22.5.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/29

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Sotsiaalmajandus Ladina-Ameerikas”

2012/C 143/06

Raportöör: Miguel Ángel CABRA DE LUNA

18. jaanuaril 2011 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse järgmises küsimuses:

„Sotsiaalmajandus Ladina-Ameerikas”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav välissuhete sektsioon võttis arvamuse vastu 24. jaanuaril 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 478. istungjärgul 22. ja 23. veebruaril (22. veebruari istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 141, vastu hääletas 3, erapooletuks jäi 4.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Käesoleva arvamuse eesmärk on anda umbkaudne hinnang Ladina-Ameerika sotsiaalmajandusele kui kodanikuühiskonna organiseeritud sektorile, mis on üldiselt Euroopa Liidu koostöötegevusest välja jäänud. See hinnang antakse Ladina-Ameerika mitmekesisusega arvestades ja kummagi piirkonna erinevusi tunnistades. Seepärast peetakse sõltumata teistest võimalikest terminitest käesoleva arvamuse jaoks kõige sobivamaks kasutada terminit „sotsiaal- ja solidaarmajandus”.

1.2   ÜRO kuulutas oma resolutsiooniga nr 47/90 iga aasta juuli esimese laupäeva rahvusvaheliseks ühistute päevaks ning resolutsiooniga nr 64/136 nimetati 2012. aasta rahvusvaheliseks ühistute aastaks. Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) on mitmel puhul (eelkõige oma resolutsioonis nr 193) tunnistanud ühistute ning sotsiaal- ja solidaarmajanduse positiivseid aspekte. Ka Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Maailmapank on väljendanud oma huvi kõnealuse sektori vastu. EL on samuti korduvalt sel teemal sõna võtnud, tunnistades ühistute ja sotsiaalmajanduse olulisust. Euroopa Investeerimispank osaleb projektides, mida korraldatakse koos Ladina-Ameerika sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtetega. Ka Mercosur ja teised Ladina-Ameerika institutsioonid on seda teinud sarnastel tingimustel. Käesolevas arvamuses nõustutakse nende seisukohtadega.

1.3   Samuti on arvamuse eesmärk panna alus komitee tööle ELi ja Ladina-Ameerika kodanikuühiskonna organisatsioonide seitsmenda kohtumise ettevalmistamisel. Kohtumine toimub 2012. aastal Tšiilis Santiagos. Tehakse ettepanek kutsuda nii kohtumist ettevalmistavas töös kui ka nimetatud kohtumisel endal osalema Ladina-Ameerika sotsiaal- ja solidaarmajanduse ning Euroopa Liidu esindajaid, et analüüsida käesoleva arvamuse sisu konstruktiivse dialoogi raames. Samuti tehakse ettepanek väljendada seitsmendal kohtumisel arvamust selle dialoogi tulemuste kohta. Komitee leiab, et sotsiaal- ja solidaarmajandus lahendab Ladina-Ameerikas tõsiseid probleeme sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse ning põhiõiguste rikkumise vallas. See on oluline vahend võitluses inimväärse töö eest ja sotsiaal-majandusliku varimajanduse vastu ning on seepärast tähtis kohaliku arengu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse jaoks. Sotsiaal- ja solidaarmajandus mõjub soodsalt mitmekesisusele ja majandusdemokraatiale. Seepärast on esmatähtis soodustada kõiki nimetatud pädevus- ja mõjuvaldkondi, aidates kaasa tootmismudeli vajalikule muutmisele.

1.4   Väga oluline on Ladina-Ameerika sotsiaal- ja solidaarmajanduse eri suundumuste kooseksisteerimine ja koostöö. Ühelt poolt tuleb soodustada seda, et tugevama ettevõtliku olemusega sotsiaal- ja solidaarmajandus tugineks solidaarsuspõhimõttest lähtuvatele eesmärkidele ega seaks kõige tähtsamaks suuremat kasumit, osaledes seeläbi rohkem üldise heaolu loomisel. Teiselt poolt peab rohkem sotsiaalpoliitilistele muutustele keskendunud sotsiaal- ja solidaarmajandus mõistma, et ettevõtted peavad olema tulusad ja saama kasumit, luues võrgustikke, mis võimaldavad neil turul püsima jääda. Seepärast ei tohi sotsiaal- ja solidaarmajandus seada end sisse mitte vaesuse, vaid suundumuste muutmise konteksti, seostades omavahel arengut, majanduslikku tasuvust ja sotsiaalset õiglust, et kaotada igasugused ebasümmeetriad.

1.5   Ladina-Ameerika sotsiaal- ja solidaarmajandusel on probleeme, mis raskendavad selle arengut: üks tõsisemaid on puudulik sotsiaalne ja institutsiooniline nähtavus. Seda põhjustab muu hulgas rangete mõõtmismenetluste puudumine, mis takistab sotsiaal- ja solidaarmajanduse mõõtmete ja oluliste sotsiaalsete mõjude kindlakstegemist. Vaja on tõhusamat tegevust rahvusvaheliselt ühtlustatud statistika kogumisel Ladina-Ameerika riikides, kaasates koostöösse rahvusvahelised organisatsioonid, nagu Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide majanduskomisjon (CEPAL), rahvusvahelise ühistute liidu Ameerika mandri osakond (ACI-Americas), Ladina-Ameerika sotsiaalmajanduse sihtasutus (Fundibes), tööstus-, käsitöö- ja teenuseosutajate ühistute rahvusvaheline organisatsioon (Cicopa) ning rahvusvaheline avaliku, sotsiaal- ja ühistumajanduse teadus- ja teabekeskus (Ciriec). Sotsiaal- ja solidaarmajanduse esindusorganisatsioonide institutsioonilise kohalolu puudumine on samuti tõsine probleem, mille lahendamiseks peavad riigiasutused ja teised sotsiaalpartnerid tunnustama neid organisatsioone vestluskaaslastena sotsiaal- ja majanduspoliitika kohta nõu andvate institutsioonide raames. Riiklikud majandus- ja sotsiaalnõukogud ning teised ühiskonnaelus osalemise organid on hea vahend ka sotsiaal- ja solidaarmajanduse organisatsioonide kaasamiseks.

1.6   Välja arvatud mõne tähelepanuväärse erandi puhul, takistab tervikliku ja kaasava avaliku poliitika puudumine sotsiaal- ja solidaarmajanduse küsimuses märkimisväärselt selle tugevdamist ja arengut. On hädavajalik jätta seljataha ettepanekud, mille aluseks on vaid tingimusteta majanduslikud otsetoetused, ning edendada meetmeid, mis on suunatud sotsiaal- ja solidaarmajanduse rahastamisallikate probleemi lahendamisele. Tuleb luua üldist huvi pakkuvat struktuuripoliitikat, mis sisaldaks seadusandlikke otsuseid, ning arendada innovatsioonialast haridust ja ametialast pädevust, ka ülikoolides. Tuleb edendada sotsiaal- ja solidaarmajanduse osalemist sotsiaalkaitse arendamisel tervishoiusüsteemide kaudu, mida hallatakse koos kasutajatega. Tuleb tugevdada riigi tegelikku poliitikat, mis oleks jätkusuutlik ka pärast valitsuste järjestikust vahetumist.

1.7   Ametiühingutel ja teistel sotsiaalvaldkonna sidusrühmadel, sealhulgas sotsiaal- ja solidaarmajandusel, võib üheskoos tegutsedes olla oluline roll institutsiooniliste mehhanismide arendamisel, et võidelda seaduserikkumiste ja pettustega, mis tulenevad mitteametlikust majandusest ja näiliste füüsilisest isikust ettevõtjate tekkimisest. Samuti võivad nad aidata tagada inimväärse töö ja kõigile kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused ning soodustada suutlikkuse suurendamist.

1.8   Käesolevas arvamuses kirjeldatud mõtted ja ettepanekud tuleb hõlmata ELi rahvusvahelisse koostööpoliitikasse Ladina-Ameerikas seoses sotsiaal- ja solidaarmajandusega. Tuleb korraldada koostööprojekte, mille eesmärk on rajada elujõulisi sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtteid, mis edendaksid sotsiaalset ühtekuuluvust, kohalikku arengut, mitmekesisust, majandusdemokraatiat ning majanduse ja töö ulatuslikku ametlikuks muutmist. Sotsiaal- ja solidaarmajandust tuleb pidada ELi koostöös prioriteetseks, et soodustada selliste võrgustike tugevdamist, mis aitavad viia ellu majanduskoostöö ja ühisarengu poliitikat. Sotsiaal- ja solidaarmajanduse valdkonna koostööprojektid peavad soodustama valdkonna sidusrühmade ja võrgustike kooskõlastamist, vältides killustatust ja dubleerimist: oluline on saavutada rahvusvahelisem ja strateegilisem tegevus.

1.9   Samuti on praegusel üleilmse kriisi ajal vaja tugevdada Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika sotsiaal- ja solidaarmajanduse vahelisi ettevõtlus- ja kaubandussuhteid. Eeskuju võivad seejuures anda Ladina-Ameerika sotsiaal- ja solidaarmajanduse heade tavade kogemused. Oluline on, et Ladina-Ameerika riikidega sõlmitavad kaubanduskokkulepped edendaksid mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning konkreetsemalt sotsiaal- ja solidaarmajanduse arengut.

2.   Sotsiaalmajandus Ladina-Ameerikas

2.1   Mõiste kahesus

2.1.1   Käesolevas arvamuses antav umbkaudne hinnang Ladina-Ameerika sotsiaal- ja solidaarmajandusele lähtub kahest vältimatust eeldusest: ühelt poolt ELi ja Ladina-Ameerika sotsiaalolukorra vahelistest erinevustest ning teiselt poolt sellest, et ka Ladina-Ameerikas ei ole see kõikjal ühesugune. Seepärast arvestatakse käesoleva analüüsi juures võimalikult palju nimetatud mitmekesisusega. Samuti püütakse leida sarnasusi, mis võimaldavad teha koostööd võrdsetel alustel ning mõlemas piirkonnas toimuvaid muutusi arvestades (1).

2.1.2   Ladina-Ameerikas kasutatakse enamasti kahte terminit: „sotsiaalmajandus” ja „solidaarmajandus”. Viimast kasutatakse üldisemas tähenduses ning esineb vastakaid seisukohti termini tähenduse osas (nt mõiste „rahvalik majandus” („economía popular”). Euroopas kasutatakse terminit „sotsiaalmajandus” ning see tähistab mõistet, millel on selge ettevõtlusega seotud varjund ning mis sobitub süsteemi kui alternatiivne ja erinev tegutsemisviis, mis ei pea kasumi saamist iseenesest probleemiks. Selles osas on oluline küsimus viis, kuidas saadud kasumit jaotatakse, sest sotsiaalmajanduse äritegevus peab olema konkurentsivõimeline ja tooma tulu. ELis on sotsiaalmajanduse termin ja mõiste saavutanud laiapõhjalise konsensuse (2). Ladina-Ameerikas on palju erinevaid kriteeriume.

2.1.3   Viimastel aastatel, eelkõige Ladina-Ameerikas toimunud poliitiliste ja majanduslike muutuste järel, kasutatakse sageli kõnealusele sektorile viidates terminit „sotsiaal- ja solidaarmajandus” (3). Seepärast teeme ettepaneku kasutada seda terminit Ladina-Ameerikast rääkides.

2.1.4   Esimese hinnanguna võime märkida, et kogu sotsiaal- ja solidaarmajandusele on ühine koosnemine eraõiguslikest üksustest, mis on rajatud isiklike ja ühiskondlike vajaduste rahuldamiseks, mitte investoritele tulu toomiseks. Ladina-Ameerika sotsiaal- ja solidaarmajanduse olukord on riigiti erinev, kuid teatud mudelid esinevad neis kõigis. Vahest saaks neist ühistest joontest lähtudes sõnastada kõnealuse mõiste ühtsema tõlgenduse. Ladina-Ameerika sotsiaal- ja solidaarmajandusse kuuluvad peamiselt ühistud, vastastikused kindlustusandjad, sihtasutused, ühendused, tootmisühistud, sotsiaalse solidaarsuse organisatsioonid, tsiviilrühmitused ja mitmesugused mikroettevõtted. Need ettevõtted ja asutused tuginevad solidaarsusele ja sotsiaalsele vastutusele. Suurem osa neist tegutseb turul, kuid mõnikord loovad nad ka eriturgusid (nt õiglane kaubandus), kus kehtivad konkurentsipõhimõttest erinevad põhimõtted.

2.1.5   Sotsiaal- ja solidaarmajanduse organisatsioonidel ja ettevõtetel on avalik-õiguslikest ja eraõiguslikest kapitalil põhinevatest ettevõtetest erinevaid jooni, kuid nad toodavad nendega sarnaselt kaupu ja teenuseid. Seepärast ei ole sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtted ainuüksi ega ka mitte esmajärjekorras heategevusasutused, samuti ei puudu neil teatud tulunduslikkus: kasum on vajalik. Keskne teema on tegevusest saadava tulu jaotamise viis. Tulu ei mõõdeta ainult rahalise tasuvusena ega liikmetele ja kogukonnale loodava kasumina, vaid ka selle tulu läbi saadava sotsiaalse väärtusena.

2.2   Mõõtmed ja mõõtmine

2.2.1   Üks suuremaid probleeme, mis takistab Ladina-Ameerika sotsiaal- ja solidaarmajanduse arengut, on see, et kõnealuse sektori kohta on keeruline teavet süstematiseerida, see aga suurendab sektori sotsiaalset nähtamatust. On vaja kindlalt teada, mitte ainult oletada, milline on sotsiaal- ja solidaarmajanduse tegelik mõju. Selline mõõtmisvõimaluse puudumine muudab väga raskeks tuua välja sektori tegeliku sotsiaalse olulisuse ning selle erinevuse teist tüüpi ettevõtetest nende majandus-, ühiskondliku ja solidaarse tegevuse mõju osas. Sama oodatakse kõnealuselt sektorilt ka Euroopas: statistilist tunnustamist, usaldusväärsete avalike registrite loomist ning satelliitarvepidamist iga institutsioonilise sektori ja tegevusharu kohta, et saavutada suurem nähtavus (4).

2.3   Sotsiaal- ja solidaarmajanduse organisatsioonid

2.3.1   Nagu paljudes ELi riikides on ka Ladina-Ameerikas esmatähtis lahendada sotsiaal- ja solidaarmajanduse piisavalt tugeva, tervikliku ja tõhusa representatiivsuse puudumise probleem. Kuigi viimastel aastatel on tehtud palju edusamme, tuleb sotsiaal- ja solidaarmajanduse eri harude esindusstruktuurid tervikuks ühendada, organiseerides need alt üles suunal püramiidikujuliselt ning võttes arvesse valdkondlikke ja territoriaalseid kriteeriume, kuid vältides killustatust, nendevahelist konkurentsi ja korporatiivsust. Tänu nende organisatsioonide lähedusele kohalikele ja piirkondlikele ametivõimudele saab neid lihtsalt pidada sotsiaalse kasu ja innovatsiooni keskusteks, mis suudavad leida lahenduse kõige olulisematele sotsiaal-majanduslikele probleemidele.

2.3.2   Kui sotsiaal- ja solidaarmajanduse organisatsioonid (5) saavutavad tunnustatud positsiooni, mis annab neile tõelise dialoogi ja läbirääkimiste pidamise suutlikkuse, võidavad nad kätte mõju, mis aitab luua koostoimet sellistes valdkondades nagu suutlikkuse suurendamine, ettevõtluse tõhusus, ettevõtete sotsiaalne vastutus, uued juhtimismudelid, võitlus halbade tavadega ning lõpuks suurem mõju majandussüsteemis.

2.4   Avalik poliitika

2.4.1   Üks ülesanne, mille sotsiaal- ja solidaarmajandus peab veel lahendama, on see, kuidas sõlmida kokkuleppeid ja liite ametivõimudega vastastikuse austuse ja sõltumatuse alusel. Avalik poliitika on seega üks Ladina-Ameerika sotsiaal- ja solidaarmajanduse peamisi mureküsimusi ja eesmärke. Poliitika, mis põhineb eelkõige tingimusteta majanduslikel otsetoetustel, on allikas, mida ei ole võimalik kontrollida ja mis on ettearvamatu, ning see võib muutuda surve avaldamise ja manipuleerimise vahendiks. Kõigest leevendavad või abistavad poliitikameetmed soodustavad halbu tavasid.

2.4.2   Tuleb edendada terviklikku ja kaasavat poliitikat, mis ühtib sotsiaal- ja solidaarmajanduse põhieesmärkidega ning selliste valitsuste põhieesmärkidega, kes on huvitatud sotsiaal- ja solidaarmajanduse suutlikkusest mobiliseerida kogukonna ressursse turu tingimustes, et keeruliste probleemide korral uuenduslikke lahendusi kasutades saavutada üldist kasu. Riigivõimul ning sotsiaal- ja solidaarmajanduse organisatsioonidel on vaieldamatult ühiseid sotsiaaleesmärke, sest nad mõlemad soovivad rahuldada inimeste pakilisi vajadusi (6).

2.4.3   Sotsiaal- ja solidaarmajanduse jaoks on juurdepääs rahastamisele lakkamatu probleem, mis pidurdab järsult selle arengut. Sotsiaal- ja solidaarmajandus elatub peamiselt oma liikmete ja eestvedajate panustest, mitte spekuleerivate kolmandate isikute kapitalist. Samal ajal viiakse ellu tegevust, mis toob üldist huvi pakkuvat kasu. Üldiselt on avaliku sektori tegevus vähene ja ebapiisav selles osas, mis puudutab korrapäraste rahastamisviiside loomist sotsiaal- ja solidaarmajanduse jaoks sobivate õigusreformide ja makromajanduse meetmete abil. On vaja riiklikku poliitikat, mis hõlmaks sotsiaal- ja solidaarmajanduse üldisesse majandusplaneerimisse, tööstuse rahastamise meetmeid uue kapitali loomiseks, millega tugevdatakse riskikapitalifonde, töötajate ja liikmete majandusliku kaasamise rahastamist; ettevõttegruppide loomise toetamist ning sotsiaal- ja solidaarmajanduse riigihangetes osalemise edendamist. Kiiresti tuleb ümber kujundada meetmed, mis takistavad põhjendamatult sotsiaal- ja solidaarmajanduse enda finantsasutuste, nagu eetiliste pankade ja mikrorahastamise arendamist.

2.4.4   Suuremal osal riikidest puuduvad selged poliitikasuunised, mille alusel töötada välja eri tasanditel, pädevusvaldkondades ja haldusstruktuurides kooskõlastatud programme ning milles sotsiaal- ja solidaarmajandus leiaks oma institutsioonilise ja valdkondadevahelise koha. Haldusmenetlused ei ole piisavalt paindlikud ning riigi ja riigiülesel tasandil puudub sotsiaal- ja solidaarmajanduse edendamise ja toetamise üldsuuniste tõhus ühtlustamine. Puudust tuntakse riiklikest poliitikameetmetest, millega vältida väikeste sotsiaalettevõtete ning kohaliku solidaarse tootmisstruktuuri hävimist, ning tööalase koolituse ja ärijuhtimise meetmetest, eelkõige kohalikul tasandil, (7) ning sotsiaal- ja solidaarmajanduse eri vormide õigusraamistike kohandamise meetmetest. Eelkõige tuleb viidata vajadusele rakendada sotsiaal- ja solidaarmajandusele suunatud riiklikku hariduspoliitikat (ILO 2002. aasta soovitus nr 193). Riigiasutused, sealhulgas ülikoolid, ning sotsiaal- ja solidaarmajandus ei ole teinud piisavalt jõupingutusi koostööks.

2.5   Ladina-Ameerika majanduse areng ning sotsiaal- ja solidaarmajanduse roll

2.5.1   Majanduse õiglane areng ja kasv

2.5.1.1

Ladina-Ameerika makromajanduslik areng on soodus tavapärase majanduskasvu tähenduses, kuigi see on riigiti erinev. Kuid seda piiravad raskused, sest majanduskasv toetub äärmiselt suure sotsiaalse ebavõrdsuse tingimustele, kus teatud sotsiaalsektorites valitseb massiline ja alaline töötus, samuti üldine ebakindlus tööturul, sotsiaalne tõrjutus ja vaesus. Kuid sellise ettevaatava riigi taasväärtustamine, mis on teadlik mittejätkusuutlikust sotsiaalsest kahesusest, näib soodustavat õiglasemat (8) ja keskkonnahoidlikumat majanduskasvu.

2.5.1.2

Ladina-Ameerika tugeva sotsiaal- ja solidaarmajanduse panus arengu juhtimisse keskendub selliste tõsiste probleemide nagu vaesus, ebavõrdsus, tõrjutus, mitteametlik majandus, inimeste ärakasutamine, sotsiaalse ühtekuuluvuse puudumine ja ettevõtete ümberpaigutamine lahendamisele ning lõppkokkuvõttes tulude ja rikkuse võrdsema jaotamise saavutamisele, aidates kaasa tootmismudeli vajalikule muutmisele. Siinkohal tuleb mängu sotsiaal- ja solidaarmajandus, mis pakub sotsiaalse heaolu teenuseid ning mis teiste sektoritega võrreldes annab eeliseid tõhususe osas eelistatud sotsiaalsete kaupade ja teenuste pakkumisel ja tootmisel. Kuna sotsiaal- ja solidaarmajandus suudab tegeleda elanikkonna suurte rühmadega ning tegutseda muidu võimu- ja majanduskeskustest kaugele jäävates piirkondades, on see sobiv saavutama õiglasemat arengut.

2.5.2   Mitteametlik majandus ja sotsiaalsed õigused

2.5.2.1

Mitteametlik majandus on Ladina-Ameerikas massiline nähtus, mis esineb ka teatud piirkondades ELis (varimajandus) ning mida iseloomustab sellise töö ja majandustegevuse elluviimine, mille puhul puudub täielikult või osaliselt sotsiaalkaitse ja ei austata kehtivaid seadusi. Töötus, vaeghõive ja halvad töötingimused on vastuolus ILO avaldustega inimväärse töö kohta (9). See on tõsine probleem. On leitud otsene seos mitteametliku töö või vaeghõive ning vaesusmäära vahel, kusjuures eriti levinud on see naiste, noorte, põlisrahvaste, Aafrika päritolu inimeste ja puuetega inimeste puhul nii mitteametliku töö kui ka palga- ja töötingimuste võrdsuse küsimuses. Seevastu sotsiaal- ja solidaarmajandus koos teiste sidusrühmadega aitab tõhusalt võidelda mitteametliku tööga, muutes ettevõtted ja isikud seaduslikuks ja andes neile sotsiaalkaitse. Lisaks aitab see vältida selliste tavade ilmumist, millega soodustatakse täitmistagatisteta ja ebakvaliteetsete avalike teenuste oma huvidest lähtuvat allhankimist, kahjustades seeläbi nende teenuste kasutajate sotsiaalkaitset. Ametiühingutel ja teistel sotsiaalvaldkonna sidusrühmadel, sealhulgas sotsiaal- ja solidaarmajandusel, võib üheskoos tegutsedes olla oluline roll institutsiooniliste mehhanismide arendamisel, et võidelda seaduserikkumiste ja pettustega, mis tulenevad mitteametlikust majandusest ja näiliste füüsilisest isiksust ettevõtjate tekkimisest. Samuti võivad nad aidata tagada inimväärse töö ja kõigile kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused ning soodustada suutlikkuse suurendamist.

2.5.2.2

ILO tunnistab sotsiaal- ja solidaarmajanduse rolli, sest väärtused ja põhimõtted, millest lähtuvad sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtted, hõlmavad ka tööalaste põhimõtete ja põhiõiguste austamist (10). Sellega seoses on sotsiaal- ja solidaarmajandus näidanud, et suudab laiendada sotsiaalkaitse teenuseid isikutele ja tarbijatele, kes ei kuulu sotsiaalkindlustuse maksusüsteemide alla, vähendades seeläbi ebavõrdsust tööturul ja tagades võrdse kohtlemise.

2.5.2.3

Sotsiaal- ja solidaarmajanduses on palju füüsilisest isikuste ettevõtjate mitteametlikke rühmi, millel puuduvad tööalase koolituse, rahastamise ja ametliku tunnustamise võimalused. Väiketootjate ja käsitööliste vaheliste vastastikkusel põhinevate ja usaldussuhete olemasolu võiks luua tegevuse ametlikuks muutmise protsesse sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete näol, sest näiteks ühingutesse mittekuuluvatel tootjatel ei ole põhimõtteliselt mingit võimalust siseneda ametlikule turule. Sotsiaal- ja solidaarmajandus peaks rohkem osalema sotsiaalkaitse arendamisel tervishoiusüsteemide kaudu, mida hallatakse koos kasutajatega. Põhiline on kaotada mitteametlik töö, mis võib esineda sotsiaal- ja solidaarmajanduses endas.

2.5.3   Kohalik areng ja sotsiaalne ühtekuuluvus

2.5.3.1

Sotsiaalse ühtekuuluvuse miinimumnõuete eesmärgiks seadmist peetakse tähtsaks mis tahes arengukäsitluse jaoks (11). Kohalikud omavalitsused hakkavad aru saama, kui oluline on toetada sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtjaid, et anda uut elu maa- ja linnapiirkondadele. Need ettevõtted loovad kohalikke töökohti ning nende kasum ringleb kohalikul tasandil, soodustades vahendite kogunemist ning seejärel nende investeerimist samas piirkonnas. Nii tagatakse sotsiaalse ühtekuuluvuse põhiprotsessid koos investeeringute, toodete ja teenuste kohaliku kontrolliga ning kasumi ringlemine, et seda saaks kasutada kohalikus ja piirkondlikus majanduses majandusstabiilsuse loomiseks.

2.5.3.2

Sotsiaal- ja solidaarmajandus suudab luua ja levitada ettevõtluskultuuri ja -struktuuri ning ühendada majandustegevus kohalike tootmisvajadustega. Sotsiaal- ja solidaarmajandus ergutab maapiirkondades kohalikku arengut ja soiku jäänud tööstuspiirkondades nende taaselustamist ning annab uue elu halvas olukorras linnapiirkondadele, leevendades sellega suurt piirkondlikku ebavõrdsust ilma ühe kindla kohaliku arengumustrita, vaid eri viiside kooseksisteerimisega vastavalt piirkondade sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele.

2.5.3.3

Sotsiaal- ja solidaarmajandus soodustab piirkondlikku iseseisvust, andes eriti olulise rolli kodanikuühiskonnale määramaks kindlaks kõnealuse piirkonna arengu mudeli ning kontrollimaks majanduskasvu ja struktuuriliste muutuste protsesse. Neis protsessides on väga oluline osa põllumajandusühendustel. Sotsiaalse ühtekuuluvuse poliitika peab keskenduma kohalikule tasandile (maa- ja linnapiirkonnad), et tagada põhilised sotsiaalteenused, infrastruktuurid ja haridus. Sotsiaal- ja solidaarmajandus on selle ülesande täitmisel hädavajalik.

2.5.4   Mitmekesisus ja majandusdemokraatia

2.5.4.1

Sotsiaal- ja solidaarmajandus ei ole majandussüsteemi marginaalne sektor, vaid selle institutsiooniline osa, mis eksisteerib koos avaliku ja kapitalil põhineva erasektoriga. Seeläbi luuakse majanduse mitmekesisust, mis võimaldab anda sotsiaal- ja solidaarmajanduse sektorile rohkem kaalu teise kahe sektori kõrval. Sotsiaal- ja solidaarmajandus annab panuse säästvasse arengusse, edendab vabatahtlike sektorit ja tagab oma hariduse edendamise süsteemide abil võrdsed võimalused. Sotsiaal- ja solidaarmajandus on tähtis sotsiaalse stabiilsuse, majanduskasvu jätkusuutlikkuse, tulude ümberjaotamise ja alternatiivsete majandusmudelite käivitamise saavutamiseks.

2.5.4.2

Sotsiaal- ja solidaarmajanduse toimimine, lähtudes demokraatia põhimõttest ja inimeste osalemisest oma majandusprotsesside üle otsuste langetamisel, tähendab pidevat demokraatia- ja kodanikukoolitust. Sotsiaal- ja solidaarmajandus ehitab üles sotsiaalstruktuuri ning selle võime osaleda edukalt konfliktide lahendamisel ning rahu ja sotsiaalse õigluse tagamisel muudab ta Ladina-Ameerika majandus- ja sotsiaalsüsteemi asendamatuks osaks. Neid võimeid tuleb edendada.

3.   Sotsiaal- ja solidaarmajanduse alane rahvusvaheline koostöö

3.1   Koostöövajadus

3.1.1   Sotsiaal- ja solidaarmajandus lähtub põhimõtetest ja tavadest, mis on ühised nii Euroopa Liidus kui ka Ladina-Ameerikas. Seepärast võivad need puutepunktid edendada koostööd nende kahe piirkonna vahel nii säästva arengu kui ka kaubavahetuse ja ettevõtluse valdkonnas.

3.1.2   Korrates komitee poolt varem öeldut, tuleb märkida, et Ladina-Ameerika riikidega sõlmitavad kaubanduskokkulepped peavad edendama mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning konkreetsemalt sotsiaal- ja solidaarmajanduse arengut (12).

3.2   Võrgustikud

3.2.1   Sotsiaal- ja solidaarmajanduse esindusorganisatsioonide, sotsiaalettevõtete, teabe-, mõõtmis- ja innovatsioonikeskuste ning ülikoolihariduse keskuste moodustatud võrgustikud võivad luua platvorme, mis tegutsevad mainitud suurte puuduste kaotamise nimel. Nende eesmärkide saavutamisel võib tuua suurt kasu ka EL, kuid meetmed ei tohi olla suunatud ainuüksi madalama sissetulekuga riikidele või piirkondadele, vaid ka keskmise sissetulekuga tärkava majandusega riikidele, kellel on vaja tugevdada oma sotsiaalset ühtekuuluvust ja edendada õiglast majanduskasvu. Elujõulistele võrgustikele toetuv sotsiaal- ja solidaarmajandus aitaks määrata kindlaks kõige pakilisemaid vajadusi ja kõige tõhusamaid projekte, muutes niimoodi ELi rahvusvahelise koostöö valikulisemaks. Väga tähtis võib olla ELi tegevus sotsiaal- ja solidaarmajandusele toetuvate arenguvõrgustike loomisel Ladina-Ameerika ja teiste piirkondade (Aafrika, Aasia jt) vahel (13).

3.3   Arengukoostöö ja ühisareng sotsiaal- ja solidaarmajanduses

3.3.1   EL võib koostööd teha, rakendades sotsiaal- ja solidaarmajanduse säästva arengu ettevõtluskavasid, (14) milles osalevad sellele valdkonnale pühendunud Ladina-Ameerika valitsused ja millega teevad koostööd mõlema mandri sotsiaal- ja solidaarmajanduse organisatsioonid, luues aktiivse tööhõivepoliitika raames ettevõtjatele toetuse ja tehnilise abi programme. Nii nähakse, et ELil on Ladina-Ameerikas peale ärihuvi ka muud huvid.

4.   2012. aasta kui murdepunkt: ÜRO rahvusvaheline ühistute aasta; Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika riikide organiseeritud kodanikuühiskonna seitsmes kohtumine

4.1   ÜRO kuulutas oma Peaassamblee resolutsiooniga (64/136) 2012. aasta rahvusvaheliseks ühistute aastaks. Nende oluliste seisukohtade seas, mida resolutsioonis avaldatakse ja mis tõstavad esile ühistute panuse kogu maailma majanduse ja ühiskonna arengusse, kutsub ÜRO üles ühistutegevust aktiivselt edendama eriti just 2012. aastal. Käesoleva arvamusega toetatakse seda resolutsiooni kõigis küsimustes ja nõustutakse selle ettepanekutega.

4.2   2012. aastal toimub ka Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika riikide organiseeritud kodanikuühiskonna seitsmes kohtumine. Selle kohtumise raames ja seda ettevalmistavatel etappidel peetakse töökoosolekuid käesoleva arvamuse teemadel Ladina-Ameerika ja ELi sotsiaal- ja solidaarmajanduse esindajatega, et jõuda kokkuleppele lõplikus dokumendis esitatavates soovitustes.

---

(1)  Dokument KOM(2009) 647 ELi 2020. aasta strateegia kohta. „Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika suhete sotsiaal-majanduslike aspektide edendamine”, ELT C 347, 18.12.2010, lk 48-54.

(2)  Arvamus INT/447 „Ettevõtluse vormide mitmekesisus”, ELT C 318, 23.12.2009, lk 22-28; Patrizia Toia aruanne nr 2008/2250(INI); komitee arvamus ühistute edendamise kohta Euroopas (ELT C 234, 22.9.2005); komitee arvamus „Sotsiaalmajandus ja ühisturg” (EÜT C 117, 26.4.2000). Samuti hiljutised Hispaania ja Portugali sotsiaalmajanduse seadused (2011) ning teised liikmesriikide õigusnormid, mis reguleerivad sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtteid.

(3)  Nii teeb näiteks ILO oma hiljutises, 2010. aasta töödokumendis „Social and Solidarity Economy: Building a Common Understanding”, mille koostas ILO rahvusvaheline koolituskeskus (CIF).

(4)  Ladina-Ameerikas ei ole täpset statistikat, kuid Fundibesi 2009. aastal tehtud uuringutest selgub, et umbkaudselt ja esialgselt võib rääkida enam kui 700 000 sotsiaal- ja solidaarmajanduse organisatsioonist, kuhu kuulub ligikaudu 14 miljonit liiget. Lisaks muudab kogu piirkonna majanduses mitteametliku sektori ulatuslikkus äärmiselt raskeks täpse või isegi ligikaudse üldarvu leidmise. ACI omalt poolt leiab, et Ladina-Ameerika on uute ühistute ja nende liikmete osas kõige kiiremini kasvav piirkond (2009). Uruguai riiklik ühistute instituut (Inacoop) avaldas 2008. aasta kohta mõned arvud: 1 164 ühistut, 907 698 aktiivset liiget, aastatoodang väärtuses 1,708 miljardit dollarit (3,2 % kogutoodangust), 27 449 töötajat. Veel 2008. aasta andmeid: Argentiina: 12 760 ühistut ja 9 392 713 nendega seotud isikut; 4 166 vastastikust kindlustusandjat ja 4 997 067 nendega seotud isikut; 289 460 töötajat (allikas: INAES). Tšiili: 1 152 ühistut ja 1 178 688 nendega seotud isikut; 536 vastastikust kindlustusandjat (allikas: Fundibes). Colombia: 8 533 ühistut ja 139 703 nendega seotud isikut; 273 vastastikust kindlustusandjat ja 4 758 nendega seotud isikut (allikas: Confecoop). Guatemala: 841 ühistut ja 1 225 359 nendega seotud isikut (eri allikad). Paraguay: 453 ühistut ja 1 110 000 nendega seotud isikut (allikas: Fundibes). Brasiilia kohta vt allmärkus 9. Samuti on uuringuid, mis näitavad, et sotsiaal- ja solidaarmajandus on kriisi tingimustes tugev olnud. Kuid kõik need andmed ja hinnangud on pigem umbkaudsed ja oletatud kui tõendatud.

(5)  Esindusorganisatsioonide näiteid: Confecoop (Colombia), Conacoop (Costa Rica), Confecoop (Guatemala), Conpacoop (Paraguay), Hondurase ühistute keskliit, OCB (Brasiilia), Conacoop (Dominikaani Vabariik), Cudecoop (Uruguay), Mehhiko solidaarmajanduse ettevõtete nõukogu ja Cosucoop (Mehhiko). Rahvusvahelised organisatsioonid: ACI Americas, Cicopa jt.

(6)  Sotsiaal- ja solidaarmajanduse riigiasutused: Infocoop (Costa Rica), Dansocial (Colombia), Incoop (Paraguay), Inaes (Argentina), Senaes (Brasiilia), Inacoop (Uruguay) ja Insafocoop (El Salvador).

(7)  Nagu on VKEde kohta märgitud arvamuses REX/180 „Euroopa Liidu ja Mehhiko suhted” (15.2.2006), ELT C 88, 11.4.2006, lk 85-93.

(8)  Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide majanduskomisjoni (CEPAL) andmetel elab üle poole elanikkonnast (350 miljonit inimest) allpool vaesuspiiri ning 22 miljonit last peab ellujäämise nimel töötama. Eeskujuks tuleb tuua viimasel aastakümnel Brasiilia valitsuse võetud meetmeid, millega on aidatud miljonitel inimestel väljuda äärmise viletsuse olukorrast. Brasiilia sotsiaal- ja solidaarmajandus on andnud nende edusammude juures oma panuse solidaarmajanduse riigisekretariaadi (SENAES) ja tolle juhi professor Paul Singeri strateegia kaudu. Tema hiljuti lausutud sõnade kohaselt „vajab sotsiaal- ja solidaarmajandus rohkem raha, ulatuslikumat turgu ja suuremat tuntust”.

(9)  Brasiilia solidaarmajanduse kaardistamise andmetel on riigis 22 000 ettevõtet, millest üks kolmandik on tõenäoliselt mitteametlikud (www.fbes.org.br). Vt ka arvamus REX/232 „Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika suhted”, ELT C 256, 27.10.2007, lk 138-143, arvamus SOC/250 „Inimväärse töö tagamine kõigi jaoks”, ELT C 93, 27.4.2007, lk 38-41, ning Euroopa ja Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee 12. oktoobri 2009. aasta töödokument „Strategies for maintaining and creating jobs, particularly for women and young people”.

(10)  2011. aasta töödokument „Social and Solidarity Economy: Our common road towards Decent Work”, http://socialeconomy.itcilo.org/en/2011-readers. Viiteks ka käesoleva arvamuse punktile 3.2.

(11)  Paljude teiste dokumentide seas vt komitee korraldatud ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide organiseeritud kodanikuühiskonna kuues kohtumine (2010); Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide majanduskomisjoni (CEPAL) töödokumendid Ladina-Ameerika riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumiseks Tšiilis Santiagos 2007. aastal; arvamus REX/257 „Euroopa Liidu ja Brasiilia suhted”, ELT C 100, 30.4.2009, lk 93-99; arvamus REX/232 „Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika suhted”, ELT C 256, 27.10.2007, lk 138-143; komitee vahendatud ELi ja Kesk-Ameerika assotsieerimisleping; ELi ja Ladina-Ameerika Guadalajaras toimunud tippkohtumine; komitee korraldatud ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide organiseeritud kodanikuühiskonna neljas kohtumine (2006); arvamus REX/210 „Euroopa Liidu ja Andide Ühenduse suhted”, ELT C 309, 16.12.2006, lk 81-90; arvamus REX/180 „Euroopa Liidu ja Mehhiko suhted”, ELT C 88, 11.4.2006, lk 85-93; arvamus REX/135 „Ameerika vabakaubandusleping”, ELT C 110, 30.4.2004, lk 40-54; REX/13 (EÜT C 169, 16.6.1999). Eriti asjakohane on arvamus REX/152 „Sotsiaalne ühtekuuluvus Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikides”, ELT C 110, 30.4.2004, lk 55-71.

(12)  Arvamus REX/277 „Majanduslike ja sotsiaalsete aspektide edendamine ELi ja Ladina-Ameerika suhetes”, ELT C 347, 18.12.2010, lk 48-54. Vt ka komitee seisukohad kõnealuse piirkonna riikidega sõlmitud kaubanduskokkulepete kohta.

(13)  Siinkohal tuleb arvestada Hiina rolli maailmas ning tema mitmetahulist tähtsust strateegilistes liitudes osalejana. Ladina-Ameerikas on olulisi võrgustikke, nagu Lõuna-Ameerika lõunaosa ühisturg (Mercosur), Unisol (Brasiilia) ja FIDES (Mehhiko).

(14)  Sotsiaal- ja solidaarmajanduse seos keskkonna jätkusuutlikkusega on üks selle olemuslik tunnusjoon. Sellega seoses vt käesoleva arvamuse allmärkuses 10 nimetatud 2011. aasta dokumendi 9. peatükk nn keskkonnahoidlike töökohtade kohta. Vt ka ELT C 48, 15.2.2011, lk 14-20 ja lk 65-71.

---