22.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/51

i

Käesolevas arvamuse eelnõus, mis avaldati kevadist Euroopa Ülemkogu silmas pidades, esitatakse märkused komisjoni „2012. aasta majanduskasvu analüüsi” kohta.

ii

Analüüsiga juhatatakse sisse majandusjuhtimise Euroopa poolaasta 2012, mis on ka tugevdatud majandusjuhtimise õigusraamistiku ettepanekutest esimene (majandusjuhtimist käsitlevate seadusandlike ettepanekute nn kuuene pakett).

iii

Iga-aastases majanduskasvu analüüsis sätestatakse valdkonnad, mis peaksid komisjoni arvates olema järgmise 12 kuu jooksul ELi prioriteedid seoses majandus- ja eelarvepoliitikaga ning strateegia „Euroopa 2020” majanduskasvu ja tööhõivet edendavate reformidega. Pärast seda kui märtsis toimuv Euroopa Ülemkogu kinnitab nimetatud valdkondade tähtsust, peavad liikmesriigid neid oma poliitika ja eelarvete kujundamisel arvesse võtma.

iv

Käesoleva arvamuse eelnõu I osas kavatsetakse esitada üldised tähelepanekud järgmistes iga-aastase majanduskasvu analüüsiga seotud küsimustes: analüüsi keskendumine majanduskasvule, eelarvete tugevdamisele, Euroopa poolaasta raames kokku lepitud reformide rakendamisele ning organiseeritud kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite tähendusele iga-aastase majanduskasvu analüüsi protsessis.

v

II osas esitatakse konkreetsed märkused ja soovitused erinevate ELi poliitikavaldkondade kohta. Nendega antakse üksikasjalik vastus komisjoni poolt iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud viiele prioriteedile: diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, tavapärase laenuandmise taastamine majanduses, majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamine, võitlus töötusega ja tegelemine kriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning avaliku halduse ajakohastamine. Panused on saadud erinevatest hiljutistest komitee arvamustest ning nendega ajakohastatakse komitee seisukohta 2011. aasta majanduskasvu analüüsi kohta, (1) mille komitee võttis vastu 2011. aasta märtsis.

vi

Ühtlasi on käesolev arvamuse eelnõu järg 2011. aasta detsembris vastu võetud komitee arvamusele Euroopa poolaasta 2011 kohta (2).

i

Komitee toetab viit prioriteeti, mis komisjoni sõnul peaksid 2012. aasta poliitiliste rõhuasetuste aluse panema: diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine; tavapärase majandusele laenu andmise taastamine; majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamine; võitlus töötusega ja tegelemine kriisi sotsiaalsete tagajärgedega ja avaliku halduse ajakohastamine.

ii

Käesolevas II osas tutvustatakse tervet rida konkreetseid panuseid seoses eelnimetatud prioriteetidega. Need on peamiselt tsitaadid erinevatest komitee arvamustest, mis komitee võttis vastu 2011. aastal ja nad on jätkuks komitee seisukohavõtule 2011. aasta majanduskasvu analüüsile (8), mis võeti vastu 2011. aasta märtsis.

1.1.1

Komitee kinnitab taas oma seisukohti, mida väljendati komitee arvamuses iga-aastase majanduskasvu analüüsi kohta punktis 1 „Eelarve kindlakäeline konsolideerimine” ja punktis 2 „Makromajandusliku tasakaalustamatuse parandamine”.

1.1.2

Mis puutub konsolideerimisse, siis nagu märgiti 2011. aasta majanduskasvu analüüsi käsitleva arvamuse (9) punktides 1.1 ja 1.2, leiab komitee, et põhiküsimus on riigi rahanduse taas tasakaalu viimine, vältides seejuures nõudluse vähendamist, mis viiks uusi eelarvepuudujääke tekitava majanduslanguseni ja suunaks Euroopa majanduse langusspiraali. Võla vähendamise kavad tuleks luua kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud majanduse ja tööhõive elavdamise eesmärkidega.

1.1.3

Euroopa peab parandama majandusjuhtimist, et tagada eelarvedistsipliin igas liikmesriigis, eelkõige aga euroalas. Kokkulepitud reformipakett, nn kuuspakk, samuti uued õigusakti ettepanekud ja neid täiendav paremat majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimist ja ELi poolset hoolast järelevalvet võimaldav Euroopa poolaasta tuleb kiiresti ja asjakohaselt ellu viia.

1.1.4

Liikmesriikide eelarvedistsipliin ei ole siiski majanduskasvu ja tööhõive ning sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse piisavaks eelduseks. Komitee on tõsises mures, et praegused riigivõlakirjade emiteerimise tingimused on põhjustanud turul olukorra, mis ohustab õõnestada taastuvat stabiilsust ja majanduskavu.

1.1.5

Seepärast tervitabki komitee rohelist raamatut stabiilsusvõlakirjade kasutuselevõtu teostatavuse kohta. Komitee on veendunud, et rangete reeglite ja asjakohase juhtimise rakendamisel ELi tasandil, et välistada moraalne oht ja edendada vastutustundlikku ja prognoositavat käitumist liikmesriikide valitsuste poolt, annaks riigivõla haldamine ning euroala ühistagatised olulise panuse pakiliste probleemide ning kokkuhoidu ja majanduskasvu vastandava ummikseisu ületamiseks.

1.1.6

Edusammud selles valdkonnas aitavad Euroopa Keskpangal järk-järgult loobuda riigivõlakirjade ostuprogrammist, mida on praegu vaja konkreetse liikmesriigi riigivõla refinantseerimiseks. Selle asemel saaks keskpank teha otsuse toetada uusi stabiilsusvõlakirju, mis vähemalt üleminekuetapis annab turuosalistele suurema kindluse.

1.2.1

Komitee väljendab oma täit toetust majanduskasvu soodustavate kulutuste prioriseerimisele. Eelkõige tuleb tagada, et meetmed majanduskriisi ja riigivõlaga toimetulekuks ei ohustaks avalikke investeeringuid haridusse ja koolitusse. Oma eelarvealaste keskpikkade eesmärkide hindamisel tuleb pöörama erilist tähelepanu investeeringutele haridusse, teadusesse ja kutseõppesse, et tagada jätkuvad ja suuremad investeeringud kõnealustesse sektoristesse.

1.2.2

Teadus- ja uuendustegevuse riikliku toetuse meetmed spetsiaalsete eriprogrammidega on osutunud äärmiselt oluliseks. Komitee palub Euroopa Komisjonil, nõukogul ja parlamendil energiatõhususele ja mitmekesistamisele suunatud programme tõhustada ja lülitada need püsivalt arengumeetmetesse.

1.2.3

Arvestades praeguseid raskeid majandusolusid, soovitab komitee investeerida veel rohkem nii teadus- ja arendustegevusse, tehnoloogia kasutuselevõttu ja haridusse kui ka tööstusliku rakendusega teadusuuringutesse. Nendeks investeeringuteks tuleks järgmises raamprogrammis leida piisav kate ja need peaksid võimaldama kogemuste ja tulemuste jagamist vähemalt Euroopa tasandil. Euroopa ja liikmesriikide programmides tuleks rohkem keskenduda energiatõhususe uuringutele ja innovatsioonile.

1.3.1

Nagu komitee juba märkis 2011. aasta majanduskasvu analüüsi käsitlevas arvamuses, (10) tuleks inimeste innustamine töökoha otsimisele tagada eeskätt tööturuasutuste tõhusate teenuste pakkumise teel ja vähem nn stiimulite kaudu töötushüvitiste osas. (…) Praeguse rekordilise tööpuuduse tingimustes ei ole tööturgude probleem mitte tööjõu kui sellise puudus, vaid kvalifitseeritud tööjõu ja vabade töökohtade tohutu puudus teatud liikmesriikides. Senisest rohkem tuleb arvesse võtta arukat pakkumispõhist poliitikat, mis soodustab tulevast majanduskasvu ja uuendustegevust ning aitab kaasa täiendavate töökohtade loomisele.

1.3.2

Komitee on rõhutanud, et riiklikud tööhõiveteenistused on kohustatud etendama aktiivsemat rolli koolituspoliitikates prioriteetsetele sihtrühmadele, nagu näiteks ebakindlatel töökohtadel töötavad või madalamate oskuste ja kvalifikatsiooniga inimesed või kõige haavatavamad rühmad (näiteks puuetega inimesed, eakad töötud ja sisserändajad); Riiklikud tööhõiveteenistused peaksid etendama aktiivsemat rolli pikaajalistele töötutele töökohtade leidmisel ning aktiivsete tööhõive- ja kutsehariduspoliitikate väljatöötamisel Paljud riigid peavad oluliselt laiendama oma valitsusasutuste poolt pakutavat sihtotstarbelist toetust, kusjuures ebasoodsas olukorras olevad inimesed peaksid saama eritähelepanu osaliseks.

1.4.1

Mõistes pensionisüsteemide reformimise ja moderniseerimise vajadust, leiab komitee, et surve pensionisüsteemile on tingitud pigem töökohtade ja investeeringute puudusest kui demograafilisest olukorrast. Olulised on algatused, mis edendaksid tööelu pikendamist ning mida toetaks tõhus majanduskasvu ja tööhõivepoliitika. Ainult tõeline aktiivsena vananemist edendav poliitika, millega püütakse suurendada koolitusel ja elukestvas õppes osalemist, võib jätkusuutlikult tõsta nende eakate inimeste tööhõivemäära, kes lahkuvad tööturult varakult terviseprobleemide, töö intensiivsuse, enneaegse koondamise ja koolitus- või tööturule naasmise võimaluste puudumise tõttu. Komitee kahtleb jätkuvalt sügavalt selles, kas demograafiliste probleemidega toimetulekuks on otstarbekas tõsta seaduslikku pensioniiga. Ametliku pensioniea tõstmine võib suurendada survet sotsiaalkindlustuse teistele sammastele (nt invaliidsuspensionid või miinimumsissetulek), nagu on juhtunud mõningates liikmesriikides, mis muudaks riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tugevdamise ebareaalseks. Komitee arvates näib olevat palju sobivam tuua tegelik pensionile jäämise iga lähemale kehtivale seadusjärgsele pensionieale.

1.4.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates peab järjekindel ümberkujundamine, muutes töökeskkonna vastavaks eakate inimeste vajadustele, tulenema meetmete kogumist, kuhu kuuluvad eelkõige järgmised põhielemendid: stiimulid ettevõtetele eakate inimeste vajadustele vastavate töökohtade loomiseks ja eakamate töötajate olemasoleva tööhõive stabiliseerimiseks, jõuline tööturupoliitika eakamate töötute tööturule tagasitoomiseks koos laia valiku nõustamis- ja tugiteenustega tööotsijatele, meetmed, mis aitavad inimesi füüsiliselt ja psüühiliselt kauem tööelus hoida, meetmed töökohtade kaasavuse suurendamiseks eakatele puuetega inimestele, meetmed, et suurendada iga inimese valmisolekut ka pikemalt töötada, kuhu kuuluvad ka valmisolek elukestvaks õppeks ja ennetav tervishoiud, tervist edendavate töömudelite arendamine ja nende üle läbirääkimine sotsiaalpartnerite vahel sektorite ja ettevõtte tasandil kogu ametialase karjääri vältel, ettevõttesisesed, kollektiivlepingulised ja seaduslikud meetmed, et tagada eakamate inimeste suurem osalemine täiendõppes, ulatuslik teadlikkuse tõstmine ühiskonnas, et vabaneda eakamate töötajate kohta käivatest stereotüüpidest ja eelarvamustest ning anda vananemise mõistele positiivne tähendus, ettevõtete, eelkõige VKEde nõustamine ja toetamine ettenägeliku personaliplaneerimise ja eakate inimeste vajadusi arvestava töökorralduse arendamisel, adekvaatsete stiimulite loomine, et võtta tööle eakamaid inimesi ja neid tööl hoida, ilma seeläbi konkurentsi moonutamata, sotsiaalselt vastutustundlike stiimulite loomine pikemaks töötamiseks kõigi jaoks, kes suudavad leida töö ja suudavad töötada – uuenduslike ja atraktiivsete mudelite väljaarendamine järkjärguliseks üleminekuks töölt pensionile seadusega sätestatud pensionisüsteemides.

1.4.3

Lisaks sellele, mis puutub direktiivi 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta, kordab komitee 2011. aasta majanduskasvu analüüsi kohta koostatud arvamuse punkti 5.7 (11).

1.5.1

Komitee kordab 2011. aasta majanduskasvu analüüsi käsitleva arvamuse (12) punkti 1.4, milles öeldakse, et maksukoormust tuleks suunata uute sissetulekuallikate suunas.

1.5.2

Komitee on seisukohal, et finantssektor peaks samuti eelarve konsolideerimise jõupingutusi toetama õiglasel ja olulisel viisil.

Euroopa Liidu ülese finantstehingumaksu kehtestamisele tuleks eelistada finantstehingumaksu kehtestamist ülemaailmsel tasandil. Ent kui siiski selgub, et finantstehingumaksu kasutuselevõtt ülemaailmsel tasandil ei ole teostatav, kaaluks komitee Euroopa Liidu finantstehingumaksu kehtestamist.

1.5.3

Seoses käibemaksuga kiidab komitee tingimusteta heaks komisjoni algatuse, milles kaalutakse käibemaksusüsteemi üldise läbivaatamise võimalust. Tuleks vähendada kasutajate tegevuskulusid, asutuste halduskoormust ning pettusekatseid. Eriti tundlik probleem on piiriüleste tehingute käsitlemine.

1.5.4

Komitee toetab uut, aktsiisialast halduskoostööd käsitlevat määrust, (13) mis on vajalik ja kasulik, et tagada maksude tõhus kogumine ja võidelda aktsiisimaksupettuste vastu.

1.5.5

Et vältida topeltmaksustamist ja lihtsustada haldusmenetlusi piiriülestes situatsioonides, soovitab komitee luua universaalteenistus, kus kodanikel on võimalik saada teavet, maksta makse ja saada vajalikke tõendeid ja dokumente kogu ELis kasutamiseks.

1.5.6

Sellega seoses kutsub komitee üles looma Euroopa Komisjoni egiidi all piiriülese maksustamise vaatluskeskus, et saada pidevalt üksikasjalikku ja praktilist teavet olemasolevate maksutõkete ja nende arengu kohta.

1.5.7

Komitee toetab kava ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) kehtestamiseks, kuna see loob ettevõtetele paremad tingimused piiriüleseks tegutsemiseks.

1.5.8

Komitee eeldab, et CCCTB viib ühendusesiseste konkurentsimoonutuste vähendamiseni maksuõiguslike eeskirjade abil. CCCTB edendab sel viisil õiglast ja jätkusuutlikku konkurentsi ja mõjutab positiivselt majanduskasvu ja tööhõivet.

1.5.9

Komitee toetab energia maksustamise direktiivi läbivaatamist, mis võimaldab liikmesriikidel, kes seda soovivad, suunata osa töö või kapitali maksustamise koormusest sellisesse maksuvormi, mis toetab kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga keskkonnahoidlikku käitumist ja edendab energiatõhusust.

1.5.10

CO2-maks täiendab hästi ELi heitkogustega kauplemise süsteemi.

1.5.11

Kuid komitee kahetseb, et direktiivi uuestisõnastamine ei läinud kaugemale ega olnud sidusam. Komisjon tegi algatuse lisada sellesse erandid, mille eesmärk on mõningaid liikmesriike mitte pahandada või teiste soovidele vastu tulla.

1.5.12

Maksustamisega seotud hinnasignaal ei jõua kohale kütteainete puhul ja olukord ei pruugi energia maksustamise direktiivi uuestisõnastamisega muutuda.

1.5.13

Mõned teised sektorid (nt põllumajandus, ehitus, ühistransport) on sellest täielikult või osaliselt välja jäetud. Nendes erandites on raske sidusust leida ja pealegi võib see jääda arusaamatuks neile, kelle suhtes erandit ei kehtestatud.

2.1.1

Tähtis on tegeleda rahvusvahelise finantsreguleerimise ja -järelevalve tõsiste puudustega. Viivitamatult tuleb käsitleda kasumi erastamisest ja kahjumi ühiskonna õlule lükkamisest tingitud üha suuremaid tasakaalunihkeid finantssektoris. Reguleerivad raamtingimused tuleb kehtestada nii, et finantsvahendajad täidavad oma peamist rolli – teenivad reaalmajandust – ja pakuvad krediiti reaalsetele projektidele, investeerides varadesse, selle asemel et panustada võlgadele. Igasugune riiklik toetus finantsasutustele peab käima käsikäes vajalike parandustega ettevõtete juhtimises; see oleks esimene samm sektori põhjapaneval reformimisel, et toetada majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava.

2.1.2

Komitee jagab komisjoni seisukohta, et probleemsete finantsasutuste toetamine riigi rahanduse ja siseturu võrdsete konkurentsitingimuste arvel ei ole tulevikus enam vastuvõetav. Komitee loodab, et komisjon viib läbi vajalike kulude, inimressursside ja õigusreformide põhjaliku mõjuhinnangu. Realistlikule ettepanekule lisaks tuleks koostada töötajate värbamise ajakava, arvestades sellega, et neid ei ole tööturul võib-olla kohe saada.

2.1.3

Komitee tunnistab, et Euroopa Komisjon on reageerinud üha keerukamale ja läbipaistmatumale finantssüsteemile. Seepärast kutsub komitee finantssektorit üles kohaldama uusi õigusakte asjakohaselt ning end ise reguleerima, et soodustada sobivaid ja ausaid tavasid, et muuta läbipaistvad finantstooted lihtsamini kättesaadavaks.

2.1.4

Komitee kutsub üles muutma rahanduse koolide õppekavas kohustuslikuks õppeaineks, sellele peaksid järgnema väljaõppe- ja ümberõppeprogrammid töötajatele. Õppeainena peaks rahandusalane koolitus innustama vastutustundlikult finantsasju haldama ning edendama sotsiaalselt vastutustundlikke finantstooteid. Kõigile kättesaadav rahandusalane koolitus toob kasu ühiskonnale tervikuna.

2.1.5

Komitee kordab 2011. aasta majanduskasvu analüüsi käsitleva arvamuse (14) punkti 3.6 ja tervitab lühikese müügi ja krediidiriski vahetustehingute algatusi. Sellega kõrvaldatakse üksteisele vastukäivad süsteemid, tuuakse selgust asjaomasesse finantsturgude valdkonda ja antakse pädevatele asutustele volitused nõuda määruse reguleerimisalasse kuuluvate finantsinstrumentidega seoses suuremat läbipaistvust.

2.1.6

Komitee väljendab heameelt turu läbipaistvust käsitlevate sätete üle ja loodab, et need osutuvad väga kasulikuks. Komitee kiidab heaks EVJA reguleeriva rolli, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et ulatuslik sekkumine võib turge destabiliseerida.

2.1.7

Komitee leiab, et toimivate pangakriiside lahendamise fondide süsteemi loomiseks peaksid liikmesriigid konkurentsimoonutuste vältimiseks eelnevalt leppima kokku ühiste meetodite ja ühtsete eeskirjade vastuvõtmise suhtes.

2.1.8

Suurt muret valmistab makromajanduslik stsenaarium. Komitee on mures selle pärast, et pangakriiside lahendamise fond mõjutab ressursside kõrvalejuhtimise kaudu pangandussektori laenuandmise võimet.

2.1.9

Komitee on veendunud, et enne mis tahes sammude astumist pangamaksude kasutuselevõtuks peaks komisjon põhjalikult hindama maksude ja pangakriiside lahendamise fondide kumulatiivset mõju. Enne pangakriiside lahendamise fondi kasutuselevõtu otsustamist tuleb hinnata kogu kava kulude mahtu, seda, mis ulatuses kava mõjutaks pangandussektori laenuandmise võimet, ja seda, kui kaua kulub aega, enne kui pangakriiside lahendamise fond muutub piisavalt tugevaks või saavutab oma kavandatud mahu. Komitee soovitab anda need hinnangud vastavalt halvimale stsenaariumile.

2.1.10

Komitee tervitab selgesõnaliselt asjaolu, et määruse kohaselt on tulevikus põhimõtteliselt keelatud mitmepoolsed vahendustasud otsearveldustehingute eest. See muudab maksetehingute aluseks olevad keerukad lepingulised suhted selgemaks ja läbipaistvamaks. See tuleb kasuks just väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

2.1.11

Komisjoni teostatud mõju-uuringus leiti, et uute kapitalinõuete kehtestamine ei sea VKEsid kuigi ebasoodsasse olukorda, kuid komitee suhtub sellesse väitesse skeptiliselt ja nõuab, et komisjon jälgiks hoolega, millised arengud toimuvad VKEde jaoks pangalaenude ja pangakulude osas. Lisaks näeks komitee meelsasti, et komisjon vaataks läbi VKEdele antavate laenude riskireitingu.

2.1.12

Uue määruse tasakaalustajaks peab olema saneerimis- ja kriisilahendamiskavade elluviimine, tuginedes näiteks likvideerimiskavadele. Ehkki riik garanteerib jätkuvalt väikehoiuseid, tuleb kõrvaldada moraalne oht, mis johtub riigipoolsest piiramatust toetusest pankrotistunud pankadele. Kui olukord on piisavalt selginenud, peavad investorid, kreeditorid ja direktorid võtma otsese vastutuse iga krediidiasutuse tulevase heaolu eest.

3.2.1

Komitee soovitab Euroopa Komisjonil töötada komisjonis ja toetavates nõuandeorganites täiendavate struktuurimeetmete kaudu välja teadusuuringute ja innovatsiooni integreeritud strateegia ning tõsta teadusuuringute ja innovatsiooni edendamise tulevast eelarveosa.

3.2.2

Komitee väljendab heameelt olulise poliitilise ülesande üle luua usaldusväärsed, innovatsiooni soodustavad üleeuroopalised raamtingimused ja piisavalt tegutsemisruumi, et vabastada sel viisil potentsiaalsed leiutajad ja innovatsiooniprotsessid takistustest, mis tulenevad praeguste õigusraamistike killustatusest ja ülemäärasusest ning bürokraatlikest tõketest, mis jagunevad 27 liikmesriigi ja Euroopa Komisjoni vahel.

3.2.3

Komitee soovitab pühendada palju enam jõudu sellele, et eemaldada uuenduste kiire rakendamise ja innovaatilise liidu loomise teelt kõik takistused. Et kogu innovatsiooniprotsessi paremini edendada, on komitee arvates vaja hoolikalt ja asjaomaste osalejatega kooskõlastatult kontrollida riigiabi-, hanke- ja konkurentsieeskirju (puudutab 19. küsimust), mis võivad selle eesmärgi täitmist segada (15). Põhjuseks on konkurentsiõiguse ja innovatsiooni edendamise vaheline tasakaal või võimalik konflikt. Seepärast ei tohi konkurentsi-, riigiabi- ja hanke-eeskirju rakendada nii, et need pidurdavad innovatsiooni. Vajalikud võivad olla isegi reformid. Innovatsiooni tuleb mõnikord ka selle eest kaitsta, et konkurendid selle omandavad ja seejärel maha suruvad, et innovatsiooniprotsessi takistada.

3.2.4

Komitee tervitab eriti seda, et innovatsiooni mõistetakse ja määratletakse ulatuslikus ja sidusas mõttes.

3.2.5

Komitee soovitab suunata toetusmeetmed, rahastamine ja hindamiskriteeriumid innovatsiooni mõlemale liigile – nii pigem järk-järgult realiseeruvatele uuendustele, mis reageerivad valitsevatele turujõududele ja ühiskonna vajadustele, kui ka radikaalsematele uuendustele, mis mõjutavad omaltpoolt turujõude ja loovad uusi ühiskondlikke vajadusi, kuid mis peavad sageli esmalt läbima eriti raske ja vaevalise etapi.

3.2.6

Komitee rõhutab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ja mikroettevõtete olulist rolli innovatsiooniprotsessis ja soovitab kujundada toetusprogrammid ja -meetmed eeskätt vastavalt nende konkreetsetele vajadustele. Lisaks soovitab komitee kaaluda, kas ja kuidas saaks alustavad ettevõtted vabastada piisavaks hingetõmbeajaks suuremast osast muidu tavapärastest kohustustest ja eeskirjadest ning kas on lisaks võimalik luua spetsiaalseid stiimuleid. See kehtib ka sotsiaalmajanduse ettevõtete kohta.

3.3.1

Komitee tervitab komisjoni eesmärki edendada majanduskasvu ja suurendada usaldust ühtsel turul. Komitee tuletab meelde, et ühtne turg on Euroopa integratsiooni keskne osa, millel on potentsiaal tuua Euroopa sidusrühmadele otseselt tuntavat kasu ning luua Euroopa majanduste jätkusuutlikku kasvu. Praeguses olukorras muudab see toimiva, tulevikku suunatud ühtse turu Euroopa Liidu poliitilise ja majandusliku tuleviku jaoks mitte ainult soovitavaks, vaid ka äärmiselt vajalikuks. Selle kasu saavutamiseks on oluline, et komisjoni ettepanekud oleksid ambitsioonikad ja läheksid kaugemale lihtsalt madalamat järku detailsete probleemidega tegelemisest.

3.3.2

Komitee kordab oma nõudmist tervikliku lähenemisviisi järele. Komitee leiab, et majanduskasvu ja ettevõtete potentsiaali edendamine on küll oluline, kuid arvab siiski, et ettepanekutes tuleks keskenduda rohkem tarbijatele ja kodanikele kui sõltumatutele osalejatele ühtse turu loomises.

3.3.3

Komitee nõuab nulltolerantsi ELi õigusaktide liikmesriikidepoolse mitterakendamise suhtes ning tuletab nõukogule ja komisjonile meelde, et viivitusega, ebajärjepidev ja ebatäielik rakendamine on jätkuvalt siseturu toimimise peamine takistus. Komitee tervitaks väga liikmesriikide korrelatsioonitabelite avaldamist, mis annaks panuse ühtse turu edendamisse ja paremasse mõistmisse.

3.4.1

Mis puutub ELi digitaalsesse ühtsesse turgu, siis kordab komitee oma 2011. aasta majanduskasvu analüüsi käsitleva arvamuse punkti 8.12 ja on mitmetes 2011. aastal koostatud arvamustes (16) rõhutanud oma tugevat toetust digitaalse tegevuskava rakendamisele, mis annaks jätkusuutlikke majanduslikke ja sotsiaalseid eeliseid tänu digitaalsele ühtsele turule, mis põhineb kvaliteetsel ja kiirel internetiühendusel ja oleks kodanikele kogu ELis taskukohase hinnaga kättesaadav.

3.4.2

Sellega seoses on komiteel hea meel tõdeda komisjoni loomingulist lähenemist kaasinvesteerimise mehhanismidele, et edendada kiire ja ülikiire lairibaühenduse kasutamist, kuid soovitab seada ambitsioonikamaid eesmärke lairibaühenduse valdkonnas, et hoida Euroopa ülemaailmselt konkurentsivõimelisena. Komitee rõhutab võrgu neutraalsuse põhimõtete kui ELi tasandi poliitilise eesmärgi ülimat tähtsust ning kutsub üles kiireloomulisele ja proaktiivsele lähenemisele, et fikseerida need põhimõtted ELI õigusaktides, tagades, et internet jääks kogu ELis avalikuks.

3.4.3

E-valitsuse tegevuskava ja koostalitlusvõime raamistiku teemal toetab komitee komisjoni jätkusuutliku ja innovaatilise e-valitsuse tegevuskava, tuletades meelde, et 2009. aasta Malmö ministrite konverentsil võetud kohustusi tuleb täita. Samuti väljendab komitee oma toetust platvormile, mille raames vahetada teavet, kogemusi ja koode, mis põhinevad avatud lähtekoodiga tarkvaral nagu kirjeldatud Euroopa koostalitlusvõime raamistikus, rõhutades, et enamik takistusi tuleneb piiriülese ja sektoriülese õigusliku aluse puudumisest, liikmesriikide õigusaktide erinevustest ja liikmesriikide poolt vastu võetud lahenduste kooskõlastamatusest.

3.4.4

Digitaalpädevuse, -oskuste ja -kaasatuse parandamise teemal leiab komitee, et ebavõrdne juurdepääs info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale (IKT) on majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse jätk, ja rõhutab, et kõigil kodanikel on õigus kõigi kommunikatsioonivahendite sisu kriitilisele omaksvõtule. Komitee on ka seisukohal, et Euroopa Liit ja liikmesriigid peaksid tagama e-oskuste elukestva õppe kaudu juurdepääsu e-teenustele, mis on vajalikud tööga seotud ja/või isiklikel või kodakondsusega seotud põhjustel, samas kui juurdepääsu infrastruktuurile ja vahenditele tuleb käsitleda kui põhiõigust.

3.5.1

Seoses uue rändlust reguleeriva määrusega leiab komitee, et pakutud tariifide ülempiiri vähendamine on proportsionaalne ja sobiv, et tagada taskukohase hinnaga juurdepääs üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele, ning samm õiges suunas, st selles suunas, et keskpikas perspektiivis kaoksid igasugused rändlusteenuste erihinnad. Komitee väljendab siiski kahetsust, et komisjoni ettepanekuga ei käi kaasas uuring selle kohta, kuidas sellised uued meetmed mõjutavad asjaomase sektori tööhõivet ja töötingimusi.

3.6.1

Komitee on seisukohal, et piiriüleste energiaturgude tõhusus tugevdab varustuskindlust ja optimaalset kriisijuhtimist ning vähendab lisakulu ohtu, mida kannab lõppkokkuvõttes ikka lõppkasutaja. Energia siseturgu järk-järgult parandades on võimalik saavutada märkimisväärset kokkuhoidu, millest saavad kasu nii ettevõtted kui ka eratarbijad.

3.6.2

Komitee märgib, et Euroopa Liidu energia hulgimüügiturul on tingimused jätkuvalt erinevad ja seal toimub diskrimineerimine. Turgude integreeritus ei ole sugugi piisav, mis on osaliselt tingitud ka võrkude struktuurilistest puudustest ja eelkõige piiriüleste ühenduste puudumisest. Turul on veel märkimisväärseid takistusi, mis raskendavad juurdepääsu võrgule ning elektri võrdsetel tingimustel müümist.

3.6.3

Komitee peab hädavajalikuks jätkata Euroopa integreerimist energeetika valdkonnas, mille abil toetatakse liidu ja tarbijate üldisi huve, tagatakse energiajulgeolek ning tulu jagava ja kulude põhjendatust kontrolliva asjakohase poliitika kaudu ka sotsiaalne, keskkonnaalane ja majanduslik jätkusuutlikkus ning kaitstakse turgude terviklikkust, mis on sotsiaalse turumajanduse arengu lahutamatu osa.

3.6.4

Komitee soovitab võtta vastu integreeritud lähenemisviis sise- ja välispoliitika ning nendega seotud poliitikavaldkondade jaoks, sealhulgas naabrus-, lähimus- ja keskkonnakaitse poliitika jaoks. Vaja on ületada energeetikaalane ühekülgsus jõulise energiasolidaarsuse poliitika abil, mis põhineb mitmekesistamisel, iga liikmesriigi tingimustele ja eripärale hästi kohandatud energiaallikate valikul ning eelkõige keskkonnasäästlikkusel.

3.6.5

Mis puutub energia panusesse majanduskasvu, siis komitee

3.6.6

Energia tegevuskava teemal soovitab komitee komisjonile järgmist:

3.6.7

Mis puutub meetmetesse käitumismuutuste edendamiseks, siis soovitab komitee komisjonile järgmist:

3.6.8

Komitee kutsub üles võtma konkreetsemaid meetmeid kütteostuvõimetusega võitlemiseks, mis ähvardab viia järjest suuremaid inimrühmi tõrjutud seisundisse (keskkonnahoidlikud valikud võivad kõrgemate hindade ja/või maksude mõttes olla kallid, eriti haavatavamate elanikkonnarühmade jaoks), ning ühendama Euroopa oskusteabe uute keskkonnasäästlike (tõhusate, jätkusuutlike ja konkurentsivõimeliste) töökohtade loomiseks ja ebavõrdsuse vähendamiseks, (17) võimaldades tarbijatele juurdepääsu „energiateenustele ja vähese CO2-heitega majanduse loodud töökohtadele” (18).

3.7.1

Mis puutub transpordi panusesse majanduskasvu, siis on komitee nõus sellega, et heidete eesmärk on kooskõlas ELi üldise seisukohaga kliimakaitse osas ning et see võtab kokku kasvuhoonegaaside kiire vähendamise vajaduse ühiskonnas ning võimaluse kasutada ELi majanduse jaoks olulist rolli mängiva transpordi jaoks kiiresti alternatiivseid kütteallikaid. Komitee teeb ettepaneku lisada sellele pikaajalisele eesmärgile konkreetsemad mõõdetavad vahe-eesmärgid naftasõltuvuse, müra ja õhusaaste vähendamise kohta.

3.7.2

Komisjon näeb ette vajaduse parandada maanteetranspordi alternatiivsete transpordiliikide konkurentsivõimet. Komitee toetab seda eesmärki, kui selle saavutamiseks edendatakse raudtee-, sisevee- ja lühimereveo võimekust ja kvaliteeti ning tõhusaid mitmeliigilise transpordi teenuseid, mitte ei takistata tõhusate ja jätkusuutlike maanteeteenuste arendamist ELis.

3.7.3

Komitee mõistab transpordi olulist rolli konkurentsis ja heaolus, vajadust luua integreeritud Euroopa transpordisüsteem, ning vajadust parandada jätkusuutlikkust ja edendada madala CO2-heitega transpordiliike, energia- ja ressursitõhusust, tarnete kindlust ja sõltumatust ning liiklusummikute vähendamist. Komitee suhtub positiivselt tähelepanusse, mida on pööratud optimeeritud mitmeliigilistele logistikaahelatele ja transpordi infrastruktuuri tõhusamale kasutamisele. Komitee toetab tegevuskava strateegiat rakendada rohkem turupõhiseid meetmeid kui valge raamatu eelmistes versioonides.

3.8.1

Tööstuse osas toetab komitee kindlalt terviklikku lähenemisviisi ja seoste tugevdamist ELi eri poliitikavaldkondade vahel, samuti põhjalikumat tööstuspoliitilist kooskõlastamist Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel. Eesmärk on maailma majanduses konkurentsvõimeline ja jätkusuutlik Euroopa tööstussektor.

3.8.2

Komitee arvates peaks poliitikavaldkondade ulatuslikum vastastikune seostamine aruka reguleerimise, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, kättesaadava rahastamise, energiatõhusa ja vähese süsinikdioksiidiheitega majanduse, keskkonna-, transpordi-, konkurentsi- ja tööhõivepoliitika, oskuste ja teadmiste parandamise, kaubanduspoliitika ja sellega seonduvate teemade ning toorainete kättesaadavuse kaudu viima integreeritud lähenemisviisideni sotsiaalse turumajanduse raames täielikult väljakujunenud siseturul.

3.8.3

Selgetele edusammudele vaatamata on säilinud siseturu killustatus ja fookuse puudumine, mis on osaliselt tingitud ettevõtlust puudutavate lähenemisviiside erinevusest. Tihti jääb tähelepanu alt välja siseturu väljakujundamise ja tööstuspoliitika vaheline seos. Komitee on korduvalt kutsunud üles looma asjakohaseid tingimusi, võttes arvesse vajadust sektoripõhiselt kujundatud eeskirjade järele ning temaatilisi küsimusi, mis on seotud ulatusliku haardega ülemaailmsete väärtusahelatega.

3.8.4

Tööstuspoliitika puudutab kõikvõimalikku vastastikku seotud tootmistegevust ja teenuseid. Sektoritevahelised piirid hägustuvad. VKEd muutuvad üha olulisemaks nii lisandväärtuse kui ka töökohtade loomise kontekstis. Need tegurid vajavad arukat horisontaalset ja sektoripõhist seadusloomet ja/või reguleerimist ning sellega kaasnevaid meetmeid. Arvesse tuleks võtta rahvusvaheliste võrgustike ja integreeritud tootmisprotsesside keerukust.

3.9.1

Komitee on seisukohal, et komisjoni järeldused teenuste direktiivi mõjude ja teenustesektori toimimise kohta on ennatlikud. Direktiiv on kehtinud alles mõned aastad. Mitte kõik liikmesriigid ei ole direktiiviga ühtmoodi rahul ning nad peavad direktiivi oma õigusaktidesse üle võtma omal moel.

3.9.2

Teenuste direktiiv koostati vana lepingu raames, milles siseturg oli veel kõige olulisem prioriteet. Lissaboni lepingus ei asetata enam muid huvisid majanduslikest huvidest allapoole, vaid need on võrdväärsed. Oleks huvitav uurida, millised on vana lepingu kehtivuse ajal koostatud õigusaktide ja selleaegse kohtupraktika suhted uue lepinguga.

3.10.1

Mis puutub majanduskasvu välisesse mõõtmesse ja tooraine tagamisse, siis kutsub komitee üles rakendama aktiivsemat välispoliitikat seoses ELi tööstusele tooraine tagamisega. Selleks peaksid liikmesriigid välja töötama toorainediplomaatia peamised suunised ja neis kokku leppima. Kahepoolsed kaubanduslepingud ja diplomaatia on ülimalt olulised ELis asuvale tööstusele esmatähtsate toorainete tagamiseks. See on vastloodud ELi diplomaatilise teenistuse viivitamatu ja raske ülesanne. Lisaks vajadusele keskenduda otse esmatähtsate toorainete tagamisele tuleb ka luua sihtriikides ELi huvide jaoks positiivne keskkond. EL kuulub maailma populaarseimate ja olulisimate turgude hulka ning seda asjaolu tuleb ära kasutada.

3.10.2

Mis puutub kolmandate riikide riigihangete turgudesse, siis usub komitee, et EL peab oma esmastele ja teisestele õigusaktidele tuginedes suurendama oma läbirääkimisjõudu, et parandada juurdepääsu nimetatud turgudele, arvestades, et EL on avanud rohkem kui 80 % oma riigihangete turust, samas kui muud suured arenenud riigid on avanud ainult 20 % enda omast.

3.10.3

Komitee nõuab tungivalt, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tagaksid ELi huvide tõhusama ja strateegilisema kaitse riigihangetele juurdepääsu valdkonnas nii Euroopa Liidu kui rahvusvahelisel tasandil, suurendades sellega ELi usaldusväärsust maailmas, kuid tagades ühtlasi ka Euroopa majandusliku ja sotsiaalse mudeli kestmise ja arengu.

3.10.4

ELi kaubanduspoliitika kui ELi 2020. aasta strateegia välise komponendi eesmärk on tagada, et muutused aitavad kaasa praegusest kriisist väljumiseks vajalikule pidevale majanduskasvule, tagades ühtlasi sotsiaalse turumajanduse püsimise ja toetades liikumist vähese CO2-heitega majanduse suunas. Teatud küsimustes, eriti toetuste ja riigiabi valdkonnas, peab komitee vajalikuks täpsustada kehtivat õigust ning tõhustada oma väärtuste ja normide järgimist, kasutades vajadusel Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) vaidluste lahendamise organi süsteemi, et kujundada oma ausa konkurentsi ettekujutusega kooskõlas olevat õiguspraktikat, eelkõige tärkava turumajandusega riikide osas.

3.10.5

Mis puutub kaubandusse ja investeeringutesse, siis on väga tähtis tagada investorite kindlustunne, seda nii ELi ettevõtete kui ka arengumaade huvides. Komitee tervitab komisjoni uut pädevust välismaiste otseinvesteeringute valdkonnas, mis tugevdab ELi läbirääkimisjõudu, peaks EList tegema tähtsama osapoole ja võimaldama ELile parema juurdepääsu olulisematele kolmandate riikide turgudele, kaitstes samas investoreid ja tugevdades seeläbi liidu rahvusvahelist konkurentsivõimet. Samal ajal rõhutab komitee, et ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika „peab sobima kokku” ja olema kooskõlas liidu majandus- ja muu poliitikaga, sh „keskkonnakaitse-, inimväärse töö, tööohutus- ja töötervishoiu-” ning arengupoliitikaga. Siiski peaksid ELi investeerimislepingud tagama avatud investeerimiskeskkonna koos ELi investorite tõhusa kaitsega ning kindlustama paindlikud tegutsemisvõimalused riikides, kus nad investeerivad. Seepärast nõuab komitee tungivalt, et EL kasutaks seda võimalust täiustada ja ajakohastada investeerimislepinguid, mille üle läbirääkimisi peetakse, tuginedes seejuures lihtsalt teiste jäljendamise asemel pigem omaenda tugevatele külgedele. EL peab kriitilise pilguga jälgima viimaseid arenguid rahvusvahelises investeerimisõiguses ning ka investeerimispoliitikas ja praktikas (k.a investori ja riigi vahelised vahekohtumenetlused), tagamaks, et ELi ettekujutus ja lähenemisviis tulevaste investeerimislepingute ja investeerimist puudutavate peatükkide osas vabakaubanduslepingutes oleks ajakohane ja jätkusuutlik.

3.10.6

Komitee arvates tuleks kiirendada VKEde rahvusvahelistumist, sest see parandaks VKEde juurdepääsu uutele turgudele ja suurendaks seeläbi nende võimet luua töökohti.

3.10.7

Kahepoolsed kaubanduslepingud, nagu hiljuti Kolumbia, Peruu ja Lõuna-Koreaga sõlmitud vabakaubanduslepingud, pakuvad palju uusi kasulikke võimalusi, millest tuleks ettevõtjaid piisavalt teavitada. Komitee on seisukohal, et kahepoolseid kokkuleppeid tuleks käsitada mitmepoolsusega ühilduvana ja seda isegi tugevdavana. Komisjon kinnitab, et ELi õitseng sõltub kaubandusest. Komitee rõhutab siiski, et lähenemises neile uutele läbirääkimistele tuleb teha kvalitatiivne muudatus. Kahepoolne lähenemine võimaldab ehk rohkem arvestada piirkondade- ja riikidevaheliste erinevustega kui mitmepoolsed kokkulepped, mille raames ollakse sunnitud järgima laiemat lähenemist. Komitee rõhutab nende kokkulepete tähtsust parimate tavade edendamisel ja julgustamisel keskkonna olukorra parandamise ning jätkusuutliku arengu valdkondades, samuti kõrgemate sotsiaal- ja tööhõivestandardite väljaarendamist. Kahepoolsetes läbirääkimistes peab Euroopa tegema selgeks, et ta seisab oma kollektiivsete eelistuste eest sotsiaalasjades ning toiduohutuse ja keskkonnaküsimustes. Rahvusvaheline kaubandus on ühtaegu osa toiduga kindlustatuse probleemistikust ja ka lahendusest maailma tasandil. Rahvusvahelise kaubanduse eeskirjad peavad soosima toiduga kindlustatust, eriti vähim arenenud riikides, ning tagama neile tollimaksuvaba juurdepääsu arenenud ja ka tärkava turumajandusega riikide turgudele kooskõlas eri- ja diferentseeritud kohtlemise põhimõttega.

3.10.8

Komitee tervitab Euroopa Komisjoni asepresidendi Antonio Tajani ettepanekut võtta kasutusele „konkurentsivõimetest” enne kaubanduspartnerluslepingu sõlmimist ELi ja kolmanda riigi vahel. Komitee nõustub samuti, et tööstusliku konkurentsivõime mõjusid on vaja arvesse võtta ka kõigi muude poliitiliste algatuste puhul (näiteks energia-, kaubandus-, keskkonnakaitse-, sotsiaal- ja tarbijakaitse poliitika puhul) enne vastavate meetmete rakendamist.

3.10.9

Kui Euroopa soovib edendada rohelist majandust globaalse konkurentsi kontekstis ja säilitada selles valdkonnas juhtpositsiooni, tuleks tal nii enda kui ka kliima huvides jääda oma väga ambitsioonika kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgi juurde. Komitee teeb ettepaneku viia läbi mõjuanalüüse (konkurentsivõime, tööhõive ja keskkonna alal) ning korraldada avalikke arutelusid, et kavandada üleminekut aastatel 2020–2050 ning stabiliseerida majandusvaldkonnas osalejate ja kodanike ootusi.

3.11.1

Komitee leiab, et majandus- ja finantskriisi ning üha suurenevate puudujääkide laviini tõttu enamikus liikmesriikides ei ole Euroopa Liidul praegu eelarvelisi vahendeid oma poliitilise strateegia elluviimiseks ega uue Lissaboni lepinguga võetud kohustuste täitmiseks.

3.11.2

Komitee arvates tuleks ELi eelarvet tugevdada ja see peaks olema ka finantsvõimendajaks. Riikide ja Euroopa eelarved peaksid üksteist täiendama, et saavutada mastaabisäästu ELi oluliste poliitiliste eesmärkide elluviimiseks.

3.11.3

Komitee nõuab, et ELi eelarve peab näitama eeskuju halduse, tõhususe, läbipaistvuse ja halduskulude kontrolli all hoidmise valdkonnas.

3.11.4

Komitee on seisukohal, et õiglase vastutasu (juste retour) põhimõttest tuleks loobuda, sest see on vastuolus solidaarsuse väärtuste ja Euroopa integratsiooni vastastikuse kasulikkuse ideega. Selle asemel tuleks järgida subsidiaarsuse põhimõtet, tuues Euroopa tasandile need küsimused, mis riigi tasandil tegelemiseks ei ole enam mõttekad ega tõhusad. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekut taastada selliste omavahendite põhimõte, mis loodaks täiesti uuesti või mis asendaks siseriiklikke makse.

3.11.5

Komitee nõuab piisavate era- ja avalike rahastamisvahendite eraldamist konkurentsivõime hoidmiseks ja innovatsiooniks, et tasakaalustada vähenevaid eelarvevahendeid. Komitee tervitab riskikapitali piiriüleste tingimuste kavandatud parandamist, samuti ELi riiklike ja erasektori projektivõlakirjade ettepanekuid investeeringuteks energeetikasse, transporti ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse. Uurida tuleks projektivõlakirjade kasutamist ka teiste valdkondade, sh teadus- ja näidisprojektide rahastamisel. Struktuuri- ja ühtekuuluvusfondid peaksid samuti olema suunatud tööstuspoliitika eesmärkidele. Arendada tuleb uusi innovaatilisi ideid, et meelitada tööstussektorisse erakapitali.

3.11.6

Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse rahaliste vahendite säilitamine ja isegi suurendamine on äärmiselt oluline. Euroopa suurprojektidel näiteks energiavaldkonnas ning üleeuroopalise infrastruktuuri elluviimisel, mida kaasrahastavad üks või mitu liikmesriiki, peaks olema võimendav mõju.

3.11.7

2010. aasta oktoobris võttis komisjon vastu teatise „Regionaalpoliitika panus aruka majanduskasvu saavutamisse Euroopa 2020. aasta strateegia raames”, (19) milles rõhutatakse selgelt innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse tähtsust kogu Euroopa Liidus ja juhitakse tähelepanu regionaalpoliitika rollile selles küsimuses. Teatises rõhutatakse ka, et innovatsiooni jaoks mõeldud vahendeid ei ole siiani väga innukalt kasutatud. Seetõttu on kahju, et komisjoni 2011. aasta dokumendis „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006 seoses teatavate finantsjuhtimist käsitlevate sätetega selliste liikmesriikide suhtes, kes on sattunud tõsistesse finantsstabiilsusega seotud raskustesse või keda ähvardab oht sattuda sellistesse raskustesse” (COM(2011) 484 final) ei nähta ette kuni 100 %-list Euroopa Liidu poolset rahastamist innovatsiooniprojektidele, millest tõuseks kasu eelkõige VKEdele.

3.11.8

Komitee on alati toetanud üle-euroopalise transpordivõrgu programmi ja kinnitab taas oma toetust sellele. Komitee märgib siiski, et laienenud Euroopal on suuremad nõudmised transpordi infrastruktuurile ning et tuleks mõelda olemasolevate poliitikameetmete ja programmi rakendamisvahendite kohandamisele eelseisvate väljakutsetega.

3.11.9

Alternatiivsete transpordiliikide suurem turuosa nõuab olulisi investeeringuid infrastruktuuri, sealhulgas maanteetranspordi infrastruktuuridesse. Üldine pöördumine erainvesteeringute ja infrastruktuuride kasutustasude kehtestamise poole ei ole mingi imerohi. Komitee pooldab transpordisektori väliskulude arvessevõtmist, mida on öeldud ka mitmetes varasemates arvamustes. Komitee nõustub, et vastavalt põhimõttele „saastaja maksab” peavad majanduslikud vahendid kajastama transpordi tegelikku hinda ühiskonna jaoks, aidates nii mõjutada turu käitumist, et muuta see jätkusuutlikumaks. Selles suhtes tuleks neist lisamaksudest saadav tulu muuta sihtotstarbeliseks, et arendada jätkusuutlikku transporti ja optimeerida kogu transpordisüsteemi, et saavutada tõeliselt säästev liikuvuspoliitika. Need tuleb hoida lahus ka maksudest, mis on kehtestatud finantseerimise otstarbel, st vastavalt põhimõttele „kasutaja maksab.”

3.11.10

Komitee leiab, et on oluline vastu võtta poliitikakogumeid, mis hõlmavad järgmist:

3.11.11

Seoses Euroopa integreeritud energiaturu vahenditega usub komitee, et tuleb viivitamatult koostada ühine kava investeerimiseks järgmistesse valdkondadesse:

3.11.12

Komitee leiab, et on vaja prioriseerida energiaallikate mitmekesistamise projekte, mida rakendatakse naaberriikides, nagu energiakoridor ELi ning Kaspia mere ja Musta mere vahel ning eelkõige Nabucco gaasijuhe, infrastruktuure veeldatud maagaasi (LNG) jaoks, elektrivõrkude ühendamist ja Euroopa ja Vahemere piirkonna elektri- ja gaasiinfrastruktuuride ühenduste lõpuleviimist (Med-Ring) ning selliste uute Euroopa tähtsusega naftaseadmestike projektide elluviimist, nagu projektid Odessast Gdanskini, Constanțast Triesteni ja Nord Stream.

4.1.1

Komitee on seisukohal, et kõige olulisem tingimus uute töökohtade loomiseks on jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv. Komiteel on hea meel, et mitmed institutsioonid ja organisatsioonid on teinud majanduskriisist väljumiseks ettepanekuid, milles on arvestatud majanduse taastumise sotsiaalse mõõtmega.

4.1.2

Komitee leiab, et on vaja välja töötada algatusi, mis hõlbustaksid arengut suurima tööhõivepotentsiaaliga sektorites, k.a madala süsihappegaasiheitega ressursitõhusas majanduses („rohelised töökohad”), tervishoiu- ja sotsiaalsektoris („hõbedased töökohad”) ja digitaalmajanduses.

4.1.3

Komitee jaoks on prioriteetsed järgmised meetmed: uute ettevõtjate, eelkõige naiste potentsiaali edasi arendamine, noorte tööhõive ja põhieesmärgi – noorte liikuvus – toetamine.

4.1.4

Komitee peab oluliseks ettevõtluskultuuri ja algatusvõime edendamist keskkonnas, mis toetab ettevõtjaid, arvestab tururiske ning väärtustab inimkapitali, austades samas kollektiivlepinguid ja liikmesriigi tavasid.

4.1.5

Eelkõige palub komitee võtta viivitamata kasutusele tegevuskava, et tagada uute innovatiivsete ettevõtjate arenguks ja olemasolevate VKEde toetuseks vajalikud tingimused ning anda panus uute töökohtade loomisse, mis on vajalik kriisist väljumiseks ja kestliku majanduskasvu taaskäivitamiseks. Meetmed peaksid olema kavandatud Euroopa, riigi ja piirkondlikul tasandil ning hõlmama nii äri- ja mittetulundusühinguid kui ka sotsiaalmajandusettevõtjaid. Lisaks tegevuskavale tuleks luua tingimused töötute ja noorte koolitamiseks, abistamaks neid uue töökoha leidmisel.

4.1.6

Roheliste töökohtade edendamine peab hõlmama kombinatsiooni piitsa ja prääniku meetmetest heitkogustega kauplemise süsteemi raames ning tagama vajalikud vahendid, lootmata liialt juba niigi tühjale riigikassale. Rahastamisvahendite küsimus on määrava tähtsusega ja nõuab, et kõik osalised mängiksid kaasa, sest ELi 2020. aasta strateegia ja abiprogrammid ei saa toimida, kui liikmesriikidel ei ole enam eelarvelist manööverdamisruumi. Ettevõtteid, mis kohustuvad looma kvaliteetsemaid töökohti ja tootma säästvamalt, tuleb julgustada ja toetada. Nad nõuavad selget, stabiilset õigusraamistikku, millel ideaaljuhul oleksid rahvusvaheliselt kokkulepitud eeskirjad. Kiire konsensuslik resolutsioon Euroopa patendiküsimuses oleks loomulikult samm õiges suunas.

4.1.7

Nagu komitee 2011. aasta majanduskasvu analüüsi käsitlevas arvamuses juba märkis, on kohasel palgapoliitikal kriisiga toimetulemisel keskne roll. Palgatõusu hoidmine kooskõlas vastava riigi majanduse üldise tootlikkuse tõusuga tagab makromajanduslikust seisukohast sobiva tasakaalu nõudluse piisava kasvu ja hindade konkurentsivõime vahel. Sotsiaalpartnerid peavad seega vältima palgakärpeid „kerja naabrilt” poliitika mõistes ja viima selle asemel palgapoliitika vastavusse tootlikkuse arenguga. Sellest tulenevalt lükkab komitee kategooriliselt tagasi samuti komisjoni teatises „2012. aasta majanduskasvu analüüs” sisalduva ettepaneku, mille kohaselt tuleb sekkuda riikide palkade määramise süsteemidesse, nõudes muu hulgas reformimeetmeid kollektiivläbirääkimiste detsentraliseerimiseks. Sotsiaalpartnerite sõltumatust ja nende vabadust sõlmida kollektiivleppeid ei tohiks mingil juhul jätkuvalt kahtluse alla seada, nagu seda põhjendati väga selgelt nn Sixpack määruses nr 1176/2011 (kuue meetme pakett).

4.1.8

Komitee täheldab, et ettevõtted kasutavad erinevaid töö liike, mis viivad uute tööhõivevormide tekkimiseni. Seejuures on tegu ka ebakindla tööga, kus ajutiste töölepingute alusel töötavad inimesed võetakse madalapalgalisele, madala sotsiaalkaitsega tööle ja neil puudub õiguskaitse. Mitte iga ajutine töö ei ole alati ebakindel – kõrgelt haritud füüsilisest isikust ettevõtjad tulevad selliste lepingute alusel töötades tööturul suurepäraselt toime. Ent ajutine töö on oma olemuselt ebakindel, kui tegu on vähest väljaõpet nõudvate või lihttöödega tootmis- ja teenindussektoris. Turvaline paindlikkus võib olla lahenduseks ettevõtete vajadusele paindliku töö järele. Ent üksnes tingimusel, et sellega kaasnev kindlustunne on samal tasemel kui alalise töökohaga kaasnev kindlustunne.

4.2.1

Põhielement probleemide lahendamises seisneb heas koostöös haridus- ja koolitusasutuste, ettevõtete, sotsiaalpartnerite ja ametiasutuste vahel, eelkõige seoses tulevikus tekkiva kvalifikatsioonide nõudluse prognoosimisega ja õigete algatustega üldhariduse ning kutsehariduse ja koolituse valdkonnas. Komitee on kutsunud üles parandama kutsehariduse ja -koolituse kvaliteeti ja tõhusust eesmärgiga suurendada selle atraktiivsust ja asjakohasust. Seada hariduspoliitika sõnastamisel ainsaks näitajaks ülikooli minevate noorte arv on eksitav ega vasta tööturul nõutavate kutseoskuste vajadusele. Haridus- ja koolitussüsteemid tuleb tasakaalu viia.

4.2.2

Demograafiliste arengute – vananev aktiivne rahvastik ja tööturule sisenevate noorte arvu pidev kahanemine – ja tootmisprotsessides toimuvate kiirete tehnoloogiliste muutuste tulemusena ähvardab Euroopat suur koolitatud personali puudus. Seepärast on ülimalt oluline, et kõigil oleks ja säiliks juurdepääs tööturule ning et kedagi ei jäetaks kõrvale. Komitee rõhutab, et töötajatel peab olema võimalik tööelu jooksul täiendada oma pädevuste ja kutseoskuste taset ning omandada uusi oskusi. Nii on töötajatel võimalik käia kaasas nende töökeskkonnas toimuvate muutustega ning vastata samaaegselt tööturul valitsevale nõudlusele oskustöötajate järele. Selle protsessi hea ja tõhus korraldamine on ELi üks olulisematest ülesannetest, mis tal tuleb lahendada konkurentsivõime säilitamiseks maailma teiste piirkondadega.

4.2.3

Komitee tõstab esile, et töötajatel peab olema juurdepääs eelkõige kutseõppe programmidele. Kuna uuringutest nähtub, et kõige enam koolitust vajavad töötajad kasutavad tihti koolitusvõimalusi kõige vähem, siis on eri töötajate rühmadele vaja eri meetmeid.

4.2.4

Suur osa eelarvest peaks olema suunatud kõige madalama kvalifikatsiooniga töötajatele, kuna nende puhul on täiendava koolituse vajadus kõige suurem. Seda võiks teha üksiktöötajatele koolituseelarve eraldamisega, mille suurus on pöördvõrdelises seoses nende koolitustasemega – nii et suuremad summad eraldatakse kõige madalama koolitustasemega töötajate jaoks.

4.2.5

Vanemad töötajad vajavad enam vanusega arvestavat personalipoliitikat. Kuna paljudes ELi liikmesriikides on pensioniiga tõstetud, siis kaotavad paljud eakad inimesed oma koha tööturul juba enne praeguse pensioniea saavutamist, kuna nad ei suuda näiteks arengutega kohaneda. Selle probleemi lahendamisele võivad kaasa aidata sihtotstarbelised, spetsiifilised koolitused.

4.2.6

Koolituse ja väljaõppe tõhusus on ülimalt oluline. Eri liikmesriikides on saadud kogemusi uute, tõhusamate koolitusmeetoditega ja seejuures on taasavastatud eelkõige töökohal õppimise tähtsus. Komitee rõhutab selliste kavade edasise arendamise olulisust ja palub komisjonil seda teha, hoolitsedes antud valdkonnas parimate tavade vahetamise eest.

4.3.1

Komitee kordab oma nõudmist ELi kvantitatiivsete eesmärkide järele noorte tööhõive osas: eelkõige on vaja 1) eesmärki noorte tööpuuduse märkimisväärseks vähendamiseks ja 2) maksimaalselt neljakuulist tähtaega tööd või väljaõppevõimalust otsivate noorte aktiveerimiseks. Noorte tööhõive valdkonnas konkreetsete eesmärkide määratlemise liikmesriikide tasandile jätmine osutus igatahes väheviljakaks, vaid üksikud riigid sõnastasid oma riiklikes reformikavades vastavad eesmärgid.

4.3.2

Komitee väljendab rõõmu selle üle, et tema nõudmine, mille kohaselt liikmesriigid peavad tagama, et nelja kuu jooksul pärast koolist lahkumist osalevad kõik noored aktiveerimismeetmetes, lisati nn noortegarantii ettepaneku kujul juhtalgatusse „Noorte liikuvus”.

4.3.3

Liikmesriikidel, kus olukord tööturul on noorte tööhõive osas eriti pingeline ning kes praegu peavad samas täitma piiravaid eelarve-eesmärke, peab olema lihtsustatud juurdepääs noortegarantii-taoliste meetmete jaoks ettenähtud ELi vahenditele. Vaja on pragmaatilisi ja paindlikke käsitusi ja lihtsustusi vahendite kasutuse haldamisel kuni riikliku kaasrahastamise ajutise katkestamiseni välja, kui meetmeid rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja teistest Euroopa fondidest.

4.3.4

Komitee on juba toonitanud, kui oluline on, et kõigis ELi liikmesriikides majanduskriisi tõttu vajalikuks osutunud eelarveprioriteetide ümberhindamisest hoolimata jätkuks ning vajadusel suureneks riiklike ja Euroopa vahendite eraldamine noorte hariduseks ja tööhõiveks. Seega nõuab komitee, et uues rahastamiskavas alates 2014. aastast tagataks Euroopa Sotsiaalfondist piisavalt vahendeid noortele suunatud algatuste elluviimiseks.

4.3.5

Mõnes riigis parandati kriisi ajal vastavate tingimuste abil halvemas olukorras olevate rühmade – ka noorte – ligipääsu töötuhüvitistele. Ent need meetmed olid piiratud kestusega või siis on oht, et need tühistatakse kavandatud säästupakettide raames. Komitee nõuab, et vaadataks läbi noortele töötu abiraha andmise üldised tingimused ja et parandataks nende noorte väljavaateid, kes otsivad tööd, kuid kellel polnud siiani abiraha saamise õigust. Samuti soovitatakse lisada vastavad eesmärgid riiklikesse reformikavadesse. See oleks oluline panus võitlemaks paljude noorte ebakindla olukorraga nende üleminekul tööturule.

4.3.6

15–24aastaste noorte puhul ei ole täiskasvanutega võrreldes kaks korda suurem mitte ainult töötus, vaid ka ebakindlate töösuhete osakaal (mõnes riigis üle 60 %), reguleerimata väljaõppe ja praktika sagenemine (eelkõige lõunapoolsetes riikides) ning nende kvalifikatsioonitasemest allapoole jääv töö. Komitee kutsub üles loobuma mittepüsivatest ja pikaajalisi väljavaateid mittepakkuvatest lahendustest noorte integreerimisel tööturule: ebakindlate töösuhete ja töölepingute asemel tuleks rakendada meetmeid, millega tagatakse, et tähtajaline töö ning vähetasustatud ja piiratud sotsiaalse kaitsega töökohad ei saaks normiks. Mis puudutab komisjoni praktikaalgatust, siis toetab komitee vastavat Euroopa kvaliteediraamistikku, millele tuleb toetust otsida ka ettevõtete hulgas, et need pakuksid selliseid siduvate lepingute alusel töökohal õppimise võimalusi eelkõige ka viletsama haridusega noortele. Üld- ja kutsehariduse ning praktika topeltsüsteem on mitmes riigis andnud positiivseid tulemusi ja seda tuleks selle osalise mujale ülekandmise aspektist uurida.

4.3.7

Jätkuv kriisiga seotud stagneerumine tööjõu nõudluses toob kaasa pikaajalise töötuse kasvu, mis omakorda põhjustab tõsiseid probleeme tööturule siirdumisel ning toob seega kaasa vaesuse kasvu mõõdetuna osakaaluna tööealisest või nooremast rahvastikust, kes elab kodumajapidamistes, millel puudub kontakt tööturuga. Komitee soovitab liikmesriikidel pöörata erilist tähelepanu selliste kaasavate ajutiste tööturgude loomisele, milles avaliku sektori vahenditega luuakse asjakohane arv sobivaid töökohti, tagamaks, et pikaajalised töötud säilitavad kontakti töömaailmaga ning parandavad oma oskusi. See aitab ära hoida vaesuse kasvu, mis tuleneb kontaktide kadumisest tööturuga, ning võimaldab asjaomastel töötajatel pärast kriisi lõppemist siirduda sujuvalt avatud tööturule.

4.4.1

Sotsiaalne ettevõte on üks Euroopa sotsiaalse mudeli põhielemente. Sellised ettevõtted annavad panuse ELi 2020. aasta eesmärkide saavutamisse, luues töökohti, töötades välja uuenduslikke lahendusi üldsuse vajaduste täitmiseks ja kujundades sotsiaalset ühtekuuluvust, kaasatust ja aktiivset kodanikkonda.

4.4.2

Komitee leiab, et sotsiaalse ettevõtluse edendamine eelkõige praeguses karmis majanduskliimas võimaldab rakendada nii nende kasvupotentsiaali kui ka sotsiaalset lisaväärtust. Selle potentsiaali realiseerimiseks tuleb välja töötada ja ellu rakendada ulatuslik poliitiline raamistik, kaasates sidusrühmade laia skaalat kõigist ühiskonna sektoritest (kodanikuühiskond, era- ja avalik sektor) ning kõigilt tasanditelt (kohalik, piirkondlik, riiklik ja Euroopa tasand).

4.4.3

Liikmesriigid ja ELi institutsioonid peavad tagama, et sotsiaalsed ettevõtted oleksid kaasatud riiklikesse ettevõtetele suunatud poliitikaalgatustesse ja programmidesse võrdsetel tingimustel teiste ettevõtlusvormidega ning et nendega arvestataks nagu teiste ettevõtlusvormidega.

4.4.4

Sotsiaalsete ettevõtete jaoks on esmatähtsad parem juurdepääs kapitalile ning vastavad rahalised vahendid. Komisjon peaks koguma ja levitama liikmesriikides olemasolevaid häid tavasid ja uuendusalgatusi, nagu hübriidkapital ning riikliku ja erakapitali vahelise koostoime vormid, ning kindlustama, et ELi praegune õigusraamistik ei takista uute vahendite väljatöötamist.

4.4.5

Oluline on, et järgmine struktuurifondide programmitöö periood hõlmaks selgesõnaliselt programme sotsiaalsete ettevõtete käivitamiseks ja arendamiseks.

4.4.6

Komisjon peaks käivitama ELi-ülese sotsiaalsetele ettevõtetele sobilike riikliku rahastamise kontseptsioonide võrdluse. Komisjon peaks soodustama sotsiaalseid kaalutlusi hõlmavaid pakkumusi ja hindama nende levikut ning lahendama ülemääraste nõuete probleemi hangetes. Riigiabi eeskirjade läbivaatamisel peaks komisjon kaaluma üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele täieliku erandi kehtestamist või vabastama teatamiskohustusest kõik väikesemahulised avalikud teenused ja teatud sotsiaalteenused, et edendada rohkemate sotsiaalsete ettevõtete loomist.

4.4.7

Mõnes liikmesriigis kehtivad seoses mitmekesiste õigusvormide ja kindlate sotsiaalsete eesmärkidega maksusoodustused. Need tuleks üle vaadata ja neist teada anda, et soodustada sobivate eeskirjade väljaarendamist.

4.5.1

Nagu komitee juba märkis 2011. aasta majanduskasvu analüüsi käsitlevas arvamuses ja nagu komisjon selgesti tunnistab, tuleb sotsiaaltoetusi käsitleda tootliku investeeringuna, mis toob kasu kõigile. Töötuabiraha koos aktiivse tööturupoliitikaga stabiliseerib majandust ning toetab aktiivset kohanemist muutustega kvalifikatsiooni parandamise abil ning tõhusate tööotsimise ning koolituse algatuste kaudu. Ettevaatusega tuleks suhtuda meetmetesse, mille eesmärk on karmistada toetuse saamise tingimusi. See toob kaasa ohu muuta tõrjutud inimeste olukord veelgi ebakindlamaks, mis on märkimisväärne takistus nende tööalaseks (taas)integreerimiseks. Sellisel piiraval poliitikal võib olla moonutav mõju: see võib kaasa tuua koormuse suurenemise sotsiaalkaitse teistes valdkondades, nagu näiteks sotsiaalabi või töövõimetus, mis aga ei ole soovitav.

4.5.2

Komitee rõhutab, et töötajad vajavad ka kindlustunnet sissetuleku osas ja sotsiaalkaitset, et suuta optimaalselt ja tuleviku ees hirmu tundmata toimida kiiresti muutuvas ühiskonnas.

4.5.3

Komitee kutsub Euroopa institutsioone üles hoidma Euroopa sotsiaalset standardit suurema veendumusega. Otsustuskindluse puudumise tulemuseks selles küsimuses on nn töötavate vaeste hulga kasv, suurenev ebavõrdsus, üha kasvav hirm tuleviku ees ja samas kodanike kahanev usaldus üksteise, ühiskondlike institutsioonide ja valitsuse vastu. Nagu näitab mõnedes liikmesriikides kasvav euroskeptitsism, ei puuduta see üksnes liikmesriikide valitsusi, vaid ka Euroopa institutsioone.

4.5.4

Komitee arvates ei tohiks kokkuhoiumeetmed suurendada vaesuse riski ega suurendada ebavõrdsust, mis on viimastel aastatel isegi kasvanud. Kõikide kriisist väljumise meetmete puhul tuleb kindlasti pöörata tähelepanu sellele, et need ei satuks vastuollu nõudluse ja tööhõive elavdamise ning sotsiaalsete probleemide leevendamise eesmärkidega. Liikmesriigid peavad silmas pidama ka seda, et majanduskriisi ületamise meetmed ja riigivõlg ei ohustaks avaliku sektori investeeringuid tööturupoliitikasse ning üld- ja kutseharidusse. Komitee nõuab mõjusat sotsiaalsete tagajärgede hindamist, et uurida, kuidas saavutada ELi eesmärk tuua 2020. aastaks vähemalt 20 miljonit inimest välja vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest.

4.5.5

Säästumeetmed tabavad kõige valusamalt eelkõige inimesi, kes sõltuvad riiklikest toetustest, sealhulgas ebakindlas töösuhtes töötajaid ja muid tööturul halvemas olukorras olevaid rühmi. Kõige enam puudutab tööpuudus tavaliselt ka neid, kelle ligipääs toetustele on raskendatud ja piiratud. Seepärast on tarvis piisavaid, tõhusaid ja jätkusuutlikke sotsiaalseid turvavõrke, pöörates erilist tähelepanu tööturu kõige enam mõjutatud ja halvemas olukorras olevatele rühmadele.

5.1.1

Komitee arvates tähendab hea valitsemistava mitmetasandilist valitsemist ja partnerlust representatiivse organiseeritud kodanikuühiskonnaga piirkondlikul tasandil.

5.1.2

Mitmetasandiline valitsemine ei ole valitsustasandite hierarhiline pädevusraamistik, vaid komisjoni, liikmesriikide valitsuste, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste suhete paindlik struktuur, mis on kohandatud vastavalt konkreetsetele olukordadele ja temaatilistele kaalutlustele. Head valitsemistava iseloomustab avatud suhtlemine ja subsidiaarsuspõhimõtte leebem kohaldamine.

5.1.3

Partnerlus on ühiskondliku aktiivsuse oluline vahend ning annab panuse avaliku sektori kulutuste ja poliitika tõhustamisse. Sellega seoses võivad kasulikuks osutuda tõhusa partnerluse uued vormid. Nende platvormidega toetatakse innovatsioonistrateegiat kõikide (avaliku ja erasektori) sidusrühmade, sealhulgas pankade osalemise ja nende toetamise kaudu, kasutades selleks lihtsaid, selgeid ja tõhusaid reegleid, mis võimaldavad jälgida projekte kogu nende kestuse ajal ning kehtestada tähtajad, kohustused ja võimalikud karistused.

5.1.4

Komitee kutsub eeskätt ELi institutsioone, aga ka liikmesriike ja piirkondi üles seadma oma aluspõhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” Euroopa, riiklike ja piirkondlike otsuste keskmesse. Ta soovitab liikmesriikidel ja piirkondadel võtta aluseks see poliitika, et toetada VKEsid ning nende majandus- ja tööstuspoliitikat. Ta leiab, et „Small Business Act” peaks olema kohustuslik ka ELi institutsioonide jaoks. Selles kontekstis on komitee vastu komisjoni praegusele ettepanekule jätta VKEd ja mikroettevõtted ELi õiguse kohaldamisest välja.

5.1.5

Komitee leiab, et VKEde riiklike esindajate (nn VKEde saadikute) määramine peaks aitama liikmesriikidel rakendada Euroopa väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act”. Komitee soovitab nimetada samuti VKEde esindajad piirkondade tasandil.

5.1.6

Jääb üle liikuda „kõigepealt väikeste nimel tegutsemise” etappi („Act small first”). Väikeettevõtlusalgatusel ei ole soovitud edu ilma tõelise „partnerluspõhise juhtimiseta: paljude osalejate ja mitmetasandilise valitsemiseta”. Majandus- ja sotsiaalpartnerid ning kõik riiklikku ja erasektorit esindavad osalejad peaksid olema kaasatud poliitilistesse analüüsidesse ja õigusloomesse juba nende algatamisel. Komitee teeb seetõttu ettepaneku, et VKEde eri kategooriate esindusorganisatsioonid osaleksid tõhusalt õigusloome- ja otsustusprotsessi kõigil tasanditel.

5.1.7

Komitee nõustub nõukogu ja komisjoniga selles, et on vaja tõhusat mitmetasandilist valitsemist ja paremat juhtimist ELi vahendite haldamisel ja ELi meetmete rakendamisel. Küsimus ei ole „kas”, vaid „kuidas”. Tuleb parandada alt-üles suunaga algatusi ning ülalt-alla suunaga raamtingimusi.

5.1.8

Eriti suure rahuloluga märgib komitee ettepanekut tagada kodanike ja muude sidusrühmade ulatuslikum osalemine ühenduse õigusaktide väljatöötamisel, ülevõtmisel ja rakendamisel eelkõige avaliku arutelu tähtaegade pikendamise, rikkumismenetluse sujuvamaks ja tulemuslikumaks muutmise kaudu.

5.1.9

Komitee tervitab Euroopa Komisjoni algatatud arutelu komisjoni rohelise raamatu üle eesmärgiga ajakohastada ELi riigihankepoliitikat selle tõhustamiseks sellise paremini toimiva ühtse turu kontekstis, mis on uuenduslikum, keskkonnasõbralikum ja sotsiaalsem. Komitee rõhutab Euroopa 2020. aasta strateegia uuenduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete aspektide mõju ja tähtsust ka riigihangete puhul.

5.1.10

Komitee rõhutab, et jätkuvalt hinnatakse avatuse ja läbipaistvuse põhimõtteid, aga samuti tõhusust, õiguskindlust, parima hinna ja kvaliteedi suhet, konkurentsi, VKEde turulepääsu ning vabu elukutseid, proportsionaalsust, piiriüleste hankelepingute arvu kasvu, diskrimineerimise ja korruptsiooni vältimist ning vajadust professionaalsuse järele.

5.1.11

Selleks, et saavutada kõigi jaoks parimaid tulemusi, tuleb vähendada ebavajalikku bürokraatiat. Vältida tuleb keerulisi õigusakte ja laialt levinud eeskirjade rangemaks muutmist nende siseriiklikku õigusesse ülevõtmisel.

5.1.12

Komitee soovitab analüüsida liikmesriikide (parimaid) tavasid ja näiteid ning seejärel välja töötada meetmeid turu avamiseks konkurentsile.

5.1.13

Komitee tervitab komisjoni huvi poliitilise, seadusandliku ja haldusmenetluse tugevdamise vastu, selleks et tagada ühenduse õiguse ratsionaalsem ja asjakohasem väljatöötamine ja rakendamine kogu poliitilise tsükli vältel.

5.1.14

Komitee on eelkõige seisukohal, et selgemalt peaksid olema määratletud näiteks sellised aspektid, nagu viis, kuidas kõik mõjude eelhindamise eest vastutavad ühenduse institutsioonid neid läbi viivad, mõjuhinnangute kontrolli eest vastutava organi olemus ja koosseis, kasutatavad parameetrid, ning suurema läbipaistvuse tagamise meetodid ja vahendid.

5.1.15

Komitee toetab algatust avaliku halduse asutuste ajakohastamiseks, luues ühtsed kontaktpunktid, ning saab vaid tervitada halduskoostöö arendamist piiriülestes küsimustes. Seda koostööd on vaja laiendada ka poliitikavaldkondadele, kus kaalul on kohustuste täitmine.

5.1.16

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldab heameelt komisjoni kavatsuse üle parandada ühtse turu juhtimist parema halduskoostöö abil, laiendades ja arendades siseturu infosüsteemi.

5.1.17

Siseturu infosüsteem on peamine tehniline vahend koostööks riigiasutuste vahel ning lisaks on sellel ka potentsiaali saada ühtse turu kasutajaid ühendavaks liideseks.

5.1.18

Komitee leiab, et siseturu infosüsteem saab otsustavalt muuta halduskoostööd siseturul, nii et see võimalikult kiiresti vastaks kodanike, ettevõtete ja kodanikuühiskonna organisatsioonide nõuetele ja ootustele. Neil võib olla tulevikus oluline roll süsteemi arendamisel ja töös.