ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 198

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

62. aastakäik
25. juuli 2019


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1238, 20. juuni 2019, üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta ( 1 )

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1239, 20. juuni 2019, millega luuakse Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkond ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/65/EL

64

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1240 20. juuni 2019, sisserände kontaktametnike Euroopa võrgustiku loomise kohta

88

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1241, 20. juuni 2019, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 2019/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005

105

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1242, 20. juuni 2019, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ ( 1 )

202

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1243, 20. juuni 2019, millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 290 ja 291 teatavaid õigusakte, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamise ( 1 )

241

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

25.7.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 198/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1238,

20. juuni 2019,

üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu kodumajapidamised on ühed maailma suurimad säästjad, ent suuremat osa nende säästudest hoitakse lühikese tähtajaga hoiustena pangakontodel. Investeeringute suurendamine kapitaliturul võib aidata lahendada elanikkonna vananemisest ja madalatest intressimääradest tulenevaid probleeme.

(2)

Vanaduspensionid moodustavad suure osa pensionile jäänud inimeste sissetulekust ja paljude jaoks sõltub just pensioni piisavusest, kas nad saavad veeta vanaduspõlve mugavalt või tuleb elada vaesuses. Ilma selleta ei ole võimalik tagada põhiõigusi, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, sealhulgas eakate õigusi käsitlevas artiklis 25, milles on sätestatud: „Liit tunnustab ja austab eakate õigust elada inimväärset ja iseseisvat elu ning osaleda sotsiaal- ja kultuurielus“.

(3)

Kuna Euroopa on vananev maailmajagu, seisab liit silmitsi mitme probleemiga, sealhulgas demograafiliste probleemidega. Peale selle toimuvad praegu teenistuskäigus, tööturul ja rikkuse jaotumises eelkõige digitaalrevolutsiooni tõttu suured muutused.

(4)

Suur osa vanaduspensionidest makstakse riiklikest pensioniskeemidest. Hoolimata sellest, et aluslepingute kohaselt on pensionisüsteemide korraldamisel ainupädevus riikidel, on piisav sissetulek ja riiklike pensionisüsteemide rahaline jätkusuutlikkus tähtis kogu liidu stabiilsuse jaoks. Kui paigutada rohkem eurooplaste sularahasääste ja pangahoiuseid pikaajalistesse investeerimistoodetesse, näiteks vabatahtlikesse pensionitoodetesse, millele on olemuslik pensionitoote pikaajalisus, oleks sellest kasu nii üksikisikutel (kes saaksid suuremat tulu ja küllaldasemat pensioni) kui ka majandusel laiemas mõttes.

(5)

2015. aastal elas 11,3 miljonit tööealist ELi kodanikku (vanuses 20–64 aastat) muus liikmesriigis kui see, mille kodanikud nad on, ning 1,3 miljonit liidu kodanikku töötas ühes ja elas teises liikmesriigis.

(6)

Kaasaskantava üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) pikaajalisus suurendab selle kui toote atraktiivsust eelkõige noorte jaoks ja toetab veelgi paremini liidu kodanike õigust elada ja töötada kogu liidus.

(7)

Personaalsed pensionid on olulised pikaajaliste säästjate ja pikaajaliste investeerimisvõimaluste kokkuviimisel. Suurem, üleeuroopaline personaalsete pensionide turg pakub institutsionaalsetele investoritele täiendavaid rahastamisvahendeid ja edendab investeeringuid reaalmajandusse.

(8)

Käesolev määrus võimaldab luua liikmesriikides kasutatavate süsteemide täiendamiseks võimalikult lihtsa, turvalise, mõistliku hinnaga, läbipaistva, mugavalt tarbitava ja kaasaskantava üleeuroopalise personaalse pensionitoote, mis on oma olemuselt pikaajaline ja milles võetakse arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt toetatud vastutustundliku investeerimise põhimõtetes osutatud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid.

(9)

Praegu ei toimi personaalsete pensionitoodete siseturg tõrgeteta. Mõnes liikmesriigis personaalsete pensionitoodete turgu veel ei ole. Teistes liikmesriikides personaalseid pensionitooteid küll pakutakse, aga riikide turud on väga killustunud. Seega on personaalsete pensionitoodete kaasaskantavus piiratud. Seetõttu võib inimestel olla raskusi oma põhivabaduste kasutamisel. Näiteks võiks see takistada neil tööleasumist või pensionipõlve veetmist mõnes teises liikmesriigis. Lisaks sellele piirab pakkujate võimalust kasutada asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust see, et olemasolevad personaalsed pensionitooted ei ole küllaldaselt ühtlustatud.

(10)

Kuna personaalsete pensionitoodete siseturg on killustunud ja mitmekesine, võib PEPPide mõju liikmesriikides kujuneda väga erinevaks ning sama erinevad võivad olla sihtrühmad. Mõnes liikmesriigis võivad PEPPid pakkuda lahendusi inimestele, kellele ei ole pensionitooted praegu kättesaadavad. Teistes liikmesriikides võib PEPP laiendada tarbija valikut või pakkuda lahendusi liikuvatele kodanikele. PEPPide eesmärk ei tohiks siiski olla olemasolevate riiklike pensionisüsteemide asendamine, kuna tegemist on lisanduva täiendava personaalse pensionitootega.

(11)

Kapitaliturgude liit aitab kaasata Euroopas kapitali ja suunata seda kõigisse ettevõtetesse, kaasa arvatud väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse, taristusse ja pikaajalistesse kestlikesse projektidesse, millel on vaja kapitali laienemiseks ja töökohtade loomiseks. Üks kapitaliturgude liidu peamistest eesmärkidest on suurendada jaeinvestorite investeeringuid ja anda neile rohkem valikuvõimalusi, kasutades paremini ära Euroopa sääste. Selles mõttes on PEPP järgmine samm kapitaliturgude integratsiooni edendamisel, sest see toetab reaalmajanduse pikaajalist rahastamist, võttes arvesse pensionitoote pikaajalist olemust ja investeeringute jätkusuutlikkust.

(12)

Komisjon märkis oma 30. septembri 2015. aasta tegevuskavas kapitaliturgude liidu loomise kohta, et ta hindab sellise poliitikaraamistiku loomise võimalust, millega loodaks edukas lihtsate, tõhusate ja konkurentsivõimeliste erapensionide Euroopa turg, ning selgitab, kas selle turu toetamiseks on vaja ELi õigusakti.

(13)

Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2016. aasta resolutsioonis ELi finantsteenuste reguleerimise ülevaate ja probleemide kohta: mõju ja edasiliikumine tõhusama ja mõjusama ELi finantsalase õigusraamistiku ja kapitaliturgude liidu suunas (3) rõhutas Euroopa Parlament, et „soodustada tuleb sellise keskkonna loomist, mis stimuleerib finantstoodetega seotud innovatsiooni, suurendades mitmekesisust, andes kasu reaalmajandusele ja pakkudes täiendavaid stiimuleid investeeringuteks, ning mis võib aidata kaasa ka piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamisele, näiteks lihtsa ja läbipaistva ülesehitusega üleeuroopalise pensionitoote (PEPP) väljatöötamine“.

(14)

Euroopa Ülemkogu kutsus oma 28. juuni 2016. aasta järeldustes üles tegema kiireid ja otsustavaid edusamme, et tagada ettevõtjate jaoks kergem juurdepääs rahastamisele ja toetada investeeringuid reaalmajandusse, liikudes edasi kapitaliturgude liidu tegevuskavaga.

(15)

Komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatises „Kapitaliturgude liit – reformi kiirendamine“, teatas komisjon, et ta „kaalub ettepanekuid lihtsa, tõhusa ja konkurentsivõimelise ELi personaalse pensionitoote kohta ja et kaalumisel olevate variantide hulgas on ka võimalik seadusandlik ettepanek, mis võidakse võtta päevakorda 2017. aastal“.

(16)

Oma 8. juuni 2017. aasta teatises „Kapitaliturgude liidu tegevuskava vahehindamine“ teatas komisjon, et õigusakti ettepanek üleeuroopalise personaalse pensionitoote kohta on kavas esitada 2017. aasta juuni lõpuks ning et: „Akt paneb aluse ohutumale, ökonoomsemale ja läbipaistvamale taskukohaste ja vabatahtlike erapensionisäästude turule, mida saab hallata üleeuroopaliselt. See aitab vastata nende inimeste vajadustele, kes soovivad suurendada oma pensionisäästude piisavust, tegeleda demograafilise olukorraga, täiendada olemasolevaid pensionitooteid ja -skeeme ning toetada erapensionide kulutõhusust, pakkudes häid võimalusi erapensionide pikaajaliseks investeerimiseks.“

(17)

PEPPi väljatöötamine aitab kaasa pensioniks säästmise võimaluste laiendamisele, eelkõige liikuvate töötajate jaoks, ja liidu turu loomisele PEPPi pakkujate jaoks. See peaks siiski vaid täiendama riiklikke pensionisüsteeme.

(18)

Finantsalase haridusega saab parandada leibkondade teadlikkust sellest ja selle mõistmist, millised on vabatahtlike personaalsete pensionitoodete abil raha kogumise võimalused. Säästjatel peaks ühtlasi olema piisavad võimalused saada PEPPiga seotud riskidest ja omadustest täielik ülevaade.

(19)

PEPPi käsitlev õigusraamistik paneb aluse pensioniga seotud taskukohaste ja vabatahtlike investeeringute edukale turule, mida saab hallata üleeuroopaliselt. Olemasolevaid riiklikke ja tööandjapensioniskeeme ning -tooteid täiendades aitab see rahuldada nende inimeste vajadusi, kes soovivad suurendada oma pensionisäästude piisavust, võttes arvesse demograafilist olukorda ja tehes pikaajaliste investeeringute jaoks kättesaadavaks uue võimsa erakapitaliallika. Raamistik ei asenda ega ühtlusta olemasolevaid riiklikke personaalseid pensionitooteid või -skeeme, samuti ei mõjuta see olemasolevaid riiklikke ja tööandjapensioniskeeme ega -tooteid.

(20)

PEPP on tööandjapensionidest eraldiseisev pensionitoode, millega PEPPi säästja pensioniaega silmas pidades vabatahtlikult ühineb. Kuna PEPP peaks tagama pikaajalise kapitali akumulatsiooni, peaksid kapitali ennetähtaegse väljavõtmise võimalused olema piiratud ja selle eest võiks kohaldada leppetrahve.

(21)

Käesoleva määrusega ühtlustakse PEPPi põhiomadusi, mis on seotud selliste kesksete elementidega nagu turustamine, lepingute minimaalne sisu, investeerimispoliitika, teenusepakkuja vahetamine või teenuse piiriülene osutamine ja kaasaskantavus. Nende põhiomaduste ühtlustamine edendab võrdseid tingimusi kõigi personaalse pensioni pakkujate jaoks ning aitab kaasa kapitaliturgude liidu väljakujundamisele ja personaalsete pensionide siseturu integratsioonile. Selle tulemusena luuakse suures osas standarditud üleeuroopaline ja kõigis liikmesriikides kättesaadav toode, mis annab tarbijale võimaluse täielikult ära kasutada siseturu pakutavaid võimalusi, kuna ta saab oma pensioniõigused teise riiki üle viia, ja mis võimaldab valida suurema hulga erinevate, sealhulgas piiriüleste pakkujate hulgast. Kuna piiriülese pensioniteenuste osutamise ees on vähem tõkkeid, suurendab PEPP üleeuroopalist konkurentsi pensionipakkujate vahel ja tekitab mastaabisäästu, mis peaks tooma kasu ka säästjatele.

(22)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikkel 114 võimaldab vastu võtta õigusakte, milleks võivad olla nii määrused kui ka direktiivid. Eelistatud on määrust, kuna see on vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides. Seega võimaldaks määrus kiirendada PEPPi kasutuselevõttu ja aitaks tegeleda kiiremini vajadusega suurendada pensionisääste ja investeeringuid kapitaliturgude liidu raames. Käesoleva määrusega ühtlustatakse PEPPi põhiomadusi, mida ei tule reguleerida riigisiseste erinormidega, mistõttu käesoleval juhul näib määrus sobilikum kui direktiiv. Seevastu nende omaduste suhtes, mis ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse, nagu kogumisperioodile kehtivad tingimused, kohaldatakse riigisiseseid õigusnorme.

(23)

Käesoleva määrusega tuleks kehtestada PEPPide registreerimise, pakkumise, turustamise ja järelevalve ühtne normistik. PEPPide suhtes peaksid kehtima käesoleva määruse sätted, asjakohane liidu valdkondlik õigus ning ka vastavad delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid. Ühtlasi tuleks kohaldada seadusi, mille liikmesriigid on vastu võtnud liidu valdkondliku õiguse alusel. Kui küsimus ei ole juba hõlmatud käesoleva määruse või liidu valdkondliku õigusega, tuleks kohaldada asjaomaseid liikmesriikide seadusi. PEPPi suhtes tuleks kohaldada ka PEPPi säästja ja PEPPi pakkuja vahel sõlmitud lepingut („PEPPi leping“). PEPPi lepingus tuleks sätestada toote peamised omadused. Käesolev määrus ei tohiks piirata liidu rahvusvahelist eraõigust käsitlevate normide, eelkõige kohtualluvuse ja kohaldatava õigusega seotud normide kohaldamist. Käesolev määrus ei tohiks ka piirata liikmesriikide lepingu-, sotsiaal-, töö- ja maksuõiguse kohaldamist.

(24)

Käesolevas määruses tuleks selgelt sätestada, et PEPPi leping peab vastama kõikidele kohaldatavatele normidele. Ühtlasi tuleks PEPPi lepingus sätestada poolte õigused ja kohustused ning see peaks hõlmama toote põhiomadusi. PEPPi lepingu võib sõlmida ka PEPPi säästjate rühma, näiteks sõltumatu säästjate ühenduse esindaja, kes tegutseb nimetatud rühma nimel, tingimusel et seda tehakse kooskõlas käesoleva määruse ja kohaldatava riigisisese õigusega ning sellisel viisil ühinenud PEPPi säästjad saavad sama teavet ja nõuandeid kui PEPPi säästjad, kes sõlmivad PEPPi lepingu kas otse PEPPi pakkujaga või PEPPi turustaja vahendusel.

(25)

PEPPi pakkujatel peaks olema juurdepääs kogu liidu turule üheainsa tooteregistreeringu alusel, milleks antakse luba ühtsele normistikule tuginedes. Nimetuse „PEPP“ all toote turustamiseks peaksid taotluse esitanud PEPPi pakkujad taotlema registreerimist oma riigi pädevatelt asutustelt. Käesolev määrus ei takista sellise olemasoleva personaalse pensionitoote registreerimist, mis vastab käesolevas määruses sätestatud tingimustele. Pädevad asutused peaksid võtma vastu registreerimisotsuse, kui taotlev PEPPi pakkuja on esitanud kogu vajaliku teabe ja kui on olemas sobiv kord käesoleva määruse nõuete täitmiseks. Pärast seda, kui pädevad asutused on teinud registreerimise kohta otsuse, peaksid nad sellest teavitama Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (EIOPA), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010, (4) et registreerida PEPPi pakkuja ja PEPP avalikus keskregistris. Selline registreerimine peaks kehtima kogu liidus. Selleks et tagada tõhus järelevalve käesolevas määruses sätestatud ühtsete nõuete täitmise üle, tuleks kohasel juhul viivitamata teavitada pädevaid asutusi ja EIOPAt kõigist hilisematest muudatustest registreerimise käigus esitatud teabes ja dokumentides.

(26)

EIOPA peaks looma avaliku keskregistri, mis sisaldab teavet liidus registreeritud ning liidus pakutavate ja turustatavate PEPPide ja PEPPi pakkujate kohta ning loetelu liikmesriikidest, kus PEPPi pakutakse. Kui PEPPi pakkuja ei turusta PEPPe ühe konkreetse liikmesriigi territooriumil, kuid on suuteline avama sellele liikmesriigile allkonto, et tagada oma PEPPi klientide jaoks kaasaskantavus, peaks selles registris sisalduma ka teave nende liikmesriikide kohta, mille jaoks PEPPi pakkuja allkontosid võimaldab.

(27)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/2341 (5) osutatud tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse korraldamise ja reguleerimise viis erineb liikmesriigiti olulisel määral. Mõnes liikmesriigis on neil asutustel lubatud tegelda üksnes tööandjapensioni kogumisega, samas kui teistes liikmesriikides on neil asutustel, sealhulgas tegevusloa saanud juriidilistel isikutel, kes vastutavad pensioniasutuste haldamise eest ja tegutsevad pensioniasutuste nimel, kui liikmesriigi õiguse kohaselt ei ole pensioniasutused juriidilised isikud, lubatud tegelda tööandjapensioni- ja personaalsete pensioniskeemidega. See on põhjustanud mitte ainult tööandja kogumispensioni asutuste erineva organisatsioonilise struktuuri, vaid ka erineva järelevalve riiklikul tasandil. Eelkõige on tööandjapensioni ja personaalse pensioni pakkumise tegevusloaga tööandja kogumispensioni asutuste usaldatavusnõuete täitmise üle järelevalve ulatuslikum kui neil tööandja kogumispensioni asutustel, millel on üksnes tööandjapensioni pakkumise tegevusluba.

Selleks et finantsstabiilsust mitte ohtu seada ning võtta arvesse erinevat organisatsioonilist struktuuri ja järelevalvet, tuleks PEPPi pakkumise õigus anda vaid neile tööandja kogumispensioni asutustele, millel on riigisisese õiguse alusel lubatud samuti pakkuda personaalseid pensionitooteid ja mille üle tehakse järelevalvet. Ühtlasi tuleks finantsstabiilsuse tagamiseks hoida kõiki PEPPi ärivaldkonnale vastavaid varasid ja kohustusi eraldi, nii et neid ei ole võimalik üle kanda asutuse muusse kogumispensionide ärivaldkonda. PEPPe pakkuvad tööandja kogumispensioni asutused peaksid samuti igal ajal järgima direktiivis (EL) 2016/2341 sätestatud asjakohaseid standardeid, sealhulgas üksikasjalikumaid investeerimisnorme, mille on kehtestanud liikmesriigid, kus nad on registreeritud või tegevusloa saanud kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/2341 kõnealuse direktiivi ülevõtmisel, ning juhtimissüsteemi käsitlevaid norme. Kui käesolevas määruses sätestatakse rangemad normid, tuleb nagu ka teiste PEPPi pakkujate puhul kohaldada selliseid norme.

(28)

Ühtne PEPPi pass tagab siseturu loomise PEPPidele.

(29)

PEPPi pakkujatel peaks olema võimalik turustada nii PEPPe, mille nad on välja töötanud kui neid mida nad ei ole ise välja töötanud, tingimusel et need on kooskõlas asjaomase valdkondliku õigusega. PEPPi turustajatel peaks olema õigus turustada PEPPe, mida nad ei ole ise välja töötanud. PEPPi turustajad peaksid turustama ainult neid tooteid, mille kohta neil on vastavalt asjaomasele valdkondlikule õigusele piisavad teadmised ja pädevus.

(30)

Enne PEPPi lepingu sõlmimist peaksid PEPPi pakkujad või PEPPi turustajad andma potentsiaalsetele PEPPi säästjatele nõu, võttes arvesse pensionitoote pikaajalist olemust, PEPPi säästja konkreetseid nõudmisi ja vajadusi ning toote piiratud tagastatavust. Eelkõige peaks nõustamise eesmärk olema teavitada PEPPi säästjat investeerimisvariantide omadustest, kapitalikaitse tasemest ja väljamaksete liikidest.

(31)

PEPPi pakkujad võivad teenuste osutamise vabaduse või asutamisvabaduse alusel PEPPe pakkuda ja PEPPi turustajad võivad turustada PEPPe vastuvõtva liikmesriigi territooriumil pärast seda, kui nad on kõnealuse liikmesriigi jaoks allkonto avanud. Selleks et tagada teenuste hea kvaliteet ja tõhus tarbijakaitse, peaksid päritoluliikmesriigid ja vastuvõtvad liikmesriigid tegema käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise tagamisel tihedat koostööd. Juhul kui PEPPi pakkuja ja PEPPi turustaja tegutseb teenuste osutamise vabadust kasutades eri liikmesriikides, peaksid käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise tagamise eest vastutama päritoluliikmesriigi pädevad asutused, kuna nad on PEPPi pakkujaga tihedamalt seotud. Et tagada vastutuse õiglane jaotus päritolu- ja vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste vahel, peaksid vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused juhul, kui nad saavad teada oma territooriumil toimunud kohustuste rikkumisest, teatama sellest päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele, kes peaksid siis olema kohustatud võtma asjakohaseid meetmeid. Lisaks peaks vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel olema õigus sekkuda, kui päritoluliikmesriigi pädevad asutused ei võta asjakohaseid meetmeid või kui võetud meetmed ei ole piisavad.

(32)

Liikmesriikide pädevate asutuste käsutuses peaksid olema kõik vahendid, mis on vajalikud, et tagada PEPPi pakkujate ja PEPPi turustajate nõuetekohane tegutsemine kogu liidus, toimugu see siis asutamisvabaduse või teenuste osutamise vabaduse alusel. Tõhusa järelevalve tagamiseks peaksid kõik pädevate asutuste meetmed olema proportsionaalsed konkreetse pakkuja või turustaja tegevusest tuleneva riski laadi, ulatuse ja keerukusega.

(33)

PEPPide üleeuroopalist mõõdet saab arendada nii pakkuja tasandil, kuna see annab talle võimalusi piiriüleseks tegevuseks, kui ka PEPPi säästja tasandil toote kaasaskantavuse ja vahetamisteenuse kaudu, mis aitab kaasa nende isikute personaalpensioniõiguste kaitsele, kes kasutavad ELi toimimise lepingu artiklite 21 ja 45 kohast vaba liikumise õigust. Kaasaskantavus tähendab muu hulgas seda, et muusse liikmesriiki koliv PEPPi säästja ei vaheta PEPPi pakkujat, samal ajal kui PEPPi pakkuja vahetamisega ei kaasne ilmtingimata elukoha muutust.

(34)

PEPP peaks hõlmama riigipõhiseid allkontosid, mille suhtes kohaldatakse personaalse pensionitoote tingimusi, mis võimaldavad rakendada PEPPi sisse- või väljamaksete suhtes soodustusi, kui need on olemas selles liikmesriigis, kus PEPPi pakkuja allkonto kättesaadavaks teeb. Allkontot tuleks kasutada kogumisperioodi jooksul tehtud sissemaksete ja väljamaksete perioodil tehtud väljamaksete kajastamiseks kooskõlas selle liikmesriigi õigusega, kus allkonto on avatud. PEPPi säästja tasandil tuleks esimene allkonto luua PEPPi lepingu sõlmimisel.

(35)

Selleks et tagada PEPPi pakkujatele sujuv üleminek, peaks kohustus pakkuda PEPPe, mis sisaldavad vähemalt kahe liikmesriigi jaoks allkontosid, hakkama kehtima kolm aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva. PEPPi säästjate võimaliku eksitamise vältimiseks peaks PEPPi pakkuja PEPPe esmakordselt turule tuues esitama teabe nende allkontode kohta, mis on kohe kättesaadavad. Kui PEPPi säästja kolib teise liikmesriiki ja kui selle liikmesriigi jaoks allkontot ei ole, peaks PEPPi pakkuja võimaldama PEPPi säästjal viivitamata tasuta üle minna teise PEPPi pakkuja juurde, kes pakub selle liikmesriigi jaoks allkontot. PEPPi säästja võib ka jätkata sissemaksete tegemist allkontole, kuhu ta enne elukoha muutmist sissemakseid tegi.

(36)

PEPPi kui pensionitoote pikaajalist olemust ja kaasnevat halduskoormust arvesse võttes peaksid PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad andma tulevastele PEPPi säästjatele ja PEPPi pensionisaajatele selget, lihtsasti mõistetavat ja piisavat teavet, et aidata neil pensioni kohta otsuseid teha. Selsamal põhjusel peaksid PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad tagama ka, et PEPPi eri etapid, sealhulgas nii lepingu sõlmimise eelne periood, lepingu sõlmimine, kogumisperiood (sealhulgas eelpension) kui ka väljamaksete periood, oleksid läbipaistvad. Eriti tuleks anda teavet kogunenud pensioninõuete, PEPPi pensionimaksete prognoositud suuruse, riskide ja tagatiste, keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite arvessevõtmise ning kulude kohta. Kui PEPPi pensionimaksete prognoositud suurus põhineb majandusstsenaariumidel, peaks nimetatud teave hõlmama ka parima hinnangu kohast stsenaariumi ja ebasoodsat stsenaariumi, mis peaks olema äärmuslik, kuid realistlik.

(37)

Enne PEPPi lepingu sõlmimist tuleks tulevastele PEPPi säästjatele anda kogu vajalik teave, et nad saaksid teha teadlikke valikuid. Enne PEPPi lepingu sõlmimist tuleks täpsustada pensionile jäämisega seotud nõudmisi ja vajadusi ning anda nõu.

(38)

Toodete optimaalse läbipaistvuse tagamiseks peaksid PEPPi pakkujad enne seda, kui kõnealuseid PEPPe on võimalik PEPPi säästjatele müüa, koostama dokumendi (PEPPi põhiteabedokument), mis sisaldab põhiteavet nende välja töötatud PEPPide kohta. Samuti peaksid nad vastutama PEPPi põhiteabedokumendi täpsuse eest. PEPPi põhiteabedokument peaks asendama ja muutma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014 (6) kohast kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete põhiteabedokumenti, mida ei tule seetõttu PEPPi kohta esitada. Põhi-PEPPi kohta tuleks koostada eraldi PEPPi põhiteabedokument. Kui PEPPi pakkuja pakub alternatiivseid investeerimisvõimalusi, tuleks esitada ka alternatiivsete investeerimisvõimaluste kohta üldine põhiteabedokument, mis võib sisaldada ka viiteid muudele dokumentidele. Teise võimalusena, juhul kui vajalikku teavet alternatiivsete investeerimisvariantide kohta ei ole võimalik esitada ühesainsas eraldiseisvas põhiteabedokumendis, tuleks iga alternatiivse investeerimisvariandi kohta esitada eraldi põhiteabedokument. See peaks siiski nii olema ainult juhul, kui alternatiivsete investeerimisvariantide kohta üldise põhiteabedokumendi esitamine ei oleks PEPPi klientide huvides. Seega, kui pädevad asutused hindavad PEPPi põhiteabedokumendi vastavust käesolevale määrusele, peaksid nad tagama eri investeerimisvariantide optimaalse võrreldavuse, võttes eriti arvesse ajakohaseid teadmisi käitumisanalüüside kohta, et vältida teabe esitamisest tulenevat kognitiivset erapoolikust.

(39)

Põhiteabedokumentide laialdase levitamise ja kättesaadavuse tagamiseks tuleks käesolevas määruses sätestada, et PEPPi pakkuja avaldab PEPPi põhiteabedokumendid oma veebisaidil. PEPPi pakkuja peaks avaldama PEPPi põhiteabedokumendi iga liikmesriigi kohta, kus PEPPi turustatakse teenuste osutamise vabaduse või asutamisvabaduse alusel, ning see sisaldab konkreetset teavet kogumisperioodi ja väljamaksete perioodi tingimuste kohta selles liikmesriigis.

(40)

Personaalsete pensionitoodete kalkulaatorid on liikmesriikides juba väljatöötamisel. Selleks aga, et kalkulaatorid oleksid tarbijatele võimalikult suureks abiks, peaksid need hõlmama ka eri PEPPi pakkujate kulusid ja teenustasusid koos vahendajate ja muude investeerimisahelas osalejate täiendavate kulude või teenustasudega, mida PEPPi pakkujad ei ole juba sisse arvestanud.

(41)

Üksikasju seoses teabega, mis tuleb esitada PEPPi põhiteabedokumentides, ja selle teabe esitusviisi tuleks veelgi ühtlustada regulatiivsete tehniliste standarditega, võttes arvesse juba tehtud ja käimasolevaid tarbijakäitumise uuringuid, sealhulgas selliste uuringute tulemusi, milles käsitletakse tarbijatele teabe esitamise eri viiside tulemuslikkust. Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu regulatiivsed tehnilised standardid. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud peaks välja töötama EIOPA pärast konsulteerimist teiste Euroopa järelevalveasutustega –Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (7) asutatud Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) (EBA) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (8) asutatud Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA), kui see on asjakohane, samuti Euroopa Keskpanga, pädevate asutuste ning pärast käesoleva määrusega ettenähtud tarbija- ja tootjauuringute läbiviimist, täpsustades PEPPi põhiteabedokumendis esitatava teabe üksikasjad ja esitamise viisi; PEPPi põhiteabedokumendi läbivaatamise ja muutmise tingimused; PEPPi põhiteabedokumendi esitamise nõudele vastamise tingimused; prognoositavate pensionimaksete eelduste kindlaksmääramise reeglid; PEPPi pensionihüvitise teatises sisalduva teabe esitamise üksikasjad ning riskimaandamise tehnikatele esitatavad miinimumnõuded. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel peaks EIOPA võtma arvesse mitmesuguseid võimalikke PEPPide liike, PEPPide pikaajalisust, PEPPi säästjate suutlikkust ja PEPPide omadusi. Enne regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude esitamist komisjonile tuleks korraldada tegelike andmetega tarbija- ja tootjauuringud, kui see on kohaldatav. Komisjon peaks need regulatiivsed tehnilised standardid võtma vastu delegeeritud aktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14. Komisjonile tuleks samuti anda õigus võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid, mille on väljatöötanud EIOPA, et täpsustada koostöö ja teabe vahetamise üksikasjad; võrdlemist võimaldaval viisil teabe standardvormis esitamine nõuded ning pärast teiste Euroopa järelevalveasutuste ja pädevate asutustega konsulteerimist ning teenusharupoolset testimist, järelevalvealase aruandluse vormid, rakendusaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ja määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 15.

(42)

PEPPi põhiteabedokument peaks olema selgelt eristatav ja eraldatud reklaammaterjalist.

(43)

PEPPi pakkujad peaksid koostama PEPPi säästjatele PEPPi pensionihüvitise teatise, mis annaks neile kõige olulisema isikukohase ja üldise teabe PEPPi kohta ning tagaks teabe ajakohasuse. PEPPi pensionihüvitise teatis peaks olema selge ja kõikehõlmav ning sisaldama asjakohast teavet, et lihtsustada aja jooksul ja eri pensionitoodetesse kogunenud pensioninõuete mõistmist ja hõlbustada tööjõu liikumist. PEPPi pensionihüvitise teatis peaks samuti sisaldama põhiteavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritega seotud investeerimispoliitika kohta ning selles tuleks ära märkida, millal ja kuidas PEPPi säästjad saavad lisateavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite arvesse võtmise kohta. PEPPi säästjale tuleks igal aastal esitada PEPPi pensionihüvitise teatis.

(44)

PEPPi pakkujad peaksid PEPPi säästjaid teavitama saabuvast väljamaksete perioodi algusest, väljamaksete võimalikest liikidest ja väljamaksete liigi muutmise võimalusest kaks kuud enne kuupäeva, mil PEPPi säästjatel on võimalik muuta väljamakse liiki. Kui on avatud rohkem kui üks allkonto, tuleks PEPPi säästjat teavitada iga allkonto võimalikust väljamaksete tegemise perioodi algusest.

(45)

Väljamaksete tegemise perioodil peaksid PEPPi pensionisaajad saama teavet oma PEPPi väljamaksete ja nende tegemise võimalike viiside kohta. See on eriti tähtis siis, kui PEPPi pensionisaaja kannab märkimisväärse osa investeerimisriskist väljamaksete tegemise ajal.

(46)

PEPPi säästjate ja PEPPi pensionisaajate õiguste piisavaks kaitsmiseks peaksid PEPPi pakkujad saama valida varade sellise paigutuse, mis sobib nende kohustuste, sealhulgas pikaajaliste kohustuste täpse laadi ja kestusega kõige paremini. Seega on vaja tõhusat järelevalvet ning samuti tuleks investeerimisnõuete puhul kasutada lähenemist, mis annab PEPPi pakkujatele küllaldase paindlikkuse kõige turvalisema ja tõhusama investeerimispoliitika määramiseks, kohustades neid samas tegutsema ettevaatusega ja PEPPi säästjate parimates pikaajalistes huvides. Ettevaatuse põhimõte nõuab seega PEPPi pakkuja kliendistruktuurile kohandatud investeerimispoliitikat.

(47)

Võttes kapitaliinvesteeringute aluspõhimõtteks mõistlikkuse põhimõtte ja võimaldades PEPPi pakkujatel tegutseda piiriüleselt, soodustatakse säästude suunamist personaalse pensioni kogumisse, aidates seeläbi kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele arengule. Mõistlikkuse põhimõtte kohaselt tuleks selgelt arvesse võtta ka keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite osa investeerimisprotsessis.

(48)

Käesoleva määrusega tuleks tagada PEPPi pakkujatele nõuetekohasel tasemel investeerimisvabadus. Kuna PEPPi pakkujad on väga pikaajalised investeerijad, kelle likviidsusrisk on väike, siis võivad nad aidata kaasa kapitaliturgude liidu edasiarendamisele, investeerides ettevaatuspõhimõtet järgides mittelikviidsesse varasse, nagu aktsiad, ja muudesse pikaajalise majandusprofiiliga instrumentidesse, millega ei kaubelda reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides või organiseeritud kauplemissüsteemides. Lisaks võivad nad saada kasu rahvusvahelise mitmekesistamise eelistest. Jäädes kooskõlla mõistlikkuse põhimõttega, mille eesmärk on kaitsta PEPPi säästjate ja PEPPi pensionisaajate huve, ei tohiks niisiis piirata investeerimist aktsiatesse, mis on nomineeritud muus vääringus kui kohustused, ja muudesse instrumentidesse, millel on pikaajaline majanduslik profiil ja millega ei kaubelda reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides ega organiseeritud kauplemissüsteemides, välja arvatud usaldatavusnõuetega põhjendatud juhtudel.

(49)

Kapitaliturgude liidu süvendamise kontekstis on pikaajalise majandusprofiiliga instrumentide mõiste lai. Sellised instrumendid on väärtpaberid, mida ei ole võimalik vabalt võõrandada, ja seetõttu puudub nende puhul juurdepääs järelturu likviidsusele. Sageli eeldavad need tähtajaliste kohustuste võtmist, mis piiravad nende turustatavust, ning hõlmavad osalusi ja võlainstrumente börsil noteerimata äriühingutes ning neile antud laene. Börsil noteerimata äriühingud hõlmavad taristuprojekte, börsil noteerimata äriühinguid, kes soovivad oma tegevust laiendada, ja kinnisvara või muud vara, mis võiks sobida pikaajalise investeerimise eesmärgil. Vähese süsinikdioksiidiheitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliste taristuprojektide puhul on sageli tegemist noteerimata varaga, mis sõltub projekti rahastamiseks antavatest pikaajalistest laenudest. Võttes arvesse PEPPi pakkujate kohustuste pikaajalist iseloomu, kutsutakse neid üles paigutama küllaldast osa oma varaportfellist jätkusuutlikesse investeeringutesse reaalmajandusse, mis annavad pikaajalist majanduslikku kasu, ennekõike taristuprojektidesse ja -ettevõtetesse.

(50)

PEPPi pakkujate investeerimispoliitika ja riskijuhtimissüsteemide jaoks on olulised keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid. PEPPi pakkujaid tuleks üles kutsuda kaaluma kõnealuseid tegureid investeerimisotsuste tegemisel ja arvestama selliste tegurite osa oma riskijuhtimissüsteemides, et vältida kasutamiskõlbmatut vara. Teave keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta peaks olema kättesaadav EIOPA-le, pädevatele asutustele ja PEPPi säästjatele.

(51)

Üks PEPPide reguleerimise eesmärke on luua turvaline ja kulutõhus pensionisäästmistoode. Kuna personaalsete pensionitoodetega seotud investeeringud on pikaajalised, tuleks erilist tähelepanu pöörata vara paigutamise pikaajalistele tagajärgedele. Eelkõige tuleks arvesse võtta keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid. PEPPi sääste tuleks investeerida, võttes arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid, näiteks kliimamuutusi käsitlevas Pariisi kokkuleppes sätestatud liidu kliimaeesmärke ja kestliku arengu eesmärke, ÜRO kestliku arengu eesmärke ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid.

(52)

Mõistlikkuse põhimõttega kooskõlas oleva investeerimispoliitika väljaarendamise kohustuse täitmise tagamisel ei tohiks PEPPi pakkujatel olla võimalik investeerida maksualast koostööd mittetegevatesse jurisdiktsioonidesse, mis on loetletud kohaldatavates nõukogu järeldustes maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetelu kohta, ega suure riskiga kolmandasse riiki, kus esineb strateegilisi puudusi, mis on tuvastatud vastavalt kohaldatavale komisjoni delegeeritud määrusele, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (9) artikli 9 alusel.

(53)

Arvestades PEPPi pikaajalist eesmärki kindlustada pensionipõlv, tuleks PEPPi säästjatele tagatud investeerimisvariantide piiritlemisel hõlmata elemendid, mis võimaldaksid investoritel teha investeerimisotsuseid, sealhulgas selliste investeerimisvariantide arv, mille seast nad saavad valida. Pärast PEPPiga liitumist peaks PEPPi säästjal olema võimalus muuta oma algset valikut, kui PEPPiga liitumisest või investeerimisvariandi hilisema muutmise korral selle viimasest muutmisest on möödunud vähemalt viis aastat, nii et samal ajal on tagatud pakkujate pikaajalise investeerimisstrateegia stabiilsus ja ka investorite kaitse. PEPPi pakkuja ise peaks siiski saama lubada PEPPi säästjal muuta valitud investeerimisvarianti sagedamini.

(54)

Põhi-PEPP peaks olema turvaline toode ja peaks olema investeerimise standardvariant. See võiks olla kas riskimaandamismeede, mis on kooskõlas eesmärgiga võimaldada PEPPi säästjal kapital tagasi saada, või garantii investeeritud kapitalile. Riskimaandamismeede, mis on kooskõlas eesmärgiga võimaldada PEPPi säästjal kapitali tagasi saada, võib olla konservatiivne investeerimisstrateegia või elutsükli strateegia, mis aja jooksul vähendab järk-järgult üldist riskipositsiooni. Investeerimise standardvariandi raames antud tagatised peaksid katma vähemalt kogumisperioodi jooksul tehtud sissemaksed pärast kõikide kulude ja teenustasude mahaarvamist. Garantiid võiksid katta ka kulusid ja tasusid ning need võiksid ette näha inflatsiooni täieliku või osalise katmise. Investeeritud kapital peaks olema tagatud väljamaksete tegemise perioodi alguses ja väljamaksete tegemise perioodil, kui see on asjakohane.

(55)

PEPPi säästjate kulutõhususe ja piisava tootluse tagamiseks peaksid põhi-PEPPi kulud ja tasud piirduma kindlaksmääratud protsendimääraga kogunenud kapitalist. Kuigi nimetatud piirmäär peaks olema 1 % kogutud kapitalist, oleks asjakohane täpsustada, millist liiki kulusid ja tasusid tuleb regulatiivsete tehniliste standardite alusel arvesse võtta, et tagada eri PEPPi pakkujatele ja eri liiki PEPPidele, millel kulude ja tasude struktuur on erinev, võrdsed tingimused. Komisjonile tuleks anda õigus kõnealused regulatiivsed tehnilised standardid, mille peaks välja töötama EIOPA, vastu võtta. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu koostamisel peaks EIOPA võtma eelkõige arvesse PEPPi pikaajalisust, PEPPide eri liike ja nende konkreetsetest omadustest tulenevate kuludega seotud tegureid, et tagada eri PEPPi pakkujate ja nende toodete õiglane ja võrdne kohtlemine, võttes samas arvesse põhi-PEPPi olemust lihtsa, kulutõhusa ja läbipaistva tootena, mis tagab tegelikult piisava pikaajalise investeerimistulu. Selleks et säiliks pensionitoote pikaajaline olemus, tuleks hoolikalt hinnata väljamakse liiki eelkõige eluaegse annuiteedi puhul. Selle raames peaks EIOPA võtma nõuetekohaselt arvesse kulude ja tasude struktuuri, et tagada kapitaligarantiid võimaldavatele PEPPi pakkujatele teiste pakkujatega võrdsed tingimused. Ühtlasi tuleks kulude ja tasude protsendimäärad korrapäraselt läbi vaadata, et tagada edaspidigi nende asjakohasus, võttes arvesse kulude taseme muutusi. Komisjon peaks need regulatiivsed tehnilised standardid võtma vastu delegeeritud õigusaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

Selleks et tagada jätkuv kulutõhusus ja kaitsta PEPPi kliente liiga koormavate kulustruktuuride eest, tuleks komisjonile anda õigus kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 võtta vastu õigusakte, millega muudetakse protsendimäära, võttes arvesse selle läbivaatamisi, eelkõige tegelike kulude ja teenustasude suurust ja muutusi ning kulude ülempiiri mõju PEPPide kättesaadavusele ja eri tüüpi PEPPide pakkujate asjakohasele turulepääsule.

(56)

Pädevad asutused peaksid kasutama oma volitusi, et kaitsta esmase eesmärgina PEPPi säästjate ja PEPPi pensionisaajate ning PEPPi pakkujate stabiilsust ja kindlust.

(57)

Kui PEPPi pakkuja on tööandja kogumispensioni asutus või ELi alternatiivse investeerimisfondi valitseja („AIFi valitseja“), peaks ta määrama PEPPi pakkumise äritegevusele vastavate varade hoidmiseks depositooriumi. Depositooriumina tegutseva üksuse ja tema ülesannete suhtes on vaja täiendavaid kaitsemeetmeid, kuna praegu depositooriumidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL (10) sätestatud reeglid kehtivad fondidele, mida turustatakse üksnes kutselistele investoritele, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/760 (11) kohased Euroopa pikaajalised investeerimisfondid, mida turustatakse jaeinvestoritele, ning tööandja kogumispensioni asutuste suhtes kohaldatav valdkondlik õigus ei nõua kõikidel juhtudel depositooriumi määramist. Selleks et tagada investorite kaitse kõrgeim tase PEPPi pakkumise äritegevusele vastavate varade hoidmisel, on käesoleva määrusega nõutav, et PEPPe pakkuvad tööandja kogumispensioni asutused ja ELi AIFide valitsejad järgiksid depositooriumi määramisel, selle ülesannete ja kontrollikohustuste täitmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (12).

(58)

Selleks, et võita PEPPi säästjate usaldus ja võimaldada neil teha teadlikke valikuid, on väga oluline kulude ja tasude läbipaistvus ja õiglus. Järelikult peaksid läbipaistmatud hinnakujunduse meetodid olema keelatud.

(59)

Selleks et täita käesolevas määruses sätestatud eesmärke, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse EIOPA ja pädevate asutuste sekkumisvolituste kasutamise tingimused ning EIOPA kohaldatavad kriteeriumid ja tegurid, et teha kindlaks, millal on tegemist PEPPi säästja kaitsmise olulise küsimusega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (13) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(60)

Ilma et see piiraks PEPPi klientide õigust esitada hagi kohtule, tuleks PEPPi pakkujate või PEPPi turustajate ja PEPPi klientide jaoks kehtestada hõlpsat osavõttu võimaldavad, asjakohased, sõltumatud, erapooletud, läbipaistvad ja tulemuslikud menetlused vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks, et lahendada käesolevas määruses sätestatud õigustest ja kohustustest tulenevaid vaidlusi.

(61)

Tõhusa ja tulemusliku vaidluste lahendamise menetluse kehtestamise eesmärgil peaksid PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad kehtestama tulemusliku kaebuste lahendamise menetluse, millest saavad juhinduda nende kliendid enne, kui vaidlus antakse lahendamiseks kohtuvälise menetluse kaudu või kohtule. Kaebuste lahendamise menetluse puhul tuleks sätestada lühike ja selge tähtaeg, mille jooksul PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja peaks kaebusele vastama. Vaidluste kohtuvälise lahendamise organitel peaks olema piisav suutlikkus osaleda asjakohasel ja tõhusal viisil piiriüleses koostöös seoses käesolevast määrusest tulenevaid õigusi ja kohustusi käsitlevate vaidlustega.

(62)

Selleks et leida investeeringute jaoks paremad tingimused ja stimuleerida konkurentsi PEPPi pakkujate vahel, peaks PEPPi säästjatel olema õigus vahetada kogumisperioodil oma PEPPi pakkuja teise PEPPi pakkuja vastu, kes asub samas või muus liikmesriigis, ning menetlus selleks peaks olema selge, kiire ja turvaline. PEPPi pakkujad ei peaks olema kohustatud osutama PEPPide vahetamise teenust, kui säästjad saavad väljamakseid eluaegse annuiteedi vormis. Vahetamise käigus peaks üleandev PEPPi pakkuja kandma vastavad summad või vajaduse korral mitterahalised sissemaksed PEPPi kontolt üle ja konto sulgema. PEPPi säästja peaks uue PEPPi konto avamiseks sõlmima vastuvõtva PEPPi pakkujaga lepingu. Uuel PEPPi kontol peaks olema sama allkontode struktuur kui eelmisel PEPPi kontol.

(63)

PEPPi säästjad võivad vahetamisteenuse kasutamise ajal otsustada vara üle anda üksnes juhul, kui vahetus toimub selliste PEPPi pakkujate vahel nagu investeerimisühingud või muud aktsepteeritud täiendava loa saanud pakkujad, kes tegelevad PEPPi säästjate portfelli valitsemisega. Sellisel juhul on vajalik vastuvõtva pakkuja kirjalik nõusolek. Kui tegemist on ühisinvesteeringute haldamisega, ei ole vahetamisel võimalik kasutada vara vahetamist, kuna PEPPi säästjate vara ei ole eraldatud.

(64)

Vahetamine peaks olema PEPPi säästja jaoks lihtne. Vastuvõttev PEPPi pakkuja peaks seega vastutama menetluse algatamise ja haldamise eest PEPPi säästja nimel ja tema taotlusel. PEPPi pakkujatel peaks olema võimalik rakendada pakkuja vahetamise teenuse kujundamisel täiendavaid võtteid, näiteks tehnilisi lahendusi. Arvestades, et toode on üleeuroopaline, peaks PEPPi säästjatel olema võimalik pakkujat viivitamata tasuta vahetada, kui liikmesriigis, kuhu PEPPi säästja elama asub, riigipõhist allkontot ei pakuta.

(65)

Enne vahetamiseks loa andmist tuleks PEPPi säästjat teavitada kõigist vahetamiseks vajalikest menetluse etappidest ja kuludest, et PEPPi säästjal oleks võimalik teha vahetamisteenuse kohta teadlik otsus.

(66)

Edukaks vahetamiseks on vaja üleandva PEPPi pakkuja koostööd. Seega peaks üleandev PEPPi pakkuja andma vastuvõtvale PEPPi pakkujale kogu teabe, mis on vajalik maksete taaskäivitamiseks teisel PEPPi kontol. Selline teave ei tohiks siiski hõlmata rohkemat, kui on vaja vahetamise teoks saamiseks.

(67)

PEPPi säästjad ei tohiks kanda finantskahju ega kulusid või intresse, mis on tekkinud kummagi vahetamises osaleva PEPPi pakkuja vigade tõttu. Eelkõige ei tohiks PEPPi säästjad kanda finantskahju, mis tekib lisatasude, intresside või muude kulude, samuti trahvide või karistusmaksete tõttu, või mis tahes liiki finantskahju, mis tekib vahetamise hilinenud teostamise tõttu. Kuna väljamaksete perioodi alguses ja väljamaksete perioodi jooksul tuleks tagada kapitalikaitse, ei peaks üleandev PEPPi pakkuja olema kohustatud tagama kapitalikaitset ega garantiid pakkuja vahetamise hetkel. PEPPi pakkuja võib ka otsustada tagada kapitalikaitse või anda garantii vahetamise hetkel.

(68)

PEPPi säästjatel peaks olema enne vahetamisteenuse kasutamist võimalus teha teadlik valik. Vastuvõttev PEPPi pakkuja peaks järgima kõiki turustamise ja teabega seotud nõudeid, sealhulgas esitama PEPPi põhiteabedokumendi, andma nõu ja piisavat teavet vahetamisteenusega seotud kulude ja võimaliku ebasoodsa mõju kohta kapitalikaitsele, kui vahetatakse garantiiga PEPPi. Üleandva PEPPi pakkuja võetavad vahetamistasud peaksid jääma suurusjärku, mis ei takista liikuvust ega ületa mingil juhul 0,5 % ülevkantavast summast või üleantava vara rahalisest väärtusest.

(69)

PEPPi säästjatel peaks PEPPiga liitumisel ja uue allkonto avamise korral olema vabadus otsustada maksevormi üle, mille nad väljamaksete tegemise ajal valivad (annuiteet, ühekordne makse või muu), ent seejärel peaks neil olema võimalik oma valikut üks aasta enne väljamaksete perioodi algust, väljamaksete perioodi alustamise korral ja pakkuja vahetamise ajal muuta, et valitud väljamaksevorm sobiks kõige paremini nende vajadustega, kui nad lähenevad pensionieale. Kui PEPPi pakkuja teeb kättesaadavaks rohkem kui ühe väljamaksete liigi, peaks PEPPi säästjal olema võimalik valida iga PEPPi konto allkonto suhtes erineva väljamaksmise võimaluse.

(70)

PEPPi pakkujatel peaks olema lubatud pakkuda PEPPi säästjatele laia valikut erinevaid väljamaksevorme. See lähenemisviis võimaldaks saavutada PEPPide kiirema kasutuselevõtu eesmärgi, kuna PEPPi säästjatele tagatakse suurem paindlikkus ja laiem valik. See võimaldaks pakkujatel töötada oma PEPPid välja kõige kulutõhusamal viisil. See on muude liidu poliitikavaldkondadega kooskõlas ja poliitiliselt teostatav, kuna nii jääb liikmesriikidele küllaldane paindlikkus otsustada selle üle, milliseid väljamaksevorme nad otsustavad soodustada. Vastavalt pensionitoote pikaajalisele olemusele peaks liikmesriikidel olema võimalik võtta vastu meetmeid, millega eelistatakse teatavat vormi väljamakseid, näiteks kehtestades ühekordsete maksete piirmäärad, et veelgi soodustada eluaegse annuiteedi ja tagasimaksete kasutamist.

(71)

PEPPi üleeuroopalist olemust arvesse võttes on vaja tagada PEPPi säästjate järjepidev kõrgetasemeline kaitse kogu siseturul. Selleks et rikkumiste vastu tulemuslikult võidelda ja hoida ära tarbijatele kahju tekitamist, on vaja asjakohaseid vahendeid. Seepärast tuleks lisaks EIOPA-le ja pädevatele asutustele antud volitustele võtta kasutusele selge kord, millega keelatakse või piiratakse mis tahes PEPPi turustamist, levitamist või müüki, mis võib tekitada PEPPi säästjale tõsiseid probleeme, sealhulgas seoses pensionitoote pikaajalise olemusega, finantsturgude nõuetekohase toimimise ja terviklikkusega või kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsusega, ning EIOPA-le tuleks anda asjakohased koordineerimise ja eriolukordade lahendamise volitused.

EIOPA volitused peaksid põhinema määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 9 lõikel 5, et tagada selliste sekkumismehhanismide kohaldamine juhul, kui on suuri probleeme PEPPi säästjate kaitsega, sealhulgas seoses PEPPi kui pensionitoote eriti pikaajalise olemusega. Kui tingimused on täidetud, peaksid pädevad asutused saama ettevaatusabinõuna kehtestada keelu või piirangu enne seda, kui PEPPi hakatakse PEPPi säästjatele turustama, levitama või müüma. Need volitused ei vabasta PEPPi pakkujat vastutusest täita kõiki käesoleva määruse asjakohaseid nõudeid.

(72)

Tagada tuleks kõigi PEPPi investeerimisega seotud kulude ja tasude täielik läbipaistvus. Pakkujate jaoks tuleks luua võrdsed tingimused ja samas tuleks tagada tarbijate kaitse. Konkurentsipõhise hinnakujunduse stimuleerimiseks oleks kättesaadav võrreldav teave erinevate toodete kohta.

(73)

Ehkki jooksvat järelevalvet PEPPi pakkujate üle peaks tegema vastava liikmesriigi pädev asutus, peaks PEPPidega seonduvat järelevalvet koordineerima EIOPA, et tagada ühtse järelevalvemetoodika järjepidev kasutamine ja toetada sel moel PEPPi kui pensionitoote üleeuroopalist ja pikaajalist olemust.

(74)

Selleks et tugevdada tarbijaõigusi ja lihtsustada juurdepääsu kaebuste lahendamise menetlusele, peaks PEPPi säästjatel olema võimalik esitada kas eraldi või kollektiivselt kaebusi oma elukohaliikmesriigi pädevatele asutustele rikkumise toimumise kohast sõltumata.

(75)

EIOPA peaks tegema koostööd pädevate asutustega ja hõlbustama selliste asutuste vahelist koostööd ja nende töö sidusust. Sellega seoses peaks EIOPA osalema pädevate asutuste järelevalvemeetmete rakendamise alaste volituste teostamises, esitades tõendeid PEPPidega seotud rikkumiste kohta. Samuti peaks EIOPA pakkuma siduvat vahendamist erimeelsuste puhul pädevate asutuste vahel piiriülestes olukordades.

(76)

Tagamaks, et PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad täidavad käesolevat määrust ning neid koheldakse ühtviisi kogu liidus, tuleks ette näha halduskaristused ja muud meetmed, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(77)

Kooskõlas komisjoni 8. detsembri 2010. aasta teatisega „Sanktsioonide tõhustamine finantsteenuste sektoris“ ning selleks, et tagada käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmine, on oluline, et liikmesriigid võtaksid vajalikke meetmeid, et tagada käesoleva määruse rikkumise korral asjakohaste halduskaristuste ja muude meetmete kohaldamine.

(78)

Ehkki liikmesriigid võivad sama õigusrikkumise eest ette näha nii haldus- kui ka kriminaalkaristuse, ei tuleks liikmesriikidelt nõuda õigusnormide kehtestamist halduskaristuste kohaldamiseks käesoleva määruse selliste rikkumiste korral, mille suhtes on kohaldatav riigisisene kriminaalõigus. Kriminaalkaristuste säilitamine halduskaristuste asemel käesoleva määruse rikkumise korral ei peaks aga vähendama ega muul viisil mõjutama pädevate asutuste võimalust teha koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutustega, vahetada nendega õigeaegselt teavet ja omada sellisele teabele õigeaegselt juurdepääsu käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil, sealhulgas pärast asjaomasest õigusrikkumisest pädevatele õigusasutustele teatamist kriminaalvastutusele võtmiseks.

(79)

Pädevatel asutustel peaks olema õigus määrata rahalisi karistusi, mis on piisavad, et teha olematuks tegelik või võimalik kasu, ning mis on hoiatavad isegi suurematele finantsettevõtjatele ja nende juhtidele.

(80)

Selleks et tagada karistuste ühetaoline kohaldamine kogu liidus, peaksid pädevad asutused võtma halduskaristuse või muu meetme liigi ja rahalise karistuse suuruse kindlaksmääramisel arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid.

(81)

Selleks et rikkumise ja karistuse kohta tehtud pädeva asutuse otsusel oleks hoiatav mõju laiemale avalikkusele ja et tõhustada tarbijate kaitset, hoiatades neid PEPPide eest, mille turustamisel rikutakse käesoleva määruse sätteid, tuleks need otsused avaldada, välja arvatud juhul, kui avaldamine ohustab finantsturgude stabiilsust või käimasolevat uurimist.

(82)

Võimalike rikkumiste tuvastamiseks peaks pädevatel asutustel olema vajalikud uurimisvolitused ning nad peaksid kehtestama tõhusad mehhanismid, et võimaldada võimalikest või tegelikest rikkumistest teatamist.

(83)

Käesolev määrus ei tohiks piirata liikmesriikide kriminaalõiguse kohaldamist.

(84)

Isikuandmete töötlemine käesoleva määruse raames, nagu isikuandmete vahetamine või edastamine pädevate asutuste poolt või isikuandmete töötlemine PEPPi pakkujate või PEPPi turustajate poolt, peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (14) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ (15). Teabe vahetamine või edastamine Euroopa järelevalveasutuste poolt peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (16).

(85)

Kuna isiku finantsandmed on salajased, peavad andmed olema väga hästi kaitstud. Seetõttu on soovitatav kaasata käesoleva määruse rakendamisse ja järelevalvesse ka andmekaitseasutused.

(86)

Käesolevas määruses sätestatud registreerimis- ja teatamismenetlus ei tohiks asendada ühtegi täiendavat riigisisest korda, mis võimaldaks kasutada riigi tasandil ette nähtud soodustusi ja stiimuleid.

(87)

Käesolev määrus tuleks läbi vaadata, hinnates muu hulgas turu arengut, näiteks uut liiki PEPPide turule tulekut, samuti liidu õiguse muude valdkondade arengut ja liikmesriikide kogemusi. Selline hindamine peaks võtma arvesse hästitoimiva PEPPide turu loomise eri eesmärke ja sihte ning peaks eelkõige andma hinnangu sellele, kas käesoleva määruse tulemusel on hakanud rohkem Euroopa kodanikke säästma jätkusuutliku ja piisava pensioni nimel. PEPPi pakkujate järelevalve puhul üle Euroopa kehtivate miinimumnõuete tähtsus eeldab ka, et hinnatakse seda, kuidas PEPPi pakkujad täidavad käesolevat määrust ja kohaldatavat valdkondlikku õigust.

(88)

Kuna käesoleval määrusel võib olla pikaajaline mõju, tuleb selle kohaldamise algperioodil toimuvat tähelepanelikult jälgida. Hinnangu koostamisel peaks komisjon arvesse võtma ka EIOPA, sidusrühmade ja ekspertide kogemusi ning andma kõigist võimalikest tähelepanekutest Euroopa Parlamendile ja nõukogule teada.

(89)

Käesolev määrus peaks tagama seda, et võetakse arvesse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eriti eakate õigust elada inimväärset ja iseseisvat elu ning osaleda sotsiaal- ja kultuurielus, õigust isikuandmete kaitsele, õigust omandile, ettevõtlusvabadust, naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning kõrgetasemelise tarbijakaitse põhimõtet.

(90)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tugevdada PEPPi säästjate kaitset ja suurendada PEPPi säästja usaldust PEPPide, sealhulgas piiriüleselt turustatavate PEPPide vastu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse selliste personaalsete pensionitoodete registreerimise, väljatöötamise, turustamise ja järelevalve ühtsed normid, mida turustatakse liidus nimetuse „üleeuroopaline personaalne pensionitoode“ või „PEPP“ all.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „personaalne pensionitoode“– toode, millel on järgmised omadused:

a)

see põhineb vabatahtlikult sõlmitud lepingul üksikisikust säästja ja ettevõtja vahel ning täiendab riiklikku või tööandjapensionit;

b)

see võimaldab pikaajalist kapitali kogumist sõnaselge eesmärgiga tagada pensionile jäämisel sissetulek koos piiratud võimalusega selle väljavõtmiseks enne seda;

c)

see ei ole riiklik ega tööandjapension;

2)   „üleeuroopaline personaalne pensionitoode“ ehk „PEPP“– pikaajalistel säästudel põhinev personaalne pensionitoode, mida pakub selleks artikli 6 lõike 1 alusel loa saanud finantsettevõtja PEPPi lepingu alusel, mille on sõlminud PEPPi säästja või oma liikmete nimel tegutsev sõltumatu PEPPi säästjate ühendus pensioni saamise eesmärgil, ning mida ei ole võimalik varem välja võtta või on varasema väljavõtmise võimalused rangelt piiratud ja mis on registreeritud kooskõlas käesoleva määrusega;

3)   „PEPPi säästja“– PEPPi pakkujaga PEPPi lepingu sõlminud füüsiline isik;

4)   „PEPPi leping“– PEPPi säästja ja PEPPi pakkuja vaheline leping, mis vastab artiklis 4 sätestatud tingimustele;

5)   „PEPPi konto“– PEPPi säästja või PEPPi pensionisaaja isiku nimele registreeritud isiklik pensionikonto, mida kasutatakse selliste tehingute üle arvestuse pidamiseks, mis võimaldavad PEPPi säästjal teha regulaarseid sissemakseid pensioni tarbeks ja PEPPi makse saajal saada PEPPi makseid;

6)   „PEPPi pensionisaaja“– füüsiline isik, kes saab PEPPi väljamakseid;

7)   „PEPPi klient“– PEPPi säästja, potentsiaalne PEPPi säästja või PEPPi pensionisaaja;

8)   „PEPPi turustamine“– PEPPi lepingute sõlmimisega seotud nõustamine, lepingute soovitamine või muu lepingu sõlmimist ettevalmistav töö, selliste lepingute sõlmimine või kõnealuste lepingute haldamisel ja täitmisel abistamine, sealhulgas teabe andmine ühe või mitme PEPPi lepingu kohta vastavalt kriteeriumidele, mille PEPPi klient valib veebisaidi või muude andmekandjate kaudu, samuti PEPPi toodete pingerea koostamine, sealhulgas hindade ja toodete võrdlemine, või PEPPi hinnasoodustuse pakkumine, kui PEPPi klient saab otse või kaudselt sõlmida PEPPi lepingu veebisaidi või muude andmekandjate kaudu;

9)   „PEPPi pensionimaksed“– väljamaksed, mida tehakse seoses pensionile jäämise või eeldatava pensionile jäämisega mõnel artikli 58 lõikes 1 osutatud viisil;

10)   „PEPPi väljamaksed“– PEPPi pensionimaksed ja muud lisahüvitised, millele PEPPi pensionisaajal on õigus kooskõlas PEPPi lepinguga eelkõige ennetähtaegse tagastatavuse rangelt piiratud juhtudel või kui PEPPi leping näeb ette biomeetriliste riskide katmise;

11)   „kogumisperiood“– periood, mille jooksul PEPPi kontole koguneb vara ja mis kestab tavaliselt kuni väljamaksete perioodi alguseni;

12)   „väljamaksete periood“– periood, mille kestel PEPPi kontole kogunenud vara võib võtta kasutusele pensioni või muu sissetulekuna;

13)   „annuiteet“– summa, mis vastutasuna tehtud investeeringu eest kuulub väljamaksmisele kindlate ajavahemike järel teatava perioodi kestel, nagu PEPPi pensionisaaja eluajal või konkreetse arvu aastate jooksul;

14)   „tagasimakse“– vabalt valitud summa, mida PEPPi pensionisaaja võib võtta kindlate ajavahemike järel välja teatava piirmäära ulatuses;

15)   „PEPPi pakkuja“– artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja, kellel on luba PEPPi väljatöötamiseks ja selle turustamiseks;

16)   „PEPPi turustaja“– artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja, kellel on luba turustada selliseid PEPPe, mida ta ei ole ise välja töötanud, samuti investeerimisnõustamisega tegelev investeerimisühing või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 (17) artikli 2 lõike 1 punktis 3 määratletud kindlustusvahendaja;

17)   „püsiv andmekandja“– vahend, mis

a)

võimaldab PEPPi kliendil säilitada isiklikult talle saadetud teavet nii, et see on hilisemaks kasutamiseks kättesaadav teabe otstarbele vastava aja jooksul, ning

b)

võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada;

18)   „pädevad asutused“– kohalikud asutused, mille liikmesriik on määranud PEPPi pakkujate või asjaoludest olenevalt PEPPi turustajate üle järelevalvet tegema või täitma käesolevas määruses sätestatud ülesandeid;

19)   „PEPPi pakkuja päritoluliikmesriik“– päritoluliikmesriik, nagu see on määratletud asjakohases õigusaktis, millele on osutatud artikli 6 lõikes 1;

20)   „PEPPi turustaja päritoluliikmesriik“

a)

kui turustaja on füüsiline isik, siis liikmesriik, kus on tema elukoht;

b)

kui turustaja on juriidiline isik, siis liikmesriik, kus on tema registrijärgne asukoht, või kui tal liikmesriigi õiguse kohaselt ei ole registrijärgset asukohta, siis liikmesriik, kus asub tema peakontor;

21)   „PEPPi pakkuja vastuvõttev liikmesriik“– liikmesriik, mis ei ole PEPPi pakkuja päritoluliikmesriik ja kus PEPPi pakkuja pakub PEPPe teenuste osutamise vabaduse või asutamisvabaduse alusel või mille puhul PEPPi pakkuja on avanud allkonto;

22)   „PEPPi turustaja vastuvõttev liikmesriik“– liikmesriik, mis ei ole PEPPi turustaja päritoluliikmesriik ja kus ta turustab PEPPe teenuste osutamise vabaduse või asutamisvabaduse alusel;

23)   „allkonto“– igal PEPPi kontol loodud riigipõhine allkonto, mis vastab juriidilistele nõuetele ja tingimustele, mis on PEPPi säästja elukohaliikmesriigis riigi tasandil kehtestatud PEPPi investeerimisega seotud võimalike maksusoodustuste kasutamisele; seega võib üksikisik olla igas allkontos PEPPi säästja või PEPPi pensionisaaja sõltuvalt sellest, millised on kogumisperioodile ja väljamaksete perioodile kehtivad asjaomased nõuded;

24)   „kapital“– kapitali sissemaksete kogusumma, arvutatuna summade alusel, mis on investeeritavad pärast PEPPi säästjate kõigi otseste või kaudsete tasude ja kulude mahaarvamist;

25)   „finantsinstrumendid“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (18) I lisa C jaos loetletud finantsinstrumendid;

26)   „depositoorium“– ettevõtja, kellele on tehtud ülesandeks varade hoidmine ning järelevalve fondi tingimuste ja kohaldatava õiguse täitmise üle;

27)   „põhi-PEPP“– artiklis 45 sätestatud investeerimisvariant;

28)   „riskimaandamismeetmed“– meetmed, mis võimaldavad süstemaatiliselt vähendada avatust riskile ja/või riski realiseerumise tõenäosust;

29)   „biomeetrilised riskid“– surma, töövõimetuse ja/või pikaealisusega seotud riskid;

30)   „pakkuja vahetamine“– PEPPi säästja taotlusel ühe PEPPi pakkuja PEPPi kontolt vastavate summade või vajaduse korral mitterahalise sissemakse kooskõlas artikli 52 lõikega 4 teisele PEPPi kontole ülekandmine, kusjuures eelmine PEPPi konto suletakse, ilma et see mõjutaks artikli 53 lõike 4 punkti e kohaldamist;

31)   „nõustamine“– PEPPi kliendile individuaalsete soovituste andmine PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja poolt seoses ühe või mitme PEPPi lepinguga;

32)   „partnerlus“– PEPPi pakkujate koostöö allkontode pakkumiseks eri liikmesriikides artikli 19 lõikes 2 osutatud kaasaskantavuse teenuse kontekstis;

33)   „keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid“ ehk „ESG- tegurid“– keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimused, millele on osutatud Pariisi kokkuleppes, ÜRO kestliku arengu eesmärkides, ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetes ja ÜRO poolt toetavates vastutustundlike investeeringute põhimõtetes.

Artikkel 3

Kohaldatavad õigusnormid

PEPPide registreerimise, väljatöötamise, turustamise ja järelevalve suhtes kohaldatakse

a)

käesolevat määrust ja

b)

käesoleva määrusega reguleerimata juhtudel:

i)

liidu asjaomast valdkondlikku õigust, sealhulgas vastavaid delegeeritud õigusakte ja rakendusakte;

ii)

konkreetselt PEPPe käsitlevate liidu asjaomaste valdkondlike õigusaktide ja meetmete rakendamiseks vastuvõetud liikmesriikide seadusi;

iii)

liikmesriikide muid PEPPide suhtes kohaldatavaid seadusi.

Artikkel 4

PEPPi leping

1.   PEPPi lepingus määratakse kindlaks PEPPi tingimused vastavalt artiklis 3 osutatud kohaldatavatele õigusnormidele.

2.   PEPPi leping hõlmab eelkõige järgmist:

a)

artiklis 45 osutatud põhi-PEPPi kirjeldus, sealhulgas teave investeeritud kapitalile antud garantii või kapitalikaitse tagamiseks rakendatava investeerimisstrateegia kohta;

b)

vajaduse korral artikli 42 lõikes 2 osutatud alternatiivsete investeerimisvariantide kirjeldus;

c)

artiklis 44 osutatud investeerimisvariandi muutmise tingimused;

d)

kui PEPP pakub biomeetriliste riskide kaitset, siis sellise kaitse üksikasjad, sealhulgas riskide katmise asjaolud;

e)

PEPPi pensionimaksete kirjeldus, eriti mis puudutab väljamaksete võimalikke liike ja artiklis 59 osutatud õigust muuta väljamaksete liiki;

f)

artiklites 17–20 osutatud kaasaskantavuse teenuse tingimused, sealhulgas teave nende liikmesriikide kohta, kus allkontod on võimalikud;

g)

artiklites 52–55 osutatud vahetamisteenuse tingimused;

h)

kulude liigid ning protsentidena ja rahalises vääringus väljendatud kogukulud, kui see on asjakohane;

i)

artiklis 47 osutatud PEPPi säästja elukohaliikmesriigile vastava allkonto kogumisperioodile esitatavad tingimused;

j)

artiklis 57 osutatud PEPPi säästja elukohaliikmesriigile vastava allkonto väljamaksete perioodiga seotud tingimused;

k)

kohasel juhul tingimused, mille alusel tuleb antud soodustused või stiimulid PEPPi säästja elukohaliikmesriigile tagasi maksta.

II PEATÜKK

REGISTREERIMINE

Artikkel 5

Registreerimine

1.   PEPPi tohib liidus pakkuda ja turustada ainult juhul, kui see on registreeritud EIOPA hallatavas avalikus registris kooskõlas artikliga 13.

2.   PEPPi registreerimine kehtib kõigis liikmesriikides. See annab PEPPi pakkujale õiguse pakkuda ja PEPPi turustajale õiguse turustada artiklis 13 osutatud avalikus keskregistris registreeritud PEPPe.

Käesoleva määruse täitmise pidev järelevalve toimub vastavalt IX peatükile.

Artikkel 6

PEPPi registreerimise taotlemine

1.   PEPPi registreerimist võivad taotleda ainult järgmised liidu õiguse kohaselt tegevusloa saanud või registreeritud finantsettevõtjad:

a)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (19) kohaselt tegevusloa saanud krediidiasutused;

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (20) kohaselt tegevusloa saanud kindlustusandjad, kes tegelevad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 2 lõikes 3 ja nimetatud direktiivi II lisas osutatud elukindlustusega;

c)

direktiivi (EL) 2016/2341 kohaselt tegevusloa saanud või registreeritud tööandja kogumispensioni asutused, mis on liikmesriigi õiguse kohaselt saanud loa pakkuda personaalseid pensionitooteid ja mille üle tehakse järelevalvet. Sel juhul hoitakse finantsstabiilsuse tagamiseks kõiki PEPPide pakkumise ärivaldkonna varasid ja kohustusi eraldi selliselt, et nende varade ja kohustuste üleandmine kogumispensioni asutuse muude kogumispensionidega seotud ärivaldkonnale on välistatud;

d)

direktiivi 2014/65/EL kohaselt tegevusloa saanud investeerimisühingud, mis pakuvad portfelli valitsemise teenust;

e)

direktiivi 2009/65/EÜ kohaselt tegevusloa saanud äriühinguna asutatud fondid või fondivalitsejad;

f)

direktiivi 2011/61/EL kohaselt tegevusloa saanud ELi alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad (ELi AIFi valitsejad).

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 loetletud finantsettevõtjad esitavad PEPPi registreerimise taotluse oma pädevale asutusele. Taotlus peab sisaldama järgmist:

a)

PEPPi lepingu tüüptingimused, mida pakutakse PEPPi säästjatele artikli 4 kohaselt;

b)

teave taotleja isiku kohta;

c)

teave PEPPiga seotud portfelli valitsemise ja riskijuhtimise korra ning halduse korralduse kohta, sealhulgas kord, millele on osutatud artikli 19 lõikes 2, artikli 42 lõikes 5 ja artikli 49 lõikes 3;

d)

nende liikmesriikide loetelu, kus taotluse esitanud PEPPi pakkuja kavatseb PEPPi turustada, kui see on asjakohane;

e)

teave depositooriumi kohta, kui see on asjakohane;

f)

artiklis 26 osutatud PEPPi põhiteave;

g)

nende liikmesriikide loetelu, mille puhul on taotluse esitanud PEPPi pakkujal võimalik tagada kohene allkonto avamine.

3.   Pädevad asutused hindavad 15 tööpäeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud taotluse saamist, kas taotlus on täielik.

Pädev asutus määrab tähtaja, mille jooksul taotlejal tuleb esitada lisateavet, kui taotlus ei ole täielik. Kui taotlus on loetud täielikuks, teavitavad pädevad asutused sellest taotlejat.

4.   Lõike 3 alusel kolme kuu jooksul täieliku taotluse esitamisest otsustavad pädevad asutused PEPPi registreerida ainult juhul, kui taotlejal on õigus pakkuda PEPPe vastavalt lõikele 1 ning kui lõikes 2 osutatud registreerimistaotluses esitatud teave ja dokumendid vastavad käesolevale määrusele.

5.   Pädevad asutused edastavad viie tööpäeva jooksul pärast PEPPi registreerimise otsuse vastuvõtmist EIOPA-le otsuse ning samuti lõike 2 punktides a, b, d, f ja g osutatud teabe ja dokumendid ning teavitavad sellest taotluse esitanud PEPPi pakkujat.

EIOPA ei ole vastutav ja teda ei võeta vastutusele pädevate asutuste tehtud registreerimisotsuste eest.

Kui pädevad asutused keelduvad registreerimisest, teevad nad põhjendatud otsuse, mille peale võib esitada kaebuse.

6.   Kui mõnes liikmesriigis on lõikes 1 osutatud konkreetset liiki finantsettevõtjate jaoks mitu pädevat asutust, määrab selline liikmesriik iga lõikes 1 osutatud liiki finantsettevõtjate jaoks ühe pädeva asutuse, mis vastutab registreerimismenetluse ja EIOPAga suhtlemise eest.

Pädevaid asutusi teavitatakse viivitamata kõigist hilisematest lõikes 2 osutatud taotluses esitatud teabe ja dokumentide muudatustest. Kui muudatused on seotud lõike 2 punktides a, b, d, f ja g osutatud teabe ja dokumentidega, edastavad pädevad asutused need muudatused põhjendamatu viivituseta EIOPA-le.

Artikkel 7

PEPPi registreerimine

1.   Viie tööpäeva jooksul pärast registreerimisotsuse ning artikli 6 lõike 5 kohase teabe ja dokumentide saamise kuupäeva registreerib EIOPA PEPPi artiklis 13 osutatud avalikus keskregistris ja teavitab põhjendamatu viivituseta sellest pädevaid asutusi.

2.   Viie tööpäeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud PEPPi registreerimise teate saamist teavitavad pädevad asutused sellest taotluse esitanud PEPPi pakkujat.

3.   PEPPi pakkuja võib PEPPi pakkuda ning PEPPi turustaja võib PEPPi turustada alates kuupäevast, mil PEPP registreeritakse artiklis 13 osutatud avalikus keskregistris.

Artikkel 8

PEPPi registrist kustutamise tingimused

1.   Pädevad asutused teevad PEPPi registrist kustutamise otsuse, kui

a)

PEPPi pakkuja loobub sõnaselgelt registreerimisest;

b)

PEPPi pakkuja on registreeritud valeandmete esitamise tõttu või muul moel ebaseaduslikult;

c)

PEPPi pakkuja on raskelt ja süstemaatiliselt rikkunud käesolevat määrust või

d)

PEPPi pakkuja ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel PEPP registreeriti.

2.   Viie tööpäeva jooksul pärast PEPPi registrist kustutamise otsuse vastuvõtmist edastavad pädevad asutused selle EIOPA-le ning teavitavad sellest PEPPi pakkujat.

3.   Viie tööpäeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud registrist kustutamise otsuse kohta teate saamist kustutab EIOPA PEPPi registrist ja teavitab sellest pädevaid asutusi.

4.   Viie tööpäeva jooksul pärast lõike 3 kohaselt PEPPi registrist kustutamise ja selle toimumise kuupäeva kohta teate saamist teavitavad pädevad asutused sellest PEPPi pakkujat.

5.   PEPPi pakkuja ei või enam PEPPi pakkuda ja PEPPi turustaja ei või enam PEPPi turustada alates kuupäevast, mil PEPP kustutatakse artiklis 13 osutatud avalikust keskregistrist.

6.   Kui EIOPA saab teavet mõne käesoleva artikli lõike 1 punktis b või c osutatud asjaolu ilmnemise kohta, palub EIOPA vastavalt artiklis 66 osutatud pädevate asutuste ja EIOPA vahelisele koostöökohustusele PEPPi pakkuja pädevatel asutustel selliste asjaolude olemasolu kontrollida ning pädevad asutused esitavad EIOPA-le oma tähelepanekud ja vastava teabe.

7.   Enne PEPPi registrist kustutamise otsuse tegemist teevad pädevad asutused ja EIOPA kõik endast oleneva, et tagada PEPPi säästjate huvide kaitse.

Artikkel 9

Nimetus

Nimetust „üleeuroopaline personaalne pensionitoode“ ehk „PEPP“ võib personaalse pensionitoote kohta kasutada ainult juhul, kui EIOPA on registreerinud nimetatud personaalse pensionitoote turustamise nimetuse „PEPP“ all kooskõlas käesoleva määrusega.

Artikkel 10

PEPPi turustamine

1.   Artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtjad võivad turustada PEPPe, mille nad on ise välja töötanud. Samuti võivad nad turustada PEPPe, mida nad ei ole ise välja töötanud, tingimusel et nad järgivad asjaomast valdkondlikku õigust, mille kohaselt nad võivad turustada tooteid, mida nad ei ole ise välja töötanud.

2.   Direktiivi (EL) 2016/97 kohaselt registreeritud kindlustusvahendajad ja investeerimisühingud, mis on saanud direktiivi 2014/65/EL kohaselt tegevusloa tegelda direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 4 määratletud investeerimisnõustamisega, võivad turustada PEPPe, mida nad ei ole ise välja töötanud.

Artikkel 11

Erinevate pakkujate liikide suhtes kohaldatav usaldatavusnõuete täitmise kord

PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad täidavad käesolevat määrust, samuti asjaomaseid usaldatavusnõudeid, mida nende suhtes kohaldatakse artikli 6 lõikes 1 ja artikli 10 lõikes 2 osutatud õigusaktide alusel.

Artikkel 12

Riigisiseste õigusnormide avaldamine

1.   Asjaomane riigiasutus teeb avalikult kättesaadavaks riigisiseste õigus- ja haldusnormide tekstid, mis reguleerivad artiklis 47 osutatud kogumisperioodiga seotud tingimusi ja artiklis 57 osutatud väljamaksete perioodiga seotud tingimusi, sealhulgas vajaduse korral teavet riigi tasandil kehtestatud soodustuste ja stiimulite taotlemiseks kehtestatud täiendava riigisisese korra kohta, ning ajakohastab neid.

2.   Kõik liikmesriigi pädevad asutused säilitavad ja ajakohastavad oma veebisaidil lingi lõikes 1 osutatud tekstidele.

3.   Lõikes 1 osutatud tekstid avaldatakse üksnes teavitamise eesmärgil ja avaldamine ei tekita asjaomaste riigiasutuste jaoks õiguslikke kohustusi ega vastutust.

Artikkel 13

Avalik keskregister

1.   EIOPA peab avalikku keskregistrit, mis sisaldab andmeid iga käesoleva määruse alusel registreeritud PEPPi, PEPPi registreerimisnumbri, selle PEPPi pakkuja, PEPPi pakkuja pädevate asutuste, PEPPi registreerimise kuupäeva, PEPPi pakkuvate liikmesriikide täieliku nimekirja ja selliste liikmesriikide täieliku nimekirja kohta, mille jaoks PEPPi pakkuja pakub allkontot. Keskregister tehakse avalikkusele kättesaadavaks elektroonilisel kujul ja seda ajakohastatakse.

2.   Pädevad asutused teavitavad EIOPAt artikli 12 lõikes 2 osutatud linkidest ja ajakohastavad seda teavet.

3.   EIOPA avaldab lõikes 2 osutatud lingid ja ajakohastab neid lõikes 1 osutatud avalikus keskregistris.

III PEATÜKK

PEPPide PIIRIÜLENE PAKKUMINE JA KAASASKANTAVUS

I JAGU

Teenuste osutamise vabadus ja asutamisvabadus

Artikkel 14

Teenuste osutamise vabaduse ja asutamisvabaduse kasutamine PEPPi pakkujate ja PEPPi turustajate poolt

1.   Teenuste osutamise vabaduse või asutamisvabaduse alusel võivad PEPPi pakkujad pakkuda ja PEPPi turustajad turustada PEPPi vastuvõtva liikmesriigi territooriumil tingimusel, et nad teevad seda kooskõlas asjaomaste õigusnormide ja menetlustega, mis on kehtestatud nende suhtes kohaldatavate artikli 6 lõike 1 punktide a, b, d ja e või artikli 10 lõike 2 kohaste liidu õigusaktidega või nende alusel, ja olles teinud teatavaks kavatsuse avada kooskõlas artikliga 21 vastuvõtva liikmesriigi jaoks allkonto.

2.   Artikli 6 lõike 1 punktides c ja f osutatud PEPPi pakkujad täidavad artiklis 15 sätestatud õigusnorme.

Artikkel 15

Teenuste osutamise vabaduse kasutamine tööandja kogumispensioni asutuste ja ELi AIFi valitsejate poolt

1.   Artikli 6 lõike 1 punktides c ja f osutatud PEPPi pakkujad, kes kavatsevad PEPPi säästjatele pakkuda PEPPi vastuvõtva liikmesriigi territooriumil esimest korda teenuste osutamise vabaduse alusel ja kes on teatanud kavatsusest avada kooskõlas artikliga 21 kõnealuse vastuvõtva liikmesriigi jaoks allkonto, edastavad oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele järgmise teabe:

a)

PEPPi pakkuja nimi ja aadress;

b)

liikmesriik, kus PEPPi pakkuja kavatseb PEPPi PEPPi säästjatele pakkuda või turustada.

2.   Päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad teabe kümne tööpäeva jooksul alates selle kättesaamise kuupäevast vastuvõtvale liikmesriigile koos kinnitusega, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud PEPPi pakkuja vastab artikli 6 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Teave edastatakse vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele, välja arvatud juhul, kui päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel on alust kahelda PEPPi pakkumise haldusstruktuuris või PEPPi pakkuja finantsolukorras, nagu on osutatud artikli 6 lõike 1 punktides c ja f.

Kui päritoluliikmesriigi pädevad asutused keelduvad edastamast teavet vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele, põhjendavad nad ühe kuu jooksul alates kogu teabe ja dokumentide saamisest asjaomasele PEPPi pakkujale oma keeldumist. Keeldumise või vastamata jätmise korral on õigus pöörduda PEPPi pakkuja päritoluliikmesriigi kohtusse.

3.   Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused kinnitavad lõikes 1 osutatud teabe kättesaamist kümne tööpäeva jooksul alates selle saamisest. Seejärel teavitavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused PEPPi pakkujat sellest, et vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused on teabe kätte saanud ja PEPPi pakkuja võib alustada PEPPi pakkumist selle liikmesriigi PEPPi säästjatele.

4.   Kui lõikes 3 osutatud kättesaamise kinnitust ei ole saadud, teavitab päritoluliikmesriigi pädev asutus kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 2 osutatud teabe edastamise kuupäevast PEPPi pakkujat sellest, et ta võib alustada teenuse osutamist vastuvõtvas liikmesriigis.

5.   Kui lõikes 1 osutatud teabes on muudatusi, teavitab PEPPi pakkuja sellest päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi vähemalt üks kuu enne selle muutuse rakendamist. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad muudatusest vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi võimalikult kiiresti ja hiljemalt ühe kuu jooksul alates teate kättesaamisest.

6.   Vastuvõttev liikmesriik võib käesoleva menetluse puhul määrata artikli 2 punktis 18 osutatust erinevad pädevad asutused kasutama vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele antud volitusi. Nad teavitavad komisjoni ja EIOPAt nende ülesannete jaotumisest.

Artikkel 16

Vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste volitused

1.   Kui vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel on põhjust arvata, et PEPPi turustatakse selle liikmesriigi territooriumil või on asjaomase liikmesriigi jaoks avatud allkonto artiklis 3 osutatud kohaldatavatest normidest tulenevaid kohustusi rikkudes, saadab ta oma järeldused PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja päritoluliikmesriigi pädevatele asutusteele.

2.   Pärast lõike 1 kohaselt saadud teabe hindamist võtavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused kohasel juhul viivitamata asjakohased meetmed olukorra parandamiseks. Nad teavitavad kõigist võetud meetmetest vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi.

3.   Kui päritoluliikmesriigi pädevate asutuste võetud meetmed osutuvad ebapiisavateks või neid ei ole võetud ning PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja jätkab PEPPi turustamist viisil, mis kahjustab ilmselgelt vastuvõtva liikmesriigi PEPPi säästjate huve või personaalsete pensionitoodete turu nõuetekohast toimimist selles liikmesriigis, võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused pärast päritoluliikmesriigi pädevate asutuste teavitamist võtta asjakohaseid meetmeid, et hoida ära täiendavaid rikkumisi, sealhulgas takistada juhul, kui see on tingimata vajalik, PEPPi pakkujal või PEPPi turustajal PEPPide turustamise jätkamist nende territooriumil.

Lisaks võivad päritoluliikmesriigi või vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused pöörduda EIOPA poole ning paluda temalt abi vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 19.

4.   Lõiked 1–3 ei mõjuta vastuvõtva liikmesriigi õigust võtta asjakohaseid ja mittediskrimineerivaid meetmeid, et ära hoida või karistada õigusnormide rikkumist oma territooriumil, kui see on hädavajalik tarbijate õiguste kaitsmiseks vastuvõtvas liikmesriigis ning kui päritoluliikmesriigi samaväärsed meetmed on ebapiisavad või puuduvad üldse, või juhtudel, kui õigusnormide rikkumine on vastuolus üldist hüve kaitsvate riigisiseste õigusnormidega, niivõrd kui see on rangelt vajalik. Sellisel juhul on vastuvõtval liikmesriigil võimalus takistada PEPPi pakkujal või PEPPi turustajal uue tegevuse alustamist oma territooriumil.

5.   Vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste poolt käesoleva artikli alusel võetud meetmetest teatatakse PEPPi pakkujale või PEPPi turustajale hästi põhjendatud dokumendis ja teavitatakse sellest põhjendamatu viivituseta päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi.

II JAGU

Kaasaskantavus

Artikkel 17

Kaasaskantavuse teenus

1.   PEPPi säästjatel on õigus kasutada kaasaskantavuse teenust, mis annab neile õiguse jätkata sissemaksete tegemist olemasolevale PEPPi kontole, kui nad vahetavad teise liikmesriiki kolides elukohta.

2.   Kaasaskantavuse teenuse kasutamise korral on PEPPi säästjatel õigus säilitada kõik PEPPi pakkuja antud eelised ja soodustused, mis on seotud pideva investeerimisega nende PEPPi.

Artikkel 18

Kaasaskantavuse teenuse pakkumine

1.   PEPPi pakkujad pakuvad artiklis 17 osutatud kaasaskantavuse teenust neile PEPPi säästjatele, kellel on nende juures PEPPi konto ja kes kõnealust teenust soovivad.

2.   PEPPi soovitades peab PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja esitama potentsiaalsetele PEPPi säästjatele teabe kaasaskantavuse teenuse ja selle kohta, millised allkontod on kohe olemas.

3.   Kolme aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast peavad PEPPi pakkujale esitatud taotluse alusel olema kõigi PEPPide puhul võimalikud vähemalt kahe liikmesriigi riigipõhised allkontod.

Artikkel 19

PEPPi allkontod

1.   Kui PEPPi pakkujad pakuvad PEPPi säästjatele artikli 17 kohaselt kaasaskantavuse teenust, tagavad PEPPi pakkujad, et iga PEPPi konto uue allkonto avamise korral vastab see artiklites 47 ja 57 osutatud juriidilistele nõuetele ja tingimustele, mille on PEPPidele kehtestanud riigi tasandil PEPPi säästja uus elukohaliikmesriik. Kõik PEPPi konto tehingud kantakse vastavale allkontole. Allkontole tehtavatele sissemaksetele ja allkontolt tehtavatele väljamaksetele võib kohaldada eraldi lepingutingimusi.

2.   Ilma et see piiraks valdkondliku õiguse kohaldamist, võivad PEPPi pakkujad tagada lõikes 1 osutatud nõuete täitmise, moodustades partnerluse teise registreeritud PEPPi pakkujaga („partner“).

Võttes arvesse partneri ülesannete ulatust, peab partner olema kvalifitseeritud ja võimeline täitma delegeeritud ülesandeid. PEPPi pakkuja sõlmib partneriga kirjaliku lepingu. Kõnealust lepingut peab olema võimalik õiguslikult maksma panna ning selles määratakse selgelt kindlaks PEPPi pakkuja ja partneri õigused ja kohustused. Leping peab vastama tegevuse delegeerimise ja edasiandmise asjakohastele nõuetele ja menetlustele, mis on kehtestatud nende suhtes kohaldatava liidu õigusega või selle alusel, nagu on osutatud artikli 6 lõikes 1. Sellest lepingust olenemata vastutab PEPPi pakkuja ainuisikuliselt oma käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmise eest.

Artikkel 20

Uue allkonto avamine

1.   Kohe pärast seda, kui PEPPi säästja on teatanud elama asumisest teise liikmesriiki, teavitab PEPPi pakkuja viivitamata PEPPi säästjat võimalusest avada PEPPi säästja PEPPi kontol uus allkonto ja sellest, milline oleks sellise allkonto avamise ajakava.

Sel juhul esitab PEPPi pakkuja PEPPi säästjale tasuta PEPPi põhiteabedokumendi, mis sisaldab PEPPi säästja uue elukohaliikmesriigi allkonto suhtes kehtivaid artikli 28 lõike 3 punktis g osutatud konkreetseid nõudeid.

Juhul kui uus allkonto ei ole võimalik, teavitab PEPPi pakkuja PEPPi säästjat PEPPi pakkuja tasuta ja viivitamata vahetamise õigusest ning võimalusest jätkata säästmist viimati avatud allkontol.

2.   Kui PEPPi säästja kavatseb kasutada võimalust avada allkonto, teavitab PEPPi säästja PEPPi pakkujat järgmisest:

a)

PEPPi säästja uus elukohaliikmesriik;

b)

kuupäev, millest alates suunatakse sissemaksed uuele allkontole;

c)

kogu asjakohane teave PEPPi muude tingimuste kohta.

3.   PEPPi säästja võib jätkata sissemaksete tegemist viimasena avatud allkontole.

4.   PEPPi pakkuja annab PEPPi säästjale personaalse soovituse, milles ta selgitab, kas uue allkonto avamine PEPPi säästja PEPPi kontol ja sissemaksete tegemine uuele allkontole on soodsam kui viimasele avatud allkontole sissemaksete tegemise jätkamine.

5.   Kui PEPPi pakkuja ei suuda tagada PEPPi säästjale uuele elukohaliikmesriigile vastava uue allkonto avamist, on PEPPi säästjal võimalik, olenevalt tema valikust,:

a)

vahetada PEPPi pakkujat viivitamata ja tasuta, olenemata artikli 52 lõike 3 nõuetest pakkuja vahetamise sageduse kohta, või

b)

jätkata sissemaksete tegemist viimasele avatud allkontole.

6.   Uue allkonto avamiseks muudetakse kehtivat PEPPi lepingut PEPPi säästja ja PEPPi pakkuja vahel kooskõlas kohaldatava lepinguõigusega. Allkonto avamise kuupäev määratakse kindlaks lepingus.

Artikkel 21

Kaasaskantavust käsitleva teabe edastamine pädevatele asutustele

1.   PEPPi pakkuja, kes soovib esimest korda avada vastuvõtvas liikmesriigis uue allkonto, teatab sellest päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

2.   PEPPi pakkuja esitab teates järgmise teabe ja järgmised dokumendid:

a)

artiklis 4 osutatud PEPPi lepingu standardsed lepingutingimused, sealhulgas uut allkontot käsitlev lisa;

b)

PEPPi põhiteabedokument, mis sisaldab uuele allkontole kehtivaid erinõudeid vastavalt artikli 28 lõike 3 punktile g;

c)

artiklis 36 osutatud PEPPi pensionihüvitise teatis;

d)

kohasel juhul teave artikli 19 lõikes 2 osutatud lepinguliste kokkulepete kohta.

3.   Päritoluliikmesriigi pädevad asutused kontrollivad, kas esitatud dokumendid on täielikud, ja edastavad need kümne tööpäeva jooksul alates täieliku dokumentatsiooni saamisest vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.

4.   Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused kinnitavad viivitamata lõikes 2 osutatud teabe ja dokumentide kättesaamist.

5.   Seejärel teavitavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused PEPPi pakkujat sellest, et vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused on teabe kätte saanud ja PEPPi pakkuja võib avada selle liikmesriigi suhtes allkonto.

Kui lõikes 4 osutatud kättesaamise teadet ei ole saadud, teavitavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 3 osutatud teabe edastamise kuupäevast PEPPi pakkujat sellest, et ta võib avada selles liikmesriigis allkonto.

6.   Kui lõikes 2 osutatud teabes ja dokumentides on muudatusi, teavitab PEPPi pakkuja sellest päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi vähemalt üks kuu enne selle muutuse rakendamist. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad muudatusest vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi võimalikult kiiresti ja hiljemalt ühe kuu jooksul alates teate kättesaamisest.

IV PEATÜKK

TURUSTAMISELE JA TEABELE ESITATAVAD NÕUDED

I JAGU

Üldsätted

Artikkel 22

Üldpõhimõte

PEPPide turustamisel tegutsevad PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad alati ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas oma PEPPi klientide parimate huvidega.

Artikkel 23

Eri tüüpi PEPPi pakkujate ja PEPPi turustajate suhtes kohaldatav turustamiskord

1.   PEPPide turustamisel peavad eri tüüpi PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad täitma järgmisi nõudeid:

a)

käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud kindlustusandjad ja käesoleva määruse artikli 10 lõikes 2 osutatud kindlustusvahendajad peavad täitma kohaldatavat liikmesriigi õigust, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2016/97 V ja VI peatükis, välja arvatud artiklid 20, 23 ja 25 ning artikli 30 lõige 3, sätestatud nõuded kindlustuspõhiste investeerimistoodete turustamise kohta; nende sätete alusel vastu võetud otsekohaldatavat liidu õigust selliste toodete turustamise kohta ning käesolevat määrust, välja arvatud artikli 34 lõiget 4;

b)

käesoleva määruse artikli 10 lõikes 2 osutatud investeerimisühingud peavad täitma kohaldatavat liikmesriigi õigust, millega võetakse üle direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõike 3 esimeses lõigus ning artiklites 23, 24 ja 25 (välja arvatud nimetatud direktiivi artikli 24 lõikes 2 ning artikli 25 lõigetes 3 ja 4) sätestatud nõuded finantsinstrumentide turustamise ja klientide seas levitamise kohta, nende sätete alusel vastu võetud otsekohaldatavat liidu õigust ning käesolevat määrust, välja arvatud käesoleva määruse artikli 34 lõiget 4;

c)

kõik muud PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad peavad täitma kohaldatavat liikmesriigi õigust, millega võetakse üle direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõike 3 esimeses lõigus ning artiklites 23, 24 ja 25 (välja arvatud direktiivi artikli 24 lõikes 2 ning artikli 25 lõigetes 2, 3 ja 4) sätestatud nõuded finantsinstrumentide turustamise ja klientide seas levitamise kohta, nende sätete alusel vastu võetud otsekohaldatavat liidu õigust ja käesolevat määrust.

2.   Lõike 1 punktis a loetletud norme kohaldatakse üksnes siis, kui kohaldatavas riigisiseses õiguses, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2016/97 V ja VI peatükis sätestatud nõuded, ei ole kehtestatud rangemaid nõudeid.

Artikkel 24

Elektrooniline turustamine ja muud püsivad andmekandjad

PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad edastavad kõik käesolevas peatükis sätestatud dokumendid ja kogu teabe PEPPi kliendile tasuta elektrooniliselt tingimusel, et PEPPi kliendil on võimalik säilitada sellist teavet nii, et see on hilisemaks kasutamiseks kättesaadav teabe otstarbele vastava aja jooksul ning et kasutatav vahend võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada.

Taotluse alusel esitavad PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad kõnealused dokumendid ja teabe tasuta ka muul püsival andmekandjal, sealhulgas paberkandjal. PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad teavitavad PEPPi kliente õigusest taotleda nende dokumentide koopiat tasuta muul püsival andmekandjal, sealhulgas paberkandjal.

Artikkel 25

Toodete järelevalve ja juhtimisnõuded

1.   PEPPi pakkujad kehtestavad iga PEPPi heakskiitmiseks või olemasolevas PEPPis oluliste muudatuste tegemiseks kindla korra, mida nad rakendavad ja kontrollivad, enne kui toodet PEPPi klientidele turustatakse.

Toote heakskiitmise menetlus peab olema proportsionaalne ja kooskõlas PEPPi olemusega.

PEPPi heakskiitmise menetluse käigus täpsustatakse iga toote kindlaksmääratud sihtturg, tagatakse kõikide selle riskide hindamine ja kavandatava turustamisstrateegia kooskõla kindlaksmääratud sihtturuga, samuti võetakse mõistlikud meetmed selle tagamiseks, et PEPPi turustatakse kindlaksmääratud sihtturul.

PEPPi pakkuja saab aru enda pakutavatest PEPPidest ja kontrollib neid korrapäraselt, võttes seejuures arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad oluliselt mõjutada kindlaksmääratud sihtturu potentsiaalseid riske, kusjuures kontrolli käigus hinnatakse vähemalt seda, kas PEPPid vastavad jätkuvalt kindlaksmääratud sihtturu vajadustele ja kas kavandatav turustamisstrateegia on endiselt asjakohane.

PEPPi pakkujad teevad kõikidele PEPPi turustajatele kättesaadavaks kogu asjakohase teabe PEPPi ja selle heakskiitmise korra kohta, sealhulgas PEPPi kindlaksmääratud sihtturu kohta.

PEPPi turustajad võtavad asjakohased meetmed, et saada iga PEPPi kohta viiendas lõigus sätestatud teavet ning mõista iga PEPPi omadusi ja kindlaksmääratud sihtturgu.

2.   Käesolevas artiklis osutatud põhimõtted, menetlused ning meetmed ei piira muude käesoleva määruse kohaste või selle alusel kohaldatavate nõuete täitmist, muu hulgas seoses avalikustamise, sobivuse või asjakohasuse, huvide konflikti kindlakstegemise ja haldamise, soodustuste ning keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritega.

II JAGU

Lepingueelne teave

Artikkel 26

PEPPi põhiteabedokument

1.   Enne PEPPi pakkumist PEPPi säästjatele koostab PEPPi pakkuja kõnealuse PEPPi toote kohta kooskõlas käesoleva jao nõuetega PEPPi põhiteabedokumendi ja avaldab selle oma veebisaidil.

2.   PEPPi põhiteabedokument sisaldab lepingueelset teavet. See peab olema täpne, õige ja selge ega tohi olla eksitav. Selles esitatakse põhiteave ja see peab olema kooskõlas võimalike muude siduvate lepingudokumentidega, pakkumisdokumentide asjaomaste osadega ning PEPPi tingimustega.

3.   PEPPi põhiteabedokument on eraldiseisev dokument, mis on selgelt eristatud reklaammaterjalist. See ei tohi sisaldada ristviiteid reklaammaterjalile. See võib sisaldada ristviiteid muudele dokumentidele, sealhulgas asjakohasel juhul prospektile, ainult siis, kui ristviited on seotud teabega, mida PEPPi põhiteabedokument peab käesoleva määruse kohaselt sisaldama.

Põhii PEPPi kohta koostatakse eraldi PEPPi põhiteabedokument.

4.   Kui PEPPi pakkuja pakub PEPPi säästjale mitmesuguseid alternatiivseid investeerimisvariante, nii et kogu artikli 28 lõikes 3 nõutud teavet iga aluseks oleva investeerimisvariandi kohta ei ole võimalik esitada ühes kokkuvõtlikus eraldiseisvas PEPPi põhiteabedokumendis, esitab PEPPi pakkuja ühe järgmistest:

a)

eraldiseisva PEPPi põhiteabedokumendi iga alternatiivse investeerimisvariandi kohta;

b)

üldise PEPPi põhiteabedokumendi, mis sisaldab vähemalt alternatiivsete investeerimisvariantide üldist kirjeldust ja milles on märgitud, kus ja kuidas on võimalik leida üksikasjalikumat lepingueelset teavet neid investeerimisvariante toetavate investeeringute kohta.

5.   Kooskõlas artikliga 24 koostatakse PEPPi põhiteabedokument sisutiheda lühidokumendina. See:

a)

esitatakse ja vormistatakse kergesti loetaval kujul, kasutades loetavas suuruses tähemärke;

b)

keskendub PEPPi klientide jaoks vajalikule põhiteabele;

c)

koostatakse selges keeles, kasutades sõnastust ja väljendusviisi, mis aitab teavet mõista, eeskätt tähendab see selget, täpset ja arusaadavat keelekasutust.

6.   Kui PEPPi põhiteabedokumendis kasutatakse värve, ei tohi teave olla PEPPi põhidokumendi mustvalgelt trükkimise või kopeerimise korral vähem arusaadav.

7.   Kui PEPPi põhiteabedokumendis kasutatakse PEPPi pakkuja või selle grupi korporatiivse identiteedi tunnust või logo, kuhu PEPPi pakkuja kuulub, ei tohi see dokumendis sisalduvat teavet ega teksti hägustada.

8.   Lisaks PEPPi põhiteabedokumendile annavad PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad potentsiaalsete PEPPi säästjate käsutusse viited kõigile avalikult kättesaadavatele PEPPi pakkuja finantsseisundi (sealhulgas tema maksevõime) aruannetele ning võimaldavad potentsiaalsetele PEPPi säästjatele kõnealusele teabele lihtsa juurdepääsu.

9.   Potentsiaalsetele PEPPi säästjatele esitatakse samuti teave seoses PEPPi säästja investeerimisvariandi eelmiste perioodide tootlusega vähemalt kümneaastase perioodi kohta või juhul, kui PEPPi on pakutud vähem kui kümme aastat, kõigi PEPPi pakkumise aastate kohta. Eelmiste perioodide tootlust puudutavale teabele lisatakse märkus „varasem tootlus ei näita tulevast tootlust“.

Artikkel 27

PEPPi põhiteabedokumendi keel

1.   PEPPi põhiteabedokument koostatakse liikmesriigi ametlikes keeltes või vähemalt ühes nendest ametlikest keeltest, mida kasutatakse selles liikmesriigi osas, kus PEPPi turustatakse, või muus keeles, mida kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused aktsepteerivad; mõnes muus keeles koostatud dokument tõlgitakse ühte kõnealustest keeltest.

Tõlge peab tõeselt ja täpselt kajastama algupärase PEPPi põhiteabedokumendi sisu.

2.   Kui PEPPi turustatakse liikmesriigis reklaammaterjalide abil, mis on koostatud selle liikmesriigi ühes või mitmes ametlikus keeles, peab ka PEPPi põhiteabedokument olema vähemalt nendes ametlikes keeltes.

3.   Taotluse korral tehakse PEPPi põhiteabedokument sobivas vormis kättesaadavaks nägemispuudega PEPPi säästjatele.

Artikkel 28

PEPPi põhiteabedokumendi sisu

1.   PEPPi põhiteabedokumendi esilehe ülaossa märgitakse selgesti eristatavalt pealkiri „PEPPi põhiteabedokument“.

PEPPi põhiteabedokumendi sisu esitatakse lõigetes 2 ja 3 osutatud järjekorras.

2.   Vahetult pealkirja all esitatakse selgitus. Selle sõnastus on järgmine:

„Käesolevas dokumendis esitatakse põhiteave üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta. See ei ole reklaammaterjal. Siin esitatud teave on õigusaktidega ette nähtud selleks, et aidata Teil mõista selle personaalse pensionitoote olemust, sellega seotud riske ja kulusid, sellest potentsiaalselt tekkivat kasu ja kahju ning aidata Teil võrrelda seda toodet muude PEPPidega.“

3.   PEPPi põhiteabedokument sisaldab järgmist teavet:

a)

dokumendi alguses: PEPPi nimetus ja kas tegemist on põhi-PEPPiga või mitte, PEPPi pakkuja nimi ja kontaktandmed, teave PEPPi pakkuja pädevate asutuste kohta, PEPPi registreerimisnumber avalikus keskregistris ja dokumendi kuupäev;

b)

märkus: „Käesolevas dokumendis kirjeldatud pensionitoode on pikaajaline toode, mille väljamaksmisele on seatud piirangud ning seda ei saa lõpetada igal ajal.“;

c)

jaotises pealkirjaga „Mis tootega on tegemist?“ kirjeldatakse PEPPi olemust ja põhiomadusi, mis hõlmavad järgmist:

i)

toote pikaajalised eesmärgid ja nende saavutamise vahendid, eelkõige see, kas eesmärkide saavutamine on alusinvesteeringuvaradega seotud otseselt või kaudselt, sealhulgas alusvaraks olevate instrumentide või alusväärtuste kirjeldus, sealhulgas nende turgude kirjeldus, millesse PEPPi pakkuja investeerib, ning selgitus tulemi kindlaksmääramise viisi kohta;

ii)

kirjeldus selle kohta, millist liiki PEPPi säästjale kavatsetakse PEPPi turustada, eelkõige seoses PEPPi säästja investeerimiskahjumi kandmise võime ja investeerimisperioodiga;

iii)

teave selle kohta,

kas põhi-PEPP näeb ette kapitaligarantii või on riskimaandamismeetme kujul, mis on kooskõlas eesmärgiga võimaldada PEPPi säästjal kapital tagasi saada, või

kas ja millises ulatuses näeb võimalik alternatiivne investeerimisvariant (kui see on kohaldatav) ette tagatise või riskimaandamismeetme;

iv)

PEPPi pensionimaksete kirjeldus, eriti mis puudutab väljamaksete võimalikke liike ja artikli 59 lõikes 1 osutatud õigust väljamaksete liiki muuta;

v)

kui PEPP katab biomeetrilist riski: üksikasjad kaetud riskide ja kindlustushüvitiste kohta, sealhulgas tingimused, mille korral tekib õigus väljamaksetele;

vi)

teave kaasaskantavuse teenuse kohta, sealhulgas viide artiklis 13 osutatud avalikule keskregistrile, kus on teave liikmesriikide poolt vastavalt artiklile 47 ja artiklile 57 määratud kogumisperioodi ja väljamaksete perioodi tingimuste kohta;

vii)

teave tagajärgede kohta PEPPi säästja jaoks, kui ta väljub PEPPist ennetähtaegselt, sealhulgas kõik kohaldatavad tasud, trahvid, võimalik kapitalikaitse ja muude võimalike soodustuste ja stiimulite kaotus;

viii)

teave tagajärgede kohta PEPPi säästja jaoks, kui ta lõpetab PEPPi sissemaksete tegemise;

ix)

teave pakutavate allkontode kohta ja PEPPi säästja õiguste kohta, millele on osutatud artikli 20 lõikes 5;

x)

teave PEPPi säästja õiguse kohta pakkujat vahetada ja õiguse kohta saada teavet artiklis 56 osutatud vahetamisteenuse kohta;

xi)

artiklis 44 osutatud valitud investeerimisvariandi muutmise tingimused;

xii)

olemasolu korral teave PEPPi pakkuja investeeringute tootluse kohta keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite seisukohast;

xiii)

PEPPi lepingule kohaldatav õigus, kui pooltel puudub vaba valik, või PEPPi pakkuja soovitatav õigus, kui pooled võivad kohaldatava õiguse vabalt valida;

xiv)

kui see on asjakohane, teave selle kohta, kas PEPPi säästja puhul on ette nähtud järelemõtlemisaeg või lepingust taganemise tähtaeg;

d)

jaotises pealkirjaga „Millised on riskid ja mis kasu ma saan?“ riski ja tootluse profiili lühikirjeldus, mis sisaldab järgmisi elemente:

i)

riski koondnäitaja koos kirjeldava selgitusega kõnealuse näitaja ja selle piiratud väljendusjõu kohta ning selliste riskide kirjeldav selgitus, mis on olulised just selle PEPPi puhul ja mida ei ole riski koondnäitajas piisavalt arvesse võetud;

ii)

investeeritud kapitaliga kaasneda võiv maksimaalne kahjum, sealhulgas teave selle kohta,

kas PEPPi säästja võib kaotada kogu investeeritud kapitali või

kas PEPPi säästjal on risk võtta täiendavaid finantskohustusi;

iii)

kohased tootluse stsenaariumid ja nende aluseks olevad eeldused;

iv)

kui see on asjakohane, tootluse tingimused PEPPi säästjate jaoks või ettemääratud tootluse alam- ja ülempiir;

v)

teave selle kohta, et PEPPi säästja elukohaliikmesriigi maksuõigus võib mõjutada tegeliku väljamakse suurust;

e)

jaotises pealkirjaga „Mis juhtub, kui [PEPPi pakkuja nimi] ei saa väljamakset teha?“ kirjeldatakse lühidalt seda, kas tekitatav kahju on hõlmatud mõne investeeringute hüvitamise või tagamise skeemiga ning kui see on nii, siis millise skeemiga on tegemist, tagatise andja nimi ning see, millised riskid on skeemiga kaetud ja millised mitte;

f)

jaotises pealkirjaga „Millised on kulud?“ esitatakse nii otsesed kui ka kaudsed kõnealusesse PEPPi investeerimise kulud, mida PEPPi säästjal tuleb kanda, sealhulgas ühekordsed ja korduvkulud, esitatuna nende kulude koondnäitajate vormis, ning võrreldavuse eesmärgil rahaliselt ja protsendina väljendatud kogukulud, et näidata kogukulude tervikmõju investeeringule.

PEPPi põhiteabedokumendis osutatakse sõnaselgelt sellele, et PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja annab üksikasjalikku teavet turustamiskulude kohta, mis ei ole eespool kirjeldatud kuludesse juba sisse arvestatud, et aidata PEPPi säästjal mõista kogukulude kumulatiivset mõju investeeringu tasuvusele;

g)

jaotises pealkirjaga „Millised erinõuded kehtivad [minu elukohaliikmesriigile] vastava allkonto kohta?“:

i)

alajaotises pealkirjaga „Nõuded kogumisperioodile“:

Kogumisperioodile seatavate tingimuste kirjeldus, nagu need on kehtestanud PEPPi säästja elukohaliikmesriik vastavalt artiklile 47;

ii)

alajaotises pealkirjaga „Nõuded väljamaksete perioodile“:

Väljamaksete perioodile seatavate tingimuste kirjeldus, nagu need on kehtestanud PEPPi säästja elukohaliikmesriik vastavalt artiklile 57;

h)

jaotises pealkirjaga „Kuidas ma saan esitada kaebuse?“: teave selle kohta, kuidas ja kellele saab PEPPi säästja esitada kaebuse PEPPi kohta või PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja käitumise kohta.

4.   Kui PEPPi põhiteabedokument esitatakse elektroonilisel kujul, on lubatud esitada lõikes 3 nõutav teave kihtidena, mille puhul võib teabe üksikasju esitada hüpikakendes või linkidega teabe lisakihtide juurde. Sellisel juhul peab olema võimalik trükkida PEPPi põhiteabedokument välja ühe dokumendina.

5.   Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab EIOPA pärast muude Euroopa järelevalveasutustega konsulteerimist ning pärast tarbija- ja tootjauuringute korraldamist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse järgmist:

a)

teabe esitusviis, sealhulgas dokumendi vorm ja pikkus ning iga lõikes 3 osutatud teabeelemendi sisu;

b)

lõike 3 punkti d alapunktides i ja iii osutatud riski ja tootluse esitamise meetodid;

c)

lõike 3 punktis f osutatud kulude arvutamise, sealhulgas koondnäitajate täpsustamise meetodid;

d)

kui teave esitatakse elektroonilisel kujul kihtidena, siis milline teave peab olema esimeses kihis ja millise teabe võib esitada üksikasjade lisakihtides.

Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu koostamisel võtab EIOPA arvesse mitmesuguseid võimalikke PEPPide liike, PEPPi pikaajalist olemust, PEPPi säästjate kompetentsust ja PEPPide omadusi, et võimaldada PEPPi säästjal valida eri investeerimisvariantide vahel ja PEPPi pakutavate muude võimaluste vahel, sealhulgas juhtudel, kui valikut saab teha eri ajal või edaspidi muuta.

EIOPA esitab nimetatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 15. augustiks 2020.

Komisjonil on õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 29

Reklaammaterjalid

Reklaammaterjalides, mis sisaldavad konkreetset teavet PEPPi kohta, ei tohi olla väiteid, mis on vastuolus PEPPi põhiteabedokumendis esitatud teabega või vähendavad PEPPi põhiteabedokumendi olulisust. Reklaammaterjalides märgitakse ära PEPPi põhiteabedokumendi olemasolu ning antakse teavet selle kohta, kuidas ja kust seda dokumenti saada, sealhulgas PEPPi pakkuja veebisaidil.

Artikkel 30

PEPPi põhiteabedokumendi muutmine

1.   PEPPi pakkuja vaatab PEPPi põhiteabedokumendis sisalduva teabe vähemalt üks kord aastas läbi ja muudab seda kiiresti, kui läbivaatamine viitab vajadusele teha sellesse muudatusi. Muudetud versioon tehakse kiiresti kättesaadavaks.

2.   Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab EIOPA pärast muude Euroopa järelevalveasutustega konsulteerimist ning pärast tarbija- ja tootjauuringute korraldamist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks PEPPi põhiteabedokumendi läbivaatamise ja muutmise tingimused.

EIOPA esitab nimetatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 15. augustiks 2020.

Komisjonil on õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 31

Tsiviilvastutus

1.   PEPPi pakkuja suhtes ei kohaldata tsiviilvastutust ainuüksi PEPPi põhiteabedokumendi, kaasa arvatud selle tõlgete alusel, välja arvatud juhul, kui see on eksitav, ebatäpne või vastuolus õiguslikult siduvate lepingueelsete dokumentide ja lepingudokumentide asjaomaste osadega või artiklis 28 sätestatud nõuetega.

2.   Kui PEPPi säästja tõendab, et ta on kannatanud kahju lõikes 1 osutatud asjaoludel, kuna tugines PEPPi lepingu sõlmimisel PEPPi põhiteabedokumendile, mis oli koostatud selle PEPPi jaoks, võib ta nõuda PEPPi pakkujalt kõnealuse kahju hüvitamist vastavalt riigisisesele õigusele.

3.   Lõikes 2 osutatud, kuid määratlemata jäetud mõistet „kahju“ tõlgendatakse ja kohaldatakse kooskõlas kohaldatava riigisisese õigusega, nagu on sätestatud rahvusvahelise eraõiguse asjaomaste normidega.

4.   Käesolev artikkel ei välista vastavalt riigisisesele õigusele muude tsiviilvastutusest tulenevate nõuete esitamist.

5.   Käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi ei või lepinguga piirata ega välistada.

Artikkel 32

Biomeetrilisi riske katvad PEPPi lepingud

Kui PEPPi põhiteabedokument käsitleb biomeetrilisi riske katvat PEPPi lepingut, on PEPPi pakkujal käesolevast jaotisest tulenevad kohustused ainult PEPPi säästja ees.

Artikkel 33

PEPPi põhiteabedokumendi esitamine

1.   Kui PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja annab PEPPi kohta nõu või pakub PEPPi müügiks, annab ta potentsiaalsetele PEPPi säästjatele kõik vastavalt artiklile 26 koostatud PEPPi põhiteabedokumendid aegsasti enne seda, kui PEPPi leping või PEPPi lepinguga seotud pakkumine muutub kõnealustele PEPPi säästjatele siduvaks.

2.   PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja võib lõikes 1 sätestatud nõuded täita sel teel, et esitab PEPPi põhiteabedokumendi isikule, kellel on kirjalik volitus teha PEPPi säästja nimel kõnealuse kirjaliku volituse alusel tehtud tehingute puhul investeerimisotsuseid.

3.   Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab EIOPA pärast muude Euroopa järelevalveasutustega kohasel juhul konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles on täpsustatud PEPPi põhiteabedokumendi esitamise nõude täitmise tingimused kooskõlas lõikega 1.

EIOPA esitab nimetatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 15. augustiks 2020.

Komisjonil on õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

III JAGU

Nõustamine

Artikkel 34

Nõudmiste ja vajaduste kirjeldus ning nõuandmine

1.   Enne PEPPi lepingu sõlmimist täpsustab PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja potentsiaalselt PEPPi säästjalt nõutud ja saadud teabe põhjal tema pensionipõlve nõudmised ja vajadused, sealhulgas potentsiaalne vajadus soetada annuiteeti pakkuv toode, ning annab potentsiaalsele PEPPi säästjale PEPPi kohta arusaadavas vormis objektiivset teavet, et PEPPi säästja saaks teha teadliku otsuse.

Koostatav PEPPi leping peab vastama PEPPi säästja pensionieaga seotud nõudmistele ja vajadustele, võttes arvesse tema kogunenud pensioniõigusi.

2.   PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja annab potentsiaalsele PEPPi säästjale enne PEPPi lepingu sõlmimist nõu, esitades potentsiaalsele PEPPi säästjale personaalse soovituse, milles selgitatakse, miks konkreetne PEPP, sealhulgas konkreetne investeerimisvariant, kui see on asjakohane, oleks PEPPi säästja nõudmisi ja vajadusi arvestades kõige sobivam.

PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja esitab potentsiaalsele PEPPi säästjale soovitatava toote kohta ka personaalsed pensionimaksete prognoosid, lähtudes kõige varasemast kuupäevast, mil väljamaksete periood võib alata, ning vastutust välistava klausli selle kohta, et need prognoosid võivad saadavate PEPPi väljamaksete lõppväärtusest erineda. Kui pensionimaksete prognoosid põhinevad majanduslikel stsenaariumidel, hõlmab nimetatud teave ka parimat hinnangulist stsenaariumi ja ebasoodsat stsenaariumi, võttes arvesse PEPPi lepingu eripära.

3.   Kui pakutakse põhi-PEPPi, millel ei ole isegi kapitaligarantiid, osutab PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja selgelt kapitaligarantiiga PEPPide olemasolule ja nimetab põhjused, miks ta soovitab põhi-PEPPi, mis tugineb riskimaandamismeetmele, mis on kooskõlas eesmärgiga võimaldada PEPPi säästjal kapital tagasi saada, ning toob selgelt välja võimalikud lisariskid, mida sellised PEPPid võivad kaasa tuua, võrreldes kapitaligarantiile tugineva põhi-PEPPiga, mille kapital on garanteeritud. Selgitus esitatakse kirjalikult.

4.   Nõu andmisel palub käesoleva määruse artikli 23 lõike 1 punktis c osutatud PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja potentsiaalsel PEPPi säästjal esitada teavet tema teadmiste ja kogemuste kohta pakutud või nõutud PEPPile omases investeerimisvaldkonnas, tema finantsolukorra, sealhulgas tema kahju kandmise võime kohta ning tema investeerimiseesmärkide, sealhulgas tema riskitaluvuse kohta, et PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja saaks soovitada potentsiaalsele PEPPi säästjale ühte või mitut PEPPi, mis on talle sobivad ning mis vastavad eelkõige tema riskitaluvusele ja kahju kandmise võimele.

5.   PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja kohustused ei kahane, kui nõu antakse täielikult või osaliselt automaatse või poolautomaatse süsteemi abil.

6.   Ilma et see piiraks kohaldatava rangema valdkondliku õiguse kohaldamist, tagavad PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad ning nõudmise korral tõendavad pädevatele asutustele, et PEPPide kohta nõu andvatel füüsilistel isikutel on käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ja vajalik pädevus. Liikmesriigid avaldavad selliste teadmiste ja pädevuste hindamiseks kasutatavad kriteeriumid.

IV JAGU

Lepingu kehtivuse ajal antav teave

Artikkel 35

Üldsätted

1.   PEPPi pakkujad koostavad kokkuvõtliku personaalse dokumendi, mis esitatakse kogumisperioodil ja mis sisaldab iga PEPPi säästja jaoks põhiteavet, võttes arvesse riigisiseste pensionisüsteemide ning asjaomase õiguse, sealhulgas liikmesriigi sotsiaal-, töö- ja maksuõiguse eripära („PEPPi pensionihüvitise teatis“). Dokumendi pealkiri sisaldab sõnu „PEPPi pensionihüvitise teatis“.

2.   Täpne kuupäev, millele PEPPi pensionihüvitise teatises esitatud teave viitab, on selgelt märgitud.

3.   PEPPi pensionihüvitise teatises sisalduv teave peab olema täpne ja ajakohane.

4.   PEPPi pakkuja teeb PEPPi pensionihüvitise teatise igale PEPPi säästjale kättesaadavaks kord aastas.

5.   PEPPi pensionihüvitise teatises sisalduvas teabes eelmise teatisega võrreldes tehtud olulised muudatused märgitakse selgelt ära.

6.   Lisaks PEPPi pensionihüvitise teatisele teatatakse PEPPi säästjale kindlustuslepingu kehtivuse jooksul viivitamata muudatustest, mis puudutavad järgmist teavet:

a)

lepingutingimused, sealhulgas kindlustuse üld- ja eritingimused;

b)

PEPPi pakkuja nimi, õiguslik vorm või peakontori ja vajaduse korral kindlustuslepingu sõlminud filiaali aadress;

c)

teave selle kohta, kuidas investeerimispoliitikas võetakse arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid.

Artikkel 36

PEPPi pensionihüvitise teatis

1.   PEPPi pensionihüvitise teatis sisaldab PEPPi säästjate jaoks vähemalt järgmist põhiteavet:

a)

PEPPi säästja isikuandmed ja kõige varasem kuupäev, mil võib alata allkonto väljamaksete periood;

b)

PEPPi pakkuja nimi ja kontaktaadress ning PEPPi lepingu tunnusandmed;

c)

liikmesriik, kus PEPPi pakkujal on lubatud tegutseda või kus ta on registreeritud, ning pädevate asutuste nimed;

d)

teave pensionimaksete prognooside kohta, lähtudes punktis a osutatud pensionieast, ja vastutust välistav klausel selle kohta, et need prognoosid võivad saadavate PEPPi väljamaksete lõppväärtusest erineda. Kui pensionimaksete prognoosid põhinevad majanduslikel stsenaariumidel, hõlmab nimetatud teave ka parimat hinnangulist stsenaariumi ja ebasoodsat stsenaariumi, võttes arvesse PEPPi lepingu eripära;

e)

teave PEPPi säästja või kolmanda isiku poolt viimase 12 kuu jooksul PEPPi kontole tehtud sissemaksete kohta;

f)

kõigi PEPPi säästja poolt viimase 12 kuu jooksul otseselt ja kaudselt kantud kulude jaotus, milles on ära märgitud halduskulud, varade hoidmise kulud, portfellitehingutega seotud kulud ja muud kulud, samuti kulude hinnanguline mõju saadava PEPPi väljamaksete lõppväärtusele; neid kulusid tuleks väljendada nii rahaliselt kui ka protsendina sissemaksetest viimase 12 kuu kohta;

g)

asjakohasel juhul artiklis 46 osutatud garantii või riskimaandamismeetmete laad ja kord;

h)

asjakohasel juhul viimase 12 kuu jooksul PEPPi säästja sissemaksetele vastavate osakute arv ja väärtus;

i)

artiklis 35 osutatud teatise kuupäeval PEPPi säästja PEPPi kontol olev kogusumma;

j)

PEPPi säästja investeerimisvariandi eelmiste perioodide tootlust käsitlev teave vähemalt kümneaastase perioodi kohta või juhul, kui PEPPi on pakutud vähem kui kümme aastat, kõigi PEPPi pakkumise aastate kohta. Eelmiste perioodide tootlust puudutavale teabele lisatakse märkus „varasem tootlus ei näita tulevast tootlust“;

k)

rohkem kui ühe allkontoga PEPPi kontode puhul esitatakse PEPPi pensionihüvitise teatises liigendatud teave kõigi olemasolevate allkontode kohta;

l)

kokkuvõtlik teave keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritega seotud investeerimispoliitika kohta.

2.   EIOPA töötab Euroopa Keskpanga ja pädevate asutustega konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõike 1 punktis d ja artikli 34 lõikes 2 osutatud pensionimaksete prognooside aluseks olevate eelduste kindlaksmääramise kord. PEPPi pakkujad kohaldavad seda korda, et teha vajaduse korral kindlaks nominaalse investeerimistulu aastamäär, inflatsiooni aastamäär ja palkade suundumus tulevikus.

EIOPA esitab nimetatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 15. augustiks 2020. Komisjonil on õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 37

Lisateave

1.   PEPPi pensionihüvitise teatises täpsustatakse, kust ja kuidas saada lisateavet, sh järgmist teavet:

a)

praktiline lisateave PEPPi säästja õiguste ja valikuvõimaluste kohta, sealhulgas seoses investeeringute, väljamaksete perioodi, vahetamisteenuse ja kaasaskantavuse teenusega;

b)

PEPPi pakkuja raamatupidamise aastaaruanne ja majandusaasta aruanne, mis on avalikult kättesaadavad;

c)

PEPPi pakkuja kirjalik investeerimispõhimõtete ülevaade, mis sisaldab vähemalt teavet investeerimisriski hindamismeetodite, rakendatud riskijuhtimisprotsesside ja strateegia kohta, mille alusel on pensioniasutus oma varad jaotanud, võttes arvesse PEPPi kohustuste iseloomu ja ajalist kehtivust, ning seda, kuidas investeerimispoliitikas võetakse arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid;

d)

vajaduse korral teave annuiteedina väljendatud summade puhul kasutatavate eelduste kohta, eelkõige annuiteedimäära, PEPPi pakkuja liigi ja annuiteedi kestuse suhtes;

e)

PEPPi väljamaksete suurus väljamaksete tegemisel enne artikli 36 lõike 1 punktis a osutatud kuupäeva.

2.   Selleks et tagada artikli 36 ja käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab EIOPA pärast muude Euroopa järelevalveasutustega konsulteerimist ning pärast tarbija- ja tootjauuringute korraldamist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega täpsustatakse artiklis 36 ja käesolevas artiklis osutatud teabe esitamist. Mis puudutab artikli 36 lõike 1 punktis j osutatud varasemat tootlust käsitleva teabe esitamist, võetakse arvesse investeerimisvariantide erinevusi, eriti juhul, kui PEPPi säästja kannab investeerimisriski või kui investeerimisvariant sõltub vanusest või hõlmab kestuse vastavusse viimist.

EIOPA esitab nimetatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 15. augustiks 2020.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

3.   Et võimaldada võrdlemist riigisiseste toodetega ning ilma et see piiraks artikli 34 lõike 2 ja artikli 36 lõike 1 punkti d kohaldamist, võivad liikmesriigid nõuda, et PEPPi pakkujad esitaksid PEPPi säästjatele pensionimaksete lisaprognoose, kui eelduste kindlaksmääramise korra on kehtestanud asjaomased liikmesriigid.

Artikkel 38

Pensionieelsel perioodil PEPPi säästjatele ja väljamaksete perioodil PEPPi pensionisaajatele antav teave

1.   Lisaks PEPPi pensionihüvitise teatise esitamisele annavad PEPPi pakkujad igale PEPPi säästjale kaks kuud enne artikli 59 lõike 1 punktides a ja b osutatud kuupäevi või PEPPi säästja taotlusel teavet väljamaksete perioodi läheneva alguse kohta, väljamaksete võimalike liikide kohta ja PEPPi säästja võimaluse kohta väljamaksete liiki vastavalt artikli 59 lõikele 1 muuta.

2.   Väljamaksete perioodil annavad PEPPi pakkujad PEPPi pensionisaajatele isikutele igal aastal teavet maksmisele kuuluvate PEPPi väljamaksete ja nende liigi kohta.

Kui PEPPi säästja teeb väljamaksete perioodil endiselt sissemakseid või kannab investeerimisriski, esitab PEPPi pakkuja endiselt asjaomast teavet sisaldavaid PEPPi pensionihüvitise teatisi.

Artikkel 39

PEPPi säästjatele ja PEPPi pensionisaajatele taotluse korral antav teave

PEPPi säästja või PEPPi pensionisaaja või nende esindaja taotlusel esitab PEPPi pakkuja lisateabe, millele on osutatud artikli 37 lõikes 1, ja lisateabe artikli 36 lõike 1 punktis d osutatud prognooside koostamisel kasutatud eelduste kohta.

V JAGU

Liikmesriikide ametiasutustele esitatavad aruanded

Artikkel 40

Üldsätted

1.   PEPPi pakkujad esitavad oma pädevatele asutustele järelevalve eesmärgil vajaliku teabe lisaks teabele, mis esitatakse asjaomase valdkondliku õiguse alusel. See lisateave hõlmab asjakohasel juhul teavet, mida on vaja järgmiste järelevalvemenetluse toimingute jaoks:

a)

PEPPi pakkujate juhtimissüsteemide, äritegevuse, maksevõime hindamispõhimõtete, riskide ja riskijuhtimissüsteemide ning kapitali struktuuri, vajaduste ja juhtimise hindamine;

b)

asjakohaste otsuste langetamine järelevalve õiguste ja kohustuste rakendamise tulemusena.

2.   Pädevatel asutustel on lisaks neile riigisiseses õiguses antud volitustele järgmised volitused:

a)

määrata kindlaks lõikes 1 osutatud sellise teabe laad, ulatus ja vorm, mida PEPPi pakkujad peavad esitama eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemike järel, pärast eelnevalt kindlaksmääratud sündmuste toimumist või PEPPi pakkuja olukorra kohta tehtavate järelepärimiste ajal;

b)

PEPPi pakkujatelt nende hoitavate lepingute või kolmandate isikutega sõlmitud lepingute kohta mis tahes teabe saamiseks ning

c)

välisekspertidelt, nt audiitoritelt ja aktuaaridelt, teabe küsimiseks.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud teave hõlmab järgmist:

a)

kvalitatiivsed või kvantitatiivsed elemendid või nende kombinatsioon;

b)

varasemaid, praegusi või tulevasi sündmusi käsitlevad elemendid või nende kombinatsioon;

c)

ettevõttesisestest või välistest allikatest pärit andmed või nende kombinatsioon.

4.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud teave

a)

kajastab asjaomase PEPPi pakkuja äritegevuse laadi, ulatust ja keerukust ning eriti asjaomasele tegevusele omaseid riske;

b)

on juurdepääsetav, kõigis olulistes aspektides täielik, võrreldav ning ajaliselt järjepidev;

c)

on asjakohane, usaldusväärne ja arusaadav.

5.   PEPPi pakkujad esitavad pädevatele asutustele igal aastal järgmise teabe:

a)

milliste liikmesriikide jaoks pakub PEPPi pakkuja allkontosid;

b)

teise liikmesriiki kolinud PEPPi säästjatelt vastavalt artikli 20 lõikele 1 saadud teadete arv;

c)

vastavalt artikli 20 lõikele 2 allkontode avamise taotluste arv ja avatud allkontode arv;

d)

artikli 20 lõike 5 punkti a kohaselt PEPPi säästjate poolt esitatud vahetamistaotluste ja tegelike ülekandmiste arv;

e)

artikli 52 lõike 3 kohaselt PEPPi säästjate poolt esitatud vahetamistaotluste ja tegelike ülekandmiste arv.

Pädevad asutused edastavad teabe EIOPA-le.

6.   PEPPi pakkujad kehtestavad lõigetes 1–5 sätestatud nõuete täitmise süsteemid ja struktuurid, samuti kirjaliku korra, mille kinnitab PEPPi pakkuja juht-, järelevalve- või haldusorgan ja millega tagatakse esitatava teabe pidev asjakohasus.

7.   EIOPA saab talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks PEPPi pakkujate esitatud teabele juurdepääsu pädevatele asutustele sellekohase taotluse esitamise korral.

8.   Kui PEPPi sissemaksete ja PEPPi väljamaksetega võivad kaasneda soodustused või stiimulid, esitab PEPPi pakkuja kooskõlas riigisisese õigusega asjaomasele riigiasutusele kogu selliste sissemaksete ja väljamaksetega seoses saadud soodustuste ja stiimulite pakkumiseks või tagasinõudmiseks vajaliku teabe, kui see on asjakohane.

9.   Käesoleva määruse täiendamiseks võtab komisjon kooskõlas artikliga 72 vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõigetes 1–5 osutatud lisateave, et tagada järelevalvealase aruandluse piisav ühtlustatus.

EIOPA töötab pärast muude Euroopa järelevalveasutustega ja pädevate asutustega konsulteerimist ja tootjauuringute korraldamist välja järelevalvealase aruandluse vormi käsitlevate rakenduslike tehniliste standardite eelnõu.

EIOPA esitab nimetatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 15. augustiks 2020.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu teises lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

V PEATÜKK

KOGUMISPERIOOD

I JAGU

PEPPi pakkujatele esitatavad investeerimisnõuded

Artikkel 41

Investeerimisnõuded

1.   PEPPi pakkujad investeerivad PEPPile vastavaid varasid mõistlikkuse põhimõtet järgides ja kooskõlas eelkõige järgmiste nõuetega:

a)

varad investeeritakse kõigi PEPPi säästjate parimates pikaajalistes huvides. Võimaliku huvide konflikti korral tagab PEPPi pakkuja või tema portfelli haldav üksus, et investeeringuid tehakse üksnes PEPPi säästjate huvides;

b)

mõistlikkuse põhimõtet järgides võtavad PEPPi pakkujad arvesse seotud riske ja investeerimisotsuste võimalikku pikaajalist mõju keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritele;

c)

varad investeeritakse viisil, mis tagab portfelli kui terviku turvalisuse, kvaliteetsuse, likviidsuse ja tulususe;

d)

varad investeeritakse peamiselt reguleeritud turgudel. Investeerimist varadesse, millega ei ole reguleeritud finantsturul lubatud kaubelda, hoitakse konservatiivsel tasemel;

e)

investeerimine tuletisinstrumentidesse on võimalik niivõrd, kui sellised instrumendid vähendavad investeerimisriske või hõlbustavad portfelli tõhusat haldamist. Neid instrumente hinnatakse usaldusväärsetel alustel, võttes arvesse alusvara, ning kaasatakse PEPPi pakkuja varade väärtuse hindamisse. PEPPi pakkujad väldivad ka liigset riski, mis on seotud tehingu ühe vastaspoolega ja muude tuletistehingutega;

f)

varad on piisavalt hajutatud, et vältida liigset sõltuvust mingist konkreetsest vara liigist, emitendist või konsolideerimisgrupist ja riskide ülemäärast kuhjumist portfellis tervikuna. Investeeringud sama emitendi või samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate emitentide varadesse ei tohi põhjustada PEPPi pakkujale riskide liigset kontsentreerumist;

g)

varasid ei investeerita maksualast koostööd mittetegevatesse jurisdiktsioonidesse, mis on nimetatud kohaldatavates nõukogu järeldustes maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetelu kohta, ega suure riskiga kolmandasse riiki, kus esineb strateegilisi puudusi, mis on tuvastatud kohaldatava komisjoni delegeeritud määruse kohaselt, mis on vastu võetud direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 alusel;

h)

PEPPi pakkuja ei võta endale ega PEPPile vastavatele varadele ülemäärasest finantsvõimendusest ja ülemäärasest tähtaegade ümberkujundamisest tulenevaid riske.

2.   Lõike 1 punktides a–h sätestatud nõudeid kohaldatakse üksnes siis, kui PEPPi pakkuja suhtes kohaldatava asjakohase valdkondliku õigusega ei ole kehtestatud rangemaid nõudeid.

II JAGU

PEPPi säästjatele pakutavad investeerimisvariandid

Artikkel 42

Üldsätted

1.   PEPPi pakkujad võivad pakkuda PEPPi säästjatele kuni kuut investeerimisvarianti.

2.   Investeerimisvariantidest pakutakse põhi-PEPPi, mille kõrval võib pakkuda alternatiivseid investeerimisvariante.

3.   Kõikide investeerimisvariantide kujundamisel kasutavad PEPPi pakkujad garantiid või riskimaandamismeetmeid, millega on tagatud PEPPi säästjate piisav kaitse.

4.   Garantiide andmisel kehtib PEPPi pakkuja suhtes kohaldatav asjaomane valdkondlik õigus.

5.   Artikli 6 lõike 1 punktides c, d, e ja f osutatud PEPPi pakkujad võivad pakkuda garantiiga PEPPi ainult siis, kui nad teevad koostööd krediidiasutuste või kindlustusandjatega, kes saavad selliseid tagatisi anda vastavalt nende suhtes kehtivale valdkondlikule õigusele. Neil krediidiasutustel või kindlustusandjatel lasub garantii eest ainuvastutus.

Artikkel 43

PEPPi säästja poolt investeerimisvariandi valimine

Olles saanud asjakohast teavet ja nõu, langetab PEPPi säästja investeerimisvariandi valiku PEPPi lepingu sõlmimisega.

Artikkel 44

Valitud investeerimisvariandi muutmise tingimused

1.   Kui PEPPi pakkuja pakub alternatiivseid investeerimisvariante, on PEPPi säästjal PEPPi sissemaksete tegemise ajal võimalik valida mõni muu investeerimisvariant, kui PEPPi lepingu sõlmimisest on möödunud vähemalt viis aastat, ja hiljem viis aastat pärast viimast investeerimisvariandi muutmist. PEPPi pakkuja võib lubada PEPPi säästjal muuta valitud investeerimisvarianti sagedamini.

2.   Investeerimisvariandi muutmine on PEPPi säästjale tasuta.

Artikkel 45

Põhi-PEPP

1.   Põhi-PEPP on turvaline toode, mis on investeerimise standardvariant. Selle kujundamisel toetuvad PEPPi pakkujad kapitaligarantiile, mis tagatakse väljamaksete perioodi alguses ja väljamaksete perioodi jooksul, kui see on kohaldatav, või riskimaandamismeetmetele, mis on kooskõlas eesmärgiga võimaldada PEPPi säästjal kapital tagasi saada.

2.   Põhi-PEPPi kulud ja teenustasud ei tohi olla suuremad kui 1 % kogunenud kapitalist aastas.

3.   Et tagada erinevatele PEPPi pakkujatele ja eri liiki PEPPidele võrdsed tingimused, töötab EIOPA välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse lõikes 2 osutatud kulude ja teenustasude liigid, olles konsulteerinud muude Euroopa järelevalveasutustega, kui see on asjakohane.

Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu koostamisel võtab EIOPA arvesse mitmesuguseid võimalikke PEPPide liike, PEPPi kui pensionitoote pikaajalist olemust ja PEPPide mitmesuguseid võimalikke omadusi, eriti väljamakseid pikaajalise annuiteedina või iga-aastaseid tagasimakseid vähemalt kuni vanuseni, mis vastab PEPPi säästja keskmisele eeldatavale elueale. EIOPA hindab ka kapitalikaitse eripära, pöörates erilist tähelepanu kapitaligarantiile. EIOPA esitab nimetatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 15. augustiks 2020.

Komisjonil on õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

4.   Iga kahe aasta järel alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast vaatab komisjon pärast EIOPAga ja vajaduse korral muude Euroopa järelevalveasutustega konsulteerimist lõikes 2 osutatud protsendimäära asjakohasuse üle. Komisjon võtab eelkõige arvesse kulude ja teenustasude tegelikku määra ning muutusi selles ning mõju PEPPide kättesaadavusele.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 72 vastu delegeeritud õigusakte, et läbivaatamisest lähtudes muuta käesoleva artikli lõikes 2 osutatud protsendimäära, et võimaldada PEPPi pakkujatele kohast turulepääsu.

Artikkel 46

Riskimaandamismeetmed

1.   Riskimaandamismeetmete kasutamisega tagatakse, et PEPPi investeerimisstrateegia kavandatakse eesmärgiga saada PEPPist tulevases pensionipõlves stabiilset ja piisavat isiklikku sissetulekut ning tagada kõigi PEPPi säästjate põlvkondade õiglane kohtlemine.

Kõik, nii põhi-PEPPi kui ka alternatiivsete investeerimisvariantide suhtes kohaldatavad riskimaandamismeetmed peavad olema usaldusväärsed, töökindlad ja kooskõlas vastava investeerimisvariandi riskiprofiiliga.

2.   Kohaldatavad riskimaandamismeetmed võivad muu hulgas hõlmata:

a)

sätteid investeeringute jaotuse järkjärgulise kohandamise kohta, et leevendada vastavate rühmade investeeringute finantsriske, vastavalt järelejäänud kehtivusajale (elutsükkel);

b)

sätteid, millega määratakse kindlaks sissemaksetest või investeerimistulust moodustatavad reservid, mis õiglaselt ja läbipaistvalt jaotatakse PEPPi säästjatele investeerimiskahjude leevendamiseks, või

c)

sätteid, mis käsitlevad asjakohaste tagatiste kasutamist kaitseks investeerimiskahjude eest.

3.   Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, töötab EIOPA pärast muude Euroopa järelevalveasutustega konsulteerimist ja tootjauuringute korraldamist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse miinimumkriteeriumid, millele riskimaandamismeetmed peavad vastama, võttes arvesse mitmesuguseid PEPPide liike ja nende eriomadusi, samuti erinevaid PEPPi pakkujate liike ja erinevusi nende usaldatavusnõuete täitmise korras.

EIOPA esitab nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 15. augustiks 2020.

Komisjonil on õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

III JAGU

Kogumisperioodi muud aspektid

Artikkel 47

Kogumisperioodiga seotud tingimused

1.   Liikmesriigid määravad kindlaks riigipõhiste allkontode kogumisperioodiga seotud tingimused, kui neid ei ole juba sätestatud käesolevas määruses.

2.   Sellised tingimused võivad eelkõige hõlmata kogumisperioodiga alustamise vanusepiiri, kogumisperioodi minimaalset kestust, sissemaksete minimaalset ja maksimaalset suurust ning järjepidevust.

VI PEATÜKK

INVESTORITE KAITSE

Artikkel 48

Depositoorium

1.   Artikli 6 lõike 1 punktides c, e ja f osutatud PEPPi pakkujad määravad PEPPi pakkumise äritegevusele vastavate varade hoidmiseks ja kontrollikohustuste täitmiseks ühe või mitu depositooriumi.

2.   Depositooriumi määramisel, varade hoidmise ja depositooriumi vastutusega seotud ülesannete täitmisel ning depositooriumi kontrollikohustuste täitmisel kohaldatakse direktiivi 2009/65/EÜ IV peatüki sätteid.

Artikkel 49

Biomeetriliste riskide katmine

1.   PEPPi pakkujad võivad PEPPide pakkumisel võimaldada varianti, mille puhul on tagatud biomeetriliste riskide katmine.

2.   Biomeetriliste riskide katmisel kehtib PEPPi pakkuja suhtes kohaldatav asjaomane valdkondlik õigus. Biomeetriliste riskide katmine võib eri allkontode lõikes olla erinev.

3.   Artikli 6 lõike 1 punktides a, c, d, e ja f osutatud PEPPi pakkujad võivad PEPPide pakkumisel võimaldada varianti, mille puhul on tagatud biomeetriliste riskide katmine. Sellisel juhul antakse kate ainult koostöös kindlustusandjatega, kes saavad selliseid riske katta vastavalt nende suhtes kehtivale valdkondlikule õigusele. Biomeetriliste riskide katmise eest vastutab täielikult kindlustusandja.

Artikkel 50

Kaebused

1.   PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad kehtestavad käesolevast määrusest tulenevate õiguste ja kohustuste kohta PEPPi klientide esitatud kaebuste lahendamiseks mõistliku ja tulemusliku korra, mida nad ka kohaldavad.

2.   Seda korda kohaldatakse igas liikmesriigis, kus PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja oma teenuseid pakub, ning kord on kättesaadav PEPPi kliendi soovile vastavas asjaomase liikmesriigi ametlikus keeles või mõnes muus keeles, kui PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja ja PEPPi klient on nii kokku leppinud.

3.   PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad teevad kõik võimaliku, et PEPPi klientide kaebustele vastata elektrooniliselt või muul püsival andmekandjal kooskõlas artikliga 24. Vastus esitatakse mõistliku tähtaja, kuid hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates kaebuse kättesaamisest ning selles käsitletakse kõiki tõstatatud küsimusi. Erandjuhtudel, kui PEPPi pakkujast või PEPPi turustajast mitteolenevatel põhjustel ei saa vastust esitada 15 tööpäeva jooksul, on makseteenuse pakkuja kohustatud saatma vahevastuse, esitades selgelt kaebusele vastamisel tekkinud viivituse põhjused ja konkreetse tähtaja, mille jooksul PEPPi klient saab lõpliku vastuse. Ühelgi juhul ei tohi lõpliku vastuse saamise tähtaeg olla pikem kui 35 tööpäeva.

4.   PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad teavitavad PEPPi klienti vähemalt ühest vaidluste kohtuvälise lahendamise organist, kes on pädev lahendama PEPPi klientidele käesolevast määrusest tulenevaid õigusi ja kohustusi käsitlevaid vaidlusi.

5.   Teave lõikes 1 osutatud korra kohta esitatakse selgelt, põhjalikult ja hõlpsalt juurdepääsetavalt PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja veebisaidil, filiaalis ning PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja ja PEPPi kliendi vahel sõlmitava lepingu üldtingimustes. Selles selgitatakse, kuidas saada lisateavet vaidluste kohtuvälise lahendamise organi ja selle poole pöördumise tingimuste kohta.

6.   Pädevad asutused kehtestavad korra, mille kohaselt PEPPi kliendid ja teised huvitatud isikud, sh tarbijaühingud, saavad pädevatele asutustele esitada kaebusi PEPPi pakkujate ja PEPPi turustajate poolsete käesoleva määruse väidetavate rikkumiste kohta. Kaebuse esitajale vastatakse kõigil juhtudel.

7.   Enam kui ühte liikmesriiki puudutavatel juhtudel võib kaebuse esitaja otsustada esitada kaebuse oma liikmesriigi pädevate asutuste kaudu, olenemata sellest, kus rikkumine aset leidis.

Artikkel 51

Kohtuväline vaidluste lahendamine

1.   Käesolevast määrusest tulenevate õiguste ja kohustuste üle PEPPi klientide ja PEPPi pakkujate või PEPPi turustajate vahel tekkinud vaidluste lahendamiseks kehtestatakse, vajaduse korral olemasolevaid pädevaid asutusi kasutades, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/11/EL (21) kohane mõistlik, sõltumatu, erapooletu, läbipaistev ja tulemuslik vaidluste kohtuvälise lahendamise kord. Sellist vaidluste kohtuvälise lahendamise korda kohaldatakse ja asjaomase vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse pädevust laiendatakse ka PEPPi pakkujate või PEPPi turustajate suhtes, kelle vastu on menetlus algatatud.

2.   Lõikes 1 osutatud asutused teevad käesolevast määrusest tulenevate õiguste ja kohustuste üle peetavate vaidluste lahendamiseks tulemuslikku koostööd.

VII PEATÜKK

PEPPi PAKKUJATE VAHETAMINE

Artikkel 52

Vahetamisteenuse pakkumine

1.   PEPPi pakkujad pakuvad vahetamisteenust, mis seisneb selles, et PEPPi säästja taotluse korral kantakse üleandva PEPPi pakkuja juures asuvalt PEPPi kontolt vastavad summad üle vastuvõtva PEPPi pakkuja juures avatud samade allkontodega uuele PEPPi kontole või vajaduse korral antakse üle vara kooskõlas lõike 4 sätetega ja seejärel vana PEPPi konto suletakse.

Vahetamisteenuse kasutamisel kannab üleandev PEPPi pakkuja vastuvõtvale PEPPi pakkujale üle kõik andmed, mis on seotud endise PEPPi konto kõigi allkontodega, sealhulgas aruandlusnõuded. Vastuvõttev PEPPi pakkuja registreerib need andmed vastavatel allkontodel.

PEPPi säästja võib taotleda vahetamist kas samas liikmesriigis (riigisisene vahetamine) või erinevates liikmesriikides (piiriülene vahetamine) asutatud PEPPi pakkujate vahel. PEPPi säästjal on õigus PEPPi pakkujat vahetada nii PEPPi kogumisperioodil kui ka väljamaksete perioodil.

2.   Olenemata lõikest 1 ei ole PEPPi pakkujad väljamaksete perioodil kohustatud osutama PEPPide vahetamise teenust, kui PEPPi säästjad saavad väljamakseid eluaegse annuiteedi vormis.

3.   Ilma et see piiraks artikli 20 lõike 5 punkti a kohaldamist, on PEPPi säästjal lubatud PEPPi pakkujat vahetada, kui PEPPi lepingu sõlmimisest on möödunud vähemalt viis aastat või, hilisema vahetamise korral, viie aasta möödumisel viimasest vahetamisest. PEPPi pakkuja võib lubada PEPPi säästjal PEPPi pakkujat sagedamini vahetada.

4.   Kui vahetus toimub selliste PEPPi pakkujate vahel, kes tegelevad PEPPi säästjate individuaalse portfelli valitsemisega, võivad PEPPi säästjad valida vara üleandmise või vastavate summade ülekandmise vahel. Kõigil muudel juhtudel on lubatud ainult vastavate summade ülekandmine.

Kui PEPPi säästja taotleb vara üleandmist, on selleks vajalik vastuvõtva PEPPi pakkuja kirjalik nõusolek.

Artikkel 53

Vahetamisteenus

1.   Pärast seda, kui PEPPi säästja on teinud PEPPi pakkujatelt vastavalt artiklile 56 saadud teabe alusel teadliku otsuse, algatab vastuvõttev PEPPi pakkuja PEPPi säästja taotlusel vahetamisteenuse.

2.   PEPPi säästja taotlus koostatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus vahetamisteenus on algatatud, või mis tahes muus poolte vahel kokku lepitud keeles. PEPPi säästja esitab oma taotluses:

a)

konkreetse nõusoleku üleandvale PEPPi pakkujale iga lõikes 4 osutatud toimingu teostamiseks ning konkreetse nõusoleku vastuvõtvale PEPPi pakkujale iga lõikes 5 osutatud toimingu teostamiseks;

b)

kokkuleppel vastuvõtva PEPPi pakkujaga täpsustatud kuupäeva, millest alates maksed tuleb teha vastuvõtva PEPPi pakkuja juures avatud PEPPi kontol.

See kuupäev peab olema vähemalt kaks nädalat pärast kuupäeva, mil vastuvõttev PEPPi pakkuja saab üleandva PEPPi pakkuja käest lõike 4 kohaselt üleantavad dokumendid.

Liikmesriigid võivad nõuda, et PEPPi säästja taotlus oleks kirjalik ja et PEPPi säästjale antaks heakskiidetud taotluse koopia.

3.   Viie tööpäeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud taotluse saamist taotleb vastuvõttev PEPPi pakkuja üleandvalt PEPPi pakkujalt lõikes 4 osutatud toimingute tegemist.

4.   Vastuvõtvalt PEPPi pakkujalt sellekohase taotluse laekudes teeb üleandev PEPPi pakkuja järgmist:

a)

saadab viie tööpäeva jooksul PEPPi pensionihüvitise teatise ajavahemiku kohta alates viimase PEPPi pensionihüvitise teatise koostamise kuupäevast kuni PEPPi säästjale ja vastuvõtvale PEPPi pakkujale taotluse esitamise kuupäevani;

b)

saadab artikli 52 lõikes 4 osutatud vara üleandmise korral viie tööpäeva jooksul kõikide olemasolevate vastuvõtvale PEPPi pakkujale üleantavate varade loetelu;

c)

keeldub alates PEPPi säästja lõike 2 punktis b osutatud taotluses nimetatud kuupäevast PEPPi kontole laekuvate maksete vastuvõtmisest;

d)

kannab PEPPi säästja taotluses nimetatud kuupäeval vastavad summad üle või vajaduse korral annab üle vara kooskõlas artikli 52 lõikega 4 PEPPi kontolt üle vastuvõtva PEPPi pakkuja juures avatud uuele PEPPi kontole;

e)

sulgeb PEPPi säästja nimetatud kuupäeval PEPPi konto, kui PEPPi säästjal ei ole sellel PEPPi kontol täitmata kohustusi. Üleandev PEPPi pakkuja teavitab PEPPi säästjat viivitamata, kui sellised täitmata kohustused takistavad PEPPi säästja konto sulgemist.

5.   Vastavalt taotlusele ning sellises ulatuses, nagu üleandva PEPPi pakkuja või PEPPi säästja esitatav teave võimaldab, teeb vastuvõttev PEPPi pakkuja kõik vajalikud ettevalmistused laekuvate maksete vastuvõtmiseks ja võtab neid vastu alates PEPPi säästja taotluses kindlaks määratud kuupäevast.

Artikkel 54

Vahetamisteenusega seotud tasud

1.   PEPPi säästjad saavad tasuta juurdepääsu üleandva või vastuvõtva PEPPi pakkuja poolt nende kohta salvestatud isikuandmetele.

2.   Üleandev PEPPi pakkuja esitab kooskõlas artikli 53 lõike 4 punktiga a vastuvõtva PEPPi pakkuja nõutud teabe ilma selle eest PEPPi säästja või vastuvõtva PEPPi pakkuja käest tasu nõudmata.

3.   Üleandva PEPPi pakkuja poolt PEPPi konto sulgemise eest PEPPi säästjale kehtestatud teenustasude kogusuurus on piiratud PEPPi pakkuja kantud tegelike halduskuludega ning ei tohi ületada 0,5 % vastuvõtva PEPPi pakkujale ülekantavast summast või üleantava vara väärtusest.

Liikmesriigid võivad kehtestada tasudele esimeses lõigus osutatust madalama protsendimäära või teistsuguse protsendimäära, kui PEPPi pakkuja võimaldab PEPPi säästjatel PEPPi pakkujat vahetada sagedamini, nagu on osutatud artikli 52 lõikes 3.

Üleandev PEPPi pakkuja ei tohi vastuvõtvalt PEPPi pakkujalt nõuda mingeid lisatasusid.

4.   Vastuvõttev PEPPi pakkuja võib nõuda üksnes pakkuja vahetamise teenuse tegelike haldus- ja tehingukulude tasumist.

Artikkel 55

PEPPi säästjate kaitse finantskahju eest

1.   Mis tahes rahalise kahju, sealhulgas teenustasud ja intressid, mida PEPPi säästja kannab ja mis tulenevad otseselt sellest, et üleviimisprotsessis osalev PEPPi pakkuja ei täida artikli 53 kohaseid kohustusi, katab kõnealune PEPPi pakkuja viivitamata.

2.   Lõikest 1 tulenevat vastutust ei kohaldata selliste ebatavaliste ja ettenägematute asjaolude korral, mille üle PEPPi pakkujal, kes nendele asjaoludele viitab, ei ole kontrolli ning mille tulemused oleksid kõigile jõupingutustele vaatamata olnud vältimatud, või kui PEPPi pakkuja on kohustatud täitma liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud muid kohustusi.

3.   Lõike 1 kohane vastutus kehtestatakse kooskõlas liikmesriigi tasandil kohaldatavate õiguslike nõuetega.

4.   PEPPi säästja kannab võimaliku finantskahju, mis tekib PEPPi kontol hoitava vara tagasiostu tõttu selleks, et vara saaks üle anda üleandva PEPPi pakkuja poolt vastuvõtvale PEPPi pakkujale, nagu on osutatud artikli 52 lõikes 4.

5.   Üleandev PEPPi pakkuja ei ole vahetamise hetkel kohustatud tagama kapitalikaitset või andma garantiid.

Artikkel 56

Vahetamisteenuse kohta esitatav teave

1.   Selleks et PEPPi säästjal oleks võimalik teha vahetusteenuse kohta teadlik otsus, annavad PEPPi pakkujad PEPPi säästjatele vahetamisteenuse kohta järgmist teavet:

a)

üleandva ja vastuvõtva PEPPi pakkuja ülesanded igas PEPPi konto vahetamise etapis, nagu on kindlaks määratud artiklis 53;

b)

vastavate etappide lõpuleviimise tähtaeg;

c)

vahetamisel nõutavad teenustasud;

d)

vahetamise võimalikud tagajärjed, eelkõige kapitalikaitse või garantii osas, ning muu vahetamisteenusega seotud teave;

e)

teave mitterahalise sissemaksete üleandmise võimaluse kohta, kui see on asjakohane.

Vastuvõttev PEPPi pakkuja järgib IV peatükis sätestatud nõudeid.

Vastuvõttev PEPPi pakkuja teavitab asjakohasel juhul PEPPi säästjat mis tahes tagatisskeemi, sh hoiuste tagamise skeemi, investeeringute tagamise skeemi või kindlustustagatisskeemi olemasolust, mis katab nimetatud PEPPi säästjat.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave on kättesaadav PEPPi pakkuja veebisaidil. Kooskõlas artikli 24 nõuetega esitatakse see teave vastava taotluse korral ka PEPPi säästjatele.

VIII PEATÜKK

VÄLJAMAKSETE PERIOOD

Artikkel 57

Väljamaksete perioodiga seotud tingimused

1.   Liikmesriigid määravad kindlaks väljamaksete perioodiga ja riigipõhiste allkontode väljamaksmisega seotud tingimused, kui neid ei ole juba sätestatud käesolevas määruses.

2.   Sellised tingimused võivad hõlmata eelkõige miinimumvanuse kehtestamist väljamaksete perioodi alguseks, maksimaalse pensionieani jäänud aja kehtestamist PEPPiga liitumisel, samuti tagasivõtmise tingimusi enne väljamaksete perioodi alguseks miinimumvanuse saavutamist, eelkõige eriliste raskuste korral.

Artikkel 58

Väljamaksete liigid

1.   PEPPi pakkujad võivad PEPPi säästjatele võimaldada järgmist liiki väljamakseid:

a)

annuiteet;

b)

ühekordne makse;

c)

tagasimaksed;

d)

eespool loetletud liiki väljamaksete kombinatsioonid.

2.   PEPPi säästjad valivad väljamaksete perioodil kasutatava väljamaksete liigi PEPPi lepingu sõlmimisel ja taotluse esitamisel uue allkonto avamiseks. Väljamaksete liik võib eri allkontode lõikes olla erinev.

3.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 või artiklite 57 või 59 kohaldamist, võivad liikmesriigid võtta meetmeid, et eelistada teatavat liiki väljamakseid. Sellised meetmed võivad hõlmata ühekordsete maksete piirmäärade kehtestamist, et soodustada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teisi väljamaksete liike. Selliseid piirmäärasid kohaldatakse üksnes nende väljamaksete suhtes, mis vastavad sellise liikmesriigi PEPPi allkontol kogunenud kapitalile, kelle õigusaktid näevad ette piirmäärasid ühekordsetele väljamaksetele.

4.   Liikmesriigid võivad täpsustada, millistel tingimustel tuleb antud eelised ja stiimulid tagasi maksta.

Artikkel 59

Väljamaksete liikide muutmine

1.   Kui PEPPi pakkuja võimaldab eri liiki väljamakseid, võib PEPPi säästja muuta iga avatud allkonto väljamaksete liiki

a)

üks aasta enne väljamaksete perioodi algust;

b)

väljamaksete alustamisel;

c)

pakkuja vahetamisel.

Väljamaksete liigi muutmine on PEPPi säästjale tasuta.

2.   Pärast seda, kui PEPPi säästja on esitanud taotluse väljamaksete liigi muutmiseks, esitab PEPPi pakkuja PEPPi säästjale selgel ja arusaadaval kujul teabe sellise muudatuse finantsmõju kohta PEPPi säästjale või PEPPi pensionisaajale, eelkõige mõju kohta riiklikele stiimulitele, mida võidakse kohaldada PEPPi säästja PEPPi olemasolevate allkontode suhtes.

Artikkel 60

Pensionikava ja väljamaksetega seotud nõustamine

1.   Põhi-PEPPi puhul pakub PEPPi pakkuja väljamaksete perioodi alguses PEPPi säästjale personaalse pensionikava, mis käsitleb PEPPi allkontodele kogunenud kapitali säästvat kasutamist, võttes arvesse vähemalt järgmist:

a)

PEPPi allkontodele kogunenud kapitali väärtus;

b)

muude kogunenud pensioniõiguste kogusumma, ning

c)

PEPPi säästja pensionialased nõudmised ja vajadused pikemas plaanis.

2.   Lõikes 1 osutatud pensionikava hõlmab personaalset soovitust PEPPi säästjale tema kõige optimaalsema väljamaksete liigi kohta, välja arvatud juhul, kui pakutakse ainult ühte väljamaksete liiki. Kui ühekordne väljamakse ei ole kooskõlas PEPPi säästja pensionialaste vajadustega, kaasneb nõustamisega vastav hoiatus.

IX PEATÜKK

JÄRELEVALVE

Artikkel 61

Pädevate asutuste tehtav järelevalve ja EIOPA poolne kontroll

1.   PEPPi pakkuja pädevad asutused teevad käesoleva määruse täitmise üle pidevat järelevalvet kooskõlas oma asjakohase valdkondliku järelevalve korra ja standarditega. Samad asutused vastutavad PEPPi pakkuja tingimustes või põhikirjas sätestatud kohustuste täitmise ning PEPPi pakkumisel kohaldatava korra ja ülesannete jaotuse järelevalve eest.

2.   EIOPA ja pädevad asutused kontrollivad pakutavaid või levitatavaid personaalseid pensionitooteid, et nimetusega „PEPP“ kasutataks ja PEPPina esitletaks ainult selliseid tooteid, mis on käesoleva määruse alusel registreeritud.

Artikkel 62

Pädevate asutuste volitused

Iga liikmesriik tagab, et pädevatel asutustel on kõik käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused.

Artikkel 63

Pädevate asutuste volitused toodetesse sekkumisel

1.   Pädevad asutused võivad keelata või piirata PEPPi turustamist või levitamist oma liikmesriigis või liikmesriigist järgmistel tingimustel:

a)

pädevad asutused on veendunud, et on piisavalt alust arvata, et PEPP tekitab märkimisväärseid või korduvaid probleeme seoses PEPPi säästjate kaitsega või kujutab endast ohtu finantsturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele vähemalt ühes liikmesriigis;

b)

meede on proportsionaalne, võttes arvesse tuvastatud riskide olemust, kõnealuste PEPPi säästjate asjatundlikkuse taset ning meetme tõenäolist mõju PEPPi säästjatele, kes on sõlminud PEPPi lepingu;

c)

pädevad asutused on nõuetekohaselt konsulteerinud pädevate asutustega teistest liikmesriikidest, millele meede võib märkimisväärset mõju avaldada, ning

d)

meede ei mõju mõnest teisest liikmesriigist pakutavate teenuste või tegevuste suhtes diskrimineerivalt.

Kui esimeses lõigus sätestatud tingimused on täidetud, võivad pädevad asutused ettevaatusabinõuna kehtestada keelu või piirangu enne seda, kui PEPPi hakatakse investoritele turustama või levitama. Sellist keeldu või piirangut võidakse kohaldada ning selle suhtes võidakse kohaldada erandeid pädevate asutuste poolt kindlaks määratud asjaoludel.

2.   Pädevad asutused võivad kehtestada käesoleva artikli kohase keelu või piirangu üksnes juhul, kui nad on teavitanud kõiki teisi asjassepuutuvaid pädevaid asutusi ning EIOPAt kirjalikult või muul pädevate asutuste vahel kokku lepitud viisil vähemalt üks kuu enne meetme kavandatavat jõustamist järgmistest üksikasjadest:

a)

kavandatava meetmega seotud PEPP;

b)

kavandava keelu või piirangu täpne olemus ning millal see peaks kava kohaselt jõustuma, ning

c)

tõendid, millele nende otsus tugineb ja mille põhjal neil on piisavalt alust arvata, et kõik lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud.

3.   Erandjuhtudel, kui pädevad asutused peavad vajalikuks võtta käesoleva artikli alusel kiireloomulisi meetmeid, et vältida PEPPist tulenevat kahju, võib ta võtta ajutisi meetmeid juhul, kui nad on teavitanud kõiki teisi pädevaid asutusi ning EIOPAt kirjalikult vähemalt 24 tundi enne meetme kavandatud jõustumist, tingimusel et kõik käesolevas artiklis sätestatud kriteeriumid on täidetud ning lisaks on selgelt kindlaks tehtud, et ühekuuline etteteatamisperiood ei võimalda asjaomase probleemi või ohuga asjakohaselt tegeleda. Pädevad asutused ei võta ajutisi meetmeid, mille kestus ületab kolme kuud.

4.   Otsuse korral kehtestada mis tahes lõikes 1 nimetatud keeld või piirang avaldavad pädevad asutused oma veebisaidil sellekohase teate. Teates esitatakse keelu või piirangu üksikasjad, ajavahemik pärast selle teate avaldamist, mille möödumisel meetmed jõustuvad, ning tõendid, mille alusel pädev asutus on veendunud, et kõik lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud. Keeldu või piirangut kohaldatakse ainult tegevuse suhtes, mis toimub pärast selle teate avaldamist.

5.   Pädevad asutused tunnistavad keelu või piirangu kehtetuks, kui lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud.

Artikkel 64

Soodustamine ja koordineerimine

1.   EIOPA-l on seoses pädevate asutuste poolt artikli 63 alusel võetavate meetmetega soodustaja ja koordineerija ülesanne. Eelkõige tagab EIOPA, et pädevate asutuste võetavad meetmed oleksid põhjendatud ja proportsionaalsed ning pädevad asutused järgiksid võimaluse korral järjekindlat lähenemisviisi.

2.   Pärast artikli 63 kohase teate saamist keelu või piirangu kohta, mida kavatsetakse nimetatud artikli alusel kehtestada, esitab EIOPA arvamuse selle kohta, kas vastav keeld või piirang on põhjendatud ja proportsionaalne. Juhul kui EIOPA on seisukohal, et kõnealuse riski maandamiseks on tarvis, et meetmeid võtaksid ka teised pädevad asutused, toob ta selle oma arvamuses välja. Arvamus avaldatakse EIOPA veebisaidil.

3.   Kui pädev asutus teeb ettepaneku võtta või võtab meetmeid, mis on vastuolus EIOPA lõike 2 kohaselt esitatud arvamusega, või ei võta meetmeid nimetatud arvamusest hoolimata, avaldab ta viivitamata oma veebisaidil vastava teate, selgitades põhjalikult, miks ta nii käitub.

Artikkel 65

EIOPA toodetesse sekkumise volitused

1.   EIOPA jälgib vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 9 lõikele 2 liidus turustatavate, levitatavate või müüdavate PEPPide turgu.

2.   Kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 9 lõikega 5 võib EIOPA, kui käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimused on täidetud, ajutiselt keelata või piirata teatavate PEPPide või teatavate konkreetsete eriomadustega PEPPide turustamise, levitamise või müümise liidus.

Sellist keeldu või piirangut võidakse kohaldada või selle suhtes võidakse kohaldada erandeid EIOPA poolt täpsustatud asjaoludel.

3.   EIOPA teeb käesoleva artikli lõike 2 kohase otsuse pärast muude Euroopa järelevalveasutustega konsulteerimist ning ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

väljapakutud meede tegeleb märkimisväärse probleemiga PEPPi säästjate kaitse vallas, sealhulgas seoses pensionitoote pikaajalisusega, või ohuga finantsturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele;

b)

PEPPi suhtes kohaldatavad liidu regulatiivsed nõuded ei tegele selle ohuga;

c)

pädev asutus või pädevad asutused ei ole rakendanud selle ohu kõrvaldamiseks meetmeid või ei maanda rakendatud meetmed seda ohtu piisavalt.

Kui esimeses lõigus sätestatud tingimused on täidetud, võib EIOPA ettevaatusabinõuna kehtestada lõikes 2 osutatud keelu või piirangu enne seda, kui PEPPi hakatakse PEPPi säästjatele turustama, levitama või müüma.

4.   Käesoleva artikli kohase meetme võtmisel tagab EIOPA, et meede:

a)

ei avalda finantsturgude tõhususele või PEPPi säästjatele kahjustavat mõju, mis on võrreldes meetme kasulikkusega ebaproportsionaalne, ega

b)

põhjusta õigusliku arbitraaži riski.

Kui pädev asutus või pädevad asutused on võtnud meetme vastavalt artiklile 63, võib EIOPA võtta mis tahes käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud meetme, ilma et ta peaks esitama oma arvamuse, nagu on sätestatud artiklis 64.

5.   Enne kui ta otsustab võtta käesoleva artikli kohaselt meedet, teavitab EIOPA kavandatavast meetmest pädevaid asutusi.

6.   Otsuse korral võtta käesoleva artikli kohane meede avaldab EIOPA oma veebisaidil sellekohase teate. Kõnealuses teates esitatakse keelu või piirangu üksikasjad ning määratakse kindlaks ajavahemik pärast teate avaldamist, mille möödumisel meede jõustub. Keeldu või piirangut kohaldatakse üksnes tegevuse suhtes, mis toimub pärast meetme jõustumist.

7.   EIOPA vaatab lõike 2 kohase keelu või piirangu mõju läbi asjakohaste ajavahemike tagant, kuid vähemalt kord iga kolme kuu jooksul. Keeld või piirang kaotab kehtivuse, kui seda nimetatud kolmekuulise tähtaja möödudes ei pikendata.

8.   EIOPA poolt käesoleva artikli alusel võetud meede on pädeva asutuse poolt võetud varasema meetme suhtes ülimuslik.

9.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 72 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse täiendamiseks, milles täpsustatakse kriteeriumid ja tegurid, mida EIOPA peab kohaldama selle kindlaksmääramisel, kas esineb käesoleva artikli lõike 3 punktis a osutatud märkimisväärne probleem PEPPi säästjate kaitse vallas, sealhulgas seoses pensionitoote pikaajalise olemusega, või oht finantsturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele.

Kõnealused kriteeriumid ja tegurid hõlmavad järgmist:

a)

PEPPi keerukuse aste ja selle suhe sellist liiki PEPPi säästjaga, kellele toodet turustatakse ja müüakse;

b)

PEPPi, tegevuse või tava uuenduslikkus;

c)

finantsvõimendus, mida PEPP või tava annab;

d)

seoses finantsturgude korrakohase toimimise ja usaldusväärsusega, PEPPi maht või sellesse kogunenud pensionikapitali kogusumma.

Artikkel 66

Koostöö ja järjepidevus

1.   Iga pädev asutus aitab kaasa käesoleva määruse ühetaolise kohaldamise tagamisele kogu liidus.

2.   Pädevad asutused teevad omavahel koostööd kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013, (22) direktiividega 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ, 2011/61/EL, 2014/65/EL, (EL) 2016/97 ja (EL) 2016/2341.

3.   Pädevad asutused ja EIOPA teevad omavahel koostööd oma ülesannete täitmiseks käesoleva määruse alusel ja kooskõlas määrusega (EL) nr 1094/2010.

4.   Pädevad asutused ja EIOPA vahetavad teavet ja dokumente, mida on vaja käesoleva määrusega sätestatud kohustuste täitmiseks vastavalt määrusele (EL) nr 1094/2010, eelkõige käesoleva määruse rikkumiste kindlakstegemiseks ja heastamiseks.

5.   Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab EIOPA välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles esitatakse koostöö ja teabevahetuse üksikasjad, samuti nõuded, mida on vaja nimetatud teabe esitamiseks võrdlemist võimaldavas tüüpvormingus.

EIOPA esitab nimetatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 15. augustiks 2020.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

X PEATÜKK

KARISTUSED

Artikkel 67

Halduskaristused ja muud meetmed

1.   Ilma et see piiraks pädevate asutuste järelevalvevolitusi ja liikmesriikide õigust näha ette ja määrata kriminaalkaristusi, sätestavad liikmesriigid õigusnormid, millega kehtestatakse asjakohased halduskaristused ja muud meetmed, mis on kohaldatavad käesoleva määruse rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ette nähtud halduskaristused ja muud meetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid võivad jätta esimeses lõigus osutatud halduskaristusi käsitlevad normid sätestamata õigusrikkumiste eest, mille suhtes kohaldatakse nende riigisiseses õiguses kriminaalkaristusi.

Hiljemalt käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevaks teavitavad liikmesriigid esimeses ja teises lõigus osutatud õigusnormidest komisjoni ja EIOPAt. Nad teavitavad komisjoni ja EIOPAt viivitamata kõigist kõnealuste õigusnormide hilisematest muudatustest.

2.   Käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud halduskaristusi ja muid meetmeid kohaldatakse vähemalt nende olukordade suhtes, kus

a)

artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja on saavutanud PEPPi registreerimise vale- või eksitavaid andmeid esitades või mõnel muul ebaausal viisil artikleid 6 ja 7 rikkudes;

b)

artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja pakub või levitab tooteid nimetuste „üleeuroopaline personaalne pensionitoode“ või „PEPP“ all, kuigi nimetatud tooted on nõuetekohaselt registreerimata;

c)

PEPPi pakkuja ei ole artiklit 18 või 19 rikkudes võimaldanud kaasaskantavuse teenust või esitanud artiklite 20 ja 21 kohaselt nõutud teavet selle teenuse kohta või ei ole täitnud IV ja V peatükis, artiklites 48 ja 50 ning VII peatükis sätestatud nõudeid ja kohustusi;

d)

depositoorium ei ole täitnud talle artiklist 48 tulenevaid kontrollikohustusi.

3.   Liikmesriigid näevad kooskõlas riigisisese õigusega ette, et pädevatel asutustel on käesoleva artikli lõikes 2 osutatud olukordade suhtes õigus kohaldada vähemalt järgmisi halduskaristusi ja muid meetmeid:

a)

avalik teadaanne, milles on märgitud füüsilise või juriidilise isiku nimi ja rikkumise laad kooskõlas artikliga 69;

b)

korraldus, millega nõutakse, et füüsiline või juriidiline isik lõpetaks sellise tegevuse ja hoiduks selle tegevuse kordamisest;

c)

finantsettevõtja juht-, järelevalve- või haldusorgani liikme või mõne teise vastutava füüsilise isiku suhtes kehtestatud ajutine keeld täita selles ettevõtjas juhtimisülesandeid;

d)

juriidilise isiku puhul maksimaalne haldustrahv vähemalt 5 000 000 eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa kõnealuse riigi omavääringus 14. augusti 2019. aasta seisuga;

e)

juriidilise isiku puhul võib punktis d osutatud maksimaalne haldustrahv olla kuni 10 % aastasest kogukäibele vastavalt viimasele raamatupidamisaruandele, mille juht-, järelevalve- või haldusorgan on kinnitanud; kui juriidiline isik on emaettevõtja või selle emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EL, (23) siis on asjakohane aastane kogukäive asjakohaste raamatupidamise õigusnormide kohaselt aastane kogukäive või vastav tululiik vastavalt viimasele konsolideeritud raamatupidamisaruandele, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juht-, järelevalve- või haldusorgan;

f)

füüsilise isiku puhul maksimaalne rahaline halduskaristus vähemalt 700 000 eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa kõnealuse riigi omavääringus 14. augusti 2019. aasta seisuga;

g)

maksimaalne haldustrahv, mis on vähemalt kaks korda nii suur kui rikkumisest saadud kasu, kui selle kasu suurust on võimalik kindlaks teha, isegi kui see ületab punktides d, e või f sätestatud maksimumsummasid.

4.   Lõike 1 esimeses lõigus ja lõikes 3 osutatud halduskaristuste või muude meetmete määramise otsused peavad olema põhjendatud ja nende peale võib esitada kaebuse kohtule.

5.   Pädevad asutused teevad lõike 1 esimeses lõigus ja lõikes 3 osutatud volituste kasutamisel tihedat koostööd, tagamaks et halduskaristused ja muud meetmed annaksid käesoleva määrusega taotletava tulemuse, ning kooskõlastavad oma tegevuse, et vältida võimalikku dubleerimist ja kattumist halduskaristuste ja muude meetmete kohaldamisel piiriülestel juhtudel.

Artikkel 68

Halduskaristuste ja muude meetmete kehtestamise õiguse kasutamine

1.   Pädevad asutused kasutavad artiklis 67 osutatud halduskaristuste ja muude meetmete kehtestamise õigust kooskõlas liikmesriigi õiguskorraga

a)

otse;

b)

koostöös teiste asutustega;

c)

suunates küsimuse pädevale õigusasutusele.

2.   Pädevad asutused võtavad artikli 67 lõike 3 kohaselt kehtestatud halduskaristuse või muu meetme liigi ja ulatuse kindlaksmääramisel arvesse kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral järgmist:

a)

rikkumise olulisus, raskus ja kestus;

b)

rikkumise eest vastutava füüsilise või juriidilise isiku vastutuse ulatus;

c)

vastutava füüsilise või juriidilise isiku finantsseisundi tugevus, mida näitab eelkõige vastutava juriidilise isiku kogukäive või vastutava füüsilise isiku aastane sissetulek ja netovara;

d)

vastutava füüsilise või juriidilise isiku saadud kasu või ära hoitud kahju suurus, kui seda on võimalik kindlaks määrata;

e)

kolmandatele isikutele rikkumisega tekitatud kahju, kui seda on võimalik kindlaks määrata;

f)

vastutava füüsilise või juriidilise isiku ja pädevate asutuste koostöö tase, ilma et see piiraks vajadust tagada kõnealuse isiku saadud kasu või ära hoitud kahju loovutamist;

g)

vastutava füüsilise või juriidilise isiku varasemad rikkumised.

Artikkel 69

Halduskaristuste ja muude meetmete avaldamine

1.   Pädevad asutused avaldavad põhjendamatu viivituseta oma ametlikul veebisaidil kõik otsused käesoleva määruse rikkumise eest määratud halduskaristuse või muu meetme kohta, olles isikut, kellele see määrati, eelnevalt vastavast otsusest teavitanud.

2.   Lõikes 1 osutatud avaldamisega avalikustatakse teave rikkumise liigi ja laadi kohta, selle eest vastutatavate isikute nimed ja määratud halduskaristused või muud meetmed.

3.   Kui pädevad asutused, olles hinnanud iga üksikjuhtumi puhul eraldi selliste andmete avaldamise proportsionaalsust, peavad juriidilise isiku nime või füüsilise isiku nime ja isikuandmete avaldamist ebaproportsionaalseks, või leiavad, et nende andmete avaldamine ohustab finantsturgude stabiilsust või käimasolevat uurimist, siis pädevad asutused kas

a)

lükkavad halduskaristuse või muu meetme määramise otsuse avaldamise edasi, kuni teabe avaldamisest hoidumise põhjused lakkavad olemast,

b)

avaldavad halduskaristuse või muu meetme määramise otsuse, kuid lükkavad nime ja isikuandmete avaldamise mõistliku aja võrra edasi, kui on ette näha, et selle ajavahemiku jooksul anonüümse avaldamise põhjused kaovad, ja eeldusel, et sellise anonüümse avaldamisega on tagatud asjaomaste isikuandmete tõhus kaitse, või

c)

jätavad halduskaristuse või muu meetme kehtestamise otsuse avaldamata, kui punktides a ja b sätestatud võimalusi peetakse ebapiisavaks, et tagada järgmine:

i)

finantsturgude stabiilsust ei seata ohtu;

ii)

selliste otsuste avaldamine on proportsionaalne meetmega, mida peetakse vähemoluliseks.

4.   Kui halduskaristuse või muu meetme määramise otsus otsustatakse avaldada kooskõlas lõike 3 punktiga b anonüümselt, võib asjaomaste andmete avaldamise edasi lükata. Kui halduskaristuse või muu meetme määramise otsuse peale saab esitada kaebuse liikmesriigi asjaomasele kohtule, lisavad pädevad asutused viivitamata oma ametlikule kodulehele ka selle teabe ning kogu edasise teabe sellise kaebuse tulemuste kohta. Samuti avaldatakse halduskaristuse või muu meetme määramise otsust tühistav kohtuotsus.

5.   Pädevad asutused tagavad, et lõigete 1–4 kohaselt avaldatud andmed on nende ametlikul veebisaidil vähemalt viis aastat alates nende avaldamisest. Avaldatud isikuandmeid hoitakse pädevate asutuste veebisaitidel ainult nii kaua, kui see on kohaldatavate andmekaitsenormide kohaselt vajalik.

Artikkel 70

Kohustus esitada EIOPA-le teavet halduskaristuste ja muude meetmete kohta

1.   Pädevad asutused teavitavad EIOPAt kõikidest määratud, kuid artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt avaldamata halduskaristustest ja muudest meetmetest, sealhulgas nende peale esitatud kaebustest ja kaebuste lahendamise tulemustest.

2.   Pädevad asutused esitavad EIOPA-le kord aastas koondteabe kõikide artikli 67 kohaselt määratud halduskaristuste ja muude meetmete kohta.

EIOPA avaldab kõnealuse teabe aastaaruandes.

3.   Kui liikmesriigid on kooskõlas artikli 67 lõike 1 teise lõiguga otsustanud kehtestada käesoleva määruse sätete rikkumise eest kriminaalkaristused, esitavad nende pädevad asutused EIOPA-le kord aastas anonüümseks muudetud koondandmed kõigi algatatud kriminaaluurimiste ja määratud kriminaalkaristuste kohta. EIOPA avaldab anonüümseks muudetud andmed määratud kriminaalkaristuste kohta oma aastaaruandes.

4.   Kui pädevad asutused on halduskaristuse, muu meetme või kriminaalkaristuse avalikustanud, teavitavad nad sellest karistusest või meetmest samal ajal ka EIOPAt.

XI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 71

Isikuandmete töötlemine

Käesoleva määruse raames isikuandmete töötlemisel täidavad PEPPi pakkujad, PEPPi turustajad ja pädevad asutused käesoleva määruse kohaldamisel oma ülesandeid kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga 2002/58/EÜ. EIOPA järgib käesoleva määruse raames isikuandmete töötlemisel määrust (EL) 2018/1725.

Artikkel 72

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 40 lõikes 9, artikli 45 lõikes 4 ning artikli 65 lõikes 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 14. augustist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne nelja-aastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 40 lõikes 9, artikli 45 lõikes 4 ning artikli 65 lõikes 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 40 lõike 9, artikli 45 lõike 4 ja artikli 65 lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 73

Hindamine ja aruandlus

1.   Komisjon hindab viis aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant käesolevat määrust ning esitab pärast EIOPAga ja vajadusel ka teiste järelevalveasutustega konsulteerimist peamiste järelduste kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.

2.   Aruanne hõlmab eelkõige järgmist:

a)

PEPPide registreerimismenetluse toimimine vastavalt II peatükile;

b)

kaasaskantavus, eelkõige PEPPi säästjatele kättesaadavad allkontod ja PEPPi säästja võimalus jätkata sissemaksete tegemist viimati avatud allkontole vastavalt artikli 20 lõigetele 3 ja 4;

c)

partnerluste arendamine;

d)

vahetamisteenuse toimimine ning teenustasude suurus;

e)

PEPPi turuhõlve tase ja käesoleva määruse mõju pensionide pakkumisele kogu Euroopas, sealhulgas olemasolevate toodete asendamisele ja põhi-PEPPi kasutuselevõtmisele;

f)

kaebuste lahendamise menetlus;

g)

keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite integreerimine PEPPi investeerimispoliitikasse;

h)

PEPPi säästjate poolt makstavate otseste või kaudsete teenustasude ja kulude suurus, sealhulgas võimalike turutõrgete hindamine;

i)

PEPPi pakkujate vastavus käesolevale määrusele ja kohaldatava valdkondliku õigusega kehtestatud standarditele;

j)

PEPPi pakkujate poolt kasutatavate erinevate riskimaandamismeetmete kohaldamine;

k)

PEPPi pakkumine teenuste osutamise vabaduse või asutamisvabaduse alusel;

l)

kas on vaja avaldada teavet toote eelmiste perioodide tootluse kohta potentsiaalsetele PEPPi säästjatele, võttes arvesse teavet PEPPisse lisatavate tootluse stsenaariumite kohta;

m)

kas PEPPi säästjatele antavad nõuanded on piisavad, eelkõige seoses pensionimaksete võimalike vormidega.

Esimese lõigu punktis e osutatud hindamisel võetakse arvesse põhjuseid, miks teatud liikmesriikides ei ole avatud allkontosid, ning hinnatakse PEPPi pakkujate edusamme ja jõupingutusi allkontode avamise tehniliste lahenduste väljatöötamisel.

3.   Komisjon asutab asjaomaste sidusrühmade kogu, et PEPPide arengut ja rakendamist pidevalt jälgida. Sellesse kogusse kuuluvad vähemalt EIOPA, pädevad asutused, sektori ja tarbijate esindajad ning sõltumatud eksperdid.

Kogule pakub sekretariaadi teenuseid EIOPA.

Artikkel 74

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust hakatakse kohaldama 12 kuud pärast artikli 28 lõikes 5, artikli 30 lõikes 2, artikli 33 lõikes 3, artikli 36 lõikes 2, artikli 37 lõikes 2, artikli 45 lõikes 3 ja artikli 46 lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusaktide avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuni 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA


(1)  ELT C 81, 2.3.2018, lk 139.

(2)  Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. juuni 2019. aasta otsus.

(3)  ELT C 11, 12.1.2018, lk 24.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 9.12.2014, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 98).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(13)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (ELT L 26, 2.2.2016, lk 19).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (ELT L 165, 18.6.2013, lk 63).

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).


25.7.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 198/64


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1239,

20. juuni 2019,

millega luuakse Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkond ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/65/EL

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2),

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/65/EL (3) kohaselt peavad liikmesriigid meretranspordi hõlbustamiseks ja kiirendamiseks aktsepteerima liidu sadamatesse saabuvate ja neist lahkuvate laevade teavituskohustuste täitmist elektroonilises vormingus ning tagama andmete edastamise ühtse kontaktpunkti kaudu.

(2)

Meretransport on kaubanduse ja kontaktide selgroog ühtsel turul ja ka laiemalt. Meretranspordi hõlbustamiseks ja laevandusettevõtjate halduskoormuse edasiseks vähendamiseks tuleks liidu ja rahvusvaheliste õigusaktide ning liikmesriikide õigusega laevandusettevõtjatelt nõutavate teavituskohustuste täitmise teabemenetlusi veelgi lihtsustada ja ühtlustada ning muuta need tehnoloogianeutraalseks, edendades tulevikukindlaid teavituslahendusi.

(3)

Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on korduvalt kutsunud üles suurendama koostalitlusvõimet ning muutma teabevahetust ja teabevoogusid põhjalikumaks ja kasutajasõbralikumaks, et parandada siseturu toimimist ning vastata kodanike ja ettevõtjate vajadustele.

(4)

Käesoleva määruse peamine eesmärk on kehtestada ühtlustatud normid sadamakülastuseks nõutava teabe esitamiseks, tagades eelkõige, et sama andmestut saab igale riiklikule merenduse ühtsele kontaktpunktile edastada samal viisil. Peale selle on käesoleva määruse eesmärk hõlbustada teabe edastamist deklarantide, külastatava sadama eest vastutavate asjaomaste asutuste ja sadamateenuse osutajate ning teiste liikmesriikide vahel. Käesoleva määruse kohaldamine ei tohiks muuta teavituskohustuste tähtaegu ega sisu ning ei tohiks mõjutada teabe edasist salvestamist ja töötlemist liidu või riiklikul tasandil.

(5)

Igas liikmesriigis tuleks säilitada olemasolev riiklik merenduse ühtne kontaktpunkt kui Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkonna (edaspidi „ühtsete kontaktpunktide keskkond“) tehnoloogianeutraalne ja koostalitlusvõimeline lähtekoht. Riiklik merenduse ühtne kontaktpunkt peaks endast kujutama meretranspordiettevõtjate kõikehõlmavat teavituspunkti, mis täidab deklarantidelt andmete kogumise ning andmete kõigile asjaomastele pädevatele asutustele ja sadamateenuse osutajatele edastamise ülesandeid.

(6)

Selleks et suurendada riiklike merenduse ühtsete kontaktpunktide tõhusust ja valmistuda tulevikuarenguks, peaks olema võimalik säilitada liikmesriikides olemasolev kord või kehtestada uus kord, et kasutada riiklikku merenduse ühtset kontaktpunkti sarnase teabe esitamiseks muude transpordiliikide puhul.

(7)

Riiklike merenduse ühtsete kontaktpunktide deklarantide poolsed kasutajaliidesed peaksid olema ühtlustatud liidu tasandil, et lihtsustada teavitamist ja veelgi vähendada halduskoormust. Selline ühtlustamine tuleks saavutada igas riiklikus merenduse ühtses kontaktpunktis liidu tasandil välja töötatud ühtse liidestarkvara kasutamisega süsteemidevaheliseks teabevahetuseks. Liikmesriigid peaksid vastutama liidesmooduli integreerimise ja haldamise eest ning tarkvara regulaarse ja õigeaegse uuendamise eest, kui komisjon töötab välja uued versioonid. Komisjon peaks liidesmooduli välja töötama ja seda vajaduse korral uuendama, sest digitehnoloogia areneb kiiresti ning igasugune tehnoloogiline lahendus võib uute arengusuundade tekkides kiiresti vananeda.

(8)

Liikmesriikide ja teenuseosutajate muid teavituskanaleid, nagu sadamateabesüsteemid, võiks säilitada teavitamiseks ette nähtud vabatahtlike juurdepääsupunktidena ning need peaksid olema võimelised toimima andmeteenuse osutajatena.

(9)

Selleks et mitte panna ebaproportsionaalset halduskoormust sisemaariikidest liikmesriikidele, kellel meresadamaid ei ole, tuleks need liikmesriigid vabastada kohustusest riiklikku merenduse ühtset kontaktpunkti välja töötada, luua, käitada ja kättesaadavaks teha. See tähendab, et seni, kuni nad kõnealust vabastust kasutavad, ei tuleks kõnealustelt liikmesriikidelt nõuda riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti väljatöötamise, loomise, käitamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud kohustuste täitmist.

(10)

Riiklikul merenduse ühtsel kontaktpunktil peaks olema ka lihtsasti kasutatav ühiste funktsioonidega graafiline kasutajaliides, mis võimaldab deklarantidel andmeid sisestada käsitsi. Liikmesriigid peaksid deklarantidele pakkuma graafilist kasutajaliidest andmete käsitsi sisestamiseks ka nii, et deklarandid saavad andmed üleslaadida ühtlustatud digitaalsete arvutustabelitena. Lisaks üldisele funktsionaalsusele peaksid komisjon ja liikmesriigid oma tegevust koordineerima, et graafilise kasutajaliidese kasutajakogemus oleks võimalikult sarnane.

(11)

Uus digitehnoloogia pakub üha suuremaid võimalusi meretranspordisektori tõhususe parandamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks. Selleks et uuest digitehnoloogiast võimalikult vara kasu saada, peaks komisjonil olema õigus muuta rakendusaktidega ühtlustatud teavituskeskkonna tehnilist kirjeldust, standardeid ja menetlusi. See peaks jätma turuosalistele paindlikkuse töötada välja uusi digitehnoloogiaid ja uusi tehnoloogiaid tuleks arvesse võtta ka käesoleva määruse läbivaatamisel.

(12)

Deklarantidele tuleks pakkuda piisavat tuge ja teavet riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti kasutamisega seotud protsesside ja tehniliste nõuete kohta kergesti juurdepääsetavate ja kasutajasõbralike riiklike veebisaitide kaudu, mis on üldilmelt ja kasutusviisilt ühetaolised.

(13)

Rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsioonis (FAL konventsioon) (4) on ette nähtud, et riigiasutused peavad kõigil juhtudel nõudma üksnes põhilist teavet ja hoidma nõutava teabe üksuste arvu minimaalsena. Siiski võidakse kohalikest tingimustest tulenevalt nõuda eriteavet, et tagada laevaliikluse ohutus.

(14)

Ühtsete kontaktpunktide keskkonna toimimise võimaldamiseks on vaja luua terviklik ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu, mis peaks sisaldama kõiki teabeelemente, mida riigi ametiasutused või sadamaoperaatorid võivad laeva sadamakülastusel haldus- või teenistusülesannete täitmiseks nõuda. Ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu kehtestamisel peaks komisjon võtma arvesse rahvusvahelisel tasandil tehtud asjakohast tööd. Kuna teavituskohustuste ulatus on liikmesriigiti erinev, peaks liikmesriigi merenduse ühtne kontaktpunkt olema üles ehitatud selliselt, et ta võtab ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu vastu ilma muudatusteta ja jätab arvesse võtmata teabe, mis ei ole tema jaoks asjakohane.

(15)

Erandlikel asjaoludel peaks liikmesriigil olema võimalik nõuda deklarantidelt täiendavaid andmeelemente. Sellised erandlikud asjaolud võivad tekkida näiteks siis, kui on kiiresti vaja kaitsta riigisisest korda ja julgeolekut või käsitleda tõsist ohtu inimeste või loomade tervisele või keskkonnale. Erandlike asjaolude mõistet tuleks tõlgendada kitsalt.

(16)

Liidu ja rahvusvahelistes õigusaktides esitatud asjakohased teavituskohustused tuleks loetleda käesoleva määruse lisas. Need teavituskohustused peaksid moodustama ühtsete kontaktpunktide keskkonna tervikliku andmestu kehtestamise aluse. Lisas tuleks viidata ka riikliku tasandi teavituskohustuste asjakohastele kategooriatele ning liikmesriikidel peaks olema võimalik komisjonilt taotleda ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu muutmist, tuginedes oma õigusaktides ja nõuetes kehtestatud teavituskohustustele. Liidu õigusakt, millega muudetakse liikmesriikide õigusaktides ja nõuetes sätestatud teavituskohustuse alusel ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestut, peaks sisaldama konkreetset viidet kõnealustele liikmesriikide õigusaktidele ja nõuetele.

(17)

Riiklikust merenduse ühtsest kontaktpunktist teabe edastamisel pädevatele asutustele peaks teabe edastamine toimuma vastavalt lisas loetletud liidu õigusaktides sätestatud teavituskohustuste ja -formaalsuste ühistele andmenõuetele, vormingutele ja koodidele, ning neis õigusaktides sätestatud IT-süsteemide kaudu, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (5) artikli 6 lõikes 1 osutatud elektroonilisi andmetöötlusvahendeid kasutades.

(18)

Käesoleva määruse rakendamisel tuleks arvesse võtta riiklikul ja liidu tasandil loodud SafeSeaNeti süsteeme, millega tuleks ka edaspidi hõlbustada riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti kaudu saadud teabe vahetamist ja edastamist liikmesriikide vahel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/59/EÜ (6).

(19)

Sadamad ei kujuta endast kauba lõppsihtkohta. Laeva sadamakülastuste tõhusus mõjutab tervet kaupade ja reisijate sadamasse ja sadamast transportimise logistikaahelat. Selleks et tagada koostalitlusvõime, mitmeliigilisus ja meretranspordi tõrgeteta lõimimine üldisesse logistikaahelasse ning toetada teisi transpordiliike, peaks riiklike merenduse ühtsete kontaktpunktide kaudu olema võimalik vahetada asjakohast teavet (näiteks saabumis- ja väljumisajad) muude transpordiliikide jaoks välja töötatud sarnaste raamistikega.

(20)

Selleks et parandada meretranspordi tõhusust ja piirata laeva sadamakülastusel teenistusülesannete täitmiseks kohustuslikult esitatava teabe dubleerimist, tuleks deklarandi poolt riiklikule merenduse ühtsele kontaktpunktile esitatavat teavet jagada ka teatavate teiste asutustega, näiteks sadama- ja terminalioperaatoritega, kui see on deklarandi poolt lubatud, ja võttes arvesse vajadust järgida konfidentsiaalsust, ärialast tundlikkust ja õiguslikke piiranguid. Käesoleva määruse eesmärk on parandada teavituskohustuste täitmisel andmete käsitlemist ühekordsuse põhimõtte kohaselt.

(21)

Määruses (EL) nr 952/2013 on sätestatud, et kaubad, mis tuuakse liidu tolliterritooriumile, tuleb kanda sisenemise ülddeklaratsiooni, mille peab tollile esitama elektrooniliselt. Võttes arvesse sisenemise ülddeklaratsioonis esitatava teabe tähtsust turva- ja finantsriskide maandamisel, töötatakse praegu välja liidu tolliterritooriumile sisenemise ülddeklaratsioonide esitamiseks ja haldamiseks ette nähtud elektroonilist süsteemi. Seetõttu ei ole võimalik esitada sisenemise ülddeklaratsiooni ühtlustatud teavitusliidesmooduli kaudu. Võttes aga arvesse, et mõnda sisenemise ülddeklaratsioonis esitatud andmeelementi on vaja ka muude tolli- ja meretranspordi teavituskohustuste täitmiseks juhul, kui laev külastab liidu sadamat, peaks Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkonnas olema võimalik töödelda sisenemise ülddeklaratsiooni andmeelemente. Ette tuleks näha ka võimalus, et riiklik merenduse ühtne kontaktpunkt saaks hankida asjakohast teavet juba esitatud sisenemise ülddeklaratsioonidest.

(22)

Teavitusnõuete täielikuks ühtlustamiseks peaksid toll, merendus- ja muud asjaomased asutused tegema koostööd nii riikide kui ka liidu tasandil. Konkreetsete ülesannetega riiklikud koordinaatorid peaksid parandama kõnealuse koostöö tõhusust ja tagama riiklike merenduse ühtsete kontaktpunktide tõrgeteta toimimise.

(23)

Selleks et riiklike merenduse ühtsete kontaktpunktide kaudu esitatud teavet oleks võimalik taaskasutada ja et deklarandil oleks lihtsam teavet esitada, on vaja luua ühised andmebaasid. Tuleks luua ühtsete kontaktpunktide keskkonna laevaandmebaas, mis sisaldab vastavale riiklikule merenduse ühtsele kontaktpunktile esitatud laevaandmete viiteloetelu ja nende teavitusvabastusi. Selleks et deklarandil oleks lihtsam teavet esitada, tuleks luua ühine asukohaandmebaas, mis sisaldab asukohakoodide viiteloetelu, mis hõlmab ÜRO asukohakoodi (UN/LOCODE), SafeSeaNeti koode ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) üleilmses laevanduse infosüsteemis (GISIS) registreeritud sadamarajatiste koode. Lisaks tuleks luua ühine ohtlike kaupade andmebaas, mis sisaldab loetelu ohtlikest ja saastavatest kaupadest, millest tuleb riiklikule merenduse ühtsele kontaktpunktile teatada vastavalt direktiivile 2002/59/EÜ ning vormil FAL 7, võttes arvesse IMO konventsioonide ja koodeksite asjakohaseid andmeelemente.

(24)

Pädevad asutused peaksid käesoleva määruse kohasel isikuandmete töötlemisel järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (7). Komisjon peaks käesoleva määruse kohasel isikuandmete töötlemisel järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 (8).

(25)

Ühtsete kontaktpunktide keskkonna ja riiklike merenduse ühtsete kontaktpunktide puhul ei tohiks ette näha ühtki muud alust isikuandmete töötlemiseks kui see, mis on vajalik nende toimimiseks, samuti ei tohiks neid kasutada isikuandmetele uute juurdepääsuõiguste andmiseks.

(26)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu ja muutes seda ning määrates kindlaks andmeelementide määratlused, kategooriad ja andmenõuded, ning lisa muutmiseks, et lisada sellesse riiklikul tasandil kehtivad teavituskohustused ning et võtta arvesse liidu õigusaktidega vastuvõetud uusi teavituskohustusi. Komisjon peaks tagama, et peetakse kinni lisas loetletud liidu ja rahvusvaheliste õigusaktidega kehtestatud ühistest andmenõuetest, vormingutest ja koodidest. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes (9) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(27)

Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel tagama, et liikmesriikide ekspertide ja äriringkondadega konsulteeritakse läbipaistval viisil ja piisavalt varakult.

(28)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (10).

(29)

Eelkõige tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused kehtestada ühtlustatud liidesmooduli ja riiklike merenduse ühtsete kontaktpunktide vastavate ühtlustatud elementide kasutuselevõtmise, hooldamise ja rakendamise funktsionaalne ja tehniline kirjeldus, kvaliteedikontrolli mehhanismid ning menetlused. Samuti tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused kehtestada ühtsete kontaktpunktide keskkonna ühisteenuste tehniline kirjeldus, standardid ja menetlused.

(30)

Käesolev määrus peaks tuginema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 910/2014, (11) milles sätestatakse tingimused, mille alusel liikmesriigid tunnustavad teatavaid füüsiliste ja juriidiliste isikute e-identimise vahendeid, mis kuuluvad teise liikmesriigi teavitatud e-identimise süsteemi. Määruses (EL) nr 910/2014 sätestatakse kasutajatele tingimused, mille täitmisel nad saavad võimaluse kasutada oma elektroonilisi identimis- ja autentimisvahendeid veebipõhistele avalikele teenustele juurdepääsu saamiseks piiriülestes olukordades.

(31)

Komisjon peaks käesolevat määrust hindama. Tuleks koguda teavet hindamise võimaldamiseks ja käesoleva määruse toimimise analüüsiks selle eesmärkide täitmise seisukohast. Komisjon peaks teiste võimaluste seas hindama ka tsentraliseeritud ja ühtlustatud Euroopa teavitussüsteemi, näiteks keskse teavitusliidese loomise lisaväärtust.

(32)

Direktiiv 2010/65/EL tuleks seega kehtetuks tunnistada alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast.

(33)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (12) artikli 28 lõikega 2,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse tehnoloogianeutraalse ja koostalitlusvõimelise ühtlustatud liidestega Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkonna (edaspidi „ühtsete kontaktpunktide keskkond“) raamistik, et hõlbustada liidu sadamatesse saabuvate, neis viibivate ja neist lahkuvate laevade teavituskohustustega seotud teabe elektroonilist edastamist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkond“ (edaspidi „ühtsete kontaktpunktide keskkond“)– liidu sadamaid külastavate laevade teavituskohustustega seotud teabe elektrooniliseks edastamiseks loodud õigus- ja tehniline raamistik, kuhu kuulub riiklike merenduse ühtsete kontaktpunktide võrgustik koos ühtlustatud teavitusliidestega ning mis hõlmab andmete vahetamist SafeSeaNeti ja muude asjaomaste süsteemide kaudu, samuti ühisteenuseid kasutajaregistri ja juurdepääsu haldamiseks, suunamiseks ja laevade identifitseerimiseks, asukohakoode ning teavet ohtlike ja saastavate kaupade ning tervise kohta;

2)   „laev“– merekeskkonnas kasutatav merelaev või alus, mille suhtes on kohaldatav konkreetne lisas loetletud teavituskohustus;

3)   „riiklik merenduse ühtne kontaktpunkt“– liikmesriigi tasandil loodud ja käitatav tehniline platvorm, mille kaudu saadakse, vahetatakse ja edastatakse elektrooniliselt teavet teavituskohustuste täitmiseks, mis hõlmab ühiselt kindlaks määratud juurdepääsuõiguste haldamist ja kuhu kuulub ühtlustatud teavitusliidesmoodul ja graafiline kasutajaliides deklarantidega suhtlemiseks, samuti lingid asjaomaste ametiasutuste süsteemidele ja andmebaasidele liikmesriigi ja liidu tasandil, mis võimaldab väga mitmesuguseid kõikide asjakohaste osalevate ametiasutuste tehtud otsuseid käsitlevate teadete või nende otsuste kättesaamisteadete edastamist kõigile deklarantidele ning mis võib, kui see on kohaldatav, võimaldada ühendust ka muude teavitussüsteemidega;

4)   „ühtlustatud teavitusliidesmoodul“– vahevara komponent riiklikus merenduse ühtses kontaktpunktis, mille kaudu saab vahetada teavet deklarandi kasutatava infosüsteemi ja asjaomase riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti vahel;

5)   „teavituskohustus“– lisas loetletud liidu ja rahvusvaheliste õigusaktidega ning lisas osutatud liikmesriikide õigusaktide ja nõuetega nõutav teave, mida tuleb seoses sadamakülastusega esitada;

6)   „sadamakülastus“– laeva liikmesriigi meresadamasse saabumine, seal viibimine ja sealt lahkumine;

7)   „andmeelement“– väikseim teabeühik, millel on kordumatu määratlus ning täpsed tehnilised näitajad, nagu vorming, pikkus ja märkide tüüp;

8)   „ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu“– teavituskohustustest tulenevate andmeelementide täielik loetelu;

9)   „graafiline kasutajaliides“– veebiliides kahesuunaliseks veebipõhiseks kasutajalt süsteemile suunatud andmete esitamiseks riiklikule merenduse ühtsele kontaktpunktile, võimaldades deklarantidel andmeid käsitsi sisestada, muu hulgas ühtlustatud digitaalsete arvutustabelite ja funktsioonide abil, mis võimaldavad nimetatud arvutustabelitest väljavõtete tegemist, hõlmates ka üldisi funktsionaalsusi ja omadusi, millega tagatakse ühetaoline navigeerimine veebilehel ja andmete üleslaadimise sarnane kogemus deklarantidele;

10)   „ühine suunamisteenus“– täiendav vabatahtlik teenus andmeühenduse loomiseks deklarandi süsteemi ja vastava riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti ühtlustatud teavitusliidesmooduli vahel;

11)   „deklarant“– füüsiline või juriidiline isik, kellel on teavituskohustused või tema nimel asjaomast teavituskohustust täitev nõuetekohaselt volitatud füüsiline või juriidiline isik;

12)   „toll“– määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 1 määratletud asutused;

13)   „andmeteenuse osutaja“– füüsiline või juriidiline isik, kes osutab deklarandile teavituskohustuste täitmiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuseid;

14)   „teabe elektrooniline edastamine“– digitaalselt kodeeritud teabe edastamine muudetavas struktureeritud formaadis, mida saab arvutites kasutada andmete salvestamiseks ja töötlemiseks;

15)   „sadamateenuse osutaja“– füüsiline või juriidiline isik, kes osutab teenuseid, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/352 (13) artikli 1 lõikes 2 loetletud ühte või mitmesse sadamateenuse kategooriasse.

II PEATÜKK

ÜHTSETE KONTAKTPUNKTIDE KESKKONNA ANDMESTU

Artikkel 3

Ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu kehtestamine

1.   Komisjon kehtestab ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu ja muudab seda vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.

2.   Hiljemalt 15. veebruariks 2020 teatavad liikmesriigid komisjonile oma õigusaktidest ja nõuetest tulenevatest teavituskohustustest ning ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestusse lisatavatest andmeelementidest. Liikmesriigid määravad need andmeelemendid täpselt kindaks.

3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse lisa, eesmärgiga lisada viide liikmesriigi õigusaktile või nõudele või liidu või rahvusvahelisele õigusaktile, see välja jätta või seda kohandada, ning et kehtestada ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu ja seda muuta.

Esimene selline delegeeritud õigusakt võetakse vastu hiljemalt 15. augustiks 2021.

Nagu on sätestatud artiklis 4, võib liikmesriik taotleda komisjonilt andmeelementide lisamist ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestusse või nende muutmist vastavalt oma õigusaktides ja nõuetes sätestatud teavituskohustustele. Selle hindamisel, kas andmeelemendid tuleb ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestusse lisada, võtab komisjon arvesse ohutusalaseid mureküsimusi ning FAL konventsiooni põhimõtteid, mille kohaselt nõutakse üksnes põhilist teavet ja hoitakse teabe üksuste arv minimaalsena.

Kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist otsustab komisjon, kas lisada andmeelemendid ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestusse. Komisjon põhjendab oma otsust.

Delegeeritud õigusakt, millega lisatakse ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestusse andmeelement või muudetakse seda, sisaldab konkreetset viidet kolmandas lõigus osutatud liikmesriigi õigusaktidele ja nõuetele.

Kui komisjon otsustab taotletavat andmeelementi mitte lisada, põhjendab ta oma keeldumist, viidates laevaliikluse ohutusele ja FAL konventsiooni põhimõtetele.

Artikkel 4

Ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu muutmine

1.   Kui liikmesriik kavatseb oma õigusaktide ja nõuete kohast teavituskohustust muuta nii, et see hõlmaks muu kui ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestusse kuuluva teabe esitamist, teatab kõnealune liikmesriik sellest viivitamata komisjonile. Teates määrab liikmesriik täpselt kindlaks ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestusse mittekuuluva teabe ja märgib ära kõnealuse teavituskohustuse kohaldamise kavandatud ajavahemiku.

2.   Liikmesriik kehtestab uusi teavituskohustusi üksnes siis, kui komisjon on selle artiklis 3 sätestatud menetluses heaks kiitnud ning kui vastav teave on lisatud ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestusse ning seda kohaldatakse ühtlustatud teavitusliidestes.

3.   Komisjon hindab ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu muutmise vajadust artikli 3 lõike 3 kohaselt. Ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestut muudetakse ainult kord aastas, välja arvatud põhjendatud juhtudel.

4.   Erandlikel asjaoludel võib liikmesriik ilma komisjoni heakskiiduta nõuda deklarantidelt täiendavate andmeelementide esitamist vähem kui kolme kuu jooksul. Liikmesriigid teatavad neist andmeelementidest viivitamata komisjonile. Kui erandlikud asjaolud püsivad, võib komisjon lubada liikmesriigil jätkata täiendavate andmeelementide nõudmist veel kahel kolmekuulisel ajavahemikul.

Mitte hiljem kui üks kuu enne viimase esimeses lõigus osutatud kolmekuulise ajavahemiku lõppu võib liikmesriik taotleda komisjonilt täiendavate andmeelementide lisamist ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestusse artikli 3 lõike 3 kohaselt. Liikmesriik võib jätkata deklarantidelt täiendavate andmeelementide esitamise nõudmist kuni komisjoni otsuse vastuvõtmiseni ning positiivse otsuse korral seni, kuni ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu muudatused on rakendatud.

III PEATÜKK

TEABE ESITAMINE

Artikkel 5

Riiklik merenduse ühtne kontaktpunkt

1.   Iga liikmesriik loob riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti, mille kaudu vastavalt käesolevale määrusele ja ilma et see piiraks artiklite 7 ja 11 kohaldamist, esitatakse ühekorraga kogu teavituskohustuste täitmiseks vajalik teave, kasutades ja järgides ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestut, kasutades artiklis 6 sätestatud ühtlustatud teavitusliidesmoodulit ja graafilist kasutajaliidest ning, kui see on kohaldatav, artiklis 7 sätestatud muid teavitusvahendeid, et teha kõnealune teave kättesaadavaks liikmesriikide asjaomastele ametiasutustele niivõrd, kui see on nende vastavate ülesannete täitmiseks vajalik.

Liikmesriigid vastutavad oma riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti toimimise eest.

Liikmesriigid võivad luua merenduse ühtse kontaktpunkti koos ühe või mitme liikmesriigiga. Kõnealused liikmesriigid määravad selle merenduse ühtse kontaktpunkti oma riiklikuks merenduse ühtseks kontaktpunktiks ning vastutavad selle toimimise eest vastavalt käesolevale määrusele.

2.   Liikmesriigid, kellel meresadamaid ei ole, on vabastatud lõikes 1 sätestatud kohustusest riiklikke merenduse ühtseid kontaktpunkte välja töötada, luua, käitada ja kättesaadavaks teha.

3.   Liikmesriigid tagavad:

a)

riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti ühilduvuse ühtlustatud teavitusliidesmooduliga ning nende riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti graafilise kasutajaliidese vastavuse ühistele funktsioonidele vastavalt artikli 6 lõikele 2;

b)

ühtlustatud teavitusliideste õigeaegse integreerimise vastavalt artiklis 6 osutatud rakendusaktis sätestatud rakendamiskuupäevadele ning järgneva ajakohastamise vastavalt mitmeaastases rakenduskavas kokku lepitud kuupäevadele;

c)

ühenduse pädevate asutuste asjakohaste süsteemidega, et teavituskohustusega hõlmatud andmeid oleks võimalik edastada neile asutustele, kasutades riiklikku merenduse ühtset kontaktpunkti, ning neile süsteemidele vastavalt liidu ja liikmesriigi õigusaktidele ja nõuetele ning kooskõlas nende süsteemide tehnilise kirjeldusega;

d)

kasutajatoe pakkumise esimese 12 kuu jooksul alates 15. augustist 2025 ja võrgus tugiveebisaidi pakkumise nende riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti jaoks selgete juhistega asjaomase liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes) ja asjakohasel juhul rahvusvaheliselt kasutatavas keeles;

e)

riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti toimimisega otseselt seotud töötajatele asjakohase ja vajaliku koolituse pakkumise.

4.   Liikmesriigid tagavad, et nõutud teave jõuaks asjaomaste õigusaktide kohaldamise eest vastutavate ametiasutusteni ja piirduks neist igaühe vajadustega. Seejuures tagavad liikmesriigid lisas loetletud liidu õigusaktides sätestatud teabe edastamisega seotud õiguslike nõuete täitmise ning asjakohasel juhul kasutavad määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõikes 1 osutatud elektroonilisi andmetöötlusvahendeid. Liikmesriigid tagavad ka koostalitlusvõime nende ametiasutuste poolt kasutatavate infosüsteemidega.

5.   Riikliku merenduse ühtne kontaktpunkt pakub deklarantidele tehnilist võimalust teha sihtsadama sadamateenuse osutajatele eraldi kättesaadavaks riiklikul tasandil eelnevalt kindlaks määratud andmeelemendid.

6.   Kui liikmesriik ei nõua teavituskohustuste täitmisteks ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu kõiki elemente, aktsepteerib riiklik merenduse ühtne kontaktpunkt andmeid, mis piirduvad kõnealuse liikmesriigi nõutavate andmeelementidega. Riiklik merenduse ühtne kontaktpunkt aktsepteerib ka selliseid deklarandi esitatud andmeid, mis sisaldavad lisaks ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu andmeelementidele täiendavaid elemente; liikmesriik ei pea neid täiendavaid andmeelemente aga töötlema ega säilitama.

7.   Liikmesriigid säilitavad nende riiklikele merenduse ühtsele kontaktpunktidele esitatud teavet üksnes aja jooksul, mis on vajalik käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise tagamiseks ning lisas loetletud liidu, rahvusvaheliste ja liikmesriikide õigusaktide järgimise tagamiseks. Tähtaja möödumisel kustutavad liikmesriigid sellise teabe viivitamata.

8.   Liikmesriigid teevad laevade prognoositud ja tegelikud saabumis- ja väljumisajad liidu tasandil ühtlustatud elektroonilises vormingus üldsusele kättesaadavaks andmete alusel, mille deklarandid on esitanud riiklikule merenduse ühtsele kontaktpunktile. Seda kohustust ei kohaldata tundlikku lasti vedavate laevade puhul, kui sellise teabe avaldamine riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti poolt võib kujutada endast ohtu julgeolekule.

9.   Riiklikel merenduse ühtsetel kontaktpunktidel on ühtlustatud internetiaadressid.

10.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse lõike 3 punktis d osutatud tugiveebisaidi ühtlustatud struktuur, lõikes 8 osutatud saabumis- ja väljumisaegade kättesaadavaks tegemise tehniline kirjeldus ning lõikes 9 osutatud internetiaadresside ühtlustatud vorming. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Esimene selline rakendusakt võetakse vastu hiljemalt 15. augustiks 2021.

Artikkel 6

Ühtlustatud teavitusliidesed

1.   Tehes liikmesriikidega tihedat koostööd, võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse riiklike merenduse ühtsete kontaktpunktide jaoks ühtlustatud teavitusliidesmooduli funktsionaalne ja tehniline kirjeldus. Funktsionaalse ja tehnilise kirjelduse eesmärk on hõlbustada koostalitusvõimet erinevate tehnoloogiate ja kasutajate teavitussüsteemidega.

Esimene selline rakendusakt võetakse vastu hiljemalt 15. augustiks 2021.

2.   Komisjon töötab tihedas koostöös liikmesriikidega hiljemalt 15. augustiks 2022 välja riiklike merenduse ühtsete kontaktpunktide jaoks ühtlustatud teavitusliidesmooduli ja ajakohastab seda seejärel kooskõlas käesoleva artikli lõigetes 1 ja 5 osutatud kirjeldustega.

3.   Komisjon töötab liikmesriikidele välja ühtlustatud teavitusliidesmooduli ning annab neile kogu asjakohase teabe selle integreerimiseks nende riiklikku merenduse ühtsesse kontaktpunkti.

4.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse artikli 2 punktis 9 osutatud graafilise kasutajaliidese ja ühtlustatud digitaalsete arvutustabelite vormide ühised funktsioonid.

Esimene selline rakendusakt võetakse vastu hiljemalt 15. augustiks 2021.

5.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega muudetakse tehnilist kirjeldust, standardeid ja menetlusi, et tagada ühtlustatud teavitusliideste avatus tulevastele tehnoloogiatele.

6.   Käesolevas artiklis osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 7

Muud teavitusvahendid

1.   Liikmesriigid lubavad deklarandil vabatahtlikkuse alusel esitada teavet riiklikule merenduse ühtsele kontaktpunktile ühtlustatud teavitusliidesmooduli nõudeid järgivate andmeteenuse osutajate kaudu.

2.   Liikmesriigid võivad lubada deklarantidel teavet esitada teiste teavituskanalite kaudu, tingimusel et nende kanalite kasutamine on deklarantidele vabatahtlik. Sellistel juhtudel tagavad liikmesriigid, et kõnealused kanalid teevad asjakohase teabe kättesaadavaks riiklikule merenduse ühtsele kontaktpunktile.

3.   Artiklites 5, 6 ja 12–17 osutatud elektrooniliste süsteemide ajutise rikke korral võivad liikmesriigid kasutada alternatiivseid teabe esitamise vahendeid.

Artikkel 8

Ühekordsuse põhimõte

1.   Ilma et see piiraks artikli 11 lõike 1 kohaldamist ning kui liidu õiguses ei ole sätestatud teisiti, tagab liikmesriik, et deklarandilt nõutakse käesoleva määruse kohase teabe esitamist vaid ühel korral sadamakülastuse kohta ning et ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu asjaomased andmeelemendid tehakse kättesaadavaks ja neid taaskasutatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.

2.   Komisjon tagab, et riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti kaudu esitatud laevade identifitseerimise teave, andmed ja vabastused kantakse artiklis 14 osutatud ühtsete kontaktpunktide keskkonna laevaandmebaasi ning need tehakse iga järgneva liidusisese sadamakülastuse korral kättesaadavaks.

3.   Liikmesriigid tagavad, et liidu sadamast lahkumisel esitatud ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu andmeelemendid tehakse deklarandile kättesaadavaks järgmisse liidu sadamasse saabumisel teavituskohustuste täitmise eesmärgil, tingimusel et laev ei ole reisi jooksul külastanud väljaspool liitu asuvat sadamat. Käesolevat lõiget ei kohaldata määruse (EL) nr 952/2013 kohaselt saadud teabe suhtes, välja arvatud juhul, kui sellise teabe kättesaadavaks tegemise võimalus sel eesmärgil on nimetatud määrusega ette nähtud.

4.   Kõik käesoleva määruse kohaselt saadud ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu asjaomased andmeelemendid tehakse kättesaadavaks teistele riiklikele merenduse ühtsetele kontaktpunktidele süsteemi SafeSeaNet kaudu.

5.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud asjakohaste andmeelementide loetelu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 9

Vastutus edastatud teabe eest

Deklarant vastutab andmeelementide esitamise ning kohaldatavatele õiguslikele ja tehnilistele nõuetele vastavuse eest. Deklarant jääb vastutavaks andmete eest ja mis tahes teabe ajakohastamise eest, mida on pärast riiklikule merenduse ühtsele kontaktpunktile esitamist muudetud.

Artikkel 10

Andmekaitse ja konfidentsiaalsus

1.   Pädevad asutused järgivad käesoleva määruse kohasel isikuandmete töötlemisel määrust (EL) 2016/679.

2.   Komisjon järgib käesoleva määruse kohasel isikuandmete töötlemisel määrust (EL) 2018/1725.

3.   Liikmesriigid ja komisjon võtavad kooskõlas kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega vajalikke meetmeid, et tagada käesoleva määruse kohaselt vahetatava ärialase ja muu tundliku teabe konfidentsiaalsus.

Artikkel 11

Tolli käsitlevad lisasätted

1.   Käesoleva määrusega ei takistata liikmesriikide tolli ega tolli ja ettevõtjate vahelist teabevahetust, milleks kasutatakse määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõikes 1 osutatud elektroonilisi andmetöötlusvahendeid.

2.   Määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 127 osutatud sisenemise ülddeklaratsiooni asjakohane teave tehakse juhul, kui see on kooskõlas liidu tolliõigusega, riiklikule merenduse ühtsele kontaktpunktile kättesaadavaks viitamise eesmärgil ja asjakohasel juhul taaskasutatakse seda teiste lisas loetletud teavituskohustuste täitmiseks.

3.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud asjaomase teabe loetelu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Esimene selline rakendusakt võetakse vastu hiljemalt 15. augustiks 2021.

IV PEATÜKK

ÜHISTEENUSED

Artikkel 12

Ühtsete kontaktpunktide keskkonna kasutajaregister ja juurdepääsu haldamise süsteem

1.   Komisjon loob riiklikku merenduse ühtset kontaktpunkti kasutavatele deklarantidele ja andmeteenuse osutajatele, samuti riiklikule merenduse ühtsele kontaktpunktile juurdepääsu omavatele riigi ametiasutustele kasutajaregistri ja juurdepääsu haldamise süsteemi juhul, kui on nõutav autentimine, ning tagab nende kättesaadavuse. Ühtse kasutajaregistri ja juurdepääsu haldamise süsteemiga nähakse ette olemasoleva liidu registri kaudu üksikkasutajate registreerimine liidu tasandi tuvastusega, kasutajate haldamine üldisel tasandil ja kasutajate kontroll liidu tasandil.

2.   Iga liikmesriik määrab riikliku ametiasutuse, kes vastutab uute kasutajate identimise ja registreerimise ning olemasolevate kontode muutmise ja sulgemise eest lõikes 1 osutatud süsteemi kaudu.

3.   Eri liikmesriikide riiklikule merenduse ühtsele kontaktpunktile juurdepääsu eesmärgil loetakse ühtsete kontaktpunktide keskkonna kasutajaregistris ja juurdepääsu haldamise süsteemis registreeritud deklarant või andmeteenuse osutaja registreerituks kõigi liikmesriikide riiklikes merenduse ühtsetes kontaktpunktides ning ta tegutseb juurdepääsu õiguste piires, mille iga liikmesriik annab oma õigusnormide kohaselt.

4.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse tehniline kirjeldus, standardid ja menetlused lõikes 1 osutatud ühtse kasutajaregistri ja juurdepääsu haldamise süsteemi loomiseks, sealhulgas lõikes 2 osutatud funktsioonide täitmiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Esimene selline rakendusakt võetakse vastu hiljemalt 15. augustiks 2021.

Artikkel 13

Ühine suunamisteenus

1.   Komisjon töötab tihedas koostöös liikmesriikidega välja täiendava vabatahtliku ühise suunamisteenuse, tingimusel et ühtlustatud teavitusliidesmoodul on täielikult rakendatud vastavalt artiklile 6.

2.   Tehes liikmesriikidega tihedat koostööd, võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ühise suunamisteenuse kasutuselevõtmise, hooldamise ja rakendamise funktsionaalne ja tehniline kirjeldus, kvaliteedikontrolli mehhanismid ning menetlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Esimene selline rakendusakt võetakse vastu hiljemalt 15. augustiks 2024.

Artikkel 14

Ühtsete kontaktpunktide keskkonna laevaandmebaas

1.   Kooskõlas artikli 8 lõikega 2 loob komisjon ühtsete kontaktpunktide keskkonna laevaandmebaasi, mis sisaldab laevade identifitseerimise teabe ja üksikasjade loetelu ning kandeid laevade teavitusvabastuste kohta.

2.   Liikmesriigid tagavad lõikes 1 osutatud andmete edastamise ühtsete kontaktpunktide keskkonna laevaandmebaasi nende andmete alusel, mille deklarandid on riiklikule merenduse ühtsele kontaktpunktile esitanud.

3.   Komisjon tagab laevu käsitleva teavituse hõlbustamiseks, et laevaandmebaas oleks riiklikele merenduse ühtsetele kontaktpunktidele kättesaadav.

4.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse tehniline kirjeldus, standardid ja menetlused lõikes 1 osutatud laevade identifitseerimise teabe ja üksikasjade ning laevade teavitusvabastuste kannete kogumise, salvestamise, ajakohastamise ja edastamise andmebaasi loomiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Esimene selline rakendusakt võetakse vastu hiljemalt 15. augustiks 2021.

Artikkel 15

Ühine asukohaandmebaas

1.   Komisjon koostab ühise asukohaandmebaasi, mis sisaldab viiteloetelu asukohakoodidest (14) ja sadamarajatiste koodidest IMO andmebaasis GISIS registreeritud kujul.

2.   Komisjon tagab laevu käsitleva teavituse hõlbustamiseks, et asukohaandmebaas oleks riiklikele merenduse ühtsetele kontaktpunktidele kättesaadav.

3.   Liikmesriigid teevad asukohaandmebaasist pärit teabe riigi tasandil kättesaadavaks riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti kaudu.

4.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse tehniline kirjeldus, standardid ja menetlused lõikes 1 osutatud asukohakoodide ja sadamarajatiste koodide kogumise, salvestamise, ajakohastamise ja edastamise ühise asukohaandmebaasi loomiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Esimene selline rakendusakt võetakse vastu hiljemalt 15. augustiks 2021.

Artikkel 16

Ühine ohtlike kaupade andmebaas

1.   Komisjon loob ühise ohtlike kaupade andmebaasi, mis sisaldab loetelu ohtlikest ja saastavatest kaupadest, millest tuleb teatada vastavalt direktiivile 2002/59/EÜ ning IMO vormile FAL 7, võttes arvesse IMO konventsioonide ja koodeksite asjakohaseid andmeelemente.

2.   Komisjon tagab laevu käsitleva teavituse hõlbustamiseks, et ühine ohtlike kaupade andmebaas oleks riiklikele merenduse ühtsetele kontaktpunktidele kättesaadav.

3.   Andmebaas peab olema lingitud Euroopa Meresõiduohutuse Ameti koostatud MAR-CIS andmebaasi asjakohaste registrikannetega, et anda teavet ohtlike ja saastavate kaupadega kaasnevate ohtude ja riskide kohta.

4.   Andmebaasi kasutatakse liikmesriikide ja liidu tasandil nii viite- kui ka kontrollivahendina riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti kaudu toimuva teavituse raames.

5.   Liikmesriigid teevad ühisest ohtlike kaupade andmebaasist pärit teabe riigi tasandil kättesaadavaks riikliku merenduse ühtse kontaktpunkti kaudu.

6.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse tehniline kirjeldus, standardid ja menetlused lõikes 1 osutatud ohtlike kaupade viiteteabe kogumise, salvestamise ja edastamise ühise ohtlike kaupade andmebaasi loomiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Esimene selline rakendusakt võetakse vastu hiljemalt 15. augustiks 2021.

Artikkel 17

Ühine laeva sanitaarkontrolli andmebaas

1.   Komisjon teeb kättesaadavaks ühise laeva sanitaarkontrolli andmebaasi, mis on võimeline võtma vastu ja säilitama andmeid, mis on seotud 2005. aasta rahvusvaheliste tervise-eeskirjade artikli 37 kohaste merenduse tervisedeklaratsioonidega. Andmebaasis ei säilitata laeva pardal viibivate haigete isikuandmeid.

Liikmesriikide pädevatel terviseametitel on andmebaasile juurdepääs andmete saamiseks ja vahetamiseks.

2.   Laeva sanitaarkontrolli andmebaasi kasutavad liikmesriigid teatavad komisjonile oma riikliku ametiasutuse, kes vastutab selle andmebaasi kasutajate haldamise, muu hulgas uute kasutajate registreerimise ning kontode muutmise ja sulgemise eest.

3.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse tehniline kirjeldus, standardid ja menetlused lõikes 1 osutatud andmebaasi loomiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

V PEATÜKK

ÜHTSETE KONTAKTPUNKTIDE KESKKONNA TEGEVUSE KOORDINEERIMINE

Artikkel 18

Riiklikud koordinaatorid

Iga liikmesriik määrab selge õigusliku volitusega riikliku pädeva asutuse, kes tegutseb ühtsete kontaktpunktide keskkonna riikliku koordinaatorina. Riiklik koordinaator:

a)

tegutseb kõigis käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimustes kasutajate ja komisjoni riikliku kontaktpunktina;

b)

koordineerib käesoleva määruse kohaldamist liikmesriigi pädevate asutuste poolt ning nende koostööd;

c)

koordineerib meetmeid, mille eesmärk on tagada andmete edastamine ja artikli 5 lõike 3 punktis c osutatud pädevate asutuste asjakohaste süsteemide ühendamine.

Artikkel 19

Mitmeaastane rakenduskava

Selleks et hõlbustada käesoleva määruse õigeaegset rakendamist ning pakkuda kvaliteedikontrolli mehhanisme ja menetlusi ühtlustatud liidesmooduli ja ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu vastavate ühtlustatud elementide kasutuselevõtmiseks, hooldamiseks ja ajakohastamiseks, võtab komisjon pärast liikmesriikide ekspertidega asjakohast konsulteerimist vastu ja vaatab igal aastal läbi mitmeaastase rakenduskava, milles nähakse ette:

a)

ühtlustatud teavitusliideste ja ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu vastavate ühtlustatud elementide arendamise ja ajakohastamise kava järgnevaks 18 kuuks;

b)

ühise suunamisteenuse väljatöötamise kava hiljemalt 15. augustiks 2024;

c)

esialgsed kuupäevad asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimiseks;

d)

esialgsed tähtajad liikmesriikidele ühtlustatud teavitusliideste järgnevaks integreerimiseks riiklikesse merenduse ühtsetesse kontaktpunktidesse;

e)

esialgsed tähtajad komisjonile ühise suunamisteenuse väljatöötamiseks pärast ühtlustatud teavitusliidesmooduli rakendamist;

f)

testimisperioodid liikmesriikidele ja deklarantidele nende ühenduste testimiseks ühtlustatud teavitusliideste uute versioonidega;

g)

testimisperioodid ühise suunamisteenuse jaoks;

h)

esialgsed tähtajad liikmesriikidele ja deklarantidele ühtlustatud teavitusliideste vanemate versioonide kasutamise lõpetamiseks.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Kulud

Euroopa Liidu üldeelarvest kaetakse järgmised kulud:

a)

liidu tasandil käesoleva määruse rakendamist toetavate IKT-vahendite arendamine ja hooldus komisjoni ja Euroopa Meresõiduohutuse Ameti poolt;

b)

ühtsete kontaktpunktide keskkonna tutvustamine liidu tasandil, sealhulgas asjaomaste sidusrühmade seas, ning asjakohastes rahvusvahelistes organisatsioonides.

Artikkel 21

Koostöö teiste kaubandust ja transporti hõlbustavate süsteemide või teenustega

Kui teiste liidu õigusaktidega on loodud kaubandust ja transporti hõlbustavad süsteemid või teenused, koordineerib komisjon kõnealuste süsteemide või teenustega seotud tegevust, et saavutada koostoime ja vältida dubleerimist.

Artikkel 22

Läbivaatamine ja aruandlus

Liikmesriigid teevad ühtsete kontaktpunktide keskkonna kohaldamise üle järelevalvet ja edastavad oma järeldused komisjonile. Aruandes käsitletakse järgmist:

a)

ühtlustatud teavitusliidesmooduli kasutamine;

b)

graafilise kasutajaliidese kasutamine;

c)

muude teavitusvahendite kasutamine, nagu on osutatud artiklis 7.

Liikmesriigid esitavad selle aruande komisjonile igal aastal komisjoni väljatöötatud vormi alusel.

Komisjon vaatab käesoleva määruse kohaldamise läbi hiljemalt 15. augustiks 2027 ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kogutud andmete ja statistika põhjal koostatud hindamisaruande ühtsete kontaktpunktide keskkonna toimimise kohta. Hindamisaruandes hinnatakse vajaduse korral kujunemisjärgus tehnoloogiat, mis võib viia ühtlustatud teavitusliidesmooduli muutmise või asendamiseni.

Artikkel 23

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 14. augustist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne nelja-aastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 24

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab digitaalse transpordi ja kaubanduse hõlbustamise komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 25

Direktiivi 2010/65/EL kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2010/65/EL tunnistatakse kehtetuks alates 15. augustist 2025.

Viiteid direktiivile 2010/65/EL käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 26

Jõustumine

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Seda kohaldatakse alates 15. augustist 2025.

3.   Artikli 11 lõikes 2 osutatud funktsioonid ja lisa A osa punktis 7 loetletud tolli teavituskohustustega seotud funktsioonid jõustuvad siis, kui kõnealuste teavituskohustuste täitmiseks vajalikud, määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõikes 1 osutatud elektroonilised süsteemid töötavad vastavalt komisjoni poolt määruse (EL) nr 952/2013 artiklite 280 ja 281 kohaselt kehtestatud tööprogrammile. Komisjon avaldab käesoleva lõike tingimuste täitmise kuupäeva Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuni 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA


(1)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 265.

(2)  Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ning nõukogu 13. juuni 2019. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/65/EL, milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse saabuvate ja neist lahkuvate laevade teavitusformaalsusi ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/6/EÜ (ELT L 283, 29.10.2010, lk 1).

(4)  Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) 9. aprillil 1965. aastal vastu võetud rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsioon (FAL konventsioon), mida on muudetud 8. aprillil 2016, standard 1.1.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(9)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2017. aasta määrus (EL) 2017/352, millega luuakse sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantsläbipaistvuse ühised normid (ELT L 57, 3.3.2017, lk 1).

(14)  „ÜRO asukohakoodid“.


LISA

TEAVITUSKOHUSTUSED

A.   Liidu õigusaktidest tulenevad teavituskohustused

Käesoleva kategooria teavituskohustused hõlmavad teavet, mis tuleb esitada vastavalt järgmistele sätetele.

1.

Liikmesriikide sadamatesse saabuvatest ja neist lahkuvatest laevadest teatamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/59/EÜ (millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem) artikkel 4 (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10).

2.

Isikute kontrollimine piiril

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)) artikkel 8 (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).

3.

Pardal veetavatest ohtlikest või saastavatest kaupadest teatamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/59/EÜ (millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem) artikkel 13 (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10).

4.

Heitmetest ja jäätmetest teatamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/59/EÜ (laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates) artikkel 6 (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81).

5.

Turvateabe edastamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 725/2004 (laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta) artikkel 6 (ELT L 129, 29.4.2004, lk 6).

Määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli 6 kohaselt nõutavate andmeelementide väljaselgitamiseks kasutatakse käesoleva lisa liites esitatud vormi.

6.

Teave pardal viibivate isikute kohta

Nõukogu 18. juuni 1998. aasta direktiivi 98/41/EÜ (ühenduse liikmesriikide sadamatesse või sadamatest liiklevate reisilaevade pardal olevate isikute registreerimise kohta) artikli 4 lõige 2 ja artikli 5 lõige 2 (EÜT L 188, 2.7.1998, lk 35).

7.

Tolliformaalsused

a)

Saabumisformaalsused:

saabumisest teatamine (määruse (EL) nr 952/2013 artikkel 133);

kauba esitamine tollile (määruse (EL) nr 952/2013 artikkel 139);

ajutise ladustamise deklaratsioon (määruse (EL) nr 952/2013 artikkel 145);

kauba tollistaatus (määruse (EL) nr 952/2013 artiklid 153–155);

transiidiks kasutatavad elektroonilised transpordidokumendid (määruse (EL) nr 952/2013 artikli 233 lõike 4 punkt e).

b)

Lahkumisformaalsused:

kauba tollistaatus (määruse (EL) nr 952/2013 artiklid 153–155);

transiidiks kasutatavad elektroonilised transpordidokumendid (määruse (EL) nr 952/2013 artikli 233 lõike 4 punkt e);

väljumisest teatamine (määruse (EL) nr 952/2013 artikkel 267);

väljumise ülddeklaratsioon (määruse (EL) nr 952/2013 artiklid 271 ja 272);

reekspordi teatis (määruse (EL) nr 952/2013 artiklid 274 ja 275).

8.

Puistlastilaevade ohutu lastimine ja lossimine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/96/EÜ (millega kehtestatakse puistlastilaevade ohutu lastimise ja lossimise ühtlustatud nõuded ja protseduurid) artikkel 7 (EÜT L 13, 16.1.2002, lk 9).

9.

Sadamariigi kontroll

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/16/EÜ (mis käsitleb sadamariigi kontrolli) artikkel 9 ja artikli 24 lõige 2 (ELT L 131, 28.5.2009, lk 57).

10.

Meretranspordi statistika

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/42/EÜ (kaupade ja reisijate merevedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta) artikkel 3 (ELT L 141, 6.6.2009, lk 29).

B.   FAL dokumendid ja rahvusvahelistest õigusaktidest tulenevad teavituskohustused

Käesoleva kategooria teavituskohustused hõlmavad teavet, mis tuleb esitada kooskõlas FAL konventsiooni ja muude asjaomaste rahvusvaheliste õigusaktidega.

1.

vorm FAL 1: ülddeklaratsioon

2.

vorm FAL 2: lastideklaratsioon

3.

vorm FAL 3: laevavarude deklaratsioon

4.

vorm FAL 4: laevapere vara deklaratsioon

5.

vorm FAL 5: munsterroll

6.

vorm FAL 6: reisijate nimekiri

7.

vorm FAL 7: ohtlikud kaubad

8.

merenduse tervisedeklaratsioon

C.   Liikmesriikide õigusaktidest ja nõuetest tulenevad teavituskohustused

LIIDE

LAEVA SAABUMISEELSE TURVATEABE VORM KÕIKIDE LAEVADE JAOKS ENNE ELi LIIKMESRIIGI SADAMASSE SISENEMIST

(1974. aasta rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS), peatüki XI-2 reegel 9, ja määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli 6 lõige 3)

Image 1 Tekst pildi Image 2 Tekst pildi Image 3 Tekst pildi

25.7.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 198/88


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1240

20. juuni 2019,

sisserände kontaktametnike Euroopa võrgustiku loomise kohta

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 74 ja artikli 79 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrust (EÜ) nr 377/2004 (2) on oluliselt muudetud. Kuna kõnealusesse määrusesse on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Segarändevoogude järsk kasv 2015. ja 2016. aastal pani rände, varjupaiga ja piirihalduse süsteemid surve alla. See on tekitanud liidu ja liikmesriikide jaoks probleeme ja näidanud, et liidu rändepoliitikat on vaja tugevdada, et Euroopa saaks reageerida koordineeritult ja tulemuslikult.

(3)

Liidu rändepoliitika eesmärk on asendada ebaseaduslikud ja kontrollimatud rändevood turvaliste ja hästi hallatud liikumisteedega, rakendades terviklikku lähenemisviisi, mille eesmärk on tagada vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotise 2. peatükile rändevoogude tõhus juhtimine kõigis etappides.

(4)

Inimõiguste austamine on liidu aluspõhimõte. Liit on pühendunud kõigi rändajate, olenemata nende rändestaatusest, inimõiguste ja põhivabaduste kaitsmisele, järgides täiel määral rahvusvahelist õigust. Seega peaksid sisserände kontaktametnikud käesoleva määruse rakendamisel, eelkõige haavatavate isikute puhul, austama põhiõigusi kooskõlas asjakohase rahvusvahelise ja liidu õigusega, sealhulgas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklitega 2 ja 6, ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

(5)

Selleks et tagada liidu rändepoliitika kõigi aspektide tõhus rakendamine, on vaja järjekindlat dialoogi ja koostööd nende kolmandate riikidega, mis on rändajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate peamised päritolu- ja transiidiriigid. Selline koostöö peaks kooskõlas Euroopa rände tegevuskavas ette nähtud tervikliku lähenemisviisiga võimaldama sisserännet, sealhulgas lahkumist ja tagasipöördumist paremini hallata, toetama teabe, sealhulgas taotlejatele rahvusvahelise kaitse kättesaadavust ning kui see on kohane, võimaluse korral taasintegreerimist käsitleva teabe kogumise ja jagamise suutlikkust, ning toetama ebaseadusliku sisserände, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse ennetamist ja tõkestamist.

(6)

Kaitsevahendid hõlmavad rände ja liikuvuse suhtes võetud üldises lähenemisviisis sisalduvaid meetmeid. Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust, peaksid seadusliku rände strateegiad ja kanalid liidu ja kolmandate riikide vahel hõlmama ka töörännet, viisasid õpilastele ning perekondade taasühinemist.

(7)

Võttes arvesse kasvavat nõudlust analüüsi ja teabe järele, et toetada tõendipõhist poliitikakujundamist ja operatiivreageerimist, tuleks tagada, et sisserände kontaktametnike kasulikke teadmisi kasutataks täies ulatuses ära igakülgse pildi saamiseks olukorrast kolmandates riikides.

(8)

Rändevoogude struktuuri käsitlev teave peaks võimaluse korral, kui see on kohane, sisaldama teavet rändajate vanuse, soolise koosseisu ning perekonna ja saatjata alaealiste kohta.

(9)

Praeguste Euroopa rändeküsimuste kontaktametnike lähetamine sellistesse kolmandatesse riikidesse, mis on peamised päritolu- ja transiidiriigid, milleks kutsuti üles 23. aprillil 2015 toimunud riigi- ja valitsusjuhtide erikohtumise järeldustes, oli esimene samm rändeküsimuste alase koostöö tihendamiseks kolmandate riikidega ja koostöö parandamiseks liikmesriikide lähetatud sisserände kontaktametnikega. Sellele kogemusele toetudes tuleks liidu rändemeetmete arendamise, rakendamise ja nende mõju maksimeerimise toetamiseks näha ette, et komisjon lähetaks sisserände kontaktametnikke kolmandatesse riikidesse pikemaks ajaks.

(10)

Käesoleva määruse eesmärk on tagada liikmesriikide pädevate asutuste, sealhulgas asjakohasel juhul õiguskaitseasutuste, samuti komisjoni ja liidu asutuste poolt kolmandatesse riikidesse lähetatud sisserände kontaktametnike võrgustiku parem koordineerimine ja optimaalsem kasutamine, et tegeleda tulemuslikumalt liidu prioriteetidega, milleks on ebaseadusliku sisserände ja sellega seotud piiriülese kuritegevuse, nagu rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse ennetamine ja võitlus nende vastu, väärika ja tulemusliku tagasipöördumise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise hõlbustamine, kaasa aitamine liidu välispiiride integreeritud haldamisele, samuti seadusliku rände haldamise toetamine, sealhulgas liikmesriikide ja liidu võetavate rahvusvahelise kaitse, ümberasustamise ning lahkumiseelse integratsiooni meetmete valdkonnas. Selline koordineerimine peaks täiel määral järgima olemasolevat käsuliini ja aruandlussuhteid sisserände kontaktametnike ja nende vastavate lähetavate asutuste vahel ning sisserände kontaktametnike endi vahel.

(11)

Käesolev määrus põhineb määrusel (EÜ) nr 377/2004 ja selle eesmärk on tagada sisserände kontaktametnike tõhusam panus sisserände kontaktametnike Euroopa võrgustiku toimimisse, esmajoones luues mehhanismi, mille kaudu liikmesriigid, komisjon ja liidu asutused saaksid oma kolmandatesse riikidesse lähetatud kontaktametnike ülesandeid ja rolle süstemaatilisemalt koordineerida.

(12)

Kuna rändeküsimustega tegelevaid kontaktametnikke lähetavad erinevad pädevad asutused ning nende volitused ja ülesanded võivad kattuda, tuleks püüda tõhustada samas kolmandas riigis või piirkonnas tegutsevate ametnike koostööd. Kui komisjon või liidu asutused lähetavad sisserände kontaktametnikud liidu diplomaatilistesse esindustesse, peaksid nad asjaomases kolmandas riigis hõlbustama ja toetama sisserände kontaktametnike võrgustikku. Kui see on kohane, teevad sellised võrgustikud koostööd kontaktametnikega, kelle on lähetanud muud riigid, mis ei ole liikmesriigid.

(13)

Teabelünkade ja mitmekordse töö minimeerimiseks ning tegevussuutlikkuse ja mõjususe maksimeerimiseks on oluline luua tõhus mehhanism, mis tagab kõigi sisserändeküsimustega tegelevate kontaktametnike vahelise parema koordineerimise ja koostöö. Juhtnõukogu peaks andma suuniseid kooskõlas liidu poliitiliste prioriteetidega – võttes arvesse liidu välissuhteid – ning talle tuleks anda vajalikud volitused, eelkõige võtta vastu sisserände kontaktametnike võrgustike kaheaastaseid tööprogramme, leppida kokku sisserände kontaktametnike ühekordsetes meetmetes, mis on suunatud prioriteetide elluviimisele ja tekkivate vajaduste rahuldamisele, mida kaheaastane tööprogramm veel ei hõlma, ning eraldada vahendeid kokkulepitud meetmeteks ja vastutada nende elluviimise eest. Juhtnõukogu ega sisserände kontaktametnike võrgustike töö hõlbustajate ülesanded ei tohiks mõjutada lähetavate asutuste pädevust seoses oma vastavate sisserände kontaktametnike ülesannetega. Juhtnõukogu peaks oma ülesannete täitmisel arvesse võtma sisserände kontaktametnike võrgustike mitmekesisust ja selliste liikmesriikide seisukohti, keda enim mõjutavad suhted teatavate kolmandate riikidega.

(14)

Juhtnõukogu peaks koostama kolmandatesse riikidesse lähetatud sisserände kontaktametnike nimekirja ja seda regulaarselt ajakohastama. Nimekiri peaks sisaldama teavet erinevate võrgustike asukoha, koosseisu ja tegevuse kohta, sealhulgas lähetatud sisserände kontaktametnike kontaktandmeid ja ülevaadet nende kohustustest.

(15)

Operatiivkoostöö tihendamiseks, teabe jagamiseks liikmesriikide vahel ning juhtnõukogu määratletud vajadustele reageerimiseks liidu tasandil tuleks edendada kontaktametnike ühist lähetamist. Ühist lähetamist vähemalt kahe liikmesriigi poolt tuleks toetada liidu vahenditega; see stimuleerib koostööd ja pakub kõigile liikmesriikidele lisaväärtust.

(16)

Tuleks luua eritingimused ulatuslikemateks liidu meetmeteks sisserände kontaktametnike suutlikkuse suurendamiseks. Selline suutlikkuse suurendamine peaks hõlmama ühise tuumõppekava ja lähetamiseelsete väljaõppekursuste, muu hulgas põhiõiguste valdkonnas, väljatöötamist koostöös asjaomaste liidu asutustega ning sisserände kontaktametnike võrgustike tegevussuutlikkuse suurendamist. Sellised õppekavad peaksid olema vabatahtlikud ja täiendama lähetavate asutuste kehtestatud riiklikke õppekavasid.

(17)

Sisserände kontaktametnike võrgustikud peaksid vältima liidu asutuste ja liidu muude vahendite või struktuuride töö, sealhulgas kohalike Schengeni koostöörühmade töö dubleerimist ning peaksid tooma lisaväärtust sellele, mida nad juba saavutavad teabe kogumise ja jagamisega sisserände valdkonnas, eelkõige keskendudes operatiivaspektidele. Need võrgustikud peaksid toimima töö hõlbustajate ja kolmandatest riikidest pärit teabe pakkujatena, et toetada liidu asutusi nende ülesannete täitmisel, eelkõige siis, kui asjaomased liidu asutused ei ole veel sõlminud kolmandate riikidega koostöösuhteid. Selleks tuleks tihendada sisserände kontaktametnike võrgustike ja asjaomaste liidu asutuste koostööd. Sisserände kontaktametnikud peaksid igal ajal olema teadlikud sellest, et nende tegevusel võivad olla sisserände kontaktametnike kohalikele ja piirkondlikele võrgustikele operatiivsuse või mainega seotud tagajärjed. Nad peaksid oma ülesannete täitmisel vastavalt tegutsema.

(18)

Liikmesriikide ametiasutused peaksid asjakohasel juhul ning kooskõlas liidu ja liikmesriikide õigusega tagama, et teistesse liikmesriikidesse lähetatud kontaktametnike saadav teave ning liidu asutuste tehtud ebaseadusliku sisserände, väärika ja tulemusliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise, piiriülese kuritegevuse või rahvusvahelise kaitse ja ümberasustamisega seotud strateegilise ja operatiivanalüüsi tulemused jõuaksid sisserände kontaktametnikeni kolmandates riikides, ning et sisserände kontaktametnike antud teavet jagataks asjaomaste liidu asutustega, eelkõige Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga (EASO) nende vastavates õigusraamistikes sätestatud ulatuses.

(19)

Selleks, et tagada sisserände kontaktametnike võrgustike kogutud teabe kõige tulemuslikum kasutamine, tuleks see teha kättesaadavaks turvalise veebipõhise teabevahetusplatvormi kaudu kooskõlas kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktidega.

(20)

Sisserände kontaktametnike kogutav teave peaks toetama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1624 (3) nimetatud tehnilise ja operatiivse Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamist ja aitama kaasa riiklike piirivalvesüsteemide väljaarendamisele ja hooldusele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1052/2013 (4).

(21)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 515/2014 (5) alusel olemasolevaid vahendeid peaks olema võimalik kasutada Euroopa sisserände kontaktametnike võrgustiku toetamiseks ning liikmesriikide sisserände kontaktametnike ühiseks lähetamiseks.

(22)

Käesoleva määruse raames peaks isikuandmete töötlemine, sealhulgas edastamine, liikmesriikide poolt toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (6). Komisjon ja liidu asutused peaksid kohaldama isikuandmete töötlemisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 (7).

(23)

Käesoleva määruse raames peaks isikuandmeid töötlema eesmärgiga aidata kolmandate riikide kodanikel tagasi pöörduda, lihtsustada rahvusvahelist kaitset vajavate isikute ümberasustamist ja rakendada liidu ja liikmesriikide meetmeid seaduslike sisserändajate vastuvõtmiseks ning ebaseadusliku sisserände, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks. Seepärast on käesolevas kontekstis vaja sisserände kontaktametnike rolli tunnustavat õigusraamistikku.

(24)

Sisserände kontaktametnikel on vaja isikuandmeid töödelda, et hõlbustada tagasisaatmismenetluste nõuetekohast rakendamist, tagasisaatmisotsuste edukat täitmist, ning, kui see on asjakohane ja võimalik, tagasisaatmist. Vastuvõtvate kolmandate riikide suhtes ei kohaldata sageli komisjoni poolt määruse (EL) 2016/679 artikli 45 kohaselt vastu võetud kaitse piisavuse otsuseid ja sageli ei ole need riigid sõlminud või ei kavatse sõlmida liiduga tagasivõtulepingut või ei paku asjakohaseid kaitsemeetmeid määruse (EL) 2016/679 artikli 46 tähenduses. Hoolimata liidu pingutustest teha koostööd ebaseaduslikult liidus viibivate ja tagasisaatmisele kuuluvate kolmanda riigi kodanike peamiste päritoluriikidega, ei ole alati võimalik tagada, et sellised kolmandad riigid täidaksid süstemaatiliselt oma rahvusvahelise avaliku õiguse kohast kohustust oma kodanikke tagasi võtta. Seetõttu hõlmavad liidu või liikmesriikide poolt sõlmitud või läbiräägitavad tagasivõtulepingud, milles nähakse ette asjakohased kaitsemeetmed andmete edastamiseks kolmandatele riikidele vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 46, piiratud arvu selliseid kolmandaid riike. Olukorras, kus selliseid lepinguid ei ole, peaksid sisserände kontaktametnikud edastama isikuandmeid eesmärgiga viia läbi liidu tagasisaatmisoperatsioone kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud määruse (EL) 2016/679 artiklis 49.

(25)

Erandina kaitse piisavuse otsuse või asjakohaste kaitsemeetmete nõudest tuleks käesoleva määruse kohaselt lubada liidu tagasisaatmispoliitika rakendamiseks isikuandmete edastamist kolmandate riikide ametiasutustele. Seetõttu peaks sisserände kontaktametnikel olema võimalik kasutada käesoleva määruse kohaldamisel määruse (EL) 2016/679 artikli 49 lõike 1 punktis d sätestatud erandit, kohaldades kõnealuses artiklis sätestatud tingimusi, nimelt selliste kolmandate riikide kodanike väärikaks ja tulemuslikuks tagasisaatmiseks, kes ei vasta või enam ei vasta liikmesriikidesse sisenemise, seal viibimise või elamise tingimustele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/115/EÜ (8).

(26)

Et kaitsta asjaomaste isikute huve, peaksid sisserände kontaktametnikud saama töödelda ümberasustamisele kuuluvate rahvusvahelist kaitset vajavate isikute ja seaduslikult liitu sisse rännata soovivate isikute isikuandmeid, et saada kinnitus nende identiteedi ja kodakondsuse kohta. Sisserände kontaktametnikud tegutsevad olukorras, kus on tõenäoline, et nad saavad olulist teavet rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega tegelevate kuritegelike organisatsioonide tegevuse kohta. Seetõttu peaks neil olema ka võimalik jagada oma ülesannete täitmisel töödeldavaid isikuandmeid õiguskaitseasutustega ja sisserände kontaktametnike võrgustikes, tingimusel et kõnealused isikuandmed on vajalikud kas ebaseadusliku rände ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks või rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise või inimkaubanduse ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja selle eest vastutusele võtmiseks.

(27)

Käesoleva määruse eesmärk on optimeerida liikmesriikide, komisjoni ja liidu asutuste poolt kolmandatesse riikidesse lähetatud sisserände kontaktametnike võrgustiku kasutamist, et rakendada tulemuslikumalt liidu prioriteete, austades samal ajal liikmesriikide pädevusi. Liidu sellised prioriteedid hõlmavad rände parema juhtimise tagamist, et asendada ebaseaduslikud rändevood turvaliste ja hästi hallatud liikumisteedega, rakendades terviklikku lähenemisviisi, milles võetakse arvesse kõiki sisserände aspekte, sealhulgas rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, inimkaubanduse ning ebaseadusliku sisserände ennetamist ja tõkestamist. Liidu prioriteedid on ka hõlbustada väärikat ja tulemuslikku tagasipöördumist, tagasivõtmist ja taasintegreerimist, aidata kaasa liidu välispiiride integreeritud haldamisele ning toetada seadusliku sisserände või rahvusvahelise kaitse kavasid. Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja liiduülese toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(28)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (9) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (10) artikli 1 punktides A ja E osutatud valdkonda.

(29)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (11) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A ja E osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes otsuse 2008/149/JSK (12) artikliga 3.

(30)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (13) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A ja E osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (14) artikliga 3.

(31)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma õiguses.

(32)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 19 (protokoll Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta) artikli 5 lõike 2 kohaselt teatas Ühendkuningriik 1. oktoobril 2018. aastal nõukogule oma soovist mitte osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel. Nimetatud protokolli artikli 5 lõike 3 kohaselt esitas komisjon 31. jaanuaril 2019. aastal ettepaneku nõukogu otsuse kohta, milles käsitletakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi teadet soovi kohta lõpetada osalemine teatavates Schengeni acquis’ sätetes, mis sisalduvad määruses (EÜ) nr 377/2004. Selle põhjal otsustas nõukogu 18. veebruaril 2019 (15), et alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast lõpetatakse Ühendkuningriigi suhtes nõukogu otsuse 2000/365/EÜ (16) ja nõukogu otsuse 2004/926/EÜ (17) I lisa punkti 6 kohaldamine seoses määrusega (EÜ) nr 377/2004 ja selle edasise muutmisega.

(33)

Iirimaa osaleb käesolevas määruses ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 19 artikli 5 lõike 1 ning nõukogu otsuse 2002/192/EÜ (18) artikli 6 lõike 2 kohaselt.

(34)

Iirimaa osalus käesolevas määruses vastavalt otsuse 2002/192/EÜ artikli 6 lõikele 2 seostub liidu kohustustega meetmete võtmiseks Schengeni acquis’ ebaseadusliku sisserände vastaste sätete kujundamiseks, milles Iirimaa osaleb.

(35)

Käesolev määrus on õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 1, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.   Käesolevas määruses on sätestatud normid liikmesriikide, komisjoni ja liidu asutuste poolt kolmandatesse riikidesse lähetatud sisserände kontaktametnike vahelise koostöö ja koordineerimise tõhustamiseks Euroopa sisserände kontaktametnike võrgustiku loomise kaudu.

2.   Käesolev määrus ei piira liikmesriikide ametiasutuste, komisjoni ja liidu asutuste vastutust oma vastavate sisserände kontaktametnike ülesannete ulatuse kindlaksmääramise, ülesannete määramise ja nende aruandlussuhete eest, ega sisserände kontaktametnike ülesandeid nende kohustuste raamistikus, mis tulenevad liidu ja liikmesriigi õigusest, poliitikast või korrast või vastuvõtjariigi või rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud erikokkulepetest.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „sisserände kontaktametnik“– kontaktametnik, kelle on ametisse nimetanud ja välismaale lähetanud ühe liikmesriigi pädevad asutused, komisjon või liidu asutus vastavalt oma õiguslikule alusele, ning kes tegeleb sisserändeküsimustega, ka siis, kui see on vaid osa asjaomase kontaktametniku ülesannetest;

2)   „välismaale lähetatud“– lähetatud kolmandasse riiki vastutava asutuse määratud mõistlikuks ajavahemikuks, ühte järgmistest:

a)

liikmesriigi diplomaatiline esindus;

b)

kolmanda riigi pädev asutus;

c)

rahvusvaheline organisatsioon;

d)

liidu diplomaatiline esindus;

3)   „isikuandmed“– isikuandmed, nagu on määratletud määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1;

4)   „tagasisaatmine“– tagasisaatmine, nagu on määratletud direktiivi 2008/115/EÜ artikli 3 punktis 3.

Artikkel 3

Sisserände kontaktametnike ülesanded

1.   Sisserände kontaktametnikud täidavad oma ülesandeid oma volituste piires, mille on kindlaks määranud lähetavad asutused, ning teevad seda kooskõlas liidu ja liikmesriikide õiguse ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud lepingute või kokkulepete sätetega, sealhulgas sätetega isikuandmete kaitse kohta.

2.   Sisserände kontaktametnikud täidavad oma ülesandeid kooskõlas põhiõigustega, nagu liidu õiguse ja rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtted, sealhulgas inimõiguste alased kohustused. Nad pööravad erilist tähelepanu haavatavatele isikutele ja võtavad arvesse rändevoogude soolist mõõdet.

3.   Iga lähetav asutus tagab, et sisserände kontaktametnikud loovad ja hoiavad otsesidemeid kolmandate riikide pädevate asutustega, sealhulgas, kui see on kohane, kohalike asutustega, ja kõigi asjakohaste kolmandas riigis tegutsevate organisatsioonidega, sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige käesoleva määruse rakendamiseks.

4.   Sisserände kontaktametnikud koguvad teavet kasutamiseks operatiivtasandil, strateegilisel tasandil või mõlemal. Käesoleva lõike kohast teavet kogutakse vastavalt artikli 1 lõikele 2 ja see ei tohi sisaldada isikuandmeid, piiramata artikli 10 lõike 2 kohaldamist. Eeskätt sisaldab selline teave järgmist:

a)

Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, mille eesmärk on hallata tõhusalt rännet;

b)

kolmandast riigist pärinevad või seda läbivad rändevood, sealhulgas võimaluse korral, kui see on asjakohane, ka rändevoogude struktuur ja rändajate kavandatud sihtkoht;

c)

marsruudid, mille kaudu kolmandast riigist pärinevad või seda läbivad rändevood jõuavad liikmesriikide territooriumile;

d)

rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega tegelevate kuritegelike organisatsioonide olemasolu rändeteedel, nende tegevus ja toimimismeetodid;

e)

juhtumid ja sündmused, mis võivad olla uued suundumused rändevoogude osas või neid suundumusi kaasa tuua;

f)

isikut tõendavate dokumentide ja reisidokumentide järeletegemiseks või võltsimiseks kasutatavad meetodid;

g)

viisid ja vahendid kolmanda riigi ametiasutuste abistamiseks nende territooriumilt pärinevate või seda läbivate ebaseadusliku sisserände voogude tõkestamisel;

h)

päritoluriikides või vastuvõtvates kolmandates riikides sisserändajatele kättesaadavad lahkumiseelsed meetmed, mis toetavad edukat integratsiooni seadusliku saabumise järel liikmesriiki;

i)

viisid ja vahendid tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise hõlbustamiseks;

j)

kolmanda riigi kehtestatud kaitse tõhus kättesaadavus, sealhulgas haavatavatele isikutele;

k)

olemasolevad ja võimalikud tulevased seadusliku sisserände strateegiad ning kanalid liidu ja kolmandate riikide vahel, võttes arvesse oskusi ja liikmesriikide tööturu vajadusi, samuti ümberasustamine ning muud kaitsevahendid;

l)

kolmandate riikide ja sidusrühmade punktides a–k osutatud küsimustega seotud suutlikkus, pädevus, poliitilised strateegiad, õigusaktid ja õiguslikud tavad, sealhulgas, kui see on kohane, võimaluse korral vastuvõtu- ja kinnipidamiskeskuste ning nende keskuste tingimuste valdkonnas.

5.   Sisserände kontaktametnikud koordineerivad omavahel ja asjaomaste sidusrühmadega suutlikkuse suurendamise pakkumist asutustele ja muudele sidusrühmadele kolmandates riikides.

6.   Sisserände kontaktametnikud võivad vastavalt oma eriteadmistele ja väljaõppele anda abi:

a)

kolmandate riikide kodanike identiteedi ja kodakondsuse kindlakstegemisel ja nende tagasipöördumise hõlbustamisel kooskõlas direktiiviga 2008/115/EÜ ning asjakohasel juhul ja kui see on võimalik, nende taasintegreerimisel;

b)

rahvusvahelist kaitset vajavate isikute identiteedi kindlakstegemisel nende liitu ümberasustamise hõlbustamiseks, sealhulgas neile võimaluse korral asjakohase lahkumiseelse teabe ja toe pakkumisel;

c)

seaduslike sisserändajate identiteedi kindlakstegemisel ning nende vastuvõtmiseks mõeldud liidu ja riiklike meetmete rakendamise hõlbustamisel;

d)

oma ülesannete täitmisel saadud teabe jagamisel sisserände kontaktametnike võrgustikes ja liikmesriikide pädevate asutustega, sealhulgas õiguskaitseasutustega, et ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ning võidelda rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu.

Artikkel 4

Kontaktametnike lähetamisest teatamine

1.   Liikmesriigid, komisjon ja liidu asutused teatavad artikliga 7 loodud juhtnõukogu sisserände kontaktametnike lähetamise kavadest ja tegelikust lähetamisest, lisades nende kohustuste kirjelduse ja lähetuse kestuse.

Artikli 8 lõike 2 punktis c osutatud tegevusaruanded sisaldavad sisserände kontaktametnike lähetuste ülevaadet.

2.   Lõikes 1 osutatud teave tehakse kättesaadavaks artiklis 9 nimetatud turvalise veebipõhise teabevahetusplatvormi kaudu.

Artikkel 5

Sisserände kontaktametnike kohalike või piirkondlike võrgustike loomine

1.   Samasse riiki või piirkonda lähetatud sisserände kontaktametnikud moodustavad kohalikke või piirkondlikke koostöövõrgustikke ning kui see on kohane, teevad koostööd muude riikide kui liikmesriigid lähetatud kontaktametnikega. Selliste võrgustike raames peavad sisserände kontaktametnikud vastavalt artikli 1 lõikele 2 eeskätt:

a)

kohtuma korrapäraselt ja alati, kui see on vajalik;

b)

vahetama teavet ja praktilisi kogemusi, eriti kohtumistel ja artiklis 9 nimetatud turvalise veebipõhise teabevahetusplatvormi kaudu;

c)

kui see on kohane, vahetama teavet kogemuste kohta, kuidas tagada rahvusvahelise kaitse kättesaadavus;

d)

kui see on kohane, kooskõlastama seisukohti, mis võetakse kohtumistel vedajatega;

e)

kui see on kohane, võtma osa ühistest erikoolituskursustest, sealhulgas sellistes valdkondades nagu põhiõigused, inimkaubandus, rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine, dokumendipettus või rahvusvahelise kaitse kättesaadavus kolmandates riikides;

f)

kui see on kohane, korraldama kolmandas riigis liikmesriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste töötajatele teabeüritusi ja koolituskursusi;

g)

võtma vastu ühiseid lähenemisviise strateegiliselt asjakohaste andmete, sealhulgas riskianalüüside kogumiseks ja edastamiseks;

h)

kui see on kohane, looma korrapäraseid sidemeid samalaadsete võrgustikega kolmandas riigis ja lähedalasuvates kolmandates riikides.

2.   Komisjoni lähetatud sisserände kontaktametnikud toetavad lõikes 1 nimetatud võrgustikke ja hõlbustavad nende tööd. Paikades, kuhu komisjon sisserände kontaktametnikke ei ole lähetanud, hõlbustavad liidu asutuste lähetatud sisserände kontaktametnikud lõikes 1 nimetatud võrgustike tööd ja toetavad neid. Paikades, kuhu komisjon ega liidu asutused ei ole sisserände kontaktametnikke lähetanud, hõlbustab võrgustiku tööd selle liikmete poolt kokku lepitud sisserände kontaktametnik.

3.   Juhtnõukogu teavitatakse põhjendamatu viivituseta võrgustiku töö hõlbustaja nimetamisest või sellest, et töö hõlbustajat ei määrata.

Artikkel 6

Sisserände kontaktametnike ühine lähetamine

1.   Liikmesriigid võivad kahe- või mitmepoolselt kokku leppida, et ühest liikmesriigist kolmandasse riiki või rahvusvahelisse organisatsiooni lähetatud sisserände kontaktametnik esindab ka ühe või mitme muu liikmesriigi huve.

2.   Liikmesriigid võivad samuti kokku leppida, et nende sisserände kontaktametnikud jagavad omavahel teatavad ülesanded vastavalt oma pädevusele ja koolitusele.

3.   Kui kaks või enam liikmesriiki lähetavad sisserände kontaktametniku ühiselt, võivad need liikmesriigid saada liidu rahalist toetust vastavalt määrusele (EL) nr 515/2014.

Artikkel 7

Juhtnõukogu

1.   Luuakse Euroopa sisserände kontaktametnike võrgustiku juhtnõukogu.

2.   Juhtnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, kaks komisjoni esindajat, üks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti esindaja, üks Europoli esindaja ja üks EASO esindaja. Selleks nimetab iga liikmesriik juhtnõukogu liikme ning asendusliikme, kes esindab liiget tema puudumise korral. Juhtnõukogu liikmed nimetatakse ametisse eelkõige vastavalt nende kogemustele ja oskusteabele kontaktametnike võrgustike haldamise alal.

3.   Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega seotud riigid osalevad juhtnõukogus ja nimetavad igaüks ühe hääleõiguseta liikme. Neil on lubatud avaldada arvamust kõigi juhtnõukogus arutatavate küsimuste ja tehtavate otsuste kohta.

Otsuste tegemisel küsimustes, mis puudutavad Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega seotud riikide poolt lähetatud sisserände kontaktametnikke, võtab juhtnõukogu kohaselt arvesse nende riikide esindajate arvamusi.

4.   Juhtnõukogu võib oma istungitele kutsuda vaatlejatena eksperte, liikmesriikide ametiasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ning asjakohaste liidu institutsioonide, organite ja asutuste esindajaid, kes ei ole juhtnõukogu liikmed.

5.   Juhtnõukogu võib korraldada ka ühiskoosolekuid teiste võrgustike või organisatsioonidega.

6.   Komisjoni esindaja täidab juhtnõukogu esimehe ülesandeid. Esimees:

a)

tagab juhtnõukogu töö jätkuvuse ja korraldab seda, sh toetab kaheaastase tööprogrammi ettevalmistamist ja tegevusaruande koostamist iga kahe aasta järel;

b)

nõustab juhtnõukogu selle tagamisel, et kokku lepitud kollektiivsed meetmed oleksid kooskõlas ja koordineeritud asjakohaste liidu vahendite ja struktuuridega ning peegeldaksid liidu rändevaldkonna prioriteete;

c)

kutsub kokku juhtnõukogu istungid.

Juhtnõukogu eesmärkide saavutamisel abistab esimeest sekretariaat.

7.   Juhtnõukogu istungid toimuvad vähemalt kaks korda aastas.

8.   Juhtnõukogu võtab otsused vastu hääleõiguslike liikmete absoluutse häälteenamusega.

9.   Juhtnõukogu vastuvõetud otsustest teavitavad asjaomaseid sisserände kontaktametnikke vastavad lähetavad asutused.

Artikkel 8

Juhtnõukogu ülesanded

1.   Kolme kuu jooksul pärast oma esimest istungit kehtestab juhtnõukogu esimehe ettepaneku alusel oma kodukorra. Kodukorras sätestatakse hääletuskorra üksikasjad. Kodukorras sätestatakse eelkõige ühe liikme teise liikme nimel tegutsemise tingimused ning nõuded kvoorumile.

2.   Võttes arvesse liidu prioriteete rände valdkonnas ja sisserände kontaktametnike käesoleva määruse kohases pädevusvaldkonnas ning kooskõlas artikli 1 lõikega 2, täidab juhtnõukogu, tuginedes liidu asjaomaste asutuste esitatud terviklikule olukorra ülevaatele ja analüüsidele, järgmisi ülesandeid:

a)

määrab prioriteedid ja planeerib meetmed, võttes vastu kaheaastase tööprogrammi, prognoosides selleks tööks vajalikud vahendid;

b)

vaatab korrapäraselt läbi meetmete rakendamise, eesmärgiga esitada, kui see on kohane, muudatusettepanekuid kaheaastasesse tööprogrammi ning võrgustike töö hõlbustajate ametissenimetamised ja sisserände kontaktametnike võrgustike edusammud koostöös kolmandate riikide pädevate asutustega;

c)

võtab vastu kahe aasta tagant esitatava tegevusaruande, sealhulgas artikli 4 lõike 1 teises lõigus osutatud ülevaate, mille koostab juhtnõukogu esimees;

d)

uuendab sisserände kontaktametnike nimekirja enne juhtnõukogu iga istungit;

e)

määrab kindlaks lüngad lähetustes ja esitab võimalused sisserände kontaktametnike lähetamiseks.

Juhtnõukogu edastab käesoleva lõike esimese lõigu punktides a ja c osutatud dokumendid Euroopa Parlamendile.

3.   Võttes arvesse liidu operatiivvajadusi rände valdkonnas ja sisserände kontaktametnike käesolevas määruses määratletud pädevusvaldkonda ning kooskõlas artikli 1 lõikega 2, täidab juhtnõukogu järgmisi ülesandeid:

a)

lepib kokku sisserände kontaktametnike võrgustike ühekordsed meetmed;

b)

seirab teabe liikumist sisserände kontaktametnike ja liidu asutuste vahel ning annab vajaduse korral soovitusi meetmete võtmiseks;

c)

toetab sisserände kontaktametnike suutlikkuse arendamist, sealhulgas ühise täiendava ja vabatahtliku tuumõppekava väljatöötamise ning lähetamiseelse väljaõppe kaudu, töötades välja kontaktametnike tegevussuunised põhiõiguste järgimise kohta, milles keskendutakse haavatavatele isikutele, ning ühiste seminaride korraldamise kaudu artikli 3 lõikes 4 nimetatud teemadel, võttes arvesse asjaomaste liidu ametite või muude rahvusvaheliste organisatsioonide välja töötatud koolitusvahendeid;

d)

tagab teabe vahetamise artiklis 9 sätestatud turvalise veebipõhise teabevahetusplatvormi kaudu.

4.   Liikmesriigid võivad saada lõigetes 2 ja 3 loetletud ülesannete täitmiseks liidu rahalist toetust kooskõlas määrusega (EL) nr 515/2014.

Artikkel 9

Teabevahetusplatvorm

1.   Oma vastavate ülesannete täitmisel tagavad sisserände kontaktametnikud, juhtnõukogu liikmed ja artikli 5 lõikes 2 osutatud võrgustike töö hõlbustajad, et kogu asjakohane teave ja statistilised andmed laetakse üles turvalisse veebipõhisesse teabevahetusplatvormi, ning et seda vahetatakse nimetatud platvormi kaudu. Kõnealuse platvormi loob komisjon kokkuleppel juhtnõukoguga ja seda haldab komisjon.

Rangelt konfidentsiaalset operatiivse õiguskaitsealast teavet ei vahetata turvalise veebipõhise teabevahetusplatvormi kaudu.

2.   Turvalise veebipõhise teabevahetusplatvormi kaudu vahetatav teave hõlmab vähemalt järgmist:

a)

juhtnõukogu poolt vastavalt artikli 8 lõigetele 2 ja 3 kokku lepitud asjakohased dokumendid, aruanded ja analüüsitulemused;

b)

kaheaastased tööprogrammid, kahe aasta tagant esitatavad tegevusaruanded ning sisserände kontaktametnike võrgustike nende pidevate ja ühekordsete ülesannete tulemused, millele on osutatud artikli 8 lõigetes 2 ja 3;

c)

juhtnõukogu liikmete ajakohastatud nimekiri;

d)

kolmandatesse riikidesse lähetatud sisserände kontaktametnike kontaktandmeid sisaldav ajakohastatud nimekiri (nende nimede, lähetuskohtade ja vastutusel olevate piirkondade, telefoninumbrite ning e-postiaadressidega);

e)

muud asjakohased dokumendid, mis on seotud juhtnõukogu tegevuse ja otsustega.

3.   Turvalise veebipõhise teabevahetusplatvormi kaudu vahetatav teave, v.a lõike 2 punktides c ja d nimetatud andmed, ei sisalda isikuandmeid ega linke, mille kaudu sellised isikuandmed on otseselt või kaudselt kättesaadavad. Lõike 2 punktides c ja d nimetatud andmetele pääsevad ligi üksnes sisserände kontaktametnikud, juhtnõukogu liikmed ja kohaselt volitatud töötajad käesoleva määruse rakendamise otstarbel.

4.   Euroopa Parlamendile antakse juurdepääs turvalise veebipõhise teabevahetusplatvormi teatavatele osadele, mille juhtnõukogu määrab kindlaks oma kodukorras ning kooskõlas kohaldatavate liidu ja liikmesriikide reeglite ja õigusaktidega.

Artikkel 10

Isikuandmete töötlemine

1.   Sisserände kontaktametnikud täidavad oma ülesandeid kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate liidu ja liikmesriikide õigusnormidega ning kooskõlas kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes sisalduvate selliste normidega.

2.   Sisserände kontaktametnikud võivad töödelda isikuandmeid artikli 3 lõikes 6 nimetatud ülesannete täitmise otstarbel. Need isikuandmed kustutatakse, kui neid ei ole enam vaja eesmärkidel, mille jaoks need koguti või neid muul viisil töödeldi kooskõlas määrusega (EL) 2016/679.

3.   Lõike 2 kohaselt töödeldavad isikuandmed hõlmavad järgmist:

a)

biomeetrilised või biograafilised andmed, kui need on vajalikud kolmandate riikide kodanike identiteedi ja kodakondsuse kinnitamiseks nende tagasisaatmise otstarbel, sh kõik dokumendid, mida võib pidada prima facie kodakondsuse tõendiks;

b)

kolmandatesse riikidesse tagasisaatmiseks kasutatavate lendude ja muude transpordivahenditega reisijate nimekirjad;

c)

biomeetrilised või biograafilised andmed, kui need on vajalikud kolmandate riikide kodanike identiteedi ja kodakondsuse kinnitamiseks seadusliku rände otstarbel;

d)

biomeetrilised või biograafilised andmed, kui need on vajalikud rahvusvahelist kaitset vajavate kolmandate riikide kodanike identiteedi ja kodakondsuse kinnitamiseks ümberasustamise otstarbel;

e)

biomeetrilised andmed, biograafilised andmed ja muud isikuandmed, mis on vajalikud isiku tuvastamiseks ning rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse ennetamiseks ning selle vastu võitlemiseks, samuti kuritegelike võrgustike toimimise, kasutatavate transpordivahendite, vahendajate osalemise ja finantsvoogudega seotud isikuandmed.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti e kohaseid andmeid töödeldakse üksnes artikli 3 lõike 6 punktis d osutatud ülesannete täitmiseks.

4.   Isikuandmete vahetamine piirdub rangelt käesoleva määruse kohaldamiseks vajalike andmetega.

5.   Isikuandmete ülekandmine sisserände kontaktametnike poolt kolmandatesse riikidesse ja rahvusvahelistele organisatsioonidele käesoleva artikli alusel toimub kooskõlas määruse (EL) 2016/679 V peatükiga.

Artikkel 11

Konsulaarkoostöö

Käesolev määrus ei piira kohalikul tasandil konsulaarkoostööd käsitlevaid sätteid, mis sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 810/2009 (19), millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri.

Artikkel 12

Aruanne

1.   Komisjon esitab viis aastat pärast käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeva Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.

2.   Liikmesriigid ja asjaomased liidu asutused esitavad komisjonile teabe, mis on vajalik käesoleva määruse kohaldamise kohta aruande koostamiseks.

Artikkel 13

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 377/2004 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 20. juuni 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA


(1)  Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. juuni 2019. aasta otsus.

(2)  Nõukogu 19. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 377/2004 sisserände kontaktametnike võrgustiku loomise kohta (ELT L 64, 2.3.2004, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1052/2013, millega luuakse Euroopa piiride valvamise süsteem (EUROSUR) (ELT L 295, 6.11.2013, lk 11).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).

(9)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(10)  Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

(11)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(12)  Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/149/JSK sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 50).

(13)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(14)  Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

(15)  Nõukogu 18. veebruari 2019. aasta otsus (EL) 2019/304, mis käsitleb Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi teadet soovi kohta lõpetada osalemine teatavates Schengeni acquis’ sätetes, mis sisalduvad nõukogu määruses (EÜ) nr 377/2004 sisserände kontaktametnike võrgustiku loomise kohta (ELT L 51, 22.2.2019, lk 7).

(16)  Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(17)  Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsus 2004/926/EÜ Schengeni acquis’ osade jõustamise kohta Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis (ELT L 395, 31.12.2004, lk 70).

(18)  Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).


I LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatusega

Nõukogu määrus (EÜ) nr 377/2004

(ELT L 64, 2.3.2004, lk 1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 493/2011

(ELT L 141, 27.5.2011, lk 13)


II LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 377/2004

Käesolev määrus

Artikli 1 lõige 1

Artikli 2 sissejuhatav osa

Artikli 1 lõige 1

Artikli 2 punkt 1

Artikli 1 lõige 2

Artikli 2 punkti 1 viimane osa

Artikli 1 lõige 3

Artikli 2 punkt 2

Artikli 1 lõige 4

Artikli 1 lõige 2

Artikli 2 lõige 1

Artikli 3 lõige 3

Artikli 2 lõike 2 sissejuhatav osa

Artikli 3 lõike 4 sissejuhatav osa

Artikli 2 lõike 2 esimene lõik

Artikli 3 lõike 4 punkt b

Artikli 2 lõike 2 teine lõik

Artikli 3 lõike 4 punkt c

Artikli 3 lõige 1

Artikli 4 lõike 1 esimene lõik

Artikli 4 lõige 1

Artikli 5 lõige 1

Artikli 5 lõiked 1 ja 2

Artikli 6 lõiked 1 ja 2

Artikkel 7

Artikkel 11

I lisa

II lisa


25.7.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 198/105


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1241,

20. juuni 2019,

mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 2019/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013 (4) on kehtestatud ühine kalanduspoliitika (ÜKP) kalavarude kaitsmiseks ja säästvaks kasutamiseks.

(2)

Tehnilised meetmed on ühise kalanduspoliitika rakendamist toetavad vahendid. Praeguse regulatiivse struktuuri hindamine seoses tehniliste meetmetega on aga näidanud, et ühise kalanduspoliitika eesmärke tõenäoliselt ei saavutata ning et tehniliste meetmete tõhususe suurendamiseks tuleks võtta uus lähenemisviis, keskendudes juhtimisstruktuuri kohandamisele.

(3)

Tehniliste meetmete reguleerimiseks on vaja välja töötada raamistik. Raamistikuga tuleks kehtestada ühelt poolt üldised normid, mida kohaldatakse horisontaalselt kõigis liidu vetes, ja teiselt poolt näha ette selliste tehniliste meetmete vastuvõtmine, mille puhul võetakse määrusega (EL) nr 1380/2013 kehtestatud piirkondadeks jaotamise põhimõtte kaudu arvesse kalanduse piirkondlikke eripärasid.

(4)

Raamistik peaks hõlmama kalavarude püüki ja lossimist ning püügivahendite tööpõhimõtteid ja püügitegevuse vastasmõju mereökosüsteemidega.

(5)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada püügitegevusele, mida teostavad liidu vetes liidu ja kolmandate riikide kalalaevad ning liikmesriikide kodanikud (ilma et see piiraks lipuriigi esmavastutust), samuti liidulaevadele, mis tegutsevad liidu vetes äärepoolseimates piirkondades, millele on osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 349 esimeses lõikes. Seda tuleks kohaldada liidu kalalaevade ja liikmesriikide kodanike suhtes seoses ka väljaspool liitu asuvates vetes tehniliste meetmetega, mis on vastu võetud Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) reguleeritavas piirkonnas ning Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepingu piirkonnas.

(6)

Asjakohasel juhul tuleks tehnilisi meetmeid kohaldada harrastuskalapüügi suhtes, millel võib olla märkimisväärne mõju kalavarudele ning karbi- ja koorikloomaliikidele.

(7)

Tehnilised meetmed peaksid aitama saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, milleks on püüda kalavarusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, vähendada soovimatut saaki ja vältida saagi vette tagasi laskmist, ning aitama samuti saavutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/56/EÜ (5) sätestatud hea keskkonnaseisundi.

(8)

Eelkõige peaksid tehnilised meetmed selektiivsete püügivahendite kasutamise ja soovimatu saagi vältimise meetmete abil aitama kaitsta mereliikide noori isendeid ja kudekogumeid. Samuti tuleks tehniliste meetmetega minimeerida püügivahendite mõju mereökosüsteemidele ning eeskätt tundlikele liikidele ja elupaikadele, sealhulgas asjakohasel juhul stiimulite kasutamise kaudu. Samuti peaksid need aitama kehtestada majandamismeetmeid, mis on vajalikud nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ, (6) direktiivis 2008/56/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ (7) sätestatud kohustuste täitmiseks.

(9)

Tehniliste meetmete tõhususe hindamiseks tuleks kehtestada sihid, mis on seotud soovimatu saagi määra, eelkõige kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate kalade püügi, tundlike liikide kaaspüügi ja sellega, millises ulatuses kalapüük merepõhja elupaiku kahjustab. Need sihid peaksid kajastama ühise kalanduspoliitika ja liidu keskkonnaalaste õigusaktide – eelkõige direktiiv 92/43/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ (8) – eesmärke ning parimat rahvusvahelist tava.

(10)

Selleks et tehnilisi eeskirju tõlgendataks ja rakendataks ühetaoliselt, tuleks tehnilisi meetmeid käsitlevates kehtivates õigusaktides sätestatud määratlusi püügivahendite ja -operatsioonide kohta ajakohastada ja konsolideerida.

(11)

Keelustada tuleks teatavad hävitava toimega püügivahendid või -meetodid, mille puhul kasutatakse lõhkeaineid, mürke, uimastavaid aineid, elektrivoolu, suruõhuhaamreid või muid löökvahendeid, veetavad seadmed ja haaratsid punakorallide või muud liiki korallide ja korallilaadsete liikide korjamiseks ning teatavad harpuunpüssid. Ei tohiks olla lubatud müüa, esitleda või müügiks pakkuda mis tahes mereliike, mis on püütud kõnealuste püügivahendite või -meetodite abil, kui need on käesoleva määruse alusel keelatud.

(12)

Elektriimpulsstraalide kasutamine peaks teatavatel rangetel tingimustel jääma lubatuks kuni 30. juunini 2021 kestval üleminekuperioodil.

(13)

Arvestades kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) nõuannet, tuleks kehtestada teatavad ühised õigusnormid, millega kehtestatakse veetavate püüniste kasutamise ja noodapära konstruktsiooni piirangud, et vältida mitteselektiivse püügi halba tava.

(14)

Selleks et piirata triivvõrkude kasutamist, millega on võimalik püüda suurel alal ja märkimisväärsel hulgal tundlikke liike, tuleks nende kasutamise kehtivad piirangud konsolideerida.

(15)

Arvestades STECFi nõuannet, tuleks tundlike süvamereliikide kaitsmiseks jätkuvalt keelata passiivvõrkudega püük vetes, mis asuvad ICESi 3a, 6a, 6b, 7b, 7c, 7j ja 7k rajoonis ning ICESi 8, 9, 10 ja 12 alapiirkonnas ida pool 27° läänepikkust ning mille kaardistatud sügavus on üle 200 m, välja arvatud teatavad erandid.

(16)

Teatavate haruldaste kalaliikide, näiteks mõnede hai- ja railiikide säilimist võib tõsiselt ohustada isegi piiratud püügitegevus. Selliste liikide kaitsmiseks tuleks nende püük üldiselt keelata.

(17)

Tundlike mereliikide, nagu mereimetajad, -linnud ja -roomajad, rangeks kaitsmiseks direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ kohaselt peaksid liikmesriigid kehtestama leevendusmeetmed, et minimeerida selliste liikide sattumine püügivahenditesse ja võimaluse korral seda üldse vältida.

(18)

Selleks et jätkuvalt kaitsta tundlikke mereelupaiku, mis asuvad Iirimaa ja Ühendkuningriigi ranniku lähedal ning Assooride, Madeira ja Kanaari saarte ümbruses ning samuti NEAFCi reguleeritavas piirkonnas, tuleks säilitada põhjalähedaseks püügiks mõeldud püügivahendite kasutamise suhtes kehtivad piirangud.

(19)

Kui teadusliku nõuande põhjal tehakse kindlaks veel selliseid elupaiku, peaks olema võimalik kehtestada nende elupaikade kaitseks a sarnased piirangud.

(20)

Kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013 tuleks kalavarude taastamise piirkondade ning turustuskõlblike miinimummõõtude määramisel kehtestada kalavarude kaitseks alammõõdud, et tagada mereliikide noorte isendite kaitse.

(21)

Tuleks määratleda viis, kuidas mereliikide suurust mõõdetakse.

(22)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik läbi viia pilootprojekte, et uurida viise, kuidas soovimatut saaki vältida, minimeerida ja ära hoida. Kui nende projektide tulemused või teaduslikud nõuanded osutavad sellele, et soovimatu saak on märkimisväärne, peaksid liikmesriigid püüdma kehtestada tehnilisi meetmeid sellise saagi vähendamiseks.

(23)

Käesolevas määruses tuleks kehtestada miinimumnõuded iga mereala kohta. Need miinimumnõuded põhinevad kehtivatel tehnilistel meetmetel, võttes arvesse STECFi nõuandeid ja sidusrühmade arvamusi. Need nõuded peaksid hõlmama veetavate püüniste ja passiivvõrkude võrgusilma standardsuurust, kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõte, püügikeelu- või püügipiirangualasid ning looduskaitsemeetmeid tundlike liikide püügi vähendamiseks teatavates piirkondades ning kõiki muid piirkondlikke tehnilisi meetmeid.

(24)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik määruse (EL) nr 1380/2013 kohase piirkondadeks jaotamise protsessi raames töötada teaduslike tõendite alusel välja ühised soovitused asjakohaste tehniliste meetmete võtmiseks, mis on nendest miinimumnõuetest erinevad.

(25)

Selliste piirkondlike tehniliste meetmetega tuleks mere bioloogiliste ressursside kaitse puhul saavutada minimaalselt selline kasu, mis on eeskätt kasutamise mustri ja kaitse taseme osas vähemalt samaväärne miinimumnõuetega tundlike liikide ja elupaikade jaoks tagatuga.

(26)

Kui liikmesriikide piirkondlikud rühmad koostavad ühiseid soovitusi seoses võrgusilma standardsuurustega, võrreldes alternatiivsete püügivahendite selektiivsusnäitajaid suuruse ja liigi järgi, peaksid nad tagama, et selliste meetmete selektiivsus on vähemalt sarnane või suurem kui miinimumnõuetele vastavatel püügivahenditel.

(27)

Kui liikmesriikide piirkondlikud rühmad töötavad välja ühiseid soovitusi seoses püügipiirangualadega noorte isendite ja kudekogumite kaitsmiseks, tuleks neis esitada püügikeeldude eesmärgid, geograafiline ulatus, kestus, püügivahenditega seotud piirangud ning kontrolli- ja järelevalvekord.

(28)

Kui liikmesriikide piirkondlikud rühmad töötavad välja ühiseid soovitusi seoses kalavarude kaitseks alammõõtude kehtestamisega, peaksid nad tagama, et ühise kalanduspoliitika eesmärke ei seata ohtu ja võetakse arvesse mereliikide noorte isendite kaitsmise vajadust, tagades samal ajal, et turgu ei kahjustata ega looda turgu kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate kalade jaoks.

(29)

Täiendava meetmena tundlike liikide, noorte isendite või kudekogumite kaitseks peaks ühistes soovitustes olema ette nähtud võimalus kehtestada reaalajas püügikeeld ja püügipiirkonnast lahkumise nõue. Asjaomastes ühistes soovitustes tuleks määratleda tingimused püügikeelualade kehtestamiseks ja püügikeelu lõpetamiseks, sealhulgas püügikeeldude geograafiline ulatus ja kestus, ning kontrolli- ja järelevalvekord.

(30)

Innovaatiliste püügivahendite mõju hindamise alusel võivad liikmesriikide piirkondlikud rühmad lisada ühistesse soovitustesse võimaluse kasutada uudseid püügivaheneid või nende kasutamist laiendada. Innovaatiliste püügivahendite kasutamine peaks olema keelatud, kui teaduslik hindamine näitab, et see avaldab märkimisväärset negatiivset mõju tundlikele elupaikadele ja mittesihtliikidele.

(31)

Kui liikmesriikide piirkondlikud rühmad töötavad välja ühiseid soovitusi seoses tundlike liikide ja elupaikade kaitsega, peaks neil olema lubatud välja töötada täiendavaid leevendusmeetmeid, et vähendada kalapüügi mõju sellistele tundlikele liikidele ja elupaikadele. Kui teaduslikud tõendid näitavad, et tundlike liikide ja elupaikade kaitsestaatus on suures ohus, peaksid liikmesriigid kehtestama teatavate püügivahendite konstruktsiooni ja tööpõhimõtteid käsitlevad täiendavad piirangud või nende kasutamise teatavas piirkonnas isegi täielikult keelama. Eelkõige võiks kõnealuseid piiranguid kohaldada triivvõrkude kasutamise suhtes, mille tulemusena püütakse teatud aladel märkimisväärsel hulgal tundlikke liike.

(32)

Määrus (EL) nr 1380/2013 võimaldab kehtestada lossimiskohustuse rakendamiseks ajutised tagasiheitekavad, juhuks kui asjaomase kalaliigi suhtes ei ole kehtestatud mitmeaastast kava. Selliste kavade osana peaks olema võimalik kehtestada tehnilised meetmed, mis on tihedalt seotud lossimiskohustuse rakendamisega ning mille eesmärk on suurendada selektiivsust ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki.

(33)

Peaks olema võimalik läbi viia katseprojekte saagi ja tagasiheite täieliku dokumenteerimise kohta. Sellised projektid võivad hõlmata erandite tegemist käesolevas määruses sätestatud normidest võrgusilma suuruse kohta, niivõrd kuivõrd need aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide ja sihtide saavutamisele.

(34)

Käesolevasse määrusesse tuleks lisada teatavad sätted, mis käsitlevad Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) poolt vastu võetud tehnilisi meetmeid.

(35)

Selleks et mitte takistada teadusuuringuid või kalavarude otsest taasasustamist ja ümberasustamist, ei peaks käesolevas määruses sätestatud tehnilisi meetmeid kohaldama püügioperatsioonide suhtes, mis võivad olla sellise tegevuse jaoks vajalikud. Eelkõige, kui teadusuuringute eesmärgil tehtavate püügioperatsioonide jaoks on nõutav erandi tegemine käesoleva määruse kohastest tehnilistest meetmetest, tuleks nende suhtes kohaldada asjakohaseid tingimusi.

(36)

Komisjonile tuleks ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, et võtta vastu teatavaid meetmeid seoses järgmisega: harrastuskalapüük, veetavate püüniste kasutamise piirangud, tundlikud liigid ja elupaigad, selliste kalade ning karpide ja koorikloomade loetelu, mille sihtpüük on keelatud, otsese kalapüügi määratlus, saagi ja tagasiheite täieliku dokumenteerimise katseprojektid ning tehnilised meetmed osana ajutistest tagasiheitekavadest, samuti kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud, võrgusilma suurus, püügikeelualad ning muud tehnilised meetmed teatavate merealade puhul, tundlikke liike käsitlevad leevendusmeetmed ja peamiste indikaatorvarudena kasutatud varude liikide loetelu. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (9) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(37)

Ühetaoliste tingimuste tagamiseks käesoleva määruse rakendamisel tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses järgmisega: selliste seadmete tehnilise kirjelduse esitamine, millega vähendatakse kulumist, tugevdatakse veetavate püüniste esiosa või piiratakse saagi väljapääsemist esiosa kaudu; põhipüügivahendi külge kinnitatavate selektiivsust suurendavate seadmete tehnilise kirjelduse esitamine; elektriimpulsstraali tehnilise kirjelduse esitamine; püügivahendite konstruktsiooni käsitlevad piirangud ning lipuliikmesriigi võetavad kontrolli- ja järelevalvemeetmed; normide määratlemine seoses kontrolli- ja järelevalvemeetmetega, mida lipuliikmesriik peab võtma passiivpüüniste kasutamise korral 200 ja 600 m sügavusel; kontrolli- ja järelevalvemeetmetega, mida tuleb võtta teatavatel püügikeelu- või püügipiirangualadel; ning nende seadmete signaali ja rakendamise näitajatega, mida kasutatakse vaalade passiivvõrkudest eemale peletamiseks, ning merelindude, mereroomajate ja kilpkonnade juhupüügi minimeerimiseks kasutatavate meetoditega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (10).

(38)

Hiljemalt 31. detsembril 2020 ja seejärel iga kolme aasta tagant peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta, võttes aluseks liikmesriikide ja asjaomaste nõuandekomisjonide esitatud teabe ning STECFi hinnangu. Aruandes tuleks hinnata, millises ulatuses on tehnilised meetmed nii piirkondlikul kui ka liidu tasandil aidanud kaasa käesolevas määruses sätestatud eesmärkide ja sihtide saavutamisele.

(39)

Nimetatud aruande eesmärgil võiks võrdlusvahendina kasutada asjakohaseid selektiivsusnäitajaid, näiteks optimaalse selektiivse pikkuse (Lopt) teaduslikku kontseptsiooni, et jälgida edusamme, mida aja jooksul tehakse, et saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärgid seoses soovimatu saagi minimeerimisega. Selles mõttes ei ole kõnealused näitajad mitte siduvad eesmärgid vaid järelevalvevahendid, mille abil võib saada teavet piirkondlikul tasandil toimuvateks aruteludeks või otsuste tegemiseks. Selliseid näitajaid ja nende kohaldamiseks kasutatavaid väärtusi tuleks taotleda asjaomastelt teadusasutustelt mitme peamise indikaatorvaru kohta, milles võetaks arvesse ka segapüüki ja varude täienemise haripunkte. Komisjon võiks lisada need näitajad käesoleva määruse rakendamist käsitlevasse aruandesse. Peamiste indikaatorvarude loetelu peaks hõlmama põhjalähedasi liike, mida majandatakse püügi piirnormidega, võttes arvesse lossimise suhtelist tähtsust, tagasiheidet ja kalapüügi olulisust iga mereala puhul.

(40)

Komisjoni aruandes tuleks osutada ka ICESi nõuandele tehtud edusammude kohta või innovaatiliste püügivahendite mõjule. Aruandes tuleks teha järeldused selliste püügivahendite kasu või negatiivse mõju kohta mere ökosüsteemidele ja tundlikele elupaikadele ja selektiivsusele.

(41)

Kui komisjoni aruandest selgub, et piirkondlikul tasandil on tõendeid selle kohta, et eesmärke ja sihte ei ole täidetud, peaksid kõnealuse piirkonna liikmesriigid esitama kava parandusmeetmete kohta, mida on vaja võtta, et tagada kõnealuste eesmärkide ja sihtide saavutamine. Selle aruande põhjal peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku käesolevas määruses kõigi vajalike muudatuste tegemiseks.

(42)

Võttes arvesse muudatuste hulka ja tähtsust, tuleks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (11) (EÜ) nr 850/98, (12) (EÜ) nr 2549/2000, (13) (EÜ) nr 254/2002, (14) (EÜ) nr 812/2004 (15) ja (EÜ) nr 2187/2005 (16) kehtetuks tunnistada.

(43)

Nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006 (17) ja (EÜ) nr 1224/2009 (18) ning määrust (EL) nr 1380/2013 tuleks vastavalt muuta.

(44)

Komisjonil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/1139, (19) (EL) 2018/973, (20) (EL) 2019/472 (21) ja (EL) 2019/1022 (22) alusel praegu õigus võtta vastu ja muuta piirkondlikul tasandil tehnilisi meetmeid, millega kehtestatakse mitmeaastased kavad Läänemere, Põhjamere, läänepiirkonna vete ja Vahemere lääneosa jaoks. Et selgitada vastavate volituste ulatust ja täpsustada, et nende määrustega antud volituste alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktid peavad olema kooskõlas teatavate käesolevas määruses sätestatud nõuetega, tuleks neid määrusi õiguskindluse huvides muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse tehnilised meetmed seoses järgmisega:

a)

mere bioloogiliste ressursside püük ja lossimine,

b)

püügivahendite tööpõhimõtted ning

c)

püügitegevuse vastasmõju mereökosüsteemidega.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse püügitegevuse suhtes, mida teostavad liidu kalalaevad ja liikmesriikide kodanikud (ilma et see piiraks lipuriigi esmavastutust) artiklis 5 osutatud püügipiirkondades ning kolmanda riigi lipu all sõitvad ja kolmandas riigis registreeritud kalalaevad liidu vetes.

2.   Artikleid 7, 10, 11 ja 12 kohaldatakse ka harrastuskalapüügi suhtes. Kui harrastuskalapüügil on konkreetses piirkonnas märkimisväärne mõju, on komisjonil õigus võtta artikli 15 kohaselt ja kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte, muutmaks käesolevat määrust sätestades, et artikli 13 asjaomaseid sätteid või lisade V–X osa A või C kohaldatakse ka harrastuskalapüügi suhtes.

3.   Vastavalt artiklites 25 ja 26 sätestatud tingimustele ei kohaldata käesolevas määruses sätestatud tehnilisi meetmeid püügioperatsioonide suhtes, mille ainus eesmärk on:

a)

teadusuuringud või

b)

mereliikide otsene taasasustamine või ümberasustamine.

Artikkel 3

Eesmärgid

1.   ÜKP rakendamise toetamise vahendina aitavad tehnilised meetmed täita ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 kohaldatavates sätetes.

2.   Eelkõige aitavad tehnilised meetmed saavutada järgmiseid eesmärke:

a)

optimeerida kalavarude kasutamise mustreid, et kaitsta mere bioloogiliste ressursside noori isendeid ja kudekogumeid;

b)

tagada, et tundlike mereliikide, sealhulgas direktiivides 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ loetletud mereliikide juhupüük viiakse miinimumini ja võimaluse korral lõpetatakse, nii et see ei ohustaks nende liikide kaitsestaatust;

c)

tagada, sealhulgas asjakohaseid stiimuleid kasutades, et püügitegevuse negatiivne keskkonnamõju mere elupaikadele on viidud miinimumini;

d)

kehtestada kalavarude majandamise meetmed direktiivide 92/43/EMÜ, 2000/60/EÜ ja 2008/56/EÜ täitmiseks, eelkõige selleks, et saavutada hea keskkonnaseisund kooskõlas direktiivi 2008/56/EÜ artikli 9 lõikega 1 ja direktiiviga 2009/147/EÜ.

Artikkel 4

Sihid

1.   Tehniliste meetmetega püütakse tagada, et

a)

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate mereliikide püügi mahtu vähendatakse võimalikult palju kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 2;

b)

mereimetajate, mereroomajate, merelindude ja muude liikide, mida ei kasutata ärilistel eesmärkidel, juhupüük ei ületa liidu õigusaktidega ja liidule siduvate rahvusvaheliste lepingutega ette nähtud taset;

c)

püügitegevuse keskkonnamõju merepõhja elupaikadele on kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 5 punktiga j.

2.   Seda, mil määral on nende sihtide saavutamisel edu saavutatud, vaadatakse läbi artiklis 31 sätestatud aruandlusprotsessi käigus.

Artikkel 5

Kalapüügi piirkondade määratlus

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi kalapüügi piirkondade geograafilisi määratlusi:

a)   „Põhjameri“– liidu veed ICESi rajoonides (23) 2a ja 3a ning ICESi alapiirkonnas 4;

b)   „Läänemeri“– liidu veed ICESi 3b, 3c ja 3d rajoonis;

c)   „loodepiirkonna veed“– liidu veed ICESi 5, 6 ja 7 alapiirkonnas;

d)   „edelapiirkonna veed“– ICESi 8, 9 ja 10 alapiirkond (liidu veed) ja CECAFi püügipiirkonnad (24) 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0 (liidu veed);

e)   „Vahemeri“– Vahemere veed ida pool 5°36′ läänepikkuse joont;

f)   „Must meri“– GFCM geograafilise alapiirkonna 29 veed, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011 (25) I lisas;

g)   „liidu veed India ookeanis ja Atlandi ookeani lääneosas“– Guadeloupe’i, Prantsuse Guajaanat, Martinique’i, Mayotte’i, Réunioni ja Saint Martini ümbritsevad veed, mis kuuluvad liikmesriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla;

h)   „NEAFC reguleeritav piirkond“– NEAFC konventsiooni piirkonna veed, mis ulatuvad kaugemale kui konventsiooniosaliste kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvad veed, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1236/2010; (26)

i)   „GFCMi lepingu piirkond“– Vahemeri ja Must meri ning neid ühendavad veed, nagu on määratletud määruses (EL) nr 1343/2011.

Artikkel 6

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse lisaks määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:

1)   „kalavarude kasutamise muster“– viis, kuidas kalastussuremus on jaotunud kalavarude vanuse ja suuruse profiili lõikes;

2)   „selektiivsus“– kvantitatiivselt väljendatud tõenäosus püüda teatava suurusega ja/või teatavat liiki mere bioloogilisi ressursse;

3)   „sihtpüük“– konkreetsetele liikidele või liikide rühmale suunatud püügikoormus, mida võib täiendavalt täpsustada piirkondlikul tasandil käesoleva määruse artikli 27 lõike 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega;

4)   „hea keskkonnaseisund“– mereakvatooriumi keskkonnaseisund, nagu on määratletud direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 lõikes 5;

5)   „liigi kaitsestaatus“– asjaomast liiki mõjutavate tegurite summa, mis võib mõjutada selle populatsiooni pikaajalist leviala ja arvukust;

6)   „elupaiga kaitsestaatus“– looduslikku elupaika ja selle tüüpilisi liike mõjutavate tegurite summa, mis võib mõjutada selle pikaajalist looduslikku leviala, struktuuri ja funktsioone, samuti selle tüüpiliste liikide ellujäämist pikas perspektiivis;

7)   „tundlik elupaik“– elupaik, mille kaitsestaatust, sealhulgas elupaiga ulatust ning biootiliste ja abiootiliste komponentide seisundit (struktuur ja funktsioon) mõjutab negatiivselt inimtegevusest tulenev surve, sealhulgas püügitegevus. Tundlike elupaikade hulka kuuluvad eelkõige direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübid ja II lisas loetletud liikide elupaigad, direktiivi 2009/147/EÜ I lisas loetletud liikide elupaigad, samuti elupaigad, mille kaitse on vajalik hea keskkonnaseisundi saavutamiseks vastavalt direktiivile 2008/56/EÜ ja nõukogu määruse (EÜ) nr 734/2008 (27) artikli 2 punktis b määratletud ohualtid mereökosüsteemid;

8)   „tundlik liik“– liik, mille kaitsestaatust, sealhulgas tema elupaika, leviala, populatsiooni suurust või seisundit, mõjutab negatiivselt inimtegevusest tulenev surve, sealhulgas püügitegevus. Tundlike liikide hulka kuuluvad eelkõige liigid, mis on loetletud direktiivi 92/43/EMÜ II ja IV lisas ja hõlmatud direktiiviga 2009/147/EÜ, ning liigid, mille kaitsmine on vajalik hea keskkonnaseisundi saavutamiseks vastavalt direktiivile 2008/56/EÜ;

9)   „väikesed pelaagilised liigid“– sellised liigid nagu harilik makrell, heeringas, stauriid, anšoovis, sardiin, põhjaputassuu, hõbekalad, kilu ja hirvkala;

10)   „nõuandekomisjon“– sidusrühmade esindajatest määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 43 kohaselt loodud rühm;

11)   „traal“– ühe või mitme kalalaeva poolt veetav püügivahend, mis koosneb tagant koti või noodapäraga suletud võrgust;

12)   „veetav püünis“– kõik traalid, ankurdatud põhjanoodad, tragid ja sarnased püügivahendid, mida ühe või mitme kalalaeva või muu mehaanilise süsteemi poolt vees aktiivselt veetakse;

13)   „põhjatraal“– traal, mis on projekteeritud ja taglastatud töötamiseks merepõhjas või selle lähedal;

14)   „paarispüügi põhjatraal“– põhjatraal, mida veavad samaaegselt kaks laeva, üks kummalgi traali küljel. Püügivahendit vedava kahe laeva vaheline kaugus hoiab lahti traali horisontaalset ava;

15)   „pelaagiline traal“– traal, mis on projekteeritud ja taglastatud töötamiseks keskmise sügavusega vees;

16)   „piimtraal“– traalnoot, mille võrku hoitakse horisontaalselt avatuna tala, tiiva või sarnase seadmega;

17)   „elektriimpulsstraal“– traal, milles kasutatakse elektrivoolu mere bioloogiliste ressursside püüdmiseks;

18)   „ankurdatud põhjanoot või ankurdamata põhjanoot“– veetav haardnoot, mida juhitakse laevalt kahe pika trossiga (noodatrossid) ja mis tänu oma konstruktsioonile suunab kalad nooda avause poole. Võrkpüünis, mis oma konstruktsioonilt sarnaneb põhjatraaliga;

19)   „kaldanoodad“– haardvõrgud ja veetavad noodad, mis lastakse vette laevalt ja tõmmatakse kalda suunas, kuna neid juhitakse kaldalt või laevalt, mis on sildunud või kaldal ankrus;

20)   „haardvõrk“– võrk, mis ümbritseb kalad nii mõlemalt küljelt kui ka alt. See võib olla kokkuveotrossiga või ilma selleta;

21)   „seinnoot või ringvõrk“– igasugune haardvõrk, mille põhjaosa veetakse kokku veotrossiga, mis jookseb läbi alumise selise rõngaste jada, võimaldades võrku kokku vedada ja sulgeda;

22)   „tragi“– karpide, meritigude või käsnade püüdmiseks kasutatav püügivahend, mida veetakse edasi kas laeva peamasina abil (paaditragi) või hiivatakse motoriseeritud vintsiga ankurdatud laevalt (mehhaniseeritud tragi) ning mis koosneb eri suuruse või kujuga jäigale raamile või ridvale paigaldatud võrk- või metallkotist; nende alumises osas võib olla kaabits, mis on kas ümar, terav või sakiline, ning see võib olla varustatud või varustamata põiklattide ja sukelduslaudadega. Mõned tragid on varustatud hüdrauliliste seadmetega (hüdraulilised tragid). Tragi, mida karpide, meritigude või käsnade püüdmiseks tõmmatakse käsitsi madalas vees paadiga või paadita (käsitragi), ei käsitata veetava püügivahendina käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil;

23)   „passiivvõrk“– mis tahes liiki nakkevõrk, raamvõrk või abar, mis on kinnitatud merepõhja ning millesse kala ujub sisse ja takerdub või end sisse mähib;

24)   „triivvõrk“– igasugune võrk, mis paikneb merepinnal või mida hoiavad teataval sügavusel allpool veepinda ujukid ning mis triivib kas vabalt hoovuste mõjul või laeva taha kinnitatult. Triivvõrk võib olla varustatud vahenditega, mille eesmärk on hoida võrk stabiilsena või piirata selle triivimist;

25)   „nakkevõrk“– passiivvõrk, mis on tehtud ühest võrgutükist ja mida hoitakse vees vertikaalses asendis ujukite ja raskuste abil;

26)   „raamvõrk“– passiivvõrk, mis koosneb võrguseinast, mis on taglastatud nii, et võrk riputatakse trossidele, mille tõttu ei ole võrk nii pingul kui nakkevõrk;

27)   „abar“– mitmest võrgukihist koosnev passiivvõrk, mille kaks välimist kihti on suure silmaga võrgust, mille vahele on paigutatud väikese silmaga võrk;

28)   „põhja kinnitatud kombineeritud võrk“– põhja kinnitatud mis tahes nakkevõrk, mis on kombineeritud abaraga, mis moodustab kombineeritud võrgu alumise osa;

29)   „õngejada“– püügivahend, mis koosneb muudetava pikkusega põhiõngeliinist, millele on kinnitatud õngekonksudega haruliinid (lipsud), mille vahekaugus määratakse kindlaks sihtliikide kaupa. Põhiõngeliin on kinnitatud horisontaalselt merepõhja või selle lähedale või vertikaalselt või sellel lastakse veepinnal triivida;

30)   „lõkspüünised ja mõrrad“– koorikloomade, molluskite või kalade püügiks mõeldud puuri- või korvikujulised püünised, millel on üks või mitu sissepääsu ning mis asetatakse merepõhja või riputatakse selle kohale;

31)   „ridvata õng“– üks õngeliin, mille küljes on üks või mitu peibutusvahendit või söödastatud konksu;

32)   „traalpüünis“– kääridega sarnasel põhimõttel töötav haarats, millega korjatakse merepõhjast näiteks karpe või punakoralle;

33)   „noodapära“– traali kõige tagumine osa, mis võib olla silindrikujuline (st kogu ulatuses sama ümbermõõduga) või koonusekujuline. Koosneb ühest või mitmest võrgupaneelist (võrgutükist), mis on külgepidi üksteise külge kinnitatud, ja sellel võib olla pärapikend, mis moodustub ühest või enamast võrgutükist, mis asuvad otse noodapära sensu strictu ees;

34)   

„võrgusilma suurus“

i)

sõlmitud võrgulina puhul: pikim vahemaa sama võrgusilma kahe teineteise vastas asetseva sõlme vahel, kui võrgulina on täiesti sirgu tõmmatud;

ii)

sõlmedeta võrgulina puhul: ühe ja sama võrgusilma kahe teineteise vastas asetseva ühenduskoha vahel seestpoolt mõõdetud vahemaa, kui võrgulina on täiesti sirgu tõmmatud võimaliku pikima telje suunas;

35)   „ruutsilm“– nelinurkne võrgusilm, mille moodustavad kaks paari paralleelseid ja sama nominaalpikkusega külge, millest üks paar on võrgu pikiteljega paralleelne ja teine sellega risti;

36)   „rombsilm“– võrgusilm, mis koosneb neljast ühepikkusest küljest, kusjuures võrgusilma kaks diagonaali on risti ja üks diagonaal on paralleelne võrgu pikiteljega;

37)   „T90“– traal, ankurdatud põhjanoot või sarnane veetav püügivahend, mille noodapära ja võrgupikendus on tehtud sõlmitud rombsilmaga võrgulinast, mis on pööratud 90° võrra nii, et võrgulina põhiline suund on veosuunaga paralleelne;

38)   „Bacoma selektiivaken“– sõlmedeta ruutsilmaga võrgust koosnev selektiivaken, mis asetatakse noodapära ülemisse paneeli nii, et selle alumine serv oleks noodapärasulgurist kuni nelja võrgusilma kaugusel;

39)   „sõelvõrk“– võrk, mis ümbritseb kogu krevetitraali noodapära või pärapikendi ees, moodustades koonuse, mille tipp on kohas, kus see kinnitub krevetitraali alumise võrgukihi külge. Sõelvõrgu ja noodapära ühinemiskohta on lõigatud väljapääsuava, mis võimaldab liikidel või isenditel, kes on kaitsevõrgust läbipääsemiseks liiga suured, välja pääseda, samal ajal kui krevett satub läbi kaitsevõrgu noodapärasse;

40)   „kõrgus“– võrgu märgade ujukinööriga risti venitatud võrgusilmade kõrguste summa (sõlmed kaasa arvatud);

41)   „veesoleku aeg“– ajavahemik alates püügivahendi esimesest vettelaskmisest kuni ajahetkeni, mil püügivahend on täies ulatuses kalalaeva pardale tõmmatud;

42)   „püügivahendi seire sensor“– elektrooniline kaugseiresensor, mis on paigaldatud püügivahendile, et jälgida selle peamisi tööparameetreid, nagu traallaudade vaheline kaugus või saagi suurus;

43)   „raskustega varustatud õngejada“– söödastatud konksude jada, millele on lisatud raskust, et suurendada selle vettevajumise kiirust ja seeläbi lühendada merelindudega kokkupuute aega;

44)   „akustiline hoiatusseade“– seade, mille eesmärk on helisignaale väljastades teatud liike, näiteks mereimetajaid, püügivahendite eest hoiatada;

45)   „linnutõrjeliin“– vimplitega varustatud nöör, mis on kinnitatud kalalaeva ahtri lähedale kõrgemasse kohta ning mida kasutatakse merelindude peletamiseks söödastatud õngekonksudega kalapüügil;

46)   „otsene taasasustamine“– valitud liiki elusate veeloomade vettelaskmine nende looduslikus elupaigas, et kasutada veekeskkonna looduslikku viljakust selleks, et suurendada isendite arvu kalanduse otstarbeks ja/või suurendada looduslikku varude täienemist;

47)   „ümberasustamine“– protsess, mille käigus inimesed liike ettekavatsetult transpordivad ja nende liikide väljakujunenud populatsiooniga piirkondades neid loodusesse lasevad;

48)   „selektiivsuse tulemusnäitajad“– võrdlusvahend, mille abil jälgida aja jooksul edenemist ühise kalanduspoliitika soovimatu saagi minimeerimise eesmärgi saavutamise suunas;

49)   „harpuunpüss“– pneumaatilist või mehaanilist energiat kasutav käsirelv, mis laseb noolt veealuse kalapüügi eesmärgil;

50)   „optimaalse selektiivsuse pikkus (Lopt)“– vastavalt parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele saagi keskmine pikkus, mis optimeerib konkreetses varus isendite kasvu.

II PEATÜKK

TEHNILISED ÜLDMEETMED

1. JAGU

Keelatud püügivahendid ja kasutusviisid

Artikkel 7

Keelatud püügivahendid ja meetodid

1.   Mereliike on keelatud püüda või korjata järgmiste meetoditega:

a)

mürgised, uimastavad või söövitavad ained;

b)

elektrivool, välja arvatud elektriimpulsstraalimine, mis on lubatud ainult V lisa D osa konkreetsete sätete alusel;

c)

lõhkeained;

d)

suruõhuhaamrid või muud löökvahendid;

e)

veetavad seadmed punakorallide või muude korallide või korallisarnaste organismide korjamiseks;

f)

traalpüünised ja teised samalaadsed püünised eelkõige punakorallide või muude korallide või korallisarnaste organismide korjamiseks;

g)

mis tahes tüüpi laskekehad, välja arvatud need, mida kasutatakse sumpades kasvatatud või püütud tuunide tapmiseks, ning harrastuskalapüügis päikesetõusust loojanguni ilma akvalangita kasutatavad käsiahingud ja harpuunpüssid.

2.   Olenemata artiklist 2 kohaldatakse käesolevat artiklit liidu laevadele rahvusvahelistes ja kolmandate riikide vetes, välja arvatud siis, kui mitmepoolsete kalandusorganisatsioonide vastu võetud normides, kahe- või mitmepoolsetes lepingutes või kolmanda riigi poolt on konkreetselt ette nähtud teisiti.

2. JAGU

Püügivahendeid käsitlevad üldpiirangud ja nende kasutamise tingimused

Artikkel 8

Veetavate püüniste kasutamise üldpiirangud

1.   Lisade V–XI kohaldamisel on nendes sätestatud veetava püügivahendi võrgusilma suurus pardal oleva ning veetava võrguga ühendatud või sellega ühendamiseks sobiva võrgu pära mis tahes osa või mi tahes võrgupikenduse võrgusilma minimaalne suurus. Seda lõiget ei kohaldata võrguseadmetele, mida kasutatakse püügivahendite seiresensorite kinnitamiseks, või siis, kui neid kasutatakse koos kalade või kilpkonnade tõkkevahenditega. Täiendavaid erandeid mereliikide puhul suuruse või liigi järgi selektiivsuse suurendamiseks võib ette näha artikli 15 kohaselt vastu võetava delegeeritud õigusaktiga.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata tragide suhtes. Kui pardal tragisid siiski hoitakse, kohaldatakse järgmist:

a)

mereorganisme on keelatud ümber laadida;

b)

Läänemere puhul on keelatud jätta pardale või lossida mis tahes kogust mereorganisme, välja arvatud siis, kui vähemalt 85 % nende eluskaalust moodustavad molluskid ja/või Furcellaria lumbricalis;

c)

muudel merealadel, välja arvatud Vahemeres, kui määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikkel 13 on kohaldatav, on keelatud jätta pardale või lossida mis tahes kogust mereorganisme, välja arvatud siis, kui vähemalt 95 % nende massist moodustavad karbid, meriteod ja käsnad.

Käesoleva lõike punkte b ja c ei kohaldata nende liikide juhupüügi suhtes, mille suhtes kehtib määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus. Selline juhupüügina püütud saak lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha.

3.   Kui üks kalalaev või mitu kalalaeva veavad ühel ja samal ajal rohkem kui üht võrku, peavad nende võrgusilma nimimõõdud olema sama suurusega. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 15 ja kooskõlas artikliga 29, millega antakse erand käesolevast lõikest, kui erineva võrgusilma suurusega mitme võrgu kasutamisest tulenev kasu mere bioloogiliste ressursside kaitsele on vähemalt samaväärne praeguste püügimeetodite abil saadava kasuga.

4.   Keelatud on kasutada seadmeid, mis noodapäras või veetava püünise mis tahes muus osas võrgusilma ummistavad või selle suurust muul viisil vähendavad, samuti on keelatud pardal vedada kõiki konkreetselt sel eesmärgil välja töötatud seadmeid. Käesolev lõige ei takista selliste eriseadmete kasutamist, millega vähendatakse kulumist, tugevdatakse veetavate püüniste esiosa või piiratakse sealt saagi välja pääsemist.

5.   Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et kehtestada üksikasjalikud eeskirjad lõikes 4 osutatud noodapärade ja seadmete tehnilise kirjelduse kohta. Kõnealused rakendusaktid põhinevad parimatel kättesaadavatel teaduslikel ja tehnilistel nõuannetel ning nendega võib kindlaks määrata järgmise:

a)

võrguniidi jämeduse piirangud;

b)

noodapära ümbermõõdu piirangud;

c)

võrgumaterjali kasutamise piirangud;

d)

noodapära ehitus ja sellele lisatavad seadmed;

e)

kulumise vähendamiseks lubatud seadmed ning

f)

saagi väljapääsemise piiramiseks lubatud seadmed.

Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 9

Passiivvõrkude ja triivvõrkude kasutamise üldpiirangud

1.   Keelatud on pardal hoida või kasutada ühte või mitut triivvõrku, mille pikkus eraldi või kokku on üle 2,5 km.

2.   III lisas loetletud liikide püüdmiseks on keelatud kasutada triivvõrke.

3.   Olenemata lõikest 1 ei tohi Läänemerel pardal hoida ega kasutada ühtegi triivvõrku.

4.   Keelatud on kasutada põhja kinnitatud nakkevõrke, raamvõrke ja abaraid järgmiste liikide püüdmiseks:

a)

pikkuim-tuun (Thunnus alalunga),

b)

harilik tuun (Thunnus thynnus),

c)

atlandi merilatikas (Brama brama),

d)

mõõkkala (Xiphias gladius),

e)

järgmistesse liikidesse või perekondadesse kuuluvad haid: Hexanchus griseus; Cetorhinus maximus; kõik liigid, mis kuuluvad perekondadesse Alopiidae, Carcharhinidae, Sphyrnidae, Isuridae, Lamnidae.

5.   Erandina lõikest 4 võib pardal hoida või lossida nimetatud lõikes osutatud haide kuni kolme isendi suurust juhupüüki Vahemerel, tingimusel et tegemist ei ole liidu õiguse kohaselt kaitsealuste liikidega.

6.   Põhja kinnitatud nakkevõrke, raamvõrke ja abaraid ei ole lubatud kasutada üheski kohas, kus kaardistatud veesügavus on üle 200 m.

7.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 6:

a)

kohaldatakse V lisa C osa punktis 6.1, VI lisa C osa punktis 9.1 ning VII lisa C osa punktis 4.1 täpsustatud konkreetseid erandeid, kui kaardistatud veesügavus on 200–600 m;

b)

Vahemerel lubatakse kasutada põhja kinnitatud nakkevõrke, raamvõrke ja abaraid igal pool, kus kaardistatud veesügavus on üle 200 m.

3. JAGU

Tundlike liikide ja elupaikade kaitse

Artikkel 10

Kala- ning karbi- ja koorikloomaliigid, kelle püüdmine on keelatud

1.   Direktiivi 92/43/EMÜ IV lisas osutatud kala- või karbi- ja koorikloomaliikide püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud, välja arvatud juhul, kui vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 16 on tehtud erandeid.

2.   Lisaks lõikes 1 osutatud liikidele on liidu laevadel keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, säilitada, müüa, esitleda või müügiks pakkuda I lisas loetletud liike või liike, mida on keelatud püüda muude liidu õigusaktide kohaselt.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud liikide juhupüügi korral ei tohi nende liikide isendeid kahjustada ja nad tuleb viivitamata merre tagasi lasta, välja arvatud siis, kui juhuslikult tapetud isendeid kasutatakse teadusliku uurimise eesmärgil kooskõlas kohaldatava liidu õigusega.

4.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisas esitatud nimekirja, kui parimad kättesaadavad teaduslikud nõuanded osutavad, et seda nimekirja on vaja muuta.

5.   Käesoleva artikli lõike 4 kohaselt vastu võetud meetmete eesmärk on saavutada artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud siht ning nendes võib võtta arvesse rahvusvahelisi lepinguid tundlike liikide kaitse kohta.

Artikkel 11

Mereimetajate, -lindude ja -roomajate püük

1.   Direktiivi 92/43/EMÜ II ja IV lisas osutatud mereimetajate või -roomajate ning direktiiviga 2009/147/EÜ hõlmatud merelinnuliikide püüdmine, pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud.

2.   Lõikes 1 osutatud liikide püügi korral ei tohi nende liikide isendeid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vabaks lasta.

3.   Olenemata lõigetest 1 ja 2 on lõikes 1 osutatud ja juhuslikult püütud mereliikide isendite pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine lubatud juhul, kui selline tegevus on vajalik üksikute isendite toibumise tagamiseks ja selleks, et võimaldada juhuslikult tapetud isendite teaduslikku uurimist, tingimusel, et asjaomaseid pädevaid siseriiklikke ametiasutusi on võimalikult kiiresti pärast püüki ja kooskõlas kohaldatava liidu õigusega eelnevalt täielikult teavitatud.

4.   Liikmesriik võib parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kehtestada oma lipu all sõitvate laevade suhtes leevendusmeetmed või teatavate püügivahendite kasutamise piirangud. Selliste meetmetega minimeeritakse ja võimaluse korral lõpetatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud liikide püük ning need meetmed peavad olema kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 sätestatud eesmärkidega ja vähemalt sama ranged kui liidu õiguse alusel kohaldatavad tehnilised meetmed.

5.   Käesoleva artikli lõike 4 alusel vastu võetud meetmete eesmärk on saavutada artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud siht. Liikmesriigid teavitavad kontrolli eesmärgil teisi asjaomaseid liikmesriike käesoleva artikli lõike 4 alusel vastu võetud sätetest. Samuti teevad nad avalikult kättesaadavaks neid meetmeid puudutava asjakohase teabe.

Artikkel 12

Tundlike elupaikade, sealhulgas ohualdiste mereökosüsteemide kaitse

1.   II lisas nimetatud püügivahendite kasutamine on samas lisas osutatud asjaomastes piirkondades keelatud.

2.   Kui parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete alusel on soovitav muuta II lisas esitatud piirkondade loetelu, on komisjonil õigus võtta II lisa vastavaks muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas käesoleva määruse artikliga 29 vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 11 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korrale. Muudatuste vastuvõtmisel pöörab komisjon erilist tähelepanu sellise negatiivse mõju leevendamisele, mis kaasneb püügitegevuse ülekandumisega teistele tundlikele aladele.

3.   Juhul kui lõikes 1 osutatud elupaigad või muud tundlikud elupaigad, sealhulgas ohualtid mereökosüsteemid, asuvad liikmesriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, on kõnealusel liikmesriigil õigus kehtestada vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 11 sätestatud korrale püügikeelualad või muud kaitsemeetmed nende elupaikade kaitsmiseks. Sellised meetmed peavad olema kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 sätestatud eesmärkidega ning vähemalt sama ranged kui liidu õiguse kohased meetmed.

4.   Käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaselt vastu võetud meetmete eesmärk on saavutada artikli 4 lõike 1 punktis c sätestatud siht.

4. JAGU

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud

Artikkel 13

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud

1.   Käesoleva määruse V–X lisa A osas osutatud mereliikide kaitseks kehtestatud alammõõte kohaldatakse selleks, et:

a)

tagada mereliikide noorte isendite kaitse vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigetele 11 ja 12;

b)

rajada kalavarude taastamise alad vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 8;

c)

kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 (28) artikli 47 lõike 2 kohaselt turustuskõlblikud miinimummõõdud.

2.   Mereliikide suurust mõõdetakse vastavalt IV lisale.

3.   Kui mereliigi suuruse mõõtmiseks on ette nähtud rohkem kui üks meetod, ei käsitata isendit alammõõdust väiksemana, kui mis tahes muu asjaomase mõõtmismeetodi kohaselt mõõdetud suurus on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõduga võrdne või sellest suurem.

4.   Mis tahes liiki homaare, languste, karpe ja kõhtjalgseid limuseid, kelle varude kaitseks kehtestatud alammõõt on sätestatud V, VI või VII lisas, võib pardal hoida ja lossida ainult tervena.

5. JAGU

Meetmed tagasiheite vähendamiseks

Artikkel 14

Katseprojektid soovimatu saagi vältimiseks

1.   Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 14 kohaldamist, võivad liikmesriigid rakendada katseprojekte, et uurida meetodeid soovimatu saagi vältimiseks, minimeerimiseks ja sellele lõpu tegemiseks. Nendes katseprojektides võetakse arvesse asjaomaste nõuandekomisjonide arvamusi ja need põhinevad parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel.

2.   Kui katseprojektide tulemused või muud teaduslikud nõuanded osutavad, et soovimatu saak on märkimisväärne, püüavad asjaomased liikmesriigid kehtestada kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 19 tehnilised meetmed sellise soovimatu saagi vähendamiseks.

III PEATÜKK

PIIRKONDADEKS JAOTAMINE

Artikkel 15

Piirkondlikud tehnilised meetmed

1.   Piirkondlikul tasandil kehtestatud tehnilised meetmed on esitatud järgmistes lisades:

a)

V lisa: Põhjameri;

b)

VI lisa: loodepiirkonna veed;

c)

VII lisa: edelapiirkonna veed;

d)

VIII lisa: Läänemeri;

e)

IX lisa: Vahemeri;

f)

X lisa: Must meri;

g)

XI lisa: liidu veed India ookeanis ja Atlandi ookeani lääneosas;

h)

XIII lisa: tundlikud liigid.

2.   Asjaomaste kalapüügipiirkondade piirkondlike eripärade arvesse võtmiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 29 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lisades sätestatud tehnilisi meetmeid muuta, täiendada, kehtetuks tunnistada või nendest erandit teha, sealhulgas rakendades lossimiskohustust määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigete 5 ja 6 kontekstis. Komisjon võtab sellised delegeeritud õigusaktid vastu ühise soovituse alusel, mis esitatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 ja käesoleva määruse III peatüki asjakohaste artiklitega.

3.   Selliste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise eesmärgil võivad otsese majandamishuviga liikmesriigid esitada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 1 kohaselt ühiseid soovitusi esimest korda hiljemalt 24 kuu jooksul ja seejärel iga kord 18 kuu jooksul pärast käesoleva määruse artikli 31 lõikes 1 osutatud aruande esitamist. Samuti võivad nad esitada selliseid soovitusi siis, kui peavad seda vajalikuks.

4.   Käesoleva artikli lõike 2 kohaselt võetud tehnilised meetmed peavad:

a)

aitama saavutada käesoleva määruse artiklites 3 ja 4 sätestatud eesmärke ja sihte;

b)

aitama saavutada eesmärke ja täita tingimusi, mis on sätestatud ühise kalanduspoliitika valdkonnas vastu võetud muude asjaomaste liidu õigusaktidega, eelkõige määruse (EL) nr 1380/2013 artiklites 9 ja 10 osutatud mitmeaastaste kavadega;

c)

lähtuma määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 3 sätestatud hea valitsemistava põhimõtetest;

d)

viima mere bioloogiliste ressursside kaitse puhul minimaalselt sellise kasu saavutamiseni, mis on eeskätt kasutamise mustri ja kaitse taseme osas tundlike liikide ja elupaikade puhul vähemalt samaväärne lõikes 1 osutatud meetmetega tagatuga. Arvesse tuleb võtta ka püügitegevuse võimalikku mõju mere ökosüsteemile.

5.   Artiklis 27 ja V–XI lisa B osas sätestatud võrgusilma suuruse spetsifikatsioonide suhtes kohaldatavate tingimuste kohaldamine ei tohi põhjustada selektiivsuse standardite halvenemist, eeskätt 14. augustil 2019 esineva noorte isendite püügi suurenemist ning nende eesmärk on saavutada artiklites 3 ja 4 sätestatud eesmärgid ja sihid.

6.   Lõikes 2 osutatud meetmete vastuvõtmise eesmärgil esitatavates ühistes soovitustes esitavad liikmesriigid nende meetmete võtmise toetuseks teaduslikke tõendeid.

7.   Komisjon võib paluda STECFil lõikes 2 osutatud ühiseid soovitusi hinnata.

Artikkel 16

Püügivahendite liigi- ja suuruspõhine selektiivsus

Artikli 15 lõikes 2 osutatud meetmete vastuvõtmise eesmärgil esitatud ühises soovituses seoses püügivahendite selektiivsusnäitajatega suuruse ja liigi järgi esitatakse teaduslikud tõendid selle kohta, et kõnealuste meetmetega saavutatav selektiivsus konkreetsete liikide või liikide kombinatsiooni püüdmisel on vähemalt samaväärne kui V–X lisa B osas ja XI lisa A osas nimetatud püügivahendite selektiivsus.

Artikkel 17

Püügikeelu- või püügipiirangualad noorte isendite ja kudekogumite kaitsmiseks

Artikli 15 lõikes 2 osutatud meetmete vastuvõtmise eesmärgil esitatud ühine soovitus seoses V–VIII ja X lisa C osaga ning XI lisa B osaga või uute püügikeelu- või püügipiirangualade kehtestamiseks sisaldab kõnealuste alade kohta järgmist teavet:

a)

püügikeeluala kehtestamise eesmärk;

b)

püügikeelu geograafiline ulatus ja kestus;

c)

konkreetse püügivahendiga seotud piirangud ning

d)

kontrolli- ja järelevalvekord.

Artikkel 18

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud

Artikli 15 lõikes 2 osutatud meetmete vastuvõtmise eesmärgil esitatud ühine soovitus seoses V–X lisa A osaga järgib mereliikide noorte isendite kaitse tagamise eesmärki.

Artikkel 19

Reaalajas püügikeelud ja püügipiirkonnast lahkumise nõue

1.   Artikli 15 lõikes 2 osutatud meetmete vastuvõtmise eesmärgil esitatud ühine soovitus seoses reaalajas püügikeeldude kehtestamisega, mille eesmärk on tagada tundlike liikide, noorte isendite, kudekogumite või karbi- ja koorikloomaliikide kaitse, sisaldab järgmist:

a)

püügikeelu geograafiline ulatus ja kestus;

b)

liigid ja piirnormid, mis annavad põhjuse püügikeelu kehtestamiseks;

c)

eriti selektiivse püügivahendi kasutamise nõue muul põhjusel suletud piirkondades ning

d)

kontrolli- ja järelevalvekord.

2.   Artikli 15 lõikes 2 osutatud meetmete vastuvõtmise eesmärgil esitatud ühine soovitus seoses püügipiirkonnast lahkumise nõude kehtestamisega sisaldab järgmist:

a)

liigid ja piirnormid, mis annavad põhjuse püügipiirkonnast lahkumise nõude kehtestamiseks;

b)

vahemaa, kui kaugele peab laev eelnevast püügikohast eemalduma.

Artikkel 20

Innovaatilised püügivahendid

1.   Artikli 15 lõikes 2 osutatud meetmete vastuvõtmise eesmärgil esitatud ühine soovitus seoses innovaatiliste püügivahendite kasutamisega konkreetsel merealal sisaldab hinnangut mõju kohta, mida selliste püügivahendite kasutamine sihtliikidele ning tundlikele liikidele ja elupaikadele võib avaldada. Asjaomased liikmesriigid koguvad nimetatud hinnanguks vajalikke andmeid.

2.   Innovaatiliste püügivahendite kasutamine on keelatud, kui lõikes 1 osutatud hinnangud näitavad, et nende kasutamine toob kaasa märkimisväärse negatiivse mõju tundlikele elupaikadele ja mittesihtliikidele.

Artikkel 21

Looduskaitsemeetmed

Artikli 15 lõikes 2 osutatud meetmete vastuvõtmise eesmärgil esitatud ühine soovitus seoses tundlike liikide ja elupaikade kaitsega võib sisaldada eelkõige järgmist:

a)

töötada parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal välja selliste tundlike liikide ja elupaikade loetelu, mida püügitegevus asjaomases piirkonnas kõige enam ohustab;

b)

määrata kindlaks XIII lisas osutatud meetmeid täiendavate või alternatiivsete meetmete kasutamine artiklis 11 osutatud liikide juhupüügi minimeerimiseks;

c)

anda teavet olemasolevate leevendusmeetmete ja järelevalvekorra tõhususe kohta;

d)

määrata kindlaks meetmed, millega minimeerida püügivahendite mõju tundlikele elupaikadele;

e)

määrata kindlaks teatavate püügivahendite tööpõhimõtteid käsitlevad piirangud või kehtestada teatud püügivahendite kasutamise täielik keeld piirkonnas, kus sellised püügivahendid ohustavad artiklites 10 ja 11 osutatud liikide kaitsestaatust selles piirkonnas või muid tundlikke elupaiku.

Artikkel 22

Ajutiste tagasiheitekavade raames võetavad piirkondlikud meetmed

1.   Kui liikmesriigid esitavad ühised soovitused tehniliste meetmete kehtestamiseks ajutistes tagasiheitekavades, millele on osutatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 6, võivad need muudatused muu hulgas sisaldada järgmist:

a)

püügivahendite tehniline kirjeldus ja kasutamise kord;

b)

püügivahendites tehtud muudatuste tehniline kirjeldus või selektiivsust parandavate seadmete kasutamise nõue püügivahendi suurus- või liigipõhise selektiivsuse suurendamiseks;

c)

teatavate püügivahendite kasutamise ja püügitegevuse piiramine või keelamine teatavates piirkondades või teatavatel perioodidel;

d)

kalavarude kaitseks kehtestatavad alammõõdud;

e)

määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 alusel vastu võetud erandid.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmetega püütakse saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärke, eelkõige seda, mis käsitleb noorte isendite, kudekogumite või karbi- ja koorikloomaliikide kaitsmist.

Artikkel 23

Saagi ja tagasiheite täieliku dokumenteerimise katseprojektid

1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 29 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, määratledes katseprojektid, milles töötatakse välja mõõdetavatel eesmärkidel ja sihttasemetel põhinev saagi ja tagasiheite täieliku dokumenteerimise süsteem kalapüügi tulemustepõhiseks majandamiseks.

2.   Lõikes 1 osutatud katseprojektid võivad teha erandeid V–XI lisa B osas sätestatud meetmetest konkreetse ala puhul ja kõige rohkem ühe aasta pikkuseks perioodiks, tingimusel et on võimalik tõendada, et sellised katseprojektid aitavad kaasa artiklites 3 ja 4 sätestatud eesmärkide ja sihttasemete saavutamisele, eeskätt püüavad parandada asjaomase püügivahendi või praktika selektiivsust või vähendada nende keskkonnamõju muul viisil. Seda ühe aasta pikkust perioodi võib pikendada veel ühe aasta võrra samadel tingimustel. Katseprojekt võib hõlmata kõige rohkem 5 % iga liikmesriigi antud piirkonnas asuvatest laevadest.

3.   Kui liikmesriigid esitavad ühised soovitused lõikes 1 osutatud katseprojektide kehtestamiseks, esitavad nad nende vastuvõtmise toetuseks teaduslikud tõendid. STEFC hindab neid ühiseid soovitusi ja avaldab oma hinnangu. Kuue kuu jooksul pärast katseprojekti lõpetamist esitavad liikmesriigid komisjonile aruande, milles on välja toodud tulemused, sealhulgas on üksikasjalikult hinnatud muutusi selektiivsuses ja muud keskkonnamõju.

4.   STECF hindab lõikes 3 osutatud aruannet. Juhul kui uue püügivahendi või tava panust lõikes 2 osutatud eesmärgi saavutamisse hinnatakse positiivselt, võib komisjon esitada kooskõlas ELTLiga ettepaneku asjaomase püügivahendi või praktika üldise kasutamise lubamiseks. STECFi hinnang avalikustatakse.

5.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, määratledes käesoleva artikli lõikes 1 osutatud saagi ja tagasiheite täieliku dokumenteerimise süsteemi tehnilise kirjelduse.

Artikkel 24

Rakendusaktid

1.   Komisjon võib võtta vastu rakendusakte seoses järgmisega:

a)

V–IX lisa B osas nimetatud püügivahendite külge kinnitatavate selektiivsust suurendavate seadmete tehniline kirjeldus;

b)

üksikasjalikud eeskirjad V lisa D osas kirjeldatud püügivahendite tehnilise kirjelduse kohta seoses püügivahendite konstruktsiooni käsitlevate piirangute ning kontrolli- ja järelevalvemeetmetega, mille lipuliikmesriik peab võtma;

c)

üksikasjalikud eeskirjad kontrolli- ja järelevalvemeetmete kohta, mille lipuliikmesriik peab võtma V lisa C osa punktis 6, VI lisa C osa punktis 9 ja VII lisa C osa punktis 4 osutatud püügivahendite kasutamise korral;

d)

üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrolli- ja järelevalvemeetmetega, mis võetakse V lisa C osa punktis 2 ja VI lisa C osa punktides 6 ja 7 kirjeldatud püügikeelu- või püügipiirangualade kohta;

e)

üksikasjalikud eeskirjad XIII lisa A osas osutatud akustiliste hoiatusseadmete signaali ja rakendamise kohta;

f)

üksikasjalikud eeskirjad XIII lisa B osas osutatud linnutõrjeliinide ja raskustega varustatud õngejadade konstruktsiooni ja kasutuselevõtu kohta;

g)

üksikasjalikud eeskirjad XIII lisa C osas osutatud kilpkonnade tõkkevahendi tehnilise kirjelduse kohta.

2.   Käesolevas lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 30 lõikega 2.

IV PEATÜKK

TEADUSUURINGUD, OTSENE TAASASUSTAMINE JA ÜMBERASUSTAMINE

Artikkel 25

Teadusuuringud

1.   Käesoleva määrusega ette nähtud tehnilisi meetmeid ei kohaldata püügioperatsioonidele, mille otstarve on teadusuuringud ja mis vastavad järgmistele tingimustele:

a)

püügioperatsioonid peavad toimuma lipuliikmesriigi loal ja järelevalve all;

b)

komisjoni ja liikmesriiki, kelle suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes püügioperatsioone teha soovitakse („rannikuäärne liikmesriik“), peab teavitama selliste püügioperatsioonide teostamise kavatsusest vähemalt kaks nädalat ette ning esitama üksikasjalikud andmed asjaomaste laevade ja kavandatavate teadusuuringute kohta;

c)

püügioperatsioone teostava(te)l laeva(de)l on kehtiv kalapüügiluba vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 7;

d)

kui rannikuäärne liikmesriik esitab lipuliikmesriigile vastava nõudmise, peab laeva kapten võtma püügioperatsioonide ajaks pardale kõnealuse rannikuäärse liikmesriigi vaatleja, välja arvatud juhul, kui see on võimatu turvalisuse kaalutlustel;

e)

kaubalaevade poolt teadusuuringute otstarbel tehtavad püügioperatsioonid on ajaliselt piiratud. Kui kaubalaevade poolt teadusuuringu otstarbel tehtavate püügioperatsioonidega on seotud rohkem kui kuus kaubalaeva, teavitab lipuliikmesriik komisjoni sellest vähemalt kolm kuud ette ja taotleb asjakohasel juhul STECFilt nõuannet, mis kinnitaks, et selline osalemise tase on teaduslikel eesmärkidel põhjendatav; kui STECFi nõuande kohaselt ei ole selline osalemise tase põhjendatud, muudab asjaomane liikmesriik teadusuuringu tingimusi sellele vastavalt;

f)

elektriimpulsstraalide puhul peavad teadusuuringus osalevad laevad järgima konkreetset teadusprotokolli osana teadusuuringute kavast, mille on läbi vaadanud või valideerinud ICES või STECF, samuti järelevalve-, kontrolli- ja hindamissüsteemi.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud eesmärkidel püütud mereliike võib müüa, säilitada, esitleda või pakkuda müügiks, tingimusel et nad on arvestatud kvootidest maha vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 33 lõikele 6, kui see on kohaldatav, ning

a)

nad vastavad käesoleva määruse IV–X lisas esitatud kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtudele, või

b)

neid müüakse muuks otstarbeks kui vahetult inimtoiduks.

Artikkel 26

Otsene taasasustamine ja ümberasustamine

1.   Käesoleva määrusega ette nähtud tehnilisi meetmeid ei kohaldata püügioperatsioonidele, mille ainus otstarve on mereliikide otsene taasasustamine või ümberasustamine, tingimusel, et need püügioperatsioonid toimuvad otsese majandamisalase huviga liikmesriigi või liikmesriikide loal ja järelevalve all.

2.   Kui otsene taasasustamine või ümberasustamine toimub mõne teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide vetes, teavitatakse komisjoni ja kõiki asjaomaseid liikmesriike selliste püügioperatsioonide teostamise kavatsusest vähemalt 20 kalendripäeva ette.

V PEATÜKK

VÕRGUSILMA SUURUSE SPETSIFIKATSIOONIDE SUHTES KOHALDATAVAD TINGIMUSED

Artikkel 27

Võrgusilma suuruse spetsifikatsioonide suhtes kohaldatavad tingimused

1.   V–VIII lisas osutatud saagiprotsendid on liikide saagi maksimaalsed normprotsendid, mis on nimetatud lisades sätestatud konkreetsete võrgusilma suuruste puhul lubatud. Osutatud protsendimäärad ei mõjuta määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud saagi lossimiskohustust.

2.   Saagiprotsendid arvutatakse suhtarvuna kõigi mere bioloogiliste ressursside eluskaalust, mida lossitakse pärast iga püügireisi.

3.   Lõikes 2 osutatud saagi protsendimäärad võib arvutada ühe või mitme valikproovi põhjal.

4.   Käesoleva artikli kohaldamisel saadakse terve norra salehomaari kaal tema saba kaalu korrutamisel kolmega.

5.   Liikmesriigid võivad määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohaselt väljastada kalapüügiload oma lipu all sõitvatele laevadele, mis püüavad kala võrkudega, mille võrgusilma suurused on sätestatud V–XI lisas. Sellised kalapüügiload võib peatada või tühistada, kui tuvastatakse, et laev ei ole täitnud V–VIII lisas sätestatud püügi protsendimäärasid.

6.   Käesolev artikkel ei piira määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaldamist.

7.   Komisjonil on õigus võtta vastavalt artiklile 15 ja kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendavalt määratleda „sihtpüügi“ mõistet V–X lisa B osas ja XI lisa A osas esitatud asjaomaste liikide puhul. Sel eesmärgil esitavad asjaomases kalapüügipiirkonnas otsese majandamishuviga liikmesriigid mis tahes ühised soovitused esimest korda hiljemalt 15. augustiks 2020.

VI PEATÜKK

TEHNILISED MEETMED NEAFCi REGULEERITAVAS PIIRKONNAS

Artikkel 28

Tehnilised meetmed NEAFCi reguleeritavas piirkonnas

NEAFCi reguleeritavas piirkonnas kehtivad tehnilised meetmed on sätestatud XII lisas.

VII PEATÜKK

MENETLUSSÄTTED

Artikkel 29

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 2 lõikes 2, artikli 8 lõikes 3, artikli 10 lõikes 4, artikli 12 lõikes 2, artikli 15 lõikes 2, artikli 23 lõigetes 1 ja 5, artikli 27 lõikes 7 ja artikli 31 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 14. augustist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 2, artikli 8 lõikes 3, artikli 10 lõikes 4, artikli 12 lõikes 2, artikli 15 lõikes 2, artikli 23 lõigetes 1 ja 5, artikli 27 lõikes 7 ja artikli 31 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 2 lõike 2, artikli 8 lõike 3, artikli 10 lõike 4, artikli 12 lõike 2, artikli 15 lõike 2, artikli 23 lõigete 1 ja 5, artikli 27 lõike 7 ja artikli 31 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 30

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 47 alusel loodud kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 31

Läbivaatamine ja aruandlus

1.   Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembril 2020 ja seejärel iga kolme aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta, võttes aluseks liikmesriikide ja asjaomaste nõuandekomisjonide esitatud teabe ning STECFi hinnangu. Aruandes hinnatakse, millises ulatuses on tehnilised meetmed nii piirkondlikul kui ka liidu tasandil aidanud kaasa artiklis 3 sätestatud eesmärkide ja artiklis 4 sätestatud sihtide saavutamisele. Aruandes tuleks osutada ka ICESi nõuandele, mis käsitleb tehtud edusammusid või innovaatiliste püügivahendite mõju. Aruandes tehakse järeldused mere ökosüsteemidele, tundlikele elupaikadele ja selektiivsusele avalduva kasu või negatiivse mõju kohta.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab muu hulgas hinnangut selle kohta, kuidas on tehnilised meetmed aidanud optimeerida varude kasutamise mustrit, nagu on sätestatud artikli 3 lõike 2 punktis a. Selleks võib aruanne muu hulgas sisaldada XIV lisas loetletud liikide puhul peamiste indikaatorvarude kohta selektiivsuse tulemusnäitajana optimaalse selektiivsuse pikkust (Lopt) võrrelduna püütud kalade keskmise pikkusega iga hõlmatud aasta kohta.

3.   Kui aruandest selgub, et piirkondlikul tasandil on tõendeid selle kohta, et eesmärke ja sihte ei ole saavutatud, esitavad asjaomase piirkonna liikmesriigid 12 kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud aruande esitamist kava meetmete kohta, mida on kõnealuste eesmärkide ja sihtide saavutamiseks vaja võtta.

4.   Aruande põhjal võib komisjon esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku käesolevas määruses mis tahes vajalike muudatuste tegemiseks. Komisjonil on õigus võtta vastavalt artiklile 15 ja kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta XIV lisas sätestatud liikide loetelu.

Artikkel 32

Määruse (EÜ) nr 1967/2006 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1967/2006 muudetakse järgmiselt:

a)

artiklid 3, 8–12, 14, 15, 16 ja 25 jäetakse välja;

b)

II, III ja IV lisa jäetakse välja.

Viiteid välja jäetud artiklitele ja lisadele käsitatakse viidetena käesoleva määruse asjakohastele sätetele.

Artikkel 33

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 muutmine

Määruses (EÜ) nr 1224/2009 muudetakse IV jaotise IV peatükki järgmiselt:

a)

3. jagu jäetakse välja;

b)

lisatakse järgmine jagu:

4. jagu

Pardal töötlemine ja pelaagiline püük

Artikkel 54a

Pardal töötlemine

1.   Kala mis tahes füüsiline või keemiline töötlemine kalajahuks, kalaõliks või samalaadseteks toodeteks või kala samal otstarbel ümberlaadimine on keelatud.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata:

a)

rupsi töötlemise või ümberlaadimise suhtes või

b)

surimi tootmise suhtes kalalaeva pardal.

Artikkel 54b

Saagi käitlemise ja vette tagasi pumpamise piirangud pelaagilise püügi laevadele

1.   Määruse (EL) nr 1236/2010 artikli 3 punktis 2 määratletud NEAFC konventsiooni alal harilikku makrelli, heeringat ja stauriidi püüdva pelaagilise püügi laeval asuva vee-eraldi varbade vahe peab olema kuni 10 mm.

Varvad on kohale keevitatud. Kui vee-eraldil on varbade asemel avad, ei ületa ava diameeter 10 mm. Avade diameeter vee-eraldi ees olevates rennides ei ületa 15 mm.

2.   Kõigil NEACF konventsiooni alal tegutsevatel pelaagilise püügi laevadel keelatakse kalade vette tagasi pumpamine allpool nende veeliini asuvatest vahemahutitest või jahutatud merevee mahutitest (RSW-mahutid).

3.   Laeva kapten saadab lipuliikmesriigi pädevale kalandusasutusele lipuliikmesriigi pädeva asutuse kinnitatud joonised, mis on seotud NEAFC konventsiooni alal harilikku makrelli, heeringat ja stauriidi püüdvate pelaagilise püügi laevade saagi käitlemise ja vette tagasi pumpamise võimsusega, ning kõik selle muudatused. Laeva lipuliikmesriigi pädev asutus kontrollib esitatud jooniste täpsust perioodiliselt. Jooniste koopiad peavad olema kogu aeg laeva pardal.

Artikkel 54c

Automaatsete sortimisseadmete kasutamise piirangud

1.   Kalalaeva pardal on keelatud selliste seadmete kasutamine, millega on võimalik heeringat, harilikku makrelli ja stauriidi automaatselt sortida vastavalt nende suurusele ja soole.

2.   Selliste seadmete pardal hoidmine ja kasutamine on siiski lubatud tingimusel, et

a)

laeva pardal ei hoita ega laeval ei kasutata samaaegselt kuni 70 mm võrgusilma suurusega veetavaid püüniseid, ühte või mitut seinnoota ega muid samalaadseid püügivahendeid või

b)

kogu saak, mida võib seaduslikult pardal hoida:

i)

säilitatakse külmutatuna,

ii)

sorditud kalad külmutatakse kohe pärast sortimist ja sorditud kalu ei lasta merre tagasi ning

iii)

seadmed on paigaldatud sellisel viisil ja sellisesse kohta, et on tagatud viivitamatu külmutamine ja mereliike ei ole võimalik merre tagasi lasta.

3.   Erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 võivad laevad, millel on lubatud kalastada Läänemerel, Suur- ja Väike-Beltis ning Sundis, hoida pardal automaatseid sortimisseadmeid Kattegatis tingimusel, et neile on väljastatud kalapüügiluba vastavalt artiklile 7. Kalapüügiloas peab kindlaks määrama liigid, piirkonnad, ajavahemikud ja muud nõutavad tingimused, mida kohaldatakse sortimisseadmete pardal hoidmise ja kasutamise suhtes.

4.   Käesolevat artiklit ei kohaldata Läänemeres.“

Artikkel 34

Määruse (EL) nr 1380/2013 muutmine

Määruses (EL) nr 1380/2013 asendatakse artikli 15 lõige 12 järgmisega:

„12.   Lõikes 1 sätestatud lossimiskohustuseta liikide kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemat saaki ei tohi pardal hoida ja see lastakse viivitamatult merre tagasi, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse elussöödana.“

Artikkel 35

Määruse (EL) 2016/1139 muutmine

Määruse (EL) 2016/1139 artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 16 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte järgmiste tehniliste meetmete kohta, mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1241 (*1):

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk p. 105).“;"

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed aitavad saavutada käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärke ning olema kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõike 4 nõuetega“.

Artikkel 36

Määruse (EL) 2018/973 muutmine

Määruse (EL) 2018/973 artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 16 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte järgmiste tehniliste meetmete kohta, mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1241 (*2):

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk p. 105).“;"

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed aitavad saavutada käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärke ning olema kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõikega 4.“

Artikkel 37

Määruse (EL) 2019/472 muutmine

Määruse (EL) 2019/472 artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte järgmiste tehniliste meetmete kohta, mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1241 (*3):

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk p. 105).“;"

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed aitavad saavutada käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärke ning olema kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõikega 4.“

Artikkel 38

Määruse (EL) 2019/1022 muutmine

Määruse (EL) 2019/1022 artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte järgmiste tehniliste meetmete kohta, mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1241 (*4):

(*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk p. 105).“;"

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed aitavad saavutada käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärke ning olema kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõikega 4.“

Artikkel 39

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 40

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuni 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA


(1)  ELT C 389, 21.10.2016, lk 67.

(2)  ELT C 185, 9.6.2017, lk 82.

(3)  Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 13. juuni 2019. aasta otsus.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

(6)  Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(9)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(11)  Nõukogu 29. aprilli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 894/97, millega sätestatakse kalavarude kaitse teatavad tehnilised meetmed (EÜT L 132, 23.5.1997, lk 1).

(12)  Nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1).

(13)  Nõukogu 17. novembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2549/2000, millega kehtestatakse Iiri mere (ICES VIIa rajoon) tursavarude taastamise täiendavad tehnilised meetmed (EÜT L 292, 21.11.2000, lk 5).

(14)  Nõukogu 12. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 254/2002, millega kehtestatakse 2001. aastal kohaldatavad Iiri mere (ICES VIIa rajoon) tursavarude taastamise meetmed (EÜT L 41, 13.2.2002, lk 1).

(15)  Nõukogu 26. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 812/2004, millega sätestatakse meetmed vaalaliste juhusliku püügi kohta püügipiirkondades, ja muudetakse määrust (EÜ) nr 88/98 (ELT L 150, 30.4.2004, lk 12).

(16)  Nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98 (ELT L 349, 31.12.2005, lk 1).

(17)  Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).

(18)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.7.2016, lk 1).

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/973, millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava, täpsustatakse Põhjamerel kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008 (ELT L 179, 16.7.2018, lk 1).

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/472, millega kehtestatakse läänepiirkonna vetes ja sellega piirnevates vetes püütavate kalavarude majandamise ja nende kalavarude püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EL) 2016/1139 ja (EL) 2018/973 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008 (ELT L 83, 25.3.2019, lk 1).

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1022, millega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste varude püügi mitmeaastane kava ja muudetakse määrust (EL) nr 508/2014 (ELT L 172, 26.6.2019, lk 1).

(23)  ICESi (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) rajoonid on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruses (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

(24)  CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee ehk FAO peamine püügipiirkond 34) püügipiirkonnad on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruses (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1236/2010, millega kehtestatakse Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatav kontrolli- ja rakendussüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2791/1999 (ELT L 348, 31.12.2010, lk 17).

(27)  Nõukogu 15. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 734/2008, milles käsitletakse ohualdiste avamere ökosüsteemide kaitset põhjapüügivahendite kahjuliku mõju eest, (ELT L 201, 30.7.2008, lk 8).

(28)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).


I LISA

KEELATUD LIIGID

Liigid, mille püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine, lossimine, säilitamine, müük, müügiks väljapanek või pakkumine on keelatud nii nagu on osutatud artikli 10 lõikes 2:

a)

järgmised saagraide liigid kõikides liidu vetes:

i)

salesaagrai (Anoxypristis cuspidata);

ii)

väike saagrai (Pristis clavata);

iii)

väikehammas-saagrai (Pristis pectinata);

iv)

harilik saagrai (Pristis pristis);

v)

roheline saagrai (Pristis zijsron);

b)

hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) kõikides vetes;

c)

ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus) ICESi 2a rajooni ja alapiirkonna 4 liidu vetes ning ICESi alapiirkondade 1, 5, 6, 7, 8, 12 ja 14 liidu vetes;

d)

Alfredi sarvikrai (Manta alfredi) kõikides liidu vetes;

e)

hiid-sarvikrai (Manta birostris) kõikides liidu vetes;

f)

järgmised merisarvikute liigid kõikides liidu vetes:

i)

vahemere merisarvik (Mobula mobular);

ii)

guinea merisarvik (Mobula rochebrunei);

iii)

astelsaba-merisarvik (Mobula japanica);

iv)

silesaba-merisarvik (Mobula thurstoni);

v)

väike merisarvik (Mobula eregoodootenkee);

vi)

Munki merisarvik (Mobula munkiana);

vii)

sirpuim-merisarvik (Mobula tarapacana);

viii)

lühiuim-merisarvik (Mobula kuhlii);

ix)

atlandi merisarvik (Mobula hypostoma);

g)

norra rai (Raja (Dipturus) nidarosiensis) ICESi rajoonide 6a, 6b, 7a, 7b, 7c, 7e, 7f, 7 g, 7h ja 7k liidu vetes;

h)

valgerai (Raja alba) ICESi alapiirkondade 6–10 liidu vetes;

i)

logardrailased (Rhinobatidae) ICESi alapiirkondade 1–10 ja 12 liidu vetes;

j)

euroopa ingelhai (Squatina squatina) kõikides liidu vetes;

k)

atlandi lõhe (Salmo salar) ja meriforell (Salmo trutta), kui neid püütakse veetava võrguga vetes, mis jäävad ICESi alapiirkondade 1, 2 ja 4–10 (liidu veed) liikmesriikide lähtejoontest mõõtes kaugemale kui kuus miili;

l)

põhjamere siig (Coregonus oxyrinchus) ICESi rajoonis 4b (liidu veed);

m)

aadria tuur (Acipenser naccarii) ja euroopa tuur (Acipenser sturio) liidu vetes;

n)

viljastatud emased langustid (Palinurus spp.) ja viljastatud emased homaarid (Homarus gammarus) Vahemeres, välja arvatud siis, kui neid kasutatakse otsese taasasustamise või ümberasustamise eesmärgil;

o)

harilik dattelkarp (Lithophaga lithophaga), tavaline pistkarp (Pinna nobilis) ja sõmerjas oherdkarp (Pholas dactylus) liidu vetes Vahemeres;

p)

vahemere diadeem-merisiilik (Centrostephanus longispinus).


II LISA

PÜÜGIKEELUALAD TUNDLIKE ELUPAIKADE KAITSMISEKS

Artikli 12 kohaldamisel kehtivad piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel, järgmised püügipiirangud.

A OSA

Loodepiirkonna veed

1.

Keelatud on kasutada põhjatraale või sarnaseid veetavaid võrke, põhja kinnitatud nakkevõrke, raamvõrke või abaraid ja põhjaõngejadasid järgmistes piirkondades:

 

Belgica veealune mäestik:

51°29,4′ N, 11°51,6′ W

51°32,4′ N, 11°41,4′ W

51°15,6′ N, 11°33,0′ W

51°13,8′ N, 11°44,4′ W

51°29,4′ N, 11°51,6′ W

 

Hovlandi veealune mäestik:

52°16,2′ N, 13°12,6′ W

52°24,0′ N, 12°58,2′ W

52°16,8′ N, 12°54,0′ W

52°16,8′ N, 12°29,4′ W

52°04,2′ N, 12°29,4′ W

52°04,2′ N, 12°52,8′ W

52°09,0′ N, 12°56,4′ W

52°09,0′ N, 13°10,8′ W

52°16,2′ N, 13°12,6′ W

 

Porcupine’i madaliku loodeosa I piirkond:

53°30,6′ N, 14°32,4′ W

53°35,4′ N, 14°27,6′ W

53°40,8′ N, 14°15,6′ W

53°34,2′ N, 14°11,4′ W

53°31,8′ N, 14°14,4′ W

53°24,0′ N, 14°28,8′ W

53°30,6′ N, 14°32,4′ W

 

Porcupine’i madaliku loodeosa II piirkond:

53°43,2′ N, 14°10,8′ W

53°51,6′ N, 13°53,4′ W

53°45,6′ N, 13°49,8′ W

53°36,6′ N, 14°07,2′ W

53°43,2′ N, 14°10,8′ W

 

Porcupine’i madaliku edelaosa:

51°54,6′ N, 15°07,2′ W

51°54,6′ N, 14°55,2′ W

51°42,0′ N, 14°55,2′ W

51°42,0′ N, 15°10,2′ W

51°49,2′ N, 15°06,0′ W

51°54,6′ N, 15°07,2′ W

2.

Kõik pelaagilise püügi laevad, mis püüavad kala punktis 1 kirjeldatud piirkondades, peavad:

olema kantud püügiluba omavate laevade loetellu ja neil peab olema määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohane kalapüügiluba;

kandma pardal üksnes pelaagilise püügi vahendeid;

teatama määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 punktis 15 määratletud kalapüügi seirekeskusele Iirimaal neli tundi varem oma kavatsusest siseneda ohualdiste süvamereelupaikade kaitsealale ja samal ajal teatama ka pardal hoitava kala koguse;

punktis 1 kirjeldatud piirkondades viibides omama toimivat, täielikult töökorras ja kindlat laevaseiresüsteemi (VMS-süsteem), mis on täiel määral kooskõlas asjaomaste eeskirjadega;

saatma iga tund laevaseiresüsteemi aruandeid;

teavitama Iiri seirekeskust piirkonnast lahkumisest ja samal ajal teatama ka pardal hoitava kala koguse ning

hoidma pardal traale, mille noodapära võrgusilma suurus on 16–79 mm.

3.

Keelatud on kasutada põhjatraale või sarnaseid veetavaid võrke järgmises piirkonnas:

Darwin Mounds

59°54′ N, 6°55′ W

59°47′ N, 6°47′ W

59°37′ N, 6°47′ W

59°37′ N, 7°39′ W

59°45′ N, 7°39′ W

59°54′ N, 7°25′ W

B OSA

Edelapiirkonna veed

1.   El Cachucho

1.1.

Keelatud on kasutada põhjatraale, põhja kinnitatud nakkevõrke, raamvõrke või abaraid ja põhjaõngejadasid järgmises piirkonnas:

44°12′ N, 5°16′ W

44°12′ N, 4°26′ W

43°53′ N, 4°26′ W

43°53′ N, 5°16′ W

44°12′ N, 5°16′ W

1.2.

Laevad, mis tegelesid aastatel 2006, 2007 ja 2008 lima-niituimlutsu (Phycis blennoides) põhjaõngejadadega sihtpüügiga, võivad jätkata kalapüüki piirkonnas lõuna pool 44°00,00′ põhjalaiust tingimusel, et neil on määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohaselt välja antud kalapüügiluba.

1.3.

Kõikidel sellise loa saanud laevadel on sõltumata nende kogupikkusest toimiv, täielikult töökorras ja kindel laevaseiresüsteem, mis on punktis 1.1 osutatud piirkonnas kala püüdes kooskõlas asjaomaste eeskirjadega.

2.   Madeira ja Kanaari saared

Keelatud on kasutada põhja kinnitatud nakkevõrke, raamvõrke ja abaraid sügavamal kui 200 m või põhjatraale või sarnaseid veetavaid püüniseid järgmises piirkonnas:

27°00′ N, 19°00′ W

26°00′ N, 15°00′ W

29°00′ N, 13°00′ W

36°00′ N, 13°00′ W

36°00′ N, 19°00′ W

3.   Assoorid

Keelatud on kasutada põhja kinnitatud nakkevõrke, raamvõrke ja abaraid sügavamal kui 200 m või põhjatraale või sarnaseid veetavaid püüniseid järgmises piirkonnas:

36°00′ N, 23°00′ W

39°00′ N, 23°00′ W

42°00′ N, 26°00′ W

42°00′ N, 31°00′ W

39°00′ N, 34°00′ W

36°00′ N, 34°00′ W


III LISA

LOETELU LIIKIDEST, MIDA ON KEELATUD PÜÜDA TRIIVVÕRKUDEGA

pikkuim-tuun: Thunnus alalunga

harilik tuun: Thunnus thynnus

suursilm-tuun: Thunnus obesus

vööttuun: Katsuwonus pelamis

atlandi pelamiid: Sarda sarda

kulduim-tuun: Thunnus albacares

mustuim-tuun: Thunnus atlanticus

väiketuunid: Euthynnus spp.

siniuim-tuun: Thunnus maccoyii

makrelltuunid: Auxis spp.

merikogerlased: Brama rayi

purikalalased: Tetrapturus spp.; Makaira spp.

purikalalased: Istiophorus spp.

mõõkkalad: Xiphias gladius

makrellhaugid ja sairad: Scomberesox spp.; Cololabis spp.

kuldmakrellid: Coryphœna spp.

haid: Hexanchus griseus; Cetorhinus maximus; Alopiidae; Carcharhinidae; Sphyrnidae; Isuridae; Lamnidae

peajalgsed: kõik liigid


IV LISA

MEREORGANISMIDE SUURUSE MÕÕTMINE

1.

Kalu mõõdetakse nii, nagu näha joonisel 1, ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni.

2.

Norra salehomaari (Nephrops norvegicus) mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 2:

kas seljakilbi pikkuse järgi keskjoonega paralleelselt rostrumi tipust kuni seljakilbi kaugema serva keskpunktini või

kogupikkuse järgi rostrumi tipust kuni telsoni lõpuni, harjaseid arvestamata.

Norra salehomaari eraldatud sabad: saba esimese olemasoleva lüli eesmisest servast kuni telsoni lõpuni, harjaseid arvestamata. Mõõdetakse sirget ja venitamata saba selgmiselt küljelt.

3.

Põhjamerest (välja arvatud Skagerrak või Kattegat) pärit euroopa homaari (Homarus gammarus) mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 3, seljakilbi pikkuse järgi keskjoonega paralleelselt, ühe silma tagant kuni seljakilbi kaugema servani.

4.

Skagerrakist või Kattegatist pärit euroopa homaari (Homarus gammarus) mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 3, kas:

seljakilbi pikkuse järgi keskjoonega paralleelselt rostrumi tipust kuni seljakilbi kaugema serva keskpunktini või

kogupikkuse järgi rostrumi tipust kuni telsoni lõpuni, harjaseid arvestamata.

5.

Langustlaste (Palinurus spp.) suurust mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 4, ehk seljakilbi pikkuse järgi keskjoonega paralleelselt rostrumi tipust kuni seljakilbi kaugema serva keskpunktini.

6.

Karpe mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 5, piki karbi pikimat osa.

7.

Roosat ämblikkrabi (Maja squinado) mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 6, seljakilbi pikkuse järgi mööda keskjoont, seljakilbi servast rostrumite vahelt seljakilbi tagumise servani.

8.

Harilikku taskukrabi (Cancer pagurus) mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 7, seljakilbi suurima laiuse järgi risti seljakilbi pikiteljega.

9.

Tavalist tõrikodalast (Buccinum spp.) mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 8, karbi pikkuse järgi.

10.

Mõõkkala (Xiphias gladius) mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 9, alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni (LJFL).

Joonis 1. Kalaliik

Image 4

Joonis 2. Norra salehomaar

(Nephrops norvegicus)

Image 5

Joonis 3. Euroopa homaar

(Hommarus gammarus)

Image 6

Joonis 4. Langustid

(Palinurus spp.)

Image 7

Joonis 5. Karbid

Image 8

Joonis 6. Roosa ämblikkrabi

(Maja squinado)

Image 9

Joonis 7. Harilik taskukrabi

(Cancer pagurus)

Image 10

Joonis 8. Tavaline tõrikodalane

(Buccinum spp.)

Image 11

Joonis 9. Mõõkkala

(Xiphias gladius)

Image 12

V LISA

PÕHJAMERI (1)

A OSA

Varude kaitseks kehtestatud alammõõdud

Liik

Põhjameri

Tursk (Gadus morhua)

35 cm

Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus)

30 cm

Põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)

35 cm

Euroopa süsikas (Pollachius pollachius)

30 cm

Euroopa merluus (Merluccius merluccius)

27 cm

Megrimid (Lepidorhombus spp.)

20 cm

Merikeeled (Solea spp.)

24 cm

Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)

27 cm

Merlang (Merlangius merlangus)

27 cm

Harilik molva (Molva molva)

63 cm

Sinine molva (Molva dipterygia)

70 cm

Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)

Kogupikkus 85 mm Seljakilbi pikkus 25 mm Norra salehomaari sabad 46 mm

Makrellid (Scomber spp.)

30 cm (5)

Heeringas (Clupea harengus)

20 cm (5)

Stauriidid (Trachurus spp.)

15 cm (5)

Euroopa anšoovis (Engraulis encrasicolus)

12 cm või 90 isendit kg kohta (5)

Huntahven (Dicentrarchus labrax)

42 cm

Sardiin (Sardina pilchardus)

11 cm (5)

Euroopa homaar (Homarus gammarus)

87 mm (seljakilbi pikkus)

Roosa ämblikkrabi (Maja squinado)

120 mm

Ebakammkarp (Chlamys spp.)

40 mm

Veenuskarplane (Ruditapes decussatus)

40 mm

Kukk-karp (Venerupis pullastra)

38 mm

Veenuskarplane (Venerupis philippinarum)

35 mm

Veenuskarp (Venus verrucosa)

40 mm

Harilik ebaveenuskarp (Callista chione)

6 cm

Kaunkarplane (Ensis spp.)

10 cm

Suur valgkarp (Spisula solida)

25 mm

Kolmnurk-karbid (Donax spp.)

25 mm

Harilik kaunkarp (Pharus legumen)

65 mm

Tavaline tõrikodalane (Buccinum undatum)

45 mm

Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris)

750 g

Langustlased (Palinurus spp.)

95 mm (seljakilbi pikkus)

Roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris)

22 mm (seljakilbi pikkus)

Harilik taskukrabi (Cancer pagurus)

140 mm (2)  (3)  (4)

Suur kammkarp (Pecten maximus)

100 mm

Tursk (Gadus morhua)

30 cm

Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus)

27 cm

Põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)

30 cm

Euroopa süsikas (Pollachius pollachius)

Euroopa merluus (Merluccius merluccius)

30 cm

Megrimid (Lepidorhombus spp.)

25 cm

Merikeeled (Solea spp.)

24 cm

Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)

27 cm

Merlang (Merlangius merlangus)

23 cm

Harilik molva (Molva molva)

Sinine molva (Molva dypterygia)

Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)

Kogupikkus 105 mm

Norra salehomaari sabad 59 mm

Seljakilbi pikkus 32 mm

Makrellid (Scomber spp.)

20 cm (5)

Heeringas (Clupea harengus)

18 cm (5)

Stauriidid (Trachurus spp.)

15 cm (5)

Euroopa homaar (Homarus gammarus)

Kogupikkus 220 mm

Seljakilbi pikkus 78 mm

B OSA

Võrgusilma suurus

1.   Veetavate püüniste võrgusilma standardsuurus

1.1.

Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist, kasutavad laevad Skagerrakis ja Kattegatis (6) vähemalt 120 mm või vähemalt 90 mm suuruseid võrgusilmu.

1.2.

Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist ning olenemata punktist 1.1, võivad laevad kasutada väiksemaid võrgusilmu nagu on loetletud järgnevas tabelis Põhjamere ja Skagerraki ja Kattegati puhul, tingimusel et:

i)

selles tabelis esitatud seonduvad tingimused on täidetud ning tursa, kilttursa ja süsika kaaspüük ei ületa 20 % kogusaagist kõigi mere bioloogiliste ressursside eluskaalus, mida lossitakse pärast iga püügireisi, või

ii)

kasutatakse muid selektiivsuse tagamise viise, mida STECF on ühe või mitme liikmesriigi taotlusel hinnanud ja mille komisjon on heaks kiitnud. Need selektiivsuse tagamise viisid peavad andma tursa, kilttursa ja süsika puhul vähemalt sama hea või parema selektiivsuse, kui 120 mm võrgusilma suurus.

Võrgusilma suurus

Geograafilised piirkonnad

Tingimused

Vähemalt 100 mm (7)

Põhjameri lõuna pool 57°30′N

Lesta ja hariliku merikeele sihtpüük traallaudadega traalide, piimtraalide ja nootadega. Paigaldatakse ruudukujuliste silmadega paneel ruudu küljega vähemalt 90 mm.

Vähemalt 80 mm (7)

ICESi rajoonid 4b ja 4c

Hariliku merikeele sihtpüük piimtraalidega. Võrgu eesosa ülemisse poolde paigaldatakse paneel, mille võrgusilma suurus on vähemalt 180 mm.

Merlangi, makrelli ja püügi piirnormidega hõlmamata liikide sihtpüük põhjatraalidega. Paigaldatakse ruudukujuliste silmadega paneel ruudu küljega vähemalt 80 mm.

Vähemalt 80 mm

Põhjameri

Norra salehomaari (Nephrops norvegicus) sihtpüük. Paigaldatakse ruudukujuliste silmadega paneel ruudu küljega vähemalt 120 mm või sortimisvõre, mille võresamm on kuni 35 mm, või samaväärne selektiivne vahend.

Nende liikide sihtpüük, mis ei ole hõlmatud püügi piirnormidega ja mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud. Paigaldatakse ruudukujuliste silmadega paneel ruudu küljega vähemalt 80 mm.

Railaste sihtpüük.

Vähemalt 80 mm

ICESi rajoon 4c

Hariliku merikeele sihtpüük traallaudadega traalidega. Paigaldatakse ruudukujuliste silmadega paneel ruudu küljega vähemalt 80 mm.

Vähemalt 70 mm (ruutsilm) või 90 mm (rombsilm)

Skagerrak ja Kattegat

Norra salehomaari (Nephrops norvegicus) sihtpüük. Paigaldatakse sortimisvõre, mille võresamm on kuni 35 mm, või samaväärne selektiivne vahend.

Vähemalt 40 mm

Kogu piirkond

Kalmaari (Loliginidae, Ommastrephidae) sihtpüük

Vähemalt 35 mm

Skagerrak ja Kattegat

Hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) sihtpüük. Paigaldatakse sortimisvõre, mille võresamm on kuni 19 mm, või samaväärne selektiivne vahend.

Vähemalt 32 mm

Kogu ala, välja arvatud Skagerrak ja Kattegat

Hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) sihtpüük. Paigaldatakse sortimisvõre, mille võresamm on kuni 19 mm, või samaväärne selektiivne vahend.

Vähemalt 16 mm

Kogu piirkond

Nende väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük, mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud.

Norra tursiku sihtpüük. Norra tursiku püügil korral paigaldatakse sortimisvõre, mille võresamm on kuni 35 mm.

Põhjamere garneeli ja Aisopose süvameregarneeli sihtpüük. Tuleb paigaldada selekteeriv traal või sorteerimisvõre vastavalt riigisiseselt või piirkondlikult kehtestatud eeskirjale.

Alla 16 mm

Kogu piirkond

Tobiaslaste sihtpüük.

2.   Passiivvõrkude ja triivvõrkude võrgusilma standardsuurus

2.1.

Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist, kasutavad laevad vähemalt 120 mm suuruseid võrgusilmu.

2.2.

Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist ja olenemata punktist 2.1, kasutavad laevad järgnevas tabelis esitatust väiksemaid võrgusilmu Põhjamere ja Skagerrak ja Kattegati puhul, tingimusel et selles tabelis esitatud seonduvad tingimused on täidetud ning tursa, kilttursa ja süsika kaaspüük ei ületa 20 % kogusaagist kõigi mere bioloogiliste ressursside eluskaalus, mida lossitakse pärast iga püügireisi.

Võrgusilma suurus

Geograafilised piirkonnad

Tingimused

Vähemalt 100 mm

Kogu piirkond

Kilttursa, merlangi, hariliku soomuslesta ja huntahvena sihtpüük

Vähemalt 90 mm

Kogu piirkond

Lestaliste ja nende liikide sihtpüük, mis ei ole hõlmatud püügi piirnormidega ja mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud.

Vähemalt 50 mm

Kogu piirkond

Nende väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük, mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud.

C OSA

Püügikeelu- ja piirangualad

1.   Püügikeeluala tobiate kaitsmiseks ICESi rajoonides 4a ja 4b

1.1.

Tobiaslaste püük veetavate püünistega, mille noodapära võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm, on keelatud geograafilises piirkonnas, mis asub Inglismaa ja Šotimaa idaranniku ning järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

55°30′ põhjalaiust Inglismaa idarannikul

55°30′ N, 01°00′ W

58°00′ N, 01°00′ W

58°00′ N, 02°00′ W

02°00′ läänepikkust Šotimaa idarannikul.

1.2.

Lubatud on siiski kalapüük, mis toimub teadusuuringute otstarbel piirkonna tobiavarude ja püügikeelu toime jälgimiseks.

2.   Püügikeeluala merilesta noorte isendite kaitseks ICESi alapiirkonnas 4

2.1.

Laevadel, mille kogupikkus on üle 8 m, on põhjatraalide, piimtraalide, ankurdatud põhjanootade või samalaadsete veetavate püüniste kasutamine keelatud geograafilistes piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

a)

lähtejoontest mõõtes 12 meremiili laiusel alal Prantsusmaa rannikul, 51°00′ põhjalaiusest põhja pool ning Belgia ja Madalmaade rannikul kuni 53°00′ põhjalaiuseni;

b)

järgmisi koordinaate ühendava joonega piiratud piirkonnas:

punkt Taani läänerannikul asukohaga 57°00′ põhjalaiust,

57°00′ N, 7°15′ E

55°00′ N, 7°15′ E

55°00′ N, 7°00′ E

54°30′N, 7°00′ E

54°30′ N, 7°30′ E

54°00′ N, 7°30′ E

54°00′ N, 6°00′ E

53°50′ N, 6°00′ E

53°50′ N, 5°00′ E

53°30′ N, 5°00′ E

53°30′ N, 4°15′ E

53°00′ N, 4°15′ E

punkt Madalmaade rannikul asukohaga 53°00′ põhjalaiust,

lähtejoontest mõõtes 12 meremiili laiusel alal Taani läänerannikul 57°00′ põhjalaiusest põhja poole kuni Hirtshalsi majakani.

2.2.

Punktis 2.1 osutatud piirkonnas on lubatud kala püüda järgmistel laevadel:

a)

laevad, mille mootori võimsus ei ületa 221 kW ja mis kasutavad põhjatraale või ankurdatud põhjanootasid;

b)

paarislaevad, mille mootorite võimsused kokku ei ületa mingil juhul 221 kW ja mis kasutavad paarispüügi põhjatraale;

c)

laevadel, mille mootori võimsus ületab 221 kW, on lubatud kasutada põhjatraale või ankurdatud põhjanootasid, ning paarislaevadel, mille mootorite võimsused kokku ületavad 221 kW, on lubatud kasutada paarispüügi põhjatraale tingimusel, et sellised laevad ei tegele lesta või hariliku merikeele sihtpüügiga ning järgivad käesoleva lisa B osas esitatud võrgusilma suurusega seotud eeskirju.

2.3.

Kui punkti 2.2 alapunktis a osutatud laevad kasutavad piimtraale, siis poomi pikkus või kombineeritud traalide kogupikkus, mõõdetuna poomide kogupikkusega, ei ületa 9 m või mida ei ole võimalik pikendada rohkem kui 9 m pikkuseks, välja arvatud juhul, kui kasutatakse püügivahendit, mille võrgusilma suurus on 16–31 mm. Kalalaevadel, kelle põhitegevus on põhjamere garneelide (Crangon crangon) püük, on lubatud kasutada piimtraale, mille poomide kogupikkus on üle 9 m, juhul kui nad kasutavad 80–99 mm võrgusilmaga püüniseid, tingimusel et neile laevadele on selleks antud täiendavad kalapüügiload.

2.4.

Iga liikmesriik lisab komisjonile esitatavasse nimekirja laevad, millel on punktis 2.1 osutatud piirkonnas lubatud kala püüda. Nimekirjas olevate punkti 2.2 alapunktis a osutatud laevade mootorite koguvõimsus ei või ületada iga liikmesriigi 1. jaanuaril 1998 tõendatud mootorite koguvõimsust. Kala võivad püüda laevad, millel on määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohaselt välja antud kalapüügiluba.

3.   Piirangud piimtraalide kasutamise kohta 12 meremiili kaugusel Ühendkuningriigi rannikust

3.1.

Laevadel on keelatud kasutada piimtraale territoriaalvete lähtejoontest mõõdetud piirkonnas, mis ulatub 12 meremiili kaugusele Ühendkuningriigi rannikust.

3.2.

Erandina punktist 3.1 on piimtraalidega püük lubatud kindlaksmääratud piirkonnas tingimusel, et:

laevade mootori võimsus ei ületa 221 kW ja nende kogupikkus on kuni 24 m ning

poomi pikkus või kõigi poomide kogupikkus ei ületa 9 m või mida ei ole võimalik pikendada rohkem kui 9 m pikkuseks, välja arvatud põhjamere garneelide (Crangon crangon) sihtpüügi korral, kui minimaalne võrgusilma suurus on väiksem kui 31 mm.

4.   Kilupüügi piirangud heeringa kaitseks ICESi rajoonis 4b

Kalapüük mis tahes veetavate püünistega, mille noodapära võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm, või passiivvõrkudega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 30 mm, on keelatud geograafilistes piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel, ning järgmistel ajavahemikel:

1. jaanuarist kuni 31. märtsini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini ICESi statistilises piirkonnas 39E8. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab see ICESi piirkonda, mis piirneb joonega, mis ulatub Ühendkuningriigi idarannikult otse itta piki 55°00′ põhjalaiust kuni punktini 1°00′ läänepikkust, sealt otse põhja punktini 55°30′ põhjalaiust ja sealt otse läände kuni Ühendkuningriigi rannikuni;

1. jaanuarist kuni 31. märtsini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini Moray Firthi sisevetes punktist 3°30′ läänepikkust lääne suunas ja Firth of Forthi sisevetes punktist 3°00′ läänepikkust lääne suunas;

1. juulist kuni 31. oktoobrini järgmiste koordinaatidega piiratud geograafilises piirkonnas:

55°30′ põhjalaiust Taani läänerannikul

55°30′ põhjalaiust, 7°00′ läänepikkust

57°00′ põhjalaiust, 7°00′ läänepikkust

57°00′ põhjalaiust Taani läänerannikul

5.   Erisätted, mis käsitlevad Skagerrakki ja Kattegatti ICESi rajoonis 3a

5.1.

Kattegatis on keelatud kalapüük piimtraalidega.

5.2.

Liidu laevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, ladustada, müüa ning esitleda või müügiks pakkuda lõhet ja meriforelli.

5.3.

Skagerraki ja Kattegati vetes, mis asuvad kuni kolme meremiili kaugusel lähtejoontest, on 1. juulist kuni 15. septembrini keelatud kasutada veetavaid püüniseid, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm, välja arvatud hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) sihtpüügil. Söödaks kasutatava euroopa emakala (Zoarces viviparus), mudillaste (Gobiidae) või võldaste (Cottus spp.) sihtpüügil võib kasutada mis tahes võrgusilma suurusega võrke.

6.   Passiivvõrkude kasutamine ICESi rajoonides 3a ja 4a

6.1.

Kooskõlas artikli 9 lõike 7 punktiga a ning erandina käesoleva lisa B osa punktist 2 on vetes, mille kaardistatud sügavus on alla 600 m, lubatud kasutada järgmisi püügivahendeid:

euroopa merluusi sihtpüügil kasutatavad põhja kinnitatud nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm ja mille vertikaalne ulatus ei ole üle 100 võrgusilma, kui kõikide võrkude kogupikkus ei ületa 25 km laeva kohta ja veesoleku aeg on kuni 24 tundi;

euroopa merikuradi sihtpüügil kasutatavad raamvõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 250 mm ja mille vertikaalne ulatus ei ole üle 15 võrgusilma, kui kõikide võrkude kogupikkus ei ületa 100 km laeva kohta ja veesoleku aeg on kuni 72 tundi.

6.2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2336 (8) I lisas loetletud süvamerehaide sihtpüük on keelatud vetes, mille kaardistatud sügavus on alla 600 m. Käesolevas määruses või muudes liidu õigusaktides keelatuks liigitatud süvamerehaide juhupüügi korral tuleb nad registreerida, vigastusi tekitamata, niivõrd kui see on võimalik, ja viivitamata vette tagasi lasta. Süvamerehaid, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, jäetakse laeva pardale. Selline saak lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha. Kui asjaomasel liikmesriigil ei ole piisavalt kvoote, võib komisjon tugineda määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikele 5. Kui mis tahes liikmesriigi laevad püüavad juhuslikult süvamerehaisid rohkem kui kümme tonni, ei saa need laevad enam kasutada punktis 6.1 sätestatud erandeid.

D OSA

Elektriimpulsstraalimine ICESi rajoonides 4b ja 4c

1.

Elektriimpulsstraaliga kalapüük on kõikides liidu vetes keelatud alates 1. juulist 2021.

2.

Üleminekuperioodil, mis lõppeb 30. juunil 2021, on elektriimpulsstraaliga kalapüük ICESi rajoonides 4b ja 4c jätkuvalt lubatud käesolevas osas sätestatud tingimustel ja mis tahes tingimustel, mis määratletakse kooskõlas käesoleva määruse artikli 24 lõike 1 punktiga b ning mis käsitlevad kasutatud elektriimpulsi omadusi ning kehtivaid kontrolli- ja järelevalvemeetmeid lõuna pool järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomi:

punkt Ühendkuningriigi idarannikul asukohaga 55° põhjalaiust,

ida poole kuni punktini 55° põhjalaiust ja 5° idapikkust,

põhja poole kuni punktini 56° põhjalaiust,

ida poole kuni 56° põhjalaiusel asuva punktini Taani läänerannikul.

Kohaldatakse järgmiseid tingimusi:

a)

mitte rohkem 5 % piimtraali kasutavatest liikmesriigi laevadest kasutab traalimise ajal elektriimpulsse;

b)

maksimaalne elektrivoolu võimsus kilovattides iga piimtraali puhul ei ületa selle pikkust meetrites, mis on korrutatud 1,25-ga;

c)

elektroodidevaheline toitepinge on kuni 15 V;

d)

kalalaev on varustatud automaatse arvutipõhise juhtimissüsteemiga, mis salvestab traali maksimaalse kasutatud elektrivoolu ja elektroodidevahelise toitepinge vähemalt viimase 100 traalimise ajal. Volitamata isikul ei ole võimalust sekkuda sellesse automaatsesse arvutipõhisesse juhtimissüsteemi;

e)

raskusselise ees on keelatud kasutada üht või enamat ketipöörlejat.

3.

Selle perioodi jooksul ei väljastada ühelegi laevale uusi püügilube.

4.

Kuni 30. juunini 2021 võivad liikmesriigid oma suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates, lähtejoonest kuni 12 meremiili kaugusele ulatuvates vetes võtta mittediskrimineerivaid meetmeid, et elektriimpulsstraalimist piirata või see keelustada. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja asjaomastele liikmesriikidele käesoleva punkti kohaselt kehtestatud meetmetest.

5.

Kui rannikuäärne liikmesriik esitab lipuliikmesriigile vastava nõudmise, peab elektriimpulsstraali kasutava laeva kapten võtma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1004 (9) artikliga 12 püügioperatsioonide ajaks pardale kõnealuse rannikuäärse liikmesriigi vaatleja.

(1)  Käesoleva lisa kohaldamisel:

piirneb Kattegat põhjas joonega, mis ulatub Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt edasi Rootsi ranniku lähima punktini, ning lõunast joonega, mis ulatub Hasenøre Headist Gniben Pointini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Headist Kullenini;

piirneb Skagerrak läänes joonega, mis ulatub Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani, ja lõunas joonega, mis ulatub Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini;

hõlmab Põhjameri ICESi alapiirkonda 4, sellega külgneva ICESi rajooni 2a osa, mis jääb 64 põhjalaiusest lõunasse, ja ICESi rajooni 3a selle osa, mis pole teises taandes esitatud Skagerraki määratlusega hõlmatud.

(2)  ICESi rajooni 4a liidu vetes. ICESi rajoonides 4b ja 4c kohaldatakse kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu 130 mm.

(3)  Piirkonnas, mis asub ICESi rajoonides 4b ja 4c ning on piiratud joonega, mis ühendab Inglismaa rannikul asuvat punkti koordinaatidega 53°28′22″ põhjalaiust, 0°09′24″ idapikkust mööda sirgjoont punktiga 53°28′22″ põhjalaiust, 0°22′24″ idapikkust, kulgeb sealt piki Ühendkuningriigi 6-miili-piiri ja mööda sirgjoont, mis ühendab punkti 51°54′06″ põhjalaiust, 1°30′30″ idapikkust punktiga 51°55′48″ põhjalaiust, 1°17′00″ idapikkust Inglismaa rannikul, kohaldatakse varude kaitseks kehtestatud alammõõtu 115 mm.

(4)  Lõkspüüniste või mõrdadega püütud hariliku taskukrabi kogupüügi kaalust võivad kehast eraldunud krabisõrad moodustada kuni 1 %. Muude püügivahenditega püütud hariliku taskukrabi puhul võib lossida kuni 75 kg kehast eraldunud krabisõrgu.

(5)  Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artiklist 15 ei kohaldata kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõte sardiini, anšoovise, heeringa, stauriidi ja makrelli suhtes 10 % ulatuses iga sellise liigi pardal hoitava kogusaagi eluskaalust.

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema sardiini, anšoovise, heeringa, stauriidi ja makrelli protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel.

Protsendimäära võib arvutada ühe või mitme valikproovi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal.

(6)  Skagerraki ja Kattegati alarajoonides võidakse paigaldada rombikujuliste võrgusilmadega ülemine paneel, mille võrgusilma suurus on vähemalt 270 mm või ruudukujuliste silmadega ülemine paneel, mille võrgusilma suurus on vähemalt 140 mm. Kattegati alarajoonis paigaldatakse ruutsilmaga paneel ruudu küljega vähemalt 120 mm (traalidele 1. oktoobrist 31. detsembrini ja nootadele 1. augustist 31. oktoobrini).

(7)  Laevadel on keelatud kasutada piimtraale, mille püüniste võrgusilma suurus on 32–99 mm põhja pool järgmiste koordinaatidega määratud joonest: punkt Ühendkuningriigi idarannikul asukohaga 55° põhjalaiust, seejärel ida poole kuni punktini 55o põhjalaiust ja 5o idapikkust, seejärel põhja poole kuni 56o põhjalaiuseni ja seejärel ida poole kuni 56° põhjalaiusel asuva punktini Taani läänerannikul. 32–119 mm võrgusilma suurusega piimtraali on keelatud kasutada ICESi rajoonis 2a ja selles ICESi alapiirkonna 4 osas, mis asub 56°00′ põhjalaiusest põhja pool.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2336, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi eritingimused Kirde-Atlandil ja kalapüügisätted Kirde-Atlandi rahvusvahelistes vetes ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2347/2002 (ELT L 354, 23.12.2016, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/1004, kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.6.2017, lk 1).


VI LISA

LOODEPIIRKONNA VEED

A OSA

Varude kaitseks kehtestatud alammõõdud

Liik

Kogu piirkond

Tursk (Gadus morhua)

35 cm

Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus)

30 cm

Põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)

35 cm

Euroopa süsikas (Pollachius pollachius)

30 cm

Euroopa merluus (Merluccius merluccius)

27 cm

Megrimid (Lepidorhombus spp.)

20 cm

Merikeeled (Solea spp.)

24 cm

Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)

27 cm

Merlang (Merlangius merlangus)

27 cm

Harilik molva (Molva molva)

63 cm

Sinine molva (Molva dypterygia)

70 cm

Norra salehomaar (Nephrops norvegicus) Norra salehomaari sabad

Kogupikkus 85 mm Seljakilbi pikkus 25 mm (1) 46 mm (2)

Makrellid (Scomber spp.)

20 cm (6)

Heeringas (Clupea harengus)

20 cm (6)

Stauriidid (Trachurus spp.)

15 cm (6)

Euroopa anšoovis (Engraulis encrasicolus)

12 cm või 90 isendit kg kohta (6)

Huntahven (Dicentrarchus labrax)

42 cm

Sardiin (Sardina pilchardus

11 cm (6)

Mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo)

33 cm

Euroopa homaar (Homarus gammarus)

87 mm

Roosa ämblikkrabi (Maja squinado)

120 mm

Ebakammkarp (Chlamys spp.)

40 mm

Veenuskarplane (Ruditapes decussatus)

40 mm

Kukk-karp (Venerupis pullastra)

38 mm

Veenuskarplane (Venerupis philippinarum)

35 mm

Veenuskarp (Venus verrucosa)

40 mm

Harilik ebaveenuskarp (Callista chione)

6 cm

Kaunkarplane (Ensis spp.)

10 cm

Suur valgkarp (Spisula solida)

25 mm

Kolmnurk-karbid (Donax spp.)

25 mm

Harilik kaunkarp (Pharus legumen)

65 mm

Tavaline tõrikodalane (Buccinum undatum)

45 mm

Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris)

750 g

Langustlased (Palinurus spp.)

95 mm

Roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris)

22 mm (seljakilbi pikkus)

Harilik taskukrabi (Cancer pagurus)

140 mm (3)  (4)

Suur kammkarp (Pecten maximus)

100 mm (5)

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema sardiini, anšoovise, heeringa, stauriidi ja makrelli protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel.

Protsendimäära võib arvutada ühe või mitme valikproovi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal.

B OSA

Võrgusilma suurus

1.   Veetavate püüniste võrgusilma standardsuurus

1.1.

Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist, kasutavad laevad võrgusilmu, mille suurus on vähemalt 120 mm (7) või ICESi alapiirkondades 7b–7k vähemalt 100 mm.

1.2.

Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist ning olenemata punktist 1.1, võivad laevad kasutada väiksemaid võrgusilmu nagu on loetletud järgnevas tabelis loodepiirkonna vete puhul, tingimusel et:

i)

selles tabelis esitatud seonduvad tingimused on täidetud ning tursa, kilttursa ja süsika kaaspüük ei ületa 20 % kogusaagist kõigi mere bioloogiliste ressursside eluskaalus, mida lossitakse pärast iga püügireisi, või

ii)

kasutatakse muid selektiivsuse tagamise viise, mida STECF on ühe või mitme liikmesriigi taotlusel hinnanud ja mille komisjon on heaks kiitnud. Need selektiivsuse tagamise viisid peavad andma tursa, kilttursa ja süsika puhul vähemalt sama hea või parema selektiivsuse, kui 120 mm võrgusilma suurus ja ICESi alapiirkondades 7b–7k 100 m võrgusilma suurus.

Võrgusilma suurus

Geograafilised piirkonnad

Tingimused

Vähemalt 80 mm (8)

ICESi alapiirkond 7

Euroopa merluusi, megrimi ja euroopa merikuradi sihtpüük või merlangi, makrelli ja püügi piirnormidega hõlmamata liikide sihtpüük, mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud, põhjatraale kasutades. Paigaldatakse ruutsilmaga paneel ruudu küljega vähemalt 120 mm (11)  (14).

Hariliku merikeele või püügi piirnormidega hõlmamata liikide sihtpüük traallaudadega traalidega. Paigaldatakse ruutsilmaga paneel ruudu küljega vähemalt 80 mm (11).

Vähemalt 80 mm

Kogu piirkond

Norra salehomaari (Nephrops norvegicus) sihtpüük (10). Paigaldatakse ruutsilmaga paneel ruudu küljega vähemalt 120 mm või sortimisvõre, mille võresamm on 35 mm, või samaväärne selektiivne vahend.

Vähemalt 80 mm

ICESi rajoonid 7a, 7b, 7d, 7e, 7f, 7 g, 7h ja 7j

Hariliku merikeele sihtpüük piimtraalidega. Võrgu eesosa ülemisse poolde paigaldatakse paneel, mille võrgusilma suurus on vähemalt 180 mm (13).

Vähemalt 80 mm

ICESi rajoonid 7d ja 7e

Merlangi, makrelli ja püügi piirnormidega hõlmamata liikide sihtpüük, mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud, põhjatraale kasutades.

Vähemalt 40 mm

Kogu piirkond

Kalmaari (Loliginidae, Ommastrephidae) sihtpüük

Vähemalt 16 mm

Kogu piirkond

Nende väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük, mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud.

Põhjamere garneeli ja Aisopose süvameregarneeli sihtpüük. Tuleb paigaldada selekteeriv traal või sorteerimisvõre vastavalt riigisiseselt kehtestatud eeskirjale.

Alla 16 mm

Kogu piirkond

Tobiaslaste sihtpüük

2.   Passiivvõrkude ja triivvõrkude võrgusilma standardsuurus

2.1.

Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist, kasutavad laevad vähemalt 120 mm (15) suuruseid võrgusilmu.

2.2.

Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist ja olenemata punktist 2.1, kasutavad laevad järgnevas tabelis esitatust väiksemaid võrgusilmu loodepiirkonna vete puhul, tingimusel et selles tabelis esitatud seonduvad tingimused on täidetud ning tursa, kilttursa ja süsika kaaspüük ei ületa 20 % kogusaagist kõigi mere bioloogiliste ressursside eluskaalus, mida lossitakse pärast iga püügireisi.

Võrgusilma suurus

Geograafilised piirkonnad

Tingimused

Vähemalt 100 mm (16)

Kogu piirkond

Lestaliste ja nende liikide sihtpüük, mis ei ole hõlmatud püügi piirnormidega ja mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud.

Merlangi, hariliku soomuslesta ja huntahvena sihtpüük

Vähemalt 50 mm

Kogu piirkond

Nende väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük, mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud.

Hariliku meripoisuri sihtpüük

3.

Käesolev osa ei piira komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/2034 (17) kohaldamist kõnealuses delegeeritud määruses hõlmatud kalavarude puhul.

C OSA

Püügikeelu- ja piirangualad

1.   Püügikeeluala tursavarude kaitseks ICESi rajoonis 6a

Iga aasta 1. jaanuarist kuni 31. märtsini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini on keelatud igasugune püügitegevus veetavate püünistega või passiivvõrkudega piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

55°25′ N, 7°07′ W

55°25′ N, 7°00′ W

55°18′ N, 6°50′ W

55°17′ N, 6°50′ W

55°17′ N, 6°52′ W

55°25′ N, 7°07′ W

2.   Püügikeeluala tursavarude kaitseks ICESi rajoonides 7f ja 7 g

2.1.

Igal aastal ajavahemikul 1. veebruarist kuni 31. märtsini on igasugune püügitegevus keelatud järgmistes ICESi statistilistes ruutudes: 30E4, 31E4, 32E3. Kõnealust keeldu ei kohaldata kuue meremiili ulatuses lähtejoonest.

2.2.

Kindlaksmääratud piirkondades ja nimetatud ajavahemikel on lubatud püügitegevus lõkspüüniste ja mõrdadega tingimusel, et:

i)

pardal ei hoita muid püügivahendeid peale lõkspüüniste ja mõrdade ning

ii)

kaaspüügina püütud liigid, mille suhtes kehtib lossimiskohustus, lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha.

2.3.

Väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük veetavate püünistega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 55 mm, on lubatud tingimusel, et:

i)

pardal ei hoita võrke, mille silmasuurus on 55 mm või rohkem, ning

ii)

kaaspüügina püütud liigid, mille suhtes kehtib lossimiskohustus, lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha.

3.   Püügikeeluala tursavarude kaitseks ICESi rajoonis 7a

3.1.

Igal aastal ajavahemikul 14. veebruarist kuni 30. aprillini on keelatud kasutada põhjatraale, nootasid või sarnaseid veetavaid võrke, nakkevõrke, raamvõrke või abaraid või konksudega püügivahendeid selles ICESi rajooni 7a osas, mis piirneb Iirimaa ja Põhja-Iirimaa idarannikuga ning sirgjoontega, mis ühendavad järjestikku järgmisi ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaseid koordinaatide:

punkt Põhja-Iirimaa idarannikul Ardsi poolsaarel põhjalaiusel 54°30′

54°30′ N, 04°50′ W

53°15′ N, 04°50′ W

punkt Iirimaa idarannikul põhjalaiusel 53°15′

3.2.

Erandina punktist 1 on lubatud kõnealuses punktis osutatud piirkonnas ja ajavahemikul kasutada põhjatraale tingimusel, et nendele traalidele on paigaldatud selektiivsust suurendavad seadmed, millele on andnud hinnangu STECF.

4.   Rockalli kilttursa ala ICESi alapiirkonnas 6

Igasugune püük (v.a püük õngejadaga) on keelatud piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

57°00′ N, 15°00′ W

57°00′ N, 14°00′ W

56°30′ N, 14°00′ W

56°30′ N, 15°00′ W

57°00′ N, 15°00′ W

5.   Püügikeeluala norra salehomaari kaitseks ICESi rajoonis 7c ja 7k

5.1.

Norra salehomaari (Nephrops norvegicus) ja sellega samaväärsete liikide (st tursk, megrimid, euroopa merikurat, kilttursk, merlang, euroopa merluus, atlandi merilest, pollak, põhjaatlandi süsikas, railased, harilik merikeel, meriluts, sinine molva, molva ja harilik ogahai) sihtpüük on igal aastal 1. maist kuni 31. maini keelatud geograafilises piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

52°27′ N, 12°19′ W

52°40′ N, 12°30′ W

52°47′ N, 12°39,60′ W

52°47′ N, 12°56′ W

52°13,5′ N, 13°53,83′ W

51°22′ N, 14°24′ W

51°22′ N, 14°03′ W

52°10′ N, 13°25′ W

52°32′ N, 13°07,50′ W

52°43′ N, 12°55′ W

52°43′ N, 12°43′ W

52°38,80′ N, 12°37′ W

52°27′ N, 12°23′ W

52°27′ N, 12°19′ W

5.2.

Porcupine’i madalalt läbisõit, kui pardal on punktis 5.1 osutatud liigid, on lubatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 50 lõigetele 3, 4 ja 5.

6.   Erieeskirjad sinise molva kaitseks ICESi rajoonis 6a

6.1.

Iga aasta 1. märtsist kuni 31. maini on sinise molva sihtpüük keelatud ICESi VIa rajoonis, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Šoti mandrilava serv

59°58′ N, 07°00′ W

59°55′ N, 06°47′ W

59°51′ N, 06°28′ W

59°45′ N, 06°38′ W

59°27′ N, 06°42′ W

59°22′ N, 06°47′ W

59°15′ N, 07°15′ W

59°07′ N, 07°31′ W

58°52′ N, 07°44′ W

58°44′ N, 08°11′ W

58°43′ N, 08°27′ W

58°28′ N, 09°16′ W

58°15′ N, 09°32′ W

58°15′ N, 09°45′ W

58°30′ N, 09°45′ W

59°30′ N, 07°00′ W

59°58′ N, 07°00′ W

Rosemary madaliku serv

60°00′ N, 11°00′ W

59°00′ N, 11°00′ W

59°00′ N, 09°00′ W

59°30′ N, 09°00′ W

59°30′ N, 10°00′ W

60°00′ N, 10°00′ W

60°00′ N, 11°00′ W

Välja arvatud piirkond, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

59°15′ N, 10°24′ W

59°10′ N, 10°22′ W

59°08′ N, 10°07′ W

59°11′ N, 09°59′ W

59°15′ N, 09°58′ W

59°22′ N, 10°02′ W

59°23′ N, 10°11′ W

59°20′ N, 10°19′ W

59°15′ N, 10°24′ W

6.2.

Pardal võib hoida ja laevalt võib lossida kaaspüügina kuni kuus tonni sinist molvat. Kui laev jõuab sinise molva puhul kõnealuse kuue tonnini:

a)

lõpetab ta viivitamata püügi ja lahkub piirkonnast, kus ta viibib;

b)

ei tohi ta kumbagi piirkonda naasta enne saagi lossimist;

c)

ei tohi ta sinist molvat mis tahes koguses merre tagasi heita.

6.3.

Iga aasta 15. veebruarist kuni 15. aprillini on põhjatraalide, õngejadade ja passiivvõrkude kasutamine keelatud piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

60°58,76′ N, 27°27,32′ W

60°56,02′ N, 27°31,16′ W

60°59,76′ N, 27°43,48′ W

61°03,00′ N, 27°39,41′ W

60°58,76′ N, 27°27,32′ W

7.   Hariliku makrelli püügi piirangud ICESi rajoonides 7e, 7f, 7 g ja 7h

7.1.

Hariliku makrelli sihtpüük veetavate püünistega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 80 mm, või seinnootadega, on keelatud, välja arvatud juhtudel, kui makrelli kaal ei ületa 15 % kõigi selliste pardal olevate makrellide ja teiste mereorganismide eluskaalust, mis on püütud piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

punkt Ühendkuningriigi lõunarannikul asukohaga 02°00′ läänepikkust

49°30′ N, 2°00′ W

49°30′ N, 7°00′ W

52°00′ N, 7°00′ W

punkt Ühendkuningriigi läänerannikul asukohaga 52°00′ põhjalaiust.

7.2.

Punktis 7.1 määratletud piirkonnas on lubatud kala püüda:

passiivvõrkude ja/või ridvata õngedega;

põhjatraalide, ankurdatud põhjanootade või muude sarnaste veetavate võrkudega, mille võrgusilma suurus on üle 80 mm.

7.3.

Laevad, millel ei ole püügivarustust ja millele harilik makrell ümber laaditakse, võivad viibida punktis 7.1 määratletud piirkonnas.

8.   Piirangud piimtraalide kasutamise kohta 12 meremiili kaugusel Ühendkuningriigi ja Iirimaa rannikust

8.1.

Sellise piimtraali kasutamine, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 100 mm, on keelatud ICESi rajoonis 5b ja ICESi alapiirkonnas 6 põhja pool 56° põhjalaiust.

8.2.

Laevadel on keelatud piimtraalide kasutamine territoriaalvete lähtejoontest mõõdetud piirkonnas, mis ulatub 12 meremiili kaugusele Ühendkuningriigi ja Iirimaa rannikutest.

8.3.

Piimtraalidega püük on kindlaksmääratud piirkondades lubatud tingimusel, et:

laevade mootori võimsus ei ületa 221 kW ja laevade kogupikkus on kuni 24 m; ning

poomi pikkus või kõigi poomide kogupikkus ei ületa 9 m või mida ei ole võimalik pikendada rohkem kui 9 m pikkuseks, välja arvatud põhjamere garneeli (Crangon crangon) sihtpüügi korral, kui võrgusilma suurus on väiksem kui 31 mm.

9.   Passiivvõrkude kasutamine ICESi rajoonides 5b, 6a, 6b, 7b, 7c, 7h, 7j ja 7k

9.1.

Kooskõlas artikli 9 lõike 7 punktiga a ning erandina käesoleva lisa B osa punktist 2 on vetes, mille kaardistatud sügavus on alla 600 m, lubatud kasutada järgmisi püügivahendeid:

euroopa merluusi sihtpüügil kasutatavad põhja kinnitatud nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm ja mille vertikaalne ulatus ei ole üle 100 võrgusilma, kui kõikide võrkude kogupikkus ei ületa 25 km laeva kohta ja veesoleku aeg on kuni 24 tundi;

euroopa merikuradi sihtpüügil kasutatavad raamvõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 250 mm ja mille vertikaalne ulatus ei ole üle 15 võrgusilma, kui kõikide võrkude kogupikkus ei ületa 100 km laeva kohta ja veesoleku aeg on kuni 72 tundi.

9.2.

Määruse (EL) 2016/2336 I lisas loetletud süvamerehaide sihtpüük on keelatud vetes, mille kaardistatud sügavus on alla 600 m. Käesolevas määruses või muudes liidu õigusaktides keelatuks liigitatud süvamerehaide juhupüügi korral tuleb nad registreerida, vigastusi tekitamata, niivõrd kui see on võimalik, ja viivitamata vette tagasi lasta. Süvamerehaid, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, jäetakse laeva pardale. Selline saak lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha. Kui asjaomasel liikmesriigil ei ole piisavalt kvoote, võib komisjon tugineda määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikele 5. Kui mis tahes liikmesriigi laevad püüavad juhuslikult süvamerehaisid rohkem kui 10 tonni, ei saa need laevad enam kasutada punktis 9.1 sätestatud erandeid.

(1)  ICESi rajoonides 6a ja 7a kohaldatakse varude kaitseks kehtestatud alammõõtu järgmiselt: kogupikkus 70 mm ja seljakilbi pikkus 20 mm.

(2)  ICESi rajoonides 6a ja 7a kohaldatakse varude kaitseks kehtestatud alammõõtu 37 mm.

(3)  ICESi alapiirkondade 5 ja 6 (lõuna pool 56° põhjalaiust) ning alapiirkonna 7 liidu vetes, v.a ICESi rajoonid 7d, 7e ja 7f, kohaldatakse varude kaitseks kehtestatud alammõõtu 130 mm.

(4)  Lõkspüüniste või mõrdadega püütud hariliku taskukrabi kogupüügi kaalust võivad kehast eraldunud krabisõrad moodustada kuni 1 %. Muude püügivahenditega püütud hariliku taskukrabi puhul võib lossida kuni 75 kg kehast eraldunud krabisõrgu.

(5)  ICESi rajoonis 7a, põhja pool 52°30′ põhjalaiust ja ICESi rajoonis 7d kohaldatakse varude kaitseks kehtestatud alammõõtu 110 mm.

(6)  Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artiklist 15 ei kohaldata kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõte sardiini, anšoovise, heeringa, stauriidi ja makrelli suhtes 10 % ulatuses iga sellise liigi pardal hoitava kogusaagi eluskaalust.

(7)  Kohaldatakse järk-järgult kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

(8)  See ei piira komisjoni määruse (EÜ) nr 494/2002 (9).

(9)  Komisjoni 19. märtsi 2002. aasta määrus (EÜ) nr 494/2002, millega kehtestatakse ICES III, IV, V, VI ja VII alapiirkonna ning VIII alapiirkonna a, b, d ja e rajooni merluusivarude taastamise täiendavad tehnilised meetmed (EÜT L 77, 20.3.2002, lk 8). artikli 5 kohaldamist.

(10)  ICESi rajoonis 7a kehtiv ühe püügivahendiga laevade võrgusilma suurus on vähemalt 70 mm.

(11)  See ei piira komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 737/2012 (12).

(12)  Komisjoni 14. augusti 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 737/2012 Keldi mere teatavate kalavarude kaitse kohta (ELT L 218, 15.8.2012, lk 8). artikli 2 lõike 5 kohaldamist.

(13)  Seda sätet ei kohaldata ICESi rajoonis 7d.

(14)  Seda sätet ei kohaldata merlangi, makrelli ja püügi piirnormidega hõlmamata liikide sihtpüügi korral ICESi rajoonides 7d ja 7e.

(15)  Euroopa merikuradi püügil kasutatava võrgusilma suurus on vähemalt 220 mm. ICESi rajoonides 7d ja 7e Euroopa süsika ja euroopa merluusi sihtpüügil kasutatava võrgusilma suurus on vähemalt 110 mm.

(16)  Rajoonis 7d kohaldatakse võrgusilma suurust vähemalt 90 mm.

(17)  Komisjoni 18. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/2034, millega kehtestatakse tagasiheitekava teatava põhjalähedase püügi puhul loodepiirkonna vetes aastatel 2019–2021 (ELT L 327, 21.12.2018, lk 8).


VII LISA

EDELAPIIRKONNA VEED

A OSA

Varude kaitseks kehtestatud alammõõdud

Liik

Kogu piirkond

Tursk (Gadus morhua)

35 cm

Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus)

30 cm

Põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)

35 cm

Euroopa süsikas (Pollachius pollachius)

30 cm

Euroopa merluus (Merluccius merluccius)

27 cm

Megrimid (Lepidorhombus spp.)

20 cm

Merikeeled (Solea spp.)

24 cm

Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)

27 cm

Merlang (Merlangius merlangus)

27 cm

Harilik molva (Molva molva)

63 cm

Sinine molva (Molva dypterygia)

70 cm

Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)

Kogupikkus 70 mm

Seljakilbi pikkus 20 mm

Norra salehomaari sabad

37 mm

Makrellid (Scomber spp.)

20 cm (6)

Heeringas (Clupea harengus)

20 cm (6)

Stauriidid (Trachurus spp.)

15 cm (1)  (6)  (7)

Euroopa anšoovis (Engraulis encrasicolus)

12 cm või 90 isendit kg kohta (2)  (6)

Huntahven (Dicentrarchus labrax)

36 cm

Sardiin (Sardina pilchardus)

11 cm (6)

Mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo)

33 cm

Euroopa homaar (Homarus gammarus)

87 mm

Roosa ämblikkrabi (Maja squinado)

120 mm

Ebakammkarp (Chlamys spp.)

40 mm

Veenuskarplane (Ruditapes decussatus)

40 mm

Kukk-karp (Venerupis pullastra)

38 mm

Veenuskarplane (Venerupis philippinarum)

35 mm

Veenuskarp (Venus verrucosa)

40 mm

Harilik ebaveenuskarp (Callista chione)

6 cm

Kaunkarplane (Ensis spp.)

10 cm

Suur valgkarp (Spisula solida)

25 mm

Kolmnurk-karbid (Donax spp.)

25 mm

Harilik kaunkarp (Pharus legumen)

65 mm

Tavaline tõrikodalane (Buccinum undatum)

45 mm

Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris)

750 g (3)

Langustlased (Palinurus spp.)

95 mm

Roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris)

22 mm (seljakilbi pikkus)

Harilik taskukrabi (Cancer pagurus)

140 mm (4)  (5)

Suur kammkarp (Pecten maximus)

100 mm

B OSA

Võrgusilma suurus

1.   Veetavate püüniste võrgusilma standardsuurus

1.1.

Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist, kasutavad laevad ICESi rajoonis 9a ida pool 7°23′48″ W vähemalt 70 mm (8) (9) või vähemalt 55 mm suuruseid võrgusilmu.

1.2.

Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist ning olenemata punktist 2.1, võivad laevad kasutada väiksemaid võrgusilmu nagu on loetletud järgnevas tabelis edelapiirkonna vete puhul, tingimusel et:

i)

selles tabelis esitatud seonduvad tingimused on täidetud ning euroopa merluusi kaaspüük ei ületa 20 % kogusaagist kõigi mere bioloogiliste ressursside eluskaalus, mida lossitakse pärast iga püügireisi, või

ii)

kasutatakse muid selektiivsuse tagamise viise, mida STECF on ühe või mitme liikmesriigi taotlusel hinnanud ja mille komisjon on heaks kiitnud. Need selektiivsuse tagamise viisid peavad andma euroopa merluusi puhul vähemalt sama hea või parema selektiivsuse, kui 70 mm võrgusilma suurus või ICESi rajoonis 9a ida pool 7°23′48″ W 55 mm võrgusilma suurus.

Võrgusilma suurus

Geograafilised piirkonnad

Tingimused

Vähemalt 55 mm

Kogu piirkond, välja arvatud ICESi rajoon 9a ida pool 7°23′48″ W

Nende liikide sihtpüük, mis ei ole hõlmatud püügi piirnormidega ja mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud.

Besuugo sihtpüük

Hariliku makrelli, stauriidi ja põhjaputassuu sihtpüük põhjatraalidega

Vähemalt 35 mm

Kogu piirkond

Merikeele sihtpüük

Vähemalt 55 mm

ICESi rajoon 9a lääne pool 7°23′48″ W

Koorikloomade sihtpüük

Vähemalt 16 mm

Kogu piirkond

Nende väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük, mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud.

Kreveti (Palaemon serratus, Crangon crangon) ja krabi (Polybius henslowii) sihtpüük

Alla 16 mm

Kogu piirkond

Tobiaslaste sihtpüük

2.   Passiivvõrkude ja triivvõrkude võrgusilma standardsuurus

2.1.

Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist, kasutavad laevad ICESi rajoonis 8c ja ICESi alapiirkonnas 9 vähemalt 100 mm (10) või vähemalt 80 mm suuruseid võrgusilmu.

2.2.

Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist ja olenemata punktist 2.1, kasutavad laevad järgnevas tabelis esitatust väiksemaid võrgusilmu edelapiirkonna vete puhul, tingimusel et selles tabelis esitatud seonduvad tingimused on täidetud ning euroopa merluusi kaaspüük ei ületa 20 % kogusaagist kõigi mere bioloogiliste ressursside eluskaalus, mida lossitakse pärast iga püügireisi.

Võrgusilma suurus

Geograafilised piirkonnad

Tingimused

Vähemalt 80 mm

Kogu piirkond, välja arvatud ICESi rajoonis 8c ja ICESi alapiirkonnas 9

Huntahvena, merlangi, kammelja, lesta ja euroopa süsika sihtpüük

Vähemalt 60 mm

Kogu piirkond

Nende liikide sihtpüük, mis ei ole hõlmatud püügi piirnormidega ja mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud

Vähemalt 50 mm

Kogu piirkond

Nende väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük, (11) mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud

Vähemalt 40 mm

Kogu piirkond

Hariliku meripoisuri, kreveti (Penaeus spp.), hariliku ritsikvähi, merikeele ja huulkala sihtpüük

C OSA

Püügikeelu- ja piirangualad

1.   Püügikeeluala euroopa merluusi kaitseks ICESi rajoonis 9a

Püük mis tahes traali, ankurdatud põhjanooda või sarnase veetava võrguga on keelatud geograafilistes piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

a)

1. oktoobrist kuni järgmise aasta 31. jaanuarini:

43°46,5′ N, 07°54,4′ W

44°01,5′ N, 07°54,4′ W

43°25,0′ N, 09°12,0′ W

43°10,0′ N, 09°12,0′ W

b)

1. detsembrist kuni järgmise aasta veebruari viimase päevani:

37°50′ põhjalaiusel asuv punkt Portugali läänerannikul

37°50′ N, 09°08′ W

37°00′ N, 9°07′ W

37°00′ põhjalaiusel asuv punkt Portugali läänerannikul.

2.   Püügikeeluala norra salehomaari kaitseks ICESi rajoonis 9a

2.1.

Norra salehomaari (Nephrops norevgicus) sihtpüük mis tahes põhjatraali, ankurdatud põhjanooda või sarnase veetava võrguga või mõrdadega on keelatud geograafilistes piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

a)

1. juuni – 31. august:

42°23′ N, 08°57′ W

42°00′ N, 08°57′ W

42°00′ N, 09°14′ W

42°04′ N, 09°14′ W

42°09′ N, 09°09′ W

42°12′ N, 09°09′ W

42°23′ N, 09°15′ W

42°23′ N, 08°57′ W

b)

1. mai – 31. august:

37°45′ N, 09°00′ W

38°10′ N, 09°00′ W

38°10′ N, 09°15′ W

37°45′ N, 09°20′ W

2.2.

Lubatud on püük põhjatraalidega või sarnaste veetavate võrkudega või mõrdadega punkti 2.1 alapunktis b kirjeldatud geograafilistes piirkondades ja ajavahemikul, tingimusel et norra salehomaari (Nephrops norvegicus) kaaspüük lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha.

2.3.

Norra salehomaari (Nephrops norvegicus) sihtpüük on keelatud punktis 2.1 osutatud geograafilistes piirkondades ja väljaspool selles osutatud ajavahemikke. Norra salehomaari (Nephrops norvegicus) kaaspüük lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha.

3.   Euroopa anšoovise sihtpüügi piirangud ICESi rajoonis 8c

3.1.

Euroopa anšoovise sihtpüük pelaagilise traaliga ICESi rajoonis 8c on keelatud.

3.2.

Pelaagiliste traalide ja seinnootade samaaegne pardal hoidmine ICESi rajoonis 8c on keelatud.

4.   Passiivvõrkude kasutamine ICESi alapiirkondades 8, 9, 10 ja 1227° läänepikkusest ida pool

4.1.

Kooskõlas artikli 9 lõike 7 punktiga a ning erandina käesoleva lisa B osa punktist 2 on vetes, mille kaardistatud sügavus on alla 600 m, lubatud kasutada järgmisi püügivahendeid:

euroopa merluusi sihtpüügil kasutatavad põhja kinnitatud nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on ICESi rajoonis 8c ja alapiirkonnas 9 vähemalt 80 mm ja kõigis teistes piirkondades 100 mm ja mille vertikaalne ulatus ei ole üle 100 võrgusilma, kui kõikide võrkude kogupikkus ei ületa 25 km laeva kohta ja veesoleku aeg on kuni 24 tundi;

euroopa merikuradi sihtpüügil kasutatavad raamvõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 250 mm ja mille vertikaalne ulatus ei ole üle 15 võrgusilma, kui kõikide võrkude kogupikkus ei ületa 100 km laeva kohta ja veesoleku aeg on kuni 72 tundi;

euroopa merikuradi sihtpüügil ICESi alapiirkonnas 9 kasutatavad abarad, mille võrgusilma suurus on vähemalt 220 mm ja mille vertikaalne ulatus ei ole üle 30 võrgusilma, kui kõikide võrkude kogupikkus ei ületa 20 km laeva kohta ja veesoleku aeg on kuni 72 tundi.

4.2.

Määruse (EL) 2016/2336 I lisas loetletud süvamerehaide sihtpüük on keelatud vetes, mille kaardistatud sügavus on alla 600 m. Käesolevas määruses või muudes liidu õigusaktides keelatuks liigitatud süvamerehaide juhupüügi korral tuleb nad registreerida, vigastusi tekitamata, niivõrd kui see on võimalik, ja viivitamata vette tagasi lasta. Süvamerehaid, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, jäetakse laeva pardale. Selline saak lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha. Kui asjaomasel liikmesriigil ei ole piisavalt kvoote, võib komisjon tugineda määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikele 5. Kui mis tahes liikmesriigi laevad püüavad juhuslikult süvamerehaisid rohkem kui 10 tonni, ei saa need laevad enam kasutada punktis 4.1 sätestatud erandeid.

4.3.

Biskaia lahes lubatud teatavate veetavate püünistega püügi tingimused

Erandina komisjoni määruse (EÜ) nr 494/2002 (millega kehtestatakse ICESi alapiirkondade 3–7 ning rajoonide 8a, 8b, 8d ja 8e merluusivarude taastamise täiendavad tehnilised meetmed) artikli 5 lõikest 2, lubatakse määruse (EÜ) nr 494/2002 artikli 5 lõike 1 punktis b nimetatud piirkonnas kala püüda traalide, ankurdatud põhjanootade ja samalaadsete püügivahenditega (välja arvatud piimtraalidega), mille võrgusilma suurus on 70–99 mm ja mis on varustatud 100 mm ruutsilmaga paneeliga.


(1)  Sinistauriidi (Trachurus pictaratus) suhtes ei kohaldata kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu Assooridega külgnevates vetes, mis kuuluvad Portugali suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni alla.

(2)  ICESi alapiirkonnas 9 ja CECAFi rajoonis 34.1.2 kohaldatakse kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu 9 cm.

(3)  Kõikides Kesk-Atlandi idaosa vetes, mis hõlmavad CECAFi kalapüügi piirkonna 34 rajoone 34.1.1, 34.1.2 ja 34.1.3 ning alapiirkonda 34.2.0, kohaldatakse roogitud kala kaalu 450 g.

(4)  ICESi alapiirkondade 8 ja 9 liidu vetes kohaldatakse varude kaitseks kehtestatud alammõõtu 130 mm.

(5)  Lõkspüüniste või mõrdadega püütud hariliku taskukrabi kogupüügi kaalust võivad kehast eraldunud krabisõrad moodustada kuni 1 %. Muude püügivahenditega püütud hariliku taskukrabi puhul võib lossida kuni 75 kg kehast eraldunud krabisõrgu.

(6)  Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artiklist 15 ei kohaldata kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõte sardiini, anšoovise, heeringa, stauriidi ja makrelli suhtes 10 % ulatuses iga sellise liigi pardal hoitava kogusaagi eluskaalust.

Alamõõdulise sardiini, anšoovise, heeringa, stauriidi ja makrelli protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel.

Protsendimäära võib arvutada ühe või mitme valikproovi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal.

(7)  Sellest võib kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–15 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse püütud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,2. Neid sätteid ei kohaldada lossimiskohustusega saagi suhtes.

(8)  Käesolev säte ei piira määruse (EÜ) nr 494/2002 artikli 2 kohaldamist.

(9)  Norra salehomaari (Nephrops norvegicus) sihtpüügil ICESi rajoonides 8a, 8b, 8d ja 8e paigaldatakse ruutsilmaga paneel ruudu küljega vähemalt 100 mm või samaväärne selektiivne vahend. Hariliku merikeele sihtpüügil piimtraalidega paigaldatakse võrgu eesosa ülemisse poolde paneel, mille võrgusilma suurus on vähemalt 180 mm.

(10)  Euroopa merikuradi sihtpüügil peab võrgusilma suurus olema vähemalt 220 mm.

(11)  Sardiini püügil võib kasutada võrgusilma suurust alla 40 mm.


VIII LISA

LÄÄNEMERI

A OSA

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud

Liik

Geograafilised piirkonnad

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt

Tursk (Gadus morhua)

Alarajoonid 22–32

35cm

Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)

Alarajoonid 22–32

25 cm

Lõhe (Salmo salar)

Alarajoonid 22–30 ja 32

60 cm

Alarajoon 31

50 cm

Lest (Platichthys flesus)

Alarajoonid 22–25

23 cm

Alarajoonid 26, 27 ja 28

21 cm

Alarajoonid 29–32, 59° põhjalaiusest lõuna poole

18 cm

Harilik kammeljas (Psetta maxima)

Alarajoonid 22–32

30 cm

Sile kammeljas (Scophthalmus rhombus)

Alarajoonid 22–32

30 cm

Euroopa angerjas (Anguilla anguilla)

Alarajoonid 22–32

35 cm

Meriforell (Salmo trutta)

Alarajoonid 22–25 ja 29–32

40 cm

Alarajoonid 26, 27 ja 28

50 cm

B OSA

Võrgusilma suurus

1.   Veetavate püüniste võrgusilma standardsuurus

1.1.

Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist, kasutavad laevad vähemalt 120 mm suuruseid võrgusilmu T90 võrgulinast või vähemalt 105 mm suuruseid võrgusilmu, millele on paigaldatud 120 mm suurune Bacoma selektiivaken.

1.2.

Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist ning olenemata punktist 1.1, võivad laevad kasutada väiksemaid võrgusilmu nagu on loetletud järgnevas tabelis Läänemere puhul, tingimusel et:

i)

selles tabelis esitatud seonduvad tingimused on täidetud ning tursa kaaspüük ei ületa 10 % kogusaagist kõigi mere bioloogiliste ressursside eluskaalus, mida lossitakse pärast iga püügireisi, või

ii)

kasutatakse muid selektiivsuse tagamise viise, mida STECF on ühe või mitme liikmesriigi taotlusel hinnanud ja mille komisjon on heaks kiitnud. Need selektiivsuse tagamise viisid peavad andma tursa jaoks vähemalt sama hea või parema selektiivsuse, kui 120 mm võrgusilma suurus T90 võrgulina puhul ja 105 mm võrgusilma suurus paigaldatud 120 mm Bacoma selektiivakna puhul.

Võrgusilma suurus

Geograafilised piirkonnad

Tingimused

Vähemalt 90 mm

Alarajoonid 22–23

Lestaliste sihtpüük (1)

Merlangi sihtpüük

Vähemalt 32 mm

Alarajoonid 22–27

Räime, hariliku makrelli, stauriidi ja põhjaputassuu sihtpüük

Vähemalt 16 mm

Alarajoonid 22–27

Kilu sihtpüük (2)

Vähemalt 16 mm

Kogu piirkond

Muude liikide kui lestalised sihtpüük, mis ei ole hõlmatud püügi piirnormidega ja mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud

Vähemalt 16 mm

Alarajoonides 28–32

Nende väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük, mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud

Alla 16 mm

Kogu piirkond

Tobiaslaste sihtpüük

2.   Passiivvõrkude võrgusilma standardsuurus

2.1.

Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist, kasutavad laevad lõhepüügil vähemalt 110 mm või 157 mm suuruseid võrgusilmu.

2.2.

Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist ja olenemata punktist 2.1, kasutavad laevad järgnevas tabelis esitatust väiksemaid võrgusilmu Läänemere puhul, tingimusel et selles tabelis esitatud seonduvad tingimused on täidetud ning tursa kaaspüük ei ületa 10 % kogusaagist kõigi mere bioloogiliste ressursside eluskaalus, mida lossitakse pärast iga püügireisi, ja lõhe kaaspüük ei ole suurem kui viis isendit.

Võrgusilma suurus

Geograafilised piirkonnad

Tingimused (3)

Vähemalt 90 mm

Kogu piirkond

Lestaliste sihtpüük

Alla 90 mm

Kogu piirkond

Väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük

Vähemalt 16 mm

Kogu piirkond

Nende liikide sihtpüük, mis ei ole hõlmatud püügi piirnormidega ja mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud

C OSA

Püügikeelu- ja piirangualad

1.

Veetavate püünistega püügi piirangud

Igasuguste veetavate püünistega püük on aastaringselt keelatud geograafilises piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

54°23′ N, 14°35′ E

54°21′ N, 14°40′ E

54°17′ N, 14°33′ E

54°07′ N, 14°25′ E

54°10′ N, 14°21′ E

54°14′ N, 14°25′ E

54°17′ N, 14°17′ E

54°24′ N, 14°11′ E

54°27′ N, 14°25′ E

54°23′ N, 14°35′ E

2.   Lõhe ja meriforelli püügi piirangud

2.1.

Lõhe (Salmo salar) ja meriforelli (Salmo trutta) sihtpüük on keelatud:

a)

1. juunist kuni 15. septembrini alarajoonide 22–31 vetes;

b)

15. juunist kuni 30. septembrini alarajooni 32 vetes.

2.2.

Püügikeelu ajal ulatub keeluala neli meremiili lähtejoontest väljapoole.

2.3.

Lõkspüünistega püütud lõhe (Salmo salar) ja meriforelli (Salmo trutta) pardal hoidmine on lubatud.

3.   Erimeetmed Liivi lahe kohta

3.1.

Kalapüügiks alarajoonis 28–1 peab laevadel olema määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohaselt välja antud kalapüügiluba.

3.2.

Liikmesriigid tagavad, et punktis 3.1 osutatud kalapüügiloaga laevad on kantud loetellu, milles esitatakse laeva nimi ja riiklik registrinumber ning mis tehakse üldsusele kättesaadavaks interneti veebilehel, mille aadressi edastab iga liikmesriik komisjonile ja liikmesriikidele.

3.3.

Loetellu kantud laevad peavad vastama järgmistele tingimustele:

a)

laevade mootorite koguvõimsus (kW) ei tohi ületada liikmesriigi poolt aastatel 2000–2001 alarajoonis 28–1 ettenähtud mootorite koguvõimsust ning

b)

laeva mootorite võimsus ei tohi ühelgi juhul olla üle 221 kW.

3.4.

Iga punktis 3.2 nimetatud loetellu kantud laeva võib asendada mõne muu laeva või muude laevadega, tingimusel et:

a)

asendamise tagajärjel ei suurene asjaomase liikmesriigi puhul punkti 3.3 alapunktis a nimetatud mootorite koguvõimsus ning

b)

ühegi asenduslaeva mootori võimsus ei ole mingil juhul suurem kui 221 kW.

3.5.

Iga punktis 3.2 osutatud loetellu kantud laeva mootori võib asendada, tingimusel et:

a)

mootori asendamise tagajärjel ei ületa laeva mootori võimsus mingil juhul 221 kW ning

b)

asendusmootori võimsus ei ole nii suur, et asendamise tagajärjel suureneb kõnealuse liikmesriigi punkti 3.3 alapunktis a nimetatud mootorite koguvõimsus.

3.6.

Alarajoonis 28–1 on keelatud traalipüük madalamas kui 20 m sügavuses vees.

4.   Piirkondlikud püügikeelud

4.1.

Igasugune püügitegevus on keelatud 1. maist kuni 31. oktoobrini piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

a)

piirkond 1:

55°45′ N, 15°30′ E

55°45′ N, 16°30′ E

55°00′ N, 16°30′ E

55°00′ N, 16°00′ E

55°15′ N, 16°00′ E

55°15′ N, 15°30′ E

55°45′ N, 15°30′ E

b)

piirkond 2:

55°00′ N, 19°14′ E

54°48′ N, 19°20′ E

54°45′ N, 19°19′ E

54°45′ N, 18°55′ E

55°00′ N, 19°14′ E

c)

piirkond 3:

56°13′ N, 18°27′ E

56°13′ N, 19°31′ E

55°59′ N, 19°13′ E

56°03′ N, 19°06′ E

56°00′ N, 18°51′ E

55°47′ N, 18°57′ E

55°30′ N, 18°34′ E

56°13′ N, 18°27′ E

4.2.

Lõhe sihtpüük nakkevõrkude, raamvõrkude ja abaratega, mille võrgusilma suurus on 157 mm või rohkem, või triivõngejadadega on lubatud. Muid püügivahendeid ei tohi pardal hoida.

4.3.

Tursa sihtpüük punktis 5.2 täpsustatud vahendiga on keelatud.

5.   Lesta ja hariliku kammelja püügi piirangud

5.1.

Järgmisi kalaliike on keelatud hoida laeva pardal, kui need on püütud allpool loetletud geograafilistes piirkondades ning ajavahemike jooksul:

Liik

Geograafilised piirkonnad

Ajavahemik

Lest

Alarajoonid 26–29 lõuna pool 59° 30′ põhjalaiusest

15. veebruar – 15. mai

Alarajoon 32

15. veebruar – 31. Mai

Harilik kammeljas

Alarajoonid 25, 26 ja 28 lõuna pool 56° 50′ põhjalaiusest

1. juuni – 31. Juuli

5.2.

Sihtpüük traalide, ankurdatud põhjanootade või sarnaste püügivahenditega, mille noodapära võrgusilma suurus on 90 mm või rohkem, või nakkevõrkude, raamvõrkude või abaratega, mille võrgusilma suurus on 90 mm või rohkem, on keelatud. Lesta ja hariliku kammelja kaaspüüki võib pardal hoida ja laevalt lossida, kui eluskaalu järgi ei moodusta see rohkem kui 10 % pardal hoitavast kogupüügist punktis 6.1 osutatud ajavahemikel.

6.   Angerjapüügipiirangud

Laeva pardal on keelatud hoida mis tahes aktiivpüünisega püütud angerjat. Juhupüügi korral ei tohi angerjaid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta.


(1)  Piimtraali kasutamine on keelatud.

(2)  Saak võib sisaldada kuni 45 % räime eluskaalu kohta.

(3)  Keelatud on kasutada nakkevõrke, raamvõrke või abaraid rohkem kui 9 km ulatuses vähem kui 12 m kogupikkusega laevadel ja rohkem kui 21 km ulatuses suurema kui 12 m kogupikkusega laevadel. Selliste püügivahendite maksimaalne veesoleku aeg on 48 tundi, välja arvatud jääaluse püügi puhul.


IX LISA

VAHEMERI

A OSA

Varude kaitseks kehtestatud alammõõdud

Liik

Kogu piirkond

Huntahven (Dicentrarchus labrax)

25 cm

Harilik peitelhammas (Diplodus annularis)

12 cm

Nõgusnina-peitelhammas (Diplodus puntazzo)

18 cm

Suur peitelhammas (Diplodus sargus)

23 cm

Kaksvööt-peitelhammas (Diplodus vulgaris)

18 cm

Euroopa anšoovis (Engraulis encrasicolus)

9 cm (1)

Kivikohad (Epinephelus spp.)

45 cm

Marmor-leetekoger (Lithognathus mormyrus)

20 cm

Euroopa merluus (Merluccius merluccius)

20 cm

Meripoisurid (Mullus spp.)

11 cm

Hispaania besuugo (Pagellus acarne)

17 cm

Mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo)

33 cm

Punane besuugo (Pagellus erythrinus)

15 cm

Harilik pagrus (Pagrus pagrus)

18 cm

Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)

45 cm

Sardiin (Sardina pilchardus)

11 cm (2), (4)

Makrellid (Scomber spp.)

18 cm

Halilik merikeel (Solea vulgaris)

20 cm

Kuld-merikoger (Sparus aurata)

20 cm

Stauriidid (Trachurus spp.)

15 cm

Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)

20 mm CL (3)

70 mm TL (3)

Euroopa homaar (Homarus gammarus)

105 mm CL (3)

300 mm TL (3)

Langustlased (Palinuridae)

90 mm CL (3)

Roosa süvahännak (Parapenaeus longisrostris)

20 mm CL (3)

Jakobi kammkarp (Pecten jacobeus)

10 cm

Veenuskarplased (Venerupis spp.)

25 mm

Veenuskarbid (Venus spp.)

25 mm

B OSA

Võrgusilma suurus

1.

Veetavate püüniste võrgusilma standardsuurus

Vahemeres kehtivad järgmised võrgusilma suurused.

Võrgusilma suurus (5)

Geograafilised piirkonnad

Tingimused

Vähemalt 40 mm võrgusilma suurusega noodapära (6)

Kogu piirkond

Laevaomaniku nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral võib 40 mm ruutsilmadega nooda asemel kasutada 50 mm 2 rombsilmadega noota.

Vähemalt 20 mm

Kogu piirkond

Sardiini ja euroopa anšoovise sihtpüük

2.

Haardnootade võrgusilma standardsuurus

Võrgusilma suurus

Geograafilised piirkonnad

Tingimused

Vähemalt 14 mm

Kogu piirkond

Puuduvad

3.

Passiivvõrkude võrgusilma standardsuurus

Vahemeres kehtivad järgmised põhja kinnitatud nakkevõrkude võrgusilma suurused.

Võrgusilma suurus

Geograafilised piirkonnad

Tingimused

Vähemalt 16 mm

Kogu piirkond

Puuduvad

4.

Kehtivad erandid punktides 1, 2 ja 3 kehtestatud sätetest paadi- ja kaldanootade puhul, mis on hõlmatud määruse (EÜ) nr 1967/2006 artiklis 19 osutatud majandamiskavaga ja mis on antud nimetatud määruse artikli 9 raames, kehtivad jätkuvalt, kui käesoleva määruse artiklis 15 ei ole ette nähtud teisiti.

C OSA

Püügivahendite kasutamise piirangud

1.   Tragide kasutamise piirangud

Tragide suurim laius on 3 m, välja arvatud käsnloomade sihtpüügiks mõeldud tragid.

2.   Seinnootade kasutamise piirangud

Seinnootade pikkus ilma kokkuveotrossideta võib olla kuni 800 m ja kõrgus kuni 120 m, välja arvatud tuuni sihtpüügiks kasutatavad seinnoodad.

3.   Passiivvõrkude kasutamise piirangud

3.1.

Keelatud on kasutada järgmisi passiivvõrke:

a)

abar kõrgusega üle 4 m;

b)

põhja kinnitatud nakkevõrk või kombineeritud võrk, kõrgusega üle 10 m, välja arvatud juhul, kui need võrgud on lühemad kui 500 m, kui lubatud kõrgus on kuni 30 m.

3.2.

Keelatud on kasutada mis tahes nakkevõrku, raamvõrku või abarat, mis on paksemast niidist kui 0,5 mm.

3.3.

Keelatud on pardal hoida või vette lasta üle 2 500 m kombineeritud võrke ning üle 6 000 m mis tahes nakkevõrke, raamvõrke või abaraid.

4.

Õngejadade kasutamise piirangud

4.1.

Põhjaõngejadadega kala püüdvatel laevadel on keelatud hoida pardal või kasutada rohkem kui 5 000 konksu, välja arvatud rohkem kui kolmepäevaseid püügireise tegevad laevad, mille pardal võib hoida või kasutada kuni 7 000 konksu.

4.2.

Pinnaõngejadadega kala püüdvatel laevadel on keelatud hoida pardal või kasutada rohkem konkse, kui on laeva kohta järgmiselt ette nähtud:

a)

2 500 konksu mõõkkala sihtpüügil ning

b)

5 000 konksu pikkuim-tuuni sihtpüügil.

4.3.

Rohkem kui kahepäevaseid püügireise tegeval laeval tohib olla pardal sama arv varukonkse.

5.

Lõkspüüniste ja mõrdade kasutamise piirangud

Keelatud on pardal hoida või vette lasta rohkem kui 250 lõkspüünist või mõrda süvavee koorikloomade püügiks.

6.

Mustlaik-besuugo sihtpüügi piirangud

Keelatud on mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo) sihtpüük järgmiste püügivahenditega:

nakkevõrgud, raamvõrgud või abarad, mille võrgusilma suurus on alla 100 mm;

õngejadad konksudega, mille kogupikkus on alla 3,95 cm ja laius alla 1,65 cm.

7.

Harpuunpüssidega püügi piirangud

Keelatud on kalapüük harpuunpüssidega, kui neid kasutatakse koos veealuse hingamisseadmega (akvalang) või öösel päikeseloojangust päikesetõusuni.


(1)  Liikmesriigid võivad teisendada kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdu 110 isendiks kilogrammi kohta.

(2)  Liikmesriigid võivad teisendada kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdu 55 isendiks kilogrammi kohta.

(3)  CL – seljakilbi pikkus; TL – kogupikkus.

(4)  Seda kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu ei kohaldata inimtoiduks lossitud sardiinimaimude suhtes, kui need on püütud paadi- või kaldanootadega ja nende püük on lubatud määruse (EÜ) nr 1967/2006 artiklis 19 osutatud majandamiskavas kehtestatud siseriiklike sätetega, tingimusel et asjaomased sardiinivarud on ohututes bioloogilistes piirides.

(5)  Põhjatraali mis tahes osas on keelatud kasutada võrku, mille niidi jämedus on suurem kui 3 mm või mis on mitmeniidiline, või võrku, mille niidi jämedus on suurem kui 6 mm.

(6)  Pardal võib hoida või kasutada ainult üht tüüpi võrku (kas 40 mm suuruse ruutsilmaga või 50 mm suuruse rombsilmaga).


X LISA

MUST MERI

A OSA

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud

Liik

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt

Harilik kammeljas (Psetta maxima)

45 cm

B OSA

Võrgusilma suurus

1.   Veetavate püüniste võrgusilma standardsuurus põhjalähedaste kalavarude jaoks

Mustas meres kehtivad järgmised võrgusilma suurused.

Võrgusilma suurus

Geograafilised piirkonnad

Tingimused

Vähemalt 40 mm

Kogu piirkond

Laevaomaniku nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral võib 40 mm ruutsilmaga nooda asemel kasutada 50 mm (1) rombsilmaga noota.

2.   Passiivvõrkude võrgusilma standardsuurus

Mustas meres kehtivad järgmised passiivvõrkude võrgusilma suurused.

Võrgusilma suurus

Geograafilised piirkonnad

Tingimused

Vähemalt 400 mm

Kogu piirkond

Ankurdatud nakkevõrgud hariliku kammelja püügil

3.   Traalide ja tragide kasutamise piirangud

Traalide või tragide kasutamine sügavamal kui 1 000 m on keelatud.


(1)  Pardal võib hoida või kasutada ainult üht tüüpi võrku (kas 40 mm suuruse ruutsilmaga või 50 mm suuruse rombsilmaga).


XI LISA

LIIDU VEED INDIA OOKEANIS JA ATLANDI OOKEANI LÄÄNEOSAS

A OSA

1.   Veetavate püüniste võrgusilma standardsuurus

India ookeanis ja Atlandi ookeani lääneosas asuvates liidu vetes kehtivad järgmised võrgusilma suurused.

Võrgusilma suurus

Geograafilised piirkonnad

Tingimused

Vähemalt 100 mm

Kõik Prantsuse Guajaana departemangu rannalähedased veed, mis kuuluvad Prantsusmaa jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla.

Puuduvad

Vähemalt 45 mm

Kõik Prantsuse Guajaana departemangu rannalähedased veed, mis kuuluvad Prantsusmaa jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla.

Krevettide (Penaeus subtilis, Penaeus brasiliensis, Xiphopenaeus kroyeri) sihtpüük

2.   Haardnootade võrgusilma standardsuurus

Võrgusilma suurus

Geograafilised piirkonnad

Tingimused

Vähemalt 14 mm

Kogu piirkond

Puuduvad

B OSA

Püügikeelu- ja piirangualad

Mayotte’i ümbritsevas 24 miili laiuses tsoonis toimuva püügitegevuse piirangud

Laevadel on keelatud tuuni ja selle lähiliikide püük seinnootadega 24 meremiili kaugusel Mayotte’i rannikust, mõõdetuna territoriaalvete lähtejoontest.


XII LISA

NEAFCi REGULEERITAV PIIRKOND

A OSA

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud

Liik

NEAFC

Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus)

30 cm

Harilik molva (Molva molva)

63 cm

Sinine molva (Molva dipterygia)

70 cm

Harilik makrell (Scomber spp.)

30 cm

Heeringas (Clupea harengus)

20 cm

B osa

Võrgusilma suurus

1.   Veetavate püüniste võrgusilma standardsuurus

NEACF reguleeritavas piirkonnas kehtivad järgmised noodapära võrgusilma suurused.

Noodapära võrgusilma suurus

Geograafilised piirkonnad

Tingimused

Vähemalt 100 mm

Kogu piirkond

Puuduvad

Vähemalt 35 mm

Kogu piirkond

Põhjaputassuu sihtpüük

Vähemalt 32 mm

ICESi alapiirkonnad 1 ja 2

Hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) sihtpüük

Paigaldatakse sortimisvõre, mille võresamm on 22 mm

Vähemalt 16 mm

Kogu piirkond

Hariliku makrelli, moiva ja hõbekalade sihtpüük

2.   Passiivvõrkude võrgusilma standardsuurus

NEAFC reguleeritavas piirkonnas kehtivad järgmised passiivvõrkude võrgusilma suurused.

Võrgusilma suurus

Geograafilised piirkonnad

Tingimused

Vähemalt 220 mm

Kogu piirkond

Puuduvad

C osa

Püügikeelu- ja piirangualad

1.   Meetmed seoses meriahvena püügiga Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes

1.1.

Meriahvena püük on keelatud ICES alapiirkonna 5 rahvusvahelistes vetes ja ICESi alapiirkondade 12 ja 14 liidu vetes.

Erandina esimesest alapunktist on meriahvena püük lubatud 11. maist kuni 31. detsembrini piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel („meriahvena kaitseala“):

64°45′ N, 28°30′ W

62°50′ N, 25°45′ W

61°55′ N, 26°45′ W

61°00′ N, 26°30′ W

59°00′ N, 30°00′ W

59°00′ N, 34°00′ W

61°30′ N, 34°00′ W

62°50′ N, 36°00′ W

64°45′ N, 28°30′ W.

1.2.

Olenemata punktist 1.1, võib liidu õigusaktiga lubada meriahvena püüki väljaspool meriahvena kaitseala Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes iga aasta 11. maist kuni 31. detsembrini teaduslike nõuannete põhjal ja tingimusel, et asjaomases geograafilises piirkonnas on NEAFC kehtestanud meriahvena varude taastamise kava. Kõnealusel püügil võivad osaleda ainult liidu laevad, millel on nende vastava liikmesriigi nõuetekohane luba ja millest on teavitatud komisjoni määruse (EL) nr 1236/2010 artikli 5 kohaselt.

1.3.

Keelatud on kasutada traalnootasid, mille võrgusilma suurus on alla 100 mm.

1.4.

Meriahvena kaitsealas püütud roogitud ja ilma peata, sealhulgas Jaapani moodi roogitud meriahvena puhul on ümberarvestustegur 1,70.

1.5.

Väljaspool meriahvena kaitseala kala püüdva laeva kapten edastab määruse (EL) nr 1236/2010 artikli 9 lõike 1 punktis b sätestatud püügiaruande iga päev pärast asjaomase kalendripäeva püügitegevuse lõpetamist. Selles märgitakse laeva pardal olev saak, mis on püütud pärast viimast püügiandmete edastamist.

1.6.

Lisaks määruse (EL) nr 1236/2010 artiklile 5 kehtib meriahvena püügi luba üksnes siis, kui laeva edastatud aruanded on kooskõlas kõnealuse määruse artikli 9 lõikega 1 ning need on kantud andmebaasi vastavalt kõnealuse määruse artikli 9 lõikele 3.

1.7.

Punktis 1.6 osutatud aruanne koostatakse vastavalt asjaomastele eeskirjadele.

2.   Erieeskirjad sinise molva kaitseks

2.1.

Iga aasta 1. märtsist kuni 31. maini ei tohi pardal hoitava sinise molva kogus ületada kuut tonni püügireisi kohta ICESi rajooni 6a piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

a)

Šoti mandrilava serv

59°58′ N, 07°00′ W

59°55′ N, 06°47′ W

59°51′ N, 06°28′ W

59°45′ N, 06°38′ W

59°27′ N, 06°42′ W

59°22′ N, 06°47′ W

59°15′ N, 07°15′ W

59°07′ N, 07°31′ W

58°52′ N, 07°44′ W

58°44′ N, 08°11′ W

58°43′ N, 08°27′ W

58°28′ N, 09°16′ W

58°15′ N, 09°32′ W

58°15′ N, 09°45′ W

58°30′ N, 09°45′ W

59°30′ N, 07°00′ W

59°58′ N, 07°00′ W;

b)

Rosemary madaliku serv

60°00′ N, 11°00′ W

59°00′ N, 11°00′ W

59°00′ N, 09°00′ W

59°30′ N, 09°00′ W

59°30′ N, 10°00′ W

60°00′ N, 10°00′ W

60°00′ N, 11°00′ W

Välja arvatud piirkond, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

59°15′ N, 10°24′ W

59°10′ N, 10°22′ W

59°08′ N, 10°07′ W

59°11′ N, 09°59′ W

59°15′ N, 09°58′ W

59°22′ N, 10°02′ W

59°23′ N, 10°11′ W

59°20′ N, 10°19′ W

59°15′ N, 10°24′ W.

2.2.

Kui sinise molva suhtes kehtib määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, ei kohaldata punkti 2.1.

Sinise molva püük mis tahes püügivahendiga on keelatud punktis 2.1 osutatud ajavahemikul ja piirkondades.

2.3.

Punktis 2.1 osutatud piirkonda sisenedes ja sealt väljudes kannab kalalaeva kapten püügipäevikusse sisenemise ja väljumise kuupäeva, kellaaja ja koha.

2.4.

Kui kalalaeva sinise molva saak jõuab kummaski punktis 2.1 osutatud piirkonnas kuue tonnini:

a)

lõpetab ta viivitamata püügi ja lahkub piirkonnast, kus ta viibib;

b)

ei tohi ta kumbagi piirkonda naasta enne saagi lossimist;

c)

ei tohi ta sinist molvat mis tahes koguses merre tagasi heita.

2.5.

Määruse (EL) 2016/2336 artiklis 16 osutatud vaatlejad, kes on määratud punktis 1 osutatud piirkondades viibivatele kalalaevadele, peavad mõõtma sinise molva saagi asjakohastes proovides sisalduvaid kalu ja määrama osaproovi kalade suguküpsuse astme. Liikmesriigid kehtestavad STECFi nõuande põhjal üksikasjalikud proovivõtumenetlused ja tulemuste võrdlemise korra.

2.6.

Iga aasta 15. veebruarist kuni 15. aprillini on põhjatraalide, õngejadade ja seisevvõrkude kasutamine keelatud piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

60°58,76′ N, 27°27,32′ W

60°56,02′ N, 27°31,16′ W

60°59,76′ N, 27°43,48′ W

61°03,00′ N, 27°39,41′ W

60°58,76′ N, 27°27,32′ W.

3.   Meetmed seoses meriahvena püügiga ICESi alapiirkondade 1 ja 2 rahvusvahelistes vetes

3.1.

Meriahvena sihtpüük on ICESi alapiirkondade 1 ja 2 rahvusvahelistes vetes lubatud iga aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini üksnes nendel laevadel, mis on varem tegelenud meriahvena püügiga NEAFC reguleeritavas piirkonnas.

3.2.

Liikmesriigid piiravad muu kalapüügiga kaasnevat meriahvena kaaspüüki nii, et see ei moodustaks üle 1 % kogu pardal hoitavast saagist.

3.3.

Meriahvena kaitsealas püütud roogitud ja ilma peata, sealhulgas Jaapani moodi roogitud meriahvena puhul on ümberarvestustegur 1,70.

3.4.

Erandina määruse (EL) nr 1236/2010 artikli 9 lõike 1 punktist b esitab sellise püügiga tegeleva kalalaeva kapten püügiaruande iga päev.

3.5.

Lisaks määruse (EL) nr 1236/2010 artiklile 5 kehtib meriahvena püügi luba üksnes siis, kui laeva edastatud aruanded on kooskõlas kõnealuse määruse artikli 9 lõikega 1 ning need on kantud andmebaasi vastavalt kõnealuse määruse artikli 9 lõikele 3.

3.6.

Liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvate laevade pardal viibivad teadusvaatlejad koguvad teaduslikke andmeid. Kogutavad andmed sisaldavad andmeid erinevates sügavustes tüüpilise soo, vanuse ja pikkuse kohta. Liikmesriigi pädev asutus edastab selle teabe ICESile.

3.7.

Komisjon teatab liikmesriikidele kuupäeva, mil NEAFC sekretariaat teavitab NEAFC lepinguosalisi, et lubatud kogupüük on täielikult ära kasutatud. Liikmesriigid keelavad alates kõnealusest kuupäevast oma lipu all sõitvatel laevadel meriahvena sihtpüügi.

4.   Rockalli kilttursa ala ICESi alapiirkonnas 6

Piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel, on keelatud igasugune püük (v.a püük õngejadaga):

57°00′ N, 15°00′ W

57°00′ N, 14°00′ W

56°30′ N, 14°00′ W

56°30′ N, 15°00′ W

57°00′ N, 15°00′ W.

D osa

Püügikeelualad tundlike elupaikade kaitsmiseks

1.

Kalapüük põhjatraalide ja passiivpüünistega, sealhulgas ankurdatud seisevvõrkude ja põhjaõngejadadega, on keelatud piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Reykjanese aheliku osa:

55°04.5327′ N, 36°49.0135′ W

55°05.4804′ N, 35°58.9784′ W

54°58.9914′ N, 34°41.3634′ W

54°41.1841′ N, 34°00.0514′ W

54°00′ N, 34°00′ W

53°54.6406′ N, 34°49.9842′ W

53°58.9668′ N, 36°39.1260′ W

55°04.5327′ N, 36°49.0135′ W

Kesk-Atlandi mäestiku (MAR) põhjapoolne piirkond:

59°45′ N, 33°30′ W

57°30′ N, 27°30′ W

56°45′ N, 28°30′ W

59°15′ N, 34°30′ W

59°45′ N, 33°30′ W

Kesk-Atlandi mäestiku (MAR) keskpiirkond (Charlie-Gibbs Fracture zone ja Subpolar Frontal Region):

53°30′ N, 38°00′ W

53°30′ N, 36°49′ W

55°04.5327′ N, 36°49′ W

54°58.9914′ N, 34°41.3634′ W

54°41.1841′ N, 34°00′ W

53°30′ N, 30°00′ W

51°30′ N, 28°00′ W

49°00′ N, 26°30′ W

49°00′ N, 30°30′ W

51°30′ N, 32°00′ W

51°30′ N, 38°00′ W

53°30′ N, 38°00′ W

Kesk-Atlandi mäestiku (MAR) lõunapoolne piirkond:

44°30′ N, 30°30′ W

44°30′ N, 27°00′ W

43°15′ N, 27°15′ W

43°15′ N, 31°00′ W

44°30′ N, 30°30′ W

Altairi veealused mäed:

45°00′ N, 34°35′ W

45°00′ N, 33°45′ W

44°25′ N, 33°45′ W

44°25′ N, 34°35′ W

45°00′ N, 34°35′ W

Anti-Altairi veealused mäed:

43°45′ N, 22°50′ W

43°45′ N, 22°05′ W

43°25′ N, 22°05′ W

43°25′ N, 22°50′ W

43°45′ N, 22°50′ W

Hattoni madalik:

59°26′ N, 14°30′ W

59°12′ N, 15°08′ W

59°01′ N, 17°00′ W

58°50′ N, 17°38′ W

58°30′ N, 17°52′ W

58°30′ N, 18°22′ W

58°03′ N, 18°22′ W

58°03′ N, 17°30′ W

57°55′ N, 17°30′ W

57°45′ N, 19°15′ W

58°11,15′ N, 18°57,51′ W

58°11,57′ N, 19°11,97′ W

58°27,75′ N, 19°11,65′ W

58°39,09′ N, 19°14,28′ W

58°38,11′ N, 19°01,29′ W

58°53,14′ N, 18°43,54′ W

59°00,29′ N, 18°01,31′ W

59°08,01′ N, 17°49,31′ W

59°08,75′ N, 18°01,47′ W

59°15,16′ N, 18°01,56′ W

59°24,17′ N, 17°31,22′ W

59°21,77′ N, 17°15,36′ W

59°26,91′ N, 17°01,66′ W

59°42,69′ N, 16°45,96′ W

59°20,97′ N, 15°44,75′ W

59°21′ N, 15°40′ W

59°26′ N, 14°30′ W

Loode-Rockalli madalik:

57°00′ N, 14°53′ W

57°37′ N, 14°42′ W

57°55′ N, 14°24′ W

58°15′ N, 13°50′ W

57°57′ N, 13°09′ W

57°50′ N, 13°14′ W

57°57′ N, 13°45′ W

57°49′ N, 14°06′ W

57°29′ N, 14°19′ W

57°22′ N, 14°19′ W

57°00′ N, 14°34′ W

56°56′ N, 14°36′ W

56°56′ N, 14°51′ W

57°00′ N, 14°53′ W

Edela-Rockalli madalik (Empress of Britain Bank):

Piirkond 1

56°24′ N, 15°37′ W

56°21′ N, 14°58′ W

56°04′ N, 15°10′ W

55°51′ N, 15°37′ W

56°10′ N, 15°52′ W

56°24′ N, 15°37′ W

Piirkond 2

55°56.90′ N -16°11.30′ W

55°58.20′ N -16°11.30′ W

55°58.30′ N-16°02.80′ W

55°56.90′ N-16°02.80′ W

55°56.90′ N-16°11.30′ W

Piirkond 3

55°49.90′ N -15°56.00′ W

55°48.50′ W -15°56.00′ W

55°48.30′ N -15°50.60′ W

55°49.60′ N -15°50.60′ W

55°49.90′ N -15°56.00′ W

Edora madalik

56°26.00′ N -22°26.00′ W

56°28.00′ N-22°04.00′ W

56°16.00′ N -21°42.00′ W

56°05.00′ N -21°40.00′ W

55°55.00′ N -21°47.00′ W

55°45.00′ N -22°00.00′ W

55°43.00′ N -23°14.00′ W

55°50.00′ N -23°16.00′ W

56°05.00′ N-23°06.00′ W

56°18.00′ N -22°43.00′ W

56°26.00′ N -22°26.00′ W

Edela-Rockalli madalik

Piirkond 1

55°58.16′ N -16°13.18′ W

55°58.24′ N -16°02.56′ W

55°54.86′ N -16°05.55′ W

55°58.16′ N -16°13.18′ W

Piirkond 2

55°55.86′ N-15°40.84′ W

55°51.00′ N -15°37.00′ W

55°47.86′ N -15°53.81′ W

55°49.29′ N -15°56.39′ W

55°55.86′ N -15°40.84′ W

Hatton-Rockalli mereala

Piirkond 1

58°00.15′ N -15°27.23′ W

58°00.15′ N -15°38.26′ W

57°54.19′ N -15°38.26′ W

57°54.19′ N -15°27.23′ W

58°00.15′ N -15°27.23′ W

Piirkond 2

58° 06.46′ N -16° 37.15′ W

58° 15.93′ N -16° 28.46′ W

58° 06.77′ N -16° 10.40′ W

58° 03.43′ N-16° 10.43′ W

58° 01.49′ N -16° 25.19′ W

58° 02.62′ N -16° 36.96′ W

58° 06.46′ N -16° 37.15′ W

Hattoni madalik 2

Piirkond 1

57°51.76′ N -18°05.87′ W

57°55.00′ N -17°30.00 W

58°03.00′ N -17°30.00′ W

57°53.10′ N -16°56.33′ W

57°35.11′ N -18°02.01′ W

57°51.76′ N -18°05.87′ W

Piirkond 2

57°59.96′ N -19°05.05′ W

57°45.00′ N -19°15.00′ W

57°50.07′ N -18°23.82′ W

57°31.13′ N -18°21.28′ W

57°14.09′ N -19°28.43′ W

57°02.21′ N -19°27.53′ W

56°53.12′ N -19°28.97′ W

56°50.22′ N -19°33.62′ W

56°46.68′ N -19°53.72′ W

57°00.04′ N -20°04.22′ W

57°10.31′ N -19°55.24′ W

57°32.67′ N -19°52.64′ W

57°46.68′ N -19°37.86′ W

57°59.96′ N -19°05.05′ W

Logachevi veealune mägi:

55°17′ N, 16°10′ W

55°34′ N, 15°07′ W

55°50′ N, 15°15′ W

55°33′ N, 16°16′ W

55°17′ N, 16°10′ W

Lääne-Rockalli veealune mägi:

57°20′ N, 16°30′ W

57°05′ N, 15°58′ W

56°21′ N, 17°17′ W

56°40′ N, 17°50′ W

57°20′ N, 16°30′ W

2.

Kui NEAFC reguleeritava piirkonna uutes ja senistes põhjalähedase püügi piirkondades toimuva püügi käigus püütud eluskoralli või eluskäsnade kogus püügivahendi kohta on suurem kui 60 kg eluskoralli ja/või 800 kg eluskäsnade puhul, teatab laev sellest oma lipuriigile, lõpetab püügi ja liigub vähemalt 2 meremiili eemale asukohast, mis tõenditele tuginedes on lähim kõnealuse saagi püüdmise täpsele kohale.

XIII LISA

LEEVENDUSMEETMED TUNDLIKE LIIKIDE JUHUPÜÜGI VÄHENDAMISEKS

Tundlike liikide juhupüügi järelevalveks ja vähendamiseks kohaldatakse järgmiseid meetmeid:

1.

A, B ja C osas sätestatud meetmed.

2.

Liikmesriigid astuvad vajalikke samme, et koguda teaduslikke andmeid tundlike liikide juhupüügi kohta.

3.

Kui ICESi või STECFi poolt või GFCMi raames kinnitatud teaduslikud tõendid näitavad püügivahendite negatiivset mõju tundlikele liikidele, esitavad liikmesriigid ühiseid soovitusi täiendavate leevendusmeetmete võtmiseks, et vähendada asjaomaste liikide või asjaomases piirkonnas juhupüüki käesoleva määruse artikli 15 alusel.

4.

Liikmesriigid kontrollivad ja hindavad käesoleva lisa alusel võetud leevendusmeetmete tõhusust.

A OSA

Vaalalised

1.   Kalapüük, mille puhul akustiliste hoiatusseadmete kasutamine on kohustuslik

1.1.

Laevadel, mille kogupikkus on 12 m või rohkem, on keelatud kasutada püügivahendeid asjaomastes piirkondades, nagu on määratletud allpool, kui nad ei kasuta samal ajal akustilisi hoiatusseadmeid.

Piirkond

Püügivahend

Läänemere piirkond, mis piirneb joonega, mis kulgeb Rootsi rannikul idapikkusel 13° asuvast punktist otse lõuna suunas kuni põhjalaiuseni 55°, seejärel otse ida suunas kuni idapikkuseni 14° ja siis otse põhja suunas kuni Rootsi rannikuni; ning piirkond, mis piirneb joonega, mis kulgeb Rootsi idarannikul põhjalaiusel 55°30′ asuvast punktist otse ida suunas idapikkuseni 15°, seejärel otse põhja suunas põhjalaiuseni 56°, seejärel otse ida suunas idapikkuseni 16° ja seejärel otse põhja suunas kuni Rootsi rannikuni

Kõik seisevvõrgud või nakkevõrgud

Läänemere alarajoon 24 (v.a eespool hõlmatud ala)

Kõik seisevvõrgud või nakkevõrgud

ICESi alapiirkond 4 ja rajoon 3a (ainult 1. augustist 31. oktoobrini)

Kõik seisevvõrgud või nakkevõrgud või nende kombinatsioon, mille kogupikkus ei ületa 400 m

Kõik seisevvõrgud või nakkevõrgud ≥ 220 mm

ICESi rajoonid 7e, 7f, 7 g, 7h, ja 7j

Kõik seisevvõrgud või nakkevõrgud

ICESi rajoon 7d

Kõik seisevvõrgud või nakkevõrgud

1.2.

Punkti 1.1 ei kohaldata püügioperatsioonide suhtes, mis toimuvad üksnes teadusuuringute otstarbel asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide loal või volitusel ning mille eesmärk on töötada välja uued tehnilised meetmed, et vähendada vaalaliste juhuslikku püüki või tapmist.

1.3.

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et teadusuuringute või katseprojektide kaudu jälgida ja hinnata akustiliste hoiatusseadmete kasutamise pikaajalist mõju asjaomaste kalastusviiside puhul ja asjaomastes piirkondades.

2.   Kontrollitavad püügipiirkonnad

2.1.

Vaalaliste kaaspüügi kontrolliks kehtestatakse iga aasta kohta järelevalvesüsteemid nende lipu all sõitvate ja kogupikkusega 15 m või rohkem laevade suhtes, kalavarude ja püügipiirkondade kaupa ja allpool kindlaks määratud tingimustel.

Piirkond

Püügivahend

ICESi alapiirkonnad 6, 7 ja 8

Pelaagilised traalid (üksik- ja paaristraalid)

Vahemeri (ida pool joont 5°36′ läänepikkust)

Pelaagilised traalid (üksik- ja paaristraalid)

ICESi rajoonid 6a, 7a, 7b, 8a, 8b, 8c ja 9a

Seisevvõrgud või nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm

ICESi alapiirkond 4, ICESi rajoon 6a ja ICESi alapiirkond 7, välja arvatud ICESi rajoonid 7c ja 7k

Triivvõrgud

ICESi rajoonid 3a, 3b, 3c, 3d lõuna pool 59° põhjalaiust, 3d põhja pool of 59° põhjalaiust (ainult 1. juunist kuni 30. septembrini) ja ICESi alapiirkonnad 4 ja 9

Pelaagilised traalid (üksik- ja paaristraalid)

ICESi alapiirkonnad 6, 7, 8 ja 9

Kõrge avaga traalnoodad

ICESi alapiirkonnad 3b, 3c, ja 3d

Seisevvõrgud või nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm

2.2.

Punkti 2.1 ei kohaldata püügioperatsioonide suhtes, mis toimuvad üksnes teadusuuringute otstarbel asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide loal või volitusel ning mille eesmärk on töötada välja uued tehnilised meetmed, et vähendada vaalaliste juhuslikku püüki või tapmist.

B OSA

Merelinnud

Kui käesoleva lisa sissejuhatava lõigu punktis 2 osutatud andmed osutavad konkreetses püügipiirkonnas merelindude juhupüügi tasemele, mis kujutab endast tõsist ohtu nende merelindude kaitsestaatusele, kasutavad liikmesriigid linnutõrjeliine ja/või raskustega varustatud õngejadasid, kui on teaduslikult tõestatud, et selline kasutamine aitab asjaomases piirkonnas linde kaitsta, ning kui on praktiline ja kasulik, lastakse õngejadad vette pimedal ajal, kasutades tekivalgustust ainult turvalisuse tagamiseks vajalikul määral.

C OSA

Merikilpkonnad

1.   Kalapüük, mille puhul on kilpkonnade tõkkevahendi kasutamine kohustuslik.

1.1.

Laevadel on keelatud kasutada allpool nimetatud püügivahendeid asjaomastes piirkondades, nagu on määratletud allpool, kui nad ei kasuta samal ajal kilpkonnade tõkkevahendit.

Piirkond

Liik

Püügivahend

Liidu veed India ookeanis ja Atlandi ookeani lääneosas

Krevetid (Penaeus spp., Xiphopenaeus kroyeri)

Kõik krevetitraalid

1.2.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et kehtestada üksikasjalikud eeskirjad punktis 1.1 osutatud seadme tehnilise kirjelduse kohta.

XIV LISA

SELEKTIIVSUSE TULEMUSNÄITAJATE LIIGID

Põhjameri

Loodepiirkonna veed

Edelapiirkonna veed

Läänemeri

Vahemeri

Tursk

Tursk

Euroopa merluus

Tursk

Euroopa merluus

Kilttursk

Kilttursk

Merlang

Atlandi merilest

Harilik meripoisur

Põhjaatlandi süsikas

Põhjaatlandi süsikas

Megrim

 

 

Merlang

Merlang

 

 

 

Atlandi merilest

Atlandi merilest

 

 

 


25.7.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 198/202


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1242,

20. juuni 2019,

millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Pariisi kokkuleppes püstitatakse muu hulgas pikaajaline eesmärk, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida üleilmne keskmise temperatuuri tõus tuntavalt allpool 2 °C võrreldes tööstusajastueelse tasemega ning püüdes piirata temperatuuri tõusu 1,5 °kraadini võrreldes tööstusajastueelse tasemega. Teaduslikud tõendid, mis esitati valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) viimases eriaruandes, milles käsitletakse mõjusid, mis tulenevad üleilmsest soojenemisest 1,5 °C üle tööstusajastueelse taseme ja sellega seotud kasvuhoonegaaside ülemaailmsete heitkoguste muutumisest, kinnitavad ühemõtteliselt kliimamuutuste negatiivset mõju. Eriaruandes järeldatakse, et üleilmse soojenemise pidurdamiseks tuleb kindlasti vähendada heitkoguseid kõigis majandusharudes.

(2)

Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmisele kaasaaitamiseks tuleb kiirendada kogu transpordisektori heitevabaks muutmist, võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2018. aasta teatist „Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“, milles visandatakse üldpilt nõutavatest majanduse ja ühiskonna kõiki valdkondi hõlmavatest muutustest, et viia kasvuhoonegaaside netoheide aastaks 2050 nulli. Samuti tuleb kohe järsult vähendada transpordist tulenevat ning meie tervist ja keskkonda oluliselt kahjustavat õhusaasteainete heidet.

(3)

Komisjon võttis liikuvuspaketid vastu 31. mail 2017 („Säästva liikuvuse suunas – Tegevuskava sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvusele kõigi jaoks“) ja 8. novembril 2017 („Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia elluviimine – Euroopa Liit, mis kaitseb planeeti, avardab oma kodanike võimalusi ning kaitseb oma tööstust ja töötajaid“). Neis esitati positiivne tegevuskava, mille eesmärk oli samuti tagada üleminek keskkonnahoidlikule, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvussüsteemile.

(4)

Käesolev määrus on osa komisjoni 17. mai 2018. aasta kolmandast liikuvuspaketist „Liikuvus Euroopas – Säästev liikuvus Euroopas – ohutu, ühendatud ja keskkonnahoidlik“, mis on järelmeetmeks komisjoni 13. septembri 2017. aasta teatisele „Investeerimine aruka, innovatiivse ja jätkusuutliku tööstuse nimel – Uus ELi tööstuspoliitika strateegia“. Käesoleva määruse eesmärk on viia lõpule protsess, mis võimaldab liidul igakülgselt ära kasutada liikuvusvaldkonna ajakohastamise ja süsinikdioksiidi (CO2) heite vähendamise positiivset mõju. Kolmanda liikuvuspaketi eesmärk on muuta Euroopa liikuvussüsteem ohutumaks ja paremini ligipääsetavaks ning Euroopa tööstus konkurentsivõimelisemaks, suurendada Euroopas töökohakindlust ning muuta liikuvussüsteem keskkonnasäästlikumaks ja kliimamuutustega paremini toime tulevaks. See eeldab liidu, liikmesriikide ja sidusrühmade täielikku pühendumust muu hulgas CO2-heite ja õhusaaste vähendamisele.

(5)

Käesolev määrus, nagu ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/631, (3) annab selge suuna maanteetranspordi CO2-heite vähendamisele ja aitab saavutada siduvat eesmärki, mille kohaselt tuleb liidu kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet vähendada 2030. aastaks vähemalt 40 % võrreldes 1990. aastaga ning mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldustes ja nõukogu 6. märtsi 2015. aasta istungil kui liidu kavatsetava riiklikult kindlaksmääratud panuse Pariisi kokkuleppe raames.

(6)

Euroopa Ülemkogu kiitis 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldustes heaks eesmärgi vähendada majandusharudes, mis ei ole hõlmatud liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga, kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 30 % võrreldes 2005. aasta tasemega. Maanteetranspordi kasvuhoonegaaside heide moodustab suure osa nimetatud majandusharude heitest. Maanteetranspordi heide moodustas 2016. aastal ligikaudu veerandi liidu koguheitest. Maanteetranspordi heide kasvab ja ületab 1990. aasta taset ikka veel olulisel määral. Kui maanteetranspordi heide peaks veelgi suurenema, nullib see ära muudes majandusharudes kliimamuutuste vastu võitlemisel saavutatud heite vähenemise.

(7)

Euroopa Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldustes rõhutati, kui tähtis on vähendada transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet ja fossiilkütustest sõltumisega seotud riske, kasutades terviklikku ja tehnoloogiast sõltumatut lähenemisviisi, et vähendada transpordisektori heidet ja edendada energiatõhusust, soodustada elektritransporti ning kasutada transpordisektoris taastuvaid energiaallikaid ka pärast 2020. aastat.

(8)

Selleks et varustada liidu tarbijaid turvalise, säästva, konkurentsivõimelise ja taskukohase energiaga, on energiatõhusus, mis aitab vähendada nõudlust, üks viiest vastastikku üksteist tugevdavast ja omavahel tihedalt seotud mõõtmest, mis on esitatud komisjoni 25. veebruari 2015. aasta teatises „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“. Kõnealuses teatises on märgitud, et kuigi kõik majandusharud peavad tegema jõupingutusi energiatarbimise tõhustamiseks, on transpordisektori energiatõhususe potentsiaal väga suur.

(9)

Raskeveokite, sealhulgas veoautode ning busside CO2-heide moodustab ligikaudu 6 % liidu CO2-koguheitest ja ligikaudu 25 % maanteetranspordi CO2-koguheitest. Ilma edasiste meetmeteta suureneb raskeveokite tekitatava CO2-heite osakaal ajavahemikus 2010–2030 tõenäoliselt veel ligikaudu 9 %. Praegu ei ole liidu õiguses sätestatud raskeveokitele mingeid CO2-heite vähendamise nõudeid ja seetõttu on selliste sõidukite jaoks vaja viivitamata erimeetmeid.

(10)

Seepärast tuleks kehtestada kõigi liidu uute raskeveokite jaoks CO2-heite vähendamise eesmärgid 2025. ja 2030. aastaks, võttes arvesse sõidukipargi uuendamiseks vajaminevat aega ning seda, et maanteetranspordisektor peab aitama saavutada liidu kliima- ja energiaeesmärke 2030. aastaks ja sellele järgneval ajal. Selline etapiviisiline käsitlus on ka tööstusele selgeks ja õigeaegseks märguandeks, et kiirendada energiatõhusate tehnoloogiate ning heiteta ja vähese heitega raskeveokite turuletoomist. Heiteta raskeveokite kasutuselevõtt peaks aitama lahendada ka linnalise liikuvuse probleeme. Lisaks olulisusele maanteetranspordi CO2-heite vähendamisel on selliste raskeveokite edendamine tootjate poolt tähtis ka õhusaasteainete ja liigse mürataseme tulemuslikuks vähendamiseks linnades ja linnapiirkondades.

(11)

Et täielikult ära kasutada energiatõhususpotentsiaali ja tagada kasvuhoonegaaside heite kokkulepitud vähendamine maanteetranspordisektoris tervikuna, on asjakohane kehtestada lisaks uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite suhtes juba kehtivatele CO2-heite normidele ka CO2-heite normid uutele raskeveokitele. Need normid innustavad innovatsiooni kütusetõhusate tehnoloogialahenduste alal ning aitavad tugevdada liidu tootjate ja tarnijate juhtpositsiooni tehnoloogiavallas ja kindlustada pikas perspektiivis kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti.

(12)

Võttes arvesse kliimamuutuste probleemi piiriülesust ja vajadust kaitsta nii maanteetransporditeenuste kui ka raskeveokite hästi toimivat ühtset turgu, vältides samal ajal turu killustamist, on asjakohane kehtestada raskeveokite CO2-heite normid liidu tasandil. Kõnealused normid ei tohiks kahjustada liidu konkurentsiõigust.

(13)

Liidu taotletavate raskeveokipargi CO2-heite vähendamise määrade kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta seda, kuivõrd kulutõhusalt aitavad need määrad vähendada 2030. aastaks CO2-heidet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/842 (4) hõlmatud majandusharudes, samuti tuleks arvesse võtta ühiskonnale, tootjatele, veoettevõtjatele ja tarbijatele kaasnevaid kulusid ja säästu ning nende määrade otsest ja kaudset mõju tööhõivele ja innovatsioonile ning lisakasu õhusaaste vähenemise ja suurema energiajulgeoleku seisukohast.

(14)

Tuleks tagada sotsiaalselt vastuvõetav ja õiglane üleminek heiteta liikuvusele. Selleks on tähtis pidada silmas ülemineku sotsiaalset mõju kogu autotööstuse väärtusahelas ja tegeleda ennetavalt tööhõivele avalduva mõjuga. Seepärast tuleb kaaluda sihipäraste liidu, riikliku ja piirkondliku tasandi programmide rakendamist, mille sisuks on töötajate ümberõpe, täiendõpe ja ümberpaigutamine ning haridus- ja tööhõivealgatused negatiivseid mõjusid kogevates piirkondades ja kogukondades, olles tihedas kontaktis sotsiaalpartnerite ja pädevate asutustega. Ülemineku käigus tuleks selles sektoris tugevdada naiste tööhõivet ja võrdseid võimalusi.

(15)

Edukas üleminek heiteta liikuvusele eeldab ühtset käsitlust ja sobivat soodsat keskkonda, mis ergutaks innovatsiooni ja säilitaks liidu tehnoloogilise juhtpositsiooni maanteetranspordisektoris. See hõlmab avaliku ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, vähese heitega ja heiteta raskeveokite kasvavat pakkumist, laadimis- ja tankimistaristute väljaarendamist ja energiavõrkudega lõimimist, samuti kestlikku materjalitarnet ning tootmist, akude korduskasutamist ja ringlussevõttu Euroopas. Kõik see nõuab kooskõlastatud tegevust liidu, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas stiimuleid heiteta ja vähese heitega raskeveokite kasutuselevõtu toetamiseks.

(16)

Uus üksiku raskeveoki CO2-heite ja kütusekulu kindlaksmääramise menetlus on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 595/2009 (5) rakendamise osana. Komisjoni määrusega (EL) 2017/2400 (6) on sätestatud modelleerimisvahendil VECTO põhinev metoodika, mille abil on võimalik jäljendada kõikide raskeveokite CO2-heidet ja kütusekulu. See metoodika võimaldab arvesse võtta raskeveokisektori mitmekesisust ja üksikute raskeveokite märkimisväärset kohandamist kasutajate vajadustega. Esimese sammuna määratakse 1. juulist 2019 kindlaks CO2-heide sellise nelja raskeveokirühma jaoks, mis kokku moodustavad ligikaudu 65–70 % liidu raskeveokipargi CO2-koguheitest.

(17)

Innovatsiooni silmas pidades ja raskeveokite kütusetõhusust parandavate uute tehnoloogialahenduste rakendamist arvestades ajakohastatakse modelleerimisvahendit VECTO ja määrust (EL) 2017/2400 pidevalt ja õigel ajal.

(18)

Määruse (EL) 2017/2400 kohaselt kindlaks määratud CO2-heite andmeid tuleb seirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/956 (7) alusel. Nende andmete põhjal tuleks liidus nelja kõige rohkem heidet õhku paiskava raskeveokirühma jaoks kindlaks määrata CO2-heite vähendamise eesmärgid, aga ka tootjate keskmine CO2-eriheide konkreetsel aruandlusperioodil.

(19)

2025. aastaks tuleks kehtestada ajavahemikul 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 registreeritud uute raskeveokite keskmisel CO2-heitel põhinev CO2-heite vähendamise eesmärk, mis kajastab heite suhtelist vähenemist ja mille puhul võetakse arvesse tavasõidukite jaoks hõlpsasti kättesaadavaid kulutõhusaid tehnoloogialahendusi. CO2-heite vähendamise eesmärk tuleks kehtestada ka 2030. aastaks ja sellele järgnevateks aastateks. Seda eesmärki tuleks järgida, kui 2022. aastal toimuva läbivaatamise tulemusel ei otsustata teisiti. 2030. aasta eesmärki tuleks hinnata kooskõlas Euroopa Liidu kohustustega Pariisi kokkuleppe raames.

(20)

Selleks et tagada CO2-võrdlusheite usaldusväärsus raskeveokite CO2-heite kohatute menetluslike vahenditega suurendamise vastu, mis ei oleks representatiivne olukorra puhul, kus CO2-heidet juba reguleeritakse, on asjakohane näha ette metoodika, mille abil CO2-võrdlusheidet vajaduse korral korrigeerida.

(21)

Raskeveokite puhul võiks diislikütust asendada veeldatud maagaas (liquefied natural gas, LNG). Tänu praeguste ja tulevaste innovaatilisemate LNG-tehnoloogialahenduste kasutuselevõtule on võimalik täita lühikeseks ja keskpikaks tähtajaks seatavaid CO2-heite vähendamise eesmärke, sest selliste tehnoloogialahenduste CO2-heide on diiselveokitega võrreldes väiksem. LNG-veokite väiksemat CO2-heite potentsiaali on modelleerimisvahendis VECTO juba täielikult arvesse võetud. Lisaks tagavad praegused LNG-tehnoloogialahendused õhusaasteainete, näiteks lämmastikoksiidide (NOx) ja tahkete osakeste väiksema heite. Piisav minimaalne tankimistaristu on samuti olemas ja seda suurendatakse tulevikus veelgi alternatiivkütuste taristut käsitlevate riiklike poliitikaraamistike alusel.

(22)

2025. ja 2030. aasta CO2-eriheite sihttasemete kehtestamisel aluseks võetava CO2-võrdlusheite arvutamisel tuleks võtta arvesse raskeveokite CO2-heite vähenemise eeldatavat potentsiaali. Seepärast on asjakohane jätta sellest arvutusest välja eriotstarbelised veokid, näiteks jäätmete kogumiseks või ehitustöödel kasutatavad veokid. Kõnealuste veokite läbisõit on võrdlemisi väike ja nende erilise sõidurežiimi tõttu ei tundu nende CO2-heite ja kütusekulu vähendamiseks võetavad tehnilised meetmed nii kulutõhusad kui kaubatarneteks kasutatavate raskeveokite puhul.

(23)

Raskeveokite kasulikkuse iseloomustamiseks tuleks CO2-heite vähendamise nõudeid väljendada CO2 grammides tonnkilomeetri kohta.

(24)

On vaja tagada üldise CO2-heite vähendamise nõuete õiglane jaotumine tootjate vahel ning võtta arvesse raskeveokite konstruktsiooni, sõidurežiimi, aastase läbisõidu, kandevõime ja haagiste koostu erinevusi. Seepärast on asjakohane liigitada raskeveokid erinevatesse ja eraldi allrühmadesse, mis kajastavad veokite tüüpilist kasutusviisi ja konkreetseid tehnilisi näitajaid. Kehtestades tootjale iga-aastase CO2-eriheite sihttaseme iga veokite allrühma kohta määratud eesmärkide kaalutud keskmisena, antakse tootjatele ka vahend teatava allrühma veokite CO2-heite eesmärgi võimaliku alatäitmise tulemuslikuks kompenseerimiseks selle ületäitmisega teiste allrühmade veokite puhul, võttes arvesse eri allrühmade veokite keskmist CO2-heidet nende kasutusea jooksul.

(25)

Tootja vastavust aastase CO2-eriheite sihttasemetele tuleks hinnata tema veokite keskmise CO2-heite alusel. Keskmise CO2-eriheite kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta ka veokite eri allrühmade eripära. Sellest tulenevalt peaksid tootjale seatavad keskmise CO2-eriheite sihttasemed põhinema iga allrühma kohta määratud keskmisel CO2-heitel, muu hulgas kaalutuna nende veokite eeldatava aastase läbisõidu ja keskmise kandevõime alusel, mis annab ülevaate CO2-koguheitest nende kasutusea jooksul. Eriotstarbeliste veokite vähese CO2-heite vähendamise potentsiaali tõttu ei tuleks neid keskmise CO2-eriheite arvutamisel arvesse võtta.

(26)

Selleks et tagada sujuv üleminek heiteta liikuvusele ning pakkuda heiteta ja vähese heitega raskeveokite arendamiseks ja liidu turule toomiseks stiimuleid, mis täiendaksid nõudluspoole vahendeid, nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/33/EÜ, (8) tuleks 2025. aasta eelseteks aruandlusperioodideks kehtestada spetsiaalne lisaühikute süsteem ning aruandlusperioodideks alates 2025. aastast tootja sõidukipargis olevate heiteta ja vähese heitega raskeveokite osakaalu võrdlustase.

(27)

Stiimulisüsteemi kujundamisel tuleks tagada laadimistaristu pakkujatele ja tootjatele investeerimiskindlus, et edendada heiteta ja vähese heitega raskeveokite kiiret kasutuselevõttu liidu turul, võimaldades samas tootjatele teatavat paindlikkust oma investeeringute ajakava üle otsustamisel.

(28)

2025. aasta eelsetel aruandlusperioodidel tuleks tootja keskmise CO2-eriheite arvutamisel arvestada kõiki heiteta ja vähese heitega raskeveokeid mitu korda. Aruandlusperioodidel alates 2025. aastast tuleks tootja keskmise CO2-eriheite arvutamisel võtta arvesse tema tulemusi heiteta ja vähese heitega raskeveokite võrdlustaseme suhtes. Stiimulite tase peaks varieeruma vastavalt veoki tegelikule CO2-heitele. Selleks et säilitada suured keskkonnaeesmärgid, peaks stiimulitest tuleneva CO2-heite vähendamise suhtes kehtima ülemmäär.

(29)

Vähese heitega raskeveokeid tuleks stimuleerida üksnes juhul, kui nende CO2-heide on vähem kui pool kõigi veokite CO2-võrdlusheitest allrühmas, kuhu raskeveok kuulub. See stimuleeriks sellekohast innovatsioonitegevust.

(30)

Heiteta raskeveokite kasutuselevõtu stiimulisüsteemi kujundamisel tuleks arvesse võtta ka väiksemaid veoautosid, mis käesoleva määruse kohaste CO2-heite vähendamise eesmärkide alla ei kuulu. Nende veokite kaudu on ka võimalik linnade õhusaasteprobleeme märgataval määral lahendada. Selleks et tagada eri veokiliikide tasakaalustatud stimuleerimine, tuleks ülemmäär kehtestada ka väiksematest heiteta veoautodest tuleneva tootja keskmise CO2-eriheite vähendamise suhtes.

(31)

Selleks et soodustada CO2-heite vähendamise nõuete kulutõhusat rakendamist ja samal ajal võtta arvesse raskeveokipargi koosseisu ja CO2-heite muutumist aastate jooksul, peaks tootjatel olema võimalik tasakaalustada ühel aastal CO2-eriheite sihttasemest suuremat heidet eesmärgist väiksema heitega mõnel muul aastal.

(32)

Selleks et stimuleerida varajast CO2-heite vähendamist, peaks tootja, kelle keskmine CO2-eriheide on allpool CO2-heite vähendamise trajektoori, mis määratakse kindlaks CO2-võrdlusheitest ja 2025. aasta CO2-heite sihtasemest lähtuvalt, saama kanda need heiteühikud oma arvele 2025. aasta eesmärgi täitmiseks. Samamoodi peaks tootja, kelle keskmine CO2-eriheide on 2025. aasta eesmärgi ja alates 2030. aastast kohaldatava eesmärgi vahel allpool CO2-heite vähendamise trajektoori, saama kanda need heiteühikud oma arvele CO2-heite sihttaseme saavutamiseks alates 1. juulist 2025 kuni 30. juunini 2030.

(33)

Kui mõne 12-kuulise aruandlusperioodi jooksul alates 1. juulist 2025 kuni 30. juunini 2030 ei täida tootja CO2-eriheite sihttaset, peaks olema võimalik, et tal tekib väike heitevõlg. 30. juunil 2030 lõppeval aasta 2029 aruandlusperioodil peaksid tootjad aga kõik tekkinud heitevõlad likvideerima.

(34)

Heiteühikuid ja heitevõlgu tuleks arvesse võtta üksnes selleks, et teha kindlaks, kas tootja täidab CO2-eriheite sihttaset, mitte aga käsitada neid ülekantava või fiskaalmeetmete alla kuuluva varana.

(35)

Komisjon peaks kehtestama ülemäärase CO2-heite eest eritasu vormis rahalise karistuse, kui heiteühikuid ja heitevõlgu arvesse võttes ilmneb tootjal ülemäärane CO2-heide. Teave tootjate ülemäärase CO2-heite kohta tuleks teha avalikkusele kättesaadavaks. Selleks et piisavalt stimuleerida tootjaid võtma meetmeid raskeveokite CO2-eriheite vähendamiseks, on oluline, et see eritasu ületaks CO2-heite sihttasemete saavutamiseks vajalike tehnoloogialahenduste keskmisi piirkulusid. Eritasude kogumise metoodika tuleks kindlaks määrata rakendusaktiga, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 443/2009 (9) kohaselt vastu võetud metoodikat. Eritasu peaks kajastuma Euroopa Liidu üldeelarves tuluna. Määruse (EL) 2019/631 kohaselt tehtava hindamise käigus peaks komisjon hindama võimalust suunata need summad sihtotstarbelisse fondi või asjaomasesse programmi, mille eesmärk on tagada õiglane üleminek heiteta liikuvusele ning toetada autotööstuse töötajate ümberõpet, täiendõpet ja koolitust.

(36)

Usaldusväärne nõuete täitmise süsteem on vajalik selleks, et tagada käesolevast määrusest tulenevate CO2-heite sihttasemete saavutamine. Tootjate kohustus esitada täpseid andmeid vastavalt määrusele (EL) 2018/956 ja haldustrahvid, mille võib määrata kõnealuse kohustuse täitmata jätmise korral, aitavad tagada käesoleva määrusega seatud eesmärgi täitmisel kasutatavate andmete usaldusväärsuse.

(37)

Et saavutada käesoleva määruse kohaselt CO2-heite vähendamiseks seatud eesmärk, peaks kasutusel olevate raskeveokite CO2-heide olema kooskõlas määruse (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmetega kindlaks määratud väärtustega. Seepärast peaks komisjonil olema võimalik võtta tootja keskmise CO2-eriheite arvutamisel arvesse kõiki süsteemseid mittevastavusi, mille tüübikinnitusasutused on kasutusel olevate uute raskeveokite CO2-heite suhtes kindlaks teinud.

(38)

Et komisjonil oleks võimalik selliseid meetmeid võtta, peaks tal olema õigus kehtestada kord, mille alusel kontrollitakse määruse (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmete kohaselt määratud kasutusel olevate raskeveokite CO2-heite vastavust CO2-heite näitajatele, mis on kantud vastavustunnistusele, üksiksõiduki kinnitustunnistusele või kliendi teabefaili, ning seda korda kohaldada. Sellise korra väljatöötamisel tuleks eriti hoolikalt püüda välja töötada meetodid (näiteks kütusekulu ja/või energiatarbimist mõõtvate pardaseadmete näitude kasutamine) selliste strateegiate tuvastamiseks, millega sõiduki CO2-heite näitusid sertifitseerimismenetluse käigus kunstlikult tegelikust paremana näidatakse. Kui sellise kontrolli käigus tuvastatakse kõrvalekaldeid või sõiduki CO2-heite näitude kunstlikult tegelikust paremana näitamise strateegiad, on see piisav põhjus tõsiselt kahtlustada määruses (EÜ) nr 595/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/858 (10) sätestatud nõuete võimalikku rikkumist, mispuhul peaksid liikmesriigid võtma määruse (EL) 2018/858 XI peatükis sätestatud meetmeid.

(39)

Käesolevas määruses sätestatud CO2-heite sihttasemete tulemuslikkus sõltub suuresti CO2-heite kindlaksmääramisel kasutatud metoodika representatiivsusest tegelikes kasutustingimustes. Lähtudes teadusnõustajate kõrgetasemelise töörühma (Scientific Advice Mechanism) 2016. aasta arvamusest kergsõidukite kohta, ja soovitusest, mille Euroopa Parlament esitas autotööstuses heitkoguste mõõtmise uurimise põhjal, on asjakohane võtta ka raskeveokite suhtes kasutusele süsteem, mille alusel hinnata, kas CO2-heite ja energiatarbimise näitajad, mis on kindlaks määratud määruse (EL) 2017/2400 kohaselt, on representatiivsed ka tegelikes kasutustingimustes. Nende näitajate representatiivsuse tegelikes kasutustingimustes tagab kõige paremini kütusekulu ja/või energiatarbimist mõõtvate pardaseadmete näitude kasutamine. Komisjonil peaks seetõttu olema õigus töötada välja selliste hindamiste läbiviimiseks vajalike kütusekulu ja energiatarbimise andmete kogumise ja töötlemise kord ning tagada avalikkusele juurdepääs sellistele andmetele, kaitstes samal ajal isikuandmeid.

(40)

Komisjon peaks hindama, kuidas saaks kütusekulu ja energiatarbimise andmete abil aidata tagada, et modelleerimisvahendi VECTO abil määruse (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmete kohaselt kindlaksmääratud sõidukite CO2-heide oleks aja jooksul representatiivne kõigi tootjate tegelikus liikluses tekkivate CO2-heitkoguste puhul, ning täpsemalt, kuidas saaks selliste andmete põhjal jälgida modelleerimisvahendi VECTO abil määratud CO2-heite väärtuste ja tegelikus liikluses tekkivate CO2-heitkoguste erinevust ning vajaduse korral vältida selle erinevuse suurenemist.

(41)

Komisjon peaks 2022. aastal hindama käesolevas määruses sätestatud CO2-heite normide tõhusust, eelkõige 2030. aastaks saavutatavat CO2-heite vähendamise eesmärgi määra, selle eesmärgi ja edasiste eesmärkide saavutamise võimalusi ning CO2-heite vähendamise eesmärkide seadmist ka muudele raskeveokiliikidele, näiteks väiksematele veoautodele, eriotstarbelistele veokitele, bussidele ning haagistele. Hindamisel tuleks rangelt käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil võtta arvesse ka raskeveokitega ja autorongidega seotud kaalutlusi, arvestades riigisiseste vedude puhul kohaldatavaid masse ja mõõtmeid, näiteks liidendsõidukeid ja ühendvedusid, hinnates samas ka võimalikke transpordi ohutuse ja tõhususe aspekte, mitmeliigilise transpordi, keskkonna- ja taristumõju ning tagasipõrke fenomeni, samuti liikmesriikide geograafilist asendit.

(42)

Tähtis on liidu tasandil hinnata raskeveokite kogu olelusringi kestel tekkivaid CO2-heitkoguseid. Selleks peaks komisjon hiljemalt 2023. aastal hindama võimalust koostada ühtne liidu metoodika liidu turule lastud raskeveokite kogu olelusringi jooksul tekkiva CO2-heite hindamiseks ja vastavate andmete järjepidevaks esitamiseks. Komisjon peaks võtma järelmeetmeid, sealhulgas esitama asjakohasel juhul seadusandlikud ettepanekud.

(43)

Selleks et raskeveokite CO2-eriheited oleksid ka edaspidi representatiivsed ja igati ajakohased, peaks käesolev määrus kajastama kõnealuseid CO2-eriheiteid mõjutavaid määruse (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmete muudatusi. Selleks tuleks anda komisjonile õigus kehtestada metoodika igat raskeveokite allrühma representatiivse veoki kindlaksmääramiseks, mida tuleks kasutada CO2-eriheite muutumise hindamisel.

(44)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused teatavate andmete loetelu ja tootjate tulemuste avaldamiseks.

(45)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses selliste raskeveokite kindlakstegemisega, mis on sertifitseeritud eriotstarbeliste veokitena, ning tootja aastase keskmise CO2-eriheite suhtes korrektsioonimäärade kohaldamisega; ülemäärase CO2-heite eritasu kogumisega; kõrvalekalletest teatamisega ja nende arvessevõtmisega keskmise CO2-eriheite arvutamisel; tingimuste kohaldamisega, mille alusel CO2-võrdlusheide kindlaks määrati, ja kriteeriumidega, et tuvastada, kas kõnealust heitkogust on põhjendamatult suurendatud, ning kui see on nii, siis otsustada, kuidas seda tuleks korrigeerida; teatavate andmete, mis on seotud raskeveokite CO2-heite ja energiatarbimisega tegelikes kasutustingimustes, komisjonile kättesaadavaks tegemisega; kontrollide tegemisega, et kliendi teabefailidesse kantud CO2-heite ja kütusekulu väärtused vastavad kasutusel olevate raskeveokite CO2-heitele ja kütusekulule, ning kas kasutatakse strateegiaid, millega sõiduki tulemusi CO2-heitkoguste ja kütusekulu sertifitseerimise eesmärgil tehtavate katsete või arvutuste ajal kunstlikult tegelikust paremana näidatakse; ning veokite allrühma ühe või mitme representatiivse veoki kindlaksmääramisega, mille alusel määratakse kindlaks kandevõime kohandus. Selleks et tagada määruse (EÜ) 595/2009 ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses meetmetega M2-, M3-, N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria mootoorsõidukite keskkonnatoime teatavate aspektide kindlaksmääramiseks. Käesolevas põhjenduses osutatud rakendamisvolitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (11).

(46)

Selleks et muuta või täiendada käesoleva määruse mitteolemuslikke osi, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega kohandatakse CO2-võrdlusheidet, sätestatakse kasutusel olevate raskesõidukite CO2-heite kontrollimise korra juhtpõhimõtted ja kriteeriumid ning muudetakse käesoleva määruse lisasid seoses teatavate tehniliste näitajatega, sealhulgas seoses kasutusotstarbe osatähtsuste, kandevõime ja aastase läbisõidu ning kandevõime kohandamise teguritega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (12) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(47)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt uute raskeveokite CO2-heite normide kehtestamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(48)

Määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (13) tuleks seetõttu samuti vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja eesmärk

Selleks et aidata saavutada liidu eesmärki vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 30 % võrreldes 2005. aasta tasemega määruse (EL) 2018/842 artikliga 2 hõlmatud sektorites ja saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärke ning tagada siseturu nõuetekohane toimimine, kehtestatakse käesoleva määrusega uute raskeveokite CO2-heite nõuded, vähendades seeläbi liidu uute raskeveokite pargi CO2-eriheidet võrreldes CO2-võrdlusheitega järgmiselt:

a)

aasta 2025 aruandlusperioodist alates 15 %;

b)

aasta 2030 aruandlusperioodil ja järgnevatel aruandlusperioodidel 30 %, kui artiklis 15 osutatud läbivaatamise tulemusel ei otsustata teisiti.

CO2-võrdlusheide põhineb määruse (EL) 2018/956 kohaselt ajavahemiku 1. juuli 2019–30. juuni 2020 („võrdlusperiood“) kohta esitatud seireandmetel, mis ei hõlma eriotstarbelisi veokeid, ja see arvutatakse vastavalt käesoleva määruse I lisa punktile 3.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse järgmistele kriteeriumidele vastavate uute N2- ja N3-kategooria raskeveokite suhtes:

a)

jäiga kerega veoautod telgede arvuga 4x2 ja suurima tehniliselt lubatud täismassiga üle 16 tonni;

b)

jäiga kerega veoautod telgede arvuga 6x2;

c)

sadulvedukid telgede arvuga 4x2 ja suurima tehniliselt lubatud täismassiga üle 16 tonni, ning

d)

sadulvedukid telgede arvuga 6x2.

Käesoleva määruse artikli 5 ja I lisa punkti 2.3 puhul kohaldatakse käesolevat määrust ka selliste N-kategooria uute raskeveokite suhtes, mis ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 510/2011 (14) kohaldamisalasse ega vasta esimese lõigu punktides a–d sätestatud kriteeriumidele.

Käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus osutatud veokikategooriad osutavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (15) II lisas määratletud sõidukikategooriatele.

2.   Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse lõikes 1 osutatud sõidukeid uute raskeveokitena 12-kuulisel perioodil, mis algab 1. juulil, kui sel perioodil registreeritakse need sõidukid liidus esimest korda ja neid ei ole väljaspool liitu varem registreeritud.

Arvesse ei võeta eelnevat registreerimist väljaspool liitu, mis on toimunud vähem kui kolm kuud enne liidus registreerimist.

3.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu konkreetse korra selliste raskeveokite kindlakstegemiseks, mis on sertifitseeritud eriotstarbeliste veokitena vastavalt määrusele (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmetele, kuid ei ole sellisena registreeritud, ning kohaldab tootja aastase keskmise CO2-eriheite suhtes korrektsioonimäärasid, et võtta neid sõidukeid arvesse alates aasta 2021 aruandlusperioodist ja iga sellele järgneva aruandlusperioodi puhul. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„CO2-võrdlusheide“ – igasse veokite allrühma kuuluvate kõigi uute raskeveokite, välja arvatud eriotstarbelised veokid, keskmine CO2-eriheide artikli 1 teises lõigus osutatud võrdlusperioodil määratuna vastavalt I lisa punktile 3;

2)

„CO2-eriheide“ – iga üksiku raskeveoki CO2-heide määratuna vastavalt I lisa punktile 2.1;

3)

„aasta Y aruandlusperiood“ – ajavahemik aasta Y 1. juulist kuni aasta Y+130. juunini;

4)

„keskmine CO2-eriheide“ – tootja uute raskeveokite keskmine CO2-eriheide konkreetsel aruandlusperioodil määratuna vastavalt I lisa punktile 2.7;

5)

„CO2-eriheite sihttase“ – iga üksiku tootja CO2-heite sihttase väljendatuna g/tkm-tes ja määratuna igal aastal eelneva aruandlusperioodi kohta vastavalt I lisa punktile 4;

6)

„jäiga kerega veoauto“ – veoauto, mis ei ole ette nähtud ega konstrueeritud poolhaagise vedamiseks;

7)

„sadulveduk“ – veoüksus, mis on ette nähtud ja konstrueeritud üksnes või põhiliselt poolhaagiste vedamiseks;

8)

„veokite allrühm“ – selliste I lisa punktis 1 määratletud veokite rühm, mida iseloomustavad CO2-heite ja kütusekulu kindlaksmääramise seisukohast asjakohased ühised ja eristavad tehnilised kriteeriumid;

9)

„eriotstarbeline veok“ – raskeveok, mille CO2-heide ja kütusekulu on vastavalt määrusele (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmetele määratud üksnes sellisteks kasutusotstarveteks, mida ei ole määratletud käesoleva määruse I lisa punktis 2.1;

10)

„tootja“ – isik või üksus, kelle ülesanne on esitada andmeid uute raskeveokite kohta vastavalt määruse (EL) 2018/956 artiklile 5, või heiteta raskeveokite puhul isik või üksus, kes vastutab tüübikinnitusasutuse ees EÜ kogu sõiduki tüübikinnitusmenetluse või üksiksõiduki kinnituse menetluse kõigi aspektide eest vastavalt direktiivile 2007/46/EÜ ja toodangu nõuetele vastavuse tagamise eest;

11)

„heiteta raskeveok“ – sisepõlemismootorita raskeveok või sellise sisepõlemismootoriga raskeveok, mis paiskab õhku vähem kui 1 g CO2/kWh, mis on kindlaks tehtud kooskõlas määruse (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmetega või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 715/2007 (16) ja selle rakendusmeetmetega;

12)

„vähese heitega raskeveok“ – muu kui heiteta raskeveok, mille CO2-eriheide on väiksem kui pool kõigi veokite CO2-võrdlusheitest veokite allrühmas, kuhu raskeveok kuulub, määratuna vastavalt I lisa punktile 2.3.3;

13)

„kasutusotstarve“ – sihtkiirusetsükli, kandevõime, kere või haagise koostu ja muude asjakohaste näitajate kombinatsioon, mis iseloomustab sõiduki konkreetset kasutust ning mille alusel määratakse kindlaks raskeveoki ametlik CO2-heide ja kütusekulu;

14)

„sihtkiirusetsükkel“ – sõidukijuhi soovitava või liiklusoludega piiratud kiiruse kirjeldus reisi jooksul läbitud vahemaa funktsioonina;

15)

„kandevõime“ – veokiga eri tingimustes veetavate kaupade mass.

Artikkel 4

Tootja keskmine CO2-eriheide

Alates 1. juulist 2020 ja seejärel igal järgmisel aruandlusperioodil määrab komisjon iga tootja kohta kindlaks eelneva aruandlusperioodi keskmise CO2-eriheite g/tkm-tes, lähtudes järgmisest:

a)

määruse (EL) 2018/956 kohaselt esitatud andmed tootja eelnenud aruandlusperioodil registreeritud uute raskeveokite, v.a eriotstarbelised veokid, kohta, ning

b)

heiteta ja vähese heite koefitsient määratuna vastavalt artiklile 5.

Keskmine CO2-eriheide määratakse kindlaks vastavalt I lisa punktile 2.7.

Artikkel 5

Heiteta ja vähese heitega raskeveokid

1.   Alates 1. juulist 2020 ja seejärel igal järgmisel aruandlusperioodil määrab komisjon iga tootja kohta kindlaks heiteta ja vähese heite koefitsiendi eelneval aruandlusperioodil.

Heiteta ja vähese heite koefitsiendi puhul võetakse arvesse aruandlusperioodil tootja sõidukipargis olevate heiteta ja vähese heitega raskeveokite, sealhulgas artikli 2 lõike 1 teises lõigus osutatud heiteta raskeveokite, ning heiteta ja vähese heitega eriotstarbeliste veokite arvu ja CO2-heidet ning see määratakse kindlaks vastavalt I lisa punktile 2.3.

2.   Aruandlusperioodide 2019–2024 puhul arvestatakse heiteta ja vähese heitega raskeveokeid lõike 1 kohaldamisel järgmiselt:

a)

heiteta raskeveok arvestatakse kahe sõidukina, ning

b)

vähese heitega raskeveok arvestatakse kuni kahe sõidukina sõltuvalt tema CO2-eriheitest ja vähese heite künnisväärtusest veokite allrühmas, kuhu veok kuulub, nagu on määratud kindlaks I lisa punktis 2.3.3.

Heiteta ja vähese heite koefitsient määratakse kindlaks vastavalt I lisa punktile 2.3.1.

3.   Alates aasta 2025 aruandlusperioodist määratakse heiteta ja vähese heite koefitsient kindlaks 2 % suuruse võrdlustaseme alusel vastavalt I lisa punktile 2.3.2.

4.   Heiteta ja vähese heite koefitsient vähendab tootja keskmist CO2-eriheidet maksimaalselt 3 %. Artikli 2 lõike 1 teises lõigus osutatud heiteta raskeveokite osakaal kõnealuses koefitsiendis vähendab tootja keskmist CO2-eriheidet maksimaalselt 1,5 %.

Artikkel 6

Tootja CO2-eriheite sihttase

Alates 1. juulist 2026 ja igal järgmisel aruandlusperioodil määrab komisjon iga tootja kohta kindlaks eelneva aruandlusperioodi CO2-eriheite sihttaseme. Kõnealune CO2-eriheite sihttase on veokite kõikide allrühmade kohta saadud järgmiste väärtuste summa:

a)

CO2-heitkoguste vähendamise eesmärk, millele on osutatud artikli 1 esimese lõigu punktis a või b;

b)

CO2-võrdlusheide;

c)

tootja veokite osakaal igas veokite allrühmas;

d)

iga veokite allrühma kohta kehtiv aastase läbisõidu ja kandevõime osatähtsuse tegur.

CO2-eriheite sihttase määratakse kindlaks vastavalt I lisa punktile 4.

Artikkel 7

Heiteühikud ja heitevõlad

1.   Selleks et kontrollida, kas tootja järgib CO2-eriheite sihttasemeid aastate 2025–2029 aruandlusperioodidel, võetakse arvesse tema heiteühikuid või heitevõlgu, mis määratakse kindlaks vastavalt I lisa punktile 5 ning mis vastab tootja uute raskeveokite, v.a eriotstarbelised veokid, arvule aruandlusperioodil, ning mis korrutatakse:

a)

lõikes 2 osutatud tootja CO2-heitkoguste vähendamise trajektoori ja keskmise CO2-eriheite vahega, kui see vahe on positiivne („heiteühik“), või

b)

tootja keskmise CO2-eriheite ja CO2-eriheite sihttaseme vahega, kui see vahe on positiivne („heitevõlg“).

Heiteühikud omandatakse aastate 2019–2029 aruandlusperioodidel. Aastate 2019–2024 aruandlusperioodidel omandatud heiteühikuid võetakse siiski arvesse üksnes selle kindlakstegemiseks, kas tootja järgib aasta 2025 aruandlusperioodi CO2-eriheite sihttaset.

Heitevõlad omandatakse aastate 2025–2029 aruandlusperioodidel. Sellegipoolest ei tohi tootja heitevõlg kokku ületada 5 % tootja aasta 2025 aruandlusperioodi CO2-eriheite sihttaseme ja asjaomase perioodi uute raskeveokite arvu korrutisest („heitevõla piirmäär“).

Aastate 2025–2028 aruandlusperioodidel omandatud heiteühikud ja heitevõlad kantakse olemasolu korral üle ühest aruandlusperioodist järgmisse. Heitevõla jääk likvideeritakse aasta 2029 aruandlusperioodil.

2.   CO2-heitkoguste vähendamise trajektoor määratakse iga tootja kohta kindlaks vastavalt I lisa punktile 5.1, tuginedes artikli 1 teises lõigus osutatud CO2-võrdlusheite ja kõnealuse artikli esimese lõigu punktis a aasta 2025 aruandlusperioodiks sätestatud CO2-heite sihttaseme vahelisele lineaartrajektoorile ning aasta 2025 aruandlusperioodi CO2-heite sihttaseme ja kõnealuse artikli esimese lõigu punktis b aasta 2030 aruandlusperioodiks sätestatud CO2-heite sihttaseme vahelisele lineaartrajektoorile.

Artikkel 8

CO2-eriheite sihttasemete järgimine

1.   Kui lõike 2 alusel leitakse, et tootjal on mõnel aruandlusperioodil alates 2025. aastast ettenähtust ülemääraseid CO2-heitkoguseid, kehtestab komisjon ülemäärase CO2-heite eritasu, mis arvutatakse järgmise valemi abil:

a)

ajavahemikul 2025–2029:

(ülemäärase CO2-heite eritasu) = (ülemäärane CO2-heide × 4 250 eurot/gCO2/tkm)

b)

alates 2030. aastast:

(ülemäärase CO2-heite eritasu) = (ülemäärane CO2-heide × 6 800 eurot/gCO2/tkm).

2.   Tootja CO2-heitkogused loetakse ülemääraseks kõigil järgmistel juhtudel:

a)

kui mõnel aastate 2025–2028 aruandlusperioodil ületab heiteühikute summa võrra vähendatud heitevõlgade summa artikli 7 lõike 1 kolmandas lõigus osutatud heitevõla piirmäära;

b)

kui aasta 2029 aruandlusperioodil on heiteühikute summa võrra vähendatud heitevõlgade summa positiivne;

c)

kui aasta 2030 aruandlusperioodist alates ületab tootja keskmine CO2-eriheide tema CO2-eriheite sihttaset.

Ülemäärased CO2-heitkogused konkreetsel aruandlusperioodil arvutatakse vastavalt I lisa punktile 6.

3.   Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks käesoleva artikli lõike 1 kohase ülemäärase CO2-heite eritasu kogumise korra. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4.   Ülemäärase CO2-heite eritasud kajastatakse Euroopa Liidu üldeelarves tuluna.

Artikkel 9

Seireandmete kontrollimine

1.   Tüübikinnitusasutused teatavad komisjonile viivitamata käesoleva määruse artiklis 13 osutatud korras tehtava kontrolli tulemusena avastatud kasutusel olevate raskeveokite CO2-heite väärtuste kõrvalekalletest vastavustunnistusel või määruse (EL) 2017/2400 artikli 9 lõikes 4 osutatud kliendi teabefailis märgitud väärtuste suhtes.

2.   Komisjon võtab lõikes 1 osutatud kõrvalekaldeid arvesse tootja keskmise CO2-eriheite arvutamisel.

3.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu üksikasjaliku korra sellistest kõrvalekalletest teatamiseks ja nende arvessevõtmiseks keskmise CO2-eriheite arvutamisel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 10

CO2-võrdlusheite hindamine

Selleks et tagada CO2-võrdlusheite usaldusväärsus ja representatiivsus kogu liidu sõidukipargi suhtes kohaldatavate CO2-heite sihttasemete määramise alusena, kehtestab komisjon rakendusaktidega metoodika, et hinnata nende tingimuste kohaldamist, mille alusel CO2-võrdlusheide kindlaks määrati, ja kriteeriumid, et tuvastada, kas kõnealust heitkogust on põhjendamatult suurendatud, ning kui see on nii, siis otsustada, kuidas seda tuleks korrigeerida.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 11

Andmete avaldamine ja tootja tegevus

1.   Komisjon avaldab iga aasta 30. aprilliks vastuvõetavates rakendusaktides järgmiste näitajate loetelu:

a)

alates 1. juulist 2020 iga tootja keskmine CO2-eriheide eelneval aruandlusperioodil, nagu on osutatud artiklis 4;

b)

alates 1. juulist 2020 iga tootja heiteta ja vähese heite koefitsient eelneval aruandlusperioodil, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 1;

c)

alates 1. juulist 2026 iga tootja CO2-eriheite sihttase eelneval aruandlusperioodil, nagu on osutatud artiklis 6;

d)

alates 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2031 iga tootja CO2-heitkoguste vähendamise trajektoor, tema heiteühikud ja alates 1. juulist 2026 kuni 30. juunini 2031 tema heitevõlad eelneval aruandlusperioodil, nagu on osutatud artiklis 7;

e)

alates 1. juulist 2026 iga tootja ülemäärased CO2-heitkogused eelneval aruandlusperioodil, nagu on osutatud artikli 8 lõikes 1;

f)

alates 1. juulist 2020 liidus eelneval aruandlusperioodil registreeritud kõigi uute raskeveokite keskmine CO2-eriheide.

30. aprilliks 2021 avaldatav loetelu peab sisaldama artikli 1 teises lõigus osutatud CO2-võrdlusheidet.

2.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusaktid, et kohandada CO2-võrdlusheidet järgmiselt:

a)

kui kasutusotstarbe osatähtsusi või kandevõime väärtusi on kohandatud kooskõlas artikli 14 lõike 1 punktiga b või c, rakendatakse II lisa punktis 1 sätestatud korda;

b)

kui kohandustegurid on kindlaks määratud kooskõlas artikli 14 lõikega 2, siis kohaldatakse neid kohandustegureid CO2-võrdlusheite suhtes;

c)

kui artiklis 10 osutatud metoodika kohaselt on kindlaks tehtud CO2-võrdlusheite põhjendamatu suurendamine, korrigeeritakse CO2-võrdlusheidet hiljemalt 30. aprilliks 2022.

Komisjon avaldab kohandatud CO2-võrdlusheite väärtused ja arvutab nende abil välja tootja CO2-eriheite sihttasemed, mida kohaldatakse kõnealuseid väärtusi kohandavate delegeeritud õigusaktide kohaldamise alguskuupäeval algavatel aruandlusperioodidel.

Artikkel 12

CO2-heide ja energiatarbimine tegelikes kasutustingimustes

1.   Komisjon jälgib ja hindab seda, kas CO2-heite ja energiatarbimise näitajad, mis on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 595/2009 raames, on representatiivsed ka tegelikes kasutustingimustes.

Lisaks kogub komisjon korrapäraselt andmeid raskeveokite CO2-heite ja energiatarbimise kohta tegelikes kasutustingimustes, kasutades kütusekulu ja/või energiatarbimist mõõtvate pardaseadmete näitusid ja alustades uutest raskeveokitest, mis on registreeritud alates määruse (EÜ) nr 595/2009 artikli 5c punktis b osutatud meetmete kohaldamise alguskuupäevast.

Komisjon tagab, et avalikkust teavitatakse representatiivsuse aja jooksul muutumisest.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks tagab komisjon, et alates määruse (EÜ) nr 595/2009 artikli 5c punktis b osutatud meetmete kohaldamise alguskuupäevast tehakse talle korrapäraste ajavahemike järel kättesaadavaks järgmised, vastavalt olukorrale kas tootjatelt, riigi ametiasutustelt või sõidukitelt otse saadavad andmed, mis on seotud raskeveokite CO2-heite ja energiatarbimisega tegelikes kasutustingimustes:

a)

valmistajatehase tähis;

b)

tarbitud kütuse ja elektrienergia kogus;

c)

läbitud vahemaa kokku;

d)

kasulik koormus;

e)

välise laadimisega hübriidelektriraskeveokite puhul tarbitud kütuse ja elektrienergia kogus ning eri sõidurežiimides sõidetud vahemaa;

f)

muud käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks vajalikud näitajad.

Komisjon töötleb käesoleva lõike esimese lõigu alusel saadud andmeid, et luua lõike 1 kohaldamiseks anonümiseeritud ja koondatud andmekogud, sealhulgas iga tootja kohta. Valmistajatehase tähiseid kasutatakse üksnes andmete töötlemiseks ja neid ei säilitata kauem kui sel eesmärgil vajalik.

3.   Selleks et vältida erinevuse suurenemist tegelikus liikluses tekkivatest heitkogustest, hindab komisjon hiljemalt kaks aastat ja viis kuud pärast määruse (EÜ) nr 595/2009 artikli 5c punktis b osutatud meetmete kohaldamise alguskuupäeva, kuidas oleks kütusekulu ja energiatarbimise andmeid võimalik kasutada selle tagamiseks, et kõnealuse määruse kohaselt määratud sõidukite CO2-heite ja energiatarbimise näitajad oleksid aja jooksul representatiivsed iga tootja puhul tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste suhtes.

Komisjon jälgib ja annab kord aastas aru esimeses lõigus osutatud erinevuse muutumisest ja erinevuse suurenemise vältimiseks hindab 2027. aastal, kas oleks võimalik luua mehhanism tootja keskmise CO2-eriheite kohandamiseks alates 2030. aastast, ning esitab asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku sellise mehhanismi loomiseks.

4.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu käesoleva artikli lõikes 2 osutatud andmete kogumise ja töötlemise üksikasjaliku menetluse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 13

Kasutuselolevate raskeveokite CO2-heite kontrollimine

1.   Tootjad tagavad, et määruse (EL) 2017/2400 artikli 9 lõikes 4 osutatud kliendi teabefaili kantud CO2-heite ja kütusekulu väärtused vastavad kasutusel olevate raskeveokite CO2-heitele ja kütusekulule, mis on kindlaks määratud kõnealuse määruse kohaselt.

2.   Lõikes 4 osutatud menetluste jõustumise järel kontrollivad tüübikinnitusasutused nende tootjate puhul, kellele nad on andnud tegevusloa modelleerimisvahendi kasutamiseks kooskõlas määrusega (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmetega, asjakohaste ja representatiivsete sõidukinäidiste alusel, et kliendi teabefailidesse kantud CO2-heite ja kütusekulu väärtused vastavad kasutusel olevate raskeveokite CO2-heitele ja kütusekulule, mis on kindlaks määratud kõnealuse määruse ja selle rakendusmeetmete kohaselt, kaaludes samal ajal muu hulgas kütusekulu ja/või energiatarbimist mõõtvate pardaseadmete saadaolevate andmete kasutamist.

Samuti kontrollivad tüübikinnitusasutused muu hulgas kütusekulu ja/või energiatarbimist mõõtvate pardaseadmete andmeid kasutades selliste pardaseadmete või näidissõidukitega seotud strateegiate olemasolu, millega sõiduki tulemusi CO2-heitkoguste ja kütusekulu sertifitseerimise eesmärgil tehtavate katsete või arvutuste ajal kunstlikult tegelikust paremana näidatakse.

3.   Kui lõike 2 kohaselt tehtud kontrollide tulemusel tuvastatakse CO2-heitkoguste ja kütusekulu mittevastavus, mida ei saa seostada modelleerimisvahendi mittetoimimisega, või mõne sellise strateegia olemasolu, millega veoki tulemusi kunstlikult tegelikust paremana näidatakse, tagab vastutav tüübikinnitusasutus lisaks määruse (EL) 2018/858 XI peatükis sätestatud vajalike meetmete võtmisele vastavalt olukorrale kliendi teabefailide, vastavustunnistuste või üksiksõiduki kinnitustunnistuste korrigeerimise.

4.   Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kontrollide läbiviimise korra. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjonil on õigus võtta enne esimeses lõigus osutatud rakendusaktide vastuvõtmist kooskõlas artikliga 17 vastu käesoleva määruse täiendamiseks delegeeritud õigusakt, milles sätestatakse esimeses lõigus osutatud korra juhtpõhimõtted ja kriteeriumid.

Artikkel 14

I ja II lisa muutmine

1.   Tagamaks et tehnilised näitajad, mida kasutatakse tootja keskmise CO2-eriheite arvutamiseks vastavalt artiklile 4 ja CO2-eriheite sihttasemete arvutamiseks vastavalt artiklile 6, vastavad tehnika ja kaubatranspordi logistika arengule, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I ja II lisa järgmisi sätteid:

a)

I lisa tabeli 1 kanded kabiini tüübi ja mootori võimsuse kohta ning kõnealuses tabelis osutatud mõisted „magamiskabiin“ ja „päevakabiin“;

b)

I lisa tabelis 2 esitatud kasutusotstarvete osatähtsused;

c)

kandevõime väärtused, mis on esitatud I lisa tabelis 3, ja kandevõime kohandamise tegurid, mis on esitatud II lisa tabelis 1;

d)

I lisa tabelis 4 esitatud aastase läbisõidu väärtused.

2.   Kui määruses (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmetes sätestatud tüübikinnitusmenetlusi muudetakse muude kui käesoleva artikli lõike 1 punktides b ja c osutatud muudatustega nii, et käesoleva lõike kohaselt kindlaks määratud representatiivsete veokite CO2-heide suureneb või väheneb rohkem kui 5 g CO2/km, kohandab komisjon CO2-võrdlusheidet, mis arvutatakse II lisa punktis 2 esitatud valemi järgi, kooskõlas artikli 11 lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud kohandusteguriga.

3.   Komisjon kehtestab rakendusaktidega metoodika, et määrata veokite allrühma üks või mitu representatiivset veokit, sealhulgas nende statistiline osatähtsus, mille alusel määratakse kindlaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kohandus, võttes arvesse määruse (EL) 2018/956 kohaselt edastatud seireandmeid ja määruse (EL) 2017/2400 artikli 12 lõikes 1 loetletud sõidukite tehnilisi omadusi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 15

Läbivaatamine ja aruandlus

1.   Hiljemalt 31. detsembriks 2022 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse tulemuslikkuse kohta, alates 2030. aastast kohaldatava CO2-heite vähendamise eesmärgi ning heiteta ja vähese heitega raskeveokite stiimulisüsteemi taseme kohta, muude raskeveokiliikide, sealhulgas haagiste, busside ja eriotstarbeliste veokite CO2-heite vähendamise eesmärkide kehtestamise kohta ning raskeveokite heite vähendamise siduvate sihttasemete kehtestamise kohta alates 2035. ja 2040. aastast. 2030. aasta eesmärki hinnatakse kooskõlas Euroopa Liidu kohustustega Pariisi kokkuleppe raames.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab eeskätt järgmist:

a)

hinnang artiklis 7 osutatud heiteühikute ja heitevõla süsteemi tulemuslikkuse kohta ning nimetatud süsteemi kohaldamise pikendamise asjakohasuse kohta 2030. aastani ja pärast seda;

b)

hinnang heiteta ja vähese heitega raskeveokite kasutuselevõtu kohta, võttes arvesse direktiivis 2009/33/EÜ sätestatud eesmärke, ning selliste raskeveokite turulelaskmist mõjutavaid asjakohaseid parameetreid ja tingimusi;

c)

hinnang artiklis 5 sätestatud heiteta ja vähese heitega raskeveokite stiimulisüsteemi tulemuslikkuse kohta ja selle eri elementide asjakohasuse kohta, et kohandada seda 2025. aasta järgseks perioodiks, pidades silmas võimalikku diferentseerimist heitevaba läbisõiduvahemiku ja veokite allrühmade alusel kombineerituna läbisõidu ja kandevõime osatähtsuse teguritega, mille kohaldamise alguskuupäevaga nähakse ette vähemalt kolmeaastane üleminekuperiood;

d)

hinnang vajaliku laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõtu kohta, võimaluse kohta kehtestada mootori CO2-heite normid, eelkõige eriotstarbeliste veokite jaoks, ning selle kohta, kuivõrd määruse (EL) 2017/2400 kohaselt kindlaks määratud CO2-heite ja kütusekulu näitajad on representatiivsed tegelikes kasutustingimustes;

e)

üksnes käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil, raskeveokitega ja autorongidega seotud kaalutlused, võttes arvesse riigisiseste vedude puhul kohaldatavaid masse ja mõõtmeid, näiteks liidendsõidukeid ja ühendvedusid, hinnates samas ka võimalikke transpordiohutuse ja tõhususe aspekte, mitmeliigilise transpordi, keskkonna- ja taristumõju ning tagasipõrke fenomeni, samuti liikmesriikide geograafilist asendit;

f)

hinnang modelleerimisvahendi VECTO kohta, et tagada selle vahendi pidev ja õigeaegne ajakohastamine;

g)

hinnang võimaluse kohta töötada välja spetsiaalne metoodika, et hinnata potentsiaalset mõju, mida omab CO2-heitkoguste vähendamisele selliste sünteetiliste ja täiustatud taastuvate alternatiivvedelkütuste ning taastuva gaaskütuse, sealhulgas e-kütuste kasutamine, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest ning mis vastavad säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumitele, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 (17);

h)

hinnang tootjatevahelise avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva vahendite koondamise korra kehtestamise teostatavuse kohta;

i)

hinnang ülemäärase heite eritasu suuruse kohta, tagamaks et eritasu on suurem kui CO2-heite sihttasemete saavutamiseks vajalike tehnoloogialahenduste keskmised piirkulud.

3.   Asjakohasel juhul lisatakse lõikes 1 osutatud aruandele seadusandlik ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.

4.   Määruse (EL) 2019/631 artikli 15 lõike 5 kohase hindamise raames hindab komisjon võimalust suunata ülemäärase CO2-heite eritasust saadavad tulud sihtotstarbelisse fondi või asjaomasesse programmi, mille eesmärk on tagada õiglane üleminek kliimaneutraalsele majandusele, nagu on osutatud Pariisi kokkuleppe artikli 4 lõikes 1, eelkõige toetada autotööstussektori töötajate ümberõpet, täiendõpet, koolitust ja ümberpaigutamist kõigis mõjutatud liikmesriikides, eelkõige üleminekust enim mõjutatud piirkondades ja kogukondades. Asjakohasel juhul esitab komisjon hiljemalt 2027. aastaks selleteemalise seadusandliku ettepaneku.

5.   Hiljemalt 2023. aastal hindab komisjon võimalust arendada välja ühtne liidu metoodika liidu turule lastud uute raskeveokite kogu olelusringi jooksul tekkiva CO2-heite hindamiseks ja selle kohta järjepidevaks andmete esitamiseks. Komisjon edastab kõnealuse hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades sellele asjakohasel juhul ettepanekud järelmeetmeteks, näiteks seadusandlikud ettepanekud.

Artikkel 16

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab kliimamuutuste komitee, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 (18) artikli 44 lõike 1 punktis a. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.   Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 17

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 11 lõikes 2, artikli 13 lõike 4 teises lõigus ja artikli 14 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 14. augusti 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 11 lõikes 2, artikli 13 lõike 4 teises lõigus ja artikli 14 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 11 lõike 2, artikli 13 lõike 4 teise lõigu ja artikli 14 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 18

Määruse (EÜ) nr 595/2009 muutmine

Määrust (EÜ) nr 595/2009 muudetakse järgmiselt:

1)

Artikli 2 esimesse lõiku lisatakse järgmine lause:

„Käesoleva määruse artikleid 5a, 5b ja 5c kohaldatakse ka O3- ja O4-kategooria mootorsõidukite suhtes.“

2)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 5a

Erinõuded tootjatele seoses M2-, M3-, N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria mootorsõidukite keskkonnatoimega

1.   Tootjad tagavad, et müüdavad, registreeritavad või kasutuselevõetavad uued O3- ja O4-kategooria mootorsõidukid vastavad järgmistele nõuetele:

a)

nende mootorsõidukite mõju mootorsõidukite CO2-heitele, kütusekulule, elektrienergia tarbimisele ja heitevabale läbisõiduvahemikule määratakse kindlaks vastavalt artikli 5c punktis a osutatud metoodikale;

b)

nad on varustatud kandevõimet mõõtvate ja salvestavate pardaseadmetega vastavalt artikli 5c punktis b osutatud nõuetele.

2.   Tootjad tagavad, et müüdavad, registreeritavad või kasutuselevõetavad uued M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria mootorsõidukid on varustatud kütusekulu ja/või energiatarbimist, kandevõimet ja läbisõitu mõõtvate ja salvestavate pardaseadmetega vastavalt artikli 5c punktis b osutatud nõuetele.

Samuti tagavad nad, et nende mootorsõidukite heitevaba läbisõiduvahemik ja elektrienergia tarbimine määratakse kindlaks vastavalt artikli 5c punktis c osutatud metoodikale.

Artikkel 5b

Erinõuded liikmesriikidele seoses M2-, M3-, N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria mootorsõidukite keskkonnatoimega

1.   Kooskõlas artiklis 5c osutatud rakendusmeetmetega keelduvad riigiasutused EÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest uut tüüpi M2-, M3-, N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria mootorsõidukitele, mis ei vasta nimetatud rakendusmeetmetes sätestatud nõuetele.

2.   Kooskõlas artiklis 5c osutatud rakendusmeetmetega keelustavad riigiasutused selliste uute M2-, M3-, N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria mootorsõidukite müügi, registreerimise ja kasutuselevõtmise, mis ei vasta nimetatud rakendusmeetmetes sätestatud nõuetele.

Artikkel 5c

Meetmed M2-, M3-, N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria mootorsõidukite keskkonnatoime teatavate aspektide kindlaksmääramiseks

31. detsembriks 2021 võtab komisjon rakendusaktidega vastu järgmised meetmed:

a)

metoodika O3- ja O4-kategooria mootorsõidukite toime hindamiseks seoses nende mõjuga mootorsõidukite CO2-heitele, kütusekulule, elektrienergia tarbimisele ja heitevabale läbisõiduvahemikule;

b)

tehnilised nõuded kütusekulu ja/või energiatarbimist ning läbisõitu mõõtvate ja salvestavate pardaseadmete paigaldamiseks M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria mootorsõidukitele ning kandevõimet või kogukaalu kindlaksmääravate ja salvestavate seadmete paigaldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1242 (*1) artikli 2 lõike 1 esimese lõigu punkti a, b, c või d kohaste omadustega sõidukitele ning nende kombinatsioonidele O3- ja O4-kategooria sõidukitega, sealhulgas vajaduse korral andmete edastamiseks sama kombinatsiooni sõidukite vahel;

c)

metoodika uute M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria mootorsõidukite heitevaba läbisõiduvahemiku ja elektrienergia tarbimise kindlaksmääramiseks.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 13a osutatud kontrollimenetlusega.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1242, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (ELT L 198, 25.7.2019, lk 202).“"

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 13a

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab mootorsõidukite tehniline komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/858 (*2). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.   Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).“"

Artikkel 19

Määruse (EL) 2018/956 muutmine

Määrust (EL) 2018/956 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/46/EÜ, (*3) määruses (EÜ) nr 595/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1242 (*4) sätestatud mõisteid.

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1)."

(*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1242, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (ELT L 198, 25.7.2019, lk 202).“"

2)

Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid seiravad alates 1. jaanuarist 2019 I lisa A osas sätestatud andmeid seoses uute raskeveokitega, mis registreeritakse liidus esimest korda.

Liikmesriikide pädevad asutused esitavad alates 2020. aastast iga aasta 30. septembriks eelmise aruandlusperioodi (1. juuli – 30. juuni) andmed komisjonile vastavalt II lisas sätestatud aruandluskorrale.

2019. aasta puhul hõlmavad 30. septembriks 2020 esitatavad andmed 1. jaanuarist 2019 – 30. juunini 2020 seiratud andmeid.

Andmeid eelnevalt väljaspool liitu registreeritud uute raskeveokite kohta ei seirata ega esitata, välja arvatud juhul, kui veok registreeriti väljaspool liitu vähem kui kolm kuud enne selle registreerimist liidus.“

3)

Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Raskeveokite tootjad seiravad iga uue raskeveoki puhul alates I lisa B osa punktis 1 sätestatud algusaastatest andmeid, mis on täpsustatud I lisa B osa punktis 2.

Alates I lisa B osa punktis 1 sätestatud algusaastatest esitavad raskeveokite tootjad vastavalt II lisas sätestatud aruandluskorrale iga aasta 30. septembriks komisjonile kõnealused andmed iga uue raskeveoki kohta, mille puhul modelleerimise kuupäev jääb eelmisesse aruandlusperioodi (1. juuli – 30. juuni).

2019. aasta puhul esitavad tootjad andmed iga uue raskeveoki kohta, mille puhul modelleerimise kuupäev jääb ajavahemikku 1. jaanuar 2019 – 30. juuni 2020.

Modelleerimise kuupäev on kuupäev, mis on esitatud I lisa B osa punkti 2 kande 71 kohaselt.“

4)

Artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjon avaldab iga aasta 30. aprilliks aastaaruande ning liikmesriikide ja tootjate poolt eelmise aruandlusperioodi kohta esitatud andmete analüüsi.“

5)

II lisa punkt 3.2 asendatakse järgmisega:

„3.2.

Eelneval aruandlusperioodil registreeritud raskeveokite kohta käivad andmed, mis on kantud registrisse, avaldatakse alates 2021. aastast iga aasta 30. aprilliks, välja arvatud artikli 6 lõikes 1 osutatud andmed.“

Artikkel 20

Direktiivi 96/53/EÜ muutmine

Direktiivi 96/53/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 2 lisatakse pärast mõistet „alternatiivkütusega töötav sõiduk“ järgmine mõiste:

„—

„heiteta sõiduk“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1242 (*5) artikli 3 punktis 11 määratletud heiteta raskeveok;

(*5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1242, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (ELT L 198, 25.7.2019, lk 202).“"

2)

Artikkel 10b asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10b

Alternatiivkütusega töötava või heiteta sõiduki lubatud täismass on I lisa punktides 2.2.1, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.3.1, 2.3.2 ja 2.4 sätestatud mass.

Alternatiivkütusega töötavad või heiteta sõidukid peavad vastama ka I lisa punktis 3 sätestatud telgedele langeva lubatud täismassi piirnormidele.

Alternatiivkütusega töötavate või heiteta sõidukite puhul vajalik lisamass määratakse kindlaks kõnealuse sõiduki tüübikinnituse käigus tootja poolt esitatavate dokumentide alusel. Nimetatud lisamass tuleb märkida ametlikul tõendil, mida nõutakse kooskõlas artikliga 6.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10h vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada käesoleva direktiivi kohaldamiseks nende artiklis 2 osutatud alternatiivkütuste loetelu, mis eeldavad lisamassi. On eriti oluline, et komisjon järgiks oma tavapärast praktikat ning konsulteeriks enne kõnealuste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist ekspertidega, sealhulgas liikmesriikide ekspertidega.“

3)

I lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punktide 2.2.1, 2.2.2, 2.2.3 ja 2.2.4 teise veergu lisatakse järgmine lõik:

„Veokikombinatsioonide, sealhulgas alternatiivkütusega töötavate või heitevabade sõidukite puhul suurendatakse käesolevas jaos sätestatud lubatud täismassi alternatiivse kütuse või heiteta tehnoloogialahenduse lisamassi võrra, vastavalt maksimaalselt ühe või kahe tonni ulatuses.“;

b)

punkti 2.3.1 teise veergu lisatakse järgmine lõik:

„Heiteta sõidukid: 18-tonnist lubatud täismassi suurendatakse heiteta tehnoloogialahenduse lisamassi võrra maksimaalselt kahe tonni ulatuses.“;

c)

punkti 2.3.2 kolmandasse veergu lisatakse järgmine lõik:

„Kolmeteljelised heiteta sõidukid: 25-tonnist või 26-tonnist (kui igal veoteljel on topeltrehvid ja õhkvedrustus või liidus samaväärseks peetav II lisas kindlaksmääratud vedrustus või kui igal veoteljel on topeltrehvid ja igale teljele langev täismass ei ületa 9,5 tonni) lubatud täismassi suurendatakse heiteta tehnoloogialahenduse lisamassi võrra maksimaalselt kahe tonni ulatuses.“;

d)

punkti 2.4 kolmandasse veergu lisatakse järgmine lõik:

„Kolmeteljelised liigendbussid, mis on heiteta sõidukid: 28-tonnist lubatud täismassi suurendatakse heiteta tehnoloogialahenduse lisamassi võrra maksimaalselt kahe tonni ulatuses.“

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuni 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA


(1)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 286.

(2)  Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 13. juuni 2019. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (ELT L 111, 25.4.2019, lk 13).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ (ELT L 188, 18.7.2009, lk 1).

(6)  Komisjoni 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2400, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveokite CO2 heitkoguste ja kütusekulu kindlaksmääramisega ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EL) nr 582/2011 (ELT L 349, 29.12.2017, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta määrus (EL) 2018/956 uute raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu seire ja aruandluse kohta (ELT L 173, 9.7.2018, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (ELT L 120, 15.5.2009, lk 5).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames (ELT L 140, 5.6.2009, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(12)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(13)  Nõukogu 25. juuli 1996. aasta direktiiv 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 59).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 510/2011, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes väikesõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast liidu terviklikust lähenemisviisist (ELT L 145, 31.5.2011, lk 1).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).


I LISA

Keskmine CO2-eriheide, CO2-eriheite sihttasemed ja ülemäärased CO2 heitkogused

1.   VEOKITE ALLRÜHMAD

Iga uus raskeveok liigitatakse ühte tabelis 1 määratletud veokiteallrühma kooskõlas kõnealuses tabelis esitatud tingimustega.

Tabel 1

Veokite allrühmad (sg)

Raskeveokid

Kabiini tüüp

Mootori võimsus

Veokite allrühm (sg)

Jäiga kerega veoautod telgede arvuga 4 × 2ja suurima tehniliselt lubatud täismassiga > 16 tonni

Kõik

< 170 kW

4-UD

Päevakabiin

≥ 170 kW

4-RD

Magamiskabiin

≥ 170 kW ja < 265 kW

Magamiskabiin

≥ 265 kW

4-LH

Jäiga kerega veoautod telgede arvuga 6 × 2

Päevakabiin

Kõik

9-RD

Magamiskabiin

9-LH

Sadulvedukid telgede arvuga 4 × 2 ja suurimatehniliselt lubatud täismassiga > 16 tonni

Päevakabiin

Kõik

5-RD

Magamiskabiin

< 265 kW

Magamiskabiin

≥ 265 kW

5-LH

Sadulvedukid telgede arvuga 6 × 2

Päevakabiin

Kõik

10-RD

Magamiskabiin

10-LH

„Magamiskabiin“ – kabiin, millel on juhiistmetaga magamiseks ette nähtud ruum kooskõlas määrusega (EL) 2018/956.

„Päevakabiin“ – muud tüüpi kabiin kuimagamiskabiin.

Kui uut raskeveokit ei ole võimalik ühtegi veokite allrühma liigitada,kuna puudub teave kabiini tüübi või mootori võimsuse kohta, liigitataksesee pikamaaveokite allrühma vastavalt šassii tüübile (jäiga keregaveoauto või sadulveduk) ja telgede arvule (4 × 2 või 6 × 2).

Kui uus raskeveok liigitatakse veokite allrühma 4-UD, kuid punktis2.1 esitatud tabeli 2 kohaste kasutusotstarvete UDL või UDR kohtapuuduvad CO2-heite andmed g/km-tes, liigitatakseuus raskeveok veokite allrühma 4-RD.

2.   TOOTJA KESKMINE CO2-ERIHEIDE

2.1.   Uue raskeveoki CO2-eriheide

Veokite allrühma (sg) liigitatava uue raskeveoki(v) CO2-eriheide g/km (CO2v ) arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

Formula

mp

kõigi tabelis 2 loetletud kasutusotstarvete (mp) summa;

sg

veokite allrühm, millesse uus raskeveok (v) on käesoleva lisa punkti 1 kohaselt liigitatud;

W sg,mp

tabelis 2 märgitud kasutusotstarbe osatähtsus;

CO2 v,mp

uue raskeveoki (v) CO2-heide g/km, mis on kasutusotstarbe (mp) jaoks kindlaks tehtud ja millest on teatatud kooskõlas määrusega(EL) 2018/956.

Heiteta raskeveokite CO2-eriheiteks määratakse0 g CO2/km.

Eriotstarbelise veoki CO2-eriheide on määruse(EL) 2018/956 kohaselt teatatud keskmine CO2-heideg/km.

Tabel 2

Kasutusotstarvete osatähtsused(Wsg,mp)

Veokite allrühm (sg)

Kasutusotstarve (1) (mp)

RDL

RDR

LHL

LHR

UDL

UDR

REL, RER, LEL, LER

4-UD

0

0

0

0

0,5

0,5

0

4-RD

0,45

0,45

0,05

0,05

0

0

0

4-LH

0,05

0,05

0,45

0,45

0

0

0

9-RD

0,27

0,63

0,03

0,07

0

0

0

9-LH

0,03

0,07

0,27

0,63

0

0

0

5-RD

0,27

0,63

0,03

0,07

0

0

0

5-LH

0,03

0,07

0,27

0,63

0

0

0

10-RD

0,27

0,63

0,03

0,07

0

0

0

10-LH

0,03

0,07

0,27

0,63

0

0

0


Kasutusotstarvete määratlused

RDL

Piirkondlik vedu, väike kandevõime

RDR

Piirkondlik vedu, tüüpiline kandevõime

LHL

Pikamaavedu, väike kandevõime

LHR

Pikamaavedu, tüüpiline kandevõime

UDL

Asulasisene vedu, väike kandevõime

UDR

Asulasisene vedu, tüüpiline kandevõime

REL

Piirkondlik vedu (EMS), väike kandevõime

RER

Piirkondlik vedu (EMS), tüüpiline kandevõime

LEL

Pikamaavedu (EMS), väike kandevõime

LER

Pikamaavedu (EMS), tüüpiline kandevõime

2.2.   Kõigi ühte veokite allrühma kuuluvate uute raskeveokite keskmineCO2-eriheide tootja kohta

Ühte veokite allrühma (sg) kuuluvate kõigiuute raskeveokite keskmine CO2-eriheide g/tkm-tes(avgCO2sg ) arvutatakseiga tootja ja iga aruandlusperioodi kohta järgmiselt:

Formula

kus:

Formula

v

kõigi ühte veokite allrühma (sg) kuuluvate ühe tootja uute raskeveokite, v.a eriotstarbelised veokid,summa kooskõlas artikli 4 esimese lõigu punktiga a;

CO2 v

uue raskeveoki (v) CO2-eriheide, mis määratakse kindlaks vastavalt punktile 2.1;

Vsg

ühte veokite allrühma (sg) kuuluvateühe tootja uute raskeveokite, v.a eriotstarbelised veokid, arv kooskõlasartikli 4 esimese lõigu punktiga a;

PL sg

ühte veokite allrühma (sg) kuuluvateveokite keskmine kandevõime, mis on kindlaks määratud punktis 2.5.

2.3.   Artiklis 5 osutatud heiteta ja vähese heite koefitsent

2.3.1.   Aruandlusperioodid 2019–2024

Artiklis 5 osutatud heiteta ja vähese heite koefitsent (ZLEV) arvutatakseiga tootja ja iga aruandlusperioodi (2019–2024) kohta järgmiselt:

Formula kusjuures miinimum on 0,97

kus:

V

ühe tootja artikli 2 lõike 1 esimese lõigu kohaste omadustegauute raskeveokite, v.a eriotstarbelised veokid, arv kooskõlas artikli4 esimese lõigu punktiga a;

Vconv

ühe tootja artikli 2 lõike 1 esimese lõigu kohaste omadustegauute raskeveokite, v.a eriotstarbelised veokid, arv kooskõlas artikli4 esimese lõigu punktiga a, miinus heiteta ja vähese heitega raskeveokitearv;

Vzlev

Vin ja Vout summa;

kus:

Vin Formula

Formula kõigi artikli 2 lõike 1 esimese lõigu kohaste omadustegauute heiteta ja vähese heitega raskeveokite summa;

CO2v

heiteta ja vähese heitega raskeveoki (v) CO2-eriheide g/km-tes, mis määrataksekindlaks vastavalt punktile 2.1;

LETsg

madala heite künnisväärtus veokite allrühmas (sg), millesse veok (v) kuulub,määratuna vastavalt punktile 2.3.3;

Vout

artikli 2 lõike 1 teises lõigus osutatud uute registreeritudheiteta raskeveokite koguarv korrutatuna kahega, kusjuures näitajaVconv maksimaalne osakaal on 1,5 %.

2.3.2.   Aruandlusperioodid alates 2025. aastast

Artiklis 5 osutatud heiteta ja vähese heite koefitsient (ZLEV)arvutatakse iga tootja ja iga aruandlusperioodi kohta järgmiselt:

Formula välja arvatud juhul, kui see summa on suurem kui 1 võiväiksem kui 0,97; sellisel juhul sätestatakse koefitsendiks ZLEV vastavaltkas 1 või 0,97,

kus:

x

0,02

y

(Vin + Vout)/Vtotal, kus:

Vin

artikli 2 lõike 1 esimese lõigu kohaste omadustegaheiteta ja vähese heitega uute registreeritud raskeveokite koguarv,kusjuures igaüht neist arvestatakse ZLEV-spetsiifilisena (ZLEVspecific)vastavalt järgnevale valemile:

Formula

kus:

CO2v

heiteta ja vähese heitega raskeveoki (v) CO2-eriheide g/km-tes, mis määrataksekindlaks vastavalt punktile 2.1;

LETsg

madala heite künnisväärtus allrühmas (sg), millesse veok (v) kuulub, määratunavastavalt punktile 2.3.3;

Vout

artikli 2 lõike 1 teises lõigus osutatud uute registreeritudheiteta raskeveokite koguarv, kusjuures näitaja Vtotal maksimaalneosakaal on 0,035;

Vtotal

tootja uute registreeritud raskeveokite koguarv antudaruandlusperioodil.

Kui Vin/Vtotal on väiksem kui 0,0075, määratakse koefitsendiksZLEV 1.

2.3.3.   Madala heite künnisväärtus

Madala heite künnisväärtus LETsg veokite allrühmas(sg) määratakse kindlaks järgmiselt:

Formula

kus:

rCO2 sg

veokite allrühma (sg) CO2-võrdlusheide, mis on kindlaks määratud punktis 3;

PLsg

ühte veokite allrühma (sg) kuuluvateveokite keskmine kandevõime, mis on kindlaks määratud punktis 2.5.

2.4.   Tootja uute raskeveokite osakaal igas veokite allrühmas

Iga tootja uute raskeveokite osakaal veokite allrühmas sg (sharesg ) arvutatakse iga aruandlusperioodi kohta järgmiselt:

Formula

kus:

Vsg

ühte veokite allrühma (sg) kuuluvateühe tootja uute raskeveokite, v.a eriotstarbelised veokid, arv kooskõlasartikli 4 esimese lõigu punktiga a;

V

ühe tootja uute raskeveokite, v.a eriotstarbelised veokid,arv kooskõlas artikli 4 esimese lõigu punktiga a.

2.5.   Kõigi ühte veokite allrühma kuuluvate veokite keskmise kandevõimeväärtused

Ühte veokite allrühma sg kuuluva veoki keskmisekandevõime (PLsg ) väärtusedarvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

Formula

mp

kõigi kasutusotstarvete (mp) summa;

W sg,mp

punktis 2.1 esitatud tabelis 2 märgitud kasutusotstarbeosatähtsus;

PL sg,mp

ühte veokite allrühma (sg) kuuluvateleveokitele kasutusotstarbe (mp) alusel määratudkandevõime väärtus, mis on esitatud tabelis 3.

Tabel 3

Kandevõime väärtused (PLsg, mp) (tonnides)

Veokite allrühm (sg)

Kasutusotstarve (2) (mp)

RDL

RDR

LHL

LHR

UDL

UDR

REL

RER

LEL

LER

4-UD

0,9

4,4

1,9

14

0,9

4,4

3,5

17,5

3,5

26,5

4-RD

4-LH

5-RD

2,6

12,9

2,6

19,3

2,6

12,9

3,5

17,5

3,5

26,5

5-LH

9-RD

1,4

7,1

2,6

19,3

1,4

7,1

3,5

17,5

3,5

26,5

9-LH

10-RD

2,6

12,9

2,6

19,3

2,6

12,9

3,5

17,5

3,5

26,5

10-LH

2.6.   Läbisõidu ja kandevõime osatähtsuse tegur

Veokite allrühma (sg) läbisõidu ja kandevõimeosatähtsuse tegur (MPWsg) on veokite allrühma(sg) jaoks tabelis 4 kindlaks määratud aastaseläbisõidu ja punktis 2.5 esitatud tabelis 3 kindlaks määratud kandevõimeväärtuse korrutis, mis on normaliseeritud veokite allrühma 5-LH vastavaksväärtuseks ja mis arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

AMsg

vastava veokite allrühma veokite jaoks tabelis 4 kindlaksmääratud keskmine aastane läbisõit;

AM 5-LH

veokite allrühma 5-LH jaoks tabelis 4 kindlaks määratudaastane läbisõit;

PLsg

keskmise kandevõime väärtus, mis on kindlaks määratudpunktis 2.5;

PL 5-LH

veokite allrühma 5-LH keskmise kandevõime väärtus, mison kindlaks määratud punktis 2.5.

Tabel 4

Aastane läbisõit

Veokite allrühm (sg)

Aastane läbisõit AM sg (kilomeetrites)

4-UD

60 000

4-RD

78 000

4-LH

98 000

5-RD

78 000

5-LH

116 000

9-RD

73 000

9-LH

108 000

10-RD

68 000

10-LH

107 000

2.7.   Artiklis 4 osutatud tootja keskmine CO2-eriheide(g/tkm)

Keskmine CO2-eriheide g/tkm-tes (CO2 ) arvutatakse iga tootjaja iga aruandlusperioodi kohta järgmiselt:

Formula

kus:

Formula

kõigi veokite allrühmade summa;

ZLEV

heiteta ja vähese heite tegur, mis on kindlaks määratudpunktis 2.3;

share,sg

uute raskeveokite osakaal veokite allrühmas, mis on kindlaksmääratud punktis 2.4;

MPWsg

läbisõidu ja kandevõime osatähtsuse tegur, mis on kindlaksmääratud punktis 2.6;

avgCO2sg

keskmine CO2-eriheide g/tkm, mis onkindlaks määratud punktis 2.2.

3.   ARTIKLI 1 TEISES LÕIGUS OSUTATUD CO2-VÕRDLUSHEIDE

CO2-võrdlusheide (rCO2sg ) arvutatakse iga veokite allrühma (sg) puhul kõigi tootjate kõigi võrdlusperioodiuute raskeveokite alusel järgmiselt:

Formula

kus:

Formula

kõigi ühte veokite allrühma (sg) kuuluvate võrdlusperioodil registreeritud uute raskeveokite, v.aeriotstarbelised veokid, summa kooskõlas artikli 1 teise lõiguga;

CO2v

uue raskeveoki (v) CO2-eriheide, mis määratakse kindlaks kooskõlas punktiga 2.1 jamida on asjakohasel juhul kohandatud vastavalt II lisale;

rVsg

kõigi ühte veokite allrühma (sg) kuuluvate võrdlusperioodil registreeritud uute raskeveokite, v.aeriotstarbelised veokid, koguarv kooskõlas artikli 1 teise lõiguga;

PLsg

ühte veokite allrühma (sg) kuuluvateveokite keskmine kandevõime, mis on kindlaks määratud punktis 2.5.

4.   ARTIKLIS 6 OSUTATUD TOOTJA CO2-ERIHEITESIHTTASEMED

CO2-eriheite sihttase (T) arvutatakse alates 1. juulist 2025 igatootja ja iga aruandlusperioodi kohta järgmiselt:

Formula

kus:

Formula

kõigi veokite allrühmade summa;

share,sg

uute raskeveokite osakaal veokite allrühmas (sg), mis on kindlaks määratud punktis 2.4;

MPWsg

läbisõidu ja kandevõime osatähtsuse tegur, mis on kindlaksmääratud punktis 2.6;

rf

konkreetsel aruandlusperioodil kohaldatav CO2-heite vähendamise eesmärk (protsentides);

rCO2sg

CO2-võrdlusheide, mis on kindlaksmääratud punktis 3.

5.   ARTIKLIS 7 OSUTATUD HEITEÜHIKUD JA HEITEVÕLAD

5.1.   CO2-heitkoguste vähendamise trajektoor heiteühikutejaoks

Iga tootja ja iga aasta (Y) aruandlusperioodi kohta ajavahemikul2019–2030 määratakse CO2-heitkoguste trajektoor(ETY) kindlaks järgmiselt:

Formula

kus:

Formula

kõigi veokite allrühmade summa;

share,sg

uute raskeveokite osakaal veokite allrühmas (sg), mis on kindlaks määratud punktis 2.4;

MPWsg

läbisõidu ja kandevõime osatähtsuse tegur, mis on kindlaksmääratud punktis 2.6;

rCO2sg

CO2-võrdlusheide, mis on kindlaksmääratud punktis 3;

R-ETY

määratakse kindlaksjärgmiselt:

aastate (Y) aruandlusperioodide puhul ajavahemikul2019–2025:

Formula

aastate (Y) aruandlusperioodide puhul ajavahemikul2026–2030:

Formula

rf2025 ja rf2030

on vastavalt aastate 2025 ja 2030 aruandlusperioodidesuhtes kohaldatavad CO2-heite vähendamise eesmärgid(protsentides).

5.2.   Iga aruandlusperioodi heiteühikud ja heitevõlad

Iga tootja ja iga aasta (Y) aruandlusperioodi kohta ajavahemikul2019–2029 arvutatakse heiteühikud (cCO2Y ) ja heitevõlad (dCO2Y ) järgmiselt:

Kui CO2Y < ETY:

Formula

dCO2Y = 0

kui CO2Y > TY ajavahemikul2025–2029:

Formula

cCO2Y = 0

kõigil muudel juhtudel määratakse dCO2Y jacCO2Y väärtuseks 0,

kus:

ETY

aasta (Y) aruandlusperioodil tootja CO2-heitkoguste vähendamise trajektoor, mis määratakse kindlaks kooskõlaspunktiga 5.1;

CO2Y

aasta (Y) aruandlusperioodil tootja keskmine CO2-eriheide, mis määratakse kindlaks kooskõlas punktiga2.7;

TY

aasta (Y) aruandlusperioodil tootja CO2-eriheite sihttase, mis määratakse kindlaks kooskõlas punktiga 4;

VY

tootja uute raskeveokite arv aasta (Y) aruandlusperioodil,v.a eriotstarbelised veokid, kooskõlas artikli 4 esimese lõigu punktigaa.

5.3.   Heitevõla piirmäär

Iga tootja kohta määratakse heitevõla piirmäär (limCO2) kindlaks järgmiselt:

Formula

kus:

T2025

aasta 2025 aruandlusperioodil tootja CO2-eriheite sihttase, mis määratakse kindlaks kooskõlas punktiga4;

V2025

tootja uute raskeveokite arv aasta 2025 aruandlusperioodil,v.a eriotstarbelised veokid, kooskõlas artikli 4 esimese lõigu punktigaa.

5.4.   Enne 2025. aastat omandatud heiteühikud

Aasta 2025 aruandlusperioodil omandatud heitevõlgadest arvataksemaha summa (redCO2), mis vastab enne kõnealustaruandlusperioodi omandatud heiteühikutele ja mis arvutatakse igatootja kohta järgmiselt:

Formula

kus:

min

sulgudes esitatud kahe väärtuse miinimum;

Formula

aastate (Y) aruandlusperioodide summa ajavahemikul 2019–2024;

dCO22025

aasta 2025 aruandlusperioodi heitevõlad, mis määrataksekindlaks kooskõlas punktiga 5.2;

cCO2Y

aasta (Y) aruandlusperioodi heiteühikud, mis määrataksekindlaks kooskõlas punktiga 5.2.

6.   ARTIKLI 8 LÕIKES 2 OSUTATUD TOOTJA ÜLEMÄÄRANE HEIDE

Alates 2025. aastast arvutatakse iga tootja ja iga aruandlusperioodiülemäärase heite (exeCO2Y ) väärtus järgmiselt, kui väärtus on positiivne:

 

Aasta 2025 aruandlusperioodi puhul

Formula

 

Aastate (Y) aruandlusperioodide puhul ajavahemikul 2026–2028

Formula

 

Aasta 2029 aruandlusperioodi puhul

Formula

 

Aasta 2030 ja sellele järgnevate aastate (Y) aruandlusperioodidepuhul

Formula

kus

Formula

aastate (Y) aruandlusperioodide summa ajavahemikul 2019–2025;

Formula

aastate (I) aruandlusperioodide summa ajavahemikul 2025–Y;

Formula

aastate (J) aruandlusperioodide summa ajavahemikul 2025–(Y–1);

Formula

aastate (J) aruandlusperioodide summa ajavahemikul 2025–2028;

Formula

aastate (I) aruandlusperioodide summa ajavahemikul 2025–2029;

dCO2Y

aasta (Y) aruandlusperioodil heitevõlad, mis määrataksekindlaks kooskõlas punktiga 5.2;

cCO2Y

aasta (Y) aruandlusperioodil heiteühikud, mis määrataksekindlaks kooskõlas punktiga 5.2;

limCO2

heitevõla piirmäär, mis määratakse kindlaks kooskõlaspunktiga 5.3;

redCO2

aasta 2025 aruandlusperioodi heitevõlgade mahaarvaminekooskõlas punktiga 5.4.

Kõigil muudel juhtudel määratakse ülemäärase CO2-heite (exeCO2Y ) väärtuseks0.


(1)  Vt käesoleva tabeli all esitatud kasutusotstarvete määratlusi.

(2)  Vt punktis 2.1 esitatud tabeli 2 all esitatud kasutusotstarvetemääratlusi.


II LISA

Kohandamine

1.   ARTIKLI 14 LÕIKE 1 PUNKTIS C OSUTATUD KANDEVÕIME KOHANDAMISE TEGURID

Kui artikli 11 lõike 2 punktis a ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse artikli 1 teises lõigus osutatud CO2-võrdlusheite arvutamisel kasutusotstarbe osatähtsusi ja kandevõime väärtusi, mida kohaldatakse aruandlusperioodil, mil artikli 14 lõike 1 punktis c osutatud muudatused jõustuvad kõigi uute raskeveokite suhtes, ning I lisa punktis 2.1 esitatud tabelis 2 osutatud kasutusotstarbe (mp) jaoks kindlaks määratud raskeveoki (v) CO2-heidet g/km kohandatakse järgmiselt:

Formula

kus:

sg

sõidukite allrühm, kuhu veok (v) kuulub;

CO2(RP)v,mp

veoki (v) CO2-eriheide g/km, mis määratakse kindlaks kasutusotstarbe (mp) alusel ja mis põhineb võrdlusperioodi seireandmetel, mis tuleb esitada kooskõlas määrusega (EL) 2018/956;

PL(RP)sg, mp

kandevõime väärtus, mis määrati ühte veokite allrühma (sg) kuuluvale veokile (v) kasutusotstarbe (mp) alusel võrdlusperioodil kooskõlas I lisa punktis 2.5 esitatud tabeliga 3, et teha kindlaks võrdlusperioodi seireandmed, mis tuleb esitada kooskõlas määrusega (EL) 2018/956;

PLsg, mp

kandevõime väärtus, mis on määratud ühte veokite allrühma (sg) kuuluvatele veokitele kasutusotstarbe (mp) alusel sel aruandlusperioodil, mil artikli 14 lõike 1 punktis c osutatud muudatused jõustuvad kõigi uute raskeveokite suhtes, kooskõlas I lisa punktis 2.5 esitatud tabeliga 3;

PLasg, mp

tabelis 5 kindlaks määratud kandevõime kohandamise tegur.

Tabel 5

Kandevõime kohandamise tegurid PLa sg, mp

PLasg,mp

(1/tonnides)

Kasutusotstarve (mp) (1)

RDL, RDR

REL, RER

LHL, LHR

LEL, LER

UDL, UDR

Veokite allrühm (sg)

4-UD

0,026

Ei kohaldata

0,015

Ei kohaldata

0,026

4-RD

4-LH

5-RD

0,022

0,022

0,017

0,017

0,022

5-LH

9-RD

0,026

0,025

0,015

0,015

0,026

9-LH

10-RD

0,022

0,021

0,016

0,016

0,022

10-LH

2.   ARTIKLI 11 LÕIKE 2 PUNKTIS B OSUTATUD KOHANDUSTEGURID

Vastavalt artikli 11 lõike 2 punktis b sätestatule kasutatakse artikli 1 teises lõigus osutatud CO2-võrdlusheite arvutamisel kasutusotstarbe osatähtsusi ja kandevõime väärtusi, mida kohaldatakse aruandlusperioodil, mil artikli 14 lõike 1 punktis c osutatud muudatused jõustuvad kõigi uute raskeveokite suhtes, ning I lisa punktis 2.1 osutatud kasutusotstarbe (mp) jaoks kindlaks määratud raskeveoki (v) CO2-heidet g/km kohandatakse järgmiselt:

Formula

kus:

Formula

kõigi veokite allrühma (sg) representatiivsete veokite (r) summa;

sg

veokite allrühm, kuhu veok (v) kuulub;

s r,sg

representatiivse veoki (r) statistiline osatähtsus veokite allrühmas (sg);

CO2(RP)v,mp

veoki (v) CO2-eriheide g/km, mis määratakse kindlaks kasutusotstarbe (mp) alusel ja mis põhineb võrdlusperioodi seireandmetel, mis tuleb esitada kooskõlas määrusega (EL) 2018/956;

CO2(RP)r,mp

representatiivse veoki (r) CO2-eriheide g/km, mis määratakse kindlaks kasutusotstarbe (mp) alusel vastavalt määrusele (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmetele sellel võrdlusperioodil, mil määrati kindlaks CO2(RP)v,mp;

CO2r,mp

representatiivse veoki (r) CO2-eriheide, mis määratakse kindlaks kasutusotstarbe (mp) alusel vastavalt määrusele (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmetele sellel aruandlusperioodil, mil käesoleva määruse artikli 14 lõikes 2 osutatud muudatused jõustuvad kõigi uute raskeveokite suhtes.

Representatiivne veok (r) määratakse kindlaks käesoleva määruse artikli 14 lõikes 3 osutatud metoodika kohaselt.


(1)  Vt I lisa punktis 2.1. esitatud kasutusotstarvete määratlusi.


25.7.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 198/241


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1243,

20. juuni 2019,

millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 290 ja 291 teatavaid õigusakte, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamise

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 33, artikli 43 lõiget 2, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62, artiklit 91, artikli 100 lõiget 2, artiklit 114, artikli 153 lõike 2 punkti b, artikli 168 lõike 4 punkti b, artiklit 172, artikli 192 lõiget 1, artikli 207 lõiget 2, artikli 214 lõiget 3 ja artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, (2)

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Lissaboni lepinguga muudeti seadusandja poolt komisjonile antavate volituste õigusraamistikku, eristades komisjonile delegeeritud volitusi võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ning mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi (delegeeritud õigusaktid), ning komisjonile antud volitusi võtta vastu õigusakte, et tagada ühetaolised tingimused õiguslikult siduvate liidu õigusaktide rakendamiseks (rakendusaktid).

(2)

Enne Lissaboni lepingu jõustumist vastu võetud seadusandlike aktidega anti komisjonile volitused võtta vastu meetmeid nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (4) artikliga 5a kehtestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

(3)

Institutsioonidevaheliste läbirääkimiste soikumise tõttu võeti tagasi varasemad ettepanekud viia kontrolliga regulatiivmenetlusele osutavad õigusaktid vastavusse Lissaboni lepinguga kehtestatud õigusraamistikuga (5).

(4)

Seejärel leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes (6) kokku uue delegeeritud õigusaktide raamistiku ning tunnistasid vajadust viia kõik olemasolevad õigusaktid vastavusse Lissaboni lepinguga kehtestatud õigusraamistikuga. Eelkõige oldi nõus, et esikohale seatakse kõigi selliste alusaktide kiire vastavusse viimine, mis osutavad endiselt kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võttis kohustuse koostada kõnealuse vastavusseviimise ettepanek 2016. aasta lõpuks.

(5)

Suurem osa volitustest alusaktides, millega nähakse ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamine, vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikli 290 lõike 1 kriteeriumitele ja tuleks kõnealusele sättele kohandada.

(6)

Muud volitused alusaktides, millega nähakse ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamine, vastavad ELi toimimise lepingu artikli 291 lõike 2 kriteeriumitele ja tuleks kõnealusele sättele kohandada.

(7)

Kui komisjonile antakse rakendamisvolitused, tuleks neid volitusi kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (7).

(8)

Piiratud arvus alusaktides, mis näevad praegu ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist, ei ole vastavaid volitusi enam vaja ja seega tuleks need neist alusaktidest välja jätta.

(9)

13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktis 31 on märgitud, et volitused võib liita, kui komisjon esitab objektiivsed põhjendused ühe ja sama seadusandliku akti kahe või enama volituse vahelise sisulise seose kohta ja kui seadusandlikus aktis ei ole sätestatud teisiti. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise käigus peetavate konsultatsioonide eesmärk on ka selgitada, milliseid volitusi võib pidada omavahel sisuliselt seotuks. Sellistel juhtudel osutavad Euroopa Parlament ja nõukogu oma vastuväites selgelt, millisele volitusele vastuväide esitatakse. Käesoleva määruse lisas loetletud piiratud arvu alusaktide puhul on lisatud alusakti selge säte, mis puudutab erinevate delegeeritud volituste puhul eraldi delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist.

(10)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada pooleliolevaid menetlusi, mille puhul komitee on enne käesoleva määruse jõustumist oma arvamuse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a kohaselt juba esitanud.

(11)

Kuna tehtavad kohandused ja muudatused käsitlevad üksnes liidu tasandi menetlusi, ei pea liikmesriigid direktiivide puhul neid üle võtma.

(12)

Seetõttu tuleks asjaomaseid õigusakte vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas loetletud õigusakte muudetakse nii, nagu lisas sätestatud.

Artikkel 2

Käesolev määrus ei mõjuta pooleliolevaid menetlusi, mille puhul komitee on oma arvamuse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a kohaselt juba esitanud.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuni 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA


(1)  ELT C 288, 31.8.2017, lk 29.

(2)  ELT C 164, 8.5.2018, lk 82.

(3)  Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. juuni 2019. aasta otsus.

(4)  Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).

(5)  ELT C 80, 7.2.2015, lk 17.

(6)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).


LISA

I.   SIDEVÕRGUD, SISU JA TEHNOLOOGIA

1.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. aprilli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 733/2002 tippdomeeni.eu kasutuselevõtu kohta (1)

Määrusega (EÜ) nr 733/2002 kehtestatud geograafilise tippdomeeni (ccTLD).eu kasutuselevõtmise tingimuste sätestamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega kõnealuse määruse täiendamiseks kehtestatakse registri määramise kriteeriumid ja menetluskord ning tippdomeeni.eu kasutuselevõtu ja ülesannetega seotud avaliku korra eeskirjad ja avalikud registreerimispõhimõtted. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 733/2002 järgmiselt.

1)

Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

võtab kooskõlas artikliga 5a käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse registri määramise kriteeriumid ja menetluskord.

Kui see on registri määramise kriteeriumide ja menetluskorra kehtestamisel tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 5b sätestatud menetlust;“.

2)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Pärast registriga konsulteerimist on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 5a käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse tippdomeeni.eu kasutuselevõtu ja eesmärkidega seotud avaliku korra eeskirjad ja avalikud registreerimispõhimõtted.“;

b)

lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kui liikmesriik või komisjon esitab 30 päeva jooksul pärast avaldamist loendis oleva nimetuse osas vastuväite, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 5a vastu delegeeritud õigusakte olukorra lahendamiseks käesoleva määruse täiendamise teel.“

3)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 5a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 3 lõikes 1 ning artikli 5 lõigetes 1 ja 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 3 lõikes 1 ning artikli 5 lõigetes 1 ja 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*1) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 3 lõike 1 ning artikli 5 lõigete 1 ja 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 5b

Kiirmenetlus

1.   Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavaks tegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 5a lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*1)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

4)

Artiklist 6 jäetakse välja lõiked 3 ja 4.

2.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2008. aasta otsus nr 626/2008/EÜ liikuva kosmoseside teenuseid pakkuvate süsteemide valiku ja nendega seotud lubade andmise kohta (2)

Selleks et tagada otsuse nr 626/2008/EÜ ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused jõustamiseeskirjade kooskõlastatud kohaldamiseks vajalike meetodite kohta. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

Seetõttu muudetakse otsust nr 626/2008/EÜ järgmiselt.

1)

Artikli 9 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjon võib võtta rakendusaktidega vastu meetmed, millega määratakse kindlaks vajalikud meetodid lõikes 2 osutatud jõustamiseeskirjade, sealhulgas lubade kooskõlastatud peatamise või tühistamise eeskirjade kooskõlastatud kohaldamiseks artikli 7 lõikes 2 sätestatud ühiste tingimuste rikkumise korral. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 10 lõikes 3 osutatud menetlusega.“

2)

Artikli 10 lõige 4 jäetakse välja.

II.   HUMANITAARABI JA KODANIKUKAITSE

Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta (3)

Alates määruse (EÜ) nr 1257/96 vastuvõtmisest 1996. aastal ei ole komisjon pidanud vastu võtma meetmeid, et kõnealuse määruse mitteolemuslikke osi kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt muuta. Näib, et selleks ei ole vajadust ka tulevikus. Seega tuleks kontrolliga regulatiivmenetluse kohane rakendusmeetmete vastuvõtmise võimalus määrusest (EÜ) nr 1257/96 välja jätta, ilma et komisjonile oleks vaja anda muid volitusi.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1257/96 järgmiselt.

1)

Artikli 15 lõige 1 jäetakse välja.

2)

Artikli 17 lõige 4 jäetakse välja.

III.   TÖÖHÕIVE, SOTSIAALKÜSIMUSED JA SOTSIAALNE KAASATUS

1.   Nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/654/EMÜ töökohale esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (esimene üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses (4))

Selleks et võtta arvesse töökoha osade kavandamise, valmistamise või konstrueerimise tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnika arengut, rahvusvahelistes normides või spetsifikaatides tehtud muudatusi ja töökohtadega seotud teadmiste täienemist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 89/654/EMÜ lisades üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsuse (5) kohaselt abistab komisjoni tööohutuse ja töötervishoiu valdkonna tegevuste ettevalmistamisel, rakendamisel ja hindamisel tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee.

Seetõttu muudetakse direktiivi 89/654/EMÜ järgmiselt.

1)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Lisade muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 9a vastu delegeeritud õigusakte lisades üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse töökoha osade kavandamise, valmistamise või konstrueerimise tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnika arengut, rahvusvahelistes normides või spetsifikaatides tehtud muudatusi ja töökohtadega seotud teadmiste täienemist.

Kui nõuetekohaselt põhjendatud ja erakorralistel juhtudel, mis kujutavad endast vahetut, otsest ja tõsist ohtu töötajate ja muude isikute füüsilisele tervisele ja ohutusele, on tungiva kiireloomulisuse tõttu vaja võtta meetmeid väga lühikese aja jooksul, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 9b sätestatud menetlust.“

2)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 9a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*2) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 9b

Kiirmenetlus

1.   Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 9a lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*2)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

2.   Nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/656/EMÜ töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta (kolmas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses (6))

Selleks et võtta arvesse isikukaitsevahenditega seotud tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes normides või spetsifikaatides ning teadmiste täienemist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 89/656/EMÜ lisades üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsuse kohaselt abistab komisjoni tööohutuse ja töötervishoiu valdkonna tegevuste ettevalmistamisel, rakendamisel ja hindamisel tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee.

Seetõttu muudetakse direktiivi 89/656/EMÜ järgmiselt.

1)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Lisade muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 9a vastu delegeeritud õigusakte lisades üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse isikukaitsevahenditega seotud tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes normides või spetsifikaatides ning teadmiste täienemist.

Kui nõuetekohaselt põhjendatud ja erakorralistel juhtudel, mis kujutavad endast vahetut, otsest ja tõsist ohtu töötajate ja muude isikute füüsilisele tervisele ja ohutusele, on tungiva kiireloomulisuse tõttu vaja võtta meetmeid väga lühikese aja jooksul, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 9b sätestatud menetlust.“

2)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 9a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*3) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 9b

Kiirmenetlus

1.   Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 9a lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*3)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

3.   Nõukogu 29. mai 1990. aasta direktiiv 90/269/EMÜ tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist, millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht (neljas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses (7))

Selleks et võtta arvesse tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes normides või spetsifikaatides ning raskuste käsitsi teisaldamisega, millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht, seotud teadmiste täienemist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 90/269/EMÜ lisades üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsuse kohaselt abistab komisjoni tööohutuse ja töötervishoiu valdkonna tegevuste ettevalmistamisel, rakendamisel ja hindamisel tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee.

Seetõttu muudetakse direktiivi 90/269/EMÜ järgmiselt.

1)

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Lisade muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 8a vastu delegeeritud õigusakte lisades üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes normides või spetsifikaatides ning raskuste käsitsi teisaldamisega seotud teadmiste täienemist.

Kui nõuetekohaselt põhjendatud ja erakorralistel juhtudel, mis kujutavad endast vahetut, otsest ja tõsist ohtu töötajate ja muude isikute füüsilisele tervisele ja ohutusele, on tungiva kiireloomulisuse tõttu vaja võtta meetmeid väga lühikese aja jooksul, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 8b sätestatud menetlust.“

2)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 8a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*4) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 8b

Kiirmenetlus

1.   Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 8a lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*4)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

4.   Nõukogu 29. mai 1990. aasta direktiiv 90/270/EMÜ kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses (8))

Selleks et võtta arvesse kuvaritega seotud tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes normides või spetsifikaatides ning teadmiste täienemist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 90/270/EMÜ lisades üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsuse kohaselt abistab komisjoni tööohutuse ja töötervishoiu valdkonna tegevuste ettevalmistamisel, rakendamisel ja hindamisel tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee.

Seetõttu muudetakse direktiivi 90/270/EMÜ järgmiselt.

1)

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Lisa muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte lisas üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes normides või spetsifikaatides ning kuvaritega seotud teadmiste täienemist.

Kui nõuetekohaselt põhjendatud ja erakorralistel juhtudel, mis kujutavad endast vahetut, otsest ja tõsist ohtu töötajate ja muude isikute füüsilisele tervisele ja ohutusele, on tungiva kiireloomulisuse tõttu vaja võtta meetmeid väga lühikese aja jooksul, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 10b sätestatud menetlust.“

2)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 10a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 10 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*5) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 10 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 10b

Kiirmenetlus

1.   Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 10a lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*5)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

5.   Nõukogu 31. märtsi 1992. aasta direktiiv 92/29/EMÜ ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel (9)

Selleks et võtta arvesse tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes normides või spetsifikaatides ning laevadel raviteenuste osutamisega seotud teadmiste täienemist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 92/29/EMÜ lisades üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsuse kohaselt abistab komisjoni tööohutuse ja töötervishoiu valdkonna tegevuste ettevalmistamisel, rakendamisel ja hindamisel tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee.

Seetõttu muudetakse direktiivi 92/29/EMÜ järgmiselt.

1)

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Lisade muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 8a vastu delegeeritud õigusakte lisades üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes normides või spetsifikaatides ning laevadel raviteenuste osutamisega seotud teadmiste täienemist.

Kui nõuetekohaselt põhjendatud ja erakorralistel juhtudel, mis kujutavad endast vahetut, otsest ja tõsist ohtu töötajate ja muude isikute füüsilisele tervisele ja ohutusele, on tungiva kiireloomulisuse tõttu vaja võtta meetmeid väga lühikese aja jooksul, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 8b sätestatud menetlust.“

2)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 8a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*6) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 8b

Kiirmenetlus

1.   Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 8a lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*6)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

6.   Nõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiiv 92/57/EMÜ tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete rakendamise kohta ajutistel või liikuvatel ehitustööplatsidel (kaheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses (10))

Selleks et võtta arvesse tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes normides või spetsifikaatides ning teadmiste täienemist ajutiste või liikuvate ehitustööplatside valdkonnas, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 92/57/EMÜ IV lisas üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsuse kohaselt abistab komisjoni tööohutuse ja töötervishoiu valdkonna tegevuste ettevalmistamisel, rakendamisel ja hindamisel tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee.

Seetõttu muudetakse direktiivi 92/57/EMÜ järgmiselt.

1)

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

IV lisa muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13a vastu delegeeritud õigusakte IV lisas üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse tehnilist ühtlustamist ja standardimist, samuti tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes normides või spetsifikaatides ning teadmiste täienemist ajutiste või liikuvate ehitustööplatside valdkonnas.

Kui nõuetekohaselt põhjendatud ja erakorralistel juhtudel, mis kujutavad endast vahetut, otsest ja tõsist ohtu töötajate ja muude isikute füüsilisele tervisele ja ohutusele, on tungiva kiireloomulisuse tõttu vaja võtta meetmeid väga lühikese aja jooksul, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artikli 13b sätestatud menetlust.“

2)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 13a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 13 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*7) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 13 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 13b

Kiirmenetlus

1.   Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 13a lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*7)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

7.   Nõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiiv 92/58/EMÜ töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide miinimumnõuete kohta (üheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses (11))

Selleks et võtta arvesse töökohas kasutatavate ohutus- ja tervisekaitsemärkidega seotud tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes normides või spetsifikaatides ning teadmiste täienemist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 92/58/EMÜ lisades üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsuse kohaselt abistab komisjoni tööohutuse ja töötervishoiu valdkonna tegevuste ettevalmistamisel, rakendamisel ja hindamisel tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee.

Seetõttu muudetakse direktiivi 92/58/EMÜ järgmiselt.

1)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Lisade muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 9a vastu delegeeritud õigusakte lisades üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide või seadmete projekteerimise ja tootmisega seotud tehnilist ühtlustamist ja standardimist, samuti tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes normides või spetsifikaatides ning töökohtades kasutatavaid ohutus- ja/või tervisekaitsemärke või seadmeid puudutavate teadmiste täienemist.

Kui nõuetekohaselt põhjendatud ja erakorralistel juhtudel, mis kujutavad endast vahetut, otsest ja tõsist ohtu töötajate ja muude isikute füüsilisele tervisele ja ohutusele, on tungiva kiireloomulisuse tõttu vaja võtta meetmeid väga lühikese aja jooksul, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 9b sätestatud menetlust.“

2)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 9a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*8) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 9b

Kiirmenetlus

1.   Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 9a lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*8)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

8.   Nõukogu 22. juuni 1994. aasta direktiiv 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl (12)

Selleks et tagada noorte nõuetekohane kaitse tööl ning võtta arvesse tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes normides või spetsifikaatides ning teadmiste täienemist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 94/33/EÜ lisas üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsuse kohaselt abistab komisjoni tööohutuse ja töötervishoiu valdkonna tegevuste ettevalmistamisel, rakendamisel ja hindamisel tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee.

Seetõttu muudetakse direktiivi 94/33/EÜ järgmiselt.

1)

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Lisa muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15a vastu delegeeritud õigusakte lisas üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse noorte kaitsega tööl seotud tehnilist arengut, muudatusi rahvusvahelistes normides või spetsifikaatides ning teadmiste täienemist.“

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 15a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 15 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 15 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*9) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 15 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*9)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

9.   Nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses (13))

Selleks et tagada töötajate piisav kaitse tervise- ja ohutusriskide eest ning võtta arvesse tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnilist arengut, muudatusi rahvusvahelistes standardites või spetsifikaatides ja keemilisi mõjureid käsitlevaid uusi leidusid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 98/24/EÜ lisades üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks ning kõnealuse direktiivi täiendamiseks, kehtestades töökeskkonnas ohtlike ainete soovituslikud piirnormid või vaadates need läbi. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 98/24/EÜ järgmiselt.

1)

Artikli 3 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 12a vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, kehtestades käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud ohtlike ainete soovituslikud piirnormid töökeskkonnas või vaadates need läbi, võttes arvesse mõõtmismeetodite kättesaadavust.

Liikmesriigid teatavad töövõtjate ja tööandjate organisatsioonidele liidu tasandil määratud ohtlike ainete soovituslikud piirnormid töökeskkonnas.

Kui nõuetekohaselt põhjendatud ja erakorralistel juhtudel, mis kujutavad endast vahetut, otsest ja tõsist ohtu töötajate ja muude isikute füüsilisele tervisele ja ohutusele, on tungiva kiireloomulisuse tõttu vaja võtta meetmeid väga lühikese aja jooksul, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 12b sätestatud menetlust.“

2)

Artikli 12 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 12a vastu delegeeritud õigusakte lisades üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse keemiliste mõjuritega seotud tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnilist arengut, muudatusi rahvusvahelistes standardites või spetsifikaatides ja keemilisi mõjureid käsitlevaid uusi leide.

Kui nõuetekohaselt põhjendatud ja erakorralistel juhtudel, mis kujutavad endast vahetut, otsest ja tõsist ohtu töötajate ja muude isikute füüsilisele tervisele ja ohutusele, on tungiva kiireloomulisuse tõttu vaja võtta meetmeid väga lühikese aja jooksul, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 12b sätestatud menetlust.“

3)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 12a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 3 lõikes 2 ning artikli 12 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 3 lõikes 2 ja artikli 12 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*10) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 3 lõike 2 ja artikli 12 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 12b

Kiirmenetlus

1.   Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 12a lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*10)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

10.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/44/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate riskidega (kuueteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses (14))

Selleks et võtta arvesse töövahendite ja töökohtade projekteerimist, ehitamist, tootmist või valmistamist käsitlevat tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnika arengut, muudatusi ühtlustatud Euroopa standardites või spetsifikaatides ning uusi avastusi mehhaanilise vibratsiooni kohta, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 2002/44/EÜ lisas üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsuse kohaselt abistab komisjoni tööohutuse ja töötervishoiu valdkonna tegevuste ettevalmistamisel, rakendamisel ja hindamisel tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2002/44/EÜ järgmiselt.

1)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Lisa muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 11a vastu delegeeritud õigusakte lisas üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse töövahendite ja töökohtade projekteerimist, ehitamist, tootmist või valmistamist käsitlevat tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnika arengut, muudatusi ühtlustatud Euroopa standardites või spetsifikaatides ning uusi avastusi mehhaanilise vibratsiooni kohta.

Kui nõuetekohaselt põhjendatud ja erakorralistel juhtudel, mis kujutavad endast vahetut, otsest ja tõsist ohtu töötajate ja muude isikute füüsilisele tervisele ja ohutusele, on tungiva kiireloomulisuse tõttu vaja võtta meetmeid väga lühikese aja jooksul, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artikli 11b sätestatud menetlust.“

2)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 11a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*11) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 11b

Kiirmenetlus

1.   Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 11a lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*11)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

3)

Artikkel 12 jäetakse välja.

11.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari 2003. aasta direktiiv 2003/10/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega (seitsmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses (15))

Selleks et võtta arvesse töövahendite ja töökohtade projekteerimist, ehitamist, tootmist või valmistamist käsitlevat tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnika arengut, muudatusi ühtlustatud Euroopa standardites või spetsifikaatides ning uusi avastusi müra kohta, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivis 2003/10/EÜ üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsuse kohaselt abistab komisjoni tööohutuse ja töötervishoiu valdkonna tegevuste ettevalmistamisel, rakendamisel ja hindamisel tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2003/10/EÜ järgmiselt.

1)

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Direktiivi muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 12a vastu delegeeritud õigusakte käesolevas direktiivis üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse töövahendite ja töökohtade projekteerimist, ehitamist, tootmist või valmistamist käsitlevat tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnika arengut, muudatusi ühtlustatud Euroopa standardites või spetsifikaatides ning uusi avastusi müra kohta.

Kui nõuetekohaselt põhjendatud ja erakorralistel juhtudel, mis kujutavad endast vahetut, otsest ja tõsist ohtu töötajate ja muude isikute füüsilisele tervisele ja ohutusele, on tungiva kiireloomulisuse tõttu vaja võtta meetmeid väga lühikese aja jooksul, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 12b sätestatud menetlust.“

2)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 12a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 12 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 12 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*12) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 12 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 12b

Kiirmenetlus

1.   Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 12a lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*12)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

3)

Artikkel 13 jäetakse välja.

12.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses (16))

Selleks et võtta arvesse tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes normides või spetsifikaatides ning kantserogeenide ja mutageenide valdkonnas tehtud uusi avastusi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 2004/37/EÜ II lisas üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsuse kohaselt abistab komisjoni tööohutuse ja töötervishoiu valdkonna tegevuste ettevalmistamisel, rakendamisel ja hindamisel tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ järgmiselt.

1)

Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 17

II lisa muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 17a vastu delegeeritud õigusakte II lisas üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes normides või spetsifikaatides ning kantserogeenide ja mutageenide valdkonnas tehtud uusi avastusi.

Kui nõuetekohaselt põhjendatud ja erakorralistel juhtudel, mis kujutavad endast vahetut, otsest ja tõsist ohtu töötajate ja muude isikute füüsilisele tervisele ja ohutusele, on tungiva kiireloomulisuse tõttu vaja võtta meetmeid väga lühikese aja jooksul, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 17b sätestatud menetlust.“

2)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 17a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 17 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 17 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*13) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 17 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 17b

Kiirmenetlus

1.   Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 17a lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*13)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

13.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiv 2006/25/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (tehislik optiline kiirgus) tulenevate riskidega (üheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses (17))

Selleks et võtta arvesse töövahendite ja töökohtade projekteerimist, ehitamist, tootmist või valmistamist käsitlevat tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnika arengut, muudatusi ühtlustatud Euroopa standardites või spetsifikaatides ning uusi teaduslikke avastusi optilise kiirgusega kokkupuute kohta töökeskkonnas, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 2006/25/EÜ lisades üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsuse kohaselt abistab komisjoni tööohutuse ja töötervishoiu valdkonna tegevuste ettevalmistamisel, rakendamisel ja hindamisel tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2006/25/EÜ järgmiselt.

1)

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Lisade muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte lisades üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse töövahendite või töökohtade projekteerimist, ehitamist, tootmist või valmistamist käsitlevat tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnika arengut, muudatusi ühtlustatud Euroopa standardites või rahvusvahelistes spetsifikaatides ning uusi teaduslikke avastusi optilise kiirgusega kokkupuute kohta töökeskkonnas. Need muudatused ei tohi kaasa tuua lisades sätestatud kokkupuute piirväärtuste muutmist.

Kui nõuetekohaselt põhjendatud ja erakorralistel juhtudel, mis kujutavad endast vahetut, otsest ja tõsist ohtu töötajate ja muude isikute füüsilisele tervisele ja ohutusele, on tungiva kiireloomulisuse tõttu vaja võtta meetmeid väga lühikese aja jooksul, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 10b sätestatud menetlust.“

2)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 10a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 10 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*14) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 10 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 10b

Kiirmenetlus

1.   Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 10a lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*14)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

3)

Artikkel 11 jäetakse välja.

14.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/148/EÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (18)

Selleks et võtta arvesse tehnika arengut, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 2009/148/EÜ I lisa muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsuse kohaselt abistab komisjoni tööohutuse ja töötervishoiu valdkonna tegevuste ettevalmistamisel, rakendamisel ja hindamisel tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2009/148/EÜ järgmiselt.

1)

Artikkel 9 jäetakse välja.

2)

Artikli 18 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Enne kui töökohal tekib kokkupuude asbestist või asbesti sisaldavatest materjalidest tekkiva tolmuga, peab olemas olema hinnang iga töötaja tervisliku seisundi kohta.

See hinnang sisaldab rindkere eriuuringute tulemusi. I lisas on esitatud praktilised soovitused, millele liikmesriigid võivad töötajate tervise kontrollimisel toetuda. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18a vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et kohandada seda tehnika arenguga.

Kui nõuetekohaselt põhjendatud ja erakorralistel juhtudel, mis kujutavad endast vahetut, otsest ja tõsist ohtu töötajate ja muude isikute füüsilisele tervisele ja ohutusele, on tungiva kiireloomulisuse tõttu vaja võtta meetmeid väga lühikese aja jooksul, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 18b sätestatud menetlust.

Töötaja tervist tuleb uuesti hinnata vähemalt iga kolme aasta järel niikaua, kuni kestab kokkupuude.

Vastavalt siseriiklikule õigusele ja/või tavale seatakse sisse iga töötaja isiklik tervisekontrolli kaart.“

3)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 18a

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 18 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 18 lõikes 2 osutatud õiguste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*15) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 18 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 18b

1.   Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 18a lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*15)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

IV.   ENERGEETIKA

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1222/2009 rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta (19)

Määruses (EÜ) nr 1222/2009 vajalike tehniliste muudatuste tegemiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse määruse lisasid, et kohandada neid tehnika arenguga. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1222/2009 järgmiselt.

1)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Muutmine ja kohandamine tehnika arenguga

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 12a vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat määrust seoses järgmisega:

a)

C2 ja C3 klassi rehvide märghaardumise klassifitseerimisega seotud teavitamisnõuete kehtestamine, tingimusel et on olemas sobivad ühtlustatud katsemeetodid;

b)

vajaduse korral haardumise klassi kohandamine tehniliste eriomadustega selliste rehvide puhul, mis on eelkõige ette nähtud saavutama jää- ja/või lumeoludes paremaid tulemusi kui tavaline rehv, pidades silmas nende suutlikkust alustada või säilitada sõiduki liikumist või sõiduki liikumine peatada;

c)

I–V lisa kohandamine tehnika arenguga.“

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 12a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*16) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*16)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

3)

Artikkel 13 jäetakse välja.

V.   KESKKOND

1.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/63/EÜ bensiini säilitamisel ja selle terminalidest teenindusjaamadesse jaotamisel lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kontrollimise kohta (20)

Selleks et tagada direktiivis 94/63/EÜ sätestatud altlaadimisseadmete spetsifikatsioonide asjakohasel juhul läbivaatamine ja kohandada lisasid tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuse direktiivi lisasid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 94/63/EÜ järgmiselt:

1)

Artikli 4 lõike 1 kuues lõik asendatakse järgmisega:

„Igas paakautode laadimisrajatistega terminalis peab olema vähemalt üks estakaad, mis vastab IV lisas sätestatud altlaadimisseadmete spetsifikatsioonidele. Komisjon vaatab nimetatud spetsifikatsioonid korrapäraselt läbi ja olenevalt selle läbivaatamise tulemustest on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 7a vastu delegeeritud õigusakte IV lisa muutmiseks.“

2)

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Kohandamine tehnika arenguga

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 7a vastu delegeeritud õigusakte lisade muutmiseks, et kohandada neid tehnika arenguga, välja arvatud II lisa punktis 2 sätestatud piirväärtuste puhul.“

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 7a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 4 lõikes 1 ja artiklis 7 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 4 lõikes 1 ja artiklis 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*17) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 4 lõike 1 ja artikli 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*17)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

4)

Artikkel 8 jäetakse välja.

2.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega (21)

Selleks et kohandada direktiivi 2002/49/EÜ tehnika ja teaduse arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuse direktiivi lisasid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2002/49/EÜ järgmiselt.

1)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 12a vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et kehtestada Lden ja Lnight määramise ühised hindamismeetodid.“;

b)

lõikele 3 lisatakse teine lõik järgmises sõnastuses:

„Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 12a vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks, et kehtestada kahjulike mõjude kindlaksmääramise ühised hindamismeetodid.“

2)

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Teaduse ja tehnika arenguga kohandamine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 12a vastu delegeeritud õigusakte I lisa punkti 3 ning II ja III lisa muutmiseks, et kohandada neid tehnika ja teaduse arenguga.“

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 12a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 6 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 12 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 6 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 12 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*18) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 6 lõigete 2 ja 3 ning artikli 12 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*18)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

4)

Artikli 13 lõige 3 jäetakse välja.

5)

III lisas asendatakse sissejuhatuse teine lause järgmisega:

„Käesoleva lisa tulevasteks läbivaatamisteks kehtestatud müra taseme-mõju suhted käsitlevad eelkõige:“.

3.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/42/EÜ teatavates värvides, lakkides ja sõidukite taasviimistlustoodete orgaanilistes lahustites kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta, millega muudetakse direktiivi 1999/13/EÜ (22)

Selleks et tagada lenduvate orgaaniliste ühendite piirväärtustele vastavuse kindlaksmääramisel ajakohaste analüütiliste meetodite kasutamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 2004/42/EÜ III lisa muutmiseks, et kohandada seda tehnika arenguga. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ järgmiselt:

1)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Kohandamine tehnika arenguga

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 11a vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks, et kohandada seda tehnika arenguga.“

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 11a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*19) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*19)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

3)

Artikli 12 lõige 3 jäetakse välja.

4.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (23)

Selleks et kohandada määrust (EÜ) nr 166/2006 tehnika arengu ja muutustega rahvusvahelises õiguses ning tagada parem aruannete esitamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse määruse II ja III lisa muutmiseks, et kohandada neid teaduse või tehnika arenguga või ÜRO-EMK saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli lisade muudatustega, mis on vastu võetud protokolliosaliste kohtumisel, samuti kõnealuse määruse täiendamiseks asjakohaste saasteainete kohta ühest või enamast hajureostusallikast andmeesituse alustamisega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 166/2006 järgmiselt.

1)

Artikli 8 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kui komisjon teeb kindlaks, et andmed heidete kohta hajureostusallikatest puuduvad, siis on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 18a vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, algatades andmeesituse asjakohaste saasteainete kohta ühest või enamast hajureostusallikast ning kasutades seejuures asjakohasel juhul rahvusvaheliselt tunnustatud meetodeid.“

2)

Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 18

Lisade muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18a vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse II ja III lisa, et:

a)

kohandada neid teaduse või tehnika arenguga;

b)

kohandada neid protokolli lisade muudatustega, mis on vastu võetud protokolliosaliste kohtumisel.“

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 18a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 8 lõikes 3 ja artiklis 18 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 8 lõikes 3 ja artiklis 18 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*20) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 8 lõike 3 ja artikli 18 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*20)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

4)

Artikli 19 lõige 3 jäetakse välja.

5.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (24)

Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 1272/2008 korrapärane ajakohastamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega:

muudetakse kõnealuse määruse VI lisa, et ühtlustada ainete klassifitseerimist ja märgistamist;

muudetakse VIII lisa, et veelgi ühtlustada tervisealases hädaolukorras tegutsemisega seotud teavet ja ennetusmeetmeid;

muudetakse kõnealuse määruse teatavaid sätteid ja I–VIII lisa, et kohandada neid tehnika ja teaduse arenguga.

On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1272/2008 järgmiselt.

1)

Artikli 37 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Kui komisjon peab aine klassifikatsiooni ja märgistuse ühtlustamist asjakohaseks, võtab ta kooskõlas artikliga 53a põhjendamatu viivituseta vastu delegeeritud õigusakti VI lisa muutmiseks, et lisada kõnealune aine ühes vastava klassifikatsiooni ja vastavate märgistuselementidega VI lisa 3. osa tabelisse 3.1, lisades asjakohasel juhul konkreetsed sisalduse piirväärtused või korrutustegurid.

31. maini 2015 tehakse samadel tingimustel vastav kanne VI lisa 3. osa tabelisse 3.2.

Kui see on ainete klassifikatsiooni ja märgistuse ühtlustamise tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva lõike alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 53b sätestatud menetlust.“

2)

Artikli 45 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Pärast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega, nagu Euroopa mürgistusteabekeskuste ja kliiniliste toksikoloogide liit (EAPCCT), on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 53a vastu delegeeritud õigusakte VIII lisa muutmiseks, et täiendavalt ühtlustada tervisealases hädaolukorras tegutsemisega seotud teavet ja ennetusmeetmeid.“

3)

Artikli 53 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 53a vastu delegeeritud õigusakte artikli 6 lõike 5, artikli 11 lõike 3, artiklite 12 ja 14, artikli 18 lõike 3 punkti b, artikli 23, artiklite 25–29, artikli 35 lõike 2 teise ja kolmanda lõigu ning I–VIII lisa muutmiseks, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga, võttes nõuetekohaselt arvesse GHSi edasiarendamist ja eelkõige ÜRO muudatusi, mis on seotud sarnaseid segusid käsitleva teabe kasutamisega, ning arvestades rahvusvaheliselt tunnustatud keemiaprogrammide arengut ja andmeid õnnetusjuhtumite andmebaasidest.

Kui see on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva lõike alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 53b sätestatud menetlust.“

4)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 53a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 37 lõikes 5, artikli 45 lõikes 4 ning artikli 53 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 37 lõikes 5, artikli 45 lõikes 4 ja artikli 53 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*21) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 37 lõike 5, artikli 45 lõike 4 ja artikli 53 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 53b

Kiirmenetlus

1.   Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavaks tegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 53a lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

Artikkel 53c

Eraldi delegeeritud õigusaktid erinevate delegeeritud volituste puhul

Iga käesoleva määruse alusel komisjonile delegeeritud volituse puhul võtab komisjon vastu eraldi delegeeritud õigusakti.

(*21)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

5)

Artiklist 54 jäetakse välja lõiked 3 ja 4.

6.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/126/EÜ mootorsõidukite tankimisel teenindusjaamades eralduvate bensiiniaurude regenereerimise II etapi kohta (25)

Selleks et tagada kooskõla Euroopa Standardikomitee (CEN) kehtestatud asjaomaste standarditega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte teatavate direktiivi 2009/126/EÜ sätete muutmiseks, et kohandada neid tehnika arenguga. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2009/126/EÜ järgmiselt.

1)

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Tehniline kohandamine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 8a vastu delegeeritud õigusakte artiklite 4 ja 5 muutmiseks, et kohandada neid tehnika arenguga ja vajaduse korral tagada kooskõla Euroopa Standardikomitee (CEN) kehtestatud asjaomaste standarditega.

Esimeses lõigus osutatud volituste delegeerimist ei kohaldata artiklis 4 sätestatud bensiiniaurude kogumise tõhususe ja auru/bensiini suhte ning artiklis 5 sätestatud ajavahemike suhtes.“

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 8a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*22) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*22)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

3)

Artikkel 9 jäetakse välja.

VI.   EUROSTAT

1.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (26)

Selleks et kohandada määrust (EÜ) nr 1893/2006 tehnoloogilise ja majandusliku arenguga ning ühtlustada NACE Rev. 2 teiste majandus- ja sotsiaalvaldkonna klassifikaatoritega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse määruse I lisa muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1893/2006 järgmiselt.

1)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid“;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 6a vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et võtta arvesse tehnoloogilist või majanduslikku arengut või ühtlustada seda teiste majandus- ja sotsiaalvaldkonna klassifikaatoritega.“

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 6a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 6 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 6 lõikes 2 osutatud õiguste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*23) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 6 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

(*23)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

3)

Artikli 7 lõige 3 jäetakse välja.

2.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 451/2008, millega kehtestatakse uus tegevusaladel põhinev toodete statistiline klassifikaator (CPA) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3696/93 (27)

Selleks et kohandada määrust (EÜ) nr 451/2008 tehnoloogilise või majandusliku arenguga ning ühtlustada seda teiste majandus- ja sotsiaalvaldkonna klassifikaatoritega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse määruse lisa muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 451/2008 järgmiselt.

1)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid“;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 6a vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks, et võtta arvesse tehnoloogilist või majanduslikku arengut või ühtlustada seda teiste majandus- ja sotsiaalvaldkonna klassifikaatoritega.

Nimetatud õiguse kasutamisel tagab komisjon, et delegeeritud õigusaktidega ei tekitata liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakoormust ega kulu.“

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 6a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 6 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 6 lõikes 2 osutatud õiguste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*24) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 6 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

(*24)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

3)

Artikli 7 lõige 3 jäetakse välja.

VII.   SISETURG, TÖÖSTUS, ETTEVÕTLUS JA VKEd

1.   Nõukogu 20. jaanuari 1976. aasta direktiiv 76/211/EMÜ teatavate toodete massi või mahu järgi pakendamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (28)

Selleks et kohandada direktiivi 76/211/EMÜ tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuse direktiivi I ja II lisa. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 76/211/EMÜ järgmiselt.

1)

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 6a vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks, et kohandada neid tehnika arenguga.“

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 6a

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*25) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*25)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

2.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/14/EÜ välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (29)

Selleks et kohandada direktiivi 2000/14/EÜ tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuse direktiivi III lisa. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2000/14/EÜ järgmiselt.

1)

Artikli 18 lõige 2 jäetakse välja.

2)

Artikkel 18a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 18a

III lisa muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18b vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks, et kohandada seda tehnika arenguga. Kõnealused delegeeritud õigusaktid ei avalda otsest mõju artiklis 12 loetletud seadmete mõõdetud helivõimsuse tasemele, eelkõige lisatakse nendega viited asjakohastele Euroopa standarditele.“

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 18b

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 18a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artiklis 18a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*26) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 18a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*26)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

4)

Artikli 19 punkt b jäetakse välja.

3.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta direktiiv 2004/9/EÜ heade laboritavade inspekteerimise ja kontrollimise kohta (30)

Selleks et võtta vastu direktiivi 2004/9/EÜ vajalikud tehnilised kohandused, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et:

muuta kõnealust direktiivi heade laboritavade järgimisega seotud vaidluste lahendamiseks;

muuta kõnealuse direktiivi kohast kinnitamise sõnastust;

muuta kõnealuse direktiivi I lisa, et võtta arvesse tehnika arengut.

On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2004/9/EÜ järgmiselt.

1)

Artikli 6 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 6a vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi muutmiseks, et lahendada lõikes 1 osutatud küsimused. I lisas tehtud muudatused ei tohi muuta selle sisu, milleks on anda juhiseid heade laboratooriumitavade järgimise järelevalvemenetluse ning uurimisüksuste inspekteerimise ja uuringukontrolli kohta.“

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 6a

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 6 lõikes 3 ja artikli 8 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 6 lõikes 3 ja artikli 8 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*27) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 6 lõike 3 ja artikli 8 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*27)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

3)

Artikli 7 lõige 3 jäetakse välja.

4)

Artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 6a vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse

a)

artikli 2 lõikes 2 osutatud sõnastust;

b)

I lisa, et võtta arvesse tehnika arengut.“

4.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (31)

Selleks et võtta arvesse uusi arengusuundumusi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse direktiivi 2006/42/EÜ V lisas esitatud ohutusseadiste näidisloetelu. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Selleks et tagada direktiivi 2006/42/EÜ ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses vajalike meetmetega potentsiaalselt ohtlike masinate suhtes. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2006/42/EÜ järgmiselt.

1)

Artikli 2 teises lõigus asendatakse punkti c teine lõik järgmisega:

„Ohutusseadiste näidisloetelu on esitatud V lisas.“

2)

Artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 21a vastu delegeeritud õigusakte V lisa muutmiseks, et ajakohastada ohutusseadiste näidisloetelu.“

3)

Artikli 9 lõike 3 teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon võtab nõuetekohaselt arvesse kõnealuse konsulteerimise tulemusi ja võtab rakendusaktidega vastu vajalikud meetmed. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 3 osutatud menetlusega.“

4)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 21a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 8 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 8 lõikes 1 osutatud õiguste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*28) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 8 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*28)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

5)

Artikli 22 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (*29) artiklit 5.

(*29)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“"

5.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/34/EÜ mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete kohta (32)

Direktiivi 2009/34/EÜ vajaliku tehnilise kohandamise tagamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse direktiivi lisasid, et kohandada neid tehnika arenguga. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Mis puudutab artikli 5 lõike 3 kohast volitust, mille kohaselt EÜ piiratud tüübikinnituse andnud liikmesriigid taotlevad I ja II lisa kohandamist tehnika arenguga, siis sellist EÜ piiratud tüübikinnitust enam ei eksisteeri. Seetõttu tuleks artikli 5 lõikes 3 sätestatud volitus välja jätta.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2009/34/EÜ järgmiselt.

1)

Artikli 5 lõige 3 jäetakse välja.

2)

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 16a vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks, et kohandada neid tehnika arenguga.“

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 16a

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 16 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 16 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*30) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 16 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*30)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

4)

Artikkel 17 jäetakse välja.

6.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (33)

Selleks et tagada direktiivi 2009/43/EÜ lisas esitatud kaitseotstarbeliste toodete nimekirja range vastavus sõjaliste kaupade ühisele Euroopa Liidu nimekirjale, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealust lisa ja kõnealust direktiivi seoses asjaoludega, mille korral liikmesriigid võivad vabastada kaitseotstarbeliste toodete veod eelneva loa taotlemise kohustusest. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2009/43/EÜ järgmiselt.

1)

Artikli 4 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13a liikmesriigi taotlusel või omal algatusel vastu delegeeritud õigusakte lõike 2 muutmiseks, et lisada juhud, mil:

a)

vedu toimub tingimustel, mis ei mõjuta avalikku korda või avalikku julgeolekut;

b)

eelneva loa taotlemise kohustus on pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist sattunud vastuollu liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega;

c)

see on vajalik artikli 1 lõikes 4 osutatud valitsustevaheliseks koostööks.“

2)

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Lisa muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13a vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse lisas esitatud kaitseotstarbeliste toodete nimekirja nii, et see oleks ranges vastavuses sõjaliste kaupade ühise Euroopa Liidu nimekirjaga.

Kui see on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 13b sätestatud menetlust.“

3)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 13a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 4 lõikes 3 ja artiklis 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 3 ja artiklis 13 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*31) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 4 lõike 3 ja artikli 13 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 13b

Kiirmenetlus

1.   Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavaks tegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 13a lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*31)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

4)

Artikkel 14 jäetakse välja.

7.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 79/2009, mis käsitleb vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitust ja millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ (34)

Määruse (EÜ) nr 79/2009 kohandamiseks tehnika arenguga seoses vesinikkütusega mootorsõidukite ohutusega peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada kõnealust määrust selliseid sõidukeid käsitlevate tehniliste nõuete ja haldussätetega, haldusdokumentide vormide ja tähistamise mudelitega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 79/2009 järgmiselt.

1)

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Delegeeritud volitused

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 12a vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, pidades silmas tehnika arengut, kehtestades:

a)

üksikasjalikud eeskirjad II–V lisas sätestatud katsemeetodite kohta;

b)

üksikasjalikud eeskirjad VI lisas sätestatud vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemide paigaldamise nõuete kohta;

c)

üksikasjalikud eeskirjad artiklis 5 sätestatud nõuete kohta vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemide ohutu ja kindla töö tagamiseks;

d)

eeskirjad nõuete kohta järgmistel puhkudel:

i)

puhta vesiniku või vesiniku ja maagaasi/biometaani segu kasutamine;

ii)

vesiniku hoidmise ja kasutamise uued viisid;

iii)

sõiduki kokkupõrkekaitse tagamine, pidades silmas vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemi terviklikkust;

iv)

ühtne ohutusnõuete süsteem, mis hõlmab vähemalt gaasilekete avastamist ja nõudeid läbipuhumisgaasile;

v)

elektriisolatsioon ja elektriohutus;

e)

haldussätted vesinikkütusel töötavate mootorsõidukite, vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemide EÜ tüübikinnituse kohta;

f)

eeskirjad teabe kohta, mille tootjad esitavad artikli 4 lõigetes 4 ja 5 osutatud tüübikinnituse ja kontrollimise jaoks;

g)

üksikasjalikud eeskirjad VI lisa punktis 16 osutatud vesinikkütusega mootorsõidukite tähistamise või muude selgete ja kiirete kindlakstegemise vahendite kohta ning

h)

muud käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikud meetmed.“

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 12a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 12 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 12 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*32) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 12 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*32)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

3)

Artikkel 13 jäetakse välja.

8.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (35)

Direktiivi 2009/81/EÜ kohandamiseks kiirete tehniliste, majanduslike ja õiguslike muutustega peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta riigihankelepingute piirmäärasid, kohandades neid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/25/EL (36) sätestatud piirmääradele, muuta viiteid CPV nomenklatuurile ja teatud CPV nomenklatuuri viitenumbreid ning CPV nomenklatuuri konkreetsetele asetustele viitamise korda teadetes. Kuna elektrooniliste vastuvõtuseadmete tehnilised üksikasjad ja omadused peaks pidama sammu tehnoloogia arenguga, on samuti vaja volitada komisjoni muutma elektrooniliste vastuvõtuseadmete tehnilisi üksikasju ja omadusi. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2009/81/EÜ järgmiselt.

1)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 66a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 68 lõikes 1 ja artikli 69 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 68 lõikes 1 ja artikli 69 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*33) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 68 lõike 1 ja artikli 69 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 66b

Kiirmenetlus

1.   Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavaks tegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.   Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 66a lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*33)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

2)

Artiklist 67 jäetakse välja lõiked 3 ja 4.

3)

Artikli 68 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 66a vastu delegeeritud õigusakte esimeses lõigus sätestatud piirmäärade muutmiseks;“

b)

lisatakse järgmine lõik:

„Kui on vaja läbi vaadata esimeses lõigus sätestatud piirmäärad ja ajalised piirangud ei võimalda kasutada artiklis 66a sätestatud menetlust, kohaldatakse tungiva kiireloomulisuse tõttu käesoleva lõike alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 66b sätestatud menetlust.“

4)

Artikli 69 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 66a vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse

a)

lisades I ja II sätestatud CPV nomenklatuuri viitenumbreid, kuivõrd see ei muuda käesoleva direktiivi materiaalset reguleerimisala, ning nendes lisades loetletud teenusekategooriate piires CPV nomenklatuuri konkreetsetele asetustele viitamise korda teadetes;

b)

VIII lisa punktides a, f ja g osutatud elektrooniliste vastuvõtuseadmete tehnilisi üksikasju ja omadusi.“

VIII.   ÕIGUS- JA TARBIJAKÜSIMUSED

1.   Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (kümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses (37))

Selleks et võtta arvesse tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes normides ja spetsifikaatides ning teadmiste täienemist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 92/85/EMÜ I lisas üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsuse kohaselt abistab komisjoni tööohutuse ja töötervishoiu valdkonna tegevuste ettevalmistamisel, rakendamisel ja hindamisel tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee.

Seetõttu muudetakse direktiivi 92/85/EMÜ järgmiselt.

1)

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

I lisa muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13a vastu delegeeritud õigusakte I lisas üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes normides või spetsifikaatides ning uusi avastusi.

Kui nõuetekohaselt põhjendatud ja erakorralistel juhtudel, mis kujutavad endast vahetut, otsest ja tõsist ohtu töötajate ja muude isikute füüsilisele tervisele ja ohutusele, on tungiva kiireloomulisuse tõttu vaja võtta meetmeid väga lühikese aja jooksul, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 13b sätestatud menetlust.“

2)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 13a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artiklis 13 osutatud õiguste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*34) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 13 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 13b

Kiirmenetlus

1.   Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavaks tegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 13a lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*34)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

2.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (38)

Direktiivi 2008/48/EÜ ajakohastamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealust direktiivi, et lisada lisaeeldusi krediidi kulukuse aastamäära arvutamiseks või muuta olemasolevaid eeldusi. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2008/48/EÜ järgmiselt.

1)

Artikli 19 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Vajaduse korral võib krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel lähtuda I lisas esitatud lisaeeldustest.

Kui käesolevas artiklis ja I lisa II osas esitatud eeldused ei ole krediidi kulukuse aastamäära ühetaoliseks arvutamiseks piisavad või ei vasta enam turusituatsioonile, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 24a vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli ja I lisa II osa muutmiseks, et lisada vajalikud lisaeeldused krediidi kulukuse aastamäära arvutamiseks või muuta olemasolevaid eeldusi.“

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 24a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 19 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 19 lõikes 5 osutatud õiguste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*35) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 19 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*35)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

3)

Artikkel 25 jäetakse välja.

IX.   LIIKUVUS JA TRANSPORT

1.   Nõukogu 6. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/50/EÜ ohtlike kaupade autoveo kontrollimise ühtse korra kohta (39)

Selleks et kohandada direktiivi 95/50/EÜ teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse direktiivi lisade muutmiseks eelkõige selleks, et võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/68/EÜ (40) muudatusi. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 95/50/EÜ järgmiselt.

1)

Artikkel 9a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9a

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 9aa vastu delegeeritud õigusakte lisade muutmiseks, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkondades eelkõige selleks, et võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/68/EÜ (*36) muudatusi.

(*36)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).“"

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 9aa

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 9a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artiklis 9a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*37) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 9a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*37)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

3)

Artikkel 9b jäetakse välja.

2.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ (41)

Selleks et kohandada direktiivi 2002/59/EÜ liidu ja rahvusvaheliste õigusaktide arenguga ja rakendamise käigus saadud kogemustega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta:

kõnealuses direktiivis sisalduvaid viiteid liidu ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) dokumentidele, et viia need kooskõlla liidu või rahvusvaheliste õigusaktidega;

teatavaid kõnealuses direktiivis sisalduvaid mõisteid, et viia need kooskõlla liidu või rahvusvaheliste õigusaktidega;

kõnealuse direktiivi I, III ja IV lisa, pidades silmas tehnika arengut ja kõnealuse direktiivi rakendamisel käigus saadud kogemusi.

On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2002/59/EÜ järgmiselt.

1)

Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27

Muutmine

1.   Artiklis 2 sätestatud käesoleva direktiivi kohaldamisala piires on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 27a vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevas direktiivis sisalduvaid viiteid liidu ja IMO dokumentidele, artiklis 3 sätestatud mõisteid ning lisasid, et viia need vastavusse liidu või rahvusvaheliste õigusaktide vastuvõetud, muudetud või jõustunud sätetega.

2.   Artiklis 2 sätestatud käesoleva direktiivi kohaldamisala piires on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 27a vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I, III ja IV lisa, et kohandada neid tehnika arengu ja käesoleva direktiivi rakendamise käigus saadud kogemustega.“

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 27a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 27 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 27 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*38) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 27 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*38)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

3)

Artikkel 28 jäetakse välja.

3.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2099/2002, millega asutatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) ning muudetakse määrusi, mis käsitlevad laevade põhjustatud merereostuse vältimist ja meresõiduohutust (42)

Selleks et ajakohastada määruses (EÜ) nr 2099/2002 selliste liidu õigusaktide loetelu, milles viidatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komiteele (COSS), peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse määruse muutmiseks, et lisada viide jõustunud liidu õigusaktidele, millega antakse volitused COSSile. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 2099/2002 järgmiselt.

1)

Artikli 3 lõige 3 jäetakse välja.

2)

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) volitused ning muudatused

COSS kasutab talle liidu kehtivate merendusalaste õigusaktide alusel antud volitusi.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 7a vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse artikli 2 punkti 2, et lisada viide pärast käesoleva määruse vastuvõtmist jõustunud liidu õigusaktidele, millega antakse volitused COSSile.“

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 7a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 7 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*39) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*39)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

4.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. aprilli 2003. aasta direktiiv 2003/25/EÜ ro-ro reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta (43)

Selleks et kohandada direktiivi 2003/25/EÜ tehnika arenguga, rahvusvahelisel tasandil toimunud arenguga ja kõnealuse direktiivi rakendamise käigus saadud kogemustega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse direktiivi lisade muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2003/25/EÜ järgmiselt.

1)

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Lisade muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte lisade muutmiseks, et võtta arvesse rahvusvahelisel tasandil ja eeskätt IMOs toimunud arengut ning parandada käesoleva direktiivi tõhusust kogemusi ja tehnika arengut silmas pidades.“

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 10a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 10 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*40) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 10 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*40)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

3)

Artikkel 11 jäetakse välja.

5.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta direktiiv 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja nõukogu direktiivi 91/439/EMÜ muutmise ja nõukogu direktiivi 76/914/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (44)

Selleks et kohandada direktiivi 2003/59/EÜ teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse direktiivi I ja II lisa muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2003/59/EÜ järgmiselt.

1)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Kohandamine teaduse ja tehnika arenguga

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 11a vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga.“

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 11a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*41) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*41)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

3)

Artikkel 12 jäetakse välja.

6.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 785/2004 kindlustusnõuete kohta lennuettevõtjatele ja õhusõiduki käitajatele (45)

Selleks et kohandada määrust (EÜ) nr 785/2004 rahvusvahelise õiguse arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuses määruses teatavaid summasid rahvusvahelistes lepingutes tehtud muudatuste arvessevõtmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 785/2004 järgmiselt.

1)

Artikli 6 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 8a vastu delegeeritud õigusakte, et muuta vajaduse korral käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud summasid juhul, kui see osutub asjaomaste rahvusvaheliste lepingute muudatuste tõttu vajalikuks.“

2)

Artikli 7 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 8a vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summasid, kui see osutub asjaomaste rahvusvaheliste lepingute muudatuste tõttu vajalikuks.“

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 8a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 6 lõikes 5 ja artiklis 7 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 6 lõikes 5 ja artikli 7 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*42) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 6 lõike 5 ja artikli 7 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*42)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

4)

Artikli 9 lõige 3 jäetakse välja.

7.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 789/2004, mis käsitleb kauba- ja reisilaevade ümberregistreerimist ühest ühenduse registrist teise ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 613/91 (46)

Selleks et kohandada määrust (EÜ) nr 789/2004 rahvusvahelisel tasandil, eelkõige Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis toimunud arenguga ning parandada kõnealuse määruse tõhusust kogemusi ja tehnika arengut silmas pidades, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuses määruses teatavate mõistete muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 789/2004 järgmiselt.

1)

Artikli 7 lõige 3 jäetakse välja.

2)

Artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Artiklis 3 sätestatud käesoleva määruse kohaldamisala piires on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 9a vastu delegeeritud õigusakte artiklis 2 sätestatud mõistete muutmiseks, et arvesse võtta rahvusvahelisel tasandil, eelkõige IMOs toimunud arengut, ning parandada käesoleva määruse tõhusust kogemusi ja tehnika arengut silmas pidades.“

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 9a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 9 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 9 lõikes 1 osutatud õiguste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*43) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 9 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*43)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

8.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/44/EÜ ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel (47)

Selleks et kohandada direktiivi 2005/44/EÜ tehnika arenguga ja võtta arvesse selle kohaldamisel saadud kogemusi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse direktiivi I ja II lisa muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2005/44/EÜ järgmiselt.

1)

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

I ja II lisa muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks, et võtta arvesse käesoleva direktiivi kohaldamisel saadud kogemusi ning kohandada kõnealuseid lisasid tehnika arenguga.“

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 10a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 10 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*44) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 10 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*44)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

3)

Artikli 11 lõige 4 jäetakse välja.

9.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/65/EÜ sadamate turvalisuse tugevdamise kohta (48)

Selleks et regulaarselt ajakohastada sadamate turvalisuse tagamiseks vajalikke tehnilisi meetmeid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 2005/65/EÜ I–IV lisa muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2005/65/EÜ järgmiselt.

1)

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

I–IV lisa muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14a vastu delegeeritud õigusakte I–IV lisa muutmiseks, et kohandada neid käesoleva direktiivi rakendamise käigus saadud kogemustega, laiendamata käesoleva direktiivi reguleerimisala.

Kui see on I–IV lisa kohandamiseks vajalike paranduste tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 14b sätestatud menetlust.“

2)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 14a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 14 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 14 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*45) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 14 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 14b

Kiirmenetlus

1.   Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavaks tegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 14a lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*45)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

3)

Artikkel 15 jäetakse välja.

10.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2111/2005, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9 (49)

Selleks et kohandada määrust (EÜ) nr 2111/2005 teaduse ja tehnika arenguga ning täpsustada kohaldatavaid menetlusi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuse määruse lisa ja täiendada kõnealust määrust teatavate menetluste üksikasjalike eeskirjadega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 2111/2005 järgmiselt.

1)

Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Lennuettevõtja suhtes tegevuskeelu kehtestamise ühised kriteeriumid, mis põhinevad asjaomastel ohutusnõuetel (edaspidi „ühised kriteeriumid“), sätestatakse lisas.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14a vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks, et kohandada ühiseid kriteeriume teaduse ja tehnika arengu arvessevõtmiseks.“

2)

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Üksikasjalikud eeskirjad

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14a vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, et sätestada käesolevas peatükis osutatud menetluste üksikasjalikud eeskirjad, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust võtta ühenduse nimekirja ajakohastamisel otsuseid vastu kiiresti.

Kui see on esimeses lõigus osutatud meetmete tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 14b sätestatud menetlust.“

3)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 14a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 3 lõikes 2 ja artiklis 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 3 lõikes 2 ja artiklis 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*46) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 3 lõike 2 ja artikli 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole ühe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

Artikkel 14b

Kiirmenetlus

1.   Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavaks tegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 14a lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*46)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

4)

Artikli 15 lõige 4 jäetakse välja.

11.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 336/2006, mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi rakendamist ühenduse piires ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3051/95 (50)

Selleks et ajakohastada meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi rakendamist käsitlevaid sätteid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte määruse (EÜ) nr 336/2006 II lisa muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 336/2006 järgmiselt.

1)

Artikli 11 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Artiklis 3 sätestatud käesoleva määruse reguleerimisala piires on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 11a vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et arvesse võtta rahvusvahelisel tasandil ning eelkõige IMOs toimunud arengut, või parandada käesoleva määruse tõhusust selle rakendamisel saadud kogemusi silmas pidades.“

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 11a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 11 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 11 lõikes 2 osutatud õiguste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*47) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 11 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*47)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

3)

Artikli 12 lõige 3 jäetakse välja.

12.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (51)

Selleks et kohandada direktiivi 2008/68/EÜ tehnika ja teaduse arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse direktiivi lisade muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2008/68/EÜ järgmiselt.

1)

Artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 8a vastu delegeeritud õigusakte lisade muutmiseks, et võtta arvesse ADRi, RIDi ja ADNi muudatusi, eelkõige muudatusi, mis on seotud teaduse ja tehnika arenguga, sealhulgas uue jälitamis- ja jälgimistehnoloogiaga.“

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 8a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 8 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 8 lõikes 1 osutatud õiguste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*48) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 8 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*48)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

3)

Artikli 9 lõige 3 jäetakse välja.

13.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/15/EÜ laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta (52)

Selleks et kohandada direktiivi 2009/15/EÜ asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide arenguga ja et muuta kahjustatud isikutele hüvitatavat maksimumsummat, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse direktiivi muutmiseks, et:

viia sisse sellega seotud rahvusvaheliste konventsioonide, protokollide, koodeksite ja resolutsioonide hilisemad muudatused, mis on jõustunud;

muuta teatavaid neis nimetatud summasid.

On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2009/15/EÜ järgmiselt.

1)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 5a

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 7 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 7 lõikes 1 osutatud õiguste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*49) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 7 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*49)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

2)

Artikli 6 lõige 3 jäetakse välja.

3)

Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 5a vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat direktiivi selle kohaldamisala laiendamata, et:

a)

viia käesolevasse direktiivi sisse artikli 2 punktis d, artikli 3 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 2 osutatud rahvusvaheliste konventsioonide, protokollide, koodeksite ja resolutsioonide hilisemad muudatused, mis on jõustunud;

b)

muuta artikli 5 lõike 2 punkti b alapunktides ii ja iii sätestatud summasid.“

14.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 391/2009 laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta (53)

Selleks et täiendada määrust (EÜ) nr 391/2009 ja kohandada seda rahvusvaheliste normide arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega:

muudetakse kõnealuse määruse I lisas sätestatud miinimumnõudeid, võttes eelkõige arvesse IMO asjakohaseid otsuseid;

täiendatakse kõnealust määrust nõuetega, mille alusel hinnatakse eeskirjade ja menetluste tõhusust ning tunnustatud organisatsioonide tegevust seoses nende liigitatud laevade ohutusega ja reostuse vältimisega, pidades eelkõige silmas andmeid, mis on saadud sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi või muude samalaadsete kavade abil;

täiendatakse kõnealust määrust nõuetega, mille alusel määratakse kindlaks, kas sellist tegevust käsitatakse meresõiduohutust ja keskkonda lubamatult ohustavana, ning mille puhul võib arvesse võtta väiksemaid või hästi spetsialiseerunud organisatsioone mõjutavaid eriasjaolusid;

täiendatakse kõnealust määrust üksikasjalike eeskirjadega trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kohta ning laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide tunnustamise tühistamise kohta.

On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 391/2009 järgmiselt.

1)

Artikli 12 lõige 4 jäetakse välja.

2)

Artikli 13 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14a vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks ilma selle kohaldamisala laiendamata, et ajakohastada selles sätestatud miinimumnõudeid, võttes eelkõige arvesse IMO asjakohaseid otsuseid.“

3)

Artikli 14 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14a vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, sätestades:

a)

nõuded, mille alusel hinnatakse eeskirjade ja menetluste tõhusust ning tunnustatud organisatsioonide tegevust seoses nende liigitatud laevade ohutusega ja reostuse vältimisega, pidades eelkõige silmas andmeid, mis on saadud sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi või muude samalaadsete kavade abil;

b)

nõuded, mille alusel määratakse kindlaks, kas sellist tegevust käsitatakse meresõiduohutust ja keskkonda lubamatult ohustavana, ning mille puhul võib arvesse võtta väiksemaid või hästi spetsialiseerunud organisatsioone mõjutavaid eriasjaolusid.

2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14a vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, sätestades üksikasjalikud eeskirjad trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise kohta vastavalt artiklile 6, ning vajaduse korral laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide tunnustamise tühistamise kohta vastavalt artiklile 7.“

4)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 14a

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 13 lõikes 1 ning artikli 14 lõigetes 1 ja 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 13 lõikes 1 ning artikli 14 lõigetes 1 ja 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*50) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 13 lõike 1 ning artikli 14 lõigete 1 ja 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*50)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

15.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 392/2009 reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral (54)

Selleks et kohandada määrust (EÜ) nr 392/2009 muude liidu ja rahvusvaheliste normidega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega:

muudetakse kõnealuse määruse I lisa, et viia sisse muudatused 2002. aasta protokolliga muudetud reisijate ja nende pagasi mereveo 1974. aasta Ateena konventsiooni sätetes;

muudetakse piirmäärasid, mis on sätestatud kõnealuse määruse I lisas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ (55) artikli 4 kohaselt B-klassi kuuluvate laevade suhtes;

muudetakse kõnealuse määruse II lisa, et viia sisse IMO suuniste muudatused.

On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 392/2009 järgmiselt.

1)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Lisade muutmine

1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 9a vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse I lisa muutmiseks, et viia sisse Ateena konventsiooni artikli 3 lõikes 1, artikli 4a lõikes 1, artikli 7 lõikes 1 ja artiklis 8 sätestatud piirmäärade muudatused eesmärgiga võtta arvesse Ateena konventsiooni artikli 23 kohaselt vastu võetud otsuseid.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 9a ja asjakohase mõjuhinnangu alusel hiljemalt 31. detsembriks 2016 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse direktiivi 2009/45/EÜ (*51) artikli 4 kohaselt B-klassi kuuluvate laevade puhul käesoleva määruse I lisas sätestatud piirmäärasid, võttes arvesse mõju sõiduhindadele ja võimalust saada nõutud tasemel mõistliku hinnaga kindlustuskate ning lähtudes samas poliitikasuunast laiendada reisijate õigusi ning teatud laevaliikluse hooajalisest olemusest.

2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 9a vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et viia sisse IMO suuniste muudatused.

(*51)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (ELT L 163, 25.6.2009, lk 1).“"

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 9a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 9 lõigetes 1 ja 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 9 lõigetes 1 ja 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*52) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 9 lõigete 1 ja 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*52)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

3)

Artikkel 10 jäetakse välja.

X.   TERVIS JA TOIDUOHUTUS

1.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 141/2000 harva kasutatavate ravimite kohta (56)

Määruse (EÜ) nr 141/2000 eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse kõnealust määrust „sarnase ravimi“ ja „kliinilise paremuse“ määratlustega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 141/2000 järgmiselt.

1)

Artikli 8 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10b vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, võttes vastu „sarnase ravimi“ ja „kliinilise paremuse“ määratlused.“

2)

Artikli 10a lõige 3 jäetakse välja.

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 10b

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 8 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 8 lõikes 4 osutatud õiguste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*53) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 8 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*53)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

2.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (57)

Direktiivi 2001/18/EÜ eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse direktiivi lisasid ja täiendatakse kõnealust direktiivi, kehtestades:

erandi kohaldamise kriteeriumid ja teabenõuded teatavat tüüpi geneetiliselt muundatud organismide (GMOd) turuleviimise taotluste kohta;

alammäärad, millest väiksemate väärtuste puhul ei tule GMOdena märgistada tooteid, mille puhul ei saa välistada kasutusloaga GMOde juhuslikke või tehniliselt vältimatuid jälgi;

tasemest 0,9 % madalam lävi, millest väiksemate väärtuste korral ei kohaldata kõnealuses direktiivis sätestatud nõudeid otseselt töötlemiseks ette nähtud toodetes sisalduvate GMOde jälgede suhtes;

märgistamisnõuded selliste GMOde jaoks, mida ei viida turule kõnealuse direktiivi tähenduses.

On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ järgmiselt.

1)

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29a pärast asjaomase teaduskomiteega nõupidamist vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, millega kehtestatakse lõikes 1 osutatud kriteeriumid ja teabenõuded ning kõik toimiku kokkuvõttega seotud asjakohased nõuded. Kriteeriumid ja teabenõuded on sellised, mis tagavad inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge taseme ning põhinevad ohutuse alastel teaduslikel tõenditel ning kogemustel, mis on saadud võrreldavate GMOde keskkonda viimisel.“;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Enne lõike 2 kohaste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist teeb komisjon ettepaneku üldsusele kättesaadavaks. Üldsus võib esitada komisjonile märkusi 60 päeva jooksul. Komisjon edastab talle esitatud märkused koos analüüsiga artikli 29a lõikes 4 osutatud ekspertidele.“

2)

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29a vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades toodetele, mille puhul ei saa välistada kasutusloaga GMOde juhuslikke või tehniliselt vältimatuid jälgi, alammäärad, millest väiksemate väärtuste puhul ei märgistata kõnealuseid tooteid käesoleva artikli lõike 1 kohaselt. Lävitasemed määratakse sõltuvalt asjaomasest tootest.“;

b)

lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29a vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud lävitasemed.“

3)

Artikli 26 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29a vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse IV lisa, määrates kindlaks lõikes 1 osutatud märgistamisnõuded nii, et need ei kattuks ega põhjustaks vastuolusid kehtivate liidu õigusaktide märgistamist käsitlevate sätetega. Seejuures tuleks asjakohasel juhul arvesse võtta liidu õigusaktidega kooskõlas olevaid liikmesriikide õigusaktide märgistamist käsitlevaid sätteid.“

4)

Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27

Lisade kohandamine tehnika arenguga

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29a vastu delegeeritud õigusakte II lisa C ja D osa, III–VI lisa ja VII lisa C osa muutmiseks, et kohandada neid tehnika arenguga.“

5)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 29a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 16 lõikes 2, artikli 21 lõigetes 2 ja 3, artikli 26 lõikes 2 ja artiklis 27 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 16 lõikes 2, artikli 21 lõigetes 2 ja 3, artikli 26 lõikes 2 ning artiklis 27 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*54) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 16 lõike 2, artikli 21 lõigete 2 ja 3, artikli 26 lõike 2 ning artikli 27 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*54)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

6)

Artikli 30 lõige 3 jäetakse välja.

3.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (58)

Direktiivi 2001/83/EÜ eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega:

muudetakse kõnealust direktiivi seoses ühega tingimustest, millele homöopaatilised ravimid peavad vastama, et neid saaks sõltuvalt teaduse arengust registreerida lihtsustatud erikorras;

muudetakse kõnealust direktiivi seoses algmaterjalina kasutatavate toimeainete tootmiseks peetavate toimingute liikidega, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut;

muudetakse kõnealuse direktiivi I lisa, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut;

täiendatakse kõnealust direktiivi, määrates kindlaks ravimite tootmise hea tava põhimõtted ja suunised.

On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ järgmiselt.

1)

Artikli 14 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Sõltuvalt teaduse arengust on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 121a vastu delegeeritud õigusakte esimese lõigu kolmanda taande muutmiseks.“

2)

Artikli 46a lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 121a vastu delegeeritud õigusakte lõike 1 muutmiseks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut.“

3)

Artikli 47 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 121a vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, määrates kindlaks artikli 46 punktis f osutatud ravimite tootmise hea tava põhimõtted ja suunised.“

4)

Artikkel 120 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 120

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 121a vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut.“

5)

Artikli 121 lõige 2a jäetakse välja.

6)

Artikkel 121a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 121a

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 14 lõikes 1, artiklis 22b, artiklis 23b, artiklis 46a, artiklis 47, artiklis 52b, artiklis 54a ning artiklis 120 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 14 lõikes 1, artiklis 22b, artiklis 23b, artiklis 46a, artiklis 47, artiklis 52b, artiklis 54a ning artiklis 120 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*55) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 14 lõike 1, artikli 22b, artikli 23b, artikli 46a, artikli 47, artikli 52b, artikli 54a ning artikli 120 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*55)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

4.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiiv 2002/32/EÜ loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta (59)

Direktiivi 2002/32/EÜ eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse direktiivi I ja II lisa, et kohandada neid tehnika arenguga ja täiendada kõnealust direktiivi detoksifitseerimismenetlusele vastuvõetavuse kriteeriumidega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2002/32/EÜ järgmiselt.

1)

Artikli 7 lõike 2 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„2.   Otsus selle kohta, kas I ja II lisa tuleks muuta, tehakse viivitamatult. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte kõnealuste lisade muutmiseks.

Kui see on kõnealuste muudatuste tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 10b sätestatud menetlust.

Liikmesriik võib jätkata võetud meetmete rakendamist seni, kuni komisjon ei ole otsust vastu võtnud.“

2)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga.

Kui see on kõnealuste muudatuste tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 10b sätestatud menetlust.“;

b)

lõike 2 teine taane asendatakse järgmisega:

„—

omab kooskõlas artikliga 10a õigust võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, määratledes detoksifitseerimismenetlusele vastuvõetavuse kriteeriumid, mis täiendavad kriteeriume, mida kohaldatakse sellise menetlusega töödeldud loomatoiduks mõeldud toodetele.“

3)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 10a

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 7 lõikes 2 ning artikli 8 lõigetes 1 ja 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 7 lõikes 2 ning artikli 8 lõigetes 1 ja 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*56) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 7 lõike 2 ning artikli 8 lõigete 1 ja 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 10b

1.   Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavaks tegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 10a lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*56)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

4)

Artiklist 11 jäetakse välja lõiked 3 ja 4.

5.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (60)

Määruse (EÜ) nr 178/2002 eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealust määrust seoses teaduskomisjonide arvu ja nimetustega ning täiendatakse kõnealust määrust menetlusega, mida amet rakendab talle esitatud teaduslike arvamuste taotluste suhtes; kriteeriumitega, mille kohaselt lülitatakse asutus liikmesriikide määratud pädevate asutuste nimekirja, ning kooskõlastatud kvaliteedinõuete ja rahalist toetust reguleerivate finantsreeglite kehtestamise korraga. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 178/2002 järgmiselt.

1)

Artikli 28 lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57a ameti taotluse korral vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse esimest lõiku seoses teaduskomisjonide arvu ja nimetustega, et kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga.“

2)

Artikli 29 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Komisjon võtab käesoleva artikli kohaldamiseks pärast ametiga konsulteerimist vastu:

a)

kooskõlas artikliga 57a delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades menetluse, mida amet rakendab talle esitatud teaduslike arvamuste taotluste suhtes;

b)

rakendusaktid, milles sätestatakse suunised teadusliku hinnangu andmiseks ainetele, toodetele või protsessidele, millele liidu õigusaktide kohaselt tuleb anda eelluba või mis tuleb kanda positiivsesse nimekirja, eelkõige juhul, kui liidu õigusaktid näevad ette, et taotleja peab sellel eesmärgil esitama dokumendid, või annavad vastava loa. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud menetlusega.“

3)

Artikli 36 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57a vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, määrates kindlaks kriteeriumid, mille kohaselt lülitatakse asutus liikmesriikide määratud pädevate asutuste nimekirja, ning kooskõlastatud kvaliteedinõuete ja rahalist toetust reguleerivate finantsreeglite kehtestamise korra.“

4)

V peatüki 1. jao pealkiri asendatakse järgmisega:

„1. JAGU

DELEGEERITUD VOLITUSTE RAKENDAMINE, KOMITEE- JA KOKKULEPPEMENETLUSED“.

5)

1. jao pealkirja järele lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 57a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 28 lõikes 4, artikli 29 lõikes 6 ning artikli 36 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 28 lõikes 4, artikli 29 lõikes 6 ja artikli 36 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*57) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 28 lõike 4, artikli 29 lõike 6 ja artikli 36 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*57)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

6)

Artikli 58 lõige 3 jäetakse välja.

6.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1830/2003, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ (61)

Määruse (EÜ) nr 1830/2003 eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse kõnealust määrust GMOde kordumatute tunnuste väljatöötamise ja määramise süsteemi kehtestamisega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1830/2003 järgmiselt.

1)

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Kordumatud tunnused

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 9a vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades GMOde kordumatute tunnuste väljatöötamise ja määramise süsteemi ning kohandades seda, võttes arvesse arengusuundumusi rahvusvahelistel foorumitel.“

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 9a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*58) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*58)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

3)

Artikli 10 lõige 2 jäetakse välja.

4)

Artikli 13 lõige 2 jäetakse välja.

7.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta (62)

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse määruse I, II, III ja IV lisa, et kohandada neid tehnika arenguga ja täiendada kõnealust määrust normidega, mis näevad ette lihtsustatud sätted loa andmiseks söödalisanditele, mida on lubatud kasutada toidus. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1831/2003 järgmiselt.

1)

Artikli 3 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 21a vastu delegeeritud õigusakte IV lisa muutmiseks, et kohandada selles sätestatud üldtingimusi teaduse või tehnoloogia arenguga.“

2)

Artikli 6 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 21a vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et kohandada teaduse või tehnoloogia arengust tulenevalt söödalisandite kategooriaid ja funktsionaalrühmi.“

3)

Artikli 7 lõike 5 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 21a vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades normid, mis näevad ette lihtsustatud sätted loa andmiseks söödalisanditele, mida on lubatud kasutada toidus.“

4)

Artikli 16 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 21a vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks, et võtta arvesse teaduse ja tehnoloogia arengut.“

5)

Artikli 21 neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 21a vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks.“

6)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 21a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 3 lõikes 5, artikli 6 lõikes 3, artikli 7 lõikes 5, artikli 16 lõikes 6 ja artiklis 21 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 5, artikli 6 lõikes 3, artikli 7 lõikes 5, artikli 16 lõikes 6 ning artiklis 21 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*59) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 3 lõike 5, artikli 6 lõike 3, artikli 7 lõike 5, artikli 16 lõike 6 ning artikli 21 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*59)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

7)

Artikli 22 lõige 3 jäetakse välja.

8.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2065/2003 toidus või toidu pinnal kasutatavate või kasutamiseks mõeldud suitsutuspreparaatide kohta (63)

Määruse (EÜ) nr 2065/2003 eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse määruse lisasid pärast ametilt teadusliku ja/või tehnilise abi saamise taotlemist ning täiendatakse kõnealust määrust kinnitatud analüüsimeetodite kvaliteedinõuetega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 2065/2003 järgmiselt.

1)

Artikli 17 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18a vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades II lisa punktis 4 osutatud kinnitatud analüüsimeetodite kvaliteedinõuded, mis hõlmavad ka mõõdetavaid aineid. Kõnealustes delegeeritud õigusaktides võetakse arvesse kättesaadavaid teaduslikke tõendeid.“

2)

Artikli 18 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18a vastu delegeeritud õigusakte lisade muutmiseks pärast ametilt teadusliku ja/või tehnilise abi saamise taotlemist.“

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 18a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 17 lõikes 3 ja artiklis 18 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 17 lõikes 3 ja artikli 18 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*60) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 17 lõike 3 ja artikli 18 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*60)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

4)

Artikli 19 lõige 3 jäetakse välja.

9.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (64)

Määruse (EÜ) nr 853/2004 eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse määruse II ja III lisa ning täiendatakse kõnealust määrust seoses muu aine kui joogivee kasutamisega loomset päritolu toodete pinnalt pinnasaaste eemaldamiseks, teatavate loomset päritolu toiduainete Rootsi või Soome turule viimisega seotud eritagatiste muutmisega ning erandite lubamisega kõnealuse määruse II ja III lisast. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 853/2004 järgmiselt.

1)

Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Toidukäitlejad ei kasuta loomset päritolu toodete pinnalt pinnasaaste eemaldamiseks mingit muud ainet peale joogivee või kui määrusega (EÜ) nr 852/2004 või käesoleva määrusega seda lubatakse, siis puhta vee, välja arvatud juhul, kui aine kasutamise on heaks kiitnud komisjon. Sel eesmärgil on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 11a vastu delegeeritud õigusakte, täiendades käesolevat määrust. Toidukäitlejad järgivad samuti mis tahes kasutustingimusi, mis võidakse sama korra alusel kehtestada. Heakskiidetud aine kasutamine ei mõjuta toidukäitleja kohustust järgida käesoleva määruse nõudeid.“

2)

Artikli 8 lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 11a vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2, et ajakohastada kõnealustes lõigetes sätestatud nõudeid, võttes arvesse muudatusi liikmesriikide kontrolliprogrammides või mikrobioloogiliste kriteeriumide kehtestamist kooskõlas määrusega (EÜ) nr 852/2004.“

3)

Artikkel 9 jäetakse välja.

4)

Artikli 10 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 11a vastu delegeeritud õigusakte II ja III lisa muutmiseks. Muudatuste eesmärk on asjakohaseid riskitegureid arvesse võttes tagada ja hõlbustada käesoleva määruse eesmärkide saavutamist, tuginedes järgmisele:

a)

toidukäitlejate ja/või pädevate asutuste kogemused, eelkõige HACCP-l põhinevate süsteemide rakendamisest saadud kogemused vastavalt artiklile 5;

b)

komisjoni kogemused, eelkõige tema auditite tulemused;

c)

tehnoloogia areng ja selle praktilised tagajärjed ning tarbijate ootused toidu koostise suhtes;

d)

teaduslikud nõuanded, eriti uued hinnangud riskidele;

e)

toiduainete mikrobioloogilised ja temperatuurinõuded;

f)

muutused tarbimisharjumustes.

Esimeses lõigus osutatud muudatused hõlmavad:

a)

loomset päritolu toodete identifitseerimismärgile esitatavaid nõudeid;

b)

HACCP-põhiste toimingute eesmärke;

c)

nõudeid teabele toiduahela kohta;

d)

hügieeni erinõudeid hoonetele, sealhulgas transpordivahenditele, kus toodetakse, käsitsetakse, töödeldakse, ladustatakse või jaotatakse loomset päritolu tooteid;

e)

hügieeni erinõudeid tegevusele, mis hõlmab loomset päritolu toodete tootmist, käsitsemist, töötlemist, ladustamist, transporti või jaotamist;

f)

reegleid veel sooja liha transportimiseks;

g)

hügieenistandardeid või -kontrolle, kui nende vajadus rahvatervise kaitseks on teaduslikult tõendatud;

h)

III lisa VII jao IX peatüki laiendamist elusatele kahepoolmelistele molluskitele, välja arvatud perekonda Pectinidae kuuluvatele kammkarpidele;

i)

kriteeriume otsustamaks, millisel juhul epidemioloogilised andmed osutavad, et kalastuspiirkonnaga ei seondu terviseohte parasiitide näol ja sellest tulenevalt otsustamaks, millisel juhul võib pädev asutus lubada toidukäitlejail mitte külmutada kalandustooteid kooskõlas III lisa VIII jao III peatüki D osaga;

j)

täiendavaid hügieenistandardeid elusate kahepoolmeliste molluskite puhul koostöös liidu asjakohase referentlaboratooriumiga, sealhulgas:

i)

teiste mereliste biotoksiinide piirväärtused ja analüüsimeetodid;

ii)

viiruste testimise kord ja viroloogilised standardid ning

iii)

proovivõtuplaanid ja -meetodid ning analüütilised hälbed, mida rakendatakse hügieenistandardite järgimise kontrollimiseks.

2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 11a vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, tehes erandeid II ja III lisast, võttes arvesse asjakohaseid riskitegureid, tingimusel et sellised erandid ei kahjusta käesoleva määruse järgmiste eesmärkide saavutamist:

a)

lihtsustada lisades kehtestatud nõuete täitmist väikeettevõtjate jaoks;

b)

võimaldada jätkuvalt kasutada tavapäraseid meetodeid mis tahes toiduainete tootmis-, töötlemis- või turustamisetapil;

c)

arvestada selliste toiduainetööstuste vajadustega, mis asuvad piirkondades, kus kehtivad geograafilised eripiirangud;

d)

lihtsustada selliste ettevõtete tööd, kas toodavad toorainet, mis on mõeldud kõrgrafineeritud toiduainete tootmiseks ja mis on läbinud ohutust tagava töötlemise.“

5)

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks artikli 9 ja artikli 10 lõike 1 üldkohaldatavust, võib komisjon kehtestada rakendusaktiga järgmisi meetmeid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud menetlusega:“;

b)

punktid 1, 5, 6, 7 ja 8 jäetakse välja.

6)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 11a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 3 lõikes 2, artikli 8 lõike 3 punktis a ning artikli 10 lõigetes 1 ja 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 3 lõikes 2, artikli 8 lõike 3 punktis a ning artikli 10 lõigetes 1 ja 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*61) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 3 lõike 2, artikli 8 lõike 3 punkti a ning artikli 10 lõigete 1 ja 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*61)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

7)

Artikli 12 lõige 3 jäetakse välja.

10.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded (65)

Määruse (EÜ) nr 183/2005 eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse määruse I, II ja III lisa, et kohandada neid tehnika arenguga ja täiendada kõnealust määrust, määrates kindlaks mikrobioloogilised erikriteeriumid ja eesmärgid, nõudes söödakäitlemisettevõtete tunnustamist ning tehes erandeid kõnealuse määruse I, II ja III lisast. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 183/2005 järgmiselt.

1)

Artikli 5 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30a vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, määrates kindlaks esimese lõigu punktides a ja b osutatud kriteeriumid ja eesmärgid.“

2)

Artikli 10 punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

tunnustamine on nõutav vastavalt delegeeritud määrusele, mille võtab kooskõlas artikliga 30a vastu komisjon, et täiendada käesolevat määrust.“

3)

Artikli 27 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30a vastu delegeeritud õigusakte I, II ja III lisa muutmiseks.“

4)

Artikkel 28 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 28

Erandid I, II ja III lisast

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30a vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, tehes erilistel põhjustel erandeid I, II ja III lisast, tingimusel et need erandid ei mõjuta käesoleva määruse eesmärkide saavutamist.“

5)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 30a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 5 lõikes 3, artikli 10 punktis 3, artiklis 27 ja artiklis 28 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 3, artikli 10 punktis 3, artiklis 27 ja artiklis 28 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*62) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 5 lõike 3, artikli 10 punkti 3, artikli 27 ning artikli 28 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*62)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

6)

Artikli 31 lõige 3 jäetakse välja.

11.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1394/2007 uudsete ravimite ning direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta (66)

Määruse (EÜ) nr 1394/2007 eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse määruse lisasid, et kohandada neid tehnika ja teaduse arenguga. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1394/2007 järgmiselt.

1)

Artikkel 24 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 24

Lisade muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 25a pärast ametiga konsulteerimist vastu delegeeritud õigusakte lisade muutmiseks, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga.“

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 25a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 24 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 24 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*63) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 24 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*63)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

3)

Artikli 26 lõige 3 jäetakse välja.

12.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (67)

Selleks et kehtestada liidu tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 2009/128/EÜ I–IV lisa muutmiseks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2009/128/EÜ järgmiselt.

1)

Artikli 5 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20a vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut.“

2)

Artikli 8 lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20a vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut.“

3)

Artikli 14 lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20a vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut.“

4)

Artikli 15 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20a vastu delegeeritud õigusakte IV lisa muutmiseks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut.“

5)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 20a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 5 lõikes 3, artikli 8 lõikes 7, artikli 14 lõikes 4 ja artikli 15 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 5 lõikes 3, artikli 8 lõikes 7, artikli 14 lõikes 4 ja artikli 15 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*64) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 5 lõike 3, artikli 8 lõike 7, artikli 14 lõike 4 ning artikli 15 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*64)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

6)

Artikli 21 lõige 2 jäetakse välja.

XI.   MAKSUNDUS JA TOLLILIIT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta otsus nr 70/2008/EÜ tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta (68)

Otsuse nr 70/2008/EÜ artikli 15 kohaselt on komisjonil õigus pikendada teatavaid tähtaegu kooskõlas nõukogu otsusega 1999/468/EÜ (69). Seda volitust ei ole kunagi kasutatud ja see pole enam vajalik. Seega ei ole vaja komisjonile volitusi anda. Selle asemel tuleks otsusega nr 70/2008/EÜ antud volitused tagasi võtta ning kõnealusest otsusest tuleks artiklid 15 ja 16 välja jätta.

Seetõttu jäetakse otsusest nr 70/2008/EÜ välja artiklid 15 ja 16.


(*1)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*2)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*3)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*4)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*5)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*6)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*7)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*8)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*9)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*10)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*11)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*12)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*13)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*14)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*15)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*16)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*17)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*18)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*19)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*20)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*21)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*22)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*23)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*24)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*25)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*26)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*27)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*28)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*29)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“

(*30)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*31)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*32)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*33)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*34)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*35)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*36)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).“

(*37)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*38)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*39)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*40)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*41)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*42)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*43)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*44)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*45)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*46)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*47)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*48)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*49)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*50)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*51)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (ELT L 163, 25.6.2009, lk 1).“

(*52)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*53)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*54)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*55)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*56)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*57)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*58)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*59)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*60)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*61)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*62)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*63)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*64)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.““


(1)  EÜT L 113, 30.4.2002, lk 1.

(2)  ELT L 172, 2.7.2008, lk 15.

(3)  EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1.

(4)  EÜT L 393, 30.12.1989, lk 1.

(5)  Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsus, millega moodustatakse tööohutuse ja -tervishoiu nõuandekomitee (ELT C 218, 13.9.2003, lk 1).

(6)  EÜT L 393, 30.12.1989, lk 18.

(7)  EÜT L 156, 21.6.1990, lk 9.

(8)  EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14.

(9)  EÜT L 113, 30.4.1992, lk 19.

(10)  EÜT L 245, 26.8.1992, lk 6.

(11)  EÜT L 245, 26.8.1992, lk 23.

(12)  EÜT L 216, 20.8.1994, lk 12.

(13)  EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11.

(14)  EÜT L 177, 6.7.2002, lk 13.

(15)  ELT L 42, 15.2.2003, lk 38.

(16)  ELT L 158, 30.4.2004, lk 50.

(17)  ELT L 114, 27.4.2006, lk 38.

(18)  ELT L 330, 16.12.2009, lk 28.

(19)  ELT L 342, 22.12.2009, lk 46.

(20)  EÜT L 365, 31.12.1994, lk 24.

(21)  EÜT L 189, 18.7.2002, lk 12.

(22)  ELT L 143, 30.4.2004, lk 87.

(23)  ELT L 33, 4.2.2006, lk 1.

(24)  ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

(25)  ELT L 285, 31.10.2009, lk 36.

(26)  ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.

(27)  ELT L 145, 4.6.2008, lk 65.

(28)  EÜT L 46, 21.2.1976, lk 1.

(29)  EÜT L 162, 3.7.2000, lk 1.

(30)  ELT L 50, 20.2.2004, lk 28.

(31)  ELT L 157, 9.6.2006, lk 24.

(32)  ELT L 106, 28.4.2009, lk 7.

(33)  ELT L 146, 10.6.2009, lk 1.

(34)  ELT L 35, 4.2.2009, lk 32.

(35)  ELT L 216, 20.8.2009, lk 76.

(36)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(37)  EÜT L 348, 28.11.1992, lk 1.

(38)  ELT L 133, 22.5.2008, lk 66.

(39)  EÜT L 249, 17.10.1995, lk 35.

(40)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).

(41)  EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10.

(42)  EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1.

(43)  ELT L 123, 17.5.2003, lk 22.

(44)  ELT L 226, 10.9.2003, lk 4.

(45)  ELT L 138, 30.4.2004, lk 1.

(46)  ELT L 138, 30.4.2004, lk 19.

(47)  ELT L 255, 30.9.2005, lk 152.

(48)  ELT L 310, 25.11.2005, lk 28.

(49)  ELT L 344, 27.12.2005, lk 15.

(50)  ELT L 64, 4.3.2006, lk 1.

(51)  ELT L 260, 30.9.2008, lk 13.

(52)  ELT L 131, 28.5.2009, lk 47.

(53)  ELT L 131, 28.5.2009, lk 11.

(54)  ELT L 131, 28.5.2009, lk 24.

(55)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (ELT L 163, 25.6.2009, lk 1).

(56)  EÜT L 18, 22.1.2000, lk 1.

(57)  EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1.

(58)  EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67.

(59)  EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10.

(60)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(61)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 24.

(62)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(63)  ELT L 309, 26.11.2003, lk 1.

(64)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(65)  ELT L 35, 8.2.2005, lk 1.

(66)  ELT L 324, 10.12.2007, lk 121.

(67)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 71.

(68)  ELT L 23, 26.1.2008, lk 21.

(69)  Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).