18.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 391/37

—

tervitab Euroopa Komisjoni esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekut, millega kehtestatakse ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020). Sellega tunnistatakse siduvalt, et konkurentsivõime on peamine ja esmatähtis tegur pideva majanduskasvu ja rohkemate töökohtade tagamiseks ELis;

—

juhib tähelepanu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste arvukatele algatustele kõigis liikmesriikides, näiteks kohalikud väikesed ärikeskused, kohalike või piirkondlike omavalitsuste antavad mikrolaenud või tasuta eksperdinõuanded väikeettevõtete asutamise kohta, mis on sageli alus eduka mikroettevõtte loomisele;

—

juhib tähelepanu noorte ettevõtjate vajadustele, kelle jaoks on ettevõtlustegevus sageli ainus võimalus enda kutsealaseks teostamiseks ning kes on valmis võtma sellise tegevusega seotud riske, seda sageli kogu Euroopa turul. Need ettevõtjad on sobivad ka maailmaturul konkureerimiseks;

—

juhib tähelepanu sellele, et rahvusvaheline konkurentsivõime on saavutatav vaid siis, kui kõrvaldatakse siseturu vajakajäämised, mis piiravad Euroopa VKEde konkurentsivõimet võrreldes sarnaste ettevõtetega maailmas. VKEd on vaja tingimata rohkem kaasata ELi projektide rakendamisse ning parandada tuleb nende positsiooni võrreldes suurettevõtetega, kes on kõnealuste projektide puhul sageli peamised töövõtjad. Seetõttu rõhutab komitee, kui oluline on VKEdel ühineda ettevõtete võrkudesse.

Raportöör

Witold KROCHMAL (PL/EA), Wołówi linnavolikogu ja kohaliku omavalitsuse liige

Viitedokument

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020)”

COM(2011) 834 final

1.

tervitab Euroopa Komisjoni esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekut, millega kehtestatakse ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020). Sellega tunnistatakse siduvalt, et konkurentsivõime on peamine ja esmatähtis tegur pideva majanduskasvu ja rohkemate töökohtade tagamiseks ELis;

2.

peab esitatud ettepanekut strateegia „Euroopa 2020” raames tehtud Euroopa Komisjoni varasemate algatuste täienduseks. Komitee tunnustab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rolli ELi majanduse jaoks ning juhib tähelepanu VKEde ettevõtluskeskkonna puudustele ja ebastabiilsele olemusele, mis võivad aeglustada või koguni piirata ettevõtete arengut ja konkurentsivõime paranemist;

3.

rõhutab, et komitee arvamus tugineb uuringule „VKE-sõbralikud piirkonnad ja linnad”, (1) mille viis kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seas läbi komitee strateegia „Euroopa 2020” järelevalveplatvorm;

4.

on teadlik sellest, et liikmesriigid ja piirkonnad vastutavad suurel määral turu puuduste kõrvaldamise eest, ent on seisukohal EL saab siiski teatud valdkondades abi osutada, tagades heade tavade levitamise ja toimiva siseturu ning parandades ettevõtluskeskkonda nii, et ettevõtted, sh VKEd suudaksid jätkusuutlikult, st vähese CO2-heitega ning ressursse säästva majanduse poole püüeldes maailmaturul sammu pidada;

5.

on seisukohal, et kõnealune programm on sobiv Euroopa ettevõtjate usalduse märkimisväärseks suurendamiseks nii Euroopa kui ka kogu maailma turgudel. Turul suurema usalduse saavutamine väljendub suuremas huvis ettevõtluse vastu ning olemasolevate ettevõtete, sh VKEde, kes on majanduskasvu (58 % ELi käibest) ja tööhõive (67 % erasektori töökohtadest) peamine allikas ning kes aastatel 2002–2010 rajasid 85 % erasektoris loodud uutest töökohtadest, ulatuslikumas tegutsemises;

6.

peab asjakohaseks seda, et programmis rõhutatakse turismisektori olulisust. Turismisektor hõlmab paljusid Euroopa Liidu VKEsid, kus töötab väga palju inimesi;

7.

rõhutab, et väga oluline on toetada ettevõtteid ning VKEsid eri arenguetappides, olgu siis tegemist alustavate, juba olemas olevate või ümberstruktureeritavate ettevõtetega, ning sealjuures peab toetus tooma kaasa ettevõtete parema konkurentsivõime ELi siseturul ja kolmandate riikide turgudel;

8.

peab programmi edukuse jaoks oluliseks eelduseks ettevõtluskultuuri ja -eetika edendamist ja arendamist ELi ühiskonnas ning tervitab seepärast asjaolu, et riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil on võimalik võtta osa Euroopa ettevõtlusauhinna konkursist ja teistest sedalaadi projektidest;

9.

märgib, et igal aastal saavad kolm Euroopa piirkonda Euroopa ettevõtluspiirkonna tiitli tunnustusena VKEdele pakutavate soodsate tingimuste eest;

10.

on seisukohal, et ettevõtlikkuse soodustamine peaks alguse saama juba koolis, kujundades positiivset suhtumist ettevõtlusesse ning edendades majandusliku iseseisvust. See annab õpilastele ja üliõpilastele võimaluse teha elukutse valikul teadlikke otsuseid, kui nad peavad tööturule sisenema. Selleks et kooli lõpetanud saaksid valida omandatud kvalifikatsioonile vastava ettevõtlustegevuse ja osutada teenuseid, mille järele tõenäoliselt valitseb suur nõudlus, tuleks silmas pidada seda, et koolituse puhul ei eirataks turu vajadusi;

11.

kutsub üles integreerima ettevõtlustrendid ja arengud kutseõppesse, kuna meie ettevõtjate pidev koolitamine on konkurentsivõimelisuse jaoks väga oluline;

12.

juhib tähelepanu noorte ettevõtjate vajadustele, kelle jaoks on ettevõtlustegevus sageli ainus võimalus enda kutsealaseks teostamiseks ning kes on valmis võtma sellise tegevusega seotud riske, seda sageli kogu Euroopa turul. Need ettevõtjad on sobivad ka maailmaturul konkureerimiseks;

13.

juhib tähelepanu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste arvukatele algatustele kõigis liikmesriikides, näiteks kohalikud väikesed ärikeskused, kohalike või piirkondlike omavalitsuste antavad mikrolaenud või tasuta eksperdinõuanded väikeettevõtete asutamise kohta, mis on sageli alus eduka mikroettevõtte loomisele;

14.

juhib lisaks tähelepanu naisettevõtjate ja muude spetsiifiliste sihtrühmade – mis hõlmavad teiste hulgas sisserändajatest ja välismaalastest ettevõtjad – olukorrale, kes vajavad oma ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks spetsiaalset algatust, võttes arvesse kõnealuses valdkonnas juba olemas olevaid ELi meetmeid;

15.

kutsub kohalikke omavalitsusi üles kõnealust programmi rakendama. Komitee juhib erilist tähelepanu vajadusele kõrvaldada või muuta vähemaks bürokraatia ja takistused väliste rahastamisvahendite hankimisel ning lihtsustada hangete jaoks esitatavaid dokumente ja loobuda pangagarantii nõudest väikesemahuliste tööde puhul;

16.

juhib tähelepanu sellele, et rahvusvaheline konkurentsivõime on saavutatav vaid siis, kui kõrvaldatakse siseturu vajakajäämised, mis piiravad Euroopa VKEde konkurentsivõimet võrreldes sarnaste ettevõtetega maailmas. VKEd on vaja tingimata rohkem kaasata ELi projektide rakendamisse ning parandada tuleb nende positsiooni võrreldes suurettevõtetega, kes on kõnealuste projektide puhul sageli peamised töövõtjad. Seetõttu rõhutab komitee, kui oluline on VKEdel ühineda ettevõtete võrkudesse;

17.

juhib tähelepanu sellele, et EL peab koos liikmesriikidega tagama toimiva siseturu ja parandama ettevõtluskeskkonda, kõrvaldades või muutes väiksemaks VKEde probleemid juurdepääsul rahastamisele, probleemid seoses nende piiratud suutlikkusega laieneda väljapoole päritoluriigi turge nii siseturul kui väljaspool siseturgu ning probleemid ülemäärase maksu- ja halduskoormusega. Nimetatud eeltingimuste täitmise kõrval tuleb tagada juurdepääs teadmistele ja uutele innovaatilistele tehnoloogiatele, samuti koostöö kohapealsete kutsekoolide ja kõrgkoolidega, kes peaksid oma õppekavades käsitlema VKEsid Euroopa majanduse dünaamilise jõuna;

18.

märgib, et programmis tuleks osutada rohkem tähelepanu VKEde laiemale kaasamisele teadusuuringute- ja innovatsioonilasesse töösse, projektidesse ja programmidesse ELis, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerluste loomisega. Aktiivsem osalemine teadusprojektides aitab suurendada ettevõtjate pädevusi ja seega ka nende konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil.

Teadusuuringute ja innovatsiooni programmi Horisont 2020 loomist käsitlevas ettepanekus tõstetakse eriliselt esile vajadust suurendada VKEde osalemist teadusprojektides. Aktiivsem osalemine aitab muuta teabe ja teadmised kättesaadavaks VKEdele, kellest nii mõnigi on maailmas juhtpositsioonil;

19.

sedastab, et vaid selline käsitlusviis annab ettevõtetele ja VKEdele arenguvõimaluse, mis arvestab kohustust arendada vähese CO2-heitega majandust, tuginedes kõige uuemale keskkonnatehnoloogiale, mille abil on võimalik saavutada kliima ja energiapoliitika eesmärgid;

20.

kiidab heaks programmi eelarve, mis on 2,522 miljardit eurot, ent märgib, et ettevõtete ja VKEde otseseks toetamiseks eraldatavate rahastamisevahendite jaoks kavandatud 1,4 miljardit eurot moodustab vaid 56 % programmi kogueelarvest. Juhul kui nõudlus rahastamisvahendite järele on suurem, kui oli põhjust eeldada, tuleks asjaomases komitees, kus on esindatud kõik ettevõtete ja VKEde konkurentsivõime programmist kasu saavad riigid, teha otsus nimetatud rahastamisvahenditeks eraldatavate vahendite protsendi muutmiseks kooskõlas määruse eelnõu artiklis 16 sätestatuga. Ülejäänud summa, mis on ette nähtud VKEde ettevõtluskeskkonna edendamise meetmeteks, tagab programmi kogu kestuse ajal aastatel 2014–2020 vahendite mõjusa ja tõhusa kasutamise;

21.

arvab, et on asjakohane eraldada 1,7 % programmi halduskuludeks, kuna need vahendid peavad tagama programmi tõhusa toimimise ega koorma samas eelarvet ülemääraselt;

22.

on seisukohal, et programmi eelarvevahenditega ei tohi asendada riigi, piirkondliku ega kohaliku tasandi algatusi, vaid need peavad nimetatud meetmeid tugevdama ja tõhusamaks muutma ning andma neile Euroopa mõõtme sujuva koordineerimise ja takistuste kõrvaldamise kaudu erasektori osalejate ja asutuste vaheliselt piiriüleselt koostöölt. Seda koostööd tuleb toetada horisontaalsete võrgustikega, mitte vertikaalse tsentraliseerimise kaudu;

23.

leiab, et antav toetus peab olema seatud eesmärkide näol täielikult õigustatud ning see peab võimendava ja mitmekordistava mõju kaudu kogu Euroopale positiivset mõju avaldama ja saadud tulemusi ära kasutama;

24.

rõhutab, et konkurentsivõime sõltub suures osas tootlikkusest, innovatsioonist ja tõhususest, mis tagab sissetulekute pideva tõusu, ettevõtete suutlikkusest kasutada täies ulatuses ära Euroopa siseturu võimalusi, samuti institutsioonilistest eeskirjadest, mis loovad tingimused ettevõtete püsivale kasvule. Seepärast peaksid prioriteetsed olema projektid, mis tugevdavad neid tegureid, mis mõjutavad kõige rohkem ettevõtete ja VKEde jätkusuutlikku konkurentsivõimet;

25.

juhib tähelepanu asjaolule, et kolmandate riikide osalemist programmis assotsieerimislepingute protokollide ja muude lepingute alusel tuleks käsitleda võimalusena laiendada ELis asuvate ettevõtete tegevust ja saada teadmise selle kohta, kuidas tegutsevad ettevõtted väljaspool ELi siseturgu. Programmis peaksid saama osaleda ka muud kolmandad riigid, kuid seda tuleks rahastada muudest programmidest, mis on ette nähtud ELi liikmesriikide koostööks kolmandate riikidega;

26.

juhib tähelepanu ettevõtjate koolituse olulisusele, sh elukestva õppe kaudu, et arendada selle abil oskusi ja mõtteviisi ning viia sisse ettevõtja sotsiaalne vastutus, mis võimaldavad toime tulla nüüdisaegse maailmaturu väljakutsetega, hoides samas Euroopa ettevõtluseetika traditsioonilisi põhimõtteid;

27.

on seisukohal, et ettevõtete edendamise ja ettevõtlusesse positiivse suhtumise kujundamise jõupingutustesse peavad olema hõlmatud ka need ettevõtjad, kes tööellu astudes valivad füüsilises isikust ettevõtja tee, sh ka naised, kes teevad selle jõupingutuse ja võtavad riski;

28.

on seisukohal, et VKEdele rahastamisele juurdepääsu lihtsustamise meetmed (nt omakapitalirahastu ja laenutagamisrahastu), peavad täiendama seni ühtekuuluvuspoliitika raames kasutatud rahastamisvahendeid ning võimalik peab olema nende sidumine muude, spetsiaalselt määratletud liikmesriikide eraldatavate vahenditega;

29.

rõhutab, kui oluline on võimalus anda piiriüleseid laene, mis võimaldab VKEdel kasutada ära siseturu tohutut potentsiaali, mis peaks positiivselt mõjutama konkurentsivõimet ja majandusalgatuste järjepidevust, nt turismisektoris;

30.

juhib tähelepanu eeskätt omakapitalirahastule kasvu eesmärgil, mis keskendub fondidele, mis pakkuvad riskikapitali. Komitee rõhutab, et programmijuhid peavad asjakohase riskihindamise kaudu aitama toetada võimalikult paljusid VKEsid, sh neid, kellel tavapäraste pangamenetluste puhul on toetuse saamiseks väikesed väljavaated, ent mis võiksid aidata suurendada VKEde üldist potentsiaali ja vähendada märkimisväärselt töötust;

31.

on skeptiline laenutagamisrahastu laenude taseme suhtes ning kutsub komisjoni üles tooma välja kriteeriumid, mida kasutati selle taseme kehtestamiseks, kuna konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis ei kehtestatud mingeid piiranguid. Komitee juhib tähelepanu sellele, et laenud idufirmadele, investeeringuteks või ülekandmiseks on sageli oluliselt suuremad kui kehtestatud ülempiir, ning on mures, et sellega kaasneb olukord, kus programmi Horisont raames tagatakse suuremaid laene, kuigi seda programmi tuleks kasutada vaid innovatsiooniprojektide jaoks;

32.

seepärast nõuab komitee tagasipöördumist eelnenud konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi juurde, milles ei olnud kehtestatud mingeid ülempiire;

33.

peab õigustatuks individuaalset lähenemist läbirääkimistele asutustega, kes taotlevad oma laenude tagamiseks vahendeid nii seoses laenu suurusega, mis sõltub tagatud laenuportfelli suurusest, kui ka laenu kestusega;

34.

nõuab, et nii riskikapitalile suunatud rahastamisvahendeid kui ka VKEde laenuportfellide tagamiseks eraldatavaid vahendeid kontrollitaks pidevalt seoses riski muutumisega;

35.

peab asjakohaseks seda, et programmi kaudne juhtimine on kantud üle Euroopa Investeerimisfondile ja täitevasutustele ning Euroopa Komisjon vastutab programmi pideva järelevalve eest. Selline juhtimisvorm tagab, et kasutatakse ära Euroopa Investeerimispanga kui VKEde toetamisvahendi enam kui kümne aasta jooksul saadud positiivsed kogemused;

36.

soovitab kasutada ära ka Euroopa Investeerimispanga ja ettevõtlusvõrgustiku Enterprise Europe – kellel on kogemusi VKEde rahvusvahelistumisega (ka väljaspool ELi) – vastavad kogemused;

37.

on seisukohal, et programmi mõjusa rakendamise ja tõhususe jaoks on vältimatult vajalik koostöö kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning programmi juhtivate asutustega, et hõlbustada teabe liikumist programmi rakendamise igas valdkonnas;

38.

peab oluliseks väljaspool ELi saadud kogemusi VKEde rahvusvahelistumise valdkonnas ning vastava teabe edastamist. See peaks aitama VKEdel vähendada piiriülese tegevusega seotud tehingukulusid. Tegemist on valdkonnaga, mida ELi institutsioonide spetsialistid peaksid käsitlema koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;

39.

juhib tähelepanu ka võimalusele luua teabekeskused VKEde kohta teabe levitamiseks. Kuid komitee eelistab mitte soovitada, millist liiki asutustega peaks olema või kuidas nad peaksid töötama. Nendes küsimustes tuleks kokku leppida riikide ja piirkondade mitmepoolsetes koostöölepingutes;

40.

teeb ettepaneku, et programmi otsejuhtimine toimuks peamiselt piirkondlikul tasandil riigiasutuste toetusel ja järelevalvel. Sellel juhtimistasandil tuleks luua ka süsteem projekti rakendamisega seotud ohtude järelevalveks;

41.

teeb ettepaneku muuta ka programmi järelevalve rakendamise hindamise üheks osaks, võttes aluseks ettepaneku I lisas toodud keskpikkade eesmärkide saavutamise näitajad. Järelevalve peaks hõlmama ka teavet programmi kliimakaitse ja muude ELi poliitikavaldkondadega seotud meetmete rakendamise kohta;

42.

rõhutab, et nimetatud meetmed peavad olema järjepidevad ja kooskõlas Euroopa Komisjoni järelevalvemeetmetega. Komisjoni esindajad koos kontrollikoja ja Euroopa Pettustevastase Ameti töötajatega viivad läbi kohapealset auditeerimist ja kohapealseid kontrolle;

43.

on seisukohal, et auditeerimisstrateegiate eesmärk peab olema programmi rakendamise objektiivne hindamine ning see ei tohi koormata programmi abisaajaid. Kontrollisüsteemide puhul tuleb arvesse võtta projektide rakendusetappe, et mitte mõjutada negatiivselt rakendamise kiirust ja põhjustada ülemääraseid lisakulusid;

44.

juhib tähelepanu sellele, et arvestades eelarve olukorda paljudes riikides, otsivad riikide valitsused eelarvetulude suurendamiseks kõige lihtsamaid vahendeid, tõstes mitmeid makse ja suurendades sellega tööjõukulusid, mis võib tuua kaasa VKEde kokkuvarisemise või nende liikumise varimajandusse. Seepärast kutsub Regioonide Komitee üles VKEsid kaitsma, kuna eelpool kirjeldatud poliitika aeglustab majanduskriisi ületamist ja võib tegelikkuses tühistada programmi lisaväärtuse. VKEd on tõhus vahend töötuse vähendamiseks;

45.

on seisukohal, et ka majandustegevuse alustamisega seotud halduskulud ja tegutsevate ettevõtete maksukoormus võivad põhjustada selle, et paljudes ELi liikmesriikides on ettevõtetel ja eeskätt VKEdel raske oma konkurentsivõimet parandada. Seepärast nõuab Regioonide Komitee, et kõigis ELi asjaomastes õigusaktides vähendataks reaalseid halduskulusid 2020. aastaks 25 % võrra. Komitee usub, et otstarbekas oleks kaaluda, kuidas kõrvaldada rohkem VKEde sektori sidusrühmade ees seisvaid takistusi;

46.

on arvamusel, et programmis tuleks luua täiendavad stiimulid riikidele ja piirkondadele, kes loovad VKEdele kõige soodsamad süsteemid, mis võimaldavad väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel areneda, oma konkurentsivõimet parandada ja välisturgudele laieneda. Positiivse hoiaku edendamise eesmärk on toetada asjakohaseid suundumusi eri riikides ja piirkondades;

47.

kutsub Euroopa Komisjoni üles tegema jõupingutusi selleks, et parandada juurdepääsu teabele turuarengu kohta kiirelt kasvava majandusega riikides, nendesse riikidesse investeerimise võimaluste kohta, kehtivate õigussüsteemide ja kohalike ettevõtlustavade kohta;

48.

leiab, et teave välisturgude kohta peab olema VKEdele hõlpsalt kättesaadav, st see peab olema taskukohane, täpne ja kiiresti kättesaadav. Lisaks VKEde teabekeskustele peaks oluline roll olema ELi diplomaatilistel esindustel maailma asjaomastes piirkondades;

49.

rõhutab, et ELi kodanike ettevõtlikkuse soodustamiseks on vaja muudatusi ELi haridus- ja koolitusssüsteemides, mis on pikaajaline protsess. Sellega kaasneb ka oht, et saavutamata jäävad keskpikad ja pikaajalised eesmärgid;

50.

juhib tähelepanu VKEde tegevuse võimalikule õiguslikule ülereguleerimisele Euroopa, riigi või kohalikul tasandil. Selline ülereguleerimine võib muuta tarbetult keerukaks tegevuse enda ning eri programmide raames toetuse saamisega seotud menetlused, millel on negatiivne mõju VKEde konkurentsivõimele. Ettevõte loomise ja tegutsemise ees seisva bürokraatia ja takistuste vähendamist tuleb pidada prioriteetseks.