EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52006AR0048

Regioonide Komitee Arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv keskkonnasõbralike maanteeveokite edendamise kohta

ELT C 229, 22.9.2006, p. 18–21 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

22.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 229/18


Regioonide Komitee Arvamus teemal “Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv keskkonnasõbralike maanteeveokite edendamise kohta”

(2006/C 229/02)

REGIOONIDE KOMITEE,

võttes arvesse“Ettepanekut: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv keskkonnasõbralike maanteeveokite edendamise kohta” (KOM(2005) 634 lõplik — 2005/0283 (COD));

võttes arvesse Euroopa Komisjoni 21. detsembri 2005. aasta otsust konsulteerida kõnealuses küsimuses Regioonide Komiteega vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 175 ja artikli 265 lõikele 1;

võttes arvesse Regioonide Komitee presidendi 24. jaanuari 2006. aasta otsust teha vastavasisulise arvamuse koostamine ülesandeks säästva arengu komisjonile;

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust teemal Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: “Linnakeskkonna temaatilise strateegia suunas” (KOM(2004) 60 lõplik — CdR 93/2004 fin) (1);

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, mis käsitleb valget raamatut “Euroopa transpordipoliitika aastaks 2010: aeg otsustada” (KOM(2001) 370 lõplik) (CdR 54/2001 fin) (2);

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust teemal “Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile: 2005. aasta kokkuvõte ELi säästva arengu strateegiast: esialgne hinnang ja tulevikusuunad” (KOM(2005) 37 lõplik — CdR 66/2005 fin);

võttes arvesse säästva arengu komisjoni poolt 3. aprillil 2006 vastu võetud arvamuse eelnõu (CdR 48/2006 CdR 48/2006 rev.1) (Raportöör: pr KARLSSON, kommuuninõunik, Vindelni kommunivalitsuse liige (SE/ALDE));

arvestades järgmist:

1)

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on need otsuseid tegevad ja täidesaatvad tasandid, mis on Euroopa Liidu kodanikele kõige lähemal. Euroopa õhu puhtana hoidmiseks vajalikud meetmed tuleb välja töötada, vastu võtta, rakendada ja nende edasist jälgimist teostada dialoogis kohaliku ja piirkondliku tasandiga ning Euroopa Liidu kodanikega.

2)

Liiklusest tingitud keskkonnamõjude piiramiseks kavandatud meetmete praktiline rakendamine peab 25 liikmesriigis leidma aset kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

3)

Keskkonnasõbralike sõidukite kasutamise edendamine vastab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste eesmärkidele, millega soovitakse vähendada energiakasutust ja sellest tulenevalt õhusaaste ulatust.

4)

Keskkonnasõbralike sõidukite propageerimisega seonduv koormus ei tohiks jääda vaid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kanda. Tingimata on tarvis meetmeid erasektori, st avaliku sektori korraldusel tegutsevate ettevõtete koheseks kaasamiseks.

5)

Momendil täheldatavaid mittesäästlikke tendentse on võimalik ümber pöörata kohalikul ja piirkondlikul tasandil rakendatavate meetmete ühismõjul.

võttis täiskogu 65. istungjärgul 14.–15. juunil 2006 (15. juuni istungil) vastu järgmise arvamuse:

1.   Regioonide Komitee seisukohad

Regioonide Komitee

Üldist

1.1

tervitab komisjoni kavatsust aidata keskkonnahoidlike riigihangete abil kaasa õhu kvaliteedi parandamisele;

1.2

nõuab, et direktiivi ettepanekus ette nähtud meetmeid, mis hõlmavad keskkonnasõbralike maanteeveokite soetamist riigiasutuste poolt, käsitletaks kui soovitust;

1.3

rõhutab direktiivi vastuvõtmise korral Euroopa Liidu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tiheda koostöö tähendust kavandatud meetmete väljatöötamisele. Kõnealuse direktiivi ettepaneku koostamise eel konsulteeriti esmajoones auto- ja kütusetööstuse ning liikmesriikide riikliku tasandi esindajatega;

1.4

eeldab, et direktiivi vastuvõtmise korral kaasatakse kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused direktiivis kavandatud meetmete edasisse kujundamisse, rakendamisse, edasise jälgimise teostamisse ja hindamisse. Regioonide Komitee ei pea aga ilmtingimata vajalikuks moodustada komiteed, mis peaks komisjoni nõustama tema edasistes töödes;;

1.5

toonitab vajadust teavitada kodanikke rakendatud meetmetest ning selgitada neile praktiliste näidete abil Euroopa seadusandliku protsessi ja selle mõju. Siin on kohalikul ja piirkondlikul tasandil täita oluline roll, mida tõstetakse muuhulgas esile ka komisjoni Euroopa teabevahetuspoliitikat käsitlevas valges raamatus;

1.6

nõustub põhimõtteliselt direktiivi ettepaneku põhjuste ja eesmärkidega. Komitee soovib siiski viidata sellele, et ainuüksi avaliku sektori kohustamine riigihankekonkursside korraldamiseks ei ole soovitav. Nagu Euroopa Komisjon direktiivi ettepanekus välja toob, hõlmab avaliku sektori turuosa kaubikute ja veoautode puhul umbes 6 % ning busside puhul umbes 30 %. Seetõttu toetab komitee lahendust, millega kaasataks tugevamini ka erasektor. Põhimõtteliselt tahaks komitee viidata “pehmete”, mitteseadusandlike meetmete tähtsusele “roheliste” hankemenetluste valdkonnas. Eelkõige rakendavad suurlinnad vastavate raamtingimuste olemasolul keskkonnakaitsemeetmeid vabatahtlikult;

1.7

viitab sellele, et vaid avaliku sektori kohustamine võib takistada eelkõige majanduslikult nõrkade kohalike omavalitsuste investeeringuid ning sundida neid üldhuviteenuseid väljast tellima;

Täiendavad meetmed keskkonnasõbraliku liikluse edendamiseks

1.8

nõuab terviklikku lähenemist meetmetele, mida on võimalik rakendada keskkonnasõbraliku liikluse edendamiseks. Komitee suhtub reservatsioonidega direktiivi ettepanekus sisalduvasse nõudesse, mille kohaselt peaksid 25 % avalike asutuste soetatud raskeveokitest olema keskkonnasõbralikud. Selle asemel toetab komitee mootoristandardite kehtestamist, mis kehtiksid võrdselt kõikide sõidukite ja ostjate suhtes. Õhusaastele kehtivatest piirväärtustest kinnipidamiseks on vaja täiendavaid meetmeid;

1.9

tervitab suurema rõhu asetamist biokütustele. Euroopas suurenenud bioetanooli ja biodiisli tootmine aseainena traditsioonilistele sõidukikütustele (bensiin ja diisel) omab hulgaliselt eeliseid:

vähendab sõidukite poolt õhku paisatavate kasvuhoonegaaside hulka;

aitab naftavarude vähenedes kaasa energiavarustuse tagamisele;

pakub Euroopa Liidu põllu- ja metsamajandusele võimaluse biokütuse tootmiseks vajalike taimede ja puidu kasvatamiseks;

võimaldab arengumaadel eksportida biokütuseid Euroopa Liitu ning

vähendab loodusvarade kasutamist.

Kavandatud meetmed

1.10

ei toeta keskkonnasõbralike maanteesõidukite edendamise direktiivi vastuvõtmist. Selle asemel leiab, et on vaja rakendada järgmiseid meetmeid:

komisjon peab liikluse ja transpordi valdkonna jaoks koostama emisiooniallikale suunatud Euroopa poliitika ajakava ning püüdlema seejärel selle poole, et:

alates 2007. aastast kehtiks reisijateveole Euro-V normid;

alates 2011. aastast kehtiksid diiselmootoriga sõiduautodele ja väikeveokitele Euro-VI normid;

alates 2012. aastast kehtiksid veoautodele Euro-VI normid;

tuleb kavandada teavitus- ja koolitusmeetmed keskkonnasõbralike maanteesõidukite omandamise toetamiseks ja kiirendamiseks avaliku sektori poolt; väärtuslik abivahend on komisjoni keskkonnahoidlike riigihangete käsiraamat, ent siiski on vaja teha täiendavaid pingutusi;

riigihangete puhul keskkonnaaspektidega arvestamiseks tuleb rakendada vastavate vahendite arendamise meetmeid;

tuleb toetada nn “rohelise koostöövõrgustiku” arendamist riigihangete korraldamise süsteemis. Selle “rohelise koostöövõrgustiku” raames oleks võimalik teostada võrdlusuuringuid, vahetada häid tavasid ning määratleda ühiseid eesmärke;

stimuleerimise eesmärgil tehtav Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevus tuleb esmajärjekorras suunata keskkonnasõbralike maanteesõidukite valdkonnale, seda koos nendega seotud probleemidega;

seoses keskkonnasõbralike maantee-sõidukite edendamisega tuleb anda prioriteet omamaiste taastuvate energiaallikate arendamisele. Selleks on vaja luua mehhanismid biokütuste tootmiseks mõeldud metsakultuuride arendamise ja kasvatamise edendamiseks.

Direktiivi ettepaneku rakendamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil

1.11

viitab sellele, et keskkonnasõbralike maanteesõidukite direktiivi ettepaneku rakendamise eeltingimused oleksid erinevates liikmesriikides erinevad.

Enamikus liikmesriikides kaetaks direktiivi ettepanekus sätestatud meetmete kulud täielikult või osaliselt riigile laekuvatest maksudest. Osades liikmesriikides rahastatakse kõnealuseid meetmeid aga kohalikest ja piirkondlikest maksudest ja lõivudest.

Keskkonnasõbralike sõidukite turg ei ole Euroopa Liidus ühtlane. Keskkonnasõbralike sõidukite hulk kõigub muuhulgas ka seetõttu, et mõnes liikmesriigis kehtivad vabatahtlikud kohustused selle suhtes, kui suur osa omandatud sõidukitest peavad olema keskkonnasõbralikud, mis omakorda annab keskkonnasõbralike maateesõidukite turule olulise tõuke. Keskkonnasõbralike sõidukite hulga suurenemisele aitab muuhulgas ka kaasa keskkonnajuhtimissüsteemide, ühenduse keskkonnajuhtimise süsteemi ning keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) arendamine ja sisseviimine avalikes asutustes.

Täiendav aspekt keskkonnasõbralike sõidukite kasutuselevõtu võimalikkuse juures on infrastruktuuri tehtud investeeringute maht, mis on liikmesriigiti väga erinev. Nii on näiteks keskkonnasõbralike sõidukite turu arengu oluline eeltingimus erinevat liiki kütuseid müüvate tanklate võrgustiku olemasolu.

Arvestades eeltoodud ebaühtlase turuolukorraga, vajaks Euroopa Liidu ülene toetamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil diferentseeritud lähenemist.

Edasine jälgimine

1.12

rõhutab, direktiivi vastuvõtmise korral rakendamise järelevalve ja hindamise vajadust tihedas koostöös kohaliku ja piirkondliku tasandiga. Oluline on, et direktiivi tulemused võetaks kokku ja neid esitletaks ning seda nii keskkonnasõbralike maanteesõidukite arvu kui ka nende poolt õhukvaliteedile avaldatava mõju osas. Kohalikule ja piirkondlikule tasandile ning kodanikele suunatud tagasiside on eeldus sellele, et direktiiviga saavutataks kavandatud eesmärgid ja et neid jälgitaks ka edaspidi. Samas on see oluline eeldus täiendavate meetmete rakendamiseks keskkonnasõbralike maanteesõidukite edendamiseks;

2.   Regioonide Komitee soovitused

2.1

kutsub Euroopa seadusandjaid üles, võtma edasise keskkonnasõbralike maanteesõidukite edendamise töö raames nii erasektorile kui ka avalikule sektorile suunatud ühtseid meetmeid;

2.2

eeldab, et kohalikule ja piirkondlikule tasandile osutatakse majanduslikku abi keskkonnasõbralike maanteesõidukite soetamisel;

2.3

rõhutab teabe- ja koolitusmeetmete tähtsust keskkonnasõbralike maanteesõidukite riigihangete toetamisel ja arendamisel;

2.4

peab vajalikuks terviklikku lähenemist keskkonnasõbralike maanteesõidukite edendamise võimalikele meetmetele;

2.5

teeb ettepaneku, et võimaliku keskkonnasõbralike maanteesõidukite direktiivi edasiseks jälgimiseks loodav aruandlussüsteem oleks kooskõlas muude aruandlussüsteemidega. Muuhulgas peaks see olema kooskõlas välisõhu kvaliteeti ja Euroopa õhu puhtamaks muutmist käsitlevas direktiivis kehtestatud aruandlussüsteemiga;

2.6

eeldab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kaasatakse tulevikus võimalikus direktiivis kavandatud meetmete edasisse kujundamisse, rakendamisse, edasise jälgimise teostamisse ja hindamisse.

Brüssel, 15. juuni 2006

Regioonide Komitee

president

Michel DELEBARRE


(1)  EÜT C 43, 18.2.2005, lk. 35.

(2)  EÜT C 192, 12.8.2002, lk. 8.


Top