31.7.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 199/1

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 861/2007,

11. juuli 2007,

millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 61 punkti c ja artiklit 67,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühendus on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Sellise ala järkjärguliseks loomiseks peab ühendus muu hulgas võtma piiriülese mõjuga tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas meetmeid, mis on vajalikud siseturu nõuetekohaseks toimimiseks.

(2)	Vastavalt asutamislepingu artikli 65 punktile c peavad need meetmed muu hulgas hõlmama takistuste kõrvaldamist tsiviilkohtumenetluse tõrgeteta sujumiseks, vajaduse korral edendades liikmesriikides kohaldatavate tsiviilkohtumenetluse normide kokkusobivust.

(3)

Sellest lähtudes on ühenduse tasandil muude meetmete hulgas vastu võetud nõukogu 29. mai 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1348/2000 (tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta), (3) nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 (kohtupädevuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades), (4) nõukogu 28. mai 2001. aasta otsus nr 2001/470/EÜ (millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk), (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 805/2004 (millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta) (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1896/2006 (millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus) (7).

(4)	Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. oktoobri 1999. aasta Tampere kohtumisel kutsuti nõukogu ja komisjoni üles kehtestama ühised menetlusnormid tarbijaid või kaubandusalaseid nõudeid käsitlevate väiksemate piiriüleste kohtuvaidluste lihtsustamiseks ja kiirendamiseks.

(5)

Nõukogu võttis 30. novembril 2000. aastal vastu komisjoni ja nõukogu ühisprogrammi, milles käsitletakse meetmeid tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamiseks (8). Programmis viidatakse piiriüleste väiksemate kohtuvaidluste lahendamise lihtsustamisele ja kiirendamisele. Seda arendati edasi 5. novembri 2004. aasta Euroopa Ülemkogul vastu võetud Haagi programmis, (9) milles kutsutakse üles jätkama aktiivselt tööd väiksemate kohtuvaidlustega.

(6)

Komisjon võttis 20. detsembril 2002 vastu rohelise raamatu, mis käsitleb Euroopa maksekorralduse menetlust ja meetmeid väiksemate kohtuvaidluste menetlemise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks. Roheline raamat käivitas konsultatsioonid seoses väiksemate kohtuvaidluste menetluse lihtsustamiseks ja kiirendamiseks võetavate meetmetega.

(7)

Mitmed liikmesriigid kohaldavad väiksemate kohtuvaidluste lahendamisel lihtsustatud tsiviilkohtumenetlust, sest menetluse kulud, menetlusele kuluv aeg ja asjaajamise keerukus ei kahane alati proportsionaalselt nõude väärtuse kahanemisega. Takistused kiire ja odava kohtumenetluse läbiviimiseks on piiriüleste juhtumite puhul suuremad. Seepärast on vaja luua Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus. Sellise menetluse eesmärk peaks olema soodustada õiguskaitse kättesaadavust. Erinevate liikmesriikide õigusaktid annavad võlausaldajate käsutusse erineva tõhususega menetlused, tuues seeläbi kaasa konkurentsi moonutamise siseturul, mis annab tunnistust vajadusest ühenduse õiguse järele, mis tagaks võlausaldajatele ja võlgnikele ühtsed reeglid kogu Euroopa Liidu territooriumil. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raames nõude käsitlemise kulude kehtestamisel oleks vaja arvesse võtta lihtsuse, kiiruse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. On asjakohane, et tasumisele kuuluvate kulude üksikasjad oleksid avalikustatud ning et selliste kulude kehtestamine oleks läbipaistev.

(8)

Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus peaks lihtsustama ja kiirendama väiksemate kohtuvaidluste menetlemist piiriüleste juhtumite puhul ja vähendama menetluskulusid, pakkudes lisavõimalust liikmesriigi õiguses olevatele võimalustele, viimaseid muutmata. Käesolev määrus peaks samuti lihtsustama Euroopa väiksemate kohtuvaidluse menetluse raames mõnes muus liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamist.

(9)

Käesolevas määruses püütakse soodustada põhiõigusi ja võetakse arvesse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtteid. Kohus peaks kinni pidama õigusest õiglasele kohtumõistmisele ning järgima võistlevuse põhimõtet, eriti otsustades kohtuistungi vajalikkuse või tõendamisvahendite ja tõendamise ulatuse üle.

(10)	Nõude väärtuse arvutamisel ei arvestata hõlbustamise eesmärgil intressi, kulusid ja muid kõrvalnõudeid. See ei tohiks mõjutada ei kohtu pädevust neid kohtuotsuses välja mõista ega liikmesriigi õigusnorme intressi arvutamisel.

(11)	Et lihtsustada Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse alustamist, peaks avaldaja tegema avalduse, täites standardse nõudevormi, ning esitama selle kohtule. Standardne nõudevorm tuleks esitada vaid vajaliku pädevusega kohtule.

(12)	Nõudevormile tuleb lisada vajadusel kõik asjakohased tõendavad dokumendid. Siiski ei takista see avaldajat esitama vajadusel menetluse jooksul täiendavaid tõendeid. Sama põhimõtet tuleks kohaldada vastaspoole vastuse suhtes.

(13)	Mõisted „selgelt põhjendamatu” nõude rahuldamata jätmise kontekstis ja „lubamatu” avalduse tagasilükkamise kontekstis tuleks määratleda kooskõlas liikmesriigi õigusega.

(14)	Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus peaks olema kirjalik, välja arvatud juhul, kui kohus peab vajalikuks kohtuistungi läbiviimist või kui üks pooltest seda taotleb. Kohus võib sellise taotluse tagasi lükata. Sellist tagasilükkamist ei või eraldi vaidlustada.

(15)	Poolte esindamine advokaadi või mõne muu õigusala esindaja poolt ei peaks olema kohustuslik.

(16)

Mõistet „vastunõue” tuleks tõlgendada määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 6 lõike 3 tähenduses selliselt, et selle aluseks on sama leping või samad asjaolud nagu algsel nõudel algset nõuet menetlevas kohtus. Artikleid 2 ja 4, artikli 5 lõikeid 3, 4 ja 5 tuleks mutatis mutandis kohaldada vastunõuete suhtes.

(17)	Juhtudel, kui vastaspool kasutab menetluse käigus õigust tasaarvestusele, ei tohiks nimetatud nõue kujutada endast vastunõuet käesoleva määruse tähenduses. Seetõttu ei peaks kaitsja olema kohustatud kasutama selliste õiguste kasutamisel I lisas esitatud tüüpvormi A.

(18)

Adressaatliikmesriik artikli 6 kohaldamise eesmärgil on liikmesriik, kus toimub dokumendi kätteandmine või kuhu dokument toimetatakse. Kulude vähendamiseks ja tähtaegade lühendamiseks tuleks dokumendid pooltele kätte toimetada peamiselt posti teel, mida tõendab kättetoimetamise kuupäevaga vastuvõtuteatis.

(19)

Pooled võivad keelduda kätteantava dokumendi vastuvõtmisest kätteandmise hetkel või selle ühe nädala jooksul tagasi saata, kui dokument ei ole kirjutatud kas adressaatliikmesriigi ametlikus keeles (või kui selles liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, siis dokumendi kätteandmiskoha või edastamiskoha ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest) või keeles, millest adressaat aru saab, või kui dokumendiga ei ole kaasas tõlget sellesse keelde.

(20)	Kohtuistungi pidamisel ja tõendite kogumisel peaksid liikmesriigid soodustama kaasaegse sidetehnoloogia kasutamist vastavalt kohtu asukoha liikmesriigi õigusele. Kohus peaks tõendite kogumisel kasutama lihtsaimaid ja kõige vähem kulukaid meetodeid.

(21)	Pooltele osutatav abi peaks hõlmama tehnilist teavet nõudevormide kättesaadavuse ja täitmise kohta.

(22)	Menetlust puudutavates küsimustes võib informatsiooni anda ka kohtupersonal kooskõlas siseriikliku õigusega.

(23)	Kuna käesoleva määruse eesmärk on lihtsustada ja kiirendada piiriüleste väiksemate kohtuvaidluste menetlemist, peaks kohus tegutsema võimalikult kiiresti isegi siis, kui käesolevas määruses ei ole menetluse teatud etapi jaoks tähtaega ette nähtud.

(24)	Käesolevas määruses esitatud tähtaegade arvutamisel kohaldatakse nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (10).

(25)	Väikese väärtusega nõuete sissenõudmise kiirendamiseks peaks kohtuotsus olema vaatamata võimalikule edasikaebamisele viivitamata täidetav ja tagatise esitamise kohustuseta, välja arvatud käesolevas määruses sätestatud juhtudel.

(26)	Kõik käesolevas määruses esinevad viited edasikaebamisele peaksid hõlmama kõiki siseriiklikus õiguses sätestatud edasikaebamise võimalusi.

(27)	Kohtu koosseisus peab olema isik, kellel on siseriikliku õiguse kohane kohtuniku kvalifikatsioon.

(28)	Kui kohus peab kehtestama tähtpäeva, tuleks asjaomast poolt teavitada tähtpäevast kinnipidamata jätmise tagajärgedest.

(29)

Menetluse kulud kannab kaotanud pool. Menetluse kulud tuleks määrata kooskõlas liikmesriigi õigusega. Pidades silmas lihtsuse ja tasuvuse eesmärke, peaks kohus otsustama, et kaotaja pool on kohustatud kandma üksnes menetluse kulud, sealhulgas näiteks kulud, mis tulenevad asjaolust, et teist poolt esindas advokaat või mõni muu õigusala esindaja, või kulud, mis tekivad dokumentide kätteandmisel või tõlkimisel, tingimusel et need on proportsionaalsed nõude väärtusega või tekkisid põhjendatult.

(30)	Kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise lihtsustamiseks tuleks ühes liikmesriigis Euroopa väiksema kohtuvaidluse menetluse tulemusena tehtud kohtuotsust tunnustada ja täita teises liikmesriigis ilma täidetavaks tunnistamise otsuse vajaduseta ning ilma võimaluseta selle tunnustamist vaidlustada.

(31)	Juhtudel, kui vastaspool ei saanud nõuet vaidlustada, peaksid kehtima miinimumnormid otsuse läbivaatamiseks.

(32)	Pidades silmas lihtsuse ja kulutasuvuse eesmärke, ei tohi täitmist taotlevalt poolelt nõuda kohtuotsust täitvas liikmesriigis volitatud esindaja ega postiaadressi olemasolu, välja arvatud täitemenetluses pädevate isikute kasutamist vastavalt liikmesriigi õigusele.

(33)	Käesoleva määruse III peatükki tuleks samuti kohaldada käesolevas määruses sätestatud menetluses tehtud kohtuotsuse alusel kulude kindlaksmääramisele kohtuametnike poolt.

(34)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (11).

(35)

Komisjonile tuleks anda volitus vastu võtta käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed, mis käsitlevad lisades esitatud vormide ajakohastamist või tehnilisi muudatusi. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on käesoleva määruse vähemolulisi sätteid muuta ja/või välja jätta, tuleks need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(36)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt lihtsustada ja kiirendada piiriüleste väiksemate kohtuvaidluste menetlemist ning vähendada kulusid, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning määruse mõju ja ulatuse tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(37)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(38)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ja seega see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

EESMÄRK JA REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Sisu

Määrusega kehtestatakse väiksemate kohtuvaidluste Euroopa menetlus (edaspidi „Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus”), mille eesmärk on lihtsustada ja kiirendada piiriüleste väiksemate kohtuvaidluste menetlemist ning vähendada kulusid. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus on vaidluspooltele kättesaadav alternatiivina liikmesriikide õiguses sätestatud menetlustele.

Ühtlasi kaotab määrus vahemenetlused, mis olid vajalikud, et võimaldada ühes liikmesriigis Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse tulemusena tehtud kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist teises liikmesriigis.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse piiriüleste juhtumite puhul tsiviil- ja kaubandusasjades igat liiki kohtutes, kui nõude väärtus ilma nõude intresside, kulude ja muude kõrvalnõueteta ei ületa 2 000 eurot ajal, mil nõudevorm pädeva kohtu poolt vastu võetakse. See ei laiene eelkõige maksu-, tolli- või haldusasjadele ja samuti riigi vastutusele, mis tuleneb riigi tegevusest või tegevusetusest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii).

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata:

a)	füüsiliste isikute seisundi või õigus- või teovõime suhtes;

b)	abielusuhtest, testamendist või pärimisest ning ülalpidamiskohustustest tulenevate varaliste õiguste suhtes;

c)	pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teiste juriidiliste isikute likvideerimismenetluste, kohtulike kokkulepete, kompromisside ja muude sarnaste menetluste suhtes;

d)	sotsiaalkindlustuse suhtes;

e)	vahekohtumenetluse suhtes;

f)	tööõiguse suhtes;

g)	kinnisvara üürimise või rentimise suhtes, välja arvatud rahaliste nõuetega seotud hagid; või

h)	eraelu puutumatuse ja isikuõiguste rikkumise, sealhulgas au teotamise suhtes.

3.   Käesolevas määruses hõlmab mõiste „liikmesriik” kõiki liikmesriike, välja arvatud Taani.

Artikkel 3

Piiriülesed juhtumid

1.   Käesolevas määruses tähendab mõiste „piiriülene juhtum” juhtumit, mille korral vähemalt ühe poole alaline elu- või asukoht või peamine elukoht on liikmesriigis, mis ei ole liikmesriik, kus asub avaldusega tegelev kohus.

2.   Alaline elu- või asukoht määratakse kindlaks vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklitele 59 ja 60.

3.   Selle kindlaksmääramisel, kas tegemist on piiriülese juhtumiga, on oluline kuupäev, mil nõudevorm on pädeva kohtu poolt vastu võetud.

II PEATÜKK

EUROOPA VÄIKSEMATE KOHTUVAIDLUSTE MENETLUS

Artikkel 4

Menetluse alustamine

1.   Avaldaja alustab Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust, täites I lisas esitatud standardse nõudevormi A ja esitades selle pädevale kohtule otse, posti teel või muud edastamisviisi kasutades (nagu näiteks faks või elektronpost), mida tunnustatakse liikmesriigis, kus menetlust alustatakse. Nõudevormis esitatakse nõuet toetavate tõendite kirjeldus ja nõudevormiga koos võib vajadusel esitada asjakohased tõendavad dokumendid.

2.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni nende poolt tunnustatud edastamisviisidest. Komisjon teeb selle teabe üldsusele kättesaadavaks.

3.   Kui nõue ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse, teavitab kohus sellest avaldajat. Juhul kui avaldaja oma nõuet tagasi ei võta, jätkab kohus nõude menetlemist vastavalt selles liikmesriigis, kus menetlust läbi viiakse, kohaldatavale asjakohasele menetlusõigusele.

4.   Kui kohus leiab, et avaldaja esitatud teave on ebapiisav või ei ole piisavalt selge või kui nõudevorm ei ole nõuetekohaselt täidetud, samuti kui nõue on selgelt põhjendamatu või taotlus lubamatu, annab kohus avaldajale võimaluse nõudevormi täiendada või parandada või esitada määratud tähtaja jooksul kohtu nõudmistele vastavat lisateavet või -dokumente või nõue tagasi võtta. Kohus kasutab selleks II lisas esitatud tüüpvormi B.

Kui nõue on selgelt põhjendamatu või taotlus lubamatu või kui avaldaja ei täienda või paranda nõudevormi määratud tähtaja jooksul, lükatakse avaldus tagasi.

5.   Liikmesriigid tagavad, et nõudevorm oleks kättesaadav kõikides kohtutes, kus on võimalik Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust alustada.

Artikkel 5

Menetluse käik

1.   Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus on kirjalik menetlus. Kohus peab kohtuistungi, kui ta peab seda vajalikuks või kui üks pooltest seda taotleb. Kohus võib sellise taotluse rahuldamisest keelduda, kui ta leiab, et juhtumi asjaolusid arvestades ei ole kohtuistung selle õiglaseks menetlemiseks ilmselgselt vajalik. Keeldumist põhjendatakse kirjalikult. Keeldumist ei või eraldi vaidlustada.

2.   Pärast nõuetekohaselt täidetud nõudevormi saamist täidab kohus III lisas esitatud vastuse standardvormi C I osa.

Nõudevormi ja nende olemasolu korral tõendavate dokumentide koopiad koos täidetud vastusvormiga toimetatakse vastaspoolele kätte kooskõlas artikliga 13. Nimetatud dokumendid saadetakse välja neljateistkümne päeva jooksul alates nõuetekohaselt täidetud nõudevormi kättesaamisest.

3.   Vastaspool vastab 30 päeva jooksul alates nõudevormi ja vastuse vormide kätteandmisest, täites vastuse standardvormi C II osa ja lisades asjakohased tõendavad dokumendid ning tagastades need kohtule või edastades oma vastuse mõnel muul nõuetekohasel viisil vastusvormi kasutamata.

4.   14 päeva jooksul pärast vastaspoole vastuse saamist saadetakse selle koopia koos asjakohaste tõendavate dokumentidega avaldajale.

5.   Kui vastaspool oma vastuses väidab, et mitterahalise nõude väärtus on suurem artikli 2 lõikes 1 esitatud piirväärtusest, otsustab kohus 30 päeva jooksul alates vastuse saatmisest avaldajale, kas nõue kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse. Sellist otsust ei või eraldi vaidlustada.

6.   Vastunõuet, mis esitatakse, kasutades tüüpvormi A, ja asjakohased tõendavad dokumendid toimetatakse avaldajale kätte kooskõlas artikliga 13. Nimetatud dokumendid saadetakse välja neljateistkümne päeva jooksul alates kättesaamisest.

Avaldajal on vastunõudele vastamiseks aega 30 päeva alates kättetoimetamisest.

7.   Kui vastunõue ületab artikli 2 lõikes 1 sätestatud piirmäära, siis ei menetleta nõuet ja vastunõuet vastavalt Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlusele, vaid neid käsitletakse selle liikmesriigi, kus menetlus läbi viiakse, menetlusõiguse kohaselt.

Vastunõuete suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artikleid 2 ja 4 ning käesoleva artikli lõikeid 3, 4 ja 5.

Artikkel 6

Keeled

1.   Nõudevorm, vastus, vastunõue, vastus vastunõudele ja asjakohaste tõendavate dokumentide kirjeldus esitatakse kohtu menetluskeeles või ühes kohtu menetluskeeltest.

2.   Kui mõni muu kohtule esitatud dokument ei ole koostatud menetluskeeles, võib kohus nõuda selle dokumendi tõlkimist üksnes juhul, kui tõlge tundub olevat vajalik kohtuotsuse tegemiseks.

3.   Kui üks pool keeldub dokumendi vastuvõtmisest, sest see ei ole ühes järgnevatest keeltest:

a)	adressaatliikmesriigi ametlik keel või, kui nimetatud liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, kättetoimetamiskoha või edastamiskoha ametlik keel või üks selle ametlikest keeltest, või

b)	keel, millest adressaat aru saab,

siis teavitab kohus sellest teist poolt, selleks et viimane esitaks dokumendi tõlke.

Artikkel 7

Menetluse lõpetamine

1.   30 päeva jooksul alates vastuse saamisest vastaspoolelt või avaldajalt, kes on vastanud artikli 5 lõikes 3 või 6 sätestatud tähtaja jooksul, teeb kohus otsuse või:

a)	nõuab pooltelt määratud, kuni 30päevase tähtaja jooksul nõude kohta lisateabe esitamist;

b)	kogub tõendeid kooskõlas artikliga 9 või

c)	kutsub pooled kohtuistungile, mis tuleb pidada 30 päeva jooksul arvates kutse esitamisest.

2.   Kohus teeb otsuse kas 30 päeva jooksul arvates kohtuistungist või pärast kogu otsuse tegemiseks vajaliku teabe kättesaamist. Otsus toimetatakse pooltele kätte kooskõlas artikliga 13.

3.   Kui kohus ei ole saanud asjaomaselt poolelt vastust artikli 5 lõikes 3 või 6 sätestatud tähtaja jooksul, teeb ta nõude või vastunõude küsimuses otsuse.

Artikkel 8

Kohtuistung

Tehniliste vahendite olemasolu korral võib kohus pidada istungi videokonverentsina või teisi sidetehnoloogia vahendeid kasutades.

Artikkel 9

Tõendite kogumine

1.   Kohus otsustab tõendite kogumise viisi ja otsuse tegemiseks vajalike tõendite ulatuse, arvestades tõendite lubatavuse kohta kehtestatud norme. Kohus võib tõendeid koguda kirjalike ütluste abil tunnistajatelt, ekspertidelt või pooltelt. Tehniliste vahendite olemasolu korral võib kohus tõendeid koguda videokonverentsi või teisi sidetehnoloogilisi vahendeid kasutades.

2.   Kohus võib kasutada tunnistajatena eksperte või ära kuulata suulisi ütlusi ainult siis, kui see on kohtuotsuse tegemiseks vajalik. Seda otsustades võtab kohus arvesse kulusid.

3.   Kohus kasutab tõendite kogumisel lihtsaimaid ja kõige vähem koormavaid meetodeid.

Artikkel 10

Poolte esindamine

Poolte esindamine advokaadi või mõne muu õigusala esindaja poolt ei ole kohustuslik.

Artikkel 11

Poolte toetamine

Liikmesriigid tagavad, et pooled saavad vormide täitmisel praktilist abi.

Artikkel 12

Kohtu ülesanded

1.   Kohus ei kohusta pooli andma nõudele õiguslikku hinnangut.

2.   Vajadusel teavitab kohus pooli menetlusküsimustest.

3.   Kui vähegi võimalik, püüab kohus edendada poolte vahelise kokkuleppe saavutamist.

Artikkel 13

Dokumentide kättetoimetamine

1.   Dokumendid tuleb kätte toimetada posti teel, mida tõendab kättesaamise kuupäevaga vastuvõtuteatis.

2.   Kui lõike 1 kohane kättetoimetamine ei ole võimalik, võib see toimuda ühel määruse (EÜ) nr 805/2004 artiklites 13 ja 14 sätestatud meetoditest.

Artikkel 14

Tähtajad

1.   Kui kohus kehtestab tähtaja, teavitatakse asjaomast poolt tähtajast kinnipidamata jätmise tagajärgedest.

2.   Erakorralistel asjaoludel, kui see on vajalik poolte õiguste kaitsmiseks, võib kohus pikendada artikli 4 lõikes 4, artikli 5 lõigetes 3 ja 6 ning artikli 7 lõikes 1 sätestatud tähtaegu.

3.   Kui kohtul ei ole erakorraliste asjaolude tõttu võimalik järgida artikli 5 lõigetes 2 kuni 6 ning artiklis 7 sätestatud tähtaegu, peab ta nendes sätetes nõutavad toimingud tegema võimalikult kiiresti.

Artikkel 15

Kohtuotsuse täidetavus

1.   Kohtuotsus on täidetav vaatamata võimalikule edasikaebamisele. Tagatis ei ole nõutav.

2.   Artiklit 23 kohaldatakse samuti juhul, kui kohtuotsust tuleb täita liikmesriigis, kus kohtuotsus tehti.

Artikkel 16

Kulud

Menetluse kulud kannab kaotaja pool. Kohus ei mõista siiski võitnud poole kasuks välja kulusid, mis on tehtud vajaduseta või on nõuet arvestades ebaproportsionaalsed.

Artikkel 17

Kaebeõigus

1.   Liikmesriik teavitab komisjoni, kas tema menetlusõiguse kohaselt on Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raames tehtud kohtuotsuse peale võimalik kaevata ning millise tähtaja jooksul saab sellist kaebust esitada. Komisjon teeb selle teabe üldsusele kättesaadavaks.

2.   Artiklit 16 kohaldatakse igasuguse kaebuse suhtes.

Artikkel 18

Kohtuotsuse läbivaatamise miinimumnõuded

1.   Vastaspoolel on õigus esitada taotlus Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raames tehtud kohtuotsuse läbivaatamiseks päritoluliikmesriigi pädevale kohtule, kui:

a)	i) nõudevorm või kohtukutse on talle kätte toimetatud ilma määruse (EÜ) nr 805/2004 artiklis 14 sätestatud vastuvõtuteatiseta; ning ii) kättetoimetamine ei toimunud piisavalt aegsasti, et võimaldada vastaspoolel temast olenemata põhjustel oma kaitset korraldada, või

b)	vastaspoolt takistasid nõude vaidlustamisel vääramatu jõud või temast sõltumatud erakorralised asjaolud,

tingimusel, et vastaspool tegutseb mõlemal juhul viivitamata.

2.   Kui kohus keeldub läbivaatamisest põhjendusega, et ühtki lõikes 1 nimetatud põhjustest ei saa kohaldada, jääb kohtuotsus jõusse.

Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on õigustatud ühel lõikes 1 sätestatud põhjustest, on Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud kohtuotsus tühine.

Artikkel 19

Kohaldatav menetlusõigus

Kui käesolevas määruses ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlemisel selle liikmesriigi menetlusõigust, kus menetlust läbi viiakse.

III PEATÜKK

KOHTUOTSUSE TUNNUSTAMINE JA TÄITMINE TEISES LIIKMESRIIGIS

Artikkel 20

Kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine

1.   Ühes liikmesriigis Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raames tehtud kohtuotsust tunnustatakse ja täidetakse teises liikmesriigis ilma täidetavaks tunnistamise määruse tegemise kohustuseta ning ilma võimaluseta tunnustamist vaidlustada.

2.   Poole taotlusel annab kohus Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raames tehtud kohtuotsuse kohta ilma lisakuludeta kinnituse, kasutades selleks IV lisas esitatud tüüpvormi D.

Artikkel 21

Täitemenetlus

1.   Piiramata käesoleva peatüki sätete kohaldamist, reguleerib täitemenetlust selle liikmesriigi õigus, kus otsust täidetakse.

Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud otsust täidetakse samadel tingimustel kui kohtuotsust, mis on tehtud täitmise liikmesriigis.

2.   Täitmist taotlev pool esitab:

a)	kohtuotsuse ärakirja, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele ning

b)

artikli 20 lõikes 2 osutatud kinnituse ärakirja ja vajadusel selle tõlke kohtuotsust täitva liikmesriigi ametlikku keelde või, kui kõnealuses liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, selle koha, kus kohtuotsuse täitmist taotletakse, kohtu või menetlustoimingute ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusele, või muusse keelde, mille aktsepteerimisest kohtuotsust täitev liikmesriik on teatanud. Iga liikmesriik võib teatavaks teha Euroopa Liidu institutsioonide selle ametliku keele või need ametlikud keeled, mis ei ole tema ametlikud keeled, kuid mille kasutamist Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlemisel ta võib aktsepteerida. Vormi D sisu tõlgib isik, kes on kvalifitseeritud tegema tõlkeid ühes liikmesriikidest.

3.   Poolel, kes taotleb Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud otsuse täitmist teises liikmesriigis, ei pea olema täitmise liikmesriigis muud

a)	volitatud esindajat või

b)	postiaadressi

peale täitemenetluses pädevate isikute.

4.   Poolelt, kes taotleb ühes liikmesriigis teises liikmesriigis Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud otsuse täitmist, ei nõuta tagatist ega kautsjonit, sõltumata selle nimetusest, põhjusel, et ta on välisriigi kodanik või et tema alaline või peamine elukoht ei ole selles liikmesriigis, kus täitmist taotletakse.

Artikkel 22

Täitmisest keeldumine

1.   Isiku, kelle suhtes kohtuotsuse täitmist taotletakse, taotlusel keeldub selle liikmesriigi, kus otsust täidetakse, pädev kohus otsust täitmast, kui Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud kohtuotsus on vastuolus muus liikmesriigis või kolmandas riigis tehtud varasema kohtuotsusega, tingimusel et:

a)	varasem otsus käsitles samu asjaolusid ning pooli;

b)	varasem kohtuotsus tehti liikmesriigis, kus kohtuotsust täidetakse, või vastab tunnustamiseks vajalikele tingimustele liikmesriigis, kus kohtuotsust täidetakse, ning

c)	vastuolu ei esitatud ega olnud võimalik esitada vastuväitena kohtumenetluse käigus liikmesriigis, kus tehti kohtuotsus Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses.

2.   Mitte mingil juhul ei või Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud kohtuotsust sisuliselt uuesti läbi vaadata liikmesriigis, kus otsust täidetakse.

Artikkel 23

Täitmise edasilükkamine või piiramine

Kui üks pooltest on vaidlustanud Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud kohtuotsuse või kui vaidlustamine on veel võimalik või kui pool on esitanud taotluse läbivaatamiseks artikli 18 tähenduses, võib otsust täitva liikmesriigi pädev kohus või pädev asutus selle poole taotlusel, kelle suhtes täitmist taotletakse:

a)	piirata täitemenetlus tagavate meetmetega;

b)	määrata täitmise tingimuseks kindla suurusega tagatise andmine või

c)	erandlikel asjaoludel täitemenetluse peatada.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 24

Teavitamine

Liikmesriigid teevad koostööd üldsuse ja kutseringkondade teavitamiseks Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlusest, sealhulgas kuludest, eelkõige otsusega nr 2001/470/EÜ loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu kaudu.

Artikkel 25

Kohtupädevust, sidevahendeid ja edasikaebamist puudutav teave

1.   Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt 1. jaanuariks 2008 teabe selle kohta:

a)	missugused kohtud on pädevad tegema otsuseid Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses;

b)	millised sidevahendid on vastavalt artikli 4 lõikele 1 Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses lubatud ja kohtutele kättesaadavad;

c)	kas nende menetlusõigus võimaldab vastavalt artiklile 17 kaebamist ning millisele kohtule saab kaebust esitada;

d)	millised on artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt aktsepteeritud keeled ning

e)	milliste ametiasutuste pädevusse kuulub täitmine ning millistel ametiasutustel on pädevus artikli 23 kohaldamise eesmärgil.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist hilisematest muudatustest kõnealustes andmetes.

2.   Komisjon teeb lõike 1 kohaselt edastatud teabe üldsusele kättesaadavaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamisega ning muude asjakohaste vahenditega.

Artikkel 26

Rakendusmeetmed

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas seda täiendades, ning mis on seotud lisades osutatud tüüpvormide ajakohastamise ja nende tehniliste muudatustega, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 27

Komitee

1.   Komisjoni abistab komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 28

Ülevaatamine

Komisjon esitab 1. jaanuariks 2014 Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele üksikasjaliku aruande Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse toimimise kohta, kaasa arvatud artikli 2 lõikes 1 osutatud nõude piirväärtuse. Aruandes antakse hinnang menetluse toimimisele ja see sisaldab laiendatud mõjuhinnangut iga liikmesriigi kohta.

Sel eesmärgil ja selleks, et võetaks nõuetekohaselt arvesse parimaid tavasid Euroopa Liidus ja et need kajastaks parema õigusloome põhimõtteid, annavad liikmesriigid komisjonile teavet Euroopa väiksemate kohtuvaidluste piiriülese menetlemise toimimise kohta. Nimetatud teave hõlmab kohtukulusid, menetluse kiirust, tõhusust, kasutamise lihtsust ja liikmesriikide siseseid väiksemate kohtuvaidluste menetlusi.

Komisjon lisab aruandele vajaduse korral kohandamisettepanekud.

Artikkel 29

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009, välja arvatud artikkel 25, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008.

---

(1)  ELT C 88, 11.4.2006, lk 61.

(2)  Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 13. juuni 2007. aasta otsus.

(3)  EÜT L 160, 30.6.2000, lk 37.

(4)  EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(5)  EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25.

(6)  ELT L 143, 30.4.2004, lk 15. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1869/2005 (ELT L 300, 17.11.2005, lk 6).

(7)  ELT L 399, 30.12.2006, lk 1.

(8)  EÜT C 12, 15.1.2001, lk 1.

(9)  ELT C 53, 3.3.2005, lk 1.

(10)  EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.

(11)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

---

---

---

---

---