19.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 249/1

(1)

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)

11. septembril 2013 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee kõrvaldada ühe isiku nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelust, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist.

(3)

Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa vastavalt ajakohastada,

19.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 249/3

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

19.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 249/5

(1)

Nõukogu võttis 13. septembril 2010 vastu otsuse 2010/570/EL, Euratom Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 21. septembrist 2010 kuni 20. septembrini 2015 (1).

(2)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees on vabanenud liikmekoht seoses Annika BRÖMSI volituste lõppemisega,

19.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 249/6

(1)

Otsuse 2001/822/EÜ III lisas käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö viise. Nimetatud lisa artiklis 37 on sätestatud, et kõnealustest päritolureeglitest võib teha erandeid juhul, kui riigis või territooriumil olemasolevate majandusharude areng või uute majandusharude teke seda nõuab.

(2)

Otsuse 2001/822/EÜ III lisa artikli 5 lõike 1 punktides g, j, k ja o on sätestatud, et suhkru osalist või täielikku jahvatamist, sõelumist ja kottidesse pakkimist käsitatakse päritolustaatuse omandamiseks ebapiisavate toimingutena.

(3)

Otsuse 2001/822/EÜ III lisa artikli 6 lõikes 4 on sätestatud, et kõikide HS gruppi 17 kuuluvate suhkrutoodete osas vähendatakse AKV/EÜ-ÜMT päritolu kumulatsiooni lubatud kogust järk-järgult ja lõpuks kaotatakse see ära. Kui selleks koguseks kehtestati null tonni, keelati nimetatud kumulatsioon alates 1. jaanuarist 2011.

(4)

2002. aastal taotlesid Madalmaad erandit päritolureeglitest CN-koodide 1701 11 90, 1701 99 10 ja 1701 91 00 alla kuuluvate ja Hollandi Antillides töödeldud suhkrutoodete 3 000 tonni suurusele aastakogusele. Taotlus rahuldati ja erand kehtis kuni 31. detsembrini 2007.

(5)

2009. aastal esitasid Madalmaad taotluse 2002. aastal kehtestatud erandi pikendamiseks. See taotlus lükati tagasi komisjoni otsusega 2009/699/EÜ (2). Selle otsusega anti siiski luba taotleda uuesti pikendamistaotluses viidatud erandit nende koguste piires, mille kohta oli Hollandi Antillidele 2009. ja 2010. aastal suhkruimpordiluba antud.

(6)

2010. aastal taotlesid Madalmaad uut erandit Hollandi Antillides töödeldud suhkrutoodetele ajavahemikuks 2011–2013. Komisjoni otsusega 2011/47/EL (3) anti erand kooskõlas otsuse 2001/822/EÜ III lisa artikli 37 lõigetega 1, 3 ja 7 ja teatud tingimustel, mille eesmärk oli viia ülemeremaade ja territooriumide (ÜMT) ettevõtjate õigustatud huvid kooskõlla liidu ühise suhkruturu korraldusega seotud eesmärkidega. Erand anti Hollandi Antillides tegelikult töödeldavatele toodetele ja seal töödeldud toorsuhkru lisandväärtuseks hinnati vähemalt 45 % lõpptoote väärtusest.

(7)

Otsuses 2011/47/EL on selgitatud, et suhkru AKV/EÜ-ÜMT kumulatsiooni lõpetamine vastavalt otsuse 2001/822/EÜ III lisa artikli 6 lõikele 4 näitab ELi kavatsust suunata kaubandussoodustused ÜMTde arengusse jätkusuutlikult panustavasse majandustegevusse, et võtta nõuetekohaselt arvesse suhkruturul tegutsevaid ELi ettevõtjaid. Seda põhimõtet kohaldati nende koguste kindlaksmääramisel, millele anti erand otsusega 2011/47/EL. 2010. aastal esitatud taotluses viidati ka sellele, et eelmistest eranditest kasu saava Curaçao ettevõtte eesmärk oli mitmekesistada oma tegevust täiendavaid erandeid vajava suhkrutootmise kaudu. Seetõttu vähendati järk-järgult erandiga hõlmatud koguseid (5 000 tonni 2011. aastal, 3 000 tonni 2012. aastal ja 1 500 tonni 2013. aastal).

(8)

2010. aastal esitatud taotluses rõhutasid Madalmaad, et eelmistest eranditest kasu saava Curaçao ettevõtte eesmärk oli mitmekesistada oma tegevust segude ja biosuhkru tootmise teel, mis tähendab seda, et toodang suunduks täiesti teistsugusele turule kui 2010. aastal esitatud taotlusega hõlmatud suhkrutoodete turg. 2010. aastal esitati erandi taotlus selleks, et teenida nimetatud tegevuse mitmekesistamiseks nõutavate investeeringute jaoks vajalikku kapitali. Seega eeldati erandi andmisel otsusega 2011/47/EL, et selle erandi abil tekitatakse käive, mida nõuavad toodete ja tegevuse mitmekesistamiseks vajalikud investeeringud, nii et erandist kasu saav ettevõte ei peaks enam uusi erandeid taotlema.

(9)

11. veebruaril 2013 taotlesid Madalmaad Curaçao nimel ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 (otsuse 2001/822/EÜ kehtivuse lõppemise kuupäev) uue erandi kehtestamist otsuse 2001/822/EÜ III lisas sätestatud päritolureeglitest. See taotlus hõlmas mahesuhkruna määratletud, kolmandatest riikidest pärit ja Curaçaos töödeldud ja liitu eksporditud CN-koodi 1701 14 90 alla kuuluvate suhkrutoodete 5 500 tonni suurust aastakogust.

(10)

Madalmaad võtsid selle taotluse ametlikult tagasi 17. aprillil 2013, kuna Hollandi Antillides ei toimunud taotluses kirjeldatud töötlemist. Curaçao ettevõte oli osa oma suhkrutöötlemisega seotud tegevusest, eelkõige toorroosuhkrust valmistatud ja jaemüügiks pakendatud suhkrutükkide tootmise, viinud üle Belgiasse, kus ta praegu varustab Madalmaade selvehalle. Ettevõte on oma ülejäänud tootmisliini suunanud mahepõllumajandusliku suhkru tuulamiseks, puhastamiseks, jahvatamiseks ja tavaliseks segamiseks ning selle pakendamiseks transportimiseks ettenähtud kottidesse mahuga 1 000 kg.

(11)

17. aprillil 2013. aastal esitasid Madalmaad teise taotluse erandi tegemiseks 5 000 tonnile CN-koodi 1701 14 90 alla kuuluvale mahepõllumajandusliku toorroosuhkruna määratletud suhkrutootele ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013. Madalamaad selgitasid, et Curaçao ametiasutustega peetud aruteludest on selgunud, et kogused, millele tehti erand 2013. aastaks otsusega 2011/47/EL, ei ole piisavad Curaçaos suhkrut töötleva ettevõtte tegevuse jätkamiseks.

(12)

Teise taotluse peamiseks põhjuseks oli tingimuste muutumine nimetatud ettevõttes, kes oli ümber korraldanud oma tegevuse, suunates selle mahepõllundusliku roosuhkru töötlemisse. Teiste põhjustena võib välja tuua muutused ülemaailmsel suhkruturul, kuna EList oli saanud uus suhkru importija, ja asjaolu, et kolmandatest riikidest pärit toorainete lisandväärtus oli rohkem kui 45 % lõpptoote tehasehinnast. Peale selle mõjutas taotlust otsese ja kaudse tööhõive loomine Curaçaol. 14. juunil 2013 ja 28. juunil 2013 esitasid Madalmaad lisateabe oma 17. aprilli 2013. aasta taotluse põhjendamiseks.

(13)

Komisjon palus oma 16. juulil 2013. aastal saadetud kirjas, et Madalmaade ametiasutused võtaksid teadmiseks komisjoni hinnangu nimetatud taotluse kohta ja komisjoni kavatsuse soovitada taotlus tagasi lükata. Komisjon nõudis samuti, et Madalmaade ametiasutused edastaksid nimetatud hinnangu ettevõttele, keda erand tõenäoliselt mõjutab, et nii Madalmaad kui ka asjaomane ettevõte võiksid esitada küsimusi taotlusega seotud või õiguslike asjaolude kohta enne lõppotsuse tegemist komisjoni poolt. Vastuse esitamise tähtajaks kehtestati 25. juuli 2013. Madalmaade ametiasutused saatsid oma vastuse 24. juulil 2013.

(14)

Otsuse 2001/822/EÜ III lisa artikli 37 lõikes 7 on sätestatud, et erand tehakse juhul, kui asjaomases ÜMTs kasutatud päritolustaatuseta toodetele lisandunud väärtus moodustab vähemalt 45 % valmistoote väärtusest, kui erand ei põhjusta mõnele liidu või ühe või mitme liikmesriigi majandusharule suurt kahju.

(15)

Curaçao ettevõttelt saadud ja Madalmaade ametiasutuste edastatud teabes, mis käsitleb 2013. aastal Curaçao toodetud mahepõllundusliku roosuhkru väärtuse arvutamist, viidatakse lisandväärtusele, mis saadakse 5 000 tonni mahesuhkru töötlemisest. Ettevõte viitas samuti kolmandatest riikidest pärit mahepõllundusliku toorsuhkru ühe tonni ostuhinnale ja tehasehindadele, mida mahesuhkru tonni eest küsitakse. Ettevõte väidab, et need näitajad annavad tehasehindadega võrreldes 52 % lisandväärtuse. Sama teabe põhjal annaks 1 500 tonni mahesuhkru tootmine tehasehindadega võrreldes 88 % lisandväärtuse.

(16)

Ettevõttelt saadud ja Madalmaade ametiasutuste edastatud teabes, mis käsitleb Curaçaol toodetud pruuni kristallsuhkru väärtuse arvutamist 1. jaanuaril 2013. aastal, viidatakse lisandväärtusele, mis saadakse 5 500 tonni pruuni kristallsuhkru töötlemisest. Kui arvutatakse suurimat võimalikku lisandväärtust ühe tonni kohta, on pruuni kristallsuhkru lisandväärtus tehasehindadega võrreldes ligikaudu 52,4 %. Mahesuhkru tootmine nõuab siiski vähem töötlemist kui jaemüügiks pakendatud kristallsuhkru tootmine. Seetõttu võivad töötlemisest saadav lisandväärtus ja tegelikud töötlemise kulud olla väiksemad transportimiseks ettenähtud 1 000 kg kottidesse pakitud mahesuhkru puhul kui jaemüügiks pakitud pruuni kristallsuhkru puhul.

(17)

2013. aasta aruande „Global Sugar Outlook” (4) kohaselt ulatuvad suhkruroo tootmiskulud Brasiilias, mis on suhkrutootmise poolest kõige konkurentsivõimelisem piirkond maailmas, suhkruroo tootmisel 224,7 USA dollarini ühe tonni kohta ja suhkruroost toorsuhkru tootmisel 95 USA dollarini ühe tonni kohta. Kogukulud, sealhulgas halduskulud, on 367,8 USA dollarit ühe tonni kohta või 283 eurot ühe tonni toorroosuhkru kohta, kui vahetuskurss on 1 euro = 1,3 USD. Võttes arvesse suhkruroost toorsuhkru tootmisega seotud kasvatus- ja töötlemistoiminguid, on ebatõenäoline, et mahepõllundusliku roosuhkru puhastamise, jahvatamise ja pakendamisega, mis moodustavad ainult murdosa tootmisprotsessist, kaasneksid suuremad kulud. Kui reaalseks tootmiskuluks pidada 283 eurot ühe tonni kohta, siis, kui tahetakse arvutada, millise lisandväärtuse annab mahepõllundusliku toorroosuhkru puhastamine, jahvatamine ja pakendamine Curaçao ettevõttes, on tehasehind 1 020,19 eurot ühe tonni kohta ja lisandväärtus võrreldes tehasehindadega on ainult 32,2 %.

(18)

Kui lisandväärtuse arvutamiseks kasutatakse põhjenduses 17 esitatud võrdväärseid kulusid, ei ületa lisandväärtus 45 %. Seega ei ole tõenäoline, et Curaçaos asuvas ettevõttes toimuv tavaline töötlemine annaks sellise lisandväärtuse. Seevastu tuleb arvesse võtta, et komisjonile edastatud näitajad sisaldavad muid üldkulusid ja -tulusid, mis ei too kasu Curaçao elanikele.

(19)

Vastavalt otsuse 2001/822/EÜ III lisa artikli 37 lõike 3 punktile c tuleks taotluste läbivaatamisel võtta arvesse juhtumeid, mille puhul on ilmne, et päritolureeglid võivad takistada olulisi investeeringuid mõnesse majandusharusse, ja mille puhul investeerimiskava rakendamist soodustav erand võimaldaks täita nimetatud reegleid järk-järgult.

(20)

Curaçao ettevõte oli teadlik AKV/EÜ-ÜMT kumulatsiooni lõpetamisest 1. jaanuaril 2011 ja ettevõttel oli piisavalt aega end selleks ette valmistada ja teha oma tootmisprotsessi täiendusi, mis ei vaja erandi kehtestamist.

(21)

Ajavahemikul 2009–2013 sai Curaçao ettevõte kasu eranditest, mis aitasid tekitada vajaliku käibe toodete ja tegevuse mitmekesistamiseks vajalike investeeringute tegemiseks, et valmistada tooteid, mis ei nõua erandit päritolureeglitest. Ettevõttelt saadud teabe kohaselt tehti 2009. aastal väga vähe investeeringuid ja ajavahemikul 2010–2012 ei tehtud ühtki investeeringut. Seega aitasid antud erandid üksnes toetada Curaçao ettevõtte käimasolevat tegevust, ent nende abil ei arendatud olemasolevat tööstust ega loodud uut tööstusharu. Seetõttu on ebatõenäoline, et uus erand innustaks ettevõtet uusi investeeringuid tegema.

(22)

Et HS 2106 gruppi kuuluvaid, pektiini või kaseiini sisaldavaid suhkrusegusid saaks pidada Curaçaost pärinevateks ja seega võimaldada neile sooduspääs liitu, ei tohi lõpptoote valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta suhkru osakaal ületada 30 % toote tehasehinnast. Isegi kui ettevõte mitmekesistab oma toodangut nimetatud segude tootmise kaudu vastavalt käsitletavas taotluses esitatud ettepanekule, peab ettevõte siiski esitama taotluse erandi saamiseks, et täita päritolureegleid.

(23)

Otsuse 2001/822/EÜ III lisa artikli 37 lõike 3 punkti b kohaselt tuleks taotluste läbivaatamisel võtta arvesse juhtumeid, kus olemasolevate päritolureeglite kohaldamine kahjustaks oluliselt ÜMT olemasoleva majandusharu võimalusi jätkata eksporti liitu, ja iseäranis neid juhtumeid, mis võivad põhjustada tegevuse lõppemise selles harus.

(24)

Komisjon peab bilansiarvestust, et analüüsida suhkruturgu ja otsustada, kas suhkruvarud on piisavad, kas turule on vaja tuua täiendavaid varusid või kas suhkur tuleks turult eemaldada, et säilitada võrdlushinna lähedane hinnatase. Selles bilansiarvestuses on kogu aeg nähtav 50 000 – 60 000 tonni suurune täieliku tollimaksuga imporditud suhkrukogus.

(25)

CN-koodi 1701 14 90 alla kuuluvate suhkrutoodete suhtes kohaldatakse liidus tollimaksu suurusega 419 eurot ühe tonni kohta. Võttes arvesse, et valge suhkru hind maailmaturul, sealhulgas rafineerimiskulud, on Londoni futuuribörsil umbes 380 eurot ühe tonni kohta ja suhkru suhtes kohaldatakse tollimaksu suurusega 419 eurot tonni kohta, oleks nimetatud suhkru hind liitu toomisel ja tollimaksu tasumisel vähemalt 800 eurot tonni kohta. Liikmesriikide poolt esitatud teabe kohaselt vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (5) artiklile 9 on nende liidus toodetud suhkrutoodete keskmine hind ligikaudu 725 eurot tonni kohta. Sellistel tingimustel on ebatõenäoline, et neid suhkrutooteid saaks kasumlikult liitu importida, välja arvatud siis, kui tegemist on kallima suhkruga, näiteks mahesuhkru või õiglase kaubanduse (fair trade) suhkruga, mida müüakse palju kõrgema hinnaga kui teisi suhkrutooteid.

(26)

Seetõttu on tõenäoline, et märkimisväärse osa liitu täieliku tollimaksuga imporditud suhkrust moodustab mahesuhkur või õiglase kaubanduse suhkur, kuna sellist suhkrut saab jaemüügisektoris müüa hinnaga kuni 3 000 eurot tonni eest. Täieliku tollimaksuga liitu imporditud mahepõllundusliku roosuhkru kogus annab tunnistust sellest, et kogu maailma suhkrutootjad saavad praegustes turutingimustes hakkama.

(27)

Kui toorsuhkru ostuhinnale lisada ettevõtte poolt esitatud teabe kohaselt reaalseks peetavad tootmiskulud 283 eurot tonni kohta, mille põhjal saab arvutada mahepõllundusliku toorroosuhkru Curaçao ettevõttes jahvatamisest ja pakendamisest tekkiva lisandväärtuse, ettevõtte poolt esitatud kasumimarginaali ja transpordikulud ja liidule makstavad imporditollimaksud, peaks Curaçao ettevõte ikkagi olema võimeline mahesuhkrut kulutõhusalt liitu eksportima ja mitte tuginema eranditele, mis vabastavad importija liidus kohaldatavate imporditollimaksude maksmisest. Peale selle võib Madalmaade esitatud taotluses nimetatud müügihinda, millega mahesuhkru tonn müüakse ostjale Madalmaades, pidada piisavaks, et korvata kohaldatava täieliku tollimaksu mõju.

(28)

ÜMT ettevõtjana tegutsev, suhkrutoodete töötlemisega tegelev Curaçao ettevõte on siirdunud maailmaturule ja tal on võimalik oma tooteid eksportida kõikidesse maailmajagudesse, sealhulgas Euroopa Liitu. Seega võib nimetatud ettevõtet pidada võrdväärseks kõikide teiste sama tegevusala harrastavate ettevõtjatega kogu maailmas. Tasub märkida, et ÜMTst liitu transportimise kulud, mis ulatuvad kõnealuse ettevõtte esitatud andmete kohaselt 42,59 euroni tonni kohta, ei aseta Curaçao ettevõtet ebasoodsasse olukorda teiste konkurentidega turul võisteldes, kuna ettevõte saab oma tooteid müüa turgudel, mis asuvad tema tegevuskohale lähemal kui EL.

(29)

Suhkur, melass ja mesi moodustavad ainult 6 % Curaçao valmistatud toodete koguekspordist (välja arvatud naftatooted). Suhkrutoodete impordi ja ekspordiga seotud konteinerite käitlemise teenused moodustavad ainult 2 % kõikidest impordi ja ekspordiga seotud konteinerite käitlemise teenustest. Nimetatud ekspordi toetamine võib ainult vähesel määral kaasa aidata kõnealuse piirkonna arengule.

(30)

Tööhõive osas eeldatakse, et erandi abil luuakse kümme uut töökohta. See on ebaproportsionaalselt väike arv võrreldes taotletava tootmismahu suurenemisega. Nimetatud kümnest uuest töökohast ei piisa, et korvata 20 töökoha kaotamist pärast 2010. aastal esitatud taotlust, milles Madalmaad ütlesid, et Curaçao ettevõttes töötas 35 inimest. 2013. aastal esitatud teises taotluses väideti, et ettevõttes töötab 15 inimest.

(31)

17. aprillil 2013. aastal esitatud erandi taotluse tagasilükkamise mõju on minimaalne. Erandi andmisest keeldumine ei takista ettevõttel jätkata suhkrutoodete eksportimist liitu ega tõkesta investeeringute tegemist Curaçao suhkrutööstusesse, kuna kasumimarginaal on jätkuvalt piisav investeeringute hõlbustamiseks, ka siis, kui liidule makstakse täielikku tollimaksu.

(32)

Eeltoodust tulenevalt ei ole taotletav erand põhjendatud vastavalt otsuse 2001/822/EÜ III lisa artikli 37 lõikele 1, lõike 3 punktidele b ja c ja lõikele 7.

(33)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

19.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 249/10

(1)

ELi toimimise lepingu artiklis 26 määratletakse siseturg sisepiirideta alana, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid kasutama kõiki asjakohaseid meetmeid, et täielikult täita liidu õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

(2)

Siseturg pakub palju võimalusi eraisikutele, kes soovivad elada ja töötada teises liikmesriigis, ja ettevõtjatele, kes soovivad laiendada oma turgu. Ehkki siseturg toimib üldiselt hästi, tekib mõnikord probleeme, kui ametiasutused ei järgi liidu õigust.

(3)

7. detsembri 2001. aasta soovituse 2001/893/EÜ (siseturu probleemide lahendamise võrgustiku SOLVIT kasutamise põhimõtete kohta) (1) avaldamise järel moodustati SOLVIT kui liikmesriikide ametiasutuste juurde loodud keskuste võrgustik, mis aitab kiiresti ja mitteametlikult lahendada probleeme seoses üksikisikute ja ettevõtjate õiguste kasutamisega siseturul.

(4)

SOLVIT on mitteametlik ja pragmaatiline võrgustik, mille lahendused on kooskõlas liidu õigusega ja mis kasutab probleemide lahendamiseks kaht liikmesriiki hõlmavat läbipaistvat protsessi. Ehkki komisjon tavaliselt juhtumite lahendamises ei osale, on ta SOLVITi keskustega tihedas kontaktis, pakub korrapäraselt õigusalast koolitust ning mõne keerulisema juhtumi puhul ka mitteametlikku nõu. Ta jälgib ka elektroonilise andmebaasi kaudu SOLVITi juhtumite lahendamise protsessi ja selle tulemusi ning võib sekkuda, kui leiab, et SOLVITi keskuste pakutud lahendused ei ole kooskõlas liidu õigusega. SOLVITi tegevuse hindamise tulemused näitavad, et võrgustik mitte ainult ei aita kaasa üksikjuhtumite lahendamise seaduslikkuse tagamisele, vaid on aidanud ka parandada liidu õiguse järgimist liikmesriikide ametiasutuste poolt.

(5)

SOLVIT on alates oma tegevuse alustamisest märkimisväärselt edasi arenenud ja käsitleb praegu kümme korda rohkem juhtumeid kui kümme aastat tagasi. Võrreldes esialgu ettenähtuga on laienenud ka käsitlevate juhtumite sisuline ulatus. Suur enamus juhtumitest lahendatakse rahuldava tulemusega keskmiselt üheksa nädala jooksul. See on toonud kaasa väga positiivse tagasiside SOLVITit kasutanud üksikisikutelt ja ettevõtjatelt.

(6)

SOLVITi edu juures tuleb siiski märkida, et tema teenuste laiema ulatusega kaasneb ka rohkem probleeme. Võrgustiku põhjaliku hindamise käigus 2010. aastal selgus, et mitte kõiki SOLVITi keskusi ei rahastata ühtemoodi hästi ja mitte kõik keskused ei ole võrdselt nähtavad. Samuti erineb lahendatavate juhtumite arv ja pakutavate teenuste tase ning SOLVITi olemasolust on teadlikud liiga vähesed inimesed ja ettevõtjad.

(7)

Nende järelduste põhjal on selge, et on vaja võtta meetmeid SOLVITi tugevdamiseks ja tema nähtavuse suurendamiseks nii internetis kui ka mujal, nagu on rõhutatud komisjoni talituste töödokumendis „Ühtse turu probleemide tõhusa lahendamise edendamine”, ühtse turu paremat juhtimist käsitlevas teatises (2) ja ELi kodakondsust käsitlevas aruandes (3). Selleks tuleks soovitus 2001/893/EÜ asendada uuega. Käesoleva uue soovituse eesmärk on selgitada SOLVITi ülesandeid, tuginedes parimale tavale. Selles sätestatakse nii liikmesriikide kui ka komisjoni jaoks eesmärgid ja standardid, mille abil tagada, et ettevõtjad ja kodanikud saaksid tõhusat abi olukorras, kus on eiratud liidu õigust. Samuti on selle eesmärk tagada, et SOLVITi keskused kohaldaksid samu eeskirju ja osutaksid kogu võrgustiku ulatuses sama tüüpi teenuseid.

(8)

Selleks et tagada volituste ühetaoline tõlgendamine kogu võrgustikus, määratakse käesolevas soovituses kindlaks konkreetset tüüpi juhtumid, mida SOLVIT peaks käsitlema. Soovituses 2001/893/EÜ on öeldud, et SOLVIT tegeleb ühtse turu eeskirjade „väärkohaldamise” juhtumitega. Selline määratlus on põhjustanud vastuolusid. Esiteks toob väärkohaldamise mõiste väidetavalt kaasa olukorra, kus SOLVITi keskused ei saa käsitleda juhtumeid, mille puhul siseriiklikud eeskirjad on vastuolus liidu õigusega (nn struktuurilised juhtumid), ning teiseks olukorra, kus SOLVIT saab tegutseda ainult juhul, kui asjaomased liidu õigusaktid käsitlevad siseturgu.

(9)

SOLVITi juhtumid on nüüd määratletud kui piiriülesed probleemid, mis tulenevad siseturgu käsitlevate liidu õigusaktide võimalikust rikkumisest riigiasutuse poolt, niivõrd kui sellise rikkumise suhtes ei kohaldata kohtumenetlust liikmesriigi või ELi tasandil.

(10)

Rikkumise mõistet kasutatakse täpsustamaks, et SOLVITi keskused käsitlevad SOLVITi juhtumitena kõiki juhtumeid, mille korral riigiasutused eiravad liidu siseturu valdkonna õigust, olenemata probleemi algpõhjusest. Suur enamik SOLVITi käsitletavatest juhtumitest on seotud olukorraga, kus riigiasutus kohaldab valesti liidu siseturu valdkonna õigust. Samas on SOLVITi keskused näidanud, et nad on suutelised pakkuma tõhusat abi ka struktuuriliste probleemide korral. Kuigi struktuurilised juhtumid moodustavad ainult väikese osa SOLVITi üldisest töövaldkonnast, on selliste juhtumite käsitlemine SOLVITis tähtis tagamaks, et need probleemid ei jääks märkamatuks. Niimoodi tagatakse, et struktuurilisi probleeme käsitletakse tõhusalt asjakohasel tasandil.

(11)

Käesolevas soovituses kinnitatakse, et SOLVIT tegeleb juhtumitega, mis kujutavad endast riigiasutustega seotud piiriüleseid probleeme. Piiriülesuse kriteerium tähendab, et SOLVITi juhtumit käsitlevad kahe liikmesriigi SOLVITi keskused, ning see tagab tulemuste läbipaistvuse ja kvaliteedi. Riigiasutuse kriteerium on seotud asjaoluga, et SOLVIT on liikmesriigi ametiasutuse osa ja tegutseb ainult mitteametlikult.

(12)

Käesolevas soovituses püütakse ka selgitada, missuguseid teenuseid võivad üksikisikud ja ettevõtjad SOLVITilt oodata. Selles nähakse ette abitaotlejate teavitamise kord ja neile pakutava abi miinimumtase. Samuti antakse ülevaade menetluse eri etappidest ning tähtaegadest, millest tuleb SOLVITi juhtumi lahendamisel kinni pidada, ja sellest, kuidas käitutakse juhul, kui juhtumit ei ole võimalik lahendada.

(13)

Lisaks sellele nähakse soovituses ette miinimumstandardid, millele SOLVITi keskused peaksid vastama seoses oma korralduse ja õigusliku pädevusega ning seoses suhetega, mis neil on muude võrgustikega. Samuti selgitatakse komisjoni rolli SOLVITi võrgustikus.

(14)

Komisjon korraldas hiljuti SOLVITi elektroonilise andmebaasi ümber, liites selle eraldi moodulina siseturu infosüsteemiga. Selle tehnilise integratsiooni tagajärjel kohaldatakse nüüd ka SOLVITi suhtes eeskirju, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruses (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (4), milles käsitletakse isikuandmete ja konfidentsiaalse teabe töötlemist. Käesolevas soovituses täpsustatakse kooskõlas IMI määrusega isikuandmete töötlemise teatavaid aspekte juhtumite menetlemisel SOLVITis.

(15)

Soovituse eesmärk ei ole kindlaks määrata, kuidas komisjon käsitleb otse talle laekunud kaebusi, ega mõjutada mingil viisil komisjoni rolli aluslepingute täitmise järelevalvajana. Samuti ei ole selle eesmärk täpsustada süsteemi EU PILOT ja selle riiklike koordinaatorite rolli. Neid küsimusi käsitletakse korrapäraselt ajakohastatavates erisuunistes,

1)

SOLVITi keskused peaksid olema kättesaadavad telefoni või e-posti teel ning andma neile laekunud teadetele kiire vastuse.

2)

Abitaotlejatele tuleks anda ühe nädala jooksul esimene vastus, milles märgitakse, kas SOLVIT saab nende juhtumiga tegeleda või mitte, juhul kui esitatud teabe alusel on võimalik sellist otsust teha. Vajaduse korral tuleks abitaotlejatelt esimeses vastuses paluda ka esitada kõik dokumendid, mida on vaja nende toimiku menetlemiseks. Ühe kuu jooksul pärast esimese vastuse saatmist ja tingimusel, et toimik on täielik, tuleks abitaotlejatele saata kinnitus selle kohta, kas juhtiv keskus on nende toimiku vastu võtnud ja kas nende juhtum avatakse SOLVITi juhtumina.

3)

Kui probleemi ei saa käsitleda SOLVITi juhtumina, tuleks abitaotlejatele seda põhjendada ja neile tuleks anda nõu muude võimalike meetmete kohta, mida nad võivad võtta probleemi lahendamiseks, sealhulgas edastada võimaluse korral probleem muule asjakohasele teabe- või probleemide lahendamise võrgustikule või asjaomasele riiklikule pädevale asutusele.

4)

Kümne nädala jooksul pärast juhtumi avamise kuupäeva tuleks abitaotlejale esitada probleemi lahendus, mis võib hõlmata selgitusi kohaldatava liidu õiguse kohta. Erakorralistel asjaoludel ja eelkõige juhul, kui lahendus on kohe valmimas või kui tegemist on struktuurilise probleemiga, võib hoida juhtumi avatuna ka pärast tähtaega kuni kümne nädala jooksul, tingimusel et abitaotlejale on sellest teatatud.

5)

Abitaotlejaid tuleks teavitada SOLVITi mitteametlikust laadist ning kohaldatavatest menetlustest ja tähtaegadest. Samuti tuleks neid teavitada muudest võimalikest õiguskaitsevahenditest ning hoiatada, et juhtumi menetlemine SOLVITis ei pikenda siseriiklikke edasikaebamise tähtaegu ning et SOLVITi pakutavad lahendused on mitteametlikud ja neid ei saa edasi kaevata. Taotlejatele tuleks ka mainida, et SOLVITi teenused on tasuta. Samuti tuleks neid korrapäraselt teavitada nende juhtumi menetlemise seisust.

6)

Arvestades, et SOLVITi menetlused on mitteametlikud, ei ole abitaotlejatel keelatud algatada riikliku tasandi ametlikku menetlust, mille tulemusena SOLVITi juhtum lõpetatakse.

7)

Kui on leitud edukas lahendus, tuleks abitaotlejale anda nõu meetmete kohta, mida võtta, et pakutud lahendusest kasu saada.

8)

Niipea, kui ilmneb, et SOLVIT ei ole võimeline juhtumit lahendama, tuleks juhtum sulgeda ja abitaotlejale sellest viivitamata teatada. Sellisel juhul peaks SOLVIT andma abitaotlejale nõu muude õiguskaitsevõimaluste kohta, mis on olemas riiklikul või liidu tasandil. Kui SOLVITi keskus soovitab abitaotlejal esitada kaebus komisjonile, peaks ta ühtlasi soovitama lisada ka viide eelnevale menetlusele SOLVITis (selleks tuleks kaebusesse märkida menetluse viitenumber ja lisada menetluse lühikokkuvõte). Lahendamata juhtumitest tuleks komisjonile andmebaasi kaudu korrapäraselt teatada.

9)

Pärast juhtumi sulgemist tuleks paluda abitaotlejatelt tagasisidet nende juhtumi käsitlemise kohta SOLVITis.

1)

SOLVITi keskus peaks olema igas liikmesriigis.

2)

Selleks et SOLVITi keskused saaksid täita käesolevas soovituses sätestatud ülesandeid, peaksid liikmesriigid tagama, et:

1)

Kõiki SOLVITi juhtumeid tuleks käsitleda kahes SOLVITi keskuses – kohalikus ja juhtivas keskuses.

2)

Kohalik ja juhtiv keskus peaksid tegema koostööd avatud ja läbipaistval viisil, et leida abitaotlejate jaoks kiireid ja tõhusaid lahendusi.

3)

Kohalik ja juhtiv keskus peaksid kokku leppima, millises keeles nad teineteisega suhtlevad, pidades silmas eesmärki lahendada probleemid võimalikult kiiresti ja tõhusalt mitteametlike kontaktide kaudu ning tagada oma tegevuse läbipaistvus ja nõuetekohane aruandlus.

4)

Kõik laekunud probleemid, juhtumi lahendamisse kaasatud SOLVITi keskuste hinnangud, võetud meetmed ja saadud tulemused tuleks selgelt ja üksikasjalikult registreerida SOLVITi andmebaasis. Kui juhtum kujutab endast struktuurilist probleemi, tuleks see andmebaasis vastavalt tähistada, et komisjonil oleks võimalik selliseid juhtumeid korrapäraselt jälgida.

5)

Kõik pakutavad lahendused peavad olema alati täielikus kooskõlas liidu õigusega.

6)

SOLVITi keskused peaksid järgima juhtumite käsitlemise üksikasjalikke eeskirju, mis on sätestatud SOLVITi juhtumite menetlemise käsiraamatus. Komisjon vaatab koos SOLVITi keskustega käsiraamatu korrapäraselt läbi.

1)

Kohalik keskus peaks registreerima kõik laekunud õiguslikud probleemid, olenemata sellest, kas neid saab käsitada SOLVITi juhtumina või mitte.

2)

Kui kohalik keskus on otsustanud kaebust SOLVITi juhtumina menetleda, peaks ta enne seda, kui ta edastab juhtumi juhtivale keskusele, koostama selle kohta tervikliku toimiku ja analüüsima põhjalikult probleemi õiguslikku külge.

3)

Kui kohalik keskus saab juhtivalt keskuselt lahendusettepaneku ning selgituse kohaldatava liidu õiguse kohta, peaks ta kontrollima, kas lahendus on kooskõlas liidu õigusega.

4)

Kohalik keskus peaks andma abitaotlejale menetluse eri etappide kohta õigeaegselt asjakohast teavet.

1)

Juhtiv keskus peaks kinnitama juhtumi menetlusse võtmist ühe nädala jooksul pärast seda, kui kohalik keskus on selle talle edastanud.

2)

Juhtiv keskus peaks püüdma leida abitaotlejate jaoks lahendusi ja selgitama kohaldatavat liidu õigust, ning teavitama kohalikku keskust korrapäraselt oma töö edenemisest.

3)

Kui abitaotleja probleem on struktuurilist laadi, peaks juhtiv keskus võimalikult kiiresti hindama, kas probleemi on võimalik lahendada SOLVITi menetluse raames. Kui ta leiab, et see ei ole võimalik, peaks ta juhtumi lahendamata juhtumina sulgema ja teavitama sellest asjaomaseid riiklikke ametiasutusi, kes vastutavad liidu õiguse nõuetekohase rakendamise eest selles liikmesriigis, et tagada liidu õiguse rikkumise kiire lõpetamine. Andmebaasi kaudu tuleks teavitada ka komisjoni.

1)

Komisjon abistab ja toetab SOLVITi tegevust,

2)

Kui see on asjakohane ja kui kaebuse esitaja on nõus, võib komisjon edastada talle saadetud kaebuse SOLVITile, et leida probleemile kiire ja mitteametlik lahendus.

1)

SOLVITi keskused peaksid korrapäraselt kontrollima selliste juhtumite menetlemise kvaliteeti, mida nad menetlevad vastavalt juhtumite menetlemise käsiraamatule kas kohaliku või juhtiva keskusena.

2)

Komisjoni talitused kontrollivad korrapäraselt kõigi juhtumite menetlemise üldist kvaliteeti ja annavad võimalikest probleemidest teada asjaomastele SOLVITi keskustele, kes peaksid võtma meetmeid tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.

3)

Komisjon annab SOLVITi töö kvaliteedi ja tulemuslikkuse kohta korrapäraselt aru. Ta annab ka aru SOLVITile laekunud probleemide laadi ja SOLVITi menetletavate juhtumite kohta, eesmärgiga selgitada välja suundumused ja teha kindlaks siseturul levinud probleemid. Samas aruandlusraamistikus annab komisjon eraldi aru struktuuriliste juhtumite kohta.

1)

Komisjon soodustab SOLVITi tundmist ja kasutamist Euroopa sidusrühmade organisatsioonide ja liidu institutsioonide seas ning parandab elektroonilist juurdepääsu SOLVITile ja SOLVITi nähtavust võrgus.

2)

Liikmesriigid peaksid tagama, et eelkõige kõigil asjaomastel riiklikel veebisaitidel pakutaks juurdepääsu SOLVITit käsitlevale kasutajasõbralikule teabele ja et SOLVITi teenused oleksid kättesaadavad.

3)

Samuti peaksid liikmesriigid võtma meetmeid oma riigi sidusrühmade teadlikkuse suurendamiseks SOLVITist ja selle tegevusest. Komisjon toetab selliseid meetmeid.

1)

Selleks et anda abitaotlejatele tõhusat abi, peaksid SOLVITi keskused tegema koostööd teiste Euroopa ja riiklike teabe- ja abivõrgustikega. Nende hulka kuuluvad näiteks „Teie Euroopa”, „Europe Direct”, „Teie Euroopa Nõuanne”, Euroopa ettevõtlusvõrgustik, Euroopa tarbijakeskuste võrgustik, Euroopa tööturuasutuste võrgustik EURES, finantsvaidluste lahendamise võrgustik FIN-NET ja Euroopa ombudsmanide võrgustik. SOLVITi keskused peaksid seadma sisse ka head töösuhted sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni riiklike liikmetega, et tagada sotsiaalkindlustuse juhtumite asjatundlik käsitlemine.

2)

SOLVITi keskused peaksid olema korrapäraselt ühenduses ja tegema tihedat koostööd süsteemi EU PILOT riiklike kontaktpunktidega, et tagada nõuetekohane teabevahetus laekunud juhtumite ja kaebuste kohta.

3)

Komisjon hõlbustab sellist koostööd ühisürituste korraldamise ja tehniliste sidevahendite sisseseadmisega punktis 1 osutatud võrgustike ja kontaktpunktide vahelise suhtluse hõlbustamiseks (7).

1)

Abitaotlejatel peaks olema võimalik esitada oma kaebused SOLVITile siseturu infosüsteemiga ühendatud avaliku kasutajaliidese kaudu, mille annab nende käsutusse komisjon. Abitaotlejatel ei ole juurdepääsu SOLVITi andmebaasile.

2)

Juurdepääs SOLVITi andmebaasile peaks olema kohalikel ja juhtivatel keskustel, kellel peaks olema võimalik menetleda konkreetset juhtumit kõnealuse andmebaasi kaudu. Neil peaks olema juurdepääs ka abitaotleja isikuandmetele.

3)

Konkreetse juhtumiga mitteseotud SOLVITi keskustel ja komisjonil peaks olema juhtumile ainult lugemisõigusega juurdepääs ja neile tuleks kuvada juhtumiga seoses ainult anonüümset teavet.

4)

Kohalik keskus peaks üldiselt avalikustama juhtivale keskusele abitaotleja identiteedi, et hõlbustada probleemi lahendamist. Abitaotlejat tuleks sellest teavitada protsessi alguses ja talle tuleks anda võimalus esitada vastuväide, mille esitamise korral ei tohi abitaotleja identiteeti avalikustada.

5)

Abitaotleja esitatud teavet peaksid juhtiv keskus ja kaebusega seotud riigiasutused kasutama ainult juhtumi lahendamise eesmärgil. Juhtumiga tegelevad ametnikud peaksid isikuandmeid töötlema üksnes sel eesmärgil, milleks need edastati. Samuti tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et kaitsta tundlikku äriteavet, mis ei hõlma isikuandmeid.

6)

Juhtumi võib mõnele muule probleemide lahendamise võrgustikule või organisatsioonile edasi anda ainult abitaotleja nõusolekul.

7)

Komisjoni töötajatel peaks olema juurdepääs abitaotlejate isikuandmetele ainult juhul, kui see on vajalik selleks, et:

8)

SOLVITi juhtumiga seotud isikuandmed tuleks siseturu infosüsteemis blokeerida 18 kuud pärast SOLVITi juhtumi sulgemist. SOLVITi juhtumite anonüümseks muudetud kirjeldused peaksid jääma SOLVITi andmebaasi alles ja neid võib kasutada statistika, aruandluse ja poliitika kujundamise eesmärgil.

19.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 249/16

(1)

5. novembri 2012. aasta kirjaga (1) ning pärast eelteatamisega seotud arutelusid sai järelevalveamet Norra valitsuselt taotluse võtta vastu otsus, millega kehtestatakse direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohaldamine Norra mandrilava tsoonis toimuvate naftaoperatsioonide suhtes. 25. jaanuari 2013. aasta kirjas palus järelevalveamet Norra valitsusel esitada lisateavet (2). Norra valitsus esitas oma vastuse järelevalveametile 15. veebruari 2013. aasta kirjaga (3). Norra valitsuse teatist ja vastust arutati 4. märtsil 2013 toimunud telefonikonverentsil (4). Järelevalveamet konsulteeris 22. märtsi 2013. aasta kirjades EFTA riigihangete komiteega ning palus sel esitada oma seisukoht kirjaliku menetluse teel (5). Liikmete hääletuse tulemusena esitas EFTA riigihangete komitee 16. aprillil 2013 järelevalveameti otsuse eelnõu kohta positiivse arvamuse (6).

(2)

Norra valitsuse taotlus käsitleb toornafta ja maagaasi tootmist ja leiukohtade uurimist, sealhulgas arendustegevust (st tulevase tootmise jaoks asjakohase taristu püstitamist, nagu tootmisplatvormid, torujuhtmed, terminalid jms) Norra mandrilava tsoonis. Norra valitsus kirjeldas oma taotluses kolme tegevust:

(3)

Direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 eesmärk on lubada vabastus riigihanke eeskirjade nõuetest olukorras, kus turuosalised tegutsevad konkureerivalt. Nimetatud direktiivi artikli 30 lõikes 1 on sätestatud:

„Lepingutele artiklites 3–7 mainitud tegevuse võimaldamiseks ei kohaldata käesolevat direktiivi, kui liikmesriigis, kus neid täidetakse, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud.”

(4)

Direktiivi artikli 30 lõikes 1 on sätestatud kaks nõuet, mis peavad mõlemad olema täidetud, enne kui järelevalveamet saab võtta vastu positiivse arvamuse taotluse kohta kohaldada artikli 30 lõike 4 kohast vabastust, võttes arvesse direktiivi artikli 30 lõiget 6.

(5)

Direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 esimene nõue on, et tegevus peab toimuma turul, millele juurdepääs ei ole piiratud. Direktiivi artikli 30 lõikes 3 on sätestatud, et juurdepääsu turule loetakse mittepiiratuks „kui liikmesriik on ellu viinud ja rakendanud XI lisas mainitud ühenduse õigusaktide sätted”. Direktiivi XI lisas on loetletud mitu direktiivi.

(6)

XI lisas loetletud direktiivide hulgas on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiiv 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta, (7) mis inkorporeeriti EMP õigusesse 1995. aastal ning millele osutatakse EMP lepingu IV lisa punktis 12.

(7)

XI lisas sätestatud direktiivide hulgas on ka direktiiv 98/30/EÜ. See direktiiv asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiviga 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta ning direktiivi 98/30/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. Viimane inkorporeeriti EMP õigusesse 2005. aastal ning sellele osutatakse EMP lepingu IV lisa punktis 23 (8).

(8)

Sellest tulenevalt võib juurdepääsu turule pidada mitte piiratuks, kui Norra riik on rakendanud ja nõuetekohaselt kohaldanud EMP lepingu IV lisa punktides 12 ja 23 osutatud õigusakte, mis vastavad (vastavalt) direktiividele 94/22/EÜ ja 2003/55/EÜ (9).

(9)

Direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 teine nõue on, et tegevus oleks EFTA riigis, kus seda teostatakse, otseselt konkurentsile avatud. Seda, kas tegevus on otseselt konkurentsile avatud, otsustakse „kriteeriumide põhjal, mis vastavad konkurentsi puudutavatele asutamislepingu sätetele, nagu asjaomaste kaupade või teenuste omadused, alternatiivsete kaupade või teenuste olemasolu, hinnad ja mitme kõnealuseid kaupu või teenuseid pakkuva tarnija tegelik või võimalik kohalolek turul” (10).

(10)

Otsest avatust konkurentsile hinnatakse eri näitajate alusel, millest ükski ei ole iseenesest otsustav. Käesolevas otsuses käsitletud turgude puhul tuleks ühe kriteeriumina arvesse võtta peamiste turuosaliste turuosa asjaomasel turul. Teine kriteerium on kõnealuste turgude kontsentreeritus (11). Otsest avatust konkurentsile hinnatakse objektiivsete kriteeriumide alusel, võttes arvesse asjakohase sektori eriomadusi. Kuna tingimused on käesoleva otsusega käsitletud eri tegevusvaldkondades erinevad, hinnatakse igat asjakohast tegevust või turgu eraldi.

(11)

Käesolev otsus tehakse ainuüksi direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 kohase erandi lubamiseks ja see ei piira konkurentsieeskirjade kohaldamist.

(12)

Norra naftaseaduses (12) sätestatakse Norra mandrilava tsoonis toimuvate naftaoperatsioonide jaoks lubade andmise süsteemi õiguslik alus. Naftaseaduse ja naftamäärustega reguleeritakse Norra mandrilava tsoonis toornafta ja maagaasi tootmise ja leiukohtade uurimise lubade andmist. Norra nafta- ja energeetikaministeerium teatab, milliste väljade kohta võivad ettevõtjad loataotluse esitada. Tootmisluba antakse Norra riiginõukogu ja Norra kuninga heakskiidul. Tootmisluba antakse faktiliste ja objektiivsete kriteeriumide alusel (13). Tavaliselt antakse tootmisluba ettevõtjate grupile, millest üks ettevõtja määratakse vastutavaks loa igapäevase haldamise eest.

(13)

Norras on kaht liiki loaandmismenetlusi: i) loaandmismenetlus, mis hõlmab Norra mandrilava tsooni arendamata alasid (nummerdatud loaandmismenetlus), ning ii) eelnevalt kindlaksmääratud alade load, mis hõlmavad arendatud alasid. Kaks loaandmismenetluse liiki on samad, välja arvatud algatamise viis. Eelnevalt kindlaksmääratud alade lubade andmise menetlus toimub igal aastal ning see hõlmab Norra mandrilava tsooni seda ala, mida peetakse arendatuks (st ala, mille geoloogia on hästi teada) (14). Nummerdatud loaandmismenetlused toimuvad (keskmiselt) üle aasta ning need hõlmavad arendamata alasid (st alasid, mille geoloogiat hästi ei tunta) (15). Nummerdatud loaandmismenetluse algatab Norra nafta- ja energeetikaministeerium, kutsudes Norra mandrilava tsoonis tegutsevaid ettevõtjaid nimetama alasid (välju), mida nad soovivad, et lisataks järgmisse loaandmismenetlusse. Õiguslikud tingimused (seadused, määrused, loaandmisdokumendid) on mõlemat liiki loaandmismenetluse puhul täpselt samad. Norra valitsus on teatanud järelevalveametile, et kahe eri loaandmismenetlusega hõlmatud uurimistegevus on samuti sama.

(14)

Loaandmismenetlustes taotlevad kvalifitseeritud naftaettevõtjad tootmisluba, st eksklusiivset õigust Norra mandrilava tsoonis naftaoperatsioone teostada. Nagu on määratud kindlaks Norra naftaseaduse jaotise 1-6 punktis c, hõlmavad naftaoperatsioonid „kogu tegevust, mis on seotud merealuste naftamaardlatega, sealhulgas leiukohtade uurimist, uuringupuurimist, tootmist, transporti, utiliseerimist ja sulgemist, sealhulgas sellise tegevuse kavandamist, kuid mitte nafta hulgitransporti laevaga”. Sellest tulenevalt taotlevad ettevõtjad loaandmismenetlustes eksklusiivset õigust uurida leiukohti ja toota toornaftat ja maagaasi, mida võib leida tootmisloaga hõlmatud alalt.

(15)

Kui leitakse toornaftat ja/või maagaasi, peavad loaomanikud, kui nad otsustavad välja arendada, esitama Norra nafta- ja energeetikaministeeriumile heakskiitmiseks välja arendus- ja tegevuskava (16). Arendus- ja tegevuskava heakskiitmine annab loaomanikule eksklusiivse õiguse alustada arendust ja seejärel tootmist. Toodetud nafta on loaomaniku omand.

(16)

Norra mandrilava tsooni loaomanike hulgas on ettevõtjaid alates suurtest rahvusvahelisest naftafirmadest kuni väga väikeste naftaettevõtjateni, kellest paljud on Norra mandrilava tsooni sisenenud alles umbes viimase kümne aasta jooksul.

(17)

Järgmistes Norra valitsuse esitatud tabelites on näha Norra mandrilava tsoonis toimuv tegevus seoses uute tootmislubade andmisega, lubadega hõlmatud alade suuruse ja Norra mandrilava tsoonis tegutsevate ettevõtjate arvuga (17).

Antud uued load:

Lubadega hõlmatud alade suurus:

Norra mandrilava tsoonis tegutsevate ettevõtjate arv:

(18)

Norra valitsuse taotlus kohaldada direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 kohast vabastust hõlmab Norra mandrilava tsoonis toimuvat kolme eri tegevust: a) toornafta ja maagaasi leiukohtade uurimine; b) toornafta tootmine ja c) maagaasi tootmine. Järelevalveamet on uurinud neid kolme tegevust eraldi (18).

(19)

Käesolevas otsuses hõlmab „tootmine” arendamist (st tootmiseks asjakohase taristu, näiteks naftaplatvormide, torujuhtmete, terminalide jms püstitamist). Maagaasi transport Norra mandrilava tsoonist turule läbi tootmisetapi torustiku ei kuulu käesoleva otsuse alla.

(20)

Direktiiv 94/22/EÜ (edaspidi „lubade andmist käsitlev direktiiv”) inkorporeeriti EMP lepingu IV lisa punkti 12 ühiskomitee otsusega nr 19/1995, mis jõustus 1. septembril 1995.

(21)

Norra valitsus teatas järelevalveametile selle direktiivi ülevõtmisest 18. märtsil 1996. Järelevalveamet tegi vastavushindamise, pärast mida tegi Norra oma õigusaktides mitu muudatust. Pärast nende muudatuste sisseviimist võttis järelevalveamet seisukoha, et Norra on lubade andmist käsitleva direktiivi nõuetekohaselt rakendanud.

(22)

Direktiiv 2003/55/EÜ (edaspidi „gaasidirektiiv”) inkorporeeriti EMP lepingu punkti 23 ühiskomitee otsusega nr 146/2005/EÜ 2. detsembril 2005. Direktiiv jõustus EMP EFTA riikides 1. juunil 2007.

(23)

Norra valitsus teatas gaasidirektiivi osalisest rakendamisest 4. juunil 2007 ning täielikust rakendamisest 19. veebruaril 2008. Järelevalveamet korraldas ka selle direktiivi kohta vastavushindamise. Pärast mitut muudatust Norra õigusaktides võttis järelevalveamet seisukoha, et Norra on gaasidirektiivi nõuetekohaselt rakendanud.

(24)

Arvestades käesolevas jaotises esitatud teavet ja praegusi eesmärke, tundub, et Norra riik on rakendanud ja nõuetekohaselt kohaldanud EMP lepingu IV lisa punktides 12 ja 23 osutatud õigusaktid, mis vastavad (vastavalt) direktiividele 94/22/EÜ ja 2003/55/EÜ.

(25)

Sellest tulenevalt ning kooskõlas direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 3 esimese lõiguga tuleks pidada juurdepääsu turule Norra territooriumil, sealhulgas Norra mandrilava tsoonis, mitte piiratuks.

(26)

Nagu on selgitatud eespool, peab järelevalveamet vajalikuks uurida, kas kõnealused valdkonnad on otseselt konkurentsile avatud. Selleks on ta uurinud Norra valitsuse esitatud tõendeid ja täiendanud neid vajaduse korral avalikult kättesaadavate tõenditega.

(27)

Toornafta ja maagaasi leiukohtade uurimine koosneb uute süsivesinikuvarude otsimisest. Tootmine hõlmab nii tootmise jaoks piisavate taristute loomist kui ka varude kasutamist. Toornafta ja maagaasi leiukohtade uurimine moodustab olulise tooteturu, mis seisab eraldi toornafta ja maagaasi tootmise turgudest. Määratlus põhineb asjaolul, et kohe alguses ei ole võimalik kindlaks teha, kas uurimise tulemusena toornaftat või maagaasi leitakse. Norra valitsus on kinnitanud, et see kehtib nii nummerdatud loaandmismenetluse kui ka eelnevalt kindlaksmääratud alade loaandmismenetluse korral. Selline turu määratlus on kooskõlas ka Euroopa Komisjoni tavaga (19).

(28)

Arendatud ja arendamata alasid uurivad sama liiki ettevõtjad ning selline tegevus põhineb sama liiki tehnoloogial (st hoolimata loaandmismenetluse liigist). Kuigi eelnevalt kindlaksmääratud alade loaandmismenetluse korral on geoloogia paremini teada, ei tea naftaettevõtjad täpselt, kus nafta asub või kas võimalik leiukoht sisaldab naftat või gaasi või mõlemat. Seepärast leiab järelevalveamet, et asjakohane turg on toornafta ja maagaasi leiukohtade uurimine, mis hõlmab nii nummerdatud kui ka eelnevalt kindlaksmääratud alade loaandmismenetluse raames toimuvat uurimistegevust.

(29)

Uurimistegevuses osalevad ettevõtjad ei kipu piirama oma tegevust konkreetse geograafilise alaga. Pigem tegutseb enamik ettevõtjaid üle maailma. Euroopa Komisjon on oma otsustes korduvalt leidnud, et uurimisturu geograafiline ulatus on kogu maailm (20). Norra valitsus nõustub komisjoniga turu geograafilise määratluse osas. Järelevalveamet leiab, et asjakohane geograafiline turg on ülemaailmne.

(30)

Aastatel 2011–2013 anti Norra mandrilava tsoonis tootmise ja sellest tulenevalt uurimistegevuses osalemise luba ligikaudu 50 ettevõtjale (21).

(31)

Uurimisega tegelevate ettevõtjate turuosa mõõdetakse tavaliselt kahe muutuja alusel: tõestatud varud ja eeldatud toodang (22).

(32)

Maailma tõestatud naftavarud olid 2011. aastal 1 652,6 miljardit barrelit ja maagaasi vastavad varud olid 208,4 triljonit kuupmeetrit ehk ligikaudu 1 310,8 miljardit barrelit naftaekvivalenti (23). 2011. aasta lõpus olid Norra tõestatud naftavarud kokku 6,9 tuhat miljonit barrelit, mis moodustab 0,4 % maailma varudest (24). Norra maagaasi tõestatud varud olid 2011. aastal kokku 2,1 triljonit kuupmeetrit, mis moodustab 1 % maailma varudest (25). Ühelegi Norra mandrilava tsoonis tegutsevast viiest suurimast ettevõtjast ei kuulu kokku üle 1 % maailma tõestatud varudest (26).

(33)

Norra valitsusel ei ole teavet Norra mandrilava tsooni viie suurima ettevõtja ülemaailmse turuosa kohta seoses eeldatud toodanguga. Siiski on põhjendatud eeldada, et toornafta ja maagaasi tõestatud varude ja prognoositud tulevase toodangu vahel on otsene seos (27). Olemasoleva teabe kontekstis ei muuda Norra mandrilava tsoonis tegutsevate suurimate ettevõtjate eeldatud toodanguga seotud ülemaailmsed turuosad tõenäoliselt ühelgi juhul järelevalveameti hinnangut.

(34)

Lisaks on järelevalveamet võtnud arvesse teavet Norra mandrilava tsooni käsitlevate loaandmismenetluste raames esitatud taotluste arvu ja Norra mandrilava tsooni sisenenud uustulijaid. Norra valitsuselt saadud andmed Norra mandrilava tsooni käsitleva kolme viimase loaandmismenetluse (toimusid ajavahemikus 2011–2012) raames antud lubade arvu kohta näitavad, et taotluste arv on kuni üheksa ettevõtjat ühe teatatud loa kohta. Aastatel 2008–2012 anti Norra mandrilava tsooni tootmisluba 13 uustulijale. Seega on Norra mandrilava tsoonis tegutsemisloa saanud ettevõtjate arv märkimisväärne (28).

(35)

Eespool kirjeldatud asjaolude alusel tuleb pidada kontsentreeritust toornafta ja maagaasi leiukohtade uurimise ülemaailmsel turul väikseks. On tõenäoline, et sellel turul tegutsevatele ettevõtjatele avaldab konkurents märkimisväärset survet. Pole midagi, mis näitaks, et valdkond ei toimi turupõhiselt. Seepärast järeldab järelevalveamet, et toornafta ja maagaasi leiukohtade uurimine on direktiivi 2004/17/EÜ tähenduses konkurentsile otseselt avatud.

(36)

Toornafta on rahvusvaheline kaup ja selle hinna määrab ülemaailmne pakkumine ja nõudlus. Euroopa Komisjoni väljakujunenud tava kohaselt (29) on toornafta tootmine ja tootmise arendamine eraldi tooteturg, mille geograafiline ulatus on ülemaailmne. Norra valitsus on turu sellise määratlusega nõus (30). Järelevalveamet lähtub käesolevas otsuses sellest samast turu määratlusest.

(37)

Toornafta (või maagaasi) avastamise korral peavad loaomanikud, kui nad otsustavad välja arendada, esitama Norra nafta- ja energeetikaministeeriumile heakskiitmiseks välja arendus- ja tegevuskava. Norra mandrilava tsooni väljad, kus toodetakse peamiselt naftat (31) ja mille kohta on viimase viie aasta jooksul esitatud ja heaks kiidetud arendus- ja tegevuskava, on järgmised:

(38)

Seega on ajavahemikus 2008–2012 heaks kiidetud kokku 20 ettevõtja naftatootmise arendus- ja tegevuskavad. Lisaks kiitis nafta- ja energeetikaministeerium 2010. aastal heaks kolme uue turuosalise arendus- ja tegevuskavad (32).

(39)

Kui jätta kõrvale Norra riigiettevõtted, on loetelus esitatud loaomanike hulgas nii suuri naftaettevõtjaid kui ka väiksemaid ettevõtjaid. Norra valitsus tunnistab, et suurem osa Norra mandrilava tsoonis tegutsevatest naftaettevõtjatest kuuluvad korporatsioonidesse, kellel on mitmekesine ülemaailmne äriportfell. Toodetud nafta müüakse seetõttu märkimisväärses ulatuses seotud ettevõtjatele. Siiski müüakse rohkem kui pool toodangust hetketurul. Järgmisel joonisel on näidatud Norra mandrilava tsoonist saadud toornafta müügi maht 2009. aastal.

Norra mandrilava tsoonist saadud toornafta müügi maht 2009. aastal:

(40)

2011. aastal oli maailma naftatoodang kokku 83 576 tuhat barrelit päevas. 2011. aastal toodeti Norras kokku 2 039 tuhat barrelit päevas. See moodustas 2,3 % maailma kogutoodangust (33).

(41)

Kõige rohkem tootis 2011. aastal Norra mandrilava tsoonis toornaftat Statoil. Teiste Norra mandrilava tsoonis tegutsevate tootjate hulka kuulusid suured rahvusvahelised naftaettevõtjad, nagu ExxonMobil, Total, ConocoPhillips, Marathon, Shell, BP ja Eni. Ühegi nimetatud turuosalise turuosa ei ületanud 2011. aastal nafta tootmise maailmaturul 3 % (34). Kontsentreeritus asjakohasel turul tervikuna on seega väike.

(42)

Euroopa Komisjon on direktiivi 2004/17/EÜ kohastes otsustes järeldanud, et nafta tootmise maailmaturgu iseloomustab paljude turuosaliste vaheline tihe konkurents (35). Puuduvad märgid selle kohta, et olukord oleks viimastel aastatel muutunud.

(43)

Arvestades eespool kirjeldatud asjaolusid, leiab järelevalveamet, et puuduvad märgid selle kohta, et valdkond ei toimiks turupõhiselt, ning seetõttu järeldab ta, et toornafta tootmise ja tootmise arendamise turg on direktiivi 2004/17/EÜ tähenduses konkurentsile otseselt avatud.

(44)

Euroopa Komisjon on uurinud gaasi, tootmise, tootmise arendamise ja hulgimüügi turgu ELi ühinemismääruse (36) raames võetud mitmes otsuses, milles ta on järeldanud, et gaasi tarne tootmisetapis (hõlmab ka arendust ja gaasi tootmist) klientidele EMPs (st gaasiväljadel toodetud gaas, mida müüakse EMP klientidele – sealhulgas riiklikele turgu valitsevatele ettevõtjatele) moodustab ühe turu (37).

(45)

Maagaasi saab edastada tootmisetapi torujuhtme kaudu või laevadega veeldatud maagaasi kujul. Norra gaasi eksport oli 2012. aastal ligikaudu 112 miljardit kuupmeetrit, millest 107 miljardit kuupmeetrit transporditi torujuhtme kaudu ning 5 miljardit kuupmeetrit transporditi laevadega veeldatud maagaasina (38).

(46)

Norra valitsus kinnitab, et veeldatud maagaasi tarned on samaväärsed ja konkureerivad otseselt torujuhtme kaudu transporditava gaasiga. Kui veeldatud maagaas taasgaasistatakse, saab see siseneda maagaasi torujuhtmevõrgustikku, kus see on äravahetamatu gaasiga, mida tarnitakse tootmisväljadelt torujuhtme kaudu. Näitena on toodud Zeebrugge Belgias: kui Norra mandrilava tsoonist torujuhtme kaudu transporditud gaas on läbinud maabumisterminali ning veeldatud maagaas on Zeebrugge veeldatud maagaasi terminalis taasgaasistatud, on mõlemast allikast pärit gaas täiesti samaväärne. Kuigi taasgaasistamise taristut ei ole kõikides EMP riikides, on taasgaasistamise suutlikkus viimastel aastatel tublisti suurenenud. Taasgaasistamise suutlikkus EMPs on jõudmas 200 miljardi kuupmeetrini. Torujuhtmevõrgustiku laienemisega muutub veeldatud maagaas kättesaadavaks järjest suuremale klientide arvule EMPs.

(47)

Euroopa Komisjoni on oma viimastes otsustes jätnud lahtiseks küsimuse, kas veeldatud maagaasina tarnitud gaas tuleks eristada torujuhtme kaudu tarnitud gaasist (39).

(48)

Käesoleva otsusega seoses leiab järelevalveamet, et küsimuse, kas torujuhtme kaudu edastatavat gaasi ja veeldatud maagaasi peaks eristama, võib samuti lahtiseks jätta.

(49)

Tarneahela madalamas etapis on eraldi võrgud kõrge kütteväärtusega ja madala kütteväärtusega gaasi jaotamiseks ning lõppkasutajad ühendatakse gaasi tarnimiseks asjakohase võrgustikuga. Kõrge kütteväärtusega gaasi saab muundada madala kütteväärtusega gaasiks ja vastupidi. Norra gaasitootjad tarnivad kõrge kütteväärtusega gaasi.

(50)

Norra valitsus tunnistab, et madala kütteväärtusega gaasi ja kõrge kütteväärtusega gaasi omavaheline asendatavus võib tähendada, et need tooted kuuluvad tootmisetapi seisukohast sama gaasitarneturu alla. Samuti tunnistatakse, et madala kütteväärtusega gaasi tarne võib moodustada EMP gaasitarne koguhulgast suhteliselt väikse osa: umbes 10 %.

(51)

Käesoleva otsusega seoses leiab järelevalveamet, et küsimuse, kas kõrge kütteväärtusega gaasi ja madala kütteväärtusega gaasi peaks eristama, võib jätta lahtiseks.

(52)

Tooteturu määratluse kohta järeldab järelevalveamet käesolevas otsuses, et gaasi tootmisetapp on üks turg (hõlmab ka gaasi tootmist ja tootmise arendamist). Küsimus, kas veeldatud maagaas ja madala kütteväärtusega gaas kuuluvad asjakohasele tooteturule, ei ole käesoleva otsuse tulemuse seisukohast oluline.

(53)

Norra valitsus tunnistab, et kolm gaasiturgu käsitlevat direktiivi on loonud Loode-Euroopas liberaalse ja integreeritud maagaasituru. ELi eesmärk on turud 2014. aastaks täielikult integreerida. Gaasi ühtse turuga seoses on Norra valitsus seisukohal, et oluline ei ole arvesse võtta üksikute EMP riikide turuosasid. Kui gaas on jõudnud Euroopa siseturu piirile, antakse see üle ja see voolab vastavalt tarneallikatele ja nõudlusele vabalt sinna, kus seda vajatakse.

(54)

Torujuhtme kaudu Norra mandrilava tsoonist eksporditavast gaasist edastati ligikaudu 70 % vastuvõtvatesse terminalidesse Saksamaal ja Ühendkuningriigis, ülejäänud osa Belgia ja Prantsusmaa terminalidesse. Norrast torujuhtme kaudu edastatavat gaasi müüakse torujuhtmeühenduste ja vahetuslepingute kaudu mitmele EMP riigile: kokku rohkem kui 10 EMP riigile. Norra mandrilava tsoonis toodetud veeldatud maagaasist on ajalooliselt umbes kaks kolmandikku müüdud EMPsse. See tähendab, et peaaegu kogu Norra gaas eksporditakse EMPsse.

(55)

Peale selle tunnistab Norra valitsus, et EMP gaasiostjatel on võimalik valida mitme tarneallika vahel. See hõlmab gaasi nii EList (tavaliselt Taanist, Madalmaadest ja Ühendkuningriigist) või naaberriikidest (tavaliselt lisaks Norrale Venemaalt, Alžeeriast ja Liibüast) või muudest kaugematest riikidest (nt Lähis-Ida riikidest või Nigeeriast veeldatud maagaasina).

(56)

Norra valitsus tunnistab lisaks, et keskused Ühendkuningriigis ja Euroopa mandril on järjest likviidsemad ja hinna kujunemine eri keskustes näitab, et saavutatud on märkimisväärne integratsioon.

(57)

Geograafilise turu määratluse kohta on varasemates ELi ühinemismääruse raames võetud Euroopa Komisjoni otsustes järeldatud, et kõige tõenäolisemalt hõlmab see EMPd, lisaks gaasiimporti Venemaalt ja Alžeeriast, kuid geograafilise turu määratlus on jäetud lahtiseks. Otsuses Statoili ja Hydro ühinemise kohta ei pidanud komisjon vajalikuks otsustada, kas asjakohane geograafiline ala, mida arvesse võetakse, on: i) EMP, ii) ala, mis hõlmab EMP riike, kus Norra mandrilava tsoonist saadud gaasi müüakse (otse torujuhtmevõrgustiku või vahetuslepingute kaudu) või iii) igat riiki, milles osalised gaasi müüvad (40). Hoolimata arvesse võetavast geograafilisest määratlusest ei tekitaks kontsentreeritus gaasi tootmisetapi turul konkurentsiprobleeme.

(58)

Käesoleva otsusega seoses ning allpool sätestatud eesmärkidel leiab järelvalveamet, et vaja ei ole otsustada maagaasi geograafilise turu täpset ulatust. Turu mis tahes mõistliku geograafilise määratluse korral leiab järelevalveamet, et asjakohane valdkond on otseselt konkurentsile avatud.

(59)

Maagaasi (või toornafta) leidmise korral peavad loaomanikud, kui nad otsustavad välja arendada, esitama Norra nafta- ja energeetikaministeeriumile heaks kiitmiseks välja arendus- ja tegevuskava. Väljad, millel toodetakse Norra mandrilava tsoonis peamiselt gaasi (41) ning mille kohta on viimase paari aasta jooksul esitatud ja heaks kiidetud arendus- ja tegevuskava, on järgmised:

(60)

Ajavahemikus 2008–2012 kiideti heaks kokku 14 ettevõtja gaasitootmise arendus- ja tegevuskavad. Ajavahemikus 2009–2011 kiideti heaks kolme uustulija arendus- ja tegevuskavad (42). EMPsse ekspordivad gaasi üle 25 Norra mandrilava tsoonis tegutseva ettevõtja (43).

(61)

2011. aastal toodeti Norras gaasi kokku 101,4 miljardit kuupmeetrit, mis moodustab kogu maailma toodangust 3,1 % (44). Üle 95 % Norra mandrilava tsooni toodangust eksporditakse EMPsse torujuhtmete kaudu, mis viivad kuude maabumisterminali neljas riigis (Ühendkuningriik, Saksamaa, Belgia ja Prantsusmaa) (45). Ligikaudu 1,4 miljardit kuupmeetrit (vähem kui 2 %) Norra mandrilava tsoonis toodetud gaasist tarbiti Norra siseturul.

(62)

Norra mandrilava tsoonis toodab gaasi mitu sõltumatut ettevõtjat. Lisaks antakse lubasid ka uutele ettevõtjatele. Viis suurimat gaasitootmisettevõtjat Norra mandrilava tsoonis aastatoodangu seisukohast on Petoro, Statoil, Exxon Mobil, Total ja Shell. Norra mandrilava tsooni suurim gaasitootmisettevõtja on Statoil. Norra mandrilava tsooni kolme suurima gaasitootja osa gaasi kogutoodangust ei ole suurem kui 50 % (46).

(63)

ELi liikmesriigid tarbivad ligikaudu 500 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Eurogasi (47) kohaselt moodustasid 2011. aasta netokogutarnetest 33 % tarned ELi liikmesriikidest, järgnesid Venemaa (24 %), Norra (19 %) (48) ja Alžeeria (9 %) ning gaasi tarniti nii torujuhtmestiku kaudu kui ka veeldatud maagaasina. Ülejäänud 15 % moodustasid allikad maailma eri paigust.

(64)

Kõik Norra mandrilava tsooni loaomanikud vastutavad oma gaasi müümise eest. Norra mandrilava tsooni tootmisettevõtjatel on gaasimüügilepingud ostjatega paljudes ELi liikmesriikides. 2011. aastal oli Norra gaasi kogutarbimise osakaal kuues ELi liikmesriigis, kes Norra mandrilava tsoonist kõige rohkem gaasi impordivad, järgmine: (49)

(65)

Suuruselt teine gaasitarnija EMPsse Gazpromi järel on Statoil, kellelt saadakse umbes 20 % (50) EMPs tarbitud gaasist. Nagu on näha eespool esitatud tabelist, konkureerivad Norra mandrilava tsooni tarnijad peamistes EMP riikides, kuhu Norra gaasi tarnitakse, tarnijatega, kes saavad oma gaasi muudest geograafilistest piirkondadest. Sellest tulenevalt on nendes EMP riikides hulgimüügi tasandi ostjatel võimalik valida peale Norra mandrilava tsooni alternatiivseid gaasi tarneallikaid. Seda näitab ka Eurogasi koostatud statistika (järgmine tabel), milles näidatakse, et lisaks Norra gaasile tarnisid ELi liikmesriigid gaasi kodumaalt, Venemaalt, Alžeeriast, Katarist ja muudest allikatest.

MAAGAASI TARNED EUROGASI LIIKMESRIIKIDES JA ELis, 2011 (51)

(66)

ELi liikmesriikides, kus Norra gaasi osakaal on kõige suurem, on olemas alternatiivsed tarneallikad. Sellised alternatiivid on:

(67)

Hulgimüügi tasandi ostjad peavad täitma oma võta-või-maksa kohustusi vastavalt pikaajalistele müügilepingutele Norra gaasitarnijatega. Kui need kohustused on täidetud, võivad hulgimüügi tasandi ostjad vabalt valida alternatiivse tarneallika, näiteks torujuhtme kaudu edastatava gaasi hetketurul, veeldatud maagaasi hetketurul või suurendada teiste tarnijatega sõlmitud pikaajaliste lepingute mahtu. Uuemad müügilepingud on tavaliselt lühema kestusega. Norra valitsuse andmetel muutub hetketurg seda olulisemaks, mida likviidsemaks muutuvad keskused nii Ühendkuningriigis kui ka Euroopa mandril. Lisaks on viimasel viiel aastal taasgaasistamise suutlikkus ELis rohkem kui kahekordistunud. 2011. aastal transporditi 25 % ELi imporditud gaasist veeldatud maagaasina ning see jagunes järgmiste ELi liikmesriikide vahel järgmiselt:

VEELDATUD MAAGAASI TARNE EUROGASI LIIKMESRIIKIDES JA ELis, 2011 (56)

(68)

Konkurentsi surve maagaasiturul tuleneb ka alternatiivsete toodete olemasolust (nt süsi ja taastuvenergia).

(69)

Kõik suured gaasijuhtmed Norra mandrilava tsoonist Euroopa mandrile ja Ühendkuningriiki kuuluvad Gassledile (57). Juurdepääsu tootmisetapi gaasijuhtmetele haldab Gassco AS, mis kuulub täielikult Norra riigile. Gassco ASile ei kuulu aktsiaid ega osalust tootmisetapi gaasijuhtmetes ja see toimib vabale võimsusele juurdepääsu lubamisel sõltumatult. Gaasitranspordisüsteem on neutraalne kõikide turuosaliste suhtes, kellel on vaja maagaasi transportida. Tootmisettevõtjatel ja kvalifitseeritud kasutajatel on õigus kasutada süsteemi mittediskrimineerivatel, objektiivsetel ja läbipaistvatel tingimustel. Kasutajad saavad kasutada süsteemi võimekust vastavalt oma vajadusele gaasi transportida (58). Seega saavad Norra mandrilava tsoonis tootmisetapi gaasijuhtmete võrgustikku kasutada praegused ja uued gaasiettevõtjad ja tarnida gaasi klientidele, konkureerides Norra mandrilava tsoonis tegutsevate teiste ettevõtjatega.

(70)

Arvestades eespool kirjeldatud asjaolusid, leiab järelevalveamet, et puuduvad märgid selle kohta, et valdkond ei toimiks turupõhiselt, ning järeldab, et maagaasi tootmine Norra mandrilava tsoonis on direktiivi 2004/17/EÜ tähenduses konkurentsile otseselt avatud.

(71)

Järelevalveamet leiab, et järgmised tegevusvaldkonnad Norras ja eelkõige Norra mandrilava tsoonis on direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 tähenduses konkurentsile otseselt avatud:

(72)

Kuna turule piiramatu juurepääsu tingimust peetakse täidetuks, ei tuleks direktiivi 2004/17/EÜ kohaldada üksuste sõlmitud lepingute suhtes, mille eesmärk on võimaldada Norras ning eelkõige Norra mandrilava tsoonis käesoleva otsuse punktide 2 ja 71 alapunktides a, b ja c loetletud teenuseid.

(73)

Otsus põhineb 2013. aasta märtsi õiguslikul ja faktilisel olukorral, mis on kindlaks tehtud Norra valitsuse esitatud teabe alusel. Selle võib läbi vaadata, kui olulised muutused õiguslikus või faktilises olukorras tähendavad, et direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohaldamise tingimused ei ole enam täidetud,

a)

toornafta ja maagaasi leiukohtade uurimine,

b)

toornafta tootmine ja

c)

maagaasi tootmine.

Ühikud:

teravatt-tund (brutokütteväärtus)

Märkus.

Arvud on parim hinnang avaldamise ajal.

Ühik:

19.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 249/s3

19.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 249/s3