(1)

Õigusraamistik, mis reguleerib liidu ühtekuuluvuspoliitikat aastatel 2021–2027 järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames, aitab täita liidu kohustusi rakendada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet (5) (edaspidi „Pariisi kokkulepe“), millega püütakse piirata temperatuuri tõusu 1,5 °C-ni võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega, ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu eesmärke, keskendades liidu rahastamise keskkonnasõbralikele eesmärkidele. Käesoleva määrusega tuleks rakendada ühte prioriteetidest, mis on sätestatud komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ (edaspidi „Euroopa rohelepe“), ning see on osa kestliku Euroopa investeerimiskavast, millega nähakse ette sihtotstarbeline rahastamine õiglase ülemineku mehhanismi alusel ühtekuuluvuspoliitika raames, et tegeleda sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnakuludega, mis tulenevad üleminekust kliimaneutraalsele ringmajandusele, kus ülejäävaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid kompenseeritakse samaväärse sidumisega.

(2)

Üleminek kliimaneutraalsele ringmajandusele on üks liidu olulisemaid poliitikaeesmärke. Euroopa Ülemkogu kinnitas 12. detsembril 2019 eesmärgi saavutada kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega 2050. aastaks kliimaneutraalne liit. Kuigi kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu võitlemine on pikas perspektiivis kõigile kasulik ning pakub keskpikas perspektiivis kõigile võimalusi ja paneb kõiki proovile, ei alusta kõik piirkonnad ja liikmesriigid üleminekut samast punktist ning neil ei ole sama reageerimissuutlikkust. Mõned on teistest jõudnud kaugemale ning üleminekul on laiem sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnamõju nendele piirkondadele, mis sõltuvad energia tarbimisel suurel määral fossiilkütustest – eriti kivisöest, pruunsöest, turbast ja põlevkivist – või suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstusharudest. Selline olukord ei tekita mitte ainult riski, et üleminek kliimaneutraalsusele toimub liidus eri kiirusel, vaid tekitab ka piirkondadevaheliste erinevuste suurenemise ohu, mis kahjustab sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärke.

(3)

Edu saavutamiseks ja et olla kõigi jaoks sotsiaalselt vastuvõetav, peab üleminek olema õiglane ja kaasav. Seetõttu peavad liit, liikmesriigid ning nende piirkonnad võtma algusest peale arvesse ülemineku sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnamõju ning kasutama kõiki võimalikke vahendeid kahjulike tagajärgede leevendamiseks. Liidu eelarvel on selles oluline roll.

(4)

Nagu on sätestatud Euroopa roheleppes ja kestliku Euroopa investeerimiskavas, peaks õiglase ülemineku mehhanism täiendama järgmise mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 muid meetmeid. See peaks aitama tegeleda 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsusele ülemineku ja eeskätt selle protsessi poolt mõjutatud töötajatele avalduvate sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnatagajärgedega, koondades liidu eelarvekulutused kliima- ja sotsiaalsetele eesmärkidele piirkondlikul tasandil ning seades eesmärgiks kõrged sotsiaal- ja keskkonnastandardid.

(5)

Käesoleva määrusega tuleks asutada Õiglase Ülemineku Fond, mis on üks ühtekuuluvuspoliitika raames rakendatava õiglase ülemineku mehhanismi sambaid. Õiglase Ülemineku Fondi eesmärk on leevendada kliimamuutustega seotud ülemineku kahjulikku mõju, toetades kõige enam mõjutatud territooriume ja asjaomaseid töötajaid, ning edendada tasakaalustatud sotsiaal-majanduslikku üleminekut. Õiglase Ülemineku Fondi ainsa erieesmärgi kohaselt peaksid fondist toetatavad meetmed otseselt aitama leevendada ülemineku mõju, leevendades negatiivset mõju tööhõivele ning rahastades kohaliku majanduse mitmekesistamist ja ajakohastamist. Õiglase Ülemineku Fondi ainus erieesmärk on kehtestatud samal tasandil ja loetletud koos poliitikaeesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060 (6).

(6)

Kajastades Euroopa rohelepet kui liidu kestliku majanduskasvu strateegiat ja kliimamuutustega tegelemise olulisust, et täita liidu kohustusi rakendada Pariisi kokkulepet ja saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, on Õiglase Ülemineku Fond mõeldud selleks, et aidata kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja keskkonnaalasele kestlikkusele ning üldise eesmärgi saavutamisele, milleks on suunata 30 % liidu eelarvekuludest kliimaeesmärkide toetamiseks, ning aitab püüelda eesmärgi poole eraldada 2024. aastal 7,5 % ning 2026. ja 2027. aastal 10 % mitmeaastase finantsraamistiku alusel tehtavatest iga-aastastest kulutustest bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidele, võttes arvesse kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide kattuvust. Õiglase Ülemineku Fondi omavahendid täiendavad investeeringuid, mida on vaja, et saavutada üldeesmärk eraldada liidu eelarvekulutustest 30 % kliimaeesmärkide saavutamiseks. Need vahendid peaksid aitama täiel määral kaasa selle eesmärgi saavutamisele koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1058 (7) loodud Regionaalarengu Fondist (ERF) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1057 (8) loodud Euroopa Sotsiaalfond+ist (ESF+) vabatahtlikult ümberpaigutatud vahenditega. Sellega seoses tuleks Õiglase Ülemineku Fondist toetada tegevusi, mis järgivad liidu kliima- ja keskkonnastandardeid ja -prioriteete ega kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (9) artikli 17 tähenduses ning mis tagavad ülemineku vähese CO2 heitega majandusele, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne liit.

(7)

Õiglase Ülemineku Fondi vahendid peaksid täiendama ühtekuuluvuspoliitika raames kättesaadavaid vahendeid.

(8)

Üleminek kliimaneutraalsele majandusele on katsumus kõigile liikmesriikidele. Eriti keerukas on see liikmesriikide jaoks, kes sõltuvad või on kuni viimase ajani sõltunud suurel määral fossiilkütustest või suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstustegevustest, mis tuleb järk-järgult lõpetada või mida tuleb kliimaneutraalsele majandusele ülemineku tõttu kohandada ja mille puhul puuduvad selleks rahalised vahendid. Seetõttu peaks Õiglase Ülemineku Fond hõlmama kõiki liikmesriike, kuid selle rahaliste vahendite jaotus peaks olema keskendatud territooriumidele, mida kliimaga seotud üleminekuprotsess kõige enam mõjutab, ning see jaotus peaks kajastama liikmesriikide suutlikkust rahastada vajalikke investeeringuid, et tulla toime kliimaneutraalsele majandusele üleminekuga.

(9)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046 (10) („finantsmäärus“) ning nendega määratakse eelkõige kindlaks kord, mille kohaselt eelarvet koostatakse ja täidetakse toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(10)

Õiglase Ülemineku Fondi vahendite tulemusliku kasutamise tagamiseks peaks Õiglase Ülemineku Fondi kasutamine piirduma 50 % riikliku eraldisega liikmesriikide puhul, kes veel ei ole võtnud kohustust täita eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne liit kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega, ning ülejäänud 50 % tehakse programmitöö jaoks kättesaadavaks siis, kui kõnealune kohustus on võetud. Õigluse ja liikmesriikide võrdväärse kohtlemise tagamiseks tuleks juhul, kui liikmesriik ei ole 2022. aasta või mis tahes sellele järgneva aasta 31. detsembriks võtnud kohustust täita eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne liit, vabastada eelneva aasta eelarvelised kulukohustused täies ulatuses järgmisel aastal.

(11)

Kooskõlas nõukogu määrusega (EL) 2020/2094 (11) ja selle kohaselt eraldatud vahendite piires tuleks Õiglase Ülemineku Fondi raames rakendada taaste- ja vastupidavusmeetmeid, et oleks võimalik toime tulla COVID-19 kriisi enneolematu mõjuga. Selliseid lisavahendeid tuleks kasutada nii, et oleks tagatud kõnealuses määruses sätestatud tähtaegade järgimine.

(12)

Käesolevas määruses tuleks määrata kindlaks investeeringute liigid, mille puhul saab väljaminekuid toetada Õiglase Ülemineku Fondist. Kõik toetatavad tegevused peaksid olema täielikus kooskõlas liidu kliima-, keskkonna- ja sotsiaalsete kohustuste ning prioriteetidega. Investeeringute loetelu peaks sisaldama neid, mis toetavad kohalikku majandust, stimuleerides selle sisemist kasvupotentsiaali kooskõlas vastavate aruka spetsialiseerumise strateegiatega, sealhulgas ka kestlikku turismi, kui see on asjakohane. On vaja, et investeeringud on pikas perspektiivis kestlikud, võttes arvesse kõiki Euroopa roheleppe eesmärke. Rahastatavad projektid peaksid toetama üleminekut kestlikule ja kliimaneutraalsele majandusele ning ringmajandusele, hõlmates ressursitõhususe suurendamisele suunatud meetmeid. Toetust ei tohiks anda jäätmete põletamiseks, kuna see tegevus kuulub ringmajanduse jäätmehierarhia alumisse osasse. Rahastamiskõlblikud peaksid olema konsultatsiooniteenused, mis aitavad kaasa Õiglase Ülemineku Fondist toetatavate meetmete rakendamisele. Maapinna korrastamise projekti osana peaks saama toetada alade loodusliku seisundi taastamist, rohelise taristu väljatöötamist ja veemajandust. Energiatõhususe meetmete toetamisel peaks Õiglase Ülemineku Fondist saama toetada investeeringuid, mis aitavad vähendada energiaostuvõimetust, tehes seda enamjaolt elamute energiatõhususe parandamise kaudu. Õiglase Ülemineku Fondist peaks saama toetada ka innovaatiliste salvestustehnoloogiate väljatöötamist.

(13)

Kliimamuutustega seotud üleminekust enim mõjutatud kodanike kaitsmiseks peaks Õiglase Ülemineku Fond hõlmama ka mõjutatud töötajate täiendus- ja ümberõpet, sealhulgas koolitust, olenemata sellest, kas neil on töökoht või on nad selle ülemineku tõttu kaotanud. Õiglase Ülemineku Fondi eesmärk peaks olema aidata neil kohaneda uute töövõimalustega. Samuti tuleks Õiglase Ülemineku Fondiga pakkuda tööotsijatele asjakohasel kujul toetust, sealhulgas abi töö otsimisel ja aktiivset kaasamist tööturule. Õiglase Ülemineku Fondist peaks saama toetada kõiki tööotsijaid, kes on kaotanud töö õiglase ülemineku territoriaalse kavaga hõlmatud piirkondades ülemineku poolt mõjutatud sektorites, isegi kui koondatud töötajad kõnealuses piirkonnas ei ela. Tuleks pöörata piisavalt tähelepanu kodanikele, kes on energiaostuvõimetuse ohus, seda eelkõige energiatõhususe meetmete rakendamisel sotsiaaleluruumide tingimuste parandamiseks.

(14)

Lubatud peaks olema toetada tegevusi hariduse ja sotsiaalse kaasamise valdkonnas, lastehoiuasutuste ja eakate hoolekandeasutuste sotsiaaltaristu heaks ning koolituskeskustes, eeldusel et need tegevused on piisavalt põhjendatud õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades. Eakate hoolduse puhul tuleks alal hoida kogukonnapõhise hoolduse edendamise põhimõtet. Investeeringute kombinatsiooni võiksid täiendada nende valdkondade sotsiaal- ja avalikud teenused. Kogu toetus kõnealustes valdkondades peaks eeldama piisavat põhjendamist õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades ning see peaks olema kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkidega.

(15)

Selleks et käsitleda naiste erilist olukorda ja rolli kliimaneutraalsele majandusele üleminekus, tuleks edendada soolist võrdõiguslikkust. Naiste osalemine tööturul ja ettevõtluses ning võrdne töötasu mängivad võrdsete võimaluste tagamises tähtsat rolli. Õiglase Ülemineku Fond peaks eritähelepanu pöörama ka ülemineku negatiivse mõju tõttu ebaproportsionaalselt suurel määral kannatavatele kaitsetutele rühmadele, näiteks puuetega töötajatele. On vaja säilitada kaevanduskogukondade identiteet ning kaitsta varasemate ja tulevaste kogukondade järjepidevust. See hõlmab eritähelepanu pööramist nende materiaalsele ja mittemateriaalsele kaevanduspärandile, sealhulgas kultuurile.

(16)

Selleks et suurendada üleminekust mõjutatud territooriumide majanduslikku mitmekesisust, peaks Õiglase Ülemineku Fond toetama ettevõtjaid ja majandusala sidusrühmi, sealhulgas toetades tulusaid investeeringuid väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse (12) („VKEd“). Tulusa investeeringu all tuleks mõista investeeringut ettevõtete põhivarasse või immateriaalsesse varasse eesmärgiga toota kaupu ja teenuseid, aidates seega kaasa kapitali kogumahutusele ja tööhõivele. Ettevõtete puhul, mis ei ole VKEd, tuleks tulusaid investeeringuid toetada üksnes siis, kui need on vajalikud üleminekust tingitud töökohtade kaotuse leevendamiseks, luues uusi või kaitstes märkimisväärsel arvul olemasolevaid töökohti, ning kui need ei põhjusta ümberpaigutamist ega tulene sellest. Investeeringud olemasolevatesse tööstusrajatistesse, sealhulgas liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud rajatistesse, peaksid olema lubatud, kui need aitavad kaasa 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele üleminekule ja on oluliselt väiksemad asjakohastest võrdlusalustest, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (13) alusel, ning kui nende tulemuseks on märkimisväärse arvu töökohtade kaitse. Iga sellist investeeringut tuleks vastavalt põhjendada asjakohases õiglase ülemineku territoriaalses kavas. Siseturu terviklikkuse ja ühtekuuluvuspoliitika kaitsmiseks peaks toetus ettevõtjatele olema kooskõlas liidu riigiabireeglitega, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108, ning eelkõige peaks muudesse ettevõtjatesse kui VKEdesse tehtavate tulusate investeeringute toetamine piirduma ettevõtjatega, mis asuvad piirkondades, mis on määratletud abi saavate piirkondadena ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktide a ja c tähenduses.

(17)

Selleks et tagada Õiglase Ülemineku Fondi vahendite kavandamise paindlikkus tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames, peaks olema võimalik ette valmistada iseseisev Õiglase Ülemineku Fondi programm või kavandada Õiglase Ülemineku Fondi vahendeid ERFist, ESF+ist või Ühtekuuluvusfondist toetatava programmi ühe või mitme sihtotstarbelise prioriteedi raames. Vastavalt määrusele (EL) 2021/1060 võiks Õiglase Ülemineku Fondi vahendeid vabatahtlikult suurendada ERFist ja ESF+ist saadava täiendava rahastamisega. Sellisel juhul peaksid ERFist ja ESF+ist ümberpaigutatud asjaomased summad olema kooskõlas õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades sätestatud tegevuste liikidega.

(18)

Õiglase Ülemineku Fondi toetus peaks sõltuma üleminekuprotsessi tõhusast rakendamisest konkreetsel territooriumil, et saavutada kliimaneutraalne majandus. Sellega seoses peaksid liikmesriigid sotsiaalses dialoogis ja koostöös asjaomaste sidusrühmadega vastavalt määruse (EL) 2021/1060 asjakohaste sätetega kindlaks määratud partnerluspõhimõttele ja komisjoni toetusel koostama õiglase ülemineku territoriaalsed kavad, millega kehtestatakse üleminekuprotsess ning mis on kooskõlas nende lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega. Selleks peaks komisjon looma õiglase ülemineku platvormi, mis tugineks olemasolevale üleminekuetapis olevate söekaevanduspiirkondade platvormile, et võimaldada kahe- ja mitmepoolset kogemuste ja parimate tavade vahetamist kõigis mõjutatud sektorites. Liikmesriigid peaksid tagama, et Õiglase Ülemineku Fondi vahendite kasutamisse oleksid kaasatud omavalitsusüksused ja linnad ning et nende vajadusi võetakse sellega seoses arvesse.

(19)

Õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades tuleks määrata kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumid, kuhu Õiglase Ülemineku Fondi toetus tuleks koondada, ning kirjeldada konkreetseid meetmeid, mida tuleb võtta liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ning 2050. aastaks liidu kliimaneutraalse majanduse saavutamiseks, eelkõige seoses fossiilkütuste tootmist või muid suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tegevusi hõlmavate rajatiste ümberkorraldamise või sulgemisega. Need territooriumid peaksid olema täpselt määratletud ning vastama ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse 3. tasandile (NUTS 3. tasandi piirkonnad), mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003, (14) või olema nende osad. Kavades tuleks üksikasjalikult kirjeldada nende territooriumide ees seisvaid katsumusi ja vajadusi, võttes arvesse rahvastikukao ohtusid, ning määrata kindlaks kavast toetuse saajate tasandil töökohtade loomisele kaasa aitamiseks vajalikud tegevused viisil, mis tagab kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise ning kliimaneutraalsele majandusele üleminekuga ja Euroopa roheleppe eesmärkidega kokku sobiva majandustegevuse ühtse arengu. Kui need territooriumid on määratud, tuleks lisatähelepanu pöörata selliste saarte, saarepiirkondade ning äärepoolseimate piirkondade iseärasustele, mille puhul võib geograafiliste ja sotsiaal-majanduslike tunnusjoonte tõttu olla kliimaneutraalsele majandusele ülemineku protsessi toetamiseks vaja erinevat lähenemisviisi. Õiglase Ülemineku Fondist peaksid rahalist toetust saama ainult need investeeringud, mis on kooskõlas õiglase ülemineku territoriaalsete kavadega. Õiglase ülemineku territoriaalsed kavad peaksid olema osa komisjoni heakskiidetud programmidest, mida toetavad olenevalt asjaoludest kas ERF, ESF+, Ühtekuuluvusfond või Õiglase Ülemineku Fond.

(20)

Selleks et suurendada Õiglase Ülemineku Fondi vahendite kasutamise tulemustele orienteeritust, peaks komisjonil kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega olema võimalik kohaldada finantskorrektsioone, kui Õiglase Ülemineku Fondi erieesmärgi saavutamiseks seatud sihid on suures ulatuses saavutamata.

(21)

Selleks et kehtestada Õiglase Ülemineku Fondile asjakohane finantsraamistik, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada olemasolevate vahendite iga-aastane jaotus liikmesriikide lõikes.

(22)

Kuna käeoleva määruse eesmärki, nimelt toetada inimesi, majandust ja keskkonda territooriumidel, kus toimuvad majanduslikud ja sotsiaalsed muutused, et minna üle kliimaneutraalsele majandusele, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada erinevuste tõttu eri territooriumide arengutasemes ja mahajäämuse tõttu kõige ebasoodsamates piirkondades, samuti liikmesriikide ja territooriumide rahaliste vahendite piiratuse tõttu, küll aga saab seda vajaduse tõttu ühtse rakendusraamistiku järele, mis hõlmaks mitut eelarve jagatud täitmise alla kuuluvat liidu fondi, paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(23)

Võttes arvesse, et käesolev määrus võetakse vastu pärast programmitöö perioodi algust ning et Õiglase Ülemineku Fondi on vaja rakendada koordineeritud ja ühtlustatud viisil, ning eesmärgiga tagada määruse kiire rakendamine, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

(1)

17. novembril 2017 kuulutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon ühiselt välja Euroopa sotsiaalõiguste samba (edaspidi „sammas“) vastusena Euroopas esinevatele sotsiaalsetele probleemidele. Samba 20 peamist põhimõtet on jaotatud kolme kategooriasse: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus. Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) meetmetes tuleks juhinduda samba 20 põhimõttest. Selleks et aidata sammast rakendada, peaks ESF+ist toetama investeerimist inimestesse ja süsteemidesse tööhõive, hariduse ja sotsiaalse kaasatuse poliitikavaldkondades ning seega toetama majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 174.

(2)

Liidu tasandil kujutab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (edaspidi „Euroopa poolaasta“) endast raamistikku, milles tehakse kindlaks riikide reformiprioriteedid ja seiratakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad nende reformiprioriteetide toetuseks välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad. Investeerimisstrateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et saada ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liidu või liikmesriikide vahenditest, ning neid projekte koordineerida.

Samuti peaksid nad aitama kaasa sellele, et liidu vahendeid kasutataks järjekindlalt ning et maksimeeritaks lisaväärtust, mis saadakse eeskätt programmidest, mida liit asjakohasel juhul toetab Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Ühtekuuluvusfondist, mille erieesmärgid ja toetuse kohaldamisala on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1058, (4) ESF+ist, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega loodud Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (EMKVF), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1305/2013 (5) loodud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 (6) loodud programmist „InvestEU“ (edaspidi „programm „InvestEU““).

(3)

Liikmesriikide tööhõivepoliitika muudetud suunised võeti vastu nõukogu tsusega (EL) 2020/1512 (7). Nimetatud suuniste tekst on viidud samba põhimõtetega kooskõlla, eesmärgiga muuta Euroopa konkurentsivõimelisemaks ning teha sellest parem koht investeerimiseks, töökohtade loomiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamiseks. Selleks et tagada ESF+ täielik kooskõla nende suuniste eesmärkidega, eelkõige tööhõive, hariduse ja koolituse valdkonnas ning võitluses sotsiaalse tõrjutuse, vaesuse ja diskrimineerimise vastu, peaks ESF+ist toetama liikmesriike, võttes arvesse asjakohaseid koondsuuniseid ja ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 2 ja 4 kohaselt vastu võetud asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi ning asjakohasel juhul riigi tasandil riiklikel strateegiatel põhinevaid riiklikke reformikavasid. ESF+ist peaks samuti toetama asjakohaseid aspekte selliste liidu põhialgatuste ja -tegevuste rakendamisel, milleks on eelkõige komisjoni 10. juuni 2016. aasta teatise „Euroopa uus oskuste tegevuskava“, 30. septembri 2020. aasta teatise „Euroopa haridusruum“ ja 7. oktoobri 2020. aasta teatise „Võrdõiguslikkuse liit: romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik“ rakendamisel ning nõukogu 15. veebruari 2016. aasta soovitust, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule, 19. detsembri 2016. aasta soovitust, mis käsitleb oskuste täiendamise meetmeid, 30. oktoobri 2020. aasta soovitust „Töösild – noorte tööhõive tugevdamine“ ja 12. märtsi 2021. aasta soovitust romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise kohta.

(4)

20. juunil 2017 võttis nõukogu vastu järeldused „Euroopa jätkusuutlik tulevik“ – liidu vastus ÜRO kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030. Nõukogu rõhutas, kui tähtis on saavutada kestlik areng selle kolmes mõõtmes (majanduslik, sotsiaalne ja keskkonna) tasakaalustatud ja terviklikul viisil. On väga tähtis, et kestlik areng lõimitaks kõigisse liidu sise- ja välispoliitika valdkondadesse ning et liidu poliitika oleks edasipüüdlik üleilmsete probleemide käsitlemisel. Nõukogule valmistas heameelt komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatis „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“, mis on esimene samm Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu eesmärkide (edaspidi „kestliku arengu eesmärgid“) peavoolustamisel ja kestliku arengu kui olulise juhtpõhimõtte järgimisel kõigis liidu poliitikavaldkondades, sealhulgas liidu rahastute kaudu. ESF+ peaks aitama kaasa ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisele, muu hulgas kaotades äärmuslikud vaesuse vormid (kestliku arengu eesmärk 1), edendades kvaliteetset ja kaasavat haridust (kestliku arengu eesmärk 4), edendades soolist võrdõiguslikkust (kestliku arengu eesmärk 5), edendades püsivat, kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, täielikku ja tootlikku tööhõivet ning inimväärse töö tagamist kõigile (kestliku arengu eesmärk 8) ning vähendades ebavõrdsust (kestliku arengu eesmärk 10).

(5)

Hiljutiste ja praeguste suundumuste tõttu on süvenenud struktuursed probleemid, mis tulenevad majanduse üleilmastumisest, sotsiaalsest ebavõrdsusest, rändevoogude haldamisest ja suurenevast julgeolekuohust, puhtale energiale üleminekust, tehnoloogia muutumisest, elanikkonna vähenemisest, töötusest, eelkõige noorte töötusest ning üha enam vananevast tööjõust ja probleemid, mis tulevevad iseäranis väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) hulgas tunda andvast suurenevast oskuste ja tööjõu nõudluse ja pakkumise mittevastavusest teatavates sektorites ja piirkondades. Rohe- ja digipööre ning Euroopa tööstusökosüsteemide ümberkujundamine toovad ilmselt kaasa palju uusi võimalusi, kui sellega kaasnevad õige oskustepagas ning õiged tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ja -meetmed. Võttes arvesse töömaailma muutuvat tegelikkust, peaks liit olema valmis tegelema praeguste ja tulevaste probleemidega, investeerides asjakohastesse oskustesse, haridusse, koolitusse ja elukestvasse õppesse, muutes kasvu kaasavamaks ning edendades tööhõivet ja sotsiaalpoliitikat, võttes ühtlasi arvesse majanduslikku ja tööstuslikku kestlikkust ja tööjõu liikuvust ning püüeldes sooliselt tasakaalustatud tööturu loomise poole.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060 (8) kehtestatakse ERFi, ESF+, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056 (9) loodud Õiglase Ülemineku Fondi, EMKVFi, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning Integreeritud Piirihalduse Fondi osana loodud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu tegevuse raamistik ning sätestatakse eelkõige poliitikaeesmärgid ja normid, mis on seotud eelarve jagatud täitmist järgides rakendatavate liidu fondide programmitöö, seire ja hindamise ning juhtimise ja kontrolliga. Seepärast on vaja kindlaks määrata ESF+ üldeesmärgid ja kehtestada konkreetsed sätted selle kohta, millist liiki tegevust võib ESF+ist rahastada.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046 (10) (edaspidi „finantsmäärus“) sätestatakse liidu üldeelarve (edaspidi „liidu eelarve“) täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide kulude hüvitamise kohta. Toetusi võib kaasrahastada toetusesaaja omavahenditest, projektist saadava tulu või kolmandate isikute rahalise või mitterahalise osaluse vormis. Liidu programmide järjepideva rakendamise tagamiseks tuleb finantsmäärust kohaldada meetmete suhtes, mida võetakse ESF+ puhul eelarve otsese või kaudse täitmise raames.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud liidu rahastamise vormide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Toetuste puhul peaks see hõlmama kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 punktis a osutatud kuludega sidumata rahastamise kasutamist. Kolmanda riigi kodanike sotsiaal-majandusliku lõimimisega seotud meetmete rakendamiseks ja kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 94 võib komisjon maksta liikmesriikidele hüvitisi, kasutades lihtsustatud kuluvõimalusi, sealhulgas kindlasummalisi makseid.

(9)

Selleks et ühtlustada ja lihtsustada rahastamist ning luua koostoime saavutamiseks lisavõimalusi terviklike rahastamisviiside kaudu, tuleks meetmed, mida toetati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 223/2014 (11) loodud Euroopa abifondist enim puudust kannatavate isikute jaoks ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1296/2013 (12) loodud Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist, koondada ESF+. ESF+ peaks hõlmama kahte haru: eelarve jagatud täitmisega haru (edaspidi „eelarve jagatud täitmist järgiv ESF+ haru“), mille puhul toimub eelarve jagatud täitmine ning EaSI haru, mille puhul toimub eelarve otsene või kaudne täitmine (edaspidi „EaSI“ haru). See peaks aitama eelkõige liikmesriikide ja toetusesaajate hulgas vähendada eri fondide haldamisega seotud halduskoormust ning säilitada lihtsamad reeglid lihtsama tegevuse, näiteks toidu- ja/või esmase materiaalse abi jagamise kohta.

(10)

ESF+ laiemat kohaldamisala arvesse võttes on asjakohane, et eesmärke muuta tööturud tõhusamaks, parandada võrdset juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele, muuta haridus ja koolitus võrdselt kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks, abistada taasintegreerimist haridussüsteemi, edendada sotsiaalset kaasamist, muuta haavatavate isikute jaoks tervishoiuteenuste kättesaamine lihtsamaks ning aidata kaasa vaesuse kaotamisele ei viida ellu mitte üksnes eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru jaoks eelarve jagatud täitmise raames, vaid ka eelarve otsese ja kaudse täitmise raames liidu tasandil vajalike EaSI haru meetmete puhul.

(11)

Käesoleva määrusega kehtestatakse kogu ESF+ kehtivuse ajaks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava (13), punkti 18 tähenduses. Selles tuleks täpsustada eraldised eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru jaoks ning eraldised meetmete jaoks, mida rakendatakse EaSI haru raames.

(12)

EaSI haru eri- ja tegevuseesmärkide rakendamise hõlbustamiseks peaks ESF+ist toetama tehnilise ja haldusabiga seotud tegevusi, nagu ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevus, samal ajal kui teavitamis- ja levitamistegevus peaks olema osa EaSI haru raames rahastamiskõlblikest meetmetest.

(13)

ESF+ eesmärk peaks olema edendada tööhõivet aktiivse sekkumise kaudu, mis annab eelkõige noortele, peamiselt tugevdatud noortegarantii rakendamise kaudu, pikaajalistele töötutele, tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvatele isikutele ja mitteaktiivsetele isikutele võimaluse tööturule lõimuda ja uuesti lõimuda, ning samuti füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu. ESF+ eesmärk peaks olema parandada tööturgude toimimist, toetades tööturuasutuste, näiteks avalike tööturuasutuste ajakohastamist, et parandada nende suutlikkust tagada tööotsimise ja tööle siirdumise ajal intensiivsem sihipärane nõustamine ja juhendamine ning suurendada töötajate liikuvust. ESF+ peaks edendama sooliselt tasakaalustatud osalemist tööturul meetmete kaudu, mille eesmärk on tagada muu hulgas parem töö- ja eraelu tasakaal ning juurdepääs lapsehoiule, sealhulgas alusharidusele ja lapsehoiule. ESF+ eesmärk peaks samuti olema tagada tervislik ja hästi kohandatud töökeskkond, et tulla toime terviseriskidega, mis on seotud muutuvate töövormidega ja vananeva tööjõu vajadustega.

(14)

ESF+ist peaks andma toetust, et muu hulgas digiõppe, mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise ja õpetajate kutsealase arengu edendamise kaudu muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, et oleks hõlpsam omandada võtmepädevusi, eelkõige põhioskusi, sealhulgas tervisealane teadlikkus, meediapädevus, ettevõtlusoskused, keeleoskused, digioskused ja kestliku arengu jaoks vajalik pädevus, mis on kõigile vajalikud, et tagada eneseteostus ja -areng, tööhõive, sotsiaalne kaasatus ja kodanikuaktiivsus. ESF+ peaks soodustama edasiminekut hariduses ja koolituses ning tööle üleminekus, toetama elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet, et hõlbustada kõigi täielikku osalemist ühiskonnaelus, ning aitama kaasa konkurentsivõimele, sealhulgas hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise kaudu, ning ühiskondlikule ja majanduslikule innovatsioonile, toetades neis valdkondades ulatuslikumat kasutuselevõttu võimaldavaid ja kestlikke algatusi, mis on kohandatud eri sihtrühmadele, näiteks puuetega inimestele. Seda abi ja toetust võivad aidata saavutada näiteks veebiõpe, töölõppimine, praktika, duaalõppe- ja duaalkoolitussüsteemid, õpipoisiõpe nõukogu 15. märtsi 2018. aasta kvaliteetset ja tõhusat õpipoisiõpet käsitleva Euroopa raamistiku tähenduses, elukestev nõustamine, oskuste prognoosimine tihedas koostöös tööstusharuga, ajakohased koolitusmaterjalid ja teenuse osutamise viisid, prognoosimine ja hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimine, haridustöötajate koolitamine, õpiväljundite valideerimine ning kvalifikatsioonide ja tööstusharus töötamise tulemusel saadud tunnistuste tunnustamine.

(15)

ESF+ist antavat toetust tuleks kasutada, et edendada kõigi, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele, segregeerimata ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust – pöörates erilist tähelepanu ebasoodsa sotsiaal-majandusliku taustaga lastele – üld- ja kutsehariduse ja -õppe kaudu, eelkõige õpipoisiõppe kaudu kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuhariduse kaudu, muu hulgas spordi- ja kultuuritegevuse kaudu. ESF+ist peaks andma sihipärast toetust abi vajavatele õppijatele ja vähendama hariduslikku ebavõrdsust, sealhulgas digilõhet, ennetama ja vähendama haridussüsteemist varakult lahkumist, soodustama üleminekuid haridus- ja koolitussektorite vahel, tugevdama seoseid mitteformaalse ja informaalse õppega ning hõlbustama õpirännet kõigi jaoks ning ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks. Siinkohal tuleks toetada koostoimet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/817 (14) loodud programmiga „Erasmus+“, et eelkõige hõlbustada ebasoodsas olukorras olevate õppijate osalemist õpirändes.

(16)

ESF+ peaks edendama paindlikke võimalusi, et igaüks saaks oskusi täiendada ning uusi ja teistsuguseid oskusi omandada, eelkõige ettevõtlus- ja digioskusi, oskusi peamise progressi võimaldava tehnoloogia jaoks ning rohemajanduse ja tööstusökosüsteemide valdkonnas vajalikke oskusi kooskõlas komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatisega „Euroopa uus tööstusstrateegia“. Kooskõlas nõukogu soovitusega, mis käsitleb oskuste täiendamise meetmeid, (15) peaks ESF+ist toetama selliseid paindlikke viise, sealhulgas juurdepääsetavad, lühikesed, sihipärased, kvalifikatsioone andvad modulaarõppe kursused, et võimaldada inimestel omandada tööturu ja tööstusökosüsteemide vajadustele, rohe- ja digipöördele, innovatsioonile ning sotsiaalsetele ja majanduslikele muutustele kohandatud oskusi, ning selleks hõlbustama ümberõpet ja oskuste täiendamist ning tööalast konkurentsivõimet, karjäärialaseid üleminekuid, geograafilist ja sektoritevahelist liikuvust ning toetama eelkõige väheste oskuste ja madala kvalifikatsiooniga täiskasvanuid ja puuetega inimesi. ESF+ peaks samuti hõlbustama üksikisikute, sealhulgas töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevad isikud ja töötud, toetamist lõimitud oskuste alal selliste vahendite kaudu nagu isiklikud õppekontod.

(17)

Koostoime programmiga „Euroopa horisont“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (16) loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm (edaspidi „programm „Euroopa horisont““) peaks tagama, et ESF+ saab peavoolustada ja laiendada programmist „Euroopa horisont“ toetatavaid uuenduslikke õpikavasid, et võimaldada inimestel omandada tulevikutöökohtadeks vajalikke oskusi ja pädevust.

(18)

ESF+ist peaks toetama liikmesriikide püüdeid aidata kaasa vaesuse kaotamisele, et katkestada ebasoodsate olude siirdumine ühelt põlvkonnalt järgmisele, ja edendama sotsiaalset kaasatust, tagades kõigile võrdsed võimalused, vähendades takistusi ning võideldes diskrimineerimise ja tervisealase ebavõrdsuse vastu. Sellise toetuse puhul on tarvis kasutusele võtta mitmesuguseid poliitikameetmeid, mis on suunatud kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele olenemata nende soost, seksuaalsest sättumusest, vanusest, usutunnistusest ja veendumustest, rassilisest või etnilisest päritolust, eelkõige tõrjutud kogukonnad nagu romad, puuetega inimesed või krooniliste haigustega inimesed, kodutud, lapsed ja eakad. ESF+ peaks edendama tööturult eemale jäänute aktiivset kaasamist, et tagada nende sotsiaal-majanduslik lõimimine. ESF+ tuleks kasutada ka selleks, et parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse kättesaadavust, hõlmates näiteks tervishoidu ja pikaajalist hooldust, eelkõige pere- ja kogukonnapõhise hoolduse teenuseid. ESF+ peaks aitama ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele ning pidades eelkõige silmas selliste süsteemide ligipääsetavamaks muutmist, sealhulgas puuetega inimeste jaoks.

(19)

ESF+ peaks aitama kaotada vaesust, toetades riiklikke kavasid, mille eesmärk on vähendada toidu- ja materiaalset puudust, ning edendama vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste, sealhulgas enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalset lõimimist. Võttes arvesse, et liidu tasandil on üldeesmärk kasutada vähemalt 4 % eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest enim puudust kannatavate isikute toetamiseks, peaksid liikmesriigid eraldama vähemalt 3 % oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmist järgivast ESF+ harust, selleks, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse seisukohast kõige tõsisemate äärmise vaesuse vormidega, nagu kodutus, laste vaesus ja toidupuudus. Toidu- ja/või esmase materiaalse abi andmine enim puudust kannatavatele isikutele ei tohiks asendada olemasolevaid sotsiaaltoetusi, mida nad saavad riiklikest sotsiaalsüsteemidest või liikmesriikide õiguse kohaselt. Võttes arvesse tegevuse laadi ja lõppsaajate liiki, on vaja, et enim puudust kannatavate isikute materiaalset puudust käsitleva toetuse suhtes kohaldatakse lihtsamaid reegleid.

(20)

Kuna pidevalt on vaja suurendada jõupingutusi rändevoogude haldamise käsitlemiseks liidus tervikuna ning selleks, et tagada sidus, tugev ja järjepidev toetus solidaarsusele ja vastutuse jagamise püüdlustele, peaks ESF+ist kolmandate riikide kodanike, sealhulgas rändajate sotsiaal-majandusliku lõimimise edendamiseks andma toetust, mis võib hõlmata algatusi kohalikul tasandil ja mis täiendaks vastavat toetust Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist, ERFist ning muudest liidu fondidest, mis võib kolmandate riikide kodanike ühiskonda kaasamist positiivselt mõjutada.

(21)

Võttes arvesse tervishoiuteenuste kättesaadavuse tähtsust, peaks ESF+ tagama koostoime ja vastastikuse täiendavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/522 (17) loodud programmiga „EL tervise heaks“ ning ESF+ kohaldamisala hõlmama tervishoiuteenuste kättesaadavust haavatavas olukorras olevate inimeste jaoks.

(22)

ESF+ist peaks toetama poliitika ja süsteemi reforme tööhõive, sotsiaalse kaasamise, haavatavate isikute jaoks tervishoiuteenuste kättesaadavuse, pikaajalise hoolduse ning hariduse ja koolituse valdkonnas, aidates kaasa vaesuse kaotamisele. Et suurendada kooskõla Euroopa poolaastaga, peaksid liikmesriigid eraldama asjakohase summa oma vahenditest eelarve jagatud täitmist järgivas ESF+ harus selleks, et rakendada asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud struktuursete probleemidega, mida on asjakohane käsitleda ESF+ kohaldamisalasse kuuluvate mitmeaastaste investeeringute kaudu, võttes arvesse sammast, sotsiaalvaldkonna tulemustabeli näitajaid, mida on muudetud pärast sambas seatud uute sihtväärtuste vastuvõtmist, ja piirkondlikke erijooni.

Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama sidususe, koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru ning muude liidu fondide, programmide ja vahendite vahel, nagu Õiglase Ülemineku Fond, ERF, programm „EL tervise heaks“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241 (18) loodud taaste- ja vastupidavusrahastu, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/691 (19) loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond koondatud töötajate toetuseks, EMKVF, programm „Erasmus+“, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, programm „Euroopa horisont“, EAFRD, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/694 (20) loodud programm „Digitaalne Euroopa“, programm „InvestEU“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/818 (21) loodud programm „Loov Euroopa“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/888 (22) loodud Euroopa solidaarsuskorpus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/240 (23) loodud tehnilise toe instrument.

Eelkõige peaksid komisjon ja liikmesriigid kindlustama menetluse kõigis etappides tõhusama koordineerimise, et tagada rahastamisallikate (sealhulgas tehnilise abi) vahel järjepidevus, sidusus, vastastikune täiendavus ja koostoime.

(23)

Toetades käesolevas määruses sätestatud erieesmärke, muu hulgas panustades poliitikaeesmärki „sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu“, millele on osutatud määruses (EL) 2021/1060, aitab ESF+ jätkuvalt kaasa territoriaalse ja kohaliku arengu strateegiatele, et rakendada sammast. Sellega toetatakse nimetatud määruse artiklis 28 sätestatud vahendeid ja aidatakse seeläbi samuti saavutada poliitikaeesmärki „kodanikele lähemal olev Euroopa, edendades igat liiki territooriumide kestliku ja tervikliku arengu ning kohalike algatuste soodustamise kaudu“, millele on osutatud määruses (EL) 2021/1060, sealhulgas vaesuse vähendamise ja sotsiaalse kaasamise meetmete kaudu, võttes arvesse linna-, maa- ja rannikupiirkondade eripära, et kaotada linnades ja muudes piirkondades sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus.

(24)

Et tagada sambas kindlaks määratud Euroopa sotsiaalse mõõtme igakülgne elluviimine ja teatava vahendite miinimumsumma kasutamine enim abi vajavate inimeste jaoks, peaksid liikmesriigid eraldama vähemalt 25 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmist järgivast ESF+ harust, sotsiaalse kaasatuse soodustamiseks.

(25)

Tegelemaks laste vaesuse püsivalt kõrge määraga liidus ja kooskõlas samba 11. põhimõttega, mille järgi on lastel õigus kaitsele vaesuse eest ja ebasoodsatest oludest pärit lastel õigus erimeetmetele, et suurendada võrdseid võimalusi, peaksid liikmesriigid kavandama asjakohase summa oma eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest, selleks et rakendada lastegarantiid tegevuste jaoks, millega toetatakse laste vaesuse vähendamist kooskõlas ESF+ erieesmärkidega, mis võimaldavad kavandada vahendeid meetmete jaoks, millega toetatakse otseselt lapsi lapsehoiu, hariduse, tervishoiu, inimväärse eluaseme ja piisava toidu valdkonnas. Liikmesriigid, kus Eurostati andmetel vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate alla 18aastaste laste määr ületas ajavahemikul 2017–2019 liidu keskmist, peaksid eraldama nimetatud tegevustele vähemalt 5 % oma eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest. Valdkondliku keskendamise nõuet toetavaid tegevusi tuleks arvesse võtta sotsiaalse kaasatuse 25 %-lise valdkondliku keskendamise nõude täitmisel, kui need on kavandatud asjaomaste erieesmärkide raames.

(26)

Kaasava majanduse taastamise hõlbustamiseks pärast suurt kriisi ja noorte tööhõive toetamiseks muutuvas töömaailmas ning võttes arvesse noorte püsivalt suurt töötust ja tööturult eemalejäämist mitmes liikmesriigis ja piirkonnas, on vaja, et liikmesriigid investeeriksid asjakohase summa oma ESF+ vahenditest meetmetesse, millega toetatakse noorte tööhõivet ja oskusi, sealhulgas kavade rakendamise kaudu noortegarantii raames. Lähtudes üksikisikutele suunatud meetmetest, mida programmitöö perioodil 2014–2020 toetati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1304/2013 (24) loodud noorte tööhõive algatuse raames, ja saadud kogemustest, peaksid liikmesriigid veelgi edendama noortele mõeldud kvaliteetseid töökohti ja haridusellu naasmise viise ning investeerima varajasse ennetamisse ja kaasamisse, seades asjakohasel juhul esikohale pikaajalised töötud, tööturult eemalejäänud ja ebasoodsas olukorras olevad noored ning kasutades muu hulgas noorsootööd. Liikmesriigid peaksid investeerima ka meetmetesse, mille eesmärk on hõlbustada koolist tööellu üleminekut ning tagada tööturuasutuste piisav suutlikkus, et pakkuda noortele vajadusekohast ja terviklikku toetust ning sihipärasemaid meetmeid. Noorte tööhõive algatuse täieliku lõimimisega ESF+ on noorte tööhõivega seotud sihipärased meetmed tulemuslikumad ja tõhusamad ning nende ulatust laiendatakse struktuursetele meetmetele ja reformidele, tagades seeläbi parema kooskõla liidu rahalise toetuse ja tugevdatud noortegarantii rakendamise vahel.

Oskuste täiendamine ning uute ja eri oskuste omandamine peaks aitama noortel kasutada kasvavate sektorite pakutavaid võimalusi ja valmistada neid ette selleks, et töö olemus muutub, ning kasutada ühtlasi ära rohe- ja digipöördest ning liidu tööstusökosüsteemide ümberkujundamisest tulenevaid võimalusi. Seepärast peaksid liikmesriigid, kus Eurostati andmetel ületas ajavahemikul 2017–2019 mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte määr kõnealusel perioodil liidu keskmist, eraldama kõnealuste meetmete tarvis vähemalt 12,5 % oma eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest.

(27)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 ja 1994. aasta ühinemisaktile (25) lisatud protokolli nr 6 (mis käsitleb erisätteid eesmärgi 6 kohta struktuurifondide raames Soomes, Norras ja Rootsis) artiklile 2, on äärepoolseimatel ja põhjapoolsetel hõredalt asustatud piirkondadel õigus erimeetmetele ühise poliitika ja liidu programmide raames. Püsivate piirangute nagu rahvastikukao tõttu vajavad need piirkonnad eritoetust.

(28)

ESF+ist toetatavate meetmete tõhus ja tulemuslik rakendamine tugineb heale valitsemistavale ning kõigi asjakohaste territoriaalsete tasandite osalejate ja sotsiaal-majanduslike osalejate, eriti sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide partnerlusele. Seepärast on oluline, et kõik liikmesriigid eraldaksid asjakohase summa oma eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest, tagamaks sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide sisulise osalemise eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru rakendamisel. Osalema peaksid kodanikuühiskonda esindavad asjakohased organisatsioonid, näiteks keskkonnavaldkonna partnerid, valitsusvälised organisatsioonid, ning sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise ning diskrimineerimise vastu võitlemise eest vastutavad asutused. Liikmesriigid, kellele on esitatud riigipõhine soovitus sotsiaalpartnerite või kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamise kohta, peaksid eraldama oma riigis kõnealuses valdkonnas esinevate erivajaduste tõttu vähemalt 0,25 % oma eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ vahenditest selleks otstarbeks.

(29)

Poliitika paremaks kohandamiseks sotsiaalsetele muutustele ning uuenduslike lahenduste soodustamiseks ja toetamiseks on ülioluline toetada sotsiaalset innovatsiooni. Poliitika tõhustamiseks on väga tähtis, et uuenduslikke lahendusi enne nende ulatuslikumat kasutuselevõttu katsetataks ja hinnataks ning seega on eritoetuse andmine ESF+ist põhjendatud. Sotsiaalmajanduse ettevõtjatel võiks olla peamine roll sotsiaalse innovatsiooni elluviimisel ning majanduslikule ja sotsiaalsele vastupidavusele kaasaaitamisel. Sotsiaalmajanduse ettevõtja mõiste määratlus peaks olema kooskõlas liikmesriikide õiguses esitatud määratlustega ning nõukogu 7. detsembri 2015. aasta järeldustes (sotsiaalmajanduse kui Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu olulise teguri edendamise kohta) esitatud määratlusega. Selleks et tõhustada vastastikkust õppimist ning teadmiste ja tavade vahetamist, tuleks liikmesriike innustada jätkama riikidevahelise koostöö meetmetega eelarve jagatud täitmise raames tööhõive, hariduse ja koolituse ning sotsiaalse kaasatuse valdkondades kooskõlas ESF+ erieesmärkidega.

(30)

Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et ESF+ aitab edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 8, et soodustada naiste ja meeste võrdset kohtlemist ja võimalusi kõigis valdkondades, sealhulgas tööturul osalemist ning töötingimuste ja karjääri arengut. Samuti peaksid nad tagama, et ESF+ edendab kõigi võrdseid võimalusi ja hoiab ära diskrimineerimist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 10, edendab puuetega inimeste kaasamist ühiskonda teistega võrdsetel tingimustel ja aitab rakendada 13. detsembril 2006 New Yorgis vastu võetud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni. ESF+ peaks aitama suurendada ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks, et parandada nende lõimimist tööhõivesse, haridusse ja koolitusse, suurendades seeläbi nende kaasatust kõigis eluvaldkondades. Selliste ligipääsetavuse põhimõtete edendamist tuleks aegsasti ja järjepidevalt arvesse võtta programmide kõigi mõõtmete juures ning nende ettevalmistamise, seire, rakendamise ja hindamise kõigis etappides, tagades ühtlasi, et võetakse konkreetseid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamiseks. ESF+ peaks samuti edendama üleminekut hoolekandeasutuste kasutamiselt pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandele, eelkõige nende puhul, keda diskrimineeritakse mitmekordselt. ESF+ist ei tuleks toetada ühtegi meedet, mis suurendab segregatsiooni ja sotsiaalset tõrjutust. Määruses (EL) 2021/1060 on sätestatud, et kulude rahastamiskõlblikkuse reeglid tuleb kehtestada riigi tasandil teatavate eranditega, mille jaoks on vaja kehtestada eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru käsitlevad erisätted.

(31)

Kõiki tegevusi tuleks valida ja rakendada järgides Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „harta“). Komisjon peaks tegema kõik endast oleneva selle tagamiseks, et kaebusi, sealhulgas harta rikkumisega seotud kaebusi, hinnatakse õigel ajal, ning teavitama kaebuse esitajat oma hindamise tulemusest kooskõlas komisjoni 19. jaanuari 2017. aasta teatisega „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“.

(32)

Andmete kogumisega seotud halduskoormuse vähendamiseks peaks aruandlusnõuded olema võimalikult lihtsad. Kui andmed on registrites või samaväärsetes allikates kättesaadavad, peaks liikmesriikidel olema võimalik lubada korraldusasutustel neid andmeid registritest koguda.

(33)

Kui käesoleva määruse raames töödeldakse isikuandmeid, peaksid vastutavad töötlejad täitma käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikke ülesandeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (26). Erieesmärgi „materiaalse puuduse vähendamine toidu- ja/või esmase materiaalse abi kaudu enim puudust kannatavatele isikutele, sealhulgas lastele, ning nende sotsiaalset kaasatust toetavate abimeetmete pakkumine“ raames peaks olema tagatud tegevuste lõppsaajate väärikus ja nende privaatsuse austamine. Selleks, et vältida häbimärgistamist, ei tuleks toidu- ja/või esmase materiaalse abi saajatelt nõuda isiku tuvastamist toetuse saamisel ja uuringutes osalemisel ESF+ist toetust saanud enim puudustkannatavate isikute kohta.

(34)

Sotsiaalne eksperimenteerimine on väiksemahuline projektide katsetamine, mis võimaldab koguda tõendusmaterjali sotsiaalse innovatsiooni teostatavuse kohta. Ideid peaks olema võimalik katsetada kohalikul tasandil ja seda tuleks soodustada, ning kui see on asjakohane, tuleks teostatavaid ideid arendada laiemas ulatuses, või viia need üle muusse konteksti teistes piirkondades või liikmesriikides, kasutades rahalist toetust ESF+ist või kombineerides seda muude allikatega.

(35)

ESF+is kehtestatakse sätted, mille eesmärk on saavutada töötajate mittediskrimineeriv vaba liikumine, tagades tiheda koostöö liikmesriikide avalike tööturuasutuste, komisjoni ja sotsiaalpartnerite vahel. Euroopa tööturuasutuste võrgustik peaks edendama tööturgude paremat toimimist, hõlbustades töötajate piiriülest liikuvust, eelkõige piiriüleste partnerluste kaudu, ja tööturge käsitleva teabe suuremat läbipaistvust. ESF+ kohaldamisalasse peaks jääma ka sihipäraste liikuvuskavade väljatöötamine ja toetamine vabade töökohtade täitmiseks, kui on tuvastatud puudusi tööturul.

(36)

Mikroettevõtjate, sotsiaalsete ettevõtjate ja sotsiaalmajanduse puudulik juurdepääs rahastusele on üks peamisi takistusi ettevõtete loomisele, eelkõige tööturult enim eemale jäänute hulgas. EaSI haru raames tuleks käesoleva määrusega kehtestada sätted, et luua turukeskkond, mis võimaldab suurendada sotsiaalsete ettevõtjate mikrorahastamist ja nende juurdepääsu sellele ning viia see vastavusse seda kõige enam vajavate isikute, eelkõige selliste töötute, naiste ja haavatavate isikute vajadustega, kes soovivad luua või arendada mikroettevõtet. Seda eesmärki täidetakse ka InvestEU fondi sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharusse kuuluvate rahastamisvahendite ja eelarvelise tagatise kaudu. Sotsiaalmajanduse ettevõtjaid, kui need on määratletud liikmesriigi õiguses, tuleks käsitada sotsiaalsete ettevõtjatena EaSI haru kontekstis, olenemata nende õiguslikust seisundist, niivõrd kui need ettevõtjad on hõlmatud käesolevas määruses sätestatud sotsiaalse ettevõtja määratlusega.

(37)

Sotsiaalsete investeeringute turu osalistel, sealhulgas heategevuslikel osalistel, võib olla ESF+ mitme eesmärgi saavutamisel tähtis roll, sest nad pakuvad rahastamisvõimalusi ning uuenduslikke ja täiendavaid käsitlusi, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu, vähendada töötust ja aidata täita kestliku arengu eesmärke. Seepärast peaksid heategevuslikud osalised, nagu fondid ja rahastajad asjakohastel juhtudel ja tingimusel, et nende poliitilised või sotsiaalsed eesmärgid ei ole vastuolus liidu ideaalidega, osalema ESF+ meetmetes, eelkõige neis meetmetes, mille eesmärk on arendada sotsiaalsete investeeringute turu keskkonda.

(38)

EaSI haru raames on vaja suuniseid sotsiaaltaristute ja nendega seotud teenuste väljatöötamise kohta, eelkõige sotsiaaleluruumide, lapsehoiu ning hariduse, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse, sealhulgas asutuste kohta, mis hõlbustavad üleminekut institutsionaalse hoolduse teenustelt pere- ja kogukonnapõhistele, ning võttes arvesse puuetega inimeste ligipääsetavusnõudeid.

(39)

Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (27) alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet ning saavutada kestliku arengu eesmärgid, aitab käesolev määrus kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja üldise eesmärgi – tagada 30 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks – saavutamisele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti vahehindamise raames.

(40)

Nõukogu otsuse 2013/755/EL (28) kohaselt on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused toetuskõlblikud vastavalt EaSI haru reeglitele ja eesmärkidele ning asjaomase ülemeremaa ja -territooriumiga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale korrale.

(41)

Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis kehtestati Euroopa majanduspiirkonna lepinguga (29), milles on sätestatud, et programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õigusaktide alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada erisäte, millega nõutakse kolmandatelt riikidelt vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ning kontrollikojale vajalike õiguste ja juurdepääsu andmist, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(42)

EaSI haru kohase aruandluse jaoks on asjakohane kehtestada näitajad. Need näitajad peaksid olema väljundipõhised, objektiivsed, lihtsasti leitavad ja proportsionaalsed EaSI haru osakaaluga kogu ESF+ist. Need peaksid hõlmama tegevuseesmärke ja rahastamismeetmeid EaSI haru raames, ilma et oleks vaja seada vastavaid sihtväärtuseid.

(43)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (30) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (31), (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (32) ja (EL) 2017/1939 (33) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on OLAFil vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371 (34), ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide suhtes kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kõik kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(44)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Nimetatud reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, auhindade, hangete ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(45)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt muuta tööturud tõhusamaks ja edendada võrdset juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele, muuta haridus ja koolitus kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks, edendada sotsiaalset kaasatust ja aidata kaasa vaesuse kaotamisele ning eesmärkidele EaSI haru raames, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(46)

Käesoleva määruse teatavate mitteolemuslike osade muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta ja täiendada näitajaid käsitlevaid lisasid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega (35). Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(47)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Võttes arvesse lõppsaajate hulgas tehtava struktureeritud uuringu mudeli laadi, tuleks selle mudeliga seotud rakendamisvolitusi teostada kooskõlas nõuandemenetlusega, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (36) artiklis 4.

(48)

Selleks et võimaldada kiirelt reageerida erandlikele või ebatavalistele asjaoludele, millele on osutatud stabiilsuse ja kasvu paktis ning mis võivad tekkida programmitöö perioodi jooksul, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused ajutiste meetmete vastuvõtmiseks, et hõlbustada ESF+ toetuse kasutamist selliste asjaolude korral maksimaalselt 18 kuu jooksul. Komisjon peaks võtma vastu meetmed, mis on kõige asjakohasemad, võttes arvesse erandlikke või ebatavalisi asjaolusid, millega liikmesriik silmitsi seisab, järgides samal ajal ESF+ eesmärke, kuid see ei peaks hõlmama valdkondliku keskendamise nõuete muutmist. Peale selle tuleks rakendamisvolitused, mis on seotud ajutiste meetmetega ESF+ toetuse kasutamiseks erakorraliste või ebatavaliste asjaolude korral, anda komisjonile ilma komiteemenetluseta, arvestades, et nimetatud vahendite kasutusala on kindlaks määratud stabiilsuse ja kasvu paktiga ning piirdub käesolevas määruses sätestatud meetmetega. Komisjon peaks seirama ka ajutiste meetmete rakendamist ja hindama nende asjakohasust. Kui komisjon peab vajalikuks seoses erandlike või ebatavaliste asjaoludega käesolevat määrust muuta, ei peaks muutmine hõlmama neid valdkondliku keskendamise nõudeid, mis on seotud noorte tööhõivega või enim puudust kannatavate isikute toetamisega, kuna noori ja enim puudust kannatavaid isikuid mõjutavad sellised kriisiolukorrad enamasti kõige raskemalt. Seetõttu on oluline tagada, et nimetatud sihtrühmad saavad jätkuvalt piisavalt toetust.

(49)

Komisjoni peaks ESF+ haldamisel abistama ELi toimimise lepingu artiklis 163 osutatud komitee (edaspidi „ESF+ komitee“). Selleks et ESF+ komitee käsutuses oleks kogu vajalik teave ja ta saaks erinevatelt sidusrühmadelt palju erinevaid seisukohti, peaks ESF+ komiteel olema võimalus kutsuda koosolekule hääleõiguseta esindajaid, tingimusel et koosoleku päevakorras on nende osalemine nõutav, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Investeerimisfondi ja asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaid.

(50)

Selleks et tagada mõlema ESF+ haru eripära jätkuv käsitlemine, peaks ESF+ komitee moodustama mõlema ESF+ haru jaoks töörühma. Nende töörühmade koosseisu ja ülesanded määrab kindlaks ESF+ komitee. Töörühmadel peaks olema võimalus kutsuda oma koosolekutele nii kodanikuühiskonna esindajaid kui ka muid sidusrühmi. Töörühmade ülesanded võivad hõlmata koordineerimise ja koostöö tagamist liikmesriikide ametiasutuste ja komisjoni vahel ESF+ rakendamisel, sealhulgas konsulteerimist EaSI haru tööprogrammi üle, ESF+ iga haru rakendamise jälgimist, kogemuste ja heade tavade vahetamist ESF+ haru sees ja harude vahel ning võimaliku koostoime edendamist muude liidu programmidega.

(51)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamisel suurem läbipaistvus, peaks komisjon looma vajalikud sidemed asjaomaste sotsiaal- ja tööhõivevaldkonnas tegutsevate poliitikakomiteedega, nagu tööhõivekomitee, sotsiaalkaitsekomitee või tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee.

(52)

Vastavalt finantsmääruse artikli 193 lõikele 2 võib toetust anda juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Enne toetustaotluse esitamise kuupäeva tekkinud kulud ei ole rahastamiskõlblikud, välja arvatud igakülgselt põhjendatud erandjuhtudel. Selleks et vältida liidu toetuses häireid, mis võivad kahjustada liidu huve, peaks rahastamisotsuses olema võimalik kindlaks määrata piiratud ajavahemiku jooksul mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alguses ja üksnes igakülgselt põhjendatud juhtudel, et meetmed ja kulud on rahastamiskõlblikud alates 2021. eelarveaasta algusest, isegi kui nimetatud meetmed rakendati ja kulud tekkisid enne toetustaotluse esitamist.

(53)

Määrus (EL) nr 1296/2013 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(54)

Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamist alates mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma kiireloomulisena järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja seda tuleks kohaldada EaSI haru suhtes tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021,

I osa

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 6

II osa

I peatükk

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 12

II peatükk

Artikkel 13

Artikkel 14

Artikkel 15

Artikkel 16

Artikkel 17

III peatükk

Artikkel 18

Artikkel 19

Artikkel 20

Artikkel 21

Artikkel 22

Artikkel 23

Artikkel 24

III osa

I peatükk

Artikkel 25

II peatükk

Artikkel 26

Artikkel 27

Artikkel 28

Artikkel 29

III peatükk

Artikkel 30

Artikkel 31

Artikkel 32

Artikkel 33

Artikkel 34

Artikkel 35

Artikkel 36

IV osa

Artikkel 37

Artikkel 38

Artikkel 39

Artikkel 40

Artikkel 41

Artikkel 42

I LISA

II LISA

III LISA

IV LISA

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 176 on sätestatud, et Euroopa Regionaalarengu Fond (edaspidi „ERF“) on mõeldud selleks, et olla abiks põhiliste regionaalsete ebavõrdsuste korvamisel liidu piires. ELi toimimise lepingu kõnealuse artikli ning artikli 174 teise ja kolmanda lõigu kohaselt on ERFi eesmärk aidata kaasa eri regioonide arengutaseme ühtlustamisele ja mahajäämuse vähendamisele kõige ebasoodsamates piirkondades, mille seas tuleks erilist tähelepanu pöörata regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, sealhulgas eelkõige rahvaarvu vähenemisest tulenevad ebasoodsad tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele ja piiriülestele ning mäestikualadele.

(2)

Ühtekuuluvusfond loodi selleks, et aidata saavutada üldist eesmärki tugevdada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, andes rahalist abi keskkonnaprojektidele ning üleeuroopaliste võrkude projektidele transpordi infrastruktuuri valdkonnas (edaspidi „TEN-T“), nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1315/2013 (4).

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060 (5) kehtestatakse ühissätted, mida kohaldatakse ERFi, Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi „ESF+“), Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi, Euroopa Merendus- Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (edaspidi „EMKVF“), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi „AMIF“), Sisejulgeolekufondi (edaspidi „ISF“) ning piirihalduse ja viisade rahalise toetamise instrumendi (edaspidi „BMVI“) suhtes.

(4)

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi suhtes programmitöö perioodil 2014–2020 kohaldatud reeglite lihtsustamiseks tuleks mõlema fondi suhtes kohaldatavad normid sätestada ühes määruses.

(5)

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamisel tuleks järgida Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Liikmesriigid peaksid järgima ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsioonis ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud kohustusi ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid ja tagama juurdepääsu kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 9 ja vastavalt liidu õigusele, millega ühtlustatakse toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid. Sellega seoses tuleks ERFi ja Ühtekuuluvusfondi koostoimes ESF+iga rakendada nii, et sellega edendatakse üleminekut asutusepõhiselt hoolduselt pere- ja kogukonnapõhisele hooldusele, ning fondide eesmärkide saavutamisel tuleks aidata kaasa kvaliteetsete töökohtade loomisele, vaesuse kaotamisele ja sotsiaalse kaasamise soodustamisele. Liikmesriikide ja komisjoni eesmärk peaks olema kaotada ebavõrdsus, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja soolise perspektiivi arvestamist ning võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Kumbki fond ei tohiks toetada meetmeid, mis aitavad kaasa mis tahes vormis segregatsioonile või tõrjutusele, ning taristu rahastamisel tuleks mõlema fond puhul tagada juurdepääsetavus puuetega inimestele.

(6)

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi eesmärke tuleks ellu viia kestliku arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonnakaitse ja keskkonna säilitamise, kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise eesmärke, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab. Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul vastu võetud 2015. aasta Pariisi kokkulepet ning saavutada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärgid (edaspidi „ÜRO kestliku arengu eesmärgid“), aitavad mõlemad fondid kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja üldise eesmärgi – tagada 30 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks – saavutamisele. Sel eesmärgil peaksid ERFi meetmed ERFi kogu rahastamispaketist panustama kliimaeesmärkidesse 30 %. Ühtekuuluvusfondi meetmed peaksid Ühtekuuluvusfondi kogu rahastamispaketist panustama kliimaeesmärkidesse 37 %. Peale selle peaksid käesoleva määruse kohased meetmed aitama saavutada eesmärki tagada 2024. aastal 7,5 % mitmeaastase finantsraamistiku iga-aastastest kulutustest bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamiseks ning 2026. ja 2027. aastal 10 % mitmeaastase finantsraamistiku iga-aastastest kulutustest bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamiseks, võttes seejuures arvesse kliimaeesmärkide ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide praegust kattumist.

Mõlemad fondid peaksid toetama tegevusi, mis on kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnastandardite ja prioriteetidega ja ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (6) artikli 17 tähenduses ning millega tagatakse üleminek vähese CO2-heitega majandusele, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. ERF ja Ühtekuuluvusfond peaksid võtma arvesse lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade sisu, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1999 (7) kehtestatud energialiidu ja kliimameetmete juhtimise raames.

(7)

Siseturu terviklikkuse säilitamiseks peavad ERFi ja Ühtekuuluvusfondi tegevused, millest ettevõtjad kasu saavad, vastama ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108 sätestatud liidu riigiabi reeglitele.

(8)

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamise oluline tunnus on partnerluse põhimõte, mis tugineb mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisile ning tagab piirkondlike, kohalike, linnade ja muude avaliku sektori asutuste, kodanikuühiskonna, majandus- ja sotsiaalpartnerite ning asjakohastel juhtudel teadusasutuste ja ülikoolide kaasatuse. Mõlema fondi rakendamine peaks tagama koordineerimise ja täiendavuse ESF+iga, Õiglase Ülemineku Fondiga, EMKVFiga ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga (edaspidi „EAFRD“).

(9)

On vaja kehtestada sätted, mis käsitlevad toetust ERFist tööhõive ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) raames.

(10)

ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetada võidavate tegevuste liikide kindlakstegemiseks tuleks ette näha mõlemast fondist toetuse andmise konkreetsed poliitikaeesmärgid tagamaks, et need aitavad kaasa määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõikes 1 sätestatud ühe või mitme ühise poliitikaeesmärgi saavutamisele.

(11)

Kuna väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on Euroopa majanduse selgroog, peaks ERF jätkama VKEde arengu toetamist, toetades nende kestlikku majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Lisaks sellele, võttes arvesse COVID-19 pandeemia võimalikku suurt mõju või tulevikus tekkida võivat kriisiolukorda, mis mõjutavad ettevõtjaid ja tööhõivet, peaks ERFist toetama sellistest kriisiolukordadest taastumist, toetades töökohtade loomist VKEdes, sealhulgas tootlike investeeringute kaudu.

(12)

Investeeringud ERFi raames peaksid aitama välja töötada tervikliku kiire digitaristu võrgu ja soodustada heitevaba ja säästvat mitmeliigilist liikuvust, keskendudes ühistranspordile, liiklusvahendite ühisele kasutamisele, jalgsi liikumisele ja jalgrattasõidule osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele.

(13)

Digiajastu võimaluste ärakasutamiseks peaks ERF aitama arendada kaasavat digiühiskonda, kus kodanikud, teadusasutused, ettevõtjad ja haldusasutused kasutavad täielikult ära digitaliseerimise pakutavad võimalused. Tõhus e-valitsus riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil eeldab vahendite väljatöötamist ning organiseerimise ja protsesside ümbermõtestamist, et pakkuda avalikke teenuseid tõhusamalt, hõlpsamini, kiiremini ja väiksemate kuludega. Eelkõige tuleks digi- ja telekommunikatsioonitehnoloogiat kasutada traditsiooniliste võrkude ja teenuste edendamiseks kohalike kogukondade hüvanguks selliste projektide arendamise kaudu nagu arukad linnad ja külad.

(14)

Toetus ERFist poliitikaeesmärgi nr 1 raames peaks põhinema suutlikkuse suurendamisel aruka spetsialiseerumise strateegiate jaoks, millega kehtestatakse prioriteedid riiklikul või piirkondlikul tasandil või mõlemal, et suurendada nende konkurentsieelist, arendades teadusuuringute ja innovatsiooni tugevaid külgi ja sobitades neid ettevõtete vajaduste ja vajalike oskustega ettevõtluse vaimus toimuva avastamisprotsessi kaudu. See protsess peaks võimaldama ettevõtluses osalejatel, sealhulgas tööstusel, haridus- ja teadusasutustel, haldusasutustel ja kodanikuühiskonnal, teha kindlaks kõige paljutõotavamad kestliku majandusarengu valdkonnad, tuginedes piirkonna eripärastele struktuuridele ja teadmistebaasile. Kuna strateegia kvaliteedi seisukohast on määrava tähtsusega aruka spetsialiseerumise juhtimisprotsess, peaks ERFist toetama sellise suutlikkuse arendamist ja suurendamist, mis on vajalik tõhusaks ettevõtluse vaimus toimuvaks avastamisprotsessiks ning aruka spetsialiseerumise strateegiate ettevalmistamiseks või ajakohastamiseks.

(15)

Et edendada kliimaneutraalse liidu saavutamist 2050. aastaks, võttes igakülgselt arvesse sellega kaasnevaid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi, peaksid ERF ja Ühtekuuluvusfond aitama kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ja energiaostuvõimetuse vastu võitlemisele. Sellega seoses oleksid eriti olulised investeeringud energiatõhususse, sealhulgas energiasäästukavadesse, säästvasse taastuvenergiasse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 (8) sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega, arukatesse energiasüsteemidesse, samuti investeeringud, mille eesmärk on ennetada katastroofe, edendada bioloogilist mitmekesisust ja rohelist taristut, sealhulgas looduskaitsealade säilitamine, väärtustamine ja esiletõstmine, ning muudesse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise meetmetesse, näiteks suure CO2 sidumise ja säilitamise potentsiaaliga looduslike alade säilitamine ja taastamine, sealhulgas taassoostades rabasid, prügilagaaside kogumine või tööstusprotsesside ja -toodete heitkoguste vähendamine. Lisaks tuleks toetada investeeringuid, mille eesmärk on vähendada igat liiki saastet, näiteks õhusaastet ning vee-, pinnase-, müra- ja valgusreostust.

(16)

ERFist ja Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate programmide ettevalmistamisel tuleb arvesse võtta lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavasid, milles on kavandatud poliitika ja meetmed, ning mis käsitlevad energiaostuvõimetust ja kasvuhoonegaaside heite vähendamist. Et aidata kaasa lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades sätestatud energiaostuvõimetuse vähendamise riiklike eesmärkide saavutamisele, peaks ERF toetama eelkõige eluasemete ja hoonete energiatõhususe parandamist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu läbivaadatud direktiiviga (EL) 2018/844, (9) et soodustada vähendatud CO2-heitega hoonefondi saavutamist 2050. aastaks, vähendades seeläbi energiatarbimist ja luues säästu energiaostuvõimetuse all kannatavatele majapidamistele.

(17)

Transpordiühenduse parandamiseks peaksid ERF ja Ühtekuuluvusfond edendama üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist, nagu on osutatud määruses (EL) nr 1315/2013, investeerides raudtee-, sisevee-, maantee- ja meretranspordi ning mitmeliigilise transpordi taristusse, sealhulgas müra vähendamise meetmetesse. ERFist ja Ühtekuuluvusfondist tuleks toetada ka riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku, piiriülest ja linnalist liikumiskeskkonda. Seda tehes peaksid mõlemad fondid pöörama tähelepanu eelkõige olemasolevate sildade ja tunnelite ohutuse parandamisele.

(18)

Üha enam ühendatud maailmas ning pidades silmas demograafilist ja rände dünaamikat, on ilmne, et liidu rändepoliitika vajab ühtset lähenemisviisi, mis tugineb eri rahastamisvahendite koostoimele ja vastastikusele täiendavusele. Sellepärast peaks ERF programmide koostamisel ja rakendamisel pöörama tähelepanu demograafilistele probleemidele. Et tagada sidus, tugev ja järjepidev toetus liikmesriikidevahelisele solidaarsusele ja vastutuse jagamise püüdlustele rände haldamisel, peaks ERF pakkuma toetust kõige asjakohasemal territoriaalsel tasandil, et hõlbustada kolmandate riikide kodanike, sealhulgas sisserändajate pikaajalist kaasavat integreerimist sotsiaalse ja majandusliku arengu hüvanguks, võttes nende isikute väärikuse ja õiguste kaitsmisele suunatud lähenemisviisi.

(19)

Sotsiaalse innovatsiooni ja kvaliteetsetele töökohtadele kaasava juurdepääsu edendamiseks peaks ERF toetama selliseid sotsiaalmajanduse üksusi nagu ühistud, vastastikused ühingud, mittetulundusühingud ja sotsiaalsed ettevõtted.

(20)

Sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ja vaesuse vastu võitlemiseks, eelkõige tõrjutud kogukondades, on vaja parandada juurdepääsu sotsiaal-, haridus-, kultuuri- ja meelelahutusteenustele, sealhulgas sport, muu hulgas taristu abil, võttes arvesse puuetega inimeste, laste ja eakate erivajadusi.

(21)

ERF ja Ühtekuuluvusfond peaksid edendama tõrjutud kogukondade sotsiaal-majanduslikku kaasamist, pöörates erilist tähelepanu romasid käsitlevatele riiklikele kaasamise strateegilisele poliitikaraamistikule nagu on osutatud määruse (EL) 2021/1060 IV lisas, väikese sissetulekuga leibkondadele, sealhulgas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele leibkondadele, ning ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, sealhulgas erivajadustega inimestele. Eelkõige peaks ERF-ist ja Ühtekuuluvusfondist olema võimalik toetada kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba 19. põhimõttega sotsiaaleluruumide pakkumist. Võttes arvesse tõrjutud roma kogukondade raskusi seoses juurdepääsuga põhiteenustele, peaksid ERF ja Ühtekuuluvusfond aitama parandada nende elutingimusi ja arenguväljavaateid.

(22)

Et suurendada sotsiaalselt kaasaval viisil valmisolekut kaug- ja e-hariduseks ning -koolituseks, peaks ERF, kui ta täidab oma ülesannet parandada võrdset juurdepääsu kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonnas, aitama eelkõige suurendada vastupidavust seoses kaug- ja e-õppega. Jõupingutused, mille eesmärk on tagada hariduse ja koolituse järjepidevus COVID-19 pandeemia ajal, on toonud esile olulised puudused ebasoodsatest oludest pärit õppijate juurdepääsus vajalikele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) seadmetele ja ühenduvusele kaugetes piirkondades. Sellega seoses peaks ERF toetama vajalike IKT-seadmete ja ühenduvuse kättesaadavaks tegemist, edendades seeläbi haridus- ja koolitussüsteemide vastupidavust seoses kaug- ja e-õppega.

(23)

Et tugevdada riiklike tervisesüsteemide suutlikkust ennetada tervisealaseid hädaolukordi, neile kiiresti reageerida ja neist taastuda, peaks ERF aitama kaasa ka tervisesüsteemide vastupidavuse suurendamisele. Kuna enneolematu COVID-19 pandeemia on näidanud, kui oluline on hädaolukordadele tõhusaks reageerimiseks vajalike kriitiliste varude viivitamatu kättesaadavus, tuleks ERFi toetuse kohaldamisala laiendada, et oleks võimalik osta varusid, mis on vajalikud hädaolukordadele vastupidavuse ja tervisesüsteemide, sealhulgas esmatasandi tervishoiu vastupidavuse tugevdamiseks ning asutusepõhiselt hoolduselt pere- ja kogukonnapõhisele hooldusele ülemineku toetamiseks. Kui ostetakse varusid, et tugevdada tervisesüsteemide vastupidavust, peaksid need olema kooskõlas riikliku tervisestrateegiaga ega tohiks minna sellest kaugemale ning tagama vastastikuse täiendavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/522 loodud programmiga „EL tervise heaks“, (10) samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1313/2013/EL (11) loodud rescEU vahenditega liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames.

(24)

ERF peaks toetama ja edendama üleminekut asutusepõhiselt hoolduselt pere- või kogukonnapõhisele hooldusele, toetades vahendeid, mille abil püütakse vältida kogukonnast eraldumist, hõlbustatakse inimeste integreerimist ühiskonda ja püütakse tagada iseseisvat eluviisi võimaldavad elamistingimused.

(25)

Turismist ja kultuurisektoritest tugevalt sõltuvate piirkondade majanduse toetamiseks tuleks ette näha konkreetne erieesmärk. See võimaldaks täielikult ära kasutada kultuuri ja säästva turismi potentsiaali majanduse taastamiseks, sotsiaalseks kaasamiseks ja sotsiaalseks innovatsiooniks, ilma et see piiraks võimalusi anda ERFist toetust nendele sektoritele muude erieesmärkide raames.

(26)

Loome- ja kultuurimajandust, kultuuriteenuseid ja kultuuripärandi nimekirjadesse kantud paiku toetavaid investeeringuid võiks rahastada mis tahes poliitikaeesmärgi raames, tingimusel et need aitavad kaasa erieesmärkide saavutamisele ja kuuluvad ERFist antava toetuse kohaldamisalasse.

(27)

Säästev turism nõuab tasakaalu majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja keskkonnasäästlikkuse vahel. Säästva turismi toetamine peaks olema kooskõlas komisjoni 19. oktoobri 2007. aasta teatisega „Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia“. Eelkõige tuleks selles arvesse võtta turistide heaolu, austada loodus- ja kultuurikeskkonda ning tagada integreeritud ja tervikliku poliitika põhjal sihtkohtade ja ettevõtete sotsiaalmajanduslik areng ja konkurentsivõime.

(28)

Selleks, et toetada liikmesriikide ja piirkondade jõupingutusi uute probleemidega toimetulekul ja nende kodanike kõrgetasemelise turvalisuse tagamiseks ning tõrjutuse ja radikaliseerumise ärahoidmiseks, tuginedes koostoimele ja vastastikusele täiendavusele muude liidu poliitikavaldkondadega, peaksid investeeringud ERFist suurendama julgeolekut valdkondades, kus on vajadus ohutu ja turvalise avaliku ruumi ja elutähtsa taristu järele, nagu transpordi ja energeetika valdkond, aidates seeläbi luua kaasavamaid ja turvalisemaid ühiskondi.

(29)

ERFist peaks toetama poliitikaeesmärgi nr 5 raames integreeritud viisil majanduslikku, sotsiaalselt ja keskkonnaalast arengut lähtudes valdkonnaülestest territoriaalsetest strateegiatest ja kasutades integreeritud territoriaalse arengu vahendeid, et tagada nii linnapiirkondade kui ka linnaväliste piirkondade harmooniline areng. Lisaks tuleks linnapiirkondade arendamisel pöörata erilist tähelepanu funktsionaalsete linnapiirkondade toetamisele, sest need on olulised kohalike omavalitsuste ja eri halduspiirkondadesse kuuluvate partnerite vahelise koostöö käivitamisel ning ka linna- ja maapiirkondade vaheliste sidemete tugevdamisel.

(30)

ERFist peaks integreeritud viisil toetama säästvat turismi, eelkõige funktsionaalsetel territooriumidel tehtava koostöö tugevdamise kaudu. Et suurendada säästva turismi mõju majandusele, peaksid ettevõtted ja avaliku sektori asutused tegema süstemaatiliselt koostööd, et osutada suure turismipotentsiaaliga piirkondades kvaliteetseid teenuseid tõhusamalt, pöörates asjakohast tähelepanu selliste piirkondade kestlikku kasvu soodustava stabiilse õigus- ja halduskeskkonna loomisele. Säästva turismi valdkonnas toetatavate meetmete puhul võiks võtta arvesse selle valdkonna parimaid tavasid, näiteks „turismipiirkonnal“ põhinevat lähenemisviisi.

(31)

ELi toimimise lepingus sätestatud Ühtekuuluvusfondi üldisest eesmärgist tulenevalt on vaja kehtestada ja piiritleda poliitikaeesmärgid, mida Ühtekuuluvusfondist toetatakse.

(32)

Et parandada institutsioonide üldist haldussuutlikkust ja juhtimist liikmesriikides, kes rakendavad programme tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames, on vaja võimaldada võtta toetusmeetmeid programmi ametiasutuste ning valdkondlike või territoriaalsete osalejate jaoks, kes vastutavad ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamisega seotud tegevuste elluviimise eest kõigi taotletavate erieesmärkide raames, võttes arvesse määruses (EL) 2021/1060 osutatud horisontaalseid põhimõtteid, sealhulgas ÜRO kestliku arengu eesmärke.

(33)

Koostöömeetmete edendamiseks ja elavdamiseks tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames rakendatavate programmide puhul on vaja tõhustada kõikide erieesmärkide raames antava toetusega seoses koostööd partneritega, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil, asjaomases liikmesriigis või liikmesriikide vahel. Selline tõhustatud koostöö toimub lisaks Interregi raames toimuvale koostööle ning peaks toetama eelkõige struktureeritud partnerluste koostööd eesmärgiga rakendada piirkondlikke strateegiaid, millele osutatakse komisjoni 18. juuli 2017. aasta teatises „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“. Partnerid võiksid seega olla pärit liidu mis tahes piirkonnast, kuid võiksid olla ka piiriülestest piirkondadest ja piirkondadest, mis on hõlmatud Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1082/2006, (12) makropiirkondliku või mere vesikonna strateegiaga või nende kahe strateegia kombinatsiooniga.

(34)

ERF peaks aitama korvata põhilisi regionaalseid ebavõrdsusi liidus ja ühtlustada eri regioonide arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, sealhulgas neis piirkondades, kus on CO2-heite vähendamise kohustuse tõttu probleeme, ning suurendades piirkondlikku vastupanuvõimet. ERFi toetus tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgil tuleks seega suunata liidu peamistele prioriteetidele kooskõlas määruses (EL) 2021/1060 sätestatud poliitikaeesmärkidega. Seega peaks ERFi toetus keskenduma sellistele poliitikaeesmärkidele nagu „konkurentsivõimelisem ja arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise ning piirkondlike IKT-ühenduste edendamise kaudu“ ning „keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa, edendades õiglast üleminekut puhtale energiale, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, riskiennetust ja -juhtimist ning säästvat linnalist liikumiskeskkonda“. Säästva linnalise liikumiskeskkonna ja lairibainvesteeringute jaoks ette nähtud vahendeid võiks võtta osaliselt arvesse valdkondliku keskendamise nõuete täitmise arvutamisel. Liikmesriigid peaksid oma partnerluslepingutes otsustama, kas nad järgivad kogu programmitöö perioodil valdkondliku keskendamise nõudeid piirkonna kategooria või riigi tasandil. Liikmesriikidest kogurahvatulu alusel moodustatud kolm rühma peaksid looma valdkondliku keskendamise riigi tasandil ning see peaks võimaldama paindlikkust üksikute programmide tasandil. Kuna Ühtekuuluvusfondist antava toetusega võiks samuti panustada valdkondlikku keskendamisse, tuleks ette näha sellise panustamise tingimused. Lisaks tuleb sätestada üksikasjalikult liikmesriikide klassifitseerimise metoodika, võttes arvesse äärepoolseimate või põhjapoolsete hõredalt asustatud piirkondade eriomast olukorda.

(35)

Selleks, et suunata toetus liidu peamistele prioriteetidele, on asjakohane pidada kinni ka valdkondliku keskendamise nõuetest kogu programmitöö perioodil, sealhulgas juhul, kui toimub ümberpaigutamine programmi ühe prioriteedi alt teise alla või ühest programmist teise.

(36)

Selleks et ERFil oleks võimalik toetada Interregi raames investeeringuid taristutesse ja sellega seotud investeeringuid, ning koolitus- ja integratsioonitegevusi, on vaja ette näha, et ERFist peaks saama toetada ka tegevusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1057. (13) loodud ESF erieesmärkide raames.

(37)

Selleks et kasutada piiratud ressursse kõige tõhusamal viisil, peaks toetus ERFist tootlikele investeeringutele asjaomase erieesmärgi raames piirduma mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (14) tähenduses, välja arvatud käesolevas määruses sätestatud konkreetsete investeeringute puhul.

(38)

Seoses toetusega ERFist tootlikele investeeringutele on asjakohane täpsustada, et tootlikud investeeringud on selles kontekstis investeeringud ettevõtete põhivarasse või immateriaalsesse varasse eesmärgiga toota kaupu ja teenuseid, ning andes seeläbi panuse kapitali kogumahutusse ja tööhõivesse. Samuti tuleks ette näha, et teatavatel tingimustel võib ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetada investeeringuid muudesse ettevõtetesse kui VKEd. Lisaks peaksid ERFist ja Ühtekuuluvusfondist varasematel programmitöö perioodidel saadud kogemustele tuginedes toetama ka investeeringuid muudesse ettevõtetesse kui VKEd, sealhulgas eelkõige kommunaalettevõtetesse, kui need on seotud investeeringutega taristusse, mis tagab juurdepääsu üldsusele kättesaadavatele teenustele energia, keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse, transpordi ja digitaalse ühenduvuse valdkonnas.

(39)

Käesoleva määrusega tuleks kehtestada eri liiki tegevused, mille kulusid peaks saama toetada investeeringutega, kaasa arvatud ühisrahastusega, ERFist ja Ühtekuuluvusfondist ELi toimimise lepingust tulenevate asjaomaste eesmärkide raames. Ühtekuuluvusfondist peaks olema võimalik toetada investeeringuid TEN-Tsse ja keskkonda, sealhulgas kestliku arengu ja energeetikaga seotud investeeringuid, mis toovad keskkonnakasu. Sellega seoses peaks saama Ühtekuuluvusfondist toetada ka kombineeritud energiatõhusaks renoveerimist ja maavärinakindlaks kohandamist. ERFi puhul tuleks tegevuste loetelus võtta arvesse riikide ja piirkondade arengu erivajadusi ja sisemist potentsiaali ning loetelu tuleks lihtsustada. ERFist peaks olema võimalik toetada investeeringuid taristusse, sealhulgas teadusuuringute- ja innovatsioonialasesse ettevõtlustaristusse VKEde jaoks, tõrjutud kogukondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, madala sissetulekuga leibkondade ja sisserändajate eluasemetesse, kultuuri ja pärandisse, säästvasse turismi ning ettevõtetele osutatavatesse teenustesse, teenustele juurdepääsuks vajalikke investeeringuid, keskendudes eelkõige ebasoodsas olukorras olevatele, tõrjutud ja eraldatud kogukondadele, tootlikke investeeringuid VKEdesse, seadmetesse, tarkvarasse ja immateriaalsesse varasse ning meetmeid seoses teabe, teabevahetuse, uuringute, koostöövõrkude loomise, koostöö, kogemuste vahetamisega partnerite vahel ja klastreid hõlmavate tegevustega. Programmide rakendamise toetamiseks peaks mõlemast fondist olema võimalik toetada ka tehnilise abi meetmeid. Selleks et toetada Interregi programmide puhul rohkem sekkumismeetmeid, tuleks kohaldamisala laiendada nii, et see hõlmaks ka suure hulga rajatiste, inimressursside ja kulude jagamist, mis on seotud ESF+ raames võetavate meetmetega.

(40)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1316/2013 (15) hõlmatud üleeuroopalise transpordivõrgu projektide rahastamine jätkub Ühtekuuluvusfondist nii eelarve jagatud täitmise kui ka eelarve otsese täitmise kaudu Euroopa ühendamise rahastu raames, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu (Euroopa ühendamise rahastu 2021-2027).

(41)

Samal ajal on oluline täpsustada ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kohaldamisalast välja jäävad tegevused, sealhulgas investeeringud selliste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (16) I lisas loetletud tegevustest, eesmärgiga hoiduda selle direktiiviga juba ette nähtud rahastamise dubleerimisest, või investeeringud komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 (17) määratletud raskustes olevatesse ettevõtjatesse, välja arvatud juhul, kui see on lubatud vähese tähtsusega abi või erandlikele asjaoludele reageerimiseks kehtestatud ajutise riigiabi reeglite alusel. Ühtlasi ei tohiks ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetada teatavaid investeeringuid lennujaamadesse, prügilasse ladestamise ja jäätmejääkide käitlemise rajatistesse või fossiilkütustesse. Seetõttu peaks ERFist saama toetada sihipäraseid keskkonnariskide leevendamise, julgeoleku- ja ohutusmeetmeid piirkondlikes lennujaamades, tingimusel et investeeringute peamine eesmärk seatakse selgelt liidu keskkonna-, julgeoleku- või ohutusstandarditest lähtuvalt ning see on kooskõlas riigiabi reeglitega.

Seoses investeeringutega, millega suurendatakse jäätmejääkide käitlemise rajatiste võimsust, tuleks jäätmejääkide all mõista peamiselt liigiti mitte kogutavaid olmejäätmeid ja jäätmekäitluses tekkinud jääke. Kaugküttevõrkude ajakohastamisele võiks toetust anda eesmärgiga parandada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/27/EL (18) määratletud tõhusate kaugküttesüsteemide energiatõhusust vastavalt lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades kehtestatud eesmärkidele. Taastuvenergia edendamise eesmärgil saab toetust anda kaugküttekateldele, mille varustamisel on kombineeritud gaas ja taastuvenergiaallikad. Sellisel puhul peaks mõlemast fondist antav toetus vastama proportsionaalselt selliste katelde taastuvenergia koguse osakaalule. Lisaks sellele tuleks sõnaselgelt sätestada, et ELi toimimise lepingu II lisas loetletud ülemeremaad ja -territooriumid ei ole rahastamiskõlblikud ERFist ega Ühtekuuluvusfondist.

(42)

Liikmesriigid peaksid edastama komisjonile korrapäraselt teavet edusammude kohta, kasutades I lisas sätestatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid. Asjakohasel juhul saab ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid täiendada programmipõhiste väljund- ja tulemusnäitajatega. Liikmesriikide edastatava teabe põhjal peaks komisjon andma aru erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest kogu programmitöö perioodil, kasutades selleks II lisas sätestatud põhinäitajaid.

(43)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (19) punktidele 22 ja 23 tuleks ERFi ja Ühtekuuluvusfondi hinnata teabe põhjal, mis on kogutud seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikide halduskoormust ja ülereguleerimist. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata mõlema fondi mõju kohapeal.

(44)

Stabiilsuse ja kasvu pakti asjakohaste normide raames, mida on selgitatud tegevusjuhendis, peaksid liikmesriigid saama esitada asjakohaselt põhjendatud taotluse täiendava paindlikkuse võimaldamiseks seoses avaliku sektori või samaväärsete struktuursete kuludega, mida toetavad avaliku halduse asutused ERFi ja Ühtekuuluvusfondi raames käivitatud investeeringute kaasrahastamise kaudu. Komisjon peaks sellist taotlust hindama kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti ja tegevusjuhendiga.

(45)

ERF peaks tegelema probleemidega ebasoodsas olukorras olevates piirkondades, eelkõige maapiirkondades ja piirkondades, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, sealhulgas rahvastiku vähenemine, seoses juurdepääsuga põhiteenustele, sealhulgas digiteenustele, suurendades investeeringute atraktiivsust, muu hulgas investeerimistegevuse kaudu ja suurte turgudega ühendatuse kaudu. Sealjuures peaks ERF pöörama tähelepanu teatavate saarepiirkondade, piirialade ja mägipiirkondade spetsiifilistele arenguprobleemidele. Peale selle peaks ERF pöörama erilist tähelepanu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003 (20) osutatud NUTS 3. tasandi ja kohaliku haldusüksuse tasandi hõredalt asustatud alade spetsiifilistele raskustele kooskõlas regionaalabi suuniste aastateks 2014-2020 punktis 161 sätestatud kriteeriumidega, eeskätt selliste piirkondade puhul, mille rahvastikutihedus on väiksem kui 12,5 elanikku ruutkilomeetri kohta, või piirkondade puhul, mille rahvastik vähenes ajavahemikul 2007–2017 keskmiselt vähemalt 1 % aastas. Liikmesriigid peaksid kaaluma selliste piirkondade jaoks konkreetsete vabatahtlike tegevuskavade väljatöötamist kohalikul tasandil, et tegeleda kõnealuste rahvastikuprobleemidega.

(46)

Selleks et anda maksimaalne panus majanduslike, demograafiliste, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete probleemide tõhusamasse käsitlemisse, eelkõige regioonides, kus valitsevad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 174, peaksid territoriaalse arengu valdkonna meetmed põhinema integreeritud territoriaalsetel strateegiatel, sealhulgas linna- ja maapiirkondades, ning pöörama tähelepanu linna- ja maapiirkondade sidemetele. Seepärast tuleks ERFi toetust anda määruse (EL) 2021/1060 artiklis 28 sätestatud vormis, tagades kohalike, piirkondlike ja linnaasutuste, majandus- ja sotsiaalpartnerite ning kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide esindajate asjakohase kaasamise. Territoriaalsete strateegiate puhul peaks saama kasutada ka mitut fondi (ERF, ESF+, EMKVF, EAFRD) hõlmavat ja integreeritud lähenemisviisi.

(47)

Maapiirkondade kogukondade vastupanuvõime ning nende majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnatingimuste parandamiseks tuleks ERFi toetust kasutada selliste projektide arendamiseks nagu arukad külad, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi 3. oktoobri 2018. aasta resolutsioonis, milles käsitletakse maa-, mägi- ja äärepoolseimate piirkondade erivajadusi, eelkõige kujundades uusi võimalusi, nagu detsentraliseeritud teenused ja energialahendused, digitehnoloogia ja innovatsioon.

(48)

Kestliku linnaarengu raames peetakse vajalikuks toetada integreeritud territoriaalset arengut, et tulla paremini toime linnapiirkondade, sealhulgas funktsionaalsete linnapiirkondade majanduslike, keskkonnaalaste, kliima-, demograafiliste ja sotsiaalsete probleemidega, võttes samal ajal arvesse vajadust edendada linna- ja maapiirkondade vahelisi sidemeid. Linnapiirkondadele suunatud toetus võiks olla eraldi programmi või prioriteedi vormis ja seda peaks saama rahastada mitmest fondist. Põhimõtted, mille alusel valitakse linnapiirkonnad, kus rakendada kestliku linnaarengu integreeritud meetmeid, ning neile meetmetele eraldatavad soovituslikud summad tuleks sätestada tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi alla kuuluvates programmides, eraldades nimetatud eesmärgil liikmesriigi tasandil vähemalt 8 % ERFi vahenditest. Tuleks ka sätestada, et sellest protsendist peab kinni pidama kogu programmitöö perioodil, kui toimub ümberpaigutamine programmi ühe prioriteedi alt teise alla või ühest programmist teise, sealhulgas vahekokkuvõtte tegemisel.

(49)

Et leida või pakkuda välja uusi lahendusi kestliku linnaarenguga seotud probleemidega tegelemiseks liidu tasandil, tuleks linnadega seotud uuenduslikud meetmed kestliku linnaarengu valdkonnas asendada Euroopa linnaarengu algatusega, mis viiakse ellu eelarve otsese või kaudse täitmise raames. See algatus peaks hõlmama kõiki linnapiirkondi, sealhulgas funktsionaalseid linnapiirkondi, ja toetama Euroopa Liidu linnade tegevuskava. Et ergutada kohalikke omavalitsusi osalema ELi linnade tegevuskava temaatilistes partnerlustes, peaks ERF toetama sellise osalemisega seotud korralduslikke kulusid. Algatus võib hõlmata valitsustevahelist koostööd linnu puudutavatel teemadel, eelkõige koostööd, mille eesmärk on suutlikkuse suurendamine kohalikul tasandil, et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid. Euroopa linnaarengu algatuse juhtimisse ja rakendamisse tuleks aktiivselt kaasata liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused. Sellise juhtimismudeli raames kokku lepitud meetmed võiksid hõlmata vahetustegevust piirkondlike ja kohalike esindajate jaoks. Euroopa linnaarengu algatuse raames võetavad meetmed peaksid edendama linna- ja maapiirkondade vahelisi sidemeid funktsionaalsetes linnapiirkondades. Selles osas on eriti oluline koostöö Euroopa maaelu arengu võrgustikuga.

(50)

Piirkondadevaheliste innovatsiooniprojektide turustamist ja laiendamist tuleks edendada kogu liidu territooriumil uute komisjoni hallatavate piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute kaudu. Toetades aruka spetsialiseerumise valdkondades innovatsiooniprojekte, sealhulgas katseprojekte ja suutlikkuse suurendamise meetmeid, toovad need eelkõige kasu vähem arenenud piirkondadele, edendades nende innovatsiooni ökosüsteeme ja nende võimet integreeruda suurematesse liidu väärtusahelatesse. Samuti peaksid need aitama rakendada komisjoni 18. juuli 2017. aasta teatist „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“, eelkõige selleks, et toetada aruka spetsialiseerumise temaatilisi platvorme määrava tähtsusega valdkondades.

(51)

Erilist tähelepanu tuleb pöörata äärepoolseimatele piirkondadele, eelkõige võttes ELi toimimise lepingu artikli 349 alusel vastu meetmed, millega nähakse ette täiendavad eraldised äärepoolseimatele piirkondadele, eesmärgiga katta nende piirkondade lisakulud, mis tekivad ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud ühe või mitme piirava teguri tõttu, nagu nende kaugus, saareline asend, väike pindala, rasked looduslikud olud, majanduslik sõltuvus mõnest tootest, mille püsivus ja koosmõju piiravad olulisel määral nende arengut. Kõnealuste eraldistega peaks saama katta investeeringuid, tegevuskulusid ja avaliku teenindamise kohustust, eesmärgiga hüvitada sellistest piirangutest tulenevad lisakulud. Tegevusabiga võib rahastada kulutusi kaubaveoteenustele, transporditeenuste starditoetusi ning kulutusi seoses tootmisvahendite ladustamispiirangutega, nende ülemääraste mõõtmete ja hooldusega ning kohalikul tööturul inimkapitali puudusega seotud tegevustega. Kõnealuste eraldiste suhtes ei tuleks kohaldada valdkondliku keskendamise nõudeid. Siseturu terviklikkuse säilitamiseks toetus ERFist tegevus- ja investeerimisabi rahastamiseks äärepoolseimates piirkondades, nagu kõigi ERFist ja Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate tegevuste puhul tavaks, vastama riigiabi reeglitele, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108.

(52)

Et võimaldada kiiret reageerimist erandlikele ja ebatavalistele asjaoludele, millele on osutatud stabiilsuse ja kasvu paktis ja mis võivad tekkida programmiperioodi jooksul, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused ajutiste meetmete vastuvõtmiseks, et hõlbustada toetuse kasutamist ERFist selliste asjaolude korral. Komisjon peaks võtma vastu meetmed, mis on kõige asjakohasemad, võttes arvesse erandlikke või ebatavalisi asjaolusid, millega liikmesriik silmitsi seisab, järgides samal ajal fondi eesmärke. Lisaks tuleks ilma komiteemenetluseta võtta vastu rakendamisotsused seoses ajutiste meetmetega ERFi kasutamiseks erandlikel või ebatavalistel asjaoludel, võttes arvesse, et kohaldamisala on kindlaks määratud stabiilsuse ja kasvu paktiga ning piirdub käesolevas määruses sätestatud meetmega. Komisjon peaks jälgima ka meetmete rakendamist ja hindama nende asjakohasust.

(53)

Käesoleva määruse teatavate mitteolemuslike osade muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et teha muudatusi, kui see on põhjendatud, II lisasse, milles sätestatakse näitajate loetelu, mille alusel antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule teavet programmide tulemuslikkuse kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(54)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine, korvates põhilisi regionaalseid ebavõrdsusi liidus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda eri piirkondade arengutaseme erinevuse, kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade mahajäämuse ning liikmesriikide ja piirkondade piiratud rahaliste vahendite tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(55)

Võttes arvesse, et käesolev määrus võetakse vastu pärast programmitöö perioodi algust ning et ERFi ja Ühtekuuluvusfondi on mõlemat vaja rakendada koordineeritud ja ühtlustatud viisil, ning eesmärgiga tagada määruse kiire rakendamine, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

I PEATÜKK

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 8

II PEATÜKK

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikkel 14

III PEATÜKK

Artikkel 15

Artikkel 16

Artikkel 17

Artikkel 18

I LISA

II LISA