Euroopa Kohtu (viies koda) 6. veebruari 2014. aasta määrus – Jagiello

(kohtuasi C‑33/13)

„Eelotsusetaotlus — Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 — Maksustamine — Käibemaks — Kuues direktiiv — Mahaarvamisõigus — Keeldumine — Variisikuna tegutseva äriühingu väljastatud arve”

Maksualaste õigusaktide ühtlustamine — Ühine käibemaksusüsteem — Sisendkäibemaksu mahaarvamine — Maksu maha arvamisest keeldumine, kuna pettuse ja muude rikkumiste tõttu kauba tarnet tegelikult ei sooritatud — Vastuvõetamatus — Piirid — Tingimused — Arve saaja, kes teadis või pidi teadma pettusest — Siseriikliku kohtu teostatav kontroll (nõukogu direktiiv 77/388, artikli 17 lõike 2 punkt a ja artikli 22 lõike 3 punkt b) (vt punktid 27, 32, 33, 36–43 ja resolutsioon)

Ese

Eelotsusetaotlus – Wojewódzki Sąd Administracyjny w Łodzi – Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23) artikli 4 lõigete 1 ja 2 koosmõjus artikli 5 lõikega 1 ning artikli 17 lõike 2 punkti a tõlgendamine – Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus – Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse puudumine tarne saajal juhul, kui müüja kasutab teise isiku ärinime – Müüja enda tegevuse varjamine – Arve, mille on väljastanud müüjast erinev isik – Puuduv vajadus tõendada, et ostja teadis, et kõnealune tehing oli seotud süüteo või muu rikkumisega, mille oli toime pannud müüja või temaga koostööd teinud isik

Resolutsioon

Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuendat direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas, mida on muudetud nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiiviga 2001/115/EÜ, tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui maksukohustuslasel ei lubata talle tarnitud kaubalt võlgnetavat või tasutud käibemaksu maha arvata seetõttu, et seda kaubatarnet ei peeta – võttes arvesse selle tarnega seotud arve väljastaja toime pandud pettust või rikkumisi – nimetatud arve väljastaja poolt tegelikult sooritatuks, ilma et objektiivsete tõendite alusel oleks tuvastatud ja ilma et maksukohustuslaselt oleks nõutud kontrolli teostamist, mis ei ole tema kohustus, et see maksukohustuslane teadis või oleks pidanud teadma, et tehing on seotud käibemaksupettusega – asjaolu, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.