Euroopa Liidu L 338/2011

21.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 338/2

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2011/99/EL,

13. detsember 2011,

Euroopa lähenemiskeelu kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõike 1 punkte a ja d,

võttes arvesse Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Ungari Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Rumeenia, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatust,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgiks säilitada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala.

(2)	Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 82 lõikes 1 sätestatakse, et liidus põhineb kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel.

(3)

Vastavalt dokumendile „Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel”, (2) tuleks vastastikuse tunnustamise põhimõtet laiendada igat liiki kohtulahenditele ja kohtulikele otsustele, mis õigussüsteemist sõltuvalt võivad olla tehtud kriminaalasjades või haldusasjades. Programmis kutsutakse komisjoni ja liikmesriike samuti üles uurima õigusaktide ja ohvrite kaitsmise praktiliste toetusmeetmete täiustamise võimalusi. Kõnealuses programmis märgitakse samuti, et kuriteoohvritele võib pakkuda spetsiaalseid kaitsemeetmeid, mis peaksid olema tõhusad kogu liidus. Käesolev direktiiv on osaks ühtsest ja laiaulatuslikust ohvrite õigusi käsitlevate meetmete kogumist.

(4)

Euroopa Parlamendi 26. novembri 2009. aasta resolutsioonis naistevastase vägivalla kaotamise kohta nõutakse, et liikmesriigid täiustaksid naistevastase vägivalla kõigi vormide vastu võitlemist käsitlevaid seadusi ja tegevuspõhimõtteid ning võtaksid meetmeid naistevastase vägivalla põhjustega võitlemiseks eelkõige ennetusmeetmete kaudu. Liitu kutsutakse üles tagama kõigile vägivalla ohvritele õigus abile ja toetusele. Euroopa Parlamendi 10. veebruari 2010. aasta resolutsioonis naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus 2009. aastal kiideti heaks ettepanek võtta ohvrite suhtes kasutusele Euroopa lähenemiskeeld.

(5)

Nõukogu märkis oma 10. juuni 2011. aasta resolutsioonis, mis käsitleb tegevuskava ohvrite õiguste tugevdamiseks ja kaitseks, eriti kriminaalmenetluses, et liidu tasandil tuleks võtta meetmeid kuriteoohvrite õiguste tugevdamiseks ja kaitseks, ning kutsus komisjoni üles esitama sel eesmärgil asjakohaseid ettepanekuid. Sellega seoses tuleks luua mehhanism, millega tagatakse, et liikmesriigid tunnustavad vastastikku kohtuotsuseid, mis käsitlevad kuriteoohvrite kaitsemeetmeid. Resolutsiooni kohaselt tuleks käesolevat direktiivi, mis käsitleb kriminaalasjades võetavate kaitsemeetmete vastastikust tunnustamist, täiendada asjakohase mehhanismiga, mis käsitleb tsiviilasjades võetavaid kaitsemeetmeid.

(6)

Ühisel sisepiirideta õigusalal on tarvis tagada, et kaitse, mis on füüsilisele isikule tagatud ühes liikmesriigis, oleks jätkuvalt sarnaselt tagatud ka kõigis teistes liikmesriikides, kuhu nimetatud isik liigub või on liikunud. Samuti tuleks tagada, et liidu kodanikud saaksid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 3 lõikega 2 ja ELi toimimise lepingu artikliga 21 kasutada oma seaduslikku õigust vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, ilma et see ohustaks nende kaitset.

(7)

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleks käesolevas direktiivis sätestada eeskirjad, mille kohaselt kaitset, mis tuleneb ühe liikmesriigi („otsuse teinud riik”) õiguse kohaselt võetud teatavatest kaitsemeetmetest, saab laiendada teisele liikmesriigile, kus kaitstav isik otsustab elama asuda või viibida („täidesaatev riik”).

(8)

Käesolev direktiiv arvestab liikmesriikide erinevaid õigustavasid ja asjaolu, et tõhusat kaitset saab pakkuda ka muu asutuse kui kriminaalkohtu poolt välja antud lähenemiskeelu abil. Käesoleva direktiiviga ei kohustata muutma riiklikke süsteeme, millega võetakse kaitsemeetmeid, ning samuti ei kehtestata direktiiviga kohustusi luua või muuta kriminaalõiguse süsteemi Euroopa lähenemiskeelu täitmiseks.

(9)

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kaitsemeetmete suhtes, mille konkreetne eesmärk on kaitsta isikut teise isiku kuriteo eest, mis võib mis tahes viisil ohustada isiku elu või kehalist, vaimset ja seksuaalset puutumatust (nt hoida ära mis tahes vormis esinevat ahistamist), väärikust või isikuvabadust (nt hoida ära isiku vastu tahtmist teise riiki toimetamist, ebaseaduslikku jälitamist ja muul kujul esinevat kaudset sundimist), ning hoida ära uusi kuritegusid või leevendada toime pandud kuritegude tagajärgi. Need kaitstava isiku isikuõigused vastavad kõigis liikmesriikides tunnistatavatele ja austatavatele põhiväärtustele. Liikmesriik ei ole siiski kohustatud Euroopa lähenemiskeeldu välja andma kriminaalõigusliku meetme alusel, mille konkreetseks eesmärgiks ei ole isiku kaitsmine, vaid mis on välja antud peamiselt teistel eesmärkidel, milleks on näiteks õigusrikkuja sotsiaalne rehabiliteerimine. Oluline on rõhutada, et käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste kaitsemeetmete suhtes, mille eesmärk on kaitsta kõiki ohvreid ning mitte üksnes soopõhise vägivalla ohvreid, võttes arvesse iga asjaomase kuriteoliigi eripära.

(10)

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kriminaalasjades kehtestatud kaitsemeetmete suhtes ning seega ei kohaldata seda tsiviilasjades kehtestatud kaitsemeetmete suhtes. Selleks, et kaitsemeede oleks käesoleva direktiivi kohaselt täidetav, ei ole nõutav, et lõplikus otsuses oleks õigusrikkumine tunnistatud kuriteoks. Samuti ei ole oluline, kas kaitsemeetme võtab vastu kriminaal-, haldus- või tsiviilasju lahendav asutus. Käesoleva direktiiviga ei kohustata liikmesriike muutma nende siseriiklikku õigust, et võimaldada neil kehtestada kaitsemeetmeid kriminaalmenetluse kontekstis.

(11)	Käesolevat direktiivi kohaldatakse kuriteoohvrite või võimalike ohvrite kaitseks kehtestatud kaitsemeetmete suhtes. Käesolevat direktiivi ei tuleks seega kohaldada tunnistajate kaitseks kehtestatud meetmete suhtes.

(12)	Kui käesoleva direktiivi kohaselt määratletud kaitsemeede on kehtestatud kaitstava isiku sugulase kaitsmiseks, võib see sugulane taotleda Euroopa lähenemiskeelu väljaandmist ja tema suhtes võidakse see ka välja anda tingimusel, et järgitakse käesolevas direktiivis sätestatud tingimusi.

(13)

Euroopa lähenemiskeelu väljaandmise taotlusi tuleks menetleda kohase kiirusega ning võttes arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid, sealhulgas küsimuse kiireloomulisust, kaitstava isiku täidesaatva riigi territooriumile kavandatava saabumise kuupäeva ja võimaluse korral kaitstava isiku ohustatuse määra.

(14)

Kui käesoleva direktiivi kohaselt tuleb kaitstavale isikule või ohustavale isikule esitada teavet, tuleb see asjakohastel juhtudel esitada ka asjaomase isiku eestkostjale või esindajale. Samuti tuleks nõuetekohast tähelepanu pöörata kaitstava isiku, ohustava isiku või nende eestkostjate või neid menetluses esindavate esindajate vajadusele saada käesolevas direktiivis ettenähtud teavet keeles, mida nad mõistavad.

(15)	Euroopa lähenemiskeelu väljaandmise ja tunnustamise menetluse käigus peaksid pädevad asutused pöörama nõuetekohast tähelepanu ohvrite vajadustele, sealhulgas eriti haavatavate isikute, st alaealiste ja puuetega inimeste vajadustele.

(16)

Käesoleva määruse kohaldamisel võib kaitsemeede olla kehtestatud kohtuotsusega nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsuse 2008/947/JSK (vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kohtuotsuste ja vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevate otsuste suhtes, et teostada tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet) (3) tähenduses või järelevalvemeetmete rakendamise otsusega nõukogu 23. oktoobri 2009. aasta raamotsuse 2009/829/JSK (Euroopa Liidu liikmesriikides vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta järelevalvemeetmete rakendamise otsuste kui kohtueelse kinnipidamisega seotud alternatiivse võimaluse suhtes) (4) tähenduses. Kui otsuse teinud riigis tehti otsus vastavalt ühele nimetatud raamotsustest, tuleks täidesaatvas riigis läbiviidava tunnustamismenetluse puhul sama teha. Sellega ei tohiks aga välistada võimalust edastada Euroopa lähenemiskeeld liikmesriigile, kelle puhul ei ole tegemist riigiga, kes täidab nimetatud raamotsustel põhinevaid otsuseid.

(17)

Kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teise lõiguga tuleks ohustavale isikule anda kas kaitsemeetme võtmiseni viivas menetluses või enne lähenemiskeelu väljaandmist võimalus esitada oma seisukohti ja võimalus kaitsemeede vaidlustada.

(18)

Selleks et ära hoida ohvri vastu kuriteo toimepanemist täidesaatvas riigis, peaks sellel riigil olema õiguslikud vahendid otsuse teinud riigis ohvri kaitseks varem tehtud otsuse tunnustamiseks, vältides samuti vajadust, et ohver peaks täidesaatvas riigis taas uue menetluse algatama või tõendeid esitama, justkui otsuse teinud riik ei oleks otsust teinud. Euroopa lähenemiskeelu tunnustamine täidesaatva riigi poolt tähendab muu hulgas, et kõnealuse riigi pädev asutus, võttes arvesse käesolevas direktiivis sätestatud piiranguid, tunnistab otsuse teinud riigis kehtestatud kaitsemeetme olemasolu ja kehtivust, kinnitab Euroopa lähenemiskeelus kirjeldatud tegelikku olukorda ning nõustub, et kaitset tuleks pakkuda ja kaitse pakkumist jätkata vastavalt tema siseriiklikule õigusele.

(19)

Käesolev direktiiv sisaldab ammendavat loetelu keeldudest ja piirangutest, mida juhul, kui need on kehtestanud otsuse teinud riik ja need sisalduvad Euroopa lähenemiskeelus, tuleks tunnustada ja jõustada täidesaatvas riigis, tingimusel et järgitakse käesoleva direktiiviga kehtestatud piiranguid. Siseriiklikult võib esineda ka teisi kaitsemeetmeid, näiteks võib siseriikliku õigusega kehtestada ohustava isiku kohustuse viibida kindlaksmääratud kohas. Selliseid meetmeid võib otsuse teinud riigis kehtestada sellise menetluse raames, mille tulemusel võetakse kaitsemeede, mis käesoleva direktiivi kohaselt võib olla Euroopa lähenemiskeelu aluseks.

(20)

Kuna liikmesriikides on eri laadi asutustel (kriminaal-, tsiviil- või haldusasjadega tegelevad asutused) pädevus kehtestada ja jõustada kaitsemeetmeid, on asjakohane, et käesoleva direktiivi kohases liikmesriikidevahelise koostöö mehhanismis tuleks võimaldada suurt paindlikkust. Seetõttu ei pea täidesaatva riigi pädev asutus alati kehtestama sama kaitsemeedet mis otsuse teinud asutus ja tal on teatav vabadus kohaldada mis tahes meedet, mis on tema meelest siseriikliku õiguse alusel samalaadse juhtumi puhul piisav ja asjakohane, et pakkuda kaitstavale isikule jätkuvat kaitset, võttes arvesse otsuse teinud riigis vastuvõetud kaitsemeedet Euroopa lähenemiskeelus kirjeldatud kujul.

(21)	Käesoleva direktiiviga reguleeritavate keeldude või piirangute hulka kuuluvad ka meetmed, mille eesmärk on piirata kaitstava ja ohustava isiku vahelisi isiklikke või kaugkontakte, nt seades isikute omavahelisele suhtlemisele teatavaid tingimusi või kehtestades piiranguid suhtlemise sisule.

(22)

Täidesaatva riigi pädev asutus peaks teavitama ohustavat isikut, otsuse teinud riigi pädevat asutust ja kaitstavat isikut igast Euroopa lähenemiskeelu alusel võetud meetmest. Ohustava isiku teavitamisel tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse kaitstava isiku huvi mitte avalikustada tema aadressi või muid kontaktandmeid. Sellised üksikasjad tuleks teatisest välja jätta, kui aadress või muud kontaktandmed ei sisaldu ohustava isiku suhtes täitemeetmena kehtestatud keelus või piirangus.

(23)

Kui otsuse teinud riigi pädev asutus võtab Euroopa lähenemiskeelu tagasi, peaks täidesaatva riigi pädev asutus Euroopa lähenemiskeelu täitmiseks vastuvõetud meetme jõustamise lõpetama, mis tähendab, et täidesaatva riigi pädev asutus võib asjaomase isiku kaitseks võtta iseseisvalt ja oma siseriikliku õiguse alusel vastu oma siseriikliku õiguse kohase kaitsemeetme.

(24)

Arvestades seda, et käesolevas direktiivis käsitletakse olukordi, kus kaitstav isik liigub teise liikmesriiki, ei tohiks Euroopa lähenemiskeelu väljaandmine ega täitmine tähendada mis tahes volituste üleandmist täidesaatvale riigile seoses põhikaristuste, täitmisele mittepööratud karistuste, alternatiivsete mõjutusvahendite, tingimisi karistuste või lisakaristustega või seoses turvameetmetega, mida on kohaldatud ohustava isiku suhtes, kui viimane elab jätkuvalt kaitsemeetme välja andnud riigis.

(25)	Vajaduse korral peaks olema võimalik kasutada elektroonilisi vahendeid käesoleva direktiivi kohaldamisel kehtestatud meetmete rakendamiseks kooskõlas siseriikliku õiguse ja menetlustega.

(26)

Täidesaatva riigi pädev asutus peaks kaitstava isiku kaitse tagamisel osalevate asutuste vahelise koostöö raames teavitama otsuse teinud riigi pädevat asutust Euroopa lähenemiskeelu täitmise eesmärgil täidesaatvas riigis vastu võetud meetmete mis tahes rikkumisest. See teavitamine peaks võimaldama otsuse teinud riigi pädeval asutusel kiiresti otsustada, kuidas tema riigis ohustatud isiku suhtes kehtestatud kaitsemeetmega seoses asjakohaselt reageerida. Selline reageerimine võib vajaduse korral seisneda vabadusekaotusliku meetme kehtestamises algselt määratud vabadusekaotuseta meetme asemel, nt ennetava kinnipidamise alternatiivina või tulenevalt sellest, et karistuse täitmisele pööramine on tingimisi peatatud. Kuna selline otsus ei tähenda uue kuriteoga seoses sanktsiooni kehtestamist ex novo, ei takista see täidesaatval riigil vajaduse korral kehtestada sanktsioone Euroopa lähenemiskeelu täitmiseks vastu võetud meetmete rikkumise eest.

(27)

Võttes arvesse liikmesriikide erinevaid õigustavasid, peaks juhul, kui täidesaatvas riigis ei oleks Euroopa lähenemiskeelus kirjeldatud tegeliku olukorraga sarnase juhtumi korral olemas kaitsemeedet, täidesaatva riigi pädev asutus teavitama otsuse teinud riigi pädevat asutust Euroopa lähenemiskeelus kirjeldatud kaitsemeetme mis tahes rikkumisest, millest ta on teadlik.

(28)	Käesoleva direktiivi tõrgeteta kohaldamise tagamiseks iga konkreetse juhtumi puhul peaksid otsuse teinud riigi ja täidesaatva riigi pädevad asutused teostama oma pädevust kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega, võttes arvesse ne bis in idem-põhimõtet.

(29)

Kaitstav isik ei peaks kandma Euroopa lähenemiskeelu tunnustamisega seotud kulusid, mis on ebaproportsionaalsed samalaadse siseriikliku juhtumiga võrreldes. Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaksid liikmesriigid tagama, et pärast Euroopa lähenemiskeelu tunnustamist ja otseselt sellest tulenevalt ei pea kaitstav isik algatama täiendavaid siseriiklikke menetlusi, et täidesaatva riigi pädev asutus teeks Euroopa lähenemiskeelu tunnustamise otsesel tulemusel otsuse mis tahes meetme kehtestamise kohta, mis oleks samalaadse juhtumi korral tema siseriikliku õiguse kohaselt kättesaadav kaitstava isiku kaitse tagamise eesmärgil.

(30)	Pidades silmas vastastikuse tunnustamise põhimõtet, millele käesolev direktiiv tugineb, peaksid liikmesriigid edendama käesoleva direktiivi kohaldamisel võimalikult suures ulatuses pädevate asutuste vahelisi otsekontakte.

(31)

Ilma et see piiraks kohtulikku sõltumatust ja kohtusüsteemi erinevat korraldust liidus, peaksid liikmesriigid kaaluma võimalust nõuda neilt, kes vastutavad Euroopa lähenemiskeelu väljaandmise või tunnustamise menetlustes osalevate kohtunike, prokuröride, politsei- ja kohtutöötajate koolituse eest, käesoleva direktiivi eesmärkide kohase vajaliku koolituse andmist.

(32)

Käesoleva direktiivi kohaldamise hindamise hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid edastama komisjonile asjaomased andmed, mis on seotud Euroopa lähenemiskeelu siseriiklike menetluste kohaldamisega ja mis hõlmavad vähemalt taotletud, väljaantud ja/või tunnustatud Euroopa lähenemiskeeldude arvandmeid. Sellega seoses oleksid kasulikud ka muud liiki andmed, näiteks andmed asjaomaste kuriteoliikide kohta.

(33)	Käesolev direktiiv peaks tugevdama ohustatud isikute kaitset, sel viisil täiendades, kuid mõjutamata juba selles valdkonnas kehtivaid õigusakte, nt raamotsuseid 2008/947/JSK ja 2009/829/JSK.

(34)

Kui kaitsemeetmega seotud otsus jääb nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades), (5) nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega) (6) või vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleva 1996. aasta Haagi konventsiooni (7) kohaldamisalasse, tuleks sellist otsust tunnustada ja jõustada vastavalt asjakohase õigusakti sätetele.

(35)	Vajaduse korral peaksid liikmesriigid ja komisjon lisama Euroopa lähenemiskeelu alase teabe olemasolevatesse haridus- ja üldsuse teadlikkuse suurendamise alastesse kampaaniatesse, mis käsitlevad kuriteoohvrite kaitset.

(36)

Käesoleva direktiivi rakendamisel töödeldavaid isikuandmeid tuleks kaitsta vastavalt nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsusele 2008/977/JSK (kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta) (8) ja vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud Euroopa Nõukogu 1981. aasta konventsioonis üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel.

(37)	Käesolevas direktiivis austatakse ELi lepingu artikli 6 kohaselt põhiõigusi, nagu need on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.

(38)	Käesoleva direktiivi rakendamisel innustatakse liikmesriike võtma arvesse õigusi ja põhimõtteid, mis on sätestatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1979. aasta konventsioonis naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta.

(39)

Kuna liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada käesoleva direktiivi eesmärki, st kaitsta ohustatud isikuid, ning kavandatava meetme ulatuse ja toime tõttu saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(40)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik teatanud oma soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(41)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnelause protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning seepärast ei ole see tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(42)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning seepärast ei ole see tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesolevas direktiivis sätestatakse eeskirjad, mis võimaldavad anda selle liikmesriigi õigusasutusel või samaväärsel asutusel, kus on kehtestatud kaitsemeede eesmärgiga kaitsta isikut teise isiku kuriteo eest, mis võib ohustada isiku elu, kehalist või vaimset puutumatust, väärikust, isikuvabadust või seksuaalset puutumatust, välja Euroopa lähenemiskeeld, et võimaldada teise liikmesriigi pädeval asutusel jätkata asjaomase isiku kaitsmist selle teise liikmesriigi territooriumil pärast seda, kui otsuse teinud riigi siseriikliku õiguse kohaselt on toime pandud kuritegu või kuriteo toimepanemist oletatakse.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „Euroopa lähenemiskeeld”– liikmesriigi õigusasutuse või samaväärse asutuse poolt seoses kaitsemeetmega tehtud otsus, mille alusel võtab teise liikmesriigi õigusasutus või samaväärne asutus vastavalt oma siseriiklikule õigusele mis tahes asjakohase meetme või asjakohased meetmed eesmärgiga jätkata kaitstava isiku kaitsmist;

2) „kaitsemeede”– otsuse teinud riigis siseriikliku õiguse ja menetluste kohaselt kriminaalasjas tehtud otsus, millega kehtestatakse ohustava isiku suhtes üks või mitu artiklis 5 osutatud keeldu või piirangut, et kaitsta kaitstavat isikut ohustava isiku kuriteo eest, mis võib ohustada kaitstava isiku elu, kehalist või vaimset puutumatust, väärikust, isikuvabadust või seksuaalset puutumatust;

3) „kaitstav isik”– füüsiline isik, kes on kaitse objektiks tulenevalt otsuse teinud riigis kehtestatud kaitsemeetmest;

4) „ohustav isik”– füüsiline isik, kelle suhtes on kehtestatud üks või mitu artiklis 5 osutatud keeldu või piirangut;

5) „otsuse teinud riik”– liikmesriik, kus on kehtestatud kaitsemeede, mis on Euroopa lähenemiskeelu väljaandmise aluseks;

6) „täidesaatev riik”– liikmesriik, kellele Euroopa lähenemiskeeld on tunnustamiseks edastatud;

7) „järelevalvet teostav riik”– liikmesriik, kellele on edastatud kohtuotsus raamotsuse 2008/947/JSK artikli 2 tähenduses või järelevalvemeetmete rakendamise otsus raamotsuse 2009/829/JSK artikli 4 tähenduses.

Artikkel 3

Pädevate asutuste määramine

1. Iga liikmesriik teatab komisjonile, milline õigusasutus (või millised õigusasutused) või samaväärne asutus (või millised samaväärsed asutused) on tema siseriikliku õiguse alusel pädev (pädevad) käesoleva direktiivi kohaselt Euroopa lähenemiskeeldu välja andma ja sellist keeldu tunnustama, kui asjaomane liikmesriik on otsuse teinud riik või täidesaatev riik.

2. Komisjon teeb saadud teabe kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist lõikes 1 osutatud teabega seotud muudatustest.

Artikkel 4

Keskasutuste kasutamine

1. Iga liikmesriik võib määrata oma pädevaid asutusi abistama keskasutuse või, kui see on tema õigussüsteemis nii sätestatud, mitu keskasutust.

2. Liikmesriik võib, kui see osutub vajalikuks tulenevalt tema kohtusüsteemi korraldusest, panna oma keskasutuse(d) vastutama Euroopa lähenemiskeelu edastamise ja vastuvõtmise haldamise ning kogu muu sellega seotud ametliku kirjavahetuse eest. Seetõttu võib kogu pädevate asutuste vahelise suhtluse, konsulteerimise, teabevahetuse ning päringute ja teadete esitamise korraldamiseks kasutada vajaduse korral asjaomase liikmesriigi määratud keskasutus(t)e abi.

3. Liikmesriik, kes soovib kasutada käesolevas artiklis osutatud võimalusi, edastab komisjonile määratud keskasutuse või keskasutustega seotud teabe. Edastatud andmed on otsuse teinud riigi kõigile asutustele siduvad.

Artikkel 5

Vajadus siseriikliku õiguse kohase kaitsemeetme järele

Euroopa lähenemiskeelu võib välja anda üksnes siis, kui varem on otsuse teinud riigis vastu võetud kaitsemeede, millega kehtestatakse ohustava isiku suhtes üks või mitu järgmist keeldu või piirangut:

a)	keeld siseneda teatavatesse paikadesse või kindlaksmääratud piirkondadesse, kus kaitstav isik elab või mida ta külastab;

b)	keeld otsida kaitstava isikuga mis tahes kontakti, sealhulgas telefoni, elektrooniliste vahendite, kirja, faksi või mis tahes muude vahendite teel, või selliste kontaktide reguleerimine, või

c)	keeld läheneda kaitstavale isikule lähemale kui ettenähtud kaugusele või sellise lähenemise reguleerimine.

Artikkel 6

Euroopa lähenemiskeelu väljaandmine

1. Euroopa lähenemiskeelu võib välja anda, kui kaitstav isik otsustab asuda elama teise liikmesriiki või juba elab seal või kui kaitstav isik otsustab viibida või juba viibib teises liikmesriigis. Euroopa lähenemiskeelu väljaandmise kohta otsuse tegemisel võtab otsuse teinud riigi pädev asutus muu hulgas arvesse selle ajavahemiku või nende ajavahemike pikkust, mille jooksul kaitstav isik kavatseb viibida täidesaatvas riigis, ja kaitsevajaduse tõsidust.

2. Otsuse teinud riigi õigusasutus või samaväärne asutus võib Euroopa lähenemiskeelu välja anda ainult kaitstava isiku taotlusel ja pärast seda, kui ta on kontrollinud, et kaitsemeede vastab artiklis 5 sätestatud nõuetele.

3. Kaitstav isik võib esitada taotluse Euroopa lähenemiskeelu väljaandmiseks kas otsuse teinud riigi pädevale asutusele või täidesaatva riigi pädevale asutusele. Kui selline taotlus esitatakse täidesaatvas riigis, siis edastab selle riigi pädev asutus kõnealuse taotluse otsuse teinud riigi pädevale asutusele.

4. Enne Euroopa lähenemiskeelu väljaandmist antakse ohustavale isikule õigus esitada oma seisukohti ja õigus kaitsemeede vaidlustada, kui talle ei antud neid õigusi kaitsemeetme kehtestamiseni viinud menetluses.

5. Kui pädev asutus võtab vastu kaitsemeetme, mis sisaldab ühte või mitut artiklis 5 osutatud keeldu või piirangut, teavitab ta kaitstavat isikut asjakohasel viisil vastavalt siseriikliku õiguse kohastele menetlustele võimalusest taotleda Euroopa lähenemiskeeldu, kui see isik kavatseb liikuda teise liikmesriiki, ning sellisele taotlusele esitatavatest põhitingimustest. Kõnealune asutus soovitab kaitstaval isikul esitada taotlus enne otsuse teinud riigi territooriumilt lahkumist.

6. Kui kaitstaval isikul on eestkostja või esindaja, võib kõnealune eestkostja või esindaja esitada lõigetes 2 ja 3 osutatud taotluse kaitstava isiku nimel.

7. Kui Euroopa lähenemiskeelu väljaandmise taotlus lükatakse tagasi, teavitab otsuse teinud riigi pädev asutus kaitstavat isikut kõikidest õiguskaitsevahenditest, mida saab vastavalt tema siseriiklikule õigusele sellise otsuse vastu kasutada.

Artikkel 7

Euroopa lähenemiskeelu vorm ja sisu

Euroopa lähenemiskeeld antakse välja käesoleva direktiivi I lisas esitatud kujul. See sisaldab eelkõige järgmisi andmeid:

a)	kaitstava isiku isikuandmed ja kodakondsus, samuti eestkostja või esindaja isikuandmed ja kodakondsus, kui kaitstav isik on alaealine või piiratud teovõimega;

b)	kuupäev, millest alates kaitstav isik kavatseb asuda elama täidesaatvas riigis või seal viibida, ning teises riigis viibimise ajavahemik(ud), kui see on teada;

c)	otsuse teinud riigi pädeva asutuse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumber ning e-posti aadress;

d)	viide (nt number ja kuupäev) õigusaktile, millega on kehtestatud kaitsemeede, mille alusel antakse välja Euroopa lähenemiskeeld;

e)	kokkuvõte faktidest ja asjaoludest, mis on tinginud otsuse teinud riigis kaitsemeetme kehtestamise;

f)	Euroopa lähenemiskeelu aluseks oleva kaitsemeetmega ohustava isiku suhtes kehtestatud keelud või piirangud, nende kestus ning viide sanktsioonile, kui see on ette nähtud asjaomase keelu või piirangu rikkumise korral;

g)	vajaduse korral selliste tehnoloogiliste vahendite kasutamine, mis on antud kaitstava isiku või ohustava isiku käsutusse kaitsemeetme jõustamise eesmärgil;

h)	ohustava isiku isikuandmed, kodakondsus ja kontaktandmed;

i)	teave selle kohta, kas otsuse teinud riigis on kaitstavale isikule ja/või ohustavale isikule osutatud tasuta õigusabi, juhul kui otsuse teinud riigi pädev asutus valdab sellist teavet ning selle saamine ei eelda täiendavat järelepärimist;

j)	vajaduse korral selliste muude asjaolude kirjeldus, mis võiksid mõjutada kaitstavat isikut ähvardava ohu hindamist;

kui see on asjakohane, selgesõnaline viide sellele, et kohtuotsus raamotsuse 2008/947/JSK artikli 2 tähenduses või järelevalvemeetmete rakendamise otsus raamotsuse 2009/829/JSK artikli 4 tähenduses on juba edastatud järelevalvet teostavale riigile, mis ei ole Euroopa lähenemiskeeldu täitev riik, ning sellise kohtuotsuse või otsuse jõustamist teostava pädeva asutuse andmed.

Artikkel 8

Edastamise kord

1. Kui otsuse teinud riigi pädev asutus edastab Euroopa lähenemiskeelu täidesaatva riigi pädevale asutusele, teeb ta seda mis tahes kirjalikku jälge jätval viisil, mis võimaldab täidesaatva riigi pädeval asutusel selle autentsust kindlaks teha. Nimetatud pädevad asutused edastavad kõik ametlikud teated teineteisele samuti otse.

2. Kui kas täidesaatva riigi või otsuse teinud riigi pädev asutus on kõnealuse teise riigi pädevale asutusele teadmata, teeb viimane vajaliku teabe saamiseks kõik vajalikud järelepärimised, sealhulgas nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsuses 2008/976/JSK (Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta) (9) osutatud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutuste, Eurojusti liikmesriikide liikmete või kõnealuse riigi Eurojusti töö koordineerimise riikliku süsteemi kaudu.

3. Kui täidesaatva riigi asutus, kes saab Euroopa lähenemiskeelu, ei ole pädev seda tunnustama, edastab kõnealune asutus Euroopa lähenemiskeelu ex officio pädevale asutusele ja teavitab viivitamata otsuse teinud riigi pädevat asutust vastavalt mis tahes kirjalikku jälge jätval viisil.

Artikkel 9

Täidesaatvas riigis võetavad meetmed

1. Täidesaatva riigi pädev asutus tunnustab artikli 8 kohaselt edastatud Euroopa lähenemiskeelu kättesaamisel viivitamata seda lähenemiskeeldu ning teeb otsuse, millega võtab kõik meetmed, mis oleksid võimalikud selle riigi õiguse alusel samalaadsel juhul, et tagada kaitstava isiku kaitse, välja arvatud juhul, kui ta otsustab tugineda mõnele artiklis 10 sätestatud mittetunnustamise põhjusele. Täidesaatev riik võib oma siseriikliku õiguse kohaselt võtta kriminaal-, haldus- või tsiviilmeetmeid.

2. Täidesaatva riigi pädeva asutuse poolt lõike 1 kohaselt võetud meede või mis tahes muu artiklis 11 osutatud hilisema otsuse alusel võetud meede vastab võimalikult suures ulatuses otsuse teinud riigis võetud kaitsemeetmele.

3. Täidesaatva riigi pädev asutus teavitab ohustavat isikut, otsuse teinud riigi pädevat asutust ja kaitstavat isikut kõigist lõike 1 kohaselt võetud meetmetest ja selliste meetmete rikkumise võimalikest õiguslikest tagajärgedest vastavalt siseriiklikule õigusele ja kooskõlas artikli 11 lõikega 2. Kaitstava isiku aadressi või muid kontaktandmeid ei avalikustata ohustavale isikule, välja arvatud juhul, kui need andmed on vajalikud lõike 1 kohaldamisel võetud meetme jõustamiseks.

4. Kui täidesaatva riigi pädev asutus leiab, et Euroopa lähenemiskeelus vastavalt artiklile 7 edastatud teave ei ole täielik, teavitab ta sellest viivitama otsuse teinud riigi pädevat asutust mis tahes kirjalikku jälge jätval viisil ning määrab mõistliku tähtaja puuduva teabe esitamiseks.

Artikkel 10

Euroopa lähenemiskeelu mittetunnustamise alused

1. Täidesaatva riigi pädev asutus võib keelduda Euroopa lähenemiskeelu tunnustamisest järgmistel asjaoludel:

a)	Euroopa lähenemiskeeld ei ole täielik või seda ei ole täiendatud täidesaatva riigi pädeva asutuse määratud tähtaja jooksul;

b)	artiklis 5 sätestatud nõuded ei ole täidetud;

c)	kaitsemeede on seotud teoga, mis ei ole täidesaatva riigi õiguse alusel kuritegu;

d)	kaitse tuleneb sellise karistuse või meetme kohaldamisest, mis on täidesaatva riigi õiguse kohaselt hõlmatud amnestiaga ning seotud teo või käitumisega, mis kuulub kõnealuse õiguse alusel selle riigi pädevusse;

e)	täidesaatva riigi õiguse alusel on ohustaval isikul puutumatus, mis muudab Euroopa lähenemiskeelu alusel meetmete võtmise võimatuks;

f)	kriminaalmenetlust ei saa ohustava isiku suhtes alustada, kuna tegu või käitumine, millega seoses on võetud kaitsemeede, on täidesaatva riigi õiguse alusel aegunud, kui tegu või käitumine kuulub siseriikliku õiguse alusel tema pädevusse;

g)	Euroopa lähenemiskeelu tunnustamine on vastuolus ne bis in idem põhimõttega;

h)	täidesaatva riigi õiguse kohaselt ei saa ohustavat isikut tema vanuse tõttu võtta kriminaalvastutusele teo või käitumise eest, millega seoses on võetud kaitsemeede;

i)	kaitsemeede on seotud kuriteoga, mis täidesaatva riigi õiguse kohaselt on täielikult või suures või olulises osas toime pandud tema territooriumil.

2. Kui täidesaatva riigi pädev asutus keeldub ühel lõikes 1 osutatud alusel Euroopa lähenemiskeelu tunnustamisest, teeb ta järgmist:

a)	teavitab otsuse teinud riiki ja kaitstavat isikut viivitamata sellisest keeldumisest ja selle põhjustest;

b)	kui see on asjakohane, teavitab kaitstavat isikut oma siseriiklikus õiguses ettenähtud võimalusest taotleda kaitsemeetme võtmist;

c)	kui see on asjakohane, teavitab kaitstavat isikut kõikidest õiguskaitsevahenditest, mida saab vastavalt tema siseriiklikule õigusele sellise otsuse vastu kasutada.

Artikkel 11

Kohaldatav õigus ja täidesaatva riigi pädevus

1. Täidesaatval riigil on pädevus võtta pärast Euroopa lähenemiskeelu tunnustamist oma riigis meetmeid ja neid jõustada. Täidesaatva riigi õigust kohaldatakse artikli 9 lõikes 1 ettenähtud otsuse vastuvõtmise ja täitmise suhtes, sealhulgas eeskirju, mis käsitlevad õiguskaitsevahendeid otsuste vastu, mis on täidesaatvas riigis tehtud seoses Euroopa lähenemiskeeluga.

2. Täidesaatva riigi poolt pärast Euroopa lähenemiskeelu tunnustamist võetud ühe või mitme meetme rikkumise korral on täidesaatva riigi pädeval asutusel lõike 1 kohaselt pädevus teha järgmist:

a)	määrata sellise meetme rikkumise tulemusena kriminaalkaristusi ja võtta mis tahes muid meetmeid, kui rikkumine on täidesaatva riigi õiguse alusel käsitatav kuriteona;

b)	teha rikkumise kohta muid otsuseid, mis ei ole kriminaalõiguslikud;

c)	võtta mis tahes kiireloomulisi ja ajutisi meetmeid rikkumise lõpetamiseks, asjakohastel juhtudel kuni otsuse teinud riigi poolt vastava otsuse tegemiseni.

3. Kui täidesaatvas riigis ei ole samalaadse juhtumi korral võimalik siseriiklikku meedet võtta, teavitab täidesaatva riigi pädev asutus otsuse teinud riigi pädevat asutust Euroopa lähenemiskeelus kirjeldatud kaitsemeetme mis tahes rikkumisest, millest ta on teadlik.

Artikkel 12

Rikkumisest teavitamine

Täidesaatva riigi pädev asutus teavitab otsuse teinud riigi pädevat asutust või järelevalvet teostava riigi pädevat asutust igast Euroopa lähenemiskeelu alusel võetud meetme või meetmete rikkumisest. Teatamisel kasutatakse II lisas esitatud tüüpvormi.

Artikkel 13

Otsuse teinud riigi pädevus

1. Otsuse teinud riigi pädeval asutusel on ainupädevus teha otsuseid, mis on seotud järgmisega:

a)	kaitsemeetme ja sellest tulenevalt Euroopa lähenemiskeelu pikendamine, läbivaatamine, muutmine, tühistamine ja tagasivõtmine;

b)	kaitsemeetme tühistamise tulemusel vabadusekaotusliku meetme määramine, tingimusel et kaitsemeedet on kohaldatud kohtuotsuse (raamotsuse 2008/947/JSK artikli 2 tähenduses) või järelevalvemeetmete rakendamise otsuse (raamotsuse 2009/829/JSK artikli 4 tähenduses) alusel.

2. Lõike 1 kohaselt tehtud otsuste suhtes kohaldatakse otsuse teinud riigi õigust.

3. Kui kohtuotsus raamotsuse 2008/947/JSK artikli 2 tähenduses või järelevalvemeetmete rakendamise otsus raamotsuse 2009/829/JSK artikli 4 tähenduses on teisele liikmesriigile juba edastatud või edastatakse pärast Euroopa lähenemiskeelu väljaandmist, võetakse kõnealuste raamotsustega ettenähtud edasised otsused kooskõlas kõnealuste raamotsuste asjakohaste sätetega.

4. Kui kaitsemeede sisaldub kohtuotsuses raamotsuse 2008/947/JSK artikli 2 tähenduses ja see on edastatud või see edastatakse teise liikmesriiki pärast Euroopa lähenemiskeelu väljaandmist, ning kui järelevalvet teostava riigi pädev asutus on kõnealuse raamotsuse artikli 14 kohaselt teinud edasisi otsuseid, mis mõjutavad kaitsemeetmes sisalduvaid kohustusi või korraldusi, teeb otsuse teinud riigi pädev asutus viivitamata vastavalt ühe järgmistest toimingutest: pikendab Euroopa lähenemiskeeldu, vaatab selle läbi, muudab seda, tühistab selle või võtab selle tagasi.

5. Otsuse teinud riigi pädev asutus teavitab täidesaatva riigi pädevat asutust viivitamata kõigist lõike 1 või 4 kohaselt tehtud otsustest.

6. Kui otsuse teinud riigi pädev asutus on Euroopa lähenemiskeelu vastavalt lõike 1 punktile a või lõikele 4 tühistanud või tagasi võtnud, lõpetab täidesaatva riigi pädev asutus artikli 9 lõike 1 kohaselt võetud meetmete täitmise kohe, kui otsuse teinud riigi pädev asutus on teda nõuetekohaselt teavitanud.

7. Kui otsuse teinud riigi pädev asutus on Euroopa lähenemiskeeldu lõike 1 punkti a või lõike 4 kohaselt muutnud, teeb täidesaatva riigi pädev asutus vajaduse korral järgmist:

a)	muudab Euroopa lähenemiskeelu alusel võetud meetmeid, toimides kooskõlas artikliga 9, või

keeldub muudetud keelu või piirangu jõustamisest, kui tegemist ei ole artiklis 5 osutatud liiki keelu või piiranguga või kui artikli 7 kohaselt Euroopa lähenemiskeeluga edastatud teave ei ole täielik või kui puuduvat teavet ei ole esitatud tähtajaks, mille täidesaatva riigi pädev asutus on määranud artikli 9 lõike 4 kohaselt.

Artikkel 14

Euroopa lähenemiskeelu alusel võetud meetmete täitmise lõpetamise alused

1. Täidesaatva riigi pädev asutus võib lõpetada Euroopa lähenemiskeelu alusel võetud meetmete täitmise:

a)	kui on piisavalt alust arvata, et kaitstav isik ei ela või ei viibi täidesaatva riigi territooriumil või on kõnealuselt territooriumilt lõplikult lahkunud;

b)	kui Euroopa lähenemiskeelu täitmiseks võetud meetmete maksimaalne kehtivus on vastavalt siseriiklikule õigusele lõppenud;

c)	artikli 13 lõike 7 punktis b osutatud juhul või

d)	kui kohtuotsus raamotsuse 2008/947/JSK artikli 2 tähenduses või järelevalvemeetmete rakendamise otsus raamotsuse 2009/829/JSK artikli 4 tähenduses on saadetud täidesaatvale riigile pärast Euroopa lähenemiskeelu tunnustamist.

2. Täidesaatva riigi pädev asutus teavitab otsuse teinud riigi pädevat asutust ja võimaluse korral ka kaitstavat isikut viivitamata sellisest otsusest.

3. Enne meetmete täitmise lõpetamist lõike 1 punkti b kohaselt võib täidesaatva riigi pädev asutus taotleda otsuse teinud riigi pädevalt asutuselt teavet selle kohta, kas Euroopa lähenemiskeeluga pakutav kaitse on asjaomase juhtumi asjaolusid arvestades jätkuvalt vajalik. Otsuse teinud riigi pädev asutus vastab sellisele taotlusele viivitamata.

Artikkel 15

Euroopa lähenemiskeelu tunnustamise prioriteetsus

Euroopa lähenemiskeelu tunnustamist käsitatakse sama prioriteetsena kui samalaadse siseriikliku juhtumi menetlemist ning arvesse võetakse juhtumi konkreetseid asjaolusid, sealhulgas küsimuse kiireloomulisust, kaitstava isiku täidesaatva riigi territooriumile kavandatava saabumise kuupäeva ja võimaluse korral kaitstava isiku ohustatuse määra.

Artikkel 16

Pädevate asutuste vahelised konsultatsioonid

Kui see on asjakohane, võivad otsuse teinud riigi ja täidesaatva riigi pädevad asutused üksteisega konsulteerida, et hõlbustada käesoleva direktiivi sujuvat ja tõhusat kohaldamist.

Artikkel 17

Keeled

1. Otsuse teinud riigi pädev asutus tõlgib Euroopa lähenemiskeelu täidesaatva riigi ametlikku keelde või ühte tema ametlikest keeltest.

2. Täidesaatva riigi pädev asutus tõlgib artiklis 12 osutatud vormi otsuse teinud riigi ametlikku keelde või ühte tema ametlikest keeltest.

3. Iga liikmesriik võib kas käesoleva direktiivi vastuvõtmisel või hiljem kinnitada avalduses, mille ta annab hoiule komisjoni, et ta tunnistab tõlget ühte või mitmesse liidu ametlikku keelde.

Artikkel 18

Kulud

Käesoleva direktiivi kohaldamisest tulenevad kulud kannab täidesaatev riik vastavalt oma siseriiklikule õigusele, välja arvatud kulud, mis tekivad eranditult otsuse teinud riigi territooriumil.

Artikkel 19

Seos muude lepingute ja kokkulepetega

1. Liikmesriigid võivad jätkata selliste kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete kohaldamist, mis kehtivad käesoleva direktiivi jõustumise ajal, kui need lepingud ja kokkulepped võimaldavad laiendada käesoleva direktiivi eesmärke ning aitavad lihtsustada või hõlbustada kaitsemeetmete võtmise menetlusi.

2. Liikmesriigid võivad pärast käesoleva direktiivi jõustumist sõlmida kahe- või mitmepoolseid lepinguid või kokkuleppeid, kui need lepingud ja kokkulepped võimaldavad laiendada käesoleva direktiivi eesmärke ning aitavad lihtsustada või hõlbustada kaitsemeetmete võtmise menetlusi.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt 11. aprilliks 2012, milliste lõikes 1 osutatud olemasolevate lepingute ja kokkulepete kohaldamist nad soovivad jätkata. Samuti teatavad liikmesriigid komisjonile kõigist lõikes 2 osutatud uutest lepingutest või kokkulepetest kolme kuu jooksul pärast neile allakirjutamist.

Artikkel 20

Seos muude õigusaktidega

1. Käesolev direktiiv ei mõjuta määruse (EÜ) nr 44/2001, määruse (EÜ) nr 2201/2003, vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleva 1996. aasta Haagi konventsiooni ega rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooni kohaldamist.

2. Käesolev direktiiv ei mõjuta raamotsuse 2008/947/JSK ega raamotsuse 2009/829/JSK kohaldamist.

Artikkel 21

Rakendamine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 11. jaanuariks 2015. Nad teatavad neist viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi sätestavad liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate peamiste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 22

Andmete kogumine

Käesoleva direktiivi kohaldamise hindamise hõlbustamiseks edastavad liikmesriigid komisjonile asjaomased andmed, mis seonduvad Euroopa lähenemiskeelu siseriiklike menetluste kohaldamisega, mis hõlmavad vähemalt taotletud, väljaantud ja/või tunnustatud Euroopa lähenemiskeeldude arvandmeid.

Artikkel 23

Läbivaatamine

Komisjon esitab hiljemalt 11. jaanuariks 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlikud ettepanekud.

Artikkel 24

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 25

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.

Strasbourg, 13. detsember 2011

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

M. SZPUNAR

(1) Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 24. novembri 2011. aasta esimese lugemise seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2011. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.

(3) ELT L 337, 16.12.2008, lk 102.

(4) ELT L 294, 11.11.2009, lk 20.

(5) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.

(6) ELT L 338, 23.12.2003, lk 1.

(7) ELT L 48, 21.2.2003, lk 3.

(8) ELT L 350, 30.12.2008, lk 60.

(9) ELT L 348, 24.12.2008, lk 130.

I LISA

EUROOPA LÄHENEMISKEELD,

millele osutatakse

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU 13. DETSEMBRI 2011. AASTA DIREKTIIVI 2011/99/EL EUROOPA LÄHENEMISKEELU KOHTA ARTIKLIS 7

Käesolevas vormis sisalduvat teavet tuleb käsitleda nõuetekohase konfidentsiaalsusega

II LISA

VORM,

millele osutatakse

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU 13. DETSEMBRI 2011. AASTA DIREKTIIVI 2011/99/EL EUROOPA LÄHENEMISKEELU KOHTA ARTIKLIS 12

TEADE EUROOPA LÄHENEMISKEELU ALUSEL VÕETUD MEETME RIKKUMISE KOHTA

Käesolevas vormis sisalduvat teavet tuleb käsitleda nõuetekohase konfidentsiaalsusega

21.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 338/31

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1352/2011,

20. detsember 2011,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1236/2005, mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1236/2005, mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1236/2005 kehtestatakse keeld eksportida kaupu, millel puudub muu praktiline kasutus kui kasutamine surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks, ning kontroll teatavate selliste kaupade ekspordi üle, mida on võimalik kasutada nimetatud eesmärgil. Kõnealuses määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest, eelkõige sellistest nagu inimväärikuse austamine ja kaitsmine, õigus elule ning piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld.

(2)

Hiljuti on esinenud juhtumeid, kus kolmandatesse riikidesse eksporditud ravimeid ei ole kasutatud ettenähtud otstarbel ja neid on kasutatud surmanuhtluse täideviimiseks, manustades süstides surmava üledoosi. Liit mõistab surmanuhtluse igas olukorras hukka ja töötab selle nimel, et kaotada surmanuhtlus kogu maailmas. Eksportijad esitasid vastuväited enda tahtmatule seostamisele kõnealuste toodete sellise kasutamisega, sest nemad töötasid need tooted välja meditsiinis kasutamiseks.

(3)

Seetõttu tuleb täiendada selliste kaupade nimekirja, mille suhtes kehtivad kaubanduspiirangud, et hoida ära teatavate ravimite kasutamist surmanuhtluse täideviimiseks ning tagada, et kõikide liidu ravimieksportijate suhtes kohaldatakse sellega seoses ühtseid tingimusi. Kõnealused ravimid töötati välja kasutamiseks muu hulgas anesteesias ja rahustitena ning seetõttu ei tohiks nende eksporti täielikult keelata.

(4)	Samuti tuleb laiendada elektrišokivöödega kauplemise keeldu, et see hõlmaks ka samalaadseid kehal kantavaid seadmeid nagu elektrišokivarrukad ja -kätised, millel on samasugune mõju nagu elektrišokivöödel.

(5)

Tuleb keelata kauplemine ogadega kumminuiadega, mida on keelatud kasutada korrakaitse eesmärkidel. Kuna ogad võivad põhjustada suurt valu või kannatust, ei ole ogadega kumminui massirahutuste ohjeldamiseks või enesekaitseks tõhusam vahend kui tavaline kumminui, ning ogade põhjustatud valu või kannatus on seetõttu julm ja ei ole tingimata vajalik massirahutuste ohjeldamiseks või enesekaitseks.

(6)	Pärast määruse (EÜ) nr 1236/2005 vastuvõtmist muutus kombineeritud nomenklatuuri (CN) teatavate osade numeratsioon ning seetõttu tuleks vastavalt ajakohastada ka asjaomased CN-koodid.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toodete ekspordi ühiseid eeskirju käsitleva komitee arvamusega.

(8)	Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peab käesolev määrus jõustuma viivitamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1236/2005 II lisa asendatakse I lisa tekstiga ja III lisa II lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda ei kohaldata III lisa punktis 4.1 loetletud toodete suhtes, mille jaoks enne käesoleva määruse jõustumist on esitatud ekspordideklaratsioon.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel, 20. detsember 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 200, 30.7.2005, lk 1.

I LISA

„II LISA

Artiklites 3 ja 4 nimetatud kaupade nimekiri

Sissejuhatav märkus

Käesolevas lisas esitatud CN-koodid viitavad nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (1) I lisa teises osas esitatud koodidele.

Kui CN-koodi ees on tähis „ex”, moodustavad määruses (EÜ) nr 1236/2005 nimetatud kaubad ainult osa CN-koodiga hõlmatud kaupadest ning need kaubad määratakse kindlaks käesolevas lisas esitatud kirjelduse ja CN-koodi põhjal.

Märkus: nimekirja ei kuulu meditsiinitehnilised kaubad.

CN-kood

Kauba kirjeldus

1. Järgmised inimeste hukkamiseks välja töötatud seadmed

ex 4421 90 98

ex 8208 90 00

1.1.	Võllad ja giljotiinid

ex 8543 70 90

ex 9401 79 00

ex 9401 80 00

ex 9402 10 00

ex 9402 90 00

1.2.	Elektritoolid inimeste hukkamiseks

ex 9406 00 38

ex 9406 00 80

1.3.	Õhukindlad, nt terasest või klaasist kambrid inimeste hukkamiseks surmava gaasi või muu aine abil

ex 8413 81 00

ex 9018 90 50

ex 9018 90 60

ex 9018 90 84

1.4.	Automaatsed surmava keemilise aine manustamise süsteemid inimeste hukkamiseks

2. Järgmised inimeste ohjeldamiseks välja töötatud seadmed

ex 8543 70 90

2.1.	Elektrišokiseadmed, mida ohjeldatav inimene kehal kannab, nagu vööd, varrukad ja kätised inimeste ohjeldamiseks elektrišoki abil, väljundpingega üle 10 000 V

3. Järgmised kaasaskantavad vahendid, mis on väidetavasti välja töötatud massirahutuste ohjeldamiseks

ex 9304 00 00

3.1.	Kumminuiad või metallist või muust materjalist nuiad, millel on metallist ogadega pea

(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.”

II LISA

„III LISA

Artiklis 5 osutatud kaupade nimekiri

Sissejuhatav märkus

Käesolevas lisas esitatud CN-koodid viitavad määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) I lisa teises osas esitatud koodidele.

CN-kood

Kauba kirjeldus

1. Järgmised inimeste ohjeldamiseks välja töötatud seadmed

ex 9401 61 00

ex 9401 69 00

ex 9401 71 00

ex 9401 79 00

ex 9401 80 00

ex 9402 90 00

ex 9403 20 20

ex 9403 20 80

ex 9403 50 00

ex 9403 70 00

ex 9403 81 00

ex 9403 89 00

1.1.	Aheldamistoolid ja -lauad

Märkus:

käesolev punkt ei hõlma turvatoole puuetega isikute jaoks

ex 7326 90 98

ex 8301 50 00

ex 3926 90 97

1.2.	Jalarauad, rühmaahelad, ahelad ja üksikud käerauad või ahela rauad

Märkus:

käesolev punkt ei hõlma „tavalisi käeraudu”. Tavalised käerauad on käerauad, mille kogupikkus koos ketiga, lukustatuna, on ühe käeraua välimisest äärest teise käeraua välimise ääreni 150–280 mm ja mida ei ole kohandatud füüsilise valu või kannatuse valmistamiseks.

ex 7326 90 98

ex 8301 50 00

ex 3926 90 97

1.3.	Näpurauad ja näpukruvid, sealhulgas sakilised näpurauad

2. Järgmised kaasaskantavad vahendid, mis on välja töötatud massirahutuste ohjeldamiseks või enesekaitseks

ex 8543 70 90

ex 9304 00 00

2.1.	Kaasaskantavad elektrišokivahendid, sealhulgas elektrišokinuiad, elektrišokikilbid, elektripüstolid ja elektrišoki noolepüstolid, väljundpingega üle 10 000 V

1.	Käesolev punkt ei hõlma II lisa punktis 2.1 kirjeldatud elektrišokivöösid.

2.	Käesolev punkt ei hõlma individuaalseid elektrišokivahendeid, kui need on kasutajal kaasas enesekaitseks.

3. Järgmised ained ning nendega seotud kaasaskantavad levitamisvahendid massirahutuste ohjeldamiseks või enesekaitseks

ex 8424 20 00

ex 9304 00 00

3.1.	Kaasaskantavad vahendid, mis on välja töötatud massirahutuste ohjeldamiseks või enesekaitseks tegutsemisvõimetuks muutva keemilise aine abil või selle levitamise abil

Märkus

Käesolev punkt ei hõlma individuaalseid kaasaskantavaid vahendeid, isegi kui need sisaldavad keemilist ainet, kui need on kasutajal kaasas enesekaitseks.

ex 2924 29 98

3.2.	Pelargoonhappe vanillüülamiid (PAVA) (CAS RN 2444-46–4)

ex 2939 99 00

3.3.	Pipragaas (Oleoresin capsicum, OC) (CAS RN 8023-77–6)

4. Järgmised tooted, mida on võimalik kasutada inimeste hukkamiseks surmava süsti teel

ex 2933 53 90

[a–f]

ex 2933 59 95

[g ja h]

4.1.

Lühi- ja kiiretoimelised anesteetikumid (barbituraadid), sealhulgas, kuid mitte ainult:

a)	amobarbitaal (CAS RN 57–43-2)

b)	amobarbitaal naatriumsool (CAS RN 64–43-7)

c)	pentobarbitaal (CAS RN 76–74-4)

d)	pentobarbitaal naatriumsool (CAS 57–33-0)

e)	sekobarbitaal (CAS RN 76–73-3)

f)	sekobarbitaal naatriumsool (CAS RN 309–43-3)

g)	tiopentaal (CAS RN 76–75-5)

h)	tiopentaal naatriumsool (CAS RN 71–73-8), tuntud ka kui tiopentoon-naatrium

Märkus

Käesolev punkt hõlmab ka tooteid, mis sisaldavad ühte anesteetikumi, mis on kantud lühi- või kiiretoimeliste anesteetikumide (barbituraadid) nimekirja.”

21.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 338/36

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1354/2011,

20. detsember 2011,

millega avatakse liidu tariifikvoodid lammaste, kitsede ning lamba- ja kitseliha suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid), (1) eriti selle artikli 144 lõiget 1 ja artiklit 148 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu tariifikvoodid lammaste, kitsede ning lamba- ja kitseliha suhtes tuleks avada alates 2012. aastast. Tollimaksud ja kogused tuleks kindlaks määrata kooskõlas asjaomaste 2012. aastal kehtivate rahvusvaheliste kokkulepetega. Läbirääkimistel, mis viisid kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimiseni Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahel vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII seoses kontsessioonide muutmisega Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus, (2) kohustus liit suurendama Uus-Meremaa aastast kogust 400 tonni võrra ja lisama loendisse erga omnes lammaste ja kitsede 200 tonni suuruse (rümba massina) aastase imporditariifikvoodi.

(2)

Nõukogu 18. veebruari 2003. aasta määruses (EÜ) nr 312/2003 (millega ühenduses rakendatakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelises assotsieerimislepingus ettenähtud tariifieeskirju) (3) on sätestatud, et 1. veebruarist 2003 avatakse tootekoodile 0204 täiendav kahepoolne tariifikvoot 2 000 tonni, mida suurendatakse igal aastal 10 % võrra esialgsest kogusest. Tšiili GATTi/WTO tariifikvoodile lisatakse seepärast 200 tonni aastas ning mõlema kvoodi ühist haldamist tuleks jätkata samal viisil.

(3)

Komisjoni 21. detsembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1245/2010 (millega avatakse liidu 2011. aasta tariifikvoodid lammaste, kitsede ning lamba- ja kitseliha suhtes) (4) on avatud liidu 2011. aasta tariifikvoodid kooskõlas asjaomaste 2011. aastal kehtivate rahvusvaheliste kokkulepetega. Kõnealuseid tariifikvoote tuleks eespool osutatud Uus-Meremaa ja Tšiiliga sõlmitud lepingute sätteid arvesse võttes säilitada ja igal aastal avada. Määrus (EL) nr 1245/2010 aegub 2011. aasta lõpus ning tuleks seepärast kehtetuks tunnistada. Käesolevat määrust tuleks aga kohaldada kauem kui üks aasta, täites seega lihtsustamise eesmärki vältida määruse vastuvõtmist igal aastal.

(4)	Käesoleva määruse kohast importi tuleks hallata kalendriaasta alusel.

(5)	Selleks et tagada liidu tariifikvootide nõuetekohane toimimine, tuleb kindlaks määrata rümba massi ekvivalent.

(6)

Seetõttu tuleks lamba- ja kitselihatoodete tariifikvoote erandina komisjoni 26. juuni 1995. aasta määrusest (EÜ) nr 1439/95 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 3013/89 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses lamba- ja kitselihatoodete impordi ja ekspordiga) (5) hallata kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 144 lõike 2 punktiga a. Seda tuleks teha kooskõlas komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (6) artiklitega 308a, 308b ja artikli 308c lõikega 1.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud tariifikvoote, kui neid hallatakse põhimõttel „kes ees, see mees”, ei tuleks esialgu käsitada kriitilistena määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 308c tähenduses. Seepärast tuleks tolliasutustele anda luba loobuda tagatisenõudest kaupade puhul, mis imporditi esialgu nende tariifikvootide alusel kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 308c lõikega 1 ja artikli 248 lõikega 4.

(8)	Tuleks selgitada, millised toodete päritolu tõendavad tõendid tuleb ettevõtjatel esitada, et kasutada tariifikvoote põhimõttel „kes ees, see mees”.

(9)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määrusega avatakse liidu imporditariifikvoodid lammaste, kitsede ning lamba- ja kitseliha suhtes alates 1. jaanuarist 2012.

Artikkel 2

Tollimaksumäärad, mida kohaldatakse selliste toodete suhtes, mille suhtes kehtivad artiklis 1 osutatud tariifikvoodid, CN-koodid, päritoluriigid, aastane kogus ja järjekorranumbrid, on sätestatud lisas.

Artikkel 3

1. Rümba massi ekvivalendina väljendatud toodete kogused, mille suhtes kehtivad artiklis 1 osutatud tariifikvoodid, on sätestatud lisas.

2. Lõikes 1 osutatud rümba massi ekvivalendi arvutamiseks korrutatakse lamba- ja kitselihatoodete netomass järgmiste koefitsientidega:

a)	elusloomad: 0,47;

b)	kondita lamba- ja kitsetalleliha: 1,67;

c)	kondita lamba- ja kitseliha, v.a talleliha, ja nende segud: 1,81;

d)	kondiga tooted: 1,00.

Kitsetall on kuni üheaastane kits.

Artikkel 4

Erandina määruse (EÜ) nr 1439/95 II jaotise A ja B osast hallatakse käesoleva määruse lisas sätestatud tariifikvoote põhimõttel „kes ees, see mees” kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitega 308a ja 308b ning artikli 308c lõikega 1. Impordilitsentse ei nõuta.

Artikkel 5

1. Lisas kindlaksmääratud tariifikvootide kasutusõiguse saamiseks tuleb liidu tolliasutustele esitada asjaomase kolmanda riigi pädevate asutuste välja antud kehtiv päritolutõend ja asjaomaste kaupade vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioon.

Selliste toodete päritolu, mille suhtes kohaldatakse muid kui sooduslepingust tulenevaid tariifikvoote, määratakse kindlaks kooskõlas liidus kehtivate sätetega.

2. Lõikes 1 osutatud päritolutõend on järgmine:

a)	sooduslepingu alla kuuluva tariifikvoodi puhul kõnealuses lepingus sätestatud päritolutõend;

muude tariifikvootide puhul kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikliga 47 kehtestatud tõend, mis sisaldab lisaks kõnealuses artiklis sätestatud teabele järgmisi andmeid:

—	CN-kood (vähemalt neli esimest numbrit);

—	asjaomase tariifikvoodi järjekorranumber või järjekorranumbrid;

—	kogu netomass iga käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 täpsustatud koefitsiendikategooria puhul;

c)	riigi puhul, mille tariifikvoodid kuuluvad nii punkti a kui ka punkti b alla ja ühendatakse, punktis a osutatud tõend.

Kui punktis b osutatud päritolutõend esitatakse lisadokumendina üksnes ühe vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni puhul, võib see sisaldada mitut järjekorranumbrit. Kõikidel muudel juhtudel võib see sisaldada ainult üht järjekorranumbrit.

Artikkel 6

Määrus (EL) nr 1245/2010 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 317, 30.11.2011, lk 2.

(3) ELT L 46, 20.2.2003, lk 1.

(4) ELT L 338, 22.12.2010, lk 37.

(5) EÜT L 143, 27.6.1995, lk 7.

(6) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

LISA

LAMBA- JA KITSELIHA (rümba massi ekvivalendina tonnides (t)) LIIDU IGA-AASTASED TARIIFIKVOODID ALATES 2012. AASTAST

CN-koodid	Väärtuseline tollimaks %	Koguseline tollimaks (eurot/100 kg kohta)	Järjekorranumber süsteemi „kes ees, see mees” alusel				Päritolu	Aastane kogus tonnides rümba massi ekvivalendina
CN-koodid	Väärtuseline tollimaks %	Koguseline tollimaks (eurot/100 kg kohta)	Elusloomad (koefitsient =0,47)	Kondita lambatalleliha (1) (koefitsient =1,67)	Kondita lambaliha (2) (koefitsient =1,81)	Kondiga liha ja rümbad (koefitsient =1,00)	Päritolu	Aastane kogus tonnides rümba massi ekvivalendina
0204	Null	Null	—	09.2101	09.2102	09.2011	Argentina	23 000
			—	09.2105	09.2106	09.2012	Austraalia	19 186
			—	09.2109	09.2110	09.2013	Uus-Meremaa	228 254
			—	09.2111	09.2112	09.2014	Uruguay	5 800
			—	09.2115	09.2116	09.1922	Tšiili (3)	6 800
			—	09.2121	09.2122	09.0781	Norra	300
			—	09.2125	09.2126	09.0693	Gröönimaa	100
			—	09.2129	09.2130	09.0690	Fääri saared	20
			—	09.2131	09.2132	09.0227	Türgi	200
			—	09.2171	09.2175	09.2015	Muud (4)	200
			—	09.2178	09.2179	09.2016	Erga omnes (5)	200
0204, 0210 99 21, 0210 99 29, 0210 99 60	Null	Null	—	09.2119	09.2120	09.0790	Island	1 850
0104 10 30 0104 10 80 0104 20 90	10 %	Null	09.2181	—	—	09.2019	Erga omnes (5)	92

(1) Ja kitsetalleliha.

(2) Ja muu kitseliha peale talleliha.

(3) Tšiili tariifikvoot suureneb 200 t aastas.

(4) „Muud” tähendab kõiki WTO liikmeid, v.a Argentina, Austraalia, Uus-Meremaa, Uruguay, Tšiili, Gröönimaa ja Island.

(5) „Erga omnes” viitab päritolule mis tahes riigist, sealhulgas käesolevas tabelis loetletud riigid.

21.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 338/39

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1355/2011,

20. detsember 2011,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 329/2007 (1), eriti selle artikli 13 lõike 1 punkti e,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 329/2007 V lisas on esitatud nende isikute, üksuste ja asutuste loetelu, kelle on kindlaks määranud nõukogu ning kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse nimetatud määruse alusel.

(2)	19. detsembril 2011 otsustas nõukogu muuta nende isikute, üksuste ja asutuste loetelu, kelle suhtes tuleks kohaldada rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist. Seepärast tuleks V lisa ajakohastada.

(3)	Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peab määrus viivitamata jõustuma,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 329/2007 V lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

välispoliitika vahendite talituse direktor

(1) ELT L 88, 29.3.2007, lk 1.

LISA

„V LISA

Artikli 6 lõikes 2 osutatud isikute, üksuste ja asutuste nimekiri

A. Artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud füüsilised isikud

#	Nimi (ja võimalikud varjunimed)	Identifitseerimis-andmed	Põhjendus
1.	CHANG Song-taek (teise nimega JANG Song-Taek)	Sünniaeg: 2.2.1946 või 6.2.1946 või 23.2.1946 (Hamgyongi põhjaprovints) Passi number (alates 2006. aastast): PS 736420617	Riikliku kaitsekomisjoni liige. Korea tööliste partei haldusosakonna direktor.
2.	CHON Chi Bu		Aatomienergia üldbüroo direktor, endine Yongbyoni tehnikadirektor.
3.	CHU Kyu-Chang (teise nimega JU Kyu-Chang)	Sünniaeg: 1928. ja 1933. aasta vahel	Korea tööliste partei, kaitsetööstuse osakonna (ballistika programm) esimene asedirektor, riikliku kaitsekomisjoni liige.
4.	HYON Chol-hae	Sünniaasta: 1934 (Mandžuuria, Hiina)	Rahva relvajõudude üldpoliitika osakonna asedirektor (Kim Jong Ili sõjaväenõunik).
5.	JON Pyong-ho	Sünniaasta: 1926	Korea tööliste partei keskkomitee sekretär, keskkomitee teist majanduskomiteed kontrolliva keskkomitee sõjaväeliste tarnete tööstuse osakonna juhataja, riikliku kaitsekomisjoni liige.
6.	Kindralleitnant KIM Yong Chol (teiste nimedega: Kim Yong-Chol; Kim Young-Chol; Kim Young-Cheol; Kim Young-Chul)	Sünniaasta: 1946 (Pyongan-Pukto, Põhja-Korea)	Luure Keskagentuuri juhataja (Reconnaissance General Bureau – RGB).
7.	KIM Yong-chun (teise nimega Young-chun)	Sünniaeg: 4.3.1935 Passi number: 554410660	Riikliku kaitsekomisjoni asepresident, rahva relvajõudude minister, Kim Jong Ili tuumastrateegia erinõunik.
8.	O Kuk-Ryol	Sünniaasta: 1931 (Jilini provints, Hiina)	Riikliku kaitsekomisjoni asepresident, teostab järelevalvet tuuma- ja ballistikaprogrammide jaoks tipptehnoloogia hankimise üle välismaalt.
9.	PAEK Se-bong	Sünniaasta: 1946	Korea tööliste partei keskkomitee (ballistikaprogrammi eest vastutava) teise majanduskomitee president. Riikliku kaitsekomisjoni liige.
10.	PAK Jae-gyong (teise nimega Chae-Kyong)	Sünniaasta: 1933 Passi number: 554410661	Rahva relvajõudude üldpoliitika osakonna asedirektor ja rahva relvajõudude logistikabüroo asedirektor (Kim Jong Ili sõjaväenõunik).
11.	PAK To-Chun	Sünniaeg: 9.3.1944 (Jagang, Rangrim)	Riikliku julgeolekunõukogu liige. Vastutab relvatööstuse eest ja on teatatud, et ta juhatab tuumaenergiabürood. Sellel asutusel on otsustav roll Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuuma- ja raketiprogrammis.
12.	PYON Yong Rip (teise nimega Yong-Nip)	Sünniaeg: 20.9.1929 Passi number: 645310121 (välja antud 13.9.2005)	Massihävitusrelvadega seotud bioloogiliste uuringutega tegeleva teaduste akadeemia president.
13.	RYOM Yong		Aatomienergia keskbüroo (ÜRO määratud üksus) direktor, vastutab rahvusvaheliste suhete eest.
14.	SO Sang-kuk	Sünniaeg: 1932. ja 1938. aasta vahel	Tuumafüüsika osakonna juhataja, Kim Il Sungi Ülikool.

B. Artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud juriidilised isikud, üksused ja asutused

	Nimi (ja võimalikud varjunimed)	Identifitseerimis-andmed	Põhjendus
1.	Green Pine Associated Corporation (teiste nimedega: Chongsong Yonhap; Ch’o’ngsong Yo’nhap; Saengpil Associated Company; General Precious Metal Complex (GPM); Myong Dae Company; Twin Dragon Trading (TDT))	c/o Reconnaissance General Bureau Headquarters, Hyongjesan-Guyok, P’yŏngyang/ Nungrado, P’yŏngyang	Ch’o’ngsong Yo’nhap tuvastati sanktsioonide rakendamise eesmärgil seetõttu, et äriühing ekspordib Põhja-Koreast relvi või nendega seotud materjale. Green Pine on spetsialiseerunud sõjalise otstarbega veesõidukite (nt allveelaevad, sõjalaevad) ja nende relvastuse (nt raketisüsteemid) tootmisele ning on eksportinud Iraani kaitse valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele torpeedosid ja osutanud neile tehnilist abi. Green Pine'i arvel on ligikaudu pool relvade või nendega seotud materjalide ekspordist Põhja-Koreas ning äriühing on võtnud üle suure osa KOMIDi tegevusest pärast viimase loetellu kandmist ÜRO Julgeolekunõukogu poolt.
2.	Hesong Trading Corporation	Asukoht: P’yŏngyang	Äriühingu Korea Mining Development Corporation (KOMID) kontrolli all (ÜRO kandis kõnealuse üksuse loetellu 24. aprillil 2009); peamine relvakaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija. Hesong Trading Corporation tegeleb ballistiliste rakettide programmis vajamineva tarnimisega.
3.	Korea Complex Equipment Import Corporation	Asukoht: Rakwon-dong, Pothonggangi piirkond, P’yŏngyang	Äriühingu Korea Ryongbong General Corporation kontrolli all (ÜRO kandis kõnealuse üksuse loetellu 24. aprillil 2009); kaitsetööstuse konglomeraat, mis tegeleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi kaitsetööstuse hangetega ja toetab riigi sõjalise otstarbega kaupade müüki.
4.	Korea Heungjin Trading Company	Asukoht: P’yŏngyang	P’yŏngyangis asuv üksus, mida Korea Mining Development Trading Corporation (KOMID) kasutab kauplemise eesmärgil (ÜRO kandis KOMIDi loetellu 24. aprillil 2009). Äriühingut Korea Heungjin Trading Company kahtlustatakse ka rakettidega seotud kaupade tarnimises Iraani kontsernile Shahid Hemmat Industrial Group.
5.	Korea International Chemical Joint Venture Company (teiste nimedega: Choson International Chemicals Joint Operation Company; Chosun International Chemicals Joint Operation Company; International Chemical Joint Venture Corporation)	Asukoht: Hamhŭng, Lõuna-Hamgyŏng; Man gyongdae-kuyok, P’yŏngyang; Mangyungdae-gu, P’yŏngyang	Äriühingu Korea Ryongbong General Corporation kontrolli all (ÜRO kandis kõnealuse üksuse loetellu 24. aprillil 2009); kaitsetööstuse konglomeraat, mis tegeleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi kaitsetööstuse hangetega ja toetab riigi sõjalise otstarbega kaupade müüki.
6.	Korea Kwangsong Trading Corporation	Asukoht: Rakwon-dong, Pothonggangi piirkond, P’yŏngyang	Äriühingu Korea Ryongbong General Corporation kontrolli all (ÜRO kandis kõnealuse üksuse loetellu 24. aprillil 2009); kaitsetööstuse konglomeraat, mis tegeleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi kaitsetööstuse hangetega ja toetab riigi sõjalise otstarbega kaupade müüki.
7.	Korea Pugang Mining and Machinery Corporation ltd		Äriühingu Korea Ryongbong General Corporation kontrolli all (ÜRO kandis kõnealuse üksuse loetellu 24. aprillil 2009); haldab rakettide valdkonnas kasutatavat alumiiniumpulbrit tootvaid tehaseid.
8.	Korea Ryonha Machinery Joint Venture Corporation (teiste nimedega: Chosun Yunha Machinery Joint Operation Company; Korea Ryenha Machinery J/V Corporation; Ryonha Machinery Joint Venture Corporation)	Asukoht: keskpiirkond, P’yŏngyang, Mangyungdae-gu, P’yŏngyang Mangyongdae piirkond, P’yŏngyang	Äriühingu Korea Ryongbong General Corporation kontrolli all (ÜRO kandis kõnealuse üksuse loetellu 24. aprillil 2009); kaitsetööstuse konglomeraat, mis tegeleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi kaitsetööstuse hangetega ja toetab riigi sõjalise otstarbega kaupade müüki. Korea Ryonha Machinery Joint Venture Corporationi tootmisüksusi uuendati hiljuti ja need on osaliselt mõeldud tuumatööstuses vajaminevate materjalide töötlemiseks.
9.	Korea Taesong Trading Company	Asukoht: P’yŏngyang	P’yŏngyangis asuv üksus, mida Korea Mining Development Trading Corporation (KOMID) kasutab kauplemise eesmärgil (ÜRO kandis KOMIDi loetellu 24. aprillil 2009). Korea Taesong Trading Company on teinud KOMIDi nimel äritehinguid Süüriaga.
10.	Munitions Industry Department (teise nimega Military Supplies Industry Department)	Asukoht: P’yŏngyang	Vastutab Põhja-Korea sõjatööstuse tegevuse, sealhulgas teise majanduskomitee (SEC) ja KOMIDi kontrollimise eest. See hõlmab ka Põhja-Korea ballistiliste rakettide ja tuumaprogrammide arendamise kontrollimist. Veel hiljuti juhatas Jon Pyong Ho Munitions Industry Departmenti; teabe põhjal võib väita, et endine Munitions Industry Departmenti (MID) esimene asedirektor Chu Kyu-ch’ang (Ju Gyu-chang) on MIDi ehk avaliku nimega Machine Building Industry Departmenti praegune direktor. Chu töötas Põhja-Korea rakettide arendamise üldjuhatajana, sealhulgas kontrollis 5. aprilli 2009. aasta Taepo Dong-2 (TD-2) raketistarti ja 2006. aasta juuli TD-2 ebaõnnestunud starti.
11.	Korean Ryengwang Trading Corporation	Rakwon-dong, Pothonggangi piirkond, P’yŏngyang, Põhja-Korea	Äriühingu Korea Ryongbong General Corporation kontrolli all (ÜRO kandis kõnealuse üksuse loetellu 24. aprillil 2009).
12.	Reconnaissance General Bureau (RGB) (teiste nimedega: Chongch’al Ch’ongguk; RGB; KPA Unit 586)	Asukoht: Hyongjesan-Guyok, P’yŏngyang, Põhja-Korea; Nungrado, P’yŏngyang, Põhja-Korea	Luure Keskagentuur (RGB) on Põhja-Korea peamine luureorganisatsioon, mis loodi 2009. aasta alguses, kui liideti Korea töölispartei olemasolevad luureorganisatsioonid Operations Department ja „35. büroo” ning Korea Rahvaarmee Luureagentuur. See kuulub kaitseministeeriumi vastutusalasse ja tegeleb peamiselt sõjaliste luureandmete kogumisega. RGB kaupleb tavarelvastusega ja kontrollib Põhja-Korea tavarelvastusega tegelevat ettevõtet Green Pine Associated Corporation (Green Pine).
13.	Teine majanduskomitee ja teine loodusteaduste akadeemia		Teine majanduskomitee on kaasatud Põhja-Korea raketiprogrammi peamistesse tegevustesse. Teine majanduskomitee teostab järelevalvet Põhja-Korea ballistiliste rakettide toomise üle. Ta juhib ka KOMIDi tegevust (ÜRO kandis KOMIDi loetellu 24. aprillil 2009). Teine loodusteaduste akadeemia on riigi tasandi organisatsioon, kelle ülesanne on teha teadusuuringuid ja edasi arendada Põhja-Korea kõrgetasemelisi relvastussüsteeme, sealhulgas rakette ja tõenäoliselt ka tuumarelvi. Ta kasutab Põhja-Korea raketi- ja tõenäoliselt ka tuumarelvaprogrammide edendamise eesmärgil välismaalt tehnoloogia, seadmete ja teabe hankimiseks paljude alamorganisatsioonide, sealhulgas äriühingu Korea Tangun Trading Corporation abi.
14.	Sobaeku United Corp. (teise nimega Sobaeksu United Corp.)		Riigiettevõtja, osaleb tundlike toodete või seadmete uuringutes või hankimises. Ettevõtja omab mitut loodusliku grafiidi maardlat, mis varustavad toorainega kahte töötlemistehast, mis eelkõige toodavad kanderakettides kasutatavaid grafiidiplokke.
15.	Tosong Technology Trading Corporation	Asukoht: P’yŏngyang	Äriühingu Korea Mining Development Corporation (KOMID) tütarettevõtja (ÜRO kandis kõnealuse üksuse loetellu 24. aprillil 2009); peamine relvakaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija.
16.	Yongbyoni tuumauuringute keskus		Uurimiskeskus, mis osales sõjaväelise kvaliteediga plutooniumi tootmises. Keskus, mis sõltub aatomienergia keskbüroost (ÜRO kandis kõnealuse üksuse loetellu 16. juulil 2009).

C. Artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud füüsilised isikud

#	Nimi (ja võimalikud varjunimed)	Identifitseerimis-andmed	Põhjendus
1.	JON Il-chun	Sünniaeg: 24.8.1941	Veebruaris 2010 vabastati ametist KIM Tong-un, kes oli „39. büroo” direktor. Nimetatud büroo vastutab muu hulgas kauba hankimise eest sanktsioonidest kõrvalehoiduvate Korea Rahvademokraatliku Vabariigi diplomaatiliste esinduste kaudu. KIM Tong-uni asemel nimetati ametisse JON Il-chun. JON Il-chun on väidetavalt ka üks Riigi Arengupanga juhte.
2.	KIM Tong-un		Relvade leviku rahastamisega seotud tööliste partei keskkomitee „39. büroo” endine direktor.
3.	KIM Tong-Myo'ng (teise nimega Kim Chin-so'k)	Sünniaasta: 1964 Kodakondsus: Põhja-Korea	Kim Tong-Myo'ng tegutseb Tanchon Commercial Banki heaks (ÜRO kandis kõnealuse üksuse loetellu 24. aprillil 2009). Kim Tong-Myo'ng on vähemalt 2002. aastast olnud mitmel ametikohal Tanchonis ja on praegu Tanchoni president. Samuti on ta mingil määral juhatanud Amroggangi, mida omab ja kontrollib Tanchon Commercial Banki, kasutades nime Kim Chin-so'k.

D. Artikli 6 lõik 2 punktis b osutatud juriidilised isikud, üksused ja asutused

#	Nimi (ja võimalikud varjunimed)	Identifitseerimis-andmed	Põhjendus
1.	Amroggang Development Banking Corporation (teiste nimedega: Amroggang Development Bank; Amnokkang Development Bank)	Aadress: Tongan-dong, P’yŏngyang	Tanchon Commercial Banki omanduses ja selle kontrolli all olev üksus (ÜRO kandis kõnealuse üksuse loetellu 24. aprillil 2009). Amroggang Development Banking Corporation on asutatud 2006. aastal ja seda juhatavad ametnikud Tanchon Commercial Bankist, mis aitab rahastada KOMIDi (ÜRO kandis kõnealuse üksuse loetellu 24. aprillil 2009) ballistiliste kanderakettide müüki ning on samuti osalenud ballistiliste kanderakettide vahendamisel KOMIDilt Iraani Shahid Hemmat Industrial Groupile (SHIG).
2.	Bank of East Land (teiste nimedega: Dongbang Bank; Tongbang U’nhaeng; Tongbang Bank)	Aadress: PO Box 32, BEL Building, Jonseung-Dung, Moranbong District, P’yŏngyang	Põhja-Korea finantseerimisasutus, mis vahendab loetellu kantud relvade tootja ja eksportija Green Pine Associated Corporationi (Green Pine) relvadega seotud tehinguid ning muud ettevõtjale vajaminevat toetust. Bank of East Land on aktiivselt teinud Green Pine'iga koostööd, et sanktsioonidest kõrvale hoides rahalisi vahendeid üle kanda. 2007. ja 2008. aastal hõlbustas Bank of East Land tehinguid Green Pine'i ja loetellu kantud Iraani finantseerimisasutuste vahel, sealhulgas Bank Melli ja Bank Sepah. Bank of East Land on samuti hõlbustanud Põhja-Korea Luure Keskagentuuri (RGB) relvaprogrammiga seotud finantstehinguid.
3.	Korea Daesong Bank (teiste nimedega: Choson Taesong Unhaeng; Taesong Bank)	Aadress: Segori-dong, Gyongheung St., Potonggang District, P’yŏngyang Telefon: 850 2 381 8221 Telefon: 850 2 18111 ext. 8221 Faks: 850 2 381 4576	Põhja-Korea finantseerimisasutus, mis allub otseselt „39. büroole” ja aitab hõlbustada Põhja-Korea relvade leviku rahastamise projektide elluviimist.
4.	Korea Daesong General Trading Corporation (teiste nimedega: Daesong Trading; Daesong Trading Company; Korea Daesong Trading Company; Korea Daesong Trading Corporation)	Aadress: Pulgan Gori Dong 1, Potonggang District, P’yŏngyang Telefon: 850 2 18111 ext. 8204/8208 Telefon: 850 2 381 8208/4188 Faks: 850 2 381 4431/4432	Äriühing, mis allub „39. büroole” ja mille abi kasutatakse „39. büroo” nimel tehtavate välistehingute hõlbustamiseks. „39. büroo” direktor Kim Tong-un on kantud nõukogu määruse (EÜ) nr 329/2007 V lisas sisalduvasse loetellu.
5.	Korea Kwangson Banking Corp. (KKBC) (teiste nimedega: Korea Kwangson Banking Corp; (KKBC)	Aadress: Jungson-dong, Sungri Street, Central District, P’yŏngyang	Korea Ryonbong General Corporationi (ÜRO kandis kõnealuse üksuse loetellu 24. aprillil 2009) omanduses ja selle kontrolli all olev allettevõtja, kes tegutseb tema nimel või juhendite kohaselt. Ettevõtja osutab finantsteenuseid nii Tanchon Commercial Banki (ÜRO kandis kõnealuse üksuse loetellu 24. aprillil 2009) kui ka Korea Hyoksin Trading Corporationi (ÜRO kandis kõnealuse üksuse loetellu 16. juulil 2009) heaks; 2008. aastast on Tanchon Commercial Bank kasutanud KKBCd, et hõlbustada vahendite ülekandmist arvatavasti miljonite dollarite ulatuses, sealhulgas Korea Mining Development Trading Corporationiga (KOMID) (ÜRO kandis kõnealuse üksuse loetellu 24. aprillil 2009) seotud vahendite ülekanded Birmast Hiinasse 2009. aastal. Lisaks soovis Hyoksin, mida ÜRO on kirjeldanud kui massihävitusrelvade arenguga seotud üksust, kasutada KKBCd kahesuguse kasutusega seadmete ostmisel 2008. aastal. KKBCl on vähemalt üks välisriigi harukontor Hiinas Dandongis.
6.	Korea tööliste partei „39. büroo” (teiste nimedega: Office #39; Office No. 39; Bureau 39; Central Committee; Third Floor Division 39.)	Aadress: Second KWP Government Building (Korean: Ch’o’ngsa), Chungso’ng, Urban Tower (Korean’Dong), Chung Ward, P’yŏngyang; Chung-Guyok (Central District), Sosong Street, Kyongrim-Dong, P’yŏngyang; Changgwang Street, P’yŏngyang.	Korea tööliste partei „39. büroo” tegeleb ebaseadusliku majandustegevusega, et toetada Põhja-Korea valitsust. Parteil on allüksused kogu riigis, mis koguvad ja haldavad vahendeid ning vastutavad välisvaluuta teenimise eest Põhja-Korea tööliste partei kõrgema juhtkonna heaks ebaseadusliku tegevuse, näiteks narkokaubanduse abil. „39. büroo” kontrollib paljusid Põhja-Korea sisemisi ja väliseid üksusi, mille kaudu teostatakse mitmesuguseid ebaseaduslikke tegevusi, sealhulgas narkootikumide tootmine, üle piiri toimetamine ja levitamine. „39. büroo” on samuti osalenud luksuskaupade hankimisel ja sissevedamisel Põhja-Koreasse. „39. büroo” kuulub kõige tähtsamate organisatsioonide hulka, kellele on antud ülesandeks valuuta ja kaupade hankimine. Väidetavalt allub see otse KIM Jong-ilile; büroo kontrollib kaubandusettevõtjaid, millest mõne tegevus on ebaseaduslik – nende hulgas on Daesong General Bureau, mis on osa Daesong grupist ja mis on riigi suurim kontsern. „39. bürool” on mõne allika väitel esindusbürood Roomas, Pekingis, Bangkokis, Singapuris, Hongkongis ja Dubais. Välismaailma jaoks muudab „39. büroo” oma nime ja välimust korrapäraselt. „39. büroo” direktor JON Il-chun on juba lisatud ELi sanktsioonide nimekirja. „39. büroo” tootis metamfetamiini Pyongani lõunaprovintsis Sangwonis ja tegeles samuti metamfetamiini jagamisega Põhja-Korea väikekaubitsejatele levitamiseks kogu Hiinas ja Lõuna-Koreas. „39. büroo” tegutseb samuti moonikasvandustes Hamkyo'ngi põhjaprovintsis ja Pyongani põhjaprovintsis ning toodab oopiumi ja heroiini Hamhu’ngis ja Nachinis. 2009. aastal osales „39. büroo” ebaõnnestunud katses osta ja eksportida Hiina kaudu Põhja-Koreasse kaks Itaalias valmistatud luksusjahti, mille väärtus oli üle 15 miljoni USA dollari. Tehingu peatasid Itaalia ametiasutused, kuna Kim Jong-ilile mõeldud jahi ekspordikatse on vastuolus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 kohaseltPõhja-Korea suhtes kehtestatud ÜRO sanktsioonidega, milles konkreetselt nõutakse liikmesriikidelt luksuskaupade Põhja-Koreasse tarnimise, müügi või üleandmise tõkestamist. „39. büroo” kasutas varem Banco Delta Asiat ebaseaduslikult teenitud raha pesemiseks. Septembris 2005 nimetas USA rahandusministeerium panka Banco Delta Asia rahapesu suhtes esimesse riskirühma kuuluvaks (alus: Section 311, USA PATRIOT ACT), kuna see kujutab endast lubamatut riski rahapesu ja muude finantskuritegude tõttu.”

21.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 338/56

NÕUKOGU OTSUS 2011/860/ÜVJP,

19. detsember 2011,

millega muudetakse otsust 2010/800/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 2010. aasta otsust 2010/800/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2 ja artikli 12 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 22. detsembril 2010 vastu otsuse 2010/800/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid.

(2)	Nõukogu vaatas täies ulatuses läbi otsuse 2010/800/ÜVJP II ja III lisas esitatud loetelu isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuse otsuse artikli 4 lõike 1 punkte b ja c ning artikli 5 lõike 1 punkte b ja c.

(3)	Nõukogu on jõudnud järeldusele, et otsuse 2010/800/ÜVJP II ja III lisas loetletud isikute ja üksuste suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada kõnealuses otsuses sätestatud piiravaid erimeetmeid.

(4)	Samuti on nõukogu teinud järelduse, et otsuse 2010/800/ÜVJP II lisas ühe üksuse kohta tehtud kannet tuleks muuta.

(5)	Lisaks otsustas nõukogu, et otsuse 2010/800/ÜVJP II ja III lisas esitatud isikute ja üksuste loetelusse tuleks kanda täiendavalt isikuid ja üksusi, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(6)	Otsuse 2010/800/ÜVJP II ja III lisas esitatud isikute ja üksuste loetelu tuleks vastavalt ajakohastada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESEOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2010/800/ÜVJP II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisas sätestatule.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 19. detsember 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

M. KOROLEC

(1) ELT L 341, 23.12.2010, lk 32.

LISA

Otsuse 2010/800/ÜVJP II ja III lisa muudetakse järgmiselt.

II lisa muudetakse järgmiselt:

punkti A lisatakse järgmised isikud ja punkti B lisatakse järgmised üksused:

A. Artikli 4 lõike 1 punktis b ja artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud isikute loetelu

Nimi

(ja võimalikud varjunimed)

Identifitseerimisandmed

Põhjendus

Kindralleitnant Kim Yong Chol

(teiste nimedega: Kim Yong-Chol; Kim Young-Chol; Kim Young-Cheol; Kim Young-Chul)

Sünniaeg: 1946

Asukoht: Pyongan-Pukto, Põhja-Korea

Kim Yong Chol on luure üldbüroo (RGB) juhataja.

Pak To-Chun

Sünniaeg: 9. märts 1944

Sünnikoht: Jagang, Rangrim

Riikliku julgeolekunõukogu liige.

Ta on vastutav relvatööstuse eest. On teatatud, et ta juhib tuumaenergia bürood. See institutsioon otsustab KRDV tuuma- ja raketiheitjate programmi üle.

B. Artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud üksuste loetelu

	Nimi (ja võimalikud varjunimed)	Identifitseerimisandmed	Põhjendus
1.	Hesong Trading Corporation	P’yŏngyang, KRDV	Seda kontrollib Korea Mining Development Corporation (KOMID) (hõlmatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718, sanktsioonide komitee, aprill 2009): peamine relvakaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija. Tegeleb tarnetega, mis on potentsiaalselt kasutatavad ballistiliste rakettide programmis.
2.	Tosong Technology Trading Corporation	P’yŏngyang, KRDV	Seda kontrollib Korea Mining Development Corporation (KOMID) (hõlmatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718, sanktsioonide komitee, aprill 2009): peamine relvakaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija.
3.	Korea Complex Equipment Import Corporation	Rakwon-dong, Pothonggangi piirkond, P’yŏngyang, KRDV	Seda kontrollib Korea Ryonbong General Corporation (hõlmatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718, sanktsioonide komitee, aprill 2009): kaitsetööstuse konglomeraat, mis tegeleb KRDV kaitsetööstuse hangetega ja toetab riigi sõjalise otstarbega kaupade müüki.
4.	Korea International Chemical Joint Venture Company (teise nimega Choson International Chemicals Joint Operation Company; Chosun International Chemicals Joint Operation Company; International Chemical Joint Venture Corporation)	Hamhung, Lõuna-Hamgyongi provints, KRDV; Man gyongdae-kuyok, P’yŏngyang, KRDV; Mangyungdae-gu, P’yŏngyang, KRDV	Seda kontrollib Korea Ryonbong General Corporation (hõlmatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718, sanktsioonide komitee, aprill 2009): kaitsetööstuse konglomeraat, mis tegeleb KRDV kaitsetööstuse hangetega ja toetab riigi sõjalise otstarbega kaupade müüki.
5.	Korea Kwangsong Trading Corporation	Rakwon-dong, Pothonggangi piirkond, P’yŏngyang, KRDV	Seda kontrollib Korea Ryonbong General Corporation (hõlmatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718, sanktsioonide komitee, aprill 2009): kaitsetööstuse konglomeraat, mis tegeleb KRDV kaitsetööstuse hangetega ja toetab riigi sõjalise otstarbega kaupade müüki.
6.	Korea Ryonha Machinery Joint Venture Corporation (teise nimega Chosun Yunha Machinery Joint Operation Company; Korea Ryenha Machinery J/V Corporation; Ryonha Machinery Joint Venture Corporation)	Kesk-piirkond, P’yŏngyang, KRDV; Mangungdae-gu, P’yŏngyang, KRDV; Mangyongdae piirkond, P’yŏngyang, KRDV	Seda kontrollib Korea Ryonbong General Corporation (hõlmatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718, sanktsioonide komitee, aprill 2009): kaitsetööstuse konglomeraat, mis tegeleb KRDV kaitsetööstuse hangetega ja toetab riigi sõjalise otstarbega kaupade müüki. Tootmiskohad on hiljuti moderniseeritud ja need on osaliselt mõeldud tuumaenergia tootmisega seotud materjalide töötlemiseks.
7.	Laskemoonatööstuse osakond (teise nimega sõjaliste tarnete tööstuse osakond)	P’yŏngyang, KRDV	Vastutab järelevalve eest Põhja-Korea sõjatööstuste, sealhulgas teise majanduskomitee (SEC) ja KOMIDi, tegevuse üle. See hõlmab järelevalvet Põhja-Korea ballistiliste rakettide ja tuumaprogrammide arendamise üle. Kuni viimase ajani juhtis seda Jon Pyong Ho. Teabest nähtub, et laskemoonatööstuse osakonna (MID) endine esimene asedirektor Chu Kyu-ch’ang (Ju Gyu-chang) on nüüd MIDi direktor, mida nimetatakse avalikult masinaehitustööstuse osakonnaks. Chu tegutses Põhja-Korea rakettide arendamise üldise inspektorina, sealhulgas teostas järelevalvet 5. aprillil 2009 toimunud Taepo Dong-2 (TD-2) raketistardi üle ja 2006. aasta juulis toimunud TD-2 ebaõnnestunud stardi üle.
8.	Luure üldbüroo (RGB) (teise nimega Chongch’al Ch’ongguk; RGB; KPA üksus 586)	Hyongjesan-Guyok, P’yŏngyang, Põhja-Korea; Nungrado, P’yŏngyang, Põhja-Korea	Luure üldbüroo (RGB) on Põhja-Korea kõige olulisem luureorganisatsioon, mis loodi 2009. aasta alguses Korea töölispartei, operatsioonide osakonna ja 35. büroo olemasolevate luureorganisatsioonide ning Korea rahvaarmee luurebüroo ühinemise kaudu. See on kaitseministeeriumi otseses alluvuses ja tegeleb peamiselt sõjaliste luureandmete kogumisega. RGB kaupleb tavarelvadega ja kontrollib ELi poolt loetellu kantud Põhja-Korea tavarelvastusettevõtet Green Pine Associated Corporation (Green Pine).

punktis B asendatakse kanne üksuse Green Pine Associated Corporation kohta järgmise kandega:

	Nimi	Identifitseerimisandmed	Põhjendus
1.	Green Pine Associated Corporation (alias: Chongsong Yonhap; Ch’o’ngsong Yo’nhap; Saengpil Associated Company; General Precious Metal Complex (GPM); Myong Dae Company; Twin Dragon Trading (TDT))	c/o Reconnaissance General Bureau Headquarters, Hyongjesan-Guyok, P’yŏngyang/Nungrado, P’yŏngyang	Ch’o’ngsong Yo’nhapile on määratud sanktsioonid relvade ja seonduvate materjalide Põhja Koreasse eksportimise eest. Green Pine on spetsialiseerunud sõjaliste meresõiduvahendite ja relvastuse tootmisele, näiteks allveelaevad, sõjalaevad ja raketisüsteemid, ning on eksportinud torpeedosid ja tehnilist abi Iraani kaitsetööstuse ettevõtetele. Green Pine on vastutav ligikaudu poole relvade ja seotud materjali ekspordi eest Põhja-Koreast ning on võtnud üle paljud KOMIDi tegevused pärast seda, kui KOMID kanti ÜRO Julgeolekunõukogu poolt loetellu.

III lisas kantakse järgmised isikud punkti A ja järgmised üksused punkti B:

A. Artikli 4 lõike 1 punktis c ja artikli 5 lõike 1 punktis c osutatud isikute loetelu

Nimi

(ja võimalikud varjunimed)

Identifitseerimisandmed

Põhjendus

Kim Tong-Myo’ng

(teise nimega Kim Chin-so'k)

Sünniaeg: 1964, kodakondsus: Põhja-Korea

Kim Tong-Myo’ng tegutseb Tanchon Commercial Bank’i nimel (hõlmatud resolutsiooniga 1718, komitee, aprill 2009).

Kim Tong-Myo’ng on vähemalt alates 2002. aastast olnud Tanchon’is mitmesugustel ametikohtadel ja praegu on ta Tanchon’i president. Samuti on ta osalenud Amroggang’i (mida omab või kontrollib Tanchon Commercial Bank) tegevuse juhtimises, kasutades varjunime Kim Chin-so’k.

B. Artikli 5 lõike 1 punktis c nimetatud üksuste loetelu

	Nimi (ja võimalikud varjunimed)	Identifitseerimisandmed	Põhjendus
1.	Korea Kwangson Banking Corp. (KKBC) (teise nimega Korea Kwangson Banking Corp; KKBC)	Jungson-dong, Sungri tänav, Kesk-Piirkond, P’yŏngyang, KRDV	Tegutseb Korea Ryonbong General Corporation’i (hõlmatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718, sanktsioonide komitee, aprill 2009) alluvuses ja nimel või selle suunamisel, on nimetatud korporatsiooni omanduses või kontrolli all. Osutab finantsteenuseid Tanchon Commercial Bank’i (hõlmatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718, sanktsioonide komitee, aprill 2009) ja Korea Hyoksin Trading Corporation’i (hõlmatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718, sanktsioonide komitee, juuli 2009) toetuseks. Alates 2008. aastast on Tanchon kasutanud KKBC’d, et soodustada tõenäoliselt miljonitesse dollaritesse ulatuvaid rahaliste vahendite ülekandeid, sealhulgas Korea Mining Development Trading Corporation’i (KOMID) (hõlmatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718, sanktsioonide komitee, aprill 2009) seonduvaid rahalisi vahendeid hõlmavaid 2009. aastal tehtud ülekandeid Birmast Hiinasse. Lisaks otsis Hyoksin, kes osaleb ÜRO kirjelduse kohaselt massihävitusrelvade väljatöötamises, võimalusi kasutada KKBC’d seoses kahesuguse kasutusega varustuse ostmisega 2008. aastal. KKBC’l on vähemalt üks välisfiliaal Dandong’s (Hiinas).
2.	Amroggang Development Banking Corporation (teise nimega Amroggang Development Bank; Amnokkang Development Bank)	Tongan-dong, P’yŏngyang, KRDV	Seda omab või kontrollib Tanchon Commercial Bank (hõlmatud resolutsiooniga 1718, komitee, aprill 2009). 2006. aastal asutatud Amroggang’i juhivad Tanchon’i ametnikud. Tanchon osaleb KOMIDi (hõlmatud resolutsiooniga 1718, komitee, aprill 2009) ballistiliste rakettide müügi rahastamises ja on olnud kaasatud ka ballistiliste rakettide viimisse KOMIDist Iraani Shahid Hemmat Industrial Group’i (SHIG).
3.	Bank of East Land (teise nimega Dongbang Bank; Tongbang U’nhaeng; Tongbang Bank)	PO Box 32, BEL hoone, Jonseung-Dung, Moranbongi piirkond, P’yŏngyang, Põhja-Korea.	Põhja-Korea finantseerimisasutus Bank of East Land (teise nimega Dongbang Bank) soodustab relvadega seotud tehinguid kindlaksmääratud relvade tootja ja eksportija Green Pine Associated Corporation (Green Pine) puhul ja toetab teda muul moel. Bank of East Land on teinud Green Pine’ga aktiivselt koostööd, eesmärgiga teha rahaliste vahendite ülekandeid sanktsioonidest mööda hiilimist võimaldaval viisil. 2007. ja 2008. aastal soodustas Bank of East Land ülekandeid, mis hõlmasid Green Pine ja kindlaksmääratud Iraani finantseerimisasutusi, sealhulgas Bank Melli ja Bank Sepah. Samuti on Bank of East Land soodustanud finantstehinguid Põhja-Korea luure üldbüroo (RGB) relvaprogrammi heaks.
4.	Korea töölispartei 39. büroo (teise nimega büroo #39; büroo nr 39; 39. büroo; keskkomitee; kolmanda korruse 39. divisjon)	Teine KWP valitsushoone (korea keeles: Ch’o’ngsa), Chungso’ng, linnatorn (korea keeles: ’Dong), Chung Ward, P’yŏngyang, Põhja-Korea; Chung-Guyok (Kesk-Piirkond), Sosongi tänav, Kyongrim-Dong, P’yŏngyang, Põhja-Korea; Changgwangi tänav, P’yŏngyang, Põhja-Korea.	Korea töölispartei 39. büroo tegeleb ebaseadusliku majandustegevusega, et toetada Põhja-Korea valitsust. Tal üle kogu riigi filiaalid, kus kogutakse rahalisi vahendeid ja hallatakse neid, ning ta vastutab Põhja-Korea töölispartei tähtsamatele juhtidele välisvaluuta teenimise eest ebaseadusliku tegevuse näiteks uimastikaubanduse abil. 39. büroo kontrollib mitmeid üksusi Põhja-Koreas ja välismaal, mille kaudu ta juhib arvukaid ebaseaduslikke tegevussuundi, sealhulgas uimastite tootmine, salakaubavedu ja levitamine. Samuti on 39. büroo seotud nurjunud hankega ja katsega tuua Põhja-Koreasse luksuskaupu. 39. büroo figureerib kõige olulisemate organisatsioonide hulgas, kes on seotud valuuta ja kaupade omandamisega. Arvatavasti on see KIM Jong-il’i otseses alluvuses. Ta kontrollib mitmeid kaubandusettevõtteid, millest mõned osalevad aktiivselt ebaseaduslikus tegevuses, sealhulgas Daesongi keskbüroo, Daesong group’i osa, mis on riigi kõige suurem kontsern. Mõnede allikate arvates on 39. bürool esindusbüroo Roomas, Pekingis, Bangkokis, Singapuris, Hongkongis ja Dubais. 39. büroo välisesindused muudavad korrapäraselt oma nime ja välisilmet. 39. büroo direktor JON il-chun on juba kantud ELi sanktsioonide loetellu. 39. büroo tootis metamfetamiini Sangwonis, Lõuna-Pyongan provintsis ja osales ka metamfetamiini levitamises väikeste kogustega tegelevatele Põhja-Korea salakaubitsejatele, kes levitavad seda Hiina ja Lõuna-Koreasse. Samuti tegeleb 39. büroo moonikasvatusega Põhja-Hamkyo’ngi provintsis ja North Pyongan provintsis ning toodab oopiumi ja heroiini Hamhu’ngis ja Nachinis. 2009. aastal osales 39. büroo ebaõnnestunud katses osta kaks Itaalias valmistatud luksuslikku jahti, mis olid väärt rohkem kui 15 miljonit dollarit, ja eksportida need Hiina kaudu Põhja-Koreasse. Peatatud Itaalia ametiasutuste poolt, rikkus katse eksportida Kim Jong-ilile mõeldud jahte ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 alusel ÜRO poolt Põhja-Korea vastu kehtestatud sanktsioone, mille kohaselt peavad liikmesriigid eriti vältima Põhja-Koreale luksuskaupade tarnimist, müümist või üleandmist. Varem kasutas 39. büroo Banco Delta Asia’t ebaseadusliku tulu pesemiseks. Rahandusministeerium määratles 2005. aasta septembris USA Patriot Act’is Banco Delta Asia kui „peamise mureallika rahapesu valdkonnas”, kuna see kujutas endast lubamatut riski rahapesu ja muude finantskuritegude valdkonnas.

21.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 338/64

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

19. detsember 2011,

millega kiidetakse heaks teatavad loomahaiguse ja zoonooside likvideerimise ning seire muudetud kavad 2011. aastaks ja muudetakse otsust 2010/712/EL kõnealuse otsusega heakskiidetud kavade puhul antava liidu rahalise toetuse osas

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 9478 all)

(2011/862/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. mai 2009. aasta otsust 2009/470/EÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (1) eriti selle artikli 27 lõikeid 5 ja 6 ning artikli 28 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Otsusega 2009/470/EÜ on kehtestatud liidu rahalise toetuse andmise kord loomahaiguste ja zoonooside likvideerimise, kontrollimise ja seirekavade puhul.

(2)

Komisjoni 25. aprilli 2008. aasta otsusega 2008/341/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse kriteeriumid, millele peavad vastama teatavate loomahaiguste ja zoonooside riiklikud likvideerimis-, tõrje- ja seireprogrammid) (2) on ette nähtud, et otsuse 2009/470/EÜ artikli 27 lõikes 1 sätestatud meetmetena heakskiidu saamiseks peavad liikmesriikide esitatud likvideerimis-, tõrje- ja seirekavad vastama vähemalt otsuse 2008/341/EÜ lisas sätestatud kriteeriumidele.

(3)

Komisjoni 23. novembri 2010. aasta otsusega 2010/712/EL (millega kiidetakse heaks liikmesriikide 2011. aastaks ja järgmisteks aastateks esitatud aastased ja mitmeaastased kavad ning ühenduse rahaline toetus teatavate loomahaiguste ja zoonooside likvideerimiseks, tõrjeks ja seireks) (3) on heaks kiidetud teatavate riikide kavad ning kehtestatud liidu rahalise toetuse kavandatav maksimumsumma ja määr igale liikmesriigi esitatud kavale.

(4)	Komisjon on hinnanud liikmesriikide esitatud aruandeid kavadega seotud kulude kohta. Kõnealuse hinnangu tulemustest järeldub, et teatavad liikmesriigid ei kasuta täielikult ära 2011. aastaks eraldatud vahendeid, samal ajal kui teised ületavad eraldatud summa.

(5)

Teatavad liikmesriigid on komisjonile teatanud, et praeguses finantsolukorras on vaja täiendavat toetust hävitatud loomade omanikele, samuti on vaja 50 % tasemel rahastatavaid muid meetmeid, et tagada ELi kaasrahastatud veterinaarprogrammide järjepidevus ja säilitada eri haigustega seonduv positiivne trend.

(6)

Komisjon uuris rahastamise suurendamist käsitlevaid taotlusi, võttes arvesse veterinaaria olukorda ja jooksval eelarveaastal saadaolevaid vahendeid, ning pidas ajakohaseks, et 50 % tasemel rahastavate abikõlblike meetmete jaoks antavaid toetusi suurendatakse nii, et rahastamismäära kohandatakse 60 protsendini.

(7)

Seepärast tuleks mitme riikliku kava puhul antavat liidu rahalist toetust kohandada. On asjakohane jaotada vahendid ümber nende riiklike kavade arvelt, mille puhul ei kasutata eraldisi täielikult ära, ja kanda need üle kavadele, mis tõenäoliselt ületavad eraldisi. Ümberjaotamine peab põhinema viimasel teabel asjaomase liikmesriigi tegelike kulude kohta.

(8)

Lisaks on Portugal esitanud veiste brutselloosi likvideerimise muudetud kava, Läti on esitanud salmonelloosi tõrje muudetud kava, Rumeenia ja Slovakkia on esitanud sigade klassikalise katku tõrje ja seire muudetud kava, Taani on esitanud kodu- ja metslindudel esinevat lindude grippi käsitleva muudetud uuringukava, Belgia, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Läti, Luksemburg, Ungari, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik on esitanud transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate seire ning veiste spongioosse entsefalopaatia ja skreipi likvideerimise muudetud kavad ning Rumeenia, Sloveenia ja Soome on esitanud marutaudi likvideerimine muudetud kavad.

(9)

Komisjon on esitatud muudetud kavasid hinnanud nii veterinaaria kui ka rahalisest seisukohast lähtudes. Leiti, et kavad vastavad liidu asjakohastele veterinaariaalastele õigusaktidele ning eelkõige otsuses 2008/341/EÜ lisas sätestatud kriteeriumidele. Seetõttu tuleks kõnealused muudetud kavad heaks kiita.

(10)	Seega tuleks otsust 2010/712/EL vastavalt muuta.

(11)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Portugali esitatud veiste brutselloosi likvideerimise muudetud kava heakskiitmine

Kiidetakse heaks Portugali 12. aprillil 2011 esitatud veiste brutselloosi käsitlev muudetud kava ajavahemikuks 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011.

Artikkel 2

Belgia ja Läti esitatud liigi Gallus gallus aretuskarjades, munakanade karjades ja broilerikarjades ning liigi Meleagris gallopavo kalkunite karjades salmonelloosi (zoonootiline salmonelloos) käsitlevate muudetud kavade heakskiitmine

Kiidetakse heaks järgmised teatava zoonootilise salmonelloosi tõrje muudetud kavad liigi Gallus gallus aretuskarjade, munakanade karjade ja broilerikarjade puhul ning kalkunite (Meleagris gallopavo) karjade puhul ajavahemikuks 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011:

a)	Belgia 26. juulil 2011 esitatud kava;

b)	Läti 8. märtsil 2011 esitatud kava.

Artikkel 3

Rumeenia ja Slovakkia esitatud sigade klassikalist katku käsitlevate muudetud kavade heakskiitmine

Kiidetakse heaks järgmised sigade klassikalise katku tõrje ja seire muudetud kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011:

a)	Rumeenia 7. oktoobril 2011 esitatud kava;

b)	Slovakkia 21. novembril 2011 esitatud kava.

Artikkel 4

Taani esitatud kodu- ja metslindudel esinevat lindude grippi käsitleva muudetud uuringukava heakskiitmine

Kiidetakse heaks Taani 4. märtsil 2011 esitatud kodu- ja metslindudel esinevat lindude grippi käsitlev muudetud uuringukava ajavahemikuks 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011.

Artikkel 5

Teatavate liikmesriikide esitatud transmissiivseid spongioosseid entsefalopaatiaid, veiste spongioosset entsefalopaatiat ja skreipit käsitlevate muudetud kavade heakskiitmine

Kiidetakse heaks järgmised transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate seire ning veiste spongioosse entsefalopaatia ja skreipi likvideerimise muudetud kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011:

a)	Belgia 15. juunil 2011 esitatud kava;

b)	Tšehhi Vabariigi 17. juunil 2011 esitatud kava;

c)	Taani 8. juunil 2011 esitatud kava;

d)	Saksamaa 14. juunil 2011 esitatud kava;

e)	Eesti 27. juunil 2011 esitatud kava;

f)	Iirimaa 29. juunil 2011 esitatud kava;

g)	Hispaania 1. juulil 2011 esitatud kava;

h)	Prantsusmaa 13. juulil 2011 esitatud kava;

i)	Itaalia 22. juunil 2011 esitatud kava;

j)	Küprose 30. juunil 2011 esitatud kava;

k)	Läti 28. juunil 2011 esitatud kava;

l)	Luksemburgi 24. juunil 2011 esitatud kava;

m)	Ungari 29. juunil 2011 esitatud kava;

n)	Madalmaade 30. juunil 2011 esitatud kava;

o)	Austria 29. juunil 2011 esitatud kava;

p)	Poola 28. juunil 2011 esitatud kava;

q)	Portugali 29. juunil 2011 esitatud kava;

r)	Sloveenia 8. juunil 2011 esitatud kava;

s)	Slovakkia 30. juunil 2011 esitatud kava;

t)	Soome 22. juunil 2011 esitatud kava;

u)	Rootsi 20. juunil 2011 esitatud kava;

v)	Ühendkuningriigi 28. juunil 2011 esitatud kava.

Artikkel 6

Rumeenia ja Soome esitatud marutaudi käsitlevate muudetud kavade heakskiitmine

Kiidetakse heaks järgmised marutaudi käsitlevad muudetud kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011:

a)	Rumeenia 23. septembril 2011 esitatud kava;

b)	Soome 15. septembril 2011 esitatud kava.

Artikkel 7

Slovakkia esitatud marutaudi käsitleva mitmeaastase muudetud kava heakskiitmine

Kiidetakse heaks Slovakkia 16. septembril 2011 esitatud marutaudi käsitlev mitmeaastane muudetud kava ajavahemikuks 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2012.

Artikkel 8

Otsuse 2010/712/EL muudatused

Otsust 2010/712/EL muudetakse järgmiselt.

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt.

a)	Lõike 2 punktis b asendatakse tekst „50 %” tekstiga „60 %”.

Lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

ei tohi ületada järgmist:

i)	Hispaania puhul 4 600 000 eurot;

ii)	Itaalia puhul 3 000 000 eurot;

iii)	Küprose puhul 90 000 eurot;

iv)	Portugali puhul 1 040 000 eurot;

v)	Ühendkuningriigi puhul 1 350 000 eurot.”

Lõike 3 punktid a–d asendatakse järgmistega:

„a)	Rose Bengali test	0,24 eurot testi kohta;
b)	SAT-test	0,24 eurot testi kohta;
c)	komplemendi sidumise test	0,48 eurot testi kohta;
d)	ELISA-test	1,2 eurot testi kohta.”

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt.

a)	Lõike 2 punktis b asendatakse tekst „50 %” tekstiga „60 %”.

Lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

ei tohi ületada järgmist:

i)	Iirimaa puhul 16 000 000 eurot;

ii)	Hispaania puhul 18 500 000 eurot;

iii)	Itaalia puhul 5 500 000 eurot;

iv)	Portugali puhul 1 440 000 eurot;

v)	Ühendkuningriigi puhul 26 500 000 eurot.”

Lõikes 3 asendatakse punktid a ja b järgmisega:

„a)	tuberkuliiniproov	2,4 eurot testi kohta;
b)	gamma-interferoontest	6 eurot testi kohta.”

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt.

a)	Lõike 2 punktis b asendatakse tekst „50 %” tekstiga „60 %”.

Lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

ei tohi ületada järgmist:

i)	Kreeka puhul 160 000 eurot;

ii)	Hispaania puhul 9 200 000 eurot;

iii)	Itaalia puhul 4 200 000 eurot;

iv)	Küprose puhul 85 000 eurot;

v)	Portugali puhul 2 260 000 eurot.”

Lõikes 3 asendatakse punktid a ja b järgmisega:

„a)	Rose Bengali test	0,24 eurot testi kohta;
b)	komplemendi sidumise test	0,48 eurot testi kohta”.

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt.

a)	Lõike 2 punktis b asendatakse tekst „50 %” tekstiga „60 %”.

Lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

ei tohi ületada järgmist:

i)	Belgia puhul 420 000 eurot;

ii)	Bulgaaria puhul 10 000 eurot;

iii)	Tšehhi Vabariigi puhul 1 700 000 eurot;

iv)	Taani puhul 0 eurot;

v)	Saksamaa puhul 400 000 eurot;

vi)	Eesti puhul 10 000 eurot;

vii)	Iirimaa puhul 10 000 eurot;

viii)

Kreeka puhul 100 000 euroga;

ix)	Hispaania puhul 5 200 000 eurot;

x)	Prantsusmaa puhul 3 000 000 eurot;

xi)	Itaalia puhul 300 000 eurot;

xii)	Läti puhul 20 000 eurot;

xiii)

Leedu puhul 5 000 eurot;

xiv)	Ungari puhul 60 000 eurot;

xv)	Malta puhul 10 000 eurot;

xvi)	Madalmaade puhul 50 000 eurot;

xvii)

Austria puhul 160 000 eurot;

xviii)

Poola puhul 50 000 eurot;

xix)	Portugali puhul 1 650 000 eurot;

xx)	Rumeenia puhul 100 000 eurot;

xxi)	Sloveenia puhul 50 000 eurot;

xxii)

Slovakkia puhul 60 000 eurot;

xxiii)

Soome puhul 20 000 eurot;

xxiv)

Rootsi puhul 20 000 eurot.”

Lõike 3 punktid a–f asendatakse järgmistega:

„a)	ELISA test	3 eurot testi kohta;
b)	PCR-test	12 eurot testi kohta;
c)	ühevalentsete vaktsiinide ostmine	0,36 eurot doosi kohta;
d)	kahevalentsete vaktsiinide ostmine	0,54 eurot doosi kohta;
e)	veiste vaktsineerimine	1,80 eurot iga vaktsineeritud veise kohta, olenemata dooside arvust ja kasutatud vaktsiini tüübist;
f)	lammaste või kitsede vaktsineerimine	0,90 eurot iga vaktsineeritud lamba või kitse kohta, olenemata dooside 'arvust ja kasutatud vaktsiini tüübist.”

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt.

a)	Lõike 2 punktis b asendatakse tekst „50 %” tekstiga „60 %”.

Lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

ei tohi ületada järgmist:

i)	Belgia puhul 1 200 000 eurot;

ii)	Bulgaaria puhul 25 000 eurot;

iii)	Tšehhi Vabariigi puhul 2 100 000 eurot;

iv)	Taani puhul 340 000 eurot;

v)	Saksamaa puhul 1 000 000 eurot;

vi)	Eesti puhul 40 000 eurot;

vii)	Iirimaa puhul 120 000 eurot;

viii)

Kreeka puhul 1 000 000 eurot;

ix)	Hispaania puhul 1 300 000 eurot;

x)	Prantsusmaa puhul 660 000 eurot;

xi)	Itaalia puhul 1 700 000 eurot;

xii)	Küprose puhul 150 000 eurot;

xiii)

Läti puhul 1 650 000 eurot;

xiv)	Luksemburgi puhul 20 000 eurot;

xv)	Ungari puhul 2 400 000 eurot;

xvi)	Malta puhul 150 000 eurot;

xvii)

Madalmaade puhul 3 900 000 eurot;

xviii)

Austria puhul 1 200 000 eurot;

xix)	Poola puhul 4 800 000 eurot;

xx)	Portugali puhul 65 000 eurot;

xxi)	Rumeenia puhul 500 000 eurot;

xxii)

Sloveenia puhul 120 000 eurot;

xxiii)

Slovakkia puhul 600 000 eurot;

xxiv)

Ühendkuningriigi puhul 75 000 eurot.”

Lõike 3 punktid a–e asendatakse järgmistega:

„a)	bakterioloogiline test (kasvatamine/isoleerimine)	8,4 eurot testi kohta;
b)	vaktsiini ostmine	0,06 eurot doosi kohta;
c)	Salmonella spp. vastavate isolaatide serotüübi määramine	24 eurot testi kohta;
d)	bakterioloogilised testid lindlate desinfitseerimise tõhususe kontrollimiseks pärast Salmonella-positiivsete karjade väljaviimist	6 eurot testi kohta;
e)	testid mikroobivastaste ainete olemasolu või bakterite kasvu pärssiva toime kindlakstegemiseks salmonelloosi suhtes kontrollitud linnukarjadest pärit lindude kudedes:	6 eurot testi kohta”

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt.

a)	Lõike 2 punktis b asendatakse tekst „50 %” tekstiga „60 %”.

Lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

ei tohi ületada järgmist:

i)	Bulgaaria puhul 120 000 eurot;

ii)	Saksamaa puhul 1 600 000 eurot;

iii)	Prantsusmaa puhul 240 000 eurot;

iv)	Itaalia puhul 160 000 eurot;

v)	Ungari puhul 700 000 eurot;

vi)	Rumeenia puhul 700 000 eurot;

vii)	Sloveenia puhul 30 000 eurot;

viii)

Slovakkia puhul 300 000 eurot.”

c)	Lõikes 3 asendatakse tekst „2,5 eurot” tekstiga „3 eurot”.

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt.

a)	Lõike 2 punktis b asendatakse tekst „50 %” tekstiga „60 %”.

Lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

ei tohi ületada järgmist:

i)	Belgia puhul 90 000 eurot;

ii)	Bulgaaria puhul 25 000 eurot;

iii)	Tšehhi Vabariigi puhul 70 000 eurot;

iv)	Taani puhul 80 000 eurot;

v)	Saksamaa puhul 300 000 eurot;

vi)	Eesti puhul 10 000 eurot;

vii)	Iirimaa puhul 75 000 eurot;

viii)

Kreeka puhul 50 000 euroga;

ix)	Hispaania puhul 150 000 eurot;

x)	Prantsusmaa puhul 150 000 eurot;

xi)	Itaalia puhul 1 000 000 eurot;

xii)	Küprose puhul 20 000 eurot;

xiii)

Läti puhul 45 000 eurot;

xiv)	Leedu puhul 10 000 eurot;

xv)	Luksemburgi puhul 10 000 eurot;

xvi)	Ungari puhul 360 000 eurot;

xvii)

Malta puhul 20 000 eurot;

xviii)

Madalmaade puhul 360 000 eurot;

xix)	Austria puhul 60 000 eurot;

xx)	Poola puhul 100 000 eurot;

xxi)	Portugali puhul 45 000 eurot;

xxii)

Rumeenia puhul 180 000 eurot;

xxiii)

Sloveenia puhul 50 000 eurot;

xxiv)

Slovakkia puhul 15 000 eurot;

xxv)	Soome puhul 25 000 eurot;

xxvi)

Rootsi puhul 50 000 eurot;

xxvii)

Ühendkuningriigi puhul 160 000 eurot.”

Lõike 3 punktid a–e asendatakse järgmistega:

„a)	ELISA-test	2,4 eurot testi kohta;
b)	agar-geeli immuundifusioontest	1,44 eurot testi kohta;
c)	hemaglutinatsiooni inhibitsiooni test H5/H7 tuvastamiseks	14,40 eurot testi kohta;
d)	viirusisolatsiooni test	48 eurot testi kohta;
e)	PCR-test	24 eurot testi kohta.”

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt.

a)	Lõike 2 punktis c asendatakse tekst „50 %” tekstiga „60 %”.

Lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

ei tohi ületada järgmist:

i)	Belgia puhul 1 900 000 eurot;

ii)	Bulgaaria puhul 330 000 eurot;

iii)	Tšehhi Vabariigi puhul 1 030 000 eurot;

iv)	Taani puhul 1 370 000 eurot;

v)	Saksamaa puhul 7 750 000 eurot;

vi)	Eesti puhul 330 000 eurot;

vii)	Iirimaa puhul 4 000 000 eurot;

viii)

Kreeka puhul 2 000 000 eurot;

ix)	Hispaania puhul 6 650 000 eurot;

x)	Prantsusmaa puhul 18 850 000 eurot;

xi)	Itaalia puhul 6 000 000 eurot;

xii)	Küprose puhul 1 700 000 eurot;

xiii)

Läti puhul 320 000 eurot;

xiv)	Leedu puhul 720 000 eurot;

xv)	Luksemburgi puhul 125 000 eurot;

xvi)	Ungari puhul 1 180 000 eurot;

xvii)

Malta puhul 25 000 eurot;

xviii)

Madalmaade puhul 3 530 000 eurot;

xix)	Austria puhul 1 800 000 eurot;

xx)	Poola puhul 3 440 000 eurot;

xxi)	Portugali puhul 1 800 000 eurot;

xxii)

Rumeenia puhul 1 000 000 eurot;

xxiii)

Sloveenia puhul 250 000 eurot;

xxiv)

Slovakkia puhul 550 000 eurot;

xxv)	Soome puhul 580 000 eurot;

xxvi)

Rootsi puhul 850 000 eurot;

xxvii)

Ühendkuningriigi puhul 6 500 000 eurot.”

c)	Lõike 3 punktis d asendatakse tekst „10 eurot” tekstiga „12 eurot”.

Artikli 10 lõike 2 punkti c muudetakse järgmiselt:

a)	punktis i asendatakse tekst „1 800 000 eurot” tekstiga „850 000 eurot”;

b)	punktis ii asendatakse tekst „620 000 eurot” tekstiga „570 000 eurot”;

c)	punktis iv asendatakse tekst „7 110 000 eurot” tekstiga „8 110 000 eurot”;

d)	punktis v asendatakse tekst „5 000 000 eurot” tekstiga „2 100 000 eurot”;

e)	punktis vii asendatakse tekst „200 000 eurot” tekstiga „290 000 eurot”.

10)	Artikli 10 lõikes 4 asendatakse tekst „lõigetest 2 ja 3” tekstiga „lõike 2 punktist a, lõike 2 punktist b ja lõikest 3”.

11)

Artikli 11 lõike 5 punkti c muudetakse järgmiselt:

a)	punktis i asendatakse tekst „2 250 000 eurot” tekstiga „1 600 000 eurot”;

b)	punktis ii asendatakse tekst „1 800 000 eurot” tekstiga „1 500 000 eurot”;

c)	punktis v asendatakse tekst „740 000 eurot” tekstiga „850 000 eurot”.

12)	Artikli 11 lõikes 7 asendatakse tekst „lõigetest 5 ja 6” tekstiga „lõike 5 punktist a, lõike 5 punktist b ja lõikest 6”.

Artikkel 9

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 19. detsember 2011

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI

(1) ELT L 155, 18.6.2009, lk 30.

(2) ELT L 115, 29.4.2008, lk 44.

(3) ELT L 309, 25.11.2010, lk 18.

21.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 338/70

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE ÕHUTRANSPORDIALASE KOKKULEPPE ALUSEL LOODUD ÜHENDUSE/ŠVEITSI ÕHUTRANSPORDI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 2/2011,

25. november 2011,

millega asendatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordialase kokkuleppe lisa

(2011/2/EL)

ÜHENDUSE/ŠVEITSI ÕHUTRANSPORDIKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist õhutranspordialast kokkulepet, edaspidi „kokkulepe”, eriti selle artikli 23 lõiget 4,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Alates 1. veebruarist 2012 asendatakse kokkuleppe lisa käesoleva otsuse lisaga.

Brüssel, 25. november 2011

Ühiskomitee nimel

Euroopa Liidu delegatsiooni juht

Matthew BALDWIN

Šveitsi delegatsiooni juht

Peter MÜLLER

LISA

Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel arvestatakse järgmist:

—	1. detsembril 2009 jõustunud Lissaboni lepingu alusel asendab Euroopa Liit Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane;

—

iga kord, kui käesolevas lisas nimetatud õigusaktid sisaldavad viiteid Euroopa Ühenduse liikmesriikidele, mis on asendatud viidetega Euroopa Liidu liikmesriikidele, või nendega ühenduse loomise vajadusele, käsitatakse kõnealuseid viiteid käesoleva kokkuleppe kohaldamisel kehtivana ka Šveitsi suhtes või Šveitsiga ühenduse loomise vajaduse suhtes;

—	kokkuleppe artiklite 4, 15, 18, 27 ja 35 viiteid nõukogu määrustele (EMÜ) nr 2407/92 ja (EMÜ) nr 2408/92 käsitatakse viidetena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1008/2008;

—

ilma et see piiraks käesoleva kokkuleppe artikli 15 kohaldamist, hõlmab järgmistes ühenduse direktiivides ja määrustes osutatud mõiste „ühenduse lennuettevõtja” ka sellist lennuettevõtjat, kelle peamine tegevuskoht ja registrijärgne asukoht selle olemasolu korral paikneb Šveitsi territooriumil ja kellele on antud tegevusluba kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1008/2008. Kõiki viiteid määrusele (EMÜ) nr 2407/92 käsitatakse viidetena määrusele (EL) nr 1008/2008;

—	kõiki järgmistes tekstides esinevaid viiteid asutamislepingu artiklitele 81 ja 82 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 101 ja 102 käsitatakse viidetena käesoleva kokkuleppe artiklitele 8 ja 9.

1. Lennunduse liberaliseerimine ja muud tsiviillennunduses kohaldatavad õigusaktid

(EÜ) nr 1008/2008

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta.

2000/79/EÜ

Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv, mis käsitleb Euroopa Lennuettevõtjate Ühenduse (AEA), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF), Euroopa Lennumeeskonnaliikmete Liidu (ECA), Euroopa Piirkondlike Lennuettevõtjate Ühenduse (ERA) ja Rahvusvahelise Lennutranspordiettevõtjate Ühenduse (IACA) sõlmitud kokkulepet tsiviillennunduse lennupersonali tööaja korralduse kohta.

93/104/EÜ

Nõukogu 23. novembri 1993. aasta direktiiv, mis käsitleb tööaja korralduse teatavaid aspekte, muudetud järgmise õigusaktiga:

—	direktiiv 2000/34/EÜ.

(EÜ) nr 437/2003

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrus reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta.

(EÜ) nr 1358/2003

Komisjoni 31. juuli 2003. aasta määrus, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 437/2003 reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta ja muudetakse selle I ja II lisa.

(EÜ) nr 785/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus kindlustusnõuete kohta lennuettevõtjatele ja õhusõiduki käitajatele, muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni määrus (EL) nr 285/2010.

(EMÜ) nr 95/93

Nõukogu 18. jaanuari 1993. aasta määrus ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta (artiklid 1–12), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	määrus (EÜ) nr 793/2004.

2009/12/EÜ

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta direktiiv lennujaamatasude kohta (kohaldatakse Šveitsis alates 1. juulist 2011).

96/67/EÜ

Nõukogu 15. oktoobri 1996. aasta direktiiv juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades

(artiklid 1–9, 11–23 ja 25).

(EÜ) nr 80/2009

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta määrus toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2299/89.

2. Konkurentsieeskirjad

(EMÜ) nr 3975/87

Nõukogu 14. detsembri 1987. aasta määrus konkurentsieeskirjade rakendamiskorra kehtestamise kohta õhutranspordi ettevõtjate suhtes (artikli 6 lõige 3), viimati muudetud järgmise õigusaktiga:

—	nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003 (artiklid 1–13, 15–45).

(EÜ) nr 1/2003

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (artiklid 1–13, 15–45).

(Sel määral, mil kõnealune määrus on käesoleva kokkuleppe kohaldamiseks oluline. Kõnealuse määruse lisamine ei mõjuta käesoleva kokkuleppe kohast ülesannete jaotust).

Määrus (EMÜ) nr 17/62 on tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1/2003, välja arvatud artikli 8 lõige 3, mida kohaldatakse asutamislepingu artikli 81 lõike 3 alusel enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva vastu võetud otsuste suhtes kuni nende otsuste kehtivusaja lõpuni.

(EÜ) nr 773/2004

Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrus, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis, muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 1792/2006;

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 622/2008.

(EÜ) nr 139/2004

Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus)

(artiklid 1–18, artikli 19 lõiked 1 ja 2, artiklid 20–23).

Vastavalt ühinemismääruse artikli 4 lõikele 5 kohaldatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel järgmist:

(1)

määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklis 3 määratletud koondumise puhul, mis ei ole ühenduse suhtes oluline kõnealuse määruse artikli 1 tähenduses ja mida on võimalik läbi vaadata vähemalt kolme EÜ liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni riikliku konkurentsiõiguse alusel, võivad kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud isikud või ettevõtjad enne asjaomastele ametiasutustele teatamist teha Euroopa Ühenduste Komisjonile põhjendatud ettepaneku, et koondumise peaks läbi vaatama komisjon;

(2)	Euroopa Komisjon edastab kõik määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõike 5 ja eelmise lõike kohased ettepanekud viivitamata Šveitsi Konföderatsioonile;

(3)	kui Šveitsi Konföderatsioon väljendab rahulolematust juhtumi käsitlemise suunamise taotluse suhtes, jääb juhtum Šveitsi pädeva konkurentsiasutuse pädevusse ning seda ei suunata kõnealuse lõike kohaselt Šveitsi Konföderatsiooni pädevusest välja.

Seoses ühinemismääruse artikli 4 lõigetes 4 ja 5, artikli 9 lõigetes 2 ja 6 ning artikli 22 lõikes 2 osutatud tähtaegadega kohaldatakse järgmist:

(1)	Euroopa Komisjon edastab kõik asjaomased dokumendid vastavalt artikli 4 lõigetele 4 ja 5, artikli 9 lõigetele 2 ja 6 ning artikli 22 lõikele 2 viivitamata Šveitsi pädevale konkurentsiasutusele;

(2)	Šveitsi Konföderatsiooni puhul hakatakse määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõigetes 4 ja 5, artikli 9 lõigetes 2 ja 6 ning artikli 22 lõikes 2 osutatud tähtaegu arvestama alates ajast, mil Šveitsi pädev konkurentsiasutus on asjaomased dokumendid kätte saanud.

(EÜ) nr 802/2004

Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrus, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (artiklid 1–24), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 1792/2006;

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 1033/2008.

2006/111/EÜ

Komisjoni 16. novembri 2006. aasta direktiiv liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse ning teatavate ettevõtjate finantsläbipaistvuse kohta.

(EÜ) nr 487/2009

Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 487/2009 asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes õhutranspordi sektoris.

3. Lennuohutus

(EÜ) nr 216/2008

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrus, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 690/2009;

—	määrus (EÜ) nr 1108/2009.

Lennundusohutusametil on Šveitsis talle kõnealuse määruse kohaselt antud volitused.

Komisjonil on Šveitsis talle antud volitused otsuste puhul, mis on tehtud kõnealuse määruse artikli 11 lõike 2, artikli 14 lõigete 5 ja 7, artikli 24 lõike 5, artikli 25 lõike 1, artikli 38 lõike 3 punkti i, artikli 39 lõike 1, artikli 40 lõike 3, artikli 41 lõigete 3 ja 5, artikli 42 lõike 4, artikli 54 lõike 1 ja artikli 61 lõike 3 kohaselt.

Olenemata Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordialase kokkuleppe lisa teise taandega ettenähtud horisontaalsest kohandusest, ei tõlgendata kõnealuse määruse artiklis 65 ega selles nimetatud otsuse 1999/468/EÜ sätetes esitatud viiteid liikmesriigile Šveitsi kohta kehtivana.

Kõnealust määrust ei tõlgendata mingil juhul selliselt, et see annaks Euroopa Lennundusohutusametile volitused tegutseda Šveitsi nimel rahvusvaheliste lepingute raames muudel põhjustel kui tema selliste lepingute järgsete kohustuste täitmisel.

Käesolevas kokkuleppes loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

i)	lõikes 1 lisatakse pärast sõna „ühendusega” sõnad „või Šveitsiga”;

ii)	lõike 2 punktis a lisatakse pärast sõna „ühendusega” sõnad „või Šveitsiga”;

iii)	lõikest 2 jäetakse välja punktid b ja c;

iv)

lisatakse järgmine lõige:

„3. Kui ühendus peab läbirääkimisi kolmanda riigiga, et sõlmida leping, mille kohaselt liikmesriik või lennundusohutusamet võivad välja anda sertifikaate asjaomase kolmanda riigi pädeva lennundusasutuse väljaantud sertifikaatide alusel, püüab ta tagada Šveitsile pakkumise samalaadse lepingu sõlmimiseks asjaomase kolmanda riigiga. Šveits püüab omakorda sõlmida kolmandate riikidega samalaadsed lepingud, kui on sõlminud ühendus.”;

b)	artiklile 29 lisatakse järgmine lõige: „4. Erandina Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist a võib lennundusohutusameti tegevdirektor võtta Šveitsi täieõiguslikke kodanikke tööle lepingu alusel.”;

c)	artiklile 30 lisatakse järgmine lõige: „Šveits kohaldab lennundusohutusameti suhtes Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli, mis on esitatud käesoleva lisa A lisas, kooskõlas A lisa liitega.”;

d)	artiklile 37 lisatakse järgmine lõige: „Šveits osaleb täielikult lennundusohutusameti juhatuses ning tal on seal ELi liikmesriikidega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud hääleõigus.”;

artiklile 59 lisatakse järgmine lõige:

„12. Šveits osaleb lõike 1 punktis b osutatud ühenduse rahalises panuses vastavalt järgmisele valemile:

S (0,2/100) + S [1 – (a + b) 0,2/100] c/C

kus:

S	=	lennundusohutusameti eelarve osa, mis ei ole kaetud lõike 1 punktides c ja d märgitud tasude ja lõivudega;
a	=	assotsieerunud riikide arv;
b	=	ELi liikmesriikide arv;
c	=	Šveitsi osamaks Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) eelarvesse;
C	=	ELi liikmesriikide ja assotsieerunud riikide toetuse kogumaht ICAO eelarves.”;

f)	artiklile 61 lisatakse järgmine lõige: „Šveitsis lennundusohutusameti tegevusega seotud osalejate suhtes teostatavat ühenduse finantskontrolli käsitlevad sätted on esitatud käesoleva lisa B lisas.”;

määruse II lisa laiendatakse järgmistele õhusõidukitele kui toodetele, mis kuuluvad komisjoni 24. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1702/2003 (millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad) (1) artikli 2 lõike 3 punkti a alapunkti ii reguleerimisalasse:

õhusõiduk [HB-IDJ] – tüüp CL600-2B19;

õhusõiduk [HB-IKR, HB-IMY, HB-IWY] – tüüp Gulfstream G-IV;

õhusõiduk [HB-IMJ, HB-IVZ, HB-JES] – tüüp Gulfstream G-V;

õhusõiduk [HB-XJF, HB-ZCW, HB-ZDF] – tüüp MD 900.

(EÜ) nr 1108/2009

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 216/2008 lennuväljade, lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste valdkonnas ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/23/EÜ.

91/670/EMÜ

Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiiv lennunduspersonali lennunduslubade vastastikuse tunnustamise kohta tsiviillennunduses

(artiklid 1–8).

(EMÜ) nr 3922/91

Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määrus tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses (artiklid 1–3, artikli 4 lõige 2, artiklid 5–11 ja 13), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1899/2006;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1900/2006;

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 8/2008;

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 859/2008.

(EL) nr 996/2010

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ.

2004/36/EÜ

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv ühenduse lennujaamu kasutavate kolmandate riikide õhusõidukite ohutuse kohta (artiklid 1–9 ja 11–14), viimati muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni direktiiv 2008/49/EÜ.

(EÜ) nr 351/2008

Komisjoni 16. aprilli 2008. aasta määrus, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/36/EÜ seoses ühenduse lennujaamu kasutavate õhusõidukite seisuplatsil kontrollimise prioriteediks seadmisega.

(EÜ) nr 768/2006

Komisjoni 19. mai 2006. aasta määrus, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/36/EÜ ühenduse lennujaamu kasutavate õhusõidukite ohutust käsitleva teabe kogumise ja vahetamise ning teabesüsteemi haldamise osas.

2003/42/EÜ

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2003. aasta direktiiv vahejuhtumitest teatamise kohta tsiviillennunduses (artiklid 1–12).

(EÜ) nr 1321/2007

Komisjoni 12. novembri 2007. aasta määrus, milles sätestatakse rakenduseeskirjad tsiviillennunduse vahejuhtumeid käsitleva sellise teabe koondamise kohta kesksesse andmekogusse, mida vahetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/42/EÜ kohaselt.

(EÜ) nr 1330/2007

Komisjoni 24. septembri 2007. aasta määrus, milles sätestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/42/EÜ artikli 7 lõikes 2 osutatud tsiviillennunduse vahejuhtumeid käsitleva teabe levitamise kohta huvitatud isikutele.

(EÜ) nr 736/2006

Komisjoni 16. mai 2006. aasta määrus Euroopa Lennundusohutusameti töömeetodite kohta seoses standardimiskontrollide korraldamisega.

(EÜ) nr 1702/2003

Komisjoni 24. septembri 2003. aasta määrus, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad, muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 335/2007;

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 381/2005;

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 375/2007;

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 706/2006;

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 287/2008;

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 1057/2008;

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 1194/2009.

Käesolevas kokkuleppes loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

lõigetes 3, 4, 6, 8, 10, 11, 13 ja 14 asendatakse kuupäev „28. september 2003” kuupäevaga, millal jõustub ühenduse/Šveitsi õhutranspordikomitee otsus, millega lisatakse määrus (EÜ) nr 216/2008 kõnealuse määruse lisasse.

(EÜ) nr 2042/2003

Komisjoni 20. novembri 2003. aasta määrus õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta, muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 707/2006;

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 376/2007;

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 1056/2008;

—	komisjoni määrus (EL) nr 127/2010;

—	komisjoni määrus (EL) nr 962/2010.

(EÜ) nr 104/2004

Komisjoni 22. jaanuari 2004. aasta määrus, milles sätestatakse Euroopa Lennundusohutusameti apellatsiooninõukogu korraldust ja koosseisu käsitlevad eeskirjad.

(EÜ) nr 593/2007

Komisjoni 31. mai 2007. aasta määrus, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive, viimati muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 1356/2008.

(EÜ) nr 2111/2005

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrus, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9.

(EÜ) nr 473/2006

Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrus, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekirja tarvis, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu.

(EÜ) nr 474/2006

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1197/2011 (2).

4. Lennundusjulgestus

(EÜ) nr 300/2008

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrus, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002.

(EÜ) nr 272/2009

Komisjoni 2. aprilli 2009. aasta määrus, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008 lisas sätestatud tsiviillennundusjulgestuse ühiseid põhistandardeid, viimati muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni määrus (EL) nr 297/2010;

—	komisjoni määrus (EL) nr 720/2011.

(EÜ) nr 1254/2009

Komisjoni 18. detsembri 2009. aasta määrus (EL), milles sätestatakse kriteeriumid, mille kohaselt on liikmesriikidel võimalik teha erandeid tsiviillennundusjulgestuse ühistest põhistandarditest ja võtta vastu alternatiivsed julgestusmeetmed.

(EL) nr 18/2010

Komisjoni 8. jaanuari 2010. aasta määrus (EL), millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 300/2008 seoses riiklike tsiviillennundusjulgestuse järelevalve programmide kriteeriumidega.

(EL) nr 72/2010

Komisjoni 26. jaanuari 2010. aasta määrus (EL), millega nähakse ette tsiviillennundusjulgestuse valdkonnas korraldatavate komisjoni inspekteerimiste kord.

(EL) nr 185/2010

Komisjoni 4. märtsi 2010. aasta määrus (EL), millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks, muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni määrus (EL) nr 357/2010;

—	komisjoni määrus (EL) nr 358/2010;

—	komisjoni määrus (EL) nr 573/2010;

—	komisjoni määrus (EL) nr 983/2010;

—	komisjoni määrus (EL) nr 334/2011.

2010/774/EL

Komisjoni 13. aprilli 2010. aasta otsus (EL), millega nähakse ette üksikasjalikud meetmed määruse (EÜ) nr 300/2008 artikli 18 punktis a osutatud teavet sisaldavate lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks, muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni otsus 2010/2604/EL;

—	komisjoni otsus 2010/3572/EL;

—	komisjoni otsus 2010/9139/EL.

5. Lennuliikluse korraldamine

(EÜ) nr 549/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	määrus (EÜ) nr 1070/2009.

Komisjonil on Šveitsis talle artiklite 6, 8, 10, 11 ja 12 kohaselt antud volitused.

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

lõikes 2 tuleks sõnad „ühenduse tasandil” asendada sõnadega „ühenduse tasandil, kaasates Šveitsi”.

Olenemata Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordialase kokkuleppe lisa teises taandes sätestatud horisontaalsest kohandusest, ei tõlgendata määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 5 ega selles mainitud otsuse 1999/468/EÜ sätetes viidatud „liikmesriiki” Šveitsi kohta kehtivana.

(EÜ) nr 550/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	määrus (EÜ) nr 1070/2009.

Komisjonil on Šveitsis talle artiklite 9a, 9b, 15a, 16 ja 17 kohaselt antud volitused.

Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel muudetakse kõnealust määrust järgmiselt:

a)	artiklit 3 muudetakse järgmiselt: lõikesse 2 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „ja Šveitsis”;

b)	artiklit 7 muudetakse järgmiselt: lõigetesse 1 ja 6 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „ja Šveitsis”;

c)	artiklit 8 muudetakse järgmiselt: lõikesse 1 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „ja Šveitsis”;

d)	artiklit 10 muudetakse järgmiselt: lõikesse 1 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „ja Šveitsis”;

e)	artikli 16 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Komisjon edastab oma otsuse liikmesriikidele ning teavitab sellest teenuseosutajaid, kui see on õiguslikult asjassepuutuv.”

(EÜ) nr 551/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	määrus (EÜ) nr 1070/2009.

Komisjonil on Šveitsis talle artiklite 3a, 6 ja 10 kohaselt antud volitused.

(EÜ) nr 552/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	määrus (EÜ) nr 1070/2009.

Komisjonil on Šveitsis talle artiklite 4 ja 7 ning artikli 10 lõike 3 kohaselt antud volitused.

Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel muudetakse kõnealust määrust järgmiselt:

a)	artiklit 5 muudetakse järgmiselt: lõikesse 2 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „või Šveitsis”;

b)	artiklit 7 muudetakse järgmiselt: lõikesse 4 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „või Šveitsis”;

c)	III lisa muudetakse järgmiselt: lõike 3 teise ja viimasesse taandesse lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „või Šveitsis”.

(EÜ) nr 2096/2005

Komisjoni 20. detsembri 2005. aasta määrus, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded, muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 1315/2007;

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 482/2008;

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 668/2008;

—	komisjoni määrus (EL) nr 691/2010.

Komisjonil on Šveitsis talle artikli 9 kohaselt antud volitused.

(EÜ) nr 2150/2005

Komisjoni 23. detsembri 2005. aasta määrus, milles sätestatakse ühised eeskirjad õhuruumi paindlikuks kasutamiseks.

(EÜ) nr 1033/2006

Komisjoni 4. juuli 2006. aasta määrus, milles sätestatakse ühtset Euroopa taevast käsitlevad nõuded lennuplaanide korra kohta lennueelses etapis, viimati muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni määrus (EL) nr 929/2010.

(EÜ) nr 1032/2006

Komisjoni 6. juuli 2006. aasta määrus, millega sätestatakse lennuandmete vahetamise automaatsüsteemidele esitatavad lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja lennujuhtimisüksuste vahel üleandmise nõuded, viimati muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 30/2009.

(EÜ) nr 1794/2006

Komisjoni 6. detsembri 2006. aasta määrus, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste ühine maksustamiskava (kohaldatakse Šveitsis alates asjaomase Šveitsi õigusakti jõustumisest, kuid mitte hiljem kui alates 1. jaanuarist 2012), viimati muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni määrus (EL) nr 1191/2010.

2006/23/EÜ

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiv ühenduse lennujuhiloa kohta.

(EÜ) nr 730/2006

Komisjoni 11. mai 2006. aasta määrus õhuruumi klassifikatsiooni ja visuaallennureeglitele vastavate lendude lubamise kohta lennutasandist 195 kõrgemal.

(EÜ) nr 219/2007

Nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määrus ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks, viimati muudetud järgmise õigusaktiga:

—	nõukogu määrus (EÜ) nr 1361/2008.

(EÜ) nr 633/2007

Komisjoni 7. juuni 2007. aasta määrus, milles sätestatakse lendudest teavitamiseks, nende koordineerimiseks ja lennujuhtimisüksuste vahel üleandmiseks kasutatava lennuandmete edastamise protokolli kohaldamise nõuded, muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni määrus (EL) nr 283/2011.

(EÜ) nr 1265/2007

Komisjoni 26. oktoobri 2007. aasta määrus, millega kehtestatakse õhk-maa kõneside kanalisammu nõuded ühtses Euroopa taevas.

(EÜ) nr 29/2009

Komisjoni 16. jaanuari 2009. aasta määrus, millega kehtestatakse andmevahetusteenuste nõuded ühtse Euroopa taeva jaoks.

(EÜ) nr 262/2009

Komisjoni 30. märtsi 2009. aasta määrus, milles sätestatakse režiimi S päringusaatja koodide kooskõlastatud määramise ja kasutamise nõuded ühtse Euroopa taeva kontekstis.

(EL) nr 73/2010

Komisjoni 26. jaanuari 2010. aasta määrus, millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe kvaliteedinõuded.

(EL) nr 255/2010

Komisjoni 25. märtsi 2010. aasta määrus, milles sätestatakse lennuliiklusvoogude juhtimise ühised eeskirjad.

(EL) nr 691/2010

Komisjoni 29. juuli 2010. aasta määrus, millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava ning muudetakse määrust (EÜ) nr 2096/2005, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded.

Komisjoni poolt kõnealuse määruse artikli 14 lõike 3 alusel vastuvõetud parandusmeetmed on Šveitsi jaoks kohustuslikud pärast nende vastuvõtmist ühiskomitee poolt.

2010/5134/EL

Komisjoni 29. juuli 2010. aasta otsus ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise organi määramise kohta.

2010/5110/EL

Komisjoni 12. augusti 2010. aasta otsus funktsionaalsete õhuruumiosade süsteemi koordinaatori määramise kohta ühtse Euroopa taeva kontekstis.

(EL) nr 176/2011

Komisjoni 24. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 176/2011 teabe kohta, mis tuleb esitada enne funktsionaalse õhuruumiosa kehtestamist ja muutmist.

2011/121/EL

Komisjoni 21. veebruari 2011. aasta otsus 2011/121/EL, milles määratakse kindlaks kogu Euroopa Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid ja häiretasemed aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks aastatel 2012–2014.

6. Keskkond ja müra

2002/30/EÜ

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. märtsi 2002. aasta direktiiv müraga seotud käitamispiirangute eeskirjade ja -korra kehtestamise kohta ühenduse lennuväljadel (artiklid 1–12 ja 14–18).

(Kehtivad Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Leedu Vabariigi, Läti Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Tšehhi Vabariigi ja Ungari Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavaid muudatusi käsitleva akti I lisa muudatused, mis tulenevad II lisa 8. peatüki (Transpordipoliitika) G jao (Õhutransport) punktist 2).

89/629/EMÜ

Nõukogu 4. detsembri 1989. aasta direktiiv tsiviilkasutuses olevate allahelikiirusega reaktiivlennukite müra piiramise kohta

(artiklid 1–8).

2006/93/EÜ

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni teise väljaande (1988) 16. lisa 1. köite 3. peatüki II osas käsitletud lennukite lendude reguleerimise kohta.

7. Tarbijakaitse

90/314/EMÜ

Nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiiv reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta

(artiklid 1–10).

93/13/EMÜ

Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes

(artiklid 1–11).

(EÜ) nr 2027/97

Nõukogu 9. oktoobri 1997. aasta määrus lennuettevõtja vastutuse kohta õnnetusjuhtumite puhul (artiklid 1–8), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	määrus (EÜ) nr 889/2002.

(EÜ) nr 261/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91

(artiklid 1–18).

(EÜ) nr 1107/2006

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul.

8. Muud

2003/96/EÜ

Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik

(artikli 14 lõike 1 punkt b ja artikli 14 lõige 2).

9. Lisad

A.	Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll.
B.	Šveitsis EASA tegevuses osalejate üle teostatavat Euroopa Liidu finantskontrolli käsitlevad sätted.

(1) ELT L 243, 27.9.2003, lk 6.

(2) Määrust kohaldatakse Šveitsis seni, kuni see kehtib ELis.

A LISA

PROTOKOLL EUROOPA LIIDU PRIVILEEGIDE JA IMMUNITEETIDE KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

VÕTTES ARVESSE, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 343 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamislepingu artiklile 191 on Euroopa Liidul ja Euratomil liikmesriikide territooriumidel privileegid ja immuniteedid, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule:

I PEATÜKK

EUROOPA LIIDU OMAND, VARA JA TEGEVUS

Artikkel 1

Liidu ruumid ja ehitised on puutumatud. Neid ei või läbi otsida, arestida, konfiskeerida ega sundvõõrandada. Liidu omandi ja vara suhtes ei kehti Euroopa Kohtu loata ükski haldus- ega õiguslik piirang.

Artikkel 2

Liidu arhiivid on puutumatud.

Artikkel 3

Liit, tema vara, tulud ja muu omand on vabastatud kõikidest otsestest maksudest.

Alati kui võimalik, võtavad liikmesriikide valitsused asjakohased meetmed, et hüvitada või tagastada vallas- või kinnisvara hinnas sisalduvad kaudsed maksud või müügimaksud, kui EL teeb oma ametlikuks kasutuseks ulatuslikke oste, mille hind sisaldab selliseid makse. Neid sätteid ei kohaldata, kui nende mõju liidu piires kahjustaks konkurentsi.

Vabastus ei kehti maksude ja tasude suhtes, mis katavad üksnes kommunaalteenuste kulud.

Artikkel 4

Liit on vabastatud kõikidest tollimaksudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest ametlikuks kasutuseks mõeldud kaupade puhul: riigi territooriumil, kuhu need kaubad on imporditud, ei võõrandata neid tasu eest ega tasuta, välja arvatud tingimustel, mille on heaks kiitnud selle riigi valitsus.

Samuti on liidu väljaanded vabastatud tollimaksudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest.

II PEATÜKK

SIDE JA REISILUBA (LAISSEZ-PASSER)

Artikkel 5

Liidu institutsioonidele võimaldatakse ametlikuks sidepidamiseks ja kõikide oma dokumentide edastamiseks iga liikmesriigi territooriumil sama kord, mille see riik tagab diplomaatilistele esindustele.

Liidu institutsioonide ametlikku kirjavahetust ja muid ametlikke teateid ei tsenseerita.

Artikkel 6

Liidu institutsioonide presidendid võivad liidu institutsioonide liikmetele ja teenistujatele väljastada lihthäälteenamusega otsustava nõukogu kehtestatud vormis reisiloa (laissez-passer), mida liikmesriikide ametiasutused tunnustavad kehtiva reisidokumendina. Neid reisilube väljastatakse ametnikele ja muudele teenistujatele tingimustel, mis on ette nähtud liidu ametnike personalieeskirjades ja muude teenistujate teenistustingimustes.

Komisjon võib sõlmida lepinguid nende reisilubade tunnustamiseks kehtivate reisidokumentidena kolmandate riikide territooriumil.

III PEATÜKK

EUROOPA PARLAMENDI LIIKMED

Artikkel 7

Euroopa Parlamendi istungipaika sõitvate või sealt lahkuvate Euroopa Parlamendi liikmete vaba liikumise suhtes ei kehtestata ühtegi haldus- ega muud piirangut.

Euroopa Parlamendi liikmetele võimaldatakse seoses tollikontrolli ja rahavahetusega:

a)	nende oma valitsuse poolt samad soodustused, mis välismaal ajutisel ametilähetusel olevatele kõrgetele ametnikele;

b)	teiste liikmesriikide valitsuste poolt samad soodustused, mis välisriikide valitsuste esindajatele ajutisel ametilähetusel.

Artikkel 8

Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu.

Artikkel 9

Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on Euroopa Parlamendi liikmetel:

a)	oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

b)	teiste liikmesriikide territooriumil immuniteet kinnipidamise ja kohtumenetluse suhtes.

Immuniteet kehtib Euroopa Parlamendi liikmete suhtes ka siis, kui nad reisivad Euroopa Parlamenti või sealt tagasi.

Parlamendi liige ei saa nõuda immuniteediga kaasnevaid õigusi, kui ta on tabatud õigusrikkumiselt, ning see ei takista Euroopa Parlamenti kasutamast õigust tühistada oma liikme immuniteet.

IV PEATÜKK

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE TÖÖS OSALEVAD LIIKMESRIIKIDE ESINDAJAD

Artikkel 10

Liidu institutsioonide töös osalevatele liikmesriikide esindajatele, nende nõuandjatele ja tehnilistele asjatundjatele võimaldatakse oma kohustusi täites ning kohtumispaika ja sealt tagasi sõites tavapärased privileegid, immuniteedid ja soodustused.

Käesolev artikkel kehtib samuti liidu konsultatiivorganite kohta.

V PEATÜKK

EUROOPA LIIDU AMETNIKUD JA MUUD TEENISTUJAD

Artikkel 11

Iga liikmesriigi territooriumil on liidu ametnikel ja muudel teenistujatel nende kodakondsusest olenemata järgmised privileegid ja immuniteedid:

vastavalt aluslepingute sätetele, mis käsitlevad ühest küljest ametnike ja muude teenistujate vastutust liidu ees ja teisest küljest Euroopa Liidu Kohtu pädevust liidu ja selle ametnike vahelistes vaidlustes, kohtulik puutumatus ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes. Neile jääb see puutumatus ka pärast nende ametist lahkumist;

b)	teenistujate, nende abikaasade ja neist sõltuvate pereliikmete puhul ei kehti sissesõidupiirangud ega välismaalaste registreerimise formaalsused;

c)	valuutavahetust reguleerivate määruste rakendamisel võimaldatakse neile samad soodustused, mis on ette nähtud rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikele;

õigus selles riigis esmakordsel ametisseasumisel tollimaksuvabalt riiki tuua oma mööbel ja muu vallasvara ning õigus oma mööbel ja muu vallasvara tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia, kui nende ametikohustused selles riigis lõpevad; mõlemal juhul vastavalt tingimustele, mida peab vajalikuks selle riigi valitsus, kus seda õigust kasutatakse;

õigus tollimaksuvabalt riiki tuua isiklikuks kasutamiseks mõeldud auto, mis on omandatud riigis, kus nad viimati elasid, või riigis, mille kodakondsed nad on, selle riigi siseturul valitsevate tingimuste kohaselt, ning see auto tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia; mõlemal juhul vastavalt tingimustele, mida peab vajalikuks asjaomase riigi valitsus.

Artikkel 12

Kooskõlas tingimuste ja menetlusega, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist asjaomaste institutsioonidega määruste abil kinnitanud, on liidu ametnikud ja muud teenistujad kohustatud maksma liidule maksu töö- ja muudelt tasudelt, mida liit neile maksab.

Liidu makstud töö- ja muudelt tasudelt ei maksta riiklikke makse.

Artikkel 13

Tulumaksu, omandimaksu ja pärandimaksu rakendamisel ning liidu liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimist käsitlevate konventsioonide kohaldamisel loetakse nende liidu ametnike ja muude teenistujate elukohaks, kes üksnes oma kohustuste täitmiseks liidu teenistuses asuvad elama liikmesriiki, kus nad liidu teenistusse astudes ei ole maksukohustuslased, nii riigis, kus nad tegelikult elavad, kui ka riigis, kus nad on maksukohustuslased, viimati nimetatud riiki, tingimusel et see riik on liidu liige. See säte kehtib ka abikaasa kohta, kui viimane ei tegutse iseseisvalt tasustataval töökohal, ning käesolevas artiklis nimetatud isikute ülalpidamisel ja hoole all olevate laste kohta.

Eelmises lõigus nimetatud isikutele kuuluv vallasvara, mis asub selle riigi territooriumil, kus nad viibivad, on selles riigis vabastatud pärandimaksust; pärandimaksu suurust määrates loetakse selline vara nende isikute maksustavas elukohariigis asuvaks, arvestades kolmandate riikide õigusi ja topeltmaksustamist käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide võimalikku kohaldamist.

Käesoleva artikli kohaldamisel ei arvestata sellist elukohta, mis on seotud üksnes kohustuste täitmisega muude rahvusvaheliste organisatsioonide teenistuses.

Artikkel 14

Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist asjaomaste institutsioonidega, määruste abil, liidu ametnike ja muude teenistujate sotsiaalkindlustustagatiste kava.

Artikkel 15

Euroopa Parlament ja nõukogu määravad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist asjaomaste institutsioonidega määruste abil kindlaks liidu ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle suhtes osaliselt või täielikult kehtivad artikli 11, artikli 12 teise lõigu ja artikli 13 sätted.

Liikmesriikide valitsustele teatatakse korrapäraselt sellistesse kategooriatesse kuuluvate ametnike ja muude teenistujate nimed, ametinimetused ja aadressid.

VI PEATÜKK

EUROOPA LIIDU JUURDE AKREDITEERITUD KOLMANDATE RIIKIDE ESINDUSTE PRIVILEEGID JA IMMUNITEEDID

Artikkel 16

Liikmesriik, mille territooriumil on liidu institutsiooni asukoht, annab kolmandate riikide esindustele, mis on akrediteeritud liidu juurde, tavapärased diplomaatilised immuniteedid ja privileegid.

VII PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 17

Liidu ametnikele ja muudele teenistujatele antakse privileegid, immuniteedid ja soodustused üksnes liidu huvides.

Iga liidu institutsioon peab ametnikule või muule teenistujale antud immuniteedi ära võtma alati, kui kõnealune institutsioon leiab, et sellise immuniteedi äravõtmine ei ole vastuolus liidu huvidega.

Artikkel 18

Käesoleva protokolli kohaldamisel teevad liidu institutsioonid koostööd asjaomaste liikmesriikide vastutavate asutustega.

Artikkel 19

Artikleid 11–14 ja 17 kohaldatakse komisjoni liikmete suhtes.

Artikkel 20

Artikleid 11–14 ja 17 kohaldatakse Euroopa Liidu Kohtu kohtunike, kohtujuristide, kohtusekretäride ja kaasettekandjate suhtes, ilma et see piiraks Euroopa Liidu Kohtu põhikirja käsitleva protokolli artikli 3 sätteid kohtunike ja kohtujuristide kohtuliku puutumatuse kohta.

Artikkel 21

Ilma et see piiraks Euroopa Investeerimispanga põhikirja protokolli sätete kohaldamist, kohaldatakse käesolevat protokolli ka Euroopa Investeerimispanga, selle organite liikmete, selle personali ning selle tegevuses osalevate liikmesriikide esindajate suhtes.

Peale selle on Euroopa Investeerimispank vabastatud mis tahes kujul maksustamisest või muust sellelaadsest kohustusest tema kapitali mis tahes suurenemise korral ning sellega seotud võimalikest formaalsustest riigis, kus on kõnealuse panga asukoht. Samuti ei anna tema tegevuse lõpetamine või likvideerimine alust maksustamiseks. Panga ja selle organite põhikirjalist tegevust ei maksustata käibemaksuga.

Artikkel 22

Käesolevat protokolli kohaldatakse ka Euroopa Keskpanga, selle organite liikmete ja selle personali suhtes, ilma et see piiraks Euroopa Keskpankade Süsteemi ning Euroopa Keskpanga põhikirja käsitleva protokolli sätete kohaldamist.

Peale selle on Euroopa Keskpank vabastatud mis tahes kujul maksustamisest või muust sellelaadsest kohustusest tema kapitali mis tahes suurenemise korral ning sellega seotud võimalikest formaalsustest riigis, kus on kõnealuse panga asukoht. Panga ja selle organite tegevust, mis lähtub Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjast, ei maksustata käibemaksuga.

Liide

EUROOPA LIIDU PRIVILEEGIDE JA IMMUNITEETIDE PROTOKOLLI ŠVEITSIS KOHALDAMISE MENETLUS

1. Kohaldamise laiendamine Šveitsile

Iga viidet liikmesriikidele Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokollis (edaspidi „protokoll”) mõistetakse nii, et see hõlmab ka Šveitsi, juhul kui järgmiste sätetega ei ole ette nähtud teisiti.

2. Agentuuri vabastamine kaudsetest maksudest (kaasa arvatud käibemaks)

Šveitsist eksporditavatelt toodetelt ja teenustelt ei tule maksta Šveitsi käibemaksu. Kui tegemist on lennundusohutusameti ametlikuks kasutamiseks protokolli artikli 3 teise lõigu kohaselt Šveitsi tarnitavate toodete või seal osutatavate teenustega, vabastatakse need käibemaksust selle tagastamise teel. Käibemaksust vabastatakse juhul, kui toodete ja teenuste ostuhind arvel või sellega võrdsustatud dokumendil on kokku vähemalt 100 Šveitsi franki (maksud kaasa arvatud).

Käibemaksu tagastamine toimub sellekohase Šveitsi vormi esitamisel föderaalse maksuameti käibemaksu osakonda. Taotlused tuleb üldjuhul läbi vaadata kolme kuu jooksul alates kuupäevast, kui tagastamistaotlus koos vajalike tõendavate dokumentidega esitati.

3. Lennundusohutusameti personali käsitlevate eeskirjade kohaldamise menetlus

Vastavalt protokolli artikli 12 teisele lõigule vabastab Šveits vastavalt riigisisese õiguse põhimõtetele lennundusohutusameti ametnikud ja teised töötajad määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69 (1) artikli 2 tähenduses föderaal-, kantoni- ja kommuunimaksudest palgalt, töötasult ja tasudelt, mida neile maksab Euroopa Liit ja mis on maksustatud liidusisese maksuga.

Kõnealuse protokolli artikli 13 kohaldamisel ei käsitata Šveitsi liikmesriigina eespool esitatud punkti 1 tähenduses.

Lennundusohutusameti ametnikud ja teised töötajad ning nende pereliikmed, kes on Euroopa Liidu ametnike ja teiste teenistujate suhtes kehtiva sotsiaalkindlustuse süsteemi liikmed, ei pea tingimata olema allutatud Šveitsi sotsiaalkindlustuse süsteemile.

Euroopa Liidu Kohtul on ainupädevus kõigis agentuuri või komisjoni ja tema personali vahelisi suhteid käsitlevates küsimustes seoses nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (2) ja teiste Euroopa Liidu õiguse töötingimusi määratlevate sätete kohaldamisega.

(1) Nõukogu määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69, 25. märts 1969, millega määratakse kindlaks Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 12, artikli 13 teist lõiku ja artiklit 14 (EÜT L 74, 27.3.1969, lk 1). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1749/2002 (EÜT L 264, 2.10.2002, lk 13).

(2) Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (muudele teenistujatele kohaldatav kord) (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2104/2005 (ELT L 337, 22.12.2005, lk 7).

B LISA

FINANTSKONTROLL ŠVEITSI-POOLSETE EUROOPA LENNUNDUSOHUTUSAMETI TEGEVUSES OSALEJATE ÜLE

Artikkel 1

Otsene teabevahetus

Lennundusohutusamet ja komisjon suhtlevad otse kõigi Šveitsis asuvate isikute või ettevõtjatega, kes osalevad lennundusohutusameti tegevuses lepinguosalistena, lennundusohutusameti programmis osalejatena, isikutena, kellele on tehtud makseid lennundusohutusameti või komisjoni eelarvest, või alltöövõtjatena. Need isikud võivad edastada otse komisjonile või lennundusohutusametile kogu olulise teabe ja dokumendid, mis nad peavad esitama vastavalt käesolevas otsuses viidatud vahenditele, sõlmitud lepingutele või kokkulepetele ja kõigile nende alusel vastuvõetud otsustele.

Artikkel 2

Kontrollid

1. Vastavalt 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (1) ja lennundusohutusameti finantseeskirjale, mille haldusnõukogu võttis vastu 26. märtsil 2003 vastavalt komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (2) artiklis 185, ja muudele käesolevas otsuses osutatud õigusaktidele võib Šveitsis asutatud ettevõtetega sõlmitud lepingutes ja kokkulepetes ning nendega koos vastuvõetud otsustes ette näha, et nende ja nende alltöövõtjate juures võivad igal ajal toimuda teaduslikud, finants-, tehnoloogilised või muud auditid, mida viivad läbi lennundusohutusameti või komisjoni ametnikud või lennundusohutusameti ja komisjoni poolt volitatud muud isikud.

2. Lennundusohutusameti või komisjoni ametnikele ja muudele kõnealuse ameti ja komisjoni volitatud isikutele peab olema tagatud kontrolli teostamiseks vajalik juurdepääs ruumidele, töödele ja dokumentidele ning kogu auditi teostamiseks vajalikule teabele, kaasa arvatud elektroonilisel kujul. Seda juurdepääsuõigust väljendatakse selgesõnaliselt lepingutes ja kokkulepetes, mis on sõlmitud käesolevas otsuses viidatud vahendite rakendamiseks.

3. Euroopa Kontrollikojal on samad õigused kui komisjonil.

4. Auditid võivad toimuda kuni viis aastat pärast käesoleva otsuse kehtivuse lõppu või vastavalt sõlmitud lepingutes või kokkulepetes ning vastuvõetud otsustes ettenähtud tähtaegadele.

5. Šveitsi föderaalset finantskontrolli teavitatakse eelnevalt Šveitsi territooriumil teostatavatest audititest. See teave ei ole niisuguste auditite teostamise seaduslik tingimus.

Artikkel 3

Kohapealne kontroll

1. Käesoleva kokkuleppe kohaselt on komisjon (OLAF) volitatud teostama kohapealset kontrolli ja ülevaatusi Šveitsi territooriumil vastavalt tingimustele, mis on sätestatud nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (3).

2. Kohapealse kontrolli ja inspekteerimise valmistab komisjon ette ja viib läbi tihedas koostöös Šveitsi föderaalse finantskontrolli või teiste pädevate, Šveitsi föderaalse finantskontrolli määratud Šveitsi asutustega. Asjaomastele asutustele teatatakse võimalikult kiiresti kontrolli ja inspekteerimise objekt, eesmärk ja õiguslik alus, et nad võiksid tagada igakülgse vajaliku abi. Sel eesmärgil võivad Šveitsi pädevate asutuste töötajad osaleda kohapealses kontrollis ja inspekteerimises.

3. Kui asjaomased Šveitsi asutused soovivad, võivad kohapealse kontrolli ja inspekteerimise korraldada komisjon ja kõnealused asutused ühiselt.

4. Kui programmis osalejad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, tagavad Šveitsi asutused siseriiklikke eeskirju järgides komisjoni inspektoritele igakülgse vajaliku abi kohapealse kontrolli ja inspekteerimise edukaks teostamiseks.

5. Komisjon edastab võimalikult kiiresti Šveitsi föderaalsele finantskontrollile kõik asjaolud või kahtlused rikkumiste kohta, millest ta on kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus teadlikuks saanud. Igal juhul peab komisjon teavitama eespool nimetatud asutust kontrolli või inspekteerimise tulemustest.

Artikkel 4

Teavitamine ja nõustamine

1. Käesoleva lisa edukaks rakendamiseks vahetavad ühenduse ja Šveitsi pädevad asutused regulaarselt teavet ning peavad ühe või teise lepinguosalise taotlusel nõupidamisi.

2. Šveitsi pädevad asutused teavitavad viivitamata lennundusohutusametit ja komisjoni kõigist neile teatavaks saanud asjaoludest või kahtlustest seoses eeskirjade eiramisega käesolevas kokkuleppes viidatud vahendite kohaldamiseks sõlmitud lepingute ja kokkulepete sõlmimisel ja rakendamisel.

Artikkel 5

Konfidentsiaalsus

Kogu käesoleva lisa alusel mis tahes vormis edastatud või saadud teavet käsitletakse ametisaladusena ja seda kaitstakse nagu muud samalaadset informatsiooni Šveitsi õigusaktide ja ühenduse institutsioonide suhtes kehtivate vastavate sätetega. Sellist teavet võib edastada üksnes ühenduse institutsioonides, liikmesriikides või Šveitsis olevatele isikutele, kes oma ülesannete tõttu peavad seda teadma; samuti tohib seda teavet kasutada üksnes selleks, et tagada lepinguosaliste finantshuvide tõhus kaitse.

Artikkel 6

Haldusmeetmed ja -sanktsioonid

Ilma et see piiraks Šveitsi karistusõiguse sätete rakendamist, võib lennundusohutusamet või komisjon rakendada haldusmeetmeid või -sanktsioone kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, samuti nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa Ühenduse finantshuvide kaitse kohta (4).

Artikkel 7

Sissenõudmine ja täitmine

Lennundusohutusameti ja komisjoni poolt käesoleva otsuse rakendusalas vastuvõetud otsused, mis sisaldavad rahalisi kohustusi muudele isikutele kui riikidele, kuuluvad täitmisele Šveitsis.

Täitekorraldus väljastatakse ilma muu kontrollita pärast dokumendi autentsuse tõestamist Šveitsi valitsuse määratud asutuse poolt, kes teavitab sellest lennundusohutusametit või komisjoni. Sundtäitmine toimub vastavalt Šveitsi menetlusõigusele. Täitedokumendi aluseks oleva otsuse seaduslikkust kontrollib Euroopa Liidu Kohus.

Euroopa Liidu Kohtu otsused, mis tehakse vahekohtuklausli alusel, kuuluvad täitmisele samadel tingimustel.

(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(2) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(3) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(4) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2011.338.est
Euroopa Liidu Teataja		L 338

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	54. köide 21. detsember 2011

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Addendum Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2011. aasta määrusele (EL) nr 1107/2011 (tekstiilikiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta, millega muudetakse kehtetuks nõukogu direktiiv 73/44/EMÜ, direktiiv 96/73/EÜ ja direktiiv 2008/121/EÜ) (ELT L 272, 18.10.2011)	1
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/99/EL, 13. detsember 2011, Euroopa lähenemiskeelu kohta	2

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 1345/2011, 19. detsember 2011, millega rakendatakse määrust (EÜ) nr 194/2008, millega uuendatakse piiravaid meetmeid Birma/Myanmari suhtes ja muudetakse need rangemaks	19
*	Komisjoni määrus (EL) nr 1346/2011, 13. detsember 2011, millega keelatakse Euroopa Liidu liikmesriikide (v.a Taani ja Iirimaa) lipu all sõitvatel laevadel hirvkalalaste püük VI, VII ja VIII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes	20
*	Komisjoni määrus (EL) nr 1347/2011, 13. detsember 2011, millega keelatakse Saksamaa lipu all sõitvatel laevadel heeringapüük Vb, VIb ja VIaN püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes	22
*	Komisjoni määrus (EL) nr 1348/2011, 13. detsember 2011, millega keelatakse Ühendkuningriigi lipu all sõitvatel laevadel hirvkalalaste püük VI, VII ja VIII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes	24
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1349/2011, 20. detsember 2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 376/2008, millega nähakse ette põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad	26
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1350/2011, 20. detsember 2011, millega peatatakse ajutiselt teatavate teraviljade imporditollimaksud 2011/2012. turustusaastal	27
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1351/2011, 20. detsember 2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 747/2001 seoses teatavate Jordani Läänekaldalt ja Gaza sektorist pärinevate põllumajandustoodete ELi tariifi- ja individuaalkvootide peatamisega	29
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1352/2011, 20. detsember 2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1236/2005, mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks	31
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1353/2011, 20. detsember 2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 rakenduseeskirjad seoses makseasutuste raamatupidamisarvestuse, kulu- ja tuludeklaratsioonide ning kulude hüvitamise tingimustega Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) raames	35
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1354/2011, 20. detsember 2011, millega avatakse liidu tariifikvoodid lammaste, kitsede ning lamba- ja kitseliha suhtes	36
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1355/2011, 20. detsember 2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid	39
	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1356/2011, 20. detsember 2011, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	48
	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1357/2011, 20. detsember 2011, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2011. aasta detsembri esimese seitsme päeva jooksul määruse (EÜ) nr 620/2009 alusel hallatavate kõrgekvaliteedilise veiseliha imporditariifikvootide raames	50
*	Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1358/2011, 14. detsember 2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1745/2003 kohustuslike reservide kohaldamise kohta (EKP/2003/9) (EKP/2011/26)	51
	OTSUSED
*	Nõukogu otsus 2011/857/ÜVJP, 19. detsember 2011, millega muudetakse ühismeedet 2005/889/ÜVJP, millega asutatakse Euroopa Liidu piirihaldamise abimissioon Rafah piiriületuspunktis (EU BAM Rafah), ning pikendatakse selle kehtivust	52
*	Nõukogu otsus 2011/858/ÜVJP, 19. detsember 2011, millega muudetakse otsust 2010/784/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Palestiina aladel (EUPOL COPPS) ning pikendatakse selle kehtivust	54
*	Nõukogu otsus 2011/859/ÜVJP, 19. detsember 2011, millega muudetakse otsust 2010/232/ÜVJP Birma/Myanmari vastu suunatud piiravate meetmete uuendamise kohta	55
*	Nõukogu otsus 2011/860/ÜVJP, 19. detsember 2011, millega muudetakse otsust 2010/800/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid	56
	2011/861/EL
*	Komisjoni rakendusotsus, 19. detsember 2011, milles käsitletakse ajutist erandit nõukogu määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisas sätestatud päritolureeglitest, et võtta arvesse Kenya eriolukorda seoses tuunikalafileega (teatavaks tehtud numbri K(2011) 9269 all)	61
	2011/862/EL
*	Komisjoni rakendusotsus, 19. detsember 2011, millega kiidetakse heaks teatavad loomahaiguse ja zoonooside likvideerimise ning seire muudetud kavad 2011. aastaks ja muudetakse otsust 2010/712/EL kõnealuse otsusega heakskiidetud kavade puhul antava liidu rahalise toetuse osas (teatavaks tehtud numbri K(2011) 9478 all)	64
	RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
	2011/2/EL
*	Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordialase kokkuleppe alusel loodud ühenduse/Šveitsi õhutranspordi ühiskomitee otsus nr 2/2011, 25. november 2011, millega asendatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordialase kokkuleppe lisa	70

Nr	23/T&Q
Liikmesriik	Kõik liikmesriigid, v.a Taani ja Iirimaa
Kalavaru	BOR/678-
Liik	Hirvkalalased (Caproidae)
Piirkond	VI, VII ja VIII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed
Kuupäev	29.11.2011

Nr	85/T&Q
Liikmesriik	Saksamaa
Kalavaru	HER/5B6ANB
Liik	Heeringas (Clupea harengus)
Piirkond	Vb, VIb ja VIaN püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed
Kuupäev	26.11.2011

Nr	83/T&Q
Liikmesriik	Ühendkuningriik
Kalavaru	BOR/678-
Liik	Hirvkalalased (Caproidae)
Piirkond	VI, VII ja VIII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed
Kuupäev	13.11.2011

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	61,8
	MA	67,1
	TN	88,5
	TR	107,8
	ZZ	81,3
0707 00 05	JO	182,1
	TR	149,7
	ZZ	165,9
0709 90 70	MA	37,8
	TR	140,3
	ZZ	89,1
0805 10 20	AR	41,5
	BR	39,7
	CL	30,5
	MA	53,2
	TR	67,2
	ZA	48,3
	ZZ	46,7
0805 20 10	MA	87,3
	TR	79,7
	ZZ	83,5
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	IL	75,8
	MA	64,3
	TR	78,1
	ZZ	72,7
0805 50 10	AR	52,9
	TR	52,4
	ZZ	52,7
0808 10 80	CA	112,8
	US	108,5
	ZA	121,8
	ZZ	114,4
0808 20 50	CN	80,4
0808 20 50	ZZ	80,4

Jrk-nr	CN-kood	Kauba kirjeldus	Ajavahemik	Kogused
09.1667	1604 14 16	Tuunikalafilee	1.1.2011–31.12.2011	2 000 tonni