25.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 115/1

(1)

Riskikapitali abil rahastatakse ettevõtjaid, kes on üldiselt väga väikesed ja äritegevuse algetapis ning kes omavad tugevat kasvu- ja laienemispotentsiaali. Lisaks pakuvad riskikapitalifondid ettevõtjatele väärtuslikke eksperditeadmisi ja oskusteavet, ärikontakte, suurendavad kaubamärgi väärtust ja annavad strateegilist nõu. Riskikapitalifondid stimuleerivad nendele ettevõtjatele rahastamise võimaldamise ja nõu andmisega majanduskasvu, aitavad luua töökohti ja kaasata kapitali, toetavad innovatiivsete ettevõtjate asutamist ja laienemist, suurendavad nende investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning edendavad ettevõtlust, uuendustegevust ja konkurentsivõimet kooskõlas komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatise „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (edaspidi strateegia „Euroopa 2020”) eesmärkidega ning liikmesriikide pikaajaliste probleemide, nagu Euroopa strateegia ja poliitilise analüüsi süsteemi 2012. aasta märtsi aruandes „Global Trends 2030 – citizens in an interconnected and polycentric world” kindlaks tehtud probleemide kontekstis.

(2)

On vaja kehtestada ühine eeskirjade raamistik seoses nimetuse „EuVECA” kasutamisega kvalifitseeruvate riskikapitalifondide puhul, eelkõige seoses selle nimetuse all tegutsevate fondide portfelli struktuuri, nende aktsepteeritavate investeerimisobjektide ja investeerimisvahenditega, mida nad võivad kasutada, ning selliste investorite kategooriatega, kes võivad neisse fondidesse investeerida liidu ühtsete eeskirjade alusel. Ühise raamistiku puudumisel on oht, et liikmesriigid võtavad riikide tasandil lahknevaid meetmeid, mis avaldab otsest negatiivset mõju siseturu nõuetekohasele toimimisele ja takistab seda, kuna liidu piires tegutseda soovivate riskikapitalifondide suhtes kehtiksid eri liikmesriikides eri eeskirjad. Peale selle võivad lahknevad kvaliteedinõuded portfelli struktuuri, investeerimisobjektide ja aktsepteeritavate investorite kohta põhjustada investorite eri tasemel kaitse ning tekitada segadust kvalifitseeruva riskikapitalifondiga seonduva investeerimisettepaneku osas. Lisaks peaksid investorid suutma võrrelda eri kvalifitseeruvate riskikapitalifondide investeerimisettepanekuid. Kvalifitseeruvate riskikapitalifondide tarvis on vaja kõrvaldada olulised tõkked piiriüleselt kapitali kaasamiselt, vältida konkurentsimoonutusi nende fondide vahel ning hoida ära võimalike lisatõkete tekkimine kaubanduses ja olulised konkurentsimoonutused tulevikus. Seega on käesoleva määruse puhul sobiv õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikkel 114, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus oma väljakujunenud kohtupraktikas.

(3)

On vaja võtta vastu määrus, millega kehtestada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide suhtes kohaldatavad ühtsed eeskirjad ning selliste fondivalitsejate vastavad kohustused kõigis liikmesriikides, kes soovivad kaasata kapitali kogu liidus nimetuse „EuVECA” all. Nende nõuetega peaks olema tagatud riskikapitalifondidesse investeerida soovivate investorite usaldus.

(4)

Nimetuse „EuVECA” kasutamise kvaliteedinõuete kindlaksmääramine määruse vormis tagab nende nõuete vahetu kohaldatavuse selliste ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, kes kaasavad rahalisi vahendeid seda nimetust kasutades. See tagab samuti nimetuse kasutamise ühtsed tingimused, hoides ära liikmesriikide nõuete lahknemise direktiivi ülevõtmise tulemusena. Seda nimetust kasutavate ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejad peaksid järgima samu eeskirju kogu liidus, mis parandab ka investorite usaldust. Käesolev määrus vähendab regulatiivset keerukust ning liikmesriikides riskikapitalifonde reguleerivate sageli lahknevate eeskirjade täitmise kulu fondivalitsejate jaoks, ning eriti nende jaoks, kes soovivad kapitali kaasata piiriüleselt. See aitab samuti kõrvaldada konkurentsimoonutusi.

(5)

Nagu komisjoni 7. detsembri 2011. aasta teatises „Tegevuskava VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks” on märgitud, pidi komisjon piiriüleste riskikapitaliinvesteeringute maksustamisega seotud tõkete analüüsi 2012. aastal lõpule viima, et esitada 2013. aastal lahendused, mille eesmärk on tõkete kõrvaldamine, hoides samal ajal ära maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise.

(6)

Kvalifitseeruvaid riskikapitalifonde peaks olema võimalik valitseda väliselt või sisemiselt. Kui kvalifitseeruvat riskikapitalifondi valitsetakse sisemiselt, on fond ühtlasi ka fondivalitseja ja peaks seetõttu vastama kõigile käesolevas määruses fondivalitsejatele kehtestatud asjaomastele nõuetele ning olema registreeritud kooskõlas käesoleva määrusega. Kvalifitseeruval riskikapitalifondil, mida valitsetakse sisemiselt, ei tohiks aga olla lubatud tegutseda mõne teise ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja või vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja (eurofondi) välise valitsejana.

(7)

Käesoleva määruse ning ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate ja nende valitsejate suhtes kehtivate muude eeskirjade vahelise seose selgitamiseks on vaja ette näha, et käesolevat määrust kohaldatakse üksnes ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, välja arvatud eurofondid, mis jäävad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/65/EÜ (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) (4) kohaldamisalasse, kui nad on asutatud liidus ja registreeritud päritoluliikmesriigi pädeva asutuse juures vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivile 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, (5) tingimusel et need fondivalitsejad valitsevad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide portfelle. Sellegipoolest tuleks kvalifitseeruvate riskikapitalifondide välistel valitsejatel, kes on registreeritud vastavalt käesolevale määrusele, lubada valitseda ka eurofonde, kui selleks on luba direktiivi 2009/65/EÜ alusel.

(8)

Lisaks kohaldatakse käesolevat määrust üksnes nende ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, kelle valitsetavate varade kogumaht ei ületa direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnist. Künnise arvutamine käesoleva määruse tähenduses toimub samamoodi nagu direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnise puhul.

(9)

Sellegipoolest peaks nendel riskikapitalifondi valitsejatel, kes on registreeritud käesoleva määruse alusel ning kelle fondi vara kogumaht edaspidi ületab direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnise ning kellel seetõttu tekib vastavalt sama direktiivi artiklile 6 kohustus saada päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt tegevusluba, olema võimalik jätkata nimetuse „EuVECA” kasutamist seoses kvalifitseeruvate riskikapitalifondide aktsiate ja osakute turustamisega liidus, tingimusel et nad täidavad nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ja et nad ka edaspidi järgivad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osas alati teatavaid käesolevas määruses täpsustatud nimetuse „EuVECA” kasutamise nõudeid. See kehtib nii olemasolevate kvalifitseeruvate riskikapitalifondide kui ka pärast künnise ületamist moodustatud või asutatud kvalifitseeruvate riskikapitalifondide suhtes.

(10)

Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada, kui ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejad ei soovi kasutada nimetust „EuVECA”. Sellistel juhtudel tuleks jätkuvalt kohaldada kehtivaid siseriiklikke eeskirju ning liidu õiguse asjaomaseid üldnorme.

(11)

Käesoleva määrusega tuleks kehtestada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide ühtsed eeskirjad, eelkõige selliseid kvalifitseeruvaid portfelliettevõtjaid käsitlevad eeskirjad, millesse kvalifitseeruvatel riskikapitalifondidel on lubatud investeerida, ning investeerimiseks kasutatavate instrumentide eeskirjad. See on vajalik selleks, et oleks võimalik selgelt eristada kvalifitseeruvat riskikapitalifondi alternatiivsetest investeerimisfondidest, mis rakendavad vähem spetsialiseerunud investeerimisstrateegiaid, nagu väljaostud või spekulatiivsed investeeringud kinnisvarasse, mille edendamine ei ole käesoleva määruse eesmärk.

(12)

Kooskõlas eesmärgiga täpselt piiritleda ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjad, mis tuleb hõlmata käesoleva määrusega, ning tagamaks, et keskendutakse kapitali võimaldamisele väikestele ettevõtjatele, kes on oma äritegevuse algetapis, tuleks kvalifitseeruvate riskikapitalifondidena käsitada fonde, mis kavatsevad investeerida vähemalt 70 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast sellistesse ettevõtjatesse. Kvalifitseeruvatel riskikapitalifondidel ei tohiks olla lubatud investeerida rohkem kui 30 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast muusse varasse kui kvalifitseeruvatesse investeeringutesse. See tähendab, et samal ajal kui mittekvalifitseeruvate investeeringute maksimaalne piirmäär ei tohi kunagi ületada 30 % künnist, peaks 70 % künnis olema kvalifitseeruva riskikapitalifondi kogu tegutsemisaja jooksul reserveeritud kvalifitseeruvate investeeringute jaoks. Need künnised tuleks arvutada investeeritava summa alusel pärast kõikide asjakohaste kulude ning raha ja raha ekvivalentide mahaarvamist. Määruses tuleks sätestada künniste arvutamiseks vajalikud üksikasjad.

(13)

Käesoleva määruse eesmärk on toetada liidu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) kasvu ja uuendustegevust. Investeeringud kolmandas riigis asutatud kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse võivad tuua kvalifitseeruvatesse riskikapitalifondidesse rohkem kapitali ja on seega liidu VKE-dele kasulikud. Käesolev määrus ei tohiks aga mingil juhul soodustada sellistesse portfelliettevõtjatesse tehtud investeeringuid, mis on asutatud kolmandates riikides, mida iseloomustab asjakohase koostöökorra puudumine kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste vahel ja kõikide teiste liikmesriikidega, kus kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid kavatsetakse turustada, või puudulik teabevahetus maksustamise valdkonnas.

(14)

Et kvalifitseeruv riskikapitalifond võiks kasutada käesoleva määrusega kehtestatud nimetust „EuVECA”, peaks see esiteks olema moodustatud või asutatud liidus. Komisjon peaks kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast vaatama läbi piirangu, mille kohaselt võib nimetust „EuVECA” kasutada üksnes liidus moodustatud või asutatud fondide puhul, ning võtma seejuures arvesse kogemusi, mis on omandatud komisjoni selle soovituse kohaldamisel, milles käsitletakse meetmeid, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid.

(15)

Riskikapitalifondi valitseja peaks fondi tegutsemisaja jooksul suutma kaasata täiendavaid kapitalikohustusi. Selliseid täiendavaid kapitalikohustusi kvalifitseeruva riskikapitalifondi tegutsemisaja jooksul tuleks võtta arvesse, kui kaalutakse järgmist investeeringut muusse kui kvalifitseeruvasse varasse. Täiendavad kapitalikohustused peaksid olema lubatud vastavalt kvalifitseeruva riskikapitalifondi tingimustes või põhikirjas kehtestatud kriteeriumidele ja tingimustele.

(16)

Kvalifitseeruvad investeeringud peaksid olema omakapitaliinstrumentide või kvaasiomakapitali instrumentide vormis. Kvaasiomakapitali instrumendid hõlmavad sellist tüüpi finantsinstrumente, milles on ühendatud omakapital ja võlg, mille puhul on instrumendilt saadav kasum seotud kvalifitseeruva portfelliettevõtja kasumi või kahjumiga ning mille puhul ei ole tagasimaksmine kohustuste täitmata jätmise korral täielikult tagatud. Sellised instrumendid hõlmavad mitmesuguseid finantsinstrumente, näiteks allutatud laenud, passiivne osalus, osaluslaenud, kasumis osalemise õigused, vahetusvõlakirjad ja optsioonivõlakirjad. Võimaliku täiendusena – kuid mitte asendusena – omakapitaliinstrumentidele ja kvaasiomakapitali instrumentidele tuleks lubada tagatisega või tagatiseta laene, nt kvalifitseeruva riskikapitalifondi poolt antav sildfinantseering sellisele kvalifitseeruvale portfelliettevõtjale, milles kvalifitseeruv riskikapitalifond juba omab kvalifitseeruvaid investeeringuid, tingimusel et sellisteks laenudeks ei kasutata rohkem kui 30 % kvalifitseeruva riskikapitalifondi kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast. Kajastamaks riskikapitaliturgude äritavasid, tuleks kvalifitseeruval riskikapitalifondil lubada peale selle osta kvalifitseeruva portfelliettevõtja olemasolevaid osakuid või aktsiaid selle ettevõtja senistelt osanikelt või aktsionäridelt. Lisaks tuleks võimalikult laiapõhjaliselt vahendite kaasamise võimaluste tagamiseks lubada investeeringuid teistesse kvalifitseeruvatesse riskikapitalifondidesse. Vältimaks investeeringute lahjendamist kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse, tuleks kvalifitseeruvatel riskikapitalifondidel lubada investeerida teistesse kvalifitseeruvatesse riskikapitalifondidesse ainult siis, kui need kvalifitseeruvad riskikapitalifondid ei ole ise investeerinud rohkem kui 10 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast teistesse kvalifitseeruvatesse riskikapitalifondidesse.

(17)

Riskikapitalifondide põhitegevus on esmaste investeeringute kaudu rahastada VKEsid. Riskikapitalifondid ei tohiks osaleda süsteemselt tähtsate pankade tegevuses väljaspool tavapärast usaldatavusnõuete õigusraamistikku (nn varipangandus) ega järgida börsivälistesse ettevõtetesse investeerimise tüüpilisi strateegiaid, nagu finantsvõimendusega väljaostud.

(18)

Kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020” on käesoleva määruse eesmärk edendada riskikapitaliinvesteeringuid innovatiivsetesse VKEdesse, mis on reaalmajanduse nurgakivid. Krediidiasutused, investeerimisühingud, kindlustusandjad, finantsvaldusettevõtjad ja segavaldusettevõtjad tuleks seetõttu jätta välja kvalifitseeruva portfelliettevõtja määratlusest käesoleva määruse tähenduses.

(19)

Selleks et sisse seada oluline kaitsemeede, mille alusel eristada käesoleva määruse kohaselt kvalifitseeruvaid riskikapitalifonde nende alternatiivsete investeerimisfondide laiemast kategooriast, kes kauplevad emiteeritud väärtpaberitega järelturgudel, on vaja eeskirjad kehtestada selliselt, et kvalifitseeruvad riskikapitalifondid investeeriksid esmajärjekorras otse emiteeritud instrumentidesse.

(20)

Selleks et võimaldada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejatele oma kvalifitseeruvate riskikapitalifondide investeeringute tegemisel ja likviidsuse haldamisel teatavat paindlikkust, tuleks lubada kauplemist, näiteks mittekvalifitseeruvate portfelliettevõtjate aktsiate või osakutega, või mittekvalifitseeruvate investeeringute soetamist, kuni maksimaalse künnise 30 % ulatuses kapitali sissemaksete ja sissenõudmata kapitali kogusummast.

(21)

Selleks et tagada nimetuse „EuVECA” usaldusväärsus ja kerge äratuntavus investorite jaoks kogu liidus, peaksid nimetust „EuVECA” kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamisel kogu liidus saama kasutada üksnes need kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad, kes täidavad käesolevas määruses sätestatud ühtseid kvaliteedikriteeriumeid.

(22)

Tagamaks, et kvalifitseeruvatel riskikapitalifondidel on selgesti eristatav ja tuvastatav profiil, mis vastab nende eesmärgile, tuleks kehtestada ühtsed eeskirjad portfelli struktuuri ja investeerimistehnikate kohta, mida sellised fondid võivad kasutada.

(23)

Tagamaks, et kvalifitseeruvad riskikapitalifondid ei aita kaasa süsteemsete riskide tekkele ning et sellised fondid keskenduksid oma investeerimistegevuses kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate toetamisele, ei tohiks fondi tasandil finantsvõimendus olla lubatud. Kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejatel peaks olema lubatud võtta laenu, emiteerida võlakohustusi või anda kvalifitseeruva riskikapitalifondi tasandil tagatisi üksnes tingimusel, et sellised laenud, võlakohustused või tagatised on kaetud sissenõudmata kohustustega ega suurenda seega fondi riskipositsiooni üle märgitud kapitali. Kvalifitseeruvate riskikapitalifondide investorite rahalised ettemaksed, mis on täielikult kaetud nende investorite kapitalikohustustega, ei suurenda kvalifitseeruvate riskikapitalifondide riskipositsiooni ning seetõttu peaksid need olema lubatud. Samuti tuleks selleks, et fond saaks katta erakordsed likviidsusvajadused, mis võivad tekkida investoritelt märgitud kapitali sissenõudmise ja selle tegelikult arvele laekumise vahelisel ajal, lubada lühiajalist laenamist, tingimusel et sellise laenu kogusumma ei ületa fondi sissenõudmata märgitud kapitali.

(24)

Tagamaks, et kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid turustatakse ainult investoritele, kellel on kogemused, teadmised ja asjatundlikkus teha oma investeerimisotsuseid ise ning nõuetekohaselt hinnata riske, mida need fondid endas kätkevad, ning selleks, et investorid ei kaotaks usaldust kvalifitseeruvate riskikapitalifondide vastu, tuleks sätestada konkreetsed kaitsemeetmed. Seepärast tuleks kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid turustada üksnes investoritele, kes on kutselised kliendid või keda võib käsitada kutseliste klientidena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta (6). Piisavalt laia kvalifitseeruvate riskikapitalifondide investorite baasi olemasoluks oleks samuti soovitatav, et kvalifitseeruvatele riskikapitalifondidele oleks juurdepääs ka teatavatel teistel investoritel, sealhulgas varakatel üksikisikutel. Kõnealuste teiste investorite jaoks tuleks siiski sätestada konkreetsed kaitsemeetmed tagamaks, et kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid turustatakse üksnes investoritele, kellel on selliste investeeringute tegemiseks asjakohane profiil. Nende kaitsemeetmetega välistatakse turustamine perioodiliste säästuplaanide kasutamise kaudu. Lisaks tuleks kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsemisega seotud juhtidele, direktoritele ja töötajatele võimaldada investeerimist kvalifitseeruvasse riskikapitalifondi, mida nad valitsevad, sest sellistel isikutel on piisavalt teadmisi, et osaleda riskikapitali investeeringutes.

(25)

Tagamaks, et nimetust „EuVECA” kasutavad üksnes need kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad, kelle käitumine turul vastab ühtsetele kvaliteedikriteeriumidele, tuleks kehtestada eeskirjad selliste fondivalitsejate äritegevuse ning fondivalitsejate ja nende investorite suhete kohta. Samal põhjusel tuleks kehtestada ühtsed tingimused huvide konfliktide käsitlemiseks kõnealuste fondivalitsejate poolt. Nende eeskirjade ja tingimustega tuleks samuti nõuda, et fondivalitseja on huvide konflikti nõuetekohase käsitlemise tagamiseks sisse seadnud vajaliku organisatsioonilise ja halduskorra.

(26)

Kui kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja kavatseb delegeerida ülesandeid kolmandatele isikutele, ei tohiks ülesannete selline delegeerimine kolmandatele isikutele mõjutada fondivalitseja vastutust riskikapitalifondi ja selle investorite ees. Enamgi veel, fondivalitseja ei tohiks ülesandeid delegeerida sellisel määral, et teda ei saa enam pidada kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejaks ja ta muutub fiktiivseks äriühinguks. Fondivalitseja peaks jääma alati vastutavaks delegeeritud ülesannete nõuetekohase täitmise ja käesoleva määrusega vastavuse tagamise eest. Ülesannete delegeerimine ei tohiks vähendada fondivalitseja järelevalve tõhusust ning eelkõige ei tohiks see takistada fondivalitseja tegutsemist ega fondi valitsemist investorite parimates huvides.

(27)

Selleks et tagada nimetuse „EuVECA” usaldusväärsus, tuleks kehtestada ka kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja töökorralduse kvaliteedikriteeriumid. Seepärast tuleks kehtestada ühtsed ja proportsionaalsed nõuded vajaduse kohta omada piisavaid tehnilisi ja inimressursse.

(28)

Selleks et tagada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide nõuetekohane valitsemine ja fondivalitsejate suutlikkus katta nende tegevusest põhjustatud võimalikke riske, tuleks kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejatele sätestada ühtsed ja proportsionaalsed nõuded vajaduse kohta omada piisavaid omavahendeid. Sellised omavahendid peaksid olema piisavalt suured, et tagada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide järjepidevus ja nõuetekohane valitsemine.

(29)

Investorite kaitse eesmärgil on vaja tagada kvalifitseeruva riskikapitalifondi varade nõuetekohane hindamine. Seepärast peaksid kvalifitseeruva riskikapitalifondi tingimused või põhikiri sisaldama sätteid varade väärtuse hindamise kohta. See peaks tagama väärtuse hindamise usaldusväärsuse ja läbipaistvuse.

(30)

Tagamaks, et nimetust „EuVECA” kasutavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad annavad oma tegevusest piisavalt aru, tuleks kehtestada aastaaruannete esitamise ühtsed eeskirjad.

(31)

Nimetuse „EuVECA” usaldusväärsuse tagamiseks investorite silmis on vajalik, et seda kasutavad üksnes kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejad, kes on oma investeerimispoliitikas ja investeerimise eesmärkides täielikult läbipaistvad. Seepärast tuleks kehtestada ühtsed eeskirjad teabe avaldamise nõuete kohta, mida fondivalitsejal on kohustus täita suhetes fondi investoritega. Eelkõige peaks olemas olema lepingueelne teabe avaldamise kohustus seoses kvalifitseeruva riskikapitalifondi investeerimisstrateegia ja -eesmärkide, kasutatavate investeerimisinstrumentide ning teabega kulude ning seonduvate maksude kohta, samuti seoses kvalifitseeruva fondi kavandatud investeerimisriski ja tootluse profiiliga. Läbipaistvuse kõrge taseme saavutamiseks peaksid teabe avaldamise nõuded sisaldama ka teavet fondivalitseja tasu arvutamise kohta.

(32)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühtsete nõuete täitmise üle tõhus järelevalve, peaks päritoluliikmesriigi pädev asutus teostama järelevalvet selle üle, kas kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja täidab käesolevas määruses sätestatud ühtseid nõudeid. Selleks peaks fondivalitseja, kes kavatseb turustada oma kvalifitseeruvate fondide osakuid või aktsiaid nimetuse „EuVECA” all, teavitama oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust sellisest kavatsusest. Pädev asutus peaks registreerima kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja siis, kui kogu vajalik teave on esitatud ja kui käesoleva määruse nõuete täitmiseks on olemas sobiv kord. Registreerimine peaks kehtima kogu liidus.

(33)

Selleks et tagada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide aktsiate ja osakute tõhus piiriülene turustamine, peaks fondivalitseja registreerimine toimuma võimalikult kiiresti.

(34)

Kuigi fondide asjakohase kasutamise tagamiseks on käesolevas määruses olemas kaitsemeetmed, peaksid järelevalveasutused hoolikalt jälgima, et neist kaitsemeetmetest ka kinni peetakse.

(35)

Käesolevas määruses sätestatud ühtsete kriteeriumide täitmise tõhusa järelevalve tagamiseks tuleks kehtestada eeskirjad olukordade kohta, kui päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele edastatud teavet on vaja ajakohastada.

(36)

Käesoleva määruse nõuete täitmise tõhusaks järelevalveks tuleks samuti kehtestada pädevate järelevalveasutuste vahelise piiriülese teavitamise protsess, mille algatab kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja registreerimine päritoluliikmesriigis.

(37)

Kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamise läbipaistvate tingimuste säilitamiseks kogu liidus tuleks anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (7) asutatud Euroopa järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve”) ülesanne pidada kõigi käesoleva määruse kohaselt registreeritud kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejate ja nende valitsetavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondide keskandmebaasi.

(38)

Kui vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on sõnaselge ja tõendatav põhjus arvata, et kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja rikub tema territooriumil käesolevat määrust, peaks ta sellest kohe teatama päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, mis peaks võtma asjakohased meetmed.

(39)

Kui kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja jätkab tegutsemist viisil, mis on selgelt vastuolus käesoleva määrusega, hoolimata päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetest või kuna päritoluliikmesriigi pädev asutus ei võta meetmeid mõistliku aja jooksul, peaks vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist olema võimalik võtta investorite kaitsmiseks kõik vajalikud meetmed, muu hulgas takistada asjaomasel fondivalitsejal oma riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid vastuvõtva liikmesriigi territooriumil turustada.

(40)

Käesolevas määruses sätestatud ühtsete kriteeriumide üle tõhusa järelevalve tagamiseks sisaldab käesolev määrus selliste järelevalvevolituste loetelu, mis pädevatel asutustel peavad olema.

(41)

Selleks et tagada õigusnormide nõuetekohane rakendamine, sisaldab käesolev määrus halduskaristusi ja muid meetmeid juhuks, kui rikutakse käesoleva määruse põhisätteid, milleks on portfelli struktuuri eeskirjad, kaitsemeetmed seoses aktsepteeritavate investorite kindlakstegemisega ja eeskirjad selle kohta, et nimetust „EuVECA” võivad kasutada üksnes kooskõlas käesoleva määrusega registreeritud kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad. Põhisätete rikkumisega peaks asjakohasel juhul kaasnema nimetuse kasutamise keeld ja kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja registrist kustutamine.

(42)

Järelevalvealast teavet tuleks vahetada päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vahel.

(43)

Käesolevas määruses sätestatud ühtsete kriteeriumide täitmise üle järelevalvet teostavate üksuste vaheliseks tõhusaks õigusalaseks koostööks on vaja, et ametisaladuse kõrget taset nõutakse kõigilt asjaomastelt liikmesriikide ametiasutustelt ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt.

(44)

Käesolevas määruses sätestatud nõuete täpsustamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte selliste huvide konflikti liikide kohta, mida kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejad peavad vältima, ning sellega seoses võetavate meetmete kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(45)

Finantsteenuste tehnilised standardid peaksid tagama järjepideva ühtlustamise ning järelevalve kõrge taseme kogu liidus. Kuna Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on põhjalikud eriteadmised, on tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada komisjonile esitamiseks välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid.

(46)

Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid ELi toimimise lepingu artikli 291 kohaste rakendusaktidega ning kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele tuleks teha ülesandeks koostada käesolevas määruses osutatud teavitamise vormi tarvis rakenduslikud tehnilised standardid.

(47)

Komisjon peaks alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast nelja aasta jooksul käesoleva määruse läbi vaatama, et anda hinnang riskikapitalituru arengule. Läbivaatamine peaks hõlmama üldist ülevaadet käesoleva määruse eeskirjade toimimise ning nende kohaldamisel saadud kogemuste kohta. Komisjon peaks läbivaatamise põhjal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlikud ettepanekud.

(48)

Peale selle peaks komisjon alustama nelja aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast käesoleva määruse ning ühisteks investeeringuteks loodud ettevõtjate ja nende valitsejate suhtes kehtivate muude eeskirjade, eelkõige direktiivi 2011/61/EL koostoime läbivaatamist. Läbivaatamise käigus tuleks eelkõige käsitleda käesoleva määruse kohaldamisala ning anda hinnang sellele, kas on vajalik seda laiendada, et võimaldada suuremate alternatiivsete investeerimisfondide valitsejatel kasutada nimetust „EuVECA”. Komisjon peaks läbivaatamise põhjal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlikud ettepanekud.

(49)

Nimetatud läbivaatamise käigus tuleks komisjonil anda hinnang tõkete kohta, mis võivad olla takistanud fondide kasutuselevõttu investorite poolt, sh usaldatavuse järelevalvet käsitlevate muude eeskirjade mõju kohta institutsioonilistele investoritele. Lisaks peaks komisjon koguma andmeid, et hinnata nimetuse „EuVECA” panust muudesse liidu programmidesse, nagu „Horisont 2020”, mille eesmärk on samuti toetada innovatsiooni liidus.

(50)

Pidades silmas komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatist „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus. Innovaatiline liit” ja komisjoni 7. detsembri 2011. aasta teatist „Tegevuskava VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks” on oluline kogu liidu ulatuses tagada riskikapitalituru toetamiseks kasutatavate avalike kavade tõhusus ning kooskõlastatus ja vastastikune sidusus liidu eri poliitikate vahel, mille eesmärk on innovatsiooni soodustamine, sh konkurentsi- ja teaduspoliitika vahel. Liidu innovatsiooni- ja majanduskasvupoliitika keskmes on keskkonnahoidlik tehnoloogia, arvestades liidu eesmärki olla aruka ja jätkusuutliku majanduskasvu ning energia- ja ressursitõhususe alal maailmas juhtpositsioonil, sh seoses VKEde rahastamisega. Käesoleva määruse läbivaatamisel peaks komisjon hindama selle mõju nimetatud eesmärgi saavutamisele.

(51)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks hindama oma personali- ja ressursivajadusi, mis tulenevad tema volituste ja ülesannete ülevõtmisest vastavalt käesolevale määrusele, ning esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande.

(52)

Euroopa Investeerimisfond (EIF) investeerib muu hulgas riskikapitalifondidesse üle liidu. Käesolevas määruses sisalduvad meetmed, mis võimaldavad lihtsamalt identifitseerida riskikapitalifonde kindlaksmääratud ühiste joonte alusel, peaksid muutma EIFi jaoks kergemaks käesoleva määruse kohaste riskikapitalifondide identifitseerimise võimalike investeerimisobjektidena. Seetõttu tuleks julgustada EIFi investeerima kvalifitseeruvatesse riskikapitalifondidesse.

(53)

Käesolevas määruses järgitakse põhiõigusi ja peetakse kinni põhimõtetest, mida on tunnustatud eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, sealhulgas era- ja perekonnaelu austamine (artikkel 7) ja ettevõtlusvabadus (artikkel 16).

(54)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (8) reguleeritakse käesoleva määruse alusel teostatavat isikuandmete töötlemist liikmesriikides liikmesriikide pädevate asutuste, eelkõige liikmesriikide määratud sõltumatute riigiasutuste järelevalve all. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (9) reguleeritakse käesoleva määruse alusel teostatavat isikuandmete töötlemist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt ning Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all.

(55)

Käesolev määrus ei tohiks piirata riigiabi eeskirjade kohaldamist kvalifitseeruva riskikapitalifondi suhtes.

(56)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, milleks on tagada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamise suhtes ühtsete nõuete kohaldamine ning kehtestada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejate lihtne registreerimissüsteem, mis soodustab kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide osakute või aktsiate turustamist kogu liidus, võttes seejuures täielikult arvesse vajadust tagada tasakaal nimetuse „EuVECA” kasutamisega seotud ohutuse ja usaldusväärsuse ning riskikapitalituru tõhusa toimimise ja eri sidusrühmade jaoks tekkivate kulude vahel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seepärast, arvestades nende ulatust ja mõju, on nimetatud eesmärke võimalik paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

nende valitsetava vara kogumaht ei ületa direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnist;

b)

nad on asutatud liidus;

c)

nad peavad end registreerima oma päritoluliikmesriigi pädevate asutuste juures vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 punktile a ning

d)

nad haldavad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide portfelle.

a)

täidavad direktiivi 2011/61/EL nõudeid ning

b)

ka edaspidi järgivad käesoleva määruse artiklite 3 ja 5 ning artikli 13 lõike 1 punktide c ja i sätteid.

—

ei oma luba kaubelda reguleeritud turul ega mitmepoolses kauplemissüsteemis, nagu määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktides 14 ja 15,

—

annab tööd alla 250 inimesele ja

—

kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või kelle aastane bilansimaht ei ületa kokku 43 miljonit eurot;

—

krediidiasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) (10) artikli 4 punktis 1 määratletud tähenduses,

—

investeerimisühing direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud tähenduses,

—

kindlustusandja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ (kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)) (11) artikli 13 punktis 1 määratletud tähenduses,

—

finantsvaldusettevõtja direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punktis 19 määratletud tähenduses või

—

segavaldusettevõtja direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punktis 20 määratletud tähenduses;

—

ei ole rahapesuvastase ja terrorismi rahastamise tõkestamise töökonna poolt lisatud koostööd mittetegevate riikide ja territooriumide loetellu,

—

on sõlminud kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja päritoluliikmesriigiga ja kõikide teiste liikmesriikidega, kus kavatsetakse kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid turustada, kokkuleppe, millega tagatakse, et see kolmas riik järgib täielikult OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsiooni artiklis 26 sätestatud norme ning sealhulgas mis tahes mitmepoolseid maksustamisalaseid lepinguid, ja tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise;

—

kvalifitseeruv portfelliettevõtja ning mille on kvalifitseeruv riskikapitalifond omandanud otse kvalifitseeruvalt portfelliettevõtjalt,

—

kvalifitseeruv portfelliettevõtja kvalifitseeruva portfelliettevõtja emiteeritud kapitaliväärtpaberi vastu või

—

ettevõtja, kes on kvalifitseeruva portfelliettevõtja enamusosalusega tütarettevõtja ning mille on omandanud kvalifitseeruv riskikapitalifond kvalifitseeruva portfelliettevõtja emiteeritud omakapitaliinstrumendi vastu;

a)

võtavad kohustuse investeerida vähemalt 100 000 eurot ning

b)

kinnitavad kirjalikult investeerimise kohustuse võtmiseks sõlmitavast lepingust eraldi dokumendis, et nad on teadlikud kavandatud siduva kohustuse või investeeringuga seonduvatest riskidest.

a)

tegutsema äris ausalt, õiglaselt ning piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolsusega;

b)

kohaldama asjakohaseid põhimõtteid ja menetlusi, et hoida ära kuritarvitusi, mille puhul on piisavalt alust arvata, et need võivad mõjutada investorite ja kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate huve;

c)

tegutsema enda valitsetavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondide, nende investorite ning turu terviklikkuse parimates huvides;

d)

olema väga hoolsad, kui nad valivad, millistesse kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse investeeringuid teevad, ning nende pideval jälgimisel;

e)

omama piisavaid teadmisi ja saama aru kvalifitseeruvatest portfelliettevõtjatest, millesse nad investeerivad;

f)

kohtlema investoreid õiglaselt;

g)

tagama, et investoreid koheldakse võrdselt, välja arvatud juhul, kui eeliskohtlemine on ette nähtud kvalifitseeruva riskikapitalifondi tingimustes või põhikirjas.

a)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja, fondivalitseja äritegevust tegelikult juhtivate isikute, seda fondivalitsejat otse või kaudselt kontrollivate või fondivalitseja poolt kontrollitavate töötajate või isikute ning kõnealuse fondivalitseja poolt valitsetava kvalifitseeruva riskikapitalifondi või selle investorite vahel;

b)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi või selle investorite ning mõne teise, sama fondivalitseja poolt valitsetava kvalifitseeruva riskikapitalifondi või selle teise kvalifitseeruva riskikapitalifondi investorite vahel;

c)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi või selle investorite ning mõne teise, sama fondivalitseja poolt valitsetava, ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja või eurofondi või nende investorite vahel.

a)

käesoleva artikli lõikes 2 osutatud huvide konflikti liigid;

b)

meetmed, mida kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad peavad võtma seoses struktuuri ning organisatsiooniliste ja haldusprotseduuridega, et tuvastada, ära hoida, juhtida, jälgida ja avalikustada huvide konflikte.

a)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja ja kõigi teiste selliste teenuseosutajate andmed, kellel on temaga lepinguline suhe seoses kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsemisega, ning tema ülesannete kirjeldus;

b)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja omavahendite summa ning üksikasjalik avaldus selle kohta, miks ta peab seda summat piisavaks oma kvalifitseeruva riskikapitalifondi nõuetekohaseks valitsemiseks vajalike tehniliste ja inimressursside seisukohast;

c)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi investeerimisstrateegia ja -eesmärkide kirjeldus, märkides muuhulgas ära:

d)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi riskiprofiili ning selliste varadega seotud riskide kirjeldus, millesse fond võib investeerida, või investeerimistehnikad, mida võidakse kasutada;

e)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi väärtuse hindamise korra ja varade väärtuse hindamise metoodika kirjeldus, sealhulgas kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate vara väärtuse määramisel kasutatavad meetodid;

f)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja tasu arvutamise kirjeldus;

g)

kõigi asjakohaste kulude kirjeldus ja nende maksimaalne summa;

h)

olemasolu korral kvalifitseeruva riskikapitalifondi varasemad finantstulemused;

i)

ettevõtluse tugiteenused ja muud tugitegevused, mida kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja osutab või korraldab kolmandate isikute kaudu, et soodustada selliste kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate arengut, laienemist või mõnda muud tegevuse aspekti, millesse kvalifitseeruv riskikapitalifond investeerib, või kui selliseid teenuseid või tegevusi ei pakuta, siis selle asjaolu selgitus;

j)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi investeerimisstrateegia või -poliitika või mõlema muutmise korra kirjeldus.

a)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsemisega seotud äritegevust tegelikult juhtivate isikute andmed;

b)

nende kvalifitseeruvate riskikapitalifondide andmed, mille osakuid või aktsiaid turustatakse, ning nende investeerimisstrateegiad;

c)

teave II peatüki nõuete täitmiseks kehtestatud korra kohta;

d)

nende liikmesriikide loetelu, kus kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja kavatseb kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid turustada;

e)

nende liikmesriikide loetelu, kus kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja on moodustanud või asutanud või kavatseb moodustada või asutada kvalifitseeruvaid riskikapitalifonde.

a)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsemist tegelikult juhtivad isikud on piisavalt hea mainega ning kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja investeerimisstrateegiates piisavalt kogenud;

b)

lõikes 1 nõutav teave on täielik;

c)

lõike 1 punkti c kohaselt teavitatud kord kindlustab II peatüki nõuete täitmise;

d)

käesoleva artikli lõike 1 punkti e kohaselt teatatud loetelust nähtub, et kõik kvalifitseeruvad riskikapitalifondid on moodustatud või asutatud vastavalt artikli 3 punkti b alapunktile iii.

a)

uue kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid või

b)

olemasoleva kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid liikmesriigis, mida ei ole märgitud artikli 14 lõike 1 punktis d osutatud loetelus.

a)

nõuda juurdepääsu kõigile dokumentidele, olenemata nende vormist, ning saada nende dokumentide koopiad või teha nendest koopiaid;

b)

nõuda kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejalt teabe viivitamata esitamist;

c)

nõuda teavet igalt isikult, kes on seotud kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja tegevusega või kvalifitseeruva riskikapitalifondiga;

d)

teha kohapealseid etteteatatud või etteteatamata kontrolle;

e)

võtta asjakohaseid meetmeid tagamaks, et kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja täidab jätkuvalt käesolevat määrust;

f)

anda korraldus, millega tagatakse, et kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja täidab käesolevat määrust ning hoidub kordamast käitumist, mis võib põhjustada käesoleva määruse rikkumist.

a)

ei täida portfelli struktuurile kohaldatavaid nõudeid, rikkudes artiklit 5;

b)

turustab kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid mitteaktsepteeritavatele investoritele, rikkudes artiklit 6;

c)

kasutab nimetust „EuVECA”, ent ei ole registreeritud kooskõlas artikliga 14;

d)

kasutab nimetust „EuVECA” selliste fondide osakute või aktsiate turustamiseks, mis ei ole moodustatud või asutatud artikli 3 punkti b alapunkti iii kohaselt;

e)

on saanud registreerimise valeandmeid esitades või mõnel muul ebaausal teel, rikkudes artiklit 14;

f)

ei tegutse äris ausalt, õiglaselt ning piisava vilumuse, ettevaatuse või hoolsusega, rikkudes artikli 7 punkti a;

g)

ei kohalda asjakohaseid põhimõtteid ja menetlusi, et hoida ära kuritarvitusi, rikkudes artikli 7 punkti b;

h)

jätab korduvalt täitmata aastaaruande esitamise nõuded, mis on sätestatud artiklis 12;

i)

jätab korduvalt täitmata investorite teavitamise nõude, mis on sätestatud artiklis 13.

a)

tagab, et kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja täidab artikleid 5 ja 6, artikli 7 punkte a ja b ning artikleid 12, 13 ja 14;

b)

keelab nimetuse „EuVECA” kasutamise ja kustutab asjaomase kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja registrist.

a)

mil määral on kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad kasutanud eri liikmesriikides siseriiklikult või piiriüleselt nimetust „EuVECA”;

b)

kvalifitseeruvate riskikapitalifondide tehtud investeeringute geograafiline ja valdkondlik jaotus;

c)

artikli 13 kohaste teabenõuete asjakohasus, eriti see, kas need on piisavad, et võimaldada investoritel teha teadlik investeerimisotsus;

d)

erinevate kvalifitseeruvate investeeringute kasutamine kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejate poolt ning eelkõige, kas on vaja kvalifitseeruvate investeeringute mõistet käesolevas määruses kohandada;

e)

võimalus laiendada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamist jaeinvestoritele;

f)

liikmesriikide poolt käesoleva määruse kohaselt kehtestatud halduskaristuste ja muude meetmete tõhusus, proportsionaalsus ja kohaldamine;

g)

käesoleva määruse mõju riskikapitaliturule;

h)

kolmandas riigis asutatud riskikapitalifondide puhul nimetuse „EuVECA” kasutamise lubamise võimalikkus, võttes arvesse kogemusi niisuguse soovituse kohaldamisel, mille komisjon on esitanud meetmete kohta, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid;

i)

käesoleva määruse depositooriumit käsitlevate eeskirjadega täiendamise asjakohasus;

j)

selliste tõkete hindamine, mis võisid takistada investeeringuid nimetust „EuVECA” kasutavatesse fondidesse, sealhulgas muu usaldatavusnõudeid käsitleva liidu õiguse mõju kohta institutsioonilistele investoritele.

a)

punktide a–g, i ja j osas hiljemalt 22. juuliks 2017 ning

b)

punkti h osas hiljemalt 22. juuliks 2015.

25.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 115/18

(1)

Kuna investorid järgivad üha enam ka sotsiaalseid eesmärke, mitte ainult majanduslikku tasuvust, on liidus tekkinud sotsiaalsete investeeringute turg, mille osa on sotsiaalettevõtetele suunatud investeerimisfondid. Sellised investeerimisfondid annavad rahalisi vahendeid sotsiaalettevõtetele, mis toimivad ühiskondlike muutuste mootorina, pakkudes innovatiivseid lahendusi sotsiaalprobleemidele, aidates näiteks leevendada finantskriisi sotsiaalseid tagajärgi ja panustades komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatise „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”.

(2)

Käesolev määrus on osa sotsiaalettevõtluse algatusest, mille komisjon esitas oma 25. oktoobri 2011. aasta teatises „Sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni keskmes olevate sotsiaalettevõtete edendamisele suunatud majanduskeskkonna loomine”.

(3)

On vaja kehtestada ühine eeskirjade raamistik seoses nimetuse „EuSEF” kasutamisega kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide puhul, eelkõige seoses selle nimetuse all tegutsevate fondide portfelli struktuuri, nende aktsepteeritavate investeerimisobjektide ja investeerimisvahenditega, mida nad võivad kasutada, ning selliste investorite kategooriatega, kes võivad neisse fondidesse investeerida liidu ühtsete eeskirjade alusel. Ühise raamistiku puudumisel on oht, et liikmesriigid võtavad riiklikul tasandil lahknevaid meetmeid, millel on otsene negatiivne mõju siseturu nõuetekohasele toimimisele ja mis takistavad seda, kuna kõikjal liidus tegutseda soovivate fondide suhtes kohaldataks eri liikmesriikides eri eeskirju. Peale selle võivad lahknevad kvaliteedinõuded portfelli struktuuri, investeerimisobjektide ja aktsepteeritavate investorite kohta põhjustada investorite eri tasemel kaitse ning tekitada segadust seoses kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondidega seonduva investeerimisettepanekuga. Lisaks peaksid investorid olema suutelised võrdlema eri kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide investeerimisettepanekuid. Kvalifitseeruvate riskikapitalifondide tarvis on vaja kõrvaldada olulised tõkked piiriüleselt kapitali kaasamiselt, vältida konkurentsimoonutusi nende fondide vahel ning hoida ära võimalike täiendavate tõkete tekkimine kaubanduses ja olulised konkurentsimoonutused tulevikus. Seega on käesoleva määruse puhul sobiv õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikkel 114, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus oma väljakujunenud kohtupraktikas.

(4)

On vaja võtta vastu määrus, millega kehtestada kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondidele kohaldatavad ühtsed eeskirjad ning nende valitsejatele vastavad kohustused kõigis liikmesriikides, kui nad soovivad kaasata kapitali kogu liidus nimetuse „EuSEF” all. Nende nõuetega peaks olema tagatud sellistesse fondidesse investeerida soovivate investorite usaldus. Asjaomast määrust ei tuleks kohaldada kehtivate riiklike süsteemide suhtes, mis võimaldavad investeeringuid sotsiaalettevõtetesse ega kasuta nimetust „EuSEF”.

(5)

Nimetuse „EuSEF” kasutamise kvaliteedinõuete kindlaksmääramine määruse vormis tagab nende nõuete otsese kohaldatavuse selliste ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, kes kaasavad rahalisi vahendeid seda nimetust kasutades. See tagab samuti nimetuse kasutamise ühtsed tingimused, hoides ära liikmesriikide nõuete lahknemise direktiivi ülevõtmise tulemusena. Seda nimetust kasutavate ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejad peaksid järgima samu eeskirju kogu liidus, mis tõstab ka investorite usaldust. Määrus vähendab ka regulatiivset keerukust ning liikmesriikides selliseid fonde reguleerivate sageli lahknevate eeskirjade järgimise kulu fondivalitsejate jaoks, ning eriti nende jaoks, kes soovivad kapitali kaasata piiriüleselt. See aitab samuti kõrvaldada konkurentsimoonutusi.

(6)

Kvalifitseeruvaid sotsiaalettevõtlusfonde peaks olema võimalik valitseda kas väliselt või sisemiselt. Kui kvalifitseeruvat sotsiaalettevõtlusfondi valitsetakse sisemiselt, on fond ühtlasi ka fondivalitseja ning peaks seetõttu vastama kõigile käesolevas määruses fondivalitsejatele kehtestatud nõuetele ning olema registreeritud kooskõlas käesoleva määrusega. Kvalifitseeruval sotsiaalettevõtlusfondil, mida valitsetakse sisemiselt, ei tohiks aga olla lubatud tegutseda mõne teise ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja või vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja (eurofondi) välise valitsejana.

(7)

Käesoleva määruse ja ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate ning nende valitsejate suhtes kehtivate muude eeskirjade vahelise seose selgitamiseks on vaja ette näha, et käesolevat määrust kohaldatakse üksnes ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, välja arvatud eurofondid, mis jäävad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/65/EÜ (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) (4) kohaldamisalasse, kui nad on asutatud liidus ja registreeritud päritoluliikmesriigi pädeva asutuse juures vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivile 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, (5) tingimusel et need fondivalitsejad valitsevad kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide portfelle. Sellegipoolest tuleks kvalifitseeruvate riskikapitalifondide välistel valitsejatel, kes on registreeritud vastavalt käesolevale määrusele, lubada valitseda ka eurofonde, kui selleks on luba direktiivi 2009/65/EÜ alusel.

(8)

Lisaks kohaldatakse käesolevat määrust üksnes nende ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, kelle valitsetava vara kogumaht ei ületa direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnist. Künnise arvutamine käesoleva määruse tähenduses toimub samamoodi nagu direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnise puhul.

(9)

Sellegipoolest peaks nendel fondivalitsejatel, kes on registreeritud käesoleva määruse alusel ning kelle fondi vara kogumaht edaspidi ületab direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnise ning kellel seetõttu tekib vastavalt sama direktiivi artiklile 6 kohustus saada päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt tegevusluba, olema võimalik jätkata nimetuse „EuSEF” kasutamist kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide osakute või aktsiate turustamisel liidus, tingimusel et nad täidavad nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ja et nad ka edaspidi järgivad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osas alati teatavaid käesolevas määruses täpsustatud nimetuse „EuSEF” kasutamise nõudeid. See kehtib nii olemasolevate kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide kui ka pärast künnise ületamist moodustatud või asutatud kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide suhtes.

(10)

Käesolevat määrust ei kohaldata, kui ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejad ei soovi kasutada nimetust „EuSEF”. Sellistel juhtudel tuleks jätkuvalt kohaldada kehtivaid siseriiklikke õigusnorme ning liidu õiguse asjaomaseid üldnorme.

(11)

Käesoleva määrusega tuleks kehtestada kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide ühtsed eeskirjad, eelkõige selliseid kvalifitseeruvaid portfelliettevõtjaid käsitlevad eeskirjad, millesse kvalifitseeruvatel sotsiaalettevõtlusfondidel on lubatud investeerida, ning investeerimiseks kasutatavate instrumentide eeskirjad. See on vajalik selleks, et oleks võimalik selgelt eristada kvalifitseeruvat sotsiaalettevõtlusfondi alternatiivsetest investeerimisfondidest, mis rakendavad vähem spetsialiseerunud investeerimisstrateegiaid, nagu väljaostud, mille edendamine ei ole käesoleva määruse eesmärk.

(12)

Vajaliku selguse ja kindluse tagamiseks peaks käesolev määrus sätestama ka ühtsed kriteeriumid sotsiaalettevõtete kindlaksmääramiseks kvalifitseeruvate portfelliettevõtjatena. Sotsiaalettevõtet tuleks määratleda kui sotsiaalmajanduse ettevõtet, mille peamine eesmärk on avaldada pigem sotsiaalset mõju, kui toota omanikele, aktsionäridele või osanikele kasumit. Selline ettevõte pakub turul tooteid ja teenuseid ning kasutab oma kasumit peamiselt sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. Ettevõtet juhitakse vastutustundlikult ja läbipaistvalt, mis tähendab eelkõige töötajate ning nende tarbijate ja sidusrühmade kaasamist, keda ettevõtte äritegevus mõjutab.

(13)

Kuna sotsiaalettevõtete peaeesmärk on positiivne sotsiaalne mõju, mitte suurima võimaliku kasumi teenimine, tuleks määrusega edendada toetust üksnes kvalifitseeruvatele portfelliettevõtjatele, kes keskenduvad mõõdetava positiivse sotsiaalse mõju saavutamisele. Mõõdetav ja positiivne sotsiaalne mõju võib hõlmata teenuste osutamist sisserändajatele, kes on muidu tõrjutud, või marginaliseeritud rühmade tööturule naasmise võimaldamist tööhõive võimaldamise või koolituse või muu toetuse pakkumise abil. Sotsiaalettevõtted kasutavad oma kasumit oma peamise sotsiaalse eesmärgi saavutamiseks ning neid juhitakse vastutustundlikult ja läbipaistvalt. Kui kvalifitseeruv portfelliettevõtja soovib erandjuhul jaotada kasumi aktsionäridele, osanikele või muudele omanikele, siis peaks ta eelnevalt olema kindlaks määranud kasumi jagamise korra ja eeskirjad. Eeskirjades peaks olema sätestatud, et kasumi jaotamine ei kahjusta kvalifitseeruva sotsiaalse portfelliettevõtja eeskätt sotsiaalset eesmärki.

(14)

Sotsiaalettevõtete hulka kuulub suur hulk eri õigusliku vormiga ettevõtteid, mis pakuvad sotsiaalteenuseid või tooteid haavatavatele, marginaliseeritud, ebasoodsas olukorras või tõrjutud isikutele. Selliste teenuste alla kuuluvad eluaseme ja tervishoiuteenuste kättesaadavaks tegemine, abi eakatele või puudega isikutele, lastehoiu korraldamine, juurdepääsu võimaldamine töökohtadele ja koolitusele ning sõltuvusprobleemidega tegelemine. Sotsiaalettevõtete hulka kuuluvad ka ettevõtted, mis kasutavad kaupade või teenuste tootmisel viisi, mis kajastab nende sotsiaalset eesmärki, kuid mille tegevus võib jääda sotsiaalsete teenuste või kaupade pakkumise valdkonnast välja. Sellised tegevused on sotsiaalne ja ametialane lõimumine töökohtadele juurdepääsu tagamise teel nendele isikutele, kes on ebasoodsamas olukorras eelkõige ebapiisava kvalifikatsiooni või sotsiaalsete või ametialaste probleemide tõttu, millega kaasneb nende tõrjutus ja marginaliseerimine. Sellised tegevused võivad samuti puudutada ühiskonda mõjutavat keskkonnakaitset, näiteks saastetõrjet, ringlussevõttu ja taastuvenergiat.

(15)

Kooskõlas eesmärgiga täpselt piiritleda ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjad, mis tuleb hõlmata käesoleva määrusega, ning tagamaks, et keskendutakse kapitali võimaldamisele sotsiaalettevõtetele, tuleks kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondidena käsitada fonde, mis kavatsevad investeerida vähemalt 70 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast kõnealustesse ettevõtetesse. Kvalifitseeruvatel sotsiaalettevõtlusfondidel ei tohiks olla lubatud investeerida rohkem kui 30 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast muusse varasse kui kvalifitseeruvatesse investeeringutesse. See tähendab, et samal ajal kui mittekvalifitseeruvate investeeringute maksimaalne piirmäär ei tohi kunagi ületada 30% künnist, peaks 70 % künnis olema kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi kogu tegutsemisaja jooksul reserveeritud kvalifitseeruvate investeeringute jaoks. Need künnised tuleks arvutada investeeritava summa alusel pärast kõikide asjakohaste kulude ning raha ja raha ekvivalentide mahaarvamist. Määruses tuleks sätestada künniste arvutamiseks vajalikud üksikasjad.

(16)

Käesoleva määruse eesmärk on kindlustada sotsiaalettevõtete kasvu liidus. Investeeringud kolmandates riikides asutatud kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse võivad tuua kvalifitseeruvatele sotsiaalettevõtlusfondidele rohkem kapitali ning tulla seega kasuks liidu sotsiaalettevõtetele. Käesolev määrus ei tohiks aga mingil juhul soodustada sellistesse portfelliettevõtjatesse tehtud investeeringuid, mis on asutatud kolmandates riikides, mida iseloomustab asjakohase koostöökorra puudumine kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste vahel ja kõikide teiste liikmesriikidega, kus kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid kavatsetakse turustada, või puudulik teabevahetus maksustamise valdkonnas.

(17)

Et kvalifitseeruv sotsiaalettevõtlusfond võiks kasutada käesoleva määrusega kehtestatud nimetust „EuSEF”, peaks see olema moodustatud või asutatud liidus. Komisjon peaks kahe aasta jooksul käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast vaatama läbi piirangu, mille kohaselt võib nimetust „EuSEF” kasutada üksnes liidus moodustatud või asutatud fondide puhul, ning võtma seejuures arvesse kogemusi, mis on omandatud komisjoni selle soovituse kohaldamisel, milles käsitletakse meetmeid, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid.

(18)

Sotsiaalettevõtlusfondi valitseja peaks fondi tegutsemisaja jooksul suutma kaasata täiendavaid kapitalikohustusi. Selliseid täiendavaid kapitalikohustusi kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi tegutsemisaja jooksul tuleks võtta arvesse, kui kaalutakse järgmist investeeringut muusse kui kvalifitseeruvasse varasse. Täiendavad kapitalikohustused peaksid olema lubatud vastavalt kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi tingimustes või põhikirjas esitatud kriteeriumidele ja tingimustele.

(19)

Võttes arvesse sotsiaalettevõtete spetsiifilisi rahastamisvajadusi, on vaja saavutada selgus selle kohta, mis liiki instrumente peaks kvalifitseeruv sotsiaalettevõtlusfond rahastamiseks kasutama. Seepärast kehtestatakse käesolevas määruses ühtsed eeskirjad aktsepteeritavate instrumentide kohta, mida kvalifitseeruv sotsiaalettevõtlusfond võib investeerimisel kasutada, kaasa arvatud omakapitaliinstrumendid ja kvaasiomakapitali instrumendid, võlainstrumendid, näiteks lihtvekslid ja hoiusertifikaadid, investeeringud teistesse kvalifitseeruvatesse sotsiaalettevõtlusfondidesse, tagatisega või tagatiseta laenud ning toetused. Et vältida investeeringute lahjendamist kvalifitseeruvatesse sotsiaalettevõtlusfondidesse, tuleks kvalifitseeruvatel sotsiaalettevõtlusfondidel lubada investeerida muudesse kvalifitseeruvatesse sotsiaalettevõtlusfondidesse ainult siis, kui need muud kvalifitseeruvad sotsiaalettevõtlusfondid ei ole ise investeerinud rohkem kui 10 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast muudesse kvalifitseeruvatesse sotsiaalettevõtlusfondidesse.

(20)

Kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide põhitegevus on primaarinvesteeringute kaudu sotsiaalettevõtete rahastamine. Kvalifitseeruvad sotsiaalettevõtlusfondid ei tohiks osaleda süsteemselt tähtsate pankade tegevuses väljaspool tavapärast regulatiivsete usaldatavusnõuete raamistikku (nn varipangandus) ega järgida börsivälistesse ettevõtetesse investeerimise tüüpilisi strateegiaid, nagu finantsvõimendusega väljaostud.

(21)

Selleks et säilitada investeerimisportfelli vajalik paindlikkus, peaks kvalifitseeruval sotsiaalettevõtlusfondil olema võimalik investeerida muusse varasse peale kvalifitseeruvate investeeringute ulatuses, mis ei ületa mittekvalifitseeruvatele investeeringutele kehtestatud 30 % künnist. Raha ja raha ekvivalente ei võeta kõnealuse piiri arvutamisel arvesse, sest raha ja raha ekvivalente ei käsitata investeeringutena. Kvalifitseeruvad sotsiaalettevõtlusfondid peaksid investeerima viisil, mis on kooskõlas nende eetilise investeerimise strateegiaga, näiteks ei tohiks nad teha investeeringuid, millega rahastatakse relvatööstust, mis võib rikkuda inimõigusi või hõlmab elektrooniliste jäätmete kaadamist.

(22)

Selleks et tagada nimetuse „EuSEF” usaldusväärsus ja kerge äratuntavus investorite jaoks kogu liidus, peaksid nimetust „EuSEF” kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide osakute või aktsiate turustamisel kogu liidus saama kasutada üksnes need kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad, kes täidavad käesolevas määruses sätestatud ühtseid kvaliteedikriteeriumeid.

(23)

Tagamaks, et kvalifitseeruvatel sotsiaalettevõtlusfondidel on selgesti eristatav ja tuvastatav profiil, mis vastab nende eesmärgile, tuleks kehtestada ühtsed eeskirjad portfelli struktuuri ja investeerimistehnikate kohta, mida niisugused fondid võivad kasutada.

(24)

Tagamaks, et kvalifitseeruvad sotsiaalettevõtlusfondid ei aita kaasa süsteemsete riskide tekkele ning et sellised fondid keskenduksid oma investeerimistegevuses kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate toetamisele, ei tohiks fondi tasandil finantsvõimendus olla lubatud. Kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitsejal peaks olema lubatud võtta laenu, emiteerida võlakohustusi või anda tagatisi kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi tasandil üksnes tingimusel, et sellised laenud, võlakohustused või tagatised on kaetud sissenõudmata kohustustega ega suurenda seega fondi riskipositsiooni üle märgitud kapitali. Kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi riskipositsiooni ei suurenda kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi investorite sularaha ettemaksed, mis on nende investorite kapitalikohustustega täielikult kaetud ja mis peaksid seepärast olema lubatud. Samuti tuleks selleks, et fond saaks katta erakordsed likviidsusvajadused, mis võivad tekkida investoritelt märgitud kapitali sissenõudmise ja selle tegelikult arvele laekumise vahelisel ajal, lubada lühiajalist laenamist, tingimusel et sellise laenu kogusumma ei ületa sissenõudmata märgitud kapitali.

(25)

Tagamaks, et kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide osakuid või aktsiaid turustatakse üksnes investoritele, kellel on kogemused, teadmised ja asjatundlikkus teha oma investeerimisotsuseid ise ning nõuetekohaselt hinnata riske, mida need fondid endas kätkevad, ning selleks, et investorid ei kaotaks usaldust kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide vastu, tuleks sätestada konkreetsed kaitsemeetmed. Seepärast tuleks kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide osakuid või aktsiaid turustada üksnes investoritele, kes on kutselised kliendid või keda võib käsitada kutseliste klientidena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta (6). Kvalifitseeruvatesse sotsiaalettevõtlusfondidesse investeeringuks piisavalt laia investorite baasi olemasoluks oleks samuti soovitatav, et sellistele fondidele oleks juurdepääs ka teatavatel teistel investoritel, sealhulgas varakatel üksikisikutel. Teiste investorite jaoks tuleks siiski sätestada konkreetsed kaitsemeetmed tagamaks, et kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide osakuid või aktsiaid turustatakse üksnes investoritele, kellel on sellisteks investeeringuteks asjakohane profiil. Nende kaitsemeetmetega välistatakse turustamine perioodiliste säästuplaanide kasutamise kaudu. Lisaks tuleks kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitsemisse kaasatud juhtidele, direktoritele ja töötajatele võimaldada investeerimist kvalifitseeruvatesse sotsiaalettevõtlusfondidesse, mida nad valitsevad, sest sellistel isikutel on piisavalt teadmisi, et osaleda sellistes investeeringutes.

(26)

Tagamaks, et nimetust „EuSEF” kasutavad üksnes need kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitsejad, kelle käitumine turul vastab ühtsetele kvaliteedikriteeriumidele, tuleks kehtestada eeskirjad selliste fondivalitsejate äritegevuse ning fondivalitsejate ja nende investorite suhete kohta. Samal põhjusel tuleks kehtestada ka ühtsed tingimused huvide konflikti käsitlemiseks fondivalitsejate poolt. Nende eeskirjade ja tingimustega tuleks samuti nõuda, et fondivalitseja on huvide konflikti nõuetekohase käsitlemise tagamiseks sisse seadnud vajaliku organisatsioonilise ja halduskorra.

(27)

Kui kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja kavatseb delegeerida volitusi kolmandatele isikutele, ei tohiks ülesannete selline delegeerimine kolmandatele isikutele mõjutada fondivalitseja vastutust kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi ja selle investorite ees. Enamgi veel, fondivalitseja ei tohiks ülesandeid delegeerida sellisel määral, et teda ei saa enam pidada kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitsejaks ja ta muutub fiktiivseks äriühinguks. Fondivalitseja peaks jääma alati vastutavaks delegeeritud volituste nõuetekohase täitmise ja käesoleva määrusega vastavuse tagamise eest. Volituste delegeerimine ei tohiks vähendada fondivalitseja järelevalve tõhusust ning eelkõige ei tohiks see takistada fondivalitseja tegutsemist ega fondi valitsemist investorite parimates huvides.

(28)

Positiivse sotsiaalse mõju saavutamine lisaks investoritele rahalise kasu tootmisele on peamine tunnusjoon, mis iseloomustab sotsiaalettevõtetele suunatud investeerimisfonde ja eristab neid muud liiki investeerimisfondidest. Seepärast tuleks käesoleva määrusega nõuda, et kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja kehtestab menetlused kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse investeerimise kaudu saavutatavate positiivse sotsiaalse mõju mõõtmiseks.

(29)

Fondid, mille eesmärk on sotsiaalsete tulemuste või sotsiaalse mõju saavutamine, praegu tavaliselt hindavad ja koondavad teavet selle kohta, mil määral sotsiaalettevõtted jõuavad eesmärgiks seatud tulemuseni. Sotsiaalettevõtte eesmärk võivad olla mitmesugused sotsiaalsed tulemused või sotsiaalne mõju. Seejuures on välja töötatud sotsiaalsete tulemuste ja sotsiaalse mõju kindlakstegemise ja mõõtmise eri viisid. Näiteks võib ettevõte, mille eesmärk on aidata ebasoodsas olukorras isikuid, anda aru isikute arvu kohta, keda aidati näiteks töölevõtuga ja kes muidu ei oleks tööd leidnud, ning ettevõte, mille eesmärk on parandada vabastatud kinnipeetute rehabiliteerimist, hinnata oma edukust korduvkuritegevuse määra abil. Fondid aitavad sotsiaalettevõtteid nende eesmärkide ja saavutuste alase teabe ettevalmistamisel ja esitamisel ning selle kogumisel investorite jaoks. Kuigi teave sotsiaalsete tulemuste ja sotsiaalse mõju kohta on investoritele väga oluline, on raske võrrelda eri sotsiaalettevõtteid ja fonde nii eesmärgiks seatud sotsiaalsete tulemuste erinevuse kui ka mitmesuguste käibivate lähenemisviiside tõttu. Selleks et soodustada sellise teabe puhul pikaajalises perspektiivis paremat sidusust ja võrreldavust ning saavutada teabe hankimise korra maksimaalne tõhusus, tuleks kõnealuses valdkonnas välja töötada delegeeritud õigusaktid. Selliste delegeeritud õigusaktidega tuleks samuti tagada suurem selgus järelevalveasutustele, kvalifitseeruvatele sotsiaalettevõtlusfondidele ja sotsiaalettevõtetele.

(30)

Selleks et tagada nimetuse „EuSEF” usaldusväärsus, tuleks kehtestada ka kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja töökorralduse kvaliteedikriteeriumid. Seepärast tuleks kehtestada ühtsed ja proportsionaalsed nõuded vajaduse kohta omada piisavaid tehnilisi ja inimressursse.

(31)

Selleks et tagada kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide nõuetekohane valitsemine ja fondivalitsejate suutlikkus katta nende tegevusest põhjustatud võimalikke riske, tuleks kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejatele sätestada ühtsed ja proportsionaalsed nõuded vajaduse kohta omada piisavaid omavahendeid. Sellised omavahendid peaksid olema piisavalt suured, et tagada kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide järjepidevus ja nõuetekohane valitsemine.

(32)

Investorite kaitse eesmärgil on vaja tagada kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide vara nõuetekohane hindamine. Seepärast peaks kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide tingimustes või põhikirjas olema sätestatud vara väärtuse hindamise eeskirjad. See peaks tagama väärtuse hindamise usaldusväärsuse ja läbipaistvuse.

(33)

Tagamaks, et nimetust „EuSEF” kasutavate kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad annavad oma tegevusest piisavalt aru, tuleks kehtestada aastaaruannete esitamise ühtsed eeskirjad.

(34)

Kuigi fondide nõuetekohase kasutamise tagamiseks hõlmab käesolev määrus kaitsemeetmeid, peaksid järelevalveasutused olema valvsad ning tagama nimetatud kaitsemeetmete järgimise.

(35)

Nimetuse „EuSEF” usaldusväärsuse tagamiseks investorite silmis on vajalik, et seda kasutavad üksnes kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad, kes on oma investeerimispoliitikas ja investeerimise eesmärkides täielikult läbipaistvad. Seepärast tuleks kehtestada ühtsed eeskirjad teabe avaldamise nõuete kohta, mida fondivalitsejal on kohustus täita suhetes fondi investoritega. Nõuded peaksid sisaldama elemente, mis on ainuomased sotsiaalettevõtetesse investeerimisele, et oleks võimalik saavutada teabe suurem sidusus ja võrreldavus. See hõlmab teavet kriteeriumide ja menetluste kohta, mida kasutatakse konkreetsete kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate valimisel investeerimisobjektideks. Lisaks sisaldab see teavet investeerimispoliitika abil saavutatava positiivse sotsiaalse mõju kohta ning selle kohta, kuidas seda mõju tuleks jälgida ja hinnata. Selleks et tagada investorite kindlustunne ja usaldus taoliste investeeringute vastu, lisatakse teave kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi sellise vara kohta, mis ei ole kvalifitseeruvasse portfelliettevõtjatesse investeeritud, ja nende valikukriteeriumid.

(36)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühtsete nõuete täitmise üle tõhus järelevalve, peaks päritoluliikmesriigi pädev asutus teostama järelevalvet selle üle, kas kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja täidab käesolevas määruses sätestatud ühtseid nõudeid. Selleks peaks fondivalitseja, kes kavatseb turustada oma fondide osakuid või aktsiaid nimetuse „EuSEF” all, teavitama oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust sellisest kavatsusest. Pädev asutus peaks registreerima fondivalitseja siis, kui kogu vajalik teave on esitatud ja kui käesoleva määruse nõuete täitmiseks on olemas sobiv kord. Registreerimine peaks kehtima kogu liidus.

(37)

Hõlbustamaks kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi osakute või aktsiate tõhusat piiriülest turustamist, peaks valitseja registreerimine toimuma võimalikult kiiresti.

(38)

Käesolevas määruses sätestatud ühtsete kriteeriumide täitmise tõhusa järelevalve tagamiseks tuleks kehtestada eeskirjad olukordade kohta, kui päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele edastatud teavet on vaja ajakohastada.

(39)

Käesoleva määruse nõuete täitmise tõhusaks järelevalveks tuleks samuti kehtestada pädevate järelevalveasutuste vahelise piiriülese teavitamise protsess, mille algatab kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja registreerimine päritoluliikmesriigis.

(40)

Kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide osakute või aktsiate turustamise läbipaistvate tingimuste säilitamiseks kogu liidus tuleks anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (7) asutatud Euroopa järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve”) ülesanne pidada kõigi käesoleva määruse kohaselt registreeritud kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejate ja nende valitsetavate kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide keskandmebaasi.

(41)

Kui vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on sõnaselge ja tõendatav põhjus arvata, et kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja rikub tema territooriumil käesolevat määrust, peaks ta sellest kohe teatama päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, mis peaks võtma asjakohased meetmed.

(42)

Kui kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja jätkab tegutsemist viisil, mis on selgelt vastuolus käesoleva määrusega, hoolimata päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetest või kuna päritoluliikmesriigi pädev asutus ei võta meetmeid mõistliku tähtaja jooksul, peaks vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist olema võimalik võtta investorite kaitsmiseks kõik vajalikud meetmed, sealhulgas takistada asjaomasel fondivalitsejal kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi osakuid või aktsiaid vastuvõtva liikmesriigi territooriumil turustada.

(43)

Kehtestatud ühtsete kriteeriumide üle tõhusa järelevalve tagamiseks sisaldab käesolev määrus selliste järelevalvevolituste loetelu, mis pädevatel asutustel peavad olema.

(44)

Selleks et tagada õigusnormide nõuetekohane rakendamine, sisaldab käesolev määrus halduskaristusi ja muid meetmeid juhuks, kui rikutakse käesoleva määruse põhisätteid, milleks on portfelli struktuuri eeskirjad, kaitsemeetmed seoses aktsepteeritavate investorite kindlakstegemisega ja eeskirjad selle kohta, et nimetust „EuSEF” võivad kasutada üksnes kooskõlas käesoleva määrusega registreeritud kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad. Põhisätete rikkumisega peaks asjakohasel juhul kaasnema nimetuse kasutamise keeld ja fondivalitseja registrist kustutamine.

(45)

Järelevalvealast teavet tuleks vahetada päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vahel.

(46)

Käesolevas määruses sätestatud ühtsete kriteeriumide täitmise üle järelevalvet teostavate üksuste vaheliseks tõhusaks õigusalaseks koostööks on vaja, et ametisaladuse kõrgetasemelist hoidmist nõutakse kõigilt asjaomaste liikmesriikide ametiasutustelt ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt.

(47)

Kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide panus Euroopa sotsiaalinvesteeringute turu kasvu sõltub sellest, kas kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad hakkavad kasutama nimetust „EuSEF”, kas investorid tunnustavad nimetust ning kas kogu liidus töötatakse välja tugev ökosüsteem sotsiaalettevõtete jaoks, mis aitaks neil ettevõtetel kasutada pakutavaid rahastamisvõimalusi. Sel eesmärgil peaksid kõik sidusrühmad, sealhulgas turuosalised, liikmesriikide pädevad asutused, komisjon ja muud liidu asjaomased üksused püüdma tagada suurt teadlikkust käesoleva määrusega loodud võimalustest.

(48)

Käesolevas määruses sätestatud nõuete täpsustamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis täpsustavad sotsiaalset eesmärki kajastavate toodete ja teenuste või toodete valmistamise ja teenuste osutamise meetodeid ning asjaolusid, mille esinemisel võib omanikele ja investoritele kasumit jaotada, huvide konflikti liigid, mida kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad peavad vältima, ning sellega seoses võetavad meetmed, kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate saavutatava sotsiaalse mõju mõõtmise menetluse üksikasjad ning investoritele antava teabe sisu ja edastamise kord. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil, võttes arvesse ka iseregulatsiooni algatusi ja käitumisjuhendeid. Komisjoni poolt kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate saavutatava sotsiaalse mõju mõõtmise menetluse üksikasju käsitlevate delegeeritud õigusaktide ettevalmistava töö käigus läbiviidud konsulteerimine peaks hõlmama asjaomaseid sidusrühmi ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(49)

Finantsteenuste tehnilised standardid peaksid tagama järjepideva ühtlustamise ja järelevalve kõrge taseme kogu liidus. Kuna Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on põhjalikud eriteadmised, on tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada komisjonile esitamiseks välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid.

(50)

Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid ELi toimimise lepingu artikli 291 kohaste rakendusaktidega ning kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele tuleks teha ülesandeks koostada käesolevas määruses osutatud teatamise vormi tarvis rakenduslikud tehnilised standardid.

(51)

Komisjon peaks alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast nelja aasta jooksul käesoleva määruse läbi vaatama, et anda hinnang kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide turu arengule. Läbivaatamine peaks hõlmama üldist ülevaadet käesoleva määruse eeskirjade toimimise ning nende kohaldamisel saadud kogemuste kohta. Komisjon peaks läbivaatamise põhjal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlikud ettepanekud.

(52)

Peale selle peaks komisjon alustama alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast nelja aasta jooksul käesoleva määruse ning ühisteks investeeringuteks loodud ettevõtjate ja nende valitsejate suhtes kehtivate muude eeskirjade, eelkõige direktiivi 2011/61/EL koostoime läbivaatamist. Läbivaatamise käigus tuleks eelkõige käsitleda käesoleva määruse kohaldamisala ning hinnata, kas seda on vaja laiendada, et võimaldada suuremate alternatiivsete investeerimisfondide valitsejatel kasutada nimetust „EuSEF”. Komisjon peaks läbivaatamise põhjal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlikud ettepanekud.

(53)

Kõnealuse läbivaatamise käigus tuleks komisjonil anda hinnang tõkete kohta, mis võivad olla takistanud fondide kasutuselevõttu investorite poolt, sh usaldatavuse järelevalvet käsitlevate muude eeskirjade mõju kohta institutsioonilistele investoritele. Lisaks peaks komisjon koguma andmeid, et hinnata nimetuse „EuSEF” panust muudesse liidu programmidesse nagu Horisont 2020, mille eesmärk on samuti toetada liidusisest uuendustegevust.

(54)

Seoses sellega, et komisjon uurib maksutõkkeid riskikapitalifondide piiriüleste kapitaliinvesteeringute puhul, nagu on ette nähtud komisjoni 7. detsembri 2011. aasta teatises „Tegevuskava VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks”, ning seoses käesoleva määruse läbivaatamisega peaks komisjon kaaluma, kas võtta ette samaväärne võimalike maksutõkete uurimine sotsiaalettevõtlusfondide puhul ning võimalike maksusoodustuste hindamine, mille eesmärk on ergutada sotsiaalettevõtlust liidus.

(55)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks hindama oma personali- ja ressursivajadust, mis tuleneb tema volituste ja ülesannete täitmisest vastavalt käesolevale määrusele, ning esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande.

(56)

Käesolevas määruses järgitakse põhiõigusi ja peetakse kinni põhimõtetest, mida on tunnustatud eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, sealhulgas era- ja perekonnaelu austamine (artikkel 7) ja ettevõtlusvabadus (artikkel 16).

(57)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (8) reguleeritakse käesoleva määruse alusel teostatavat isikuandmete töötlemist liikmesriikides liikmesriikide pädevate asutuste, eelkõige liikmesriikide määratud sõltumatute riigiasutuste järelevalve all. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (9) reguleeritakse käesoleva määruse alusel teostatavat isikuandmete töötlemist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt ning Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all.

(58)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on arendada välja kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide siseturg selliste fondide valitsejate registreerimise õigusraamistiku kehtestamise kaudu, mis soodustab kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide osakute või aktsiate turustamist kogu liidus, ei suuda liikmesriigid täielikult saavutada ning seepärast, arvestades selle ulatust ja mõju, on seda eesmärki võimalik paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

nende valitsetava vara kogumaht ei ületa direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnist;

b)

nad on asutatud liidus;

c)

nad peavad end registreerima oma päritoluliikmesriigi pädevate asutuste juures vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 punktile a ning

d)

nad haldavad kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide portfelle.

a)

täidavad direktiivi 2011/61/EL nõudeid ning

b)

ka edaspidi järgivad käesoleva määruse artikleid 3, 5, 10, artikli 13 lõiget 2, artikli 14 lõike 1 punkte d, e ja f.

—

pakub teenuseid või tooteid haavatavatele või marginaliseeritud, ebasoodsas olukorras või tõrjutud isikutele;

—

kasutab toodete valmistamise või teenuste osutamise viisi, mis kajastab tema sotsiaalset eesmärki või

—

pakub rahalist toetust üksnes kahes esimeses taandes määratletud sotsiaalettevõtetele;

—

ei ole rahapesuvastase ja terrorismi rahastamise tõkestamise töökonna poolt lisatud koostööd mittetegevate riikide ja territooriumide loetellu;

—

on sõlminud kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja päritoluliikmesriigiga ja kõikide teiste liikmesriikidega, kus kavatsetakse kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi osakuid või aktsiaid turustada, kokkuleppe, millega tagatakse, et kolmas riik järgib täielikult OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsiooni artiklis 26 sätestatud norme, sealhulgas mis tahes mitmepoolseid maksustamisalaseid lepinguid, ja tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise;

—

kvalifitseeruv portfelliettevõtja ning mille on kvalifitseeruv sotsiaalettevõtlusfond omandanud otse kvalifitseeruvalt portfelliettevõtjalt,

—

kvalifitseeruv portfelliettevõtja kvalifitseeruva portfelliettevõtja emiteeritud kapitaliväärtpaberi vastu või

—

ettevõtja, kes on kvalifitseeruva portfelliettevõtja enamusosalusega tütarettevõtja ning mille on omandanud kvalifitseeruv sotsiaalettevõtlusfond kvalifitseeruva portfelliettevõtja emiteeritud omakapitaliinstrumendi vastu;

a)

võtavad kohustuse investeerida vähemalt 100 000 eurot ning

b)

kinnitavad kirjalikult investeerimise kohustuse võtmiseks sõlmitavast lepingust eraldi dokumendis, et nad on teadlikud kavandatud siduva kohustusega seonduvatest riskidest.

a)

tegutsema äris ausalt, õiglaselt ning piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolsusega;

b)

kohaldama asjakohaseid põhimõtteid ja menetlusi, et hoida ära kuritarvitusi, mille puhul on piisavalt alust arvata, et need võivad mõjutada investorite ja kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate huve;

c)

tegutsema nende kvalifitseeritud portfelliettevõtjate positiivse sotsiaalse mõju edendamiseks, millesse nad on investeerinud, ja enda valitsetavate kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide ning nende investorite ning turu terviklikkuse parimates huvides;

d)

olema väga hoolsad, kui nad valivad, millistesse kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse investeeringuid teevad, ning nende investeeringute ja portfelliettevõtjate positiivse sotsiaalse mõju pideval jälgimisel;

e)

omama piisavaid teadmisi ja saama aru kvalifitseeruvatest portfelliettevõtjatest, millesse nad investeerivad;

f)

kohtlema investoreid õiglaselt;

g)

tagama, et investoreid koheldakse võrdselt, välja arvatud juhul, kui eeliskohtlemine on ette nähtud kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi tingimustes või põhikirjas.

a)

kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja, fondivalitseja äritegevust tegelikult juhtivate isikute, seda fondivalitsejat otse või kaudselt kontrollivate või fondivalitseja poolt kontrollitavate töötajate või isikute ning kõnealuse fondivalitseja poolt valitsetava kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi või selle investorite vahel;

b)

kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi või selle investorite ning mõne teise kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi, mida valitseb sama fondivalitseja, või selle teise sotsiaalettevõtlusfondi investorite vahel;

c)

kvalifitseeruv sotsiaalettevõtlusfond või selle investorite ning ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja või eurofondi, mida valitseb sama kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja, või nende investorite vahel.

a)

käesoleva artikli lõikes 2 osutatud huvide konflikti liigid;

b)

meetmed, mida kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitsejad peavad võtma seoses struktuuri ning organisatsiooniliste ja haldusprotseduuridega, et tuvastada, ära hoida, juhtida, jälgida ja avalikustada huvide konflikte.

a)

tööhõive ja tööturud;

b)

töö kvaliteediga seonduvad standardid ja õigused;

c)

teatavate rühmade sotsiaalne kaasamine ja kaitse;

d)

võrdne kohtlemine, võrdsed võimalused ja mittediskrimineerimine;

e)

rahvatervis ja ohutus;

f)

juurdepääs ja mõju sotsiaalkaitse-, tervishoiu- ja haridussüsteemidele.

a)

asjakohased üksikasjad investeerimispoliitikaga saavutatud üldiste sotsiaalsete tulemuste ning tulemuste mõõtmiseks kasutatud meetodite kohta;

b)

teade iga aset leidnud investeeringust väljumise kohta seoses kvalifitseeruvate portfelliettevõtjatega;

c)

kirjeldus selle kohta, kas artikli 14 lõike 1 punktis f osutatud kriteeriumide alusel toimus muid investeeringutest väljumisi seoses kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi muu varaga, mis ei ole investeeritud kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse;

d)

nende tegevuste kokkuvõte, mida kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja tegi seoses kvalifitseeruvate portfelliettevõtjatega, nagu on osutatud artikli 14 lõike 1 punktis l;

e)

teave muude investeeringute kui artikli 5 lõikes 1 osutatud kvalifitseeruvate investeeringute laadi ja eesmärgi kohta.

a)

kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja ja kõigi teiste selliste teenuseosutajate andmed, kellel on temaga lepinguline suhe seoses asjaomase fondi valitsemisega, ning tema ülesannete kirjeldus;

b)

kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja omavahendite summa ning üksikasjalik avaldus selle kohta, miks ta peab seda summat piisavaks kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi nõuetekohaseks valitsemiseks vajalike tehniliste ja inimressursside seisukohast;

c)

kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi investeerimisstrateegia ja -eesmärkide kirjeldus, märkides muu hulgas ära:

d)

kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi investeerimispoliitika eesmärgiks olev positiivne sotsiaalne mõju, sealhulgas vajaduse korral selliste tulemuste prognoos mõistlikkuse piires ning teave varasema tulemuslikkuse kohta selles valdkonnas;

e)

sotsiaalse mõju mõõtmiseks kasutatav metoodika;

f)

muu vara kui kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate kirjeldus ning protsess ja kriteeriumid sellise vara valimiseks, kui tegemist ei ole raha või raha ekvivalendiga;

g)

kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi riskiprofiili ning sellise vara seotud riskide kirjeldus, millesse fond võib investeerida, või investeerimistehnikad, mida võidakse kasutada;

h)

kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi väärtuse hindamise korra ja vara väärtuse hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate vara väärtuse määramisel kasutatavad meetodid;

i)

kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja tasu arvutamise kirjeldus;

j)

kõigi asjakohaste kulude kirjeldus ja nende maksimaalne summa;

k)

olemasolu korral kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi varasemad finantstulemused;

l)

ettevõtluse tugiteenused ja muud tugitegevused, mida kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja osutab või korraldab kolmandate isikute kaudu, et soodustada kvalifitseeruvast sotsiaalettevõtlusfondist investeeringuid saavate kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate tegevuse arengut, laienemist või anda neile muud tuge teostatavateks tegevusteks, või kui selliseid teenuseid või tegevusi ei pakuta, siis selle asjaolu selgitus;

m)

kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi investeerimisstrateegia või -poliitika või mõlema muutmise korra kirjeldus.

a)

käesoleva artikli lõike 1 punktides c–f ja punktis l osutatud teabe sisu;

b)

kuidas käesoleva artikli lõike 1 punktides c–f ja punktis l osutatud teavet saab esitada ühtsel kujul, et tagada võimalikult suur võrreldavus.

a)

kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitsemisega seotud äritegevust tegelikult juhtivate isikute andmed;

b)

nende kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide andmed, mille osakuid või aktsiaid turustatakse, ning nende investeerimisstrateegiad;

c)

teave II peatüki nõuete täitmiseks kehtestatud korra kohta;

d)

nende liikmesriikide loetelu, kus kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja kavatseb konkreetse kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi osakuid või aktsiaid turustada;

e)

nende liikmesriikide loetelu, kus kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja on moodustanud või asutanud või kavatseb moodustada või asutada kvalifitseeruvaid sotsiaalettevõtlusfonde.

a)

kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitsemist tegelikult juhtivad isikud on piisavalt hea mainega ning kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja investeerimisstrateegiates piisavalt kogenud;

b)

lõikes 1 osutatud nõutav teave on täielik;

c)

lõike 1 punkti c kohaselt teavitatud kord kindlustab II peatüki nõuete täitmise;

d)

lõike 1 punkti e kohaselt teatatud loetelust nähtub, et kõik kvalifitseeruvad sotsiaalettevõtlusfondid on moodustatud või asutatud käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunkti iii kohaselt.

a)

uue kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi osakuid või aktsiaid või

b)

olemasoleva kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi osakuid või aktsiaid liikmesriigis, mida ei ole märgitud artikli 15 lõike 1 punktis d osutatud loetelus.

a)

nõuda juurdepääsu kõigile dokumentidele, olenemata nende vormist, ning saada nende dokumentide koopiad või teha nendest koopiaid;

b)

nõuda kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitsejalt teabe viivitamata esitamist;

c)

nõuda teavet igalt isikult, kes on seotud kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja tegevusega või kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondiga;

d)

teha kohapealseid etteteatatud või etteteatamata kontrolle;

e)

võtta asjakohaseid meetmeid tagamaks, et kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja täidab jätkuvalt käesolevat määrust;

f)

anda korraldus, millega tagatakse, et kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja täidab käesolevat määrust ning hoidub kordamast käitumist, mis võib põhjustada käesoleva määruse nõuete rikkumist.

a)

ei täida portfelli struktuurile kohaldatavaid nõudeid, rikkudes artiklit 5;

b)

turustab kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi osakuid või aktsiaid mitteaktsepteeritavatele investoritele, rikkudes artiklit 6;

c)

kasutab nimetust „EuSEF”, ent ei ole registreeritud kooskõlas artikliga 15;

d)

kasutab nimetust „EuSEF” selliste fondide osakute või aktsiate turustamiseks, mis ei ole moodustatud või asutatud artikli 3 lõike 1 punkti b alapunkti iii kohaselt;

e)

on saanud registreerimise valeandmeid esitades või mõnel muul ebaausal teel, rikkudes artiklit 15;

f)

ei tegutse äris ausalt, õiglaselt ning piisava vilumuse, ettevaatuse või hoolsusega, rikkudes artikli 7 punkti a;

g)

ei kohalda asjakohaseid põhimõtteid ja menetlusi, et hoida ära kuritarvitusi, rikkudes artikli 7 punkti b;

h)

jätab korduvalt täitmata aastaaruande esitamise nõuded, mis on sätestatud artiklis 13;

i)

jätab korduvalt täitmata investorite teavitamise nõude, mis on sätestatud artiklis 14.

a)

tagab, et kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja täidab artikleid 5 ja 6, artikli 7 punkte a ja b ning artikleid 13, 14 ja 15;

b)

keelab nimetuse „EuSEF” kasutamise ja kustutab asjaomase kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja registrist.

a)

mil määral on kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitsejad kasutanud eri liikmesriikides siseriiklikult või piiriüleselt nimetust „EuSEF”;

b)

kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide tehtud investeeringute geograafiline ja valdkondlik jaotus;

c)

artikli 14 kohaste teabenõuete asjakohasus, eriti see, kas need on piisavad, et võimaldada investoritel teha teadlik investeerimisotsus;

d)

erinevate kvalifitseeruvate investeeringute kasutamine sotsiaalettevõtlusfondides ja viis, kuidas see on mõjutanud sotsiaalettevõtete arengut kogu liidus;

e)

sotsiaalettevõtte Euroopa märgise kehtestamise asjakohasus;

f)

kolmandas riigis moodustatud või asutatud sotsiaalettevõtlusfondide puhul nimetuse „EuSEF” kasutamise lubamise võimalikkus, võttes arvesse kogemusi niisuguse soovituse kohaldamisel, mille komisjon on esitanud meetmete kohta, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid;

g)

kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate kindlakstegemise kriteeriumide praktiline rakendamine, selle mõju sotsiaalettevõtete arengule kogu liidus ning nende positiivne sotsiaalne mõju;

h)

nende menetluste analüüs, mida kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitsejad rakendavad artiklis 10 osutatud kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate tekitatud positiivse sotsiaalse mõju hindamiseks, ning hinnang liidu tasandil ühtlustatud standardite kehtestamise teostatavuse kohta sotsiaalse mõju hindamiseks viisil, mis on kooskõlas liidu sotsiaalpoliitikaga;

i)

võimalus laiendada sotsiaalettevõtlusfondide osakute või aktsiate turustamist jaeinvestoritele;

j)

see, kas sotsiaalettevõtlusfondi lisamine direktiivi 2009/65/EÜ kohase kõlbliku vara hulka on asjakohane;

k)

käesoleva määruse depositooriumit käsitlevate eeskirjadega täiendamise asjakohasus;

l)

sotsiaalettevõtlusfondidele seatud võimalike maksutõkete uurimine ja selliste võimalike maksusoodustuste hindamine, mille eesmärk on ergutada sotsiaalettevõtlust liidus;

m)

selliste tõkete hindamine, mis võisid takistada investeeringuid nimetust „EuSEF” kasutavatesse fondidesse, sealhulgas muu usaldatavusnõudeid käsitleva liidu õiguse mõju kohta institutsioonilistele investoritele.

a)

punktide a–e ning g–m puhul hiljemalt 22. juuliks 2017 ning

b)

punkti f puhul hiljemalt 22. juuliks 2015.

25.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 115/39

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus strateegia „Euroopa 2020”. Üks strateegia „Euroopa 2020” prioriteete on jätkusuutliku majanduskasvu saavutamine ressursitõhusama, säästvama ja konkurentsivõimelisema majanduse edendamise teel. Strateegias seatakse energiataristud juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa” osana esiplaanile ja rõhutatakse vajadust Euroopa võrgud kiiresti ajakohastada ning kogu Euroopa ulatuses omavahel ühendada eelkõige selleks, et integreerida taastuvaid energiaallikaid.

(2)

Euroopa Ülemkogu kohtumisel 2002. aasta märtsis Barcelonas kokku lepitud eesmärki saavutada liikmesriikide elektrivõrkude vaheliste ühenduste tasemeks vähemalt 10 % installeeritud tootmisvõimsusest ei ole siiani täidetud.

(3)

Komisjoni teatises „Energiainfrastruktuuri prioriteedid aastaks 2020 ja pärast seda - Euroopa integreeritud energiavõrgu väljaarendamise kava” ning sellele järgnenud nõukogu 28. veebruari 2011. aasta järeldustes ja Euroopa Parlamendi resolutsioonis (4) kutsutakse üles kujundama uut energiataristute poliitikat võrkude arengu optimeerimiseks Euroopa tasandil ajavahemikul kuni 2020. aastani ja pärast seda, et liit täidaks energiapoliitika põhieesmärgid konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse ja varustuskindluse alal.

(4)

4. veebruari 2011. aasta Euroopa Ülemkogu rõhutas vajadust moderniseerida ja laiendada Euroopa energiataristut ja ühendada võrke piiriüleselt, selleks et liikmesriikidevaheline solidaarsus saaks toimida, et oleks võimalik kasutada alternatiivseid tarne- või transiiditeid ja energiaallikaid ning et arendataks edasi taastuvaid energiaallikaid, nii et need suudaksid konkureerida traditsiooniliste energiaallikatega. Nõuti, et ükski liikmesriik ei tohiks pärast 2015. aastat jääda eraldatuks Euroopa gaasi- ja elektrivõrkudest ega tunda muret selle pärast, et tema energiajulgeolekut ohustab asjakohaste ühenduste puudumine.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1364/2006/EÜ (5) kehtestati üleeuroopaliste energiavõrkude (TEN-E) suunised. Nimetatud suuniste eesmärgiks on toetada liidu energia siseturu väljakujundamist ja soodustada samal ajal energiavarude ratsionaalset tootmist, transporti, jaotamist ja kasutamist, et vähendada vähem soodsate piirkondade ja saarte energiaisolatsiooni, tagada liidu energiatarned, energiaallikad ja tarneteed, sealhulgas koostöö kaudu kolmandate riikidega, muuta energiavarustus kindlaks ja mitmekesiseks ning aidata kaasa säästvale arengule ja keskkonnakaitsele.

(6)

Praeguse TEN-E raamistiku hindamine on selgesti näidanud, et kuigi raamistik on aidanud väljavalitud projekte ellu viia ja muutnud nad poliitiliselt nähtavaks, puudub sel kindlaksmääratud taristulünkade täitmiseks vajalik visioon, fookus ja paindlikkus. Seepärast peaks liit rohkem pingutama, et tulla toime selle valdkonna tulevaste probleemidega, ning vajalikku tähelepanu tuleks pöörata võimalike tulevaste lünkade avastamisele energianõudluses ja -tarnetes.

(7)

Praeguse energiataristu ajakohastamise ja uue energiataristu kasutuselevõtu kiirendamine on ülimalt oluline selleks, et täita liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärgid, milleks on kujundada välja energia siseturg, tagada eelkõige gaasi ja nafta varustuskindlus, 2020. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 20 % (30 %, kui tingimused on õiged), suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osa lõpptarbimises 20 %ni (6) ja suurendada energiatõhusust 20 %, kusjuures energiatõhususe suurendamine võib aidata vähendada uute taristute rajamise vajadust. Samal ajal tuleb liidul pikemas perspektiivis oma energiataristu ette valmistada energiasüsteemi CO2-heite veelgi suuremaks edasiseks vähendamiseks 2050. aastaks. Seepärast tuleks käesolevas määruses arvesse võtta ka võimalikke edasisi liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärke.

(8)

Energia siseturg jääb liikmesriikide energiavõrkude vaheliste ebapiisavate ühenduste ja olemasolevate energiataristute optimaalsest väiksema kasutamise tõttu killustatuks hoolimata asjaolust, et energia siseturu rajamine on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivis 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju, (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivis 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju (8). Kogu liidus integreeritud võrgud ja arukate võrkude kasutuselevõtt on aga ülimalt olulised konkurentsivõimelise ja hästitoimiva integreeritud turu tagamiseks, energiataristu optimaalse kasutamise saavutamiseks, energiatõhususe suurendamiseks, hajusalt paiknevate taastuvate energiaallikate ühendamiseks ning majanduskasvu, tööhõive ja säästva arengu edendamiseks.

(9)

Liidu energiataristut tuleks nüüdisajastada, et vältida avariisid ja suurendada avariikindlust ning taristu vastupanuvõimet looduslikele või inimtegevusest tingitud õnnetustele, kliimamuutuse kahjulikule mõjule ja julgeolekuohtudele – eelkõige puudutab see Euroopa elutähtsaid taristuid, nagu on sätestatud nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiivis 2008/114/EÜ Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta (9).

(10)

Nafta transportimisega seotud keskkonnariske võib aidata oluliselt vähendada maismaal paiknevate torustike kasutamine veetranspordi asemel.

(11)

Nutivõrkude olulisust liidu energiapoliitika eesmärkide saavutamisel on tunnistatud komisjoni 12. aprilli 2011. aasta teatises „Arukad võrgud – innovatsioonist kasutuselevõtuni”.

(12)

Euroopa energiataristus kasvab energia salvestuskohtade ning veeldatud ja surumaagaasi vastuvõtu, hoiustamise ja taasgaasistamise või dekompressiooni rajatiste tähtsus. Selliste energiataristurajatiste laiendamine on hästitoimiva võrgutaristu oluline osa.

(13)

Komisjoni 7. septembri 2011. aasta teatises „ELi energiapoliitika: koostöö ELi-väliste partneritega” rõhutati, et liit peaks välissuhtluses toetama energiataristute arendamist, et soodustada sotsiaalmajanduslikku arengut väljaspool liidu piire. Liit peaks hõlbustama liidu energiavõrke kolmandate riikide võrkudega ühendavate projektide elluviimist eelkõige naaberriikides ja liiduga konkreetset energiakoostööd tegevates riikides.

(14)

Pinge ja sageduse stabiilsuse tagamiseks tuleks erilist tähelepanu pöörata Euroopa elektrivõrgu stabiilsusele, sest tingimuste muutumisel satub süsteemi üha enam energiat taastuvatest ressurssidest, mis on olemuslikult muutuvad.

(15)

Hinnanguliselt tuleb 2020. aastani üleeuroopalistesse elektri ja gaasi ülekandetaristutesse investeerida kuni 200 miljardit eurot. Investeeringute mahu märkimisväärne kasv võrreldes möödaniku suundumustega ja vajadus energiataristute prioriteete kiiresti rakendada nõuavad eelkõige piiriüleste energiataristute õigusliku reguleerimise ja finantseerimise uut käsitlust.

(16)

Komisjoni talituste töödokumendis 10. juuni 2011. aasta nõukogule pealkirjaga „Energiainfrastruktuuri investeerimisvajadused ja -lüngad” rõhutati, et ligikaudu poolte puhul kõikidest 2020. aastani jäänud kümnendil vajalikest investeeringutest on oht, et neid ei tehta üldse või ei tehta õigeaegselt lubade andmise, reguleerimise ja rahastamisega seotud takistuste tõttu.

(17)

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad üleeuroopalise energiavõrgu õigeaegse arendamise ja koostalitluse kohta, et saavutada Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) energiapoliitika eesmärgid – tagada energia siseturu toimimine ja varustuskindlus liidus, edendada energia tõhusat kasutamist ja säästmist, arendada välja uusi ja taastuvaid energiaallikaid ning edendada energiavõrkude sidumist. Nimetatud eesmärke järgides aidatakse käesoleva määrusega kaasa arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule ning tuuakse kasu kogu liidu konkurentsivõimele ja tema majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele.

(18)

Üleeuroopaliste võrkude arendamise ja tõhusa koostalitlusvõime jaoks on tähtis tagada põhivõrguettevõtjate ja ülekandesüsteemi haldurite tegevuse koordineerimine. Selleks et tagada ühtsed tingimused Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 714/2009 (võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses) (10) asjakohaste sätete rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (11). Suunised põhivõrguettevõtjate ja ülekandesüsteemi haldurite tegevuse liidu tasandil koordineerimise kohta tuleks vastu võtta kontrollimenetlusega, tingimusel et need suunised kehtivad kõigi põhivõrguettevõtjate ja ülekandesüsteemi haldurite suhtes üldiselt.

(19)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 713/2009 (12) moodustatud Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametile (edaspidi „koostööamet”) antakse käesoleva määrusega olulisi lisaülesandeid ja ta peaks saama ka õiguse mõningate lisaülesannete täitmise eest tasu võtta.

(20)

Komisjon on pärast tihedaid arutelusid kõikide liikmesriikide ja sidusrühmadega kindlaks määranud 12 strateegilist üleeuroopalise energiataristu prioriteeti, mille elluviimine 2020. aastaks on liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks möödapääsmatu. Nimetatud prioriteedid hõlmavad eri geograafilisi piirkondi või valdkondi järgmistel aladel: elektri ülekanne ja salvestamine, gaasi ülekanne ja hoiustamine, veeldatud või surumaagaasi taristu, nutivõrgud, elektrienergia ülekande kiirteed, CO2 transport ning naftataristu.

(21)

Ühishuviprojektid peaksid, arvestades nende panust energiapoliitikaeesmärkide täitmisesse, täitma ühiseid, läbipaistvaid ja objektiivseid kriteeriume. Et elektri- ja gaasitaristu projekte saaks võtta liidu teise loendisse ja sellele järgnevatesse loenditesse, peaksid need olema osa võrkude viimasest olemasolevast kümneaastasest arengukavast. Eelkõige tuleks kõnealuses kavas arvesse võtta Euroopa Ülemkogu 4. veebruari 2011. aasta järeldusi seoses äärealade energiaturgude integreerimise vajadusega.

(22)

Tuleks asutada piirkondlikud rühmad, kes esitaksid ja vaataksid läbi ühishuviprojekte, mille järel koostataks ühishuviprojektide piirkondlikud loendid. Laiema konsensuse saavutamiseks peaksid piirkondlikud rühmad tegema tihedat koostööd liikmesriikide, nende reguleerivate asutuste, projektiedendajate ja asjakohaste sidusrühmadega. Koostöö peaks võimalikult palju rajanema riikide reguleerivate asutuste, põhivõrguettevõtjate ja ülekandesüsteemi haldurite ning muude, liikmesriikide ja komisjoni asutatud struktuuride olemasolevatel regionaalkoostöövormidel. Sellise koostöö käigus peaksid riikide reguleerivad asutused vajaduse korral piirkondlikke rühmi nõustama muu hulgas kavandatud projektide õiguslike aspektide teostatavuse ning reguleerijatelt loa saamise kavandatud tähtaegade realistlikkuse küsimuses.

(23)

Tagamaks, et liidu ühishuviprojektide loendis (edaspidi „liidu loend”) piirdutakse projektidega, mis aitavad kõige rohkem kaasa strateegiliste energiataristu esmatähtsate koridoride ja alade loomisele, tuleks liidu loendi kinnitamise ja läbivaatamise õigus anda komisjonile vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290, samal ajal austades liikmesriikide õigust heaks kiita nende territooriumiga seotud ühishuviprojekte. Käesoleva määruse aluseks olevale ettepanekule lisatud mõjuhinnanguga läbiviidud analüüsi kohaselt on selliseid projekte hinnanguliselt umbes 100 projekti elektri- ja 50 gaasisektoris. Lähtudes sellest hinnangust ja vajadusest tagada käesoleva määruse eesmärkide saavutamine, peaks ühishuviprojektide koguhulk jääma käideldavuse piiridesse ega tohiks olla oluliselt üle 220 projekti. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide koostamisel ja ettevalmistamisel tagama vajalike dokumentide üheaegse, õigeaegse ja asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(24)

Iga kahe aasta tagant tuleks koostada uus liidu loend. Uude liidu loendisse ei tohiks võtta neid ühishuviprojekte, mis on lõpule viidud või mis ei vasta enam käesolevas määruses sätestatud asjaomastele kriteeriumidele ja nõuetele. Sellepärast peaks olemasolevate ühishuviprojektide uude liidu loendisse võtmise kohta kehtima piirkondlike loendite ja liidu loendi koostamise valikumenetlus nagu kavandatavate projektide kohtagi; sellega kaasnevat halduskoormust tuleks püüda võimalikult minimeerida, näiteks kasutades võimalikult palju juba varem esitatud teavet ning projektiedendajate aastaaruannete andmeid.

(25)

Ühishuviprojekte tuleks võimalikult kiiresti rakendada ning tähelepanelikult jälgida ja hinnata, hoides samal ajal projektiedendajate halduskoormuse võimalikult väiksena. Komisjon peaks teatavatesse raskustesse sattunud projektidele määrama Euroopa koordinaatorid.

(26)

Loamenetlus ei tohiks tekitada halduskoormust, mis on ebaproportsionaalselt suur võrreldes projekti suuruse või keerukusastmega, ega tõkestada üleeuroopaliste võrkude arendamist ja juurdepääsu turule. Nõukogu 19. veebruari 2009. aasta järeldustes toodi esile vajadus investeerimistõkete kindlaksmääramise ja kõrvaldamise järele, sealhulgas planeerimis- ja konsultatsioonimenetluste lihtsustamise kaudu. Neid järeldusi toetasid Euroopa Ülemkogu 4. veebruari 2011. aasta järeldused, kus jällegi rõhutati loamenetluste lihtsustamise ja tõhustamise tähtsust, austades samas riiklikku pädevust.

(27)

Liidu energia- ja transpordi- ja telekommunikatsioonitaristu ühishuviprojektide kavandamist ja rakendamist tuleks kooskõlastada, et tekitada nende koostoimet kõikjal, kus see on majanduslikust, tehnilisest ja ökoloogilisest või ruumilise planeerimise seisukohalt mõistlik, võttes seejuures arvesse asjakohaseid ohutusküsimusi. Seega tuleks erinevate üleeuroopaliste võrkude planeerimisel eelistada transpordi-, kommunikatsiooni- ja energiavõrkude ühendamist, et tulla toime võimalikult väikese territooriumiga ja võimaluse korral tagada olemasolevate või kasutamata trasside uuesti kasutamine, et viia miinimumini igasugune negatiivne sotsiaalne, majanduslik, keskkonna- ja finantsmõju.

(28)

Ühishuviprojektide kiireks halduslikuks menetlemiseks tuleks neile riiklikul tasandil anda eelisstaatus. Pädevad asutused peaksid käsitama ühishuviprojekte avalikku huvisse kuuluvatena. Tuleks anda load kahjuliku keskkonnamõjuga projektidele, mille suhtes on ülekaalukas avalik huvi, kui kõik nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivis 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) (13) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivis 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, (14) sätestatud tingimused on täidetud.

(29)

Riikliku pädeva asutuse või asutuste loomine, mis integreeriks(id) või koordineeriks(id) kõiki loamenetlusi (universaalteenistus) peaks vähendama keerukust, suurendama tõhusust ja läbipaistvust ning aitama tihendada liikmesriikide koostööd. Määratud pädevad asutused peaksid alustama tööd võimalikult kiiresti.

(30)

Vaatamata juba kehtivatele normidele üldsuse osalemiseks keskkonnaalaste otsuste tegemisel on vaja täiendavaid meetmeid selleks, et tagada kõige rangemate läbipaistvuse ja üldsuse osalemise normide järgimine ühishuviprojektide loamenetluse kõikide asjakohaste küsimuste käsitlemisel.

(31)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, (15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta, (16) kui see kohaldub, keskkonnateabe kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon, alla kirjutatud 25. juunil 1998. aastal Århusis (17) (edaspidi „Århusi konventsioon”) ja piiriülese keskkonnamõju hindamise Espoo konventsiooni (edaspidi „Espoo konventsioon”) nõuetekohane ja koordineeritud kohaldamine peaks tagama keskkonnamõju hindamise põhimõtete ühtlustamise, sealhulgas riikidevahelises kontekstis. Liikmesriigid peaksid koordineerima ühishuviprojektide hindamist ja võimaluse korral tagama ühishindamise. Liikmesriike tuleks õhutada vahetama loamenetlustealaseid kogemusi ja suurendama vastavat haldusvõimekust.

(32)

Tähtis on loamenetlusi parandada ja sujuvamaks muuta, tunnustades – nii palju kui see on subsidiaarsuse põhimõtet nõuetekohaselt järgides võimalik – liikmesriikide pädevust ja menetlusi uue taristu rajamisel. Energiataristute arendamise hädavajadust silmas pidades peaks loamenetluste lihtsustamisega kaasnema kindlaksmääratud tähtaeg, mille jooksul peavad asjaomased asutused võtma vastu otsuse projekti ehitustööde kohta. Nimetatud ajaline piirang peaks stimuleerima loamenetluste tõhusamat määratlemist ja läbiviimist ega tohiks mingil juhul kaasa tuua järeleandmisi keskkonnakaitse ja üldsuse osalemise rangete normide osas. Mis puutub käesoleva määrusega kehtestatud maksimumtähtaegadesse, siis peaksid liikmesriigid siiski püüdma neid võimalust mööda lühendada. Pädevad asutused peaksid tagama tähtaegadest kinnipidamise ja liikmesriigid peaksid püüdma tagada tervikotsuse sisulist või menetluslikku õiguspärasust vaidlustavate kaebuste võimalikult tõhusa menetlemise.

(33)

Kui liikmesriigid seda asjakohaseks peavad, võivad nad lisada tervikotsusele otsused, mis tehti seoses konkreetsete maaomanikega peetud läbirääkimistega kinnisasjale juurdepääsu saamiseks, kinnisasja omandamiseks või selle valdamisõiguse saamiseks; ruumilise planeerimisega, mis määrab kindla piirkonna üldise maakasutuse, hõlmab muid arendusprojekte, nt maanteid, raudteid, hooneid ja looduskaitsealasid ning mida ei tehta kavandatud projekti tarvis; tegevuslubade andmisega. Loamenetlustes tuleks silmas pidada, et ühishuviprojekt võib hõlmata asjakohast taristut projekti rajamiseks või toimimiseks vajalikus ulatuses.

(34)

Käesolevat määrust ja eelkõige loamenetlust, üldsuse osalemist ja ühishuviprojektide rakendamist käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada, ilma et see piiraks rahvusvahelise ja liidu õiguse ning sealhulgas keskkonna- ja inimtervise kaitset käsitlevate sätete ning ühise kalandus- ja merenduspoliitika raames vastu võetud sätete kohaldamist.

(35)

Ühishuviprojektide arendus-, ehitus-, tegevus- ja hoolduskulud peaksid üldjuhul täielikult katma taristu kasutajad. Kui turunõudluse või kasutustasude eeldatava mõju hindamisest nähtub, et ilmselt ei õnnestu kulusid katta taristu kasutajate tasudest, peaks olema lubatud ühishuviprojektide kulude jaotamine riikide vahel.

(36)

Kulude asjakohast jaotamist käsitleva arutelu aluseks peaks olema taristuprojekti kulude ja tulude analüüs, mis tehakse kogu energiasüsteemi hõlmava analüüsi jaoks ühtlustatud metoodika põhjal ja toimub kümneaastaste võrgu arengukavade raames, mille Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik (ENTSO-E) ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik (ENTSO-G) on ette valmistanud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 714/2009 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta (18) ning mille koostööamet on läbi vaadanud. Analüüsis võib investeeringute ühikukulude võrdlemiseks võtta arvesse näitajaid ja vastavaid kontrollväärtusi.

(37)

Üha enam integreeritud energia siseturul on vaja selgeid ja läbipaistvaid eeskirju kulude riikidevaheliseks jaotamiseks, et kiirendada piiriülesesse taristusse investeerimist. 4. veebruari 2011. aasta Euroopa Ülemkogu tuletas meelde, kui tähtis on edendada võrkudesse investeerimist soodustavat reguleerivat raamistikku, millega kehtestatakse rahastamisvajadusega kooskõlas olevad tasud ning piiriüleste investeeringute kulude asjakohane jaotamine, suurendades konkurentsi ja konkurentsivõimet ning võttes arvesse mõju tarbijatele. Kulude riikidevahelist jaotamist puudutavate otsuste tegemisel peaksid riikide reguleerivad asutused tagama, et selle mõju riigisisestele tariifidele ei kujuneks tarbijatele liiga koormavaks. Reguleerivad asutused peaksid võtma arvesse ka tegelikke või hinnangulisi kasutustasusid ja tulusid, et vältida projektide mitmekordset toetamist. Nimetatud tasusid ja tulusid tuleks arvesse võtta vaid niivõrd, kui nad on mõeldud asjaomaste kulude katmiseks, ning need peaksid olema projektidega võimalikult tihedalt seotud. Kui investeeringutaotluses võetakse arvesse kasu, mis saadakse väljaspool asjaomaseid liikmesriike, peaksid riikide reguleerivad asutused projektispetsiifilise tulude-kulude analüüsi küsimustes konsulteerima põhivõrguettevõtjate ja ülekandesüsteemi halduritega.

(38)

Kehtivas energia siseturu alases õiguses nõutakse, et gaasi- ja elektrivõrkude juurdepääsutasudega loodaks asjakohased stiimulid investeeringute tegemiseks. Energia siseturgu käsitleva õiguse kohaldamisel peaksid riikide reguleerivad asutused tagama stabiilse ja prognoositava õigusraamistiku ja ühishuviprojektide stiimulid, sealhulgas pikaajalised stiimulid, mis oleksid vastavuses projektispetsiifiliste riskide tasemega. Elektri valdkonnas kehtib see eelkõige innovaatilise ülekandetehnoloogia kohta, mis võimaldab taastuvenergiat, hajutatud energiaallikaid või nõudlusele reageeringut mastaapselt integreerida omavahel ühendatud võrkudesse, ning gaasi puhul ülekandetaristu kohta, mis pakub turule täiustatud võimsust või täiendavat paindlikkust, et võimaldada tarnehäirete korral lühiajalist kauplemist või varutarneid.

(39)

Käesolevat määrust kohaldatakse üksnes käesoleva määruse tähenduses ühishuviprojektidele lubade andmiseks, avaliku sektori osalemiseks sellistes projektides ja selliste projektide reguleerimiseks. Samas võivad liikmesriigid oma siseriiklike seadustega kohaldada samasuguseid või nendega sarnaseid eeskirju ka teiste projektide suhtes, mida ei loeta ühishuviprojektideks käesoleva määruse tähenduses. Liikmesriigid võivad tulenevalt oma siseriiklikust õigusest kohaldada õiguslike stiimulite osas samasuguseid või sarnaseid eeskirju elektrienergia salvestamise ühisprojektide suhtes.

(40)

Liikmesriigid, kes praegu energiataristuprojektidele lubade andmisel ei anna neile suurimale riiklikule tähtsusele vastavat õiguslikku staatust, peaksid kaaluma selle kasutuselevõtmist ning eelkõige kaaluma, kas see kiirendaks loamentlust.

(41)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 663/2009 loodud Euroopa majanduse elavdamise energeetikakavas (19) on näidatud, et erasektori vahendite kasutamine liidu olulise rahalise toetuse kaudu annab lisandväärtust ja võimaldab rakendada Euroopa tähtsusega projekte. 4. veebruari 2011. aasta Euroopa Ülemkogu tunnistas, et mõned energiataristuprojektid võivad vajada erasektori rahastamise võimendamiseks siiski piiratud mahus avaliku sektori rahastamist. Majandus- ja rahanduskriisi ning eelarvepiirangute tingimustes tuleks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus välja töötada sihtotstarbeline toetus, mida antakse toetuste ja finantsinstrumentide kaudu selleks, et esmatähtsate energiataristukoridoride ja -alade rahastamiseks ligi tõmmata uusi investoreid, hoides samal ajal liidu eelarveliste vahendite osakaalu selles võimalikult väiksena. Seejuures peaks kasutama taristuprojektide rahastamisel projektivõlakirjade kasutamise katseetapi kogemusi.

(42)

Elektri-, gaasi-, nafta- ja CO2-alased ühishuviprojektid peaksid vastama teatavatele tingimustele, et saada asjakohase Euroopa ühendamise rahastu määruse alusel liidu rahalist abi uuringuteks ja teatavatel tingimustel töödeks kas toetuste või innovaatiliste finantsinstrumentide kujul niipea, kui selline rahastamine muutub kättesaadavaks. Sellega tagatakse vajadustele vastava toetuse andmine niisugustele ühishuviprojektidele, mis ei ole kehtiva õigusraamistiku ja turutingimuste kohaselt tasuvad. Oluline on vältida konkurentsimoonutusi, eelkõige projektide vahel, mis panustavad samasse liidu esmatähtsasse koridori. Niisugune rahaline abi peaks tagama vajaliku koostoime struktuurifondidega, millest rahastatakse piirkondliku või kohaliku tähtsusega energiajaotuse nutivõrke. Ühishuviprojektidesse investeerimine toimub kolmes järgus. Kõigepealt peaksid esimesed investeeringud tulema turult. Seejärel, kui turg ei investeeri, tuleks uurida regulatiivsete lahenduste võimalusi, vajaduse korral kohandada asjaomast õigusraamistikku, ning tagada asjaomase õigusraamistiku nõuetekohane kohaldamine. Ning seejärel, kui kaks esimest sammu ühishuviprojektide jaoks vajalikke investeeringuid ei anna, võib anda liidu finantsabi, kui ühishuviprojekt vastab abikõlblikkuse kriteeriumidele.

(43)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt üleeuroopaliste energiavõrkude arendamist ja koostalitlusvõimet ning selliste võrkudega ühendamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(44)

Määruseid (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(45)

Seetõttu tuleks otsus nr 1364/2006/EÜ tunnistada kehtetuks,

a)

määratakse kindlaks esmatähtsate koridoride ja alade loomiseks vajalikud ühishuviprojektid, mis kuuluvad II lisas sätestatud elektri, gaasi, nafta ja CO2 energiataristukategooriatesse (edaspidi „energiataristukategooriad”);

b)

hõlbustatakse ühishuviprojektide õigeaegset elluviimist, lihtsustades, paremini kooskõlastades ja kiirendades loamenetlusi ning suurendades üldsuse osalemist;

c)

sätestatakse eeskirjad ja suunised ühishuviprojektide kulude riikidevaheliseks jaotamiseks ja riskidega seotud stiimulite pakkumiseks;

d)

määratakse tingimused, mille täitmisel on ühishuviprojektid kõlbulikud liidu rahalise abi saamiseks.

a)

nõuab iga üksiku ühishuviprojekti ettepanek heakskiitu liikmesriikidelt, mille territooriumiga see projekt on seotud; kui mõni liikmesriik nõusolekut ei anna, esitab ta asjaomasele rühmale sellekohased põhjendused;

b)

võtab rühm arvesse komisjoni soovitusi, mille eesmärk on hoida ühishuviprojektide koguarv hallatavates piirides.

a)

tagab, et sellesse võetakse üksnes artiklis 4 osutatud kriteeriumidele vastavad projektid;

b)

tagab regioonidevahelise sidususe, võttes arvesse koostööameti seisukohta, millele on osutatud III lisa 2. jao punktis 12;

c)

võtab arvesse kõik liikmesriikide arvamused, millele on osutatud III lisa 2. jao punktis 9, ning

d)

püüab jätta liidu loendi ühishuviprojektide arvu hallatavatesse piiridesse.

a)

projekt on vajalik vähemalt ühe esmatähtsa energiataristukoridori ja -ala jaoks;

b)

projektist saadav üldine kasu, mida hinnatakse lõikes 2 esitatud vastavate erikriteeriumide põhjal, on sellega kaasnevatest kuludest suurem, seda ka pikemas perspektiivis, ning

c)

projekt vastab vähemalt ühele järgmisele kriteeriumile:

a)

II lisa punkti 1 alapunktides a–d sätestatud energiataristukategooriatesse kuuluvate elektri ülekandmise ja salvestamise projektide puhul annab projekt olulise panuse vähemalt ühe järgmise erikriteeriumi täitmisesse:

b)

II lisa punktis 2 sätestatud energiataristukategooriatesse kuuluvate gaasiprojektide puhul annab projekt olulise panuse vähemalt ühe järgmise erikriteeriumi täitmisesse:

c)

II lisa punkti 1 alapunktis e sätestatud energiataristukategooriasse kuuluvate elektri nutivõrkude projektide puhul annab projekt olulise panuse kõigi järgmiste erikriteeriumide täitmisesse:

d)

II lisa punktis 3 sätestatud energiataristukategooriatesse kuuluvate naftatranspordiprojektide puhul annab projekt olulise panuse kõigi alljärgnevate erikriteeriumide täitmisesse:

e)

II lisa punktis 4 sätestatud energiataristukategooriatesse kuuluvate CO2 transpordi projektide puhul annab projekt olulise panuse kõigi alljärgnevate erikriteeriumide täitmisesse:

a)

iga kavandatud projekti kiireloomulisust turgude integreerimise (muu hulgas vähemalt ühe liikmesriigi eraldatuse lõpetamise) ja konkurentsi, säästvuse ning varustuskindlusega seotud liidu energiapoliitika eesmärkide täitmisel;

b)

igast projektist mõjutatud liikmesriikide hulka, tagades seejuures võrdsed tingimused äärepoolsemaid liikmesriike hõlmavatele projektidele;

c)

iga projekti panust territoriaalsesse ühtekuuluvusse ja

d)

seda, kuivõrd projekt täiendab teisi ettepandud projekte.

a)

teostatavus- ja projekteerimisuuringud;

b)

heakskiidu saamine riigi reguleerivalt asutuselt või muult asjaomaselt asutuselt;

c)

ehitamine ja käikulaskmine;

d)

artikli 10 lõike 4 punktis b osutatud loamenetluse ajakava.

a)

projekti arendamisel, ehitustööde tegemisel ja käikulaskmisel saavutatud edusammud, eelkõige seoses loamenetluse ja konsultatsioonimenetlustega;

b)

asjakohasel juhul rakenduskavaga võrreldes täheldatud viivitus, sellise viivituse põhjused ja muud kogetud raskused;

c)

asjakohasel juhul läbivaadatud kava viivitusega seotud probleemide lahendamiseks.

a)

niivõrd, kui direktiivide 2009/72/EÜ ja 2009/73/EÜ artikli 22 lõike 7 punktides a, b või c osutatud meetmed on vastavate riiklike õigusaktide alusel kohaldatavad, tagavad riikide reguleerivad asutused investeeringute tegemise;

b)

kui punktis a ette nähtud riikide reguleerivate asutuste meetmed ei ole kohaldatavad, valib projektiedendaja projekti osaliseks või täielikuks rahastamiseks või valmisehitamiseks kolmanda isiku. Projektiedendaja astub vastavad sammud enne seda, kui viivitus võrreldes rakenduskavas ettenähtud käikulaskmise kuupäevaga ületab kahte aastat;

c)

kui vastavalt punktile b kolmandat isikut ei valita, võib liikmesriik, või kui liikmesriik on nii ette näinud, siis riigi reguleeriv asutus määrata kahe kuu jooksul punktis b osutatud tähtaja möödumisest projekti rahastamiseks või ehitamiseks kolmanda isiku, millega projektiedendajal tuleb nõustuda;

d)

kui viivitus võrreldes rakenduskavas ettenähtud käikulaskmise kuupäevaga ületab kahte aastat ja kahte kuud, võib komisjon asjaomaste liikmesriikide nõusolekul ja täielikus koostöös nendega algatada projektikonkursi, mis on avatud kõigile kolmandatele isikutele, kes on suutelised olema projektiedendajad, et projekt vastavalt kokkulepitud ajakavale valmis ehitada;

e)

kui kohaldatakse punkti c või d, annab võrguettevõtja või süsteemihaldur, kelle piirkonnas investeering tehakse, rakendavatele ettevõtjatele või investoritele või kolmandale isikule kogu investeeringu realiseerimiseks vajaliku teabe, ühendab uued varad põhi- või ülekandevõrku ja annab üldiselt oma parima selleks, et hõlbustada investeeringu rakendamist ning ühishuviprojekti kindlat, usaldusväärset ja tõhusat tööd ning hooldust.

a)

edendab projekte, mille Euroopa koordinaatoriks ta on määratud, ning piiriülest dialoogi projektiedendajate ja kõikide asjaomaste sidusrühmade vahel;

b)

aitab vajadust mööda kõiki pooli asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimisel ja projekti jaoks vajalike lubade saamisel;

c)

asjakohasel juhul nõustab projektiedendajaid projekti rahastamise küsimuses;

d)

tagab, et asjaomased liikmesriigid pakuvad projekti ettevalmistamiseks ja rakendamiseks asjakohast tuge ja strateegilist suunamist;

e)

esitab komisjonile igal aastal ja asjakohasel juhul oma volituste lõppemisel aruande projekti edenemise kohta ning raskuste ja takistuste kohta, mis võivad tõenäoliselt lükata projekti käikulaskmise kuupäeva oluliselt edasi. Komisjon edastab aruande Euroopa Parlamendile ja asjaomastele rühmadele.

a)

pädev asutus teavitab komisjoni delegeerimisest ja pädev asutus või projektiedendaja avaldab teabe artikli 9 lõikes 7 osutatud veebisaidil;

b)

iga ühishuviprojekti eest vastutab ainult üks asutus, kes on projektiedendaja jaoks ühtseks kontaktpunktiks menetluses, mille lõpptulemuseks on tervikotsus asjaomase ühishuviprojekti kohta, ja kes koordineerib kõigi asjaomaste dokumentide ja asjaomase teabe esitamist.

a)

eeltaotluse menetlus toimub loamenetluse algusest kuni esitatud taotlusdokumentide heakskiitmiseni pädeva asutuse poolt ning selle soovituslik kestus on kaks aastat.

Menetlus hõlmab projektiedendaja(te) koostatavate kõigi keskkonnaaruannete ettevalmistamist.

Loamenetluse alustamiseks teatavad projektiedendajad asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele projektist kirjalikult ja lisavad selle piisavalt üksikasjaliku kirjelduse. Hiljemalt kolme kuu jooksul pärast sellise teate kättesaamist kiidab pädev asutus, sealhulgas ka teiste asjaomaste asutuste nimel, teate kirjalikult heaks või kui projekt ei ole tema arvates loamenetluse alustamiseks piisavalt küps, lükkab selle kirjalikult tagasi. Tagasilükkamise korral põhjendab pädev asutus oma otsust, tehes seda ka teiste asjaomaste asutuste nimel. Loamenetluse alguseks loetakse kuupäeva, mil pädev asutus kinnitas teate kättesaamist. Kui projekt hõlmab mitut liikmesriiki, loetakse loamenetluse alguseks kuupäeva, mil viimane asjaomane pädev asutus kiitis teate heaks;

b)

seadusega ettenähtud loamenetlus algab esitatud taotlusdokumentide heakskiitmise kuupäevast ja lõpeb tervikotsuse vastuvõtmisega ning kestab maksimaalselt üks aasta ja kuus kuud. Liikmesriigid võivad seda tähtaega asjakohaseks peetavatel juhtudel lühendada.

a)

kui pädev asutus on vastavalt lõike 1 punktile a teate kättesaamist kinnitanud, määrab ta tihedas koostöös muude asjaomaste ametiasutustega ja asjakohasel juhul projektiedendaja ettepaneku põhjal kindlaks tervikotsuse taotlemisel taotlusdokumentides projektiedendaja poolt esitatava materjali mahu ja teabe üksikasjalikkuse määra. Selleks kasutab ta VI lisa punkti 1 alapunktis e osutatud kontrollnimekirja;

b)

pädev asutus koostab tihedas koostöös projektiedendaja ja muude asjaomaste ametiasutustega punkti a kohaste toimingute tulemusi arvesse võttes ning vastavalt VI lisa punkti 2 suunistele loamenetluse üksikasjaliku ajakava.

Mitme liikmesriigi piire ületava projekti korral koostavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused ühise ajakava, milles nad püüavad oma ajakavasid kooskõlastada;

c)

taotlusdokumentide kättesaamisel taotleb pädev asutus vajaduse korral ja sealjuures muude asjaomaste ametiasutuste nimel projektiedendajalt puuduva teabe, mis võib puudutada vaid punktis a nimetatud küsimusi. Kolme kuu jooksul pärast puuduva teabe esitamist kiidab pädev asutus taotluse kirjalikult heaks. Täiendavat teavet võib taotleda vaid siis, kui seda õigustab uute asjaolude ilmnemine.

a)

artikli 11 kohaselt koostatud metoodikaga kooskõlas olev projekti kulude-tulude analüüs, mille puhul võetakse arvesse kasu, mis saadakse väljaspool asjaomase liikmesriigi piire,

b)

äriplaan, milles on hinnatud projekti rahalist elujõudu ja märgitud valitud rahastamislahendus, ning II lisa punktis 2 osutatud kategooriasse kuuluva projekti korral turu-uuringute tulemused, ning

c)

kui projektiedendajad suudavad kokku leppida, siis põhjendatud ettepanek kulude riikidevahelise jaotamise kohta.

—

ülekoormuse tasusid või muid tasusid;

—

tulusid, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 13 alusel loodud põhivõrguettevõtjate vahelisest hüvitamismehhanismist.

a)

väljaselgitatud mõju (sh võrgutariifide mõju igale asjaomasele liikmesriigile) hinnang;

b)

lõike 3 punktis b osutatud äriplaani hinnang;

c)

projekti eeldatav positiivne välismõju piirkondadele või kogu liidule;

d)

asjaomaste projektiedendajatega peetud nõupidamise tulemus.

a)

direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 kohaselt vabastus direktiivi 2009/73/EÜ artiklitest 32, 33 ja 34 ning artikli 41 lõigetest 6, 8 ja 10;

b)

määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 17 kohaselt vabastus määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 16 lõikest 6 või vabastus direktiivi 2009/72/EÜ artiklist 32 ja artikli 37 lõigetest 6 ja 10;

c)

vabastus direktiivi 2003/55/EÜ (20) artikli 22 alusel või

d)

vabastus määruse (EÜ) nr 1228/2003 (21) artikli 7 alusel.

a)

direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 kohaselt vabastus direktiivi 2009/73/EÜ artiklitest 32, 33 ja 34 ning artikli 41 lõigetest 6, 8 ja 10;

b)

määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 17 kohaselt vabastus määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 16 lõikest 6 või vabastus direktiivi 2009/72/EÜ artiklist 32 ja artikli 37 lõigetest 6 ja 10;

c)

vabastus direktiivi 2003/55/EÜ artikli 22 alusel või

d)

vabastus määruse (EÜ) nr 1228/2003 artikli 7 alusel.

a)

ennetavate investeeringute eeskirjad või

b)

projekti käikulaskmisele eelnenud tõhusate investeerimislahenduste kajastamise eeskirjad või

c)

projekti investeeritud kapitalilt lisakasumi võimaldamise eeskirjad või

d)

muud vajalikuks ja asjakohaseks peetavad meetmed.

a)

lõikes 1 osutatud stiimulid riikide reguleerivate asutuste parimate tavade võrdluse põhjal;

b)

elektri- ja gaasitaristu projektidesse investeerimisega kaasnevate suuremate riskide hindamise ühtne metoodika.

a)

projekti kulude ja tulude analüüsimisel artikli 12 lõike 3 punkti a kohaselt tõendatakse olulist positiivset välismõju, nt varustuskindlus, solidaarsus või innovatsioon;

b)

projekti kohta on tehtud artikli 12 kohane kulude riikidevahelise jaotamise otsus; ühishuviprojektide puhul, mis kuuluvad II lisa punkti 1 alapunktis c sätestatud kategooriasse ja mille kohta seetõttu ei tehta kulude riikidevahelise jaotamise otsust, peab projekti eesmärgiks olema teenuste piiriülene pakkumine, tehnoloogiliste uuenduste ajendamine ja võrgu piiriülese toimimise ohutuse tagamine;

c)

projekt ei ole äriplaani ega muude, eelkõige võimalike investorite või võlausaldajate või riigi reguleeriva asutuse koostatud hinnangute kohaselt äriliselt tasuv. Projekti ärilise tasuvuse hindamisel võetakse arvesse artikli 13 lõikes 2 osutatud otsust stiimulite kohta ja selle põhjendusi.

a)

artikli 3 kohaselt väljavalitud ühishuviprojektide kavandamisel, arendamisel, ehitustööde tegemisel ja käikulaskmisel tehtud edusammud ning asjakohasel juhul rakenduse viivitus ja muud kogetud raskused;

b)

liidu poolt ühishuviprojektide jaoks eraldatud ja väljamakstud rahasummad võrreldes rahastatud ühishuviprojektide koguväärtusega;

c)

elektri- ja gaasisektori puhul liikmesriikidevaheliste ühenduste loomine, sellega seotud energiahindade areng ning energiavõrgu tõrgete arv, põhjused ja majanduskulu;

d)

seoses lubade andmise ja üldsuse osalemisega eelkõige:

e)

seoses reguleerimisega eelkõige:

f)

käesoleva määruse tulemuslikkus 2014. ja 2015. aastaks turgude integreerimise eesmärkide, 2020. aasta kliima- ja energiaeesmärkide ning pikemaajaliselt 2050. aastaks vähese CO2-heitega majanduse suunas liikumise eesmärkide saavutamisele kaasa aitamisel.

a)

ajakohastatud üldteave (sh geograafiline teave) iga ühishuviprojekti kohta;

b)

artikli 5 lõikes1 sätestatud rakenduskava iga ühishuviprojekti kohta;

c)

artikli 11 kohaselt koostatud metoodika abil asjaomaste ühishuviprojektide kulude ja tulude analüüsimisel saadud tulemused, v.a tundlik äriteave;

d)

liidu loend;

e)

liidu poolt iga ühishuviprojekti jaoks eraldatud ja väljamakstud rahasummad.

1)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Kulud

Käesoleva määruse artiklites 4–12 ja määruse (EL) nr 347/2013 artiklis 11 nimetatud Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku tegevusega seotud kulud kannavad põhivõrguettevõtjad ning neid võetakse arvesse tariifide arvutamisel. Reguleerivad asutused kinnitavad kõnealused kulud üksnes siis, kui need on mõistlikud ja asjakohased.”

3)

Artiklisse 18 lisatakse järgmine lõige:

„4a.   Komisjon võib võtta vastu suunised põhivõrguettevõtjate tegevuse kooskõlastamise rakendamise kohta liidu tasandil. Suunised peavad olema kooskõlas käesoleva määruse artiklis 6 osutatud võrgueeskirjadega ja rajanema neil ning käesoleva määruse artikli 8 lõike 3 punktis a osutatud vastuvõetud spetsifikatsioonidel ja ameti arvamusel. Nimetatud suuniste vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse erinevaid piirkondlikke ja riiklikke talitlusnõudeid.

Nimetatud suunised võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.”

4)

Artiklisse 23 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (26) artiklit 5.

1)

Artikli 8 lõike 10 punkt a asendatakse järgmisega:

2)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Kulud

Käesoleva määruse artiklites 4–12 ja määruse (EL) nr 347/2013 artiklis 11 nimetatud Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku tegevusega seotud kulud kannavad ülekandesüsteemi haldurid ning neid võetakse arvesse tariifide arvutamisel. Reguleerivad asutused kinnitavad kõnealused kulud üksnes siis, kui need on mõistlikud ja asjakohased.”