13.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 8/26

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivis 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) (1) ning eelkõige selle direktiivi artiklis 4 on sätestatud konkreetsed kohustused riigiasutuste vahelise koostöö alal ja tehakse liikmesriikidele ülesandeks luua selleks koostööks vajalikud tingimused. Lisaks on direktiivis sätestatud liikmesriikide kohustus võtta asjakohased meetmed, et teha töötingimusi käsitlev teave üldkättesaadavaks mitte üksnes välismaistele teenuseosutajatele, vaid ka asjaomastele lähetatud töötajatele.

(2)

Komisjoni 13. juuni 2007. aasta teatises nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele „Töötajate lähetamine seoses teenuste osutamisega: selle eeliste ja võimaluste tõhustamine, tagades töötajate kaitse” (2) teatas komisjon kavatsusest luua kõrgetasemeline komitee liikmesriikide toetamiseks ja abistamiseks heade tavade väljaselgitamisel ja vahetamisel, et institutsionaliseerida praegune mitteametlik valitsusekspertide töörühm ning kaasata ametlikult ja regulaarselt tööturu osapooled.

(3)

Komisjoni 3. aprilli 2008. aasta soovituses „Tõhustatud halduskoostöö kohta seoses teenuste osutamisega toimuva töötajate lähetamisega” (3) märkis komisjon, et liikmesriigid peaksid aktiivselt osalema (võttes osa komisjoni korraldatavatest vastavateemalistest koostööfoorumitest) protsessis, milles ametlikult ja süsteemselt selgitatakse välja ja vahetatakse häid tavasid töötajate lähetamise vallas.

(4)

Nõukogu 9. juuni 2008. aasta järeldustes kutsuti komisjoni üles eksperdikomitee loomise teel institutsionaliseerima töötajate lähetamise küsimustega tegelevat mitteametlikku töörühma.

(5)

Loodav komitee peaks kõnealuste nõukogu järelduste kohaselt tegema koostööd kontrollimise eest vastutavate avalik-õiguslike asutustega (näiteks tööinspektsioonid) ning asjakohasel tasandil ja kooskõlas riiklike õigusaktide ja tavadega ametlikult ja regulaarselt kaasama tööturu osapooli, eelkõige nende sektorite tööturu osapoolte esindajaid, kus töötajate lähetamise vajadus on suur.

(6)

Seepärast on vaja moodustada töötajate lähetamise eksperdikomitee ning määrata kindlaks selle ülesanded ja struktuur.

(7)

Kõnealune eksperdikomitee peaks muu hulgas toetama liikmesriike ja aitama neil välja selgitada häid tavasid ja kogemusi ning edendada nende vahetamist, samuti edendama töötajate lähetamist käsitleva teabe edastamist, lahendama küsimusi ja probleeme, mis võivad tekkida seoses töötajate lähetamist käsitlevate õigusaktide praktilise kohaldamise ja jõustamisega, ning jälgima hoolega, milliseid edusamme on tehtud teabele juurdepääsu ja halduskoostöö osas, sealhulgas kavandatud elektroonilise teabevahetussüsteemi väljatöötamisel.

(8)

Komiteesse peaksid kuuluma eksperdid, kes esindavad neid riiklikke asutusi, kes liikmesriigis kas vastutavad selliste eeskirjade rakendamise, kohaldamise ja kontrollimise eest, mida kohaldatakse töötajate lähetamisel seoses teenuste osutamisega, või on kaasatud nende rakendamisse, kohaldamisse ja kontrollimisse. Kõnealused eksperdid peaksid olema täielikult kursis ning omama pädevusi ja kogemusi kõigis töötajate lähetamisega seonduvates poliitikavaldkondades. Kooskõlas riikliku õiguse ja tavadega võiksid komitees olla esindatud asutused, kes vastutavad õigusaktide järgimise kontrollimise eest (nt tööinspektsioonid), samuti tööturu osapooled.

(9)

Komitee peaks oma tegevusse ametlikult ja regulaarselt kaasama Euroopa tasandi tööturu osapooli, eelkõige nende sektorite (nt ehitus, renditöö, toitlustamine, põllumajandus ja transport) tööturu osapoolte esindajaid, kus töötajate lähetamise vajadus on suur. Komitee peaks päevakorda kuuluvates konkreetsetes küsimustes suutma tugineda erialaseid pädevusi omavate isikute oskusteabele.

(10)

EMP ja EFTA riikide, EFTA järelevalveameti, kandidaatriikide ja Šveitsi esindajatel tuleks lubada osaleda vaatlejatena.

(11)

Komitee liikmete jaoks tuleks ette näha teabe avaldamise eeskirjad, ilma et see piiraks komisjoni turvaeeskirju, mis on kehtestatud komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (4) lisas.

(12)

Komitee liikmete isikuandmeid tuleks töödelda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta). (5)

(13)

Komitee kulusid tuleks rahastada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsuse nr 1672/2006/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm Progress) (6) alusel,

1)

toetada liikmesriike ja aidata neil välja selgitada häid tavasid ja kogemusi ning edendada nende vahetamist;

2)

edendada asjaomase teabe edastamist, kaasa arvatud teave liikmesriikide vahelise ja/või liikmesriikide ja tööturu osapoolte vahelise (kahepoolse) halduskoostöö vormide kohta;

3)

tegeleda mis tahes küsimuste, keerukate olukordade ja konkreetsete probleemidega, mis võivad tekkida seoses direktiivi 96/71/EÜ või töötajate lähetamist käsitlevate riiklike rakendusmeetmete kohaldamise, rakendamise, täitmise ja jõustamisega;

4)

tegeleda mis tahes raskustega, mis võivad tekkida direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 lõike 10 kohaldamisel;

5)

jälgida, milliseid edusamme on tehtud teabele juurdepääsu ja halduskoostöö osas ning sellega seoses, inter alia, hinnata halduskoostöö edendamiseks vajaliku teabevahetuse jaoks sobivaid tehnilise abi erinevaid variante, sealhulgas elektroonilist teabevahetussüsteemi;

6)

uurida võimalusi, kuidas vajaduse korral tugevdada töötajate õiguste kaitset ja parandada nende seisundit;

7)

uurida põhjalikult piiriülese jõustamise praktilisi probleeme, et lahendada tekkinud probleeme, parandada kehtivate õigusaktide praktilist kohaldamist ja vajaduse korral ka liikmesriikide omavahelise vastastikuse abistamise võimalusi.

—

viis liiget, kes esindavad ühenduse tasandil tööandjate organisatsioone;

—

viis liiget, kes esindavad ühenduse tasandil töötajate organisatsioone;

—

maksimaalselt kümme tööturu osapoolte esindajat (võrdselt tööandjate ja töötajate organisatsioonidest) sektoritest, kus töötajate lähetamise vajadus on suur.