1.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 258/1

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1174/2005 (2) kehtestas nõukogu Hiina Rahvavabariigist pärit käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ja nõudis lõplikult sisse nende suhtes kehtestatud ajutise tollimaksu. Nelja äriühingu suhtes on kehtestatud individuaalsed tollimaksumäärad, mis ulatuvad 7,6 – 39,9 %. Kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär on 46,7 %. Määrusega (EÜ) nr 684/2008 (3) täpsustati määrusega (EÜ) nr 1174/2005 kehtestatud dumpinguvastaste meetmete kohaldamisala.

(2)

Hiina Rahvavabariigist pärit käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade üks eksportiv tootja esitas komisjonile taotluse algatada määruse (EÜ) nr 1174/2005 läbivaatamine seoses uue eksportijaga vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4.

(3)

Taotluse esitas äriühing Crown Equipment (Suzhou) Company Limited (edaspidi „Crown Suzhou” või „taotluse esitaja”).

(4)

Taotluse esitaja väitis, et ta tegutses turumajanduse tingimustes ja et ta ei eksportinud vaatlusalust toodet Euroopa Ühendusse uurimisperioodil, mille põhjal dumpinguvastased meetmed olid kehtestatud, st ajavahemikul 1. aprillist 2003 kuni 31. märtsini 2004 (edaspidi „esialgne uurimisperiood”), ja et ta ei ole olnud seotud ühegi vaatlusalust toodet eksportiva tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse eespool nimetatud meetmeid. Sellele lisaks väidab taotluse esitaja, et ta alustas käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade ühendusse eksportimist pärast esialgse uurimisperioodi lõppu.

(5)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja ühenduse asjaomasele tootmisharule märkuste esitamise võimaluse andmist tegi komisjon kindlaks, et on olemas piisavad tõendid, mis õigustavad uut eksportijat käsitleva läbivaatamise algatamist vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4, ning algatas määrusega (EÜ) nr 52/2009 (4) taotluse esitaja suhtes määruse (EÜ) nr 1174/2005 läbivaatamise (edaspidi „läbivaatamine”).

(6)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 52/2009 artiklile 2 tunnistati kehtetuks dumpinguvastane tollimaks 46,7 %, mis oli kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1174/2005 taotluse esitaja toodetud käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade impordi suhtes. Samal ajal anti tolliasutustele vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5 korraldus astuda samme asjaomase impordi registreerimiseks.

(7)

Vaatlusalune toode on sama, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 1174/2005 (muudetud määrusega (EÜ) nr 684/2008), st Hiina Rahvavabariigist pärit, praegu CN-koodide ex 8427 90 00 ja ex 8431 20 00 alla kuuluvad käsikahveltõstukid ja nende olulised osad, st kered ja hüdraulikaseadmed. Käsikahveltõstukid on määratletud kui ratastega ja kaubaaluste käitlemiseks ette nähtud tõstekahvlitega seadmed, mis on ette nähtud liigendkäepideme abil käsitsi lükkamiseks, tõmbamiseks ja juhtimiseks siledal, tasasel ja kõval pinnal. Käsikahveltõstukid on ette nähtud koorma tõstmiseks (käepideme pumpamise abil) üksnes transportimiseks vajalikule kõrgusele ning neil puuduvad lisafunktsioonid ja -kasutusalad, nagu näiteks i) koormate teisaldamine ja tõstmine koormate kõrgemale paigutamiseks või koormate ladustamise hõlbustamiseks, ii) ühe kaubaaluse paigutamine teise peale (virnastajad), iii) koorma tõstmine töötasapinnale (käärkahveltõstukid) ja iv) koormate tõstmine ja kaalumine (kaaluga kahveltõstukid).

(8)

Komisjon teatas taotluse esitajale, ühenduse tootmisharu ja eksportiva riigi esindajatele ametlikult läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist määruses (EÜ) nr 52/2009 sätestatud tähtaja jooksul.

(9)

Komisjon talitused saatsid taotlejale ka turumajandusliku kohtlemise taotluse ankeedi ja küsimustiku ning said vastused selleks määratud tähtaegade jooksul.

(10)

Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008.

(11)

Komisjonile 22. mail 2009 saadetud kirjaga võttis Crown Suzhou algmääruse artikli 11 lõike 4 kohase uut eksportijat käsitleva taotluse ametlikult tagasi.

(12)

Kaaluti, kas on õigustatud uurimise jätkamine ex officio. Komisjon leidis, et uurimise lõpetamine ei mõjuta juba kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid, et kõigi muude äriühingute suhtes kehtiv tollimaksumäär tuleks Crown Suzhou suhtes tagasiulatuvalt taaskehtestada ja et selline lõpetamine ei oleks vastuolus ühenduse huvidega. Seega tuleks uurimine lõpetada.

(13)

Huvitatud isikutele teatati kavatsusest uurimine lõpetada ja taaskehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks Crown Suzhou poolt toodetava ja ühendusse ekspordiks müüdava vaatlusaluse toote impordi suhtes ja neile anti võimalus esitada märkusi. Märkusi, mis võiksid seda otsust muuta, ei laekunud.

(14)

Seega jõuti järeldusele, et ühendusse imporditavate Hiina Rahvavabariigist pärit, praegu CN-koodide ex 8427 90 00 ja ex 8431 20 00 alla kuuluvate, Crown Suzhou toodetavate ja ühendusse müügiks eksporditavate käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade, st kerede ja hüdraulikaseadmete suhtes tuleks kohaldada määrusega (EÜ) nr 1174/2005 kõigi muude äriühingute suhtes kehtestatud üleriigilist tollimaksumäära (46,7 %) ning et kõnealune tollimaksumäär tuleks taaskehtestada.

(15)

Eespool kirjeldatud uurimistulemustest lähtudes tuleks alates määruse (EÜ) nr 52/2009 jõustumise kuupäevast maksustada tagasiulatuvalt Crown Suzhou suhtes kohaldatava dumpinguvastase tollimaksuga kõnealuse määruse artikli 3 kohaselt registreeritud vaatlusaluse toote import.

(16)

Läbivaatamine ei mõjuta kuupäeva, mil määrusega (EÜ) nr 1174/2005 kehtestatud meetmed kaotavad kehtivuse algmääruse artikli 11 lõike 2 alusel,

1.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 258/4

1.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 258/6

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 10 001001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002, ex 1005 (välja arvatud hübriidseemned) ja ex 1007 (välja arvatud hübriidkülviseeme) alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 00, 1005 10 90, 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind on artiklis 4 täpsustatud korras iga päeva kohta määratud tüüpiliste CIF-impordihindade keskmine.

(4)

Seepärast tuleks alates 1. oktoobrist 2009 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni,

1.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 258/9

(1)

Nõukogu 16. jaanuari 2009. aasta määruses (EÜ) nr 43/2009, millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2009. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2009. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu on vaja keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

1.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 258/11

(1)

Nõukogu esimest 9. märtsi 1968. aasta direktiivi 68/151/EMÜ (tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks) (4) on korduvalt oluliselt muudetud (5). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Avalikustamist, äriühingute, eelkõige aktsiaseltside ja teiste piiratud vastutusega äriühingute kohustuste kehtivust ja äriühingute asutamise õigustühisust käsitlevate liikmesriikide õigusnormide kooskõlastamine on eriti tähtis eelkõige kolmandate isikute huvide kaitseks.

(3)

Äriühingu põhidokumendid peaksid olema avalikustatud, et kolmandad isikud saaksid tutvuda nende sisuga ja muu äriühingut puudutava teabega, eelkõige andmetega isikute kohta, kellel on õigus esindada äriühingut.

(4)

Ilma et see piiraks liikmesriikide õigusaktides kehtestatud olulisi nõudeid ja formaalsusi, peaks äriühingul olema võimalus valida, kas esitada nõutavad dokumendid ja andmed paberkandjal või elektroonilisel kujul.

(5)

Huvitatud isikul peaks olema võimalik saada registrist dokumentide ja andmete koopia nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul.

(6)

Liikmesriigil peaks olema võimalik otsustada nõutavate dokumentide ja andmete avalikustamiseks määratud ametlikku väljaannet üllitada kas paberkandjal või elektroonilisel kujul, või tagada avalikustamine võrdväärselt tõhusate kanalite kaudu.

(7)

Lihtsustada tuleks piiriülest juurdepääsu äriühinguid puudutavale teabele, lubades lisaks nõutavate dokumentide ja andmete kohustuslikule avaldamisele ühes äriühingu liikmesriigis lubatud keeles ka nende vabatahtlikku registreerimist teistes keeltes. Heausksetel kolmandatel isikutel peaks olema võimalik neid tõlkeid usaldada.

(8)

On asjakohane selgitada, et käesolevas direktiivis sätestatud kohustuslikud andmed peavad olema toodud kõigis äriühingu dokumentides ja tellimiskviitungitel, olgu need siis paberkandjal või mis tahes muul kujul. Tehnoloogia arengu seisukohalt on samuti asjakohane sätestada, et need andmed oleksid toodud kõigi äriühingute veebilehtedel.

(9)

Kolmandate isikute kaitse peaks olema tagatud normidega, millega on maksimaalselt piiratud äriühingu nimel võetud kohustuste kehtetuse alused.

(10)

Tagamaks äriühingu ja kolmandate isikute, samuti äriühingu liikmete vaheliste suhete õiguskindlust, on vaja piirata asutamise õigustühisuse aluseid ning tühisuse tunnustamise otsuse tagasiulatuvust, samuti kinnitada lühike tähtaeg, mille jooksul kolmandad isikud võivad sellise otsuse vaidlustada.

(11)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas esitatud direktiivide riigisisesesse õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega,

—

Belgias:

—

Bulgaarias:

акционерно дружество, дружество с ограничена отговорност, командитно дружество с акции;

—

Tšehhi Vabariigis:

společnost s ručením omezeným, akciová společnost;

—

Taanis:

aktieselskab, kommanditaktieselskab, anpartsselskab;

—

Saksamaal:

die Aktiengesellschaft, die Kommanditgesellschaft auf Aktien, die Gesellschaft mit beschränkter Haftung;

—

Eestis:

aktsiaselts, osaühing;

—

Iirimaal:

companies incorporated with limited liability;

—

Kreekas:

ανώνυμη εταιρία, εταιρία περιωρισμένης ευθύνης, ετερόρρυθμη κατά μετοχές εταιρία;

—

Hispaanias:

la sociedad anónima, la sociedad comanditaria por acciones, la sociedad de responsabilidad limitada;

—

Prantsusmaal:

la société anonyme, la société en commandite par actions, la société à responsabilité limitée, la société par actions simplifiée;

—

Itaalias:

società per azioni, società in accomandita per azioni, società a responsabilità limitata;

—

Küprosel:

δημόσιες εταιρείες περιορισμένης ευθύνης με μετοχές ή με εγγύηση, ιδιωτικές εταιρείες περιορισμένης ευθύνης με μετοχές ή με εγγύηση;

—

Lätis:

akciju sabiedrība, sabiedrība ar ierobežotu atbildību, komanditsabiedrība;

—

Leedus:

akcinė bendrovė, uždaroji akcinė bendrovė;

—

Luksemburgis:

la société anonyme, la société en commandite par actions, la société à responsabilité limitée;

—

Ungaris:

részvénytársaság, korlátolt felelősségű társaság;

—

Maltal:

kumpannija pubblika / public limited liability company, kumpannija privata / private limited liability company;

—

Hollandis:

naamloze vennootschap, besloten vennootschap met beperkte aansprakelijkheid;

—

Austrias:

die Aktiengesellschaft, die Gesellschaft mit beschränkter Haftung;

—

Poolas:

spółka z ograniczoną odpowiedzialnością, spółka komandytowo-akcyjna, spółka akcyjna;

—

Portugalis:

a sociedade anónima de responsabilidade limitada, a sociedade em comandita por acções, a sociedade por quotas de responsabilidade limitada;

—

Rumeenias:

societate pe acțiuni, societate cu răspundere limitată, societate în comandită pe acțiuni;

—

Sloveenias:

delniška družba, družba z omejeno odgovornostjo, komaditna delniška družba;

—

Slovakkias:

akciová spoločnosť, spoločnosť s ručením obmedzeným;

—

Soomes:

yksityinen osakeyhtiö / privat aktiebolag, julkinen osakeyhtiö / publikt aktiebolag;

—

Rootsis:

aktiebolag;

—

Ühendkuningriigis:

companies incorporated with limited liability.

a)

asutamisdokument ja põhikiri, kui see on eraldi dokumendis;

b)

kõik punktis a nimetatud dokumentides tehtavad muudatused, kaasa arvatud äriühingu tegevuse tähtaja pikendamine;

c)

pärast asutamisdokumendi või põhikirja muutmist asutamisdokumendi või põhikirja täielik tekst kehtivas redaktsioonis;

d)

selliste isikute määramine, ametist vabastamine ja andmed nende isikute kohta, kellel on kas seadusjärgse organina või sellise organi liikmena õigus:

e)

vähemalt kord aastas kapitali suurus, kui asutamisdokument või põhikiri nimetavad lubatud kapitali, välja arvatud juhul, kui kapitali suurendamise korral on vaja põhikirja muuta;

f)

iga majandusaasta raamatupidamisdokumendid, mille avaldamine on nõutav nõukogu direktiivide 78/660/EMÜ, (6) 83/349/EMÜ, (7) 86/635/EMÜ (8) ja 91/674/EMÜ (9) kohaselt;

g)

äriühingu asukoha muutmine;

h)

äriühingu lõpetamine;

i)

äriühingu asutamise õigustühisuse tunnustamine kohtu poolt;

j)

likvideerijate määramine, andmed nende kohta ja nende volitused, välja arvatud juhul, kui sellised volitused tulenevad otse ja eranditult seadusest või äriühingu põhikirjast;

k)

likvideerimismenetluse lõppemine ning registrist kustutamine nende liikmesriikide puhul, kus registrist kustutamine toob kaasa õiguslikke tagajärgi.

a)

teave, mis on vajalik registri tuvastamiseks, kus hoitakse artiklis 3 mainitud toimikut, samuti äriühingu registrinumber selles registris;

b)

äriühingu õiguslik vorm, selle juriidiline aadress ja, kui see on asjakohane, siis teade selle kohta, et äriühing on likvideerimisel.

a)

kui ei ole avalikustatud artikli 2 punktis f nõutud raamatupidamisdokumente;

b)

kui äridokumentides või äriühingu veebilehel ei ole esitatud artiklis 5 sätestatud kohustuslikke andmeid.

a)

äriühingu asutamise õigustühisust tuleb tunnustada kohtuotsusega;

b)

äriühingu asutamise õigustühisust võib tunnustada vaid alapunktides i–vi ette nähtud juhtudel:

1.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 258/20

(1)

Kaheteistkümnendat nõukogu äriühinguõiguse 21. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/667/EMÜ (ühe osanikuga osaühingute kohta) (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Teatavaid tagatisi, mida osanike ja kolmandate isikute huvide kaitseks nõuavad liikmesriigid EÜ asutamislepingu artikli 48 teises lõigus tähendatud äriühingutelt, tuleks kooskõlastada, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks.

(3)

Selles valdkonnas kohaldatakse kõigile kapitaliühingutele esitatavatele avalikustamisnõuetele, kohustuste kehtivusele, tühisusele, majandusaasta aruannetele ja konsolideeritud aastaaruannetele vastavalt esimest nõukogu 9. märtsi 1968. aasta direktiivi 68/151/EMÜ (tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks), (5) neljandat nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiivi 78/660/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid) (6) ning seitsmendat nõukogu 13. juuni 1983. aasta direktiivi 83/349/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid) (7). Seevastu teist nõukogu 13. detsembri 1976. aasta direktiivi 77/91/EMÜ (tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks) (8) ja kolmandat nõukogu 9. oktoobri 1978. aasta direktiivi 78/855/EMÜ (mis käsitleb aktsiaseltside ühinemist lähtuvalt asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktist g) (9) ning kuuendat nõukogu 17. detsembri 1982. aasta direktiivi 82/891/EMÜ (mis käsitleb aktsiaseltside jagunemist lähtuvalt asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktist g) (10) kohaldatakse ainult vastavalt aktsiaseltside asutamise ja aktsiakapitali ning aktsiaseltside ühinemise ja jagunemise suhtes.

(4)

Õiguslik vahend, mis lubaks üksikettevõtja vastutuse piiramist ühenduse kõigis osades, piiramata liikmesriikide seaduste kohaldamist, mis nõuavad erandjuhul ettevõtja vastutust oma ettevõtte kohustuste eest, on vajalik.

(5)

Osaühing võib olla ühe osanikuga äriühing alates selle asutamisest või muutuda selleks seetõttu, et kõik selle osad on üle läinud ühele osanikule. Kuni kontserne reguleerivate siseriikliku õiguse sätete kooskõlastamiseni võivad liikmesriigid kehtestada teatavad erinormid või karistused juhtudeks, kui füüsiline isik on mitme äriühingu ainuosanik või kui ühe osanikuga äriühing või muu juriidiline isik on äriühingu ainuosanik. Selle volituse ainuke eesmärk on arvesse võtta erinevusi riikide teatavate õigusnormide vahel. Selleks võivad liikmesriigid erijuhtudel kehtestada piiranguid ühe osanikuga äriühingute kasutamisele või sätestada ainuosaniku piiramatu vastutuse. Liikmesriikidel on õigus kehtestada reegleid ennetamaks ohte, mida ühe osanikuga äriühingud võivad endast kujutada seetõttu, et neil on üksainus osanik, eelkõige tagamaks, et kõik sissemaksed osakapitali oleks tehtud.

(6)

Avalikkusele juurdepääsetavas registris tuleks kande tegemisega avalikustada fakt, et kõik osad on üle läinud ühele osanikule, ja andmed selle osaniku kohta.

(7)

Ainuosaniku poolt osanike koosoleku pädevuses vastu võetud otsused tuleks vormistada kirjalikult.

(8)

Tehingud ainuosaniku ja tema esindatava äriühingu vahel tuleks samuti vormistada kirjalikult, välja arvatud juhul, kui need tehingud on seotud jooksvate toimingutega tavalistes tingimustes.

(9)

Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega,

a)

füüsiline isik on mitme äriühingu ainuosanik või

b)

ühe osanikuga äriühing või muu juriidiline isik on äriühingu ainuosanik.

1.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 258/26

1.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 258/27

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (2) kohaldatakse elusloomade ja loomse päritoluga toodete tootmise ja turuleviimise suhtes.

(2)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 VII lisas on sätestatud meetmed, mida tuleb rakendada, kui kahtlustatakse transmissiivse spongioosse entsefalopaatia (TSE) esinemist lammastel ja kitsedel või on see esinemine leidnud kinnitust. Selliste loomade ja nendest valmistatud toodete ühenduses turuleviimise ja ühendusse impordi eeskirjad on sätestatud kõnealuse määruse VIII ja IX lisas.

(3)

Määruses (EÜ) nr 178/2002 on sätestatud toitu ja sööta üldiselt ning eelkõige toidu ja sööda ohutust reguleerivad üldised põhimõtted ühenduse ja riiklikul tasandil. Nimetatud määruse artiklis 53 on sätestatud, et kui selgub, et ühendusest pärit või kolmandast riigist imporditud toit või sööt võib tõsiselt ohustada inimeste või loomade tervist või keskkonda ning riski ei saa rahuldavalt juhtida asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide võetavate meetmete abil, siis kohaldab komisjon viivitamata teatavaid meetmeid, mille hulgas võib olla kõnealuse loomset päritolu toidu turuleviimise või impordi peatamine.

(4)

Lisaks on määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 54 sätestatud, et kui liikmesriik teatab ametlikult komisjonile kiireloomuliste meetmete võtmise vajadusest ja kui komisjon ei ole teinud otsust vastavalt kõnealuse määruse artiklile 53, võib liikmesriik võtta ajutisi kaitsemeetmeid, millest ta teatab viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile. Sellisel juhul tõstatab komisjon teema kümne tööpäeva jooksul toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees (SCOFCAH), et otsustada riigisiseste ajutiste kaitsemeetmete laiendamise, muutmise või tühistamise üle. Kuni ühenduse meetmete võtmiseni võib liikmesriik säilitada oma ajutised riiklikud kaitsemeetmed.

(5)

8. märtsil 2007 võttis Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) Euroopa Komisjoni palvel vastu bioloogilise ohu teaduskomisjoni arvamuse lammastel ja kitsedel esineva TSE teatavate aspektide kohta (3). Nimetatud arvamuses leidis EFSA, et „puuduvad tõendid, mis kinnitaksid epidemioloogilist või molekulaarset seost inimestel esineva klassikalise ja/või ebatüüpilise skreipi ja TSE vahel. BSE nakkuse tekitaja on ainuke kindlaks tehtud zoonoosne TSE nakkuse tekitaja. Kuid arvestades nende mitmekesisust, ei saa praegu välistada teiste TSE tekitajate ülekandumist loomalt inimesele” (4).

(6)

Arvamuse järel võeti vastu komisjoni 26. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 727/2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) I, III, VII ja X lisa (5). Määrusega (EÜ) nr 727/2007 on tühistatud kogu karja väljapraakimise kohustus ja nähtud ette teatavad alternatiivsed väljapraakimise meetmed juhuks, kui lamba- või kitsepidamismajandis on leidnud kinnitust TSE puhangu esinemine, kuid veiste spongioosne entsefalopaatia on välistatud. Pärast tühistamishagi ja ajutiste meetmete kohaldamise taotlust, mille Prantsusmaa esitas kõnealuse määruse teatavate sätete vastu, võttis ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik 28. septembril 2007 vastu kohtu määruse, (6) millega peatati vaidlusaluste sätete kohaldamine kuni kohtu lõpliku otsuseni.

(7)

24. jaanuaril 2008. aastal esitas toiduohutusamet komisjoni palvel teadusliku ja tehnilise selgituse oma 8. märtsi 2007. aasta arvamuse (lammastel ja kitsedel esineva TSE riski kohta) (7) teatavate seisukohtade suhtes, mida oli arvestatud määruse (EÜ) nr 727/2007 vastuvõtmisel.

(8)

Pärast selgituse üksikasjalikku uurimist ning kaalutledes oma võimalusi riskijuhina, võttis komisjon 17. juunil 2008. aastal vastu määruse (EÜ) nr 746/2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) VII lisa (8). Määrusega (EÜ) nr 746/2008 põhimõtteliselt säilitatakse määruse (EÜ) nr 727/2007 sätted. Pärast Prantsusmaa uut hagi võeti 30. oktoobril 2008 vastu Esimese Astme Kohtu presidendi määrus, (9) millega kohus peatas asjaomaste sätete kohaldamise kuni lõpliku otsuseni, millega hinnatakse määrusega (EÜ) nr 746/2008 komisjoni võetud riskijuhtimismeetmete seaduslikkust.

(9)

6. novembril 2008 avaldas EFSA Euroopa Komisjoni palvel bioloogilise ohu teaduskomisjoni arvamuse inimeste ja loomade nakatumise ohu kohta transmissiivsesse spongioossesse entsefalopaatiasse väikemäletsejalistelt pärit piima ja piimatoodete kaudu (10). Kõnealuses arvamuses järeldas EFSA, et klassikaline skreipi võib piima või ternespiima kaudu edasi kanduda utelt tallele. Samuti märkis EFSA, et klassikalisse skreipisse nakatunud karjalt pärit piima ja piimatoodete kasutamisega võib kaasneda inimeste ja loomade TSEsse nakatumise oht. Veel järeldati, et aretusprogrammid, mis on ette nähtud skreipi resistentsuse saavutamiseks lammastel, võivad eeldatavalt vähendada inimeste ja loomade nakatamisohtu seoses väikemäletsejalistelt pärit piimatoodete tarbimisega. Ebatüüpilise skreipi osas jõudis EFSA ka järeldusele, et haigustekitajate otsene piiratud levik nakatunud organismides võib vähendada piima kaudu edasikandumist. Veiste spongioosse entsefalopaatiaga (BSE) seoses märkis EFSA, et BSEsse nakatunud väikemäletsejaliste ternespiimas või piimas leiduva nakkuse nakkavuse või PrPSc olemasolu kohta teave puudub. BSE tekitaja varajase ja progresseeruva perifeerse levi tõttu katseliselt nakatatud vastuvõtlike lammaste hulgas järeldati, et BSEga nakatunud vastuvõtlike väikemäletsejaliste ternespiimas ja piimas leiduva nakkuse olemasolu on tõenäoline.

(10)

6. novembril 2008 avaldas Prantsusmaa Toiduohutusamet (AFSSA) arvamuse klassikalise skreipi leviku ohu kohta väikemäletsejalistelt pärit piima ja piimatoodete kaudu, (11) milles jõuti samasugustele järeldustele klassikalise skreipi edasikandumise osas piima või ternespiima kaudu utelt tallele, kui EFSA arvamuses. Inimeste TSEsse nakatumise ohu osas leidis AFSSA, et nakatunud väikemäletsejaliste karjadelt või nakkuskahtlusega karjadelt saadud piim või piimatooted võivad põhjustada tarbijate liigse kokkupuute ning soovitas, et kõnealustelt karjadelt saadud piima ja piimatoodete turustamine toiduna keelataks, pidades silmas, et TSEsse nakatumise oht on klassikalist skreipit põdevates karjades suur.

(11)

Toetudes EFSA ja AFSSA arvamustele, võttis Prantsusmaa 7. novembril 2008. aastal meetmed, millega keelati oma siseturul klassikalise skreipi nakkusega Prantsuse karjadelt saadud piima ja piimatoodete turustamine toidu ja söödana (12).

(12)

11. ja 26. novembril 2008 uuris SCOFCAH, milliseid järeldusi võib teha nende uute teaduslike tõendite alusel.

(13)

Võttes arvesse uusi teaduslikke tõendeid, eriti klassikalise skreipi tõendatud ülekandumist piima kaudu utelt tallele, esitati 11. novembri 2008. aasta SCOFCAHi koosolekul komisjoni määruse eelnõu määruse (EÜ) nr 999/2001 VII ja IX lisa muutmiseks, et keelata klassikalisse skreipisse nakatunud karjadelt saadud piima ja piimatoodete kasutamine söödana, kiirendada klassikalisse skreipisse nakatunud piimakarjade likvideerimist ning piirata piima ja piimatoodete kasutamist toiduna koduturuga. Kuna viimane punkt ei leidnud liikmesriikide enamiku toetust, siis eelnõu hääletusele ei pandud.

(14)

26. novembril 2008 esitati SCOFCAHis muudetud komisjoni määruse eelnõu määruse (EÜ) nr 999/2001 VII ja IX lisa muutmiseks, et keelata klassikalisse skreipisse nakatunud karjadega ettevõtetelt saadud piima ja piimatoodete kasutamine söödana, mis võeti vastu kvalifitseeritud häälteenamusega. Ametlikus deklaratsioonis tervitas Prantsusmaa delegatsioon kõnealuse eelnõu vastuvõtmist ning kutsus komisjoni üles esitama veel ühe komisjoni määruse eelnõu, millega muudetaks määrust (EÜ) nr 999/2001, et rakendada samu meetmeid ka toidu puhul. Komisjon vastas sellele palvele, teatades, et diskussiooni toidu kohta jätkatakse.

(15)

Seejärel võeti vastu komisjoni 3. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 103/2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) VII ja IX lisa (13). Määrusega (EÜ) nr 103/2009 nähti ette mitmed muudatused, mis tehakse määruse (EÜ) nr 999/2001 VII lisas, kaasa arvatud säte, et kui kinnitatud TSE juhtumi korral on tegu klassikalise skreipijuhtumiga, ei kasutata hävitamisele kuuluvatelt loomadelt saadud piima ja piimatooteid muude kui kõnealuses ettevõttes asuvate mäletsejaliste söötmiseks. Selliseid tooteid võib muude kui mäletsejaliste söödana turule viia ainult asjaomase liikmesriigi territooriumil. Lisaks on määruses (EÜ) nr 103/2009 sätestatud klassikalisse skreipisse nakatunud piimakarjade likvideerimise kiirendamine, et vähendada inimeste TSEga kokkupuute riski.

(16)

18. detsembril 2008 palus Prantsusmaa komisjonil vastu võtta kiireloomulised meetmed vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 53 lõikele 1 seoses inimeste kokkupuutega klassikalise skreipi nakkustekitajatega. Prantsusmaa teatas sellest palvest ka teistele liikmesriikidele SCOFCAHi koosolekul 14. jaanuaril 2009.

(17)

Pärast seda, kui SCOFCAHile oli 26. novembril 2008 esitatud komisjoni määruse eelnõu määruse (EÜ) nr 999/2001 VII ja IX lisa muutmiseks, jätkas komisjon 20. jaanuaril 2009 töörühma tasandil arutelu klassikalisse skreipisse nakatunud loomadega ettevõtetest pärit piima ja piimasaaduste toiduna kasutamise üle. Arutelust nähtus, et enamik liikmesriike ei toeta Prantsusmaa seisukohta seoses vajadusega võtta täiendavaid riskijuhtimismeetmeid, mis piiraksid sellise piima ja piimatoodete kasutamist toiduna.

(18)

11. märtsil 2009 Prantsusmaale saadetud kirjas kinnitas komisjon, et tal ei ole kavas võtta mingeid kiireloomulisi meetmeid seoses piima ja piimatoodete kasutamisega toiduna.

(19)

25. veebruaril 2009 võttis Prantsusmaa vastu meetme, mis on seotud kitsedelt ja lammastelt pärit inimtoiduks ette nähtud piima ja piimatoodete Prantsusmaa territooriumile importimise keelustamisega (14). 9. märtsil 2009 teatas Prantsusmaa komisjonile nendest meetmetest kui ajutistest kaitsemeetmetest vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 54 lõikele 1. Nendes meetmetes on sätestatud, et Prantsusmaa territooriumile võib piima ja piimatooteid teistest liikmesriikidest importida üksnes juhul, kui need pärinevad ettevõttest, mille suhtes ei olnud tootmise ajal kehtestatud ametlikku liikumispiirangut, ning üksnes juhul, kui tooted ei pärine loomadelt, kes tuli hävitada või tappa pärast klassikalise skreipi juhtumi kinnitamist.

(20)

Sellest tulenevalt esitas komisjon 23. märtsil 2009 teema SCOFCAHile käsitlemiseks, et otsustataks ajutiste kaitsemeetmete laiendamise, muutmise või tühistamise üle vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 54 lõikele 2.

(21)

Nagu on üksikasjalikult osutatud määruse (EÜ) nr 746/2008 preambulis, eelkõige põhjenduses 12, ei ole teaduslikult tõestatud, et lammaste ja kitsede TSE (välja arvatud BSE) ja inimese TSE vahel oleks otsene seos, isegi kui lammaste ja kitsede haigustekitajate liigirikkus on tähtis asjaolu, mistõttu ei ole võimalik välistada ülekandumist inimesele.

(22)

Toiduohutusameti seisukoht, et ei saa välistada lammastel ja kitsedel esinevate TSE tekitajate inimestele ülekandumise võimalust, põhineb inimeste ja loomade vahel esineva barjääri kohta ja loomsete mudelorganismidega (primaadid ja hiired) tehtud katsetel. Sellised mudelid ei võta aga arvesse inimeste geneetilisi omadusi, mis avaldavad suurt mõju vastuvõtlikkusele prioonhaiguste suhtes. Kitsendustega tuleb arvestada ka tulemuste ülekandmisel tegelikesse looduslikesse tingimustesse, kuna ei ole teada, kuivõrd hästi need modelleerivad inimese puhul esinevat barjääri, ega ole teada, kas katses valitud inokuleerimise tee vastab looduslikele tingimustele. Sellest lähtudes võib arvata, et kuigi TSE tekitajate ülekandumist lammastelt ja kitsedelt ei saa välistada, võib oht olla väga väike, arvestades seda asjaolu, et ülekandumise tõendamine põhineb modelleeritud katsetel, mis ei kajasta looduslikes tingimustes inimese ja loomade vahel esinevat barjääri ja tegelikke inokulatsiooniteid.

(23)

Ühenduse poliitika elluviimisel tuleks tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Ühenduse toidu- ja söödaalased meetmed peavad tuginema inimeste ja loomade tervisele mõju avaldavate võimalike ohtude asjakohasele hindamisele, peavad võtma arvesse olemasolevaid teaduslikke tõendusmaterjale, säilitama, või kui see on teaduslikult põhjendatud, tõstma inimeste ja loomade tervisekaitse taset. Tegelikkuses ei saa ühegi riskijuhtimismeetme eesmärgiks seada toiduohutust kahjustavate võimalike ohtude täielikku kõrvaldamist, kuna ohutusmeetmetest loodetavat kasu ja neist tingitud kulu tuleb hoolikalt kaaluda, et tagada meetmete proportsionaalsus. Riskijuht otsustab teadusliku ohuanalüüsi kõiki tegureid arvesse võttes, milline on vastuvõetav ohutase, ning vastutab oma otsuste eest.

(24)

Komisjon, kelle osaks on olla riskijuht ühenduse tasandil, vastutab tihedas koostöös liikmesriikidega vastuvõetava ohutaseme ja selle eest, et inimeste tervise kõrge kaitsetaseme tagamiseks rakendataks kõige asjakohasemaid meetmeid. Komisjon on läbi vaadanud ja andnud oma hinnangu uusimatele teaduslikele andmetele TSE ülekandumise kohta inimestele. Komisjoni hinnangul on see oht praegu väike ja vastuvõetav. Ebaproportsionaalseid meetmeid võtmata on komisjon lisaks sööta käsitlevatele eeskirjadele sätestanud klassikalisse skreipisse nakatunud piimakarja likvideerimise kiirendamise määruses (EÜ) nr 103/2009, mis veelgi vähendab inimeste kokkupuudet TSEga.

(25)

Tuginedes kättesaadavates teaduslikes arvamustes osutatud teaduslikele tõenditele ja konsultatsioonidele SCOFCAHga, ning enne kui Esimese Astme Kohus on teinud oma otsuse määruse (EÜ) nr 746/2008 asjaomaste sätete seaduslikkuse kohta, mis on oluline ka Prantsusmaa esitatud teatises tõstatatud teema seisukohast, leiab komisjon pärast SCOFCAHga konsulteerimist, et Prantsusmaa võetud ajutised kaitsemeetmed lähevad kaugemale sellest, mis on vajalik, et vältida tõsist ohtu inimeste tervisele, isegi kui arvestada ettevaatuspõhimõtet.

(26)

Seetõttu leiab komisjon, et Prantsusmaa 25. veebruaril 2009 võetud meetmed, millest teatati komisjonile 9. märtsil 2009, tuleb peatada vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 54 lõikele 2, kuni on tehtud otsus kohtuasjas T-257/07, Prantsusmaa vs. komisjon.

(27)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

1.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 258/31

(1)

Määruses (EÜ) nr 178/2002 on sätestatud põhimõtted, mis käsitlevad toitu ja sööta üldiselt ning millega eelkõige reguleeritakse toidu ja sööda ohutust ühenduse ja liikmesriigi tasandil. Määrusega on ette nähtud erakorraliste meetmete võtmine, kui ilmneb, et kolmandatest riikidest imporditud toit või sööt võib tõsiselt ohustada inimeste või loomade tervist või keskkonda ning seda riski ei saa rahuldavalt juhtida asjaomaste liikmesriikide võetavate meetmetega.

(2)

Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivis 96/23/EÜ (millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes saadustes) (2) on sätestatud, et loomade ja esmaste loomse päritoluga toodete tootmisprotsessi tuleb kontrollida, et tuvastada teatavad jäägid ja ained elusloomades, nende väljaheidetes ning kehavedelikes ja -kudedes, loomsetes toodetes, loomade söödas ja joogivees. Direktiivi 96/23/EÜ artiklis 29 on nõutud, et kolmandate riikide esitatud tagatistel peab olema vähemalt samaväärne toime, mis kõnealuse direktiiviga ettenähtud tagatistel.

(3)

Ühenduse viimase Indiasse tehtud kontrollkäigu tulemused näitasid puudusi elusloomades ja loomsetes toodetes esinevate jääkide kontrollimise süsteemis.

(4)

Vaatamata India esitatud tagatistele, ilmnes liikmesriikide esitatud aruande põhjal, et juhtumeid, kus Indiast imporditud ja inimtoiduks või loomasöödaks ettenähtud koorikloomadest leiti nitrofuraane ja nende metaboliite, oli varasemast rohkem. Kõnealuste ainete esinemine toidus on keelatud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2377/90 (3) ning need on inimeste tervisele ohtlikud.

(5)

Kõnealuseid loomset päritolu tooteid kasutatakse ka akvakultuurloomadele ettenähtud sööda valmistamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 (4) kohaselt ei ole nitrofuraanid ja nende metaboliidid söödalisanditena lubatud. Lisaks sellele on loomset päritolu tooted, mis sisaldavad antibakteriaalse ainena toimivaid nitrofuraane, põllumajandusloomade sööda hulgast välja arvatud, sest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 (5) kohaselt on tegemist 2. kategooriasse kuuluvate loomsete kõrvalsaadustega.

(6)

Seepärast on asjakohane võtta ühenduse tasandil teatavad erakorralised meetmed, mida kohaldatakse Indiast imporditavate vesiviljelusest pärit koorikloomade suhtes, et tagada inimeste tervise tõhus ja ühetaoline kaitse kõikides liikmesriikides.

(7)

Sellest tulenevalt peaksid liikmesriigid lubama Indiast importida vesiviljelusest pärit koorikloomi ainult siis, kui on võimalik näidata, et neid on päritolukohas analüüsitud kontrollimaks, et neis sisalduvate nitrofuraanide või nende metaboliitide tase ei ületa kinnitava analüüsimeetodi piirnormi, mis on ette nähtud komisjoni otsusega 2002/657/EÜ (6).

(8)

Siiski on asjakohane lubada importida saadetisi, millega ei ole kaasas päritolukohas tehtud analüüside tulemusi, tingimusel et importiv liikmesriik tagab nende saadetiste analüüsimise nende jõudmisel ühenduse piirile ning hoiab neid ametliku kontrolli all kuni analüüsitulemuste saabumiseni.

(9)

Käesolev otsus tuleks läbi vaadata, võttes arvesse India pakutavaid tagatisi ja liikmesriikide tehtud analüüside tulemusi.

(10)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

1.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 258/34

(1)

Komisjon andis otsusega 2006/660/EÜ (2) organisatsioonile Polish Register of Shipping piiratud tunnustuse kolmeaastaseks tähtajaks. Selline tunnustus antakse organisatsioonidele, keda tuntakse klassifikatsiooniühingutena, kes vastavad kõigile kriteeriumidele peale nende, mis on sätestatud nõukogu 22. novembri 1994. aasta direktiivi 94/57/EÜ (laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta) (3) lisa A osa „Üldised miinimumtingimused” punktides 2 ja 3. Tunnustus kehtis ainult Tšehhi Vabariigi, Küprose, Leedu, Malta, Poola ja Slovakkia suhtes.

(2)

Komisjon hindas organisatsiooni Polish Register of Shipping vastavalt direktiivi 94/57/EÜ artikli 11 lõikele 3. Hindamise aluseks olid tulemused, mis Euroopa Meresõiduohutuse Ameti eksperdid said nelja 2007. aastal tehtud kontrollkäiguga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1406/2002 artikli 2 punkti b alapunktile iii (4). Hindamisest kutsuti osa võtma Tšehhi, Küprose, Leedu, Malta, Poola ja Slovakkia ametiasutusi. Komisjon võttis arvesse ka kahe täiendava kontrollkäigu tulemusi; nimetatud kontrollimised viis läbi Euroopa Meresõiduohutuse Amet aprillis ja mais 2009, et uurida organisatsiooni Polish Register of Shipping tegevust uute laevade konstruktsiooni järelevalve korraldamisel ja jälgida, kuidas Polish Register of Shipping rakendab parandusmeetmeid vastuseks komisjoni läbiviidud hindamisele.

(3)

Kindlakstehtud vigade suhtes on Polish Register of Shipping enamikul juhtudest võtnud kiiresti sobivad ja piisavad parandusmeetmed. Olulisemad puudused on peamiselt seotud oma eeskirjade ja menetluste rakendamisega, eelkõige seoses laevaehitustehaste kontrollimise kvaliteediga ja uute ehitiste kontrollimisega, inspektorite koolituse ja kvalifikatsiooniga ning laevade klassi muutmisega. Organisatsioonil Polish Register of Shipping paluti seepärast võtta täiendavaid parandusmeetmeid. Vaatamata puuduste olulisusele ei nõua need praegu nimetatud organisatsiooni põhisüsteemide ja kontrollimehhanismide üldise kvaliteedi kahtluse alla panemist.

(4)

Vahepeal on jõustunud määrus (EÜ) nr 391/2009. Sellega nähakse ette, et organisatsioonid, kellele määruse jõustumise kuupäevaks oli antud tunnustus vastavalt direktiivile 94/57/EÜ, säilitavad oma tunnustuse. Komisjon uurib neid tunnustusi 17. juuniks 2010, et otsustada, kas piirangud tuleks asendada teiste piirangutega või kõrvaldada.

(5)

Hindamistel ja kontrollkäikudel põhinevast ja komisjoni käsutuses olevast teabest tuleneb, et organisatsioon Polish Register of Shipping üldiselt vastab kõigi tegevuste läbiviimisel ja kõigi laevatüüpide puhul nõuetele ja täidab kohustusi, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 391/2009.

(6)

Toetudes andmetele, mis on avaldatud sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi osaliste poolt ja milles käsitletakse 2008. aastani teostatud allakirjutanud konventsiooniosaliste kontrolle, on organisatsiooni Polish Register of Shipping väljaantud sertifikaatidega seoses kinnipeetud laevade protsendimäär aastatel 2006–2008 olnud 0,77 % kontrollimiste üldarvust, samas kui tunnustatud organisatsioonide keskmine vastav näitaja oli 0,34 %.

(7)

Ühenduse tunnustus organisatsioonile Polish Register of Shipping peaks pidevuse tagamiseks jõustuma 29. septembril 2009.

(8)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 12 alusel moodustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) arvamusega,