31.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 77/49

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab ettepanekus esitatud mehhanisme süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise (CCS) tutvustamise edendamiseks elektrijaamades, nagu on sätestatud komisjoni teatises, kuid komiteele valmistab muret rahastamissuutlikkuse ja selgete rahastamisvõimaluste puudumine keskpikas (2010–2020) ja pikas perspektiivis (pärast 2020. aastat).

1.2

Tuleks hoolitseda selle eest, et komisjoni rahastamissuutlikkuse puudumist saaks osaliselt hüvitada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kaudu saadava tuluga, nt saastekvootidega kauplemise kaudu energiatootmissektoris pärast 2013. aastat. On oluline märkida, et siiani ei ole ELi tasandil tehtud ühtegi ettepanekut vajalikku tagatist sisaldava konkreetse rahastamissüsteemi kohta.

1.3

On oluline, et rahalised tingimused on selged ja paigas hiljemalt 2009. aasta lõpuks. Ainult nii tagatakse rahaline alus ettevalmistuste käivitamiseks, et CCSi laiaulatusliku tutvustamise käitised saaksid alustada tegevust 2015. aastal.

1.4

ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kaudu saadavat tulu tuleks alates 2013. aastast koguda riiklikul tasandil osana läbivaadatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi rakendamisest.

1.5

Komisjoni idee korraldada ELi heitkogustega kauplemist riiklikul tasandil koos 20 % kogutulu eraldamisega CO2 heitkoguste vähendamise meetmete toetamiseks on täiesti ebapiisav ning möödalastud rahastamisvõimalus. Liikmesriike tuleks kutsuda tungivalt üles põhjalikult ümber kujundama oma seiskohta ELi heitkogustega kauplemise süsteemi tulu osas ning eraldama kogu ELi heitkogustega kauplemise süsteemist saadava tulu vähese süsinikdioksiidiheitega ja süsinikdioksiidivabade tehnoloogiate jaoks koos konkreetse eraldisega CCSile. Niiviisi on ehk võimalik kättesaadavaks muuta need miljardid eurod, mis komisjonil praegu puuduvad, kuid mida on vaja CCSi laiaulatusliku varase tutvustamise toetamiseks.

1.6

Komisjon peaks koostama kava, milles määratletakse Euroopa tööstusalgatuse korraldus ja roll, tagades, et see täiendab teisi algatusi, nagu seitsmenda raamprogrammiga toetavad projektid, Euroopa tehnoloogiaplatvorm nullilähedast heitkogust eraldavate fossiilkütusel töötavate elektrijaamade kohta ja Euroopa juhtprogramm, kuid ei kattu nendega.

1.7

Komitee nõustub vajadusega Euroopa ühise infrastruktuuri järele CO2 transpordiks ja säilitamiseks. Üle-euroopaline transpordisüsteem on vajalik liikmesriikide ühendamiseks, kellel endal ei pruugi olla võimalik luua riiklikke süsinikdioksiidihoidlaid.

1.8

Transpordi tähtsuse tõttu CCSi suuremahulise infrastruktuuri loomise väga vajaliku elemendina tuleks kasutusele võtta akronüüm CCTS (Carbon Capture, Transport and Storage — süsinikdioksiidi kogumine, transport ja säilitamine, st sealhulgas ka transport).

2.1

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise üldise lisaväärtusahela arendamine, mis hõlmab CO2 kogumist, transporti ja säilitamist, on veel varases ning mõnel juhul alles uurimisjärgus. Küll on aga tehtud järkjärgulisi edusamme tavapäraste elektrijaamade tehnoloogia tõhususe suurendamise meetmete osas Arvestades kiireloomulist ja kõrgetasemelist vajadust elektrijaamade võimsuse suurendamise järele Euroopas järgmistel aastakümnetel, kutsub komitee üles otsustama pragmaatilise lähenemisviisi kasuks ning kõrvuti arendama mõlemaid tehnoloogiaid. Kuigi suurema tõhususe arendamine võib olla suures osas seotud turusuundumustega, vajavad süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiad (nii seoses elektrijaamade kui ka infrastruktuuridega) täiendavat toetust esitlemis- ja turustamisetapis.

2.2

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia arendamisel järgitakse kahte mudelit. Integreeritud elektrijaamatehnoloogia hõlmab süsinikdioksiidi kogumist enne põletamisprotsessi, põletamisjärgne tehnoloogia hõlmab süsinikdioksiidi eraldamist suitsugaasist pärast põletamist (CO2 pesu). Pärast piisavat edasiarendamist oleks viimane meetod sobiv kasutamiseks praegu ehitusjärgus olevates väga tõhusates uutes elektrijaamades eeldusel, et need on vastavalt kujundatud (nn capture ready). Nende arengumudelite ühine omadus on see, et sel viisil kogutud süsinikdioksiid tuleb viia elektrijaamast sobivasse säilitamiskohta.

2.3

Süsinikdioksiidi pikaajalise ohutu säilitamise küsimus on kõnealusele protsessile ühiskondliku ja poliitilise heakskiidu saamiseks otsustava tähtsusega. Kõnealune aspekt on lõppanalüüsis kõnealuse tehnoloogia kui sellisega vastanduv oluline keskkonnaalane küsimus (2).

2.4

9. juunil 2008 Jaapanis Aomoris toimunud G8 kohtumisel leppisid kaheksa tööstusjõudu kokku 20 suure süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise alase tutvustusprojekti käivitamises aastaks 2010 eesmärgiga toetada tehnoloogia arengut ja kulude vähendamist CCSi ulatuslikuks kasutuselevõtuks alates 2020. aastast.

2.5

G8 kohtumisel osalesid Ühendkuningriigi, Kanada, Itaalia, Jaapani, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa, Ameerika Ühendriikide, Hiina, India ja Lõuna-Korea esindajad.

2.6

G8 CCSi osas võetud kohustuse toetamiseks lubas USA energeetikaministeerium eraldada FuturGen programmi raames rahalisi vahendeid CCSi tehnoloogia kasutamiseks mitmetes kaubanduseesmärgil integreeritud gaasistamisega kombineeritud tsüklil või muude arendatud kahjulike gaaside vabal söepõletustehnoloogial põhinevates elektrijaamades. USA rahastab ka seitset piirkondlikku süsinikdioksiidi sekvestreerimise partnerlust, et tutvustada süsinikdioksiidi suuremahulise pikaajalise maismaal säilitamise tulemuslikkust.

2.7

G8 teadaanne CCSi kohta on kooskõlas Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) soovitusega kasutada CCSi tehnoloogiat kui osa lahendustepaketist kasvuhoonegaaside vähendamiseks poole võrra aastaks 2050.

3.1

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiad (CCS) mängivad juba olemasolevate ja uute tehnoloogiate kõrval olulist rolli ning võivad vähendada süsinikdioksiidiheidet vajalikul määral, et saavutada 2020. aastast hilisemaid eesmärke (3).

3.2

CCSi laiaulatuslik rakendamine elektrijaamades võib muutuda kaubanduslikult teostatavaks 10–15 aasta pärast, võimaldades CCSi tehnoloogial heitkogustega kauplemise põhises süsteemis iseseisvalt toimida 2020. aastaks või varsti pärast seda, olles oluline vahend fossiilkütustest elektritootmise tagajärjel tekkiva süsinikdioksiidiheite kaotamisel.

3.3

See ei ole aga võimalik ilma vajalike ettevalmistuste kohese algatamiseta; varane tutvustamine on eriti vajalik selleks, et kohandada maailmas juba väljaarendatud ja muudel eesmärkidel rakendatavaid CCSi tehnoloogiaid asjakohaselt suuremahuliseks rakendamiseks elektritootmises.

3.4

Euroopa Ülemkogu kiitis 2007. aasta märtsis heaks komisjoni kavatsuse soodustada kuni kaheteistkümne säästlikul fossiilkütuse tehnoloogial põhineva näidiselektrijaama ehitamist ja haldamist ELi kaubandusliku elektritootmise vallas 2015. aastaks ning kordas seda 2008. aasta märtsis.

3.5

Kõnealuse teatisega, mis täiendab komisjoni direktiivi ettepanekut süsinikdioksiidi geoloogilise säilitamise kohta (millega luuakse CCSi jaoks õiguslik raamistik ELis), jätkatakse CCSi alast tööd, et luua struktuur CCSi laiaulatusliku tutvustamise koordineerimiseks ja tõhusaks toetamiseks ning luua tingimused julgete tööstusinvesteeringute tegemiseks mitmetesse elektrijaamadesse.

3.6

Euroopa jõupingutusi seoses CCSi tutvustamisega tuleb tingimata alustada niipea kui võimalik, kasutades poliitilist üldraamistikku, mis hõlmab sihipärast teadus- ja arendustegevust ning üldsuse teadlikkuse tõstmise ja omaksvõtu meetmeid. Vastavalt komisjoni teatisele võiks seitsmeaastane viivitus tutvustamistegevuse alustamisel, mille tõttu lükkub omakorda edasi CCSi üldine kasutuselevõtt, tähendada rohkem kui 90 Gt süsinikdioksiidiheite õhkupaiskamist kogu maailmas, mida oleks võimalik vältida (4), mis võrdub ELi praeguse süsinikdioksiidiheite õhkupaiskamisega enam kui 20 aasta jooksul.

3.7

Selleks, et saada täiendavat toetust riiklikest vahenditest, peab Euroopa tööstus võtma selgeid ja otsusekindlaid kohustusi, mida toetatakse komisjoni pakutavate stiimulite ja tagatistega. Eriti peaksid CCSi varase tutvustamisega seotud toetusmeetmeid rakendama sellised liikmesriigid, kelle puhul jääb kivisüsi tulevikuski oluliseks energiaallikaks.

3.8

Teatises nimetatakse kahte liiki takistusi:

Komisjoni dokumendis leitakse, et ELil on võimalus võtta juhtpositsioon rahvusvahelise reguleerimise vallas.

3.9

Euroopa tööstusalgatuse ettepanek peaks ühendama esimeste tutvustusprojektide võrgustikus osalejate jõupingutused. See peaks olema abiks kogemuste ja teabe vahetamisel ja üldsuse teadlikkuse tõstmisel ning andma panuse poliitikameetmetesse, mis võimaldavad täieliku CCSi väärtusahela saavutamist. Lisaks eeldatakse, et Euroopa tööstusalgatusest on abi riiklike ja rahvusvaheliste fondide ligimeelitamisel.

3.10

Komisjoni sõnul saab ta pakkuda vaid minimaalset toetust ning keskendub seetõttu esimeste osalejate endi poolse rahastamise hoogustamisele ning avaliku sektori rahastamisele riiklikelt valitsustelt ja rahvusvahelistelt valitsusvälistelt organisatsioonidelt.

3.11

Teatises määratletakse kolm meedet:

Lisaks märgitakse, et mida kauem tööstusel CCSi tehnoloogia kasutuselevõtuga aega läheb, seda rohkem on poliitikud sunnitud kaaluma kohustusliku rakendamise meetmeid.

3.12

Teatises pööratakse tähelepanu vajadusele Euroopa ühise infrastruktuuri järele CO2 transpordiks ja säilitamiseks. Teatises nähakse ette üleeuroopalise transpordivõrgu suuniste, sealhulgas CCSi läbivaatamine.

4.1

Pärast ülemkogu 2007. aasta märtsis tehtud otsuseid kliimamuutuste ja energia varustuskindlusega seotud ohtude kohta tegi komisjoni meetmetepaketi ettepaneku eraldi dokumentide kujul, et täita ülemkogu otsustes seatud eesmärgid. Nimetatud meetmetes keskendutakse energiatõhususele, taastuvate energiaallikate edendamisele ning asjaomaste uuenduslike tehnoloogiate arendamisele ja kasutamisele. Komitee on koostanud iga meetme kohta eraldi arvamuse (5).

4.2

Üks võtmetähtsusega valdkond on siinkohal meetodite arendamine fossiilkütuste kasutamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste jätkusuutlikuks vähendamiseks, mis on käesolevas arvamuses arutatav teema.

4.3

Käesolev arvamus on seotud komitee arvamusega (6) sama tehnoloogia kohta, milles käsitletakse komisjoni direktiivi ettepanekut süsinikdioksiidi geoloogilise säilitamise kohta.

5.1

Komisjon märgib teatises korduvalt, et kui kõik läheb kava kohaselt, on väga oluline varases etapis näidata, et võtmeroll on Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemil ning sellega avanevad tõelised ärilised võimalused. On selge, et ELi heitkogustega kauplemise süsteem pakub tõelisi ärilisi võimalusi esimestele turule suundujatele. Kuid need võimalused jäävad liiga hiljaks, kui komisjon ei suuda enne 2009. aasta lõppu kehtestada selgeid ja lõplikke reegleid ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kohta pärast 2012. aastat.

2009. aasta lõpuks peab tööstusel olema kindel alus investeerimisotsuste tegemiseks, et õigeaegselt alustada tehnilist ja ehitusetappi, et esimesed CCSi käitised saaksid tegevust alustada 2015. aastal. Kõnealust aspekti ei ole piisavalt rõhutatud, eriti ELi heitkogustega kauplemise süsteemi praegu ümbritseva ebaselguse ning tööstusele ja komisjoni poolt riiklikele valitsustele esitatud ebamääraste nõudmiste valguses, mis jätavad rahastamise küsimuse õhku rippuma.

5.2

ELi heitkogustega kauplemise süsteem moodustab iseenesest olulise süsinikuturu, mis võib osutuda väga tulemuslikuks, kuid see saab toimuda üksnes juhul, kui süsteem on tugevalt suunatud saastekvootidele sellise hinna kehtestamisele, mis katab rohkem kui süsiniku vähendamise meetmetega kaasnevad lisakulud. Kui komisjon ei kehtesta selgeid sätteid seoses saastekvootidega kauplemise eeskirja ja ulatusega ning sellise kogutud tulu asjakohase kasutamisega ning kui ta ei suuda täita järelevalverolli, võivad potentsiaalsed investorid jääda äraootavale seisukohale liiga suure ebakindluse tõttu.

5.3

Euroopa ühine infrastruktuur CO2 transportimiseks ja säilitamiseks on muidugi midagi, mis lihtsustaks selgelt CCSi suuremahulist rakendamist kogu Euroopas. Mõni liikmesriik ei ole võimeline ise looma riiklikke säilituskohti (7). Võimaluse korral tuleks ära kasutada olemasolevat infrastruktuuri, mida enam ei kasutata, või muudesse infrastruktuuridesse ühendatavaid uusi käitisi. Transpordi tähtsuse tõttu soovitab komitee isegi kasutusele võtta uue akronüümi CCTS (Carbon Capture, Transport and Storage — süsinikdioksiidi kogumine, transport ja säilitamine), et selgesõnaliselt hõlmata transporti, kuigi akronüüm CCS on juba rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud.

5.4

Komisjon paneb riiklikele asutustele märkimisväärse koorma seoses CCSi rahastamisega, kuna komisjoni praegusest eelarvest ei ole võimalik märkimisväärset panust anda. Pidades silmas kõnealuse küsimuse olulisust ELi jaoks ning arvestades järelevalve vajadust ELi tasandil, et tagada tutvustamisprojektide edu, peaks komisjon võtma enda kanda palju suurema osa CCSi projektide rahastamisest, kui ta praegu ette näeb. Seda peaksid vajadusel toetama liikmesriikide eraldatavad panused (8).

5.4.1

Saastekvootidega kauplemine ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames on andnud võimaluse lahendada komisjoni ebapiisavate rahastamisvahendite küsimust. Praegu on vaid 20 % pühendatud vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate toetamisele. Liikmesriike tuleks kutsuda tungivalt üles põhjalikult ümber kujundama oma seiskohta ELi heitkogustega kauplemise süsteemi tulu osas ning eraldama kogu ELi heitkogustega kauplemise süsteemist saadava tulu vähese süsinikdioksiidiheitega ja süsinikdioksiidivabade tehnoloogiate jaoks koos konkreetse eraldisega CCSile (9). Niiviisi on ehk võimalik kättesaadavaks muuta need miljardid eurod, mis komisjonil praegu puuduvad, kuid mida on vaja laiaulatusliku CCSi varase tutvustamise toetamiseks.

5.4.2

Nagu komitee on juba soovitanud, võiks seitsmenda raamprogrammi raames eraldatud energiaeelarvet märkimisväärselt suurendada 15 % võrra, mis suurendaks teadus- ja arendustegevusse investeeritava SKT osa 2 %-lt 3 %-le. Sel viisil saaks seitsmenda raamprogrammi kaudu anda tõelise panuse CCSi tutvustamise edendamisse.

5.4.3

Seitsmenda raamprogrammi raames toetatakse mitmeid teisi meetmeid, mis saavad samuti anda panuse laiaulatuslike tutvustusprojektide ettevalmistamisse. Erinevad meetmed peaksid olema selgelt seotud tutvustamise edendamiseks pakutud mehhanismidega.

5.5

Teatises ei ole mainitud, kuidas Euroopa tööstusalgatus on seotud rea muude meetmete ja algatustega, kuhu komisjon on kaasatud (10). Integreeritud lähenemisviisi tagamiseks on oluline osutada sellele, milliseid meetmeid tuleb võtta.

5.6

CCSi tehnoloogiate arendamisel ja rakendamisel on Euroopa tööhõivele eeldatavalt oluline positiivne mõju. Mõned peamised CCSi seadmete ja transpordi infrastruktuuri pakkujad asuvad Euroopas. Nad arendavad ning ka müüvad ja paigaldavad nt seadmeid ja torustikke CCSi ülemaailmse rakendamise puhul. Euroopal on CCSiga seoses tugev ülemaailmne positsioon, mis tugevneks veelgi, kui EL saavutaks edu CCSi tehnoloogia varasel laiaulatuslikul tutvustamisel Euroopas (11).

5.7

Komitee teeb ettepaneku kasutada mõiste „säästlikud fossiilkütused” asemel mõistet „puhtad fossiilkütused”. Säästlik on sobivam nt päikese- ja bioenergia puhul ning vähem sobiv CCSi tehnoloogiate puhul, mida kasutatakse lõhe ületamiseks, kasutades fossiilkütuseid puhtal viisil, kuni meil on õnnestunud täielikult üle minna säästlikule energiatarnele.

5.8

CO2 ohutu säilitamise teostatavusega seoses on saadud juba märkimisväärseid kogemusi, mis on lühidalt järgmised:

6.1

Komitee toetab ettepanekus esitatud mehhanisme süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise (CCS) tutvustamise edendamiseks elektrijaamades, nagu on sätestatud komisjoni teatises, kuid märgib samas järgmist.

6.1.1

Komisjonil peaks olema strateegia, millega tagatakse, et Euroopa tööstusalgatus ei kattu Euroopa juhtprogrammi ja Euroopa tehnoloogiaplatvormiga nullilähedast heitkogust eraldavate fossiilkütusel töötavate elektrijaamade kohta (ETP-ZEP). Nimetatud tegevusi tuleb asjakohaselt kooskõlastada ja vastastikku tugevdada.

6.1.2

Komisjon räägib teatises, et „Euroopa Tööstusalgatuse ulatust on võimalik laiendada kaugemale projektide võrgustiku omast”. Selle väite eesmärk ei ole selge. Samuti märgitakse teatises, et nõutavad rahastamisvahendid tuleb alles leida. Milline on sellise laiendamise lisaväärtus ja kuidas seondub see eespool nimetatud meetmetega CCSi valdkonnas?

6.2

Komitee ei toeta CCSi tutvustamise rahastamise ettepanekut, kuna ta peab seda ebapiisavaks.

6.2.1

Ettepanekus toetatakse juhtumipõhist lähenemisviisi, mille raames esitataks komisjonile riiklikud algatused ning seejärel hindaks komisjon, milliseid riigiabi vormid ja muud riiklikud meetmed oleksid lubatud. Kui Euroopa juhtivate tutvustusprojektide rakendamisel soovitakse edu saavutada, peaks komisjonil olema keskne kooskõlastus- ja järelevalveroll. See tähendaks, et komisjon võtaks vastutuse üldise rahastamise eest. Lisaks komisjoni panusele võiks rahastamist seejärel täiendada asjaomaste liikmesriikide selleks eraldatud panustega, mida seejärel tunnistataks heakskiidetud riigiabina. Samas peaks tööstus võtma endale kohustuse seoses rahastamise ja rakendamisega.

6.2.2

Kui komisjon tagaks teatud tingimustel ELi kaasrahastamise, mis oleks proportsionaalne eraldatud riikliku panusega, pakuks see stiimuli riiklikele asutustele. Varem kindlaksmääratud kaasrahastamine võib vähendada projektide rahastamist ümbritsevat ebakindlust ning kiirendada nende arendamist.

6.2.3

Tutvustusprojektide rahastamise hoogustamine uute rahastamisvahendite kaudu on iseenesest atraktiivne idee. Lõppanalüüsis osutuvad sellised kavad tõhusaks siiski vaid juhul, kui risk on vastuvõetav ning on selge, kuidas iga juhtumi puhul on võimalik katta täiendavad pikaajalised kulud.

6.3

Komitee on valmis toetama seisukohta, et CCSi kaasamine ELi heitkogustega kauplemise süsteemi pakub olulise stiimuli laiaulatuslike tutvustusprojektide arendamiseks ja rakendamiseks Euroopa kontekstis. Komisjon märgib ka teatises, et esimesed turule suundujad peavad nägema tõelisi ärilisi võimalusi.

6.4

Siiski sedastatakse, et ELi heitkogustega kauplemise süsteem peaks suutma hüvitada — ja isegi rohkem kui hüvitada — iga juhtumiga kaasnevad täiendavad kulud. Asjade hetkeseisu arvestades ei ole sellist stsenaariumi tagamine aga võimalik järgmistel põhjustel:

6.5

Heitkogustega kauplemise süsteem pakub esimestele turule suundujatele olulise võimaluse, võimaldades neil saada tõelisi ärilisi võimalusi teiste osalejatega võrreldes. Siiski on vajalik edasine täiendamine eesmärgiga muuta ELi heitkogustega kauplemise süsteem usaldusväärseks ja kauakestvaks turuks, mis pakub esimestele turule suundujatele konkurentsieelise järgmiste turule suundujate suhtes. Lisaks tuleks teha jõupingutusi tugevamate ja võimalusel erinevate turgu mõjutavate tegurite arendamiseks.