22.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/107

1.1

Kuigi avamere suurõnnetused on haruldased, on nendega kaasnevad, inimelu, keskkonda, majandust ja kliimat ohustavad tagajärjed tihti katastroofilised.

1.2

Vajadus ELi järjekindla lähenemisviisi järele avamerel nafta- ja gaasiammutamise ohutusele on laialt tunnustatud.

1.3

Kõnealune eesmärk saavutatakse kõige paremini, levitades ja rakendades kõrgeimaid standardeid, mis kehtivad juba paljudes ettevõtetes.

1.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks komisjoni soovituse „valikuvõimalus 2”, kuna kõnealuse meetmete paketi abil on kõige tõenäolisem saavutada ettepaneku eesmärgid.

1.5

Määruse eesmärk peaks olema tõhustada reformimeetmete reguleerimise volituste üleandmist liikmesriikide pädevatele asutustele ja sidusrühmadele, jättes kavandatud ELi avameretegevust reguleerivate asutuste rühmale selgelt määratletud, ent piiratud rolli.

1.6

Komitee kutsub komisjoni üles viima kiiresti lõpule arutelud tooteohutuse, finantssuutlikkuse ja eelkõige ettevõtjate vastutuse üle.

1.7

Väljaspool ELi territooriumit uuringute ja tootmisega tegelevaid ELi käitajaid tuleks innustada levitama parimaid ELi standardeid.

2.1

27. oktoobril 2011 esitas komisjon määruse ettepaneku, milles käsitletakse avamerel nafta ja gaasi geoloogilise luure, uuringute ja tootmise ohutust.

2.2

Arvestades 2010. aasta aprillis Mehhiko lahel toimunud puurimisplatvormi Deepwater Horizon õnnetusjuhtumit ning – komisjoni sõnul – ELi vetes avamerel nafta- ja gaasiammutamisest tuleneva suurõnnetuste toimumise märkimisväärset riski, ei saa kahelda selles, et komisjoni (koos ettepanekuga) esitatud mõjuhinnangus kirjeldatud küsimustega tuleb viivitamatult tegeleda ja vastu võtta asjakohased meetmed. Need küsimused on järgmised:

2.3

Komisjoni arvates saab kõnealused küsimused lahendada kõige paremini järgmiselt:

2.4

Konkreetsemalt loodab komisjon kõnealused eesmärgid saavutada, edendades ELi parimate tavade mudelit, rakendades reformide paketti, mis põhineb suurel määral Põhjamere piirkonna pikaajalistel ja kõrgelt hinnatud tavadel. Selle tulemusena tiheneks koostöö riskihindamisel, kriisikavade koostamisel, hädaolukordade lahendamisel ning teabe, eksperditeadmiste ja ressursside jagamisel. Kõnealuse mudeli kohaselt (mõjuhinnangus toodud valikuvõimalusena 2) loodaks igas liikmesriigis tööstusega seotud küsimuste eest üldiselt vastutav pädev asutus ning liikmesriikide vahel ELi avameretegevust reguleerivate asutuste rühm, mis kehtestaks uusi ohutusnõudeid, lihtsustaks ELi reguleerimisprogramme ja tagaks ühtse piiriülese aruandluse.

3.1

Euroopa avamere nafta- ja gaasitööstuses on kasutusel ligi 1 000 avamererajatist. Geograafiliselt jagunevad rajatised järgmiselt: 486 (Ühendkuningriik); 181 (Madalmaad); 123 (Itaalia); 61 (Taani); 7 (Rumeenia); 4 (Hispaania); 3 (Poola); 2 (Saksamaa); 2 (Kreeka); 2 (Iirimaa) ja 1 (Bulgaaria).

3.2

Komitee leiab, et ohutus on esmatähtis avamerel nafta- ja gaasiammutamise kõigis aspektides ning kõigis kõnealuse tööstuse toodetes, ning kiidab seega komisjoni algatuse heaks.

3.3

Kuigi määruses omistatakse tähelepanu eelkõige avamere hädaolukordadest või õnnetusjuhtumitest tuleneva keskkonnamõju ennetamisele või piiramisele, märgib komitee heameelega, et mõjuhinnangus ei jäetud tähelepanuta avamerel nafta- ja gaasiammutamise sektori töötajate tervisekaitset, ohutust ja heaolu.

3.4

Komitee tunnistab, et tuleb leida tasakaal määruse eesmärkide ning ELi vajaduse vahel energia ja energiavarustuse kindluse järele.

3.5

Kuigi ELis ei puuduta ükski õigusakt otseselt avamerel nafta- ja gaasiammutamise ohutust, käsitletakse mitmes olemasolevas direktiivis küsimusi, mis on tihedalt seotud vaadeldavas ettepanekus käsitletavatega. Kõnealuste direktiivide hulka kuuluvad nt keskkonnavastutust käsitlev direktiiv (2004/35/EÜ), jäätmete raamdirektiiv (2008/98/EÜ), keskkonnamõju hindamise direktiiv (85/337/EMÜ, muudetud kujul), töötervishoiu ja tööohutuse raamdirektiiviga (89/391/EMÜ) võetud meetmed, mis hõlmavad puurides maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõudeid, ning merestrateegia raamdirektiiv (2008/56/EÜ). Kuna need ei vasta täpselt määruse eesmärkidele, saab neid kohaldada vaid osaliselt, kui nende kohaldamine ilma kohandamiseta on üldse võimalik. Kuigi keskkonnavastutust käsitlevas direktiivis käsitletakse nt avamere saastumist, ei hõlmata sellega veevarudele tekitatud kahju majandusvööndis ega mandrilaval, mida tuleb kaitsta vastavalt merestrateegia direktiivile.

3.6

Analüütikud on korduvalt kritiseerinud, et olemasolevatel (direktiivide, isereguleerimise, rahvusvaheliste konventsioonide ja protokollidega ette nähtud) ohutus-, parandus-, vastutus- ja hüvitamisstandarditel puuduvad sageli omavahelised seosed ja neid järgitakse ebatõhusalt, mis tuleneb muu hulgas erinevustest rõhuasetusel ja tõlgendamisel, ükskõiksest suhtumisest rakendamis- ja jõustamismehhanismide vaimu või isegi üksikasjadesse ning puudulikust ettevõttekultuurist. See kahjustab seadusandlikku protsessi, mida ei saa heaks kiita. Ettepanekus esitatud uus algus on igati tervitatav.

3.7

Põhjamere piirkonnas kasutusel olevaid tööstustavasid ja menetlusi – nii vabatahtlikke kui ka kohustuslikke – kirjeldab komisjon „parimate tegevustavade”, „liidu parimate tavade”, „parimate teadaolevate tavade[, mis on määratletud tunnustatud standardites ja juhistes]”, „parimate praeguste standardite”, „tipptasemel tavade” ning „suurõnnetuste riski kontrollimise tunnustatud üldiste parimate tavadena”, mida iseloomustavad eesmärke seadvad regulatiivsed „tipptasemel” lähenemisviisid. Sellegipoolest väljendab komitee muret alles jääva suhteliselt kõrge riskitaseme pärast ning on seisukohal, et kavandatud määrusega tugevdatakse ettevõtete ohutuskultuuri.

3.8

Kõnealused tavad on välja kujunenud ja edasi arenenud uuringute, inseneriteaduse ja praktiliste kogemuste kaudu (valusatel aegadel, kui meenutada laevade Alexander Kielland (1980) ja Piper Alpha (1988) katastroofe). Komitee tunnistab, et tegu on jätkuva protsessiga, mis nõuab pidevat edasiarendamist, ning usub, et tööstuse käitajad ei jää loorberitele puhkama ega viivita uute meetmete ja suuniste rakendamisega või olemasolevate standardite või menetluste kohandamisega, kui see on vajalik või asjakohane. Määrusega pakutakse sellele ühtne raamistik.

3.9

Selline ELis kehtiv järjekindel, ulatuslik ja üldiselt kohaldatav põhimõtete, menetluste ja kontrollisüsteemide kogum, nagu esitatakse määruses, on õigeaegne ja esmatähtis tööstuse hea juhtimistava jaoks, kuna tööstus arendab uusi uurimis- ja tootmisalasid. Komitee peab komisjoni soovitust „valikuvõimalus 2” kõige vastuvõetavamaks lähenemisviisiks.

4.1

Komisjon toob mitmele tõigale viidates esile ELi vetes toimuvate nafta või gaasiga seotud suurõnnetusjuhtumitega kaasnevad ohud, nimetades neid „märkimisväärseteks kõikjal liidus”, „suuremateks, kui nad võivad tunduda” ja „lubamatult kõrgeteks”. Komitee sooviks teada, millele selline väide tugineb.

4.2

Komitees tekitab mõningat muret tõik, et eelistatava õigusvahendina määruse kasuks otsustades võidakse komisjoni ettepaneku tulemusena

4.3

Kuigi mõned arvavad, et praegune parimate tavade süsteem (Põhjamere mudel) üheskoos selliste organisatsioonide nagu Põhjamerel toimuvat tegevust reguleerivate pädevate asutuste foorum (NSOAF – North Sea Offshore Authorities Forum), naftareostuse vältimise ja sellele reageerimise nõuanderühm, Offshore Oil Pollution Liability Association Ltd, rahvusvahelise reguleerivate asutuste foorum ning The Operators Co-operative Emergency Services rolliga annab ohtralt tõestust subsidiaarsuse põhimõtte heast toimimisest liikmesriikide meetmete kaudu ning et komisjoni eelistatud standardite tõstmisele suunatud lähenemisviis võidaks saavutada direktiivi abil, tunnistab komitee viivitamatult ja kindlalt määruse põhimõttelisi eeliseid ning kiidab heaks määruse kui komisjoni eelistatud õigusvahendi. Komitee eeldab, et määrusega kaotatakse praegused liikmesriikidevahelised ebakõlad ning et määrusesse kaasatakse Põhjamere mudeli parimad elemendid, põhimõtted ja standardid ning neid kajastatakse.

4.4

Komitee pärib komisjonilt aru, kas ning, kui jah, siis mil määral on määruse sätete koostamisel arvesse võetud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194 lõikes 2 sätestatut.

4.5

ELi ohutuskultuuri nõudeid peaksid ELi käitajad igal võimalusel ühtselt järgima nii ELi vetes kui ka väljaspool neid. Sellest tulenevalt ja eriti kõnealuse eesmärgi saavutamiseks soovitab komitee uurida kolmanda isiku kontrolli süsteemi.

4.6

Puurimisplatvormi Deepwater Horizon suurõnnetus kinnitas vajadust karmistada käitajatele esitatavaid finantsnõudeid, et tagada nende suutlikkus katta täielikult mis tahes õnnetusjuhtumiga tekitatud kahjutasud ja hüvitised. Seetõttu soovitab komitee täpsemalt uurida kohustusliku tsiviilvastutuskindlustuse (või samaväärse ja asjakohase vastutuskaitse) võimalust ning teeb ettepaneku lisada määrusesse läbivaatamisklausel, et leida kõnealusele kiireloomulisele küsimusele lahendus lähitulevikus.