3.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 326/1

—

Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 3;

—

nõukogu 27. novembri 2009. aasta resolutsiooni Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) kohta, milles märgitakse, et vajaduse korral tuleks kaaluda lastepoliitika mõõdet, võttes arvesse nende õigusi ja kaitset, arvestades, et noorte elu ja tulevikuväljavaated olenevad märkimisväärselt lapsepõlves saadud võimalustest, toetusest ja kaitsest;

—

Euroopa Komisjoni 4. juuli 2006. aasta teatist „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine” (1);

—

eesistujariigi esitatud teavet lapsi, noori ja laste õigusi käsitlevate Euroopa ja rahvusvaheliste poliitiliste tegevuskavade kohta (2);

—

noortevaldkonnas võetud meetmeid, et edendada laste ja noorte õigusi osaleda nende elu puudutavate otsuste tegemises;

—

et laste, noorte ja laste õiguste valdkonnas tehtav töö on äärmiselt oluline;

—

Euroopa Komisjoni kavatsust võtta kõnealuses valdkonnas vastu uus teatis, milles käsitletakse ELi strateegiat lapse õiguste kohta;

—

liikmesriike tegema koostööd ja olema aktiivsed kõnealuses valdkonnas ning laste õigusi käsitlevatel edaspidistel rahvusvahelistel kohtumistel nii ekspertide kui ministrite tasandil.

3.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 326/2

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes, mis aitab integreerida kultuuri kõikidesse koolides, noorteorganisatsioonides ja koolitusasutustes toimuvatesse õppetegevustesse;

—

nõukogu 16. novembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta (1) ning selle strateegilisi eesmärke, samuti nõukogu järeldusi kultuurivaldkonna töökava kohta aastateks 2011–2014 (2);

—

nõukogu 27. novembri 2009. aasta resolutsiooni Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) kohta, milles rõhutatakse, et noorte loovust ja innovatsioonivõimet tuleks toetada parema kvaliteediga juurdepääsu kaudu kultuurile ja kultuurilistele väljendusvormidele ning kultuuris ja kultuurilistes väljendusvormides osalemise kaudu varasest east alates, edendades seeläbi isiklikku arengut, paremat õppimisvõimet, kultuuridevahelisi oskusi, kultuurilise mitmekesisuse mõistmist ja austamist ning uute ja paindlike oskuste väljaarendamist tulevaste töövõimaluste jaoks;

—

nõukogu 27. novembri 2009. aasta järeldusi loomepõlvkonna kujundamise edendamise kohta – laste ja noorte loovuse ning innovatsioonivõime arendamine kultuurilise eneseväljenduse ja kultuurile juurdepääsu tagamise kaudu, sealhulgas 6 prioriteeti;

—

täiendavaid teadmisi noorte ja kultuuri vallas, näiteks Euroopa komisjoni tellitud uuringut, mis käsitleb noorte juurdepääsu kultuurile (3);

—

et noorte juurdepääs kultuurile hõlmab kahte peamist aspekti: noored kui kasutajad, ostjad, tarbijad ja publik ning noored kui aktiivsed osalejad kunsti- ja kultuurimaailmas ning kunsti ja kultuuri loojad;

—

et see on oluline heaks koostööks noortevaldkonna ja kultuurivaldkonna vahel;

—

kui olulised on teadmised uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kohta ning nimetatud tehnoloogia edendamine, nähtavus ja kasutamine, hõlmates ka kultuurilise infosisu digitaliseerimist, et parandada noorte juurdepääsu kultuurile;

—

et noorte juurdepääs kultuurile hõlmab ka eneseväljenduse kogemust, isiklikku arengut ja enesekindlust, innovatsiooni ja loovust, kultuuri nautimist ning avatust teistele kultuuridele, sealhulgas Euroopa kultuuripärandile;

—

kui oluline on noorte ja kõikide asjaomaste sidusrühmade kultuuripädevuste elukestev areng, kuna see on seotud teiste võtmepädevustega;

—

kui tähtis on kultuur kui noorte sotsiaalse kaasamise, võrdsuse ning aktiivse osalemise edendamise ning diskrimineerimise ja vaesuse vastu võitlemise vahend;

—

võtma arvesse kõiki eespool nimetatud uuringus esitatud soovitusi;

—

hõlbustama kõikide noorte juurdepääsu kultuurile, vähendades uuringus käsitletud takistusi (nt rahalised, keelelised, ajalised ja geograafilised piirangud), võttes arvesse kõikidele noortele varasest east mõeldud kultuuri- ja kunstihariduse ja -koolituse rolli elukestva õppe perspektiivis ning kasutades sihtotstarbelisi programme;

—

edendama selliste selget noorteperspektiivi omavate pikaajaliste kooskõlastatud poliitikate väljatöötamist, mis käsitlevad noorte juurdepääsu kultuurile kõikidel tasanditel, näiteks soodustades partnerlusi ja kontakte loomemajanduse ning noorte, hariduse ja muude asjakohaste valdkondade sidusrühmade vahel;

—

süvendama teadmisi noorte juurdepääsust kultuurile (näiteks Eurobaromeetri kaudu ELi noortearuandes) ning toetama uuringuid noortekultuuride, loovuse ja kultuurilise kodakondsuse valdkonnas. Seoses sellega on oluline määratleda noorte vajadused seoses nende juurdepääsuga kultuurile ning määrata kindlaks noorte kultuuritavade arenemine;

—

vahetama ja edendama kõikide asjaomaste sidusrühmade kogemusi, tavasid ja teavet kõikidel tasanditel seoses noorte juurdepääsuga kultuurile, näiteks soodustades kõikide noorte ning noorsootöötajate ja noortejuhtide õppealast liikuvust ning kasutades info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ja meediat;

—

toetama noorsootöötajate ja noortejuhtide, kunstiinimeste ja muude kultuuritöötajate, õpetajate ja kõikide teiste, noorte jaoks kultuurile juurdepääsu tagamisega tegelevate asjaomaste sidusrühmade kvaliteetset haridust, koolitust ja suutlikkuse arendamist;

—

edendama noorte juurdepääsu kultuurile kui noorte sotsiaalse kaasamise, võrdsuse ning aktiivse osalemise edendamise ja diskrimineerimise ning vaesuse vastu võitlemise vahendit;

—

edendama nõukogu 27. novembri 2009. aasta järeldustes (loomepõlvkonna kujundamise edendamise kohta) sätestatud 6 prioriteeti;

—

kasutama täiel määral olemasolevaid asjakohaseid programme, vahendeid ja Euroopa võrgustikke (nt Euroopa Noorte Sooduskaardi Assotsiatsioon), sealhulgas Euroopa struktuurifonde, et edendada eespool esitatud eesmärke.

3.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 326/4

(1)

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 79 sätestatakse, et nõukogu peaks nimetama Euroopa Kemikaaliameti haldusnõukogu liikmetena ametisse ühe esindaja igast liikmesriigist.

(2)

7. juuni 2007. aasta otsusega (2) nimetas nõukogu ametisse Euroopa Kemikaaliameti haldusnõukogu 27 liiget.

(3)

Rootsi valitsus on teatanud nõukogule oma kavatsusest asendada Rootsi esindaja haldusnõukogus ning on esitanud uue esindaja kandidaadi, kes tuleks ametisse nimetada kuni 31. maini 2013.

(4)

Sloveenia valitsus on teatanud nõukogule oma kavatsusest asendada Sloveenia esindaja haldusnõukogus ning on esitanud uue esindaja kandidaadi, kes tuleks ametisse nimetada kuni 31. maini 2013,

3.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 326/5

—

Euroopa Ülemkogu 7.–9. detsembril 2000 toimunud kohtumisel vastuvõetud järeldustele lisatud avaldust, milles märgitakse, et sport on fundamentaalsetel sotsiaalsetel, haridusalastel ja kultuurilistel väärtustel põhinev inimtegevus ning integratsiooni, sotsiaalses elus osalemist, tolerantsust, erinevuste aktsepteerimist ja eeskirjade järgimist soodustav tegur (1);

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari 2003. aasta otsust 291/2003/EÜ, millega pannakse alus Euroopa aastale 2004 „Haridus spordi kaudu” (2);

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta otsust nr 1098/2008/EÜ vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) kohta (3);

—

asjaolu, et tulenevalt Lissaboni lepingu (4) jõustumisest 1. detsembril 2009 on Euroopa Liit omandanud pädevuse spordi valdkonnas ning et sellest tulenevalt tuleb Euroopa mõõdet spordi vallas edasi arendada, võttes eelkõige arvesse spordi sotsiaalset ja haridusalast funktsiooni;

—

Euroopa Komisjoni kavatsust võtta enne 2010. aasta lõppu vastu Lissaboni lepingut ja sporti käsitlev teatis;

1.

sellised ühised prioriteedid nagu suurem tööhõive, sotsiaalne kaasamine, sooline võrdõiguslikkus, võrdne juurdepääs rajatistele ja teenustele, põlvkondadevaheline solidaarsus ja kultuuridevaheline dialoog vajavad tugevamat toetust kogu Euroopa Liidus, sh spordi valdkonnas;

2.

spordil on oluline koht paljude ELi kodanike elus ning see täidab tugevat sotsiaalset rolli, millel on suur potentsiaal edendada sotsiaalset kaasamist spordis ja spordi kaudu, mis tähendab, et spordis osalemine või füüsiline tegevus aitab mitmel viisil kaasa ühiskonda kaasamisele; seejuures on spordis osalemine kombinatsioon kontseptsioonist „sport kõigile”, võrdsest juurdepääsust spordile, võrdsetest võimalustest spordis ning erinevatest nõudlusel põhinevatest spordivõimalustest ja spordirajatistest, ning seejuures sotsiaalne kaasamine spordi kaudu hõlmab kaasavat osalemist ühiskonnas, kogukonna arengut ja tugevamat sotsiaalset ühtekuuluvust;

3.

spordiliikumine saab anda olulise panuse selliste üldsusele huvi pakkuvate küsimuste nagu sotsiaalne kaasamine käsitamisel. Seda arvestades on profi- ja amatöörsportlased ning spordiklubid ühiskonnas eelkõige noortele eeskujuks ning muud spordiorganisatsioonid ja spordiga kokkupuutuvad kodanikuühiskonna organisatsioonid aitavad samuti kaasa sotsiaalsele kaasamisele spordis ja spordi kaudu;

4.

juurdepääs spordile ja spordi mitmesugustes aspektides osalemine on tähtis individuaalse arengu, isiku identiteeditunde ja kuuluvuse, füüsilise ja vaimse heaolu, sõltumatuse, sotsiaalsete pädevuste ja võrgustike, kultuuridevahelise suhtlemise ja tööalase konkurentsivõime jaoks;

5.

13.–14. oktoobril Belgias Leuvenis toimunud Euroopa konverentsil, millel käsitleti spordis osalemist kohalikul tasandil, sotsiaalset kaasamist ja vaesuse vastu võitlemist (European Conference on Local Sports Participation: social inclusion and combating poverty), näidati, et spordil on oluline roll ebasoodsates oludes olevate inimrühmade sotsiaalsel kaasamisel, eriti kohalikul tasandil;

4.1.

toetada võrdsete võimaluste põhimõttele tuginevat põhimõtet „sport kõigile”, tehes selleks järgmist:

4.2.

kasutada paremini ära spordi potentsiaali toetada kogukondade kujundamist, sotsiaalset ühtekuuluvust ja kaasavat majanduskasvu, tehes selleks järgmist:

4.3.

toetada riikidevahelist teabevahetust strateegiate ja meetodite kohta, et kasutada paremini ära spordi potentsiaali suurendada sotsiaalset kaasamist riigi ja Euroopa tasandil, tehes selleks järgmist:

1.

edendada spordialast koostööd seoses põhimõttega „sport kõigile”, lähtudes võrdsel alusel juurdepääsust ja võrdsetest võimalustest, eelkõige seoses füüsiliselt mitteaktiivsete inimestega, järgides prioriteeti sotsiaalne kaasatus spordis ja spordi kaudu;

2.

innustada tegevusi, milles esineb tugev seos spordi ja sotsiaalse kaasamise küsimusega tegelevate sektorite vahel, ning suurendada huvi spordi vastu füüsiliselt mitteaktiivsete inimeste hulgas;

3.

innustada ja edendada ebasoodsama taustaga inimeste osalemist spordis, samal ajal tagades nende kaasamise ühiskonda spordi kaudu, tutvustades neile uusi sotsiaalvõrgustikke ja andes neile uusi oskusi;

4.

edendada kultuuridevahelist dialoogi, kaasates spordi abil erineva kultuurilise taustaga inimesi ühiskonda;

5.

edendada meetmeid, mis on seotud puuetega inimeste sotsiaalse kaasamisega spordis ja spordi kaudu, muuhulgas parandades infrastruktuuri ja juurdepääsu spordirajatistele ja spordisündmuste toimumiskohtadele, ning samuti spordi erivarustusega seotud teadusuuringuid, ja pidada sporti prioriteetseks teemaks;

6.

edendada meetmeid, mis on seotud soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete, eelkõige otsustustasandi ametikohtadele soopõhiselt võrdse juurdepääsu põhimõtte integreerimisega spordiga seotud tegevustesse, ning käsitlema sporti seoses soorollidega, nagu on sätestatud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse alastes strateegias (2010–2015) (5);

7.

kujundada suhtlus- ja koostöökanalid teiste asjaomaste poliitikavaldkondadega ja üksustega nii ELi institutsioonides kui ka nende vahel ning liikmesriikides, pöörates erilist tähelepanu sellele, kuivõrd positiivset mõju avaldab sport sotsiaalsele kaasamisele, ning integreerida spordi teema sellistesse asjaomastesse tegevuskavadesse nagu sotsiaalse kaasamise tegevuskavad ja vaesuse vastu võitlemise tegevuskavad;

8.

soodustada, seoses jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvuga, spordi kaudu toimuva mitteametliku õppe tunnustamist, mis täiendab ametlikku haridust tööalase konkurentsivõime jaoks vajalike konstruktiivsete oskuste ja pädevuste omandamise kaudu;

9.

suurendada teadlikkust vabatahtlikust tegevusest spordis ja rõhutada selle tähtsust, eriti kodanikuaktiivsust edendava vabatahtliku tegevuse Euroopa aasta (2011) kontekstis, osutades sellele, et vabatahtlik tegevus spordis on nii sotsiaalse kaasamise element kui ka võimalus omandada oskusi tööalase konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse parandamiseks;

10.

edendada ja toetada vastastikuse õppimise vahendeid, distsipliinidevahelisi teadusuuringuid, mille eesmärk on analüütiline tõenditel põhinev raamistik, ning teadmiste ja parimate tavade vahetamist, nt kõrgetasemeliste seminaride või ekspertrühmade kohtumiste korraldamise kaudu, millel käsitletakse spordi ja sotsiaalse kaasamisega seotud teemasid, ning tagada, et selliste tegevuste tulemusi levitatakse tõhusalt ja võetakse reaalsetes tegevustes arvesse;

11.

kasutama suurimal võimalikul määral ära spordi kaudu tekkivat toetust aruka, püsiva ja kaasava majanduskasvu alase Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamisele, eriti oma suurprojektide sh Euroopa vaesusevastase võitluse platvormi kaudu;

12.

innustada koostöös asjaomaste sidusrühmadega looma eeskuju sotsiaalse kaasamise läbiviimiseks, luues seose spordi ja sotsiaalse kaasamise alaste projektide vahel, pöörates erilist tähelepanu kohalikele organisatsioonidele, kellel on kodanikega tihe kontakt;

13.

innustada koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega tõhusalt ära kasutama ELis kättesaadavaid vahendeid, sealhulgas seoses võimalike tulevaste spordiprogrammidega, et toetada protsessi „sotsiaalne kaasamine spordis ja spordi kaudu”;

1.

lisama teema „sotsiaalne kaasamine spordis ja spordi kaudu” spordivaldkonnas tehtava koostöö prioriteetide hulka, eelkõige peatselt esitatavas Euroopa Komisjoni teatises, milles käsitletakse Lissaboni lepingut ja sporti;

2.

tagama, et sotsiaalset kaasamist spordis ja spordi kaudu käsitletakse ühe prioriteedina võimalikes edaspidistes ettepanekutes ELi spordiprogrammide kohta ning uurima võimalusi kasutada ära olemasolevaid fonde nagu Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond ning programme nagu „Aktiivsed noored” ja „Elukestev õpe”, et toetada spordi valdkonnas võetavaid meetmeid;

3.

hindama sotsiaalse kaasamise valdkonnas ettevalmistavate meetmetega toetatavate ELi tasandil võetavate meetmete tõhusust.

3.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 326/9

1.

Euroopa 2020. aasta strateegiat, milles seatakse ambitsioonikad eesmärgid aruka, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks järgmise kümne aasta jooksul, milles rõhutatakse eelkõige meetmete vajadust haridustaseme parandamiseks, tööhõivemäära tõstmiseks ja sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ning määratletakse konkreetne haridusega (1) seotud ELi peaeesmärk ja muud tööhõive, (2) sotsiaalse kaasatuse (3) ning teadusuuringute ja innovatsiooniga (4) seotud eesmärgid;

2.

nõukogu järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020”), (5) mis on jätkuvalt sellise koostöö alus ning mis täiendavad Euroopa 2020. aasta strateegiat, rõhutades olulist panust, mis haridus ja koolitus peavad andma täna Euroopa ees seisvate sotsiaalmajanduslike, demograafiliste, keskkonnaalaste ja tehnoloogiliste väljakutsete käsitlemisse, ning milles määratakse kindlaks neli strateegilist eesmärki, (6) et tagada jätkusuutlik majanduslik heaolu ja tööhõive, ning kõigi kodanike isiklik, sotsiaalne ja ametialane eneseteostus;

3.

nõukogu 27. novembri 2009. aasta resolutsiooni Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku kohta, (7) milles tunnistatakse, et noorte naiste ja meeste ühiskondliku ja kutsealase integratsiooni edendamine on oluline selleks, et saavutada majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Euroopa strateegia eesmärgid, soodustades samal ajal isiklikku eneseteostust, sotsiaalset ühtekuuluvust ja kodanikuaktiivsust. On erakordselt oluline luua kõigile noortele naistele ja meestele võimalused oma potentsiaali kasutamiseks parimal viisil. Resolutsioonis kutsutakse seega üles tegema konkreetseid algatusi noortevaldkonnas – st spetsiaalselt noortele suunatud poliitika ja meetmed valdkondades nagu mitteformaalne õppimine, osalemine, vabatahtlik tegevus, noorsootöö, liikuvus ja teavitamine, sotsiaalne kaasatus, kultuur ja tervis. Resolutsioonis kutsutakse samuti üles tegema integreerivaid algatusi, st valdkondadevahelise lähenemisviisi kasutamist võimaldavaid algatusi noortepoliitika ja muude asjakohaste poliitikavaldkondade vahel;

4.

liikmesriigid ja Euroopa Liit peaksid Euroopa 2020. aasta raames rakendama reforme, mille eesmärk on arukas ja jätkusuutlik majanduskasv, st teadmistel ja innovatsioonil põhinev majanduskasv, mis võimaldab maksimaalset osalemist. Reformide eesmärk peaks olema hariduse ja koolituse kvaliteedi parandamine, teadusuuringute tugevdamine ning innovatsiooni ja teadmussiirde edendamine kogu Euroopa Liidus. Reformidega tuleks soodustada ettevõtlikkust ja aidata muuta loomingulisi ideid innovaatilisteks toodeteks, teenusteks ja protsessideks, mis loovad majanduskasvu, kvaliteeti ja jätkusuutlikke ametikohti, piirkondlikku, majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning käsitlevad tõhusalt ja tulemuslikult Euroopa ja ülemaailmseid ühiskondlikke väljakutseid.

1.

kuigi Euroopa tulevane heaolu sõltub suures osas noortest, seisavad liiga paljud neist jätkuvalt silmitsi arvestatavate raskustega oma potentsiaali rakendamisel ning oma panuse andmisel ühiskonda: liiga palju noori jätab kooli pooleli kvalifikatsiooni saamata või piisavaid oskusi omandamata, neil ei õnnestu tagada endale tööd ja nad satuvad seetõttu sotsiaalse tõrjutuse ohtu, mis omakorda tekitab kõrgeid kulusid nii üksikisikule kui ka ühiskonnale tervikuna. Nimetatud olukorra parandamine nõuab haridus-, koolitus-, noorte-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitikat hõlmavat ühtset valdkondadevahelist lähenemisviisi, mis tugineb praegustel tugevustel ja arendab uusi tõhusaid meetmeid;

2.

paljude liikmesriikide jaoks on endiselt probleemiks, kuidas rakendada siseriiklikke elukestva õppe strateegiaid ja vahendeid, mis on äärmiselt olulised teadmiste, oskuste ja pädevuste omandamise, säilitamise ja arendamise võimaldamisel kogu karjääri jooksul nii noortele kui ka täiskasvanutele. Eelkõige vajatakse paindlikumaid õppevorme, mis võimaldavad erinevates eluetappides meestel ja naistel liikuda erinevate haridus- ja koolitussüsteemide ning formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppekeskkonna vahel ning pakkuda huvi mittetraditsioonilistele õppuritele;

3.

lähiaastatel nõuab järjest rohkem ametikohti kõrgtasemel oskusi, (9) samas on ELis praegu kolmanda tasandi või võrdväärse haridusega isikute arv (10) ning teadlaste osakaal madalam kui konkurentidel. Lisaks nõuab Euroopa innovatsioonisuutlikkus teadmuspartnerlust ja tugevamat sidet haridus-, koolitus-, teadus- ja ärimaailma vahel, et tugevdada teadmiste kolmnurka. See tagab ka madala kvalifikatsiooniga töötajatele võimaluse paremini kohanduda tööturu muutuvate nõuetega;

4.

lisaks isiklike ja sotsiaalmajanduslike eesmärkide täitmisele, võib õppe liikuvus osutuda kasulikuks tööhõive tugevdamise ning ametialaste pedagoogiliste, keeleliste, inimestevaheliste ja kultuuridevaheliste oskuste omandamise või tõhustamise vahendiks. Õppe liikuvus võib samuti kaasa aidata haridusasutuste kvaliteedi parandamisele ja nendevahelisele koostööle. Kuigi ELi programmid ja poliitikavahendid on andnud kõnealusesse valdkonda olulise panuse, on endiselt pigem erandiks kui reegliks oleva õppe liikuvuse puhul kasutamata arvestatav potentsiaal. Õppe liikuvuse võimalusi formaalse hariduse raames tuleks aktiivselt julgustada rühmade puhul nagu noortest täiskasvanutest õppurid, õpetajad, koolitajad ja haridustöötajad. Noored täiskasvanud peaksid sellistest võimalustest samuti kasu saama mitteformaalses või informaalses õppekeskkonnas. Lisaks tuleb uurida õppe liikuvuse uusi innovatiivseid vorme, sealhulgas virtuaalset liikuvust, laiendades samas sellele juurdepääsu, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele ja soole.

1.

töötades algatuse „Noorte liikuvus” eesmärkide suunas, peaksid Euroopa Komisjon ja liikmesriigid tegema koostööd Euroopa 2020. aasta strateegia üldises kontekstis, tagades samas järjepidevuse olemasoleva korraldusega, eelkõige seoses strateegilise raamistikuga üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020”), Euroopa tööhõivestrateegiaga ja ELi noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistikuga. Meetmeid ning järelevalve- ja aruandemenetlusi tuleks rakendada kõnealustes raamistikes ning kooskõlas nende vastavate üldiste eesmärkidega. Meetmeid tuleb tihedalt koordineerida, kaasates kõigil tasanditel asjakohased sidusrühmad ja tehes nendega koostööd, sealhulgas struktureeritud dialoogi kaudu;

2.

Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuunistes (11) esitatakse koordineeritud poliitikameetmete raamistik, millest enamus langeb liikmesriikide vastutusse. Asjakohase järelevalve, vastastikuse õppimise ja panuse ettevalmistamise kaudu Euroopa Ülemkoguks peaks hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogul olema oluline roll algatuse „Noorte liikuvus” ja laiema Euroopa 2020. aasta strateegia, sealhulgas konkreetse ülesande ELi peaeesmärkide rakendamisel hariduse ja koolituse valdkonnas;

3.

selleks et aidata noortel toime tulla paljude nende ees seisvate sotsiaalmajanduslike väljakutsetega on vaja täiendavad jõupingutusi. Eelarvepiirangute ajal peaksid sellised jõupingutused keskenduma poliitikaeesmärkide ja investeeringute optimeerimisele ning ratsionaliseerimisele, sidudes neid tihedalt Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega ja „ET 2020” strateegilise raamistiku prioriteetidega;

4.

samas kui nende reguleerimisala on algatuse „Noorte liikuvus” rakendusalast laiem, on olemasolevate ELi programmidega nagu „Elukestev õpe”, „Erasmus Mundus” ja „Aktiivsed noored” selgelt antud oluline panus kõnealuse algatuse ning üldisemalt Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisse. Nii nimetatud programmide laiemat rakendusala kui nende panust algatusse tuleks järgmise põlvkonna programmide kavandamisel arvestada;

5.

suuremat liikuvust tuleks aktiivselt tõhustada, sealhulgas liikuvust kolmandate riikidega ja kandidaatriikidega, kasutades asjakohaseid programme ja vahendeid. Õppe liikuvusel peaks samuti olema kvalitatiivne mõõde ja see peaks tuginema haridus- ja koolitusasutuste vahelisele hästi väljaarendatud koostööle. Liikuvuse kvaliteedi ja mitmekesisuse tõstmiseks tuleks uurida muude olemasolevate koostöövormide potentsiaali. Liikuvust ei peaks siiski vaatama kui eesmärki omaette, vaid pigem kui teadmiste, oskuste ja pädevuste omandamise tõhustamise ning isiklike ja sotsiaalsete väljakutsetega toimetulemise vahendit.

Pöörates eelkõige tähelepanu haridus- ja koolitusvaldkonnale:

Pöörates eelkõige tähelepanu noortevaldkonnale:

Pöörates eelkõige tähelepanu tööhõivevaldkonnale:

1.

tagama tiheda koostöö kõikide seotud poliitikavaldkondade vahel, eelkõige hariduse, noorte, sotsiaal-, tööhõive, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, eesmärgiga uurida võimalust saavutada ühised eesmärgid;

2.

tagama, et hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu ja muud vastavad nõukogu koosseisud osalevad täielikult Euroopa 2020. aasta strateegias, eelkõige panustades korrapäraselt Euroopa Ülemkogusse seoses ELi peaeesmärkide suunas liikumisel saavutatud edusammudega;

3.

ratsionaliseerima ja tagama täieliku ja tõhusa ELi programmide ja eelarvete kasutamise, sealhulgas – kui see on asjakohane – sidudes neid siseriiklike ja piirkondlike vahenditega ning kaaludes Euroopa struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Investeerimispanga kasutamist;

4.

püüdma suurendada teiste ja võimalike uute rahastamisallikate potentsiaali õppe ja tööhõivealase liikuvuse edendamiseks;

5.

kaaluma käesolevate järelduste mõju järgmise põlvkonna ELi programmidele ja järgmisele ELi finantsraamistikule.

3.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 326/12

3.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 326/13

(1)

Komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” sätestatud Euroopa 2020. aasta strateegias on esitatud visioon Euroopa 21. sajandi sotsiaalsest turumajandusest, mille puhul kasutatakse ära kõik digitaalühiskonna majanduslikud ja sotsiaalsed eelised.

(2)

Ühes Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatuses, mis on esitatud komisjoni teatises „Euroopa digitaalne tegevuskava”, (1) on seatud eesmärgiks luua ühtne digitaalturg ning kutsutakse üles kõrvaldama regulatiivsed ja tehnilised tõkked, mis takistavad kodanikel digitaalturu eeliseid täielikult ära kasutada.

(3)

Kuna arvete esitamise ja maksete tegemise kord on tihedalt seotud, aitab ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) loomine kaasa Euroopa koostalitlusvõimelise e-arvete korra kehtestamisele. Ettevõtjad ja finantsteenuste osutajad saavad kõnealusest korrast kasu tõhusamate ja automaatsemate tarneahelate teel.

(4)

Nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) (2) on ette nähtud, et liikmesriigid kohaldavad alates 1. jaanuarist 2013 paberarvete ja e-arvete suhtes võrdse kohtlemise põhimõtet.

(5)

Komisjoni teatises „Elektrooniliste arvete eeliste ärakasutamine Euroopa hüvanguks” (3) tehakse ettepanek luua Euroopa sidusrühmade foorum, et aidata komisjonil koordineerida meetmeid liikmesriikide tasandil ja määrata kindalaks ELi tasandil võetavad meetmed e-arvete üldise kasutuselevõtu hõlbustamiseks.

(6)

Seepärast tuleb luua e-arvete eksperdirühm ning määrata kindlaks selle ülesanded ja struktuur.

(7)

Eksperdirühma peamine ülesanne on jälgida e-arvete kasutuselevõttu ja aidata välja kujundada e-arvete turgu liikmesriikides. See peaks tegema koostööd riiklike sidusrühmade foorumitega ning pöörama eriti tähelepanu e-arvete piirülestele aspektidele ja e-arvete kasutuselevõtule väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate poolt.

(8)

E-arveid käsitlevasse Euroopa sidusrühmade foorumisse peaksid kuuluma riiklike foorumite liikmed ning kasutajaid esindavate asjaomaste Euroopa ühenduste, Euroopa Standardikomitee, Euroopa Keskpanga ja artikli 29 kohase isikuandmete kaitse töörühma esindajad.

(9)

Ilma et see piiraks komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (4) lisa kohaseid komisjoni turvasätteid, tuleks sätestada foorumi liikmete suhtes kohaldatavad teabe avalikustamise eeskirjad.

(10)

Isikuandmeid tuleks töödelda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (5).

(11)

Otstarbekas on määrata ajavahemik, mille jooksul käesolevat otsust kohaldatakse. Komisjon kaalub sobival ajal, kas seda ajavahemikku oleks otstarbekas pikendada,

a)

aidata komisjonil jälgida e-arvete turu arengut ning e-arvete kasutuselevõtu taset tööstus- ja teenustesektorites kõigis liikmesriikides;

b)

vahetada kogemusi ja häid tavasid, soodustades koostalitusvõimeliste e-arve lahenduste väljatöötamist;

c)

osutada tekkinud probleemidele, eelkõige seoses piiriüleste tehingutega, ja esitada asjakohaseid lahendusi;

d)

toetada ja jälgida e-arvete standardandmemudeli kinnitamiseks tehtavat tööd.

a)

muud õiguslikud algatused, mida tuleb võtta ELi tasandil, et kõrvaldada järelejäänud tõkked e-arvete kasutuselevõtul;

b)

finantstarneahela äriprotsessid, mis võivad hõlbustada e-arvete kasutuselevõttu, eelkõige maksete valdkonnas ja ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) raames;

c)

riiklikul ja Euroopa tasandil võetavad meetmed e-arvete kasutuselevõtu toetuseks, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul.

a)

kaks liiget igast riiklikust sidusrühmade foorumist;

b)

kuus liiget tarbijaid, väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning suurettevõtteid esindavatest Euroopa ühendustest;

c)

üks Euroopa Standardikomitee esindaja, üks Euroopa Keskpanga esindaja ja üks artikli 29 kohase isikuandmete kaitse töörühma esindaja (6).

1.

Artikli 4 lõikes a osutatud liikmed määratakse liikmesriikide ettepaneku alusel. Kõnealused liikmed esindavad riiklikke sidusrühmade foorumeid.

2.

Artikli 4 lõikes b osutatud liikmed määratakse esindama artikli 4 lõikes b osutatud organisatsioone. Komisjoni talitused tagavad kõnealuste sidusrühmade võrdse esindatuse.

3.

Artikli 4 lõikes c osutatud esindajad määratakse vastavalt Euroopa Standardikomitee, Euroopa Keskpanga ja artikli 29 kohase isikuandmete kaitse töörühma ettepanekute alusel.

3.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 326/16

Euroopa Kontrollikoda

Teabeedastus ja aruanded

12, rue Alcide De Gasperi

1615 Luxembourg

LUXEMBOURG

Tel +352 4398-1

E-post: euraud@eca.europa.eu

3.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 326/17

1)

Haapovaara (*)

2)

Imatra

3)

Inari (*)

4)

Karikangas (*)

5)

Karttimo (*)

6)

Kivipuro (*)

7)

Kokkojärvi (*)

8)

Kurvinen (*)

9)

Kuusamo

10)

Leminaho (*)

11)

Niirala

12)

Nuijamaa

13)

Onkamo (*)

14)

Parikkala (*)

15)

Puitsi (*)

16)

Raja-Jooseppi

17)

Rajakangas (*)

18)

Ruhovaara (*)

19)

Salla

20)

Uukuniemi (*)

21)

Vaalimaa

22)

Vainikkala (raudtee)

23)

Valkeavaara (*)

24)

Vartius

25)

Virtaniemi (*)

1)

Enontekiö

2)

Helsinki – Hernesaari (üksnes helikopteriliikluseks)

3)

Helsinki – Malmi

4)

Helsinki – Vantaa

5)

Ivalo

6)

Joensuu

7)

Jyväskylä

8)

Kajaani

9)

Kemi – Tornio

10)

Kittilä

11)

Kruunupyy

12)

Kuopio

13)

Kuusamo

14)

Lappeenranta

15)

Maarianhamina

16)

Mikkeli

17)

Oulu

18)

Pori

19)

Rovaniemi

20)

Savonlinna

21)

Seinäjoki

22)

Tampere – Pirkkala

23)

Turu

24)

Vaasa

25)

Varkaus

1)

Eckerö

2)

Färjsundet

3)

Förby

4)

Hamina

5)

Hanko (ka lõbusõidulaevadele)

6)

Haukipudas

7)

Helsingi

8)

Inkoo

9)

Kalajoki

10)

Kaskinen

11)

Kemi

12)

Kemiö

13)

Kirkkonummi

14)

Kokkola

15)

Kotka

16)

Kristiinankaupunki

17)

Lappeenranta

18)

Loviisa

19)

Långnäs

20)

Maarianhamina (ka lõbusõidulaevadele)

21)

Merikarvia

22)

Naantali

23)

Nuijamaa (ka lõbusõidulaevadele)

24)

Olkiluoto

25)

Oulu

26)

Parainen

27)

Pernaja

28)

Pietarsaari

29)

Pohja

30)

Pori

31)

Porvoo

32)

Raahe

33)

Rauma

34)

Salo

35)

Sipoo

36)

Taalintehdas

37)

Tammisaari

38)

Tornio

39)

Turu

40)

Uusikaupunki

41)

Vaasa

1)

Haapasaari

2)

Hanko

3)

Maarianhamina

4)

Nuijamaa sadam

5)

Santio

6)

Suomenlinna

1)

Hanko

2)

Kotka

3)

Maarianhamina

4)

Porkkala

5)

Suomenlinna

3.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 326/21

1.

29. novembril 2010 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja GDF Suez SA („GDF Suez”, Prantsusmaa) omandab ainukontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja International Power plc („International Power”, Inglismaa ja Wales) üle 70 % ettevõtja International Power aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5978 – GDF Suez/International Power):