Kohtuasi C‑272/13

Equoland Soc. coop. arl

versus

Agenzia delle Dogane – Ufficio delle Dogane di Livorno

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Commissione tributaria regionale per la Toscana)

„Eelotsusetaotlus — Käibemaks — Kuues direktiiv 77/388/EMÜ — Direktiiv 2006/112/EÜ — Selliste kaupade impordi maksuvabastus, mis suunatakse mõnele muule ladustamisprotseduurile kui tolliprotseduur — Kohustus kaup lattu viia füüsiliselt — Täitmata jätmine — Kohustus tasuda käibemaksu hoolimata asjaolust, et see on pöördmaksustamise korra kohaselt juba tasutud”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kuues koda), 17. juuli 2014

1. Maksualaste õigusaktide ühtlustamine – Ühine käibemaksusüsteem – Kuuenda direktiiviga ette nähtud maksuvabastused – Selliste kaupade impordi maksuvabastus, mis suunatakse mõnele muule ladustamisprotseduurile kui tolliprotseduur – Siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt tuleb kaup lattu viia füüsiliselt – Vastuvõetavus

   (Nõukogu direktiiv 77/388, muudetud direktiiviga 2006/18, artikli 16 lõige 1)

2. Maksualaste õigusaktide ühtlustamine – Ühine käibemaksusüsteem – Sisendkäibemaksu mahaarvamine – Neutraalse maksustamise põhimõte – Kauba füüsiliselt lattu viimise kohustuse täitmata jätmine – Siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt on nõutav käibemaksu tasumine hoolimata asjaolust, et see on pöördmaksustamise korra kohaselt juba tasutud – Vastuvõetamatus

   (Nõukogu direktiiv 77/388, muudetud direktiiviga 2006/18)

1.  Kuuenda direktiivi 77/388 kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (muudetud direktiiviga 2006/18) artiklit 16 lõiget 1 selle direktiivi artiklist 28c tulenevas versioonis tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt sõltub nende õigusnormidega sätestatud impordikäibemaksu tasumise vabastus sellest, kas imporditud kaup, mis on suunatud käibemaksu tasumiseks maksulattu, on sinna viidud füüsiliselt.

   Tuleb sedastada, et selline kohustus, vaatama oma formaalsele laadile, võimaldab tõhusalt saavutada taotletavad eesmärgid, milleks on tagada käibemaksu täpne kogumine ning vältida maksust kõrvelehoidumist, ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks.

   (vt punktid 29 ja 30 ning resolutsiooni punkt 1)

2.  Kuuendat direktiivi 77/388 kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (muudetud direktiiviga 2006/18) tuleb tõlgendada nii, et lähtudes käibemaksu neutraalsuse põhimõttest on sellega vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt nõuab liikmesriik impordikäibemaksu tasumist, olgugi et see maks on juba tasutud pöördmaksustamise korra kohaselt sisearve väljastamise ning maksukohustuslase ostu-müügi registrisse kandmise teel.

   Seega on õiguspärane, kui liikmesriik näeb impordikäibemaksu täpseks kogumiseks ja maksudest kõrvalehoidumise vältimiseks oma vastavas siseriiklikus õiguses ette asjakohased karistused, muutes karistatavaks selle, kui ei ole täidetud kohustust viia imporditud kaup maksulattu füüsiliselt, samas ei või sellised karistused minna kaugemale sellest, mis on nende eesmärkide saavutamiseks vajalik.

   Kuna aga imporditud kaupa ei viidud maksulattu füüsiliselt, kuulus käibemaks tasumisele impordi hetkel ning seega kujutab tasumine pöördmaksustamise korra kohaselt endast käibemaksu hilinenud tasumist.

   Käibemaksu hilinenud tasumine kujutab endast üksnes formaalset rikkumist, mis ei mõjuta maksukohustuslase mahaarvamisõigust, kui puudub maksudest kõrvalehoidumise kavatsus või kahju riigieelarvele. Igal juhul ei saa käibemaksu hilinenud tasumist iseenesest käsitada maksudest kõrvalehoidumisena, mis eeldab esiteks, et asjaomase tehingu tulemus, vaatamata kuuenda direktiivi ja selle direktiivi üle võtnud siseriiklike õigusnormide asjaomaste sätetega ette nähtud tingimuste täitmisele, on maksusoodustuse saamine, mille andmine oleks vastuolus nende sätetega taotletava eesmärgiga, ja teiseks, et objektiivsetest asjaoludest peab olema võimalik järeldada, et kõnealuste tehingute peamine eesmärk on maksusoodustuse saamine.

   Seega võttes arvesse mahaarvamisõiguse ülekaalukat positsiooni ühises käibemaksusüsteemis, mille eesmärk on tagada täielik neutraalsus kõikide majandustegevuste maksukoormuse osas, mis eeldab, et maksukohustuslasel on võimalus arvata maha kogu oma majandustegevuse käigus tasumisele kuulunud või tasutud käibemaks, ei ole selline karistus, mis seisneb mahaarvamisõiguse andmisest keeldumises, kooskõlas kuuenda direktiiviga juhtudel, mil ei ole tuvastatud maksudest kõrvalehoidumist ega kahju riigieelarvele.

   (vt punktid 33, 34, 38, 39, 41, 49 ja resolutsiooni punkt 2)