27.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 172/1

1.

Vahemaa hoidlast lähima liikmesriigi (Belgia) piirini on 138 km.

2.

Muudetud kavas on ette nähtud selle käitise töövõimsuse kasv, mille tõttu on vaja suurendada gaasiliste radioaktiivsete jäätmete seadusega lubatud heitkoguste piirmäärasid.

3.

Võttes arvesse uutes põhilistes ohutusnormides (direktiiv 2013/59/Euratom) sätestatud doosi piirmäära ei ole tavapärase käitamise tingimustes tõenäoline, et muudetud kava võiks põhjustada ohtu teise liikmesriigi elanikele sellisel määral, mis võiks nende tervist mõjutada.

4.

Ootamatu radioaktiivsete jäätmete keskkonda sattumise korral, mis võib juhtuda muudetud kavas arvesse võetud tüüpi ja ulatusega õnnetuse tagajärjel, ei ole teise liikmesriigi elanike saadav doos tervise seisukohast märkimisväärne, võttes arvesse uutes põhilistes ohutusnormides (direktiiv 2013/59/Euratom) sätestatud viitetasemeid.

27.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 172/3

1.

strateegia „Euroopa 2020” üldeesmärgid ja liikmesriikide vastavad eesmärgid suurendada noorte tööhõivet, vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist ning suurendada osalemist kolmanda taseme hariduses on eriti olulised noorte ning nende sotsiaal-majandusliku olukorra kontekstis;

2.

Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistikus (2010–2018) (1) rõhutatakse vajadust valdkondadevahelise lähenemisviisi kasutamist võimaldavate algatuste järele, mille puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse noorteküsimusi, kui sõnastatakse, rakendatakse ja hinnatakse poliitikaid ja meetmeid teistes poliitikavaldkondades, mis mõjutavad märkimisväärselt noorte inimeste elu;

3.

üks praeguses ELi noorte töökavas (2014–2015) (2) kehtestatud kolmest põhiprioriteedist on valdkondadevahelise koostöö tõhustamine ELi strateegiate raames;

4.

nõukogu järeldustes, mis käsitlevad noortepoliitika potentsiaali maksimeerimist strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel, (3) rõhutati, et tõhusa noortepoliitika rakendamisel ning strateegia „Euroopa 2020” noori puudutavate eesmärkide saavutamisel on keskse tähtsusega valdkondade- ja asutustevaheline koordineerimine;

5.

jätkuvatest sotsiaal-majanduslikest väljakutsetest, millega noored Euroopa Liidus praegu silmitsi seisavad, sealhulgas noorte tööpuuduse kõrgest määrast (4) ja selle sotsiaalsetest tagajärgedest, mis nõuavad tõhusat valdkondavahelist poliitilist reageerimist;

6.

tugeval ja nähtaval, selgelt määratletud ja koordineeritud noortepoliitikal on suur potentsiaal tuua valdkondadevahelisse poliitilisse koostöösse lisaväärtust. See võib omakorda anda positiivseid tulemusi noorte jaoks, kes saavad kasu sellise koostöö sünergiast;

7.

noortevaldkonnas saab käsitleda kõnealuseid küsimusi teistest valdkondadest erineval viisil ning pakkuda erinevate noori mõjutavate küsimuste kohta tõendeid ja teadmisi, jõuda teavitustööga suurema arvu noorteni, sealhulgas väiksemate võimalustega noorteni, ning pakkuda paindlikku, noortesõbralikku, stigmatiseerimata, terviklikku ja uuenduslikku lähenemisviisi noorte vajaduste käsitlemiseks;

8.

ehkki tuleks välja töötada süstemaatilised lähenemisviisid valdkondadevahelise koostöö tugevdamiseks kõigil tasanditel, on väga tähtis keskenduda noorte ees praegu seisvatele konkreetsetele ja kohest tähelepanu nõudvatele sotsiaal-majanduslikele väljakutsetele;

9.

valdkondadevaheline lähenemisviis noortepoliitika suhtes ei ole tähtis mitte ainult selleks, et pakkuda tõhusamaid lahendusi sotsiaal-majanduslike väljakutsete käsitlemiseks, vaid ka selleks, et tagada poliitikameetmed, mille eesmärk on vastata kõigi noorte vajadustele;

10.

selleks, et maksimeerida noortevaldkonna rolli teiste valdkondadega tehtavas koostöös, tuleks selle väärtust ja panust ulatuslikult tutvustada ja tunnustada;

I.

11.

tugevdama institutsioonilist koostööd, sealhulgas tõhustatud suhtlust ja teabevahetust riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et tagada noorteküsimuste täielik arvessevõtmine kui sõnastatakse, rakendatakse ja hinnatakse noorte sotsiaal-majanduslikku olukorda mõjutavaid poliitikaid teistes poliitikavaldkondades (näiteks haridus-, koolitus-, tööhõive-, tervise- ja heaolu-, sotsiaalpoliitika, linnaplaneerimis-, spordi- ja kultuurivaldkonnas);

12.

kaasama kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil noortepoliitika väljatöötamisel kõik nii horisontaalsete kui ka vertikaalsete juhtimisstruktuuride asjakohased sektorid;

13.

kaaluma asjakohaseid poliitikameetmeid ühendavate üldiste noortestrateegiate rakendamist, millega käsitletakse noorte ees seisvaid probleeme, ning, kui see on asjakohane, konsulteerima selle protsessi käigus noorte ja noorteorganisatsioonidega ning neid kaasama;

14.

kasutama noorte olukorra jälgimiseks olemasolevaid mehhanisme või kaaluma selleks uute mehhanismide loomist ning töötama tõendus- ja teadmistepõhise poliitika nimel, integreerides andmed ja uuringute tulemused valdkondadevahelisse poliitikakujundamisse, sealhulgas konkreetsete poliitikameetmete kavandamisel;

15.

korrapäraselt teavitama nõukogu ja selle ettevalmistavaid organeid põhilistest noorte sotsiaal-majanduslikku olukorda mõjutavatest poliitikadokumentidest ja algatustest ELi tasandil;

16.

analüüsima, kuidas noorte ees seisvate väljakutsete käsitlemisel ja konkreetsete valdkondadevaheliste meetmete väljatöötamisel kohaldada tulemuslikult uut komisjoni koordineeritud klastripoliitika lähenemisviisi;

17.

hindama ELi noortearuande raames või muude asjakohaste vahendite abil seda, kuidas noorteküsimusi võetakse arvesse teistes noorte elu oluliselt mõjutavates poliitikavaldkondades;

18.

panustama täiendavalt tõenduspõhisesse poliitikakujundamisse, töötades koos teiste asjakohaste poliitikavaldkondadega välja teadusprojekte;

19.

nägema valdkondadevahelise lähenemisviisi ette kui ühe rakenduspõhimõtte edasises ELi tasemel noortepoliitikas, sealhulgas võimalikus tulevases ELi noorte töökavas ning nägema ette konkreetsed valdkondadevahelised meetmed 2018. aasta järgses noortevaldkonna koostööraamistikus;

20.

tugevdama valdkondadevahelist koostööd, kasutades täielikult ära programmi „Erasmus+” võimalused, sealhulgas poliitikareformi toetamiseks mõeldud võimalused;

21.

koguma, sealhulgas ELi noorte töökava raames loodud ekspertrühmade töö osana tõendeid selle kohta, kuidas valdkondadevahelise poliitilise koostöö abil saab saavutada häid tulemusi ja ülekanduvat mõju teistele ühiskonnavaldkondadele, mis saavad kasu suurenenud koostöö sünergilisest mõjust;

22.

edendama ELi noortearuande koostamisel koostööd teiste poliitikavaldkondadega ning võtma aruande tulemusi arvesse strateegia „Euroopa 2020” järelevalve puhul;

II.

23.

tugevdama noortegarantii ja teiste meetmete rakendamisel valdkondadevahelist partnerluspõhist lähenemisviisi ning vahetama parimaid tavasid, eelkõige seoses noortele suunatud teavitustööga;

24.

püüdma leida asjakohast toetust selliste noortevaldkonda hõlmavate tegevuste pikaajaliseks arendamiseks ja rakendamiseks, mida praegu rahastatakse noortegarantii algatuste raames;

25.

tugevdama formaalhariduse asutuste ja mitteformaalse õppe pakkujate vahelist suunatud koostööd, et käsitleda haridussüsteemist varakult lahkumist ja edendada pädevuste terviklikku arendamist, sealhulgas paindlikku ja noortesõbralikku lähenemisviisi kasutades;

26.

edendama noorsootöötajate ja sotsiaalteenuseid pakkuvate asutuste vahel koostööd, et ühiselt käsitleda noorte sotsiaalset kaasamist ja tagada vajaduse korral varajane sekkumine;

27.

kaasama töömaailma noorte pädevuste arendamisele suunatud algatuste kavandamisse ja rakendamisse;

28.

tugevdama koostöös kohalike ametiasutuste, noorsootöötajate ja noortega töötavate teiste spetsialistidega kõiki noortele suunatud teenuseid, kui see on asjakohane;

29.

lihtsustama noortegarantii rakendamises osalevate noortepoliitika kujundajate ja valitsusväliste organisatsioonide seas koostöövõrkude loomist ja heade tavade vahetamist Euroopa tasandil;

30.

tugevdama seoses noori käsitlevate algatuste väljatöötamisega ja noorteküsimuste arutamisega ELi tasandil asjaomaste komisjoni talituste vahelist sisekoordineerimist;

31.

kaaluma Euroopa struktuurifondide ja programmi „Erasmus+” rahastamisvõimaluste kasutamist selleks, et tulemuslikult käsitleda noorte sotsiaal-majanduslikke väljakutseid konkreetsete valdkondadevaheliste projektide kaudu;

32.

käsitlema eespool tõstatatud küsimusi eelseisva ELi noorte töökava raames korraldatava liikmesriikidevahelise vastastikuse õppimise käigus, mis käsitleb valdkondadevahelise noortepoliitika tugevdamist riiklikul tasandil;

33.

kutsuma, kui see on asjakohane, muid valdkondi esindavaid sidusrühmi üritustele nagu Euroopa noortenädal ja Euroopa noortekonverentsid ning edendama valdkondadevahelist tagasiside andmist ja arutelu;

III.

34.

kaasama noori neid mõjutavatesse olulistesse poliitikaotsustesse, kasutades olemasolevaid või uusi noorte osalust soodustavaid kanaleid, sealhulgas struktureeritud dialoogi;

35.

edendama täiendavalt noorsootöö ja mitteformaalse õppe tunnustamist ning konkreetsete vahendite nagu noortepass kasutamist teistes valdkondades (näiteks tööhõive-, haridus, koolitus- ja kultuurivaldkonnas) ning muude asjaomaste sidusrühmade seas;

36.

edendama täiendavalt noorsootöö tunnustamist ning mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist, uurides võimalusi noortepassi tunnistuse kasutuselevõtmiseks ka väljaspool programmi „Erasmus+” ning kasutades seda riikliku tunnustamise vahendina, kui see on asjakohane;

37.

propageerima kutselise ja vabatahtliku noorsootöö saavutusi teiste valdkondade seas ja suurendama pidevalt sellealast teadlikkust;

38.

töötama välja algatused, mille eesmärgiks on vabatahtliku tegevuse populariseerimine, kasutamine ja tunnustamine mitteformaalse õppe protsessina;

39.

toetama ja edendama selliste formaal- ja mitteformaalse õppe asutuste vaheliste koostööalgatuste elluviimist, mis võivad õpitulemusi maksimeerida;

40.

looma võimalusi ja toetama liikmesriike noortepassi tunnistuse kasutamisel väljaspool programmi „Erasmus+” riigisisese tunnustamise vahendina, kui see on asjakohane.

27.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 172/8

1.

strateegiat „Euroopa 2020” ja selle juhtalgatusi, milles toonitatakse vajadust anda noortele vajalikud oskused ja pädevused ning käsitleda kõrget noorte töötuse määra Euroopas, ning strateegia „Euroopa 2020” vahekokkuvõtet käsitlevat kokkuvõtvat aruannet, (1) milles tuuakse peamiste tulemuste hulgas välja spordisektori oluline roll sotsiaalse sidususe ja kaasatuse vahendina;

2.

Euroopa Liidu spordialast töökava (2014–2017), (2) milles rõhutatakse spordi olulist panust strateegia „Euroopa 2020” üldeesmärkide saavutamisse, arvestades, et sellel valdkonnal on tugev potentsiaal aidata kaasa arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule. Ühes kolmest töökava prioriteedist („Sport ja ühiskond”) rõhutatakse spordi seotust tööhõive, hariduse ja koolitusega;

3.

nõukogu 20. juuli 2006. aasta resolutsiooni Euroopa noortevaldkonnas mitteformaalse ja informaalse õppe olulisuse tunnustamise kohta, (3) milles rõhutatakse, et mitteformaalne ja informaalne õpe võivad aidata noori täiendavate teadmiste, oskuste ja pädevuste omandamisel ning anda panuse nende isiklikku arengusse, sotsiaalsesse kaasatusse ning kodanikuaktiivsusesse, parandades nii nende tööalaseid väljavaateid; ning et need väärivad paremat tunnustamist asjakohaselt arvesse võtmise kaudu tööandjate poolt ning formaalhariduse ja kodanikuühiskonna raames tervikuna;

4.

nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta, (4) milles juhitakse tähelepanu võimalustele ja mehhanismidele, mis võimaldavad mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatud teadmistel, oskustel ja pädevustel täita tähtsat rolli tööalase konkurentsivõime ja liikuvuse edendamisel ning samuti motivatsiooni suurendamisel elukestvaks õppeks;

5.

osalemine rohujuure tasandi spordis, (5) mis on ennekõike füüsiline vabaajategevus, loob ühtlasi täiendavat lisandväärust seoses parema tervise ning üldisemalt kaasavama ja jätkusuutlikuma ühiskonnaga Euroopas. See võib arendada positiivset sotsiaalset suhtumist ja väärtusi ning üksikisikute oskusi ja pädevusi, sealhulgas valdkonnaüleseid oskusi, (6) näiteks võimet kriitiliselt mõelda, initsiatiivi näidata, probleeme lahendada ja koostööd teha (7);

6.

on vaja reageerida arenenud teadmistepõhise majanduse suurenevatele nõuetele, eelkõige seoses valdkonnaüleste oskuste arendamisega ning võimega selliseid oskuseid eri valdkondades tõhusalt kasutada; ajal, mil nõudlus tööturul kiiresti muutub, väärtustavad tööandjad kõrgelt valdkonnaüleseid oskusi, kuid märgivad tihti, et uutel töölevõetutel sellised oskused puuduvad;

7.

seoses spordi panusega valdkonnaüleste oskuse arendamisse esineb kasutamata potentsiaali, eelkõige noorte jaoks, kuna mitteformaalse (8) ja informaalse õppe (9) teel omandatud oskused on väärtuslikud isikliku ja ametialase arengu seisukohalt, sealhulgas tööturul ja elukestva õppe puhul (10);

8.

seoses rohujuure tasandi spordi kaudu mitteformaalse ja informaalse õppe teel omandatud valdkonnaüleste oskuste väärtuse tunnustamisega on esimeseks sammuks teadlikkuse ja nähtavuse suurendamine esmalt osalejate endi ning vanemate, vabatahtlike ja töötajate seas, aga ka ühiskonnas laiemalt, hõlmates tööandjaid;

9.

sport annab panuse liidu strateegilistesse eesmärkidesse nagu majanduskasv, töökohtade loomine ja sotsiaalne sidusus, hõlmates praegu Euroopa ees seisvaid pakilisi väljakutseid, näiteks püsivalt kõrget noorte töötuse määra (11) Euroopas. Sellega seoses spordi täieliku potentsiaali edasiarendamiseks on tähtis töötada valdkonnaülese lähenemisviisi suunas, kaasates teised poliitikavaldkonnad, näiteks hariduse ja koolituse, noorte ja tööhõive ning sotsiaalküsimuste ja rahvatervise valdkonnad;

10.

ebatraditsioonilised spordialad (12) on tihti eriti ahvatlevad noortele, sealhulgas väiksemate võimalustega noortele ning võimalusi, mida need spordialad võiksid pakkuda, tuleks täiendavalt uurida;

11.

pädevad töötajad, sealhulgas vabatahtlikud, on rohujuure tasandi spordis olulised teadlikkuse tõstmise jaoks, päästes valla lisandväärtuse ja kasu, mida selline sport saab seoses valdkonnaüleste oskuste arendamisega pakkuda;

12.

suurendama rohujuure tasandi sidusrühmade hulgas, ühiskonnas ja tööandjate seas teadlikkust, et rohujuure tasandi spordis osalemise kaudu omandatud valdkonnaülestel oskustel on isiklik, sotsiaalne ja majanduslik lisandväärtus, mida saab kasutada muudes valdkondades;

13.

tegema seoses väljaspool formaalharidust rohujuure tasandi spordi kaudu mitteformaalse ja informaalse õppe teel omandatud oskustest tuleneva positiivse kasuga koostööd teiste asjakohaste valdkondadega ja liikmesriikide vahel ning vahetama sellealaseid häid tavasid;

14.

edendama pädevate töötajate, sealhulgas vabatahtlike teadmiste, oskuste ja pädevuste arendamist rohujuure tasandi spordi valdkonnas, pidades silmas rohujuure tasandi spordi kaudu sotsiaalsete ja haridusalaste väärtuste ning valdkonnaüleste oskuste tugevdamist;

15.

edendama formaalõppe ja mitteformaalse õppe pakkujate vahelisi ning noorte- ja spordivaldkonna vahelisi uuenduslikke partnerlusi selleks, et arendada välja lähenemisviisid õppimisele, mis võiksid sobida kasutamiseks rohujuure tasandi spordi valdkonnas;

16.

edendama oma oskusi käsitlevat enesehindamist, eelkõige noorte seas, mis hõlmab rohujuure tasandi spordi kaudu omandatud valdkonnaüleseid oskusi, ning kõige tavalisemate oskuste passide ja CV-näidiste, eelkõige Europassi kasutamist;

17.

kasutama ära spordi kaudu mitteformaalse ja informaalse õppe teel omandatud oskuste ja kogemuste valideerimise võimaldamiseks mõeldud olemasolevat korda;

18.

täiendavalt edendama noorte, sealhulgas väiksemate võimalustega noorte üldist osalemist rohujuure tasandi spordis riiklikul ja kohalikul tasandil ning kasutama sellega seoses ära ebatraditsiooniliste spordialade potentsiaali;

19.

edendama õppijate poolt rohujuure tasandi spordi kaudu omandatud valdkonnaüleste oskuste väärtust, nii et neid saab eri valdkondades tõhusalt tööhõive, õppe, liikuvuse või elukestva õppe eesmärgil kasutada;

20.

tunnistama rohujuure tasandi spordi valdkonna kaudu omandatud valdkonnaüleste oskustega seotud positiivseid tulemusi ja integreerima neid riiklikesse ja Euroopa taseme poliitikatesse ning sporti, noori, sotsiaalküsimusi, tervist, haridust ja tööhõivet käsitlevatesse strateegiatesse;

21.

tunnistama ja toetama rohujuure tasandi spordi organisatsioonide panust mitteformaalse õppe võimaluste pakkumisel;

22.

uurima koostööpotentsiaali noortevaldkonnaga, eelkõige seoses järgmisega:

23.

edendama vajaduse korral spordi haridusväärtust ning sotsiaalselt kaasavate kogukondade tugevdamist käsitlevaid algatusi, sealhulgas Euroopa spordinädala raames;

24.

tegema koostööd, et tõsta treenimise ja juhendamise ning treenerite ja juhendajate ning vabatahtlike hariduse kvaliteeti, lihtsustades teabe ja kogemuste vahetamist poliitikakujundajate ja spordi sidusrühmade vahel;

25.

edendama spordialast vabatahtlikku tööd ja teadlikkuse suurendamist spordi valdkonnas tehtava vabatahtliku töö väärtusest, eelkõige seoses valdkonnaüleste oskuste omandamisega, tunnistades vabatahtlikku tööd mitteformaalse õppe olulise vormina ning edendades noorte vabatahtlike riigisisest ja piiriülest liikuvust;

26.

edendama ELi rahastamisvahendite, näiteks programmi „Erasmus+” tõhusat kasutamist valdkonnaüleste oskuste arendamise võimalusena, eelkõige noorte seas, et ühtlasi tugevdada sotsiaalset kaasatust, kodanikuaktiivsust ning suuremat osalemist rohujuure tasandi spordis;

27.

kasutama ära nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituse (mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta) järelmeetmeid selleks, et käsitleda spordi kaudu omandatud valdkonnaüleste oskuste teemat;

28.

viima strateegia „Euroopa 2020” kontekstis läbi uuringu spordi panuse kohta noorte tööalasesse konkurentsivõimesse, käsitledes sealhulgas rohujuure tasandi spordis osalemise kaudu omandatud valdkonnaüleste oskuste aspekte;

29.

integreerima spordi mõõdet käimasolevatesse oskuste alastesse poliitikaaruteludesse ja seonduvatesse sündmustesse, et suurendada teadlikkust ning leida konkreetsemaid viise valdkonnaüleste oskuste omandamiseks spordis ja selle kaudu;

30.

jätkama, sealhulgas ELi spordialase töökavaga loodud eksperdirühmade volituste raames, andmete ja heade tavade kogumist ning selle analüüsimist, milline on spordi sotsiaalne ja majanduslik tähtsus ning kuidas rohujuure tasandi sport panustab valdkondadesse nagu tööhõive, haridus ja koolitus, keskendudes sealhulgas isiklike ja valdkonnaüleste oskuste arendamisele;

31.

lihtsustama liikmesriikidevahelist teabe ja heade tavade vahetamist, tõhusat vastastikust õpet ja võrgustike loomist, eelkõige seoses juurdepääsetavama, atraktiivsema ja mitmekesisema rohujuure tasandi spordi arendamisega, eelkõige noorte jaoks;

32.

teadlikkuse loomist, eelkõige noorte ja nende vanemate hulgas, et spordis ja selle kaudu omandatud oskustel võib olla spetsiaalne väärtus, mida saab kasutada teistes valdkondades;

33.

investeerimist pädevatesse töötajatesse, kes kasutavad oma töös kõige kaasaegsemaid meetodeid, mis võimaldavad neil täielikult kasu saada lisandväärtusest, mida sport saab pakkuda, sealhulgas seoses oskuste omandamisega;

34.

teadlikkuse tõstmist spordivaldkonna töötajate seas sporditegevuse kaudu mitteformaalse ja informaalse õppe teel omandatud valdkonnaüleste oskuste positiivsest kasust ning rohujuure tasandi spordi üldisest sotsiaalsest ja majanduslikust lisandväärtusest;

35.

noorteorganisatsioonidega koostöö tegemise ja heade tavade vahetamise potentsiaali uurimist, eelkõige seoses mitteformaalse õppe meetodite ja vahendite rakendamisega spordisektoris;

36.

heade tavade vahetamist selle kohta, kuidas edendada ja mitmekesistada rohujuure tasandi spordi liikumist ning heade tavade vahetamist seoses rohujuure tasandi spordi uute liikide, nt ebatraditsiooniliste spordialade arendamisega.

27.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 172/13

1.

kultuuri- ja loomesektorid on nii kultuurilise kui ka majandusliku väärtuse allikad. Viimastel aastatel on tehtud märkimisväärset tööd, et muuta kultuuri- ja loomesektorid Euroopa ühiskonna ja majanduse lahutamatuks osaks ning majanduskasvu, töökohtade loomise ja heaolu allikaks. Siiski ei ole veel täiel määral tunnustatud nende sektorite laiemat panust, eelkõige mis puudutab kultuuri ja kunstilise loovuse potentsiaali käivitada innovatsiooni muudes majandussektorites ja ühiskonnas tervikuna ning inimeste heaolu suurendamisel;

2.

kultuuri- ja loomevaldkonna koostoimet muude valdkondadega võib mõista kui kultuuri- ja loomesektoritele eriomaste teadmiste ja oskuste ning muude sektorite teadmiste ja oskuste kombineerimise protsessi, eesmärgiga luua innovaatilisi ja tarku lahendusi tänapäeva ühiskondlikele väljakutsetele;

3.

koostoime kultuuri- ja loomevaldkonnaga võib olla vastastikku kasulik kõigile kaasatud sektoritele, kui tegemist on võrdse partnerlusega;

4.

kultuuri- ja loomevaldkonna koostoime muude valdkondadega võib tuua laiaulatuslikku kasu, (1) sealhulgas:

5.

teadlikkus potentsiaalist, mida pakub kunsti, kultuuri ja loovuse kombineerimine tehnoloogia, teaduse ja äriga, on vähene. Samuti ei vahetata piisavalt häid tavasid. Eelkõige on seeläbi ikka veel alahinnatud ja alakasutatud kultuuri ja kunstide mõju innovatsiooni käivitajana kõikides sektorites;

6.

kultuuri- ja loomevaldkonna koostoime muude valdkondadega leiab aset eri sektorite kokkupuutepunktides. Siiski on sektorid ja poliitikad sageli veel üksteisest eraldatud, mis piirab sünergiate ulatust ja innovaatiliste lahenduste teket. Selleks, et kapseldunud mõtlemisest üle saada ja koostoimet edendada, on vaja terviklikku strateegilist lähenemisviisi, mis hõlmaks kõiki osalejaid kohalikust kuni ELi tasandini;

7.

vaja on usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid, mis võimaldaksid saada ülevaate kultuuri- ja loomevaldkonna ning muude valdkondade koostoime panusest majandusse tervikuna ning nende mõjust laiemale ühiskonnale kõigil tasanditel ning seda panust ja mõju analüüsida;

8.

loova ja kriitilise mõtlemisoskuse arendamine formaalhariduse omandamisel ning mitteformaalse ja informaalse õppe käigus võimaldaks indiviididel paremini vastata vajadustele, mida esitab mitmekesistuv ja teadmistepõhine ühiskond ning nõudlik ja kiiresti muutuv tööturg;

9.

Euroopa digitaalne ühtne turg peaks ergutama kvaliteetse sisu loomist ja levitamist, mille jaoks Euroopa kultuuriline ja keeleline mitmekesisus on viljakas pinnas, ning pakkuma kogu väärtusahela ulatuses õiguste ja kohustuste tasakaalustatud raamistikku;

10.

investeerimist kultuuri- ja loomesektoritesse peetakse sageli riskantseks ja ebakindlaks, kuna nende investeeringute objektiks on immateriaalne vara. Seetõttu on kultuuri- ja loomesektorite jaoks vaja innovaatilisi finantsinstrumente, mis suurendavad nende suutlikkust osaleda sektoritevahelises koostöös, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil;

11.

suurendama kõikide sidusrühmade, eelkõige poliitikakujundajate, loovisikute, tööstusharude, ettevõtjate ja investorite teadlikkust loovuse ja innovatsiooni kultuurilisest, majanduslikust ja ühiskondlikust väärtusest, mis sünnib sektoritevahelises koostöös. Selleks on oluline edendada teabe laialdast levitamist sektoritevahelise koostöö heade tavade, tulemuste ja saadud kogemuste ning samuti ekspertide võrgustike ja vastastikuse õppe kohta;

12.

muutma traditsioonilistes poliitikavaldkondades kapseldunud mõtteviise, lõimides kultuuri ja kunstilise loovuse paremini majanduskasvu, sotsiaalpoliitikat, linna- ja regionaalarengut ning säästvat arengut käsitlevatesse strateegiatesse;

13.

jätkama selliste olemasolevate poliitikameetmete ja suundumuste väljaselgitamist, millel on seos kultuuri- ja loomevaldkonna ning muude valdkondade koostoimega, ning andmete kogumise täiustamist, et tugevdada tõenditel põhinevat poliitikakujundust. Selleks on vaja välja töötada uued metoodikad kultuuri- ja loomevaldkondade ning teiste tööstusharude koostoime mõõtmiseks, et paremini kajastada nende innovaatilist sisendit ja mõista nende laiemat mõju;

14.

edendama loovaid ökosüsteeme ja multidistsiplinaarseid keskkondi kultuuri- ja loomesektorite jaoks selliste struktuuride kaudu nagu innovatsiooni- ja ärikeskused, ärikiirendid, ettevõtlusinkubaatorid, loomekeskused, koostöökeskkonnad ja -programmid;

15.

edendama valdkondadevahelisi kultuuri- ja loomeklastreid ning võrgustikke riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil, et hoogustada kultuuri- ja loomeeksporti ning parandada juurdepääsu uutele turgudele;

16.

ergutama mittetehnoloogilist, sotsiaalset ja teenuste innovatsiooni traditsioonilistes tööstusharudes, näiteks juurutades nendes disainmõtlemise lähenemisviisi (2) ja kultuuripõhist loovust;

17.

innustama kultuuri- ja loomesektoreid kasutama tulevase digitaalse ühtse turu võimalusi;

18.

ergutama kultuuri- ja loomevaldkonna koostoimet muude valdkondadega kohalikul ja piirkondlikul tasandil, võimaluse korral olemasolevatele algatustele tuginedes ning tihedas koostöös kohalike osalejate, vabaühenduste, organisatsioonide ja ettevõtjatega. Samuti võiks kaaluda multidistsiplinaarsete klastrite loomist, kaasates sellesse aktiivselt kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused;

19.

toetama algatusi, mis ergutavad kultuuri- ja loomesektorite ühist propageerimist, et ületada valdkonnakeskne mõtteviis ning töötada välja terviklikud strateegilised lähenemisviisid;

20.

ergutama avalikus sektoris disainmõtlemise lähenemisviisi rakendamist keerukate küsimuste käsitlemisel ning kasutajakesksete ja tõhusate teenuste väljatöötamisel (3);

21.

edendama kultuuri- ja loomesektorite jaoks soodsaid tingimusi, mis võimaldaks neil oma potentsiaali sektoritevahelise partnerluse raames rohkem välja arendada, sealhulgas võttes arvesse Euroopa Loomemajanduse Liidu (4) antud soovitusi, rakendades asjakohaseid meetmeid, mis hõlmavad muu hulgas järgmist:

22.

edendama formaalhariduses ja mitteformaalses õppes selliste valdkonnaüleste oskuste arendamist nagu loomingulisus, kultuurialane teadlikkus ja ettevõtlikkus. Ergutama kõrgharidusasutustes, kui see on asjakohane, sektoriteüleseid lähenemisviise eri valdkondade vahel, näiteks ühisprogrammide kaudu, mis hõlmavad kunste ja kultuuri, teadust, inseneriteadust, tehnoloogiat, ettevõtlust ja muid asjakohaseid valdkondi;

23.

töötama välja tervikliku strateegilise lähenemisviisi, et edendada kultuuri- ja loometööstuse konkurentsivõimet ja arengut, rõhutades samal ajal nende rolli kõikide tööstusharude üldises innovatsiooniprotsessis;

24.

paremini koostama ja levitama teavet kultuuri- ja loomesektoritele suunatud olemasolevate ELi programmide ja vahendite kohta, et tugevdada sünergiat ja lõimumist muude poliitikavaldkondadega;

25.

kaaluma selliste ELi programmide raames nagu „Horisont 2020”, Euroopa ühendamise rahastu, „Erasmus+”, „COSME” ja „Loov Euroopa” olemasolevate rahastamisvahendite kasutamist koostoimet toetavate projektide jaoks, mille eesmärk on näiteks:

ning alustama viivitamata ettevalmistusi, mis on vajalikud kultuuri- ja loomesektori tagatisvahendi (8) käivitamiseks 2016. aastal;

26.

jätkama oma allüksuste, näiteks Eurostati ja Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt alustatud tööd, et pakkuda teavet ja andmeid selle kohta, millise panuse annab kultuuri- ja loomevaldkonna ning muude valdkondade koostoime muudesse majandussektoritesse ja poliitikavaldkondadesse ning majanduskasvu üldiselt;

27.

käesolevate järelduste rakendamise kohta tehakse kokkuvõte 2018. aastal. Kokkuvõtte tegemise eesmärk on hinnata liikmesriikide ja komisjoni edusamme käesolevate järelduste järgimisel (9). Liikmesriikidega tuleks konsulteerida selle kokkuvõtte tegemise vormi ja ulatuse osas, mis peaks olema lihtne ja kasulik.

27.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 172/17

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes, milles määratletakse teadmised, oskused ja hoiakud, mida on tarvis, et arendada infotehnoloogilist pädevust, (2) mis on üks kõigile inimestele vajalik võtmepädevus eneseteostuse ja arengu, kodanikuaktiivsuse, sotsiaalse kaasatuse ning tööhõive seisukohast, (3) ning rõhutatakse hariduse ja koolituse võtmetähtsust, et kõigile noortele oleks tagatud võimalus seda pädevust omandada ja arendada;

2.

nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 22. mai 2008. aasta järeldusi loovuse ja innovatsiooni edendamise kohta hariduses ja koolituses, milles rõhutatakse õpetajate ja õpikeskkonna äärmiselt tähtsat rolli iga lapse loomepotentsiaali arendamisel ja toetamisel (4);

3.

nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, (5) milles seatakse innovaatilisuse ja loovuse edendamine üheks neljast strateegilisest eesmärgist kõikidel haridus- ja koolitustasemetel ja nimetatakse selles osas tähtsaima väljakutsena valdkonnaüleste põhipädevuste, näiteks infotehnoloogilise pädevuse omandamist;

4.

nõukogu 27. novembri 2009. aasta järeldusi meediapädevuse kohta digitaalkeskkonnas, milles rõhutatakse vajadust edendada mitte ainult uute tehnoloogiate suuremat kättesaadavust, vaid ka nende vastutustundlikku kasutamist (6);

5.

nõukogu 20. mai 2011. aasta järeldusi väikelaste hariduse ja hoiu kohta, (7) milles tunnistatakse, et kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid täiendab perekonna keskset rolli ning loob vajaliku aluse keele omandamisele, edukale elukestvale õppele, sotsiaalsele integratsioonile, isiklikule arengule ja tööalasele konkurentsivõimele ja arendab nii kognitiivsete kui ka mittekognitiivsete oskuste omandamist;

6.

nõukogu 29. novembri 2011. aasta järeldusi kultuuri- ja loomepädevuste ning nende rolli kohta Euroopa intellektuaalse kapitali arendamisel, (8) milles selliseid pädevusi tunnistatakse Euroopa jätkusuutliku ja kaasava konkurentsivõime ja majanduskasvu allikatena, eelkõige innovatiivsete toodete ja teenuste väljatöötamise kaudu;

7.

nõukogu 29. novembri 2011. aasta järeldusi laste kaitse kohta digitaalmaailmas, (9) milles rõhutatakse, kui tähtis on suurendada laste teadlikkust võimalikest ohtudest digitaalmaailmas ja kutsutakse üles tagama sidusus turvalise internetikasutuse ja meediapädevuse õpetamise edendamisel nii koolides kui ka koolieelsetes lasteasutustes;

8.

nõukogu 26. novembri 2012. aasta järeldusi kirjaoskuse kohta, milles juhitakse tähelepanu sellele, et haridussüsteemid ei ole täielikult ära kasutanud uute tehnoloogiate mõju kirjaoskusele ning et õppijate motivatsiooni võivad tugevdada õppematerjalide ja -meetodite läbivaatamine, pidades silmas digiteerimise kasvu, ning õpetajate toetamine uute õppemeetodite kasutamisel (10);

9.

nõukogu 26. novembri 2012. aasta järeldusi lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia kohta, (11) milles rõhutatakse haridussektori ja lapsevanemate olulist osa selles, kuidas aidata lastel kasutada interneti pakutavaid võimalusi turvaliselt ja tulusalt, ning õpetajate ja lapsevanemate vajadust pidada sammu pidevalt muutuvate uute tehnoloogiatega;

10.

nõukogu 20. mai 2014. aasta järeldusi tõhusa õpetajahariduse kohta, milles rõhutatakse, et õpetajatel endil on tähtis õppida piisavalt tundma digiõppevahendeid ja avatud õppematerjale, selleks et omandada asjakohased digitaaloskused ja võimaldada õppijatel arendada oma digipädevusi (12);

1.

loovuse, innovatsiooni ja digipädevuse edendamine varajases lapseeas antava hariduse kaudu (13) võib tuua kasu hiljem, sest sellega pannakse alus edasistele õpingutele, võimaldades arendada teadmisi palju kõrgemale tasemele ja parandades üldiselt iga lapse võimet arendada loova ja kriitilise mõtlemise oskusi ning saada vastutusvõimeliseks tuleviku Euroopa kodanikuks, kes on võimeline vastama üha enam ühendatud ja globaliseeruva maailma esitatavatele väljakutsetele;

2.

suutlikkus olla innovaatiline ja töötada välja uusi tooteid ja teenuseid sõltub suurel määral sellest, kuidas kasutatakse majandust ja ühiskonda hämmastava kiirusega ümber kujundava digitaalse revolutsiooni eeliseid, mis tähendab, et järgmiste kümnendite majandusedu sõltub muu hulgas kodanikest, kes näitavad üles loovust ja innovatsioonialast võimekust ja kellel on kõrgetasemeline digipädevus;

3.

selleks et rahuldada kasvavat nõudlust digitaalselt pädevate kasutajate ja IKT spetsialistide järele, tuleb Euroopal vastata väljakutsele pakkuda igale kodanikule võimalusi oma loome- ja innovatsioonipotentsiaali ärakasutamiseks ja oma digipädevuse arendamiseks elukestva õppe kaudu;

1.

on haridus- ja koolitussüsteemide ning mitteformaalse ja informaalse õppe põhjapanevaks ülesandeks arendada varasest east peale loome- ja innovatsioonipotentsiaali, mis on nii tulevase majanduse kui ka tööalase konkurentsivõime edendamise võtmetegurid ning samavõrra tähtsad eneseteostuse ja isikliku arengu, sotsiaalse kaasatuse ning kodanikuaktiivsuse edendamise seisukohast;

2.

on õpetajatel ning alushariduse ja lapsehoiu professionaalidel põhjapanev osa lastes uudishimu, kujutlusvõime ja katsetamissoovi ergutamises ning selles, kuidas aidata arendada mitte ainult laste põhioskusi ja eriteadmisi, vaid ka loovuseks ja innovatsiooniks vajalikke valdkonnaüleseid pädevusi, nagu kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine ja algatuste tegemine;

3.

arendab mänguline õppimine, mis võib hõlmata pedagoogilise väärtusega mänge ja digivahendeid, mitte ainult kujutlusvõimet, intuitsiooni ja uurivat vaimu, vaid ka koostöövõimet ja probleemide lahendamise oskust ning on seetõttu iga lapse arengu ja õppimise seisukohast oluline, eelkõige varases eas;

4.

on kõigel sellel olulise tähtsusega mõju pedagoogiliste lähenemisviiside, õppevara ja õpikeskkonna kaasajastamisele, nagu ka õpetajate ning alushariduse ja lapsehoiu professionaalide esmaõppele ja pidevale kutsealasele enesearendamisele, mis peavad tagama, et nad on suutelised arendama lastes loovust ja innovatsiooni, tuues neid aspekte näiteks omaenda õpetustegevuses;

5.

võib digivahendite pakkumine ja integreerimine õpetamisse ja õppeprotsessidesse, kus see on asjakohane, aidata suurendada õppeprotsesside kvaliteeti ja tõhusust ning parandada ka õpilaste motivatsiooni, ainest arusaamist ja õpitulemusi, kuigi sellised vahendid ei asenda olulisi klassiruumi tegevusi, kogemusi ega materjale;

6.

on digipädevuse tõhusal ja eakohasel arendamisel alushariduse ja lapsehoiu ning põhihariduse raames oluline mõju pedagoogiliste lähenemisviiside, hindamise, pedagoogiliste ressursside ja õpikeskkonna seisukohast ning aitab samuti vähendada digilõhet;

7.

on nii õpetajate kui alushariduse ja lapsehoiu professionaalide esmaõppe ja pideva kutsealase enesearendamise seisukohast oluline tagada, et nad arendaksid oma suutlikkust, metoodikat ja oskusi uute tehnoloogiate ja uue meedia tõhusa ja vastutustundliku pedagoogilistel eesmärkidel kasutamise edendamiseks ning laste digipädevuse arendamise toetamiseks;

8.

on maailmas, kus paljud lapsed on digimeediaga üsna tuttavad, haridusel ja koolitusel samuti oluline osa selles, et edendada turvalist ja vastutustundlikku digivahendite kasutamist ning meediapädevuse arendamist, muu hulgas mitte üksnes suutlikkust digisisule ligi pääseda, vaid veelgi tähtsamana suutlikkust niisugust sisu tõlgendada, kasutada, jagada, luua ja kriitiliselt hinnata;

1.

julgustama õpetajaharidust pakkuvaid haridusasutusi, alushariduse ja lapsehoiu professionaalide koolitusasutusi ja täiendõppe pakkujaid kohandama oma õppekavasid, et võtta kasutusele uued õppevahendid ning arendada asjakohaseid pedagoogilisi meetodeid, mille eesmärk on loovuse ja innovatsiooni edendamine varasest east peale;

2.

julgustama hariduse pakkujaid või asjakohaseid asutusi, nagu asjakohane, varustama koole ja koolieelseid lasteasutusi piisava tasemeni, et arendada loome- ja innovatsioonipotentsiaali;

3.

julgustama nii õpetajatele kui alushariduse ja lapsehoiu professionaalidele esmaõppe ja pideva kutsealase enesearendamise programmide pakkujaid kaaluma tõhusaid meetodeid, millega saab arendada uudishimu, katsetamishuvi, loovat ja kriitilist mõtlemist ning kultuuridevahelist üksteisemõistmist, näiteks kunsti, muusika ja teatri kaudu, ja uurima, kuidas kasutada loomepartnerluste pakutavaid võimalusi;

4.

soodustama selliste laste formaalõppe- ning mitteformaalse ja informaalse õppe tegevuste arendamist, mille eesmärk on loovuse ja innovatsiooni arendamine, tunnistades samal ajal lapsevanemate ja perede tähtsat rolli;

5.

hõlbustama juurdepääsu IKT-le ja selle edendamist ning digipädevuse arendamist eakohaste digivahendite kasutamise ja integreerimise kaudu kogu alushariduse ja põhihariduse vältel, tunnistades seejuures lapsevanemate ja perede olulist rolli ning eri vanuses õppijate erinevaid õppimisvajadusi;

6.

julgustama õppe-eesmärkidel arendama ja kasutama digivahendeid ning pedagoogilisi lähenemisviise, mis võivad aidata kaasa pädevuste parandamisele kõigis valdkondades, eelkõige kirja- ja arvutamisoskuse, matemaatika, teaduse, tehnoloogia ja võõrkeelte valdkonnas, eesmärgiga vastata mõningatele viimastes rahvusvahelistes uuringutes esile tõstetud väljakutsetele (14);

7.

julgustama hariduse pakkujaid või asjaomaseid asutusi, nagu asjakohane, varustama koole ja koolieelseid lasteasutusi piisava tasemeni, et edendada digipädevuse eakohast arendamist, eelkõige laiendades erinevate digivahendite ja -taristu pakkumist;

8.

julgustama õpetajate ning alushariduse ja lapsehoiu valdkonna töötajate koolitajaid, õpetajaid, alushariduse ja lapsehoiu professionaale ja koolijuhte nii esmaõppe kui ka pideva kutsealase enesearendamise kaudu arendama piisava tasemeni oma digipädevust, kaasa arvatud suutlikkust kasutada IKT-d õppe-eesmärkidel, ning töötama välja tõhusad meetodid meediapädevuse edendamiseks varasest east peale;

9.

uurima, kuidas saaks digivahendeid kasutada õppimise toetamiseks erinevates keskkondades, ja pakkuma õppimise jaoks välja personaalsemaid lähenemisviise, mis vastaksid erinevate võimetega laste – väga andekatest vähem võimekateni – vajadustele, samuti sotsiaalmajanduslikult ebasoodsas olukorras olevate laste ning erivajadustega laste vajadustele;

10.

edendama koolidevahelist ning õpetajatevahelist suhtlust ja koostööd piirkondlikul, riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil, kaasa arvatud e-mestimise vahendusel;

11.

uurima võimalusi innovatiivsete õppevahendite ja digiloovuse alaseks koostööks avatud lähtekoodi kogukonnaga;

12.

tegema jõupingutusi, edendamaks alus- ja põhihariduse raames meediaharidust ja -pädevust, eelkõige digitehnoloogiate vastutustundlikku kasutamist;

1.

võtma asjakohaseid meetmeid ja tegema asjakohaseid algatusi, et edendada loovust, innovatsiooni ja digipädevusi alus- ja põhihariduse raames, kasutades selliste meetmete ja algatuste toetamiseks tõhusalt Euroopa vahendeid, näiteks programmi Erasmus+ ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi vahendeid;

2.

edendama ja arendama koostööd, heade tavade vahetamist ja vastastikust õppimist, mis on suunatud loovuse, innovatsiooni ja digipädevuste edendamisele nii alus- ja põhihariduse kui ka mitteformaalse ja informaalse õppe raames;

3.

määrama uurimistöö tulemusel kindlaks näited õpetajate ning alushariduse ja lapsehoiu professionaalide jaoks kõige tõhusamatest meetoditest ja tavadest alushariduse ja lapsehoiu ning põhihariduse igas etapis, mille abil aidata lastel arendada oma loome- ja innovatsioonipotentsiaali ning digipädevust; kaaluma selles kontekstis alushariduse ja lapsehoiu kvaliteediraamistiku peamiste põhimõtete rakendamist, kus see on asjakohane;

1.

jätkama käimasolevat tööd „HK 2020” valdkonnaüleste oskuste ning digi- ja e-õppe töörühmadega, et edendada loovust, innovatsiooni ja digipädevust, kus see on asjakohane, varasest east peale;

2.

edendama Euroopa tasemel koostööd ja vastastikust õppimist nii „HK 2020” strateegilise tegevuskava raames kui ka programmi Erasmus+ kaudu;

3.

teostama olemasolevate vahendite ja aruannete piires jätkuvalt järelevalvet nende järeldustega hõlmatud valdkondade üle, vältides samas igasugust täiendavat halduskoormust.

—

ISCEDi aste 0.2 (alusharidus): „Haridus, mis on kavandatud varase arengu toetamiseks, et valmistada ette koolis ja ühiskonnas osalemiseks. Õppekavad on kavandatud vähemalt 3-aastastele lastele kuni nende põhihariduse alguseni.”

—

ISCEDi aste 1 (põhiharidus): „Õppekavad on harilikult kavandatud õppuritele põhiteadmiste andmiseks lugemises, kirjutamises ja arvutamises ning õpingutele tugeva aluse loomiseks.”

27.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 172/22

Council of the European Union

General Secretariat

DG C 1C

Rue de la Loi / Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

27.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 172/23

27.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 172/24