1. LISA

NACE Rev. 2 koondtasand

NACE Rev. 2 jaod	Tegevusalade kirjeldus
A	Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
B, C, D ja E	Mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus
F	Ehitus
G, H ja I	Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont; veondus ja laondus; majutus ja toitlustus
J	Info ja side
K	Finants- ja kindlustustegevus
L	Kinnisvaraalane tegevus
M ja N	Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus- ja abitegevused
O, P, ja Q	Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus; haridus; tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
R ja S	Kunst, meelelahutus ja vaba aeg; muud teenindavad tegevused

2. LISA

Liikmesriikide kvaliteediaruannete esitamise kord ning nende struktuur

PREAMBUL

Euroopa statistikasüsteem on oma toodete ja teenuste pideva parandamise eesmärgil tehtavate jõupingutuste käigus võtnud kasutusele üldise kvaliteedi määratluse: toote või teenuse tunnuste ja omaduste kogum, millel põhineb toote või teenuse võime täita talle esitatud nõudeid või ootusi. Selle määratluse rakendamiseks on eristatud kuus näitajat, mis moodustavad statistiliste toodete ja teenuste kvaliteedi:

1.	asjakohasus;

2.

täpsus;

3.	ajakohasus ja õigeaegsus;

4.	kättesaadavus ja selgus;

5.	võrreldavus;

6.

ühtsus.

Kvaliteediaruanded on sobiv vahend, mille kaudu koguda ühtsel viisil teavet mitmesuguste toodete ja teenuste kvaliteedi kohta. Need sisaldavad teavet Euroopa statistikasüsteemi esitatud kvaliteedimääratluse kõigi kuue näitaja kohta ning ka üldist ülevaadet vabu ametikohti käsitlevate andmete kogumisest riiklikul tasandil. Teave esitatakse vastavalt järgmisele struktuurile:

ÜLDKIRJELDUS

Üldkirjeldus peab sisaldama järgmisi elemente, kui see on asjakohane:

A.   Allikad, katvus ja koostamise sagedus

—	Andmeallika nimetamine,

—	Katvus (geograafiline, NACE, ettevõtte suurus),

—	Võrdluskuupäevad,

—	Avaldamise sagedus liikmesriikides,

—	Statistilise üksuse määratlus.

B.   Valikvaatlus

B.1.   Valimikujundus

—	Valimi moodustamise alus,

—	Valimikujundus,

—	Valimi uuendamine/ülevaatamine,

—	Valimi suurus,

—	Stratifitseerimine.

B.2.   Kaalumine

—	Kaalumismeetodi lühikirjeldus,

—	Kaalumisnäitajad.

B.3.   Andmete kogumine

—	Andmete kogumise meetodi(te) lühikirjeldus.

C.   Muud allikad

Allika(te) lühikirjeldus, sealhulgas:

—	Haldamist korraldav asutus,

—	Ajakohastamise sagedus,

—	Aegunud teabe eemaldamise kord,

—	Vabatahtlik/kohustuslik aruandlus ja sanktsioonid.

D.   Avalikustamiseeskirjad

Lühikirjeldus selle kohta, millal peab andmed konfidentsiaalsuse huvides esitamata jätma.

E.   Sesoonne korrigeerimine

Sesoonse korrigeerimise menetluste lühikirjeldus, milles võetakse arvesse eelkõige sesoonset korrigeerimist käsitlevaid Euroopa statistikasüsteemi suuniseid, mis sotsiaalkaitsekomitee on heaks kiitnud ning mille järgimist ta toetab.

1.   ASJAKOHASUS

Asjakohasus näitab, kas kogu vajaminev statistika on esitatud ja millises ulatuses kasutatud üldmõisted (mõisted, liigitused jne) peegeldavad kasutajate vajadusi.

Kvaliteediaruanne peab sisaldama järgmist:

—	puuduvate muutujate ja muutujarühmade kirjeldus;

—	määrusega (EÜ) nr 453/2008 ettenähtud vabade töökohtade kvartalistatistika rakendusmeetmeid käsitlev arenguaruanne koos üksikasjaliku plaani ja rakendamise lõpetamise ajakavaga ning kokkuvõte ülejäänud kõrvalekalletest ELi mõistete suhtes.

Lisaks sellele võib aruanne sisaldada

—	kokkuvõtet, milles kirjeldatakse riiklikul tasandil kasutajaid ja nende peamisi vajadusi ning seda, mil määral kasutajate vajadusi on rahuldatud;

2.   TÄPSUS

Täpsus üldises statistilises mõttes tähendab hinnangute lähedust vaatlusaluse muutuja tundmatutele õigetele väärtustele.

2.1.   Valikuvead

Täpsuse näitajana arvutatakse ja edastatakse variatsioonikordaja valimikujundust arvesse võttes vabade ametikohtade arvu kohta NACE uusima versiooni jagude tasandil ja suurusklassidesse jaotatuna (1–9/10 + töötajat).

Kui variatsioonikordajat ei ole võimalik arvutada, esitatakse selle asemel hinnanguline valikuviga väljendatuna vabade ametikohtade absoluutarvuna.

2.2.   Valikust sõltumatud vead

2.2.1.   Katvusvead

Kvaliteediaruanded peavad katvuse kohta sisaldama järgmist teavet, kui see on asjakohane:

—	tabel, milles esitatakse suurusklassidesse (kihid) jaotatuna valimisse kuuluvate ettevõtete arv ja ettevõtete protsendimäär valimist/valimitest või registrist/registritest;

—	võrdluskogumi ja uuritud kogumi vaheliste mis tahes erinevuste kirjeldus;

—	klassifikatsioonivigade kirjeldus;

—	võrdluskuupäevade ja vaatluskvartali vaheliste mis tahes erinevuste kirjeldus;

—	muu asjakohane teave.

N.B.! Üksikute haldusandmete kasutamisel tuleb esitada samalaadne halduslikul võrdlustoimikul põhinev analüüs, sealhulgas aruandlus- ja registrist väljajätmise vead.

2.2.2.   Mõõtmis- ja töötlemisvead

Kvaliteediaruanded peavad sisaldama järgmist:

—	teave oluliste mõõtmis- ja töötlemisvigadega muutujate kohta;

—	teave (oluliste) mõõtmis- ja töötlemisvigade peamiste allikate ja kui võimalik kohaldatud parandusmeetodite kohta.

2.2.3.   Vastamata jätmisest tulenevad vead

Kvaliteediaruanded peavad vastamata jätmisest tulenevate vigade kohta, sisaldama järgmist teavet, kui see on asjakohane:

—	vastanud üksuste määr;

—	tunnuse imputeerimismäär ja -meetodid ning kui võimalik, imputeerimise mõju edastatud muutujate hinnangutele.

N.B.! Üksikute haldusandmete kasutamisel loetakse haldusregistri või andmeühiku puudumine vastamata jätmiseks.

2.2.4.   Mudelist tulenevad vead

Modelleerimise kasutamise korral peavad kvaliteediaruanded sisaldama kasutatud mudelite kirjeldust. Eriline rõhk tuleks asetada valikust sõltumatute vigade parandamise mudelitele, näiteks sellistele mudelitele, mida kasutatakse kõigi taotletud suurusklasside üksuste või NACE jaotuste katvuse parandamiseks ning üksuse vastamata jätmise korrigeerimisel kasutatavate imputeerimis- või laiendamismeetodite parandamiseks.

N.B.! Üksikute haldusandmete kasutamisel tuleks selgitada haldusmõistete ja teoreetiliste statistikamõistete vastavust. Tuleb teatada riiklikes õigusaktides tehtud mis tahes muudatustest, mille tulemusel muutuvad kohaldatavad mõisted, ja võimaluse korral kirjeldada nende mõju tulemustele.

2.2.5.   Muudatused

Liikmesriigid võivad esitada teavet tehtud muudatuste kohta, sealhulgas muudatused avaldatud vabade ametikohtade arvus ja kokkuvõte tehtud muudatuste põhjustest.

2.2.6.   Nihke hindamine

Edastatakse valikust sõltumatute vigade hinnang (väljendatuna vabade ametikohtade absoluutarvuna) ja kui võimalik, siis käesoleva määruse 1. lisas kindlaks määratud NACE Rev. 2 koondtasandi ja suurusklasside alusel (1–9, 10 + töötajat).

3.   AJAKOHASUS NING ÕIGEAEGSUS

3.1.   Ajakohasus

Andmete ajakohasus on ajavahemik teabe kättesaadavuse ja selle teabega kirjeldatud sündmuse või nähtuse vahel.

Kvaliteediaruanded peavad sisaldama teavet andmete riiklikul tasandil edastamise ja andmete vaatlusperioodi vahelise ajavahemiku kohta.

3.2.   Õigeaegsus

Õigeaegsuse all mõeldakse ajalist vahet tegeliku andmete edastamise kuupäeva ja tähtaja vahel, mis on andmete edastamiseks kindlaks määratud, näiteks ametlikes andmete esitamise kalendrites väljakuulutatud, määrustega sätestatud või lepinguosaliste vahel eelnevalt kokkulepitud kuupäevad.

Et mõista ja kõrvaldada õigeaegsusega seotud probleeme, tuleks viimase nelja kvartali kohta edastada riiklikul tasandil vaatlusprotsessi rakendamist kirjeldavad järgmised andmed (kusjuures eriline rõhk tuleks panna kavandatud ja tegelike kuupäevade vastavusele):

—	vastajatele vastamiseks antud tähtajad, mis hõlmavad ka meeldetuletusi ja kontrolli;

—	välitöö periood;

—	andmetöötlusperiood;

—	esimeste tulemuste avaldamise kuupäevad.

4.   KÄTTESAADAVUS JA SELGUS

4.1.   Kättesaadavus

Kättesaadavus tähendab füüsilist tingimust, st kuidas kasutajad andmeid saavad: kust ja kuidas teavet saab, edastamisaeg, soodsad turutingimused (autoriõigus jne), mikro- ja makroandmete kättesaadavus, mitmesugused formaadid ja andmekandjad (paber, fail, CD-ROM/DVD, Internet …) jne.

Kvaliteediaruanded peaksid sisaldama tulemuste levitamismeetodite kohta järgmist teavet:

—	levitamisskeem, sealhulgas teave selle kohta, kellele andmed saadetakse;

—	viited peamiste tulemuste avaldamise kohta, sealhulgas märkused teksti, graafikute, kaartide jne kujul;

—	teave selle kohta, kas ja millised tulemused on saadetud valimisse kuuluvatele aruande esitanud üksustele.

4.2.   Selgus

Selgus tähendab arusaadavuse määra, sealhulgas andmeid teabekeskkonna kohta, st kas andmetega kaasnevad asjakohased metaandmed, illustratsioonid graafikute ja kaartidena; kas teave andmete kvaliteedi kohta on kättesaadav (k.a kasutuspiirang) ning kui ulatuslik on täiendav abi.

Kvaliteediaruanded peaksid sisaldama tulemuste arusaadavuse ja metaandmete kättesaadavuse kohta järgmist teavet:

—	esitatud metaandmete kirjeldus ja viited;

—	esitatud statistikaga seotud viited peamistele metoodilistele dokumentidele;

—	teave riiklike statistikaametite võetud peamiste andmetest teavitamise meetmete kohta.

5.   VÕRRELDAVUS

5.1.   Geograafiline võrreldavus

Kvaliteediaruanded peavad sisaldama teavet riiklike ja Euroopa mõistete erinevuste kohta ja kui võimalik, teavet ka mõistete erinevuste mõju kohta hinnangule.

5.2.   Ajaline võrreldavus

Kvaliteediaruanded peavad sisaldama teavet mis tahes kahes järjestikuses kvartalis seoses mõistete, katvuse ja meetoditega tehtud muudatuste kohta ja muudatuste mõju kohta hinnangule.

6.   ÜHTSUS

Statistika ühtsus näitab, kas andmeid saab erineval viisil ja eri otstarbel kasutamiseks usaldusväärselt kombineerida. Siiski on üldiselt lihtsam välja tuua ühtsuse puudumise juhtumid kui tõestada ühtsust.

Kvaliteediaruanded peavad sisaldama muudest asjakohastest allikatest saadud vabade ametikohtade arvu käsitlevaid võrdlusandmeid, kui sellised andmed on kättesaadavad; esitada tuleb koguandmed ja jagude tasandil NACE järgi jaotatuna, kui see on asjakohane; kui andmed erinevad olulisel määral, tuleb kvaliteediaruannetes välja tuua selle põhjused.

Esimene kvaliteediaruanne peab sisaldama ka tagasiulatuvate andmetega seotud järgmist teavet:

—	tagasiulatuvate andmete saamiseks kasutatud allikate ja metoodika kirjeldus;

—	tagasiulatuvate andmete ja jooksvate andmete katvuse (majandustegevus, töötajad, muutujad) mis tahes erinevuste kirjeldus;

—	tagasiulatuvate andmete ja jooksvate andmete võrreldavuse kirjeldus.