18.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 391/31

—

hoiatab stsenaariumi eest, mis viiks mitmeaastase finantsraamistiku kohta sõlmitava kokkuleppe edasilükkamiseni 2013. aasta algusest hilisemaks ajaks;

—

rõhutab asjaolu, et väga suur osa avaliku sektori investeeringutest liikmesriikides sõltub struktuurifondidest, ning tuletab meelde Euroopa Ülemkogu 28.–29. juuni 2012. aasta tippkohtumisel sõlmitud majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe raames võetud kohustusi;

—

toetab komisjoni 6. juuli 2012. aasta ettepaneku ajakohastamise põhjal Euroopa Parlamendi üleskutset, et järgmise eelarve maht peab moodustama vähemalt 1,14 % ELi kogurahvatulust (sh Horvaatia ühinemine);

—

väljendab kahetsust selle üle, et valdav enamik nõukogu läbirääkimispaketiga hõlmatud teemadest, sh mis tahes makromajanduslik tingimuslikkus, on küsimused, mis tuleb vastu võtta kaasotsustusmenetluse ja mitte heakskiitmismenetluse teel;

—

suhtub tõrjuvalt sellesse, et riiklike eraldiste jaotamise meetod ning ühtekuuluvus- ja maaelu arengu poliitikale tehtavatele eraldistele kehtivad ülemmäärad on lisatud nõukogu läbirääkimispaketti. Komitee on arvamusel, et tegemist on kaasotsustamise valdkonna ja seega valdkonnaga, milles on ette nähtud kohustuslik konsulteerimine Regioonide Komiteega, ning jätab endale võimaluse esitada hagi Euroopa Kohtule, kui komisjon ei esita õigusakti ettepanekut, mille kohta Regioonide Komitee saaks väljendada oma seisukohta;

—

tervitab nõukogu praegust läbirääkimismeetodit, mille tulemusel käsitletakse läbirääkimistel kulude ja vahendite osi koos, ning väljendab taas toetust komisjoni kavandatud kahele uuele omavahendile, milleks on käibemaksul põhinev omavahend ja uus finantstehingute maks;

—

toetab täiel määral nõukogu ettepanekut muuta ühtekuuluvuspoliitika eraldi alamrubriigiks selle asemel, et kehtestada sellele vaheülemmäär ning kordab oma nõudmist suurendada ühtekuuluvuspoliitikale (säilitada vähemalt sama tase kui 2007.–2013. aastal) ja oma toetust uue üleminekupiirkondade kategooria loomisele;

—

väljendab heameelt nõukogu ettepaneku üle hõlmata programmid Galileo, ITER ja GMES rubriiki 1 ning kordab oma nõudmist integreerida ka Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond mitmeaastasesse finantsraamistikku.

Pearaportöör

Mercedes BRESSO (IT/PES), Piemonte maakonnavolikogu liige

Viitedokumendid

Muudetud ettepanek: nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020

COM(2012) 388 final

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku lihtsustamise kava”

COM(2012) 42 final

1.

võtab teadmiseks, et komisjon avaldas 6. juulil 2012 muudetud ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020, milles võetakse arvesse nii Horvaatia ELiga ühinemist kui ka uusimate (2007.–2009. aasta) statistikaandmete alusel tehtud arvutusi;

2.

tervitab mitmeaastast finantsraamistikku ja omavahendeid käsitleva resolutsiooni vastuvõtmist Euroopa Parlamendi täiskogus 13. juunil 2012 ning väljendab rahulolu selle üle, et pearõhk asetati tõsiasjale, et ELi eelarve on 94 % ulatuses investeerimiseelarve, ning et selle halduskulud on proportsionaalselt äärmiselt madalad. Komitee rõhutab kõnealuste investeeringutega kaasnevat mitmekordistavat ja võimendavat mõju era- ja avaliku sektori kaasrahastamise kaudu kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil ning juhib tähelepanu ELi eelarve asendamatule ülesandele avaliku sektori kindla ja mitmeaastase ressursina, et toetada majanduskasvu ja töökohti;

3.

väljendab sügavat muret nõukogus toimuvate läbirääkimiste praeguse arengu pärast mitmeaastase finantsraamistiku kogumahu, poliitikameetmete sisu ja ressursside osas. See võib seada ohtu fondide säilitamise ühtekuuluvuspoliitikas sätestatud kolme piirkonna kategooriale. Seetõttu loodab ta, et läbirääkimised saavad ELi erakorraliseks tippkohtumiseks 22.–23. novembril 2012 positiivse väljundi. Selle abil võidakse ületada kahe kaasseaduseandja vahelised takistused ja nii vältida Euroopa Liidule kahjulikku ajakavast mahajäämist ning jõuda aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” õigeaegse rakendamiseni;

4.

toob sellega seos esile ilmse ebakõla liikmesriikide poolt Euroopa Ülemkogu 28.–29. juuni 2012. aasta tippkohtumisel sõlmitud majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe raames võetud kohustuste ning mõnede seisukohtade vahel, millele nad on asunud läbirääkimistel;

5.

meenutab, et ELi tabanud majandus- ja sotsiaalkriisi tõsidus teeb programmiperioodi käivitamise 2014. aastal veelgi hädavajalikumaks, sest ainult see võimaldab eraldada Euroopa vahendeid, mis on esmatähtsad liikmesriikides, piirkondades ja linnades tehtavate investeeringute jaoks;

6.

rõhutab, et võrdluses liikmesriikide eelarvetega on ELi eelarve maht kahanenud, ent samas on laiendatud Lissaboni lepinguga ELile antud pädevust ja ülesandeid, eelkõige välistegevuse, (Euroopa Liidu lepingu artikli 27 lõige 3), kliimamuutuste (ELi toimimise lepingu artikkel 191), energeetika (ELi toimimise lepingu artikkel 194), spordi (ELi toimimise lepingu artikkel 165), kosmose (ELi toimimise lepingu artikkel 189), turismi (ELi toimimise lepingu artikkel 195) ja kodanikukaitse (ELi toimimise lepingu artikkel 196) valdkonnas;

7.

rõhutab asjaolu, et väga suur osa avaliku sektori investeeringutest liikmesriikides sõltub struktuurifondidest, mis moodustavad 13 liikmesriigis enam kui 30 % ja kuues liikmesriigis enam kui 60 % avalikest investeeringutest;

8.

tunnistab, et aluslepingutes (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 312) on ette nähtud erisätete kohaldamine juhul, kui mitmeaastast finantsraamistikku ei ole vastu võetud enne kui kehtivuse kaotavad 2013. aasta lõpus kõigi ELi mitmeaastaste kuluprogrammide õiguslikud alused, välja arvatud ühise põllmajanduspoliitika esimene sammas. Komitee rõhutab, et nendes lepingu sätetes on öeldud, et eelarvepädeva asutuse osakondadel on õiguslik kohustus jätkata läbirääkimisi. Komitee juhib siiski tähelepanu asjaolule, et nii uute valdkondlike programmide vastuvõtmine ilma finantsraamistiku määruseta kui ka olemasolevate programmide kestuse pikendamine, osutuksid äärmiselt keerukaks;

9.

hoiatab stsenaariumi eest, mis viiks mitmeaastase finantsraamistiku kohta sõlmitava kokkuleppe edasilükkamiseni 2013. aasta algusest hilisemaks ajaks, kuna see avaldaks negatiivset mõju ELi majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele. Kui mitmeaastase finantsraamistiku alane kokkulepe lükataks 2013. aasta algusest kaugemale, seaks see ohtu ka programmiperioodi 2014–2020, mille on praeguseks kavandanud Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu, ning sunniks vaatama läbi selle alternatiivi, mida Regioonide Komitee esialgselt toetas, st programmiperioodi, mis hõlmab 5+5 aastat, pärast aasta või kaks kestvat üleminekuperioodi;

10.

kordab oma varasemat seisukohta, et ELil peab olema ELi kogurahvatulust vähemalt 1 % moodustav usaldusväärne eelarve, et saavutada Euroopa Liidu peaeesmärgid kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiast ja kohapealsetest tingimustest tulenevatele konkreetsete vajadustega. Komitee tuletab meelde, et 2000. aastal seadis nõukogu omavahendite ülemmääraks 1,29 % kogurahvatulust kulukohustuste puhul ja 1,23 % maksete assigneeringute puhul. Komitee rõhutab, et sellest ajast peale on vahe omavahendite ülemmäära ja mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade vahel pidevalt kasvanud ning oli keskmiselt 25 %. Komitee rõhutab ka, et mitmeaastases finantsraamistikus seatakse ainult kulude ülemmäärad, samas kui ELi aastaeelarve on alati jäänud neist määradest nii kulukohustustes kui ka assigneeringutes märkimisväärselt allapoole. Seetõttu toetab komitee komisjoni 6. juuli 2012. aasta ettepaneku ajakohastamise põhjal Euroopa Parlamendi üleskutset, et järgmise eelarve maht peab moodustama vähemalt 1,14 % ELi kogurahvatulust (sh Horvaatia ühinemine);

11.

tunneb heameelt selle üle, et 18. septembri 2012. aasta läbirääkimispaketist jäeti välja ettepanek lõpetada programm kõige vaesematele ühiskonna liikmetele toiduabi andmiseks. Komitee tunneb siiski kahetsust ebaselguse üle selle programmi rahastamisel ning kordab oma seisukohta, et see peaks jääma ka edaspidi mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 2;

12.

väljendab heameelt Küprose eesistumise aruteludokumendi (30. august 2012) teatud aspektide üle, ent on eriti mures aruteluks esitatud ühtekuuluvuspoliitikat käsitlevate ettepanekute pärast, eelkõige abikõlblikkuse, ulatuse ja kaetuse osas seoses piirkondadele ja liikmesriikidele suunatud turvaabinõudega. Komitee on vastu ebaproportsionaalsele kohandamisele üleminekupiirkondade ja rohkem arenenud piirkondade puhul;

13.

väljendab kahetsust selle üle, et valdav enamik nõukogu läbirääkimispaketiga (19. juuni 2012. aasta versioon) hõlmatud teemadest ja eriti selle punktid 21 kuni 47 ja 53 kuni 78 on küsimused, mis tuleb vastu võtta kaasotsustusmenetluse ja mitte heakskiitmismenetluse teel. Komitee rõhutab, et Euroopa Parlament tuleb täielikult kaasata käimasolevatesse läbirääkimistesse;

14.

suhtub tõrjuvalt sellesse, et kuigi riiklike eraldiste jaotamise meetod ning ühtekuuluvus- ja maaelu arengu poliitikale tehtavatele eraldistele kehtivad ülemmäärad on lisatud nõukogu läbirääkimispaketti (punktid 30 kuni 45), jäävad need siiski kajastumata määruse eelnõus, milles käsitletakse ühise strateegilise raamistikuga hõlmatud viie fondi ühissätteid. Komitee väljendab muuhulgas üllatust selle üle, et vastavalt 18. septembri 2012. aasta läbirääkimispaketi punktile 35 mõjutavad Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid teatud määral struktuurifondide vahendite jaotust liikmesriikide vahel. Seetõttu tuleks välja selgitada, kas kõnealused eesmärgid tõesti esindavad piirkondade arenguvajadust, kuid see tõstatab ka palju olulisemaid küsimusi juhtimise ja meetodite valdkonnas, seda enam, et kõnealune ümberjaotamine ei olnud kindlasti kavas eesmärkide kehtestamisel 2010. aastal;

15.

on arvamusel, et vastavalt EL toimimise lepingu artiklile 177 ei ole tegemist mitte ainult kaasotsustamise valdkonna, vaid ka valdkonnaga, milles on ette nähtud kohustuslik konsulteerimine Regioonide Komiteega, ning seetõttu, et kaitsta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 lõikega 3 komiteele antud volitusi, jätkab komitee kõnealuse küsimuse õigusliku tausta uurimist ja jätab endale võimaluse esitada hagi Euroopa Kohtule, kui komisjon ei esita õigusakti ettepanekut, mille kohta Regioonide Komitee saaks väljendada oma seisukohta;

16.

kordab 2012. aasta algusest saadik Euroopa Komisjoni eri seadusandlike ettepanekute kohta vastu võetud arvamustele tuginedes järgmist:

17.

kordab seoses Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames jaotatud vahenditega, et need jaotatakse koostööprogrammide ja mitte liikmesriikide kaudu. Komitee kutsub seega üles vaatama läbi 18. septembri 2012. aasta läbirääkimispaketi punkti 40, eelkõige seetõttu, et läbirääkimistel piiriülese ja riikidevahelise koostöö küsimustes jäeti piirkondliku koostöö küsimus kolmandale kohale;

18.

toetab ettepanekut kasutada senisest laialdasemalt laene ning mitte peamiselt tagastamatuid toetusi, et innustada toetuse saajate kaasamist. Komitee on samuti seisukohal, et laenude tagasimaksmine tuleb kättesaadavaks muuta käibefondide kaudu;

19.

kordab soovi reformida omavahendite praegust süsteemi kui võimalust vähendada liikmesriikide otsemakseid ELi eelarvesse, suurendades samas ELi omavahendeid, mida saaks suunata tulevaste väljakutsetega tegelemiseks (1), ja vastata vajadusele kaotada praegused finantskorrektsioonid ja erandid. Komitee arvates peaks uus mitmeaastane finantsraamistik läbipaistvuse, tasakaalu ja jätkusuutlikkuse huvides tingimata tuginema uute omavahendite osas sõlmitud kokkuleppele – nagu on märkinud Euroopa Parlament;

20.

tervitab nõukogu praegust läbirääkimismeetodit, mille tulemusel käsitletakse läbirääkimistel kulude ja vahendite osi koos, ning väljendab taas toetust komisjoni kavandatud kahele uuele omavahendile, milleks on käibemaksul põhinev omavahend ja uus finantstehingute maks;

21.

kutsub sellega seoses teatud liikmesriike üles kiitma uue finantstehingute maksu heaks, et mitte tekitada kahju oma elanikkonnale, ettevõtjatele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kuna heakskiitmisest keeldumine viiks tõhustatud koostöö rakendamiseni ja eelarveküsimustes kahekiiruselise Euroopa loomiseni;

22.

on seisukohal, et tõhustatud koostöö vahendina kehtestatav finantstehingute maks võib õiguslikult toimida alusena ELi uuele omavahendile ja et selles osalevad riigid võiksid osa saadud tuludest üle kanda ELi eelarvesse. Ent selline ülekanne peab vähendama samavõrra nende kogurahvatulul põhinevat osamakset eelarvesse, ilma et see muudaks mitteosalevate riikide osamaksete arvutamist reguleerivaid eeskirju;

23.

väljendab taas toetust äärmiselt keerulise tagasimaksete ja korrektsioonimehhanismide süsteemi lihtsustamisele ning praeguse tagasimaksesüsteemi asendamisele üldise korrektsioonimehhanismiga;

24.

väljendab imestust, et Euroopa Komisjoni poolt nõukogu määruses tehtud väidetavalt tehnilised muudatused hõlmavad sellist esmatähtsat komponenti nagu seni üksnes Ühtekuuluvusfondi puhul kasutatud makromajandusliku tingimuslikkuse laiendamine ühise strateegilise raamistiku kõigile viiele fondile (vt muudetud määruse eelnõu artikkel 8);

25.

väljendab taas oma selget ja kindlat vastuseisu mis tahes makromajanduslikule tingimuslikkusele ning ei pea asjakohaseks selle teatavate liikmesriikide taotletud laiendamist kõigile eelarverubriikidele;

26.

tuletab meelde, et tegemist on kaasotsustusmenetluse kohaldamisalasse kuuluva valdkonnaga, mida tuleb käsitleda määruse raames, milles käsitletakse ühise strateegilise raamistiku viie fondi ühissätteid;

27.

toetab täiel määral nõukogu ettepanekut muuta ühtekuuluvuspoliitika eraldi alamrubriigiks selle asemel, et kehtestada sellele vaheülemmäär, ent rõhutab nõudmist jätta Euroopa Ühendamise Rahastu kõnealusest alamrubriigist välja, arvestades selle erinevat iseloomu. Komitee väljendab endiselt kahetsust selle üle, et on jäetud kasutamata võimalus koondada ühteainsasse rubriiki kõik ELi pakutavad territoriaalse arengu rahastamise vahendid (ehk teisisõnu ühise strateegilise raamistiku viis fondi);

28.

kordab nõudmist tagada igas rubriigis paindlikkus ja luua paindlikkusreserv, kuhu suunata vahepeal kasutamata jäänud vahendid ja marginaalid, selle asemel, et tagastada need liikmesriikidele. Selline paindlikkusreserv võiks kujutada endast vahendit makromajanduslike ja finantsmeetmete jaoks, mis võimaldaks ennetada asümmeetrilisi tagasilööke Euroopa Liidus;

29.

juhib uuesti tähelepanu sellele, et vaadeldavas ettepanekus nähakse 2016. aastaks ette mitmeaastase finantsraamistiku elluviimise hindamine, ja kinnitab, et selle asemel tuleks pigem 2017. aastal teha täielik vahekokkuvõte (mille üheks osaks oleks ka kavandatud hindamine);

30.

kordab mitmeaastase finantsraamistiku peamiste alamrubriikide summade osas

31.

kordab oma nõudmist säilitada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ja integreerida see mitmeaastasesse finantsraamistikku, ent rõhutab Euroopa Parlamendi eeskujul, et selle programmivälise olemuse tõttu tuleks see eelarvesse lisada asjaomaste eelarveridade ülemmääradest väljaspool. Samamoodi väljendab komitee vastuseisu fondi kohaldamisala laiendamisele, kompenseerimaks kahe- või mitmepoolsete kaubanduslepingute poolt põllumajandustegevusele avaldatavat mõju (ibid., punkt 95);

32.

väljendab heameelt nõukogu ettepaneku üle hõlmata programmid Galileo, ITER ja GMES mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 1 (ibid., I lisa), nagu komitee on taotlenud oma arvamuses uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta 2013. aasta järgseks perioodiks;

33.

rõhutab, et eespool mainitud reservmehhanismidele vastavad summad tuleb üle kanda ka mitmeaastasesse finantsraamistikku;

34.

leiab, et nii liikmesriikide kui ka Euroopa Parlamendi esitatud soovitusele kulude kvaliteedi parandamise kohta ei ole veel rahuldavalt vastatud, kuna praegune vastus seisneb uute kontrollimis- ja auditeerimismenetluste lisamises, menetluste suurenenud keerukuses ning ülemäärase rõhu asetamises tegevuskavade tulemuslikkusele ja kvantitatiivsetele kriteeriumidele nende kvaliteedi arvelt, mis lõppkokkuvõttes viib üha suurema tsentraliseerimiseni madalamate valitsemistasandite kahjuks võrreldes kõrgematega;

35.

soovib, et komisjoni kavandatud teatis kulude kvaliteedi kohta võimaldaks avaliku sektori investeerimiskulude diferentseeritud arvutamist stabiilsuspaktist lähtuvalt;

36.

suhtub tõrjuvalt komisjoni liigsesse delegeeritud aktide kasutamisse, näiteks need, mis on välja pakutud ühise strateegilise raamistiku soovituslike meetmete jaoks, mille tagajärjel jäetakse Regioonide Komitee välja konsulteerimis- ja otsustusmenetlusest, kuigi tegemist võib olla kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukohast esmatähtsate valdkondadega;

37.

nõustub seevastu täielikult komisjoniga küsimuses, et lihtsustamise tõhususe saab ELi tasandil täiel määral tagada vaid siis, kui sellega kaasnevad paralleelselt riikides keskvalitsuse ja madalamatel valitsemistasanditel tehtavad jõupingitused, rõhutades samas, et peamine töö tuleb ära teha riigi tasandil;

38.

tervitab mitmeaastase finantsraamistiku raames kavandatud programmide ratsionaliseerimist, iseäranis kavandatud rahastamisprogrammide arvu vähendamist ning programmide ja allprogrammide ühte koondamist mitmes valdkonnas;

39.

toetab Euroopa Investeerimispanga tihedamat kaasamist struktuurifondidest rahastatud projektide elluviimisse.