13.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 338/18

(1)

Direktiivi 2003/87/EÜ (3) luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem (edaspidi “ühenduse süsteem”), et vähendada säästlikult ja majanduslikult tõhusalt kasvuhoonegaaside heitkoguseid, tunnistades, et pikemas perspektiivis tuleb globaalseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada ligikaudu 70 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Direktiivi eesmärk on aidata kaasa sellele, et ühendus ja liikmesriigid täidaksid oma kohustusi kasvuhoonegaaside inimtekkeliste heitkoguste vähendamisel vastavalt Kyoto protokollile, mis kiideti heaks nõukogu 25. aprilli 2002. aasta otsusega 2002/358/EÜ, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli heakskiitmist Euroopa Ühenduse nimel ja sellega võetavate kohustuste ühist täitmist (4).

(2)

Direktiivis 2003/87/EÜ märgitakse, et projektipõhistest mehhanismidest tuleneva krediidisüsteemi kasutusele võtmine 2005. aasta kohustuste täitmisel aitab soodsamalt saavutada ülemaailmsete kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ning see nähakse ette Kyoto projektipõhiste mehhanismide, sealhulgas ühise rakendamise ja puhta arengu mehhanismi sidumisega ühenduse süsteemiga.

(3)

Kyoto projektipõhiste mehhanismide sidumine ühenduse süsteemiga, seejuures kaitstes ühenduse keskkonna terviklikkust, annab võimaluse heitkoguste ühikute kasutamiseks, mis on tekkinud Kyoto protokolli artiklite 6 ja 12 kohaste projektitegevuste kaudu, et täita direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 3 kohaseid liikmesriikide kohustusi. Selle tulemusel tekivad ühenduse süsteemis uued odavad nõuete täitmise võimalused, mille tulemusena vähenevad üldised Kyoto protokolli täitmiskulud, seejuures parandades ühenduse kasvuhoonegaaside heitkoguste saastekvootide turu likviidsust. Soodustades nõudlust ühise rakendamise krediidi järele, investeerivad ühenduse äriühingud keskkonnaohutute tehnoloogiate ja oskusteabe arendamisse ja edasiandmisesse. Samuti soodustatakse nõudlust puhta arengu mehhanismi krediidi järele ning sellega aidatakse saavutada säästva arengu eesmärke nendes arengumaades, kus viiakse läbi puhta arengu mehhanismi projekte.

(4)

Lisaks Kyoto projektipõhiste mehhanismide kasutamisele ühenduse ja liikmesriikide poolt ning väljaspool ühenduse süsteemi asuvate äriühingute ja eraisikute poolt, peavad need mehhanismid olema seotud ühenduse süsteemiga nii, et oleks tagatud kooskõla Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (edaspidi “ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon”) ja Kyoto protokolliga ning nende alusel vastu võetud hilisemate otsustega, samuti direktiivis 2003/87/EÜ sätestatud ühenduse süsteemi eesmärkide ja struktuuriga.

(5)

Liikmesriigid võivad käitajatel lubada kasutada ühenduse süsteemis tõendatud heitkoguste vähendamise ühikuid (THV) alates 2005. aastast ja heitkoguste vähendamise ühikuid (HVÜ) alates 2008. aastast. Alates 2008. aastast võidakse käitajatel lubada THVsid ja HVÜsid kasutada igale käitisele eraldatud protsendimäärani, mis täpsustatakse iga liikmesriigi siseriiklikus saastekvootide eraldamise kavas. Kasutamine toimub ühe saastekvoodi väljastamise ja viivitamatu tagastamise teel, vahetades selle ühe THV või HVÜ vastu. Saastekvoot, mis on väljastatud vahetamiseks THV või HVÜ vastu, vastab kõnealusele THVle või HVÜle.

(6)

Komisjoni määrus registrite standarditud ja turvatud süsteemi kohta, mis tuleb vastu võtta direktiivi 2003/87/EÜ artikli 19 lõike 3 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsuse nr 280/2004/EÜ ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootide järelevalvesüsteemi ja Kyoto protokolli rakendamise kohta (5) artikli 6 lõike 1 kohaselt, sätestab asjakohased protsessid ja menetlused THVi kasutamise registrite süsteemi kohta ajavahemikuks 2005–2007 ja järgnevateks ajavahemikeks ning HVÜ kohta ajavahemikuks 2008–2012 ja järgnevateks ajavahemikeks.

(7)

Iga liikmesriik otsustab projektitegevustest tulenevate THVde ja HVÜde kasutamise piirangute üle, võttes nõuetekohaselt arvesse Kyoto protokolli ja Marrakeshi lepingute asjakohaseid sätteid, et täita neis kehtestatud nõudeid, mille kohaselt kõnealuste mehhanismide kasutamine peab täiendama siseriiklikke meetmeid. Seega moodustavad siseriiklikud meetmed olulise osa tehtavatest jõupingutustest.

(8)

Vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile ja Kyoto protokollile ja nende alusel vastu võetud hilisematele otsustele hoiduvad liikmesriigid THVde ja HVÜde kasutamisest tuumarajatistega seotud projektitegevuste puhul, täitmaks Kyoto protokolli artikli 3 lõike 1 ja otsuse 2002/358/EÜ alusel võetud kohustusi.

(9)

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli alusel vastu võetud otsustes 15/CP.7 ja 19/CP.7 rõhutatakse, et keskkonna terviklikkus saavutatakse muuhulgas kõnealuste mehhanismide kohta käivate kindlate reeglite ja juhistega, maa kasutamise, maakasutuse muutumise ja metsandusega seotud projektitegevuse kohta käivate kindlate ja tõhusate põhimõtetega ning arvestades mittepüsivuse, täiendavuse, lekete ja ebakindluse küsimusi ning sotsiaalmajanduslikke ja keskkonnamõjusid, sealhulgas metsastamise ja metsa uuendamisega seotud projektitegevuste mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemidele. Komisjon peaks direktiivi 2003/87/EÜ läbivaatamisel 2006. aastal kaaluma tehnilisi sätteid, mis on seotud krediidi ajutise iseloomuga ja 1 % piirangutega maa kasutamise, maakasutuse muutumise ja metsandusega seotud projektitegevuse puhul, mis on sätestatud otsusega 17/CP.7, ning samuti sätteid, mis on seotud potentsiaalse ohu hindamisega geneetiliselt muundatud organismide kasutuselevõtmise ja potentsiaalsete sissetungivate võõrliikide tekkimisega metsastamise ja metsa uuendamisega seotud projektitegevuste tulemusel, et lubada käitajatel kasutada THVsid ja HVÜsid, mis tulenevad maa kasutamise, maakasutuse muutumise ja metsandusega seotud projektitegevusest ühenduse süsteemis alates 2008. aastast, vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli alusel vastu võetud otsustele.

(10)

Topeltarvestuse vältimiseks ei tohiks THVsid ja HVÜsid anda välja sellise ühenduses ettevõetud projektitegevuste tulemusena, mille tagajärjel saavutatakse samuti direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud käitisest pärinevate heitkoguste vähendamine või piiramine, väljaarvatud kui liikmesriigi registris tunnistatakse kehtetuks sama arv THVdest või HVÜdest pärinevaid saastekvoote.

(11)

Kooskõlas asjaomaste ühinemislepingutega tuleb liiduga ühinevate riikide projektitegevuste aluste loomisel võtta arvesse acquis communautaire’i.

(12)

Iga liikmesriik, kes lubab projektitegevuses osaleda eraettevõtetel või avalik-õiguslikel asutustel, jääb vastutavaks oma ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist ja Kyoto protokollist tulenevate kohustuste täitmise eest ning peab seetõttu tagama, et selline osalemine oleks kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli alusel vastu võetud asjaomaste juhiste, meetmete ja menetlustega.

(13)

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, Kyoto protokolli ja nende rakendamiseks vastu võetava hilisema otsuse kohaselt peavad komisjon ja liikmesriigid toetama arengumaade ning üleminekujärgus majandusega riikide suutlikkuse suurendamist, et aidata neil säästva arengu strateegiaid toetades täielikult kasutada ühist rakendamist ja puhta arengu mehhanismi. Komisjon peaks selleks tehtud jõupingutused läbi vaatama ja nende kohta aruande koostama.

(14)

Kriteeriumid ja juhised, mis on asjakohased kaalumisel, kas hüdroenergia tootmisega seotud projektitegevustel on negatiivset keskkonnaalast või sotsiaalset mõju, on määratletud Maailma Tammide Komisjoni 2000. aasta novembri aruandes “Tammid ja areng – otsusetegemise uus raamistik” OECD ja Maailmapanga poolt.

(15)

Kuna osalemine ühises rakendamises ja puhta arengu mehhanismi projektitegevuses on vabatahtlik, tuleks kooskõlas ülemaailmse säästva arengu tippkohtumise rakenduskava punktiga 17 tõhustada korporatiivset keskkonnaalast ja sotsiaalset vastutust ja aruandlust. Seetõttu tuleks julgustada äriühinguid täiustama sotsiaalse ja keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkust neis ühise rakendamise ja puhta arengu mehhanismi tegevustes, milles nad osalevad.

(16)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivile 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta (6) peab üldsusele kättesaadavaks tegema teabe projektitegevustest, milles liikmesriik osaleb või volitab osalema eraettevõtte või avalik-õigusliku asutuse.

(17)

Komisjon võib mainida oma heitkoguste saastekvootidega kauplemise ja projektitegevustest saadud krediitide kasutamise aruannetes mõju elektriturule.

(18)

Pärast Kyoto protokolli jõustumist peab komisjon uurima, kas on võimalik sõlmida lepinguid Kyoto protokolli B lisas loetletud riikidega, kes veel ei ole protokolli ratifitseerinud, et tunnustataks saastekvoote ühenduse süsteemi ja muude kohustuslike kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide vahel, piirates neis riikides käibelolevaid absoluutseid heitkoguseid.

(19)

Kuna liikmesriigid ei saa üksinda täielikult täita kavandatavate meetmete eesmärki, milleks on Kyoto projektipõhiste mehhanismide ja ühenduse süsteemi sidumine, mistõttu käesoleva direktiivi ulatust ja mõju arvestades oleks eesmärkide saavutamist parem tagada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(20)

Seetõttu tuleks direktiivi 2003/87/EÜ vastavalt muuta,

1.

Artiklile 3 lisatakse järgmised punktid:

2.

Artikli 11 järele lisatakse järgmised artiklid:

“Artikkel 11a

Projektitegevustest saadud THVde ja HVÜde kasutamine ühenduse süsteemis

1.   Lõike 3 kohaselt võib liikmesriik lubada käitajatel ühenduse süsteemis kasutada projektitegevusest saadud THVsid ja HVÜsid igal artikli 11 lõikes 2 osutatud perioodil igale käitisele eraldatud saastekvoodi protsendimäära piires, mis täpsustatakse iga liikmesriigi siseriiklikus saastekvootide eraldamise kavas. See toimub liikmesriigi poolt ühe saastekvoodi väljaandmise ja viivitamatu tagastamise kaudu, vahetades selle käitaja valduses tema liikmesriigi riiklikus registris oleva ühe THV või HVÜ vastu.

2.   Lõike 3 kohaselt võib liikmesriik artikli 11 lõikes 1 osutatud ajavahemikul lubada käitajatel kasutada ühenduse süsteemis projektitegevustest saadud THVsid. See toimub liikmesriigi poolt ühe saastekvoodi väljaandmise ja viivitamatu tagastamise teel, vahetades selle ühe THV vastu. Liikmesriigid tunnistavad kehtetuks THVd, mis on käitajate poolt artikli 11 lõikes 1 viidatud ajavahemikul ära kasutanud.

3.   Kõiki THVsid ja HVÜsid, mis on välja antud ja mida võib kasutada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli ning nende põhjal vastu võetud hilisemate otsuste kohaselt, võib ühenduse süsteemis kasutada:

Artikkel 11b

Projektitegevused

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et projektitegevuste alused, nagu on määratletud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli alusel vastu võetud hilisemates otsustes, mida Euroopa Liiduga ühinemislepingu allakirjutanud riigid kohustuvad järgima, vastaksid täielikult acquis communataire’ile, kaasa arvatud selles ühinemislepingus sätestatud ajutised erandid.

2.   Projektitegevust läbiviivad liikmesriigid peavad tagama, välja arvatud lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhul, et THVsid või HVÜsid ei antaks välja käesoleva direktiiviga hõlmatud käitistest pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks või piiramiseks.

3.   Kuni 31. detsembrini 2012 võib ühise rakendamise ja puhta arengu mehhanismi projektitegevuste puhul, mis otseselt vähendavad või piiravad kõnealuse direktiiviga hõlmatud käitiste heitkoguseid, anda TVÜsid ja SHVsid välja vaid juhul, kui asjaomase käitise käitaja tunnistab kehtetuks võrdse arvu saastekvoote.

4.   Kuni 31. detsembrini 2012 võib ühise rakendamise ja puhta arengu mehhanismi projektitegevuste puhul, mis kaudselt vähendavad või piiravad kõnealuse direktiiviga hõlmatud käitiste heitkoguseid, anda TVÜsid ja SHVsid välja vaid juhul, kui liikmesriigi riiklikus registris tunnistatakse kehtetuks võrdne arv THVdest või HVÜdest tulenevaid saastekvoote.

5.   Liikmesriik, kes volitab eraettevõtteid või avalik-õiguslikke asutusi projektitegevustes osalema, jääb vastutavaks oma ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli kohaste kohustuste täitmise eest ning peab tagama, et selline osalemine oleks kooskõlas asjaomaste juhiste, meetmete ja menetlustega, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli alusel.

6.   Hüdroenergia tootmisega seotud projektitegevuste puhul, mille tootmisvõimsus ületab 20 MW, tagavad liikmesriigid selliseid projektitegevusi heaks kiites, et kõnealuste projektitegevuste arendamisel järgitakse asjaomaseid rahvusvahelisi kriteeriumeid ja juhiseid, sealhulgas Maailma Tammide Komisjoni 2000. aasta novembri aruandes “Tammid ja areng – otsusetegemise uus raamistik” sisalduvaid juhiseid.

7.   Lõigete 3 ja 4 rakendamissätted, eriti need, mis on seotud topeltarvestuse vältimisega, ning sätted, mis on vajalikud lõike 5 rakendamiseks, mille kohaselt asukohariik järgib projektitegevuste ühise rakendamise mehhanismi nõudeid, võetakse vastu vastavalt artikli 23 lõikele 2.”

3.

Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 17

Teabele juurdepääs

Direktiivi 2003/4/EÜ kohaselt teeb pädev asutus üldsusele kättesaadavaks tema valduses olevad saastekvootide eraldamise otsused, teabe projektitegevuste kohta, milles liikmesriik osaleb või volitab osalema eraettevõtet või avalik-õiguslikku asutust, ning kasvuhoonegaaside heitmeloa kohaselt nõutavad heitkoguseid käsitlevad aruanded.”

4.

Artiklile 18 lisatakse järgmine lõik:

“Eelkõige tagavad liikmesriigid kooskõlastatuse Kyoto protokolli artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt määratud projektitegevuste heakskiitmise keskuse ning Kyoto protokolli artikli 12 rakendamiseks määratud riikliku asutuse vahel, mis on määratud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli alusel tehtud hilisemate otsustega.”

5.

Artikli 19 lõikele 3 lisatakse järgmine lause:

“Kõnealune määrus sisaldab samuti sätteid ühenduse süsteemis SHVde ja HVÜde kasutamise ning identifitseerimise ja asjaomase kasutamistasandi järelevalve kohta.”

6.

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

7.

Artikli 21 järele lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 21a

Suutlikkuse suurendamisega seotud tegevuse toetamine

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, Kyoto protokolli ja nende rakendamiseks hiljem vastuvõetud otsuste kohaselt peavad komisjon ja liikmesriigid püüdma toetada arengumaade ning üleminekujärgus majandusega riikide suutlikkuse suurendamist, et aidata neil ühist rakendamist ja puhta arengu mehhanismi täielikult ära kasutada, toetades nende säästva arengu strateegiat, ning hõlbustada ettevõtete kohustuste täitmist ühise rakendamise ja puhta arengu mehhanismi projektide väljaarendamisel ja rakendamisel.”

8.

Artiklit 30 muudetakse järgmiselt:

9.

Lisale III lisatakse järgmine punkt: