EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32022H1634

Komisjoni soovitus (EL) 2022/1634, 16. september 2022, toimetuse sõltumatuse ja omandisuhete läbipaistvuse kaitse sisemeetmete kohta meediasektoris

C/2022/6536

ELT L 245, 22.9.2022, p. 56–65 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2022/1634/oj

22.9.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 245/56


KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2022/1634,

16. september 2022,

toimetuse sõltumatuse ja omandisuhete läbipaistvuse kaitse sisemeetmete kohta meediasektoris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Sõltumatul meedial on siseturul ainulaadne roll. Tegemist on kiiresti muutuva ja majanduslikult tähtsa sektoriga, mis annab samas kodanikele ja ettevõtjatele juurdepääsu eri seisukohtadele ja usaldusväärsetele teabeallikatele, toimides seeläbi ühiskonna valvekoerana.

(2)

Meediateenustel on demokraatlikus ühiskonnas tähtis roll, sest nad annavad teavet ning see on avalik hüve. Selle keskse ühiskondliku rolli täitmiseks ja turul edu saavutamiseks peab meediateenuse osutajatel olema võimalik pakkuda vabalt ja sõltumatult oma teenuseid avatud ja läbipaistval turul, mis võimaldab meediaosaliste ja vaadete paljusust.

(3)

Meediateenuse osutajad on kaitstud nii siseturgu reguleerivate liidu eeskirjadega kui ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 11 alusel, kuna need on vajalikud väljendus- ja teabevabaduse õiguse kasutamiseks. Harta artiklis 11 on ühtlasi sätestatud massiteabevahendite vabaduse ja mitmekesisuse austamine ning see, et sõnavabadus kätkeb arvamusvabadust ning vabadust saada ja levitada teavet ja ideid avaliku võimu sekkumiseta ning riigipiiridest sõltumata. Lisaks mõjutab meediateenuste siseturu nõuetekohane toimimine otseselt õigusriigi põhimõtet ja demokraatiat, mis on Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaselt liidu põhiväärtused.

(4)

Reklaamitulude vähenemine viimase kümne aasta jooksul, mis on tingitud eelkõige infosisu internetis levitamise kasvust ja tarbimisharjumuste muutumisest, on vähendanud traditsioonilise meedia rahalisi vahendeid, mõjutanud selle kestlikkust ning seeläbi pakutava sisu kvaliteeti ja mitmekesisust. See suundumus näitab, et turg ei suuda pakkuda kestlikku tulu sõltumatutele uudistele ja kvaliteetajakirjandusele, mis on avalikud hüved, ega tõkestada desinformatsiooni levimist.

(5)

Nagu on kirjeldatud Euroopa demokraatia tegevuskavas, (1) on komisjon esitanud mitmeid algatusi meediavabaduse ja -pluralismi toetamiseks. Komisjon võttis vastu soovituse ajakirjanike ja teiste meediatöötajate kaitse, turvalisuse ja võimestamise tagamise kohta Euroopa Liidus (2). Samuti on komisjon teinud ettepaneku võtta vastu direktiiv (3) ja soovitus, (4) milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid). Lisaks on komisjon meedia ja audiovisuaalsektori tegevuskava (5) raames rakendanud mitut meedet meedia- ja audiovisuaalsektori taastumise ja ümberkujundamise toetuseks. Komisjon jälgib tähelepanelikult ka meediasektorit käsitlevate oluliste õigusaktide, eelkõige audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi (6) ja autoriõiguse direktiivi (7) ülevõtmist ja rakendamist.

(6)

Komisjon on esitanud seadusandliku ettepaneku määruse kohta, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik (Euroopa meediavabaduse õigusakt). Selle ettepanekuga nähakse liidu õiguses ette rida meetmeid, et kaitsta meedia mitmekesisust ja toimetuste sõltumatust siseturul. Käesolev soovitus on lisatud kavandatavale määrusele kui kohene vahend, millega edendada toimetuste sõltumatust ja meediaomandi läbipaistvust.

(7)

Samal ajal on komisjon lisaks õigusaktide esitamisele ja kooskõlas Euroopa demokraatia tegevuskavaga aktiivselt toetanud meediasektori eneseregulatsiooni algatusi. Käesolev soovitus on osa nendest jõupingutustest.

(8)

Meediatööstusel on pikaajaline eneseregulatsiooni kogemus ja selles valdkonnas on tehtud mitmeid algatusi. Tuginedes nendele algatustele ning võttes arvesse liikmesriikide õigustraditsioonide ja lähenemisviiside mitmekesisust, on võimalik kindlaks teha vabatahtlikud meetmed, mida meediateenuse osutajad võiksid võtta, et suurendada vastupanuvõimet ning tulla paremini toime poliitilise ja majandusliku survega. Sektor võiks selliseid vabatahtlikke meetmeid arutada, jättes meediateenuse osutajatele võimaluse vabalt valida, millised meetmed vastavad nende individuaalsetele vajadustele ja ärimudelitele, võttes eelkõige arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (8) artiklis 3 määratletud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate erivajadusi.

(9)

Kodanikel peab olema võimalik saadud teavet usaldada, see on nende demokraatlik õigus. Neil peab olema juurdepääs eri seisukohtadele ja usaldusväärsetele teabeallikatele, et kujundada oma seisukohti ja aidata kaasa demokraatlikele protsessidele. Juurdepääs usaldusväärsele teabele on samavõrd tähtis ka ettevõtjatele teadlike otsuste tegemiseks.

(10)

Euroopa meediateenuse osutajad tunnevad, et välised jõud, sh eraomanikud ja aktsionärid, sekkuvad üha rohkem üksikutesse toimetusotsustesse, piirates nii toimetusvabadust, sõltumatust uudiste edastamisel ja seega usaldusväärse teabe kättesaadavust meediatarbijate seas. 2022. aasta meedia mitmekesisuse seirest ilmneb lubamatu ärilise ja omanike mõju suur risk mitmes liikmesriigis (9). Kuna digiajastul on parem võimalus pääseda hõlpsalt juurde teiste liikmesriikide meediateenuse osutajate pakutavale teabele, on tähtis edendada häid tavasid ELi tasandil, et liidu kodanikud ja ettevõtjad saaksid sõltumatuid ja mitmekesiseid uudiseid ja päevakajalist infot, kujundamaks oma seisukohti, tegemaks teadlikke valikuid ja tugevdamaks avalikku sfääri siseturul.

(11)

Toimetuse sõltumatus kaitseb toimetajaid ja ajakirjanikke huvide konfliktide eest ning aitab neil vastu seista põhjendamatule sekkumisele ja survele. Nõnda on see erapooletu teabe tootmise ja levitamise eeltingimus ning meediavabaduse keskne tahk. See võimaldab liidu kodanikel ja ettevõtjatel pakkuda ja tarbida sõltumatuid ja mitmekesiseid meediateenuseid. See on eriti asjakohane nende meediateenuse osutajate puhul, kes tegelevad uudiste ja päevakajalise infoga sõltumata formaadist (sh näiteks asjaomased dokumentaalfilmid või -saated). Seepärast on soovitused toimetuse sõltumatust käsitlevate vabatahtlike meetmete kohta suunatud sellistele teenuseosutajatele.

(12)

Sellega seoses on mõned meediateenuse osutajad juba kehtestanud äriühingu üldjuhtimise meetmed, standardid või mehhanismid, nagu toimetuste hartad, eetikakoodeksid või eetikakomiteed, et kaitsta toimetuse sõltumatust. Mõnes uudistekanalis on ajakirjanikel sõnaõigus peatoimetaja valimisel või isegi meedia omandisuhete muutumisel. Teatavates meediaettevõtetes on ajakirjanikud aktsionärid ning võivad osaleda strateegiliste otsuste tegemises ja majandusliku kasu jagamises. Mõnes liikmesriigis on mõned neist äriühingu tasandi meetmetest teatavat liiki meediateenuse osutajate puhul kohustuslikud (10). Need ja muud kaitsemeetmed võiksid olla vabatahtlike meetmete kehtestamisel inspiratsiooniks ja aluseks sidusrühmade juhitud aruteludele selle üle, kuidas paremini kaitsta toimetuste sõltumatust.

(13)

Ehkki on õiguspärane, et erameedia omanikud valivad ja määravad kindlaks pikaajalise toimetusliku suuna, on tähtis tagada, et toimetajad saaksid oma igapäevatöös sõltumatult kajastada uudiseid ja päevakajalisi sündmusi. Toimetajad peaksid konkreetsete toimetusotsuste tegemisel lähtuma ajakirjanduslikest teadmistest ja hinnangutest ning teabe asjakohasusest lugejate jaoks; samuti peaksid nad saama vabalt väljendada kriitilisi seisukohti, kartmata kättemaksu. Vaja on tasakaalustatud ja sektori juhitud lähenemisviisi, et edendada toimetuste sõltumatust ning tunnustada samal ajal meediateenuse osutajate omanike seaduslikke õigusi ja huve nii ettevõtlusvabaduse kui ka nende enda sõnavabaduse seisukohast.

(14)

Meedia eneseregulatsioon ja ajakirjanduseetika standardid on tulemuslikud vahendid, et tugevdada ajakirjanike mõjuvõimu ja aidata neil vastu panna põhjendamatule survele, sealhulgas poliitilisele ja ärilisele survele, ning suurendada seeläbi üldsuse usaldust meedia vastu (11). Ajakirjandusstandardite kohaldamist liidus tuleks aga parandada. 2022. aasta meedia mitmekesisuse seire osutab puudustele isereguleerimise tulemuslikus rakendamises (12).

(15)

Lisaks tegutsevad meedia- või pressinõukogud ainult enam kui pooltes liikmesriikides, nagu on tuvastatud liidu rahastatud projektis „Meedianõukogud digiajastul“ (13). Neis liikmesriikides erinevad nad oma suuruse, tegevusulatuse ja õigusliku identiteedi või siseriikliku õiguse kohase tunnustamise poolest, mis võib mõjutada nende tegelikku rolli. Liikmesriikides, kus meedia- või pressinõukogusid veel ei ole, pole ka meediakogukonna esindajatel sageli stiimuleid nende loomiseks.

(16)

Käesolevas soovituses pakutakse meediateenuse osutajatele vabatahtlike meetmete ja strateegiate mitteammendavat ja mittekumulatiivset kataloogi, mille eesmärk on tagada uudiste tootmise sõltumatus. Soovitatud meetmed on seotud selle protsessi põhielementidega, alates ajakirjandusliku sisu sõltumatuse tingimustest ja ajakirjanike võimalusest osaleda meediaväljaannete toimimist puudutavates peamistes otsustes, kuni strateegiateni, millega tagatakse ajakirjandusliku sisu tootmise pikaajaline stabiilsus.

(17)

Käesolev soovitus ei ole oma olemuselt siduv ja ühtki selle sätet ei tohiks tõlgendada nii, nagu see mõjutaks teenuste osutamise vabadust siseturul või sõna- ja teabevabadust, sh ajakirjandusvabadust, või piiraks toimetus- või ettevõtlusvabadust. Sisemisi kaitsemeetmeid ei tohiks mingil juhul käsitada nii, nagu ei võimaldaks need meediaomanikel seada strateegilisi eesmärke või edendada oma ettevõtete kasvu ja rahalist elujõulisust. Lisaks tuleks tunnustada meediateenuse osutajate ja ajakirjanike juhtivat rolli sisemiste kaitsemeetmete ja iseregulatsiooni vahendite väljatöötamisel.

(18)

Käesolev soovitus põhineb teabevahetusel asjaomaste sidusrühmadega, eelkõige ajakirjanike, meediaettevõtete ja nende ühendustega. See tugineb Euroopa uudismeedia foorumi (14) aruteludele, eelkõige 29. novembril 2021 toimunud teisele kohtumisele, kus arutati meediasektori kui tööstuse ümberkujundamist ja sellega seotud probleeme (15). Soovituses võetakse arvesse ka olemasolevaid tööstusalgatusi, sealhulgas Piirideta Reporterite ja selle partnerite ajakirjanduse usaldusväärsuse algatust edendamaks tervemat teaberuumi, mida toetavad tööstuse standardid.

(19)

Soovitatud meetmed tuginevad algatustele, millega katsetatakse uusi ärimudeleid ja koostööd, näiteks programmi „Loov Euroopa“ (16) toetatud ajakirjanduspartnerluste meetme raames rahastatavad algatused. Need tuginevad ka meedia ja audiovisuaalvaldkonna tegevuskavas esitatud finantstoetusskeemidele ja prioriteetidele kui osale ELi tasandi püüdlustest toetada uudismeedia tööstuslikku ökosüsteemi. Lisaks on mõned meediateenuse osutajad kasutanud juhtimisstruktuure, mille puhul mittetulundusüksused, nagu usaldusfondid või sihtasutused, omavad kogu nende kapitali või osa sellest ning neil on mõnel juhul tähtis roll juhatuse ja peatoimetaja ametisse nimetamisel, mille eesmärk on säilitada teenuseosutaja toimetuse sõltumatus pikas perspektiivis. Muude sarnase eesmärgiga juhtimismehhanismide seas on ajakirjanduslik aktsiaomand, mille puhul toimetuse töötajad või nende esindusorganid kontrollivad osa aktsiatest või neil on õigus keelata uue kontrolliva aktsionäri sisenemist, kui see võib mõjutada toimetuse sõltumatust. Seega osutatakse soovitatud meetmetega võimalikele lähenemisviisidele, mida meediateenuse osutajad võivad kaaluda, et suurendada kestlikkust ning seeläbi vastupanuvõimet poliitilise ja turusurve suhtes, võttes arvesse, et neil on ettevõtjatena endiselt parimad võimalused arendada ärimudeleid, mis vastavad nende eesmärkidele ja suutlikkusele asjaomastes turusegmentides.

(20)

Ühtlasi on käesoleva soovituse eesmärk edendada meediaomandi läbipaistvust liidus. Praegu innustavad rahvusvahelised standardid (17) ja liidu meediaõigusaktid liikmesriike võtma sektoripõhiseid meetmeid meediaomandi läbipaistvuse suurendamiseks. Eelkõige tunnistatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL (18) artikli 5 lõikes 2, et liikmesriigid võivad nõuda, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad meediateenuse osutajad teeksid kättesaadavaks teabe nende omandistruktuuri, sealhulgas tegelike kasusaajate kohta, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/849 sätestatud tegelike kasusaajate läbipaistvuse üldnormidega (19). Euroopa Nõukogu 2018. aasta soovituses meedia mitmekesisuse ja meediaomandi läbipaistvuse kohta kutsutakse liikmesriike üles kehtestama raamistikke otsest ja tegelikku meediaomandit käsitleva täpse ja ajakohase teabe avaldamiseks. Lisaks kaasrahastab komisjon Euroopa meediaomandi seirevahendi väljatöötamist, millega luuakse otsingut võimaldav ja laiendatav andmebaas, et anda tasuta ja kasutajasõbralikku teavet meediaomandi kohta kogu liidus.

(21)

Meediateenuste kui avaliku hüve eripära arvestades on olulised meetmed, mis suurendavad meediaomandi läbipaistvust üldsuse jaoks (20). Kuna meedia ülesanne on poliitilistest ja majanduslikest huvidest teavitada ja tagada nende vastutus, on meedia omandisuhete läbipaistvus vajalik igas ökosüsteemis, millega soovitakse edendada uurivat ajakirjandust, meedia mitmekesisust ja üldsuse usaldust meediakajastuse vastu. Käesoleva soovituse ettevalmistamisel korraldatud konsultatsioonide käigus on sidusrühmad juhtinud tähelepanu meediaspetsiifilise läbipaistvusteabe puudumisele.

(22)

Eeltoodust järeldub, et vaja on terviklikku lähenemisviisi meediaomandi läbipaistvusele. See parandaks teabe kättesaadavust valitsuse, riigiasutuse, riigiettevõtte või muu avaliku sektori asutuse meediaomandi (või selle kasutamise) kohta, omanike huvide, sidemete või tegevuse kohta teistes meedia- või muudes ettevõtetes, samuti mis tahes muude huvide kohta, mis võivad mõjutada meediaettevõtte strateegilisi otsuseid või toimetuse seisukohti. Samuti on asjakohane soovitada teabe avaldamist mis tahes muudatuste kohta meediakanalite omandi- või kontrollisuhetes, võttes arvesse omandistruktuuri käsitleva teabe olulisust teenusesaajate jaoks. Soovitatud lähenemisviisi tuleks kohandada sõltuvalt meediakanali liigist ja omandivormist. Eelkõige ajakirjanike omanduses olevate meediaväljaannete puhul tuleks teha kättesaadavaks ainult teave juhtrolli täitvate omanike, näiteks juhatuse liikmete kohta.

(23)

Sellest tulenevalt püütakse käesoleva soovitusega edendada meediaomandi läbipaistvuse kõrget taset kogu liidus vabatahtlike meetmetega, mida võivad võtta nii meediateenuse osutajad ise kui ka liikmesriigid, ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2015/849 kohaste horisontaalsete omandisuhete läbipaistvuse liidu tasandi normide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 (21) kohaste äriühingute avalikustamisnõuete kohaldamist või olemasolevaid liidu tasandi registrite omavahelise ühendamise süsteeme.

(24)

Käesoleva soovituse järgimise edendamiseks vahendab komisjon korrapärast dialoogi liikmesriikide ning meediateenuse osutajate ja ajakirjanike esindajatega vastavatel foorumitel, eelkõige Euroopa uudistemeedia foorumil. Komisjon jälgib tähelepanelikult käesoleva soovituse alusel liikmesriikide ja meediateenuse osutajate võetavaid asjakohaseid meetmeid. Selleks peaksid liikmesriigid esitama komisjonile asjakohast teavet, mille esitamist võib põhjendatult eeldada, et komisjon saaks jälgida neile suunatud soovituse asjakohaste osade täitmist. Järelevalve tulemusi saab kasutada sidusrühmade juhitavates aruteludes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

I JAGU

Soovituse eesmärk

1)

Ilma et see piiraks praegu kehtivate ja tulevaste liidu õigusnormide kohaldamist, tehakse käesolevas soovituses järgmist:

a)

tehakse ettepanek, et uudiseid ja päevakajalist sisu pakkuvad meediateenuse osutajad esitaksid mitteammendava loetelu potentsiaalsetest vabatahtlikest meetmetest, millega tagada toimetusotsuste sõltumatus;

b)

julgustatakse meediateenuse osutajaid ja liikmesriike võtma meetmeid meediaomandi läbipaistvuse suurendamiseks siseturul.

II JAGU

Toimetuse sõltumatuse kaitse sisemeetmed

2)

Kui meediateenuse osutajad võtavad meetmeid toimetusotsuste sõltumatuse tagamiseks, soovitatakse neil võtta arvesse allpool esitatud loetelu.

3)

See loetelu on meediateenuse osutajatele inspiratsiooniallikaks. Meetmete valik peaks lähtuma nende sobivusest ja proportsionaalsusest, võttes arvesse meediateenuse osutaja suurust ja osutatavate meediateenuste laadi.

4)

Samuti peaksid meediateenuse osutajad järgima iseregulatsiooni kavasid ning ajakirjanduse ja meediatööstuse algatusi, millega edendatakse toimetusstandardeid ning usaldusväärse ja eetilise ajakirjanduse standardeid.

Toimetuse sõltumatuse ja usaldusväärsuse tagamise meetmed

5)

Meediateenuse osutajad peaksid kehtestama sise-eeskirjad, et kaitsta toimetuse usaldusväärsust ja sõltumatust poliitiliste ja ärihuvide eest, mis võivad mõjutada toimetusotsuseid. Kui sellised sise-eeskirjad on olemas, soovitatakse meediaettevõtte omanikel ja juhtkonnal neid täielikult tunnustada ja jõustada.

6)

Selliseid sise-eeskirju võiks koguda hartadesse, koodeksitesse või muudesse toimetussuunistesse ja poliitikadokumentidesse, mille meediateenuse osutajad peaksid tegema oma veebisaitidel üldsusele (sh võimaluse korral puuetega inimestele) kättesaadavaks.

Toimetuse usaldusväärsus

7)

Punktis 5 osutatud meediateenuse osutajate sise-eeskirjad võiksid hõlmata järgmist:

a)

eeskirjad, millega tagatakse toodetava ajakirjandusliku sisu usaldusväärsus, sealhulgas näiteks toimetuse eesmärkide kirjeldus, uudistetoimetuse mitmekesise ja kaasava koosseisu edendamise põhimõtted ning allikate vastutustundliku kasutamise põhimõtted;

b)

eeskirjad, mille abil ära hoida või avalikustada huvide konflikte, sealhulgas eelkõige nõue teavitada üldsust äri- või ametialastest sidemetest asjaomase meediateenuse osutaja omandistruktuuri kuuluvate või selles osalust omavate omanike või üksuste ning ajakirjanduslikus sisus nimetatud üksuste või isikute vahel;

c)

paranduste avaldamise põhimõtted, sealhulgas kaebuste esitamise mehhanismid;

d)

eeskirjad, millega tagatakse äri- ja ajakirjandustegevuse eraldatus, sealhulgas näiteks nõuded selle kohta, et ajakirjanduslik sisu oleks reklaammaterjalist selgelt eristatav.

Toimetuse sõltumatus

8)

Meediateenuse osutajad peaksid looma mehhanismid, mis võimaldavad toimetajatel kaitsta oma toimetuse sõltumatust põhjendamatu sekkumise eest. Sellised mehhanismid võiksid hõlmata järgmist:

a)

lisaks kohustustele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1937 (22) rakendavates siseriiklikes õigusnormides, ka kord, kuidas teatada survest, mida neile võidakse avaldada; see kord võiks pakkuda võimalusi anonüümseks või konfidentsiaalseks teatamiseks survestamisest;

b)

toimetuse töötajate õigus keelduda avaldamast oma nime all artikleid või muud sisu, mida on muudetud nende teadmata või nende tahte vastaselt;

c)

nn südametunnistuse klauslid, mis kaitsevad distsiplinaarkaristuste või omavolilise ametist vabastamise eest toimetuse töötajaid, kes keelduvad täitmast tööülesandeid, mida nad peavad kutsestandardite vastaseks;

d)

ilma et see piiraks tööõiguses või muudes eeskirjades sätestatud õigusi ja kohustusi, on toimetuse töötajatel, kes usuvad, et meediateenuse osutaja omandisuhete muutus võib mõjutada toimetuse usaldusväärsust ja sõltumatust, õigus teenuseosutaja juurest lahkuda ja säilitada kõik hüved, mida kohaldatakse meediakanalis töötatud aja eest.

Siseorganid või -struktuurid

9)

Toimetuse usaldusväärsust ja sõltumatust käsitlevate põhimõtete või sise-eeskirjade rakendamise toetamiseks peaksid meediateenuse osutajad looma asjakohased sõltumatud siseorganid või -struktuurid, mis võivad hõlmata järgmist:

a)

eetika- või järelevalvekomiteed, kes vastutavad meediateenuse osutaja poolt vastu võetud hartade, koodeksite või muude toimetussuuniste ja poliitikadokumentide nõuetekohase rakendamise järelevalve eest, ning ombudsmanid, kes vastutavad toimetuse usaldusväärsuse eeskirjade järgimise tagamise eest. Need organid võivad saada kaebusi põhimõtete ja eeskirjade võimaliku rikkumise kohta ning püüavad neid lahendada, näiteks vahenduse abil;

b)

uudistetoimetuse ja toimetuskolleegiumid või muud organid, mis tegutsevad toimetuse kutseesindusrühmadena meedias ning juhtkonna, ajakirjanike ja muude meediatöötajate vaheliste kontaktide ja dialoogi organina. Nende organite liikmeid võiksid valida ajakirjanikud ja teised meediateenuse osutaja meediatöötajad. Eelkõige võiksid nad püüda tagada, et ajakirjanikud ja teised meediatöötajad saaksid tõhusalt kasutada hartades, koodeksites või muudes toimetussuunistes ja poliitikadokumentides sätestatud õigusi. Samuti võiksid nad püüda tagada eetikapõhimõtete järgimist;

c)

täitevkomiteedesse nimetatud ajakirjandusjuhid, kes vastutavad selle eest, et meediateenuse osutaja põhimõtetes austatakse sõltumatu ajakirjanduse ja ajakirjandusvabaduse põhimõtteid;

d)

nõukogud, kes vastutavad peatoimetaja ametisse nimetamise ning tema sõltumatuse kaitsmise eest;

e)

toimetuse ja juhtkonna või omanike esindajatest koosnevad konsultatsiooni- või vahenduskomiteed toimetuse liikmete ning juhtkonna või omanike vaheliste konfliktide lahendamiseks.

10)

Nende organite ja struktuuride toimimist reguleerivad eeskirjad (kui need on olemas) ning teave nende tegevuse kohta peaksid olema sobival määral üldsusele (sh võimaluse korral puuetega inimestele) kättesaadavad.

Meetmed ajakirjanike osalemise edendamiseks meediaettevõtete otsuste tegemises

11)

Meediateenuse osutajad peaksid edendama toimetuse liikmete või nende esindusorganite kaasamist juhtimis- ja otsustusprotsessidesse. Kaasamine võiks toimuda teabe saamise õiguse, konsulteerimisõiguse, osalemisõiguse või nende kombinatsiooni vormis; see ei mõjuta harta artiklit 16.

12)

Teabe saamise õigust võiks ette näha eelkõige järgmistel juhtudel:

a)

kui meediateenuse osutaja omanikud või juhtkond otsustavad peatoimetaja välja vahetada;

b)

kui juhatuse koosseis muutub;

c)

oluliste muudatuste korral meediateenuse osutaja õiguslikus vormis või omandisuhtes ning likvideerimismenetluse või muu struktuurimuutuse korral.

13)

Meediateenuse osutajad peaksid tagama, et peatoimetaja ametisse nimetamisel konsulteeritakse toimetuse liikmetega või neid esindavate organitega. Juhtkond ja toimetuse töötajad peaksid kokku leppima kohaldatavas konsulteerimismenetluses.

14)

Kui see on kooskõlas kohaldatavate siseriiklike eeskirjadega, mis vastavad liidu õigusele, võiks toimetuse töötajatele anda võimaluse osaleda meediateenuse osutaja juhtimises, valides juhatusse ühe või mitu esindajat.

Meetmed, millega parandada meediateenuse osutajate kestlikkust ja pikaajalisi investeeringuid sisu tootmisse

15)

Meediateenuse osutajad peaksid edendama teadmiste jagamist ja vahetama parimaid tavasid asjakohastel foorumitel, et töötada välja strateegiad pikaajalise kestlikkuse ja toimetuleku parandamiseks. Komisjon hõlbustab sellist dialoogi Euroopa uudistemeedia foorumi raames.

16)

Senised arutelud on näidanud, et uuenduslikke meetmeid võiks kaaluda mitmes valdkonnas, muu hulgas järgmistes:

a)

ärimudelid, mis võimaldavad tulemuslikult kohaneda uute tarbimisharjumustega, sealhulgas tellimuspõhised skeemid, lugejapõhised skeemid, ühisrahastamine või muud uued rahastamisstrateegiad, mis on tulude suurendamisel edukaks osutunud;

b)

huvi suurendamiseks vajalikud tehnoloogilised lahendused, sealhulgas läbipaistvad algoritmid, mida kasutatakse sisusoovituste parandamiseks ja nn maksumüüride kohandamiseks;

c)

lähenemisviisid, mille eesmärk on meediatarbijate arvu säilitamine ja suurendamine, eelkõige uute vormingute väljapakkumine, kasutajate kuulamise ja kogukonna loomise vahendite väljatöötamine ning andmete kasutamine selleks, et paremini mõista meediatarbijate eelistusi ja käitumist, mis omakorda võimaldab kasutada sihtturundus- ja mitmekesistamisstrateegiaid;

d)

äriühingu üldjuhtimise struktuurid, sealhulgas fondid või sihtasutused, ajakirjanikest aktsionäride süsteemid, ajakirjanike või lugejate ühendused või muud struktuurid, mis võivad aidata suurendada meediateenuse osutajate toimetulekuvõimet. Selles kontekstis võib selliste struktuuride või mehhanismide kasutamist pidada kasulikuks toimetuse sõltumatuse säilitamise ja kvaliteetajakirjanduse edendamise seisukohast;

e)

strateegiad või kohustused tulu või kasumi reinvesteerimiseks, et tugevdada pikaajalisi investeeringuid meediasisusse, digiüleminekusse ja sõltumatusse ajakirjandusse, võttes arvesse üha suuremat vajadust pidada sammu innovatsiooniga tähelepanumajanduses.

17)

Meediateenuse osutajad peaksid töötama välja põhimõtted, mis tagavad annetuste läbipaistvuse ja õiglase kasutamise. Need põhimõtted võivad hõlmata näiteks teatavast künnisest suuremaid annetusi tegevate annetajate avalikustamist või eeskirju, mis käsitlevad annetuste vastuvõtmist sellistelt isikutelt või üksustelt, kelle annetus võib ohustada toimetuse sõltumatust.

18)

Samuti peaksid meediateenuse osutajad uurima võimalusi teha struktuurset, sealhulgas piiriülest koostööd, et kasutada ära Euroopa Liidu siseturu võimalusi ja jõuda laiema publikuni. Samuti peaksid meediateenuse osutajad kaaluma struktuurseid partnerlusi, mille eesmärk on näiteks andmete koondamine ja kasutamine ning innovatsioonisuutlikkuse suurendamine.

19)

Meediateenuse osutajad peaksid edendama ajakirjanike ja muude meediatöötajate kutsealase hariduse ja koolituse võimalusi, sealhulgas ümberõpet. Seda saab teha koostöös meedia eneseregulatsiooni organite, kutseorganisatsioonide ja -liitude ning haridusasutustega.

III JAGU

Meediaomandi läbipaistvus

20)

Meediateenuse osutajad peaksid tagama, et üksikasjalik, põhjalik ja ajakohane teave nende omandisuhete kohta on üldsusele (sh võimaluse korral puuetega inimestele) hõlpsasti ja vahetult kättesaadav. Eelkõige soovitatakse, et meediateenuse osutajad tagaksid juurdepääsu järgmisele teabele:

a)

kas ja mil määral on nende otsene omanik või tegelik tulusaaja valitsus, riigiasutus, riigi omanduses olev ettevõte või muu avaliku sektori asutus;

b)

omanike huvid, sidemed või tegevus muudes meedia- või mittemeediaettevõtetes;

c)

muud huvid, mis võivad mõjutada nende strateegiliste otsuste tegemist või toimetuse seisukohti;

d)

mis tahes muudatused omandi- või kontrollisuhetes.

21)

Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, et tõhusalt rakendada ministrite komitee soovitust CM/Rec(2018)1 liikmesriikidele meedia mitmekesisuse ja meediaomandi läbipaistvuse kohta. Eelkõige peaksid liikmesriigid tegema asjaomasele riiklikule reguleerivale asutusele või organile ülesandeks töötada välja ja hallata spetsiaalset internetipõhist meediaomandi andmebaasi, mis sisaldab liigendatud andmeid eri liiki meedia kohta, sealhulgas piirkondlikul ja/või kohalikul tasandil, ning millele avalikkusel oleks lihtne, kiire ja tõhus tasuta juurdepääs, ning koostada korrapäraselt aruandeid liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuste omandisuhete kohta.

22)

Liikmesriigid ja nende reguleerivad asutused või organid peaksid vahetama korrapäraselt meediaomandi läbipaistvuse valdkonna parimaid tavasid. Eelkõige peaks selline teabevahetus keskenduma kõige tõhusamate meetmete või vahendite kindlakstegemisele ja propageerimisele, et suurendada meediaomandi läbipaistvust ja parandada selles valdkonnas halduskoostööd.

IV JAGU

Järelevalve ja lõppsätted

23)

Selleks et käesoleva soovituse rakendamiseks võetavate meetmete üle oleks võimalik järelevalvet teha, peaksid liikmesriigid esitama komisjonile 18 kuud pärast soovituse vastuvõtmist ning seejärel komisjoni taotluse korral III jaos nimetatud meetmete kohta kogu asjakohase teabe.

24)

Komisjon arutab käesoleva soovituse täitmiseks võetavaid meetmeid liikmesriikide ja sidusrühmadega, eelkõige meediateenuse osutajate ja ajakirjanike esindajatega, asjakohastel foorumitel, eelkõige Euroopa uudistemeedia foorumil.

25)

Vajaduse korral kaalub komisjon käesoleva soovituse asendamist uue soovitusega, et võtta arvesse kaasseadusandjate poolt vastu võetud Euroopa meediavabaduse õigusakti ning arutelusid liikmesriikide ja sidusrühmadega. Kui käesoleva soovituse ning määruse, millega kehtestatakse ühtne raamistik meediateenuste osutamiseks siseturul (Euroopa meediavabaduse õigusakt) – kui see on kaasseadusandjate poolt vastu võetud – sätted kattuvad, kaotavad käesoleva soovituse vastavad sätted kehtivuse siis, kui määruse sätteid hakatakse kohaldama.

Käesolev soovitus on adresseeritud liidus asutatud meediateenuse osutajatele ja III jaos nimetatud meetmete puhul ka liikmesriikidele.

Brüssel, 16. september 2022

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Thierry BRETON


(1)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa demokraatia tegevuskava“, COM(2020) 790 final.

(2)  Komisjoni 16. septembri 2021. aasta soovitus (EL) 2021/1534 ajakirjanike ja teiste meediatöötajate kaitse, turvalisuse ja võimestamise tagamise kohta Euroopa Liidus (ELT L 331, 20.9.2021, lk 8).

(3)  Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid), COM(2022) 177 final.

(4)  Komisjoni 27. aprilli 2022. aasta soovitus (EL) 2022/758, milles käsitletakse avalikus elus osalevate ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid) (ELT L 138, 17.5.2022, lk 30).

(5)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Euroopa meedia digikümnendil: tegevuskava taastumise ja ümberkujundamise toetamiseks“, COM(2020) 784 final.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta direktiiv 2018/1808/EL, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprill 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ (ELT L 130, 17.5.2019, lk 92).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(9)  Meedia mitmekesisuse seire (2022) täielik aruanne, lk 67.

(10)  Näiteks Prantsusmaa seadus nr 2016-1524 (nn Loi Bloche) ja Portugali 13. jaanuari seadus nr 1/99.

(11)  Ministrite komitee soovitus CM/Rec(2018)1 liikmesriikidele meedia mitmekesisuse ja meediaomandi läbipaistvuse kohta.

(12)  Meedia mitmekesisuse seire (2022) täielik aruanne, lk 82.

(13)  R. A. Harder ja P. Knapen, Media Councils in the Digital Age: An inquiry into the practices of media self-regulatory bodies in the media landscape today, vzw Vereniging van de Raad voor de Journalistiek, Brüssel 2021.

(14)  Komisjon seadis Euroopa uudistemeedia foorumi sisse meedia ja audiovisuaalvaldkonna tegevuskava raames, et tugevdada sidusrühmadega meediaküsimustes tehtavat koostööd.

(15)  Vt ürituse salvestisi ja kokkuvõtet: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/european-news-media-forum-industrial-transformation-glance.

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/818, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013 (ELT L 189, 28.5.2021, lk 34).

(17)  Ministrite komitee soovitus CM/Rec(2018)1 liikmesriikidele meedia mitmekesisuse ja meediaomandi läbipaistvuse kohta.

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

(20)  Vt Euroopa Nõukogu: „meediaomandi läbipaistvus võib aidata muuta meediapluralismi toimivaks, tuues meedia taga peituvad ja toimetuse tegevust mõjutada võivad omandistruktuurid üldsuse ja reguleerivate asutuste teadvusse“, ministrite komitee soovituse CM/Rec(2018)1 preambul liikmesriikidele meedia mitmekesisuse ja meediaomandi läbipaistvuse kohta. Vt ka Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskus: „Meediaomandi läbipaistvus võib anda stabiilsust ja suurendada kindlustunnet, et seda võimu ei kuritarvitata omanike endi poliitiliste, majanduslike ja ühiskondlike huvide nimel, vaid kasutatakse selle asemel ühise heaolu edendamiseks, nimelt meediaga seotud faktikontrolliks“, vt M. Cappello (toim.), Transparency of media ownership, IRIS Special, European Audiovisual Observatory, Strasbourg, 2021.

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).


Top