ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2010.331.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 331

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

53. köide
15. detsember 2010


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1092/2010, 24. november 2010, finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ

12

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1094/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ

48

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1095/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ

84

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/78/EL, 24. november 2010, millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ, 2002/87/EÜ, 2003/6/EÜ, 2003/41/EÜ, 2003/71/EÜ, 2004/39/EÜ, 2004/109/EÜ, 2005/60/EÜ, 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja 2009/65/EÜ seoses Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) antud volitustega ( 1 )

120

 

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) nr 1096/2010, 17. november 2010, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega

162

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

15.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 331/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1092/2010,

24. november 2010,

finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Finantsstabiilsus on eeltingimus selleks, et reaalmajanduses oleks võimalik tagada tööhõive, laenud ja kasv. Finantskriis on toonud esile finantsjärelevalve olulised puudujäägid, mis ei suutnud prognoosida ebasoodsaid arenguid makrotasandi usaldatavusjärelevalve valdkonnas ning vältida ülemääraste riskide kuhjumist finantssüsteemis.

(2)

Euroopa Parlament on korduvalt kutsunud üles tugevdama tõeliselt võrdseid võimalusi kõikidele osalejatele liidu tasandil, osutades tõsistele puudustele liidu järelevalves üha integreeritumate finantsturgude üle (13. aprilli 2000. aasta resolutsioonis komisjoni teatise „Finantsturgude raamistiku rakendamine: tegevuskava” kohta, (4)21. novembri 2002. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu usaldatavusjärelevalve eeskirjade kohta, (5)11. juuli 2007. aasta resolutsioonis valge raamatu: finantsteenuste poliitika (2005–2010) kohta, (6)23. septembri 2008. aasta resolutsioonis koos soovitustega riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide kohta komisjonile, (7)9. oktoobri 2008. aasta resolutsioonis soovitustega komisjonile Lamfalussy protsessi järelmeetmete kohta: edaspidine järelevalvestruktuur, (8)22. aprilli 2009. aasta seisukohas muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (9) ning 23. aprilli 2009. aasta seisukohas ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus reitinguagentuuride kohta) (10).

(3)

Komisjon tegi 2008. aasta novembris Jacques de Larosière’i juhitud kõrgetasemelisele töörühmale ülesandeks esitada komisjonile soovitused selle kohta, kuidas tugevdada Euroopa järelevalvekorda, et paremini kaitsta kodanikke ja taastada usaldus finantssüsteemi vastu.

(4)

Kõrgetasemeline töörühm soovitas oma 25. veebruari 2009. aasta lõpparuandes (de Larosière’i aruanne) lisaks muudele aspektidele luua liidu tasandil asutus, mille ülesanne on teostada järelevalvet kogu finantssüsteemi riskide üle.

(5)

Komisjon tervitas ja toetas igati 4. märtsi 2009. aasta teatises „Euroopa majanduse elavdamine” de Larosière’i aruande soovitusi. Euroopa Ülemkogu jõudis 19. ja 20. märtsil 2009. aastal toimunud kohtumisel kokkuleppele, et liidus on vaja täiustada finantseerimisasutuste tegevust reguleerivaid õigusakte ja kõnealuste asutuste järelevalvet ning et tegevuse aluseks võetakse de Larosière’i aruanne.

(6)

Komisjon soovitas 27. mai 2009. aasta teatises „Euroopa finantsjärelevalve” viia liidu tasandil läbi finantsstabiilsuse tagamise praeguse korra mitmed reformid, soovitades eelkõige luua makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest vastutava Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Nõukogu toetas 9. juuni 2009. aasta istungil ja Euroopa Ülemkogu toetas oma 18. ja 19. juuni 2009. aasta kohtumisel komisjoni soovitusi ning mõlemad tervitasid komisjoni kavatsust esitada seadusandlike aktide ettepanekud, et uus raamistik hakkaks kehtima 2010. aasta jooksul. Kooskõlas komisjoni seisukohtadega jõuti muu hulgas järeldusele, et Euroopa Keskpank (EKP) „peaks pakkuma Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule tuge analüüsi, statistika, halduse ja logistika valdkonnas, tuginedes vajaduse korral ka liikmesriikide keskpankade ja järelevalveasutuste tehnilistele nõuannetele”. EKP poolt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule antav toetus ja ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesanded ei tohiks piirata põhimõtet, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule (ELi toimimise leping) on EKP oma ülesannete täitmisel sõltumatu.

(7)

Võttes arvesse finantsturgude rahvusvahelist integratsiooni ja finantskriiside levimise riski, on vaja liidult jäägitut pühendumist ülemaailmsel tasandil. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks kasutama kõrgetasemelise teaduskomitee eriteadmisi ja võtma kõik vajalikud kohustused ülemaailmsel tasandil, et tagada liidu seisukoha arvessevõtmine finantsstabiilsust puudutavates küsimustes, tehes selleks eelkõige tihedat koostööd Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja finantsstabiilsuse nõukoguga, mis peaksid andma varajasi hoiatusi ülemaailmsete makrotasandi riskide kohta, ning kõigi G-20 rühma partneritega.

(8)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks muu hulgas aitama rakendada IMFi, finantsteenuste nõukogu ja Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) poolt G-20-le esitatud soovitusi.

(9)

G-20 rahandusministrite ja keskpanga juhatajatele esitatud IMFi, finantsteenuste nõukogu ja BISi 28. oktoobri 2009. aasta aruandes „Finantseerimisasutuste, turgude ning instrumentide süsteemse tähtsuse hindamise suunised: esimesed tähelepanekud” märgitakse ka, et süsteemse riski hindamine võib varieeruda sõltuvalt majanduskeskkonnast. Seda mõjutavad ka finantsinfrastruktuur ja kriisiohjemeetmed, samuti suutlikkus häirete korral reageerida. Finantseerimisasutused võivad olla süsteemselt olulised kohaliku tasandi, riigi või rahvusvahelise finantssüsteemi ja majanduse seisukohast. Peamised kriteeriumid, mis aitavad määrata finantsturgude ja finantseerimisasutuste süsteemset tähtsust, on suurus (finantssüsteemi ühe osa pakutavate finantsteenuste maht), asendatavus (mil määral on süsteemi muud osad häire korral võimelised samu teenuseid pakkuma) ja vastastikune seotus (seos süsteemi teiste osadega). Nimetatud kolmel kriteeriumil põhinevat hindamist tuleks täiendada viitega finantssüsteemi haavatavusele ja institutsionaalse raamistiku võimele finantssüsteemi häiretega toime tulla ning see peaks võtma arvesse mitmeid lisategureid, nagu muu hulgas konkreetsete struktuuride ja ettevõtlusmudelite keerukus, finantsautonoomsuse ulatus, järelevalve intensiivsus ja ulatus, rahastamiskorra läbipaistvus ning finantseerimisasutuste üldist riski mõjutavad sidemed.

(10)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesanne on jälgida ja hinnata süsteemseid riske tavalistel aegadel, et vähendada süsteemi haavatavust süsteemsete komponentide häirete suhtes ja parandada finantssüsteemi vastupidavust kriisiolukordades. Sellega seoses peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu aitama kaasa finantsstabiilsuse tagamisele ning siseturule ja reaalmajandusele avalduva negatiivse mõju leevendamisele. Oma ülesannete täitmiseks peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu analüüsima kogu asjakohast teavet.

(11)

Liidu praeguses järelevalvekorras pööratakse liiga vähe tähelepanu makrotasandi usaldatavusjärelevalvele ning seostele üldisemas makromajanduslikus keskkonnas asetleidvate arengute ja finantssüsteemi vahel. Vastutus makrotasandil usaldatavusjärelevalve analüüsimise eest on killustunud ning analüüse teostavad eri tasandi ametiasutused, samuti puudub mehhanism tagamaks, et makrotasandi usaldatavusriskid määratakse kindlaks piisavalt täpselt ning et hoiatused ja soovitused edastatakse selgelt, neid järgitakse ja neile reageeritakse. Liidu ja ülemaailmsete finantssüsteemide nõuetekohane toimimine ja nendega seotud ohtude leevendamine nõuab makro- ja mikrotasandi usaldatavusjärelevalve tõhusamat sidumist.

(12)

Hiljuti kujundatud makrotasandi usaldatavusjärelevalve nõuab usaldusväärset ja kõrgetasemelist juhtimist. Arvestades EKP presidendi olulist rolli ning usaldusväärsust rahvusvahelisel ja Euroopa tasandil, samuti de Larosière’i aruande soovituste vaimu, peaks EKP president olema Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistujaks esimesed viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. Lisaks tuleks suurendada ka aruandekohustusi ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu organid peaksid saama tugineda kogemuste, tausta ja arvamuste laiale spektrile.

(13)

De Larosière’i aruandes märgitakse ka, et makrotasandi usaldatavusjärelevalvel on mõte ainult siis, kui see saab kuidagi mõjutada mikrotasandi järelevalvet, samal ajal kui mikrotasandi usaldatavusjärelevalve ei saa finantsstabiilsust tulemuslikult kaitsta ilma makrotasandi arenguid vajalikul määral arvesse võtmata.

(14)

Tuleks luua Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem, mis koondaks võrgustikku finantsjärelevalves osalejad nii liikmesriikide kui ka liidu tasandil. Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemis osalejad peaksid tegema Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt usalduse ja täieliku vastastikuse austuse vaimus koostööd, et tagada eelkõige omavaheline asjakohane ja usaldusväärne teabevahetus. Liidu tasandil peaks võrgustik koosnema Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogust ja kolmest mikrotasandi järelevalveasutusest: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (11) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (edaspidi „Euroopa Pangandusjärelevalve”), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (12) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (edaspidi „Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve”) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (13) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve”) (edaspidi koos „Euroopa järelevalveasutused”).

(15)

Liit vajab eraldi asutust, kelle ülesanne on teostada liidu finantssüsteemi usaldatavusjärelevalvet makrotasandil ning kes määraks kindlaks finantsstabiilsusega seotud riskid ja vajaduse korral annaks riskihoiatuse ja/või soovituse selliste riskidega tegelemiseks. Seega tuleks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutada uue sõltumatu asutusena, kelle tegevus hõlmab kogu finantssektorit ning erinevaid tagatiste skeeme. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks olema vastutav liidu makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest ning ei tohiks olla juriidiline isik.

(16)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks koosnema haldusnõukogust, juhtkomiteest, sekretariaadist, teaduslikust nõuandekomiteest ja tehnilisest nõuandekomiteest. Teadusliku nõuandekomitee koosseisu puhul tuleks arvesse võtta haldusnõukogu poolt vastu võetud nõuetekohaseid eeskirju huvide konflikti kohta. Tehnilise nõuandekomitee asutamisel tuleks arvesse võtta olemasolevaid struktuure, et vältida töö dubleerimist.

(17)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks andma hoiatusi ja juhul, kui ta seda vajalikuks peab, esitama üldisi või konkreetseid soovitusi, mis peaksid olema suunatud eelkõige liidule tervikuna või ühele või mitmele liikmesriigile või ühele või mitmele Euroopa järelevalveasutusele või ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele, kusjuures asjakohase poliitilise meetme võtmiseks kehtestatakse tähtaeg.

(18)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks välja töötama värvikoodide süsteemi, et huvitatud isikud saaksid riskide olemust paremini hinnata.

(19)

Selleks et suurendada nende mõju ja legitiimsust, tuleks kõnealused hoiatused ja soovitused vastavalt rangetele konfidentsiaalsuseeskirjadele samuti edastada nõukogule ja komisjonile ning juhul, kui need on adresseeritud ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele, edastatakse need ka Euroopa järelevalveasutustele. Nõukogu arutelud peaks ette valmistama majandus-ja rahanduskomitee kooskõlas oma rolliga, mis on kindlaks määratud ELi toimimise lepingus. Nõukogus asetleidvate arutelude ettevalmistamise ja nõukogule õigeaegsete poliitiliste nõuannete andmise eesmärgil peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu majandus-ja rahanduskomiteed korrapäraselt teavitama ning saatma hoiatuste ja soovituste tekstid kohe pärast nende vastuvõtmist.

(20)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks ka jälgima hoiatuste ja soovituste järgimist, võttes aluseks soovituste adressaatide aruanded, et tagada hoiatuste ja soovituste tõhus järgimine. Soovituste adressaadid peaksid võtma asjakohased meetmed ning esitama meetmete võtmata jätmise korral nõuetekohase põhjenduse („tegutse või selgita” mehhanism). Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsustab, et reageering on ebapiisav, peaks ta kooskõlas rangete konfidentsiaalsuseeskirjadega teavitama adressaate, nõukogu ja vajaduse korral asjaomast Euroopa järelevalveasutust.

(21)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks üksikjuhtumipõhiselt ja pärast seda, kui ta on piisavalt aegsasti teavitanud nõukogu, et viimane saaks reageerida, otsustama, kas soovitus peaks olema konfidentsiaalne või avalik, pidades seejuures silmas, et avalikustamine võib teatavatel juhtudel soodustada soovituste järgimist.

(22)

Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tuvastab riski, mis võib seada tõsisesse ohtu finantsturgude nõuetekohase toimimise ja terviklikkuse või kogu liidu finantssüsteemi või selle osa stabiilsuse, peaks ta teatama selles olukorrast kohe nõukogule. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu jõuab järeldusele, et tekkida võib eriolukord, peaks ta võtma ühendust nõukoguga ja olukorda hindama. Seejärel peaks nõukogu hindama, kas oleks vaja võtta vastu otsus, mis adresseeritakse Euroopa järelevalveasutustele ja millega määratakse kindlaks eriolukorra olemasolu. Seejuures on äärmiselt tähtis pidada kinni konfidentsiaalsuse nõudest.

(23)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks esitama aruanded Euroopa Parlamendile ja nõukogule vähemalt kord aastas ning oluliste finantsprobleemide korral sagedamini. Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid saama vajadusel paluda Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul läbi vaadata konkreetseid küsimusi, mis seonduvad finantsstabiilsusega.

(24)

EKP-l ja liikmesriikide keskpankadel peaks tänu oma kogemustele ja kohustuste tõttu finantsstabiilsuse valdkonnas olema makrotasandi usaldatavusjärelevalves juhtiv roll. Kaasata tuleks liikmesriikide järelevalveasutused, et nad jagaksid neile eriomaseid ekspertteadmisi. Mikrotasandil usaldatavusjärelevalve teostajate kaasamine Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töösse on oluline selle tagamiseks, et makrotasandi usaldatavusriskide hindamine tugineks täielikul ja tõesel teabel finantssüsteemi arengutendentside kohta. Seepärast peaksid Euroopa järelevalveasutuste eesistujad olema Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hääleõigusega liikmed. Igast liikmesriigist peaks haldusnõukogu koosolekutel osalema üks pädevate järelevalveasutuste esindaja, kellel ei ole hääleõigust. 15 sõltumatut isikut peaksid andma Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule avatud vaimus välist eksperdinõu teadusliku nõuandekomitee kaudu.

(25)

Komisjoni voliniku osalemine Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus aitab luua sideme liidu makromajanduse ja finantsjärelevalve vahel, samas kui majandus- ja rahanduskomitee eesistuja esindab liikmesriikide finantsvaldkonna eest vastutavate ministeeriumide ja nõukogu rolli finantsstabiilsuse tagamisel ning majandus- ja finantsjärelevalve teostamisel.

(26)

Oluline on, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmed täidavad oma ülesandeid erapooletult ja lähtuvad üksnes liidu kui terviku finantsstabiilsusest. Kui konsensust ei ole võimalik saavutada, ei tohiks hoiatuste ja soovituste üle Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus hääletamisel häältel olla kaalu ja otsused tuleks üldiselt võtta vastu lihthäälteenamusega.

(27)

Kuna eri finantseerimisasutused ja finantsturud on omavahel seotud, tuleks potentsiaalseid süsteemseid riske jälgida ja hinnata suure hulga asjakohaste makro- ja mikromajanduslike andmete ja näitajate alusel. Süsteemsete riskide hulka kuulub finantsteenuste häire risk, mis on põhjustatud liidu kogu finantssüsteemi või selle osade nõrgenemisest ja millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed siseturule ja reaalmajandusele. Igasugune finantseerimisasutus või vahendaja, turg, infrastruktuur ja instrument võib olla süsteemselt tähtis. Seepärast peaks Süsteemsete Riskide Nõukogul olema juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, säilitades samas kõnealuse teabe vajaliku konfidentsiaalsuse.

(28)

Käesolevas määruses sätestatud teabe kogumise meetmed on vajalikud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete täitmiseks ning ei tohiks mõjutata Euroopa statistikasüsteemi õiguslikku raamistikku statistika valdkonnas. Käesoleva määrusega ei tohiks seetõttu piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruse (EÜ) nr 223/2009 (Euroopa statistika kohta) (14) ning nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2533/98 (statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt) (15) kohaldamist.

(29)

Turuosalised saavad anda olulise panuse finantssüsteemi mõjutava arengu mõistmisesse. Seepärast peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vajaduse korral konsulteerima erasektori sidusrühmadega (sealhulgas finantssektori esindajad, tarbijaühingud, finantsteenuste valdkonna kasutajarühmad, mis on loodud komisjoni õigusakti või liidu seadusandliku aktiga) ning andma neile õiglase võimaluse esitada kommentaare.

(30)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamine peaks otseselt aitama saavutada siseturu eesmärke. Liidu finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve on liidu üldise uue järelevalvekorra osa, kuna makrotasandi usaldatavusjärelevalve on tihedalt seotud mikrotasandi järelevalvega, mis on tehtud ülesandeks Euroopa järelevalveasutustele. Selleks et kõikidel sidusrühmadel oleks piisav kindlustunne piiriüleste finantstehingute tegemisel, tuleks kehtestada kord, millega võetakse nõuetekohaselt arvesse mikro- ja makrotasandi riskide vastastikust seost. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks jälgima ja hindama finantsstabiilsusega seotud riske, mis tulenevad arengutendentsidest, millel võib olla mõju valdkondlikul tasandil või finantssüsteemile tervikuna. Selliste riskide hindajana peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu toetama liidu integreeritud järelevalvestruktuuri, mida on vaja selleks, et soodustada poliitiliste meetmete õigeaegset ja järjekindlat võtmist liikmesriikides ning sellega vältida erinevaid lähenemisviise ja parandada siseturu toimimist.

(31)

Euroopa Liidu Kohus on kohtuasjas C-217/04 (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik vs. Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu) 2. mail 2006. aastal tehtud otsusega kinnitanud, et „mitte miski EÜ asutamislepingu artikli 95 [praegune ELi toimimise lepingu artikkel 114] sõnastuses ei luba järeldada, et meetmed, mis ühenduse seadusandja on vastu võtnud sellele artiklile tuginedes, peavad oma adressaatide osas piirduma üksnes liikmesriikidega. Mainitud seadusandja hinnangul võib osutuda vajalikuks ühenduse asutuse loomine, mille ülesanne on aidata ühtlustamisprotsessile kaasa olukordades, kus antud sättel põhinevate õigusaktide ühetaolise rakendamise ja kohaldamise hõlbustamiseks tundub kohane võtta vastu soovituslikke täiendavaid ja raammeetmeid.” (16) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks toetama finantsstabiilsust, mis on vajalik siseturul täiendava finantsintegratsiooni saavutamiseks, teostades järelevalvet süsteemsete riskide üle ning andes vajadusel hoiatusi ja soovitusi. Need ülesanded on tihedalt seotud finantsteenuste siseturgu käsitlevate liidu seadusandlike aktide eesmärkidega. Seepärast tuleb Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutada ELi toimimise lepingu artikli 114 alusel.

(32)

De Larosière’i aruandes esitatud ettepaneku kohaselt on vaja järkjärgulist lähenemisviisi ning Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid hiljemalt 17. detsembriks 2013 igakülgselt üle vaatama Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa järelevalveasutuste toimimise.

(33)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt liidu finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalvet, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada liidu finantsturgude integreerituse tõttu ning seetõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Asutamine

1.   Asutatakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Selle asukoht on Frankfurt am Main.

2.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on osa Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemist, mille eesmärk on tagada liidu finantssüsteemi järelevalve.

3.   Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi kuuluvad:

a)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu;

b)

määrusega (EL) nr 1093/2010 asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve);

c)

määrusega (EL) nr 1094/2010 asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve);

d)

määrusega (EL) nr 1095/2010 asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve);

e)

määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 54 ette nähtud Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”);

f)

määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides määratletud liikmesriikide pädevad või järelevalveasutused.

4.   ELi lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt teevad Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemis osalejad usalduse ja täieliku vastastikuse austuse vaimus koostööd, et tagada eelkõige omavaheline asjakohane ja usaldusväärne teabevahetus.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kohaldatakse järgmisi mõisteid:

a)

„finantseerimisasutus” – mis tahes ettevõtja või üksus, kelle tegevust reguleeritakse liidu õigusaktidega, millele on osutatud määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 1 lõikes 2, või mis tahes teine liidus asuv ettevõtja või üksus, kelle põhitegevus on sarnast laadi;

b)

„finantssüsteem” – kõik finantseerimisasutused, finantsturud ja -tooted ning finantsturu infrastruktuurid;

c)

„süsteemne risk” – finantssüsteemi häire risk, millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed siseturule ja reaalmajandusele. Kõik finantsvahendajate, -turgude ja -infrastruktuuri liigid võivad olla teataval määral süsteemselt tähtsad.

Artikkel 3

Missioon, eesmärgid ja ülesanded

1.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastutab liidus finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest, et toetada liidu finantsstabiilsust ohustavate ja finantssüsteemis asetleidvatest arengutest tulenevate süsteemsete riskide vältimist või vähendamist, võttes arvesse makromajanduse arenguid, et hoida ära laiaulatuslikud finantsprobleemid. See toetab siseturu sujuvat toimimist, tagades seeläbi finantssektori jätkusuutliku panuse majanduskasvu.

2.   Lõike 1 kohaldamisel täidab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu järgmisi ülesandeid:

a)

määrab kindlaks kogu teabe ja/või kogub ning analüüsib seda, mis on asjakohane ja vajalik lõikes 1 kirjeldatud eesmärkide täitmiseks;

b)

tuvastab süsteemsed riskid ja seab need tähtsuse järjekorda;

c)

annab riskihoiatusi, kui sellised süsteemsed riskid on märkimisväärsed, ja vajaduse korral avalikustab need;

d)

esitab soovitused parandusmeetmete võtmiseks, et reageerida tuvastatud riskidele, ja vajaduse korral avalikustab need soovitused;

e)

kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu leiab, et tekkida võib eriolukord määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 18 määratletud tähenduses, väljastab ta nõukogule adresseeritud konfidentsiaalse hoiatusteate ning annab nõukogule hinnangu, kas oleks vaja võtta vastu otsus, mis adresseeritakse Euroopa järelevalveasutustele ja millega määratakse kindlaks eriolukorra olemasolu;

f)

jälgib hoiatuste ja soovituste kohaselt võetud meetmete rakendamist;

g)

teeb tihedat koostööd Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi kõigi teiste osalistega ja vajaduse korral varustab Euroopa järelevalveasutusi sellise teabega süsteemsete riskide kohta, mis on neile vajalik oma ülesannete täitmiseks; ning töötab koos Euroopa järelevalveasutustega välja ühise kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate kogumi (riskinäidikud) süsteemsete riskide kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks;

h)

osaleb vajaduse korral ühiskomitees;

i)

kooskõlastab oma tegevuse rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide tegevusega, sealhulgas eelkõige Rahvusvahelise Valuutafondi ja finantsstabiilsuse nõukoguga, samuti kolmandate riikide oluliste asutustega küsimustes, mis on seotud makrotasandi usaldatavusjärelevalvega;

j)

täidab muid asjakohaseid ülesandeid, nagu on sätestatud liidu seadusandlikes aktides.

II PEATÜKK

KORRALDUS

Artikkel 4

Struktuur

1.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu koosneb haldusnõukogust, juhtkomiteest, sekretariaadist, teaduslikust nõuandekomiteest ja tehnilisest nõuandekomiteest.

2.   Haldusnõukogu teeb otsuseid, mida on vaja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule artikli 3 lõike 2 kohaselt usaldatud ülesannete täitmise tagamiseks.

3.   Juhtkomitee toetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsustusprotsessis, valmistades ette haldusnõukogu koosolekud, vaadates läbi arutlusele tulevad dokumendid ja jälgides Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus käimasoleva töö edenemist.

4.   Sekretariaat vastutab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu igapäevase töö eest. Ta pakub Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule kõrgekvaliteedilist tuge analüüsi, statistika, halduse ja logistika valdkonnas vastavalt eesistuja ja juhtkomitee juhistele kooskõlas nõukogu määrusega (EL) nr 1096/2010 (17). Ta tugineb ka Euroopa järelevalveasutuste, liikmesriikide keskpankade ja liikmesriikide järelevalveasutuste tehnilistele nõuannetele.

5.   Teaduslik nõuandekomitee ja tehniline nõuandekomitee, millele on osutatud artiklites 12 ja 13, annavad nõu ja toetavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tema tööga seotud küsimustes.

Artikkel 5

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ja eesistuja asetäitjad

1.   Viieks aastaks pärast käesoleva määruse jõustumist on Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistujaks EKP president. Järgnevateks ametiaegadeks määratakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja artiklis 20 ette nähtud läbivaatamise järel kindlaks määratava korra kohaselt.

2.   Eesistuja esimese asetäitja valivad viieks aastaks endi seast EKP üldnõukogu liikmed, võttes arvesse kõikide liikmesriikide ning nende liikmesriikide, kus on käibel euro, ja nende liikmesriikide, kus ei ole käibel euro, tasakaalustatud esindatust. Eesistuja esimese asetäitja võib üks kord tagasi valida.

3.   Eesistuja teine asetäitja on ühiskomitee eesistuja, kes on ametisse nimetatud vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 55 lõikele 3.

4.   Eesistuja ja eesistuja asetäitjad tutvustavad Euroopa Parlamendile avalikul kuulamisel, kuidas nad kavatsevad täita käesoleva määruse kohaseid ülesandeid.

5.   Eesistuja juhatab haldusnõukogu ja juhtkomitee koosolekuid.

6.   Eesistuja asetäitjad (vastavalt eesistuja asetäitjate järjestusele) juhatavad haldusnõukogu ja/või juhtkomitee koosolekuid, kui eesistuja ei saa koosolekul osaleda.

7.   Kui nende EKP üldnõukogu liikmete ametiaeg, kes on valitud eesistuja esimeseks asetäitjaks, lõpeb enne viieaastase tähtaja möödumist või kui mis tahes põhjusel eesistuja esimene asetäitja ei saa oma ülesandeid täita, valitakse eesistuja uus esimene asetäitja lõike 2 kohaselt.

8.   Eesistuja esindab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutuseväliselt.

Artikkel 6

Haldusnõukogu

1.   Haldusnõukogu hääleõigusega liikmed on järgmised isikud:

a)

EKP president ja asepresident;

b)

liikmesriikide keskpankade juhid;

c)

komisjoni volinik;

d)

Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) eesistuja;

e)

Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) eesistuja;

f)

Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) eesistuja;

g)

teadusliku nõuandekomitee eesistuja ja kaks eesistuja asetäitjat;

h)

tehnilise nõuandekomitee eesistuja.

2.   Haldusnõukogu hääleõiguseta liikmed on järgmised isikud:

a)

kooskõlas lõikega 3 igast liikmesriigist üks kõrgetasemeline esindaja, kes esindab pädevaid riiklikke järelevalveasutusi;

b)

majandus- ja rahanduskomitee eesistuja.

3.   Liikmesriikide järelevalveasutuste esindamisel vastavalt lõike 2 punktile a vahetub iga liikmesriigi kõrgetasemeline esindaja vastavalt käsitlemisel olevale küsimusele, välja arvatud juhul, kui mõne liikmesriigi järelevalveasutused on kokku leppinud ühise esindaja kasutamises.

4.   Haldusnõukogu kehtestab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töökorra.

Artikkel 7

Erapooletus

1.   Haldusnõukogu ja juhtkomitee tegevuses osaledes või seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu mis tahes muu tegevusega täidavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmed oma ülesandeid erapooletult ning üksnes liidu kui terviku huvides. Nad ei taotle ega võta vastu juhiseid liikmesriikidelt, liidu institutsioonidelt ega üheltki teiselt avalik-õiguslikult või eraõiguslikult organilt.

2.   Haldusnõukogu liikmed (nii hääleõiguse kui hääleõiguseta) ei või tegutseda finantssektoris.

3.   Liikmesriigid, liidu institutsioonid ega teised avalik-õiguslikud või eraõiguslikud organid ei püüa mõjutada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmeid artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisel.

Artikkel 8

Ametisaladus

1.   Haldusnõukogu liikmed ja kõik teised isikud, kes töötavad või on töötanud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus või selle jaoks (sealhulgas asjakohased keskpankade, teadusliku nõuandekomitee, tehnilise nõuandekomitee, Euroopa järelevalveasutuste ja liikmesriikide pädevate järelevalveasutuste töötajad) ei tohi avalikustada ametisaladusega kaitstud teavet isegi pärast oma ametiaja lõppu.

2.   Teavet, mille on saanud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmed, võib kasutada üksnes oma kohustuste ja artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmiseks.

3.   Ilma et see piiraks artikli 16 ja kriminaalõiguse kohaldamist, ei tohi lõikes 1 osutatud isikud avaldada ühelegi isikule ega ametiasutusele neile ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet, välja arvatud kokkuvõttena või üldistatuna, nii et üksikut finantseerimisasutust ei ole võimalik tuvastada.

4.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu lepib koos Euroopa järelevalveasutustega kokku ja kehtestab konkreetsed konfidentsiaalsusprotseduurid, et kaitsta üksikuid finantseerimisasutusi käsitlevat teavet või teavet, mille puhul on võimalik finantseerimisasutust tuvastada.

Artikkel 9

Haldusnõukogu koosolekud

1.   Haldusnõukogu korralised täiskogu koosolekud kutsub kokku Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ning need toimuvad vähemalt neli korda aastas. Erakorralised koosolekud võib kokku kutsuda Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja algatusel või haldusnõukogu hääleõigusega liikmetest vähemalt ühe kolmandiku taotlusel.

2.   Haldusnõukogu koosolekutel peavad kõik liikmed isiklikult osalema ja enda asemel ei või saata esindajat.

3.   Erandina lõikest 2 võib liige, kes ei saa koosolekutel osaleda vähemalt kolme kuu jooksul, nimetada asendusliikme. Kõnealuse liikme võib asendada ka isikuga, kes on ametlikult nimetatud asjaomase asutuse reeglite kohaselt, et esindaja ajutiselt asendada.

4.   Vajaduse korral võib haldusnõukogu koosolekutele kutsuda osalema kõrgetasemelisi esindajaid rahvusvahelistest finantsorganisatsioonidest, mille tegevus on otseselt seotud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannetega, nagu need on sätestatud artikli 3 lõikes 2.

5.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töös võivad osaleda ka kõrgetasemelised esindajad kolmandate, eelkõige EMP riikide asjakohastest ametiasutustest, kuid rangelt ainult nende riikide jaoks eriti olulistes küsimustes. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib kehtestada korra, milles määratakse eelkõige kindlaks nende kolmandate riikide Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töös osalemise laad, ulatus ja menetluslikud aspektid. Kõnealuse korraga võidakse ette näha, et need riigid on haldusnõukogus üksikjuhtumipõhiselt vaatlejatena esindatud ning seda ainult nende riikide jaoks oluliste küsimuste puhul, jättes igal juhul välja kõik juhtumid, kus võidakse arutada konkreetsete finantseerimisasutuste või liikmesriikide olukorda.

6.   Koosoleku arutelu on konfidentsiaalne.

Artikkel 10

Haldusnõukogu hääletuskord

1.   Igal haldusnõukogu hääleõigusega liikmel on üks hääl.

2.   Ilma et sellega piirataks artikli 18 lõikes 1 sätestatud hääletuskorda, otsustab haldusnõukogu kohalolevate hääleõigusega liikmete lihthäälteenamuse alusel. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja hääl.

3.   Erandina lõikest 2 on soovituse vastuvõtmiseks või hoiatuse või soovituse avalikustamiseks vajalik kahekolmandikuline häälteenamus.

4.   Haldusnõukogu võib hääletada, kui kohal viibib kaks kolmandikku hääleõiguslikest liikmetest. Kui kvoorumit ei ole, võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja kokku kutsuda erakorralise koosoleku, kus võib otsuseid vastu võtta, kui kohal viibib kolmandik hääleõiguslikest liikmetest. Artikli 6 lõikes 4 osutatud töökorraga kehtestatakse õigeaegse teavitamise eeskirjad, mida kasutatakse erakorralise koosoleku kokkukutsumisel.

Artikkel 11

Juhtkomitee

1.   Juhtkomiteesse kuuluvad järgmised liikmed:

a)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ja eesistuja esimene asetäitja;

b)

EKP asepresident;

c)

neli teist haldusnõukogu liiget, kes on samuti EKP üldnõukogu liikmed, võttes arvesse kõigi liikmesriikide tasakaalustatud esindatust ning tasakaalustatud esindatust nende liikmesriikide, kus on käibel euro, ja nende liikmesriikide, kus ei ole käibel euro, vahel. Haldusnõukogu liikmed, kes on samuti EKP üldnõukogu liikmed, valivad nad endi hulgast kolmeks aastaks;

d)

komisjoni volinik;

e)

Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) eesistuja;

f)

Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) eesistuja;

g)

Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) eesistuja;

h)

majandus- ja rahanduskomitee eesistuja;

i)

teadusliku nõuandekomitee eesistuja ning

j)

tehnilise nõuandekomitee eesistuja.

Juhtkomitee valitud liikme täitmata koha täitmiseks valib haldusnõukogu uue liikme.

2.   Juhtkomitee koosolekud kutsub kokku Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja vähemalt kord kvartalis enne haldusnõukogu iga koosolekut. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja võib kokku kutsuda ka erakorralise koosoleku.

Artikkel 12

Teaduslik nõuandekomitee

1.   Teaduslik nõuandekomitee koosneb teadusliku nõuandekomitee eesistujast ja 15 eksperdist, kellel on erinevad oskused ja kogemus ning kelle on esitanud juhtkomitee ja heaks kiitnud haldusnõukogu neljaks aastaks koos võimalusega mandaati pikendada. Kandidaadid ei tohi olla Euroopa järelevalveasutuste liikmed ja nende valimisel võetakse arvesse nii nende üldist pädevust kui ka mitmekülgset akadeemilist kogemust või tegutsemist muudes valdkondades, eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ning ametiühingutes, või pädevust ja kogemust finantsteenuste osutajate või tarbijatena.

2.   Haldusnõukogu nimetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ettepaneku alusel ametisse teadusliku nõuandekomitee esimehe ja kaks aseesimeest ning neil peaksid olema asjakohased põhjalikud teadmised ja asjatundlikkus, nt akadeemiline taust panganduse, väärtpaberiturgude või kindlustuse ning tööandjapensionide valdkonnas. Teadusliku nõuandekomitee eesistumine peaks nimetatud kolme isiku vahel roteeruma.

3.   Teaduslik nõuandekomitee annab nõu ja toetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastavalt artikli 4 lõikele 5 Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja taotlusel.

4.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaat toetab teadusliku nõuandekomitee tööd ja sekretariaadi juhataja osaleb selle koosolekutel.

5.   Vajaduse korral konsulteerib teaduslik nõuandekomitee varajases etapis ning avatud ja läbipaistval viisil sidusrühmadega, nagu turuosalised, tarbijaorganisatsioonid ja teaduseksperdid, võttes seejuures arvesse konfidentsiaalsusnõuet.

6.   Teaduslikule nõuandekomiteele antakse kõik vajalikud vahendid tema ülesannete edukaks täitmiseks.

Artikkel 13

Tehniline nõuandekomitee

1.   Tehnilisse nõuandekomiteesse kuuluvad järgmised isikud:

a)

iga liikmesriigi keskpanga esindaja ja EKP esindaja;

b)

igast liikmesriigist üks esindaja, kes esindab riiklikke järelevalveasutusi vastavalt teisele lõigule;

c)

Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) esindaja;

d)

Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) esindaja;

e)

Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) esindaja;

f)

kaks komisjoni esindajat;

g)

majandus- ja rahanduskomitee esindaja ning

h)

teadusliku nõuandekomitee esindaja.

Iga liikmesriigi järelevalveasutused valivad tehnilisse nõuandekomiteesse ühe esindaja. Liikmesriikide järelevalveasutuste esindamisel vastavalt esimese lõigu punktile b vahetub asjaomane esindaja vastavalt käsitlemisel olevale küsimusele, välja arvatud juhul, kui mõne liikmesriigi järelevalveasutused on kokku leppinud ühises esindajas.

2.   Haldusnõukogu nimetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ettepaneku alusel ametisse tehnilise nõuandekomitee eesistuja.

3.   Tehniline nõuandekomitee annab nõu ja toetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastavalt artikli 4 lõikele 5 Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja taotlusel.

4.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaat toetab tehnilise nõuandekomitee tööd ja sekretariaadi juhataja osaleb selle koosolekutel.

5.   Tehnilisele nõuandekomiteele antakse kõik vajalikud vahendid tema ülesannete edukaks täitmiseks.

Artikkel 14

Muud nõustajad

Artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisel küsib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vajadusel asjaomastelt erasektori sidusrühmadelt nende arvamust.

III PEATÜKK

ÜLESANDED

Artikkel 15

Teabe kogumine ja vahetus

1.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu varustab Euroopa järelevalveasutusi riske käsitleva teabega, mis on neile vajalik oma ülesannete täitmiseks.

2.   Euroopa järelevalveasutused, Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS), komisjon, riiklikud järelevalveasutused ja riiklikud statistikaasutused teevad tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja esitavad talle kogu teabe, mida tal on vaja oma ülesannete täitmiseks vastavalt liidu seadusandlikele aktidele.

3.   Vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 36 lõikele 2 võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotleda teavet Euroopa järelevalveasutustelt reeglina kokkuvõtlikul kujul või koondatuna, nii et üksikuid finantseerimisasutusi ei ole võimalik tuvastada.

4.   Enne käesoleva artikli kohast teabe taotlemist võtab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kõigepealt arvesse Euroopa statistikasüsteemi ja EKPSi arendatud, tehtud ja levitatud olemasolevat statistikat.

5.   Kui taotletud teave ei ole kõnealustele asutustele kättesaadav või see ei ole tehtud kättesaadavaks õigeaegselt, võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotleda teavet EKPSilt, liikmesriikide järelevalveasutustelt või liikmesriikide statistikaasutustelt. Kui teave ei ole jätkuvalt kättesaadav, võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotleda seda asjaomaselt liikmesriigilt, ilma et see piiraks statistika ja andmete kogumise valdkonnas nõukogule, komisjonile (Eurostat), EKPle, eurosüsteemile ja EKPSile antud õigusi.

6.   Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotleb sellise teabe esitamist, mis ei ole esitatud kokkuvõtlikul kujul või koondatuna, tuuakse põhjendatud taotluses esile, miks konkreetset finantseerimisasutust käsitlevaid andmeid peetakse süsteemselt asjakohasteks ja vajalikeks, võttes arvesse turul valitsevat olukorda.

7.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu konsulteerib enne iga taotluse esitamist, mis käsitleb andmeid, mis ei ole esitatud kokkuvõtlikul kujul või koondatuna, asjaomase Euroopa järelevalveasutusega, et tagada taotluse põhjendatus ja proportsionaalsus. Kui asjaomane Euroopa järelevalveasutus on seisukohal, et taotlus ei ole põhjendatud ja proportsionaalne, saadab ta taotluse viivitamatult Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule tagasi ja palub esitada täiendavaid põhjendusi. Pärast seda, kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on asjaomasele Euroopa järelevalveasutusele esitanud sellised täiendavad põhjendused, edastab taotluse adressaat taotletud teabe Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, tingimusel et adressaadil on õiguslikult tagatud juurdepääs asjaomasele teabele.

Artikkel 16

Hoiatused ja soovitused

1.   Kui tuvastatakse märkimisväärsed riskid seoses artikli 3 lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamisega, annab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja vajaduse korral annab välja soovitused parandusmeetmete võtmiseks, sealhulgas vajaduse korral seadusandlike algatuste tegemiseks.

2.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja soovitused, mis on antud välja vastavalt artikli 3 lõike 2 punktidele c ja d, võivad olla üldised või konkreetsed, suunatud eelkõige liidule tervikuna või ühele või mitmele liikmesriigile, ühele või mitmele Euroopa järelevalveasutusele või ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele. Kui hoiatus või soovitus on suunatud ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele, teavitatakse sellest asjaomast liikmesriiki (asjaomaseid liikmesriike). Soovitused sisaldavad kindlaksmääratud tähtaega sellele poliitiliselt reageerimiseks. Seoses liidu seadusandliku aktiga antavad soovitused võivad olla adresseeritud ka komisjonile.

3.   Samal ajal kui hoiatused ja soovitused edastatakse lõike 2 kohaselt adressaatidele, edastatakse need ka kooskõlas rangete konfidentsiaalsusnõuetega nõukogule ja komisjonile ning juhul, kui need on adresseeritud ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele, edastatakse need ka Euroopa järelevalveasutustele.

4.   Et suurendada teadlikkust liidu majanduses peituvatest riskidest ning selliste riskide tähtsuse järjekorda seadmiseks töötab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tihedas koostöös Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi teiste liikmetega välja värvikoodi süsteemi, mis kajastab eri riskitasemeid.

Kui sellise klassifikatsiooni kriteeriumid on välja töötatud, osutavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja soovitused igal üksikul juhul eraldi ja vajaduse korral, millisesse kategooriasse risk kuulub.

Artikkel 17

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitustele reageerimine

1.   Kui artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud soovitus on adresseeritud komisjonile, ühele või mitmele liikmesriigile, ühele või mitmele Euroopa järelevalveasutusele või ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele, teatavad adressaadid soovituse alusel võetud meetmetest Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ja nõukogule ning esitavad meetmete võtmata jätmise korral nõuetekohase põhjenduse. Vajaduse korral teavitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kooskõlas range konfidentsiaalsusnõudega viivitamata Euroopa järelevalveasutusi saadud vastustest.

2.   Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsustab, et soovitust ei ole järgitud ja adressaatide põhjendused meetmete võtmata jätmise kohta ei ole piisavad, teavitab ta kooskõlas range konfidentsiaalsusnõudega adressaate, nõukogu ja vajaduse korral asjaomast Euroopa järelevalveasutust.

3.   Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on teinud lõike 2 kohaselt otsuse artikli 18 lõike 1 menetluse kohaselt avalikustatud soovituse kohta, võib Euroopa Parlament kutsuda Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistujat asjaomast soovitust esitlema ning adressaadid võivad taotleda osalemist arvamustevahetuses.

Artikkel 18

Avalikud hoiatused ja soovitused

1.   Haldusnõukogu otsustab pärast seda, kui ta on nõukogu teavitanud piisavalt aegsasti, nii et viimane saaks reageerida, igal üksikul juhul eraldi, kas hoiatus või soovitus tuleks avaldada. Olenemata artikli 10 lõikest 3, on käesoleva lõike alusel vastuvõetud haldusnõukogu otsuste puhul alati vajalik kvoorum, milleks on kaks kolmandikku.

2.   Kui haldusnõukogu otsustab hoiatuse või soovituse avalikustada, teavitatakse sellest eelnevalt adressaate.

3.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avaldatud hoiatuste ja soovituste adressaatidele antakse samuti õigus avalikustada oma seisukohti ja põhjendusi vastuseks nimetatud hoiatustele ja soovitustele.

4.   Kui haldusnõukogu otsustab hoiatust või soovitust mitte avalikustada, võtavad adressaat ning vajaduse korral nõukogu ja Euroopa järelevalveasutused kõik vajalikud meetmed, et kaitsta sellise hoiatuse või soovituse konfidentsiaalsust.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Vastutus ja aruandekohustus

1.   Vähemalt kord aastas, kuid ulatuslike finantsprobleemide korral sagedamini, kutsutakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja Euroopa Parlamenti kuulamisele seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu aastaaruande avaldamisega Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kõnealune kuulamine toimub muul ajal kui Euroopa Parlamendi ja EKP presidendi vaheline rahandusalane dialoog.

2.   Lõikes 1 osutatud aastaaruanne sisaldab teavet, mille haldusnõukogu otsustab vastavalt artiklile 18 avalikustada. Aastaaruanne tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

3.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu uurib Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni palvel ka muid konkreetseid küsimusi.

4.   Euroopa Parlament võib paluda Euroopa Süsteemsete Nõukogu eesistujal osaleda pädeva parlamendikomisjoni kuulamisel.

5.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja arutab vähemalt kaks korda aastas ja sagedamini, kui seda peetakse asjakohaseks, Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni esimehe ja aseesimeestega suletud uste taga konfidentsiaalselt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevust. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel sõlmitakse kokkulepe selliste kohtumiste korraldamise üksikasjade kohta, pidades silmas täieliku konfidentsiaalsuse tagamist vastavalt artiklile 8. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu edastab kõnealuse kokkuleppe koopia nõukogule.

Artikkel 20

Läbivaatamine

Hiljemalt 17. detsembriks 2013 vaatavad Euroopa Parlament ja nõukogu käesoleva määruse läbi komisjoni aruandele tuginedes ning otsustavad pärast EKP ja Euroopa järelevalveasutuste arvamuse saamist, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesandeid ja korraldust on vaja muuta.

Eelkõige vaatavad nad läbi Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja määramise või valimise korra.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 24. november 2010

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

O. CHASTEL


(1)  ELT C 270, 11.11.2009, lk 1.

(2)  22. jaanuari 2010. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  Euroopa Parlamendi 22. septembri 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 17. novembri 2010. aasta otsus.

(4)  EÜT C 40, 7.2.2001, lk 453.

(5)  ELT C 25 E, 29.1.2004, lk 394.

(6)  ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 392.

(7)  ELT C 8 E, 14.1.2010, lk 26.

(8)  ELT C 9 E, 15.1.2010, lk 48.

(9)  ELT C 184 E, 8.7.2010, lk 214.

(10)  ELT C 184 E, 8.7.2010, lk 292.

(11)  Vaata käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 12.

(12)  Vaata käesoleva Euroopa Liidu teataja lk 48.

(13)  Vaata käesoleva Euroopa Liidu teataja lk 84.

(14)  ELT L 87, 31.3.2009, lk 164.

(15)  EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

(16)  Euroopa Kohtu lahendid 2006, lk I-03771, lõige 44.

(17)  Vaata käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 162.


15.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 331/12


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1093/2010,

24. november 2010,

millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

2007. ja 2008. aasta finantskriisi tulemusel on ilmsiks tulnud finantsjärelevalve olulised puudused üksikjuhtudel ja finantssüsteemis üldiselt. Riigi tasandil toimivad järelevalvemudelid jäävad maha finantssektori globaliseerumisest ning Euroopa integreeritud ja omavahel ühendatud finantsturgudest, kus paljud finantseerismisasutused tegutsevad piiriüleselt. Kriis tõi esile puudused liikmesriikide järelevalveasutuste vahelises koostöös, koordineerimises, liidu õiguse ühtses kohaldamises ja usalduses.

(2)

Enne finantskriisi ja selle ajal on Euroopa Parlament kutsunud üles liikuma integreerituma Euroopa järelevalve suunas, et tagada tõeliselt võrdsed võimalused kõikidele osalejatele liidu tasandil ning kajastada suurenevat finantsturgude integreerumist liidus (13. aprilli 2000. aasta resolutsioonis komisjoni teatise „Finantsturgude raamistiku rakendamine: tegevuskava” kohta, (4)21. novembri 2002. aasta resolutsioonis usaldatavusnormatiivide järelevalve eeskirjade kohta Euroopa Liidus, (5)11. juuli 2007. aasta resolutsioonis valge raamatu: finantsteenuste poliitika (2005–2010) kohta, (6)23. septembri 2008. aasta resolutsioonis koos soovitustega riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide kohta komisjonile (7) ja 9. oktoobri 2008. aasta resolutsioonis, millega esitatakse soovitused komisjonile Lamfalussy protsessi järelmeetmete kohta: edaspidine järelevalvestruktuur, (8)22. aprilli 2009. aasta seisukohas muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (9) ja 23. aprilli 2009. aasta seisukohas ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus reitinguagentuuride kohta) (10).

(3)

2008. aasta novembris tegi komisjon kõrgetasemelisele töörühmale, mida juhtis Jacques de Larosière, ülesandeks koostada soovitused selle kohta, kuidas tugevdada Euroopa järelevalvekorda nii, et kodanike huvid oleksid paremini kaitstud ning usaldus finantssüsteemi taastuks. Oma 25. veebruaril 2009. aastal esitatud lõpparuandes (de Larosière’i aruanne) soovitas kõrgetasemeline töörühm, et tulevaste finantskriiside ohu ja nende võimaliku mõju vähendamiseks tuleb tõhustada järelevalveraamistikku. Töörühm soovitas reformida liidu finantssektori järelevalve struktuuri. Töörühm jõudis samuti järeldusele, et tuleks luua Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem, kuhu kuuluvad kolm Euroopa järelevalveasutust (üks pangandussektoris, üks väärtpaberisektoris ning üks kindlustus- ja tööandjapensionide sektoris) ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Aruandes esitati ekspertide arvates vajalikud reformid, millega tuleb viivitamatult alustada.

(4)

Komisjon tegi 4. märtsi 2009. aasta teatises „Euroopa majanduse elavdamine” ettepaneku koostada selliste õigusaktide eelnõud, millega luuakse Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Komisjon esitas 27. mai 2009. aasta teatises „Euroopa finantsjärelevalve” üksikasjalikumalt sellise uue järelevalveraamistiku võimaliku struktuuri, kajastades de Larosière’i aruande peamist eesmärki.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis oma 19. juuni 2009. aasta järeldustes heaks kolmest uuest Euroopa järelevalveasutusest koosneva Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi loomise. Kõnealuse süsteemi eesmärk oleks parandada liikmesriikide järelevalvekorra kvaliteeti ja sidusust, tõhustada piiriüleste kontsernide järelevalvet ning kehtestada ühtne Euroopa eeskirjade kogumik, mida kohaldatakse siseturul kõikide finantseerimisasutuste suhtes. Euroopa Ülemkogu rõhutas, et Euroopa järelevalveasutustel peaks olema õigus teostada järelevalvet ka reitinguagentuuride üle, ja kutsus komisjoni üles esitama konkreetseid ettepanekuid Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi rolli kohta kriisiolukordades, märkides samas, et Euroopa järelevalveasutuste otsused ei tohiks mõjutada liikmesriikide eelarvepädevust.

(6)

Euroopa Ülemkogu leppis 17. juunil 2010 kokku, et „liikmesriigid peaksid võtma kasutusele finantseerimisasutuste suhtes kehtestatavate tasude ja maksude süsteemid, et tagada koormuse õiglane jagamine ja kehtestada stiimulid süsteemse riski piiramiseks. Sellised tasud või maksud peaksid olema osa usaldusväärsest kriisi lahendamise raamistikust. Kõnealuste tasude ja maksude põhiomaduste osas on vaja kiirelt teha täiendavat tööd ning hoolikalt tuleks analüüsida võrdsete tingimuste tagamisega seonduvaid küsimusi ja erinevate regulatiivsete meetmete kumulatiivset mõju.”

(7)

Finants- ja majanduskriis ohustab tõsiselt finantssüsteemi stabiilsust ja siseturu toimimist. Stabiilse ja usaldusväärse finantssüsteemi taastamine ja säilitamine on vältimatu eeltingimus usalduse ja ühtsuse säilitamiseks siseturul ning seeläbi selliste tingimuste tagamiseks ja parandamiseks, mida on vaja täielikult integreeritud ja hästi toimiva finantsteenuste siseturu loomiseks. Tugevasti integreeritud finantsturud pakuvad paremaid riskide hajutamise ja rahastamise võimalusi ning aitavad seega parandada majanduse kohanemisvõimet kriisiolukordades.

(8)

Euroopa järelevalveasutuste komiteede senises raamistikus ei suuda liit enamat saavutada. Liit ei saa lubada olukorda, kus puudub mehhanism, millega tagada, et liikmesriikide järelevalveasutused teeksid piiriüleste finantseerimisasutuste jaoks parimaid võimalikke järelevalvealaseid otsuseid; kus koostöö ja teabevahetus liikmesriikide järelevalveasutuste vahel ei ole piisav; kus liikmesriikide järelevalveasutuste ühismeetmete võtmine on keeruline, kuna arvesse tuleb võtta erinevaid õiguslikke ja järelevalvealaseid nõudeid; kus siseriiklikud lahendused on sageli ainus teostatav võimalus probleemide lahendamiseks liidu tasandil ning kus samu õigusakte tõlgendatakse erinevalt. Tuleks luua Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem kõnealuste puuduste kõrvaldamiseks ja kooskõlas eesmärgiga luua liidus ühtne ja stabiilne finantsteenuste turg, ühendades liikmesriikide järelevalveasutused liidu tugevasse võrgustikku.

(9)

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem peaks olema liikmesriikide ja liidu järelevalveasutuste integreeritud võrgustik, mille ülesehituse kohaselt teostatakse igapäevast järelevalvet liikmesriigi tasandil. Samuti peaks see aitama ühtlustada ja ühtsemalt kohaldada finantseerimisasutusi ja finantsturgusid käsitlevaid eeskirju kogu liidus. Lisaks Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) (edaspidi „Euroopa Pangandusjärelevalve”) tuleks asutada Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ning Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”). Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks käesolevas määruses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1092/2010 (11) sätestatud ülesannete täitmise eesmärgil kuuluma Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi.

(10)

Euroopa järelevalveasutused peaksid asendama komisjoni otsusega 2009/78/EÜ (12) loodud Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee, komisjoni otsusega 2009/79/EÜ (13) loodud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee ning komisjoni otsusega 2009/77/EÜ (14) loodud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee ning võtma üle kõnealuste komiteede kõik ülesanded ja kohustused, sealhulgas vajaduse korral jätkama käimasolevat tööd ja käimasolevaid projekte. Iga Euroopa järelevalveasutuse tegevus tuleks selgelt kindlaks määrata. Euroopa järelevalveasutused peaksid oma tegevusest aru andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kui kõnealune tegevus on seotud ühiskomitee kaudu koordineeritud valdkondadevahelise küsimusega, peaksid Euroopa järelevalveasutused sellest aru andma ühiskomitee kaudu.

(11)

Euroopa Pangandusjärelevalve peaks aitama parandada siseturu toimimist, tagades sealhulgas eelkõige reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme, võttes arvesse kõigi liikmesriikide erinevaid huve ja finantseerimisasutuste olemuslikke erinevusi. Euroopa Pangandusjärelevalve peaks kaitsma selliseid üldisi huve nagu finantssüsteemi stabiilsus, turgude ja finantstoodete läbipaistvus ning hoiustajate ja investorite kaitsmine. Samuti peaks Euroopa Pangandusjärelevalve hoidma ära õigusnormide erinevuste ärakasutamist (regulatiivne arbitraaž) ja tagama kõigile võrdsed võimalused ning tõhustama rahvusvahelist järelevalvealast koostööd, et sellest saaks kasu kogu majandus, sealhulgas finantseerimisasutused ja muud sidusrühmad ning tarbijad ja töötajad. Euroopa Pangandusjärelevalve ülesanded peaksid hõlmama ka järelevalvealase lähenemise edendamist ning liidu institutsioonidele nõu andmist panganduse, maksete, e-raha reguleerimise ja järelevalve valdkonnas, samuti ettevõtete üldjuhtimise, auditeerimise ja finantsaruandluse küsimusi. Euroopa Pangandusjärelevalvele tuleks anda teatud vastutus seoses olemasolevate ja uute finantstegevustega.

(12)

Euroopa Pangandusjärelevalvel peaks samuti olema võimalik ajutiselt keelustada või piirata teatavaid finantstegevusi, mis ohustavad finantsturgude nõuetekohast toimimist või terviklikkust või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust käesolevas määruses osutatud seadusandlikes aktides määratletud juhtudel ja sätestatud tingimustel. Kui ajutine keelustamine on vajalik eriolukorra tõttu, peaks Euroopa Pangandusjärelevalve toimima kooskõlas käesoleva määrusega ning selles sätestatud tingimustel. Juhtudel, kui teatavate finantstegevuste ajutisel keelustamisel või piiramisel on valdkonnaülene mõju, tuleks valdkondlike õigusaktidega ette näha, et Euroopa Pangandusjärelevalve peaks, kui see on asjakohane, ühiskomitee kaudu konsulteerima Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ja koordineerima nendega oma tegevust.

(13)

Euroopa Pangandusjärelevalve peaks võtma nõuetekohaselt arvesse oma tegevuse mõju konkurentsile ja uuendustegevusele siseturul, liidu ülemaailmsele konkurentsivõimele, rahalisele kaasamisele ning liidu uuele tööhõive ja majanduskasvu strateegiale.

(14)

Oma ülesannete täitmiseks peaks Euroopa Pangandusjärelevalve olema halduslikult ja rahaliselt sõltumatu juriidiline isik.

(15)

Tuginedes rahvusvaheliste organite tööle, tuleks süsteemset riski määratleda kui finantssüsteemi häire riski, millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed siseturule ja reaalmajandusele. Igasugused finantsvahendajad, turud ja infrastruktuurid võivad potentsiaalselt omada teatavat süsteemset tähtsust.

(16)

Piiriülene risk on kogu liidu või selle osade majandusliku tasakaalu häiretest või finantstõrgetest tulenev risk, millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed kahe või enama liikmesriigi ettevõtjate vahelistele tehingutele, siseturu toimimisele või liidu või mõne selle liikmesriigi avaliku sektori rahandusele.

(17)

Euroopa Liidu Kohus kinnitas kohtuasjas C-217/04 (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik vs. Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu) 2. mail 2006 tehtud otsuses, et „mitte miski EÜ asutamislepingu artikli 95 [nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikkel 114] sõnastuses ei luba järeldada, et meetmed, mis ühenduse seadusandja on vastu võtnud sellele artiklile tuginedes, peavad oma adressaatide osas piirduma üksnes liikmesriikidega. Mainitud seadusandja hinnangul võib osutuda vajalikuks ühenduse asutuse loomine, mille ülesanne on aidata ühtlustamisprotsessile kaasa olukordades, kus antud sättel põhinevate õigusaktide ühetaolise rakendamise ja kohaldamise hõlbustamiseks tundub kohane võtta vastu soovituslikke täiendavaid ja raammeetmeid.” (15) Euroopa Pangandusjärelevalve eesmärk ja ülesanded, milleks on aidata liikmesriikide pädevaid järelevalveasutusi liidu eeskirjade ühtsel tõlgendamisel ja kohaldamisel ning edendada finantsintegratsiooniks vajalikku finantsstabiilsust, on tihedalt seotud finantsteenuste siseturgu käsitleva liidu õigustiku eesmärkidega. Seepärast tuleb Euroopa Pangandusjärelevalve asutada ELi toimimise lepingu artikli 114 alusel.

(18)

Järgmised seadusandlikud aktid näevad ette liikmesriikide pädevate asutuste ülesanded, sealhulgas nende omavahelise koostöö ja koostöö komisjoniga: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta, (16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (17) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiiv 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta (18).

(19)

Käesoleva määrusega hõlmatud valdkonda reguleerivate liidu õigusaktide hulka kuuluvad ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet, (19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/78/EÜ kindlustusandjate gruppi kuuluvate kindlustusseltside täiendava järelevalve kohta, (20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1781/2006 raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta, (21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv nr 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet, (22) ning asjakohased osad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivist 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta, (23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivist 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust, (24) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiivist 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul (25).

(20)

Soovitav on, et Euroopa Pangandusjärelevalve edendaks ühtset lähenemisviisi hoiuste tagamise valdkonnas, et tagada hoiustajatele võrdsed võimalused ja hoiustajate võrdne kohtlemine kogu liidus. Kuna hoiuste tagamise skeemide rakendamise üle teostatakse liikmesriikides kontrolli, aga mitte finantsjärelevalvet, peaks Euroopa Pangandusjärelevalvel olema õigus kasutada käesoleva määruse kohaseid volitusi seoses hoiuste tagamise skeemi ja selle haldajaga.

(21)

Vastavalt Lissaboni lepingu vastu võtnud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile lisatud deklaratsioonile (nr 39) Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 290 kohta nõuab regulatiivsete tehniliste standardite väljatöötamine tehniliste eriteadmiste abi finantsteenuste valdkonnale spetsiifilises vormis. On vaja, et Euroopa Pangandusjärelevalvel võimaldatakse pakkuda selliseid eriteadmisi, sealhulgas ka standardite või nende osade kohta, mis ei põhine Euroopa Pangandusjärelevalve poolt välja töötatud tehnilise standardi eelnõul.

(22)

Selleks et kehtestada finantsteenuste ühtlustatud regulatiivsed tehnilised standardid ja tagada ka ühtsete eeskirjade abil võrdsed võimalused ning hoiustajate, investorite ja tarbijate piisav kaitse kogu liidus, on vaja kehtestada tõhus mehhanism. Kuna Euroopa Pangandusjärelevalvel on põhjalikud eriteadmised, on tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada liidu õiguses kindlaksmääratud valdkondades välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid.

(23)

Komisjon peaks kinnitama kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud delegeeritud õigusaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290, et anda neile siduv õigusjõud. Neis tohiks muudatusi teha vaid väga üksikute erakorraliste asjaolude ilmnedes, kuna Euroopa Pangandusjärelevalve puutub pidevalt kokku finantsturgudega ning tunneb kõige paremini nende igapäevast toimimist. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõusid muudetaks juhul, kui need ei ole kooskõlas liidu õigusega, ei järgi proportsionaalsuse põhimõtet või on vastuolus finantsteenuste siseturu aluspõhimõtetega, mis on kajastatud finantsteenuseid käsitlevas liidu õigustikus. Komisjon ei tohiks muuta Euroopa Pangandusjärelevalve poolt koostatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude sisu ilma seda Euroopa Pangandusjärelevalvega eelnevalt kooskõlastamata. Kõnealuste standardite kiire ja sujuva vastuvõtmise tagamiseks tuleks kehtestada tähtaeg, mille jooksul komisjon peab tegema regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kinnitamist käsitleva otsuse.

(24)

Arvestades Euroopa Pangandusjärelevalve tehnilisi eriteadmisi valdkondades, kus oleks vaja töötada välja regulatiivsed tehnilised standardid, tuleks võtta teadmiseks komisjoni kavatsus võtta vastavate delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel üldjuhul aluseks Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud. Juhul, kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei esita regulatiivse tehnilise standardi eelnõud asjakohases seadusandlikus aktis sätestatud tähtaja jooksul, peaks siiski olema tagatud, et saavutatakse volituste delegeerimise eesmärk ja säilitatakse otsustusprotsessi tõhusus. Seepärast peaks komisjonil olema sellistel juhtudel volitused võtta vastu regulatiivsed tehnilised standardid Euroopa Pangandusjärelevalve koostatud eelnõu puudumisel.

(25)

Komisjonil peaksid olema ka volitused rakenduslike tehniliste standardite vastuvõtmiseks rakendusaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291.

(26)

Valdkondades, kus regulatiivseid või rakenduslikke tehnilisi standardeid ei kohaldata, peaks Euroopa Pangandusjärelevalvel olema õigus esitada suuniseid ja soovitusi liidu õiguse kohaldamise kohta. Selleks et suurendada läbipaistvust ja tagada, et liikmesriikide järelevalveasutused järgiksid kõnealuseid suuniseid ja soovitusi, peaks Euroopa Pangandusjärelevalvel olema võimalik avalikustada põhjused, miks järelevalveasutus neid suuniseid ja soovitusi ei järgi.

(27)

Liidu õiguse nõuetekohane ja täielik kohaldamine on tähtsaim eeldus selleks, et tagada finantsturgude terviklikkus, läbipaistvus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine, finantssüsteemi stabiilsus ning võrdsed konkurentsitingimused finantseerimisasutustele kogu liidus. Seepärast tuleks kehtestada mehhanism, mille kohaselt Euroopa Pangandusjärelevalve käsitleb liidu õiguse mittekohaldamise või ebaõige kohaldamise juhtusid selle rikkumisena. Kõnealust mehhanismi tuleks kohaldada valdkondades, kus liidu õigusega on kindlaks määratud selged ja tingimusteta kohustused.

(28)

Proportsionaalsete meetmete võtmiseks liidu õiguse ebaõige või ebapiisava kohaldamise korral tuleks kohaldada kolmeastmelist mehhanismi. Esiteks peaks Euroopa Pangandusjärelevalvel olema õigus uurida juhtusid, mil liikmesriikide ametiasutused oma järelevalvetegevuses täidavad liidu õigusega kehtestatud kohustusi väidetavalt ebaõigelt või ebapiisavalt, kusjuures uurimise tulemuste põhjal esitaks Euroopa Pangandusjärelevalve soovituse. Kui liikmesriigi pädev asutus ei järgi kõnealust soovitust, peaks komisjonil teiseks olema õigus anda Euroopa Pangandusjärelevalve soovitust arvesse võttes välja ametlik arvamus, milles nõutakse, et pädev asutus võtaks vajalikke meetmeid liidu õiguse järgimise tagamiseks.

(29)

Kolmandaks, kui asjaomane pädev asutus jätkuvalt ei suuda võtta teatavaid meetmeid, peaks Euroopa Pangandusjärelevalve viimase abinõuna saama vastu võtta konkreetsele finantseerimisasutustele adresseeritava otsuse. Selline pädevus peaks piirduma erandjuhtudega, mil pädev asutus ei järgi talle adresseeritud ametlikku arvamust ja mille korral liidu õigus on kehtivate või tulevaste liidu määruste kohaselt finantseerimisasutuste suhtes vahetult kohaldatav.

(30)

Finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi stabiilsust ähvardavate tõsiste ohtude korral tuleb viivitamata ja kooskõlastatult võtta meetmeid liidu tasandil. Seepärast peaks Euroopa Pangandusjärelevalvel olema õigus nõuda, et liikmesriikide järelevalveasutused võtaksid eriolukorra leevendamiseks teatavaid erimeetmeid. Eriolukorra olemasolu kindlakstegemise õigus tuleks anda nõukogule pärast sellekohase taotluse saamist mis tahes Euroopa järelevalveasutuselt, komisjonilt või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogult.

(31)

Euroopa Pangandusjärelevalvel peaks olema õigus nõuda, et liikmesriikide järelevalveasutused võtaksid eriolukorra leevendamiseks erimeetmeid. Euroopa Pangandusjärelevalve poolt sellega seoses võetavad meetmed ei tohiks mõjutada ELi toimimise lepingu artiklis 258 sätestatud komisjoni volitusi algatada asjaomase järelevalveasutuse asukohaliikmesriigi vastu rikkumismenetlus, kui selle liikmesriigi järelevalveasutus ei ole võtnud selliseid meetmeid, ning see ei tohiks mõjutada komisjoni õigust taotleda sellises olukorras ajutiste meetmete võtmist Euroopa Liidu Kohtu menetluses. Samuti ei tohiks see mõjutada liikmesriigi mis tahes vastutust, mis tal võib olla tulenevalt Euroopa Liidu Kohtu praktikast, kui liikmesriigi järelevalveasutus ei võta Euroopa Pangandusjärelevalve nõutud meetmeid.

(32)

Selleks et tagada tõhus ja tulemuslik järelevalve ning eri liikmesriikide järelevalveasutuste seisukohtade arvessevõtmine, peaks Euroopa Pangandusjärelevalvel olema õigus siduvalt lahendada piiriüleste olukordade puhul pädevate asutuste vahelisi erimeelsusi, sealhulgas järelevalvekolleegiumides. Tuleks ette näha lepitusetapp, mille jooksul pädevatel asutustel on võimalus jõuda kokkuleppele. Euroopa Pangandusjärelevalve pädevusse peaksid kuuluma erimeelsused, mis on seotud kas selliste meetmete menetluse või sisuga, mida liikmesriigi pädev asutus võtab või jätab võtmata käesolevas määruses osutatud õiguslikult siduvates liidu õigusaktides täpsustatud juhtudel. Sellises olukorras peaks ühel asjaomastest järelevalveasutustest olema õigus edastada küsimus Euroopa Pangandusjärelevalvele, kes peaks toimima kooskõlas käesoleva määrusega. Euroopa Pangandusjärelevalvel peaks olema õigus nõuda asjaomastelt pädevatelt asutustelt konkreetsete meetmete võtmist või meetmetest hoidumist, et lahendada küsimus liidu õiguse järgimise tagamiseks, millega kaasnevad asjaomase pädeva asutuse jaoks siduvad kohustused. Kui pädev asutus ei täida talle adresseeritud lepitusotsust, peaks Euroopa Pangandusjärelevalvel olema õigus võtta vastu vahetult finantseerimisasutustele adresseeritavaid otsuseid valdkondades, kus liidu õigus on nende suhtes vahetult kohaldatav. Sellise otsuse vastuvõtmise õigust tuleks kasutada vaid viimase abinõuna ning üksnes selleks, et tagada liidu õiguse korrektne ja ühetaoline kohaldamine. Juhtudel, kui asjaomased liidu õigusaktid annavad kaalutlusõiguse liikmesriikide pädevatele asutustele, ei saa otsuse tegemine Euroopa Pangandusjärelevalve poolt asendada selle kaalutlusõiguse liidu õigusega kooskõlas olevat kasutamist.

(33)

Kriis on näidanud, et praegune riikide ametisasutuste vahelise koostöö süsteem, mille volitused on piiratud konkreetsetele liikmesriikidele, ei ole piisav piiriüleselt tegutsevate finantseerimisasutuste puhul.

(34)

Ekspertrühmad, mida liikmesriigid on loonud kriisi põhjuste uurimiseks ja soovituste tegemiseks finantssektori paremaks reguleerimiseks ja järelevalveks, on kinnitanud, et praegune kord ei ole hea alus liidus tegutsevate piiriüleste finantseerimisasutuste tulevaseks reguleerimiseks ja järelevalveks.

(35)

De Larosière’i aruandes on märgitud, et „põhimõtteliselt on meil kaks valikut: esimene on „igaüks enda eest” ehk naabrite paljakskoorimise strateegia ning teine on tõhustatud, pragmaatiline ja mõistlik Euroopa koostöö, mis on kõigile kasulik ja säilitab avatud maailmamajanduse. See tooks endaga kaasa vaieldamatu majandusliku kasu”.

(36)

Järelevalvekolleegiumidel on oluline roll tõhusa, tulemusliku ja järjepideva järelevalve teostamisel piiriüleselt tegutsevate finantseerimisasutuste üle. Euroopa Pangandusjärelevalve peaks aitama edendada ja kontrollida järelevalvekolleegiumide töö tõhusust, tulemuslikkust ja järjepidevust ning sellega seoses peaks Euroopa Pangandusjärelevalvel olema keskne roll selle tagamisel, et piiriüleste finantseerimisasutuste järelevalvekolleegiumide toimimine oleks järjepidev ja sidus kogu liidus. Seepärast peaks Euroopa Pangandusjärelevalvel olema õigus osaleda järelevalvekolleegiumide töös, et ratsionaliseerida nende toimimist, lihtsustada teabevahetust ning edendada järelevalvekolleegiumide lähenemist ja nende tegutsemise järjepidevust liidu õiguse kohaldamisel. Ka de Larosière’i aruandes öeldakse, et „tuleb vältida eri järelevalvetavadest tingitud konkurentsimoonutusi ja õigusnormide erinevuste ärakasutamist (regulatiivset arbitraaži), sest need võivad kahjustada finantsstabiilsust – muu hulgas ergutades finantstegevuse üleviimist nõrga järelevalvega riikidesse. Järelevalvesüsteem peab mõjuma õiglase ja tasakaalustatuna.”

(37)

Lähenemine kriiside ennetamise, ohjamise ja lahendamise valdkonnas, sealhulgas rahastamismehhanismide osas on vajalik, et tagada asjaomaste kulude arvessevõtmine finantssüsteemi poolt ning et liikmesriikide asutused oleksid võimelised saneerima ja likvideerima raskustesse sattunud finantseerimisasutusi, minimeerides samas pankrottide mõju finantssüsteemile, maksumaksjate raha kasutamist pankade päästmiseks ja avaliku sektori ressursside kasutamist, piirates majandusele tekitatavat kahju ning koordineerides riiklike saneerimis- ja likvideerimismeetmete kohaldamist. Sellega seoses on ülimalt oluline töötada välja ühine eeskirjade kogum, mis hõlmaks terviklikku vahendite kogumit raskustesse sattunud pankade probleemide ennetamiseks ja nende saneerimiseks ning likvideerimiseks, et eelkõige käsitleda suurte, piiriüleste või omavahel ühendatud finantseerimisasutustega seotud kriisiolukordi, ning tuleks hinnata vajadust anda Euroopa Pangandusjärelevalvele vastavad täiendavad volitused ja seda, kuidas pangad ja hoiuasutused saaksid hoiustajate kaitset rohkem tähtsustada.

(38)

Direktiivi 94/19/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiivi 97/9/EÜ (investeeringute tagamise skeemide kohta) (26) käimasoleva läbivaatamise käigus võetakse teadmiseks komisjoni kavatsus pöörata erilist tähelepanu vajadusele tagada edasine ühtlustamine kogu liidus. Samuti võetakse teadmiseks komisjoni kavatsus analüüsida kindlustussektori puhul võimalust võtta kasutusele liidu eeskirjad, mis kaitseksid kindlustusvõtjaid kindlustusandja raskustesse sattumise korral. Euroopa järelevalveasutustel peaks olema kõnealustes valdkondades oluline roll ning neile tuleks anda asjakohased volitused seoses tagatisskeemide Euroopa süsteemidega.

(39)

Ülesannete ja kohustuste delegeerimine võib olla järelevalveasutuste võrgustiku tõhusa toimimise tagamiseks kasulik vahend, et vähendada järelevalvealaste ülesannete kattuvust ja edendada koostööd ning sellega kiirendada järelevalvemenetlust ja vähendada finantseerimisasutuste halduskoormust. Seepärast tuleks käesoleva määrusega sõnaselgelt kehtestada sellise delegeerimise õiguslik alus. Liikmesriigid peaksid järgima üldreeglit, et delegeerimine peaks olema lubatud, kuid neil peaks samas olema võimalik kehtestada eritingimused kohustuste delegeerimise suhtes, nt seoses delegeerimiskokkulepetest informeerimise ja teavitamisega. Ülesannete delegeerimise puhul täidab vastutava asutuse ülesandeid Euroopa Pangandusjärelevalve või teine järelevalveasutus, samas kui järelevalvealaste otsustega seotud vastutus jääb delegeeriva asutuse kanda. Kohustuste delegeerimise korral peaks Euroopa Pangandusjärelevalve või volitatud teine järelevalveasutus saama võtta delegeeriva asutuse asemel ja oma nimel vastu otsuseid teatavates järelevalvealastes küsimustes. Delegeerimisel tuleb juhinduda põhimõttest, mille kohaselt antakse järelvalvepädevus järelevalveasutusele, kellel on parimad tingimused kõnealuses küsimuses meetmete võtmiseks. Kohustuste ümberjaotamine võiks olla asjakohane näiteks mastaabi- või mitmekülgsussäästu saavutamiseks, konsolideerimisgruppide ühtse järelevalve tagamiseks ja tehniliste eriteadmiste optimaalseks kasutamiseks liikmesriikide järelevalveasutuste vahel. Delegeeriv asutus ja teised pädevad asutused peaksid tunnustama volitatud asutuse otsuseid määravana, kui need ei ületa delegeerimise piire. Asjakohaste liidu õigusaktidega võiks veelgi täpsustada kokkulepetel põhineva kohustuste ümberjaotamise põhimõtteid. Euroopa Pangandusjärelevalve peaks lihtsustama ja jälgima mis tahes sobival viisil delegeerimiskokkulepete sõlmimist liikmesriikide järelevalveasutuste vahel.

Euroopa Pangandusjärelevalvet tuleks eelnevalt teavitada kavandatavatest delegeerimiskokkulepetest, et Euroopa Pangandusjärelevalve saaks vajaduse korral esitada selle kohta oma arvamuse. Selliste kokkulepete avaldamine tuleks tsentraliseerida, et tagada õigeaegne, läbipaistev ja kergesti juurdepääsetav teave kõigile asjaomastele isikutele. Euroopa Pangandusjärelevalve peaks delegeerimise ja delegeerimiskokkulepete valdkonnas välja selgitama head tavad ja neid levitama.

(40)

Euroopa Pangandusjärelevalve peaks aktiivselt edendama järelevalvealast lähenemist kogu liidus, et kujundada välja ühine järelevalvekultuur.

(41)

Vastastikused eksperdihinnangud on tõhus ja tulemuslik vahend järelevalveasutuste võrgustiku sidususe edendamisel. Seepärast peaks Euroopa Pangandusjärelevalve selliste vastastikuste eksperdihinnangute tarbeks välja töötama metoodikaraamistiku ja viima kõnealuseid hindamisi läbi korrapäraselt. Vastastikustes eksperdihinnangutes ei tuleks keskenduda ainult järelevalvetavade lähendamisele, vaid samuti järelevalveasutuste suutlikkusele tagada kõrgekvaliteedilised järelevalvetulemused ning pädevate asutuste sõltumatuse hindamisele. Vastastikuste eksperdihinnangute tulemused tuleks avalikustada kokkuleppel selle pädeva asutusega, kelle kohta hinnang koostati. Samuti tuleks teha kindlaks ja avalikustada parimad tavad.

(42)

Euroopa Pangandusjärelevalve peaks aktiivselt edendama liidu kooskõlastatud järelevalvetegevust, eelkõige et tagada finantsturgude nõuetekohane toimimine ja terviklikkus ning liidu finantssüsteemi stabiilsus. Lisaks volitustele võtta meetmeid eriolukordades, tuleks Euroopa Pangandusjärelevalvele teha ülesandeks üldine koordineerimine Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames. Euroopa Pangandusjärelevalve peaks eelkõige keskenduma sujuva teabevahetuse tagamisele pädevate asutuste vahel.

(43)

Finantsstabiilsuse tagamiseks on vaja varakult kindlaks teha suundumused, võimalikud riskid ja nõrgad kohad mikrotasandil ning piiriülesel ja valdkonnaülesel tasandil. Euroopa Pangandusjärelevalve peaks korrapäraselt ja vajaduse korral konkreetsetel juhtudel jälgima ja hindama selliseid arengutendentse oma pädevusvaldkonnas ja vajaduse korral teavitama Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni, teisi Euroopa järelevalveasutusi ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Samuti peaks Euroopa Pangandusjärelevalve koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga algatama ja koordineerima kogu liitu hõlmavaid stressiteste, mida viiakse läbi selleks, et hinnata finantseerimisasutuste kohanemisvõimet ebasoodsate turusuundumuste korral, ja tagama, et selliste testide läbiviimisel kohaldatakse liikmesriikide tasandil võimalikult ühtset metoodikat. Oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks peaks Euroopa Pangandusjärelevalve tegema turgude majandusanalüüse ning võimalike turusuundumuste mõju analüüse.

(44)

Võttes arvesse finantsteenuste üleilmastumist ja rahvusvaheliste standardite üha suuremat tähtsust, peaks Euroopa Pangandusjärelevalve edendama dialoogi ja koostööd järelevalveasutustega väljaspool liitu. Euroopa Pangandusjärelevalvel peaksid olema volitused kontaktide loomiseks ja halduskokkulepete sõlmimiseks kolmandate riikide järelevalve- ja haldusasutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega, austades täielikult liikmesriikide ja liidu institutsioonide olemasolevaid ülesandeid ja pädevusi. Euroopa Pangandusjärelevalve töös peaks olema võimalik osaleda riikidel, kes on sõlminud liiduga lepingu, millega nad on võtnud vastu ja kohaldavad liidu õigust, ning Euroopa Pangandusjärelevalvel peaks olema võimalik teha koostööd kolmandate riikidega, kes kohaldavad liidu õigusega samaväärsena tunnustatud õigust.

(45)

Euroopa Pangandusjärelevalve peaks olema Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni sõltumatu nõuandev organ oma pädevusvaldkonnas. Ilma et see piiraks asjaomaste pädevate asutuste pädevust, peaks Euroopa Pangandusjärelevalvel olema võimalik esitada arvamusi direktiivi 2006/48/EÜ (nagu seda on muudetud direktiiviga 2007/44/EÜ) (27) kohaste ühinemiste ja omandamisega seotud usaldatavusnormatiivide täitmise hindamise kohta sellistel juhtudel, kui kõnealuse direktiivi kohaselt on nõutav kahe või enama liikmesriigi pädevate asutuste vaheline konsulteerimine.

(46)

Oma ülesannete tõhusaks täitmiseks peaks Euroopa Pangandusjärelevalvel olema õigus nõuda kogu vajalikku teavet. Selleks et vältida finantseerimisasutuste aruandekohustuste dubleerimist, peaks kõnealuse teabe tavaliselt esitama liikmesriigi järelevalveasutused, kes on finantsturgudele ja finantseerimisasutustele kõige lähemal, ning Euroopa Pangandusjärelevalve peaks võtma arvesse juba olemasolevaid statistilisi andmeid. Kui liikmesriigi pädev asutus ei esita või ei saa esitada sellist teavet õigel ajal, peaks Euroopa Pangandusjärelevalvel siiski olema õigus viimase võimalusena esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabenõue otse finantseerimisasutusele. Liikmesriikide ametiasutused peaksid Euroopa Pangandusjärelevalvet abistama selliste vahetute teabenõuete täitmise tagamisel. Sellega seoses tuleb rõhutada ühtsete aruandlusvormide väljatöötamise tähtsust. Teabe kogumise meetmed ei tohiks piirata Euroopa statistikasüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi õigusraamistiku kohaldamist statistika valdkonnas. Käesoleva määrusega ei tohiks seetõttu piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruse (EÜ) nr 223/2009 (Euroopa statistika kohta) (28) ning nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2533/98 (statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt) (29) kohaldamist.

(47)

Tihe koostöö Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vahel on esmatähtis, et tagada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tõhus toimimine ning kõnealuse nõukogu antud hoiatuste ja soovituste järgimine. Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu jagavad teineteisega mis tahes asjakohast teavet. Konkreetsete ettevõtjatega seotud andmeid tuleks edastada ainult põhjendatud taotluse korral. Euroopa Pangandusjärelevalve peaks tagama asjakohased järelmeetmed selliste hoiatuste või soovituste korral, mida Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitab kas Euroopa Pangandusjärelevalvele või liikmesriikide järelevalveasutustele.

(48)

Euroopa Pangandusjärelevalve peaks konsulteerima huvitatud isikutega regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite, suuniste ja soovituste küsimustes ja võimaldama neil esitada märkusi kavandatud meetmete kohta. Euroopa Pangandusjärelevalve peaks enne regulatiivsete või rakenduslike tehniliste standardite eelnõude ning suuniste ja soovituste vastuvõtmist tegema mõju-uuringu. Tõhususe tagamiseks tuleks kaasata pangandussektori sidusrühmade kogu, kuhu peaksid kuuluma võrdsel määral liidu krediidi- ja investeerimisasutused (mis esindaksid erineva ülesehituse ja suurusega finantseerimisasutusi ja ettevõtteid, sealhulgas asjakohased institutsionaalsed investorid ja muud finantseerimisasutused, kes ise kasutavad finantsteenuseid), väikese ja keskmise suurusega ettevõtajd (VKEd), ametiühingud, teadlased ning tarbijad ja muud pangateenuseid kasutavad jaekliendid. Pangandussektori sidusrühmade kogu peaks suhtlema finantsteenuste valdkonnas komisjoni või liidu õigusaktidega ettenähtud muude kasutajarühmadega.

(49)

Mittetulundusorganisatsioone või teadlasi esindavate pangandussektori sidusrühmade kogu liikmed peaksid saama nõuetekohast hüvitist, et võimaldada isikutel, kes pole hästi rahastatud või kes ei ole tööstuse esindajad, täielikult osaleda finantssektori reguleerimist käsitlevas arutelus.

(50)

Liikmesriigid vastutavad kooskõlastatud kriisiohjamise tagamise ja finantsstabiilsuse säilitamise eest kriisiolukordades, eelkõige seoses üksikute raskustes olevate finantseerimisasutuste stabiliseerimise ja toetamisega. Otsused, mida Euroopa Pangandusjärelevalve teeb eriolukorras või erimeelsuste lahendamisel ja mis mõjutavad finantseerimisasutuse stabiilsust, ei tohiks mõjutada liikmesriikide eelarvepädevust. Tuleks kehtestada mehhanism, mille kohaselt võivad liikmesriigid kohaldada kaitseklauslit ja suunata küsimuse otsuse tegemiseks nõukogule. Siiski ei tohiks seda kaitsemehhanismi kuritarvitada, seda eelkõige seoses Euroopa Pangandusjärelevalve poolt tehtud otsusega, millel ei ole märkimisväärset või sisulist mõju eelarvele, näiteks tulude vähenemine, mis on seotud teatavate tegevuste või toodete ajutise keelustamisega tarbijakaitse eesmärgil. Kui nõukogu teeb otsuse kaitsemeetmete mehhanismi raames, peaks ta hääletamisel järgima põhimõtet, et igal liikmel on üks hääl. Asjakohane on usaldada kõnealuses küsimuses otsuse tegemise õigus nõukogule, pidades silmas liikmesriikide teatavaid kohustusi selles valdkonnas. Kõnealuse küsimuse tundlikkust arvestades tuleks tagada ranged konfidentsiaalsusnõuded.

(51)

Oma otsuste tegemisel peaks Euroopa Pangandusjärelevalve järgima liidu eeskirju ning nõuetekohase menetluse ja läbipaistvuse põhimõtteid. Täielikult tuleks järgida Euroopa Pangandusjärelevalve otsuste adressaatide õigust esitada oma seisukohti. Euroopa Pangandusjärelevalve vastu võetud õigusaktid peaksid olema liidu õiguse lahutamatu osa.

(52)

Euroopa Pangandusjärelevalve peamine otsuseid tegev organ peaks olema järelevalvenõukogu, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide asjakohaste pädevate asutuste juhid ja mida juhib Euroopa Pangandusjärelevalve eesistuja. Komisjoni, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Keskpanga, Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) esindajad peaksid järelevalvenõukogu töös osalema vaatlejatena. Järelevalvenõukogu liikmed peaksid tegutsema sõltumatult ja ainult liidu huvides.

(53)

Üldjuhul peaks järelevalvenõukogu võtma vastu otsuseid lihthäälteenamusega vastavalt põhimõttele, mille kohaselt on igal liikmel üks hääl. Üldkohaldatavate õigusaktide puhul, sealhulgas regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite, suuniste ja soovitustega seotud aktide, ning eelarveliste küsimuste ja liikmesriigi taotluse puhul vaadata läbi Euroopa Pangandusjärelevalve otsus ajutiselt teatav finantstegevus keelata või seda piirata, on asjakohane kohaldada Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõike 4 ning Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) kohaseid kvalifitseeritud häälteenamust käsitlevaid eeskirju. Liikmesriikide järelevalveasutuste erimeelsuste lahendamisega seotud juhtusid peaks käsitlema piiratud koosseisuga objektiivne töörühm, mis koosneb liikmetest, kes ei ole erimeelsusel olevate pädevate asutuste esindajad ning kes ei ole vaidluse tulemusest isiklikult huvitatud ega asjaomaste pädevate asutustega otseselt seotud. Töörühma koosseis peaks olema asjakohaselt tasakaalustatud. Järelevalvenõukogu peaks töörühma poolt tehtud otsuse lihthäälteenamusega heaks kiitma, järgides põhimõtet, et igal liikmel on üks hääl. Konsolideeriva järelevalveasutuse tehtud otsuste puhul võivad liikmed töörühma poolt esitatud otsuse siiski tagasi lükata, kui nad moodustavad blokeeriva vähemuse, nagu on määratletud Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping”) artikli 16 lõikes 4 ning üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artiklis 3.

(54)

Euroopa Pangandusjärelevalve eesistujast ning liikmesriikide järelevalveasutuste ja komisjoni esindajatest koosnev juhatus peaks tagama, et Euroopa Pangandusjärelevalve täidaks oma kohustusi ja talle määratud ülesandeid. Juhatusel peaks olema volitused, et muu hulgas esitada iga-aastaseid ja mitmeaastaseid tööprogramme, rakendada teatavat eelarvepädevust, võtta vastu Euroopa Pangandusjärelevalve personalipoliitika kava, võtta vastu dokumentidele juurdepääsu käsitlevad erisätted ja teha ettepanek aastaaruande kohta.

(55)

Euroopa Pangandusjärelevalvet peaks esindama täiskohaga eesistuja, kelle nimetab ametisse järelevalvenõukogu, arvestades pädevust, oskusi ning teadmisi finantseerimisasutuste ja finantsturgude kohta ning kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas; järelevalvenõukogu abistaks komisjon. Euroopa Pangandusjärelevalve esimese eesistuja ametisse nimetamiseks peaks komisjon muu hulgas koostama kandidaatide nimekirja, arvestades pädevust, oskusi ning teadmisi finantseerimisasutuste ja finantsturgude kohta ning kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas. Järgmiste ametisse nimetamiste jaoks tuleks käesoleva määruse kohaselt koostatavas aruandes läbi vaadata komisjoni poolt kandidaatide nimekirja koostamise vajadus. Enne kui valitud isik asub oma kohustusi täitma ja kuni üks kuu pärast tema valimist järelevalvenõukogu poolt, peaks Euroopa Parlamendil pärast järelevalvenõukogu valitud isiku ärakuulamist olema õigus esitada vastuväiteid valitud isiku nimetamise kohta.

(56)

Euroopa Pangandusjärelevalve igapäevast tegevust peaks juhtima tegevdirektor, kellel peaks olema õigus osaleda järelevalvenõukogu ja juhatuse koosolekutel hääleõiguseta.

(57)

Selleks et tagada Euroopa järelevalveasutuste tegevuse valdkonnaülene kooskõla, peaksid nad tegema tihedat koostööd ühiskomitee raames ja jõudma võimaluse korral ühistele seisukohtadele. Ühiskomitee peaks koordineerima Euroopa järelevalveasutuste ülesandeid seoses finantskonglomeraatide ja muude valdkondadevaheliste küsimustega. Õigusakte, mis kuuluvad samuti Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) pädevusvaldkonda, peaksid asjaomased Euroopa järelevalveasutused vajadusel vastu võtma samaaegselt. Ühiskomiteed peaksid juhtima Euroopa järelevalveasutuste eesistujad vaheldumisi, igaüks 12 kuud järjest. Ühiskomitee eesistuja peaks olema Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ase-eesistuja. Ühiskomitee töötajaskond peaks koosnema Euroopa järelevalveasutuste eraldatud töötajatest, et võimaldada mitteametlikku teabevahetust ja ühise järelevalvekultuuri tekkimist Euroopa järelevalveasutustes.

(58)

Vaja on tagada, et isikutel, keda Euroopa Pangandusjärelevalve vastuvõetud otsused mõjutavad, oleks võimalik kasutada vajalikke õiguskaitsevahendeid. Kui Euroopa Pangandusjärelevalvel on õigus teha otsuseid, peaks huvitatud isikutel protsessiökonoomia huvides ja oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks olema õigus esitada kaebus apellatsiooninõukogule. Tõhususe ja sidususe huvides peaks apellatsiooninõukogu olema Euroopa järelevalveasutuste ühisorgan, mis tegutseb sõltumatult kõnealuste asutuste haldus- ja reguleerivast struktuurist. Apellatsiooninõukogu otsused võib edasi kaevata Euroopa Liidu Kohtusse.

(59)

Euroopa Pangandusjärelevalve täieliku autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks peaks sel olema autonoomne eelarve, mille peamine tuluallikas on liikmesriikide järelevalveasutustelt ja Euroopa Liidu üldeelarvest kohustuslikult laekuv osamakse. Euroopa Pangandusjärelevalve rahastamine liidu eelarvest eeldab eelarvepädevate institutsioonide kokkulepet vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (30) punktile 47. Kohaldada tuleks liidu eelarvemenetlust. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda. Kogu eelarve suhtes kohaldatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust.

(60)

Euroopa Pangandusjärelevalve suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (31). Euroopa Pangandusjärelevalve peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettusevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta (32).

(61)

Selleks et tagada tööhõivetingimuste avatus ja läbipaistvus ning töötajate võrdne kohtlemine, tuleks Euroopa Pangandusjärelevalve töötajate suhtes kohaldada Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi (33).

(62)

Esmatähtis on kaitsta ärisaladusi ja muud konfidentsiaalset teavet. Euroopa Pangandusjärelevalvele avaldatava ja võrgustikus vahetatava teabe osas tuleks kehtestada ranged ja tõhusad konfidentsiaalsuseeskirjad.

(63)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (34) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (35) kohaldatakse täies ulatuses isikuandmete töötlemisele käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks.

(64)

Euroopa Pangandusjärelevalve läbipaistva tegutsemise tagamiseks tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (36).

(65)

Kolmandatel riikidel peaks olema võimalus osaleda Euroopa Pangandusjärelevalve töös vastavalt liiduga sõlmitud asjakohastele kokkulepetele.

(66)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt parandada siseturu toimimist, tagades reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme, kaitsta hoiustajaid ja investoreid, tagada finantsturgude terviklikkus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine, tagada finantssüsteemi stabiilsus ning tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(67)

Euroopa Pangandusjärelevalve peaks võtma üle kõik Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee praegused ülesanded ja volitused. Sellest tulenevalt tuleks alates Euroopa Pangandusjärelevalve asutamise kuupäevast tunnistada kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ ning vastavalt muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta otsust nr 716/2009/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse programm, mille alusel toetatakse teatavaid tegevusi finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas (37). Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee olemasolevaid struktuure ja tegevusvaldkondi silmas pidades on oluline tagada Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee ja komisjoni väga tihe koostöö asjakohase üleminekukorra kehtestamisel, et tagada, et ajavahemik, mille jooksul komisjon vastutab Euroopa Pangandusjärelevalve haldusliku loomise ja esialgse haldustegevuse eest, jääks võimalikult lühikeseks.

(68)

Asjakohane oleks käesoleva määruse kohaldamiseks kehtestada tähtaeg, et tagada Euroopa Pangandusjärelevalve nõuetekohane valmisolek tegevuse alustamiseks ning Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee ülesannete ja kohustuste sujuv ülevõtmine. Euroopa Pangandusjärelevalvet tuleks vajalikul määral rahastada. Vähemalt algselt tuleks seda rahastada 40 % ulatuses liidu vahenditest ja 60 % ulatuses liikmesriikide osamaksetest, mis tehakse vastavalt üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artikli 3 lõikes 3 sätestatud häältearvestussüsteemile.

(69)

Euroopa Pangandusjärelevalve asutamise võimaldamiseks 1. jaanuaril 2011 peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ASUTAMINE JA ÕIGUSLIK SEISUND

Artikkel 1

Asutamine ja reguleerimisala

1.   Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (edaspidi „Euroopa Pangandusjärelevalve”).

2.   Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseb käesolevast määrusest tulenevate volituste alusel ja järgmiste õigusaktide reguleerimisala piires: direktiiv 2006/48/EÜ, direktiiv 2006/49/EÜ, direktiiv 2002/87/EÜ, määrus (EÜ) nr 1781/2006, direktiiv 94/19/EÜ ning direktiivi 2005/60/EÜ, direktiivi 2002/65/EÜ, direktiivi 2007/64/EÜ ja direktiivi 2009/110/EÜ asjakohased osad, mis on kohaldatavad krediidi- ja finantseerimisasutuste ning nende üle järelevalvet teostavate pädevate asutuste suhtes, sealhulgas kõik direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad kõnealustel õigusaktidel, ning mis tahes hilisemad õiguslikult siduvad liidu õigusaktid, millega antakse Euroopa Pangandusjärelevalvele täiendavad ülesanded.

3.   Euroopa Pangandusjärelevalve tegevus hõlmab ka krediidiasutuste, finantskonglomeraatide, investeerimisühingute, makseasutuste ja e-raha asutuste tegevusvaldkondi küsimustes, mida lõikes 2 osutatud õigusaktid otseselt ei hõlma, sealhulgas äriühingu üldjuhtimine, auditeerimine ja finantsaruandlusega seotud küsimused, eeldusel et Euroopa Pangandusjärelevalve tegevus on vajalik selleks, et tagada kõnealuste õigusaktide tõhus ja ühetaoline kohaldamine.

4.   Käesoleva määruse sätetega ei piirata komisjoni volitusi seoses kohustusega tagada liidu õiguse järgimine, eelkõige seoses ELi toimimise lepingu artikliga 258.

5.   Euroopa Pangandusjärelevalve eesmärk on kaitsta üldisi huve, edendades finantssüsteemi stabiilsust lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis ning selle tulemuslikkust liidu majanduse, kodanike ja ettevõtete heaks. Euroopa Pangandusjärelevalve aitab:

a)

parandada siseturu toimimist, tagades sealhulgas eelkõige reguleerimise ja järelevalve kindla, tõhusa ja ühtse taseme;

b)

tagada finantsturgude terviklikkuse, läbipaistvuse, tõhususe ja nõuetekohase toimimise;

c)

tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd;

d)

vältida õigusnormide erinevuste ärakasutamist ja edendada võrdsete konkurentsitingimuste loomist;

e)

tagada laenude ja muude riskide võtmise nõuetekohase reguleerimise ja järelevalve ning

f)

tugevdada tarbijakaitset.

Selleks aitab Euroopa Pangandusjärelevalve tagada lõikes 2 osutatud õigusaktide ühtse, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, edendab järelevalvealast lähenemist, esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi ning teostab turgude majandusanalüüse, et edendada Euroopa Pangandusjärelevalve eesmärkide saavutamist.

Käesoleva määrusega talle määratud ülesannete täitmisel pöörab Euroopa Pangandusjärelevalve erilist tähelepanu igasugusele süsteemsele riskile, mida põhjustavad finantseerimisasutused, mille hätta sattumine võib kahjustada finantssüsteemi või reaalmajanduse toimimist.

Oma ülesannete täitmisel tegutseb Euroopa Pangandusjärelevalve sõltumatult ja objektiivselt ning ainuüksi liidu huve silmas pidades.

Artikkel 2

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem

1.   Euroopa Pangandusjärelevalve kuulub Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi. Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi peamine eesmärk on kindlustada finantssektori suhtes kohaldatavate eeskirjade nõuetekohane rakendamine, finantsstabiilsuse säilitamine, finantssüsteemi kui terviku suhtes usalduse tagamine ning finantsteenuste kasutajate piisav kaitse.

2.   Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi moodustavad:

a)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, mille ülesanded on täpsustatud määruses (EL) nr 1092/2010 ja käesolevas määruses;

b)

Euroopa Pangandusjärelevalve;

c)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (38) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve);

d)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (39) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve);

e)

käesoleva määruse, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 54–57 nimetatud ülesannete täitmiseks loodud Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”);

f)

käesoleva määruse, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides täpsustatud liikmesriikide pädevad või järelevalveasutused.

3.   Euroopa Pangandusjärelevalve teeb korrapärast ja tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ning ühiskomitee kaudu Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega), et tagada valdkondadevahelise töö järjepidevus ning jõuda finantskonglomeraatide järelevalve osas ja muudes valdkonnaülestes küsimustes ühisele seisukohale.

4.   Vastavalt ELi lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttele rajaneb Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi liikmete koostöö usaldusel ja täielikul vastastikusel austusel, tagades eelkõige liikmete vahel asjakohase ja usaldusväärse teabe liikumise.

5.   Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi kuuluvad järelevalveasutused on kohustatud liidus tegutsevate finantseerimisasutuste üle teostama järelevalvet vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele.

Artikkel 3

Asutuste aruandekohustus

Artikli 2 lõike 2 punktides a–d osutatud asutused annavad oma tegevusest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 4

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.

„finantseerimisasutused” – direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 lõikes 1 määratletud krediidiasutused, direktiivi 2006/49/EÜ artikli 3 lõike 1 punktis b määratletud investeerimisühingud ja direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 lõikes 14 määratletud finantskonglomeraadid, kuid erandina loetakse finantseerimisasutusteks direktiivi 2005/60/EÜ mõistes selle direktiivi artikli 3 lõigetes 1 ja 2 nimetatud krediidiasutusi ja finantseerimisasutusi;

2.

„pädevad asutused”:

i)

direktiivides 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja 2007/64/EÜ määratletud ning direktiivis 2009/110/EÜ osutatud pädevad asutused;

ii)

direktiivide 2002/65/EÜ ja 2005/60/EÜ puhul asutused, kes on pädevad tagama, et krediidi- ja finantseerimisasutused järgivad kõnealustes direktiivides sätestatud nõudeid, ning

iii)

hoiuste tagamise skeemide puhul direktiivi 94/19/EÜ kohased hoiuste tagamise skeeme haldavad asutused, või juhul kui hoiuste tagamise skeemi toimimist haldab eraettevõte, kõnealuse direktiivi kohaselt selliste skeemide üle järelevalvet teostav ametiasutus.

Artikkel 5

Õiguslik seisund

1.   Euroopa Pangandusjärelevalve on liidu asutus, millel on juriidilise isiku staatus.

2.   Euroopa Pangandusjärelevalvel on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi õigusaktidele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks ja kostjaks.

3.   Euroopa Pangandusjärelevalvet esindab eesistuja.

Artikkel 6

Koosseis

Euroopa Pangandusjärelevalve koosseisu kuuluvad:

1.

järelevalvenõukogu, kes täidab artiklis 43 sätestatud ülesandeid;

2.

juhatus, kes täidab artiklis 47 sätestatud ülesandeid;

3.

eesistuja, kes täidab artiklis 48 sätestatud ülesandeid;

4.

tegevdirektor, kes täidab artiklis 53 sätestatud ülesandeid;

5.

apellatsiooninõukogu, kes täidab artiklis 60 sätestatud ülesandeid.

Artikkel 7

Asukoht

Euroopa Pangandusjärelevalve asukoht on London.

II PEATÜKK

EUROOPA PANGANDUSJÄRELEVALVE ÜLESANDED JA VOLITUSED

Artikkel 8

Euroopa Pangandusjärelevalve ülesanded ja volitused

1.   Euroopa Pangandusjärelevalvel on järgmised ülesanded:

a)

aidata kaasa kõrgekvaliteediliste ühtsete regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele, esitades eelkõige arvamusi liidu institutsioonidele ning koostades artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikel aktidel põhinevaid suuniseid, soovitusi ning regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid;

b)

aidata kaasa õiguslikult siduvate liidu õigusaktide ühetaolisele kohaldamisele, edendades eelkõige ühtset järelevalvekultuuri, tagades artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide ühetaolise, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, vältides õigusnormide erinevuste ärakasutamist (regulatiivset arbitraaži), vahendades ja lahendades pädevate asutuste vahelisi erimeelsusi, tagades finantseerimisasutuste tulemusliku ja järjepideva järelevalve, tagades järelevalvekolleegiumide ühtse toimimise ning võttes muu hulgas meetmeid eriolukordades;

c)

innustada ja lihtsustada ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel;

d)

teha tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, esitades kõnealusele nõukogule tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning tagades, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu antud hoiatuste ja soovituste kohaselt võetakse nõuetekohaselt järelmeetmeid;

e)

koostada pädevate asutuste kohta vastastikuseid eksperdihinnanguid, sealhulgas väljastada suuniseid ja soovitusi ning määrata kindlaks parimaid tavasid, et tagada järelevalvetulemuste sidusus;

f)

jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas, sealhulgas vajaduse korral suundumusi laenude andmises eelkõige kodumajapidamistele ja VKEdele;

g)

viia läbi turgude majandusanalüüse, et anda teavet Euroopa Pangandusjärelevalve tegevusele heakskiidu andmise otsuse tegemisest;

h)

tugevdada hoiustajate ja investorite kaitset;

i)

aidata kaasa järelevalvekolleegiumide ühtse ja järjepideva tegevuse tagamisele, süsteemse riski jälgimisele, hindamisele ja mõõtmisele, saneerimis- ja likvideerimiskavade väljatöötamisele ja koordineerimisele, hoiustajate ja investorite kaitse kõrge taseme tagamisele kogu liidus ning meetodite väljatöötamisele raskustesse sattunud finantseerimisasutustega seotud probleemide lahendamiseks ning osaleda hinnangu andmisel sellele, milline on vajadus asjakohaste finantsinstrumentide järele, vastavalt artiklitele 21–26;

j)

täita mis tahes muid käesolevas määruses või muudes seadusandlikes aktides sätestatud ülesandeid;

k)

avaldada ja korrapäraselt ajakohastada oma veebisaidil teavet oma tegevuse kohta, eriti registreeritud finantseerimisasutustega seotud pädevusvaldkonnas, et teave oleks üldsusele kergesti kättesaadav;

l)

võtta nõuetekohaselt üle kõik Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee senised ja pooleliolevad ülesanded.

2.   Lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks on Euroopa Pangandusjärelevalvel käesoleva määrusega ettenähtud volitused, eelkõige õigus teha järgmist:

a)

töötada artiklis 10 osutatud juhtudel välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud;

b)

töötada artiklis 15 osutatud juhtudel välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud;

c)

anda välja artikli 16 kohaseid suuniseid ja soovitusi;

d)

anda artikli 17 lõikes 3 osutatud juhtudel soovitusi;

e)

võtta artikli 18 lõikes 3 ja artikli 19 lõikes 3 osutatud juhtudel vastu pädevatele asutustele adresseeritavad üksikotsused;

f)

võtta seoses liidu õiguse vahetu kohaldamisega artikli 17 lõikes 6, artikli 18 lõikes 4 ja artikli 19 lõikes 4 osutatud juhtudel vastu finantseerimisasutustele adresseeritavad üksikotsused;

g)

esitada artikli 34 kohaselt arvamusi Euroopa Parlamendile, nõukogule või komisjonile;

h)

koguda finantseerimisasutuste kohta vajalikku teavet vastavalt artiklile 35;

i)

töötada välja ühine metoodika toote omaduste ja levitamistoimingute mõju hindamiseks asutuste finantsseisundile ja tarbijakaitsele;

j)

luua tsentraalselt juurdepääsetav registreeritud finantseerimisasutuste andmebaas oma pädevusalas, kui see on sätestatud artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides.

Artikkel 9

Tarbijakaitse ja finantstegevusega seotud ülesanded

1.   Euroopa Pangandusjärelevalve võtab endale juhtrolli läbipaistvuse, lihtsuse ja selguse edendamisel tarbijatele suunatud finantstoodete või -teenuste siseturul, sealhulgas:

a)

kogub ja analüüsib teavet tarbimissuundumuste kohta ja koostab vastavaid aruandeid;

b)

vaatab läbi ja kooskõlastab pädevate asutuste finantsteadmiste ja -hariduse alaseid algatusi;

c)

töötab välja finantsvaldkonna koolitusstandardeid ning

d)

aitab välja töötada ühtseid avalikustamiseeskirju.

2.   Euroopa Pangandusjärelevalve jälgib uusi ja olemasolevaid finantstegevuse liike ning võib võtta vastu suuniseid ja soovitusi turgude tugevdamiseks ja turvalisemaks muutmiseks ning reguleerimistavade ühtlustamiseks.

3.   Euroopa Pangandusjärelevalve võib ka teha hoiatusi, kui mõni finantstegevus tõsiselt ohustab artikli 1 lõikes 5 sätestatud eesmärke.

4.   Euroopa Pangandusjärelevalve moodustab oma lahutamatu osana finantsalase uuendustegevuse komitee, mis koondab kõiki asjaomaseid pädevaid riiklikke järelevalveasutusi, et saavutada uute või uuenduslike finantstegevuste reguleerimise ja järelevalve kooskõlastatud käsitlus ning et anda nõu Euroopa Pangandusjärelevalvele teabe edastamisel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

5.   Euroopa Pangandusjärelevalve võib ajutiselt keelata või piirata teatavaid finantstegevusi, mis ohustavad finantsturgude korrapärast toimimist ja terviklikkust või liidu kogu finantssüsteemi või selle mõne osa stabiilsust artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides täpsustatud juhtudel ja tingimustel, või vajaduse korral eriolukorras kooskõlas artikliga 18 ja selles sätestatud tingimustel.

Euroopa Pangandusjärelevalve vaatab esimeses lõigus osutatud otsuse läbi asjakohaste ajavahemike järel, ent vähemalt kord iga kolme kuu jooksul. Kui otsust kolme kuu möödudes ei uuendata, kaotab see automaatselt kehtivuse.

Liikmesriik võib taotleda Euroopa Pangandusjärelevalvelt otsuse läbivaatamist. Sellisel juhul võtab Euroopa Pangandusjärelevalve artikli 44 lõike 1 teises lõigus sätestatud korras vastu otsuse selle kohta, kas otsus tuleks jätta jõusse.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib ka hinnata teatavat liiki finantstegevuste keelustamise või piiramise vajadust ning sellise vajaduse korral teavitada sellest komisjoni, et hõlbustada sellise keelu või piirangute seadmise vastuvõtmist.

Artikkel 10

Regulatiivsed tehnilised standardid

1.   Kui Euroopa Parlament ja nõukogu delegeerivad komisjonile õiguse võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 delegeeritud õigusaktiga vastu regulatiivseid tehnilisi standardeid järjepideva ühtlustamise tagamiseks artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides konkreetselt sätestatud valdkondades, võib Euroopa Pangandusjärelevalve töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab standardite eelnõud komisjonile kinnitamiseks.

Regulatiivsed tehnilised standardid on tehnilised, need ei hõlma strateegilisi otsuseid või poliitilisi valikuid ning nende sisu on piiritletud nende aluseks olevate seadusandlike aktidega.

Enne regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude esitamist komisjonile viib Euroopa Pangandusjärelevalve läbi nende avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside läbiviimine on asjaomaste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Euroopa Pangandusjärelevalve küsib ka artiklis 37 osutatud pangandussektori sidusrühmade kogu arvamust.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve esitab komisjonile regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, edastab komisjon selle viivitamatult Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon otsustab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu kinnitamise kolme kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Kui see on liidu huvides, võib komisjon regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud kinnitada kas osaliselt või muudatustega.

Kui komisjon kavatseb regulatiivse tehnilise standardi eelnõu tagasi lükata või kinnitada selle osaliselt või muudatustega, saadab ta regulatiivse tehnilise standardi eelnõu tagasi Euroopa Pangandusjärelevalvele koos selgitusega, miks ta seda ei kinnita või kui see on asjakohane, selgitades oma muudatusettepanekuid. Euroopa Pangandusjärelevalve võib kuue nädala jooksul regulatiivse tehnilise standardi eelnõud komisjoni muudatusettepanekute alusel muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis uuesti komisjonile. Euroopa Pangandusjärelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei esita kõnealuse kuuenädalase tähtaja jooksul muudetud regulatiivse tehnilise standardi eelnõud või esitab standardi eelnõu, mida ei ole muudetud vastavalt komisjoni muudatusettepanekutele, võib komisjon võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohasteks, või standardi tagasi lükata.

Komisjon ei või Euroopa Pangandusjärelevalve poolt koostatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu sisu muuta ilma seda Euroopa Pangandusjärelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

2.   Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei ole esitanud regulatiivse tehnilise standardi eelnõud artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud tähtajaks, võib komisjon määrata eelnõu esitamiseks uue tähtaja.

3.   Ainult juhul, kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei esita komisjonile regulatiivse tehnilise standardi eelnõud lõike 2 kohasteks tähtaegadeks, võib komisjon võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu delegeeritud õigusaktiga ilma Euroopa Pangandusjärelevalve koostatud eelnõuta.

Komisjon viib läbi regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside läbiviimine on asjaomaste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Komisjon küsib ka artiklis 37 osutatud pangandussektori sidusrühmade kogu nõuandeid või arvamust.

Komisjon edastab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu viivitamatult Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon saadab oma regulatiivse tehnilise standardi eelnõu Euroopa Pangandusjärelevalvele. Euroopa Pangandusjärelevalve võib kuue nädala jooksul regulatiivse tehnilise standardi eelnõud muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis komisjonile. Euroopa Pangandusjärelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei ole neljandas lõigus osutatud kuuenädalase tähtaja jooksul esitanud muudetud regulatiivse tehnilise standardi eelnõud, võib komisjon regulatiivse tehnilise standardi vastu võtta.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kuue nädala jooksul muudetud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, võib komisjon regulatiivse tehnilise standardi eelnõud muuta Euroopa Pangandusjärelevalve esitatud muudatusettepanekute alusel või võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohasteks. Komisjon ei tohi muuta Euroopa Pangandusjärelevalve poolt koostatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu sisu ilma seda Euroopa Pangandusjärelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

4.   Regulatiivsed tehnilised standardid võetakse vastu määruse või otsusega. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad nendes sätestatud kuupäeval.

Artikkel 11

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse neljaks aastaks alates 16. detsembrist 2010 õigus võtta vastu artiklis 10 osutatud regulatiivseid tehnilisi standardeid. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne nelja-aastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 14 tagasi võtab.

2.   Niipea kui komisjon on regulatiivse tehnilise standardi vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.   Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu regulatiivseid tehnilisi standardeid kohaldatakse artiklites 12–14 sätestatud tingimusi.

Artikkel 12

Delegeerimise tagasivõtmine

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 10 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2.   Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist.

3.   Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud regulatiivsete tehniliste standardite kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 13

Regulatiivsete tehniliste standardite suhtes vastuväidete esitamine

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad regulatiivse tehnilise standardi suhtes esitada vastuväiteid kolme kuu jooksul alates komisjoni poolt vastu võetud regulatiivse tehnilise standardi teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kolme kuu võrra.

Kui komisjon võtab vastu Euroopa Pangandusjärelevalve esitatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõuga samase regulatiivse tehnilise standardi, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu esitada vastuväiteid ühe kuu jooksul pärast standardist teavitamise kuupäeva. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada ühe kuu võrra.

2.   Kui pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu regulatiivse tehnilise standardi suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub selles sätestatud kuupäeval.

Regulatiivse tehnilise standardi võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ning see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

3.   Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul regulatiivse tehnilise standardi suhtes vastuväiteid, standard ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 296 regulatiivse tehnilise standardi suhtes esitatud vastuväiteid.

Artikkel 14

Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude tagasilükkamine või muutmine

1.   Kui komisjon ei kinnita regulatiivse tehnilise standardi eelnõud või muudab seda vastavalt artiklile 10, teatab komisjon sellest Euroopa Pangandusjärelevalvele, Euroopa Parlamendile ja nõukogule, esitades oma põhjendused.

2.   Kui see on asjakohane, võivad Euroopa Parlament või nõukogu kutsuda selle küsimuse eest vastutava voliniku ja Euroopa Pangandusjärelevalve eesistuja ühe kuu jooksul alates lõikes 1 osutatud teate saamisest Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni või nõukogu erakorralisele koosolekule, et nad saaksid esitada oma eriarvamused ja neid selgitada.

Artikkel 15

Rakenduslikud tehnilised standardid

1.   Euroopa Pangandusjärelevalve võib ELi toimimise lepingu artikli 291 kohaste rakendusaktidena välja töötada rakenduslikud tehnilised standardid artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides konkreetselt sätestatud valdkondades. Rakenduslikud tehnilised standardid on tehnilised, need ei hõlma strateegilisi otsuseid või poliitilisi valikuid ning nende eesmärk on määrata kindlaks kõnealuste seadusandlike aktide rakendamise tingimused. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile kinnitamiseks.

Enne rakenduslike tehniliste standardite eelnõude esitamist komisjonile viib Euroopa Pangandusjärelevalve läbi nende avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside läbiviimine on asjaomaste rakenduslike tehniliste standardite eelnõude ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Euroopa Pangandusjärelevalve küsib ka artiklis 37 osutatud pangandussektori sidusrühmade kogu arvamust.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve esitab komisjonile rakendusliku tehnilise standardi eelnõu, edastab komisjon selle viivitamatult Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon otsustab rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kinnitamise kolme kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Komisjon võib kõnealust ajavahemikku pikendada ühe kuu võrra. Kui see on liidu huvides, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi eelnõu kinnitada kas osaliselt või muudatustega.

Kui komisjon kavatseb rakendusliku tehnilise standardi eelnõu tagasi lükata või kinnitada selle osaliselt või muudatustega, saadab ta selle tagasi Euroopa Pangandusjärelevalvele koos selgitustega, miks ta seda ei kinnita või kui see on asjakohane, selgitades oma muudatusettepanekuid. Euroopa Pangandusjärelevalve võib kuue nädala jooksul rakendusliku tehnilise standardi eelnõud komisjoni muudatusettepanekute alusel muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis uuesti komisjonile. Euroopa Pangandusjärelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei esita viiendas lõigus osutatud kuuenädalase tähtaja jooksul muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõud või esitab standardi eelnõu, mida ei ole muudetud vastavalt komisjoni muudatusettepanekutele, võib komisjon võtta rakendusliku tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohasteks, või selle tagasi lükata.

Komisjon ei tohi Euroopa Pangandusjärelevalve poolt koostatud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu sisu muuta ilma seda Euroopa Pangandusjärelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

2.   Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei esita rakendusliku tehnilise standardi eelnõud artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud tähtajaks, võib komisjon määrata eelnõu esitamiseks uue tähtaja.

3.   Ainult juhul, kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei esita komisjonile rakendusliku tehnilise standardi eelnõud lõike 2 kohaseks tähtajaks, võib komisjon rakenduslikud tehnilised standardid rakendusaktiga vastu võtta ilma Euroopa Pangandusjärelevalve koostatud eelnõuta.

Komisjon viib läbi rakenduslike tehniliste standardite eelnõude avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside läbiviimine on asjaomaste rakenduslike tehniliste standardite eelnõude ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Komisjon küsib ka artiklis 37 osutatud pangandussektori sidusrühmade kogu nõuandeid või arvamust.

Komisjon edastab rakendusliku tehnilise standardi eelnõu viivitamatult Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon saadab rakendusliku tehnilise standardi eelnõu Euroopa Pangandusjärelevalvele. Euroopa Pangandusjärelevalve võib kuue nädala jooksul rakendusliku tehnilise standardi eelnõud muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis komisjonile. Euroopa Pangandusjärelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei ole neljandas lõigus osutatud kuuenädalalase tähtaja jooksul esitanud muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõud, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi vastu võtta.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kuue nädala jooksul muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi eelnõud muuta Euroopa Pangandusjärelevalve esitatud muudatusettepanekute alusel või võtta rakendusliku tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohasteks.

Komisjon ei tohi Euroopa Pangandusjärelevalve poolt koostatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõude sisu muuta ilma seda Euroopa Pangandusjärelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

4.   Rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu määruse või otsusega. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad nendes sätestatud kuupäeval.

Artikkel 16

Suunised ja soovitused

1.   Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade kehtestamiseks Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames ning liidu õiguse ühetaolise ja järjepideva kohaldamise tagamiseks esitab Euroopa Pangandusjärelevalve pädevatele asutustele või finantseerimisasutustele suuniseid ja soovitusi.

2.   Euroopa Pangandusjärelevalve viib vajaduse korral läbi suuniste ja soovituste avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke kaasnevaid kulusid ja saadavat kasu. Sellised arutelud ja analüüsid peavad olema proportsionaalsed suuniste või soovituse kohaldamisala, olemuse ja mõjuga. Vajaduse korral küsib Euroopa Pangandusjärelevalve ka artiklis 37 osutatud pangandussektori sidusrühmade kogu nõuandeid või arvamust.

3.   Pädevad asutused ja finantseerimisasutused võtavad mis tahes meetmeid, et kõnealuseid suuniseid ja soovitusi järgida.

Kahe kuu jooksul pärast suunise või soovituse avaldamist kinnitab iga pädev asutus, kas ta järgib või kavatseb järgida nimetatud suunist või soovitust. Kui pädev asutus neid ei järgi või järgida ei kavatse, teavitab ta sellest Euroopa Pangandusjärelevalvet ning põhjendab oma otsust.

Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab teabe selle kohta, et pädev asutus ei järgi või ei kavatse järgida suunist või soovitust. Samuti võib Euroopa Pangandusjärelevalve igal üksikjuhul otsustada, kas avaldada pädeva asutuse põhjendused, miks see ei järgi kõnealust suunist või soovitust. Pädevat asutust teavitatakse eelnevalt põhjuste avaldamisest.

Kui suunistes või soovitustes seda nõutakse, teatavad finantseerimisasutused selgelt ja üksikasjalikult, kas nad järgivad kõnealust suunist või soovitust.

4.   Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandes Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni välja antud suunistest ja soovitustest ning sellest, millised pädevad asutused ei ole neid järginud, ning kirjeldab, kuidas Euroopa Pangandusjärelevalve kavatseb tagada, et pädevad asutused tema soovitusi ja suuniseid edaspidi järgivad.

Artikkel 17

Liidu õiguse rikkumine

1.   Kui pädev asutus ei ole artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte, sealhulgas artiklite 10–15 kohaselt kehtestatud regulatiivseid tehnilisi standardeid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid kohaldanud või on neid kohaldanud viisil, mis on ilmselt liidu õiguse rikkumine, jättes eelkõige tagamata, et finantseerimisasutus täidab kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid, rakendab Euroopa Pangandusjärelevalve käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 6 sätestatud volitusi.

2.   Euroopa Pangandusjärelevalve võib ühe või mitme pädeva asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni või pangandussektori sidusrühmade kogu taotlusel või omal algatusel pärast asjaomase pädeva asutuse teavitamist uurida liidu õiguse võimalikku rikkumist või kohaldamata jätmist.

Ilma et see piiraks artikliga 35 ette nähtud volitusi, esitab pädev asutus viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalvele kogu teabe, mida Euroopa Pangandusjärelevalve peab uurimise läbiviimiseks vajalikuks.

3.   Euroopa Pangandusjärelevalve võib hiljemalt kahe kuu jooksul pärast uurimise algatamist esitada asjaomasele pädevale asutusele soovituse meetmete kohta, mida tuleb võtta liidu õiguse järgimiseks.

Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates soovituse kättesaamisest Euroopa Pangandusjärelevalvet meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta, et tagada liidu õiguse järgimine.

4.   Kui pädev asutus ei ole taganud liidu õiguse järgimist ühe kuu jooksul alates Euroopa Pangandusjärelevalve soovituse kättesaamisest, võib komisjon Euroopa Pangandusjärelevalve esitatud teabe alusel või omal algatusel esitada ametliku arvamuse, millega pädevalt asutuselt nõutakse liidu õiguse järgimiseks vajalike meetmete võtmist. Komisjoni ametlikus arvamuses võetakse arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve soovitust.

Komisjon esitab sellise ametliku arvamuse hiljemalt kolme kuu jooksul alates soovituse vastuvõtmisest. Komisjon võib kõnealust tähtaega pikendada ühe kuu võrra.

Euroopa Pangandusjärelevalve ja pädevad asutused esitavad komisjonile kogu vajaliku teabe.

5.   Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 4 osutatud ametliku arvamuse kättesaamisest komisjoni ja Euroopa Pangandusjärelevalvet meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta kõnealuse ametliku arvamuse järgimiseks.

6.   Kui pädev asutus ei järgi lõikes 4 osutatud ametlikku arvamust kõnealuses lõikes kindlaks määratud tähtaja jooksul ja kui tuleb õigeaegselt võtta meetmeid liidu õiguse järgimise tagamiseks, et sellega säilitada või taastada võrdsed konkurentsitingimused turul või tagada finantssüsteemi nõuetekohane toimimine ja terviklikkus, võib Euroopa Pangandusjärelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta juhul, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide asjakohased nõuded on vahetult kohaldatavad finantseerimisasutuste suhtes, vastu finantseerimisasutustele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mida on vaja liidu õiguses sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist.

Euroopa Pangandusjärelevalve otsus peab olema kooskõlas komisjoni lõike 4 kohase ametliku arvamusega.

7.   Lõike 6 kohased otsused on ülimuslikud pädeva asutuse varem samas küsimuses vastu võetud mis tahes muu otsuse suhtes.

Meetmete puhul, mida pädev asutus võtab seoses küsimustega, mille kohta on esitatud lõike 4 kohane ametlik arvamus või tehtud lõike 6 kohane otsus, peavad pädevad asutused vastavalt järgima ametlikku arvamust või otsust.

8.   Euroopa Pangandusjärelevalve märgib artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandes, millised pädevad asutused ja finantseerimisasutused ei ole käesoleva artikli lõigetes 4 ja 6 osutatud ametlikke arvamusi või otsuseid järginud.

Artikkel 18

Tegevus eriolukordades

1.   Ebasoodsate arengute korral, mis võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsust, soodustab ja vajaduse korral koordineerib Euroopa Pangandusjärelevalve aktiivselt liikmesriikide asjakohaste pädevate järelevalveasutuste võetud meetmeid.

Selleks et Euroopa Pangandusjärelevalve saaks seda soodustavat ja koordineerivat rolli täita, teavitatakse teda kõigist asjaomastest arengutest ning kutsutakse osalema vaatlejana kõikidel asjaomastel liikmesriikide asjakohaste pädevate järelevalveasutuste kohtumistel.

2.   Nõukogu võib komisjoni ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning vajaduse korral Euroopa järelevalveasutustega konsulteerides võtta Euroopa Pangandusjärelevalve, komisjoni või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotlusel vastu otsuse, mis adresseeritakse Euroopa Pangandusjärelevalvele ja millega määratakse kindlaks eriolukorra olemasolu käesoleva määruse tähenduses. Nõukogu vaatab kõnealuse otsuse läbi asjakohaste ajavahemike järel ja vähemalt üks kord kuus. Kui otsust ühe kuu möödudes ei uuendata, kaotab see automaatselt kehtivuse. Nõukogu võib igal ajal kuulutada eriolukorra lõppenuks.

Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu või Euroopa Pangandusjärelevalve jõuab järeldusele, et tekkida võib eriolukord, edastavad nad nõukogule konfidentsiaalse soovituse ja esitavad olukorra hinnangu. Seejärel hindab nõukogu koosoleku kokkukutsumise vajadust. Selle käigus tagatakse nõuetekohane konfidentsiaalsus.

Kui nõukogu teeb kindlaks, et eriolukord on tekkinud, teavitab ta sellest nõuetekohaselt ja viivitamata Euroopa Parlamenti ja komisjoni.

3.   Kui nõukogu võtab vastu lõike 2 kohase otsuse, ning erandjuhtudel, kui on vaja liikmesriikide asutuste koordineeritud meetmeid, et reageerida ebasoodsatele arengutele, mis võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust, võib Euroopa Pangandusjärelevalve teha üksikotsuse, millega nõuab pädevatelt asutustelt kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega vajalike meetmete võtmist selliste arengutega tegelemiseks, tagades, et finantseerimisasutused ja pädevad asutused täidaksid kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid.

4.   Kui pädev asutus ei järgi lõikes 3 osutatud Euroopa Pangandusjärelevalve otsust kõnealuses otsuses kindlaks määratud tähtaja jooksul, võib Euroopa Pangandusjärelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta juhul, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide ning nende aktide alusel vastuvõetud regulatiivsete tehniliste standardite ja rakenduslike tehniliste standardite asjakohased nõuded on finantseerimisasutuste suhtes vahetult kohaldatavad, vastu finantseerimisasutustele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõuab teatavate meetmete võtmist, mis on vajalikud nimetatud õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamine. See kehtib vaid olukorras, kus pädev asutus ei kohalda artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikke akte ning nende aktide alusel vastuvõetud regulatiivseid tehnilisi standardeid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid või kohaldab neid viisil, mis on ilmselt kõnealuste õigusaktide tõsine rikkumine, ning kui kiire parandusmeetmete võtmine on vajalik finantsturgude nõuetekohase toimimise ja terviklikkuse või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsuse taastamiseks.

5.   Lõike 4 kohased otsused on ülimuslikud pädeva asutuse varem samas küsimuses vastu võetud mis tahes muu otsuse suhtes.

Mis tahes meetmed, mida pädev asutus võtab seoses küsimustega, mille kohta on tehtud lõigete 3 või 4 kohane otsus, peavad olema kooskõlas kõnealuste otsustega.

Artikkel 19

Pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste lahendamine piiriüleste olukordade puhul

1.   Kui pädev asutus ei ole nõus selliste meetmete menetluse või sisuga, mida teise liikmesriigi pädev asutus võtab artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides sätestatud juhtudel, või selliste meetmete võtmatajätmisega, võib Euroopa Pangandusjärelevalve, ilma et see piiraks artiklis 17 sätestatud volitusi, ühe või mitme asjaomase pädeva asutuse taotlusel aidata asjaomastel asutustel jõuda kokkuleppele käesoleva artikli lõigetes 2–4 osutatud korras.

Artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides sätestatud juhtudel ning juhul, kui objektiivsete kriteeriumite alusel on kindlaks tehtud, et eri liikmesriikide pädevad asutused on eriarvamusel, võib Euroopa Pangandusjärelevalve omal algatusel aidata asjaomastel asutustel jõuda kokkuleppele lõigetes 2–4 osutatud korras.

2.   Euroopa Pangandusjärelevalve kehtestab pädevate asutuste vahelise lepitusmenetluse tähtaja, võttes arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides kindlaks määratud mis tahes asjakohaseid tähtaegu ning vaidlusaluse küsimuse keerukust ja kiireloomulisust. Selles etapis toimib Euroopa Pangandusjärelevalve vahendajana.

3.   Kui lõikes 2 osutatud lepitusetapi lõpuks ei ole asjaomased pädevad asutused jõudnud kokkuleppele, võib Euroopa Pangandusjärelevalve teha artikli 44 lõike 1 kolmandas ja neljandas lõigus sätestatud korras asjaomaste pädevate asutuste jaoks siduva otsuse, mille kohaselt peavad kõnealused asutused erimeelsuste lahendamiseks võtma teatavaid meetmeid või loobuma meetmete võtmisest, et tagada kooskõla liidu õigusega.

4.   Kui pädev asutus ei järgi Euroopa Pangandusjärelevalve otsust ja seetõttu ei suuda tagada, et finantseerimisasutus täidaks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega tema suhtes vahetult kohaldatavaid nõudeid, võib Euroopa Pangandusjärelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta vastu finantseerimisasutustele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mis on vajalikud liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamine.

5.   Lõike 4 kohased otsused on ülimuslikud pädeva asutuse varem samas küsimuses vastu võetud mis tahes muu otsuse suhtes. Mis tahes meetmed, mida pädev asutus võtab seoses lõike 3 või 4 kohase otsuse asjaoludega, peavad olema kooskõlas asjaomase otsusega.

6.   Euroopa Pangandusjärelevalve eesistuja toob artikli 50 lõikes 2 osutatud aruandes välja pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste laadi ja liigi, saavutatud kokkulepped ja erimeelsuste lahendamiseks tehtud otsused.

Artikkel 20

Pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste lahendamine valdkonnaülesel tasandil

Ühiskomitee lahendab vastavalt artiklites 19 ja 56 osutatud korrale valdkonnaüleseid erimeelsusi, mis võivad tekkida ühe või mitme käesoleva määruse, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 4 punktis 2 määratletud pädevate asutuste vahel.

Artikkel 21

Järelevalvekolleegiumid

1.   Euroopa Pangandusjärelevalve aitab edendada ja jälgida direktiivis 2006/48/EÜ osutatud järelevalvekolleegiumide tõhusat, tulemuslikku ja järjepidevat toimimist ning liidu õiguse ühetaolist kohaldamist kõigis järelevalvekolleegiumides. Parimate järelevalvetavade lähendamiseks on Euroopa Pangandusjärelevalve töötajatel võimalus osaleda järelevalvekolleegiumide tegevuses, sealhulgas kohapealsetes kontrollides, mida teostavad koos kaks või enam pädevat asutust.

2.   Euroopa Pangandusjärelevalvel on juhtroll piiriüleste institutsioonide järelevalvekolleegiumide ühtse ja järjepideva tegevuse tagamisel kogu liidus, võttes arvesse artiklis 23 osutatud finantseerimisasutustega seotud süsteemset riski.

Käesoleva lõike ja käesoleva artikli lõike 1 mõistes käsitatakse Euroopa Pangandusjärelevalvet pädeva asutusena asjakohaste õigusaktide tähenduses.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib:

a)

järelevalvekolleegiumi töö hõlbustamiseks koguda ja jagada asjakohast teavet koostöös pädevate asutustega ning luua kesksüsteemi, mille kaudu on selline teave kättesaadav kolleegiumis osalevatele pädevatele asutustele, ja hallata seda süsteemi;

b)

algatada ja koordineerida kogu liitu hõlmavaid stressiteste kooskõlas artikliga 32, mille abil hinnatakse finantseerimisasutuste võimet kohaneda eelkõige artiklis 23 osutatud finantseerimisasutustega seotud süsteemsete riskidega ja ebasoodsate turusuundumustega, ning hinnata süsteemse riski võimalikku suurenemist stressiolukorras, tagades liikmesriikide tasandil võimalikult ühtse metoodika kohaldamise selliste testide läbiviimisel, ning vajaduse korral edastada pädevatele asutustele soovitusi stressitestidega kindlaks tehtud probleemide kõrvaldamiseks;

c)

edendada tulemuslikke ja tõhusaid järelevalvetoiminguid, sealhulgas selliste riskide hindamine, millega finantseerimisasutused kokku puutuvad või võivad kokku puutuda, nagu on kindlaks tehtud järelevalve käigus või stressiolukorras;

d)

teostada vastavalt käesolevas määruses nimetatud ülesannetele ja volitustele järelevalvet pädevate asutuste tegevuse üle ning

e)

taotleda järelevalvekolleegiumilt täiendavat arutelu juhul, kui ta leiab, et otsus tooks kaasa liidu õiguse ebaõige kohaldamise või et see ei aitaks kaasa järelevalvetavade lähendamisele. Samuti võib Euroopa Pangandusjärelevalve paluda konsolideerimisgrupi järelevalveasutuselt järelevalvekolleegiumi koosoleku kokku kutsumist või mõne punkti lisamist koosoleku päevakorda.

3.   Järelevalvekolleegiumide tööd käsitlevate sätete ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Pangandusjärelevalve välja töötada regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid ning anda artikli 16 kohaseid suuniseid ja soovitusi, et edendada järelevalvealase töö ja järelevalvekolleegiumide parimate tavade lähendamist.

4.   Õiguslikult siduv vahendajaroll võimaldab Euroopa Pangandusjärelevalvel lahendada pädevate asutuste vahelisi vaidlusi artiklis 19 sätestatud korras. Euroopa Pangandusjärelevalve võib teha asjaomase asutuse suhtes vahetult kohaldatavaid järelevalvealaseid otsuseid vastavalt artiklile 19.

Artikkel 22

Üldsätted

1.   Euroopa Pangandusjärelevalve võtab nõuetekohaselt arvesse süsteemset riski, nagu see on määratletud määruses (EL) nr 1092/2010. Euroopa Pangandusjärelevalve käsitleb võimalikke finantsteenuste häireid:

a)

mis on põhjustatud kogu finantssüsteemi või selle osade nõrgenemisest ning

b)

millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed siseturule ja reaalmajandusele.

Vajaduse korral kaalub Euroopa Pangandusjärelevalve süsteemse riski jälgimist ja hindamist vastavalt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Pangandusjärelevalve poolt välja töötatud korrale ning reageerib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatustele ja soovitustele vastavalt määruse (EL) nr 1092/2010 artiklile 17.

2.   Euroopa Pangandusjärelevalve töötab koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja ühise kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate kogumi (riskinäidiku) süsteemse riski kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks.

Euroopa Pangandusjärelevalve töötab lisaks välja asjakohase stressitestimise korra, mis aitab määrata kindlaks neid finantseerimisasutusi, kellega võib olla seotud süsteemne risk. Nende finantseerimisasutuste suhtes kohaldatakse tugevdatud järelevalvet ning vajaduse korral artiklis 25 osutatud saneerimis- ja likvideerimismenetlusi.

3.   Ilma et see piiraks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaldamist, koostab Euroopa Pangandusjärelevalve vajaduse korral finantseerimisasutuste jaoks täiendavaid suuniseid ja soovitusi, et võtta arvesse nendega seotud süsteemseid riske.

Euroopa Pangandusjärelevalve tagab, et finantseerimisasutustega seotud süsteemseid riske võetakse arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud valdkondade regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõude koostamisel.

4.   Ühe või mitme pädeva asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel võib Euroopa Pangandusjärelevalve uurida konkreetset liiki finantseerimisasutusi, tooteliike või käitumisviise, et hinnata võimalikke ohte finantssüsteemi stabiilsusele ning esitada asjaomastele pädevatele asutustele asjakohaseid soovitusi meetmete võtmiseks.

Selleks võib Euroopa Pangandusjärelevalve kasutada talle käesoleva määrusega, sealhulgas artikliga 35 antud volitusi.

5.   Ühiskomitee tagab käesoleva artikli kohaselt võetud meetmete üldise ja valdkonnaülese koordineerimise.

Artikkel 23

Süsteemse riski kindlakstegemine ja mõõtmine

1.   Euroopa Pangandusjärelevalve töötab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerides välja kriteeriumid süsteemse riski kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks ning asjakohase stressitestimise korra, mis hõlmab hinnangu andmist selle kohta, kas finantseerimisasutustega seotud süsteemne risk võib stressiolukordades suureneda. Nende finantseerimisasutuste suhtes, kellega võib olla seotud süsteemne risk, kohaldatakse tugevdatud järelevalvet ning vajaduse korral artiklis 25 osutatud saneerimis- ja likvideerimismenetlusi.

2.   Euroopa Pangandusjärelevalve võtab finantseerimisasutustega seotud süsteemse riski kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks vajalike kriteeriumite väljatöötamisel täiel määral arvesse vastavaid rahvusvahelisi lähenemisviise, sealhulgas finantsstabiilsuse nõukogu, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Rahvusvaheliste Arvelduste Panga poolt kehtestatud lähenemisviise.

Artikkel 24

Pidev suutlikkus reageerida süsteemsetele riskidele

1.   Euroopa Pangandusjärelevalve tagab, et tal on spetsialiseeritud ja pidev suutlikkus tõhusalt reageerida artiklites 22 ja 23 osutatud süsteemsete riskide materialiseerumise korral ning eelkõige seoses institutsioonidega, kellega on seotud süsteemne risk.

2.   Euroopa Pangandusjärelevalve täidab talle käesoleva määruse ja artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega antud ülesandeid ning annab oma panuse kriiside ohjamise ja lahendamise sidusa ja koordineeritud korra toimimisse liidus.

Artikkel 25

Saneerimis- ja likvideerimismenetlused

1.   Euroopa Pangandusjärelevalve aitab kaasa tõhusate ja järjepidevate saneerimis- ja likvideerimiskavade, kriisiolukorras kasutatavate menetluste ja ennetusmeetmete väljatöötamisele ja koordineerimisele ning osaleb selles aktiivselt, et minimeerida igasuguste pankrotiohtude süsteemset mõju.

2.   Euroopa Pangandusjärelevalve võib välja selgitada parimad tavad, mille eesmärk on hõlbustada raskustesse sattunud finantseerimisasutuste ja eelkõige piiriüleste kontsernide saneerimist ja likvideerimist viisil, mis välistab pankrotiohu edasikandumise, tagades selliste asjakohaste vahendite, sealhulgas piisavate ressursside kättesaadavuse, mis võimaldavad raskustesse sattunud finantseerimisasutuse või kontserni saneerimise või likvideerimise korrapärasel, kulutõhusal ja õigeaegsel viisil.

3.   Euroopa Pangandusjärelevalve võib töötada välja artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides täpsustatud regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt artiklites 10–15 sätestatud korrale.

Artikkel 26

Hoiuste tagamise skeemide Euroopa süsteem

1.   Euroopa Pangandusjärelevalve aitab tugevdada hoiuste tagamise riiklike skeemide Euroopa süsteemi, toimides talle käesoleva määrusega antava pädevuse raames, et tagada direktiivi 94/19/EÜ nõuetekohane kohaldamine, seades eesmärgiks tagada hoiuste tagamise riiklike skeemide küllaldane rahastamine finantseerimisasutuste sissemaksetest (kaasa arvatud sellised direktiivis 94/19/EÜ sätestatud asutused, mis on liidus asutatud ja võtavad siin vastu hoiuseid, kuid mille peakorter ei asu liidus) ning tagada kõigi hoiustajate kõrgetasemeline kaitse kogu liitu hõlmavas ühtses raamistikus; seejuures ei piirata vastastikuste tagatisskeemide toimimist, tingimusel et need on kooskõlas liidu õigusaktidega.

2.   Hoiuste tagamise skeemide suhtes kohaldatakse artiklit 16, mis käsitleb Euroopa Pangandusjärelevalve volitusi suuniste ja soovituste vastuvõtmiseks.

3.   Euroopa Pangandusjärelevalve võib töötada välja artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides määratletud regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt artiklites 10–15 sätestatud korrale.

4.   Artikli 81 kohasel käesoleva määruse läbivaatamisel pööratakse erilist tähelepanu lähenemisele seoses hoiuste tagamise riiklike skeemide Euroopa süsteemiga.

Artikkel 27

Pankade likvideerimise Euroopa süsteem ja selle rahastamiskord

1.   Euroopa Pangandusjärelevalve aitab töötada välja meetodeid raskustesse sattunud finantseerimisasutuste, eelkõige selliste finantseerimisasutuste likvideerimiseks, millega võib olla seotud süsteemne risk, viisil, mis välistab pankrotiohu edasikandumise ja võimaldab neid likvideerida nõuetekohaselt ja õigeaegselt, sealhulgas kasutades vajaduse korral ühtseid ja töökindlaid rahastamismehhanisme.

2.   Euroopa Pangandusjärelevalve aitab hinnata vajadust ühtsete, töökindlate ja usaldusväärsete rahastamismehhanismide süsteemi järele, mis hõlmaks asjakohaseid finantseerimisinstrumente ja oleks seotud koordineeritud siseriikliku kriisiohjamiskorra kogumiga.

Euroopa Pangandusjärelevalve aitab kaasa tööle, mida tehakse seoses võrdsete võimaluste tagamisega ning mis tahes selliste maksude ja osamaksete süsteemide kumulatiivsete mõjudega, mis võidakse kehtestada finantseerimisasutuste suhtes, et tagada koormuse õiglane jagamine ja stiimulid süsteemse riski piiramiseks osana ühtsest ja usaldusväärsest saneeerimise ja likvideerimise õigusraamistikust.

Artikli 81 kohasel käesoleva määruse läbivaatamisel pööratakse erilist tähelepanu Euroopa Pangandusjärelevalve rolli võimalikule tugevdamisele kriiside ennetamise, ohjamise ja lahendamise raamistikus ning vajaduse korral Euroopa saneerimis- ja likvideerimisfondi loomisele.

Artikkel 28

Ülesannete ja kohustuste delegeerimine

1.   Pädevad asutused võivad käesolevas artiklis sätestatud tingimustel delegeerida ülesandeid ja kohustusi Euroopa Pangandusjärelevalvele või teistele pädevatele asutustele, kui Euroopa Pangandusjärelevalve või teised pädevad asutused sellega nõustuvad. Liikmesriigid võivad kehtestada kohustuste delegeerimisega seonduvad erimenetlused, mida asjaomase liikmesriigi pädevad asutused peavad järgima enne selliste delegeerimiskokkulepete sõlmimist, ning piirata delegeerimise ulatust, nii et see hõlmaks vaid seda, mis on vajalik piiriüleste finantseerimisasutuste ja piiriüleste kontsernide tõhusaks järelevalveks.

2.   Euroopa Pangandusjärelevalve ergutab ja lihtsustab ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel, määrates kindlaks ülesanded ja kohustused, mida saab delegeerida või ühiselt täita, ning edendades parimaid tavasid.

3.   Ülesannete delegeerimise tulemusena jaotuvad artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides sätestatud pädevused ümber. Delegeeritud kohustustega seonduvat menetlust, nende täitmist ning halduslikku ja kohtulikku kontrolli reguleerib selle liikmesriigi õigus, kelle asutusele kohustused delegeeritakse.

4.   Pädevad asutused teavitavad Euroopa Pangandusjärelevalvet delegeerimiskokkulepetest, mida nad kavatsevad sõlmida. Nad ei sõlmi kõnealuseid kokkuleppeid enne ühe kuu möödumist Euroopa Pangandusjärelevalve teavitamisest.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib kavandatud kokkuleppe kohta esitada arvamuse ühe kuu jooksul alates sellekohase teabe saamisest.

Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab asjakohasel viisil kõik pädevate asutuste vahel sõlmitud delegeerimiskokkulepped, et tagada kõigi asjaomaste isikute nõuetekohane teavitamine.

Artikkel 29

Ühine järelevalvekultuur

1.   Euroopa Pangandusjärelevalvel on oluline roll liidu ühise järelevalvekultuuri ja ühtsete järelevalvetavade kujundamisel ning ühtsete menetluste ja lähenemisviiside tagamisel kogu liidus. Euroopa Pangandusjärelevalvel on vähemalt järgmised ülesanded:

a)

esitada pädevatele asutustele arvamusi;

b)

edendada tõhusat kahe- ja mitmepoolset teabevahetust pädevate asutuste vahel, järgides samas asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõudeid;

c)

aidata välja töötada kõrgekvaliteedilisi ja ühtseid järelevalvestandardeid, sealhulgas aruandlusstandardeid, ning rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid vastavalt artikli 1 lõikele 3;

d)

vaadata läbi komisjoni vastuvõetud asjakohaste regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite ning Euroopa Pangandusjärelevalve väljaantud suuniste ja soovituste kohaldamine ning teha vajaduse korral muudatusettepanekuid ja

e)

koostada valdkondlikke ja valdkondadevahelisi koolitusprogramme, soodustada töötajate vahetust ning julgustada pädevaid asutusi rohkem kasutama lähetusi ja muid vahendeid.

2.   Euroopa Pangandusjärelevalve võib vajaduse korral töötada välja uusi praktilisi meetmeid ja lähenemisvahendeid, et edendada ühtseid järelevalvealaseid lähenemisviise ja -tavasid.

Artikkel 30

Vastastikused eksperdihinnangud pädevate asutuste kohta

1.   Euroopa Pangandusjärelevalve organiseerib ja koostab korrapäraselt vastastikuseid eksperdihinnanguid pädevate asutuste mõne toimingu või kogu tegevuse kohta, et täiendavalt suurendada järelevalvetulemuste sidusust. Selleks töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja meetodid, mille kohaselt asjaomaseid asutusi objektiivselt hinnata ja võrrelda. Vastastikuste eksperdihinnangute teostamisel võetakse arvesse olemasolevat teavet asjaomase pädeva asutuse kohta ning asjaomase asutuse suhtes juba läbiviidud hindamisi.

2.   Vastastikused eksperdihinnangud hõlmavad vähemalt järgmiste elementide hindamist:

a)

pädeva asutuse ressursside ja juhtimiskorra vastavus vajadustele, eelkõige seoses artiklites 10–15 osutatud regulatiivsete tehniliste standardite või rakenduslike tehniliste standardite ning artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide tõhusa kohaldamisega ja suutlikkusega võtta arvesse turusuundumusi;

b)

liidu õiguse ja järelevalvetavade, sealhulgas artiklite 10–16 kohaselt vastu võetud regulatiivsete tehniliste standardite või rakenduslike tehniliste standardite, suuniste ja soovituste kohaldamisel saavutatud lähenemise aste ning hinnang selle kohta, mil määral järelevalvetavad võimaldavad saavutada liidu õiguses sätestatud eesmärke;

c)

mõne pädeva asutuse välja töötatud parimad tavad, mille võiksid üle võtta ka teised pädevad asutused;

d)

liidu õiguse rakendamisel vastu võetud sätete täitmise tagamisel saavutatud tulemuslikkus ja lähenemise aste, sealhulgas vastutavate isikute suhtes haldusmeetmete ja sanktsioonide kohaldamine, kui nimetatud sätteid ei ole järgitud.

3.   Vastastikuse eksperdihinnangu alusel võib Euroopa Pangandusjärelevalve anda artikli 16 kohaseid suuniseid ja soovitusi. Vastavalt artikli 16 lõikele 3 püüavad pädevad asutused järgida Euroopa Pangandusjärelevalve suuniseid ja soovitusi. Euroopa Pangandusjärelevalve võtab vastastikuse eksperdihinnangu tulemusi arvesse artiklite 10–15 kohaste regulatiivsete või rakenduslike tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel.

4.   Euroopa Pangandusjärelevalve teeb vastastikuste eksperthinnangute alusel kindlaksmääratud parimad tavad üldsusele kättesaadavaks. Lisaks võib teha üldsusele kättesaadavaks kõik muud vastastikuste eksperdihinnangute tulemused, kui pädev asutus, kelle suhtes vastastikust eksperdihinnangut läbi viiakse, annab selleks oma nõusoleku.

Artikkel 31

Koordineerimine

Euroopa Pangandusjärelevalve koordineerib üldiselt pädevate asutuste tegevust, eelkõige juhul, kui ebasoodsad arengutendentsid võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi stabiilsust.

Euroopa Pangandusjärelevalve soodustab liidu koordineeritud meetmete võtmist, tehes selleks muu hulgas järgmist:

a)

lihtsustades teabevahetust pädevate asutuste vahel;

b)

määrates kindlaks kõigile asjaomastele pädevatele asutustele kättesaadavaks tehtava teabe ulatuse ja, kui see on võimalik ja asjakohane, kontrollides selle usaldusväärsust;

c)

viies pädevate asutuste taotlusel või omal algatusel läbi mittesiduvat vahendamist, ilma et see piiraks artikli 19 kohaldamist;

d)

teavitades Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu viivitamata mis tahes võimalikust eriolukorrast;

e)

võttes finantsturgude toimimist ohustada võivate arengute korral kõik asjakohased meetmed, et hõlbustada asjaomaste pädevate asutuste võetavate meetmete kooskõlastamist;

f)

koondades kesksüsteemi pädevatelt asutustelt artiklite 21 ja 35 kohaselt saadud teabe, mis on saadud rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsevate finantseerimisasutuste aruandekohustuse tulemusena. Euroopa Pangandusjärelevalve jagab seda teavet teiste asjakohaste pädevate asutustega.

Artikkel 32

Turusuundumuste hindamine

1.   Euroopa Pangandusjärelevalve jälgib ja hindab turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas ja vajaduse korral teavitab Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni asjakohastest mikrousaldatavuse suundumustest ning võimalikest riskidest ja nõrkadest kohtadest. Euroopa Pangandusjärelevalve lisab oma hinnangutesse majandusanalüüsi turgude kohta, kus finantseerimisasutused toimivad, ning hinnangu selle kohta, milline on võimalike turusuundumuste mõju finantseerimisasutustele.

2.   Koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga algatab ja koordineerib Euroopa Pangandusjärelevalve kogu liitu hõlmavaid hinnanguid finantseerimisasutuste kohanemisvõime kohta ebasoodsate turusuundumuste korral. Selleks töötab ta pädevate asutuste jaoks välja:

a)

ühtsed meetodid, mille kohaselt hinnata majanduslike stsenaariumide mõju finantseerimisasutuste finantsseisundile;

b)

ühtsed lähenemisviisid finantseerimisasutuste kohanemisvõimet käsitlevate hindamiste tulemuste edastamise kohta;

c)

ühise metoodika konkreetsete toodete omaduste ja levitamistoimingute mõju hindamiseks finantseerimisasutuse finantsseisundile ja hoiustajatele, investoritele ja tarbijate teavitamisele.

3.   Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1092/2010 kohaseid Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesandeid, esitab Euroopa Pangandusjärelevalve vähemalt kord aastas ja vajaduse korral sagedamini Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule oma pädevusvaldkonnas suundumuste, võimalike riskide ja nõrkade kohtade hinnangu.

Kõnealustes hinnangutes liigitab Euroopa Pangandusjärelevalve peamised riskid ja nõrgad kohad ning teeb vajaduse korral ennetavate meetmete või parandusmeetmete ettepanekud.

4.   Euroopa Pangandusjärelevalve tagab, et piisaval määral võetakse arvesse valdkondadevahelisi arengutendentse, riske ja nõrku kohti, tehes selleks ühiskomitee kaudu tihedat koostööd Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).

Artikkel 33

Rahvusvahelised suhted

1.   Ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide pädevust, võib Euroopa Pangandusjärelevalve luua kontakte ja sõlmida halduskokkuleppeid järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide valitsusasutustega. Kõnealused kokkulepped ei loo liidule ja selle liikmesriikidele õiguslikke kohustusi ega takista liikmesriike ja nende pädevaid asutusi sõlmimast kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid kolmandate riikidega.

2.   Euroopa Pangandusjärelevalve aitab ette valmistada kolmandate riikide järelevalvekorra samaväärsust käsitlevaid otsuseid vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele.

3.   Artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandes nimetab Euroopa Pangandusjärelevalve rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikide haldusasutustega sõlmitud halduskokkulepped ning vastavusotsuste ettevalmistamisel antud abi.

Artikkel 34

Muud ülesanded

1.   Euroopa Pangandusjärelevalve võib Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel esitada Euroopa Parlamendile, nõukogule või komisjonile arvamusi kõigis tema pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes.

2.   Seoses direktiivi 2006/48/EÜ (nagu seda on muudetud direktiiviga 2007/44/EÜ) reguleerimisalasse kuuluvate ühinemiste ja omandamistega seotud usaldatavusnormatiivide täitmise hindamisega, mis kõnealuse direktiivi kohaselt eeldavad vähemalt kahe liikmesriigi pädevate asutuste vastastikusi konsultatsioone, võib Euroopa Pangandusjärelevalve asjaomase pädeva asutuse taotlusel esitada ja avaldada arvamuse, mis käsitleb usaldatavusnormatiivide täitmise hindamist, välja arvatud direktiivi 2006/48/EÜ artikli 19a lõike 1 punktis e sätestatud kriteeriumidega seonduv. Arvamus esitatakse viivitamata ja igal juhul enne hindamisperioodi lõppu vastavalt direktiivile 2006/48/EÜ (nagu seda on muudetud direktiiviga 2007/44/EÜ). Valdkondade suhtes, mille kohta Euroopa Pangandusjärelevalve võib esitada arvamuse, kohaldatakse artiklit 35.

Artikkel 35

Teabe kogumine

1.   Euroopa Pangandusjärelevalve taotlusel annavad liikmesriikide pädevad asutused Euroopa Pangandusjärelevalvele kogu teabe, mida on vaja käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks, eeldusel et asjaomane teave on neile seaduslikult kättesaadav ja tingimusel, et teabenõue on asjassepuutuva ülesande sisu jaoks vajalik.

2.   Euroopa Pangandusjärelevalve võib ka nõuda, et teavet esitataks korrapäraste ajavahemike järel ja kindlas vormis. Võimaluse korral kasutatakse teabenõuete puhul ühtseid aruandlusvorme.

3.   Euroopa Pangandusjärelevalve võib liikmesriigi pädeva asutuse nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel anda teavet, mis on vajalik pädeva asutuse ülesannete täitmiseks, järgides asjaomase valdkonna õigusaktides ja artiklis 70 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust.

4.   Enne teabe nõudmist vastavalt käesolevale artiklile ning selleks, et vältida topeltaruandlust, võtab Euroopa Pangandusjärelevalve arvesse olemasolevat asjakohast statistikat, mida koostavad ja levitavad Euroopa statistikasüsteem ja Euroopa Keskpankade Süsteem.

5.   Kui teave ei ole kättesaadav või kui pädevad asutused ei tee seda õigeaegselt kättesaadavaks, võib Euroopa Pangandusjärelevalve esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude asjaomase liikmesriigi teistele järelevalveasutustele, finantsvaldkonna eest vastutavale ministeeriumile (juhul kui ministeeriumi käsutuses on usaldatavusnormatiivide täitmisega seotud teavet), keskpangale või statistikaametile.

6.   Kui teave ei ole kättesaadav või kui seda ei tehta lõigete 1 või 5 alusel õigeaegselt kättesaadavaks, võib Euroopa Pangandusjärelevalve esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude otse asjaomasele finantseerimisasutusele. Põhjendatud teabenõudes selgitatakse, miks asjaomast finantseerimisasutust käsitlevat teavet vajatakse.

Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab asjakohaseid pädevaid asutusi käesoleva lõike ja lõike 5 kohastest teabenõuetest.

Euroopa Pangandusjärelevalve taotlusel aitavad pädevad asutused Euroopa Pangandusjärelevalvel teavet koguda.

7.   Euroopa Pangandusjärelevalve võib kasutada käesoleva artikli alusel saadud konfidentsiaalset teavet ainult käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 36

Suhted Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga

1.   Euroopa Pangandusjärelevalve teeb korrapäraselt tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga.

2.   Euroopa Pangandusjärelevalve esitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule korrapäraselt ja õigeaegselt teavet, mida kõnealusel nõukogul on vaja oma ülesannete täitmiseks. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete täitmiseks vajalikud andmed, mis ei ole kokkuvõtlikul kujul või koondvormis, esitatakse põhjendatud taotluse korral viivitamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule vastavalt määruse (EL) nr 1092/2010 artiklile 15. Euroopa Pangandusjärelevalve kehtestab koos Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga asjakohase sisekorra konfidentsiaalse, eelkõige üksikute finantseerimisasutustega seotud teabe edastamiseks.

3.   Kooskõlas artiklitega 4 ja 5 tagab Euroopa Pangandusjärelevalve, et määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 16 kohastele Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatustele ja soovitustele järgnevad nõuetekohaseid järelmeetmeid.

4.   Pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatuse või soovituse saamist korraldab Euroopa Pangandusjärelevalve viivitamata järelevalvenõukogu koosoleku ja hindab sellise hoiatuse või soovituse mõju oma ülesannete täitmisele.

Asjakohase otsustamismenetluse käigus teeb Euroopa Pangandusjärelevalve otsuse meetmete kohta, mis tuleb kooskõlas käesoleva määrusega antud volitustega võtta, et lahendada hoiatustes või soovitustes tõstatatud küsimusi.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei järgi soovitust, põhjendab ta seda Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ja nõukogule.

5.   Vajaduse korral kasutab Euroopa Pangandusjärelevalve käesoleva määrusega antud volitusi, et tagada selliste hoiatuste või soovituste järelmeetmed, mida Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu annab liikmesriigi pädevale järelevalveasutusele.

Kui adressaat ei kavatse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitust järgida, teatab ta sellest järelevalvenõukogule ja põhjendab oma otsust.

Kui pädev asutus teavitab nõukogu ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 17 kohaselt, võtab ta nõuetekohaselt arvesse järelevalvenõukogu seisukohti.

6.   Käesoleva määrusega kehtestatud ülesannete täitmisel võtab Euroopa Pangandusjärelevalve nõuetekohaselt arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatusi ja soovitusi.

Artikkel 37

Pangandussektori sidusrühmade kogu

1.   Sidusrühmadega konsulteerimise hõlbustamiseks Euroopa Pangandusjärelevalve ülesannetega seotud valdkondades luuakse pangandussektori sidusrühmade kogu. Pangandussektori sidusrühmade koguga konsulteeritakse artiklite 10–15 kohaselt võetavate meetmete osas seoses regulatiivsete tehniliste standardite ja rakenduslike tehniliste standarditega ning artikli 16 kohaselt võetavate meetmete osas seoses suuniste ja soovituste osas, kui need ei puuduta üksikuid finantseerimisasutusi. Kui meetmeid tuleb võtta kiiresti ja konsulteerimine ei ole võimalik, teavitatakse pangandussektori sidusrühmade kogu nii kiiresti kui võimalik.

Pangandussektori sidusrühmade kogu tuleb kokku vähemalt neli korda aastas.

2.   Pangandussektori sidusrühmade kogusse kuulub 30 liiget, kes võrdses osas esindavad liidus tegutsevaid krediidi- ja investeerimisasutusi, nende töötajate esindajaid, samuti tarbijaid, pangateenuste kasutajaid ja VKEde esindajaid. Vähemalt viis liiget on sõltumatud tippteadlased. Finantseerimisasutusi esindab kümme liiget, kellest kolm esindavad ühistu- ja säästupankasid.

3.   Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmed määrab järelevalvenõukogu asjakohaste sidusrühmade ettepanekul. Otsuse tegemisel tagab järelevalvenõukogu nii palju kui võimalik asjakohase geograafilise ja soolise tasakaalu ja sidusrühmade esindatuse kogu liidu piires.

4.   Euroopa Pangandusjärelevalve annab kogu vajaliku teabe, mille suhtes kohaldatakse artiklis 70 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust, ja tagab pangandussektori sidusrühmade kogule piisava abi sekretariaaditeenuste valdkonnas. Mittetulundusorganisatsioone esindava pangandussektori sidusrühmade kogu liikmete jaoks kehtestatakse nõuetekohane hüvitis, seda ei kohaldata tööstuse esindajate suhtes. Pangandussektori sidusrühmade kogu võib luua tehniliste küsimuste töörühmi. Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmete volitused kestavad kaks ja pool aastat, pärast mida tuleb läbi viia uus valikumenetlus.

Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmed võivad olla valitud kaheks järjestikuseks ametiajaks.

5.   Pangandussektori sidusrühmade kogu võib esitada Euroopa Pangandusjärelevalvele arvamusi ja nõuandeid kõikides küsimustes, mis on seotud Euroopa Pangandusjärelevalve ülesannetega, pöörates erilist tähelepanu artiklites 10–16, 29, 30 ja 32 sätestatud ülesannetele.

6.   Pangandussektori sidusrühmade kogu võtab liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu oma kodukorra.

7.   Euroopa Pangandusjärelevalve avalikustab pangandussektori sidusrühmade kogu arvamused ja nõuanded ning asjakohaste konsultatsioonide tulemused.

Artikkel 38

Kaitsemeetmed

1.   Euroopa Pangandusjärelevalve tagab, et artiklite 18 või 19 kohaselt vastu võetud otsused ei ole mingil moel vastuolus liikmesriikide eelarvepädevusega.

2.   Kui liikmesriik leiab, et artikli 19 lõike 3 kohane otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega, võib ta kahe nädala jooksul pärast Euroopa Pangandusjärelevalve otsuse esitamist pädevatele asutustele teatada Euroopa Pangandusjärelevalvele ja komisjonile, et pädev asutus kõnealust otsust ei rakenda.

Liikmesriik põhjendab kõnealuses teatises selgelt ja üksikasjalikult, miks ja kuidas kõnealune otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega.

Kõnealuse teatise esitamise korral Euroopa Pangandusjärelevalve otsus peatatakse.

Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab liikmesriiki ühe kuu jooksul pärast liikmesriigi sellekohase teatise saamist sellest, kas ta jääb oma otsuse juurde, muudab oma otsust või tühistab selle. Juhul kui Euroopa Pangandusjärelevalve jääb oma otsuse juurde või muudab seda, teeb ta avalduse selle kohta, et eelarvepädevust ei mõjutata.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve jääb oma otsuse juurde, võtab nõukogu oma koosolekul, mis toimub hiljemalt kahe kuu jooksul pärast seda, kui Euroopa Pangandusjärelevalve on vastavalt neljandale lõigule teavitanud asjaomast liikmesriiki, hääletamisel antud häälte enamusega vastu otsuse selle kohta, kas Euroopa Pangandusjärelevalve otsus tuleb jätta jõusse.

Kui nõukogu pärast asjaomase küsimuse arutamist ei võta vastavalt viiendale lõigule vastu otsust Euroopa Pangandusjärelevalve otsus jõusse jätta, lõpetatakse Euroopa Pangandusjärelevalve otsuse kohaldamine.

3.   Kui liikmesriik leiab, et artikli 18 lõike 3 kohane otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega, võib ta kolme tööpäeva jooksul pärast Euroopa Pangandusjärelevalve otsuse pädevale asutusele teatavaks tegemist teatada Euroopa Pangandusjärelevalvele, komisjonile ja nõukogule, et pädev asutus kõnealust otsust ei rakenda.

Liikmesriik põhjendab kõnealuses teatises selgelt ja üksikasjalikult, miks ja kuidas kõnealune otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega.

Kõnealuse teatise esitamise korral Euroopa Pangandusjärelevalve otsus peatatakse.

Nõukogu kutsub kümne tööpäeva jooksul kokku koosoleku ja teeb oma liikmete lihthäälteenamusega otsuse selle kohta, kas tühistada Euroopa Pangandusjärelevalve otsus.

Kui nõukogu pärast asjaomase küsimuse arutamist ei võta vastavalt neljandale lõigule vastu otsust Euroopa Pangandusjärelevalve otsus tühistada, lõppeb Euroopa Pangandusjärelevalve otsuse peatumine.

4.   Kui nõukogu on teinud kooskõlas lõikega 3 otsuse artikli 18 lõikega 3 seonduvat Euroopa Pangandusjärelevalve otsust mitte tühistada ning kui asjaomane liikmesriik leiab endiselt, et kõnealune Euroopa Pangandusjärelevalve otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega, võib asjaomane liikmesriik teavitada sellest komisjoni ja Euroopa Pangandusjärelevalvet ning paluda nõukogul küsimus uuesti läbi vaadata. Asjaomane liikmesriik põhjendab selgelt, miks ta nõukogu otsusega ei nõustu.

Nõukogu kinnitab nelja nädala jooksul pärast esimeses lõigus osutatud teavitamist oma algse otsuse või teeb uue otsuse kooskõlas lõikega 3.

Nõukogu võib nelja nädala pikkust ajavahemikku pikendada veel nelja nädala võrra, kui juhtumi konkreetsed asjaolud seda nõuavad.

5.   Käesoleva artikli mis tahes kuritarvitamine – eelkõige seoses sellise Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega, millel ei ole märkimisväärset või sisulist mõju liikmesriigi eelarvele – on keelatud kui siseturuga kokkusobimatu.

Artikkel 39

Otsustamismenetlus

1.   Enne käesoleva määruse kohase otsuse tegemist teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve nimelist adressaati otsuse tegemise kavatsusest, määrates tähtaja, mille jooksul võib adressaat kõnealuses küsimuses esitada oma seisukohti, võttes täielikult arvesse küsimuse kiireloomulisust, keerukust ja võimalikke tagajärgi. Seda kohaldatakse mutatis mutandis artikli 17 lõikes 3 osutatud soovituste suhtes.

2.   Euroopa Pangandusjärelevalve otsuses tuleb märkida otsuse aluseks olevad asjaolud.

3.   Euroopa Pangandusjärelevalve otsuse adressaate teavitatakse käesoleva määruse kohastest õiguskaitsevahenditest.

4.   Kui Euroopa Pangandusjärelevalve võtab vastu artikli 18 lõigete 3 või 4 kohase otsuse, vaatab ta selle läbi asjakohase ajavahemiku järel.

5.   Artiklite 17, 18 või 19 kohased Euroopa Pangandusjärelevalve otsused avalikustatakse ning esitatakse asjaomase pädeva asutuse või finantseerimisasutuse andmed ja otsuse põhisisu, välja arvatud juhul, kui avalikustamine on vastuolus finantseerimisasutuste õigustatud huviga nende ärisaladuste hoidmisel või kui see võib tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsust.

III PEATÜKK

ÜLESEHITUS

1. JAGU

Järelevalvenõukogu

Artikkel 40

Koosseis

1.   Järelevalvenõukogusse kuuluvad:

a)

eesistuja, kellel ei ole hääleõigust;

b)

igas liikmesriigis krediidiasutuste järelevalve eest vastutava avalik-õigusliku asutuse juht, kes osaleb järelevalvenõukogu kohtumistel isiklikult vähemalt kaks korda aastas;

c)

üks komisjoni esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

d)

üks Euroopa Keskpanga esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

e)

üks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

f)

üks esindaja kummastki ülejäänud kahest Euroopa järelevalveasutusest, kellel ei ole hääleõigust.

2.   Järelevalvenõukogu kutsub kokku koos sidusrühmade kogudega peetava koosoleku korrapäraselt vähemalt kaks korda aastas.

3.   Iga pädev asutus nimetab oma asutusest kõrgetasemelise asendusliikme, kes võib asendada lõike 1 punktis b osutatud järelevalvenõukogu liiget, kui viimane ei saa kohtumisel osaleda.

4.   Kui lõike 1 punktis b osutatud asutus ei ole keskpank, võib lõike 1 punktis b osutatud järelevalvenõukogu liige otsustada võtta kohtumisele kaasa liikmesriigi keskpanga esindaja, kellel ei ole hääleõigust.

5.   Liikmesriigis, kus on rohkem kui üks käesoleva määruse kohaselt järelevalve eest vastutav asutus, lepivad kõnealused asutused kokku, kes on nende ühine esindaja. Kui aga järelevalvenõukogu arutab küsimust, mis ei kuulu lõike 1 punktis b osutatud liikme poolt esindatud liikmesriigi asutuse pädevusse, võib asjaomane liige siiski võtta kaasa liikmesriigi asjaomase pädeva asutuse esindaja, kellel ei ole hääleõigust.

6.   Direktiivi 94/19/EÜ reguleerimisalas tegutsemisel võib lõike 1 punktis b osutatud järelevalvenõukogu liiget saata liikmesriigi sellise asutuse esindaja, mis haldab hoiuste tagamise skeeme liikmesriigis, kusjuures kõnealusel esindajal ei ole hääleõigust.

7.   Järelevalvenõukogu võib lubada oma töös osaleda vaatlejatel.

Tegevdirektor võib osaleda järelevalvenõukogu koosolekutel hääleõiguseta.

Artikkel 41

Asutusesisesed komiteed ja töörühmad

1.   Järelevalvenõukogu võib teatavate ülesannete täitmiseks moodustada asutusesiseseid komiteesid või töörühmi ning delegeerida kõnealustele komiteedele või töörühmadele ja juhatusele või eesistujale teatavaid selgelt kindlaks määratud ülesandeid ja otsuseid.

2.   Artikli 19 kohaldamiseks moodustab järelevalvenõukogu erimeelsuste erapooletuks lahendamiseks sõltumatu töörühma, kuhu kuuluvad eesistuja ja kaks järelevalvenõukogu liiget, kes ei ole erimeelsusel olevate pädevate asutuste esindajad, kelle huvisid konflikt ei puuduta ja kes ei ole asjaomase pädeva asutusega otseselt seotud.

3.   Töörühm teeb kooskõlas artikli 19 lõikega 2 otsuse ettepaneku, mis esitatakse järelevalvenõukogule lõplikuks vastuvõtmiseks artikli 44 lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud korras.

4.   Järelevalvenõukogu võtab vastu lõikes 2 osutatud töörühma kodukorra.

Artikkel 42

Sõltumatus

Eesistuja ja järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmed täidavad käesoleva määrusega neile pandud ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ega muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid või asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa järelevalvenõukogu liikmeid nende ülesannete täitmisel mõjutada.

Artikkel 43

Ülesanded

1.   Järelevalvenõukogu annab juhiseid Euroopa Pangandusjärelevalve tegevuseks ja teeb II peatüki kohaseid otsuseid.

2.   Järelevalvenõukogu võtab vastu arvamusi, soovitusi ja otsuseid ning annab II peatüki kohaseid nõuandeid.

3.   Järelevalvenõukogu määrab oma eesistuja.

4.   Järelevalvenõukogu võtab igal aastal enne 30. septembrit juhatuse ettepaneku alusel vastu Euroopa Pangandusjärelevalve järgmise aasta tööprogrammi ning edastab selle teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks iga-aastase eelarvemenetluse kohaldamist, ning seejärel avalikustatakse.

5.   Järelevalvenõukogu võtab juhatuse ettepaneku põhjal vastu artikli 53 lõikes 7 osutatud aruande kavandil põhineva Euroopa Pangandusjärelevalve tegevust käsitleva aastaaruande, sealhulgas eesistuja tööülesannete täitmise kohta, ning edastab nimetatud aruande iga aasta 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruanne avalikustatakse.

6.   Järelevalvenõukogu võtab vastu Euroopa Pangandusjärelevalve mitmeaastase tööprogrammi ning edastab selle teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Mitmeaastane tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks iga-aastase eelarvemenetluse kohaldamist, ning seejärel avalikustatakse.

7.   Järelevalvenõukogu võtab eelarve vastu artiklis 63 sätestatud korras.

8.   Järelevalvenõukogul on distsiplinaarvõim eesistuja ja tegevdirektori üle ning ta võib nad kõrvaldada ametist artikli 48 lõikes 5 ja artikli 51 lõikes 5 sätestatud korras.

Artikkel 44

Otsuste tegemine

1.   Järelevalvenõukogu otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl.

Artiklites 10–16 osutatud õigusaktide ning artikli 9 lõike 5 kolmanda lõigu ja VI peatüki kohaselt võetud meetmete ja otsuste puhul teeb järelevalvenõukogu erandina käesoleva lõike esimesest lõigust otsused oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega vastavalt ELi lepingu artikli 16 lõikele 4 ning üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artiklile 3.

Artikli 19 lõike 3 kohaste konsolideerimisgrupi järelevalveasutuse otsuste puhul käsitatakse töörühma esitatud otsus vastuvõetuks, kui see kiidetakse heaks lihthäälteenamusega, v.a juhul kui see lükatakse tagasi liikmete poolt, kes moodustavad sellise blokeeriva vähemuse, nagu on määratletud ELi lepingu artikli 16 lõikes 4 ning üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artiklis 3.

Kõikide teiste artikli 19 lõike 3 kohaste otsuste puhul võetakse töörühma esitatud otsus vastu järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl.

2.   Järelevalvenõukogu koosolek kutsutakse kokku eesistuja kutsel tema algatusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel ning koosolekut juhib eesistuja.

3.   Järelevalvenõukogu võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

4.   Kodukorras sätestatakse üksikasjalikult hääletamiskord, sealhulgas vajaduse korral ka kvoorumiga seotud reeglid. Hääleõiguseta liikmed ja vaatlejad, välja arvatud eesistuja ja tegevdirektor, ei osale järelevalvenõukogu aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantseerimisasutusi, kui artikli 75 lõikes 3 või artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides ei ole sätestatud teisti.

2. JAGU

Juhatus

Artikkel 45

Koosseis

1.   Juhatusse kuuluvad eesistuja ja kuus järelevalvenõukogu liiget, kelle on valinud endi seast järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmed.

Kõigil juhatuse liikmetel peale eesistuja on asendusliige, kes võib asendada juhatuse liiget, kellel ei ole võimalik koosolekul osaleda.

Järelevalvenõukogu poolt valitud liikmete ametiaeg on kaks ja pool aastat. Seda ametiaega võib üks kord pikendada. Juhatuse koosseisu puhul on tagatud tasakaalustatud ja proportsionaalne esindatus ning see kajastab liitu tervikuna. Ametiajad on osaliselt kattuvad ning kohaldatakse asjakohast roteerumiskorda.

2.   Juhatus võtab vastu otsused kohalviibivate liikmete häälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl.

Tegevdirektor ja komisjoni esindaja osalevad juhatuse koosolekutel hääleõiguseta.

Komisjoni esindajal on õigus hääletada artiklis 63 osutatud küsimustes.

Juhatus võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

3.   Juhatus kutsutakse kokku eesistuja kutsel tema algatusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel ning koosolekut juhib eesistuja.

Juhatuse koosolekud toimuvad enne iga järelevalvenõukogu koosolekut ja nii tihti, kui juhatus vajalikuks peab. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt viis korda aastas.

4.   Juhatuse liikmeid võivad tulenevalt kodukorrast abistada nõustajad või eksperdid. Hääleõiguseta liikmed, välja arvatud tegevdirektor, ei osale juhatuse aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantseerimisasutusi.

Artikkel 46

Sõltumatus

Juhatuse liikmed täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ja muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa juhatuse liikmeid nende ülesannete täitmisel mõjutada.

Artikkel 47

Ülesanded

1.   Juhatus tagab, et Euroopa Pangandusjärelevalve täidab oma kohustusi ja talle pandud ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele.

2.   Juhatus esitab järelevalvenõukogule vastuvõtmiseks iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi.

3.   Juhatus kasutab oma eelarvepädevust vastavalt artiklitele 63 ja 64.

4.   Juhatus võtab vastu Euroopa Pangandusjärelevalve personalipoliitika kava ja vastavalt artikli 68 lõikele 2 vajalikud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) rakendusmeetmed.

5.   Juhatus võtab vastavalt artiklile 72 vastu erisätted, mis käsitlevad Euroopa Pangandusjärelevalve dokumentidele juurdepääsu õigust.

6.   Juhatus teeb artikli 53 lõikes 7 osutatud aruande kavandi alusel ettepaneku Euroopa Pangandusjärelevalve tegevust ja selle eesistuja ülesandeid kajastava aastaaruande kohta, mis esitatakse kinnitamiseks järelevalvenõukogule.

7.   Juhatus võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

8.   Juhatus nimetab apellatsiooninõukogu liikmed ametisse ja vabastab nad ametist kooskõlas artikli 58 lõigetega 3 ja 5.

3. JAGU

Eesistuja

Artikkel 48

Ametisse nimetamine ja ülesanded

1.   Euroopa Pangandusjärelevalvet esindab eesistuja, kes on täiskohaga sõltumatu spetsialist.

Eesistuja vastutab järelevalvenõukogu töö ettevalmistamise eest ning juhatab nii järelevalvenõukogu kui ka juhatuse koosolekuid.

2.   Järelevalvenõukogu nimetab eesistuja ametisse pärast avalikku valikumenetlust, arvestades pädevust, oskusi ning teadmisi finantseerimisasutuste ja finantsturgude kohta ning kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas.

Enne kui kandidaat asub oma kohustusi täitma ja kuni üks kuu pärast tema valimist järelevalvenõukogu poolt võib Euroopa Parlament pärast järelevalvenõukogu valitud kandidaadi ärakuulamist esitada vastuväiteid valitud isiku nimetamise kohta.

Samuti valib järelevalvenõukogu oma liikmete seast asendusliikme, kes täidab eesistuja kohustusi tema puudumise korral. Kõnealust asendusliiget ei tohi valida juhatuse liikmete seast.

3.   Eesistuja ametiaeg on viis aastat ja seda võib ühe korra pikendada.

4.   Eesistuja viie aasta pikkuse ametiaja lõpule eelneva üheksa kuu jooksul hindab järelevalvenõukogu järgmist:

a)

esimesel ametiajal saavutatud tulemused ja nende saavutamise viis;

b)

Euroopa Pangandusjärelevalve ülesanded ja nõuded järgmistel aastatel.

Järelevalvenõukogu võib hinnangut arvesse võttes pikendada eesistuja ametiaega üks kord, tingimusel et Euroopa Parlament kiidab selle heaks.

5.   Eesistuja võib ametist vabastada üksnes Euroopa Parlament järelevalvenõukogu otsuse alusel.

Eesistuja ei või takistada järelevalvenõukogu arutamast eesistujaga seotud küsimusi, eriti vajadust ta ametist vabastada, ning ta ei osale selliste küsimuste arutamisel.

Artikkel 49

Sõltumatus

Ilma et see piiraks järelevalvenõukogu rolli seoses eesistuja ülesannetega, ei küsi ega võta eesistuja vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ja muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid või asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa eesistujat tema ülesannete täitmisel mõjutada.

Kooskõlas artiklis 68 osutatud personalieeskirjadega kehtib eesistuja suhtes pärast ametist lahkumist endiselt siduv kohustus käituda ausalt ja diskreetselt, kui talle pakutakse teatud ametikohta või soodustusi.

Artikkel 50

Aruandlus

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kutsuda eesistuja või tema asendusliikme tegema avaldusi, austades täielikult tema sõltumatust. Eesistuja teeb Euroopa Parlamendis avaldusi ning vastab selle liikmete kõikidele küsimustele iga kord, kui seda palutakse.

2.   Kui Euroopa Parlament seda nõuab, esitab eesistuja vähemalt 15 päeva enne lõikes 1 osutatud avalduse tegemist Euroopa Parlamendile kirjaliku aruande Euroopa Pangandusjärelevalve tegevuse kohta.

3.   Lisaks artiklites 11–18, 20 ja 33 osutatud teabele sisaldab aruanne ka Euroopa Parlamendi poolt konkreetselt nõutud asjakohast teavet.

4. JAGU

Tegevdirektor

Artikkel 51

Ametisse nimetamine

1.   Euroopa Pangandusjärelevalvet juhib tegevdirektor, kes on täiskohaga sõltumatu spetsialist.

2.   Järelevalvenõukogu nimetab tegevdirektori ametisse pärast avalikku valikumenetlust ja Euroopa Parlamendi heakskiitu, arvestades pädevust, oskusi ning teadmisi finantseerimisasutuste ja finantsturgude kohta, kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas ning juhtimiskogemust.

3.   Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat ja seda võib ühe korra pikendada.

4.   Tegevdirektori ametiaja lõpule eelneva üheksa kuu jooksul hindab järelevalvenõukogu eelkõige järgmist:

a)

esimesel ametiajal saavutatud tulemused ja nende saavutamise viis;

b)

Euroopa Pangandusjärelevalve ülesanded ja nõuded järgmistel aastatel.

Järelevalvenõukogu võib esimeses lõigus osutatud hinnangut arvestades pikendada tegevdirektori ametiaega ühe korra.

5.   Tegevdirektori võib ametist vabastada üksnes järelevalvenõukogu otsusega.

Artikkel 52

Sõltumatus

Ilma et see piiraks juhatuse ja järelevalvenõukogu rolli seoses tegevdirektori ülesannetega, ei küsi ega võta tegevdirektor vastu juhiseid liidu institutsioonidelt või asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ja muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid või asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa tegevdirektorit tema ülesannete täitmisel mõjutada

Vastavalt artiklis 68 osutatud personalieeskirjadele on tegevdirektoril ka pärast ametist lahkumist endiselt siduv kohustus käituda ausalt ja diskreetselt, kui talle pakutakse teatud ametikohta või soodustusi.

Artikkel 53

Ülesanded

1.   Tegevdirektor vastutab Euroopa Pangandusjärelevalve juhtimise eest ja valmistab ette juhatuse tööd.

2.   Tegevdirektor vastutab Euroopa Pangandusjärelevalve iga-aastase tööprogrammi rakendamise eest lähtuvalt järelevalvenõukogu suunistest ning teda kontrollib juhatus.

3.   Tegevdirektor võtab kõik vajalikud meetmed, eelkõige võtab vastu sise-eeskirjad ja avaldab teatised, et tagada Euroopa Pangandusjärelevalve toimimine, nagu on ette nähtud käesoleva määrusega.

4.   Tegevdirektor koostab artikli 47 lõikes 2 osutatud mitmeaastase tööprogrammi.

5.   Iga aasta 30. juuniks koostab tegevdirektor artikli 47 lõikes 2 osutatud tööprogrammi järgmiseks aastaks.

6.   Tegevdirektor koostab Euroopa Pangandusjärelevalve esialgse eelarveprojekti vastavalt artiklile 63 ja rakendab Euroopa Pangandusjärelevalve eelarvet vastavalt artiklile 64.

7.   Tegevdirektor koostab igal aastal aruande kavandi, mille ühes jaos käsitletakse Euroopa Pangandusjärelevalve õiguslikku ja järelevalvealast tegevust ning teises jaos finants- ja haldusküsimusi.

8.   Tegevdirektor kasutab talle Euroopa Pangandusjärelevalve töötajate suhtes artikli 68 kohaselt antud volitusi ja lahendab personaliküsimusi.

IV PEATÜKK

EUROOPA JÄRELEVALVEASUTUSTE ÜHISED ORGANID

1. JAGU

Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee

Artikkel 54

Asutamine

1.   Käesolevaga asutatakse Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee.

2.   Ühiskomitee toimib foorumina, kus Euroopa Pangandusjärelevalve teeb korrapärast ja tihedat koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ning tagab töö valdkonnaülese ühtluse, eelkõige järgmistes küsimustes:

finantskonglomeraadid;

raamatupidamine ja auditeerimine;

mikrousaldatavuse analüüs sektoriüleste arengute, riskide ja ohtude kohta finantsstabiilsuse tagamiseks;

jaeinvesteerimistooted;

rahapesuvastased meetmed ning

teabevahetus Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ning suhete arendamine Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa järelevalveasutuste vahel.

3.   Ühiskomiteel on Euroopa järelevalveasutuste eraldatud töötajad, kes moodustavad sekretariaadi. Euroopa Pangandusjärelevalve eraldab piisavad vahendid haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulude katmiseks.

4.   Kui finantseerimisasutuse tegevus hõlmab eri valdkondi, lahendab ühiskomitee erimeelsused vastavalt artiklile 56.

Artikkel 55

Koosseis

1.   Ühiskomitee koosneb Euroopa järelevalveasutuste eesistujatest ning vajaduse korral artikli 57 kohaselt loodud allkomiteede eesistujatest.

2.   Tegevdirektor, komisjoni esindaja ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja kutsutakse ühiskomitee koosolekutele ja ka artiklis 57 osutatud allkomiteede koosolekutele vaatlejatena.

3.   Ühiskomitee eesistuja nimetatakse ametisse iga-aastase rotatsiooni alusel Euroopa järelevalveasutuste eesistujate hulgast. Ühiskomitee eesistuja on ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ase-eesistuja.

4.   Ühiskomitee võtab vastu ja avaldab oma kodukorra. Kodukorras võidakse täpsustada ühiskomitee koosolekute täiendavad osalised.

Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord kahe kuu tagant.

Artikkel 56

Ühised seisukohad ja õigusaktid

II peatüki kohaste ülesannete ulatuses ja eelkõige seoses direktiivi 2002/87/EÜ rakendamisega peab Euroopa Pangandusjärelevalve vajaduse korral jõudma ühistele seisukohtadele Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).

Käesoleva määruse artiklite 10–15, 17, 18 või 19 kohased õigusaktid, mis on seotud direktiivi 2002/87/EÜ kohaldamise või artikli 1 lõikes 2 osutatud muude selliste liidu õigusaktide kohaldamisega, mis kuuluvad ka Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) või Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) pädevusse, võtavad vastavalt Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) vastu samal ajal.

Artikkel 57

Allkomiteed

1.   Artikli 56 kohaldamisel luuakse ühiskomitee allkomiteena finantskonglomeraatide allkomitee.

2.   Kõnealusesse allkomiteesse kuuluvad artikli 55 lõikes 1 osutatud isikud ja iga liikmesriigi ajaomase pädeva asutuse töötajate üks kõrgetasemeline esindaja.

3.   Allkomitee valib oma liikmete hulgast eesistuja, kes on ka ühiskomitee liige.

4.   Ühiskomitee võib luua täiendavaid allkomiteesid.

2. JAGU

Apellatsiooninõukogu

Artikkel 58

Koosseis ja tegevus

1.   Apellatsiooninõukogu on Euroopa järelevalveasutuste ühine organ.

2.   Apellatsiooninõukogul on kuus liiget ja kuus asendusliiget, kellel on hea reputatsioon, tõendatud teadmised asjakohases valdkonnas ning piisav erialane töökogemus, sealhulgas järelevalvealane töökogemus panganduse, kindlustuse, tööandjapensionide, väärtpaberiturgude või muude finantsteenuste valdkonnas, ning kes ei ole pädevate asutuste või muude Euroopa Pangandusjärelevalve tegevusse kaasatud liikmesriikide asutuste või liidu institutsioonide ametis olevad töötajad. Apellatsiooninõukogu liikmetel peavad olema piisavad õigusalased teadmised, et anda õigusalast nõu Euroopa Pangandusjärelevalve volituste teostamise seaduslikkuse kohta.

Apellatsiooninõukogu määrab oma presidendi.

3.   Euroopa Pangandusjärelevalve juhatus nimetab ametisse apellatsiooninõukogu kaks liiget ja kaks asendusliiget komisjoni esitatud nimekirja alusel pärast avaliku osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja olles konsulteerinud järelevalvenõukoguga.

Teised liikmed nimetatakse ametisse kooskõlas määrusega (EL) nr 1094/2010 ja määrusega (EL) nr 1095/2010.

4.   Apellatsiooninõukogu liikmete ametiaeg on viis aastat. Ametiaega võib üks kord pikendada.

5.   Euroopa Pangandusjärelevalve juhatuse poolt ametisse nimetatud apellatsiooninõukogu liiget ei tohi tema ametiaja jooksul ametist vabastada, välja arvatud juhul, kui liige on süüdi tõsises üleastumises, mille puhul juhatus teeb pärast järelevalvenõukoguga konsulteerimist sellekohase otsuse.

6.   Apellatsiooninõukogu võtab otsuseid vastu oma kuuest liikmest vähemalt nelja häälteenamuse alusel. Kui edasikaevatud otsus kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse, peab kõnealuse otsustava enamuse hulka kuuluma vähemalt üks kahest Euroopa Pangandusjärelevalve poolt ametisse nimetatud apellatsiooninõukogu liikmest.

7.   Apellatsiooninõukogu kutsub vajaduse korral kokku selle president.

8.   Euroopa järelevalveasutused tagavad apellatsiooninõukogule piisava tegevustoetuse ja sekretariaaditeenused ühiskomitee kaudu.

Artikkel 59

Sõltumatus ja erapooletus

1.   Apellatsiooninõukogu liikmed on oma otsuste tegemisel sõltumatud. Nad ei ole seotud ühegi juhisega. Nad ei tohi täita Euroopa Pangandusjärelevalves, selle juhatuses ega järelevalvenõukogus muid ülesandeid.

2.   Apellatsiooninõukogu liikmed ei tohi kaebuse menetlemises osaleda, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid, kui nad on olnud varem ühe menetlusosalise esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises.

3.   Kui mõni apellatsiooninõukogu liige leiab ühel lõigetes 1 ja 2 nimetatud põhjusel või mis tahes muul põhjusel, et tema kaasliige ei peaks osalema kaebuse menetlemises, teatab liige sellest apellatsiooninõukogule.

4.   Apellatsioonimenetluse iga osaline võib igal lõigetes 1 ja 2 osutatud põhjusel või erapoolikuse kahtluse korral taotleda apellatsiooninõukogu liikme taandamist.

Taandamistaotluse aluseks ei või olla liikme kodakondsus ja seda ei võeta vastu, kui taandamistaotluse põhjusest teadlik olev apellatsioonimenetluse osaline on juba alustanud menetlust muudel alustel kui apellatsiooninõukogu koosseisu vaidlustamine.

5.   Apellatsiooninõukogu teeb otsuse lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta.

Asjaomane liige asendatakse selle otsuse tegemiseks apellatsiooninõukogus tema asendajaga. Kui asendaja on samas olukorras, määrab Euroopa Pangandusjärelevalve eesistuja asendusliikme olemasolevate asendajate seast.

6.   Apellatsiooninõukogu liikmed kohustuvad tegutsema sõltumatult avalikes huvides.

Selleks esitavad nad kohustuste deklaratsiooni ja huvide deklaratsiooni, millega tunnistavad kas mis tahes huvide puudumist, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks, või selliste otseste või kaudsete huvide olemasolu.

Kõnealused deklaratsioonid esitatakse igal aastal kirjalikult ning need avalikustatakse.

V PEATÜKK

ÕIGUSKAITSEMEETMED

Artikkel 60

Kaebused

1.   Iga füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas pädevad asutused, võivad esitada kaebuse artiklite 17, 18 ja 19 kohaste Euroopa Pangandusjärelevalve otsuste ja muude artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktide kohaselt tehtud Euroopa Pangandusjärelevalve otsuste peale, mis on talle adresseeritud, või sellise otsuse peale, mis teda vormiliselt teisele isikule adresseeritud otsusena siiski otseselt ja isiklikult puudutab.

2.   Kaebus koos selle põhjendustega esitatakse Euroopa Pangandusjärelevalvele kirjalikult kahe kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest asjaomasele isikule või, kui seda ei ole tehtud, kahe kuu jooksul alates päevast, mil Euroopa Pangandusjärelevalve oma otsuse avaldas.

Apellatsiooninõukogu teeb kaebuse kohta otsuse kahe kuu jooksul pärast kaebuse esitamist.

3.   Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus ei peata otsuse täitmist.

Apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise siiski peatada, kui ta leiab, et olukord seda nõuab.

4.   Kui kaebus on vastuvõetav, vaatab apellatsiooninõukogu kaebuse läbi, et kindlaks teha, kas kaebus on põhjendatud. Ta kutsub apellatsioonimenetluse osalisi esitama kindlaksmääratud aja jooksul märkusi apellatsiooninõukogu enda poolt saadetud teadete või apellatsioonimenetluse teiste osaliste avalduste kohta. Apellatsioonimenetluse osalistel on õigus anda suulisi seletusi.

5.   Apellatsiooninõukogu võib Euroopa Pangandusjärelevalve pädeva organi poolt tehtud otsuse kinnitada või saata juhtumi uueks läbivaatamiseks Euroopa Pangandusjärelevalve pädevale organile. Kõnealuse organi jaoks on apellatsiooninõukogu otsus siduv ning ta võtab asjaomase juhtumiga seoses vastu muudetud otsuse.

6.   Apellatsiooninõukogu võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

7.   Apellatsiooninõukogu otsused peavad olema põhjendatud ja Euroopa Pangandusjärelevalve avalikustab need.

Artikkel 61

Euroopa Liidu Kohtusse kaebamine

1.   Euroopa Liidu Kohtule võib esitada hagi vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 263, et vaidlustada apellatsiooninõukogu otsus või Euroopa Pangandusjärelevalve otsus, kui puudub apellatsiooninõukogule edasikaebamise õigus.

2.   Liikmesriigid ja liidu institutsioonid, samuti kõik füüsilised ja juriidilised isikud võivad vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 263 esitada hagi Euroopa Pangandusjärelevalve otsuse peale vahetult Euroopa Liidu Kohtule.

3.   Kui Euroopa Pangandusjärelevalvel on toimingu tegemise kohustus, ent ta ei tee otsust, võib Euroopa Liidu Kohtule esitada tegevusetuse hagi vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 265.

4.   Euroopa Pangandusjärelevalve võtab vajalikud meetmed Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmiseks.

VI PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 62

Euroopa Pangandusjärelevalve eelarve

1.   Euroopa Pangandusjärelevalve kui nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta) (40) (edaspidi „finantsmäärus”) artikli 185 kohase liidu asutuse tulu koosneb eelkõige järgmiste vahendite kombinatsioonist:

a)

finantseerimisasutuste järelevalve eest vastutavate liikmesriigi avalik-õiguslike asutuste kohustuslikud osamaksed, mis tehakse vastavalt üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artikli 3 lõikes 3 sätestatud häältearvestussüsteemil põhinevale valemile. Käesoleva artikli kohaldamisel kohaldatakse üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artikli 3 lõike 3 sätteid ka pärast kõnealuses sättes kehtestatud tähtaja (31. oktoober 2014) möödumist;

b)

liidu toetus, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni jagu);

c)

Euroopa Pangandusjärelevalvele makstavad tasud juhtudel, mis on täpsustatud liidu vastavates õigusaktides.

2.   Euroopa Pangandusjärelevalve kulud hõlmavad vähemalt personali-, palga-, haldus-, infrastruktuuri-, kutsealase koolituse ja tegevuskulusid.

3.   Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

4.   Igaks eelarveaastaks (vastab kalendriaastale) koostatakse Euroopa Pangandusjärelevalve kõigi tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse Euroopa Pangandusjärelevalve eelarves.

Artikkel 63

Eelarve koostamine

1.   Iga aasta 15. veebruariks koostab tegevdirektor järgmiseks eelarveaastaks tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu ning edastab selle koos ametikohtade loeteluga juhatusele ja järelevalvenõukogule. Järelevalvenõukogu koostab igal aastal tegevdirektori poolt koostatud ja juhatuse poolt kinnitatud tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu põhjal Euroopa Pangandusjärelevalve järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni. Järelevalvenõukogu edastab selle ametikohtade loetelu kavandit sisaldava kalkulatsiooni komisjonile hiljemalt 31. märtsiks. Enne kalkulatsiooni vastuvõtmist kinnitab juhatus tegevdirektori koostatud kalkulatsiooni eelnõu.

2.   Komisjon edastab kalkulatsiooni koos Euroopa Liidu eelarve projektiga Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi koos „eelarvepädevad institutsioonid”).

3.   Selle kalkulatsiooni põhjal kannab komisjon Euroopa Liidu eelarve projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ning üldeelarvest eraldatava toetuse summa, mille ta esitab eelarvepädevatele institutsioonidele vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 313 ja 314.

4.   Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu Euroopa Pangandusjärelevalve ametikohtade loetelu. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad Euroopa Pangandusjärelevalve toetuseks kasutatavad assigneeringud.

5.   Euroopa Pangandusjärelevalve eelarve võtab vastu järelevalvenõukogu. See muutub lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavaid kohandusi.

6.   Juhatus teatab eelarvepädevatele institutsioonidele viivitamata oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võib olla oluline finantsmõju tema eelarve rahastamisele, eelkõige kinnisvaraga seotud projektide, näiteks hoonete üürimise või ostmise korral. Ta teavitab sellest komisjoni. Kui emb-kumb eelarvepädev institutsioon kavatseb esitada oma arvamuse, teavitab ta kahe nädala jooksul pärast projekti kohta teate saamist Euroopa Pangandusjärelevalvet sellise arvamuse esitamise kavatsusest. Kui vastust ei saada, võib Euroopa Pangandusjärelevalve jätkata kavandatud tegevust.

7.   Euroopa Pangandusjärelevalve esimesel tegevusaastal, mis lõppeb 31. detsembril 2011, eeldab Euroopa Pangandusjärelevalve rahastamine liidu eelarvest eelarvepädevate institutsioonide kokkulepet vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 47.

Artikkel 64

Eelarve täitmine ja kontroll

1.   Tegevdirektor on eelarvevahendite käsutaja ning täidab Euroopa Pangandusjärelevalve eelarvet.

2.   Euroopa Pangandusjärelevalve peaarvepidaja saadab komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale hiljemalt iga järgmise eelarveaasta 1. märtsiks esialgse raamatupidamisaruande koos aruandega, mis käsitleb eelmise eelarveaasta eelarve täitmist ja finantsjuhtimist. Euroopa Pangandusjärelevalve peaarvepidaja saadab hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks eelmise eelarveaasta eelarve täitmist ja finantsjuhtimist käsitleva aruande ka järelevalvenõukogu liikmetele, Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib seejärel institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded vastavalt finantsmääruse artiklile 128.

3.   Pärast kontrollikojalt finantsmääruse artikli 129 kohaselt esitatud märkuste saamist Euroopa Pangandusjärelevalve esialgse raamatupidamisaruande kohta koostab tegevdirektor omal vastutusel Euroopa Pangandusjärelevalve lõpliku raamatupidamisaruande ning edastab selle juhatusele arvamuse saamiseks.

4.   Juhatus esitab arvamuse Euroopa Pangandusjärelevalve lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

5.   Tegevdirektor edastab selle lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega järgmise eelarveaasta 1. juuliks järelevalvenõukogu liikmetele, Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

6.   Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

7.   Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja märkuste kohta 30. septembriks. Vastuse koopia saadab tegevdirektor ka juhatusele ja komisjonile.

8.   Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor Euroopa Parlamendile finantsmääruse artikli 146 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomase eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta kohaldamiseks.

9.   Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal kiidab Euroopa Parlament Euroopa Pangandusjärelevalve tegevuse aasta N eelarve (mis koosneb Euroopa Liidu üldeelarvest ja pädevatelt asutustelt laekuvatest tuludest) täitmisel heaks enne 15. maid aastal N + 2.

Artikkel 65

Finantseeskirjad

Juhatus võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Euroopa Pangandusjärelevalve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Kõnealused eeskirjad ei või kalduda kõrvale komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185, (41) välja arvatud juhul, kui see on vajalik lähtuvalt Euroopa Pangandusjärelevalve toimimise eriomastest vajadustest ning kui on olemas komisjoni eelnev nõusolek.

Artikkel 66

Pettustevastased meetmed

1.   Pettuste, korruptsiooni ja muu illegaalse tegevuse vastu võitlemise eesmärgil kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pangandusjärelevalve suhtes ilma piiranguteta.

2.   Euroopa Pangandusjärelevalve ühineb institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb OLAFi sisejuurdlust, ning võtab viivitamata vastu asjakohased sätted, mida kohaldatakse Euroopa Pangandusjärelevalve kõigi töötajate suhtes.

3.   Rahastamisotsustes ning nendest tulenevates lepingutes ja õigusaktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajadusel teha Euroopa Pangandusjärelevalve poolsest rahastamisest kasu saajate ning raha jaotamise eest vastutavate töötajate juures kohapealseid kontrolle.

VII PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 67

Privileegid ja immuniteedid

Euroopa Pangandusjärelevalve ja selle töötajate suhtes kohaldatakse ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7).

Artikkel 68

Töötajad

1.   Euroopa Pangandusjärelevalve töötajate, sealhulgas tema tegevdirektori ja eesistuja suhtes kohaldatakse personalieeskirju, muude teenistujate teenistustingimusi ning nende kohaldamiseks liidu institutsioonide poolt ühiselt vastu võetud eeskirju.

2.   Juhatus võtab komisjoni nõusolekul vastu vajalikud rakendusmeetmed vastavalt personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korrale.

3.   Euroopa Pangandusjärelevalve kasutab oma töötajate suhtes neid volitusi, mis on antud ametisse nimetavale ametiisikule personalieeskirjadega ja töölepinguid sõlmivale ametisikule muude teenistujate teenistustingimustega.

4.   Juhatus võtab vastu sätted, millega lubatakse lähetada liikmesriikide eksperte Euroopa Pangandusjärelevalvesse.

Artikkel 69

Euroopa Pangandusjärelevalve vastutus

1.   Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab Euroopa Pangandusjärelevalve vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele põhimõtetele kõik kahjud, mida Euroopa Pangandusjärelevalve või selle töötajad oma kohustuste täitmisel on tekitanud. Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuulub kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine.

2.   Töötajate isiklikku rahalist vastutust ja distsiplinaarvastutust Euroopa Pangandusjärelevalve ees reguleerivad Euroopa Pangandusjärelevalve töötajate suhtes kohaldatavad asjaomased sätted.

Artikkel 70

Ametisaladuse hoidmise kohustus

1.   Euroopa Pangandusjärelevalve järelevalvenõukogu liikmetel, juhatusel, tegevdirektoril ja töötajatel, sealhulgas liikmesriikidest ajutiselt lähetatud ametnikel ja kõikidel teistel Euroopa Pangandusjärelevalve heaks lepinguliselt töötavatel isikutel on kohustus hoida ametisaladust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 ning asjaomastele liidu õigusaktide sätetele, isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist.

Nende suhtes kohaldatakse personalieeskirjade artiklit 16.

Kooskõlas personalieeskirjadega on töötajatel ka pärast ametist lahkumist endiselt siduv kohustus käituda ausalt ja diskreetselt, kui neile pakutakse teatud ametikohta või soodustusi.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa Euroopa Pangandusjärelevalve töötajaid mõjutada.

2.   Ilma et see piiraks kriminaalõigusega reguleeritud juhtumeid, ei tohi lõikes 1 osutatud isikud avaldada ühelegi isikule ega asutusele neile ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet, välja arvatud andmed, mis on esitatud kokkuvõttena või koondvormis, nii et üksikuid finantseerimisasutusi ei ole võimalik identifitseerida.

Peale selle ei takista lõike 1 ja käesoleva lõike esimese lõigu kohased kohustused Euroopa Pangandusjärelevalvet ja liikmesriikide järelevalveasutusi kasutamast teavet artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide täitmise tagamiseks, eriti otsuste tegemise menetlustes.

3.   Lõiked 1 ja 2 ei takista Euroopa Pangandusjärelevalvel vahetamast teavet liikmesriikide järelevalveasutustega kooskõlas käesoleva määrusega ja muude liidu õigusaktidega, mida kohaldatakse finantseerimisasutuste suhtes.

Kõnealuse teabe suhtes kohaldatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud ametisaladuse hoidmise kohustuse tingimusi. Euroopa Pangandusjärelevalve sätestab oma kodukorras lõigetes 1 ja 2 osutatud konfidentsiaalsuseeskirjade rakendamise praktilise korra.

4.   Euroopa Pangandusjärelevalve kohaldab komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsust 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega muudetakse komisjoni töökorda (42).

Artikkel 71

Andmekaitse

Käesolev määrus ei piira liikmesriikide kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega vastavalt direktiivile 95/46/EÜ ega Euroopa Pangandusjärelevalve kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001, kui ta täidab oma ülesandeid.

Artikkel 72

Juurdepääs dokumentidele

1.   Euroopa Pangandusjärelevalve valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

2.   Juhatus võtab 31. maiks 2011 vastu praktilised meetmed määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks.

3.   Euroopa Pangandusjärelevalve poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8 vastu võetud otsused võib pärast apellatsiooninõukogule kaebuse esitamist vajaduse korral kaevata edasi ombudsmanile või esitada hagi Euroopa Liidu Kohtule kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimustega.

Artikkel 73

Keelte kasutamise kord

1.   Euroopa Pangandusjärelevalve suhtes kohaldatakse nõukogu määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (43).

2.   Juhatus teeb otsuse keelte kasutamise sisekorra kohta Euroopa Pangandusjärelevalves.

3.   Euroopa Pangandusjärelevalve toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 74

Peakontori asukoha kokkulepe

Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse Euroopa Pangandusjärelevalvele asukohaliikmesriigis eraldatavaid ruume ja selle riigi pakutavaid vahendeid ning Euroopa Pangandusjärelevalve asukohaliikmesriigis tegevdirektori, juhatuse liikmete, Euroopa Pangandusjärelevalve töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse Euroopa Pangandusjärelevalve ja asukohaliikmesriigi vahelises peakorterit käsitlevas lepingus, mis sõlmitakse pärast juhatuse heakskiidu saamist.

Kõnealune liikmesriik loob parimad võimalikud tingimused Euroopa Pangandusjärelevalve nõuetekohaseks toimimiseks, sealhulgas tagab mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

Artikkel 75

Kolmandate riikide osalemine

1.   Euroopa Pangandusjärelevalve töös on võimalik osaleda kolmandatel riikidel, kes on sõlminud liiduga lepingu, millega nad on võtnud vastu ja kohaldavad liidu õigust Euroopa Pangandusjärelevalve pädevusvaldkonnas, nagu on osutatud artikli 1 lõikes 2.

2.   Euroopa Pangandusjärelevalve võib teha koostööd lõikes 1 osutatud riikidega, kes kohaldavad artikli 1 lõikes 2 osutatud Euroopa Pangandusjärelevalve pädevusvaldkondades samaväärseks tunnistatud õigusakte nii, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 216 kohaselt liidu poolt sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud lepingute asjakohaste sätete alusel sõlmitakse kokkulepped, milles täpsustatakse eelkõige lõikes 1 osutatud riikide Euroopa Pangandusjärelevalve töös osalemise iseloom, ulatus ja menetluslikud aspektid, sealhulgas rahaliste osamaksete ja töötajatega seotud sätteid. Nendega võidakse ette näha vaatleja saatmine järelevalvenõukogusse, kuid tagatakse, et kõnealused riigid ei osale üksikute finantseerimisasutustega seotud aruteludes, v.a otsese huvi korral.

VIII PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 76

Ettevalmistavad meetmed

1.   Pärast käesoleva määruse jõustumist ja enne Euroopa Pangandusjärelevalve asutamist teeb Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee tihedat koostööd komisjoniga, et valmistada ette Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee asendamine Euroopa Pangandusjärelevalvega.

2.   Kui Euroopa Pangandusjärelevalve on asutatud, vastutab komisjon Euroopa Pangandusjärelevalve haldusliku loomise ja esialgse haldustegevuse eest seni, kuni Euroopa Pangandusjärelevalve on nimetanud ametisse tegevdirektori.

Selleks võib komisjon kuni ajani, mil tegevdirektor asub täitma oma ülesandeid pärast tema ametisse nimetamist järelevalvenõukogu poolt vastavalt artiklile 51, määrata ajutiselt ametisse ühe ametniku, kes täidab tegevdirektori ülesandeid. Kõnealune periood piirdub ajavahemikuga, mis on vajalik Euroopa Pangandusjärelevalve tegevdirektori ametisse nimetamiseks.

Ajutine tegevdirektor võib lubada kõigi Euroopa Pangandusjärelevalve eelarves ette nähtud krediidiga kaetud maksete tegemist, kui juhatus on need heaks kiitnud, ning võib sõlmida lepinguid, sealhulgas töölepinguid, pärast Euroopa Pangandusjärelevalve ametikohtade loetelu vastuvõtmist.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei piira järelevalvenõukogu ja juhatuse volitusi.

4.   Euroopa Pangandusjärelevalvet käsitatakse Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee õigusjärglasena. Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee kõik varad ja kohustused ning kõik pooleliolevad toimingud antakse hiljemalt Euroopa Pangandusjärelevalve asutamise kuupäeval automaatselt üle Euroopa Pangandusjärelevalvele. Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee koostab aruande oma varade ja kohustuste lõppseisu kohta kõnealuse üleandmise kuupäeva seisuga. Kõnealuse aruande auditeerivad ja kinnitavad Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee ja komisjon.

Artikkel 77

Personali käsitlevad üleminekusätted

1.   Erandina artiklist 68 kehtivad kõik Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee või selle sekretariaadi poolt sõlmitud ja 1. jaanuaril 2011 kehtivad töölepingud ja lähetuslepingud neis sätestatud tähtajani. Neid lepinguid ei või pikendada.

2.   Kõikidele lõikes 1 osutatud lepingute alusel töötavatele töötajatele antakse võimalus sõlmida ajutise teenistuja leping muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a kohaselt vastavalt Euroopa Pangandusjärelevalve ametikohtade loetelus ettenähtud palgaastmetele.

Lepingute sõlmimiseks volitatud asutus teeb pärast käesoleva määruse jõustumist sisemise valiku, mille puhul piirdutakse töötajatega, kellel on lepingud Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee või selle sekretariaadiga, et kontrollida tööle võetavate isikute pädevust, võimekust ja eetilisust. Sisemise valikumenetluse puhul võetakse täielikult arvesse oskusi ja kogemusi, mida asjaomane isik on näidanud oma eelmistes töösuhetes.

3.   Edukatele kandidaatidele pakutakse sõltuvalt täidetavate ülesannete liigist ning tasemest ajutise teenistuja lepingut kestusega vähemalt eelmise lepingu tähtaja lõpuni.

4.   Töölepinguid ja muid õiguslikke instrumente käsitleva siseriikliku õiguse kohaldamist jätkatakse nende eelneva lepinguga töötajate suhtes, kes ei taotle ajutise teenistuja lepingut või kellele ei pakuta lõike 2 kohaselt ajutise teenistuja lepingut.

Artikkel 78

Siseriiklikud õigusnormid

Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva määruse tõhusa kohaldamise tagamiseks vajalikud siseriiklikud õigusnormid.

Artikkel 79

Muudatused

Otsust nr 716/2009/EÜ muudetakse niivõrd, kuivõrd Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee jäetakse nimetatud otsuse lisa B jaos sätestatud toetusesaajate loetelust välja.

Artikkel 80

Kehtetuks tunnistamine

Komisjoni otsus 2009/78/EÜ, millega luuakse Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee, tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2011.

Artikkel 81

Läbivaatamine

1.   Komisjon avaldab hiljemalt 2. jaanuariks 2014 ning pärast seda iga kolme aasta järel üldaruande Euroopa Pangandusjärelevalve tegevuse ja käesoleva määrusega ette nähtud menetluste rakendamise tulemusena saadud kogemuste kohta. Kõnealuses aruandes hinnatakse muu hulgas järgmist:

a)

pädevate asutuste saavutatud lähenemine järelevalve tavade osas;

i)

lähenemine pädevate asutuste funktsionaalse sõltumatuse ning hea ühingujuhtimise tavaga samaväärsete standardite osas;

ii)

Euroopa Pangandusjärelevalve erapooletus, objektiivsus ja autonoomsus;

b)

järelevalvekolleegiumite toimimine;

c)

tehtud edusammud lähenemise saavutamisel kriiside ennetamise, ohjamise ja lahendamise valdkonnas, sealhulgas liidu rahastamismehhanismide osas;

d)

Euroopa Pangandusjärelevalve roll seoses süsteemse riskiga;

e)

artiklis 38 sätestatud kaitseklausli kohaldamine;

f)

artiklis 19 sätestatud siduva vahendajarolli kohaldamine.

2.   Lõikes 1 osutatud aruandes hinnatakse ka, kas:

a)

on asjakohane jätkata järelevalve teostamist panganduse, kindlustuse, tööandjapensionide, väärtpaberi- ja finantsturgude üle eraldi;

b)

on asjakohane, et järelevalvet usaldatavusnormatiivide täitmise ja äritegevuse üle teostavad eraldi järelevalveasutused või üks järelevalveasutus;

c)

on asjakohane lihtsustada ja tugevdada Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi struktuuri, selleks et suurendada ühtlust makro- ja mikrotasandi vahel ning Euroopa järelevalveasutuste vahel;

d)

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi areng on kooskõlas üldise arenguga;

e)

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem on piisavalt mitmekülgne ja kvaliteetne;

f)

vastutus ja läbipaistvus avalikustamise nõuete osas on piisav;

g)

Euroopa Pangandusjärelevalvel on oma ülesannete täitmiseks piisavalt ressursse;

h)

Euroopa Pangandusjärelevalve asukoht on sobiv või kas on asjakohane koondada Euroopa järelevalveasutused ühte asukohta, et parandada koostööd nende vahel.

3.   Üleeuroopalise ulatusega finantseerimisasutuste või infrastruktuuride üle otsese järelevalve teostamise küsimusega seoses koostab komisjon turusuundumusi arvesse võttes iga-aastase aruande selle kohta, kui asjakohane on anda Euroopa Pangandusjärelevalvele kõnealuses valdkonnas täiendavaid järelevalveülesandeid.

4.   Aruanne ja sellega kaasnevad võimalikud ettepanekud edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 82

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011, v.a artikkel 76 ning artikli 77 lõiked 1 ja 2, mida kohaldatakse alates määruse jõustumise kuupäevast.

Euroopa Pangandusjärelevalve asutatakse 1. jaanuaril 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 24. november 2010

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

O. CHASTEL


(1)  ELT C 13, 20.1.2010, lk 1.

(2)  22. jaanuari 2010. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  Euroopa Parlamendi 22. septembri 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 17. novembri 2010. aasta otsus.

(4)  EÜT C 40, 7.2.2001, lk 453.

(5)  ELT C 25 E, 29.1.2004, lk 394.

(6)  ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 392.

(7)  ELT C 8 E, 14.1.2010, lk 26.

(8)  ELT C 9 E, 15.1.2010, lk 48.

(9)  ELT C 184 E, 8.7.2010, lk 214.

(10)  ELT C 184 E, 8.7.2010, lk 292.

(11)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk. 1

(12)  ELT L 25, 29.1.2009, lk 23.

(13)  ELT L 25, 29.1.2009, lk 28.

(14)  ELT L 25, 29.1.2009, lk 18.

(15)  Euroopa Kohtu lahendid 2006, lk I-03771, lõige 44.

(16)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(17)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 201.

(18)  EÜT L 135, 31.5.1994, lk 5.

(19)  ELT L 35, 11.2.2003, lk 1.

(20)  EÜT L 330, 5.12.1998, lk 1.

(21)  ELT L 345, 8.12.2006, lk 1.

(22)  ELT L 267, 10.10.2009, lk 7.

(23)  ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.

(24)  EÜT L 271, 9.10.2002, lk 16.

(25)  ELT L 319, 5.12.2007, lk 1.

(26)  EÜT L 84, 26.3.1997, lk 22.

(27)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/44/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/49/EMÜ ning direktiive 2002/83/EÜ, 2004/39/EÜ, 2005/68/EÜ ja 2006/48/EÜ seoses finantssektoris osaluse omandamise ja selle suurendamise tehingute suhtes rakendatava usaldusväärsuse hindamise menetluskorra ja kriteeriumidega (ELT L 247, 21.9.2007, lk 1).

(28)  ELT L 87, 31.3.2009, lk 164.

(29)  EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

(30)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(31)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(32)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(33)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(34)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(35)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(36)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(37)  ELT L 253, 25.9.2009, lk 8.

(38)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 48.

(39)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 84.

(40)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(41)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(42)  EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.

(43)  EÜT 17, 6.10.1958, lk 385.


15.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 331/48


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1094/2010,

24. november 2010,

millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3),

ning arvestades järgmist:

(1)

2007. ja 2008. aasta finantskriisi tulemusel on ilmsiks tulnud finantsjärelevalve olulised puudused üksikjuhtudel ja finantssüsteemis üldiselt. Riigi tasandil toimivad järelevalvemudelid jäävad maha finantssektori globaliseerumisest ning Euroopa integreeritud ja omavahel ühendatud finantsturgudest, kus paljud finantseerismisasutused tegutsevad piiriüleselt. Kriis tõi esile puudused liikmesriikide järelevalveasutuste vahelises koostöös, koordineerimises, liidu õiguse ühtses kohaldamises ja usalduses.

(2)

Enne finantskriisi ja selle ajal on Euroopa Parlament kutsunud üles liikuma integreerituma Euroopa järelevalve suunas, et tagada tõeliselt võrdsed võimalused kõikidele osalejatele liidu tasandil ning kajastada suurenevat finantsturgude integreerumist liidus (13. aprilli 2000. aasta resolutsioonis komisjoni teatise „Finantsturgude raamistiku rakendamine: tegevuskava” kohta, (4)21. novembri 2002. aasta resolutsioonis usaldatavusnormatiivide järelevalve eeskirjade kohta Euroopa Liidus, (5)11. juuli 2007. aasta resolutsioonis valge raamatu: finantsteenuste poliitika (2005–2010) kohta, (6)23. septembri 2008. aasta resolutsioonis koos soovitustega koos soovitustega riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide kohta komisjonile, (7)9. oktoobri 2008. aasta resolutsioonis koos soovitustega komisjonile Lamfalussy protsessi järelmeetmete kohta: edaspidine järelevalvestruktuur, (8)22. aprilli 2009. aasta seisukohas muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (9) ning 23. aprilli 2009. aasta seisukohas ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus reitinguagentuuride kohta) (10).

(3)

2008. aasta novembris tegi komisjon kõrgetasemelisele töörühmale, mida juhtis Jacques de Larosière, ülesandeks koostada soovitused selle kohta, kuidas tugevdada Euroopa järelevalvekorda nii, et kodanike huvid oleksid paremini kaitstud ning usaldus finantssüsteemi taastuks. Oma 25. veebruaril 2009. aastal esitatud lõpparuandes (de Larosière’i aruanne) soovitas kõrgetasemeline töörühm, et tulevaste finantskriiside ohu ja nende võimaliku mõju vähendamiseks tuleb tõhustada järelevalveraamistikku. Töörühm soovitas reformida liidu finantssektori järelevalve struktuuri. Töörühm jõudis samuti järeldusele, et tuleks luua Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem, kuhu kuuluvad kolm Euroopa järelevalveasutust (üks pangandussektoris, üks väärtpaberisektoris ning üks kindlustus- ja tööandjapensionide sektoris) ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Aruandes esitati ekspertide arvates vajalikud reformid, millega tuleb viivitamatult alustada.

(4)

Komisjon tegi 4. märtsi 2009. aasta teatises „Euroopa majanduse elavdamine” ettepaneku koostada selliste õigusaktide eelnõud, millega luuakse Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Komisjon esitas 27. mai 2009. aasta teatises „Euroopa finantsjärelevalve” üksikasjalikumalt sellise uue järelevalveraamistiku võimaliku struktuuri, kajastades de Larosière’i aruande peamist eesmärki.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis oma 19. juuni 2009. aasta järeldustes heaks kolmest uuest Euroopa järelevalveasutusest koosneva Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi loomise. Kõnealuse süsteemi eesmärk oleks parandada liikmesriikide järelevalvekorra kvaliteeti ja sidusust, tõhustada piiriüleste kontsernide järelevalvet ning kehtestada ühtne Euroopa eeskirjade kogumik, mida kohaldatakse siseturul kõikide finantseerimisasutuste suhtes. Euroopa Ülemkogu rõhutas, et Euroopa järelevalveasutustel peaks olema õigus teostada järelevalvet ka reitinguagentuuride üle, ja kutsus komisjoni üles esitama konkreetseid ettepanekuid Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi rolli kohta kriisiolukordades, märkides samas, et Euroopa järelevalveasutuste otsused ei tohiks mõjutada liikmesriikide eelarvepädevust.

(6)

Finants- ja majanduskriis ohustab tõsiselt finantssüsteemi stabiilsust ja siseturu toimimist. Stabiilse ja usaldusväärse finantssüsteemi taastamine ja säilitamine on vältimatu eeltingimus usalduse ja ühtsuse säilitamiseks siseturul ning seeläbi selliste tingimuste tagamiseks ja parandamiseks, mida on vaja täielikult integreeritud ja hästi toimiva finantsteenuste siseturu loomiseks. Tugevasti integreeritud finantsturud pakuvad paremaid riskide hajutamise ja rahastamise võimalusi ning aitavad seega parandada majanduse kohanemisvõimet kriisiolukordades.

(7)

Euroopa järelevalveasutuste komiteede senises raamistikus ei suuda liit enamat saavutada. Liit ei saa lubada olukorda, kus puudub mehhanism, millega tagada, et liikmesriikide järelevalveasutused teeksid piiriüleste finantseerimisasutuste jaoks parimaid võimalikke järelevalvealaseid otsuseid, kus koostöö ja teabevahetus liikmesriikide järelevalveasutuste vahel ei ole piisav, kus liikmesriikide järelevalveasutuste ühismeetmete võtmine on keeruline, kuna arvesse tuleb võtta erinevaid õiguslikke ja järelevalvealaseid nõudeid, kus siseriiklikud lahendused on sageli ainus teostatav võimalus probleemide lahendamiseks liidu tasandil ning kus samu õigusakte tõlgendatakse erinevalt. Tuleks luua Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem kõnealuste puuduste kõrvaldamiseks ja kooskõlas eesmärgiga luua liidus ühtne ja stabiilne finantsteenuste turg, ühendades liikmesriikide järelevalveasutused liidu tugevasse võrgustikku.

(8)

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem peaks olema liikmesriikide ja liidu järelevalveasutuste integreeritud võrgustik, mille ülesehituse kohaselt teostatakse igapäevast järelevalvet riigi tasandil. Samuti peaks see aitama ühtlustada ja ühtsemalt kohaldada finantseerimisasutusi ja finantsturgusid käsitlevaid eeskirju kogu liidus. Lisaks Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (edaspidi „Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve”) tuleks asutada Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ning Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”). Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks käesolevas määruses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1092/2010 (11) sätestatud ülesannete täitmise eesmärgil kuuluma Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi.

(9)

Euroopa järelevalveasutused peaksid asendama komisjoni otsusega 2009/78/EÜ (12) loodud Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee, komisjoni otsusega 2009/79/EÜ (13) loodud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee ning komisjoni otsusega 2009/77/EÜ (14) loodud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee ning võtma üle kõnealuste komiteede kõik ülesanded ja kohustused, sealhulgas vajaduse korral jätkama käimasolevat tööd ja käimasolevaid projekte. Iga Euroopa järelevalveasutuse tegevus tuleks selgelt kindlaks määrata. Euroopa järelevalveasutused peaksid oma tegevusest aru andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kui kõnealune tegevus on seotud ühiskomitee kaudu koordineeritud valdkondadevahelise küsimusega, peaksid Euroopa järelevalveasutused sellest aru andma ühiskomitee kaudu.

(10)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks aitama parandada siseturu toimimist, tagades sealhulgas eelkõige reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme, võttes arvesse kõigi liikmesriikide erinevaid huve ja finantseerimisasutuste olemuslikke erinevusi. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks kaitsma selliseid üldisi huve nagu finantssüsteemi stabiilsus, turgude ja finantstoodete läbipaistvus ning kindlustusvõtjate, pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute kaitsmine. Samuti peaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve hoidma ära õigusnormide erinevuste ärakasutamist (regulatiivne arbitraaž) ja tagama kõigile võrdsed võimalused ning tõhustama rahvusvahelist järelevalvealast koostööd, et sellest saaks kasu kogu majandus, sealhulgas finantseerimisasutused ja muud sidusrühmad ning tarbijad ja töötajad. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesanded peaksid hõlmama ka järelevalvealase lähenemise edendamist ja liidu institutsioonidele nõu andmist kindlustuse, edasikindlustuse ja tööandjapensioni reguleerimise ja järelevalve valdkonnas, samuti ettevõtete üldjuhtimise, auditeerimise ja finantsaruandluse küsimusi. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele tuleks anda teatud vastutus seoses olemasolevate ja uute finantstegevustega.

(11)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel peaks samuti olema võimalik ajutiselt keelustada või piirata teatavaid finantstegevusi, mis ohustavad finantsturgude nõuetekohast toimimist või terviklikkust või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust käesolevas määruses osutatud seadusandlikes aktides määratletud juhtudel ja sätestatud tingimustel. Kui ajutine keelustamine on vajalik eriolukorra tõttu, peaks Euroopa Pangandusjärelevalve toimima kooskõlas käesoleva määrusega ning selles sätestatud tingimustel. Juhtudel, kui teatavate finantstegevuste ajutisel keelustamisel või piiramisel on valdkonnaülene mõju, tuleks valdkondlike õigusaktidega ette näha, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks, kui see on asjakohane, ühiskomitee kaudu konsulteerima Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ja koordineerima nendega oma tegevust.

(12)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks võtma nõuetekohaselt arvesse oma tegevuse mõju konkurentsile ja uuendustegevusele siseturul, liidu ülemaailmsele konkurentsivõimele, rahalisele kaasamisele ning liidu uuele tööhõive ja majanduskasvu strateegiale.

(13)

Oma ülesannete täitmiseks peaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve olema halduslikult ja rahaliselt sõltumatu juriidiline isik.

(14)

Tuginedes rahvusvaheliste organite tööle, tuleks süsteemset riski määratleda kui finantssüsteemi häire riski, millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed siseturule ja reaalmajandusele. Igasugused finantsvahendajad, turud ja infrastruktuurid võivad potentsiaalselt omada teatavat süsteemset tähtsust.

(15)

Piiriülene risk on kogu liidu või selle osade majandusliku tasakaalu häiretest või finantstõrgetest tulenev risk, millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed kahe või enama liikmesriigi ettevõtjate vahelistele tehingutele, siseturu toimimisele või liidu või mõne selle liikmesriigi avaliku sektori rahandusele.

(16)

Euroopa Liidu Kohus kinnitas kohtuasjas C-217/04 (Suur-Britannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik vs. Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu) 2. mail 2006 tehtud otsuses, et „mitte miski EÜ asutamislepingu artikli 95 [nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikkel 114] sõnastuses ei luba järeldada, et meetmed, mis ühenduse seadusandja on vastu võtnud sellele artiklile tuginedes, peavad oma adressaatide osas piirduma üksnes liikmesriikidega. […] seadusandja hinnangul võib osutuda vajalikuks ühenduse asutuse loomine, mille ülesanne on aidata ühtlustamisprotsessile kaasa olukordades, kus antud sättel põhinevate õigusaktide ühetaolise rakendamise ja kohaldamise hõlbustamiseks tundub kohane võtta vastu soovituslikke täiendavaid ja raammeetmeid.” (15) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesmärk ja ülesanded, milleks on aidata liikmesriikide pädevaid järelevalveasutusi liidu eeskirjade ühtsel tõlgendamisel ja kohaldamisel ning edendada finantsintegratsiooniks vajalikku finantsstabiilsust, on tihedalt seotud finantsteenuste siseturgu käsitleva liidu õigustiku eesmärkidega. Seepärast tuleb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asutada ELi toimimise lepingu artikli 114 alusel.

(17)

Järgmised seadusandlikud aktid näevad ette liikmesriikide pädevate asutuste ülesanded, sealhulgas nende omavahelise koostöö ja koostöö komisjoniga: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)), (16) välja arvatud selle IV jaotis, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/92/EÜ kindlustusvahenduse kohta, (17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta, (18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet, (19)25. veebruari 1964. aasta direktiiv 64/225/EMÜ asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse piirangute kaotamise kohta edasikindlustuse ja retrosessiooni puhul, (20) nõukogu 24. juuli 1973. aasta direktiiv 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, (21) nõukogu 24. juuli 1973. aasta direktiiv 73/240/EMÜ, millega kaotatakse asutamisvabaduse piirangud otsekindlustuse, välja arvatud elukindlustuse puhul, (22) nõukogu 29. juuni 1976. aasta direktiiv 76/580/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (23), nõukogu 30. mai 1978. aasta direktiiv 78/473/EMÜ ühenduse kaaskindlustust käsitlevate õigusnormide kooskõlastamise kohta, (24) nõukogu 10. detsembri 1984. aasta direktiiv 84/641/EMÜ, millega muudetakse eriti turistiabi osas esimest nõukogu direktiivi 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, (25) nõukogu 22. juuni 1987. aasta direktiiv 87/344/EMÜ kohtukulude kindlustusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, (26) nõukogu 22. juuni 1988. aasta direktiiv 88/357/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega nähakse ette sätted teenuste osutamise vabaduse tegeliku kasutamise hõlbustamiseks, (27) nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiv 92/49/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (kolmas kahjukindlustuse direktiiv), (28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/78/EÜ kindlustusandjate gruppi kuuluvate kindlustusseltside täiendava järelevalve kohta, (29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/17/EÜ kindlustusseltside saneerimise ja likvideerimise kohta, (30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiiv 2002/83/EÜ elukindlustuse kohta (31) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2005. aasta direktiiv 2005/68/EÜ, mis käsitleb edasikindlustust (32). Tööandjapensioni kogumisasutuste puhul ei tohiks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevus siiski piirata siseriikliku sotsiaal- ja tööõiguse kohaldamist.

(18)

Käesoleva määrusega hõlmatud valdkonda reguleerivate kehtivate liidu õigusaktide hulka kuuluvad ka asjakohased osad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivist 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (33) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivist 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust (34).

(19)

Soovitav on, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aitaks hinnata vajadust piisavalt rahastatud ja ühtlustatud kindlustustagatiste riiklike skeemide Euroopa võrgustiku järele.

(20)

Vastavalt Lissaboni lepingu vastu võtnud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile lisatud deklaratsioonile (nr 39) Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 290 kohta nõuab regulatiivsete tehniliste standardite väljatöötamine tehniliste eriteadmiste abi finantsteenuste valdkonnale spetsiifilises vormis. On vaja, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel võimaldatakse pakkuda selliseid eriteadmisi, sealhulgas ka standardite või nende osade kohta, mis ei põhine Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt välja töötatud tehnilise standardi eelnõul.

(21)

Selleks et kehtestada finantsteenuste ühtlustatud regulatiivsed tehnilised standardid ja tagada ka ühtsete eeskirjade abil võrdsed võimalused ning kindlustusvõtjate, pensioniskeemi liikmete ja muude soodustatud isikute piisav kaitse kogu liidus, on vaja kehtestada tõhus mehhanism. Kuna Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on põhjalikud eriteadmised, on tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada liidu õiguses kindlaksmääratud valdkondades välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid.

(22)

Komisjon peaks kinnitama kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud delegeeritud õigusaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290, et anda neile siduv õigusjõud. Neis tohiks muudatusi teha vaid väga üksikute erakorraliste asjaolude ilmnedes, kuna Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve puutub pidevalt kokku finantsturgudega ning tunneb kõige paremini nende igapäevast toimimist. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõusid muudetaks juhul, kui need ei ole kooskõlas liidu õigusega, ei järgi proportsionaalsuse põhimõtet või on vastuolus finantsteenuste siseturu aluspõhimõtetega, mis on kajastatud finantsteenuseid käsitlevas liidu õigustikus. Komisjon ei tohiks muuta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt koostatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude sisu ilma seda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega eelnevalt kooskõlastamata. Kõnealuste standardite kiire ja sujuva vastuvõtmise tagamiseks tuleks kehtestada tähtaeg, mille jooksul komisjon peab tegema regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kinnitamist käsitleva otsuse.

(23)

Arvestades Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tehnilisi eriteadmisi valdkondades, kus oleks vaja töötada välja regulatiivsed tehnilised standardid, tuleks võtta teadmiseks komisjoni kavatsus võtta vastavate delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel üldjuhul aluseks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõusid. Juhul, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei esita regulatiivse tehnilise standardi eelnõud asjakohases seadusandlikus aktis sätestatud tähtaja jooksul, peaks siiski olema tagatud, et saavutatakse volituste delegeerimise eesmärk ja säilitatakse otsustusprotsessi tõhusus. Seepärast peaks komisjonil olema sellistel juhtudel volitused võtta vastu regulatiivsed tehnilised standardid Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koostatud eelnõu puudumisel.

(24)

Komisjonil peaksid olema ka volitused rakenduslike tehniliste standardite vastuvõtmiseks rakendusaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291.

(25)

Valdkondades, kus regulatiivseid või rakenduslikke tehnilisi standardeid ei kohaldata, peaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel olema õigus esitada suuniseid ja soovitusi liidu õiguse kohaldamise kohta. Selleks et suurendada läbipaistvust ja tagada, et liikmesriikide järelevalveasutused järgiksid kõnealuseid suuniseid ja soovitusi, peaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel olema võimalik avalikustada põhjused, miks järelevalveasutus neid suuniseid ja soovitusi ei järgi.

(26)

Liidu õiguse nõuetekohane ja täielik kohaldamine on tähtsaim eeldus selleks, et tagada finantsturgude terviklikkus, läbipaistvus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine, finantssüsteemi stabiilsus ning võrdsed konkurentsitingimused finantseerimisasutustele kogu liidus. Seepärast tuleks kehtestada mehhanism, mille kohaselt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve käsitleb liidu õiguse mittekohaldamise või ebaõige kohaldamise juhtusid selle rikkumisena. Kõnealust mehhanismi tuleks kohaldada valdkondades, kus liidu õigusega on kindlaks määratud selged ja tingimusteta kohustused.

(27)

Proportsionaalsete meetmete võtmiseks liidu õiguse ebaõige või ebapiisava kohaldamise korral tuleks kohaldada kolmeastmelist mehhanismi. Esiteks peaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel olema õigus uurida juhtusid, mil liikmesriikide ametiasutused oma järelevalvetegevuses täidavad liidu õigusega kehtestatud kohustusi väidetavalt ebaõigelt või ebapiisavalt, kusjuures uurimise tulemuste põhjal esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve soovituse. Kui liikmesriigi pädev asutus ei järgi kõnealust soovitust, peaks komisjonil teiseks olema õigus anda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve soovitust arvesse võttes välja ametlik arvamus, milles nõutakse, et pädev asutus võtaks vajalikke meetmeid liidu õiguse järgimise tagamiseks.

(28)

Kolmandaks, kui asjaomane pädev asutus jätkuvalt ei suuda võtta teatavaid meetmeid, peaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve viimase abinõuna saama vastu võtta konkreetsele finantseerimisasutustele adresseeritava otsuse. Selline pädevus peaks piirduma erandjuhtudega, mil pädev asutus ei järgi talle adresseeritud ametlikku arvamust ja mille korral liidu õigus on kehtivate või tulevaste liidu määruste kohaselt finantseerimisasutuste suhtes vahetult kohaldatav.

(29)

Finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi stabiilsust ähvardavate tõsiste ohtude korral tuleb viivitamata ja kooskõlastatult võtta meetmeid liidu tasandil. Seepärast peaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel olema õigus nõuda, et liikmesriikide järelevalveasutused võtaksid eriolukorra leevendamiseks teatavaid erimeetmeid. Eriolukorra olemasolu kindlakstegemise õigus tuleks anda nõukogule pärast sellekohase taotluse saamist mis tahes Euroopa järelevalveasutuselt, komisjonilt või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogult.

(30)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel peaks olema õigus nõuda, et liikmesriikide järelevalveasutused võtaksid eriolukorra leevendamiseks erimeetmeid. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt sellega seoses võetavad meetmed ei tohiks mõjutada ELi toimimise lepingu artiklis 258 sätestatud komisjoni volitusi algatada asjaomase järelevalveasutuse asukohaliikmesriigi vastu rikkumismenetlus, kui selle liikmesriigi järelevalveasutus ei ole võtnud selliseid meetmeid, ning see ei tohiks mõjutada komisjoni õigust taotleda sellises olukorras ajutiste meetmete võtmist Euroopa Liidu Kohtu menetluses. Samuti ei tohiks see mõjutada liikmesriigi mis tahes vastutust, mis tal võib olla tulenevalt Euroopa Liidu Kohtu praktikast, kui liikmesriigi järelevalveasutus ei võta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve nõutud meetmeid.

(31)

Selleks et tagada tõhus ja tulemuslik järelevalve ning eri liikmesriikide järelevalveasutuste seisukohtade arvessevõtmine, peaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel olema õigus siduvalt lahendada piiriüleste olukordade puhul pädevate asutuste vahelisi erimeelsusi, sealhulgas järelevalvekolleegiumides. Tuleks ette näha lepitusetapp, mille jooksul pädevatel asutustel on võimalus jõuda kokkuleppele. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pädevusse peaksid kuuluma erimeelsused, mis on seotud kas selliste meetmete menetluse või sisuga, mida liikmesriigi pädev asutus võtab või jätab võtmata käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud õiguslikult siduvates liidu õigusaktides täpsustatud juhtudel. Sellises olukorras peaks ühel asjaomastest järelevalveasutustest olema õigus edastada küsimus Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele, kes peaks toimima kooskõlas käesoleva määrusega. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks olema õigus nõuda asjaomastelt pädevatelt asutustelt konkreetsete meetmete võtmist või meetmetest hoidumist, et lahendada küsimus liidu õiguse järgimise tagamiseks, millega kaasnevad asjaomase pädeva asutuse jaoks siduvad kohustused. Kui pädev asutus ei täida talle adresseeritud lepitusotsust, peaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel olema õigus võtta vastu vahetult finantseerimisasutustele adresseeritavaid otsuseid valdkondades, kus liidu õigus on nende suhtes vahetult kohaldatav. Sellise otsuse vastuvõtmise õigust tuleks kasutada vaid viimase abinõuna ning üksnes selleks, et tagada liidu õiguse korrektne ja ühetaoline kohaldamine. Juhtudel, kui asjaomased liidu õigusaktid annavad kaalutlusõiguse liikmesriikide pädevatele asutustele, ei saa otsuse tegemine Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt asendada selle kaalutlusõiguse liidu õigusega kooskõlas olevat kasutamist.

(32)

Kriis on näidanud, et praegune riikide ametisasutuste vahelise koostöö süsteem, mille volitused on piiratud konkreetsetele liikmesriikidele, ei ole piisav piiriüleselt tegutsevate finantseerimisasutuste puhul.

(33)

Ekspertrühmad, mida liikmesriigid on loonud kriisi põhjuste uurimiseks ja soovituste tegemiseks finantssektori paremaks reguleerimiseks ja järelevalveks on kinnitanud, et praegune kord ei ole hea alus liidus tegutsevate piiriüleste finantseerimisasutuste tulevaseks reguleerimiseks ja järelevalveks.

(34)

De Larosière’i aruandes on märgitud, et „põhimõtteliselt on meil kaks valikut: esimene on „igaüks enda eest” ehk naabrite paljakskoorimise strateegia ning teine on tõhustatud, pragmaatiline ja mõistlik Euroopa koostöö, mis on kõigile kasulik ja säilitab avatud maailmamajanduse. See tooks endaga kaasa vaieldamatu majandusliku kasu.”

(35)

Järelevalvekolleegiumidel on oluline roll tõhusa, tulemusliku ja järjepideva järelevalve teostamisel piiriüleselt tegutsevate finantseerimisasutuste üle. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks aitama edendada ja kontrollida järelevalvekolleegiumide töö tõhusust, tulemuslikkust ja järjepidevust ning sellega seoses peaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel olema keskne roll selle tagamisel, et piiriüleste finantseerimisasutuste järelevalvekolleegiumide toimimine oleks järjepidev ja sidus kogu liidus. Seepärast peaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel olema õigus osaleda järelevalvekolleegiumide töös, et ratsionaliseerida nende toimimist, lihtsustada teabevahetust ning edendada järelevalvekolleegiumide lähenemist ja nende tegutsemise järjepidevust liidu õiguse kohaldamisel. Ka de Larosière’i aruandes öeldakse, et „tuleb vältida eri järelevalvetavadest tingitud konkurentsimoonutusi ja õigusnormide erinevuste ärakasutamist (regulatiivset arbitraaži), sest need võivad kahjustada finantsstabiilsust – muu hulgas ergutades finantstegevuse üleviimist nõrga järelevalvega riikidesse. Järelevalvesüsteem peab mõjuma õiglase ja tasakaalustatuna.”

(36)

Lähenemine kriiside ennetamise, ohjamise ja lahendamise valdkonnas, sealhulgas rahastamismehhanismide osas on vajalik tagamaks, et liikmesriikide ametiasutused oleksid võimelised saneerima ja likvideerima raskustesse sattunud finantseerimisasutusi, minimeerides samas pankrottide mõju finantssüsteemile, maksumaksjate raha kasutamist kindlustusandjate või edasikindlustusandjate päästmiseks ja avaliku sektori ressursside kasutamist, piirates majandusele tekitatavat kahju ning koordineerides riiklike saneerimis- ja likvideerimismeetmete kohaldamist. Seoses sellega peaks komisjonil olema õigus paluda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel aidata kaasa direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 242 osutatud hindamisele, eelkõige seoses järelevalveasutuste koostööga järelevalvekolleegiumides ja nende funktsionaalsusega, järelevalvetegevusega lisakapitalinõuete sätestamisel, konsolideerimisgrupi järelevalve ja kapitalihalduse tugevdamise eeliste hindamisega kindlustus- või edasikindlustusandjate konsolideerimisgrupis, sealhulgas seoses võimalike meetmetega, millega tugevdatakse kindlustuskonsolideerimisgruppide kindlat piiriülest juhtimist, eelkõige seoses riskijuhtimise ja varahaldusega, ning tal peaks olema ka õigus esitada aruanne uute arengute ja edasiminekute kohta seoses koordineeritud siseriikliku kriisiohjamiskorra kogumiga, sealhulgas ka selle vajaduse kohta, või muu ühtse ja usaldusväärse rahastamismehhanismide süsteemi kohta, mis hõlmaks asjakohaseid rahastamisvahendeid.

(37)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivi 94/19/EÜ (hoiuste tagamise skeemide kohta) (35) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiivi 97/9/EÜ (investeeringute tagamise skeemide kohta) (36) käimasoleva läbivaatamise käigus võetakse teadmiseks komisjoni kavatsus pöörata erilist tähelepanu vajadusele tagada edasine ühtlustamine kogu liidus. Samuti võetakse teadmiseks komisjoni kavatsus analüüsida kindlustussektori puhul võimalust võtta kasutusele liidu eeskirjad, mis kaitseksid kindlustusvõtjaid kindlustusandja raskustesse sattumise korral. Euroopa järelevalveasutustel peaks olema kõnealustes valdkondades oluline roll ning neile tuleks anda asjakohased volitused seoses kindlustustagatiste riiklike skeemide Euroopa võrgustikuga.

(38)

Ülesannete ja kohustuste delegeerimine võib olla järelevalveasutuste võrgustiku tõhusa toimimise tagamiseks kasulik vahend, et vähendada järelevalvealaste ülesannete kattuvust ja edendada koostööd ning sellega kiirendada järelevalvemenetlust ja vähendada finantseerimisasutuste halduskoormust. Seepärast tuleks käesoleva määrusega sõnaselgelt kehtestada sellise delegeerimise õiguslik alus. Liikmesriigid peaksid järgima üldreeglit, et delegeerimine peaks olema lubatud, kuid neil peaks samas olema võimalik kehtestada eritingimused kohustuste delegeerimise suhtes, nt seoses delegeerimiskokkulepetest informeerimise ja teavitamisega. Ülesannete delegeerimise puhul täidab vastutava asutuse asemel ülesandeid Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve või teine järelevalveasutus, samas kui järelevalvealaste otsustega seotud vastutus jääb delegeeriva asutuse kanda. Kohustuste delegeerimise korral peaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve või volitatud asutus saama võtta delegeeriva asutuse asemel ja oma nimel vastu otsuseid teatavates järelevalvealastes küsimustes. Delegeerimisel tuleb juhinduda põhimõttest, mille kohaselt antakse järelvalvepädevus järelevalveasutusele, kellel on parimad tingimused kõnealuses küsimuses meetmete võtmiseks. Kohustuste ümberjaotamine võiks olla asjakohane näiteks mastaabi- või mitmekülgsussäästu saavutamiseks, konsolideerimisgruppide ühtse järelevalve tagamiseks ja tehniliste eriteadmiste optimaalseks kasutamiseks liikmesriikide järelevalveasutuste vahel. Delegeeriv asutus ja teised pädevad asutused peaksid tunnustama volitatud asutuse otsuseid määravana, kui need ei ületa delegeerimise piire. Asjakohaste liidu õigusaktidega võiks veelgi täpsustada kokkulepetel põhineva kohustuste ümberjaotamise põhimõtteid.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks lihtsustama ja jälgima mis tahes sobival viisil delegeerimiskokkulepete sõlmimist liikmesriikide järelevalveasutuste vahel. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet tuleks eelnevalt teavitada kavandatavatest delegeerimiskokkulepetest, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve saaks vajaduse korral esitada selle kohta oma arvamuse. Selliste kokkulepete avaldamine tuleks tsentraliseerida, et tagada õigeaegne, läbipaistev ja kergesti juurdepääsetav teave kõigile asjaomastele isikutele. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks delegeerimise ja delegeerimiskokkulepete valdkonnas välja selgitama head tavad ja neid levitama.

(39)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks aktiivselt edendama järelevalvealast lähenemist kogu liidus, et kujundada välja ühine järelevalvekultuur.

(40)

Vastastikused eksperdihinnangud on tõhus ja tulemuslik vahend järelevalveasutuste võrgustiku sidususe edendamisel. Seepärast peaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve selliste vastastikuste eksperdihinnangute tarbeks välja töötama metoodikaraamistiku ja viima kõnealuseid hindamisi läbi korrapäraselt. Vastastikustes eksperdihinnangutes ei tuleks keskenduda ainult järelevalvetavade lähendamisele, vaid samuti järelevalveasutuste suutlikkusele tagada kõrgekvaliteedilised järelevalvetulemused ning pädevate asutuste sõltumatuse hindamisele. Vastastikuste eksperdihinnangute tulemused tuleks avalikustada kokkuleppel selle pädeva asutusega, kelle kohta hinnang koostati. Samuti tuleks teha kindlaks ja avalikustada parimad tavad.

(41)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks aktiivselt edendama liidu kooskõlastatud järelevalvetegevust, eelkõige et tagada finantsturgude nõuetekohane toimimine ja terviklikkus ning liidu finantssüsteemi stabiilsus. Lisaks volitustele võtta meetmeid eriolukordades, tuleks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele teha ülesandeks üldine koordineerimine Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks eelkõige keskenduma sujuva teabevahetuse tagamisele pädevate asutuste vahel.

(42)

Finantsstabiilsuse tagamiseks on vaja varakult kindlaks teha suundumused, võimalikud riskid ja nõrgad kohad mikrotasandil ning piiriülesel ja valdkonnaülesel tasandil. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks korrapäraselt ja vajaduse korral konkreetsetel juhtudel jälgima ja hindama selliseid arengutendentse oma pädevusvaldkonnas ja vajaduse korral teavitama Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni, teisi Euroopa järelevalveasutusi ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Samuti peaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga algatama ja koordineerima kogu liitu hõlmavaid stressiteste, mida viiakse läbi selleks, et hinnata finantseerimisasutuste kohanemisvõimet ebasoodsate turusuundumuste korral, ja tagama, et selliste testide läbiviimisel kohaldatakse liikmesriikide tasandil võimalikult ühtset metoodikat. Oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks peaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegema turgude majandusanalüüse ning võimalike turusuundumuste mõju analüüse.

(43)

Võttes arvesse finantsteenuste üleilmastumist ja rahvusvaheliste standardite üha suuremat tähtsust, peaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve edendama dialoogi ja koostööd järelevalveasutustega väljaspool liitu. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel peaksid olema volitused kontaktide loomiseks ja halduskokkulepete sõlmimiseks kolmandate riikide järelevalve- ja haldusasutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega, austades täielikult liikmesriikide ja liidu institutsioonide olemasolevaid ülesandeid ja pädevusi. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töös peaks olema võimalik osaleda riikidel, kes on sõlminud liiduga lepingu, millega nad on võtnud vastu ja kohaldavad liidu õigust, ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel peaks olema võimalik teha koostööd kolmandate riikidega, kes kohaldavad liidu õigusega samaväärsena tunnustatud õigust.

(44)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks olema Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni sõltumatu nõuandev organ oma pädevusvaldkonnas. Ilma et see piiraks asjaomaste pädevate asutuste pädevust, peaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel olema võimalik esitada arvamusi direktiivide 92/49/EMÜ, 2002/83/EÜ ning 2005/68/EÜ (nagu neid on muudetud direktiiviga 2007/44/EÜ) (37) kohaste ühinemiste ja omandamisega seotud usaldatavusnormatiivide täitmise hindamise kohta sellistel juhtudel, kui kõnealuse direktiivi kohaselt on nõutav kahe või enama liikmesriigi pädevate asutuste vaheline konsulteerimine.

(45)

Oma ülesannete tõhusaks täitmiseks peaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel olema õigus nõuda kogu vajalikku teavet. Selleks et vältida finantseerimisasutuste aruandekohustuste dubleerimist, peaks kõnealuse teabe tavaliselt esitama liikmesriigi järelevalveasutused, kes on finantsturgudele ja finantseerimisasutustele kõige lähemal, ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks võtma arvesse juba olemasolevaid statistilisi andmeid. Kui liikmesriigi pädev asutus ei esita või ei saa esitada sellist teavet õigel ajal, peaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel siiski olema õigus viimase võimalusena esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabenõue otse finantseerimisasutusele. Liikmesriikide ametiasutused peaksid Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet abistama selliste vahetute teabenõuete täitmise tagamisel. Sellega seoses tuleb rõhutada ühtsete aruandlusvormide väljatöötamise tähtsust. Teabe kogumise meetmed ei tohiks piirata Euroopa statistikasüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi õigusraamistiku kohaldamist statistika valdkonnas. Käesoleva määrusega ei tohiks seetõttu piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruse (EÜ) nr 223/2009 (Euroopa statistika kohta) (38) ning nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2533/98 (statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt) (39) kohaldamist.

(46)

Tihe koostöö Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vahel on esmatähtis, et tagada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tõhus toimimine ning kõnealuse nõukogu antud hoiatuste ja soovituste järgimine. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu jagavad teineteisega mis tahes asjakohast teavet. Konkreetsete ettevõtjatega seotud andmeid tuleks edastada ainult põhjendatud taotluse korral. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks tagama asjakohased järelmeetmed selliste hoiatuste või soovituste korral, mida Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele või liikmesriikide järelevalveasutustele.

(47)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks konsulteerima huvitatud isikutega regulatiivsete või rakenduslike tehniliste standardite, suuniste ja soovituste küsimustes ja võimaldama neil esitada märkusi kavandatud meetmete kohta. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks enne regulatiivsete või rakenduslike tehniliste standardite eelnõude ning suuniste ja soovituste vastuvõtmist tegema mõju-uuringu. Tõhususe tagamiseks tuleks kaasata kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu ja tööandjapensionide sidusrühmade kogu, kuhu peaksid kuuluma võrdsel määral liidus tegutsevad ja vastavalt asjaomased finantseerimisasutused (mis esindaksid erineva ülesehituse ja suurusega finantseerimisasutusi ja ettevõtteid), väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), ametiühingud, teadlased, tarbijad ja muud kõnealuste finantseerimisasutuste teenuseid kasutavad jaekliendid ning asjaomaste kutseühingute esindajad. Nimetatud sidusrühmade kogud peaksid suhtlema finantsteenuste valdkonnas komisjoni või liidu õigusaktidega ettenähtud muude kasutajarühmadega.

(48)

Mittetulundusorganisatsioone või teadlasi esindavate sidusrühmade kogude liikmed peaksid saama nõuetekohast hüvitist, et võimaldada isikutel, kes pole hästi rahastatud või kes ei ole tööstuse esindajad, täielikult osaleda finantssektori reguleerimist käsitlevas arutelus.

(49)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks konsulteerima sidusrühmade kogudega, kes peaks saama esitada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele arvamusi ja nõuandeid küsimuste kohta, mis käsitlevad vabatahtlikku kohaldamist asutustele, kes on hõlmatud direktiiviga 2002/83/EÜ või direktiiviga 2003/41/EÜ.

(50)

Liikmesriigid vastutavad kooskõlastatud kriisiohjamise tagamise ja finantsstabiilsuse säilitamise eest kriisiolukordades, eelkõige seoses üksikute raskustes olevate finantseerimisasutuste stabiliseerimise ja toetamisega. Otsused, mida Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb eriolukorras või erimeelsuste lahendamisel ja mis mõjutavad finantseerimisasutuse stabiilsust, ei tohiks mõjutada liikmesriikide eelarvepädevust. Tuleks kehtestada mehhanism, mille kohaselt võivad liikmesriigid kohaldada kaitseklauslit ja suunata küsimuse otsuse tegemiseks nõukogule. Siiski ei tohiks seda kaitsemehhanismi kuritarvitada, seda eelkõige seoses Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt tehtud otsusega, millel ei ole märkimisväärset või sisulist mõju eelarvele, näiteks tulude vähenemine, mis on seotud teatavate tegevuste või toodete ajutise keelustamisega tarbijakaitse eesmärgil. Kui nõukogu teeb otsuse kaitsemeetmete mehhanismi raames, peaks ta hääletamisel järgima põhimõtet, et igal liikmel on üks hääl. Asjakohane on usaldada kõnealuses küsimuses otsuse tegemise õigus nõukogule, pidades silmas liikmesriikide teatavaid kohustusi selles valdkonnas. Kõnealuse küsimuse tundlikkust arvestades tuleks tagada ranged konfidentsiaalsusnõuded.

(51)

Oma otsuste tegemisel peaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve järgima liidu eeskirju ning nõuetekohase menetluse ja läbipaistvuse põhimõtteid. Täielikult tuleks järgida Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuste adressaatide õigust esitada oma seisukohti. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastu võetud õigusaktid peaksid olema liidu õiguse lahutamatu osa.

(52)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peamine otsuseid tegev organ peaks olema järelevalvenõukogu, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide asjakohaste pädevate asutuste juhid ja mida juhib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesistuja. Komisjoni, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) esindajad peaksid järelevalvenõukogu töös osalema vaatlejatena. Järelevalvenõukogu liikmed peaksid tegutsema sõltumatult ja ainult liidu huvides.

(53)

Üldjuhul peaks järelevalvenõukogu võtma vastu otsuseid lihthäälteenamusega vastavalt põhimõttele, mille kohaselt on igal liikmel üks hääl. Üldkohaldatavate õigusaktide puhul, sealhulgas regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite, suuniste ja soovitustega seotud aktide, ning eelarveliste küsimuste ja liikmesriigi taotluse puhul vaadata läbi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus ajutiselt teatav finantstegevus keelata või seda piirata, on asjakohane kohaldada Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõike 4 ning Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) kohaseid kvalifitseeritud häälteenamust käsitlevaid eeskirju. Liikmesriikide järelevalveasutuste erimeelsuste lahendamisega seotud juhtusid peaks käsitlema piiratud koosseisuga objektiivne töörühm, mis koosneb liikmetest, kes ei ole erimeelsusel olevate pädevate asutuste esindajad ning kes ei ole vaidluse tulemusest isiklikult huvitatud ega asjaomaste pädevate asutustega otseselt seotud. Töörühma koosseis peaks olema asjakohaselt tasakaalustatud. Järelevalvenõukogu peaks töörühma poolt tehtud otsuse lihthäälteenamusega heaks kiitma, järgides põhimõtet, et igal liikmel on üks hääl. Konsolideeriva järelevalveasutuse tehtud otsuste puhul võivad liikmed töörühma poolt esitatud otsuse siiski tagasi lükata, kui nad moodustavad blokeeriva vähemuse, nagu on määratletud Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping”) artikli 16 lõikes 4 ning üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artiklis 3.

(54)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesistujast ning liikmesriikide järelevalveasutuste ja komisjoni esindajatest koosnev juhatus peaks tagama, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve täidaks oma kohustusi ja talle määratud ülesandeid. Juhatusel peaks olema volitused, et muu hulgas esitada iga-aastaseid ja mitmeaastaseid tööprogramme, rakendada teatavat eelarvepädevust, võtta vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve personalipoliitika kava, võtta vastu dokumentidele juurdepääsu käsitlevad erisätted ja teha aastaaruande ettepanek.

(55)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet peaks esindama täiskohaga eesistuja, kelle nimetab ametisse järelevalvenõukogu, arvestades pädevust, oskusi ning teadmisi finantseerimisasutuste ja finantsturgude kohta ning kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas; järelevalvenõukogu abistaks komisjon. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esimese eesistuja ametisse nimetamiseks peaks komisjon muu hulgas koostama kandidaatide nimekirja, arvestades pädevust, oskusi ning teadmisi finantseerimisasutuste ja finantsturgude kohta ning kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas. Järgmiste ametisse nimetamiste jaoks tuleks käesoleva määruse kohaselt koostatavas aruandes läbi vaadata komisjoni poolt kandidaatide nimekirja koostamise vajadus. Enne kui valitud isik asub oma kohustusi täitma ja kuni üks kuu pärast tema valimist järelevalvenõukogu poolt, peaks Euroopa Parlamendil pärast järelevalvenõukogu valitud isiku ärakuulamist olema õigus esitada vastuväiteid valitud isiku nimetamise kohta.

(56)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve igapäevast tegevust peaks juhtima tegevdirektor, kellel peaks olema õigus osaleda järelevalvenõukogu ja juhatuse koosolekutel hääleõiguseta.

(57)

Selleks et tagada Euroopa järelevalveasutuste tegevuse valdkonnaülene kooskõla, peaksid nad tegema tihedat koostööd ühiskomitee raames ja jõudma võimaluse korral ühistele seisukohtadele. Ühiskomitee peaks koordineerima Euroopa järelevalveasutuste ülesandeid seoses finantskonglomeraatide ja muude valdkondadevaheliste küsimustega. Õigusakte, mis kuuluvad samuti Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) või Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) pädevusvaldkonda, peaksid asjaomased Euroopa järelevalveasutused vajadusel vastu võtma samaaegselt. Ühiskomiteed peaksid juhtima Euroopa järelevalveasutuste eesistujad vaheldumisi, igaüks 12 kuud järjest. Ühiskomitee eesistuja peaks olema Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ase-eesistuja. Ühiskomitee töötajaskond peaks koosnema Euroopa järelevalveasutuste eraldatud töötajatest, et võimaldada mitteametlikku teabevahetust ja ühise järelevalvekultuuri tekkimist kolmes Euroopa järelevalveasutuses.

(58)

Vaja on tagada, et isikutel, keda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastuvõetud otsused mõjutavad, oleks võimalik kasutada vajalikke õiguskaitsevahendeid. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on õigus teha otsuseid, peaks huvitatud isikutel protsessiökonoomia huvides ja oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks olema õigus esitada kaebus apellatsiooninõukogule. Tõhususe ja sidususe huvides peaks apellatsiooninõukogu olema Euroopa kolme järelevalveasutuse ühisorgan, mis tegutseb sõltumatult kõnealuste asutuste haldus- ja reguleerivast struktuurist. Apellatsiooninõukogu otsused võib edasi kaevata Euroopa Liidu Kohtusse.

(59)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve täieliku autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks peaks sel olema autonoomne eelarve, mille peamine tuluallikas on liikmesriikide järelevalveasutustelt ja Euroopa Liidu üldeelarvest kohustuslikult laekuv osamakse. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve rahastamine liidu eelarvest eeldab eelarvepädevate institutsioonide kokkulepet vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (40) punktile 47. Kohaldada tuleks liidu eelarvemenetlust. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda. Kogu eelarve suhtes kohaldatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust.

(60)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (41). Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettusevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta (42).

(61)

Selleks et tagada tööhõivetingimuste avatus ja läbipaistvus ning töötajate võrdne kohtlemine, tuleks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajate suhtes kohaldada Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi (43).

(62)

Esmatähtis on kaitsta ärisaladusi ja muud konfidentsiaalset teavet. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele avaldatava ja võrgustikus vahetatava teabe osas tuleks kehtestada ranged ja tõhusad konfidentsiaalsuseeskirjad.

(63)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (44) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (45) kohaldatakse täies ulatuses isikuandmete töötlemisele käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks.

(64)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve läbipaistva tegutsemise tagamiseks tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (46).

(65)

Kolmandatel riikidel peaks olema võimalus osaleda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töös vastavalt liiduga sõlmitud asjakohastele kokkulepetele.

(66)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt parandada siseturu toimimist, tagades reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme, kaitsta kindlustusvõtjaid, pensioniskeemi liikmeid ja muid soodustatud isikuid, tagada finantsturgude terviklikkus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine, tagada finantssüsteemi stabiilsus ning tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(67)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks võtma üle kõik Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee praegused ülesanded ja volitused. Sellest tulenevalt tuleks alates Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asutamise kuupäevast tunnistada kehtetuks komisjoni 23. jaanuari 2009. aasta otsus 2009/79/EÜ, millega luuakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee, ning vastavalt muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta otsust nr 716/2009/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse programm, mille alusel toetatakse teatavaid tegevusi finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas (47). Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee olemasolevaid struktuure ja tegevusvaldkondi silmas pidades on oluline tagada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee ja komisjoni väga tihe koostöö asjakohase üleminekukorra kehtestamisel, et tagada, et ajavahemik, mille jooksul komisjon vastutab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve haldusliku loomise ja esialgse haldustegevuse eest, jääks võimalikult lühikeseks.

(68)

Asjakohane oleks käesoleva määruse kohaldamiseks kehtestada tähtaeg, et tagada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve nõuetekohane valmisolek tegevuse alustamiseks ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee ülesannete ja kohustuste sujuv ülevõtmine. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet tuleks vajalikul määral rahastada. Vähemalt algselt tuleks seda rahastada 40 % ulatuses liidu vahenditest ja 60 % ulatuses liikmesriikide osamaksetest, mis tehakse vastavalt üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artikli 3 lõikes 3 sätestatud häältearvestussüsteemile.

(69)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asutamise võimaldamiseks 1. jaanuaril 2011 peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ASUTAMINE JA ÕIGUSLIK SEISUND

Artikkel 1

Asutamine ja reguleerimisala

1.   Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (edaspidi „Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve”).

2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseb käesolevast määrusest tulenevate volituste alusel ja järgmiste õigusaktide reguleerimisala piires: direktiiv 2009/138/EÜ, välja arvatud selle IV jaotis, direktiivid 2002/92/EÜ, 2003/41/EÜ, 2002/87/EÜ, 64/225/EMÜ, 73/239/EMÜ, 73/240/EMÜ, 76/580/EMÜ, 78/473/EMÜ, 84/641/EMÜ, 87/344/EMÜ, 88/357/EMÜ, 92/49/EMÜ, 98/78/EÜ, 2001/17/EÜ, 2002/83/EÜ ja 2005/68/EÜ, ning direktiivide 2005/60/EÜ ja 2002/65/EÜ asjakohased osad, mis on kohaldatavad kindlustusandjate, edasikindlustusandjate, tööandjapensioni kogumisasutuste ja kindlustusvahendajate suhtes, sealhulgas kõik direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad kõnealustel õigusaktidel, ning mis tahes hilisemad õiguslikult siduvad liidu õigusaktid, millega antakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele täiendavad ülesanded.

3.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevus hõlmab ka kindlustusandjate, edasikindlustusandjate, finantskonglomeraatide, tööandjapensioni kogumisasutuste ja kindlustusvahendajate tegevusvaldkondi küsimustes, mida lõikes 2 osutatud õigusaktid otseselt ei hõlma, sealhulgas äriühingu üldjuhtimine, auditeerimine ja finantsaruandlusega seotud küsimused, eeldusel et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevus on vajalik selleks, et tagada kõnealuste õigusaktide tõhus ja ühetaoline kohaldamine.

4.   Tööandjapensioni kogumisasutuste puhul ei tohi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevus piirata siseriikliku sotsiaal- ja tööõiguse kohaldamist.

5.   Käesoleva määruse sätetega ei piirata komisjoni volitusi seoses kohustusega tagada liidu õiguse järgimine, eelkõige seoses ELi toimimise lepingu artikliga 258.

6.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesmärk on kaitsta üldisi huve, edendades finantssüsteemi stabiilsust lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis liidu majanduse, selle kodanike ja ettevõtete heaks. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aitab:

a)

parandada siseturu toimimist, tagades sealhulgas eelkõige reguleerimise ja järelevalve kindla, tõhusa ja ühtse taseme,

b)

tagada finantsturgude terviklikkuse, läbipaistvuse, tõhususe ja nõuetekohase toimimise,

c)

tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd,

d)

vältida õigusnormide erinevuste ärakasutamist ja edendada võrdsete konkurentsitingimuste loomist;

e)

tagada kindlustuse, edasikindlustuse ja tööandjapensionidega seotud tegevusega riskide võtmise nõuetekohase reguleerimise ja järelevalve ning

f)

tugevdada tarbijakaitset.

Selleks aitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tagada lõikes 2 osutatud õigusaktide ühtse, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, edendab järelevalvealast lähenemist ja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi ning teostab turgude majandusanalüüse, et edendada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesmärkide saavutamist.

Käesoleva määrusega talle määratud ülesannete täitmisel pöörab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve erilist tähelepanu igasugusele süsteemsele riskile, mida põhjustavad finantseerimisasutused, mille hätta sattumine võib kahjustada finantssüsteemi või reaalmajanduse toimimist.

Oma ülesannete täitmisel tegutseb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve sõltumatult ja objektiivselt ning ainuüksi liidu huve silmas pidades.

Artikkel 2

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kuulub Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi. Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi peamine eesmärk on kindlustada finantssektori suhtes kohaldatavate eeskirjade nõuetekohane rakendamine, finantsstabiilsuse säilitamine ning finantssüsteemi kui terviku suhtes usalduse tagamine ning finantsteenuste kasutajate piisav kaitse.

2.   Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi moodustavad:

a)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, mille ülesanded on täpsustatud määruses (EL) nr 1092/2010 ja käesolevas määruses;

b)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve;

c)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (48) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve);

d)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (49) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve);

e)

käesoleva määruse, määruse (EL) nr 1093/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 54–57 nimetatud ülesannete täitmiseks loodud Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”);

f)

käesoleva määruse, määruse (EL) nr 1093/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides täpsustatud liikmesriikide pädevad või järelevalveasutused;

3.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb korrapärast ja tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ning ühiskomitee kaudu Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), et tagada valdkondadevahelise töö järjepidevus ning jõuda finantskonglomeraatide järelevalve osas ja muudes valdkonnaülestes küsimustes ühisele seisukohale.

4.   Vastavalt ELi lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttele rajaneb Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi liikmete koostöö usaldusel ja täielikul vastastikusel austusel, tagades eelkõige liikmete vahel asjakohase ja usaldusväärse teabe liikumise.

5.   Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi kuuluvad järelevalveasutused on kohustatud liidus tegutsevate finantseerimisasutuste üle teostama järelevalvet vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele.

Artikkel 3

Asutuste aruandekohustus

Artikli 2 lõike 2 punktides a–d osutatud asutused annavad oma tegevusest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 4

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.

„finantseerimisasutused” – ettevõtjad, üksused ning füüsilised ja juriidilised isikud, kelle suhtes kohaldatakse mõnda artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikku akti. Seoses direktiiviga 2005/60/EÜ käsitatakse „finantseerimisasutustena” ainult kõnealuses direktiivis määratletud kindlustusandjaid ja kindlustusvahendajaid;

2.

„pädevad asutused” –

i)

direktiivis 2009/138/EÜ määratletud järelevalveasutused ning direktiivides 2003/41/EÜ ja 2002/92/EÜ määratletud pädevad asutused,

ii)

direktiivide 2002/65/EÜ ja 2005/60/EÜ puhul asutused, kes on pädevad tagama, et lõikes 1 määratletud finantseerimisasutused järgivad kõnealustes direktiivides sätestatud nõudeid.

Artikkel 5

Õiguslik seisund

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on liidu asutus, millel on juriidilise isiku staatus.

2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi õigusaktidele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks ja kostjaks.

3.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet esindab eesistuja.

Artikkel 6

Koosseis

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koosseisu kuuluvad:

1)

järelevalvenõukogu, kes täidab artiklis 43 sätestatud ülesandeid;

2)

juhatus, kes täidab artiklis 47 sätestatud ülesandeid;

3)

eesistuja, kes täidab artiklis 48 sätestatud ülesandeid;

4)

tegevdirektor, kes täidab artiklis 53 sätestatud ülesandeid;

5)

apellatsiooninõukogu, kes täidab artiklis 60 sätestatud ülesandeid.

Artikkel 7

Asukoht

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asukoht on Frankfurt am Main.

II PEATÜKK

EUROOPA KINDLUSTUS- JA TÖÖANDJAPENSIONIDE JÄRELEVALVE ÜLESANDED JA VOLITUSED

Artikkel 8

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesanded ja volitused

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on järgmised ülesanded:

a)

aidata kaasa kõrgekvaliteediliste ühtsete regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele, esitades eelkõige arvamusi liidu institutsioonidele ning koostades artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikel aktidel põhinevaid suuniseid, soovitusi ning regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid;

b)

aidata kaasa õiguslikult siduvate liidu õigusaktide ühetaolisele kohaldamisele, edendades eelkõige ühtset järelevalvekultuuri, tagades artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide ühetaolise, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, vältides õigusnormide erinevuste ärakasutamist (regulatiivset arbitraaži), vahendades ja lahendades pädevate asutuste vahelisi erimeelsusi, tagades finantseerimisasutuste tulemusliku ja järjepideva järelevalve, tagades järelevalvekolleegiumide ühtse toimimise ning võttes muu hulgas meetmeid eriolukordades;

c)

innustada ja lihtsustada ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel;

d)

teha tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, esitades kõnealusele nõukogule tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning tagades, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu antud hoiatuste ja soovituste kohaselt võetakse nõuetekohaselt järelmeetmeid;

e)

koostada pädevate asutuste kohta vastastikuseid eksperdihinnanguid, sealhulgas väljastada suuniseid ja soovitusi ning määrata kindlaks parimaid tavasid, et tagada järelevalvetulemuste sidusus;

f)

jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas;

g)

viia läbi turgude majandusanalüüse, et anda teavet Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesannetele heakskiidu andmise otsuse tegemisest;

h)

tugevdada kindlustusvõtjate, pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute kaitset;

i)

aidata kaasa järelevalvekolleegiumide ühtse ja järjepideva tegevuse tagamisele, süsteemse riski jälgimisele, hindamisele ja mõõtmisele, saneerimis- ja likvideerimiskavade väljatöötamisele ja koordineerimisele, kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute kaitse kõrge taseme tagamisele kogu liidus vastavalt artiklitele 21–26;

j)

täita mis tahes muid käesolevas määruses või muudes seadusandlikes aktides sätestatud ülesandeid;

k)

avaldada ja korrapäraselt ajakohastada oma veebisaidil teavet oma tegevuse kohta, eriti registreeritud finantseerimisasutustega seotud pädevusvaldkonnas, et teave oleks üldsusele kergesti kättesaadav;

l)

võtta nõuetekohaselt üle kõik Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee senised ja pooleliolevad ülesanded.

2.   Lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks on Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel käesoleva määrusega ettenähtud volitused, eelkõige õigus teha järgmist:

a)

töötada artiklis 10 osutatud juhtudel välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud;

b)

töötada artiklis 15 osutatud juhtudel välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud;

c)

anda välja artikli 16 kohaseid suuniseid ja soovitusi;

d)

anda artikli 17 lõikes 3 osutatud juhtudel soovitusi;

e)

võtta artikli 18 lõikes 3 ja artikli 19 lõikes 3 osutatud juhtudel vastu pädevatele asutustele adresseeritavad üksikotsused;

f)

võtta seoses liidu õiguse vahetu kohaldamisega artikli 17 lõikes 6, artikli 18 lõikes 4 ja artikli 19 lõikes 4 osutatud juhtudel vastu finantseerimisasutustele adresseeritavaid üksikotsuseid;

g)

esitada artikli 34 kohaselt arvamusi Euroopa Parlamendile, nõukogule või komisjonile;

h)

koguda finantseerimisasutuste kohta vajalikku teavet vastavalt artiklile 35;

i)

töötada välja ühine metoodika toote omaduste ja levitamistoimingute mõju hindamiseks asutuste finantsseisundile ja tarbijakaitsele;

j)

luua tsentraalselt juurdepääsetav registreeritud finantseerimisasutuste andmebaas oma pädevusalas, kui see on sätestatud artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides.

Artikkel 9

Tarbijakaitse ja finantstegevusega seotud ülesanded

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab endale juhtrolli läbipaistvuse, lihtsuse ja selguse edendamisel tarbijatele suunatud finantstoodete või -teenuste siseturul, sealhulgas:

a)

kogub ja analüüsib teavet tarbimissuundumuste kohta ja koostab vastavaid aruandeid;

b)

vaatab läbi ja kooskõlastab pädevate asutuste finantsteadmiste ja -hariduse alaseid algatusi;

c)

töötab välja finantsvaldkonna koolitusstandardeid ning

d)

aitab välja töötada ühtseid avalikustamiseeskirju.

2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jälgib uusi ja olemasolevaid finantstegevuse liike ning võib võtta vastu suuniseid ja soovitusi turgude tugevdamiseks ja turvalisemaks muutmiseks ning reguleerimistavade ühtlustamiseks.

3.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ka teha hoiatusi, kui mõni finantstegevus tõsiselt ohustab artikli 1 lõikes 6 sätestatud eesmärke.

4.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve moodustab oma lahutamatu osana finantsalase uuendustegevuse komitee, mis koondab kõiki asjaomaseid pädevaid riiklikke järelevalveasutusi, et saavutada uute või uuenduslike finantstegevuste reguleerimise ja järelevalve kooskõlastatud käsitlus ning et anda nõu Euroopa Pangandusjärelevalvele teabe edastamisel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

5.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ajutiselt keelata või piirata teatavaid finantstegevusi, mis ohustavad finantsturgude korrapärast toimimist ja terviklikkust või liidu kogu finantssüsteemi või selle mõne osa stabiilsust artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides täpsustatud juhtudel ja tingimustel, või vajaduse korral eriolukorras kooskõlas artikliga 18 ja selles sätestatud tingimustel.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vaatab esimeses lõigus osutatud otsuse läbi asjakohaste ajavahemike järel, ent vähemalt kord iga kolme kuu jooksul. Kui otsust kolme kuu möödudes ei uuendata, kaotab see automaatselt kehtivuse.

Liikmesriik võib taotleda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvelt otsuse läbivaatamist. Sellisel juhul otsustab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve artikli 44 lõike 1 teises lõigus sätestatud korras, kas otsus jääb kehtima.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ka hinnata teatavat liiki finantstegevuste keelustamise või piiramise vajadust ning sellise vajaduse korral teavitada sellest komisjoni, et hõlbustada sellise keelu võipiirangute seadmise vastuvõtmist.

Artikkel 10

Regulatiivsed tehnilised standardid

1.   Kui Euroopa Parlament ja nõukogu delegeerivad komisjonile õiguse võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 delegeeritud õigusaktiga vastu regulatiivseid tehnilisi standardeid järjepideva ühtlustamise tagamiseks artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides konkreetselt sätestatud valdkondades, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab standardite eelnõud komisjonile kinnitamiseks.

Regulatiivsed tehnilised standardid on tehnilised, need ei hõlma strateegilisi otsuseid või poliitilisi valikuid ning nende sisu on piiritletud nende aluseks olevate seadusandlike aktidega.

Enne regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude esitamist komisjonile viib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve läbi nende avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside läbiviimine on asjaomaste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve küsib ka artiklis 37 osutatud asjaomaste sidusrühmade kogude arvamust.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab komisjonile regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, edastab komisjon selle viivitamatult Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon otsustab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu kinnitamise kolme kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Kui see on liidu huvides, võib komisjon regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud kinnitada kas osaliselt või muudatustega.

Kui komisjon kavatseb regulatiivse tehnilise standardi eelnõu tagasi lükata või kinnitada selle osaliselt või muudatustega, saadab ta regulatiivse tehnilise standardi eelnõu tagasi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele koos selgitusega, miks ta seda ei kinnita või kui see on asjakohane, selgitades oma muudatusettepanekuid. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib 6 nädala jooksul regulatiivse tehnilise standardi eelnõud komisjoni muudatusettepanekute alusel muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis uuesti komisjonile. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei esita kõnealuse kuuenädalase tähtaja jooksul muudetud regulatiivse tehnilise standardi eelnõud või esitab standardi eelnõu, mida ei ole muudetud vastavalt komisjoni muudatusettepanekutele, võib komisjon võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohasteks, või standardi tagasi lükata.

Komisjon ei või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt koostatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu sisu muuta ilma seda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

2.   Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei ole esitanud regulatiivse tehnilise standardi eelnõud artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud tähtajaks, võib komisjon määrata eelnõu esitamiseks uue tähtaja.

3.   Ainult juhul, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei esita komisjonile regulatiivse tehnilise standardi eelnõud lõike 2 kohasteks tähtaegadeks, võib komisjon võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu delegeeritud õigusaktiga ilma Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koostatud eelnõuta.

Komisjon viib läbi regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside läbiviimine on asjaomaste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Komisjon küsib ka artiklis 37 osutatud asjaomaste sidusrühmade kogude nõuandeid või arvamust.

Komisjon edastab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu viivitamatult Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon saadab oma regulatiivse tehnilise standardi eelnõu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib kuue nädala jooksul regulatiivse tehnilise standardi eelnõud muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis komisjonile. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei ole neljandas lõigus osutatud kuuenädalase tähtaja jooksul esitanud muudetud regulatiivse tehnilise standardi eelnõud, võib komisjon regulatiivse tehnilise standardi vastu võtta.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kuue nädala jooksul muudetud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, võib komisjon regulatiivse tehnilise standardi eelnõud muuta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitatud muudatusettepanekute alusel või võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohasteks. Komisjon ei tohi muuta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt koostatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu sisu ilma seda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

4.   Regulatiivsed tehnilised standardid võetakse vastu määruse või otsusega. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad nendes sätestatud kuupäeval.

Artikkel 11

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse neljaks aastaks alates 16. detsembrist 2010 õigus võtta vastu artiklis 10 osutatud regulatiivseid tehnilisi standardeid. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne nelja-aastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 14 tagasi võtab.

2.   Niipea kui komisjon on regulatiivse tehnilise standardi vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.   Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu regulatiivseid tehnilisi standardeid kohaldatakse artiklites 12–14 sätestatud tingimusi.

Artikkel 12

Delegeerimise tagasivõtmine

1.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artiklis 10 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2.   Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist.

3.   Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud regulatiivsete tehniliste standardite kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 13

Regulatiivsete tehniliste standardite suhtes vastuväidete esitamine

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad regulatiivse tehnilise standardi suhtes esitada vastuväiteid kolme kuu jooksul alates komisjoni poolt vastu võetud regulatiivse tehnilise standardi teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kolme kuu võrra.

Kui komisjon võtab vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõuga samase regulatiivse tehnilise standardi, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu esitada vastuväiteid ühe kuu jooksul pärast standardist teavitamise kuupäeva. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada ühe kuu võrra.

2.   Kui pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu regulatiivse tehnilise standardi suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub selles sätestatud kuupäeval. Regulatiivse tehnilise standardi võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ning see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

3.   Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul regulatiivse tehnilise standardi suhtes vastuväiteid, standard ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 296 regulatiivse tehnilise standardi suhtes esitatud vastuväiteid.

Artikkel 14

Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude tagasilükkamine või muutmine

1.   Kui komisjon ei kinnita regulatiivse tehnilise standardi eelnõud või muudab seda vastavalt artiklile 10, teatab komisjon sellest Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele, Euroopa Parlamendile ja nõukogule, esitades oma põhjendused.

2.   Kui see on asjakohane, võivad Euroopa Parlament või nõukogu kutsuda selle küsimuse eest vastutava voliniku ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesistuja ühe kuu jooksul alates lõikes 1 osutatud teate saamisest Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni või nõukogu erakorralisele koosolekule, et nad saaksid esitada oma eriarvamused ja neid selgitada.

Artikkel 15

Rakenduslikud tehnilised standardid

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ELi toimimise lepingu artikli 291 kohaste rakendusaktidena välja töötada rakenduslikud tehnilised standardid artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides konkreetselt sätestatud valdkondades. Rakenduslikud tehnilised standardid on tehnilised, need ei hõlma strateegilisi otsuseid või poliitilisi valikuid ning nende eesmärk on määrata kindlaks kõnealuste seadusandlike aktide rakendamise tingimused. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile kinnitamiseks.

Enne rakenduslike tehniliste standardite eelnõude esitamist komisjonile viib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve läbi nende avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside läbiviimine on asjaomaste rakenduslike tehniliste standardite eelnõude ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve küsib ka artiklis 37 osutatud asjaomaste sidusrühmade kogude arvamust.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab komisjonile rakendusliku tehnilise standardi eelnõu, edastab komisjon selle viivitamatult Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon otsustab rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kinnitamise kolme kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Komisjon võib kõnealust ajavahemikku pikendada ühe kuu võrra. Kui see on liidu huvides, võib komisjon rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kinnitada kas osaliselt või muudatustega.

Kui komisjon kavatseb rakendusliku tehnilise standardi eelnõu tagasi lükata või kinnitada selle osaliselt või muudatustega, saadab ta selle tagasi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele koos selgitustega, miks ta seda ei kinnita või kui see on asjakohane, selgitades oma muudatusettepanekuid. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib kuue nädala jooksul rakendusliku tehnilise standardi eelnõud komisjoni muudatusettepanekute alusel muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis uuesti komisjonile. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei esita viiendas lõigus osutatud kuuenädalase tähtaja jooksul muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõud või esitab standardi eelnõu, mida ei ole muudetud vastavalt komisjoni muudatusettepanekutele, võib komisjon võtta rakendusliku tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohasteks, või selle tagasi lükata.

Komisjon ei tohi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt koostatud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu sisu muuta ilma seda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

2.   Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei esita rakendusliku tehnilise standardi eelnõud artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud tähtajaks, võib komisjon määrata eelnõu esitamiseks uue tähtaja.

3.   Ainult juhul, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei esita komisjonile rakendusliku tehnilise standardi eelnõud lõike 2 kohaseks tähtajaks, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi rakendusaktiga vastu võtta ilma Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koostatud eelnõuta.

Komisjon viib läbi rakenduslike tehniliste standardite eelnõude avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside läbiviimine on asjaomaste rakenduslike tehniliste standardite eelnõude ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Komisjon küsib ka artiklis 37 osutatud asjaomaste sidusrühmade kogude nõuandeid või arvamust.

Komisjon edastab rakendusliku tehnilise standardi eelnõu viivitamatult Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon saadab rakendusliku tehnilise standardi eelnõu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib kuue nädala jooksul rakendusliku tehnilise standardi eelnõud muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis komisjonile. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei ole neljandas lõigus osutatud kuuenädalase tähtaja jooksul esitanud muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõud, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi vastu võtta.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kuue nädala jooksul muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi eelnõud muuta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitatud muudatusettepanekute alusel või võtta rakendusliku tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohasteks.

Komisjon ei tohi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt koostatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõude sisu muuta ilma seda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

4.   Rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu määruse või otsusega. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad nendes sätestatud kuupäeval.

Artikkel 16

Suunised ja soovitused

1.   Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade kehtestamiseks Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames ning liidu õiguse ühetaolise ja järjepideva kohaldamise tagamiseks esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pädevatele asutustele või finantseerimisasutustele suuniseid ja soovitusi.

2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve viib vajaduse korral läbi suuniste ja soovituste avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke kaasnevaid kulusid ja saadavat kasu. Sellised arutelud ja analüüsid peavad olema proportsionaalsed suuniste või soovituse kohaldamisala, olemuse ja mõjuga. Vajaduse korral küsib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ka artiklis 37 osutatud asjakohaselt sidusrühmade kogult nõuandeid või arvamust.

3.   Pädevad asutused ja finantseerimisasutused võtavad mis tahes meetmeid, et kõnealuseid suuniseid ja soovitusi järgida.

Kahe kuu jooksul pärast suunise või soovituse avaldamist kinnitab iga pädev asutus, kas ta järgib või kavatseb järgida nimetatud suunist või soovitust. Kui pädev asutus neid ei järgi või järgida ei kavatse, teavitab ta sellest Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet ning põhjendab oma otsust.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab teabe selle kohta, et pädev asutus ei järgi või ei kavatse järgida suunist või soovitust. Samuti võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve igal üksikjuhul otsustada, kas avaldada pädeva asutuse põhjendused, miks see ei järgi kõnealust suunist või soovitust. Pädevat asutust teavitatakse eelnevalt põhjuste avaldamisest.

Kui suunistes või soovitustes seda nõutakse, teatavad finantseerimisasutused selgelt ja üksikasjalikult, kas nad järgivad kõnealust suunist või soovitust.

4.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandes Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni välja antud suunistest ja soovitustest ning sellest, millised pädevad asutused ei ole neid järginud, ning kirjeldab, kuidas Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kavatseb tagada, et pädevad asutused tema soovitusi ja suuniseid edaspidi järgivad.

Artikkel 17

Liidu õiguse rikkumine

1.   Kui pädev asutus ei ole artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte, sealhulgas artiklite 10–15 kohaselt kehtestatud regulatiivseid tehnilisi standardeid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid kohaldanud või on neid kohaldanud viisil, mis on ilmselt liidu õiguse rikkumine, jättes eelkõige tagamata, et finantseerimisasutus täidab kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid, rakendab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 6 sätestatud volitusi.

2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ühe või mitme pädeva asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni või asjakohase sidusrühmade kogu taotlusel või omal algatusel pärast asjaomase pädeva asutuse teavitamist uurida liidu õiguse võimalikku rikkumist või kohaldamata jätmist.

Ilma et see piiraks artikliga 35 ettenähtud volitusi, esitab pädev asutus viivitamata Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele kogu teabe, mida Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peab uurimise läbiviimiseks vajalikuks.

3.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib hiljemalt kahe kuu jooksul pärast uurimise algatamist esitada asjaomasele pädevale asutusele soovituse meetmete kohta, mida tuleb võtta liidu õiguse järgimiseks.

Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates soovituse kättesaamisest Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta, et tagada liidu õiguse järgimine.

4.   Kui pädev asutus ei ole taganud liidu õiguse järgimist ühe kuu jooksul alates Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve soovituse kättesaamisest, võib komisjon Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitatud teabe alusel või omal algatusel esitada ametliku arvamuse, millega pädevalt asutuselt nõutakse liidu õiguse järgimiseks vajalike meetmete võtmist. Komisjoni ametlikus arvamuses võetakse arvesse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve soovitust.

Komisjon esitab sellise ametliku arvamuse hiljemalt kolme kuu jooksul alates soovituse vastuvõtmisest. Komisjon võib kõnealust tähtaega pikendada ühe kuu võrra.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja pädevad asutused esitavad komisjonile kogu vajaliku teabe.

5.   Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 4 osutatud ametliku arvamuse kättesaamisest komisjoni ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta kõnealuse ametliku arvamuse järgimiseks.

6.   Kui pädev asutus ei järgi lõikes 4 osutatud ametlikku arvamust kõnealuses lõikes kindlaks määratud tähtaja jooksul ja kui tuleb õigeaegselt võtta meetmeid liidu õiguse järgimise tagamiseks, et sellega säilitada või taastada võrdsed konkurentsitingimused turul või tagada finantssüsteemi nõuetekohane toimimine ja terviklikkus, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta juhul, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide asjakohased nõuded on vahetult kohaldatavad finantseerimisasutuste suhtes, vastu finantseerimisasutustele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mida on vaja liidu õiguses sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus peab olema kooskõlas komisjoni lõike 4 kohase ametliku arvamusega.

7.   Lõike 6 kohased otsused on ülimuslikud pädeva asutuse varem samas küsimuses vastu võetud mis tahes muu otsuse suhtes.

Meetmete puhul, mida pädev asutus võtab seoses küsimustega, mille kohta on esitatud lõike 4 kohane ametlik arvamus või tehtud lõike 6 kohane otsus, peavad pädevad asutused vastavalt järgima ametlikku arvamust või otsust.

8.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve märgib artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandes, millised pädevad asutused ja finantseerimisasutused ei ole käesoleva artikli lõigetes 4 ja 6 osutatud ametlikke arvamusi või otsuseid järginud.

Artikkel 18

Tegevus eriolukordades

1.   Ebasoodsate arengute korral, mis võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsust, soodustab ja vajaduse korral koordineerib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aktiivselt liikmesriikide asjakohaste pädevate järelevalveasutuste võetud meetmeid.

Selleks et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve saaks seda soodustavat ja koordineerivat rolli täita, teavitatakse teda kõigist asjaomastest arengutest ning kutsutakse osalema vaatlejana kõikidel asjaomastel liikmesriikide asjakohaste pädevate järelevalveasutuste kohtumistel.

2.   Nõukogu võib komisjoni ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning vajaduse korral Euroopa järelevalveasutustega konsulteerides võtta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, komisjoni või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotlusel vastu otsuse, mis adresseeritakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ja millega määratakse kindlaks eriolukorra olemasolu käesoleva määruse tähenduses. Nõukogu vaatab kõnealuse otsuse läbi asjakohaste ajavahemike järel ja vähemalt üks kord kuus. Kui otsust ühe kuu möödudes ei uuendata, kaotab see automaatselt kehtivuse. Nõukogu võib igal ajal kuulutada eriolukorra lõppenuks.

Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jõuab järeldusele, et tekkida võib eriolukord, edastavad nad nõukogule konfidentsiaalse soovituse ja esitavad olukorra hinnangu. Seejärel hindab nõukogu koosoleku kokkukutsumise vajadust. Selle käigus tagatakse nõuetekohane konfidentsiaalsus.

Kui nõukogu teeb kindlaks, et eriolukord on tekkinud, teavitab ta sellest nõuetekohaselt ja viivitamata Euroopa Parlamenti ja komisjoni.

3.   Kui nõukogu võtab vastu lõike 2 kohase otsuse, ning erandjuhtudel, kui on vaja liikmesriikide asutuste koordineeritud meetmeid, et reageerida ebasoodsatele arengutele, mis võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teha üksikotsuse, millega nõuab pädevatelt asutustelt kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega vajalike meetmete võtmist selliste arengutega tegelemiseks, tagades, et finantseerimisasutused ja pädevad asutused täidaksid kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid.

4.   Kui pädev asutus ei järgi lõikes 3 osutatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsust kõnealuses otsuses kindlaks määratud tähtaja jooksul, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta juhul, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide ning nende aktide alusel vastuvõetud regulatiivsete tehniliste standardite ja rakenduslike tehniliste standardite asjakohased nõuded on finantseerimisasutuste suhtes vahetult kohaldatavad, vastu finantseerimisasutustele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõuab teatavate meetmete võtmist, mis on vajalikud kõnealustes õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamine. See kehtib vaid olukorras, kus pädev asutus ei kohalda artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikke akte ning nende aktide alusel vastuvõetud regulatiivseid tehnilisi standardeid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid või kohaldab neid viisil, mis on ilmselt osutatud õigusaktide tõsine rikkumine, ning kui kiire parandusmeetmete võtmine on vajalik finantsturgude nõuetekohase toimimise ja terviklikkuse või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsuse taastamiseks.

5.   Lõike 4 kohased otsused on ülimuslikud pädeva asutuse varem samas küsimuses vastu võetud mis tahes muu otsuse suhtes.

Mis tahes meetmed, mida pädev asutus võtab seoses küsimustega, mille kohta on tehtud lõigete 3 või 4 kohane otsus, peavad olema kooskõlas kõnealuste otsustega.

Artikkel 19

Pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste lahendamine piiriüleste olukordade puhul

1.   Kui pädev asutus ei ole nõus selliste meetmete menetluse või sisuga, mida teise liikmesriigi pädev asutus võtab artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides sätestatud juhtudel, või selliste meetmete võtmatajätmisega, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, ilma et see piiraks artiklis 17 sätestatud volitusi, ühe või mitme asjaomase pädeva asutuse taotlusel aidata asjaomastel asutustel jõuda kokkuleppele käesoleva artikli lõigetes 2–4 osutatud korras.

Artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides sätestatud juhtudel ning juhul, kui objektiivsete kriteeriumite alusel on kindlaks tehtud, et eri liikmesriikide pädevad asutused on eriarvamusel, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve omal algatusel aidata asjaomastel asutustel jõuda kokkuleppele käesoleva artikli lõigetes 2–4 osutatud korras.

2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kehtestab pädevate asutuste vahelise lepitusmenetluse tähtaja, võttes arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides kindlaks määratud mis tahes asjakohaseid tähtaegu ning vaidlusaluse küsimuse keerukust ja kiireloomulisust. Selles etapis toimib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vahendajana.

3.   Kui lõikes 2 osutatud lepitusetapi lõpuks ei ole asjaomased pädevad asutused jõudnud kokkuleppele, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teha artikli 44 lõike 1 kolmandas ja neljandas lõigus sätestatud korras asjaomaste pädevate asutuste jaoks siduva otsuse, mille kohaselt peavad kõnealused asutused erimeelsuste lahendamiseks võtma teatavaid meetmeid või loobuma meetmete võtmisest, et tagada kooskõla liidu õigusega.

4.   Kui pädev asutus ei järgi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsust ja seetõttu ei suuda tagada, et finantseerimisasutus täidaks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega tema suhtes vahetult kohaldatavaid nõudeid, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta vastu finantseerimisasutustele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mis on vajalikud liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamine.

5.   Lõike 4 kohased otsused on ülimuslikud pädeva asutuse varem samas küsimuses vastu võetud mis tahes muu otsuse suhtes. Mis tahes meetmed, mida pädev asutus võtab seoses lõike 3 või 4 kohase otsuse asjaoludega, peavad olema kooskõlas asjaomase otsusega.

6.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesistuja toob artikli 50 lõikes 2 osutatud aruandes välja pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste laadi ja liigi, saavutatud kokkulepped ja erimeelsuste lahendamiseks tehtud otsused.

Artikkel 20

Pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste lahendamine valdkonnaülesel tasandil

Ühiskomitee lahendab vastavalt artiklites 19 ja 56 osutatud korrale valdkonnaüleseid erimeelsusi, mis võivad tekkida ühe või mitme käesoleva määruse, määruse (EL) nr 1093/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 4 punktis 2 määratletud pädevate asutuste vahel.

Artikkel 21

Järelevalvekolleegiumid

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aitab edendada ja jälgida direktiivis 2009/138/EÜ osutatud järelevalvekolleegiumide tõhusat, tulemuslikku ja järjepidevat toimimist ning liidu õiguse ühetaolist kohaldamist kõigis järelevalvekolleegiumides. Parimate järelevalvetavade lähendamiseks on Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajatel võimalus osaleda järelevalvekolleegiumide tegevuses, sealhulgas kohapealsetes kontrollides, mida teostavad koos kaks või enam pädevat asutust.

2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on juhtroll piiriüleste institutsioonide järelevalvekolleegiumide ühtse ja järjepideva tegevuse tagamisel kogu liidus, võttes arvesse artiklis 23 osutatud finantseerimisasutustega seotud süsteemset riski.

Käesoleva lõike ja käesoleva artikli lõike 1 mõistes käsitatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet pädeva asutusena asjakohaste õigusaktide tähenduses.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib:

a)

järelevalvekolleegiumi töö hõlbustamiseks koguda ja jagada asjakohast teavet koostöös pädevate asutustega ning luua kesksüsteemi, mille kaudu on selline teave kättesaadav kolleegiumis osalevatele pädevatele asutustele, ja hallata seda süsteemi;

b)

algatada ja koordineerida kogu liitu hõlmavaid stressiteste kooskõlas artikliga 32, mille abil hinnatakse finantseerimisasutuste võimet kohaneda eelkõige artiklis 23 osutatud finantseerimisasutustega seotud süsteemsete riskidega ja ebasoodsate turusuundumustega, ning hinnata süsteemse riski võimalikku suurenemist stressiolukorras, tagades liikmesriikide tasandil võimalikult ühtse metoodika kohaldamise selliste testide läbiviimisel, ning vajaduse korral edastada pädevatele asutustele soovitusi stressitestidega kindlaks tehtud probleemide kõrvaldamiseks;

c)

edendada tulemuslikke ja tõhusaid järelevalvetoiminguid, sealhulgas selliste riskide hindamine, millega finantseerimisasutused kokku puutuvad või võivad kokku puutuda, nagu on kindlaks tehtud järelevalve käigus või stressiolukorras;

d)

teostada vastavalt käesolevas määruses nimetatud ülesannetele ja volitustele järelevalvet pädevate asutuste tegevuse üle, ning

e)

taotleda järelevalvekolleegiumilt täiendavat arutelu juhul, kui ta leiab, et otsus tooks kaasa liidu õiguse ebaõige kohaldamise või et see ei aitaks kaasa järelevalvetavade lähendamisele. Samuti võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve paluda konsolideerimisgrupi järelevalvajalt järelevalvekolleegiumi koosoleku kokku kutsumist või mõne punkti lisamist koosoleku päevakorda.

3.   Järelevalvekolleegiumide tööd käsitlevate sätete ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja töötada regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid ning anda artikli 16 kohaseid suuniseid ja soovitusi, et edendada järelevalvealase töö ja järelevalvekolleegiumide parimate tavade lähendamist.

4.   Õiguslikult siduv vahendajaroll võimaldab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel lahendada pädevate asutuste vahelisi vaidlusi artiklis 19 sätestatud korras. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib teha asjaomase asutuse suhtes vahetult kohaldatavaid järelevalvealaseid otsuseid vastavalt artiklile 19.

Artikkel 22

Üldsätted

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab nõuetekohaselt arvesse süsteemset riski, nagu see on määratletud määruses (EL) nr 1092/2010 Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve käsitleb võimalikke finantsteenuste häireid:

a)

mis on põhjustatud kogu finantssüsteemi või selle osade nõrgenemisest ning

b)

millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed siseturule ja reaalmajandusele.

Vajaduse korral kaalub Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve süsteemse riski jälgimist ja hindamist vastavalt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt välja töötatud korrale ning reageerib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatustele ja soovitustele vastavalt määruse (EL) nr 1092/2010 artiklile 17.

2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab koos Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja kooskõlas artikli 23 lõikega 1 välja ühise lähenemisviisi süsteemse tähtsuse kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks, sealhulgas vajadusel kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad.

Nimetatud näitajad on põhielement asjakohaste järelevalvemeetmete kindlaksmääramisel. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jälgib ühtse lähenemisviisi edendamise eesmärgil kindlaksmääramiste lähenemise astet.

3.   Ilma et see piiraks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaldamist, koostab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vajaduse korral finantseerimisasutuste jaoks täiendavaid suuniseid ja soovitusi, et võtta arvesse nendega seotud süsteemseid riske.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tagab, et finantseerimisasutustega seotud süsteemseid riske võetakse arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud valdkondade regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõude koostamisel.

4.   Ühe või mitme pädeva asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve uurida konkreetset liiki finantseerimisasutusi, tooteliike või käitumisviise, et hinnata võimalikke ohte finantssüsteemi stabiilsusele ning esitada asjaomastele pädevatele asutustele asjakohaseid soovitusi meetmete võtmiseks.

Selleks võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kasutada talle käesoleva määrusega, sealhulgas artikliga 35 antud volitusi.

5.   Ühiskomitee tagab käesoleva artikli kohaselt võetud meetmete üldise ja valdkonnaülese koordineerimise.

Artikkel 23

Süsteemse riski kindlakstegemine ja mõõtmine

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerides välja kriteeriumid süsteemse riski kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks ning asjakohase stressitestimise korra, mis hõlmab hinnangu andmist selle kohta, kas finantseerimisasutustega seotud süsteemne risk võib stressiolukordades suureneda.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab lisaks välja asjakohase stressitestimise korra, mis aitab määrata kindlaks neid finantseerimisasutusi, kellega võib olla seotud süsteemne risk. Nende finantseerimisasutuste suhtes kohaldatakse tugevdatud järelevalvet ning vajaduse korral artiklis 25 osutatud saneerimis- ja likvideerimismenetlusi.

2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab kindlustus- ja edasikindlustusandjate ning tööandjapensionide kogumisasutustega seotud süsteemse riski kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks vajalike kriteeriumite väljatöötamisel täiel määral arvesse vastavaid rahvusvahelisi lähenemisviise, sealhulgas finantsstabiilsuse nõukogu, Rahvusvahelise Valuutafondi, Rahvusvahelise kindlustusjärelevalve ameti ja Rahvusvaheliste Arvelduste Panga poolt kehtestatud lähenemisviise.

Artikkel 24

Pidev suutlikkus reageerida süsteemsetele riskidele

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tagab, et tal on spetsialiseeritud ja pidev suutlikkus tõhusalt reageerida artiklites 22 ja 23 osutatud süsteemsete riskide materialiseerumise korral ning eelkõige seoses institutsioonidega, kellega on seotud süsteemne risk.

2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve täidab talle käesoleva määruse ja artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega antud ülesandeid ning annab oma panuse sidusa ja koordineeritud kriiside ohjamise ja lahendamise korra toimimisse liidus.

Artikkel 25

Saneerimis- ja likvideerimismenetlused

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aitab kaasa tõhusate ja järjepidevate saneerimis- ja likvideerimiskavade, kriisiolukorras kasutatavate menetluste ja ennetusmeetmete väljatöötamisele ja koordineerimisele ning osaleb selles aktiivselt, et minimeerida igasuguste pankrotiohtude süsteemset mõju.

2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib välja selgitada parimad tavad, mille eesmärk on hõlbustada raskustesse sattunud finantseerimisasutuste ja eelkõige piiriüleste kontsernide saneerimist ja likvideerimist viisil, mis välistab pankrotiohu edasikandumise, tagades selliste asjakohaste vahendite, sealhulgas piisavate ressursside kättesaadavuse, mis võimaldavad lahendada raskustesse sattunud finantseerimisasutuse või kontserni saneerimise või likvideerimise korrapärasel, kulutõhusal ja õigeaegsel viisil.

3.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib töötada välja artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides täpsustatud regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt artiklites 10–15 sätestatud korrale.

Artikkel 26

Kindlustustagatiste riiklike skeemide Euroopa võrgustiku väljatöötamine

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib aidata hinnata vajadust piisavalt rahastatud ja ühtlustatud kindlustustagatiste riiklike skeemide Euroopa võrgustiku järele.

Artikkel 27

Kriiside ennetamine, ohjamine ja lahendamine

Komisjon võib paluda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel aidata kaasa direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 242 osutatud hindamisele, eelkõige seoses järelevalveasutuste koostööga järelevalvekolleegiumides ja nende toimimisega, järelevalvetegevusega lisakapitalinõuete sätestamisel, grupi järelevalve ja kapitalihalduse tugevdamise eeliste hindamisega kindlustus- või edasikindlustusandjate konsolideerimisgrupis, sealhulgas seoses võimalike meetmetega, millega tugevdatakse kindlustuskonsolideerimisgruppide kindlat piiriülest juhtimist, eelkõige seoses riskijuhtimise ja varahaldusega, ning ta võib esitada aruande uute arengute ja edasiminekute kohta seoses järgmisega:

a)

ühtlustatud raamistik varajaseks sekkumiseks;

b)

konsolideerimisgrupi tsentraalse riskijuhtimise tavad, konsolideerimisgrupi sisemudelite toimimine, sealhulgas stresstestimine;

c)

konsolideerimisgrupi sisesed tehingud ja riskikontsentratsioonid;

d)

hajutamise ja kontsentreerimise mõju pikema aja jooksul;

f)

vara üleandmise, maksejõuetuse ja lõpetamismenetluste ühtlustatud raamistik, mis kõrvaldab vara üleandmise puhul asjaomasest siseriiklikust äriühinguõigusest tulenevad takistused;

g)

sama konsolideerimisgrupi tütarettevõtjate kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute samaväärsel tasemel kaitse, eelkõige kriisiolukordades;

h)

ühtlustatud ja piisavalt rahastatavad liitu hõlmavad kindlustusvaldkonna tagatisskeemid.

Võttes arvesse punkti f, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitada aruande ka arengute ja edasiminekute kohta seoses koordineeritud siseriikliku kriisiohjamiskorra kogumiga, sealhulgas ka selle vajaduse kohta, või muu ühtse ja usaldusväärse rahastamismehhanismide süsteemi kohta, mis hõlmaks asjakohaseid finantsinstrumente.

Artikli 81 kohasel käesoleva määruse läbivaatamisel pööratakse erilist tähelepanu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve rolli võimalikule tugevdamisele kriiside ennetamise, ohjamise ja lahendamise raamistikus.

Artikkel 28

Ülesannete ja kohustuste delegeerimine

1.   Pädevad asutused võivad käesolevas artiklis sätestatud tingimustel delegeerida ülesandeid ja kohustusi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele või teistele pädevatele asutustele, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve või teised pädevad asutused sellega nõustuvad. Liikmesriigid võivad kehtestada kohustuste delegeerimisega seonduvad erimenetlused, mida asjaomase liikmesriigi pädevad asutused peavad järgima enne selliste delegeerimiskokkulepete sõlmimist, ning piirata delegeerimise ulatust, nii et see hõlmaks vaid seda, mis on vajalik piiriüleste finantseerimisasutuste ja piiriüleste kontsernide tõhusaks järelevalveks.

2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ergutab ja lihtsustab ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel, määrates kindlaks ülesanded ja kohustused, mida saab delegeerida või ühiselt täita, ning edendades parimaid tavasid.

3.   Ülesannete delegeerimise tulemusena jaotuvad artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides sätestatud pädevused ümber. Delegeeritud kohustustega seotud menetlust, nende täitmsit ning halduslikku ja kohtulikku kontrolli reguleerib selle liikmesriigi õigus, kelle asutusele kohustused delegeeritakse.

4.   Pädevad asutused teavitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet delegeerimiskokkulepetest, mida nad kavatsevad sõlmida. Nad ei sõlmi kõnealuseid kokkuleppeid enne ühe kuu möödumist Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitamisest.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib kavandatud kokkuleppe kohta esitada arvamuse ühe kuu jooksul alates sellekohase teabe saamisest.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab asjakohasel viisil kõik pädevate asutuste vahel sõlmitud delegeerimiskokkulepped, et tagada kõigi asjaomaste isikute nõuetekohane teavitamine.

Artikkel 29

Ühine järelevalvekultuur

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on oluline roll liidu ühise järelevalvekultuuri ja ühtsete järelevalvetavade kujundamisel ning ühtsete menetluste ja lähenemisviiside tagamisel kogu liidus. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on vähemalt järgmised ülesanded:

a)

esitada pädevatele asutustele arvamusi;

b)

edendada tõhusat kahe- ja mitmepoolset teabevahetust pädevate asutuste vahel, järgides samas asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõudeid;

c)

aidata välja töötada kõrgekvaliteedilisi ja ühtseid järelevalvestandardeid, sealhulgas aruandlusstandardeid, ja rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid vastavalt artikli 1 lõikele 3;

d)

vaadata läbi komisjoni vastuvõetud asjakohaste regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve väljaantud suuniste ja soovituste kohaldamine ning teha vajaduse korral muudatusettepanekuid ning

e)

koostada valdkondlikke ja valdkondadevahelisi koolitusprogramme, soodustada töötajate vahetust ning julgustada pädevaid asutusi rohkem kasutama lähetusi ja muid vahendeid.

2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib vajaduse korral töötada välja uusi praktilisi meetmeid ja lähenemisvahendeid, et edendada ühtseid järelevalvealaseid lähenemisviise ja -tavasid.

Artikkel 30

Vastastikused eksperdihinnangud pädevate asutuste kohta

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve organiseerib ja koostab korrapäraselt vastastikuseid eksperdihinnanguid pädevate asutuste mõne toimingu või kogu tegevuse kohta, et täiendavalt suurendada järelevalvetulemuste sidusust. Selleks töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja meetodid, mille kohaselt asjaomaseid asutusi objektiivselt hinnata ja võrrelda. Vastastikuste eksperdihinnangute teostamisel võetakse arvesse olemasolevat teavet asjaomase pädeva asutuse kohta ning asjaomase asutuse suhtes juba läbiviidud hindamisi.

2.   Vastastikused eksperdihinnangud hõlmavad vähemalt järgmiste elementide hindamist:

a)

pädeva asutuse ressursside ja juhtimiskorra vastavus vajadustele, eelkõige seoses artiklites 10–15 osutatud regulatiivsete tehniliste standardite ja rakenduslike tehniliste standardite ning artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide tõhusa kohaldamisega ja suutlikkusega võtta arvesse turusuundumusi;

b)

liidu õiguse ja järelevalvetavade, sealhulgas artiklite 10–16 kohaselt vastu võetud regulatiivsete tehniliste standardite ja rakenduslike tehniliste standardite, suuniste ja soovituste kohaldamisel saavutatud lähenemise aste ning hinnang selle kohta, mil määral järelevalvetavad võimaldavad saavutada liidu õiguses sätestatud eesmärke;

c)

mõne pädeva asutuse välja töötatud parimad tavad, mille võiksid üle võtta ka teised pädevad asutused;

d)

liidu õiguse rakendamisel vastu võetud sätete täitmise tagamisel saavutatud tulemuslikkus ja lähenemise aste, sealhulgas vastutavate isikute suhtes haldusmeetmete ja sanktsioonide kohaldamine, kui nimetatud sätteid ei ole järgitud.

3.   Vastastikuse eksperdihinnangu alusel võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve anda artikli 16 kohaseid suuniseid ja soovitusi. Vastavalt artikli 16 lõikele 3 püüavad pädevad asutused järgida Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve suunist ja soovitust. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab vastastikuse eksperdihinnangu tulemusi arvesse artiklite 10–15 kohaste regulatiivsete või rakenduslike tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel.

4.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb vastastikuste eksperthinnangute alusel kindlaksmääratud parimad tavad üldsusele kättesaadavaks. Lisaks võib teha üldsusele kättesaadavaks kõik muud vastastikuste eksperdihinnangute tulemused, kui pädev asutus, kelle suhtes vastastikust eksperdihinnangut läbi viiakse, annab selleks oma nõusoleku.

Artikkel 31

Koordineerimine

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koordineerib üldiselt pädevate asutuste tegevust, eelkõige juhul, kui ebasoodsad arengutendentsid võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi stabiilsust.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve soodustab liidu koordineeritud meetmete võtmist, tehes selleks muu hulgas järgmist:

a)

lihtsustades teabevahetust pädevate asutuste vahel;

b)

määrates kindlaks kõigile asjaomastele pädevatele asutustele kättesaadavaks tehtava teabe ulatuse ja, kui see on võimalik ja asjakohane, kontrollides selle usaldusväärsust;

c)

viies pädevate asutuste taotlusel või omal algatusel läbi mittesiduvat vahendamist, ilma et see piiraks artikli 19 kohaldamist;

d)

teavitades Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu viivitamata mis tahes võimalikust eriolukorrast;

e)

võttes finantsturgude toimimist ohustada võivate arengute korral kõik asjakohased meetmed, et hõlbustada asjaomaste pädevate asutuste võetavate meetmete kooskõlastamist;

f)

koondades kesksüsteemi pädevatelt asutustelt artiklite 21 ja 35 kohaselt saadud teabe, mis on saadud rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsevate asutuste aruandekohustuse tulemusena. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jagab seda teavet teiste asjakohaste pädevate asutustega.

Artikkel 32

Turusuundumuste hindamine

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jälgib ja hindab turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas ja vajaduse korral teavitab Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni asjakohastest mikrousaldatavuse suundumustest ning võimalikest riskidest ja nõrkadest kohtadest. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve lisab oma hinnangutesse majandusanalüüsi turgude kohta, kus finantseerimisasutused toimivad, ning hinnangu selle kohta, milline on võimalike turusuundumuste mõju sellistele asutustele.

2.   Koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga algatab ja koordineerib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kogu liitu hõlmavaid hinnanguid finantseerimisasutuste kohanemisvõime kohta ebasoodsate turusuundumuste korral. Selleks töötab ta pädevate asutuste jaoks välja:

a)

ühtsed meetodid, mille kohaselt hinnata majanduslike stsenaariumide mõju asutuste finantsseisundile;

b)

ühtsed lähenemisviisid finantseerimisasutuste kohanemisvõimet käsitlevate hindamiste tulemuste edastamise kohta;

c)

ühise metoodika konkreetsete toodete omaduste või levitamistoimingute mõju hindamiseks asutuse finantsseisundile ja kindlustusvõtjatele, pensioniskeemi liikmetele, soodustatud isikutele ja tarbijate teavitamisele.

3.   Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1092/2010 kohaseid Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesandeid, esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vähemalt kord aastas ja vajaduse korral sagedamini Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule oma pädevusvaldkonnas suundumuste, võimalike riskide ja nõrkade kohtade hinnangu.

Kõnealustes hinnangutes liigitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peamised riskid ja nõrgad kohad ning teeb vajaduse korral ennetavate meetmete või parandusmeetmete ettepanekud.

4.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tagab, et piisaval määral võetakse arvesse valdkondadevahelisi arengutendentse, riske ja nõrku kohti, tehes selleks ühiskomitee kaudu tihedat koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).

Artikkel 33

Rahvusvahelised suhted

1.   Ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide pädevust, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve luua kontakte ja sõlmida halduskokkuleppeid järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide valitsusasutustega. Kõnealused kokkulepped ei loo liidule ja selle liikmesriikidele õiguslikke kohustusi ega takista liikmesriike ja nende pädevaid asutusi sõlmimast kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid kolmandate riikidega.

2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aitab ette valmistada kolmandate riikide järelevalvekorra samaväärsust käsitlevaid otsuseid vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele.

3.   Artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandes nimetab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikide haldusasutustega sõlmitud halduskokkulepped ning vastavusotsuste ettevalmistamisel antud abi.

Artikkel 34

Muud ülesanded

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel esitada Euroopa Parlamendile, nõukogule või komisjonile arvamusi kõigis tema pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes.

2.   Seoses direktiivi 92/49/EMÜ ning direktiivide 2002/83/EÜ ja 2005/68/EÜ (nagu neid on muudetud direktiiviga 2007/44/EÜ) reguleerimisalasse kuuluvate ühinemiste ja omandamistega seotud usaldatavusnormatiivide täitmise hindamisega, mis kõnealuse direktiivi kohaselt eeldavad vähemalt kahe liikmesriigi pädevate asutuste vastastikusi konsultatsioone, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asjaomase pädeva asutuse taotlusel esitada ja avaldada arvamuse, mis käsitleb usaldatavusnormatiivide täitmise hindamist, välja arvatud direktiivi 92/49/EMÜ artikli 15b lõike 1 punktis e, direktiivi 2002/83/EÜ artikli 15b lõike 1 punktis e ja direktiivi 2005/68/EÜ artikli 19a lõike 1 punktis e sätestatud kriteeriumidega seonduv. Arvamus esitatakse viivitamata ja igal juhul enne hindamisperioodi lõppu vastavalt direktiivile 92/49/EMÜ ning direktiividele 2002/83/EÜ ja 2005/68/EÜ (nagu neid on muudetud direktiiviga 2007/44/EÜ). Valdkondade suhtes, mille kohta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib esitada arvamuse, kohaldatakse artiklit 35.

Artikkel 35

Teabe kogumine

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve taotlusel annavad liikmesriikide pädevad asutused Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele kogu teabe, mida on vaja käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks, eeldusel et asjaomane teave on neile seaduslikult kättesaadav ja tingimusel, et teabenõue on asjassepuutuva ülesande sisu jaoks vajalik.

2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ka nõuda, et teavet esitataks korrapäraste ajavahemike järel ja kindlas vormis. Võimaluse korral kasutatakse teabenõuete puhul ühtseid aruandlusvorme.

3.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib liikmesriigi pädeva asutuse nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel anda teavet, mis on vajalik pädeva asutuse ülesannete täitmiseks, järgides asjaomase valdkonna õigusaktides ja artiklis 70 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust.

4.   Enne teabe nõudmist vastavalt käesolevale artiklile ning selleks, et vältida topeltaruandlust, võtab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve arvesse olemasolevat asjakohast statistikat, mida koostavad ja levitavad Euroopa statistikasüsteem ja Euroopa Keskpankade Süsteem.

5.   Kui teave ei ole kättesaadav või kui pädevad asutused ei tee seda õigeaegselt kättesaadavaks, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude asjaomase liikmesriigi teistele järelevalveasutustele, finantsvaldkonna eest vastutavale ministeeriumile (juhul kui ministeeriumi käsutuses on usaldatavusnormatiivide täitmisega seotud teavet), keskpangale või statistikaametile.

6.   Kui teave ei ole kättesaadav või kui seda ei tehta lõigete 1 või 5 alusel õigeaegselt kättesaadavaks, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude otse asjaomasele finantseerimisasutusele. Põhjendatud teabenõudes selgitatakse, miks asjaomast finantseerimisasutust käsitlevat teavet vajatakse.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab asjakohaseid pädevaid asutusi käesoleva lõike ja lõike 5 kohastest teabenõuetest.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve taotlusel aitavad pädevad asutused Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel sellist teavet koguda.

7.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib kasutada käesoleva artikli alusel saadud konfidentsiaalset teavet ainult käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 36

Suhted Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb korrapäraselt tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga.

2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule korrapäraselt ja õigeaegselt teavet, mida kõnealusel nõukogul on vaja oma ülesannete täitmiseks. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete täitmiseks vajalikud andmed, mis ei ole kokkuvõtlikul kujul või koondvormis, esitatakse põhjendatud taotluse korral viivitamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule vastavalt määruse (EL) nr 1092/2010 artiklile 15. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kehtestab koos Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga asjakohase sisekorra konfidentsiaalse, eelkõige üksikute finantseerimisasutustega seotud teabe edastamiseks.

3.   Kooskõlas artiklitega 4 ja 5 tagab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, et määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 16 kohastele Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatustele ja soovitustele järgnevad nõuetekohased järelmeetmed.

4.   Pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatuse või soovituse saamist korraldab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve viivitamata järelevalvenõukogu koosoleku ja hindab sellise hoiatuse või soovituse mõju oma ülesannete täitmisele.

Asjakohase otsustamismenetluse käigus teeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse meetmete kohta, mis tuleb kooskõlas käesoleva määrusega antud volitustega võtta, et lahendada hoiatustes või soovitustes tõstatatud küsimusi.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei järgi soovitust, põhjendab ta seda Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ja nõukogule.

5.   Vajaduse korral kasutab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve käesoleva määrusega antud volitusi, et tagada selliste hoiatuste või soovituste järelmeetmed, mida Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu annab liikmesriigi pädevale järelevalveasutusele.

Kui adressaat ei kavatse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitust järgida, teatab ta sellest järelevalvenõukogule ja põhjendab oma otsust.

Kui pädev asutus teavitab nõukogu ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 17 kohaselt, võtab ta nõuetekohaselt arvesse järelevalvenõukogu seisukohti.

6.   Käesoleva määrusega kehtestatud ülesannete täitmisel võtab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve nõuetekohaselt arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatusi ja soovitusi.

Artikkel 37

Kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu ja tööandjapensionide sidusrühmade kogu

1.   Sidusrühmadega konsulteerimise hõlbustamiseks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesannetega seotud valdkondades luuakse kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu ja tööandjapensionide sidusrühmade kogu (edaspidi koos viidatud „sidusrühmade kogud”). Sidusrühmade kogudega konsulteeritakse artiklite 10–15 kohaselt võetavate meetmete osas seoses regulatiivsete tehniliste standardite ja rakenduslike tehniliste standarditega ning artikli 16 kohaselt võetavate meetmete osas seoses suuniste ja soovituste osas, kui need ei puuduta üksikuid finantseerimisasutusi. Kui meetmeid tuleb võtta kiiresti ja konsulteerimine ei ole võimalik, teavitatakse sidusrühmade kogusid nii kiiresti kui võimalik.

Sidusrühmade kogud tulevad kokku vähemalt neli korda aastas. Nad võivad ühiselt arutada vastastikust huvi pakkuvaid valdkondi ning nad teavitavad üksteist muudest arutusel olevatest küsimustest.

Ühe sidusrühmade kogu liikmed võivad olla ka teise sidusrühmade kogu liikmed.

2.   Kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogusse kuulub 30 liiget, kes võrdses osas esindavad liidus tegutsevaid kindlustus- ja edasikindlustusandjaid ja kindlustusvahendajaid, nende töötajate esindajaid, samuti tarbijaid ning kindlustuse ja edasikindlustuse teenuste kasutajaid ning VKE-de ja asjaomaste kutseühingute esindajaid. Vähemalt viis liiget on sõltumatud tippteadlased. Kümme liiget esindab kindlustusandjaid, edasikindlustusandjaid või kindlustusvahendajaid ja neist kolm esindab kindlustuskooperatiive ja vastastikuseid kindlustus- või edasikindlustusandjaid.

3.   Tööandjapensionide sidusrühmade kogusse kuulub 30 liiget, kes võrdses osas esindavad liidus tegutsevaid tööandjapensioni kogumisasutusi, töötajate esindajaid, soodustatud isikute esindajaid, VKE-de esindajaid ja asjaomaste kutseühingute esindajaid. Vähemalt viis liiget on sõltumatud tippteadlased. Kümme liiget esindab tööandjapensioni kogumisasutusi.

4.   Sidusrühmade kogude liikmed määrab järelevalvenõukogu asjakohaste sidusrühmade ettepanekul. Otsuse tegemisel tagab järelevalvenõukogu nii palju kui võimalik asjakohase geograafilise ja soolise tasakaalu ning sidusrühmade esindatuse kogu liidu piires.

5.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve annab kogu vajaliku teabe, mille suhtes kohaldatakse artiklis 70 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust, ja tagab sidusrühmade kogudele piisava abi sekretariaaditeenuste valdkonnas. Mittetulundusorganisatsioone esindava sidusrühmade kogude liikmete jaoks kehtestatakse nõuetekohane hüvitis, seda ei kohaldata tööstuse esindajate suhtes. Kogud võivad luua tehnilisi küsimusi käsitlevaid töörühmi. Sidusrühmade kogude liikmete volitused kestavad kaks ja pool aastat, pärast mida tuleb läbi viia uus valikumenetlus.

Sidusrühmade kogu liikmed võivad olla valitud kaheks järjestikuseks ametiajaks.

6.   Sidusrühmade kogu võib esitada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele arvamusi ja nõuandeid kõikides küsimustes, mis on seotud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesannetega, pöörates erilist tähelepanu artiklites 10–16 ning artiklites 29, 30 ja 32 sätestatud ülesannetele.

7.   Sidusrühmade kogud võtavad liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu oma kodukorra.

8.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avalikustab sidusrühmade kogude arvamused ja nõuanded ning konsultatsioonide tulemused.

Artikkel 38

Kaitsemeetmed

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tagab, et artiklite 18 või 19 kohaselt vastu võetud otsused ei ole mingil moel vastuolus liikmesriikide eelarvepädevusega.

2.   Kui liikmesriik leiab, et artikli 19 lõike 3 kohane otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega, võib ta kahe nädala jooksul pärast Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse esitamist pädevatele asutustele teatada Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ja komisjonile, et pädev asutus kõnealust otsust ei rakenda.

Liikmesriik põhjendab kõnealuses teatises selgelt ja üksikasjalikult, miks ja kuidas kõnealune otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega.

Kõnealuse teatise esitamise korral Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus peatatakse.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab liikmesriiki ühe kuu jooksul pärast liikmesriigi sellekohase teatise saamist sellest, kas ta jääb oma otsuse juurde, muudab oma otsust või tühistab selle. Juhul kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jääb oma otsuse juurde või muudab seda, teeb ta avalduse selle kohta, et eelarvepädevust ei mõjutata.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jääb oma otsuse juurde, võtab nõukogu ühel oma koosolekul, mis toimub hiljemalt kahe kuu jooksul pärast seda, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on vastavalt neljandale lõigule teavitanud asjaomast liikmesriiki, hääletamisel antud häälte enamusega vastu otsuse selle kohta, kas Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus tuleb jätta jõusse.

Kui nõukogu pärast asjaomase küsimuse arutamist ei võta vastavalt viiendale lõigule vastu otsust Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus jõusse jätta, lõpetatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse kohaldamine.

3.   Kui liikmesriik leiab, et artikli 18 lõike 3 kohane otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega, võib ta kolme tööpäeva jooksul pärast Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse pädevale asutusele teatavaks tegemist teatada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele, komisjonile ja nõukogule, et pädev asutus kõnealust otsust ei rakenda.

Liikmesriik põhjendab kõnealuses teatises selgelt ja üksikasjalikult, miks ja kuidas kõnealune otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega.

Kõnealuse teatise esitamise korral Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus peatatakse.

Nõukogu kutsub kümne tööpäeva jooksul kokku koosoleku ja teeb oma liikmete lihthäälteenamusega otsuse selle kohta, kas tühistada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus.

Kui nõukogu pärast asjaomase küsimuse arutamist ei võta vastavalt neljandale lõigule vastu otsust tühistada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus, lõppeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse peatumine.

4.   Kui nõukogu on teinud kooskõlas lõikega 3 otsuse artikli 18 lõikega 3 seonduvat Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsust mitte tühistada ning kui asjaomane liikmesriik leiab endiselt, et kõnealune Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega, võib asjaomane liikmesriik teavitada sellest komisjoni ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet ning paluda nõukogul küsimus uuesti läbi vaadata. Asjaomane liikmesriik põhjendab selgelt, miks ta nõukogu otsusega ei nõustu.

Nõukogu kinnitab nelja nädala jooksul pärast esimeses lõigus osutatud teavitamist oma algse otsuse või teeb uue otsuse kooskõlas lõikega 3.

Nõukogu võib nelja nädala pikkust ajavahemikku pikendada veel nelja nädala võrra, kui juhtumi konkreetsed asjaolud seda nõuavad.

5.   Käesoleva artikli mis tahes kuritarvitamine – eelkõige seoses sellise Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsusega, millel ei ole märkimisväärset või sisulist mõju liikmesriigi eelarvele – on keelatud kui siseturuga kokkusobimatu.

Artikkel 39

Otsustamismenetlus

1.   Enne käesoleva määruse kohase otsuse tegemist teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve nimelist adressaati otsuse tegemise kavatsusest, määrates tähtaja, mille jooksul võib adressaat kõnealuses küsimuses esitada oma seisukohti, võttes täielikult arvesse küsimuse kiireloomulisust, keerukust ja võimalikke tagajärgi. Seda kohaldatakse mutatis mutandis artikli 17 lõikes 3 osutatud soovituste suhtes.

2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuses tuleb märkida otsuse aluseks olevad asjaolud.

3.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse adressaate teavitatakse käesoleva määruse kohastest õiguskaitsevahenditest.

4.   Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab vastu artikli 18 lõigete 3 või 4 kohase otsuse, vaatab ta selle läbi asjakohase ajavahemiku järel.

5.   Artiklite 17, 18 või 19 kohased Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsused avalikustatakse ning esitatakse asjaomase pädeva asutuse või finantseerimisasutuse andmed ja otsuse põhisisu, välja arvatud juhul, kui avalikustamine on vastuolus finantseerimisasutuste õigustatud huviga nende ärisaladuste hoidmisel või kui see võib tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsust.

III PEATÜKK

ÜLESEHITUS

1. JAGU

Järelevalvenõukogu

Artikkel 40

Koosseis

1.   Järelevalvenõukogusse kuuluvad:

a)

eesistuja, kellel ei ole hääleõigust;

b)

igas liikmesriigis finantseerimisasutuste järelevalve eest vastutava avalik-õigusliku asutuse juht, kes osaleb järelevalvenõukogu kohtumistel isiklikult vähemalt kaks korda aastas;

c)

üks komisjoni esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

d)

üks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

e)

üks esindaja kummastki ülejäänud kahest Euroopa järelevalveasutusest, kellel ei ole hääleõigust.

2.   Järelevalvenõukogu kutsub kokku koos sidusrühmade kogudega peetava koosoleku korrapäraselt vähemalt kaks korda aastas.

3.   Iga pädev asutus nimetab oma asutusest kõrgetasemelise asendusliikme, kes võib asendada lõike 1 punktis b osutatud järelevalvenõukogu liiget, kui viimane ei saa kohtumisel osaleda.

4.   Liikmesriigis, kus on rohkem kui üks käesoleva määruse kohaselt järelevalve eest vastutav ametiasutus, lepivad kõnealused asutused kokku, kes on nende ühine esindaja. Kui aga järelevalvenõukogu arutab küsimust, mis ei kuulu lõike 1 punktis b osutatud liikme poolt esindatud liikmesriigi asutuse pädevusse, võib asjaomane liige siiski võtta kaasa liikmesriigi asjaomase pädeva asutuse esindaja, kellel ei ole hääleõigust.

5.   Järelevalvenõukogu võib lubada oma töös osaleda vaatlejatel.

Tegevdirektor võib osaleda järelevalvenõukogu koosolekutel hääleõiguseta.

Artikkel 41

Asutusesisesed komiteed ja töörühmad

1.   Järelevalvenõukogu võib teatavate ülesannete täitmiseks moodustada asutusesiseseid komiteesid või töörühmi ning delegeerida kõnealustele sisekomiteedele või töörühmadele ja juhatusele või eesistujale teatavaid selgelt kindlaks määratud ülesandeid ja otsuseid.

2.   Artikli 19 kohaldamiseks moodustab järelevalvenõukogu erimeelsuste erapooletuks lahendamiseks töörühma, kuhu kuuluvad eesistuja ja kaks järelevalvenõukogu liiget, kes ei ole erimeelsusel olevate pädevate asutuste esindajad, kelle huvisid konflikt ei puuduta ja kes ei ole asjaomase pädeva asutusega otseselt seotud.

3.   Töörühm teeb kooskõlas artikli 19 lõikega 2 otsuse ettepaneku, mis esitatakse järelevalvenõukogule lõplikuks vastuvõtmiseks artikli 44 lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud korras.

4.   Järelevalvenõukogu võtab vastu lõikes 2 osutatud töörühma kodukorra.

Artikkel 42

Sõltumatus

Eesistuja ja järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmed täidavad käesoleva määrusega neile pandud ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ega muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid või asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa järelevalvenõukogu liikmeid nende ülesannete täitmisel mõjutada.

Artikkel 43

Ülesanded

1.   Järelevalvenõukogu annab juhiseid Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuseks ja teeb II peatüki kohaseid otsuseid.

2.   Järelevalvenõukogu võtab vastu arvamusi, soovitusi ja otsuseid ning annab II peatüki kohaseid nõuandeid.

3.   Järelevalvenõukogu määrab oma eesistuja.

4.   Järelevalvenõukogu võtab igal aastal enne 30. septembrit juhatuse ettepaneku alusel vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve järgmise aasta tööprogrammi ning edastab selle teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks iga-aastase eelarvemenetluse kohaldamist, ning seejärel avalikustatakse.

5.   Järelevalvenõukogu võtab juhatuse ettepaneku põhjal vastu artikli 53 lõikes 7 osutatud aruande kavandil põhineva Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevust käsitleva aastaaruande, sealhulgas eesistuja ülesannete täitmise kohta, ning edastab nimetatud aruande iga aasta 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruanne avalikustatakse.

6.   Järelevalvenõukogu võtab vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve mitmeaastase tööprogrammi ning edastab selle teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Mitmeaastane tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks iga-aastase eelarvemenetluse kohaldamist, ning seejärel avalikustatakse.

7.   Järelevalvenõukogu võtab eelarve vastu artiklis 63 sätestatud korras.

8.   Järelevalvenõukogul on distsiplinaarvõim eesistuja ja tegevdirektori üle ning ta võib nad kõrvaldada ametist artikli 48 lõikes 5 ja artikli 51 lõikes 5 sätestatud korras.

Artikkel 44

Otsuste tegemine

1.   Järelevalvenõukogu otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl.

Artiklites 10–16 osutatud õigusaktide ning artikli 9 lõike 5 kolmanda lõigu ja VI peatüki kohaselt võetud meetmete ja otsuste puhul teeb järelevalvenõukogu erandina käesoleva lõike esimesest lõigust otsused oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega vastavalt ELi lepingu artikli 16 lõikele 4 ning üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artiklile 3.

Artikli 19 lõike 3 kohaste konsolideerimisgrupi järelevalvaja otsuste puhul käsitatakse töörühma esitatud otsus vastuvõetuks, kui see kiidetakse heaks lihthäälteenamusega, v.a juhul kui see lükatakse tagasi liikmete poolt, kes moodustavad sellise blokeeriva vähemuse, nagu on määratletud ELi lepingu artikli 16 lõikes 4 ning üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artiklis 3.

Kõikide teiste artikli 19 lõike 3 kohaste otsuste puhul võetakse töörühma poolt esitatud otsus vastu järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl.

2.   Järelevalvenõukogu koosolek kutsutakse kokku eesistuja kutsel tema algatusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel ning koosolekut juhib eesistuja.

3.   Järelevalvenõukogu võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

4.   Kodukorras sätestatakse üksikasjalikult hääletamiskord, sealhulgas vajaduse korral ka kvoorumiga seotud reeglid. Hääleõiguseta liikmed ja vaatlejad, välja arvatud eesistuja ja tegevdirektor, ei osale järelevalvenõukogu aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantseerimisasutusi, kui artikli 75 lõikes 3 või artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides ei ole sätestatud teisti.

2. JAGU

Juhatus

Artikkel 45

Koosseis

1.   Juhatusse kuuluvad eesistuja ja kuus muud järelevalvenõukogu liiget, kelle on valinud endi seast järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmed.

Kõigil juhatuse liikmetel peale eesistuja on asendusliige, kes võib asendada juhatuse liiget, kellel ei ole võimalik koosolekul osaleda.

Järelevalvenõukogu poolt valitud liikmete ametiaeg on kaks ja pool aastat. Seda ametiaega võib üks kord pikendada. Juhatuse koosseisu puhul on tagatud tasakaalustatud ja proportsionaalne esindatus ning see kajastab liitu tervikuna. Ametiajad on osaliselt kattuvad ning kohaldatakse asjakohast roteerumiskorda.

2.   Juhatus võtab vastu otsused kohalviibivate liikmete häälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl.

Tegevdirektor ja komisjoni esindaja osalevad juhatuse koosolekutel hääleõiguseta.

Komisjoni esindajal on õigus hääletada artiklis 63 osutatud küsimustes.

Juhatus võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

3.   Juhatus kutsutakse kokku eesistuja kutsel tema algatusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel ning koosolekut juhib eesistuja.

Juhatuse koosolekud toimuvad enne iga järelevalvenõukogu koosolekut ja nii tihti, kui juhatus vajalikuks peab. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt viis korda aastas.

4.   Juhatuse liikmeid võivad tulenevalt kodukorrast abistada nõustajad või eksperdid. Hääleõiguseta liikmed, välja arvatud tegevdirektor, ei osale juhatuse aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantseerimisasutusi.

Artikkel 46

Sõltumatus

Juhatuse liikmed täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ja muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa juhatuse liikmeid nende ülesannete täitmisel mõjutada.

Artikkel 47

Ülesanded

1.   Juhatus tagab, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve täidab oma kohustusi ja talle pandud ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele.

2.   Juhatus esitab järelevalvenõukogule vastuvõtmiseks iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi.

3.   Juhatus kasutab oma eelarvepädevust vastavalt artiklitele 63 ja 64.

4.   Juhatus võtab vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve personalipoliitika kava ja vastavalt artikli 68 lõikele 2 vajalikud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) rakendusmeetmed.

5.   Juhatus võtab vastavalt artiklile 72 vastu erisätted, mis käsitlevad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve dokumentidele juurdepääsu õigust.

6.   Juhatus teeb artikli 53 lõikes 7 osutatud aruande kavandi alusel ettepaneku Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevust ja selle eesistuja ülesandeid kajastava aastaaruande kohta, mis esitatakse kinnitamiseks järelevalvenõukogule.

7.   Juhatus võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

8.   Juhatus nimetab apellatsiooninõukogu liikmed ametisse ja vabastab nad ametist kooskõlas artikli 58 lõigetega 3 ja 5.

3. JAGU

Eesistuja

Artikkel 48

Ametisse nimetamine ja ülesanded

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet esindab eesistuja, kes on täiskohaga sõltumatu spetsialist.

Eesistuja vastutab järelevalvenõukogu töö ettevalmistamise eest ning juhatab nii järelevalvenõukogu kui ka juhatuse koosolekuid.

2.   Järelevalvenõukogu nimetab eesistuja ametisse pärast avalikku valikumenetlust, arvestades pädevust, oskusi ning teadmisi finantseerimisasutuste ja finantsturgude kohta ning kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas.

Enne kui kandidaat asub oma kohustusi täitma ja kuni üks kuu pärast tema valimist järelevalvenõukogu poolt võib Euroopa Parlament pärast järelevalvenõukogu valitud kandidaadi ärakuulamist esitada vastuväiteid valitud isiku nimetamise kohta.

Samuti valib järelevalvenõukogu oma liikmete seast asendusliikme, kes täidab eesistuja kohustusi tema puudumise korral. Kõnealust asendusliiget ei tohi valida juhatuse liikmete seast.

3.   Eesistuja ametiaeg on viis aastat ja seda võib ühe korra pikendada.

4.   Eesistuja viie aasta pikkuse ametiaja lõpule eelneva üheksa kuu jooksul hindab järelevalvenõukogu järgmist:

a)

esimesel ametiajal saavutatud tulemused ja nende saavutamise viis;

b)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesanded ja nõuded järgmistel aastatel.

Järelevalvenõukogu võib hinnangut arvesse võttes pikendada eesistuja ametiaega üks kord, tingimusel et Euroopa Parlament kiidab selle heaks.

5.   Eesistuja võib ametist vabastada üksnes Euroopa Parlament järelevalvenõukogu otsuse alusel.

Eesistuja ei või takistada järelevalvenõukogu arutamast eesistujaga seotud küsimusi, eriti vajadust ta ametist vabastada, ning ta ei osale selliste küsimuste arutamisel.

Artikkel 49

Sõltumatus

Ilma et see piiraks järelevalvenõukogu rolli seoses eesistuja ülesannetega, ei küsi ega võta eesistuja vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ja muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid või asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa eesistujat tema ülesannete täitmisel mõjutada.

Kooskõlas artiklis 68 osutatud personalieeskirjadega kehtib eesistuja suhtes pärast ametist lahkumist endiselt siduv kohustus käituda ausalt ja diskreetselt, kui talle pakutakse teatud ametikohta või soodustusi.

Artikkel 50

Aruandlus

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kutsuda eesistuja või tema asendusliikme tegema avaldusi, austades täielikult tema sõltumatust. Eesistuja teeb Euroopa Parlamendis avaldusi ning vastab selle liikmete kõikidele küsimustele iga kord, kui seda palutakse.

2.   Kui Euroopa Parlament seda nõuab, esitab eesistuja vähemalt 15 päeva enne lõikes 1 osutatud avalduse tegemist Euroopa Parlamendile kirjaliku aruande Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuse kohta.

3.   Lisaks artiklites 11–18, 20 ja 33 osutatud teabele sisaldab aruanne ka Euroopa Parlamendi poolt konkreetselt nõutud asjakohast teavet.

4. JAGU

Tegevdirektor

Artikkel 51

Ametisse nimetamine

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet juhib tegevdirektor, kes on täiskohaga sõltumatu spetsialist.

2.   Järelevalvenõukogu nimetab tegevdirektori ametisse pärast avalikku valikumenetlust ja Euroopa Parlamendi heakskiitu, arvestades pädevust, oskusi ning teadmisi finantseerimisasutuste ja finantsturgude kohta, kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas ning juhtimiskogemust.

3.   Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat ja seda võib ühe korra pikendada.

4.   Tegevdirektori ametiaja lõpule eelneva üheksa kuu jooksul hindab järelevalvenõukogu eelkõige järgmist:

a)

esimesel ametiajal saavutatud tulemused ja nende saavutamise viis;

b)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesanded ja nõuded järgmistel aastatel.

Järelevalvenõukogu võib esimeses lõigus osutatud hinnangut arvestades pikendada tegevdirektori ametiaega ühe korra.

5.   Tegevdirektori võib ametist vabastada üksnes järelevalvenõukogu otsusega.

Artikkel 52

Sõltumatus

Ilma et see piiraks juhatuse ja järelevalvenõukogu vastavat rolli seoses tegevdirektori ülesannetega, ei küsi ega võta tegevdirektor vastu juhiseid liidu institutsioonidelt või asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ja muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid või asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa tegevdirektorit tema ülesannete täitmisel mõjutada.

Vastavalt artiklis 68 osutatud personalieeskirjadele on tegevdirektoril ka pärast ametist lahkumist endiselt siduv kohustus käituda ausalt ja diskreetselt, kui talle pakutakse teatud ametikohta või soodustusi.

Artikkel 53

Ülesanded

1.   Tegevdirektor vastutab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve juhtimise eest ja valmistab ette juhatuse tööd.

2.   Tegevdirektor vastutab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve iga-aastase tööprogrammi rakendamise eest lähtuvalt järelevalvenõukogu suunistest ning teda kontrollib juhatus.

3.   Tegevdirektor võtab kõik vajalikud meetmed, eelkõige võtab vastu sise-eeskirjad ja avaldab teatised, et tagada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve toimimine, nagu on ette nähtud käesoleva määrusega.

4.   Tegevdirektor koostab artikli 47 lõikes 2 osutatud mitmeaastase tööprogrammi.

5.   Iga aasta 30. juuniks koostab tegevdirektor artikli 47 lõikes 2 osutatud tööprogrammi järgmiseks aastaks.

6.   Tegevdirektor koostab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esialgse eelarveprojekti vastavalt artiklile 63 ja rakendab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarvet vastavalt artiklile 64.

7.   Tegevdirektor koostab igal aastal aruande kavandi, mille ühes jaos käsitletakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve õiguslikku ja järelevalvealast tegevust ning teises jaos finants- ja haldusküsimusi.

8.   Tegevdirektor kasutab talle Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajate suhtes artikli 68 kohaselt antud volitusi ja lahendab personaliküsimusi.

IV PEATÜKK

EUROOPA JÄRELEVALVEASUTUSTE ÜHISED ORGANID

1. JAGU

Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee

Artikkel 54

Asutamine

1.   Käesolevaga asutatakse Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee.

2.   Ühiskomitee toimib foorumina, kus Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb korrapärast ja tihedat koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ning tagab töö valdkonnaülese ühtluse, eelkõige järgmistes küsimustes:

finantskonglomeraadid;

raamatupidamine ja auditeerimine;

mikrousaldatavuse analüüs sektoriüleste arengute, riskide ja ohtude kohta finantsstabiilsuse tagamiseks;

jaeinvesteerimistooted;

rahapesuvastased meetmed ning

teabevahetus Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ning suhete arendamine Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa järelevalveasutuste vahel.

3.   Ühiskomiteel on Euroopa järelevalveasutuste eraldatud töötajad, kes moodustavad sekretariaadi. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eraldab piisavad vahendid haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulude katmiseks.

4.   Kui finantseerimisasutuse tegevus hõlmab eri valdkondi, lahendab ühiskomitee erimeelsused vastavalt artiklile 56.

Artikkel 55

Koosseis

1.   Ühiskomitee koosneb Euroopa järelevalveasutuste eesistujatest ning artikli 57 kohaselt loodud allkomiteede eesistujatest.

2.   Tegevdirektor, komisjoni esindaja ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja kutsutakse ühiskomitee koosolekutele ja ka artiklis 57 osutatud allkomiteede koosolekutele vaatlejatena.

3.   Ühiskomitee eesistuja nimetatakse ametisse iga-aastase rotatsiooni alusel Euroopa järelevalveasutuste eesistujate hulgast. Ühiskomitee eesistuja on ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ase-eesistuja.

4.   Ühiskomitee võtab vastu ja avaldab oma kodukorra. Kodukorras võidakse täpsustada ühiskomitee koosolekute täiendavad osalised.

Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord kahe kuu tagant.

Artikkel 56

Ühised seisukohad ja õigusaktid

II peatüki kohaste ülesannete ulatuses ja eelkõige seoses direktiivi 2002/87/EÜ rakendamisega peab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vajaduse korral jõudma ühistele seisukohtadele Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).

Käesoleva määruse artiklite 10–15, 17, 18, või 19 kohased õigusaktid, mis on seotud direktiivi 2002/87/EÜ kohaldamise või artikli 1 lõikes 2 osutatud muude selliste liidu õigusaktide kohaldamisega, mis kuuluvad ka Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) või Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) pädevusse, võtavad vastavalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) vastu samal ajal.

Artikkel 57

Allkomiteed

1.   Artikli 56 kohaldamisel luuakse ühiskomitee allkomiteena finantskonglomeraatide allkomitee.

2.   Kõnealusesse allkomiteesse kuuluvad artikli 55 lõikes 1 osutatud isikud ja iga liikmesriigi ajaomase pädeva ametiasutuse praeguste töötajate üks kõrgetasemeline esindaja.

3.   Allkomitee valib oma liikmete hulgast eesistuja, kes on ka ühiskomitee liige.

4.   Ühiskomitee võib luua täiendavaid allkomiteesid.

2. JAGU

Apellatsiooninõukogu

Artikkel 58

Koosseis ja tegevus

1.   Apellatsiooninõukogu on Euroopa järelevalveasutuste ühine organ.

2.   Apellatsiooninõukogul on kuus liiget ja kuus asendusliiget, kellel on hea reputatsioon, tõendatud teadmised asjakohases valdkonnas ning piisav erialane töökogemus, sealhulgas järelevalvealane töökogemus panganduse, kindlustuse, tööandjapensionide, väärtpaberiturgude või muude finantsteenuste valdkonnas, ning kes ei ole pädevate ametiasutuste või muude Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevusse kaasatud liikmesriikide asutuste või liidu institutsioonide ametis olevad töötajad. Apellatsiooninõukogu liikmetel peavad olema piisavad õigusalased teadmised, et anda õigusalast nõu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve volituste teostamise seaduslikkuse kohta.

Apellatsiooninõukogu määrab oma presidendi.

3.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve juhatus nimetab ametisse apellatsiooninõukogu kaks liiget ja kaks asendusliiget komisjoni esitatud nimekirja alusel pärast avaliku osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja olles konsulteerinud järelevalvenõukoguga.

Teised liikmed nimetatakse ametisse kooskõlas määrusega (EL) nr 1093/2010 ja määrusega (EL) nr 1095/2010.

4.   Apellatsiooninõukogu liikmete ametiaeg on viis aastat. Ametiaega võib üks kord pikendada.

5.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve juhatuse poolt ametisse nimetatud apellatsiooninõukogu liiget ei tohi tema ametiaja jooksul ametist vabastada, välja arvatud juhul, kui liige on süüdi tõsises üleastumises, mille puhul juhatus teeb pärast järelevalvenõukoguga konsulteerimist sellekohase otsuse.

6.   Apellatsiooninõukogu võtab otsuseid vastu oma kuuest liikmest vähemalt nelja häälteenamuse alusel. Kui edasikaevatud otsus kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse, peab kõnealuse otsustava enamuse hulka kuuluma vähemalt üks kahest Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt ametisse nimetatud apellatsiooninõukogu liikmest.

7.   Apellatsiooninõukogu kutsub vajaduse korral kokku selle president.

8.   Euroopa järelevalveasutused tagavad apellatsiooninõukogule piisava tegevustoetuse ja sekretariaaditeenused ühiskomitee kaudu.

Artikkel 59

Sõltumatus ja erapooletus

1.   Apellatsiooninõukogu liikmed on oma otsuste tegemisel sõltumatud. Nad ei ole seotud ühegi juhisega. Nad ei tohi täita Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalves, selle juhatuses ega järelevalvenõukogus muid ülesandeid.

2.   Apellatsiooninõukogu liikmed ei tohi kaebuse menetlemises osaleda, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid, kui nad on olnud varem ühe menetlusosalise esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises.

3.   Kui mõni apellatsiooninõukogu liige leiab ühel lõigetes 1 ja 2 nimetatud põhjusel või mis tahes muul põhjusel, et tema kaasliige ei peaks osalema kaebuse menetlemises, teatab liige sellest apellatsiooninõukogule.

4.   Apellatsioonimenetluse iga osaline võib igal lõigetes 1 ja 2 osutatud põhjusel või erapoolikuse kahtluse korral taotleda apellatsiooninõukogu liikme taandamist.

Taandamistaotluse aluseks ei või olla liikme kodakondsus ja seda ei võeta vastu, kui taandamistaotluse põhjusest teadlik olev apellatsioonimenetluse osaline on juba alustanud menetlust muudel alustel kui apellatsiooninõukogu koosseisu vaidlustamine.

5.   Apellatsiooninõukogu teeb otsuse lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta.

Asjaomane liige asendatakse selle otsuse tegemiseks apellatsiooninõukogus tema asendajaga. Kui asendaja on samas olukorras, määrab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesistuja asendusliikme olemasolevate asendajate seast.

6.   Apellatsiooninõukogu liikmed kohustuvad tegutsema sõltumatult avalikes huvides.

Selleks esitavad nad kohustuste deklaratsiooni ja huvide deklaratsiooni, millega tunnistavad kas mis tahes huvide puudumist, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks, või selliste otseste või kaudsete huvide olemasolu.

Kõnealused deklaratsioonid esitatakse igal aastal kirjalikult ning need avalikustatakse.

V PEATÜKK

ÕIGUSKAITSEMEETMED

Artikkel 60

Kaebused

1.   Iga füüsiline või juriidilised isik, sealhulgas pädevad asutused, võivad esitada kaebusi artiklite 17, 18 ja 19 kohaste Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse ja muude artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktide kohaselt tehtud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuste peale, mis on neile adresseeritud, või sellise otsuse peale, mis teda vormiliselt teisele isikule adresseeritud otsusena siiski otseselt ja isiklikult puudutab.

2.   Kaebus koos selle põhjendustega esitatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele kirjalikult kahe kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest asjaomasele isikule või, kui seda ei ole tehtud, kahe kuu jooksul alates päevast, mil Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve oma otsuse avaldas.

Apellatsiooninõukogu teeb kaebuse kohta otsuse kahe kuu jooksul pärast kaebuse esitamist.

3.   Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus ei peata otsuse täitmist.

Apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise siiski peatada, kui ta leiab, et olukord seda nõuab.

4.   Kui kaebus on vastuvõetav, vaatab apellatsiooninõukogu kaebuse läbi, et kindlaks teha, kas kaebus on põhjendatud. Ta kutsub apellatsioonimenetluse osalisi esitama kindlaksmääratud aja jooksul märkusi apellatsiooninõukogu enda poolt saadetud teadete või apellatsioonimenetluse teiste osaliste avalduste kohta. Apellatsioonimenetluse osalistel on õigus anda suulisi seletusi.

5.   Apellatsiooninõukogu võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pädeva organi poolt tehtud otsuse kinnitada või saata juhtumi uueks läbivaatamiseks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pädevale organile. Kõnealuse organi jaoks on apellatsiooninõukogu arvamus siduv ning ta võtab asjaomase juhtumiga seoses vastu muudetud otsuse.

6.   Apellatsiooninõukogu võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

7.   Apellatsiooninõukogu otsused peavad olema põhjendatud ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avalikustab need.

Artikkel 61

Euroopa Liidu Kohtusse kaebamine

1.   Euroopa Liidu Kohtule võib esitada hagi vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 263, et vaidlustada apellatsiooninõukogu otsus või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus, kui puudub apellatsiooninõukogule edasikaebamise õigus.

2.   Liikmesriigid ja liidu institutsioonid, samuti kõik füüsilised või juriidilised isikud võivad vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 263 esitada hagi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse peale vahetult Euroopa Liidu Kohtule.

3.   Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on toimingu tegemise kohustus, ent ta ei tee otsust, võib Euroopa Liidu Kohtule esitada tegevusetuse hagi vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 265.

4.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab vajalikud meetmed Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmiseks.

VI PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 62

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarve

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kui nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (50) (edaspidi „finantsmäärus”), artikli 185 kohase Euroopa organi tulu koosneb eelkõige järgmiste vahendite kombinatsioonist:

a)

finantseerimisasutuste järelevalve eest vastutavate liikmesriigi avalik-õiguslike asutuste kohustuslikud osamaksed, mis tehakse vastavalt üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artikli 3 lõikes 3 sätestatud häältearvestussüsteemil põhinevale valemile. Käesoleva artikli kohaldamisel kohaldatakse üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artikli 3 lõike 3 sätteid ka pärast kõnealuses sättes kehtestatud tähtaja (31. oktoober 2014) möödumist;

b)

liidu toetus, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni jagu);

c)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele makstavad tasud juhtudel, mis on täpsustatud liidu vastavates õigusaktides.

2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kulud hõlmavad vähemalt personali-, palga-, haldus-, infrastruktuuri-, kutsealase koolituse ja tegevuskulusid.

3.   Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

4.   Igaks eelarveaastaks (vastab kalendriaastale) koostatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kõigi tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarves.

Artikkel 63

Eelarve koostamine

1.   Iga aasta 15. veebruariks koostab tegevdirektor järgmiseks eelarveaastaks tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu ning edastab selle koos ametikohtade loeteluga juhatusele ja järelevalvenõukogule. Järelevalvenõukogu koostab igal aastal tegevdirektori poolt koostatud ja juhatuse poolt kinnitatud tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu põhjal Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni. Järelevalvenõukogu edastab selle ametikohtade loetelu kavandit sisaldava kalkulatsiooni komisjonile hiljemalt 31. märtsiks. Enne kalkulatsiooni vastuvõtmist kinnitab juhatus tegevdirektori koostatud kalkulatsiooni eelnõu.

2.   Komisjon edastab kalkulatsiooni koos Euroopa Liidu eelarve projektiga Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi koos „eelarvepädevad institutsioonid”).

3.   Selle kalkulatsiooni põhjal kannab komisjon Euroopa Liidu eelarve projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ning Euroopa Liidu üldeelarvest eraldatava toetuse summa, mille ta esitab eelarvepädevatele institutsioonidele vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 313 ja 314.

4.   Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ametikohtade loetelu. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve toetuseks kasutatavad assigneeringud.

5.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarve võtab vastu järelevalvenõukogu. See muutub lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavaid kohandusi.

6.   Juhatus teatab eelarvepädevatele institutsioonidele viivitamata oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võib olla oluline finantsmõju tema eelarve rahastamisele, eelkõige kinnisvaraga seotud projektide, näiteks hoonete üürimise või ostmise korral. Ta teavitab sellest komisjoni. Kui emb-kumb eelarvepädev institutsioon kavatseb esitada arvamuse, teavitab ta kahe nädala jooksul pärast projekti kohta teate saamist Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet sellise arvamuse esitamise kavatsusest. Kui vastust ei saada, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jätkata kavandatud tegevust.

7.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esimesel tegevusaastal, mis lõppeb 31. detsembril 2011, eeldab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve rahastamine liidu eelarvest eelarvepädevate institutsioonide kokkulepet vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 47.

Artikkel 64

Eelarve täitmine ja kontroll

1.   Tegevdirektor on eelarvevahendite käsutaja ning täidab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarvet.

2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaarvepidaja saadab komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale hiljemalt iga järgmise eelarveaasta 1. märtsiks esialgse raamatupidamisaruande koos aruandega, mis käsitleb eelmise eelarveaasta eelarve täitmist ja finantsjuhtimist. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaarvepidaja saadab hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks eelmise eelarveaasta eelarve täitmist ja finantsjuhtimist käsitleva aruande ka järelevalvenõukogu liikmetele, Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib seejärel institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded vastavalt finantsmääruse artiklile 128.

3.   Pärast kontrollikojalt finantsmääruse artikli 129 kohaselt esitatud märkuste saamist Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esialgse raamatupidamisaruande kohta koostab tegevdirektor omal vastutusel Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve lõpliku raamatupidamisaruande ning edastab selle juhatusele arvamuse saamiseks.

4.   Juhatus esitab arvamuse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

5.   Tegevdirektor edastab selle lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega järgmise eelarveaasta 1. juuliks järelevalvenõukogu liikmetele, Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

6.   Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

7.   Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja märkuste kohta 30. septembriks. Vastuse koopia saadab tegevdirektor ka juhatusele ja komisjonile.

8.   Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor Euroopa Parlamendile finantsmääruse artikli 146 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomase eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta kohaldamiseks.

9.   Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal kiidab Euroopa Parlament heaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuse aasta N eelarve (mis koosneb Euroopa Liidu üldeelarvest ja pädevatelt asutustelt laekuvatest tuludest) täitmisel enne 15. maid aastal N + 2.

Artikkel 65

Finantseeskirjad

Juhatus võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Kõnealused eeskirjad ei tohi kalduda kõrvale komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185, (51) välja arvatud juhul, kui see on vajalik lähtuvalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve toimimiseks vajalikest konkreetsetest vajadustest ning kui on olemas komisjoni eelnev nõusolek.

Artikkel 66

Pettustevastased meetmed

1.   Pettuste, korruptsiooni ja muu illegaalse tegevuse vastu võitlemise eesmärgil kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve suhtes ilma piiranguteta.

2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ühineb institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust, ning võtab viivitamata vastu asjakohased sätted, mida kohaldatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kõigi töötajate suhtes.

3.   Rahastamisotsustes ning nendest tulenevates lepingutes ja õigusaktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajadusel teha Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve rahastamisest kasu saajate ning raha jaotamise eest vastutavate töötajate juures kohapealseid kontrolle.

VII PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 67

Privileegid ja immuniteedid

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja selle töötajate suhtes kohaldatakse ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7).

Artikkel 68

Töötajad

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajate, sealhulgas tema tegevdirektori ja eesistuja suhtes kohaldatakse personalieeskirju, muude teenistujate teenistustingimusi ning nende kohaldamiseks liidu institutsioonide poolt ühiselt vastu võetud eeskirju.

2.   Juhatus võtab komisjoni nõusolekul vastu vajalikud rakendusmeetmed vastavalt personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korrale.

3.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kasutab oma töötajate suhtes neid volitusi, mis on antud ametisse nimetavale ametiisikule personalieeskirjadega ja töölepinguid sõlmivale ametisikule muude teenistujate teenistustingimustega.

4.   Juhatus võtab vastu sätted, millega lubatakse lähetada liikmesriikide eksperte Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvesse.

Artikkel 69

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastutus

1.   Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele põhimõtetele kõik kahjud, mida Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve või selle töötajad oma kohustuste täitmisel on tekitanud. Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuulub kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine.

2.   Töötajate isiklikku rahalist vastutust ja distsiplinaarvastutust Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ees reguleerivad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajate suhtes kohaldatavad asjaomased sätted.

Artikkel 70

Ametisaladuse hoidmise kohustus

1.   Järelevalvenõukogu liikmetel, juhatusel, tegevdirektoril ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajatel, sealhulgas liikmesriikidest ajutiselt lähetatud ametnikel ja kõikidel teistel Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve heaks lepingulisel alusel töötavatel isikutel on kohustus hoida ametisaladust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 ning asjaomastele liidu õigusaktide sätetele, isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist.

Nende suhtes kohaldatakse personalieeskirjade artiklit 16.

Kooskõlas personalieeskirjadega on töötajatel ka pärast ametist lahkumist endiselt siduv kohustus käituda ausalt ja diskreetselt, kui neile pakutakse teatud ametikohta või soodustusi.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajaid mõjutada.

2.   Ilma et see piiraks kriminaalõigusega reguleeritud juhtumeid, ei tohi lõikes 1 osutatud isikud avaldada ühelegi isikule ega asutusele neile ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet, välja arvatud andmed, mis on esitatud kokkuvõttena või koondvormis, nii et üksikuid finantseerimisasutusi ei ole võimalik identifitseerida.

Peale selle ei takista lõike 1 ja käesoleva lõike esimese lõigu kohased kohustused Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet ja liikmesriikide järelevalveasutusi kasutamast teavet artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide täitmise tagamiseks, eriti otsuste tegemise õiguspärastes menetlustes.

3.   Lõiked 1 ja 2 ei takista Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel vahetamast teavet liikmesriikide järelevalveasutustega kooskõlas käesoleva määrusega ja muude liidu õigusaktidega, mida kohaldatakse finantseerimisasutuste suhtes.

Kõnealuse teabe suhtes kohaldatakse lõigete 1 ja 2 kohaseid ametisaladuse hoidmise kohustuse tingimusi. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve sätestab oma kodukorras lõigetes 1 ja 2 osutatud konfidentsiaalsuseeskirjade rakendamise praktilise korra.

4.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kohaldab komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsust 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega muudetakse komisjoni töökorda (52).

Artikkel 71

Andmekaitse

Käesolev määrus ei piira liikmesriikide kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega vastavalt direktiivile 95/46/EÜ ega Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001, kui ta täidab oma ülesandeid.

Artikkel 72

Juurdepääs dokumentidele

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

2.   Juhatus võtab 31. maiks 2011 vastu praktilised meetmed määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks.

3.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8 vastu võetud otsused võib pärast apellatsiooninõukogule kaebuse esitamist vajaduse korral kaevata edasi ombudsmanile või esitada hagi Euroopa Liidu Kohtule kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimustega.

Artikkel 73

Keelte kasutamise kord

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve suhtes kohaldatakse nõukogu määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (53).

2.   Juhatus teeb otsuse keelte kasutamise sisekorra kohta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalves.

3.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 74

Peakontori asukoha kokkulepe

Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele asukohaliikmesriigis eraldatavaid ruume ja selle riigi pakutavaid vahendeid ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asukohaliikmesriigis tegevdirektori, juhatuse liikmete, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja asukohaliikmesriigi vahelises peakorterit käsitlevas lepingus, mis sõlmitakse pärast juhatuse heakskiidu saamist.

Kõnealune liikmesriik loob parimad võimalikud tingimused Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve nõuetekohaseks toimimiseks, sealhulgas tagab mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

Artikkel 75

Kolmandate riikide osalemine

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töös on võimalik osaleda kolmandatel riikidel, kes on sõlminud liiduga lepingu, millega nad on võtnud vastu ja kohaldavad liidu õigust Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pädevusvaldkonnas, nagu on osutatud artikli 1 lõikes 2.

2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib teha koostööd lõikes 1 osutatud riikidega, kes kohaldavad artikli 1 lõikes 2 osutatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pädevusvaldkondades samaväärseks tunnistatud õigusakte nii, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 216 kohaselt liidu poolt sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud lepingute asjakohaste sätete alusel sõlmitakse kokkulepped, milles täpsustatakse eelkõige lõikes 1 osutatud riikide Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töös osalemise iseloomu, ulatust ja menetlusega seotud aspekte, sealhulgas rahaliste osamaksete ja töötajatega seotud sätteid. Nendega võidakse ette näha vaatleja saatmine järelevalvenõukokku, kuid tagatakse, et kõnealused riigid ei osale üksikute finantseerimisasutustega seotud aruteludes, v.a otsese huvi korral.

VIII PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 76

Ettevalmistavad meetmed

1.   Pärast käesoleva määruse jõustumist ja enne Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asutamist teeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee tihedat koostööd komisjoniga, et valmistada ette Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee asendamine Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega.

2.   Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on asutatud, vastutab komisjon Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve haldusliku loomise ja esialgse haldustegevuse eest seni, kuni Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on nimetanud ametisse tegevdirektori.

Selleks võib komisjon kuni ajani, mil tegevdirektor asub täitma oma ülesandeid pärast tema ametisse nimetamist järelevalvenõukogu poolt vastavalt artiklile 51, määrata ajutiselt ametisse ühe ametniku, kes täidab tegevdirektori ülesandeid. Kõnealune periood piirdub ajavahemikuga, mis on vajalik Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevdirektori ametisse nimetamiseks.

Ajutine tegevdirektor võib lubada kõigi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarves ette nähtud krediidiga kaetud maksete tegemist, kui juhatus on need heaks kiitnud, ning võib sõlmida lepinguid, sealhulgas töölepinguid, pärast Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ametikohtade loetelu vastuvõtmist.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei piira järelevalvenõukogu ja juhatuse volitusi.

4.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet käsitatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee õigusjärglasena. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee kõik varad ja kohustused ning kõik pooleliolevad toimingud antakse hiljemalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asutamise kuupäeval automaatselt üle Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee koostab aruande oma varade ja kohustuste lõppseisu kohta kõnealuse üleandmise kuupäeva seisuga. Kõnealuse aruande auditeerivad ja kinnitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee ja komisjon.

Artikkel 77

Personali käsitlevad üleminekusätted

1.   Erandina artiklist 68 kehtivad kõik Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee või selle sekretariaadi poolt sõlmitud ja 1. jaanuaril 2011 kehtivad töölepingud ja lähetuslepingud neis sätestatud tähtajani. Neid lepinguid ei või pikendada.

2.   Kõikidele lõikes 1 osutatud lepingute alusel töötavatele töötajatele antakse võimalus sõlmida ajutise teenistuja leping muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a kohaselt vastavalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ametikohtade loetelus ettenähtud palgaastmetele.

Lepingute sõlmimiseks volitatud asutus teeb pärast käesoleva määruse jõustumist sisemise valiku, mille puhul piirdutakse töötajatega, kellel on lepingud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee või selle sekretariaadiga, et kontrollida tööle võetavate isikute pädevust, võimekust ja eetilisust. Sisemise valikumenetluse puhul võetakse täielikult arvesse oskusi ja kogemusi, mida asjaomane isik on näidanud oma eelmistes töösuhetes.

3.   Edukatele kandidaatidele pakutakse sõltuvalt täidetavate ülesannete liigist ning tasemest ajutise teenistuja lepingut kestusega vähemalt eelmise lepingu tähtaja lõpuni.

4.   Töölepinguid ja muid õiguslikke instrumente käsitleva siseriikliku õiguse kohaldamist jätkatakse nende eelneva lepinguga töötajate suhtes, kes ei taotle ajutise teenistuja lepingut või kellele ei pakuta lõike 2 kohaselt ajutise teenistuja lepingut.

Artikkel 78

Siseriiklikud õigusnormid

Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva määruse tõhusa kohaldamise tagamiseks vajalikud siseriiklikud õigusnormid.

Artikkel 79

Muudatused

Otsust nr 716/2009/EÜ muudetakse niivõrd, kuivõrd Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee jäetakse nimetatud otsuse lisa B jaos sätestatud toetusesaajate loetelust välja.

Artikkel 80

Kehtetuks tunnistamine

Komisjoni otsus 2009/79/EÜ, millega luuakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2011.

Artikkel 81

Läbivaatamine

1.   Komisjon avaldab hiljemalt 2. jaanuariks 2014 ja pärast seda iga kolme aasta järel üldaruande Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuse ja käesoleva määrusega ette nähtud menetluste rakendamise tulemusena saadud kogemuse kohta. Kõnealuses aruandes tuleb hindamisele muu hulgas:

a)

pädevate asutuste saavutatud lähenemine järelevalve tavade osas;

i)

lähenemine pädevate asutuste funktsionaalse sõltumatuse ning hea ühingujuhtimise tavaga samaväärsete standardite osas;

ii)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve erapooletus, objektiivsus ja autonoomsus;

b)

järelevalvekolleegiumide toimimine;

c)

tehtud edusammud lähenemise saavutamisel kriiside ennetamise, ohjamise ja lahendamise valdkonnas, sealhulgas liidu rahastamismehhanismide osas;

d)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve roll seoses süsteemse riskiga;

e)

artiklis 38 sätestatud kaitseklausli kohaldamine;

f)

artiklis 19 sätestatud siduva vahendajarolli kohaldamine.

2.   Lõikes 1 osutatud aruandes hinnatakse ka, kas:

a)

on asjakohane jätkata järelevalve teostamist panganduse, kindlustuse, tööandjapensionide, väärtpaberi- ja finantsturgude üle eraldi;

b)

on asjakohane, et järelevalvet usaldatavusnormatiivide täitmise ja äritegevuse üle teostavad eraldi järelevalveasutused või üks järelevalveasutus;

c)

on asjakohane lihtsustada ja tugevdada Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi struktuuri, selleks et suurendada ühtlust makro- ja mikrotasandi vahel ning Euroopa järelevalveasutuste vahel;

d)

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi areng on kooskõlas üldise arenguga;

e)

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem on piisavalt mitmekülgne ja kvaliteetne;

f)

vastutus ja läbipaistvus avalikustamise nõuete osas on piisav;

g)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on oma ülesannete täitmiseks piisavalt ressursse;

h)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asukoht on sobiv või oleks asjakohane koondada Euroopa järelevalveasutused ühte asukohta, et parandada koostööd nende vahel.

3.   Üleeuroopalise ulatusega finantseerimisasutuste või infrastruktuuride üle otsese järelevalve teostamise küsimusega seoses koostab komisjon turusuundumusi arvesse võttes iga-aastase aruande selle kohta, kui asjakohane on anda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele kõnealuses valdkonnas täiendavaid järelevalveülesandeid.

4.   Aruanne ja sellega kaasnevad võimalikud ettepanekud edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 82

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011, v.a artikkel 76 ning artikli 77 lõiked 1 ja 2, mida kohaldatakse alates määruse jõustumise kuupäevast.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asutatakse 1. jaanuaril 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 24. november 2010

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

O. CHASTEL


(1)  ELT C 13, 20.1.2010, lk 1.

(2)  22. jaanuari 2010. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  Euroopa Parlamendi 22. septembri 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 17. novembri 2010. aasta otsus.

(4)  EÜT C 40, 7.2.2001, lk 453.

(5)  ELT C 25 E, 29.1.2004, lk 394.

(6)  ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 392.

(7)  ELT C 8 E, 14.1.2010, lk 26.

(8)  ELT C 9 E, 15.1.2010, lk 48.

(9)  ELT C 184 E, 8.7.2010, lk 214.

(10)  ELT C 184 E, 8.7.2010, lk 292.

(11)  Vaata käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(12)  ELT L 25, 29.1.2009, lk 23.

(13)  ELT L 25, 29.1.2009, lk 28.

(14)  ELT L 25, 29.1.2009, lk 18.

(15)  Euroopa Kohtu lahendid 2006, lk I-03771, lõige 44.

(16)  ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.

(17)  EÜT L 9, 15.1.2003, lk 3.

(18)  ELT L 235, 23.9.2003, lk 10.

(19)  ELT L 35, 11.2.2003, lk 1.

(20)  EÜT 56, 4.4.1964, lk 878.

(21)  EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3.

(22)  EÜT L 228, 16.8.1973, lk 20.

(23)  EÜT L 189, 13.7.1976, lk 13.

(24)  EÜT L 151, 7.6.1978, lk 25.

(25)  EÜT L 339, 27.12.1984, lk 21.

(26)  EÜT L 185, 4.7.1987, lk 77.

(27)  EÜT L 172, 4.7.1988, lk 1.

(28)  EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1.

(29)  EÜT L 330, 5.12.1998, lk 1.

(30)  EÜT L 110, 20.4.2001, lk 28.

(31)  EÜT L 345, 19.12.2002, lk 1.

(32)  ELT L 323, 9.12.2005, lk 1.

(33)  ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.

(34)  EÜT L 271, 9.10.2002, lk 16.

(35)  EÜT L 135, 31.5.1994, lk 5.

(36)  EÜT L 84, 26.3.1997, lk 22.

(37)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/44/EÜ, 5. september 2007, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/49/EMÜ ning direktiive 2002/83/EÜ, 2004/39/EÜ, 2005/68/EÜ ja 2006/48/EÜ seoses finantssektoris osaluse omandamise ja selle suurendamise tehingute suhtes rakendatava usaldusväärsuse hindamise menetluskorra ja kriteeriumidega (ELT L 247, 21.9.2007, lk 1).

(38)  ELT L 87, 31.3.2009, lk 164.

(39)  EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

(40)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(41)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(42)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(43)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(44)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(45)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(46)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(47)  ELT L 253, 25.9.2009, lk 8.

(48)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 12.

(49)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 84.

(50)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(51)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(52)  EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.

(53)  EÜT 17, 6.10.1958, lk 385.


15.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 331/84


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1095/2010,

24. november 2010,

millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114;

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

2007. ja 2008. aasta finantskriisi tulemusel on ilmsiks tulnud finantsjärelevalve olulised puudused üksikjuhtudel ja finantssüsteemis üldiselt. Riigi tasandil toimivad järelevalvemudelid jäävad maha finantssektori globaliseerumisest ning Euroopa integreeritud ja omavahel ühendatud finantsturgudest, kus paljud finantseerimisasutused tegutsevad piiriüleselt. Kriis tõi esile puudused liikmesriikide järelevalveasutuste vahelises koostöös, koordineerimises, liidu õiguse ühtses kohaldamises ja usalduses.

(2)

Enne finantskriisi ja selle ajal on Euroopa Parlament kutsunud üles liikuma integreerituma Euroopa järelevalve suunas, et tagada tõeliselt võrdsed võimalused kõikidele osalejatele liidu tasandil ning kajastada suurenevat finantsturgude integreerumist liidus (13. aprilli 2000. aasta resolutsioonis komisjoni teatise „Finantsturgude raamistiku rakendamine: tegevuskava” kohta, (4)21. novembri 2002. aasta resolutsioonis usaldatavusnormatiivide järelevalve eeskirjade kohta Euroopa Liidus, (5)11. juuli 2007. aasta resolutsioonis valge raamatu: finantsteenuste poliitika (2005–2010) kohta, (6)23. septembri 2008. aasta resolutsioonis koos soovitustega komisjonile riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide kohta, (7)9. oktoobri 2008. aasta resolutsioonis koos soovitustega komisjonile Lamfalussy protsessi järelmeetmete kohta: edaspidine järelevalvestruktuur, (8)22. aprilli 2009. aasta seisukohas muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (9) ning 23. aprilli 2009. aasta seisukohas ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus reitinguagentuuride kohta) (10).

(3)

2008. aasta novembris tegi komisjon kõrgetasemelisele töörühmale, mida juhtis Jacques de Larosière, ülesandeks koostada soovitused selle kohta, kuidas tugevdada Euroopa järelevalvekorda nii, et kodanike huvid oleksid paremini kaitstud ning usaldus finantssüsteemi taastuks. Oma 25. veebruaril 2009. aastal esitatud lõpparuandes (de Larosière’i aruanne) soovitas kõrgetasemeline töörühm, et tulevaste finantskriiside ohu ja nende võimaliku mõju vähendamiseks tuleb tõhustada järelevalveraamistikku. Töörühm soovitas reformida liidu finantssektori järelevalve struktuuri. Töörühm jõudis samuti järeldusele, et tuleks luua Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem, kuhu kuuluvad kolm Euroopa järelevalveasutust (üks pangandussektoris, üks väärtpaberisektoris ning üks kindlustus- ja tööandjapensionide sektoris) ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Aruandes esitati ekspertide arvates vajalikud reformid, millega tuleb viivitamatult alustada.

(4)

Komisjon tegi 4. märtsi 2009. aasta teatises „Euroopa majanduse elavdamine” ettepaneku koostada selliste õigusaktide eelnõud, millega luuakse Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Komisjon esitas 27. mai 2009. aasta teatises „Euroopa finantsjärelevalve” üksikasjalikumalt sellise uue järelevalveraamistiku võimaliku struktuuri, kajastades de Larosière’i aruande peamist eesmärki.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis oma 19. juuni 2009. aasta järeldustes heaks kolmest uuest Euroopa järelevalveasutusest koosneva Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi loomise. Kõnealuse süsteemi eesmärk oleks parandada liikmesriikide järelevalvekorra kvaliteeti ja sidusust, tõhustada piiriüleste kontsernide järelevalvet ning kehtestada ühtne Euroopa eeskirjade kogumik, mida kohaldatakse siseturul kõikide finantsturu osaliste suhtes. Euroopa Ülemkogu rõhutas, et Euroopa järelevalveasutustel peaks olema õigus teostada järelevalvet ka reitinguagentuuride üle, ja kutsus komisjoni üles esitama konkreetseid ettepanekuid Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi rolli kohta kriisiolukordades, märkides samas, et Euroopa järelevalveasutuste otsused ei tohiks mõjutada liikmesriikide eelarvepädevust. Komisjon esitas määruse ettepaneku, millega muudetakse 16. septembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (11). Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid seda ettepanekut kaaluma, et tagada Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve”) piisavad volitused järelevalve teostamiseks reitinguagentuuride üle, pidades silmas, et asutusele on määrusega (EÜ) nr 1060/2009 antud ainuvolitused järelevalve teostamiseks reitinguagentuuride üle. Järelevalve teostamiseks peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel olema asjakohaste õigusaktidega kindlaks määratud uurimis- ja täitmisvolitused ning võimalus võtta tasu.

(6)

Euroopa Ülemkogu leppis 17. juunil 2010 kokku, et „liikmesriigid peaksid võtma kasutusele finantseerimisasutuste suhtes kehtestatavate tasude ja maksude süsteemid, et tagada koormuse õiglane jagamine ja kehtestada stiimulid süsteemse riski piiramiseks. Sellised tasud või maksud peaksid olema osa usaldusväärsest kriisi lahendamise raamistikust. Kõnealuste tasude ja maksude põhiomaduste osas on vaja kiirelt teha täiendavat tööd ning hoolikalt tuleks analüüsida võrdsete tingimuste tagamisega seonduvaid küsimusi ja erinevate regulatiivsete meetmete kumulatiivset mõju.”

(7)

Finants- ja majanduskriis ohustab tõsiselt finantssüsteemi stabiilsust ja siseturu toimimist. Stabiilse ja usaldusväärse finantssüsteemi taastamine ja säilitamine on vältimatu eeltingimus usalduse ja ühtsuse säilitamiseks siseturul ning seeläbi selliste tingimuste tagamiseks ja parandamiseks, mida on vaja täielikult integreeritud ja hästi toimiva finantsteenuste siseturu loomiseks. Tugevasti integreeritud finantsturud pakuvad paremaid riskide hajutamise ja rahastamise võimalusi ning aitavad seega parandada majanduse kohanemisvõimet kriisiolukordades.

(8)

Euroopa järelevalveasutuste komiteede senises raamistikus ei suuda liit enamat saavutada. Liit ei saa lubada olukorda, kus puudub mehhanism, millega tagada, et liikmesriikide järelevalveasutused teeksid piiriüleste finantsturu osaliste suhtes parimaid võimalikke järelevalvealaseid otsuseid; kus koostöö ja teabevahetus liikmesriikide järelevalveasutuste vahel ei ole piisav; kus liikmesriikide järelevalveasutuste ühismeetmete võtmine on keeruline, kuna arvesse tuleb võtta erinevaid õiguslikke ja järelevalvealaseid nõudeid; kus siseriiklikud lahendused on sageli ainus teostatav võimalus probleemide lahendamiseks liidu tasandil ning kus õigusakte tõlgendatakse sageli erinevalt. Tuleks luua Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem kõnealuste puuduste kõrvaldamiseks ja kooskõlas eesmärgiga luua liidus ühtne ja stabiilne finantsteenuste turg, ühendades liikmesriikide järelevalveasutused liidu tugevasse võrgustikku.

(9)

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem peaks olema liikmesriikide ja liidu järelevalveasutuste integreeritud võrgustik, mille ülesehituse kohaselt teostatakse igapäevast järelevalvet liikmesriigi tasandil. Samuti peaks see aitama ühtlustada ja ühtsemalt kohaldada finantsturu osalisi käsitlevaid eeskirju kogu liidus. Lisaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele tuleks asutada Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ning Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”). Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks käesolevas määruses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1092/2010 (12) sätestatud ülesannete täitmise eesmärgil kuuluma Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi.

(10)

Euroopa järelevalveasutused peaksid asendama komisjoni otsusega 2009/78/EÜ (13) loodud Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee, komisjoni otsusega 2009/79/EÜ (14) loodud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee ning komisjoni otsusega 2009/77/EÜ (15) loodud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee ning võtma üle kõnealuste komiteede kõik ülesanded ja kohustused, sealhulgas vajaduse korral jätkama käimasolevat tööd ja käimasolevaid projekte. Iga Euroopa järelevalveasutuse tegevus tuleks selgelt kindlaks määrata. Euroopa järelevalveasutused peaksid oma tegevusest aru andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kui kõnealune tegevus on seotud ühiskomitee kaudu koordineeritud valdkondadevahelise küsimusega, peaksid Euroopa järelevalveasutused sellest aru andma ühiskomitee kaudu.

(11)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks aitama parandada siseturu toimimist, tagades sealhulgas eelkõige reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme, võttes arvesse kõigi liikmesriikide erinevaid huve ja finantsturu osaliste olemuslikke erinevusi. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks kaitsma selliseid üldisi huve nagu finantssüsteemi terviklikkus ja stabiilsus, turgude ja finantstoodete läbipaistvus ning investorite kaitsmine. Samuti peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve hoidma ära õigusnormide erinevuste ärakasutamist (regulatiivne arbitraaž) ja tagama kõigile võrdsed võimalused ning tõhustama rahvusvahelist järelevalvealast koostööd, et sellest saaks kasu kogu majandus, sealhulgas finantseerimisasutused ja muud sidusrühmad ning tarbijad ja töötajad. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ülesanded peaksid hõlmama ka järelevalvealase lähenemise edendamist ning liidu institutsioonidele nõu andmist tema vastutusalal. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele tuleks anda teatud vastutus seoses olemasolevate ja uute finantstegevustega.

(12)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel peaks samuti olema võimalik ajutiselt keelustada või piirata teatavaid finantstegevusi, mis ohustavad finantsturgude nõuetekohast toimimist või terviklikkust või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust käesolevas määruses osutatud seadusandlikes aktides määratletud juhtudel ja sätestatud tingimustel. Kui ajutine keelustamine on vajalik eriolukorra tõttu, peaks Euroopa Pangandusjärelevalve toimima kooskõlas käesoleva määrusega ning selles sätestatud tingimustel. Juhtudel, kui teatavate finantstegevuste ajutisel keelustamisel või piiramisel on valdkonnaülene mõju, tuleks valdkondlike õigusaktidega ette näha, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks, kui see on asjakohane, ühiskomitee kaudu konsulteerima Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ning koordineerima nendega oma tegevust.

(13)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks võtma nõuetekohaselt arvesse oma tegevuse mõju konkurentsile ja uuendustegevusele siseturul, liidu ülemaailmsele konkurentsivõimele, rahalisele kaasamisele ning liidu uuele tööhõive ja majanduskasvu strateegiale.

(14)

Oma ülesannete täitmiseks peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve olema halduslikult ja rahaliselt sõltumatu juriidiline isik.

(15)

Tuginedes rahvusvaheliste organite tööle, tuleks süsteemset riski määratleda kui finantssüsteemi häire riski, millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed siseturule ja reaalmajandusele. Igasugused finantsvahendajad, turud ja infrastruktuurid võivad potentsiaalselt omada teatavat süsteemset tähtsust.

(16)

Piiriülene risk on kogu liidu või selle osade majandusliku tasakaalu häiretest või finantstõrgetest tulenev risk, millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed kahe või enama liikmesriigi ettevõtjate vahelistele tehingutele, siseturu toimimisele või liidu või mõne selle liikmesriigi avaliku sektori rahandusele.

(17)

Euroopa Liidu Kohus kinnitas kohtuasjas C-217/04 (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik vs. Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu) 2. mail 2006 tehtud otsuses, et „mitte miski EÜ asutamislepingu artikli 95 [nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikkel 114] sõnastuses ei luba järeldada, et meetmed, mis ühenduse seadusandja on vastu võtnud sellele artiklile tuginedes, peavad oma adressaatide osas piirduma üksnes liikmesriikidega. Mainitud seadusandja hinnangul võib osutuda vajalikuks ühenduse asutuse loomine, mille ülesanne on aidata ühtlustamisprotsessile kaasa olukordades, kus antud sättel põhinevate õigusaktide ühetaolise rakendamise ja kohaldamise hõlbustamiseks tundub kohane võtta vastu soovituslikke täiendavaid ja raammeetmeid.” (16) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eesmärk ja ülesanded, milleks on aidata liikmesriikide pädevaid järelevalveasutusi liidu eeskirjade ühtsel tõlgendamisel ja kohaldamisel ning edendada finantsintegratsiooniks vajalikku finantsstabiilsust, on tihedalt seotud finantsteenuste siseturgu käsitleva liidu õigustiku eesmärkidega. Seepärast tuleb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asutada ELi toimimise lepingu artikli 114 alusel.

(18)

Järgmised seadusandlikud aktid näevad ette liikmesriikide pädevate asutuste ülesanded, sealhulgas nende omavahelise koostöö ja koostöö komisjoniga: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiiv 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta, (17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides, (18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. mai 2001. aasta direktiiv 2001/34/EÜ, mis käsitleb väärtpaberite ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil ja nende väärtpaberite kohta avaldatavat teavet, (19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta, (20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta, (21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta, (22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, (23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele (24), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta, (25) ilma et see piiraks Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) pädevust usaldatavusjärelevalve osas, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, (26) edaspidi vastuvõetavad seadusandlikud aktid, mis käsitlevad alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid, ning määrus (EÜ) nr 1060/2009.

(19)

Käesoleva määrusega hõlmatud valdkonda reguleerivate liidu õigusaktide hulka kuuluvad ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet, (27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/78/EÜ kindlustusandjate gruppi kuuluvate kindlustusseltside täiendava järelevalve kohta, (28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1781/2006 raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta, (29) ning asjakohased osad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivist 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta, (30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivist 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust (31).

(20)

Soovitav on, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve edendaks ühtset lähenemisviisi investeeringute tagamise skeemide valdkonnas, et tagada investeerijatele võrdsed võimalused ja hoiustajate võrdne kohtlemine kogu liidus. Kuna investeeringute tagamise skeemide rakendamise üle teostatakse liikmesriikides kontrolli, aga mitte finantsjärelevalvet, peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel olema õigus kasutada käesoleva määruse kohaseid volitusi seoses investeeringute tagamise skeemi ja selle haldajaga.

(21)

Vastavalt Lissaboni lepingu vastu võtnud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile lisatud deklaratsioonile (nr 39) ELi toimimise lepingu artikli 290 kohta nõuab regulatiivsete tehniliste standardite väljatöötamine tehniliste eriteadmiste abi finantsteenuste valdkonnale spetsiifilises vormis. On vaja, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel võimaldatakse pakkuda selliseid eriteadmisi, sealhulgas ka standardite või nende osade kohta, mis ei põhine Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt välja töötatud tehnilise standardi eelnõul.

(22)

Selleks et kehtestada finantsteenuste ühtlustatud regulatiivsed tehnilised standardid ja tagada ka ühtsete eeskirjade abil võrdsed võimalused ning investorite ja tarbijate piisav kaitse kogu Euroopas, on vaja kehtestada tõhus mehhanism. Kuna Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on põhjalikud eriteadmised, on tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada liidu õiguses kindlaksmääratud valdkondades välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid.

(23)

Komisjon peaks kinnitama kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud delegeeritud õigudaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290, et anda neile siduv õigusjõud. Neis tohiks muudatusi teha vaid väga üksikute erakorraliste asjaolude ilmnedes, kuna Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve puutub pidevalt kokku finantsturgudega ning tunneb kõige paremini nende igapäevast toimimist. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõusid muudetaks juhul, kui need ei ole kooskõlas liidu õigusega, ei järgi proportsionaalsuse põhimõtet või on vastuolus finantsteenuste siseturu aluspõhimõtetega, mis on kajastatud finantsteenuseid käsitlevas liidu õigustikus. Komisjon ei tohiks muuta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt koostatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude sisu ilma seda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega eelnevalt kooskõlastamata. Kõnealuste standardite kiire ja sujuva vastuvõtmise tagamiseks tuleks kehtestada tähtaeg, mille jooksul komisjon peab tegema regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude kinnitamist käsitleva otsuse.

(24)

Arvestades Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tehnilisi eriteadmisi valdkondades, kus oleks vaja töötada välja regulatiivsed tehnilised standardid, tuleks võtta teadmiseks komisjoni kavatsus võtta vastavate delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel üldjuhul aluseks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud. Juhul, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei esita regulatiivse tehnilise standardi eelnõud asjakohases seadusandlikus aktis sätestatud tähtaja jooksul, peaks siiski olema tagatud, et saavutatakse volituste delegeerimise eesmärk ja säilitatakse otsustusprotsessi tõhusus. Seepärast peaks komisjonil olema sellistel juhtudel volitused võtta vastu regulatiivsed tehnilised standardid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostatud eelnõu puudumisel.

(25)

Komisjonil peaksid olema ka volitused rakenduslike tehniliste standardite vastuvõtmiseks rakendusaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291.

(26)

Valdkondades, kus regulatiivseid või rakenduslikke tehnilisi standardeid ei kohaldata, peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel olema õigus esitada suuniseid ja soovitusi liidu õiguse kohaldamise kohta. Selleks et suurendada läbipaistvust ja tagada, et liikmesriikide järelevalveasutused järgiksid kõnealuseid suuniseid ja soovitusi, peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel olema võimalik avalikustada põhjused, miks järelevalveasutus neid suuniseid ja soovitusi ei järgi.

(27)

Liidu õiguse nõuetekohane ja täielik kohaldamine on tähtsaim eeldus selleks, et tagada finantsturgude terviklikkus, läbipaistvus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine, finantssüsteemi stabiilsus ning võrdsed konkurentsitingimused finantsturu osalistele kogu liidus. Seepärast tuleks kehtestada mehhanism, mille kohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve käsitleb liidu õiguse mittekohaldamise või ebaõige kohaldamise juhtusid selle rikkumisena. Kõnealust mehhanismi tuleks kohaldada valdkondades, kus liidu õigusega on kindlaks määratud selged ja tingimusteta kohustused.

(28)

Proportsionaalsete meetmete võtmiseks liidu õiguse ebaõige või ebapiisava kohaldamise korral tuleks kohaldada kolmeastmelist mehhanismi. Esiteks peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel olema õigus uurida juhtusid, mil liikmesriikide ametiasutused oma järelevalvetegevuses täidavad liidu õigusega kehtestatud kohustusi väidetavalt ebaõigelt või ebapiisavalt, kusjuures uurimise tulemuste põhjal esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve soovituse. Kui liikmesriigi pädev asutus ei järgi kõnealust soovitust, peaks komisjonil teiseks olema õigus anda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve soovitust arvesse võttes välja ametlik arvamus, milles nõutakse, et pädev asutus võtaks vajalikke meetmeid liidu õiguse järgimise tagamiseks.

(29)

Kolmandaks, kui asjaomane pädev asutus jätkuvalt ei suuda võtta teatavaid meetmeid, peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve viimase abinõuna saama vastu võtta konkreetsele finantsturu osalisele adresseeritava otsuse. Selline pädevus peaks piirduma erandjuhtudega, mil pädev asutus ei järgi talle adresseeritud ametlikku arvamust ja mille korral liidu õigus on kehtivate või tulevaste liidu määruste kohaselt finantsturu osaliste suhtes vahetult kohaldatav.

(30)

Finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või Euroopa Liidu finantssüsteemi stabiilsust ähvardavate tõsiste ohtude korral tuleb viivitamata ja kooskõlastatult võtta meetmeid liidu tasandil. Seepärast peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel olema õigus nõuda, et liikmesriikide järelevalveasutused võtaksid eriolukorra leevendamiseks teatavaid erimeetmeid. Eriolukorra olemasolu kindlakstegemise õigus tuleks anda nõukogule pärast sellekohase taotluse saamist mis tahes Euroopa järelevalveasutuselt, komisjonilt või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogult.

(31)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel peaks olema õigus nõuda, et liikmesriikide järelevalveasutused võtaksid eriolukorra leevendamiseks erimeetmeid. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt sellega seoses võetavad meetmed ei tohiks mõjutada ELi toimimise lepingu artiklis 258 sätestatud komisjoni volitusi algatada asjaomase järelevalveasutuse asukohaliikmesriigi vastu rikkumismenetlus, kui selle liikmesriigi järelevalveasutus ei ole võtnud selliseid meetmeid, ning see ei tohiks mõjutada komisjoni õigust taotleda sellises olukorras ajutiste meetmete võtmist Euroopa Liidu Kohtu menetluses. Samuti ei tohiks see mõjutada liikmesriigi mis tahes vastutust, mis tal võib olla tulenevalt Euroopa Liidu Kohtu praktikast, kui liikmesriigi järelevalveasutus ei võta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõutud meetmeid.

(32)

Selleks et tagada tõhus ja tulemuslik järelevalve ning eri liikmesriikide järelevalveasutuste seisukohtade arvessevõtmine, peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel olema õigus siduvalt lahendada piiriüleste olukordade puhul pädevate asutuste vahelisi erimeelsusi, sealhulgas järelevalvekolleegiumides. Tuleks ette näha lepitusetapp, mille jooksul pädevatel asutustel on võimalus jõuda kokkuleppele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pädevusse peaksid kuuluma erimeelsused, mis on seotud kas selliste meetmete menetluse või sisuga, mida liikmesriigi pädev asutus võtab või jätab võtmata käesolevas määruses osutatud liidu õigusaktides täpsustatud juhtudel. Sellises olukorras peaks ühel asjaomastest järelevalveasutustest olema õigus edastada küsimus Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, kes peaks toimima kooskõlas käesoleva määrusega. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel peaks oleam õigus nõuda asjaomastelt pädevatelt asutustelt konkreetsete meetmete võtmist või meetmetest hoidumist, et lahendada küsimus liidu õiguse järgimise tagamiseks, millega kaasnevad asjaomase pädeva asutuse jaoks siduvad kohustused. Kui pädev asutus ei täida talle adresseeritud lepitusotsust, peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel olema õigus võtta vastu vahetult finantsturu osalistele adresseeritavaid otsuseid valdkondades, kus liidu õigus on nende suhtes vahetult kohaldatav. Sellise otsuse vastuvõtmise õigust tuleks kasutada vaid viimase abinõuna ning üksnes selleks, et tagada liidu õiguse korrektne ja ühetaoline kohaldamine. Juhtudel, kui asjaomased liidu õigusaktid annavad kaalutlusõiguse liikmesriikide pädevatele asutustele, ei saa otsuse tegemine Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt asendada selle kaalutlusõiguse liidu õigusega kooskõlas olevat kasutamist.

(33)

Kriis on näidanud, et praegune liikmesriikide ametisasutuste vahelise koostöö süsteem, mille volitused on piiratud konkreetsetele liikmesriikidele, ei ole piisav piiriüleselt tegutsevate finantseerimisasutuste puhul.

(34)

Ekspertrühmad, mida liikmesriigid on loonud kriisi põhjuste uurimiseks ja soovituste tegemiseks finantssektori paremaks reguleerimiseks ja järelevalveks on kinnitanud, et praegune kord ei ole hea alus liidus tegutsevate piiriüleste finantseerimisasutuste tulevaseks reguleerimiseks ja järelevalveks.

(35)

De Larosière’i aruandes on märgitud: „… põhimõtteliselt on meil kaks valikut: esimene on igaüks enda eest” ehk naabrite paljakskoorimise strateegia ning teine on tõhustatud, pragmaatiline ja mõistlik Euroopa koostöö, mis on kõigile kasulik ja säilitab avatud maailmamajanduse. See tooks endaga kaasa vaieldamatu majandusliku kasu.

(36)

Järelevalvekolleegiumidel on oluline roll tõhusa, tulemusliku ja järjepideva järelevalve teostamisel piiriüleselt tegutsevate finantsturu osaliste üle. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks aitama edendada ja kontrollida järelevalvekolleegiumide töö tõhusust, tulemuslikkust ja järjepidevust ning sellega seoses peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel olema keskne roll selle tagamisel, et piiriüleste asutuste järelevalvekolleegiumide toimimine oleks järjepidev ja sidus kogu liidus. Seepärast peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel olema õigus osaleda järelevalvekolleegiumide töös, et ratsionaliseerida nende toimimist, lihtsustada teabevahetust ning edendada järelevalvekolleegiumide lähenemist ja nende tegutsemise järjepidevust liidu õiguse kohaldamisel. Ka de Larosière’i aruandes öeldakse, et „tuleb vältida eri järelevalvetavadest tingitud konkurentsimoonutusi ja õigusnormide erinevuste ärakasutamist (regulatiivset arbitraaži), sest need võivad kahjustada finantsstabiilsust – muu hulgas ergutades finantstegevuse üleviimist nõrga järelevalvega riikidesse. Järelevalvesüsteem peab mõjuma õiglase ja tasakaalustatuna.”

(37)

Oma pädevusvaldkondades aitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kaasa ja osaleb aktiivselt tõhusate ja järjepidevate saneerimis- ja likvideerimiskavade, eriolukordade puhul kasutatavate menetluste ja ennetusmeetmete väljatöötamisel ja koordineerimisel, et minimeerida pankrottide süsteemset mõju ja maksumaksjate raha kasutamist finantsturu osaliste päästmiseks. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks aitama välja töötada meetodeid raskustesse sattunud finantsturu oluliste osaliste saneerimiseks ja likvideerimiseks sellisel viisil, mis välistab pankrotiohu edasikandumise ja võimaldab neid likvideerida nõuetekohaselt ja õigeaegselt, sealhulgas kasutades vajaduse korral ühtseid ja usaldusväärseid rahastamismehhanisme.

(38)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivi 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta (32) ja direktiivi 97/9/EÜ käimasoleva läbivaatamise käigus võetakse teadmiseks komisjoni kavatsus pöörata erilist tähelepanu vajadusele tagada edasine ühtlustamine kogu liidus. Samuti võetakse teadmiseks komisjoni kavatsus analüüsida kindlustussektori puhul võimalust võtta kasutusele liidu eeskirjad, mis kaitseksid kindlustusvõtjaid kindlustusandja raskustesse sattumise korral. Euroopa järelevalveasutustel peaks olema kõnealustes valdkondades oluline roll ning neile tuleks anda asjakohased volitused seoses investeeringute tagamise skeemide Euroopa süsteemidega.

(39)

Ülesannete ja kohustuste delegeerimine võib olla järelevalveasutuste võrgustiku tõhusa toimimise tagamiseks kasulik vahend, et vähendada järelevalvealaste ülesannete kattuvust ja edendada koostööd ning sellega kiirendada järelevalvemenetlust ja vähendada finantsturu osaliste halduskoormust. Seepärast tuleks käesoleva määrusega sõnaselgelt kehtestada sellise delegeerimise õiguslik alus. Liikmesriigid peaksid järgima üldreeglit, et delegeerimine peaks olema lubatud, kuid neil peaks samas olema võimalik kehtestada eritingimused kohustuste delegeerimise suhtes, nt seoses delegeerimiskokkulepetest informeerimise ja teavitamisega. Ülesannete delegeerimise puhul täidab vastutava asutuse asemel ülesandeid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve või teine järelevalveasutus, samas kui järelevalvealaste otsustega seotud vastutus jääb delegeeriva asutuse kanda. Kohustuste delegeerimise korral peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve või volitatud teine järelevalveasutus saama võtta delegeeriva asutuse asemel ja oma nimel vastu otsuseid teatavates järelevalvealastes küsimustes. Delegeerimisel tuleb juhinduda põhimõttest, mille kohaselt antakse järelvalvepädevus järelevalveasutusele, kellel on parimad tingimused kõnealuses küsimuses meetmete võtmiseks. Kohustuste ümberjaotamine võiks olla asjakohane näiteks mastaabi- või mitmekülgsussäästu saavutamiseks, konsolideerimisgruppide ühtse järelevalve tagamiseks ja tehniliste eriteadmiste optimaalseks kasutamiseks liikmesriikide järelevalveasutuste vahel. Delegeeriv asutus ja teised pädevad asutused peaksid tunnustama volitatud asutuse otsuseid määravana, kui need ei ületa delegeerimise piire. Asjakohaste liidu õigusaktidega võiks veelgi täpsustada kokkulepetel põhineva kohustuste ümberjaotamise põhimõtteid. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks lihtsustama ja jälgima mis tahes sobival viisil delegeerimiskokkulepete sõlmimist liikmesriikide järelevalveasutuste vahel.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet tuleks eelnevalt teavitada kavandatavatest delegeerimiskokkulepetest, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saaks vajaduse korral esitada selle kohta oma arvamuse. Selliste kokkulepete avaldamine tuleks tsentraliseerida, et tagada õigeaegne, läbipaistev ja kergesti juurdepääsetav teave kõigile asjaomastele isikutele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks delegeerimise ja delegeerimiskokkulepete valdkonnas välja selgitama head tavad ja neid levitama.

(40)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks aktiivselt edendama järelevalvealast lähenemist kogu liidus, et kujundada välja ühine järelevalvekultuur.

(41)

Vastastikused eksperdihinnangud on tõhus ja tulemuslik vahend järelevalveasutuste võrgustiku sidususe edendamisel. Seepärast peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve selliste vastastikuste eksperdihinnangute tarbeks välja töötama metoodikaraamistiku ja viima kõnealuseid hindamisi läbi korrapäraselt. Vastastikustes eksperdihinnangutes ei tuleks keskenduda ainult järelevalvetavade lähendamisele, vaid samuti järelevalveasutuste suutlikkusele tagada kõrgekvaliteedilised järelevalvetulemused ning pädevate asutuste sõltumatuse hindamisele. Vastastikuste eksperdihinnangute tulemused tuleks avalikustada kokkuleppel selle pädeva asutusega, kelle kohta hinnang koostati. Samuti tuleks teha kindlaks ja avalikustada parimad tavad.

(42)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks aktiivselt edendama liidu kooskõlastatud järelevalvetegevust, eelkõige et tagada finantsturgude nõuetekohane toimimine ja terviklikkus ning liidu finantssüsteemi stabiilsus. Lisaks volitustele võtta meetmeid eriolukordades, tuleks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele teha ülesandeks üldine koordineerimine Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks eelkõige keskenduma sujuva teabevahetuse tagamisele pädevate asutuste vahel.

(43)

Finantsstabiilsuse tagamiseks on vaja varakult kindlaks teha suundumused, võimalikud riskid ja nõrgad kohad mikrotasandil ning piiriülesel ja valdkonnaülesel tasandil. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks korrapäraselt ja vajaduse korral konkreetsetel juhtudel jälgima ja hindama selliseid arengutendentse oma pädevusvaldkonnas ja vajaduse korral teavitama Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni, teisi Euroopa järelevalveasutusi ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Samuti peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga algatama ja koordineerima kogu liitu hõlmavaid stressiteste, mida viiakse läbi selleks, et hinnata finantsturu osaliste kohanemisvõimet ebasoodsate turusuundumuste korral, ja tagama, et selliste testide läbiviimisel kohaldatakse liikmesriikide tasandil võimalikult ühtset metoodikat. Oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegema turgude majandusanalüüse ning võimalike turusuundumuste mõju analüüse.

(44)

Võttes arvesse finantsteenuste üleilmastumist ja rahvusvaheliste standardite üha suuremat tähtsust, peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve edendama dialoogi ja koostööd järelevalveasutustega väljaspool liitu. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel peaksid olema volitused kontaktide loomiseks ja halduskokkulepete sõlmimiseks kolmandate riikide järelevalve- ja haldusasutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega, austades täielikult liikmesriikide ja liidu institutsioonide olemasolevaid vastavaid ülesandeid ja pädevusi. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töös peaks olema võimalik osaleda riikidel, kes on sõlminud liiduga lepingu, millega nad on võtnud vastu ja kohaldavad liidu õigust, ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel peaks olema võimalik teha koostööd kolmandate riikidega, kes kohaldavad liidu õigusega samaväärsena tunnustatud õigust.

(45)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni sõltumatu nõuandev organ oma pädevusvaldkonnas. Ilma et see piiraks asjaomaste pädevate asutuste pädevust, peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel olema võimalik esitada arvamusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta) (23) (nagu seda on muudetud direktiiviga 2007/44/EÜ) (33) kohaste ühinemiste ja omandamisega seotud usaldatuvusnormatiivide täitmise hindamise kohta sellistel juhtudel, kui kõnealuse direktiivi kohaselt on nõutav kahe või enama liikmesriigi pädevate asutuste vaheline konsulteerimine.

(46)

Oma ülesannete tõhusaks täitmiseks peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel olema õigus nõuda kogu vajalikku teavet. Selleks et vältida finantsturu osaliste aruandekohustuste dubleerimist, peaks kõnealuse teabe tavaliselt esitama liikmesriigi järelevalveasutused, kes on finantsturgudele ja finantsturu osalistele kõige lähemal, ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks võtma arvesse juba olemasolevaid statistilisi andmeid. Kui liikmesriigi pädev asutus ei esita või ei saa esitada sellist teavet õigel ajal, peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel siiski olema õigus viimase võimalusena esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabenõue otse finantsturu osalisele. Liikmesriikide ametiasutused peaksid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet abistama selliste teabenõuete täitmise tagamisel. Sellega seoses tuleb rõhutada ühtsete aruandlusvormide väljatöötamise tähtsust. Teabe kogumise meetmed ei tohiks piirata Euroopa statistikasüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi õigusraamistiku kohaldamist statistika valdkonnas. Käesoleva määrusega ei tohiks seetõttu piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruse (EÜ) nr 223/2009 (Euroopa statistika kohta) (34) ning nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2533/98 (statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt) (35) kohaldamist.

(47)

Tihe koostöö Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vahel on esmatähtis, et tagada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tõhus toimimine ning kõnealuse nõukogu antud hoiatuste ja soovituste järgimine. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu jagavad teineteisega mis tahes asjakohast teavet. Konkreetsete ettevõtjatega seotud andmeid tuleks edastada ainult põhjendatud taotluse korral. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks tagama asjakohased järelmeetmed selliste hoiatuste või soovituste korral, mida Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitab kas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele või liikmesriikide järelevalveasutustele.

(48)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks konsulteerima huvitatud isikutega regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite, suuniste ja soovituste küsimustes ja võimaldama neil esitada märkusi kavandatud meetmete kohta. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks enne regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude ning suuniste ja soovituste vastuvõtmist tegema mõju-uuringu. Tõhususe tagamiseks tuleks kaasata väärtpaberituru sidusrühmade kogu, kuhu peaksid kuuluma võrdsel määral finantsturu osalised, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), teadlased ning tarbijad ja muud finantsteenuseid kasutavad jaekliendid. Väärtpaberituru sidusrühmade kogu peaks suhtlema finantsteenuste valdkonnas komisjoni või liidu õigusaktidega ettenähtud muude kasutajarühmadega.

(49)

Mittetulundusorganisatsioone või teadlasi esindavate väärtpaberituru sidusrühmade kogu liikmed peaksid saama nõuetekohast hüvitist, et võimaldada isikutel, kes pole hästi rahastatud või kes ei ole tööstuse esindajad, täielikult osaleda finantssektori reguleerimist käsitlevas arutelus.

(50)

Liikmesriigid vastutavad kooskõlastatud kriisiohjamise tagamise ja finantsstabiilsuse säilitamise eest kriisiolukordades, eelkõige seoses üksikute raskustes olevate finantsturu osaliste stabiliseerimise ja toetamisega. Otsused, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb eriolukorras või erimeelsuste lahendamisel ja mis mõjutavad finantsturu osalise stabiilsust, ei tohiks mõjutada liikmesriikide eelarvepädevust. Tuleks kehtestada mehhanism, mille kohaselt võivad liikmesriigid kohaldada kaitseklauslit ja suunata küsimuse otsuse tegemiseks nõukogule. Siiski ei tohiks seda kaitsemehhanismi kuritarvitada, seda eelkõige seoses Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt tehtud otsusega, millel ei ole märkimisväärset või sisulist mõju eelarvele, näiteks tulude vähenemine, mis on seotud teatavate tegevuste või toodete ajutise keelustamisega tarbijakaitse eesmärgil. Kui nõukogu teeb otsuse kaitsemeetmete mehhanismi raames, peaks ta hääletamisel järgima põhimõtet, et igal liikmel on üks hääl. Asjakohane on usaldada kõnealuses küsimuses otsuse tegemise õigus nõukogule, pidades silmas liikmesriikide teatavaid kohustusi selles valdkonnas. Kõnealuse küsimuse tundlikkust arvestades tuleks tagada ranged konfidentsiaalsusnõuded.

(51)

Oma otsuste tegemisel peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järgima liidu eeskirju ning nõuetekohase menetluse ja läbipaistvuse põhimõtteid. Täielikult tuleks järgida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuste adressaatide õigust esitada oma seisukohti. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vastu võetud õigusaktid peaksid olema liidu õiguse lahutamatu osa.

(52)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peamine otsuseid tegev organ peaks olema järelevalvenõukogu, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide asjakohaste pädevate asutuste juhid ja mida juhib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eesistuja. Komisjoni, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) esindajad peaksid järelevalvenõukogu töös osalema vaatlejana. Järelevalvenõukogu liikmed peaksid tegutsema sõltumatult ja ainult liidu huvides.

(53)

Üldjuhul peaks järelevalvenõukogu võtma vastu otsuseid lihthäälteenamusega vastavalt põhimõttele, mille kohaselt on igal liikmesriigil üks hääl. Üldkohaldatavate õigusaktide puhul, sealhulgas regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite, suuniste ja soovitustega seotud aktide, ning eelarveliste küsimuste ning liikmesriigi taotluse puhul vaadata läbi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsus ajutiselt teatav finantstegevus keelata või seda piirata, on asjakohane kohaldada Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõike 4 ning Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) kohaseid kvalifitseeritud häälteenamust käsitlevaid eeskirju. Liikmesriikide järelevalveasutuste erimeelsuste lahendamisega seotud juhtusid peaks käsitlema piiratud koosseisuga objektiivne töörühm, mis koosneb liikmetest, kes ei ole erimeelsusel olevate pädevate asutuste esindajad ning kes ei ole vaidluse tulemusest isiklikult huvitatud ega asjaomaste pädevate asutustega otseselt seotud. Töörühma koosseis peaks olema asjakohaselt tasakaalustatud. Järelevalvenõukogu peaks töörühma poolt tehtud otsuse lihthäälteenamusega heaks kiitma, järgides põhimõtet, et igal liikmel on üks hääl. Konsolideeriva järelevalveasutuse tehtud otsuste puhul võivad liikmed töörühma poolt esitatud otsuse siiski tagasi lükata, kui nad moodustavad blokeeriva vähemuse, nagu on määratletud Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõikes 4 ning üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artiklis 3.

(54)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eesistujast ning liikmesriikide järelevalveasutuste ja komisjoni esindajatest koosnev juhatus peaks tagama, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve täidaks oma kohustusi ja talle määratud ülesandeid. Juhatusel peaks olema volitused, et muu hulgas esitada iga-aastaseid ja mitmeaastaseid tööprogramme, rakendada teatavat eelarvepädevust, võtta vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve personalipoliitika kava, võtta vastu dokumentidele juurdepääsu käsitlevad erisätted ja teha ettepanek aastaaruande kohta.

(55)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet peaks esindama täiskohaga eesistuja, kelle nimetab ametisse järelevalvenõukogu, arvestades pädevust, oskusi ning teadmisi finantseerimisasutuste ja finantsturgude kohta ning kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas; järelevalvenõukogu abistaks komisjon. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esimese eesistuja ametisse nimetamiseks peaks komisjon koostama kandidaatide nimekirja, arvestades pädevust, oskusi ning teadmisi finantseerimisasutuste ja finantsturgude kohta ning kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas. Järgmiste ametisse nimetamiste jaoks tuleks käesoleva määruse kohaselt koostatavas aruandes läbi vaadata komisjoni poolt kandidaatide nimekirja koostamise vajadus. Enne kui valitud isik asub oma kohustusi täitma ja kuni üks kuu pärast tema valimist järelevalvenõukogu poolt, peaks Euroopa Parlamendil pärast järelevalvenõukogu valitud isiku ärakuulamist olema õigus esitada vastuväiteid valitud isiku nimetamise kohta.

(56)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve igapäevast tegevust peaks juhtima tegevdirektor, kellel peaks olema õigus osaleda järelevalvenõukogu ja juhatuse koosolekutel hääleõiguseta.

(57)

Selleks et tagada Euroopa järelevalveasutuste tegevuse valdkonnaülene kooskõla, peaksid nad tegema tihedat koostööd ühiskomitee raames ja jõudma võimaluse korral ühistele seisukohtadele. Ühiskomitee peaks koordineerima Euroopa järelevalveasutuste ülesandeid seoses finantskonglomeraatide ja muude valdkondadevaheliste küsimustega. Õigusakte, mis kuuluvad samuti Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) pädevusvaldkonda, peaksid asjaomased Euroopa järelevalveasutused vajadusel vastu võtma samaaegselt. Ühiskomiteed peaksid juhtima Euroopa järelevalveasutuste eesistujad vaheldumisi, igaüks 12 kuud järjest. Ühiskomitee eesistuja peaks olema Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ase-eesistuja. Ühiskomitee töötajaskond peaks koosnema Euroopa järelevalveasutuste eraldatud töötajatest, et võimaldada mitteametlikku teabevahetust ja ühise järelevalvekultuuri tekkimist Euroopa järelevalveasutustes.

(58)

Vaja on tagada, et isikutel, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vastuvõetud otsused mõjutavad, oleks võimalik kasutada vajalikke õiguskaitsevahendeid. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on õigus teha otsuseid, peaks huvitatud isikutel protsessiökonoomia huvides ja oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks olema õigus esitada kaebus apellatsiooninõukogule. Tõhususe ja sidususe huvides peaks apellatsiooninõukogu olema Euroopa järelevalveasutuste ühisorgan, mis tegutseb sõltumatult kõnealuste asutuste haldus- ja reguleerivast struktuurist. Apellatsiooninõukogu otsused võib edasi kaevata Euroopa Liidu Kohtusse.

(59)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve täieliku autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks peaks sel olema autonoomne eelarve, mille peamine tuluallikas on liikmesriikide järelevalveasutustelt ja Euroopa Liidu üldeelarvest kohustuslikult laekuv osamakse. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve rahastamine liidu eelarvest eeldab eelarvepädevate institutsioonide kokkulepet vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (36) punktile 47. Kohaldama peaks liidu eelarvemenetlust. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda. Kogu eelarve suhtes kohaldatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust.

(60)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (37). Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettusevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta (38).

(61)

Selleks et tagada tööhõivetingimuste avatus ja läbipaistvus ning töötajate võrdne kohtlemine, tuleks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötajate suhtes kohaldada Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi (39).

(62)

Esmatähtis on kaitsta ärisaladusi ja muud konfidentsiaalset teavet. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele avaldatava ja võrgustikus vahetatava teabe osas tuleks kehtestada ranged ja tõhusad konfidentsiaalsuseeskirjad.

(63)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (40) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (41) kohaldatakse täies ulatuses isikuandmete töötlemisele käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks.

(64)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve läbipaistva tegutsemise tagamiseks tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (42).

(65)

Kolmandatel riikidel peaks olema võimalus osaleda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töös vastavalt liiduga sõlmitud asjakohastele kokkulepetele.

(66)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt parandada siseturu toimimist, tagades reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme, kaitsta investoreid, tagada finantsturgude terviklikkus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine, tagada finantssüsteemi stabiilsus ning tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(67)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks võtma üle kõik Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee praegused ülesanded ja volitused. Sellest tulenevalt tuleks alates Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asutamise kuupäevast tunnistada kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ ning vastavalt muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta otsust nr 716/2009/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse programm, mille alusel toetatakse teatavaid tegevusi finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas (43). Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee olemasolevaid struktuure ja tegevusvaldkondi silmas pidades on oluline tagada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee ja komisjoni väga tihe koostöö asjakohase üleminekukorra kehtestamisel, et tagada, et ajavahemik, mille jooksul komisjon vastutab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve haldusliku loomise ja esialgse haldustegevuse eest, jääks võimalikult lühikeseks.

(68)

Asjakohane oleks käesoleva määruse kohaldamiseks kehtestada tähtaeg, et tagada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõuetekohane valmisolek tegevuse alustamiseks ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee ülesannete ja kohustuste sujuv ülevõtmine. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet tuleks vajalikul määral rahastada. Vähemalt algselt tuleks seda rahastada 40 % ulatuses liidu vahenditest ja 60 % ulatuses liikmesriikide osamaksetest, mis tehakse vastavalt üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artikli 3 lõikes 3 sätestatud häältearvestussüsteemile.

(69)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asutamise võimaldamiseks 1. jaanuaril 2011 peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ASUTAMINE JA ÕIGUSLIK SEISUND

Artikkel 1

Asutamine ja reguleerimisala

1.   Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve”).

2.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegutseb käesolevast määrusest tulenevate volituste alusel ja järgmiste õigusaktide reguleerimisala piires: direktiiv 97/9/EÜ, direktiiv 98/26/EÜ, direktiiv 2001/34/EÜ, direktiiv 2002/47/EÜ, direktiiv 2003/6/EÜ, direktiiv 2003/71/EÜ, direktiiv 2004/39/EÜ, direktiiv 2004/109/EÜ, direktiiv 2009/65/EÜ ja direktiiv 2006/49/EÜ (ilma, et see piiraks Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) pädevust usaldatavusjärelevalve valdkonnas), edaspidi vastuvõetavad seadusandlikud aktid, mis käsitlevad alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid, määrus (EÜ) nr 1060/2009 ning direktiivi 2002/87/EÜ, direktiivi 2005/60/EÜ ja 2002/65/EÜ asjakohased osad sellises ulatuses, et need kohalduvad ettevõtjatele, mis pakuvad investeerimisteenuseid, või ühisinvesteerimisettevõtjatele, kes turustavad oma osakuid või aktsiaid, ning pädevatele asutustele, kes nende üle järelevalvet teostavad, sh kõik direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad kõnealustel õigusaktidel, ning kõik tulevased õiguslikult siduvad liidu õigusaktid, millega antakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ülesandeid.

3.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevus hõlmab ka finantsturu osaliste tegevusvaldkondi küsimustes, mida lõikes 2 osutatud õigusaktid otseselt ei hõlma, sealhulgas äriühingu üldjuhtimise, auditeerimise ja finantsaruandlusega seotud küsimusi, eeldusel et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevus on vajalik selleks, et tagada kõnealuste õigusaktide tõhus ja ühetaoline kohaldamine. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab samuti asjakohaseid meetmeid ülevõtmispakkumiste, kliiringu ja arvelduse ning tuletisinstrumentidega seotud küsimuste kontekstis.

4.   Käesoleva määruse sätetega ei piirata komisjoni volitusi seoses kohustusega tagada liidu õiguse järgimine, eelkõige seoses ELi toimimise lepingu artikliga 258.

5.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eesmärk on kaitsta üldisi huve, aidates liidu majanduse, kodanike ja ettevõtjate heaks kaasa finantssüsteemi stabiilsusele ja tõhususele lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve aitab:

a)

parandada siseturu toimimist, tagades sealhulgas eelkõige reguleerimise ja järelevalve kindla, tõhusa ja ühtse taseme,

b)

tagada finantsturgude terviklikkuse, läbipaistvuse, tõhususe ja nõuetekohase toimimise,

c)

tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd,

d)

vältida õigusnormide erinevuste ärakasutamist ja edendada võrdsete konkurentsitingimuste loomist;

e)

tagada investeeringute tegemise ja muude riskide võtmise nõuetekohase reguleerimise ja järelevalve ning

f)

tugevdada tarbijakaitset.

Selleks aitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tagada lõikes 2 osutatud õigusaktide ühtse, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, edendab järelevalvealast lähenemist, esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi ning teostab turgude majandusanalüüse, et edendada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eesmärkide saavutamist.

Käesoleva määrusega talle määratud ülesandeid täites pöörab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve erilist tähelepanu igale süsteemsele riskile, mida põhjustavad finantsturu osalised, kelle hättasattumine võib kahjustada finantssüsteemi või reaalmajanduse toimimist.

Oma ülesandeid täites tegutseb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve sõltumatult ja objektiivselt ainuüksi liidu huve silmas pidades.

Artikkel 2

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kuulub Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi. Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi peamine eesmärk on kindlustada finantssektori suhtes kohaldatavate eeskirjade nõuetekohane rakendamine, finantsstabiilsuse säilitamine, finantssüsteemi kui terviku suhtes usalduse tagamine ning finantsteenuste kasutajate piisav kaitse.

2.   Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi moodustavad:

a)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, mille ülesanded on täpsustatud määruses (EL) nr 1092/2010 (44) ja käesolevas määruses;

b)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve;

c)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (45) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve);

d)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (46) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve);

e)

käesoleva määruse, määruse (EL) nr 1093/2010 ja määruse (EL) nr 1094/2010 artiklites 54–57 nimetatud ülesannete täitmiseks loodud Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”);

f)

käesoleva määruse, määruse (EL) nr 1093/2010 ja määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides täpsustatud liikmesriikide pädevad või järelevalveasutused.

3.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb korrapärast ja tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ning ühiskomitee kaudu Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), et tagada valdkondadevahelise töö järjepidevus ning jõuda finantskonglomeraatide järelevalve ja muudes valdkonnaülestes küsimustes ühisele seisukohale.

4.   Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttele rajaneb Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi liikmete koostöö usaldusel ja täielikul vastastikusel austusel, tagades eelkõige liikmete vahel asjakohase ja usaldusväärse teabe.

5.   Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi kuuluvad järelevalveasutused on kohustatud liidus tegutsevate finantsturu osaliste üle teostama järelevalvet vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele.

Artikkel 3

Asutuste aruandekohustus

Artikli 2 lõike 2 punktides a–d osutatud asutused annavad oma tegevusest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 4

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.

„finantsturu osaline” – iga isik, kelle suhtes kohaldatakse artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusakte või siseriiklikke õigusakte, millega kõnealuseid liidu õigusakte rakendatakse;

2.

„finantsturu oluline osaline” – finantsturu osaline, kelle tavapärane tegevus või finantsalane elujõulisus mõjutab või tõenäoliselt mõjutab oluliselt liidu finantsturgude stabiilsust, terviklikkust või tõhusust;

3.

„pädevad asutused”:

i)

pädevad asutused ja/või järelevalveasutused, nagu on määratletud artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides;

ii)

direktiivide 2002/65/EÜ ja 2005/60/EÜ puhul asutused, kes on pädevad tagama, et investeerimisteenuseid osutavad ühingud ja oma osakuid või aktsiaid turustavad ühisinvesteerimisettevõtjad järgivad kõnealustes direktiivides sätestatud nõudeid;

iii)

investeeringute tagamise skeemide puhul direktiivi 97/9/EÜ kohaseid investeeringute tagamise siseriiklikke skeeme haldavad asutused, või juhul kui investeeringute tagamise skeemi toimimist haldab eraettevõte, kõnealuse direktiivi kohaselt selliste skeemide üle järelevalvet teostav ametiasutus.

Artikkel 5

Õiguslik seisund

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on liidu asutus, millel on juriidilise isiku staatus.

2.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi õigusaktidele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks ja kostjaks.

3.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet esindab eesistuja.

Artikkel 6

Koosseis

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koosseisu kuuluvad:

1.

järelevalvenõukogu, kes täidab artiklis 43 sätestatud ülesandeid;

2.

juhatus, kes täidab artiklis 47 sätestatud ülesandeid;

3.

eesistuja, kes täidab artiklis 48 sätestatud ülesandeid;

4.

tegevdirektor, kes täidab artiklis 53 sätestatud ülesandeid;

5.

apellatsiooninõukogu, kes täidab artiklis 60 sätestatud ülesandeid.

Artikkel 7

Asukoht

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asukoht on Pariis.

II PEATÜKK

EUROOPA VÄÄRTPABERITURUJÄRELEVALVE ÜLESANDED JA VOLITUSED

Artikkel 8

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ülesanded ja volitused

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on järgmised ülesanded:

a)

aidata kaasa kõrgekvaliteediliste ühtsete regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele, esitades eelkõige arvamusi liidu institutsioonidele ning koostades artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikel aktidel põhinevaid suuniseid, soovitusi ning regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid;

b)

aidata kaasa õiguslikult siduvate liidu õigusaktide ühetaolisele kohaldamisele, edendades eelkõige ühtset järelevalvekultuuri, tagades artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide ühetaolise, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, vältides õigusnormide erinevuste ärakasutamist (regulatiivset arbitraaži), vahendades ja lahendades pädevate asutuste vahelisi erimeelsusi, tagades finantsturu osaliste tulemusliku ja järjepideva järelevalve, tagades järelevalvekolleegiumide ühtse toimimise ning võttes muu hulgas meetmeid eriolukordades;

c)

innustada ja lihtsustada ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel;

d)

teha tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, esitades kõnealusele nõukogule tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning tagades, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu antud hoiatuste ja soovituste kohaselt võetakse nõuetekohaselt järelmeetmeid;

e)

koostada pädevate asutuste kohta vastastikuseid eksperdihinnanguid, sealhulgas väljastada suuniseid ja soovitusi ning määrata kindlaks parimaid tavasid, et tagada järelevalvetulemuste sidusus;

f)

jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas;

g)

viia läbi turgude majandusanalüüse, et anda teavet Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ülesannetele heakskiidu andmise otsuse tegemisest;

h)

tugevdada investorite kaitset;

i)

aidata kaasa järelevalvekolleegiumide ühtse ja järjepideva tegevuse tagamisele, süsteemse riski jälgimisele, hindamisele ja mõõtmisele, saneerimis- ja likvideerimiskavade väljatöötamisele ja koordineerimisele, investorite kaitse kõrge taseme tagamisele kogu liidus ning meetodite väljatöötamisele raskustesse sattunud finantsturu osalistega seotud probleemide lahendamiseks ning osaleda hinnangu andmisel sellele, milline on vajadus asjakohaste finantsinstrumentide järele, vastavalt artiklitele 21–26;

j)

täita mis tahes muid käesolevas määruses või muudes seadusandlikes aktides sätestatud ülesandeid;

k)

avaldada ja korrapäraselt ajakohastada oma veebisaidil teavet oma tegevuse kohta, eriti registreeritud finantsturu osalistega seotud pädevusvaldkonnas, et teave oleks üldsusele kergesti kättesaadav;

l)

võtta nõuetekohaselt üle kõik Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee senised ja pooleliolevad ülesanded.

2.   Lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks on Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel käesoleva määrusega ettenähtud volitused, eelkõige õigus teha järgmist:

a)

töötada artiklis 10 osutatud juhtudel välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud;

b)

töötada artiklis 15 osutatud juhtudel välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud;

c)

anda välja artikli 16 kohaseid suuniseid ja soovitusi;

d)

anda artikli 17 lõikes 3 osutatud juhtudel soovitusi;

e)

võtta artikli 18 lõikes 3 ja artikli 19 lõikes 3 osutatud juhtudel vastu pädevatele asutustele adresseeritavad üksikotsused;

f)

võtta seoses liidu õiguse vahetu kohaldamisega artikli 17 lõikes 6, artikli 18 lõikes 3 ja artikli 19 lõikes 4 osutatud juhtudel vastu finantsturu osalistele adresseeritavaid üksikotsuseid;

g)

esitada artikli 34 kohaselt arvamusi Euroopa Parlamendile, nõukogule või komisjonile;

h)

koguda finantsturu osaliste kohta vajalikku teavet vastavalt artiklile 35;

i)

töötada välja ühtne metoodika toote omaduste ja levitamistoimingute mõju hindamiseks finantsturu osaliste finantsseisundile ja tarbijakaitsele;

j)

luua tsentraalselt juurdepääsetav registreeritud finantsturu osaliste andmebaas oma pädevusalas, kui see on sätestatud artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides.

Artikkel 9

Tarbijakaitse ja finantstegevusega seotud ülesanded

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab juhtrolli läbipaistvuse, lihtsuse ja selguse edendamisel tarbijatele suunatud finantstoodete ja -teenuste siseturul, sealhulgas:

a)

kogub ja analüüsib teavet tarbimissuundumuste kohta ja koostab vastavaid aruandeid;

b)

vaatab läbi ja kooskõlastab pädevate asutuste finantsteadmiste ja -hariduse alaseid algatusi;

c)

töötab välja finantsvaldkonna koolitusstandardeid ning

d)

aitab välja töötada ühtseid avalikustamiseeskirju.

2.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jälgib uusi ja olemasolevaid finantstegevuse liike ning võib võtta vastu suuniseid ja soovitusi turgude tugevdamiseks ja turvalisemaks muutmiseks ning reguleerimistavade ühtlustamiseks.

3.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib ka teha hoiatusi, kui mõni finantstegevus ohustab tõsiselt artikli 1 lõikes 5 sätestatud eesmärke.

4.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asutab oma lahutamatu osana finantsalase uuendustegevuse komitee, mis koondab kõiki asjaomaseid pädevaid riiklikke järelevalveasutusi, et saavutada uute või uuenduslike finantstegevuste reguleerimise või järelevalve kooskõlastatud käsitlus ning et anda nõu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele teabe edastamisel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

5.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib ajutiselt keelata või piirata teatavaid finantstegevusi, mis ohustavad finantsturgude korrapärast toimimist ja terviklikkust või liidu kogu finantssüsteemi või selle mõne osa stabiilsust artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides täpsustatud juhtudel ja tingimustel, või vajaduse korral eriolukorras kooskõlas artikliga 18 ja selles sätestatud tingimustel.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vaatab esimeses lõigus osutatud otsuse läbi asjakohaste ajavahemike järel, ent vähemalt kord iga kolme kuu jooksul. Kui otsust kolme kuu möödudes ei uuendata, kaotab see automaatselt kehtivuse.

Liikmesriik võib taotleda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt otsuse läbivaatamist. Sellisel juhul võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve artikli 44 lõike 1 teises lõigus sätestatud korras vastu otsuse selle kohta, kas otsus tuleks jätta jõusse.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib ka hinnata teatavat liiki finantstegevuste keelustamise või piiramise vajadust ning sellise vajaduse korral teavitada sellest komisjoni, et hõlbustada keelu või piirangute seadmise vastuvõtmist.

Artikkel 10

Regulatiivsed tehnilised standardid

1.   Kui Euroopa Parlament ja nõukogu delegeerivad komisjonile õiguse võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 delegeeritud õigusaktiga vastu regulatiivseid tehnilisi standardeid järjepideva ühtlustamise tagamiseks artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides konkreetselt sätestatud valdkondades, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab standardite eelnõud komisonile kinnitamiseks.

Regulatiivsed tehnilised standardid on tehnilised, need ei hõlma strateegilisi otsuseid või poliitilisi valikuid ning nende sisu on piiritletud nende aluseks olevate seadusandlike aktidega.

Enne regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude esitamist komisjonile viib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve läbi nende avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside läbiviimine on asjaomaste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve küsib ka artiklis 37 osutatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab komisjonile regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, edastab komisjon selle viivitamatult Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon otsustab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu kinnitamise kolme kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Kui see on liidu huvides, võib komisjon regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud kinnitada kas osaliselt või muudatustega.

Kui komisjon kavatseb regulatiivse tehnilise standardi eelnõu tagasi lükata või kinnitada selle osaliselt või muudatustega, saadab ta regulatiivse tehnilise standardi eelnõu tagasi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele koos selgitusega, miks ta seda ei kinnita või kui see on asjakohane, selgitades oma muudatusettepanekuid. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib 6 nädala jooksul regulatiivse tehnilise standardi eelnõud komisjoni muudatusettepanekute alusel muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis uuesti komisjonile. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei esita kõnealuse kuuenädalase tähtaja jooksul muudetud regulatiivse tehnilise standardi eelnõud või esitab standardi eelnõu, mida ei ole muudetud vastavalt komisjoni muudatusettepanekutele, võib komisjon võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohasteks, või standardid tagasi lükata.

Komisjon ei või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt koostatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu sisu muuta ilma seda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

2.   Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei ole esitanud regulatiivse tehnilise standardi eelnõud artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud tähtajaks, võib komisjon määrata eelnõu esitamiseks uue tähtaja.

3.   Ainult juhul, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei esita komisjonile regulatiivse tehnilise standardi eenõud lõike 2 kohaseks tähtajaks, võib komisjon võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu delegeeritud õigusaktiga ilma Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostatud eelnõuta.

Komisjon viib läbi regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside läbiviimine on asjaomaste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve küsib ka artiklis 37 osutatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu nõuandeid või arvamust.

Komisjon edastab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu viivitamatult Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon saadab oma regulatiivse tehnilise standardi eelnõu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib kuue nädala jooksul regulatiivse tehnilise standardi eelnõud muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis komisjonile. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei ole neljandas lõigus osutatud kuuenädalase tähtaja jooksul esitanud muudetud regulatiivse tehnilise standardi eelnõud, võib komisjon regulatiivse tehnilise standardi vastu võtta.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kuue nädala jooksul muudetud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, võib komisjon regulatiivse tehnilise standardi eelnõud muuta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitatud muudatusettepanekute alusel või võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohasteks. Komisjon ei tohi muuta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt koostatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu sisu ilma seda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

4.   Regulatiivsed tehnilised standardid võetakse vastu määruse või otsusega. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad nendes sätestatud kuupäeval.

Artikkel 11

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse neljaks aastaks alates 16. detsembrist 2010 õigus võtta vastu artiklis 10 osutatud regulatiivseid tehnilisi standardeid. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne nelja-aastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 14 tagasi võtab.

2.   Niipea kui komisjon on regulatiivse tehnilise standardi vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.   Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu regulatiivseid tehnilisi standardeid kohaldatakse artiklites 12–14 sätestatud tingimusi.

Artikkel 12

Delegeeritud volituste tagasivõtmine

1.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artiklis 10 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2.   Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist.

3.   Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud regulatiivsete tehniliste standardite kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 13

Regulatiivsete tehniliste standardite suhtes vastuväidete esitamine

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad regulatiivse tehnilise standardi suhtes esitada vastuväiteid kolme kuu jooksul alates komisjoni poolt vastu võetud regulatiivse tehnilise standardi teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kolme kuu võrra.

Kui komisjon võtab vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõuga samase regulatiivse tehnilise standardi, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu esitada vastuväiteid ühe kuu jooksul pärast standardist teavitamise kuupäeva. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada ühe kuu võrra.

2.   Kui pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu regulatiivse tehnilise standardi suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub selles sätestatud kuupäeval.

Regulatiivse tehnilise standardi võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ning see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

3.   Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul regulatiivse tehnilise standardi suhtes vastuväiteid, standard ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 296 regulatiivse tehnilise standardi suhtes esitatud vastuväiteid.

Artikkel 14

Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude tagasilükkamine või muutmine

1.   Kui komisjon ei kinnita regulatiivse tehnilise standardi eelnõud või muudab seda vastavalt artiklile 10, teatab komisjon sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, Euroopa Parlamendile ja nõukogule, esitades oma põhjendused.

2.   Kui see on asjakohane, võivad Euroopa Parlament või nõukogu kutsuda selle küsimuse eest vastutava voliniku ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eesistuja ühe kuu jooksul alates lõikes 1 osutatud teate saamisest Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni või nõukogu erakorralisele koosolekule, et nad saaksid esitada oma eriarvamused ja neid selgitada.

Artikkel 15

Rakenduslikud tehnilised standardid

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib ELi toimimise lepingu artikli 291 kohaste rakendusaktidena välja töötada rakenduslikud tehnilised standardid artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides konkreetselt sätestatud valdkondades. Rakenduslikud tehnilised standardid on tehnilised, need ei hõlma strateegilisi otsuseid või poliitilisi valikuid ning nende eesmärk on määrata kindlaks kõnealuste seadusandlike aktide rakendamise tingimused. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisonile kinnitamiseks.

Enne rakenduslike tehniliste standardite eelnõude esitamist komisjonile viib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve läbi nende avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside läbiviimine on asjaomaste rakenduslike tehniliste standardite eelnõude ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve küsib ka artiklis 37 osutatud sidusrühmade kogu arvamust.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab komisjonile rakendusliku tehnilise standardi eelnõu, edastab komisjon selle viivitamatult Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon otsustab rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kinnitamise kolme kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Komisjon võib nimetatud ajavahemikku pikendada ühe kuu võrra. Kui see on liidu huvides, võib komisjon rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kinnitada kas osaliselt või muudatustega.

Kui komisjon kavatseb rakendusliku tehnilise standardi eelnõu tagasi lükata või kinnitada selle osaliselt või muudatustega, saadab ta selle tagasi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele koos selgitustega, miks ta seda ei kinnita või kui see on asjakohane, selgitades oma muudatusettepanekuid. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib 6 nädala jooksul rakendusliku tehnilise standardi eelnõud komisjoni muudatusettepanekute alusel muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis uuesti komisjonile. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei esita viiendas lõigus osutatud kuuenädalase tähtaja jooksul muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõud või esitab standardi eelnõu, mida ei ole muudetud vastavalt komisjoni muudatusettepanekutele, võib komisjon võtta rakendusliku tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohasteks, või selle tagasi lükata.

Komisjon ei tohi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt koostatud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu sisu muuta ilma seda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

2.   Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei ole esitanud regulatiivse tehnilise standardi eelnõud artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud tähtajaks, võib komisjon määrata eelnõu esitamiseks uue tähtaja.

3.   Ainult juhul, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei esita komisjonile rakendusliku tehnilise standardi eelnõud lõike 2 kohaseks tähtajaks, võib komisjon rakenduslikud tehnilised standardid rakendusaktiga vastu võtta ilma Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostatud eelnõuta.

Komisjon viib läbi rakenduslike tehniliste standardite eelnõude avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside läbiviimine on asjaomaste rakenduslike tehniliste standardite eelnõude ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve küsib ka artiklis 37 osutatud sidusrühmade kogu nõuandeid või arvamust.

Komisjon edastab rakendusliku tehnilise standardi eelnõu viivitamatult Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon saadab rakendusliku tehnilise standardi eelnõu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib kuue nädala jooksul rakendusliku tehnilise standardi eelnõud muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis komisjonile. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei ole neljandas lõigus osutatud kuuenädalalase tähtaja jooksul esitanud muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõud, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi vastu võtta.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kuue nädala jooksul muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi eelnõud muuta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitatud muudatusettepanekute alusel või võtta rakenduslik tehniline standard vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohasteks.

Komisjon ei tohi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt koostatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõude sisu muuta ilma seda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

4.   Rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu määruse või otsusega. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad nendes sätestatud kuupäeval.

Artikkel 16

Suunised ja soovitused

1.   Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade kehtestamiseks Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames ning liidu õiguse ühetaolise ja järjepideva kohaldamise tagamiseks esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pädevatele asutustele või finantsturu osalistele suuniseid ja soovitusi.

2.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve viib vajaduse korral läbi suuniste ja soovituste avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke kaasnevaid kulusid ja saadavat kasu. Sellised arutelud ja analüüsid peavad olema proportsionaalsed suuniste või soovituse kohaldamisala, olemuse ja mõjuga. Vajadusel küsib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ka artiklis 22 osutatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu nõuandeid või arvamust.

3.   Pädevad asutused ja finantsturu osalised võtavad mis tahes meetmeid, et kõnealuseid suuniseid ja soovitusi järgida.

Kahe kuu jooksul pärast suunise või soovituse avaldamist kinnitab iga pädev asutus, kas ta järgib või kavatseb järgida nimetatud suunist või soovitust. Kui pädev asutus neid ei järgi või järgida ei kavatse, teavitab ta sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ning põhjendab oma otsust.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab teabe selle kohta, et pädev asutus ei järgi või ei kavatse järgida suunist või soovitust. Samuti võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve igal üksikjuhul otsustada, kas avaldada pädeva asutuse põhjendused, miks see ei järgi kõnealust suunist või soovitust. Pädevat asutust teavitatakse eelnevalt põhjuste avaldamisest.

Kui suunises või soovituses seda nõutakse, teatavad finantsturu osalised selgelt ja üksikasjalikult, kas nad järgivad kõnealust suunist või soovitust.

4.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandes Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni välja antud suunistest ja soovitustest ning sellest, millised pädevad asutused ei ole neid järginud, ning kirjeldab, kuidas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kavatseb tagada, et pädevad asutused tema soovitusi ja suuniseid edaspidi järgivad.

Artikkel 17

Liidu õiguse rikkumine

1.   Kui pädev asutus ei ole artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte, sealhulgas artiklite 10 kuni 15 kohaselt kehtestatud regulatiivseid tehnilisi standardeid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid kohaldanud või on neid kohaldanud viisil, mis on ilmselt liidu õiguse rikkumine, jättes eelkõige tagamata, et finantsturu osaline täidab kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid, rakendab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 6 sätestatud volitusi.

2.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib ühe või mitme pädeva asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni või väärtpaberituru sidusrühmade kogu taotlusel või omal algatusel pärast asjaomase pädeva asutuse teavitamist uurida liidu õiguse võimalikku rikkumist või kohaldamata jätmist.

Ilma et see piiraks artikliga 35 ettenähtud volitusi, esitab pädev asutus viivitamata Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kogu teabe, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peab uurimise läbiviimiseks vajalikuks.

3.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib hiljemalt kahe kuu jooksul pärast uurimise algatamist esitada asjaomasele pädevale asutusele soovituse meetmete kohta, mida tuleb võtta liidu õiguse järgimiseks.

Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates soovituse kättesaamisest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta, et tagada liidu õiguse järgimine.

4.   Kui pädev asutus ei ole taganud liidu õiguse järgimist ühe kuu jooksul alates Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve soovituse kättesaamisest, võib komisjon Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitatud teabe alusel või omal algatusel esitada ametliku arvamuse, millega pädevalt asutuselt nõutakse liidu õiguse järgimiseks vajalike meetmete võtmist. Komisjoni ametlikus arvamuses võetakse arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve soovitust.

Komisjon esitab sellise ametliku arvamuse hiljemalt kolme kuu jooksul alates soovituse vastuvõtmisest. Komisjon võib kõnealust tähtaega pikendada ühe kuu võrra.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja pädevad asutused esitavad komisjonile kogu vajaliku teabe.

5.   Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 4 osutatud ametliku arvamuse kättesaamisest komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta kõnealuse ametliku arvamuse järgimiseks.

6.   Kui pädev asutus ei järgi lõikes 4 osutatud ametlikku arvamust kõnealuses lõikes kindlaks määratud tähtaja jooksul ja kui tuleb õigeaegselt võtta meetmeid liidu õiguse järgimise tagamiseks, et sellega säilitada või taastada võrdsed konkurentsitingimused turul või tagada finantssüsteemi nõuetekohane toimimine ja terviklikkus, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta juhul, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide asjakohased nõuded on vahetult kohaldatavad finantsturu osaliste suhtes, vastu finantsturu osalistele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mida on vaja liidu õiguses sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsus peab olema kooskõlas komisjoni lõike 4 kohase ametliku arvamusega.

7.   Lõike 6 kohased otsused on ülimuslikud pädeva asutuse varem samas küsimuses vastu võetud mis tahes muu otsuse suhtes.

Meetmete puhul, mida pädev asutus võtab seoses küsimustega, mille kohta on esitatud lõike 4 kohane ametlik arvamus või tehtud lõike 6 kohane otsus, peavad pädevad asutused vastavalt järgima ametlikku arvamust või otsust.

8.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nimetab artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandes, millised pädevad asutused ja finantsturu osalised ei ole käesoleva artikli lõigetes 4 ja 6 osutatud ametlikke arvamusi ning otsuseid järginud.

Artikkel 18

Tegevus eriolukordades

1.   Ebasoodsate arengute korral, mis võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsust, soodustab ja vajaduse korral koordineerib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve aktiivselt liikmesriikide asjakohaste pädevate järelevalveasutuste võetud meetmeid.

Selleks et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saaks seda soodustavat ja koordineerivat rolli täita, teavitatakse teda kõigist asjaomastest arengutest ning kutsutakse osalema vaatlejana kõikidel asjaomastel liikmesriikide asjakohaste pädevate järelevalveasutuste kohtumistel.

2.   Nõukogu võib komisjoni ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning vajaduse korral Euroopa järelevalveasutustega konsulteerides võtta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, komisjoni või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotlusel vastu otsuse, mis adresseeritakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja millega määratakse kindlaks eriolukorra olemasolu käesoleva määruse tähenduses. Nõukogu vaatab kõnealuse otsuse läbi asjakohaste ajavahemike järel ja vähemalt üks kord kuus. Kui otsust ühe kuu möödudes ei uuendata, kaotab see automaatselt kehtivuse. Nõukogu võib igal ajal kuulutada eriolukorra lõppenuks.

Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jõuab järeldusele, et tekkida võib eriolukord, edastavad nad nõukogule konfidentsiaalse soovituse ja esitavad olukorra hinnangu. Seejärel hindab nõukogu koosoleku kokkukutsumise vajadust. Selle käigus tagatakse nõuetekohane konfidentsiaalsus.

Kui nõukogu teeb kindlaks, et eriolukord on tekkinud, teavitab ta sellest nõuetekohaselt ja viivitamata Euroopa Parlamenti ja komisjoni.

3.   Kui nõukogu võtab vastu lõike 2 kohase otsuse, ning erandjuhtudel, kui on vaja liikmesriikide asutuste koordineeritud meetmeid, et reageerida ebasoodsatele arengutele, mis võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või Euroopa Liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teha üksikotsuse, millega nõuab, et pädevatelt asutustelt kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega vajalike meetmete võtmist selliste arengutega tegelemiseks, tagades, et finantsturu osalised ja pädevad asutused täidaksid kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid.

4.   Kui pädev asutus ei järgi lõikes 3 osutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsust kõnealuses otsuses kindlaks määratud tähtaja jooksul, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta juhul, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide ning nende aktide alusel vastuvõetud regulatiivsete tehniliste standardite ja rakenduslike tehniliste standardite asjakohased nõuded on finantsturu osaliste suhtes vahetult kohaldatavad, vastu finantsturu osalisele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõuab teatavate meetmete võtmist, mis on vajalikud nimetatud õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamine. See kehtib vaid olukorras, kus pädev asutus ei kohalda artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikke akte ning nende aktide alusel vastuvõetud regulatiivseid tehnilisi standardeid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid või kohaldab neid viisil, mis on ilmselt osutatud õigusaktide tõsine rikkumine, ning kui kiire parandusmeetmete võtmine on vajalik finantsturgude nõuetekohase toimimise ja terviklikkuse või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsuse taastamiseks.

5.   Lõike 4 kohased otsused on ülimuslikud pädeva asutuse varem samas küsimuses vastu võetud mis tahes muu otsuse suhtes.

Mis tahes meetmed, mida pädev asutus võtab seoses küsimustega, mille kohta on tehtud lõigete 3 või 4 kohane otsus, peavad olema kooskõlas kõnealuste otsustega.

Artikkel 19

Pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste lahendamine piiriüleste olukordade puhul

1.   Kui pädev asutus ei ole nõus selliste meetmete menetluse või sisuga, mida teise liikmesriigi pädev asutus võtab artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides sätestatud juhtudel, või selliste meetmete võtmatajätmisega, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, ilma et see piiraks artiklis 17 sätestatud volitusi, ühe või mitme asjaomase pädeva asutuse taotlusel aidata asjaomastel asutustel jõuda kokkuleppele käesoleva artikli lõigetes 2–4 osutatud korras.

Artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides sätestatud juhtudel ning juhul, kui objektiivsete kriteeriumite alusel on kindlaks tehtud, et eri liikmesriikide pädevad asutused on eriarvamusel, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve omal algatusel aidata asjaomastel asutustel jõuda kokkuleppele lõigetes 2–4 osutatud korras.

2.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kehtestab pädevate asutuste vahelise lepitusmenetluse tähtaja, võttes arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides kindlaks määratud mis tahes asjakohaseid tähtaegu ning vaidlusaluse küsimuse keerukust ja kiireloomulisust. Selles etapis toimib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vahendajana.

3.   Kui lõikse 2 osutatud lepitusetapi lõpuks ei ole asjaomased pädevad asutused jõudnud kokkuleppele, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teha artikli 44 lõike 1 kolmandas ja neljandas lõigus sätestatud korras asjaomaste pädevate asutuste jaoks vaidluse lahendamiseks siduva otsuse, mille kohaselt peavad kõnealused asutused erimeelsuste lahendamiseks võtma konkreetseid meetmeid või loobuma meetmete võtmisest, et tagada kooskõla liidu õigusega.

4.   Kui pädev asutus ei järgi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsust ja seetõttu ei suuda tagada, et finantsturu osaline täidaks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega tema suhtes vahetult kohaldatavaid nõudeid, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta vastu finantsturu osalistele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mis on vajalikud liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamine.

5.   Lõike 4 kohased otsused on ülimuslikud pädeva asutuse varem samas küsimuses vastu võetud mis tahes muu otsuse suhtes. Mis tahes meetmed, mida pädev asutus võtab seoses lõike 3 või 4 kohase otsuse asjaoludega, peavad olema kooskõlas asjaomase otsusega.

6.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eesistuja toob artikli 50 lõikes 2 osutatud aruandes välja pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste laadi ja liigi, saavutatud kokkulepped ja erimeelsuste lahendamiseks tehtud otsused.

Artikkel 20

Pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste lahendamine valdkonnaülesel tasandil

Ühiskomitee lahendab vastavalt artiklis 19 ja 56 osutatud korrale valdkonnaüleseid erimeelsusi, mis võivad tekkida käesolevas määruse, määruse (EL) nr 1093/2010 ning määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 4 punktis 2 määratletud pädevate asutuste vahel.

Artikkel 21

Järelevalvekolleegiumid

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve aitab edendada ja jälgida artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega asutatud järelevalvekolleegiumide tõhusat, tulemuslikku ja järjepidevat toimimist ning liidu õiguse ühetaolist kohaldamist kõigis järelevalvekolleegiumides. Parimate järelevalvetavade lähendamiseks on Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötajatel võimalus osaleda järelevalvekolleegiumide tegevuses, sealhulgas kohapealsetes kontrollides, mida teostavad koos kaks või enam pädevat asutust.

2.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on juhtroll piiriüleste institutsioonide järelevalvekolleegiumide ühtse ja järjepideva tegevuse tagamisel kogu liidus, võttes arvesse artiklis 23 osutatud finantsturu osalistega seotud süsteemset riski.

Käesoleva lõike ja käesoleva artikli lõike 1 mõistes käsitatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet pädeva asutusena asjakohaste õigusaktide tähenduses.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib:

a)

järelevalvekolleegiumi töö hõlbustamiseks koguda ja jagada asjakohast teavet koostöös pädevate asutustega ning luua kesksüsteemi, mille kaudu on selline teave kättesaadav kolleegiumis osalevatele pädevatele asutustele, ja hallata seda süsteemi;

b)

algatada ja koordineerida kogu liitu hõlmavaid stressiteste kooskõlas artikliga 32, mille abil hinnatakse finantsturu oluliste osaliste võimet kohaneda eelkõige artiklis 23 osutatud finantsturu oluliste osalistega seotud süsteemsete riskidega ja ebasoodsate turusuundumustega, ning hinnata süsteemse riski võimalikku suurenemist stressiolukorras finantsturu oluliste osaliste jaoks, tagades liikmesriikide tasandil võimalikult ühtse metoodika kohaldamise selliste testide läbiviimisel, ning vajaduse korral edastada pädevatele asutustele soovitusi stressitestidega kindlaks tehtud probleemide kõrvaldamiseks;

c)

edendada tulemuslikke ja tõhusaid järelevalvetoiminguid, sealhulgas selliste riskide hindamine, millega finantsturu osalised stressiolukorras kokku puutuvad või võivad kokku puutuda;

d)

teostada vastavalt käesolevas määruses nimetatud ülesannetele ja volitustele järelevalvet pädevate asutuste tegevuse üle ning

e)

taotleda järelevalvekolleegiumilt täiendavat arutelu juhul, kui ta leiab, et otsus tooks kaasa liidu õiguse ebaõige kohaldamise või et see ei aitaks kaasa järelevalvetavade lähendamisele. Samuti võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve paluda kolleegiumi koosoleku kokku kutsumist või mõne punkti lisamist koosoleku päevakorda.

3.   Järelevalvekolleegiumide tööd käsitlevate sätete ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja töötada regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid ning anda artikli 16 kohaseid suuniseid ja soovitusi, et edendada järelevalvealase töö ja järelevalvekolleegiumide parimate tavade lähendamist.

4.   Õiguslikult siduv vahendajaroll võimaldab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel lahendada pädevate asutuste vahelisi vaidlusi artiklis 19 sätestatud korras. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib teha asjaomase finantsturu osalise suhtes vahetult kohaldatavaid järelevalvealaseid otsuseid vastavalt artiklile 19.

Artikkel 22

Üldsätted

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab nõuetekohaselt arvesse süsteemset riski, nagu see on määratletud määruses (EL) nr 1092/2010. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve käsitleb võimalikke finantsteenuste häireid:

a)

mis on põhjustatud kogu finantssüsteemi või selle osade nõrgenemisest ning

b)

millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed siseturule ja reaalmajandusele.

Vajaduse korral kaalub Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve süsteemse riski jälgimist ja hindamist vastavalt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt välja töötatud korrale ning reageerib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatustele ja soovitustele vastavalt määruse EL nr 1092/2010 artiklile 17.

2.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja kooskõlas artikli 23 lõikega 1 vajadusel välja ühise lähenemisviisi finantsturu oluliste osalistega seotud süsteemse riski kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks, sealhulgas vastavad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad.

Nimetatud näitajad on põhielement asjakohaste järelevalvemeetmete kindlaksmääramisel. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jälgib ühtse lähenemisviisi edendamise eesmärgil kindlaksmääramiste lähenemise astet.

3.   Ilma et see piiraks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaldamist, koostab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vajaduse korral finantsturu oluliste osaliste jaoks täiendavaid suuniseid ja soovitusi, et võtta arvesse nendega seotud süsteemseid riske.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tagab, et finantsturu oluliste osalistega seotud süsteemseid riske võetakse arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud valdkondade regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõude koostamisel.

4.   Ühe või mitme pädeva asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve uurida konkreetset liiki finantstegevust, tooteliike või käitumisviise, et hinnata võimalikke ohte finantsturgude terviklikkusele või finantssüsteemi stabiilsusele ning esitada asjaomastele pädevatele asutustele asjakohaseid soovitusi meetmete võtmiseks.

Selleks võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kasutada talle käesoleva määrusega, sealhulgas artikliga 35 antud volitusi.

5.   Ühiskomitee tagab käesoleva artikli kohaselt võetud meetmete üldise ja valdkonnaülese koordineerimise.

Artikkel 23

Süsteemse riski kindlakstegemine ja mõõtmine

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerides välja kriteeriumid süsteemse riski kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks ning asjakohase stressitestimise korra, mis hõlmab hinnangu andmist selle kohta, kas finantsturu osalistega seotud süsteemne risk võib stressiolukordades suureneda. Nende finantsturu osaliste suhtes, kellega võib olla seotud süsteemne risk, kohaldatakse tugevdatud järelevalvet ning vajaduse korral artiklis 25 osutatud saneerimis- ja likvideerimismenetlusi.

2.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab finantsturu osalistega seotud süsteemse riski kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks vajalike kriteeriumite väljatöötamisel täiel määral arvesse vastavaid rahvusvahelisi lähenemisviise, sealhulgas finantsstabiilsuse nõukogu, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Rahvusvaheliste Arvelduste Panga poolt kehtestatud lähenemisviise.

Artikkel 24

Pidev suutlikkus reageerida süsteemsetele riskidele

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tagab, et tal on spetsialiseeritud ja pidev suutlikkus tõhusalt reageerida artiklites 22 ja 23 osutatud süsteemsete riskide materialiseerumise korral ning eelkõige seoses institutsioonidega, kellega on seotud süsteemne risk.

2.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve täidab talle käesoleva määruse ja artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega antud ülesandeid ning annab oma panuse sidusa ja koordineeritud kriiside ohjamise ja lahendamise korra toimimisse liidus.

Artikkel 25

Saneerimis- ja likvideerimismenetlused

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve aitab kaasa tõhusate ja järjepidevate saneerimis- ja likvideerimiskavade, kriisiolukorras kasutatavate menetluste ja ennetusmeetmete väljatöötamisele ja koordineerimisele ning osaleb selles aktiivselt, et minimeerida igasuguste pankrotiohtude süsteemset mõju.

2.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib töötada välja artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides täpsustatud regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt artiklites 10 kuni 15 sätestatud korrale.

Artikkel 26

Investeeringute tagamise riiklike skeemide Euroopa süsteem

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve aitab tugevdada investeeringute tagamise riiklike skeemide Euroopa süsteemi, toimides talle käesoleva määrusega antava pädevuse raames, et tagada direktiivi 97/9/EÜ nõuetekohane kohaldamine, seades eesmärgiks tagada investeeringute tagamise riiklike skeemide küllaldane rahastamine asjaomaste finantsturu osaliste, ja kui see on asjakohane, ka kolmandates riikides asuvate äriühingute poolt, ning tagada kõigi investorite kõrgetasemelise kaitse kogu liitu hõlmavas ühtses raamistikus.

2.   Investeeringute tagamise skeemide suhtes kohaldatakse artiklit 16, mis käsitleb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitusi suuniste ja soovituste vastuvõtmiseks.

3.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib töötada välja artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides täpsustatud regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt artiklites 10 kuni 15 sätestatud korrale.

4.   Artikli 81 kohasel käesoleva määruse läbivaatamisel pööratakse erilist tähelepanu lähenemisele seoses investeeringute tagamise riiklike skeemide Euroopa süsteemiga.

Artikkel 27

Kriiside lahendamise Euroopa süsteem ja selle rahastamiskord

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve aitab oma pädevusvaldkondades töötada välja meetodeid raskustesse sattunud finantsturu oluliste osaliste saneerimiseks ja likvideerimiseks viisil, mis välistab pankrotiohu edasikandumise ja võimaldab neid likvideerida nõuetekohaselt ja õigeaegselt, sealhulgas kasutades vajaduse korral ühtseid ja usaldusväärseid rahastamismehhanisme.

2.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve aitab kaasa tööle, mida tehakse seoses võrdsete võimaluste tagamisega ning mis tahes selliste maksude ja osamaksete süsteemide kumulatiivsete mõjudega, mis võidakse kehtestada finantseerimisasutuste suhtes, et tagada koormuse õiglane jagamine ja stiimulid süsteemse riski piiramiseks osana ühtsest ja usaldusväärsest kriiside lahendamise raamistikust.

Artikli 81 kohasel käesoleva määruse läbivaatamisel pööratakse erilist tähelepanu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve rolli võimalikule tugevdamisele osana kriiside ennetamise, ohjamise ja lahendamise raamistikust.

Artikkel 28

Ülesannete ja kohustuste delegeerimine

1.   Pädevad asutused võivad käesolevas artiklis sätestatud tingimustel delegeerida ülesandeid ja kohustusi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele või teistele pädevatele järelevalveasutustele, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve või teised pädevad järelevalveasutused sellega nõustuvad. Liikmesriigid võivad kehtestada kohustuste delegeerimisega seonduvad erimenetlused, mida asjaomase liikmesriigi pädevad asutused peavad järgima enne selliste delegeerimiskokkulepete sõlmimist, ning piirata delegeerimise ulatust, nii et see hõlmaks vaid seda, mis on vajalik piiriüleste finantsturu osaliste ja piiriüleste kontsernide tõhusaks järelevalveks.

2.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ergutab ja lihtsustab ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel, määrates kindlaks ülesanded ja kohustused, mida saab delegeerida või ühiselt täita, ning edendades parimaid tavasid.

3.   Ülesannete delegeerimise tulemusena jaotuvad artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides sätestatud pädevused ümber. Delegeeritud kohustustega seonduvat menetlust, nende täitmist ning halduslikku ja kohtulikku kontrolli reguleerib selle liikmesriigi õigus, kelle asutusele kohustused delegeeritakse.

4.   Pädevad asutused teavitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet delegeerimiskokkulepetest, mida nad kavatsevad sõlmida. Nad ei sõlmi kõnealuseid lepinguid enne ühe kuu möödumist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitamisest.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib kavandatud kokkuleppe kohta esitada arvamuse ühe kuu jooksul alates sellekohase teabe saamisest.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab asjakohasel viisil kõik pädevate asutuste vahel sõlmitud delegeerimiskokkulepped, et tagada kõigi asjaomaste isikute nõuetekohane teavitamine.

Artikkel 29

Ühine järelevalvekultuur

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on oluline roll liidu ühise järelevalvekultuuri ja ühtsete järelevalvetavade kujundamisel ning ühtsete menetluste ja lähenemisviiside tagamisel kogu liidus. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on vähemalt järgmised ülesanded:

a)

esitada pädevatele asutustele arvamusi;

b)

edendada tõhusat kahe- ja mitmepoolset teabevahetust pädevate asutuste vahel, järgides samas asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõuded;

c)

aidata välja töötada kõrgekvaliteedilisi ja ühtseid järelevalvestandardeid, sealhulgas aruandlusstandardeid, ning rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid vastavalt artikli 1 lõikele 3;

d)

vaadata läbi komisjoni vastuvõetud asjakohaste regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve väljaantud suuniste ja soovituste kohaldamine ning teha vajaduse korral muudatusettepanekuid ning

e)

koostada valdkondlikke ja valdkondadevahelisi koolitusprogramme, soodustada töötajate vahetust ning julgustada pädevaid asutusi rohkem kasutama lähetusi ja muid vahendeid.

2.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib vajaduse korral töötada välja uusi praktilisi meetmeid ja lähenemisvahendeid, et edendada ühtseid järelevalvealaseid lähenemisviise ja -tavasid.

Artikkel 30

Vastastikused eksperdihinnangud pädevate asutuste kohta

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve organiseerib ja koostab korrapäraselt vastastikuseid eksperdihinnanguid pädevate asutuste mõne toimingu või kogu tegevuse kohta, et täiendavalt suurendada järelevalvetulemuste sidusust. Selleks töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja meetodid, mille kohaselt asjaomaseid asutusi objektiivselt hinnata ja võrrelda. Vastastikuste eksperdihinnangute teostamisel võetakse arvesse olemasolevat teavet asjaomase pädeva asutuse kohta ning asjaomase asutuse suhtes juba läbiviidud hindamisi.

2.   Vastastikused eksperdihinnangud hõlmavad vähemalt järgmiste elementide hindamist:

a)

pädeva asutuse ressursside ja juhtimiskorra vastavus vajadustele, eelkõige seoses artiklites 10 kuni 15 osutatud regulatiivsete tehniliste standardite ja rakenduslike tehniliste standardite ning artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide tõhusa kohaldamisega ja suutlikkusega võtta arvesse turusuundumusi;

b)

liidu õiguse ja järelevalvetavade, sealhulgas artiklite 10 kuni 16 kohaselt vastu võetud regulatiivsete tehniliste standardite ja rakenduslike tehniliste standardite, suuniste ja soovituste kohaldamisel saavutatud lähenemise aste ning hinnang selle kohta, mil määral järelevalvetavad võimaldavad saavutada liidu õiguses sätestatud eesmärke;

c)

mõne pädeva asutuse välja töötatud parimad tavad, mille võiksid üle võtta ka teised pädevad asutused;

d)

liidu õigusaktide rakendamisel vastu võetud sätete täitmise tagamisel saavutatud tulemuslikkus ja lähenemise aste, sealhulgas vastutavate isikute suhtes haldusmeetmete ja sanktsioonide kohaldamine, kui nimetatud sätteid ei ole järgitud.

3.   Vastastikuse eksperdihinnangu alusel võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve anda artikli 16 kohaseid suuniseid ja soovitusi. Vastavalt artikli 16 lõikele 3 püüavad pädevad asutused järgida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve suunist ja soovitust. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab vastastikuse eksperdihinnangu tulemusi artiklite 10 kuni 15 kohaste regulatiivsete või rakenduslike tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel arvesse.

4.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb vastastikustes eksperdihinnangutes kindlakstehtud parimad tavad üldsusele kättesaadavaks. Lisaks võib teha üldsusele kättesaadavaks kõik muud vastastikuste eksperdihinnangute tulemused, juhul kui pädev asutus, kelle suhtes vastastikust eksperdihinnangut läbi viiakse, annab selleks oma nõusoleku.

Artikkel 31

Koordineerimine

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koordineerib üldiselt pädevate asutuste tegevust, eelkõige juhul, kui ebasoodsad arengutendentsid võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi stabiilsust.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve soodustab liidu koordineeritud meetmete võtmist, tehes selleks muu hulgas järgmist:

a)

lihtsustades teabevahetust pädevate asutuste vahel;

b)

määrates kindlaks kõigile asjaomastele pädevatele asutustele kättesaadavaks tehtava teabe ulatuse ja, kui see on võimalik ja asjakohane, kontrollides selle usaldusväärsust;

c)

viies pädevate asutuste taotlusel või omal algatusel läbi mittesiduvat vahendamist, ilma et see piiraks artikli 19 kohaldamist;

d)

teavitades Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu viivitamata mis tahes võimalikust eriolukorrast;

e)

võttes finantsturgude toimimist ohustada võivate arengute korral kõik asjakohased meetmed, et hõlbustada asjaomaste pädevate asutuste võetavate meetmete kooskõlastamist;

f)

koondades kesksüsteemi pädevatelt asutustelt artiklite 21 ja 35 kohaselt saadud teabe, mis on saadud rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsevate finantsturu osaliste aruandekohustuse tulemusena. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jagab seda teavet teiste asjakohaste pädevate asutustega.

Artikkel 32

Turusuundumuste hindamine

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jälgib ja hindab turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas ja vajaduse korral teavitab Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve), Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni asjakohastest mikrousaldatavuse suundumustest ning võimalikest riskidest ja nõrkadest kohtadest. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve lisab oma hinnangutesse majandusanalüüsi turgude kohta, kus finantsturu osalised toimivad, ning hinnangu selle kohta, milline on võimalike turusuundumuste mõju sellistele finantsturu osalistele.

2.   Koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga algatab ja koordineerib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eelkõige kogu liitu hõlmavaid hinnanguid finantsturu osaliste kohanemisvõime kohta ebasoodsate turusuundumuste korral. Selleks töötab ta pädevate asutuste jaoks välja järgmise:

a)

ühtsed meetodid, mille kohaselt hinnata majanduslike stsenaariumide mõju finantsturu osalise finantsseisundile;

b)

ühtsed lähenemisviisid finantsturu osaliste kohanemisvõimet käsitlevate hindamiste tulemuste edastamise kohta;

c)

ühine metoodika konkreetsete toodete omaduste ja levitamistoimingute mõju hindamiseks finantsturu osalise finantsseisundile ja investoritele ning tarbijate teavitamisele.

3.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1092/2010 kohaseid Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesandeid, esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vähemalt kord aastas ja vajaduse korral sagedamini Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule oma pädevusvaldkonnas suundumuste, võimalike riskide ja nõrkade kohtade hinnangu.

Kõnealustes hinnangutes liigitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peamised riskid ja nõrgad kohad ning teeb vajaduse korral ennetavate meetmete või parandusmeetmete ettepanekud.

4.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tagab, et piisaval määral võetakse arvesse valdkondadevahelisi arengutendentse, riske ja nõrku kohti, tehes selleks ühiskomitee kaudu tihedat koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve).

Artikkel 33

Rahvusvahelised suhted

1.   Ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide pädevust, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve luua kontakte ja sõlmida halduskokkuleppeid järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide valitsusasutustega. Kõnealused kokkulepped ei loo liidule ja selle liikmesriikidele õiguslikke kohustusi ega takista liikmesriike ning nende pädevaid asutusi sõlmimast kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid kolmandate riikidega.

2.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve aitab ette valmistada kolmandate riikide järelevalvekorra samaväärsust käsitlevaid otsuseid vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele.

3.   Artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandes nimetab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikide haldusasutustega sõlmitud halduskokkulepped ning vastavusotsuste ettevalmistamisel antud abi.

Artikkel 34

Muud ülesanded

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel esitada Euroopa Parlamendile, nõukogule või komisjonile arvamusi kõigis tema pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes.

2.   Seoses direktiivi 2004/39/EÜ (nagu seda on muudetud direktiiviga 2007/44/EÜ) reguleerimisalasse kuuluvate ühinemiste ja omandamistega seotud usaldatavusnormatiivide täitmise hindamisega, mis kõnealuse direktiivi kohaselt eeldavad vähemalt kahe liikmesriigi pädevate asutuste vastastikusi konsultatsioone, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ühe asjaomase pädeva asutuse taotlusel anda välja ja avaldada arvamuse, mis käsitleb usaldatavusnormatiivide täitmise hindamist, välja arvatud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 10b punktis e sätestatud kriteeriumidega seonduvat. Arvamus esitatakse viivitamata ja igal juhul enne hindamisperioodi lõppu vastavalt direktiivile 2004/39/EÜ (nagu seda on muudetud direktiiviga 2007/44/EÜ). Valdkondadele, mille kohta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib esitada arvamuse, kohaldatakse artiklit 35.

Artikkel 35

Teabe kogumine

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotlusel annavad liikmesriikide pädevad asutused Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kogu teabe, mida on vaja käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks, eeldusel et asjaomane teave on neile seaduslikult kättesaadav ja tingimusel, et teabenõue on asjassepuutuva ülesande sisu jaoks vajalik.

2.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib ka nõuda, et teavet esitataks korrapäraste ajavahemike järel ja kindlas vormis. Võimaluse korral kasutatakse kõnealuste teabenõuete puhul ühtseid aruandlusvorme.

3.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib liikmesriigi pädeva asutuse nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel anda teavet, mis on vajalik pädeva asutuse ülesannete täitmiseks, järgides asjaomase valdkonna õigusaktides ja artiklis 70 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustust.

4.   Enne teabe nõudmist vastavalt käesolevale artiklile ning selleks, et vältida topeltaruandlust, võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvesse olemasolevat asjakohast statistikat, mida koostavad ja levitavad Euroopa statistikasüsteem ja Euroopa Keskpankade Süsteem.

5.   Kui teave ei ole kättesaadav või kui pädevad asutused ei tee seda õigeaegselt kättesaadavaks, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude asjaomase liikmesriigi teistele järelevalveasutustele, finantsvaldkonna eest vastutavale ministeeriumile (juhul kui ministeeriumi käsutuses on usaldatavusnormatiivide täitmisega seotud teavet), keskpangale või statistikaametile.

6.   Kui teave ei ole kättesaadav või kui seda ei tehta lõigete 1 või 5 alusel õigeaegselt kättesaadavaks, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude otse asjaomasele finantsturu osalisele. Põhjendatud teabenõudes selgitatakse, miks asjaomaseid finantsturu osalisi käsitlevat teavet vajatakse.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab pädevaid asutusi käesoleva lõike ja lõike 5 kohastest teabenõuetest.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotlusel aitavad pädevad asutused Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel teavet koguda.

7.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib kasutada käesoleva artikli alusel saadud konfidentsiaalset teavet ainult käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 36

Suhted Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb korrapäraselt tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga.

2.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule korrapäraselt ja õigeaegselt teavet, mida kõnealusel nõukogul on vaja oma ülesannete täitmiseks. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete täitmiseks vajalikud andmed, mis ei ole kokkuvõtlikul kujul või koondvormis, esitatakse põhjendatud taotluse korral viivitamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule vastavalt määruse (EL) nr 1092/2010 artiklile 15. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kehtestab koos Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga sobiva sisekorra eelkõige üksikuid finantsturu osalisi puudutava konfidentsiaalse teabe edastamiseks.

3.   Kooskõlas artiklitega 4 ja 5 tagab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, et määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 16 kohastele Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatustele ja soovitustele järgnevad nõuetekohaseid järelmeetmeid.

4.   Pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatuse või soovituse saamist korraldab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve viivitamata järelevalvenõukogu koosoleku ja hindab sellise hoiatuse või soovituse mõju oma ülesannete täitmisele.

Asjakohase otsustamismenetluse käigus teeb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse meetmete kohta, mis tuleb kooskõlas käesoleva määrusega antud volitustega võtta, et lahendada hoiatustes või soovitustes tõstatatud küsimusi.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei järgi soovitust, põhjendab ta seda Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ja nõukogule.

5.   Vajaduse korral kasutab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve käesoleva määrusega antud volitusi, et tagada selliste hoiatuste või soovituste järelmeetmed, mida Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu annab liikmesriigi pädevale järelevalveasutusele.

Kui adressaat ei kavatse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitust järgida, teatab ta sellest järelevalvenõukogule ja põhjendab oma otsust.

Kui pädev asutus teavitab nõukogu ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu määruse (EÜ) nr 1092/2010 artikli 17 kohaselt, võtab ta nõuetekohaselt arvesse järelevalvenõukogu seisukohti.

6.   Käesoleva määrusega kehtestatud ülesannete täitmisel võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõuetekohaselt arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatusi ja soovitusi.

Artikkel 37

Väärtpaberituru sidusrühmade kogu

1.   Sidusrühmadega konsulteerimise hõlbustamiseks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ülesannetega seotud valdkondades luuakse väärtpaberituru sidusrühmade kogu. Väärtpaberituru sidusrühmade koguga konsulteeritakse artiklite 10 kuni 15 kohaselt võetavate meetmete osas seoses regulatiivsete tehniliste standardite ja rakenduslike tehniliste standarditega ning artikli 16 kohaselt võetavate meetmete osas seoses suuniste ja soovituste osas, kui need ei puuduta üksikuid finantsturu osalisi. Kui meetmeid tuleb võtta kiiresti ja konsulteerimine ei ole võimalik, teavitatakse väärtpaberituru sidusrühmade kogu nii kiiresti kui võimalik.

Väärtpaberituru sidusrühmade kogu tuleb kokku vähemalt neli korda aastas.

2.   Väärtpaberituru sidusrühmade kogusse kuulub 30 liiget, kes võrdses osas esindavad liidus tegutsevaid finantsturu osalisi, nende töötajate esindajaid, samuti tarbijaid, finantsteenuste kasutajaid ja VKE-de esindajaid. Vähemalt viis liiget on sõltumatud tippteadlased. Finantsturu osalisi esindab kümme liiget.

3.   Väärtpaberituru sidusrühmade kogu liikmed määrab järelevalvenõukogu asjakohaste sidusrühmade ettepanekul. Otsuse tegemisel tagab järelevalvenõukogu nii palju kui võimalik asjakohase geograafilise ja soolise tasakaalu ning sidusrühmade esindatuse kogu liidu piires.

4.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve annab kogu vajaliku teabe, mille suhtes kohaldatakse artiklis 70 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust, ja tagab väärtpaberituru sidusrühmade kogule piisava abi sekretariaaditeenuste valdkonnas. Mittetulundusorganisatsioone esindava väärtpaberituru sidusrühmade kogu liikmete jaoks kehtestatakse nõuetekohane hüvitis, seda ei kohaldata tööstuse esindajate suhtes. Sidusrühmade kogu võib luua tehniliste küsimustega tegelevaid töörühmi. Väärtpaberituru sidusrühmade kogu liikmete volitused kestavad kaks ja pool aastat, pärast mida tuleb läbi viia uus valikumenetlus.

Väärtpaberituru sidusrühmade kogu liikmed võivad olla valitud kaheks järjestikuseks ametiajaks.

5.   Väärtpaberituru sidusrühmade kogu võib esitada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele arvamusi ja nõuandeid kõikides küsimustes, mis on seotud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ülesannetega, pöörates erilist tähelepanu artiklites 10–16, 29, 30 ja 32 sätestatud ülesannetele.

6.   Väärtpaberituru sidusrühmade kogu võtab kahe kolmandiku liikmete häälteenamusega vastu oma kodukorra.

7.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamused ja nõuanded ning asjakohaste konsultatsioonide tulemused.

Artikkel 38

Kaitsemeetmed

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tagab, et artiklite 18 või 19 kohaselt vastu võetud otsused ei ole mingil moel vastuolus liikmesriikide eelarvepädevusega.

2.   Kui liikmesriik leiab, et artikli 19 lõike 3 kohane otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega, võib ta kahe nädala jooksul pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse esitamist pädevatele asutustele teatada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja komisjonile, et pädev asutus kõnealust otsust ei rakenda.

Liikmesriik põhjendab kõnealuses teatises selgelt ja üksikasjalikult, miks ja kuidas kõnealune otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega.

Kõnealuse teatise esitamise korral Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsus peatatakse.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab liikmesriiki ühe kuu jooksul pärast liikmesriigi sellekohase teatise saamist sellest, kas ta jääb oma otsuse juurde, muudab oma otsust või tühistab selle. Juhul kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jääb oma otsuse juurde või muudab seda, teeb ta avalduse selle kohta, et eelarvepädevust ei mõjutata.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jääb oma otsuse juurde, võtab nõukogu ühel oma koosolekul, mis toimub hiljemalt kahe kuu jooksul pärast seda, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on vastavalt neljandale lõigule teavitanud asjaomast liikmesriiki, hääletamisel antud häälte enamusega vastu otsuse selle kohta, kas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsus tuleb jätta jõusse.

Kui nõukogu pärast asjaomase küsimuse arutamist ei võta vastavalt viiendale lõigule vastu otsust Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsus jõusse jätta, lõpetatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse kohaldamine.

3.   Kui liikmesriik leiab, et artikli 18 lõike 3 kohane otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega, võib ta kolme tööpäeva jooksul pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse pädevale asutusele teatavaks tegemist teatada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, komisjonile ja nõukogule, et pädev asutus kõnealust otsust ei rakenda.

Liikmesriik põhjendab kõnealuses teatises selgelt ja üksikasjalikult, miks ja kuidas kõnealune otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega.

Kõnealuse teatise esitamise korral Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsus peatatakse.

Nõukogu kutsub kümne tööpäeva jooksul kokku koosoleku ja teeb oma liikmete lihthäälteenamusega otsuse selle kohta, kas tühistada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsus.

Kui nõukogu pärast asjaomase küsimuse arutamist ei võta vastavalt neljandale lõigule vastu otsust Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsus tühistada, lõppeb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse peatumine.

4.   Kui nõukogu on teinud kooskõlas lõikega 3 otsuse artikli 18 lõikega 3 seonduvat Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsust mitte tühistada ning kui asjaomane liikmesriik leiab endiselt, et kõnealune Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega, võib asjaomane liikmesriik teavitada sellest komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ning paluda nõukogul küsimus uuesti läbi vaadata. Asjaomane liikmesriik põhjendab selgelt, miks ta nõukogu otsusega ei nõustu.

Nõukogu kinnitab nelja nädala jooksul pärast esimeses lõigus osutatud teavitamist oma algse otsuse või teeb uue otsuse kooskõlas lõikega 3.

Nõukogu võib nelja nädala pikkust ajavahemikku pikendada veel nelja nädala võrra, kui juhtumi konkreetsed asjaolud seda nõuavad.

5.   Käesoleva artikli mis tahes kuritarvitamine – eelkõige seoses sellise Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsusega, millel ei ole märkimisväärset või sisulist mõju liikmesriigi eelarvele – on keelatud kui siseturuga kokkusobimatu.

Artikkel 39

Otsustamismenetlus

1.   Enne käesoleva määruse kohase otsuse tegemist teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nimelist adressaati otsuse tegemise kavatsusest, määrates tähtaja, mille jooksul võib adressaat kõnealuses küsimuses esitada oma seisukohti, võttes täielikult arvesse küsimuse kiireloomulisust, keerukust ja võimalikke tagajärgi. Seda kohaldatakse mutatis mutandis artikli 17 lõikes 3 osutatud soovituste suhtes.

2.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuses tuleb märkida otsuse aluseks olevad asjaolud.

3.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse adressaate teavitatakse käesoleva määruse kohastest õiguskaitsevahenditest.

4.   Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab vastu artikli 18 lõigete 3 või 4 kohase otsuse, vaatab ta selle läbi asjakohase ajavahemiku järel.

5.   Artiklite 17, 18 või 19 kohased Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsused avalikustatakse ning esitatakse asjaomase pädeva asutuse või finantsturu osalise andmed ja otsuse põhisisu, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine on vastuolus finantsturu osaliste õigustatud huviga nende ärisaladuste hoidmisel või võiks tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsust.

III PEATÜKK

ÜLESEHITUS

1. JAGU

Järelevalvenõukogu

Artikkel 40

Koosseis

1.   Järelevalvenõukogusse kuuluvad:

a)

eesistuja, kellel ei ole hääleõigust;

b)

igas liikmesriigis finantsturu osaliste järelevalve eest vastutava avaliku sektori asutuse juht, kes osaleb järelevalvenõukogu kohtumistel isiklikult vähemalt kaks korda aastas;

c)

üks komisjoni esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

d)

üks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

e)

üks esindaja kummastki ülejäänud kahest Euroopa järelevalveasutusest, kellel ei ole hääleõigust.

2.   Järelevalvenõukogu kutsub kokku koos väärtpaberituru sidusrühmade koguga peetava koosoleku korrapäraselt vähemalt kaks korda aastas.

3.   Iga pädev asutus nimetab oma asutusest kõrgetasemelise asendusliikme, kes võib asendada lõike 1 punktis b osutatud järelevalvenõukogu liiget, kui viimane ei saa kohtumisel osaleda.

4.   Liikmesriigis, kus on rohkem kui üks käesoleva määruse kohaselt järelevalve eest vastutav ametiasutus, lepivad kõnealused asutused kokku, kes on nende ühine esindaja. Kui järelevalvenõukogu arutab küsimust, mis ei kuulu lõike 1 punktis b osutatud liikme poolt esindatud liikmesriigi asutuse pädevusse, võib asjaomane liige siiski võtta kaasa liikmesriigi asjaomase pädeva asutuse esindaja, kellel ei ole hääleõigust.

5.   Direktiivi 94/9/EÜ reguleerimisalas tegutsemisel võib lõike 1 punktis b osutatud järelevalvenõukogu liiget saata liikmesriigi sellise asutuse esindaja, mis haldab investeeringute tagamise skeeme liikmesriigis, kusjuures kõnealusel esindajal ei ole hääleõigust.

6.   Järelevalvenõukogu võib lubada oma töös osaleda vaatlejatel.

Tegevdirektor võib osaleda järelevalvenõukogu koosolekutel hääleõiguseta.

Artikkel 41

Asutusesisesed komiteed ja töörühmad

1.   Järelevalvenõukogu võib teatavate ülesannete täitmiseks moodustada asutusesiseseid komiteesid või töörühmi ning delegeerida kõnealustele sisekomiteedele või töörühmadele ja juhatusele või eesistujale teatavaid selgelt kindlaks määratud ülesandeid ja otsuseid.

2.   Artikli 19 kohaldamiseks moodustab järelevalvenõukogu erimeelsuste erapooletuks lahendamiseks sõltumatu töörühma, kuhu kuuluvad eesistuja ja kaks järelevalvenõukogu liiget, kes ei ole erimeelsusel olevate pädevate asutuste esindajad, kelle huvisid konflikt ei puuduta ja kes ei ole asjaomase pädeva asutusega otseselt seotud.

3.   Töörühm teeb kooskõlas artikli 19 lõikega 2 otsuse ettepaneku, mis esitatakse järelevalvenõukogule lõplikuks vastuvõtmiseks artikli 44 lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud korras.

4.   Järelevalvenõukogu võtab vastu lõikes 2 osutatud töörühma kodukorra.

Artikkel 42

Sõltumatus

Eesistuja ja järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmed täidavad käesoleva määrusega neile pandud ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ega muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid või asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa järelevalvenõukogu liikmeid nende ülesannete täitmisel mõjutada.

Artikkel 43

Ülesanded

1.   Järelevalvenõukogu annab juhiseid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevuseks ja teeb II peatüki kohaseid otsuseid.

2.   Järelevalvenõukogu võtab vastu arvamusi, soovitusi ja otsuseid ning annab II peatüki kohaseid nõuandeid.

3.   Järelevalvenõukogu määrab oma eesistuja.

4.   Järelevalvenõukogu võtab igal aastal enne 30. septembrit juhatuse ettepaneku alusel vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järgmise aasta tööprogrammi ning edastab selle teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks iga-aastase eelarvemenetluse kohaldamist, ning seejärel avalikustatakse.

5.   Järelevalvenõukogu võtab juhatuse ettepaneku põhjal vastu artikli 53 lõikes 7 osutatud aruande kavandil põhineva Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevust käsitleva aastaaruande, sealhulgas eesistuja ülesannete täitmise kohta, ning edastab nimetatud aruande iga aasta 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruanne avalikustatakse.

6.   Järelevalvenõukogu võtab vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve mitmeaastase tööprogrammi ning edastab selle teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Mitmeaastane tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks iga-aastase eelarvemenetluse kohaldamist, ning seejärel avalikustatakse.

7.   Järelevalvenõukogu võtab eelarve vastu artiklis 63 sätestatud korras.

8.   Järelevalvenõukogul on distsiplinaarvõim eesistuja ja tegevdirektori üle ning ta võib nad kõrvaldada ametist artikli 48 lõikes 5 ja artikli 51 lõikes 5 sätestatud korras.

Artikkel 44

Otsuste tegemine

1.   Järelevalvenõukogu otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl.

Artiklites 10 kuni 16 osutatud õigusaktide ning artikli 9 lõike 5 kolmanda lõigu ja VI peatüki kohaselt võetud meetmete ja otsuste puhul teeb järelevalvenõukogu erandina käesoleva lõike esimesest lõigust otsused oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega vastavalt ELi lepingu artikli 16 lõikele 4 ning üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artiklile 3.

Artikli 19 lõike 3 kohaste, konsolideeriva järelevalveasutuse otsuste puhul käsitatakse töörühma esitatud otsus vastuvõetuks, kui see kiidetakse heaks lihthäälteenamusega, v.a juhul kui see lükatakse tagasi liikmete poolt, kes moodustavad sellise blokeeriva vähemuse, nagu on määratletud ELi lepingu artikli 16 lõikes 4 ning üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artiklis 3.

Kõikide teiste artikli 19 lõike 3 kohaste otsuste puhul võetakse töörühma poolt esitatud otsus vastu järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl.

2.   Järelevalvenõukogu koosolek kutsutakse kokku eesistuja kutsel tema enda algatusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel ning koosolekut juhib eesistuja.

3.   Järelevalvenõukogu võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

4.   Kodukorras sätestatakse üksikasjalikult hääletamiskord, sealhulgas vajaduse korral ka kvoorumiga seotud reeglid. Hääleõiguseta liikmed ja vaatlejad, välja arvatud eesistuja ja tegevdirektor, ei osale järelevalvenõukogu aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantsturu osalisi, kui artikli 75 lõikes 3 või artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides ei ole sätestatud teisti.

2. JAGU

Juhatus

Artikkel 45

Koosseis

1.   Juhatusse kuuluvad eesistuja ja kuus muud järelevalvenõukogu liiget, kelle on valinud endi seast järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmed.

Kõigil juhatuse liikmetel peale eesistuja on asendusliige, kes võib asendada juhatuse liiget, kellel ei ole võimalik koosolekul osaleda.

Järelevalvenõukogu poolt valitud liikmete ametiaeg on kaks ja pool aastat. Seda ametiaega võib üks kord pikendada. Juhatuse koosseisu puhul on tagatud tasakaalustatud ja proportsionaalne esindatus ning see kajastab liitu tervikuna. Ametiajad on osaliselt kattuvad ning kohaldatakse asjakohast roteerumiskorda.

2.   Juhatus võtab vastu otsused kohalviibivate liikmete häälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl.

Tegevdirektor ja komisjoni esindaja osalevad juhatuse koosolekutel hääleõiguseta.

Komisjoni esindajal on õigus hääletada artiklis 63 osutatud küsimustes.

Juhatus võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

3.   Juhatus kutsutakse kokku eesistuja kutsel tema algatusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel ning koosolekut juhib eesistuja.

Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt enne iga järelevalvenõukogu koosolekut ja nii tihti, kui juhatus vajalikuks peab. Juhatuse korralised koosolekud toimuvad vähemalt viis korda aastas.

4.   Juhatuse liikmeid võivad tulenevalt kodukorrast abistada nõustajad või eksperdid. Hääleõiguseta liikmed, välja arvatud tegevdirektor, ei osale juhatuse aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantsturu osalisi.

Artikkel 46

Sõltumatus

Juhatuse liikmed täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ja muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa juhatuse liikmeid nende ülesannete täitmisel mõjutada.

Artikkel 47

Ülesanded

1.   Juhatus tagab, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve täidab oma kohustusi ja talle pandud ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele.

2.   Juhatus esitab järelevalvenõukogule vastuvõtmiseks iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi.

3.   Juhatus kasutab oma eelarvepädevust vastavalt artiklitele 63 ja 64.

4.   Juhatus võtab vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve personalipoliitika kava ja vastavalt artikli 68 lõikele 2 vajalikud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) rakendusmeetmed.

5.   Juhatus võtab vastavalt artiklile 72 vastu erisätted, mis käsitlevad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve dokumentidele juurdepääsu õigust.

6.   Juhatus teeb artikli 53 lõikes 7 osutatud aruande kavandi alusel ettepaneku Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevust ja selle eesistuja ülesandeid kajastava aastaaruande kohta, mis esitatakse kinnitamiseks järelevalvenõukogule.

7.   Juhatus võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

8.   Juhatus nimetab apellatsiooninõukogu liikmed ametisse ja vabastab nad ametist kooskõlas artikli 58 lõigetega 3 ja 5.

3. JAGU

Eesistuja

Artikkel 48

Ametisse nimetamine ja ülesanded

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet esindab eesistuja, kes on täiskohaga sõltumatu spetsialist.

Eesistuja vastutab järelevalvenõukogu töö ettevalmistamise eest ning juhatab nii järelevalvenõukogu kui ka juhatuse koosolekuid.

2.   Järelevalvenõukogu nimetab eesistuja ametisse pärast avalikku valikumenetlust, arvestades pädevust, oskusi ning teadmisi finantsturu osaliste ja finantsturgude kohta ning kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas.

Enne kui kandidaat asub oma kohustusi täitma ja kuni üks kuu pärast tema valimist järelevalvenõukogu poolt võib Euroopa Parlament pärast järelevalvenõukogu valitud kandidaadi ärakuulamist esitada vastuväiteid valitud isiku nimetamise kohta.

Samuti valib järelevalvenõukogu oma liikmete seast asendusliikme, kes täidab eesistuja kohustusi tema puudumise korral. Kõnealust asendusliiget ei tohi valida juhatuse liikmete seast.

3.   Eesistuja ametiaeg on viis aastat ja seda võib ühe korra pikendada.

4.   Eesistuja viie aasta pikkuse ametiaja lõpule eelneva üheksa kuu jooksul hindab järelevalvenõukogu järgmist:

a)

esimesel ametiajal saavutatud tulemused ja nende saavutamise viis;

b)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ülesanded ja nõuded järgmistel aastatel.

Järelevalvenõukogu võib hinnangut arvesse võttes pikendada eesistuja ametiaega üks kord, tingimusel et Euroopa Parlament kiidab selle heaks.

5.   Eesistuja võib ametist vabastada üksnes Euroopa Parlament järelevalvenõukogu otsuse alusel.

Eesistuja ei või takistada järelevalvenõukogu arutamast eesistujaga seotud küsimusi, eriti vajadust ta ametist vabastada, ning ta ei osale selliste küsimuste arutamisel.

Artikkel 49

Sõltumatus

Ilma et see piiraks järelevalvenõukogu rolli seoses eesistuja ülesannetega, ei küsi ega võta eesistuja vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ja muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid või asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa eesistujat tema ülesannete täitmisel mõjutada.

Vastavalt artiklis 68 osutatud personalieeskirjadele on eesistujal ka pärast ametist lahkumist endiselt siduv kohustus käituda ausalt ja diskreetselt, kui talle pakutakse teatud ametikohta või soodustusi.

Artikkel 50

Aruandlus

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kutsuda eesistuja või tema asendusliikme tegema avaldusi, austades täielikult tema sõltumatust. Eesistuja teeb Euroopa Parlamendis avaldusi ning vastab selle liikmete kõikidele küsimustele iga kord, kui seda palutakse.

2.   Kui Euroopa Parlament seda nõuab, esitab eesistuja vähemalt 15 päeva enne lõikes 1 osutatud avalduse tegemist Euroopa Parlamendile kirjaliku aruande Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevuse kohta.

3.   Lisaks artiklites 11–18, 20 ja 33 osutatud teabele sisaldab aruanne ka Euroopa Parlamendi poolt konkreetselt nõutud asjakohast teavet.

4. JAGU

Tegevdirektor

Artikkel 51

Ametisse nimetamine

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet juhib tegevdirektor, kes on täiskohaga sõltumatu spetsialist.

2.   Järelevalvenõukogu nimetab tegevdirektori ametisse pärast avalikku valikumenetlust ja Euroopa Parlamendi heakskiitu, arvestades pädevust, oskusi ning teadmisi finantsturu osaliste ja finantsturgude kohta, kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas ning juhtimiskogemust.

3.   Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat ja seda võib ühe korra pikendada.

4.   Tegevdirektori ametiaja lõpule eelneva üheksa kuu jooksul hindab järelevalvenõukogu eelkõige järgmist:

a)

esimesel ametiajal saavutatud tulemused ja nende saavutamise viis;

b)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ülesanded ja nõuded järgmistel aastatel.

Järelevalvenõukogu võib esimeses lõigus osutatud hinnangut arvestades pikendada tegevdirektori ametiaega ühe korra.

5.   Tegevdirektori võib ametist vabastada üksnes järelevalvenõukogu otsusega.

Artikkel 52

Sõltumatus

Ilma et see piiraks juhatuse ja järelevalvenõukogu vastavat rolli seoses tegevdirektori ülesannetega, ei küsi ega võta tegevdirektor vastu juhiseid liidu institutsioonidelt või asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ja muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid või asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa tegevdirektorit tema ülesannete täitmisel mõjutada.

Vastavalt artiklis 68 osutatud personalieeskirjadele on tegevdirektoril ka pärast ametist lahkumist endiselt siduv kohustus käituda ausalt ja diskreetselt, kui talle pakutakse teatud ametikohta või soodustusi.

Artikkel 53

Ülesanded

1.   Tegevdirektor vastutab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve juhtimise eest ja valmistab ette juhatuse tööd.

2.   Tegevdirektor vastutab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve iga-aastase tööprogrammi rakendamise eest lähtuvalt järelevalvenõukogu suunistest ning teda kontrollib juhatus.

3.   Tegevdirektor võtab kõik vajalikud meetmed, eelkõige võtab vastu sise-eeskirjad ja avaldab teatised, et tagada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimimine, nagu on ette nähtud käesoleva määrusega.

4.   Tegevdirektor koostab artikli 47 lõikes 2 osutatud mitmeaastase tööprogrammi.

5.   Iga aasta 30. juuniks koostab tegevdirektor artikli 47 lõikes 2 osutatud tööprogrammi järgmiseks aastaks.

6.   Tegevdirektor koostab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esialgse eelarveprojekti vastavalt artiklile 63 ja rakendab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eelarvet vastavalt artiklile 64.

7.   Tegevdirektor koostab igal aastal aruande kavandi, mille ühes jaos käsitletakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve õiguslikku ja järelevalvealast tegevust ning teises jaos finants- ja haldusküsimusi.

8.   Tegevdirektor kasutab talle Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötajate suhtes artikli 68 kohaselt antud volitusi ja lahendab personaliküsimusi.

IV PEATÜKK

EUROOPA JÄRELEVALVEASUTUSTE ÜHISED ORGANID

1. JAGU

Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee

Artikkel 54

Asutamine

1.   Käesolevaga asutatakse Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee.

2.   Ühiskomitee toimib foorumina, kus Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb korrapärast ja tihedat koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ning tagab töö valdkonnaülese ühtluse, eelkõige järgmistes küsimustes s:

finantskonglomeraadid;

raamatupidamine ja auditeerimine;

mikrousaldatavuse analüüs sektoriüleste arengute, riskide ja ohtude kohta finantsstabiilsuse tagamiseks;

jaeinvesteerimistooted;

rahapesuvastased meetmed ning

teabevahetus Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ning suhete arendamine Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa järelevalveasutuste vahel.

3.   Ühiskomiteel on Euroopa järelevalveasutuste eraldatud töötajad, kes moodustavad sekretariaadi. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eraldab piisavad vahendid haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulude katmiseks.

4.   Kui finantsturu osalise tegevus hõlmab eri valdkondi, lahendab ühiskomitee erimeelsused vastavalt artiklile 56.

Artikkel 55

Koosseis

1.   Ühiskomitee koosneb Euroopa järelevalveasutuste eesistujatest ning artikli 57 kohaselt loodud allkomiteede eesistujatest.

2.   Tegevdirektor, komisjoni esindaja ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja kutsutakse ühiskomitee koosolekutele ja ka artiklis 57 osutatud allkomiteede koosolekutele vaatlejatena.

3.   Ühiskomitee eesistuja nimetatakse ametisse iga-aastase rotatsiooni alusel Euroopa järelevalveasutuste eesistujate hulgast. Ühiskomitee eesistuja on ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ase-eesistuja.

4.   Ühiskomitee võtab vastu ja avaldab oma kodukorra. Kodukorras võidakse täpsustada ühiskomitee koosolekute täiendavad osalised.

Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord kahe kuu tagant.

Artikkel 56

Ühised seisukohad ja õigusaktid

II peatüki kohaste ülesannete ulatuses ja eelkõige seoses direktiivi 2002/87/EÜ rakendamisega peab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vajaduse korral jõudma ühistele seisukohtadele Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve).

Käesoleva määruse artiklite 10–15, 17, 18 või 19 kohased õigusaktid, mis on seotud direktiivi 2002/87/EÜ kohaldamise või artikli 1 lõikes 2 osutatud muude selliste liidu õigusaktide kohaldamisega, mis kuuluvad ka Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) või Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) pädevusse, võtavad vastavalt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) vastu samal ajal.

Artikkel 57

Allkomiteed

1.   Artikli 56 kohaldamisel luuakse ühiskomitee allkomiteena finantskonglomeraatide allkomitee.

2.   Kõnealusesse allkomiteesse kuuluvad artikli 55 lõikes 1 osutatud isikud ja iga liikmesriigi asjaomase pädeva ametiasutuse praeguste töötajate üks kõrgetasemeline esindaja.

3.   Allkomitee valib oma liikmete hulgast eesistuja, kes on ka ühiskomitee liige.

4.   Ühiskomitee võib luua täiendavaid allkomiteesid.

2. JAGU

Apellatsiooninõukogu

Artikkel 58

Koosseis ja tegevus

1.   Apellatsiooninõukogu on Euroopa järelevalveasutuste ühine organ.

2.   Apellatsiooninõukogul on kuus liiget ja kuus asendusliiget, kellel on hea reputatsioon, tõendatud teadmised asjakohases valdkonnas ning piisav erialane töökogemus, sealhulgas järelevalvealane töökogemus panganduse, kindlustuse, tööandjapensionide, väärtpaberiturgude või muude finantsteenuste valdkondades, ning kes ei ole pädevate asutuste või muude Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevusse kaasatud liikmesriikide asutuste või liidu institutsioonide ametis olevad töötajad. Apellatsiooninõukogu liikmetel peavad olema piisavad õigusalased teadmised, et anda õigusalast nõu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volituste teostamise seaduslikkuse kohta.

Apellatsiooninõukogu määrab oma presidendi.

3.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve juhatus nimetab ametisse apellatsiooninõukogu kaks liiget ja kaks asendusliiget komisjoni esitatud nimekirja alusel pärast avaliku osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja olles konsulteerinud järelevalvenõukoguga.

Teised liikmed nimetatakse ametisse kooskõlas määrusega (EL) nr 1093/2010 ja määrusega (EL) nr 1094/2010.

4.   Apellatsiooninõukogu liikmete ametiaeg on viis aastat. Ametiaega võib üks kord pikendada.

5.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve juhatuse poolt ametisse nimetatud apellatsiooninõukogu liiget ei tohi tema ametiaja jooksul ametist vabastada, välja arvatud juhul, kui liige on süüdi tõsises üleastumises, mille puhul juhatus teeb pärast järelevalvenõukoguga konsulteerimist sellekohase otsuse.

6.   Apellatsiooninõukogu võtab otsuseid vastu oma kuuest liikmest vähemalt nelja häälteenamuse alusel. Kui edasikaevatud otsus kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse, peab kõnealuse otsustava enamuse hulka kuuluma vähemalt üks kahest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt ametisse nimetatud apellatsiooninõukogu liikmest.

7.   Apellatsiooninõukogu kutsub vajaduse korral kokku selle president.

8.   Euroopa järelevalveasutused tagavad apellatsiooninõukogule piisava tegevustoetuse ja sekretariaaditeenused ühiskomitee kaudu.

Artikkel 59

Sõltumatus ja erapooletus

1.   Apellatsiooninõukogu liikmed on oma otsuste tegemisel sõltumatud. Nad ei ole seotud ühegi juhisega. Nad ei tohi täita Euroopa Väärtpaberiturujärelevalves, selle juhatuses ega järelevalvenõukogus muid ülesandeid.

2.   Apellatsiooninõukogu liikmed ei tohi kaebuse menetlemises osaleda, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid, kui nad on olnud varem ühe menetlusosalise esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises.

3.   Kui mõni apellatsiooninõukogu liige leiab ühel lõigetes 1 ja 2 nimetatud põhjusel või mis tahes muul põhjusel, et tema kaasliige ei peaks osalema kaebuse menetlemises, teatab liige sellest apellatsiooninõukogule.

4.   Apellatsioonimenetluse iga osaline võib igal lõigetes 1 ja 2 osutatud põhjusel või erapoolikuse kahtluse korral taotleda apellatsiooninõukogu liikme taandamist.

Taandamistaotluse aluseks ei või olla liikme kodakondsus ja seda ei võeta vastu, kui taandamistaotluse põhjusest teadlik olev apellatsioonimenetluse osaline on juba alustanud menetlust muudel alustel kui apellatsiooninõukogu koosseisu vaidlustamine.

5.   Apellatsiooninõukogu teeb otsuse lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta.

Asjaomane liige asendatakse selle otsuse tegemiseks apellatsiooninõukogus tema asendajaga. Kui asendaja on samas olukorras, määrab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eesistuja asendusliikme olemasolevate asendajate seast.

6.   Apellatsiooninõukogu liikmed kohustuvad tegutsema sõltumatult avalikes huvides.

Selleks esitavad nad kohustuste deklaratsiooni ja huvide deklaratsiooni, millega tunnistavad kas mis tahes huvide puudumist, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks, või selliste otseste või kaudsete huvide olemasolu.

Kõnealused deklaratsioonid esitatakse igal aastal kirjalikult ning need avalikustatakse.

V PEATÜKK

ÕIGUSKAITSEMEETMED

Artikkel 60

Kaebused

1.   Iga füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas pädevad asutused, võivad esitada kaebusi artiklite 17, 18 ja 19 kohaste Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuste ja muude artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktide kohaselt tehtud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuste peale, mis on neile adresseeritud, või sellise otsuse peale, mis teda vormiliselt teisele isikule adresseeritud otsusena siiski otseselt ja isiklikult puudutab.

2.   Kaebus koos selle põhjendustega esitatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kirjalikult kahe kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest asjaomasele isikule või, kui seda ei ole tehtud, kahe kuu jooksul alates päevast, mil Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve oma otsuse avaldas.

Apellatsiooninõukogu teeb kaebuse kohta otsuse kahe kuu jooksul pärast kaebuse esitamist.

3.   Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus ei peata otsuse täitmist.

Apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise siiski peatada, kui ta leiab, et olukord seda nõuab.

4.   Kui kaebus on vastuvõetav, vaatab apellatsiooninõukogu kaebuse läbi, et kindlaks teha, kas kaebus on põhjendatud. Ta kutsub apellatsioonimenetluse osalisi esitama kindlaksmääratud aja jooksul märkusi apellatsiooninõukogu enda poolt saadetud teadete või apellatsioonimenetluse teiste osaliste avalduste kohta. Apellatsioonimenetluse osalistel on õigus anda suulisi seletusi.

5.   Apellatsiooninõukogu võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pädeva organi poolt tehtud otsuse kinnitada või saata juhtumi uueks läbivaatamiseks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pädevale organile. Kõnealuse organi jaoks on apellatsiooninõukogu arvamus siduv ning ta võtab seoses asjaomase juhtumiga vastu muudetud otsuse.

6.   Apellatsiooninõukogu võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

7.   Apellatsiooninõukogu otsused peavad olema põhjendatud ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab need.

Artikkel 61

Euroopa Liidu Kohtusse kaebamine

1.   Euroopa Liidu Kohtule võib esitada hagi vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 263, et vaidlustada apellatsiooninõukogu otsus või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsus, kui puudub apellatsiooninõukogule edasikaebamise õigus.

2.   Liikmesriigid ja liidu institutsioonid, samuti kõik füüsilised või juriidilised isikud võivad vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 263 esitada hagi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse peale vahetult Euroopa Liidu Kohtule.

3.   Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on toimingu tegemise kohustus, ent ta ei tee otsust, võib Euroopa Liidu Kohtule esitada tegevusetuse hagi vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 265.

4.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab vajalikud meetmed Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmiseks.

VI PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 62

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eelarve

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kui nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (47) (edaspidi „finantsmäärus”) artikli 185 kohase Euroopa organi tulu koosneb eelkõige järgmiste vahendite kombinatsioonist:

a)

finantsturu osaliste järelevalve eest vastutavate liikmesriigi avalik-õiguslike asutuste kohustuslikud osamaksed, mis tehakse vastavalt üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artikli 3 lõikes 3 sätestatud häältearvestussüsteemil põhinevale valemile. Käesoleva artikli kohaldamisel kohaldatakse üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artikli 3 lõike 3 sätteid ka pärast kõnealuses sättes kehtestatud tähtaja (31. oktoober 2014) möödumist;

b)

liidu toetus, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni jagu);

c)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele makstavad tasud juhtudel, mis on täpsustatud liidu vastavates õigusaktides.

2.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kulud hõlmavad vähemalt personali-, palga-, haldus-, infrastruktuuri-, kutsealase koolituse ja tegevuskulusid.

3.   Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

4.   Igaks eelarveaastaks (vastab kalendriaastale) koostatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kõigi tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eelarves.

Artikkel 63

Eelarve koostamine

1.   Iga aasta 15. veebruariks koostab tegevdirektor järgmiseks eelarveaastaks tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu ning edastab selle koos ametikohtade loeteluga juhatusele ja järelevalvenõukogule. Järelevalvenõukogu koostab igal aastal tegevdirektori poolt koostatud ja juhatuse poolt kinnitatud tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu põhjal Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni. Järelevalvenõukogu edastab selle ametikohtade loetelu kavandit sisaldava kalkulatsiooni komisjonile hiljemalt 31. märtsiks. Enne kalkulatsiooni vastuvõtmist kinnitab juhatus tegevdirektori koostatud kalkulatsiooni eelnõu.

2.   Komisjon edastab kalkulatsiooni koos Euroopa Liidu eelarve projektiga Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi koos „eelarvepädevad institutsioonid”).

3.   Selle kalkulatsiooni põhjal kannab komisjon Euroopa Liidu eelarve projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ning üldeelarvest eraldatava toetuse summa, mille ta esitab eelarvepädevatele institutsioonidele vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 313 ja 314.

4.   Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ametikohtade loetelu. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toetuseks kasutatavad assigneeringud.

5.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eelarve võtab vastu järelevalvenõukogu. See muutub lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavaid kohandusi.

6.   Juhatus teatab eelarvepädevatele institutsioonidele viivitamata oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võib olla oluline finantsmõju tema eelarve rahastamisele, eelkõige kinnisvaraga seotud projektide, näiteks hoonete üürimise või ostmise korral. Ta teavitab sellest komisjoni. Kui emb-kumb eelarvepädev institutsioon kavatseb esitada arvamuse, teavitab ta kahe nädala jooksul pärast projekti kohta teate saamist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet sellise arvamuse esitamise kavatsusest. Kui vastust ei saada, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jätkata kavandatud tegevust.

7.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esimesel tegevusaastal, mis lõppeb 31. detsembril 2011, eeldab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve rahastamine liidu eelarvest eelarvepädevate institutsioonide kokkulepet vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 47.

Artikkel 64

Eelarve täitmine ja kontroll

1.   Tegevdirektor on eelarvevahendite käsutaja ning täidab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eelarvet.

2.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaarvepidaja saadab komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale hiljemalt iga järgmise eelarveaasta 1. märtsiks esialgse raamatupidamisaruande koos aruandega, mis käsitleb eelmise eelarveaasta eelarve täitmist ja finantsjuhtimist. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaarvepidaja saadab hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks eelmise eelarveaasta eelarve täitmist ja finantsjuhtimist käsitleva aruande ka järelevalvenõukogu liikmetele, Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib seejärel institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded vastavalt finantsmääruse artiklile 128.

3.   Pärast kontrollikojalt finantsmääruse artikli 129 kohaselt esitatud märkuste saamist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esialgse raamatupidamisaruande kohta koostab tegevdirektor omal vastutusel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve lõpliku raamatupidamisaruande ning edastab selle juhatusele arvamuse saamiseks.

4.   Juhatus esitab arvamuse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

5.   Tegevdirektor edastab selle lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega järgmise eelarveaasta 1. juuliks järelevalvenõukogu liikmetele, Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

6.   Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

7.   Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja märkuste kohta 30. septembriks. Vastuse koopia saadab tegevdirektor ka juhatusele ja komisjonile.

8.   Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor Euroopa Parlamendile finantsmääruse artikli 146 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomase eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta kohaldamiseks.

9.   Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal kiidab Euroopa Parlament heaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevuse aasta N eelarve (mis koosneb Euroopa Liidu üldeelarvest ja pädevatelt asutustelt laekuvatest tuludest) täitmisel enne 15. maid aastal N + 2.

Artikkel 65

Finantseeskirjad

Juhatus võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Kõnealused eeskirjad ei tohi kalduda kõrvale komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185, (48) välja arvatud juhul, kui see on vajalik lähtuvalt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimimiseks vajalikest konkreetsetest vajadustest ning kui on olemas komisjoni eelnev nõusolek.

Artikkel 66

Pettustevastased meetmed

1.   Pettuste, korruptsiooni ja muu illegaalse tegevuse vastu võitlemise eesmärgil kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve suhtes ilma piiranguteta.

2.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ühineb institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb OLAFi sisejuurdlust, ning võtab viivitamata vastu asjakohased sätted, mida kohaldatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kõigi töötajate suhtes.

3.   Rahastamist käsitlevates otsustes ning nendest tulenevates lepingutes ja õigusaktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral teha Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolsest rahastamisest kasu saajate ning raha jaotamise eest vastutavate töötajate juures kohapealseid kontrolle.

VII PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 67

Privileegid ja immuniteedid

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja selle töötajate suhtes kohaldatakse ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7).

Artikkel 68

Töötajad

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötajate, sealhulgas tema tegevdirektori ja eesistuja suhtes kohaldatakse personalieeskirju, muude teenistujate teenistustingimusi ning nende kohaldamiseks liidu institutsioonide poolt ühiselt vastu võetud eeskirju.

2.   Juhatus võtab komisjoni nõusolekul vastu vajalikud rakendusmeetmed vastavalt personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korrale.

3.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kasutab oma töötajate suhtes neid volitusi, mis on antud ametisse nimetavale ametiisikule personalieeskirjadega ja töölepinguid sõlmivale ametiisikule muude teenistujate teenistustingimustega.

4.   Juhatus võtab vastu sätted, millega lubatakse lähetada liikmesriikide eksperte Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvesse.

Artikkel 69

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vastutus

1.   Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele põhimõtetele kõik kahjud, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve või selle töötajad oma kohustuste täitmisel on tekitanud. Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuulub kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine.

2.   Töötajate isiklikku rahalist vastutust ja distsiplinaarvastutust Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ees reguleerivad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötajate suhtes kohaldatavad asjaomased sätted.

Artikkel 70

Ametisaladuse hoidmise kohustus

1.   Järelevalvenõukogu liikmetel, juhatusel, tegevdirektoril ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötajatel, sealhulgas liikmesriikidest ajutiselt lähetatud ametnikel ja kõikidel teistel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve heaks lepingulistel alustel töötavatel isikutel on kohustus hoida ametisaladust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 ning asjaomastele liidu õigusaktide sätetele, isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist.

Nende suhtes kohaldatakse personalieeskirjade artiklit 16.

Kooskõlas artiklis 68 osutatud personalieeskirjadega on töötajatel ka pärast ametist lahkumist endiselt siduv kohustus käituda ausalt ja diskreetselt, kui neile pakutakse teatud ametikohta või soodustusi.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötajaid mõjutada.

2.   Ilma et see piiraks kriminaalõigusega reguleeritud juhtumeid, ei tohi lõikes 1 osutatud isikud avaldada ühelegi isikule ega asutusele neile ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet, välja arvatud andmed, mis on esitatud kokkuvõttena või koondvormis, nii et üksikuid finantsturu osalisi ei ole võimalik identifitseerida.

Peale selle ei takista lõike 1 ja käesoleva lõike esimese lõigu kohased kohustused Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ja liikmesriikide järelevalveasutusi kasutamast teavet artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide täitmise tagamiseks, eriti otsuste tegemise menetlustes.

3.   Lõiked 1 ja 2 ei takista Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel vahetamast teavet liikmesriikide järelevalveasutustega kooskõlas käesoleva määrusega ja muude liidu õigusaktidega, mida kohaldatakse finantsturu osaliste suhtes.

Kõnealuse teabe suhtes kohaldatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud ametisaladuse hoidmise kohustuse tingimusi. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve sätestab oma kodukorras lõigetes 1 ja 2 osutatud konfidentsiaalsuseeskirjade rakendamise praktilise korra.

4.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kohaldab komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsust 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega muudetakse komisjoni kodukorda (49).

Artikkel 71

Andmekaitse

Käesolev määrus ei piira liikmesriikide kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega vastavalt direktiivile 95/46/EÜ ega Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001, kui ta täidab oma ülesandeid.

Artikkel 72

Juurdepääs dokumentidele

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

2.   Juhatus võtab 31. maiks 2011 vastu praktilised meetmed määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks.

3.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8 vastu võetud otsused võib pärast apellatsiooninõukogule kaebuse esitamist vajaduse korral kaevata edasi ombudsmanile või esitada hagi Euroopa Liidu Kohtule kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimustega.

Artikkel 73

Keelte kasutamise kord

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve suhtes kohaldatakse nõukogu määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (50).

2.   Juhatus teeb otsuse keelte kasutamise sisekorra kohta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalves.

3.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 74

Peakontori asukoha kokkulepe

Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele asukohaliikmesriigis eraldatavaid ruume ja selle riigi pakutavaid vahendeid ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asukohaliikmesriigis tegevdirektori, juhatuse liikmete, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja asukohaliikmesriigi vahelises peakorterit käsitlevas lepingus, mis sõlmitakse pärast juhatuse heakskiidu saamist.

Kõnealune liikmesriik loob parimad võimalikud tingimused Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõuetekohaseks toimimiseks, sealhulgas tagab mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

Artikkel 75

Kolmandate riikide osalemine

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töös on võimalik osaleda kolmandatel riikidel, kes on sõlminud liiduga lepingu, millega nad on võtnud vastu ja kohaldavad liidu õigust Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pädevusvaldkonnas, nagu on osutatud artikli 1 lõikes 2.

2.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib teha koostööd lõikes 1 osutatud riikidega, kes kohaldavad artikli 1 lõikes 2 osutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pädevusvaldkondades samaväärseks tunnistatud õigusakte nii, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 216 kohaselt liidu poolt sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud lepingute asjakohaste sätete alusel sõlmitakse kokkulepped, milles täpsustatakse eelkõige lõikes 1 osutatud riikide Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töös osalemise iseloomu, ulatust ja menetlusega seotud aspektid, sealhulgas rahaliste osamaksete ja töötajatega seotud sätteid. Nendega võidakse ette näha vaatleja saatmine järelevalvenõukokku, kuid tagatakse, et kõnealused riigid ei osale üksikute finantsturu osalistega seotud aruteludes, v.a otsese huvi korral.

VIII PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 76

Ettevalmistavad meetmed

1.   Pärast käesoleva määruse jõustumist ja enne Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asutamist teeb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee tihedat koostööd komisjoniga, et valmistada ette Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee asendamine Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega.

2.   Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on asutatud, vastutab komisjon Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve haldusliku loomise ja esialgse haldustegevuse eest seni, kuni Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on nimetanud ametisse tegevdirektori.

Selleks võib komisjon kuni ajani, mil tegevdirektor asub täitma oma ülesandeid pärast tema ametisse nimetamist järelevalvenõukogu poolt vastavalt artiklile 51, määrata ajutiselt ametisse ühe ametniku, kes täidab tegevdirektori ülesandeid. Kõnealune periood piirdub ajavahemikuga, mis on vajalik Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevdirektori ametisse nimetamiseks.

Ajutine tegevdirektor võib lubada kõigi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eelarves ette nähtud krediidiga kaetud maksete tegemist, kui juhatus on need heaks kiitnud, ning võib sõlmida lepinguid, sealhulgas töölepinguid, pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ametikohtade loetelu vastuvõtmist.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei piira järelevalvenõukogu ja juhatuse volitusi.

4.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet käsitatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee õigusjärglasena. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee kõik varad ja kohustused ning kõik pooleliolevad toimingud antakse hiljemalt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asutamise kuupäeval automaatselt üle Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee koostab aruande oma varade ja kohustuste lõppseisu kohta kõnealuse üleandmise kuupäeva seisuga. Kõnealuse aruande auditeerivad ja kinnitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja komisjon.

Artikkel 77

Personali käsitlevad üleminekusätted

1.   Erandina artiklist 68 kehtivad kõik Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee või selle sekretariaadi poolt sõlmitud ja 1. jaanuaril 2011 kehtivad töölepingud ja lähetuslepingud neis sätestatud tähtajani. Neid lepinguid ei või pikendada.

2.   Kõikidele lõikes 1 osutatud lepingute alusel töötavatele töötajatele antakse võimalus sõlmida ajutise teenistuja leping muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a kohaselt vastavalt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ametikohtade loetelus ettenähtud palgaastmetele.

Lepingute sõlmimiseks volitatud asutus teeb pärast käesoleva määruse jõustumist sisemise valiku, mille puhul piirdutakse töötajatega, kellel on lepingud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee või selle sekretariaadiga, et kontrollida tööle võetavate isikute pädevust, võimekust ja eetilisust. Sisemise valikumenetluse puhul võetakse täielikult arvesse oskusi ja kogemusi, mida asjaomane isik on näidanud oma eelmistes töösuhetes.

3.   Edukatele kandidaatidele pakutakse sõltuvalt täidetavate ülesannete liigist ning tasemest ajutise teenistuja lepingut kestusega vähemalt eelmise lepingu tähtaja lõpuni.

4.   Töölepinguid ja muid õiguslikke instrumente käsitleva siseriikliku õiguse kohaldamist jätkatakse nende eelneva lepinguga töötajate suhtes, kes ei taotle ajutise teenistuja lepingut või kellele ei pakuta lõike 2 kohaselt ajutise teenistuja lepingut.

Artikkel 78

Siseriiklikud õigusnormid

Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva määruse tõhusa kohaldamise tagamiseks vajalikud siseriiklikud õigusnormid.

Artikkel 79

Muudatused

Otsust nr 716/2009/EÜ muudetakse niivõrd, kuivõrd Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee jäetakse nimetatud otsuse lisa B jaos sätestatud toetusesaajate loetelust välja.

Artikkel 80

Kehtetuks tunnistamine

Komisjoni otsus 2009/77/EÜ, millega luuakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee, tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2011.

Artikkel 81

Läbivaatamine

1.   Komisjon avaldab hiljemalt 2. jaanuariks 2014 ning pärast seda iga kolme aasta järel üldaruande Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevuse ja käesoleva määrusega ette nähtud menetluste rakendamise tulemusena saadud kogemuste kohta. Kõnealuses aruandes hinnatakse muu hulgas järgmist:

a)

pädevate asutuste saavutatud lähenemine järelevalve tavade osas;

i)

lähenemine pädevate asutuste funktsionaalse sõltumatuse ning hea ühingujuhtimise tavaga samaväärsete standardite osas;

ii)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve erapooletus, objektiivsus ja autonoomsus;

b)

järelevalvekolleegiumite toimimine;

c)

tehtud edusammud lähenemise saavutamisel kriiside ennetamise, ohjamise ja lahendamise valdkonnas, sealhulgas liidu rahastamismehhanismide osas;

d)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve roll seoses süsteemse riskiga;

e)

artiklis 38 sätestatud kaitseklausli kohaldamine;

f)

artiklis 19 sätestatud siduva vahendajarolli kohaldamine.

2.   Lõikes 1 nimetatud aruandes hinnatakse ka, kas:

a)

on asjakohane jätkata järelevalve teostamist panganduse, kindlustuse ja tööandjapensionide, väärtpaberi- ja finantsturgude üle eraldi;

b)

on asjakohane, et järelevalvet usaldatavusnormatiivide täitmise ja äritegevuse üle teostavad eraldi järelevalveasutused või üks järelevalveasutus;

c)

on asjakohane lihtsustada ja tugevdada Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi struktuuri, selleks et suurendada ühtlust makro- ja mikrotasandi vahel ning Euroopa järelevalveasutuste vahel;

d)

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi areng on kooskõlas üldise arenguga;

e)

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem on piisavalt mitmekülgne ja kvaliteetne;

f)

vastutus ja läbipaistvus avalikustamise nõuete osas on piisav;

g)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on oma ülesannete täitmiseks piisavalt ressursse;

h)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asukoht on sobiv või kas on asjakohane koondada Euroopa järelevalveasutused ühte asukohta, et parandada koostööd nende vahel.

3.   Üleeuroopalise ulatusega finantseerimisasutuste või infrastruktuuride üle otsese järelevalve teostamise küsimusega seoses koostab komisjon turusuundumusi arvesse võttes iga-aastase aruande selle kohta, kui asjakohane on anda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kõnealuses valdkonnas täiendavaid järelevalveülesandeid.

4.   Aruanne ja sellega kaasnevad võimalikud ettepanekud edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 82

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011, v.a artikkel 76 ning artikli 77 lõiked 1 ja 2, mida kohaldatakse alates määruse jõustumise kuupäevast.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asutatakse 1. jaanuaril 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 24. november 2010

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

O. CHASTEL


(1)  ELT C 13, 20.1.2010, lk 1.

(2)  22. jaanuari 2010. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  Euroopa Parlamendi 22. septembri 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 17. novembri 2010. aasta otsus.

(4)  EÜT C 40, 7.2.2001, lk 453.

(5)  ELT C 25 E, 29.1.2004, lk 394.

(6)  ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 392.

(7)  ELT C 8 E, 14.1.2010, lk 26.

(8)  ELT C 9 E, 15.1.2010, lk 48.

(9)  ELT C 184 E, 8.7.2010, lk 214.

(10)  ELT C 184 E, 8.7.2010, lk 292.

(11)  ELT L 302, 17.11.2009, lk 1.

(12)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(13)  ELT L 25, 29.1.2009, lk 23.

(14)  ELT L 25, 29.1.2009, lk 28.

(15)  ELT L 25, 29.1.2009, lk 18.

(16)  Euroopa Kohtu lahendid 2006, lk I-03771, lõige 44.

(17)  EÜT L 84, 26.3.1997, lk 22.

(18)  EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45.

(19)  EÜT L 184, 6.7.2001, lk 1.

(20)  EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43.

(21)  ELT L 96, 12.4.2003, lk 16.

(22)  ELT L 345, 31.12.2003, lk 64.

(23)  ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

(24)  ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.

(25)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 201.

(26)  ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.

(27)  ELT L 35, 11.2.2003, lk 1.

(28)  EÜT L 330, 5.12.1998, lk 1.

(29)  ELT L 345, 8.12.2006, lk 1.

(30)  ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.

(31)  EÜT L 271, 9.10.2002, lk 16.

(32)  EÜT L 135, 31.5.1994, lk 5.

(33)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/44/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/49/EMÜ ning direktiive 2002/83/EÜ, 2004/39/EÜ, 2005/68/EÜ ja 2006/48/EÜ seoses finantssektoris osaluse omandamise ja selle suurendamise tehingute suhtes rakendatava usaldusväärsuse hindamise menetluskorra ja kriteeriumidega (ELT L 247, 21.9.2007, lk 1).

(34)  ELT L 87, 31.3.2009, lk 164.

(35)  EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

(36)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(37)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(38)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(39)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(40)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(41)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(42)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(43)  ELT L 253, 25.9.2009, lk 8.

(44)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(45)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 12.

(46)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 48.

(47)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(48)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(49)  EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.

(50)  EÜT 17, 6.10.1958, lk 385.


DIREKTIIVID

15.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 331/120


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2010/78/EL,

24. november 2010,

millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ, 2002/87/EÜ, 2003/6/EÜ, 2003/41/EÜ, 2003/71/EÜ, 2004/39/EÜ, 2004/109/EÜ, 2005/60/EÜ, 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja 2009/65/EÜ seoses Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) antud volitustega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 50, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62 ja artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

2007. ja 2008. aasta finantskriisi tulemusel on ilmsiks tulnud finantsjärelevalve olulised puudused üksikjuhtudel ja finantssüsteemis üldiselt. Riiklikul alusel loodud järelevalvemudelid jäävad maha finantssektori globaliseerumisest ning Euroopa integreeritud ja omavahel ühendatud finantsturgudest, kus paljud finantseerimisasutused tegutsevad piiriüleselt. Kriis tõi esile puudused liikmesriikide pädevate asutuste vahelises koostöös, koordineerimises, liidu õiguse ühtses kohaldamises ja usalduses.

(2)

Mitmetes enne finantskriisi ja selle ajal esitatud resolutsioonides on Euroopa Parlament kutsunud üles liikuma integreerituma Euroopa järelevalve suunas, et tagada tõeliselt võrdsed võimalused kõikidele tegutsejatele liidu tasandil ning kajastada suurenevat finantsturgude integreerumist liidus (13. aprilli 2000. aasta resolutsioonis komisjoni teatise „Finantsturgude raamistiku rakendamine: tegevuskava” kohta, 21. novembri 2002. aasta resolutsioonis usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kohta Euroopa Liidus, 11. juuli 2007. aasta resolutsioonis valge raamatu: finantsteenuste poliitika (2005–2010) kohta, 23. septembri 2008. aasta resolutsioonis koos soovitustega riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide kohta komisjonile ja 9. oktoobri 2008. aasta resolutsioonis, millega esitatakse soovitused komisjonile Lamfalussy protsessi järelmeetmete kohta: edaspidine järelevalvestruktuur, 22. aprilli 2009. aasta seisukohas muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solvency II) ja 23. aprilli 2009. aasta seisukohas ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus reitinguagentuuride kohta).

(3)

2008. aasta novembris tegi komisjon kõrgetasemelisele töörühmale, mida juhtis Jacques de Larosière’i, ülesandeks koostada soovitused selle kohta, kuidas tugevdada Euroopa järelevalvekorda nii, et kodanike huvid oleks paremini kaitstud ning usaldus finantssüsteemi taastuks. Oma 25. veebruaril 2009. aastal esitatud lõpparuandes (de Larosière’i aruanne) soovitas kõrgetasemeline töörühm, et tulevaste finantskriiside ohu ja nende võimaliku mõju vähendamiseks tuleb tõhustada järelevalveraamistikku. Töörühm soovitas reformida liidu finantssektori järelevalve struktuuri. De Larosière’i aruanne soovitas ka luua Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem, kuhu kuuluvad kolm Euroopa järelevalveasutust (üks pangandussektoris, üks väärtpaberisektoris ning üks kindlustus- ja tööandjapensionide sektoris) ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.

(4)

Komisjon tegi 4. märtsi 2009. aasta teatises „Euroopa majanduse elavdamine” ettepaneku koostada sellise õigusakti eelnõu, millega luuakse Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem, ning esitas 27. mai 2009. aasta teatises „Euroopa finantsjärelevalve” üksikasjalikumalt sellise uue järelevalveraamistiku võimaliku struktuuri.

(5)

Euroopa Ülemkogu soovitas oma järeldustes, mis tehti pärast 18. ja 19. juuni 2009. aasta kohtumist, et tuleks luua kolmest uuest Euroopa järelevalveasutusest koosnev Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem. Kõnealuse süsteemi eesmärk oleks parandada liikmesriikide järelevalvekorra kvaliteeti ja sidusust, tõhustada piiriüleste kontsernide järelevalvet ning kehtestada ühtne Euroopa eeskirjade kogumik, mida kohaldatakse siseturul kõikide finantseerimisasutuste suhtes. Ülemkogu rõhutas, et Euroopa järelevalveasutustel peaks olema õigus teostada järelevalvet ka reitinguagentuuride üle, ja kutsus komisjoni üles esitama konkreetseid ettepanekuid Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi rolli kohta kriisiolukordades.

(6)

Komisjon võttis 23. septembril 2009. aastal vastu kolme määruse ettepanekud, millega luuakse Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem, sealhulgas kolm Euroopa järelevalveasutust.

(7)

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi tõhusaks toimimiseks tuleb teha muudatusi kolme Euroopa järelevalveasutuse tegevusvaldkonda reguleerivates liidu õigusaktides. Sellised muudatused hõlmavad Euroopa järelevalveasutuste teatavate volituste ulatuse kindlaksmääramist, teatavate liidu õigusaktides kehtestatud volituste integreerimist ning muudatusi Euroopa järelevalveasutuste sujuva ja tõhusa toimimise tagamiseks Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames.

(8)

Koos kolme Euroopa järelevalveasutuse asutamisega tuleks välja töötada ka ühtsete eeskirjade kogumik, millega tagatakse eeskirjade järjekindel ühtlustamine ja ühtne kohaldamine ja seega soodustatakse siseturu toimimist.

(9)

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi asutamist käsitlevates määrustes on sätestatud, et asjakohaste õigusaktidega konkreetselt ette nähtud valdkondades võivad Euroopa järelevalveasutused välja töötada tehniliste standardite kavandeid, mis esitatakse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitele 290 ja 291 komisjonile delegeeritud õigusaktide või rakendusaktidega vastuvõtmiseks. Käesolevas direktiivis tuleks kindlaks määrata esimene hulk selliseid valdkondi ning see ei tohiks takistada muude valdkondade lisamist tulevikus.

(10)

Asjakohaste õigusaktidega tuleks kindlaks määrata valdkonnad, kus Euroopa järelevalveasutusi volitatakse tehniliste standardite kavandeid välja töötama, ning nende vastuvõtmise kord. Asjaomastes õigusaktides tuleks delegeeritud aktide puhul sätestada ELi toimimise lepingu artiklis 290 kirjeldatud elemendid, tingimused ja spetsifikaadid.

(11)

Tehniliste standardite valdkondade kindlaksmääramisel tuleks järgida asjakohast tasakaalu, st ühtsete eeskirjade kehtestamisel tuleks vältida määruse kohaldamise ja jõustamise põhjendamatult keeruliseks muutmist. Valida tuleks ainult valdkonnad, kus ühtsed tehnilised eeskirjad aitaksid oluliselt ja tulemuslikult kaasa asjaomaste õigusaktide eesmärkide saavutamisele, tagades samal ajal, et poliitilised otsused võtavad vastu Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon vastavalt tavapärasele menetlusele.

(12)

Tehnilistes standardites tuleks käsitleda sisuliselt tehnilisi küsimusi, mille väljatöötamiseks on vaja järelevalveekspertide erialateadmisi. Delegeeritud õigusaktidena vastu võetavate tehniliste standarditega tuleks arendada edasi, täpsustada ja kindlaks määrata Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastuvõetud alusaktides sätestatud eeskirjade järjekindla ühtlustamise tingimused, mis täiendavad või muudavad õigusakti teatavaid vähem tähtsaid sätteid. Rakendusaktidena vastu võetud tehniliste standarditega tuleks kehtestada tingimused õiguslikult siduvate liidu õigusaktide ühetaoliseks kohaldamiseks. Tehnilised standardid ei tohiks hõlmata poliitilisi valikuid.

(13)

Regulatiivsete tehniliste standardite puhul on asjakohane kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruses (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruses (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve), (5) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruses (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), (6) artiklites 10–14 sätestatud kord. Rakenduslikud tehnilised standardid tuleks võtta vastu määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ning määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 kehtestatud korras. Euroopa Ülemkogu kiitis heaks neljatasandilise nn Lamfalussy lähenemisviisi, et muuta reguleerimisprotsess liidu finantsalaste õigusaktide kehtestamisel tõhusamaks ja läbipaistvamaks. Komisjonil on volitused võtta mitmetes valdkondades vastu 2. tasandi meetmeid ning praegu kehtib suur hulk 2. tasandi komisjoni määruseid ja direktiive. Juhtudel, kui regulatiivsed tehnilised standardid on kavandatud selliste 2. tasandi meetmete kohaldamise tingimuste edasiarendamiseks, täpsustamiseks või kindlaksmääramiseks, tuleks need vastu võtta üksnes siis, kui asjaomased 2. tasandi meetmed on vastu võetud, ning need peaksid olema kooskõlas nimetatud 2. tasandi meetme sisuga.

(14)

Siduvad tehnilised standardid täiendavad Euroopa Ülemkogu poolt 2009. aasta juunis vastu võetud järeldustes heaks kiidetud finantsteenuste alaste õigusaktide ühtset eeskirja. Selles ulatuses, nagu teatavad liidu seadusandlikes aktides sätestatud nõuded ei ole täielikult ühtlustatud ja vastavalt järelvalves kohaldatavale ettevaatuspõhimõttele, ei tohiks nende nõuete kohaldamise tingimusi edasiarendavad, täpsustavad või kindlaksmääravad kohustuslikud tehnilised standardid takistada liikmesriikidel täiendava teabe esitamise nõudmist või rangemate nõuete kehtestamist. Tehnilised standardid peaksid võimaldama liikmesriikidel seda konkreetsetes valdkondades teha, kui selline usaldatavusega seotud diskretsioon on kõnealustes õigusaktides ette nähtud.

(15)

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi loomist käsitlevate määruste kohaselt peaksid Euroopa järelevalveasutused enne kõnealuste tehniliste standardite eelnõude esitamist komisjonile korraldama vajaduse korral nendega seotud avaliku arutelu ning analüüsima võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu.

(16)

Tehniliste standardite puhul peaks olema võimalik sätestada piisava tähtajaga üleminekumeetmed, kui kohese rakendamise kulud oleksid saadavat kasu arvesse võttes ülemäära suured.

(17)

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi loomist käsitlevate määrustega on ette nähtud liikmesriikide pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste lahendamise kord. Kui pädev asutus ei ole nõus selliste meetmete menetluse või sisuga, mida teine pädev asutus võtab valdkonnas, mis on täpsustatud liidu õigusaktides vastavalt määrusele (EL) nr 1093/2010, määrusele (EL) nr 1094/2010 ja määrusele (EL) nr 1095/2010 ning mille puhul on asjakohaste õigusaktide kohaselt vaja rohkem kui ühe liikmesriigi pädevate asutuste vahelist koostööd, koordineerimist või ühisotsuste vastuvõtmist, või selliste meetmete võtmatajätmisega, peaksid Euroopa järelevalveasutused suutma ühe asjaomase pädeva asutuse taotlusel aidata asutustel jõuda kokkuleppele Euroopa järelevalveasutuste seatud tähtajaks, mille puhul tuleks arvesse võtta asjakohastes õigusaktides sätestatud mis tahes tähtaegu ning erimeelsust põhjustava küsimuse kiireloomulisust ja keerukust. Kui erimeelsused jäävad püsima, peaksid Euroopa järelevalveasutused suutma vaidlusaluse küsimuse ise lahendada.

(18)

Euroopa järelevalveasutuste asutamist käsitlevates määrustes kehtestatakse nõue, et juhtumid, mille korral kohaldatakse liikmesriikide pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste lahendamise korda, tuleb kindlaks määrata valdkondlikes õigusaktides. Käesolevas direktiivis tuleks määratleda esimene hulk selliseid juhtumeid ning see ei tohiks takistada muude juhtumite lisamist tulevikus. Käesolev direktiiv ei tohiks takistada Euroopa järelevalveasutustel toimida muude volituste kohaselt ega täita nende loomist käsitlevates määrustes kehtestatud ülesandeid, sealhulgas mittesiduvat vahendamist ning aidata kaasa liidu õigusaktide sidusale, tõhusale ja tulemuslikule kohaldamisele. Lisaks sellele tuleb muudatusi teha valdkondades, kus asjakohases õigusaktis on juba kehtestatud mõned mittesiduvad vahendusmenetlused või tähtajad, mille jooksul üks või mitu liikmesriigi pädevat asutust peavad jõudma ühisotsusele, ning seega tagada ühisotsusele jõudmise menetluse selgus ja sujuvus ning vajaduse korral peaks Euroopa järelevalveasutustel olema võimalik lahendada erimeelsusi. Erimeelsuste lahendamist käsitlev kohustuslik kord on loodud selliste olukordade lahendamiseks, kus liikmesriikide pädevad asutused ei suuda omavahel lahendada liidu õigusaktide täitmisega seotud menetlus- või sisulisi küsimusi.

(19)

Seepärast tuleks käesolevas direktiivis määratleda olukorrad, kus võib olla vaja lahendada menetluslikke või sisulisi liidu õigusele vastavuse küsimusi ning kus liikmesriikide pädevad asutused ise ei pruugi suuta neid küsimusi lahendada. Niisuguses olukorras peaks ühel asjaomastest liikmesriikide pädevatest asutustest olema võimalus edastada küsimus asjaomasele Euroopa järelevalveasutusele. Nimetatud Euroopa järelevalveasutus peaks toimima selles määruses, millega ta on asutatud, ja käesolevas direktiivis sätestatud korras. Asjaomasel Euroopa järelevalveasutusel peaks olema võimalus nõuda asjassepuutuvatelt pädevatelt asutustelt konkreetsete meetmete võtmist või meetmetest loobumist küsimuse lahendamiseks ja liidu õigusele vastavuse tagamiseks, kusjuures see oleks siduv kõikide asjassepuutuvate pädevate asutuste jaoks. Juhtudel, kus asjakohased liidu õigusaktid määravad diskretsiooni liikmesriikidele, ei tohiks Euroopa järelevalveasutuse otsused asendada riiklike järelevalveasutuste teostatavat liidu õigusele vastavat diskretsiooni.

(20)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiviga 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) (7) on ette nähtud vahendusmenetlus või ühisotsused seoses oluliste filiaalide kindlaksmääramisega järelevalvekolleegiumides osalemiseks, mudeli valideerimiseks ja kontsernide riski hindamiseks. Kõigis kõnealustes valdkondades tuleb muudatustega selgelt märkida, et juhul, kui erimeelsusi ei suudeta lahendada teatava tähtaja jooksul, võib Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) seda teha määruses (EL) nr 1093/2010 sätestatud korras. Selle lähenemisviisiga tagatakse, et kuigi Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) ei tohiks asendada liikmesriikide pädevate asutuste diskretsiooni, mis on vastavuses liidu õigusaktidega, peaks olema võimalik lahendada erimeelsusi ja tõhustada koostööd enne lõpliku otsuse tegemist või selle esitamist asjaomasele asutusele.

(21)

Selleks et uued Euroopa järelevalveasutused saaksid sujuvalt üle võtta Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee praeguste ülesannete täitmise, tuleks viited nimetatud komiteedele asendada kõigis asjakohastes õigusaktides vastavalt viidetega Euroopa järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve) ning Euroopa järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).

(22)

ELi toimimise lepingus sätestatud uue raamistiku täielikuks rakendamiseks tuleb kohandada Euroopa Ühenduse asutamislepingu (EÜ asutamislepingu) artiklis 202 sätestatud rakendusvolitusi ja asendada need asjaomaste sätetega ELi toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 kohaselt. See läbivaatamine tuleks viia lõpule kolme aasta jooksul alates Lissaboni lepingu jõustumisest ning sellel kuupäeval peaksid lõppema ka EÜ asutamislepingu artikliga 202 antud ülejäänud volitused.

(23)

Komiteemenetluste vastavusse viimine ELi toimimise lepinguga, eelkõige selle artiklitega 290 ja 291, peaks toimuma üksikjuhtumipõhiselt. Selleks et võtta arvesse finantsturgude tehnilist arengut ja täpsustada käesoleva direktiiviga muudetud direktiividega kehtestatud nõudeid, peaks komisjonil olema volitused võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte.

(24)

Euroopa Parlamendil ja nõukogul peaks olema võimalik delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kolme kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel peaks olema võimalik seda ajavahemikku tõsiste kahtluste korral pikendada kolme kuu võrra. Euroopa Parlamendil ja nõukogul peaks ühtlasi olema võimalik teavitada teisi institutsioone oma kavatsusest vastuväiteid mitte esitada. Selline delegeeritud õigusaktide varajane heakskiitmine on asjakohane eelkõige siis, kui on tarvis kinni pidada tähtaegadest, näiteks põhiõigusaktis komisjonile seatud tähtaegadest delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks.

(25)

ELi toimimise lepingu artiklit 290 käsitlevas deklaratsioonis (nr 39), mis on lisatud Lissaboni lepingu vastu võtnud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile, võttis konverents arvesse komisjoni kavatsuse jätkata finantsteenuste alal delegeeritud õigusaktide eelnõude ettevalmistamisel konsulteerimist liikmesriikide määratud asjatundjatega vastavalt oma väljakujunenud tavale.

(26)

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi uue finantsjärelevalvekorra kohaselt peavad liikmesriikide pädevad asutused tegema Euroopa järelevalveasutustega tihedat koostööd. Asjakohaste õigusaktide muudatuste eesmärk on vältida õiguslikke takistusi Euroopa järelevalveasutuste asutamise määrustes sätestatud teabevahetuskohustuste täitmisel.

(27)

Pädevate asutuste ja Euroopa järelevalveasutuste või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vahel vahetatud või neile edastatud teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus, mida peavad täitma isikud, kes töötavad või on töötanud teavet saanud pädevates asutustes.

(28)

Määrustega, millega luuakse Euroopa Järelevalveasutused, on ette nähtud, et Euroopa järelevalveasutused võivad luua kontakte kolmandate riikide järelevalveasutustega ja aidata ette valmistada kolmandate riikide järelevalvekorra samaväärsust käsitlevaid otsuseid. Selleks et Euroopa järelevalveasutused saaksid sõlmida koostöölepinguid kolmandate riikidega ja vahetada nendega teavet, tingimusel, et kõnealused riigid garanteerivad ametisaladuse hoidmise, tuleks muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ.

(29)

Liidu finantseerimisasutuste ettevõtjate iga kategooria kohta ühtse loendi või registri pidamine, mis seni on olnud liikmesriikide järelevalveasutuste kohustus, parandab läbipaistvust ja on ühtse finantsturu kontekstis kohasem. Euroopa järelevalveasutustele tuleks anda ülesanne luua liidu finantseerimisasutuste registrid ja loendid, avaldada need ja korrapäraselt neid ajakohastada. Need registrid ja loendid hõlmavad liikmesriikide pädevate asutuste poolt krediidiasutustele antud tegevuslubade loendit. Lisaks hõlmab see direktiivi 2004/39/EÜ kohast investeerimisühingute registrit ja reguleeritud turgude loendit. Lisaks hõlmab see direktiivi 2004/39/EÜ kohast investeerimisühingute registrit ja reguleeritud turgude loendit. Samuti tuleks Euroopa järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) kehtestada kohustus luua Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/71/EÜ (väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta) (9) kohaste kinnitatud prospektide ja kinnitamistunnistuste loend, avaldada see ja korrapäraselt seda ajakohastada.

(30)

Valdkondades, kus Euroopa järelevalveasutustel on kohustus töötada välja tehniliste standardite eelnõud, tuleks kõnealused eelnõud esitada komisjonile kolme aasta jooksul alates Euroopa järelevalveasutuste loomisest, välja arvatud juhul, kui asjaomase õigusaktiga on sätestatud muu tähtaeg.

(31)

Euroopa järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ülesanded seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiviga 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (10) ei tohiks piirata ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 2 neljanda taande kohast Euroopa Keskpankade Süsteemi pädevust edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist.

(32)

Euroopa järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve) poolt käesoleva direktiivi kohaselt ja seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003 aasta direktiiviga 2003/41/EÜ (tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta) (11) koostatavad tehnilised standardid ei tohiks piirata liikmesriikide pädevust seoses nende asutuste usaldatavusnormatiividega, mis on sätestatud direktiivis 2003/41/EÜ.

(33)

Direktiivi 2003/71/EÜ artikli 13 lõike 5 kohaselt võib päritoluliikmesriigi pädev asutus prospekti kinnitamise üle anda mõne teise liikmesriigi pädevale asutusele selle nõusolekul. Määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 28 lõikes 4 on sätestatud nõue, et Euroopa järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) teatatakse sellisest delegeerimise alasest kokkuleppest vähemalt üks kuu enne delegeerimise toimumist ette. Arvestades direktiivi 2003/71/EÜ (milles on sätestatud lühemad tähtajad) kohase kinnitamise üleandmise osas saadud kogemusi, ei ole sellises olukorras sobiv kohaldada määruse(EL) nr 1095/2010 artikli 28 lõiget 4.

(34)

Praegu ei pea Euroopa järelevalveasutused töötama välja tehniliste standardite kavandeid seoses olemasoleva nõudega, et isikud, kes tegelikult juhivad investeerimisühingu, krediidiasutuse, eurofondi ja selle fondivalitseja äritegevust, oleksid piisavalt hea mainega ja piisavalt kogenud, et tagada nende kindel ja usaldusväärne juhtimine. Arvestades nende nõuete olulisust, peaksid Euroopa järelevalveasutused siiski esmajärjekorras määrama suunistes kindlaks parimad tavad ning tagama järelevalve- ja usaldatavuse alaste protsesside arengu nende parimate tavade suunas. Nad peaksid samuti määrama kindlaks parimad tavad ja tagama arengu nende parimate tavade suunas seoses nende asutuste peakontorite suhtes kohaldatavate usaldatavusnormatiividega.

(35)

Ühtne Euroopa eeskirjade kogumik, mida kohaldatakse siseturul kõigi finantseerimisasutuste suhtes, peaks tagama krediidiasutuste riskitaseme hindamisel pädevate asutuste kohaldatavate kriteeriumide ja meetodite asjakohase ühtlustamise. Käesolevas direktiivis käsitletavate sisereitingutel põhineva meetodi, täiustatud mõõtmismudeli, ja tururiskide alaste lähenemisviiside sisemudelitega seotud tehniliste standardite eelnõude väljatöötamise konkreetsem eesmärk on tagada nende lähenemisviiside kvaliteet ja tugevus ning samuti ühtsus nende läbivaatamisel pädevate asutuste poolt. Need tehnilised standardid peaksid võimaldama pädevatel asutustel lubada finantseerimisasutustel töötada välja erinevad nende endi kogemustel ja eripäradel põhinevad meetodid vastavalt direktiivis 2006/48/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivis 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (12) sätestatud nõuetele ning asjaomaste tehniliste standarditega kehtestatud nõuete kohaselt.

(36)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt parandada siseturu toimimist, tagades reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme, kaitsta hoiustajaid, investoreid ja tulusaajaid ning seega ettevõtjaid ja tarbijaid, tagada finantsturgude terviklikkus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine, tagada finantssüsteemi stabiilsus ja jätkusuutlikkus, kaitsta reaalmajandust ja riigi rahandust ning tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning nende ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(37)

Komisjon peaks 1. jaanuariks 2014 esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiiviga ette nähtud tehniliste standardite eelnõude esitamise kohta Euroopa järelevalveasutuste poolt ning esitama asjakohased ettepanekud.

(38)

Seepärast tuleb vastavalt muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides, (13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet, (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta, (15) direktiivi 2003/41/EÜ, direktiivi 2003/71/EÜ, direktiivi 2004/39/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, (16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta, (17) direktiivi 2006/48/EÜ, direktiivi 2006/49/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/65/EÜ eurofonde käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (18),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 98/26/EÜ muudatused

Direktiivi 98/26/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 6 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Lõikes 2 osutatud liikmesriik teavitab viivitamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, teisi liikmesriike ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve)) (19) asutatud Euroopa järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberijärelevalve).

2)

Artikli 10 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid täpsustavad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad süsteemid ja nende operaatorid ning teavitavad neist Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), teatades nimetatud asutusele ka asutused, kelle nad on valinud vastavalt artikli 6 lõikele 2. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) avaldab selle teabe oma veebisaidil.”

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 10a

1.   Pädevad asutused teevad käesoleva direktiivi kohaldamisel koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010.

2.   Pädevad asutused esitavad Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) viivitamata kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 35 kohaselt.”

Artikkel 2

Direktiivi 2002/87/EÜ muudatused

Direktiivi 2002/87/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Artikli 10 kohaselt määratud koordinaator teatab kontserni eesotsas olevale emaettevõtjale või emaettevõtja puudumise korral reguleeritud üksusele, kelle bilansimaht on kontserni olulisimas finantssektoris kõige suurem, et kontsern on määratletud finantskonglomeraadina ning määratud on koordinaator.

Koordinaator teavitab ka pädevaid asutusi, kes on andnud loa kontserni kuuluvatele reguleeritud üksustele, segafinantsvaldusettevõtja peakontori asukohajärgse liikmesriigi pädevaid asutusi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve)), (20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1094/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve)) (21) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve)) (22) artiklite 54 kohast Euroopa järelevalveasutuste ühiskomiteed (edaspidi „ühiskomitee”).

b)

lisatakse järgmine lõige:

„3.   Ühiskomitee avaldab oma veebisaidil kindlaksmääratud finantskonglomeraatide loendi ja ajakohastab seda. See teave muudetakse hüperlingi kaudu kättesaadavaks iga Euroopa järelevalveasutuse veebisaidil.”

2)

Artikli 9 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

„d)

kehtivat korda, et vajadusel aidata kaasa asjakohastele saneerimis- ja kriisilahendamiskavadele ja vajadusel neid välja töötada. Selliseid süsteeme ajakohastatakse korrapäraselt.”

3)

III jao pealkiri asendatakse järgmisega:

4)

III jaole lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 9a

Ühiskomitee ülesanded

Ühiskomitee tagab määruste (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 56 kohaselt sidusa valdkonna- ja piiriülese järelevalve ja liidu õigusaktide järgimise.”

5)

Artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste nõuetekohase täiendava järelevalve tagamiseks määratakse asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste, sealhulgas segafinantsvaldusettevõtja peakontori asukohajärgse liikmesriigi asutuste seast üks täiendava järelevalve kooskõlastamise ja teostamise eest vastutav koordinaator. Koordinaator avaldatakse ühiskomitee veebisaidil.”

6)

Artikli 11 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Täiendava järelevalve hõlbustamiseks ja sellele laialdase õigusliku aluse loomiseks kasutavad koordinaator ja muud asjaomased pädevad asutused ning vajaduse korral ka muud asjassepuutuvad pädevad asutused koordineerimiskorda. Koordineerimiskorraga võib koordinaatorile anda täiendavaid ülesandeid ja täpsustada artiklites 3 ja 4, artikli 5 lõikes 4, artiklis 6, artikli 12 lõikes 2 ning artiklites 16 ja 18 osutatud asjaomaste pädevate asutuste otsuste tegemise menetlust ja menetlust, mida kasutatakse koostööks muude pädevate asutustega.

Euroopa järelevalveasutused töötavad ühiskomitee kaudu vastavalt määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artiklile 8 ning kõnealuste määruste artiklis 56 sätestatud korras välja suunised, mille eesmärk on lähendada järelevalvealast tegevust seoses järelevalve koordineerimise korra sidususega direktiivi 2006/48/EÜ artikli 131a ja direktiivi 2009/138/EÜ artikli 248 lõike 4 kohaselt.”

7)

Artikli 12 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Lisaks võivad pädevad asutused vahetada järgmiste asutustega teavet, mis võib olla neile vajalik finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksustega seotud ülesannete täitmisel kooskõlas valdkondade eeskirjade sätetega: keskpangad, Euroopa Keskpankade Süsteem, Euroopa Keskpank ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1092/2010 (finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta) (23) artikli 15 kohaselt.

8)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 12a

Koostöö ja teabevahetus ühiskomiteega

1.   Pädevad asutused teevad käesoleva direktiivi kohaldamisel ühiskomiteega koostööd määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 kohaselt.

2.   Pädevad asutused edastavad viivitamata ühiskomiteele tema ülesannete täitmiseks vajaliku kogu teabe määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artikli 35 kohaselt.”

9)

Artikli 14 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid tagavad, et nende õigusruumis ei ole õiguslikke takistusi sellele, et täiendava järelevalvega hõlmatud füüsilised ja juriidilised isikud võiksid, olenemata sellest, kas nad on reguleeritud üksused, vahetada üksteisega teavet, mis on täiendava ja Euroopa tasandi järelevalve jaoks oluline, ning vahetada teavet käesoleva direktiivi kohaselt ja määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artikli 35 kohaselt Euroopa järelevalveasutustega, vajaduse korral ühiskomitee abil.”

10)

Artikli 16 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks artikli 17 lõike 2 kohaldamist, võivad liikmesriigid otsustada, milliseid meetmeid võivad nende pädevad asutused segafinantsvaldusettevõtjate suhtes võtta. Euroopa järelevalveasutused võivad ühiskomitee kaudu määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artiklites 16 ja 56 sätestatud korras töötada välja suunised meetmete kohta seoses segafinantsvaldusettevõtjatega.”

11)

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Ilma et see piiraks valdkondade eeskirjade kohaldamist, kontrollivad pädevad asutused artikli 5 lõike 3 kohaldamise puhul, kas reguleeritud üksused, mille emaettevõtja peakontor asub kolmandas riigis, kuuluvad kolmanda riigi pädevate asutuste järelevalve alla, mis on samaväärne käesoleva direktiivi artikli 5 lõike 2 kohase reguleeritud üksuste täiendava järelevalve kohta sätestatuga. Kontrollimist teostab emaettevõtja või liidus loa saanud reguleeritud üksuse taotluse korral või omal initsiatiivil pädev asutus, kes oleks koordinaator, kui rakendataks artikli 10 lõikes 2 sätestatud kriteeriume.

Kõnealune pädev asutus konsulteerib teiste asjaomaste pädevate asutustega ja teeb kõik endast sõltuva, et järgida kõiki kohaldatavaid juhiseid, mille ühiskomitee on koostanud kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artiklitega 16 ja 56.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Kui pädev asutus ei ole nõus teise asjakohase pädeva asutuse poolt lõike 1 kohaselt võetud otsusega, kohaldatakse määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr1094/2010 ja (EL) 1095/2010 artiklit 19.”

12)

Artikli 19 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjon tutvub ühiskomitee, Euroopa panganduskomitee, Euroopa kindlustuse ja kutsealase pensionikindlustuse komitee ning finantskonglomeraatide komitee abiga põhjalikult lõikes 1 nimetatud läbirääkimiste tulemustega ja nendest tuleneva olukorraga, ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 218 lõike 1 ja lõike 2 kohaldamist.”

13)

Artikli 20 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Need meetmed ei hõlma komisjonile delegeeritud ja antud volituste sisu seoses artiklis 21a loetletud küsimustega.”

14)

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Euroopa järelevalveasutused võivad ühiskomitee kaudu anda üldisi suuniseid selle kohta, kas on tõenäoline, et kolmandate riikide pädevate asutuste täiendava järelevalve korraga on võimalik saavutada kolmandas riigis asuva peakontoriga finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste puhul käesolevas direktiivis määratletud täiendava järelevalve eesmärgid. Ühiskomitee vaatab kõik sellised suunised läbi ja võtab arvesse muudatusi selliste pädevate asutuste teostatavas täiendavas järelevalves.”;

b)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Komisjon vaatab 1. detsembriks 2011 läbi artikli 20 ning esitab kõik asjakohased seadusandlikud ettepanekud, et võimaldada käesoleva direktiivi osas ELi toimimise lepingu artikli 290 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja ELi toimimise lepingu artikli 291 alusel vastuvõetud rakendusaktide täielik kohaldamine. Ilma et see piiraks juba vastu võetud rakendusmeetmete kohaldamist, lõpetatakse komisjonile pärast Lissaboni lepingu jõustumist kehtima jäävate rakendusmeetmete vastuvõtmiseks artiklis 21 antud volituste kohaldamine 1. detsembril 2012.”

15)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 21a

Tehnilised standardid

1.   Selleks et tagada käesoleva direktiivi järjekindel ühtlustamine, võivad Euroopa järelevalveasutused kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, nr 1094/2010 ja nr 1095/2010 artikliga 56 välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud seoses:

a)

artikli 2 lõikega 11, et täpsustada nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ artikli 17 kohaldamist käesoleva direktiivi kontekstis;

b)

artikli 2 lõikega 17, et kehtestada menetlused või määratleda „asjaomaste pädevate asutuste” kindlaksmääramise kriteeriumid;

c)

artikli 3 lõikega 5, et täpsustada finantskonglomeraadi määratlemisel kasutatavad alternatiivseid parameetreid.

Komisjonil antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010, ja (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

2.   Selleks et tagada käesoleva direktiivi kohaldamiseks ühtsed tingimused, võivad Euroopa järelevalveasutused kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artikliga 56 välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud seoses:

a)

artikli 6 lõige 2, et tagada I ja II lisas loetletud arvutusmeetodite kohaldamiseks ühtsed tingimused, ilma et see piiraks artikli 6 lõike 4 kohaldamist;

b)

artikli 7 lõikega 2, et tagada selle korra kohaldamiseks ühtsed tingimused, mille alusel võtta arvesse „riskikontsentratsiooni” määratluse alla kuuluvaid elemente artikli 7 lõike 2 teises lõigus osutatud üldise järelevalve teostamisel;

c)

artikli 8 lõikega 2, et tagada selle korra kohaldamiseks ühtsed tingimused, mille alusel võtta arvesse „kontsernisiseste tehingute” määratluse alla kuuluvaid elemente artikli 8 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud üldise järelevalve teostamisel.

Komisjonil on õigus võtta esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastu määruste (EL) nr 1093/2010 (EL) nr 1094/2010, ja (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

Artikkel 3

Direktiivi 2003/6/EÜ muudatused

Direktiivi 2003/6/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 1 lõikesse 5 lisatakse järgmine teine lõige:

„Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010, (24) võib töötada välja rakenduslike tehniliste standardite kavandeid, et tagada komisjoni käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud õigusaktide kohaldamise ühtsed tingimused seoses tunnustatud turutavadega.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu teises lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõud vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.

2)

Artiklisse 6 lisatakse järgmine lõige:

„11.   Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võib töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et tagada komisjoni poolt lõike 10 esimese lõigu kuuenda taande kohaselt vastuvõetud õigusaktide kohaldamise ühtsed tingimused.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.”

3)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

olemasolev tekst kirjendatakse lõikena 1;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„2.   Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võib töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et tagada komisjoni poolt vastavalt lõikele 1 vastu võetud õigusaktide kohaldamise ühtsed tingimused.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.”

4)

Artiklisse 14 lisatakse järgmine lõige:

„5.   Liikmesriigid esitavad Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) kord aastas koondteabe kõikide lõigete 1 ja 2 kohaselt kehtestatud haldusmeetmete ja sanktsioonide kohta.

Kui pädev asutus haldusmeetme või sanktsiooni avalikustab, teatab ta sellisest avalikustamisest samaaegselt ka Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).

Kui avaldatud sanktsioon on seotud direktiivi 2004/39/EÜ kohaselt tegevusloa saanud investeerimisühinguga, lisab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) viite avaldatud sanktsioonile direktiivi 2004/39/EÜ artikli 5 lõike 3 kohaselt sisse seatud investeerimisühingute registris.”

5)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 15a

1.   Pädevad asutused teevad käesoleva direktiivi kohaldamisel koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010.

2.   Pädevad asutused esitavad Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) viivitamata kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 35 kohaselt.”

6)

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 258 kohaldamist, võib pädev asutus, kelle taotlust teabe saamiseks ei täideta mõistliku aja jooksul või kelle taotlus lükatakse tagasi, teavitada sellest tagasilükkamisest või täitmatajätmisest mõistliku aja jooksul Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve). Esimeses lauses osutatud juhul võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võtta meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 19, ilma et see piiraks käesoleva lõike teises lõigus ette nähtud teabe taotluse tagasilükkamise võimaluse ning sellistel juhtudel määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 17 kohaselt Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võetud meetmete kohaldamist.”;

b)

lõike 4 viies lõik asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaldamist, võib pädev asutus, kelle taotlust uurimise algatamiseks või tema ametnike kohalolekuks teise liikmesriigi pädeva asutuse korraldataval uurimisel ei täideta mõistliku aja jooksul või kelle taotlus lükatakse tagasi, teavitada sellest tagasilükkamisest või täitmatajätmisest mõistliku aja jooksul Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve). Esimeses lauses osutatud juhul võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võtta meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 19, ilma et see piiraks käesoleva lõike neljandas lõigus ette nähtud teabe taotluse tagasilükkamise võimaluse ning määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 17 kohaselt Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võetud meetmete kohaldamise.”;

c)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Selleks et tagada lõigete 2 ja 4 ühtse kohaldamise tingimused, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja käesolevas artiklis osutatud teabevahetuse korraldamist ja viisi ning piiriülest kontrolli käsitlevate rakenduslike tehniliste standardite eelnõud.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.”

7)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 17a

Komisjon vaatab 1. detsembriks 2011 läbi artiklid 1, 6, 8, 14 ja 16 ning esitab kõik asjakohased seadusandlikud ettepanekud, et võimaldada käesoleva direktiivi osas ELi toimimise lepingu artikli 290 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja artikli 291 alusel vastuvõetud rakendusaktide täielik kohaldamine. Ilma et see piiraks juba vastuvõetud rakendusmeetmete kohaldamist, lõpetatakse komisjonile pärast Lissaboni lepingu jõustumist kehtima jäävate rakendusmeetmete vastuvõtmiseks artiklis 17 antud volituste kohaldamine 1. detsembril 2012.”

Artikkel 4

Direktiivi 2003/41/EÜ muudatused

Direktiivi 2003/41/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

asutus on kantud riiklikusse registrisse pädeva asutuse poolt või asutus on saanud asjakohase tegevusloa; artiklis 20 osutatud piiriülese tegevuse korral märgitakse registrisse ka need liikmesriigid, kus asutus tegutseb; see teave edastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (25) asutatud Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve), kes avaldab selle oma veebisaidil;

b)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Artiklis 20 osutatud piiriülese tegevuse korral peab asutusel tegutsemiseks olema päritoluliikmesriigi pädeva asutuse eelluba. Sellise loa andmisel teavitavad liikmesriigid viivitamata Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve).”

2)

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a)

olemasolev tekst kirjendatakse lõikena 1;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„2.   Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve) võib töötada välja lõike 1 punkti c taanetes i–vi loetletud dokumentide vormide ja vormingute rakenduslike tehniliste standardite eelnõud.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 15.”

3)

Artikli 14 lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Iga asutuse tegevuse keelustamise otsus hõlmab üksikasjalikke põhjendusi ja sellest teatatakse asjassepuutuvale asutusele. Sellest teatakse samuti Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve).”

4)

Artikli 15 lõike 6 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„6.   Kindlustustehniliste eraldiste arvutamist käsitlevate eeskirjade edasiseks harmoneerimiseks niivõrd, kui see on põhjendatud – võttes arvesse eelkõige intressimäära ja muid kindlustustehniliste eraldiste taset mõjutavaid eeldusi – esitab komisjon Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve) nõuannete põhjal iga kahe aasta tagant või liikmesriigi soovil aruande piiriülese tegevuse arenguga seotud olukorra kohta.”

5)

Artiklisse 20 lisatakse järgmine lõige:

„11.   Liikmesriigid teatavad Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve) tööandjapensionide skeemide valdkonnas usaldatavusnormatiive käsitlevad riiklikud sätted, mida ei hõlma lõikes 1 osutatud siseriiklikud sotsiaal- ja tööõigusaktid.

Liikmesriigid ajakohastavad regulaarselt seda teavet ja vähemalt iga kahe aasta järel ning Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus) teeb selle teabe kättesaadavaks oma veebisaidil.

Selleks et tagada käesoleva lõike ühtne kohaldamine, töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve) välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse järgitavaid menetlusi ja määratakse kindlaks pädevate asutuste poolt asjakohase teabe Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve) edastamisel ja selle ajakohastamisel kasutatavad vormid ja mallid. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve) esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 15.”

6)

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

b)

lisatakse järgmine lõige:

„2a.   Pädevad asutused teevad käesoleva direktiivi kohaldamisel koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve) kooskõlas määrusega (EL) nr 1094/2010.

Pädevad asutused esitavad Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve) viivitamata kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks vastavalt käesolevale direktiivile ja määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 35 kohaselt.”;

c)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Iga liikmesriik teatab komisjonile ja Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve) kõigist suurematest käesoleva direktiivi rakendamisel tekkivatest raskustest.

Komisjon, Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve) ja asjassepuutuvate liikmesriikide pädevad asutused uurivad neid raskusi võimalikult kiiresti, et leida sobiv lahendus.”

Artikkel 5

Direktiivi 2003/71/EÜ muudatused

Direktiivi 2003/71/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 4 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Selleks et tagada käesoleva direktiivi järjekindel ühtlustamine, võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (26) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada erandeid, mis käsitlevad lõike 1 punkte a–e ning lõike 2 punkte a–h.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

2)

Artikli 5 lõikesse 2 lisatakse järgmised lõigud:

„Selleks et tagada käesoleva direktiivi ja komisjoni poolt vastavalt lõikele 5 vastuvõetud delegeeritud õigusaktide kohaldamise ühtsed tingimused, töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et tagada komisjoni poolt lõike 5 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktide ühtse kohaldamise tingimused kokkuvõtte esitamiseks kasutatava ühtse vormi osas ning et võimaldada investoritel võrrelda väärtpaberit muude asjaomaste toodetega.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.”

3)

Artiklisse 7 lisatakse järgmine lõige:

„4.   Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võib töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et tagada komisjoni poolt lõike 1 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktide ühtse kohaldamise tingimused.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.”

4)

Artiklisse 8 lisatakse järgmine lõige:

„5.   Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võib töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et tagada komisjoni poolt vastavalt lõikele 4 vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaldamise ühtsed tingimused.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.”

5)

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Pädev asutus teavitab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) prospekti ja selle mis tahes lisa kinnitamisest samal ajal, kui sellest teavitatakse emitenti, pakkujat või reguleeritud turul kauplemise loa taotlejat. Pädevad asutused esitavad Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) samal ajal nimetatud prospekti ja selle mis tahes lisa koopia.”;

b)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus võib prospekti kinnitamise üle anda teise liikmesriigi pädevale asutusele selle nõusolekul, olles sellest eelnevalt Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) teavitanud. Sellisest üleandmisest teatatakse emitendile, pakkujale või reguleeritud turul kauplemise loa taotlejale kolme tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil päritoluliikmesriigi pädev asutus oma otsuse tegi. Lõikes 2 osutatud tähtaega kohaldatakse alates sellest kuupäevast. Määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 28 lõiget 4 ei kohaldata prospekti kinnitamise käesoleva lõike alusel üleandmise suhtes.

Käesoleva direktiivi kohaldamise ühtsete tingimuste tagamiseks ning teabevahetuse soodustamiseks pädevate asutuste vahel ning pädevate asutuste ja Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) vahel võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada käesolevas lõikes ette nähtud teatamiseks standardvormid, -mallid ja -menetlused.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu teises lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.”

6)

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Pärast kinnitamist esitab emitent, pakkuja või reguleeritud turul pakkumise loa taotleja prospekti päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, kelle kaudu Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) pääseb sellele juurde, ning teeb selle üldsusele kättesaadavaks niipea kui võimalik, igal juhul aegsasti enne asjakohaste väärtpaberite üldsusele pakkumist või kauplemisele lubamist või hiljemalt siis, kui algab nende pakkumine üldsusele või antakse luba nendega kaubelda. Lisaks sellele peab prospekt olema saadaval vähemalt kuus tööpäeva enne pakkumise lõppu juhul, kui esimest korda pakutakse üldsusele sellisesse klassi kuuluvaid aktsiaid, mille kohta varem ei ole antud reguleeritud turul kauplemise luba.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„4a.   Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) avaldab oma veebisaidil selliste prospektide loendi, mis on kinnitatud artikli 13 kohaselt, sealhulgas vajaduse korral hüperlingi päritoluliikmesriigi pädeva asutuse, emitendi või reguleeritud turu veebisaidil avaldatud prospektile. Avaldatud loendit ajakohastatakse ja iga sissekanne hoitakse veebisaidil kättesaadavana vähemalt 12 kuu jooksul.”

7)

Artiklisse 16 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Järjekindla ühtlustamise tagamiseks, käesolevas artiklis kehtestatud nõuete täpsustamiseks ja finantsturgude tehnilise arengu arvessevõtmiseks koostab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millal oluline uus tegur, oluline viga või ebatäpsus prospektis esitatud teabes nõuab prospekti lisa avaldamist. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Komisjonil antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.”

8)

Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kui väärtpabereid kavatsetakse üldsusele pakkuda või reguleeritud turul kauplemise luba taotleda mitmes liikmesriigis või muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik, kehtivad päritoluliikmesriigi kinnitatud prospekt ja selle võimalikud lisad üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel ükskõik kui paljudes vastuvõtvates liikmesriikides, tingimusel et Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ja iga vastuvõtva liikmesriigi pädevat asutust on teavitatud artikli 18 kohaselt, ilma et see piiraks artikli 23 kohaldamist. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused ei kohalda prospektide suhtes ühtegi kinnitamis- ega haldusmenetlust.”;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kui pärast prospekti kinnitamist ilmneb artiklis 16 osutatud olulisi uusi tegureid, olulisi vigu või ebatäpsusi, nõuab päritoluliikmesriigi pädev asutus artikli 13 lõike 1 kohaselt kinnitatava lisa avaldamist. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ja vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võivad teavitada päritoluliikmesriigi pädevat asutust vajadusest uue teabe järele.”

9)

Artiklisse18 lisatakse järgmised lõiked:

„3.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus esitab Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) tõendi prospekti kinnitamise kohta samal ajal, kui ta esitab selle vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele.

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ja vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus avaldavad oma veebisaidil prospektide ja nende mis tahes lisade kinnitamist käsitlevate selliste tõendite loendi, mis on esitatud käesoleva artikli kohaselt, sealhulgas vajaduse korral hüperlingi nimetatud dokumentidele, mis on avaldatud päritoluliikmesriigi pädeva asutuse, emitendi või reguleeritud turu veebisaidil. Avaldatud loendit ajakohastatakse ja iga sissekannet hoitakse veebisaidil vähemalt 12 kuud.

4.   Selleks et tagada käesoleva direktiivi kohaldamise ühtsed tingimused ja võtta arvesse finantsturgude tehnilist arengut, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused heakskiitmist käsitleva tõendi, prospekti koopia ja prospekti lisa esitamiseks ning kokkuvõtte tõlkimiseks.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikudtehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.”

10)

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmised lõiked:

„1a.   Pädevad asutused teevad käesoleva direktiivi kohaldamisel koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010.

1b.   Pädevad asutused esitavad Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) viivitamata tema ülesannete täitmiseks vajaliku kogu teabe määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 35 kohaselt.”;

b)

lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid teatavad komisjonile, Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ja muude liikmesriikide pädevatele asutustele kõikidest kokkulepetest, mis on sõlmitud ülesannete delegeerimiseks, sealhulgas sellise delegeerimise täpsetest tingimustest.”;

c)

lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik:

„Euroopa Järelevalveasutusel (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) on vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 21 õigus osaleda punktis d osutatud kohapealses kontrollis, kui neid viivad ühiselt läbi kaks või enam pädevat asutust.”

11)

Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikesse 2 lisatakse järgmine lõige:

„Pädevad asutused teatada Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) juhtudest, kui koostöötaotlus, eelkõige teabe vahetamise taotlus, on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaldamist, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) esimeses lauses osutatud juhtudel toimida kooskõlas talle määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 19 antud volitustega.”;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Lõikega 1 ei takistata pädevatel asutustel konfidentsiaalse teabe vahetamist ega selle edastamist Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, võttes arvesse piiranguid, mis on seotud ettevõtet käsitleva teabe ja mõjudega kolmandatele riikidele, nagu on sätestatud vastavalt määruses (EL) nr 1095/2010 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruses (EL) nr 1095/2010 (finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta) (27). Pädevate asutuste ja Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vahel vahetatud teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus, mida peavad täitma isikud, kes töötavad või on töötanud teavet saanud pädevates asutustes.

c)

lisatakse järgmine lõige:

„4.   Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev ühtlustamine ja võtta arvesse finantsturgude tehnilist arengut, töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõike 2 kohast teavet.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Lõike 2 kohaldamise ühtsete tingimuste tagamiseks ja selleks, et võtta arvesse finantsturgude tehnilist arengut, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused pädevate asutuste vaheliseks koostööks ja teabevahetuseks.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

12)

Artikkel 23 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 23

Ettevaatusabinõud

1.   Kui vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus leiab, et emitent või üldsusele pakkumise eest vastutav finantseerimisasutus on rikkunud õigusnorme või et emitent on rikkunud kohustusi, mis tal lasuvad seetõttu, et väärtpaberitega lubatakse reguleeritud turul kaubelda, teatab ta sellest päritoluliikmesriigi pädevale asutusele ja Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).

2.   Kui hoolimata päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetest või nende meetmete ebapiisavuse tõttu jätkab emitent või üldsusele pakkumise eest vastutav finantseerimisasutus asjakohaste õigusnormide rikkumist, võtab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse ja Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) teavitamist kõik vajalikud meetmed, et kaitsta investoreid, ning teatab neist komisjonile ja Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) nii kiiresti kui võimalik.”

Artikkel 6

Direktiivi 2004/39/EÜ muudatused

Direktiivi 2004/39/EÜ muudetakse järgmiselt:

1)

Artikli 5 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Liikmesriigid registreerivad kõik investeerimisühingud. Kõnealune register on avalikkusele kättesaadav ja sisaldab teavet teenuste või tegevuse kohta, mille jaoks investeerimisühingul on tegevusluba. Seda ajakohastatakse korrapäraselt. Igast väljaantud tegevusloast teavitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1095/2010 (28) asutatud Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet).

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) koostab kõigi liidu investeerimisühingute loendi. Kõnealune loend sisaldab teavet teenuste või tegevuste kohta, mille jaoks investeerimisühingul on tegevusluba, ja seda ajakohastatakse korrapäraselt. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) avaldab kõnealuse loendi ja ajakohastab seda oma veebisaidil.

Kui pädev asutus on tühistanud tegevusloa kooskõlas artikli 8 punktidega b–d, avaldatakse teave tühistamise kohta loendis viieks aastaks.

2)

Artiklisse 7 lisatakse järgmine lõige:

„4.   Selleks et tagada käesoleva artikli, artikli 9 lõigete 2–4, artikli 10 lõigete 1 ja 2 ning artikli 12 järjekindel ühtlustamine, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:

a)

teave, mis tuleb pädevatele asutustele artikli 7 lõike 2 kohaselt esitada, sealhulgas tegevuskava;

b)

artikli 9 lõike 4 kohased investeerimisühingute juhtimise alased nõuded ja artikli 9 lõikes 2 ette nähtud teavitamiseks vajalik teave;

c)

olulist osalust omavate aktsionäride ja liikmete suhtes kehtivad nõuded, samuti asjaolud, mis võivad takistada pädeva asutuse poolset tõhusat järelevalvet artikli 10 lõigete 1 ja 2 alusel.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr1095/2010 artiklitele 10–14 sätestatud korras.

Selleks et tagada artikli 7 lõike 2 ja artikli 9 lõike 2 ühtsed kohaldamistingimused, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks nimetatud artiklites ette nähtud teavitamise või teabe esitamise standardvormid, -mallid ja -menetlused.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

3)

Artiklisse 8 lisatakse järgmine lõik:

„Igast tegevusloa kehtetuks tunnistamisest teavitatakse Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).”

4)

Artiklisse 10a lisatakse järgmine lõige:

„8.   Selleks et tagada käesoleva artikli järjekindel ühtlustamine, töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et koostada lõikes 4 osutatud teabeelementide, mida kavandavad omandajad peavad teatises esitama, täielik loetelu, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist.

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Selleks et tagada artiklite 10, 10a ja 10b ühtsed kohaldamistingimused, töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks artikli 10 lõike 4 kohase pädevate asutuste vahelise konsulteerimise läbiviimise standardvormid, -mallid ja -menetlused.

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu neljandas lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõud vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.”

5)

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid informeerivad komisjoni ja Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) kõigist esinevatest üldist laadi raskustest, mida nende investeerimisühingud mis tahes kolmandas riigis seoses asutamise või investeerimisteenuste osutamise ja/või investeerimistegevusega kogevad.”;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kui komisjon teeb lõike 1 kohaselt esitatud teabe põhjal kindlaks, et mõni kolmas riik ei võimalda liidu investeerimisühingutele samasugust juurdepääsu turule, nagu liit võimaldab kõnealuse kolmanda riigi investeerimisühingutele, taotleb komisjon Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) esitatud suuniseid arvesse võttes nõukogult vajalikke volitusi läbirääkimisteks, et luua samasugused konkureerimisvõimalused liidu investeerimisühingutele. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 217 teavitatakse Euroopa Parlamenti viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel.

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) abistab komisjoni käesoleva artikli kohaldamisel.”

6)

Artikli 16 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võib töötada välja suunised käesolevas lõikes nimetatud kontrollimeetodite kohta.”

7)

Artikli 19 lõikes 6 asendatakse esimene taane järgmise tekstiga:

„—

sissejuhatavas osas nimetatud teenused on seotud aktsiatega, mis on võetud kauplemiseks reguleeritud turul või samaväärsel kolmanda riigi turul, rahaturuinstrumentidega, võlakirjadega või muude võlakirjadega võrdväärsete väärtpaberitega (välja arvatud need võlakirjad või võlakirjadega võrdväärsed väärtpaberid, mis hõlmavad tuletisinstrumenti), avatud investeerimisfondide ja muude lihtfinantsinstrumentidega. Kolmanda riigi turgu loetakse reguleeritud turuga samaväärseks, kui see vastab III jaotises kehtestatud nõuetega samaväärsetele nõuetele. Komisjon ja Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) avaldavad oma veebisaitidel loetelu nendest turgudest, mida tuleb lugeda samaväärseks. Seda loetelu ajakohastatakse korrapäraselt. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) abistab komisjoni kolmandate riikide turgude hindamisel.”

8)

Artikli 23 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3.   Liikmesriigid, kes otsustavad lubada investeerimisühingutel määrata seotud vahendajaid, seavad sisse riikliku registri. Seotud vahendajad kantakse riiklikku registrisse selles liikmesriigis, kus nad on asutatud. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) avaldab oma veebisaidil viited või hüperlingid käesoleva artikli kohaselt sisse seatud riiklikele registritele liikmesriikides, kes otsustavad lubada investeerimisühingutel määrata seotud vahendajaid.”

9)

Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Ilma et see piiraks vastutuse jaotust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/6/EÜ (siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta) (29) sätete jõustamisel, tagavad liikmesriigid, kelle tegevust kooskõlastab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) vastavalt määruse (EL) nr1095/2010 artiklile 31, asjakohaste meetmete olemasolu, mis võimaldavad pädeval asutusel teostada järelevalvet investeerimisühingute tegevuse üle, et tagada nende tegutsemine ausalt, õiglaselt ja professionaalselt ning viisil, mis soodustab turu terviklikkust.

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud hoiavad vähemalt viie aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavana asjakohaseid andmeid kõigi finantsinstrumentidega tehtud tehingute kohta, olenemata sellest, kas sellised tehingud on tehtud omal kulul või kliendi nimel. Klientide nimel sooritatud tehingute puhul sisaldavad andmed kogu teavet ja kliendi isikuandmeid ning direktiiviga 2005/60/EÜ nõutud teavet.

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võib taotleda juurdepääsu kõnealusele teabele määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 35 sätestatud korras ja tingimustel.”

10)

Artikli 27 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Vastavalt artiklis 25 määratletud likviidsusele kõige kohasema turu pädev asutus otsustab vähemalt kord aastas iga aktsia kohta kõnealuse aktsia turul täidetud korralduste aritmeetilise keskmise väärtuse alusel aktsiaklassi, kuhu see kuulub. Kõnealune teave tehakse kättesaadavaks kõigile turuosalistele ja see edastatakse Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), kes avaldab selle oma veebisaidil.”

11)

Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 2 asendatakse teine lõik järgmisega:

„Juhul kui investeerimisühing kavatseb kasutada seotud vahendajaid, edastab investeerimisühingu päritoluliikmesriigi pädev asutus vastuvõtva liikmesriigi taotluse korral mõistliku aja jooksul seotud vahendajate isikuandmed, keda investeerimisühing kavatseb selles liikmesriigis kasutada. Vastuvõttev liikmesriik võib kõnealuse teabe avalikustada. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võib taotleda juurdepääsu kõnealusele teabele määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 35 sätestatud korras ja tingimustel.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„7.   Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev ühtlustamine, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millist teavet tuleb lõigete 2, 4 ja 6 kohaselt esitada.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Selleks et tagada ühtsed tingimused käesoleva artikli kohaldamiseks, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused teabe edastamiseks lõigete 3, 4 ja 6 kohaselt.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

12)

Artiklisse 32 lisatakse järgmine lõige:

„10.   Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev ühtlustamine, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millist teavet tuleb lõigete 2, 4 ja 9 kohaselt esitada.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Selleks et tagada käesoleva artikli ühtsed kohaldamistingimused, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused teabe edastamiseks lõigete 3 ja 9 kohaselt.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

13)

Artiklisse 36 lisatakse järgmine lõige:

„6.   Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) teavitatakse igast tegevusloa kehtetuks tunnistamisest.”

14)

Artikli 41 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Pädev asutus, kes taotleb finantsinstrumentidega kauplemise peatamist või lõpetamist ühel või mitmel reguleeritud turul, avalikustab viivitamata oma otsuse ning teatab sellest Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele. Välja arvatud juhul, kui see võib tõenäoliselt kahjustada oluliselt investorite huve või siseturu korrektset toimimist, taotlevad teiste liikmesriikide pädevad asutused kõnealuse finantsinstrumendiga kauplemise peatamist või lõpetamist reguleeritud turgudel ja mitmepoolsetes kauplemissüsteemides, mis tegutsevad nende järelevalve all.”

15)

Artikli 42 lõike 6 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Reguleeritud turg teatab oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele liikmesriigi, milles ta kavatseb kõnealust korda rakendada. Päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab kõnealuse teabe ühe kuu jooksul liikmesriigile, kus reguleeritud turg kavatseb kõnealust korda rakendada. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võib taotleda juurdepääsu kõnealusele teabele määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 35 sätestatud korras ja tingimustel.”

16)

Artikkel 47 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 47

Reguleeritud turgude loetelu

Iga liikmesriik koostab loetelu reguleeritud turgude kohta, mille jaoks ta on päritoluliikmesriigiks, ning edastab selle loetelu teistele liikmesriikidele ja Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve). Samal viisil tuleb teatada igast muudatusest kõnealuses loetelus. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) avaldab kõigi reguleeritud turgude loendi oma veebisaidil ja ajakohastab seda.”

17)

Artiklit 48 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Iga liikmesriik määrab pädevad asutused, kes täidavad käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi. Liikmesriigid teatavad komisjonile, Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele kõnealuste kohustuste jõustamise eest vastutavate pädevate asutuste nimed ja nende kohustuste võimaliku jaotuse.”;

b)

lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid teatavad komisjonile, Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ja muude liikmesriikide pädevatele asutustele kõikidest kokkulepetest, mis on sõlmitud ülesannete delegeerimiseks, sealhulgas sellise delegeerimise täpsetest tingimustest.”;

c)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) avaldab lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevate asutuste loendi oma veebisaidil ja ajakohastab seda.”

18)

Artiklisse 51 lisatakse järgmised lõiked:

„4.   Liikmesriigid esitavad Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) kord aastas koondteabe kõikide lõigete 1 ja 2 kohaselt kehtestatud haldusmeetmete ja sanktsioonide kohta.

5.   Kui pädev asutus haldusmeetme või sanktsiooni avalikustab, teatab ta sellisest avalikustamisest samaaegselt ka Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).

6.   Kui avaldatud sanktsioon on seotud käesoleva direktiivi kohaselt tegevusloa saanud investeerimisühinguga, lisab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) viite avaldatud sanktsioonile artikli 5 lõike 3 kohaselt sisse seatud investeerimisühingute registris.”

19)

Artiklisse 53 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Pädevad asutused teavitavad Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) lõikes 1 osutatud kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise menetlustest, mis on nende jurisdiktsioonis kättesaadavad.

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) avaldab kõigi kohtuväliste mehhanismide loendi oma veebisaidil ja ajakohastab seda.”

20)

II peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

21)

Artiklit 56 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Koostöö ning eelkõige teabevahetuse soodustamiseks ja kiirendamiseks määravad liikmesriigid ühe pädeva asutuse kontaktpunktiks käesoleva direktiivi rakendamisel. Liikmesriigid teevad komisjonile, Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ja teistele liikmesriikidele teatavaks nende ametiasutuste nimed, kes käesoleva lõike kohaselt on määratud võtma vastu taotlusi teabevahetuse või koostöö kohta. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) avaldab kõnealuste ametiasutuste loendi oma veebisaidil ja ajakohastab seda.”;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Kui pädeval asutusel on alust kahtlustada, et tema järelevalve alla mittekuuluvad üksused on teostanud teise liikmesriigi territooriumil toimuvat või toimunud käesoleva direktiivi sätetega vastuolus oleva tegevust, teatab ta sellest võimalikult konkreetsel viisil teise liikmesriigi pädevale asutusele ja Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve). Teabe saanud asutus võtab asjakohased meetmed. Ta teavitab teabe esitanud pädevat asutust ja Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) meetme lõpptulemusest ning võimaluse korral ka olulistest vahetulemustest. Käesolev lõige ei piira teavet edastanud pädeva asutuse volitusi.”

c)

Artiklisse 56 lisatakse järgmine lõige:

„6.   Selleks et tagada ühtsed tingimused käesoleva artikli kohaldamiseks, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused teabe edastamiseks lõike 2 kohaselt.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

22)

Artiklit 57 muudetakse järgmiselt:

a)

olemasolev tekst kirjendatakse lõikena 1;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„2.   Järelevalvetavade lähendamiseks on Euroopa Järelevalveasutusel (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võimalus osaleda järelevalvekolleegiumide tegevuses, sealhulgas kohapealsetes kontrollides või uurimistes, mida teostavad koos kaks või enam pädevat asutust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 21 kohaselt.

3.   Selleks et tagada lõike 1 järjepidev ühtlustamine, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millist teavet tuleb pädevate asutuste vahel vahetada, kui nad teevad koostööd järelevalvetegevuse, kohapealse kontrolli ja uurimiste alal.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Selleks et tagada lõike 1 ühtsed kohaldamistingimused, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused pädevate asutuste koostööks järelevalvetegevuse, kohapealse kontrolli või uurimiste alal.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

23)

Artiklit 58 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Selleks et tagada lõigete 1 ja 2 ühtsed kohaldamistingimused, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada teabe vahetamiseks standardvormid, -mallid ja -menetlused.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”;

b)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Käesoleva artikliga ega artiklitega 54 või 63 ei takistata pädeval asutusel edastada Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, keskpankadele, Euroopa Keskpankade Süsteemile ja Euroopa Keskpangale ning vajaduse korral muudele ametiasutustele, kes vastutavad makse- ja arveldussüsteemide järelevalve eest, konfidentsiaalset teavet, mis on ette nähtud nende ülesannete täitmiseks; samuti ei takistata kõnealustel asutustel ega organitel edastada pädevatele asutustele teavet, mida need võivad vajada käesolevas direktiivis sätestatud ülesannete täitmiseks.”

24)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 58a

Siduv vahendusmenetlus

Pädevad asutused võivad teatada Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) juhtudest, kui ühe järgnevaga seotud taotlus on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud:

a)

artikli 57 kohane taotlus järelevalvetegevuse läbiviimiseks, kohapealseks kontrolliks või uurimiseks või

b)

artikli 58 kohane taotlus teabe vahetamiseks.

Esimeses lõigus osutatud juhtudel võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võtta meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 19, ilma et see piiraks artikliga 59a ette nähtud teabe taotluse tagasilükkamise võimaluse ning sellistel juhtudel määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 17 kohaselt Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võetud meetmete kohaldamist.”

25)

Artikli 59 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Sellise keeldumise korral teavitab pädev asutus taotlevat pädevat asutust ja Euroopa Järelevalveasutus t (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), esitades võimalikult üksikasjalikud andmed.”

26)

Artiklile 60 lisatakse järgmine lõige:

„4.   Selleks et tagada lõigete 1 ja 2 ühtsed kohaldamistingimused, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused konsulteerimiseks teiste pädevate asutustega enne tegevusloa andmist.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

27)

Artiklit 62 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 1 asendatakse teine lõik järgmisega:

„Kui päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetetele vaatamata või selliste meetmete ebapiisavaks osutumise tõttu tegutseb investeerimisühing jätkuvalt viisil, mis kahjustab selgelt vastuvõtva liikmesriigi investorite huve või turgude korrektset toimimist, kohaldatakse järgmist:

a)

vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võtab pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist kõik asjakohased meetmed, mis on vajalikud investorite kaitseks ja turgude nõuetekohaseks toimimiseks ja mille hulka kuulub ka võimalus takistada eeskirju rikkuvatel investeerimisühingutel mis tahes edasiste tehingute algatamist vastuvõtva liikmesriigi territooriumil. Nendest meetmetest teatatakse viivitamata komisjonile ja Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve);

b)

vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võib lisaks teatada kõnealusest olukorrast Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), kes võib võtta meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 19 antud volitustele.”;

b)

lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kui investeerimisühing jätkab vastuvõtva liikmesriigi võetud meetmetele vaatamata vastuvõtvas liikmesriigis kehtivate esimeses lõigus osutatud õigus- või haldusnormide rikkumist, kohaldatakse järgmist:

a)

vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võtab pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist kõik asjakohased meetmed, mis on vajalikud investorite kaitseks ja turgude nõuetekohaseks toimimiseks. Nendest meetmetest teatatakse viivitamata komisjonile ja Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve);

b)

vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võib lisaks teatada kõnealusest olukorrast Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), kes võib võtta meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 11 antud volitustele.”;

c)

lõikes 3 asendatakse teine lõik järgmisega:

„Kui päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetetele vaatamata või selliste meetmete ebapiisavaks osutumise tõttu tegutseb nimetatud reguleeritud turg või mitmepoolne kauplemissüsteem jätkuvalt viisil, mis kahjustab selgelt vastuvõtva liikmesriigi investorite huve või turgude korrektset toimimist, kohaldatakse järgmist:

a)

vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võtab pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist kõik asjakohased meetmed, mis on vajalikud investorite kaitseks ja turgude nõuetekohaseks toimimiseks ja mis sisaldavad võimalust takistada asjaomasel reguleeritud turul või mitmepoolsel kauplemissüsteemil tegemast oma süsteemi kättesaadavaks kaugliikmetele või vastuvõtvas liikmesriigis asutatud osalistele. Nendest meetmetest teatatakse viivitamata komisjonile ja Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve);

b)

vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võib lisaks teatada kõnealusest olukorrast Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), kes võib võtta meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 19 antud volitustele.”

28)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 62a

Koostöö ja teabevahetus Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve)

1.   Pädevad asutused teevad käesoleva direktiivi kohaldamisel koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010.

2.   Pädevad asutused esitavad Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) viivitamata kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 35 kohaselt.”

29)

Artikli 63 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid ja vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 33 Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võivad sõlmida kolmandate riikide pädevate asutustega teabevahetust käsitlevaid koostöölepinguid üksnes tingimusel, et edastatava teabe kohta kehtivad vähemalt samaväärsed ametisaladuse hoidmise tagatised, nagu on ette nähtud artiklis 54. Kõnealune teabevahetus peab olema ette nähtud kõnealuste ametiasutuste ülesannete täitmiseks.

Liikmesriigid ja Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võivad edastada isikuandmeid kolmandale riigile kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ IV peatükiga.

Liikmesriigid ja Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võivad sõlmida ka koostöölepinguid teabevahetuseks kolmandate riikide asutuste, organite ja füüsiliste või juriidiliste isikutega, kes vastutavad ühe või mitme järgmise valdkonna eest:

a)

krediidiasutuste, muude finantseerimisasutuste ja kindlustusandjate ning finantsturgude järelevalve;

b)

investeerimisühingute likvideerimis- ja pankrotimenetlused ning muud samalaadsed menetlused;

c)

investeerimisühingute ja muude finantseerimisasutuste, krediidiasutuste ja kindlustusandjate raamatupidamisaruannete seadusjärgne auditeerimine seoses järelevalvefunktsioonide täitmisega või tagatisskeemide haldamine seoses ametiülesannete täitmisega;

d)

investeerimisühingute likvideerimis- ja pankrotimenetluste ning muude samalaadsete menetluste eest vastutavate organisatsioonide järelevalve;

e)

järelevalve isikute üle, kellele on ülesandeks tehtud kindlustusandjate, krediidiasutuste, investeerimisühingute ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete seadusjärgne auditeerimine.

Kolmanda lõigu kohaseid teabevahetust käsitlevaid koostöölepinguid võib sõlmida üksnes tingimusel, et edastatava teabe kohta kehtivad vähemalt samaväärsed ametisaladuse hoidmise tagatised, nagu on ette nähtud artiklis 54. Kõnealune teabevahetus on ette nähtud kõnealuste ametiasutuste, organite, füüsiliste või juriidiliste isikute ülesannete täitmiseks.”

30)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 64a

Aegumisklausel

Komisjon vaatab 1. detsembriks 2011 läbi artiklid 2, 4, 10b, 13, 15, 18, 19, 21, 22, 24, 25, 27–30, 40, 44, 45, 56 ja 58 ning esitab kõik asjakohased seadusandlikud ettepanekud, et käesoleva direktiivi osas oleks võimalik täielikult kohaldada ELi toimimise lepingu artikli 290 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakte ja ELi toimimise lepingu artikli 291 alusel vastu võetud rakendusakte. Ilma et see piiraks juba vastu võetud rakendusmeetmete kohaldamist, lõpetatakse komisjonile pärast Lissaboni lepingu jõustumist 1. detsembril 2009 kehtima jäävate rakendusmeetmete vastuvõtmiseks artiklis 64 antud volituste kohaldamine 1. detsembril 2012.”

Artikkel 7

Direktiivi 2004/109/EÜ muudatused

Direktiivi 2004/109/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 2 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

a)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3.   Selleks et võtta arvesse tehnilisi arenguid finantsturgudel, täpsustada nõudeid ja ühetaoliselt kohaldada lõiget 1, võtab komisjon lõikes 1 sätestatud mõistete kohta vastu meetmed vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c.”;

b)

kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Teise lõigu punktides a ja b osutatud meetmed kehtestatakse delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel.”

2)

Artikli 5 lõiget 6 muudetakse järgmiselt:

a)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„6.   Komisjon võtab artikli 27 lõike 2 või artikli 27 lõike 2a, 2b ja 2c kohaselt vastu meetmed, et järgida tehnilisi arenguid finantsturgudel ja ühetaoliselt kohaldada käesoleva artikli lõikeid 1–5.”;

b)

kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Punktis a osutatud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusele. Punktides a ja c osutatud meetmed kehtestatakse delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel.”;

c)

neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon võib vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel kohandada delegeeritud õigusaktiga vajaduse korral ka lõikes 1 osutatud viieaastast ajavahemikku.”

3)

Artikli 9 lõiget 7 muudetakse järgmiselt:

a)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„7.   Komisjon võtab delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel vastu meetmed, et võtta arvesse tehnilisi arenguid finantsturgudel ja täpsustada lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatud nõudeid.”;

b)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon täpsustab delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel käesoleva artikli lõikes 4 osutatud „tavalise lühikese maksetsükli” maksimaalse pikkuse ja päritoluliikmesriigi pädeva asutuse asjakohased kontrollimehhanismid.”

4)

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 8:

i)

esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„8.   Selleks et võtta arvesse tehnilisi arenguid finantsturgudel ja täpsustada käesoleva artikli lõigetes 1, 2, 4, 5 ja 6 sätestatud nõudeid, võtab komisjon vastu meetmed vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel:”;

ii)

punkt a jäetakse välja;

iii)

teine lõik jäetakse välja;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„9.   Selleks et tagada ühtsed tingimused lõike 1 kohaldamiseks ja võtta arvesse tehnilisi arenguid finantsturgudel, võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (30) asutatud Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused, mida kasutatakse emitendi teavitamisel vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ja artikli 19 lõike 3 kohasel teabe esitamisel.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010.

5)

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 2:

i)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjon võtab delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel vastu meetmed, et võtta arvesse tehnilisi arenguid finantsturgudel ja täpsustada lõikes 1 sätestatud nõudeid. Eelkõige määrab ta:”;

ii)

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

ettenähtud teate sisu;”

iii)

teine lõik jäetakse välja;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„3.   Selleks et tagada käesoleva artikli lõike 1 ühtsed kohaldamistingimused ja võtta arvesse tehnilisi arenguid finantsturgudel, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused, mida kasutatakse emitendi teavitamisel vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ja artikli 19 lõike 3 kohasel teabe esitamisel.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

6)

Artikli 14 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjon võtab delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel vastu meetmed, et võtta arvesse tehnilisi arenguid finantsturgudel ja täpsustada lõikes 1 sätestatud nõudeid.”

7)

Artikli 17 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Komisjon võtab delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel vastu meetmed, et võtta arvesse tehnilisi arenguid finantsturgudel, informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia arenguid ning täpsustada lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõudeid. Komisjon määrab eelkõige kindlaks finantseerimisasutuste liigid, mille kaudu aktsionär saab teostada lõike 2 punktis c nimetatud rahalisi õigusi.”

8)

Artikli 18 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Komisjon võtab delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel vastu meetmed, et võtta arvesse tehnilisi arenguid finantsturgudel, informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia arenguid ning täpsustada lõigetes 1–4 sätestatud nõudeid. Komisjon määrab eelkõige kindlaks finantseerimisasutuste liigid, mille kaudu võlaväärtpaberi omanik saab teostada lõike 2 punktis c nimetatud rahalisi õigusi.”

9)

Artikli 19 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Komisjon võtab delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel vastu meetmed, et täpsustada lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõudeid.

Komisjon määrab eelkõige kindlaks menetluse, mille kohaselt emitent või aktsiate või muude finantsinstrumentide haldaja või artiklis 10 osutatud isik või üksus peab esitama vastavalt kas lõike 1 või lõike 3 alusel päritoluliikmesriigi pädevale asutusele teavet eesmärgiga võimaldada teabe edastamist päritoluliikmesriigis elektroonilisel teel.”

10)

Artikli 21 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Komisjon võtab delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel vastu meetmed, et võtta arvesse tehnilisi arenguid finantsturgudel, informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia arenguid ning täpsustada lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõudeid.

Eelkõige määrab komisjon kindlaks:

a)

miinimumstandardid korraldatud teabe levitamiseks vastavalt lõikele 1;

b)

miinimumstandardid tsentraalsete säilitussüsteemide tarvis vastavalt lõikele 2.

Komisjon võib samuti koostada nimekirja avalikkusele teabe edastamise meediakanalitest ja seda ajakohastada.”

11)

Artikli 22 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Selleks et veelgi enam hõlbustada avalikkuse juurdepääsu teabele, mis tuleb avalikustada vastavalt direktiivile 2003/6/EÜ, direktiivile 2003/71/EÜ ja käesolevale direktiivile, koostab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 16 kohaselt asjakohased suunised.”

12)

Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kui emitendi registrijärgne asukoht on kolmandas riigis, võib päritoluliikmesriigi pädev asutus vabastada emitendi artiklite 4–7, artikli 12 lõike 6 ja artiklite 14–18 nõuete täitmisest, niivõrd kui nimetatud kolmanda riigi õigus näeb ette vähemalt samaväärsed nõuded või kui emitent täidab kolmanda riigi õigusaktide nõudeid, mida päritoluliikmesriigi pädev asutus käsitab samaväärsetena.

Pädev asutus teatab seejärel Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) tehtud eranditest.”;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Lõike 1 ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võtab komisjon vastu rakendusmeetmed vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud menetlusele eesmärgiga:

i)

luua mehhanism, mis tagab käesoleva direktiivi alusel nõutava teabe, sealhulgas majandusaasta aruannete samaväärsuse teabega, mis on ette nähtud kolmanda riigi õigus- või haldusnormidega;

ii)

teha kindlaks, et kolmas riik, kus on emitendi registrijärgne asukoht, tagaks rahvusvaheliste organisatsioonide kehtestatud rahvusvahelistele standarditele tuginevate siseriiklike õigus- ja haldusnormidega või tavade ja menetluste samaväärse vastavuse käesolevas direktiivis teabele esitatud nõuetele.

Esimese lõigu punkti ii raames võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel vastu ka meetmed nende standardite hindamise kohta, mis puudutavad rohkem kui ühe riigi emitente.

Komisjon võtab vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud menetlusele artikli 30 lõikes 3 sätestatud tingimustel vastu vajalikud otsused kolmandas riigis asuva emitendi poolt kasutatavate raamatupidamisstandardite samaväärsuse küsimuses. Kui komisjon leiab, et kolmanda riigi raamatupidamisstandardid ei ole samaväärsed, võib ta asjassepuutuval emitendil lubada kohase üleminekuperioodi jooksul kõnealuseid raamatupidamisstandardeid edasi kasutada.

Kolmanda lõigu raames võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel vastu ka meetmed, mille eesmärk on kehtestada üldised samaväärsuse kriteeriumid rohkem kui ühe riigi emitente puudutavate raamatupidamisstandardite kohta.”

c)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Lõikes 2 sätestatud nõuete täpsustamiseks võib komisjon võtta delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel vastu meetmed, milles määratakse kindlaks kolmandas riigis avaldatud teave, mis omab tähendust liidu avalikkusele.”;

d)

lõike 7 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon võtab delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel vastu ka meetmed, mille eesmärk on kehtestada esimeses lõigus ette nähtud üldised samaväärsuse kriteeriumid.”;

e)

lisatakse järgmine lõige:

„8.   Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) abistab komisjoni käesolevast artiklist tulenevate ülesannete täitmisel määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 33 kohaselt.”

13)

Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Iga liikmesriik nimetab direktiivi 2003/71/EÜ artikli 21 lõikes 1 osutatud keskse asutuse pädevaks keskseks haldusasutuseks, kes vastutab käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise eest ja kes tagab käesoleva direktiivi alusel vastu võetud sätete tegeliku kohaldamise. Liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni ja Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).”;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile, määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 28 lõike 4 kohaselt Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele kõikidest kokkulepetest, mis on sõlmitud ülesannete delegeerimiseks, sealhulgas sellise delegeerimise täpsetest tingimustest.”

14)

Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmised lõiked:

„2a.   Pädevad asutused võivad teatada Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) olukordadest, kui koostöötaotlus on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaldamist, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) esimeses lauses osutatud juhtudel toimida kooskõlas talle määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 19 antud volitustega.

2b.   Pädevad asutused teevad käesoleva direktiivi kohaldamisel koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010.

2c.   Pädevad asutused esitavad Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) viivitamata kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 35 kohaselt.”;

b)

lõike 3 esimene lause asendatakse järgmisega:

„3.   Lõikega 1 ei takistata pädevatel asutustel konfidentsiaalse teabe vahetamist ega selle edastamist teistele pädevatele asutustele, Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1092/2010 (finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta) (31) asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule.

c)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Liikmesriigid ja Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võivad vastavalt määruse (EL) nr1095/2010 artiklile 33 sõlmida koostöölepinguid teabe vahetamiseks kolmandate riikide pädevate asutuste või organitega, kes on asjaomase kolmanda riigi õigusaktide kohaselt volitatud täitma käesolevast direktiivist tulenevaid mis tahes ülesandeid, mis vastavalt artiklile 24 delegeeritakse pädevatele asutustele. Liikmesriigid teavitavad koostöölepingute sõlmimisest Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve). Peab olema tagatud, et taoline teabevahetus kuulub vähemalt käesolevas artiklis ettenähtud ulatuses ametisaladuse alla. Sellise teabevahetuse eesmärk on nimetatud asutuste või organite järelevalveülesande täitmine. Kui teave pärineb mõnest teisest liikmesriigist, siis võib seda edasi anda üksnes teavet edastanud pädevate asutuste selgesõnalisel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, milleks nimetatud asutused oma nõusoleku andsid.”

15)

Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 26

Ettevaatusabinõud

1.   Kui mõne vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus leiab, et emitent või aktsiate või teiste finantsinstrumentide omanik või artiklis 10 osutatud isik või üksus on rikkunud õigusnorme või oma kohustusi, teatab ta sellest päritoluliikmesriigi pädevale asutusele ja Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).

2.   Kui vaatamata päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetele või nende meetmete ebapiisavuse tõttu jätkab emitent või väärpaberite omanik asjakohaste õigusnormide rikkumist, võtab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist artikli 3 lõike 2 kohaselt kõik vajalikud meetmed, et kaitsta investoreid, ning teatab neist komisjonile ja Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) nii kiiresti kui võimalik.”

16)

VI peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

17)

Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2a asendatakse järgmisega:

„2a.   Komisjonile antakse neljaks aastaks alates 4. jaanuarist 2011 volitused võtta vastu artikli 2 lõikes 3, artikli 5 lõikes 6, artikli 9 lõikes 7, artikli 12 lõikes 8, artikli 13 lõikes 2, artikli 14 lõikes 2, artikli 17 lõikes 4, artikli 18 lõikes 5, artikli 19 lõikes 4, artikli 21 lõikes 4, artikli 23 lõikes 4, artikli 23 lõikes 5 ja artikli 23 lõikes 7 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon koostab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne nelja-aastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu volitused kooskõlas artikliga 27a tagasi võtab.”;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„2b.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2c.   Komisjonile antud volituste suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimusi.”

18)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 27a

Delegeerimise tagasivõtmine

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 3, artikli 5 lõikes 6, artikli 9 lõikes 7, artikli 12 lõikes 8, artikli 13 lõikes 2, artikli 14 lõikes 2, artikli 17 lõikes 4, artikli 18 lõikes 5, artikli 19 lõikes 4, artikli 21 lõikes 4, artikli 23 lõikes 4, artikli 23 lõikes 5 ja artikli 23 lõikes 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2.   Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist.

3.   Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 27b

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kolme kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kolme kuu võrra.

2.   Kui pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakt võidakse avaldada Euroopa Liidu Teatajas ning see võib jõustuda enne nimetatud ajavahemiku lõppemist, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

3.   Kui kas Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 296 kohaselt.”

Artikkel 8

Direktiivi 2005/60/EÜ muudatused

Direktiivi 2005/60/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 11 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Liikmesriigid teavitavad üksteist, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (32) asutatud Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (33) asutatud Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (34) asutatud Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ulatuses, mis on asjakohane käesoleva direktiivi kohaselt ja vastavalt määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010, ja asjakohastele sätetele, ning komisjoni juhtudest, mille puhul nad leiavad, et kolmas riik vastab lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele, või teistel juhtudel, mille puhul on täidetud vastavalt artikli 40 lõike 1 punktile b kehtestatud tehnilised kriteeriumid.

2)

Artikli 16 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriigid teavitavad üksteist, Euroopa järelevalveasutusi ulatuses, mis on asjakohane käesoleva direktiivi kohaselt ja vastavalt määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 asjakohastele sätetele, ning komisjoni juhtudest, mille puhul nad leiavad, et kolmas riik vastab lõike 1 punktis b sätestatud tingimustele.”

3)

Artikli 28 lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.   Liikmesriigid teavitavad üksteist, Euroopa järelevalveasutusi ulatuses, mis on asjakohane käesoleva direktiivi kohaselt ja vastavalt määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 asjakohastele sätetele, ning komisjoni juhtudest, mille puhul nad leiavad, et kolmas riik vastab lõigetes 3, 4 või 5 sätestatud tingimustele.”

4)

Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriigid, Euroopa järelevalveasutused ulatuses, mis on asjakohane käesoleva direktiivi kohaselt ja vastavalt määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 asjakohastele sätetele, ning komisjon teavitavad üksteist juhtudest, mille puhul nad leiavad, et kolmanda riigi õigusaktid ei võimalda lõike 1 esimeses lõigus sätestatud meetmete võtmist ja lahenduseni jõudmiseks tuleb rakendada kooskõlastatud abinõusid.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„4.   Selleks et tagada käesoleva artikli järjekindel ühtlustamine ja võtta arvesse tehnilist arengut rahapesu või terrorismi rahastamise vastases võitluses, võivad Euroopa Järelevalveasutused olemasolevat raamistikku arvestades ning vajadusel muude selles vallas oluliste liidu organitega koostööd tehes töötada kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 56 välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada käesoleva artikli lõikes 3 osutatud täiendavate meetmete laad ning minimaalsed meetmed, mida krediidi- ja finantseerimisasutused peavad võtma, kui kolmanda riigi õigusaktidega ei ole lubatud kohaldada käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus ettenähtud meetmeid.

Komisjonile antkase delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.”

5)

Artiklisse 34 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine ja võtta arvesse tehnilist arengut rahapesu või terrorismi rahastamise vastases võitluses, võivad Euroopa Järelevalveasutused olemasolevat raamistikku arvestades ning vajadusel muude selles vallas oluliste liidu organitega koostööd tehes töötada kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artiklitega 56 välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõikes 2 osutatud teate minimaalset sisu.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.”

6)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 37a

1.   Pädevad asutused teevad käesoleva direktiivi kohaldamisel koostööd Euroopa järelevalveasutustega määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 kohaselt.

2.   Pädevad asutused esitavad Euroopa järelevalveasutustele kogu teabe, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks vastavalt käesolevale direktiivile ja vastavalt määrustele (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010.”

7)

VI peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

8)

Artiklit 40 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 1:

i)

esimese lõigu sissejuhatavad sõnad asendatakse järgmisega:

„1.   Selleks et võtta arvesse tehnilisi edusamme rahapesu- või terrorismi rahastamise vastases võitluses ning täpsustada käesolevas direktiivis sätestatud nõudeid, võib komisjon võtta vastu järgmised meetmed:”;

ii)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Need meetmed võetakse vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 41 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning kohaldades artiklites 41a ja 41b sätestatud tingimusi.”;

b)

lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Need meetmed võetakse vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 41 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning kohaldades artiklites 41a ja 41b sätestatud tingimusi.”

9)

Artiklit 41 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid, juhul kui vastavalt nimetatud artiklites sätestatud menetlusele vastu võetud meetmed ei muuda käesoleva direktiivi olulisi sätteid.”;

b)

lõige 2a asendatakse järgmisega:

„2a.   Komisjonile antakse neljaks aastaks alates 4. jaanuarist 2011 õigus võtta vastu artiklis 40 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon koostab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne nelja-aastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 41a tagasi võtab.”;

c)

lisatakse järgmised lõiked:

„2b.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2c.   Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 41a ja 41b sätestatud tingimusi.”;

d)

lõige 3 jäetakse välja.

10)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 41a

Delegeerimise tagasivõtmine

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 40 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2.   Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist.

3.   Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 41b

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kolme kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kolme kuu võrra.

2.   Kui pärast lõikes 1 viidatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

3.   Kui kas Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid lõikes 1 viidatud ajavahemiku jooksul, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid ELi toimimise lepingu artikli 296 kohaselt.”

Artikkel 9

Direktiivi 2006/48/EÜ muudatused

Direktiivi 2006/48/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)

kehtiv lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid nõuavad, et krediidiasutused omandaksid enne tegevuse alustamist tegevusloa. Ilma et see piiraks artiklite 7 kuni 12 kohaldamist, sätestavad nad tegevusloa tingimused ning teavitavad neist komisjoni ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega nr 1093/2010 asutatud Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve) (35).

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„2.   Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud:

a)

teabe kohta, mida krediidiasutuse tegevusloa taotlemisel tuleb esitada pädevale ametiasutusele, sealhulgas artiklis 7 ettenähtud tegevuskava;

b)

millega täpsustatakse artiklis 8 sätestatud nõude täitmise tingimusi;

c)

millega täpsustatakse olulist osalust omavate aktsionäride ja liikmete suhtes kehtivaid nõudeid, samuti võib täpsustada, millised asjaolud võivad takistada pädeva ametiasutuse poolset tõhusat järelevalvet, nagu on ette nähtud artiklis 12.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimese lõigu punktides a, b ja d osutatud regulatiivsed tehnilised standardi määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

3.   Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused sellise teabe esitamiseks.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

2)

Artikli 9 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

asjaomased liikmesriigid peavad teatama komisjonile ja Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) selle võimaluse kasutamise põhjused; ning”.

3)

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve) tuleb teavitada igast väljaantud tegevusloast.

Iga tegevusloa saanud krediidiasutuse nimi kantakse loendisse. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) avaldab selle loendi oma veebisaidil ja tagab selle loendi ajakohastamise.”

4)

Artikli 17 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Tegevusloa tühistamisest teavitatakse komisjoni ja Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve) ning esitatakse tühistamise põhjendused. Asjaomaseid isikuid teavitatakse tegevusloa tühistamise põhjendusest.”

5)

Artiklisse 19 lisatakse järgmine lõige:

„9.   Selleks et tagada käesoleva artikli järjekindel ühtlustamine, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et koostada artikli 19a lõikes 4 osutatud teabeelementide, mida kavandavad omandajad peavad teatises esitama, täielik loetelu, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühtsed kohaldamistingimused, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks artikli 19b kohase pädevate ametiasutuste vahelise konsulteerimise läbiviimise ühised menetlused, vormid ja mallid.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

6)

Artiklisse 22 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Käesolevas artiklis sätestatud nõuete täpsustamiseks ja järelevalvetavade lähendamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõikes 1 osutatud korda, menetlusi ja mehhanisme kooskõlaslõikes 2 sätestatud proportsionaalsuse ja ulatuslikkuse põhimõtetega.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.”

7)

Artiklisse 25 lisatakse järgmine lõige:

„5.   Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev ühtlustamine, töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millist teavet tuleb käesoleva artikli kohaselt esitada.

Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused sellise teatise esitamiseks.

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) esitab kõnealused tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Komisjonile antakse samuti volitused võtta vastu teises lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

8)

Artiklisse 26 lisatakse järgmine lõige:

„5.   Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev ühtlustamine, töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millist teavet tuleb käesoleva artikli kohaselt esitada.

Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused sellise teatise esitamiseks.

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) esitab kõnealused tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Komisjonile antakse samuti volitused võtta vastu teises lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

9)

Artiklisse 28 lisatakse järgmine lõige:

„4.   Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev ühtlustamine, töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millist teavet tuleb käesoleva artikli kohaselt esitada.

Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused sellise teatise esitamiseks.

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) esitab kõnealused tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Komisjonile antakse samuti volitused võtta vastu teises lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

10)

Artikli 33 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Enne artiklis 30 sätestatud menetluse rakendamist võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused võtta eriolukorras mis tahes ettevaatusabinõusid, et kaitsta hoiustajate, investorite ja muude selliste isikute huve, kellele osutatakse teenuseid. Komisjoni, Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja teiste asjaomaste liikmesriikide pädevaid ametiasutusi teavitatakse sellistest meetmetest nii kiiresti kui võimalik.”

11)

Artikkel 36 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 36

Liikmesriigid teatavad komisjonile ja Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), mitu korda ja missugusel juhul on esinenud artikli 25 ja artikli 26 lõigete 1, 2 ja 3 kohast keeldumist või on võetud meetmeid vastavalt artikli 30 lõikele 3.”

12)

Artikli 38 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Pädevad ametiasutused teavitavad komisjoni, Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja Euroopa panganduskomiteed kõigist filiaalide tegevuslubadest, mis antakse kolmandates riikides paiknevate peakontoritega krediidiasutustele.”

13)

Artiklit 39 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikele 2 lisatakse järgmine punkt:

„c)

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) on võimeline hankima liikmesriikide pädevatelt ametiasutustelt teavet, mis on saadud kolmandate riikide ametiasutustelt kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 35;”

b)

lisatakse järgmine lõige:

„4.   Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) abistab käesoleva artikli kohaldamisel komisjoni kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 33.”

14)

Artiklisse 42 lisatakse järgmised lõigud:

„Pädevad ametiasutused võivad teatada Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) olukorrast, kui koostöötaotlus, eelkõige teabe vahetamise taotlus, on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud. Ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 258 sätete kohaldamist, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) esimeses lauses osutatud juhtudel toimida kooskõlas talle määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 19 antud volitustega.

Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada käesolevas artiklis sisalduvat teavet.

Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks koostab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused seoses teabevahetust käsitlevate nõuetega, mis tõenäoliselt hõlbustavad järelevalve teostamist krediidiasutuste üle.

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) esitab kõnealused tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Komisjonile antakse samuti volitused võtta vastu neljandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

15)

Artiklit 42a muudetakse järgmiselt:

a)

lõikesse 1 lisatakse pärast neljandat lõiku järgmine lõik:

„Kui mis tahes asjaomane pädev ametiasutus on esialgse kahekuulise tähtaja jooksul pöördunud kõnealuses küsimuses määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 kohaselt Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) poole, lükkavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused otsustamise edasi seniks, kuni Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) teeb kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohase otsuse. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused teevad oma otsuse kooskõlas Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) otsusega. Kahekuulist ajavahemikku käsitatakse lepitusperioodina nimetatud määruse artikli 19 tähenduses. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) teeb otsused ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) pärast algse kahekuulise ajavahemiku lõppu ega pärast ühisotsuse tegemises kokkuleppele jõudmist.”;

b)

lõikele 3 lisatakse järgmised lõigud:

„Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järelevalvekolleegiumide töö üldtingimusi.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu neljandas lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks järelevalvekolleegiumide töö üldtingimused.

Komisjonile antakse samuti volitused võtta vastu kuuendas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

16)

Artiklit 42b muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Oma tööülesannete täitmisel võtavad pädevad ametiasutused arvesse järelevalvevahendite ning järelevalvetegevuse lähendamist käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud õigus- ja haldusnormide rakendamisel. Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et

a)

pädevad ametiasutused osalevad Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) töös;

b)

pädevad ametiasutused järgivad Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) suuniseid ja soovitusi ning esitavad põhjendused juhul, kui nad seda ei tee;

c)

pädevatele ametiasutustele liikmesriigi tasandil antud volitused ei takista neil kohustuste täitmist Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) liikmena või käesoleva direktiivi kohaselt.”;

b)

lõige 2 jäetakse välja.

17)

Artikli 44 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Lõikega 1 ei takistata eri liikmesriikide pädevate ametiasutuste vahelist teabevahetust või teabe edastamist Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) käesoleva direktiivi, muude krediidiasutusi käsitlevate direktiivide või määruse (EL) nr 1093/2010 artiklite 31 ja 35 alusel. Kõnealuse teabe puhul kehtib lõikes 1 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus.”

18)

Artikkel 46 asendatakse järgmisega

„Artikkel 46

Liikmesriigid ja Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), võivad vastavalt määruse (EL) nr1093/2010 artiklile 33 sõlmida kolmandate riikide pädevate ametiasutuste või käesoleva direktiivi artiklis 47 ja artikli 48 lõikes 1 määratletud asutuste või organitega teabevahetust sätestavaid koostöölepinguid ainult tingimusel, et edastatava teabe kohta kehtivad vähemalt samaväärsed ametisaladuse hoidmise tagatised, kui on osutatud käesoleva direktiivi artikli 44 lõikes 1. Sellise teabevahetuse eesmärk peab olema nimetatud asutuste või organite järelevalveülesande täitmine.

Kui teave pärineb teisest liikmesriigist, võib seda avalikustada üksnes teabe edastanud asutuste selgesõnalisel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, millega need asutused nõustunud on.”

19)

Artiklit 49 muudetakse järgmiselt:

a)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Käesolev osa ei takista pädevat ametiasutust edastamast oma ülesannete täitmise eesmärgil teavet järgmistele asutustele:

a)

Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad ja muud sarnaste ülesannetega organid, kui need tegutsevad rahaasutusena, kui kõnealune teave on asjakohane nende õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks, kaasa arvatud rahapoliitika teostamiseks ja sellega seotud likviidsuse tagamiseks, makse-, arveldus- ja väärtpaberiarveldussüsteemide järelevalveks ning rahandussüsteemi stabiilsuse tagamiseks;

b)

vajaduse korral muud maksesüsteemide kontrollimise eest vastutavad organid;

c)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, kui kõnealune teave on oluline Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aastaa määruse (EL) nr 1092/2010 (finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta) (36) kohaste kohustuslike ülesannete täitmiseks.

Käesolev osa ei takista esimeses lõigus nimetatud ametiasutusi ega organeid edastamast pädevatele ametiasutustele artikli 45 kohaldamiseks vajalikke andmeid.

b)

neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Artikli 130 lõikes 1 osutatud hädaolukorras lubavad liikmesriigid pädevatel ametiasutustel viivitamata edastada teavet Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvatele keskpankadele, kui kõnealune teave on oluline keskpankade kohustuslike ülesannete täitmiseks, sealhulgas rahapoliitika teostamiseks ja sellega seotud likviidsuse tagamiseks, makse-, arveldus- ja väärtpaberiarveldussüsteemide järelevalveks ja rahandussüsteemi stabiilsuse tagamiseks, ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule vastavalt määrusele (EL) nr 1092/2010, kui kõnealune teave on oluline Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogukohustuslike ülesannete täitmiseks.”

20)

Artiklit 63a muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Instrumenti reguleerivate sätetega nähakse ette, et põhisummat, tasumata intresse või dividende saab kasutada kahjude korvamiseks ning need ei takista krediidiasutuse rekapitaliseerimist asjakohaste mehhanismide kaudu, mille on välja töötanud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) vastavalt lõikele 6.”;

b)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Järelevalvetavade järjepideva ühtlustamise ja lähendamise tagamiseks koostab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada nõudeid, mida kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud instrumentide suhtes. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014. Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu eelmises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Samuti annab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja suuniseid seoses artikli 57 esimese lõigu punktis a osutatud instrumentidega.

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) jälgib nende suuniste kohaldamist.”

21)

Artikli 74 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Käesoleva direktiivi ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks kohaldavad pädevad ametiasutused alates 31. detsembrist 2012 krediidiasutuste edastatavate arvutuste puhul aruandluse ühtseid vorme ning ühesuguseid sagedusi ja kuupäevi. Käesoleva direktiivi ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja rakenduslikud tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada liidus enne 1. jaanuari 2012 seoses aruandlusega ühtsed vormid (koos seonduvate juhistega) ning ühesugused sagedused ja kuupäevad. Aruandluse vormid on proportsionaalsed krediidiasutuste tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega.

Käesoleva direktiivi ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) samuti välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud sellise aruandluse puhul kasutatavate infotehnoloogiliste lahenduste kohta.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu teises ja kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

22)

Artikli 81 lõikesse 2 lisatakse järgmised lõigud:

„Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrusega (EL) nr 1095/2010 asutatud Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (37) välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada krediidihinnangutega seotud hindamismetoodikat. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu teise lõigu punktis a osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

23)

Artikli 84 lõikesse 2 lisatakse järgmised lõigud:

„Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) koostöös Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada krediidihinnangutega seotud hindamismetoodikat, mille alusel pädevad ametiasutused lubavad krediidiasutustel kasutada sisereitingutel põhinevat meetodit.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimese lõigu punktis a osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.”

24)

Artikli 97 lõikesse 2 lisatakse järgmised lõigud:

„Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) koostöös Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada krediidihinnangutega seotud hindamismetoodikat. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.”

25)

Artikli 105 lõikesse 1 lisatakse järgmised lõigud:

„Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) koostöös Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada hindamismetoodikat, mille alusel pädevad ametiasutused lubavad krediidiasutustel kasutada täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.”

26)

Artikli 106 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Käesoleva lõike järjepideva ühtlustamise tagamiseks koostab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada punktides c ja d esitatud erandeid ning samuti tingimusi lõikes 3 käsitletud seotud klientide rühma olemasolu kindlakstegemiseks. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu teise lõigu punktis a osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.”

27)

Artikli 110 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriigid tagavad, et kõnealune teatamine toimub vähemalt kaks korda aastas. Pädevad ametiasutused kohaldavad alates 31. detsembrist 2012 aruandluse puhul ühtseid vorme, sagedusi ja kuupäevi. Käesoleva direktiivi ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja rakenduslikud tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada liidus enne 1. jaanuari 2012 seoses aruandlusega ühtsed vormid (koos seonduvate juhistega) ning ühesugused sagedused ja kuupäevad. Aruandluse vormid on proportsionaalsed krediidiasutuste tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega.

Käesoleva direktiivi ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) samuti välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud sellise aruandluse puhul kasutatavate infotehnoloogiliste lahenduste kohta.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses ja teises lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

28)

Artikli 111 lõike 1 neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid võivad kehtestada 150 miljonist eurost madalama limiidi ning teavitavad sellest Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja komisjoni.”

29)

Artikli 122a lõige 10 asendatakse järgmisega:

„10.   Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) esitab igal aastal komisjonile aruande selle kohta, kuidas pädevad ametiasutused käesolevat artiklit järgivad.

Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et saavutada käesoleva artikliga seonduvate järelevalvetavade ühtsus, sealhulgas meetmed, mida võetakse nõuetekohase hoolsuse tagamisega ja riskijuhtimisega seotud kohustuste täitmata jätmise korral. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.”

30)

Artiklisse 124 lisatakse järgmine lõige:

„6.   Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada käesolevat artiklit ning ühist riskihindamismenetlust ja -metoodikat.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.”

31)

Artikli 126 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Pädevad ametiasutused teavitavad komisjoni ja Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve) kõikidest lõike 3 kohaldamisalasse kuuluvatest kokkulepetest.”

32)

Artiklit 129 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikesse 1 esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„Kui konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus ei täida esimeses lõigus osutatud ülesandeid või kui pädevad ametiasutused ei tee konsolideeritud järelevalve eest vastutava asutusega koostööd sellises ulatuses, mis on nõutav esimeses lõigus osutatud ülesannete täitmiseks, võib mis tahes asjaomane pädev ametiasutus teatada sellest olukorrast Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve), mis võib toimida kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 19.”;

b)

lõike 2 viiendasse lõiku lisatakse järgmine:

„Kui mis tahes asjaomane pädev ametiasutus on kuuekuulise perioodi lõpuks teatanud kõnealusest olukorrast vastavalt määruse (EL) 1093/2010 artiklile 19 Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve), lükkab konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus oma otsuse tegemise edasi ja ootab ära otsuse, mille Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) võib nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt tema otsuse kohta teha, ja teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) tehtud otsusega. Kuuekuulist ajavahemikku käsitatakse lepitusperioodina nimetatud määruse tähenduses. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) teeb otsuse ühe kuu jooksul. Olukorrast ei teatata Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) pärast kuuekuulise ajavahemiku lõppu ega pärast ühisotsuse tegemises kokkuleppele jõudmist.”;

c)

lõikesse 2 lisatakse järgmised lõigud:

„Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) võib töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et tagada käesolevas lõikes osutatud ühisotsuse tegemise protsessi kohaldamise ühtsed tingimused seoses taotluste esitamisega artikli 84 lõikes 1, artikli 87 lõikes 9, artiklis 105 ja III lisa 6. osas nimetatud loa saamiseks, eesmärgiga hõlbustada ühisotsuste tegemist.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu kuuendas ja seitsmendas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”;

d)

lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)

kolmandas lõigus asendatakse mõiste „Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee” mõistega „Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve)”;

ii)

neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Kui pädevad ametiasutused ei jõua nelja kuu jooksul ühise otsuseni, võtab konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus pärast seda, kui ta on nõuetekohaselt kaalunud vastavate pädevate ametiasutuste läbiviidud tütarettevõtjate riskihindamist, vastu konsolideeritud otsuse artiklite 123 ja 124 ning artikli 136 lõike 2 kohaldamise kohta. Kui mis tahes asjaomane pädev ametiasutus on neljakuulise perioodi lõpuks pöördunud kõnealuses küsimuses vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) poole, lükkab konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus oma otsuse tegemise edasi ja ootab ära otsuse, mille Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) võib nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt teha, ja teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) tehtud otsusega. Neljakuulist ajavahemikku käsitatakse lepitusperioodina nimetatud määruse tähenduses. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) teeb otsuse ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) pärast neljakuulise ajavahemiku lõppu ega pärast ühisotsusele jõudmist.”;

iii)

viies lõik asendatakse järgmisega:

„Vastavalt liidus emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse tütarettevõtjate või liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutavad pädevad ametiasutused teevad otsuse artiklite 123 ja 124 ning artikli 136 lõike 2 kohaldamise kohta individuaalselt või osaliselt konsolideeritult pärast seda, kui nad on nõuetekohaselt arvesse võtnud konsolideeritud järelevalve eest vastutava asutuse esitatud seisukohti ja reservatsioone. Kui mis tahes asjaomane pädev ametiasutus on neljakuulise perioodi lõpuks teatanud kõnealusest olukorrast Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19, lükkab pädev ametiasutus oma otsuse tegemise edasi ja ootab ära otsuse, mille Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) teeb nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt, ja teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) tehtud otsusega. Neljakuulist ajavahemikku käsitatakse lepitusperioodina nimetatud määruse tähenduses. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) teeb otsuse ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) pärast neljakuulise ajavahemiku lõppu ega pärast ühisotsusele jõudmist.”;

iv)

seitsmes lõik asendatakse järgmisega:

„Kui konsulteeritakse Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve), kaaluvad kõik pädevad ametiasutused kõnealust nõuannet ning põhjendavad kõiki märkimisväärseid kõrvalekaldeid sellest.”;

v)

kümnes lõik asendatakse järgmisega:

„Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) võib välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et tagada käesolevas lõikes osutatud ühisotsuse tegemise protsessi kohaldamise ühtsed tingimused, võttes arvesse artiklite 123 ja 124 ning artikli 136 lõike 2 kohaldamist, eesmärgiga hõlbustada ühisotsuste tegemist.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu kümnendas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

33)

Artikli 130 lõike 1 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Pangakontsernisiseses hädaolukorras, sealhulgas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 18 määratletud olukorras või olukorras, mis tekib seoses finantsturgude negatiivsete arengutendentsidega, mis võib ohustada turu likviidsust ja finantssüsteemi stabiilsust mis tahes liikmesriigis, kus kontserni üksustele on antud tegevusluba või kus on loodud artiklis 42a nimetatud olulisi filiaale, hoiatab konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus võimalikult kiiresti Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning artikli 49 neljandas lõigus ja artiklis 50 nimetatud asutusi, kui 1. peatüki 2. jaost ei tulene teisiti, ning edastab kõik andmed, mis on olulised nende tööülesannete täitmiseks. See kohustus kehtib kõikide artiklites 125 ja 126 osutatud pädevate ametiasutuste puhul ja artikli 129 lõikes 1 osutatud pädeva ametiasutuse puhul.

Kui artikli 49 neljandas lõigus nimetatud asutus saab teadlikuks esimeses lõigus kirjeldatud olukorrast, hoiatab ta võimalikult kiiresti artiklites 125 ja 126 nimetatud pädevaid ametiasutusi ning Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve).”

34)

Artikli 131 kolmas lõige asendatakse järgmisega:

„Krediidiasutusena tegutseva emaettevõtja tütarettevõtjale tegevusloa väljaandnud pädev ametiasutus võib kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 28 anda vastastikuse kokkuleppe alusel vastutuse järelevalve eest üle sellele pädevale ametiasutusele, kes on emaettevõtjale tegevusloa välja andnud ja teostab tema tegevuse üle järelevalvet, nii et talle langeb vastutus teostada järelevalvet tütarettevõtja üle vastavalt käesolevale direktiivile. Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) tuleb teatada niisuguste lepingute olemasolust ja sisust. Komisjon edastab selle teabe teiste liikmesriikide pädevatele ametiasutustele ja Euroopa panganduskomiteele.”

35)

Artiklit 131a muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus moodustab järelevalvekolleegiume, et hõlbustada artiklis 129 ja artikli 130 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmist ning tagada vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 toodud konfidentsiaalsusnõuetele ja liidu õigusele asjakohane koordineerimine ja koostöö kolmandate riikide asjaomaste pädevate ametiasutustega.

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) aitab edendada ja jälgida käesolevas artiklis osutatud järelevalvekolleegiumide tõhusat, tulemuslikku ja järjepidevat toimimist kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 21. Sel eesmärgil osaleb Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) vastavalt vajadusele ning teda käsitatakse pädeva ametiasutusena.

Järelevalvekolleegiumid annavad järelevalve eest vastutavale asutusele, Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja muudele asjaomastele pädevatele ametiasutustele raamistiku järgmiste ülesannete täitmiseks:

a)

teabe vahetamine omavahel ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve) kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 21;

b)

vajaduse korral vabatahtlikus tööülesannete teiste täita jätmises ja vabatahtlikus kohustuste delegeerimises kokkuleppimine;

c)

vastavalt artiklile 124 järelevalvealaste kontrollide kavade kindlaksmääramine kontserni riskihindamise põhjal;

d)

järelevalve tõhususe suurendamine, kõrvaldades mittevajalikud järelevalvealased topeltnõuded, sealhulgas seoses artikli 130 lõikes 2 ja artikli 132 lõikes 2 osutatud teabenõuetega;

e)

käesoleva direktiivi kohaste usaldatavusnormatiivide järjekindel kohaldamine pangakontserni kõigi üksuste lõikes, ilma et see piiraks liidu õiguses leiduvaid valikuvõimalusi ja kaalutlusõigust;

f)

artikli 129 lõike 1 punkti c kohaldamine, võttes arvesse muid foorumeid, mida võidakse kõnealuses valdkonnas luua.

Järelevalvekolleegiumides osalevad pädevad ametiasutused ja Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) peavad tegema tihedat koostööd. 1. peatüki 2. jaos sätestatud konfidentsiaalsusnõuded ei takista pädevaid ametiasutusi vahetamast järelevalveasutuste kolleegiumides konfidentsiaalset teavet. Järelevalveasutuste kolleegiumide loomine ja toimimine ei mõjuta käesolevas direktiivis sätestatud pädevate ametiasutuste õigusi ja kohustusi.”;

b)

lõikes 2:

i)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järelevalvekolleegiumide töö üldtingimusi.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks järelevalvekolleegiumide töö üldtingimused.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu neljandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”;

ii)

kuues lõik asendatakse järgmisega:

„Konsolideeritud järelevalve eest vastutav pädev ametiasutus, kelle suhtes kohaldatakse 1. peatüki 2. jao kohaseid konfidentsiaalsusenõudeid, teavitab Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve) järelevalveasutuste kolleegiumi tegevusest, sealhulgas hädaolukordades, ning edastab Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) kogu teabe, mis on eriti oluline järelevalvealase tegevuse lähendamiseks.”

36)

Artikli 132 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

esimese lõigu järele lisatakse järgmised lõigud:

„Pädevad ametiasutused teevad käesoleva direktiivi kohaldamisel koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve) kooskõlas määrusega (EL) nr 1093/2010.

Pädevad ametiasutused Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks vastavalt käesolevale direktiivile ja määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 35 kohaselt.”;

b)

lisatakse järgmised lõigud:

„Pädevad ametiasutused võivad teatada Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) olukordadest, kui:

a)

pädev ametiasutus ei ole edastanud olulist teavet, või

b)

koostöötaotlust, eelkõige taotlust asjakohase teabe esitamiseks, ei ole rahuldatud või sellele ei ole vastatud mõistliku aja jooksul.

Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 sätete kohaldamist, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) seitsmendas lõigus osutatud juhtudel toimida kooskõlas talle määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 19 antud volitustega.”

37)

Artikli 140 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Konsolideeritud järelevalve eest vastutavad pädevad ametiasutused koostavad nimekirja artikli 71 lõikes 2 nimetatud finantsvaldusettevõtjatest. Need nimekirjad edastatakse teiste liikmesriikide pädevatele ametiasutustele, Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja komisjonile.”

38)

Artiklit 143 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)

esimese lõigu lõppu lisatakse järgmine lause:

„Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) aitab komisjoni ja Euroopa panganduskomiteed kõnealuste ülesannete täitmisel, sealhulgas seoses selliste juhiste ajakohastamisega.”;

ii)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Lõike 1 esimeses lõigus osutatud kontrolli teostav pädev ametiasutus võtab kõiki selliseid juhiseid arvesse. Selleks konsulteerib pädev ametiasutus enne otsuse tegemist Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve).”;

b)

lõike 3 neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Järelevalvemetoodikad peavad olema sellised, et nendega saaks saavutada konsolideeritud järelevalve käesolevas peatükis määratletud eesmärg id ning neist tuleb teatada muudele asjassepuutuvatele pädevatele ametiasutustele, Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja komisjonile.”

39)

Artiklisse144 lisatakse järgmised lõigud:

„Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks käesoleva artikli kohaselt avalikustatavate andmete vorm, struktuur, sisu ja tähtaeg. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

40)

Artiklisse 150 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et tagada käesoleva direktiivi ühtsed kohaldamistingimused järgmiste kohaldamistingimuste osas:

a)

V lisa punktid 15–17;

b)

V lisa punkti 23 lõig l seoses kriteeriumitega, millega määratakse kindlaks kogu töötasu moodustava põhi- ja muutuvtasu asjakohased suhtarvud, ning V lisa punkti 23 lõike o alalõige ii, et täpsustada instrumentide liigid, mis täidavad kõnealuses punktis sätestatud tingimusi;

c)

VI lisa 2. osa seoses punktis 12 osutatud kvantitatiivsete tegurite, punktis 13 osutatud kvalitatiivsete tegurite ja punktis 14 osutatud võrdlusalusega;

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

41)

Artiklit 156 muudetakse järgmiselt:

a)

mõiste „Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee” asendatakse mõistega „Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve)”;

b)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon kontrollib koostöös Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja liikmesriikidega ning võttes korrapäraselt arvesse Euroopa Keskpanga seisukohti, kas käesoleval direktiivil on koostoimes direktiiviga 2006/49/EÜ märkimisväärne mõju majandustsüklile, ja otsustab kontrolli tulemuste põhjal, kas võimalikud korrigeerivad meetmed on põhjendatud.”

Artikkel 10

Direktiivi 2006/49/EÜ muudatused

Direktiivi 2006/49/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 18 lisatakse järgmine lõige:

„5.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1093/2010 (38) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) võib töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada hindamismetoodikat, mille alusel pädevad ametiasutused lubavad asutustel kasutada sisemudeleid käesoleva direktiivi kohaseks kapitalinõuete arvutamiseks.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

2)

Artikli 22 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Kui pädevad ametiasutused loobuvad käesolevas artiklis sätestatud kapitalinõuete kohaldamisest konsolideeritud alustel, teavitavad nad sellest komisjoni ja Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve).”

3)

Artikli 32 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Pädevad ametiasutused teavitavad Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve), nõukogu ja komisjoni nimetatud korrast.”;

b)

lisatakse järgmine lõik:

„Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) annab välja suuniseid seoses käesolevas lõigus osutatud korraga.”

4)

Artikli 36 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid määravad ametiasutused, kelle pädevusse kuulub käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmine. Nad teavitavad sellest Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja komisjoni, näidates ära ülesannete jaotumise.”

5.

Artikli 38 lõikesse 1 lisatakse järgmised lõigud:

„Pädevad ametiasutused teevad käesoleva direktiivi kohaldamisel koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve) kooskõlas määrusega (EL) nr 1093/2010.

Pädevad ametiasutused esitavad Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) viivitamata kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks vastavalt käesolevale direktiivile ja määrusele (EL) nr 1093/2010, tehes seda kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 35.”

Artikkel 11

Direktiivi 2009/65/EÜ muudatused

Direktiivi 2009/65/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:

„8.   Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev ühtlustamine, võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1095/2010 (39) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada teavet, mis tuleb esitada pädevatele asutustele eurofondi tegevusloa taotlemisel.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

2)

Artikli 6 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) teavitatakse kõigist antud tegevuslubadest ning ta avaldab tegevusloa saanud fondivalitsejate loendi oma veebisaidil ja ajakohastab seda.”

3)

Artiklisse 7 lisatakse järgmine lõige:

„6.   Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:

a)

teavet, mida fondivalitseja tegevusloa taotlemisel tuleb esitada pädevatele asutustele, sealhulgas tegevuskava;

b)

lõike 2 kohaselt fondivalitseja suhtes kohaldatavaid nõudeid ning nõudeid, mida lõike 3 kohaselt esitatakse teates sisalduva teabe suhtes;

c)

olulist osalust omavate aktsionäride ja liikmete suhtes kohaldatavaid nõudeid, samuti täpsustada, millised asjaolud võivad takistada pädeva asutuse poolset tõhusat järelevalvet, nagu on sätestatud käesoleva direktiivi artikli 8 lõikes 1 ning direktiivi 2004/39/EÜ artikli 10 lõigetes 1 ja 2, vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 11.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused esimese lõigu punktides a ja b viidatud teabe esitamiseks.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010* artiklis 15 sätestatud korras.”

4)

Artikli 9 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriigid teavitavad Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ja komisjoni ka kõikidest üldistest probleemidest, mis eurofondidel tekivad oma osakute turustamisel mis tahes kolmandas riigis.

Komisjon uurib neid raskusi võimalikult kiiresti, et leida sobiv lahendus. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) aitab komisjoni selle ülesande täitmisel.”

5)

Artiklisse 11 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Selleks et tagada käesoleva direktiivi järjekindel ühtlustamine, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et koostada direktiivi 2004/39/EÜ artikli 10b lõikes 4 osutatud teabeelementide, mida kavandavad omandajad peavad teatises esitama, täielik loetelu, viitega ilma et see piiraks kõnealuse direktiivi artikli 10a lõike 2 kohaldamist.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks käesoleva artikli kohase pädevate asutuste vahelise konsulteerimise läbiviimise standardvormid, -mallid ja -menetlused ning teha viide direktiivi 2004/39/EÜ artikli 10 lõikele 4.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

6)

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3.   Ilma et see piiraks artikli 116 kohaldamist, võtab komisjon artikli 112 lõigetes 2–4 ning artiklites 112a ja 112b sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, millega määratakse kindlaks lõike 1 teise lõigu punktis a osutatud kord ja süsteemid ning lõike 1 teise lõigu punktis b osutatud ülesehitus ja korralduslikud nõuded huvide konflikti miinimumini viimiseks.”;

ii)

teine lõik jäetakse välja;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„4.   Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagasmiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks komisjoni vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaldamise tingimused lõikes 3 osutatud menetluste, korra, struktuuri ja organisatsiooniliste nõuete osas.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

8)

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 2 muudetakse järgmiselt

i)

esimese lõigu sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„2.   Ilma et see piiraks artikli 116 kohaldamist, võtab komisjon artikli 112 lõigetes 2–4 ning artiklites 112a ja 112b sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, tagamaks, et fondivalitseja täidab lõikes 1 kehtestatud kohustusi, eelkõige selleks, et:”;

ii)

teine lõik jäetakse välja;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„3.   Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks komisjoni vastu võetud delegeeritud õigusaktid lõikes 2 osutatud kriteeriumide, põhimõtete ja meetmete osas.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

9)

Artiklisse 17 lisatakse järgmine lõige:

„10.   Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev ühtlustamine, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millist teavet tuleb lõigete 1, 2, 3, 8 ja 9 kohaselt esitada.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused teabe edastamiseks lõigete 3 ja 9 kohaselt.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

10)

Artiklisse 18 lisatakse järgmine lõige:

„5.   Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev ühtlustamine, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millist teavet tuleb lõigete 1, 2 ja 4 kohaselt esitada.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused teabe edastamiseks lõigete 2 ja 4 kohaselt.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

10)

Artiklisse 20 lisatakse järgmine lõige:

„5.   Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev ühtlustamine, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määratleda teavet, mis tuleb esitada pädevatele asutustele teises liikmesriigis asutatud eurofondi valitsemise loa taotlemisel.

Komisjon võib esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastu võtta määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja tehniliste rakendusstandardite eelnõud, et kehtestada teabevahetuseks standardvormid, -mallid ja -menetlused.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

11)

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Kui fondivalitseja keeldub jätkuvalt esitamast fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi poolt vastavalt lõikele 2 taotletavat teavet või jätkab vastuvõtvas liikmesriigis kehtivate samas lõikes märgitud õigusnormide rikkumist hoolimata fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste võetud meetmetest või seetõttu, et need meetmed osutuvad ebapiisavaks või neid ei saa vastuvõtvas liikmesriigis rakendada, võivad fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võtta järgnevaid meetmeid:

a)

pärast päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele teatamist võtta asjakohaseid meetmeid, sealhulgas meetmeid artiklite 98 ja 99 alusel, edasise rikkumise takistamiseks või selle eest karistamiseks ning vajaduse korral kõnealuse fondivalitseja edasiste tehingute sooritamise tõkestamiseks oma territooriumil. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil saab fondivalitsejale kätte toimetada kõnealuste meetmete võtmiseks vajalikke õigusdokumente. Kui fondivalitseja vastuvõtvas liikmesriigis osutatav teenus on eurofondi valitsemine, võib fondivalitseja vastuvõttev liikmesriik nõuda fondivalitsejalt kõnealuse eurofondi valitsemise lõpetamist; või

b)

kui nende hinnangul on fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste võetud meetmed ebapiisavad, teatada kõnealusest olukorrast Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), kes võib võtta meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 19 antud volitustele.”;

b)

lõike 7 esimene ja teine lõik asendatakse järgmistega:

„7.   Enne lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud menetluse rakendamist võivad fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused eriolukorras võtta mis tahes ettevaatusmeetmeid, et kaitsta investorite ja muude selliste isikute huve, kellele osutatakse teenuseid. Komisjoni, Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ja teiste asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi teavitatakse sellistest meetmetest nii kiiresti kui võimalik.

Pärast konsulteerimist asjaomaste liikmesriikide pädevate asutustega võib komisjon otsustada, et kõnealune liikmesriik peab võetud meetmeid muutma või need tühistama, ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 17 kohaseid Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) volitusi.”;

c)

lõike 9 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„9.   Liikmesriigid teatavad Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ja komisjonile, mitu korda ja mis tüüpi juhtudel nad on keeldunud tegevusloa andmisest artikli 17 alusel või jätnud rahuldamata taotluse artikli 20 alusel või on võtnud meetmeid vastavalt käesoleva artikli lõikele 5.”

12)

Artikli 23 lõiget 6 muudetakse järgmiselt:

a)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„6.   Komisjon võib kooskõlas artikli 112 lõigetega 2–4 ja artiklites 112a ja 112b sätestatud tingimuste kohaselt võtta delegeeritud õigusaktidega meetmeid meetmete kohta, mida depositoorium peab võtma, et täita oma kohustusi seoses eurofondiga, mida valitseb teises liikmesriigis asutatud fondivalitseja, kaasa arvatud üksikasjad, mis tuleb lisada tüüplepingusse, mida depositoorium ja fondivalitseja peavad kasutama vastavalt lõikele 5.”;

b)

teine lõik jäetakse välja.

13)

Artiklile 29 lisatakse järgmised lõiked:

„5.   Käesoleva direktiivi järjepideva ühtlustamise tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:

a)

teavet, mida äriühinguna asutatud fondi tegevusloa taotlemisel tuleb esitada pädevatele asutustele, sealhulgas tegevuskava, ning

b)

asjaolusid, mis võivad takistada pädeva asutuse poolset tõhusat järelevalvet, nagu on ette nähtud lõike 1 punktis c.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

6.   Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused lõike 5 esimese lõigu punktis a osutatud teabe esitamiseks.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 15 sätestatud korras.”

14)

Artikli 32 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Liikmesriigid teavitavad Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ja komisjoni sellest, millised äriühinguna asutatud fondid kasutavad lõigetes 4 ja 5 sätestatud erandeid.”

15)

Artikli 33 lõiget 6 muudetakse järgmiselt:

a)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„6.   Komisjon võib kooskõlas artikli 112 lõigetega 2–4 ning artiklites 112a ja 112b sätestatud tingimuste kohaselt võtta delegeeritud õigusaktidega meetmeid meetmete kohta, mida depositoorium peab võtma, et täita oma kohustusi seoses eurofondiga, mida valitseb teises liikmesriigis asutatud fondivalitseja, kaasa arvatud üksikasjad, mis tuleb lisada tüüplepingusse, mida depositoorium ja fondivalitseja peavad kasutama vastavalt lõikele 5.”;

b)

teine lõik jäetakse välja.

16)

Artiklit 43 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 5:

i)

asendatakse esimene lõik järgmisega:

„5.   Komisjon võib vastavalt artikli 112 lõigetele 2–4 ning artiklites 112a ja 112b sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil võtta meetmeid, täpsustades üksikasjalikult lõigetes 1 ja 3 osutatud teabe sisu, vormi ning esitamise meetodi.”;

ii)

teine lõik jäetakse välja.

b)

lisatakse järgmine lõige:

„6.   Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks komisjoni vastu võetud delegeeritud õigusaktide rakendamise tingimused käesoleva artikli lõigete 1 ja 3 kohaselt esitatava teabe sisu ja vormi ning edastamise meetodi osas.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korrale.”

17)

Artiklisse 50 lisatakse järgmine lõige:

„4.   Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada sätteid, mis käsitlevad varaliike, millesse eurofond võib vastavalt käesolevale artiklile ja selliste sätetega seoses komisjoni poolt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele investeerida.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.”

18)

Artiklit 51 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Pädevad asutused tagavad, et kogu teave, mis saadakse kolmanda lõigu alusel ja mis koondatakse kõigi nende poolt kontrollitavate fondivalitsejate või äriühinguna asutatud fondide kohta, on süsteemsete riskide liidu tasandil jälgimise eesmärgil kättesaadav määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 35 kohaselt Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1092/2010 (finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta) (40) asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule nimetatud määruse artikli 15 kohaselt.

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Ilma et see piiraks artikli 116 kohaldamist võtab komisjon vastavalt artikli 112 lõigetele 2–4 ning artiklites 112a ja 112b sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, millega määratakse kindlaks:

a)

kriteeriumid fondivalitseja poolt vastavalt lõike 1 esimesele lõigule rakendatavate riskijuhtimise protseduuride adekvaatsuse hindamiseks;

b)

üksikasjalikud eeskirjad börsiväliste tuletisinstrumentide väärtuse täpse ja sõltumatu hindamise kohta; ning

c)

üksikasjalikud nõuded teabe sisu ja järgitava korra kohta fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele lõike 1 kolmandas lõigus viidatud teabe edastamisel.”;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„5.   Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks komisjoni vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaldamise tingimused lõikes 4 osutatud kriteeriumide ja eeskirjade osas.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

19)

Artikli 52 lõike 4 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid esitavad Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ja komisjonile esimeses lõigus osutatud võlakirjakategooriate loetelu ja nende emitentide loetelu, kellel on vastavalt õigusaktidele ja esimeses lõigus nimetatud järelevalve korrale õigus emiteerida käesolevas artiklis sätestatud kriteeriumidele vastavaid võlakirju. Loeteludele lisatakse teatis antavate tagatiste staatuse kohta. Komisjon ja Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) edastavad selle teabe viivitamata teistele liikmesriikidele koos kõigi märkustega, mida nad peavad asjakohaseks, ning teevad nimetatud teabe oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks. Artikli 112 lõikes 1 osutatud Euroopa väärtpaberikomitee võib selliste teadete üle vahetada arvamusi.”

20)

Artiklit 60 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 6:

i)

esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„6.   Komisjon võib võtta vastavalt artikli 112 lõigetes 2–4 ning artiklites 112a ja 112b sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktidega vastu meetmed, täpsustades järgmist:”;

ii)

teine lõik jäetakse välja;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„7.   Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks komisjoni vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaldamise tingimused lõikes 6 osutatud kokkulepete, meetmete ja menetluste osas.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

21)

Artiklit 61 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjon võib vastavalt artikli 112 lõigetele 2–4 ning artiklites 112a ja 112b sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu võtta meetmed, millega määratakse täpsustatakse täiendavalt:

a)

üksikasjad, mis tuleb lisada lõikes 1 osutatud kokkuleppesse; ning

b)

lõikes 2 osutatud rikkumised, millel on negatiivne mõju investor-eurofondile.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„4.   Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks komisjoni vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaldamise tingimused lõikes 3 osutatud kokkulepete, meetmete ja rikkumiste osas.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

22)

Artikli 62 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Komisjon võib vastavalt artikli 112 lõigetele ning artiklites 112a ja 112b sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu võtta meetmed, millega täpsustatakse lõike 1 esimeses lõigus viidatud kokkuleppe sisu.”

23)

Artiklit 64 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Komisjon võib vastavalt artikli 112 lõigetele 2–4 ning artiklites 112a ja 112b sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu võtta meetmed, millega täpsustatakse:

a)

lõikes 1 osutatud teabe esitamise viis ja vorm või

b)

kui investor-eurofond kannab vastutasuks osakute eest kõik või osa oma varast üle ühiseurofondile, sellise makse hindamise ja auditeerimise kord ning investor-eurofondi depositooriumi roll kõnealuses protsessis.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„5.   Teabe esitamise viisi ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks komisjoni vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaldamise tingimused lõikes 4 osutatud esitatava teabe vormi ja viisi ning menetluse osas.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

24)

Artiklisse 69 lisatakse järgmine lõige:

„5.   Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada sätteid, mis käsitlevad prospekti sisu, I lisa kohast aastaaruannet ja poolaastaaruannet ning kõnealuste dokumentide vormingut.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.”

25)

Artikli 75 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Komisjon võib vastavalt artikli 112 lõigetele 2–4 ning artiklites 112a ja 112b sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil võtta meetmeid, millega määratakse kindlaks konkreetsed tingimused, mis peavad olema täidetud prospekti esitamise korral kas muul püsival andmekandjal kui paberil või veebisaidil, mida ei loeta püsivaks andmekandjaks.”

26)

Artiklit 78 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.   Komisjon võtab vastavalt artiklile 112 lõigetele 2–4 ning artiklites 112a ja 112b sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, millega täpsustatakse:

a)

vastavalt lõigetele 2, 3 ja 4 investorile esitatava põhiteabe üksikasjalik ja ammendav sisu;

b)

järgmistel juhtudel investorile esitatava põhiteabe üksikasjalik ja ammendav sisu:

i)

eri investeerimisüksustega eurofondide puhul teatava investeerimisüksuse osakuid märkivale investorile esitatav põhiteave, sealhulgas teave selle kohta, kuidas vahetada investeerimisüksust ja millised on sellega seotud kulud;

ii)

eri klassi aktsiaid pakkuvate eurofondide puhul teatava klassi aktsiaid märkivale investorile esitatav põhiteave;

iii)

fond-fondis-struktuuri puhul sellisele investorile esitatav põhiteave, kes märgib teistesse eurofondidesse või artikli 50 lõike 1 punktis e osutatud investeerimisfondidesse investeeriva eurofondi osakuid;

iv)

investor- ja ühiseurofondi struktuuri puhul investor-eurofondi osakuid märkivale investorile esitatav põhiteave; ning

v)

struktureeritud, kapitalikaitse ja muude samalaadsete eurofondide puhul investorile seoses sellise eurofondi eriomadustega esitatav põhiteave, ning

c)

lõike 5 kohaselt investorile esitatava põhiteabe vormi ja esitluse üksikasjad.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„8.   Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks komisjoni poolt kooskõlas lõikega 7 vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaldamise tingimused seoses lõikes 3 osutatud teabega.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

27)

Artikli 81 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjon võib vastavalt artikli 112 lõigetele 2–4 ning artiklites 112a ja 112b sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil võtta meetmeid, millega määratakse kindlaks konkreetsed tingimused, mis peavad olema täidetud investorile esitatava põhiteabe esitamise korral kas muul püsival andmekandjal kui paberil või veebisaidil, mida ei loeta püsivaks andmekandjaks.”

28)

Artiklisse 83 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks käesoleva artikli nõuded seoses laenuvõtmisega

Komisjonile on delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.”

29)

Artiklisse 84 lisatakse järgmine lõige:

„4.   Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada regulatiivsete standardite eelnõud, et täpsustada tingimused, mida eurofond peab täitma lõike 2 punkti a kohasel eurofondi osakute tagasiostmise või -võtmise ajutisel peatamisel, kui otsus peatamise kohta on tehtud.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.”

30)

Artikkel 95 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 95

1.   Komisjon võib vastavalt artikli 112 lõigetele 2–4 ning artiklites 112a ja 112b sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu võtta meetmed, millega täpsustatakse:

a)

artikli 91 lõikes 3 osutatud teabe ulatus;

b)

eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele vastavalt artikli 93 lõikele 7 nõutud juurdepääsu lihtsustamine artikli 93 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teabele ja dokumentidele.

2.   Artikli 93 ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmist:

a)

sellise teate ühtlustatud sisu ja näidisvorm, mida eurofond kasutab teate esitamiseks artikli 93 lõike 1 kohaselt, kaasa arvatud viide dokumendile, mille kohta tõlge on tehtud;

b)

artikli 93 lõikes 3 osutatud ühtlustatud kinnituse vorm ja sisu, mida kasutavad liikmesriikide pädevad asutused;

c)

pädevate asutuste vahelise sellise teabevahetuse, sealhulgas sellise elektroonilise teabevahetuse kord, mille abil teavitatakse artikli 93 alusel.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

31)

Artikli 97 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes täidavad käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi. Nad teavitavad sellest Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ja komisjoni, näidates ära ülesannete jaotumise.”

32)

Artiklit 101 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmine lõige:

„2a.   Pädevad asutused teevad käesoleva direktiivi kohaldamisel koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010.

Pädevad asutused esitavad Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) viivitamata kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 35 kohaselt.”;

b)

lõiked 8 ja 9 asendatakse järgmisega:

„8.   Pädevad asutused võivad teatada Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) olukordadest, kui:

a)

artiklis 109 sätestatud taotlust teabe esitamiseks ei rahuldatud või sellele ei ole vastatud mõistliku aja jooksul;

b)

artiklis 110 sätestatud kontrolli või uurimise läbiviimise taotlust ei rahuldatud või sellele ei ole vastatud mõistliku aja jooksul või

c)

taotlust lubada pädeva asutuse ametnikul osaleda teise liikmesriigi pädevate asutuste ametnike läbiviidavates toimingutes ei rahuldatud või sellele ei ole vastatud mõistliku aja jooksul.

Ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 258 kohaldamist, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) esimeses lõigus osutatud juhtudel toimida kooskõlas talle määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 19 antud volitustega, ilma et see piiraks võimalusi keelduda teabe saamiseks või uurimise läbiviimiseks esitatud taotluse alusel toimida, nagu on ette nähtud käesoleva artikli lõikes 6, ega Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võimet toimida sellistel juhtudel nimetatud määruse artikli 17 kohaselt.

9.   Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja tehniliste rakenduslike standardite eelnõud, et kehtestada ühised menetlused pädevatele asutustele koostöö tegemiseks lõigetes 4 ja 5 osutatud kohapealse kontrolli ja uurimise läbiviimisel.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

33)

Artiklit 102 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2.   Lõikega 1 ei takistata liikmesriikide pädevatel asutustel teabe vahetamist vastavalt käesolevale direktiivile või eurofondide või nende äritegevusele kaasaaitavate äriühingute suhtes kohaldatavale muudele liidu õigusaktidele ega kõnealuse teabe edastamist Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010 või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule. Kõnealuse teabe puhul kehtib lõikes 1 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus.”;

b)

lõikele 5 lisatakse järgmine punkt:

„d)

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (41) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (42) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.

34)

Artiklit 103 muudetakse järgmisetl:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Liikmesriigid teevad Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatavaks nende asutuste nimed, kes vastavalt lõikele 1 võivad teavet saada.”

b)

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.   Liikmesriigid teevad Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatavaks nende asutuste või organite nimed, kes vastavalt lõikele 4 võivad teavet saada.”

35)

Artikkel 105 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 105

Käesoleva direktiivi kohaste teabevahetust käsitlevate sätete ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks tingimused seoses pädevate asutuste vahelise teabevahetuse korraga ning pädevate asutuste ja Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) vahelise teabevahetuse korraga.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.”

36)

Artikli 108 lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

a)

esimese lõigu punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

vajaduse korral teatatakse kõnealusest olukorrast Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), kes võib võtta meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 kohaselt antud volitustele.”;

b)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjoni ja Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) teavitatakse viivitamata mis tahes meetmetest, mida on võetud esimese lõigu punkti a kohaselt.”

37)

XIII peatüki pealkiri asendatakse järgmisega.

38)

Artikkel 111 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 111

Komisjon võib võtta vastu käesoleva direktiivi tehnilised muudatused järgmistes valdkondades:

a)

mõistete selgitamine käesoleva direktiivi järjepideva ühtlustamise ja ühtse kohaldamise tagamiseks kogu liidus või

b)

terminite ühtlustamine ja määratluste vormistamine kooskõlas hilisemate avatud investeerimisfonde ja nendega seotud küsimusi reguleerivate õigusaktidega.

Esimese lõigus osutatud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 112 lõigetele 2–4 ning artiklites 112a ja 112b sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil.”

39)

Artikkel 112 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 112

1.   Komisjoni aitab komisjoni otsusega 2001/528/EÜ loodud Euroopa väärtpaberikomitee.

2.   Komisjonile antakse neljaks aastaks alates 4. jaanuarist 2011 õigus võtta vastu artiklites 12, 14, 23, 33, 43, 51, 60, 61, 62, 64, 75, 78, 81, 95 ja 111 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon koostab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne nelja-aastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu need kooskõlas artikliga 112a tagasi võtab.

3.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.   Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 112a ja 112b sätestatud tingimusi.”

40)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 112a

Delegeerimise tagasivõtmine

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 12, 14, 23, 33, 43, 51, 60, 61, 62, 64, 75, 78, 81, 95 ja 111 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2.   Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist.

3.   Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. See avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 112b

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kolme kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kolme kuu võrra.

2.   Kui pärast lõikes 1 viidatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakt võidakse avaldada Euroopa Liidu Teatajas ning see võib jõustuda enne nimetatud ajavahemiku lõppemist, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et ei kavatse vastuväiteid esitada.

3.   Kui kas Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid lõikes 1 viidatud ajavahemiku jooksul, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid ELi toimimise lepingu artikli 296 kohaselt.”

Artikkel 12

Läbivaatamine

Komisjon esitab 1. jaanuariks 2014 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kas Euroopa järelevalveasutused on esitanud käesoleva direktiiviga ette nähtud regulatiivsete tehniliste standardite ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud (sõltumata sellest, kas selline esitamine on kohustuslik või mittekohustuslik), koos asjakohaste ettepanekutega.

Artikkel 13

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi artikli 1 lõigete 1 ja 2, artikli 2 lõike 1 punkti a, lõigete 2, 5, 7 ja 9 ning lõike 11 punkti b, artikli 3 lõike 4 ning lõike 6 punktide a ja b, artikli 4 lõike 1 punkti a ning lõike 3, artikli 5 lõike 5 punkti a, lõike 5 punkti b esimese lõigu, lõigete 6, 8, 9 (seoses direktiivi 2003/71/EÜ artikli 18 lõikega 3) ning 10, lõike 11 punktide a ja b ning lõike 12, artikli 6 lõike 1 (seoses direktiivi 2004/39/EÜ artikli 5 lõike 3 esimese lõiguga), lõike 3, lõike 5 pukti a, lõigete 10, 13, 14 ja 16, lõike 17 punktide a ja b, lõike 18, lõike 19 (seoses direktiivi 2004/39/EÜ artikli 53 lõike 3 esimese lõiguga), lõike 21 punktide a ja b, lõike 23 punkti b, lõigete 24, 25 ja 27, artikli 7 lõike 12 punkti a, lõigete 13, 14, 15 ja 16, artikli 9 lõike 1 punkti a, lõigete 2, 3, 4, 10, 11, 12, 15, 16, 17, 18, 20, 29 ja 32, lõike 33 punktide a ja b, lõike 33 punkti d alapunktide ii-iv, lõigete 34 ja 35, lõike 36 punkti b alapunkti ii, lõike 37 punkti b, lõigete 38 ja 39, artikli 10 lõike 2, lõike 3 punkti a ning lõike 4, artikli 11 lõigete 2, 4, 11, 14, 19 ja 31, direktiivi 2009/65/EÜ artikli 101 lõike 8 osas artikli 11 lõike 32 punkti b, ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõigete 33, 34 ja 36 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2011. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamise päeva Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 15

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 24. november 2010

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

O. CHASTEL


(1)  18. märtsi 2010. aasta arvamus (ELT C 87, 1.4.2010, lk 1).

(2)  18. märtsi 2010. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  Euroopa Parlamendi 22. septembri 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 17. novembri 2010. aasta otsus.

(4)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 12.

(5)  Vt käesoleva Eurropa Liidu Teataja lk 48.

(6)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 84.

(7)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(8)  ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

(9)  ELT L 345, 31.12.2003, lk 64.

(10)  EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45.

(11)  ELT L 235, 23.9.2003, lk 10.

(12)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 201.

(13)  EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45.

(14)  ELT L 35, 11.2.2003, lk 1.

(15)  ELT L 96, 12.4.2003, lk 16.

(16)  ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.

(17)  ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.

(18)  ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.

(19)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.”

(20)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

(21)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.

(22)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.”;

(23)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.”

(24)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.”

(25)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.”;

(26)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.”

(27)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.”;

(28)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.”

(29)  ELT L 96, 12.4.2003, lk 16.”;

(30)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.”

(31)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.”;

(32)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

(33)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.

(34)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.”

(35)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.”;

(36)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.”;

(37)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.”.

(38)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.”.

(39)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.”

(40)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.”;

(41)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

(42)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.”.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

15.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 331/162


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1096/2010,

17. november 2010,

millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artikli 127 lõiget 6,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Finantskriis on toonud esile olulised puudujäägid finantsjärelevalves, mis ei suutnud prognoosida ebasoodsaid arenguid makrotasandi usaldatavusjärelevalve valdkonnas ning vältida ülemääraste riskide kuhjumist finantssektoris, ja mis on eriti esile toonud makrotasandi usaldatavusjärelevalve nõrku kohti.

(2)

Komisjon tegi 2008. aasta novembris Jacques de Larosière’i juhitud kõrgetasemelisele töörühmale („de Larosière’i töörühm”) ülesandeks esitada komisjonile soovitused selle kohta, kuidas tugevdada Euroopa järelevalvekorda, et paremini kaitsta kodanikke ja taastada usaldus finantssüsteemi vastu.

(3)

De Larosière’i töörühm soovitas 25. veebruari 2009. aasta lõpparuandes lisaks muudele aspektidele luua liidu tasandil asutus, mille ülesanne on teostada järelevalvet kogu finantssüsteemi riskide üle.

(4)

Komisjon tervitas ja toetas igati 4. märtsi 2009. aasta teatises „Euroopa majanduse elavdamine” de Larosière’i töörühma esitatud soovitusi. Euroopa Ülemkogu jõudis 19. ja 20. märtsil 2009. aastal toimunud kohtumisel kokkuleppele, et liidus on vaja täiustada finantseerimisasutuste tegevust reguleerivaid õigusakte ja kõnealuste asutuste järelevalvet ning et tegevuse aluseks võetakse de Larosière’i töörühma aruanne.

(5)

Komisjon sätestas 27. mai 2009. aasta teatises „Euroopa finantsjärelevalve” ELi tasandil finantsstabiilsuse tagamise praeguse korra mitmed ELi tasandil läbiviidavad reformid, täpsemalt ka makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest vastutatava Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomise. Nõukogu 9. juunil 2009 ja Euroopa Ülemkogu oma 18. ja 19. juuni 2009. aasta kohtumistel toetasid komisjoni seisukohta ja tervitasid komisjoni kavatsust esitada õigusaktide ettepanekud, et oleks võimalik kehtestada uus raamistik.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1092/2010 (3) loodi liidu tasandil finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve ja asutati Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.

(7)

Võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) kogemusi makrotasandi usaldatavusjärelevalve alal, saab EKP oluliselt kaasa aidata liidu finantssüsteemi tõhusale usaldatavusjärelevalvele makrotasandil.

(8)

EKP peaks tagama Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi (sekretariaat) ning eraldama sel eesmärgil vajalikud inim- ja rahalised ressursid. Sekretariaadi töötajate suhtes tuleks seetõttu kohaldada EKP töötajate teenistustingimusi. Eelkõige tuleks EKP 9. juuni 1998. aasta otsuse (Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimuste vastuvõtmise kohta), mida on muudetud 31. märtsi 1999. aasta otsusega (EKP/1998/4), (4) preambuli kohaselt EKP töötajad tööle võtta liikmesriikide kodanike seast võimalikult laialt geograafiliselt alalt.

(9)

Nõukogu jõudis 9. juunil 2009 järeldusele, et EKP peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule pakkuma tuge analüüsi, statistika, halduse ja logistika valdkonnas. Kuna Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesandeks on hõlmata finantsstabiilsuse kõiki aspekte ja valdkondi, peaks EKP kaasama liikmesriikide keskpangad ja järelevalveasutused, et nad annaksid oma spetsiifilisi ekspertteadmisi. Seega tuleks kasutada Euroopa Liidu toimimise lepinguga ettenähtud võimalust anda EKPle eriülesandeid, mis käsitlevad usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvega seotud poliitikat, tehes talle ülesandeks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi töö tagamise.

(10)

EKPle tuleks teha ülesandeks pakkuda Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule tuge statistika valdkonnas. Käesolevas määruses sätestatud teabe kogumine ja töötlemine, mis on vajalik Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete täitmiseks, peaks seetõttu toimuma Euroopa Keskpankade Süsteemi ja EKP põhikirja artikli 5 ning nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2533/98 (statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt) (5) alusel. Sellele vastavalt tuleks EKP või Euroopa Keskpankade Süsteemi kogutud salajast statistilist teavet Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga jagada. Samuti ei tohiks käesoleva määruse kohaldamine piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruse (EÜ) nr 223/2009 (Euroopa statistika kohta) (6) kohaldamist.

(11)

Sekretariaat peaks ette valmistama Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu koosolekuid ning toetama selle haldusnõukogu, juhtkomitee, tehnilise nõuandekomitee ja teadusliku nõuandekomitee tööd. Sekretariaat peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu nimel koguma teavet, mis on vajalik selle ülesannete täitmiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Liikmed

Euroopa Keskpanga (EKP) president ja asepresident on määruse (EL) nr 1092/2010 alusel asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu liikmed.

Artikkel 2

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevuse toetamine

EKP tagab sekretariaadi, mis pakub Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule tuge analüüsi, statistika, halduse ja logistika valdkonnas. Sekretariaadi ülesanded, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 4 lõikes 4, hõlmavad eelkõige järgmist:

a)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu koosolekute ettevalmistamine;

b)

vastavalt Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklile 5 ning käesoleva määruse artiklile 5 teabe, sealhulgas statistilise teabe, kogumine ja töötlemine Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu nimel ja selleks, et võimaldada tal oma ülesandeid täita;

c)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule tema ülesannete täitmiseks vajalike analüüside ettevalmistamine, tuginedes liikmesriikide keskpankade ja järelevalveasutuste tehnilistele nõuannetele;

d)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule toetuse osutamine rahvusvahelise koostöö korraldamiseks teiste oluliste asutustega makrotasandi usaldatavusjärelevalve küsimustes;

e)

haldusnõukogu, juhtkomitee, tehnilise nõuandekomitee ja teadusliku nõuandekomitee töö toetamine.

Artikkel 3

Sekretariaadi struktuur

1.   EKP tagab sekretariaadi ülesannete täitmiseks vajalikud inim- ja rahalised ressursid.

2.   EKP määrab ametisse sekretariaadi juhataja, konsulteerides selleks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukoguga.

Artikkel 4

Haldamine

1.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu nimel annab sekretariaadi juhatajale juhiseid Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ja juhtkomitee.

2.   Sekretariaadi juhataja või tema esindaja osaleb Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu, juhtkomitee, tehnilise nõuandekomitee ja teadusliku nõuandekomitee koosolekutel.

Artikkel 5

Teabe kogumine Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu nimel

1.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu määrab kindlaks teabe, mida ta vajab oma ülesannete täitmiseks, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1092/2010 artiklis 3. Selleks kogub sekretariaat Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu nimel vajalikku teavet korrapäraselt või konkreetsete ülesannete täitmiseks ning tehes seda kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikliga 15 ja käesoleva määruse artikli 6 kohaselt.

2.   Sekretariaat teeb Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu nimel Euroopa järelevalveasutustele kättesaadavaks riske käsitleva teabe, mida nad vajavad oma ülesannete täitmiseks.

Artikkel 6

Teabe ja dokumentide konfidentsiaalsus

1.   Ilma et see piiraks kriminaalõiguse kohaldamist, ei tohi sekretariaat avaldada ühelegi isikule ega ametiasutusele väljaspool Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu talle ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet, välja arvatud kokkuvõttena või üldistatuna, nii et üksikut finantsinstitutsiooni ei ole võimalik tuvastada.

2.   Sekretariaat tagab, et dokumendid esitatakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule viisil, millega tagatakse nende konfidentsiaalsus.

3.   EKP tagab käesoleva määruse kohaste EKP ülesannete täitmiseks sekretariaadi poolt vastuvõetud teabe konfidentsiaalsuse. EKP loob sisemehhanismid ja võtab vastu sise-eeskirjad, et tagada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu nimel sekretariaadi poolt kogutud teabe kaitse. EKP töötajad täidavad kohaldatavaid ametisaladuse nõudeid.

4.   Käesoleva määruse kohaldamise tulemusena EKP poolt taotletud teavet kasutatakse üksnes artiklis 2 osutatud eesmärkidel.

Artikkel 7

Juurdepääs dokumentidele

1.   Sekretariaat tagab, et kohaldatakse Euroopa Keskpanga 4. märtsi 2004. aasta otsust üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Keskpanga dokumentidele (EKP/2004/3) (7).

2.   Otsuse EKP/2004/3 kohaldamise praktiline kord Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga seonduvate dokumentide suhtes võetakse vastu 17. juuniks 2011.

Artikkel 8

Läbivaatamine

Nõukogu vaatab käesoleva määruse läbi hiljemalt 17. detsembriks 2013, võttes arvesse komisjoni aruannet. Pärast Euroopa Keskpanga ja Euroopa järelevalveasutuste arvamuse saamist otsustab nõukogu, kas käesolev määrus tuleks läbi vaadata.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 16. detsembrist 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. november 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

D. REYNDERS


(1)  22. septembri 2010. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT C 270, 11.11.2009, lk 1.

(3)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(4)  EÜT L, 125, 19.5.1999, lk 32.

(5)  EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

(6)  ELT L 87, 31.3.2009, lk 164.

(7)  ELT L 80, 18.3.2004, lk 42.