20.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/17

1.1

Alaline töögrupp tegi oma tegevusest kokkuvõtte jaanuaris 2003, kui selle ülesandeid (1) laiendati kõigile üleeuroopaliste transpordikoridoride arengut puudutavatele küsimustele. Detsembris 2002 oli täiskogu võtnud eelmise ametiaja tegevuse teadmiseks ja selle rõhutatult heaks kiitnud. Lisaks koridoridega seotud tegevuse jätkamisele ja edasiarendamisele võttis Euroopa Komisjon aastatel 2003 ja 2004 vastu ka olulisi uusi otsuseid üleeuroopaliste transpordivõrgustike (TEN-T) osas, mis on seotud ka kümmet Helsingi koridori puudutava tööga. Ka EL-i laienemine mais 2004 ning väljavaade Kagu-Euroopa riikide liitumiseks muudavad ühise infrastruktuuri poliitika ja koostöö üldist raamistikku koridorides.

1.2

Käesoleva omaalgatusliku arvamuse eesmärgiks ei ole mitte üksnes koostada aruanne Euroopa sotsiaal- ja majanduskomitee tegevusest ja vaadetest üleeuroopaliste transpordikoridoride teemal viimase kahe aasta jooksul, vaid tuua iga käsitletud teema puhul välja, millised peaksid olema asjaosaliste järgmised sammud ja kuidas saaks komitee seejuures kaasa aidata.

2.1

Komisjon alustas üleeuroopaliste transpordivõrgustike uut läbivaatamist 2003. a. keskel kõrgetasemelise grupi (esimees Karel van Miert) ettekandega. Selle tulemusena laiendati 1996. a. prioriteetsete projektide nimekirja ning esitati EL-i uued finantseerimisvariandid ning uut liiki parandatud kooskõlastusprotseduur. (2) Tehti ka plaane säilitada transpordikoridoride kontseptsioon EL-i infrastruktuuripoliitikas, kavatsedes tulevikus keskenduda kindlatele prioriteetsetele magistraalteedele üldise võrgustikupoliitika asemel. Van Mierti grupi lähenemisviis ei suutnud endale toetust kindlustada.

2.2

Septembris 2003 arutas Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee (EMSK) sektsiooni Rooma istungil üksikasjalikult üleeuroopaliste transpordivõrgustike tulevikku Itaalia majanduse ja töö nõukogu (CNEL) V komisjoniga, kes tegeleb suuremahuliste infrastruktuuri projektide ja võrgustikega. Võeti vastu ühisavaldus, (3)milles kutsuti üles pühendama suuremat tähelepanu integreeritud transpordivõrgustiku loomisele, mis integreeriks efektiivselt uued liikmesriigid ning läheks sellest kaugemalegi. Ühenduvus ja säästev areng nihkuksid esiplaanile ning rahastamine toimuks ühiselt, mida üleeuroopalise transpordivõrgustiku osas võiks toetada Euroopa rahastamine.

2.3

Eesistujariigina palus Itaalia EMSKl koostada omaalgatuslik arvamus, et arendada edasi Roomas alanud diskussiooni. Selles dokumendis määratles komitee oma praegused võtmeseisukohad Euroopa transpordi infrastruktuuri poliitika osas: Transpordi infrastruktuuri ettevalmistamine tuleviku tarbeks: planeerimine ning naaberriigid – jätkusuutlik mobiilsus - rahastamine. (4) EMSK soovitas katsetada tulevikus rahastamise uusi vahendeid ja viise, andes suurema prioriteedi keskkonnakaitsele ja sotsiaalsele ning keskkonnaalasele jätkusuutlikkusele, ning jätkates üleeuroopalist transpordivõrgustikku kavandades ja juurutades Helsingi koridorides alustatud tööd, vastates uuel viisil uutele väljakutsetele.

2.4

Euroopa Liit on kuulutanud Kagu-Euroopa piirkonna rahumeelse saneerimise keskseks prioriteediks ning on järjekindlalt edendanud täistalitlusliku transpordi infrastruktuuri arendamist. Lisaks olemasolevatele Kagu-Euroopaga seotud koridoridele (X, V, VII, IV ja VIII) töötati selle piirkonna jaoks välja transpordi kontseptsioon, mis põhineb 1997. a. Helsingi deklaratsioonil ning TINA (5) kogemustel. See koosneb intermodaalsest infrastruktuuri võrgustikust, niinimetatud Kagu-Euroopa tuumikpiirkonna transpordivõrgustikust, mida juurutades tuleb toimida ühiselt ja koordineeritult. Asjaomased riigid (6) valmistasid ette vastastikuse mõistmise memorandumi (MoU), milles osutatakse muuhulgas selgelt koostööle piirkonna sotsiaal-majanduslike huvigruppide ning EMSK alalise uurimisrühma vahel.

2.5

Juhtkomitee töö koordineerimisele kümnes Helsingi koridoris (7) ja neljas transpordi piirkonnas (PETRAs) (8) anti uus ilme. Umbes kord aastas kutsub komisjon presidendid ja koridori sekretariaatide juhid ning teised Euroopa või EL-i institutsioonide esindajad tööde edenemist ja selle väljavaateid arutama. Endine G-24 transpordi töörühm tuleks asendada väiksema ja tõhustama struktuuriga. Komisjoni vastutavatele isikutele on samuti selge, et ainult komisjon saab teatud aspekte koordineerida ning pakkuda tehnilist ja organisatsioonilist tuge. Viimased kohtumised toimusid juunis 2003 ning 15. märtsil 2004. Kõige olulisemaid käsitletud punkte vaadeldakse allpool paragrahvis 3 ja 4.

2.6

Ka EL-i laienemisel ja uuel naabruspoliitikal on teatav mõju tulevase transpordipoliitika planeerimisele Euroopas ja kaugemalgi. Komisjoni ja Euroopa Parlamendi ühine strateegiline kohtumine toimus juunis, kust paluti osa võtma ka Euroopa ning EL-i uute naaberriikide transpordisektori esindajad. Otsustati moodustada kõrgetasemeline grupp, kelle ülesandeks on ette valmistada pinnas kokkulepete sõlmimiseks üleeuroopaliste magistraalteede laiendamiseks, eriti idapoolsete naabrite – Vene Föderatsiooni, Musta mere regiooni ja Balkani – suunas. Mis puutub Vahemere piirkonda, siis käivitati projekt Euro-Vahemere transpordivõrgustiku loomiseks. Hetkel uuritakse transpordi infrastruktuuri vajadusi Türgis.

3.1.1

Vaatamata sellele, et seitse aastat on ellu viidud Helsingi deklaratsiooni, kindlustades koostööd juhtkomiteede kaudu, ning vaatamata Euroopa Komisjoni panusele üldiselt, on erinevate planeerimisprotsesside läbipaistvuse ja suurema organiseerituse osas vaevalt paranemist märgata. Uued TEN-T suunised, koridorid ja transpordipiirkonnad, SEE-tuumikpiirkonna transpordivõrgustik, ECMT ja UN-ECE töö ning mitmed piirkondlikud tugevdatud koostööalgatused endiselt vaid väikese ekspertide grupi mängumaaks.

3.1.2

Läbipaistvuse puudumine võimendub organiseeritud kodanikuühiskonna tasandil. Alalise uurimisrühma üheks keskseks rolliks on olnud ning on ka tulevikus tegutseda infovahendajana niihästi ametlikes organites kui kodanikuühiskonna organisatsioonides. Komisjon töötab välja infosüsteemi (GIS), mis on juhatuse käsutuses planeerimiseks ja tulemuste hindamiseks. Hetkel on see infosüsteem mõeldud ainult sisemiseks kasutamiseks, kuid seda saaks laiendada nii, et selles sisalduksid sotsiaal-majanduslikud andmed, mis muudaksid selle ka EMSK seisukohalt kasulikumaks. Seda küsimust tuleb komisjoniga arutada.

3.2.1

Van Mierti grupi tulemused toovad esile raskused, mis põhjustavad lõhe Euroopa ambitsioonika planeerimise ning nende plaanide tegeliku elluviimise vahel. Seda lõhet on ka raske mõjutada. Õigustatult on esile toodud, et tulevikus on paremate tulemuste saavutamiseks vaja rohkem piiriülest planeerimist ning kodanikuühiskonna huvigruppide tihedamat kaasamist. Need mured peegelduvad ka uutes TENi suunistes.

3.2.2

Kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine on tasakaalustatud arengu võtmeks, võttes arvesse kohalikke ja piirkondlikke huvisid ning elavdades teede käitamist ja kasutamist. Üleeuroopalise tähtsusega infrastruktuuri projektid täidavad oma ülesannet ainult siis, kui nad vastavad jätkusuutlikkuse huvidele ja neid sisaldavad. Selleks tuleb kaasata äriühingud, transpordiettevõtted, ametiühingud ning keskkonna- ja tarbijakaitse organisatsioonid, kes töötavad piiriüleselt Euroopa tasandil. Stiimulit “Euroopa” transporditeede juurutamiseks saab säilitada ainult juhul, kui on olemas sotsiaalselt juurdunud “Euroopa” väärtustamine ning konsensus, mis arvestab majandusliku ja sotsiaalse tegelikkusega. EMSK on korduvalt pakkunud oma abi sellisel konsensuse kujundamiseks. Selle saavutamiseks tuleb Euroopa tasandil kasutada süstemaatilisi kuulamisi. Kuid EMSK ei soovita teostada seda kohustuslikus korras tagajärgedega arvestamata. Vaatamata sellele, et 1998. a. EMSK poolt koostöös komisjoniga korraldatud kuulamine TINA-protsessi asjus äratas märkimisväärset huvi ning andis selgeid tulemusi, ignoreeriti seda lõppraportis täielikult.

3.3.1

EMSK on töötanud aastaid üleeuroopalise transpordipoliitika vallas, ning pikka aega oli põhiliseks nõudmiseks konsultatsioon ja kaasamine. Suurelt osalt on seda probleemi nüüd mõistnud erinevad osapooled kogu Euroopas ning EMSK on loonud aluse headele tööalastele kontaktidele. Seega on komiteel õigus pretendeerida osalemisele juhtkomiteede ja teiste organite töös, pakkudes nii ideid kui tehes praktilist koostööd.

3.3.2

Eriti hiljutine omaalgatuslik arvamus Transpordi infrastruktuuri ettevalmistamise kohta tuleviku tarbeks, milles selgelt määratletakse komitee arusaam Euroopa transpordipoliitika põhiprintsiipidest, on oluliseks uute ideede baasiks. Keskseteks küsimusteks on jätkusuutliku arengu saavutamine, rahastamise parandamise viisid ning transpordi infrastruktuuri haakumine üleeuroopaliste vajadustega. Arvamuses visandatakse ka prioriteetsed tegevused transpordikoridoride arendamiseks. Võttes arvesse nende tähtsust alalise uurimisrühma tegevuse suunistena tehakse neist allpool lühike kokkuvõte: (9)

3.3.3

Mõnda neist eesmärkidest arvestas komisjon ümbertöötatud TEN-suunistes. Praegu on põhiprobleemiks jätkata nende praktilist ja sidusat juurutamist piiriülese koostöö kaudu. EMSK-l on võimalik anda sellesse protsessi spetsiifiliste meetmetega oma panus, võttes arvesse praktilisi kaalutlusi.

3.4.1

Töö juhtkomiteedes kulgeb nüüd kõigis koridorides umbes samas tempos. Samal ajal võib täheldada piirkondlike ühenduste toimimist, mis tähendab, et täna tegeleme me pigem koridoride võrgustiku kui üksikute magistraalteedega. Suhtumises transpordipiirkondadesse on üha suuremal määral välja kujunemas regionaalne koostöökomponent, näiteks koridorides IV, V, VII ja X Kagu-Euroopas ning koridorides I ja IX Balti piirkonnas. Seevastu ametikult kindlaksmääratud transpordipiirkondades (PETRAs) võib täheldada vaid vähest aktiivsust.

3.4.2

Mõlemad lähenemisviisid – magistraalteede rajamine ning piirkondlike ühenduste ulatuslik arendamine – võimendavad teineteist vastastikku. Tulevikus peaks alaline uurimisrühm keskenduma rohkem piirkondliku arengu küsimustele. EMSK erinevad sektsioonid annavad olulise panuse transpordipoliitika, regionaalarengu ja EMSK välissuhete alase tegevuse kesksete teemade (idapoolsed naabrid, põhja dimensioon, Kagu-Euroopa) ühendamiseks.

3.5.1

Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi strateegiline kohtumine juunis 2004 oli teretulnud, sest EMSK on alati olnud seisukohal, et ELi roll Euroopa transpordiühenduste juurutamise algatajana ei tohiks laienemise tagajärjel nõrgeneda. Komisjoni kirjas EMSK-le kirjeldatakse kohtumist avatuma ja laiemapõhjalise koordineerimisprotsessi lähtepunktina, millesse võivad oma panuse anda kõik osapooled. Selle eesmärgi saavutamine on otsustava tähtsusega uue transpordiplaneerimise edu ja jätkusuutlikkuse seisukohalt Euroopa tasandil.

3.5.2

Uue planeerimise seisukohalt on olulise tähtsusega kasutada eelnenud kogemusi, mille juures juhtkomiteede töö ei ole sugugi mitte vähese tähtsusega. Selles arvamuses kirjeldatud EMSK erilist panust, mis on paljude aastate praktilise kogemuse tulemiks, saab nüüd kasutada infrastruktuuri planeerimise varases staadiumis. On tähtis see võimalus ära kasutada.

4.1

Koridoris II  (10) on nüüd moodustatud ametiühingu töörühm. Esimene kohtumine toimus Moskvas 10. ja 11. aprillil 2003. EMSK osales ka juhtkomitee ametlikul kohtumisel 15. ja 16. mail 2003 Berliinis. Mõlemad kohtumised avavad meie töö seisukohalt paljutõotava perspektiivi. Koridor II probleem on põhjustatud raskest koostööst Valgevenega. Vahepeal on ilmnenud suundumus, kus Valgevenest – ning koos sellega suurest ja väga hästi väljaarendatud koridori osast – minnakse põhja poolt mööda tingituna piiriületamise raskusest. Praegu suurendatakse koostööd raudteefirmadega. Hiljuti tehti ettepanek laiendada koridori Jekaterinburgini. On eriti tähtis leida paremaid viise maanteeliikluse probleemide ning piiriületusprotseduuridega tegelemiseks ning kasutada selles osas EMSK abi.

4.2

Koridor IV  (11) töös osalemine on jätkuvalt paranenud. Juhtkomitee kohtumisel Sopronis (Ungari) 20. ja 21. mail 2003 kohtusid ka koridor IV raudteefirmade ja raudtee ametiühingute esindajad. Arutelu raudteetranspordi edendamise üle oli produktiivne ja seda tuleb jätkata. See toimus viimasel istungil 10. ja 11. novembril 2003 Dortmundis. Edasiste arutelude põhiteemana määrati kindlaks tehnilised ja organisatsioonilised takistused ning piiriületusteks soovitatud lahendused. Jätkuvuse tagamiseks osaleb juhtkomiteedes vaatlejana raudteetööliste ametiühingupõhise koostöögrupi esindaja. Nüüd võiks tegeleda maanteetranspordi majandusliku ja sotsiaalse olukorraga ning tehniliste ja organisatsiooniliste aspektidega koridoris IV.

4.3

EMSK on eriti huvitatud koridori X  (12) edendamisest. Selleks on tugevdatud kontakte vastava juhtkomiteega. Konkreetsemaid samme astuti EMSK võimaliku tegevuse osas juhtkomitee kohtumisel Sloveenias 18. ja 19. juulil 2003. 3. novembril 2003 pidas EMSK väga eduka dialoog-konverentsi Belgradis, kus võeti vastu ühisavaldus. (13) See sai tõukeks edasistele sammudele eriti raudteetranspordi suurendamiseks. Ka töösuhted Sarajevos ning koostöö SEE-tuumikpiirkonna transpordivõrgustiku juhtgrupiga on küsimused, mida selle töö käigus käsitletakse. Pidades silmas vajadust kindlustada meresadamatele tasakaalustatud poliitika ning kaasata sadamad tagamaade transpordisüsteemidesse, on koridor V  (14) oluliseks magistraalteeks.

4.3.1

Ühisüritus paremate raudtee-teenuste propageerimiseks on kavandatud novembri alguseks 2004, üritus viiakse läbi ühistöös raudteesündikaadiga ARGE Corridor XLine. Sellega kaasneb demo-rong ning üritused Villach'is (Austria), Zagrebis (Horvaatia) ja Sarajevos (Bosnia-Hertsegoviina). (15)

4.4

EMSK on koostanud rea ettepanekuid, et toetada siseveetransporti ning koridori VII  (16) (Doonau). (17) Viimane juhtkomitee koosolek toimus juulis 2004. Diskussioonid jätkuvad alalise uurimisrühma egiidi all, keskendudes laevanduse kasvu takistustele koridoris VII ning sobivatele abinõudele nende ületamiseks. Samuti arutletakse võimalusi ja rahastamisvajadust mitmeliigilise transpordisüsteemi tihedamaks integreerimiseks. (18)

4.4.1

Oma arvamuses Transpordi infrastruktuuri ettevalmistamise kohta tuleviku tarbeks, mis võeti vastu 28. jaanuaril 2004 (19) mainis EMSK vajadust “propageerida siseveeteid koridoris VII, Doonau, ühendusi raudteedega ning vajalikke tehnilisi ja sotsiaalseid reegleid, mis käsitlevad piiriülest siseveetransporti”.

4.4.2

Muutmaks Doonau täisväärtuslikuks üleeuroopaliseks transpordikoridoriks tegi pealegi ELi ja Rumeenia ühine nõuandekomitee oma 23. ja 24. mail 2002 Bukarestis toimunud koosolekul ettepaneku võtta kasutusele vastavad abinõud, et muuta jõgi paremini laevatatavaks ja ühendada see Musta merega ning eraldada sellele projektile enam finantsvahendeid.

4.5

Alates 2001. a. Katowice dialoogkonverentsist koridoride III  (20) ja VI  (21) küsimuses ei ole EMSK nende koridoride suhtes omapoolset tegevust arendanud. Kuid koridori III sekretariaadilt saadi augustis 2004 kiri, milles paluti teha edasist arengut puudutavaid ettepanekuid 2004/2005 tööprogrammi jaoks.

4.6

Viimase aasta või kahe jooksul on EMSKd eriti toetanud uus ametiühingupõhine koostöö, mille organiseeris Euroopa transporditööliste föderatsioon (ETF) ning mis kaasab kõigi koridoride transporditöölisi kogu Euroopast. Niihästi ideede kui praktilise tegevuse osas ETFi projekt on andnud olulise panuse EMSK töö õnnestumisse kõigis transpordisektorites, ning koostööd kavatsetakse tulevikus tihendada.

4.7

Lõpetuseks tuleks viidata sellele, et alalise uurimisrühma esimees koostas koostöös spetsialiseeritud osakonna TEN sekretariaadi ja Euroopa Komisjoni pädevate teenistustega iga üksiku koridori kohta põhiandmete lühikirjelduse. (22)

5.1

Alaline uurimisrühm, olles mõistnud üleeuroopalise transpordipoliitika uusi eesmärke nagu neid ülalpool kirjeldatakse, lülitas need oma piirkondlikku, praktilisse ja kontseptuaalsesse planeerimisse. Rohkem kui kunagi varem on EMSK tugevuseks tema suutlikkus ühildada huvisid ning teha praktilisi ettepanekuid. Rõhuasetus peab olema tegevusel ning kohalolekul.

5.2

Nii EMSK kui selle välised huvitatud osapooled võivad kasutada komitee alalist uurimisrühma info ja kontaktide andmekojana. Alalise uurimisrühma põhiliseks ülesandeks on juhtida ja koordineerida EMSK tegevust ning levitada selle kohta teavet. Ta vastutab ka üldise koordineerimise eest Euroopa tasandil. Uurimisrühm võib tugineda neile 13 aastale, mil EMSK on aktiivselt osalenud üleeuroopalise transpordipoliitika kujundamises.

5.3

Järgmisel kahel aastal peaks EMSK tegevuse raskuspunkt kanduma praktilisele kaastööle ja osalemisele kodanikuühiskonna organisatsioonide töös kohtadel. Eesmärgiks on anda panus lõikes 3.3.2 sätestatud transpordipoliitikaalaste eesmärkide ellu viimisele, seeläbi et asjaomastel kodanikuühiskonna organisatsioonidel on võimalik ajakohastada oma hinnanguid, kriitikat ja parandusettepanekuid, mis puudutavad üksikuid koridore, regioone või infrastruktuuriprojekte.

5.4

Tuleb edasi tõhustada EMSK koostööd koridoride juhtkomiteedega ja ELi komisjoniga. Eelkõige tuleb tööle rakendada alaline uurimisrühm projekti “South East Europe Core Regional Transport Network” (vt. lõige 2.4) ellu viimise raamides.

5.5

Alaline uurimisrühm peaks arutlema, kuidas saaks üleeuroopalise transpordi magistraalteede realiseerimisel paremini arvestada liikluskorralduse operatiivsete aspektidega, eelkõige tuleks seoses koridoride poliitikaga täpsustada intermodaalsuse, keskkonnakaitse, turvalisuse, sotsiaaltingimuste ja tõhususe aspekte.

5.6

Hetkel leiab uute transpordi magistraalteede kavandamine aset Euroopa naabruspoliitika raames. ELi komisjon on teavitanud, et on selle teemaga seoses avatud ettepanekutele ja alaline uurimisrühm peaks andma sellesse oma panuse.

5.7

ELi komisjoni ja juhtkomiteede töö koridorides ja liikluspiirkondades peaksid olema tugevamat teineteisega seotud. ELi komisjonil on siin oluline koordineeriv funktsioon, mis peaks sisaldama ka tehnilis-organisatoorset toetust. Soovitatav oleks anda enam tegutsemisruumi ühele, üleeuroopalisel tasandil erinevate küsimustega tegelevale, kõiki osapooli hõlmavale ühisele asutusele ja tagada Euroopa Parlamendi aktiivsem osalemine.