EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62012CN0357
Case C-357/12 P: Appeal brought on 27 July 2012 by Harald Wohlfahrt against the judgment of the General Court (Fifth Chamber) delivered on 16 May 2012 in Case T-580/10 Harald Wohlfahrt v Office for Harmonisation in the Internal Market (Trade Marks and Designs)
Kohtuasi C-357/12 P: Harald Wohlfahrti 27. juulil 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 16. mai 2012 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-580/10: Harald Wohlfahrt versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Kohtuasi C-357/12 P: Harald Wohlfahrti 27. juulil 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 16. mai 2012 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-580/10: Harald Wohlfahrt versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
ELT C 287, 22.9.2012, p. 28–29
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
22.9.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 287/28 |
Harald Wohlfahrti 27. juulil 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 16. mai 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas T-580/10: Harald Wohlfahrt versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
(Kohtuasi C-357/12 P)
2012/C 287/55
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Apellant: Harald Wohlfahrt (esindajad: advokaadid M. Loschelder ja M. Bishop)
Teised menetlusosalised: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Ferrero SpA
Apellandi nõuded
— |
tühistada Üldkohtu (viies koda) 16. mai 2012. aasta otsus kohtuasjas T-580/10 ja seejärel rahuldada hageja poolt Üldkohtus esitatud nõuded, mis on ära toodud kohtuotsuse leheküljel 4; |
— |
mõista apellandi kohtukulud välja ühtlustamisametilt. |
Väited ja peamised argumendid
Ühtlustamisamet ja Üldkohus lükkasid tagasi hageja (nüüd apellant) taotluse registreerida kaubamärk „Kindertraum” kaupadele klassides 16 ja 28, kuna menetlusse astuja kostja poolel, varasema, muu hulgas samade klasside jaoks registreeritud, Itaalia sõnamärgi „kinder” omanik esitas vastulause.
Esimene apellatsioonkaebuse väide: määruse (EÜ) nr 207/2009 (1) artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine
Üldkohus asus seisukohale, et vastulause osas otsuse tegemisel ei oma tähtust, kas vastulause esemeks olevat, juba 8 aastat tagasi registreeritud kaubamärki kasutatakse või ei. Määruse nr 207/2009 artikli 42 lõige 3 kohaselt koosmõjus artikli 42 lõikega 2 tuleb vastulause esemeks oleva kaubamärgi kasutamist tõendada üksnes siis, kui kaubamärk on olnud registreeritud juba viis aastat enne ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamist. Apellant leiab, et see seisukoht on vastuolus kasutamise nõude eesmärgiga, milleks on tagada, et pärast viie aastast kaubamärgi kaitseõiguste tähtaja möödumist ei oleks kasutamata varasema kaubamärgi õigusi enam võimalik kaitsta. Määruse nr 207/2009 artiklis 42 esinevat õiguslikku lünka ei saa vastupidi Üldkohtu arvamusele ületada sellise teleoloogilise tõlgendusega, mille puhul võetakse arvesse Saksa või Itaalia kaubamärgiõigust. Samuti tuleb määruse nr 207/2009 artikli 42 kohaselt tuleb arvesse võtta kaubamärgi kasutamist või mittekasutamist vastulausemenetluse lõppemise ajal.
Teine apellatsioonkaebuse väide: määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 75 esimese lause rikkumine, vastulause esemeks oleva kaubamärgi õiguste kuritarvitamine
Apellatsioonikoda ei võtnud arvesse hageja vastuväidet, et vastulause esemeks olev Itaalia kaubamärgi õigusi on kuritarvitatud. Apellant väidab, et Üldkohus eksis kui otsustas, et õiguste kuritarvitamist puudutav vastuväide ei ole vastuvõetav. See on osa ühenduse õigusest ja seega ühenduse kaubamärgiõigusest. Käesoleval juhul on see asjakohane, kuna apellandi tegevuse eesmärk kaubamärgi registreerimismenetluses on saavutada sõna „kinder” kasutamisel selliste ulatuslike piirangute lõpetamine, mis tulenevad kasutamata kaubamärgi õigustest ja huvidest mille kaitsmine ei ole ökonoomne.
Kolmas apellatsioonkaebuse väide: määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b väär kohaldamine
Üldkohus asus seisukohale, et vastulause esemeks oleva menetlusse astujale kuuluva kaubamärgi ja taotletava kaubamärgi vahel esineb segiajamise tõenäosus. Seejärel hindas Üldkohtu hagis esitatud argumente vääralt ja ekslikult leides, et hageja ei ole vaidlustanud apellatsioonikoja järeldust, et vastandatud kaubamärgid on sarnased. Tegelikult aga hageja tegi seda. Kaubamärgid ei ole sarnased, kuna vastulause esemeks olevas kaubamärgis esineva elemendi „kinder” eristusvõime on igal juhul nõrk.
(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).