EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32008F0978

Nõukogu raamotsus 2008/978/JSK, 18. detsember 2008 , mis käsitleb Euroopa tõendikogumismäärust esemete, dokumentide ja andmete kogumiseks kriminaalmenetluses kasutamise eesmärgil

ELT L 350, 30.12.2008, p. 72–92 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 21/02/2016; kehtetuks tunnistatud 32016R0095

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_framw/2008/978/oj

30.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 350/72


NÕUKOGU RAAMOTSUS 2008/978/JSK,

18. detsember 2008,

mis käsitleb Euroopa tõendikogumismäärust esemete, dokumentide ja andmete kogumiseks kriminaalmenetluses kasutamise eesmärgil

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 31 ja artikli 34 lõike 2 punkti b,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala. Tamperes 15.–16. oktoobril 1999 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järelduste kohaselt ning eelkõige nende punkti 33 kohaselt peaks vastastikuse tunnustamise põhimõte saama liidu piires õigusalase koostöö nurgakiviks nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades.

(2)

Kooskõlas Tamperes kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldustega võttis nõukogu 29. novembril 2000 vastu meetmete programmi, mille eesmärk on kriminaalasjades tehtud otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamine. (2) Käesolev raamotsus on vajalik, et viia lõpule selle programmi meetmed 5 ja 6, mis käsitlevad tõendite kogumise otsuste vastastikust tunnustamist.

(3)

4.–5. novembril 2004 toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustes esitatud Haagi programmi (3) punktis 3.3.1 rõhutatakse laiaulatusliku meetmete programmi lõpuleviimise olulisust kriminaalasjades tehtud otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamiseks ning rõhutatakse Euroopa tõendikogumismääruse loomise prioriteetsust.

(4)

Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JHA Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (4) oli esimene konkreetne meede kriminaalõiguse valdkonnas, millega rakendati vastastikuse tunnustamise põhimõtet.

(5)

Nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsuses 2003/577/JHA vara või tõendite arestimise otsuste täitmise kohta Euroopa Liidus (5) käsitletakse otsuste kohest vastastikust tunnustamist, mis on vajalik tõendite hävitamise, muutmise, eemaldamise, edastamise või kõrvaldamise vältimiseks. Siiski käsitletakse selles kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö üksnes ühte, tõenditega seotud tahku, ning hilisema tõendite edastamise suhtes kohaldatakse jätkuvalt vastastikuse õigusabi menetlust.

(6)

Seetõttu on vaja õigusalast koostööd parandada, kohaldades vastastikuse tunnustamise põhimõtet Euroopa tõendikogumismääruse kujul tehtud õigusalaste otsuste suhtes esemete, dokumentide ja andmete kogumiseks kriminaalmenetluses kasutamise eesmärgil.

(7)

Euroopa tõendikogumismäärust võib kasutada selliste esemete, dokumentide ja andmete kogumiseks kriminaalmenetluses kasutamise eesmärgil, mille kohta võib selle tõendikogumismäärust teha. See võib hõlmata näiteks kolmandatelt isikutelt või ruumide, sealhulgas kahtlusaluse eravalduse, läbiotsimisel saadud esemeid, dokumente või andmeid, varasemaid andmeid teenuste, sealhulgas rahaliste tehingute, kasutamise kohta, varasemaid ütluste, ülekuulamiste ja kohtuistungite salvestisi ja protokolle ning muid dokumente, sealhulgas uurimise erimeetodite tulemusi.

(8)

Vastastikuse tunnustamise põhimõte rajaneb liikmesriikide vahelisel suurel usaldusel. Selle usalduse suurendamiseks peaks käesolev raamotsus sisaldama olulisi tagatisi põhiõiguste kaitseks. Euroopa tõendikogumismääruse võivad seetõttu teha ainult kohtunikud, kohtud, eeluurimiskohtunikud või prokurörid ning teatavad muud liikmesriigi poolt käesoleva raamotsuse kohaselt määratud õigusasutused.

(9)

Käesolev raamotsus on vastu võetud ELi lepingu artikli 31 alusel ning on seetõttu seotud õigusalase koostööga selle sätte kontekstis; selle eesmärk on aidata kaasa tõendite kogumisele käesoleva raamotsuse artiklis 5 määratletud menetluste jaoks. Kuigi artikli 2 punkti c teise taande kohaselt võib ka muudel asutustel või ametiisikutel kui kohtunikel, kohtutel, eeluurimiskohtunikel või prokuröridel olla roll nimetatud tõendite kogumisel, ei kuulu käesoleva raamotsuse kohaldamisalasse politsei-, tolli-, piiri- ja halduskoostöö, mida reguleerivad aluslepingute muud sätted.

(10)

Mõiste „läbiotsimine või võetus” määratlust ei tohiks kasutada ühegi teise liikmesriikide ja Euroopa Liidu vahel kehtiva õigusakti, eelkõige Euroopa Nõukogu 20. aprilli 1959. aasta konventsiooni (vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades) ja seda täiendavate õigusaktide kohaldamisel.

(11)

Euroopa tõendikogumismääruse peaks tegema ainult juhul, kui esemete, dokumentide ja andmete taotlemine on vajalik ja proportsionaalne asjaomase kriminaal- ja muu menetluse läbiviimiseks. Lisaks peaks Euroopa tõendikogumismääruse tegema ainult juhul, kui asjaomaseid esemeid, dokumente ja andmeid on sarnase juhtumi korral võimalik määruse koostanud riigi siseriikliku õiguse alusel koguda. Nimetatud tingimuste täitmise tagamise eest peaks vastutama määruse koostanud asutus või ametiisik. Mittetunnustamise või mittetäitmise põhjused ei peaks seetõttu neid küsimusi hõlmama.

(12)

Täidesaatev asutus või ametiisik peaks taotletavate esemete, dokumentide ja andmete kogumiseks kasutama kõige vähem sekkuvaid vahendeid.

(13)

Täidesaatev asutus või ametiisik peaks olema kohustatud täitma Euroopa tõendikogumismäärust täidesaatvas riigis mitte asuvate elektrooniliste andmete osas üksnes sellel määral, mis on tema seaduste kohaselt võimalik.

(14)

Määruse koostanud asutusel või ametiisikul peaks olema võimalik, kui määruse koostanud riigi õigus artikli 12 ülevõtmise korral nii sätestab, taotleda, et täidesaatev asutus või ametiisik järgiks juriidiliste ja haldusmenetlustega seoses kindlaksmääratud formaalsusi ja menetlusi, mis võivad kaasa aidata taotletud tõendite kasutatavusele määruse koostanud riigis, hõlmates näiteks dokumendi ametlikku tembeldamist, määruse koostanud riigi esindaja kohalolekut või kellaaegade ja kuupäevade ülesmärkimist tõendite ahela loomiseks. Sellised formaalsused ja menetlused ei tohiks hõlmata sunnimeetmeid.

(15)

Euroopa tõendikogumismääruse täitmine peaks võimalikult suuremal määral, ning ilma, et see piiraks siseriiklikus õiguses sätestatud põhiõiguste kohaldamist, olema korraldatud vastavalt määruse koostanud riigi poolt selgesõnaliselt esitatud formaalsustele ja menetlustele.

(16)

Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö tõhususe tagamiseks tuleks piirata võimalust Euroopa tõendikogumismääruse tunnustamisest või täitmisest keelduda ning samuti põhjusi selle täitmist edasi lükata. Eelkõige ei peaks olema võimalik teatavate kuriteokategooriate korral keelduda Euroopa tõendikogumismääruse täitmisest põhjusel, et tegu, millel määrus põhineb, ei käsitleta täidesaatva riigi õigusaktide alusel kuriteona (kahepoolne karistatavus).

(17)

Euroopa tõendikogumismääruse täitmisest peaks olema võimalik keelduda, kui selle tunnustamine või täitmine täidesaatvas riigis rikuks mõnda immuniteeti või privileegi selles riigis. Kuna Euroopa Liidus puudub immuniteedi või privileegi ühine määratlus, jääb nende mõistete täpne määratlemine siseriiklike õigusaktide reguleerimisalasse ning need võivad hõlmata meditsiini ja õigusega seotud kutsealadele kohaldatavat kaitset. Neid õigusakte ei tohiks siiski tõlgendada viisil, mis läheks vastuollu kohustusega tühistada teatavad keeldumise põhjused, mis on sätestatud nõukogu 16. oktoobri 2001. aasta akti (millega Euroopa Liidu lepingu artikli 34 kohaselt kehtestatakse Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva konventsiooni protokoll) (6) artiklis 7.

(18)

Peaks olema võimalik keelduda Euroopa tõendikogumismääruse tunnustamisest või täitmisest juhtudel, kui määruse täitmine kahjustaks riigi olulisi julgeolekuhuve, ohustaks teabeallikat või hõlmaks teatud luuretegevusega seotud salastatud teabe kasutamist. Tunnistatakse siiski, et sellist määruse mittetunnustamise või mittetäitmise põhjust kohaldatakse ainult sel juhul ning sellises ulatuses, kui esemeid, dokumente ja andmeid ei kasutataks samadel põhjustel tõendina sarnase siseriikliku juhtumi korral.

(19)

Artikli 13 lõike 3 erisätted seoses artikli 13 lõike 1 punktiga f alapunktiga i ei piira seda, kuidas ja millises ulatuses rakendatakse artikli 13 lõikes 1 ette nähtud teisi keeldumise põhjuseid.

(20)

Kriminaalmenetluses kasutamise eesmärgil esemete, dokumentide või andmete kogumisel kiire, tõhusa ja kooskõlastatud koostöö tagamiseks kogu Euroopa Liidus on vaja kehtestada ajalised piirangud.

(21)

Iga liikmesriigi õiguses on olemas õiguskaitsevahendid tõendikogumisotsuste aluseks olevate sisuliste põhjenduste vastu, sealhulgas seoses küsimusega, kas otsus on vajalik ja proportsionaalne, kuigi need õiguskaitsevahendid võivad liikmesriigiti erineda ja neid võidakse kohaldada menetluse erinevatel etappidel.

(22)

Käesoleva raamotsuse tõhususe hindamiseks on vaja kehtestada sobiv mehhanism.

(23)

Kuna käesoleva raamotsuse eesmärki, nimelt liikmesriikide vahelist kriminaalasjades esemete, dokumentide ja andmete kogumise vastastikuse abi süsteemi asendamist ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seoses selle ulatuse ja toimega on seda parem saavutada liidu tasandil, võib nõukogu võtta meetmeid vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja mis on sätestatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5. Viimati nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev raamotsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(24)

Käesoleva raamotsuse rakendamisel töödeldavaid isikuandmeid kaitstakse vastavalt asjakohastele õigusaktidele, sealhulgas 28. jaanuari 1981. aasta Euroopa Nõukogu konventsioonile (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel) ning ka käesolevas raamotsuses võimaldatava täiendava kaitse abil kooskõlas Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva 29. mai 2000. aasta konventsiooni (7) artikliga 23.

(25)

Euroopa tõendikogumismäärus peaks kehtima paralleelselt olemasolevate vastastikuse õigusabi menetlustega, kuid sellist kooskehtivust tuleks pidada üleminekuliseks kuni ajani, mil kooskõlas Haagi programmiga on käesoleva raamotsuse kohaldamisalast välja jäetud tõendikogumisviisid samuti reguleeritud vastastikuse tunnustamise alase õigusaktiga, mille vastuvõtmisega sätestataks vastastikuse õigusabi menetlusi asendav kõikehõlmav vastastikuse tunnustamise kord.

(26)

Liikmesriike julgustatakse koostama enda jaoks ja Euroopa Liidu huvides tabelid, milles on võimalikult üksikasjalikult esitatud seosed käesoleva raamotsuse ja ülevõtmismeetmete vahel, ning edastama need tabelid komisjonile koos käesoleva raamotsuse täitmist käsitleva siseriikliku õigusakti tekstiga.

(27)

Käesolev raamotsus austab põhiõigusi ja järgib Euroopa Liigu lepingu artiklis 6 tunnustatud ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige selle VI peatükis kajastatud põhiõigusi ja põhimõtteid. Ühtegi käesoleva raamotsuse sätet ei tõlgendata keeluna Euroopa tõendikogumismääruse täitmisest keelduda, kui objektiivsetele asjaoludele tuginedes on põhjust uskuda, et Euroopa tõendikogumismäärus on tehtud isiku kohtu alla andmiseks või karistamiseks kõnealuse isiku soo, rassilise või etnilise kuuluvuse, usu, seksuaalse sättumuse, rahvuse, keelevõi poliitiliste vaadete alusel või et see kahjustaks selle isiku olukorda mis tahes eeltoodud põhjusel.

(28)

Käesoleva raamotsusega ei takistata ühelgi liikmesriigil kohaldamast oma põhiseaduse norme, mis käsitlevad nõuetekohast menetlust, ühinemisvabadust, ajakirjandusvabadust ja sõnavabadust muudes meediakanalites.

(29)

Käesolev raamotsus ei piira nende kohustuste täitmist, mis on liikmesriikidel avaliku korra säilitamiseks ja sisejulgeoleku kaitseks vastavalt ELi lepingu artiklile 33,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA RAAMOTSUSE:

I   JAOTIS

EUROOPA TÕENDIKOGUMISMÄÄRUS

Artikkel 1

Euroopa tõendikogumismääruse määratlus ja selle täitmise kohustus

1.   Euroopa tõendikogumismäärus on liikmesriigi pädeva asutuse või ametiisiku tehtud õigusalane otsus eesmärgiga koguda teisest liikmesriigist esemeid, dokumente ja andmeid artiklis 5 osutatud menetlustes kasutamiseks.

2.   Liikmesriigid täidavad mis tahes Euroopa tõendikogumismäärust vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel ja vastavalt käesoleva raamotsuse sätetele.

3.   Käesolev raamotsus ei mõjuta kohustust austada põhiõigusi ja õiguse üldpõhimõtteid, mis on kirja pandud ELi lepingu artiklis 6, ning õigusasutustele sellega seoses pandud kohustusi.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas raamotsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„määruse koostanud riik” – liikmesriik, kus Euroopa tõendikogumismäärus on tehtud;

b)

„täidesaatev riik” – liikmesriik, kelle territooriumil esemed, dokumendid ja andmed asuvad, või kui tegemist on elektrooniliste andmetega, kelle territooriumil need on otse juurdepääsetavad täidesaatva riigi õiguse alusel;

c)

„määruse koostanud asutus või ametiisik” –

i)

kohtunik, kohus, eeluurimiskohtunik, prokurör, või

ii)

määruse koostanud riigi mis tahes muu õigusasutus või ametiisik, kes tegutseb konkreetsel juhul uurimisorganina kriminaalmenetluses ja kellel on pädevus taotleda siseriikliku õiguse kohaselt tõendite kogumist piiriüleste juhtumite korral;

d)

„täidesaatev asutus või ametiisik” – asutus või ametiisik, kellel on käesoleva raamotsuse täitmist käsitleva siseriikliku õigusakti kohaselt pädevus Euroopa tõendikogumismäärust tunnustada või täita kooskõlas käesoleva raamotsusega;

e)

„läbiotsimine või võetus” – hõlmab kõiki kriminaalmenetluses kasutatavaid meetmeid, mille tulemusena juriidiline või füüsiline isik on seadusega kohustatud esitama esemeid, dokumente või andmeid või nende esitamises osalema, ning millele kuuletumata jätmise korral võidakse neid kohaldada ilma nimetatud isiku nõusolekuta või millele kuuletumata jätmine võib kaasa tuua karistuse.

Artikkel 3

Pädevate asutuste või ametiisikute kindlaksmääramine

1.   Iga liikmesriik teatab nõukogu peasekretariaadile, milline asutus või ametiisik või millised asutused või ametiisikud on tema siseriikliku õiguse alusel ning vastavalt artikli 2 punktidele c ja d pädev või pädevad, kui asjaomane liikmesriik on määruse koostanud riik või täidesaatev riik.

2.   Liikmesriigid, kes soovivad kasutada võimalust nimetada keskasutus või keskasutused vastavalt artikli 8 lõikele 2, edastavad nõukogu peasekretariaadile teabe, mis on seotud määratud keskasutuse või keskasutustega. Need andmed on määruse koostanud riigi asutustele siduvad.

3.   Nõukogu peasekretariaat teeb saadud teabe kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele ja komisjonile.

Artikkel 4

Euroopa tõendikogumismääruse kohaldamisala

1.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 rakendamist, võib Euroopa tõendikogumismääruse teha artiklis 7 osutatud tingimustel, eesmärgiga koguda täidesaatvast riigist esemeid, dokumente ja andmeid, mida vajatakse määruse koostanud riigis artiklis 5 osutatud menetluste läbiviimiseks. Euroopa tõendikogumismäärus hõlmab selles nimetatud esemeid, dokumente ja andmeid.

2.   Euroopa tõendikogumismäärust ei tehta, et nõuda täidesaatvalt asutuselt või ametiisikult:

a)

ülekuulamiste läbiviimist, ütluste võtmist või muud laadi ärakuulamist, millesse on kaasatud kahtlusalused, tunnistajad, eksperdid või mis tahes muud osalised;

b)

kehaliste läbivaatuste teostamist või bioloogiliste proovide või biomeetriliste andmete, sealhulgas DNA proovide ja sõrmejälgede kogumist otse inimese kehalt;

c)

teabe kogumist reaalajas, näiteks kõnede pealtkuulamist, varjatud jälgimist või pangaarvete kontrollimist;

d)

olemasolevate esemete, dokumentide ja andmete analüüsi teostamist ning

e)

üldkasutatava elektroonilise side või üldkasutatava sidevõrgu teenuste osutaja poolt säilitatud sideandmete saamist.

3.   Karistusregistrist kriminaalasjades tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta saadud teabe edastamine toimub kooskõlas nõukogu 21. novembri 2005. aasta otsusega 2005/876/JSK, mis käsitleb teabevahetust karistusregistri väljavõtete osas, (8) ja muude asjaomaste õigusaktidega.

4.   Euroopa tõendikogumismääruse võib teha eesmärgiga koguda lõikega 2 hõlmatud esemeid, dokumente või andmeid, kui need esemed, dokumendid või andmed on juba täidesaatva asutuse või ametiisiku valduses enne määruse tegemist.

5.   Olenemata lõikest 1 hõlmab Euroopa tõendikogumismäärus, kui määruse koostanud asutus või ametiisik on nii osutanud, mis tahes muid esemeid, dokumente või andmeid, mille täidesaatev asutus või ametiisik määrust täites avastab ning mida ta edasiste järelepärimisteta peab asjakohaseks menetluste suhtes, mille läbiviimiseks määrus tehti.

6.   Olenemata lõikest 2 võib Euroopa tõendikogumismäärus, kui määruse koostanud asutus või ametiisik seda taotleb, hõlmata ka ütluste võtmist isikutelt, kes on Euroopa tõendikogumismääruse täitmise juures ja kes on otseselt seotud Euroopa tõendikogumismääruse objektiga. Täidesaatva riigi asjaomaseid eeskirju, mida kohaldatakse siseriiklikel juhtudel, kohaldatakse ka selliste ütluste võtmisele.

Artikkel 5

Menetlused, mille läbiviimiseks võib Euroopa tõendikogumismääruse teha

Euroopa tõendikogumismääruse võib teha:

a)

seoses kriminaalmenetlusega, mida õigusasutus või ametiisik määruse koostanud riigi siseriikliku õiguse kohaselt kuriteo suhtes läbi viib või mis nimetatud õigusasutuses või ametiisiku poolt algatatakse;

b)

haldusasutuste algatatud menetluste korral määruse koostanud riigi siseriikliku õiguse kohaselt õiguserikkumisena karistatava teo suhtes, kui selles tehtud otsuse põhjal võib algatada menetluse eelkõige kriminaalasjades pädevas kohtus;

c)

kohtuorganite algatatud menetluste korral määruse koostanud riigi siseriikliku õiguse kohaselt õiguserikkumisena karistatava teo suhtes, kui selles tehtud otsuse põhjal võib algatada edasisi menetlusi eelkõige kriminaalasjades pädevas kohtus; ning

d)

punktides a, b ja c nimetatud menetluste korral, mis on seotud kuritegude või õigusrikkumistega, mille eest võib juriidilise isiku määruse koostanud riigis vastutusele võtta või teda karistada.

Artikkel 6

Euroopa tõendikogumismääruse sisu ja vorm

1.   Määruse koostanud asutus või ametiisik peab lisas vormina esitatud Euroopa tõendikogumismääruse koostama, allkirjastama ja selle sisu täpseks tunnistama.

2.   Määruse koostanud riik peab esitama Euroopa tõendikogumismääruse täidesaatva riigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest, või tõlkima selle nimetatud keelde.

Mis tahes liikmesriik võib käesoleva raamotsuse vastuvõtmisel või hiljem kinnitada deklaratsioonis, mis antakse hoiule nõukogu peasekretariaati, et ta aktsepteerib määrust või määruse tõlget ühes või mitmes liidu institutsioonide ametlikus keeles.

II   JAOTIS

MÄÄRUSE KOOSTANUD RIIGI MENETLUSED JA TAGATISED

Artikkel 7

Euroopa tõendikogumismääruse tegemise tingimused

Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et Euroopa tõendikogumismäärus tehakse ainult juhul, kui määruse koostanud asutus või ametiisik on veendunud, et järgmised tingimused on täidetud:

a)

taotletavate esemete, dokumentide ja andmete kogumine on vajalik ja proportsionaalne artiklis 5 osutatud menetluste läbiviimiseks;

b)

neid esemeid, dokumente ja andmeid on sarnase juhtumi korral võimalik määruse koostanud riigi õiguse alusel koguda, kui nad oleks kättesaadavad nimetatud riigi territooriumil, isegi kui kasutatakse erinevaid menetluslikke meetmeid.

Neid tingimusi hindab ainult määruse koostanud riik iga juhtumi puhul eraldi.

Artikkel 8

Euroopa tõendikogumismääruse edastamine

1.   Euroopa tõendikogumismääruse võib edastada selle liikmesriigi pädevale asutusele või ametiisikule, kus määruse koostanud riigi pädeva asutuse või ametiisiku põhjendatud arvamuse kohaselt asjassepuutuvad esemed, dokumendid või andmed asuvad, või kui tegemist on elektrooniliste andmetega, kus need on otse juurdepääsetavad täidesaatva riigi õiguse alusel. See edastatakse viivitamata määruse koostanud asutusest või ametiisikult täidesaatvale asutusele või ametiisikule mis tahes vahendite abil, millest jääb kirjalik tõend, sellisel viisil, mis võimaldab täidesaatval asutusel või ametiisikul teha kindlaks selle ehtsuse. Kõik täiendavad ametlikud teated määruse koostanud asutuse või ametiisiku ja täidesaatva asutuse või ametiisiku vahel edastatakse otse.

2.   Iga liikmesriik võib määrata pädevaid asutusi või ametiisikuid abistama keskasutuse või mitu keskasutust, kui see on tema õigussüsteemis nii sätestatud. Liikmesriik võib, kui see osutub vajalikuks tulenevalt tema siseriikliku kohtusüsteemi korraldusest, panna oma keskasutuse(d) vastutama Euroopa tõendikogumismääruse edastamise ja vastuvõtmise haldamise ning kogu muu sellega seotud ametliku kirjavahetuse eest.

3.   Kui määruse koostanud asutus või ametiisik soovib, võib edastamine toimuda Euroopa kohtute võrgu turvalise telekommunikatsioonisüsteemi kaudu.

4.   Kui täidesaatev asutus või ametiisik on teadmata, teostab määruse koostanud asutus või ametiisik kõik vajalikud uurimised, sealhulgas Euroopa kohtute võrgu kontaktpunktide kaudu, et täidesaatvalt riigilt see teave saada.

5.   Kui Euroopa tõendikogumismääruse saanud täidesaatva riigi asutus või ametiisik ei ole pädev seda määrust tunnustama ja selle täitmiseks vajalikke meetmeid võtma, edastab ta Euroopa tõendikogumismääruse ex officio täidesaatvale asutusele või ametiisikule täitmiseks ning teatab sellest määruse koostanud asutusele või ametiisikule.

6.   Kõik raskused, mis on seotud edastamise või Euroopa tõendikogumismääruse täitmiseks vajalike mis tahes dokumentide ehtsusega, lahendatakse asjaomase määruse koostanud asutuse või ametiisiku ja täidesaatva asutuse või ametiisiku otsekontaktide teel või, kui see on kohane, liikmesriikide keskasutuste kaasamisega.

Artikkel 9

Euroopa tõendikogumismäärus, mis on seotud varasema tõendikogumismääruse või arestimisotsusega

1.   Kui määruse koostanud asutus või ametiisik teeb Euroopa tõendikogumismääruse, mis täiendab varasemat Euroopa tõendikogumismäärust või raamotsuse 2003/577/JSK alusel edastatud arestimisotsust, osutab ta sellele Euroopa tõendikogumismääruses vastavalt lisas osutatud vormile.

2.   Kui vastavalt kehtivatele õigusaktidele osaleb määruse koostanud asutus või ametiisik määruse täitmisel täidesaatvas riigis, võib nimetatud asutus või ametiisik artikli 3 lõikes 2 osutatud deklaratsioonidest olenemata eelnevat määrust täiendava Euroopa tõendikogumismääruse esitada riigis viibimise ajal otse pädevale täidesaatvale asutusele või ametiisikule.

Artikkel 10

Isikuandmete kasutamise tingimused

1.   Määruse koostanud riik võib käesoleva raamotsuse alusel saadud isikuandmeid kasutada:

a)

menetlustes, mille läbiviimiseks võib Euroopa tõendikogumismääruse teha;

b)

teistes kohtu- ja haldusmenetlustes, mis on vahetult seotud punktis a nimetatud menetlustega;

c)

avalikku julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu ennetamiseks.

Käesoleva raamotsuse alusel saadud isikuandmeid võib muudel kui punktis a, b ja c sätestatud eesmärkidel kasutada ainult täidesaatva riigi eelneval nõusolekul, välja arvatud juhul, kui määruse koostanud riik on saanud andmesubjekti nõusoleku.

2.   Konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades võib täidesaatev riik nõuda liikmesriigilt, kellele isikuandmed edastati, teavet nende andmete kasutamise kohta.

3.   Käesolevat artiklit ei kohaldata isikuandmete suhtes, mille liikmesriik on saanud käesoleva raamotsuse alusel ja mis pärinevad kõnealusest liikmesriigist.

III   JAOTIS

TÄIDESAATVA RIIGI MENETLUSED JA TAGATISED

Artikkel 11

Tunnustamine ja täitmine

1.   Täidesaatev asutus või ametiisik tunnustab kooskõlas artikliga 8 edastatud Euroopa tõendikogumismäärust ilma täiendavate formaalsusteta ja võtab seejärel vajalikud meetmed, et täita määrust samal viisil nagu täidesaatva riigi asutus või ametiisik hangiks esemeid, dokumente ja andmeid, kui kõnealune asutus või ametiisik ei otsusta tugineda ühele artiklis 13 sätestatud mittetunnustamise või mittetäitmise põhjustest või ühele artiklis 16 sätestatud edasilükkamise põhjustest.

2.   Täidesaatev riik vastutab meetmete valimise eest, mis tagavad kõnealuse riigi siseriikliku õiguse kohaselt määrusega taotletud esemete, dokumentide või andmete saamise, ning otsustab, kas sellise abi osutamiseks on vaja kasutada sunnimeetmeid. Mis tahes meetmed, mille vajadus tuleneb Euroopa tõendikogumismäärusest, võetakse kooskõlas täidesaatvas riigis kohaldatava menetluskorraga.

3.   Iga liikmesriik tagab, et:

i)

meetmeid, mida on võimalik kasutada sarnase siseriikliku juhtumi korral täidesaatvas riigis, on samuti võimalik kasutada Euroopa tõendikogumismääruse täitmiseks;

ning

ii)

meetmeid, sealhulgas läbiotsimist ja võetust, on võimalik kasutada Euroopa tõendikogumismääruse täitmiseks, kui see on seotud artikli 14 lõikes 2 sätestatud mis tahes kuriteoga.

4.   Kui määruse koostanud asutuseks või ametiisikuks ei ole kohtunik, kohus, eeluurimiskohtunik või prokurör ja Euroopa tõendikogumismäärust ei ole kinnitanud üks määruse koostanud riigi nimetatud asutustest või ametiisikutest, võib täidesaatev asutus või ametiisik konkreetse juhtumi korral otsustada, et Euroopa tõendikogumismääruse täitmiseks ei või teostada läbiotsimist või võetust. Enne sellise otsuse tegemist konsulteerib täidesaatev asutus või ametiisik määruse koostanud riigi pädeva asutuse või ametiisikuga.

5.   Liikmesriik võib käesoleva raamotsuse vastuvõtmise ajal esitada deklaratsiooni või edaspidi teadaande nõukogu peasekretariaadile, nõudes sellist kinnitamist kõikide juhtumite korral, kus määruse koostanud asutuseks või ametiisikuks ei ole kohtunik, kohus, eeluurimiskohtunik või prokurör ning kus Euroopa tõendikogumismääruse täitmiseks vajalikud meetmed peaksid sarnase siseriikliku juhtumi korral täidesaatva riigi õiguse alusel olema kohtuniku, kohtu, eeluurimiskohtuniku või prokuröri poolt taotletud või tema järelevalve all.

Artikkel 12

Täidesaatvas riigis järgitavad formaalsused

Täidesaatev asutus või ametiisik täidab määruse koostanud asutuse või ametiisiku poolt selgesõnaliselt esitatud formaalsusi ja menetlusi, kui käesolevas raamotsuses ei ole sätestatud teisiti, tingimusel, et sellised formaalsused ja menetlused ei ole vastuolus täidesaatva riigi õiguse aluspõhimõtetega. Käesolev artikkel ei kehtesta kohustust võtta sunnimeetmeid.

Artikkel 13

Mittetunnustamise ja mittetäitmise põhjused

1.   Euroopa tõendikogumismääruse tunnustamisest või täitmisest võidakse täidesaatvas riigis keelduda:

a)

kui täitmine rikuks ne bis in idem põhimõtet;

b)

kui artikli 14 lõikes 3 nimetatud juhtudel on Euroopa tõendikogumismäärus seotud tegudega, mida täidesaatva riigi õigusaktide alusel ei käsitleta kuriteona;

c)

kui konkreetsel juhul ei ole võimalik Euroopa tõendikogumismäärust vastavalt artikli 11 lõikele 3 täita meetmete abil, mida täidesaatval asutusel või ametiisikul on võimalik kasutada;

d)

kui täidesaatva riigi õiguses eksisteerib immuniteet või privileeg, mis muudab Euroopa tõendikogumismääruse täitmise võimatuks;

e)

kui artikli 11 lõikes 4 või 5 osutatud juhtumi korral ei ole Euroopa tõendikogumismäärust kinnitatud;

f)

kui Euroopa tõendikogumismäärus on seotud kuritegudega, mis:

i)

täidesaatva riigi õiguse kohaselt on käsitletavad kuritegudena, mis on täielikult või suures või olulises osas toime pandud tema territooriumil või tema territooriumiga samaväärses kohas, või

ii)

mis pandi toime väljaspool määruse koostanud riigi territooriumi ja täidesaatva riigi õigus ei luba alustada kohtumenetlust selliste kuritegude suhtes, mis pandi toime väljaspool selle riigi territooriumi,

g)

kui konkreetse juhtumi korral kahjustaks määruse täitmine riigi olulisi julgeolekuhuve, ohustaks teabeallikat või hõlmaks teatud luuretegevustega seotud salastatud teabe kasutamist; või

h)

kui lisas esitatud vorm on puudulik või ilmselgelt ebatäpne ning seda ei ole täidetud või parandatud täidesaatva asutuse või ametiisiku poolt määratud mõistlikuks tähtajaks.

2.   Lõike 1 kohase Euroopa tõendikogumismääruse tunnustamisest või täitmisest keeldumise otsuse teeb täidesaatva riigi kohtunik, kohus, eeluurimiskohtunik või prokurör. Kui Euroopa tõendikogumismääruse on teinud artikli 2 punkti c teises taandes osutatud õigusasutus või ametiisik ja määruse koostanud riigi kohtunik, kohus, eeluurimiskohtunik või prokurör ei ole Euroopa tõendikogumismäärust kinnitanud, võib otsuse teha ka mis tahes muu täidesaatva riigi õiguse alusel pädev õigusasutus või ametiisik, kui täidesaatva riigi õiguses nii on sätestatud.

3.   Mis tahes lõike 1 punkti f esimese taande kohane otsus seoses osaliselt täidesaatva riigi territooriumil või tema territooriumiga samaväärses kohas toime pandud kuritegudega langetatakse lõikes 2 osutatud pädevate asutuste või ametiisikute poolt erakorralistel asjaoludel ja iga juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid ning eelkõige seda, kas kuriteo suur või oluline osa leidis aset määruse koostanud riigis, kas Euroopa tõendikogumismäärus on seotud teoga, mis ei ole täidesaatva riigi õiguse kohaselt kuritegu ning kas Euroopa tõendikogumismääruse täitmiseks oleks vaja korraldada läbiotsimist ja võetust.

4.   Kui pädev asutus või ametiisik kaalub lõike 1 punkti f esimese taande kohase keeldumise põhjuse kasutamist, peab ta enne otsuse tegemist konsulteerima Eurojustiga.

Kui pädev asutus või ametiisik ei nõustu Eurojusti arvamusega, tagavad liikmesriigid, et ta põhjendab oma otsust ning et nõukogu teavitatakse.

5.   Lõike 1 punktides a, g ja h osutatud juhtudel konsulteerib täidesaatva riigi pädev asutus või ametiisik enne Euroopa tõendikogumismääruse täieliku või osalise mittetunnustamise või mittetäitmise otsuse vastuvõtmist kohasel viisil määruse koostanud riigi pädeva asutuse või ametiisikuga ja palub endale vajaduse korral viivitamata edastada mis tahes vajalikku teavet.

Artikkel 14

Kahepoolne karistatavus

1.   Euroopa tõendikogumismääruse tunnustamise või täitmisega ei kaasne kahepoolse karistatavuse kontrollimine, kui ei ole vaja teostada läbiotsimist või võetust.

2.   Juhul kui määruse täitmiseks on vaja teostada läbiotsimist või võetust, ei toimu kahepoolse karistatavuse kontrollimist ühelgi tingimusel järgmiste kuritegude puhul, nagu need on määruse koostanud riigi õiguses määratletud, ja kui need on määruse koostanud liikmesriigi õiguse alusel karistatavad vabaduskaotusliku karistuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat:

kuritegelikus ühenduses osalemine,

terrorism,

inimkaubandus,

laste seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno,

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubavedu,

ebaseaduslik relvade, laskemoona ja lõhkeainetega kauplemine,

korruptsioon,

pettus, sealhulgas pettus, mis mõjutab Euroopa ühenduste finantshuve 26. juuli 1995. aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tähenduses, (9)

kuritegelikul teel saadud tulu rahapesu,

rahavõltsimine, sealhulgas eurode võltsimine,

arvutikuriteod,

keskkonnakuriteod, sealhulgas ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortidega ebaseaduslik kauplemine,

kaasaaitamine ebaseaduslikule sissesõidule ja riigisviibimisele,

tahtlik tapmine, raske kehavigastuse tekitamine,

ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega,

inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine,

rassism ja ksenofoobia,

organiseeritud või relvastatud röövimine,

kultuuriväärtuste, sealhulgas antiik- ja kunstiesemete salakaubavedu,

kelmus,

väljapressimine ja raha väljapressimine,

reprodutseerimine ja toodete piraatkoopiate valmistamine,

haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine,

maksevahendi võltsimine,

ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega,

tuumamaterjalide ja radioaktiivsete ainete salakaubavedu,

varastatud sõidukitega kauplemine,

vägistamine,

süütamine,

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtualluvusse kuuluvad kuriteod,

õhusõiduki või laeva kaaperdamine,

sabotaaž.

3.   Kui Euroopa tõendikogumismäärus ei ole seotud lõikes 2 loetletud mis tahes kuritegudega ning selle täitmine nõuaks läbiotsimise või võetuse teostamist, võib Euroopa tõendikogumismääruse tunnustamise või täitmise suhtes kohaldada kahepoolse karistatavuse tingimust.

Seoses makse, tollimakse, tolli- ja rahavahetustehinguid puudutavate kuritegudega ei tohi tunnustamisest või täitmisest keelduda põhjusel, et täidesaatva riigi seadustes ei ole kehtestatud samasuguseid tolli- või muid makse või neis ei ole maksud, tollimaksud, tolli- ja rahavahetustehingud sarnaselt reguleeritud kui määruse koostanud riigi seadustes.

4.   Nõukogu vaatab lõikes 3 sätestatud kahepoolse karistatavuse tingimuse talle edastatud mis tahes teavet arvesse võttes täiendavalt üle 19. jaanuariks 2014.

5.   Tegutsedes ühehäälselt ja pärast ELi lepingu artikli 39 lõikes 1 sätestatud tingimustel Euroopa Parlamendiga konsulteerimist, võib nõukogu otsustada lisada lõikes 2 sisalduvale nimekirjale muid kuriteokategooriaid.

Artikkel 15

Tunnustamise, täitmise ja edastamise tähtajad

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada käesolevas artiklis sätestatud tähtaegadest kinnipidamine. Kui määruse koostanud asutus või ametiisik on Euroopa tõendikogumismääruses märkinud, et menetluse tähtaegade või muude eriti kiireloomuliste asjaolude tõttu on vajalik lühema tähtaja kohaldamine, võtab täidesaatev asutus või ametiisik seda nõuet võimalikult täielikult arvesse.

2.   Otsus tunnustamisest või täitmisest keeldumise kohta tuleb teha võimalikult kiiresti ja lõike 4 kohaldamist piiramata mitte hiljem kui 30 päeva pärast Euroopa tõendikogumismääruse saamist pädeva täidesaatva asutuse või ametiisiku poolt.

3.   Juhul kui puuduvad põhjused täitmise edasilükkamiseks artikli 16 alusel või kui esemed, dokumendid või andmed ei ole juba täidesaatva asutuse või ametiisiku valduses, võtab täidesaatev asutus või ametiisik need esemed, dokumendid või andmed oma valdusesse viivitamata ning hiljemalt 60 päeva pärast Euroopa tõendikogumismääruse saamist, piiramata lõike 4 kohaldamist.

4.   Kui konkreetse juhtumi korral ei ole pädeval täidesaatval asutusel või ametiisikul võimalik pidada kinni vastavalt lõikes 2 või 3 ettenähtud tähtaegadest, teavitab ta viivitamata mis tahes viisil määruse koostanud riigi pädevat asutust või ametiisikut, esitades viivituse põhjused ja hinnangulise aja, mis on vajalik meetme võtmiseks.

5.   Täidesaatev riik edastab viivitamata Euroopa tõendikogumismääruse alusel hangitud esemed, dokumendid ja andmed määruse koostanud riigile, välja arvatud juhul kui on pooleli õiguskaitsevahendi rakendamine kooskõlas artikliga 18 või kui on olemas põhjused täitmise edasilükkamiseks artikli 16 alusel.

6.   Saadud esemete, dokumentide või andmete väljaandmisel osutab täidesaatev asutus või ametiisik, kas ta nõuab nende tagastamist täidesaatvale riigile niipea, kui need ei ole määruse koostanud riigile enam vajalikud.

Artikkel 16

Tunnustamise või täitmise edasilükkamise põhjused

1.   Euroopa tõendikogumismääruse tunnustamine võidakse täidesaatvas riigis edasi lükata, kui:

a)

lisas esitatud vorm on puudulik või ilmselgelt ebatäpne, kuni ajani, mil vorm on täidetud või parandatud; või

b)

artikli 11 lõikes 4 või 5 osutatud juhtumi korral ei ole Euroopa tõendikogumismäärust kinnitatud, kuni ajani, mil selline kinnitus on antud.

2.   Euroopa tõendikogumismääruse täitmine võidakse täidesaatvas riigis edasi lükata, kui:

a)

selle täitmine võib kahjustada käimasolevat eeluurimist või süüdistuse esitamist, kuni ajani, mida asjaomane asutus või ametiisik mõistlikuks peab; või

b)

asjaomased esemed, dokumendid või andmed on juba kasutusel muudes menetlustes, kuni ajani, millal nimetatud eesmärgil neid enam ei vajata.

3.   Lõike 1 või 2 kohase Euroopa tõendikogumismääruse tunnustamise või täitmise edasilükkamise otsuse teeb täidesaatva riigi kohtunik, kohus, eeluurimiskohtunik või prokurör. Kui Euroopa tõendikogumismääruse on teinud artikli 2 punkti c teises taandes osutatud õigusasutus või ametiisik ja määruse koostanud riigi kohtunik, kohus, eeluurimiskohtunik või prokurör ei ole Euroopa tõendikogumismäärust kinnitanud, võib otsuse teha ka mis tahes muu täidesaatva riigi õiguse alusel pädev õigusasutus või ametiisik, kui täidesaatva riigi õiguses nii on sätestatud.

4.   Niipea kui edasilükkamise põhjuseid enam ei ole, võtab täidesaatev asutus või ametiisik viivitamata vajalikud meetmed Euroopa tõendikogumismääruse täitmiseks ja teatab sellest määruse koostanud riigi asjaomasele pädevale asutusele või ametiisikule mis tahes vahendite abil, millest jääb kirjalik tõend.

Artikkel 17

Teavitamise kohustus

Täidesaatev asutus või ametiisik teavitab määruse koostanud asutust või ametiisikut:

1.

koheselt mis tahes viisil

a)

kui täidesaatev asutus või ametiisik leiab Euroopa tõendikogumismääruse täitmise käigus ilma edasiste järelepärimisteta, et võib olla asjakohane läbi viia uurimisi, mida ei olnud esialgu ette nähtud või mida ei saanud määruse tegemise ajal kindlaks määrata, võimaldamaks määruse koostanud asutusel või ametiisikul võtta edasisi meetmeid;

b)

kui täidesaatva riigi pädev asutus või ametiisik tuvastab, et määrust ei ole täidetud kooskõlas täidesaatva riigi seadustega;

c)

kui täidesaatev asutus või ametiisik tuvastab, et ta ei saa konkreetsel juhul vastavalt artiklile 12 täita määruse koostanud asutuse või ametiisiku poolt selgesõnaliselt osutatud formaalsusi ja menetlusi.

Määruse koostanud asutuse või ametiisiku taotlusel kinnitatakse antud teave viivitamatult mis tahes vahendite abil, millest jääb kirjalik tõend;

2.

viivitamata mis tahes vahendite abil, millest jääb kirjalik tõend:

a)

Euroopa tõendikogumismääruse edastamisest selle täitmise eest vastutavale pädevale asutusele või ametiisikule vastavalt artikli 8 lõikele 5;

b)

artikli 15 lõike 2 alusel tehtud otsusest keelduda Euroopa tõendikogumismääruse tunnustamisest või täitmisest ning vastava otsuse tegemise põhjustest;

c)

Euroopa tõendikogumismääruse täitmise või tunnustamise edasilükkamisest, selle põhjustest ja võimaluse korral edasilükkamise eeldatavast kestusest;

d)

Euroopa tõendikogumismääruse täitmise võimatusest põhjusel, et esemed, dokumendid või andmed on kadunud, hävitatud või need ei ole määruses näidatud asukohas leitavad, või põhjusel, et esemete, dokumentide või andmete asukohale ei ole piisavalt täpselt viidatud isegi pärast määruse koostanud riigi pädeva asutuse või ametiisikuga konsulteerimist.

Artikkel 18

Õiguskaitsevahendid

1.   Liikmesriigid kehtestavad vajaliku korra tagamaks, et kõikide huvitatud isikute, sealhulgas heausksete kolmandate isikute seaduslike õiguste kaitsmiseks on nende käsutuses õiguskaitsevahendid Euroopa tõendikogumismääruse artikli 11 kohase tunnustamise ja täitmise peatamiseks. Liikmesriigid võivad käesolevas lõikes ette nähtud õiguskaitsevahendid piirata juhtudega, mille korral Euroopa tõendikogumismäärust täidetakse sunnimeetmeid kasutades. Hagi esitatakse täidesaatva riigi kohtule vastavalt selle riigi õigusele.

2.   Euroopa tõendikogumismääruse tegemise sisulisi põhjendusi, sealhulgas artiklis 7 sätestatud tingimuste täitmist, võib vaidlustada ainult määruse koostanud riigi kohtule hagi esitamise teel. Määruse koostanud riik tagab sarnase siseriikliku juhtumi korral kasutada olevate õiguskaitsevahendite kohaldatavuse.

3.   Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1 ja 2 nimetatud hagi esitamise tähtaegu kohaldatakse viisil, mis tagab huvitatud isikutele võimaluse kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit.

4.   Kui hagi esitatakse täidesaatvas riigis, teatatakse sellest ja hagi esitamise põhjustest määruse koostanud riigi õigusasutusele või ametiisikule, et ta saaks esitada tema poolt vajalikuks peetavad seisukohad. Samuti teavitatakse teda protsessi tulemustest.

5.   Määruse koostanud asutus või ametiisik ja täidesaatev asutus või ametiisik võtavad vajalikud meetmed, et hõlbustada lõigetes 1 ja 2 nimetatud hagide esitamise õiguse rakendamist, eelkõige andes huvitatud isikutele asjakohast ja täpset teavet.

6.   Täidesaatev riik võib esemete, dokumentide ja andmete edastamise peatada kuni õiguskaitsevahendi tulemuse selgumiseni.

Artikkel 19

Kulutuste hüvitamine

1.   Ilma et see piiraks artikli 18 lõike 2 kohaldamist, kui täidesaatev riik vastutab oma õiguse kohaselt kahju eest, mida ta talle artikli 8 kohaselt edastatud Euroopa tõendikogumismäärust täites ühele artiklis 18 nimetatud isikule tekitanud on, maksab määruse koostanud riik täidesaatvale riigile tagasi kõik kõnealusele isikule nimetatud vastutuse alusel kahjutasuna makstud summad, välja arvatud sel juhul ja määral, kui kahju või osa sellest tuleneb täidesaatva riigi tegevusest.

2.   Lõige 1 ei piira liikmesriikide siseriiklike õigusaktide kohaldamist, mis käsitlevad füüsiliste või juriidiliste isikute kahju hüvitamise nõudeid.

V   JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Käesoleva raamotsuse tõhususe järelevalve

1.   Liikmesriik, kes on korduvalt kogenud teise liikmesriigi poolseid probleeme Euroopa tõendikogumismääruste täitmisel, mida ta ei ole konsultatsiooni korras suutnud lahendada, teatab sellest nõukogule, et aidata viimasel hinnata käesoleva raamotsuse rakendamist liikmesriigi tasandil.

2.   Nõukogu vaatab läbi kõnealuse raamotsuse sätted, eelkõige nende sätete praktilise kohaldamise liikmesriikide poolt.

Artikkel 21

Suhted teiste juriidiliste instrumentidega

1.   Kui lõikest 2 ei tulene teisiti ja ilma et see piiraks olemasolevate õigusaktide kohaldamist liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes suhetes, kehtib käesolev raamotsus paralleelselt liikmesriikide vahelistes suhetes kohaldatavate olemasolevate õigusaktidega ulatuses, milles need õigusaktid käsitlevad käesoleva raamotsusega reguleeritud tõendite saamiseks vastastikuse õigusabi taotlemist.

2.   Ilma et see piiraks lõigete 3 ja 4 kohaldamist, toetuvad määruse koostanud asutused või ametiisikud Euroopa tõendikogumismäärusele, kui kõik täidesaatvast riigist nõutavad esemed, dokumendid ja andmed kuuluvad käesoleva raamotsuse reguleerimisalasse.

3.   Määruse koostanud asutused või ametiisikud võivad käesoleva raamotsuse kohaldamisalasse kuuluvate esemete, dokumentide ja andmete kogumiseks kasutada vastastikust õigusabi, kui need moodustavad osa laiemast õigusabi nõudest või kui määruse koostanud asutus või ametiisik leiab konkreetsel juhul, et see hõlbustaks koostööd täidesaatva riigiga.

4.   Pärast käesoleva raamotsuse jõustumist võivad liikmesriigid sõlmida kahe- või mitmepoolseid lepinguid või korraldusi, kui need lepingud ja korraldused võimaldavad laiendada käesoleva raamotsuse eesmärke ning aitavad kaasa käesoleva raamotsuse reguleerimisalasse kuuluvate tõendite kogumise menetluse lihtsustamisele või edasisele hõlbustamisele.

5.   Lõikes 4 osutatud lepingud ja korraldused ei tohi mingil moel mõjutada suhteid selliste liikmesriikidega, kes ei ole nende osalised.

6.   Liikmesriigid teatavad nõukogule ja komisjonile kolme kuu jooksul pärast allakirjutamist kõigist lõikes 4 osutatud uutest lepingutest ja korraldustest.

Artikkel 22

Üleminekukord

Enne 19. jaanuari 2011 saadud vastastikuse õigusabi taotluste suhtes kohaldatakse jätkuvalt olemasolevaid kriminaalasjades antava vastastikuse õigusabiga seotud õigusakte.

Artikkel 23

Rakendamine

1.   Liikmesriigid võtavad käesoleva raamotsuse sätete järgimiseks vajalikud meetmed 19. jaanuariks 2011.

2.   Liikmesriigid edastavad 19. jaanuariks 2011 nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile nende sätete teksti, millega võetakse siseriiklikku õigusse üle käesolevast raamotsusest tulenevad kohustused.

3.   Liikmesriik, kes kavatseb artikli 13 lõike 1 punktis f sätestatud keeldumise põhjuse võtta üle oma siseriiklikku õigusesse, teavitab sellest nõukogu peasekretäri, esitades käesoleva raamotsuse vastuvõtmisel sellekohase deklaratsiooni.

4.   Saksamaa võib deklaratsiooni alusel jätta endale õiguse seada Euroopa tõendikogumismääruse täitmise eeltingimuseks kahepoolse karistatavuse kontrollimine artikli 14 lõikes 2 nimetatud juhtudel, mis on seotud terrorismi, arvutikuritegude, rassismi ja ksenofoobia, sabotaaži, väljapressimise ja raha väljapressimise või kelmusega, kui Euroopa tõendikogumismääruse täitmiseks on vaja teostada läbiotsimist ja võetust, välja arvatud juhul, kui määruse koostanud asutus või ametiisik on teatanud, et kõnealune kuritegu kuulub määruse koostanud riigi seaduste kohaselt deklaratsioonis märgitud kriteeriumide alla.

Kui Saksamaa soovib seda lõiget kasutada, peab ta käesoleva raamotsuse vastuvõtmisel esitama sellekohase deklaratsiooni nõukogu peasekretariaadile. Deklaratsioon avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

5.   Komisjon esitab 19. jaanuariks 2012 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hindab, mil määral on liikmesriigid käesoleva raamotsuse täitmiseks vajalikke meetmeid võtnud, lisades vajaduse korral õigusaktide ettepanekud.

6.   Nõukogu peasekretariaat teavitab liikmesriike, komisjoni ja Eurojusti artiklite 6 ja 11 ning käesoleva artikli kohaselt esitatud deklaratsioonidest.

Artikkel 24

Läbivaatamine

1.   Iga liikmesriik teavitab igal aastal enne 1. maid nõukogu ja komisjoni kõikidest eelneval kalendriaastal ilmnenud raskustest Euroopa tõendikogumismääruse täitmisel seoses artikli 13 lõikega 1.

2.   Saksamaa teavitab iga kalendriaasta alguses nõukogu ja komisjoni juhtumite arvust, mille puhul artikli 23 lõikes 4 viidatud mittetunnustamise või mittetäitmise põhjusi eelneval aastal kohaldati.

3.   Hiljemalt 19. jaanuariks 2014 koostab komisjon vastavalt lõigetele 1 ja 2 saadud teabe põhjal aruande ning lisab algatused, mida ta sobivaks peab. Nõukogu vaatab aruande põhjal kõnealuse raamotsuse uuesti läbi, eesmärgiga kaaluda järgmiste sätete tühistamist või muutmist:

artikli 13 lõiked 1 ja 3 ning

artikli 23 lõige 4.

Artikkel 25

Jõustumine

Käesolev raamotsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 18. detsember 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BARNIER


(1)  ELT C 103E, 29.4.2004, lk 452.

(2)  EÜT C 12, 15.1.2001, lk 10.

(3)  ELT C 53, 3.3.2005, lk 1.

(4)  EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1.

(5)  ELT L 196, 2.8.2003, lk 45.

(6)  EÜT C 326, 21.11.2001, lk 1.

(7)  EÜT C 197, 12.7.2000, lk 1.

(8)  ELT L 322, 9.12.2005, lk 33.

(9)  EÜT C 316, 27.11.1995, lk 49.


LISA

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image


SAKSAMAA LIITVABARIIGI DEKLARATSIOON

Kui Euroopa tõendikogumismääruse täitmine nõuab läbiotsimise või võetuse teostamist vastavalt nõukogu 18. detsembri 2008. aasta raamotsusele 2008/978/JSK (mis käsitleb Euroopa tõendikogumismäärust esemete, dokumentide ja andmete kogumiseks kriminaalmenetluses kasutamise eesmärgil, (1) jätab Saksamaa Liitvabariik endale kõnealuse raamotsuse artikli 23 lõike 4 kohaselt õiguse seada tõendikogumismääruse täitmise eeltingimuseks kahepoolse karistatavuse kontrollimine selliste kuritegude puhul, mis on seotud kõnealuse raamotsuse artikli 14 lõikes 2 loetletud terrorismi, arvutikuritegude, rassismi ja ksenofoobia, sabotaaži, väljapressimise ja raha väljapressimise ning kelmusega, välja arvatud juhul kui määruse koostanud asutus või ametiisik on teatanud, et kõnealune kuritegu vastab määruse koostanud riigi seaduste kohaselt järgmistele kriteeriumidele:

Terrorism:

13. aprilli 2005. aasta tuumaterrorismi tõkestamise rahvusvahelise konventsiooni ja 9. detsembri 1999. aasta terrorismi rahastamise tõkestamise rahvusvahelise konventsiooni või selle lisas loetletud lepingu tähenduses tegu, mis on neis dokumentides kuriteona määratletud, või

nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/475/JSK (terrorismivastase võitluse kohta) (2) alusel kuriteoks tunnistatav tegu või

ÜRO julgeolekunõukogu 14. septembri 2005. aasta resolutsiooni nr 1624 (2005) alusel keelatud tegu.

Arvutikuriteod: Kuriteod vastavalt nõukogu 24. veebruari 2005. aasta raamotsuses 2005/222/JSK (infosüsteemide vastu suunatud rünnete kohta) (3) või 23. novembri 2001. aasta arvutikuritegevusvastase konventsiooni 1. jao 1. jaotises toodud määratlustele.

Rassism ja ksenofoobia: Kuriteod vastavalt nõukogu 15. juuli 1996. aasta ühismeetmes 96/443/JSK (rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemise kohta) (4) toodud määratlusele.

Sabotaaž: Teod, mis ebaseaduslikult ja tahtlikult põhjustavad laiaulatuslikku kahju riiklikule rajatisele või muule avalikule rajatisele, ühistranspordisüsteemile või muule infrastruktuurile, mis toovad kaasa või toovad tõenäoliselt kaasa märkimisväärset majanduslikku kahju.

Väljapressimine ja raha väljapressimine: Ähvarduste, jõu või muu hirmutamisviisi kasutamine, et nõuda kaupu, lubadusi, tulusid või sellise dokumendi allakirjutamist, mis sisaldab kohustust, võõrandamist või tasumist või millega kaasneb kohustus, võõrandamine või tasumine.

Kelmus: Valenimede kasutamine või vale ametikoha väitmine või petturlike vahendite kasutamine inimeste usalduse või heausklikkuse kuritarvitamiseks eesmärgiga omastada midagi, mis kuulub teisele isikule.


(1)  ELT L 350, 30.12.2008, lk 72.

(2)  EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3.

(3)  ELT L 69, 16.3.2005, lk 67.

(4)  EÜT L 185, 24.7.1996, lk 5.


Top