Euroopa Liidu L 303/2013

14.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 303/10

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1143/2013,

13. november 2013,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1031/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem) kohase kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumise ajastamise, haldamise ja muude aspektide kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, (1) eriti selle artikli 3d lõiget 3 ja artikli 10 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Liikmesriikidel, kes ei osale komisjoni 12. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1031/2010 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) kohase kasvuhoonegaaside enampakkumise ajastamise, haldamise ja muude aspektide kohta) (2) artikli 26 lõigetes 1 ja 2 osutatud ühismeetmes, lubatakse määrata oma enampakkumisplatvorm, et müüa enampakkumisel oma osa direktiivi 2003/87/EÜ II ja III peatüki saastekvootide mahust. Määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 30 lõike 5 kolmanda lõigu kohaselt määratakse selline enampakkumisplatvorm tingimusel, et asjaomane enampakkumisplatvorm on loetletud kõnealuse määruse III lisas.

(2)	Saksamaa teatas komisjonile määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 30 lõike 4 kohaselt oma otsusest mitte osaleda kõnealuse määruse artikli 26 lõigetega 1 ja 2 ette nähtud ühismeetmes ning määrata oma enampakkumisplatvorm.

(3)	Saksamaa teatas 15. märtsil 2013 komisjonile oma kavatsusest määrata määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 30 lõikes 1 osutatud enampakkumisplatvormiks European Energy Exchange AG (edaspidi „EEX”).

(4)	Saksamaa esitas 20. märtsil 2013 teate kliimamuutuste komisjonile, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsuse nr 280/2004/EÜ (ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta) (3) artikli 9 kohaselt.

(5)

Selle tagamiseks, et kavandatav EEXi määramine määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 30 lõikes 1 osutatud enampakkumisplatvormiks oleks kooskõlas kõnealuse määruse nõuete ning direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikes 4 sätestatud eesmärkidega, on vaja EEXi suhtes kehtestada teatavad tingimused ja kohustused.

(6)

Määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 35 lõike 3 punkti b kohaselt on nõutud, et määratud enampakkumisplatvorm pakub väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) ning väikeheitetekitajatele täielikku, õiglast ja võrdväärset juurdepääsu enampakkumisele pakkumiste tegemiseks. Selle tagamiseks peaks EEX andma sellistele VKEdele ja väikeheitetekitajatele läbipaistvat, terviklikku ja ajakohastatud teavet EEXi poolt Saksamaa jaoks korraldatud enampakkumistele juurdepääsu võimaluste kohta, sealhulgas vajalikke praktilisi juhiseid selliste võimaluste kõige paremaks kasutamiseks. Selline teave peaks olema üldsusele kättesaadav EEXi veebisaidil. Lisaks peaks EEX andma aru määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 24 lõike 2 kohaselt määratud enampakkumise seire teostajale katvuse kohta, sealhulgas geograafilise katvuse kohta, ning võtma sellega seoses täielikult arvesse enampakkumise seire teostaja soovitusi, et tagada kõnealuse määruse artikli 35 lõike 3 punktidest a ja b tulenevate kohustuste täitmine.

(7)

Määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 35 lõike 3 punkti e kohaselt peavad liikmesriigid enampakkumisplatvormi määramisel võtma arvesse ulatust, mil määral on kandidaadist enampakkumisplatvorm võimeline vältima konkurentsimoonutusi siseturul, sealhulgas CO2-turul. Eelkõige ei tohiks enampakkumisplatvormil olla võimalust kasutada oma määramislepingut selleks, et suurendada alusetult oma muude tegevusalade, nimelt tema poolt korraldatava järelturu konkurentsivõimet. Enampakkumisplatvorm peaks andma pakkujakandidaatidele võimaluse teha enampakkumistel pakkumisi ilma, et nad peaksid hakkama EEXi korraldatava järelturu või EEXi või kolmanda osalise hallatava muu kauplemiskoha börsiliikmeks või osaliseks.

(8)

Määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 35 lõike 3 punkti h kohaselt peavad liikmesriigid enampakkumisplatvormi määramisel võtma arvesse ulatust, mil määral võetakse sobivaid meetmeid selle tagamiseks, et enampakkumisplatvorm annab oma järglasele üle kogu enampakkumise läbiviimiseks vajaliku materiaalse ja immateriaalse vara. Sellised meetmed tuleks sätestada selgelt ja õigeks ajaks väljumisstrateegias, mille enampakkumise seire teostaja peaks läbi vaatama. Lisaks Saksamaa määratud EEXile peaksid ka kõik teised enampakkumisplatvormid sellise väljumisstrateegia välja töötama ning võtma täielikult arvesse enampakkumise seire teostaja arvamust selle kohta.

(9)	Saadud kogemusi arvesse võttes tuleks muuta määruse (EL) nr 1031/2010 sätteid, milles käsitletakse enampakkumisplatvormide ja enampakkumise seire teostaja määramiseks korraldatavaid hankemenetlusi ning enampakkumiste läbiviimist.

(10)	Kuna saastekvoodid tuleb üle anda viie päeva jooksul alates enampakkumisest ning kuna need saastekvoodid ise on kaubeldavad, ei pea enampakkumistoode olema kaubeldav.

(11)

Nendel juhtudel peab enampakkumisplatvorm konsulteerima enampakkumise seire teostajaga. Sellised konsultatsioonid toovad enampakkumise seire teostaja jaoks kaasa vastutuse ja kohustused. Sellise vastutuse ja kohustuse vähendamiseks, eelkõige kiireloomulistel juhtudel, peaks konsulteerida soovival enampakkumisplatvormil olema võimalik rakendada kavandatud meedet juba enne enampakkumise seire teostajalt arvamuse saamist. Säilitada tuleks kohustus, mille kohaselt enampakkumisplatvorm peab enampakkumise seire teostaja arvamust võtma selle esitamise korral täielikult arvesse.

(12)

Enampakkumiskalendrite kindlaksmääramine tuleks samuti läbi vaadata. Esiteks ei ole võimalik ega vajalik määrata enampakkumiskalendrid kindlaks juba enampakkumistele eelneva aasta veebruaris ja märtsis. Teiseks peaksid augustis enampakkumistel müüdavad mahud olema poole väiksemad teistel kuudel müüdavatest mahtudest; selleks võib augustis korraldada vähem enampakkumisi ning vähendada enampakkumistel müüdavaid mahtusid. Kolmandaks on direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 3d kindlaks määratud enampakkumisel müüdavate lennunduse saastekvootide mahud ja liikmesriikide osa ning määruse (EL) nr 1031/2010 sättes, milles käsitletakse aastas enampakkumistel müüdavate lennunduse saastekvootide mahtu, tuleks arvesse võtta ebakindlust, mis on seotud mõne otsustava teguriga nimetatud mahtude ja liikmesriikide osa määramisel. Võttes arvesse ebakindlust seoses rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemustega, on põhjendatud teataval kalendriaastal enampakkumisel müüdavate lennunduse saastekvootide paindlikum jaotamine. Neljandaks tuleks järjestikuste tühistamiste puhul jaotada saastekvoodid rohkem kui nelja järgmise planeeritud enampakkumise vahel. Samuti tuleks lisada sätted, milles käsitletakse ühisel enampakkumisplatvormil korraldatavate enampakkumiste enampakkumiskalendrit sellise liikmesriigi puhul, kes on otsustanud ühismeetmes mitte osaleda, kuid kes peab kasutama ühist enampakkumisplatvormi kuni oma enampakkumisplatvormi määramiseni. Kõnealused sätted peaksid peegeldama sätet, milles käsitletakse enampakkumiskalendreid, mille määravad kindlaks selliste liikmesriikide poolt määratud enampakkumisplatvormid.

(13)

Enampakkumistele pääsemiseks ei pea hakkama enampakkumisplatvormi korraldatava järelturu või enampakkumisplatvormi või kolmanda osalise hallatava muu kauplemiskoha liikmeks või osaliseks. Kõnealust nõuet tuleks kohaldada kõigi enampakkumisplatvormide suhtes ning mitte üksnes selliste liikmesriikide poolt määratud enampakkumisplatvormidele, kes ei osale ühise enampakkumisplatvormi hankemenetluse ühismeetmes.

(14)

Enampakkumisplatvorm võib juhul, kui peamisi juurdepääsuvahendeid ei saa mingil põhjusel kasutada, pakkuda ühte või mitut alternatiivset juurdepääsuvahendit enda korraldatavatele enampakkumistele, eeldusel et sellised alternatiivsed juurdepääsuvahendid on turvalised ja usaldusväärsed ning nende kasutamine ei too kaasa pakkujate diskrimineerimist. Kahtluste vältimiseks tuleks selgitada, et liikmesriigid võivad enampakkumisplatvormilt nõuda selliste alternatiivsete vahendite pakkumist.

(15)

Sellise keelu rakendamine, mille kohaselt liikmesriigid ei tohi avaldada siseteavet enampakkumise korraldaja heaks töötavatele isikutele, võib olla võimatu või mõjutada negatiivselt enampakkumise korraldaja või tema heaks töötavate isikute töö tõhusust. Enampakkumise korraldajal on enampakkumise läbiviimisel üksnes piiratud roll ning on olemas terve hulk meetmeid, millega vähendada siseringitehingute riski, sealhulgas meetmed, millega käsitletakse olukordi, kus enampakkumise korraldajal või tema heaks töötavatel isikutel oleks juurdepääs siseteabele. Seda silmas pidades on täielik keeld ebaproportsionaalne. Siiski peaksid liikmesriigid tagama, et enampakkumise korraldajal on enne siseteabe avaldamist kehtestatud nõuetekohased meetmed siseringitehingute vältimiseks.

(16)

Kui liikmesriik, kes ei osale ühismeetmes ühise enampakkumisplatvormi hankemenetluse korraldamiseks, teatab enampakkumisplatvormist, mille ta kavatseb määrata, ei saa selline teade sisaldada täielikku enampakkumiskalendrit, kuid peaks sisaldama asjaomast teavet enampakkumiskalendrite kooskõlastamiseks hilisemas etapis.

(17)	Määruse (EL) nr 1031/2010 läbivaatamisel peaks kasutama enampakkumise seire teostaja aruannet 2014. aastal läbiviidud enampakkumiste kohta, mis esitatakse järgneva aasta alguses.

(18)

Määrusega (EL) nr 1031/2010 on ette nähtud, et enampakkumisplatvorm peab olema reguleeritud turg. Selleks et asjaomast kogemust ja oskusteavet ära kasutada ning vähendada riske enampakkumiste läbiviimisel, on asjakohane selgitada, et enampakkumisplatvorm peaks olema reguleeritud turg, mille korraldaja korraldab saastekvootide või nende tuletisinstrumentide turgu.

(19)	Kuna enampakkumise seire teostajale võib tasuda enampakkumise tuludest, võib enampakkumisplatvorm soovida tegutseda makseagendina seoses enampakkumise seire teostaja kuludega.

(20)

Enampakkumise seire teostaja määramiseks korraldatud piiratud hankemenetluse tulemusena ei ole lepingut sõlmitud, kuna ükski kandidaat ei esitanud taotlust ühises hankemenetluses osalemiseks. Uues menetluses tuleb käsitleda selliseid keerulisi küsimusi nagu pakkumismenetluse valik, lepingu vorm ning ülesannete täpne kirjeldus, mille lahendamine võtab aega. Enampakkumise seire teostaja puudumine ei kujuta endast enampakkumiste läbiviimisele siiski nii suurt riski, et need tuleks kuni seire teostaja määramiseni peatada.

(21)	Enampakkumisplatvorm võib lubada esitada pakkumispääsu taotluse elektrooniliselt, kuid samuti peaks olema võimalik nõuda taotluse esitamist paberkandjal.

(22)

Juhul kui enampakkumisplatvorm, mille on määranud liikmesriik, kes ei osale ühismeetmes ühise enampakkumisplatvormi hankemenetluse korraldamiseks, ei ole võimeline enampakkumisi korraldama, peaks asjaomane liikmesriik pöörduma ühise enampakkumisplatvormi poole, et müüa enampakkumisel oma osa enampakkumisel müüdavate saastekvootide mahust. Tuleks selgitada, et juhul, kui enampakkumine ühisel enampakkumisplatvormil korraldatakse, peavad vajalikud korraldused ühise enampakkumisplatvormi ja kõnealuste liikmesriikide määratud enampakkumise korraldajate vahel olema kokku lepitud enne, kui selline enampakkumine läbi viiakse.

(23)

Kõik enampakkumisplatvormid peaksid määrama kindlaks väljumisstrateegia ning konsulteerima sellega seoses enampakkumise seire teostajaga. Selline kohustus ei tohiks kehtida üksnes nende enampakkumisplatvormide suhtes, mille on määranud liikmesriik, kes ei osale ühismeetmes ühise enampakkumisplatvormi määramiseks.

(24)	Käesolevas määruses ette nähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komitee arvamusega.

(25)	Leping Saksamaa ja EEXi kui ajutise ühismeetme välise enampakkumisplatvormi vahel kaotab kehtivuse 2013. aasta detsembris. Selleks et tagada enampakkumiste prognoositav ja õigeaegne läbiviimine EEXi poolt, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti.

(26)	Seepärast tuleks määrust (EL) nr 1031/2010 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1031/2010 muudetakse järgmiselt.

1)	Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Saastekvoote müüakse enampakkumisplatvormil standardsete elektrooniliste lepingute kaudu (edaspidi „enampakkumistooted”).”

Artikli 7 lõiked 7 ja 8 asendatakse järgmisega:

„7. Enne enampakkumise algust määrab enampakkumisplatvorm kindlaks metoodika lõike 6 kohaldamiseks, olles eelnevalt konsulteerinud enampakkumise seire teostajaga, kui see on määratud, ning teatanud sellest artiklis 56 osutatud riiklikele pädevatele asutustele.

Sama enampakkumisplatvormi kahe pakkumisaja vahel võib asjaomane enampakkumisplatvorm metoodikat muuta. Enampakkumisplatvorm teatab sellest viivitamata enampakkumise seire teostajale, kui see on määratud, ning artiklis 56 osutatud riiklikele pädevatele asutustele.

Asjaomane enampakkumisplatvorm võtab täielikult arvesse enampakkumise seire teostaja arvamust, kui see on esitatud.

8. Kui järjestikku tühistatakse üks enampakkumine või mitu enampakkumist vastavalt lõikele 5 või 6, siis jaotatakse kõnealuste enampakkumiste saastekvootide kogumaht võrdselt järgmiste samal enampakkumisplatvormil peetavate kavandatud enampakkumiste vahel.

Direktiivi 2003/87/EÜ III peatüki saastekvootide puhul on nende enampakkumiste arv, mille vahel tuleb jaotada enampakkumisel müüdavate saastekvootide kogumaht, võrdne neljakordse tühistatud enampakkumiste arvuga.

Direktiivi 2003/87/EÜ II peatüki saastekvootide puhul on nende enampakkumiste arv, mille vahel tuleb jaotada enampakkumisel müüdavate saastekvootide kogumaht, võrdne kahekordse tühistatud enampakkumiste arvuga.”

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Erakorraliste asjaolude puhul võib enampakkumisplatvorm pärast konsulteerimist enampakkumise seire teostajaga, kui see on määratud, pakkumisaegasid muuta, teatades sellest kõikidele isikutele, keda see võiks mõjutada. Asjaomane enampakkumisplatvorm võtab täielikult arvesse enampakkumise seire teostaja arvamust, kui see on esitatud.”;

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Artikli 26 lõike 1 või 2 kohaselt määratud enampakkumisplatvormi poolt korraldatavatel enampakkumistel müüdav direktiivi 2003/87/EÜ III peatüki saastekvootide maht jaotatakse võrdselt asjaomase aasta enampakkumiste vahel, välja arvatud iga aasta augustikuu enampakkumised, mille maht on poole võrra väiksem aasta ülejäänud kuude enampakkumiste mahust.

Artikli 26 lõike 1 või 2 kohaselt määratud enampakkumisplatvormil müüdav direktiivi 2003/87/EÜ II peatüki saastekvootide maht jaotatakse põhimõtteliselt võrdselt asjaomase aasta enampakkumiste vahel, välja arvatud iga aasta augustikuu enampakkumised, mille maht on poole võrra väiksem aasta ülejäänud kuudel peetavate enampakkumiste mahust.”

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Enampakkumise läbiviimist takistavad asjaolud

Ilma et see piiraks artiklis 58 osutatud eeskirjade kohaldamist vajaduse korral, võib enampakkumisplatvorm enampakkumise tühistada, kui asjaomase enampakkumise nõuetekohane läbiviimine on häiritud või seda tõenäoliselt häiritakse. Kui järjestikku tühistatakse üks enampakkumine või mitu enampakkumist, siis jaotatakse kõnealuste enampakkumiste saastekvootide kogumaht võrdselt järgmiste samal enampakkumisplatvormil peetavate kavandatud enampakkumiste vahel.

Direktiivi 2003/87/EÜ III peatüki saastekvootide puhul on enampakkumiste arv, mille vahel tuleb jaotada enampakkumisel müüdavate saastekvootide kogumaht, võrdne neljakordse järjestikku tühistatud enampakkumiste arvuga.

Direktiivi 2003/87/EÜ II peatüki saastekvootide puhul on enampakkumiste arv, mille vahel tuleb jaotada enampakkumisel müüdavate saastekvootide kogumaht, võrdne kahekordse järjestikku tühistatud enampakkumiste arvuga.”

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 või 2 kohaselt määratud enampakkumisplatvormid määravad kindlaks ja avaldavad igal kalendriaastal üksikutel enampakkumistel müüdavate direktiivi 2003/87/EÜ III peatükiga hõlmatud saastekvootide pakkumise ajad, konkreetsed mahud, enampakkumiste kuupäevad ja enampakkumistooted ning maksmise ja üleandmise kuupäevad eelneva aasta 30. septembriks või niipea kui võimalik selle järel, olles enne konsulteerinud komisjoniga ja saanud temalt selle kohta arvamuse. Asjaomane enampakkumisplatvorm võtab komisjoni arvamust täielikult arvesse.”;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Muude kui käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 või 2 kohaselt määratud enampakkumisplatvormide poolt korraldatavate direktiivi 2003/87/EÜ III peatüki saastekvootide üksikute enampakkumiste kalendrid määratakse kindlaks ja avaldatakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 32.

Artiklit 32 kohaldatakse ka seoses enampakkumistega, mis korraldatakse artikli 26 lõike 1 või 2 kohaselt määratud enampakkumisplatvormil vastavalt artikli 30 lõike 7 teisele lõigule.”

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Direktiivi 2003/87/EÜ II peatüki saastekvootide maht aastate kaupa

1. Igal aastal enampakkumistel müüdavate direktiivi 2003/87/EÜ II peatüki saastekvootide maht on 15 % kõnealusel aastal ringluses olevate selliste saastekvootide oodatavast mahust. Kui asjaomasel aastal enampakkumisel müüdud maht on rohkem või vähem kui 15 % kõnealusel aastal tegelikult ringlusse lastud saastekvootide mahust, korrigeeritakse erinevus järgneval aastal enampakkumisel müüdavate saastekvootide mahuga. Kõik pärast kauplemisperioodi viimast aastat enampakkumistel müümata jäänud saastekvoodid pannakse enampakkumisele järgneva aasta esimese nelja kuu jooksul.

Iga kauplemisperioodi viimasel aastal enampakkumisel müüdavate saastekvootide mahu puhul võetakse arvesse ka direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 3f osutatud erireservi jäänud saastekvoote.

2. Iga liikmesriigi osa teatava kauplemisperioodi igal kalendriaastal enampakkumisel müüdavate direktiivi 2003/87/EÜ II peatüki saastekvootidest määratakse kindlaks kõnealuse direktiivi artikli 3d lõike 3 kohaselt.”

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2. Alates 2013. aastast määravad käesoleva määruse artikli 26 lõikega 1 või 2 määratud enampakkumisplatvormid põhimõtteliselt kindlaks ja avaldavad igal kalendriaastal üksikutel enampakkumistel müüdavate direktiivi 2003/87/EÜ II peatüki saastekvootide pakkumise ajad, konkreetsed mahud, enampakkumiste kuupäevad ja enampakkumistooted ning maksmise ja üleandmise kuupäevad eelneva aasta 30. septembriks või niipea kui võimalik selle järel, olles enne konsulteerinud komisjoniga ja saanud temalt selle kohta arvamuse. Asjaomane enampakkumisplatvorm võtab komisjoni arvamust täielikult arvesse.”;

b)	lõikele 4 lisatakse teine lõik: „Artiklit 32 kohaldatakse ka seoses enampakkumistega, mis korraldatakse artikli 26 lõike 1 või 2 kohaselt määratud enampakkumisplatvormil vastavalt artikli 30 lõike 7 teisele lõigule.”

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a)	lisatakse järgmine lõige 1a: „1a. Enampakkumistele pääsemiseks ei pea hakkama enampakkumisplatvormi korraldatava järelturu või enampakkumisplatvormi või kolmanda osalise hallatava muu kauplemiskoha liikmeks või osaliseks.”;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Enampakkumisplatvorm võib pakkuda ning liikmesriigid võivad enampakkumisplatvormilt nõuda, et enampakkumisplatvorm pakuks juhul, kui peamisi juurdepääsuvahendeid ei saa mingil põhjusel kasutada, ühte või mitut alternatiivset enda korraldatavatele enampakkumistele juurdepääsu vahendit, eeldusel et sellised alternatiivsed juurdepääsuvahendid on turvalised ja usaldusväärsed ning nende kasutamine ei too kaasa pakkujate diskrimineerimist.”

Artikli 18 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	käitaja või õhusõiduki käitaja, kellel on käitaja arvelduskonto või õhusõiduki käitaja arvelduskonto ja kes esitab pakkumisi enda nimel, sealhulgas käitaja või õhusõiduki käitajaga samasse ettevõtjate gruppi kuuluv emaettevõtja, tütarettevõtja või sidusettevõtja;”

10)	Artikli 20 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Lõikes 1 osutatud pakkumispääsu taotlus esitatakse täidetud taotlusvormil enampakkumisplatvormile. Taotlusvormi ja sellele juurdepääsu internetis annab ja haldab asjaomane enampakkumisplatvorm.”

11)

Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriigid, kes ei osale artikli 26 lõigetes 1 ja 2 osutatud ühismeetmes, määravad enampakkumise korraldaja, et kokku leppida ja rakendada vastavalt artikli 26 lõigetele 1 ja 2 määratud enampakkumisplatvormide ja nendega ühendatud arvestussüsteemi või täitmis- ja tasaarvestussüsteemiga vajalikud korraldused, millega lubatakse enampakkumise korraldajal müüa sellise enampakkumisplatvormi enampakkumisel saastekvoote teda määranud liikmesriigi nimel vastastikku kokku lepitud tingimustel vastavalt artikli 30 lõike 7 teisele lõigule ja artikli 30 lõike 8 esimesele lõigule.”;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Liikmesriigid hoiduvad siseteabe avalikustamisest enampakkumise korraldaja heaks töötavale isikule, välja arvatud juhul, kui liikmesriigi heaks töötav või tegutsev isik teeb seda vajaduse korral oma töö, ametikoha või ülesannetega seotud tavapärase tegevuse käigus ning kui asjaomane liikmesriik on veendunud, et enampakkumise korraldajal on lisaks artikli 42 lõigetega 1 ja 2 ette nähtud meetmetele kehtestatud nõuetekohased meetmed, et vältida artikli 3 punktis 28 määratletud ja artikliga 38 keelustatud siseringitehinguid enampakkumise korraldaja heaks töötava isiku poolt.”

12)

Artikli 24 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kui vääramatu jõu tõttu ei saa enampakkumiste seire teostaja oma ülesandeid seoses asjaomase enampakkumisega täielikult või osaliselt täita, võib asjaomane enampakkumisplatvorm otsustada kõnealuse enampakkumise läbi viia tingimusel, et ta ise võtab sobivad meetmed enampakkumise piisava seire tagamiseks. Eelöeldut kohaldatakse ka kuni selle ajani, kui esimene lõike 2 kohaselt määratud enampakkumise seire teostaja alustab asjaomaste enampakkumiste seiret, nagu on üksikasjalikumalt sätestatud tema määramise lepingus.”

13)	Artikli 25 lõige 6 asendatakse järgmisega: „6. Enampakkumise seire teostaja esitab arvamuse vastavalt artikli 7 lõikele 7, artikli 8 lõikele 3, artikli 27 lõikele 3 ja artikli 31 lõikele 1 ning nagu on ette nähtud III lisaga. Arvamus esitatakse mõistliku aja jooksul.”

14)

Artiklile 27 lisatakse lõige 3:

„3. Enampakkumisplatvorm esitab kolme kuu jooksul alates tema määramise kuupäevast üksikasjaliku väljumisstrateegia komisjonile, kes konsulteerib sellega seoses enampakkumise seire teostajaga. Enampakkumisplatvorm vaatab kahe kuu jooksul alates enampakkumise seire teostajalt artikli 25 lõike 6 kohase arvamuse saamist oma väljumisstrateegia läbi ja vajaduse korral muudab seda, võttes kõnealust arvamust täielikult arvesse.”

15)

Artikli 30 lõike 6 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

enampakkumistooted ning igasugune teave, mida komisjon vajab hinnangu andmiseks sellele, kas kavandatav enampakkumiskalender on kooskõlas artikli 26 lõike 1 või 2 kohaselt määratud enampakkumisplatvormide kehtiva või kavandatava enampakkumiskalendriga ning teiste enampakkumiskalendritega, mida kavandavad muud liikmesriigid, kes ei osale artikli 26 ühismeetmes ja soovivad määrata oma enampakkumisplatvormi;”.

16)

Artikli 31 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Artikli 30 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvorm täidab samu ülesandeid kui artikli 26 lõikega 1 määratud enampakkumisplatvorm, mille ülesanded on sätestatud artiklis 27.

Artikli 30 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvorm vabastatakse siiski artikli 27 lõike 1 punkti c sätete täitmisest ning ta esitab artikli 27 lõikes 3 osutatud väljumisstrateegia teda määranud liikmesriigile, kes peab sellega seoses konsulteerima enampakkumise seire teostajaga.”

17)

Artikli 32 lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„4. Käesoleva määruse artikli 30 lõike 1 või 2 kohaselt määratud enampakkumisplatvormid määravad kindlaks ja avaldavad igal aastal üksikutel enampakkumistel müüdavate direktiivi 2003/87/EÜ II ja III peatüki saastekvootide pakkumise ajad, konkreetsed mahud, enampakkumiste kuupäevad ja enampakkumistooted ning maksmise ja üleandmise kuupäevad eelneva aasta 31. oktoobriks või niipea kui võimalik selle järel. Asjaomased enampakkumisplatvormid määravad kindlaks ja avaldavad oma pakkumised alles pärast seda, kui käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 või 2 kohaselt määratud enampakkumisplatvorm on määranud kindlaks ja avaldanud käesoleva määruse artikli 11 lõike 1 ja artikli 13 lõike 1 kohase teabe, välja arvatud juhul, kui sellist enampakkumisplatvormi ei ole veel määratud. Asjaomased enampakkumisplatvormid määravad kindlaks ja avaldavad oma pakkumised alles pärast seda, kui nad on komisjoniga konsulteerinud ja temalt selle kohta arvamuse saanud. Asjaomane enampakkumisplatvorm võtab komisjoni arvamust täielikult arvesse.”

18)	Artikli 33 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Kui enampakkumise seire teostaja on esitanud iga-aastase koondaruande 2014. aastal läbi viidud enampakkumiste kohta, vaatab komisjon läbi käesoleva määrusega sätestatud korra, sealhulgas kõikide enampakkumisprotsesside toimimise.”

19)	Artikli 35 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Enampakkumisi viiakse läbi üksnes sellisel enampakkumisplatvormil, millele on antud reguleeritud turu tegevusluba ning mille korraldaja korraldab saastekvootide või nende tuletisinstrumentide turgu.”

20)

Artikli 44 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Enampakkumisplatvorm ja sellega ühendatud arvestussüsteem või täitmis- ja tasaarvestussüsteem kannab pakkujate või nende õigusjärglaste tehtud maksed, mis tulenevad direktiivi 2003/87/EÜ II ja III peatüki saastekvootide müümisest enampakkumisel, üle enampakkumise korraldajatele, kes on kõnealused saastekvoodid enampakkumisel müünud, välja arvatud summad, mille puhul tal on palutud tegutseda makseagendina seoses enampakkumiste seire teostajaga.”

21)	III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud tekstile.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. november 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

(2) ELT L 302, 18.11.2010, lk 1.

(3) ELT L 49, 19.2.2004, lk 1.

LISA

Määruse (EL) nr 1031/2010 III lisas sätestatud tabelit muudetakse järgmiselt.

1. osas lisatakse Saksamaa määratud enampakkumisplatvormi nime järele järgmine rida:

„Õiguslik alus

Artikli 30 lõige 2”

2. osas lisatakse Ühendkuningriigi määratud enampakkumisplatvormi nime järele järgmine rida:

„Õiguslik alus

Artikli 30 lõige 1”

Lisatakse 3. osa:

„Saksamaa määratud enampakkumisplatvormid

Enampakkumisplatvorm

European Energy Exchange AG (EEX)

Õiguslik alus

Artikli 30 lõige 1

Tegevusaeg

Ilma et see piiraks artikli 30 lõike 5 teise lõigu kohaldamist, kõige varem alates 15. novembrist 2013 kuni hiljemalt 14. novembrini 2018.

Tingimused

Enampakkumistele pääsemiseks ei pea hakkama EEXi korraldatava järelturu või EEXi või kolmanda osalise hallatava muu kauplemiskoha liikmeks või osaliseks.

Kohustused

EEX esitab kahe kuu jooksul alates 15. novembrist 2013 oma väljumisstrateegia Saksamaale enampakkumise seire teostajaga konsulteerimiseks. Väljumisstrateegia ei piira EEXi kohustusi vastavalt komisjoni ja liikmesriikidega artikli 26 kohaselt sõlmitud lepingule ning komisjonile ja kõnealustele liikmesriikidele selle lepinguga antud õigusi.

EEX koostab ja hoiab oma veebilehel põhjalikku ja ajakohast loetelu pakkumispääsuga liikmetest, kellel on litsents esitada pakkumisi VKEde ja väikeheitetekitajate nimel; samuti esitab EEX oma veebilehel VKEde ja väikeheitetekitajatele mõeldud arusaadavad praktilised juhised selliste liikmete kaudu enampakkumistele juurdepääsu saamiseks vajalike sammude kohta.

Kuue kuu jooksul pärast enampakkumiste algust või kahe kuu jooksul pärast enampakkumise seire teostaja määramist, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, annab EEX enampakkumise seire teostajale aru katvuse kohta, sealhulgas geograafilise katvuse kohta, ning võtab sellega seoses täielikult arvesse enampakkumise seire teostaja soovitusi, et tagada kõnealuse määruse artikli 35 lõike 3 punktidest a ja b tulenevate kohustuste täitmine.

4.	Saksamaa teatab komisjonile kõigist olulistest muudatustest asjaomastes lepingulistes suhetes EEXiga, millest on teatatud komisjonile 15. märtsil 2013 ja mis on edastatud kliimamuutuste komiteele 20. märtsil 2013.”

14.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 303/17

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1144/2013,

13. november 2013,

millega registreeritakse garanteeritud traditsiooniliste toodete registris nimetus [Tepertős pogácsa (GTT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EL) nr 1151/2012 tunnistati kehtetuks ja asendati nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 509/2006 põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta (2).

(2)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 8 lõikele 2 avaldati Euroopa Liidu Teatajas Ungari taotlus registreerida nimetus „Tepertős pogácsa” (3).

(3)	Saksamaa ja Austria esitasid määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 9 kohaselt komisjonile oma vastuväited. Kõnealuse artikli lõike 3 kohaselt vaatas komisjon vastuväited läbi ja otsustas, et need on vastuvõetavad.

(4)	Ungari andis teada, et on jõudnud Saksamaa ja Austriaga kokkuleppele.

(5)	Saksamaa puhul tähendas kokkulepe registreerimistaotluse muutmist, mis seisnes selles, et nõutavad jahu kvaliteedi näitajad (BL55 ja BL80) jäeti välja.

(6)

Austria nõustus Ungari väitega, et registreerimistaotlusega sooviti garanteeritud traditsioonilise tootena kaitsta ainsat Ungari kaitstud nimetust „Tepertős pogácsa” ning et taotlusel registreerida Ungari nimetus „Tepertős pogácsa” ei ole mingit ebasoodsat mõju tootele nimetusega „Grammelpogatsche” ja et see ei kujutaks ohtu nimetuse „Grammelpogatsche” all turustatava toote tootmisele.

(7)	Osutatud üksikasju arvesse võttes tuleks nimetus „Tepertős pogácsa” kanda garanteeritud traditsiooniliste toodete registrisse, samuti tuleks vastavalt ajakohastada toote spetsifikaati ja see avaldada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse I lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Ajakohastatud koonddokument on esitatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. november 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 1.

(3) ELT C 180, 21.6.2012, lk 16.

I LISA

Määruse (EL) nr 1151/2012 I lisa II punktis loetletud põllumajandustooted ja toit

Klass 2.3. Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

UNGARI

Tepertős pogácsa (GTT)

II LISA

1. Spetsifikaat

1.1. Registreeritav(ad) nimetus(ed)

„Tepertős pogácsa”

Toote turule laskmisel võib märgisele olla kantud järgmine märge: „magyar hagyományok szerint előállított” (valmistatud Ungari traditsioonide järgi). Märke tekst tõlgitakse teistesse ametlikesse keeltesse.

1.2. Nimetus

	on iseenesest eripärane
☒	väljendab põllumajandustoote või toidu eripära

Nimetuses esinev sõna „tepertős” (e.k seakõrnetega) tähistab peki küpsetamisel alles jäänud kõrneid, mis on peenestatult kreemi kujul selle ümmarguse soolase küpsetise (pogácsa) eripärane tooraine.

1.3. Kas taotletakse nimetuse reserveerimist määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 13 lõike 2 alusel?

	Registreerimine koos nimetuse reserveerimisega
☒	Registreerimine ilma nimetuse reserveerimiseta

1.4. Toote liik

Klass 2.3.

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

1.5. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus, mida tähistab punktis 3.1 esitatud nimetus

„Tepertős pogácsa” on ümmargune ja silinderja kujuga soolane pagaritoode, mille läbimõõt on 3–5 cm ja kaal 25–50 g. Kuklike on maitsestatud soola ja pipraga, sisaldab peenestatud kõrneid ja searasva, on kergitatud pärmiga ning tema struktuur on kas mure või kihiline. Pealispind on punakaspruun, sisselõigatud ruudustikuga. Põhi on sile ja punakaspruun. Kuklikese sees on ühtlaselt jaotunud kõrnetükikesed. Mureda kuklikese sisu võib murendada tükikesteks, kihilise kuklikese sisu on õhuline ja koosneb tainalehtedest. Maitses on tunda praetud pekikõrneid, see on meeldivalt soolane ja veidi on tunda pipart. Toote rasvasisaldus kuivaines on 20–30 % ja toode sisaldab kõrneid 25–40 % ulatuses jahu kaalust. Vähemalt 60 % rasvasisaldusest tuleneb pekikõrnetest.

Organoleptilised omadused

	Mure kuklike „Tepertős pogácsa”	Kihiline kuklike „Tepertős pogácsa”
Välimus	Ümmargune, ühtlaselt silinderja kujuga.	Ümmargune, silinderja kujuga, võib pisut viltune olla.
Koorik	Pealmine kiht on läikiv, punakaspruun, sügavalt sisselõigatud ruudustikuga, külgedelt liivakarva ja läiketa, alt punakaspruun ja läiketa.
Sisu	Struktuur on selgesti mure, kuid mitte laialipudenev. Kõrnetükikesed on ühtlaselt jaotunud. Sisu on värvuselt veidi pruunikas.	Pisut kihilise struktuuriga, tainalehtedeks eraldatav, kõrnetükikesed on tainalehtede vahel nähtavad, värvus veidi pruunikas.
Maitse	Kõrnetele iseloomulik, meeldivalt soolane, veidi piprane.
Lõhn ja maitse	Kõrnetele ja searasvale iseloomulik, piprane.

Füüsikalised ja keemilised omadused

Rasvasisaldus: valmistoote rasvasisaldus kuivaines on 20–30 % (m/m).

Soolasisaldus: valmistoote soolasisaldus kuivaines on kuni 4,0 % (m/m).

1.6. Põllumajandustoote või toidu tootmismeetodi kirjeldus, mida tähistab punktis 3.1 esitatud nimetus

Tooraine

—

Kõrnekreemi valmistamine:

—	ilma kamarata seakõrned moodustavad 70–75 % kõrnekreemist; ilma lihata või veidi läbikasvanud seapeki praadimisel alles jäävad kokkutõmbunud pekitükid;

—	seapekk: moodustab 25–30 % kõrnekreemist; ilma lihata või veidi läbikasvanud seapeki praadimisel tekkiv rasvaine.

—	Taina valmistamine: nisujahu või speltanisujahu, muna, munakollane, piim, pärm, valge vein või äädikas, koor, sool ja pipar.

Toote „Tepertős pogácsa” valmistamisel on keelatud kasutada lisaaineid (nt kergitus- või säilitusained).

Valmistamismeetod

Kuklike „Tepertős pogácsa” võib olenevalt taina valmistamise meetodist olla kas kihilise või mureda struktuuriga.

MUREDA STRUKTUURIGA kuklikeste „TEPERTŐS POGÁCSA” valmistamine

I etapp: kõrnekreemi tegemine

Värskeid, ilma kamarata kõrneid rullitakse puust laual tainarulliga, kuni suuremaid ja kõvemaid tükke enam ei ole ja praetud kõrnetükikesed jaotuvad kreemis ühtlaselt. Kõrneid võib peenestada ka hakklihamasinaga. Sel juhul tuleb võtta kõige väiksemate aukudega sõel.

Kreem ja searasv segatakse puulusika või mikseriga. Tähtis nõue on see, et kreemi valmistamisel ei või kasutada lisaaineid, säilitusaineid, hanekõrneid, taimset rasva ega margariini, vaid eranditult värskeid, ilma kamarata seakõrneid.

Ka tööstuslikult toodetud kõrnekreem peab vastama kõrnekreemile esitatavatele nõuetele.

II etapp: taina valmistamine

Ühe jahukilogrammi kohta võetakse 250–400 g kõrnekreemi ja segatakse ühtlaseks massiks. Mureda struktuuri väljakujunemise põhitingimuseks on see, et jahutükikesed peavad üleni olema kõrnekreemiga kaetud. Kokku tuleb sõtkuda kõik koostisosad, st kõrnekreemiga segatud jahu ning ühe jahukilogrammi kohta 5 % piimas lahustatud pärmi, üks muna, üks munakollane, 0,02 % valget veini või veiniäädikat, 2,5 % soola, 0,001 % jahvatatud pipart ja pisut koort, et saada keskmiselt sitke tainas. Sõtkuda tuleb seni, kuni tainas hakkab koos püsima. Liigse sõtkumise korral ei tekki soovitud muredat struktuuri.

Toote suure rasvasisalduse tõttu peavad taina koostisosad olema valmistamisel külmad ning tainast tuleb lasta seista jahedas kohas, kuni taina sisetemperatuur on 26 °C. Toote laad võimaldab seda hoida ka + 5–8 °C temperatuuriga külmkapis, kuhu see jäetakse vähemalt kolmeks tunniks.

Kerkinud ja jahtunud tainas rullitakse sõrmepaksuseks ja taina pinnale lõigatakse sügav ruudustik. Taina pinnale võib ruudustiku lõigata ka omavahel 3 mm vahega ühendatud teradest koosneva lõikuriga. Kuklikesed lõigatakse tainast välja vormiga, mille läbimõõt on 3–6 cm, jälgides et kuklikeste kuju oleks ühtlane ja võimalikult silinderjas. Lõppvormi saamiseks veeretatakse tainapalli peopesas. Ahjuplaadi täitmise jaoks vajalik arv kuklikesi asetatakse tihedalt üksteise kõrvale tainalauale ja pintseldatakse pealt lahtiklopitud munaga, vältides muna voolamist silindrilisele küljele. Kui muna on toote pinnal veidi kuivanud, paigutatakse kuklikesed ühtlaste vahedega ahjuplaadile. Vormimisel allesjäänud tainatükke võib uuesti rullida kaks korda, ilma neid liigselt käsitsemata, ja pärast seista laskmist võib tainast uuesti kasutada.

Pärast ahjuplaadile asetamist lastakse kuklikestel seal 50–55 minutit kerkida ja seejärel küpsetatakse kuumas, 220–240 °C ahjus 12–15 minutit. Seejärel on kuklikesed valmis.

Toodet turustatakse lahtiselt (kaalukaubana) või eelpakendatult.

KIHILISE STRUKTUURIGA kuklikeste „TEPERTŐS POGÁCSA” valmistamine

I etapp: kõrnekreemi tegemine

Kõrnekreemi valmistamise käik on samasugune kui mureda struktuuriga kuklikestel selle erinevusega, et lisaks rasvale ja ilma kamarata seakõrnetele kasutatakse siin ka soola (umbes 1,5 % jahu massist) ja peenikeseks jahvatatud pipart (umbes 0,001 % jahu massist). Sool tuleb lisada selles etapis, sest kui kuklikesele iseloomuliku soolase maitse saavutamiseks vajalik soolakogus lisataks üksnes taina valmistamise käigus, jääks tainas rabe ega oleks võimalik saavutada kihilist struktuuri.

Siin kasutatakse kõrnekreemi tegemiseks ära 50 % ettenähtud rasvakogusest, st pool rasvast pannakse kõrnekreemi sisse, teine pool aga tainasse.

II etapp: taina tegemine

Nn põhitaina valmistamiseks segatakse kokku jahu, kõrnekreemi valmistamisel kõrvale pandud rasv, sool (umbes 1 % jahu massist), ühe jahukilogrammi kohta 5 % piimas lahustatud pärmi, 0,02 % valget veini või äädikat, võib lisada ka ühe muna, ühe munakollase ja nii palju koort, et tainas oleks keskmiselt elastne, sitke ja hästi rullitav.

Kihiliste kuklikeste juures on koostisosade ja kõrnekreemi madal temperatuur seepärast oluline, et kõrnekreem tainakihid kokkuvoltimisel eraldaks. Õhukeseks rullitud külmade tainakihtide vahele jääv rasvaine sulab küpsetamise ajal ja takistab tainalehtede kokkukleepumist. Samal ajal aurustub tainas ja rasvaines sisalduv vesi, pehmendades tainalehti ja neid üksteisest eemale lükates, mistõttu küpseb toode kihiliseks.

Kihilist struktuuri võib saavutada kahel viisil:

kõrnekreem määritakse õhukeseks rullitud tainalehel ühtlaselt laiali ja tainas keeratakse ühest otsast alates rulli. Rullil lastakse 15–30 minutit seista, rullitakse uuesti õhukeseks ja keeratakse jälle rulli, seekord eelmisest 90 kraadi võrra erineva nurga all. Kui tainast ei keerata, vajuvad kuklikesed küpsetamisel kummuli;

b)	valminud põhitainas rullitakse õhukeseks ja kõrnekreem määritakse nii mitmele osale, kui mitu korda tainast volditakse. Siin ei kasutata mitte rullikeeramist, vaid volditakse (vähemalt kolm korda).

Enne viimast rullimist lastakse tainast vähemalt 15 minutit seista, siis rullitakse sõrmepaksuselt laiali (1–2 cm), pealispinnale lõigatakse sügavad ristuvad jooned ning 3–6 cm läbimõõduga vormi abil lõigatakse välja kuklikesed. Ahjuplaadi täitmise jaoks vajalik arv kuklikesi asetatakse tihedalt üksteise kõrvale tainalauale ja pintseldatakse pealt lahtiklopitud munaga, vältides muna voolamist silindrilisele küljele.

Kui muna on toote pinnal veidi kuivanud, paigutatakse kuklikesed ühtlaste vahedega ahjuplaadile, lastakse 40–45 minutit kerkida ja seejärel küpsetatakse kuumas, 220–240 °C ahjus 8–10 minutit. Seejärel on kuklikesed valmis.

Toodet turustatakse lahtiselt (kaalukaubana) või eelpakendatult.

1.7. Põllumajandustoote või toidu eripära

Kuklikeste „Tepertős pogácsa” eripära tuleneb järgmisest:

—	seakõrnetest ja searasvast tooraine,

—	tainavalmistamise eriline viis,

—	füüsikalised, keemilised ja organoleptilised omadused.

Seakõrned kui eripärane tooraine

Kuklikestele „Tepertős pogácsa” annavad iseloomulikud omadused ilma lihata või vähese lihaga läbikasvanud seapeki praadimisel allesjäävad tükikesed – kõrned. Kõrned sisaldavad 12–13 % valku ja 82–84 % rasva ning neist tuleneb vähemalt 60 % toote rasvasisaldusest.

Tainavalmistamise eriline viis

Kõrnete kasutamine võimaldab lisaks mureda struktuuriga tainale valmistada ka erilist volditud, kihilise struktuuriga tainast. Suure rasvasisalduse tõttu tuleb teha spetsiaalne külm tainas temperatuuriga 24–26 °C.

Füüsikalised, keemilised ja organoleptilised omadused

Seakõrnete ja searasva kasutamine annab kuklikestele 20–30 % rasvasisalduse, mille tõttu on kuklikeste „Tepertős pogácsa” toiteväärtus kõrgem kui muudel samasse kategooriasse kuuluvatel toodetel, nad kuivavad aeglasemalt ning nende säilivusaeg on seetõttu pikem.

1.8. Põllumajandustoote või toidu traditsiooniline iseloom

Sõna „pogácsa” esines esmakordselt umbes aastal 1395 ja tähendas algselt tuhas või sütel küpsetatud lapikut nisuleiba. Ungari muinasjuttudes sai see tuntuks kui „hamuban sült pogácsa” (tuhas küpsetatud kakuke). Sellist lapikut leiba nimetati kuni XVII sajandini „pogácsa” ja seda söödi leivana. Tänapäeval tuntud pisem, silinderjas ja pealt ruudulise sisselõikega kuklike muutus Ungaris hiliskeskajal tavaliseks kui talupojaköögi igapäevane, varieeruva koostisega küpsetis, ning on oma populaarsuse säilitanud tänapäevani.

Kõrnetega kuklikese „Tepertős pogácsa” väljakujunemisele aitas kaasa kaks tingimust: esiteks sai tavaks pekist rasva välja sulatada, teiseks hakati kõrneid igapäevaselt toiduks tarvitama. 1770. aastast pärineva, ühe Somogyi keskaadli majapidamise kirjelduse järgi otsustades hakati aadliperekondade majapidamistes pekki praadima ja sellest kõrneid tegema XVIII sajandil. Seda toetab ka fakt, et Alföldi (Kesk-Doonau madalik) aadlike majapidamiste inventariloendites hakati alates XVIII sajandist nimetama rasvapütte. („Cegléd 1850–1900”. Ceglédi Kossuth Múzeum kiadása (Kossuthi nimelise Ceglédi muuseumi väljaanne) Cegléd, 1988, lk-d 28, 30. Szűcs). Searasva sulatamine taludes ja lihakarnides ning seapeki tarvitamine igapäevase toiduna levisid tõenäoliselt XIX sajandil või alates selle keskpaigast, kuna rasvapütt ilmub Doonau ja Tisza jõgede vahelise ala talumajapidamiste inventariloenditesse 1850. aastatel.

Suulise rahvapärimuse andmeil kasutati Kesk-Tisza aladel kõrneid 19. ja 20. sajandi vahetusel talumajapidamistes seebi keetmiseks ja nende tarvitamine kujunes välja järk-järgult. Pärast seatappu küpsetati värsketest, peamiselt peenikestest ilma kamarata kõrnetest kuklikesi. 1930. aastatel valminud suures ja kokkuvõtlikus etnograafiaalases teoses nimetatakse juba kergitamata ja kergitatud kuklikesi, mis muu hulgas on maitsestatud ka kõrnetega (Bátky Zs.: „Táplálkozás” (Toitumine). Teoses: „A magyarság néprajza” (Ungarlaste etnograafia). Budapest, 1933, lk 100); seega võib öelda, et 20. sajandi alguses oli juba tavaliseks muutunud maitsestada kergitatud tainast praetud pekikõrnetega.

„Tepertős pogácsa” kuklikestel on ka tänapäeval igapäevases toiduvalmistamises oma osa teise käiguna pärast tummiseid suppe (guljašš-supp, oasupp). Neid pakutakse töökoosolekutel ja konverentsidel ning küpsetatakse meelsasti ka kodudes, eelkõige perekondlike sündmuste puhul (pulmad, ristimine) ja pühade ajal, nagu lihavõtteks või jõuludeks, kuid samuti pakutakse neid sageli maaturismis suupistena veini kõrvale. („Hagyományok Ízek Régiók” (Traditsioonid, maitsed, piirkonnad), I köide, lk-d 145–147).

Kuklikeste kuulsusest annavad tunnistust arvukad kokaraamatud alates 1880. aastatest kuni tänapäevani: Dobos C. József: „Magyar-Franczia szakácskönyv” (Ungari-Prantsuse kokaraamat), lk-d 784–785, 1881; Rozsnyai Károly: „Legújabb nagy házi cukrászat” (Kõige uuemad ja paremad kodused küpsetised), lk 350, 1905; „Kincses Váncza receptkönyv” (Váncza Kincsesi retseptiraamat), lk 21, 1920; „Az Új idők második receptkönyve” (Uute aegade teine retseptiraamat), lk 182, 1934; Hajdú Ernőné: „Jaj, mit főzzek” (Mis ma süüa teen), lk 73, 1941; Rudnay János: „A magyar cukrászat remekei” (Meisterlikud Ungari küpsetised), lk 89, 1973.

1.9. Eripära kontrollimise miinimumnõuded ja kord

Eripära

Miinimumnõuded

Kontrollimise viis ja sagedus

Rasvasisaldus

—	20–30 % (kuivaines)

—	üksnes searasva kasutamine

Spetsifikaadi punkti 3.5 järgi, laboris, üks kord poole aasta jooksul.

Kõrned (kõrnekreem)

—	seakõrnete kasutamine

—	ilma kamarata seakõrnete kasutamine

Toote dokumentatsiooni või eeskirjade alusel, tootmispartiide kaupa dokumenteeritult.

Koostis

—	spetsifikaadi punktis 3.6 määratletud koostisainete (seakõrned, searasv, nisujahu, muna, munakollane, piim, pärm, valge vein või äädikas, koor, sool, pipar) kohaselt

Toote dokumentatsiooni või eeskirjade alusel, tootmispartiide kaupa dokumenteeritult.

Valmistoote organoleptilised omadused (sisu, maitse, lõhn)

—	mure või kihiline struktuur

—	kõrnetele iseloomulik, pisut piprane lõhn ja maitse

Organoleptiline kontroll igas töövahetuses.

2. Spetsifikaadile vastavust kontrollivad ametiasutused või spetsifitseerimisasutused

2.1. Nimi ja aadress

Nimi: Mezőgazdasági Szakigazgatási Hivatal Központ, Élelmiszer- és Takarmánybiztonsági Igazgatóság

Aadress:

Telefon: 456 30 10

Faks: —

E-post: oevi@oai.hu

☒ Riigiasutus

 Eraettevõte

2.2. Ametiasutuse või sertifitseerimisasutuse konkreetsed ülesanded

Kontrolliv ametiasutus kontrollib, kas toode vastab spetsifikaadis esitatud nõuetele.

14.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 303/26

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

12. november 2013,

zoonootiliste ja kommensaalsete bakterite antimikroobse resistentsuse seire ja aruandluse kohta

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 7145 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2013/652/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/99/EÜ zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 9 lõike 1 neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiiviga 2003/99/EÜ sätestatakse liikmesriikide kohustus tagada seire kaudu võrreldavate andmete kogumine mikroobivastaste ravimite suhtes esineva resistentsuse kohta zoonootilise toimega mõjurites ja muudes ainetes, kuivõrd need kujutavad ohtu rahvatervisele.

(2)	Direktiiviga 2003/99/EÜ sätestatakse ka liikmesriikide kohustus hinnata mikroobivastaste ravimite suhtes esineva resistentsuse arengut ja allikaid oma territooriumil ning esitada komisjonile igal aastal aruanne kõnealuse direktiivi kohaselt kogutud andmete kohta.

(3)

Komisjoni 15. novembri 2011. aasta teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule antimikroobsest resistentsusest tulenevate ohtude vastase tegevuskava kohta (2) teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele viieaastane tegevuskava antimikroobse resistentsusega (AMR) võitlemiseks, mis põhineb 12 peamisel meetmel, kaasa arvatud AMRi tugevdatud seire süsteemid.

(4)

Nõukogu kutsub 22. juuni 2012. aasta järeldustes (antimikroobse resistentsuse mõju kohta inimtervishoius ja veterinaarias – algatuse „Üks tervis” aspekt) (3) komisjoni üles jätkama 15. novembri 2011. aasta teatises kirjeldatud 12 meetme rakendamist konkreetsete algatuste kaudu ning tegema tihedat koostööd Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega (ECDC), Euroopa Toiduohutusametiga (EFSA) ja Euroopa Ravimiametiga (EMA), et tugevdada inimestel, loomadel ja toidus esineva AMRi hindamist ja analüüsi liidus.

(5)

Parlament kinnitas oma 11. detsembri 2012. aasta täiskogu istungil raporti mikroobide probleemi ja suureneva antimikroobse resistentsuse riski kohta (4). Parlament avaldab selles raportis toetust komisjoni viie aasta tegevuskavale AMRi vähendamiseks ja leiab, et tegevuskavas soovitatud meetmed on vaja rakendada võimalikult kiiresti. Eelkõige kutsub parlament komisjoni ja liikmesriike üles püüdlema suurema koostöö ja kooskõlastamise poole varajase avastamise, hoiatamise ja koordineeritud reageerimise menetluste puhul, mis on seotud inimestel, loomadel, kaladel ja toiduainetes esinevate patogeensete bakterite AMRiga, et tagada AMRi ulatuse ja suurenemise pidev seire.

(6)

FAO/WHO ühise toidustandardite programmi codex alimentarius’e komisjon võttis oma kolmekümne neljandal istungjärgul Genfis vastu suunised toiduga leviva antimikroobse resistentsuse riski analüüsimise kohta, (5) milles rõhutatakse AMRi ohtlikkust rahvatervisele ja toiduohutusele kogu maailmas. Mikroobivastaste toimeainete kasutamine toiduloomade ja põllukultuuride puhul on võimalik oluline riskitegur, mis soodustab AMRiga mikroorganismide ja AMRi võimaldavate geneetiliste tunnuste selektsiooni ning levikut loomadelt ja põllukultuuridelt toidu tarbimise kaudu inimestele.

(7)

Codex’i rakendamise suunistes tehakse muu hulgas järeldus, et järelevalveprogrammid toiduga leviva AMRi esinemise kohta pakuvad kasulikku teavet kõikidele AMRi riskianalüüsi protsessis osalejatele. Järelevalveprogrammide meetodid tuleks rahvusvahelisel tasandil võimalikult suures ulatuses ühtlustada. Standarditud ja valideeritud antimikroobse tundlikkuse testimise meetodite ja ühtlustatud tõlgendamiskriteeriumide kasutamine on oluline andmete võrreldavuse tagamisel.

(8)

Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) (6) maismaaloomade tervishoiu eeskirja peatükis 6.7 „Riiklike AMRi järelevalve- ja seireprogrammide ühtlustamine” rõhutatakse AMRi järelevalve ja seire tähtsust seoses AMRi esinemise suundumuste ja allikate hindamise ja kindlakstegemisega bakteritel, uute AMRi mehhanismide tekke avastamisega, loomade tervise ja inimtervisega seotud riskianalüüside tegemiseks vajalike andmete kogumisega, alusmaterjalide kogumisega loomade tervise ja inimtervisega seotud poliitiliste soovituste kujundamiseks ja teabe pakkumisega mikroobivastaste ravimite määramise tavade hindamiseks ja aruka kasutamise soovituste väljatöötamiseks.

(9)

9. juulil 2008 kinnitas EFSA teadusliku arvamuse toiduga leviva antimikroobse resistentsuse kui bioloogilise ohu kohta (7). 28. oktoobril 2009 avaldasid ECDC, EFSA, EMA ja komisjoni tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee (SCENIHR) ühise teadusliku arvamuse antimikroobse resistentsuse kohta rõhuasetusega loomadelt ja toidust inimesele kanduvatele nakkustele (zoonoosid) (8). 5. märtsil 2009 kinnitas EFSA teadusliku arvamuse metitsilliini suhtes resistentse Staphylococcus aureus’e (MRSA) rahvatervisele avaldatava mõju hindamise kohta (9). 7. juulil 2011 kinnitas EFSA teadusliku arvamuse toidus ja toiduloomades esinevate laiendatud spektriga β-laktamaase (ESBL) ja/või AmpC β-laktamaase (AmpC) tootvate bakteritüvede ohtlikkuse kohta rahvatervisele (10). 3. oktoobril 2011 kinnitas EFSA tehnilise aruande EFSA lähenemisviiside kohta riskihindamisele AMRi valdkonnas rõhuasetusega kommensaalsetele mikroorganismidele (11). Kõikide nende arvamuste ja aruannete peamine järeldus on see, et suureneva ohu tõttu, mida AMR kujutab endast rahvatervisele, on vajalikud ühtlustatud meetodid ja epidemioloogilised künnisväärtused, et tagada andmete ajaline võrreldavus liikmesriikide tasandil ja hõlbustada AMRi esinemise võrdlemist liikmesriikide vahel.

(10)

14. juunil 2012 avaldas EFSA teadusliku aruande toidu kaudu levivate Salmonella, Campylobacter’i ning indikaatorkommensaalide Escherichia coli ja Enterococcus spp. antimikroobse resistentsuse ühtlustatud seire ja aruandluse tehniliste üksikasjade kohta (12). 5. oktoobril 2012 avaldas EFSA teadusliku aruande toiduloomadel ja toidus esineva metitsilliinile resistentse Staphylococcus aureus’e (MRSA) antimikroobse resistentsuse ühtlustatud seire ja aruandluse tehniliste kirjelduste kohta (13). Nimetatud teaduslikes aruannetes soovitatakse üksikasjalikke reegleid ühtlustatud seire läbiviimiseks ja aruandluseks resistentsete mikroorganismide esinemise üle toiduloomadel ja toidus, eriti seoses seirele allutatavate mikroorganismidega, mikroorganismide isolaatide päritoluga, kontrollitavate isolaatide arvuga, antimikroobse tundlikkuse määramiseks kasutatavate testidega, MRSA ja ESBL-i või AmpC-d tootvate bakterite eriseirega ja andmete kogumise ning aruandlusega. ECDC kaasamine sellesse töösse tagab toiduloomade ja toidusektori ning inimsektori andmete võrdlemise.

(11)

Kooskõlas nende aruannete tulemuste ja järeldustega on AMRi ühtlustatud seire ja aruandlusega hõlmatavate bakteriliikide, toiduloomaliikide ja toidutoodete kombinatsioonide määratlemisel tähtis esile tuua rahvatervise seisukohast kõige asjakohasemad valdkonnad. Et koormus oleks võimalust mööda väike, peaks seire lähtuma võimalikult suures ulatuses bioloogilistest proovidest või isolaatidest, mis kogutakse juba käivitatud riiklike kontrolliprogrammide raames.

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2160/2003 (14) kohustatakse liikmesriike looma riiklikke kontrolliprogramme, mis peavad sisaldama proovide võtmist Salmonella spp. analüüsi jaoks toiduahela eri tasanditel. Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2073/2005 (15) kehtestatakse mikrobioloogilised kriteeriumid teatud mikroorganismide kohta ja eeskirjad, mida peavad täitma toidukäitlejad. Eelkõige peab pädev asutus tagama, et toidukäitlejad täidaksid nõudeid ja kriteeriume, mis on sätestatud selles määruses kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 882/2004 (16). AMRi seire Salmonella spp. puhul peaks keskenduma isolaatidele, mis kogutakse riiklike kontrolliprogrammide raames, ning määruse (EÜ) nr 2073/2005 artiklis 1 osutatud vastavusnõuete kontrollimise ja kinnitamise käigus, mida teostab pädev asutus.

(13)

Komisjoni otsusega 2007/407/EÜ (17) sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad liikmesriikide tehtava AMRi seire kohta, mis hõlmab Salmonella spp. kodulindudel, kalkunitel ja tapasigadel ajavahemikul 2007–2012. Kõnealust ühtlustatud seiret tuleks jätkata, et välja selgitada suundumuste kujunemine ja laiendada seda muude patogeenide ja kommensaalide AMRile, arvestades suurenevat muret rahvatervise pärast nende mikroorganismide rolli tõttu üldises AMRi riskis, millele viidatakse teaduslikes arvamustes. Direktiivi 2003/99/EÜ artiklite 7 ja 9 kohane seire ja aruandlus peaks seetõttu olema vastavuses AMRi ühtlustatud seire ja aruandluse kohta kehtestatud sätete ja tehniliste nõuetega, mille puhul võetakse arvesse EFSA aruannetes esitatud soovitusi.

(14)	Liidu õigustiku selguse huvides tuleks otsus 2007/407/EÜ kehtetuks tunnistada.

(15)	Et anda liikmesriikidele võimalus oma tegevust korraldada ning hõlbustada käesoleva otsusega ette nähtud seire ja aruandluse kavandamist, tuleks otsust kohaldada alates 1. jaanuarist 2014.

(16)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu ja kohaldamisala

1. Käesoleva otsusega kehtestatakse antimikroobse resistentsuse (AMR) ühtlustatud seire ja aruandluse üksikasjalikud eeskirjad, mida liikmesriigid peavad rakendama direktiivi 2003/99/EÜ artikli 7 lõike 3 ja artikli 9 lõike 1 ning selle II lisa B osa ja IV lisa kohaselt.

Seire ja aruandluse alla kuuluvad järgmised bakterid, mis pärinevad teatud toiduloomade populatsioonidest ja teatud toitudest võetud proovidest:

a)	Salmonella spp.;

b)	Campylobacter jejuni ja Campylobacter coli (C. jejuni ja C. coli);

c)	indikaatorkommensaal Escherichia coli (E. coli);

d)	indikaatorkommensaalid Enterococcus faecalis ja Enterococcus faecium (E. faecalis ja E. faecium).

2. Käesoleva otsusega kehtestatakse ühtlustatud seire ja aruandluse erinõuded Salmonella spp ja E. coli suhtes, kes toodavad teatud toiduloomade populatsioonides ja teatud toitudes järgmisi ensüüme:

a)	laia spektriga β-laktamaasid (Extended-Spectrum β-Lactamases, ESBL);

b)	AmpC β-laktamaasid (AmpC);

c)	karbapenemaasid.

Artikkel 2

Proovivõtmise raamistik ja isolaatide kogumine liikmesriikides

1. Liikmesriigid tagavad proovide võtmise AMRi seire jaoks kooskõlas lisa A osas sätestatud tehniliste nõuetega.

2. Liikmesriigid koguvad järgmiste bakterite representatiivseid isolaate kooskõlas lisa A osas sätestatud tehniliste nõuetega:

a)	Salmonella spp.;

b)	C. jejuni;

c)	indikaatorkommensaal E. coli ja

d)	ESBL-i või AmpC-d või karbapenemaasi tootvad Salmonella spp. ja E. coli.

3. Liikmesriigid võivad koguda järgmiste bakterite representatiivseid isolaate, kui nad teevad seda kooskõlas lisa A osas sätestatud tehniliste nõuetega:

C. coli;

b)	indikaatorkommensaalid E. faecalis ja E. faecium.

Artikkel 3

Toidukäitlejate kogutud Salmonella spp. isolaadid

Kui bakterite piiratud leviku või epidemioloogiliste üksuste väikese arvu tõttu liikmesriigis jääb pädeva asutuse poolt lisa A osa punkti 1 alapunkti a kohase ametliku kontrollimise käigus kogutud Salmonella spp. isolaatide arv väiksemaks kui antimikroobse tundlikkuse analüüsimiseks nõutav väikseim isolaatide hulk, võib pädev asutus kasutada toidukäitlejatelt saadud isolaate, kui toidukäitlejad on kogunud kõnealused isolaadid vastavalt järgmistele nõuetele:

a)	määruse (EÜ) nr 2160/2003 artikli 5 kohane siseriiklik kontrolliprogramm;

b)	määruse (EÜ) nr 2073/2005 I lisa 2. peatüki punktides 2.1.3, 2.1.4 ja 2.1.5 sätestatud protsessi hügieenikriteeriumid.

Artikkel 4

Riiklike referentlaborite analüüsid

1. Riiklikes AMRi referentlaborites tehakse järgmised analüüsid:

a)	lisa A osa punktides 2 ja 3 sätestatud isolaatide antimikroobse tundlikkuse analüüs;

b)	lisa A osa punktis 4 osutatud ESBL-i või AmpC-d või karbapenemaasi tootvate Salmonella spp. ja E. coli eriseire.

2. Pädev asutus võib määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 12 kohaselt nimetada lõikes 1 osutatud AMRi analüüsi tegijaks muu labori kui riiklik referentlabor.

Artikkel 5

Hindamine ja aruandlus

Liikmesriigid hindavad artiklites 2 ja 3 osutatud AMRi seire tulemusi ja lisavad selle hinnangu direktiivi 2003/99/EÜ artikli 9 lõike 1 kohasele zoonooside arengut ja allikaid, zoonootilisi mõjureid ja AMRi käsitlevale aruandele.

Artikkel 6

Avalikustamine ja konfidentsiaalsus

Euroopa Toiduohutusamet avaldab direktiivi 2003/99/EÜ artikli 9 lõike 2 kohased riikide kvantitatiivsed isolaatidel põhinevad AMRi andmed ja artikli 4 kohased analüüside tulemuste aruanded.

Artikkel 7

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2007/407/EÜ tunnistatakse käesolevaga kehtetuks.

Artikkel 8

Kohaldamine

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Artikkel 9

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 12. november 2013

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Tonio BORG

(1) ELT L 325, 12.12.2003, lk 31.

(2) KOM(2011) 748 (lõplik).

(3) ELT C 211, 18.7.2012, lk 2.

(4) ELT C 77 E, 15.3.2013, lk 20.

(5) CAC/GL 77-2011.

(6) http://www.oie.int

(7) EFSA Journal 2008; 765, 1–87.

(8) EFSA Journal 2009; 7(11): 1372.

(9) EFSA Journal 2009; 993, 1–73.

(10) EFSA Journal 2011; 9(8): 2322.

(11) EFSA Journal 2011; 9(10): 196.

(12) EFSA Journal 2012; 10(6): 2742.

(13) EFSA Journal 2012; 10(10): 2897.

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2160/2003, 17. november 2003, salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta (ELT L 325, 12.12.2003, lk 1).

(15) Komisjoni määrus (EÜ) nr 2073/2005, 15. november 2005, toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta (ELT L 338, 22.12.2005, lk 1).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004, 29. aprill 2004, ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

(17) Komisjoni otsus 2007/407/EÜ, 12. juuni 2007, kodulindudel ja sigadel esineva Salmonella-bakteri antimikroobse resistentsuse ühtlustatud seire kohta (ELT L 153, 14.6.2007, lk 26).

LISA

TEHNILISED NÕUDED

A OSA

PROOVIDE VÕTMISE RAAMISTIK JA ANALÜÜSID

1. Isolaatide päritolu

Liikmesriigid koguvad representatiivseid isolaate AMRi seireks vähemalt igast järgmisest loomapopulatsioonist ja toidukategooriast.

Salmonella spp. isolaadid:

i)	igast munakanade, broilerite ja nuumkalkunite populatsioonist võetakse proovid määruse (EÜ) nr 2160/2003 artikli 5 lõike 1 kohaselt kehtestatud riiklike kontrolliprogrammide raames;

ii)	nii broilerite kui ka nuumkalkunite rümpadest võetakse määruse (EÜ) nr 2073/2005 I lisa 2. peatüki punkti 2.1.5 kohaselt proovid analüüsiks ja vastavuskontrolliks;

iii)	nuumsigade rümpadest võetakse määruse (EÜ) nr 2073/2005 I lisa 2. peatüki punkti 2.1.4 kohaselt proovid analüüsiks ja vastavuskontrolliks;

iv)	alla ühe aasta vanuste veiste rümpadest võetakse määruse (EÜ) nr 2073/2005 I lisa 2. peatüki punkti 2.1.3 kohaselt proovid analüüsiks ja vastavuskontrolliks, kui vastava veiseliha toodang liikmesriigis ületab 10 000 tonni tapetud loomi aastas.

b)	C. jejuni isolaadid umbsoole proovidest, mis on kogutud broileritelt ja nuumkalkunitelt tapmisel, kui kalkuniliha toodang liikmesriigis ületab 10 000 tonni tapetud linde aastas.

Indikaatorkommensaali E. coli isolaadid, mis pärinevad:

i)	broileritelt ja nuumkalkunitelt tapmisel kogutud umbsoole proovidest, kui kalkuniliha toodang liikmesriigis ületab 10 000 tonni tapetud linde aastas;

ii)	nuumsigadelt ja alla ühe aasta vanustelt veistelt tapmisel kogutud umbsoole proovidest, kui vastava veiseliha toodang liikmesriigis ületab 10 000 tonni tapetud loomi aastas.

ESBL-i või AmpC-d või karbapenemaasi tootev E. coli, mis pärineb:

i)	broileritelt ja nuumkalkunitelt tapmisel kogutud umbsoole proovidest, kui kalkuniliha toodang liikmesriigis ületab 10 000 tonni tapetud linde aastas;

ii)	nuumsigadelt ja alla ühe aasta vanustelt veistelt tapmisel kogutud umbsoole proovidest, kui sellise veiseliha toodang liikmesriigis ületab 10 000 tonni tapetud loomi aastas;

iii)	jaemüügist kogutud värske broileri-, sea- ja veiseliha proovidest.

Kui liikmesriik otsustab analüüsida C. coli’t kooskõlas artikli 2 lõike 3 punktiga a, kogutakse isolaadid:

i)	umbsoole proovidest, mis on võetud broileritelt tapmisel;

ii)	umbsoole proovidest, mis on võetud nuumsigadelt tapmisel.

Kui liikmesriik otsustab analüüsida E. faecalis’t ja E. faecium’i kooskõlas artikli 2 lõike 3 punktiga b, kogutakse isolaadid:

i)	umbsoole proovidest, mis on võetud broileritelt ja nuumkalkunitelt tapmisel, kui kalkuniliha toodang liikmesriigis ületab 10 000 tonni tapetud linde aastas;

ii)	umbsoole proovidest, mis on kogutud nuumsigade ja alla ühe aasta vanuste veiste tapmisel, kui sellise veiseliha toodang liikmesriigis ületab 10 000 tonni tapetud loomi aastas.

Isolaate, mis on liikmesriigis kogutud muudest kui punktides a–f osutatud allikatest, võib AMRi kindlakstegemiseks analüüsida pädev asutus oma soovil ja neid tulemusi kajastatakse eraldi, kui esitatakse lisa B osa punkti 2 kohane aruanne. Kui selline analüüs tehakse AMRi tuvastamiseks, kohaldatakse punktides 3, 4 ja 5 sätestatud tehnilisi erinõudeid.

2. Proovivõtmise sagedus, valimi suurus ja kujundamine

2.1. Proovivõtmise sagedus

Liikmesriik viib iga kahe aasta järel läbi artiklites 2–4 sätestatud proovide võtmise, isolaatide kogumise ja antimikroobse tundlikkuse määramise kõikide käesoleva osa punktis 1 loetletud bakteriliikide ja iga loomapopulatsiooni, toidukategooria või prooviliigi kombinatsiooni kohta ning ESBL-i, AmpC-d või karbapenemaasi tootva Salmonella spp. ja E. coli eriseire kooskõlas käesoleva osa punktis 4 sätestatuga järgmise rotatsioonisüsteemi kohaselt:

a)	aastatel 2014, 2016, 2018 ja 2020 munakanade, broilerite ja nende värske liha ning nuumkalkunite kohta. Kui tehakse ESBL-i või AmpC-d või karbapenemaasi tootva indikaatorkommensaali E. coli eriseiret kooskõlas punktiga 4.1, ei ole loetletud toimingud kohustuslikud aastal 2014;

b)	aastatel 2015, 2017 ja 2019 sigade, alla aasta vanuste veiste, sealiha ja veiseliha kohta.

2.2. Valimi suurus

Liikmesriik analüüsib antimikroobse tundlikkuse suhtes 170 isolaati, testides punkti 1 alapunktides a, b, c, e ja f loetletud kõikide bakteriliikide, loomapopulatsioonide prooviliikide ja toidukategooriate kõiki kombinatsioone. Kui liikmesriigis toodetakse alla 100 000 tonni kodulinnuliha aastas ja vähem kui 100 000 tonni sealiha aastas, (1) analüüsib liikmesriik 170 isolaadi asemel 85 isolaati iga asjakohase kombinatsiooni kohta.

Liikmesriigis, kus mõnel osutatud aastal on mõne punkti 1 alapunktides a, b, c, e ja f loetletud bakteriliikide ja loomapopulatsiooni või toidukategooria prooviliigi mõne kombinatsiooni puhul kättesaadav suurem arv isolaate, tehakse kõikide isolaatide või juhuvaliku meetodil saadud esindava valimiga, mis on arvuliselt võrdne esimeses lõigus sätestatud nõutava isolaatide hulgaga või sellest suurem, antimikroobse tundlikkuse analüüs.

Liikmesriigis, kus on vähe epidemioloogilisi üksusi või kus bakterite vähesuse tõttu ei ole mõnel osutatud aastal võimalik täita käesoleva punkti esimeses lõigus sätestatud isolaatide arvu nõuet punkti 1 alapunktides a, b, c, e ja f loetletud bakteriliikide ja loomapopulatsiooni või toidukategooria prooviliigi mõne kombinatsiooni puhul, tehakse kõikide kättesaadavate isolaatidega seireperioodi lõpul antimikroobse tundlikkuse analüüs.

Punktis 4.1 osutatud ESBL-i või AmpC-d või karbapenemaasi tootva indikaatorkommensaali E. coli eriseire korral analüüsib liikmesriik 300 proovi igast punkti 1 alapunktis d loetletud loomapopulatsioonist ja toidukategooriast. Kui liikmesriigis toodetakse vähem kui 100 000 tonni kodulinnuliha, 100 000 tonni sealiha või vähem kui 50 000 tonni veiseliha aastas, (2) analüüsib liikmesriik 300 proovi asemel 150 proovi iga asjakohase kombinatsiooni kohta.

2.3. Valimi kujundamine

Isolaadid, mida artikli 2 kohaselt analüüsitakse antimikroobse tundlikkuse suhtes, kogutakse seireprogrammide raames juhusliku valimi alusel. Artiklis 2 osutatud bakterite isolaadid peavad pärinema juhuslikult valitud epidemioloogilistest üksustest või need valitakse tapamajades juhuvaliku meetodil. Kui proovid võetakse haigetelt loomadelt, kajastatakse antimikroobse tundlikkuse analüüsi tulemusi B osa punkti 2 kohase aruande esitamisel eraldi.

Pädev asutus tagab proovivõtuskeemi juhuslikkuse ja nõuetekohase rakendamise.

Kui proove võetakse A osa punkti 1 kohaselt tapamajades, viiakse proovivõtmine läbi tapamajades, kus töödeldakse vähemalt 60 % liikmesriigi konkreetsest omamaisest loomapopulatsioonist, alustades suurima tootmismahuga tapamajadest.

Käesoleva otsuse kohase seirega hõlmatakse bakteriliigi kohta ainult üks isolaat samast epidemioloogilisest üksusest aastas. Munakanade, broilerite ja nuumkalkunite epidemioloogiline üksus on kari. Nuumsigade ja alla aasta vanuste veiste epidemioloogiline üksus on põllumajandusettevõte.

2.3.1. Esindava valimi moodustamine tapmisel

Juhuvaliku alusel toimuva proovivõtu kava stratifitseeritakse tapamajapõhiselt; tapamajas omamaistelt loomadelt kogutavate proovide arv on proportsionaalne tapamaja aastase tapamahuga.

Tapmisel kogutavad proovid jaotatakse võrdselt aasta igale kuule, et hõlmata erinevad aastaajad.

Epidemioloogilise üksuse kohta võetakse ainult üks umbsoole sisu esindav valim, mis kogutakse kas üksikust või mitmest rümbast, et võtta arvesse võimalikku klastri olemasolu. Muul juhul moodustatakse valim pisteliselt, kui tegemist on igakuiste proovivõtupäevadega ja partiiga, millest proovivõtupäeval proovid võetakse.

A osa punkti 1 alapunktide a, b, c, e ja f kohaselt kogutavate bioloogiliste proovide arv määratakse kindlaks, et saada nõutav arv isolaate, arvestades seirealuste bakteriliikide esinemise sagedust.

2.3.2. Salmonella spp. representatiivsete isolaatide kogumine asjaomastes loomapopulatsioonides Salmonella spp. riiklike kontrolliprogrammide raames ja kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2073/2005

Antimikroobse tundlikkuse analüüsiga hõlmatakse mitte rohkem kui üks isolaat Salmonella serotüübi kohta samast epidemioloogilisest üksusest aastas.

Kui Salmonella isolaatide kättesaadav arv liikmesriigi loomapopulatsiooni kohta aastas on suurem kui punkti 2.2 kohaselt nõutav isolaatide arv, valitakse juhuvaliku meetodil vähemalt 170 või 85 isolaati liikmesriigis aasta jooksul kogutud kättesaadavatest isolaatidest viisil, mis tagab geograafilise esindavuse ja proovivõtu kuupäevade ühtlase jaotuse kogu aasta lõikes. Vähese esinemise korral analüüsitakse tundlikkuse suhtes aga kõiki Salmonella kättesaadavaid isolaate.

2.3.3. Proovide võtmine jaemüügist

Liikmesriik kogub jaemüügist pisteliselt värske broileri-, sea- ja veiseliha proove, kusjuures toidu päritolul põhinevat valimit eelnevalt ei moodustata.

3. Antimikroobse tundlikkuse analüüs, isolaatide antimikroobse tundlikkuse analüüsiks kasutatavad epidemioloogilised künnisväärtused ja kontsentratsioonivahemikud

Liikmesriigid analüüsivad mikroobivastaseid aineid ja tõlgendavad tulemusi, kasutades epidemioloogilisi künnisväärtusi ja kontsentratsioonivahemikke, mis on esitatud tabelites 1, 2 ja 3, et kindlaks määrata Salmonella spp., C. coli, C. jejuni, indikaatorkommensaalide E. coli, E. faecalis ja E. faecium tundlikkus.

Lahjendamismeetodeid kasutatakse kooskõlas antimikroobse tundlikkuse Euroopa analüüsikomitee (EUCAST) ning Kliiniliste ja Laboratoorsete Standardite Instituudi (CLSI) kirjeldatud meetoditega, mida tunnustatakse kui rahvusvahelist standardmeetodit (ISO standard 20776-1:2006).

Tabel 1

AMRi seire alla kuuluvad mikroobivastased ained, resistentsuse künnisväärtused EUCASTi alusel ja uuritavad kontsentratsioonivahemikud Salmonella spp. ja indikaatorkommensaali E. coli testimiseks (esimene loend)

Mikroobivastane aine	Liik	AMRi tõlgenduskünnised (mg/l)		Kontsentratsioonivahemik (mg/l) (süvendite arv sulgudes)
Mikroobivastane aine	Liik	ECOFF (3)	Kliiniline piirmäär (4)	Kontsentratsioonivahemik (mg/l) (süvendite arv sulgudes)
Ampitsilliin	Salmonella	> 8	> 8	1–64 (7)
Ampitsilliin	E. coli	> 8	> 8	1–64 (7)
Tsefotaksiim	Salmonella	> 0,5	> 2	0,25–4 (5)
Tsefotaksiim	E. coli	> 0,25	> 2	0,25–4 (5)
Tseftasidiim	Salmonella	> 2	> 4	0,5–8 (5)
Tseftasidiim	E. coli	> 0,5	> 4	0,5–8 (5)
Meropeneem	Salmonella	> 0,125	> 8	0,03–16 (10)
Meropeneem	E. coli	> 0,125	> 8	0,03–16 (10)
Nalidiksiinhape	Salmonella	> 16	NA	4–128 (6)
Nalidiksiinhape	E. coli	> 16	NA	4–128 (6)
Tsiprofloksatsiin	Salmonella	> 0,064	> 1	0,015–8 (10)
Tsiprofloksatsiin	E. coli	> 0,064	> 1	0,015–8 (10)
Tetratsükliin	Salmonella	> 8	NA	2–64 (6)
Tetratsükliin	E. coli	> 8	NA	2–64 (6)
Kolistiin	Salmonella	> 2	> 2	1–16 (5)
Kolistiin	E. coli	> 2	> 2	1–16 (5)
Gentamütsiin	Salmonella	> 2	> 4	0,5–32 (7)
Gentamütsiin	E. coli	> 2	> 4	0,5–32 (7)
Trimetopriim	Salmonella	> 2	> 4	0,25–32 (8)
Trimetopriim	E. coli	> 2	> 4	0,25–32 (8)
Sulfametoksasool	Salmonella	NA	NA	8 – 1 024 (8)
Sulfametoksasool	E. coli	> 64	NA	8 – 1 024 (8)
Klooramfenikool	Salmonella	> 16	> 8	8–128 (5)
Klooramfenikool	E. coli	> 16	> 8	8–128 (5)
Asitromütsiin	Salmonella	NA	NA	2–64 (6)
Asitromütsiin	E. coli	NA	NA	2–64 (6)
Tigetsükliin	Salmonella	> 1 (5)	> 2 (5)	0,25–8 (6)
Tigetsükliin	E. coli	> 1	> 2	0,25–8 (6)
NA: ei ole kättesaadav.

Tabel 2

AMRi seire alla kuuluvad mikroobivastased ained, resistentsuse tõlgenduslikud künnisväärtused EUCASTi alusel ning uuritavad kontsentratsioonivahemikud C. jejuni ja C. coli testimiseks

Mikroobivastane aine	Liik	AMRi tõlgenduskünnised (mg/l)		Kontsentratsioonivahemik (mg/l) (süvendite arv sulgudes)
		ECOFF (6)	Kliiniline piirmäär (7)
Erütromütsiin	C. jejuni	> 4	> 4	1–128 (8)
	C. coli	> 8	> 8
Tsiprofloksatsiin	C. jejuni	> 0,5	> 0,5	0,12–16 (8)
	C. coli	> 0,5	> 0,5
Tetratsükliin	C. jejuni	> 1	> 2	0,5–64 (8)
	C. coli	> 2	> 2
Gentamütsiin	C. jejuni	> 2	NA	0,12–16 (8)
	C. coli	> 2	NA
Nalidiksiinhape	C. jejuni	> 16	NA	1–64 (7)
	C. coli	> 16	NA
Streptomütsiin (8)	C. jejuni	> 4	NA	0,25–16 (7)
	C. coli	> 4	NA
NA: ei ole kättesaadav.

Tabel 3

AMRi seire alla kuuluvad mikroobivastased ained, resistentsuse künnisväärtused EUCASTi alusel ja uuritavad kontsentratsioonivahemikud E. faecalis’e ja E. faecium’i testimiseks

Mikroobivastane aine	Liik	AMRi tõlgenduskünnised (mg/l)		Kontsentratsioonide vahemik (mg/l) (süvendite arv sulgudes)
Mikroobivastane aine	Liik	ECOFF (9)	Kliiniline piirmäär (10)
Gentamütsiin	E. faecalis	> 32	NA	8 – 1 024 (8)
Gentamütsiin	E. faecium	> 32	NA	8 – 1 024 (8)
Klooramfenikool	E. faecalis	> 32	NA	4–128 (6)
Klooramfenikool	E. faecium	> 32	NA	4–128 (6)
Ampitsilliin	E. faecalis	> 4	> 8	0,5–64 (8)
Ampitsilliin	E. faecium	> 4	> 8	0,5–64 (8)
Vankomütsiin	E. faecalis	> 4	> 4	1–128 (8)
Vankomütsiin	E. faecium	> 4	> 4	1–128 (8)
Teikoplaniin	E. faecalis	> 2	> 2	0,5–64 (8)
Teikoplaniin	E. faecium	> 2	> 2	0,5–64 (8)
Erütromütsiin	E. faecalis	> 4	NA	1–128 (8)
Erütromütsiin	E. faecium	> 4	NA	1–128 (8)
Kinupristiin/ dalfopristiin	E. faecalis	NA	NA	0,5–64 (8)
Kinupristiin/ dalfopristiin	E. faecium	> 1	> 4	0,5–64 (8)
Tetratsükliin	E. faecalis	> 4	NA	1–128 (8)
Tetratsükliin	E. faecium	> 4	NA	1–128 (8)
Tigetsükliin	E. faecalis	> 0,25	> 0,5	0,03–4 (8)
Tigetsükliin	E. faecium	> 0,25	> 0,5	0,03–4 (8)
Linesoliid	E. faecalis	> 4	> 4	0,5–64 (8)
Linesoliid	E. faecium	> 4	> 4	0,5–64 (8)
Daptomütsiin	E. faecalis	> 4	NA	0,25–32 (8)
Daptomütsiin	E. faecium	> 4	NA	0,25–32 (8)
Tsiprofloksatsiin	E. faecalis	> 4	NA	0,12–16 (8)
Tsiprofloksatsiin	E. faecium	> 4	NA	0,12–16 (8)
NA: ei ole kättesaadav.

4. ESBL-i või AmpC-d või karbapenemaasi tootvate Salmonella ja E. coli eriseire

4.1. Meetodid ESBL-i või AmpC-d või karbapenemaasi tootva E. coli avastamiseks broileritel, nuumkalkunitel, nuumsigadel, alla aasta vanustel veistel ning värskes broileri-, sea- ja veiselihas

Selleks et hinnata ESBL-i või AmpC-d või karbapenemaasi tootvat E. coli’t sisaldavate proovide osakaalu umbsoole proovide seas, mis on kogutud broileritelt, nuumkalkunitelt, nuumsigadelt, alla aasta vanustelt veistelt, värskest broileri-, sea- ja veiselihast käesoleva osa punkti 1 alapunkti d kohaselt, kohaldatakse järgmist meetodit.

ESBL-i või AmpC-d tootva E. coli tuvastamise meetodi rakendamine algab eelrikastamise etapiga, mille järel proov inokuleeritakse McConkey agarile, mis sisaldab kolmanda põlvkonna tsefalosporiini selektiivses kontsentratsioonis vastavalt AMRi Euroopa Liidu referentlabori (11) üksikasjaliku standardimisprotokolli kõige viimasele versioonile. Mikroobiliik E. coli tuvastatakse asjakohase meetodi abil.

Liikmesriik võib olenevalt epidemioloogilisest olukorrast otsustada paralleelselt kasutada täiendavat selektiivsöödet, mis pidurdab AmpC-d tootva E. coli kasvu, et hõlbustada ESBLi tootva E. coli täpset tuvastamist. Selle võimaluse kasutamise korral esitatakse täiendava, AmpC-d tootva E. coli kasvu pidurdava selektiivsöötmega saadud tulemused B osa punkti 2 kohaselt esitatavas aruandes eraldi.

Liikmesriigid võivad valida karbapenemaasi tootvate mikroorganismide tuvastamise, kasutades selektiivset eelrikastamist ja sellele järgnevat karbapeneemi sisaldaval selektiivsöötmel kasvatamist, kooskõlas AMRi Euroopa Liidu referentlabori üksikasjaliku standardimisprotokolli kõige viimase versiooniga (12).

Ühte eeldatavalt ESBL-i või AmpC-d või karbapenemaasi tootvat E. coli isolaati, mis on saadud igast positiivsest umbsoole proovist ja lihaproovist, testitakse esimese mikroobivastaste ainete kogumi suhtes vastavalt tabelile 1 ja seejärel tehakse laiendatud tundlikkuse kontroll, nagu on sätestatud punktis 4.2, kui nad on resistentsed tsefotaksiimile või tseftasidiimile või meropeneemile tabelis 1 esitatud tõlgenduskriteeriumide alusel (epidemioloogilised künnisväärtused).

4.2. Meetod kolmanda põlvkonna tsefalosporiinide või meropeneemi suhtes resistentseks osutuvate Salmonella spp. ja E. coli isolaatide edasiseks iseloomustamiseks ja klassifitseerimiseks

Kõiki eeldatavalt ESBL-i või AmpC-d või karbapenemaasi tootvaid E. coli isolaate, mis tehti kindlaks punktis 4.1 kirjeldatud selektiivsöötme abil, samuti kõiki neid juhuslikult valitud Salmonella spp. ja E. coli isolaate, mis pärast testimist esimese mikroobivastaste ainete kogumi suhtes tabeli 1 kohaselt osutuvad resistentseks tsefotaksiimi või tseftasidiimi või meropeneemi suhtes, testitakse ka teise mikroobivastaste ainete kogumi suhtes vastavalt tabelile 4. See kogum hõlmab samuti tsefoksitiini, tsefepiimi ja klavulanaadi sünergia testi kombinatsioonis tsefotaksiimi ja tseftasidiimiga ESBL ja AmpC tootmise avastamiseks. Lisaks sisaldab teine kogum ka imipeneemi, meropeneemi ja ertapeneemi, et kontrollida eeldatavaid karbapenemaasi tootjaid fenotüübi alusel.

Tabel 4

Mikroobivastaste ainete kogum, resistentsuse künnisväärtused EUCASTi alusel (ECOFF) ning kliinilise resistentsuse piirmäärad ja kontsentratsioonivahemikud, mida kasutatakse ainult tsefotaksiimi või tseftasidiimi või meropeneemi suhtes resistentsete Salmonella spp. ja indikaatorkommensaali E. coli isolaatide testimiseks (teine kogum)

Mikroobivastane aine	Liik	AMRi tõlgenduskünnised (mg/l)		Kontsentratsioonide vahemik (mg/l) (süvendite arv sulgudes)
Mikroobivastane aine	Liik	ECOFF (13)	Kliiniline piirmäär (14)
Tsefoksitiin	Salmonella	> 8	NA	0,5–64 (8)
Tsefoksitiin	E. coli	> 8	NA	0,5–64 (8)
Tsefepiim	Salmonella	NA	NA	0,06–32 (10)
Tsefepiim	E. coli	> 0,125	> 4	0,06–32 (10)
Tsefotaksiim + klavulaanhape (15)	Salmonella	NA (16)	NA (16)	0,06–64 (11)
Tsefotaksiim + klavulaanhape (15)	E. coli	NA (16)	NA (16)	0,06–64 (11)
Tseftasidiim + klavulaanhape (15)	Salmonella	NA (16)	NA (16)	0,125–128 (11)
Tseftasidiim + klavulaanhape (15)	E. coli	NA (16)	NA (16)	0,125–128 (11)
Meropeneem	Salmonella	> 0,125	> 8	0,03–16 (10)
Meropeneem	E. coli	> 0,125	> 8	0,03–16 (10)
Temotsilliin	Salmonella	NA	NA	0,5–64 (8)
Temotsilliin	E. coli	NA	NA	0,5–64 (8)
Imipeneem	Salmonella	> 1	> 8	0,12–16 (8)
Imipeneem	E. coli	> 0,5	> 8	0,12–16 (8)
Ertapeneem	Salmonella	> 0,06	> 1	0,015–2 (8)
Ertapeneem	E. coli	> 0,06	> 1	0,015–2 (8)
Tsefotaksiim	Salmonella	> 0,5	> 2	0,25–64 (9)
Tsefotaksiim	E. coli	> 0,25	> 2	0,25–64 (9)
Tseftasidiim	Salmonella	> 2	> 4	0,25–128 (10)
Tseftasidiim	E. coli	> 0,5	> 4	0,25–128 (10)
NA: ei ole kättesaadav.

4.3. Kvantitatiivne meetod ESBL-i või AmpC-d tootva E. coli osakaalu hindamiseks

Liikmesriigid, eriti need, kus punktis 4.1 osutatud meetodiga on tuvastatud ESBL-i tootva E. coli laialdane esinemine, võivad iseloomustada ESBL-i tootva E. coli osakaalu kogu E. coli populatsioonis.

Seda tehakse ESBL-i või AmpC-d tootva E. coli ja kogu proovis leiduva E. coli loendamisega, kasutades lahjendusmeetodeid ja hilisemat kasvatamist selektiivsel ja mitteselektiivsel söötmel, kooskõlas AMRi Euroopa Liidu referentlabori üksikasjaliku standardimisprotokolli kõige viimase versiooniga (17).

5. Kvaliteedikontroll ja isolaatide säilitamine

Laborid, kes on pädeva asutuse korraldusega määratud ühtlustatud seire programmiga hõlmatud isolaatide antimikroobse tundlikkuse analüüse tegema, osalevad ka kvaliteeditagamise süsteemis, kaasa arvatud riigi või liidu tasandil ette nähtud tasemekatsetes, milles nad tuvastavad ja liigitavad AMRi ühtlustatud seire alla kuuluvaid baktereid ja testivad nende tundlikkust.

Isolaate säilitatakse riiklikes AMRi referentlaborites temperatuuril – 80 °C vähemalt viis aastat. Alternatiivina võib kasutada muid säilitamismeetodeid, kui need tagavad tüvede elujõulisuse ja tüve omaduste muutumatuse.

B OSA

ARUANDLUS

1. Andmete esitamise üldised nõuded

Kui pädev asutus teeb AMRi seiret isolaatide põhjal, mida pädev asutus on kogunud toiduahela muudel kui A osa punktis 1 osutatud astmetel, kuid kooskõlas A osa punktides 3, 4 ja 5 esitatud tehniliste kirjeldustega, koostatakse aruanne kõnealuse AMRi seire tulemuste kohta käesoleva osa punkti 2 kohaselt, kuid aruanne esitatakse eraldi ja see ei muuda punkti 2 kohaselt analüüsitavate isolaatide arvu.

2. Iga üksikproovi andmetele lisatav teave

Aruannetes esitatakse punktides 2.1–2.6 osutatud teave iga konkreetse isolaadi kohta, käsitledes eraldi punktis 1 osutatud iga bakteriliigi ja loomapopulatsiooni kombinatsiooni ning bakteriliigi ja toidu kombinatsiooni.

Liikmesriigid esitavad käesolevas otsuses sätestatud AMRi ühtlustatud seire tulemused isolaadipõhiste algandmete vormis, kasutades EFSA koostatud andmesõnastikku ja elektroonilisi andmekogumisvorme (18).

2.1. AMRi seire rakendamise üldine kirjeldus

—	Valimi kujundamise, stratifitseerimise ja juhusliku valiku menetluste kirjeldused loomapopulatsioonide ja toidukategooriate kohta.

2.2. Üldine teave

—	Isolaadi tunnustähis või kood

—	Bakteri liik

—	Serotüüp (Salmonella spp. puhul)

—	Salmonella enteriditis’e ja Salmonella typhimurium’i faagitüüp (valikuline)

2.3. Proovi võtmisega seotud eriteave

—	Toiduloomade populatsioon või toidukategooria

—	Proovi võtmise etapp

—	Proovi liik

—	Proovivõtuseade

—	Proovide võtmise strateegia

—	Proovi võtmise kuupäev

—	Isoleerimise kuupäev

2.4. AMRi analüüsiga seotud eriteave

—	Isolaadi tunnustähis või kood, mille on määranud isolaadi antimikroobse tundlikkuse analüüsi teinud labor

—	Tundlikkuse analüüsi kuupäev

—	Mikroobivastane aine

2.5. Lahjendamismeetodi tulemustega seotud eriteave

—	Minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon (MIC) (mg/l)

2.6. Sünergiatesti tulemused

—	Sünergiatest klavulaanhappega tseftasidiimi suhtes

—	Sünergiatest klavulaanhappega tsefotaksiimi suhtes

(1) Eurostati kõige uuemate kättesaadavate andmete kohaselt (http://epp.eurostat.ec.europa.eu).

(2) Vt joonealust märkust 1.

(3) Epidemioloogilised künnisväärtused EUCASTi alusel.

(4) Kliinilise resistentsuse piirmäärad EUCASTi alusel.

(5) EUCASTi andmed on kättesaadavad Salmonella enteriditis’e, Salmonella typhimurium’i, Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi kohta.

NA: ei ole kättesaadav.

(6) Epidemioloogilised künnisväärtused EUCASTi alusel.

(7) Kliinilise resistentsuse piirmäärad EUCASTi alusel.

(8) Vabatahtlikkuse alusel.

NA: ei ole kättesaadav.

(9) Epidemioloogilised künnisväärtused EUCASTi alusel.

(10) Kliinilise resistentsuse piirmäärad EUCASTi alusel.

NA: ei ole kättesaadav.

(11) www.crl-ar.eu

(12) Vt joonealust märkust 3.

(13) Epidemioloogilised künnisväärtused EUCASTi alusel.

(14) Kliinilise resistentsuse piirmäärad EUCASTi alusel.

NA: ei ole kättesaadav.

(15) 4 mg/l klavulaanhapet.

(16) Väärtusi võrreldakse tsefotaksiimi ja tseftasidiimi väärtustega ja tõlgendatakse kooskõlas CLSI või EUCASTi suunistega sünergia testimise kohta.

(17) Vt joonealust märkust 3.

(18) www.efsa.europa.eu

14.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 303/40

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

12. november 2013,

mis käsitleb liidu rahalist abi zoonootilise toimega mõjurites esineva antimikroobse resistentsuse seire koordineeritud kontrollikavale 2014. aastal

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 7289 all)

(2013/653/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (1) eriti selle artiklit 66,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (2) (edaspidi „finantsmäärus”), eriti selle artikli 84 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 882/2004 on muu hulgas sätestatud liidu rahalise abi andmise kord selliste meetmete kohaldamiseks, mida on vaja määruse (EÜ) nr 882/2004 rakendamise tagamiseks.

(2)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/99/EÜ (3) kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et seire annab võrreldavad andmed antimikroobse resistentsuse esinemise kohta zoonootilise toimega mõjurites ja muudes ainetes, kuivõrd need kujutavad ohtu rahva tervisele.

(3)	Nimetatud direktiivi artikli 7 lõikega 3 on ette nähtud, et komisjon sätestab antimikroobse resistentsuse seire üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

(4)

Mitmes Euroopa Toiduohutusameti avaldatud teaduslikus arvamuses ning Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO), ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) avaldatud aruannetes juhitakse tähelepanu sellele, et tuleb rakendada loomadel ja inimeste toidus esinevate zoonootiliste ja kommensaalsete bakterite antimikroobse resistentsuse ühtlustatud seiret. Komisjon on seepärast sätestanud komisjoni rakendusotsuses 2013/652/EL (4) kooskõlas direktiivi 2003/99/EÜ artikli 7 lõikega 3 üksikasjalikud eeskirjad liikmesriikide tehtava antimikroobse resistentsuse ühtlustatud seire ja liikmesriikide esitatavate aruannete kohta.

(5)

Ühtlustatud seiret tuleb teha vastavalt määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklile 3, et tagada ametliku kontrolli tegemine korrapäraselt, riskipõhiselt ja sobiva sagedusega, et saavutada kõnealuse määruse eesmärgid ja võtta arvesse riske, mis on kindlaks tehtud seoses loomadega, sööda või toiduga, sööda- või toidukäitlemisettevõtjatega, sööda või toidu kasutamise või mis tahes protsessi, materjali, aine, tegevuse või menetlusega, mis võib mõjutada sööda või toidu ohutust, loomatervishoidu või loomade heaolu.

(6)	Selleks et seiret saaks teha sujuvalt ja kiiresti, peaks liit andma määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 66 lõike 1 punkti c kohaselt rahalist abi liikmesriikidele, kes teevad kõnealust seiret kõige asjakohasemal tasandil.

(7)

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 84 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 (5) artikliga 94 eelneb liidu eelarvest kulukohustuse võtmisele rahastamisotsus, milles sätestatakse sellise meetme olulised osad, millega kaasneb kulude rahastamine eelarvest; rahastamisotsuse teeb institutsioon või tema poolt selleks volitatud asutus.

(8)	Meetmed, millele võib eraldada liidu rahalist abi, on kindlaks määratud käesolevas rakendusotsuses.

(9)	Liidu rahalist abi tuleks anda tingimusel, et testid ja analüüsid on tehtud kooskõlas käesoleva rakendusotsuse ja rakendusotsusega 2013/652/EL ning et pädev asutus esitab käesolevas rakendusotsuses ettenähtud tähtaja jooksul kogu vajaliku teabe.

(10)	Haldustõhususe huvides tuleks kõik kulud, mille jaoks taotletakse liidu rahalist toetust, esitada eurodes ja kindlaks määrata muus vääringus kui eurodes väljendatud kulude ümberarvestuskurss,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Liit annab eelarverealt 17 04 07 01 rahalist abi summas kuni 1 407 585 eurot liikmesriikide kulude kandmiseks, mis on tekkinud seoses rakendusotsusega 2013/652/EL ette nähtud antimikroobse resistentsuse ühtlustatud seire rakendamisega, mille jaoks kasutatakse ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2014 kodulindudelt kogutud proove.

Artikkel 2

Rahastamiskõlblikud kulud

Liidu rahalise abi

a)	määr on 50 % kulutustest, mida liikmesriik on kandnud seoses rakendusotsuse 2013/652/EL artiklis 1 osutatud ja pädeva asutuse poolt rakendatud seirega;

maksimummäärad on järgmised:

i)	8 eurot personalikulu umbsoole proovi kohta;

ii)	11 eurot E. coli isoleerimise ja identifitseerimise kohta;

iii)	21,5 eurot Campylobacter’i isoleerimise ja identifitseerimise kohta;

iv)	15 eurot iga Salmonella või E. coli isolaadi antimikroobse tundlikkuse kontrolli kohta;

v)	15 eurot iga Campylobacter’i isolaadi antimikroobse tundlikkuse kontrolli kohta;

vi)	17,5 eurot sellise E. coli või Salmonella isolaadi kirjeldamiseks ja klassifitseerimiseks, mis on resistentne kolmanda põlvkonna tsefalosporiini ja meropeneemi suhtes;

vii)	22 eurot Salmonella serotüübi kindlaksmääramise kohta;

viii)

I lisas märgitud maksimumsummad;

c)	ainult II lisas nimetatud kulud on abikõlblikud.

Artikkel 3

Abikõlblikkuse eeskirjad

1. Liidu rahalise abi saamiseks tuleb täita järgmised tingimused:

a)	liikmesriik peab 31. maiks 2015 esitama Euroopa Toiduohutusametile, kelle Euroopa Komisjoni on selle ülesande täitmiseks volitanud, tehnilise aruande, mis sisaldab vähemalt rakendusotsuse 2013/652/EL lisa B osas nõutud teavet;

liikmesriik peab 31. maiks 2015 komisjonile elektroonilisel teel esitama käesoleva otsuse III lisas sätestatud vormis finantsaruande. Selleks et olla abikõlblik, peavad kulutused olema kantud enne taotluse esitamist. Tõendavad dokumendid, mis kinnitavad kõiki finantsaruandes märgitud kulutusi, tuleb komisjonile esitada ainult tema nõudmise korral.

2. Kui käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud tingimusi ei ole täidetud, võib komisjon vähendada I lisas osutatud rahalist abi, võttes arvesse tingimustest kõrvalekaldumise laadi ja raskust ning võimalikku liidule põhjustatud finantskahju.

Artikkel 4

Kulude ümberarvestuskurss

Haldustõhususe huvides tuleks kõik kulud, millele taotletakse liidu rahalist toetust, esitada eurodes. Kui liikmesriigi kulud on väljendatud muus vääringus kui eurodes, peab liikmesriik kasutama kulude eurodeks ümberarvestamiseks kõige uuemat kurssi, mille Euroopa Keskpank on avaldanud enne selle kuu esimest päeva, mil asjaomane liikmesriik oma taotluse esitas.

Artikkel 5

Käesolev otsus on rahastamisotsus määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 84 tähenduses.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 12. november 2013

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Tonio BORG

(1) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/99/EÜ, 17. november 2003, zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta (ELT L 325, 12.12.2003, lk 31).

(4) Komisjoni rakendusotsus 2013/652/EL, 12. november 2013, zoonootiliste ja kommensaalsete bakterite antimikroobse resistentsuse seire ja aruandluse kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 26).

(5) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, 29. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

I LISA

Tabel 1

Liikmesriik	Arv
	Umbsoole proovid	Isoleerimine/identifitseerimine ja antimikroobse tundlikkuse kontrollimine		Salmonella antimikroobse tundlikkuse kontrollimine	Salmonella serotüübi kindlaksmääramine	Resistentsete isolaatide kirjeldus ja klassifikatsioon
	Umbsoole proovid	Campylobacter	E. coli	Salmonella antimikroobse tundlikkuse kontrollimine	Salmonella serotüübi kindlaksmääramine	Resistentsete isolaatide kirjeldus ja klassifikatsioon
BE	850	170	170	550	550	150
BG	425	85	85	200	200	50
CZ	850	170	170	550	550	150
DK	850	170	170	250	250	100
DE	1 700	340	340	700	700	200
EE	425	85	85	100	100	50
IE	850	170	170	300	300	100
EL	850	170	170	450	450	100
ES	1 700	340	340	1 000	1 000	250
FR	1 700	340	340	800	800	250
HR	425	85	85	250	250	100
IT	1 700	340	340	800	800	250
CY	425	85	85	200	200	100
LV	425	85	85	100	100	50
LT	425	85	85	200	200	50
LU	425	85	85	100	100	50
HU	1 700	340	340	900	900	250
MT	425	85	85	100	100	50
NL	850	170	170	450	450	150
AT	1 700	340	340	550	550	200
PL	1 700	340	340	800	800	250
PT	1 700	340	340	500	500	200
RO	850	170	170	600	600	150
SI	425	85	85	200	200	50
SK	425	85	85	100	100	50
FI	850	170	170	50	50	50
SE	850	170	170	50	50	50
UK	1 700	340	340	800	800	250
Kokku	27 200	5 440	5 440	11 650	11 650	3 700

Tabel 2

Liikmesriik	Abi maksimumsummad (eurot)
	Umbsoole proovid	E. coli: isoleerimine ja identifitseerimine	Campylobacter: isoleerimine ja identifitseerimine	Salmonella: serotüübi kindlaksmääramine	Antimikroobse resistentsuse kontrollimine		Resistentsete isolaatide kirjeldus ja klassifikatsioon	Kokku	Üldkulud (7 %)
	Umbsoole proovid	E. coli: isoleerimine ja identifitseerimine	Campylobacter: isoleerimine ja identifitseerimine	Salmonella: serotüübi kindlaksmääramine	Salmonella + E. coli	Campylobacter	Resistentsete isolaatide kirjeldus ja klassifikatsioon	Kokku	Üldkulud (7 %)
BE	6 800	2 200	14 800	14 700	10 800	2 600	2 700	54 600	58 422
BG	500	2 200	8 600	5 700	4 000	1 300	900	23 200	24 824
CZ	1 600	1 300	9 100	7 200	8 800	1 200	1 900	31 100	33 277
DK	6 800	2 200	18 300	9 300	6 300	2 600	1 800	47 300	50 611
DE	13 600	4 400	36 600	22 900	14 100	4 400	3 500	99 500	106 465
EE	400	1 000	3 300	4 100	2 200	1 100	200	12 300	13 161
IE	5 900	1 200	11 400	8 700	5 000	1 400	1 200	34 800	37 236
EL	2 000	2 200	14 900	7 700	8 500	2 600	1 300	39 200	41 944
ES	5 200	1 800	14 600	29 500	20 100	5 100	4 400	80 700	86 349
FR	13 600	4 400	36 600	25 100	17 100	4 100	4 400	105 300	112 671
HR	2 000	2 200	500	6 500	5 100	1 300	1 200	18 800	20 116
IT	13 600	4 400	25 000	16 500	12 200	3 700	2 700	78 100	83 567
CY	1 400	2 200	9 200	6 300	3 800	1 000	1 300	25 200	26 964
LV	700	900	3 400	3 900	1 600	800	500	11 800	12 626
LT	400	2 000	4 900	2 900	3 200	600	600	14 600	15 622
LU	3 400	2 200	9 200	4 100	2 800	1 300	900	23 900	25 573
HU	3 600	2 500	29 600	25 000	13 100	4 000	2 900	80 700	86 349
MT	1 300	500	5 500	3 500	2 000	700	900	14 400	15 408
NL	6 800	1 300	12 500	7 100	7 900	2 600	2 700	40 900	43 763
AT	13 600	4 400	36 600	17 000	13 400	5 100	3 500	93 600	100 152
PL	6 200	2 200	17 800	17 700	7 700	3 600	1 900	57 100	61 097
PT	4 400	3 900	36 600	18 500	5 600	2 100	1 700	72 800	77 896
RO	6 800	1 500	9 000	17 000	11 600	2 600	2 700	51 200	54 784
SI	3 400	1 900	9 200	5 200	2 700	1 300	900	24 600	26 322
SK	1 600	2 000	9 200	3 300	2 800	1 300	900	21 100	22 577
FI	6 800	1 900	8 300	0	3 300	2 300	900	23 500	25 145
SE	6 800	1 300	10 700	4 900	3 000	2 400	600	29 700	31 779
UK	13 600	3 600	36 600	25 100	17 100	5 100	4 400	105 500	112 885
Kokku	152 800	63 800	442 000	319 400	215 800	68 200	53 500	1 315 500	1 407 585

II LISA

ABIKÕLBLIKKUSE EESKIRJAD

1. Laborikulud

—	Tööjõukulud on piiratud tegelike töötajatele tehtud kulutustega (tasud, palgad, sotsiaalmaksud ja pensionikulud), mis on tekkinud rakendusotsuse 2013/652/EL rakendamisel. Selleks täidetakse tööajatabeleid.

—	Tarvikutele tehtud kulutusi hüvitatakse, lähtudes tegelikest kuludest, mida liikmesriigid kannavad pädeva asutuse määratud laboris uuringute tegemiseks.

—

Testikomplektidele, reaktiividele ja muudele tarvikutele tehtud kulutused hüvitatakse vaid siis, kui neid kasutatakse sihtotstarbeliselt järgmiste uuringute tegemiseks:

i)	E. coli: isoleerimine ja identifitseerimine;

ii)	Campylobacter: isoleerimine ja identifitseerimine;

iii)	Salmonella ja E. coli antimikroobse resistentsuse kontrollimine;

iv)	Campylobacter’i isolaatide antimikroobse resistentsuse kontrollimine;

v)	selliste E. coli või Salmonella isolaatide kirjeldamine ja klassifitseerimine, mis on resistentsed kolmanda põlvkonna tsefalosporiini ja meropeneemi suhtes;

vi)	Salmonella serotüübi kindlaksmääramine.

2. Proovide võtmise kulud

Proovide võtmise kulud on piiratud tegelike töötajatele tehtud kulutustega (palgad, sotsiaalmaksud ja pensionimaksud), mis on tekkinud seoses rakendusotsuse 2013/652/EL rakendamisega tapamajas tehtud tööga. Selleks täidetakse tööajatabeleid.

3. Üldkulud

Taotleda saab kindlasummalist abi, mis moodustab 7 % kõigist otsestest abikõlblikest kuludest.

4. Liidu rahalise abi saamiseks esitavad liikmesriigid kulud eurodes ning need ei sisalda käibemaksu ega mis tahes muid makse.

III LISA

ARTIKLI 3 LÕIKE 1 PUNKTIS B OSUTATUD FINANTSARUANDE VORM

Aruandeperiood: 2014

Liikmesriik: …

Liidu rahalise abi andmist sätestava komisjoni rakendusotsuse viitenumber: 2013/653/EL

Laborikulud (abikõlblikud tegelikud kogukulud)

E. coli: isoleerimine ja identifitseerimine
Personalikategooria	Töötundide arv	Määr (eurot tunni kohta)	Kokku (eurot)
…
…

Tarvikud (kirjeldus)	Kogus	Ühiku maksumus (eurodes)	Kokku (eurot)
…
…
		Kokku (eurot)
Testide koguarv		Ühiku maksumus analüüsi kohta (eurodes)
Campylobacter: isoleerimine ja identifitseerimine
Personalikategooria	Töötundide arv:	Määr (eurot tunni kohta)	Kokku (eurot)
…
…

Tarvikud (kirjeldus)	Kogus	Ühiku maksumus (eurodes)	Kokku (eurot)
…
…
		Kokku (eurot)
Testide koguarv		Ühiku maksumus analüüsi kohta (eurodes)
Salmonella ja E. coli isolaatide antimikroobse resistentsuse kontrollimine
Personali kategooria	Töötundide arv	Määr (eurot tunni kohta)	Kokku (eurot)
…
…

Tarvikud (kirjeldus)	Kogus	Ühiku maksumus (eurodes)	Kokku (eurot)
…
…
		Kokku (eurot)
Testide koguarv		Ühiku maksumus analüüsi kohta (eurodes)
Campylobacter’i isolaatide antimikroobse resistentsuse kontrollimine
Personali kategooria	Töötundide arv	Määr (eurot tunni kohta)	Kokku (eurot)
…
…

Tarvikud (kirjeldus)	Kogus	Ühiku maksumus (eurodes)	Kokku (eurot)
…
…
		Kokku (eurot)
Testide koguarv		Ühiku maksumus analüüsi kohta (eurodes)
Resistentsete isolaatide kirjeldus ja klassifikatsioon
Personali kategooria	Töötundide arv	Määr (eurot tunni kohta)	Kokku (eurot)
…
…

Tarvikud (kirjeldus)	Kogus	Ühiku maksumus (eurodes)	Kokku (eurot)
…
…
		Kokku (eurot)
Testide koguarv		Ühiku maksumus analüüsi kohta (eurodes)
Salmonella serotüübi kindlaksmääramine
Personali kategooria	Töötundide arv	Määr (eurot tunni kohta)	Kokku (eurot)
…
…

Tarvikud (kirjeldus)	Kogus	Ühiku maksumus (eurodes)	Kokku (eurot)
…
…
		Kokku (eurot)
Testide koguarv		Ühiku maksumus analüüsi kohta (eurodes)

Proovide võtmise kulud (abikõlblikud tegelikud kogukulud)

Personalikategooria	Töötundide arv	Määr (eurot tunni kohta)	Kokku (eurot)
…
…



		Kokku (eurot)
Proovide koguarv		Ühiku maksumus proovi kohta (eurodes)

Koordineeritud kontrolliprogrammi kogukulud (tegelikud kulud ilma käibemaksuta) (eurodes)

…

Abisaaja kinnitus

Kinnitame, et

—	eespool loetletud kulud tekkisid seoses rakendusotsuses 2013/652/EL kirjeldatud ülesannete täitmisega ja need on otseselt seotud koordineeritud kontrolliprogrammi rakendamisega, millele anti rahalist abi kooskõlas rakendusotsusega 2013/653/EL;

—	need on tegelikud ja olid käesoleva taotluse esitamise kuupäevaks kantud, raamatupidamises täpselt kajastatud ning abikõlblikud kooskõlas rakendusotsusega 2013/653/EL;

—	kõik kulusid tõendavad dokumendid on auditeerimiseks kättesaadavad;

—	koordineeritud kontrollikavale ei ole taotletud muud liidu toetust.

Kuupäev: …

Vastutav isik: …

Allkiri: …

14.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 303/48

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

12. november 2013,

millega muudetakse otsust 2008/294/EÜ, et lisada õhusõiduki pardal osutatavate mobiilsideteenuste (MCA teenused) täiendavad juurdepääsutehnoloogiad ja sagedusalad

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 7491 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2013/654/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsust nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus), (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni otsuse 2008/294/EÜ (2) lisas on sätestatud tehnilised tingimused ja kasutusnõuded GSM-side kasutamise lubamiseks õhusõiduki pardal.

(2)	Tehnilisele progressile tuginev tõhusamate sidevahendite arendamine parandaks kõikide kodanike võimalusi olla ühenduses kõikjal ja kogu aeg. Samuti toetataks seeläbi Euroopa digitaalarengu tegevuskava (3) ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmist.

(3)

Eesmärgiga olla valmis kasutama uusimat kättesaadavat tehnoloogiat ja sagedusi mobiilsideteenuste osutamiseks õhusõiduki pardal, andis komisjon 5. oktoobril 2011 Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsile (CEPT) otsuse nr 676/2002/EÜ artikli 4 lõike 2 kohaselt ülesande hinnata õhusõiduki universaalsete mobiilsidesüsteemide (UMTS) ja muude võimalike pardasüsteemide tehnoloogiate, näiteks LTE või WiMax'i tehnilist ühilduvust näiteks 2 GHz ja 2,6 GHz sagedusalas raadiosideteenustega, mida eelmainitud süsteemid võivad mõjutada.

(4)

Antud ülesande kohaselt esitas CEPT oma aruande 8. märtsil 2013. CEPTi 48. aruandes järeldati, et asjaomaseid tehnilisi tingimusi täites oleks võimalik võtta UMTS- ja LTE-tehnoloogiad kasutusele vastavalt sagedusalal 2 100 MHz ja 1 800 MHz. Seega tuleks CEPTi 48. aruande tulemustele tuginedes muuta otsuse 2008/294/EÜ lisa, et lisada nimetatud tehnoloogiad ja lubada nende kasutamist õhusõiduki pardal.

(5)	Otsust tuleks kohaldada võimalikult kiiresti, arvestades LTE- ja UMTS-tehnoloogiate üha laialdasemat kasutamist liidus.

(6)

Olemasolevatele raadiosideteenustele, mida asjaomased rakendused võivad häirida, tuleks tagada piisav kaitse, piirates õhusõiduki pardal osutatavate mobiilsideteenuste ülekandevõimsust. Uuendatud võrgu juhtploki kasutamine sagedusalal 2,6 GHz lükkub edasi kuni pädevad aeronautikavaldkonna sertifitseerimisasutused jõuavad tehniliste piirangute osas kokkuleppele, et lubada alustada võrgu juhtplokkide tootmist, ning kuni kõikide õhusõidukiliikide lennukõlblikkus on sertifitseeritud, tuleks võrgu juhtplokkide parameetrite kohaldamine sagedusalas 2,6 GHz lükata seepärast edasi kuni 1. jaanuarini 2017.

(7)	Õhusõiduki pardal osutatavate mobiilsideteenuste tehnilised spetsifikatsioonid peaksid ka edaspidi käima kaasas tehnoloogiliste arengutega.

(8)	Seepärast tuleks otsust 2008/294/EÜ vastavalt muuta.

(9)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raadiospektrikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2008/294/EÜ lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesoleva otsuse lisa tabelis 3 sagedusala 2 570 – 2 690 MHz kohta esitatud väärtusi kohaldatakse 1. jaanuarist 2017.

Artikkel 3

Liikmesriigid võimaldavad esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist, lähtuvalt raadiohäirete tekitamise keelu ja raadiohäirete eest kaitse puudumise põhimõttest käesoleva otsuse lisa tabelis 1 esitatud sagedusalade kasutamist õhusõiduki pardal mobiilsideteenuste osutamiseks tingimusel, et kõnealused teenused vastavad käesoleva otsuse lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 4

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva otsuse lisa 3. jao kohaselt õhusõiduki pardal käitatavast mobiilsidesüsteemist edastatavale mis tahes ülekandele minimaalse lubatud kõrguse maapinnast.

Liikmesriigid võivad õhusõiduki pardal mobiilsideteenuste kasutamisele kehtestada minimaalsest suuremaid kõrgusepiiranguid, kui see on põhjendatud riigi topograafiliste ja maapealsete võrkude kasutamise tingimustega. Sellekohane teave koos asjakohaste põhjendustega edastatakse komisjonile nelja kuu jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest ning see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 12. november 2013

Komisjoni nimel

asepresident

Neelie KROES

(1) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1.

(2) Komisjoni otsus 2008/294/EÜ, 7. aprill 2008, õhusõiduki pardal osutatavate mobiilsideteenuste spektrikasutuse ühtlustatud tingimuste kohta ühenduses (ELT L 98, 10.4.2008, lk 19).

(3) KOM(2010) 245 (lõplik).

LISA

1. ÕHUSÕIDUKI PARDAL MOBIILSIDETEENUSTE OSUTAMISEKS LUBATUD SAGEDUSALAD JA SÜSTEEMID

Tabel 1

Liik	Sagedus	Süsteem
GSM 1 800	1 710 – 1 785 MHz (üleslüli) 1 805 – 1 880 MHz (allalüli)	GSM, mis vastab ETSI avaldatud GSM standarditele, eriti standarditele EN 301 502, EN 301 511 ja EN 302 480 või samaväärsetele spetsifikaatidele.
UMTS 2 100 (FDD)	1 920 – 1 980 MHz (üleslüli) 2 110 – 2 170 MHz (allalüli)	UMTS, mis vastab ETSI avaldatud UMTS standarditele, eriti standarditele EN 301 908-1, EN 301 908-2, EN 301 908-3 ja EN 301 908-11 või samaväärsetele spetsifikaatidele
LTE 1 800 (FDD)	1 710 – 1 785 MHz (üleslüli) 1 805 – 1 880 MHz (allalüli)	LTE, mis vastab ETSI avaldatud LTE standarditele, eriti standarditele EN 301 908-1, EN 301 908-13, EN 301 908-14 ja EN 301 908-15 või samaväärsetele spetsifikaatidele

2. MOBIILSIDETERMINALIDE JA MAAPEALSETE VÕRKUDE VAHELISE ÜHENDUSE TÕKESTAMINE

Ajal, mil mobiilsideteenuste osutamine on õhusõiduki pardal lubatud, tuleb tõkestada tabelis 2 loetletud sagedusalades vastuvõtvate mobiilsideterminalide katsed luua ühendust maapealsete mobiilsidevõrkudega.

Tabel 2

Sagedusala (MHz)	Maapealsed süsteemid
460–470	CDMA2000, FLASH OFDM
791–821	LTE
921–960	GSM, UMTS, LTE, WiMAX
1 805 – 1 880	GSM, UMTS, LTE, WiMAX
2 110 – 2 170	UMTS, LTE
2 570 – 2 620	UMTS, LTE, WiMAX
2 620 – 2 690	UMTS, LTE

3. TEHNILISED PARAMEETRID

a) Võrgu juhtploki või õhusõiduki vastuvõtu-saate tugijaama toodetud ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus (e.i.r.p.) väljaspool õhusõidukit

Tabel 3

Võrgu juhtploki või õhusõiduki vastuvõtu-saate tugijaama või õhusõiduki NodeB-tugijaama toodetud kogu e.i.r.p. väljaspool õhusõidukit ei tohi ületada:

Kõrgus maapinnast (m)	Maksimaalne võrgu juhtploki või õhusõiduki vastuvõtu-saate tugijaama või õhusõiduki NodeB-tugijaama toodetud e.i.r.p. tihedus väljaspool õhusõidukit
	460–470 MHz	791–821 MHz	921–960 MHz	1 805 – 1 880 MHz	2 110 – 2 170 MHz	2 570 – 2 690 MHz
	dBm/1,25 MHz	dBm/10 MHz	dBm/200 kHz	dBm/200 kHz	dBm/3,84 MHz	dBm/4,75 MHz
3 000	–17,0	–0,87	–19,0	–13,0	1,0	1,9
4 000	–14,5	1,63	–16,5	–10,5	3,5	4,4
5 000	–12,6	3,57	–14,5	–8,5	5,4	6,3
6 000	–11,0	5,15	–12,9	–6,9	7,0	7,9
7 000	–9,6	6,49	–11,6	–5,6	8,3	9,3
8 000	–8,5	7,65	–10,5	–4,4	9,5	10,4

b) Pardal asuva terminali toodetud ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus (e.i.r.p.) väljaspool õhusõidukit

Tabel 4

Mobiilsideterminali toodetud e.i.r.p. väljaspool õhusõidukit ei tohi ületada:

Kõrgus maapinnast (m)	Sagedusalas dBm/200 kHz GSM-mobiilside terminali toodetud maksimaalne e.i.r.p. väljaspool õhusõidukit	Sagedusalas dBm/5 MHz LTE-mobiilside terminali toodetud maksimaalne e.i.r.p. väljaspool õhusõidukit	Sagedusalas dBm/3,84 MHz UMTS-mobiilside terminali toodetud maksimaalne e.i.r.p. väljaspool õhusõidukit
Kõrgus maapinnast (m)	GSM 1 800 MHz	LTE 1 800 MHz	UMTS 2 100 MHz
3 000	–3,3	1,7	3,1
4 000	–1,1	3,9	5,6
5 000	0,5	5	7
6 000	1,8	5	7
7 000	2,9	5	7
8 000	3,8	5	7

c) Kasutusnõuded

I.	Minimaalne kõrgus, millel õhusõiduki pardal käitatav mobiilsidesüsteem võib edastada signaali, peab olema vähemalt 3 000 meetrit maapinnast.

II.	Käitatav õhusõiduki vastuvõtu-saate tugijaam peab kõigis sidepidamise etappides, sealhulgas algsel ühenduse loomisel, piirama kõigi sagedusalas 1 800 MHz edastavate GSM-mobiilside terminalide väljundivõimsust nominaalvääruseni 0 dBm/200 kHz.

III.	Käitatav õhusõiduki NodeB-tugijaam peab kõigis sidepidamise etappides piirama kõigi sagedusalas 1 800 MHz edastavate LTE-mobiilside terminalide väljundivõimsust nominaalvääruseni 5 dBm/5 MHz.

IV.	Käitatav õhusõiduki NodeB-tugijaam peab kõigis sidepidamise etappides piirama kõigi sagedusalas 2 100 MHz edastavate UMTS-mobiilside terminalide väljundivõimsust nominaalvääruseni – 6 dBm/3,84 MHz ning kasutajaid ei tohiks olla rohkem kui 20.

14.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 303/52

KOMISJONI OTSUS,

13. november 2013,

millega kohandatakse kolmandates riikides töötavate Euroopa Liidu ametnike ning ajutiste ja lepinguliste töötajate töötasude suhtes kohaldatavaid paranduskoefitsiente igakuiselt alates 1. augustist 2012 kuni 1. juunini 2013

(2013/655/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ning liidu muude teenistujate teenistustingimusi, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, (1) eriti selle X lisa artikli 13 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjonile kättesaadav statistika näitab, et teatavate kolmandate riikide puhul on paranduskoefitsiendi ja vastava vahetuskursi alusel mõõdetud elukallidus muutunud rohkem kui 5 % võrreldes Euroopa Liidu ametnike ning ajutiste ja lepinguliste töötajate töötasude suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientide viimase kohandamisega.

(2)	Personalieeskirjade X lisa artikli 13 teise lõigu kohaselt tuleb sellisel juhul neid paranduskoefitsiente kohandada igakuiselt alates 1. augustist, 1. oktoobrist, 1. novembrist, 1. detsembrist 2012 ning 1. jaanuarist, 1. veebruarist, 1. märtsist, 1. aprillist, 1. maist ja 1. juunist 2013,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kolmandates riikides töötavatele Euroopa Liidu ametnikele, ajutistele töötajatele ja lepingulistele töötajatele töökohariigi vääringus makstavate töötasude suhtes kohaldatavaid paranduskoefitsiente kohandatakse teatavate riikide puhul, mis on loetletud lisas. Kõnealune lisa sisaldab kümmet tabelit, millest igaühes käsitletakse üht kuud ning täpsustatakse asjaomased riigid ja kohanduste kohaldamise kuupäevad.

Kõnealuste töötasude arvutamisel kasutatavad vahetuskursid kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalike rakenduseeskirjade (2) kohaselt ja need vastavad lisas sisalduvates tabelites osutatud asjaomastel kuupäevadel kehtinud vahetuskursile.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 13. november 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(2) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

LISA

August 2012

TEENISTUSKOHT	Ostujõu pariteet august 2012	Vahetuskurss august 2012 (1)	Paranduskoefitsient august 2012 (2)
Sudaan (Hartum)	4,584	6,20915	73,8

Oktoober 2012

TEENISTUSKOHT	Ostujõu pariteet oktoober 2012	Vahetuskurss oktoober 2012 (3)	Paranduskoefitsient oktoober 2012 (4)
Nepal	84,89	110,170	77,1

November 2012

TEENISTUSKOHT	Ostujõu pariteet november 2012	Vahetuskurss november 2012 (5)	Paranduskoefitsient november 2012 (6)
Kongo Demokraatlik Vabariik (Kinshasa)	USD 2,057	USD 1,29620	158,7
Libeeria	USD 1,528	USD 1,29620	117,9
Malawi	216,6	404,926	53,5

Detsember 2012

TEENISTUSKOHT	Ostujõu pariteet detsember 2012	Vahetuskurss detsember 2012 (7)	Paranduskoefitsient detsember 2012 (8)
Venezuela	6,090	5,58047	109,1

Jaanuar 2013

TEENISTUSKOHT	Ostujõu pariteet jaanuar 2013	Vahetuskurss jaanuar 2013 (9)	Paranduskoefitsient jaanuar 2013 (10)
Valgevene	6 723	11 320,0	59,4
Guinea (Conakry)	6 716	9 250,40	72,6
Sudaan (Hartum)	4,916	7,56599	65,0

Veebruar 2013

TEENISTUSKOHT	Ostujõu pariteet veebruar 2013	Vahetuskurss veebruar 2013 (11)	Paranduskoefitsient veebruar 2013 (12)
Kongo (Brazzaville)	792,1	655,957	120,8
Kuuba	0,9438	1,35410	69,7
Jordaania	0,9175	0,960057	95,6
Serbia (Belgrad)	82,53	111,934	73,7
Ida-Timor	1,583	1,35410	116,9
Usbekistan	1 396	2 706,60	51,6
Venezuela	6,429	5,81539	110,6
Sambia	6,630	7,18680	92,3

Märts 2013

TEENISTUSKOHT	Ostujõu pariteet märts 2013	Vahetuskurss märts 2013 (13)	Paranduskoefitsient märts 2013 (14)
Angola	168,2	126,516	132,9
Kosovo (Priština)	0,7227	1,00000	72,3
Kõrgõzstan	48,69	62,3897	78,0
Malawi	238,5	479,834	49,7
Venemaa	46,33	40,0240	115,8
Sierra Leone	6 785	5 663,73	119,8
Lõuna-Aafrika	6,746	11,6220	58,0
Sudaan (Hartum)	5,331	7,43654	71,7

Aprill 2013

TEENISTUSKOHT	Ostujõu pariteet aprill 2013	Vahetuskurss aprill 2013 (15)	Paranduskoefitsient aprill 2013 (16)
Hiina	7,903	7,96000	99,3
Djibouti	222,3	227,572	97,7
Ghana	2,025	2,48950	81,3
Jaapan	149,8	120,870	123,9
Lõuna-Korea	1 534	1 425,03	107,6
Usbekistan	1 467	2 611,71	56,2

Mai 2013

TEENISTUSKOHT	Ostujõu pariteet mai 2013	Vahetuskurss mai 2013 (17)	Paranduskoefitsient mai 2013 (18)
Valgevene	7 086	11 230,0	63,1
Kesk-Aafrika Vabariik	671,7	655,957	102,4
India	49,37	71,0370	69,5
Tuneesia	1,381	2,09250	66,0
Venezuela	6,839	8,25083	82,9

Juuni 2013

TEENISTUSKOHT	Ostujõu pariteet juuni 2013	Vahetuskurss juuni 2013 (19)	Paranduskoefitsient juuni 2013 (20)
Austraalia	1,439	1,34930	106,6
Belize	1,859	2,61469	71,1
Gambia	31,18	47,5800	65,5
Nicaragua	18,39	31,8519	57,7
Türgi	2,242	2,42740	92,4
Usbekistan	1 545	2 694,41	57,3
Vanuatu	145,8	122,435	119,1
Venezuela	7,195	8,14449	88,3

(1) 1 EURO = x kohalikku rahaühikut (Kuuba, El Salvadori, Ecuadori, Libeeria, Panama, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Ida-Timori puhul kasutatakse USA dollarit).

(2) Brussels = 100.

(3) 1 EURO = x kohalikku rahaühikut (Kuuba, El Salvadori, Ecuadori, Libeeria, Panama, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Ida-Timori puhul kasutatakse USA dollarit).

(4) Brussels = 100.

(5) 1 EURO = x kohalikku rahaühikut (Kuuba, El Salvadori, Ecuadori, Libeeria, Panama, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Ida-Timori puhul kasutatakse USA dollarit).

(6) Brussels = 100.

(7) 1 EURO = x kohalikku rahaühikut (Kuuba, El Salvadori, Ecuadori, Libeeria, Panama, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Ida-Timori puhul kasutatakse USA dollarit).

(8) Brussels = 100.

(9) 1 EURO = x kohalikku rahaühikut (Kuuba, El Salvadori, Ecuadori, Libeeria, Panama, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Ida-Timori puhul kasutatakse USA dollarit).

(10) Brussels = 100.

(11) 1 EURO = x kohalikku rahaühikut (Kuuba, El Salvadori, Ecuadori, Libeeria, Panama, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Ida-Timori puhul kasutatakse USA dollarit).

(12) Brussels = 100.

(13) 1 EURO = x kohalikku rahaühikut (Kuuba, El Salvadori, Ecuadori, Libeeria, Panama, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Ida-Timori puhul kasutatakse USA dollarit).

(14) Brussels = 100.

(15) 1 EURO = x kohalikku rahaühikut (Kuuba, El Salvadori, Ecuadori, Libeeria, Panama, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Ida-Timori puhul kasutatakse USA dollarit).

(16) Brussels = 100.

(17) 1 EURO = x kohalikku rahaühikut (Kuuba, El Salvadori, Ecuadori, Libeeria, Panama, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Ida-Timori puhul kasutatakse USA dollarit).

(18) Brussels = 100.

(19) 1 EURO = x kohalikku rahaühikut (Kuuba, El Salvadori, Ecuadori, Libeeria, Panama, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Ida-Timori puhul kasutatakse USA dollarit).

(20) Brussels = 100.

14.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 303/56

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 311/13/COL,

17. juuli 2013,

millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu I lisa I peatüki osa 1.2 punktis 39 esitatud kolmandatest riikidest pärit elusloomade ja loomsete saaduste veterinaarkontrolliks sobivate Islandi ja Norra piiripunktide loetelu ning tunnistatakse kehtetuks EFTA järelevalveameti otsus nr 131/13/COL (1)

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

võttes arvesse EMP lepingu I lisa I peatüki sissejuhatava osa punkti 4 alapunkti B lõikeid 1 ja 3 ja punkti 5 alapunkti b,

võttes arvesse EMP lepingu I lisa I peatüki osa 1.1 punktis 4 nimetatud õigusakti (nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted (2)), mida on muudetud ja kohandatud EMP lepinguga lepingu I lisas ja eelkõige selle artikli 6 lõikes 2 nimetatud valdkondlike kohandustega,

võttes arvesse järelevalveameti kolleegiumi otsust nr 295/13/COL, millega volitatakse kolleegiumi pädevat liiget käesolevat otsust vastu võtma,

ning arvestades järgmist:

Norra toiduohutusamet (edaspidi „NFSA”) teavitas järelevalveametit 6. juuni 2013. aasta kirjaga, et ta on teinud muudatusi Norra piiripunktide loetelus. Kõnealused muudatused tehti soovituste põhjal, mis järelevalveamet esitas 21.–30. jaanuarini 2013 Norrasse tehtud impordikontrollide jälgimise käigus, ning eelkõige vajaduse tõttu omada asjakohaseid seadmeid ja ruume, et käidelda tooteid, mille käitlemiseks piiripunktile on antud luba (3).

Vastuseks kõnealusele soovitusele ja selleks, et viia oma impordikontrolli süsteem vastavusse EMP nõuetega, otsustas NFSA muuta nende tootekategooriate loetelu, mille käitlemiseks on antud luba järgmistele piiripunktidele:

—	OSLO lennujaam (TRACESi kood NO OSL4)

—	OSLO sadam (TRACESi kood NO OSL 1)

—	BORGi sadam (TRACESi kood NO BRG1).

NFSA palus järelevalveametil muuta heakskiidetud piiripunktide loetelu järgmiselt:

Borg	NO BRG 1	P	HC(2), NHC(2)	E(7)
Oslo	NO OSL 1	P	HC(2), NHC(2)
Oslo	NO OSL 4	A	HC(2), NHC(2)	U, E, O

Seetõttu on järelevalveamet kohustatud muutma Islandi ja Norra piiripunktide loetelu ja avaldama uue loetelu, et kajastada riiklikes loeteludes tehtud muudatusi.

Järelevalveamet suunas oma 10. juuli 2013. aasta otsusega 295/13/COL küsimuse järelevalvekomiteed abistavale EFTA veterinaarkomiteele. Komitee kiitis loetelu muudatused ühehäälselt heaks. Käesolevas otsuses esitatud meetmed on seega kooskõlas EFTA järelevalveametit abistava EFTA veterinaarkomitee üksmeelse arvamusega ja meetmete sõnastust ei muudeta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu I lisa I peatüki osa 1.2 punktis 39 esitatud tootekategooriaid, mille käitlemiseks heakskiidetud piiripunktid on Oslo lennujaam, Oslo sadam ja Borgi sadam. Kõnealustes piiripunktides on nüüd lubatud käidelda ainult pakitud tooteid.

Artikkel 2

Islandile ja Norrasse kolmandatest riikidest toodavate elusloomade ja loomsete toodete veterinaarkontrolli korraldavad pädevad riigiasutused üksnes käesoleva otsuse lisas loetletud heakskiidetud piiripunktides.

Artikkel 3

Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks EFTA järelevalveameti 18. märtsi 2013. aasta otsus nr 131/13/COL.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle allakirjutamise päeval.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Islandi Vabariigile ja Norra Kuningriigile.

Artikkel 6

Käesolev otsus on autentne inglise keeles.

Brüssel, 17. juuli 2013

EFTA järelevalveameti nimel

Sverrir Haukur GUNNLAUGSSON

Kolleegiumi liige

Xavier LEWIS

Direktor

(1) ELT L 175, 27.6.2013, lk 76, ja EMP kaasanne nr 36, 27.6.2013, lk 1.

(2) EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9.

(3) Vt järelevalveameti 3. mai 2013. aasta lõpparuanne, milles käsitletakse 21.–30. jaanuarini 2013 Norrasse toimunud lähetust seoses impordi- ja transiidikontrolli süsteemide ja piiripunktide alaste EMP õigusaktide kohaldamisega.

LISA

HEAKSKIIDETUD PIIRIPUNKTIDE LOETELU

Nimetus

TRACESi kood

Liik

A	=	Lennujaam
F	=	Raudtee
P	=	Sadam
R	=	Maantee

Kontrollikeskus

Tooted

HC	=	Kõik inimtarbitavad tooted
NHC	=	Muud tooted
NT	=	Temperatuurinõuded puuduvad
T	=	Jahutatud ja külmutatud tooted
T(FR)	=	Külmutatud tooted
T(CH)	=	Jahutatud tooted

Elusloomad

U	=	Kabiloomad: veised, sead, lambad, kitsed, kabjalised mets- ja koduloomad
E	=	Nõukogu direktiivis 90/426/EMÜ määratletud registreeritud hobuslased
O	=	Muud loomad

5-6

Erimärkused

(1)	=	Komisjoni otsuse 93/352/EMÜ nõuetele vastav kontroll, mida teostatakse nõukogu direktiivi 97/78/EÜ artikli 19 lõike 3 rakendamisel
(2)	=	Ainult pakendatud tooted
(3)	=	Ainult kalandustooted
(4)	=	Ainult loomsed valgud
(5)	=	Ainult villaga kaetud nahad
(6)	=	Ainult vedelad rasvad, õlid ja kalaõlid
(7)	=	Islandi ponid (ainult aprillist oktoobrini)
(8)	=	Ainult hobuslased
(9)	=	Ainult troopilised kalad
(10)	=	Ainult kassid, koerad, närilised, jäneselised, elus kalad, roomajad ja muud linnud kui silerinnalised linnud
(11)	=	Ainult pakendamata loomasööt
(12)	=	Kabiloomade puhul ainult loomaaeda saadetavad kabiloomad; muude loomade (O) puhul ainult ühepäevased tibud, kalad, koerad, kassid, putukad või muud loomaaeda saadetavad loomad
(13)	=	Nagylak HU: Tegemist on piirikontrollipunkti (toodete jaoks) ja piiriületuspunktiga (elusloomade jaoks) Ungari-Rumeenia piiril, kus rakendatakse läbiräägitud ja ühinemislepingus sätestatud üleminekumeetmeid nii toodete kui ka elusloomade suhtes. Vt komisjoni otsus 2003/630/EÜ
(14)	=	Mõeldud teatavate inimtarbimiseks mõeldud loomsete päritolu toodete partiidetransiidiks läbi Euroopa Ühenduse Venemaalt ja Venemaale vastavalt asjaomastes ühenduse õigusaktides sätestatud erimenetlustele
(15)	=	Ainult vesiviljelusloomad
(16)	=	Ainult kalajahu

Riik: Island

1	2	3	4	5	6
Akureyri	IS AKU1	P		HC-T(1)(2)(3), NHC(16)
Hafnarfjörður	IS HAF 1	P		HC(1)(2)(3), NHC-NT (2)(6)(16)
Húsavík	IS HUS 1	P		HC-T(FR)(1)(2)(3)
Ísafjörður	IS ISA1	P		HC-T(FR)(1)(2)(3)
Keflavíki lennujaam	IS KEF 4	A		HC (2), NHC(2)	O(15)
Reykjavík Eimskip	IS REY 1a	P		HC (2), NHC(2)
Reykjavík Samskip	IS REY 1b	P		HC-T(FR)(1)(2)(3), HC-NT(1)(2)(3), NHC-NT(2)(6)(16)
Þorlákshöfn	IS THH1	P		HC-T(FR)(1)(2)(3), HC-NT(6), NHC-NT(6)

Riik: Norra

1	2	3	4	5	6
Borg	NO BRG 1	P		HC (2), NHC(2)	E(7)
Båtsfjord	NO BJF 1	P		HC-T(FR)(1)(2)(3), HC-NT(1)(2)(3)
Egersund	NO EGE 1	P		HC-NT(6), NHC-NT(6)(16)
Hammerfest	NO HFT 1	P	Rypefjord	HC-T(FR)(1)(2)(3), HC-NT(1)(2)(3)
Honningsvåg	NO HVG 1	P	Honningsvåg	HC-T(FR)(1)(2)(3)
Kirkenes	NO KKN 1	P		HC-T(FR)(1)(2)(3), HC-NT(1)(2)(3)
Kristiansund	NO KSU 1	P	Kristiansund	HC-T(FR)(1)(2)(3), NHC-T(FR)(2)(3) HC-NT(6), NHC-NT(6)
Larvik	NO OSL 1	P		HC(2), NHC
Måløy	NO MAY 1	P	Gotteberg	HC-T(FR)(1)(2)(3), NHC-T(FR)(2)(3)
Oslo	NO OSL 1	P		HC (2), NHC(2)
Oslo	NO OSL 4	A		HC (2), NHC(2)	U, E, O
Sortland	NO SLX 1	P	Sortland	HC-T(FR)(1)(2)(3)
Storskog	NO STS 3	R		HC, NHC	U, E, O
Tromsø	NO TOS 1	P	Bukta	HC-T(FR)(1)(2)(3)
Tromsø	NO TOS 1	P	Solstrand	HC-T(FR)(1)(2)(3)
Ålesund	NO AES 1	P	Breivika	HC-T(FR)(1)(2)(3), NHC-T(FR)(2)(3)
Ålesund	NO AES 1	P	Skutvik	HC-T(1)(2)(3), HC-NT(6), NHC-T(FR) (2)(3), NHC-NT(6)

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.303.est
Euroopa Liidu Teataja		L 303

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	56. köide 14. november 2013

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Euroopa Liidu teade Šveitsi Konföderatsioonile Horvaatia ühinemise tõttu Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (millega nähakse ette nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivis 2003/48/EÜ (hoiuste intresside maksustamise kohta) sätestatud meetmetega samaväärsed meetmed) I lisas tehtava tehnilise muudatuse kohta	1
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1139/2013, 11. november 2013, millega Rootsi lipu all sõitvatel laevadel keelatakse põhjaatlandi süsika püük Norra vetes lõuna pool 62° põhjalaiust	2
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1140/2013, 12. november 2013, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Riz de Camargue (KGT)]	4
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1141/2013, 12. november 2013, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Huile essentielle de lavande de Haute-Provence / Essence de lavande de Haute-Provence (KPN)]	6
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1142/2013, 12. november 2013, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Chaource (KPN)]	8
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1143/2013, 13. november 2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 1031/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem) kohase kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumise ajastamise, haldamise ja muude aspektide kohta ( 1 )	10
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1144/2013, 13. november 2013, millega registreeritakse garanteeritud traditsiooniliste toodete registris nimetus [Tepertős pogácsa (GTT)]	17
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1145/2013, 13. november 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	24
		OTSUSED
		2013/652/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 12. november 2013, zoonootiliste ja kommensaalsete bakterite antimikroobse resistentsuse seire ja aruandluse kohta (teatavaks tehtud numbri C(2013) 7145 all) ( 1 )	26
		2013/653/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 12. november 2013, mis käsitleb liidu rahalist abi zoonootilise toimega mõjurites esineva antimikroobse resistentsuse seire koordineeritud kontrollikavale 2014. aastal (teatavaks tehtud numbri C(2013) 7289 all)	40
		2013/654/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 12. november 2013, millega muudetakse otsust 2008/294/EÜ, et lisada õhusõiduki pardal osutatavate mobiilsideteenuste (MCA teenused) täiendavad juurdepääsutehnoloogiad ja sagedusalad (teatavaks tehtud numbri C(2013) 7491 all) ( 1 )	48
		2013/655/EL
	*	Komisjoni otsus, 13. november 2013, millega kohandatakse kolmandates riikides töötavate Euroopa Liidu ametnike ning ajutiste ja lepinguliste töötajate töötasude suhtes kohaldatavaid paranduskoefitsiente igakuiselt alates 1. augustist 2012 kuni 1. juunini 2013	52

	III Muud aktid
	EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
*	EFTA järelevalveameti otsus nr 311/13/COL, 17. juuli 2013, millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu I lisa I peatüki osa 1.2 punktis 39 esitatud kolmandatest riikidest pärit elusloomade ja loomsete saaduste veterinaarkontrolliks sobivate Islandi ja Norra piiripunktide loetelu ning tunnistatakse kehtetuks EFTA järelevalveameti otsus nr 131/13/COL	56

Nr	64/TQ40
Liikmesriik	Rootsi
Kalavaru	POK/04-N.
Liik	Põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
Piirkond	Norra veed lõuna pool 62° N
Kuupäev	28.10.2013

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	44,1
	MA	42,2
	MK	28,7
	ZZ	38,3
0707 00 05	AL	40,0
	MK	56,9
	TR	132,8
	ZZ	76,6
0709 93 10	MA	85,3
	TR	166,5
	ZZ	125,9
0805 20 10	MA	66,6
	ZA	148,2
	ZZ	107,4
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	PE	125,0
	SZ	56,1
	TR	78,8
	ZA	157,1
	ZZ	104,3
0805 50 10	TR	68,6
	ZA	74,0
	ZZ	71,3
0806 10 10	BR	251,7
	LB	239,8
	PE	322,3
	TR	167,2
	US	340,0
	ZZ	264,2
0808 10 80	BA	64,2
	NZ	131,4
	US	142,2
	ZA	178,9
	ZZ	129,2
0808 30 90	CN	65,8
	TR	114,2
	ZZ	90,0