Kohtuasi C‑127/14

Andrejs Surmačs

versus

Finanšu un kapitāla tirgus komisija

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Augstākā tiesa)

„Eelotsusetaotlus — Direktiiv 94/19/EÜ — I lisa punkt 7 — Hoiuste tagamise skeem — Teatud hoiustajate väljajätmine hoiuste tagamise skeemi alt — Juhatuse liikme väljajätmine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (teine koda) 2. septembri 2015. aasta otsus

1. Asutamisvabadus – Teenuste osutamise vabadus – Krediidiasutused – Hoiuste tagamise skeem – Direktiiv 94/19 – Liikmesriikide õigus jätta teatud hoiused või hoiustajad kaitseta – Tingimused – I lisas toodud erandite loetelu ammendavus – Liikmesriikide võimalus teha erand muudele hoiustajate või hoiuste kategooriatele – Puudumine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/19, muudetud direktiiviga 2009/14, artikkel 3 ja I lisa punkt 7)

2. Euroopa Liidu õigus – Tõlgendamine – Meetodid – Grammatiline, süstemaatiline ja teleoloogiline tõlgendamine

3. Asutamisvabadus – Teenuste osutamise vabadus – Krediidiasutused – Hoiuste tagamise skeem – Direktiiv 94/19 – Liikmesriikide õigus jätta teatud hoiused või hoiustajad kaitseta – Krediidiasutuse juhatuse liikmete kaitseta jätmine – Mõiste „juhatuse liige” – Hindamiskriteeriumid

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/19, muudetud direktiiviga 2009/14, artikkel 3 ja I lisa punkt 7)

1.  Direktiivi 94/19 hoiuste tagamise skeemide kohta (muudetud direktiiviga 2009/14) I lisa punkti 7 alusel kaitseta jäetud hoiuste loetelu on ammendav, nii et liikmesriigid ei või oma siseriiklikus õiguses ette näha muid hoiustajate kategooriaid, kes ei kuulu nende täidetavaid ülesandeid arvestades selles punktis loetletud mõistete alla, et teha nende suhtes erand hoiuste tagamisest.

   Seoses sellega tuleb kategooriaid, millele on direktiivi 94/19 I lisa punktis 7 viidatud kaitseta hoiuste või hoiustajate kindlaksmääramiseks, mõista funktsionaalselt. Järelikult võib kaitsest ilma jätta isikuid, kes täidavad ülesandeid, mida saab liikmesriigi õigust või kaubandustavasid arvestades pidada selle lisa vastavas punktis toodud mõistete määratlusele vastavaks, olenemata sellest, kuidas neid ülesandeid nimetatakse – seda peab aga kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus. Et direktiivi 94/19 I lisas ette nähtud kategooriad kujutavad endast erandit direktiivi artiklis 3 sätestatud üldreeglist, siis peab neid tõlgendama kitsalt.

   (vt punktid 24–26 ja resolutsiooni punkt 1)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 28)

3.  Direktiivi 94/19 hoiuste tagamise skeemide kohta (muudetud direktiiviga 2009/14) I lisa punkti 7 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigid võivad jätta direktiiviga ette nähtud kaitsest juhatuse liikmena ilma isikud, kellel on ülesande tõttu, mida nad krediidiasutuses täidavad – olenemata selle ülesande nimetusest –, sellisel tasemel informatsiooni ja teadmisi, mis võimaldavad neil hinnata krediidiasutuse tegelikku finantsolukorda ja tema tegevusega seotud riske.

   Direktiivi 94/19 I lisa punktis 7 nimetatud hoiustajate fakultatiivne kaitseta jätmine põhineb eeldusel, et üldjuhul on sellistel isikutel krediidiasutuste kohta, kellele nad oma hoiused usaldavad, niisugused teadmised ja andmed, mis enamikul hoiustajatel puuduvad. Siseriikliku kohtu ülesanne on hinnata, kas antud juhul on asjaomasel isikul sellist informatsiooni ja selliseid teadmisi ning kas ta on olukorras, mis võimaldab tal hinnata krediidiasutuse tegelikku finantsolukorda ja selle tegevusega seotud riske. Hindamise käigus tuleks siseriiklikul kohtul arvesse võtta kõiki kohtuasjaga seonduvaid asjaolusid, eelkõige isiku ametikoha kirjeldust, tema tegelikku tegevust ning õiguslikke ja faktilisi suhteid tema ja panga nõukogu vahel. Küsimus, kas isik on vastutav panga kogu tegevuse eest või üksnes ühe kindla tegevusvaldkonna eest, on vaid üks tegureid, mida hindamisel arvesse võtta.

   (vt punktid 33, 37 ja 38 ning resolutsiooni punkt 2)