (mootoriga või ilma) või tööpinkide jaoks (nt pressimiseks, lehtstantsimiseks, mulgustamiseks, sise- ja väliskeermestamiseks, puurimiseks, kammlõikamiseks, freesimiseks, treimiseks või kruvide keeramiseks), sh tõmbesilmad, ekstrudeerimismatriitsid ning kivipuurimisterad |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8208 |
Noad ja lõiketerad masinate või mehaaniliste seadmete jaoks |
Valmistamine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ise, — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex82 11 |
Lõiketeradega noad, hammastatud või mitte (sh aianoad), v.a rubriiki 8208 kuuluvad noad |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada |
|
|
8214 |
Muud lõikeriistad (nt juukselõikusmasinad, lihuniku- ja köögikirved, raiumis- ja hakkimisnoad, paberinoad); maniküüri- ja pediküürikomplektid ja -tarbed (sh küüneviilid) |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada |
|
|
8215 |
Lusikad, kahvlid, kulbid, vahukulbid, tordilabidad, kala- ja võinoad, suhkrutangid jms köögi- ja lauatarbed |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada |
|
|
ex grupp 83 |
Mitmesugused mitteväärismetallist tooted; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
ex83 02 |
Muud kinnitusvahendid, tarvikud jms tooted ehitiste jaoks ning uste automaatsulgurid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Muid rubriiki 8302 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
|
ex83 06 |
Mitteväärismetallist kujukesed jm kaunistused |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Muid rubriiki 8306 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 84 |
Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad; välja arvatud: |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex84 01 |
Tuumkütuseelemendid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest (12) |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8402 |
Aurukatlad (v.a keskkütte kuumaveekatlad, millega saab toota ka madalrõhuauru); ülekuumendatud vee katlad |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8403 ja ex84 04 |
Keskküttekatlad (v.a rubriiki 8402 kuuluvad katlad) ja keskküttekatelde abiseadmed |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriigi 8403 ja 8404 materjalid |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
8406 |
Auruturbiinid |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8407 |
Sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid ja -rootormootorid |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8408 |
Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diisel- või pooldiiselmootorid) |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8409 |
Üksnes või peamiselt rubriiki 8407 või 8408 kuuluvatele mootoritele sobivad osad |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8411 |
Turboreaktiivmootorid, turbopropellermootorid jm gaasiturbiinid |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8412 |
Muud mootorid ja jõuseadmed |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex84 13 |
Rootorpumbad |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
ex84 14 |
Tööstusventilaatorid, -puhurid jms tooted |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8415 |
Kliimaseadmed, mis koosnevad mootoriga ventilaatorist ning õhutemperatuuri ja -niiskuse reguleerimise seadmetest, sh kliimaseadmed, mis ei võimalda niiskust eraldi reguleerida |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8418 |
Külmikud, sügavkülmikud jm külmutusseadmed (elektrilised või mitte); soojuspumbad, v.a rubriiki 8415 kuuluvad kliimaseadmed |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — milles kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
ex84 19 |
Puidu-, paberimassi-, paberi- ja papitööstuse masinad |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — eespool nimetatud piirangu raames ei ületa kasutatava tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus 25 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8420 |
Kalandrid vm valtsimis- (rullimis)seadmed, v.a metalli või klaasi valtsimiseks kasutatavad, ja nende valtsid (rullid) |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — eespool nimetatud piirangu raames ei ületa kasutatava tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus 25 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8423 |
Kaalud (v.a kaalud tundlikkusega vähemalt 5 cg), sh kaalutundlikud loendurid ja kaalukontrollseadmed; igat tüüpi kaaluvihid |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8425–8428 |
Tõste-, teisaldus-, laadimis- või mahalaadimisseadmed |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — eespool nimetatud piirangu raames ei ületa rubriiki 8431 kuuluvate kasutatavate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8429 |
Iseliikuvad buldooserid, planeerimisbuldooserid, teehöövlid, planeerijad, skreeperid, mehaanilised kopad, ekskavaatorid, kopplaadurid, tampimismasinad ja teerullid: |
||
|
— teerullid |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||
|
— muud |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — eespool nimetatud piirangu raames ei ületa rubriiki 8431 kuuluvate kasutatavate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
8430 |
Muud teisaldus-, hööveldus-, tasandus-, kraapimis-, kaevamis-, tampimis-, eraldamis- ja puurimismasinad mullatöödeks ja maavarade kaevandamiseks; vaiavasarad ja -tõmburid; lumesahad ja lumepuhurid |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — eespool nimetatud piirangu raames ei ületa rubriiki 8431 kuuluvate kasutatavate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex84 31 |
Üksnes või peamiselt teerullidele sobivad osad |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8439 |
Masinad kiulise tselluloosimassi valmistamiseks või paberi ja papi valmistamiseks või viimistlemiseks |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — eespool nimetatud piirangu raames ei ületa kasutatava tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus 25 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8441 |
Muud masinad paberimassi, paberi või papi valmistamiseks, sh mitmesugused lõikemasinad |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — eespool nimetatud piirangu raames ei ületa kasutatava tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus 25 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8444–8447 |
Rubriikide 8444–8447 masinad, mida kasutatakse tekstiilitööstuses |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex84 48 |
Rubriikidesse 8444 ja 8445 kuuluvate masinate abimehhanismid |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8452 |
Õmblusmasinad, v.a rubriiki 8440 kuuluvad niitõmblusmasinad; õmblusmasinatele ettenähtud mööbel, alused ja katted; õmblusmasinanõelad: |
||
|
— õmblusmasinad (üksnes tepp-pistega), mille mehhanism kaalub mootorita kuni 16 kg või mootoriga kuni 17 kg; |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mehhanismi (v.a mootor) kokkupanekuks kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust, ja — kasutatavad niidipingutus-, silmusemoodustus- ja siksakmehhanismid on päritolustaatusega |
||
|
— muud |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||
|
8456–8466 |
Rubriikidesse 8456–8466 kuuluvad tööpingid ja masinad ning nende osad ja manused |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8469–8472 |
Kontorimasinad (nt kirjutusmasinad, kalkulaatorid, automaatsed andmetöötlusmasinad, paljundusmasinad, klammerdusmasinad) |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8480 |
Metallivalus kasutatavad vormikastid; vormialused; valumudelid; valuvormid metalli (v.a valuplokkide vormid), metallikarbiidide, klaasi, mineraalmaterjalide, kummi või plastide jaoks |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
8482 |
Kuul- ja rull-laagrid |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8484 |
Mitmekihilised seibid jms tihendid (kihid vähemalt kahest metallist või kombineeritud muude materjalidega); kotti, karpi vm pakitud erinevate seibide jms tihendite komplektid; mehaanilised tihendid |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8485 |
Mujal käesolevas grupis nimetamata seadmete ja mehhanismide osad, mis ei sisalda elektrilisi koostiselemente, isolaatoreid, poole, kontakte, juhtmeid jms |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 85 |
Elektrimasinad ja -seadmed ning nende osad, heli salvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, selliste toodete osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8501 |
Elektrimootorid ja -generaatorid (v.a generaatoragregaadid) |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — eespool nimetatud piirangu raames ei ületa rubriiki 8503 kuuluvate kasutatavate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8502 |
Voolugeneraatorid ja pöörlevad muundurid |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — eespool nimetatud piirangu raames ei ületa rubriiki 8501 ja 8503 kuuluvate kasutatavate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex85 04 |
Automaatsete andmetöötlusseadmete toiteallikad |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex85 18 |
Mikrofonid ja nende alused; valjuhääldid, korpusesse monteeritud või mitte; elektrilised helisagedusvõimendid; elektriline helivõimendusaparatuur |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8519 |
Plaadimängijad, kassettpleierid (pleierid) jm heli taasesitusseadmed, ilma helisalvestusseadmeta |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8520 |
Magnetofonid jm helisalvestusseadmed, heli taasesitusseadmega või ilma |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8521 |
Videosignaalide salvestus- või taasesitusseadmed, videotuuneriga või ilma |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8522 |
Üksnes või peamiselt rubriikidesse 8519–8521 kuuluvatele seadmetele sobivad osad ja tarvikud |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8523 |
Salvestuseta magnetkandjad vm kandjad (v.a gruppi 37 kuuluvad tooted) |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8524 |
Plaadid, lindid jm helisalvestusega vm sarnaselt salvestatud infoga kandjad, sh matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks, v.a gruppi 37 kuuluvad tooted: |
||
|
— matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||
|
— muud |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — eespool nimetatud piirangu raames ei ületa rubriiki 8523 kuuluvate kasutatavate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
8525 |
Raadiotelefoni, raadiotelegraafi või ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid koos vastuvõtuseadmete, helisalvestusseadme või taasesitusseadmega või ilma; telekaamerad; videofotoaparaadid jm salvestavad videokaamerad;digitaalkaamerad |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8526 |
Radarseadmed, raadionavigatsiooni abiseadmed ja kaugjuhtimise raadioseadmed |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8527 |
Raadiotelefoni, raadiotelegraafi ja ringhäälingu vastuvõtuaparaadid, samasse korpusesse monteeritud helisalvestus-, -taasesitusseadmete või kellaga või ilma |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8528 |
Televisiooni vastuvõtuseadmed, sisseehitatud ringhäälinguvastuvõtja, heli- või videosalvestus- või -taasesitusseadmega või ilma; videomonitorid ja -projektorid |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8529 |
Üksnes või peamiselt rubriikidesse 8525–8528 kuuluvatele seadmetele sobivad osad: |
||
|
— üksnes või peamiselt videosalvestus- või -taasesitusseadmetele sobivad |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||
|
— muud |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
|
8535 ja 8536 |
Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrilised katkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — eespool nimetatud piirangu raames ei ületa rubriiki 8538 kuuluvate kasutatavate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8537 |
Puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms, mille külge on monteeritud vähemalt kaks rubriiki 8535 või 8536 kuuluvat elektrilülitus- ja jaotusseadet, sh sellised, kus on grupi 90 aparaate ja instrumente, ning arvjuhtimisseadmed, v.a rubriiki 8517 kuuluvad kommutatsiooniseadmed |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — eespool nimetatud piirangu raames ei ületa rubriiki 8538 kuuluvate kasutatavate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex85 41 |
Dioodid, transistorid jms pooljuhtseadised, v.a kiipideks lõikamata pooljuhttahvlid |
Valmistamine, milles: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8542 |
Integraallülitused ja mikromoodulid |
||
|
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — eespool nimetatud piirangu raames ei ületa rubriiki 8541 ja 8542 kuuluvate kasutatavate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||
|
8544 |
Isoleeritud (sh emailitud või anodeeritud) traat, kaabel (sh koaksiaalkaablid) jm isoleeritud elektrijuhid, nii ühendusdetailidega kui ilma; individuaalvarjestusega kiududest koosnevad kiudoptilised kaablid (nii komplektis elektrijuhtide või pistmikega kui ilma): |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8545 |
Süsielektroodid, süsiharjad, kaarlambi- ja galvaanielemendisöed jms elektrotehnikatooted grafiidist vm süsiniku erimist, metallosadega või ilma |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8546 |
Elektriisolaatorid mis tahes materjalist |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8547 |
Elektrimasinate, -aparaatide ja -seadmete isolatsioonivahendid, valmistatud täielikult isoleermaterjalist peale mõne väiksema metallosa (nt keermestatud pesa), mis on sisse pandud vormimise käigus üksnes montaaži otstarbel, v.a rubriiki 8546 kuuluvad isolaatorid; mitteväärismetallist, isoleermaterjalidega vooderdatud elektrijuhtmete torud ning nende ühendusdetailid |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8548 |
Primaarelementide, primaarpatareide ja akude jäätmed ja jäägid; kasutatud primaarelemendid, primaarpatareid ja akud; masinate ja seadmete elektrilised osad, mujal käesolevas grupis nimetamata |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 86 |
Raudtee- või trammivedurid, -veerem ja nende osad; raudtee- või trammiteeseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed; välja arvatud: |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8608 |
Raudtee- ja trammiteeseadmed ja -tarvikud; raudteede, trammiteede, maanteede, siseveeteede, parklate, sadamate ja lennuväljade mehaanilised (sh elektromehaanilised) märguande-, ohutus- ja liikluskorraldusseadmed; nende osad |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 87 |
Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8709 |
Tõste- ja teisaldusseadmeta iseliikuvad veokärud, mida kasutatakse tehastes, ladudes, sadamates ja lennujaamades lühikesteks kaubavedudeks; raudteejaama platvormil kasutatavad traktorid; nende osad |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8710 |
Tankid jm soomusmasinad, relvadega varustatud või mitte, ning nende osad |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8711 |
Mootorrattad (sh mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid: |
||
|
— sisepõlemis-kolbmootoriga, mille silindrimaht: |
|||
|
— — ei ületa 50 cm3 |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
|
— — ületab 50 cm3 |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
|
— muud |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
ex87 12 |
Kuullaagriteta jalgrattad |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriigi 8714 materjalid |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8715 |
Lapsevankrid ja nende osad |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8716 |
Haagised ja poolhaagised; muud mitteiseliikuvad sõidukid; nende osad |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 88 |
Õhu- ja kosmosesõidukid ning nende osad; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex88 04 |
Rotavarjud |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muudest rubriiki 8804 kuuluvatest materjalidest |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
8805 |
Õhusõidukite stardiseadmed; pidurdusseadmed jms seadmed; maapealsed lennutreeningu seadmed; nende osad |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 89 |
Laevad, paadid ja ujuvvahendid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Rubriiki 8906 kuuluvaid laevakeresid ei tohi siiski kasutada |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 90 |
Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ja -aparaadid; nende osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
9001 |
Optilised kiud ja nende kimbud; kiudoptilised kaablid (v.a rubriiki 8544 kuuluvad); polariseerivast materjalist lehed ja plaadid; mis tahes materjalist läätsed (sh kontaktläätsed), prismad, peeglid jm optikatooted, kokku monteerimata (v.a optiliselt töötlemata klaasist) |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9002 |
Mis tahes materjalist läätsed, prismad, peeglid jm optikatooted instrumentide või seadmete osade või tarvikutena, kokkumonteeritud (v.a optiliselt töötlemata klaasist) |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9004 |
Nägemist korrigeeriva, silmi kaitsva vm otstarbega prillid jms optikariistad |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex90 05 |
Binoklid, pikksilmad jm optilised teleskoobid ja nende statiivid, v.a refraktorteleskoobid ja nende statiivid |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex90 06 |
Fotokaamerad (v.a kinokaamerad); fotovälklambid ja impulsslambid, v.a elektrilised impulsslambid |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — milles kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
9007 |
Kinokaamerad ja -projektorid, helisalvestus- või -taasesitusseadmega või ilma: |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — milles kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
9011 |
Optilised liitmikroskoobid, sh mikrofotode ja mikrofilmide tegemiseks ning mikroprojektsiooniks kasutatavad mikroskoobid |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — milles kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex90 14 |
Muud navigatsiooniinstrumendid ja -seadmed |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9015 |
Geodeetilised (sh fotogramm-meetrilised) instrumendid, hüdrograafia-, okeanograafia-, hüdroloogia-, meteoroloogia- ja geofüüsikainstrumendid ja -seadmed (v.a kompassid); kaugusmõõturid |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9016 |
Kaalud, mille tundlikkus on vähemalt 5 cg, vihtidega või ilma |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9017 |
Joonestus-, tähistus- või arvutusinstrumendid (nt joonestusmasinad, pantograafid, protraktorid, mallid, joonestuskomplektid, arvutuslükatid, arvutuskettad); mujal käesolevas grupis nimetamata käsiinstrumendid pikkuse mõõtmiseks (nt mõõdulatid ja -lindid, kruvikud, nihikud) |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9018 |
Meditsiini-, kirurgia-, hambaravi- ja veterinaariainstrumendid ja -seadmed, sh stsintigraafiaseadmed, muu elektromeditsiiniline aparatuur ja seadmed nägemise kontrollimiseks: |
||
|
— hambaravitoolid hambaraviseadmete või süljekausiga |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muudest rubriiki 9018 kuuluvatest materjalidest |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
— muud |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
|
9019 |
Mehhanoteraapilised seadmed; massaažiaparatuur; aparaadid patsientide psüühilise seisundi kontrolliks; seadmed osoon-, hapniku- ja aerosoolraviks, kunstliku hingamise aparaadid jm instrumendid hingamisteede raviks |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
9020 |
Muud hingamisaparaadid ja gaasimaskid, v.a mehaaniliste osade ja vahetatavate filtriteta kaitsemaskid |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
9024 |
Masinad ja seadmed materjalide (nt metall, puit, tekstiil, paber, plast) kõvaduse, tõmbetugevuse, survetugevuse, elastsuse jm mehaaniliste omaduste mõõtmiseks |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9025 |
Areomeetrid jm vedelikesse asetatavad mõõteriistad, termomeetrid, püromeetrid, baromeetrid, hügromeetrid ja psühromeetrid, salvestusseadmega või ilma, nende instrumentide mis tahes kombinatsioonid |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9026 |
Instrumendid ja aparaadid vedeliku või gaasi kulu, taseme, rõhu vm muutujate mõõtmiseks või kontrollimiseks (nt kulumõõturid, tasemenäitajad, manomeetrid, soojusemõõturid), v.a rubriikidesse 9014, 9015, 9028 ja 9032 kuuluvad |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9027 |
Instrumendid ja aparaadid füüsikaliseks ja keemiliseks analüüsiks (nt polari-, refrakto- ja spektromeetrid, gaasi- ja suitsuanalüsaatorid); instrumendid viskoossuse, poorsuse, venivuse, pindpinevuse jms omaduste mõõtmiseks ja kontrollimiseks; aparatuur soojus-, heli- või valgushulga mõõtmiseks ja kontrollimiseks (sh eksponomeetrid); mikrotoomid |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9028 |
Gaasi, vedeliku ja elektri kulu või tootmismahtu mõõtev aparatuur (sh nende kalibreerimisseadmed): |
||
|
— osad ja tarvikud |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||
|
— muud |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
9029 |
Pöördeloendurid, tootehulgaloendurid, taksomeetrid, läbisõidumõõturid, sammuloendurid jms; spidomeetrid ning tahhomeetrid (v.a rubriiki 9014 või 9015 kuuluvad mõõteriistad); stroboskoobid |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9030 |
Ostsilloskoobid, spektrianalüsaatorid jm instrumendid ja aparaadid elektriliste suuruste mõõtmiseks ja kontrolliks (v.a rubriiki 9028 kuuluvad arvestid); instrumendid alfa-, beeta-, gamma-, röntgeni-, kosmilise vm ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks või avastamiseks |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9031 |
Mõõte- ja kontrollinstrumendid ja -seadmed, mujal käesolevas grupis nimetamata; profiilprojektorid |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9032 |
Automaatregulatsiooni ja automaatkontrolli instrumendid ning aparatuur |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9033 |
Gruppi 90 kuuluvate masinate, seadmete, instrumentide ja aparatuuri osad ja tarvikud (mujal käesolevas grupis nimetamata) |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 91 |
Kellad ja nende osad; välja arvatud: |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9105 |
Muud kellad |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
9109 |
Muud komplekteeritud või kokkupandud kellamehhanismid |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, ja — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
9110 |
Komplektsed, kokkupanemata või osaliselt kokkupandud kellamehhanismid (kellamehhanismikomplektid); kokkupandud mittekomplektsed kellamehhanismid; esmaselt kokkupandud, reguleerimata kellamehhanismid |
Valmistamine, milles: — kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; ja — eespool nimetatud piirangu raames ei ületa rubriiki 9114 kuuluvate kasutatavate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
9111 |
Käe-, tasku- jms kaasaskantavate kellade korpused ja nende osad |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
9112 |
Muude kellade jms käesolevasse gruppi kuuluvate toodete korpused ning nende osad |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
9113 |
Kellarihmad, -võrud ja -ketid, nende osad: |
||
|
— mitteväärismetallidest, hõbedatud või kullatud või mitte, või väärismetalliga plakeeritud metallist |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||
|
— muud |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||
|
Grupp 92 |
Muusikariistad; nende osad ja tarvikud |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
Grupp 93 |
Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 94 |
Mööbel; voodivarustus, madratsid, madratsialused, padjad jm täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; valgustablood, sisevalgustusega sildid jms; kokkupandavad ehitised; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex94 01 ja ex94 03 |
Mitteväärismetallist mööbel, milles on polsterdamata puuvillakangast massiga kuni 300 g/m2 |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest või valmistamine puuvillakangast, mis on valmistatud kasutamiseks koos rubriiki 9401 või 9403 kuuluvate materjalidega, kui: — kanga väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast, ja — kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega ning on klassifitseeritud muusse rubriiki kui 9401 või 9403 |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
9405 |
Lambid ja valgustid, sh prožektorid, ning nende mujal nimetamata osad; valgustablood, sisevalgustusega sildid jms, nende mujal nimetamata detailid |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
9406 |
Kokkupandavad ehitised |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 95 |
Mänguasjad, mängud ja spordivahendid; nende osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
9503 |
Muud mänguasjad; vähendatud suuruses mudelid jms meelelahutuslikud mudelid, liikuvad või mitte; mitmesugused mosaiikpildid |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex95 06 |
Golfikepid ja nende osad |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Golfikepipeade tootmiseks mõeldud toorikuid võib siiski kasutada |
|
|
ex grupp 96 |
Mitmesugused tooted: välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. |
|
|
ex96 01 ja ex96 02 |
Loomse, taimse või mineraalse päritoluga nikerdusmaterjalist esemed |
Valmistamine tootega samasse rubriiki kuuluvatest nikerdusmaterjalidest |
|
|
ex96 03 |
Luuad, pintslid ja harjad (v.a vitsluuad jms tooted ning kärbi- või oravakarvadest harjad), mehaanilised mootorita käsi-põrandaharjad, maalrirullid ja -tampoonid, kummiäärega kaabitsad ja mopid |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
9605 |
Tualett- või õmblustarvete, jalatsi- või riidepuhastusvahendite reisikomplektid |
Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % toote tehasehinnast |
|
|
9606 |
Nööbid ja rõhknööbid, nööbisüdamikud ja nende osad; nööbitoorikud |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
9608 |
Pastapliiatsid; vilt- vms urbsest materjalist otsaga pliiatsid ja markerid; täitesulepead, stilograafid jm sulepead; kopeersuled; liikuva või vintsüdamikuga pliiatsid; sulepea-, pliiatsi- jms hoidikud; eelnimetatud kirjatarvete osad (sh otsikud ja klambrid), v.a rubriiki 9609 kuuluvad |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid sulgi ja suleotsikuid võib siiski kasutada |
|
|
9612 |
Kirjutusmasinalindid jms trükilindid, tindiga immutatud või muul viisil trükimärkide jätmiseks ette valmistatud, poolidel või kassettides või mitte; templipadjad, tindiga immutatud või mitte, karbiga või ilma |
Valmistamine: — mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest, ning — milles kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex96 13 |
Piesosüüteseadmega välgumihklid |
Valmistamine, milles kasutatavate rubriiki 9613 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
ex96 14 |
Piibud ja piibukahad |
Valmistamine toorikutest |
|
|
Grupp 97 |
Kunstiteosed, kollektsiooni- ja antiikesemed |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
(1) “Eritöötlustoimingute” tingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 7.1 ja 7.3. (2) “Eritöötlustoimingute” tingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 7.2. (3) Grupi 32 märkuses 3 täpsustatakse, et need tooted on mis tahes materjalide värvimiseks või värvainete tootmisel koostisainetena kasutatavad tooted, kui need ei ole klassifitseeritud mõnda muusse grupi 32 rubriiki. (4) “Rühm” tähendab rubriigi osa, mis on eraldatud semikooloniga. (5) Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901–3906 kui ka rubriikidesse 3907–3911, kuuluvatest materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalide rühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus. (6) Üliläbipaistvaks kileks loetakse kilet, mille valgustugevust vähendav toime (läbitustegur) mõõdetuna Gardneri läbitustegurimõõturiga ASTM-D 1003-16 on alla 2 %. (7) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (8) Selle materjali kasutamine on piiratud paberitööstuses kasutatava riide tootmisega. (9) Vt sissejuhatavat märkust 6. (10) Silmkoelised ja heegeldatud tooted, mis ei ole elastsed ega kummeeritud ja mis on saadud silmkootud või heegeldatud detailide (vastavakujuliseks lõigatud või kootud) kokkuõmblemisel või ühendamisel, on esitatud sissejuhatavas märkuses 6. (11) SEMII (Semiconductor Equipment and Materials Institute Incorporated) – Pooljuhtide Tööstuse Seadmete ja Materjalide Instituut. (12) Seda eeskirja kohaldatakse kuni 31.12.2005. |
|||
LISA 16
TÖÖD, MILLE SUHTES EI KOHALDATA ÜLDISE SOODUSTUSTE SÜSTEEMI PIIRKONDLIKKU KUMULATSIOONI
Tööd, nagu:
— nööpide ja/või muud tüüpi kinnitite kinnitamine,
— nööpaukude tegemine,
— püksisäärte ja varrukate alläärte või seelikute ja kleitide allääre palistamine,
— taskurätikute, lauapesu jne palistamine,
— kaunistuste ja lisandite, nagu taskud, sildid, märgid jne, kinnitamine,
— müügiks ettenähtud valmisriiete triikimine ja muu töötlemine,
— nimetatud tööde ükskõik milline kombinatsioon.
LISA 17
PÄRITOLUSERTIFIKAADI VORM A
1. Päritolusertifikaadi vorm A peab vastama käesolevas lisas esitatud näidisele. Sertifikaadi tagaküljel olevates märkustes ei ole kohustuslik kasutada inglise või prantsuse keelt. Sertifikaat koostatakse inglise või prantsuse keeles. Kui sertifikaat täidetakse käsitsi, tuleb sissekanded teha tindi ja trükitähtedega.
2. Sertifikaadi mõõdud on 210 × 297 mm; pikkuse lubatud hälve on vahemikus +5 kuni –8 mm. Kasutatav paber peab olema tehnoloogilisest peenmaterjalist vaba valge liimitatud kirjapaber, mis kaalub vähemalt 25 g/m2. Sertifikaat trükitakse rohelisele giljoššmustriga paberile, mis toob esile kõik mehhaaniliste või keemiliste vahenditega teostatud võltsingud.
Kui sertifikaat koosneb mitmest eksemplarist, trükitakse ainult pealmisele lehele, mis moodustab originaaleksemplari, roheline giljošš.
3. Igal sertifikaadil on trükitud või käsitsikirjutatud seerianumber, mille järgi saab seda identifitseerida.
4. Käesolevas lisas esitatud näidise kohaseid sertifikaate aktsepteeritakse alates 1. jaanuarist 1996; eelmise näidise järgi koostatud sertifikaate võib siiski esitada 31. detsembrini 1997.
LISA 18
Kaubaarve deklaratsioon
Kaubaarve deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole siiski vaja uuesti kirjutada.
Prantsuskeelne versioon
L'exportateur des produits couverts par le présent document (authorisation douanière no … ( 121 ))déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle … ( 122 )au sens des règles d'origine du Système des préférences tarifaires généralisées de la Communauté européenne.
Ingliskeelne versioon
The exporter of the products covered by this document (customs authorization No… ( 123 )declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of… preferential origin ( 124 )according to rules of origin of the Generalized System of Preferences of the European Community.
…
(Koht ja kuupäev) ( 125 )
…
(Eksportija allkiri; deklaratsioonile allakirjutaja nimi selgelt välja kirjutada) ( 126 )
▼M18 —————
LISA 21
KAUPADE LIIKUMISSERTIFIKAAT EUR.1 JA ASJAKOHASED TAOTLUSED
1. Kaupade liikumissertifikaat EUR.1 peab vastama käesolevas lisas esitatud näidisele. Käesolev vorm trükitakse ühes ühenduse ametlikus keeles. Sertifikaadid täidetakse ühes nendest keeltest ja kooskõlas ekspordiriigi või -territooriumi siseriiklike õigusaktidega. Kui vorm täidetakse käsitsi, tuleb kanded teha tindi ja suurtähtedega.
2. Sertifikaadi mõõdud on 210 × 297 mm; pikkuse lubatud hälve on vahemikus –5 mm kuni +8 mm. Kasutatav paber peab olema puitmassi jääkideta valge liimitatud kirjapaber, mis kaalub vähemalt 25 g/m2. Paberile trükitakse roheline giljoššmustriga taust, mis toob esile kõik mehaaniliste või keemiliste vahenditega teostatud võltsingud.
3. Ekspordiriigi või -territooriumi pädevatel asutustel on õigus trükkida sertifikaate ise või lasta need trükkida selleks volitatud trükikodades. Sel juhul peab igal sertifikaadil olema viide volitusele. Igal sertifikaadil peab olema trükikoja nimi ja aadress või tunnus, mille abil saab trükikoda identifitseerida. Sertifikaadile peab olema trükitud või muul viisil kantud seerianumber, mille järgi saab sertifikaati identifitseerida.
LISA 22
Kaubaarve deklaratsioon
Kaubaarve deklaratsioon tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole siiski vaja uuesti kirjutada.
Hispaaniakeelne versioon
El exportador de los productos incluidos en el presente documento (autorización aduanera no … ( 127 )declara que, salvo indicación en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial … ( 128 ).
Taanikeelne versioon
Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument (toldmyndighedernes tilladelse nr. … ( 129 )erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i … ( 130 ).
Saksakeelne versioon
Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr. … ( 131 )der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, daß diese Waren, soweit nicht anderes angegeben, präferenzbegünstigte … ( 132 )Ursprungswaren sind.
Kreekakeelne versioon
Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο (άδεια τελωνείου υπ' αριθ. … ( 133 )δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής … ( 134 ).
Ingliskeelne versioon
The exporter of the products covered by this document (customs authorization No … ( 135 )declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of … ( 136 )preferential origin.
Prantsuskeelne versioon
L'exportateur des produits couverts par le présent document (autorisation douanière no … ( 137 )déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle … ( 138 ).
Itaaliakeelne versioon
L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento (autorizzazione doganale n. … ( 139 )dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale … ( 140 ).
Hollandikeelne versioon
De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. … ( 141 ),verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële … oorsprong zijn ( 142 ) oorsprong zijn.
Portugalikeelne versioon
O abaixo assinado, exportador dos produtos cobertos pelo presente documento (autorização aduaneira n.o … ( 143 ),declara que, salvo expressamente indicado em contrário, estes produtos são de origem preferencial … ( 144 ).
Soomekeelne versioon
Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa n:o … ( 145 )ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja … alkuperätuotteita ( 146 ) alkuperätuotteita.
Rootsikeelne versioon
Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr. … ( 147 )försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande … ursprung ( 148 ) ursprung.
Tšehhikeelne versioon
Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení … ( 149 )) prohlašuje, že kromě zřetelně označených, mají tyto výrobky preferenční původ v … ( 150 ).
Eestikeelne versioon
Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolliameti kinnitus nr … ( 151 )) deklareerib, et need tooted on … ( 152 ) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul kui on selgelt näidatud teisiti.
Lätikeelne versioon
Eksportētājs produktiem, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas pilnvara Nr. … ( 153 )), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir priekšrocību izcelsme no … ( 154 ).
Leedukeelne versioon
Šiame dokumente išvardintų prekių eksportuotojas (muitinės liudijimo Nr … ( 155 )) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra … ( 156 ) preferencinės kilmės prekės.
Ungarikeelne versioon
A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: … ( 157 )) kijelentem, hogy eltérő jelzés hiányában az áruk kedvezményes … ( 158 ) származásúak.
Maltakeelne versioon
L-esportatur tal-prodotti koperti b'dan id-dokument (awtorizzazzjoni tad-dwana nru. … ( 159 )) jiddikjara li, ħlief fejn indikat b'mod ċar li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta' oriġini preferenzjali … ( 160 )
Poolakeelne versioon
Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr … ( 161 )) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają … ( 162 ) preferencyjne pochodzenie.
Sloveenikeelne versioon
Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov št …. ( 163 ) izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno …. ( 164 ) poreklo.
Slovakikeelne versioon
Vývozca výrobkov uvedených v tomto doklade (číslo povolenia … ( 165 )) vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v … ( 166 ).
…
(Koht ja kuupäev) ( 167 )
.…
(Eksportija allkiri; deklaratsioonile allakirjutaja nimi selgelt välja kirjutada) ( 168 )
LISA 23
TOLLIVÄÄRTUSEGA SEOTUD TÕLGENDUSMÄRKUSED
|
Esimene veerg |
Teine veerg |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Viide tolliseadustiku sätetele |
Märkused |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 29, lõige 1 |
Tegelikult makstud või makstav hind viitab importkauba hinnale. Seega dividendid või muud maksed, mida ostja maksab müüjale ning mis ei ole seotud importkaubaga, ei ole tolliväärtuse osa. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 29, lõige 1, punkt a, kolmas taane |
Selliste piirangute näiteks on juhtum, kui autode müüja nõuab, et ostja ei müüks ega eksponeeriks autosid enne kindlaksmääratud kuupäeva, millal algab kõnealuse mudeli aasta. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 29, lõige 1, punkt b |
Mõned näited sellest: a) müüja kehtestab importkauba hinna tingimusel, et ostja ostab ka teisi kaupu kindlaksmääratud koguses; b) importkauba hind sõltub hinnast või hindadest, millega importkauba ostja müüb teisi kaupu importkauba müüjale; c) hind kehtestatakse makseviisi põhjal, mis ei ole seotud importkaubaga, nagu näiteks siis, kui importkaup on pooltoode, mille müüja on tarninud tingimusel, et ta saab kindlaksmääratud koguse valmistoodet. Importkauba tootmise või turustamisega seotud tingimused ja tasud ei mõjuta tehinguväärtuse aktsepteerimist. Näiteks fakt, et ostja varustab müüjat impordiriigis tehtud inseneritööde või kavanditega, ei mõjuta artikli 29 lõike 1 rakendamisel tehinguväärtuse aktsepteerimist. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 29, lõige 2 |
1. Lõike 2 punktid a ja b annavad erinevad võimalused tehinguväärtuse aktsepteeritavuse kindlakstegemiseks. 2. Lõike 2 punkt a sätestab, et kui ostja ja müüja on teineteisest sõltuvad, uuritakse müügi asjaolusid ja tehinguväärtust aktsepteeritakse tolliväärtusena tingimusel, et nende omavaheline sõltuvus ei ole hinda mõjutanud. Mõeldud pole seda, et asjaolusid tuleks uurida kõigil juhtudel, kui ostja ja müüja on teineteisest sõltuvad. Uurimine on nõutav üksnes siis, kui hinna aktsepteeritavus on kahtlane. Kui toll ei kahtle hinna aktsepteeritavuses, tuleks see aktsepteerida deklarandilt lisateavet nõudmata. Näiteks on toll võinud seda sõltuvust varem uurida või tal võib üksikasjalik teave ostja ja müüja kohta juba olemas olla ja ta võib olla kõnealuse uurimise või teabe põhjal juba veendunud, et see sõltuvus ei ole hinda mõjutanud. 3. Kui toll ei saa aktsepteerida tehinguväärtust ilma lisauurimiseta, peab ta andma deklarandile võimaluse esitada selline üksikasjalik lisateave, mis võib olla vajalik, et toll saaks uurida müügi asjaolusid. Sel juhul peaks toll olema valmis uurima tehingu asjakohaseid aspekte, kaasa arvatud see, kuidas ostja ja müüja korraldavad oma ärisuhteid ja kuidas on jõutud kõnealuse hinnani, selleks et kindlaks määrata, kas sõltuvus on hinda mõjutanud. Kui saab näidata, et ostja ja müüja, kuigi nad on teineteisest sõltuvad käesoleva määruse artikli 143 sätete alusel, ostavad teineteiselt ja müüvad teineteisele nii, nagu nad ei oleks sõltuvad, siis näitab see, et sõltuvus ei ole hinda mõjutanud. Näiteks, kui hind oli määratud vastavalt kõnealuse tööstusharu tavalisele hinnakujunduse tavale või kui müüja määrab müügihinna samamoodi ostjate jaoks, kes ei ole temast sõltuvad, siis näitab see, et sõltuvus ei ole hinda mõjutanud. Teine näide: kui tõestatakse, et hind on piisav selleks, et katta kõik kulud ja saada kasumit, mille suurus on võrreldav samasse klassi või liiki kuuluvate kaupade müügil saadava kasumiga kõnealusel ajavahemikul (näiteks aastas), siis näitab see, et sõltuvus ei ole hinda mõjutanud. 4. Lõike 2 punkt b sätestab deklarandile võimaluse näidata, et tehinguväärtus on väga lähedane tolli poolt varem aktsepteeritud võrdlusväärtusele, ja on seetõttu aktsepteeritav artikli 29 sätete alusel. Kui lõike 2 punkti b järgne kriteerium on täidetud, siis ei ole vaja uurida mõju küsimust lõike 2 punkti a alusel. Kui tollil on ilma üksikasjaliku lisaküsitluseta juba piisavalt teavet jõudmaks veendumusele, et üks lõike 2 punktis b sätestatud kriteerium on täidetud, siis ei ole tal mingit põhjust nõuda, et deklarant tõendaks kriteeriumi täitmist. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 29, lõige 2, punkt b |
Määrates kindlaks, kas üks väärtus on “väga lähedane” teisele väärtusele, tuleb arvesse võtta palju tegureid. Need tegurid hõlmavad importkauba laadi, tööstusharu enda olemust, aastaaega, millal kaupa imporditakse, ja seda, kas väärtuste erinevus on kaubanduslikult tähtis. Kuna need tegurid võivad iga kord olla erinevad, on võimatu kohaldada kõigil juhtudel ühtset standardit, näiteks kindlat protsendimäära. Näiteks võib ühte sorti kaupade väike väärtuserinevus olla mitteaktsepteeritav, teist sorti kaupade suur väärtuserinevus aga aktsepteeritav, kui määratakse kindlaks, kas tehinguväärtus on lähedane artikli 29 lõike 2 punktis b sätestatud võrdlusväärtusele. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 29, lõige 3, punkt a |
Näiteks on kaudse maksega tegemist juhul, kui ostja tasub müüja võla täielikult või osaliselt. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 30, lõige 2, punkt a Artikkel 30, lõige 2, punkt b |
1. Artikli 2 rakendamisel kasutab toll võimaluse korral identse kauba müüki hinnatava kaubaga samal kaubanduslikul tasemel ja põhiliselt samas koguses. Sellise müügi puudumisel võib kasutada identse kauba müüki, mis toimub ühel järgnevast kolmest tingimusest: a) müük samal kaubanduslikul tasemel, kuid erinevas koguses; b) müük erineval kaubanduslikul tasemel, kuid põhiliselt samas koguses; c) müük erineval kaubanduslikul tasemel ja erinevas koguses. 2. Kui esineb ühele nendest kolmest tingimusest vastav müük, korrigeeritakse vastavalt juhtumile: a) üksnes koguse tegurit; b) üksnes kaubandusliku taseme tegurit; c) nii kaubandusliku taseme kui ka koguse tegurit. 3. Kaubanduslike tasemete või koguste erinevusest põhjustatud korrigeerimise tingimus on, et kõnealune korrigeerimine, põhjustagu see väärtuse vähenemist või suurenemist, tehakse ainult esitatud tõendusmaterjali alusel, mis selgelt näitab korrigeerimise põhjendatust ja täpsust, näiteks kehtivad hinnakirjad, mis sisaldavad erinevate tasemete või erinevate koguste hindu. Selle näiteks on, kui hinnatav importkaup koosneb 10ühikulisest saadetisest ja ainus teadaoleva tehinguväärtusega importkaup koosneb 500 ühiku müügist ning on teada, et müüja vähendab hinda koguse pealt, siis võib vajaliku korrigeerimise teha müüja hinnakirjale toetudes ja kasutades hinda, mis kehtib 10 ühiku müümisel. See ei nõua, et müük oleks pidanud toimuma 10 ühiku kaupa, kui hinnakirjas on kehtestatud bona fide teiste koguste müük. Kuid niisuguse objektiivse kriteeriumi puudumisel ei saa tolliväärtust määrata artikli 30 lõike 2 punktide a ja b sätete alusel. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 30, lõige 2, punkt d |
1. Üldiselt määratakse tolliväärtus käesolevate sätete alusel kindlaks impordiriigis hõlpsalt kättesaadava teabe põhjal. Arvutatud väärtuse kindlaksmääramiseks võib siiski olla vajalik uurida hinnatava kauba tootmiskulusid ja muud teavet, mida tuleb muretseda väljaspool ühendust. Lisaks sellele ei kuulu kaubatootja enamikul juhtudel impordiriigi ametiasutuste jurisdiktsiooni alla. Arvutatud väärtuse meetodi kasutamine piirdub tavaliselt nende juhtudega, kui müüja ja ostja on teineteisest sõltuvad ning tootja on valmis esitama impordiriigi ametiasutustele vajalikke kuluarvutusi ja võimaldama läbi viia mis tahes järgnevat kontrollimist, mis võib osutuda vajalikuks. 2. Artikli 30 lõike 2 punkti d esimeses taandes nimetatud “kulud või väärtus” määratakse kindlaks tootja poolt või tema nimel esitatud teabe põhjal, mis puudutab hinnatava kauba tootmist. See peab põhinema tootja kaubanduslikel raamatupidamisaruannetel, tingimusel et kõnealused raamatupidamisaruanded on vastavuses kaupa tootvas riigis kohaldatavate üldtunnustatud arvestuspõhimõtetega. 3. Artikli 30 lõike 2 punkti d teises taandes nimetatud “kasumi ja üldkulude summa” tuleb määrata kindlaks teabe põhjal, mille on andnud tootja või mis on antud tema nimel, kui tootja arvud ei ole vastuolus hinnatava kaubaga samasse klassi või liiki kuuluva kauba müügil tavaliselt esinevaga, tingimusel et seda kaupa valmistavad ekspordiriigi tootjad eksportimiseks impordiriiki. 4. Mõistetavalt ei arvestata käesolevas lõikes nimetatud elementide mis tahes kulusid ega väärtust arvutatud väärtuse kindlaksmääramisel topelt. 5. Käesoleval juhul tuleb tähele panna, et “kasumi ja üldkulude summat” tuleb vaadelda tervikuna. Sellest järeldub, et kui mingil üksikjuhul on tootja kasum väike ja tootja üldkulud suured, siis võivad tema kasum ja üldkulud üheskoos olla siiski vastavuses samasse klassi või liiki kuuluva kauba müügil tavaliselt esinevaga. Näiteks võib niisugune olukord tekkida, kui impordiriigis alustatakse uue toote turustamist ja tootja loobub kasumist või on nõus madala kasumiga, et korvata turustamise alustamisest tingitud suuri üldkulusid. Kui tootja suudab näidata, et importkauba müügist saadav kasum on väike konkreetsetest kaubandusoludest tingituna, tuleb võtta arvesse tootja tegeliku kasumi suurus, tingimusel et tootjal on selle põhjendamiseks arvestatavad kaubanduslikud põhjused ja et tootja hinnakujunduspoliitika vastab asjaomase tööstusharu tavalisele hinnakujunduspoliitikale. Näiteks võib kõnealune olukord tekkida, kui tootjad on sunnitud ajutiselt hindu alandama nõudluse ettenägematu vähenemise tõttu või kui nad müüvad kaupa, mis täiendab impordiriigis toodetavate kaupade sortimenti, ja nõustuvad väikese kasumiga konkurentsivõime säilitamiseks. Kui tootja esitatud kasumi ja üldkulude andmed ei vasta sellele, mis tavaliselt esineb hinnatava kaubaga samasse klassi või liiki kuuluva kauba müümisel, tingimusel et seda kaupa valmistavad ekspordiriigi tootjad eksportimiseks impordiriiki, võib kasumi ja üldkulude summa põhineda muul asjakohasel teabel peale selle, mille on andnud kauba tootja või mis on antud tema nimel. 6. Kas teatud kaup kuulub samasse klassi või liiki kui teine kaup, tuleb kindlaks määrata iga juhtumi korral eraldi, arvestades kõiki valitsevaid asjaolusid. Kui artikli 30 lõike 2 punkti d sätete alusel määratakse kindlaks tavaline kasum ja üldkulud, tuleb uurida impordiriigis ekspordiks müüdud kitsaimat kaubarühma või -sortimenti, mis hõlmab hinnatavat kaupa ja mille kohta on võimalik saada vajalikku teavet. Artikli 30 lõike 2 punkti d kohaldamisel peab samasse klassi või liiki kuuluv kaup pärinema samast riigist kui hinnatav kaup. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 31, lõige 1 |
1. Artikli 31 lõike 1 sätete alusel määratud tolliväärtus peaks võimalikult suuremas ulatuses põhinema varem määratud tolliväärtustel. 2. Artikli 31 lõike 1 alusel kasutatavad tolliväärtuse määramise meetodid peaksid olema need, mis on sätestatud artiklis 29 ja artikli 30 lõikes 2, kuid artikli 31 lõike 1 eesmärkidele ja sätetele vastab põhjendatud paindlikkus kõnealuste meetodite rakendamisel. 3. Mõned näited põhjendatud paindlikkusest: a) identne kaup: nõuet, et identset kaupa peab eksportima hinnatava kaubaga samal või ligikaudu samal ajal, võib tõlgendada paindlikult; tolliväärtuse aluseks võib olla identne importkaup, mis on toodetud muu riigis kui hinnatava kauba ekspordiriik; võib kasutada identse importkauba tolliväärtust, mis on juba kindlaks määratud artikli 30 lõike 2 punktide c ja d sätete alusel; b) sarnane kaup: nõuet, et sarnast kaupa peab eksportima hinnatava kaubaga samal või ligikaudu samal ajal, võib tõlgendada paindlikult; tolliväärtuse aluseks võib olla sarnane importkaup, mis on toodetud muus riigis kui hinnatava kauba ekspordiriik; võib kasutada sarnase importkauba tolliväärtust, mis on juba kindlaks määratud artikli 30 lõike 2 punktide c ja d sätete alusel; c) tuletatud väärtuse meetod: käesoleva määruse artikli 152 lõike 1 punkti a nõuet, et kaupa peab müüma samas seisundis, kui see oli importimisel, võib tõlgendada paindlikult; 90 päeva nõuet võib kohaldada paindlikult. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 32, lõige 1, punkt b, alapunkt ii |
1. Artikli 32 lõike 1 punkti b alapunktis ii määratletud elementide jaotamist importkauba vahel mõjutab kaks tegurit — elemendi enda väärtus ja viis, kuidas kõnealune väärtus jaotatakse importkaubale. Kõnealuste elementide jaotamine peab olema põhjendatud, asjaoludele vastav ja vastavuses üldtunnustatud arvestuspõhimõtetega. 2. Kui importija omandab elemendi kindla hinna eest müüjalt, kes on temast sõltumatu, on elemendi väärtuseks nimetatud hind. Kui elemendi on tootnud importija või temast sõltuv isik, võrdub selle väärtus tootmiskuludega. Kui importija on elementi varem kasutanud, olenemata sellest, kas ta on selle omandanud või ise tootnud, tuleb elemendi väärtuse saamiseks esialgseid soetamis- või tootmiskulusid vähendada vastavalt kasutamisele. 3. Kui elemendi väärtus on kindlaks määratud, tuleb kõnealune väärtus importkauba vahel jaotada. Selleks on mitu võimalust. Näiteks võib väärtuse lisada esimesele saadetisele, kui importija soovib maksta tollimaksu kogu väärtuselt korraga. Teine näide: importija võib nõuda, et väärtus jaotataks nende ühikute vahel, mis on toodetud esimese saadetise ajaks. Järgmine näide: importija võib nõuda, et väärtus jaotataks kogu eeldatava toodangu vahel, kui kõnealuse toodangu kohta on olemas lepingud või kindlad kohustused. Importija esitatud dokumentidest sõltub, millist jaotusmeetodit kasutatakse. 4. Eespool nimetatud näide: importija annab tootjale valuvormi, mida hakatakse kasutama importkauba tootmisel, ja sõlmib tootjaga lepingu 10 000 ühiku ostmise kohta. Selleks ajaks, kui jõuab kohale esimene 1 000 ühikust koosnev saadetis, on tootja tootnud juba 4 000 ühikut. Importija võib tollilt nõuda valuvormi väärtuse jaotamist 1 000, 4 000 või 10 000 ühiku vahel. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 32, lõige 1, punkt b, alapunkt iv |
1. Artikli 32 lõike 1 punkti b alapunktis iv määratletud kuluelementide eest tehtavad lisandid peaksid põhinema tõestel ja täpselt määratletavaid koguseid käsitlevatel andmetel. Et vähendada nii importija kui ka tolli vaeva lisatava väärtuse kindlaksmääramisel, tuleks kasutada nii palju kui võimalik ostja äridokumentidest hõlpsasti kättesaadavaid andmeid. 2. Nende ostja tarnitud elementide puhul, mis ta on ostnud või rentinud, on kululisandiks ostu- või rendihind. Nende elementide puhul, mis on üldkasutatavad, ei lisata muud kui nendest koopiate tegemise hind. 3. See, kui lihtsalt on võimalik arvutada kululisandeid, sõltub konkreetse ettevõtte struktuurist ja juhtimistavadest ning arvestusmeetoditest. 4. Näiteks on võimalik, et ettevõte, kes impordib mitmesuguseid tooteid mitmest eri riigist, säilitab oma disainikeskuse dokumentatsiooni väljaspool impordiriiki selliselt, et on võimalik täpselt näidata kõnealuse tootega seotud kulutusi. Sellisel juhul võib artikli 32 sätete alusel teha asjakohase otsekorrigeerimise. 5. Teisel juhul võib ettevõte pidada impordiriigist väljaspool asuva disainikeskuse kulusid üldkulude osaks, jaotamata neid üksikute toodete vahel. Sellisel juhul võib importkaubaga seotud asjakohase korrigeerimise teha artikli 32 sätete alusel, jagades disainikeskuse kogukulud selle kogutoodanguga, mille puhul on kasutatud disainikeskust, ning lisades importkaubale selliselt jaotatud kulud ühiku kohta. 6. Eespool kirjeldatud asjaolude erinevused nõuavad loomulikult seda, et õige jaotusmeetodi kindlaksmääramisel tuleb arvestada erinevaid tegureid. 7. Kui kõnealuse elemendi tootmine toimub mitmes riigis ja pikemat aega, peaks korrigeerimine piirduma tegeliku väärtusega, mis kõnealusele elemendile lisandub väljaspool impordiriiki. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 32, lõige 1, punkt c |
Artikli 32 lõike 1 punktis c nimetatud kasutus- ja litsentsitasu võib muu hulgas sisaldada patentide, kaubamärkide ja autoriõigusega seotud makseid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 32, lõige 2 |
Kui puuduvad tõesed ja täpselt määratletavaid koguseid käsitlevad andmed kululisandite kohta, mida tuleb teha artikli 32 sätete alusel, siis ei või tehinguväärtust määrata artikli 29 sätete alusel. Selle näide on, kui kasutustasu makstakse liitrihinna alusel, millega teatud toodet impordiriigis müüakse, kui see toode on imporditud kilogrammidena ning pärast importimist on sellest lahus valmistatud. Kui kasutustasu põhineb osaliselt importkaubal ja osaliselt muudel teguritel, millel ei ole mingit seost importkaubaga (näiteks siis, kui importkaupa segatakse omamaiste koostisosadega ja seda ei ole enam võimalik eraldi identifitseerida, või kui kasutustasu ei saa eraldada ostja ja müüja vahelistest erifinantskokkulepetest), siis on alusetu püüda teha lisandit kasutustasu eest. Kuid kui kõnealune kasutustasu põhineb ainult importkaubal, mille täpset kogust on kerge kindlaks määrata, võib liita kululisandid tegelikult makstud või makstavale hinnale. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Viide tolliseadustiku rakendussätetele |
Märkused |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 143, lõige 1, punkt e |
Käesolevas lepingus loetakse üht isikut teist kontrollivaks, kui esimene saab juriidiliselt või tegelikult kehtestada teisele piiranguid või teda suunata. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 150, lõige 1 Artikkel 151, lõige 1 |
Väljend “ja/või” võimaldab paindlikkust, et kasutada läbimüüki ja teha vajalikke korrektiive ükskõik millises kolmest artikli 30 lõike 2 punktide a ja b tõlgendusmärkuste lõikes 1 kirjeldatud tingimusest. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 152, lõige 1, punkt a, alapunkt i |
1. Tuleb märkida, et “kasumit ja üldkulusid” peab võtma tervikuna. Kõnealuse mahaarvamise jaoks tuleb nende suurus kindlaks määrata importija poolt või tema nimel antud teabe põhjal, juhul kui importija andmed ei ole vastuolus nendega, mis on saadud impordiriigis samasse klassi või liiki kuuluva importkauba müügi käigus. Kui importija andmed on vastuolus kõnealuste andmetega, võib kasumi ja üldkulude suurus põhineda muul asjakohasel teabel peale importija poolt või tema nimel antud teabe. 2. Kui komisjonitasu või tavaline kasum ja üldkulud määratakse kindlaks käesoleva sätte alusel, siis tuleb küsimus, kas teatud kaup kuulub samasse klassi või liiki kui teine kaup, lahendada iga juhtumi korral eraldi, võttes arvesse kaasnevaid asjaolusid. Impordiriigis tuleb uurida müügilolevat samasse klassi või liiki kuuluva importkauba kõige kitsamat rühma või sortimenti, mis hõlmab hinnatavat kaupa ja mille kohta on võimalik saada vajalikku teavet. Käesoleva sätte alusel hõlmab mõiste “samasse klassi või liiki kuuluv kaup” nii seda kaupa, mis on imporditud samast riigist kui hinnatav kaup, kui ka teistest riikidest importkaupa. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 152, lõige 2 |
1. Kui kasutatakse seda tolliväärtuse määramise meetodit, siis tehakse mahaarvamised edasisel töötlemisel lisandunud väärtuse eest kõnealuse töö maksumusega seotud tõeste ja täpselt määratletavaid koguseid käsitlevate andmete alusel. Arvestuse aluseks on tööstusharus aktsepteeritud skeemid, juhised, meetodid ja muud selle tööstusharu tavad. 2. Tõdetakse, et seda tolliväärtuse määramise meetodit ei saa tavaliselt rakendada siis, kui edasise töötlemise tagajärjel kaotab importkaup samasuse. Kuid võib esineda juhtumeid, kui töötlemise käigus lisandunud väärtust saab ilma liigse raskuseta täpselt kindlaks määrata, kuigi importkaup on kaotanud oma samasuse. Kuid teisest küljest võib esineda ka juhtumeid, kus importkaup säilitab oma samasuse, kuid moodustab impordiriigis müüdavast kaubast nii väikese osa, et kõnealuse meetodi kasutamine pole põhjendatud. Eespool nimetatut silmas pidades tuleb iga niisugune olukord eraldi läbi vaadata. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 152, lõige 3 |
1. Selle näiteks on kauba müük hinnakirja alusel, mis annab suuremas koguses tehtud ostu puhul soodsama ühikuhinna.
Suurim üldkogus, mis on müüdud teatud kaubaühiku hinnaga, on 80 ühikut ja seega suurimale üldkogusele vastav kaubaühiku hind on hinnakirja alusel 90. 2. Teise näite korral toimub kaks müüki. Esimese müügi puhul müüakse 500 ühikut hinnaga à 95 rahaühikut. Teise müügi puhul müüakse 400 ühikut hinnaga à 90 rahaühikut. Selle näite puhul on suurim teatud hinnaga müüdud ühikute arv 500, seega on ühiku hind suurimas üldkoguses 95. 3. Kolmandaks näiteks on olukord, kus erinevad kogused müüakse erineva hinnaga: a) müügid
b) kokku
Käesoleva näite puhul on teatud hinnaga müüdud suurim kogus 65 ja seega on ühiku hind suurimas üldkoguses 90. |
LISA 24
ÜLDTUNNUSTATUD RAAMATUPIDAMISPÕHIMÕTETE KOHALDAMINE TOLLIVÄÄRTUSE KINDLAKSMÄÄRAMISEL
1. Üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted viitavad riigis teatud ajal tunnustatud üldisele seisukohale või riiklikule tunnustusele selles, millised majandusressursid ja -kohustused tuleb arvestusse märkida aktiva ja passivana, millised aktivas ja passivas toimunud muudatused tuleb kajastada, kuidas tuleb hinnata aktivat ja passivat ning muudatusi nendes, milline teave tuleb avalikustada ja kuidas see tuleb avalikustada ja millised finantsaruanded tuleb koostada. Need standardid võivad olla nii üldkohaldatavad üldised juhised kui ka üksikasjalikud menetlused.
2. Tolliväärtust käsitlevate sätete kohaldamisel kasutab asjaomane toll teavet, mis on koostatud vastavalt selle riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele, arvestades asjakohast artiklit. Näiteks käesoleva määruse artikli 152 lõike 1 punkti a alapunkti i sätete järgi määratakse tavaline kasum ja üldkulud kindlaks teabe põhjal, mis on koostatud vastavalt importijamaal üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele. Kuid teisest küljest määratakse seadustiku artikli 30 lõike 2 punkti d järgi tavaline kasum ja üldkulud kindlaks teabe põhjal, mis on koostatud vastavalt tootjamaal üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele. Järgmine näide — seadustiku artikli 32 lõike 1 punkti b alapunktis ii ettenähtud elemendi kindlaksmääramisel impordiriigis kasutatakse teavet, mis on koostatud vastavuses sellel maal üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega.
LISA 25
TOLLIVÄÄRTUSE SISSE ARVESTATAVAD ÕHUTRANSPORDIKULUD
|
1. |
Alljärgnevas tabelis on esitatud: a) kontinentide ja tsoonide järgi loetletud kolmandad riigid ( 169 ) (1. veerg). b) protsendid, mis näitavad vastavast kolmandast riigist Euroopa Ühendusse transportimisel kaasnevat õhutranspordikulude tolliväärtuse sisse arvestatavat osa (2. veerg). |
|
2. |
Kui kaupu veetakse riikidest või lennujaamadest, mis ei sisaldu alljärgnevas tabelis, v.a lõikes 3 nimetatud lennujaamad, kohaldatakse lähtekohale lähima lennujaama suhtes sätestatud protsenti. |
|
3. |
Prantsuse Guadeloupe'i, Guayana, Martinique'i ja Reunioni ülemeredepartemangude suhtes, mille lennujaamu tabelis ei nimetata, kohaldatakse järgmisi reegleid: a) kaupade puhul, mis veetakse kolmandatest riikidest otse nendesse departemangudesse, arvestatakse tolliväärtuse sisse õhutranspordikulud tervikuna; b) kaupade puhul, mis veetakse kolmandatest riikidest ühenduse Euroopa ossa ning mis laaditakse ümber või maha ühes neist departemangudest, arvestatakse tolliväärtuse sisse üksnes need õhutranspordikulud, mis oleksid tekkinud kaupade vedamisel vaid ümber- või mahalaadimiskohani; c) kaupade puhul, mis veetakse nendesse departemangudesse kolmandatest riikidest ning mis laaditakse ümber või maha ühenduse Euroopa osas asuvas lennujaamas, on tolliväärtuse sisse arvestatavad õhutranspordikulud need, mis saadakse alljärgnevas tabelis toodud protsentide kohaldamisel kulude suhtes, mis oleksid tekkinud kaupade vedamisel lähtelennujaamast ümber- või mahalaadimislennujaama. Ümber- ja mahalaadimine kinnitatakse tolliasutuse asjakohase märkega ning asjaomase asutuse ametliku pitseriga lennuveokirjal või muul õhuveodokumendil, kõnealuse kinnituse puudumisel kohaldatakse käesoleva määruse artikli 163 lõike 6 viimase lõigu sätteid.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
LISA 26
ARTIKLI 152 LÕIKE 1 PUNKTIS a)a NIMETATUD KAUPADE LOETELU
Lihtsustatud kord teatavate komisjonimüügiks imporditavate kiiresti riknevate kaupade tolliväärtuse määramiseks vastavalt tolliseadustiku artikli 30 lõike 2 punktile c ( 170 )
|
CN (TARIC) kood |
Kauba kirjeldus |
Kehtivusaeg |
|
0701 90 50 |
Varajane kartul |
1.1.–30.6. |
|
0703 10 19 |
Sibul |
1.1.–31.12. |
|
0703 20 00 |
Küüslauk |
1.1.–31.12. |
|
0708 20 00 |
Aeduba |
1.1.–31.12. |
|
0709200010 |
Spargel: — roheline |
1.1.–31.12. |
|
0709200090 |
Spargel: — muu |
1.1.–31.12. |
|
0709 60 10 |
Paprika |
1.1.–31.12. |
|
ex07 14 20 |
Bataadid, värsked või jahutatud, terved |
1.1.–31.12. |
|
0804300090 |
Ananassid |
1.1.–31.12. |
|
0804400010 |
Avokaadod |
1.1.–31.12. |
|
0805 10 20 |
Magusad apelsinid |
1.6.–30.11. |
|
0805201005 |
Klementiinid |
1.3.–31.10. |
|
0805203005 |
Monrealid ja satsumad |
1.3.–31.10. |
|
0805205007 0805205037 |
Mandariinid ja vilkingid |
1.3.–31.10. |
|
0805207005 0805209005 0805209009 |
Tangeriinid ja muud |
1.3.–31.10. |
|
0805400011 |
Greipfruudid: — valged |
1.1.–31.12. |
|
0805400019 |
Greipfruudid: — roosad |
1.1.–31.12. |
|
0805509011 0805509019 |
Laimid (Citrus aurantifolia, Citrus latifolia) |
1.1.–31.12. |
|
0806 10 10 |
Lauaviinamarjad |
21.11.–20.7. |
|
0807 11 00 |
Arbuusid |
1.1.–31.12. |
|
0807190010 0807190030 |
Melonid Amarillo, Cuper, Honey Dew (k.a Cantalene), Onteniente, Piel de Sapo, (k.a Verde Liso), Rochet, Tendral, Futuro |
1.1.–31.12. |
|
0807190091 0807190099 |
Muud melonid |
1.1.–31.12. |
|
0808205010 |
Pirnid: — Nashi (Pyrus pyrifolia) — Ya (Pyrus bretscheideri) |
1.5.–30.6. |
|
0808205090 |
Pirnid: — muud |
1.5.–30.6. |
|
0809 10 00 |
Aprikoosid |
1.1.–30.5. ja 1.8.–31.12. |
|
0809 30 10 |
Nektariinid |
1.1.–10.6. ja 1.10.-31.12. |
|
0809 30 90 |
Virsikud |
1.1.–10.6. ja 1.10.–31.12. |
|
0809 40 05 |
Ploomid |
1.10.–10.6. |
|
0810 10 00 |
Maasikad |
1.1.–31.12. |
|
0810 20 10 |
Vaarikad |
1.1.–31.12. |
|
0810 50 00 |
Kiivid |
1.1.–31.12. |
▼M27 —————
LISA 28
LISA 29
LISA 30
ÜHENDUSE LENNUJAAMAS KONTROLLITAVALE PAGASILE KINNITATAV PAGASILIPIK
(Artikkel 196)
1. TUNNUSED
Artiklis 196 osutatud pagasilipik kujundatakse nii, et seda ei oleks võµimalik uuesti kasutada.
a) Pagasilipikul on vähemalt 5 mm laiune roheline triip täies pikkuses mõlemal pool lipiku neid osi, kuhu on märgitud marsruut ja tähis.
Lisaks sellele võivad nimetatud rohelised triibud ulatuda ka muudele pagasilipiku osadele, v.a kõik need, kuhu on kantud triipkoodiga pagasilipiku number, mis peab olema trükitud valgele taustale. (Vt punkti 2 alapunktis a esitatud näidiseid.)
b) Saatjata pagasi puhul peab pagasilipik vastama Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) resolutsiooniga nr 743a ettenähtud näidisele, kuid külgedel olevad triibud on punase asemel rohelised. (Vt punkti 2 alapunktis b esitatud näidist.)
2. NÄIDISED
a)
b)
LISA 31 ( 171 )
ÜHTSE HALDUSDOKUMENDI NÄIDIS
(Kaheksast eksemplarist koosnev komplekt)
LISA 32 ( 172 )
ÜHTSE HALDUSDOKUMENDI NÄIDIS VÄLJATRÜKKIMISEKS AUTOMAATSE ANDMETÖÖTLUSSÜSTEEMI KASUTAMISE KORRAL, KUI KASUTATAKSE KAHTE JÄRJESTIKUST NELJAST EKSEMPLARIST KOOSNEVAT KOMPLEKTI
LISA 33 ( 173 )
ÜHTSE HALDUSDOKUMENDI LISALEHE NÄIDIS
(kaheksast eksemplarist koosnev komplekt)
LISA 34 ( 174 )
ÜHTSE HALDUSDOKUMENDI LISALEHE NÄIDIS ARVUTIPÕHISE DEKLARATSIOONIDE TÖÖTLEMISE SÜSTEEMI ABIL VÄLJATRÜKKIMISEKS, KUI KASUTATAKSE KAHTE JÄRJESTIKUST NELJAST EKSEMPLARIST KOOSNEVAT KOMPLEKTI
LISA 35
MÄRKUSED LISADES 31 JA 33 OSUTATUD VORMIDE EKSEMPLARIDE KOHTA, MILLELE ANDMED PEAVAD ILMUMA ISEKOPEERIMISE TEEL
(Alates eksemplarist 1)
|
Lahtri number |
Eksemplarid |
Lahtri number |
Eksemplarid |
|
I. ETTEVÕTJA TÄIDETAVAD LAHTRID |
|||
|
1 |
1–8 |
27 |
1–5 (1) |
|
välja arvatud keskmine osa: |
28 |
1–3 |
|
|
1–3 |
29 |
1–3 |
|
|
2 |
1–5 (1) |
30 |
1–3 |
|
3 |
1–8 |
31 |
1–8 |
|
4 |
1–8 |
32 |
1–8 |
|
5 |
1–8 |
33 |
esimene osa vasakul: |
|
6 |
1–8 |
1–8 |
|
|
7 |
1–3 |
ülejäänud: 1–3 |
|
|
8 |
1–5 (1) |
34a |
1–3 |
|
9 |
1–3 |
34b |
1–3 |
|
10 |
1–3 |
35 |
1–8 |
|
11 |
1–3 |
36 |
– |
|
12 |
– |
37 |
1–3 |
|
13 |
1–3 |
38 |
1–8 |
|
14 |
1–4 |
39 40 |
1–3 1–5 (1) |
|
15 |
1–8 |
41 |
1–3 |
|
15a |
1–3 |
42 |
– |
|
15b |
1–3 |
43 |
– |
|
16 |
1, 2, 3, 6, 7 ja 8 |
44 |
1–5 (1) |
|
17 |
1–8 |
45 |
– |
|
17a |
1–3 |
46 |
1–3 |
|
17b |
1–3 |
47 |
1–3 |
|
18 |
1–5 (1) |
48 |
1–3 |
|
19 |
1–5 (1) |
49 |
1–3 |
|
20 |
1–3 |
50 |
1–8 |
|
21 |
1–5 (1) |
51 |
1–8 |
|
22 |
1–3 |
52 |
1–8 |
|
23 |
1–3 |
53 |
1–8 |
|
24 |
1–3 |
54 |
1–4 |
|
25 |
1–5 (1) |
55 |
– |
|
26 |
1–3 |
56 |
– |
|
II. AMETLIKUKS KASUTUSEKS ETTENÄHTUD LAHTRID |
|||
|
A |
1–4 (2) |
C |
1–8 (2) |
|
B |
1–3 |
D |
1–4 |
|
(1) Mingil juhul ei tohi nõuda, et kasutajad täidaksid need lahtrid transiidi jaoks kasutatavas eksemplaris 5. (2) Lähteliikmesriik võib otsustada, kas need andmed märgitakse nimetatud eksemplaridele. |
|||
LISA 36
MÄRKUSED LISADES 32 JA 34 OSUTATUD VORMIDE EKSEMPLARIDE KOHTA, MILLELE ANDMED PEAVAD ILMUMA ISEKOPEERIMISE TEEL
(Alates eksemplarist 1/6)
|
Lahtri number |
Eksemplarid |
Lahtri number |
Eksemplarid |
|
I. ETTEVÕTJA TÄIDETAVAD LAHTRID |
|||
|
1 |
1–4 |
27 |
1–4 |
|
välja arvatud keskmine osa: |
28 |
1–3 |
|
|
1–3 |
|||
|
2 |
1–4 |
29 |
1–3 |
|
3 |
1–4 |
30 |
1–3 |
|
4 |
1–4 |
31 |
1–4 |
|
5 |
1–4 |
32 |
1–4 |
|
6 |
1–4 |
33 |
esimene osa vasakul 1–4 |
|
7 |
1–3 |
ülejäänud: 1–3 |
|
|
8 |
1–4 |
34a |
1–3 |
|
9 |
1–3 |
34b |
1–3 |
|
10 |
1–3 |
35 |
1–4 |
|
11 |
1–3 |
36 |
1–3 |
|
12 |
1–3 |
37 |
1–3 |
|
13 |
1–3 |
38 |
1–4 |
|
14 |
1–4 |
39 |
1–3 |
|
15 |
1–4 |
40 |
1–4 |
|
15a |
1–3 |
41 42 |
1–3 1–3 |
|
15b |
1–3 |
43 |
1–3 |
|
16 |
1–3 |
44 |
1–4 |
|
17 |
1–4 |
45 |
1–3 |
|
17a |
1–3 |
46 |
1–3 |
|
17b |
1–3 |
47 |
1–3 |
|
18 |
1–4 |
48 |
1–3 |
|
19 |
1–4 |
49 |
1–3 |
|
20 |
1–3 |
50 |
1–4 |
|
21 |
1–4 |
51 |
1–4 |
|
22 |
1–3 |
52 |
1–4 |
|
23 |
1–3 |
53 |
1–4 |
|
24 |
1–3 |
54 |
1–4 |
|
25 |
1–4 |
55 |
– |
|
26 |
1–3 |
56 |
– |
|
II. AMETLIKUKS KASUTUSEKS ETTENÄHTUD LAHTRID |
|||
|
A |
1–4 (1) |
C |
1–4 |
|
B |
1–3 |
D/J |
1–4 |
|
(1) Lähteliikmesriik võib otsustada, kas need andmed märgitakse nimetatud eksemplaridele. |
|||
LISA 37
ÜHTSE HALDUSDOKUMENDI SELGITAVAD MÄRKUSED ( 175 )
I JAOTIS ÜLDSÄTTED
A. ÜLDINE KIRJELDUS
Vorme ja lisalehti kasutatakse järgmistel juhtudel:
a) kui ühenduse õigusaktides osutatakse kaupade tolliprotseduurile suunamise deklaratsioonile või reekspordideklaratsioonile;
b) vajaduse korral ühinemisaktis sätestatud üleminekuaja jooksul ühenduse, mis on ühinemisele eelnenud koosseisus, ja uute liikmesriikide vahelises kaubanduses ning uute liikmesriikide vahelises kaubanduses selliste kaupade osas, mille puhul ei ole tollimakse ja samaväärse toimega makse veel täielikult kaotatud või mille suhtes kohaldatakse teisi ühinemisaktiga sätestatud meetmeid;
c) kui nende kasutamine on ühenduse eeskirjadega konkreetselt ette nähtud.
Selleks otstarbeks kasutatavad vormid ja lisalehed koosnevad eksemplaridest, mis on vajalikud ühe või mitme tolliprotseduuriga seotud formaaluste täitmiseks, ja need võetakse kaheksast eksemplarist koosnevast komplektist:
— eksemplar 1 jääb selle liikmesriigi asutustele, kus täidetakse ekspordi- (lähetamise) või ühenduse transiidiformaalsused,
— eksemplari 2 kasutab eksportiv liikmesriik statistilistel eesmärkidel. Seda eksemplari võib kasutada statistilistel eesmärkidel ka lähteliikmesriik juhul, kui kauplemine toimub ühenduse tolliterritooriumi erinevate maksusüsteemidega osade vahel.
— eksemplar 3 saadetakse eksportijale tagasi pärast seda, kui toll on sellele pannud oma templi,
— eksemplari 4 säilitab sihttolliasutus pärast seda, kui ühenduse transiitvedu on lõpetatud, või dokumendina, mis tõendab kauba ühenduse staatust,
— eksemplar 5 on ühenduse transiidiprotseduuri puhul tagastatavaks eksemplariks,
— eksemplar 6 jääb selle liikmesriigi asutustele, kus täidetakse impordiformaalsused,
— eksemplari 7 kasutab importiv liikmesriik statistilistel eesmärkidel. Seda eksemplari võib kasutada statistilistel eesmärkidel ka importiv liikmesriik juhul, kui kauplemine toimub ühenduse tolliterritooriumi erinevate maksusüsteemidega osade vahel,
— eksemplar 8 saadetakse tagasi kaubasaajale.
Võimalikud on eksemplaride erinevad kombinatsioonid, näiteks:
— eksport, välistöötlemine või reeksport: eksemplarid 1, 2 ja 3,
— ühenduse transiit: eksemplar 1, 4 ja 5,
— tolliprotseduur importimisel: eksemplarid 6, 7 ja 8.
Lisaks sellele on olukordi, kus kauba ühenduse staatust tuleb tõendada sihtkohas. Sellisel juhul tuleb eksemplari 4 kasutada T2L dokumendina.
Ettevõtjad võivad soovi korral kasutada eratrükikojas trükitud komplekte, mis koosnevad neile vajalikest eksemplaridest, kui kasutatav vorm vastab ametlikule näidisele.
Iga komplekt peab olema kavandatud nii, et kui lahtritesse tuleb märkida samasugune teave kahes asjaosalises liikmesriigis, saab seda teha eksportija või printsipaal otse eksemplarile 1 ning see teave on paberi keemilise töötlemise teel seejärel nähtav kõikidel eksemplaridel. Kui mingil põhjusel ei tohi teavet ühest liikmesriigist teise edastada (eelkõige juhul, kui teabe sisu erineb sõltuvalt kõnealuse toimingu etapist), peab isekopeeruva paberi desensibiliseerimine piirduma asjaomaste eksemplaride paljundamisega.
Kui deklaratsioone töödeldakse elektrooniliselt, võib komplektidest koostada uusi komplekte, milles igal eksemplaril on kaks funktsiooni: 1/6, 2/7, 3/8, 4/5.
Sel juhul tuleb iga komplekti puhul näidata ära kasutatud eksemplaride numbrid, kriipsutades vormi servas läbi kasutamata jäetud eksemplaride numbrid.
Iga selline komplekt peab olema kavandatud nii, et paberi keemilise töötlemise teel on tagatud vajalike andmete kopeerimine igale eksemplarile.
Kui kauba tolliprotseduurile suunamise/reeksportimise deklaratsioonid või dokumendid, mis tõendavad, et sisetransiidiprotseduuri raames ei ole ühenduse staatusega kaupa ühest kohast teise viidud, koostatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 205 lõikele 3 tavapaberile ametliku või erasektori andmetöötlussüsteemi abil, peab nimetatud deklaratsioonide või dokumentide vorm vastama kõikidele seadustiku või käesoleva määrusega sätestatud tingimustele, sealhulgas nendele, mis on seotud vormi tagaküljega (seoses ühenduse transiidiprotseduuri käigus kasutatavate koopiatega), välja arvatud:
— trükivärv,
— kursiivkirja kasutus,
— ühenduse transiiti käsitlevatesse lahtritesse tausta trükkimine.
Kui transiidideklaratsiooni töödeldakse lähtetolliasutuses elektrooniliselt, tuleb kõnealusele asutusele esitada deklaratsiooni koopia.
B. NÕUTAVAD ANDMED
Need vormid sisaldavad paljusid lahtreid, millest kasutatakse sõltuvalt kõnealus(t)est tolliprotseduuri(de)st ainult mõningaid.
Ilma et see piiraks lihtsustatud korra kohaldamist, on lahtrid, mida võib iga protseduuri puhul täita, esitatud järgmises tabelis. Iga lahtri kohta II jaotises esitatud erisätteid kohaldatakse, ilma et see mõjutaks tabelis määratletud lahtrite staatust.
Allpool loetletud staatus ei mõjuta seda, et teatavaid üksikasju kogutakse ainult sel juhul, kui asjaolud seda võimaldavad. Näiteks lahtris 41 (staatus A) märgitud täiendavad mõõtühikud märgitakse ainult siis, kui TARIC seda ette näeb.
|
Lahtri numbrid |
A |
B |
C |
D |
E |
F |
G |
H |
I |
J |
K |
||||||||||||||||||||||||||
|
1(1) |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
||||||||||||||||||||||||||||
|
1(2) |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
||||||||||||||||||||||||||||
|
1(3) |
A |
A |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2 |
B [1] |
A |
B |
B |
B |
B |
A |
B |
B |
||||||||||||||||||||||||||||
|
2 (number) |
A |
A |
A |
A |
A |
B |
A |
B |
B |
||||||||||||||||||||||||||||
|
3 |
A [2][3] |
A [2][3] |
A [2][3] |
A [2][3] |
A [2][3] |
A [2][3] |
A [2][3] |
A [2][3] |
A [2][3] |
A [2][3] |
A [2][3] |
||||||||||||||||||||||||||
|
4 |
B |
B |
B |
A [4] |
A |
B |
B |
||||||||||||||||||||||||||||||
|
5 |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
||||||||||||||||||||||||||
|
6 |
B |
B |
B |
B |
B [4] |
B |
B |
||||||||||||||||||||||||||||||
|
7 |
C |
C |
C |
C |
C |
A [5] |
C |
C |
C |
C |
|||||||||||||||||||||||||||
|
8 |
B |
B |
B |
B |
B |
A [6] |
B |
B |
B |
B |
|||||||||||||||||||||||||||
|
8 (number) |
B |
B |
B |
B |
B |
B |
A |
A |
A |
A |
|||||||||||||||||||||||||||
|
12 |
B |
B |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
14 |
B |
B |
B |
B |
B |
B |
B |
B |
B |
B |
|||||||||||||||||||||||||||
|
14 (number) |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
|||||||||||||||||||||||||||
|
15 |
A [2] |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
15a |
B |
B |
B |
B |
B |
A [5] |
A |
A |
B |
B |
|||||||||||||||||||||||||||
|
17 |
A [2] |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
17a |
A |
A |
A |
B |
A |
A [5] |
B |
B |
B |
B |
|||||||||||||||||||||||||||
|
17b |
B |
B |
B |
B |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
18 (tunnus) |
B [1][7] |
B [7] |
B [7] |
A [7] ►M26 [24] ◄ |
B [7] |
B [7] |
|||||||||||||||||||||||||||||||
|
18 (riikkondsus) |
A [8] ►M26 [24] ◄ |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
19 |
A [9] |
A [9] |
A [9] |
A [9] |
A [9] |
B [4] |
A [9] |
A [9] |
A [9] |
A [9] |
|||||||||||||||||||||||||||
|
20 |
B [10] |
B [10] |
B [10] |
B [10] |
B [10] |
B [10] |
|||||||||||||||||||||||||||||||
|
21 (tunnus) |
A [1] |
B [8] |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
21 (riikkondsus) |
A [8] |
A [8] |
A [8] |
A [8] |
A [8] |
A [8] |
|||||||||||||||||||||||||||||||
|
22 (vääring) |
B |
B |
B |
A |
A |
B |
|||||||||||||||||||||||||||||||
|
22 (kogus) |
B |
B |
B |
C |
C |
C |
|||||||||||||||||||||||||||||||
|
23 |
B [11] |
B [11] |
B [11] |
B [11] |
B [11] |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
24 |
B |
B |
B |
B |
B |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
25 |
A |
B |
A |
B |
A |
B |
A |
A |
B |
B |
|||||||||||||||||||||||||||
|
26 |
A [12] |
B 12] |
A [12] |
B [12] |
A [12] |
B [12] |
A [13] |
A [13] |
B [13] |
B [13] |
|||||||||||||||||||||||||||
|
27 |
B |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
29 |
B |
B |
B |
B |
B |
B |
B |
B |
B |
||||||||||||||||||||||||||||
|
30 |
B |
B [1] |
B |
B |
B |
B [14] |
B |
B |
B |
B |
|||||||||||||||||||||||||||
|
31 |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
||||||||||||||||||||||||||
|
32 |
A [3] |
A [3] |
A [3] |
A [3] |
A [3] |
A [3] |
A [3] |
A [3] |
A [3] |
A [3] |
A [3] |
||||||||||||||||||||||||||
|
33(1) |
A |
A |
A |
A [15] |
A |
A[16] |
A[17] |
A |
A |
B |
A |
||||||||||||||||||||||||||
|
33(2) |
A |
A |
B |
A |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
33(3) |
A |
A |
A |
A |
B |
A |
|||||||||||||||||||||||||||||||
|
33(4) |
A |
A |
A |
A |
B |
A |
|||||||||||||||||||||||||||||||
|
33(5) |
B |
B |
B |
B |
B |
B |
B |
B |
B |
||||||||||||||||||||||||||||
|
34a |
C [1] |
A |
C |
C |
C |
A |
A |
A |
A |
||||||||||||||||||||||||||||
|
34b |
B |
B |
B |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
35 |
B |
A |
B |
A |
B |
A |
A |
B |
B |
A |
A |
||||||||||||||||||||||||||
|
36 |
A |
A [17] |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
37(1) |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
||||||||||||||||||||||||||||
|
37(2) |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
||||||||||||||||||||||||||||
|
38 |
A |
A |
A |
A |
A |
A [17] |
A[17] |
A [18] |
A |
A |
A |
||||||||||||||||||||||||||
|
39 |
B [19] |
B |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
40 |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
||||||||||||||||||||||||||
|
41 |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
||||||||||||||||||||||||||||
|
42 |
A |
A |
A |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
43 |
B |
B |
B |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
44 |
A |
A |
A |
A |
A |
A [4] |
A |
A |
A |
A |
A |
||||||||||||||||||||||||||
|
45 |
B |
B |
B |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
46 |
A |
B |
A |
B |
A |
A |
A |
B |
B |
||||||||||||||||||||||||||||
|
47 (maksuliik) |
BC [20] |
BC [20] |
BC [20] |
A [18][21] [22] |
A [18] [21][22] |
A [18] [21] [22] |
|||||||||||||||||||||||||||||||
|
47 (maksubaas) |
B |
B |
B |
B |
A [18][21][22] |
A [18] [21][22] |
B |
A [18] [21] [22] |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
47 (maksumäär) |
BC [20] |
BC [20] |
BC [20] |
BC [18][20][22] |
BC [20] |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
47 (summa) |
BC [20] |
BC [20] |
BC [20] |
BC [18][20][22] |
BC [20] |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
47 (kokku) |
BC [20] |
BC [20] |
BC [20] |
BC [18][20][22] |
BC [20] |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
47 (makseviis) |
B |
B |
B |
B [18][22] |
B |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
48 |
B |
B |
B |
B |
B |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
49 |
B [23] |
A |
B [23] |
A |
B [23] |
B [23] |
B [23] |
A |
A |
||||||||||||||||||||||||||||
|
50 |
C |
C |
C |
A |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
51 |
A [4] |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
52 |
A |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
53 |
A |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
54 |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
A |
|||||||||||||||||||||||||||
|
55 |
A |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
56 |
A |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Selgitused
A: Kohustuslik: kõikide liikmesriikide poolt nõutavad andmed B: Liikmesriikidele vabatahtlik: andmed, mille esitamisest võivad liikmesriigid loobuda C: Ettevõtjatele vabatahtlik: andmed, mida ettevõtjad võivad esitada, kuid mille esitamist ei tohi liikmesriigid nõuda Märkused[1] See lahter on kohustuslik eksporditoetusega hõlmatud põllumajandustoodete puhul. [2] Neid andmeid võib nõuda ainult muu kui elektroonilise menetluse puhul. [3] Kui deklaratsioon hõlmab ainult ühte kaubaartiklit, võivad liikmesriigid sätestada, et selle lahtri võib jätta tühjaks kui lahtrisse 5 on märgitud number “1”. [4] See lahter on kohustuslik uue arvutipõhise transiidisüsteemi puhul lisas 37a sätestatud viisil. [5] Neid andmeid võib nõuda ainult elektroonilise menetluse puhul. [6] See lahter on liikmesriikidele vabatahtlik, kui kaubasaaja ei asu ühenduses või EFTA riigis. [7] Ei kasutata postisaadetiste või kinnistranspordiseadmetega saadetavate saadetiste puhul. [8] Ei kasutata postisaadetiste puhul ega kinnistranspordiseadme- või raudteeveo puhul. [9] Neid andmeid võib nõuda siis, kui ei kasutata elektroonilist menetlust. Arvutipõhiste protseduuride kasutamise korral ei pea liikmesriigid neid andmeid koguma, kui neid on võimalik tuletada deklaratsioonil esitatud muust teabest, ning see tuleb edastada komisjonile kooskõlas väliskaubandusstatistika kogumist reguleerivate sätetega. [10] Liikmesriigid võivad nõuda kolmanda alajaotise täitmist ainult juhul, kui toll arvutab tolliväärtuse ettevõtja eest. [11] Liikmesriigid võivad seda teavet nõuda ainult juhul, kui 6. peatüki V jaotises sätestatud igakuise vahetuskursi kindlaksmääramise eeskirju ei kohaldata. [12] Lahtrit ei ole vaja täita, kui ekspordiformaalsused täidetakse ühendusest väljumise kohas. [13] Lahtrit ei ole vaja täita, kui ekspordiformaalsused täidetakse ühendusse sisenemise kohas. [14] Seda lahtrit võib kasutada uue arvutipõhise transiidisüsteemi puhul lisas 37a sätestatud viisil. [15] Selle lahtri täitmine on kohustuslik reekspordi korral pärast tolliladustamisprotseduuri D-tüüpi tollilaos. [16] See alajaotis täidetakse juhul, kui: — üks ja seesama isik esitab transiidideklaratsiooni samal ajal kui kauba koodi sisaldava tollideklaratsiooni või pärast seda või — transiidideklaratsioon hõlmab lisas 44c loetletud kaupa või — ühenduse õigusaktid näevad nii ette. [17] Täidetakse ainult juhul, kui ühenduse õigusaktid näevad nii ette. [18] Seda teavet ei nõuta kauba puhul, mille suhtes kohaldatakse imporditollimaksudest vabastamist, välja arvatud juhul, kui toll peab seda asjaomase kauba vabasse ringlusse lubamist reguleerivate sätete kohaldamiseks vajalikuks. [19] Liikmesriigid võivad selle kohustuse täitmisest loobuda, kui nende süsteemid võimaldavad neil seda teavet automaatselt ja üheselt mujal deklaratsioonis esitatud teabest tuletada. [20] Seda teavet ei tule esitada, kui toll arvutab tollimaksu ettevõtja eest mujal deklaratsioonis esitatud teabe põhjal. Muudel juhtudel on lahtri täitmine liikmesriikidele vabatahtlik. [21] Seda teavet ei tule esitada, kui toll arvutab tollimaksu ettevõtja eest mujal deklaratsioonis esitatud teabe põhjal. [22] Kui deklaratsioonile on lisatud artikli 178 lõikes 1 osutatud dokument, võivad liikmesriigid selle lahtri täitmisest loobuda. [23] See lahter tuleb täita juhul, kui kauba tolliprotseduurile suunamise deklaratsiooni kasutatakse tolliladustamisprotseduuri lõpetamiseks. [24] Kui kaupu veetakse maanteesõidukitega transporditavates mahutites, võivad tolliasutused lubada printsipaalil jätta käesolev lahter tühjaks, kui lähtepunktis ei ole transiidideklaratsiooni kinnitamisel logistilistel põhjustel võimalik esitada transpordivahendi tunnusandmeid ja riikkondsust ning kui tolliasutused saavad tagada, et nõuetekohane teave transpordivahendi kohta kantakse hiljem lahtrisse 55. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||
C. VORMI KASUTAMISJUHEND
Kui konkreetne komplekt sisaldab ühte või mitut eksemplari, mida võib kasutada muus liikmesriigis kui see, kus see/need algselt täideti, tuleb vormid täita kirjutusmasinal, mõne teise kirjutiga või muul sarnasel viisil. Kirjutusmasinaga täitmise lihtsustamiseks tuleks vorm panna masinasse nii, et lahtrisse 2 kantavate andmete esimene täht jääks positsioonilahtrisse ülemises vasakus nurgas.
Kui kõik komplekti eksemplarid on ettenähtud kasutamiseks ühes ja samas liikmesriigis, võib need täita loetavalt käsitsi tindiga või trükitähtedega, tingimusel et see on selles liikmesriigis lubatud. Sama kehtib ühenduse transiidiprotseduuri kohaldamisel kasutatavate eksemplaride andmete suhtes.
Vormidel ei tohi olla kustutusi ega ülekirjutusi. Kui on vaja teha parandusi, kriipsutatakse valed andmed läbi ja lisatakse vajalikud andmed. Iga sellise paranduse juures peavad olema paranduse teinud isiku nimetähed ja need kinnitab pädev asutus. Viimane võib vajaduse korral nõuda uue deklaratsiooni esitamist.
Eespool nimetatud menetluste asemel võib vorme täita ka automaatse paljundamise teel. Vormide valmistamisel ja täitmisel võib kasutada automaatset paljundamist, tingimusel et järgitakse rangelt näidise vorme, formaati, kasutatud keelt, loetavust ning kustutatud ja ülekirjutatud kohtade puudumist ning paranduste tegemist käsitlevaid sätteid.
Ettevõtjad täidavad vajaduse korral üksnes nummerdatud lahtrid. Ülejäänud, suurtähega tähistatud lahtrid on ette nähtud administratiivseks kasutamiseks.
Ilma et see piiraks artikli 205 kohaldamist, peavad eksemplarid, mis jäävad ekspordi-/sihttolli- või lähtetolliasutusele, kandma asjaomaste isikute originaalallkirja.
Deklarandi või tema esindaja poolt allkirjastatud deklaratsiooni esitamine tolliasutusele viitab sellele, et asjaomane isik deklareerib kõnealuse kauba taotletud tolliprotseduurile, ning ilma et see piiraks võimalik sanktsioonide kohaldamist, vastutab liikmesriikides kehtivatele sätetele vastavalt selle eest, et:
— deklaratsioonis esitatud andmed on õiged,
— lisatud dokumendid vastavad originaalile,
— täidetakse kõnealuse kauba asjaomasele protseduurile suunamisest tulenevaid kohustusi.
Printsipaali allkiri või vajaduse korral tema volitatud esindaja allkiri kohustab kõnealust isikut vastutama kõikide andmete eest, mis on seotud ühenduse transiidiveoga vastavalt seadustikus ja käesolevas määruses ühenduste transiiti käsitlevatele sätetele ning eespool punktis B loetletud juhtudel.
Seoses ühenduse tolliformaalsustega ja sihtkoha formaalsustega on deklaratsioonis olevate andmete kontrollimine enne selle allkirjastamist ja tolliasutusele esitamist kõikide protseduuris osalevate isikute huvides. Eelkõige peab isik, kes leiab erinevusi deklareeritava kauba ja kasutatavale vormile juba märgitud andmete vahel, sellest viivitamatult tolliasutusele teatama. Sellisel juhul tuleb deklaratsioon esitada uuel vormil.
Kui III jaotises ei ole sätestatud teisiti, jäetakse lahter, mida ei täideta, täiesti tühjaks.
II JAOTIS LAHTRITESSE MÄRGITAVAD ANDMED
A. FORMAALSUSED, MIS ON SEOTUD EKSPORDI/LÄHETAMISE, EKSPORDITAVA EELFINANTSEERITAVA KAUBA TOLLILADUSTAMISE, REEKSPORDI, VÄLISTÖÖTLEMISE, ÜHENDUSE TRANSIIDIGA JA/VÕI KAUBA ÜHENDUSE STAATUSE TÕENDAMISEGA
Lahter 1: Deklaratsioon
Esimesse alajaotisesse märgitakse asjaomane lisas 38 määratud ühenduse kood.
Teise alajaotisesse märgitakse deklaratsiooni liik, kasutades selleks asjaomast lisas 38 määratud ühenduse koodi.
Kolmandasse alajaotisesse märgitakse asjaomane lisas 38 määratud ühenduse kood.
Lahter 2: Kaubasaatja/eksportija
Märkida asjaomasele isikule pädevate asutuste poolt maksustamise, statistilisel või muudel eesmärkidel määratud identifitseerimisnumber. Selle numbri struktuur peab vastama lisas 38 sätestatud tingimustele. Kui huvitatud poolel ei ole sellist numbrit, võib toll talle asjaomase deklaratsiooni täitmiseks sellise numbri määrata.
Käesolevas lisas kasutatakse ühenduse tollialastes õigusaktides toodud “eksportija” määratlust. Sellega seoses osutab “kaubasaatja” ettevõtjale, kes tegutseb artikli 206 kolmandas lõikes osutatud juhtudel eksportijana.
Märkida asjaomase isiku täielik nimi ja aadress.
Liitsaadetiste puhul võivad liikmesriigid ette näha, et sellesse lahtrisse märgitakse sõna “mitu” ja deklaratsioonile lisatakse kaubasaatjate/eksportijate loetelu.
Lahter 3: Vormid
Märkida komplekti järjekorranumber kasutatud komplektide ja lisalehtede üldarvu suhtes. Näiteks, kui esitatakse üks EX vorm ja kaks EX/c vormi, märgitakse vormile EX “1/3” ja esimesele EX/c vormile “2/3” ja teisele EX/c vormile “3/3”.
Kui deklaratsioonis on kaks neljast eksemplarist koosnevat komplekti kaheksast eksemplarist koosneva komplekti asemel, käsitatakse neid kahte komplekti vormide arvu kindlakstegemisel ühena.
Lahter 4: Lastinimekirjad
Märkida numbriga võimalike lisatud lastinimekirjade arv või võimalike kirjeldavate kaubanimekirjade arv, mille kasutamist pädev asutus on lubanud.
Lahter 5: Kaubanimetused
Märkida numbriga kaubanimetuste üldarv, mida asjaomane isik on deklareerinud kõigil kasutatud vormidel ja lisalehtedel (või lastinimekirjades või kaubanimekirjades). Kaubanimetuste arv peab vastama täidetavatesse lahtritesse 31 märgitud arvule.
Lahter 6: Pakkeüksuste üldarv
Märkida arvudega kõnealuse kaubasaadetise moodustavate pakkeüksuste üldarv.
Lahter 7: Viitenumber
Sellesse lahtrisse märkida asjaomasele isikule kõnealuse partii suhtes määratud kaubasaadetise viitenumber. See võib olla partii kordumatu viitenumbri (Unique Consignment Reference Number – UCR) ( 176 ) kujul.
Lahter 8: Kaubasaaja
Märkida selle isiku/nende isikute täielik nimi ja aadress, kellele kaup saadetakse. Kui eksportimiseks ettenähtud eelfinantseeritav kaup viiakse tollilattu, vastutab kaubasaaja eelfinantseerimise eest või lao eest, kus kaupa hoitakse.
Kõikide identifitseerimisnumbrite struktuur peab vastama lisas 38 sätestatud tingimustele.
Liitsaadetiste puhul võivad liikmesriigid ette näha, et sellesse lahtrisse märgitakse sõna “mitu” ja deklaratsioonile lisatakse kaubasaatjate loetelu.
Lahter 14: Deklarant/esindaja
Märkida asjaomasele isikule pädevate asutuste poolt maksustamise, statistilisel või muudel eesmärkidel määratud identifitseerimisnumber. Selle numbri struktuur peab vastama lisas 38 sätestatud tingimustele. Kui huvitatud poolel ei ole sellist numbrit, võib toll talle asjaomase deklaratsiooni täitmiseks sellise numbri määrata.
Märkida asjaomase isiku täielik nimi ja aadress.
Kui deklarant ning eksportija/kaubasaatja on üks ja seesama isik, märgitakse sõna “eksportija” või “kaubasaatja”.
Deklarandi või tema esindaja staatuse märkimisel kasutada asjaomast lisas 38 määratud ühenduse koodi
Lahter 15: Lähte-/ekspordiriik
Ekspordiformaalsuste kohaldamisel on “tegelikult eksportiv liikmesriik” see liikmesriik, kust kaubad algselt eksportimise eesmärgil lähetati, kui eksportija ei asu eksportivas liikmesriigis. Kui teisi liikmesriike ei ole kaasatud, on eksportiv liikmesriik seesama, mis tegelikult eksportiv liikmesriik.
Märkida lahtrisse 15a asjaomane lisas 38 kaupu eksportiva/lähetava liikmesriigi jaoks määratud ühenduse kood. Transiidi korral märgitakse lahtrisse 15 see liikmesriik, kust kaup lähetatakse.
Lahter 17: Sihtriik
Märkida lahtrisse 17a lisas 38 määratud asjaomast ühenduse koodi kasutades eksportimise ajal teadaolev eksporditava kauba viimane sihtriik.
Lahter 18: Lähetamisel kasutatava transpordivahendi identifitseerimisandmed ja riikkondsus
Märkida nende transpordivahendite identifitseerimisandmed, millele kaup on ekspordi või transpordiformaaluste täitmise ajal otse laaditud, ning transpordivahendi (või kui transpordivahendeid on mitu, siis neid vedava veoki) riikkondsus lisas 38 määratud asjaomase ühenduse koodi kujul. Kui kasutatakse erineva registreerimismärgiga sadulveokit ja haagist, märkida nii sadulveoki kui haagise registreerimismärk ning sadulveoki riikkondsus.
Sõltuvalt asjaomasest transpordivahendist võib märkida järgmised identifitseerimisandmed:
|
Transpordivahend |
Identifitseerimisviis |
|
Mere- ja siseveetransport |
Laeva nimi |
|
Õhutransport |
Lennunumber ja kuupäev (kui lennunumbrit ei ole, märkida õhusõiduki registreerimisnumber) |
|
Maanteetransport |
Sõiduki registreerimisnumber |
|
Raudteetransport |
Vaguni number |
Transiitveo puhul, kui kaupu veetakse maanteesõidukitega transporditavates mahutites, võivad tolliasutused lubada printsipaalil jätta käesolev lahter tühjaks, kui lähtepunktis ei ole transiidideklaratsiooni kinnitamisel logistilistel põhjustel võimalik esitada transpordivahendi tunnusandmeid ja riikkondsust ning kui tolliasutused saavad tagada, et nõuetekohane teave transpordivahendi kohta kantakse hiljem lahtrisse 55.
Lahter 19: Konteiner (Kont.)
Märkida lisas 38 määratud asjaomast ühenduse koodi kasutades eeldatav olukord ühenduse piiri ületamisel, tuginedes ekspordiformaalsuste täitmise ajal olemasolevale teabele.
Lahter 20: Tarnetingimused
Märkida lisas 38 määratud vastavaid ühenduse koode ning rubriike kasutades ärilepingu tingimuste andmed.
Lahter 21: Piiriületamisel kasutatava aktiivse transpordivahendi identifitseerimisandmed ja riikkondsus
Märkida lisas 38 määratud asjaomast ühenduse koodi kasutades ühenduse välispiiri ületava aktiivse transpordivahendi riikkondsus, nagu see on teadaformaalsuste täitmise ajal.
Kombineeritud vedudel või mitme transpordivahendi kasutamisel on aktiivne transpordivahend autorongi vedav transpordivahend. Näiteks juhul, kui veoauto asub merelaeval, on aktiivseks transpordivahendiks laev. Sadulveoki ja haagise puhul on aktiivseks transpordivahendiks sadulveok.
Sõltuvalt asjaomasest transpordivahendist võib märkida järgmised identifitseerimisandmed:
|
Transpordivahend |
Identifitseerimisviis |
|
Mere- ja siseveetransport |
Laeva nimi |
|
Õhutransport |
Lennunumber ja kuupäev (kui lennunumbrit ei ole, märkida õhusõiduki registreerimisnumber |
|
Maanteetransport |
Sõiduki registreerimisnumber |
|
Raudteetransport |
Vaguni number |
Lahter 22: Vääring ja kaubaarve kogusumma
Märkida esimesse alajaotisesse lisas 38 sätestatud asjaomast koodi kasutades vääring, milles faktuurarve koostati.
Märkida teise alajaotisesse kogu deklareeritud kauba kaubaarvel märgitud hind.
Lahter 23: Vahetuskurss
Sellesse lahtrisse on märgitud kaubaarve vääringu ja asjaomase liikmesriigi vääringu vahetuskurss.
Lahter 24: Tehingu laad
Märkida lisas 38 määratud asjaomaseid ühenduse koode ja rubriike kasutades asjaomase tehingu liik.
Lahter 25: Transpordiliik piiril
Märkida lisas 38 määratud asjaomaseid ühenduse koode kasutades transpordiliik, mis vastab aktiivsele transpordivahendile, mida eeldatavasti kasutatakse kauba ühenduse tolliterritooriumilt väljaviimisel.
Lahter 26: Transpordiliik sisemaal
Märkida lisas 38 määratud asjaomaseid ühenduse koode kasutades kauba väljaviimisel kasutatav transpordiliik.
Lahter 27: Laadimiskoht
Märkida vajaduse korral koodi kasutades formaalsuste täitmise ajal teadaolev koht, kus kaubad laaditakse aktiivsele transpordivahendile, millega need ühenduse piiri ületavad.
Lahter 29: Väljumistolliasutus
Märkida lisas 38 määratud asjaomast ühenduse koodi kasutades tolliasutus, mille kaudu peaks kaup eeldatavasti ühenduse tolliterritooriumilt lahkuma.
Lahter 30: Kauba asukoht
Märkida täpne koht, kus kaupa on võimalik kontrollida.
Lahter 31: Pakkeüksused ja kauba kirjeldus; markeering; konteinerite numbrid; pakkeüksuste arv ja liik
Märkida pakkeüksuste markeeringud, arv ja liik või pakendamata kauba puhul deklaratsiooniga hõlmatud kaupade arv ning nende identifitseerimiseks vajalikud andmed. Kauba kirjeldus on tavapärane kaubanduslik kirjeldus. Kui täita tuleb lahter 33 (kauba kood), peab kirjeldus olema piisavalt täpne, et kaupa oleks võimalik klassifitseerida. See lahter peab samuti sisaldama eriõigusaktidega ette nähtud andmeid. Märkida lisas 38 määratud asjaomase ühenduse koodi kasutades pakendite liik.
Konteinerite kasutamise korral tuleb kõnealusesse lahtrisse märkida ka nende identifitseerimistähised.
Lahter 32: Kaubanimetuse number
Lahtri 5 kohta esitatud märkuse kohaselt märkida kõnealuse kaubanimetuse number kasutatavates vormides ja lisalehtedel deklareeritud kaubanimetuste üldarvu suhtes.
Lahter 33: Kauba kood
Märkida kõnealusele kaubaartiklile vastav koodnumber nagu lisas 38 kirjeldatud.
Lahter 34: Päritoluriigi kood
Ettevõtjad, kes täidavad lahtrit 34a, peaksid kasutama lisas 38 määratud asjaomast ühenduse koodi päritoluriigi märkimiseks, nagu on määratletud seadustiku II jaotises.
Märkida lahtrisse 34b kõnealuse kauba lähetamise või tootmise piirkond.
Lahter 35: Brutomass (kg)
Märkida vastavas lahtris 31 kirjeldatud kauba brutomass kilogrammides. Brutomass on kauba kogumass, mis hõlmab pakendit, kuid mitte konteinereid ja muid veoseadmeid.
Kui transiidideklaratsioon hõlmab erinevat liiki kaupa, tuleb kogu brutomass märkida esimesse lahtrisse 35, ülejäänud lahtrid 35 jäetakse tühjaks. Liikmesriik võib seda eeskirja laiendada kõikide I jaotise B osa tabeli veergudes A–E ja G osutatud menetluste suhtes.
Kui brutomass on suurem kui 1 kg ja hõlmab kilogrammist väiksemaid ühikuid, võib seda ümardada järgmiselt:
— 0,001–0,499: ümardatakse allapoole lähima kilogrammini,
— 0,5–0,999: ümardatakse ülespoole lähima kilogrammini.
Kui brutomass on väiksem kui 1 kg, tuleks see märkida järgmiselt 0,xyz (näiteks 654-grammise pakendi puhul 0,654).
Lahter 37: Menetluskord
Märkida lisas 38 määratud asjaomast ühenduse koodi kasutades protseduur, millele kaup deklareeritakse.
Lahter 38: Netomass (kg)
Märkida vastavas lahtris 31 kirjeldatud kauba netomass kilogrammides. Netomass on kauba mass ilma pakendita.
Lahter 40: Ülddeklaratsioon/eelnev dokument
Märkida lisas 38 määratud asjaomaseid ühenduse koode kasutades kolmandasse riiki eksportimisele või liikmesriiki lähetamisele eelnevate dokumentide viiteandmed.
Kui deklaratsioon hõlmab kauba reeksportimist pärast tolliladustamisprotseduuri lõpetamist B-tüüpi tollilaos, märkida kaupu sellele protseduurile suunava deklaratsiooni viiteandmed.
Kui tegemist on deklaratsiooniga, mis hõlmab kaupade suunamist ühenduse transiidiprotseduurile, esitada viide kauba eelnevale tollikäitlusviisile või vastavatele tollidokumentidele. Kui arvutipõhise transiidiprotseduuri puhul tuleb esitada rohkem kui üks viide, võivad liikmesriigid ette näha, et kõnealusesse lahtrisse kantakse märge “mitu” ja transiidideklaratsioonile lisatakse asjakohaste viidete loetelu.
Lahter 41: Täiendavad mõõtühikud
Vajaduse korral märkida kõnealuse kaubaartikli kogus, mida väljendatakse kaupade nomenklatuuris sätestatud ühikutes.
Lahter 44: Lisateave/esitatud dokumendid/sertifikaadid ja load
Märkida lisas 38 määratud asjaomaseid ühenduse koode kasutades kohaldatavate erieeskirjadega nõutavad andmed ja deklaratsioonile lisatud dokumentide viiteandmed, sealhulgas kontrolleksemplaride T5 järjekorranumbrid.
Alajaotist “L.T. kood” (lisateabe kood) ei tohi kasutada.
Kui tolliladustamisprotseduuri lõpetav reekspordideklaratsioon esitatakse muule tolliasutusele kui järelevalveasutusele, märkida järelevalveasutuse täisnimi ja -aadress.
Nendes liikmesriikides koostatud deklaratsioonidesse, kes lubavad euro kasutuselevõtu üleminekuajal tollideklaratsioonide koostamisel ettevõtjatel kasutada eurot, tuleb käesolevasse lahtrisse, soovitavalt ülemises parempoolses nurgas asuvasse ossa märkida kasutatava rahaühiku (riikliku rahaühiku või euro) tähis.
Liikmesriigid võivad näha ette, et tähis märgitakse lahtrisse 44 ainult esimese kaubaartikli kohta. Sel juhul kehtib see kõikide deklaratsioonis käsitletud kaubaartiklite suhtes.
Tähis koosneb rahaühikule kehtestatud kolmetähelisest ISO-koodist (ISO 4217).
Lahter 46: Statistiline väärtus
Kooskõlas kehtivate ühenduse õigusaktidega märkida statistiline väärtus rahaühikus, mille kood on märgitud lahtrisse 44, või koodi puudumise korral selle liikmesriigi vääringus, kus täidetakse ekspordiformaalsused.
Lahter 47: Maksude arvestus
Märkida kohaldatav maksustamisalus (väärtus, kaal või muu). Vajaduse korral lisas 38 määratud asjaomaseid ühenduse koode kasutades tuleks märkida igale reale järgnevad andmed:
— maksuliik (näiteks aktsiisimaks),
— maksubaas,
— kohaldatav maksumäär,
— makstaoleva maksu summa,
— valitud makseviis.
Käesolevas lahtris tuleb summad esitada rahaühikus, mille kood on märgitud lahtrisse 44, või koodi puudumise korral lahtris 44 selle liikmesriigi vääringus, kus täidetakse ekspordiformaalsused.
Lahter 48: Tasumise edasilükkamine
Märkida vajaduse korral kõnealuse loa viiteandmed; tasumise edasilükkamine osutab siinjuures tollimaksude tasumise edasilükkamisele ja maksu ümberarvutusele.
Lahter 49: Lao identifitseerimine
Märkida lisas 38 määratud asjaomast ühenduse koodi kasutades lao viiteandmed.
Lahter 50: Printsipaal
Märkida printsipaali täielik nimi (isiku- või ärinimi) ja aadress ning pädeva asutuse poolt määratud võimalik identifitseerimisnumber. Vajaduse korral märkida printsipaali nimel alla kirjutama volitatud esindaja täielik nimi (isiku- või ärinimi).
Kui arvutisüsteemide kasutamist käsitlevatest erisätetest ei tulene teisiti, peab asjaomase isiku käsitsi kirjutatud originaalallkiri olema lähtetolliasutusele jääval eksemplaril. Kui printsipaal on juriidiline isik, peaks allakirjutanu lisama allkirjale oma ees- ja perekonnanime ning ametinimetuse.
Ekspordi korral võib deklarant või tema esindaja märkida väljumistolliasutuse piirkonnas asuva isiku nime ja aadressi, kellele nimetatud asutus võib deklaratsiooni kinnitatud eksemplari 3 esitada.
Lahter 51: Eeldatavad vahetolliasutused (ja riigid)
Märkida kavandatava saabumistolliasutuse kood iga EFTA riigi piiri ületamisel ja see saabumistolliasutus, mille kaudu kaup tuuakse uuesti ühenduse tolliterritooriumile sisse pärast EFTA riigi territooriumi piiri ületamist või juhul, kui vedu ei toimu ühenduse või EFTA riigi kaudu, väljumistolliasutus, mille kaudu kaup ühendusest välja viiakse, ning see saabumistolliasutus, mille kaudu see ühendusse uuesti tagasi tuuakse.
Lisas 38 määratud asjaomase ühenduse koodi abil märkida asjaomane tolliasutus.
Lahter 52: Tagatis
Märkida lisas 38 määratud asjaomaseid ühenduse koode kasutades toiminguteks kasutatava tagatise või tagatisest vabastamise liik, millele tuleb vajaduse korral lisada üldtagatise sertifikaadi, tagatisest vabastamise sertifikaadi või üksiktagatise maksekviitungi number ja tagatistolliasutus.
Kui üldtagatis, tagatise esitamisest vabastamine või üksiktagatis ei kehti kõikides EFTA riikides, lisatakse pärast märget “ei kehti” lisas 38 määratud asjaomased EFTA riigi või EFTA riikide koodid.
Lahter 53: Sihttolliasutus (ja -riik)
Märkida lisas 38 määratud asjaomaseid ühenduse koode kasutades selle asutuse nimi, kellele kaup tuleb ühenduse transiitveo lõpetamiseks esitada.
Lahter 54: Koht ja kuupäev. Deklarandi/esindaja nimi ja allkiri
Märkida deklaratsiooni täitmise koht ja kuupäev.
Kui arvutisüsteemide kasutamist käsitlevatest erisätetest ei tulene teisiti, peab lähtetolliasutusele/ekspordiasutusele jääval eksemplaril olema asjaomase isiku käsitsi kirjutatud originaalallkiri ning selle järel täisnimi. Kui asjaomane isik on juriidiline isik, peab allakirjutanu lisama allkirjale oma ees- ja perekonnanime ning ametinimetuse.
B. TEEKONNAL TÄIDETAVAD FORMAALSUSED
Pärast seda, kui kaup on ekspordi- ja/või lähtetolliasutusest välja viidud ja enne selle sihttolliasutusse saabumist, on võib-olla vaja kaubaga kaasas oleva ühtse haldusdokumendi eksemplaridesse lisada teatavaid andmeid. Need andmed hõlmavad transporditoiminguid ning need märgib toimingu käigus dokumendile vedaja, kes vastutab transpordivahendi eest, millele kaubad otse laaditakse. Need andmed võib märkida loetavalt käsitsi; sellisel juhul tuleb vorm täita tindi ja trükitähtedega.
Need andmed, mis märgitakse ainult eksemplaridele 4 ja 5, hõlmavad järgmiseid lahtreid:
— Ümberlaadimine: täidetakse lahter 55.
Lahter 55: Ümberlaadimised
Vedaja täidab selle lahtri kolm esimest rida siis, kui kaup laaditakse kõnealuse veo käigus ümber ühelt transpordivahendilt teisele või ühest konteinerist teise.
Vedaja ei või kaupa ümber laadida ilma selle liikmesriigi tolli eelneva loata, kelle territooriumil hakatakse ümberlaadimist tegema.
Kui kõnealune tolliasutus otsustab, et transiitvedu võib jätkuda tavalisel viisil, kinnitab ta pärast võimalike asjakohaste meetmete võtmist transiidideklaratsiooni eksemplarid 4 ja 5.
— Muud juhtumid: täidetakse lahter 56.
Lahter 56: Muud vahejuhtumid veo käigus
Lahter täidetakse vastavalt kehtivatele kohustustele ühenduse transiidiprotseduuri alusel.
Kui kaup on laaditud poolhaagisele ja veo ajal vahetatakse sadulveokit (kaubaga toiminguid teostamata ja seda ümber laadimata), tuleb sellesse lahtrisse märkida ka uue sadulveoki registreerimisnumber. Sel juhul ei ole vaja pädeva asutuse kinnitust.
C. FORMAALUSED VABASSE RINGLUSSE LUBAMISE, SEESTÖÖTLEMISE, AJUTISE IMPORDI, TOLLIKONTROLLI ALL TÖÖTLEMISE, TOLLILADUSTAMISE JA KAUBA II KONTROLLITÜÜBILE VASTAVASSE VABATSOONI PAIGUTAMISE PUHUL
Lahter 1: Deklaratsioon
Esimesse alajaotisesse märgitakse lisas 38 määratud asjaomane ühenduse kood.
Teise alajaotisesse märgitakse deklaratsiooni liik, kasutades selleks lisas 38 määratud asjaomast ühenduse koodi.
Lahter 2: Kaubasaatja/eksportija
Märkida selle isiku täielik nimi ja aadress, kes enne ühendusse importimist müüs viimasena kaupa.
Kui identifitseerimisnumber on vajalik, võivad liikmesriigid loobuda asjaomase isiku täieliku nime ja aadressi nõude rakendamisest.
Kõikide identifitseerimisnumbrite struktuur peab vastama lisas 38 sätestatud tingimustele.
Liitsaadetiste puhul võivad liikmesriigid ette näha, et käesolevasse lahtrisse märgitakse sõna “mitu” ja deklaratsioonile lisatakse kaubasaatjate/eksportijate loetelu.
Lahter 3: Vormid
Märkida komplekti järjekorranumber kasutatud komplektide ja lisalehtede üldarvu suhtes. Näiteks, kui esitatakse üks IM vorm ja kaks IM/c vormi, märgitakse vormile IM “1/3” ja esimesele IM/c vormile “2/3” ja teisele IM/c vormile “3/3”.
Lahter 4: Lastinimekirjad
Märkida numbriga võimalike lisatud lastinimekirjade arv või võimalike kirjeldavate kaubanimekirjade arv, mille kasutamist pädev asutus on lubanud.
Lahter 5: Kaubanimetused
Märkida numbriga kaubanimetuste koguarv, mida asjaomane isik on deklareerinud kasutatud vormidel ja lisalehtedel (või lastinimekirjades või kaubanimekirjades). Kaubanimetuste arv peab vastama täidetavatesse lahtritesse 31 märgitud arvule.
Lahter 6: Pakkeüksuste üldarv
Märkida numbriga kõnealuse kaubasaadetise moodustavate pakkeüksuste üldarv.
Lahter 7: Viitenumber
Sellesse lahtrisse märkida asjaomasele isikule kõnealuse partii suhtes määratud kaubasaadetise viitenumber. See võib olla partii kordumatu viitenumbri (Unique Consignment Reference Number - UCR) ( 177 ) kujul.
Lahter 8: Kaubasaaja
Märkida asjaomasele isikule pädevate asutuste poolt maksustamise, statistilisel või muudel eesmärkidel määratud identifitseerimisnumber. Selle numbri struktuur peab vastama lisas 38 sätestatud tingimustele. Kui huvitatud poolel ei ole sellist numbrit, võib toll talle asjaomase deklaratsiooni täitmiseks sellise numbri määrata.
Märkida asjaomase isiku täielik nimi ja aadress.
Kui kaup suunatakse tolliladustamisprotseduurile eratollilattu (C-, D- või E-tüüp), märkida ladustaja täisnimi ja -aadress, kui ladustaja ei ole deklarant.
Liitsaadetiste puhul võivad liikmesriigid ette näha, et käesolevasse lahtrisse märgitakse sõna “mitu” ja deklaratsioonile lisatakse kaubasaatjate loetelu.
Lahter 12: Väärtuse üksikasjad
Käesolevasse lahtrisse tuleb märkida teave väärtuse kohta, nt viide volitusele/loale, mille alusel tolliasutused loobuvad iga deklaratsiooni või kohanduse üksikasjade tõendamiseks DV1 vormi esitamise nõudest.
Lahter 14: Deklarant/esindaja
Märkida asjaomasele isikule pädevate asutuste poolt maksustamise, statistilisel või muudel eesmärkidel määratud identifitseerimisnumber. Selle numbri struktuur peab vastama lisas 38 sätestatud tingimustele. Kui huvitatud poolel ei ole sellist numbrit, võib toll talle asjaomase deklaratsiooni täitmiseks sellise numbri määrata.
Märkida asjaomase isiku täielik nimi ja aadress.
Kui deklarant ja kaubasaaja on sama isik, märkida sõna “kaubasaaja”.
Deklarandi või tema esindaja staatuse märkimisel kasutada lisas 38 määratud asjaomast ühenduse koodi.
Lahter 15: Lähte-/ekspordiriik
Kui vahendajariigis ei ole transpordi suhtes kohaldatud peatamisi või õigustoiminguid, märkida lahtrisse 15a lisas 38 määratud asjaomane ühenduse kood selle riigi kohta, mille kaudu kaup algselt importiva liikmesriigi territooriumile lähetati. Kui selliseid peatamisi või toiminguid on toimunud, käsitatakse vahendajariigina lähte-/ekspordiriiki.
Lahter 17: Sihtriik
Märkida lahtrisse 17a lisas 38 määratud ühenduse kood importimisel teadaoleva kauba lõpliku sihtliikmesriigi kohta.
Märkida lahtrisse 17b kauba sihtpiirkond.
Lahter 18: Transpordivahendi andmed ja riikkondsus saabumisel
Märkida selle transpordivahendi identifitseerimisandmed, millele kaup laaditakse otse, kui see esitatakse tollipunktis, kus täidetakse tolliformaalsused. Kui kasutatakse erineva registreerimismärgiga sadulveokit ja haagist, märkida nii sadulveoki kui haagise registreerimismärgid.
Sõltuvalt asjaomasest transpordivahendist võib märkida järgmised identifitseerimisandmed:
|
Transpordivahend |
Identifitseerimisviis |
|
Mere- ja siseveetransport |
Laeva nimi |
|
Õhutransport |
Lennunumber ja kuupäev (kui lennunumbrit ei ole, märkida õhusõiduki registreerimisnumber |
|
Maanteetransport |
Sõiduki registreerimisnumber |
|
Raudteetransport |
Vaguni number |
Lahter 19: Konteiner (Kont.)
Märkida lisas 38 sätestatud asjaomast ühenduse koodi kasutades olukord ühenduse välispiir ületamisel.
Lahter 20: Tarnetingimused
Kasutades lisas 38 määratud asjaomaseid ühenduse koode ning rubriike, märkida ärilepingu tingimuste üksikasjad.
Lahter 21: Piiriületamisel kasutatava aktiivse transpordivahendi identifitseerimisandmed ja riikkondsus
Kasutades lisas 38 määratud asjaomast ühenduse koodi, märkida ühenduse välispiiri ületava aktiivse transpordivahendi riikkondsus.
Kombineeritud vedudel või mitme transpordivahendi kasutamisel on aktiivne transpordivahend autorongi vedav transpordivahend. Näiteks juhul, kui veoauto on merelaeval, käsitatakse aktiivse transpordivahendina laeva. Sadulveoki ja haagise puhul on aktiivseks transpordivahendiks sadulveok.
Lahter 22: Vääring ja kaubaarve kogusumma
Märkida lisas 38 sätestatud asjaomast koodi kasutades esimesse alajaotisesse vääring, milles faktuurarve koostati.
Teise alajaotisesse märkida kogu deklareeritud kauba kaubaarvel märgitud hind.
Lahter 23: Vahetuskurss
Käesolevasse lahtrisse on märgitud kaubaarve vääringu ja asjaomase liikmesriigi vääringu vahetuskurss.
Lahter 24: Tehingu laad
Märkida lisas 38 määratud asjaomaseid ühenduse koode ja rubriike kasutades asjaomase tehingu liik.
Lahter 25: Transpordiliik piiril
Märkida lisas 38 määratud asjaomaseid ühenduse koode kasutades transpordiliik, mis vastab aktiivsele transpordivahendile, millega kaup ühenduse tolliterritooriumile sisenes.
Lahter 26: Transpordiliik sisemaal
Märkida lisas 38 määratud asjaomast ühenduse koodi kasutades kauba saabumisel kasutatav transpordiliik.
Lahter 29: Saabumistolliasutus
Märkida lisas 38 määratud asjaomast ühenduse koodi kasutades tolliasutus, kelle kaudu kaup ühenduse tolliterritooriumile sisenes.
Lahter 30: Kauba asukoht
Märkida täpne koht, kus kaupa on võimalik kontrollida.
Lahter 31: Pakkeüksused ja kauba kirjeldus; markeering; konteinerite numbrid; pakkeüksuste arv ja liik
Märkida pakkeüksuste markeering, arv, kogus ja liik või pakendamata kauba puhul deklaratsiooniga hõlmatud kaupade arv ning nende identifitseerimiseks vajalikud andmed: Kauba kirjeldus on tavapärane kaubanduslik kirjeldus. Välja arvatud ühendusevälise kauba puhul, mis suunatakse tolliladustamisprotseduurile A-, B-, C-, E- või F-tüüpi lattu, peab kirjeldus olema piisavalt täpne, et kaupa oleks võimalik koheselt ja ühtselt identifitseerida ja liigitada. Lahtrisse tuleb märkida ka (nt käibemaksu, aktsiisi käsitlevate) erieeskirjade alusel nõutavad andmed. Märkida lisas 38 määratud ühenduse koodi kasutades pakendite liik.
Konteinerite kasutamisel tuleb lahtrisse märkida ka konteineri identifitseerimismärgid.
Lahter 32: Kaubanimetuse number
Lahtri 5 kohta esitatud märkuse kohaselt märkida kõnealuse kaubanimetuse number kasutatavatel vormidel ja lisalehtedel deklareeritud kaubanimetuste üldarvu suhtes.
Lahter 33: Kauba kood
Märkida kõnealusele kaubaartiklile vastav koodnumber nagu on kirjeldatud lisas 38. Liikmesriigid võivad näha ette aktsiisimakse käsitleva erinomenklatuuri märkimise viiendasse alajaotisesse.
Lahter 34: Päritoluriigi kood
Märkida lahtrisse 34a lisas 38 päritoluriigi jaoks määratud asjaomane ühenduse kood, nagu seadustiku II jaotises määratletud.
Lahter 35: Brutomass (kg)
Märkida vastavas lahtris 31 kirjeldatud kauba brutomass kilogrammides. Brutomass on kauba kogumass, mis hõlmab pakendit, kuid mitte konteinereid ja muid veoseadmeid.
Kui deklaratsioon hõlmab erinevat liiki kaupa, võib liikmesriik otsustada, et I jaotise B osa tabeli veergudes H–K osutatud menetluste puhul märgitakse esimesse lahtrisse 35 kogu brutomass ning ülejäänud lahtrid 35 jäetakse tühjaks.
Kui brutomass on suurem kui 1 kg ja hõlmab kilogrammist väiksemaid ühikuid, võib seda järgmiselt ümardada:
— 0,001–0,499: ümardatakse allapoole lähima kilogrammini,
— 0,5–0,999: ümardatakse ülespoole lähima kilogrammini,
— kui brutomass on väiksem kui 1 kg, tuleks see märkida järgmiselt 0,xyz (näiteks 654-grammise pakendi puhul 0,654).
Lahter 36: Soodustused
Käesolev lahter sisaldab teavet kauba tariifse kohtlemise kohta. Kui selle kasutamine on ette nähtud I jaotise B osa tabelis, tuleb seda kasutada isegi juhul, kui tariifset sooduskohtlemist ei taotletagi. Seda lahtrit ei tohi siiski kasutada kaubavahetuse puhul, mis toimub ühenduse tolliterritooriumi osade vahel, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 77/388/EMÜ sätted, ja tolliterritooriumi osade vahel, mille suhtes neid sätted ei kohaldata, või tolliterritooriumi osade vahel, mille suhtes neid sätteid ei kohaldata. Märkida lisas 38 määratud asjaomane ühenduse kood.
Komisjon avaldab korrapäraselt Euroopa Liidu Teataja C-seerias loetelu koodide kombinatsioonidest, mida võib kasutada koos näidete ja selgitavate märkustega.
Lahter 37: Menetluskord
Märkida lisas 38 sätestatud asjaomast ühenduse koodi kasutades protseduur, millele kaup deklareeritakse.
Lahter 38: Netomass (kg)
Märkida vastavas lahtris 31 kirjeldatud kauba netomass kilogrammides. Netomass on kauba mass ilma pakendita.
Lahter 39: Kvoot
Märkida selle tariifikvoodi number, mille osas on deklarant taotluse esitanud.
Lahter 40: Ülddeklaratsioon/eelnev dokument
Lisas 38 ettenähtud sobivat ühenduse koodi kasutades märkida importivas liikmesriigis kasutatud ülddeklaratsiooni või muu varasema dokumendi viiteandmed.
Lahter 41: Täiendavad mõõtühikud
Vajaduse korral märkida kõnealuse kaubaartikli kogus väljendatuna kaupade nomenklatuuris sätestatud ühikus.
Lahter 42: Kaubanimetuse hind
Märkida kõnealuse kaubanimetuse hind.
Lahter 43: Hindamismeetod
Märkida lisas 38 määratud asjaomaseid ühenduse koode kasutades kasutatav hindamismeetod.
Lahter 44: Lisateave/esitatud dokumendid/sertifikaadid ja load
Märkida lisas 38 määratud asjaomaseid ühenduse koode kasutades kohaldatavate erieeskirjadega nõutavad andmed ja deklaratsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide viiteandmed, sealhulgas kõikide kontrolleksemplaride T5 järjekorranumbrid.
Alajaotist “L.T. kood” ei tohi kasutada.
Kui kauba tolliladustamisprotseduurile suunamise deklaratsioon esitatakse tolliasutusele, mis ei ole järelevalveasutus, märkida järelevalveasutuse täisnimi ja -aadress.
Nendes liikmesriikides koostatud deklaratsioonidesse, kes lubavad euro kasutuselevõtmise üleminekuajal tollideklaratsioonide koostamisel ettevõtjatel kasutada eurot, tuleb käesolevasse lahtrisse, soovitavalt ülemises parempoolses nurgas asuvasse ossa, märkida kasutatava rahaühiku (riikliku rahaühiku või euro) tähis.
Liikmesriigid võivad näha ette, et tähis märgitakse lahtrisse 44 ainult esimese kaubaartikli kohta. Sel juhul kehtib see kõikide deklaratsioonis käsitletud kaubaartiklite suhtes.
Tähis koosneb rahaühikule kehtestatud kolmetähelisest ISO-koodist (ISO 4217).
Lahter 45: Kohandused
Käesolev lahter sisaldab teavet kõigi kohanduste kohta juhul, kui deklaratsioonile ei ole lisatud DV1 vormi. Käesolevasse lahtrisse märgitavad summad tuleb esitada rahaühikus, mille kood on märgitud lahtrisse 44, või kui lahtris 44 ei ole koodi, selle liikmesriigi vääringus, kus täidetakse impordiformaalsused.
Lahter 46: Statistiline väärtus
Kooskõlas kehtivate ühenduse õigusaktidega esitada statistiline väärtus rahaühikus, mille kood on märgitud lahtrisse 44, või koodi puudumise korral selle liikmesriigi vääringus, kus täidetakse impordiformaalsused.
Lahter 47: Maksude arvestus
Märkida kohaldatav maksustamisalus (väärtus, kaal või muu). Kasutades vajaduse korral lisas 38 määratud asjaomaseid ühenduse koode, tuleks igale reale märkida:
— maksuliik (näiteks imporditollimaks, käibemaks),
— maksubaas,
— kohaldatav maksumäär,
— makstaoleva maksu summa,
— valitud makseviis.
Käesolevas lahtris tuleb summad esitada rahaühikus, mille kood on märgitud lahtrisse 44, või koodi puudumise korral lahtris 44 selle liikmesriigi vääringus, kus täidetakse impordiformaalsused.
Lahter 48: Tasumise edasilükkamine
Märkida vajaduse korral kõnealuse loa viiteandmed; tasumise edasilükkamine osutab siinjuures tollimaksude tasumise edasilükkamisele ja maksu ümberarvutusele.
Lahter 49: Lao identifitseerimine
Kasutades lisas 38 sätestatud asjakohast ühenduse koodi, märkida lao viiteandmed.
Lahter 54: Koht ja kuupäev. Deklarandi/esindaja nimi ja allkiri
Märgitakse deklaratsiooni täitmise koht ja kuupäev.
Kui arvutisüsteemide kasutamist käsitlevatest erisätetest ei tulene teisiti, peab impordiasutusele jääval eksemplaril olema asjaomase isiku käsitsi kirjutatud originaalallkiri ning selle järel tema täisnimi. Kui asjaomane isik on juriidiline isik, peab allakirjutanu lisama allkirjale oma ees- ja perekonnanime ning ametinimetuse.
III JAOTIS MÄRKUSED LISALEHTEDE KOHTA
|
A. |
Lisalehti tuleks kasutada ainul juhul, kui deklaratsioon hõlmab rohkem kui ühte kaubanimetust (vrd lahter 5). Need tuleb esitada koos IM, EX, EU või CO vormiga. |
|
B. |
I ja II jaotise juhendeid kohaldatakse ka lisalehtede suhtes. Siiski: — lahtri 1 esimesse alajaotisesse tuleb märkida sümbolid “IM/c”, “EX/c” või “EU/c” (või vajaduse korral “CO/c”) ning see alajaotis jäetakse tühjaks üksnes siis, kui: — vormi kasutatakse ainult ühenduse transiidi jaoks; sel juhul märgitakse vastavalt asjaomase kauba suhtes kohaldatavale ühenduse transiidiprotseduurile lahtri 1 kolmandasse ossa “T1bis”, “T2bis”, “T2Fbis” või “T2SMbis”, — vormi kasutatakse ainult kauba ühenduse staatuse tõendamiseks; sel juhul tuleb vastavalt asjaomase kauba staatusele märkida lahtri kolmandasse ossa “T2Lbis”, “T2LFbis” või “T2LSMbis”, — lahtri 2/8 täitmine on liikmesriikidele vabatahtlik ning sinna tuleks märkida üksnes asjaomase isiku nimi ja võimaluse korral identifitseerimisnumber, — lahtri 47 “kokkuvõte” käsitleb kõikide kasutatud IM ja IM/c, EX ja EX/c, EU ja EU/c või CO ja CO/c vormidega hõlmatud kaubanimetuste lõplikku kokkuvõtet. Seda tuleks seetõttu kasutada ainult IM, EX, EU või CO dokumendile lisatud viimasel IM/c, EX/c, EU/c või CO/c vormil selleks, et näidata väljamaksmiseks kuuluvat üldsummat maksuliikide kaupa. |
|
C. |
Kui kasutatakse lisalehti, — tuleb läbi kriipsutada kõik täitmata lahtrid 31 (kauba kirjeldus), et neid ei saaks hiljem kasutada, — kui lahtri 1 kolmas alajaotis sisaldab tähist “T”, tuleb läbi kriipsutada transiidideklaratsiooni esimese kaubaartikli lahtrid 32 (“Kauba number”), 33 (“Kauba kood”), 35 (“Brutomass (kg)”), 38 (“Netomass (kg)”), 40 (“Ülddeklaratsioon/eelnev dokument”) ja 44 (“Lisateave/esitatud dokumendid/sertifikaadid ja load”) ning kõnealuse dokumendi esimesse lahtrisse 31 (“Pakkeüksused ja kauba kirjeldus”) ei tohi märkida pakkeüksuste markeeringut, arvu ja liiki ega kauba kirjeldust. Käesoleva dokumendi esimesse lahtrisse 31 märgitakse vajaduse korral tähisega “T1bis”, “T2bis” või “T2Fbis” lisalehtede arv. |
LISA 37 A
SELGITAV MÄRKUS EDI-STANDARDTEADETE VAHETAMISE KAUDU ESITATAVATE TRANSIIDIDEKLARATSIOONIDE KASUTAMISE KOHTA
(EDI-TRANSIIDIDEKLARATSIOON)
I JAOTIS
Üldsätted
EDI-transiidideklaratsioon põhineb lisades 37 ja 38 määratletud ühtse haldusdokumendi (SAD) eri lahtritesse märgitud andmetel, millele on lisatud kood või mis on vajaduse korral koodiga asendatud.
Käesolev lisa sisaldab ainult olulisemaid erinõudeid, mida kohaldatakse formaalsuste täitmisel EDI-standardteadete vahetamise kaudu. Peale selle kohaldatakse lisas 37c esitatud lisakoode. Kui käes-olevas lisas või lisas 37c ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse EDI-transiidideklaratsiooni suhtes lisasid 37 ja 38.
EDI-transiidideklaratsiooni üksikasjaliku struktuuri ja sisu puhul järgitakse pädeva asutuse poolt printsipaalile edastatavaid tehnilisi näitajaid, et tagada süsteemi nõuetekohane toimimine. Need näitajad põhinevad käesolevas lisas sätestatud nõuetel.
Käesolevas lisas kirjeldatakse andmevahetuse struktuuri. Transiidideklaratsioon on jaotatud andmerühmadesse, mis sisaldavad atribuute. Atribuudid rühmitatakse kokku nii, et nad moodustavad terviklikud loogilised plokid iga teate raames. Treppimine andmerühma sees näitab andmerühma sõltuvust alamrühmast.
Võimaluse korral märgitakse ka ühtse haldusdokumendi vastava lahtri number.
Andmerühmaga seotud selgitustes kasutatav mõiste “arv” näitab, mitu korda võib andmerühm transiidideklaratsioonis korduda.
Atribuudiga seotud selgitustes kasutatavad mõisted “tüüp/Pikkus” näitavad andmetüübi ja pikkuse puhul kehtivaid nõudeid. Andmetüüpide koodid on järgmised:
|
a |
tähestikuline |
|
n |
numbriline |
|
an |
tähtnumbriline |
Koodile lisatud number näitab andmete lubatavat pikkust. Kehtib järgmine kord.
Kaks punkti pikkusenäitaja ees tähendavad, et andmetel ei ole kindlat pikkust, kuid nimetatud näitaja määrab ära ülempiiri. Koma tähendab, et atribuudis võib olla kümnendkohti; koma ees olev number näitab atribuudi kogupikkust, koma järel olev number näitab komale järgnevate numbrite maksimaalset arvu.
II JAOTIS
EDI-transiidideklaratsiooni struktuur
A. Andmerühmade tabel
TRANSIITVEDU
KAUBASAATJA
KAUBASAAJA
KAUBANIMETUS
— KAUBASAATJA
— KAUBASAAJA
— KONTEINERID
— SGI-KOODID
— PAKKEÜKSUSED
— VIITED EELNEVALE HALDUSTOIMINGULE
— ESITATUD DOKUMENDID/SERTIFIKAADID
— ERITEAVE
LÄHTETOLLIASUTUS
PRINTSIPAAL
ESINDAJA
VAHETOLLIASUTUS
SIHTTOLLIASUTUS
VOLITATUD KAUBASAAJA
KONTROLLI TULEMUS
TEAVE TOLLITÕKENDI KOHTA
— TOLLITÕKENDI TUNNUS
TAGATIS
— TAGATISE VIIDE
— KEHTIVUSPIIRANG EÜ
— KEHTIVUSPIIRANG EÜ-väline
B. Transiidideklaratsiooni sisu
TRANSIITVEDU
Arv: 1
Andmerühm on kohustuslik.
LRN
Tüüp/Pikkus: an..22
Kohalik viitenumber (local reference number, LRN) on kohustuslik. Kohalik viitenumber määratletakse riik-likult ja selle annab kasutaja iga üksiku deklaratsiooni identifitseerimiseks vastavalt tolliga sõlmitud kokkuleppele.
Deklaratsiooni liik
(lahter 1)
Tüüp/Pikkus: an..5
Atribuut on kohustuslik.
▼M22 —————
Kaubanimetused
(lahter 5)
Tüüp/Pikkus: n..5
Atribuut on kohustuslik.
Pakkeüksused
(lahter 6)
Tüüp/Pikkus: n ..7
Atribuudi kasutamine on vabatahtlik. Pakkeüksuste üldarv on võrdne kõikide väärtuste summaga lahtrites “Pakkeüksuste arv” ja “Arv tükkides” ning väärtusega “1” iga deklareeritud “mahtkauba” kohta.
Lähetusriik
(lahter 15a)
Tüüp/Pikkus: a2
Atribuut on kohustuslik, kui deklareeritud on ainult üks lähetusriik. Tuleb kasutada lisas 37c esitatud riigikoode. Sel juhul ei tohi kasutada andmerühma “KAUBANIMETUS” atribuuti “Lähetusriik”. Kui deklareeritud on rohkem kui üks lähetusriik, ei tohi seda andmerühma “TRANSIITVEDU” kuuluvat atribuuti kasutada. Sel juhul tuleb kasutada andmerühma “KAUBANIMETUS” atribuuti “Lähetusriik”.
Sihtriik
(lahter 17a)
Tüüp/Pikkus: a2
Atribuut on kohustuslik, kui deklareeritud on ainult üks sihtriik. Tuleb kasutada lisas 37c esitatud riigikoode. Sel juhul ei tohi kasutada andmerühma “KAUBANIMETUS” atribuuti “Sihtriik”. Kui deklareeritud on rohkem kui üks sihtriik, ei tohi seda andmerühma “TRANSIITVEDU” kuuluvat atribuuti kasutada. Sel juhul tuleb kasutada andmerühma “KAUBANIMETUS” atribuuti “Sihtriik”.
Transpordivahend lähetamisel. Identifitseerimisandmed
(lahter 18)
Tüüp/Pikkus: an..27
Atribuuti tuleb kasutada vastavalt lisale 37.
Transpordivahend lähetamisel. Identifitseerimisandmed LNG
Tüüp/Pikkus: a2
Kui kasutatakse vastavat vaba tekstivälja, tuleb keele (LNG) määratlemisel kasutada lisas 37c esitatud keelekoode.
Transpordivahend lähetamisel. Riik
(lahter 18)
Tüüp/Pikkus: a2
Tuleb kasutada lisas 37c esitatud riigikoode vastavalt lisale 37.
Konteiner
(lahter 19)
Tüüp/Pikkus: n1
Tuleb kasutada järgmisi koode:
0 : ei
1 : jah.
Aktiivne transpordivahend piiril. Riik
(lahter 21)
Tüüp/Pikkus: a2
Tuleb kasutada lisas 37c esitatud riigikoode vastavalt lisale 37.
Aktiivne transpordivahend piiril. Identifitseerimisandmed
(lahter 21)
Tüüp/Pikkus: an..27
Atribuudi kasutamine on liikmesriikidele vabatahtlik vastavalt lisale 37.
Aktiivne transpordivahend piiril. Identifitseerimisandmed LNG
Tüüp/Pikkus: a2
Kui kasutatakse vastavat vaba tekstivälja, tuleb keele (LNG) määratlemiseks kasutada lisas 37c esitatud keelekoode.
Aktiivse transpordivahendi liik piiril
(lahter 21)
Tüüp/Pikkus: n..2
Atribuudi kasutamine on liikmesriikidele vabatahtlik vastavalt lisale 37.
Transpordiliik piiril
(lahter 25)
Tüüp/Pikkus: n..2
Atribuudi kasutamine on liikmesriikidele vabatahtlik vastavalt lisale 37.
Transpordiliik riigis
(lahter 26)
Tüüp/Pikkus: n..2
Atribuudi kasutamine on liikmesriikidele vabatahtlik. Seda kasutatakse lahtrit 25 käsitleva selgitava märkuse kohaselt, mis on esitatud lisas 38.
Laadimiskoht
(lahter 27)
Tüüp/Pikkus: an..17
Atribuudi kasutamine on liikmesriikidele vabatahtlik.
Kokkulepitud asukoha kood
(lahter 30)
Tüüp/Pikkus: an..17
Atribuuti ei tohi kasutada juhul, kui kasutatakse andmerühma “KONTROLLI TULEMUSED”. Kui kõnealust andmerühma ei kasutata, on atribuut vabatahtlik. Atribuudi kasutamisel on vaja esitada täpsed koodina esitatud andmed koha kohta, kus kaupa saab kontrollida. Samaaegselt ei tohi kasutada järgmisi atribuute: “Kauba kokkulepitud asukoht”/“Kokkulepitud asukoha kood”, “Kauba heakskiidetud asukoht” ja “Tolli allasutus”.
Kauba kokkulepitud asukoht
(lahter 30)
Tüüp/Pikkus: an..35
Atribuuti ei tohi kasutada juhul, kui kasutatakse andmerühma “KONTROLLI TULEMUSED”. Kui kõnealust andmerühma ei kasutata, on atribuut vabatahtlik. Atribuudi kasutamisel on vaja esitada täpsed andmed koha kohta, kus kaupa saab kontrollida. Samaaegselt ei tohi kasutada järgmisi atribuute: “Kauba kokkulepitud asukoht”/“Kokkulepitud asukoha kood”, “Kauba heakskiidetud asukoht” ja “Tolli allasutus”.
Kauba kokkulepitud asukoht LNG
Tüüp/Pikkus: a2
Kui kasutatakse vastavat vaba tekstivälja, tuleb keele (LNG) määratlemiseks kasutada lisas 37c esitatud keelekoode.
Kauba heakskiidetud asukoht
(lahter 30)
Tüüp/Pikkus: an..17
Atribuudi kasutamine on vabatahtlik, kui kasutatakse andmerühma “KONTROLLI TULEMUSED”. Atribuudi kasutamisel on vaja esitada täpsed andmed koha kohta, kus kaupa saab kontrollida. Atribuuti ei tohi kasutada juhul, kui ei kasutata andmerühma “KONTROLLI TULEMUSED”. Samaaegselt ei tohi kasutada järgmisi atribuute: “Kauba kokkulepitud asukoht”/“Kokkulepitud asukoha kood”, “Kauba heakskiidetud asukoht” ja “Tolli allasutus”.
Tolli allasutus
(lahter 30)
Tüüp/Pikkus: an..17
Atribuuti ei tohi kasutada juhul, kui kasutatakse andmerühma “KONTROLLI TULEMUSED”. Kui kõnealust andmerühma ei kasutata, on atribuut vabatahtlik. Atribuudi kasutamisel on vaja esitada täpsed andmed koha kohta, kus kaupa saab kontrollida. Samaaegselt ei tohi kasutada järgmisi atribuute: “Kauba kokkulepitud asukoht”/“Kokkulepitud asukoha kood”, “Kauba heakskiidetud asukoht” ja “Tolli allasutus”.
Brutomass
(lahter 35)
Tüüp/Pikkus: n..11,3
Atribuut on kohustuslik.
NCTS-saatedokumendi keelekood
Tüüp/Pikkus: a2
Transiidi saatedokumendi (NCTS-saatedokumendi) keele määratlemisel tuleb kasutada lisas 37c esitatud keelekoode.
Suhtlemiskeele näitaja lähtekohas
Tüüp/Pikkus: a2
Lisas 37c esitatud keelekoodide kasutamine on vabatahtlik. Kui seda atribuuti ei kasutata, kasutab tollisüsteem lähtetolliasutuse vaikimisi valitud keelt.
Deklareerimise kuupäev
(lahter 50)
Tüüp/Pikkus: n8
Atribuut on kohustuslik.
Deklareerimise koht
(lahter 50)
Tüüp/Pikkus: an..35
Atribuut on kohustuslik.
Deklareerimise koht LNG
Tüüp/Pikkus: a2
Kui kasutatakse vastavat vaba tekstivälja, tuleb keele (LNG) määratlemiseks kasutada lisas 37c esitatud keelekoode.
KAUBASAATJA
(lahter 2)
Arv: 1
Seda andmerühma tuleb kasutada juhul, kui deklareeritud on ainult üks kaubasaatja. Käesoleval juhul ei tohi kasutada andmerühma “KAUBANIMETUS” andmerühma “KAUBASAATJA”.
Nimi
(lahter 2)
Tüüp/Pikkus: an..35
Atribuut on kohustuslik.
Tänav ja number
(lahter 2)
Tüüp/Pikkus: an..35
Atribuut on kohustuslik.
Riik
(lahter 2)
Tüüp/Pikkus: a2
Tuleb kasutada lisas 37c esitatud riigikoode.
Postiindeks
(lahter 2)
Tüüp/Pikkus: an..9
Atribuut on kohustuslik.
Linn
(lahter 2)
Tüüp/Pikkus: an..35
Atribuut on kohustuslik.
NAD LNG
Tüüp/Pikkus: a2
Nime ja aadressi (NAD LNG) puhul kasutatava keele määratlemisel tuleb kasutada lisas 37c esitatud keelekoode.
TIN
(lahter 2)
Tüüp/Pikkus: an..17
Atribuudi kasutamine ettevõtja identifitseerimisnumbri (TIN) märkimiseks on liikmesriikidele vabatahtlik.
KAUBASAAJA
(lahter 8)
Arv: 1
Andmerühma tuleb kasutada juhul, kui deklareeritud on ainult üks kaubasaaja ning andmerühma “TRANSIITVEDU” atribuut “Sihtriik” hõlmab liikmesriiki või EFTA riiki. Käesoleval juhul ei tohi kasutada andmerühma “KAUBANIMETUS” andmerühma “KAUBASAAJA”.
Nimi
(lahter 8)
Tüüp/Pikkus: an..35
Atribuut on kohustuslik.
Tänav ja number
(lahter 8)
Tüüp/Pikkus: an..35
Atribuut on kohustuslik.
Riik
(lahter 8)
Tüüp/Pikkus: a2
Tuleb kasutada lisas 37c esitatud riigikoode.
Postiindeks
(lahter 8)
Tüüp/Pikkus: an..9
Atribuut on kohustuslik.
Linn
(lahter 8)
Tüüp/Pikkus: an..35
Atribuut on kohustuslik.
NAD LNG
Tüüp/Pikkus: a2
Nime ja aadressi (NAD LNG) puhul kasutatava keele määratlemisel tuleb kasutada lisas 37c esitatud keelekoode.
TIN
(lahter 8)
Tüüp/Pikkus: an..17
Atribuudi kasutamine ettevõtja identifitseerimisnumbri (TIN) märkimiseks on liikmesriikidele vabatahtlik.
KAUBANIMETUS
Arv: 999
Andmerühm on kohustuslik:
— andmerühma “TRANSIITVEDU” nõutav atribuut “Lähetusriik” tä¤idetakse “–”,
— andmerühma “KAUBANIMETUS”, ja vajaduse korral alamrühmi “EELMISED HALDUSVIITED”, “ESITATUD DOKUMENDID/SERTIFIKAADID” ja “ERITEAVE”, esineb ainult üks kord. Kõiki teisi lahtri “KAUBANIMETUS” alamrühmi ei tohi kasutada,
— atribuut “Tekstiline kirjeldus” sisaldab viiteid lisatud lastinimekirjadele, “Tekstiline kirjeldus LNG” sisaldab nende viidete puhul kasutatavaid keelekoode. Viidete sisu võib olla järgmine:
—
“Deklaratsiooni liik” = “T1” : “Vt lastinimekiri/-kirjad”,
“Deklaratsiooni liik” = “T2” : “Vt lastinimekiri/-kirjad”,
“Deklaratsiooni liik” = “T2F” : “Vt lastinimekiri/-kirjad”,
“Deklaratsiooni liik” = “T–” :— “T1: Vt lastinimekirjad nr… kuni nr…”,
— “T2: Vt lastinimekirjad nr… kuni nr…”,
— “T2F: Vt lastinimekirjad nr… kuni nr…”,
— atribuut “Kaubanimetuse nr” täidetakse “–”,
— kõiki teisi andmerühma “KAUBANIMETUS” atribuute ei tohi kasutada.
Deklaratsiooni liik
(ex lahter 1)
Tüüp/Pikkus: an..5
Atribuuti tuleb kasutada, kui andmerühma “TRANSIITVEDU” atribuudi “Deklaratsiooni liik” puhul on kasutatud koodi “T-”. Muudel juhtudel ei tohi seda atribuuti kasutada.
Lähetusriik
(ex lahter 15a)
Tüüp/Pikkus: a2
Atribuuti tuleb kasutada, kui deklareeritud on mitu lähetusriiki. Tuleb kasutada lisas 37c esitatud riigikoode. Andmerühma “TRANSIITVEDU” atribuuti “Lähetusriik” ei tohi kasutada. Kui deklareeritud on ainult üks lähetusriik, kasutatakse andmerühma “TRANSIITVEDU” vastavat atribuuti.
Sihtriik
(ex lahter 17a)
Tüüp/Pikkus: a2
Atribuut on kohustuslik, kui deklareeritud on mitu sihtriiki. Tuleb kasutada lisas 37c esitatud riigikoode. Andmerühma “TRANSIITVEDU” atribuuti “Sihtriik” ei tohi kasutada. Kui deklareeritud on ainult üks sihtriik, tuleb kasutada andmerühma “TRANSIITVEDU” vastavat atribuuti.
Tekstiline kirjeldus
(lahter 31)
Tüüp/Pikkus: an..140
Atribuut on kohustuslik.
Tekstiline kirjeldus LNG
Tüüp/Pikkus: a2
Kui kasutatakse vastavat vaba tekstivälja, tuleb keele (LNG) määratlemiseks kasutada lisas 37c esitatud keelekoode.
Kaubanimetuse number
(lahter 32)
Tüüp/Pikkus: n..5
Atribuuti tuleb kasutada isegi juhul, kui andmerühma “TRANSIITVEDU” atribuudi “Kaubanimetuste üldarv” puhul on kasutatud numbrit “1”. Sel juhul tuleb kasutada atribuudi puhul numbrit “1”. Iga kaubanimetuse number on kogu deklaratsiooni ulatuses kordumatu.
Kauba kood
(lahter 33)
Tüüp/Pikkus: n..8
Atribuut peab koosnema vähemalt neljast ja maksimaalselt kaheksast numbrist vastavalt lisale 37.
Brutomass
(lahter 35)
Tüüp/Pikkus: n..11,3
Atribuut on vabatahtlik, kui sama deklaratsiooniga hõlmatud eri liiki kaubad on pakitud selliselt, et iga kaubaliigi brutomassi ei ole võimalik kindlaks määrata.
Netomass
(lahter 38)
Tüüp/Pikkus: n..11,3
Atribuudi kasutamine on vabatahtlik vastavalt lisale 37.
KAUBASAATJA
(ex lahter 2)
Arv: 1
Andmerühma “KAUBASAATJA” ei tohi kasutada juhul, kui deklareeritud on ainult üks kaubasaatja. Sel juhul tuleb kasutada taseme “TRANSIITVEDU” andmerühma “KAUBASAATJA”.
Tüüp/Pikkus: an..35
Atribuut on kohustuslik.
Tüüp/Pikkus: an..35
Atribuut on kohustuslik.
Tüüp/Pikkus: a2
Tuleb kasutada lisas 37c esitatud riigikoode.
Tüüp/Pikkus: an..9
Atribuut on kohustuslik.
Tüüp/Pikkus: an..35
Atribuut on kohustuslik.
Tüüp/Pikkus: a2
Nime ja aadressi (NAD LNG) puhul kasutatava keele määratlemisel tuleb kasutada lisas 37c esitatud keelekoode.
Tüüp/Pikkus: an..17
Atribuudi kasutamine ettevõtja identifitseerimisnumbri (TIN) märkimiseks on liikmesriikidele vabatahtlik.
KAUBASAAJA
(ex lahter 8)
Arv: 1
Andmerühma tuleb kasutada juhul, kui deklareeritud on mitu kaubasaajat ning andmerühma “KAUBANIMETUS” atribuut “Sihtriik” hõlmab liikmesriiki või EFTA riiki. Kui deklareeritud on ainult üks kaubasaaja, ei tohi andmerühma “KAUBANIMETUS” andmerühma “KAUBASAAJA” kasutada.
Tüüp/Pikkus: an..35
Atribuut on kohustuslik.
Tüüp/Pikkus: an..35
Atribuut on kohustuslik.
Tüüp/Pikkus: a2
Tuleb kasutada lisas 37c esitatud riigikoode.
Tüüp/Pikkus: an..9
Atribuut on kohustuslik.
Tüüp/Pikkus: an..35
Atribuut on kohustuslik.
Tüüp/Pikkus: a2
Nime ja aadressi (NAD LNG) puhul kasutatava keele määratlemisel tuleb kasutada lisas 37c esitatud keelekoode.
Tüüp/Pikkus: an..17
Atribuudi kasutamine ettevõtja identifitseerimisnumbri (TIN) märkimiseks on liikmesriikidele vabatahtlik.
KONTEINERID
(lahter 31)
Arv: 99
Andmerühma tuleb kasutada juhul, kui andmerühma “TRANSIITVEDU” atribuut “Konteiner” sisaldab koodi “1”.
Tüüp/Pikkus: an..11
Atribuut on kohustuslik.
SGI-koodid
(lahter 31)
Number: 9
Seda andmerühma tuleb kasutada riskikauba (SGI) identifitseerimiseks juhul, kui transiidideklaratsioon hõlmab lisas 44c nimetatud kaupa.
Tüüp/Pikkus: n..2
Lisas 37c esitatud koodi tuleb kasutada juhul, kui kauba koodist ei piisa lisas 44c nimetatud kauba üheseks identifitseerimiseks.
Tüüp/Pikkus: n..11,3
Atribuuti tuleb kasutada juhul, kui transiidideklaratsioon hõlmab lisas 44c nimetatud kaupa.
PAKKEÜKSUSED
(lahter 31)
Number: 99
Andmerühm on kohustuslik.
Tüüp/Pikkus: an..42
Atribuuti tuleb kasutada juhul, kui atribuut “Pakkeüksuste liik” sisaldab lisaks “lahtise lasti” (VQ, VG, VL, VY, VR või VO) või “pakkimata” (NE) koodidele ka muid lisas 37c esitatud koode. Selle kasutamine on vabatahtlik juhul, kui atribuut “Pakkeüksuste liik” sisaldab üht eespool nimetatud koodi.
Tüüp/Pikkus: a2
Kui kasutatakse vastavat vaba tekstivälja, tuleb keele (LNG) määratlemiseks kasutada lisas 37c esitatud keelekoode.
Tüüp/Pikkus: a2
Tuleb kasutada lisas 37c esitatud pakkeüksuse koode.
Liik/pikkus: an…2
Kasutatakse lisa 38 lahtris 31 esitatud pakkeüksuste koodide loetelus ettenähtud koode.
Tüüp/Pikkus: n..5
Atribuuti tuleb kasutada juhul, kui atribuut “Pakkeüksuste liik” sisaldab lisas 37c esitatud koodi “pakkimata” (NE). Muudel juhtudel ei tohi seda atribuuti kasutada.
VIITED EELNEVALE HALDUSTOIMINGULE
(lahter 40)
Arv: 9
Andmerühma tuleb kasutada vastavalt lisale 37.
Tüüp/Pikkus: an..6
Selle andmerühma puhul tuleb kasutada vähemalt üht eelneva dokumendi liiki.
Tüüp/Pikkus: an..20
Atribuut “Viide eelnevale dokumendile” on kohustuslik.
Tüüp/Pikkus: a2
Kui kasutatakse vastavat vaba tekstivälja, tuleb keele (LNG) määratlemiseks kasutada lisas 37c esitatud keelekoode.
Tüüp/Pikkus: an..26
Atribuudi kasutamine on liikmesriikidele vabatahtlik.
Tüüp/Pikkus: a2
Kui kasutatakse vastavat vaba tekstivälja, tuleb keele (LNG) määratlemiseks kasutada lisas 37c esitatud keelekoode.
ESITATUD DOKUMENDID/SERTIFIKAADID
(lahter 44)
Arv: 99
Andmerühma tuleb kasutada vastavalt lisale 37. Andmerühma kasutamisel tuleb kasutada vähemalt üht järgmistest atribuutidest.
Tüüp/Pikkus: an..3
Tuleb kasutada lisas 37c esitatud koodi.
Tüüp/Pikkus: an..20
Tüüp/Pikkus: a2
Kui kasutatakse vastavat vaba tekstivälja, tuleb keele (LNG) määratlemiseks kasutada lisas 37c esitatud keelekoode.
Tüüp/Pikkus: an..26
Tüüp/Pikkus: a2
Kui kasutatakse vastavat vaba tekstivälja, tuleb keele (LNG) määratlemiseks kasutada lisas 37c esitatud keelekoode.
ERITEAVE
(lahter 44)
Arv: 99
Andmerühma tuleb kasutada vastavalt lisale 37. Andmerühma kasutamisel tuleb kasutada atribuuti “Lisateabe identifitseerimine” või “Tekst”.
Tüüp/Pikkus: an..3
Lisateabe identifitseerimiseks tuleb kasutada lisas 37c esitatud koodi.
Tüüp/Pikkus: n1
Kui atribuut “Lisateabe identifitseerimine” sisaldab koodi “DG0” või “DG1”, tuleb kasutada atribuuti “Eksport EÜst” või “Eksport riigist”. Kõnealuseid atribuute ei tohi kasutada samaaegselt. Muudel juhtudel ei tohi seda atribuuti kasutada. Atribuudi kasutamisel tuleb kasutada järgmisi koode:
0 = ei
1 = jah.
Tüüp/Pikkus: a2
Kui atribuut “Lisateabe identifitseerimine” sisaldab koodi “DG0” või “DG1”, tuleb kasutada atribuuti “Eksport EÜst” või “Eksport riigist”. Kõnealuseid atribuute ei tohi kasutada samaaegselt. Muudel juhtudel ei tohi seda atribuuti kasutada. Atribuudi kasutamisel tuleb kasutada lisas 37c esitatud riigikoode.
Tüüp/Pikkus: an..70
Tüüp/Pikkus: a2
Kui kasutatakse vastavat vaba tekstivälja, tuleb keele (LNG) määratlemiseks kasutada lisas 37c esitatud keelekoode.
LÄHTETOLLIASUTUS
(lahter C)
Arv: 1
Andmerühm on kohustuslik.
Viitenumber
(lahter C)
Tüüp/Pikkus: an8
Tuleb kasutada lisas 37c esitatud koodi.
PRINTSIPAAL
(lahter 50)
Arv: 1
Andmerühm on kohustuslik.
TIN
(lahter 50)
Tüüp/pikkus: an ..17
Seda atribuuti kasutatakse, kui andmerühm “KONTROLLI TULEMUS” sisaldab koodi A3 või kui kasutatakse atribuuti “GRN” (tagatise viitenumber).
Nimi
(lahter 50)
Tüüp/Pikkus: an..35
Atribuuti tuleb kasutada juhul, kui kasutatakse atribuuti “TIN” ning teised selle andmerühma atribuudid ei ole veel süsteemis salvestatud.
Tänav ja number
(lahter 50)
Tüüp/Pikkus: an..35
Atribuuti tuleb kasutada juhul, kui kasutatakse atribuuti “TIN” ning teised selle andmerühma atribuudid ei ole veel süsteemis salvestatud.
Riik
(lahter 50)
Tüüp/Pikkus: a2
Lisas 37c esitatud riigi koodi tuleb kasutada juhul, kui kasutatakse atribuuti “TIN” ning teised selle andmerühma atribuudid ei ole veel süsteemis salvestatud.
Postiindeks
(lahter 50)
Tüüp/Pikkus: an..9
Atribuuti tuleb kasutada juhul, kui kasutatakse atribuuti “TIN” ning teised selle andmerühma atribuudid ei ole veel süsteemis salvestatud.
Linn
(lahter 50)
Tüüp/Pikkus: an..35
Atribuuti tuleb kasutada juhul, kui kasutatakse atribuuti “TIN” ning teised selle andmerühma atribuudid ei ole veel süsteemis salvestatud.
NAD LNG
Tüüp/Pikkus: a2
Kui kasutatakse vastavat vaba tekstivälja, tuleb nime ja aadressi (NAD LNG) puhul kasutatava keele määratlemisel kasutada lisas 37c esitatud keelekoode.
ESINDAJA
(lahter 50)
Arv: 1
Andmerühma tuleb kasutada juhul, kui printsipaalil on volitatud esindaja.
Nimi
(lahter 50)
Tüüp/Pikkus: an..35
Atribuut on kohustuslik.
Esindaja pädevus
(lahter 50)
Tüüp/Pikkus: a..35
Atribuudi kasutamine on vabatahtlik.
Esindaja pädevus LNG
Tüüp/Pikkus: a2
Kui kasutatakse vastavat vaba tekstivälja, tuleb keele (LNG) määratlemiseks kasutada lisas 37c esitatud keelekoode.
VAHETOLLIASUTUS
(lahter 51)
Arv: 9
Andmerühma tuleb kasutada vastavalt lisale 37.
Viitenumber
(lahter 51)
Tüüp/Pikkus: an8
Tuleb kasutada lisas 37c esitatud koodi.
SIHTTOLLIASUTUS
(lahter 53)
Number: 1
Andmerühm on kohustuslik.
Viitenumber
(lahter 53)
Tüüp/Pikkus: an8
Tuleb kasutada lisas 37c esitatud koodi.
VOLITATUD KAUBASAAJA
(lahter 53)
Arv: 1
Andmerühma abil saab märkida, et kaup toimetatakse volitatud kaubasaajale.
TIN volitatud kaubasaaja
(lahter 53)
Tüüp/Pikkus: an..17
Atribuuti tuleb kasutada ettevõtja identifitseerimisnumbri (TIN) märkimiseks.
KONTROLLI TULEMUS
(lahter D)
Number: 1
Andmerühma tuleb kasutada juhul, kui deklaratsiooni esitab volitatud kaubasaatja.
Kontrolli tulemuse kood
(lahter D)
Tüüp/Pikkus: an2
Tuleb kasutada koodi A3.
Tähtaeg
(lahter D)
Tüüp/Pikkus: n8
Atribuut on kohustuslik.
TEAVE TOLLITÕKENDI KOHTA
(lahter D)
Number: 1
Andmerühma tuleb kasutada juhul, kui volitatud kaubasaatja esitab deklaratsiooni, mille jaoks antud volitus näeb ette tollitõkendite kasutamise, või juhul, kui printsipaalile antakse luba kasutada teatavaid spetsiaalseid tollitõkendeid.
Tollitõkendi number
(lahter D)
Tüüp/Pikkus: n..4
Atribuut on kohustuslik.
TOLLITÕKENDI TUNNUS
(lahter D)
Arv: 99
Andmerühma tuleb kasutada tollitõkendi identifitseerimiseks.
Tüüp/Pikkus: an..20
Atribuut on kohustuslik.
Tüüp/Pikkus: a2
Tuleb kasutada lisas 37c esitatud keelekoode (LNG).
TAGATIS
Arv: 9
Andmerühm on kohustuslik.
Tagatise liik
(lahter 52)
►M26 Tüüp/pikkus: an..1 ◄
Tuleb kasutada lisas 38 esitatud koodi.
TAGATISE VIIDE
(lahter 52)
Arv: 99
Andmerühma tuleb kasutada juhul, kui atribuut “Tagatise liik” sisaldab koodi “0”, “1”, “2”, “4” või “9”.
►M26 Tüüp/pikkus: an..24 ◄
Atribuuti tuleb kasutada tagatise viitenumbri märkimiseks juhul, kui atribuut “Tagatise liik” sisaldab koodi “0”, “1”, “2”, “4” või “9”. Sel juhul ei tohi atribuuti “Muud tagatise viited” kasutada.
|
Väli |
Sisu |
Välja liik |
Näited |
|
1 |
Tagatise aktsepteerimisaasta kaks viimast numbrit (YY) |
Numbriline 2 |
97 |
|
2 |
Selle riigi tunnus, kus tagatis on esitatud (ISO kahetäheline riigikood) |
Tähestikuline 2 |
IT |
|
3 |
Tagatistolliasutuse aktsepti kordumatu tunnus aasta ja riigi kohta |
Tähtnumbriline 12 |
1234AB788966 |
|
4 |
Kontrollarv |
Tähtnumbriline 1 |
8 |
|
5 |
Maksekviitungina esitatava üksiktagatise tunnus (1 täht + 6 numbrit) või NULL muude tagatisliikide puhul |
Tähtnumbriline 7 |
A001017 |
Väljad 1 ja 2 täidetakse vastavalt eespool määratletule.
Väli 3 täidetakse tagatistolliasutuse aktsepti kordumatu tunnusega aasta ja riigi kohta. Kui siseriiklikud asutused soovivad, et GRN-number sisaldaks tagatistolliasutuse viitenumbrit, võivad nad selle asutuse riikliku numbri lisamiseks kasutada kuni kuut esimest numbrit.
Väljale 4 märgitakse arv, mis on GRN-numbri väljade 1 kuni 3 kontrollarv. See väli võimaldab leida vigu GRN-numbri esimesel neljal väljal.
Väli 5 täidetakse ainult juhul, kui GRN-number on seotud maksekviitungina esitatava üksiktagatisega, mis on registreeritud arvutipõhises transiidisüsteemis. Sellisel juhul tuleb märkida maksekviitungi tunnus.
Tüüp/pikkus: an..35
Atribuuti tuleb kasutada juhul, kui atribuut “Tagatise liik” sisaldab muid koode peale koodide “0”, “1”, “2”, “4” või “9”. Sel juhul ei tohi atribuuti “GRN” kasutada.
Tüüp/pikkus: an4
Atribuuti tuleb kasutada juhul, kui kasutatakse atribuuti “GRN”, muul juhul on atribuudi kasutamine liikmesriikidele vabatahtlik. Sõltuvalt tagatise liigist annab selle välja tagatistolliasutus, käendaja või printsipaal ja seda kasutatakse konkreetse tagatise kinnitamiseks.
KEHTIVUSPIIRANG EÜ
Arv: 1
Tüüp/Pikkus: n1
Ühenduse transiidis tuleb kasutada koodi 0 = ei.
KEHTIVUSPIIRANG EÜ-VÄLINE
Arv: 99
Tüüp/Pikkus: a2
Asjaomase EFTA riigi märkimiseks tuleb kasutada lisas 37c esitatud riigikoode.
LISA 37 C
ARVUTIPÕHISE TRANSIIDISÜSTEEMI LISAKOODID
1. Riigikoodid (CNT)
|
Väli |
Sisu |
Välja liik |
Näide |
|
1 |
ISO kahetäheline riigikood |
Tähestikuline 2 |
IT |
Kasutatakse ISO kahetähelist riigikoodi (vt lisa 38).
2. Keelekood
Kasutatakse ISO kahetähelist koodi vastavalt ISO 639:1988 standardile.
3. Kauba kood (COM)
|
Väli |
Sisu |
Välja liik |
Näited |
|
1 |
HS6 |
Numbriline 6 (vasakult reastatud) |
010290 |
Märgitakse harmoneeritud süsteemi esimesed kuus kohta (HS6). Kauba kood võib siseriiklikus kasutuses olla kuni kaheksakohaline.
4. Riskikauba kood
|
Väli |
Sisu |
Välja liik |
Näited |
|
1 |
Riskikauba lisatunnus |
Numbriline..2 |
2 |
Koodi kasutatakse HS6 lisana vastavalt lisale 44c, kui riskikaupa ei saa HS6 abil piisavalt täpselt identifitseerida.
▼M26 —————
6. Esitatud dokumentide koodid/sertifikaatide koodid
|
Vastavustunnistus |
2 |
|
Kvaliteedisertifikaat |
3 |
|
Kaupade liikumissertifikaat A. TR.1 |
18 |
|
Konteinerileht |
235 |
|
Pakkeleht |
271 |
|
Esialgne kaubaarve |
325 |
|
Faktuurarve |
380 |
|
Ettevõttesisene saateleht |
703 |
|
Koondveokiri |
704 |
|
Veokiri |
705 |
|
Ettevõttesisene veokiri |
714 |
|
SMGS-saateleht |
722 |
|
Maanteeveokiri |
730 |
|
Lennuveokiri |
740 |
|
Koondlennuveokiri |
741 |
|
Lähetusteatis (postipakid) |
750 |
|
Mitmeliigiline/kombineeritud veodokument (üldine) |
760 |
|
Lastimanifest |
785 |
|
Saateleht |
787 |
|
Lähetusteatis mudel T |
820 |
|
Lähetusteatis mudel T1 |
821 |
|
Lähetusteatis mudel T2 |
822 |
|
Kontrolldokument T5 |
823 |
|
Lähetusteatis mudel T2L |
825 |
|
Ekspordi kaubadeklaratsioon |
830 |
|
Fütosanitaarsertifikaat |
851 |
|
Sanitaarsertifikaat |
852 |
|
Veterinaarsertifikaat |
853 |
|
Päritolusertifikaat |
861 |
|
Päritoludeklaratsioon |
862 |
|
Sooduspäritolusertifikaat |
864 |
|
Päritolusertifikaat vorm GSP |
865 |
|
Impordilitsents |
911 |
|
Veosedeklaratsioon (saabumine) |
933 |
|
Embargoluba |
941 |
|
TIF-vorm |
951 |
|
TIR-märkmik |
952 |
|
EUR.1 pä-rit-olusertifikaat |
954 |
|
ATA-märkmik |
955 |
|
Muu |
zzz |
7. Lisateabe kood/Erimäärangu kood
Kohaldatakse järgmisi koode:
DG0 = Eksport ühest EFTA riigist, mille suhtes kehtivad piirangud, või eksport EÜst, mille suhtes kehtivad piirangud.
DG1 = Eksport ühest EFTA riigist, mille suhtes kehtivad tollimaksud, või eksport EÜst, mille suhtes kehtivad tollimaksud.
DG2 = Eksport.
Siseriiklikul tasandil võib määratleda ka täiendavaid erimääranguid.
8. Tolliasutuse viitenumber (COR)
|
Väli |
Sisu |
Välja liik |
Näide |
|
1 |
Selle riigi tunnus, kuhu tolliasutus kuulub (vt CNT) |
Tähestikuline 2 |
IT |
|
2 |
Tolliasutuse riiklik number |
Tähtnumbriline 6 |
0830AB |
Väli 1 täidetakse vastavalt eespool määratletule.
Väli 2 tuleb täita vabalt kuuekohalise tähtnumbrilise koodiga. Kuuekohaline kood võimaldab riigi haldusasutustel vajaduse korral määratleda tolliasutuste omavaheline hierarhia.
LISA 38
VORMIDES KASUTATAVAD KOODID ( 178 ) ( 179 )
I JAOTIS ÜLDISED MÄRKUSED
Käesolev lisa hõlmab üksnes konkreetseid põhinõudeid, mida kohaldatakse paberkandjal olevate vormide suhtes. Kui lisades 37a või 37c ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva lisa juhendeid siis, kui transiidiformaalsused täidetakse elektroonilise andmevahetuse teadete vahetamise teel.
Mõningatel juhtudel on täpsustatud kande liigi ja pikkuse nõuded. Erinevate andmetüüpide koodid on järgmised:
|
a |
tähestikuline |
|
n |
numbriline |
|
an |
tähtnumbriline |
Koodile järgnev number osutab andmesisestuse lubatud pikkusele. Pikkust käsitleva väärtuse ees olevad kaks punkti osutavad sellele, et andmesisestusel ei ole kindlaksmääratud pikkust, kuid see võib sisaldada tähemärke osutatud numbri ulatuses.
II JAOTIS KOODID
Lahter 1: Deklaratsioon
Esimene alajaotis
Kohaldatakse järgmisi koode (a2):
|
EX |
: |
Kauplemisel väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide ja territooriumidega, välja arvatud EFTA riigid. Kauba suunamiseks lisa 37 I jaotise B osa tabeli veergudes A ja E osutatud tolliprotseduurile. Kauba suunamiseks lisa 37 I jaotise B osa tabelites C ja D osutatud tollikäitlusviisile. Ühendusevälise kauba lähetamiseks liikmesriikide vahelise kaubanduse raames. |
|
IM |
: |
Kauplemisel väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide ja territooriumidega, välja arvatud EFTA riigid. Kauba suunamiseks lisa 37 I jaotise B osa tabeli veergudes H–K osutatud tolliprotseduurile. Ühendusevälise kauba suunamiseks tolliprotseduurile liikmesriikide vahelise kaubanduse kontekstis. |
|
EU |
: |
EFTA riikidega kauplemise raames. Kauba suunamiseks lisa 37 I jaotise B osa tabeli veergudes A, E ja H–K osutatud tolliprotseduurile. Lisa 37 I jaotise B osa tabelite veergudes C ja D osutatud tollikäitlusviisi osutamine kaupadele. |
|
CO |
: |
Ühenduse kauba puhul, mille suhtes kohaldatakse pärast uute liikmesriikide ühinemist üleminekuaja jooksul erimeetmeid. Eelfinantseeritava kauba paigutamine tollilattu või vabatsooni Ühenduse kaupade osas kaubavahetuse raames, mis toimub ühenduse tolliterritooriumi osade, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 77/388/EMÜ sätteid, ja nende osade vahel, mille suhtes neid sätteid ei kohaldata, või kaubavahetuse raames, mis toimub tolliterritooriumi osade vahel, mille suhtes neid sätteid ei kohaldata. |
Teine alajaotis
Kohaldatakse järgmisi koode (a1):
|
A |
– |
tavalise deklaratsiooni puhul (tavapärane kord seadustiku artikli 62 alusel) |
|
B |
– |
mittetäieliku deklaratsiooni puhul (lihtsustatud kord seadustiku artikli 76 lõike 1 punkti a alusel) |
|
C |
– |
lihtsustatud deklaratsiooni puhul (lihtsustatud kord seadustiku artikli 76 lõike 1 punkti b alusel) |
|
D |
– |
tavalise deklaratsiooni esitamine (nagu koodi A puhul osutatud) enne seda, kui deklarandil on võimalik kaupa esitada. |
|
E |
– |
mittetäieliku deklaratsiooni esitamine (nagu koodis B osutatud) enne seda, kui deklarandil on võimalik kaupa esitada. |
|
F |
– |
lihtsustatud deklaratsiooni esitamine (nagu koodis C osutatud) enne seda, kui deklarandil on võimalik kaupa esitada. |
|
X |
– |
lisadeklaratsioon, kui tegemist on koodiga B hõlmatud lihtsustatud korraga |
|
Y |
– |
lisadeklaratsioon, kui tegemist on koodiga C hõlmatud lihtsustatud korraga |
|
Z |
– |
lisadeklaratsioon, kui tegemist on seadustiku artikli 76 lõike 1 punktis c sätestatud lihtsustatud korraga (kauba laoarvestusesse kandmine) Koode D, E ja F on võimalik kasutada üksnes artikli 201 lõikes 2 sätestatud korra raames juhul, kui tolliasutused lubavad deklaratsiooni esitada enne, kui deklarandil on võimalik kaupa esitada. |
Kolmas alajaotis
Kohaldatakse järgmisi koode (an..5):
|
T1 |
: |
Ühenduse välistransiidiprotseduuri alusel veetav kaup |
|
T2 |
: |
Ühenduse sisetransiidiprotseduuri alusel seadustiku artikli 163 või 165 kohaselt veetav kaup, välja arvatud artikli 340c lõikes 2 kirjeldatud juhud |
|
T2F |
: |
Ühenduse sisetransiidiprotseduuri alusel artikli 340c lõike 1 kohaselt veetav kaup |
|
T2SM |
: |
Kaup, mis suunatakse ühenduse sisetransiidiprotseduurile EMÜ ja San Marino koostöökomitee 22. detsembri 1992. aasta otsuse 4/92 artikli 2 kohaldamisel. |
|
T |
: |
Artikliga 351 hõlmatud segasaadetised, mille puhul tuleb tähisele “T” järgnev ruum läbi kriipsutada. |
|
T2L |
: |
Kauba ühenduse staatuse määramise vorm |
|
T2LF |
: |
Kaupade ühenduse staatuse määramise vorm kaupade puhul, mis saadetakse ühenduse tolliterritooriumi ossa, kus ei kohaldata direktiivi 77/388/EMÜ sätteid, või sealt välja. |
|
T2LSM |
: |
Vorm, millega määratakse San Marinosse lähetatava kauba staatus EMÜ ja San Marino koostöökomitee 22. detsembri 1992 otsuse 4/92 kohaldamisel. |
Lahter 2: Kaubasaatja/eksportija
Kui kasutatakse identifitseerimisnumbrit, on kood järgmisel kujul:
Importimisel: Riigitähis (a2); kood UN/EDIFACT 3055 (an..3); eksportija identifitseerimiskood (an..13)
Eksportimisel: Riigitähis (a2); eksportija identifitseerimiskood (an..16)
Riigitähis: Ühenduse tähestikulised riikide ja territooriumide koodid põhinevad kehtivatel ISO kahetähelistel (a2) koodidel, kui need on kooskõlas ühenduse õiguse nõuetega. Nende koodide õiguslikuks aluseks on nõukogu 22. mai 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1172/95 ühenduse ja selle liikmesriikide kaubavahetust kolmandate riikidega käsitleva statistika kohta (EÜT L 118, 25.5.1995). Komisjon avaldab korrapäraselt määruseid, millega ajakohastatakse riigitähiste loetelu.
UN/EDIFACT 3055: Lahtrites 2 ja 8 nimetatud kolmandate riikide ettevõtjate kodeerimisel kasutavad liikmesriigid loetelu, mis on välja antud ja ajakohastatud asutuse või mõne institutsiooni poolt, mis määratleb huvitatud poolte koodid. Valitud asutus nimetatakse ÜRO poolt avaldatavas asutuste loetelus rubriigis UN/EDIFACT 3055 (Electronic Data Interchange for Administration, Commerce and Transport), mis sisaldab loetelu asutustest, kes vastutavad ettevõtjate loetelu koostamise eest.
Näide:
“JP1511234567890” osutab Jaapani eksportijale (riigitähis: JP), kelle Jaapani tolli (UN/EDIFACT andmeelemendile 3055 vastav asutuse kood: 151) poolt kasutatav identifitseerimisnumber on 1234567890.
Lahter 8: Kaubasaaja
Kui kasutatakse identifitseerimisnumbrit, on kood järgmisel kujul:
Importimisel: Riigitähis (a2); Kaubasaaja identifitseerimiskood (an..16)
Eksportimisel: Riigitähis (a2); kood UN/EDIFACT 3055 (an..3); importija identifitseerimiskood (an..13).
Kasutatakse lahtrisse 2 märgitud riigitähiseid.
Näide:
“JP1511234567890” osutab Jaapani importijale (riigitähis: JP), kelle Jaapani tolli (UN/EDIFACT andmeelemendile 3055 vastav asutuse kood: 151) poolt kasutatav identifitseerimisnumber on 1234567890.
Lahter 14: Deklarant/esindaja
a) Deklarandi või esindaja staatuse tähistamiseks märkida enne täisnime ja aadressi üks järgmistest koodidest (n1):
1. Deklarant
2. Esindaja (ühenduse tolliseadustiku artikli 5 lõike 2 teises taandes osutatud otsene esindamine).
3. Esindaja (ühenduse tolliseadustiku artikli 5 lõike 2 teises taandes osutatud kaudne esindamine).
Kui see andmeelement trükitakse paberkandjale, peab see olema nurksulgudes (näiteks: [1], [2] või [3])
b) Kui kasutatakse identifitseerimisnumbrit, on kood järgmisel kujul:
Riigitähis (a2); deklarandi/esindaja identifitseerimiskood (an..16).
Kasutatakse lahtrisse 2 märgitud riigitähiseid.
Lahter 15a: Lähte-/ekspordiriigi kood
Kasutatakse lahtrisse 2 märgitud riigitähiseid.
Lahter 17a: Sihtriigi kood
Kasutatakse lahtrisse 2 märgitud riigitähiseid.
Lahter 17b: Sihtpiirkonna kood
Kasutatakse liikmesriikide poolt vastuvõetavaid koode.
Lahter 18: Lähetamisel kasutatud transpordivahendi riikkondsus
Kasutatakse lahtrisse 2 märgitud riigitähiseid.
Lahter 19: Konteiner (Kont.)
Asjaomased koodid (n1) on esitatud alljärgnevalt:
|
0 |
– |
kaubad, mida ei veeta konteinerites, |
|
1 |
– |
kaubad, mida veetakse konteinerites. |
Lahter 20: Tarnetingimused
Käesoleva lahtri esimesse kahte alajaotisesse vajaduse korral märgitavad koodid on järgmised:
|
Esimene alajaotis |
Tähendus |
Teine alajaotis |
|
Incotermi kood |
Incoterm – ICC/ECE |
Täpsustatav koht |
|
EXW |
Tehasehind |
Nimetatud koht |
|
FCA |
Franko vedaja |
Nimetatud koht |
|
FAS |
Franko laeva kõrval |
Nimetatud lastimissadam |
|
FOB |
Franko laeva pardal |
Nimetatud lastimissadam |
|
CFR |
Hind ja prahiraha |
Nimetatud sihtsadam |
|
CIF |
Kulud, kindlustus, vedu |
Nimetatud sihtsadam |
|
CPT |
Vedu makstud kuni |
Nimetatud sihtsadam |
|
CIP |
Vedu ja kindlustus makstud kuni |
Nimetatud sihtsadam |
|
DAF |
Tarnitud piiril |
Nimetatud koht |
|
DES |
Tarnitud laevalt |
Nimetatud sihtsadam |
|
DEQ |
Tarnitud kailt |
Nimetatud sihtsadam |
|
DDU |
Tarnitud, toll tasumata |
Nimetatud sihtkoht |
|
DDP |
Tarnitud, toll tasutud |
Nimetatud sihtkoht |
|
XXX |
Muud tarnetingimused kui eespool loetletud |
Lepingus toodud tarnetingimuste kirjeldus |
Liikmesriigid võivad nõuda kolmandasse alajaotisesse järgmiste kodeeritud andmete (n1) märkimist:
|
1 |
: |
Asjaomase liikmesriigi territooriumil asuv koht. |
|
2 |
: |
Teise liikmesriigi territooriumil asuv koht. |
|
3 |
: |
Muu koht (ühendusest väljaspool). |
Lahter 21: Aktiivse transpordivahendi riikkondsus piiriületamisel
Kasutatakse lahtrisse 2 märgitud riigitähiseid.
Lahter 22: Kaubaarve vääring
Kaubaarve vääring märgitakse kolmetähelise ISO-koodi abil (ISO 4217 kood vääringute ja rahaliste vahendite liigi tähistamiseks).
Lahter 24: Tehingu liik
Liikmesriigid, kes nõuavad nimetatud andmeid, peavad kasutama komisjoni määruse (EÜ) nr 1917/2000 ( 180 ) artikli 13 lõikes 2 osutatud tabeli veerus A esitatud ühenumbrilisi koode, jättes vajadusel välja koodi nr 9, ning märkima selle numbri lahtri vasakusse serva. Liikmesriigid võivad sätestada, et lahtri paremasse serva märgitakse teine, sama tabeli veerus B esitatud number.
|
Veerg A |
Veerg B |
|
1. Tehingud, mis hõlmavad tegelikke või kavandatavaid omandi üleminekuid tasu või muu teenustasu eest (v.a koodides 2, 7 ja 8 loetletud (1) (2) (3)) |
1. Lõplik ost/müük (2) 2. Kaup, mis on lähetatud vaatamiseks, proovikogused, kaubad, mis on saadetud tagasisaatmise õigusega, ja tehingud, mis hõlmavad komisjonitasu 3. Tehingud, mis hõlmavad loonusmakseid 4. Müük isiklikuks tarbeks 5. Kapitalirent (3) |
|
2. Koodi 1 all juba registreeritud kauba tagastamine; (4) kauba tasuta asendamine (4) |
1. Kauba tagasitoomine 2. Tagasitoodud kauba asendamine 3. Tagastamata kauba asendamine (näiteks garantiitingimuste alusel) |
|
3. Tehingud (mitte ajutised), millega kaasneb omandi üleminek ilma teenustasuta (rahaline või muu) |
1. Kauba tarnimine osaliselt või täielikult Euroopa Ühenduse poolt finantseeritud programmide alusel 2. Muud valitsuse abisaadetised 3. Muud abisaadetised (eraisikutelt, valitsusvälistelt organisatsioonidelt) 4. Muud |
|
4. Tehingud, mis on seotud töötlemise (5) või tööettevõtja poolt tehtava remondiga (6) (v.a koodi 7 all registreeritud tehingud) |
1. Töötlemistoimingud 2. Tasuline remont ja hooldus 3. Tasuta remont ja hooldus |
|
5. Tehingud pärast töötlemist (5) või tööettevõtja poolt tehtavat remonti (6) (v.a koodi 7 all registreeritud tehingud) |
1. Töötlemistoimingud 2. Tasuline remont ja hooldus 3. Tasuta remont ja hooldus |
|
6. Tehingud, millega ei kaasne omandiõiguse üleminek, nt rent, laen, kasutusrent (7) ja muu ajutine kasutus (8), v.a lepinguline töötlemine või remont (tarnimine ja tagasisaatmine) |
1. Rent, laen, kasutusrent 2. Muu ajutine kasutus |
|
7. Tehingud seoses ühiste kaitsekavade või muude valitsustevaheliste tootmisprogrammidega (nt Airbus) |
|
|
8. Ehitusmaterjalide ja -seadmete tarnimine üld- ja tsiviilehitustöid käsitlevate lepingute jaoks (9) |
|
|
9. Muud tehingud |
|
|
(1) Käesolev punkt hõlmab suuremat osa lähetamisi ja saabumisi, st tehinguid, mille puhul: — omandiõigus läheb üle residendilt mitteresidendile või vastupidi, — tasumine või hüvitamine ei toimu ega saa toimuda rahas. (2) Kaasa arvatud varuosad ja muud tasulised asendamised. (3) Kaasa arvatud kapitalirent: rendimaksed arvutatakse nii, et need kataksid kogu või peaaegu kogu kaubaväärtuse. (4) Kauba tagasisaatmine ja asendamine, mis on algselt märgitud A veeru punktide 3–9 alla, tuleks märkida vastava punkti alla. (5) Töötlemistoimingud (kas tollijärelevalve all või mitte) tuleb märkida A veeru punktide 4 ja 5 alla. Enda kulul tehtavad töötlemistoimingud ei kuulu käesoleva rubriigi alla ning need tuleks märkida veeru A punkti 1 alla. (6) Remont sisaldab kauba esialgse kasutamisseisundi taastamist; see võib hõlmata struktuurilisi kohandusi või parandusi. (7) Kasutusrent: kõik rendilepingud, v.a kapitalirent (vaata märkus 3). (8) Käesolev punkt hõlmab kaupu, mida eksporditakse/imporditakse kavatsusega need seejärel reimportida/reeksportida, ilma et nende omandiõigus muutuks. (9) A veeru punktis 8 loetletud tehingud hõlmavad ainult neid kaupu, mille kohta eraldi arvet ei esitata, kuid mille kohta esitatud üksikarve katab tööde koguväärtuse. Muudel juhtudel tuleb tehingud märkida punkti 1 alla. |
|
Lahter 25: Transpordiliik piiril
Kohaldatakse järgmisi koode (n1):
|
Kood |
Kirjeldus |
|
1 |
Merevedu |
|
2 |
Raudteevedu |
|
3 |
Maanteetransport |
|
4 |
Õhutransport |
|
5 |
Postisaadetis |
|
7 |
Kinnistranspordiseadmed |
|
8 |
Siseveetransport |
|
9 |
Iseliikuvad veovahendid |
Lahter 26: Transpordiliik sisemaal
Kasutatakse lahtri 25 täitmiseks loetletud koode.
Lahter 29: Väljumis-/saabumistolliasutus
Kasutatakse (an8) koode, mille struktuur on järgmine:
— esimesed kaks tähemärki (a2) tähistavad lahtrisse 2 märgitud riigitähise abil riiki,
— järgmised kuus märki (an6) tähistavad selle riigi asjaomast asutust. Soovitatakse vastu võtta järgmine struktuur:
—Esimese kolme märgi (a3) kohale märgitakse UN/LOCODE ja viimasele kolmele riiklik tähtnumbriline alajaotis (an3). Kui seda alajaotist ei kasutata, tuleks selle asemele märkida “000”.
Näide:
BEBRU000: BE = ISO 3166 Belgia kohta, BRU = UN/LOCODE Brüsseli kohta, 000 kasutamata alajaotise kohta.
Lahter 31: Pakkeüksused ja kauba kirjeldus; markeeringud ja numbrid – konteinerite numbrid – arv ja liik
Pakkeüksuste liik
Kasutatakse järgmisi koode.
(UN/ECE soovitus nr 21/rev. 4, 4. mai 2002)
PAKKEÜKSUSTE KOODID
|
Aam |
HG |
|
Aedik |
PF |
|
Aerosool |
AE |
|
Alumiiniumkarp |
4B |
|
Alumiiniumtrummel |
1B |
|
Alumiiniumtrummel, eemaldatava kaanega |
QD |
|
Alumiiniumtrummel, ilma eemaldatava kaaneta |
QC |
|
Ampull, kaitsmata |
AM |
|
Ampull, kaitstud |
AP |
|
Ankur |
KG |
|
Balloon, kaitsmata |
BF |
|
Balloon, kaitstud |
BP |
|
Balloonpudel, kaitsmata |
CO |
|
Balloonpudel, kaitstud |
CP |
|
Džuutkott |
JT |
|
Esitluspakend, metallist |
ID |
|
Esitluspakend, papist |
IB |
|
Esitluspakend, plastist |
IC |
|
Esitluspakend, puidust |
IA |
|
Filmipakk |
FP |
|
Gaas (1 031 millibaari ja 15 °C) mahtkaubana |
VG |
|
Gaasipudel |
GB |
|
Haspel |
RL |
|
Jaotaja |
DN |
|
Kaart |
CM |
|
Kalakorv |
CE |
|
Kandetala |
GI |
|
Kandetalad kimbus/kobaras/puntras |
GZ |
|
Kandik |
PU |
|
Kanister |
CI |
|
Kanister, ristkülikukujuline |
JC |
|
Kanister, silindriline |
JY |
|
Kann |
JG |
|
Kann |
PH |
|
Kapsel |
AV |
|
Karikas |
CU |
|
Karkasskast |
SK |
|
Karp |
BX |
|
Karp, kaubaalusega |
ED |
|
Karp, looduslikust puidust |
4C |
|
Karp, looduslikust puidust, pudenemiskindlate seintega |
|
|
Karp, looduslikust puidust, tavaline |
QP |
|
Karp, puitkiudplaadist |
4G |
|
Karp, tahkest plastist |
QS |
|
Karp, tehispuidust |
4F |
|
Karp, vahtplastist |
QR |
|
Karp. CHEP (Commonwealth Handling Equipment Pool), Eurobox |
DH |
|
Kassett |
CQ |
|
Kast |
BI |
|
Kast, vedelike jaoks |
BW |
|
Kate |
CV |
|
Kaubaalus |
PX |
|
Kaubaalus, 100 × 110 cm |
AH |
|
Kaubaalus, kast |
PB |
|
Kaubaalus, polüetüleenkiles |
AG |
|
Kaubaaluse moodul, äärtega 80 × 100 cm |
PD |
|
Kaubaaluse moodul, äärtega 80 × 120 cm |
PE |
|
Kaubaaluse moodul, äärtega 80 × 60 cm |
AF |
|
Kauss |
BM |
|
Keskmine alumiiniummahuti puistematerjali jaoks |
WD |
|
Keskmine alumiiniummahuti puistematerjali jaoks, survestatud üle 10 kpa (0,1 baari) |
WH |
|
Keskmine alumiiniummahuti taarata vedellasti jaoks |
WL |
|
Keskmine elastne mahuti puistematerjali jaoks |
43 |
|
Keskmine elastne mahuti puistematerjali jaoks |
ZU |
|
Keskmine kilemahuti puistematerjali jaoks |
WS |
|
Keskmine looduslikust puidust mahuti puistematerjali jaoks |
ZW |
|
Keskmine looduslikust puidust mahuti puistematerjali jaoks, väliskattega |
WU |
|
Keskmine mahuti puistematerjali jaoks |
WA |
|
Keskmine metallist, kuid mitte terasest mahuti puistematerjali jaoks |
ZV |
|
Keskmine metallmahuti puistematerjali jaoks |
WF |
|
Keskmine metallmahuti puistematerjali jaoks, survestatud üle 10 kpa (0,1 baari) |
WJ |
|
Keskmine metallmahuti taarata vedellasti jaoks |
WM |
|
Keskmine pabermahuti puistematerjali jaoks, vaheseintega |
ZA |
|
Keskmine pabermahuti puistematerjali jaoks, vaheseintega, veekindel |
ZC |
|
Keskmine plastist kootud mahuti puistematerjali jaoks, ilma sisevooderdise ja väliskatteta |
WN |
|
Keskmine plastist kootud mahuti puistematerjali jaoks, sisevooderdisega |
WP |
|
Keskmine plastist kootud mahuti puistematerjali jaoks, sisevooderdise ja väliskattega |
WR |
|
Keskmine plastist kootud mahuti puistematerjalide jaoks, väliskattega |
WQ |
|
Keskmine puitkiudplaadist mahuti puistematerjali jaoks |
ZT |
|
Keskmine riidest mahuti puistematerjalide jaoks, sisevooderdise ja väliskatteta |
WT |
|
Keskmine riidest mahuti puistematerjalide jaoks, sisevooderdisega |
WV |
|
Keskmine riidest mahuti puistematerjalide jaoks, sisevooderduse ja väliskattega |
WX |
|
Keskmine riidest mahuti puistematerjalide jaoks, väliskattega |
WW |
|
Keskmine segamaterjalist mahuti puistematerjali jaoks |
ZS |
|
Keskmine segamaterjalist mahuti puistematerjali jaoks, sisemine mahuti elastsest plastist, survestatud |
ZP |
|
Keskmine segamaterjalist mahuti puistematerjali jaoks, sisemine mahuti tahkest plastist, survestatud |
ZN |
|
Keskmine segamaterjalist mahuti taarata vedellasti jaoks, sisemine mahuti elastsest plastist |
ZR |
|
Keskmine segamaterjalist mahuti taarata vedellasti jaoks, sisemine mahuti tahkest plastist |
ZQ |
|
Keskmine segamaterjalist mahuti tahke puistematerjali jaoks, sisemine mahuti elastsest plastist |
ZM |
|
Keskmine segamaterjalist mahuti tahke puistematerjali jaoks, sisemine mahuti tahkest plastist |
ZL |
|
Keskmine tahkest plastist mahuti puistematerjali jaoks |
AA |
|
Keskmine tahkest plastist mahuti puistematerjali jaoks, eraldiseisev, survestatud |
ZH |
|
Keskmine tahkest plastist mahuti puistematerjali jaoks, karkassiga, survestatud |
ZG |
|
Keskmine tahkest plastist mahuti taarata vedellasti jaoks, eraldiseisev |
ZK |
|
Keskmine tahkest plastist mahuti taarata vedellasti jaoks, karkassiga |
ZJ |
|
Keskmine tahkest plastist mahuti tahke puistematerjali jaoks, eraldiseisev |
ZF |
|
Keskmine tahkest plastist mahuti tahke puistematerjali jaoks, karkassiga |
ZD |
|
Keskmine tehispuidust mahuti puistematerjali jaoks |
ZY |
|
Keskmine tehispuidust mahuti puistematerjali jaoks, vooderdisega |
WZ |
|
Keskmine terasmahuti puistematerjali jaoks |
WC |
|
Keskmine terasmahuti puistematerjali jaoks, survestatud üle 10 kpa |
WG |
|
Keskmine terasmahuti taarata vedellasti jaoks |
WK |
|
Keskmine vaat |
TI |
|
Keskmine vineermahuti puistematerjali jaoks |
ZX |
|
Keskmine vineermahuti puistematerjali jaoks, väliskattega |
WY |
|
Keskmise suurusega kott |
ZB |
|
Kilekott |
EC |
|
Kimp |
BE |
|
Kimp |
TS |
|
Kirn |
CC |
|
Kirst |
CJ |
|
Kitsakaelaline korvpudel |
FL |
|
Klaasnõu |
GR |
|
Kobar |
BH |
|
Kohver |
SU |
|
Komplekt |
SX |
|
Konteiner, mõeldud ainult veoseadmeks |
CN |
|
Korv |
BK |
|
Korvpudel |
WB |
|
Korvpudel, kaitsmata |
DJ |
|
Korvpudel, kaitstud |
DP |
|
Kotike |
SH |
|
Kott |
BG |
|
Kott, elastne pakend |
FX |
|
Kott, vaheseintega |
MB |
|
Laastkorv |
PJ |
|
Laegas |
CF |
|
Lafett |
SI |
|
Lahtiselt |
UC |
|
Lattkast |
CR |
|
Lauad kimbus/kobaras/puntras |
BY |
|
Laud |
BD |
|
Lehed kimbus/kobaras/puntras |
SZ |
|
Leht |
ST |
|
Leht, kalandreeritud |
SB |
|
Leht, kiletatud |
SP |
|
Lehtmetall |
SM |
|
Liitpakend, klaasanum |
6P |
|
Liitpakend, klaasanum alumiiniumkastis |
YR |
|
Liitpakend, klaasanum alumiiniumsilindris |
YQ |
|
Liitpakend, klaasanum pappkastis |
YX |
|
Liitpakend, klaasanum pappsilindris |
YW |
|
Liitpakend, klaasanum puitkastis |
YS |
|
Liitpakend, klaasanum tahkest plastist pakendis |
YZ |
|
Liitpakend, klaasanum teraskastis |
YP |
|
Liitpakend, klaasanum terassilindris |
YN |
|
Liitpakend, klaasanum vahtplastist pakendis |
YY |
|
Liitpakend, klaasanum vineersilindris |
YT |
|
Liitpakend, klaasanum vitstest korvis |
YV |
|
Liitpakend, plastanum |
6H |
|
Liitpakend, plastanum alumiiniumkastis |
YD |
|
Liitpakend, plastanum alumiiniumsilindris |
YC |
|
Liitpakend, plastanum pappkastis |
YK |
|
Liitpakend, plastanum papptrumlis |
YJ |
|
Liitpakend, plastanum plastsilindris |
YL |
|
Liitpakend, plastanum puitkastis |
YF |
|
Liitpakend, plastanum tahkest plastist kastis |
YM |
|
Liitpakend, plastanum teraskastis |
YB |
|
Liitpakend, plastanum terassilindris |
YA |
|
Liitpakend, plastanum vineerkastis |
YH |
|
Liitpakend, plastanum vineersilindris |
YG |
|
Läbipaistev pakend |
IE |
|
Madal lattkast |
SC |
|
Matt |
MT |
|
Meremehekast |
SE |
|
Metallanum, ristkülikukujuline |
CA |
|
Metallanum, sanga ja tilaga |
CD |
|
Metallanum, silindriline |
CX |
|
Metallkang |
IN |
|
Metallkangid kimbus/kobaras/puntras |
IZ |
|
Metallkarp, kaubaalusega |
EH |
|
Metallnõu |
MR |
|
Muhv |
SY |
|
Mullpakend |
AI |
|
Muu |
NA |
|
Nõu, plastiga kaetud |
MW |
|
Paak, ristkülikukujuline |
TK |
|
Paak, silindriline |
TY |
|
Paberkott |
5M |
|
Paberkott, vaheseintega |
XJ |
|
Paberkott, vaheseintega, veekindel |
XK |
|
Pabernõu |
AC |
|
Paberpakend |
IG |
|
Pakend, torukujuline |
IF |
|
Pakett |
PA |
|
Pakk |
PK |
|
Pakkimata või pakendamata |
NE |
|
Pakkimata või pakendamata, mitu ühikut |
NG |
|
Pakkimata või pakendamata, üks ühik |
NF |
|
Pakkimiskorv |
HR |
|
Palgid kimbus/kobaras/puntras |
LZ |
|
Palk |
LG |
|
Pallpakend, kokku pressimata |
BN |
|
Pallpakend, kokku pressitud |
BL |
|
Pang |
PL |
|
Pappkandik, kahekordne, kaaneta |
DY |
|
Pappkandik, ühekordne, kaaneta |
DV |
|
Pappkarp, kaubaalusega |
EF |
|
Pappkast |
CT |
|
Pappkast, mitmekihiline |
DC |
|
Pappkast, puistematerjali jaoks |
DK |
|
Pappkorv, sangaga |
HC |
|
Pappnõu |
AB |
|
Papppakend, haardeavadega |
IK |
|
Papptrummel |
1G |
|
Partii |
LT |
|
Paun |
PO |
|
Pesa |
NS |
|
Pihusti |
AT |
|
Piimakast |
MC |
|
Plaadid kimbus/kobaras/puntras |
PY |
|
Plaat |
PG |
|
Plangud kimbus/kobaras/puntras |
PZ |
|
Plank |
PN |
|
Plastikkilekott |
XD |
|
Plastist kootud kott |
5H |
|
Plastist kootud kott, ilma sisevooderdise ja väliskatteta |
XA |
|
Plastist kootud kott, pudenemiskindlate seintega |
XB |
|
Plastist kootud kott, veekindel |
XC |
|
Plastkandik, kahekordne, kaaneta |
DW |
|
Plastkandik, ühekordne, kaaneta |
DS |
|
Plastkanister |
3H |
|
Plastkanister, eemaldatava kaanega |
QN |
|
Plastkanister, ilma eemaldatava kaaneta |
QM |
|
Plastkarp |
4H |
|
Plastkarp, kaubaalusega |
EG |
|
Plastkast, mitmekihiline |
DA |
|
Plastkast, puistmaterjali jaoks |
DL |
|
Plastkorv, sangaga |
HA |
|
Plastnõu |
PR |
|
Plasttrummel |
IH |
|
Plasttrummel, eemaldatava kaanega |
QG |
|
Plasttrummel, ilma eemaldatava kaaneta |
QF |
|
Plastvõrk, torukujuline |
NU |
|
Plekktoos |
TN |
|
Polüetüleenkiles |
SW |
|
Polüstüreenkandik, ühekordne, kaaneta |
DU |
|
Pool |
BB |
|
Pool |
CL |
|
Postipakk |
PC |
|
Pott |
PT |
|
Pudel, kaitsmata, sibulakujuline |
BS |
|
Pudel, kaitsmata, silindriline |
BO |
|
Pudel, kaitstud, sibulakujuline |
BV |
|
Pudel, kaitstud, silindriline |
BQ |
|
Pudelikast, pudeliraamistik |
BC |
|
Puitaam |
2C |
|
Puitaam, eemaldatava kaanega |
QJ |
|
Puitaam, korgiga |
QH |
|
Puitkandik, kahekordne, kaaneta |
DX |
|
Puitkandik, ühekordne, kaaneta |
DT |
|
Puitkarp, kaubaalusega |
EE |
|
Puitkast, mitmekihiline |
DB |
|
Puitkast, puistmaterjali jaoks |
DM |
|
Puitkorv, sangaga |
HB |
|
Puitnõu |
AD |
|
Puittrummel |
1W |
|
Puldan |
CZ |
|
Purk |
JR |
|
Puur |
CG |
|
Puur, CHEP (Commonwealth Handling Equipment Pool) |
DG |
|
Puuviljakast |
FC |
|
Pütt |
TB |
|
Pütt, kaanega |
TL |
|
Raam |
FR |
|
Raamistatud lattkast |
FD |
|
Raudtrummel |
DI |
|
Reisikohver |
TR |
|
Rest |
RK |
|
Ridvad kimbus/kobaras/puntras |
RZ |
|
Riidenagi või -puu |
RJ |
|
Riidest kott |
5L |
|
Riidest kott, ilma sisevooderdise ja väliskatteta |
XF |
|
Riidest kott, pudenemiskindlate seintega |
XG |
|
Riidest kott, veekindel |
XH |
|
Riidevõrk, torukujuline |
NV |
|
Ritv |
RD |
|
Rull |
SO |
|
Rull |
BT |
|
Rull |
RO |
|
Rullik |
CW |
|
Rõngas |
RG |
|
Silinder |
CY |
|
Suur kast |
CH |
|
Suur kott, vaheseintega |
MS |
|
Suur riidest kott |
SA |
|
Suur tünn |
TO |
|
Suur vaat |
BU |
|
Tahked peenosakesed (“pulbrid”) mahtkaubana |
VY |
|
Tahked, suured osakesed (“tombukesed”) mahtkaubana |
VO |
|
Tahked, teralised osakesed (“terad”) mahtkaubana |
VR |
|
Teekast |
TC |
|
Teraskanister |
3A |
|
Teraskanister, eemaldatava kaanega |
QL |
|
Teraskanister, ilma eemaldatava kaaneta |
QK |
|
Teraskarp |
4A |
|
Terastoos |
SS |
|
Terastrummel |
1A |
|
Terastrummel, eemaldatava kaanega |
QB |
|
Terastrummel, ilma eemaldatava kaaneta |
QA |
|
Terasümbris |
SV |
|
Tikutoos |
MX |
|
Toiduainemahuti |
FT |
|
Toos |
CS |
|
Toos, isotermiline |
EI |
|
Torbik |
AJ |
|
Toru |
TU |
|
Toru, kokkupandav |
TD |
|
Toru, pihustiga |
TV |
|
Torud kimbus/kobaras/puntras |
TZ |
|
Torujuhe |
PI |
|
Torujuhtmed kimbus/kobaras/puntras |
PV |
|
Treilerkonteiner |
VK |
|
Trummel |
DR |
|
Tõrs |
VA |
|
Tõstuk-furgoon |
LV |
|
Tünn |
CK |
|
Vaakumpakendis |
VP |
|
Vaat |
BA |
|
Vaheleht |
SL |
|
Varb |
BR |
|
Varvad kimbus/kobaras/puntras |
BZ |
|
Vedelik mahtkaubana |
VL |
|
Veeldatud gaas (anormaalsel temperatuuril/rõhul) mahtkaubana |
VQ |
|
Vineerkarp |
4D |
|
Vineertrummel |
1D |
|
Võll |
SD |
|
Võrk |
NT |
|
Võrkkott |
RT |
|
Väike kast |
FO |
|
Väike klaaspudel |
VI |
|
Väike vaat |
FI |
|
Õllekast |
CB |
|
Ämber |
BJ |
|
Ühine määratlus |
ZZ |
|
Ümbrik |
EN |
Lahter 33: Kauba kood
Esimene alajaotis (8 numbrit)
Täidetakse kaupade kombineeritud nomenklatuuri rubriikide kohaselt.
Kui seda vormi kasutatakse ühenduse transiidiprotseduuri puhul, kantakse sellesse ossa kauba kood, mis koosneb kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi vähemalt kuuekohalisest koodist. Kasutatakse kombineeritud nomenklatuuri rubriiki, kui see on ühenduse sätetega ette nähtud.
Teine alajaotis (kaks tähemärki)
Täidetakse vastavalt TARIC-koodile (kaks tähemärki, mis on seotud sihtkohas täidetavate formaalsuste suhtes kohaldatavate ühenduse erimeetmetega).
Kolmas alajaotis (neli tähemärki)
Täidetakse vastavalt TARIC-koodile (esimene lisakood).
Neljas alajaotis (neli tähemärki)
Täidetakse vastavalt TARIC-koodile (teine lisakood).
Viies alajaotis (neli tähemärki)
Asjaomaste liikmesriikide määratud koodid.
Lahter 34a: Päritoluriigi kood
Kasutatakse lahtrisse 2 märgitud riigitähiseid.
Lahter 34b: Päritolupiirkonna/-riigi kood
Liikmesriikide määratud koodid.
Lahter 36: Soodustused
Käesolevasse lahtrisse märgitakse kolmekohaline kood, mis koosneb esimeses alajaotises osutatud ühekohalisest komponendist ja teises alajaotises osutatud kahekohalisest komponendist.
Vastavad koodid on:
1.
Koodi esimene number
|
1 |
Tariifne kord erga omnes |
|
2 |
Üldine soodustuste süsteem (GSP) |
|
3 |
Tariifsed soodustused, v.a koodis 2 nimetatud soodustused. |
|
4 |
Tollimakse ei nõuta ühenduse seaduste või ühenduse sõlmitud tolliliidulepingute sätete alusel |
2.
Järgmised kaks numbrit
|
00 |
Mitte ükski järgmistest |
|
10 |
Tariifide kohaldamise peatamine |
|
15 |
Tariifide kohaldamise peatamine koos kindlaksmääratud lõppkasutusega |
|
18 |
Tariifide kohaldamise peatamine koos sertifikaadiga, mis tõendab toote spetsiifilist laadi |
|
19 |
Ajutine peatamine selliste toodete osas, mis imporditakse lennukõlblikkussertifikaadiga |
|
20 |
Tariifikvoot ( 181 ) |
|
23 |
Tariifikvoot koos kindlaksmääratud lõppkasutusega ( 182 ) |
|
25 |
Tariifikvoot koos sertifikaadiga, mis tõendab toote spetsiifilist laadi ( 183 ) |
|
28 |
Tariifikvoot pärast välistöötlemist ( 184 ) |
|
40 |
Ühisest tollitariifistikust tulenev kindlaksmääratud lõppkasutus |
|
50 |
Toote spetsiifilist laadi tõendav sertifikaat |
Lahter 37: Menetluskord
A. Esimene alajaotis
Sellesse alajaotisesse märgitavad koodid on neljakohalised, millest kaks esimest on nõutava menetluse kohta ning viimased kaks eelnenud menetluse kohta. Kahekohaliste koodide loetelu on esitatud allpool:
“Eelnenud menetlus” tähistab menetlust, millele kaup suunati enne nõutud menetlusele suunamist.
Tuleks siiski märkida, et kui eelnenud menetluseks oli ladustamisprotseduur või ajutine import või kui kaup tuli vabatsoonist, tuleks asjakohast koodi kasutada ainult juhul, kui kaupa ei ole suunatud majandusliku mõjuga tolliprotseduurile (seestöötlemine, välistöötlemine või tollikontrolli all töötlemine).
Näiteks: seestöötlemise tolliprotseduuri alusel (peatamissüsteem) imporditud ja seejärel tolliladustusprotseduurile suunatud kauba reeksport = 3151 (mitte 3171). (Esimene toiming = 5100; teine toiming = 7151: reeksport = 3151).
Kui varem ajutiselt eksporditud kaup reimporditakse, käsitatakse ühele eespool nimetatud peatamismenetlusele suunamist lihtsalt selle protseduuri alusel importimisena. “Reimport” märgitakse ainul juhul, kui kaup lubatakse vabasse ringlusse.
Näiteks: välistöötlemise tolliprotseduuriga eksporditud ja reeksportimisel tolliladustamisprotseduurile suunatud toote kodumaiseks kasutamiseks lubamine samaaegselt vabasse ringlusse lubamisega = 6121 (mitte 6171). (Esimene toiming: ajutine eksport välistöötlemiseks = 2100; teine toiming: tollilaos hoidmine = 7121; kolmas toiming: kodumaiseks kasutamiseks lubamine + vabasse ringlusse lubamine = 6121).
Alljärgnevas loetelus tähega a tähistatud koode ei või kasutada protseduurikoodi esimese kahe märgina, vaid neid võib kasutada eelnevale menetlusele osutamiseks.
Näiteks: 4045 = eelnevalt teises liikmesriigis seestöötlemisele (peatamissüsteem) suunatud kauba vabasse ringlusse ja kodumaiseks kasutamiseks lubamine.
Loetelu kodeerimisel kasutatavatest menetlustest
Järgmistest põhielementidest tuleb neljakohalise koodi saamiseks ühendada kaks.
|
00 |
Seda koodi kasutatakse osutamaks, et eelnevat protseduuri ei olnud (a). |
|
01 |
Üheaegne vabasse ringlusse lubamine ja tagasilähetamine kaubavahetuse raames, mis toimub ühenduse tolliterritooriumi osade vahel, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 77/388/EMÜ sätteid, ja tolliterritooriumi osade vahel, mille suhtes neid sätted ei kohaldata, või kaubavahetuse raames, mis toimub tolliterritooriumi osade vahel, mille suhtes neid sätteid ei kohaldata. Kauba üheaegne vabasse ringlusse lubamine ja tagasilähetamine ühenduse ja nende riikide vahelise kaubanduse raames, millega ühendus on loonud tolliliidu. Näide: kolmandast riigist saabuv kaup, mis lastakse vabasse ringlusse Prantsusmaal ning saadetakse Kanalisaartele. |
|
02 |
Kauba vaba ringlus seestöötlemise tolliprotseduuri kohaldamise eesmärgil (tagasimaksesüsteem). Selgitus: seestöötlemine (tagasimaksesüsteem) vastavalt seadustiku artikli 114 lõike 1 punktile b. |
|
07 |
Vabasse ringlusse lubamine ja samaaegne kauba suunamine muule ladustamisprotseduurile kui tolliladustamisprotseduur. Selgitus: seda koodi kasutatakse sel juhul, kui kaup lubatakse vabasse ringlusse, kuid kui käibemaksu ja tõenäoliselt ka aktsiisimaksu ei ole makstud. Näiteid: imporditud masinad lubatakse vabasse ringlusse, kuid käibemaksu ei ole makstud. Sel ajal kui kaubad paigutatakse tollilattu või heakskiidetud aladele, peatatakse käibemaksu maksmine. Imporditud sigaretid lubatakse vabasse ringlusse, kuid nende osas ei ole makstud käibemaksu ega aktsiisimaksu. Sel ajal, kui kaubad paigutatakse tollilattu või heakskiidetud aladele, peatatakse käibemaksu ja aktsiisimaksu maksmine. |
|
10 |
Alaline eksport. Näide: ühenduse kauba tavapärane eksport, samuti ühenduse kauba eksport ühenduse tolliterritooriumi nendesse osadesse, mille suhtes ei kohaldata nõukogu direktiivi 77/388/EMÜ sätteid (EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1). |
|
11 |
Selliste kompensatsioonitoodete eksport, mis on saadud ekvivalentkaubast seestöötlemise tolliprotseduuri käigus (peatamissüsteem) enne importkauba protseduurile suunamist. Selgitus: eelnev eksport (EX-IM) kooskõlas seadustiku artikli 115 lõike 1 punktiga b. Näide: ühenduse tubakalehtedest valmistatud sigarettide eksport enne, kui kolmandast riigist pärit tubakalehed suunatakse seestöötlemise tolliprotseduurile. |
|
21 |
Ajutine eksport välistöötlemise tolliprotseduuri alusel. Selgitus: välistöötlemise tolliprotseduur seadustiku artiklite 145–160 alusel. Vt ka koodi 22. |
|
22 |
Muu ajutine eksport, kui koodis 21 osutatud. Näide: välistöötlemise tolliprotseduuri ja majandusliku mõjuga välistöötlemisprotseduuri samaaegne kohaldamine tekstiilitoodete suhtes (nõukogu määrus (EÜ) nr 3036/94). |
|
23 |
Ajutine eksport, selleks et kaup hiljem muutmata kujul tagasi saata. Näide: näitustele näidisteks, professionaalseteks töövahenditeks ja muuks selliseks ettenähtud kauba ajutine eksport. |
|
31 |
Reeksport. Selgitus: majandusliku mõjuga peatamismenetluses oleva muu kui ühendusevälise kauba reeksport. Näide: kaup suunatakse tolliladustusprotseduurile ja seejärel deklareeritakse ekspordiks. |
|
40 |
Muu kui käibemaksuvabalt tarnitud kauba üheaegne vabasse ringlusse lubamine ja kodumaiseks kasutamiseks lubamine. Näide: kaup tuleb kolmandast riigist ning nende osas makstakse tollimaksu ja käibemaksu. |
|
41 |
Seestöötlemise tolliprotseduurile (tagasimaksesüsteem) suunatud kauba üheaegne vabasse ringlusse lubamine ja kodumaiseks kasutamiseks lubamine. Näide: seestöötlemise tolliprotseduur, mille puhul makstakse importimisel tollimakse ja riiklikke makse. |
|
42 |
Käibemaksuvabalt teise liikmesriiki tarnitud kauba üheaegne vabasse ringlusse lubamine ja kodumaiseks kasutamiseks lubamine. Näide: kauba import käibemaksuvabalt maksuesindaja kaudu. |
|
43 |
Üheaegne kauba vabasse ringlusse lubamine ja kodumaiseks kasutamiseks lubamine seoses teatud summa kogumist käsitlevate erimeetmetega uute liikmesriikide ühinemisele järgneva üleminekuaja jooksul. Näide: põllumajandustoodete vabasse ringlusse lubamine, kohaldades uute liikmesriikide ühinemisele järgneva spetsiaalse üleminekuaja jooksul erilisi tolliprotseduure või uute liikmesriikide ja ülejäänud ühenduse vahel erimeetmeid, mis vastavad varem Hispaania ja Portugali poolt kohaldatavatele protseduuridele. |
|
45 |
Kauba vabasse ringlusse ja kodumaiseks kasutamiseks lubamine, vabastades kauba käibemaksust või aktsiisimaksust, ning samuti kauba suunamine maksulaoprotseduurile. Selgitus: vabastamine käibemaksu või aktsiisimaksu maksmisest seeläbi, et kaup suunatakse maksulattu. Näiteid: kolmandast riigist imporditud sigaretid lubatakse vabasse ringlusse ning nende eest on makstud käibemaksu. Sel ajal, kui kaubad on tollilaos või heakskiidetud aladel, peatatakse aktsiisimaksu maksmine. Kolmandast riigist imporditud sigaretid lubatakse vabasse ringlusse ning makstakse aktsiisimaks. Sel ajal, kui kaup on tollilaos või heakskiidetud aladel, peatatakse käibemaksu maksmine. |
|
48 |
Asenduskauba üheaegne kodumaisesse kasutusse ja vabasse ringlusse lubamine välistöötlemise tolliprotseduuri raames enne ajutiselt eksporditavate kaupade eksporti. Selgitus: standardvahetussüsteem (IM-EX) enne importi kooskõlas ühenduse tolliseadustiku artikli 154 lõikega 4. |
|
49 |
Ühenduse kauba kodumaiseks kasutamiseks lubamine kaubavahetuse raames, mis toimub ühenduse tolliterritooriumi osade vahel, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 77/388/EMÜ sätted, ja tolliterritooriumi osade vahel, mille suhtes neid sätted ei kohaldata, või kaubavahetuse raames, mis toimub tolliterritooriumi osade vahel, mille suhtes neid sätteid ei kohaldata. Kauba suunamine vabasse ringlusse ühenduse ja nende riikide vahelise kaubanduse raames, millega ühendus on loonud tolliliidu. Selgitus: nendest ühenduse osadest pärit kauba import vabasse ringlusse suunamiseks, mille suhtes ei kohaldata kuuendat käibemaksudirektiivi (77/388/EMÜ). Ühtse haldusdokumendi kasutamine on sätestatud artiklis 206. Näited: Martinique'ilt saabuvad tooted, mis on ettenähtud Belgias vabasse ringlusse laskmiseks. Türgist pärit tooted, mis on ettenähtud Saksamaal vabasse ringlusse laskmiseks. |
|
51 |
Seestöötlemise tolliprotseduur (peatamissüsteem). Selgitus: seestöötlemine (peatamissüsteem) vastavalt seadustiku artikli 114 lõike 1 punktile a ja lõike 2 punktile a. |
|
53 |
Import ajutise impordimenetluse alusel. Näide: ajutine import, näiteks näituse jaoks. |
|
54 |
Seestöötlemine (peatamissüsteem) mõnes teises liikmesriigis (ilma, et kaup lastakse selles liikmesriigis vabasse ringlusse). (a) Selgitus: seda koodi kasutatakse, et registreerida statistilisel eesmärgil ühendusesisese kaubanduse toimingud. Näide: kolmandast riigist pärit kaup suunatakse seestöötlemiseks Belgiasse (5100). Pärast seestöötlemist saadetakse kaup Saksamaale vabasse ringlusse suunamiseks (4054) või täiendavaks töötlemiseks (5154). |
|
61 |
Muu kui käibemaksuvabalt tarnitud kauba reimport ja üheaegne vabasse ringlusse ja kodumaiseks kasutamiseks lubamine. |
|
63 |
Käibemaksuvabalt teise liikmesriiki tarnitud kauba reimport ja üheaegne vabasse ringlusse ja kodumaiseks kasutamiseks lubamine. Näide: reimport pärast välistöötlemist või ajutist eksporti, kusjuures käibemaksuvõla maksab maksuesindaja. |
|
68 |
Reimport ning osaline kodumaiseks kasutamiseks lubamine ning üheaegne vabasse ringlusse lubamine ja kauba suunamine muudele ladustamisprotseduuridele kui tolliladustamisprotseduur. Näide: töödeldud alkohoolsed joogid reimporditakse ja paigutatakse aktsiisilattu. |
|
71 |
Kauba tolliladustamisprotseduurile suunamine. Selgitus: kauba tolliladustamisprotseduurile suunamine. See ei välista võimalust suunata kaup üheaegselt näiteks aktsiisi- või käibemaksulattu. |
|
76 |
Eksportimiseks ettenähtud eksporditoetuste ettemaksega toodete või kauba tolliladustamisprotseduurile suunamine või vabatsooni viimine ilma täiendava töötlemiseta. Näide: eksporditoetuse ettemaksega ja ekspordiks ettenähtud kauba ladustamine. (Nõukogu 4. märtsi 1980. aasta määruse (EMÜ) nr 565/80 (põllumajandustoodetele antavate eksporditoetuste ettemaksete kohta) artikli 5 lõige 2 (EÜT L 62, 7.3.1980, lk 5)). |
|
77 |
Selliste eksporditoetuse ettemaksega toodete või kauba ekspordilattu, vabatsooni või -lattu viimine, mis eksporditakse pärast töötlemist. Näide: selliste töödeldud toodete ja kauba ladustamine, mis on saadud eksporditoetuste ettemaksega eksporditavatest põhisaadustest. Määruse (EMÜ) nr 565/80 artikli 4 lõige 2. |
|
78 |
Kauba paigutamine II kontrollitüübile vastavasse vabatsooni. |
|
91 |
Kauba suunamine tollikontrolli käigus töötlemiseks. |
|
92 |
Tollikontrolli käigus töötlemine mõnes teises liikmesriigis (ilma et kaupa lubataks selles liikmesriigis vabasse ringlusse). (a) Selgitus: seda koodi kasutatakse, et registreerida statistilisel eesmärgil ühendusesisese kaubanduse toimingud. Näide: kolmandast riigist pärit kaup töödeldakse tollikontrolli all Belgias (9100). Pärast töötlemist saadetakse kaup Saksamaale vabasse ringlusse suunamiseks (4092) või täiendavaks töötlemiseks (9192). |
B. Teine alajaotis
1. Kui käesolevat lahtrit kasutatakse selleks, et täpsustada ühenduse menetlust, tuleb kasutada koodi, mis koosneb tähest ja sellele järgnevast kahest sümbolist, millest esimene identifitseerib meetme kategooriat järgmiselt:
|
Seestöötlemine |
Axx |
|
Välistöötlemine |
Bxx |
|
Tollimaksuvabastus |
Cxx |
|
Ajutine import |
Dxx |
|
Põllumajandustooted |
Exx |
|
Muud |
Fxx |
Seestöötlemine
(Seadustiku artikkel 114)
|
Protseduur |
Kood |
|
Import |
|
|
Seestöötlemise tolliprotseduurile (peatamissüsteem) suunatud kaup pärast eelnevat piimast ja piima toodetest saadud kompensatsioonitoodete eksporti |
A01 |
|
Seestöötlemise tolliprotseduurile (peatamissüsteem) suunatud kaup, mis on ettenähtud sõjaliseks otstarbeks välismaal |
A02 |
|
Seestöötlemise tolliprotseduurile (peatamissüsteem) suunatud kaup, mis on ettenähtud reeksportimiseks mandrilavale |
A03 |
|
Seestöötlemise tolliprotseduurile (peatamissüsteem) suunatud kaup (üksnes käibemaks) |
A04 |
|
Seestöötlemise tolliprotseduurile (peatamissüsteem) suunatud kaup (üksnes käibemaks), mis on ettenähtud reeksportimiseks mandrilavale |
A05 |
|
Seestöötlemise tolliprotseduurile (tagasimaksesüsteem) suunatud kaup, mis on ettenähtud sõjaliseks otstarbeks välismaal |
A06 |
|
Seestöötlemise tolliprotseduurile (tagasimaksesüsteem) suunatud kaup, mis on ettenähtud reeksportimiseks mandrilavale |
A07 |
|
Seestöötlemise tolliprotseduurile (tagasimaksesüsteem) suunatud kaup ilma aktsiisimaksu maksmise peatamiseta |
A08 |
|
Eksport |
|
|
Piimast ja piimatoodetest saadud kompensatsioonitooted |
A51 |
|
Seestöötlemise tolliprotseduurile (peatamissüsteem) suunatud kompensatsioonitooted (üksnes käibemaks) |
A52 |
|
Seestöötlemise tolliprotseduurile (peatamissüsteem) suunatud kompensatsioonitooted, mis on ettenähtud sõjaliseks otstarbeks välismaal |
A53 |
Välistöötlemine
(Seadustiku artikkel 145)
|
Protseduur |
Kood |
|
Import |
|
|
Kompensatsioonitooted, mis tuuakse tagasi sellesse liikmesriiki, kus tollimaks maksti |
B01 |
|
Kompensatsioonitooted, mis tuuakse tagasi pärast remonti ja garantiid |
B02 |
|
Kompensatsioonitooted, mis tuuakse tagasi pärast garantii alusel asendamist |
B03 |
|
Kompensatsioonitooted, mis tuuakse tagasi pärast välistöötlemist ja käibemaksu maksmise peatamist lõppkasutuse korral |
B04 |
|
Kompensatsioonitooted, mis tuuakse tagasi pärast osalist tollimaksust vabastamist, kui arvestamisel võetakse aluseks töötlemistoimingu maksumus (artikkel 591) |
B05 |
|
Eksport |
|
|
Seestöötlemiseks imporditud kaup, mis on eksporditud remondiks välistöötlemise raames |
B51 |
|
Seestöötlemiseks imporditud kaup, mis on eksporditud asendamiseks garantii raames |
B52 |
|
Välistöötlemine kolmandate riikidega sõlmitud lepingute raames, võimaluse korral koos käibemaksuga välistöötlemisega |
B53 |
|
Üksnes käibemaksuga välistöötlemine |
B54 |
Tollimaksuvabastus
(Määrus (EMÜ) nr 918/83)
|
Artikli number |
Kood |
|
|
Imporditollimaksudest vabastamine |
||
|
Isiklikud asjad, mis kuuluvad füüsilisele isikule, kes asub alalisest elukohast elama ühendusse |
2 |
C01 |
|
Seoses abielu sõlmimisega imporditav kaup (kaasavara ja majatarbed) |
11 lõige 1 |
C02 |
|
Seoses abielu sõlmimisega imporditav kaup (abiellumise puhul tavapäraselt antavad kingid) |
11 lõige 2 |
C03 |
|
Pärimise teel omandatud isiklikud asjad |
16 |
C04 |
|
Eluruumides kasutatav tarbekaup lisaeluaseme sisustamiseks |
20 |
C05 |
|
Tekstiilesemed, õppetarbed ning muud õpilase või üliõpilase majatarbed |
25 |
C06 |
|
Väikese väärtusega saadetised |
27 |
C07 |
|
Ühelt üksikisikult teisele üksikisikule saadetavad kaubasaadetised |
29 |
C08 |
|
Tootmisvahendid ja muud tegevuse üleviimisel kolmandatest riikidest ühendusse imporditavad seadmed |
32 |
C09 |
|
Kapitalikaubad ja muu varustus, mis kuulub vaba elukutse esindajatele ja mittetulundusliku tegevusega tegelevatele juriidilistele isikutele |
38 |
C10 |
|
Haridus-, teadus- ja kultuurimaterjalid; I lisas loetletud teadusaparatuur |
50 |
C11 |
|
Haridus-, teadus- ja kultuurimaterjalid; II lisas loetletud teadusaparatuur |
51 |
C12 |
|
Haridus-, teadus- ja kultuurimaterjalid; teadusaparatuur (varuosad ja lisaseadmed) |
53 |
C13 |
|
Väljaspool ühendust asuva teadusasutuse või -ühingu poolt või nimel mittekaubanduslikul eesmärgil imporditavad seadmed. |
59a |
C14 |
|
Uurimistööks vajalikud katseloomad ja bioloogilised või keemilised ained |
60 |
C15 |
|
Inimpäritoluga raviained ning veregrupi ja koesobivusantigeenide määramise reaktiivid |
61 |
C16 |
|
Meditsiinilisteks uuringuteks, meditsiinilise diagnoosi määramiseks või raviks kasutatavad instrumendid ja aparaadid |
63a |
C17 |
|
Ravimite kvaliteedikontrolliks ettenähtud võrdlusained |
63c |
C18 |
|
Rahvusvahelistel spordiüritustel kasutatavad farmaatsiatooted |
64 |
C19 |
|
Kaup heategevusorganisatsioonidele |
65 |
C20 |
|
III lisas loetletud kaubanimetused, mis on ettenähtud pimedatele |
70 |
C21 |
|
IV lisas loetletud kaubanimetused, mis on ettenähtud pimedatele ja mis on imporditud pimedate poolt ja nende oma tarbeks |
71, esimene taane |
C22 |
|
IV lisas loetletud kaubanimetused, mis on ettenähtud pimedatele ja mis on imporditud teatavate asutuste või organisatsioonide poolt |
71, teine taane |
C23 |
|
Teiste puuetega isikute jaoks ettenähtud kaubanimetused (v.a pimedad), imporditud puuetega isikute poolt nende oma tarbeks |
72, 74 |
C24 |
|
Teiste puuetega isikute jaoks ettenähtud kaubanimetused (v.a pimedad), imporditud teatavate asutuste või organisatsioonide poolt |
72, 74 |
C25 |
|
Katastroofiohvrite heaks imporditav kaup |
79 |
C26 |
|
Teenetemärgid ja auhinnad |
86 |
C27 |
|
Rahvusvaheliste suhetega seoses saadud kingitused |
87 |
C28 |
|
Monarhide ja riigipeade kasutatav kaup |
90 |
C29 |
|
Kaubanduse edendamise eesmärgil imporditud kauba näidised |
91 |
C30 |
|
Reklaamtrükised ja -tooted, mis on imporditud kaubanduse edendamise eesmärgil |
92 |
C31 |
|
Messil või muul sarnasel üritusel kasutatavad või tarvitatavad tooted |
95 |
C32 |
|
Uurimis-, analüüsimis- või katseotstarbelised kaubad |
100 |
C33 |
|
Kaubasaadetised autoriõigusi või tööstus- ja kaubandusomandit kaitsvatele ühingutele |
107 |
C34 |
|
Turismialane kirjandus |
108 |
C35 |
|
Mitmesugused dokumendid ja esemed |
109 |
C36 |
|
Abivahendid kauba laadimiseks ja kaitseks transportimise ajal |
110 |
C37 |
|
Loomadele nende veo ajaks ettenähtud aluspõhk ja sööt |
111 |
C38 |
|
Maamootorsõidukis olev kütus ja määrdeained |
112 |
C39 |
|
Sõjaohvrite surnuaedade ja mälestusmärkide jaoks ettenähtud materjalid |
117 |
C40 |
|
Kirstud, urnid ja matusekaunistused |
118 |
C41 |
|
Eksporditollimaksudest vabastamine |
||
|
Kodustatud loomad, kes eksporditakse põllumajandusliku tegevuse ülekandmisel ühendusest mõnda kolmandasse riiki |
120 |
C51 |
|
Loomadele nende eksportimise ajaks ettenähtud sööt |
126 |
C52 |
Ajutine import
(Seadustik ja käesolev määrus)
|
Protseduur |
Käesoleva määruse artikkel |
Kood |
|
Kaubaalused |
556 |
D01 |
|
Mahutid |
557 |
D02 |
|
Transpordivahendid |
558 |
D03 |
|
Reisija imporditud isiklikud asjad ja spordikaubad |
563 |
D04 |
|
Meremeeste ajaviitevahendid |
564 |
D05 |
|
Katastroofiabi vahendid |
565 |
D06 |
|
Meditsiinilised, kirurgilised ja laboratoorsed seadmed |
566 |
D07 |
|
Loomad |
567 |
D08 |
|
Kaubad, mis on ette nähtud piirivööndi iseärasuste arvesse võtmiseks ettenähtud tegevuste jaoks |
567 |
D09 |
|
Heli-, pildi- või andmekandjad |
568 |
D10 |
|
Reklaammaterjal |
568 |
D11 |
|
Professionaalsed töövahendid |
569 |
D12 |
|
Õppevahendid ja teadusaparatuur |
570 |
D13 |
|
Pakendid, täis |
571 |
D14 |
|
Pakendid, tühjad |
571 |
D15 |
|
Matriitsid, klišeed, joonised, visandid, mõõte-, kontroll- ja katseriistad ning muud sarnased riistad |
572 |
D16 |
|
Eritööriistad ja töövahendid |
572 |
D17 |
|
Testitav kaup |
573 punkt a |
D18 |
|
Kaup, mis on imporditud proovimüügilepingu alusel ning ei veel heaks kiidetud |
573 punkt b |
D19 |
|
Kaup, mida kasutatakse testide tegemiseks |
573 punkt c |
D20 |
|
Näidised |
574 |
D21 |
|
Asendustootmisvahendid |
575 |
D22 |
|
Kaup, mida kavatsetakse välja panna või kasutada avalikul üritusel |
576 lõige 1 |
D23 |
|
Heakskiitmiseks esitatud kaup (kaks kuud) |
576 lõige 2 |
D24 |
|
Kunstiteosed, kollektsiooniesemed ja antiikesemed |
576(3a) |
D25 |
|
Kaup, mida imporditakse selle müügiks oksjonil |
576 lõige 3b |
D26 |
|
Varuosad, lisaseadmed ja varustus |
577 |
D27 |
|
Kaup, mis imporditakse erijuhtudel, millel ei ole majanduslikku mõju |
578 punkt b |
D28 |
|
Kaup, mida imporditakse juhuti ja maksimaalselt kolmeks kuuks |
578 punkt a |
D29 |
|
Seadustiku artikkel |
Kood |
|
|
Ajutine import osalise tollimaksuvabastusega |
142 |
D51 |
Põllumajandustooted
|
Protseduur |
Kood |
|
Import |
|
|
Ühikuväärtuste kasutamine teatavate kergriknevate kaupade tolliväärtuse määramisel (Artiklid 173–177) |
E01 |
|
Kehtivad impordiväärtused (näiteks: määrus (EÜ) nr 3223/94) |
E02 |
|
Eksport |
|
|
Põllumajandustooted, mille puhul taotletakse ekspordisertifikaadi alusel eksporditoetust |
E51 |
|
Põllumajandustooted, mille puhul taotletakse eksporditoetust ilma ekspordisertifikaati nõudmata (I lisa kaubad). |
E52 |
|
Põllumajandustooted, mille puhul taotletakse eksporditoetust ja mida eksporditakse väikestes kogustes ning mille puhul ei nõuta ekspordisertifikaati (I lisa kaubad). |
E53 |
|
Põllumajandustooted, mille puhul taotletakse ekspordisertifikaadi alusel eksporditoetust (muud kui I lisas nimetatud kaubad). |
E61 |
|
Põllumajandustooted, mille puhul taotletakse eksporditoetust kuid ekspordisertifikaati mitte (muud kui I lisas nimetatud kaubad). |
E62 |
|
Põllumajandustooted, mille puhul taotletakse eksporditoetust ja mida eksporditakse väikestes kogustes ning ilma ekspordisertifikaadita (muud kui I lisas nimetatud kaubad). |
E63 |
|
Põllumajandustooted, mille puhul taotletakse eksporditoetust ja mida eksporditakse väikestes kogustes, mida ei arvestata kontrollide miinimummäära arvestamisel. |
E71 |
Muud
|
Protseduur |
Kood |
|
Import |
|
|
Imporditollimaksudest vabastamine tagasitoodud kauba puhul (seadustiku artikkel 185) |
F01 |
|
Imporditollimaksudest vabastamine tagasitoodud kauba puhul (artikli 844 lõikes 1 (põllumajandustooted) sätestatud eritingimused) |
F02 |
|
Imporditollimaksudest vabastamine tagasitoodud kauba puhul (artikli 846 lõikes 2 (remont ja restaureerimine) sätestatud eritingimused) |
F03 |
|
Kompensatsioonitooted, mis tuuakse ühendusse tagasi pärast eelnevat eksporti või re-eksporti (seadustiku artikkel 187) |
F04 |
|
Töötlemine tollikontrolli raames juhul, kui majandustingimused loetakse täidetuks (artikli 552 lõike 1 esimene lõik) |
F11 |
|
Merekalapüügisaaduste ja muude kolmanda riigi territoriaalmerest liikmesriigis registreeritud või laevaregistrisse kantud ja selle liikmesriigi lipu all sõitvalt laevalt saadud toodete imporditollimaksudest vabastamine |
F21 |
|
Merekalapüügisaadustest saadud toodetest ja teistest kolmanda riigi territoriaalmerest liikmesriigis registreeritud või laevaregistrisse kantud ja selle liikmesriigi lipu all sõitva kalatöötlemislaevaga püütud toodete imporditollimaksudest vabastamine. |
F22 |
|
Kaup, mis pärast välistöötlemises olemist suunatakse ladustamisprotseduurile ilma aktsiisi peatamiseta |
F31 |
|
Kaup, mis suunatakse pärast seestöötlemise all olemist ladustamisprotseduurile ilma aktsiisi peatamiseta |
F32 |
|
Kaup, mis viiakse pärast II kontrolltüübile vastavas vabatsoonis olemist ladustamisprotseduurile ilma aktsiisi peatamiseta |
F33 |
|
Kaup, mis suunatakse pärast tollikontrolli raames töötlemist ladustamisprotseduurile ilma aktsiisi peatamiseta |
F34 |
|
Ürituste korraldamiseks või müügiks ettenähtud ajutise impordiga hõlmatud kauba vabasse ringlusesse lubamine, mille puhul kohaldatakse vabasse ringlusesse lubamise deklaratsiooni heakskiitmise ajal kehtivaid arvutamise elemente |
F41 |
|
Kompensatsioonitooted vabasse ringlusesse lubamiseks, kui kohaldatakse oma tollimaksu (seadustiku artikli 122 punkt a) |
F42 |
|
Seestöötlemisele suunatud kaupade vabasse ringlusesse lubamine või kompensatsioonitoodete vabasse ringlusesse lubamine ilma tasandusintressita (artikli 519 lõige 4) |
F43 |
|
Eksport |
|
|
Eksport sõjaliseks otstarbeks |
F51 |
|
Varumine |
F61 |
|
Toetuse tingimustele vastava kauba varumine |
F62 |
|
Suunamine pardavarulattu (määruse (EMÜ) nr 800/999 artiklid 40–43) |
F63 |
|
Varumiseks ettenähtud kauba pardavarulaost väljaviimine |
F64 |
2. Ainult siseriiklikus kasutuses olevad koodid peavad koosnema numbrist ja sellele järgnevast kahest sümbolist vastavalt selle liikmesriigi nomenklatuurile.
Lahter 40: Ülddeklaratsioon/eelnev dokument
See lahter on tähtnumbriliste koodide jaoks (an..26).
Igal koodil on kolm kriipsudega (-) eraldatud komponenti. Esimene komponent (a1) koosneb kolmest erinevast tähest ning seda kasutatakse kolme järgneva kategooria eristamiseks. Teist komponenti (an..3), mis koosneb numbrite ja/või tähtede kombinatsioonist, kasutatakse dokumendi liigi identifitseerimisel. Kolmas komponent (an..20), koosneb andmetest, mis on vajalikud dokumendi identifitseerimiseks, st. selle identifitseerimisnumber või mõnu muu identifitseerimisviide.
1. Esimene komponent (a1):
ülddeklaratsioon, mida tähistatakse tähega “X”,
esialgne deklaratsioon, mida tähistatakse tähega “Y”
eelnev dokument, mida tähistatakse tähega “Z”,
2. Teine komponent (an..3):
Dokumendi jaoks valitakse lühend “dokumentide lühendite loetelust”.
Selles loetelus on ka kood “CLE”, mis tähistab “kauba laoarvestusse kandmise päeva ja viidet”. (Seadustiku artikli 76 lõike 1 punkt c.) Kuupäev kodeeritakse järgmiselt: aaaakkpp.
3. Kolmas komponent (an..20):
Siia märgitakse identifitseerimisnumber või muu dokumendi identifitseerimisviide.
Näiteid:
— Eelnev dokument on T1 transiididokument, millele sihttolliasutus on määranud numbri “238544”. Seega on kood “Z-821-238544”. (“Z” tähistab eelnevat dokumenti, “821” transiidiprotseduuri ja “238544” dokumendi registrinumbrit (või uue arvutipõhise transiidisüsteemi puhul liikumise viitenumbrit))
— Lastimanifesti numbriga “2222” kasutatakse ülddeklaratsioonina. Kood on “X-785-2222”. (“X tähistab ülddeklaratsiooni”, 785 “lastimanifesti ja” 2222 “lastimanifesti identifitseerimisnumbrit”).
— Kaup kanti registrisse 14. veebruaril 2002. Seega on koodiks “Y-CLE-20020214-5” (“Y” tähistab, et tegemist on esialgse deklaratsiooniga, “CLE” tähistab “registrisse kandmist”, “20020214” tähistab registrisse kandmise kuupäeva, “2002” on aasta, “02” kuu, “14” kuupäev, ning “5” tähistab laoarvestusse kandmise viidet).
Dokumentide lühendite loetelu
|
Konteinerite loetelu |
235 |
|
Lastinimekiri (saateleht) |
270 |
|
Pakkeleht |
271 |
|
Esialgne kaubaarve |
325 |
|
Faktuurarve |
380 |
|
Ettevõttesisene saateleht |
703 |
|
Koondkonossement |
704 |
|
Konossement |
705 |
|
CIM-saateleht (raudtee) |
720 |
|
SMGS-saateleht |
722 |
|
Maanteeveokiri |
730 |
|
Kaubasaateleht |
740 |
|
Koondlennuveokiri |
741 |
|
Lähetusteatis (postipakid) |
750 |
|
Mitmeliigiline/kombineeritud veodokument |
760 |
|
Lastimanifest |
785 |
|
Saateleht |
787 |
|
Ühenduse transiidi deklaratsioon – Segasaadetised (T) |
820 |
|
Ühenduse välistransiidi deklaratsioon (T1) |
821 |
|
Ühenduse sisetransiidi deklaratsioon (T2) |
822 |
|
Kontrolleksemplar T5 |
823 |
|
TIR-märkmik |
952 |
|
ATA-märkmik |
955 |
|
Kauba laoarvestusse kandmise viide/kuupäev |
CLE |
|
Teabeleht INF3 |
IF3 |
|
Teabeleht INF8 |
IF8 |
|
Lastimanifest – lihtsustatud kord |
MNS |
|
Ühendus sisetransiidi deklaratsioon – artikli 340 punkti c esimene taane |
T2F |
|
T2M |
T2M |
|
Muud |
ZZZ |
Kui eespool nimetatud dokumendi koostamisel kasutatakse ühtset haldusdokumenti, sisaldab lühend lahtri 1 esimeses alajaotises täpsustatud koode. (IM, EX, CO ja EU)
Lahter 43: Hindamismeetod
Imporditud kauba tolliväärtuse määramise sätted kodeeritakse järgmiselt:
|
Kood |
Vastav seadustiku artikkel |
Meetod |
|
1 |
29 lõige 1 |
Imporditud kauba tehinguväärtus |
|
2 |
30 lõige 2 punkt a |
Identsete kaupade tehinguväärtus |
|
3 |
30 lõige 2 punkt b |
Sarnaste kaupade tehinguväärtus |
|
4 |
30 lõige 2 punkt c |
Tuletatud väärtuse meetod |
|
5 |
30 lõige 2 punkt d |
Arvutatud väärtuse meetod |
|
6 |
31 |
Olemasolevatel andmetel põhinev väärtus (fall-back meetod) |
Lahter 44: Lisateave/esitatud dokumendid/sertifikaadid ja load
1. Lisateave
Tollialane lisateave esitatakse viienumbriliste koodidena. Kõnealune kood märgitakse pärast lisateavet, välja arvatud juhul, kui ühenduse õigus näeb ette, et koodi kasutatakse teksti asemel.
Näide:
lihtsustatud ekspordikorra puhul peab eksemplar 3 sisaldama märget “lihtsustatud ekspordikord”. (Artikkel 280 lõige 3). Lahtrisse 44 tuleks seega märkida “Lihtsustatud eksport – 30100”.
Ühenduse õigus näeb ette, et teatav lisateave märgitakse muudesse lahtritesse kui lahter 44. Selline lisateave peaks siiski olema kodeeritud samade reeglite kohaselt kui spetsiaalselt lahtrisse 44 kantud teave. Lisaks sellele, kui ühenduse õiguses ei ole täpsustatud lahter, kuhu see teave märgitakse, tuleb teave märkida lahtrisse 44.
Igat liiki lisateave on loetletud käesoleva lisa lõpus.
Liikmesriigid võivad sätestada riikliku lisateabe kasutamise tingimusel, et teabe kodifitseerimisel on teistsugune struktuur kui ühenduse lisateabe koodidel.
2. Esitatud dokumendid, sertifikaadid ja load
a) Deklaratsiooni tõendamiseks esitatud dokumendid, sertifikaadid ja ühenduse load või rahvusvahelised load tuleb kanda vormile koodina, mis koosneb neljast tähtnumbrilisest märgist ja millele järgneb identifitseerimisnumber või muu identifitseerimisviide. Dokumentide, sertifikaatide ja lubade loetelu koos vastavate koodidega on TARIC-andmebaasis.
b) Deklaratsiooni tõendamiseks esitatud siseriiklikud dokumendid, sertifikaadid ja load tuleb kanda vormile koodina, mis koosneb ühest numbrist ja kolmest tähtnumbrilisest märgist (näiteks: 2123, 34d5) ning millele järgneb omakorda identifitseerimisnumber või muu identifitseerimisviide. Selle koodi neli märki määratakse kindlaks vastava liikmesriigi nomenklatuuri põhjal.
Lahter 47: Maksude arvestus
Esimene veerg: Maksuliik
a) Kohaldatakse järgmisi koode:
|
Tollimaksud tööstustoodete suhtes |
A00 |
|
Tollimaksud põllumajandustoodete suhtes |
A10 |
|
Täiendavad tollimaksud |
A20 |
|
Lõplikud dumpinguvastased tollimaksud |
A30 |
|
Ajutised dumpinguvastased tollimaksud |
A35 |
|
Lõplikud tasakaalustavad tollimaksud |
A40 |
|
Ajutised tasakaalustavad tollimaksud |
A45 |
|
Käibemaks |
B00 |
|
Tasandusintress |
B10 |
|
Viivis (käibemaks) |
B20 |
|
Ekspordimaks |
C00 |
|
Ekspordimaks põllumajandustoodete suhtes |
C10 |
|
Viivis |
D00 |
|
Tasandusintress (st seestöötlemine) |
D10 |
|
Teiste riikide nimel kogutud tollimaksud |
E00 |
b) Ainult siseriiklikus kasutuses olevad koodid peavad koosnema numbrist ja sellele järgnevast kahest sümbolist vastavalt selle liikmesriigi nomenklatuurile.
Viimane veerg: Makseviisid
Liikmesriigid võivad kasutada järgmiseid koode:
|
A |
: |
Sularahamakse |
|
B |
: |
Krediitkaardimakse |
|
C |
: |
Tšekimakse |
|
D |
: |
Muud (näiteks otsearveldus tollimaakleri bilansikontole) |
|
E |
: |
Tasumise edasilükkamine |
|
F |
: |
Tasumise edasilükkamine – tollisüsteem |
|
G |
: |
Tasumise edasilükkamine – käibemaksusüsteem (Kuuenda käibemaksudirektiivi artikkel 23) |
|
H |
: |
Elektrooniline kreeditkorraldus |
|
J |
: |
Maksmine sideasutuse (postisaadetised) või teiste avaliku sektori või valitsusasutuste kaudu |
|
K |
: |
Aktsiisi krediit või tagasimakse |
|
M |
: |
Tagatis, sealhulgas sularaha sissemakse |
|
P |
: |
Sularaha sissemakse tollimaakleri kontole |
|
R |
: |
Tagatis |
|
S |
: |
Üksiktagatis |
|
T |
: |
Tagatis tollimaakleri kontole |
|
U |
: |
Tagatis tollimaakleri kontole – alaline luba |
|
V |
: |
Tagatis tollimaakleri kontole – ühekordne luba |
|
O |
: |
Sekkumisametile esitatud tagatis |
Lahter 49: Lao identifitseerimine
Märgitaval koodil on kolmeosaline struktuur:
— täht, mis identifitseerib lao tüübi vastavalt artikli 525 kirjeldusele (a1). Muude kui artiklis 525 nimetatud ladude puhul tuleks kasutada järgmiseid koode:
—
|
Y |
– |
kui tegemist on muu laoga kui tolliladu |
|
Z |
– |
kui on tegemist vabatsooni või -laoga |
— liikmesriigi poolt loa väljastamisel määratud identifitseerimisnumber (an..14)
— loa väljastanud liikmesriigi riigitähis, nagu on määratletud lahtris 2 (a2).
Lahter 51: Eeldatavad vahetolliasutused (ja riigid)
Kasutatakse lahtrisse 29 märgitud koode.
Lahter 52: Tagatis
Tagatiste koodid
Kohaldatakse järgmisi koode (n1):
|
Olukord |
Kood |
Muud andmed |
|
Tagatise esitamisest vabastamine (tolliseadustiku artikli 94 lõige 4 ja käesoleva määruse artikli 380 lõige 3) |
0 |
— tagatisest esitamisest vabastamise sertifikaadi number |
|
Üldtagatis |
1 |
— üldtagatise sertifikaadi number — tagatistolliasutus |
|
Käendaja esitatav üksiktagatis |
2 |
— viide tagatisega seotud kohustusele — tagatistolliasutus |
|
Sularahatagatis |
3 |
|
|
Maksekviitungina esitatav üksiktagatis |
4 |
— üksiktagatise maksekviitungi number |
|
Tagatise esitamisest vabastamine, kui tagatise summa ei ületa 500 eurot (tolliseadustiku artikli 189 lõige 5) |
5 |
|
|
Tagatise esitamisest vabastamine (tolliseadustiku artikkel 95) |
6 |
|
|
Teatavate avalik-õiguslike isikute tagatise esitamisest vabastamine |
8 |
|
|
Üksiktagatis (lisa 47a punkt 3) |
9 |
— käenduse viide — tagatistolliasutus |
Riikide kandmine pealkirja “ei kehti järgmiste puhul” alla:
Kasutatakse lahtrisse 2 märgitud riigitähiseid.
Lahter 53: Sihttolliasutus (ja -riik)
Kasutatakse lahtrisse 29 märgitud koode.
Lisateave – kood XXXXX
Üldine kategooria – kood 0xxxx
|
Õiguslik alus |
Teema |
Lisateave |
Lahter |
Kood |
|
Artikli 497 lõige 3 |
Majandusliku mõjuga tolliprotseduuri käsitleva deklaratsiooni loataotlus |
“Lihtsustatud luba” |
44 |
00100 |
|
Lisa 37 |
Mitu eksportijat, vastuvõtjat või eelnevat dokumenti |
“Muud” |
2, 8 ja 40 |
00200 |
|
Lisa 37 |
Deklarant ja kaubasaatja on samad |
“Kaubasaatja” |
14 |
00300 |
|
Lisa 37 |
Deklarant ja eksportija on samad |
“Eksportija” |
14 |
00400 |
|
Lisa 37 |
Deklarant ja kaubasaaja on samad |
“Kaubasaaja” |
14 |
00500 |
Importimisel: Kood 1xxxx
|
Artikkel |
Teema |
Lisateave |
Lahter |
Kood |
|
KoodMääruse nr 1147/2002 lõige 1 |
Ühepoolsete tollimaksude kohaldamise ajutine peatamise |
“Import lennukõlblikkussertifikaadiga” |
44 |
10100 |
|
549 lõige 1 |
Seestöötlemise lõpetamine (peatamissüsteem) |
ST/P kaubad |
44 |
10200 |
|
549 lõige 2 |
Seestöötlemise lõpetamine (peatamissüsteem) (konkreetsed kaubanduspoliitilised meetmed) |
ST/P kaubad, kaubanduspoliitika |
44 |
10300 |
|
550 |
Seestöötlemise lõpetamine (tagastamine) |
ST/T kaubad |
44 |
10400 |
|
583 |
Ajutine import |
“AI kaubad” |
44 |
10500 |
Eksportimisel: Kood 3xxxx
|
Artikkel |
Teema |
Lisateave |
Lahter |
Kood |
|
280 lõige 3 |
Mittetäielik ekspordideklaratsioon |
“Lihtsustatud eksport” |
44 |
30100 |
|
286 lõige 4 |
Kohapeal toimuv tollivormistus |
“Lihtsustatud eksport” koos loa numbri ja väljastanud tolliasutuse nimega |
3. eksemplari punkt 44 |
30200 |
|
298 |
Põllumajandustoodete eksport lõppkasutuseks |
Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikkel 298 Lõppkasutus: Eksportimiseks ettenähtud kaubad – põllumajandustoetusi ei kohaldata |
44 |
30300 |
|
793 lõige 3 |
Eksemplari 3 tagastamise nõue |
“RET-EXP” |
44 |
30400 |
LISA 38 A
REGISTREERITUD PAGASI TOLLIDEKLARATSIOON
LISA 38B
Artikli 290c lõikes 1 osutatud kord
Artikli 290c kohaldamisel määrab volitatud kaaluja kõikide värskete banaanide saadetiste netokaalu igas mahalaadimiskohas järgmise korra kohaselt
1. Iga pakendiliigi ja päritolukoha kohta võetakse banaanide pakkeühikutest proov. Banaanide pakkeühikute kaalumisele kuuluv proov on värskete banaanide saadetise representatiivne proov. See sisaldab vähemalt allpool osutatud koguseid:
|
Banaanide pakkeühikute arv (pakendiliigi ja päritolu kaupa) |
Kontrollitav banaanide pakkeühikute arv |
|
— kuni 400 |
5 |
|
— 401 kuni 700 |
7 |
|
— 701 kuni 1 000 |
10 |
|
— 1 001 kuni 2 000 |
13 |
|
— 2 001 kuni 4 000 |
15 |
|
— 4 001 kuni 6 000 |
18 |
|
— üle 6 000 |
21 |
2. Netokaal määratakse järgmiselt:
a) kaalutakse iga kontrollitav banaanide pakkeühik (brutokaal);
b) avatakse vähemalt üks banaanide pakkeühik ning arvutatakse pakendi kaal;
c) selle pakendi kaalu aktsepteeritakse kõikide sama liiki ja sama päritolukohaga pakendite puhul ning see arvatakse maha kõikide kaalutud banaanide pakkeühikute kaalust;
d) sellisel viisil kindlaks määratud keskmine netokaal banaanide pakkeühiku kohta iga liigi ja päritolukoha puhul, mis põhineb kontrollitud proovide kaalul, võetakse aluseks värskete banaanide saadetise netokaalu määramisel.
3. Juhul kui tolliasutus ei kontrolli samal ajal kaalumissertifikaate, aktsepteerib tolliasutus kaalumissertifikaadis deklareeritud netokaalu, tingimusel et deklareeritud netokaal ei erine rohkem ega vähem kui 1 % võrra keskmisest netokaalust, mille määras kindlaks tolliasutus.
4. Banaanide kaalumissertifikaat esitatakse tolliasutusele, kellele esitatakse vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon. Tolliasutus kohaldab banaanide kaalumissertifikaadil esitatud proovi tulemusi kogu värskete banaanide saadetise suhtes, millega kõnealune sertifikaat on seotud.
LISA 38C
▼M18 —————
LISA 42
KOLLANE SILT
Värv:
mustad tähed kollasel põhjal.
LISA 42 A
LISA 42 B
KOLLANE SILT
Värv:
mustad tähed kollasel põhjal.
LISA 43
T2M VORM
LISA 44
MÄRKUSED
(lisatakse T2M vorme sisaldavale vihikule)
I. Üldkaalutlused
1. T2M vormi kasutamise eesmärk on tõendada ühenduse tolliterritooriumile toomisel ühenduse staatus niisuguse kalasaagi puhul, mille ühenduse kalalaev on püüdnud väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuva riigi või territooriumi territoriaalveest väljaspool ja/või kauba puhul, mis on saadud sellest kalasaagist töötlemise teel kalasaagi püüdnud ühenduse kalalaeva, mõne muu ühenduse kalalaeva või ühenduse kalatöötlemislaeva pardal.
2. Ühenduse kalalaev on laev, mis on registreeritud ja laevaregistrisse kantud ühenduse tolliterritooriumi osa moodustava liikmesriigi territooriumil, kannab liikmesriigi lippu, püüab kala ja võib seda oma pardal töödelda. Ühenduse kalatöötlemislaev on samamoodi registreeritud ja laevaregistrisse kantud laev, mis töötleb ainult ümberlaaditud merekalapüügisaadusi.
3. Käesolev vihik koosneb 10 vormist, millel igaühel on 1 originaal- ja 1 koopiaeksemplar. Koopiaid ei tohi vihikust lahutada.
4. Kui toll seda nõuab, tuleb vihik tollile esitada.
5. Kui alus, millele vihik on välja antud, ei täida enam ettenähtud tingimusi, kui vihiku kõik eksemplarid on ära kasutatud või kui vihiku kehtivusaeg on lõppenud, tuleb kõnealune vihik tagastada selle väljaandnud tolliasutusele.
II. T2M vormide tõendamine
6. Vormid peavad olema täidetud kirjutusmasinaga või loetavalt käsitsi; kui vorm täidetakse käsitsi, tuleb seda teha tindi ja suurtähtedega. Kustutada ja üle kirjutada ei tohi. Muudatuste korral tuleb valed andmed läbi kriipsutada ja lisada õiged. Muudatuste juures peavad olema selle isiku initsiaalid, kes on allkirjastanud deklaratsiooni, kus muudatused sisalduvad.
7. Vormi lahtrid 1 ja 3 täidab asjaomane isik selles keeles, milles vorm on trükitud. Vormi lahtrid 4-12 peavad olema täidetud ühes ühenduse ametlikest keeltest.
8. Vihikus sisalduvad T2M vormid kehtivad ainult siis, kui originaalide ja koopiate lahtris A on selle asutuse kinnitus, kes vastutab vihiku saanud ühenduse kalalaeva registrisse kandmise eest. Vihik kehtib kaks aastat alates vihiku kaanele 2. tiitellehele kantud kuupäevast.
III. T2M vormide kasutamine
9. Ühenduse kalalaeva kapten peab täitma vormi T2M originaal- ja koopiaeksemplari lahtrid 4, 5 ja/või lahtrid 6, 7 ja 8 ning täitma lahtris 9 esitatud deklaratsiooni ning sellele alla kirjutama järgmistel juhtudel:
— kui saak ja/või selle pardal töötlemise tulemusel valmistatud kaup lossitakse mõnes ühenduse tolliterritooriumil asuvas sadamas või mõnes teises sadamas, kust see ühenduse tolliterritooriumile edasi toimetatakse,
— kui saak ja/või kaup laaditakse ümber mõne teise liikmesriigi laevale, ühenduse kalatöötlemislaevale — mille pardal saaki töödeldakse — või mõnele muule alusele, mis toimetab saagi ja/või kauba ilma seda töötlemata otse mõnda ühenduse tolliterritooriumil asuvasse sadamasse või mõnda sadamasse, mis ühenduse tolliterritooriumi alla ei kuulu, kuid kust see ühenduse tolliterritooriumile edasi toimetatakse. Sel juhul peavad ühenduse kalalaeva kapten ja selle aluse kapten, millele saak ja/või kaup ümber laaditi, täitma originaali ja koopia lahtri 10 ning sellele alla kirjutama.
10. Vajaduse korral peab selle aluse kapten, kelle laeva pardale ühenduse kalalaeva püütud saak töötlemiseks ümber laaditi, täitma vormi originaaleksemplari lahtrid 6, 7 ja 8 ning täitma lahtris 11 esitatud deklaratsiooni ja sellele alla kirjutama, kui:
— pardal töötlemise tulemusel saadud kaup lossitakse mõnes ühenduse tolliterritooriumil asuvas sadamas või mõnes sadamas, mis ühenduse tolliterritooriumi alla ei kuulu, kuid kust see ühenduse tolliterritooriumile edasi toimetatakse,
— kaup laaditakse ümber alusele, mis toimetab selle ilma seda töötlemata kas otse mõnda ühenduse tolliterritooriumil asuvasse sadamasse või mõnda sadamasse, mis ühenduse tolliterritooriumi alla ei kuulu, kuid kust see ühenduse tolliterritooriumile edasi toimetatakse. Sellisel juhul peavad ühenduse kalalaeva kapten ja selle aluse kapten, millele kaup ümber laaditi, täitma originaali lahtri 12 ning sellele alla kirjutama.
11. Kui kalasaak või kaup on enne selle ühenduse tolliterritooriumil toimetamist viidud riiki või territooriumile, mis ei kuulu ühenduse tolliterritooriumi alla, peab selle riigi või territooriumi tolli täitma vormi lahtri 13 ja sellele alla kirjutama. Kui osa kalasaagist või kaubast ei toimetata ühenduse tolliterritooriumile, tuleb vormi lahtrisse “Märkused” märkida asjaomaste saadetiste nimi, liik, brutomass ja neile määratud tollikäitlusviis.
12. Kui kalasaak või kaup laaditakse ümber ühenduse tolliterritooriumile toimetamiseks, peab nendega kaasas olema T2M vormi originaal.
IV. T2M vormide “Väljavõtete” kasutamine
Kui kalasaak ja/või kaup on veetud väljaspool ühenduse territooriumi asuvasse riiki või territooriumile, et need sealt hiljem osasaadetistena saata ühenduse tolliterritooriumile:
13. Osasaadetiste arvule vastav arv T2M originaalvorme tuleb eraldada vihikust, mis on välja antud sellele kalalaevale, mis kalasaagi püüdis ja/või selle kaubaks töötles, ning kirjutada sellele selgelt sõna “Väljavõte” ja algse saadetise T2M vormi andmed. See teave tuleb märkida ka “Väljavõtete” koopiatele, mis peavad vihikusse jääma.
14. Iga osasaadetise kohta:
— tuleb täita T2M vormi “Väljavõte” lahtrid 4, 5 ja/või 6, 7, 8 ning märkida saadetud kalasaagi ja/või kauba kogus,
— asjaomase riigi või territooriumi toll peab täitma ja kinnitama originaalvormi “Väljavõte” lahtri 13 ning sellele alla kirjutama,
— algse T2M vormi lahtrisse “Märkused” tuleb märkida pakendite arv ja liik, saadetise brutomass, sellele määratud tollikäitlusviis ning vormi “Väljavõte” number ja kuupäev,
— kalasaagi- ja/või kaubasaadetisega peab kaasas olema vorm “Väljavõte”.
15. Kui algses T2M vormis nimetatud kalasaak ja/või kaup on toimetatud ühenduse tolliterritooriumile, peab asjaomase riigi või territooriumi toll täitma ja kinnitama originaalvormi “Väljavõte” lahtri 13 ning sellele alla kirjutama. See vorm tuleb saata asutusele, kes T2M vihiku välja andis. Kui osa kalasaagist või kaubast ei toimetata ühenduse tolliterritooriumile, tuleb vormi lahtrisse “Märkused” märkida asjaomaste saadetiste nimi, liik, brutomass ja neile määratud tollikäitlusviis.
V. T2M vormide vabastamine
16. Kõik T2M originaalvormid (algsed või “Väljavõtted”) tuleb esitada tolliasutusele, mille kaudu vormidega hõlmatud kalasaak või kaup toodi ühenduse tolliterritooriumile. Kui niisugune kalasaak või kaup on toodud ühenduse tolliterritooriumile transiidiprotseduuri alusel, mida alustati väljaspool tolliterritooriumi, tuleb T2M vormid esitada kõnealuse protseduuriga tegelevale sihttolliasutusele.
LISA 44 A
SELGITAV MÄRKUS LASTINIMEKIRJA KOHTA
I JAOTIS
Üldsätted
1. Mõiste
Lastinimekiri on käesolevas lisas kirjeldatud nõuetele vastav dokument.
2. Lastinimekirja vorm
|
2.1. |
Lastinimekirjana võib kasutada ainult vormi esikülge. |
|
2.2. |
Lastinimekiri koosneb järgmistest osadest: a) pealkiri “Lastinimekiri”; b) 70 × 55 millimeetri suurune lahter, mille ülemine osa on 70 × 15 millimeetrit ja alumine osa 70 × 40 millimeetrit; c) järgnevalt pealkirjastatud veerud järgmises järjestuses: — järjekorranumber, — pakkeüksuste markeering, arv ja liik, kauba kirjeldus, — lähetus-/ekspordiriik, — brutomass (kg), — ametlikuks kasutamiseks. Kasutajad võivad veergude laiust kohandada vastavalt vajadusele. Veerg pealkirjaga “Ametlikuks kasutamiseks” peab alati olema vähemalt 30 millimeetri laiune. Peale selle võivad kasutajad ise otsustada, kuidas kasutada ruumi, mida ei ole nimetatud punktides a, b ja c. |
|
2.3. |
Viimase kande alla tõmmatakse horisontaaljoon ja kasutamata ruum kriipsutatakse läbi, et hiljem ei oleks võimalik sinna midagi lisada. |
II JAOTIS
Lahtritesse ja veergudesse märgitavad andmed
1. Lahter
1.1. Ülemine osa
Kui lastinimekiri on lisatud transiidideklaratsioonile, märgib printsipaal lahtri ülemisse ossa tähise “T1”, “T2” või “T2F”.
Kui lastinimekiri on lisatud dokumendile T2L, märgib as-ja-omane isik lahtri ülemisse ossa tähise “T2L” või “T2LF”.
1.2. Ülemine osa
Siia märgitakse III jaotise lõikes 4 loetletud andmed.
2. Veerud
2.1. Järjekorranumber
Iga lastinimekirja kantud kaubanimetuse ees on järjekorranumber.
2.2. Pakkeüksuste markeering, arv ja liik, kauba kirjeldus
Nõutud andmed esitatakse vastavalt lisadele 37 ja 38.
Kui transiidideklaratsioonile on lisatud lastinimekiri, peavad nimekirjas olema transiidideklaratsiooni lahtritesse 31 (Pakkeüksused ja kauba kirjeldus), 40 (Ülddeklaratsioon / eelnev dokument), 44 (Lisateave, esitatud dokumendid, sertifikaadid ja load) ning vajaduse korral ka lahtritesse 33 (Kauba kood) ja 38 (Netomass (kg)) kantud andmed.
2.3. Lähetus-/ekspordiriik
Märkida selle liikmesriigi nimi, kust kaup saadetakse/eksporditakse.
Seda veergu ei kasutata juhul, kui lastinimekiri on lisatud dokumendile T2L.
2.4. Brutomass (kg)
Märkida ühtse haldusdokumendi lahtrisse 35 märgitud andmed (vt lisa 37).
III JAOTIS
Lastinimekirjade kasutamine
|
1. |
Transiidideklaratsioonile ei tohi samaaegselt lisada nii lastinimekirja kui ka üht või mitut lisalehte. |
|
2. |
►M21 Kui kasutatakse lastinimekirja, tuleb läbi kriipsutada transiidideklaratsiooni lahtrid 15 (Lähetus-/ekspordiriik), 32 (Kauba number), 33 (Kauba kood), 35 (Brutomass (kg)), 38 (Netomass (kg)), 40 (Ülddeklaratsioon / eelnev dokument) ja vajaduse korral ka lahter 44 (Lisateave, esitatud dokumendid, sertifikaadid ja load) ning lahtrisse 31 (Pakkeüksused ja kauba kirjeldus) ei tohi märkida pakkeüksuste markeeringut, arvu ja liiki ega kauba kirjeldust. ◄ Eri lastinimekirjade järjekorranumbrite ja tähiste viited märgitakse kasutatud transiidideklaratsiooni vormi lahtrisse 31 (“Pakkeüksused ja kauba kirjeldus”). |
|
3. |
Lastinimekirju esitatakse nendega seonduvate vormidega võrdne arv eksemplare. ▼M22 ————— |
|
4. |
Kui transiidideklaratsioon registreeritakse, antakse lastinimekirjale sama registreerimisnumber. Number kantakse vormidele kas pitsatiga, millel on kirjas lähtetolliasutuse nimi, või käsitsi. Viimasel juhul tuleb sellele kinnituseks lisada lähtetolliasutuse ametlik pitser. Lähtetolliasutuse ametniku allkiri ei ole kohustuslik. |
|
5. |
Kui ühenduse transiidi puhul kasutatavale vormile on lisatud mitu lastinimekirja, peab nimekirjadel olema printsipaali määratud järjekorranumber ning lisatud lastinimekirjade arv märgitakse nimetatud vormi lahtrisse 4 (“Lastinimekirjad”). |
|
6. |
Kui lastinimekiri on lisatud dokumendile T2L või dokumendile T2LF, kohaldatakse lõigete 1-5 sätteid mutatis mutandis. |
LISA 44 B
ÜHENDUSE TRANSIIDI PUHUL KASUTATAVATE VORMIDE NÕUDED
Käesolevas lisas sätestatakse ühenduse transiidi puhul kasutatavate muude kui ühtse haldusdokumendi vormide nõuded.
1. Lastinimekirjad
|
1.1. |
Vormid trükitakse kirjutuspaberile, mis kaalub vähemalt 40 g/m2 ja on piisavalt tugev, et see tavalise kasutamise juures kergesti ei rebeneks ega kortsuks. Paberi värvi võivad valida asjaomased isikud. |
|
1.2. |
Vormide mõõdud on 210 × 297 millimeetrit, kusjuures pikkuse puhul on lubatud hälve vahemikus –5 mm kuni +8 mm. |
2. Transiiditeatis
|
2.1. |
Vormid trükitakse kirjutuspaberile, mis kaalub vähemalt 40 g/m2 ja on piisavalt tugev, et see tavalise kasutamise juures kergesti ei rebeneks ega kortsuks. Paber peab olema valge. |
|
2.2. |
Vormide mõõdud on 210 × 148 millimeetrit. |
3. Kviitung
|
3.1. |
Vormid trükitakse kirjutuspaberile, mis kaalub vähemalt 40 g/m2 ja on piisavalt tugev, et see tavalise kasutamise juures kergesti ei rebeneks ega kortsuks. Paber peab olema valge. |
|
3.2. |
Vormide mõõdud on 148 × 105 millimeetrit. |
4. Üksiktagatis
|
4.1. |
Vormid trükitakse puidumassi jääkideta kirjapaberile, mis kaalub vähemalt 55 g/m2. Paberile trükitakse punast värvi giljoššmustriga taust, mis toob esile kõik mehaaniliste või keemiliste vahenditega teostatud võltsingud. Paber peab olema valge. |
|
4.2. |
Vormide mõõdud on 148 × 105 millimeetrit. |
|
4.3. |
Vormidel peab olema trükikoja nimi ja aadress või tähis, mille järgi on võimalik seda kindlaks määrata, ning seerianumber. |
5. Üldtagatise garantiisertifikaat ja tagatisest vabastamise sertifikaat
|
5.1. |
Üldtagatise garantiisertifikaadi või tagatisest vabastamise sertifikaadi vormid, edaspidi “sertifikaadid”, trükitakse puidumassi jääkideta valgele kirjapaberile, mis kaalub vähemalt 100 g/m2. Nende mõlemale küljele on trükitud giljoššmustriga taust, mis toob esile kõik mehaaniliste või keemiliste vahenditega teostatud võltsingud. Taust on: — üldtagatise garantiisertifikaadil roheline, — tagatisest vabastamise sertifikaadil helesinine. |
|
5.2. |
Vormide mõõdud on 210 × 148 millimeetrit. |
|
5.3. |
Vormid peavad trükkima või nende trükkimise korraldama liikmesriigid. Igal sertifikaadil on seerianumber. |
6. Ühissätted II jaotise kohta
|
6.1. |
Vormid täidetakse kirjutusmasinal, mõne teise kirjutiga või muul sarnasel viisil. Lastinimekirja, transiiditeatise ja kviitungi vorme võib täita ka loetava käekirjaga, kasutades tinti ja suurtähti. |
|
6.2. |
Vormid täidetakse liikmesriikide ühes ametlikus keeles, mille on kindlaks määranud lähteliikmesriigi toll. Käesolevat sätet ei kohaldata kindlasummalise tagatise maksekviitungi suhtes. |
|
6.3. |
Selle liikmesriigi, kus vormid tuleb esitada, toll võib vajaduse korral nõuda tõlget nimetatud liikmesriigi ametlikku keelde või ühte selle liikmesriigi ametlikest keeltest. |
|
6.4. |
Üldtagatise garantiisertifikaadil ja tagatisest vabastamise sertifikaadil kasutatava keele määrab selle liikmesriigi toll, kus tagatistolliasutus asub. |
|
6.5. |
Kustutada ja üle kirjutada ei tohi. Kui on vaja teha parandusi, kriipsutatakse valed andmed läbi ja lisatakse õiged. Sellistele parandustele lisab need teinud isik oma nimetähed ja need kinnitab toll. |
LISA 44 C
SUUREMA PETTUSEOHUGA SEOTUD KAUBAD
|
HS kood |
Kauba kirjeldus |
Miinimumkogused |
Riskikauba kood (1) |
Üksiktagatise miinimummäär |
||
|
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
||
|
ex010290 |
Elusveised |
4 000 kg |
1 |
1 500 eurot/t |
||
|
0201 10 0201 20 0201 30 |
Värske või jahutatud veiseliha |
3 000 kg |
2 700 eurot/t 2 900 eurot/t 5 200 eurot/t |
|||
|
0202 10 0202 20 0202 30 |
Külmutatud veiseliha |
3 000 kg |
2 700 eurot/t 2 900 eurot/t 3 900 eurot/t |
|||
|
0402 10 0402 21 0402 29 0402 91 0402 99 |
Piim ja rõõsk koor, kondenseeritud või suhkru- või muu magusainelisandiga |
2 500 kg |
1 600 eurot/t 1 900 eurot/t 2 500 eurot/t 1 400 eurot/t 1 600 eurot/t |
|||
|
0405 10 0405 90 |
Või ning muud piimarasvad ja piimarasvavõided |
3 000 kg |
2 600 eurot/t 2 800 eurot/t |
|||
|
ex 080300 |
Värsked banaanid, v.a jahubanaanid |
8 000 kg |
1 |
800 eurot/t |
||
|
1701 11 1701 12 1701 91 1701 99 |
Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul |
7 000 kg |
– – – – |
|||
|
220710 |
Denatureerimata etüülalkohol, alkoholisisaldusega 80 mahuprotsenti või rohkem |
3 hl |
2 500 eurot/hl puhas alkohol |
|||
|
2208 20 2208 30 2208 40 2208 50 2208 60 2208 70 ex2208 90 |
Kanged alkohoolsed joogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid |
5 hl |
|
|||
|
240220 |
Tubakat sisaldavad sigaretid |
35 000 tükki |
120 eurot/1 000 tükki |
|||
|
(1) Kui kohaldatakse II osa II jaotise 4. peatüki 2. jao 7. alajao sätteid ning HS-koodist ei piisa 2. veerus loetletud kauba ühetähenduslikuks identifitseerimiseks, tuleb kasutada 4. veerus esitatud riskikauba koodi ja 1. veerus esitatud HS koodi. |
||||||
LISA 45
LISA 45 A
TRANSIIDI SAATEDOKUMENT
I peatükk
Transiidi saatedokumendi näidis
II peatükk
Transiidi saatedokumendi selgitavad märkused ja üksikasjalikud andmed
A. Selgitavad märkused transiidi saatedokumendi täitmise kohta
Transiidi saatedokument trükitakse transiidideklaratsiooni andmete põhjal, mida on vajaduse korral printsipaali poolt muudetud ja/või lähtetolliasutuse poolt kontrollitud, ning see täidetakse järgmist teavet kasutades:
1. MRN (liikumise viitenumber)
|
Väli |
Sisu |
Välja liik |
Näited |
|
1 |
Transiiditoimingu ametliku aktsepteerimise aasta kaks viimast numbrit |
Numbriline 2 |
97 |
|
2 |
Selle riigi tunnus, kus vedu algas (ISO kahetäheline riigikood) |
Tähestikuline 2 |
IT |
|
3 |
Transiitveo kordumatu tunnus aasta ja riigi kohta |
Tähtnumbriline 13 |
9876AB8890123 |
|
4 |
Kontrollarv |
Tähtnumbriline 1 |
5 |
Väljad 1 ja 2 täidetakse vastavalt eespool määratletule.
Väljale 3 märgitakse transiitveo tunnus. Selle välja täitmise viisi määravad siseriiklikud asutused, kuid igal nimetatud riigis teostatud transiitveol peab olema kordumatu number. Kui siseriiklikud asutused soovivad, et MRN-number sisaldaks pädeva asutuse viitenumbrit, võivad nad selle asutuse riik-liku numbri lisamiseks kasutada kuni kuut esimest numbrit.
Väljale 4 märgitakse arv, mis on kogu MRN-numbri kontrollarv. See väli võimaldab leida vigu kogu MRN-numbri osas.
MRN trükitakse ka vöötkoodina, kasutades standardi “Kood 128” märgistikku B.
2. Lahter 3:
— esimene osa: trükitud lehe järjekorranumber,
— teine osa: trükitud lehtede üldarv (sealhulgas kaubanimekiri),
— ei kasutata ainult ühe kaubanimetuse korral.
3. Lahtri 8 paremal pool asuv osa:
Tolliasutuse nimi ja aadress, kellele transiidi saatedokumendi tagastatava eksemplari peab saatma.
4. Lahter C:
— lähtetolliasutuse nimi,
— lähtetolliasutuse viitenumber,
— transiidideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäev,
— võimaliku volitatud kaubasaatja nimi ja loa number.
5. Lahter D:
— kontrolli tulemused,
— vajaduse korral märge “Kohustuslik veose teekond”.
Transiidi saatedokumenti ei tohi teha muudatusi, täiendusi ega kustutusi, kui käes-olevas määruses ei ole sätestatud teisiti.
B. Selgitavad märkused trükkimise kohta
Transiidi saatedokumendi võib trükkida järgmisel viisil:
1. deklareeritud sihttolliasutus on ühendatud arvutipõhise transiidisüsteemiga:
— trükkida ainult eksemplar A (saatedokument).
2. deklareeritud sihttolliasutus ei ole ühendatud arvutipõhise transiidisüsteemiga:
— trükkida eksemplar A (saatedokument) ja
— trükkida eksemplar B (tagastatav eksemplar).
C. Selgitavad märkused kontrolli tulemuste tagastamise kohta sihttolliasutusest
Kontrolli tulemusi võib sihttolliasutusest tagastada järgmisel viisil:
1. deklareeritud sihttolliasutus on tegelik sihttolliasutus ja see on ühendatud arvutipõhise transiidisüsteemiga:
— kontrolli tulemused saadetakse lähtetolliasutusse elektrooniliselt;
2. deklareeritud sihttolliasutus on tegelik sihttolliasutus ja see ei ole ühendatud arvutipõhise transiidisüsteemiga:
— kontrolli tulemused saadetakse lähtetolliasutusele, kasutades transiidi saatedokumendi tagastatavat eksemplari B (sealhulgas lastinimekirjad);
3. deklareeritud sihttolliasutus on ühendatud arvutipõhise transiidisüsteemiga, kuid tegelik sihttolliasutus ei ole arvutipõhise transiidisüsteemiga ühendatud (sihttolliasutuse vahetus):
— kontrolli tulemused saadetakse lähtetolliasutusele, kasutades transiidi saatedokumendi eksemplari A valguskoopiat (sealhulgas võimalik kaubanimekiri);
4. deklareeritud sihttolliasutus ei ole ühendatud arvutipõhise transiidisüsteemiga, kuid tegelik sihttolliasutus on ühendatud arvutipõhise transiidisüsteemiga (sihttolliasutuse vahetus):
— kontrolli tulemused saadetakse lähtetolliasutusse elektrooniliselt.
▼M22 —————
LISA 45 B
KAUBANIMEKIRI
I peatükk
Kaubanimekirja näidis
II peatükk
Kaubanimekirja selgitavad märkused ja üksikasjalikud andmed
Kui kaubasaadetis koosneb rohkem kui ühest kaubanimetusest, tuleb kaubanimekirja leht A alati arvutisüsteemi abil välja trükkida ja see lisatakse transiidi saatedokumendi eksemplarile A.
Kui transiidi saatedokument trükitakse kahes eksemplaris (eksemplarid A ja B), tuleb välja trükkida ka kaubanimekirja leht B ja lisada see transiidi saatedokumendi eksemplarile B.
Kaubanimekirja lahtreid peab olema võimalik lisada.
Üksikasjalikud andmed trükitakse järgmiselt:
1. Identifitseerimislahter (ülemises vasakus nurgas):
a) kaubanimekiri;
b) leht A/B;
c) kõnealuse lehe järjekorranumber ja lehtede üldarv (sealhulgas transiidi saatedokument).
2. Lähtetolliasutus — lähtetolliasutuse nimi.
3. Kuupäev — transiidideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäev.
4. MRN — liikumise viitenumber lisa 45a määratluse kohaselt.
5. Kaubanimetuste taseme eri lahtrite üksikasjalikud andmed trükitakse järgmiselt:
a) kaubanimetuse nr — kõnealuse kaubanimetuse järjekorranumber;
b) režiim — lahtrit ei kasutata, kui kogu deklaratsiooni kaupade staatus on sama;
c) segasaadetise korral trükitakse tegelik staatus, T1, T2 või T2F;
d) ülejäänud lahtrid täidetakse vastavalt lisale 37 ja võimaluse korral kodeeritult.
LISA 46
LISA 46 A
TOLLITÕKENDITE OMADUSED
Artiklis 357 osutatud tollitõkenditel peab olema vähemalt üks järgmistest omadustest ja need peavad vastama järgmistele tehnilistele näitajatele:
a) Olulised omadused:
Tollitõkendid:
1. peavad jääma tavakasutusel terveks;
2. peavad olema hõlpsasti kontrollitavad ja äratuntavad;
3. peavad olema valmistatud nii, et kõik vigastus- ja eemaldusjäljed oleksid palja silmaga selgesti nähtavad;
4. peavad olema ühekordse kasutusega; korduvkasutusega tollitõkenditele peab olema võimalik anda iga kord selge kordumatu identifitseerimistunnus;
5. peavad kandma identifitseerimistunnust.
b) Tehnilised näitajad:
1. tollitõkendi vorm ja mõõtmed võivad olenevalt pitseerimismeetodist erineda, kuid selle mõõtmed peavad siiski olema sellised, et identifitseerimistunnus oleks hõlpsasti loetav;
2. tollitõkendi identifitseerimistunnus peab olema selline, et seda oleks võimatu võltsida ja raske järgi teha;
3. kasutatavad materjalid peavad olema juhusliku purunemise suhtes vastupidavad ja võimaldama vältida märkamatut võltsimist ja taaskasutamist.
LISA 46 B
ARTIKLITES 380 JA 381 NIMETATUD KRITEERIUMID
|
Kriteerium |
Märkused |
|
1. Piisav kogemus |
Piisavat kogemust tõendab see, kui printsipaal on enne vähenduse taotlemist kasutanud ühenduse transiidiprotseduuri korrektselt ühe järgmise ajavahemiku vältel: — üks aasta artikli 380 lõike 2 punkti a ja artikli 381 lõike 1 kohaldamisel, — kaks aastat artikli 380 lõike 2 punkti b ja artikli 381 lõike 2 punkti a kohaldamisel, — kolm aastat artikli 380 lõike 3 ja artikli 381 lõike 2 punkti b kohaldamisel. Kõnealuseid ajavahemikke lühendatakse ühe aasta võrra nende taotlejate puhul, kes kasutavad transiidideklaratsiooni esitamisel automaatset andmetöötlussüsteemi. |
|
2. Tihe koostöö pädeva asutusega |
Printsipaal teeb tolliga tihedat koostööd võttes oma tegevuse käigus erimeetmeid, mis hõlbustavad asutuse tehtavat kontrolli ja asjaomaste isikute huvide kaitset. Tingimusel et meetmed vastavad tolli nõuetele, võivad need hõlmata muu hulgas: — transiidideklaratsioonide täitmise meetodeid (eelkõige andmetöötlusmeetodid), või — kõnealuste deklaratsioonide sisu, millele printsipaal lisab täiendavaid andmeid, isegi kui selline lisamine ei ole kohustuslik, või — meetodeid kauba protseduurile esitamisega seotud formaalsuste täitmiseks (nt meetod, mille kohaselt printsipaal esitab oma deklaratsioonid alati samale tolliasutusele). |
|
3. Vedude kontrollimine |
Printsipaal tõendab oma kontrolli vedude üle, kui ta muu hulgas: a) teostab veo ise, kohaldades kõrgeid turvastandardeid; või b) kasutab veoettevõtjat, kellega tal on pikaajalised lepingusuhted ja kelle osutatavad teenused vastavad kõrgetele turvastandarditele; või c) kasutab veoettevõtjaga lepingu alusel seotud vahendajat, kelle osutatavad teenused vastavad kõrgetele turvastandarditele. |
|
4. Kohustuste täitmiseks piisavad rahalised vahendid |
Printsipaal kinnitab kohustuste täitmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu, esitades tollile tõendi, et tal on olemas vahendid asjaomase kaubaga seoses tekkida võiva tollivõla tasumiseks. |
LISA 47
LISA 47 A
SEADUSTIKU ARTIKLI 94 LÕIGETE 6 JA 7 KOHALDAMINE
Üldtagatise vähendatud tagatissumma või üldtagatise ajutine kasutuskeeld
1. Olukorrad, kus võib ajutiselt keelata üldtagatise vähendatud tagatissumma või üldtagatise kasutamise
1.1. Üldtagatise vähendatud tagatissumma ajutine kasutuskeeld
Seadustiku artikli 94 lõikes 6 osutatud erandlikud asjaolud tähendavad olukorda, kus suurel hulgal juhtudel, mis hõlmavad rohkem kui üht printsipaali ja ohustavad protseduuri tõrgeteta toimimist, on kindlaks tehtud, et olenemata seadustiku artikli 384 või artikli 9 kohaldamisest ei ole artikli 94 lõikes 4 osutatud üldtagatise vähendatud tagatissumma enam piisav selleks, et tasuda ettenähtud tähtaja jooksul tollivõlg, mis tekib siis, kui mõni lisas 44c loetletud kaup viiakse ühenduse transiidiprotseduuri ajal tollijärelevalve alt välja.
1.2. Üldtagatise ajutine kasutuskeeld
Artikli 94 lõikes 7 osutatud ulatuslik pettus tähendab olukorda, kus on kindlaks tehtud, et olenemata seadustiku artiklite 384 või 9 või vajaduse korral artikli 94 lõike 6 kohaldamisest ei ole seadustiku artikli 94 lõike 2 punktis b osutatud üldtagatis enam piisav selleks, et tasuda ettenähtud tähtaja jooksul tollivõlg, mis tekib siis, kui mõni lisas 44c loetletud kaup viiakse ühenduse transiidiprotseduuri ajal tollijärelevalve alt välja. Sel puhul tuleb arvesse võtta protseduuri ajal tollijärelevalve alt välja viidava kauba mahtu ja väljaviimise asjaolusid, eelkõige juhul, kui see on tingitud rahvusvahelisest organiseeritud kuritegevusest.
2. Otsuse kehtivusaeg
|
2.1. |
Otsus, millega ajutiselt keelatakse üldtagatise vähendatud tagatissumma või üldtagatise kasutamine, kehtib kuni 12 kuud, kui komisjon ei otsusta seda ajavahemikku pikendada või otsust kehtetuks tunnistada kooskõlas komiteemenetlusega. |
|
2.2. |
Transiitvedude suhtes, mis hõlmavad kaupa, mille puhul on tehtud üldtagatise kasutamist keelav otsus, kohaldatakse järgmisi meetmeid: — kõikidele transiidideklaratsiooni koopiatele tehakse punaste tähtedega diagonaalselt üks järgmistest märkustest, mille suurus on vähemalt 100 × 10 millimeetrit: —— GARANTÍA GLOBAL PROHIBIDA — FORBUD MOD SAMLET KAUTION — GESAMTBÜRGSCHAFT UNTERSAGT — ΑΠΑΓΟΡΕΥΕΤΑΙ Η ΣΥΝΟΛΙΚΗ ΕΓΓΥΗΣΗ — COMPREHENSIVE GUARANTEE PROHIBITED — GARANTIE GLOBALE INTERDITE — GARANZIA GLOBALE VIETATA — DOORLOPENDE ZEKERHEID VERBODEN — GARANTIA GLOBAL PROIBIDA — YLEISVAKUUDEN KÄYTTÖ KIELLETTY — SAMLAD SÄKERHET FÖRBJUDEN — ZÁKAZ GLOBÁLNÍ ZÁRUKY — ÜLDTAGATISE KASUTAMINE KEELATUD — VISPĀRĒJS GALVOJUMS AIZLIEGTS — NAUDOTI BENDRĄJĄ GARANTIJĄ UŽDRAUSTA — ÖSSZKEZESSÉG TILALMA — MHUX PERMESSA GARANZIJA KOMPRENSIVA — ZAKAZ KORZYSTANIA Z GWARANCJI GENERALNEJ — PREPOVEDANO SKUPNO ZAVAROVANJE — ZÁKAZ CELKOVEJ ZÁRUKY — erandina artiklist 363 tagastab sihttolliasutus kõik sellise märkusega tähistatud transiidideklaratsioonide eksemplarid 5 hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kaubasaadetise ja deklaratsiooni asjakohaste eksemplaride esitamist sihttolliasutusele. Kui kaubasaadetis esitatakse volitatud kaubasaajale artikli 406 tähenduses, edastab ta eksemplari 5 oma kohalikule sihttolliasutusele hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kaubasaadetise kättesaamist. |
3. Meetmed üldtagatise kasutuskeelust tulenevate finantstagajärgede leevendamiseks
Kui lisas 44c loetletud kauba puhul on ajutiselt keelatud üldtagatise kasutamine, võivad üldtagatist kasutavad isikud taotleda luba üksiktagatise kasutamiseks. Kohaldatakse siiski järgmisi eritingimusi:
— üksiktagatis vormistatakse spetsiaalse garantiidokumendina, mis sisaldab viidet käes-olevale lisale ja hõlmab ainult otsuses nimetatud kaupa,
— välja arvatud juhul, kui tagatisi käsitlevaid andmeid vahetatakse tagatistolliasutuse ja lähtetolliasutuse vahel infotehnoloogia ja arvutivõrgu abil, võib üksiktagatist kasutada ainult garantiidokumendis kindlaks määratud lähtetolliasutuses,
— tagatist võib kasutada mitme samaaegselt või järgemööda toimuva veo puhul tingimusel, et summad, mis on seotud käsilolevate vedudega, mille puhul protseduur ei ole veel lõpetatud, ei ületa üksiktagatise summat,
— iga kord, kui lõpetatakse üksiktagatisega hõlmatud ühenduse transiitveo protseduur, vabastatakse sellele veole vastav summa, mille võib uuesti kasutusele võtta järgmise veo puhul maksimaalse tagatissumma ulatuses.
4. Erandid otsusest, millega ajutiselt keelatakse üldtagatise vähendatud tagatissumma või üldtagatise kasutamine
|
4.1. |
Printsipaalidel võib lubada kasutada üldtagatise vähendatud tagatissummat või üldtagatist selleks, et rakendada ühenduse transiidiprotseduuri kauba suhtes, mille suhtes kehtib kõnealuste tagatiste kasutamist ajutiselt keelav otsus, kui nad suudavad tõestada, et kõnealuse kaubaga seoses ei ole tekkinud ühtki tollivõlga nende poolt tehtud ühenduse transiitvedude käigus otsuse tegemisele eelneva kahe aasta jooksul või, kui sellel ajavahemikul on tekkinud võlad, et võlgnik või käendaja on need ettenähtud tähtaja jooksul täielikult tasunud. Ajutiselt keelatud üldtagatise kasutusloa saamiseks peab printsipaal täitma ka artikli 381 lõike 2 punktis b sätestatud tingimused. |
|
4.2. |
Punktis 4.1 osutatud erandite tegemise suhtes kohaldatakse artikleid 374-378 mutatis mutandis. |
|
4.3. |
Toll teeb erandi lubamisel üldtagatise garantiisertifikaadi lahtrisse 8 ühe järgmistest märkustest: — UTILIZACIÓN NO LIMITADA — UBEGRÆNSET ANVENDELSE — UNBESCHRÄNKTE VERWENDUNG — ΑΠΕΡΙΟΡΙΣΤΗ ΧΡΗΣΗ — UNRESTRICTED USE — UTILISATION NON LIMITEE — UTILIZZAZIONE NON LIMITATA — GEBRUIK ONBEPERKT — UTILIZAÇÃO ILIMITADA — KÄYTTÖÄ EI RAJOITETTU — OBEGRÄNSAD ANVÄNDNING. — NEOMEZENÉ POUŽITÍ — PIIRAMATU KASUTAMINE — NEIEROBEŽOTS IZMANTOJUMS — NEAPRIBOTAS NAUDOJIMAS — KORLÁTOZÁS ALÁ NEM ESŐ HASZNÁLAT — UŻU MHUX RISTRETT — NIEOGRANICZONE KORZYSTANIE — NEOMEJENA UPORABA — NEOBMEDZENÉ POUŽITIE |
LISA 48
ÜHISTRANSIIDIPROTSEDUUR/ÜHENDUSE TRANSIIDIPROTSEDUUR
ÜLDTAGATIS
I. Käendaja kohustus
1. Allakirjutanu, ( 185 ) …
kelle elukoht või registrijärgne asukoht ( 186 ) on, …
garanteerib käesolevaga solidaarselt tagatistolliasutuses …
kuni … suuruse summa ulatuses
(st 100 %/50 %/30 % tollivõla limiidist ( 187 )
►A2 Euroopa Ühenduse (kuhu kuuluvad Belgia Kuningriik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik), Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni, Andorra Vürstiriigi ja San Marino Vabariigi ( 188 ) kasuks ◄ printsipaali põhi- ja lisamaksekohustused, kulud ja ettenägematud kulud (v.a rahatrahvid), mille eest printsipaal ( 189 )
…
võib olla või saada eespool nimetatud riikide ees vastutavaks tolli- ja muudest maksudest tulenevate tollivõlgade tasumise eest, mida kohaldatakse ühenduse transiidiprotseduuril või ühistransiidiprotseduuril oleva kauba suhtes.
2. Allakirjutanu kohustub punktis 1 loetletud riikide pädevate asutuste esimese kirjaliku nõude korral tasuma nõutavad summad eespool nimetatud maksimumsumma ulatuses, ilma et makse tegemist saaks nõude esitamise kuupäevast alates rohkem kui 30 päeva võrra edasi lükata, välja arvatud juhul, kui tema või mõni teine asjaomane isik esitab enne kõnealuse tähtaja möödumist pädevale asutusele tõendi kõnealuse veo lõppemise kohta.
Pädev asutus võib allakirjutanu taotluse korral ja igal põhjendatud juhul pikendada alates maksenõude esitamise kuupäevast lubatavat 30päevast tähtaega, mille jooksul kõnealune isik peab nõutud summad tasuma. Tähtaja pikendamisega seotud kulud ja eelkõige intressid arvutatakse nii, et need võrduksid määraga, mis kuuluks samadel tingimustel tasumisele asjaomase riigi raha- või finantsturul.
Seda summat ei tohi vähendada käesoleva kohustuse alusel juba makstud summade võrra, välja arvatud juhul, kui allakirjutajalt nõutakse sellise tollivõla tasumist, mis tuleneb ühenduse transiitveost või ühistransiitveost, mida alustati enne eelneva maksenõude kättesaamist või kolmekümne päeva jooksul alates selle kättesaamisest.
3. Käesolev kohustus hakkab kehtima päeval, mil tagatistolliasutus selle aktsepteerib. Allakirjutanu vastutab kõigi tollivõlgade tasumise eest, mis tulenevad käesoleva kohustusega hõlmatud ühenduse transiitvedudest või ühistransiitvedudest, mida alustati enne tagatise tühistamist, isegi juhul, kui maksenõue on esitatud pärast kõnealust kuupäeva.
4. Allakirjutanu teatab käesoleva kohustuse raames oma ametlikud asukohad kõikides punktis 1 loetletud riikides
( 190 )
:
|
Riik |
Perekonna- ja eesnimi või ettevõtja nimi ja täielik aadress |
|
… |
… |
|
… |
… |
|
… |
… |
|
… |
… |
|
… |
… |
Allakirjutanu kinnitab, et kogu kirjavahetus, kõik teadaanded ja kõik tema võetud kohustusega seotud formaalsused ja protseduurid, mis on adresseeritud või kirjalikult esitatud ühte tema ametlikest asukohtadest, loetakse talle nõuetekohaselt kättetoimetatuks.
Allakirjutanu tunnistab nende kohtute pädevust, kelle tööpiirkonnas tema ametlikud asukohad on.
Allakirjutanu kohustub mitte muutma oma ametlikke asukohti; juhul kui ta peab seda siiski tegema, teatab ta sellest eelnevalt tagatistolliasutusele.
Koht…kuupäev…
…
(Allkiri) ( 191 )
II. Tagatistolliasutuse aktsept
Tagatistolliasutuses …
Käendaja võetud kohustus aktsepteeritud (kuupäev)…
…
(Pitser ja allkiri)
LISA 49
ÜHISTRANSIIDIPROTSEDUUR/ÜHENDUSE TRANSIIDIPROTSEDUUR
Üksiktagatis
I. Käendaja kohustus
1. Allakirjutanu, ( 192 ), …
kelle elukoht või registrijärgne asukoht ( 193 ) on, …
garanteerib käesolevaga solidaarselt tagatistolliasutuses …
kuni … suuruse summa ulatuses…
►A2 Euroopa Ühenduse (kuhu kuuluvad Belgia Kuningriik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik), Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni, Andorra Vürstiriigi ja San Marino Vabariigi ( 194 ) kasuks ◄ printsipaali põhi- ja lisamaksekohustused, kulud ja ettenägematud kulud (v.a rahatrahvid), mille eest printsipaal ( 195 )
…
võib olla või saada eespool nimetatud riikide ees vastutavaks allpool kirjeldatud kauba suhtes, mis on ühenduse transiidiprotseduuril või ühistransiidiprotseduuril lähtetolliasutusest …
sihttolliasutusse …
Kauba kirjeldus: …
…
2. Allakirjutanu kohustub punktis 1 loetletud riikide pädevate asutuste esimese kirjaliku nõude korral tasuma nõutavad summad, ilma et makse tegemist saaks nõude esitamise kuupäevast alates rohkem kui 30 päeva võrra edasi lükata, välja arvatud juhul, kui tema või mõni teine asjaomane isik esitab enne kõnealuse tähtaja möödumist pädevale asutusele tõendi kõnealuse veo lõppemise kohta.
Pädev asutus võib allakirjutanu taotluse korral ja igal põhjendatud juhul pikendada alates maksenõude esitamise kuupäevast lubatavat 30päevast tähtaega, mille jooksul kõnealune isik peab nõutud summad tasuma. Tähtaja pikendamisega seotud kulud ja eelkõige intressid arvutatakse nii, et need võrduksid määraga, mis kuuluks samadel tingimustel tasumisele asjaomase riigi raha- või finantsturul.
3. Käesolev kohustus hakkab kehtima päeval, mil tagatistolliasutus selle aktsepteerib. Allakirjutanu vastutab kõigi tollivõlgade tasumise eest, mis tulenevad käesoleva kohustusega hõlmatud ühenduse transiitvedudest või ühistransiitvedudest, mida alustati enne tagatise tühistamist, isegi juhul, kui maksenõue on esitatud pärast kõnealust kuupäeva.
4. Allakirjutanu teatab käesoleva kohustuse raames oma ametlikud asukohad kõikides punktis 1 loetletud riikides ( 196 ):
|
Riik |
Perekonna- ja eesnimi või ärinimi ning täielik aadress |
|
… |
… |
|
… |
… |
|
… |
… |
|
… |
… |
|
… |
… |
Allakirjutanu kinnitab, et kogu kirjavahetus, kõik teadaanded ja kõik tema võetud kohustusega seotud formaalsused ja protseduurid, mis on adresseeritud või kirjalikult esitatud ühte tema ametlikest asukohtadest, loetakse talle nõuetekohaselt kättetoimetatuks.
Allakirjutanu tunnistab nende kohtute pädevust, kelle tööpiirkonnas tema ametlikud asukohad on.
Allakirjutanu kohustub mitte muutma oma ametlikke asukohti; juhul kui ta peab seda siiski tegema, teatab ta sellest eelnevalt tagatistolliasutusele.
Koht …, kuupäev …
…
(Allkiri) ( 197 )
II. Tagatistolliasutuse aktsept
Tagatistolliasutuses…
… (kuupäev) on aktsepteeritud käendaja võetud kohustus, mis hõlmab … (kuupäev) deklaratsiooni nr … alusel toimuvat ühenduse/ühistransiitvedu. ( 198 )
…
(Pitser ja allkiri)
LISA 50
ÜHISTRANSIIDIPROTSEDUUR/ÜHENDUSE TRANSIIDIPROTSEDUUR
Maksekviitungina esitatav üksiktagatis
I. Käendaja kohustus
1. Allakirjutanu, ( 199 ) …,
kelle elukoht või registrijärgne asukoht ( 200 ) on, …
garanteerib käesolevaga solidaarselt tagatistolliasutuses …
►A2 Euroopa Ühenduse (kuhu kuuluvad Belgia Kuningriik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik), Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni, Andorra Vürstiriigi ja San Marino Vabariigi ( 201 ) kasuks ◄ printsipaali põhi- ja lisamaksekohustused, kulud ja ettenägematud kulud (v.a rahatrahvid), mille eest printsipaal võib olla või saada eespool nimetatud riikide ees vastutavaks tolli- ja muudest maksudest tulenevate tollivõlgade eest, mida kohaldatakse kauba suhtes, mis on ühenduse transiidiprotseduuril või ühistransiidiprotseduuril ning mille suhtes allakirjutanu on kohustunud välja andma üksiktagatise maksekviitungi kuni 7 000 euro väärtuses maksekviitungi kohta.
2. Allakirjutanu kohustub punktis 1 loetletud riikide pädevate asutuste esimese kirjaliku nõude korral tasuma nõutavad summad kuni 7 000 euro ulatuses maksekviitungi kohta, ilma et makse tegemist saaks nõude esitamise kuupäevast alates rohkem kui 30 päeva võrra edasi lükata, välja arvatud juhul, kui tema või mõni teine asjaomane isik esitab enne kõnealuse tähtaja möödumist pädevale asutusele tõendi kõnealuse veo lõppemise kohta.
Pädev asutus võib allakirjutanu taotluse korral ja igal põhjendatud juhul pikendada alates maksenõude esitamise kuupäevast lubatavat 30päevast tähtaega, mille jooksul kõnealune isik peab nõutud summad tasuma. Tähtaja pikendamisega seotud kulud ja eelkõige intressid arvutatakse nii, et need võrduksid määraga, mis kuuluks samadel tingimustel tasumisele asjaomase riigi raha- või finantsturul.
3. Käesolev kohustus hakkab kehtima päeval, mil tagatistolliasutus selle aktsepteerib. Allakirjutanu vastutab kõigi tollivõlgade tasumise eest, mis tulenevad käesoleva kohustusega hõlmatud ühenduse transiitvedudest või ühistransiitvedudest, mida alustati enne tagatise tühistamist, isegi juhul, kui maksenõue on esitatud pärast kõnealust kuupäeva.
4. Allakirjutanu teatab käes-oleva kohustuse raames oma ametliku asukoha kõikides punktis 1 loetletud riikides ( 202 ):
|
Riik |
Perekonna- ja eesnimi või ärinimi ning täielik aadress |
|
… |
… |
|
… |
… |
|
… |
… |
|
… |
… |
|
… |
… |
Allakirjutanu kinnitab, et kogu kirjavahetus, kõik teadaanded ja kõik tema võetud kohustusega seotud formaalsused ja protseduurid, mis on adresseeritud või kirjalikult esitatud ühte tema ametlikest asukohtadest, loetakse talle nõuetekohaselt kättetoimetatuks.
Allakirjutanu tunnistab nende kohtute pädevust, kelle tööpiirkonnas tema ametlikud asukohad on.
Allakirjutanu kohustub mitte muutma oma ametlikke asukohti; juhul kui ta peab seda siiski tegema, teatab ta sellest eelnevalt tagatistolliasutusele.
Koht …, kuupäev…
…
(Allkiri) ( 203 )
II. Tagatistolliasutuse aktsept
Tagatistolliasutuses…
käendaja võetud kohustus aktsepteeritud… (kuupäev).
…
(Pitser ja allkiri)
LISA 51
LISA 51 A
LISA 51 B
SELGITAV MÄRKUS ÜLDTAGATISE GARANTIISERTIFIKAATIDE JA TAGATISEST VABASTAMISE SERTIFIKAATIDE KOHTA
1. Sertifikaadi esiküljele märgitavad andmed
Välja antud üldtagatise garantiisertifikaadi lahtrites 1-8 ja tagatisest vabastamise sertifikaadi lahtrites 1-7 esitatud andmeid ei tohi hiljem muuta ega kustutada ja neile ei või midagi lisada.
1.1. Rahaühiku kood
Liikmesriigid märgivad üldtagatise garantiisertifikaadi lahtrisse 6 ja tagatisest vabastamise sertifikaadi lahtrisse 5 kasutatud rahaühiku kolmetähelise ISO-koodi (ISO 4217).
1.2. Kinnitamine
|
1.2.1. |
Kui üldtagatist ei tohi kasutada seetõttu, et kaup on loetletud lisas 44c, tehakse sertifikaadi lahtrisse 8 üks järgmistest märkustest (“Piiratud kehtivus”): — Validez limitada — Begrænset gyldighed — Beschränkte Geltung — Περιορισμένη ισχύς — Limited validity — Validité limitée — Validità limitata — Beperkte geldigheid — Validade limitada — Voimassa rajoitetusti — Begränsad giltighet — Omezená platnost — Piiratud kehtivus — Ierobežots derīgums — Galiojimas apribotas — Korlátozott érvényű — Validita' limitata — Ograniczona ważność — Omejena veljavnost — Obmedzená platnosť |
|
1.2.2. |
Kui printsipaal on kohustunud esitama kõik oma transiidideklaratsioonid konkreetsele lähtetolliasutusele, märgitakse selle asutuse nimi suurtähtedega üldtagatise garantiisertifikaadi lahtrisse 8 või tagatisest vabastamise sertifikaadi lahtrisse 7. |
1.3. Sertifikaatide kinnitamine nende kehtivusaja pikendamise korral
Kui sertifikaadi kehtivusaega pikendatakse, teeb tagatistolliasutus aktsepteerimise kohta märke üldtagatise garantiisertifikaadi lahtrisse 9 või tagatisest vabastamise sertifikaadi lahtrisse 8.
2. Sertifikaadi tagaküljele märgitavad andmed. Transiidideklaratsioonide allkirjastamiseks volitatud isikud
|
2.1. |
Sertifikaadi väljaandmisel või selle kehtivusaja jooksul peab printsipaal märkima sertifikaadi tagaküljele nende isikute nimed, keda ta volitab transiidideklaratsioone allkirjastama. Kõik sellised kanded peavad sisaldama volitatud isiku perekonna- ja eesnime ja tema allkirja näidist ning printsipaali allkirja. Printsipaal võib läbi kriipsutada kõik lahtrid, mida ta ei soovi kasutada. |
|
2.2. |
Printsipaal võib need volitused igal ajal kehtetuks tunnistada. |
|
2.3. |
Kõik isikud, kelle nimi on märgitud lähtetolliasutusele esitatava sertifikaadi tagaküljele, on printsipaali volitatud esindajad. |
3. Sertifikaatide kasutamine juhul, kui üldtagatise kasutamine on keelatud.
Kasutamise kord on esitatud lisa 47a punktis 4.
▼M19 —————
▼M5 —————
LISA 54
▼M19 —————
▼M13 —————
▼M19 —————
LISA 58
SILT (artiklid 417 ja 432)
Värv:
must rohelisel taustal.
LISA 59
ARTIKLIS 459 OSUTATUD TEATISE VORM
Nõude esitanud koordineerimiskeskuse kirjapea
Adressaat: koordineerimiskeskus, kelle tegevuspiirkonda kuulub ajutise impordi tolliasutus, või mõni teine koordineerimiskeskus
TEEMA: ATA-MÄRKMIK – NÕUDE ESITAMINE
Käesolevaga teatame, et kooskõlas ATA-konventsiooniga/Istanbuli konventsiooniga ( 204 ) saadeti … ( 205 ) meie garantiiühingule nõue tolli- ja muude maksude tasumiseks seoses järgmise ATA-märkmikuga:
1. ATA-märkmik nr:
2. Märkmiku välja andnud kaubanduskoda:
Linn:
Riik:
3. Kellele:
Märkmiku valdaja:
Aadress:
4. Märkmiku kehtivusaja lõpp:
5. Reekspordiks määratud kuupäev: ( 206 )
6. Transiidi-/impordilehe number: ( 207 )
7. Lehe kinnitamise kuupäev:
Väljaandva koordineerimiskeskuse esindaja allkiri ja pitser
LISA 60
MAKSUSTAMISVORM
Nr …/ … (eksemplaride üldarv)
Antud järjekorras tuleb esitada järgmised andmed:
1. ATA-märkmiku number: …
2. Transiidi-/ impordilehe number: ( 208 ) …
3. Lehe kinnitamise kuupäev: …
4. Omanik ja aadress: …
5. Kaubanduskoda: …
6. Päritoluriik: …
7. Märkmiku kehtivusaja lõpp: …
8. Kauba reekspordi tähtaeg: …
9. Saabumistolliasutus: …
10. Ajutise impordi tolliasutus: …
11. Kauba kirjeldus: …
12. CN-kood: …
13. Esemete arv: …
14. Mass või maht: …
15. Väärtus: …
16. Tolli- ja muude maksude arvestus …:
|
Liik |
Maksu alus |
Määr |
Summa |
Vahetuskurss |
|
Kokku: |
(Sõnadega:…)
17. Tolliasutus: …
Koht ja kuupäev: …
|
Allkiri |
Pitser |
MAKSUSTAMISVORM A
Nr …/ … (eksemplaride üldarv)
11. Kauba kirjeldus: …
12. CN-kood: …
13. Esemete arv: …
14. Mass või maht: …
15. Väärtus: …
16. Tolli- ja muude maksude arvestus: …
|
Liik |
Maksu alus |
Määr |
Summa |
Vahetuskurss |
|
Kokku: |
(Sõnadega: …)
11. Kauba kirjeldus:…
12. CN-kood:…
13. Esemete arv:…
14. Mass või maht:…
15. Väärtus:…
16. Tolli- ja muude maksude arvestus:…
|
Liik |
Maksu alus |
Määr |
Summa |
Vahetuskurss |
|
Kokku: |
(Sõnadega: …)
Kokkuvõte
|
Liik |
Summa |
Makseviis |
Vahetuskurss |
|
Kokku: |
(Sõnadega: …)
MAKSUSTAMISVORMILE KANTAVAID ANDMEID REGULEERIVAD SÄTTED
I. Üldine teave
Maksustamisvormile kantakse vormi väljaandnud liikmesriigi tähis:
|
AT |
= |
Austria |
|
BE |
= |
Belgia |
|
DK |
= |
Taani |
|
DE |
= |
Saksamaa |
|
EL |
= |
Kreeka |
|
ES |
= |
Hispaania |
|
FI |
= |
Soome |
|
FR |
= |
Prantsusmaa |
|
IE |
= |
Iiri |
|
IT |
= |
Itaalia |
|
LU |
= |
Luksemburg |
|
NL |
= |
Holland |
|
PT |
= |
Portugal |
|
SE |
= |
Rootsi |
|
UK |
= |
Ühendkuningriik |
|
CZ |
= |
Tšehhi Vabariik |
|
EE |
= |
Eesti |
|
CY |
= |
Küpros |
|
LV |
= |
Läti |
|
LT |
= |
Leedu |
|
HU |
= |
Ungari |
|
MT |
= |
Malta |
|
PL |
= |
Poola |
|
SI |
= |
Sloveenia |
|
SK |
= |
Slovakkia |
Maksustamisvorm peab sisaldama asjakohaste punktide all järgmisi andmeid. Käesoleva määruse artikli 458 lõikes 1 osutatud koordineerimiskeskus peab selle vormi täitma loetavalt.
Punktid 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 11, 13 ja 14: märkida samad andmed, mis on transiidi- või impordilehe alumises osas, tolliasutuse jaoks ettenähtud alumises osas ja lahtris A, lahtri G punktides a ja b, lehe pöördel veerus 6, lahtri G punktis c, lahtri H punktis b ning lehe pöördel vastavalt veergudes 1, 2, 3 ja 4. Kui koordineerimiskeskusel ei ole seda lehte, märgitakse andmed keskasutusele kättesaadava teabe alusel. Kui vormile tuleb märkida rohkem kui üks kaubaliik, kasutatakse maksustamisvormi A, mille punktid tuleb täita vastavalt käesolevale juhendile.
Punkt 9: vastavalt olukorrale märkida transiidilehe lahtri H punktide a–e või impordilehe lahtri H täitnud tolliasutuse nimi. Kui see ei ole võimalik, märkida saabumistolliasutuse nimi vastavalt koordineerimiskeskuse käsutuses olevatele andmetele.
Punkt 10: vastavalt olukorrale märkida transiidilehe lahtri H punkti e või impordilehe lahtri H täitnud tolliasutuse nimi. Kui see ei ole võimalik, märkida ajutise impordi tolliasutuse nimi vastavalt koordineerimiskeskuse käsutuses olevatele andmetele.
Punkt 15: märkida tolliväärtuse summa vastavalt selle liikmesriigi määratud vääringule, kus nõue esitati.
Punkt 16: maksustamisvormile märkida sissenõutud tolli- ja muude maksude summad. Summadest peavad ilmnema tolli- ja muud maksud (kasutades selleks ettenähtud ühenduse koode) ning ATA-konventsiooni ►M26 /Istanbuli konventsiooni A lisa artikkel 8 ◄ artiklis 6 osutatud lisamaks nii numbrite kui ka sõnadega. Summad tuleb maksta vormi väljaandnud liikmesriigi vääringus, mille kood kantakse teise veeru ülemisse ossa:
|
BEF |
= |
Belgia frank |
|
DEM |
= |
Saksa mark |
|
ESP |
= |
Hispaania peseeta |
|
IEP |
= |
Iiri nael |
|
LUF |
= |
Luksemburgi frank |
|
PTE |
= |
Portugali eskuudo |
|
DKK |
= |
Taani kroon |
|
GRD |
= |
Kreeka drahm |
|
FRF |
= |
Prantsuse frank |
|
ITL |
= |
Itaalia liir |
|
NLG |
= |
Hollandi kulden |
|
GBP |
= |
Naelsterling |
|
ATS |
= |
Austria šillingid |
|
FIM |
= |
Soome margad |
|
SEK |
= |
Rootsi kroonid |
|
CZK |
= |
Tšehhi kroon |
|
EEK |
= |
Eesti kroon |
|
CYP |
= |
Küprose nael |
|
LVL |
= |
Läti latt |
|
LTL |
= |
Leedu litt |
|
HUF |
= |
Ungari forint |
|
MTL |
= |
Malta liir |
|
PLN |
= |
Poola zlott |
|
SIT |
= |
Sloveenia tolar |
|
SKK |
= |
Slovakkia kroon |
Punkt 17: märkida koordineerimiskeskuse nimi ja vormi täitmise kuupäev; vastavasse kohta koordineerimiskeskuse pitser ja volitatud ametniku allkiri.
II. Märkused vormi A kohta
A. Vormi A võib kasutada ainult siis, kui maksustatakse mitmeid kaupu. See tuleb esitada koos põhivormiga. Põhivormi ja vormi A kogutollimaksud kantakse punkti “Kokkuvõte” alla.
B. Punkti I üldisi märkusi kohaldatakse vormi A suhtes.
LISA 61
KOHUSTUSTEST VABASTAMISE KINNITUSE VORM
Nõude esitanud teise liikmesriigi koordineerimiskeskuse kirjapea
Adressaat: esialgse nõude esitanud esimese liikmesriigi koordineerimiskeskus.
TEEMA: ATA-MÄRKMIK – KOHUSTUSTEST VABASTAMISE KINNITUS
Käesolevaga teatame, et kooskõlas ATA-konventsiooniga/ Istanbuli konventsiooniga ( 209 ) saadeti … ( 210 ) meie garantiiühingule nõue tolli- ja muude maksude tasumiseks seoses järgmise ATA-märkmikuga:
1. ATA-märkmik nr:
2. Märkmiku välja andnud kaubanduskoda:
Linn:
Riik:
3. Kellele:
Märkmiku valdaja:
Aadress:
4. Märkmiku kehtivusaja lõpp:
5. Reekspordiks määratud kuupäev: ( 211 )
6. Transiidi-/impordilehe number: ( 212 )
7. Lehe kinnitamise kuupäev:
Käesoleva teatisega vabastatakse teid selle nõude käsitlemise kohustusest.
Väljaandva koordineerimiskeskuse esindaja allkiri ja pitser.
LISA 62
ERIPITSER
1. Liikmesriigi vapp või muu liikmesriiki kirjeldav märk või tähed
2. Tolliasutus ( 213 )
3. Dokumendi number
4. Kuupäev
5. Volitatud kaubasaatja ( 214 )
6. Luba
LISA 63
LISA 64
LISA 65
LISA 66
KONTROLLEKSEMPLARI T5 KOOSTAMISEKS VAJALIKE VORMIDE KASUTUSJUHEND
A. Üldmärkused
|
1. |
Kontrolleksemplar T5 on dokument, mis koostatakse vormil T5 ja millele vajaduse korral lisatakse üks või mitu vormi T5 bis või üks või mitu lastinimekirja T5. |
|
2. |
Kontrolleksemplar T5 on ette nähtud tõendamaks, et sellega hõlmatud kaupa on kasutatud eesmärgil või see on jõudnud sihtkohta, mis on ette nähtud selle kauba kasutamist reguleerivate ühenduse erisätetega, kusjuures pädev sihttolliasutus tagab ise või tema nimel tegutseva isiku kaudu kontrolli kõnealuse kauba kasutuse ja/või sihtkoha üle. Mõnel juhul kasutatakse kontrolleksemplari T5 ka pädevatele sihttolliasutusele teatamiseks, et kontrolleksemplaris käsitletava kauba suhtes kohaldatakse erimeetmeid. Algatatud menetlus on raammenetlus, mida kohaldatakse vaid siis, kui see on otseselt ette nähtud ühenduse vastavates õigusaktides. Seda võidakse kohaldada ka siis, kui kaupa ei veeta tolliprotseduuri alusel. |
|
3. |
Kontrolleksemplaril T5 peab olema üks originaaleksemplar ja vähemalt üks koopia, millel igaühel peab olema originaalallkiri. Kui kaupa veetakse tolliprotseduuri alusel, tuleb kontrolleksemplari T5 originaal ja koopia(d) esitada koos lähte- või lähetustolliasutusele, kellele jääb üks koopia, samas kui originaaleksemplar on kaubaga kaasas ja tuleb koos sellega esitada sihttolliasutusele. Kui kauba suhtes ei kohaldata tolliprotseduuri, annab kontrolleksemplari T5 välja lähetustolliasutus, kellele jääb koopia. Vormi T5 lahtrisse 109 märgitakse sõnad “Kauba suhtes ei kohaldata tolliprotseduuri”. Kontrolleksemplari T5 originaal tuleb esitada koos kaubaga pädevale sihttolliasutusele. |
|
4. |
Kui kasutatakse vorme T5 bis, tuleb täita nii vorm T5 kui ka vormid T5 bis. Kui kasutatakse lastinimekirju T5, tuleb täita vorm T5, kuid lahtrid 31, 32, 33, 35, 38, 100, 103 ja 105 tuleb läbi kriipsutada ning asjaomane teave märkida ainult lastinimekirja(desse) T5. |
|
5. |
Vormiga T5 ei või korraga kaasas olla nii vormid T5 bis kui ka lastinimekirjad T5. |
|
6. |
Vormid tuleb trükkida helesinisele kirjapaberile, mis kaalub vähemalt 40 g/m2. Paber peab olema piisavalt läbipaistmatu, et ühel poolel olev teave ei mõjutaks teisel poolel oleva teabe loetavust, ja paber peaks olema piisavalt tugev, et see tavalise kasutamise juures kergesti ei rebeneks ega kortsuks. Vormide mõõdud on vormide T5 ja T5 bis puhul 210 × 297 mm ning lastinimekirjade T5 puhul 297 × 420 mm, kusjuures pikkuse puhul on lubatud hälve –5 mm kuni +8 mm. Tagastamisaadress ja vormi esiküljel olev oluline märkus võivad olla trükitud punasega. Liikmesriikide pädevad asutused võivad nõuda, et kontrolleksemplaril T5 oleks trükikoja nimi ja aadress või tema identifitseerimist võimaldav tähis. |
|
7. |
Kontrolleksemplar T5 koostatakse ühes ühenduse ametlikus keeles, mida lähteliikmesriigi pädevad asutused aktsepteerivad. Selle liikmesriigi pädevad asutused, kellele kõnealune dokument esitatakse, võivad vajaduse korral nõuda, et see tõlgitaks nimetatud liikmesriigi ametlikku keelde või ühte selle liikmesriigi ametlikest keeltest. |
|
8. |
Vormid T5 ja T5 bis või lastinimekirjad T5 tuleb täita kirjutusmasinal, mõne teise kirjutiga või muul sarnasel viisil. Samuti võib need täita loetavalt käsitsi tindi ja suurtähtedega. Et hõlbustada vormide T5 täitmist kirjutusmasinal, tuleb need kirjutusmasinasse asetada nii, et lahtrisse 2 sisestatav esimene täht paikneks ülemise vasaku nurga väikeses positsioonilahtris. Vormidel ei tohi olla kustutusi ega ülekirjutusi. Kui on vaja teha parandusi, kriipsutatakse valed andmed läbi ja lisatakse vajalikud andmed. Iga sellise paranduse juures peavad olema paranduse teinud isiku nimetähed ja selle ehtsust peavad tõendama pädevad asutused, kes võivad nõuda uue vormi esitamist. Eespool nimetatud viiside asemel võib vorme täita ka automaatse paljundamise teel. Sel moel võib neid koostada ja täita tingimusel, et järgitakse rangelt näidiseid, paberi omadusi, vormide suurust, kasutatavat keelt, loetavust, kustutamis- ja ülekirjutamiskeeldu ning paranduste tegemist käsitlevaid eeskirju. |
B. Vormidega T5 seotud sätted
Vastavalt vajadusele tuleb täita üksnes järjekorranumbriga tähistatud lahtrid. Muud trükitähtedega tähistatud lahtrid on üksnes ametlikuks kasutamiseks, välja arvatud erisätetega või volitatud kaubasaatjaid käsitlevate sätetega ettenähtud juhud.
|
LAHTER 2 |
: |
KAUBASAATJA/EKSPORTIJA Märkida asjaomase isiku või äriühingu täielik nimi ja täielik aadress. Liikmesriigid võivad lisada identifitseerimisnumbrit käsitleva juhendi (identifitseerimisnumber, mille pädev asutus on andnud asjaomasele isikule maksustamise, statistika või muul otstarbel). |
|
LAHTER 3 |
: |
VORMID Märkida vormi number kasutatud vormide T5 ja T5 bis üldarvu suhtes. Näiteks kui esitatakse üks vorm T5 ja kaks vormi T5 bis, märgitakse vormile T5 “1/3”, esimesele vormile T5 bis“2/3” ja teisele vormile T5 “3/3”. Kui kaubasaadetis koosneb ainult ühest kaubanimetusest, st et täita tuleb ainult üks “Kauba kirjelduse” lahter, jäetakse lahter 3 tühjaks, kuid lahtrisse 5 märgitakse arv 1. |
|
LAHTER 4 |
: |
LASTINIMEKIRJAD Märkida võimalike lisatud lastinimekirjade üldarv numbriga. |
|
LAHTER 5 |
: |
KAUBANIMETUSED Märkida kaubanimetuste üldarv, mida asjaomane isik on deklareerinud vormidel T5 ning kõigil kasutatud vormidel T5 bis ja lastinimekirjades T5. Kaubanimetuste arv peab olema 1, kui kasutatakse ainult üht vormi T5, või see peab vastama vormide T5 bis lahtris 31 või lastinimekirjades T5 esitatud kaupade üldarvule. |
|
LAHTER 6 |
: |
PAKKEÜKSUSTE ÜLDARV Märkida kõnealuse kaubasaadetise moodustavate pakkeüksuste üldarv. |
|
LAHTER 7 |
: |
VIITENUMBER Vabatahtlikult kasutatav lahter, kuhu märgitakse viitenumber, mille asjaomane isik on kõnealusele kaubasaadetisele andnud. |
|
LAHTER 8 |
: |
KAUBASAAJA Märkida nende asjaomaste isikute või äriühingute nimi ja täielik aadress, kellele kaup tarnitakse. |
|
LAHTER 14 |
: |
DEKLARANT/ESINDAJA Märkida asjaomase isiku või äriühingu nimi ja täielik aadress vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Kui deklarant ja kaubasaatja/eksportija on sama isik, märkida “kaubasaatja/eksportija”. Liikmesriigid võivad lisada identifitseerimisnumbrit käsitleva juhendi (identifitseerimisnumber, mille pädev asutus on andnud asjaomasele isikule maksustamise, statistika või muul eesmärgil). |
|
LAHTER 15 |
: |
LÄHETUS-/EKSPORDIRIIK Märkida riigi nimi, kust kaup lähetatakse/eksporditakse. |
|
LAHTER 17 |
: |
SIHTRIIK Märkida asjaomase riigi nimi. |
|
LAHTER 18 |
: |
TRANSPORDIVAHEND LÄHETAMISEL. RIIK Asjakohase ühenduse koodi abil märkida selle transpordivahendi identifitseerimisandmed, millele kaup lähetamisformaalsuste lõpetamisel vahetult laaditakse või laaditi, s.o registrinumber (-numbrid) või nimi (veoauto, laev, raudteevagun, õhusõiduk), ning seejärel (välja arvatud raudteeveo puhul) transpordivahendi (või kui transpordivahendeid on mitu, siis neid vedava veoki) riikkondsus. |
|
LAHTER 19 |
: |
KONTEINER Asjakohase ühenduse koodi abil märkida olukord lähetamise hetkel (“0” — kaubad, mida ei veeta konteinerites, või “1” — kaubad, mida veetakse konteinerites). |
|
LAHTER 31 |
: |
PAKKEÜKSUSED JA KAUBA KIRJELDUS — MARKEERINGUD — KONTEINERI NUMBRID — PAKKEÜKSUSTE ARV JA LIIK Märkida pakkeüksuste markeeringud, arv ja liik või pakkimata kauba puhul deklaratsiooniga hõlmatud kauba hulk ja vajaduse korral sõna “lahtine” koos kauba identifitseerimiseks vajalike andmetega. Kauba kirjeldus on tavapärane kaubanduslik kirjeldus, mis on esitatud piisavalt täpselt, et võimaldada kaupa identifitseerida ja klassifitseerida. Kui asjaomase kauba suhtes kohaldatavate ühenduse eeskirjadega nähakse ette erikord, peab kauba kirjeldus vastama kõnealustele eeskirjadele. Kõnealusesse lahtrisse tuleb märkida ka nimetatud eeskirjadega ettenähtud lisateave. Põllumajandussaaduste ja -toodete kirjeldus peab olema kooskõlas põllumajandussektoris kehtivate ühenduse õigusaktidega. Konteinerite kasutamise korral tuleb kõnealusesse lahtrisse märkida ka nende identifitseerimistähised. Lahtrisse jääv vaba ruum tuleb läbi kriipsutada. |
|
LAHTER 32 |
: |
KAUBANUMBER Lahtri 5 kohta esitatud märkuse kohaselt märkida kõnealuse kaubanimetuse järjekorranumber kasutatavates vormides T5 ja T5 bis deklareeritud kaubanimetuste üldarvu suhtes. Kui kaubasaadetis koosneb ainult ühest kaubanimetusest (üks vorm T5), jäetakse lahter tühjaks, kuid lahtrisse 5 märgitakse arv 1. |
|
LAHTER 33 |
: |
KAUBA KOOD Märkida kõnealusele kaubanimetusele vastav kood, kasutades vajaduse korral eksporditoetusi käsitleva nomenklatuuri koode. |
|
LAHTER 35 |
: |
BRUTOMASS Märkida lahtris 31 kirjeldatud kauba brutomass kilogrammides. Brutomass on kaupade ja pakendite kogumass, välja arvatud konteinerid ja muud transpordivahendid. |
|
LAHTER 38 |
: |
NETOMASS Kui ühenduse eeskirjad seda nõuavad, märkida lahtris 31 kirjeldatud kauba netomass kilogrammides. Netomass on kauba mass ilma pakendita. |
|
LAHTER 40 |
: |
EELNEV DOKUMENT Liikmesriik otsustab, kas lahtrit kasutatakse (nende dokumentide viitenumbrid, mis on seotud lähetamisele/ekspordile eelneva haldusmenetlusega). |
|
LAHTER 41 |
: |
TÄIENDAV KOGUS Täidetakse vajaduse korral vastavalt kaupade koondnomenklatuurile (märgitakse kõnealuse kaubanimetuse kogus kaupade koondnomenklatuuris ettenähtud ühikutes) |
|
LAHTER 100 |
: |
SISERIIKLIKUKS KASUTUSEKS Täidetakse vastavalt lähetus-/ekspordiliikmesriigi eeskirjadele. |
|
LAHTER 103 |
: |
NETOKOGUS SÕNADEGA (märgitakse kilogrammides, liitrites või muudes ühikutes) Täidetakse vastavalt ühenduse eeskirjadele. |
|
LAHTER 104 |
: |
KASUTUS JA/VÕI SIHTKOHT Märkida rist kaupadele ettenähtud või määratud kasutuse ja/või sihtkoha jaoks ettenähtud lahtrisse. Kui vastav lahter puudub, märgitakse rist lahtrisse “Muud” ning täpsustatakse kasutus ja/või sihtkoht. Kui ühenduse eeskirjadega kehtestatakse tähtaeg, mille jooksul tuleb kaubale kasutus määrata või see sihtkohta toimetada, märkida fraasi “täitmise tähtaeg … päeva” päevade arv. |
|
LAHTER 105 |
: |
LITSENTSID Täidetakse vastavalt ühenduse eeskirjadele. Märkida litsentsi liik, järjekorranumber, väljaandmiskuupäev ja selle välja andnud asutus. |
|
LAHTER 106 |
: |
LISATEAVE Täidetakse vastavalt ühenduse eeskirjadele ja artikli 912b lõike 9 rakenduseeskirjadele. |
|
LAHTER 107 |
: |
KOHALDATAVAD ÕIGUSAKTID Märkida iga ühenduse määruse, direktiivi või otsuse number, mis käsitleb meetmeid, millega nähakse ette kaupade kasutuse ja/või sihtkoha kontrollimine. |
|
LAHTER 108 |
: |
LISATUD DOKUMENDID Loetleda kontrolleksemplarile T5 lisatud saatedokumendid, mis on sellega kaasas kuni sihtkohani. |
|
LAHTER 109 |
: |
HALDUS- VÕI TOLLIDOKUMENT Märkida kauba vedamisel kasutatud protseduuriga seonduva dokumendi liik, number ja registreerimiskuupäev, dokumendi välja andnud asutus ja vajaduse korral sõnad “Kauba suhtes ei kohaldata tolliprotseduuri”. |
|
LAHTER 110 |
: |
KOHT JA KUUPÄEV; DEKLARANDI/ESINDAJA ALLKIRI JA NIMI Kui arvutipõhiste süsteemide kasutamist käsitlevatest erisätetest ei tulene teisiti, peab asjaomase isiku käsitsi kirjutatud originaalallkiri olema nii vormi T5 originaaleksemplaril kui ka koopia(te)l. Kui asjaomane isik on juriidiline isik, peab allakirjutanu lisama allkirjale oma ees- ja perekonnanime ning ametinimetuse. |
C. Vormide T5 bis kasutamist käsitlevad sätted
Vaata B osa märkusi.
Kui automaatse andmetöötlussüsteemi kasutamist käsitlevatest erisätetest ei tulene teisiti, peab nii vormi T5 bis originaalil kui ka koopial või koopiatel olema vastavale vormile T5 alla kirjutanud isiku originaalallkiri.
Lahtrid “Pakkeüksused ja kauba kirjeldus”, mida ei ole kasutatud, tuleb läbi kriipsutada, et hiljem ei oleks võimalik sinna midagi lisada.
D. Lastinimekirjade T5 vormide kasutamist käsitlevad sätted
Täita tuleb kõik lastinimekirjade veerud, välja arvatud need, mis on ette nähtud ametlikuks kasutuseks. Kasutada võib ainult lastinimekirja T5 esikülge.
Kontrolleksemplari T5 registreerimisnumber kantakse iga lastinimekirja T5 registreerimisandmete jaoks ettenähtud lahtrisse.
Lastinimekirjas T5 näidatud kaubale tuleb veerus “Kaubanumber” anda järjekorranumber (vaata “Kaubanumber”, lahter 32) nii, et viimane numbritest oleks vormi T5 lahtris 5 esitatud üldarv.
Tavaliselt vormi T5 lahtritesse 31, 33, 35, 38, 100, 103 ja 105 märgitavad andmed tuleb märkida lastinimekirja T5.
Lahtritega 100 (“Siseriiklikuks kasutamiseks”) ja 105 (“Litsentsid”) seotud andmed tuleb märkida kauba kirjelduseks ettenähtud veergu vahetult selle teabe järele, mis käsitleb kaupa, mille kohta andmed käivad.
Viimase kande alla tõmmatakse horisontaaljoon ja kasutamata ruum kriipsutatakse läbi, et hiljem ei oleks võimalik sinna midagi lisada.
Vastava veeru lõppu tuleb märkida loetletud kaupa sisaldavate pakendite üldarv ning nende kogu bruto- ja netomass.
Kui arvutipõhiste süsteemide kasutamist käsitlevate erisätetega ei ole ette nähtud teisiti, peab nii lastinimekirja T5 originaalil kui ka koopial või koopiatel olema vastavale vormile T5 alla kirjutanud isiku originaalallkiri.
LISA 67
AVALDUSE- JA LOAVORMID
(Artiklid 292, 293, 497 ja 505)
ÜLDSÄTTED
1. Näidiste küljendus ei ole kohustuslik; liikmesriigid võivad esitada vorme, kus lahtrite asemel on joonestik, või vajaduse korral lahtreid laiendada.
Järjekorranumbrid ja asjakohane tekst on kohustuslikud.
2. Liikmesriigid võivad lisada siseriiklikuks kasutamiseks ettenähtud lahtreid või jooni. Need lahtrid või jooned märgistatakse järjekorranumbri ja suurtähega (nt 5A).
3. Põhimõtteliselt tuleb täita poolpaksus kirjas järjekorranumbriga lahtrid. Eranditele viidatakse selgitavates märkustes. Toll võib ette näha, et lahtri 5 täitmine on kohustuslik, ainult juhul, kui taotletakse ühtset luba.
4. Märkuste liide sisaldab lisas 70 ettenähtud seestöötlemise majanduslike tingimuste koode.
Liide
(Seestöötlemise majanduslike tingimuste koodid vastavalt lisale 70)
LISA 68
PROTSEDUURIL OLEVATE KAUPADE VÕI TOODETE ÜLEANDMINE ÜHELT LOA OMANIKULT TEISELE
(Artikkel 513)
A. Standardkord (kolm ühtse haldusdokumendi (SAD-dokument) eksemplari)
1. Kui kaubad või tooted antakse üle ühelt loa omanikult teisele ilma protseduuri lõpetamata, täidetakse eksemplaridel 1 ja 4 vastavalt artiklitele 205-215 koostatud vorm ja üks eksemplariga 1 identne lisaeksemplar.
2. Enne üleandmist teatatakse esimese loa omaniku järelevalveasutusele kavandatavast üleandmisest kõnealuse asutuse määratud vormis, et hõlbustada vajaliku kontrolli tegemist.
3. Esimene loa omanik (kauba või toodete saatja) säilitab lisaeksemplari 1 ja eksemplar 1 saadetakse tema järelevalveasutusele.
4. Eksemplar 4 liigub koos kauba või toodetega ja selle jätab endale teine loa omanik.
5. Esimese loa omaniku järelevalveasutus saadab eksemplari 1 teise loa omaniku järelevalveasutusele.
6. Teine loa omanik annab esimesele loa omanikule kviitungi üleantud kauba või toodete kohta, milles ta täpsustab nende arvestusse kandmise kuupäeva (ajutise impordi puhul kirjaliku tollideklaratsiooni vastuvõtmise kuupäeva) ja mille esimene loa omanik endale jätab.
B. Lihtsustatud kord:
I. Kahe SAD-dokumendi eksemplari kasutamine.
1. Kui kaup või tooted antakse ühelt loa omanikult teisele üle ilma protseduuri lõpetamata, täidetakse ainult A osa lõikes 1 nimetatud dokumendi eksemplarid 1 ja 4.
2. Enne kauba või toodete üleandmist teatatakse järelevalveasutustele kavandatavast üleandmisest kõnealuste asutuste ettenähtud viisil, et võimaldada vajalikuks peetava kontrolli tegemist.
3. Esimene loa omanik (kauba või toodete saatja) jätab eksemplari 1 endale.
4. Eksemplari 4 võib lisada kaubale või toodetele ja selle võib endale jätta teine loa omanik.
5. Kohaldatakse A osa lõiget 6.
II. Muude andmekandjate kasutamine SAD-dokumentide asemel, kui vajalik teave esitatakse:
— andmetöötluse abil,
— äri- või haldusdokumentide abil või
— muu dokumendi abil.
Liide
Kui kasutatakse SAD-dokumentide eksemplare, tuleb allpool nimetatud lahtritesse märkida järgmine teave.
2. Kaubasaatja: märkida esimese loa omaniku nimi ja aadress, tema järelevalveasutuse nimi ja aadress ning loa number ja selle väljaandnud tolliasutus.
3. Vormid: märkida komplekti järjekorranumber kasutatud vormide üldarvu suhtes.
Kui deklaratsioon on seotud ühe kaubanimetusega (st kui täita tuleb ainult üks “Kauba kirjelduse” lahter), jäetakse lahter 3 tühjaks ning märgitakse lahtrisse 5 arv 1.
5. Kaubanimetused: märkida kõikidel kasutatud vormidel või lisalehtedel deklareeritud kaubanimetuste üldarv. Kaubanimetuste arv peab vastama “Kauba kirjelduse” täidetud lahtrite arvule.
8. Kaubasaaja: märkida teise loa omaniku nimi, tema järelevalveasutuse nimi ja aadress ning selle koha aadress, kus kaupa või tooteid ladustada, kasutada või töödelda kavatsetakse, ning loa number ja selle väljaandnud tolliasutus.
15. Lähetusriik: märkida kaupa lähetava liikmesriigi nimi.
31. Pakkeüksused ja kauba kirjeldus; markeering — konteinerite numbrid — pakkeüksuste arv ja liik: märkida markeeringud, (identifitseerimis)numbrid, pakkeüksuste arv ja liik või pakkimata kauba puhul deklaratsiooniga hõlmatud kauba hulk või vajaduse korral sõna “lahtine” ning kauba identifitseerimiseks vajalikud andmed.
Kaupa tuleks selle tavalist kaubakirjeldust kasutades piisavalt täpselt kirjeldada, et seda oleks võimalik identifitseerida. Konteineri kasutamise korral tuleb kõnealusesse lahtrisse märkida ka konteineri identifitseerimistunnused.
32. Kauba nr: märkida kõnealuse kaubanimetuse järjekorranumber vormidel või lisalehtedel deklareeritud kaubanimetuste üldarvu suhtes, nagu on ette nähtud lahtris 5.
Kui deklaratsioon on seotud ühe kaubanimetusega, võib toll ette näha, et käesolevat lahtrit pole vaja täita.
33. Kauba kood: märkida kõnealuse kaubanimetuse CN-kood. ( 215 )
35. Brutomass: vajaduse korral märkida vastavas lahtris 31 kirjeldatud kauba brutomass kilogrammides. Brutomass on kauba kogumass, mis hõlmab pakendit, kuid mitte konteinereid ja muid veoseadmeid.
38. Netomass: märkida lahtris 31 kirjeldatud kauba netomass kilogrammides. Netomass on pakkimata kauba mass.
41. Täiendav kogus: vajaduse korral märkida kaubanimetuse kogus koondnomenklatuuris ettenähtud ühikutes.
44. Lisateave/esitatud dokumendid/sertifikaadid ja load: märkida protseduuri esmakordse rakendamise kuupäev ja suurtähtedega “ÜLEANDMINE” ning selle järele vastavalt vajadusele:
— “TL” — (“Tolliladustamine”)
— “ST/P” — (“Seestöötlemine/peatamissüsteem”)
— “TTK” — (“Töötlemine tollikontrolli all”)
— “AI” — (“Ajutine import”)
Kui importkauba suhtes kohaldatakse konkreetseid kaubanduspoliitilisi meetmeid, mis kehtivad ka üleandmise ajal, tuleks sellesse lahtrisse lisada sõna “Kaubanduspoliitika”.
47. Maksude arvestus: märkida maksustamisalus (väärtus, kaal või muu).
54. Koht ja kuupäev; deklarant/esindaja allkiri ja nimi: lisada lahtris 2 nimetatud isiku käsitsi kirjutatud originaalallkiri ja selle järele tema nimi. Kui asjaomane isik on juriidiline isik, peaks allakirjutanu lisama allkirjale ja nimele ka ametinimetuse.
LISA 69
ÜHTSED TULEMIMÄÄRAD
(Artikli 517 lõige 3)
Üldmärkus:
Ühtseid tulemimäärasid kohaldatakse ainult veatu, ehtsa ja müügikõlbliku kauba suhtes, mis vastab ühenduse õigusaktidega ettenähtud kvaliteedistandarditele, tingimusel et kompensatsioonitoodete saamiseks ei ole kasutatud erilisi töötlemismeetodeid, et need vastaksid konkreetsetele kvaliteedinõuetele.
|
Importkaubad |
Jrk nr |
Kompensatsioonitooted |
Kompensatsioonitoodete kogus 100 kg importkauba kohta (kg) (3) |
||
|
CN-kood |
Kirjeldus |
Kood (2) |
Kirjeldus |
||
|
(1) |
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
(5) |
|
0407 00 30 |
Munad koorega |
1 |
ex040899 80 |
a) munad, kooreta, vedelal kujul või külmutatud |
86,00 |
|
ex051199 90 |
b) munakoored |
12,00 |
|||
|
2 |
0408 19 81 ex040819 89 |
a) munarebu, vedelal kujul või külmutatud |
33,00 |
||
|
ex350219 90 |
b) munaalbumiin, vedelal kujul või külmutatud |
53,00 |
|||
|
ex051199 90 |
c) koored |
12,00 |
|||
|
3 |
0408 91 80 |
a) kooreta munad, kuivatatud |
22,10 |
||
|
ex051199 90 |
b) koored |
12,00 |
|||
|
4 |
0408 11 80 |
a) kuivatatud munarebu |
15,40 |
||
|
ex350211 90 |
b) munaalbumiin, kuivatatud (kristallidena) |
7,40 |
|||
|
ex051199 90 |
c) koored |
12,00 |
|||
|
5 |
0408 11 80 |
a) kuivatatud munarebu |
15,40 |
||
|
ex350211 90 |
b) munaalbumiin, kuivatatud (muul kujul) |
6,50 |
|||
|
ex051199 90 |
c) koored |
12,00 |
|||
|
ex040899 80 |
Munad, kooreta, vedelal kujul või külmutatud |
6 |
0408 91 80 |
Kooreta munad, kuivatatud |
25,70 |
|
0408 19 81 ja ex040819 89 |
Munarebu, vedelal kujul või külmutatud |
7 |
0408 11 80 |
Kuivatatud munarebu |
46,60 |
|
ex100190 99 |
Pehme nisu |
8 |
ex110100 15 (100) |
a) harilik nisujahu, mille kuivaine tuhasisaldus ei ületa 0,60 % massist |
73,00 (1) |
|
ex230230 10 |
b) kliid |
22,50 |
|||
|
ex230230 90 |
c) pebred |
2,50 |
|||
|
9 |
ex110100 15 (130) |
a) harilik nisujahu, mille kuivaine tuhasisaldus on üle 0,60 %, kuid mitte üle 0,90 % massist |
78,13 (1) |
||
|
ex230230 10 |
b) kliid |
20,00 |
|||
|
10 |
ex110100 15 (150) |
a) harilik nisujahu, mille kuivaine tuhasisaldus on üle 0,90 %, kuid mitte üle 1,10 % massist |
84,75 (1) |
||
|
ex230230 10 |
b) kliid |
13,25 |
|||
|
11 |
ex110100 15 (170) |
a) harilik nisujahu, mille kuivaine tuhasisaldus on üle 1,10 %, kuid mitte üle 1,65 % massist |
91,75 (1) |
||
|
ex230230 10 |
b) kliid |
6,25 |
|||
|
12 |
ex110100 15 (180) |
Harilik nisujahu, mille kuivaine tuhasisaldus on üle 1,65 %, kuid mitte üle 1,90 % massist |
98,03 |
||
|
13 |
1104 29 11 |
Kroovitud nisu (purustatud kestadega või viljakestast vabastatud), helvestatud või purustatud või mitte |
|||
|
14 |
1107 10 11 |
a) linnased, röstimata, nisust, jahuna |
|||
|
ex100190 99 |
b) idandamata harilik nisu |
1,00 |
|||
|
ex230230 10 |
c) kliid |
19,00 |
|||
|
►M21 ◄ ex230330 00 |
d) idujuured |
3,50 |
|||
|
15 |
1107 10 19 |
a) linnased, röstimata, nisust, muul kujul kui jahuna |
|||
|
ex100190 99 |
b) idandamata harilik nisu |
0,95 |
|||
|
►M21 ◄ ex230330 00 |
c) idujuured |
3,33 |
|||
|
16 |
1108 11 00 |
a) nisutärklis |
45,46 |
||
|
1109 00 00 |
b) nisugluteen |
7,50 |
|||
|
ex230230 10 |
c) kliid |
25,50 |
|||
|
ex230310 90 |
d) tärklisetööstuse jäätmed |
12,00 |
|||
|
1001 10 00 |
Kõva nisu |
17 |
ex110311 10 |
a) kuskussjahu (5) |
50,00 |
|
1103 11 10 |
b) teraviljatangud ja -jahu, mille kuivaine tuhasisaldus on üle 0,95 %, kuid vähem kui 1,30 % massist |
17,00 |
|||
|
1101 00 11 |
c) jahu |
8,00 |
|||
|
ex230230 10 |
d) kliid |
20,00 |
|||
|
18 |
ex110311 10 |
a) teraviljatangud ja -jahu, mille kuivaine tuhasisaldus on vähem kui 0,95 % massist |
60,00 |
||
|
1101 00 11 |
b) jahu |
15,00 |
|||
|
ex230230 10 |
c) kliid |
20,00 |
|||
|
19 |
ex110311 10 |
a) teraviljatangud ja -jahu, mille kuivaine tuhasisaldus on 0,95 % või rohkem, kuid vähem kui 1,30 % massist |
67,00 |
||
|
1101 00 11 |
b) jahu |
8,00 |
|||
|
ex230230 10 |
c) kliid |
20,00 |
|||
|
20 |
ex110311 10 |
a) teraviljatangud ja -jahu, mille kuivaine tuhasisaldus on 1,30 % massist või rohkem |
75,00 |
||
|
ex230230 10 |
b) kliid |
20,00 |
|||
|
21 |
ex190219 10 |
a) makarontooted, mis ei sisalda muna ega harilikku nisujahu ega -püüli, ja mille kuivaine tuhasisaldus ei ületa 0,95 % massist |
62,50 |
||
|
1101 00 11 |
b) jahu |
13,70 |
|||
|
ex230230 10 |
c) kliid |
18,70 |
|||
|
22 |
ex190219 10 |
a) makarontooted, mis ei sisalda muna ega harilikku nisujahu ega -püüli, ja mille kuivaine tuhasisaldus on üle 0,95 %, kuid mitte üle 1,10 % massist |
66,67 |
||
|
1101 00 11 |
b) jahu |
8,00 |
|||
|
ex230230 10 |
c) kliid |
20,00 |
|||
|
23 |
ex190219 10 |
a) makarontooted, mis ei sisalda muna ega harilikku nisujahu ega -püüli, ja mille kuivaine tuhasisaldus on üle 1,10 %, kuid mitte üle 1,30 % massist |
71,43 |
||
|
1101 00 11 |
b) jahu |
3,92 |
|||
|
ex230230 10 |
c) kliid |
19,64 |
|||
|
24 |
ex190219 10 |
a) makarontooted, mis sisaldavad muna, kuid ei sisalda harilikku nisujahu ega -püüli, ja mille kuivaine tuhasisaldus on üle 1,30 % massist |
79,36 |
||
|
ex230230 10 |
b) kliid |
15,00 |
|||
|
25 |
ex190211 00 |
a) makarontooted, mis sisaldavad muna, kuid ei sisalda harilikku nisujahu ega -püüli, ja mille kuivaine tuhasisaldus on vähem kui 0,95 % massist (6) |
|||
|
1101 00 11 |
b) jahu |
13,70 |
|||
|
ex230230 10 |
c) kliid |
18,70 |
|||
|
26 |
ex190211 00 |
a) makarontooted, mis sisaldavad muna, kuid ei sisalda harilikku nisujahu ega -püüli, ja mille kuivaine tuhasisaldus on üle 0,95 %, kuid mitte üle 1,10 % massist (6) |
|||
|
1101 00 11 |
b) jahu |
8,00 |
|||
|
ex230230 10 |
c) kliid |
20,00 |
|||
|
27 |
ex190211 00 |
a) makarontooted, mis sisaldavad muna, kuid ei sisalda harilikku nisujahu ega -püüli, ja mille kuivaine tuhasisaldus on üle 1,10 %, kuid mitte üle 1,30 % massist (6) |
|||
|
1101 00 11 |
b) jahu |
3,92 |
|||
|
ex230230 10 |
c) kliid |
19,64 |
|||
|
28 |
ex190211 00 |
a) makarontooted, mis sisaldavad muna, kuid ei sisalda harilikku nisujahu ega -püüli, ja mille kuivaine tuhasisaldus on 1,30 % massist või rohkem (6) |
|||
|
ex230230 10 |
b) kliid |
15,00 |
|||
|
1003 00 90 |
Oder |
29 |
ex110290 10 (100) |
a) odrajahu, mille kuivaine tuhasisaldus ei ületa 0,9 % ja toorkiudainesisaldus 0,9 % massist |
66,67 |
|
ex230240 10 |
b) kliid |
10,00 |
|||
|
ex230240 90 |
c) pebred |
21,50 |
|||
|
30 |
ex110319 30 (100) |
a) odratangud ja -jahu, mille kuivaine tuhasisaldus ei ületa 1 % ja toorkiudainesisaldus 0,9 % massist |
|||
|
1102 90 10 |
b) odrajahu |
2,00 |
|||
|
ex230240 10 |
c) kliid |
10,00 |
|||
|
ex230240 90 |
d) pebred |
21,50 |
|||
|
31 |
ex110421 10 (100) |
a) kroovitud (purustatud kestadega või viljakestast vabastatud) oder, mille kuivaine tuhasisaldus ei ületa 1 % ja toorkiudainesisaldus 0,9 % massist (4) |
|||
|
ex230240 10 |
b) kliid |
10,00 |
|||
|
ex230240 90 |
c) pebred |
21,50 |
|||
|
32 |
ex110421 30 (100) |
a) kroovitud ja peenelt või jämedalt purustatud oder, mille kuivaine tuhasisaldus ei ületa 1 % ja toorkiudainesisaldus 0,9 % massist(“Grütze” või “Grutten”) (4) |
|||
|
ex230240 10 |
b) kliid |
10,00 |
|||
|
ex230240 90 |
c) pebred |
21,50 |
|||
|
33 |
ex110421 50 (100) |
a) poleeritud oder, (7) mille kuivaine tuhasisaldus ei ületa 1 % massist (ilma talgita) — esimene sort |
50,00 |
||
|
ex230240 10 |
b) kliid |
20,00 |
|||
|
ex230240 90 |
c) pebred |
27,50 |
|||
|
34 |
ex110421 50 (300) |
a) poleeritud oder, (7) mille kuivaine tuhasisaldus ei ületa 1 % massist (ilma talgita) — teine sort |
|||
|
ex230240 10 |
b) kliid |
20,00 |
|||
|
ex230240 90 |
c) pebred |
15,00 |
|||
|
35 |
ex110411 90 |
a) helvestatud oder, mille kuivaine tuhasisaldus ei ületa 1 % ja toorkiudainesisaldus 0,9 % massist |
66,67 |
||
|
ex230240 10 |
b) kliid |
10,00 |
|||
|
ex230240 90 |
c) pebred |
21,33 |
|||
|
36 |
ex110710 91 |
a) röstimata odralinnased, jahuna |
|||
|
ex100300 90 |
b) idandamata oder |
1,00 |
|||
|
ex230240 10 |
c) kliid |
19,00 |
|||
|
►M21 ◄ ex230330 00 |
d) idujuured |
3,50 |
|||
|
37 |
ex110710 99 |
a) röstimata odralinnased |
|||
|
ex100300 90 |
b) idandamata oder |
0,98 |
|||
|
►M21 ◄ ex230330 00 |
c) idujuured |
3,42 |
|||
|
38 |
1107 20 00 |
a) röstitud linnased |
|||
|
ex100300 90 |
b) idandamata oder |
0,96 |
|||
|
►M21 ◄ ex230330 00 |
c) idujuured |
3,36 |
|||
|
1004 00 00 |
Kaer |
39 |
ex110290 30 (100) |
a) kaerajahu, mille kuivaine tuhasisaldus ei ületa 2,3 %, toorkiudainesisaldus 1,8 % ja niiskusesisaldus 11 % massist ning mille peroksidaas on praktiliselt aktiviseerimata |
55,56 |
|
ex230240 10 |
b) kliid |
33,00 |
|||
|
ex230240 90 |
c) pebred |
7,50 |
|||
|
40 |
ex110312 00 (100) |
a) kaeratangud ja -jahu, mille kuivaine tuhasisaldus ei ületa 2,3 %, kestasisaldus 0,1 % ja niiskusesisaldus 11 % massist ning mille peroksidaas on praktiliselt aktiviseerimata |
|||
|
ex110290 30 |
b) jahu |
2,00 |
|||
|
ex230240 10 |
c) kliid |
33,00 |
|||
|
ex230240 90 |
d) pebred |
7,50 |
|||
|
41 |
ex110422 98 |
Ivatud kaer |
98,04 |
||
|
42 |
ex110422 20 (100) |
a) kroovitud (purustatud kestadega või viljakestast vabastatud) kaer, mille kuivaine tuhasisaldus ei ületa 2,3 %, kestasisaldus 0,5 % ja niiskusesisaldus 11 % massist ning mille peroksidaas on praktiliselt aktiviseerimata (4) |
|||
|
ex230240 10 |
b) kliid |
33,00 |
|||
|
43 |
ex110422 30 (100) |
a) kroovitud ja peenelt või jämedalt purustatud kaer, mille kuivaine tuhasisaldus ei ületa 2,3 %, kestasisaldus 0,1 % ja niiskusesisaldus 11 % massist ning mille peroksidaas on praktiliselt aktiviseerimata (“Grütze” või “Grutten”) (4) |
|||
|
ex230240 10 |
b) kliid |
33,00 |
|||
|
ex230240 90 |
c) pebred |
3,50 |
|||
|
44 |
ex110412 90 (100) |
a) helvestatud kaer, mille kuivaine tuhasisaldus ei ületa 2,3 %, kestasisaldus 0,1 % ja niiskusesisaldus 12 % massist ning mille peroksidaas on praktiliselt aktiviseerimata |
50,00 |
||
|
ex230240 10 |
b) kliid |
33,00 |
|||
|
ex230240 90 |
c) pebred |
13,00 |
|||
|
45 |
ex110412 90 (300) |
a) helvestatud kaer, mille kuivaine tuhasisaldus ei ületa 2,3 %, kestasisaldus on üle 0,1 %, kuid mitte üle 1,5 % ja niiskusesisaldus ei ületa 12 % massist ning mille peroksidaas on praktiliselt aktiviseerimata |
62,50 |
||
|
ex230240 10 |
b) kliid |
33,00 |
|||
|
1005 90 00 |
Mais, muu |
46 |
ex110220 10 (100) |
a) maisijahu, mille kuivaine rasvasisaldus ei ületa 1,3 % ja toorkiudainesisaldus 0,8 % massist |
71,43 |
|
ex110430 90 |
b) maisiidud |
12,00 |
|||
|
ex230210 10 |
c) kliid |
14,00 |
|||
|
47 |
ex110220 10 (200) |
a) maisijahu, mille kuivaine rasvasisaldus on üle 1,3 %, kuid mitte üle 1,5 % ja toorkiudainesisaldus ei ületa 0,8 % massist |
|||
|
ex110430 90 |
b) maisiidud |
8,00 |
|||
|
ex230210 10 |
c) kliid |
6,50 |
|||
|
48 |
ex110220 90 (100) |
a) maisijahu, mille kuivaine rasvasisaldus on üle 1,5 %, kuid mitte üle 1,7 % ja toorkiudainesisaldus ei ületa 1 % massist |
83,33 |
||
|
ex110430 90 |
b) maisiidud |
8,00 |
|||
|
ex230210 10 |
c) kliid |
6,50 |
|||
|
49 |
ex110313 10 (100) |
a) maisitangud ja -jahu, mille kuivaine rasvasisaldus ei ületa 0,9 % ja toorkiudainesisaldus 0,6 % massist (8) |
55,56 |
||
|
1102 20 10 või 1102 20 90 |
b) maisijahu |
16,00 |
|||
|
ex110430 90 |
c) maisiidud |
12,00 |
|||
|
ex230210 10 |
d) kliid |
14,00 |
|||
|
50 |
ex110313 10 (300) |
a) maisitangud ja -jahu, mille kuivaine rasvasisaldus ei ületa 1,3 % ja toorkiudainesisaldus ei ületa 0,8 % massist (8) |
71,43 |
||
|
ex110430 90 |
b) maisiidud |
12,00 |
|||
|
ex230210 10 |
c) kliid |
14,00 |
|||
|
51 |
ex110313 10 (500) |
a) maisitangud ja -jahu, mille kuivaine rasvasisaldus on üle 1,3 %, kuid mitte üle 1,5 %, ja mille toorkiudainesisaldus ei ületa 1 % massist (8) |
|||
|
ex110430 90 |
b) maisiidud |
8,00 |
|||
|
ex230210 10 |
c) kliid |
6,50 |
|||
|
52 |
ex110313 90 (100) |
a) maisitangud ja -jahu, mille kuivaine rasvasisaldus on üle 1,5 %, kuid mitte üle 1,7 %, ja mille toorkiudainesisaldus ei ületa 1 % massist (8) |
|||
|
ex110430 90 |
b) maisiidud |
8,00 |
|||
|
ex230210 10 |
c) kliid |
6,50 |
|||
|
53 |
ex110419 50 (110) |
a) helvestatud mais, mille kuivaine rasvasisaldus ei ületa 0,9 % ja toorkiudainesisaldus 0,7 % massist |
62,50 |
||
|
ex230210 10 |
b) kliid |
35,50 |
|||
|
54 |
ex110419 50 (130) |
a) helvestatud mais, mille kuivaine rasvasisaldus ei ületa 1,3 % ja toorkiudainesisaldus 0,8 % massist |
76,92 |
||
|
ex230210 10 |
b) kliid |
21,08 |
|||
|
55 |
ex110419 50 (150) |
a) helvestatud mais, mille kuivaine rasvasisaldus on üle 1,3 %, kuid mitte üle 1,7 %, ja mille toorkiudainesisaldus ei ületa 1 % massist |
90,91 |
||
|
ex230210 10 |
b) kliid |
7,09 |
|||
|
56 |
1108 12 00 |
a) maisitärklis |
|||
|
b) järjekorranumbri 62 all loetletud tooted |
29,91 |
||||
|
57 |
ex170230 51 või ex170230 91 |
a) glükoos, valge kristallilise aglomeeritud või aglomeerimata pulbrina (9) |
|||
|
b) järjekorranumbri 62 all loetletud tooted |
29,91 |
||||
|
ex170230 99 |
c) glükoosijäägid |
9,95 |
|||
|
58 |
ex170230 59 või ex170230 99 |
a) glükoos, muul kujul kui valge kristallilise aglomeeritud või aglomeerimata pulbrina (10) |
|||
|
b) järjekorranumbri 62 all loetletud tooted |
29,91 |
||||
|
59 |
ex290544 11 või ex382460 11 |
a) D-glütsitooli (sorbitooli) vesilahus, mis sisaldab kuni 2 massiprotsenti D-mannitooli väljendatuna D-glütsitooli kontsentratsiooni kaudu (11) |
59,17 |
||
|
b) järjekorranumbri 63 all loetletud tooted |
29,10 |
||||
|
60 |
ex290544 19 või ex382460 19 |
a) D-glütsitooli (sorbitooli) vesilahus, mis sisaldab rohkem kui 2 massiprotsenti D-mannitooli väljendatuna D-glütsitooli kontsentratsiooni kaudu (12) |
67,56 |
||
|
b) järjekorranumbri 63 all loetletud tooted |
29,10 |
||||
|
61 |
ex290544 91 või ex290544 99 või ex382460 91 või ex382460 99 |
a) D-glütsitool (sorbitool) 100 kg kuivaine kohta |
41,32 |
||
|
b) järjekorranumbri 63 all loetletud tooted |
29,10 |
||||
|
Importkaubad |
Jrk nr |
Kompensatsioonitooted |
(3)Kompensatsioonitoodete kogus 100 kg importkauba kohta (kg) |
|||||||
|
CN-kood |
Kirjeldus |
Kood (2) |
Kirjeldus |
(a) |
(b) |
(c) |
(d) |
(e) |
(f) |
|
|
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
(5) |
||||||
|
1005 90 00 |
62 |
Järjekorranumbrite 56-58 all loetletud kompensatsioonitooteid täiendavad tooted (13) |
||||||||
|
ex110430 90 |
Maisiidud |
6,06 |
►M21 6,06 ◄ |
|||||||
|
ex15 15 |
Maisiõlid |
►M21 2,88 ◄ |
►M21 2,88 ◄ |
►M21 2,88 ◄ |
►M21 2,88 ◄ |
|||||
|
ex230310 11 |
Maisigluteen |
►M21 4,47 ◄ |
►M21 4,47 ◄ |
►M21 4,47 ◄ |
||||||
|
ex230310 19 või ex230990 20 |
Maisigluteensööt Maisigluteensööt, mis sisaldab maisiõli jääke |
23,85 |
►M21 19,38 ◄ |
►M21 23,85 ◄ |
►M21 19,38 ◄ |
►M21 22,56 ◄ |
►M21 27,03 ◄ |
|||
|
ex230670 00 |
Maisiidu-õlikoogid |
►M21 3,18 ◄ |
►M21 3,18 ◄ |
|||||||
|
29,91 |
►M21 29,91 ◄ |
►M21 29,91 ◄ |
►M21 29,91 ◄ |
►M21 29,91 ◄ |
►M21 29,91 ◄ |
|||||
|
63 |
Järjekorranumbrite 59-61 all loetletud kompensatsioonitooteid täiendavad tooted (13) |
|||||||||
|
ex110430 90 |
Maisiidud |
6,10 |
6,10 |
|||||||
|
ex15 15 |
Maisiõlid |
2,90 |
2,90 |
2,90 |
2,90 |
|||||
|
ex230310 11 |
Maisigluteen |
4,50 |
4,50 |
4,50 |
||||||
|
ex230310 19 või ex230990 20 |
Maisigluteensööt Maisigluteensööt, mis sisaldab maisiõli jääke |
23,00 |
18,50 |
23,00 |
18,50 |
21,70 |
26,20 |
|||
|
ex230670 00 |
Maisiidu-õlikoogid |
3,20 |
3,20 |
|||||||
|
29,10 |
29,10 |
29,10 |
29,10 |
29,10 |
29,10 |
|||||
|
Importkaubad |
Jrk nr |
Kompensatsioonitooted |
Kompensatsioonitoodete kogus 100 kg importkauba kohta (kg) (3) |
||
|
CN-kood |
Kirjeldus |
Kood (1) |
Kirjeldus |
||
|
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
(5) |
|
|
1006 10 21 |
Koorimata riis (paddy-riis), kupatatud, ümarateraline |
64 |
1006 20 11 |
a) kooritud (pruun) riis, kupatatud, ümarateraline |
80,00 |
|
ex121300 00 |
b) terakestad |
20,00 |
|||
|
65 |
1006 30 21 |
a) poolkroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, ümarateraline |
71,00 |
||
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
6,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
3,00 |
|||
|
ex121300 00 |
d) terakestad |
20,00 |
|||
|
66 |
1006 30 61 |
a) kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, ümarateraline |
65,00 |
||
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
8,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
7,00 |
|||
|
ex121300 00 |
d) terakestad |
20,00 |
|||
|
1006 10 23 |
Koorimata riis (paddy-riis), kupatatud, keskmiseteraline |
67 |
1006 20 13 |
a) kooritud (pruun) riis, kupatatud, keskmiseteraline |
80,00 |
|
ex121300 00 |
b) terakestad |
20,00 |
|||
|
68 |
1006 30 23 |
a) poolkroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, keskmiseteraline |
71,00 |
||
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
6,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
3,00 |
|||
|
ex121300 00 |
d) terakestad |
20,00 |
|||
|
69 |
1006 30 63 |
a) kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, keskmiseteraline |
65,00 |
||
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
8,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
7,00 |
|||
|
ex121300 00 |
d) terakestad |
20,00 |
|||
|
1006 10 25 |
Koorimata riis (paddy-riis), kupatatud, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe rohkem kui 2, kuid vähem kui 3 |
70 |
1006 20 15 |
a) kooritud (pruun) riis, kupatatud, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe rohkem kui 2, kuid vähem kui 3 |
80,00 |
|
ex121300 00 |
b) terakestad |
20,00 |
|||
|
71 |
1006 30 25 |
a) poolkroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe rohkem kui 2, kuid vähem kui 3 |
71,00 |
||
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
6,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
3,00 |
|||
|
ex121300 00 |
d) terakestad |
20,00 |
|||
|
72 |
1006 30 65 |
a) kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe rohkem kui 2, kuid vähem kui 3 |
65,00 |
||
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
8,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
7,00 |
|||
|
ex121300 00 |
d) terakestad |
20,00 |
|||
|
1006 10 27 |
Koorimata riis (paddy-riis), kupatatud, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe 3 või rohkem |
73 |
1006 20 17 |
a) kooritud (pruun) riis, kupatatud, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe 3 või rohkem |
80,00 |
|
ex121300 00 |
b) terakestad |
20,00 |
|||
|
74 |
1006 30 27 |
a) poolkroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe 3 või rohkem |
68,00 |
||
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
6,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
6,00 |
|||
|
ex121300 00 |
d) terakestad |
20,00 |
|||
|
75 |
1006 30 67 |
a) kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe 3 või rohkem |
62,00 |
||
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
8,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
10,00 |
|||
|
ex12 13 00 |
d) terakestad |
20,00 |
|||
|
1006 10 92 |
Koorimata riis (paddy-riis) ümarateraline |
76 |
1006 20 11 |
a) kooritud (pruun) riis, kupatatud, ümarateraline |
80,00 |
|
ex121300 00 |
b) terakestad |
20,00 |
|||
|
77 |
1006 20 92 |
a) kooritud (pruun) riis, ümarateraline |
80,00 |
||
|
ex121300 00 |
b) terakestad |
20,00 |
|||
|
78 |
1006 30 21 |
a) poolkroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, ümarateraline |
71,00 |
||
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
6,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
3,00 |
|||
|
ex121300 00 |
d) terakestad |
20,00 |
|||
|
79 |
1006 30 42 |
a) poolkroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, ümarateraline |
65,00 |
||
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
5,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
10,00 |
|||
|
ex121300 00 |
d) terakestad |
20,00 |
|||
|
80 |
1006 30 61 |
a) kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, ümarateraline |
65,00 |
||
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
8,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
7,00 |
|||
|
ex121300 00 |
d) terakestad |
20,00 |
|||
|
81 |
1006 30 92 |
a) kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, ümarateraline |
60,00 |
||
|
11023000 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
8,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
12,00 |
|||
|
ex121300 00 |
d) terakestad |
20,00 |
|||
|
1006 10 94 |
Koorimata riis (paddy-riis), keskmiseteraline |
82 |
1006 20 13 |
a) kooritud (pruun) riis, kupatatud, keskmiseteraline |
80,00 |
|
ex121300 00 |
b) terakestad |
20,00 |
|||
|
83 |
1006 20 94 |
a) kooritud (pruun) riis, keskmiseteraline |
80,00 |
||
|
ex121300 00 |
b) terakestad |
20,00 |
|||
|
84 |
1006 30 23 |
a) poolkroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, keskmiseteraline |
71,00 |
||
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
6,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
3,00 |
|||
|
ex121300 00 |
d) terakestad |
20,00 |
|||
|
85 |
1006 30 44 |
a) poolkroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, keskmiseteraline |
65,00 |
||
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
5,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
10,00 |
|||
|
ex121300 00 |
d) terakestad |
20,00 |
|||
|
86 |
1006 30 63 |
a) kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, keskmiseteraline |
65,00 |
||
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
8,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
7,00 |
|||
|
ex121300 00 |
d) terakestad |
20,00 |
|||
|
87 |
1006 30 94 |
a) kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, keskmiseteraline |
60,00 |
||
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
8,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
12,00 |
|||
|
ex121300 00 |
d) terakestad |
20,00 |
|||
|
1006 10 96 |
Koorimata riis (paddy-riis), pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe rohkem kui 2, kuid vähem kui 3 |
88 |
1006 20 15 |
a) kooritud (pruun) riis, kupatatud, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe rohkem kui 2, kuid vähem kui 3 |
80,00 |
|
ex121300 00 |
b) terakestad |
20,00 |
|||
|
89 |
1006 20 96 |
a) kooritud (pruun) riis, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe rohkem kui 2, kuid vähem kui 3 |
80,00 |
||
|
ex121300 00 |
b) terakestad |
20,00 |
|||
|
90 |
1006 30 25 |
a) poolkroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe rohkem kui 2, kuid vähem kui 3 |
71,00 |
||
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
6,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
3,00 |
|||
|
ex121300 00 |
d) terakestad |
20,00 |
|||
|
91 |
1006 30 46 |
a) poolkroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe rohkem kui 2, kuid vähem kui 3 |
65,00 |
||
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
5,00 |
|||
|
ex100640 00 |
c) purustatud riis |
10,00 |
|||
|
ex121300 00 |
d) terakestad |
20,00 |
|||
|
92 |
1006 30 65 |
a) kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe rohkem kui 2, kuid vähem kui 3 |
65,00 |
||
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
8,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
7,00 |
|||
|
ex121300 00 |
d) terakestad |
20,00 |
|||
|
93 |
1006 30 96 |
a) kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe rohkem kui 2, kuid vähem kui 3 |
60,00 |
||
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
8,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
12,00 |
|||
|
ex121300 00 |
d) terakestad |
20,00 |
|||
|
1006 10 98 |
Koorimata riis (paddy-riis), pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe 3 või rohkem |
94 |
1006 20 17 |
a) kooritud (pruun) riis, kupatatud, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe 3 või rohkem |
80,00 |
|
ex121300 00 |
b) terakestad |
20,00 |
|||
|
95 |
1006 20 98 |
a) kooritud (pruun) riis, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe rohkem kui 3 |
80,00 |
||
|
ex121300 00 |
b) terakestad |
20,00 |
|||
|
96 |
1006 30 27 |
a) poolkroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, tera pikkuse ja laiuse suhe 3 või rohkem |
68,00 |
||
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
6,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
6,00 |
|||
|
ex121300 00 |
d) terakestad |
20,00 |
|||
|
97 |
1006 30 48 |
a) poolkroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, tera pikkuse ja laiuse suhe 3 või rohkem |
58,00 |
||
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
7,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
15,00 |
|||
|
ex121300 00 |
d) terakestad |
20,00 |
|||
|
98 |
1006 30 67 |
a) kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe 3 või rohkem |
62,00 |
||
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
8,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
10,00 |
|||
|
ex121300 00 |
d) terakestad |
20,00 |
|||
|
99 |
1006 30 98 |
a) kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe 3 või rohkem |
55,00 |
||
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
9,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
16,00 |
|||
|
ex121300 00 |
d) terakestad |
20,00 |
|||
|
1006 20 11 |
Kooritud (pruun) riis, kupatatud, ümarateraline |
100 |
1006 30 21 |
a) poolkroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, ümarateraline |
93,00 |
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
5,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
2,00 |
|||
|
101 |
1006 30 61 |
a) kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, ümarateraline |
88,00 |
||
|
11023000 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
10,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
2,00 |
|||
|
1006 20 13 |
Kooritud (pruun) riis, kupatatud, keskmiseteraline |
102 |
1006 30 23 |
a) poolkroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, keskmiseteraline |
93,00 |
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või –kliid |
5,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
2,00 |
|||
|
103 |
1006 30 63 |
a) kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, keskmiseteraline |
88,00 |
||
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
10,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
2,00 |
|||
|
1006 20 15 |
Kooritud (pruun) riis, kupatatud, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe rohkem kui 2, kuid vähem kui 3 |
104 |
1006 30 25 |
a) poolkroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe rohkem kui 2, kuid vähem kui 3 |
93,00 |
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
5,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
2,00 |
|||
|
105 |
1006 30 65 |
a) kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe rohkem kui 2, kuid vähem kui 3 |
88,00 |
||
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
10,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
2,00 |
|||
|
1006 20 17 |
Kooritud (pruun) riis, kupatatud, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe 3 või rohkem |
106 |
1006 30 27 |
a) poolkroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe 3 või rohkem |
93,00 |
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
5,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
2,00 |
|||
|
107 |
1006 30 67 |
a) kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe 3 või rohkem |
88,00 |
||
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
10,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
2,00 |
|||
|
1006 20 92 |
Kooritud (pruun) riis, ümarateraline |
108 |
1006 30 42 |
a) poolkroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, ümarateraline |
84,00 |
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
6,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
10,00 |
|||
|
109 |
1006 30 92 |
a) kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, ümarateraline |
77,00 |
||
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
12,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
11,00 |
|||
|
1006 20 94 |
Kooritud (pruun) riis, keskmiseteraline |
110 |
1006 30 44 |
a) poolkroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, keskmiseteraline |
84,00 |
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
6,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
10,00 |
|||
|
111 |
1006 30 94 |
a) kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, keskmiseteraline |
77,00 |
||
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
12,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
11,00 |
|||
|
1006 20 96 |
Kooritud (pruun) riis, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe rohkem kui 2, kuid vähem kui 3 |
112 |
1006 30 46 |
a) poolkroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe rohkem kui 2, kuid vähem kui 3 |
84,00 |
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
6,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
10,00 |
|||
|
113 |
1006 30 96 |
a) kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe rohkem kui 2, kuid vähem kui 3 |
77,00 |
||
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
12,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
11,00 |
|||
|
1006 20 98 |
Kooritud (pruun) riis, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe 3 või rohkem |
114 |
1006 30 48 |
a) poolkroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe 3 või rohkem |
78,00 |
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
10,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
12,00 |
|||
|
115 |
1006 30 98 |
a) kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe 3 või rohkem |
73,00 |
||
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
12,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
15,00 |
|||
|
1006 30 21 |
Poolkroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, ümarateraline |
116 |
1006 30 61 |
a) kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, ümarateraline |
96,00 |
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
2,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
2,00 |
|||
|
1006 30 23 |
Poolkroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, keskmiseteraline |
117 |
1006 30 63 |
a) kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, keskmiseteraline |
96,00 |
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
2,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
2,00 |
|||
|
1006 30 25 |
Poolkroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe rohkem kui 2, kuid vähem kui 3 |
118 |
1006 30 65 |
a) kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe rohkem kui 2, kuid vähem kui 3 |
96,00 |
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
2,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
2,00 |
|||
|
1006 30 27 |
Poolkroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe 3 või rohkem |
119 |
1006 30 67 |
a) kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, kupatatud, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe 3 või rohkem |
96,00 |
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
2,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
2,00 |
|||
|
1006 30 42 |
Poolkroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, ümarateraline |
120 |
1006 30 92 |
a) kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, ümarateraline |
94,00 |
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
2,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
4,00 |
|||
|
1006 30 44 |
Poolkroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, keskmiseteraline |
121 |
1006 30 94 |
a) kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, keskmiseteraline |
94,00 |
|
1102 30 00 või ex230220 10 või ex230220 90 |
b) riisijahu või -kliid |
2,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
4,00 |
|||
|
1006 30 46 |
Poolkroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe rohkem kui 2, kuid vähem kui 3 |
122 |
1006 30 96 |
a) kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe rohkem kui 2, kuid vähem kui 3 |
94,00 |
|
1102 30 00 või 2302 20 10 või 2302 20 90 |
b) riisijahu või -kliid |
2,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
4,00 |
|||
|
1006 30 48 |
Poolkroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe 3 või rohkem |
123 |
1006 30 98 |
a) kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata, pikateraline, tera pikkuse ja laiuse suhe 3 või rohkem |
93,00 |
|
1102 30 00 või 2302 20 10 või 2302 20 90 |
b) riisijahu või -kliid |
2,00 |
|||
|
1006 40 00 |
c) purustatud riis |
5,00 |
|||
|
1006 30 61 – 1006 30 98 |
Kroovitud riis |
124 |
ex100630 61 — ex100630 98 |
Kroovitud riis, poleeritud, glasuuritud või pakendatud (14) |
100,00 |
|
1006 30 92 1006 30 94 1006 30 96 1006 30 98 |
Muu kroovitud riis |
125 |
ex190410 30 |
Paisutatud riis |
60,61 |
|
1006 30 61 1006 30 63 1006 30 65 1006 30 67 |
Kroovitud riis, kupatatud |
126 |
ex190490 10 |
Eelnevalt keedetud või küpsetatud riis (15) |
80,00 |
|
1006 30 92 1006 30 94 1006 30 96 1006 30 98 |
Muu kroovitud riis |
127 |
ex190490 10 |
Eelnevalt keedetud või küpsetatud riis (15) |
70,00 60,00 60,00 50,00 |
|
1006 40 00 |
Purustatud riis |
128 |
1102 30 00 |
Riisijahu |
|
|
129 |
1103 14 00 |
Riisitangud ja –jahu |
|||
|
130 |
1104 19 91 |
Helvestatud riis |
|||
|
1509 10 10 |
Lambiõli |
131 |
ex150990 00 |
a) rafineeritud oliiviõli või oliiviõli |
98,00 |
|
ex382319 90 |
b) rafineerimisel saadud happelised õlid (16) |
||||
|
ex151000 10 |
Rafineerimata pressjääkoliiviõli |
132 |
ex151000 90 |
a) rafineeritud pressjääkoliiviõli või pressjääkoliiviõli |
95,00 |
|
ex152200 39 |
b) steariin |
3,00 |
|||
|
ex382319 90 |
c) rafineerimisel saadud happelised õlid () |
||||
|
ex180100 00 |
Kakaooad, terved või purustatud, toored |
133 |
ex180100 00 |
a) kakaooad, terved või purustatud, kooritud ja röstitud |
76,3 |
|
1802 00 00 |
b) kakaoubade kestad, kelmed jms kakaojäägid |
16,7 |
|||
|
1801 00 00 |
Kakaooad, terved või purustatud, toored või röstitud |
134 |
1803 |
a) kakaomass |
76,3 |
|
1802 00 00 |
b) kakaoubade kestad, kelmed jms kakaojäägid |
16,7 |
|||
|
135 |
ex180320 00 |
a) kakaomass, maksimaalselt 14 %se rasvasisaldusega |
40,3 |
||
|
ex180400 00 |
b) kakaovõi |
36,0 |
|||
|
1802 00 00 |
c) kakaoubade kestad, kelmed jms kakaojäägid |
16,7 |
|||
|
136 |
ex180320 00 |
a) kakaomass, üle 14 %se, kuid maksimaalselt 18 %se rasvasisaldusega |
42,7 |
||
|
ex180400 00 |
b) kakaovõi |
33,6 |
|||
|
1802 00 00 |
c) kakaoubade kestad, kelmed jms kakaojäägid |
16,7 |
|||
|
137 |
ex180320 00 |
a) kakaomass, üle 18 %se rasvasisaldusega |
44,8 |
||
|
ex180400 00 |
b) kakaovõi |
31,5 |
|||
|
1802 00 00 |
c) kakaoubade kestad, kelmed jms kakaojäägid |
16,7 |
|||
|
138 |
ex180400 00 |
a) kakaovõi |
36,0 |
||
|
ex180500 00 |
b) kakaopulber, maksimaalselt 14 %se rasvasisaldusega (18) |
40,3 |
|||
|
1802 00 00 |
c) kakaoubade kestad, kelmed jms kakaojäägid |
16,7 |
|||
|
139 |
ex180400 00 |
a) kakaovõi |
33,6 |
||
|
ex180500 00 |
b) kakaopulber, üle 14 %se, kuid maksimaalselt 18 %se rasvasisaldusega (18) |
42,7 |
|||
|
1802 00 00 |
c) kakaoubade kestad, kelmed jms kakaojäägid |
16,7 |
|||
|
140 |
ex180400 00 |
a) kakaovõi |
31,5 |
||
|
ex180500 00 |
b) kakaopulber, üle 18 %se rasvasisaldusega (18) |
44,8 |
|||
|
1802 00 00 |
c) kakaoubade kestad, kelmed jms kakaojäägid |
16,7 |
|||
|
1803 10 00 |
Kakaomass, rasvatustamata |
141 |
ex180400 00 |
a) kakaovõi |
46,7 |
|
ex180320 00 |
b) kakaomass, maksimaalselt 14 %se rasvasisaldusega |
52,2 |
|||
|
142 |
ex180400 00 |
a) kakaovõi |
43,6 |
||
|
ex180320 00 |
b) kakaomass, üle 14 %se, kuid maksimaalselt 18 %se rasvasisaldusega |
55,3 |
|||
|
143 |
ex180400 00 |
a) kakaovõi |
40,8 |
||
|
ex180320 00 |
b) kakaomass, üle 18 %se rasvasisaldusega |
58,1 |
|||
|
144 |
ex180400 00 |
a) kakaovõi |
46,7 |
||
|
ex180500 00 |
b) kakaopulber, maksimaalselt 14 %se rasvasisaldusega (18) |
52,2 |
|||
|
145 |
ex180400 00 |
a) kakaovõi |
43,6 |
||
|
ex180500 00 |
b) kakaopulber, üle 14 %se, kuid maksimaalselt 18 %se rasvasisaldusega (18) |
55,3 |
|||
|
146 |
ex180400 00 |
a) kakaovõi |
40,8 |
||
|
ex180500 00 |
b) kakaomass, üle 18 %se rasvasisaldusega (18) |
58,1 |
|||
|
1803 20 00 |
Kakaomass, rasvatustatud |
147 |
1805 00 00 |
Kakaopulber (18) |
99,0 |
|
1701 99 10 |
Valge suhkur |
148 |
2905 44 19 või 2905 44 91 |
a) D-glütsitool (sorbitool) 100 kg kuivaine kohta |
73,53 |
|
2905 44 99 3824 60 19 3824 60 91 3824 60 99 2905 43 00 |
b) D-mannitool (mannitool) |
24,51 |
|||
|
1703 |
Melass |
149 |
2102 10 31 |
Kuivatatud pagaripärmid (19) |
23,53 |
|
150 |
2102 10 39 |
Muud pagaripärmid (20) |
80,00 |
||
(1) Ühtne tulemimäära arvutamisel võetakse aluseks komisjoni määruse (EÜ) nr 1520/2000 (EÜT L 177, 15.7.2000, lk 1) lisas E kehtestatud ümberarvestuskoefitsienti.
(2) Selle veeru alamrubriigid vastavad koondnomenklatuuri alamrubriikidele. Väiksemate alajaotiste korral on vastav number märgitud sulgudesse. Need alamrubriigid vastavad eksporditoetusi kehtestavate määruste alamrubriikidele.
(3) Kadude arvutamiseks lahutatakse selles veerus esitatud koguste summa 100st.
(4) Kroovitud teraviljad on teraviljad, mis vastavad komisjoni määruse (EMÜ) nr 821/68 (EÜT L 149, 29.6.1968, lk 46) lisas esitatud määratlusele.
(5) Teraviljajahu, mille kuivaine tuhasisaldus on vähem kui 0,95 % massist ja mille läbitulek 0,25 mm läbimõõduga aukudega sõelast ei ületa 10 % massist.
(6) Kohaldatava ühtse tulemimäära aluseks on ühe kilogrammi makarontoodete kohta kasutatud munade arv, kasutades järgmist valemit:
— järjekorranumber 25:
—
— järjekorranumber 26:
—
— järjekorranumber 27:
—
— järjekorranumber 28:
—
X on ühe kilogrammi makarontoodete kohta kasutatud koores munade arv (või grammides viiekümnendik nende kaalule vastavatest munatoodetest), tulemus esitatakse sajandiku täpsusega.
(7) Poleeritud teraviljad on teraviljad, mis vastavad määruse (EMÜ) nr 821/68 lisas esitatud määratlusele.
(8) See puudutab maisitangu ja -jahu, mille:
— läbituleku protsent 315mikromeetrise läbimõõduga aukudega sõelast ei ületa 30 % massist või
— läbituleku protsent 150mikromeetrise läbimõõduga aukudega sõelast ei ületa 5 % massist.
(9) Kui valge kristallilise pulbrilise glükoosi kontsentratsioon ei ole 92 %, on märgitav kogus 43,81 kg D-glütsitooli anhüdriidi 100 kg maisi kohta.
(10) Kui glükoosi kontsentratsioon, välja arvatud valge kristalliline pulbriline glükoos, ei ole 82 %, on märgitav kogus 50,93 kg D-glütsitooli anhüdriidi 100 kg maisi kohta.
(11) Kui D-glütsitooli kontsentratsioon ei ole 70 %, on märgitav kogus 41,4 kg D-glütsitooli anhüdriidi 100 kg maisi kohta.
(12) Kui D-glütsitooli kontsentratsioon ei ole 70 %, on märgitav kogus 47,3 kg D-glütsitooli anhüdriidi 100 kg maisi kohta.
(13) Variantide a–f kohaldamiseks tuleb arvesse võtta toimingute tegelikke tulemusi.
(14) Korra kohaldamisel peab purustatud riisi kogus vastama CN-koodide 1006 30 61-1006 30 98 alla kuuluva riisi töötlemise eesmärgil importimise ajal kindlaksmääratud purustatud riisi kogusele. Poleerimise korral suurendatakse seda kogust 2 % imporditud riisi võrra, välja arvatud importimise ajal kindlaksmääratud purustatud riis.
(15) Eelnevalt keedetud või küpsetatud riis koosneb pleegitatud riisitangudest, mida on lõpliku keetmise või küpsetamise hõlbustamiseks eelnevalt keedetud või küpsetatud ja osaliselt dehüdreeritud.
(16) Lambiõlis sisalduva oleiinhappe kahekordne protsendimäär tuleb maha arvata 5. veerus esitatud toote kogusest rafineeritud oliiviõli või oliiviõli puhul ja selle moodustab rafineerimisel saadud happelise õli kogus.
(17) Rafineerimata oliivijääkõlis sisalduva oleiinhappe kahekordne protsendimäär tuleb maha arvata 5. veerus esitatud toote kogusest rafineeritud oliivijääkõli või oliivijääkõli puhul ja selle moodustab rafineerimisel saadud happelise õli kogus.
(18) Lahustuva kakao puhul lisada 5. veerus esitatud kogusele 1,5 % alkaliini.
(19) Tulem kehtib pagaripärmi puhul, mille kuivainesisaldus on 95 % ja mis on saadud suhkruroomelassist, mille üldsuhkrusisaldus on 48 %, või suhkrupeedimelassist, mille üldsuhkrusisaldus on 52 %. Erineva kuivainesisaldusega pagaripärmide puhul on märgitav kogus 22,4 kg veevaba pärmi 100 kg suhkrupeedimelassi kohta, mille üldsuhkrusisaldus on 48 %, või suhkruroomelassi kohta, mille üldsuhkrusisaldus on 52 %.
(20) Tulem kehtib pagaripärmi puhul, mille kuivainesisaldus on 28 % ja mis on saadud suhkruroomelassist, mille üldsuhkrusisaldus on 48 %, või suhkrupeedimelassist, mille üldsuhkrusisaldus on 52 %. Erineva kuivainesisaldusega pagaripärmide puhul on märgitav kogus 22,4 kg veevaba pärmi 100 kg suhkrupeedimelassi kohta, mille üldsuhkrusisaldus on 48 %, või suhkruroomelassi kohta, mille üldsuhkrusisaldus on 52 %.
LISA 70
MAJANDUSLIKUD TINGIMUSED JA HALDUSKOOSTÖÖ
(Artiklid 502 ja 522)
A. ÜLDSÄTTED
Käesolev lisa käsitleb nii seestöötlemise protseduuride suhtes kohaldatavate majanduslike tingimuste üksikasjalikke kriteeriume kui ka halduskoostöö raames edastatavat teavet.
Teabe esitamise juhud, vorm ja tähtaeg vastavalt artiklile 522 märgitakse iga protseduuri kohta. Teave tuleb edastada ka juhul, kui väljaantud luba käsitlev teave muutub.
B. SEESTÖÖTLEMISE PROTSEDUURI SUHTES KOHALDATAVATE MAJANDUSLIKE TINGIMUSTE ÜKSIKASJALIKUD KRITEERIUMID
Koodid ja üksikasjalikud kriteeriumid
01 : Kui lisas 73 märkimata importkaubad on asjassepuutuvad ja koodi 30 ei kohaldata.
10 :
Ühenduses toodetud kaup, mis kuulub taotluses nimetatud importkaubaga sama kaheksakohalise CN-koodi alla ja millel on kõnealuse importkaubaga sama kaubanduslik väärtus ja tehnilised näitajad (võrreldav kaup), ei ole kättesaadav.
Ühenduses toodetud võrreldava kauba kättesaadamatus tähendab, et kõnealune kaup puudub täielikult, kõnealune kaup ei ole kavandatavate töötlemistoimingute tegemiseks piisavates kogustes kättesaadav, või asjaolu, et võrreldav ühenduse kaup ei ole taotlejale ettepandud äritehingute tegemiseks õigeaegselt kättesaadav, hoolimata aegsasti esitatud tellimusest.
11 :
Kuigi võrreldav kaup on kättesaadav, ei saa seda kasutada, sest selle hind muudaks kavandatava äritehingu majanduslikult võimatuks.
Et otsustada, kas ühenduses toodetud võrreldava kauba hinna tõttu on kavandatav äritehing majanduslikult võimatuks, tuleb muu hulgas võtta arvesse ühenduses toodetud kauba kasutamise mõju kompensatsioonitoote omahinnale ja selle tulemusena toote müügile kolmandate riikide turgudel, arvestades:
— töödeldava kauba hinda tollimaksuta ja ühenduses toodetava võrreldava kauba hinda, millest on lahutatud eksportimisel tagasi makstud või makstavad siseriiklikud maksud, võttes arvesse müügitingimusi ja ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavaid summasid ja muid summasid,
— ärikirjavahetuse või muu teabe alusel kindlaksmääratud hinda, mis saadakse kolmanda riigi turul kompensatsioonitoodete eest.
12 : Võrreldav kaup ei vasta kolmandas riigis asuva kompensatsioonitoodete ostja poolt selgesõnaliselt väljendatud nõuetele või tuleb kompensatsioonitooted toota importkaubast, et vastata tööstus- või kaubandusomandi õiguste kaitset käsitlevatele sätetele (lepingulised kohustused).
30 :
Tegu on järgmiste toimingutega:
1. mittekaubanduslikku laadi importkaubaga tehtavad toimingud;
2. tööettevõtu lepingu alusel tehtavad toimingud;
3. artiklis 531 nimetatud tavalised käitlemistoimingud;
4. parandamine;
5. selliste kompensatsioonitoodete töötlemistoimingud, mis on toodetud eelneva seestöötlemise loa alusel, mis on antud pärast majanduslike tingimuste kontrollimist;
6. CN-koodi 1001 10 00 alla kuuluva kõva nisu töötlemine CN-koodide 1902 11 00 ja 1902 19 alla kuuluvate makarontoodete tootmiseks;
7. toimingud, mille puhul lisas 73 nimetatud importkauba väärtus ( 236 )kaheksakohalise CN-koodi kohaselt ei ületa taotleja ja kalendriaasta kohta 150 000 eurot või muu kauba väärtus 500 000 eurot (miinimumväärtus); ►M22 või ◄
8. tsiviilõhusõidukite või satelliitide või nende osade ehitamine, kohandamine või ümberehitamine.
▼M22 —————
31 : kui määruse (EÜ) nr 3448/93 artikli 11 kohaselt on tegemist lisa 73 A osas nimetatud importkaubaga ja taotleja esitab pädeva asutuse väljaantud dokumendi, mis lubab kõnealuse kauba suhtes protseduuri kohaldada tarnebilansi abil määratud koguste piires.
99 : Taotleja loeb majanduslikud tingimused täidetuks muudel kui eespool nimetatud koodidele vastavatel põhjustel. Kõnealused põhjused nimetatakse taotluses.
Märkus:
Koode 10, 11, 12, 31 ja 99 võib kasutada ainult siis, kui see puudutab lisas 73 märgitud kaupu.
C. TEAVE, MIS TULEB KOMISJONILE ESITADA IGA ASJAOMASE PROTSEDUURI PUHUL
Komisjonile edastatav teave vastab liites esitatud näidisele vastava vormi lahtrites nõutavale teabele.
C.1. Seestöötlemine
Majanduslikke tingimusi käsitlev teave esitatakse üht või mitut B osas ettenähtud koodi kasutades.
Kui taotlus lükatakse tagasi või luba tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks majanduslike tingimuste täitmata jätmise pärast, märgitakse põhjus koodide abil. Kasutatakse samu koode kui majanduslike tingimuste määratlemiseks, kuid koodi ette märgitakse miinusmärk (nt: - 10).
Juhud, kui teabe esitamine on kohustuslik
Kui majanduslikud tingimused määratletakse koodidega 01, 10, 11, 31 või 99.
Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artiklis 1 nimetatud piima ja piimatoodete puhul on teave kohustuslik, kui koodi 30 kasutatakse seoses kõnealuse koodi punktides 2, 5, ja 7 nimetatud olukordadega.
Teabe edastamine
Liites esitatud vormi veergude 2-10 täitmiseks vajalik teave edastatakse komisjonile elektrooniliselt. Selle teabe võib edastada ka liites esitatud vormi kasutades, kui elektrooniline edastamine on tehniliste probleemide tõttu ajutiselt võimatu.
Teabe edastamise tähtaeg
Teave tuleb edastada niipea kui võimalik. Kui kasutatakse liites esitatud vormi, edastatakse teave seal märgitud tähtaja jooksul.
C.2. Töötlemine tollikontrolli all
Teave edastatakse juhul, kui see on seotud muude kui lisa 76 A osas nimetatud kaubaliikide ja toimingutega.
Teave edastatakse liites esitatud vormi kasutades seal märgitud aja jooksul.
C.3. Välistöötlemine
8. ja 9. veerg “Väljaantud load” täidetakse ainult juhul, kui luba on antud vastavalt seadustiku artikli 147 lõikele 2.
10. veergu “Põhjus” tuleb märkida, kas taotluse tagasilükkamine või loa tühistamine või kehtetuks tunnistamine on seotud vastavalt seadustiku artikli 147 lõikele 2 esitatud taotluse või väljaantud loaga.
Teave edastatakse liites esitatud vormi kasutades seal märgitud aja jooksul.
Lisa 70 liide
LISA 71
TEABELEHED
(Artikkel 523)
Liide
1. ÜLDMÄRKUSED
|
1.1. |
Teabelehed peavad vastama käesolevas lisas esitatud näidistele ja need trükitakse valgele puidumassi jääkideta kirjapaberile, mis kaalub 40-65 g/m2. |
|
1.2. |
Vormi mõõdud on 210 × 297 mm. |
|
1.3. |
Toll korraldab vormi trükkimise. Igal vormil on selle väljaandnud liikmesriigi tähis vastavalt ISO kahetähelisele riigikoodile ja selle järel teabelehe seerianumber. |
|
1.4. |
Vorm trükitakse ja lahtrid täidetakse ühes ühenduse ametlikus keeles. Tolliasutus, kes peab teavet andma või seda kasutama, võib nõuda talle esitatud vormis sisalduva teabe tõlkimist asjaomase liikmesriigi ametlikku keelde või ühte selle ametlikest keeltest. |
2. TEABELEHTEDE KASUTAMINE
2.1. Üldsätted
a) Kui teabelehte väljaandev tolliasutus leiab, et lisaks teabelehel esitatule on vaja täiendavat teavet, märgib ta need andmed teabelehele. Kui selleks ei ole piisavalt ruumi, lisatakse lisaleht. Selle kohta tehakse märge originaaleksemplarile.
b) Teabelehe kinnitanud tolliasutuselt võib pärast tollivormistust nõuda teabelehe ehtsuse ja selle andmete täpsuse kontrollimist.
c) Järjestikuste saadetiste puhul võib koostada vajaliku arvu teabelehti nende kaupade või toodete koguste kohta, mille suhtes protseduuri rakendatakse. Samuti võib algse teabelehe asendada mitme teabelehega või kui kasutatakse ainult üht teabelehte, võib teabelehe kinnitanud tolliasutus märkida kaupade või toodete koguse originaaleksemplarile. Kui selleks ei ole piisavalt ruumi, lisatakse lisaleht, mille kohta tehakse märge originaaleksemplarile.
d) Arvukate toimingutega seotud kaubavoogude kolmnurkliikumise puhul võib toll lubada selliste koondteabelehtede kasutamist, mis hõlmavad teatava ajavahemiku impordi/ekspordi üldkoguse.
e) Erandlikel asjaoludel võib teabelehe välja anda tagantjärele, kuid ainult dokumentide säilitamiseks ettenähtud aja jooksul.
f) Teabelehe varguse, kadumise või hävimise puhul võib ettevõtja taotleda teabelehe kinnitanud tolliasutuselt duplikaadi väljaandmist.
Sellisel juhul peab teabelehe originaaleksemplaril ja koopiatel olema üks järgmistest märkustest:
— DUPLICADO,
— DUPLIKAT,
— DUPLIKAT,
— ΑΝΤΙΓΡΑΦΟ,
— DUPLICATE,
— DUPLICATA,
— DUPLICATO,
— DUPLICAAT,
— SEGUNDA VIA,
— KAKSOISKAPPALE,
— DUPLIKAT,
— DUPLIKÁT,
— DUPLIKAAT,
— DUBLIKĀTS,
— DUBLIKATAS,
— MÁSODLAT,
— DUPLIKAT,
— DUPLIKAT,
— DVOJNIK,
— DUPLIKÁT.
2.2. Erisätted
2.2.1. Teabeleht INF 8 (tolliladustamine)
a) Teabelehte INF 8 (edaspidi: “INF 8”) võib kasutada, kui kaup deklareeritakse uuele tollikäitlusviisile, et määrata enne tavalisi käitlemistoiminguid kohaldatavad tollivõla arvutamiseks vajalikud andmed.
b) INF 8 koostatakse ühe originaaleksemplari ja ühe koopiana.
c) Järelevalveasutus esitab lahtrites 11, 12 ja 13 nimetatud teabe, teeb kinnitusmärke lahtrisse 15 ja tagastab INF 8 originaali deklarandile.
2.2.2. Teabeleht INF 1 (seestöötlemine)
a) Teabelehte INF 1 (edaspidi “INF 1”) võib kasutada järgmise teabe esitamiseks:
— tollimaksusummad ja tasandusintress,
— kaubanduspoliitiliste meetmete kohaldamine,
— tagatise summa.
b) INF 1 koostatakse ühe originaaleksemplari ja kahe koopiana.
INF 1 originaal ja üks koopia saadetakse järelevalveasutusele ja koopia jätab endale INF 1 kinnitanud tolliasutus.
Järelevalveasutus esitab INF 1 lahtrites 8, 9 ja 11 nõutava teabe, kinnitab selle, jätab koopia endale ja tagastab originaali.
c) Kui kompensatsioonitoodete või muutmata kujul kauba vabasse ringlusse lubamist taotletakse mõnes muus tolliasutuses kui protseduurile suunavas tolliasutuses, nõuab INF 1 kinnitanud tolliasutus, et järelevalveasutus märgiks:
— lahtri 9 punkti a seadustiku artikli 121 lõike 1 ja artikli 128 lõike 4 kohaselt tasumisele kuuluvad imporditollimaksud,
— lahtri 9 punkti b artikli 519 kohase tasandusintressi määra,
— vabasse ringlusse lubatud kompensatsioonitoodete tootmiseks kasutatava importkauba koguse, CN-koodi ja päritolu.
d) Kui seestöötlemise (tagasimaksesüsteem) raames saadud kompensatsioonitoodetele määratakse mõni muu tollikäitlusviis, mis võimaldab imporditollimakse tagasi maksta või vähendada, ja kui tuleb esitada uus seestöötlemise protseduuri rakendamise loa taotlus, võib loa väljaandnud tolliasutus kasutada tasumisele kuuluvate imporditollimaksude või tekkida võiva tollivõla summa kindlaksmääramisel INF 1.
e) Kui vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon on seotud importkaubast saadud kompensatsioonitoodete või muutmata kujul kaubaga, mille suhtes kohaldati konkreetseid kaubanduspoliitilisi meetmeid nende suhtes protseduuri rakendamise ajal (peatamissüsteem), ja kui neid meetmeid edasi kohaldatakse, nõuab deklaratsiooni aktsepteerinud ja INF 1 kinnitanud tolliasutus, et järelevalveasutus märgiks kaubanduspoliitiliste meetmete kohaldamiseks vajalikud andmed.
f) Kui vabasse ringlusse lubamist taotletakse juhul, kui INF 1 koostati tagatissumma kindlaksmääramiseks, võib kasutada sama INF 1, tingimusel et see sisaldab järgmisi andmeid:
— lahtri 9 punktis a seadustiku artikli 121 lõike 1 ja artikli 128 lõike 4 kohaselt importkaubalt tasumisele kuuluvad imporditollimaksud ja
— lahtris 11 kuupäev, kui asjaomase importkauba suhtes esimest korda protseduuri rakendati, või kuupäev, kui imporditollimaksud on tagasi makstud või neid on vähendatud vastavalt seadustiku artikli 128 lõikele 1.
2.2.3. Teabeleht INF 9 (seestöötlemine)
a) Teabelehte INF 9 (edaspidi “INF 9”) võib kasutada, kui kompensatsioonitoodetele on määratud mõni muu lubatud tollikäitlusviis kolmnurkliikumise raames (IM/EX).
b) INF 9 koostatakse ühe originaaleksemplari ja kolme koopiana protseduuril oleva importkauba koguse jaoks.
c) Protseduurile suunav tolliasutus teeb kinnitusmärke INF 9 lahtrisse 11 ja märgib, milliseid tunnuseid või meetmeid ekvivalentkauba kasutamise kontrollimiseks kasutatakse (nagu proovide või näidiste võtmine, pildimaterjal või tehnilised kirjeldused või analüüside tegemine).
Protseduurile suunav tolliasutus saadab kolmanda koopia järelevalveasutusele ning tagastab originaali ja teised koopiad deklarandile.
d) Protseduuri lõpetamise deklaratsioonile lisatakse INF 9 originaal ning selle esimene ja teine koopia.
Protseduuri lõpetav tolliasutus märgib kompensatsioonitoodete koguse ja deklaratsiooni aktsepteerimise kuupäeva. Ta saadab teise koopia järelevalveasutusele, tagastab originaali deklarandile ja jätab esimese koopia endale.
2.2.4. Teabeleht INF 5 (seestöötlemine)
a) Teabelehte INF 5 (edaspidi “INF 5”) võib kasutada, kui ekvivalentkaubast saadud kompensatsioonitooteid eksporditakse kolmnurkliikumise raames koos eelneva eksportimisega (EX/IM).
b) INF 5 koostatakse ühe originaaleksemplari ja kolme koopiana eksporditud kompensatsioonitoodete kogusele vastava importkauba koguse jaoks.
c) Ekspordideklaratsiooni aktsepteerinud tolliasutus teeb kinnitusmärke INF 5 lahtrisse 9 ja tagastab originaali ja kolm koopiat deklarandile.
d) Väljumistolliasutus täidab lahtri 10, saadab kolmanda koopia järelevalveasutusele ja tagastab originaali ja teised koopiad deklarandile.
e) Kui CN-koodi 1001 10 00 alla kuuluvat kõva nisu töödeldakse CN-koodide 1902 11 00 ja 1902 19 alla kuuluvateks makarontoodeteks, võib INF 5 lahtrisse 2 märgitava importija nime, kellel on luba importkauba suhtes protseduuri rakendada, märkida pärast seda, kui INF 5 on esitatud sellele tolliasutusele, kellele esitati ekspordideklaratsioon. See teave esitatakse INF 5 originaalil ning esimesel ja teisel koopial enne importkauba suhtes protseduurile suunamise deklaratsiooni esitamist.
f) Protseduurile suunamise deklaratsioonile lisatakse INF 5 originaal ning esimene ja teine koopia.
Tolliasutus, kus protseduurile suunamise deklaratsiooni esitatakse, märgib INF 5 originaalile ning esimesele ja teisele koopiale protseduuril oleva importkauba koguse ja deklaratsiooni aktsepteerimise kuupäeva. Ta saadab teise koopia järelevalveasutusele, tagastab originaali deklarandile ja jätab esimese koopia endale.
2.2.5. Teabeleht INF 7 (seestöötlemine)
a) Teabelehte INF 7 (edaspidi “INF 7”) võib kasutada, kui kompensatsioonitoodetele või muutmata kujul kaubale määratakse tagasimaksesüsteemi raames üks tollikäitlusviisidest, mis võimaldab tollimaksude tagasimaksmist või vähendamist vastavalt seadustiku artikli 128 lõikele 1, ilma tagasimaksenõuet esitamata.
Kui loa omanik on andnud nõusoleku loovutada tagasimaksenõue teisele isikule vastavalt seadustiku artiklile 90, mä¤rgitakse see teave lehele INF 7.
b) INF 7 koostatakse ühe originaaleksemplari ja kahe koopiana.
c) Protseduuri peatamise deklaratsiooni aktsepteerinud tolliasutus kinnitab INF 7, tagastab originaali ja ühe koopia loa omanikule ja jätab teise koopia endale.
d) Kui esitatakse tagasimaksenõue, lisatakse sellele nõuetekohaselt kinnitatud INF 7 originaal.
2.2.6. Teabeleht INF 6 (ajutine import)
a) Teabelehte INF 6 (edaspidi “INF 6”) võib kasutada tollivõla või juba tasutud tollimaksude arvutamiseks vajalike andmete edastamiseks, kui importkaupa veetakse ühenduse tolliterritooriumil.
b) INF 6 peab sisaldama järgmist tolliasutuse jaoks vajalikku teavet:
— kuupäev, kui importkauba suhtes ajutise impordi protseduuri rakendamist alustati,
— kõnealusel kuupäeval määratud tollivõla arvutamiseks vajalikud andmed,
— osalise tollimaksudest vabastamise korra alusel juba tasutud imporditollimaksude summa ja selleks arvesse võetud ajavahemik.
c) INF 6 koostatakse ühe originaaleksemplari ja kahe koopiana.
d) INF 6 kinnitatakse kauba suhtes välistransiidiprotseduuri rakendamise ajal, üleandmise alguses või varem.
e) Ühe koopia jätab endale selle kinnitanud tolliasutus. Originaal ja teine koopia tagastatakse asjaomasele isikule, kes koopia protseduuri lõpetavale tolliasutusele annab. Pärast selle kinnitamist tagastab asjaomane isik kõnealuse koopia tolliasutusele, kes selle esimesena kinnitas.
2.2.7. Teabeleht INF 2 (välistöötlemine)
a) Teabelehte INF 2 (edaspidi “INF 2”) võib kasutada, kui kompensatsiooni- või asendustooteid imporditakse kolmnurkliikumise raames.
b) INF 2 koostatakse ühe originaaleksemplari ja ühe koopiana protseduuril oleva kauba koguse jaoks.
c) INF 2 väljaandmise taotlust esitades avaldab loa omanik nõusolekut loovutada täieliku või osalise imporditollimaksudest vabastamise õigus mõnele teisele isikule, kes impordib kompensatsiooni- või asendustooteid kolmnurkliikumise raames.
d) Protseduurile suunav tolliasutus kinnitab INF 2 originaali ja koopia. Ta jätab koopia endale ja tagastab originaali deklarandile.
Ta märgib lahtrisse 16 ajutiselt eksporditud kauba identifitseerimiseks kasutatud vahendid.
Kui võetakse proove või näidiseid või kasutatakse pildimaterjali või tehnilisi kirjeldusi, kinnitab protseduurile suunav tolliasutus need proovid või näidised, pildimaterjali või tehnilised kirjeldused, kinnitades oma tollitõkendi kas kaubale, kui kauba laad seda võimaldab, või pakendile nii, et tollitõkendit rikkumata ei saa pakendit avada.
Proovidele või näidistele, pildimaterjalile või tehnilistele kirjeldustele lisatakse tolliasutuse pitseriga etikett ja ekspordideklaratsiooni andmed nii, et näidiseid, pildimaterjali või tehnilisi kirjeldusi ei ole võimalik asendada.
Kinnitatud ja tollitõkendiga varustatud proovid või näidised, pildimaterjal või tehnilised kirjeldused tagastatakse eksportijale, kes esitab need rikkumata tollitõkenditega siis, kui kompensatsiooni- või asendustooted reimporditakse.
Kui on vaja teha analüüs, kuid tulemusi ei saa teada enne, kui protseduurile suunav stolliasutus on INF 2 kinnitanud, antakse analüüside tulemusi sisaldav dokument eksportijale pitseeritud võltsimiskindlas ümbrikus.
e) Väljumistolliasutus kinnitab originaaleksemplaril, et kaup on ühenduse tolliterritooriumilt välja viidud, ja tagastab originaaleksemplari selle esitanud isikule.
f) Kompensatsiooni- või asendustoodete importija esitab INF 2 originaali ja vajaduse korral identifitseerimisvahendid protseduuri lõpetavale tolliasutusele.
LISA 72
ARTIKLITES 531 JA 809 OSUTATUD TAVALISTE KÄITLEMISTOIMINGUTE LOETELU
Kui ei ole ette nähtud teisiti, ei anta järgmiste tavaliste käitlemistoimingute puhul erinevat kaheksakohalist CN-koodi.
Allpool loetletud tavalised käitlemistoimingud ei ole lubatud, kui tolli arvates võib toiming tõenäoliselt pettuseohtu suurendada:
1. ventilatsioon, laialilaotamine, kuivatamine, tolmu eemaldamine, lihtne puhastamine, pakendi parandamine, veo või ladustamise ajal tekkinud kahjustuste parandamine, kuivõrd see hõlmab lihtsaid toiminguid, kaitsekatte paigaldamine ja eemaldamine veo puhul;
2. kauba veojärgne kokkupanemine;
3. kauba inventuur, sellest proovide võtmine, sorteerimine, tuulamine, mehaaniline filtreerimine ja kaalumine;
4. kahjustatud või saastatud osade eemaldamine;
5. säilitamine pastöriseerimise, steriliseerimise, kiirituse või konservantide lisamise abil;
6. kahjuritõrje;
7. korrosioonitõrje;
8. käitlemine:
— lihtsa temperatuuri tõstmise abil, ilma edasise töötlemise või destilleerimisprotsessita, või
— lihtsa temperatuuri alandamise abil;
isegi kui selle tulemusel muutub kaheksakohaline CN-kood;
9. tekstiilmaterjalide elektrostaatiline töötlemine, silumine auruga või triikimine;
10. käitlemine, mis koosneb:
— puuviljade varte ja/või kivide eemaldamisest, kuivatatud puu- või köögivilja tükeldamisest või viilutamisest, puuviljade rehüdratatsioonist, või
— puuvilja dehüdratatsioon, isegi kui selle tulemusel muutub kaheksakohaline CN-kood;
11. loomanahkade soolatustamine, puhastamine ja krupoonimine;
12. kauba lisamine või lisaosade lisamine või asendamine, kui selline lisamine või asendamine on piiratud ulatusega, selle eesmärk on tagada tehniliste standardite järgmine ja kui see ei muuda algtoodete laadi ega täiusta neid, isegi kui selle tulemusel muutub lisatud või asenduskaupade kaheksakohaline CN-kood;
13. vedelike lahjendamine või kontsentreerimine, ilma edasise töötlemise või destilleerimisprotsessita, isegi kui selle tulemusel muutub kaheksakohaline CN-kood;
14. sama liiki, kuid erineva kvaliteediga kaupade segamine ühtlase kvaliteedi või kliendi soovitud kvaliteedi saamiseks kaupade laadi muutmata;
15. kauba jagamine või mõõtulõikamine, kui sellega on seotud ainult lihtsad toimingud;
16. pakendamine, lahtipakkimine, ümberpakkimine, dekanteerimine ja lihtne mahutitesse paigutamine, isegi kui selle tulemusel muutub kaheksakohaline CN-kood; märgistuste, plommide, etikettide või muude samasuguste märkide kinnitamine, eemaldamine ja muutmine;
17. masinate, aparaatide ja sõidukite katsetamine, seadistamine, reguleerimine ja töökorda seadmine, eriti selleks, et kontrollida nende vastavust tehnilistele standarditele, kui see hõlmab üksnes lihtsaid toiminguid;
18. toruliitmike matistamine kauba ettevalmistamiseks teatavate turgude jaoks;
19. Muud eespool mainitud tavalistest käitlemistoimingutest erinevad toimingud, mille eesmärk on imporditava kauba välimuse või turustuskvaliteedi parandamine või selle turustamiseks või edasimüügiks ette valmistamine, kui see ei muuda algtoodete laadi ega täiusta neid. Kui deklareerija esitab tavaliste käitlemistoimingute kulude kohta piisavad tõendid, ei võeta neid kulusid või väärtuse tõusu pärast nende kulutuste tegemist imporditollimaksude arvutamisel arvesse. Imporditollimaksude arvutamisel võetakse siiski arvesse ühenduseväliste kaupade tolliväärtust, laadi ja päritolu.
LISA 73
IMPORTKAUP, MILLE PUHUL EI LOETA MAJANDUSLIKKE TINGIMUSI TÄIDETUKS VASTAVALT ARTIKLI 539 ESIMESELE LÕIGULE
A osa: Asutamislepingu I lisa kohaldamisalasse kuuluvad põllumajandustooted
1. Järgmised ühise turukorralduse alla kuuluvad tooted:
teraviljasektor: nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 ( 237 ) artikli 1 lõikes 1 osutatud tooted,
riisisektor: nõukogu määruse (EÜ) nr 3072/95 ( 238 ) artikli 1 lõikes 1 osutatud tooted,
suhkrusektor: nõukogu määruse (EÜ) nr 2038/1999 ( 239 ) artikli 1 lõikes 1 osutatud tooted,
oliiviõlisektor: nõukogu määruse nr 136/66/EMÜ ( 240 ) artikli 1 lõike 2 punktis c osutatud tooted,
piima- ja piimatoodete sektor: nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 artiklis 1 osutatud tooted,
veinisektor: nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 ( 241 ) artikli 1 lõikes 2 osutatud tooted, mis kuuluvad järgmiste CN-koodide alla:
0806 10 90
2009 60
2204 21 (välja arvatud kvaliteetveinid)
2204 29 (välja arvatud kvaliteetveinid)
2204 30
2. Järgmiste CN-koodide alla kuuluvad tooted:
0204 10 — 0204 43
2207 10
2207 20
2208 90 91
2208 90 99
3. Muud kui punktides 1 ja 2 nimetatud tooted, mille jaoks on kehtestatud põllumajanduslikud eksporditoetused, mille väärtus on vähemalt null.
B osa: Põllumajandustoodete töötlemisel saadud kaup, mis ei kuulu asutamislepingu I lisa kohaldamisalasse
Põllumajandustoodete töötlemisel saadud kaup, mis on loetletud järgmiste põllumajandussektori turgude ühist korraldust või tootmistoetusi käsitlevate määruste lisades:
— nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 B lisa (teraviljasektor),
— nõukogu määruse (EÜ) nr 3072/95 B lisa (riisisektor),
— nõukogu määruse (EÜ) nr 2038/1999 I lisa (suhkrusektor),
— nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 II lisa (piima- ja piimatoodete sektor),
— nõukogu määruse (EMÜ) nr 2771/75 ( 242 ) I lisa (munasektor),
— nõukogu määruse (EMÜ) nr 1010/86 ( 243 ) lisa (teatavate keemiatööstuses kasutatavate suhkrutoodete tootmistoetused) ja
— komisjoni määruse (EMÜ) nr 1722/93 ( 244 ) I lisa (teravilja- ja riisisektori tootmistoetused).
C osa: Kalapüügitooted
Nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 (kalapüügi- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta) ( 245 ) I, II ja V lisas loetletud kalapüügitooted ja kõnealuse määruse VI lisas loetletud tooted, mille suhtes kohaldatakse tollimaksude osalist ühepoolset peatamist.
Kõik kalapüügitooted, mille suhtes kohaldatakse autonoomseid kvoote.
LISA 74
EKVIVALENTKAUPA KÄSITLEVAD ERISÄTTED
(Artikkel 541)
1. Riis
CN-koodi 1006 alla kuuluvat riisi ei loeta ekvivalentseks, kui see ei kuulu koondnomenklatuuri sama kaheksakohalise CN-koodi alla. Sellest olenemata kehtestatakse riisi suhtes, mille tera pikkus on kuni 6,0 mm ja mille pikkuse/laiuse suhtarv on 3 või rohkem, ning riisi suhtes, mille tera pikkus on 5,2 mm või vähem ja mille pikkuse/laiuse suhtarv on 2 või rohkem, ekvivalentsus ainult pikkuse/laiuse suhtarvu kindlaksmääramisega. Terade mõõtmine toimub vastavalt määruse (EÜ) nr 3072/95 (riisituru ühise korralduse kohta) A lisa punkti 2 alapunktile d.
Ekvivalentkauba kasutamine on keelatud, kui seestöötlemise protseduur koosneb käesoleva määruse lisas 72 loetletud “tavalistest toimingutest”.
2. Nisu
Ekvivalentkaupa võib kasutada ainult kolmandas riigis koristatud ja juba vabasse ringlusse lubatud nisu ning ühendusevälise nisu vahel, millel on sama kaheksakohaline CN-kood ning sama kaubanduslik kvaliteet ja tehnilised näitajad.
Sellest olenemata:
— ekvivalentkauba kasutamise keelust võib erandeid teha nisu puhul, millest komisjon on liikmesriikidele teatanud pärast tolliseadustiku komitee tehtud kontrolli,
— ekvivalentkauba kasutamine on lubatud ühendusest koristatud kõva nisu ja kolmandast riigist koristatud kõva nisu vahel, tingimusel et selle eesmärk on CN-koodide 1902 11 00 ja 1902 19 alla kuuluvate makarontoodete tootmine.
3. Suhkur
Ekvivalentkauba kasutamine on lubatud CN-koodi 1701 11 90 alla kuuluva toor-roosuhkru ja CN-koodi 1701 12 90 alla kuuluva toor-peedisuhkru vahel, tingimusel et selle tulemusel saadakse CN-koodi 1701 99 10 alla kuuluvad kompensatsioonitooted (valge suhkur).
4. Elusloomad ja liha
Ekvivalentkaupa ei või kasutada elusloomade või lihaga seotud seestöötlemistoimingute puhul.
Ekvivalentkauba kasutamise keelust võib erandeid teha liha puhul, millest komisjon on liikmesriikidele teatanud pärast tolliseadustiku komitee tehtud kontrolli, kui taotleja suudab tõendada, et ekvivalentkauba kasutamine on majanduslikult vajalik, ja kui toll edastab toimingu kontrollimiseks ettenähtud korra eelnõu.
5. Mais
Ühenduse ja ühendusevälise maisi vaheline ekvivalentkauba kasutamine on võimalik ainult järgmistel juhtudel ja järgmistel tingimustel.
1. Loomasöödana kasutatava maisi puhul on ekvivalentkauba kasutamine võimalik, kui kehtestatakse süsteemne tollikontroll, mis tagab, et ühendusevälist maisi töödeldakse tõepoolest loomasöödaks.
2. Tärklise ja tärklisetoodete töötlemisel kasutatava maisi puhul on ekvivalentkauba kasutamine võimalik kõikide sortide puhul, välja arvatud amülopektiinirikkad sordid (vahataoline mais), mis on ekvivalentsed ainult üksteise suhtes.
3. Jahutoodete töötlemisel kasutatava maisi puhul on ekvivalentkauba kasutamine võimalik kõikide sortide puhul, välja arvatud klaasjad sordid (“Duro” — tüüpi “Plata” mais, “Flint” mais), mis on ekvivalentsed ainult üksteisega.
6. Oliiviõli
A. Ekvivalentkauba kasutamine on lubatud ainult järgmistel juhtudel ja järgmistel tingimustel.
1. Neitsioliiviõli
a) CN-koodi 1509 10 90 alla kuuluva ühenduse ekstra neitsioliiviõli, mis vastab nõukogu määruse nr 136/66/EMÜ lisa punkti 1 alapunkti a kirjeldusele, ja sama CN-koodi alla kuuluva ühendusevälise ekstra neitsioliiviõli vahel, tingimusel et töötlemistoimingu tulemusel saadakse neitsioliiviõli, mis kuulub sama CN-koodi alla ja vastab eespool nimetatud punkti 1 alapunkti a tingimustele;
b) CN-koodi 1509 10 90 alla kuuluva ühenduse neitsioliiviõli, mis vastab nõukogu määruse nr 136/66/EMÜ lisa punkti 1 alapunkti b kirjeldusele, ja sama CN-koodi alla kuuluva ühendusevälise neitsioliiviõli vahel, tingimusel et töötlemistoimingu tulemusel saadakse neitsioliiviõli, mis kuulub sama CN-koodi alla ja vastab eespool nimetatud punkti 1 alapunkti b tingimustele;
c) CN-koodi 1509 10 90 alla kuuluva ühenduse hariliku neitsioliiviõli, mis vastab nõukogu määruse nr 136/66/EMÜ lisa punkti 1 alapunkti c kirjeldusele, ja sama CN-koodi alla kuuluva ühendusevälise hariliku neitsioliiviõli vahel, tingimusel et kompensatsioonitoode on:
— CN-koodi 1509 90 00 alla kuuluv rafineeritud oliiviõli, mis vastab eespool nimetatud lisa punkti 2 kirjeldusele, või
— CN-koodi 1509 90 00 alla kuuluv rafineeritud oliiviõli, mis vastab eespool nimetatud lisa punkti 3 kirjeldusele ning mis on saadud CN-koodi 1509 10 90 alla kuuluva esmapressimisel saadud ühenduse oliiviõliga segamisel;
d) CN-koodi 1509 10 10 alla kuuluva ühenduse usutalitusteks kasutatava neitsioliiviõli, mis vastab nõukogu määruse nr 136/66/EMÜ lisa punkti 1 alapunkti d kirjeldusele, ja sama CN-koodi alla kuuluva ühendusevälise usutalitusteks kasutatava neitsioliiviõli vahel, tingimusel et kompensatsioonitoode on:
— CN-koodi 1509 90 00 alla kuuluv rafineeritud oliiviõli, mis vastab eespool nimetatud lisa punkti 2 kirjeldusele, või
— CN-koodi 1509 90 00 alla kuuluv rafineeritud oliiviõli, mis vastab eespool nimetatud lisa punkti 3 kirjeldusele ning mis on saadud CN-koodi 1509 10 90 alla kuuluva esmapressimisel saadud ühenduse oliiviõliga segamisel.
2. Pressjääkoliiviõli
CN-koodi 1510 00 10 alla kuuluva ühenduse rafineerimata pressjääkoliiviõli, mis vastab nõukogu määruse nr 136/66/EMÜ lisa punkti 4 kirjeldusele, ja sama CN-koodi alla kuuluva ühendusevälise rafineerimata pressjääkoliiviõli vahel, tingimusel et CN-koodi 1510 00 90 alla kuuluva ja eespool nimetatud lisa punkti 6 kirjeldusele vastav rafineerimata pressjääkoliiviõli kompensatsioonitoode on saadud CN-koodi 1509 10 90 alla kuuluva esmapressimisel saadud ühenduse oliiviõliga segamisel.
B. Punkti A.1 alapunkti c teises taandes ja alapunkti d teises taandes ning punktis A.2 nimetatud segamine ühendusevälise neitsioliiviõliga samasugustel alustel on lubatud ainult juhul, kui kõnealuse protseduuri üle on organiseeritud järelevalve viisil, mis võimaldab tuvastada ühendusevälise neitsioliiviõli osakaalu eksporditud segatud õli üldkoguses.
C. Kompensatsioonitooted tuleb panna 220-liitrisesse või väiksemasse kontaktpakendisse. Erandina võib toll lubada eelmistes punktides nimetatud õlide eksportimist, kui nende konteinerite suuruseks on kokkulepitult maksimaalselt 20 tonni ja tingimusel, et eksporditud toodete kvaliteedi ja koguse üle toimub süstemaatiline kontroll.
D. Samaväärsuse kontrollimiseks kasutatakse äridokumente, et kindlaks teha segamisel kasutatud õlide kogus, ja kvaliteedi kontrollimiseks võrreldakse omavahel nende ühendusevälise õliproovide tehnilisi näitajaid, mis on võetud protseduurile suunamise ajal, nende ühenduse õli proovide tehnilisi näitajaid, mis on võetud asjaomase kompensatsioonitoote töötlemise ajal, ja nende proovide tehnilisi näitajaid, mis on võetud kompensatsioonitoote tegeliku eksportimise ajal selle ühenduse tolliterritooriumilt väljumise kohas. Proove võetakse vastavalt rahvusvahelistele standarditele EN ISO 5555 (proovide võtmine) ja EN ISO 661 (proovide saatmine laboratooriumidesse ja proovide ettevalmistamine katseteks). Analüüse tehakse komisjoni määruse (EMÜ) nr 2568/91 ( 246 ) I lisas sätestatud parameetrite alusel.
7. Piim ja piimatooted
Ekvivalentkauba kasutamine on lubatud ainult järgmistel tingimustel:
Imporditud kauba piima kuivaine, piimarasva ja piimavalgu iga komponendi mass ei ületa iga komponendi massi ekvivalentkaubas. Kui imporditud kauba majanduslik väärtus määratakse kindlaks ainult ühe või kahe eespool nimetatud komponendiga, võib massi arvutada selle komponendi või nende komponentide põhjal. Loas täpsustatakse üksikasjad, eelkõige võrdlusperiood, mille jooksul tuleb kogumass välja arvutada. Võrdlusperiood ei või ületada 4 kuud.
Imporditud kauba ja ekvivalentkauba asjakohaste komponentide mass märgitakse tollideklaratsiooni ja kõikidele teabelehtedele INF9 või INF5 selleks, et tolliasutused saaksid nende põhjal kontrollida kauba võrdväärsust.
Vähemalt 5 % importkauba protseduurile suunamise deklaratsioonide ja ekspordideklaratsioonide (IM/EX) puhul tehakse füüsilisi kontrolle, mis hõlmavad nii importkaupa kui ka asjaomast ekvivalentkaupa.
Vähemalt 5 % eelnevat eksporti käsitlevate deklaratsioonide ja protseduurile suunamise deklaratsioonide (EX/IM) puhul tehakse füüsilisi kontrolle. Need kontrollid hõlmavad ekvivalentkaupa, mida kontrollitakse enne töötlemistoimingute alustamist, ja importkaupa, mida kontrollitakse protseduurile suunamise hetkel.
Füüsilise kontrolli puhul kontrollitakse deklaratsiooni ja sellele lisatud dokumente ning võetakse representatiivseid proove, et pädev laboratoorium saaks nende koostisosi analüüsida.
Kui liikmesriik kohaldab riskianalüüsi süsteemi, võib lubada füüsiliste kontrollide madalamat protsendimäära.
Füüsilise kontrolli teinud ametiisik peab esitama iga kontrolli kohta üksikasjaliku aruande. Need aruanded koondab iga liikmesriigi määratud tolliasutus.
LISA 75
Loetelu imporditollimaksudega hõlmatud kompensatsioonitoodetest
(Artikli 548 lõige 1)
|
Teiseste kompensatsioonitoodete kirjeldus |
Töötlemistoimingud, mille tagajärjel need tekivad |
|
(1) |
(2) |
|
Jäätmed, jäägid, käitlemisjäägid, lõikejäägid ja kasutuselt kõrvaldatud kaup |
Igasugune töö või töötlemine |
LISA 76
TOLLIKONTROLLI ALL TÖÖTLEMISE PROTSEDUURI SUHTES KOHALDATAVAD MAJANDUSLIKUD TINGIMUSED
(Artikkel 552)
A OSA
|
1. veerg |
2. veerg |
|
|
Jrk nr |
Kaubad |
Töötlemistoimingud |
|
1 |
Igat liiki kaup |
Töötlemine üksikult või komplektidena esitatavateks näidisteks |
|
2 |
Igat liiki kaup |
Ümbertöötamine jäätmeteks ja jääkideks või hävitamine |
|
3 |
Igat liiki kaup |
Denatureerimine |
|
4 |
Igat liiki kaup |
Osade või komponentide taaskasutamine |
|
5 |
Igat liiki kaup |
Kahjustatud osade eraldamine ja/või hävitamine |
|
6 |
Igat liiki kaup |
Töötlemine kauba kahjustuste tagajärgede kõrvaldamiseks |
|
7 |
Igat liiki kaup |
Tolliladudes või vabatsoonides lubatud tavalised käitlemistoimingud |
|
8 |
Igat liiki kaup |
Töötlemine tsiviilõhusõidukitesse paigaldatavateks või neis kasutatavateks toodeteks, mille kohta Euroopa lennundusametite või kolmanda riigi lennundusametite poolt sellisteks toiminguteks volitatud ettevõtja on välja andnud lennukõlblikkussertifikaadi |
|
8a |
Igat liiki kaup |
Töötlemine toodeteks, mis võivad saada kasu teatavate relvade ja muu sõjaväevarustuse imporditollimaksu peatamisest |
|
9 |
Artikli 551 lõike 1 teises taandes nimetatud kaup |
Mis tahes töötlemistoiming |
|
10 |
Mis tahes liiki kaubad, mille suhtes ei kohaldata põllumajandus- või kaubanduspoliitilisi meetmed või ajutisi või lõplikke dumpinguvastaseid või tasakaalustavaid tollimakse |
Mis tahes töötlemistoimingud, kui protseduuri rakendamisest tulenev imporditollimaksude soodustus ei ületa 50 000 eurot taotleja ja kalendriaasta kohta |
|
11 |
Elektroonilised komponendid, osad, koostud (sh alakoostud) või materjalid (elektroonilised või mitte), mis on töödeldud toote elektrooniliseks toimivuseks vältimatud |
Töötlemine infotehnoloogia toodeteks, mis kuuluvad: 1. nõukogu otsusega 97/359/EÜ (EÜT L 155. 12.6.1997, lk 1) heakskiidetud infotehnoloogia toodetega kauplemist käsitleva kokkuleppe kohaldamisalasse, kui loa andmise kuupäeval kohaldatakse tollimaksuvabastust; või 2. nõukogu määruse (EÜ) nr 2216/97 (EÜT L 305, 8.11.1997, lk 1) artiklites 1, 2 või 3 sätestatud CN-koodide alla, kui loa andmise kuupäeval kohaldatakse tollimaksuvabastust |
|
12 |
CN-koodi 1511 90 19 alla kuuluvad palmiõli tahked fraktsioonid või CN-koodi 1511 90 91 alla kuuluvad palmiõli vedelad fraktsioonid või CN-koodi 1513 11 10 alla kuuluv kookospähkliõli või CN-koodi ex1513 19 30 alla kuuluvad kookospähkliõli vedelad fraktsioonid või CN-koodi 1513 21 11 alla kuuluv palmituumaõli või CN-koodi ex1513 29 30 alla kuuluvad palmituumaõli vedelad fraktsioonid või CN-koodi 1513 21 19 alla kuuluv babassupalmiõli |
Töötlemine: — CN-koodide 3823 11 00, 3823 12 00, ex3823 19 10, ex3823 19 30 ja ex3823 19 90 alla kuuluvateks rasvhapete segudeks — CN-koodide 2915 70 15, 2915 70 25, 2915 90 10, ex2915 90 80, ex2916 15 00 ja ex2916 19 80 alla kuuluvateks rasvhapeteks — CN-koodi ex3824 90 95 alla kuuluvaks rasvhapete metüülestrite seguks — CN-koodide ex2915 70 20, ex2915 70 80, ex2915 90 80, ex2916 15 00 ja ex2916 19 80 alla kuuluvateks rasvhapete metüülestriteks — CN-koodi 3823 70 00 alla kuuluvaks rasvaalkoholide seguks — CN-koodide 2905 16 80, 2905 17 00 ja 2905 19 00 alla kuuluvateks rasvaalkoholideks — CN-koodide 1520 00 00 alla kuuluvaks glütseriiniks |
|
13 |
CN-koodi 1515 30 90 alla kuuluv kastoorõli |
Töötlemine: — CN-koodi 1516 20 10 alla kuuluvaks hüdrogeenitud kastoorõliks (nn “opaalvaha”) — CN-koodi ex382319 10 alla kuuluv 12-hüdrosteariinhape (puhtusastmega alla 90 %) — CN-koodi ex291819 99 alla kuuluv 12-hüdrosteariinhape (puhtusastmega vähemalt 90 %) — CN-koodi 2905 45 00 alla kuuluvaks glütseriin |
|
14 |
CN-koodi gruppi 24 kuuluvad tubakad |
Töötlemine CN-koodi 2403 91 00 alla kuuluvaks “homogeniseeritud” või “rekonstitueeritud” tubakaks ja/või CN-koodi 2403 99 90 alla kuuluvaks tubakapulbriks |
|
15 |
CN-koodi 2401 10 alla kuuluv töötlemata tubakas CN-koodi ex24 01 20 alla kuuluv osaliselt või täielikult eemaldatud leherootsudega töötlemata tubakaks |
Töötlemine CN-koodi 2401 20 alla kuuluvaks osaliselt või täielikult eemaldatud leherootsudega tubakaks ja CN-koodi 2401 30 00 alla kuuluvateks tubakajäätmeteks |
|
16 |
CN-koodide 2707 10, 2707 20, 2707 30, 2707 50, 2707 91 00, 2707 99 30, 2707 99 91, 2707 99 99 ja 2710 00 alla kuuluvad tooted |
Töötlemine CN-koodide 2710 00 71 või 2710 00 72 alla kuuluvateks toodeteks. |
|
17 |
CN-koodi 2707 99 11 alla kuuluv toorõli |
Töötlemine CN-koodide 2707 10 90, 2707 20 90, 2707 30 90, 2707 50 90, 2707 99 30, 2707 99 99, 2902 20 90, 2902 30 90, 2902 41 00, 2902 42 00, 2902 43 00 ja 2902 44 90 alla kuuluvateks toodeteks |
|
18 |
CN-koodi 2710 00 68 alla kuuluv gaasiõli, väävlisisaldusega üle 0,2 % massist CN-koodi 2710 00 55 alla kuuluv petrool CN-koodi 2710 00 21 alla kuuluv lakibensiin |
1. veeru kaupade segu või mõne 1. veeru kauba segu CN-koodide 2710 00 66 või 2710 00 67 alla kuuluva gaasiõliga, mille väävlisisaldus on kuni 0,2 % massist, et saada CN-koodide 2710 00 66 või 2710 00 67 alla kuuluv gaasiõli, mille väävlisisaldus on kuni 0,2 % massist |
|
19 |
CN-koodi 3921 90 60 alla kuuluv PVC-materjal |
Töötlemine CN-koodi 9010 60 00 alla kuuluva kinoekraani valmistamiseks |
|
20 |
CN-koodi 6402 19 00 alla kuuluvad uisusaapad ilma külgekinnitatud uiskudeta CN-koodi 6403 19 00 alla kuuluvad uisusaapad ilma külgekinnitatud uiskudeta |
Töötlemine: CN-koodi 9506 70 10 alla kuuluvate jääuiskude valmistamiseks CN-koodi 9506 70 30 alla kuuluvate rulluiskude valmistamiseks |
|
21 |
CN-koodi 8704 21 31 alla kuuluvad kabiiniga mootoršassiid |
Töötlemine CN-koodi 8705 30 00 alla kuuluvate integreeritud tuletõrje- ja päästevahenditega tuletõrjeautode valmistamiseks |
B OSA
|
1. veerg |
2. veerg |
|
|
Kaubad |
Töötlemistoimingud |
|
|
Kõik kaubad, mille suhtes kohaldatakse põllumajandusmeetmeid või ajutisi või lõplikke dumpinguvastaseid või tasakaalustavaid tollimakse |
Mis tahes töötlemistoiming |
LISA 77
(Artikkel 581)
Juhud, kui kauba suhtes ajutise impordi protseduuri rakendamisel kirjaliku deklaratsiooni alusel ei ole vaja tagatist esitada
1. Lennu-, laevandus- või raudtee-ettevõtjatele või postiteenistusele kuuluvad materjalid, mida kõnealused ettevõtjad kasutavad rahvusvahelises liikluses, tingimusel et need on selgelt märgistatud.
2. Tühjana imporditud pakendid, mille tähiseid ei saa kustutada ega eemaldada.
3. Katastroofiabi vahendid, mis on ette nähtud riigiasutustele või heakskiidetud organisatsioonidele.
4. Meditsiinilised, kirurgilised ja laboratoorsed seadmed. mis on ette nähtud haigla või meditsiiniasutuse jaoks, kes neid seadmeid kiiresti vajab.
5. Ajutise impordi rakendamine artikli 513 kohaselt üleantud kauba suhtes, kui eelmine loa omanik esitas kauba ajutise impordi protseduurile vastavalt artiklitele 229 või 232.
LISA 104
▼M20 —————
▼M12 —————
LISA 109
VABATSOONI VÕI -LATTU SUUNATUD KAUBA TOLLISTAATUSE SERTIFIKAADIGA SEOTUD SÄTTED
1. Vabatsooni või -lattu suunatud kauba tollistaatuse sertifikaadi vorm trükitakse valgele puitmassi jääkideta kirjapaberile, mis kaalub 40–65 g/m2.
2. Vormi mõõdud on 210 × 297 mm.
3. Liikmesriigid korraldavad vormi trükkimise. Igal vormil on oma seerianumber.
4. Vorm trükitakse ühes ühenduse ametlikest keeltest, mille määrab selle liikmesriigi toll, kus sertifikaat välja antakse. Lahtrid täidetakse ühenduse ametlikus keeles, mille määrab selle liikmesriigi toll, kus sertifikaat välja antakse.
5. Vormis ei tohi olla kustutusi või ülekirjutusi. Paranduse korral tuleb valed andmed läbi kriipsutada ja lisada vajaduse korral õiged andmed. Parandused peab kinnitama isik, kes sertifikaadi täidab, ja toll.
6. Sertifikaadis nimetatud kaubanimetused tuleb loetleda ühe reavahega ja iga nimetuse ees peab olema järjekorranumber. Viimase kaubanimetuse alla tuleb tõmmata horisontaaljoon. Kasutamata ruum tuleb läbi kriipsutada, et sinna ei oleks võimalik midagi lisada.
7. Nõuetekohaselt täidetud vormi originaal ja üks koopia esitatakse pädevale tolliasutusele, kui kaup vabatsooni või -lattu suunatakse või, vastavalt olukorrale siis, kui tollideklaratsioon esitatakse.
Toll kinnitab vormi ja jätab sertifikaadi koopia endale.
8. Kui ettevõtja täidab sertifikaadi vastavalt artikli 819 lõikele 2, võib lahtri 5:
— eelnevalt tembeldada tolliasutus ja kõnealuse tolliasutuse ametnik sellele alla kirjutada,
— tembeldada ettevõtja tolli poolt heakskiidetud erilise metallpitsatiga.
Ettevõtja säilitab sertifikaadi oma laoarvestuses.
LISA 110
TEABELEHTE INF 3 KÄSITLEVAD SÄTTED
1. Vormid trükitakse valgele puitmassi jääkideta kirjapaberile, mis kaalub 40-65 g/m2.
2. Vormi mõõdud on 210 × 297 mm, kusjuures pikkuse puhul on lubatud hälve –5mm kuni +8 mm; vormide paigutust tuleb rangelt jälgida, välja arvatud lahtrite 6 ja 7 suuruse puhul.
3. Liikmesriigid korraldavad vormi trükkimise. Igal vormil on oma seerianumber, mille võib eelnevalt trükkida.
4. Vorm trükitakse ühes ühenduse ametlikest keeltest, mille määrab selle liikmesriigi toll, kus teabeleht välja antakse. Lahtrid täidetakse ühenduse ametlikus keeles, mille määrab selle liikmesriigi toll, kus teabeleht välja antakse. Liikmesriigi toll, kes peab teavet andma või seda kasutama, võib nõuda talle esitatud vormis sisalduva teabe tõlkimist selle liikmesriigi ametlikku keelde või ühte selle ametlikest keeltest.
LISA 110 A
LISA 111
LISA 112
LISA 113
( 1 ) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.
( 2 ) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.
( 3 ) EÜT L 374, 31.12.1991, lk 4.
( 4 ) EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1.
( 5 ) EÜT L 105, 23.4.1983, lk 1.
( 6 ) EÜT L 276, 19.9.1992, lk 1.
( 7 ) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.
( 8 ) EÜT L 226, 13.8.1987, lk 2.
( 9 ) EÜT L 76, 23.3.1992, lk 1.
( 10 ) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48.
( 11 ) EÜT L 62, 7.3.1980, lk 5.
( 12 ) EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11.
( 13 ) EÜT L 318, 20.12.1993, lk 18.
( 14 ) EÜT L 91, 22.4.1995, lk 45.
( 15 ) EÜT L 76, 26.3.1992, lk 1.
( 16 ) EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1.
( 17 ) EÜT L 7, 10.1.1970, lk 6.
( 18 ) EÜT L 279, 24.12.1970, lk 35.
( 19 ) EÜT L 36, 13.2.1971, lk 10.
( 20 ) EÜT L 95, 28.4.1971, lk 11.
( 21 ) EÜT L 315, 16.11.1973, lk 34.
( 22 ) EÜT L 335, 4.12.1976, lk 1.
( 23 ) EÜT L 20, 27.1.1979, lk 1.
( 24 ) EÜT L 320, 22.11.1991, lk 19.
( 25 ) EÜT L 154, 21.6.1980, lk 3.
( 26 ) EÜT L 154, 21.6.1980, lk 14.
( 27 ) EÜT L 62, 8.3.1991, lk 24.
( 28 ) EÜT L 154, 21.6.1980, lk 16.
( 29 ) EÜT L 101, 27.4.1993, lk 7.
( 30 ) EÜT L 161, 26.6.1980, lk 3.
( 31 ) EÜT L 335, 12.12.1980, lk 1.
( 32 ) EÜT L 267, 29.9.1990, lk 36.
( 33 ) EÜT L 335, 12.12.1980, lk 62.
( 34 ) EÜT L 124, 15.5.1990, lk 32.
( 35 ) EÜT L 59, 5.3.1981, lk 1.
( 36 ) EÜT L 154, 13.6.1981, lk 26.
( 37 ) EÜT L 321, 21.11.1990, lk 6.
( 38 ) EÜT L 28, 5.2.1982, lk 38.
( 39 ) EÜT L 204, 28.7.1983, lk 63.
( 40 ) EÜT L 156, 7.6.1982, lk 1.
( 41 ) EÜT L 297, 29.10.1983, lk 13.
( 42 ) EÜT L 309, 10.11.1983, lk 19.
( 43 ) EÜT L 171, 29.6.1984, lk 1.
( 44 ) EÜT L 374, 22.12.1992, lk 28.
( 45 ) EÜT L 331, 19.12.1984, lk 5.
( 46 ) EÜT L 215, 5.8.1987, lk 9.
( 47 ) EÜT L 168, 28.6.1985, lk 21.
( 48 ) EÜT L 66, 13.3.1991, lk 14.
( 49 ) EÜT L 350, 12.12.1986, lk 14.
( 50 ) EÜT L 352, 13.12.1986, lk 19.
( 51 ) EÜT L 230, 17.8.1987, lk 1.
( 52 ) EÜT L 374, 22.12.1992, lk 26.
( 53 ) EÜT L 387, 31.12.1987, lk 1.
( 54 ) EÜT L 387, 31.12.1987, lk 9.
( 55 ) EÜT L 387, 31.12.1987, lk 16.
( 56 ) EÜT L 387, 31.12.1987, lk 22.
( 57 ) EÜT L 231, 20.8.1991, lk 1.
( 58 ) EÜT L 387, 31.12.1987, lk 36.
( 59 ) EÜT L 387, 31.12.1987, lk 42.
( 60 ) EÜT L 387, 31.12.1987, lk 48.
( 61 ) EÜT L 387, 31.12.1987, lk 54.
( 62 ) EÜT L 387, 31.12.1987, lk 60.
( 63 ) EÜT L 387, 31.12.1987, lk 63.
( 64 ) EÜT L 387, 31.12.1987, lk 67.
( 65 ) EÜT L 387, 31.12.1987, lk 70.
( 66 ) EÜT L 387, 31.12.1987, lk 74.
( 67 ) EÜT L 387, 31.12.1987, lk 76.
( 68 ) EÜT L 135, 30.5.1991, lk 28.
( 69 ) EÜT L 387, 31.12.1987, lk 82.
( 70 ) EÜT L 384, 30.12.1992, lk 15.
( 71 ) EÜT L 77, 22.1.1988, lk 77.
( 72 ) EÜT L 370, 19.12.1992, lk 11.
( 73 ) EÜT L 86, 30.3.1988, lk 1.
( 74 ) EÜT L 249, 8.9.1998, lk 5.
( 75 ) EÜT L 355, 23.12.1988, lk 22.
( 76 ) EÜT L 323, 8.11.1989, lk 17.
( 77 ) EÜT L 33, 4.2.1989, lk 23.
( 78 ) EÜT L 65, 9.3.1989, lk 11.
( 79 ) EÜT L 196, 12.7.1989, lk 24.
( 80 ) EÜT L 374, 22.12.1989, lk 8.
( 81 ) EÜT L 246, 10.9.1990, lk 1.
( 82 ) EÜT L 301, 17.10.1992, lk 16.
( 83 ) EÜT L 246, 10.9.1990, lk 33.
( 84 ) EÜT L 228, 17.8.1991, lk 34.
( 85 ) EÜT L 276, 6.10.1990, lk 13.
( 86 ) EÜT L 276, 6.10.1990, lk 14.
( 87 ) EÜT L 347, 12.12.1990, lk 10.
( 88 ) EÜT L 351, 15.12.1990, lk 25.
( 89 ) EÜT L 356, 19.12, 1990, lk 30.
( 90 ) EÜT L 358, 21.12.1990, lk 48.
( 91 ) EÜT L 365, 28.12.1990, lk 17.
( 92 ) EÜT L 271, 16.9.1992, lk 5.
( 93 ) EÜT L 130, 25.5.1991, lk 18.
( 94 ) EÜT L 130, 25.5.1991, lk 28.
( 95 ) EÜT L 148, 13.6.1991, lk 11.
( 96 ) EÜT L 151, 15.6.1991, lk 39.
( 97 ) EÜT L 201, 24.7.1991, lk 16.
( 98 ) EÜT L 210, 31.7.1991, lk 1.
( 99 ) EÜT L 378, 23.12.1992, lk 6.
( 100 ) EÜT L 204, 27.7.1991, lk 31.
( 101 ) EÜT L 216, 3.8.1991, lk 24.
( 102 ) EÜT L 351, 20.12.1991, lk 23.
( 103 ) EÜT L 25, 2.2.1993, lk 18.
( 104 ) EÜT L 38, 14.2.1992, lk 1.
( 105 ) EÜT L 370, 19.12.1992, lk 11.
( 106 ) EÜT L 132, 16.5.1992, lk 1.
( 107 ) EÜT L 378, 23.12.1992, lk 15.
( 108 ) EÜT L 185, 4.7.1992, lk 8.
( 109 ) EÜT L 249, 28.8.1992, lk 1.
( 110 ) EÜT L 65, 17.3.1993, lk 5.
( 111 ) EÜT L 271, 16.9.1992, lk 1.
( 112 ) EÜT L 275, 18.9.1992, lk 11.
( 113 ) EÜT L 326, 12.11.1992, lk 11.
( 114 ) EÜT L 362, 11.12.1992, lk 11.
( 115 ) EÜT L 374, 22.12.1992, lk 14.
( 116 ) EÜT L 374, 22.12.1992, lk 25.
( 117 ) EÜT L 378, 23.12.1992, lk 9.
( 118 ) EÜT L 393, 31.12.1992, lk 1.
( 119 ) Vt koondnomenklatuuri grupi 27 selgitavat lisamärkust 4b.
( 120 ) Vt koondnomenklatuuri grupi 27 selgitavat lisamärkust 4b.
( 121 ) Kui kaubaarve deklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija artikli 90a tähenduses, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui kaubaarve deklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
( 122 ) Märkida toodete päritolu. Kui kaubaarve deklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast ja Melillast artikli 96 tähenduses, peab eksportija selgelt märkima need tähisega “CM” dokumendis, mille deklaratsioon koostatakse.
( 123 ) Kui kaubaarve deklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija artikli 90a tähenduses, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui kaubaarve deklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
( 124 ) Märkida toodete päritolu. Kui kaubaarve deklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast ja Melillast artikli 96 tähenduses, peab eksportija selgelt märkima need tähisega “CM” dokumendis, mille deklaratsioon koostatakse.
( 125 ) Need andmed võib välja jätta, kui see teave sisaldub dokumendis endas.
( 126 ) Vt artikli 90 lõiget 5. Juhtudel, kui eksportija allkirja ei nõuta, tähendab allkirjast vabastamine ka allakirjutaja nime kirjutamisest vabastamist.
( 127 ) Kui kaubaarve deklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui kaubaarve deklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
( 128 ) Märkida toodete päritolu. Kui kaubaarve deklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast ja Melillast, peab eksportija selgelt märkima need tähisega “CM” dokumendis, millel deklaratsioon koostatakse.
( 129 ) Kui kaubaarve deklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui kaubaarve deklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
( 130 ) Märkida toodete päritolu. Kui kaubaarve deklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast ja Melillast, peab eksportija selgelt märkima need tähisega “CM” dokumendis, millel deklaratsioon koostatakse.
( 131 ) Kui kaubaarve deklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui kaubaarve deklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
( 132 ) Märkida toodete päritolu. Kui kaubaarve deklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast ja Melillast, peab eksportija selgelt märkima need tähisega “CM” dokumendis, millel deklaratsioon koostatakse.
( 133 ) Kui kaubaarve deklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui kaubaarve deklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
( 134 ) Märkida toodete päritolu. Kui kaubaarve deklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast ja Melillast, peab eksportija selgelt märkima need tähisega “CM” dokumendis, millel deklaratsioon koostatakse.
( 135 ) Kui kaubaarve deklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui kaubaarve deklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
( 136 ) Märkida toodete päritolu. Kui kaubaarve deklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast ja Melillast, peab eksportija selgelt märkima need tähisega “CM” dokumendis, millel deklaratsioon koostatakse.
( 137 ) Kui kaubaarve deklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui kaubaarve deklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
( 138 ) Märkida toodete päritolu. Kui kaubaarve deklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast ja Melillast, peab eksportija selgelt märkima need tähisega “CM” dokumendis, millel deklaratsioon koostatakse.
( 139 ) Kui kaubaarve deklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui kaubaarve deklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
( 140 ) Märkida toodete päritolu. Kui kaubaarve deklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast ja Melillast, peab eksportija selgelt märkima need tähisega “CM” dokumendis, millel deklaratsioon koostatakse.
( 141 ) Kui kaubaarve deklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui kaubaarve deklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
( 142 ) Märkida toodete päritolu. Kui kaubaarve deklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast ja Melillast, peab eksportija selgelt märkima need tähisega “CM” dokumendis, millel deklaratsioon koostatakse.
( 143 ) Kui kaubaarve deklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui kaubaarve deklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
( 144 ) Märkida toodete päritolu. Kui kaubaarve deklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast ja Melillast, peab eksportija selgelt märkima need tähisega “CM” dokumendis, millel deklaratsioon koostatakse.
( 145 ) Kui kaubaarve deklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui kaubaarve deklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
( 146 ) Märkida toodete päritolu. Kui kaubaarve deklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast ja Melillast, peab eksportija selgelt märkima need tähisega “CM” dokumendis, millel deklaratsioon koostatakse.
( 147 ) Kui kaubaarve deklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui kaubaarve deklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
( 148 ) Märkida toodete päritolu. Kui kaubaarve deklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast ja Melillast, peab eksportija selgelt märkima need tähisega “CM” dokumendis, millel deklaratsioon koostatakse.
( 149 ) Kui kaubaarve deklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui kaubaarve deklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
( 150 ) Märkida toodete päritolu. Kui kaubaarve deklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast ja Melillast, peab eksportija selgelt märkima need tähisega “CM” dokumendis, millel deklaratsioon koostatakse.
( 151 ) Kui kaubaarve deklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui kaubaarve deklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
( 152 ) Märkida toodete päritolu. Kui kaubaarve deklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast ja Melillast, peab eksportija selgelt märkima need tähisega “CM” dokumendis, millel deklaratsioon koostatakse.
( 153 ) Kui kaubaarve deklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui kaubaarve deklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
( 154 ) Märkida toodete päritolu. Kui kaubaarve deklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast ja Melillast, peab eksportija selgelt märkima need tähisega “CM” dokumendis, millel deklaratsioon koostatakse.
( 155 ) Kui kaubaarve deklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui kaubaarve deklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
( 156 ) Märkida toodete päritolu. Kui kaubaarve deklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast ja Melillast, peab eksportija selgelt märkima need tähisega “CM” dokumendis, millel deklaratsioon koostatakse.
( 157 ) Kui kaubaarve deklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui kaubaarve deklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
( 158 ) Märkida toodete päritolu. Kui kaubaarve deklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast ja Melillast, peab eksportija selgelt märkima need tähisega “CM” dokumendis, millel deklaratsioon koostatakse.
( 159 ) Kui kaubaarve deklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui kaubaarve deklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
( 160 ) Märkida toodete päritolu. Kui kaubaarve deklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast ja Melillast, peab eksportija selgelt märkima need tähisega “CM” dokumendis, millel deklaratsioon koostatakse.
( 161 ) Kui kaubaarve deklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui kaubaarve deklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
( 162 ) Märkida toodete päritolu. Kui kaubaarve deklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast ja Melillast, peab eksportija selgelt märkima need tähisega “CM” dokumendis, millel deklaratsioon koostatakse.
( 163 ) Kui kaubaarve deklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui kaubaarve deklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
( 164 ) Märkida toodete päritolu. Kui kaubaarve deklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast ja Melillast, peab eksportija selgelt märkima need tähisega “CM” dokumendis, millel deklaratsioon koostatakse.
( 165 ) Kui kaubaarve deklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui kaubaarve deklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
( 166 ) Märkida toodete päritolu. Kui kaubaarve deklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast ja Melillast, peab eksportija selgelt märkima need tähisega “CM” dokumendis, millel deklaratsioon koostatakse.
( 167 ) Need andmed võib välja jätta, kui see teave sisaldub dokumendis endas.
( 168 ) Vt artikli 117 lõiget 5. Juhtudel, kui eksportija allkirja ei nõuta, tähendab allkirjast vabastamine ka allakirjutaja nime kirjutamisest vabastamist.
( 169 ) Protsendid kehtivad riigi kõigi lennujaamade kohta, välja arvatud juhul, kui on märgitud konkreetsed lähtelennujaamad.
( 170 ) Olenemata kaupade kombineeritud nomenklatuuri tõlgenduseeskirjadest, on toote kirjelduse sõnastus üksnes soovituslik ning käesoleva lisa raames määrab toodete loetelu käesoleva määruse vastuvõtmise ajal kehtivate CN- ja TARIC-koodide ulatus. Kui on osutatud ex-koodidele, tuleb koode ning vastavat kirjeldust vaadelda koos.
( 171 ) Vormi ja nende suurust ja värvi käsitlevad üksikasjalikud tehnilised sätted on esitatud artiklis 215.
( 172 ) Vormi ja nende suurust ja värvi käsitlevad üksikasjalikud tehnilised sätted on esitatud artiklis 215.
( 173 ) Vorme ja eelkõige nende suurust ja värvi käsitlevad üksikasjalikud tehnilised sätted on esitatud artiklis 215.
( 174 ) Vorme ja eelkõige nende suurust ja värvi käsitlevad üksikasjalikud tehnilised sätted on esitatud artiklis 215.
( 175 ) Käesolevas lisas ei tähenda “EFTA” ainult EFTA riike, vaid ka ühenduseväliseid ühistransiidiprotseduuri konventsiooni ja kaubavahetusformaalsuste lihtsustamise konventsiooni lepinguosalisi.
( 176 ) Tollieeskirjade kohaldamisel kordumatut partii viitenumbrit (UCR) käsitlev tollikoostöö nõukogu soovitus (30. juuni 2001).
( 177 ) Tollieeskirjade kohaldamisel kordumatut partii viitenumbrit (UCR) käsitlev tollikoostöö nõukogu soovitus (30. juuni 2001).
( 178 ) Käesolevas lisas kuuluvad sõnade “eksport”, “reeksport”, “import” ja “reimport” alla samaväärselt ka “lähetamine”, “tagasisaatmine”, “sissevedu” ja “uuesti sissevedu”.
( 179 ) Käesolevas lisas ei tähenda “EFTA” ainult EFTA riike, vaid ka ühenduseväliseid ühistransiidiprotseduuri konventsiooni ja kaubavahetusformaalsuste lihtsustamise konventsiooni lepinguosalisi.
( 180 ) EÜT L 229, 9.9.2000, lk 14.
( 181 ) Kui taotletud tariifikvoot on ammendatud, võivad liikmesriigid lubada, et taotlus on jõus mõne teise soodustuse osas.
( 182 ) Kui taotletud tariifikvoot on ammendatud, võivad liikmesriigid lubada, et taotlus on jõus mõne teise soodustuse osas.
( 183 ) Kui taotletud tariifikvoot on ammendatud, võivad liikmesriigid lubada, et taotlus on jõus mõne teise soodustuse osas.
( 184 ) Kui taotletud tariifikvoot on ammendatud, võivad liikmesriigid lubada, et taotlus on jõus mõne teise soodustuse osas.
( 185 ) Perekonna- ja eesnimi või ärinimi.
( 186 ) Täielik aadress.
( 187 ) Kehtetud numbrid maha tõmmata.
( 188 ) Maha tõmmata selle konventsiooniosalise või nende konventsiooniosaliste või riikide (Andorra või San Marino) nimi, kelle territooriumi ei läbita. Viited Andorra Vürstiriigile ja San Marino Vabariigile kehtivad ainult ühenduse transiitvedude puhul.
( 189 ) Printsipaali perekonna- ja eesnimi või ärinimi ning täielik aadress.
( 190 ) Kui riigi õiguses ei ole ametliku asukoha valimise võimalust ette nähtud, määrab käendaja endale kõnealuses riigis esindaja, kellel on õigus vastu võtta käendajale adresseeritud kirjavahetust, ning punkti 4 teises lõigus nimetatud kinnitus ning neljandas lõigus sätestatud kohustus peavad olema vastavuses. Tagatisega seotud vaidluste lahendamine kuulub nende riikide kohtute pädevusse, kelle tööpiirkonnas käendaja ametlik asukoht on või esindaja asub.
( 191 ) Allakirjutaja kirjutab oma allkirja ette käsitsi järgmised sõnad: “Tagatis hõlmab… (summa).”; summa kirjutatakse sõnadega.
( 192 ) Perekonna- ja eesnimi või ärinimi.
( 193 ) Täielik aadress.
( 194 ) Maha tõmmata selle konventsiooniosalise või nende konventsiooniosaliste või riikide (Andorra või San Marino) nimi, kelle territooriumi ei läbita. Viited Andorra Vürstiriigile ja San Marino Vabariigile kehtivad ainult ühenduse transiitvedude puhul.
( 195 ) Printsipaali perekonna- ja eesnimi või ärinimi ning täielik aadress.
( 196 ) Kui riigi õiguses ei ole ametliku asukoha valimise võimalust ette nähtud, määrab käendaja endale kõnealuses riigis esindaja, kellel on õigus vastu võtta käendajale adresseeritud kirjavahetust, ning punkti 4 teises lõigus nimetatud kinnitus ning neljandas lõigus sätestatud kohustus peavad olema vastavuses. Tagatisega seotud vaidluste lahendamine kuulub nende riikide kohtute pädevusse, kelle tööpiirkonnas käendaja ametlik asukoht on või esindaja asub.
( 197 ) Allakirjutaja kirjutab oma allkirja ette käsitsi järgmised sõnad: “Tagatis hõlmab … (summa).”; summa kirjutatakse sõnadega.
( 198 ) Täidab lähtetolliasutus.
( 199 ) Perekonna- ja eesnimi või ärinimi.
( 200 ) Täielik aadress.
( 201 ) Ainult ühenduse transiitvedude puhul.
( 202 ) Kui riigi õiguses ei ole ametliku asukoha valimise võimalust ette nähtud, määrab käendaja endale kõnealuses riigis esindaja, kellel on õigus vastu võtta käendajale adresseeritud kirjavahetust, ning punkti 4 teises lõigus nimetatud kinnitus ning neljandas lõigus sätestatud kohustus peavad olema vastavuses. Tagatisega seotud vaidluste lahendamine kuulub nende riikide kohtute pädevusse, kelle tööpiirkonnas käendaja ametlik asukoht on või esindaja asub.
( 203 ) Allakirjutaja kirjutab oma allkirja ette käsitsi järgmised sõnad: “Kehtiv maksekviitung”.
( 204 ) ATA-konventsiooni artikkel 7, Brüssel, 6. detsember 1961/Istanbuli konventsiooni A lisa artikkel 9, 26. juuni 1990.
( 205 ) Märkida saatmiskuupäev.
( 206 ) Andmed saadakse lõpetamata transiidi- või ajutise impordi lehelt või selle puudumisel koordineerimiskeskuselt.
( 207 ) Mittevajalik maha tõmmata.
( 208 ) Mittevajalik läbi kriipsutada.
( 209 ) ATA-konventsiooni artikkel 7, Brüssel, 6. detsember 1961/Istanbuli konventsiooni A lisa artikkel 9, 26. juuni 1990.
( 210 ) Märkida saatmiskuupäev.
( 211 ) Andmed saadakse lõpetamata transiidi- või ajutise impordi lehelt või selle puudumisel koordineerimiskeskuselt.
( 212 ) Mittevajalik maha tõmmata.
( 213 ) Kui seda pitserit kasutatakse käesoleva määruse artikli ►M18 912g ◄ raames, käsitleb see lähtetolliasutust.
( 214 ) Kui seda pitserit kasutatakse käesoleva määruse artikli 286 raames, käsitleb see heakskiidetud eksportijat.
( 215 ) Tolliladustamisprotseduuri puhul ei ole selle lahtri täitmine kohustuslik.
( 216 ) Ühtne tulemimäära arvutamisel võetakse aluseks komisjoni määruse (EÜ) nr 1520/2000 (EÜT L 177, 15.7.2000, lk 1) lisas E kehtestatud ümberarvestuskoefitsienti.
( 217 ) Selle veeru alamrubriigid vastavad koondnomenklatuuri alamrubriikidele. Väiksemate alajaotiste korral on vastav number märgitud sulgudesse. Need alamrubriigid vastavad eksporditoetusi kehtestavate määruste alamrubriikidele.
( 218 ) Kadude arvutamiseks lahutatakse selles veerus esitatud koguste summa 100st.
( 219 ) Kroovitud teraviljad on teraviljad, mis vastavad komisjoni määruse (EMÜ) nr 821/68 (EÜT L 149, 29.6.1968, lk 46) lisas esitatud määratlusele.
( 220 ) Teraviljajahu, mille kuivaine tuhasisaldus on vähem kui 0,95 % massist ja mille läbitulek 0,25 mm läbimõõduga aukudega sõelast ei ületa 10 % massist.
( 221 ) Kohaldatava ühtse tulemimäära aluseks on ühe kilogrammi makarontoodete kohta kasutatud munade arv, kasutades järgmist valemit:
— järjekorranumber 25:
—
— järjekorranumber 26:
—
— järjekorranumber 27:
—
— järjekorranumber 28:
—
X on ühe kilogrammi makarontoodete kohta kasutatud koores munade arv (või grammides viiekümnendik nende kaalule vastavatest munatoodetest), tulemus esitatakse sajandiku täpsusega.
( 222 ) Poleeritud teraviljad on teraviljad, mis vastavad määruse (EMÜ) nr 821/68 lisas esitatud määratlusele.
( 223 ) See puudutab maisitangu ja -jahu, mille:
— läbituleku protsent 315mikromeetrise läbimõõduga aukudega sõelast ei ületa 30 % massist või
— läbituleku protsent 150mikromeetrise läbimõõduga aukudega sõelast ei ületa 5 % massist.
( 224 ) Kui valge kristallilise pulbrilise glükoosi kontsentratsioon ei ole 92 %, on märgitav kogus 43,81 kg D-glütsitooli anhüdriidi 100 kg maisi kohta.
( 225 ) Kui glükoosi kontsentratsioon, välja arvatud valge kristalliline pulbriline glükoos, ei ole 82 %, on märgitav kogus 50,93 kg D-glütsitooli anhüdriidi 100 kg maisi kohta.
( 226 ) Kui D-glütsitooli kontsentratsioon ei ole 70 %, on märgitav kogus 41,4 kg D-glütsitooli anhüdriidi 100 kg maisi kohta.
( 227 ) Kui D-glütsitooli kontsentratsioon ei ole 70 %, on märgitav kogus 47,3 kg D-glütsitooli anhüdriidi 100 kg maisi kohta.
( 228 ) Variantide a–f kohaldamiseks tuleb arvesse võtta toimingute tegelikke tulemusi.
( 229 ) Korra kohaldamisel peab purustatud riisi kogus vastama CN-koodide 1006 30 61-1006 30 98 alla kuuluva riisi töötlemise eesmärgil importimise ajal kindlaksmääratud purustatud riisi kogusele. Poleerimise korral suurendatakse seda kogust 2 % imporditud riisi võrra, välja arvatud importimise ajal kindlaksmääratud purustatud riis.
( 230 ) Eelnevalt keedetud või küpsetatud riis koosneb pleegitatud riisitangudest, mida on lõpliku keetmise või küpsetamise hõlbustamiseks eelnevalt keedetud või küpsetatud ja osaliselt dehüdreeritud.
( 231 ) Lambiõlis sisalduva oleiinhappe kahekordne protsendimäär tuleb maha arvata 5. veerus esitatud toote kogusest rafineeritud oliiviõli või oliiviõli puhul ja selle moodustab rafineerimisel saadud happelise õli kogus.
( 232 ) Rafineerimata oliivijääkõlis sisalduva oleiinhappe kahekordne protsendimäär tuleb maha arvata 5. veerus esitatud toote kogusest rafineeritud oliivijääkõli või oliivijääkõli puhul ja selle moodustab rafineerimisel saadud happelise õli kogus.
( 233 ) Lahustuva kakao puhul lisada 5. veerus esitatud kogusele 1,5 % alkaliini.
( 234 ) Tulem kehtib pagaripärmi puhul, mille kuivainesisaldus on 95 % ja mis on saadud suhkruroomelassist, mille üldsuhkrusisaldus on 48 %, või suhkrupeedimelassist, mille üldsuhkrusisaldus on 52 %. Erineva kuivainesisaldusega pagaripärmide puhul on märgitav kogus 22,4 kg veevaba pärmi 100 kg suhkrupeedimelassi kohta, mille üldsuhkrusisaldus on 48 %, või suhkruroomelassi kohta, mille üldsuhkrusisaldus on 52 %.
( 235 ) Tulem kehtib pagaripärmi puhul, mille kuivainesisaldus on 28 % ja mis on saadud suhkruroomelassist, mille üldsuhkrusisaldus on 48 %, või suhkrupeedimelassist, mille üldsuhkrusisaldus on 52 %. Erineva kuivainesisaldusega pagaripärmide puhul on märgitav kogus 22,4 kg veevaba pärmi 100 kg suhkrupeedimelassi kohta, mille üldsuhkrusisaldus on 48 %, või suhkruroomelassi kohta, mille üldsuhkrusisaldus on 52 %.
( 236 ) Väärtus tähendab kauba tolliväärtust, mis on määratud olemasolevate andmete ja taotluse esitamise ajal esitatud dokumentide põhjal.
( 237 ) EÜT L 181, 1.7.1992, lk 21.
( 238 ) EÜT L 329, 30.12.1995, lk 18.
( 239 ) EÜT L 252, 25.9.1999, lk 1.
( 240 ) EÜT 172, 30.9.1966, lk 3025/66.
( 241 ) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1.
( 242 ) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 49.
( 243 ) EÜT L 94, 9.4.1986, lk 9.
( 244 ) EÜT L 159, 1.7.1993, lk 112.
( 245 ) EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22.
( 246 ) EÜT L 248, 5.9.1991, lk 1.