22.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/39

1.1

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) korraldab 20.–22. juunil 2012. aastal Brasiilias Rio de Janeiros säästva arengu konverentsi. Selle konverentsi ettevalmistuskomitee teisel koosolekul paluti kõigil liikmesriikidel, asjaomastel ÜRO süsteemi organisatsioonidel ja asjaomastel sidusrühmadel saata oma panused ja kaastööd 2011. aasta 1. novembriks sekretariaadile koonddokumendi koostamiseks, mis oleks 2012. aasta jaanuaris esitatava lõppdokumendi algse kavandi alus.

1.2

Komitee andis oma panuse ELi ja liikmesriikide ühisesse seisukohta koonddokumendi jaoks arvamusega „Rio+20: rohelise majanduse ja juhtimise parandamise suunas – Euroopa organiseeritud kodanikuühiskonna panus,” (1) mis võeti vastu 2011. aasta septembris.

1.3

Nagu selle arvamuse tegevuskavas märgitud, kavatseb komitee veelgi süvendada dialoogi Euroopa organiseeritud kodanikuühiskonnaga Euroopas ja väljaspool Euroopat. Rahvusvahelisel tasandil toimub dialoog EL-Brasiilia ja EL-Hiina kodanikuühiskonna ümarlauanõupidamistel ning komitee kohtumistel Vene Föderatsiooni ühiskondliku koja ja AICESISiga. Täiendavaid tegevusi on kavandatud AKV koostöö raames.

1.4

Euroopa tasandil korraldas komitee laiaulatusliku dialoogiprotsessi Rio+20 konverentsi teemadel ja lisas selle esimesed tulemused lõppdokumendi algsesse kavandisse, mis avaldati 10. jaanuaril. Selle dialoogiprotsessi eesmärk oli valmistada ette komitee poolt 7.–8. veebruaril 2012. aastal korraldatud kodanikuühiskonna konverentsi „Elagem säästvalt, käitugem vastutustundlikult! Euroopa kodanikuühiskond Rio+20 eel” ja saavutada kokkulepe konverentsi ühissõnumi osas.

1.5

Käesolevas arvamuses korratakse komitee eelmises arvamuses „Rio+20: rohelise majanduse ja juhtimise parandamise suunas – Euroopa organiseeritud kodanikuühiskonna panus” (2) esitatud soovitusi ja järeldusi ning kinnitatakse täiel määral komitee konverentsi „Elagem säästvalt, käitugem vastutustundlikult! Euroopa kodanikuühiskond Rio+20 eel” sõnumit.

2.1

Komitee on veendunud, et praegused majandus-, sotsiaalne ja keskkonnakriis on omavahel tihedalt seotud ning et senisel viisil jätkata enam ei saa.

2.2

Komitee kinnitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 7.–8. veebruaril 2012. aastal korraldatud konverentsil „Elagem säästvalt, käitugem vastutustundlikult! Euroopa kodanikuühiskond Rio+20 eel” kõlama jäänud järgmist sõnumit.

2.3

ÜRO Rio+20 konverentsil peavad maailma riikide juhid kokku leppima konkreetses tegevuskavas, mis toob kaasa säästva arengu ja tagab vaesuse kaotamise meie planeedi suutlikkuse piirides. Rohelise majanduse edendamine peab olema osa üldisest säästva arengu strateegiast, milles sotsiaalsed, keskkonna-alased ja majanduslikud aspektid on tasakaalus ja millega saavutatakse jaotuslik ning põlvkondadevaheline võrdsus.

2.4

Rio+20 peamised prioriteedid peaksid olema vaesuse kaotamine ja juurdepääsu tagamine piisavale toidule, puhtale veele ja säästvale energiale. Keskkonnale ohutu kohaliku põllumajanduse edendamisel arengumaades on otsustav roll vaesusevastases võitluses ja toiduga kindlustatuse parandamisel ning see on liikumapanev jõud majanduslikult heal järjel maapiirkondade arengus. Naistele tuleb tagada meestega võrdsed poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused.

2.5

Poliitilised juhid peavad võtma kohustuse saavutada millenniumi arengueesmärgid ning võtma muid meetmeid vajaliku tõhusa rahastamise tagamiseks. Eelkõige arenenud riigid peavad täitma kohustust suunata vähemalt 0,7 % kogurahvatulust arenguabisse.

2.6

Euroopa läbirääkijad peavad säästva arengu sotsiaalsele mõõtmele pöörama palju rohkem tähelepanu kui algses kavandis ette nähtud. Suurenev sotsiaalne ja heaolu ebavõrdsus riikide vahel ja riikide sees nõuab kiireid meetmeid, kuna see takistab jõupingutusi säästva arengu ja jaotusliku võrdsuse saavutamiseks. Peale selle peab õiglane üleminek tagama töötajatele inimväärse töö ja kvaliteetsed töökohad. Vaja on ratifitseerida ja rakendada ILO põhilised töönormid ja töökaitsenormid ning täielikult tuleb toetada ILO sotsiaalkaitse põhialuste algatust.

2.7

Poliitilised juhid peavad Rios võtma kohustuse järgida rohelise majanduse tegevuskava selgete eesmärkide ja järelevalvemehhanismidega, tagades majanduslikult tõhusa, sotsiaalselt õiglase ja keskkonnale ohutu ülemineku säästvale ühiskonnale. Üleminekuprotsess peab põhinema pideval koostööl kodanikuühiskonnaga, hõlmates sotsiaalset dialoogi.

2.8

Euroopa riigid ja teised arenenud riigid peavad Rios võtma kohustuse vähendada oluliselt Maa piiratud loodusvarade tarbimist. Euroopa juhid peavad rakendama kokkulepitud ELi eesmärke ja valmistuma ambitsioonikamate meetmete võtmiseks. Tärkava majandusega riigid peaksid loodusvarasid tõhusamalt kasutama.

2.9

Järkjärgult tuleb loobuda mittesäästvatest tarbimis- ja tootmismudelitest, kasutades paljusid erinevaid poliitikavahendeid, sealhulgas regulatiivseid meetmeid, fiskaalpoliitika vahendeid, rohelisi ja sotsiaalseid riigihankeid, keskkonnale kahjulike toetuste järkjärgulist kaotamist, teadusuuringuid ökoinnovatsiooni alal, keskkonnakulude sisestamist ja teisi turupõhiseid stiimuleid, edendades samal ajal säästvat elustiili ning tarbijate aktiivset kaasamist üleminekusse. Rios tuleb vastu võtta 10-aastane säästva tarbimise ja tootmise programm.

2.10

Algses kavandis tunnistatakse SKP piiratud võimalusi heaolu mõõtmisel, seega tuleb kodanikuühiskond kaasata täiendavate näitajate kiirese väljatöötamisse.

2.11

Algatus kehtestada 2015. aastaks ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide kogum on tervitatav, kuna selles on võetud tasakaalustatud lähenemisviis säästva arengu kõigile kolmele mõõtmele. Rios tuleks käivitada kõiki kaasav protsess, mis ühendaks aastatuhande arengueesmärgid ulatuslike säästva arengu eesmärkidega, looks strateegia ja määraks kindlaks säästva arengu näitajad koos selgete vastutuse mehhanismidega.

2.12

Rios tuleb sõlmida uus globaalne kokkulepe, et tagada vajalikud investeeringud majanduse keskkonnasõbralikumaks muutmisesse.

2.13

Tuleb tunnistada erasektori võtmerolli ja vastutust säästvale arengule ülemineku saavutamisel. Majanduse keskkonnasõbralikumaks muutmine on ärivõimalus. Ettevõtted ja tööstus peaksid seda võimalust kasutama. Poliitilised juhid peavad koostama selge, stabiilse ja prognoositava rohelise majanduse poliitilise raamistiku, mis annaks ettevõtetele kindluse, regulatiivsed raamid ja stiimulid vajalikeks investeeringuteks.

2.14

Säästva arengu komisjoni asemel tuleb luua uus säästva arengu nõukogu, samuti uus ÜRO keskkonnaagentuur ÜRO Keskkonnaprogrammi baasil. Mõlemad organid peaksid tegelema põhirühmade esindatava kodanikuühiskonna tõhusa kaasamisega.

2.15

Tervitatav on ettepanek seada ametisse ombudsman tulevastele põlvkondadele.

2.16

Poliitilised juhid peavad Rio+20 konverentsil kokku leppima täiendavates meetmetes, et üleminekul säästvale ühiskonnale parandada kodanikuühiskonna tõhusat kaasatust ja saavutada globaalsel, riiklikul ja kohalikul tasandil isevastutuslik tegutsemine. Tuleb luua õiguslikud ja institutsioonilised raamistikud, mis tagavad avalikkuse juurdepääsu teabele, dialoogile, demokraatlikule osalusele ja kontrollile. Sidusrühmade mitmepoolseid foorumeid, nagu majandus- ja sotsiaalnõukogud ning riiklikud säästva arengu nõukogud, tuleb edendada kodanikuühiskonna arutelu hoogustamise mudelitena. Vaja on rohkem teavituskampaaniaid ja haridusprogramme säästva arengu teemal.

2.17

Kogu maailma kodanikuühiskond peaks püüdlema selle poole, konverentsil saavutataks tulemus, mille abil on võimalik toime tulla kõigi lahendust vajavate väljakutsetega. Kodanikuühiskond peab võtma globaalse vastutuse!

2.18

ÜRO Rio+20 konverentsi ettevalmistuskomitee poolt välja antud algne kavand on hea lähtepunkt järgnevatele läbirääkimistele. Siiski ei kata algne kavand kõiki lahendust vajavaid väljakutseid.

2.19

Euroopa valitsusjuhid peavad võtma vastutuse ja pühenduma tõsiselt Rio+20 konverentsile. ELi läbirääkijad peavad töötama selle nimel, et koostada dokument, mis oleks eesmärkide, tähtaegade, rahastamise, õiguslike kohustuste järeltegevuse osas ambitsioonikam.. ELi üldine säästva arengu strateegia tuleb pärast Rio+20 konverentsi üle vaadata ja anda sellele uut dünaamikat.