(1)

Sõltumatul meedial on siseturul ainulaadne roll. Tegemist on kiiresti muutuva ja majanduslikult tähtsa sektoriga, mis annab samas kodanikele ja ettevõtjatele juurdepääsu eri seisukohtadele ja usaldusväärsetele teabeallikatele, toimides seeläbi ühiskonna valvekoerana.

(2)

Meediateenustel on demokraatlikus ühiskonnas tähtis roll, sest nad annavad teavet ning see on avalik hüve. Selle keskse ühiskondliku rolli täitmiseks ja turul edu saavutamiseks peab meediateenuse osutajatel olema võimalik pakkuda vabalt ja sõltumatult oma teenuseid avatud ja läbipaistval turul, mis võimaldab meediaosaliste ja vaadete paljusust.

(3)

Meediateenuse osutajad on kaitstud nii siseturgu reguleerivate liidu eeskirjadega kui ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 11 alusel, kuna need on vajalikud väljendus- ja teabevabaduse õiguse kasutamiseks. Harta artiklis 11 on ühtlasi sätestatud massiteabevahendite vabaduse ja mitmekesisuse austamine ning see, et sõnavabadus kätkeb arvamusvabadust ning vabadust saada ja levitada teavet ja ideid avaliku võimu sekkumiseta ning riigipiiridest sõltumata. Lisaks mõjutab meediateenuste siseturu nõuetekohane toimimine otseselt õigusriigi põhimõtet ja demokraatiat, mis on Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaselt liidu põhiväärtused.

(4)

Reklaamitulude vähenemine viimase kümne aasta jooksul, mis on tingitud eelkõige infosisu internetis levitamise kasvust ja tarbimisharjumuste muutumisest, on vähendanud traditsioonilise meedia rahalisi vahendeid, mõjutanud selle kestlikkust ning seeläbi pakutava sisu kvaliteeti ja mitmekesisust. See suundumus näitab, et turg ei suuda pakkuda kestlikku tulu sõltumatutele uudistele ja kvaliteetajakirjandusele, mis on avalikud hüved, ega tõkestada desinformatsiooni levimist.

(5)

Nagu on kirjeldatud Euroopa demokraatia tegevuskavas, (1) on komisjon esitanud mitmeid algatusi meediavabaduse ja -pluralismi toetamiseks. Komisjon võttis vastu soovituse ajakirjanike ja teiste meediatöötajate kaitse, turvalisuse ja võimestamise tagamise kohta Euroopa Liidus (2). Samuti on komisjon teinud ettepaneku võtta vastu direktiiv (3) ja soovitus, (4) milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid). Lisaks on komisjon meedia ja audiovisuaalsektori tegevuskava (5) raames rakendanud mitut meedet meedia- ja audiovisuaalsektori taastumise ja ümberkujundamise toetuseks. Komisjon jälgib tähelepanelikult ka meediasektorit käsitlevate oluliste õigusaktide, eelkõige audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi (6) ja autoriõiguse direktiivi (7) ülevõtmist ja rakendamist.

(6)

Komisjon on esitanud seadusandliku ettepaneku määruse kohta, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik (Euroopa meediavabaduse õigusakt). Selle ettepanekuga nähakse liidu õiguses ette rida meetmeid, et kaitsta meedia mitmekesisust ja toimetuste sõltumatust siseturul. Käesolev soovitus on lisatud kavandatavale määrusele kui kohene vahend, millega edendada toimetuste sõltumatust ja meediaomandi läbipaistvust.

(7)

Samal ajal on komisjon lisaks õigusaktide esitamisele ja kooskõlas Euroopa demokraatia tegevuskavaga aktiivselt toetanud meediasektori eneseregulatsiooni algatusi. Käesolev soovitus on osa nendest jõupingutustest.

(8)

Meediatööstusel on pikaajaline eneseregulatsiooni kogemus ja selles valdkonnas on tehtud mitmeid algatusi. Tuginedes nendele algatustele ning võttes arvesse liikmesriikide õigustraditsioonide ja lähenemisviiside mitmekesisust, on võimalik kindlaks teha vabatahtlikud meetmed, mida meediateenuse osutajad võiksid võtta, et suurendada vastupanuvõimet ning tulla paremini toime poliitilise ja majandusliku survega. Sektor võiks selliseid vabatahtlikke meetmeid arutada, jättes meediateenuse osutajatele võimaluse vabalt valida, millised meetmed vastavad nende individuaalsetele vajadustele ja ärimudelitele, võttes eelkõige arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (8) artiklis 3 määratletud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate erivajadusi.

(9)

Kodanikel peab olema võimalik saadud teavet usaldada, see on nende demokraatlik õigus. Neil peab olema juurdepääs eri seisukohtadele ja usaldusväärsetele teabeallikatele, et kujundada oma seisukohti ja aidata kaasa demokraatlikele protsessidele. Juurdepääs usaldusväärsele teabele on samavõrd tähtis ka ettevõtjatele teadlike otsuste tegemiseks.

(10)

Euroopa meediateenuse osutajad tunnevad, et välised jõud, sh eraomanikud ja aktsionärid, sekkuvad üha rohkem üksikutesse toimetusotsustesse, piirates nii toimetusvabadust, sõltumatust uudiste edastamisel ja seega usaldusväärse teabe kättesaadavust meediatarbijate seas. 2022. aasta meedia mitmekesisuse seirest ilmneb lubamatu ärilise ja omanike mõju suur risk mitmes liikmesriigis (9). Kuna digiajastul on parem võimalus pääseda hõlpsalt juurde teiste liikmesriikide meediateenuse osutajate pakutavale teabele, on tähtis edendada häid tavasid ELi tasandil, et liidu kodanikud ja ettevõtjad saaksid sõltumatuid ja mitmekesiseid uudiseid ja päevakajalist infot, kujundamaks oma seisukohti, tegemaks teadlikke valikuid ja tugevdamaks avalikku sfääri siseturul.

(11)

Toimetuse sõltumatus kaitseb toimetajaid ja ajakirjanikke huvide konfliktide eest ning aitab neil vastu seista põhjendamatule sekkumisele ja survele. Nõnda on see erapooletu teabe tootmise ja levitamise eeltingimus ning meediavabaduse keskne tahk. See võimaldab liidu kodanikel ja ettevõtjatel pakkuda ja tarbida sõltumatuid ja mitmekesiseid meediateenuseid. See on eriti asjakohane nende meediateenuse osutajate puhul, kes tegelevad uudiste ja päevakajalise infoga sõltumata formaadist (sh näiteks asjaomased dokumentaalfilmid või -saated). Seepärast on soovitused toimetuse sõltumatust käsitlevate vabatahtlike meetmete kohta suunatud sellistele teenuseosutajatele.

(12)

Sellega seoses on mõned meediateenuse osutajad juba kehtestanud äriühingu üldjuhtimise meetmed, standardid või mehhanismid, nagu toimetuste hartad, eetikakoodeksid või eetikakomiteed, et kaitsta toimetuse sõltumatust. Mõnes uudistekanalis on ajakirjanikel sõnaõigus peatoimetaja valimisel või isegi meedia omandisuhete muutumisel. Teatavates meediaettevõtetes on ajakirjanikud aktsionärid ning võivad osaleda strateegiliste otsuste tegemises ja majandusliku kasu jagamises. Mõnes liikmesriigis on mõned neist äriühingu tasandi meetmetest teatavat liiki meediateenuse osutajate puhul kohustuslikud (10). Need ja muud kaitsemeetmed võiksid olla vabatahtlike meetmete kehtestamisel inspiratsiooniks ja aluseks sidusrühmade juhitud aruteludele selle üle, kuidas paremini kaitsta toimetuste sõltumatust.

(13)

Ehkki on õiguspärane, et erameedia omanikud valivad ja määravad kindlaks pikaajalise toimetusliku suuna, on tähtis tagada, et toimetajad saaksid oma igapäevatöös sõltumatult kajastada uudiseid ja päevakajalisi sündmusi. Toimetajad peaksid konkreetsete toimetusotsuste tegemisel lähtuma ajakirjanduslikest teadmistest ja hinnangutest ning teabe asjakohasusest lugejate jaoks; samuti peaksid nad saama vabalt väljendada kriitilisi seisukohti, kartmata kättemaksu. Vaja on tasakaalustatud ja sektori juhitud lähenemisviisi, et edendada toimetuste sõltumatust ning tunnustada samal ajal meediateenuse osutajate omanike seaduslikke õigusi ja huve nii ettevõtlusvabaduse kui ka nende enda sõnavabaduse seisukohast.

(14)

Meedia eneseregulatsioon ja ajakirjanduseetika standardid on tulemuslikud vahendid, et tugevdada ajakirjanike mõjuvõimu ja aidata neil vastu panna põhjendamatule survele, sealhulgas poliitilisele ja ärilisele survele, ning suurendada seeläbi üldsuse usaldust meedia vastu (11). Ajakirjandusstandardite kohaldamist liidus tuleks aga parandada. 2022. aasta meedia mitmekesisuse seire osutab puudustele isereguleerimise tulemuslikus rakendamises (12).

(15)

Lisaks tegutsevad meedia- või pressinõukogud ainult enam kui pooltes liikmesriikides, nagu on tuvastatud liidu rahastatud projektis „Meedianõukogud digiajastul“ (13). Neis liikmesriikides erinevad nad oma suuruse, tegevusulatuse ja õigusliku identiteedi või siseriikliku õiguse kohase tunnustamise poolest, mis võib mõjutada nende tegelikku rolli. Liikmesriikides, kus meedia- või pressinõukogusid veel ei ole, pole ka meediakogukonna esindajatel sageli stiimuleid nende loomiseks.

(16)

Käesolevas soovituses pakutakse meediateenuse osutajatele vabatahtlike meetmete ja strateegiate mitteammendavat ja mittekumulatiivset kataloogi, mille eesmärk on tagada uudiste tootmise sõltumatus. Soovitatud meetmed on seotud selle protsessi põhielementidega, alates ajakirjandusliku sisu sõltumatuse tingimustest ja ajakirjanike võimalusest osaleda meediaväljaannete toimimist puudutavates peamistes otsustes, kuni strateegiateni, millega tagatakse ajakirjandusliku sisu tootmise pikaajaline stabiilsus.

(17)

Käesolev soovitus ei ole oma olemuselt siduv ja ühtki selle sätet ei tohiks tõlgendada nii, nagu see mõjutaks teenuste osutamise vabadust siseturul või sõna- ja teabevabadust, sh ajakirjandusvabadust, või piiraks toimetus- või ettevõtlusvabadust. Sisemisi kaitsemeetmeid ei tohiks mingil juhul käsitada nii, nagu ei võimaldaks need meediaomanikel seada strateegilisi eesmärke või edendada oma ettevõtete kasvu ja rahalist elujõulisust. Lisaks tuleks tunnustada meediateenuse osutajate ja ajakirjanike juhtivat rolli sisemiste kaitsemeetmete ja iseregulatsiooni vahendite väljatöötamisel.

(18)

Käesolev soovitus põhineb teabevahetusel asjaomaste sidusrühmadega, eelkõige ajakirjanike, meediaettevõtete ja nende ühendustega. See tugineb Euroopa uudismeedia foorumi (14) aruteludele, eelkõige 29. novembril 2021 toimunud teisele kohtumisele, kus arutati meediasektori kui tööstuse ümberkujundamist ja sellega seotud probleeme (15). Soovituses võetakse arvesse ka olemasolevaid tööstusalgatusi, sealhulgas Piirideta Reporterite ja selle partnerite ajakirjanduse usaldusväärsuse algatust edendamaks tervemat teaberuumi, mida toetavad tööstuse standardid.

(19)

Soovitatud meetmed tuginevad algatustele, millega katsetatakse uusi ärimudeleid ja koostööd, näiteks programmi „Loov Euroopa“ (16) toetatud ajakirjanduspartnerluste meetme raames rahastatavad algatused. Need tuginevad ka meedia ja audiovisuaalvaldkonna tegevuskavas esitatud finantstoetusskeemidele ja prioriteetidele kui osale ELi tasandi püüdlustest toetada uudismeedia tööstuslikku ökosüsteemi. Lisaks on mõned meediateenuse osutajad kasutanud juhtimisstruktuure, mille puhul mittetulundusüksused, nagu usaldusfondid või sihtasutused, omavad kogu nende kapitali või osa sellest ning neil on mõnel juhul tähtis roll juhatuse ja peatoimetaja ametisse nimetamisel, mille eesmärk on säilitada teenuseosutaja toimetuse sõltumatus pikas perspektiivis. Muude sarnase eesmärgiga juhtimismehhanismide seas on ajakirjanduslik aktsiaomand, mille puhul toimetuse töötajad või nende esindusorganid kontrollivad osa aktsiatest või neil on õigus keelata uue kontrolliva aktsionäri sisenemist, kui see võib mõjutada toimetuse sõltumatust. Seega osutatakse soovitatud meetmetega võimalikele lähenemisviisidele, mida meediateenuse osutajad võivad kaaluda, et suurendada kestlikkust ning seeläbi vastupanuvõimet poliitilise ja turusurve suhtes, võttes arvesse, et neil on ettevõtjatena endiselt parimad võimalused arendada ärimudeleid, mis vastavad nende eesmärkidele ja suutlikkusele asjaomastes turusegmentides.

(20)

Ühtlasi on käesoleva soovituse eesmärk edendada meediaomandi läbipaistvust liidus. Praegu innustavad rahvusvahelised standardid (17) ja liidu meediaõigusaktid liikmesriike võtma sektoripõhiseid meetmeid meediaomandi läbipaistvuse suurendamiseks. Eelkõige tunnistatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL (18) artikli 5 lõikes 2, et liikmesriigid võivad nõuda, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad meediateenuse osutajad teeksid kättesaadavaks teabe nende omandistruktuuri, sealhulgas tegelike kasusaajate kohta, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/849 sätestatud tegelike kasusaajate läbipaistvuse üldnormidega (19). Euroopa Nõukogu 2018. aasta soovituses meedia mitmekesisuse ja meediaomandi läbipaistvuse kohta kutsutakse liikmesriike üles kehtestama raamistikke otsest ja tegelikku meediaomandit käsitleva täpse ja ajakohase teabe avaldamiseks. Lisaks kaasrahastab komisjon Euroopa meediaomandi seirevahendi väljatöötamist, millega luuakse otsingut võimaldav ja laiendatav andmebaas, et anda tasuta ja kasutajasõbralikku teavet meediaomandi kohta kogu liidus.

(21)

Meediateenuste kui avaliku hüve eripära arvestades on olulised meetmed, mis suurendavad meediaomandi läbipaistvust üldsuse jaoks (20). Kuna meedia ülesanne on poliitilistest ja majanduslikest huvidest teavitada ja tagada nende vastutus, on meedia omandisuhete läbipaistvus vajalik igas ökosüsteemis, millega soovitakse edendada uurivat ajakirjandust, meedia mitmekesisust ja üldsuse usaldust meediakajastuse vastu. Käesoleva soovituse ettevalmistamisel korraldatud konsultatsioonide käigus on sidusrühmad juhtinud tähelepanu meediaspetsiifilise läbipaistvusteabe puudumisele.

(22)

Eeltoodust järeldub, et vaja on terviklikku lähenemisviisi meediaomandi läbipaistvusele. See parandaks teabe kättesaadavust valitsuse, riigiasutuse, riigiettevõtte või muu avaliku sektori asutuse meediaomandi (või selle kasutamise) kohta, omanike huvide, sidemete või tegevuse kohta teistes meedia- või muudes ettevõtetes, samuti mis tahes muude huvide kohta, mis võivad mõjutada meediaettevõtte strateegilisi otsuseid või toimetuse seisukohti. Samuti on asjakohane soovitada teabe avaldamist mis tahes muudatuste kohta meediakanalite omandi- või kontrollisuhetes, võttes arvesse omandistruktuuri käsitleva teabe olulisust teenusesaajate jaoks. Soovitatud lähenemisviisi tuleks kohandada sõltuvalt meediakanali liigist ja omandivormist. Eelkõige ajakirjanike omanduses olevate meediaväljaannete puhul tuleks teha kättesaadavaks ainult teave juhtrolli täitvate omanike, näiteks juhatuse liikmete kohta.

(23)

Sellest tulenevalt püütakse käesoleva soovitusega edendada meediaomandi läbipaistvuse kõrget taset kogu liidus vabatahtlike meetmetega, mida võivad võtta nii meediateenuse osutajad ise kui ka liikmesriigid, ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2015/849 kohaste horisontaalsete omandisuhete läbipaistvuse liidu tasandi normide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 (21) kohaste äriühingute avalikustamisnõuete kohaldamist või olemasolevaid liidu tasandi registrite omavahelise ühendamise süsteeme.

(24)

Käesoleva soovituse järgimise edendamiseks vahendab komisjon korrapärast dialoogi liikmesriikide ning meediateenuse osutajate ja ajakirjanike esindajatega vastavatel foorumitel, eelkõige Euroopa uudistemeedia foorumil. Komisjon jälgib tähelepanelikult käesoleva soovituse alusel liikmesriikide ja meediateenuse osutajate võetavaid asjakohaseid meetmeid. Selleks peaksid liikmesriigid esitama komisjonile asjakohast teavet, mille esitamist võib põhjendatult eeldada, et komisjon saaks jälgida neile suunatud soovituse asjakohaste osade täitmist. Järelevalve tulemusi saab kasutada sidusrühmade juhitavates aruteludes,

1)

2)

3)

4)

5)

6)

7)

8)

9)

10)

11)

12)

13)

14)

15)

16)

17)

18)

19)

20)

21)

22)

23)

24)

25)