22.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 229/34

1.1

tervitab uut raamstrateegiat, mis on positiivne panus keelelise mitmekesisuse edendamisse ning täiendus komisjoni olemasolevatele algatustele teabevahetuse parandamiseks Euroopa Komisjoni ja kodanike vahel;

1.2

toetab komisjoni kolme peamist eesmärki: (1) ergutada keeleõpet ja edendada ühiskonna keelelist mitmekesisust; (2) edendada tugevat mitmekeelset majandust; ja (3) muuta Euroopa Liidu õigusaktid, menetlused ja teave kodanikele kättesaadavaks nende omas keeles;

1.3

leiab siiski, et sedavõrd oluliste eesmärkide saavutamiseks ei ole kasutada olevad vahendid piisavad;

1.4

tunnustab, et vastutus edasiste edusammude eest mitmekeelsuse valdkonnas lasub valdavalt liikmesriikidel ning kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel, kuid leiab, et teadlikkuse tõstmiseks ning meetmete järjepidevuse parandamiseks erinevatel tasanditel ja kogu Euroopa Liidus on vajalik komisjoni selge toetus;

1.5

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli poliitika rakendamisel, millega edendatakse mitmekeelsust, ja on seisukohal, et seda rolli tuleks teatises selgemalt väljendada;

1.6

kutsub üles rohkem tunnustama sõpruslinnade (town-twinning) algatuste rolli keelte õppimisel ning kultuuridevahelisel suhtlemisel ning usub, et inimeste sedavõrd selge kaasamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil võib vähendada distantsi Euroopa Liidu ja selle kodanike vahel;

1.7

usub ka, et määruse 1/1958 hiljutine muutmine, mille kohaselt käsitletakse iiri keelt alates 1. jaanuarist 2007 Euroopa Liidu ametliku töökeelena, ning nõukogu 13. juuni 2005. aasta järeldused, mis võimaldavad Euroopa Liidu institutsioonidel ja organitel ning liikmesriikidel sõlmida halduskokkuleppeid ja näevad ette nende täiendavate keelte ametliku kasutamise võimaluse, mida tunnustab liikmesriigi põhiseadus kogu riigi territooriumil või selle osal ja mille kasutamine riigikeelena on seadusega lubatud, on täiendavad olulised sammud lõhe vähendamisel Euroopa Liidu ja paljude kodanike vahel;

1.8

tunnustab valdkondlike programmide, nagu Socrates, Euroopa Noored, Leonardo ning Elukestva õppe programm, olulist panust keeleõppe edendamisse Euroopa Liidus. Need on head näited meetmete kohta, mis aitavad kaasa mitmekeelset ühiskonna loomisele ning Regioonide Komitee kordab oma seisukohta, et komisjonil on kõnealustes valdkondades võimalik rohkem ära teha;

1.9

seoses sellega tervitab komitee tõsiasja, et Euroopa Komisjoni käesolevas ettepanekus elukestva õppe ja koolituse integreeritud programmi kohta ei eristata erinevaid Euroopa keeli selliselt, et programm oleks avatud vaid Euroopa Liidu ametlikele töökeeltele (nagu see praegu on);

1.10

on seisukohal, et sisserändajatele tuleb pakkuda igakülgseid võimalusi, et julgustada neid alal hoidma oma emakeelt ning õppima vastuvõtva riigi keelt või keeli. Komitee on arvamusel, et selgemini tuleks tunnustada rikast kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, mida sisserändajate rühmad Euroopa Liitu toovad ning et tuleks pakkuda võimalusi nende keelte õpetamiseks miinimumnõudena. Komitee rõhutab ka vajadust tõlkide spetsialiseerituma koolituse järele, mis on viis sisserändajate ja vastuvõtva kogukonna vahelise suhtlemise edasiseks lihtsustamiseks;

1.11

nõustub, et võõrkeele õppekavades ja struktuurides peaksid kajastuma õpilaste ja üliõpilaste muutuvad vajadused; seetõttu ootab komitee komisjonilt soovitusi võõrkeeleõpetajate koolituse ja keeleõppevahendite ajakohastamiseks;

1.12

toetab Euroopa ühiskonna mitmekeelsuse ja kultuuridevahelise suhtlemise arendamist teadusharuna ning tervitab komisjoni ettepanekut täiendada keelelise mitmekesisusega seotud teadustegevust õppetoolide võrgustikega, sarnaselt edukaks osutunud Jean Monnet meetmega;

1.13

on teadlik varajase keeleõppe eelistest eeldusel, et õpetajad on saanud eriväljaõppe ning tervitab seega komisjon peagi ilmuvat väljaannet uuringu kohta varajase keeleõppe heast tavast, mis peaks komitee arvates hõlmama piirkondlikku perspektiivi. Komitee loodab, et kõnealuse uuringu raames arvestatakse piirkondliku tasandi pikaajalisi kogemusi selles valdkonnas;

1.14

rõhutab, et kõrgharidusasutusi võiks innustada olema aktiivsemad üliõpilaste ja personali mitmekeelsuse edendamisel ning tervitaks edasisi projekte, mis oleksid sarnased projektiga Euroopa võrgustik kõikide üliõpilaste hulgas keelte edendamiseks;

1.15

nõustub, et kõrgharidusasutustel võiks olla aktiivsem roll mitmekultuurilisuse edendamisel kohalikus kogukonnas laiemalt, luues selleks sidemeid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja kohalike ettevõtetega;

1.16

nõustub, et mitteingliskeelsetes riikides levinud suundumusel viia õppetööd läbi riigi või piirkondliku keele asemel inglise keeles võivad olla ettenägematud tagajärjed nimetatud keelte elujõulisuse säilimisele. Komitee rõhutab, et nimetatud teemaga tegelemine on tungivalt vajalik ja tervitab ettepanekut uurida kõnealust nähtust üksikasjalikumalt;

1.17

toetab ideed julgustada liikmesriike looma riiklike kavasid, andmaks struktuuri, sidusust ja suundi mitmekeelsuse edendamise meetmetele. Komitee on seisukohal, et kõnealused kavad peaksid andma selged eesmärgid keeleõppeks erinevatel haridusastmetel ning nendega peaks kaasnema jõupingutus teadlikkuse tõstmiseks keelelise mitmekesisuse kultuurilisest olulisusest. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid olema kaasatud kõnealuste riiklike kavade arendamisse ja rakendamisse;

1.18

usub, et piirkondlikku identiteeti tugevdab vähemuskeelte (vähem kasutatavad) ning piirkondlike keelte kaitsmine ja edendamine. Komitee tunnustab praegust toetust nimetatud keeltele, kuid leiab, et nende väiksusest ning seetõttu haavatavamast olukorrast tingituna tuleb erilist tähelepanu pöörata uute viiside otsimisele nende keelte tuleviku kindlustamiseks;

1.19

toetab Euroopa Komisjoni otsust kaasata võõrkeelteoskus põhipädevuste hulka, milleni kõik Euroopa kodanikud peaksid oma elu jooksul jõudma ning kutsub komisjoni üles koostama vajalikud dokumendid selle rakendamiseks ühiskonnas;

1.20

leiab, et parem keeleoskus suurendab Euroopa Liidu ettevõtete kauplemise võimekust ning tervitab 2006. aastal avaldatavat uuringut napi keeleoskuse mõjust Euroopa majandusele. Komitee on siiski seisukohal, et kõnealune uuring peaks olema suunatud eelkõige keeleoskuse piirkondlikele erinevustele ning et soovitused tuleks teha laialdaselt kättesaadavaks. Komitee toetab ka peagi internetis avaldatavat kokkuvõtet keeleoskuse testimise süsteemide kohta;

1.21

on seisukohal, et tuleb tugevdada meetmeid mitmekeelsuse ja kutsehariduse sidumiseks, et parandada töötajate piiriülest liikuvust, mis on ühenduse tööhõivepoliitika rakendamise üks vahendeid;

1.22

rõhutab, et Euroopa Liidu inglise keelt kõnelevates riikides on toimunud keeli õppivate üliõpilaste arvu kahanemine. Selle languse üks põhjuseid on seotud inglise keelt emakeelena rääkijate veendumusega, et võõrkeelte oskusest saadav kasu või selle vajadus tööturul on tühine, mistõttu üliõpilased ei pea võõrkeelteoskust mitte alati oluliseks oskuseks kõrgkooli pääsemisel või tööturule sisenemisel. Kuigi komisjon esitab viise mitmekeelse majanduse loomiseks, kordab komitee, et rohkem on vaja ära teha teadlikkuse tõstmiseks keelte õppimisega seotud majanduslikust kasust;

1.23

rõhutab, et oluline on juurdepääs eri keeltes edastatavale teabele ning selle teabe kasutamine ja tervitab seega rikkalikku ja mitmekesist sisu ja digitaalteenuseid pakkuva Euroopa ühtse inforuumi loomist;

1.24

leiab, et subtiitritega filmid ja telesaated on hea vahend keeleõppe edendamiseks ning pooldab selle laialdasema kasutamise potentsiaali uurimist;

1.25

on seisukohal, et kõrgharidusasutuses ja mujal tuleb koolitusprogramme pidevalt ajakohastada ning leiab seetõttu, et 2006. aastal tuleks korraldada konverents ülikoolide tõlkekoolituse kohta;

1.26

tervitab i2010 programmi raames käivitatavat digitaalsete raamatukogude projekti ning toetab algatust ühendada ja kooskõlastada Euroopa teadlaste töörühmade töö keeletehnoloogia, masintõlke ja abivahendite koostamise valdkondades.

1.27

tunnistab, et komisjon on viimase kümne aasta jooksul välja töötanud arvukaid mitmekeelsusega seotud algatusi, et aidata kodanikel aru saada sellest, kuidas Euroopa õigusaktid neid mõjutavad ning tervitab ettepanekut kõnealuseid algatusi edasi arendada. Regioonide Komitee arvab siiski, et komisjon peaks tõhustama teavet ning teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, mis aitavad Euroopa Liidu kodanikel mõista oma keelelist ja kultuurilist mitmekesisust ning kirjandus- ja kunstipärandit kui ühiseid põhiväärtusi. Teadlikkuse tõstmisele suunatud algatused on olulise tähtsusega suurendamaks kodanike teadmisi nende pärandist ning eriti oluline on pöörata siinkohal tähelepanu Euroopa kodanike noorema põlvkonna teavitamisele ametliku ja vabahariduse kõigis etappides;

1.28

kiidab heaks komisjoni jätkuva mitmekeelsuse edendamise oma internetiportaalis (Europa) ja väljaannetes. Komitee tervitab keeleportaali Europa käivitamist, mis annab teavet mitmekeelsuse kohta Euroopa Liidus ja sisaldab uusi keeleõppijatele ja keeleõpetajatele mõeldud portaale. Komitee tervitab ka komisjoni sisevõrgustiku loomist, mis peab tagama, et kõik direktoraadid rakendavad mitmekeelsuse poliitikat ühtselt;

1.29

tuletab kõigile Euroopa Liidu institutsioonidele meelde, et kodanikega suhtlemisel ja eelkõige Euroopa keeltele pühendatud internetileheküljel tuleks silmas pidada liikmesriikide keeli, mis ei ole küll Euroopa Liidu ametlikud töökeeled, kuid millel on ametliku keele staatus liikmesriigi põhiseaduses. Komitee on seisukohal, et sellisel juhul peaks Euroopa Komisjon lülitama kõnealused keeled kodanikega suhtlemisse;

1.30

leiab, et positiivne algatus on liikmesriikide kohalike tõlkeosakondade rolli suurendamine mitmekeelsuse edendamisel, eelkõige komisjoni sõnumite kohandamisel kohaliku auditooriumi jaoks;

1.31

tõdeb, et oluline on teadlikkuse tõstmine keelelisest mitmekesisusest ning toetab seega liikmesriikides kõrgetasemeliste mitmekeelsust käsitlevate seminaride korraldamist, mille sihtgrupp on ajakirjanikud ning teised arvamuskujundajad;

1.32

on seisukohal, et rahvusvahelise kirjaliku tõlke võistluse korraldamine liikmesriikide koolide vahel on positiivne ning tänuväärne algatus ja julgustab arendama sarnaseid mitmekeelsuse võrdlevaid hindamisi ja võistlusi ka kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele üle Euroopa;

1.33

tervitab komisjoni ettepanekut moodustada kõrgetasemeline mitmekeelsuse töörühm ning komitee toetab ka mitmekeelsuse teemal ministrite konverentsi korraldamist ja leiab, et ka komiteed tuleks kutsuda kõnealusel konverentsil osalema.

2.1

soovitab selgemalt väljendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli kultuuri ja keele edendamisel oma kogukonnas;

2.2

kutsub üles rohkem tunnustama algatuste, nagu Euroregioonide tegevused ja sõpruslinnade algatus, rolli keelte õppimisel ning kultuuridevahelisel suhtlemisel kohalikul tasandil;

2.3

soovitab komisjonil suurendada teadlikkust mitmekeelsusest ja parandada Euroopa Liidu eri tasanditel võetavate meetmete kooskõlastatust, kasutades selleks võõrkeelteoskuse lisamist põhipädevuste hulka, mis peaks igal Euroopa kodanikul olema;

2.4

kutsub komisjoni üles keeleõppe edendamiseks Euroopa Liidus suurendama oma panust valdkondlikesse programmidesse, nagu Socrates, Euroopa Noored, Leonardo ning Elukestva õppe programm, pöörates erilist tähelepanu üliõpilaste liikuvusele Erasmus-programmi raames;

2.5

kutsub teisi Euroopa Liidu institutsioone üles Regioonide Komitee teiste ametlike keelte kasutamise positiivsete kogemuste alusel kontrollima komitees kehtiva korra ülevõtmise võimalusi;

2.6

soovitab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel endil võtta osa algatustest, mille raames nende töötajad, vastavalt oma ülesannetele seoses Euroopa integratsiooni ja koostööpoliitikaga, õpivad võõrkeeli, täiendavad ja täiustavad oma võõrkeeleoskusi ning kutsub omavalitsusi üles lisama võõrkeelteoskuse oma haridusprogrammidesse ja –projektidesse, kui see jääb nende pädevusse;

2.7

soovitab osutada suuremat abi sisserändajate rühmadele mitte ainult vastuvõtva maa keele õppimisel, vaid ka nende rühmade keelte ja kultuuride säilimise soodustamisel, ning nõuab selgemat viitamist sisserändajate keeltega seotud poliitilistele meetmetele, mida saab ellu rakendada kohalike omavalitsuste, ülikoolide ja ettevõtete koostöö ja koostoimimise kaudu;

2.8

rõhutab vajadust tõlkide spetsialiseerituma koolituse järele, mis on viis sisserändajate ja vastuvõtva kogukonna vahelise suhtlemise edasiseks lihtsustamiseks.

2.9

soovitab muuta prioriteediks võõrkeeleõpetajate koolitus ning kutsub komisjoni üles selgemalt visandama tegevuskava võõrkeeleõpetajate koolituseks kõikidel tasemetel;

2.10

soovitab komisjonil täpsustada mitmekeelsuse ja kultuuridevahelise suhtlemise õppetoolide jaotust liikmesriikides;

2.11

kutsub komisjoni üles edendama rohkem projekte, mis soodustaksid sidemeid kõrgharidusasutuste ja laiema kogukonna, sealhulgas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja kohalike ettevõtete vahel;

2.12

teeb ettepaneku, et komisjon edendaks mitmekeelsust kõrghariduses projektidega, nagu Euroopa võrgustik kõikide üliõpilaste hulgas keelte edendamiseks;

2.13

kutsub liikmesriike üles tegutsema komisjoni soovituse kohaselt ning vastu võtma mitmekeelsuse ja kultuurilise mitmekesisuse riiklikud kavad;

2.14

soovitab komisjonil esitada selged suunised liikmesriikides mitmekeelsuse riiklike kavade vastuvõtmiseks;

2.15

soovitab selgemalt väljendada piirkondlike ja vähemuskeelte rolli mitmekeelse Euroopa kujundamisel.

2.16

soovitab suunata uuringu keeleoskuse puudulikkuse kohta Euroopa Liidus eelkõige keeleoskuse piirkondlikele erinevustele ning on seisukohal, et uuringust tulenevad soovitused tuleks teha laialdaselt kättesaadavaks;

2.17

kutsub komisjoni üles tõhustama oma kampaaniaid, mis on suunatud teadlikkuse tõstmisele keeleõppega seonduvast majanduslikust ja kultuurilisest kasust;

2.18

kutsub komisjoni üles tõhustama teavet ning teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, mis aitavad Euroopa Liidu kodanikel mõista oma keelelist ja kultuurilist mitmekesisust, kirjandus- ja kunstipärandit ja ühiseid põhiväärtusi, ning panema erilist rõhku teadlikkuse tõstmisele Euroopa kodanike noorema põlvkonna hulgas. Samuti soovitab komitee rohkem toetada ELi kodanikke teistesse Euroopa riikidesse tööle asumisel vastuvõtva riigi keele õppimisel, sealhulgas keeleõpe ametialastel eesmärkidel;

2.19

kordab arvamuskujundajate hulgas teadlikkuse suurendamise olulisust keelelise mitmekesisuse väärtusest ning kutsub seetõttu komisjoni üles nimetatud rühmade hulgas tugevdama mitmekeelsust puudutavaid teadlikkuse tõstmise kampaaniaid.