i)

Kliima ja energia on muutunud prioriteetideks, kuna EL on võtmas eestvedaja rolli seoses vähem süsihappegaasiheiteid tekitava globaalse majanduse rajamisega. 2007. aasta märtsis võttis Euroopa Ülemkogu vastu järeldused (1), milles seati eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks vähemalt 20 % võrreldes 1990. aastaga (30 % osana ülemaailmseid eesmärke käsitlevast rahvusvahelisest kokkuleppest) ja kehtestati siduvaks eesmärgiks saavutada 2020. aastaks taastuvate energiaallikate osakaal 20 %, sealhulgas transpordis kasutatava bensiini ja diislikütuse tarbimises biokütuste osakaal 10 %. Põllumajandus ja metsandus võivad anda olulise panuse seoses bioenergia lähteaine tagamisega, süsinikdioksiidi sekvestreerimisega ning kasvuhoonegaaside heitkoguste täiendava vähendamisega.

ii)

Veepoliitikaga seonduvad ELi eesmärgid on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivis 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik) (2), mida hakatakse täielikult rakendama ajavahemikul 2010–2012. Põllumajandusel ja metsandusel kui vee ja veevarude peamisel kasutajal on säästva veemajandusega seoses oluline roll nii kvantiteedi kui ka kvaliteedi osas. Veemajandusel saab olema üha olulisem osa kohanemisstrateegias, mis on suunatud juba vältimatute kliimamuutustega toimetulekule.

iii)

Liikmesriigid on võtnud endale kohustuse peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine 2010. aastaks, kuid näib, et selle eesmärgi täitmine on üha ebatõenäolisem. Suur osa Euroopa bioloogilisest mitmekesisusest on põllumajandusest ja metsandusest sõltuv ning jõupingutusi bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks tuleb suurendada, pidades eelkõige silmas kliimamuutuste tõenäolisi kahjulikke mõjusid ja suurenevat veenõudlust.

iv)

Piimatootjad annavad olulise panuse maapiirkonna säilitamisse säästva põllumajandusliku tootmise kaudu, seda eriti ebasoodsates piirkondades. Pidades silmas nende suuri tootmiskulusid ja struktuurimuudatusi, millega neil tuleb silmitsi seista piimakvootide süsteemi järkjärgulise kaotamise tulemusel, tuleks piimatootjatele kättesaadavaks teha kaasnevad toetusmeetmed, et võimaldada neil uute turutingimustega paremini kohaneda.

v)

Maaelu arengu meetmeid võib kasutada eelkõige innovatsiooni soodustamiseks veemajanduses, taastuvenergia tootmises ja kasutamises, bioloogilise mitmekesisuse kaitsmises, kliimamuutuste leevendamises ja nendega kohanemises ning selleks, et edendada konkurentsivõime ja keskkonna seisukohast mitmepoolselt kasulikke lahendusi. Innovatsiooni täieliku ärakasutamise edendamiseks tuleks kättesaadavaks teha spetsiaalne toetus uute väljakutsetega seotud innovaatilistele tegevustele.”

i)

Eelkõige 1. telje kohast investeeringutoetust saab suunata energiat, vett ning muid sisendeid säästvatele masinatele ja seadmetele ning taastuvenergia omatarbeks tootmisele põllumajandusettevõtetes. Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris peaks investeeringutoetus aitama välja arendada innovaatilisi ja säästvamaid viise biokütuse töötlemiseks.

ii)

2. telje kohaseid põllumajanduse keskkonnameetmeid ja metsandusmeetmeid saab kasutada eelkõige bioloogilise mitmekesisuse suurendamiseks, säilitades liigirikast taimkatet, kaitstes ja hooldades rohumaad ning kasutades ekstensiivset põllumajandustootmist. 2. telje kohased erimeetmed, nagu põllumajanduse keskkonnameetmed või metsastamine, võivad samuti aidata kaasa olemasolevate veevarude paremale koguselisele majandamisele ja kaitsta nende kvaliteeti. Lisaks sellele aitavad teatavad põllumajanduse ja metsandusmeetmed piirata dilämmastikoksiidi (N2O) ja metaani (CH4) heitkoguseid ning edendada süsinikdioksiidi sekvestreerimist.

iii)

3. ja 4. telje alusel saab toetada kohaliku tasandi projekte ja taastuvenergia projektidega seotud koostööd, samuti põllumajandustootjate suunamist bioenergia tootmisele nende tegevuse mitmekesistamise kaudu. Kultuuripärandi säilitamine aitab kaitsta kõrge loodusliku väärtusega kasvukohtasid ja väärtuslikke veekogusid.

iv)

Kuna kliimamuutused ja taastuvenergiaküsimused puudutavad kõiki maapiirkondi, saavad liikmesriigid ergutada 4. telje alusel kohalikke tegevusrühmi (Leader) kaasama neid küsimusi valdkondadevahelise teemana oma kohaliku arengu strateegiatesse. Kõnealustel rühmadel on head võimalused aidata kaasa kliimamuutustega kohanemisele ja kohaliku olukorra jaoks sobilike taastuvenergiaalaste lahenduste leidmisele.

v)

Innovatsiooni abil on võimalik saavutada eriti positiivseid tulemusi selliste uute väljakutsetega toimetulekul nagu kliimamuutused, taastuvenergia tootmine, säästvamad veemajandustavad ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine. Innovatsiooni toetamine nendes valdkondades võiks toimuda asjaomaste tehnoloogiate, toodete ja töötlemisviiside arendamise soodustamise ning nende kasutuselevõtmise ja kohaldamise kaudu.

vi)

Üldpõhimõtte järgi suunatakse toetus sellistele tegevustele, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1698/2005 eesmärkidele ja sätetele ning mis aitavad luua võimalikku positiivset mõju seoses uute väljakutsetega, nagu on täpsustatud nimetatud määruse II lisas.”