16.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 69/6

(1)

17. juunil 2004 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas  (2) teadaande dumpinguvastase menetluse algatamisest teatavate Hiina Rahvavabariigist (“HRV” või “asjaomane riik”) pärinevate viimistletud polüesterfilamentkangaste ühendusse importimise suhtes.

(2)

Menetlust alustati Euratexi tütarettevõtte AIUFFASSi (edaspidi “kaebuse esitaja”) esitatud kaebuse alusel seitsme üksiktootja nimel, kellel on asjaomase toote Euroopa Liidus tootmisel suur osatähtsus, st kelle toodang moodustab kõnesoleval juhul 26 % ühenduse kogutoodangust. Kaebuses esitati tõendid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ning sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena menetluse algatamiseks.

(3)

Komisjon andis kaebuse esitajale, eksportivatele tootjatele, importijatele, tarnijatele, kasutajatele ja kasutajate ühendustele, keda asi teadaolevalt puudutab, ning HRV esindajatele ametlikult teada menetluse algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Kaebuse esitanud tootjad, muud koostööd tegevad ühenduse tootjad, eksportivad tootjad, importijad, tarnijad, kasutajad ja nende asjaomased ühendused tegid oma seisukohad teatavaks. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(5)

Kõigile teadaolevatel andmetel asjaga seotud osapooltele ja kõigile teistele äriühingutele, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teatasid, saadeti küsimustikud. Kaebuses nimetatud seitsme ühenduse tootja hulgast saadi vastused kuuelt (üks äriühing ei olnud võimeline täielikult koostööd tegema pankrotistumise tõttu), ühelt muult ühenduse tootjalt, ühelt tarnijalt, ühelt sõltumatult importijalt ja üheksalt ühenduses asuvalt sõltumatult kasutajalt.

(6)

Võimaldamaks HRV eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon asjaga teadaolevalt seotud HRV äriühingutele ning kõigile teistele äriühingutele, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teada andsid, turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotluse vormid. Seoses sellega taotles 49 äriühingut algmääruse artikli 2 lõike 7 alusel turumajanduslikku kohtlemist ning 7 äriühingut taotles ainult individuaalset kohtlemist.

(7)

Arvestades eksportivate tootjate, importijate ja ühenduse tootjate ilmset suurt arvu, kavandati algatamisteates dumpingu ja kahjude kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut kooskõlas algmääruse artikliga 17. Selleks, et komisjonil oleks võimalik kindlaks teha, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajadusel valimi moodustamiseks paluti kõigil eksportivatel tootjatel, importijatel ja ühenduse tootjatel endast komisjonile teatada ning esitada algatamisteates nimetatud põhiandmed oma asjaomase tootega seotud tegevuse kohta uurimisperioodil (1. aprill 2003–31. märts 2004). Pärast esitatud andmete uurimist otsustati, et väljavõtteline uuring on vajalik ainult eksportijate osas. Valim põhineb suurimal tüüpilisel ekspordimahul, mida on olemasoleva aja jooksul võimalik uurida. Valim koosneb kaheksast suurimast Hiina eksportivast tootjast (ning nendega seotud osapooltest), kes moodustavad koostööd tegevate osapoolte ekspordimahust ühendusse üle 50 %.

(8)

Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu esialgse kindlakstegemise, dumpingust tuleneva kahju ja ühenduse huvide seisukohast vajalikuks pidas. Kontrollkäigud tehti koostööd tegevate ühenduse tootjate ja järgmiste äriühingute valdustesse:

(9)

Arvestades vajadusega määrata kindlaks normaalväärtus nende HRV eksportivate tootjate jaoks, kellele turumajanduslikku kohtlemist võib-olla ei võimaldata, toimus kontroll normaalväärtuse kindlakstegemiseks võrdlusriigi (antud juhul Türgi) andmete põhjal järgmise äriühingu valdustes:

(10)

Dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2003–31. märtsini 2004 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2000 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(11)

Vaatlusalune toode on viimistletud polüesterfilamentkangas, mis kujutab endast sünteesfilamentlõngast värvitud või trükitud kangast, mis sisaldab tekstureeritud või tekstureerimata polüesterfilamentkiude 85 % või üle 85 % massist. Tavaliselt kasutatakse seda rõivaste valmistamiseks, st muu hulgas ka rõivaste voodri valmistamiseks, ning tuulepluuside, spordirõivaste, suusarõivaste, aluspesu ja moedetailide valmistamiseks.

(12)

Vaatlusalust toodet valmistatakse eelnevalt värvimata polüesterfilamentlõnga kudumisel, millele seejärel kantakse peale trükivärv või mida värvitakse, et saada vajalik muster või värvitoon. Seetõttu erineb nimetatud kangas pleegitamata või pleegitatud sünteesfilamentlõngast kootud kangast, mis saavutatakse pärast kudumist, kuid enne värvimist, ning mis on vaatlusaluse toote toormaterjaliks. Ühtlasi saab seda eristada kootud polüesterfilamentkangastest, mille puhul kootakse kangasse eelnevalt värvitud lõng ning musterkiri saavutatakse mustri kudumisega. Viimati mainitud tootel on erinevad füüsikalised ja keemilised põhiomadused, kuna kasutatav toormaterjal (eelvärvitud lõng) on erinev ning muster saavutatakse kudumise teel, mitte trükivärviga katmisel või värvimisel. Lisaks kasutatakse seda tüüpi viimistletud kangast pehme mööbli puhul, samal ajal kui vaatlusalust toodet kasutatakse ainult rõivaste valmistamisel.

(13)

Uurimine näitas, et kõigil põhjenduses 11 määratletud vaatlusaluse toote liikidel, sõltumata erinevatest teguritest, näiteks värv, lõnga jämedus ja viimistlus, on samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning neid kasutatakse samal eesmärgil. Seetõttu käsitatakse käesolevas dumpinguvastases menetluses vaatlusaluse toote kõiki liike ühe tootena. Vaatlusalune toode kuulub CN-koodide 5407 52 00, 5407 54 00, 5407 61 30, 5407 61 90 ja ex 5407 69 90 alla.

(14)

Vaatlusaluse toote ja HRV siseturul või Türgis, mis oli võrdlusriigiks HRVst imporditud teatavate toodete normaalväärtuse määramisel, toodetud ja müüdavate viimistletud polüesterfilamentkangaste vahel erinevusi ei leitud. Mõlemal tootel on samasugused füüsikalised ja keemilised omadused ning kasutus.

(15)

Erinevusi ei leitud ka vaatlusaluse toote ning ühenduse tööstuses toodetud ja ühenduse turul müüdavate viimistletud polüesterfilamentkangaste vahel. Ka nende mõlema toote puhul leiti, et neil on samasugused füüsikalised ja keemilised omadused ning kasutus.

(16)

Seepärast käsitatakse neid ajutiselt samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(17)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse HRVst pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende tootjate puhul, kes vastavad artikli 2 lõike 7 punktis c osutatud tingimustele.

(18)

Turumajandusliku kohtlemise kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(19)

Käesolevas uurimises andsid 49 HRV eksportivat tootjat endast teada ning taotlesid turumajanduslikku kohtlemist algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c alusel. Analüüsiti iga üksikut turumajandusliku kohtlemise taotlust. Arvestades vaatlusaluste äriühingute suurt arvu, viidi kohapealne kontroll läbi ainult kaheksa äriühingu ruumides (vt põhjendust 7). Ülejäänud äriühingute puhul viidi läbi esitatud andmete üksikasjalik uurimine ning vaatlusaluste äriühingutega toimus ulatuslik kirjavahetus, juhul kui nende esitatud andmed olid puudulikud või ebaselged. Kui vaatlusaluse toote tootmise ja/või ekspordiga tegeleb Hiina Rahvavabariigis tütarettevõte või taotlejaga seotud äriühing, paluti ka seotud osapoolel täita turumajandusliku kohtlemise taotluse vorm. Turumajanduslikku kohtlemist saab kohaldada ainult siis, kui kõik sidusettevõtted vastavad eespool sätestatud tingimustele.

(20)

Mis puudutab äriühinguid, kus viidi läbi kohapealne kontroll, siis tehti uurimise käigus kindlaks, et kaheksast Hiina eksportivast tootjast kolmel olid täidetud turumajandusliku kohtlemise kohaldamiseks vajalikud tingimused (vt äriühingute nimekirja põhjenduses 23). Ülejäänud viis taotlust tuli rahuldamata jätta. Viie eksportiva tootja poolt täitmata jäetud kriteeriumid on esitatud järgmises tabelis.

(21)

Ülejäänud 41 äriühingu puhul leiti iga äriühingu kohta eraldi läbi viidud analüüsi tulemusena, et turumajanduslikku kohtlemist ei saa kohaldada 19 äriühingu suhtes, kuna nad ilmselgelt ei vastanud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele. Leiti, et nimetatud 19 äriühingust kümme ei teinud uurimise käigus piisavalt koostööd, kuna nad ei esitanud nõutud vajalikku teavet. Isegi pärast puudusi käsitleva kirja saamist ei esitanud kõnealused äriühingud piisavalt tõendeid selle kohta, et nemad või ükskõik missugune sidusettevõte (sidusettevõtted), mis on seotud vaatlusaluse toote tootmise/müügiga, on täitnud asjaomased turumajandusliku kohtlemise kriteeriumid. Nimetatud 19 äriühingust üheksa äriühingu kohta on samuti esitatud täitmata jäetud kriteeriumid. Ülejäänud 22 äriühingut suutsid edukalt tõestada, et nad vastavad viiele turumajandusliku kohtlemise asjaomasele kriteeriumile.

(22)

Järgmises tabelis on esitatud kokkuvõte otsustest nende äriühingute kohta, mille suhtes turumajanduslikku kohtlemist ei kohaldata, arvestades algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud viit kriteeriumi eraldi.

(23)

Selle põhjal kohaldati turumajanduslikku kohtlemist järgmistele HRVs asuvatele eksportivatele tootjatele:

(24)

Artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt on võimalik kehtestada artikli 2 lõike 7 reguleerimisalasse kuuluvate riikide suhtes kogu riiki hõlmav tollimaks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad kõigile algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele, mille alusel kohaldatakse individuaalset kohtlemist.

(25)

Eksportivad tootjad, kes taotlesid turumajanduslikku kohtlemist, taotlesid ka individuaalset kohtlemist juhuks, kui nende suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist. Lisaks taotlesid seitse eksportivat tootjat ainult individuaalset kohtlemist.

(26)

Esiteks, mis puudutab äriühinguid, kes taotlesid turumajanduslikku kohtlemist, kuid kelle suhtes seda ei kohaldatud, siis nendest kolmteist äriühingut vastas algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud individuaalse kohtlemise kõigile nõuetele. Ülejäänud äriühingutest ei teinud kümme turumajandusliku kohtlemise kohaldamiseks piisavalt koostööd, tehes vaid nii vähesel määral koostööd, et ei esitanud isegi piisaval määral tõendeid, et õigustada oma taotlust individuaalse kohtlemise kohaldamiseks. Lisaks ei kohaldatud individuaalset kohtlemist ühele äriühingule, kuna see äriühing ei suutnud piisavalt tõendada, et tema ekspordihinnad ja -kogused ning müügitingimused on vabalt määratud. Suurema osa ekspordimüügi puhul ei olnud võimalik kindlaks teha lõppklienti või kaupade eest tasumist ning äriühing ei suutnud hajutada suuri kahtlusi selles osas, et niisugustel asjaoludel osales riik äriühingu hinnakujundamises.

(27)

Teiseks leiti, et seitsmest ainult individuaalset kohtlemist taotlenud äriühingust vastas algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud nõuetele viis äriühingut. Ülejäänud kaks äriühingut ei suutnud piisavalt tõendada, et nende ekspordihinnad ja -kogused ning müügitingimused on riigi sekkumiseta vabalt määratud. Kumbki äriühing ei esitanud vajalikku teavet, nimelt oma põhikirja, mis kehtis kogu uurimisperioodi jooksul, ning leiti, et üks äriühingutest oli suurema osa uurimisperioodist riigiettevõte.

(28)

Seetõttu leiti, et individuaalset kohtlemist saab kohaldada järgmise 18 äriühingu suhtes:

(29)

Tuletatakse meelde, et arvestades asjaomaste äriühingute suurt arvu, otsustati kasutada väljavõttelist uuringut ning sellel eesmärgil valiti Hiina ametiasutuste nõusolekul välja kaheksa äriühingut, kelle ekspordimahud Euroopa Liitu olid suurimad.

(30)

Sellest tulenevalt leiti analüüsi käigus, et algselt valitud kaheksast äriühingust võis turumajanduslikku kohtlemist kohaldada kolme äriühingu suhtes ning individuaalset kohtlemist vaatlusalustest äriühingutest nelja suhtes. Selle alusel kohaldati seega väljavõttelist uuringut käsitlevaid sätteid.

(31)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks tegi komisjon esmalt iga vaatlusaluse eksportiva tootja puhul kindlaks, kas äriühingu viimistletud polüesterfilamentkanga omamaine müük oli tüüpiline võrreldes kogu tema eksportmüügiga ühendusse. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 oli omamaine müük tüüpiline, kui iga eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % tema ühendusse tarnitud eksportmüügi kogumahust.

(32)

Eksportivate tootjate puhul, kellel oli tüüpiline omamaine kogumüük, tegi ühendus järgnevalt kindlaks riigisiseselt müüdud viimistletud polüesterfilamentkanga liigid, mis olid identsed või otseselt võrreldavad nende liikidega, mis müüdi ekspordiks ühendusse.

(33)

Iga vastava liigi puhul tehti kindlaks, kas omamaine müük oli algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt piisavalt tüüpiline. Teatava kangaliigi omamaist müüki käsitati piisavalt tüüpilisena, kui kõnealuse liigi omamaise müügi kogumaht uurimisperioodi jooksul vastas vähemalt 5 protsendile ühendusse eksporditud võrreldavat liiki toote müügi kogumahust.

(34)

Kontrollimaks seda, kas iga tooteliigi omamaise müügi puhul võib olla kindel, et see müük toimus tavakaubanduse raames, määrati kindlaks, kui suure osa kõnealuse liigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele.

(35)

Kui tootmiskuludega võrduva või neid ületava netomüügihinnaga müüdud viimistletud polüesterfilamentkanga liigi müügimaht vastas rohkem kui 80 protsendile kõnealuse tooteliigi müügi kogumahust ja kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind oli samaväärne või kõrgem tootmise hinnast, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal. Nimetatud hind võrdus kogu uurimisperioodi jooksul toimunud kõnealuse tooteliigi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisega, olenemata sellest, kas nimetatud müük oli tulutoov või mitte.

(36)

Kui viimistletud polüesterfilamentkanga liigi tulutoova müügi maht oli 80 % või väiksem selle liigi müügi kogumahust või kui kaalutud keskmine müügihind oli alla tootmishinna, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus ainult asjaomase tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisega, arvestades, et müük moodustas 10 % või rohkem vastava liigi müügi kogumahust.

(37)

Kui viimistletud polüesterfilamentkanga liigi tulutoova müügi maht oli alla 10 % selle liigi müügi kogumahust, leiti, et seda konkreetset liiki müüdi ebapiisavates kogustes, et normaalväärtuse saaks kindlaks määrata omamaise hinna põhjal.

(38)

Kui eksportiva tootja poolt müüdava teatava liigi omamaiseid hindu ei olnud võimalik kasutada, võeti pigem aluseks arvestuslik normaalväärtus kui muude eksportivate tootjate omamaiseid hindu. Erinevate liikide arvu ja erinevate tegurite mõju tõttu (nt kiu liik, lõnga jämedus, kanga viimistlus) oleks teiste eksportivate tootjate omamaiste hindade arvestamisel tulnud teha mitmeid kohandusi ning enamik neist oleks pidanud põhinema hinnangulistel arvestustel. Seetõttu peeti sobivamaks meetodiks normaalväärtuse arvutamist iga eksportiva tootja kohta.

(39)

Sellest tulenevalt arvutati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 selliselt, et liideti eksporditud liikide ekportija poolt kantud tootmiskuludele, mida vajaduse korral korrigeeriti, põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaal. Selleks uuris komisjon, kas iga vaatlusaluse eksportiva tootja omamaisel turul kantud müügi-, üld- ja halduskulusid ning realiseeritud kasumit käsitlevad andmed on usaldusväärsed.

(40)

Tegelikke omamaiseid müügi-, üld- ja halduskulusid peeti usaldusväärseks, kui asjaomase äriühingu omamaise müügi kogumahtu võis pidada tüüpiliseks võrreldes ekspordimahuga ühendusse. Omamaine kasumimarginaal määrati kindlaks tavapärase kaubandustegevuse käigus teostatud liikide omamaise müügi põhjal. Selleks kohaldati põhjenduses 34 sätestatud metoodikat. Kui need kriteeriumid ei olnud täidetud, kasutati asjaomase riigi teiste selliste äriühingute kaalutud keskmisi müügi-, üld- ja halduskulusid ja/või kasumimarginaali, mille tavapärase kaubandustegevuse käigus teostatud müük oli tüüpiline.

(41)

Kahel äriühingul oli kogumüük tüüpiline, kuid leiti, et ainult teatavaid vaatlusaluse toote eksporditud liike müüdi omamaisel turul või müüdi omamaisel turul tavapärase kaubandustegevuse käigus. Nimetatud äriühingu eksporditud viimistletud polüesterfilamentkanga ülejäänud liikide puhul tuli normaalväärtus arvutada põhjendustes 38–40 selgitatud metoodika põhjal.

(42)

Ühe äriühingu puhul leiti, et selle viimistletud polüesterfilamentkanga omamaine kogumüük ei olnud tüüpiline ning seetõttu tuli normaalväärtus arvutada põhjendustes 38–40 selgitatud metoodika põhjal.

(43)

Tuleb märkida, et kahe äriühingu puhul tuvastati kontrollimise käigus, et äriühingute esitatud tootmiskulud ei sisaldanud õigesti kõiki kulude osi, seetõttu on tehtud vastavad kohandused.

(44)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 määrati normaalväärtus äriühingute puhul, kelle suhtes ei kohaldatud turumajanduslikku kohtlemist, võrdlusriigis kehtivate hindade või arvestusliku väärtuse põhjal.

(45)

Algatamisteates esitas komisjon oma kavatsuse HRV jaoks normaalväärtuse määramiseks asjakohase võrdlusriigina kasutada Mehhikot ning huvitatud isikutel paluti esitada selle kohta oma arvamus.

(46)

Ettepanekule olid vastu mitu HRV eksportivat tootjat, kelle suhtes turumajanduslikku kohtlemist ei kohaldatud. Peamisteks argumentideks olid asjaolud, et võrreldes Hiinaga ei saa Mehhikot arvestada asjakohase võrdlusriigina tema piiratud tootmismahu ja tootjate arvu tõttu. Kõigile teadaolevatele Mehhiko eksportivatele tootjatele saadeti küsimustikud, kuid vastust ei saadud. Seetõttu ei saadud Mehhikot võrdlusriigina kasutada.

(47)

Sellest tulenevalt kaalusid komisjoni talitused muid võimalikke lahendusi ning leidsid, et asjakohase võrdlusriigina võib kasutada Türgit. Uurimise käigus tuvastati, et vaatlusaluse toote osas on Türgi turg konkurentsivõimeline, Türgis on mitmeid eri suuruses omamaiseid tootjaid ning ta impordib olulisel määral kolmandatest riikidest. Leiti, et omamaised tootjad toodavad HRV-ga samalaadseid tooteliike ning neil on samalaadsed tootmismeetodid. Seetõttu oli Türgi turg normaalväärtuse kindlaksmääramiseks piisavalt tüüpiline.

(48)

Kõigi teadaolevate Türgi eksportivate tootjatega võeti ühendust ning üks äriühing nõustus koostööd tegema. Sellest tulenevalt saadeti nimetatud tootjale küsimustik ning tema vastuses esitatud andmeid kontrolliti kohapeal.

(49)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a põhjal määrati normaalväärtus eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes turumajanduslikku kohtlemist ei kohaldatud, võrdlusriigi tootja esitatud kontrollitud teabe põhjal, s.t. võttes aluseks tavapärase kaubandustegevuse käigus müüdud tooteliikide makstud või makstavad hinnad Türgi siseturul kooskõlas põhjenduses 35 sätestatud metoodikaga. Vajadusel neid hindu kohandati, et tagada õige võrdlus tooteliikidega, mida Hiina vaatlusalused tootjad ekspordivad ühendusse.

(50)

Selle tulemusena saadi normaalväärtuseks koostööd tegeva Türgi tootja sõltumatutele klientidele kehtiva omamaise müügi hinna kaalutud keskmine.

(51)

Kõigil juhtudel, kui vaatlusalust toodet eksporditi ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 põhjal, nimelt tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade alusel.

(52)

Äriühingute puhul, kelle suhtes kohaldati individuaalset kohtlemist, eksporditi vaatlusalune toode otse ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele ning seetõttu arvutati ekspordihind kooskõlas põhjenduses 51 sätestatud metoodikaga.

(53)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Asjakohased kohandused tehti transpordi- ja kindlustus-, krediidi-, vahendus- ja pangakulude osas kõikidel juhtudel, mil neid peeti põhjendatuks ja täpseks ning neid kinnitasid kontrollitud tõendid. Kohandusi tehti kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga i ka juhul, kui ekspordimüük toimus sidusettevõtte kaudu, mis asus mujal kui vaatlusaluses riigis või ühenduses.

(54)

Leiti, et ekspordimüügi puhul tagastati madalama tasemega käibemaks kui omamaise müügi puhul. Seda erinevust arvesse võttes kohandati ekspordihindu ekspordi ja omamaise müügi tagastatud käibemaksu tasemete erinevuste põhjal, s.t. 2 % aastal 2003 ja 4 % aastal 2004.

(55)

Kolme äriühingu puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist pärast kohapealset kontrolli ning keda võeti arvesse väljavõttelises uuringus, võrreldi iga vaatlusaluse ühendusse eksporditud toote liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava vaatlusaluse toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11. Kuna tegemist on kolme sidusettevõttega, arvutati esialgne dumpingumarginaal, mis on väljendatud ühenduse piiril CIF-impordihinna protsendina, kolme koostööd tegeva äriühingu dumpingumarginaali kaalutud keskmisena kooskõlas seotud eksportivaid tootjaid käsitleva ühenduse poliitikaga.

(56)

Ülejäänud 22 äriühingule, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, kuid keda ei arvatud valimisse, määrati ajutine dumpingumarginaal dumpingumarginaali kaalutud keskmise marginaalina, mis kehtestati ajutiselt valimi osapooltele, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist.

(57)

Nelja valimisse kuuluva äriühingu puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, võrreldi võrdlusriigi suhtes kehtestatud kaalutud keskmist normaalväärtust ühendusse suunatud ekspordi kaalutud keskmise hinnaga kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11. Ülejäänud 18 äriühingu puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, kuid keda ei valitud valimisse, määrati ajutine dumpingumarginaal nende osapoolte ajutiselt kehtestatud kaalutud keskmise dumpingumarginaali alusel, kes kuulusid valimisse ja kellele võimaldati individuaalset kohtlemist.

(58)

Ajutised kaalutud keskmised dumpingumarginaalid väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised:

(59)

Selleks, et arvutada üleriigiline dumpingumarginaal, mida saaks kohaldada kõigile teistele eksportijatele HRVs, tegi komisjon kõigepealt kindlaks koostöö taseme. Vaatlusaluse HRVst pärineva toote koguimporti, mis arvutati Eurostati andmete põhjal, võrreldi küsimustike vastustega, mis saadi HRVs asuvatelt eksportijatelt. Selle põhjal ning arvestades eksportivat tööstust iseloomustavat killustatuse kõrget määra, tehti kindlaks, et koostöö tase oli kõrge, s.t. moodustas 77 % kogu Hiina ekspordist ühendusse.

(60)

Sellest tulenevalt arvutati dumpingumarginaal kasutades kaalutud keskmist ekspordihinda, mille esitas koostööd tegev eksportija, kellele ei võimaldatud ei turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist, koos Eurostatilt saadud ekspordihinnaga ning võrreldes saadud hinda kaalutud keskmise normaalväärtusega, mis oli kindlaks määratud võrdlusriigi samaväärsete tooteliikide puhul. Kättesaadavate Eurostati andmete kasutamine kooskõlas algmääruse artikliga 18 oli vajalik ekspordihindade kohta lisateabe puudumisel, et kindlaks määrata üleriigiline tollimaks.

(61)

Selle põhjal määrati ajutiselt üleriigiliseks dumpingumääraks 109,3 % CIF-hinnast ühenduse piiril.

(62)

Uurimisperioodi jooksul tootsid samasugust toodet:

(63)

Kõigi eelnevalt mainitud äriühingute toodang moodustab kogu ühenduse viimistletud polüesterfilamentkanga toodangu ning on hinnanguliselt umbes 330 miljonit jooksvat meetrit.

(64)

Seitsme uurimises täiel määral koostööd teinud ühenduse tootja kogutoodang uurimisperioodil oli 97 miljonit jooksvat meetrit või umbes 30 % ühenduse hinnangulisest viimistletud polüesterfilamentkanga kogutoodangust. Seepärast moodustavad mainitud seitse täiel määral koostööd teinud äriühingut ajutiselt ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(65)

Viimistletud polüesterfilamentkanga ilmne tarbimine ühenduses määrati kindlaks järgmise põhjal:

(66)

Viimistletud polüesterfilamentkanga tarbimine ühenduses oli vaatlusaluse perioodi jooksul suhteliselt stabiilne. Saavutanud kõrgpunkti 2001. aastal 754 miljoni jooksva meetriga, jõudis uurimisperioodil viimistletud polüesterfilamentkanga tarbimine ühenduses 732,34 miljoni jooksva meetrini, mis on 0,92 % madalam kui tarbimise tase vaatlusaluse perioodi alguses. Kõnesolev viimistletud polüesterfilamentkanga tarbimise mõningane vähenemine on tekkinud seoses valmisriiete impordi kasvamisega, kuna valmisriiete tootmine on järjest enam liikunud ühendusest väljapoole. See on toonud kaasa riiete tootmise taseme stabiliseerumise ühenduses, vaatamata valmisriiete tarbimise kasvule.

(67)

HRVst pärit impordi mahu ja turuosa areng on olnud järgmine:

(68)

Vaatlusaluse perioodi jooksul on HRVst pärinev import pidevalt kasvanud 134 miljonilt jooksvalt meetrilt 2000. aastal kuni 287 miljonile jooksvale meetrile uurimisperioodil, s.t. 114 % võrra. Ühenduse tarbimist arvestades kasvas nende turuosa 18,2 protsendilt 2000. aastal kuni 36,4 protsendile 2002. aastal, jõudes uurimisperioodi jooksul 39,3 protsendini.

(69)

HRV keskmised CIF-impordihinnad tõusid veidi aastatel 2000–2001 ning vähenesid 8 protsendipunkti võrra 2002. aastal. Vähenemine kiirenes 2003. aastal (12 punkti) ning jätkus uurimisperioodi vältel. Kogu perioodi jooksul toimus vähenemine 23 protsendipunkti ulatuses.

(70)

Hindade allalöömise analüüsimiseks võrreldi ühenduse tootmisharu müüdud viimistletud polüesterfilamentkangaste hindu uurimisperioodi jooksul HRVst ühendusse imporditud viimistletud polüesterfilamentkangaste impordihindadega, võttes aluseks kaalutud keskmised hinnad iga tooteliigi kohta. See võrdlus tehti pärast hinnaalanduste ja hinnavähendite mahaarvamist. Ühenduses toodetud kauba hindu korrigeeriti tehasehindadega ning impordihindadena vaadeldi CIF-hindu ühenduse piiril koos tollimaksuga, mida korrigeeriti kaubandustaseme ja käitlemiskuludega, toetudes uurimise jooksul kogutud teabele, mis pärines koostööd tegevatelt sõltumatutelt importijatelt.

(71)

Võrdlus näitas, et uurimisperioodil müüdi HRVst pärinevat viimistletud polüesterfilamentkangast ühenduses hinnaga, mis oli ühenduse tootmisharu hindadest 8,8–51,1 % võrra madalam (väljendatuna ühenduse tootmisharu hindade protsendina). Lisaks oli tegemist ka hinnalangusega, kuna ühenduse tootmisharult saadud hind ei katnud tootmiskulusid.

(72)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 sisaldas uurimine, mis käsitles dumpinguhinnaga impordi mõju ühenduse tootmisharule, hinnangut kõikide ühenduse tootmisharu seisundit mõjutavate asjakohaste majandustegurite ja -näitajate kohta ajavahemikul aastast 2000 (alusaasta) kuni uurimisperioodini.

(73)

Järgmised ühenduse tootmisharu andmed kujutavad endast seitsme koostööd tegeva ühenduse tootja andmete kokkuvõtet.

(74)

Tootmisvõimsus esitati paigaldatud masinate teoreetilise maksimaalse tootlikkuse alusel ühes tunnis ning korrutati aasta teoreetilise töötundide arvuga, arvestades hooldust ning muid samalaadseid tootmisseisakuid.

(75)

Ülaltoodud tabelis on näha, et vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes tootmine 21 %, vaatamata üsna stabiilsele ühenduse tarbimisele (üldine langus 1 %). Sama perioodi jooksul vähenes tootmisvõimsus 9 % võrra. Vaatamata vähenevale tootmisvõimsusele, on tootmisvõimsuse rakendamise puhul vaatlusalusel perioodil näha veelgi suuremat langust, jäädes tootmisvõimsuse rakendamise määraga 56 % uurimisperioodil kaheksa protsendipunkti alla perioodi alguse taseme.

(76)

Järgmised arvud näitavad varude kogust iga perioodi lõpus.

(77)

Varude koguse absoluutarvudes oli mõningal määral näha kõikumist, kuid üldjoontes varud 2000. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vähenesid. Samas varud toodangu protsendina hoopis suurenesid, vastavalt 13,6 protsendilt 2000. aastal kuni 14,9 protsendile 2003. aastal ning 15,8 protsendile uurimisperioodi jooksul. See peegeldab ühenduse tootmisharu varude suurenemist vastavalt tootmise määrale.

(78)

Järgmised arvud näitavad ühenduse tootmisharu müüki sõltumatutele klientidele ühenduse turul.

(79)

Ühenduse tootmisharu müügimahud on pidevalt vähenenud. Need vähenesid vaatlusalusel perioodil 21 % võrra. Müügimahtude vähenemist tuleks vaadelda seoses samal perioodil kasvanud Hiinast pärineva impordiga, mis kasvas 114 %.

(80)

Aastatel 2000–2001 vähenesid ühenduse tootmisharu turuosad 12,3 protsendilt 10,5 protsendile, vaatamata ühenduse tarbimise 2-protsendilisele kasvule. Ühenduse tootmisharu turuosa vähenes jätkuvalt 2001. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, langedes tagasi 9,8 protsendile.

(81)

Ühenduse tootmisharu keskmised müügihinnad tõusid aastatel 2000–2001 7 % ning on sellest ajast peale jäänud üsna stabiilseks, kõikudes 1,36 ja 1,40 euro vahel. Hinnatõus aastatel 2000–2001 tulenes muudatusest tootevalikus, kuna ühenduse tootmisharu keskendus rohkem tehnoloogiliselt täiustatud eritoodetele, millel on küll kõrgem hind, kuid samas ka kõrgem lisaväärtus. Sellele vaatamata oli hinnatõus oodatust väiksem, arvestades kvaliteedi paranemist ja spetsialiseerumist ning sellest tulenevat hindade tõusu. Seejärel jätkas ühenduse tootmisharu tootevaliku uuendamist, hakates tootma täiustatud ja suurema lisaväärtusega tooteid, millel on kõrgem hind. Siiski ei saanud ühenduse tootmisharu küsida kõrgemat hinda, vaatamata müüdavate kaupade kõrgemale kvaliteedile ja spetsialiseerumisele. Uurimisperioodil langesid hinnad tagasi 2001. aasta tasemele.

(82)

Kogu perioodi vältel püsisid tootmise kasv, müügimaht ja turuosa negatiivsetena. See tingis ka negatiivsed finantstulemused.

(83)

Tasuvusnäitajana vaadeldakse maksueelset kasumit, milleks on “EÜ müügi tasuvuse” puhul viimistletud polüesterfilamentkanga müügi tasuvus ühenduse turul, kuid investeeringutasuvuse ja rahakäibe puhul on selleks müügi tasuvus äriühingu tasandil, mille puhul on tegemist toodete kitsaima rühmaga, sealhulgas samasuguse tootega, mille kohta saab vajaliku teabe esitada kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 8.

(84)

Investeeringutasuvus arvutati netovaralt saadava kasumi põhjal, kuna netovaralt saadavat kasumit peetakse suundumuse analüüsimisel olulisemaks.

(85)

Nagu eespool mainitud, kasvas ühenduse tootmisharu keskmine ühiku hind vaatlusalusel perioodil tootevaliku muudatuse tõttu 7 %. Samas langes EÜ müügi tasuvus 1,2 protsendilt 2000. aastal – 4 protsendile 2003. aastal ning – 3,9 protsendile uurimisperioodil. See näitab, et vaatamata ühenduse tootmisharu püüetele tulutoovuse tagamiseks liikuda põhitoodetelt keerukamatele toodetele, muutus ühenduse tootmisharu hoopis kahjumit tootvaks.

(86)

Investeeringutasuvus näitab üldiselt sama suundumust mis tasuvus. See vähenes vaatlusalusel perioodil – 5,6 protsendilt – 24,2 protsendile. Tuleb märkida, et vastav määr tähistab nimetatud äriühingute tegevust tervikuna, kuna puudus võimalus kindlaks määrata vaatlusalust toodet puudutavaid investeeringuid.

(87)

Rahakäive vähenes aastatel 2000–2002 11 %, kuid suurenes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 6 %. Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes rahakäive 6 %.

(88)

Investeeringud kasvasid 2001. aastal 76 %, kuid 2002. aastal langesid 63 %, seejärel jõudsid tagasi eelnevale tasemele (umbes 7,1 miljonit eurot) 2003. aastal ja uurimisperioodil. Suur kasv 2001. aastal ja langus 2002. aastal oli rohkem tingitud kuupäevast, mil investeeringud üles tähendati kui nendel aastatel toimunud muudatustest investeerimisstrateegias.

(89)

Vaatamata ühenduse tootmisharu tabanud raskustele on tootmisharu jätkanud uute investeeringute tegemist. Samas ei ole need investeeringud suunatud võimsuse suurendamisele, vaid nende eesmärgiks on tagada, et tootmisharul oleksid tänapäevased masinad, mille abil toota püsivalt kõrge kvaliteediga toodangut, vähendades samas kulutusi energia, vee ja muude allikate tõhusama kasutamise abil ning täiendava automatiseerimise teel.

(90)

Suuremahulistesse projektidesse investeerimise otsuse ja investeeringu realiseerimishetke vahel, mil investeering on kasutusvalmis, on umbes kaheaastane vahe. See selgitab osaliselt, miks investeeringute tase on vaatlusaluse perioodi jooksul olenemata halvenenud finantstulemustest jäänud samaks.

(91)

Suur osa ühenduse tootmisharust koosneb väike- või keskmise suurusega ettevõtetest. Seoses sellega ühenduse tootmisharu kapitali kaasamise võime vaatlusalusel perioodil mõningal määral vähenes, eriti vaatlusaluse perioodi viimases osas, kui tasuvus muutus negatiivseks.

(92)

Nagu ülaltoodust nähtub, vähendas ühenduse tootmisharu vaatlusalusel perioodil oma tootmist 21 %. Tootmise vähendamise tulemusena ja seoses investeeringutega automatiseeritud süsteemidesse tuli tootmisharul vähendada ka tööjõudu. Töötajate arv vähenes 928-lt aastal 2000 790-le uurimisperioodil, seega 15 %. Töötajate arvu vähendamise tulemusena vähenesid samal ajal kulutused tööhõivele 35,3 miljonilt eurolt 2000. aastal 32,2 miljonile eurole uurimisperioodil, seega 9 %.

(93)

Vaatamata tööjõu vähendamisele ja suurenenud automatiseerimisele tootlikkus tegelikult vähenes, kuna järgides vähenevaid müügimahte pidi ühenduse tootmisharu vähendama ka tootmist. Selle tulemusena jäid investeeringud uutesse masinatesse teatud määral mittetasuvaks.

(94)

Dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda silmas pidades ei saa tegeliku dumpingumarginaali mõju tähtsusetuks pidada.

(95)

Ühenduse tootmisharu ei olnud olukorras, kus ta oleks pidanud toibuma kahjuliku dumpingu varasematest mõjudest.

(96)

Praktiliselt kõikide majandusnäitajate puhul ilmnes vaatlusalusel perioodil üldine negatiivne suundumus. Tootmismaht on vähenenud 21 %, tootmisvõimsus 9 % ja tootmisvõimsuse rakendamine 12,5 %. Samal ajal kui varud on absoluutarvudes vähenenud, on need tootmise protsendina tõusnud. EÜ müügimahud on vähenenud 20 % ja turuosa 21 %. Kuigi hinnad tõusid kokkuvõttes 7 %, ei olnud see piisav, et peegeldada muudatusi tootevalikus, kuna ühenduse tootmisharu on üha enam üle läinud keerukamatele toodetele, ning sellest tingitud hinnatõusu. Raske olukord, milles ühenduse tööstus oli, avaldus tasuvuse vähenemisena 1,2 protsendilt 2000. aastal -3,9-protsendilise kahjumini uurimisperioodil. Varalt saadav kasum on samuti muutunud üha enam negatiivseks ning rahakäive on vähenenud. Tööhõive ja palgad on vähenenud, kuna personali on vähendatud, et alandada kulutusi väheneva tootmise, müügi ja tasuvuse tõttu. Tasuvus on samuti vähenenud, kuna personali vähendamine ning kaasaegsesse tööstusse ja masinatesse tehtavad jätkuvad investeeringud ei ole vähenenud tootmise tõttu positiivset mõju avaldanud.

(97)

Samal ajal, kui ühenduse tootmisharu on suutnud käesoleva ajani säilitada investeeringute hea taseme, on tema kapitali kaasamise võimet selgelt mõjutanud kasvavad kahjumid ning ühenduse tootmisharu ei suuda jätkuvalt investeerida samal tasemel, kui tema finantsolukord ei parane.

(98)

Eespool öeldut arvestades on esialgne järeldus, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 tähenduses.

(99)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 6 uuriti, kas ühenduse tootmisharu kantud oluline kahju oli tingitud vaatlusaluse riigi dumpinguhinnaga impordist. Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 7 uuris komisjon lisaks muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud ühenduse tootmisharu kahjustada, et vältida nende tegurite tekitatud võimaliku kahju ekslikku seostamist dumpinguhinnaga impordiga.

(100)

HRVst pärineva viimistletud polüesterfilamentkanga kogused suurenesid vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. Nagu on näha põhjenduse 67 all esitatud tabelis, kasvas import HRVst 135 miljonilt jooksvalt meetrilt 2000. aastal kuni 288 miljoni jooksva meetrini uurimisperioodil, s.t. 114 % võrra. Selle tulemusena kasvas HRVst pärineva viimistletud polüesterfilamentkanga impordi turuosa enam kui poole võrra – 18,2 protsendilt 39,9 protsendile.

(101)

Vastavalt põhjenduses 71 esitatule oli HRVst pärineva impordi hind ühenduse tootmisharu keskmisest müügihinnast märkimisväärselt madalam ning hinna allalöömismarginaal varieerus vahemikus 8,8–51,1 %. Asjaomase impordi hinnasurve takistas ühenduse tootmisharul oma hindu tõstmast, et kajastada ühenduse tootmisharu müüdava tootevaliku omadustest tulenevat kõrgemat lisaväärtust.

(102)

HRVst pärineva impordi mahu oluline kasv ning selle turuosa suurenemine 2000. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, kusjuures impordi hinnad jäid tublisti alla ühenduse tootmisharu hindadest, langesid ajaliselt kokku ühenduse tootmisharu olukorra halvenemisega samal ajavahemikul, nagu nähtub peaaegu kõigi kahjunäitajate suundumusest. Ühenduse tootmisharu oli sunnitud proovima hindu kooskõlastada, et säilitada turuosa ning seega ka tootmist. Kuid kui hinnad olid erinevate kulude katmiseks liiga madalad, tuli veelgi suuremate kahjude vältimiseks turuosast loobuda.

(103)

Seetõttu on esialgne järeldus, et asjaomaste imporditud toodete avaldatud surve, mis märkimisväärselt suurendas nende mahtu ja turuosa alates 2000. aastast, ning mida imporditi madalate dumpinguhindadega, mängis olulist rolli hindade langusel ja allasurumisel ning ühenduse tootmisharu turuosa kaotamisel ning sellest tulenevalt ka ühenduse tootmisharu finantsolukorra halvenemises.

(104)

Kõnesoleva uurimisega mitteseotud kolmandatest riikidest pärinev import näitas vaatlusaluse perioodi jooksul järgmist arengusuunda:

(105)

Kõikidest teistest riikidest pärineva impordi maht on pärast 2001. ja 2002. aastal toimunud kasvu vaatlusaluse perioodi jooksul üldjoontes vähenenud 14 %. Kuigi kõikide teiste riikide turuosa kasvas 2001. aastal esmalt 38,4 %, on see sellest ajast alates langenud 31,1 protsendile. Seega on import muudest riikidest kaotanud nii mahtu kui turuosa, samal ajal kui HRVst pärit impordi maht ja turuosa on kasvanud. Kõikidest teistest riikidest pärineva impordi hind oli HRV hindadest püsivalt kõrgem.

(106)

Seetõttu on esialgne järeldus, et muudest riikidest kui HRVst pärineva viimistletud polüesterfilamentkanga import ei ole kaasa aidanud ühenduse tootmisharu kantud kahjudele.

(107)

Vastavalt põhjenduses 66 märgitule vähenes vaatlusalusel perioodil viimistletud polüesterfilamentkanga tarbimine ühenduses vähem kui 1 % võrra. Kui ühenduse tootmisharu oleks suutnud oma turuosa säilitada, oleks ühendus tarbimise vähenemise tulemusena kandnud kahju müügimahtude osas Euroopa Ühenduses ainult mahus 900 000 jooksvat meetrit. Tegelik müügimahu vähenemine Euroopa Ühenduses oli 19 000 000 jooksvat meetrit, mis on üle 21 korra suurem. Seetõttu on esialgne arvamus, et tarbimismudelil ei olnud olulist osa ühenduse tootmisharu kahjude põhjustamisel.

(108)

Kuigi teiste ühenduse tootjate tulemuste kohta on kättesaadav ainult piiratud teave, siis kuna kaksteist tootjat toetas kaebust ning arvestades üldiseid turuandmeid sektori kohta, võib arvata, et ka teised tootjad kandsid dumpinguhinnaga impordi tõttu olulist kahju. Kuna puuduvad märgid selle kohta, et nende olukord erineks ühenduse tootmisharu olukorrast, ei saa teisi ühenduse tootjaid pidada ühenduse tootmisharu kahjude põhjustajatena.

(109)

Vaatlusaluse perioodi jooksul kasvas HRVst pärit impordi maht ja turuosa märkimisväärselt, mis alandas ka märkimisväärselt ühenduse tootmisharu hindu ning langes silmnähtavalt ajaliselt kokku ühenduse tootmisharu olukorra halvenemisega.

(110)

Muid asjaolusid, mis oleksid ühenduse tootmisharu olukorda märkimisväärselt mõjutanud, pole esitatud ega leitud.

(111)

Eespool toodud analüüsi põhjal, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõigi teadaolevalt ühenduse tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust, tehakse esialgne järeldus, et HRVst pärit import on tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(112)

Uuriti, kas vaatamata järeldustele kahjuliku dumpingu kohta on olemas kaalukaid põhjusi, mille põhjal võiks järeldada, et dumpinguvastaste meetmete kohaldamine kõnesoleval juhul ei ole ühenduse huvides. Sellest tulenevalt ning kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 1 põhines ühenduse huvide kindlaksmääramine kõikide asjaomaste osapoolte huvide, s.t. ühenduse tootmisharu, teiste ühenduse tootjate, importijate/ettevõtjate ning ka kõnealuse toote toormaterjali kasutajate ja tarnijate huvide hindamisel.

(113)

Komisjon saatis importijatele/ettevõtjatele, toormaterjali tarnijatele ja tööstuslikele kasutajatele ning erinevatele kasutajaühendustele küsimustikud. Ainult üks tarnija ja üks importija/kasutaja andsid arvestatava vastuse.

(114)

Tuletatakse meelde, et ühenduse tootmisharu koosneb seitsmest tootjast ligikaudu 1 800 töötajaga, kellest 790 oli uurimisperioodil seotud viimistletud polüesterfilamentkanga tootmise ja müügiga. Nende toodang moodustab hinnanguliselt ligikaudu 30 % kogu ühenduse toodangust.

(115)

Meetmete kehtestamisega loodetakse taastada õiglane konkurents turul ning ennetada edasisi kahjusid ühenduse tootmisharule. Ühenduse tootmisharu peaks seejärel suutma oma müüki ja turuosa suurendada ning muutuma uuesti tulutoovaks. See peaks kaasa tooma ühenduse tootmisharu finantsolukorra üldise paranemise.

(116)

Teiselt poolt leitakse, et dumpinguvastaste meetmete puudumisega HRVst pärit viimistletud polüesterfilamentkanga impordi suhtes halveneks olukord ühenduse turul HRVst pärit dumpinguhinnaga toodete suurenenud impordi tõttu, mis põhjustaks suuremat finantskahju. Kahjuliku dumpingu kõrvaldamiseks mõeldud meetmete puudumine ohustaks tööstuse elujõulisust ning üks kaebuse esitanud tootja on juba tõepoolest maksejõuetuks muutunud.

(117)

Teistest ühenduse tootjatest osa näitas kaebuse suhtes oma poolehoidu ja selle vastu ei olnud keegi. Seetõttu võime esialgu järeldada, et dumpinguvastased meetmed ei ole nende huvide vastu.

(118)

Sellest tulenevalt on esialgne järeldus, et dumpinguvastaste meetmete rakendamine võimaldaks ühenduse tootmisharul taastuda kahjuliku dumpingu mõjudest ning oleks ühenduse tootmisharu huvides.

(119)

Ainult üks importija andis endast komisjonile teada. Kõnealune importija teatas, et ta ostis viimistletud polüesterfilamentkangast HRVst tänu selle erinevale konstruktsioonile ja odavamale hinnale, kuid ei avaldanud arvamust võimalike meetmete kohaldamise kohta. Kõnesolev importija, kes esindas Hiinast pärit impordi ebaolulist osa, ei andnud samas küsimustikule põhjendatud vastust. Ükski ettevõtja ei andnud endast komisjonile teada.

(120)

Seetõttu oli võimatu nõuetekohaselt hinnata võimalike meetmete kasutuselevõtu või kasutamata jätmise tagajärgi importijatele ja ettevõtjatele. Samuti tuletatakse meelde, et dumpinguvastased meetmed ei ole mõeldud impordi ärahoidmiseks, vaid kindlustamaks, et tooteid ei impordita kahjuliku dumpinguhinnaga. Kuna õiglase hinnaga importi lubatakse ühenduse turule ka edaspidi ning import kolmandatest riikidest jätkub, on tõenäoline, et importijate tavapärane tegevus ei ole märkimisväärselt mõjutatud ka siis, kui dumpinguhinnaga impordi suhtes kehtestatakse dumpinguvastased meetmed. Sõltumatute importijate arvamuse puudumine rõhutab kõnealust järeldust veelgi.

(121)

Seetõttu on esialgne järeldus, et meetmete rakendamine ei mõjuta märkimisväärselt importijaid.

(122)

Tuletatakse meelde, et osa ühenduse tootjaid saab oma toormaterjali ettevõtete grupilt (sidustootjatelt). Ülejäänud usaldavad ühenduse tootjatest sõltumatuid tarnijaid.

(123)

Ühenduse tootmisharu kaebust toetas Rahvusvaheline Keemiliste Kiudude Komitee, mis on kiudude, sealhulgas polüesterfilamentkiudude (viimistletud polüesterfilamentkanga toormaterjal) tootjaid esindav ühendus. Nad tõstsid esile asjaolu, et lõnga müük ühenduses asuvatele viimistletud polüesterfilamentkangaste tootjatele moodustab 25 % nende liikmete kogutoodangust ning on seetõttu nende liikmetele väga tähtis.

(124)

Lisaks andis endast komisjonile teada üks iseseisev ühenduse tootmisharu toormaterjali tarnija. Ta väitis, et HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi jätkamise lubamine avaldab tema investeeringutele negatiivset mõju.

(125)

Arvestades ülaltoodud argumente on esialgne järeldus, et HRVst pärit viimistletud polüesterfilamentkanga suhtes meetmete kehtestamine ei kahjusta toormaterjali tarnijate huve.

(126)

Viimistletud polüesterfilamentkangast kasutatakse peamiselt rõivatööstuses. Sõltuvalt täpsetest kangaomadustest kasutatakse seda rõivaste voodri, öörõivaste ja aluspesu, spordirõivaste, töörõivaste ning üleriiete valmistamiseks. Teatud määral kasutatakse seda ka niisuguste esemete tootmisel nagu laste turvatoolid, lapsevankrid jne.

(127)

Üheksa viimistletud polüesterfilamentkangaste kasutajat esitas andmed. Neist ainult üks impordib käesoleval hetkel HRVst viimistletud polüesterfilamentkangaid. Viimane leidis, et ühenduse tootmisharu hinnad on kõrgemad ning meetmeid ei tuleks rakendada, kuna see suurendaks kasutaja kulutusi ning vähendaks kasutaja toodete konkurentsivõimet, eriti võrreldes HRVst imporditud rõivastega. Lisaks väitis kõnesolev kasutaja, et kuna nad toovad käesoleval ajal viimistletud polüesterfilamentkangast nii ühendusest kui ka HRVst, ei mõjutaks nende kulude kasvamine, mille tagajärjel kaob nende konkurentsivõime, negatiivselt mitte ainult neid endid, vaid ka ühenduse tootmisharu, kellelt nad samuti ostavad. Teised kasutajad märkisid, et tollimaksude kohaldamine toob tõenäoliselt kaasa importtoote hinna tõusu, kuid neid see hinnatõus tõenäoliselt otseselt ei mõjuta.

(128)

Nende märkuste põhjal järeldatakse, et kasutajate kulude suurenemine pole tõenäoliselt märkimisväärne. Lisaks tuletatakse meelde, et HRVst pärit importtooteid võib jätkuvalt tuua ühenduse turule, kuid õiglaste hindadega, ning teised mittedumpinguhinnaga allikad jäävad edaspidi kättesaadavaks. Selle alusel on esialgne järeldus, et ajutised HRV-vastased meetmed ei mõjuta märkimisväärselt kasutajate huve.

(129)

Meetmete kehtestamine kaitseb ühenduse tootmisharu, muude ühenduse tootjate ja ühenduse tootmisharu tarnijate huve. See võimaldab ühenduse tootmisharul suurendada tootmist, müüki ja turuosa ning jõuda taas kasumi tootmiseni. Kui meetmeid ei kehtestata, kannab ühenduse tootmisharu eeldatavalt märkimisväärset kahju müügi jätkuva vähenemise ning hinnalanguse tõttu ühenduse turul, mis põhjustab jätkuvat turuosa kaotamist HRVst pärit suureneva impordi suhtes ning ühenduse tootmisharu müügihindade jätkuvat alanemist, kuna ühenduse tootmisharu püüab aeglustada oma turuosa vähenemist. Mainitud negatiivsed mõjud ühenduse tootmisharule mõjutavad omakorda ühenduse tootmisharu tarnijaid, kes kannataksid vähenenud nõudluse all, mistõttu nad oleksid sunnitud oma tootmist vähendama.

(130)

Kuigi meetmed toovad eeldatavalt endaga kaasa impordihindade tõusu, pole importijad võimalike meetmete osas muret väljendanud, ning seetõttu järeldatakse, et meetmete kehtestamine ei avalda neile märkimisväärset mõju. Kasutajate puhul leiti, et meetmete kehtestamine ei mõjuta märkimisväärselt nende kasumimarginaale ega nende tegevust, arvestades alternatiivseid varude allikaid ning asjaolu, et enamik kasutajaid ei vastanud.

(131)

Pärast asjaomaste osapoolte huvide kaalumist järeldab komisjon esialgselt, et ei leidu kaalukaid põhjusi, mis räägiksid HRVst pärineva imporditud viimistletud polüesterfilamentkangaste suhtes kehtestatavate ajutiste dumpinguvastaste meetmete vastu.

(132)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja ühenduse huvide kohta tehtud esialgseid järeldusi silmas pidades tuleks kehtestada ajutised meetmeid, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks ühenduse tootmisharule täiendavat kahju.

(133)

Ajutiste meetmete taseme kehtestamise eesmärgil on arvesse võetud kindlaks tehtud dumpingumarginaali ja tollimaksu, mis on vajalik ühenduse tootmisharu kantud kahju kõrvaldamiseks.

(134)

Ajutised meetmed tuleb kehtestada vajalikul tasemel, millega oleks võimalik asjaomase impordi põhjustatud kahju kõrvaldada kindlaks tehtud dumpingumarginaali ületamata. Kahjuliku dumpingu mõjude kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu määra arvutamisel arvestati, et meetmed peavad võimaldama ühenduse tootmisharul katta oma tootmiskulud ning saada enne maksude mahaarvamist sellist üldkasumit, mida sellist tüüpi tootmisharu võiks selles sektoris usutavasti saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, s.t. dumpinguhinnaga impordi puudumisel, müües ühenduses samasugust toodet. Arvutamisel aluseks võetud maksueelne kasumimarginaal oli 8 % käibest (s.t. 5,7 miljonit eurot) ning see on kooskõlas ühenduse kasumiga 1998. ja 1999. aastal, enne kui Hiina eksport muutus probleemiks. Selle põhjal arvutati ühenduse tootmisharule samasuguse toote mittekahjulik hind, lisades tootmiskuludele eespool mainitud 8-protsendilise kasumimarginaali.

(135)

Seejärel määrati vajalik hinnatõus kaalutud keskmise hinnaalanduse arvutuste jaoks esitatud impordihinna võrdlusel keskmise mittekahjuliku hinnaga. Kõnealusest võrdlusest tulenev erinevus väljendati keskmise CIF-impordihinna protsendina. Saadud erinevused olid kõigil juhtudel üle kindlaks tehtud dumpingumarginaali.

(136)

Eelnevat arvestades järeldatakse, et ajutine dumpinguvastane tollimaks tuleb kehtestada kindlaks tehtud dumpingu- ja kahjude marginaali madalaimal tasemel kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2.

(137)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seega peegeldavad need äriühingutes valitsevat olukorda, nagu see leiti olevat uurimise käigus. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt “kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit vaatlusalusest riigist ning toodetud nimetatud äriühingute, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressiga nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende osas kehtib “kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(138)

Taotlus kohaldada kõnealuseid üksikute äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamatult komisjonile (3) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate üksuste asutamisega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, kodumaises või eksportmüügis. Vajaduse korral ajakohastatakse määruses nimetatud äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimakse.

(139)

Kavandatavad dumpinguvastased tollimaksud on järgmised:

(140)

Arvestades head juhtimistava, tuleb kindlaks määrata ajavahemik, mille jooksul asjast huvitatud osapooled, kes andsid endast teada algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul, saavad oma vaateid kirjalikult esitada ning taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on esialgsed ning lõpliku tollimaksu kehtestamise korral võib vajalikuks osutuda need üle vaadata,

European Commission

Directorate-General for Trade

Direction B

Office J-79 5/16

B-1049 Brüssel.