12.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 236/1

A.

arvestades, et komisjon võttis Euroopa läbipaistvuse algatuse vastu 2005. aastal ning 2006. aastal avaldati roheline raamat, mille eesmärk oli suurendada ELi juhtimise läbipaistvust ja avatust ning aruandekohustuslikkust, ning arvestades, et teabe avalikustamine ELi rahalistest vahenditest abi saajate kohta on Euroopa läbipaistvuse algatuse üks nurgakive;

B.

arvestades, et ühise haldussüsteemi raames hallatakse teavet ELi vahenditest abi saajate kohta liikmesriikide tasandil, ning arvestades, et ELi tasandi konkreetse kohustuse või komisjoni tugeva „suunamise” puudumisel on selle teabe avalikustamise ulatus liikmesriigiti väga erinev, mis muudab kogu ELi hõlmavate võrdluste tegemise keeruliseks;

C.

arvestades, et ELi fondidest abi saajate avalikustamine võimaldab üldsusel osaleda sisulises arutelus avaliku raha kulutamise kohta, mis on toimiva demokraatia jaoks oluline;

D.

arvestades, et ei ole loodud seost Euroopa läbipaistvuse algatuse ning reguleerituma ja siduvama finantskontrolli ja auditeerimise vahel;

E.

arvestades, et Euroopa läbipaistvuse algatusel peaks olema märkimisväärne mõju läbipaistvate partnerlussuhete tagamisele ühtekuuluvusvahendite programmitsükli eri etappides; arvestades siiski, et õigusaktides ei ole täpselt sätestatud, mil määral osapooled peaksid olema kaasatud mitmesugustesse programmitöö protsessidesse, ega kirjeldatud sellise kaasamise korda;

F.

arvestades, et puudub piisav eelteave komisjoni otsuste kohta, mis puudutavad suurprojektide rahastamist, ja seega puudub läbipaistvus, ning arvestades, et seda olukorda tuleks parandada;

G.

arvestades, et läbipaistvuse loogika peaks käima käsikäes struktuurifondidest toetuste saamise lihtsustamise protsessiga,

1.

on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitika ja selle programmitsükli, kulude jaotamise ning võimalikele struktuurifondidest abi saajatele kättesaadava teabe läbipaistvus on ühtekuuluvuspoliitika üldiste eesmärkide saavutamise peamine eeltingimus ning et läbipaistvus tuleks ühtekuuluvuspoliitika programmide koostamise ja otsuste tegemise protsessides juurutada valdkonnaülese juhtpõhimõttena;

2.

märgib rahuloluga, et vastavalt Euroopa läbipaistvuse algatuse nõuetele avaldatakse komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi veebilehel interaktiivseid kaarte, mis sisaldavad linke Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist abi saajate nimekirjadele, mis on avaldatud vastavatel liikmesriikide või piirkondade veebilehtedel; kutsub liikmesriike üles kõiki sobilikke vahendeid kasutades populariseerima regionaalpoliitika peadirektoraadi veebilehte eesmärgiga võimaldada andmebaasile võimalikult suurt ligipääsetavust; märgib, et huvitatud osapooltel on sellest hoolimata äärmiselt keeruline jälgida, kuidas avalikku raha kasutatakse; palub komisjonil nende osapooltega ulatuslikult konsulteerida olukorra võimalike lahenduste teemal;

3.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles varustama need liikmesriikide andmebaasid otsingumootoriga ning muutma need täiesti ühilduvaks, et hõlbustada esitatud andmetest kogu ELi hõlmava ülevaate saamist, säilitades samas nende asjakohasuse kohalikul tasandil; on seisukohal, et sellega seoses on olemas kiireloomuline vajadus andmete avaldamiseks kahes keeles (kohalik(ud) keel(ed) ja üks komisjoni töökeeltest);

4.

rõhutab, et abisaajate kohta esitatud andmed tuleb muuta paremini kasutatavaks, parandades nii nende sisu kui ka vormi; kutsub seetõttu komisjoni üles määratlema täpsemat ja normatiivsemat formaati, täpsustades esitatava teabe struktuuri, vormi ja sisu; leiab, et vajaliku informatsiooni tagamine peaks endas sisaldama ka täppisotsingut, mis annaks kohese ülevaate otsitud elementidest;

5.

nõuab abisaajate nimekirja ja vajadusel huvirühmade nimekirjade avaldamisel olulise lisateabe andmist; soovitab seetõttu, et lisaks praegustele miinimumnõuetele võiks kaaluda abisaajate kohta avaldatava teabe koosseisus ka asukoha, heakskiidetud projektide kokkuvõtete, toetuse liikide ning projektipartnerite kirjelduse esitamist; palub, et andmete kasutatavuse ja tõelise läbipaistvuse huvides oleksid kogutud andmed esitatud ja hallatud struktureeritud ja võrreldaval viisil; on seisukohal, et seda on võimalik teha ilma lisakulutusi tekitamata;

6.

palub Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames ellu viidavate programmide puhul loetleda kõik abisaajad, mitte üksnes peamised abisaajad;

7.

rõhutab, et täielik vastavus Euroopa läbipaistvuse algatuse nõuetele tuleb saavutada asjakohaste õigusaktide, paremate juhiste, hoiatusmehhanismi ja nõuete rikkumise korral viimase abinõuna rakendatavate sanktsioonide abil;

8.

kutsub komisjoni üles selgitama, kuidas tuleks Euroopa läbipaistvuse algatuse põhimõtteid rakenduskavade ja nendega seotud teavituskavade tasandil praktiliselt rakendada; rõhutab seepärast vajadust kehtestada selgemad reeglid, mis käsitlevad ühiselt hallatud fondidest abisaajate kohta teabe avaldamist;

9.

rõhutab vajadust töötada välja määrused ja rakenduseeskirjad nii, et menetlused oleksid läbipaistvad, tagaksid võimalikele abisaajatele parema juurdepääsu struktuurifondidele ja vähendaksid osalejate halduskoormust, eelkõige mitme peamise vahendiga, nagu komisjoni ja liikmesriikide vaheliste kokkulepitud rakendusjuhiste avalikustamine; kutsub liikmesriikide korraldusasutusi üles läbipaistval viisil näitama struktuurifondide poolt rahastatud projektide kõiki etappe; kordab oma seisukohta, et läbipaistvad ja selged menetlused on hea valitsemistava lahutamatu osa, ning tervitab sellega seoses komisjoni poolt lihtsustamisettepanekute esitamiseks tehtud jõupingutusi;

10.

märgib, et piiriülesed ja rahvusvahelised programmid peavad ületama konkreetseid raskusi seoses liikmesriikide erinevate halduskultuuride, siseriiklike õigusnormide ja kasutatavate keeltega, mis ei mõjuta selliste algatuste puhul ainult kvantitatiivseid, vaid ka kvalitatiivseid aspekte; on seepärast seisukohal, et oleks väga tähtis välja töötada konkreetsed eeskirjad korraldusasutuste vahelise kooskõlastamise ja koostöö läbipaistvuse kohta;

11.

rõhutab, et vastavalt Euroopa Parlamendi uuringule Euroopa läbipaistvuse algatuse mõju kohta ühtekuuluvuspoliitikale on Euroopa läbipaistvuse algatuse miinimumnõuetele mittevastavus seotud pigem korraldusasutuste vähese haldussuutlikkusega kui soovimatusega andmeid esitada; sellega seoses juhib tähelepanu vajadusele tagada, et lisaandmete ja -teabe esitamine ei tooks kaasa täiendavat halduskoormust võimalikele abisaajatele, eriti nendele, kellel on juba niigi raskuski toetuste ja hankelepingute suhtes kehtivate haldus- ja finantsnõuete täitmisega;

12.

märgib, et Euroopa Komisjon peab lisateabe ja -andmete nõuded viima vastavusse täiendava tehnilise abi andmisega (töötoad struktuurifondide haldamise eest vastutavate komisjoni ametnike ja kohaliku/piirkondliku personali osalusel, korraldusasutuste vaheline heade tavade vahetamine, konkreetsete suuniste avaldamine) võimalikele abisaajatele, kellel puudub vajalik tehniline suutlikkus; on seisukohal, et ainult sel viisil on tagatud, et osapoolte pingutused vastavuse saavutamiseks lisateabe ja -andmete nõuetega ei vii moonutuseni projekti rakendustegevuste eelarvevahendites;

13.

rõhutab, et liikmesriikide poolt täpse teabe õigeaegne esitamine on kontrollisüsteemi kontekstis oluline ennetav meede, ning rõhutab sellega seoses vajadust luua seos Euroopa läbipaistvuse algatuse ning finantskontrolli ja auditeerimise vahel; kordab oma seisukohta, et varajase hoiatamise süsteem peaks tihedalt koos töötama ka menetlusest kõrvalejätmise keskandmekoguga;

14.

palub komisjonil vastavalt 2009. aasta lihtsustustele määruses (EÜ) nr 1083/2006 teostada järelevalvet suurenenud ettemaksete kasutamise üle liikmesriikides;

15.

kordab nõudmist, et Euroopa läbipaistvuse algatuse alusel tuleb esitada teave tagasimaksete ja tühistamiste kohta; kutsub liikmesriike üles seda teavet täies ulatuses esitama ning kutsub komisjoni üles tegema see teave kättesaadavaks eelarvepädevale institutsioonile ja avalikkusele koos teabega finantskorrektsioonide kohta, mis on järgnenud tõestatud pettusejuhtumitele, tagades sellega Euroopa avalikkuse ees usaldusväärsuse ja vastutuse kõrge taseme;

16.

nõuab tungivalt, et audiitorid võtaksid teavitamis- ja avalikustamisnõuete täitmise suhtes rangema hoiaku, tuues rikkujad esile – eriti kui kaasatud on valitsusasutused –, ning kasutades tõestatud pettusejuhtumite korral finantskorrektsioone;

17.

tervitab komisjoni ja kontrollikoja poolt nende auditimetoodika ühtlustamiseks tehtud jõupingutusi;

18.

rõhutab asjaolu, et konsulteerimise miinimumnõuded on Euroopa läbipaistvuse algatuse üks osa, ning tervitab asjaolu, et komisjon on neid nõudeid ühtekuuluvuspoliitikaga seoses edendanud ja rakendanud; kutsub siiski komisjoni üles võimaldama sidusrühmadel esitada asjakohast tagasisidet konsulteerimise kvaliteedi kohta; kutsub piirkondi ja liikmesriike üles kasutama olemasolevat ELi kogemust huvitatud pooltega konsulteerimisel;

19.

kordab oma seisukohta, et partnerlussuhted on eeldus läbipaistvuse, reageerimisvõime, tõhususe ja õiguspärasuse saavutamisele ühtekuuluvuspoliitika programmide koostamise ja rakendamise kõikides etappides ning võivad suurendada pühendumist programmide eesmärkide saavutamisele ning aidata kaasa üldsuses nende eesmärkide suhtes omanikutunde tekkimisele; kutsub seetõttu liikmesriike ja korraldusasutusi üles kaasama täielikult piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi ning teisi asjaomaseid partnereid ühtekuuluvuspoliitika programmide koostamise ja rakendamise kõikidesse etappidesse, kaasa arvatud liikmesriigi tasandi internetiplatvormide kaudu, mis pakuvad ülevaadet olemasolevatest fondidest ja rakendusprogrammidest, ning heade tavade edendamise kaudu muul viisil, ning võimaldama neile juurdepääsu kõikidele projektidokumentidele, et kasutada paremini ära nende kogemusi, teadmisi ja häid tavasid;

20.

nõuab komisjonilt rohkem suunised selle kohta, kuidas partnerlusklauslit praeguste programmide raames praktikas rakendada, ning piisavalt siduvaid partnerlust käsitlevaid eeskirju tulevastes õigusaktides, eelkõige seoses piirkondlike ja kohalike asutuste, näiteks valitud organite osalusega, kes on olulisteks partneriteks kogu protsessis;

21.

nõuab paremini suunatud, korrapärase ning õigeaegse teabe andmist partnerorganisatsioonidele, eelkõige neile, kes on korraldusstruktuuride liikmed, ning partnerlussuhete toetamiseks suuremas ulatuses tehnilise abi kasutamist, muu hulgas võimaldades partnerorganisatsioonidel osaleda rakendusasutuste organiseeritavatel koolitustel; kutsub üles võimaldama ligipääsu nendele koolitusüritustele multimeediaversioonis, et laiendada kuulajaskonda ja võimaldada partnerorganisatsioonide poolseid üritusejärgseid konsultatsioone; rõhutab sellise meetme kasulikkust partnerorganisatsioonidele kõige kaugematest liidu piirkondadest, nt äärepoolsematest piirkondadest;

22.

nõuab komisjonilt internetis suurprojektide kohta õigeaegselt teabe avaldamist, sealhulgas vahetu juurdepääsu tagamist projektidokumentidele, kaasa arvatud JASPERSi projektidele, (taotlus, teostatavusuuring, kulude-tulude analüüs, keskkonnamõju hindamine jne), võimalikult kiiresti pärast seda, kui komisjon saab liikmesriigilt rahastamistaotluse, ja enne, kui ta teeb rahastamise kohta otsuse; on seisukohal, et komisjoni vastaval veebilehel peaks olema võimalik esitada selliste projektide kohta märkusi;

23.

kutsub üles avaldama internetis tagantjärele programmiperioodi 2007–2013 ajal heaks kiidetud või heakskiitmiseks esitatud suurprojekte;

24.

soovitab määrata kindlaks asjaolud, mille korral on lubatud kasutamata vahendeid taaskasutada, ja vahendite ümberpaigutamist otsustava asutuse vastutuse;

25.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

12.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 236/6

A.

arvestades, et 2011. aasta eelarvemenetlus on esimene selline Lissaboni lepingu kohaselt toimuv menetlus, ja arvestades, et eelarve üks lugemine eeldab tihedamat koostööd ja kooskõlastamist teise eelarvepädeva institutsiooniga, et jõuda kõigi kulude osas lepitusmenetluse käigus kokkuleppele;

B.

arvestades, et juulis toimuva kolmepoolse kohtumise eesmärk peaks olema eeltöö tegemine enne seda, kui nõukogu võtab vastu oma seisukoha eelarveprojekti kohta, et selgitada eelnevalt välja punktid, milles ollakse kokkuleppel,

1.

võtab teadmiseks, et 2011. aasta eelarveprojekt sisaldab kulukohustuste assigneeringuid 142,5764 miljardi euro suuruses summas ja maksekohustuste assigneeringuid 130,1472 miljardi euro suuruses summas, millest tulenevalt on varu kulukohustuste assigneeringute osas 1,2244 miljardit eurot ja maksekohustuste assigneeringute osas 4,4178 miljardit eurot; märgib, et need summad moodustavad vastavalt 1,15 % ja 1,05 % ELi prognoositavast rahvamajanduse kogutulust (RKT) 2011. aastal;

2.

väljendab muret asjaolu üle, et kulukohustuste assigneeringud suurenevad vaid 0,77 % vastuvõetud 2010. aasta eelarvega võrreldes, mis ei ole kooskõlas laialdaselt väljendatud ootusega, et ELi eelarve mängib olulist rolli Euroopa kriisijärgsete majanduste toetamisel; võtab teadmiseks, et maksete assigneeringud suurenevad 5,85 %, kuid tuletab meelde, et maksete assigneeringute ebatavaliselt väike maht 2010. aastal annab sellele kasvule matemaatilise selgituse; tuletab meelde, et mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärad jooksvates hindades on 142,965 miljardit eurot kulukohustuste assigneeringute ja 134,280 miljardit eurot maksete assigneeringute osas;

3.

tunnistab kulukohustuste ja maksete assigneeringute vahelise erinevuse vähenemist 2010. aasta eelarvega võrreldes (12,429 miljardit eurot 18,535 miljardi euroga võrreldes), mis näitab ELi eelarve paremat täitmist, kuid juhib samas tähelepanu asjaolule, et mitmeaastane finantsraamistik näeb 2011. aastal kulukohustuste ja maksete assigneeringute vaheks ette vaid 8,366 miljardit eurot; tuletab sellega seoses meelde, et sellised vahed võivad põhjustada pikemas perspektiivis puudujääke ning seega tuleks neid eelarve jätkusuutlikkuse ja hallatavuse tagamiseks vältida;

4.

juhib tähelepanu asjaolule, et suurem osa (70 %) eelarveprojekti 1,2244 miljardi euro suurusest üldvarust tuleb rubriigi 2 (loodusvarade kaitse ja majandamine) varust ning muude rubriikide – eriti rubriikide 1a, 3b ja 4 – varud on väga piiratud, mis vähendab samavõrra ELi suutlikkust reageerida muutustele poliitikas ja ettenägematutele vajadustele samas oma prioriteete säilitades;

5.

rõhutab lisaks, et rubriigi 2 varu võib tegelikult olla väiksem, kuna turutingimused muutuvad;

6.

avaldab heameelt institutsioonidevahelise kokkuleppe toimimist käsitleva komisjoni aruande (KOM(2010)0185) avaldamise üle ja tuletab sellega seoses meelde, et oodatakse ettepanekut eelarve põhjalikuks läbivaatamiseks ning et eelmiste eelarvemenetluste käigus kogetud raskused reageerida nõuetekohaselt ja rahuldavalt tõusetunud eri väljakutsetele teevad praeguse mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise vältimatuks; tuletab meelde, et parlament ootab komisjonilt mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist käsitlevate konkreetsete ettepanekute esitamist 2010. aasta esimesel poolel;

7.

juhib tähelepanu eelarvele kaugeleulatuvat mõju avaldavatele arvukatele pooleliolevatele menetlustele, mille kaks eelarvepädevat institutsiooni peavad 2011. aastal lõpule viima (eelarve läbivaatamine, Euroopa välisteenistuse loomine, paranduseelarved, institutsioonidevahelise kokkuleppe läbivaatamine, finantsmääruse läbivaatamine jne);

8.

võtab teadmiseks komisjoni kehtestatud prioriteedid (nimelt ELi majanduse toetamine kriisijärgselt ja uute nõudmistega kohanemine, s.t Lissaboni lepingu rakendamine, uued finantsjärelevalveasutused, ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) algatuse rahastamine, Stockholmi programmi rakendamine jne) ning tõstatab küsimuse, kas kulukohustuste assigneeringute tagasihoidlik kasv 2010. aasta eelarvega võrreldes on piisav nende küsimustega tegelemiseks;

9.

toonitab, et on väga oluline, et EL reageeriks kriisile ja finantsturgude ebastabiilsusele jõuliste meetmetega, sest selle tulemusel peaks suurenema finantssuutlikkus ning ELi eelarve paindlikkus; nõuab sellega seoses nõukogult ja komisjonilt täiendavat ja üksikasjalikumat teavet selle kohta, millist mõju võiks ELi eelarvele avaldada Euroopa finantsstabiilsusmehhanism, mille kohta tehti otsus majandus- ja rahandusministrite nõukogu erakorralisel kohtumisel 9.–10. mail 2010; nõuab lisaks, et tulevaste kriiside vältimiseks loodaks tõhus järelevalvesüsteem, mis hõlmab teabe edastamist otse Euroopa Parlamendile;

10.

taunib asjaolu, et eelarve seisukohalt ei ole selliste ELi 2020. aasta strateegia juhtalgatuste nagu Innovatiivne Liit, „Noorte liikuvus”, „Ressursitõhus Euroopa”, „Uute töökohtade jaoks uued oskused” ja „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika” finantsmõju 2011. aasta eelarveprojektile võimalik selgelt kindlaks määrata, ja avaldab tugevat kahtlust suutlikkuse suhtes tagada nende tähtsate algatuste asjakohane rahastamine praegu kehtiva finantsraamistiku piires;

11.

tuletab meelde, et nii nagu parlament oma 25. märtsi 2010. aasta resolutsioonis 2011. aasta eelarve prioriteetide kohta märkis, on noored üks 2011. aasta eelarve olulisemaid prioriteete, mida tuleks ELi läbiva teemana edendada, töötades välja sünergiad noortega seotud eri poliitikavaldkondade vahel, eelkõige seoses hariduse, tööhõive, ettevõtluse ja tervishoiuga, kergendades ja soodustades seejuures noorte sotsiaalset kaasatust, mõjuvõimu, oskuste arendamist ja nende liikuvust; rõhutab, et „noori” tuleks käsitleda laia mõistena, mis hõlmaks üksikisikute võimalust vahetada mitu korda elu jooksul töökohta ja staatust ning samuti osaleda piiranguteta vahelduvalt väljaõppes, akadeemilises või töökeskkonnas ja kutseõppes ning et sellest tulenevalt peaks üks eesmärke olema hõlbustada üleminekut haridussüsteemist tööturule;

12.

peab kahetsusväärseks, et vaatamata äärmisele olulisusele ja väga kõrgele täitmismäärale (mis küündis aastatel 2007–2009 igal aastal 95-100 %-ni), on noortega seotud olulistele vahenditele ja programmidele (nagu elukestev õpe, programm „Aktiivsed noored” ja Erasmus Mundus) eelarveprojektis kavandatud assigneeringute kasv üsna sümboolne; on seisukohal, et see kasv ei võimalda ELil selle prioriteediga piisavalt tegelda ning kavatseb seetõttu nende programmide toetust suurendada; tuletab sellega seoses meelde nende programmide vaieldamatut lisandväärtust Euroopale ja seda, et need programmid annavad suure panuse tugeva Euroopa kodanikuühiskonna loomisse, kuigi neile tehtavad rahalised eraldised on tagasihoidlikud;

13.

nõuab tegevus- ja halduskulude jagunemise täiendavat selgitamist, tunnustades samas rubriigi 5 väliste halduskulude esitamisel tehtud pingutusi; märgib, et olulist osa kuludest, mis on tegelikult halduskulud, rahastatakse tegevuskulude assigneeringutest;

14.

tahab kindlasti pidada 2011. aasta eelarvet käsitlevaid läbirääkimisi konstruktiivselt ja avatult tõhususe ja Euroopa lisandväärtuse eesmärke silmas pidades; ootab omakorda teiselt eelarvepädevalt institutsioonilt tõelist poliitilist dialoogi tagavat koostööaldist lähenemist ja seda, et loobutakse nn raamatupidamisloogikast, mille puhul säästmisele ja liikmesriikide osamaksetele antakse läbirääkimistel liiga oluline koht; tuletab meelde, et aluslepinguga ei muudetud mitte ainult eelarvemenetluse õiguslikku raamistikku, vaid kehtestati ka läbirääkimisteks ja kompromisside leidmiseks uus meetod ning uued tähtajad;

15.

rõhutab asjaolu, et ELi eelarve on riikide eelarvetega võrreldes väga piiratud; tuletab sellega seoses meelde, et ELi ühiste strateegiate rakendamiseks tuleb luua sünergia ELi eelarve ja riikide eelarvete vahel; rõhutab, et sidusus suurendab ELi meetmete mõju, loob tõelise Euroopa lisandväärtuse ja toetab samas pikaajalisi poliitilisi eesmärke; on veendunud, et ELi eelarvel võib olla olulistes valdkondades otsustav mõju pikaajaliste investeeringute ja töökohtade toetamisel; loodab, et nõukogu võtab seda asjaolu ELi eelarve üle otsustamisel asjakohaselt arvesse ja hoidub üldistest kärbetest, kuigi riikide rahanduse olukord on äärmiselt raske;

16.

tuletab meelde eespool nimetatud 25. märtsi 2010. aasta resolutsioonis sõnastatud parlamendi prioriteete;

17.

võtab teadmiseks kulukohustuste assigneeringute 4,4 %-lise kasvu (13,437 miljardi euroni) ja maksete assigneeringute 7 %-lise kasvu (11,035 miljardi euroni (4) koos 50,1 miljoni euro suuruse varuga (finantsplaneeringus sisalduva 37 miljoni euroga võrreldes), mis tuleneb haldus- ja tehnilise toe kulude assigneeringute (endised BA read) ning detsentraliseeritud ja rakendusasutuste assigneeringute vähendamisest, samuti mitme programmi (nt „Toll 2013” ja „Konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi – Ettevõtlus ja uuendustegevus”) assigneeringute vähendamisest;

18.

tuletab meelde, et VKEdel on ELi majanduse elavdamisel ja tugevdamisel oluline roll; nõuab suuremat toetust kõikidele programmidele ja vahenditele, mille eesmärk on edendada VKEsid, ning tunneb sellega seoses muret artikli „Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtlus ja uuendustegevuse programm” jaoks kavandatud maksete assigneeringute vähendamise üle;

19.

tuletab meelde, et sellest rubriigist rahastatavaid uusi vajadusi (Kozloduy sulgemisprogramm, Euroopa finantsjärelevalveasutused, rahvusvaheline katsetermotuumareaktor (ITER) ja GMES, sealhulgas parlamendi taotlus suurendada tegevusetapis selle assigneeringuid) ei olnud praegu kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmisel ette nähtud; rõhutab, et nende vajaduste rahastamine ei tohiks kahjustada Euroopa majanduse kriisijärgse taastumise seisukohalt ülioluliste muude rubriigi 1a programmide ja meetmete rahastamist;

20.

tuletab meelde, et sellest rubriigist rahastatakse osaliselt Euroopa majanduse elavdamise kava, samuti paljusid mitmeaastaseid programme (konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm, üleeuroopalised võrgud, Galileo/Egnos, Marco Polo II ja programm Progress), mis on 2011. aastal teostamisetapis; kordab sellest tulenevalt üleskutset komisjonile, et ta esitaks järelaruande Euroopa majanduse elavdamise kava rakendamise, sealhulgas Euroopa Investeerimispangale volitatud meetmete täitmise kohta;

21.

avaldab heameelt peamiste programmide assigneeringute suurendamise üle (Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm 13,8 %, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm 4,4 %; elukestva õppe programm 2,6 %; üleeuroopalised võrgud 16,8 %) ja rõhutab, et nendel programmidel on väga oluline võimendav mõju ELi kriisivastasele majandusstrateegiale;

22.

rõhutab, et rubriik 1a sisaldab paljusid suuri ELi 2020. aasta strateegia algatusi, nagu Innovatiivne Liit, „Noorte liikuvus”, „Ressursitõhus Euroopa”, „Uute töökohtade jaoks uued oskused” ja „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika”; taunib asjaolu, et eelarve seisukohalt ei ole ELi 2020. aasta strateegia finantsmõju võimalik selgelt kindlaks määrata, ja avaldab kahtlust suutlikkuse suhtes tagada nende algatuste asjakohane rahastamine praegu kehtiva finantsraamistiku piires;

23.

tuletab meelde, et ELi 2020. aasta strateegiaga seotud 2011. aasta prioriteete rahastatakse peamiselt sellest rubriigist ja et aluslepingu jõustumisest tulenevatel ELi pädevustel on tõenäoliselt mõju eelarvele; rõhutab, et kosmosepoliitika, mis on konkreetne näide Euroopa tööstuspoliitikast, millega edendatakse Euroopa edusamme teaduse, tehnoloogia ja keskkonna valdkonnas, tugevdades samas tööstuse konkurentsivõimet, vajab täiendavat rahalist toetust nii ELilt kui ka liikmesriikidelt GMESi raames;

24.

avaldab heameelt komisjoni algatuse „Noorte liikuvus” üle, mille eesmärk on edendada Euroopa kõrgkoolide tulemuslikkust ja rahvusvahelist külgetõmmet ning tõsta hariduse ja koolituse üldist taset ELis; toetab igati seda, et noortele oleks sõltumata haridusalasest taustast tagatud võrdsed võimalused; soovib rõhutada, et oluline on tagada ELi 2020. aasta strateegias väga olulise haridus- ja koolitusvaldkonna, sh kutseõppe ambitsioonika poliitika piisav rahastamine; rõhutab, et EL kasutab kõiki vahendeid selle ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks, kuna see annab enneolematu võimaluse kõikehõlmava ELi noorsoopoliitika väljatöötamiseks; rõhutab siiski, et sellise üldise, paljusid erinevaid ja sissetöötatud ELi programme hõlmava juhtalgatuse esitamine selles valdkonnas ei tohiks vähendada konkreetsete programmide tähtsust;

25.

rõhutab, et tulevikus sellistele vahenditele nagu elukestva õppe programm ja valdkonnaülesed oskused (nt e-oskused, rahvusvahelised oskused, ettevõtlusalased oskused ja mitmekeelsus) eraldatavad eelarvevahendid peaksid peegeldama suurt lisandväärtust, mille need vahendid Euroopale annavad, ning seetõttu tuleks neile anda 2011. aasta eelarves esmatähtis koht;

26.

on pettunud selles, et 2011. aasta eelarveprojektis ei ole selgelt välja toodud turismi valdkonda, mis annab kaudselt üle 10 % ELi SKPst ja mis läks pärast Lissaboni lepingu ratifitseerimist täielikult ELi pädevusse;

27.

võtab teadmiseks, et esmakordselt sisalduvad eelarves Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi maksete assigneeringud, ja peab seda selle fondi juhtimise ja nähtavuse seisukohalt oluliseks; on siiski seisukohal, et need maksete assigneeringud ei pruugi olla piisavad Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi taotlustes esitatud summade katmiseks 2011. aastal; kordab seetõttu nõudmist, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi taotlusi ei rahastataks ainult ümberpaigutustega Euroopa Sotsiaalfondi eelarveridadelt, ning kutsub komisjoni üles määrama kindlaks ja kasutama edasise viivituseta selleks eri eelarveridasid; rõhutab, et fondi kasutuselevõtmiseks on vaja lihtsamat ja kiiremat menetlust (5);

28.

võtab teadmiseks Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) ja töösuhteid ning sotsiaalset dialoogi toetava kolme eelarverea kulukohustuste assigneeringute väga tagasihoidliku suurendamise või samale tasemele jätmise (2010. aasta eelarvega võrreldes); on seisukohal, et kriisist tulenevate ulatuslike koondamiste ja ümberkorralduste tingimustes tuleks nende eelarveridade mahtu suurendada;

29.

märgib, et 2011. aasta eelarveprojekt näeb ette kulukohustuste assigneeringute suurendamise 3,2 % võrra 50,97 miljardi euroni, millest 39,8915 miljardit eurot on mõeldud struktuurifondidele (ERF ja ESF), mis on sarnane 2010. aasta summale, ja 11,0786 miljardit eurot Ühtekuuluvusfondile;

30.

märgib, et see ettepanek on kooskõlas mitmeaastases finantsraamistikus kehtestatud eraldistega, võttes arvesse 2011. aasta finantsraamistiku tehnilist kohandamist (6) (suurendamine 336 miljoni euro võrra), nagu on sätestatud institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 17; mõistab sellega seoses 16,9 miljoni euro suurust varu, mis tuleneb peamiselt tehnilise abi assigneeringust ja moodustab 0,03 % rubriigi mahust;

31.

avaldab heameelt 2011. aastaks kavandatava maksete assigneeringute 16,9 % suuruse suurendamise üle 42,541 miljardi euroni, kuid väljendab siiski muret, et maksete vajadusi on hinnatud varasemate maksemäärade alusel vastavalt programmitöö perioodi 2000–2006 vastavatele kulukohustustele, samas oli programmide rakendamine perioodi 2007–2013 alguses palju aeglasem ja seda tuleb seetõttu kõvasti kiirendada, eelkõige 2011. aastal;

32.

kahtleb, kas tehtud korrektsioonid, eelkõige hilinenud maksete eraldamine suhtena oodatavatest maksetest järgnevatel aastatel, on täiesti asjakohane, et tegelda kõigi täiendavate maksevajadustega, mis tulenevad eelkõige järgmisest:

33.

on ühtlasi seisukohal, et piisavate vahendite eraldamine ühtekuuluvuspoliitikale on väga oluline Euroopa majanduse elavdamise kiirendamiseks ja Euroopa 2020. aasta piirkondade strateegia elluviimisele kaasaaitamiseks; rõhutab ELi makropiirkondliku koostöö sünergiamõju Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele, samuti vajadust eraldada olemasolevate makropiirkondlike strateegiate rakendamiseks piisavalt ressursse; kutsub seetõttu komisjoni ja nõukogu üles esitama ja võtma viivitusteta vastu paranduseelarve, kui maksete assigneeringud ei peaks olema piisavad vajaduste katmiseks;

34.

palub komisjonil jätkata tihedat koostööd madala toetuste vastuvõtmise määraga liikmesriikidega, et veelgi parandada kohapealset olukorda toetuste vastuvõtmise osas; on teadlik, et madal toetuste vastuvõtmise määr võib ohustada ELi meetmete järkjärgulist võtmist;

35.

palub komisjonil kaaluda jätkuvalt ka seda, kuidas muuta komisjoni ja/või liikmesriikide kehtestatud keerulist eeskirjade ja nõuete süsteemi, et keskenduda rohkem eesmärkide saavutamisele ja vähem seaduslikkusele ja korrektsusele, rikkumata seejuures usaldusväärse finantsjuhtimise aluspõhimõtet; rõhutab, et selline kaalumine peaks ühtlasi aitama kaasa järgmise programmitöö perioodi algmääruse paremale koostamisele; tuletab sellega seoses meelde 2009. aasta novembri ühisavaldust struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide lihtsama ja sihipärasema kasutamise kohta majanduskriisi tingimustes;

36.

tuletab meelde, et üks peamisi ELi toimimise lepinguga sisse toodud muudatusi on vahetegemise kaotamine kohustuslike ja mittekohustuslike kulude vahel eelarvemenetluses, mis võimaldab kahel eelarvepädeval institutsioonil pidada lõpuks iga-aastaste assigneeringute ülevõrdsetel alustel läbirääkimisi; tuletab meelde, et kohustuslikud kulud ulatusid peaaegu 34 %ni üldeelarvest ja enamik neist kuulus rubriiki 2;

37.

rõhutab, et eelarvepädevad institutsioonid on viimasel paaril aastal kasutanud seda rubriiki aastaeelarvetes üldise kokkuleppeni jõudmiseks kas varu kasutamise või assigneeringute ümberpaigutamisega teiste programmide või meetmete jaoks;

38.

märgib, et vaatamata väitele, et assigneeringud on jäänud stabiilseks, on sihtotstarbeline tulu vähenenud 2011. aastal üle 25 %, turutoetus on kahenenud ligikaudu 22 % (3,491 miljardi euroni) ja veterinaar- ning taimekaitsemeetmeteks mõeldud assigneeringud on vähenenud 7,8 %; tunneb turu ebastabiilsuse suurenemist ja põllumajanduse vähest kaitstust terviseriskide suhtes silmas pidades muret selle üle, et komisjon on 2011. aastal põllumajandusturgudel, eelkõige teravilja- ja piimaturul toimuva arengu suhtes optimistlik ja et selle tagajärjel on kavas turumeetmetele ettenähtud vahendeid kärpida 900 miljoni euro võrra; nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu jälgiksid tähelepanelikult põllumajandusturu arengut ning oleks valmis turu soovimatute suundumuste ja turuhindade kõikumise takistamiseks võtma kiiresti ja tõhusalt vajalikke turvavõrgumeetmeid; seoses sellega, et loomahaiguste likvideerimisel tuleb säilitada valvsus, on mures kavatsuse pärast vähendada rahvatervisele, loomade tervishoiule ja taimekaitsemeetmeteks ettenähtud assigneeringuid;

39.

avaldab heameelt tootlikkusega sidumata otsetoetuste assigneeringute kasvu üle (9,7 %), koolide puu- ja köögiviljaprogrammile (kasv 50 % 90 miljoni euroni) ja koolipiima programmile (5,3 %) ettenähtud assigneeringute suurenemise üle, samuti enim puudust kannatavate isikute abistamise programmile ettenähtud assigneeringute suurendamise üle; võtab rahuoluga teadmiseks eksporditoetuste pideva vähenemise alates 2007. aastast (166 miljoni euroni 2011. aasta eelarveprojektis);

40.

tunneb heameelt komisjoni otsuse üle jaotada mitmete liikmesriikide poolt kasutamata jäetud vahendid programmi edukalt läbiviivatele liikmesriikidele ümber;

41.

märgib, et kliimameetmed on Euroopa 2020. aasta strateegias kehtestatud prioriteet, ja võtab teadmiseks jaotise 07 pealkirja muutmise „Keskkonna- ja kliimameetmeteks”; võtab teadmiseks kliimameetmeid käsitleva ELi poliitika ja õigusaktide rakendamiseks ning kliimameetmete süvalaiendamise ja kohandamisega seotud uue ettevalmistava meetme jaoks kavandatava assigneeringute suurendamise;

42.

avaldab heameelt LIFE+ kulukohustuste assigneeringute suurendamise üle 333,5 miljoni euroni (8,7 %) ning tunneb heameelt maksete assigneeringute järsu suurendamise üle (24,3 % 268,2 miljoni euroni) kooskõlas paranenud rakendamismääradega, seda ka seoses 2010. aastaks kavandatud bioloogilise mitmekesisuse strateegia järelmeetmetega; juhib tähelepanu sellele, et ELi ees seisvate ülisuurte keskkonnaprobleemide, sh veereostuse tõttu tuleb selle programmi raames eraldada lisavahendeid;

43.

tuletab meelde, et 2010. aasta eelarves piimandussektori kriisi tagajärgede leevendamiseks heaks kiidetud turutoetuse erimeede piimasektoris pidi olema ühekordne meede; palub komisjonil uurida, kuidas liikmesriigid on kasutanud piimandussektorile erandkorras eraldatud 300 miljoni euro suurust toetust, ning esitada oma hinnang selle meetme kohta koos ettepanekutega pikaajalise lähenemisviisi osas ja konkreetsete ettepanekutega, kuidas tulla toime hindade kõikumisega selles sektoris;

44.

on mures, et ühise kalanduspoliitika (ÜKP) poliitiline tähtsus ei kajastu piisavalt 2011. aasta eelarveprojektis; juhib tähelepanu sellele, et integreeritud merenduspoliitika väljatöötamiseks kavandatud vahendid ei ole piisavad, et katta selle uue poliitikavaldkonna loomisega seotud kõige tähtsamaid aspekte; rõhutab, et uus Euroopa Liidu merenduspoliitika võib vähendada praegustele esmatähtsatele ÜKP valdkondadele eraldatavaid eelarvevahendeid; rõhutab, et sellist poliitikat tuleb piisavalt rahastada rohkem kui ühelt eelarverealt;

45.

märgib, et selle rubriigiga seotud rahaliste vahendite üldine kasv (12,8 %) peaks praktikas edendama Lissaboni lepingus ja Stockholmi programmis välja toodud selle valdkonna eesmärkide täitmist;

46.

rõhutab, et kinnipidamistingimuste parandamiseks on vaja suurendada assigneeringuid; tuletab meelde, et Stockholmi programmi kohaselt on vaja võtta sotsiaalse kaasatuse meetmeid, luua sotsiaalse integratsiooni programme ning toetada uimastivastaseid algatusi (mis hõlmavad ennetust, toimetuleku taastamist ja kahjude vähendamist);

47.

võtab sellega seoses teatavaks komisjoni teatise Stockholmi programmi rakendamist käsitleva tegevuskava kohta ning avaldab heameelt Välispiirifondi (22 % 254 miljoni euroni), Euroopa Tagasipöördumisfondi (29 % 114 miljoni euroni) ja Euroopa Pagulasfondi (1,3 % 94 miljoni euroni) kulukohustuste assigneeringute kavandatava suurendamise üle sisserände ja sisserännanute lõimimise toetamise valdkonnas;

48.

kinnitab Frontexi assigneeringute kavandatavat vähendamist 2011. aastal agentuuri kasvavale töökoormusele vaatamata, mis tuleneb agentuuri kasutamata assigneeringute ja eelarve aastaülejääkide ajakohastatud hindamisest;

49.

tunneb heameelt Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomist käsitleva määruse vastuvõtmise üle ja kutsub komisjoni üles tagama, et tugiamet alustaks tegevust varakult enne 2011. aastat ja et ametile eraldataks volituste täitmiseks piisavalt rahalisi vahendeid;

50.

peab kahetsusväärseks, et ELi eelarvest alates 2010. aastast rahastatava ELi asutuse Europoli 2011. aasta assigneeringute maht (82,9 miljonit eurot) püsib 2010. aastaga (79,7 miljonit eurot) võrreldes peaaegu muutumatuna kuni Europoli määrust käsitleva ettepaneku esitamiseni (mis on kavandatud 2013. aastasse), kuigi Stockholmi programmis nõuti Europoli tugevdamist;

51.

märgib, et kuigi teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise ja kasutuselevõtmise ajakava on ebakindel, tehakse ettepanek vähendada kulukohustuste assigneeringuid vaid veidi, st 35 miljonilt eurolt 30 miljonile eurole, kusjuures maksete assigneeringud suurenevad 19,5 miljonilt eurolt 21 miljonile eurole; tuletab meelde, et komisjoni hinnangul oli enne SIS II käivitumist 2011. aasta neljandas kvartalis vaja 27,91 miljonit eurot; juhib tähelepanu sellele, et SIS II väljatöötamisel on ajakavast juba maha jäädud ja sellega ei jõuta tõenäoliselt 2011. aasta lõpuks lõpule; peab vajalikuks kanda osa nendest rahalistest vahenditest täiendava analüüsi tegemiseni reservi, kuna SIS II-le ülemineku väljavaated muutuvad järjest ebatõenäolisemaks ja praegu valmistatakse ette alternatiivset lahendust;

52.

rõhutab, et kavandatud õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise eest vastutava ameti rahastamine ei tohi kaasa tuua uusi IT-süsteeme enne SIS II või alternatiivse lahenduse ja VISi töölehakkamist; nõuab, et ameti kulude ja projektide üksikasjalikku esitust;

53.

tuletab meelde, et rubriik 3b hõlmab Euroopa kodanikke oluliselt puudutavaid teemasid, nagu noored, haridus- ja kultuuriprogrammid, rahvatervis, tarbijakaitse, kodanikukaitse rahastamisvahend ja teabevahetuspoliitika; märgib seetõttu väga murelikult, et üldassigneeringud vähenevad teist aastat järjest, kusjuures kulukohustuste assigneeringuid kärbitakse 0,03 % võrra (667,8 miljoni euroni) ja maksete assigneeringuid 3,1 % võrra (638,9 miljoni euroni) 2010. aasta eelarvega võrreldes, mis jätab varuks 15,2 miljonit eurot;

54.

märgib, et kavandatav kasv teatud programmide osas (Meedia 2007, Kultuur 2007, rahvatervise programm jne) on võimalik, kuna mitmele katseprojektile ja ettevalmistavale meetmele ei ole eraldatud kulukohustuste assigneeringuid; peab seetõttu kahetsusväärseks, et väike varu võimaldab vaid piiratud tegutsemisruumi otsuste tegemisel, mis puudutavad selliste prioriteetide rahastamise suurendamist, millest kodanikel on otsest kasu, samuti projekte ja meetmeid puudutavate ettepanekute vastuvõtmisel;

55.

kordab, et eri poliitikavaldkondade ülese teemana tuleb viivitamatult alustada koordineeritud ja mitut valdkonda hõlmavat investeerimist noortesse ning sellest tulenevalt tuleks teha ettepanek suurendada noorsoopoliitika rahastamisvahendit; avaldab kahetsust komisjonipoolse ambitsioonide puudumise üle, kuna komisjon ei suutnud seda prioriteeti nõuetekohaselt käsitleda, ja kinnitab oma kavatsust eelarveprojekti parandada, et tagada selle prioriteedi asjakohane rahastamine;

56.

tuletab meelde, et noorte ja spordi valdkonnas toimuva koostöö soodustamine ja edendamine on 2011. aasta eelarve prioriteet, ja rõhutab, et iga-aastaste eriürituste rahaline toetamine on selleks oluline vahend; väljendab kahetsust, et 2011. aasta eelarveprojektis ei ole selleks tehtud kulukohustuste assigneeringuid (p.m. kulukohustuste assigneeringute osas ja vaid 2,9 miljonit eurot maksete assigneeringuid), võrrelduna vastavalt 9,8 miljoni ja 10,25 miljoni euroga 2010. aasta eelarves;

57.

avaldab heameelt 2011. aasta kuulutamise üle Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks, mis tugineb 2010. aasta eelarves sisalduvale ettevalmistavale meetmele, ja tuletab meelde Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust suurendada asjaomase õigusakti jaoks mõeldud üldrahastamist 8 miljoni euroni;

58.

on mures Euroopa kodakondsust, kommunikatsiooni ning meedia teavitamist edendavatele programmidele suunatud assigneeringute madala taseme üle, kusjuures mõnel juhul on assigneeringud 2010. aastaga võrreldes koguni vähenenud; usub, et need programmid on oluline element Euroopa identiteedi kujundamisel ja Euroopa kodanike teavitamisel Euroopa projektist;

59.

avaldab kahetsust Daphne programmi kulukohustuste vähendamise üle ja juhib tähelepanu selle võimalikele negatiivsetele tagajärgedele vägivalla vastases võitluses; nõuab olemasolevate ja uute tõhusate meetmete jätkuvat rahastamist, et võidelda laste, noorte ja naiste vastu suunatud mis tahes liiki vägivalla vastu;

60.

tuletab veel kord meelde, et rubriigis 4 kasutada olev varu on väga väike, mis ei võimalda ELil reageerida asjakohaselt korduvatele ja uutele kriisidele ning hädaolukordadele; juhib tähelepanu asjaolule, et lubamatut vastuolu selle alarahastatud rubriigi ja nõukogu poolt maailma mastaabis võetud uute poliitiliste kohustuste vahel on võimalik lahendada ainult kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära läbivaatamisega (7);

61.

avaldab heameelt Euroopa lõuna- ja idasuunalise naabruspoliitika assigneeringute kavandatava suurendamise üle ja eriti idasuunalise partnerluse mõõtme suurendamise üle; võtab teadmiseks kavatsuse kaotada ELi Läänemere strateegiat puudutav eelarverida, kuid peab kahetsusväärseks, et sellele strateegiale ei eraldata võrdväärset summat idasuunalise naabruspoliitika raames;

62.

kutsub idapartnerluse eesmärkide täitmist ja tulemuslikku rakendamist silmas pidades komisjoni üles tagama täiendava rahalise abi andmine Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi uute mitmeaastaste näidisprogrammide ning riiklike näidisprogrammide jaoks aastateks 2011–2013, mis hõlmaks idapartnerlusega seotud riike;

63.

on äärmiselt mures Palestiinale, rahuprotsessile ja ÜRO abiorganisatsioonile UNRWA eraldatava finantsabiga seotud kulukohustuste assigneeringute kavandatava rohkem kui 32 %-lise vähendamise üle, pidades silmas korduvat vajadust täiendavate rahaliste vahendite järele; on seisukohal, et komisjoni avaldus, et eelmistel aastatel tehtud erakordselt suuri rahaeraldisi ei saa jätkata teiste piirakonna riikide rahastamist ohustamata, kinnitab kiireloomulist vajadust vaadata põhjalikult läbi rahastamisvõimalused rubriigis 4, kusjuures see ei tohiks tuua kaasa Palestiina rahvale, Palestiina omavalitsusele ja UNRWA-le eluliselt olulise finantsabi vähendamist; kordab oma toetust Palestiina omavalitsusele institutsioonilise suutlikkuse tugevdamisel; juhib tähelepanu asjaolule, et isegi kui EL oleks valmis laiendama oma abipaketti palestiinlastele, ei ole kõnealune kohustus tähtajatu, ning nõuab kindlalt, et kuigi humanitaarabi peab jääma tingimustetuks, peab EL etendama poliitilist rolli, mis annab Palestiina riigi loomise poole püüdlemisel käegakatsutavaid tulemusi, mis on kooskõlas selle märkimisväärse finantsabi ja majandusliku mõjuga selles piirkonnas;

64.

juhib tähelepanu asjaolule, et isegi kogu rubriigi 4 varu kasutamisest finantsabi andmiseks ainult Palestiinale ei piisaks kulukohustuste assigneeringute 2010. aasta taseme saavutamiseks (295 miljonit eurot 2010. aastal 2011. aasta hüpoteetilise 270 miljoni euroga võrreldes);

65.

võtab teadmiseks assigneeringute olulise suurendamise (13,2 %), et rahastada laienemisprotsessi, mille osas oodatakse 2011. aastal edasiminekut (jätkuvad ja võimalikud läbirääkimised Horvaatia, Islandi, Makedoonia, Türgi ja Lääne-Balkani riikidega);

66.

peab arengukoostöö rahastamisvahendi kavandatavat suurendamist asjakohaseks, kuid taunib komisjoni eksitavat esitlust, milles keskkonnale ja loodusvarade säästvale haldamisele eraldatavat täiendavat 65 miljonit eurot näidatakse kui Kopenhaageni kokkuleppe jätkumeedet, kusjuures see kasv põhineb finantsplaneeringul ja mitte 2010. aasta eelarvel (2011. aasta eelarveprojektis on sellel eelarvereal tegelikult ette nähtud 1,2 miljoni euro suurune langus 2010. aasta eelarvega võrreldes, mis annab alust muretsemiseks); nõuab kindlalt, et kiirelt algatatud kliimamuutuse vastaste meetmete rahastamise pakett peab täiendama olemasolevaid arengukoostöö programme, mitte toimima nende arvelt; väljendab muret ELi poolse kiirelt algatatud rahastamise sidususe ja nähtavuse pärast ning nõuab, et liikmesriigid teeksid komisjoni jaoks viivitamatult kättesaadavaks teabe, et tagada ELi panuse täielik läbipaistvus ja täiendavus;

67.

rõhutab vajadust suurendada ühenduse eelarvet rände probleemi käsitlevate meetmete rahastamiseks, et parandada seadusliku rände juhtimist, pidurdada ebaseaduslikku rännet ja optimeerida rände mõju arengule;

68.

tuletab meelde, et toetab põhimõtteliselt finantsabi andmist peamistele banaane tarnivatele AKV-riikidele, kuid kordab, et on kindlalt vastu banaanisektori kaasnevate meetmete rahastamisele varu kasutades; tuletab meelde, et selle rubriigi piiratud varu ei võimalda selliste meetmete rahastamist, mida ei olnud mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmisel 2006. aastal ette nähtud; on samuti vastu sellistele ümberpaigutamistele rubriigi 4 olemasolevatest vahenditest, mis ohustaksid seniseid prioriteete; on seepärast vastu eelarveprojektis sisalduvale ettepanekule paigutada sellel eesmärgil 13 miljonit eurot ümber arengukoostöö rahastamisvahendist ja 5 miljonit eurot kodanikukaitse rahastamisvahendist;

69.

väljendab heameelt ettepaneku üle muuta määrust, millega luuakse vahend tööstusriikide jaoks (ICI+), kuid on kindlalt vastu selle rahastamisele arengukoostöö rahastamisvahendi jaoks kavandatud assigneeringutest; rõhutab, et arengukoostöö jaoks ette nähtud vahendid peavad olema suunatud vaesuse leevendamisele; on äärmiselt rahulolematu sellega, et sellele uuele vahendile eelarveprojektis kavandatud kokku 70,6 miljoni euro suurusest assigneeringust on 45 miljonit eurot võetud arengukoostöö rahastamisvahendist;

70.

kordab oma kavatsust anda Euroopa välisteenistusele ülesannete täitmiseks vajalikud haldusvahendid; rõhutab siiski, et uute vahendite eraldamine liikmesriikide diplomaatiliste esinduste töötajate kaasamiseks ning vajaliku infrastruktuuri kulutusteks tuleks seostada asjakohase kasvuga ELi välistegevuse eelarves;

71.

väljendab heameelt ühise välis- ja julgeolekupoliitika assigneeringute suurendamise üle 327,4 miljonile eurole (kulukohustuste assigneeringud), nagu näeb ette finantsplaneering ja mis on kooskõlas veelgi ambitsioonikama rolliga, mida EL tahab mängida stabiliseerimisetapis olevates või konfliktist ja kriisist mõjutatud piirkondades; võtab teadmiseks ELi eriesindajatega seotud eelarverea kaotamise seoses Euroopa välisteenistuse loomisega ja tuletab meelde, et institutsioonidevahelises kokkuleppes sisalduvad ühist välis- ja julgeolekupoliitikat puudutavad erisätted tuleb põhjalikult ümber vaadata institutsioonidevahelise kokkuleppe muutmist käsitlevate läbirääkimiste ja Euroopa välisteenistust käsitleva ettepaneku vastuvõtmise raames;

72.

võtab teadmiseks, et 2011. aasta eelarveprojektis on kavandatud makromajandusliku abi eelarverea (01 03 02) vahendeid 2010. aasta eelarvega võrreldes suurendada; tuletab meelde, et asjaomase vahendi kasutuselevõtt iga kolmanda riigi puhul kuulub seadusandliku tavamenetluse alla ja palub komisjonil esitada kavandatud suurendamise kohta täiendavaid selgitusi;

73.

avaldab heameelt ettevalmistava meetme loomise üle seoses Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpusega, mis tuleneb ELi toimimise lepingu (artikkel 214) jõustumisest ja on kooskõlas 2011. aasta kuulutamisega Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks;

74.

märgib, et kõigi institutsioonide halduskulud kokku on hinnanguliselt 8,2666 miljardit eurot, mis teeb kasvuks 4,5 % ja jätab varuks 149 miljonit eurot;

75.

rõhutab, et iga institutsiooni eelarvestuse projektis (koos 2010. aastal esitatavate paranduseelarvetega) tuleks võtta arvesse Lissaboni lepingu jõustumisega seotud täiendavaid vajadusi, eriti mis puudutab Euroopa Parlamenti, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed; tuletab sellega seoses meelde 2009. aasta novembri ühisavaldust rubriigi 5 kohta, milles institutsioone kutsuti üles tegema kõik endast olenev, et rahastada oma töötajate töötasudega seotud haldusvajadusi 2010. aasta eelarve vastavatele jagudele kantud assigneeringutest;

76.

võtab teadmiseks komisjoni osa suurenemise halduseelarves 2,9 % võrra; märgib samas, et selles etapis ei sisaldu veel kõik Euroopa välisteenistuse loomise ja toimimisega seotud kulud; on seisukohal, et sellega seotud täiendavad taotlused ei tohiks institutsiooni praegust tegevust negatiivselt mõjutada; rõhutab sellega seoses, et vaja on saavutada tõhus struktuur koos ülesannete selge määratlemisega, et vältida võimalikku ülesannete kattumist ja tarbetuid (haldus)kulusid, mida rahastatakse eelarvest ja mis võiksid muidu veelgi halvendada finantsolukorda selles rubriigis;

77.

nõustub komisjoni seisukohaga, mille kohaselt 2009. aastaks kavandatud 3,7 % suurune palkade korrigeerimine, mis tuleb täies mahus välja maksta, kui Euroopa Kohus peaks tegema otsuse komisjoni kasuks, tuleks ettevaatusabinõuna eelarvesse kanda; märgib, et isegi kui see kõrge tase tulevaste arvutuste aluseks võtta, on kavandatav palkade korrigeerimine majandus- ja sotsiaalkriisi kontekstis 2010. aasta lõpus hinnanguliselt ikka 2,2 % ja kahaneb siis 1,3 %-ni 2011. aasta lõpus; palub komisjonil neid arvutusi põhjendada;

78.

tunnustab komisjoni selle eest, et komisjon püüab täiendavaid ametikohti mitte juurde taotleda, kuid suhtub skepsisega komisjoni võetud kohustusse täita kõik vajadused, kaasa arvatud uute prioriteetide ja ELi toimimise lepingu jõustumisega seotud vajadused, ainult olemasoleva inimressursi sisemise ümberpaigutamisega;

79.

tunneb suurt muret asjaolu pärast, et komisjoni üldine suundumus anda oma ülesandeid täitmiseks muudele asutustele koos ametikohtade ümberkujundamisega lepingulisteks ametikohtadeks ja sinna assigneeringute suunamisega on viinud olukorrani, kus üha suurem osa ELi ametnikest ei kajastu eelarvepädevate institutsioonide poolt kinnitatud institutsioonide ametikohtade loeteludes ja nende palkasid ei maksta rubriigist 5; on sellest tulenevalt seisukohal, et komisjoni töötajate arvu ei tuleks kaaluda mitte ainult ametikohtade loetelus sisalduvate kohtade alusel, vaid võttes arvesse ka muid töötajaid, sealhulgas rakendus- ja detsentraliseeritud ametite töötajaid, kui komisjon on andnud neile töötajatele üle oma ülesandeid; on seisukohal, et palgakulude kokkuhoiule vaatamata avaldab ametikohtade loetelu ametikohtade muutmine koosseisuväliste töötajate kohtadeks tõenäoliselt mõju Euroopa avaliku teenistuse töö kvaliteedile ja sõltumatusele;

80.

võtab teadmiseks Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) eelarve vähendamise 13 % võrra, mis on seotud EPSO arenguprogrammis kavandatud uuest süsteemist tuleneva konkursikulude vähenemisega, kuid on seisukohal, et see vähenemine ei tohiks tulla kõigi ELi valikumenetluste kvaliteedi, läbipaistvuse, õigluse, erapooletuse ja mitmekeelsuse arvelt; tuletab EPSO-le meelde, et määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaselt on kandidaatidel võõrandamatu õigus pääseda ligi oma isikuandmetele, sealhulgas küsimustele ja vastustele, ning palub EPSO-l see õigus tagada; ootab komisjonilt selles osas usaldusväärseid tagatisi;

81.

avaldab heameelt komisjoni üldiste eesmärkide saavutamise üle uutest liikmesriikidest töötajate töölevõtmisel ja selle üle, et komisjon on võtnud endale kohustuse jälgida tähelepanelikult ja korrapäraselt ametnike töölevõtmist EL-12 riikidest, et tagada töölevõtmisega seotud eesmärkidest kinnipidamine ning EL-2 ja EL-10 riikide kodanike tasakaalustatud esindatus igas tegevusüksuses;

82.

võtab teadmiseks pensionikulude ja Euroopa koolide kulude suurenemise ELi institutsioonides toimuvast põlvkonnavahetusest tulenevalt, kuna 1950-tel aastatel sündinud ametnikud lähevad pensionile ja tööle võetakse uued töötajad; ootab komisjonilt põhjalikumat analüüsi selle protsessi pikaajalise mõju üle eelarvele;

83.

palub komisjonil täpsustada vastavate eelarveridade märkustes summad, mis on eelarvesse kantud kõigi olulist eelarvelist mõju avaldavate kinnisvaraprojektide jaoks ja mille puhul tuleb finantsmääruse artikli 179 lõike 3 kohaselt eelarvepädevate institutsioonidega konsulteerida;

84.

tuletab meelde, et institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 46 alapunkti a kohaselt peaks komisjon teatama mitmeaastased prognoosid ja lubatud ülemmäärade suhtes jäävad varud;

85.

rõhutab, et katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed on olulised vahendid, mis võimaldavad kujundada poliitilisi prioriteete ning valmistada ette uusi algatusi, mis võivad kujuneda ELi kodanike elu paremaks muutvateks ELi meetmeteks ja programmideks; kinnitab seetõttu juba selles menetluse etapis kavatsust kasutada kõiki parlamendi käsutuses olevaid vahendeid, et tagada katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid käsitlevate parlamendi ettepanekute vastuvõtmine 2011. aasta eelarves;

86.

tuletab meelde, et 2010. aasta eelarves vastu võetud katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete jaoks eraldati kõigis rubriikides kulukohustuste assigneeringuid kokku 103,25 miljonit eurot; rõhutab, et kui eelarvepädevad institutsioonid peaksid kinnitama 2011. aastal katseprojektid ja ettevalmistava meetmed samal tasemel ja sama jaotusega rubriikide vahel, oleks 56 % rubriigi 1a varust (ja 33 % rubriigi 1b, 59 % rubriigi 3b ja 37 % rubriigi 4 varust) juba ära kasutatud, kuigi selleks eesmärgiks 2010. aasta eelarves eraldatud kogusumma ei küündinud isegi institutsioonidevahelise kokkuleppega lubatud maksimumini (103,25 miljonit eurot lubatud 140 miljoni euroga võrreldes);

87.

kavatseb edastada komisjonile institutsioonidevahelise kokkuleppe II lisa D osa kohaselt esimese esialgse nimekirja võimalikest katseprojektidest ja ettevalmistavatest meetmetest 2011. aasta eelarve jaoks, et komisjon võiks osaleda koos Euroopa Parlamendiga tasakaalustatud lõpliku kogupaketi kindlaksmääramisel selles küsimuses; ootab, et komisjon esitaks parlamendi esialgsete ettepanekute kohta hästi põhjendatud analüüsi; rõhutab, et see esimene esialgne nimekiri ei välista katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid käsitlevate muudatusettepanekute ametlikku esitamist ja vastuvõtmist eelarve lugemise käigus Euroopa Parlamendis;

88.

avaldab heameelt, et detsentraliseeritud asutuste kulud ELi eelarves on üldiselt stabiliseerunud 679,2 miljoni euro tasemel; on teadlik asjaolust, et uute ametite loomine eeldab asjakohast rahastamist, nagu on kavandatud viie uue (8) ja kolme etapiviisiliselt tööle hakkava ameti (9) jaoks; rõhutab, et kui detsentraliseeritud asutuste (sealhulgas finantsjärelevalveasutuste) ülesandeid suurendatakse esialgu kavandatuga võrreldes, tuleks vastavalt muuta ka assigneeringute eraldamist; ei nõustu tasudest sõltuvate ametite puhul komisjoni lähenemisega suurendada kunstlikult varusid;

89.

võtab teadmiseks asjaolu, et 258 uuest ametitele mõeldud ametikohtade loetelus sisalduvast ametikohast eraldatakse 231 ametikohta uutele või alustamisetapis olevatele ametitele;

90.

avaldab imestust, miks mõne ameti eelarveülejäägist ei oodata laekuvat sihtotstarbelist tulu, ning kutsub komisjoni üles ajakohastama kavandatavaid makseid ELi eelarvest täiendava teabe põhjal, eelkõige siis, kui võetakse vastu ametite lõplikud raamatupidamisaruanded; on samas mures mõne ameti pideva eelarveülejäägi pärast aasta lõpus, mis näitab halba eelarve haldamist ja rahavoogude juhtimist ning on vastuolus raamfinantsmääruse sätetega;

91.

on veendunud, et Euroopa Kemikaaliameti finantsplaneering aastateks 2011–2013 on liiga optimistlik, ja peab äärmiselt ebarealistlikuks oodata nimetatud ametilt 2011. aastal isemajandamist; juhib tähelepanu sellele, et 2011. aastaks prognoositud tasudest saadav tulu põhineb 2006. aastal tehtud hinnangul; palub näha ette ettevaatusabinõud, mida kohaldatakse vajaduse korral;

92.

tuletab lepituskomitee menetluse osas meelde, et asjaomased institutsioonid peaksid jõudma kokkuleppele juulisse kavandatud kolmepoolsel kohtumisel; nõuab, et majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (kes võtab eelarve vastu) tulevane eesistuja osaleks sellel kolmepoolsel kohtumisel; on seisukohal, et 30. juunil 2010 toimuval kolmepoolsel kohtumisel pakuvad erilist huvi järgmised punktid:

93.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.

12.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 236/17

A.

arvestades, et kuigi tuletisinstrumendid võivad etendada kasulikku rolli, võimaldades finantsriskide ülekandmist majanduses, erinevad nad toote tüübist ja alusvara liigist sõltuvalt märgatavalt riskitaseme, toimimispõhimõtete ja turuosaliste poolest; ning arvestades, et puudulik läbipaistvus ja reguleerimine tuletisinstrumentide turgudel etendasid finantskriisides teravdavat rolli;

B.

arvestades, et ettevõtted peavad ka tulevikus suutma oma tegevusest tulenevaid riske omal vastutusel ja mõistliku hinna eest sihipäraselt juhtida ning arvestades, et ettevõtted peaksid olema riski eest vastutavad, võttes arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete eripära kahepoolsete tuletisinstrumentide puhul;

C.

arvestades, et viimase kümne aasta jooksul on maailmas mitmekordselt kasvanud tuletisinstrumentidega kauplemise maht, mistõttu on märkimisväärselt hägustunud seos majandustegevuse ja finantsturgude toodete vahel;

D.

arvestades, et tuleks luua alus rahvusvahelisele koostööle rahvusvaheliselt kaubeldavate tuletisinstrumentidega tegutsemiseks, et saavutada rahvusvahelised standardid ja teabe jagamise kokkulepped vähemalt kesksete vastaspoolte vahel;

E.

arvestades, et 2009. aasta juuni lõpus ulatus börsiväliste lepingute kõikide klasside nimisumma 605 triljoni USA dollarini, bruto-turuväärtus, millega saab mõõta tururiski, 25 triljoni USA dollarini, ja bruto-krediidiriskid, mis arvestavad kahepoolse tasaarvelduse kokkulepet, 3,7 triljoni USA dollarini, ning arvestades, et ülemäärase finantsvõimenduse, alakapitaliseeritud pangasüsteemi ja struktureeritud finantsvaradest tulenevate kahjude kontekstis aitasid börsivälised tuletisinstrumendid kaasa suurte turuosaliste vastastikuste sõltuvussuhete tekkimisele, isegi kui need on reguleeritud üksused;

F.

arvestades, et viimastel aastatel on oluliselt suurenenud turumahud toonud kaasa suurema riskide võtmise ilma tegeliku investeerimiseta alusvarasse ja seega põhjustanud märkimisväärse finantsvõimenduse;

G.

arvestades, et mõned börsivälised tuletisinstrumendid on muutunud järjest keerulisemaks ja vastaspoole krediidiriski ja selle hinda ei ole alati õigesti määratud ning arvestades, et tuletisinstrumentide turu korralduses esineb märkimisväärseid puudujääke ja läbipaistmatust, mis nõuab tuletisinstrumentide õiguslike tingimuste ja majandusliku eesmärgi edasist standardimist;

H.

arvestades, et keskse vastaspoolega arveldussüsteemide reguleerimine peab kauplemiskohtade kaudu tagama mittediskrimineeriva juurdepääsu, et kindlustada turgude õiglane ja tõhus toimimine;

I.

arvestades, et börsivälistes tehingutes ei ole selgitatud neisse kaasatud osaliste/osapoolte identiteeti ega nende riski suurust;

J.

arvestades, et paljud börsiväliste tuletisinstrumentide turud, eriti krediidiriski vahetustehingute turg, on väga kontsentreeritud ja turul domineerivad vähesed suured ettevõtted;

K.

arvestades, et hiljutised riiklikud krediidiriski vahetustehingud, mida kasutasid finantsspekulandid, viisid mitmete riiklike kursivahede õigustamatult kõrgete tasemeteni; arvestades, et need sündmused ja selline praktika rõhutasid vajadust turu suurema läbipaistvuse ja krediidiriski vahetustehingute, eriti riiklike võlgadega seotud tehingute parandatud üleeuroopalise reguleerimise järele;

L.

arvestades, et selleks, et kauplemisteabehoidlad saaksid etendada järelevalve jaoks keskset rolli tuletisinstrumentide turgude läbipaistvuse tagamisel, peab järelevalvel olema piiranguteta juurdepääs teabehoidla asjakohastele andmetele ja teabehoidlad peavad konsolideerima positsiooni ja kauplemisandmeid ülemaailmselt varaliigi järgi;

M.

arvestades, et parlament tervitab komisjoni paradigmade muutumist börsiväliste tuletisinstrumentide turgude suurema reguleerimise suunas, öeldes lahti valitsevast seisukohast, et tuletisinstrumentide puhul ei ole täiendavat reguleerimist vaja, kuna neid kasutavad eksperdid ja spetsialistid; nõuab seetõttu, et tulevased õigusaktid tagaksid mitte üksnes tuletisinstrumentide turgude läbipaistvuse, vaid ka usaldusväärse reguleerimise;

N.

arvestades, et Euroopa peab töötama tuletisinstrumentide turgude jaoks välja ulatusliku tagatiste strateegia, mille puhul tuleb võtta arvesse äri lõppkasutajate ainulaadset olukorda erinevalt suurtest turuosalistest ja finantseerimisasutustest;

O.

arvestades, et ükshaaval võetuna kujutab suurem osa finantssektoriväliste lõppkasutajate kasutatavatest tuletisinstrumentidest endast piiratud süsteemset riski ning neid kasutatakse tavaliselt üksnes reaalsete tehingute tagamiseks ning arvestades, et finantssektorivälised asutused on ettevõtted, mis ei kuulu finantsinstrumentide turgude direktiivi kohaldamisalasse (mitte-MiFID ettevõtted), nagu lennuettevõtjad, autotootjad ja toorainevahendajad, kes ei ole põhjustanud finantsturgudele süsteemset riski ja kellele ei ole finantskriis otsest kahju toonud;

P.

arvestades, et elastsed tuletisinstrumentide turud nõuavad ulatuslikku tagatiste poliitikat, mis hõlmaks nii keskse kui kahepoolse arveldamise kokkuleppeid;

Q.

arvestades, et finantssektoriväliste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks, kes kasutavad tuletisinstrumente ainult oma põhitegevuse riskiturbeks, tuleks teha erand kapitalinõudeid puudutavate arvelduste ja tagatiste osas tingimusel, et teatavate tuletisinstrumentide kasutamise ulatus ei tekita süsteemset riski (kehtestades nõude, et komisjon peaks seda erandit korrapäraselt kontrollima) ja et tehingute maht ja olemus on proportsionaalsed lõppkasutajate tegelike riskidega ja neile kohased; arvestades, et ka kohandatud lepingute valdkonnas tuleb tagada miinimumstandardid, mis puudutavad eelkõige tuletisinstrumentide kindlustamist ja kapitalinõudeid;

R.

arvestades, et börsiväliste tuletisinstrumentide tooted vajavad proportsionaalset reguleerimist, kui neid kasutavad finantssektorivälised lõppkasutajad, kuid arvestades, et kauplemisteabehoidlatele tuleb anda vähemalt vajalikud üksikasjalikud andmed tehingute kohta;

S.

arvestades, et krediidiriski vahetustehingutega, mis on finantskindlustustooted, kaubeldakse praegu ilma nõuetekohase reguleerimiseta;

T.

arvestades, et CESRi ja ERGEGi soovitustes Euroopa Komisjonile seoses kolmanda energiapaketiga (viide: CESR/08-739, E08-FIS-07-04) soovitatakse luua elektri- ja gaasituru jaoks kohandatud turu terviklikkuse ja läbipaistvuse raamistik;

U.

arvestades, et kõik väljakuulutatud meetmed hõlmavad tihedat ja igakülgset koostööd G20 riikide ja USA ametiasutustega, et takistada võimaluste piires riikidevahelist regulatiivset arbitraaži ja edendada teabevahetust;

V.

arvestades, et arvelduskodadega seotud süsteemne risk nõuab tugevaid regulatiivseid ja järelevalvestandardeid ning järelevalve piiranguteta juurdepääsu teabele tehingute kohta reaalajas;

W.

arvestades, et tuletisinstrumentide hinnad peaksid vastama asjakohaselt riskile ja arvestades, et tulevase turuinfrastruktuuri kulud peaks kandma turuosalised;

X.

arvestades, et mõnede euroala riikide võlakirjade intressimäära hiljutine dramaatiline tõus tasemele, mis ei ole jätkusuutlik, on toonud välja riigivõlal põhinevates krediidiriski vahetustehingute lepingutes sisalduvad problemaatilised majanduslikud stiimulid ja on selgelt näidanud vajadust tugevdada finantsstabiilsust ja turu läbipaistvust, nõudes riigivõlal põhinevate spekulatiivsete krediidiriski vahetustehingute täielikku avalikustamist reguleerijatele ja järelevalvele ning nende keelustamist;

Y.

märgib, et kõigi ELi valuutas vääringustatud tuletisinstrumentide toodetega sooritatavate tehingute, mis on seotud ELi alusüksusega ja mille osaline on ELi finantseerimisasutus, arveldamine – nõuetele vastavuse korral – ja aruandlus peaks toimuma arvelduskodades ja teabehoidlates, mis asuvad, on heaks kiidetud ja mille järelevalve toimub ELis ning mille suhtes kehtivad Euroopa seadused ja andmekaitse; märgib, et tulevases uues määruses tuleks sätestada selged kriteeriumid kolmandates riikides asuvate kesksete vastaspoolte ja teabehoidlate samaväärsuse hindamiseks nende tehingute jaoks mida ei arveldata või mille aruandlus ei toimu ELis,

1.

tervitab komisjoni algatust reguleerida paremini tuletisinstrumente, eelkõige börsiväliseid tuletisinstrumente, et vähendada börsiväliste tuletisinstrumentide turgude riskide mõju kogu finantsturu stabiilsusele, ning toetab tuletisinstrumentide lepingute õigusliku standardimise nõuet (muu hulgas kapitalinõuete direktiivis sisalduvate operatsiooniriskiga seotud regulatiivsete stiimulite kaudu), kauplemisteabehoidlate ja keskse andmesalvestuse kasutamist, kesksete arvelduskodade tugevdamist ja kasutamist ning organiseeritud kauplemiskohtade kasutamist;

2.

tervitab börsiväliseid tuletisinstrumente reguleerivate asutuste foorumi viimase aja tööd vastuseks G20 nõudmisele võtta täiendavaid meetmeid börsiväliste tuletisinstrumentide turgude läbipaistvuse ja jõulisuse suurendamiseks;

3.

nõuab kauplemiseelsete tehingute suuremat läbipaistvust kõigi instrumentide puhul, mida kasutatakse organiseeritud kauplemiskohtades laialdaselt, samuti kauplemisjärgsete tehingute läbipaistvuse suurendamist hoidlate kõikidest tehingutest teavitamise abil, nii reguleerijate kui ka investorite kasuks;

4.

toetab nõuet kehtestada kõigi nõuetele vastavate tuletisinstrumentide toodete puhul kohustuslik keskse vastaspoolega arveldamine finantseerimisasutuste vahel, et tagada vastaspoole krediidiriski parem hindamine, ning toetab eesmärki, et võimalikult suure osa nõuetele vastavate tuletisinstrumentide toodetega tuleks kaubelda organiseeritud turgudel; nõuab stimuleerivate meetmete kehtestamist, mis julgustaksid nõuetele vastavate tuletisinstrumentide toodetega kauplemist finantsinstrumentide turgude direktiiviga reguleeritud kauplemiskohtades, s.o reguleeritud turgudel ja mitmepoolsetes kauplemissüsteemides; märgib, et arveldamiseks sobivuse üks kriteerium peab olema likviidsus;

5.

toonitab, et tulevikus peavad tuletisinstrumentide hinnad kajastama paremini riski ja et tulevase turuinfrastruktuuri kulud peavad kandma turuosalised, mitte maksumaksja;

6.

on seisukohal, et teatavate riskide kindlustamiseks on vajalikud individuaalselt kujundatud tuletisinstrumendid ja on seetõttu vastu kõigi tuletisinstrumentide kohustuslikule standardimisele;

7.

kutsub komisjoni üles kasutama olemasolevate tuletisinstrumentide toodete paljude liikide puhul diferentseeritud lähenemist, võttes arvesse nende erinevaid riskiprofiile, kasutusulatust legitiimse kindlustamise eesmärkidel ja rolli finantskriisis;

8.

märgib, et reguleerimise seisukohast tuleb teha vahet tuletisinstrumentidel, mida kasutatakse riskijuhtimise vahendina kasutaja reaalse alusvaraga seotud riski turbeks, ja tuletisinstrumentidel, mida kasutatakse üksnes spekulatsiooniks, ning usub et sellist vahetegemist raskendab börsiväliste tehingutega seotud teabe ja konkreetsete arvude puudumine;

9.

kutsub komisjoni üles uurima viise, kuidas tuletisinstrumentide üldist mahtu märkimisväärselt vähendada, et see oleks proportsioonis aluseks olevate väärtpaberitega, et vältida hinnasignaalide moonutamist, vähendada riski turu terviklikkusele ja piirata süsteemset riski;

10.

peab vajalikuks pöörata erilist tähelepanu ettevõtete tuletisinstrumentidele, milles finantseerimisasutus on vastaspool, et vältida selliste lepingute kuritarvitamist mitte ettevõtte riski, vaid finantsturu instrumendina;

11.

nõuab riskijuhtimise parandamist ja läbipaistvuse suurendamist, mis on olulised vahendid finantsturgude suurema stabiilsuse tagamiseks, samas ei tohi riski võtmisel jätta tähelepanuta omavastutust;

12.

nendib, et ettevõttepõhiste riskide kindlustamiseks on vaja kohandatud tuletisinstrumente, et neid saaks rakendada tõhusate ja individuaalsetele vajadustele kohandatud riskijuhtimise instrumentidena;

13.

kutsub komisjoni üles parandama kahepoolse riski juhtimise standardeid edasise keskse arveldamisega seotud õigusloome osana;

14.

on seisukohal, et vastaspoole krediidiriski saab vähendada arveldamise, kapitalinõuete kohandamise teel antava tagatise ja muude regulatiivsete vahendite abil; toetab komisjoni soovis teha ettepanek kohaldada finantseerimisasutuste suhtes suuremaid kapitalinõudeid kahepoolsete tuletisinstrumentide lepingute puhul, mis ei vasta keskse arveldamise nõuetele, kasutades riski taset arvestavat lähenemisviisi ning võttes vastaspoole riski vähendamisel arvesse tasaarvelduse mõjusid, tagatisi, esialgset marginaali, igapäevaseid portfelli vastavuse kontrollimisi, igapäevast kehtivatesse turuhindadesse arvestamist, tagatise automatiseeritud liikumisi ja muid kahepoolseid vastaspoole riski juhtimise tehnikaid;

15.

nõuab, et tuletisinstrumentide suhtes, mis ei vasta standardi IFRS 39 nõuetele ning mida ei ole seega audiitor hinnanud, kohaldataks alates komisjoni määratud piirist keskset arveldamist keskse vastaspoole kaudu; nõuab lisaks, et parema piiritlemise tagamiseks tuleb viia läbi kontrolle, mis hõlmavad audiitori sõltumatu hinnangu esitamist börsivälise tuletisinstrumendi lepingute kohta, et teha kindlaks, kas finantssektorivälised ettevõtted saavad jätkata kahepoolsete lepingute sõlmimist;

16.

kutsub komisjoni üles omistama Euroopa arvelduskodadele lubade andmisel tugevat rolli Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele (EVJA) ning peab mõistlikuks nende järelevalvet sellesama asutuse poolt, kuna muu hulgas ühendataks järelevalvealased teadmised ühte asutusse ja kuna keskse vastaspoolega seotud risk on piiriülene;

17.

usub, et kesksete vastaspoolte ligipääs keskpanga rahale aitab tulemuslikult kaasa arveldamise turvalisusele ja terviklikkusele;

18.

toonitab, et keskseid vastaspooli ei tohi organiseerida täielikult kasutajad, et nende riskijuhtimissüsteemid ei tohi üksteisega konkureerida ning et tuleb näha ette arveldamiskulude järelevalve kord; kutsub komisjoni üles käsitlema neid küsimusi õigusakti ettepanekus ja kehtestama arvelduskodadele juhtimis- ja omandieeskirjad, pidades muu hulgas silmas direktorite sõltumatust, liikmesust ja reguleerijate tihedat järelevalvet;

19.

märgib, et ühised tehnilised standardid, mis on seotud teemadega, nagu marginaali arvutamine ja teabevahetusprotokollid, moodustavad olulise osa volitatud kauplemiskohtade õiglase ja mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamisel kesksetele vastaspooltele; märgib lisaks, et komisjon peab pöörama suurt tähelepanu tehnoloogiliste erinevuste võimalikule arengule, diskrimineerivatele tegevustele ja tööjõu liikumise piiridele, mis on konkurentsile kahjulikud;

20.

nõuab keskseid vastaspooli reguleerivate ettevõtte käitumise ja juurdepääsu eeskirjade kehtestamist, et tagada kauplemiskohtadele mittediskrimineeriv juurdepääs, kusjuures käsitletavad küsimused peavad hõlmama diskrimineerivaid hinnakujundustavasid;

21.

toetab teabehoidlate kasutuselevõtmist kõigi tuletisinstrumentide positsioonide jaoks, kusjuures ideaaljuhul tehtaks vahet varaliigi järgi ning reguleerimine ja järelevalve toimuks EVJA juhtimisel; nõuab siduva menetluskorra kehtestamist, et vältida konkurentsimoonutusi ja tagada ühesugune tõlgendus liikmesriikides, ning lisaks, et vaidluste korral oleks viimane otsustusõigus EVJA-l; nõuab, et komisjon tagaks riiklike järelevalveasutuste reaalajas juurdepääsu teabehoidlate detailsetele andmetele, mis on seotud nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate turuosalistega, ja andmetele, mis on seotud potentsiaalse süsteemse riskiga, mis võib olla nende jurisdiktsiooni piires tekkinud, samuti juurdepääsu kõigi teabehoidlate koondandmetele – kaasa arvatud neile, mida hoitakse kolmandates riikides asuvates teabehoidlates; märgib, et teabehoidlate pakutava teenuse hind peaks olema kujundatud läbipaistvalt, võttes arvesse nende praktilist ülesannet;

22.

palub komisjonil töötada kõikide tuletisinstrumentide toodete jaoks välja rahvusvahelisel tasemel välja töötatud standarditega kooskõlas olevad aruandlusstandardid, tagada nende edastamine kesksetele kauplemisteabehoidlatele, kesksetele vastaspooltele, börsidele ja finantseerimisasutustele ning teha andmed vajaduse korral kättesaadavaks EVJA-le, riikide reguleerivatele asutustele ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule;

23.

kutsub komisjoni üles arendama meetmeid, millega tagada reguleerivate asutuste võime määrata positsioonilimiite ebaproportsionaalsete hinnakõikumiste ja spekulatiivsete mullidega võitlemiseks;

24.

palub komisjonil eelkõige tagada, et kõigi börsil mittekaubeldavate tuletisinstrumentide hindamine viidaks läbi sõltumatul ja läbipaistval viisil, vältides huvide konflikte;

25.

peab vajalikuks selgitada tihedas koostöös riikide reguleerivate asutustega hoolikalt välja kõik tehnilised üksikasjad, eelkõige mis puudutab standardeid ning finantsturu toodete ja finantsturuväliste toodete eristamist, ning tunneb heameelt tõsiasja üle, et komisjon on juba alustanud selle küsimuse käsitlemist; kutsub komisjoni üles kaasama nõukogu ja parlamenti juba varajases etapis;

26.

toetab komisjoni kava luua kinnitatud Euroopa standardite alusel ja EVJA järelevalve all kesksed vastaspooled; nõuab, et juhtivad turuosalised ei tohiks omada kontrolli kesksete vastaspoolte juhtimise ja riskijuhtimise üle, kuid peaks osalema riskijuhtimisnõukogus; on seisukohal, et lisaks tuleks kavandada mehhanismid, millega anda kasulik panus riskijuhtimise protsessi;

27.

toonitab vajadust regulatiivsete standardite järgi, mis kindlustaksid kesksete vastaspoolte paindlikkuse suure hulga riskide korral, kaasa arvatud mitme osalise ebaõnnestumine, finantsressursside äkiline müük ja turu likviidsuse järsk vähenemine;

28.

leiab, et tuletisinstrumentide klasside määratlus, kesksete vastaspoolte loomine, läbipaistvuse register, kapitalinõuded, sõltumatute kauplemiskohtade rajamine või olemasolevate börside kasutamine, VKEdele tehtavad erandid ja kõik tehnilised üksikasjad tuleks otsustada tihedas koostöös riikide reguleerivate asutuste, rahvusvaheliste institutsioonide ja tulevase Euroopa järelevalveasutuse – EVJA-ga;

29.

nõuab seetõttu selgeid käitumisreegleid ning vajalikke kohustuslikke standardeid kesksete vastaspoolte loomise (kasutajate kaasamine) ning nende kasutatavate otsustamismenetluste ja riskijuhtimissüsteemide jaoks; toetab komisjoni kavatsust teha ettepanek võtta vastu määrus arvelduskodade reguleerimise kohta;

30.

toetab komisjoni kavatsust näha VKEde jaoks kahepoolsete tuletisinstrumentide puhul ette erandid ja väiksemad kapitalinõuded, kui maandatakse alusvaraga seotud riski, tuletisinstrumendid ei ole VKE bilansis olulised ja neist tulenev positsioon ei tekita süsteemset riski;

31.

nõuab, et esmajärjekorras allutataks krediidiriski vahetustehingud sõltumatule kesksele arveldamisele ning et võimalikult paljusid tuletisinstrumente arveldataks kesksete vastaspoolte kaudu; on arvamusel, et kumulatiivsete riskidega tuletisinstrumentide eri liike tuleks vajaduse korral lubada üksnes teatavatel tingimustel ja üksikjuhtudel tuleks need isegi ära keelata; on seisukohal, et eriti tuleks nõuda piisava kapitali ja reservide olemasolu, et katta krediidi korral krediidiriski vahetustehingud;

32.

kutsub komisjoni üles uurima kiiresti ja põhjalikult börsiväliste tuletisinstrumentide turgude kontsentreerumise astet, seda eriti krediidiriski vahetustehingute puhul, et tagada turumanipulatsiooni riski või huvide konflikti puudumine;

33.

nõuab, et komisjon esitaks finantsstabiilsuse ja hindade läbipaistvuse tagamiseks asjakohased õigusakti ettepanekud, millega reguleerida tuletisinstrumentide katteta müüki hõlmavaid finantstehinguid; on seisukohal, et kuni selle ajani tuleks krediidiriski vahetustehingud arveldada läbi Euroopa keskse vastaspoole, et leevendada vastaspoole riske, suurendada läbipaistvust ja vähendada üldisi riske;

34.

nõuab, et krediidiriski vahetustehingu kaitset tuleks maksta ainult alusvara võlakirja riski tõestusel ja see peaks olema piiratud selle riski suurusega;

35.

on arvamusel, et kõik finantstuletisinstrumendid, mis puudutavad riigi rahandust ELis (kaasa arvatud liikmesriikide riiklik võlg ja kohalike omavalitsuste bilansid), peavad olema standarditud ja nendega tuleb kaubelda börsil või muudel reguleeritud kauplemisplatvormidel, et edendada tuletisinstrumentide turgude läbipaistvust avalikkuse jaoks;

36.

nõuab keeldu krediidiriski vahetustehingutele, mille aluseks ei ole krediidid, vaid mis on puhtalt spekulatiivsed tehingud, mis panustavad maksejõuetusele, põhjustades seeläbi maksejõuetuskindlustuse kunstlikku kallinemist ja mille tagajärjeks võivad olla tegelikest maksejõuetustest põhjustatud süsteemsed riskid; nõuab väärtpaberite ja tuletisinstrumentide lühikeseks müügi puhul vähemalt pikemate hoiuaegade kehtestamist; kutsub komisjoni üles kaaluma tuletisinstrumentide, eelkõige krediidiriski vahetustehingute jaoks riski ülempiiride kehtestamist ning nende kokku leppimist rahvusvaheliste partneritega;

37.

on seisukohal, et komisjon peaks uurima turuga manipuleerimisega võitlemiseks positsiooni piirangute kasutamist, eriti siis, kui läheneb lepingu aegumistähtaeg („pigistused” ja „nurgad”); märgib, et positsiooni piiranguid tuleks vaadelda pigem dünaamiliste reguleerivate tööriistade kui absoluutidena ning et neid peaks vajaduse korral rakendama riiklikud järelevalve asutused, järgides EVJA suuniseid;

38.

nõuab, et iga finantseerimis- või finantssektorivälisest asutusest tulev tuletisinstrumendi positsioon, mis ületab teatava künnise, mille määratleb EVJA, arveldataks keskse vastaspoole kaudu;

39.

nõuab, et kavandatav tuletisinstrumentide õigusraamistik sisaldaks eeskirju seoses tooraine ja põllumajandustoodetega puhtalt spekulatiivse kauplemise keelustamisega ning rangete positsiooni piirangute kehtestamisega, eelkõige seoses nende võimaliku mõjuga põhilise toidutoorme hinnale arengumaades ja kasvuhoonegaaside saastekvootide hinnale; nõuab, et EVJA-le ja pädevatele asutustele antaks pädevus võidelda tulemuslikult tuletisinstrumentide turgude väärtalitluse vastu, näiteks keelata ajutiselt krediidiriski vahetustehingute katteta lühikeseks müük või nõuda tuletisinstrumentide füüsilist arveldamist ja kehtestades positsiooni piirangud, et vältida mõne turusegmendi edasimüüjate lubamatut kontsentratsiooni;

40.

nõuab, et mistahes tulevane õigusakti ettepanek tuletisinstrumentide turgude kohta järgiks funktsionaalset lähenemist, mille puhul sarnased tegevused alluvad samadele või sarnastele eeskirjadele;

41.

rõhutab vajadust kehtestada tuletisinstrumentide jaoks Euroopa tasandi õigusraamistik ja kutsub komisjoni üles kooskõlastama oma meetmeid nii palju kui võimalik Euroopa partneritega, et tagada rahvusvaheliselt võimalikult ühtne ja rahvusvahelisel tasandil kooskõlastatud õigusraamistik; rõhutab ebapiisavast kooskõlastamisest tuleneva regulatiivse arbitraaži vältimise tähtsust;

42.

nõuab tööstuse algatuste toetamist ja nende väärtuse tunnustamist, kuna need võivad mõnel juhul olla sama kohased kui seadusandlik tegevus ja seda täiendada;

43.

nõuab Euroopa piires sidusat lähenemist, et arendada iga finantskeskuse tugevust ja kasutada ära selle kriisi pakutav võimalus liikuda edasi integratsiooni ja tõhusa Euroopa finantsturu arendamise suunas;

44.

tervitab komisjoni kavatsust esitada juba 2010. aasta keskpaigaks arvelduskodasid ja kauplemisteabehoidlaid käsitlevad õigusakti ettepanekud ning arutada tehnilisi üksikasju varakult kõikide riikliku ja ELi tasandi institutsioonidega, eelkõige seadusandjate – nõukogu ja parlamendiga;

45.

tervitab komisjoni kavatsust esitada krediidiriski vahetustehinguid käsitlevad õigusakti ettepanekud;

46.

rõhutab, kui oluline on hinnata regulaarselt tulevaste õigusaktide tõhusust koostöös kõigi turuosalistega ja vajaduse korral neid regulatiivseid sätteid kohandada;

47.

nõuab selle resolutsiooni rakendamist nii kiiresti kui võimalik;

48.

nendib, et mitte üksnes tooraine ja põllumajandustoodetega, aga ka kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise puhul tuleb tagada, et turg toimiks läbipaistvalt ja spekuleerimine oleks piiratud; nõuab sellega seoses üksikute toodete riski ülempiiride kehtestamise kaalumist;

49.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, riikide reguleerivatele asutustele ja Euroopa Keskpangale.

12.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 236/24

A.

arvestades interneti kiiret arengut viimase 25 aasta jooksul ning prognoose nii seoses (lairibaühenduste laialdasemast kasutuselevõtust tingitud) interneti leviku kui ka uute rakendustega;

B.

arvestades, et asjade internet suudab vastata ühiskonna ja kodanike ootustele, ning arvestades, et on vaja läbi viia uuringuid, et välja selgitada kõnealused ootused ning valdkonnad, kus tundlikkus ja mureküsimused eraelu puutumatuse ja teabe osas võivad rakendusi takistada;

C.

arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on tähtis selle poolest, et see soodustab sotsiaalset arengut ja majanduskasvu ning edendab Euroopa era- ja avaliku sektori asutuste teadustegevust, innovatsiooni ja loovust;

D.

arvestades, et EL peaks töötama välja ühise tugiraamistiku, et struktureerida ja tugevdada eeskirju, mis käsitlevad süsteemi haldamist, konfidentsiaalsust, teabe turvalisust, eetilist haldamist, eraelu puutumatust, isikuandmete kogumist ja säilitamist ning tarbijate teavitamist;

E.

arvestades, et asjade internet viitab üldiselt objektidele (nii elektroonilised kui ka igapäevased tarbeesemed), mida on võimalik kaugjuhtimise teel interneti kaudu lugeda, ära tunda, adresseerida, leida ja/või kontrollida;

F.

arvestades asjade interneti oodatavat kiiret arengut järgnevatel aastatel ning seega selle turvalise, läbipaistva ja mitmepoolse haldamise vajadust;

G.

arvestades, et tulevikus ületab internet praegused traditsioonilised virtuaalmaailma piirid ning on seotud füüsiliste objektidega;

H.

arvestades, et raadiosagedustuvastuse (RFID) ja asjade internetiga seotud muul tehnoloogial on eeliseid vöötkoodi ja magnetriba ees ning arvukaid rakendusi, mida on võimalik ühendada muude võrgustikega – näiteks mobiilsidevõrgud – ning mida oleks võimalik veelgi edasi arendada, kui rakendusi on võimalik ühendada anduritega, mis määravad näiteks geograafilist asukohta (nt satelliitsüsteem Galileo), temperatuuri, valgust, rõhku ja kiirendusjõudu; arvestades, et RFID-kiipide laialdane kasutuselevõtt peaks olulisel määral langetama nii nende ühikuhinda kui ka vastavate lugejate kulusid;

I.

arvestades, et RFID-tehnoloogiat võib vaadelda info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna majandusarengu katalüsaatori ja kiirendajana;

J.

arvestades tootmissektoris, logistikas ja tarneahelas juba praegu kasutusel olevaid RFID- ning asjade internetiga seotud muude tehnoloogiate rakendusi ja nende eeliseid seoses toodete tuvastamise ja jälgitavusega ning nende paljutõotavaid arenguvõimalusi paljudes muudes valdkondades, näiteks tervishoiu- ja transpordisektoris, energiatõhususe, keskkonna ja jaemüügi valdkonnas ning võitluses võltsimise vastu;

K.

arvestades, et nagu kõigi e-tervishoiusüsteemide puhul nõuab raadiosagedustuvastuseks suuteliste süsteemide kavandamine, väljatöötamine ja rakendamine tervishoiutöötajate, patsientide ja asjaomaste (näiteks andmekaitse- ja eetika-) komisjonide otsest kaasamist;

L.

arvestades, et RFID võib aidata suurendada energiatõhusust ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning võimaldada toote tasandil süsinikdioksiidiheite kohta arvestuse pidamist;

M.

arvestades, et avalikkus võib RFID-tehnoloogiast ja asjade internetiga seotud muudest tehnoloogiatest kasu saada, kui elukvaliteedi, turvalisuse ja heaoluga seonduvaid eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse küsimusi hallatakse nõuetekohaselt;

N.

arvestades vajadust jätkusuutlike ja energiatõhusate teabevahetuse standardite järele, mille puhul keskendutakse turvalisusele ja eraelu puutumatusele ning rakendatakse erinevatel sagedustel ühitatavaid või identseid protokolle;

O.

arvestades, et kõiki meie igapäevaseid tarbeesemeid (ühistranspordi sõidukaardid, riided, mobiiltelefonid, autod) on tegelikult võimalik varustada RFID-kiibiga, mis nende mitmekesiseid rakendusvõimalusi arvestades muutuvad kiiresti majanduslikult tähtsaks teguriks;

P.

arvestades, et asjade internet võimaldab võrku ühendada miljardeid masinaid, mis saavad traadita tehnoloogia ning loogiliste ja füüsiliste adresseerimisprotokollide abil olla üksteisega ühenduses ja on tänu sellele koostalitlusvõimelised; arvestades, et asjade internet peaks võimaldama elektrooniliste tuvastussüsteemide ja traadita mobiilsete seadmete abil otse ja lõplikult kindlaks teha digitaalseid üksusi ja füüsilisi objekte, et nendes sisalduvat teavet oleks võimalik pidevalt kätte saada, salvestada, edastada ja töödelda;

Q.

arvestades, et asjade internetis kasutavate toodete väiksemaks muutmine toob endaga kaasa tehnoloogilisi probleeme, näiteks vaid mõne millimeetri suuruses kiibis elektroonika, andurite, toitesüsteemi ja raadiosagedustuvastuse edastamise süsteemi ühendamine;

R.

arvestades, et kuigi tulevikus muutuvad RFID-kiipide rakendused veelgi mitmekesisemaks, kerkivad seoses selle tehnoloogiaga andmekaitse valdkonnas esile uued probleemküsimused, millest peamine on seotud asjaoluga, et kiibid on täielikult nähtamatud või praktiliselt nähtamatud;

S.

arvestades tööstusstandardite olulisust ning seda, et RFID standardimine peab veel arenema ja et RFID-tehnoloogia standardimisvolitus, mis määrati 2009. aastal ühiselt CENile ja ETSI-le (Euroopa standardiorganisatsioonid), aitab seetõttu kaasa niisuguste uuenduslikumate toodete ja teenuste pakkumisele, milles kasutatakse RFID-tehnoloogiat;

T.

arvestades, kui oluline on tõsta Euroopa kodanike teadlikkust uutest tehnoloogiatest ja nende rakendustest, sealhulgas nende sotsiaalsest ja keskkonnamõjust, ning edendada tarbijate seas digitaalset kirjaoskust ja e-oskusi;

U.

arvestades, et asjade interneti väljatöötamine peaks olema kõiki ELi kodanikke kaasav ja nende jaoks juurdepääsetav ning et seda tuleks toetada tõhusa poliitikaga, mille eesmärk on kaotada digitaalne lõhe ELis ning arendada suurema hulga kodanike e-oskusi ja anda neile teadmisi neid ümbritsevast digitaalsest keskkonnast;

V.

arvestades, et asjade internetiga seotud tehnoloogiate eeliseid tuleb tugevdada tõhusa turvalisuse abil, mis iseloomustab iga arengusuunda, mis võib ohustada isikuandmete turvalisust ja üldsuse usaldust neid käsitlevate andmete valdajate vastu;

W.

arvestades, et asjade interneti arengu sotsiaalne mõju on teadmata ja võib süvendada praegust digitaalset lõhet või tekitada uue digitaalse lõhe,

1.

väljendab heameelt komisjoni teatise üle ja kiidab üldjoontes heaks tegevuskavas sisalduvad suunised asjade interneti edendamiseks;

2.

on arvamusel, et asjade interneti kasutuselevõtt võimaldab saavutada inimeste ja asjade ning asjade omavahelise parema vastastikuse mõju, mis võib ELi kodanikele olla äärmiselt kasutoov, kui selle puhul austatakse turvalisust, andmekaitset ja eraelu puutumatust;

3.

kiidab heaks asjaolu, et komisjon keskendub ohutusele, turvalisusele, isikuandmete kaitsele, eraelu puutumatusele ja asjade interneti haldamisele, sest eraelu puutumatuse austamine ja isikuandmete kaitse koos avatuse ja koostalitlusvõimega on ainus tee asjade interneti jaoks ühiskonna ulatuslikuma heakskiidu saavutamiseks; palub komisjonil julgustada kõiki Euroopa ja rahvusvahelisi sidusrühmi tegelema küberturbega seonduvate ohtudega; palub sellega seoses komisjonil julgustada liikmesriike rakendama kõiki olemasolevaid rahvusvahelisi küberjulgeoleku sätteid, sealhulgas Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooni;

4.

on kindlal seisukohal, et eraelu puutumatuse kaitse on üks põhiväärtus ja kõigil kasutajatel peaks olema kontroll oma isikuandmete üle; nõuab seetõttu andmekaitse direktiivi kohandamist praeguse digitaalse keskkonnaga;

5.

tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon reageerib õigeaegselt kõnealuses valdkonnas toimuvatele uutele arengutele ning võimaldab seega poliitikasüsteemis eeskirjad piisavalt varakult kindlaks määrata;

6.

rõhutab asjaolu, et tehnoloogia edendamise üks eeltingimus on luua õigusnormid, mis tugevdavad põhiväärtuste austamist ning isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitset;

7.

rõhutab, et turvalisuse ja eraelu puutumatuse küsimusi tuleks käsitleda tulevastes standardites, milles tuleb määratleda erinevad turvalisuse tingimused teenuste konfidentsiaalsuse, tervikluse ja kättesaadavuse tagamiseks;

8.

palub komisjonil kooskõlastada kogu asjade interneti ja digitaalse tegevuskavaga seonduv tegevus;

9.

palub komisjonil hinnata olemasoleva internetivõrgustiku infrastruktuuri kasutamise mõju asjade interneti rakendustele ja riistvarale seoses võrgu ülekoormuse ja andmeturbega, et teha kindlaks, kas asjade interneti rakendused ja riistvara on ühitatavad ja asjakohased;

10.

on arvamusel, et asjade interneti ja sellega seotud rakenduste arendamisel on järgnevatel aastatel suur mõju eurooplaste igapäevaelule ja harjumustele, mis toob kaasa ulatuslikud majanduslikud ja sotsiaalsed muutused;

11.

on seisukohal, et tuleb luua kaasav asjade internet, vältides algusest peale nii liikmesriikide kui ka piirkondlikul tasandil ilmneda võivat asjade interneti tehnoloogiate ebaühtlast arengut, levikut ja kasutamist; märgib, et komisjoni teatises ei arvestata piisavalt kõnealuseid küsimusi, millega tuleks ideaaljuhul tegeleda enne asjade interneti täiendavat arendamist;

12.

palub komisjonil IKT ning asjade interneti kavandamisel arvestada liidu vähemarenenud piirkondi; palub liikmesriikidel tagada kõnealuste tehnoloogiate ning muude IKT projektide rakendamise kaasrahastamine niisugustes piirkondades, et tagada kõnealuste piirkondade kaasamine ja vältida nende väljajätmist Euroopa ühistest ettevõtmistest;

13.

rõhutab, et kuigi RFID-kiipide kasutamine võib osutuda tõhusaks võltsingute vastu võitlemises, vastsündinute haiglast röövimise takistamises ja loomade tuvastamises, samuti mitmetes muudes valdkondades, võivad kiibid ka ohtlikud olla ning tekitada inimeste ja ühiskonna jaoks eetikaprobleeme, millele tuleb leida asjakohased kaitsemeetmed;

14.

rõhutab asjade interneti sotsiaalse, eetilise ja kultuurilise mõju uurimise olulisust seoses nendest tehnoloogiatest tuleneda võivate ulatuslike muutustega ühiskonnas; on seetõttu seisukohal, et sotsiaal-majanduslikud uuringud ja poliitilised arutelud, milles käsitletakse asjade internetti, leiaksid aset koos tehnoloogiaalaste teadusuuringutega ja tehnoloogia arenguga, ning palub komisjonil moodustada ekspertide kogu, et hinnata põhjalikult kõnealuseid aspekte ja esitada asjade internetiga seotud tehnoloogiate ja rakenduste väljatöötamise eetiline raamistik;

15.

nendib, et RFID-tehnoloogiat ja muid asjade internetiga seotuid tehnoloogiaid võib toodete ja tarbekaupade arukaks märgistamiseks ning asjade ja inimeste vaheliste sidesüsteemide loomiseks kasutada kõikjal ja need on praktiliselt nähtamatud ja müravabad; nõuab seetõttu, et komisjon teostaks niisuguse tehnoloogia suhtes edaspidi põhjalikumaid hindamisi, mis hõlmaksid eelkõige järgmist:

ning kehtestaks vajaduse korral konkreetsed eeskirjad Euroopa tasandil;

16.

rõhutab, et tarbijatel on õigus eraelu puutumatusele osalemise võimaluse ja/või eraelu kavandatud puutumatuse kaudu, eelkõige müügihetkel märgiste automaatse deaktiveerimise kasutamise abil, kui tarbija ei ole selgelt väljendanud nõusolekut vastupidisega; märgib sellega seoses Euroopa Andmekaitseinspektori esitatud arvamust; juhib tähelepanu asjaolule, et eraelu puutumatust ja julgeolekut tuleb arvesse võtta asjade interneti tehnoloogiate väljatöötamise ja kasutuselevõtu kõige varasemas etapis; rõhutab, et RFID-rakenduste puhul tuleb järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 sätestatud eraelu puutumatuse ja andmekaitse põhimõtteid; kutsub komisjoni üles kaaluma kodanike õigust valida asjade interneti rakendusteta tooteid või katkestada mis tahes hetkel ühendus võrgukeskkonnaga;

17.

märgib, et passiivsete RFID-märgiste ulatus on piiratud, kuid aktiivsed RFID-märgised suudavad edastada andmeid tunduvalt suuremate vahemaade taha; rõhutab sellega seoses, et igat liiki raadiosagedustuvastuse jaoks tuleb kehtestada selged suunised;

18.

kutsub komisjoni üles selgitama küsimust, kellele kuuluvad automaatselt kogutavad ja masinate tõlgendatavad andmed ning kellel on õigus neid käsutada;

19.

palub tootjatel tagada õigus raadiovaikusele, valmistades RFID-märgised nii, et tarbijad saaksid need pärast ostu eemaldada või muul viisil kergesti deaktiveerida; rõhutab, et tarbijaid tuleb teavitada passiivsete või aktiivsete RFID-märgiste olemasolust, lugemisulatusest, seadmete abil jagatavate (nii vastu võetavate kui ka edastatavate) andmete liigist ja kõnealuste andmete kasutamisest ning et see teave tuleb selgelt kajastada pakenditel ja esitada üksikasjalikumalt dokumentides;

20.

nõuab, et RFID-rakenduse käitajad võtaksid kõik asjakohased meetmed selle tagamiseks, et mitte ühegi vahendiga, mida tõenäoliselt võib kasutada kas RFID-rakenduse käitaja või muu isik, ei oleks võimalik siduda andmeid kindlakstehtud või -tehtava füüsilise isikuga, välja arvatud andmete töötlemisel vastavalt kohaldatavatele andmekaitse põhimõtetele ja õigusnormidele;

21.

rõhutab, et kuna jaemüügikaupadele paigaldatud kiibid ei ole mõeldud kasutamiseks väljaspool jaemüügikohti, peaks olema võimalik kiipide tootmisel lisada neile seade, mille abil saab kiibi neutraliseerida ja seega andmete säilitamist piirata;

22.

on veendunud, et tarbijatele tuleks anda võimalus otsustada, kas osaleda asjade internetis või sellest loobuda, sealhulgas võimalus loobuda asjade interneti ühest tehnoloogiast muid rakendusi või kogu seadet deaktiveerimata;

23.

rõhutab vajadust seadmete võimalikult kõrge turvalisuse taseme ja turvaliste edastussüsteemide järele asjade interneti kõikide tehnoloogiate puhul, et vältida pettusi ja võimaldada nõuetekohast seadme autentimist ja autoriseerimist; märgib tuvastamise ja toodetega seonduvate pettuste võimalikkust asjade interneti märgiste järgitegemise või jagatud andmete püüdmise kaudu; kutsub komisjoni üles tagama seetõttu niisuguse läbipaistva asjade interneti süsteemi väljatöötamine, mille puhul võetakse arvesse eelkõige järgmisi aspekte:

24.

peab esmatähtsaks tagada üldine õigusraamistik ja kindel ajakava Euroopa tasandil, et soodustada ja hõlbustada nii avaliku kui ka erasektori investeeringuid asjade internetti ja arukatesse võrgustikesse, mida vajatakse uute tehnoloogiate väljatöötamise toetamiseks;

25.

märgib, et vaatamata RFID-tehnoloogia olulisusele hõlmab asjade internet ka muid tehnoloogiaid; rõhutab, et rahastamise ja haldamise küsimuste uurimisel tuleks käsitleda ka kõnealuseid muid tehnoloogiaid;

26.

kutsub komisjoni üles kaaluma asjade interneti rakenduste kasutamist mitmete niisuguste olemasolevate ELi algatuste edendamiseks nagu „energiatõhususe parandamine IKT abil”, „arukad mõõtesüsteemid”, „energiamärgistus”, „ehitiste energiatõhusus” ning „kaitse ravimite ja muude toodete võltsimise vastu”;

27.

kutsub komisjoni üles jälgima omavahel otse seotud süsteemide haavatavusest tulenevaid uusi võimalikke ohte;

28.

kutsub komisjoni üles tegema täiendavaid jõupingutusi tagamaks, et asjade internetiga seotud tehnoloogiate puhul võetaks arvesse kasutajate nõudmisi (nt valikuvõimalus jälgitavuse deaktiveerimise osas) ning austataks üksikisiku õigusi ja vabadusi; tuletab sellega seoses meelde Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) otsustavat rolli võrgu- ja infoturbe ning järelikult ka asjade interneti turbe tagamisel, mis aitab luua tarbijate heakskiitvat suhtumist ja usaldust;

29.

on arvamusel, et uute rakenduste väljatöötamine ja asjade interneti tegelik toimimine ja ettevõtluspotentsiaal sõltub sellest, kui suur on Euroopa tarbijate usaldus süsteemi vastu, ning juhib tähelepanu asjaolule, et usaldus tekib siis, kui on kaotatud kahtlused eraelu puutumatust ja tervist ähvardavate võimalike ohtude osas;

30.

rõhutab, et kõnealune usaldus peab põhinema selgel õigusraamistikul, mis hõlmab asjade interneti kaudu kogutavate ja edastatavate andmete kontrollimise, kogumise, töötlemise ja kasutamise eeskirju ning eeskirju tarbijatelt küsitava nõusoleku vormide kohta;

31.

on veendunud, et asjade internetiga kaasneb suur kasu puudega inimeste jaoks ja see võib olla vahend vananeva elanikkonna vajaduste rahuldamiseks ning kindlate hooldusteenuste pakkumiseks; toonitab siinkohal, et kõnealuse tehnoloogia abil saavad pimedad ja nägemispuudega inimesed kogeda paremini neid ümbritsevat keskkonda elektroonilisi abivahendeid kasutades; rõhutab siiski vajadust võtta meetmeid eraelu puutumatuse kaitse tagamiseks, teenuste sisseseadmise ja kasutamise lihtsustamiseks ning tarbijate teavitamiseks niisugustest teenustest;

32.

rõhutab, et järelkulud (näiteks asjade kasutamisest ja kasutuselevõtust tulenev elektritarbimine) peavad olema tarbijale läbipaistvad;

33.

on seisukohal, et asjade internet ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia projektid nõuavad üldiselt laialdaste teavituskampaaniate korraldamist, et selgitada kodanikele nende rakendamise eesmärke; rõhutab, et ühiskonna teavitamine niisuguste tehnoloogiate nagu RFID kasutusvõimalustest ja selgetest eelistest ning ühiskonna sellealane harimine on äärmiselt olulised, et vältida olukorda, kus projekti mõistetakse valesti ning see ei suuda saavutada kodanike toetust; rõhutab, et asjade interneti täielikuks kasutamiseks nii isikliku kui ka ühise kasu eesmärgil tuleb kasutajatele anda e-oskused, mis on vajalikud kõnealuste uute tehnoloogiate mõistmiseks, ning nad peavad olema motiveeritud ja võimelised neid nõuetekohaselt kasutama;

34.

märgib, et asjade internetiga kaasneb äärmiselt suure koguse andmete kogumine; kutsub sellega seoses komisjoni üles esitama ettepaneku Euroopa andmekaitset käsitleva direktiivi kohandamiseks, et käsitleda asjade interneti kaudu kogutud ja edastatud andmeid;

35.

on seisukohal, et omaks tuleks võtta üldpõhimõte, mille kohaselt peaksid asjade interneti tehnoloogiad olema kavandatud selliselt, et nende raames kogutakse ja kasutatakse vaid absoluutselt minimaalne kogus andmeid, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks, ning tuleks välistada mis tahes täiendavate andmete kogumine;

36.

nõuab, et märkimisväärne kogus asjade interneti kaudu jagatavaid andmeid muudetaks enne edastamist anonüümseks, et tagada eraelu puutumatus;

37.

juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et muu maailm, eriti Aasia, areneb kõnealuses valdkonnas kiiremini ning seetõttu oleks vaja poliitikasüsteemi suhtes kohaldatavate eeskirjade väljatöötamisel ja asjade interneti tehniliste standardite sätestamisel kasutusele võtta ennetav lähenemisviis ning teha tihedat koostööd ülejäänud maailmaga;

38.

rõhutab, et Euroopa majanduse elavdamiseks tuleb investeerida uutesse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatesse, et soodustada majanduskasvu järjest rohkematele Euroopa kodanikele ja ettevõtetele juurdepääsu võimaldamise abil uutele süsteemidele ja rakendustele; toonitab, et internetitehnoloogiate väljatöötamisel peaks Euroopa olema esimeste seas; teeb ettepaneku järgmises finantsperspektiivis kahekordistada ELi IKT valdkonna teadusuuringute eelarvet ning neljakordistada IKT kasutuselevõtu eelarvet;

39.

rõhutab, et teadusuuringutel on tulevikus oluline tähtsus, et võita niisuguse arvutusjõudluse pakkumise konkurents, mis on vajalik asjade interneti rakenduste reaalajas toimimiseks;

40.

palub, et komisjon jätkaks ja suurendaks seitsmenda raamprogrammi teadusprojektide rahastamist asjade interneti valdkonnas, et tugevdada Euroopa info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorit, ning kiidab heaks konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi kasutamise asjade interneti kasutuselevõtu soodustamiseks; nõuab eelkõige katseprojektide väljatöötamist, mis võivad avaldada kohest positiivset mõju Euroopa kodanike igapäevaelule e-tervishoiu, e-õppe, e-kaubanduse, e-juurdepääsetavuse ja energiatõhususe valdkonnas; väljendab muret raamprogrammiga seotud bürokraatia pärast ning palub komisjonil kaotada bürokraatia raamprogrammi menetluste ümberkujundamise ja kasutajate nõukogu loomise abil;

41.

on veendunud, et asjade internetil on märkimisväärne potentsiaal majanduse ja tootmise arengu, kvaliteetsemate teenuste, ettevõtete logistika- ja turustamisahelate optimeerimise, inventari haldamise ning tööhõives ja ettevõtluses uute võimaluste loomise osas;

42.

palub komisjonil hinnata kavandatava strateegia võimalikku mõju Euroopa ettevõtjate tootlikkusele ja konkurentsivõimele rahvusvahelisel turul;

43.

usub, et asjade internet võib aidata lihtsustada kaubandusvoogusid ELi ja kolmandate riikide vahel, laiendades turge ja kindlustades kaubeldavate toodete kvaliteedigarantiid;

44.

rõhutab, et RFID-tehnoloogia võimaldab ühelt poolt Euroopa tööstusel kontrollida ringlusse lastud kaupade mahtu (st tootes üksnes vajaduse korral ja kaitstes seega keskkonda) ning teiselt poolt võidelda tõhusalt piraatluse ja võltsimise vastu, kuna tagatakse asjaomaste kaupade jälgitavus;

45.

on veendunud, et uute tehnoloogiate rakendamine tootmisprotsessis suurendab ressursside kasutamise tõhusust ja muudab tarbekaubad turul konkurentsivõimelisemaks;

46.

rõhutab, et asjade interneti osas on vaja intensiivset rahvusvahelist dialoogi ja ühiseid tegevuskavasid; kutsub komisjoni üles uurima, millist mõju võib avaldada asjade internet rahvusvahelisele kaubandusele;

47.

toetab komisjoni kavatsust jälgida ja hinnata ka edaspidi, kas konkreetselt asjade interneti jaoks on vaja täiendavaid ühtlustatud sagedusi, võttes arvesse erinevate elektromagnetiliste sagedusribade erinevaid omadusi ja võimalusi, ning kutsub seetõttu komisjoni üles arvestama raadiospektripoliitikat käsitlevate mitmeaastaste programmide raames kooskõlastamise ja ühtlustamise ELi eesmärkide seadmisel asjade interneti vajadusi; rõhutab, et niisugused spektrid peaksid jääma avalikku kasutusse ja nende kasutamist tuleks reguleerida viisil, mis ergutab ja aitab rahastada suuremas ulatuses tehnoloogiaalast teadus- ja arendustegevust kõnealuses valdkonnas; on veendunud, et litsentsivabad sagedused peaksid võimaldama uute tehnoloogiate ja teenuste (traadita võrgud) kasutuselevõttu innovatsiooni edendamise eesmärgil;

48.

rõhutab õigusliku ebakindluse ohtu pilvandmetöötluse puhul;

49.

on arvamusel, et kõigi poliitiliste tasandite (ELi, riiklik ja piirkondlik tasand) kaasamine on asjade interneti tulemusliku väljatöötamise ja kasutuselevõtu oluline eeltingimus; toonitab piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning linnade olulist rolli asjade interneti arendamisel, et asjade internet ei piirduks vaid puhtalt erasektoriga; juhib samuti tähelepanu asjaolule, et asjade internet pakub kohalikele omavalitsustele rohkelt kasutusvõimalusi, näiteks ühistranspordi korraldamisel, jäätmete kogumisel, saastetaseme mõõtmisel ja liikluskorralduses; palub komisjonil asjade internetiga seonduvas tegevuses pidada nõu kõikidel poliitilistel tasanditel vastavalt mitmetasandilise valitsemise põhimõttele;

50.

märgib, et asjade interneti tehnoloogiate kaudu antav teave peab nendel põhineva süsteemi häirete korral olema jälgitav, kontrollitav ja parandatav; rõhutab, et kuna kõnealused tehnoloogiad kuuluvad turvasüsteemidesse, näiteks liikluskorralduse või temperatuuri reguleerimise süsteemi, võib vale teabe edastamine seada ohtu inimelusid;

51.

rõhutab, et uutel tehnoloogiatel on äärmiselt oluline roll transpordiahela lihtsustamisel, transpordi kvaliteedi ja tõhususe parandamisel, intelligentsete transpordisüsteemide väljatöötamise toetamisel ja nn roheliste koridoride sisseseadmisel ning et RFID-tehnoloogiad võivad pakkuda uuenduslikke äritegevuse võimalusi, suurendades sellega tarbijate rahulolu;

52.

on arvamusel, et asjade interneti kasutamine looduses võib aidata kaasa roheliste tehnoloogiate arendamisele energia tõhusama kasutamise abil ja seega ka keskkonnakaitsele ning tugevdada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja looduse vahelist suhet;

53.

kutsub komisjoni üles tegema kõik temast oleneva, et rahvusvahelisel tasandil kehtestataks RFID-tehnoloogia ja muude asjade interneti tehnoloogiate ning nende rakenduste ühised standardid, et hõlbustada koostalitlust ning avatud, läbipaistva ja tehnoloogiliselt neutraalse infrastruktuuri loomist; rõhutab, et ilma selgete ja tunnustatud standarditeta, nagu internetikeskkonna puhul TCP5/IP6, ei suuda asjade interneti ulatuslikum kasutamine, mis väljub RFID-lahenduste piiridest, saavutada ülemaailmset mõõdet;

54.

pooldab ettepanekut võtta võimalikult kiiresti vastu internetiprotokolli kuues versioon (IPv6), mis on võrgu tulevase laiendamise ja lihtsustamise alus;

55.

toetab komisjoni kavatsust esitada 2010. aastal teatise turvalisuse, eraelu puutumatuse ja usalduse kohta infoühiskonnas; rõhutab nimetatud teatise ning teabeturbe, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse aspekte käsitlevate eeskirjade tugevdamiseks kavandatud meetmete olulisust; kutsub komisjoni üles kaasama aktiivselt kõik asjaomased sidusrühmad, kaasa arvatud ENISA ja Euroopa Andmekaitseinspektor;

56.

usub, et asjade interneti väljatöötamise käigus on oluline tagada kõikide põhiõiguste (mitte üksnes eraelu puutumatuse) kaitse;

57.

on seisukohal, et komisjon peaks seoses asjade internetiga koostama soovitused, milles käsitletakse riigihalduse, õigusloome ja õiguskaitsega tegelevate asutuste ülesandeid ning vastutusala;

58.

kutsub komisjoni üles tähelepanelikult jälgima, et Euroopa tasandil juba vastuvõetud asjaomaseid õigusnorme kohaldataks nõuetekohaselt, ning esitama ELi tasandil aasta lõpuks asjade interneti ja RFID-tehnoloogia rakenduste turvalisuse suurendamiseks kavandatavate suuniste ajakava;

59.

palub komisjoni, et see algataks seoses asjade internetiga sotsiaalse dialoogi ning esitaks teavet uute tehnoloogiate positiivse ja negatiivse mõju kohta igapäevaelule; kutsub komisjoni üles konsulteerima seetõttu ennetavalt Euroopa tööstussektoriga ja julgustama seda asuma juhtpositsioonile innovatiivsete, standardiseeritud ja koostalitlusvõimeliste tehnoloogiate väljatöötamisel ning esitamisel;

60.

kutsub komisjoni üles asjade interneti tegevuskavasse piisavalt kaasama väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd);

61.

kutsub ühtlasi komisjoni üles teavitama parlamenti korrapäraselt asjaomase valdkonna ettevõtjate ja sidusrühmadega peetavate konsultatsioonide seisust ning kavandatavatest algatustest;

62.

on veendunud, et komisjon peaks uurima andmeside rändlusteenuste hindade edasise vähendamise võimalusi;

63.

rõhutab, et asjade interneti haldamises peab olema võimalikult vähe bürokraatiat ja otsuste tegemisse tuleb kaasata kõik asjaomased sidusrühmad, ning nõuab seetõttu nõuetekohast ja piisavat reguleerimist ELi tasandil;

64.

kutsub komisjoni üles aitama koos oma rahvusvahelistel foorumitel osalevate kaubanduspartneritega, nagu Maailma Kaubandusorganisatsioon, aktiivselt kaasa asjade interneti haldamise põhimõtete ja eeskirjade väljatöötamisele ning kehtestamisele;

65.

kutsub komisjoni üles selgitama, millised interneti haldamise aspektid vajavad tema arvates praegu asjade internetiga seoses reguleerimist ja millise süsteemi abil on võimalik tagada üldsuse huvi;

66.

kutsub komisjoni üles analüüsima seetõttu valdkonna ettevõtjate abiga asjade interneti haldamisega seotud probleeme; peab ühtlasi väga oluliseks analüüsida Wi-Fi turvasüsteemidega seotud aspekte;

67.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

12.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 236/33

A.

arvestades, et internet on väga tähtis ülemaailmne kommunikatsioonivahend, millel on tohutu mõju kogu ühiskonnale;

B.

arvestades, et interneti haldamine hõlmab muu hulgas põhiõiguste ja -vabaduste kaitse ja tagamise, internetile juurdepääsu ja selle kasutamisega ning selle haavatavusega küberrünnakute suhtes seotud küsimusi;

C.

arvestades, et küberkuriteod on muutunud järjest suuremaks ohuks info- ja sidetehnoloogial põhinevatele ühiskondadele, ning arvestades, et õhutamine terroristlikele rünnakutele, vihavaenust tingitud kuritegudele ja lapspornole on suurenenud ning ohustavad inimesi, sealhulgas lapsi;

D.

arvestades, et küberkuritegude, interneti jurisdiktsiooni ja pilvandmetöötluse ristumine interneti haldamises tekkiva aspektina Euroopa tasandil on väga oluline;

E.

arvestades, et interneti haldamise mõned aspektid on seotud internetiaadresside ja muude valdavalt tehniliste küsimustega ning nendes valdkondades tegutsevad sellised üksused nagu Interneti nimede ja numbrite määramise korporatsioon (ICANN), Internet Assigned Numbers Authority (IANA), Interneti-ehituse töökond (IETF), piirkondlikud interneti-registrid jt;

F.

arvestades, et interneti haldamises on domineeriv ja positiivne suunav roll kuulunud siiani erasektorile; arvestades, et üldstrateegia kujundamisel tuleks siiski suurendada avalike asutuste rolli;

G.

arvestades, et valitsustel on suur roll haldamise laiemate aspektide puhul avalike huvide kaitseks, eelkõige põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks ja tagamiseks ning seoses interneti turvalisuse, usaldusväärsuse ja töökindlusega, aga erasektor asub olulisele juhtpositsioonile, pakkudes vajalikke investeeringuid, oskusteavet ja ettevõtlusalgatusi;

H.

arvestades, et ülemaailmne Interneti haldamise foorum (IGF) ning mitmesugused riiklikud ja piirkondlikud foorumid pakuvad võimalust interneti paljude huvirühmade dialoogiks;

I.

arvestades, et Euroopa Parlament ja teised Euroopa institutsioonid on pikka aega seisnud selle eest, et internet oleks avatud ülemaailmne avalik hüve,

1.

on seisukohal, et internet on ülemaailmne avalik hüve ja selle haldamine peaks toimuma üldistes huvides;

2.

tunnistab, et internetil on oluline roll sõnavabaduse, kultuurilise mitmekesisuse, meediapluralismi ja demokraatliku kodakondsuse praktilisel tagamisel, samuti hariduse ja teabele juurdepääsu osas, ja et sel viisil on internet üks peamine vahend demokraatlike väärtuste levitamiseks kogu maailmas;

3.

tuletab meelde, et internet on muutunud asendamatuks vahendiks demokraalike algatuste, poliitilise debati, digitaalkirjaoskuse ja teadmiste levitamise edendamisel; kordab, et juurdepääs internetile üheaegselt nii tagab mitme põhiõiguse teostamise kui ka sõltub ise nende teostamisest, sealhulgas, kuid mitte ainult õigus eraelu puutumatusele, andmekaitse, sõna-, väljendus- ja ühinemisvabadus, ajakirjandusvabadus, õigus väljendada oma poliitilisi vaateid, õigus osaleda poliitilises elus, mittediskrimineerimine, õigus haridusele ning kultuurilisele ja keelelisele mitmekesisusele; rõhutab, et seepärast on kõikide tasandite ametiasutustel ja sidusrühmadel üldine kohustus aidata tagada, et iga inimene saaks teostada oma õigust osaleda infoühiskonnas – eelkõige eakad, kellel on rohkem probleeme uute tehnoloogiatega harjumisel –, lahendades samal ajal kahte elektroonilise ajastu probleemi: e-kirjaoskamatust ja demokraatiasisest tõrjutust;

4.

rõhutab eelkõige vajadust tugevdada altpoolt tulevate algatuste ja e-demokraatia arengut, samal ajal tagades oluliste kaitseabinõude võtmist avaliku ja erasektori osalejate kasutatavate uute jälgimis-, kontrolli- ja tsenseerimisviiside vastu, nii et vabadus internetile juurde pääseda ja eraelu kaitse oleksid reaalsed, mitte kujutletavad;

5.

toonitab vajadust kaitsta ja edendada Euroopa kultuuripärandit, sealhulgas ka interneti abil; on seisukohal, et internetil on ülioluline osa innovatsiooni soodustamisel ning digitaalse, sotsiaalse ja kultuurilise lõhe vähendamisel Euroopas võrreldes maailma muude piirkondadega; väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon mõistab, kui oluline on vähendada nn digitaalset lõhet, ja saab aru interneti haldamisega kaasnevatest arenguprobleemidest; on siiski seisukohal, et tähelepanu tuleb pöörata ka arvukatele eakamatele kodanikele nii arenenud kui ka arenguriikides, kes tunnevad sageli, et nad on selles uues internetimaailmas maha jäetud; märgib, et internet võib olla tulemuslik sotsiaalse kaasamise vahend ja meie eakamad kodanikud tuleb samuti kaasata; nõuab tungivalt meetmete võtmist, et edendada koolitust internetis pakutavate ressursside kasutamise ja kõnealuste ressursside kasutamiseks vajalike kriteeriumide valiku osas;

6.

tunnistab, et interneti üha intensiivsem kasutamine kodanike, tarbijate, ettevõtete ja ametiasutuste seas tähendab, et sellest kommunikatsioonivahendist on saamas üks ELi siseturu väljakujundamise põhitegur; rõhutab selles kontekstis vajadust asjakohase tarbijate ja intellektuaalomandi õiguste valdajate kaitse järele internetis; rõhutab ühtlasi, et tuleb tagada ka internetikasutajate kodanikuõigused ja -vabadused; tunnistab, et internet on oluline teabevahetuse ja tarbijate õiguste edendamise vahend;

7.

rõhutab, et interneti haldamine peaks edendama e-kaubandust ja piiriüleseid tehinguid isereguleeruva lähenemisviisi detsentraliseerimise kaudu, eelkõige turule sisenemise tingimuste kehtestamisel uutele konkurentidele;

8.

nõuab hõlpsamat juurdepääsu internetile ja selle arendamist uuemates liikmesriikides, eriti nende maapiirkondades, ja arenguriikides Euroopa Liidu rahastatavate programmide abil; nõuab täiendavalt nendele riikidele suurema mõjuvõimu andmist interneti haldamise poliitika kujundamisel;

9.

on seisukohal, et kaitsmaks ELi huvi säilitada internet ülemaailmse avaliku hüvena, peaks interneti haldamine põhinema laial ja tasakaalustatud avaliku ja erasektori partnerluse mudelil, vältides mingi konkreetse üksuse või üksuste rühma domineerimist ning riigi- või riigiüleste asutuste katseid interneti infovoogu kontrollida, kuid samal ajal tuleb osa võtta interneti haldamist käsitlevatest ja paljusid sidusrühmi hõlmavatest protsessidest, mis annavad ka edaspidi aluse tõhusale mehhanismile ülemaailmse koostöö edendamiseks;

10.

rõhutab, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 nimetatud väärtused, millele liit on rajatud, on Euroopa Liidu põhiväärtused ja lõppeesmärgid; palub Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel seetõttu tagada, et kogu interneti haldamisega seotud tegevus oleks kooskõlas nende väärtuste ja eesmärkidega, eelkõige niisugustes ülemaailmsetes interneti haldamise foorumites, kus osalevad riigid, kelle väärtused erinevad oluliselt Euroopa omadest; on seisukohal, et konfliktide vältimiseks tuleks nende riikidega tõhustada rahvusvahelist dialoogi interneti reguleerimise küsimustes;

11.

on seisukohal, et valitsused peaksid keskenduma küsimustele, mis on väga olulised ülemaailmse interneti-poliitika seisukohast, sest erasektori juhtpositsioon peab rajanema riigi poliitika põhimõtete järgimisel ja kehtivate õigusaktide täitmisel, ning üldiselt lähtuma mittesekkumise põhimõttest, välja arvatud erakorralistel asjaoludel, ja ka sel juhul peaksid nad oma tegevuses austama põhilisi inimõigusi ja järgima proportsionaalsuse põhimõtet;

12.

on seisukohal, et valitsused peaksid vältima sekkumist interneti igapäevasesse juhtimisse, hoiduma innovatsiooni ja konkurentsi kahjustamisest ebavajaliku, koormava ja piirava regulatsiooni kaudu ning mitte püüdma kontrollida seda, mis on ja mis peaks jääma ülemaailmseks avalikuks omandiks;

13.

palub valitsustel hoiduda internetile juurdepääsu piiramisest tsensuuri, blokeerimise, filtreerimise ja muude vahendite abil ning ka eraõiguslikelt üksustelt niisuguse tegevuse nõudmisest; nõuab kindlalt avatud interneti kaitsmist, et kasutajad saaksid omal valikul teavet saada ja jagada või teenuseid ja rakendusi kasutada, nagu on sätestatud reformitud elektroonilise side õigusraamistikus;

14.

rõhutab, et mis tahes piirangud, mida peetakse hädavajalikuks, peaksid piirduma demokraatlikus ühiskonnas minimaalselt vajalikuga, põhinema seadusel ning olema tulemuslikud ja proportsionaalsed; rõhutab, et tagada tuleb alaealiste kaitse, ning kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, mis aitaksid alaealistel internetti ja internetis pakutavaid infoteenuseid vastutustundlikult kasutada ja tõsta nende teadlikkust uute teenuste võimalikest ohtudest, ning tegema seda näiteks üldist huvi pakkuva teabe edastamise süsteemi kasutamise abil, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/136/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ, direktiivi 2002/58/EÜ ning määrust (EÜ) nr 2006/2004 kasutajate õiguste osas (kodanike õiguste direktiiv) (9);

15.

nõuab, et loodaks rohkem algatusi laste internetikasutuse turvalisuse suurendamiseks, parimate tavade levitamiseks kõikjal maailmas ning rahvusvahelise koostöö tugevdamiseks internetis leiduva kahjuliku ja ebaseadusliku infosisu vastu võitlemisel, eelkõige seoses laste seksuaalse kuritarvitusega internetis;

16.

võtab samuti arvesse erilist vajadust kaitsta avaliku ja erasektori sidusrühmade ühiste meetmetega kõige kaitsetumaid isikuid, eelkõige alaealisi; kordab, et küberkuritegude ja lapsporno vastu võitlemisel peaks veebisaitide blokeerimise kaalumisele eelnema kriminaalse sisu kustutamine selle lähtekohas;

17.

on seisukohal, et lisaks komisjoni nimetatud haldamise põhimõtetele peaksid valitsused rakendama ka järgmisi põhimõtteid:

18.

rõhutab, et EL peaks saavutama interneti haldamise põhimõtete rakendamise osas konsensuse ning kaitsma seda kindlalt rahvusvahelistes foorumites ja kahepoolsetes suhetes;

19.

väljendab heameelt eesistujariigi Hispaania „Granada strateegia” interneti haldamise aspektide üle ja parlamendi raportis „Euroopa uus digitaalne tegevuskava: 2015.eu” (10) sätete üle, millega nähakse ette Euroopa kodanike ja tarbijate digitaalkeskkonna õiguste harta koostamine ja nn viienda vabaduse arendamine, mis võimaldab infosisu ja teadmiste vaba ringlust;

20.

võtab teadmiseks USA valitsuse uue „internetipoliitika 3.0”, mis kuulutati välja 24. veebruaril 2010;

21.

rõhutab, et EL peaks käsitlema kolme väga olulist avaliku korraga seotud küsimust:

22.

palub liikmesriikidel koostöös komisjoniga tagada interneti infrastruktuuri kaitse ohtude ja intsidentide vastu ühtlustatud ELi lähenemisviisi abil ning viies lõpule riiklike kiirreageerimisrühmade ja nendevahelise koostöö mehhanismide loomise;

23.

palub komisjonil ja liikmesriikidel tõhustada tegevust küberruumi turvalisuse suurendamiseks ELis ja nõuetekohaseks osalemiseks selle valdkonna rahvusvahelises koostöös ning rõhutab vajadust paljusid sidusrühmi kaasava lähenemisviisi järele, mis aitab paremini mõista ja teadvustada küberkuritegude jurisdiktsiooni ja pilvandmetöötlust ning mis põhineb võrdsel alusel ja igale sidusrühmale kehtestatud selgetel kohustustel ja vastutusel;

24.

rõhutab elektrooniliste teenuste, eelkõige elektroonilise allkirja turvalisuse tähtsust ja vajadust luua isikliku võtme infrastruktuur (PKI) üleeuroopalisel tasandil ning palub komisjonil asutada Euroopa valideerimisasutuste portaal eesmärgiga tagada elektroonilise allkirja kasutamise võimalus piiriülestes tehingutes ja suurendada internetis tehtavate tehingute turvalisust;

25.

palub komisjonil anda selged juhised nendele liikmesriikidele, kes ei ole ratifitseerinud ja rakendanud Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooni, et kaasata kõik liikmesriigid ühisesse võitlusse küberkuritegevuse ja rämpspostituse vastu, suurendada kasutajate usaldust ja kindlustada Euroopa Liidu küberruum iga liiki kuritegude ja õigusrikkumiste vastu; soovitab tungivalt kõikidel liikmesriikidel Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsioon ratifitseerida ja rakendada;

26.

palub liikmesriikidel ratifitseerida ja rakendada Euroopa Nõukogu terrorismi tõkestamise konventsioon, mis oleks aluseks rahvusvahelisele koostööle võitluses interneti kasutamise vastu terroristlikel eesmärkidel arvutisüsteemide või nende kaudu korraldatavate laiaulatuslike rünnakute kujul, mis ohustavad riiklikku julgeolekut, avalikku korda või majanduslikku heaolu;

27.

soovitab komisjonil ja liikmesriikidel töötada ühtlasi interneti tugevdatud turvalisuse ja stabiilsuse nimel meetmete abil, mille eesmärk on võrgu ja süsteemi mitmekesisuse suurendamine konkurentsiõiguse, ELi standardite ja hankepoliitika järgimisega, ning lisaks veel viisil, millega

28.

rõhutab, et suhtlusvõrkude edukus koos interneti tehniliste võimalustega (mälu ja infotöötlus) tekitab probleeme seoses andmete säilitamise ja arhiveeritud andmete kasutamisega; taunib seetõttu asjaolu, et praegu ei ole internetis veel „õigust unustamisele”;

29.

rõhutab, et tuleb leida sobiv tasakaal kasutajate eraelu puutumatuse kaitse ja isikuandmete salvestamise vahel;

30.

taunib asjaolu, et internetivõrkude üha suurema kasutamisega ei ole veel kaasnenud selliste eeskirjade loomine, mis lubaksid kasutajatel hallata võrku sisestatud isikuandmeid;

31.

täheldab, et interneti läbipaistval ja vastutustundlikul haldamisel võib olla oluline osa selle järelevalves, kuidas kogu maailma otsingumootorid teavet töötlevad;

32.

palub komisjonil esitada ettepaneku laiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma II”) (11) kohaldamisala, nii et see hõlmaks ka andmekaitse ja eraelu puutumatusega seotud rikkumisi, ning palub nõukogul anda luba läbirääkimisteks, et sõlmida rahvusvaheline leping, mis võimaldab ELi kodanikel saada hüvitist, kui neile ELi õigusega antud andmekaitse ja eraelu puutumatusega seotud õigusi on rikutud;

33.

toetab „eraelu kavandatud puutumatuse” põhimõtte edendamist, mille kohaselt tuleks uute tehnoloogiliste arenduste elutsüklisse viia võimalikult varakult sisse eraelu puutumatuse ja andmekaitse nõuded, tagades kodanikele ohutu ja kasutajasõbraliku keskkonna;

34.

juhib tähelepanu sellele, et tarbijatele suurema kindluse tagamiseks internetiteabele ja –teenustele juurdepääsul on saanud vajalikuks veebisaidi julgeolekusertifikaat;

35.

rõhutab, et ELi institutsioonid ja asutused ning liikmesriigid peaksid kooskõlastama oma lähenemisviisi interneti haldamisele rahvusvahelistes organites, mis sellega tegelevad, näiteks ICANN ja selle nõuandeasutused, sh valitsuste nõuandekomitee (GAC);

36.

rõhutab Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) rolli ühtse Euroopa inforuumi loomisel; märgib, et ENISA võib mängida suurt rolli eelkõige võrgu- ja teabeturbe probleemide ärahoidmisel, lahendamisel ja neile reageerimisel, ning väljendab heameelt komisjoni tulevase ettepaneku üle ENISA ajakohastamiseks;

37.

rõhutab, et ENISA tõhusust tuleb täiendavalt suurendada järgmiste meetmete abil:

38.

rõhutab, et ENISA toetus keskendub erivajadustega liikmesriikidele, ja soovitab ENISA-l jätkata foorumite arendamist teabe jagamiseks liikmesriikide ja teiste vahel;

39.

on seisukohal, et komisjonil on keskne roll ELi sisemise organiseerimisega seotud kõikide aspektide algatamisel ja koordineerimisel, et tagada ühtne ELi lähenemisviis, muu hulgas IGFi suhtes;

40.

soovitab komisjonil arendada oskusi selleks, et Euroopa kodanikuühiskond oleks tõeliselt esindatud rahvusvahelistel interneti haldamise foorumitel ja interneti standardite organisatsioonides ja konsortsiumides;

41.

palub komisjonil aidata vastu võtta ühtse ja tervikliku ELi lähenemisviisi IGFile ja muudele tähtsamatele interneti haldamise üritustele, esitades ELi seisukoha kavandi varakult enne iga sellist üritust Euroopa Parlamendile ja nõukogule arutamiseks;

42.

toetab IGFi mudeli jätkamist ja arendamist ülemaailmsel, piirkondlikul – sh EuroDIGi – ja riiklikul tasandil, säilitades selle põhiomadused mittesiduva paljusid sidusrühmi hõlmava protsessina ja jäädes avatud foorumiks dialoogiks ja parimate tavade vahetamiseks valitsuste, kodanikuühiskonna ja erasektori ning osalusdemokraatia uue vormi vahel;

43.

rõhutab, kui oluline on kaasata Interneti halduse üle peetavatesse läbirääkimistesse Aasia osalejaid, võttes arvesse Aasia turu eripära;

44.

rõhutab samuti, kui oluline on kaasata haldusmudeli loomisesse lõpptarbijad, tõstes esile ülikoolide ja ärimaailma vahelist koostööd kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil;

45.

soovitab IGFi edasi arendada järgmistes punktides:

46.

toetab komisjoni ning eesistujariikide Hispaania ja Belgia tööd seoses 2010. aasta septembris Vilniuses toimuva IGFi kohtumisega ja nõuab Euroopa Parlamendi suuremat osalemist;

47.

toetab üldiselt komisjoni seisukohta, mis pooldab praegust erasektori juhtpositsioonil põhinevat ICANNi juhtimismudelit;

48.

tunnistab, et ICANNil on õnnestunud tagada domeeninimede süsteemi stabiilsus;

49.

toetab ICANNi hiljuti alustatud protsessi jätkumist, mis on seotud domeeninimede andmisega ka muudes kui ladina tähestikes;

50.

nõuab uut üldist tippdomeeni kultuuriorganisatsioonidele, kultuurilistele väljunditele, meediale ja kunstnikele, näiteks „.culture” või „.art”;

51.

nõuab suurema vastutuse võtmist eraettevõtetelt, kes registreerivad ja jagavad domeeninimesid, kuna nad osutavad teenust, millest ühiskond on muutunud suurel määral sõltuvaks; on seetõttu seisukohal, et tuleks kehtestada ühised kriteeriumid, mida peab järgima, et suurendada läbipaistvust ja tagada, et eespool nimetatud ettevõtted võtavad järjest suurema vastutuse;

52.

palub, et.eu registripidaja EURid korraldaks kõikides liikmesriikides põhjaliku meedia- ja internetikampaania domeeninime.eu tutvustamiseks, et edendada Euroopa internetikeskkonda, mis rajaneb Euroopa Liidu väärtustel, eriomadustel ja tegevuspõhimõtetel;

53.

rõhutab GACi tähtsust ICANNi poliitika kujundamises ja soovitab GACi tõhususe suurendamist muu hulgas sekretariaadi loomisega, mille töötajatel oleksid nõuetekohased oskused; ja on seisukohal, et kõik ELi liikmesriigid peavad selle komitee töös aktiivselt osalema;

54.

on seisukohal, et ICANNi tuleks edasi arendada järgmistest punktidest lähtuvalt:

55.

toetab komisjoni seisukohta, et IANA korraldus peaks hõlmama mitmepoolse vastutuse mehhanismi, ning kinnitab, et edaspidi ei tohiks ükski valitsus omada ülekaalukat mõju IANA üle, mille tegevus hoopis järk-järgult rahvusvahelistatakse, millega saavutatakse mitmepoolne järelevalve;

56.

on seisukohal, et 2009. aasta „kinnitus kohustuste võtmise kohta” võib olla hea alus ICANNi edasiseks arendamiseks, rõhutades siiski, et:

57.

nõuab, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande eelmisel aastal toimunud interneti haldamisega seotud sündmuste kohta ning esimene selline aruanne tuleks esitada 2011. aasta märtsiks;

58.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele.

12.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 236/41

A.

arvestades, et komisjon on oma teatises „Ühenduse innovatsioonipoliitika läbivaatamine muutuva maailma taustal” välja kuulutanud muudetud innovatsioonistrateegia, mis esitatakse tegevuskava vormis;

B.

Arvestades, et see tulevane innovatsioonistrateegia peab olema tihedalt seotud strateegiaga „EU 2020”;

C.

arvestades, et komisjon kuulutas oma teatises „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia piiride avardamine – strateegia tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate uurimiseks Euroopas” välja tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate uurimise strateegia koos peamiste algatustega;

D.

arvestades, et Euroopa innovatsioonipoliitika arendamisel on vaja arvesse võtta teadmiste kolmnurga kolme külge – teadusuuringuid, innovatsiooni ja haridust;

E.

arvestades, et ettevõtete innovatsioonivõime sõltub olulises osas piisavate rahaliste vahendite kättesaadavusest, ja arvestades, et praegusest majanduskriisist johtuvad raskused laenu saamisel võivad ettevõtete innovatsioonivõimet järsult piirata, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul;

F.

arvestades, et innovatsioonil on keskne osa praeguste suurte ühiskonna- ja keskkonnaprobleemide edukal lahendamisel ja ELi strateegiliste poliitiliste eesmärkide saavutamisel – näiteks seoses ettevõtluse, konkurentsivõime, kliimamuutuste, tööhõive, demograafiliste muutuste ja osalusühiskonnaga;

G.

arvestades, Euroopa Liit ei saa täita oma 2020. aastaks seatud energia- ja kliimaeesmärke ning eelkõige oma eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 20 % võrra, suurendada energiatõhusust 20 % võrra ja jõuda selleni, et vähemalt 20 % energiast toodetakse taastuvatest energiaallikatest, kiirendamata puhaste, jätkusuutlike ja säästvate energiatehnoloogiate arendamist ja laialdast kohaldamist; arvestades, et tulevases innovatsioonistrateegias tuleb seda mõõdet täiel määral arvesse võtta;

H.

arvestades, et teadusuuringud tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate alal (nt kvanttehnoloogia, bioloogia- ja nanotehnoloogiapõhine IKT tehnoloogia) on tänu pikaajalisele mõjule, mida nad avaldavad konkurentsivõimele, innovatsiooni hüppelauaks, sest nad loovad täiesti uusi majandustegevuse valdkondi, ergutades samal ajal uusi tööstusharusid ja kõrgtehnoloogilisi VKEsid;

I.

arvestades, et jätkusuutlike tehnoloogiate edendamine ja väljaarendamine ei ole vältimatult vajalik mitte ainult ELi kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks, vaid ELil võib sellest suurt kasu olla ka tulevasi töökohti ja majanduskasvu silmas pidades;

J.

arvestades, et nappide ressursside ebaühtlane jaotumine võib innovatsiooni takistada; arvestades, et ELi toorainepoliitikas tuleks tegelda kõige tähtsamate ülesannetega, mis on seotud õiglase saadavuse tagamisega;

K.

arvestades, et ajal, mil ressursid üha vähenevad, suurendab jätkusuutlike ja energiatõhusate tehnoloogiate edendamine ELi energiavarustuse kindlust;

L.

arvestades, et demograafiliste muutuste küsimus on üks suuri tulevikuprobleeme, mis nõuab ka uusi tehnoloogilisi lahendusi;

M.

arvestades, et nendes tööstusharudes, milles ELil on hea konkurentsipositsioon, tuleb liidul oma jõud koondada ja kindlustada oma tugevaid külgi ning tagada võrdsed võimalused terves maailmas,

1.

on veendunud, et Euroopas on olemas võimalused teadustegevuse ja innovatsiooni vaheliseks tihedamaks seoseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike võtma teaduse ja innovatsiooni suhtes kasutusele terviklikku lähenemisviisi;

2.

juhib ELi komisjoni tähelepanu sellele, et ELi tulevane innovatsioonipoliitika peab olema avar ja hõlmama igakülgselt kõiki innovatsiooni vorme – mitte ainult tehnoloogilist innovatsiooni (tooted ja protsessid), vaid ka halduslikku ja organisatsioonilist ning sotsiaalset ja tööalast uuendust, kaasa arvatud innovaatilised ärimudelid ja teenuste innovatsioon, võttes samas arvesse teadmiste kolmnurga ülejäänud kaht külge (teadusuuringud ja haridus);

3.

rõhutab, et innovatsioon tähendab ennekõike sellist uuendust, mis vastab tarbijate ja turgude vajadustele; palub seetõttu komisjonil tagada, et tarbijate nõudmisi tunnustataks innovatsiooni edasiviiva esmatähtsa jõuna; juhib tähelepanu asjaolule, et sotsiaalse ebavõrdsuse uute vormide tekke takistamiseks tuleks innovatsiooni edaspidi hinnata mitte ainult sellest saadava majandusliku ja ökoloogilise kasu järgi, vaid ka selle sotsiaalset lisandväärtust arvestades;

4.

rõhutab asjaolu, et ettevõtjate toetamine Euroopa innovatsiooni edasiviiva jõuna on vajalik eeldus konkurentsivõimelise siseturu tõhusaks toimimiseks, mis põhineb kaubandustõkete likvideerimisel ning kõrgetasemelisel tarbijakaitsel ja sotsiaalsel ühtekuuluvusel;

5.

kutsub komisjoni üles seadma kaugelenägevaid innovatsiooni kriteeriumeid, mis keskenduksid suurtele ühiskonnaprobleemidele ja mis teeksid lõpu erinevate Euroopa algatuste praegusele killustatusele;

6.

toetab täielikult komisjoni seisukohta, et võtmetehnoloogiad on ELi globaalse konkurentsivõime jätkusuutliku tugevdamise vältimatu eeltingimus; ühineb komisjoni üleskutsega liikmesriikidele jõuda kokkuleppele ELi võtmetehnoloogiate kasutamises; rõhutab sellega seoses, et i) võtmetehnoloogiad, nagu mikro- ja nanoelektroonika, fotoonika, biotehnoloogia ja nanotehnoloogia, ii) uued materjalid ja iii) uued ja tulevased tehnoloogiad võivad pakkuda suuri innovatsioonivõimalusi ja edendada üleminekut teadmispõhisele ja vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele;

7.

rõhutab, et innovatsioon peab keskenduma üksikisikule, ning tunneb heameelt pingutuste üle luua ülikoolide ja ärimaailma vaheline dialoog, mis aitab märkimisväärselt kaasa teadusuuringute ja innovatsiooni edendamisele, erasektorilt saadavate teadmiste tõhusamale kasutamisele ülikoolides ning akadeemiliste õppematerjalide rikastamisele vastavalt tänapäevastele sotsiaal- ja ärinõuetele;

8.

juhib tähelepanu sellele, et praegused võtmetehnoloogiad ning uued ja tulevikutehnoloogiad tuleb välja valida koostöös kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi majandusringkondade, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega, võttes sealjuures arvesse ka majanduspoliitilisi sihte; kutsub ELi üles tagama, et võetakse arvesse kavandatava kõrgetasemelise ekspertgrupi panus nende tehnoloogiate toetamiseks konkreetsete lühiajaliste, keskpikkade ja pikaajaliste meetmete tuvastamiseks, ratifitseerimiseks ja rakendamiseks;

9.

tunnustab selliseid innovatsioonipoliitilisi meetmeid kui täiendust riiklikele tööstusstrateegiatele ühenduse tasandil ja majandusharude-ülesest seisukohast ning kutsub komisjoni sellist suunda jätkama;

10.

kutsub komisjoni ja liikmesriike ühendama järgmise põlvkonna digivõrkude ja arukate võrkude väljaarendamise innovatsioonitegevusega, et saada neist täiel määral kasu; rõhutab seoses sellega, et selleks tuleb ette näha piisavalt vahendeid, sealhulgas vahendid struktuurifondidest;

11.

rõhutab, et investeerimine väga kiiretesse internetivõrkudesse ja suuremasse lairibaühenduse levikusse on uuenduslike saavutuste suurema ja tulemuslikuma levitamise ja seeläbi ELi piirkondade vahelise innovatsioonilõhe vähendamise põhitingimus;

12.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama innovatsiooni lähendamise poliitikat, et vähendada liikmesriikide vahelisi erinevusi;

13.

toetab asjaolu, et komisjon valmistab praegu ette Euroopa innovatsiooniakti, mille eesmärk on saavutada sidusam innovatsioonistrateegia;

14.

rõhutab, kui tähtsad on ökoloogiline innovatsioon ja keskkonnasõbralik ettevõtlus, mis võivad omada põhirolli innovatsioonipoliitika ELi kõige tähtsamate majandussektoritega sidumisel, mille tulemusel Euroopa majandus saavutab suure konkurentsieelise;

15.

rõhutab ökoinnovatsiooni olulist osa, eelkõige seoses ressursside jätkusuutlikuma kasutamisega;

16.

rõhutab, et tulevikus etendavad nn innovatsiooniklastrid ehk innovatsioonikooslused ELi innovatsioonipoliitikas tähtsat osa ja rõhutab eelkõige teadmisklastrite potentsiaali; on rahul eriliste innovatsiooni- ja ettevõtlusvööndite loomisega ülikoolide, uurimisinstituutide ning teadus- ja tehnoloogiaparkide ümber; nõuab, et uute innovatsioonivööndite jaoks kaalutaks võimalust luua ühtne lihtsustanud rahastamis- ja toimimisraamistik;

17.

rõhutab, et olemasolevaid klastreid tuleb ELi, selle liikmesriikide ja piirkondade koostegevuses edasi arendada, et klastrid, kellel täna on osalt ülemaailmne juhtroll, võiksid selle säilitada ja saaksid seda tugevdada;

18.

rõhutab sellega seoses, et kõikide klastripoliitiliste meetmete puhul peaks arvestama ettevõtete, sealhulgas ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ja eelkõige innovaatiliste väikeste ja keskmise suurusega innovaatiliste ettevõtete vajadustega, arvestades et innovatsioonil on ettevõtluse edendamisel tähtis roll;

19.

kutsub liikmesriikide ja ühenduse asjaomaseid tegevjõude üles parandama klastrite piiriülese koostöö raamtingimusi;

20.

rõhutab, et väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel on tähtis roll partneritena väärtusahelates ja uuenduslike toodete iseseisvate pakkujatena;

21.

nõuab tugevamaid Euroopa vahendeid innovatsiooni rahastamiseks ning praeguse killustatuse ja lühiajaliste eesmärkide ennetamiseks; on seisukohal, et piisavate rahaliste vahendite eraldamine on innovatsiooni edendamise vältimatu tingimus ning seetõttu tuleks ELi innovatsioonieelarvet tunduvalt suurendada; nõuab, et seda tuleks arvesse võtta eelseisval kehtiva finantsraamistiku läbivaatamisel ning 2014–2020. aasta finantsperspektiivi kavandamisel; rõhutab sellega seoses, et samuti tuleks läbi vaadata eeskirjad preindustriaalse ja/või eksperimentaalse teadus- ja arendustegevusega rahastamise tingimustele vastavuse eeskirjad; kutsub liikmesriike üles suurendama teadus- ja arendustegevuseks ette nähtud rahalisi vahendeid, et saavutada 2002. aastal Barcelonas püstitatud eesmärk – kulutada 2010. aastaks teadus- ja arendustegevusele 3 % SKPst; rõhutab teadustegevuse ja innovatsiooni rahastamise olulisust majanduskriisi ajal, kuna sellega soodustatakse töökohtade loomist pikas perspektiivis; rõhutab, et teadus- ja uurimistegevuse programmide vahenditest tuleb innovatsioonile rohkem raha eraldada;

22.

on seisukohal, et ELi kulutused teadusuuringutele ja innovatsioonile peavad keskenduma sellistele eesmärkidele nagu uurimistulemuste ärilisel eesmärgil kasutamise motiveerimine ning rahastusallikate ja -võimaluste kohta põhjalikuma teabe andmine; rõhutab, kui oluline on kohaldada läbipaistvuse ja võrdsete võimaluste põhimõtet vahendite kasutamisel, kasutades teadusuuringute puhul avatud projektikonkursse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama suuremahuliste innovatsiooniprojektide ergutamiseks struktuurifonde; rõhutab, et tuleb arendada ühiskondlikke innovatsiooni rahastamise kavasid, et suunata raskuspunkt investeeringutasuvuselt ühiskondlikule kasule;

23.

rõhutab, et lisaks rahaeraldiste suurendamisele on väga tähtis n-ö kriitilise massi saavutamine; soovitab kasutada selleks riigihankeid ja rõhutab eriti seda, et raha peab liikuma sinna, kus selle võimendav mõju „Euroopa lisandväärtuse” loomiseks on kõige tugevam, näiteks võtmetehnoloogiatesse ning kujunemisjärgus ja uute tehnoloogiate olulistesse algatustesse; rõhutab sellega seoses vajadust kasutada ära teadusuuringute ja uuendustegevuse raamprogrammide ning struktuurifondide vahelist sünergiat; rõhutab sellega seoses, et erinevad organid, mis juhivad teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramme ning struktuurifonde, peavad olema teadlikud üksteise pakutavatest võimalustest; kahetseb, et vahendite sünergiavõimalused on endiselt vähetuntud; kutsub piirkondi ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi sellega seotud teabevahetuse parandamiseks;

24.

väljendab heameelt Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi asutamise üle, mille eesmärk on tõugata tagant maailmatasemel innovatsioonisaavutusi, mis toovad ühise eesmärgi nimel kokku kõrghariduse-, teaduse- ja äriringkonnad; rõhutab Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi võimalikku suurt panust innovatsiooniprogrammide jaoks stiimulite loomisel ning instituudi sellekohast olulist rolli; nõuab tungivalt, et komisjon koostaks Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi eelarve selliselt, et eraldatud vahendid koos muudest allikatest pärit vahenditega oleksid võimelised saavutama kriitilise massi, mis on vajalik selleks, et tulla toime peamiste probleemidega, millega ELi ühiskonnad silmitsi seisavad, ja neid ulatuslikult uurida;

25.

rõhutab, et vaja on suuniseid, et tagada vahendite konkurentsivõimeline eraldamine ja kohene kasutamine ning auhinnasüsteemi kehtestamine projektidele, millel on kohene suur majanduslik mõju;

26.

rõhutab, et Euroopa peaks olema vähem CO2-heiteid tekitavate internetitehnoloogiate ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate rakenduste arendamise esirinnas; teeb ettepaneku järgmises finantsperspektiivis ELi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia eelarvet kahekordistada;

27.

rõhutab, et innovatsioonipoliitika tuleb viia kooskõlla ELi ja riikide muude poliitikavaldkondadega (sh tööstus-, keskkonna- ja tarbijapoliitika) ning sealjuures silmas pidada, et kindlaksmääratud lähenemisviisid oleksid piisavalt paindlikud, et neid saaks kohandada riikide ja piirkondade erioludega;

28.

peab kahetsusväärseks, et ELi teadus- ja innovatsioonivahendid ei ole olnud edukad ning et menetlused on endiselt liiga keerulised ja aeganõudvad, mis takistab eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalust nendes programmides;

29.

on seisukohal, et kasutajasõbralikkust ja läbipaistvust taotledes tuleb välistada, et toetusprogrammid eri rakendustasandite vahelisest puudulikust koordinatsioonist tingituna kattuksid või üksteist dubleeriksid; palub komisjonil uurida, kas VKEdele suunatud ELi toetusinstrumendid saaks tulevikus koondada ühe peadirektoraadi, näiteks ettevõtluse peadirektoraadi vastutusalasse; on seisukohal, et see lihtsustaks väliskajastust ja pakuks võimalikele toetuse saajatele ühtse kontaktpunkti;

30.

kutsub samuti komisjoni üles tagama, et ELi reguleeriv raamistik toetab innovatsiooni, mitte ei sea muutustele takistusi, ja vastavad siseteenistused ja peadirektoraadid teevad kavandatud töörühma suguse struktuuri abil tõhusamat koostööd, et innovatsiooniküsimusi sidusalt ja terviklikult käsitleda; on veendunud, et see vähendab ELi innovatsioonipoliitika vahendite killustatust;

31.

kutsub ka liikmesriike üles tulemuslikumalt kooskõlastama vastutavate riiklike organite algatusi;

32.

märgib, et ELi tegevjõudude ühised jõupingutused peaksid olema suunatud sellele, et täita lõhet teadusuuringute ja innovatsiooni vahel ning toodete turuküpsuse ja toodetega kauplemise vahel; rõhutab, et raamprogrammid vajavad omavahelisi lõikumispunkte või programmiülest ühenduvust teadusuuringute- ja innovatsioonialaste meetmete vahel;

33.

kutsub komisjoni üles välja töötama uusi innovatsiooninäitajaid, mis sobivad paremini teadmuspõhistele teenustemajandustele, ja kohandama Euroopa innovatsiooni tulemustabeli koostamiseks kasutatavaid innovatsiooninäitajaid, et lisaks liikmesriikide innovatsioonivõime võrdleva analüüsi koostamisele määrata paremini kindlaks ka ELi ja liikmesriikide innovatsioonimeetmete tugevad ja nõrgad küljed;

34.

rõhutab, kui tähtis on laialdasem teave sobivate rahastamiskanalite ja -allikate ning alternatiivsete rahastamisvormide kohta (nt litsentsilepingud), et tekitada ettevõtjates suuremat soovi investeerida;

35.

rõhutab, et lisaks avalikule rahastamisele tuleb enam ergutada erarahastamist;

36.

rõhutab, kui oluline on ühtlustada kõigi osalejate võimalusi kasutada ELi vahendeid, et suurendada VKEde osalust ühiste tehnoloogiaalgatuste haldusstruktuurides ja tegevuses;

37.

palub komisjonil näidata innovatsiooni tegevuskavas konkreetseid instrumente, millega parandada rahastamise kättesaadavust innovatiivsetele ettevõtjatele; rõhutab sellega seoses, et seejuures tuleb arvesse võtta eri asutamis- ja kasvuetappides ettevõtjate erinevat rahastamisvajadust ja innovatsiooni intensiivsust;

38.

rõhutab vajadust luua paremad tingimused riskikapitali saamiseks, võttes arvesse ka VKEde vajadusi, ning laiendada Euroopa Investeerimispanga riskijagamisrahastut (RSFF); kutsub komisjoni üles uurima, milliseid meetmeid on võimalik võtta, et saavutada kõikidele asjaosalistele sobiv riskijaotus, soodustamaks seega erainvesteeringuid innovatsiooni valdkonnas;

39.

kutsub liikmesriikide ja ühenduse asjaomaseid tegevjõude üles edasi arendama väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamise instrumente, mis on end juba õigustanud, nagu mikrokrediidid, riskikapital noortele, kes soovivad investeerida uuenduslikku ettevõtlusesse, investorite võrgustik noorte teadlaste äriprojektide sponsoreerimiseks, laenud ja tagatised, ning looma stiimuleid investeeringuteks, sest see motiveeriks ettevõtteid kasutama inimressursse teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil ning aitaks kaasa uute toodete ja teenuste arendamisele;

40.

rõhutab, kui oluline on VKEdele tagada minimaalne rahastamine teadus- ja innovatsioonialgatuste raames avaldatud avatud pakkumismenetlustes vastavalt teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi eeskujule (15 % koostööprogrammi vahenditest);

41.

Raamtingimuste parandamine ettevõtetele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele palub komisjonil kohandada ühenduse olemasolevaid riigiabi eeskirju kooskõlas siseturu põhimõtetega selliselt, et oleks võimalik toetada investeeringuid ülimalt vajalikesse uutesse tehnoloogiatesse, tagamaks ELi pikaajalist konkurentsivõimet ja võrdseid võimalusi terves maailmas; eriti nõuab, et nõukogu ja komisjon võtaksid ELi riigiabi eeskirjade läbivaatamisel täiel määral arvesse võtmetehnoloogiate algatust ning võimaldama seega liikmesriikidel luua riiklikud soodustussüsteemid võtmetehnoloogiate edendamiseks;

42.

rõhutab ühiste tehnoloogiaalgatuste tähtsust, mis vastavad teatavatele suuruse ja haldusstruktuuri kriteeriumidele, ning et on tähtis korraldada ühiste tehnoloogiaalgatuste regulaarseid mõjuhinnanguid, milles vaadatakse läbi nende panus Euroopa tööstuse konkurentsivõimele;

43.

väljendab sellega seoses rahulolu, et „ühenduse raamistik teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta” kuulub 2010. aastal läbivaatamisele;

44.

on seisukohal, et innovatsioonitoetuse edendamisega peab alati kaasnema ka toetuse taotlejale bürokraatliku asjaajamise kergendamine; kutsub komisjoni üles bürokraatia vähendamise nimel kujundama ümber raamprogrammi protsesse ja looma kasutajate paneele;

45.

palub ELi institutsioonidel parandada esmajoones väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete huvides intellektuaalomandi, eelkõige patentide kaitse raamtingimusi, sest nii nende maksumus kui ka kvaliteet on innovatsiooni jaoks keskse tähtsusega;

46.

peab sellega seoses kahetsusväärseks, et ELis puudub tõeline innovatsiooni siseturg, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kooskõlastama oma tegevust mainitud valdkonnas, eelkõige selleks, et kiiresti kokku leppida ühenduse patendi ja ühtse patendivaidluste lahendamise süsteemi asjus; rõhutab, et uuenduslike toodete väljatöötamist silmas pidades on standardite kehtestamine väga oluline;

47.

soovitab edendada sellist intellektuaalomandi õigusega seotud poliitikat, mis toetab innovatsiooni, näiteks patendikoondisi, ühiseid patendiplatvorme, ning kõigi õiguste litsentse;

48.

rõhutab sellega seoses VKEde sõbraliku ühenduse patendi arendamise tähtsust Euroopa majandusele, kooskõlas liidu innovatsioonipoliitikaga;

49.

märgib, et üha rohkem kasutatakse patente pankadepoolse rahastamise tagatisena, kuid et puuduvate tehnoloogiaalaste teadmiste tõttu ei ole pangad laenu andmisel sageli võimelised patentide väärtust õigesti hindama; kutsub seetõttu komisjoni üles uurima, kas EL peaks toetama hindamisnormide väljatöötamist;

50.

rõhutab selliste programmide tähtsust, millega motiveeritakse väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid kasutama tehnoloogia saavutusi ja teaduspersonali;

51.

rõhutab, et teadusuuringud, innovatsioon ja haridus moodustavad teadmiste kolmnurga, mida tuleb käsitleda ühe tervikuna; nõuab seetõttu, et arvestades innovatsioonivõime suurt mõju ELi konkurentsivõimele, ei tohi vähendada investeeringuid kvalifitseeritud töötajate õppesse ja täiendusõppesse; rõhutab vajadust muuta ELi keskkond teaduritele ja nende spetsialistidele võimalikult ahvatlevaks ja võimaldada neile ka liikuvust, et olla võimeline globaalses konkurentsis edu saavutama; rõhutab, et samas tuleb parandada naisteadurite töötingimusi;

52.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

12.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 236/48

A.

arvestades, et vaesuse vähendamine ja kaotamine on ELi peamine arengupoliitiline eesmärk Lissaboni lepingu alusel, ühtlasi on see ka ELi moraalne kohustus ja vastab ELi huvidele pikas perspektiivis;

B.

arvestades, et nii EL maailma suurima abiandjana kui ka selle liikmesriigid peavad etendama septembris toimuval aastatuhande arengueesmärkide kohtumisel juhtivat osa ja võtma ambitsioonika, ühtse seisukoha, mis on kogu maailma aastatuhande eesmärkide õigeaegsele täitmisele suunav liikumapanev jõud;

C.

arvestades, et EL on praeguse seisuga aastatuhande arengueesmärkide täitmiseks võetud kohustustest 20 miljardi euro võrra maha jäänud;

D.

arvestades, et mõned EL liikmesriigid on vähendanud abiks mõeldud eelarvevahendeid;

E.

arvestades, et kogu maailmas toimuvate rahaülekannete maht ületab maailmamajanduse kogutulu 70-kordselt;

F.

arvestades, et prognoosimatu abi võib abisaavatele riikidele osutuda kahjulikuks, ja arvestades, et parema kvaliteediga abi puhul oleks võimalik eraldada ELi ja selle liikmesriikide arengueelarvesse veel 3 miljardit eurot (12);

G.

arvestades, et 82 % Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) uutest laenudest on antud Euroopa riikidesse, samal ajal kui vähim arenenud riikidele oleks kasulikum saada suurem osa IMF uutest laenudest;

H.

arvestades, et ehkki G20 on esinduslikum kui G8, jääb ÜRO ka edaspidi kõige ühtsemaks ja sidusamaks foorumiks ülemaailmsete probleemide lahendamisel;

I.

arvestades, et Euroopa poliitika järjekindlusetus ei tohi avaldada kahjulikku mõju arengu rahastamisele;

J.

arvestades, et arengumaade majandust toetatakse igal aastal vähemalt 300 miljardi USA dollariga (13);

K.

arvestades, et ehkki mõnede aastatuhande eesmärkide poole liikumine on olnud lootustandvalt edukas, on kõigi kaheksa aastatuhande arengueesmärgi kokkuvõttes jäädud seatud eesmärgile alla ning ainult vankumatu poliitilise tahte näitamine võimaldab saavutada aastatuhande arengueesmärke 2015. aastaks seatud tähtajani jäänud viie aasta jooksul;

L.

arvestades, et mõned vähim arenenud riigid ei saavuta ilmselt ühtegi aastatuhande arengueesmärki;

M.

arvestades, et hiljutine toiduainete ja kütusekriis, ühendatuna maailmamajanduse üldise allakäiguga, on andnud tagasilöögi võrreldes viimastel kümnenditel saavutatud eduga vaesuse vähendamisel;

N.

arvestades, et maaomand loob üksikisikutele, perekondadele ja kogukondadele stiimuli asuda juhtima oma arengut ning tagada toiduga kindlustatus kohalikul tasandil;

O.

arvestades, et kliimamuutuse leevendamine arengumaades läheb 2020. aastani maksma ligikaudu 100 miljardit USA dollarit aastas (14) ning majanduslangus vähemalt samapalju (15);

P.

arvestades, et aastatuhande arengueesmärkide läbivaatamisel ei tohiks jätta tähelepanuta olukorda keskmise sissetulekuga arengumaades, kuna nad vajavad jätkuvalt abi teel oma täieliku arengupotentsiaali saavutamise poole;

Q.

arvestades, et kliimamuutuste ning finants- ja majanduskriisi põhjustajaks on eeskätt tööstusriigid;

R.

arvestades, et ebastabiilsete töökohtade ja töötavate vaeste arv on kasvamas;

S.

arvestades, et sageli ei lase rahu, turvalisuse, demokraatia ja poliitilise stabiilsuse puudumine vaestel riikidel täielikult oma arenguvõimalusi ära kasutada;

T.

arvestades, et korruptsioon laastab tootlikkust, tekitab ebastabiilsust ja peletab välisinvesteeringuid;

U.

arvestades, et arengumaadest ebaseaduslikult väljavoolava kapitali maht on hinnanguliselt 641–941 miljardit USA dollarit, ning arvestades, et kapitali väljavool vähendab arengumaade võimet luua tagavarasid ning eraldada vaesuse vähendamiseks rohkem vahendeid (16);

V.

arvestades, et kuigi mõningate tervisealaste aastatuhande arengueesmärkide täitmisel on tehtud suuri edusamme, on kolme tervisealase aastatuhande arengueesmärgi täitmine, eriti emade suremuse alandamise osas, teistega võrreldes kõige rohkem maha jäänud;

W.

arvestades, et 13 % kõigist emasurmadest arengumaades on põhjustatud ohtlikest abortidest, ning arvestades, et nimetatud protsent on Aafrikas veel palju suurem (17);

X.

arvestades, et viimase kümnendi jooksul on toimunud järsk tagasiminek naisekeskse pereplaneerimise mudeli rahastamises;

Y.

arvestades, et isegi kui saavutame kõik aastatuhande arengueesmärgid, esineb vaestes riikides ikkagi vaesusest tingitud probleeme ja kannatusi;

Z.

arvestades, et aastatuhande arengueesmärkidega seotud lubaduste mittetäitmine tähendab jätkuvaid kannatusi miljonitele vaestele inimestele ning annab tõsise hoobi põhja ja lõuna vahelisele usaldusele,

1.

avaldab lootust, et Euroopa Ülemkogu lepib juunis 2010 enne septembris toimuvat ÜRO aastatuhande arengueesmärkide kohtumist kokku ambitsioonikas, ühtses seisukohas ning sillutab teed uutele, tulemuslikkusele suunatud, täiendavatele, läbipaistvatele ja mõõdetavatele kohustustele;

2.

kutsub liikmesriike üles täitma kohustusi, mille nad võtsid endale osalisena Euroopa konsensuses arengu küsimuses;

3.

juhib tähelepanu, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamine peab jääma Euroopa Liidu põhieesmärgiks; rõhutab, et vaesuse vähendamist aastatuhande arengueesmärkide täitmise kaudu tuleb üheselt pidada kogu ELi arengupoliitika üldraamistikuks ning et see peab selgelt kajastuma kõigis asjaomastes poliitikavaldkondades, sealhulgas kaubanduspoliitikas, ning õigusaktide ettepanekutes; arvab, et aastatuhande arengueesmärke ei tohiks pidada tehniliseks küsimuseks, mis lahendatakse lihtsalt rohkem raha või kaubavahetusvõimalusi pakkudes, ilma vaesuse algpõhjuseid välja selgitamata ja kõrvaldamata;

4.

rõhutab, et ÜRO hiljutises raportis „Vaesuse ümbermõtestamine” toodud arvud ei ole mitte üksnes ärevusttekitavad, vaid osutavad selgelt reaalsele ohule, et aastatuhande arengueesmärgid jäävad täitmata;

5.

kutsub kõiki liikmesriike üles täitma oma 0,7 % abi lubadused hiljemalt aastaks 2015;

6.

kutsub ELi ja liikmesriike üles võtma tugevamaid aruandemeetmeid seoses oma kohustusega anda 2015. aastaks 0,7 % oma kogurahvatulust abile, sealhulgas algatama ametliku arenguabi eksperthindamise protsessi, mille käigus hinnataks välisasjade nõukogus edusamme 0,7 % eesmärgi saavutamiseks 2015. aastal ja mis lõpeks aruande esitamisega Euroopa Ülemkogule ja Euroopa Parlamendile;

7.

kutsub kõiki liikmesriike üles võtma arenguabi meetmeid ning koostama mitmeaastaseid ajakavu aastatuhande arengueesmärkide täitmiseks; palub komisjonil tagada, et ametlik arenguabi oleks täiesti läbipaistev, ning seetõttu palub tal avalikustada liikmesriikide poolt ametlikule arenguabile kulutavad summad;

8.

palub ELil ja OECD-l mitte laiendada ametliku arenguabi mõistet ega lugeda võlgade kustutamist või muid ametliku arenguabi väliseid rahavooge abi andmiseks;

9.

kutsub kõiki liikmesriike üles pidama G20 ja ÜRO raames aktiivset võitlust maksuparadiiside, maksudest kõrvalehoidmise ja ebaseaduslike finantsvoogude vastu ning edendama saadud kasumi ja makstud maksude suuremat läbipaistvust, sh korrapärast avaldamist riikide kaupa, et võimaldada arengumaadel säilitada oma arenguks omaenda vahendeid;

10.

kutsub Euroopa Investeerimispanka üles vaatama läbi oma poliitikat maksuvabade finantskeskuste osas veelgi rangemate kriteeriumide alusel, kui seda on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) nimekiri keelatud ja järelevalvealuste jurisdiktsioonide määratlemiseks, kindlustama selle rakendamise ja esitama aastaaruandeid edusammude kohta;

11.

kutsub kõiki liikmesriike ja rahvusvahelist üldsust üles astuma samme rahaülekannete eest võetava tasu vähendamiseks;

12.

kutsub kõiki liikmesriike üles toetama ÜRO algatusi ning võtma meetmeid laenuandjate ja -saajate vastutuse suurendamiseks riiklikes laenutehingutes;

13.

kutsub kõiki liikmesriike ja rahvusvahelist üldsust üles tegema uusi jõupingutusi selliste vähim arenenud riikide võlakoorma kergendamiseks, kes on järginud vastutuse, läbipaistvuse ja hea juhtimistava põhimõtteid;

14.

kutsub ELi üles andma märkimisväärset rahalist tuge vaestele riikidele kliimamuutuse tagajärgede ja majanduskriisi mõjudega võitlemiseks, nõuab, et need vahendid oleksid olemasolevate abikohustuste suhtes tõepoolest täiendava iseloomuga;

15.

kutsub kõiki liikmesriike üles eraldama tunduvalt rohkem vahendeid arengukoostöö ja hädaabi vajadusteks järgmise finantsperspektiivi ja Euroopa Arengufondi raames;

16.

kutsub Euroopa Komisjoni üles kasutama oma olemasolevaid koostöövahendeid arengumaadega, sh Euroopa naabruspoliitika tegevuskava, idapartnerlust, üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) ja säästva arengu ja hea valitsemistava edendamisele suunatud uut stimuleerivat erikorda (GSP+), et täpsemalt määratleda ja rakendada praktilisi samme aastatuhande arengueesmärkide täitmise soodustamiseks;

17.

kutsub kõiki liikmesriike üles tunduvalt suurendama nende riikide eelarvest eraldatavate abisummade suurust, eriti aastatuhande arengueesmärkide kokkulepete täitmisele suunatavaid summasid, kuid nõuab sealjuures demokraatia, inimõiguste, demokraatlike valitsemistavade ja muude oluliste kriteeriumide täitmist ning tihedama ja parema seiresüsteemi ja aruandluse olemasolu;

18.

kutsub kõiki liikmesriike üles tagama, et EL jätkab eelarvetoetusele lisaks töötamist ülemaailmsel ja riiklikul tasandil eksisteerivate väga erinevate finantsvahendite abil, sealhulgas Ülemaailmse AIDSi, Tuberkuloosi ja Malaaria Vastu Võitlemise Fondi ning muude asjakohaste organisatsioonide ja mehhanismide, eelkõige kodanikuühiskonna organisatsioonide ja ühenduste abil;

19.

palub kõigil liikmesriikidel parandada rahastamise koordineerimist, käsitledes vastavalt Pariisi ja Accra deklaratsioonidele osutatavat abi muudest tingimustest lahus, vähendades nii abieelarvete liigset killustatust, olles vajalik arenguabi järjepidevuse ja lahtisidumise seisukohast;tunnistades ka, et erinevad liikmesriigid võivad pakkuda eksperditeadmisi erinevates geograafilistes piirkondades ning arenguvaldkondades;

20.

palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et esmane vastutus arengufondide kasutamise kavandamise ja prioriteetide kindlaksmääramise eest jääb ka ELi uue institutsioonilise ülesehituse puhul arenguvoliniku ülesandeks;

21.

kutsub ELi üles võtma konkreetseid meetmeid vaesuse vastu, võttes kasutusele ühtse poliitika, mis hõlmaks kaubanduse ja arengukoostöö valdkondi ning ühist põllumajandus- ja kalanduspoliitikat, et vältida otsest ja kaudset negatiivset mõju arengumaade majandusele;

22.

kutsub ELi üles toetama toiduainetega kindlustatuse põhimõtet arengumaades ning nõudma kõigilt osalistelt selle põhimõtte järgimist Maailma Kaubandusorganisatsiooni praegustel läbirääkimistel;

23.

on veendunud, et aastatuhande arengueesmärkide täitmine nõuab meetmeid maa, vee ja bioloogilise mitmekesisuse ressursside kättesaadavuse parandamiseks ning meetmeid jätkusuutliku väikeettevõtjatel põhineva põllumajanduse toetamiseks kohalikul tasandil;

24.

kutsub ELi üles kontrollima oma kalanduskokkulepete kokkusobivust arenguga, et need võimaldaksid igakülgselt arvestada kalapüügi sotsiaalset ja majanduslikku mõju kohalikele kogukondadele, seda eriti ELi pikaajalise valdkonnatoetuse abil ja sellise mehhanismiga, mille puhul püügilaevade omanikud kataksid õiglase osa ELi laevastiku juurdepääsuga seotud kuludest;

25.

palub ELil mitte avaldada oma kaubanduspoliitika kaudu vaestele riikidele survet avada oma tundlikud turusektorid, kui nende areng ei võimalda konkureerida maailma mastaabis õiglastel alustel, ning samal ajal edendada Euroopa Liidu kaubandusabi vaesemaid soosivat suunitlust;

26.

kutsub ELi üles seisma WTO läbirääkimiste Doha vooru õigeaegse ja arengukeskse lõpuleviimise eest;

27.

nõuab, et kliimamuutuse riskihinnang sisalduks süstemaatiliselt kõigis poliitika planeerimise ja otsuste tegemisega seotud aspektides, sealhulgas kaubanduse, põllumajanduse ja toiduainetega kindlustatuse osas; nõuab, et nimetatud hindamise tulemusi kasutataks säästva arengu koostööpoliitika selgete suuniste sõnastamiseks;

28.

rõhutab, et kliimamuutuse probleemile peaks tulemuslikult reageerima kogu maailma tasandil, nii et tööstusriigid võtavad vastutuse ja asuvad juhtima võitlust kasvuhoonegaaside tagajärgedega, mis hakkavad ohustama aastatuhande arengueesmärkide saavutamist, kui nendega ei tegeleta;

29.

palub ELil ja liikmesriikidel, kes on alla kirjutanud Espoo konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise protokollile, järgida arengumaades läbiviidavates arenguprogrammides ja avalikes projektides osalemisel kõiki protokolli sätteid;

30.

on veendunud, et kaubandus võib olla majanduskasvu võimas mootor, ehkki kaubandus üksi ei saa arenguprobleeme lahendada; on arvamusel, et aeglane edasiminek Doha vooru läbirääkimistel takistab rahvusvahelise kaubandussüsteemi panust aastatuhande arengueesmärkidesse; rõhutab, et Doha vooru positiivne lõpuleviimine võiks anda panuse majanduslike stiimulite paketi loomisse ülemaailmsel tasandil; võtab teadmiseks arvukad ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) ja teiste institutsioonide uuringud, mis näitavad, et vähim arenenud maades on kaubanduse ulatuslik liberaliseerimine vaid harva aidanud vaesust püsivalt ja oluliselt vähendada ning on arengumaades, eriti Aafrika riikides, viinud kaubavahetustingimuste halvenemisele;

31.

rõhutab arengumaade maailmamajandusse integreerimise hõlbustamiseks tehtavate pingutuste tähtsust; kinnitab, et igasuguse sidusa arengustrateegia tähtis osa on avatus kaubavahetusele ja pakkumisvõime toetamine ning et kaubandusalase tehnilise abi algatused on täiendav vahend vaesuse kaotamise ja madala arengutasemega tegelemiseks;

32.

tuletab meelde, et arengumaade ja vähimarenenud maade kaubandussuutlikkuse parandamine võib aidata neil omandada kaubandusega seotud oskusi ja infrastruktuuri, mida on vaja selleks, et rakendada WTO lepinguid ja neist kasu saada, laiendada oma kaubandust, kasutada ära uusi ja olemasolevaid kaubandusvõimalusi, rakendada uusi lepinguid ja kohaneda muutuva välise kaubanduskeskkonnaga;

33.

toetab olemasolevaid ELi ja WTO tasandi algatusi arengumaadega kauplemisel, eriti algatusi „kõik peale relvade” (EBA), GSP ja GSP+, samuti kõigis kehtivates majanduspartnerluslepingutes kokku lepitud asümmeetrilisuse põhimõtet ja üleminekuperioode, ning palub komisjonil sellist poliitikastrateegiat tugevdada; märgib, et üldiste soodustuste süsteem (GSP) annab selle kasutajatele suurema stabiilsuse ja prognoositavuse ning rohkem kaubavahetusvõimalusi; märgib, et GSP-režiimiga antakse lisasoodustusi riikidele, kes on ratifitseerinud ja tulemuslikult rakendanud kesksed rahvusvahelised konventsioonid, mis käsitlevad säästvat arengut, sotsiaalseid õigusi ja head valitsemistava;

34.

palub komisjonil tugevdada praeguste WTO ja kahepoolsete vabakaubanduslepingute läbirääkimiste arengusisu;

35.

tuletab meelde, et kaubandusabi strateegia eesmärk on aidata vaestel ja haavatavatel riikidel arendada majanduse baasinfrastruktuuri ja vahendeid, mida nad vajavad kaubanduse rakendamiseks majanduskasvu ja arengu mootorina; tunneb heameelt komisjoni teadete üle, et EL on juba täitnud eesmärgi eraldada 2010. aastaks kaubandusega seotud abiks 2 miljardit eurot, kuna 2008. aastal ulatus ELi ja liikmesriikide kaubandusega seotud abi jaoks eraldatav summa kokku 2,15 miljardi euroni (1,14 miljardit eurot liikmesriikidelt ja 1,01 miljardit eurot ELilt), ning märgib, et kaalukaid tulemusi on saavutatud ka kaubandusabi laiema tegevuskava osas, mis hõlmab transporti ja energiat, tootmissektoreid ning kaubandusega seotud kohandamist; kutsub komisjoni sellegipoolest üles esitama üksikasjalikku teavet (k.a arvnäitajaid) eelarveridade kohta, mida kasutatakse kaubandusega seotud abi ja kaubandusabi rahastamiseks;

36.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid pööraksid rohkem tähelepanu vähimarenenud maadele ja toetaksid neid, et suurendada kogu ELi kaubandusabi rahastamise taset, mis ei ole viimasel ajal oluliselt tõusnud; on seisukohal, et kuna seoses ELi kaubandusabi tegevuskavaga muutub üha tähtsamaks piirkondlik integratsioon, tuleks intensiivistada pingutusi AKV piirkondlike kaubandusabi pakettide lõpuleviimiseks; on seisukohal, et abi tulemuslikkust saaks parandada teostades rohkem ühisanalüüse, suurendades ühiste reageerimisstrateegiate arvu ja rakendades kaubandusabi meetmeid ühiselt;

37.

on seisukohal, et lõuna-lõuna mõõde on muutumas maailmakaubanduse kiiresti kasvavaks osaks, see võib vaeseimate riikide arengu tagamisel muutuda aina olulisemaks ning seda tuleks julgustada ja toetada;

38.

kutsub ELi üles säilitama sidusat ja kõikehõlmavat lähenemisviisi aastatuhande arengueesmärkidele, tunnistades, et kõik erinevad sihid ja eesmärgid on omavahel seotud, ning kehtestades miinimumnõudeid vaesuse kaotamiseks;

39.

kutsub kõiki liikmesriike ja komisjoni üles suunama vähemalt 20 % kõigist arengueesmärkide täitmiseks tehtavatest kulutustest esmatasandi tervishoiule ja haridusele, suurendama oma panust Ülemaailmsesse AIDSi, Tuberkuloosi ja Malaaria Vastu Võitlemise Fondi, suurendama teiste tervishoiusüsteemide tugevdamise programmide rahastamist ja seadma prioriteediks emade tervise ning võitluse vastsündinute suremuse vastu;

40.

kutsub arengumaid üles kulutama tervishoiule vähemalt 15 % oma eelarvest ja parandama oma tervishoiusüsteeme;

41.

kutsub ELi ja arengumaid üles laiendama tasuta juurdepääsu tervishoiule ja haridusele;

42.

kutsub kõiki liikmesriike ja komisjoni üles saavutama positiivne pööre arengumaade praeguses murettekitavas seksuaal- ja reproduktiivtervise ning -õiguste valdkonnas ning toetama vabatahtlikku pereplaneerimist, turvalisi aborte, sugulisel teel levivate nakkuste ravi ja inimelusid päästvatest ravimitest ja rasestumisvastastest vahenditest koosnevate reproduktiivtervise alaste vahendite, sealhulgas kondoomide kättesaadavust;

43.

palub komisjoni, liikmesriike ja arengumaid käsitleda aastatuhande arengueesmärke nr 5 (emade tervishoiu parandamine), nr 4 (laste suremus) ja nr 6 (HIV/AIDS, malaaria ja tuberkuloos) järjepideval ja terviklikul moel, koos aastatuhande arengueesmärgiga nr 3 (sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine);

44.

nõuab, et riiklikes ja piirkondlikes strateegiadokumentides rõhutataks vajadust õigusaktide järele, mis võitleksid naiste vastu suunatud vägivalla ja diskrimineerimise vastu, edendaksid naiste osalemist otsustamisprotsessis ning rõhutaksid veelgi vajadust sootundliku poliitika järele;

45.

kordab, et EL peaks toetama neid arengumaid, kes kasutavad TRIPS-lepingus sisalduvaid soodustussätteid, et pakkuda kohalike rahvatervise programmide raames mõistliku hinnaga ravimeid; rõhutab, et vabakaubanduslepingud ei tohi kahjustada leppeid, mis tagavad geneeriliste ravimite kättesaadavuse;

46.

kutsub ELi üles suunama vähemalt poole abist vähimarenenud riikidele, keskendudes nende maade kõige tõsisematele abivajajatele, eriti naistele, lastele ja puuetega inimestele, ning pidama arenguabi strateegia väljaarendamisel rohkem silmas haavatavate rühmade huve;

47.

väljendab seoses sellega toetust komisjoni ettepanekule suunata AKV programmide 2010. aastal toimuva vaheläbivaatamise raames rahastamine ümber riikidesse, kus aastatuhande arengueesmärkide täitmine edeneb kõige aeglasemalt;

48.

kutsub ELi ja arengumaid üles pöörama erilist tähelepanu vähemuste kaitsele ning nõuab kindlalt, et EL lisaks oma rahvusvahelistesse lepingutesse inimõiguste ja mittediskrimineerimise võõrandamatud klauslid, muu hulgas diskrimineerimise kohta soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse ja seksuaalse sättumuse alusel ja HIV/AIDSi põdevate inimeste suhtes;

49.

kutsub ELi ja partnerriikide valitsusi üles suurendama investeeringuid põllumajandusse ja toiduainetega kindlustatusse sellisel tasemel, mis tagaks kõigi inimeste pääsemise näljahädast, pidades silmas eriti kõige pakilisemaid näljaprobleemide lahendamise, väiketalupidajate toetamise ja sotsiaalse kaitse tagamise programme;

50.

kutsub komisjoni üles toetama maaomandit kui vahendit vaesuse vähendamiseks ja toiduga kindlustatuse tagamiseks, tugevdades omandiõigusi ja lihtsustades põllumajandustootjate, väikeettevõtjate ja kohalike kogukondade juurdepääsu krediidile;

51.

väljendab sügavat muret (eelkõige Aafrikas toimuva) põllumaade kokkuostmise pärast valitsuste toetusel tegutsevate välisinvestorite poolt, mis võib ohustada kohalikku toiduainetega kindlustatust ning põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke negatiivseid tagajärgi arengumaades; nõuab tungivalt, et ÜRO ja EL tegeleksid põllumaade kokkuostmise kahjuliku mõju probleemiga (sh väikeste põllumajandustootjate maa sundvõõrandamine ning maa ja vee mittesäästev kasutus), tunnistades elanikkonna õigust omada kontrolli põllumaa ja teiste eluliselt oluliste loodusvarade üle;

52.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tugevdama laste töö vastaseks võitluseks tehtavaid jõupingutusi, toetades selleks konkreetseid programme ning võttes seda põhimõtet arvesse arengupoliitika ning rahvusvahelise kaubanduse suunistes;

53.

kutsub ELi ja arengumaade valitsusi üles jõuliselt toetama ILO ülemaailmset töökohtade pakti ja rakendama tulemuslikult inimväärse töö tagamise suuniste kõiki aspekte;

54.

kutsub komisjoni üles teostama arengumaade töötajate sotsiaalsete õiguste kaitse, ühiskondliku dialoogi ja põhiliste töönormide alast järelevalvet ning vajadusel looma ergutussüsteemi ja kohaldama sanktsioone kaubanduslepingute ja kõigi muude võimalike vahendite kaudu;

55.

kutsub Maailmapanka ja IMFi üles tagama esindamata rahvastele senisest õiglasemat hääleõigust, kindlustades laenuandjatele ja -saajatele lühikeses perspektiivis võrdse hääleõiguse ning selle, et laenamisega ei rikuta Pariisis ja Accras kokku lepitud omavastutuse põhimõtteid;

56.

kutsub IMFi üles parandama väikese sissetulekuga riikide juurdepääsu oma kontsessioonide rahastutele ning suurendama väikese sissetulekuga riikide vajaduste alusel neile tehtavaid arvestusühikute eraldisi;

57.

kavatseb EIP välislaenude mandaadi tulevase läbivaatamise ühisotsuses tagada, et EIP täidab oma arengualased kohustused, ja kohandada EIP vahendid täpsemalt arengumaade vajadustele, sh vastastikku kasulikuks vaesemaid soosivaks laenutegevuseks;

58.

kutsub kõiki liikmesriike ja rahvusvahelist üldsust üles tagama, et ÜRO jääks ka edaspidi valitsemistavade ja vaesusega seotud küsimuste esmaseks ülemaailmseks foorumiks;

59.

kutsub ELi ja Aafrika Liidu ametivõime üles investeerima uut poliitilist tahet ELi Aafrika strateegia arendamisse ja eraldama konkreetseid rahalisi vahendeid, mis võimaldaksid selle väljaarendamisest saavutada maksimaalset kasu;

60.

kutsub ELi ja rahvusvahelist üldsust üles edendama ja toetama demokraatiat, rahu, õigusriigi põhimõtet ja korruptsioonivaba administratsiooni arengumaades;

61.

kutsub ELi ja rahvusvahelist üldsust üles tegema erakorralisi jõupingutusi arengumaade avaliku halduse toetamiseks, et konkreetselt võidelda korruptsiooniga ning luua läbipaistev, erapooletu ja õiglane halduskeskkond, tunnistades samal ajal ka valitsusväliste osaliste ja kodanikuühiskonna olulist rolli;

62.

kutsub kõiki arengumaid üles võimalikult kiiresti ühinema ÜRO korruptsioonivastase konventsiooniga, astuma praktilisi samme selle sätete tõhusaks rakendamiseks ning looma vahendid edusammude järgimiseks;

63.

tunnistab, et arengumaadel on maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise ennetamiseks vaja parandada rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid, et saavutada seeläbi paremat ülemaailmset fiskaaljuhtimist;

64.

kutsub arengumaid üles kaasama oma parlamente, kohalikke omavalitsusi, kodanikuühiskonda ja muid valitsusväliseid osalisi poliitika väljatöötamise ja rakendamise kõikidel etappidel;

65.

palub arenguriikidel ja eriti suurimatel ELi abi saajatel tugevdada hea valitsemistava järgimist kõigis avalikes asjades, eriti saadud abi haldamisel, ja nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kõik vajalikud meetmed abi tõhusa ja läbipaistva kasutamise tagamiseks;

66.

tunnistab olulist seost julgeoleku ja arengu vahel ning märgib murega, et ELi naabruses ja ka kaugemal olevate külmutatud konfliktide rahumeelseks lahendamiseks on tehtud vähe edusamme, ning nõuab tungivalt, et EL vaataks läbi oma antud valdkonnas tehtud jõupingutused;

67.

kutsub ELi üles pidama põhjalikku ja konstruktiivset dialoogi kõigi traditsiooniliste ja uute abiandjatega, et tagada aastatuhande arengueesmärkide täitmine ülemaailmses plaanis ja selles esmase prioriteedina vaesuse vähendamine;

68.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.

12.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 236/57

A.

arvestades, et endiselt sügava finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi tõttu on pandud suured lootused sellele, et Euroopa Ülemkogu kiidab uue Euroopa 2020. aasta strateegia 2010. aasta juunis heaks;

B.

arvestades, et mitmed liikmesriigid seisavad endiselt silmitsi kasvava töötusega, mis võib juhul, kui selle osas ei võeta keskpikas perspektiivis piisavaid poliitilisi meetmeid, mõjutada ELis kuni 28 miljonit inimest, põhjustades seeläbi raskeid inimlikke ja sotsiaalprobleeme; arvestades, et kriisi tõttu on kadunud miljoneid töökohti ja on süvenenud töökohtade ebakindlus;

C.

arvestades, et kliimamuutus, bioloogilise mitmekesisuse kadumine ning loodusressursside ammendumine nõuavad tungivalt säästvamat tootmist, jaotamist ja tarbimist;

D.

arvestades, et komisjoni teatis ja nõukogu avaldused ELi 2020. aasta strateegia sisu aspektide, nt põhieesmärkide, suurprojektide ettepanekute, kitsaskohtade ja näitajate kohta on olnud väga üldsõnalised ning et komisjonil on seetõttu vaja kiiresti teha ettepanekud üksikasjalikumate kavade kohta, et täpsustada, kuidas neid algatusi edukalt ellu viia, ning need parlamendile esitada;

E.

arvestades, et tulemuste saavutamiseks tuleb Euroopa ülesanded ja kohustused jagada tasakaalustatult Euroopa, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi juhtimise vahel, mis kõik peavad olema parima kvaliteediga ja aruandluskohustusega, ning kõik muutuste tegelikud taganttõukajad – äriühingud ja ülikoolid koostöös piirkondlike asutuste ja kodanikuühiskonnaga – peaksid uues mehhanismis kõige tähtsamat osa etendama;

F.

arvestades, et on oluline võtta arvesse demograafilist kriisi ja selle tagajärgi ning et tulevasi põlvkondi ei tohi ohverdada, et säilitada eelmisele põlvkonnale tema hüved,

1.

väljendab pettumust 26. märtsil 2010 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokku lepitud ELi 2020. aasta strateegia peamiste punktide üle; nõuab, et Euroopa Ülemkogu võtaks praegusest kriisist õppust ja kujundaks tõeliselt ettenägeliku, ambitsioonika ja järjekindla strateegia;

2.

nõuab, et ELi 2020. aasta strateegia eesmärgiks oleks avaram poliitiline kontseptsioon tulevasest EList kui konkurentsivõimelisest, sotsiaalsest ja jätkusuutlikust liidust, mille poliitika keskmes on inimesed ja keskkonna kaitsmine;

3.

on seisukohal, et liikmesriigid peaksid suurendama oma majandustulemusi, võttes kasutusele struktuurireformid, et vähendada avalikke kulutusi ja bürokraatiat, anda kodanikele rohkem volitusi, julgustada ettevõtlust ja innovatsiooni, muuta õigusaktid VKE-sõbralikumaks ning anda inimestele võimalus kasutada oma potentsiaali maksimaalselt;

4.

tõdeb, et selleks, et euro kriisile ei järgneks pikaajaline majandusseisak, peaks liit korraga ellu viima nii jätkusuutliku majanduskasvu kiirendamise strateegiat kui ka reforme, mille eesmärgiks on taastada konkurentsivõime ja seda tõsta;

5.

taunib asjaolu, et Euroopa Ülemkogu järeldustes ei arvestata sellega, et uues ELi 2020. aasta strateegias peaks täielikult kajastuma juba toimuv habras taastumisprotsess, milleks tuleks kujundada järjekindel poliitika ja integreerida makromajandus täielikult strateegiasse, et vajalik eelarve konsolideerimine ei kahjustaks strateegia elluviimist;

6.

taunib asjaolu, et parlamendi kui Euroopa kodanikke esindava institutsiooniga ei konsulteeritud näitajate osas, mis on ELi 2020. aasta strateegia riikliku reformikava aluseks; nõuab tungivalt, et nõukogu kiidaks ELi 2020. aasta strateegia põhielemendid oma juuni kohtumisel heaks, kuid nõuab, et ülemkogu ei võtaks lõplikke otsuseid ELi 2020. aasta strateegia põhimeetmete, eesmärkide ja näitajate kohta vastu enne põhjalikku konsulteerimist parlamendiga; asub eelnevaga kooskõlas seisukohale, et strateegia määratlemisse ja rakendamisse tuleb aktiivselt kaasata riikide parlamendid, piirkonnad, omavalitsused, tööturu osapooled ja valitsusvälised organisatsioonid;

7.

võtab teadmiseks viis peamist eesmärki, mis Euroopa Ülemkogu püstitas seoses tööhõive määra, uurimis- ja arendustegevuse, kasvuhoonegaaside heite, haridustaseme ja sotsiaalse kaasatusega; rõhutab, et need põhieesmärgid tuleks sõnastada järjekindla ja jätkusuutliku arengustrateegia raames, mis ühendaks majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika kavad;

8.

rõhutab, et ühtne turg on üks peamine Euroopa majanduskasvu vedureid ning vajab ikka veel täielikku lõpuleviimist; märgib ka, et teatavate takistuste säilimine, mis ei luba isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumist, nõuab edasisi pingutusi kõikidelt Euroopa institutsioonidelt, et luua õiglasem, parem, konkurentsivõimelisem ja tõhusam ühtne turg;

9.

rõhutab, et oluline on hoida vabaturg ja juurdepääs maailmaturule poliitika keskmes ning vältida liikumist protektsionismi suunas, sest innovaatilised ettevõtjad ja ettevõtted saavad areneda vabal maailmaturul;

10.

rõhutab, et siseturu lõpuleviimiseks ning selle paremaks omaksvõtmiseks kodanike poolt on vaja jõulisemaid algatusi; tunneb seetõttu heameelt Mario Monti aruande üle, mis sarnaselt Euroopa Parlamendi 20. mai 2010. aasta resolutsiooniga sisaldab huvitavaid ettepanekuid konsensuse saavutamiseks ja tugevama ühtse turu loomiseks (2);

11.

usub, et tõhusa ühtse turu loomiseks peab komisjon koostama selge poliitiliste prioriteetide loetelu, võttes vastu „Ühtse turu akti”, mis hõlmaks nii õigusloomega seotud kui ka mitteseotud algatusi, mille eesmärk on luua kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus;

12.

rõhutab, et EL peaks motiveerima ja julgustama VKEsid ja ettevõtlust, sest nad etendavad töökohtade säilitamises ja loomises ülitähtsat osa, lihtsustama haldus- ja regulatiivkoormust ja -eeskirju, et VKEd saaksid vabamalt müüa oma tooteid ja teenuseid üle 500 miljonile tarbijale, kes moodustavad ELi ühtse turu, ning seeläbi kiiremini areneda, ning et EL peaks veelgi vähendama bürokraatiat; rõhutab ka, kui oluline on poliitiliste pingutuste abil kõigil tasanditel saavutada väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” täielik rakendamine;

13.

rõhutab, et VKEd on sotsiaalse turumajanduse selgroog ja töökohtade loojad ning täidavad majandus- ja jätkusuutliku kasvu elavdamisel väga olulist rolli ning et seetõttu tuleks esmatähtsaks pidada reformialaseid pingutusi, näiteks VKE-sõbralikud õigusaktid, millega luuakse soodne keskkond uutele ettevõtjatele, ergutatakse ettevõtlust ja muudetakse rahastamine kättesaadavamaks; on ka seisukohal, et ELi 2020. aasta strateegia peaks hõlmama eesmärke ja algatusi, mis stimuleeriksid omakapitali ja riskikapitali keskmise taseme suurendamist ettevõtetes;

14.

märgib, et mikroettevõtted võivad sageli olla abiks tööpuuduse vähendamisel ning et ettevõtte loomine on sageli viis, kuidas ühiskonna inertsusest hoolimata edukas olla, et VKEde arengu esimeseks eeltingimuseks on nende suutlikkus saada oma tegevuse jaoks piisavat rahastamist ning et VKEde arengu muudeks eeltingimusteks on tagatismehhanismide säilitamine VKEdele, dünaamilised teisesed turud ja Euroopas majandustegevust edendav pangandussektor;

15.

kordab, et kvaliteetne tööhõive peaks olema 2020. aasta strateegia keskne prioriteet ning et suurem tähelepanu hästi toimivale tööturule ja sotsiaalsetele tingimustele on tööhõivetulemuste parandamisel keskne küsimus; nõuab seetõttu uut tegevuskava inimväärse töö edendamiseks, töötajate õiguste tagamiseks kogu ELis ja töötingimuste parandamiseks;

16.

on seisukohal, et uues strateegias tuleb panna palju rohkem rõhku inimväärsele tööle, sealhulgas võitlusele deklareerimata töö vastu, ning tagada, et tööturule pääseksid praegu sealt kõrvale jäetud inimesed;

17.

on seisukohal, et uues strateegias tuleks soodustada sellise tööturu arengut, millega parandatakse inimeste stiimulit töötada ja töötingimusi ning suurendatakse ühtlasi tööandjate motivatsiooni töötajaid palgata ja hoida;

18.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid säilitaksid eesmärgi kasutada uurimis- ja arendustegevuseks 3 % oma SKPst; kutsub liikmesriike üles paremini ära kasutama ühtekuuluvuspoliitika fondide ning uurimis- ja arendustegevuse fondide võimalikku koostoimet ning tagama, et nende vahendite abil saavutatakse selline innovatsioon, mis pakub ühiskonnale reaalset kasu;

19.

rõhutab, et suured teadus- ja arendusprojektid, tähtsad energiainfrastruktuuri investeeringud, ELi uus kosmosepoliitika pädevus, samuti ELi innovatsioonipoliitika nõuavad ELilt kindlat, usaldusväärset ja püsivat rahalist toetust, et saavutada liidu peamised 2020. aasta eesmärgid;

20.

juhib tähelepanu sellele, et Euroopa peab veelgi suurendama oma potentsiaali seoses oskustööliste, teaduse, teadusuuringute ja tehnoloogiaga ning selle kaudu ka oma innovatsioonivõimet, mis on konkurentsivõime oluline komponent, ning see teadmiste kolmnurk peab jääma ELi 2020. aasta strateegia keskmesse;

21.

on seisukohal, et Euroopa teadusuuringute tõhusamaks muutmiseks on oluline täiustada olemasolevaid struktuure ning luua rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni soodustav keskkond nii avalikus kui ka erasektoris; palub komisjonil pakkuda välja praktilisi meetmeid, et parandada rahastamise kättesaadavust, eeskätt riskikapitali kättesaadavust;

22.

mõistab hukka asjaolu, et Euroopa Ülemkogu peamised eesmärgid kasvuhoonegaaside heidete, taastuvenergia ja energiatõhususe osas ei ole piisavalt kõrged ega ole suunatud eestvedaja positsiooni saavutamisele maailmas, mis on silmitsi kliimamuutusega ja loodusressursside hävitamisega ning mille ökosüsteem on kokkuvarisemise äärel; nõuab seetõttu, et ELis võetakse viivitamatult ja ühekorraga vastu järgmised siduvad eesmärgid:

23.

võtab teadmiseks hariduse täiustamise kui peaeesmärgi; mõistab hukka arvuliselt väljendatud eesmärkide puudumise ja nõuab tungivalt, et Euroopa Ülemkogu seaks eesmärgiks 100 %-lise keskhariduse saavutamise ning selged kvalitatiivsed eesmärgid ja näitajad alg- ja keskhariduse osas;

24.

palub liikmesriikidel kehtestada komisjoni teatises Euroopa 2020. aasta strateegia kohta sätestatud kõrged eesmärgid, milleks on, et 2020. aastaks oleks koolist väljalangemise protsent vähenenud allapoole 10 % igas vanuserühmas ning vähemalt 40 % elanikkonnast omaks kõrgharidust või sellele vastavat haridustaset;

25.

rõhutab vajadust tugeva elukestva õppe poliitika järele, mis toetaks õppimisvõimalusi ning elukestvat õpet kogu tööelu vältel; juhib tähelepanu sellele, et tööturul aktiivsete inimeste arvu on vaja säilitada ning tuleb tugevdada sotsiaalset kaasatust;

26.

nõuab, et ELi 2020. aasta strateegia sisaldaks eesmärki vähendada ELis vaesust poole võrra ja juhib tähelepanu sellele, et enamik praegu vaesuses või vaesuse ohus elavatest eurooplastest on naised, eeskätt vanemad naised, sisserännanud naised, üksikemad ja hooldajad;

27.

tunneb heameelt Euroopa Ülemkogu ettepanekute üle lugeda esmatähtsaks sotsiaalset kaasatust, eriti vaesuse vähendamise teel, ja rõhutab vajadust selgete eesmärkide ja algatuste järele; peab seda eesmärki üheks ELi 2020. aasta strateegia põhieesmärgiks; nõuab ambitsioonikat pikaajalist vaesusevastast strateegiat, millel oleks kaugeleulatuvad eesmärgid vaesuse vähendamiseks, sotsiaalseks kaasamiseks, – sealhulgas naiste, laste ja eakate – ning töötajate vaesuse vastu võitlemiseks; rõhutab vajadust seada eesmärk töötute leibkondade arvu vähendamiseks;

28.

mõistab hukka asjaolu, et Euroopa Ülemkogu püstitatud peamised eesmärgid ei sisalda soolist võrdõiguslikkust; nõuab soolise võrdõiguslikkuse programmi, et kaotada praegune meeste ja naiste palgavahe ning tagada naiste täielik osalemine tööturul ja poliitikas, edendades samas naiste karjäärivõimalusi; rõhutab vajadust paremate tingimuste järele töö- ja pereelu ühildamiseks;

29.

on seisukohal, et uue suurprojekti „Innovatiivne liit” edukas rakendamine on oluline, et kiirendada teadmistepõhist majandust; palub komisjonil suurendada kogu rahastamispaketti, mis on ühenduse eelarves ette nähtud teadus- ja uuendustegevusele;

30.

rõhutab, kui oluline on lihtsustada uurimis- ja arendustegevuse rahastamist ning vähendada bürokraatiat, et teadmispõhised ettevõtted saaksid olla võimalikult tõhusad ning et saaks soodustada uute töökohtade loomist;

31.

nõuab tungivalt, et komisjon parandaks innovatsiooni tingimusi nt ühtse ELi patendi kehtestamise abil; väidab, et headest kavatsustest lähtuvad programmid, mille eesmärk on suurendada konkurentsivõimet ja kujundada säästvat majandust, ei toimi korralikult, ning arvab, et VKEsid, ülikoole ja rahvusvahelisi ettevõtteid tuleks julgustada Euroopa programmides osalema;

32.

on seisukohal, et tuleks püstitada selged eesmärgid VKEde rahastamisvahenditele, et tagada digitaalne koostalitlusvõime ja ligipääsetavus, ning need eesmärgid peaksid olema selgelt seotud ökoinnovatsiooni eesmärkidega;