ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2011.159.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 159
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

54. köide
17. juuni 2011

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

 

2011/343/EL

 

*

Nõukogu otsus, 9. märts 2011, Euroopa Ühenduse ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu sõlmimise kohta

1

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) nr 572/2011, 16. juuni 2011, millega muudetakse määrust (EL) nr 204/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas

2

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 573/2011, 16. juuni 2011, millega rakendatakse määruse (EL) nr 204/2011 (piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas) artikli 16 lõiget 2

5

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 574/2011, 16. juuni 2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/32/EÜ I lisa seoses nitriti, melamiini ja Ambrosia spp piirnormide ning teatavate koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide ülekandumisega ning koondatakse direktiivi I ja II lisa ( 1 )

7

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 575/2011, 16. juuni 2011, söödamaterjalide kataloogi kohta ( 1 )

25

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 576/2011, 16. juuni 2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 543/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (teatavate kodulinnuliha turustusnormide kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad

66

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 577/2011, 16. juuni 2011, millega 149. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud

69

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 578/2011, 16. juuni 2011, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

86

 

 

OTSUSED

 

 

2011/344/EL

 

*

Nõukogu rakendusotsus, 30. mai 2011, Portugalile liidu finantsabi andmise kohta

88

 

*

Nõukogu rakendusotsus 2011/345/ÜVJP, 16. juuni 2011, millega rakendatakse otsust 2011/137/ÜVJP piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas

93

 

 

2011/346/EL

 

*

Komisjoni otsus, 20. juuli 2010, Riigiabi C 33/09 (ex NN 57/09, CP 191/09) kohta, mida Portugal on andnud riigigarantiina ettevõtjale BPP (teatavaks tehtud numbri K(2010) 4932 all)  ( 1 )

95

 

 

2011/347/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 16. juuni 2011, liidu rahalise toetuse kohta lammaste katarraalse palaviku epidemioloogilise uuringu ja seiremeetmete rakendamiseks Madalmaades 2006. ja 2007. aastal kõnealuse haiguse vastu võitlemiseks võetud erakorraliste meetmete raames (teatavaks tehtud numbri K(2011) 4146 all)

105

 

 

IV   EÜ asutamislepingu, ELi lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt enne 1. detsembrit 2009 vastu võetud aktid

 

 

2011/348/EÜ

 

*

Nõukogu otsus, 10. november 2009, Euroopa Ühenduse ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu ühenduse nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta

107

Euroopa Ühenduse ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi valitsuse vaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö leping

108

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

17.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 159/1

NÕUKOGU OTSUS,

9. märts 2011,

Euroopa Ühenduse ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu sõlmimise kohta

(2011/343/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 186 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon pidas ühenduse nimel läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu sõlmimise üle.

(2)

Lepinguosaliste esindajad kirjutasid kõnealusele lepingule alla 30. novembril 2009 Brüsselis ning lepingut on pärast allkirjastamist selle jõustumist oodates lepingu artikli 7 lõike 2 kohaselt ajutiselt kohaldatud.

(3)

Tulenevalt Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 asendab Euroopa Liit Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane.

(4)

Leping tuleks liidu nimel sõlmida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö leping (1).

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja saadab liidu nimel lepingu artikli 7 lõikes 2 ettenähtud teate ja esitab Jordaania Hašimiidi Kuningriigile järgmise teate:

„Tulenevalt Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 asendab Euroopa Liit Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane ning teostab alates nimetatud kuupäevast kõiki Euroopa Ühenduse õigusi ja võtab üle kõik Euroopa Ühenduse kohustused. Seetõttu käsitatakse lepingus esinevaid viiteid Euroopa Ühendusele vajaduse korral viidetena Euroopa Liidule.”

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 9. märts 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

CSÉFALVAY Z.

(1)  Vaata käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 108.

MÄÄRUSED

17.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 159/2

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 572/2011,

16. juuni 2011,

millega muudetakse määrust (EL) nr 204/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2011. aasta otsust 2011/137/ÜVJP piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsusega 2011/137/ÜVJP, mida on muudetud nõukogu otsusega 2011/332/ÜVJP, (2) sätestatakse spetsiaalne erand, mis hõlmab teatavate üksuste (sadamad) varade külmutamist.

(2)

On asjakohane tagada humanitaarabioperatsioonide ning tsiviilelanikkonna põhivajadusteks mõeldud materjalide ja varustuse kohaletoimetamise ning Liibüast evakueerimiseks vajalike operatsioonide jätkumine.

(3)

Kõnealused meetmed kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu reguleerimisalasse ja seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid neid ühetaoliselt.

(4)

Võttes arvesse olukorra tõsidust Liibüas ning toimides kooskõlas otsusega 2011/137/ÜVJP, tuleks nõukogu määruse (EL) nr 204/2011 (3) III lisas sätestatud loetellu isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, lisada täiendavad üksused.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 204/2011 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 8a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8a

Erandina artiklist 5 võivad liikmesriikide pädevad asutused, mis on loetletud IV lisas, lubada vabastada külmutatud rahalised vahendid või majandusressursid, mis kuuluvad III lisas loetletud isikutele, üksustele või asutustele, või lubada anda teatavad rahalised vahendid või majandusressursid III lisas loetletud isikute, üksuste või asutuste käsutusse sellistel tingimustel, mida nad sobivaks peavad, juhul kui nad on arvamusel, et see on vajalik humanitaareesmärkidel nagu näiteks humanitaarabi kohaletoimetamine või selle hõlbustamine, tsiviilelanikkonna põhivajadusteks tarvilike materjalide ja varustuse kohaletoimetamine, sealhulgas toiduained ja põllumajandustootmiseks vajalikud vahendid, meditsiinitarbed, ning elektrienergiaga varustamine, või inimeste Liibüast evakueerimiseks. Asjaomane liikmesriik teavitab käesoleva artikli alusel antud lubadest teisi liikmesriike ja komisjoni kahe nädala jooksul loa andmisest.”.

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 10a

Erandina artikli 5 lõikest 2 võivad liikmesriikide pädevad asutused, mis on nimetatud IV lisas loetletud veebisaitidel, lubada teatud rahaliste vahendite või majandusressursside andmist III lisas loetletud sadamavaldajate käsutusse seoses enne 7. juulit 2011 sõlmitud lepingute rakendamisega kuni 15. juulini 2011, välja arvatud naftat, gaasi ja rafineeritud naftatooteid käsitlevate lepingute puhul. Liikmesriik teavitab käesoleva artikli alusel antud lubadest teisi liikmesriike ja komisjoni kahe nädala jooksul loa andmisest.”.

Artikkel 2

Käesoleva määruse lisas loetletud üksused lisatakse määruse (EL) nr 204/2011 III lisas sätestatud loetellu.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

MARTONYI J.

(1)  ELT L 58, 3.3.2011, lk 53.

(2)  ELT L 149, 8.6.2011, lk 10.

(3)  ELT L 58, 3.3.2011, lk 1.

LISA

Artiklis 2 osutatud üksused

 

Nimi

Tuvastamisandmed

Põhjendus

Loetellu kandmise kuupäev

 

Tripoli sadama käitaja

Sadama käitaja:

Socialist Ports Company (seoses Tripoli sadama tegevusega)

Tel: +218 21 43946

Gaddafi režiimi kontrolli all

7.6.2011

 

Al-Khumsi sadama käitaja

Sadama käitaja:

Socialist Ports Company (seoses Al-Khumsi sadama tegevusega)

Tel: +218 21 43946

Gaddafi režiimi kontrolli all

7.6.2011

 

Brega sadama käitaja

 

Gaddafi režiimi kontrolli all

7.6.2011

 

Ras Lanufi sadama käitaja

Sadama käitaja:

Veba Oil Operations BV

Aadress: PO Box 690

Tripoli, Liibüa

Tel: +218 21 333 0081

Gaddafi režiimi kontrolli all

7.6.2011

 

Zawia sadama käitaja

 

Gaddafi režiimi kontrolli all

7.6.2011

 

Zuwara sadama käitaja

Sadama käitaja:

Port Authority of Zuwara

Aadress: PO Box 648

Port Affairs and Marine Transport

Tripoli

Liibüa

Tel: +218 25 25305

Gaddafi režiimi kontrolli all

7.6.2011

17.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 159/5

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 573/2011,

16. juuni 2011,

millega rakendatakse määruse (EL) nr 204/2011 (piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas) artikli 16 lõiget 2

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 2. märtsi 2011. aasta määrust (EL) nr 204/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas, (1) eriti selle artikli 16 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

seoses arengutega Liibüas tuleks muuta määruse (EL) nr 204/2011 III lisas esitatud loetelu isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kanne isiku kohta, kes on nimetatud käesoleva määruse lisas, jäetakse määruse (EL) nr 204/2011 III lisas esitatud loetelust välja.

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

MARTONYI J.

(1)  ELT L 58, 3.3.2011, lk 1.

LISA

Artiklis 1 osutatud isik

14.

ZARTI, Mustafa

17.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 159/7

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 574/2011,

16. juuni 2011,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/32/EÜ I lisa seoses nitriti, melamiini ja Ambrosia spp piirnormide ning teatavate koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide ülekandumisega ning koondatakse direktiivi I ja II lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiivi 2002/32/EÜ loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 1 ja artikli 8 lõike 2 esimest taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 2002/32/EÜ on sätestatud keeld kasutada loomasöödaks ettenähtud tooteid, mis sisaldavad soovimatuid aineid üle kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud piirnormide. Kui kõnealuse direktiivi II lisas sätestatud rakenduskünnis on ületatud, peavad liikmesriigid teatavate soovimatute ainete puhul läbi viima uurimise nende ainete allikate leidmiseks.

(2)

Suhkrupeedist ja suhkruroost valmistatud ning tärklisetootmisega seotud toodete ja kõrvalsaaduste puhul leiti, et teatavate tingimuste korral ületab neis sisalduva nitriti tase direktiivi 2002/32/EÜ I lisas hiljuti sätestatud piirnorme. Lisaks selgus, et söödas sisalduva nitriti määramise analüüsimeetod ei anna suhkrupeedist ja suhkruroost valmistatud ning tärklisetootmisega seotud toodete ja kõrvalsaaduste puhul alati usaldusväärset tulemust. Kuna Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) jõudis oma 25. märtsi 2009. aasta arvamuses (2) järeldusele, et nitritite sisaldus loomsetes toodetes ei ohusta inimeste tervist, tuleks kõnealuste toodete puhul peatada söödamaterjalis sisalduvate nitrite piirnormi kohaldamine seni, kuni nitritite sisaldust nendes toodetes ja asjakohaseid analüüsimeetodeid täpsemalt uuritakse.

(3)

Euroopa Toiduohutusamet võttis 18. märtsil 2010 vastu teadusliku arvamuse toidus ja söödas sisalduva melamiini kohta (3). Järeldustest ilmneb, et melamiin võib põhjustada kristallide teket kuseteedes. On täheldatud, et need kristallid põhjustavad loomadel, kellele on antud saastunud sööta, ja lastel, keda on toidetud saastunud piimaseguga, proksimaalsete vääntorukeste kahjustusi, mille tagajärjed on mõnikord fataalsed. Codex Alimentarius’e komisjon on kehtestanud söödas ja toidus sisalduva melamiini piirnormi (4). Et kaitsta loomade ja inimeste tervist, tuleks kõnealused piirnormid, mis on kooskõlas Euroopa Toiduohutusameti arvamuses esitatud järeldustega, lisada direktiivi 2002/32/EÜ I lisasse. Teatavad söödalisandid tuleks piirnormide kohaldamisest vabastada, sest nende melamiinisisaldus on tavapärase tootmisprotsessi tulemusena vältimatult piirnormist kõrgem.

(4)

Euroopa Toiduohutusameti jõudis oma 4. juuni 2010. aasta arvamuses (5) järeldusele, et lindude sööt võib aidata oluliselt kaasa Ambrosia spp. levikule, eriti piirkondades, kus taime varem ei esinenud, sest sööt sisaldab sageli märkimisväärses koguses Ambrosia spp. töötlemata seemneid. Seega aitaks Ambrosia spp. töötlemata seemnetega saastunud linnusööda kasutamise vältimine tõenäoliselt vähendada Ambrosia spp. edasist levikut liidus. Taime õietolmu allergeensete omaduste tõttu on Ambrosia spp. ohuks rahvatervisele. Taime õietolmu sissehingamine võib põhjustada muu hulgas nina sidekoepõletikku ning astmat. Lisaks on esitatud tõendeid Ambrosia spp. õietolmu allergilise toime kohta loomadele. Seepärast tuleks piirata Ambrosia spp. seemnete sisaldust söödamaterjalis ja segasöödas, mis sisaldavad jahvatamata terasid ja seemneid, ning kehtestada jahvatamata terade ja seemnete puhul nii madal Ambrosia spp. sisalduse piirnorm, kui see on heade põllumajandustavade ja puhastamistehnoloogiaga saavutatav.

(5)

Koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide kandumine ühest tootepartiist teise võib toimuda, kui neid aineid kasutatakse lubatud söödalisandina. Ülekandumise tulemusel võib tehnilise vältimatuse tõttu (nn vältimatu ülekandumine või ristsaastumine) saastuda nende ainetega ka järgnevalt toodetud sööt, milles koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide sisaldus ei ole lubatud (nn muu kui selleks ettenähtud sööt). Võttes arvesse heade tootmistavade rakendamist, tuleb koktsidiostaatikumide või histomonostaatikumide muusse kui selleks ettenähtud sööta toimuva vältimatu ülekandumise piirnormid kehtestada ALARA (nii madal, kui on võimalik saavutada) põhimõttest lähtuvalt. Võimaldamaks söödatootjal hallata vältimatut ülekandumist, tuleks vähem vastuvõtlike sihtrühmaväliste loomaliikide sööda puhul lugeda nõuetekohaseks ligikaudu 3 % ülekandumise määr (võrreldes lubatud maksimumsisaldusega), samas kui vastuvõtlike sihtrühmaväliste loomaliikide sööda ning tapmiseelsel perioodil kasutava sööda puhul tuleks kehtestada ligikaudu 1 % ülekandumise määr (võrreldes lubatud maksimumsisaldusega). Samuti tuleks lugeda nõuetekohaseks ristsaastumise 1 % ülekandumise määra sihtliikide sellise muu sööda suhtes, kuhu ei lisata koktsidiostaatikume või histomonostaatikume ning „pidevalt produktiivsete toiduloomade” nagu lüpsilehmade ja munakanade muu kui selleks ette nähtud sööda suhtes, kui on tõendeid söödast loomsele toidule ülekandumise kohta. Juhul kui loomadele söödetakse söödamaterjali otse või kui kasutatakse täiendsööta, ei tohi loom tarbida päevaratsioonis rohkem koktsidiostaatikume või histomonostaatikume, kui näevad ette vastavad tarbimise piirnormid päevaratsioonis ainult täissöötade kasutamise korral.

(6)

Et võtta arvesse koktsidiostaatikumide narasiini, nikarbasiini ja lasalotsiidnaatriumi kasutuslubade hiljutist muutmist, tuleks muuta direktiivi 2002/32/EÜ I lisa ning vastavalt tuleks muuta ka komisjoni 10. veebruari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 124/2009, milles sätestatakse piirnormid koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide esinemisele toidus, mis on tingitud nende ainete vältimatust ülekandumisest muusse kui selleks ettenähtud sööta (6).

(7)

Direktiivi 2002/32/EÜ I ja II lisa on varem juba mitu korda oluliselt muudetud. Seepärast on asjakohane kõnealused lisad koondada. Nende lisade selguse ja loetavuse parandamiseks on asjakohane lisad ümber struktureerida ja ühtlustada terminoloogiat. Võttes arvesse, et lisade sätted on otse kohaldatavad ja tervikuna siduvad, tuleb kõnealused lisad kehtestada määrusega.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ole vastuväiteid esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE

Artikkel 1

Direktiivi 2002/32/EÜ I ja II lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2011.

Ambrosia spp. käsitlevaid sätteid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10.

(2)  EFSA Panel on Contaminants in the Food Chain, Scientific Opinion on Nitrite as undesirable substances in animal feed, EFSA Journal (2009) 1017, 1–47. Kättesaadav aadressil: http://www.efsa.europa.eu/en/scdocs/doc/1017.pdf.

(3)  EFSA Panel on Contaminants in the Food Chain (CONTAM) and EFSA Panel on Food Contact Materials, Enzymes, Flavourings and Processing Aids (CEF); Scientific Opinion on Melamine in Food and Feed. EFSA Journal 2010; 8(4):1573. [lk 145]. doi:10.2903/j.efsa.2010.1573. Kättesaadav aadressil: http://www.efsa.europa.eu/en/scdocs/doc/1573.pdf.

(4)  Report on the Thirty-Third Session of the Joint FAO/WHO Food Standards Programme, Codex Alimentarius Commission, Genf, Šveits, 5.–9. juuli 2010 (ALINORM 10/33/REP).

(5)  EFSA Panel on Contaminants in the Food Chain (CONTAM), EFSA Panel on Dietetic Products, Nutrition and Allergies (NDA) and EFSA Panel on Plant Health (PLH); Scientific Opinion on the effect on public or animal health or on the environment on the presence of seeds of Ambrosia spp. in animal feed. EFSA Journal 2010; 8(6):1566 [37 pp.]. doi:10.2903/j.efsa.2010.1566. Kättesaadav aadressil: http://www.efsa.europa.eu/en/scdocs/doc/1566.pdf.

(6)  ELT 140, 11.2.2009, lk 7.

LISA

Direktiivi 2002/32/EÜ I ja II lisa asendatakse järgmisega:

„

I LISA

ARTIKLI 3 LÕIKES 2 OSUTATUD SOOVIMATUTE AINETE PIIRNORMID

I JAOTIS.   ANORGAANILISED LISANDID JA LÄMMASTIKUÜHENDID

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

1.

Arseen (1)

Söödamaterjal,

2

välja arvatud:

 

—

rohujahu ning jahu, mis on valmistatud kuivatatud lutsernist, kuivatatud ristikust või kuivatatud suhkrupeedi viljalihast ja melassist;

4

—

palmituumakook;

4 (2)

—

fosfaadid ja lubjarikkad merevetikad;

10

—

kaltsiumkarbonaat;

15

—

magneesiumoksiid ja magneesiumkarbonaat;

20

—

kalad ja muud veeloomad ning nendest saadud tooted;

25 (2)

—

merevetikajahu ja merevetikatest valmistatud söödamaterjal.

40 (2)

Rauaosakesed, mida lisatakse jälgitavuse tagamiseks.

50

Mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid,

30

välja arvatud:

 

—

vasksulfaatpentahüdraat ja vaskkarbonaat;

50

—

tsinkoksiid, mangaan(II)oksiid ja vask(II)oksiid.

100

Täiendsööt,

4

välja arvatud:

 

—

mineraalsööt.

12

Täissööt,

2

välja arvatud:

 

—

kalade ja karusloomade täissööt.

10 (2)

2.

Kaadmium

Taimne söödamaterjal.

1

Loomne söödamaterjal.

2

Mineraalne söödamaterjal,

2

välja arvatud:

 

—

fosfaadid.

10

Mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid,

10

välja arvatud:

 

—

vask(II)oksiid, mangaan(II)oksiid, tsinkoksiid ja mangaan(II)sulfaat, monohüdraat

30

Sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid.

2

Eelsegud (6)

15

Täiendsööt,

0,5

välja arvatud:

 

—

mineraalsööt, mis

 

– –

sisaldab < 7 % fosforit (8);

5

- -

sisaldab ≥ 7 % fosforit (8);

0,75 ühe protsendi fosfori kohta (8), maksimaalselt 7,5

—

lemmikloomade täiendsööt.

2

Täissööt,

0,5

välja arvatud:

 

—

veiste (v.a vasikad), lammaste (v. a talled), kitsede (v.a talled) ja kalade täissööt;

1

—

lemmikloomade täissööt.

2

3.

Fluor (7)

Söödamaterjal,

150

välja arvatud:

 

—

loomne söödamaterjal, välja arvatud meres elavad koorikloomad, näiteks krill;

500

—

meres elavad koorikloomad, näiteks krill;

3 000

—

fosfaadid;

2 000

—

kaltsiumkarbonaat;

350

—

magneesium(II)oksiid;

600

—

lubjarikkad merevetikad.

1 000

Vermikuliit (E 561).

3 000

Täiendsööt, mis

 

—

sisaldab ≤ 4 % fosforit (8),

500

—

sisaldab > 4 % fosforit (8).

125 ühe protsendi fosfori (8) kohta

Täissööt,

150

välja arvatud:

 

—

sigade täissööt;

100

—

kodulindude (v.a tibude) ja kalade täissööt;

350

—

tibude täissööt;

250

—

veiste, lammaste ja kitsede täissööt

 

– –

laktatsioonil;

30

– –

muu.

50

4.

Plii

Söödamaterjal,

10

välja arvatud:

 

—

haljassööt (3);

30

—

fosfaadid ja lubjarikkad merevetikad;

15

—

kaltsiumkarbonaat;

20

—

pärm.

5

Mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid,

100

välja arvatud:

 

—

tsinkoksiid;

400

—

mangaan(II)oksiid, raudkarbonaat, vaskkarbonaat.

200

Sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid,

30

välja arvatud:

 

—

vulkaaniline klinoptiloliit.

60

Eelsegud (6)

200

Täiendsööt,

10

välja arvatud:

 

—

mineraalsööt.

15

Täissööt.

5

5.

Elavhõbe (4)

Söödamaterjal,

0,1

välja arvatud:

 

—

kalad ja muud veeloomad ning nendest saadud tooted;

0,5

—

kaltsiumkarbonaat.

0,3

Segasööt,

0,1

välja arvatud:

 

—

mineraalsööt;

0,2

—

kalade segasööt;

0,2

—

koerte, kasside ja karusloomade segasööt.

0,3

6.

Nitrit (5)

Söödamaterjal,

15

välja arvatud:

 

—

kalajahu;

30

—

silo;

—

—

suhkrupeedist ja suhkruroost valmistatud ning tärklisetootmisega seotud tooted ja kõrvalsaadused.

—

Täissööt,

15

välja arvatud:

 

—

koerte ja kasside täissööt, mille niiskusesisaldus on üle 20 %.

—

7.

Melamiin (9)

Sööt,

2,5

välja arvatud järgmised söödalisandid:

 

—

guanidiinäädikhape;

—

—

uurea;

—

—

biureet.

—


II JAOTIS.   MÜKOTOKSIINID

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

1.

Aflatoksiin B1

Söödamaterjal

0,02

Täiend- ja täissööt,

0,01

välja arvatud:

 

—

lüpsilehmade ja vasikate, lüpsilammaste ja tallede, lüpsikitsede ja tallede, põrsaste ja noorlindude segasööt;

0,005

—

veiste (v.a lüpsilehmad ja vasikad), lammaste (v. a lüpsilambad ja talled), kitsede (v.a lüpsikitsed ja talled), sigade (v.a põrsad) ja kodulindude (v.a noorlinnud) segasööt.

0,02

2.

Harilik tungaltera (Claviceps purpurea)

Söödamaterjal ja segasööt, mis sisaldab jahvatamata teravilja.

1 000


III JAOTIS.   LOODUSLIKUD TAIMSED TOKSIINID

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

1.

Vaba gossüpol

Söödamaterjal,

20

välja arvatud:

 

—

puuvillaseemned;

5 000

—

puuvillakook ja puuvillaseemnejahu.

1 200

Täissööt,

20

välja arvatud:

 

—

veiste (v.a vasikad) täissööt;

500

—

lammaste (v.a talled) ja kitsede (v.a talled) täissööt;

300

—

kodulindude (välja arvatud munakanad) ja vasikate täissööt;

100

—

jäneste, lambatallede, kitsetallede ja sigade (v.a põrsad) täissööt.

60

2.

Vesiniktsüaniidhape

Söödamaterjal,

50

välja arvatud:

 

—

linaseemned;

250

—

linakoogid;

350

—

maniokitooted ja mandlikoogid.

100

Täissööt,

50

välja arvatud:

 

—

noorkanade (< 6 nädalat) täissööt.

10

3.

Teobromiin

Täissööt,

300

välja arvatud:

 

—

sigade täissööt;

200

—

koerte, jäneste, hobuste ja karusloomade täissööt.

50

4.

Vinüültiooksasolidoon (5-vinüüloksasolidiin-2-tioon)

Kodulindude täissööt,

1 000

välja arvatud:

 

—

munakanade täissööt.

500

5.

Lenduv sinepiõli (10)

Söödamaterjal,

100

välja arvatud:

 

—

rapsikoogid.

4 000

Täissööt,

150

välja arvatud:

 

—

veiste (v.a vasikad), lammaste (v.a talled) ja kitsede (v.a talled) täissööt;

1 000

—

sigade (v.a põrsad) ja kodulindude täissööt.

500


IV JAOTIS.   KLOORORGAANILISED ÜHENDID (VÄLJA ARVATUD DIOKSIINID JA PCBd)

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

1.

Aldriin (11)

Söödamaterjal ja segasööt,

0,01 (12)

2.

Dieldriin (11)

välja arvatud:

 

—

rasvad ja õlid;

0,1 (12)

—

kalade segasööt.

0,02 (12)

3.

Kampekloor (toksafeen) – indikaatorühendite CHB 26, 50 ja 62 summa (13)

Kalad ja muud veeloomad ja nendest saadud tooted,

0,02

välja arvatud:

 

—

kalaõli.

0,2

Kalade täissööt

0,05

4.

Klordaan (cis- ja transisomeeride ning oksüklordaani summa, väljendatud klordaanina)

Söödamaterjal ja segasööt,

0,02

välja arvatud:

 

—

rasvad ja õlid.

0,05

5.

DDT (DDT-, DDD- (või TDE-) ja DDE-isomeeride summa, väljendatud DDT-na)

Söödamaterjal ja segasööt,

0,05

välja arvatud:

 

—

rasvad ja õlid.

0,5

6.

Endosulfaan (alfa- ja beetaisomeeride ning endosulfaansulfaadi summa, väljendatud endosulfaanina)

Söödamaterjal ja segasööt,

0,1

välja arvatud:

 

—

mais ja selle töötlemissaadused;

0,2

—

õliseemned ja nende töötlemissaadused, välja arvatud töötlemata taimeõli;

0,5

—

töötlemata taimeõli;

1,0

—

kalade täissööt.

0,005

7.

Endriin (endriini ja deltaketoi-endriini summa, väljendatud endriinina)

Söödamaterjal ja segasööt,

0,01

välja arvatud:

 

—

rasvad ja õlid.

0,05

8.

Heptakloor (heptakloori ja heptakloorepoksiidi summa, väljendatud heptakloorina)

Söödamaterjal ja segasööt,

0,01

välja arvatud:

 

—

rasvad ja õlid.

0,2

9.

Heksaklorobenseen (HCB)

Söödamaterjal ja segasööt,

0,01

välja arvatud:

 

—

rasvad ja õlid.

0,2
10.   

Heksaklorotsükloheksaan (HCH)

—

alfa-isomeerid

Söödamaterjal ja segasööt,

0,02

välja arvatud:

 

—

rasvad ja õlid.

0,2

—

beeta-isomeerid

Söödamaterjal,

0,01

välja arvatud:

 

—

rasvad ja õlid.

0,1

Segasööt,

0,01

välja arvatud:

 

—

piimakarja segasööt.

0,005

—

gamma-isomeerid

Söödamaterjal ja segasööt,

0,2

välja arvatud:

 

—

rasvad ja õlid.

2,0


V JAOTIS.   DIOKSIINID JA PCBd

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Piirnorm (ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (ppm) (, (14), (15)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

1.

Dioksiinid (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDD) ja polüklooritud dibensofuraanide (PCDF) summa, väljendatuna Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) toksilisuse ekvivalendina, kohaldades WHO toksilisuse ekvivalentfaktoreid (TEF, 1997)) (17))

Taimne söödamaterjal,

0,75

välja arvatud:

 

—

taimeõlid ja nende kõrvalsaadused.

0,75

Mineraalne söödamaterjal

1,0

Loomne söödamaterjal:

 

—

loomsed rasvad, sealhulgas piima- ja munarasv;

2,0

—

muud maismaaloomadest saadud tooted, sealhulgas piim ja piimatooted ning munad ja munatooted;

0,75

—

kalaõli;

6,0

—

kalad ja muud veeloomad ning nendest saadud tooted, välja arvatud kalaõli ja kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat (16);

1,25

—

kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat.

2,25

Sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid kaoliinsavi, kaltsiumsulfaatdihüdraat, vermikuliit, natroliitfonoliit, sünteetilised kaltsiumaluminaadid ja setteline klinoptiloliit.

0,75

Mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid.

1,0

Eelsegud

1,0

Segasööt,

0,75

välja arvatud:

 

—

lemmikloomade ja kalade segasööt;

2,25

—

karusloomade segasööt.

—

2.

Dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDDd), polüklooritud dibensofuraanide (PCDFd) ja polüklooritud bifenüülide (PCBd) summa, väljendatuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid WHO-TEF, 1997) (17)

Taimne söödamaterjal,

1,25

välja arvatud:

 

—

taimeõlid ja nende kõrvalsaadused.

1,5

Mineraalne söödamaterjal

1,5

Loomne söödamaterjal:

 

—

loomsed rasvad, sealhulgas piima- ja munarasv;

3,0

—

muud maismaaloomadest saadud tooted, sealhulgas piim ja piimatooted ning munad ja munatooted;

1,25

—

kalaõli;

24,0

—

kalad ja muud veeloomad ning nendest saadud tooted, välja arvatud kalaõli ja kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat (16);

4,5

—

kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat.

11,0

Sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid kaoliinsavi, kaltsiumsulfaatdihüdraat, vermikuliit, natroliitfonoliit, sünteetilised kaltsiumaluminaadid ja setteline klinoptiloliit.

1,5

Mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid.

1,5

Eelsegud

1,5

Segasööt,

1,5

välja arvatud:

 

—

lemmikloomade ja kalade segasööt;

7,0

—

karusloomade segasööt.

—


VI JAOTIS.   OHTLIKUD BOTAANILISED LISANDID

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

1.

Alkaloide, glükosiide või muid mürgiseid aineid sisaldavad umbrohuseemned ning jahvatamata ja purustamata puuviljad, eraldi või seguna, mis sisaldavad

Söödamaterjal ja segasööt

3 000

—

Datura sp.

 

1 000

2.

Crotalaria spp.

Söödamaterjal ja segasööt

100

3.

Seemned ja seemnekestad järgmistelt taimedelt: Ricinus communis L., Croton tiglium L. ja Abrus precatorius L. ning nende töötlemissaadused (18) eraldi või segus

Söödamaterjal ja segasööt

10 (19)

4.

Kestadeta hariliku pöögi pähklid — Fagus silvatica L.

5.

Oksepähkli-jatrofa — Jatropha curcas L.

6.

India sinep – Brassica juncea (L.) Czern. And Coss. ssp. integrifolia (West.) Thell.

7.

Sarepta kapsasrohi — Brassica juncea (L.) Czern And Coss. ssp.juncea

8.

Hiina sinep – Brassica juncea (L.) Czern. And Coss. ssp. juncea var. lutea Batalin

9.

Must sinep – Brassica nigra (L.) Koch

10.

Etioopia sinep — Brassica carinata A. Braun

Söödamaterjal ja segasööt

Esimeses tulbas loetletud taimede seemneid ja vilju ning nende töötlemissaadusi võib söödas esineda ainult jälgedena, mis ei ole kvantitatiivselt määratavad

11.

Ambrosia spp. seemned

Söödamaterjal,

50

välja arvatud:

 

—

hirss (Panicum miliaceum L. terad) ja sorgo (Sorghum bicolor (L) Moench s.l. terad), mida ei söödeta loomadele otse.

200

Segasööt, mis sisaldab jahvatamata terasid ja seemneid.

50


VII JAOTIS.   VÄLTIMATU ÜLEKANDUMISE TULEMUSENA MUUS KUI SELLEKS ETTENÄHTUD SÖÖDAS ESINEVAD LUBATUD SÖÖDALISANDID

Koktsidiostaatikumid

Loomasöödaks ettenähtud tooted (20)

Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

1.

Dekokvinaat

Söödamaterjal

0,4

Järgmiste loomade segasööt:

 

—

munalinnud ja munakanad (> 16 nädalat);

0,4

—

broilerkanad, tapmiseelsel perioodil, kui dekokvinaadi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

0,4

—

muud loomaliigid.

1,2

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud dekokvinaadi kasutamine.

( (21))

2.

Diklasuriil

Söödamaterjal

0,01

Järgmiste loomade segasööt:

 

—

munalinnud, munakanad (> 16 nädalat) ja broilerkalkunid (> 12 nädalat);

0,01

—

broilerküülikud ja aretusküülikud, tapmiseelsel perioodil, kui diklasuriili kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

0,01

—

muud loomaliigid, v.a munakanad (< 16 nädalat), broilerkanad, pärlkanad ja broilerkalkunid (< 12 nädalat).

0,03

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud diklasuriili kasutamine.

 (21)

3.

Halofuginoonvesinikbromiid

Söödamaterjal

0,03

Järgmiste loomade segasööt:

 

—

munalinnud, munakanad ja kalkunid (> 12 nädalat);

0,03

—

broilerkanad ja kalkunid (< 12 nädalat), tapmiseelsel perioodil, kui halofuginoonvesinikbromiidi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

0,03

—

muud loomaliigid.

0,09

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud halofuginoonvesinikbromiidi kasutamine.

 (21)

4.

Lasalotsiidnaatrium

Söödamaterjal

1,25

Järgmiste loomade segasööt:

 

—

koerad, vasikad, küülikud, hobuslased, lüpsiloomad, munalinnud, kalkunid (> 16 nädalat), munakanad (> 16 nädalat);

1,25

—

broilerkanad, munakanad (< 16 nädalat) ja kalkunid (< 16 nädalat), tapmiseelsel perioodil, kui lasalotsiidnaatriumi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

1,25

—

muud loomaliigid.

3,75

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud lasalotsiidnaatriumi kasutamine.

 (21)

5.

Maduramütsiinammoonium alfa

Söödamaterjal

0,05

Järgmiste loomade segasööt:

 

—

hobuslased, küülikud, kalkunid (> 16 nädalat), munalinnud ja munakanad (> 16 nädalat);

0,05

—

broilerkanad ja kalkunid (< 16 nädalat), tapmiseelsel perioodil, kui maduramütsiinammoonium alfa kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

0,05

—

muud loomaliigid.

0,15

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud maduramütsiinammoonium alfa kasutamine.

 (21)

6.

Monensiinnaatrium

Söödamaterjal

1,25

Järgmiste loomade segasööt:

 

—

hobuslased, koerad, väikemäletsejalised (lambad ja kitsed), pardid, veised, lüpsikari, munalinnud, munakanad (> 16 nädalat) ja kalkunid (> 16 nädalat);

1,25

—

broilerkanad, munakanad (< 16 nädalat) ja kalkunid (< 16 nädalat), tapmiseelsel perioodil, kui monensiinnaatriumi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

1,25

—

muud loomaliigid.

3,75

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud monensiinnaatriumi kasutamine.

 (21)

7.

Narasiin

Söödamaterjal

0,7

Järgmiste loomade segasööt:

 

—

kalkunid, küülikud, hobuslased, munalinnud ja munakanad (> 16 nädalat);

0,7

—

muud loomaliigid.

2,1

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud narasiini kasutamine.

 (21)

8.

Nikarbasiin

Söödamaterjal

1,25

Järgmiste loomade segasööt:

 

—

hobuslased, munalinnud ja munakanad (> 16 nädalat);

1,25

—

muud loomaliigid.

3,75

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud nikarbasiini kasutamine (eraldi või koos narasiiniga).

 (21)

9.

Robenidiinhüdrokloriid

Söödamaterjal

0,7

Järgmiste loomade segasööt:

 

—

munalinnud ja munakanad (> 16 nädalat);

0,7

—

broilerkanad, broilerküülikud ja aretusküülikud ning kalkunid, tapmiseelsel perioodil, kui robenidiinhüdrokloriidi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

0,7

—

muud loomaliigid.

2,1

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud robenidiinhüdrokloriidi kasutamine.

 (21)

10.

Salinomütsiinnaatrium

Söödamaterjal

0,7

Järgmiste loomade segasööt:

 

—

hobuslased, kalkunid, munalinnud ja munakanad (> 12 nädalat);

0,7

—

broilerkanad, munakanad (< 12 nädalat) ja broilerjänesed, tapmiseelsel perioodil, kui salinomütsiinnaatriumi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

0,7

—

muud loomaliigid.

2,1

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud salinomütsiinnaatriumi kasutamine.

 (21)

11.

Semduramütsiinnaatrium

Söödamaterjal

0,25

Järgmiste loomade segasööt:

 

—

munalinnud ja munakanad (> 16 nädalat);

0,25

—

broilerkanad, tapmiseelsel perioodil, kui semduramütsiinnaatriumi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

0,25

—

muud loomaliigid.

0,75

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud semduramütsiinnaatriumi kasutamine.

 (21)

II LISA

RAKENDUSKÜNNISED, MILLE PUHUL PEAVAD LIIKMESRIIGID ARTIKLI 4 LÕIKE 2 KOHASELT ALGATAMA JUURDLUSE

JAOTIS.

 DIOKSIINID JA PCBd

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Rakenduskünnis (ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (ppm) ( (23), (24))) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

Märkused ja lisateave (näiteks läbiviidava uurimise laad

1.

Dioksiinid (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDDd) ja polüklooritud dibensofuraanide (PCDFd) summa, väljendatuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid (WHO-TEF, 1997)) (22)

Taimne söödamaterjal,

0,5

 (25)

välja arvatud:

 

 

—

taimeõlid ja nende kõrvalsaadused.

0,5

 (25)

Mineraalne söödamaterjal

0,5

 (25)

Loomne söödamaterjal:

 

 

—

loomsed rasvad, sealhulgas piima- ja munarasv;

1,0

 (25)

—

muud maismaaloomadest saadud tooted, sealhulgas piim ja piimatooted ning munad ja munatooted;

0,5

 (25)

—

kalaõli;

5,0

 (26)

—

kalad ja muud veeloomad, nendest saadud tooted ja kõrvalsaadused, välja arvatud kalaõli ja kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat (24);

1,0

 (26)

—

kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat.

1,75

 (26)

Sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid.

0,5

 (26)

Mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid.

0,5

 (25)

Eelsegud

0,5

 (25)

Segasööt,

0,5

 (25)

välja arvatud:

 

 

—

lemmikloomade ja kalade segasööt;

1,75

 (26)

—

karusloomade segasööt.

—

 

2.

Dioksiinitaolised PCBd (polüklooritud bifenüülide (PCBde) summa, väljendatuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid (WHO-TEF, 1997)) (22)

Taimne söödamaterjal,

0,35

 (25)

välja arvatud:

 

 

—

taimeõlid ja nende kõrvalsaadused.

0,5

 (25)

Mineraalne söödamaterjal

0,35

 (25)

Loomne söödamaterjal:

 

 

—

loomsed rasvad, sealhulgas piima- ja munarasv;

0,75

 (25)

—

muud maismaaloomadest saadud tooted, sealhulgas piim ja piimatooted ning munad ja munatooted;

0,35

 (25)

—

kalaõli;

14,0

 (26)

—

kalad ja muud veeloomad ning nendest saadud tooted, välja arvatud kalaõli ja kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat (24);

2,5

 (26)

—

kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat.

7,0

 (26)

Sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid.

0,5

 (25)

Mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid.

0,35

 (25)

Eelsegud

0,35

 (25)

Segasööt,

0,5

 (25)

välja arvatud:

 

 

—

lemmikloomade ja kalade segasööt;

3,5

 (26)

—

karusloomade segasööt.

—

 
”

(1)  Piirnormi puhul arvestatakse arseeni kogusisaldust.

(2)  Pädevate asutuste taotluse korral peab vastutav käitleja tegema analüüsid tõendamaks, et anorgaanilise arseeni sisaldus on väiksem kui 2 ppm. Nimetatud analüüsid on eriti olulised merivetikate Hizikia fusiforme puhul.

(3)  Haljassööda hulka kuuluvad söödaks ettenähtud tooted, nagu näiteks hein, silo, värske rohi jne.

(4)  Piirnormi puhul arvestatakse elavhõbeda kogusisaldust.

(5)  Piirnorm on väljendatud naatriumnitritina.

(6)  Eelsegudele kehtestatud piirnormi puhul võetakse arvesse söödalisandeid, millel on kõrgeim plii ja kaadmiumi tase, mitte eri loomaliikide tundlikkust plii ja kaadmiumi suhtes. Nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1831/2003 (loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 29)), artiklis 16, on eelsegude tootja kohustus loomade ja inimeste tervise kaitseks tagada, et lisaks eelsegude piirnormide järgimisele on eelsegude kasutusjuhendid kooskõlas täis- ja täiendsöötade piirnormidega.

(7)  Piirnormid osutavad fluori analüütilisele määramisele, kui ekstraktsioon viiakse läbi 1 N soolhappega 20 minuti jooksul ümbritseva õhu temperatuuril. Võib kasutada samaväärseid ekstraktsioonimenetlusi, kui nende puhul on tõendatud, et ekstraktsiooniefektiivsus on samaväärne.

(8)  Fosforisisaldus (%) söödas, mille niiskusesisaldus on 12 %.

(9)  Piirnorm kehtib ainult melamiini suhtes. Edaspidi kaalutakse, kas piirnorm peaks hõlmama ka struktuurilt sarnaseid ühendeid, nagu tsüanuurhape, ammeliin ja ammeliid.

(10)  Piirnorm on väljendatud allüülisotiotsüanaadina.

(11)  Eraldi või koos, väljendatud dieldriinina.

(12)  Aldriini ja dieldriini maksimumsisaldus eraldi või koos, väljendatud dieldriinina.

(13)  Numeratsioon vastavalt Parlarile, kas eesliitega „CHB” või „Parlar”:

 

CHB 26: 2-endo,3-ekso,5-endo,6-ekso,8,8,10,10-oktoklorobornaan,

 

CHB 50: 2-endo,3-ekso,5-endo,6-ekso,8,8,9,10,10-nonaklorobornaan,

 

CHB 62: 2,2,5,5,8,9,9,10,10-nonaklorobornaan.

(14)  Sisalduse ülempiir; sisalduse ülempiir arvutatakse eeldusel, et kõigi allpool määramispiiri olevate eri analoogide väärtused võrduvad määramispiiriga.

(15)  Dioksiinide (PCDD/F) eraldi piirnormide kohaldamist jätkatakse üleminekuaja jooksul. Selle üleminekuaja jooksul peavad punktis 1 nimetatud loomasöödaks ettenähtud tooted vastama nii dioksiinide piirnormidele kui ka dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnormidele.

(16)  Karusloomasööda valmistamiseks otse ja vahetöötlemiseta tarnitava värske kala ja muude veeloomade suhtes ei kohaldata piirnormi, kuid lemmikloomade, loomaaia- ja tsirkuseloomade otsetoitmiseks kasutatava värske kala suhtes kohaldatakse piirnorme 4,0 ng WHO-PCDD/F-TEQ ja 8,0 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ ning kalamaksa suhtes kohaldatakse piirnormi 25,0 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ toote kg kohta. Kõnealustest loomadest (karusloomad, lemmikloomad, loomaaia- ja tsirkuseloomad) saadud tooted ega töödeldud loomsed valgud ei tohi sattuda toiduahelasse ning nende söötmine põllumajandusloomadele, keda peetakse, nuumatakse või aretatakse toidu tootmise eesmärgil, on keelatud

(17)  Inimeste tervist ähvardava ohu hindamisel kasutatavad Maailma Terviseorganisatsiooni toksilisuse ekvivalentfaktorid (TEFid), mis põhinevad 15.–18. juunil 1997 Rootsis Stockholmis peetud Maailma Terviseorganisatsiooni koosoleku otsustel (Van den Berg jt, 1998, Toxic Equivalency Factors (TEFs) for PCBs, PCDDs, PCDFs for Humans and for Wildlife. Environmental Health Perspectives, 106(12), 775).

Analoog

TEF väärtus

Polüklooritud dibenso-para-dioksiinid ja (“PCDDd”) polüklooritud dibensofuraanid (PCD Fid)

2,3,7,8-TCDD

1

1,2,3,7,8-PeCDD

1

1,2,3,4,7,8-HxCDD

0,1

1,2,3,6,7,8-HxCDD

0,1

1,2,3,7,8,9-HxCDD

0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDD

0,01

OCDD

0,0001

2,3,7,8-TCDF

0,1

1,2,3,7,8-PeCDF

0,05

2,3,4,7,8-PeCDF

0,5

1,2,3,4,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,6,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,7,8,9-HxCDF

0,1

2,3,4,6,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDF

0,01

1,2,3,4,7,8,9-HpCDF

0,01

OCDF

0,0001

“Dioxin-like” Dioksiinitaolised PCBd: m- ja p- ning mono-orto-asendatud PCBd

 

 

Mitte-orto-PCBd

PCB 77

0,0001

PCB 81

0,0001

PCB 126

0,1

PCB 169

0,01

Mono-orto-PCBd

PCB 105

0,0001

PCB 114

0,0005

PCB 118

0,0001

PCB 123

0,0001

PCB 156

0,0005

PCB 157

0,0005

PCB 167

0,00001

PCB 189

0,0001

 

 

 

 

Kasutatud lühendid: “T” = tetra; “Pe” = penta; “Hx” = heksa; “Hp” = hepta; “O” = okta; “CDD” = klorodibensodioksiin; “CDF” = klorodibensofuraan; “CB” = klorobifenüül.

(18)  Sel määral, nagu on võimalik kindlaks määrata analüütilise mikroskoopiaga.

(19)  Hõlmab ka seemnekestade osakesi.

(20)  Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1831/2003 (ELT L 268, 18.10.2003, lk 29) lubatud tasemete kohaldamist.

(21)  Aine piirnorm eelsegus on kontsentratsioon, mis annab kasutamisjuhendi järgimisel tulemuseks ainekoguse, mis ei ületa söödale kehtestatud piirnormi rohkem kui 50 %.

(22)  Inimeste tervist ähvardava ohu hindamisel kasutatavad Maailma Terviseorganisatsiooni toksilisuse ekvivalentfaktorid (TEFid), mis põhinevad 15.–18. juunil 1997 Rootsis Stockholmis peetud Maailma Terviseorganisatsiooni koosoleku otsustel (Van den Berg jt, 1998, Toxic Equivalency Factors (TEFs) for PCBs, PCDDs, PCDFs for Humans and for Wildlife. Environmental Health Perspectives, 106(12), 775).

(23)  Sisalduse ülempiir; sisalduse ülempiir arvutatakse eeldusel, et kõigi allpool määramispiiri olevate eri analoogide väärtused võrduvad määramispiiriga.

(24)  Komisjon vaatab need rakenduskünnis läbi samaaegselt dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnormide läbivaatamisega.

(25)  Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohaseid meetmeid saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

(26)  Sageli ei pruugi saasteallika uurimine vajalik olla, kuna mõnes piirkonnas on taustanivoo rakenduskünnise lähedal või ületab seda. Siiski tuleb juhul, kui rakenduskünnis on ületatud, dokumenteerida kõik andmed, nagu proovivõtuaeg, geograafiline päritolu, kalaliik jms, pidades silmas tulevasi meetmeid dioksiinide ja dioksiinitaoliste ühendite sisalduse vähendamiseks nendes loomasöödaks ettenähtud materjalides.

Analoog

TEF väärtus

Polüklooritud dibenso-para-dioksiinid (PCDDd), polüklooritud dibensofuraanid (PCDFid),

2,3,7,8-TCDD

1

1,2,3,7,8-PeCDD

1

1,2,3,4,7,8-HxCDD

0,1

1,2,3,6,7,8-HxCDD

0,1

1,2,3,7,8,9-HxCDD

0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDD

0,01

OCDD

0,0001

2,3,7,8-TCDF

0,1

1,2,3,7,8-PeCDF

0,05

2,3,4,7,8-PeCDF

0,5

1,2,3,4,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,6,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,7,8,9-HxCDF

0,1

2,3,4,6,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDF

0,01

1,2,3,4,7,8,9-HpCDF

0,01

OCDF

0,0001

Dioksiinitaolised PCBd: m- ja p- ning mono-orto-asendatud PCBd

 

 

Mitte-orto-PCBd

PCB 77

0,0001

PCB 81

0,0001

PCB 126

0,1

PCB 169

0,01

Mono-orto-PCBd

PCB 105

0,0001

PCB 114

0,0005

PCB 118

0,0001

PCB 123

0,0001

PCB 156

0,0005

PCB 157

0,0005

PCB 167

0,00001

PCB 189

0,0001

 

 

 

 

Kasutatud lühendid: ”T” = tetra; ”Pe” = penta; ”Hx” = heksa; ”Hp” = hepta; ”O” = okta; ”CDD” = klorodibensodioksiin; ”CDF” = klorodibensofuraan; ”CB” = klorobifenüül.

17.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 159/25

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 575/2011,

16. juuni 2011,

söödamaterjalide kataloogi kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 767/2009 sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ, (1) eriti selle artikli 26 lõikeid 2 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 19. märtsi 2010. aasta määrusega (EL) nr 242/2010 söödamaterjalide kataloogi koostamise kohta (2) jõustus söödamaterjalide kataloogi esimene versioon. See koosneb direktiivi 96/25/EÜ lisa B osas ja direktiivi 82/471/EMÜ lisa veergudes 2, 3 ja 4 juba esitatud söödamaterjalide loetelust ja direktiivi 96/25/EÜ lisa A osa IV punktis esitatud sõnastikust.

(2)

Euroopa söödakäitlejate asjaomased esindajad on muude huvitatud isikutega konsulteerides ja koostöös liikmesriikide pädevate ametiasutustega võtnud arvesse Euroopa Toiduohutusameti arvamustes esitatud asjakohaseid kogemusi ning teaduse ja tehnoloogia arengut ja on välja töötanud määruse (EL) nr 242/2010 muudatused. Muudatused käsitlevad uusi kandeid ja olemasolevate kannete parandusi.

(3)

Komisjon on hinnanud esitatud muudatusi, kontrollinud määruse (EÜ) nr 767/2009 artiklis 26 ettenähtud korra järgmist ja tingimuste täitmist ning kiidab muudatused heaks hindamise käigus esitatud kujul.

(4)

Võttes arvesse määrusesse (EL) nr 242/2010 tehtavate muudatuste suurt arvu, tuleks ühtsuse, selguse ja lihtsuse huvides kõnealune määrus kehtetuks tunnistada ja asendada.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 767/2009 artiklis 24 osutatud söödamaterjalide kataloog koostatakse vastavalt käesoleva määruse lisas esitatule.

Artikkel 2

Määrus (EL) nr 242/2010 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 229, 1.9.2009, lk 1.

(2)  ELT L 77, 24.3.2010, lk 17.

LISA

SÖÖDAMATERJALIDE KATALOOG

A   OSA

Üldsätted

(1)

Kataloogi kasutamine söödakäitlejate poolt on vabatahtlik. C osas loetletud söödamaterjali nimetust võib kasutada üksnes söödamaterjali puhul, mis vastab kõnealuse kande nõuetele.

(2)

Kõik C osa söödamaterjalide loetelu kanded peavad vastama söödamaterjalide kasutamise piirangutele kooskõlas liidu asjaomaste õigusaktidega. Kataloogi kantud söödamaterjale kasutavad söödakäitlejad tagavad, et söödamaterjal vastab määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 4 nõuetele.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) 183/2005 artiklis 4 osutatud heale tavale ei sisalda söödamaterjalid valmistamisprotsessist ja abiainetest pärinevaid keemilisi lisandeid, välja arvatud juhul, kui kataloogis on määratud suurim lubatud sisaldus.

(4)

Söödamaterjali botaaniline puhtusaste on vähemalt 95 %. Eelmisest tootmistsüklist pärinevate botaaniliste lisandite, nagu muude õliseemnete või õliviljade sisaldus ei ületa 0,5 % iga õliseemne või õlivilja liigi kohta. Neist üldeeskirjadest erinevuse puhuks tuleb C osa söödamaterjalide loetelus kindlaks määrata konkreetne norm.

(5)

Söödamaterjali nimele võib lisada ühe või mitme töötlemisviisi üldnimetuse/-omaduse, mis on loetletud B osas olevas töötlemisviiside sõnastikus, näitamaks, et kõnealust söödamaterjali on nimetatud viisil või viisidel töödeldud.

(6)

Kui söödamaterjali töötlemisviis erineb B osas töötlemisviiside sõnastikus esitatud asjaomase töötlemisviisi kirjeldusest, tuleb töötlemisviis esitada asjaomase söödamaterjali kirjelduses.

(7)

Paljude söödamaterjalide puhul võib kasutada sünonüüme. Sellised sünonüümid lisatakse nurksulgudes asjaomase söödamaterjali kande veergu „Nimetus” C osa söödamaterjalide loetelus.

(8)

Söödamaterjalide kirjelduses C osa söödamaterjalide loetelus kasutatakse sõna „kõrvalsaadus” asemel sõna „toode”, et kajastada turuolukorda ja söödakäitlejate tegelikku keelekasutust, mille eesmärk on esile tõsta söödamaterjalide kaubanduslikku väärtust.

(9)

Taime botaaniline nimi esitatakse ainult kõnealust taime käsitleva esimese kande kirjelduses C osa söödamaterjalide loetelus.

(10)

Teatava kataloogi kantud söödamaterjali analüütiliste koostisosade kohustusliku märgistamise aluseks on vajadus näidata, kas konkreetse koostisosa kontsentratsioon teatavas tootes on kõrge või kas töötlemisviis on muutnud toote toiteomadusi.

(11)

Määruse (EÜ) 767/2009 artikli 15 punktis g on koostoimes sama määruse I lisa punktiga 6 ette nähtud märgistamisnõuded niiskusesisalduse kohta. Sama määruse artikli 16 lõike 1 punktis b on koostoimes sama määruse V lisaga ette nähtud märgistamisnõuded muude analüütiliste koostisosade kohta. Peale selle tuleb määruse (EÜ) nr 767/2009 I lisa punkti 5 kohaselt esitada märgistusel soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui see on suurem kui 2,2 % üldjuhul või teatavate söödamaterjalide puhul siis, kui see ületab selle määruse V lisa asjaomases jaos määratud taset. Mõned C osa söödamaterjalide loetelu kanded erinevad nendest nõuetest järgmises:

a)

C osa söödamaterjalide loetelus analüütilisi koostisosi käsitlev kohustuslik teave asendab määruse (EÜ) nr 767/2009 V lisa asjaomases jaos ettenähtud kohustusliku teabe.

b)

Kui C osa söödamaterjalide loetelus on kohustusliku teabe veerg täitmata jäetud selliste analüütiliste koostisosade osas, millest oleks määruse (EÜ) nr 767/2009 V lisa asjaomase jao kohaselt tulnud teatada, ei tule ühtki neist koostisosadest märgistada. Kui soolhappes lahustumatu tuha sisaldus on suurem kui 2,2 %, tuleb see siiski märkida ka juhul, kui C osa söödamaterjalide loetelus ei ole sisalduse taset ette nähtud.

c)

Kui C osa söödamaterjalide loetelu kohustusliku teabe veerus on kehtestatud üks või enam konkreetset niiskusesisalduse taset, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 767/2009 I lisa punktis 6 ettenähtud taseme asemel neid tasemeid. Kui niiskusesisaldus on väiksem kui 14 %, ei ole selle deklareerimine kohustuslik. Kui kõnealuses veerus ei ole konkreetset niiskusesisaldust ette nähtud, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 767/2009 I lisa punkti 6.

(12)

„Tehniline puhtus” tähendab, et aine on toodetud kontrollitud keemilise või füüsikalise protsessi käigus, mis vastab liidu asjaomastele söödaalastele õigusnormidele.

(13)

Söödakäitleja, kes väidab, et söödamaterjalil on rohkem omadusi, kui C osa söödamaterjalide loetelu kirjelduse veerus märgitud, peab täitma määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 13 nõudeid. Peale selle võib söödamaterjalil olla eri toiteomadusi kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2009 artiklitega 9 ja 10.

B   OSA

Töötlemisviiside sõnastik

 

Töötlemisviis

Määratlus

Üldnimetus või omadus

1

Õhkfraktsioneerimine

Osakeste eraldamine õhu survel.

Õhkfraktsioneeritud

2

Aspireerimine

Tolmu, väikeste osakeste ja teravilja muude peenosiste eraldamine liikumises olevast puistes teraviljast õhuvoolu abil.

Aspireeritud

3

Blanšeerimine

Protsessi käigus orgaaniline aine kuumtöödeldakse keetmise või aurutamise teel, et denatureerida looduslikud ensüümid, pehmendada kudesid ja eemaldada toores lõhn, ning kastetakse seejärel küpsemise peatamiseks külma vette.

Blanšeeritud

4

Pleegitamine

Loodusliku värvi eemaldamine

Pleegitatud

5

Jahutamine

Temperatuuri alandamine keskkonnatemperatuurist allapoole, jättes selle siiski ülalpoole jäätumispiiri, et hõlbustada säilitamist

Jahutatud

6

Tükeldamine

Osakeste suuruse vähendamine ühe või mitme noa abil.

Tükeldatud

7

Puhastamine

Ainete (saasteainete, nt kivide) või taime vegetatiivsete osade, nt lahtiste õle, koorte ja umbrohu osade eemaldamine.

Puhastatud / sorteeritud

8

Kontsentreerimine (1)

Teatavate koostisosade sisalduse suurendamine vee ja/või teiste koostisosade eemaldamise abil

Kontsentraat

9

Kondenseerimine

Aine muutmine gaasilisest vedelaks

Kondenseeritud

10

Kuumutamine

Kuumuse kasutamine söödamaterjali füüsikaliste ja keemiliste omaduste muutmiseks

Kuumutatud

11

Purustamine

Osakeste suuruse vähendamine purusti abil

Purustatud, purustamine

12

Kristalliseerimine

Puhastamine vedelast lahusest tahkete kristallide moodustamise abil. Vedelikus sisalduvad lisandid ei ühine tavaliselt kristalli võrkstruktuuriga.

Kristalliseeritud

13

Koorimine (2)

Terade, seemnete, puuviljade, pähklite ja muu materjali väliskihi täielik või osaline eemaldamine

Kooritud, osaliselt kooritud

14

Lüdimine / kroovimine

Ubade, terade ja seemnete väliskestade üldjuhul füüsiline eemaldamine.

Lüditud või kroovitud

15

Pektiini eemaldamine

Pektiinide ekstraheerimine söödamaterjalist.

Pektiinita

16

Kuivatamine

Niiskuse eraldamine

Kuivatatud

17

Lima eemaldamine

Limakihi eemaldamine pinnalt

Lima eemaldatud

18

Suhkru eraldamine

Mono- ja disahhariidide täielik või osaline eraldamine melassist ja muudest suhkrut sisaldavatest materjalidest keemilise või füüsikalise menetluse abil

Suhkruta, vähendatud suhkrusisaldusega

19

Detoksifitseerimine

Protsessi käigus hävitatakse toksilised saasteained või vähendatakse nende sisaldust.

Detoksifitseeritud

20

Destilleerimine

Vedelike fraktsioneerimine, mille käigus vedelikku keedetakse ning kondenseerunud aur kogutakse eraldi anumasse.

Destilleeritud

21

Kuivatamine

Vee eemaldamine tehnilise menetluse abil või looduslikul teel

Kuivatatud (päikese käes või tehnilise menetluse abil)

22

Sileerimine

Söödamaterjali konserveerimine siloks, võimalik on säilitusaine lisamine või anaeroobsete tingimuste kasutamine koos võimalike silokonservantidega.

Sileeritud

23

Aurustamine

Veesisalduse vähendamine.

Aurustatud

24

Paisutamine

Kuumtöötlemisviis, mille puhul toote sisemise veesisalduse äkilise aurustumise tulemuseks on toote struktuuri lõhkumine.

Paisutatud

25

Väljapressimine

Õli/rasva eemaldamine pressimise teel.

Srott/kook ja õli/rasv

26

Ekstraheerimine

Teatavatest materjalidest õli ja rasva eraldamine orgaanilise lahusti abil või suhkru ja teiste vees lahustuvate koostisosade eraldamine vee abil.

Ekstraheeritud/ srott ja õli/rasv, melass/pulp ning suhkur või muud vees lahustuvad koostisosad

27

Ekstrusioon

Kuumtöötlemisviis, mille puhul toote sisemise veesisalduse äkilise aurustumise tulemuseks on toote struktuuri lõhkumine, millega kaasneb erikuju andmine läbi ava surumisega.

Ekstruseeritud

28

Kääritamine, fermenteerimine

Töötlemisviis, mille käigus toodetakse mikroorganisme, nagu bakterid, seened või pärmid, või kasutatakse nende toimet ainele, et muuta aine keemilist koostist/omadusi.

Kääritatud, fermenteeritud

29

Filtreerimine

Vedeliku ja tahke aine eraldamine, surudes vedeliku läbi poorse aine või membraani.

Filtreeritud

30

Helvestamine

Niiske kuumtöödeldud materjali valtsimine

Helbed

31

Jahvatamine

Kuivade terade suuruse vähendamine, et hõlbustada koostisosade eraldamist peamiselt jahuks, kliideks ja peenkliideks

Jahu, kliid, peenkliid, (3) söödajahu

32

Fraktsioneerimine

Söödamaterjali osiste eraldamine sõelumise teel ja/või õhuvoolu abil, mis eemaldab kerged kestaosakesed.

Fraktsioneeritud

33

Peenestamine

Töötlemisviis, mille käigus söödamaterjal purustatakse osakesteks.

Peenestatud

34

Praadimine

Söödamaterjali kuumutamine õlis või rasvas

Praetud

35

Želeerimine

Töötlemisviis, mille käigus moodustub želee – tahke sültjas aine, mis võib olla nii pehme ja nõrk kui ka kõva ja sitke, tavaliselt kasutatakse želeerimiseks tarretusaineid.

Želeeritud

36

Granuleerimine

Söödamaterjalide töötlemisviis osakeste teatava suuruse ja konsistentsi saavutamiseks

Granuleeritud

37

Lihvimine / poleerimine

Tahkete söödamaterjalide osakeste suuruse vähendamine kuiv- või märgtöötlemise teel.

Lihitud või poleeritud

38

Kuumtöötlemine

Eritingimustes läbi viidud kuumtöötlemine

Kuumtöödeldud

39

Hüdrogeenimine

Küllastumata glütseriidide muutmine katalüsaatori abil küllastunud glütseriidideks (õlid ja rasvad) või vabadeks rasvhapeteks või redutseerivate suhkrute muutmine analoogseteks polüoolideks.

Hüdrogeenitud, osaliselt hüdrogeenitud

40

Hüdrolüüs

Lagundamine lihtsamateks keemilisteks ühenditeks vee, ensüümide, happe või leelisega töötlemise abil

Hüdrolüüsitud

41

Veeldamine

Muutmine tahkest või gaasilisest olekust vedelaks.

Veeldatud

42

Leotamine

Söödamaterjali koguse vähendamine mehhaaniliste vahendite abil sageli vees või muus vedelikus.

Leotatud

43

Linnastamine

Töötlemisviis, mille käigus tera lastakse idanema, et aktiveerida looduslikke ensüüme, mis lõhustavad tärklise kääritatavateks süsivesikuteks ning proteiinid aminohapeteks ja peptiidideks.

Linnastatud

44

Sulatamine

Tahkest olekust vedelaks muutmine kuumuse abil.

Sulatatud

45

Mikroniseerimine

Töötlemisviis, mille käigus tahke aine osakeste keskmist läbimõõtu vähendatakse mikromeeterskaalani.

Mikroniseeritud

46

Kupatamine

Töötlemisviis, mille käigus ainet küpsetatakse osaliselt, keetes seda lühikest aega.

Kupatatud

47

Pastöriseerimine

Kuumutamine kriitilise temperatuurini teataval ajavahemikul kahjulike mikroorganismide hävitamiseks, sellele järgneb kiire jahutamine.

Pastöriseeritud

48

Koorimine

Puu- ja juurviljade koore eemaldamine.

Kooritud

49

Granuleerimine

Kuju andmine vormpressimise abil

Graanul, granuleeritud

50

Poleerimine

Kroovitud tera (nt riisi) poleerimine pöörlevas trumlis, tulemuseks on puhas ja läikiv tera.

Poleeritud

51

Eelpaisutamine

Tärklise modifitseerimine selleks, et tunduvalt parandada selle paisuvust külmas vees

Eelpaisutatud, (4) paisutatud

52

Pressimine (5)

Vedelike nagu rasv, õli, vesi või mahl füüsiline eemaldamine tahkest materjalist

Kook (õli sisaldavate materjalide puhul)

Pulp, pressimisjäägid (puuviljade jms korral)

Presspulp (suhkrupeedi puhul)

53

Rafineerimine

Lisandite või soovimatute koostisosade täielik või osaline eraldamine keemilise ja/või füüsikalise töötlemise abil

Rafineeritud, osaliselt rafineeritud

54

Röstimine

Söödamaterjali kuumutamine kuivalt, et soodustada seeduvust, lisada värvi ja/või vähendada toitainete omastamist negatiivselt mõjutavaid looduslikke tegureid.

Röstitud

55

Valtsimine

Osakeste suuruse vähendamine, surudes söödamaterjali, nt terad pöörlevate rullide vahelt läbi.

Valtsitud

56

Kaitsetöötlemine lagunemise eest vatsas

Töötlemisviis, mille puhul kas füüsilise töötluse (kasutades kuumust, survet, auru ja nende tingimuste kombinatsiooni) ja/või abiainete kasutamise eesmärk on kaitsta toitaineid lagunemise eest vatsas.

Vatsas kaitstud

57

Sõelumine

Eri suurusega osakeste eraldamine, raputades või valades söödamaterjali läbi sõela(de).

Sõelutud

58

Koorimine

Vedeliku pinnakihi (nt piimarasva) eraldamine mehhaaniliste vahenditega

Kooritud

59

Viilutamine

Söödamaterjali lõikamine viiludeks

Viilutatud

60

Immutamine / leotamine

Söödamaterjali (tavaliselt seemnete) niisutamine ja pehmendamine küpsemisaja vähendamiseks, seemnekesta eraldamise lihtsustamiseks, vedeliku imendumise hõlbustamiseks idanemisprotsessi aktiveerimiseks või toitainete omastamist negatiivselt mõjutavate looduslike tegurite kontsentratsiooni vähendamiseks.

Leotatud

61

Pihustuskuivatamine

Vedeliku niiskusesisalduse vähendamine moodustades söödamaterjalist pihuse või udu, et suurendada pindala massi suhtes, millest kuuma õhku läbi puhutakse.

Pihustuskuivatatud

62

Aurutamine

Töötlemisviis, mille käigus kasutatakse kuumutamisel ja küpsetamisel surve all olevat auru eesmärgiga soodustada seeduvust.

Aurutatud

63

Röstimine

Kuumtöötlemine kuiva kuumusega, et vähendada toitainete omastamist negatiivselt mõjutavaid looduslikke tegureid või need kõrvaldada (kasutatakse tavaliselt õliseemnete puhul).

Röstitud

64

Ultrafiltreerimine

Vedelike filtreerimine läbi membraanfiltri, millest pääsevad läbi üksnes väikesed molekulid.

Ultrafiltreeritud

C   OSA

Söödamaterjalide loetelu

1.   Teravili ja sellest saadud tooted

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

1.1.1

Oder

Hordeum vulgare L. terad. Võivad olla vatsas kaitstud.

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

1.1.2

Oder, paisutatud

Toode, mis saadakse jahvatatud või purustatud odrast, töödeldes seda rõhu all niisketes ja soojades tingimustes.

Tärklis

1.1.3

Oder, röstitud

Odra röstimisel saadav toode, osaliselt röstitud kuni heleda värvuse saavutamiseni.

Tärklis, kui > 10 %

Toorproteiin, kui > 15 %

1.1.4

Odrahelbed

Toode, mis saadakse kroovitud odra aurutamisel ja valtsimisel. Võib sisaldada väheses koguses odrakesti. Võib olla vatsas kaitstud.

Tärklis

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

1.1.5

Odrakiud

Odratärklise tootmise saadus. Koosneb endospermi osakestest ja põhiosas kiust.

Toorkiud

Toorproteiin, kui > 10 %

1.1.6

Odra jämekliid

Etanooli- ja tärklisetootmise saadus, mis saadakse odraterade kuivjahvatamisel, sõelumisel ja kroovimisel.

Toorkiud

Toorproteiin, kui > 10 %

1.1.7

Odra peenkliid

Toode, mis saadakse kroovitud ja sõelutud odraterade ümbertöötamisel kruupideks, peentangudeks või jahuks Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terade sõelumisjääke.

Toorkiud

Tärklis

1.1.8

Odraproteiin

Odratoode, mis saadakse pärast tärklise ja kliide eraldamist; koosneb peamiselt proteiinist.

Toorproteiin

Tärklis

1.1.9

Odra proteiinsööt

Odratoode, mis saadakse pärast tärklise eraldamist; koosneb peamiselt proteiinist ja endospermi osakestest. Võib olla kuivatatud.

Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 60 %

Kui niiskusesisaldus on < 45 %:

—

Toorproteiin

—

Tärklis

1.1.10

Odralahus

Odratoode, mis saadakse pärast proteiini ja tärklise ekstraheerimist märgtöötlemise käigus.

Toorproteiin

1.1.11

Odrakliid

Jahutööstuse toode, mis saadakse kroovitud odraterade sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljest on suurem osa endospermist eemaldatud.

Toorkiud

1.1.12

Vedel odratärklis

Odrast tärklise tootmisel saadav sekundaarne tärklisefraktsioon.

Kui niiskusesisaldus on < 50 %:

—

Tärklis

1.1.13

Linnastatud odra sõelumisjäägid

Linnastatud odra puhastamisel saadav toode, mis koosneb väikestest linnastatud odrateradest ja purustatud linnastatud odraterade fraktsioonidest, mis on enne linnastamisprotsessi eraldatud.

Toorkiud

Toortuhk, kui > 2,2 %

1.1.14

Linnastatud odra ja linnaste peenosised

Teravilja peenosised, mis on liikumises olevast teraviljast aspireeritud

Toorkiud

1.1.15

Linnastatud odra kestad

Linnastatud odra puhastamisel saadav toode, mis koosneb kestade ja peenosiste fraktsioonidest.

Toorkiud

1.1.16

Odrameski tahke osa, märg

Odrast etanooli tootmise saadus; sisaldab destilleerimisel tekkivat tahket söödafraktsiooni.

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 %

Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

—

Toorproteiin

1.1.17

Odrameski vedel osa, märg

Odrast etanooli tootmise saadus; sisaldab destilleerimisel tekkivat lahustuvat söödafraktsiooni.

Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 70 %

Kui niiskusesisaldus on < 45 %:

—

Toorproteiin

1.1.18

Linnased (6)

Idandatud teraviljast saadud toode, kuivatatud, jahvatatud ja/või ekstraheeritud.

 

1.1.19

Linnase juurealgmed (6)

Teravilja linnastamisel ja linnaste puhastamisel saadav toode, mis koosneb juurealgmetest, teravilja peenosistest, kestadest ja väikestest purustatud linnastatud viljateradest. Võib olla jahvatatud.

 

1.2.1

Mais (7)

Maisi Zea mays L. ssp. mays terad. Võib olla vatsas kaitstud.

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

1.2.2

Maisihelbed

Toode, mis saadakse kooritud maisi aurutamisel ja valtsimisel. Võib sisaldada väheses koguses maisikesti.

Tärklis

1.2.3

Maisi peenkliid

Maisijahu või -manna tootmise saadus. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljes on rohkem endospermi kui maisikliidel.

Toorkiud

Tärklis

1.2.4

Maisikliid

Maisijahu või -manna tootmise saadus. Koosneb peamiselt kestadest ja teataval määral maisiidu- ning endospermiosakestest.

Toorkiud

1.2.5

Maisitõlvikud

Maisitõlviku keskosa. Koosneb eraldamata õisikuteljest, teradest ja lehtedest.

Toorkiud

Tärklis

1.2.6

Maisi sõelumisjäägid

Pärast sõelumist alles jäävad maisifraktsioonid.

 

1.2.7

Maisikiud

Toode, mis saadakse maisitärklise valmistamisel. Koosneb peamiselt kiust.

Niiskusesisaldus, kui < 50 % või > 70 %

Kui niiskusesisaldus on < 50 %:

—

Toorkiud

1.2.8

Maisgluteen

Toode, mis saadakse maisitärklise valmistamisel. Koosneb peamiselt tärklise eraldamisel saadavast gluteenist.

Toorproteiin

Niiskusesisaldus, kui < 70 % või > 90 %

1.2.9

Maisi gluteensööt

Toode, mis saadakse maisitärklise valmistamisel. Koosneb kliidest ja maisilahusest. Toode võib sisaldada ka purustatud maisiteri ja maisiidudest õli ekstraheerimise jääke. Lisatud võib olla muid tärklisest saadud tooteid ja tärklisetoodete rafineerimisel ja kääritamisel saadud tooteid; toode võib olla kuivatatud.

Niiskusesisaldus, kui < 40 % või > 65 %

Kui niiskusesisaldus on < 40 %:

—

Toorproteiin

—

Toorkiud

—

Tärklis

—

Toorrasv

1.2.10

Maisiidud

Toode, mis saadakse maisimanna, -jahu või -tärklise tootmisel. Koosneb peamiselt maisiidudest, kestadest ja endospermi osadest.

Niiskusesisaldus, kui < 40 % või > 60 %

Kui niiskusesisaldus on < 40 %:

—

Toorproteiin

—

Toorrasv

1.2.11

Maisiidukook

Õlitööstuse toode, mis saadakse töödeldud maisiidude pressimisel, mille küljes võib olla endospermi- ja seemnekestaosakesi.

Toorproteiin

Toorrasv

1.2.12

Maisiidusrott

Õlitööstuse toode, mis saadakse töödeldud maisiidude ekstraheerimisel.

Toorproteiin

1.2.13

Maisiidu toorõli

Maisiidudest saadud toode.

Toorrasv

1.2.14

Mais, paisutatud

Toode, mis saadakse jahvatatud või purustatud maisist, töödeldes seda rõhu all niisketes ja soojades tingimustes.

Tärklis

1.2.15

Maisileotis

Maisi leotamisel saadav kontsentreeritud vedelfraktsioon.

Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 65 %

Kui niiskusesisaldus on < 45 %:

—

Toorproteiin

1.2.16

Suhkrumaisisilo

Suhkrumaisi töötlemise kõrvaltoode, mis koosneb tükeldatud ja kuivatatud või pressitud tõlviku keskosast, kestadest ja teradest. Valmistamiseks tükeldatakse suhkrumaisi tõlvikud, kestad ja lehed koos suhkrumaisi teradega.

Toorkiud

1.3.1

Hirss

Panicum miliaceum L. terad

 

1.4.1

Kaer

Avena sativa L. ja teiste kaeraliikide terad.

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

1.4.2

Kooritud kaer

Kooritud kaeraterad. Võivad olla auruga töödeldud.

 

1.4.3

Kaerahelbed

Toode, mis saadakse kroovitud kaeraterade aurutamisel ja valtsimisel. Võib sisaldada väheses koguses kaerakesti.

Tärklis

1.4.4

Kaera peenkliid

Toode, mis saadakse kroovitud ja sõelutud kaeraterade ümbertöötamisel tangudeks ja jahuks. Koosneb peamiselt kaerakliidest ja teatavast osast endospermist

Toorkiud

Tärklis

1.4.5

Kaerakliid

Jahutööstuse toode, mis saadakse kroovitud kaeraterade sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljest on suurem osa endospermist eemaldatud.

Toorkiud

1.4.6

Kaera jämekliid

Toode, mis saadakse kaeraterade kroovimisel

Toorkiud

1.4.7

Kaer, paisutatud

Toode, mis saadakse jahvatatud või purustatud kaerast, töödeldes seda rõhu all niisketes ja soojades tingimustes.

Tärklis

1.4.8

Kaeratangud

Puhastatud kaer, millelt on kestad eemaldatud.

Toorkiud

Tärklis

1.4.9

Kaerajahu

Toode, mis saadakse kaeraterade jahvatamisel.

Toorkiud

Tärklis

1.4.10

Kaera söödajahu

Suure tärklisesisaldusega kaeratoode, mis on saadud pärast koorimist.

Toorkiud

1.4.11

Kaerasööt

Toode, mis saadakse kroovitud ja sõelutud kaeraterade ümbertöötamisel tangudeks ja jahuks. Koosneb peamiselt kaerakliidest ja teatavast osast endospermist

Toorkiud

1.5.1

Kinoa (tšiili hanemaltsa) seemned, ekstraheerimisjääk

Tšiili hanemaltsa (Chenopodium quinoa Willd.) puhastatud kogu seeme, millelt on eemaldatud seemne väliskestas sisalduv saponiin

 

1.6.1

Riis, purustatud

Toode, mis saadakse riisi (Oryza sativa L.) jahvatamisel, koosneb peamiselt jahvatamise käigus saadud alamõõdulistest ja/või purustatud teradest.

Tärklis

1.6.2

Riis, jahvatatud

Kroovitud riis, millelt on jahvatamise käigus kliid ja idud kas täielikult või osaliselt eemaldatud

Tärklis

1.6.3

Riis, eelpaisutatud

Toode, mis saadakse jahvatatud või purustatud riisist, töödeldes seda rõhu all niisketes ja soojades tingimustes.

Tärklis

1.6.4

Riis, ektruseeritud

Toode, mis saadakse riisijahu ektruseerimisel.

Tärklis

1.6.5

Riisihelbed;

[Riis, eelpaisutatud]

Toode, mis saadakse eelpaisutatud riisiterade või purustatud riisi helvestamisel.

Tärklis

1.6.6

Riis, kroovitud/tume

Koorimata riis, millelt on eemaldatud ainult väliskest

Tärklis

Toorkiud

1.6.7

Jahvatatud söödariis

Riisi lihvimisel väljasõelutud idanevate, jahuste või valmimata söödariisi terade jahvatamisel saadud toode või samalaadne toode normaalsetest, kuid kollastest või plekilistest teradest

Tärklis

1.6.8

Riisijahu

Lihvitud või poleeritud riisi jahvatamisel saadav toode.

Tärklis

1.6.9

Tume riisijahu

Tumeda riis jahvatamisel saadav toode.

Toorkiud

Tärklis

1.6.10

Riisikliid

Kooritud riisi jahvatamisel saadav toode, mis koosneb riisituuma väliskihtidest (koor, seemnekest, tuum, aleuroonkiht) ja idu osast

Toorkiud

1.6.11

Riisikliid, kaltsiumkarbonaadi lisandiga

Kroovitud riisiterade poleerimisel saadav toode. Koosneb peamiselt hõbekestadest, aleuroonkihi osakestest, endospermist ja idudest; sisaldab poleerimisel eri määral lisanduvat kaltsiumkarbonaati.

Toorkiud

Kaltsiumkarbonaat

1.6.12

Riisikliid, millest on eemaldatud rasv

Riisikliid, mis on saadud õli ekstraheerimisel

Toorkiud

1.6.13

Riisikliiõli

Õli, mis on ektraheeritud töödeldud riisikliidest

Toorrasv

1.6.14

Riisi peenkliid

Riisijahu ja -tärklise valmistamisel saadav toode, mis saadakse kuiv- või märgjahvatamisel ja sõelumisel. Koosneb peamiselt tärklisest, proteiinist, rasvast ja kiust.

Tärklis, kui > 20 %

Toorproteiin, kui > 10 %

Toorrasv, kui > 5 %

Toorkiud

1.6.15

Söödajahu, aurutatud riisist

Aurutatud kroovitud riisiterade poleerimise saadus. Koosneb peamiselt hõbekestadest, aleuroonkihi osakestest, endospermist ja idudest; sisaldab poleerimisel eri määral lisanduvat kaltsiumkarbonaati

Toorkiud

Kaltsiumkarbonaat

1.6.16

Riisimeski

Riisi jahvatamisel saadavad väikseimad purustatud osakesed, tavaliselt üks neljandik kogu tera suurusest.

Tärklis

1.6.17

Riisiidud

Toode, mis koosneb peamiselt riisi kroovimisel eemaldatud ja kliist eraldatud idust.

Toorrasv

Toorproteiin

1.6.18

Riisiidukook

Õlitööstuse toode, mis saadakse endospermi- ja seemnekestaosakestega riisiidude pressimisel.

Toorproteiin

Toorrasv

Toorkiud

1.6.19

Riisiidusrott

Õlitööstuse toode, mis saadakse endospermi- ja seemnekestaosakestega riisiidude ekstraheerimisel.

Toorproteiin

1.6.20

Riisiproteiin

Purustatud riisist riisitärklise valmistamise saadus, mis saadakse märgjahvatamisel, sõelumisel, eraldamisel, kontsentreerimisel ja kuivatamisel.

Toorproteiin

1.6.21

Vedelsööt poleeritud riisist

Kontsentreeritud vedel toode, mis saadakse riisi märgjahvatamisel ja sõelumisel.

Tärklis

1.7.1

Rukis

Secale cereale L. terad

 

1.7.2

Rukki peenkliid

Jahutööstuse toode, mis saadakse rukki sõelumisel. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terade eri osi.

Tärklis

Toorkiud

1.7.3

Rukkisöödajahu

Jahutööstuse toode, mis saadakse rukki sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljes on rohkem endospermi kui rukkikliidel

Tärklis

Toorkiud

1.7.4

Rukkikliid

Jahutööstuse toode, mis saadakse rukki sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljest on suurem osa endospermist eemaldatud

Tärklis

Toorkiud

1.8.1

Sorgo; [Milo]

Sorghum bicolor (L.) Moench terad/seemned

 

1.8.2

Valge sorgo

Valge sorgo terad

 

1.8.3

Sorgo gluteensööt

Kuivatatud toode, mis on saadud sorgotärklise eraldamisel. Koosneb peamiselt kliidest ja väikesest kogusest gluteenist. Toode võib sisaldada leotusvee kuivjääke ja sellele võib olla lisatud idusid.

Toorproteiin

1.9.1

Speltanisu

Triticum spelta L., Triticum dicoccum Schranki ja Triticum monococcum’i terad.

 

1.9.2

Speltanisukliid

Speltanisujahu valmistamise saadus. Koosneb peamiselt kestadest ja teataval määral speltanisuidu ning endospermi osakestest.

Toorkiud

1.9.3

Speltakestad

Toode, mis saadakse speltanisuterade kroovimisel

Toorkiud

1.9.4

Speltanisu peenkliid

Toode, mis saadakse kroovitud ja sõelutud speltanisu ümbertöötlemisel speltanisujahuks. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terade sõelumisjääke.

Toorkiud

Tärklis

1.10.1

Tritik

Hübriidi Triticum X Secale cereale L. terad.

 

1.11.1

Nisu

Triticum aestivum L., Triticum durum Desf. ja muude nisusortide terad. Võib olla vatsas kaitstud.

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

1.11.2

Nisu juurealgmed

Nisuidude linnastamisel ja linnaste puhastamisel saadav toode, mis koosneb juurealgmetest, teraviljaosakestest, kestadest ja väikestest purustatud linnastatud nisuteradest.

 

1.11.3

Nisu, eelpaisutatud

Toode, mis saadakse jahvatatud või purustatud nisust, töödeldes seda rõhu all niisketes ja soojades tingimustes.

Tärklis

1.11.4

Nisu peenkliid

Jahutööstuse toode, mis saadakse nisuterade või kroovitud speltanisu sõelumisel. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terade sõelumisjääke.

Toorkiud

Tärklis

1.11.5

Nisuhelbed

Toode, mis saadakse kroovitud nisuterade aurutamisel ja valtsimisel. Võib sisaldada väheses koguses nisukesti. Võib olla vatsas kaitstud.

Toorkiud

Tärklis

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

1.11.6

Nisusöödajahu

Jahutööstuse või linnastamise saadus, mis saadakse nisuterade või kroovitud speltanisu sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljes on rohkem endospermi kui nisukliidel.

Toorkiud

1.11.7

Nisukliid (8)

Jahutööstuse või linnastamise saadus, mis saadakse nisuterade või kroovitud speltanisu sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljest on suurem osa endospermist eemaldatud.

Toorkiud

1.11.8

Linnastatud, kääritatud nisuosised

Toode, mis saadakse nisu ja nisukliide linnastamise ja kääritamise ühendamisel. Seejärel toode kuivatakse ja jahvatatakse.

Tärklis

Toorkiud

1.11.10

Nisukiud

Nisu töötlemisel ekstraheeritud kiud. Koosneb peamiselt kiust.

Niiskusesisaldus, kui < 60 % või > 80 %

Kui niiskusesisaldus on < 60 %:

—

Toorkiud

1.11.11

Nisuidud

Jahutööstuse toode, koosneb peamiselt valtsimisel või muul menetlusel eraldatud nisuidudest, mille küljes võib veel olla endospermi- ja kestaosakesi.

Toorproteiin

Toorrasv

1.11.12

Nisuidud, kääritatud

Toode, mis saadakse nisuidude kääritamisel inaktiveeritud mikroorganismidega.

Toorproteiin

Toorrasv

1.11.13

Nisuidukook

Õlitööstuse toode, mis saadakse nisuidude (Triticum aestivum L., Triticum durum Desf ning muude nisusortide ja kroovitud speltanisu (Triticum spelta L., Triticum dicoccum Schrank, Triticum monococcum L.)) pressimisel, mille küljes võib olla endospermi- ja seemnekestaosakesi.

Toorproteiin

1.11.15

Nisuproteiin

Nisuproteein, mis ekstraheeritakse tärklise- või etanoolitootmise käigus, võib olla osaliselt hüdrolüüsitud.

Toorproteiin

1.11.16

Nisu gluteensööt

Nisutärklise ja nisugluteeni tootmise saadus. Koosneb kliidest, millelt võivad idud olla osaliselt eemaldatud. Tootele võib olla lisatud nisu lahustuvaid koostisosi, purustatud nisu ja muid tärklisest ja tärklisetoodete rafineerimisel saadud tooteid.

Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 60 %

Kui niiskusesisaldus on < 45 %:

—

Toorproteiin

—

Tärklis

1.11.18

Puhas nisugluteen

Nisuproteiin, mida iseloomustab suur viskoelastsus hüdraadina ja mille kuivaines on vähemalt 80 % proteiini (N × 6,25) ja kõige rohkem 2 % tuhka.

Toorproteiin

1.11.19

Vedel nisutärklis

Toode, mis saadakse tärklise/glükoosi ja gluteeni tootmisel nisust.

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 85 %

Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

—

Tärklis

1.11.20

Proteiini sisaldav nisutärklis, vähendatud suhkrusisaldusega

Toode, mis saadakse nisutärklise tootmisel, koosneb osaliselt suhkrut sisaldavast tärklisest, lahustuvatest proteiinidest ja muudest endospermi lahustuvatest osadest.

Toorproteiin

Tärklis

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

1.11.21

Nisu lahustuvad koostisosad

Nisutoode, mis saadakse pärast proteiini ja tärklise ekstraheerimist märgtöötlemise käigus. Võib olla hüdrolüüsitud.

Niiskusesisaldus, kui < 55 % või > 85 %

Kui niiskusesisaldus on < 55 %:

—

Toorproteiin

1.11.22

Nisupärmi kontsentraat

Alkoholitootmises nisutärklise kääritamise järel moodustuv märg kõrvalprodukt

Niiskusesisaldus, kui < 60 % või > 80 %

Kui niiskusesisaldus on < 60 %:

—

Toorproteiin

1.11.23

Linnastatud nisu sõelumisjäägid

Linnastatud nisu puhastamisel saadav toode, mis koosneb väikestest linnastatud nisuteradest ja purustatud linnastatud nisuterade fraktsioonidest, mis on enne linnastamisprotsessi eraldatud.

Toorkiud

1.11.24

Linnastatud nisu ja linnaste peenosised

Teravilja peenosised, mis on liikumises olevast teraviljast aspireeritud

Toorkiud

1.11.25

Linnastatud nisu kestad

Linnastatud nisu puhastamisel saadav toode, mis koosneb kestade ja peenosiste fraktsioonidest.

Toorkiud

1.12.2

Terajahu (9)

Terade jahvatamisel saadav jahu.

Tärklis

Toorkiud

1.12.3

Teraviljaproteiini kontsentraat (9)

Kuivatatud kontsentraat, mis saadakse viljast pärast tärklise eraldamist pärmi kääritamise teel.

Toorproteiin

1.12.4

Viljaterade sõelumisjäägid (9)

Teravilja ja linnaste sõelumise jäägid

Toorkiud

1.12.5

Teraviljaidud (9)

Jahu- ja tärklisetööstuse toode, koosneb peamiselt valtsimisel või muul menetlusel eraldatud teraviljaidudest, mille küljes võib veel olla endospermi- ja kestaosakesi.

Toorproteiin

Toorrasv

1.12.6

Pärmivaba virre teraviljast (9)

Teraviljatoode, mis saadakse teraviljapiirituse tootmisel kasutatud terade kääritamisel ja destilleerimisel saadud pärmivaba virde kontsentraadi kokkuaurutamisel.

Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 70 %

Kui niiskusesisaldus on < 45 %:

—

Toorproteiin

1.12.7

Piiritusetööstuse tahked jäägid (9)

Vähese vedelikusisaldusega toode, mis saadakse teraviljapiirituse tootmisel kasutatud terade kääritamisel ja destilleerimisel saadud pärmivaba virde tsentrifuugimisel ja/või filtreerimisel tahkeks fraktsiooniks.

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 %

Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

—

Toorproteiin

1.12.8

Piiritusetööstuse jääkide kontsentraat (9)

Alkoholitootmises saadav vähese vedelikusisaldusega toode, mis saadakse nisumeski ja suhkrusiirupi destilleerimisel pärast kliide ja gluteeni eelnevat eraldamist.

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 %

Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

—

Toorvalk, kui > 10 %

1.12.9

Piiritusetööstuse jäägid ja jääklahused (9)

Alkoholitootmises saadav toode, mis saadakse teraviljameski ja/või muude tärkliserikaste ja suhkrut sisaldavate toodete destilleerimisel. Võib olla vatsas kaitstud.

Niiskusesisaldus, kui < 60 % või > 80 %

Kui niiskusesisaldus on < 60 %:

—

Toorproteiin

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

1.12.10

Piiritusetööstuse kuivjäägid (9)

Piiritusetööstuse toode, mis saadakse läbikäärinud terade kuivatamisel pärast alkoholi väljadestilleerimist Võib olla vatsas kaitstud.

Toorproteiin

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

1.12.11

Tumedad piiritusetööstuse kuivjäägid (9); [Piiritusetööstuse kuivjäägid ja lahustuvad koostisosad] (9)

Piiritusetööstuse toode, mis saadakse kääritamispära siirupi või kokkuaurutatud pärmivaba virde lisamisel läbikääritatud teradele pärast alkoholi väljadestilleerimist ja saadud segu kuivatamisel. Võib olla vatsas kaitstud.

Toorproteiin

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

1.12.12

Õlleraba

Õlletootmise saadus, mis koosneb linnastatud ja linnastamata teraviljast ja muudest tärkliserikaste toodete jääkidest, mis võivad sisaldada humalat. Turustatakse tavaliselt niiskena, võimalik on ka müük kuivtootena.

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 %

Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

—

Toorproteiin

1.12.13

Raba

Linnaseviski tootmisel saadav tahke toode. Koosneb linnastatud odra kuuma veega ekstraheerimisel tekkinud jääkidest. Turustatakse tavaliselt niiskena pärast seda, kui ekstrakt on raskusjõu abil eraldatud.

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 %

Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

—

Toorproteiin

1.12.14

Viljameski

Õlle, linnaseekstrakti ja viski tootmisel saadav tahke toode. Koosneb jahvatatud linnaste ja muu suhkru- ja tärkliserikka linnastamata materjali kuuma veega ekstraheerimisel tekkinud jääkidest. Turustatakse tavaliselt niiskena pärast seda, kui ekstrakt on pressimise abil eraldatud.

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 %

Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

—

Toorproteiin

1.12.15

Kääritamispära

Linnaste esimesel destilleerimisel destilleerimisnõusse jääv toode.

Toorproteiin, kui > 10 %

1.12.16

Kääritamispära siirup

Linnaste esimesel destilleerimisel saadav toode, mis saadakse destilleerimisnõusse jäänud kääritamispära kokkuaurutamisel.

Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 70 %

Kui niiskusesisaldus on < 45 %:

Toorproteiin


2.   Õliseemned ja õliviljad, nendest valmistatud tooted

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

2.1.1

Babassupalmi kook

Õlitööstuse toode, mis saadakse babassupalmi Orbignya sortide pähklite pressimisel.

Toorproteiin

Toorrasv

Toorkiud

2.2.1

Põldtudra seeme

Camelina sativa L. Crantz seemned

 

2.2.2

Põldtudrakook

Õlitööstuse toode, mis saadakse põldtudra seemnete pressimisel.

Toorproteiin

Toorrasv

Toorkiud

2.2.3

Põldtudrajahu

Õlitööstuse toode, mis saadakse põldtudrakoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel.

Toorproteiin

2.3.1

Kakao väliskestad

Hariliku kakaopuu (Theobroma cacao L.) kuivatatud ja röstitud seemnete integumendid.

Toorkiud

2.3.2

Kakaokestad

Kakaoubade töötlemisel saadav toode.

Toorkiud

Toorproteiin

2.3.3

Kakaosrott, osaliselt kooritud kakaoubadest

Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku kakaopuu (Theobroma cacao L.) kuivatatud ja röstitud seemnetest ekstraheerimisjäägina, kusjuures eelnevalt on osaliselt eemaldatud kestad.

Toorproteiin

Toorkiud

2.4.1

Koprakook

Õlitööstuse toode, mis saadakse kookospalmi Cocos nucifera L. seemnete kuivatatud tuumade (endospermi) ja väliskestade (integumendi) pressimisel

Toorproteiin

Toorrasv

Toorkiud

2.4.2

Koprakook, hüdrolüüsitud

Õlitööstuse toode, mis saadakse kookospalmi Cocos nucifera L. seemnete kuivatatud tuumade (endospermi) ja väliskestade (integumendi) pressimise ja ensümaatilise hüdrolüüsi abil.

Toorproteiin

Toorrasv

Toorkiud

2.4.3

Koprajahu

Õlitööstuse toode, mis saadakse kookospalmi seemnete kuivatatud tuumade (endospermi) ja väliskestade (integumendi) ekstraheerimisel.

Toorproteiin

2.5.1

Puuvillaseemned

Gossypium ssp. seemned, mille küljest on kiud eemaldatud. Võib olla vatsas kaitstud.

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

2.5.2

Puuvillaseemnejahu, osaliselt kooritud puuvillaseemnetest

Õlitööstuse toode, mis saadakse selliste puuvillaseemnete ekstraheerimisel, millest on eemaldatud kiud ja osa kestadest.

(Toorkiu maksimumsisaldus kuivaines 22,5 %) Võib olla vatsas kaitstud.

Toorproteiin

Toorkiud

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

2.5.3

Puuvillaseemnekook

Õlitööstuse toode, mis saadakse selliste puuvillaseemnete pressimisel, millest kiud on eemaldatud.

Toorproteiin

Toorkiud

Toorrasv

2.6.1

Maapähklikook, osaliselt kooritud maapähklitest

Õlitööstuse toode, mis saadakse osaliselt kooritud maapähklite Arachis hypogaea L. ja teiste perekonna Arachis pähklite pressimisel.

(Toorkiu maksimumsisaldus kuivaines 16 %)

Toorproteiin

Toorrasv

Toorkiud

2.6.2

Maapähklijahu, osaliselt kooritud maapähklitest

Õlitööstuse toode, mis saadakse osaliselt kooritud maapähklitest koogi ekstraheerimisel.

(Toorkiu maksimumsisaldus kuivaines 16 %)

Toorproteiin

Toorkiud

2.6.3

Maapähklikook kooritud maapähklitest

Õlitööstuse toode, mis saadakse kooritud maapähklite pressimisel.

Toorproteiin

Toorrasv

Toorkiud

2.6.4

Maapähklijahu kooritud maapähklitest

Õlitööstuse toode, mis saadakse kooritud maapähklitest koogi ekstraheerimisel.

Toorproteiin

Toorkiud

2.7.1

Kapokikook

Õlitööstuse toode, mis saadakse kapokipuu Ceiba pentadra L. Gaertn. seemnete pressimisel.

Toorproteiin

Toorkiud

2.8.1

Linaseemned

Hariliku lina Linum usitatissimum L. seemned (botaaniline puhtusaste vähemalt 93 %) tervelt, pressituna või jahvatatuna. Võib olla vatsas kaitstud.

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

2.8.2

Linaseemnekook

Õlitööstuse toode, mis saadakse linaseemnete pressimisel. (Botaaniline puhtusaste vähemalt 93 %)

Toorproteiin

Toorrasv

Toorkiud

2.8.3

Linaseemnejahu

Õlitööstuse toode, mis saadakse linaseemnekoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel.

Võib sisaldada maksimum 1 % ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehastes kasutatud aktiivmulda või filteraineid. Võib olla vatsas kaitstud.

Toorproteiin

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

2.9.1

Sinepikliid

Sinepi (Brassica juncea L.) töötlemisel saadav toode. Koosneb kestaosakestest ja seemneosistest.

Toorkiud

2.9.2

Sinepiseemnejahu

Toode, mis saadakse lenduva sinepiõli ekstraheerimisel sinepiseemnetest.

Toorproteiin

2.10.1

Õliramtilla seemned

Õliramtilla Guizotia abyssinica (L.F.) Cass seemned.

 

2.10.2

Õliramtillakook

Õlitööstuse toode, mis saadakse õliramtilla seemnete pressimisel. (Soolhappes lahustumatu tuha maksimumsisaldus 3,4 %).

Toorproteiin

Toorrasv

Toorkiud

2.11.1

Oliivid (ekstraheerimisjääk)

Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku õlipuu (Olea europea L.) pressitud viljade ekstraheerimisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju tuumaosakesi.

Toorproteiin

Toorkiud

Toorrasv

2.12.1

Palmituumakook

Õlitööstuse toode, mis saadakse palmi Elaeis guineensis Jacq., Corozo oleifera (HBK) L. H. Bailey (Elaeis melanococca auct.) tuumade pressimisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju kõvakesta.

Toorproteiin

Toorkiud

Toorrasv

2.12.2

Palmituumajahu

Õlitööstuse toode, mis saadakse palmituumade ekstraheerimisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju kõvakesta.

Toorproteiin

Toorkiud

2.13.1

Kõrvitsaseemned

Cucurbita pepo L. ja perekonna Cucurbita taimede seemned.

 

2.13.2

Kõrvitsaseemnekook

Õlitööstuse toode, mis saadakse Cucurbita pepo L. ja perekonna Cucurbita taimede seemnete pressimisel.

Toorproteiin

Toorrasv

2.14.1

Rapsiseemned (10)

Järgmiste liikide seemned: Brassica napus L. ssp. oleifera (Metzg.) Sinsk., Brassica napus L. var. glauca (Roxb.) O.E. Schulz ja Brassica rapa ssp. oleifera (Metzg.) Sinsk. (Botaaniline puhtusaste vähemalt 94 %). Võib olla vatsas kaitstud.

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

2.14.2

Rapsiseemnekook

Õlitööstuse toode, mis saadakse rapsiseemnete pressimisel. Võib sisaldada maksimum 1 % ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehastes kasutatud aktiivmulda või filteraineid. Võib olla vatsas kaitstud.

Toorproteiin

Toorrasv

Toorkiud

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

2.14.3

Rapsiseemnesrott

Õlitööstuse toode, mis saadakse rapsiseemnekoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel. Võib sisaldada maksimum 1 % ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehastes kasutatud aktiivmulda või filteraineid. Võib olla vatsas kaitstud.

Toorproteiin

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

2.14.4

Rapsiseemned, ekstruseeritud

Toode, mis saadakse tervest rapsiseemnest, töödeldes seda rõhu all niisketes ja soojades tingimustes, suurendades seega tärklise geelistumist. Võib olla vatsas kaitstud.

Toorproteiin

Toorrasv

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

2.14.5

Rapsiseemneproteiini kontsentraat

Õlitööstuse toode, mis saadakse rapsiseemnekoogi või rapsiseemne proteiinifraktsiooni eraldamisel.

Toorproteiin

2.15.1

Saflooriseemned

Safloori Carthamus tinctorius L. seemned.

 

2.15.2

Saflooriseemnejahu, osaliselt kooritud saflooriseemnetest

Õlitööstuse toode, mis saadakse osaliselt kooritud saflooriseemnete ekstraheerimisel.

Toorproteiin

Toorkiud

2.15.3

Saflooriseemnete kestad

Toode, mis saadakse saflooriseemnete kroovimisel.

Toorkiud

2.16.1

Seesamiseemned

Sesamum indicum L. seemned

 

2.17.1

Seesamiseemned, osaliselt kroovitud

Õlitööstuse toode, mis saadakse osade kestade eemaldamisel.

Toorproteiin

Toorkiud

2.17.2

Seesamiseemnete kestad

Toode, mis saadakse seesamiseemnete kroovimisel.

Toorkiud

2.17.3

Seesamiseemnekook

Õlitööstuse toode, mis saadakse india seesami (Sesamum indicum L.) seemnete pressimisel. (Soolhappes lahustumatu tuha maksimumsisaldus 5 %).

Toorproteiin

Toorkiud

Toorrasv

2.18.1

Sojaoad, röstitud

Sobival viisil kuumtöödeldud sojaoad (Glycine max. L. Merr.) (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,4 mg N/g × min). Võib olla vatsas kaitstud.

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

2.18.2

Sojaoakook

Õlitööstuse toode, mis saadakse sojaubade pressimisel.

Toorproteiin

Toorrasv

Toorkiud

2.18.3

Sojaoajahu

Õlitööstuse toode, mis saadakse sojaubade ekstraheerimisel ja sobival viisil kuumtöötlemisel. (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,4 mg N/g × min).

Võib sisaldada maksimum 1 % ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehastes kasutatud aktiivmulda või filteraineid. Võib olla vatsas kaitstud.

Toorproteiin

Toorkiud

kui > 8 % kuivainest

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

2.18.4

Sojaoajahu, kroovitud sojaubadest

Õlitööstuse toode, mis saadakse kroovitud sojaubade ekstraheerimisel ja sobival viisil kuumtöötlemisel. Võib sisaldada maksimum 1 % ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehastes kasutatud aktiivmulda või filteraineid. (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,5 mg N/g × min). Võib olla vatsas kaitstud.

Toorproteiin

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

2.18.5

Sojaoakestad

Toode, mis saadakse sojaubade kroovimisel.

Toorkiud

2.18.6

Sojaoad, ekstruseeritud

Toode, mis saadakse sojaubadest, töödeldes neid rõhu all niisketes ja soojades tingimustes, suurendades seega tärklise geelistumist. Võib olla vatsas kaitstud.

Toorproteiin

Toorrasv

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

2.18.7

Sojaproteiini kontsentraat

Toode, mis saadakse kroovitud sojaubadest, millest on rasv ekstraheeritud ja mida on kääritatud või teist korda ekstraheeritud, et alandada lämmastikuvabade ekstraktiivainete taset.

Toorproteiin

2.18.8

Sojaoapulp; [Sojaoapasta]

Toode, mis saadakse sojaubade ekstraheerimisel toiduainete valmistamiseks.

Toorproteiin

2.18.9

Sojaoamelass

Sojaubade töötlemisel saadav toode.

Toorproteiin

Toorrasv

2.18.10

Sojaubade töötlemise kõrvalsaadus

Tooted, mis saadakse sojaubade töötlemisel sojaube sisaldavate toiduainete valmistamiseks.

Toorproteiin

2.19.1

Päevalilleseemned

Päevalille Helianthus annuus L. seemned. Võivad olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

2.19.2

Päevalilleseemnekook

Õlitööstuse toode, mis saadakse päevalilleseemnete pressimisel.

Toorproteiin

Toorrasv

Toorkiud

2.19.3

Päevalilleseemnejahu

Õlitööstuse toode, mis saadakse päevalilleseemnekoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel. Võib sisaldada maksimum 1 % ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehastes kasutatud aktiivmulda või filteraineid. Võib olla vatsas kaitstud.

Toorproteiin

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

2.19.4

Päevalilleseemnejahu, kroovitud päevalilleseemnetest

Õlitööstuse toode, mis saadakse sellise päevalilleseemnekoogi ekstraheerimisel ja sobival viisil kuumtöötlemisel, millest on kõik kestad või osa nendest eemaldatud. Võib sisaldada maksimum 1 % ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehastes kasutatud pleekmulda või filteraineid.

(Toorkiu maksimumsisaldus kuivaines 27,5 %)

Toorproteiin

Toorkiud

2.19.5

Päevalilleseemne kestad

Toode, mis saadakse päevalilleseemnete kroovimisel.

Toorkiud

2.20.1

Taimeõli ja -rasv (11)

Taimedest saadud õli ja rasv (v.a riitsinusest saadav kastoorõli), millest võivad fosfatiidid olla eraldatud; rafineeritud ja/või hüdrogeenitud

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

2.21.1

Toorletsitiinid

Õliseemnetest ja viljadest saadud toorõlist fosfatiidide eraldamisel saadavad fosfolipiidid.

 

2.22.1

Kanepiseemned

Kontrollitud kanepiseemned ( Cannabis sativa L.), mille suurim THC-sisaldus on kooskõlas ELi õigusaktidega

 

2.22.2

Kanepiseemnekook

Õlitööstuse toode, mis saadakse kanepiseemnete pressimisel.

Toorproteiin

Toorkiud

2.22.3

Kanepiõli

Õlitööstuse toode, mis saadakse kanepitaime ja -seemnete pressimisel.

Toorproteiin

Toorrasv

Toorkiud

2.23.1

Unimagunaseemned

Unimaguna Papaver somniferum L. seemned.

 

2.23.2

Unimagunaseemnejahu

Õlitööstuse toode, mis saadakse unimagunaseemnekoogi ekstraheerimisel.

Toorproteiin


3.   Kaunviljade seemned ja nendest saadud tooted

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

3.1.1

Aedoad, röstitud

Phaseolus spp. või Vigna spp seemned, sobival viisil kuumtöödeldud. Võib olla vatsas kaitstud.

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

3.1.2

Aedoaproteiini kontsentraat

Toode, mis saadakse tärklisevalmistamise käigus eraldatud aedoa mahlast.

Toorproteiin

3.2.1

Jaanikaunapuu viljad, kuivatatud

Jaanikaunapuu Ceratonia siliqua L. kuivatatud viljad

Toorkiud

3.2.3

Jaanikaunad, kuivatatud

Toode, mis saadakse jaanikaunapuu kuivatatud viljade (kaunade) purustamisel, kusjuures enne on eraldatud seemned.

Toorkiud

3.2.4

Jaanikaunajahu, kuivatatud, mikroniseeritud

Toode, mis saadakse jaanikaunapuu kuivatatud viljade mikroniseerimisel, kusjuures enne on eraldatud seemned.

Toorkiud

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

3.2.5

Jaanikaunaidud

Jaanikaunapuu seemneidud

Toorproteiin

3.2.6

Jaanikaunaidukook

Õlitööstuse toode, mis saadakse jaanikaunaidude pressimisel.

Toorproteiin

3.2.7

Jaanikaunaseemned

Jaanikaunapuu seemned.

Toorkiud

3.3.1

Kikerherned

Hariliku kikerherne (Cicer arietinum L.) seemned

 

3.4.1

Lääts-hiirehernes

Lääts-hiireherne (Ervum ervilia L.) seemned

 

3.5.1

Põld-lambaläätse seemned

Põld-lambaläätse (Trigonella foenum-graecum) seemned.

 

3.6.1

Guaarajahu

Toode, mis saadakse taimeliimi ekstraheerimisel guaaraoa Cyanopsis tetragonoloba (L.) Taub. seemnetest.

Toorproteiin

3.6.2

Guaaraidujahu

Toode, mis saadakse taimeliimi ekstraheerimisel guaaraoa seemneidudest.

Toorproteiin

3.7.1

Põlduba

Vicia faba L. ssp. faba var. equina Pers. ja var. minuta (Alef.) Mansf. seemned

 

3.7.2

Põldoahelbed

Toode, mis saadakse kooritud põldubade aurutamisel ja valtsimisel.

Tärklis

Toorproteiin

3.7.3

Põldoa kestad; [põldoa koored]

Toode, mis saadakse põldoaseemnete koorimisel, koosneb peamiselt väliskestadest.

Toorkiud

Toorproteiin

3.7.4

Põldoad, kooritud

Toode, mis saadakse põldoaseemnete koorimisel, koosneb peamiselt põldoa seemnetest.

Toorproteiin

Toorkiud

3.7.5

Põldoaproteiin

Toode, mis saadakse põldubade jahvatamisel ja õhkfraktsioneerimisel.

Toorproteiin

3.8.1

Läätsed

Hariliku läätse (Lens culinaris a.o. Medik) seemned

 

3.8.2

Läätsekestad

Toode, mis saadakse läätseseemnete kroovimisel.

Toorkiud

3.9.1

Maguslupiin

Maguslupiini (Lupinus ssp.) seemned, vähese alkaloidisisaldusega

 

3.9.2

Maguslupiin, kooritud

Maguslupiini kooritud seemned

Toorproteiin

3.9.3

Lupiinikestad; [lupiinikoored]

Toode, mis saadakse lupiiniseemnete koorimisel, koosneb peamiselt väliskestadest.

Toorproteiin

Toorkiud

3.9.4

Lupiinipulp

Toode, mis saadakse lupiini koostisainete ekstraheerimisel.

Toorkiud

3.9.5

Lupiini peenkliid

Toode, mis saadakse lupiinijahu valmistamisel lupiinist. Koosneb peamiselt iduleheosakestest ja väiksemal määral kestadest.

Toorproteiin

Toorkiud

3.9.6

Lupiiniproteiin

Toode, mis saadakse tärklisevalmistamise käigus eraldatud lupiinimahlast, või jahvatamise ja õhkfraktsioneerimise tulemusena.

Toorproteiin

3.9.7

Lupiiniproteiinijahu

Toode, mis saadakse lupiini töötlemisel kõrge proteiinisisaldusega jahu tootmiseks.

Toorproteiin

3.10.1

Mungoad

Mungvigna Vigna radiata L. oad.

 

3.11.1

Herned

Herne Pisum spp. seemned. Võivad olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

3.11.2

Hernekliid

Toode, mis saadakse hernejahu valmistamisel. Koosneb peamiselt herneste koorimisel ja puhastamisel eraldatud kestadest.

Toorkiud

3.11.3

Hernehelbed

Toode, mis saadakse kooritud herneseemnete aurutamisel ja valtsimisel.

Tärklis

3.11.4

Hernejahu

Toode, mis saadakse herneste jahvatamisel.

Toorproteiin

3.11.5

Hernekestad

Toode, mis saadakse hernejahu valmistamisel. Koosneb peamiselt koorimisel ja puhastamisel eraldatud kestadest ja väiksemal määral endospermist.

Toorkiud

3.11.6

Herned, kooritud

Kooritud herneseemned.

Toorproteiin

Toorkiud

3.11.7

Herne peenkliid

Toode, mis saadakse hernejahu valmistamisel. Koosneb peamiselt iduleheosakestest ja väiksemal määral kestadest.

Toorproteiin

Toorkiud

3.11.8

Herne sõelumisjäägid

Pärast sõelumist alles jäävad hernefraktsioonid.

Toorkiud

3.11.9

Herneproteiin

Toode, mis saadakse tärklisevalmistamise käigus eraldatud hernemahlast, või jahvatamise ja õhkfraktsioneerimise tulemusena.

Toorproteiin

3.11.10

Hernepulp

Toode, mis saadakse tärklise ja proteiini märgekstraheerimisel hernestest. Koosneb peamiselt sisekiududest ja tärklisest.

Niiskusesisaldus, kui < 70 % või > 85 %

Tärklis

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivaine massist

3.11.11

Herne lahustuvad koostisained

Toode, mis saadakse tärklise ja proteiini märgekstraheerimisel hernestest. Koosneb peamiselt lahustuvatest proteiinidest ja oligosahhariididest.

Niiskusesisaldus, kui < 60 % või > 85 %

Üldsuhkur

Toorproteiin

3.11.12

Hernekiud

Toode, mis saadakse kooritud herneste jahvatamise ja sõelumise järgsel ekstraheerimisel.

Toorkiud

3.12.1

Vikk

Suviviki (Vicia sativa L. var. sativa) ja teiste liikide seemned.

 

3.13.1

Põld-seahernes (12)

Põld-seaherne (Lathyrus sativus L.) seemned, sobival viisil kuumtöödeldud.

 

3.14.1

Üheõielise hiireherne seemned

Vicia monanthos Desf. seemned

 


4.   Mugul- ja juurviljad ja nendest saadud tooted

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

4.1.1

Suhkrupeet

Beta vulgaris L. ssp. vulgaris var. altissima Doell juured

 

4.1.2

Suhkrupeedi pealsed ja juured

Suhkrutootmisest saadav värske toode, mis koosneb peamiselt puhastatud suhkrupeeditükkidest, mille küljes võib olla leheosi.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 5 % kuivaine massist

Niiskusesisaldus, kui < 50 %

4.1.3

Peedisuhkur; [sahharoos]

Suhkrupeedist vee abil ekstraheeritud suhkur

Sahharoos

4.1.4

Peedimelass

Siirupitoode, mis saadakse peedisuhkru tootmisel või rafineerimisel.

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Niiskusesisaldus, kui > 28 %

4.1.5

Peedimelass, mille suhkru- ja/või betaiinisisaldust on vähendatud

Toode, mis saadakse sahharoosi ja/või betaiini täiendaval veega ekstraheerimisel peedimelassist.

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Niiskusesisaldus, kui > 28 %

4.1.6

Isomaltuloosi melass

Kristalliseerimata fraktsioon, mis saadakse suhkrupeedist isomaltuloosi tootmisel sahharoosi ensüümidega töötlemise abil.

Niiskusesisaldus, kui < 40 %

4.1.7

Märjad (suhkru)peedilõigud

Suhkrutööstuse toode, mis koosneb veega ekstraheeritud suhkrupeedilõikudest. Suurim niiskusesisaldus: 82 %. Suhkrusisaldus on väike ja läheneb (piimhappe) kääritamise tõttu nullile.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui < 82 % või > 92 %

4.1.8

Pressitud (suhkru)peedilõigud

Suhkrutööstuse toode, mis koosneb veega ekstraheeritud ja mehhaaniliselt pressitud suhkrupeedilõikudest. Suurim niiskusesisaldus: 82 %. Suhkrusisaldus on väike ja läheneb (piimhappe) kääritamise tõttu nullile.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 82 %

4.1.9

Pressitud (suhkru)peedilõigud, melassilisandiga

Suhkrutööstuse toode, mis koosneb veega ekstraheeritud ja mehhaaniliselt pressitud suhkrupeedilõikudest, millele on lisatud melassi. Suurim niiskusesisaldus: 82 %. Suhkrusisaldus väheneb (piimhappe) kääritamise tõttu.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 82 %

4.1.10

Kuivatatud (suhkru)peedilõigud

Suhkrutööstuse toode, mis koosneb veega ekstraheeritud ja kuivatatud suhkrupeedilõikudest.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur, kui > 10,5 %

4.1.11

Kuivatatud (suhkru)peedilõigud, melassilisandiga

Suhkrutööstuse toode, mis koosneb veega ekstraheeritud ja kuivatatud suhkrupeedilõikudest, millele on lisatud melassi.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

4.1.12

Suhkrusiirup

Suhkru ja/või melassi töötlemisel saadav toode.

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Niiskusesisaldus, kui > 35 %

4.1.13

(Suhkru)peeditükid, keedetud

Toode, mis saadakse toidusiirupi tootmisel suhkrupeedist, võib olla pressitud või kuivatatud.

Kuivatatuna:

soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Pressituna:

 

soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 5 % kuivainest

 

Niiskusesisaldus, kui < 50 %

4.1.14

Frukto-oligosahhariidid

Toode, mis saadakse suhkrupeedist toodetud suhkru ensüümidega töötlemise teel.

Niiskusesisaldus, kui < 28 %

4.2.1

Peedimahl

Punapeedist (Beta vulgaris convar. crassa var. conditiva) pressitud mahl, mis kontsentreeritakse ja pastöriseeritakse, säilitades tüüpilise juurviljale omase maitse ja lõhna.

Niiskusesisaldus, kui < 50 % või > 60 %

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.3.1

Porgandid

Kollase või punase porgandi Daucus carota L. juurikad

 

4.3.2

Porgandikoored, aurutatud

Porgandi töötlemisel saadav niiske toode, mis koosneb auruga töötlemisel eemaldatud porgandikoortest, millele võib olla lisatud täiendavalt geeljat porganditärklist. Suurim niiskusesisaldus: 97 %.

Tärklis

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui < 87 % või > 97 %

4.3.3

Porgandikaaped

Niiske toode, mis tekib mehaanilise eemaldamise abil porganditöötlemise käigus, koosneb peamiselt kuivatatud porganditest ja porgandijääkidest. Toode võib olla kuumtöödeldud. Suurim niiskusesisaldus: 97 %.

Tärklis

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui < 87 % või > 97 %

4.3.4

Porgandihelbed

Toode, mis saadakse kollase või punase porgandi juurikate helvestamise teel, seejärel toode kuivatakse.

 

4.3.5

Porgand, kuivatatud

Kollase või punase porgandi juurikad igal kujul, kuivatatuna.

Toorkiud

4.3.6

Porgandisööt, kuivatatud

Toode, mis koosneb kuivatatud porgandisisust ja -koortest.

Toorkiud

4.4.1

Sigurijuured

Cichorium intybus L. juured

 

4.4.2

Siguri pealsed ja juured

Siguri töötlemisel saadav värske toode. Koosneb peamiselt puhastatud sigurijuuretükkidest ja leheosadest.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui < 50 %

4.4.3

Siguriseemned

Cichorium intybus L. seemned

 

4.4.4

Pressitud siguripulp

Cichorium intybus L. juurtest inuliini tootmisel saadav toode, koosneb ekstraheeritud ja mehaaniliselt pressitud sigurilõikudest. Siguri (lahustuvad) süsivesikud ja vesi on osaliselt eemaldatud.

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 82 %

4.4.5

Kuivatatud siguripulp

Cichorium intybus L. juurtest inuliini tootmisel saadav toode, koosneb ekstraheeritud ja mehaaniliselt pressitud sigurilõikudest, mis seejärel kuivatatakse. Siguri (lahustuvad) süsivesikud on osaliselt ekstraheeritud.

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.4.6

Sigurijuurepulber

Toode, mis saadakse sigurijuure tükeldamisel, kuivatamisel ja jahvatamisel.

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.4.7

Sigurimelass

Siguritöötlemise toode, mis saadakse inuliini ja oligufruktoosi tootmise käigus.

Toorproteiin

Niiskusesisaldus, kui < 20 % või > 30 %

4.4.8

Sigurimelassi raba

Siguritöötlemise toode, mis saadakse inuliini ja oligufruktoosi rafineerimise käigus.

Toorproteiin

Niiskusesisaldus, kui < 30 % või > 40 %

4.4.9

Siguriinuliin

Inuliin on Cichorium intybus L. juurtest ekstraheeritud fruktaan.

 

4.4.10

Oligofruktoosisiirup

Toode, mis saadakse Cichorium intybus L.-st saadud inuliini osalisel hüdrolüüsimisel.

Niiskusesisaldus, kui < 20 % või > 30 %

4.4.11

Oligofruktoos, kuivatatud

Toode, mis saadakse Cichorium intybus L.-st saadud inuliini osalisel hüdrolüüsimisel ja kuivatamisel.

 

4.5.1

Küüslauk, kuivatatud

Puhta jahvatatud küüslaugu Allium sativum L. pulber, värvus valgest kollaseni.

 

4.6.1

Maniokk; [tapiokk]; [kassaava]

Jahumanioki (Manihot esculenta Crantz) juuremugulad, igal kujul.

Niiskusesisaldus, kui < 60 % või > 70 %

4.6.2

Maniokk, kuivatatud

Manioki juuremugulad, igal kujul, kuivatatud.

Tärklis

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.7.1

Sibulapulp

Niiske toode, mis saadakse sibulate (perekond Allium) töötlemisel, sisaldab nii koori kui ka terveid sibulaid. Kui toode saadakse sibulaõli tootmisel, koosneb ta peamiselt kuumutatud sibulajääkidest.

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.7.2

Sibulad, praetud

Kooritud ja peenestatud sibulatükid, mis seejärel praetakse.

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Toorrasv

4.8.1

Kartulid

Liigi Solanum tuberosum L. mugulad.

Niiskusesisaldus, kui < 72 % või > 88 %

4.8.2

Kartulid, kooritud

Kartulid, millelt on auruga töötlemisel eemaldatud koor.

Tärklis

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.8.3

Kartulikoored, aurutatud

Kartuli töötlemisel saadav niiske toode, mis koosneb auruga töötlemisel eemaldatud kartulikoortest, millele võib olla lisatud täiendavalt geeljat kartulitärklist. Võib olla püreestatud.

Niiskusesisaldus, kui < 82 % või > 93 %

Tärklis

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.8.4

Kartulilõigud, toored

Toode, mis saadakse inimtoiduks ettenähtud kartulitoodete valmistamisel, võib olla kooritud.

Niiskusesisaldus, kui < 72 % või > 88 %

Tärklis

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.8.5

Kartulikaaped

Toode, mis tekib mehaanilise eemaldamise abil kartulitöötlemise käigus, koosneb peamiselt kuivatatud kartulitest ja kartulijääkidest. Toode võib olla kuumtöödeldud.

Niiskusesisaldus, kui < 82 % või > 93 %

Tärklis

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.8.6

Kartul, püreena

Blanšeeritud või keedetud ja seejärel püreestatud kartulitoode.

Tärklis

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.8.7

Kartulihelbed

Toode, mis saadakse pestud, kooritud või koorimata ning aurutatud kartulite rotatsioonkuivatamisel

Tärklis

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.8.8

Kartulipulp

Toode, mis saadakse kartulitärklise tootmisel, koosneb ekstraheeritud jahvatatud kartulist.

Niiskusesisaldus, kui < 77 % või > 88 %

4.8.9

Kartulipulp, kuivatatud

Kuivatatud toode, mis saadakse kartulitärklise tootmisel, koosneb ekstraheeritud jahvatatud kartulist.

 

4.8.10

Kartuliproteiin

Toode, mis saadakse tärklisetootmisel, koosneb peamiselt proteiinist, mis on järele jäänud pärast tärklise eraldamist.

Toorproteiin

4.8.11

Kartuliproteiin, hüdrolüüsitud

Proteiin, mis saadakse kartuliproteiini kontrollitud ensümaatiline hüdrolüüsi abil.

Toorproteiin

4.8.12

Kartuliproteiin, kääritatud

Toode, mis saadakse kartuliproteiini kääritamise ja pihustuskuivatamise tulemusena.

Toorproteiin

4.8.13

Kartuliproteiin, kääritatud, vedel

Vedel toode, mis saadakse kartuliproteiini kääritamisel.

Toorproteiin

4.8.14

Kartulimahl, kontsentreeritud

Kontsentreeritud toode, mis saadakse kartulitärklise tootmisel, koosneb ainetest, mis jäävad järele pärast seda, kui kartulipulbist on eemaldatud osa kiudu, proteiini ja tärklist ning osa veest on aurustunud.

Niiskusesisaldus, kui < 50 % või > 60 %

Kui niiskusesisaldus on < 50 %:

—

Toorproteiin

—

Toortuhk

4.8.15

Kartuligraanulid

Kuivatatud kartulid (pärast pesemist, koorimist, suuruse vähendamist – lõikamist, helvestamist jne ja vesi eraldamist).

 

4.9.1

Maguskartul ehk bataat

Maguskartuli ehk bataadi (Ipomoea batatas L.) mugulad, igal kujul

Niiskusesisaldus, kui < 57 % või > 78 %

4.10.1

Maapirn; [Topinambur]

Maapirni Helianthus tuberosus L. mugulad, igal kujul.

Niiskusesisaldus, kui < 75 % või > 80 %


5.   Muud seemned ja viljad ning nendest saadud tooted

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

5.1.1

Tammetõrud

Hariliku tamme Quercus robur L., kivitamme Quercus petraea (Matt.) Liebl., korgitamme Quercus suber L. või muude tammeliikide terved viljad.

 

5.1.2

Tammetõrud, kooritud

Toode, mis saadakse tammetõrude koorimisel.

Toorproteiin

Toorkiud

5.2.1

Mandlid

Mandli Prunus dulcis terved või purustatud viljad, kooritud või koorimata.

 

5.2.2

Mandlikestad

Mandlikestad, mis saadakse kooritud mandliseemnetest füüsilise eraldamise teel; jahvatatud.

Toorkiud

5.3.1

Aniisiseemned

Pimpinella anisum seemned.

 

5.4.1

Õunapulp, kuivatatud; [õunte pressimisjäägid, kuivatatud]

Toode, mis saadakse õuntest Malus domestica mahla või siidri tootmisel. Koosneb peamiselt õuna kuivatatud viljalihast ja koortest. Pektiin võib olla eemaldatud.

Toorkiud

5.4.2

Õunapulp, pressitud; [õunte pressimisjäägid, pressitud]

Niiske toode, mis saadakse õunamahla või -siidri tootmisel. Koosneb peamiselt õuna pressitud viljalihast ja koortest. Pektiin võib olla eemaldatud.

Toorkiud

5.4.3

Õunamelass

Toode, mis saadakse pärast õunapulbist pektiini valmistamist. Pektiin võib olla eemaldatud.

Toorproteiin

Toorkiud

Toorõlid ja -rasvad, kui > 10 %

5.5.1

Suhkrupeediseemned

Suhkrupeediseemned

 

5.6.1

Tatar

Fagopyrum esculentum seemned

 

5.6.2

Tatra jämekliid ja kliid

Toode, mis saadakse tatraterade jahvatamisel.

Toorkiud

5.6.3

Tatra peenkliid

Jahutööstuse toode, mis saadakse tatra sõelumisel. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terade eri osi. Ei või sisaldada rohkem kui 10 % toorkiudu.

Toorkiud

Tärklis

5.7.1

Punase peakapsa seemned

Brassica oleracea var. capitata f. Rubra seemned.

 

5.8.1

Kanaari paelrohu seemned

Phalaris canariensis seemned.

 

5.9.1

Hariliku köömne seemned

Carum carvi L. seemned

 

5.12.1

Purustatud kastanid

Toode, mis saadakse kastanijahu valmistamisel, koosneb peamiselt endospermiosakestest, väikestest kestaosistest ja väikesest hulgast kastani (Castanea spp.) jääkidest.

Toorproteiin

Toorkiud

5.13.1

Tsitruspulp

Toode, mis saadakse mahla pressimisel tsitrusviljadest (Citrus (L.) ssp.) Pektiin võib olla eemaldatud.

Toorkiud

5.13.2

Tsitruspulp, kuivatatud

Toode, mis saadakse mahla pressimisel tsitrusviljadest, kuivatatud. Pektiin võib olla eemaldatud.

Toorkiud

5.14.1

Punase ristiku seemned

Trifolium pratense L. seemned

 

5.14.2

Valge ristiku seemned

Trifolium repens L. seemned

 

5.15.1

Kohviubade kestad

Toode, mis saadakse kohvipuu Coffea kooritud seemnetest.

Toorkiud

5.16.1

Rukkililleseemned

Centaurea cyanus L. seemned.

 

5.17.1

Kurgiseemned

Cucumis sativus L. seemned.

 

5.18.1

Küpressiseemned

Cupressus L. seemned

 

5.19.1

Datlid

Phoenix dactylifera L. viljad. Võivad olla kuivatatud.

 

5.19.2

Datliseemned

Datlipuu terved seemned.

Toorkiud

5.20.1

Apteegitilli seemned

Foeniculum vulgare Mill. seemned

 

5.21.1

Viigimarjad

Ficus carica L. viljad. Võivad olla kuivatatud.

 

5.22.1

Puuviljatuumad (13)

Toode koosneb pähkli või luuviljakivi sees olevatest söödavatest seemnetest.

 

5.22.2

Puuviljapulp (13)

Toode, mis saadakse puuviljamahla ja -püree valmistamisel. Pektiin võib olla eemaldatud.

Toorkiud

5.22.3

Puuviljapulp, kuivatatud (13)

Toode, mis saadakse puuviljamahla ja -püree valmistamisel ja mis seejärel kuivatatakse. Pektiin võib olla eemaldatud.

Toorkiud

5.23.1

Salatkress

Lepidium sativum L. seemned

Toorkiud

5.24.1

Kõrreliste heintaimede seemned

Perekondadesse Poaceae, Cyperaceae ja Juncaceae kuuluvate kõrreliste seemned.

 

5.25.1

Viinamarjaseemned

Viinamarjapulbist eraldatud seemned, millest õli ei ole ekstraheeritud.

Toorrasv

Toorkiud

5.25.2

Viinamarjaseemnejahu

Toode, mis saadakse õli ekstraheerimisel viinamarjaseemnetest.

Toorkiud

5.25.3

Viinamarjapulp [viinamarjade pressimisjääk]

Viinamarjapulp, mida on pärast alkoholi eraldamist kuivatatud ja millest on eemaldatud nii palju rootsusid ja seemneid kui võimalik.

Toorkiud

5.26.1

Sarapuupähkel

Sarapuu Corylus (L.) spp terved või purustatud viljad, kooritud või koorimata.

 

5.27.1

Pektiin

Sobivast taimematerjalist ekstraheeritud pektiin.

 

5.28.1

Pronks-lutiklille seemned

Perilla frutescens L. seemned ja nende jahvatamisel saadud tooted.

 

5.29.1

Piiniapähklid

Pinus (L.) spp. seemned

 

5.30.1

Pistaatsiad

Pistacia vera L. viljad

 

5.31.1

Teeleheseemned

Plantago (L.) spp. seemned

 

5.32.1

Rediseseemned

Raphanus sativus L. seemned

 

5.33.1

Spinatiseemned

Spinacia oleracea L. seemned

 

5.34.1

Ohakaseemned

Carduus marianus L. seemned

 

5.35.1

Tomatipulp [tomati pressimisjäägid]

Toode, mis saadakse mahla pressimisel tomatitest (Solanum lycopersicum L.) Koosneb peamiselt tomatikoortest ja seemnetest.

Toorkiud

5.36.1

Hariliku raudrohu seemned

Achillea millefolium L. seemned

 


6.   Tugi- ja koresöödad ning nendest saadud tooted

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

6.1.1

Lehtpeet (mangold)

Beta spp. lehed

 

6.2.1

Teraviljad (14)

Teraviljaliigi taim tervikuna või selle osad. Võib olla kuivatatud, värske või sileeritud.

 

6.3.1

Põhk (14)

Teraviljadest saadud õled.

 

6.3.2

Põhk, töödeldud (14)  (15)

Toode, mis saadakse teraviljaõlgede töötlemisel sobiva menetluse abil

Naatrium, kui toodet on töödeldud NaOH-ga

6.4.1

Ristikujahu

Toode, mis saadakse ristiku (Trifolium ssp.) kuivatamisel ja jahvatamisel. Võib sisaldada ka kuni 20 % lutserni (Medicago sativa L. ja Medicago var. Martyn) või muid põllukultuure, mida on kuivatatud ja jahvatatud koos ristikuga.

Toorproteiin

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.5.1

Söödataimede jahu (16); [Rohujahu] (16); [Rohujahu] (16)

Toode, mis saadakse heintaimede kuivatamisel ja jahvatamisel ning mõnel juhul kokkupressimisel.

Toorproteiin

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.6.1

Rohi, põllul kuivatatud, [Hein]

Mis tahes rohttaimeliik, põllul kuivatatud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.6.2

Rohi, kõrgel temperatuuril kuivatatud

Mis tahes rohttaimeliigist saadud toode, mis on kunstlikult kuivatatud (mis tahes kujul)

Toorproteiin

Kiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.6.3

Rohi, ürdid, liblikõielised taimed, [haljassööt]

Värsked, sileeritud või kuivatatud põllukultuurid, mis koosnevad rohust, liblikõielistest taimedest või ürtidest ja mida tavapäraselt nimetatakse siloks, kuivsiloks, heinaks või haljassöödaks.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.7.1

Kanepijahu

Cannabis sativa L. kuivatatud lehtedest jahvatatud jahu.

Toorproteiin

6.7.2

Kanepikiud

Roheline kuivatatud kiuline toode, mis saadakse kanepi töötlemisel.

 

6.8.1

Põldoavarred

Põldoavarred

 

6.9.1

Linavarred

Hariliku lina (Linum usitatissimum L.) varred.

 

6.10.1

Lutsern; [Alfalfa]

Medicago sativa L. ja Medicago var. Martyn taimed ja nende osad.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.10.2

Lutsern, põllul kuivatatud; [Alfalfa, põllul kuivatataud]

Lutsern, põllul kuivatatud.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.10.3

Lutsern, kõrgel temperatuuril kuivatatud; [Alfalfa, kõrgel temperatuuril kuivatatud]

Kunstlikult kuivatatud lutsern, mis tahes kujul.

Toorproteiin

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.10.4

Lutsern, ekstruseeritud; [Alfalfa, ekstruseeritud]

Ekstruseeritud lutsernigraanulid.

 

6.10.5

Lutsernijahu; [Alfalfajahu] (17)

Toode, mis saadakse lutserni kuivatamisel ja jahvatamisel. Võib sisaldada ka kuni 20 % ristikut või teisi heintaimi, mida on kuivatatud ja jahvatatud koos lutserniga

Toorproteiin

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.10.6

Lutserni pressimisjäägid; [Alfalfa pressimisjäägid]

Kuivatatud toode, mis saadakse lutsernist mahla pressimisel.

Toorproteiin

Toorkiud

6.10.7

Lutserniproteiini kontsentraat; [Alfalfaproteiini kontsentraat]

Toode, mis tehnilise kuivatamise abil saadakse pressitud lutsernimahla fraktsioonidest, mis on proteiini sadestamiseks eelnevalt tsentrifuugimise teel eraldatud ja kuumtöödeldud.

Toorproteiin

Karoteen

6.10.8

Lutserni lahustuvad koostisained

Toode, mis saadakse proteiini ekstraheerimisel lutsernimahlast. Võib olla kuivatatud.

Toorproteiin

6.11.1

Maisisilo

Zea mays L. ssp. mays sileeritud taimed või nende osad.

 

6.12.1

Hernevarred

Pisum spp. varred

 


7.   Muud taimed, vetikad ja nendest saadud tooted

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

7.1.1

Vetikad (18)

Vetikad, elusad või töödeldud, mis tahes kujul, sh värsked, jahutatud või külmutatud vetikad.

Toorproteiin

Toorrasv

Toortuhk

7.1.2

Kuivatatud vetikad (18)

Toode, mis saadakse vetikate kuivatamisel. Toode võib olla pestud joodisisalduse vähendamiseks.

Toorproteiin

Toorrasv

Toortuhk

7.1.3

Vetikajahu (18)

Toode, mis saadakse vetikaõli valmistamisel vetikate ekstraheerimisel.

Toorproteiin

Toorrasv

Toortuhk

7.1.4

Vetikaõli (18)

Toode, mis saadakse õli valmistamisel vetikatest ekstraheerimise teel.

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui < 1 %

7.1.5

Vetikaekstrakt (18); [Vetikafraktsioon] (18)

Vetikaekstrakt vee või alkoholiga, koosneb peamiselt süsivesikutest.

 

7.2.6

Merevetikajahu

Toode, mis saadakse makrovetikate, eelkõige pruunvetikate kuivatamisel ja jahvatamisel. Toode võib olla pestud joodisisalduse vähendamiseks.

Toortuhk

7.3.1

Puukoored (11)

Puude või põõsaste puhastatud ja kuivatatud koored.

Toorkiud

7.4.1

Õied (11), kuivatatud

Söödavate taimede kuivatatud õite kõik osad ja nende fraktsioonid.

Toorkiud

7.5.1

Spargelkapsas, kuivatatud

Toode, mis saadakse Brassica oleracea L. taime kuivatamisel pärast pesemist, suuruse vähendamist (lõikamist, helvestamist jne) ja vee eraldamist.

 

7.6.1

Suhkruroomelass

Siirupine toode, mis saadakse suhkruroost Saccharum L. suhkru tootmisel või rafineerimisel.

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Niiskusesisaldus, kui > 30 %

7.6.2

Suhkruroog

Melass, vähendatud suhkrusisaldusega

Toode, mis saadakse sahharoosi täiendaval vee abil ekstraheerimisel suhkruroomelassist.

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Niiskusesisaldus, kui > 28 %

7.6.3

Roosuhkur [sahharoos]

Suhkruroost vee abil ekstraheeritud suhkur.

Sahharoos

7.6.4

Suhkruroo pressimisjäägid

Toode, mis saadakse suhkru vee abil ekstraheerimisel suhkruroost. Koosneb peamiselt kiududest.

Toorkiud

7.7.1

Lehed, kuivatatud (11)

Söödavate taimede kuivatatud lehed ja nende fraktsioonid.

Toorkiud

7.8.1

Lignotselluloos (11)

Toode, mis saadakse looduslikult kuivanud toorpuidu mehaanilisel töötlemisel, koosneb peamiselt lignotselluloosist.

Toorkiud

7.9.1

Lagritsajuured

Glycyrrhiza L. juured

 

7.10.1

Münt

Mentha apicata, Mentha piperita või Mentha viridis (L.) taimede maapealsete osade kuivatamisel saadav toode mis tahes kujul.

 

7.11.1

Spinat, kuivatatud

Spinacia oleracea L.taime kuivatamisel saadav toode mis tahes kujul.

 

7.12.1

Mohaave tääkliilia

Yucca schidigera Roezl. pulber

Toorkiud

7.13.1

Taimne süsi; [puusüsi]

Toode, mis saadakse orgaanilise taimematerjali söestamisel.

Toorkiud

7.14.1

Puit (11)

Keemiliselt töötlemata raieküps puit või puidukiud.

Toorkiud


8.   Piimatooted ja nendest saadud tooted

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

8.1.1

Või ja võitooted

Või ja või tootmisel või töötlemisel saadavad tooted (nt vadak), kui neid ei ole eraldi loetletud.

Toorproteiin

Toorrasv

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui < 6 %

8.2.1

Petipiim / Petipiima kontsentraat / Petipulber (19)

Toode, mis saadakse või valmistamisel koorest või samalaadsel töötlusel.

Toode võib olla kontsentreeritud või kuivatatud.

Toorproteiin

Toorrasv

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui < 6 %

8.3.1

Kaseiin

Toode, mis saadakse lõssist või petipiimast happe või laabiga sadestatud kaseiini kuivatamisel.

Toorproteiin

Niiskusesisaldus, kui < 10 %

8.4.1

Kaseinaat

Toode, mis eraldatakse kohupiimast või kaseiinist kasutades neutraliseerivaid aineid ja kuivatamist.

Toorproteiin

Niiskusesisaldus, kui < 10 %

8.5.1

Juust ja juustutooted

Juust ning juustust ja piimapõhistest toodetest saadud tooted.

Toorproteiin

Toorrasv

8.6.1

Ternespiim

Kuni viis päeva pärast poegimist piimalooma piimanäärmetest erituv vedelik.

Toorproteiin

8.7.1

Piimatootmise kõrvalsaadused

Tooted, mis saadakse piimatoodete tootmisel (sh endised piimast toiduained, tsentrifuugimis- või separeerimissete, piimavesi, piimas leiduvad mineraalained).

Niiskus

Toorproteiin

Toorrasv

Üldsuhkur

8.8.1

Kääritatud piimatooted

Piima kääritamisel saadavad tooted (nt jogurt jne).

Toorproteiin

Toorrasv

8.9.1

Laktoos

Piimast või vadakust eraldatud suhkur, mida on puhastatud ja kuivatatud

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui < 5 %

8.10.1

Piim / Piimakontsentraat / Piimapulber (19)

Ühe või mitme lüpsmise tulemusena udarast eritunud sekreet. Toode võib olla kontsentreeritud või kuivatatud.

Toorproteiin

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui < 5 %

8.11.1

Lõss / Lõssikontsentraat / Lõssipulber (19)

Piim, mille rasvasisaldust on separeerimise abil vähendatud.

Toode võib olla kontsentreeritud või kuivatatud.

Toorproteiin

Niiskusesisaldus, kui < 5 %

8.12.1

Piimarasv

Toode, mis saadakse piima koorimisel.

Toorrasv

8.13.1

Piimaproteiinipulber

Toode, mis saadakse piimast keemilise või füüsikalise menetluse abil eraldatud proteiini kuivatamisel.

Toorproteiin

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

8.14.1

Kondenspiim ja sellest saadud tooted

Kondenspiim ja selle tootmisel või töötlemisel saadud tooted.

Toorproteiin

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui < 5 %

8.15.1

Piimapermeaat / Piimapermeaadi pulber (19)

Toode, mis saadakse piima (ultra-, nano- või mikro-) filtrimisel (läbistades membraani) ja millest laktoos võib olla osaliselt eraldatud.

Toote puhul võib olla kasutatud pöördosmoosi või kuivatamist.

Toortuhk

Toorproteiin

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

8.16.1

Piimaretentaat / Piimaretentaadi pulber (19)

Toode, mis saadakse piima (ultra-, nano- või mikro-) filtrimisel (membraani läbistamata).

Toode võib olla kuivatatud.

Toorproteiin

Toortuhk

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

8.17.1

Vadak / Vadakukontsentraat / Vadakupulber (19)

Toode, mis saadakse juustu, kohupiima või kaseiini valmistamisel või samalaadsel töötlusel.

Toode võib olla kontsentreeritud või kuivatatud.

Toorproteiin

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

Toortuhk

8.18.1

Laktoosivaba vadak / Laktoosivaba vadakupulber (19)

Vadak, millest laktoos on osaliselt eraldatud.

Toode võib olla kuivatatud.

Toorproteiin

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

Toortuhk

8.19.1

Vadakuproteiin / Vadakuproteiinipulber (19)

Toode, mis saadakse vadakust keemilise või füüsikalise menetluse abil eraldatud vadakuproteiini kuivatamisel. Toode võib olla kuivatatud.

Toorproteiin

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

8.20.1

Demineraliseeritud laktoosivaba vadak / Demineraliseeritud laktoosivaba vadakupulber (19)

Vadak, millest laktoos ja mineraalained on osaliselt eraldatud.

Toode võib olla kuivatatud.

Toorproteiin

Laktoos

Toortuhk

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

8.21.1

Vadakupermeaat / Vadakurpermeaadipulber (19)

Toode, mis saadakse vadaku (ultra-, nano- või mikro-) filtrimisel (läbistades membraani) ja millest laktoos võib olla osaliselt eraldatud.

Toote puhul võib olla kasutatud pöördosmoosi või kuivatamist.

Toortuhk

Toorproteiin

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

8.22.1

Vadakuretentaat / Vadakuretentaadipulber (19)

Toode, mis saadakse vadaku (ultra-, nano- või mikro-) filtrimisel (membraani läbistamata).

Toode võib olla kuivatatud.

Toorproteiin

Toortuhk

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui < 8 %


9.   Maismaaloomadest saadud tooted ja nendest saadud tooted

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

9.1.1

Loomsed kõrvalsaadused (20)

Püsisoojaste maismaaloomade kogu keha või teatavad kehaosad, värsked, külmutatud, kuumutatud, happega töödeldud või kuivatatud.

Toorproteiin

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

9.2.1

Loomne rasv (20)

Püsisoojaste maismaaloomade rasv.

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui < 1 %

9.3.1

Mesinduse kõrvalsaadused

Töödeldud või töötlemata mesi, mesilasvaha, mesilaspiim, taruvaik ja õietolm

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

9.4.1

Töödeldud loomne proteiin (20)

Toode, mis saadakse püsisoojaste maismaaloomade kogu keha või teatavate kehaosade kuumtöötlemisel, kuivatamisel ja jahvatamisel, kusjuures rasv võib olla enne osaliselt ekstraheeritud või mehaaniliselt eemaldatud.

Toorproteiin

Toorrasv

Toortuhk

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

9.5.1

Želatiini valmistamisel saadud proteiinid (20)

Želatiini valmistamisel saadud kuivatatud loomsed proteiinid, mis vastavad toidu kvaliteedinõuetele

Toorproteiin

Toorrasv

Toortuhk

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

9.6.1

Hüdrolüüsitud loomsed proteiinid (20)

Hüdrolüüsitud proteiinid, mis saadakse loomse proteiini keemilise, mikrobioloogilise või ensümaatilise hüdrolüüsi abil.

Toorproteiin

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

9.7.1

Verejahu (20)

Toode, mis saadakse püsisoojaste tapaloomade vere kuumtöötlemisel.

Toorproteiin

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

9.8.1

Veretooted (20)

Tooted, mis saadakse püsisoojaste tapaloomade verest või verefraktsioonidest.; mõiste hõlmab kuivatatud/külmutatud/vedelas olekus vereplasmat, kuivatatud täisverd, kuivatatud/külmutatud/vedelas olekus punaliblesid või nende fraktsioone ja segusid.

Toorproteiin

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

9.9.1

Toidujäätmed [Toidujäätmete uuskasutus]

Igasugused loomset päritolu materjali sisaldavad toidujäätmed, sealhulgas kasutatud toiduõli, mis on pärit restoranidest, toitlustusettevõtetest ja köökidest, sealhulgas keskköökidest ja kodumajapidamiste köökidest.

Toorproteiin

Toorrasv

Toortuhk

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

9.10.1

Kollageen (20)

Proteiinipõhine toode, mis saadakse loomade kontidest, toornahast ja kõõlustest.

Toorproteiin

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

9.11.1

Sulejahu

Toode, mis saadakse tapaloomade sulgede kuivatamisel ja jahvatamisel; võib olla hüdrolüüsitud.

Toorproteiin

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

9.12.1

Želatiin (20)

Loodusliku päritoluga lahustuv proteiin, geelistuv või geelistumatu, mis on saadud loomade kontidest, toornahkadest, kõõlustest ja soontest pärit kollageeni osalise hüdrolüüsi teel.

Toorproteiin

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

9.13.1

Kõrned (20)

Toode, mis saadakse loomarasva, seapeki ja muu ekstraheeritud või mehaaniliselt eraldatud loomse rasva töötlemisel; värske, külmutatud või kuivatatud

Toorproteiin

Toorrasv

Toortuhk

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

9.14.1

Loomse päritoluga tooted (20)

Tooted, mis ei ole enam ette nähtud inimtoiduks kas ärilistel kaalutlustel, tootmis- või pakendamisdefektide või muude puuduste tõttu, mis ei ohusta inimeste ega loomade tervist; töödeldud või töötlemata (nt värsked, külmutatud, kuivatatud).

Toorproteiin

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

9.15.1

Munad

Gallus gallus L. terved munad, koorega või kooreta.

 

9.15.2

Albumiin

Toode, mis saadakse munadest pärast munakoorte ja munakollase eraldamist; pastöriseeritud, võib olla denatureeritud.

Toorproteiin

Denaturatsiooni meetod, vajaduse korral

9.15.3

Munatooted, kuivatatud

Tooted, mis koosnevad pastöriseeritud kuivatatud munadest (ilma kooreta) või kuivatatud albumiini ja kuivatatud munakollast (erinevas vahekorras) sisaldavast segust.

Toorproteiin

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui < 5 %

9.15.4

Suhkruga munapulber

Kuivatatud suhkrustatud munad tervelt või osadena.

Toorproteiin

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui < 5 %

9.15.5

Munakoored, kuivatatud

Tooted, mis saadakse kodulindude munadest pärast munakollase ja albumiini eraldamist. Koored kuivatakse.

Toortuhk

9.16.1

Selgrootud maismaaloomad (20)

Selgrootud maismaaloomad tervikuna või nende kehaosad, kõigil eluetappidel, v.a liigid, mis on patogeensed inimeste või loomade suhtes; töödeldud või töötlemata (nt värsked, külmutatud, kuivatatud).

 


10.   Kala ja muud veeloomad ning nendest saadud tooted

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

10.1.1

Veeselgrootud (21)

Mere- või mageveeselgrootud tervikuna või nende kehaosad, kõigil eluetappidel, v.a liigid, mis on patogeensed inimeste või loomade suhtes; töödeldud või töötlemata (nt värsked, külmutatud, kuivatatud).

 

10.2.1

Veeloomadest saadud kõrvalsaadused (21)

Tooted on pärit ettevõtetest, kus valmistatakse inimtoiduks ette nähtud tooteid; töödeldud või töötlemata (nt värsked, külmutatud, kuivatatud).

Toorproteiin

Toorrasv

Toortuhk

10.3.1

Koorikloomade jahu

Toode, mis saadakse tervete koorikloomade (sh looduslike ja tehistingimustes kasvatatud krevettide) või nende osade kuumutamisel, pressimisel ja kuivatamisel.

Toorproteiin

Toorrasv

Toortuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

10.4.1

Kala (22)

Terved kalad või nende osad; värsked, külmutatud, kuumutatud, happega töödeldud või kuivatatud.

Toorproteiin

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

10.4.2

Kalajahu (22)

Toode, mis saadakse tervete kalade või nende osade kuumutamisel, pressimisel ja kuivatamisel; kalamahl võib olla tootele enne kuivatamist tagasi lisatud.

Toorproteiin

Toorrasv

Toortuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

10.4.3

Kalamahl

Kontsentreeritud toode, mis eraldatakse kalajahu tootmisel; stabiliseeritud hapestamise või kokkuaurutamisega.

Toorproteiin

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui < 5 %

10.4.4

Kalaproteiin, hüdrolüüsitud

Toode, mis saadakse tervete kalade või nende osade happelise hüdrolüüsi teel; sageli kuivatamise abil kontsentreeritud.

Toorproteiin

Toorrasv

Toortuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

10.4.5

Kalaluujahu

Toode, mis saadakse kala kehaosade kuumutamisel, pressimise ja kuivatamisel. Koosneb peamiselt kalaluudest.

Toortuhk

10.4.6

Kalaõli

Kaladest või nende osadest saadud õli, mida on vee eraldamiseks tsentrifuugitud (võib sisaldada liigile iseloomulikke osiseid, nt tursamaksaõli).

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui < 1 %

10.4.7

Kalaõli, hüdrogeenitud

Kalaõli hüdrogeenimise tulemusena saadud õli.

Niiskusesisaldus, kui < 1 %

10.5.1

Tavalise hiilgevähi õli

Planktilisest hiilgevähist kuumutamisel ja pressimisel saadud õli, mida on vee eraldamiseks tsentrifuugitud.

Niiskusesisaldus, kui < 1 %

10.5.2

Hiilgevähi proteiini kontsentraat, hüdrolüüsitud

Toode, mis saadakse tervete hiilgevähkide või nende osade ensümaatilise hüdrolüüsi teel; sageli kuivatamise abil kontsentreeritud.

Toorproteiin

Toorrasv

Toortuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

10.6.1

Meres elavate rõngusside jahu

Toode, mis saadakse tervete meres elavate rõngusside (sh Nereis virens (M. Sars)) või nende osade kuumtöötlemisel ja kuivatamisel.

Rasv

Tuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

10.7.1

Meres elava zooplanktoni jahu

Toode, mis saadakse meres elava zooplanktoni (sh tavalise hiilgevähi) kuumtöötlemisel, pressimisel ja kuivatamisel.

Toorproteiin

Toorrasv

Toortuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

10.7.2

Meres elava zooplanktoni õli

Meres elavast zooplanktonist kuumutamisel ja pressimisel saadud õli, mida on vee eraldamiseks tsentrifuugitud.

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

10.8.1

Molluskijahu

Toode, mis saadakse tervete molluskite (sh kalmaaride ja kahepoolmeliste karploomade) või nende osade kuumtöötlemisel ja kuivatamisel.

Toorproteiin

Toorrasv

Toortuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

10.9.1

Kalmaarijahu

Toode, mis saadakse tervete kalmaaride või nende osade kuumtöötlemisel, pressimisel ja kuivatamisel.

Toorproteiin

Toorrasv

Toortuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui > 8 %


11.   Mineraalained ja nendest saadud tooted

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

11.1.1

Kaltsiumkarbonaat (23) [Lubjakivi]

Toode, mis saadakse, jahvatades selliseid kaltsiumkarbonaati sisaldavaid materjale nagu lubjakivi või sadestades seda välja happelistest lahustest.

Kaltsium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.2

Mereloomade lubjarikkad kojad

Looduslikku päritolu toode, mis on saadud mereloomade kodadest (nt austri- või merikarbid), jahvatatud või granuleeritud.

Kaltsium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.3

Kaltsiummagneesiumkarbonaat

Kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumkarbonaadi looduslik segu.

Kaltsium, magneesium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.4

Lupja sisaldavad merevetikad (maerl)

Looduslikku päritolu toode, mis on saadud lupja sisaldavatest merevetikatest, jahvatatud või granuleeritud.

Kaltsium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.5

Lithothamn

Looduslikku päritolu toode, mis on saadud lupja sisaldavatest merevetikatest (Phymatolithon calcareum (Pall.)), jahvatatud või granuleeritud.

Kaltsium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.6

Kaltsiumkloriid

Tehniliselt puhas kaltsiumkloriid.

Kaltsium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.7

Kaltsiumhüdroksiid

Tehniliselt puhas kaltsiumhüdroksiid.

Kaltsium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.8

Kaltsiumsulfaat, veevaba.

Tehniliselt puhas veevaba kaltsiumsulfaat, mis saadakse veevaba kaltsiumsulfaadi jahvatamisel või kaltsiumsulfaatdihüdraadi veetustamisel.

Kaltsium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.9

Kaltsiumsulfaathemihüdraat

Tehniliselt puhas kaltsiumsulfaathemihüdraat, mis saadakse kaltsiumsulfaatdihüdraadi osalisel veetustamisel.

Kaltsium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.10

Kaltsiumsulfaatdihüdraat

Tehniliselt puhas kaltsiumsulfaatdihüdraat, mis saadakse kaltsiumsulfaatdihüdraadi jahvatamisel või kaltsiumsulfaahemihüdraadi hüdraatimisel.

Kaltsium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.11

Orgaaniliste hapete kaltsiumisoolad (24)

Vähemalt nelja süsinikuaatomiga toidus kasutada lubatud orgaaniliste hapete kaltsiumisoolad.

Kaltsium, orgaaniline hape

11.1.12

Kaltsiumoksiid

Tehniliselt puhas kaltsiumoksiid, mis saadakse loodusliku lubjakivi kaltsineerimisel.

Kaltsium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.13

Kaltsiumglükonaat

Glükoonhappe kaltsiumisool, mida tavaliselt väljendatakse valemiga Ca(C6H11O7)2, ja selle hüdraatvormid.

Kaltsium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.15

Kaltsiumsulfaat/-karbonaat

Toode, mis saadakse naatriumkarbonaadi valmistamisel.

Kaltsium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.16

Kaltsiumpidolaat

Tehniliselt puhas kaltsium-L-pidolaat.

Kaltsium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.2.1

Magneesiumoksiid

Kaltsineeritud magneesiumoksiid (MgO), sisaldab vähemalt 70 % MgO-d.

Magneesium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 15 %

11.2.2

Magneesiumsulfaatheptahüdraat

Tehniliselt puhas magneesiumsulfaat (MgSO4 × 7 H2O).

Magneesium, väävel, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 15 %

11.2.3

Magneesiumsulfaatmonohüdraat

Tehniliselt puhas magneesiumsulfaat (MgSO4 × H2O).

Magneesium, väävel, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 15 %

11.2.4

Magneesiumsulfaat, veevaba.

Tehniliselt puhas veevaba magneesiumsulfaat (MgSO4).

Magneesium, väävel, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.2.5

Magneesiumpropionaat

Tehniliselt puhas magneesiumpropionaat.

Magneesium

11.2.6

Magneesiumkloriid

Tehniliselt puhas magneesiumkloriid või lahus, mis saadakse mereveest loodusliku kontsentreerimise teel pärast naatriumkloriidi ladestamist.

Magneesium, kloor, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.2.7

Magneesiumkarbonaat

Looduslik magneesiumkarbonaat

Magneesium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.2.8

Magneesiumhüdroksiid

Tehniliselt puhas magneesiumhüdroksiid.

Magneesium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.2.9

Magneesiumkaaliumsulfaat

Tehniliselt puhas magneesiumkaaliumsulfaat.

Magneesium, kaalium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.2.10

Orgaaniliste hapete magneesiumisoolad (24)

Vähemalt nelja süsinikuaatomiga toidus kasutada lubatud orgaaniliste hapete magneesiumisoolad.

Magneesium, orgaaniline hape

11.3.1

Dikaltsiumfosfaat (25) [Kaltsiumvesinikortofosfaat]

Tehniliselt puhas luudest või anorgaaniliselt toorainest saadud kaltsium-monovesinikfosfaat (CaHPO4 × H2O).

Ca/P > 1,2

Kaltsium, üldfosfor, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %; soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.3.2

Monokaltsiumfosfaadi ja dikaltsiumfosfaadi segu

Keemilise menetluse abil saadud segu, mis sisaldab kaltsiumvesinikfosfaati ja kaltsiumdivesinikfosfaati (CaHPO4 Ca(H2PO4)2 × H2O)

0.8< Ca/P < 1,3

Üldfosfor, kaltsium, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.3

Monokaltsiumfosfaat; [Kaltsiumtetravesinikdiortofosfaat]

Tehniliselt puhas kaltsiumdivesinikfosfaat (Ca(H2PO4)2 × H2O)

Ca/P <0,9

Üldfosfor, kaltsium, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.4

Trikaltsiumfosfaat; [Trikaltsiumortofosfaat]

Tehniliselt puhas luudest või anorgaaniliselt toorainest saadud trikaltsiumfosfaat (Ca3(PO4)2 × H2O)

Ca/P > 1,3

Kaltsium, üldfosfor, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.5

Kaltsiummagneesiumfosfaat

Tehniliselt puhas kaltsiummagneesiumfosfaat.

Kaltsium, magneesium, üldfosfor, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.6

Defluoreeritud fosfaat

Kaltsineeritud looduslik fosfaat, mida on kuumtöödeldud rohkem kui lisandite eemaldamiseks vajalik.

Üldfosfor, kaltsium, naatrium, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %; soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.3.7

Kaltsiumdifosfaat; [Dikaltsiumdifosfaat]

Tehniliselt puhas kaltsiumdifosfaat.

Üldfosfor, kaltsium, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.8

Magneesiumfosfaat

Toode, mis sisaldab tehniliselt puhast ühe-, kahe- või kolmealuselist magneesiumvesinikfosfaati.

Üldfosfor, magneesium, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %; soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.3.9

Naatriumkaltsiummagneesiumfosfaat

Toode, mis koosneb tehniliselt puhtast naatriumkaltsiummagneesiumfosfaadist

Üldfosfor, magneesium, kaltsium, naatrium, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.10

Mononaatriumfosfaat; [Naatriumdivesinikortofosfaat]

Tehniliselt puhas naatriumdivesinikfosfaat.

(NaH2PO4 × H2O)

Üldfosfor, naatrium, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.11

dinaatriumfosfaat; [Dinaatriumvesinikortofosfaat]

Tehniliselt puhas dinaatriumfosfaat (Na2HPO4 × H2O).

Üldfosfor, naatrium, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.12

Trinaatriumfosfaat; [Trinaatriumortofosfaat]

Tehniliselt puhas trinaatriumfosfaat (Na3PO4).

Üldfosfor, naatrium, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.13

Naatriumpürofosfaat [Naatriumdifosfaat]

Tehniliselt puhas naatriumdifosfaat.

Üldfosfor, naatrium, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.14

Monokaaliumfosfaat; [Kaaliumdivesinikortofosfaat]

Tehniliselt puhas kaaliumdivesinikfosfaat (KH2PO4 × H2O)

Üldfosfor, kaalium, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.15

Dikaaliumfosfaat; [Dikaaliumdivesinikortofosfaat]

Tehniliselt puhas dikaaliumvesinikfosfaat (K2HPO4 × H2O)

Üldfosfor, kaalium, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.16

Kaltsiumnaatriumfosfaat

Tehniliselt puhas kaltsiumnaatriumfosfaat.

Üldfosfor, kaltsium, naatrium, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.17

Monoammoonium fosfaat; [Ammooniumdivesinikortofosfaat]

Tehniliselt puhas ammooniumdivesinikfosfaat (NH4H2PO4)

Üldlämmastik, üldfosfor, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.18

Diammooniumfosfaat; [Diammooniumvesinikortofosfaat]

Tehniliselt puhas diammooniumvesinikfosfaat ((NH4)2HPO4)

Üldlämmastik

Üldfosfor

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.19

Naatriumtripolüfosfaat; [Pentanaatriumtrifosfaat]

Tehniliselt puhas naatriumtripolüfosfaat.

Üldfosfor

Naatrium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.20

Naatriummagneesiumfosfaat

Tehniliselt puhas naatriummagneesiumfosfaat.

Üldfosfor, magneesium, naatrium, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.21

Magneesiumhüpofosfit

Tehniliselt puhas magneesiumhüpofosfit (Mg(H2PO2)2 × 6H2O)

Magneesium

Üldfosfor

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.22

Želatiinita kondijahu

Steriliseeritud ja jahvatatud kondid, millest on eemaldatud želatiin ja rasv.

Üldfosfor, kaltsium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.3.23

Kondituhk

Loomsete kõrvalsaaduste tuhastamisel, põletamisel või gaasistamisel tekkivad mineraalsed jäägid.

Üldfosfor, kaltsium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.4.1

Naatriumkloriid (23)

Tehniliselt puhas naatriumkloriid või toode, mis saadakse soolalahuse aurutamisel ja kristalliseerimisel (vaakumsool) või merevee aurutamisel (meresool) või kivisoola jahvatamisel.

Naatrium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.4.2

Naatriumbikarbonaat [Naatriumvesinikkarbonaat]

Tehniliselt puhas naatriumvesinikkarbonaat (NaHCO3)

Naatrium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.4.3

Naatrium-/ammooniumbikarbonaat [naatrium-/ammooniumvesinikkarbonaat]

Toode, mis saadakse naatriumkarbonaadi ja naatriumbikarbonaadi valmistamisel, sisaldab vähesel määral ammooniumbikarbonaati (ammooniumbikarbonaadi maksimumsisaldus 5 %).

Naatrium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.4.4

Naatriumkarbonaat

Tehniliselt puhas naatriumkarbonaat (Na2CO3)

Naatrium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.4.5

Naatriumseskvikarbonaat [Trinaatriumvesinikdikarbonaat]

Tehniliselt puhas naatriumseskvikarbonaat (Na3H(CO3)2)

Naatrium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.4.6

Naatriumsulfaat

Tehniliselt puhas naatriumsulfaat.

Naatrium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.4.7

Orgaaniliste hapete naatriumisoolad

Vähemalt nelja süsinikuaatomiga toidus kasutada lubatud orgaaniliste hapete naatriumisoolad.

Naatrium, orgaaniline hape

11.5.1

Kaaliumkloriid

Tehniliselt puhas kaaliumkloriid või loodusliku kaaliumkloriidi jahvatamisel saadav toode.

Kaalium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.5.2

Kaaliumsulfaat

Tehniliselt puhas kaaliumsulfaat (K2SO4).

Kaalium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.5.3

Kaaliumkarbonaat

Tehniliselt puhas kaaliumkarbonaat (K2CO3).

Kaalium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.5.4

Kaaliumbikarbonaat; [Kaaliumvesinikkarbonaat]

Tehniliselt puhas kaaliumbikarbonaat (KHCO3).

Kaalium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.5.5

Orgaaniliste hapete kaaliumisoolad (24)

Vähemalt nelja süsinikuaatomiga toidus kasutada lubatud orgaaniliste hapete kaaliumisoolad.

Kaalium, orgaaniline hape

11.6.1

Väävlipulber

Tehniliselt puhas pulber, mis saadakse mineraali looduslikest ühenditest. Toodet saadakse ka väävli eraldamisel naftatöötlemise käigus.

Väävel

11.7.1

Atapulgiit

Magneesiumist, alumiiniumist ja ränist koosnev looduslik mineraal.

Magneesium

11.7.2

Kvarts

Looduslik mineraal, mis saadakse kvartsiallika jahvatamisel.

 

11.7.3

Kristobaliit

Ränidioksiid, mis saadakse kvartsi rekristalliseerimisel.

 

11.8.1

Ammooniumsulfaat

Tehniliselt puhas ammooniumsulfaat ((NH4)2SO4), mis saadakse keemilise sünteesi tulemusena.

Toorproteiinina väljendatud lämmastik, väävel

11.8.2

Ammooniumsulfaadi lahus

Ammooniumsulfaadi vesilahus, mis sisaldab vähemalt 35 % ammooniumsulfaati.

Toorproteiinina väljendatud lämmastik

11.8.3

Orgaaniliste hapete ammooniumisoolad

Vähemalt nelja süsinikuaatomiga toidus kasutada lubatud orgaaniliste hapete ammooniumisoolad.

Toorproteiinina väljendatud lämmastik, orgaaniline hape

11.8.4

Ammooniumlaktaat

Ammooniumlaktaat (CH3CHOHCOONH4). Hõlmab ammooniumlaktaati, mis saadakse vadaku fermenteerimisel Lactobacillus delbrueckii ssp. Bulgaricus'ega; sisaldab vähemalt 44 % toorproteiinina väljendatud lämmastikku.

Toorproteiinina väljendatud lämmastik, toortuhk

11.8.5

Ammooniumatsetaat

Ammooniumatsetaadi (CH3COONH4) vesilahus, mis sisaldab vähemalt 55 % ammooniumatsetaati.

Toorproteiinina väljendatud lämmastik


12.   Fermenteerimise (kõrval)saadused, mis on saadud inaktiveeritud või elutute rakkudega mikroorganismidest

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

12.1

Teatavatel substraatidel kasvatatud teatavate mikroorganismide biomassist saadud tooted

12.1.1

Kultuurist Methylophilus methylotrophus saadud proteiin

Proteiinitoode, mis on saadud kultuuri Methylophilus methylotrophus (tüvi NCIMB 10.515) fermentatsioonil metanoolil, toorproteiini on vähemalt 68 % ja peegeldusnäitaja on vähemalt 50.

Toorproteiin

Toortuhk

Toorrasv

12.1.2

Kultuuridest Methylococcus capsulatus (Bath), Alca ligenes acidovorans, Bacillus brevis ja Bacillus firmus saadud proteiin

Proteiinitoode, mis on saadud kultuuride Methylococcus capsulatus (Bath) (tüvi NCIMB 11132), Alcaligenes acidovorans (tüvi NCIMB 12387), Bacillus brevis (tüvi NCIMB 13288) ja Bacillus firmus (tüvi NCIMB 13280) fermentatsioonil maagaasil (ligikaudu. 91 % metaani, 5 % etaani, 2 % propaani, 0,5 % isobutaani, 0,5 % n-butaani), ammoniaagil ja mineraalsooladel, toorproteiini on vähemalt 65 %.

Toorproteiin

Toortuhk

Toorrasv

12.1.3

Bakterist Escherichia coli saadud bakteriaalne proteiin

Proteiinitoode, mis saadakse kõrvalsaadusena aminohapete tootmisel kultuuri Escherichia coli K12 abil taimsel või keemilisel substraadil, ammoniaagil või mineraalsooladel; võib olla hüdrolüüsitud.

Toorproteiin

12.1.4

Bakterist Corynebacterium glutamicum saadud bakteriaalne proteiin

Proteiinitoode, mis saadakse kõrvalsaadusena aminohapete tootmisel kultuuri Corynebacterium glutamicum abil taimsel või keemilisel substraadil, ammoniaagil või mineraalsooladel; võib olla hüdrolüüsitud.

Toorproteiin

12.1.5

Pärmid ja samalaadsed tooted [Õllepärm] [Pärmitoode]

Kõik pärmid ja nende osad, mis on saadud kultuuride Saccharomyces cerevisiae, Saccharomyces carlsbergiensis, Kluyveromyces lactis, Kluyveromyces fragilis, Torulaspora delbrueckii, Candida utilis/Pichia jadinii, Saccharomyces uvarum, Saccharomyces ludwigii või Brettanomyces ssp.  (26) abil peamiselt taimse päritoluga substraadil, nt melass, suhkrusiirup, alkohol, destilleerimisjäägid, teravili ja tärklist sisaldavad tooted, puuviljamahl, vadak, piimhape, hüdrolüüsitud taimsed kiud, kasutades kääritamisaineid, nagu ammoniaak ja mineraalsoolad.

Niiskusesisaldus, kui < 75 % või > 97 %

Kui niiskusesisaldus on < 75 %:

Toorproteiin

12.1.6

Penitsilliini tootmisel saadav mütseelsilo

Mütseel (lämmastikuühendid), märg kõrvalprodukt, mis saadakse penitsilliini tootmisel Penicillium chrysogenum'i (ATCC48271) abil erinevatel süsivesikutel ja nende hüdrolüsaatidel, toodet on kuumutatud ja penitsilliini inaktiveerimiseks sileeritud Lactobacillus brevis, plantarum, sake, collinoides ja Streptococcus lactis'ega. Toorproteiinina väljendatud lämmastik vähemalt 7 %.

Toorproteiinina väljendatud lämmastik

Toortuhk

12.2

Muud fermenteerimise kõrvalsaadused

12.2.1

Raba [melassi kondenseeritud jääklahus]

Virrete tööstusliku tootmise kõrvalsaadused, mis saadakse nt alkoholi-, orgaaniliste hapete ja pärmitootmise kääritamisprotsessis. Need koosnevad vedelast/pastataolisest fraktsioonist, mis saadakse pärast virde eraldamist. Võivad sisaldada kääritamisel kasutatud mikroorganismide elutuid rakke või nende osi. Substraadid on peamiselt taimset päritolu, nt melass, suhkrusiirup, alkohol, destilleerimisjäägid, teravili ja tärklist sisaldavad tooted, puuviljamahl, vadak, piimhape, hüdrolüüsitud taimsed kiud ja kääritamisainetena kasutatakse nt ammoniaaki ja mineraalsooli.

Toorproteiin

Substraat ja kasutatud tootmisprotsess, vajaduse korral.

12.2.2

L-glutamiinhappe tootmise kõrvalsaadused

Kontsentreeritud vedelikud, mis saadakse L-glutamiinhappe tootmise käigus fermentatsiooniprotsessil bakteriga Corynebacterium melassecola substraadil, mis koosneb sahharoosist, melassist, tärklisetoodetest ja nende hüdrolüsaatidest, ammooniumisooladest ja muudest lämmastikuühenditest.

Toorproteiin

12.2.3

Brevibacterium lactofermentum'iga L-lüsiinmonohüdrokloriidi tootmise kõrvalsaadused

Kontsentreeritud vedelikud, mis saadakse L-lüsiinmonohüdrokloriidi tootmise käigus fermentatsiooniprotsessil bakteriga Brevibacterium lactofermentum substraadil, mis koosneb sahharoosist, melassist, tärklisetoodetest ja nende hüdrolüsaatidest, ammooniumisooladest ja muudest lämmastikuühenditest.

Toorproteiin

12.2.4

Corynbacterium glutamicum'iga aminohapete tootmise kõrvalsaadused

Vedelikud, mis saadakse aminohapete tootmisel kultuuri Corynbacterium glutamicum abil taimsel või keemilisel substraadil, ammoniaagil või mineraalsooladel

Toorproteiin

Toortuhk

12.2.5

Escherichia coli K12'ga aminohapete tootmise kõrvalsaadused

Vedelikud, mis saadakse aminohapete tootmisel kultuuri Escherichia coli K12 abil taimsel või keemilisel substraadil, ammoniaagil või mineraalsooladel

Toorproteiin

Toortuhk

12.2.6

Aspergillus niger'iga ensüümi tootmise kõrvalsaadus

Kõrvalsaadus, mis saadakse ensüümitootmise käigus Aspergillus niger'i fermentatsioonil nisul ja linnastel.

Toorproteiin


13.   Mitmesugused materjalid

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

13.1.1

Pagari- ja pastatoodete valmistamisel sadavad tooted

Tooted, mis saadakse leiva, küpsiste, vahvlite või pastatoodete valmistamisel. Võivad olla kuivatatud.

Tärklis

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Toorrasv, kui > 5 %

13.1.2

Valikpagaritoodete valmistamisel saadavad tooted

Tooted, mis saadakse saiade ja kookide valmistamisel. Võivad olla kuivatatud.

Tärklis

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Toorrasv, kui seda on üle 5 %

13.1.3

Hommikuhelveste valmistamisel saadavad tooted

Ained või tooted, mis on ette nähtud inimtoiduks või mille puhul on mõistlik eeldada, et nad sobivad inimtoiduks töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata kujul. Võivad olla kuivatatud.

Toorproteiin, kui > 10 %

Toorkiud

Toorõlid ja -rasvad, kui > 10 %

Tärklis, kui > 30 %

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur, kui > 10 %

13.1.4

Kondiitritoodete valmistamisel saadavad tooted

Tooted, mis saadakse maiustuste, sh šokolaadi tootmisel. Võivad olla kuivatatud.

Tärklis

Toorrasv, kui > 5 %

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

13.1.5

Jäätise valmistamisel saadavad tooted

Tooted, mis saadakse jäätise valmistamisel Võivad olla kuivatatud.

Tärklis

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Toorrasv

13.1.6

Värskete puu- ja köögiviljade töötlemisel saadavad tooted ja kõrvalsaadused (27)

Tooted, mis saadakse värskete puu- ja köögiviljade töötlemisel (sh koored, terved puu- ja köögiviljad ja nende segud). Võivad olla kuivatatud või külmutatud.

Tärklis

Toorkiud

Toorrasv, kui > 5 %

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 %

13.1.7

Taimede töötlemisel saadavad tooted (27)

Tooted, mis saadakse tervete taimede või nende osade külmutamisel või kuivatamisel.

Toorkiud

13.1.8

Vürtside ja maitseainete töötlemisel saadavad tooted (27)

Tooted, mis saadakse vürtside ja maitseainete või nende osade külmutamisel või kuivatamisel.

Toorproteiin, kui > 10 %

Toorkiud

Toorõlid ja -rasvad, kui > 10 %

Tärklis, kui > 30 %

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur, kui > 10 %

13.1.9

Maitsetaimede töötlemisel saadavad tooted (27)

Tooted, mis saadakse maitsetaimede või nende osade purustamisel, jahvatamisel, külmutamisel või kuivatamisel.

Toorkiud

13.1.10

Kartuli töötlemisel saadavad tooted

Tooted, mis saadakse kartuli töötlemisel. Võivad olla kuivatatud või külmutatud.

Tärklis

Toorkiud

Toorrasv, kui > 5 %

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 %

13.1.11

Kastmete valmistamisel saadavad tooted ja kõrvalsaadused

Kastmete tootmisel saadavad ained, mis on ette nähtud inimtoiduks või mille puhul on mõistlik eeldada, et nad sobivad inimtoiduks töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata kujul. Võivad olla kuivatatud.

Toorrasv

13.1.12

Soolaste suupistete valmistamisel saadavad tooted ja kõrvalsaadused

Tooted, mis saadakse soolaste suupistete– kartulikrõpsude, kartulil ja teraviljal põhinevate suupistete (otse ekstruseeritud, taignapõhised ja granuleeritud suupisted) ja pähklite valmistamisel.

Toorrasv

13.1.13

Valmistoidu valmistamisel saadavad tooted

Tooted, mis saadakse valmistoidu valmistamisel. Võivad olla kuivatatud.

Toorrasv, kui > 5 %

13.1.14

Piiritusetootmise taimsed kõrvalsaadused

Tahked taimsed tooted (sh marjad ja seemned, nt aniis), mis saadakse pärast nende taimede alkoholilahuses leotamist või pärast alkoholi aurustamist / destilleerimist või mõlemat, valmistades ette lõhna- ja maitseaineid piiritusetööstuse jaoks. Tooted peavad olema destilleeritud alkoholijääkide eemaldamiseks.

Toorproteiin, kui > 10 %

Toorkiud

Toorõlid ja -rasvad, kui > 10 %

13.1.15

Õlletootmise jäägid loomasöödana

Õllevalmistamisel saadav toode, mis ei ole inimtarbimiseks kõlblik.

Alkoholisisaldus

13.2.1

Karamellsuhkur

Toode, mis saadakse mis tahes suhkru kontrollitud kuumtöötlemisel.

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

13.2.2

Dekstroos

Dekstroos saadakse tärklise hüdrolüüsil ja see koosneb puhtast kristalliseerunud glükoosist, kristallisatsiooniveega või ilma.

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

13.2.3

Fruktoos

Fruktoos puhta kristallilise pulbrina. Saadakse glükoosisiirupi glükoosist kasutades glükoosi isomeraasi ja sahharoosi inversioonist.

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

13.2.4

Glükoosisiirup

Glükoosisiirup on tärklisest hüdrolüüsil saadud toidusahhariidide puhastatud ja kontsentreeritud vesilahus.

Üldsuhkur

Niiskusesisaldus, kui > 30 %

13.2.5

Glükoosimelass

Toode, mis saadakse glükoosisiirupi rafineerimisel.

Üldsuhkur

13.2.6

Ksüloos

Puidust ekstraheeritud suhkur.

 

13.2.7

Laktuloos

Poolsünteetiline disahhariid (4-O-D-galaktopüranosüül-D-fruktoos), mis saadakse glükoosi fruktoosiks isomeerimisel tekkinud laktoosist. Esineb kuumtöödeldud piimas ja piimatoodetes.

Laktuloos

13.2.8

Glükosamiin (Kitosamiin)

Aminosuhkur (monosahhariid), mis on polüsahhariidide kitosaani ja kitiini struktuuri osa. Saadakse koorikloomade või muude lülijalgsete eksoskeleti hüdrolüüsil või terade (nt maisi või nisu) kääritamisel.

Naatrium või kaalium, vajaduse korral

13.3.1

Tärklis (28)

Tehniliselt puhas tärklis.

Tärklis

13.3.2

Tärklis (28), eelpaisutatud

Toode, mis koosneb kuumtöötlemise abil paisutatud tärklisest.

Tärklis

13.3.3

Tärklisesegu (28)

Toode, mis koosneb eri taimedest saadud looduslikust või modifitseeritud tärklisest.

Tärklis

13.3.4

Tärklise (28) hüdrolüsaatide kook

Toode, mis saadakse tärklise hüdrolüüsil. Koosneb proteiinist, rasvast ja filterainetest (nt kobediatomiit, puidukiud)

Niiskusesisaldus, kui < 25 % või > 45 %

Kui niiskusesisaldus on < 25 %:

—

Toorrasv

—

Toorproteiin

13.3.5

Dekstriin

Dekstriin on osaliselt happega hüdrolüüsitud tärklis.

 

13.3.6

Maltodekstriin

Maltodekstriin on osaliselt hüdrolüüsitud tärklis.

 

13.4.1

Polüdekstroos

Korrapäratult seotud glükoosipolümeer, mida saadakse D-glükoosist termilise polümerisatsiooniga.

 

13.5.1

Polüoolid

Toode, mis saadakse hüdrogeenimise või kääritamisega, koosneb redutseeritud mono-, di- või oligosahhariididest või polüsahhariididest.

 

13.5.2

Isomalt

Suhkrualkohol, mis saadakse sahharoosist pärast ensüümidega töötlemist ja hüdrogeenimist.

 

13.5.3

Mannitool

Toode, mis saadakse hüdrogeenimise või kääritamisega, koosneb redutseeritud glükoosist ja/või fruktoosist.

 

13.5.4

Ksülitool

Toode, mis saadakse ksüloosi hüdrogeenimisel ja kääritamisel.

 

13.5.5

Sorbitool

Toode, mis saadakse glükoosi hüdrogeenimisel.

 

13.6.1

Rasvhapped (29)

Toode, mis saadakse taimsete või loomsete õlide ja rasvade neutraliseerimisel leelisega või destilleerimisel. Toote võib saada ka rasvhappetootjate poolt kasutatava rasvade ja õlide töötlemise mitme eri viisi tulemusena.

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

13.6.2

Glütserooliga esterdatud rasvhapped (29)

Glütseriidid, mis saadakse rasvhapete esterdamisel taimse päritoluga glütserooliga.

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

Toorrasv

13.6.3

Rasvhapete mono- ja diglütseriidid (29)

Rasvhapete mono- ja diglütseriidid koosnevad toidurasvades ja -õlides esinevate rasvhapete ja glütserooli mono-, di- ja triestrite segudest.

Võivad sisaldada vähesel määral vabu rasvhappeid ja glütserooli.

Toorrasv

13.6.4

Rasvhapete soolad (29)

Toode, mis saadakse vähemalt nelja süsinikuaatomit sisaldavate rasvhapete reageerimisel kaltsiumi-, magneesiumi-, naatriumi- ja kaaliumiühenditega.

Toorrasv (pärast hüdrolüüsi)

Niiskusesisaldus

Ca, Na, K või Mg (vajaduse korral)

13.7.1

Kondroitiinsulfaat

Toode, mis saadakse kõhre ja pehmeid sidekudesid sisaldavatest kõõlustest, kontidest ja muudest loomsetest kudedest ekstraheerimisel.

Naatrium

13.8.1

Toorglütseriin

Toode, mis saadakse biodiislikütuse (rasvhapete metüül-või etüülestrid) valmistamisel määratlemata taimsete ja loomsete õlide ja rasvade ümberesterdamisel. Glütseriin võib sisaldada mineraal- ja orgaanilisi soolasid. (Suurim metanoolisisaldus 0,2 %).

Toote võib saada ka mineraalrasvade ja -õlide õlikeemilisel töötlemisel, sh ümberesterdamisel, hüdrolüüsil ja seebistamisel.

Glütserool

Kaalium

Naatrium

13.8.2

Glütseriin

Toode, mis saadakse biodiislikütuse (rasvhapete metüül-või etüülestrid) valmistamisel määratlemata taimsete ja loomsete õlide ja rasvade ümberesterdamisel, seejärel glütseriin rafineeritakse. (Glütserooli miinimumsisaldus: 99 % kuivainest).

Toote võib saada ka mineraalrasvade ja -õlide õlikeemilisel töötlemisel, sh ümberesterdamisel, hüdrolüüsil ja seebistamisel.

Glütserool

Kaalium

Naatrium

13.9.1

Metüülsulfonüülmetaan

Sünteetiliselt saadav orgaaniline väävliühend ((CH3)2SO2), identne taimedes looduslikult esineva ühendiga.

Väävel

13.10.1

Turvas

Toode, mis tekib taimede (peamiselt turbasambla) looduslikul lagunemisel anaeroobses ja vähetoitelises keskkonnas.

Toorkiud

13.11.1

Propüleenglükool

Toote puhul kasutatakse ka nimetust 1,2-propaandiool või propaan-1,2-diool; tegemist on orgaanilise ühendiga (diool) valemiga C3H8O2. Kergelt magusa maitsega viskoosne vedelik, hügroskoopne, seguneb vee, atsetooni ja kloroformiga.

Propüleenglükool

(1)  Vajaduse korral võib saksa keeles sõna „Konzentrieren” asendada sõnaga „Eindicken”; sellisel juhul on üldomaduseks „eingedickt”.

(2)  Vajaduse korral võib inglise keeles sõna „decortication” asendada sõnaga „dehulling” või „dehusking”; sellisel juhul on üldomaduseks „dehulled” või „dehusked”.

(3)  Prantsuse keeles võib kasutada nimetust „issues”.

(4)  Saksa keeles võib kasutada üldomadust „aufgeschlossen” ja üldnimetust „Quellwasser” (tärklise korral). Taani keeles võib kasutada üldomadust „Kvęldning” ja üldnimetust „Kvęldet” (tärklise puhul).

(5)  Vajaduse korral võib prantsuse keeles mõiste „Pressage” asendada mõistega „Extraction mécanique”.

(6)  Nimetusele võib lisada teraviljaliigi.

(7)  Inglise keeles võib nimetuse „maize” asemel kasutada nimetust „corn”. Sama kehtib kõikide maisitoodete kohta.

(8)  Kui see toode on jahvatatud väga peeneks, võib nimetusele lisada sõna „peeneteraline” või kasutada selle asemel vastavat teist nimetust.

(9)  Sellele nimetusele lisaks võib märkida ka terade liigi.

(10)  Vajaduse korral võib lisada märkuse „vähese glükosinolaadisisaldusega”, nagu see on määratletud ühenduse õigusaktides. Sama kehtib kõikide rapsiseemnetoodete kohta.

(11)  Nimetusele tuleb lisada taimeliigi nimi.

(12)  Sellele nimetusele lisaks tuleb märkida kuumtöötlemise viis.

(13)  Nimetusele tuleb lisada puuvilja täpsem kirjeldus.

(14)  Nimetuses tuleb märkida taimeliik.

(15)  Nimetusele lisaks tuleb märkida ka töötlemisviis.

(16)  Nimetusele lisaks võib märkida ka heintaime liigi.

(17)  Termini „jahu” asemel võib kasutada terminit „graanulid”. Nimetusele lisaks võib märkida ka kuivatamisviisi.

(18)  Nimetusele tuleb lisada liigi nimi.

(19)  Mõisted ei ole sünonüümid, tooted erinevad eeskätt niiskusesisalduse poolest. Kasutada tuleb asjakohast mõistet.

(20)  Nimetusele tuleb vajaduse korral lisada:

—

loomaliik ja/või

—

loomse saaduse osa ja/või

—

töödeldud loomaliik (nt siga, mäletsejaline, lind) ja/või

—

loomaliigi nimi, keda ei ole liigisisese ringluse keelu tõttu töödeldud (nt linnulihavaba) ja/või

—

töödeldud materjal (nt luu, kõrge või madala tuhasisaldusega) ja/või kasutatud töötlemisviis (nt rasvatustatud, rafineeritud).

(21)  Nimetusele tuleb lisada liigi nimi.

(22)  Tehistingimustes kasvatatud kala puhul tuleb nimetusele lisada liigi nimi.

(23)  Lisaks sellele nimetusele või selle asemel võib märkida loodusliku materjali nimetuse.

(24)  Nimetust tuleb muuta või täiendada, et täpsustada orgaanilist hapet.

(25)  Nimetuses võib märkida ka tootmisprotsessi.

(26)  Pärmitüve kohta kasutatav nimetus võib erineda teaduslikust taksonoomiast, seetõttu võib kasutada ka pärmitüvede loetletud sünonüüme.

(27)  Nimetusele tuleb vajaduse korral lisada puuvilja-, köögivilja-, taime-, vürtsi- ja maitsetaimeliik.

(28)  Nimetusele tuleb lisada märge botaanilise päritolu kohta.

(29)  Nimetust tuleb muuta või täiendada, et täpsustada kasutatud rasvhapet.

17.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 159/66

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 576/2011,

16. juuni 2011,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 543/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (teatavate kodulinnuliha turustusnormide kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 121 punkti e koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 543/2008 (2) XI lisas on esitatud liikmesriikide tugilaborite nimekiri.

(2)

Prantsusmaa, Itaalia, Küprose, Läti, Madalmaade ja Austria pädevad ametiasutused on teavitanud komisjoni oma vastava tugilabori uuest nimetamisest.

(3)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 543/2008 vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 543/2008 XI lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 17.6.2008, lk 46.

LISA

„XI LISA

RIIKLIKE TUGILABORITE LOETELU

 

Belgia

Instituut voor Landbouw- en Visserijonderzoek (ILVO)

Eenheid Technologie en Voeding

Productkwaliteit en voedselveiligheid

Brusselsesteenweg 370

BE-9090 Melle

 

Bulgaaria

Национален диагностичен научно-изследователски ветеринарно-медицински институт

(National Diagnostic Research Veterinary Medicine Institute)

бул. „Пенчо Славейков“ 15

(15, Pencho Slaveikov str.)

София–1606

(Sofia–1606)

 

Tšehhi Vabariik

Státní veterinární ústav Jihlava

Národní referenční laboratoř pro mikrobiologické,

chemické a senzorické analýzy masa a masných výrobků

Rantířovská 93

CZ-586 05 Jihlava

 

Taani

Fødevarestyrelsen

Fødevareregion Øst

Afdeling for Fødevarekemi

Søndervang 4

DK-4100 Ringsted

 

Saksamaa

Max Rubner-Institut

Bundesforschungsinstitut für Ernährung und Lebensmittel

(Federal Research Institute of Nutrition and Food)

- Institut für Sicherheit und Qualität bei Fleisch -

(Department of Safety and Quality of Meat)

E.-C.-Baumann-Str. 20

D-95326 Kulmbach

 

Eesti

Veterinaar- ja Toidulaboratoorium

Kreutzwaldi 30

EE-51006 Tartu

 

Iirimaa

National Food Centre

Teagasc

Dunsinea

Castleknock

IE-Dublin 15

 

Kreeka

Ministry of Rural Development & Food

Veterinary Laboratory of Larisa

7th km Larisa-Trikalοn st.

GR-411 10 Larisa

 

Hispaania

Laboratorio Arbitral Agroalimentario

Carretera de La Coruña, km 10,700

E-28023 Madrid

 

Prantsusmaa

SCL Laboratoire de Montpellier

parc Euromédecine

205, rue de la Croix-Verte

FR-34196 MONTPELLIER Cedex 5

 

Itaalia

Ministero delle politiche agricole alimentari e forestali

Ispettorato centrale della tutela della qualità e repressione frodi dei prodotti agroalimentari

Laboratorio di Modena

Via Jacopo Cavedone N. 29

IT – 41100 Modena

 

Küpros

Analytical Laboratories Section

Department of Agriculture

Ministry of agriculture, Natural Resources and Environment

Loukis Akritas Ave

CY-1412 Nicosia

 

Läti

Pārtikas drošības, dzīvnieku veselības un vides zinātniskais institūts

Lejupes iela 3,

LV - Rīga, 1076

 

Leedu

Nacionalinis maisto ir veterinarijos rizikos vertinimo institutas

J. Kairiūkščio g. 10

LT-08409 Vilnius

 

Luksemburg

Laboratoire National de Santé

Rue du Laboratoire, 42

L-1911 Luxembourg

 

Ungari

Mezőgazdasági Szakigazgatási Hivatal Központ Élelmiszer- és Takarmánybiztonsági Igazgatóság

(Central Agricultural Office Food and Feed Safety Directorate)

Budapest 94. Pf. 1740

Mester u. 81

HU-1465

 

Malta

Malta National Laboratory

UB14, San Gwann Industrial Estate

San Gwann,

SGN 09

Malta

 

Madalmaad

RIKILT — Instituut voor Voedselveiligheid

Wageningen University and Research Centre

Akkermaalsbos 2, gebouw 123

6708 WB Wageningen

Nederland

 

Austria

Österreichische Agentur für Gesundheit und Ernährungssicherheit GmbH

Spargelfeldstraße 191

A-1226 Wien

 

Poola

Centralne Laboratorium Głównego Inspektoratu Jakości

Handlowej Artykułów Rolno-Spożywczych

ul. Reymonta 11/13

60–791 Poznań

Polska

 

Portugal

Autoridade de Segurança Alimentar e Económica — ASAE

Laboratório Central da Qualidade Alimentar — LCQA

Av. Conde Valbom, 98

1050-070 Lisboa

 

Rumeenia

Institutul de Igienă și Sănătate Publică Veterinară

Str. Câmpul Moșilor, nr. 5, Sector 2

București

 

Sloveenia

Univerza v Ljubljani

Veterinarska fakulteta

Nacionalni veterinarski inštitut

Gerbičeva 60

SI-1115 Ljubljana

 

Slovakkia

Štátny veterinárny a potravinový ústav

Botanická 15

842 52 Bratislava

Slovenská republika

 

Soome

Elintarviketurvallisuusvirasto Evira

Mustialankatu 3

FI-00710 Helsinki

 

Rootsi

Livsmedelsverket

Box 622

S-75126 Uppsala

 

Ühendkuningriik

Laboratory of the Government Chemist

Queens Road

Teddington

TW11 0LY

United Kingdom”

17.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 159/69

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 577/2011,

16. juuni 2011,

millega 149. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud

EUROOPA KOMISJON

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. mai 2002. aasta määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001, millega keelustatakse teatavate kaupade ja teenuste eksport Afganistani, laiendatakse Afganistani rühmitusega Taliban seotud lennukeeldu ning rahaliste vahendite ja muude finantsallikate külmutamist, (1) eriti selle artikli 7 lõike 1 punkti a ja artikli 7a lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)

26. mail 2011 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee kõrvaldada kaks füüsilist isikut nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelust, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist, ja muutis 12. mail seitsekümmend loetelu kannet.

(3)

Lisaks sellele tuleks pärast sanktsioonide komitee 20. aprilli 2011. aasta otsust muuta kolm kannet nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelus, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist. Sanktsioonide komitee 20. aprilli 2011. aasta otsuse jõustamiseks võttis komisjon vastu määruse (EL) nr 480/2011 (2). Kande „Benevolence International Foundation” muutmist tuleks siiski täiendada, jättes määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisast välja kanne „Stichting Benevolence International Nederland”.

(4)

Seega tuleks määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa vastavalt ajakohastada.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

välispoliitika vahendite talituse direktor

(1)  EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9.

(2)  ELT L 132, 19.5.2011, lk 6.

LISA

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse järgmiselt:

(1)

Pealkirja „Juriidilised isikud, rühmitused ja üksused” all asuv järgmine kanne jäetakse välja:

(a)

„Stichting Benevolence International Nederland (teise nimega Benevolence International Nederland, teise nimega BIN) Raderborg 14B, 6228 CV Maastricht, Madalmaad. Registreerimisnumber Kaubanduskojas: 14063277.”

(2)

Pealkirja „Füüsilised isikud” alt jäetakse välja järgmised kanded:

(a)

Ahmad Fadil Nazal Al-Khalayleh (teiste nimedega a) Abu Musab Al-Zarqawi; b) Muhannad; c) Al-Muhajer; d) Garib, e) Abou Musaab El Zarquawi; f) Ahmed Fad Al Nazzar Khalaylah Said; g) Al Zarqawi Abu Musa'ab; h) Al Zarqawi Abu Musab; i) Al Zarqawi Ahmed Fad Al Nazzar Khalaylah Said Abu Musab; j) Alkhalayleh Ahmed; k) Azzarkaoui Abou Moussab; l) El Zarquawi Abu Musaab; m) Zarkaoui Abou Moussaab; n) Abu Ahmad; o) Abu Ibrahim). Sünniaeg: a) 30.10.1966, b) 20.10.1966. Sünnikoht: a) Al-Zarqaa, Jordaania, b) Al Zarqa, Jordaania, c) Al Zarquaa, Jordaania. Passi nr: a) Z 264958 (Jordaania pass, mis on välja antud 4.4.1999 Al Zarqaas, Jordaanias), b) 1433038 (Jordaania isikutunnistus, mis on välja antud 4.4.1999 Al Zarqaas, Jordaanias). Muu teave: teadaolevalt suri 2006. aasta juunis.

(b)

„Mohamed Moumou (teiste nimedega a) Mohamed Mumu, b) Abu Shrayda, c) Abu Amina, d) Abu Abdallah, e) Abou Abderrahman, f) Abu Qaswarah, g) Abu Sara). Aadress: a) Storvretsvagen 92, 7 TR. C/O Drioua, 142 31 Skogas, Rootsi; b) Jungfruns Gata 413; Postiaadress Box 3027, 13603 Haninge, Rootsi; c) Dobelnsgatan 97, 7 TR C/O Lamrabet, 113 52 Stockholm, Rootsi; d) Trodheimsgatan 6, 164 32 Kista, Rootsi Sünniaeg: a) 30.7.1965, b) 30.9.1965. Sünnikoht: Fez, Maroko. Kodakondsus: a) Maroko, b) Rootsi. Passi nr: 9817619 (Rootsi pass, kaotab kehtivuse 14.12.2009). Muu teave: teadaolevalt suri Põhja-Iraagis 2008. aasta oktoobris. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 7.12.2006.”

(3)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Sa’d Abdullah Hussein Al-Sharif, Sünniaeg: a)1969, b) 1963, c) 11.2.1964. Sünnikoht: Mediina, Saudi Araabia. Kodakondsus: Saudi Araabia. Passi nr: a) B 960789, b) G 649385 (välja antud 8.9.2006, aegub 17.7.2011). Muu teave: Osama bin Ladeni hõimlane ja lähedane isik; arvatavasti Osama bin Ladeni rahastamisorganisatsiooni juht.” asendatakse järgmise kandega:

„Sa’d Abdullah Hussein Al-Sharif (teise nimega Sa’d al-Sharif). Sünniaeg: 11.2.1964. Sünnikoht: Mediina, Saudi Araabia. Kodakondsus: Saudi Araabia. Passi nr: a) B 960789, b) G 649385 (välja antud 8.9.2006, aegub 17.7.2011). Muu teave: Osama bin Ladeni hõimlane ja lähedane isik; arvatavasti Osama bin Ladeni rahastamisorganisatsiooni juht. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 25.1.2001.”

(4)

Pealkirja "Füüsilised isikud" all olev kanne "Sobhi Abd Al Aziz Mohamed El Gohary Abu Sinna (teiste nimedega a) Mohamed Atef, b) Sheik Taysir Abdullah, c) Abu Hafs Al Masri, d) Abu Hafs Al Masri El Khabir, e) Taysir). Sünniaeg: 17.1.1958. Sünnikoht: El Behira, Egiptus. Kodakondsus: arvatavasti Egiptuse kodanik. Muu teave: Teadaolevalt suri Afganistanis 2001. aasta novembris. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 25.1.2001.” asendatakse järgmisega:

„Sobhi Abd Al Aziz Mohamed El Gohary Abu Sinna (teiste nimedega a) Sobhi Abdel Aziz Mohamed Gohary Abou Senah, b) Mohamed Atef, c) Sheik Taysir Abdullah, d) Abu Hafs Al Masri, e) Abu Hafs Al Masri El Khabir, f) Taysir). Sünniaeg: 17.1.1958. Sünnikoht: El Behira, Egiptus. Kodakondsus: Egiptuse. Muu teave: on tõendatud, et isik suri 2001. aastal Pakistanis. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 25.1.2001.”

(5)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne Mustapha Ahmed Mohamed Osman Abu El Yazeed (teiste nimedega a) Mustapha Mohamed Ahmed, b) Shaykh Sai’id). Sünniaeg: 27.2.1955. Sünnikoht: El Sharkiya Egiptus. asendatakse järgmisega:

„Mustapha Ahmed Mohamed Osman Abu El Yazeed (teiste nimedega a) Mustapha Mohamed Ahmed, b) Shaykh Sai’id). Sünniaeg: 27.2.1955. Sünnikoht: El Sharkiya, Egiptus. Kodakondsus: Egiptuse. Muu teave: on tõendatud, et isik suri 2010. aasta mais Afganistanis. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 6.10.2001.”

(6)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Tariq Anwar El-Sayed Ahmed (teiste nimedega a) Hamdi Ahmad Farag, b) Amr al-Fatih Fathi). Sünniaeg: 15.3.1963. Sünnikoht: Aleksandria, Egiptus. Muu teave: teadaolevalt suri 2001. aasta oktoobris.” asendatakse järgmisega:

„Tariq Anwar El Sayed Ahmed (teiste nimedega a) Hamdi Ahmad Farag, b) Amr Al-Fatih Fathi, c) Tarek Anwar El Sayed Ahmad). Sünniaeg: 15.3.1963. Sünnikoht: Aleksandria, Egiptus. Kodakondsus: Egiptuse. Muu teave: teadaolevalt suri 2001. aasta oktoobris. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 6.10.2001.”

(7)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne Nasr Fahmi Nasr Hasannein (teiste nimedega a) Muhammad Salah, b) Naser Fahmi Naser Hussein). Sünniaeg: 30.10.1962. Sünnikoht: Kairo, Egiptus. asendatakse järgmisega:

”Nasr Fahmi Nasr Hasannein (teiste nimedega a) Muhammad Salah, b) Naser Fahmi Naser Hussein). Sünniaeg: 30.10.1962. Sünnikoht: Kairo, Egiptus. Kodakondsus: Egiptuse. Muu teave: teadaolevalt surnud. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 6.10.2001.”

(8)

„Muhsin Moussa Matwalli Atwah Dewedar (teiste nimedega a) Al-Muhajir, Abdul Rahman, b) Al-Namer, Mohammed K.A., c) Abdel Rahman, d) Abdul Rahman). Sünniaeg: 19.6.1964. Sünnikoht: Dakahliya, Egiptus. Kodakondsus: Egiptuse. Muu teave: teadaolevalt suri 2006. aasta aprillis.” asendatakse järgmisega:

„Muhsin Moussa Matwalli Atwah Dewedar (teiste nimedega a) Al-Muhajir, Abdul Rahman, b) Al-Namer, Mohammed K.A., c) Mohsen Moussa Metwaly Atwa Dwedar, d) Abdel Rahman, d) Abdul Rahman). Sünniaeg: 19.6.1964. Sünnikoht: Dakahliya, Egiptus. Kodakondsus: Egiptuse. Muu teave: on tõendatud, et isik suri 2006. aasta aprillis Pakistanis. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 17.10.2001.”

(9)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne Ri'ad (Raed) Muhammad Hasan MUHAMMAD HIJAZI (teise nimega a) Hijazi, Raed M., b) Al-Hawen, Abu-Ahmad, c) Al-Shahid, Abu-Ahmad, d) Al-Maghribi, Rashid (the Moroccan), e) Al-Amriki, Abu-Ahmad (the American)); Sünniaeg: 30.12.1968; Sünnikoht: California, Ameerika Ühendriigid; Kodakondsus: Jordaania: Riiklik isikukood: SSN: 548-91-5411, riiklik isikukood 9681029476; muu teave: pärit Ramlah'st; Jordaanias viibides oli elukoht al-Shumaysanis (Sheisanis) (Ammani piirkond) ametiühingute hoonekompleksi taga asendatakse järgmisega:

„Ri'ad Muhammad Hasan Muhammad Hijazi (teise nimega a) Hijazi, Raed M., b) Al-Hawen, Abu-Ahmad, c) Al-Shahid, Abu-Ahmad, d) Raed Muhammad Hasan Muhammad Hijazi, e) Al-Maghribi, Rashid (the Moroccan), f) Al-Amriki, Abu-Ahmad (the American)); Sünniaeg: 30.12.1968. Sünnikoht: California, Ameerika Ühendriigid. Kodakondsus: Jordaania. Riiklik isikukood: 9681029476. Muu teave: a) Ameerika Ühendriikide sotsiaalkindlustusnumber: 548-91-5411; b) vahi all Jordaanias alates 2010. aasta märtsist; c) isa nimi Mohammad Hijazi. Ema nimi Sakina. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 17.10.2001.”

(10)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Ladehyanoy, Mufti Rashid Ahmad (teise nimega Ludhianvi, Mufti Rashid Ahmad; Ahmad, Mufti Rasheed; Wadehyanoy, Mufti Rashid Ahmad); Karachi, Pakistan” muudetakse järgmiselt:

„Mufti Rashid Ahmad Ladehyanoy (teise nimega a) Ludhianvi, Mufti Rashid Ahmad, b) Ahmad, Mufti Rasheed, c) Wadehyanoy, Mufti Rashid Ahmad). Kodakondsus: Pakistani. Muu teave: a) Al-Rashid Trusti asutaja; b) teadaolevalt suri Pakistanis 18.2.2002. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 17.10.2001.”

(11)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Fazul Abdullah Mohammed (teiste nimedega a) Abdalla, Fazul, b) Abdallah, Fazul, c) Ali, Fadel Abdallah Mohammed, d) Fazul, Abdalla, e) Fazul, Abdallah, f) Fazul, Abdallah Mohammed, g) Fazul, Haroon, h) Fazul, Harun, i) Haroun, Fadhil, j) Mohammed, Fazul, k) Mohammed, Fazul Abdilahi, l) Mohammed, Fouad, m) Muhamad, Fadil Abdallah, n) Abdullah Fazhl, o) Fazhl Haroun, p) Fazil Haroun, q) Faziul Abdallah, r) Fazul Abdalahi Mohammed, s) Haroun Fazil, t) Harun Fazul, u) Khan Fazhl, v) Farun Fahdl, w) Harun Fahdl, x) Abdulah Mohamed Fadl, y) Fadil Abdallah Muhammad, z) Abdallah Muhammad Fadhul, aa) Fedel Abdullah Mohammad Fazul, ab) Fadl Allah Abd Allah, ac) Haroon Fadl Abd Allah, ad) Mohamed Fadl, ae) Abu Aisha, af) Abu Seif Al Sudani, ag) Haroon, ah) Harun, ai) Abu Luqman, aj) Haroun, ak) Harun Al-Qamry, al) Abu Al-Fazul Al-Qamari, am) Haji Kassim Fumu, an) Yacub). Sünniaeg: a) 25.8.1972, b) 25.12.1974, c) 25.2.1974, d) 1976, e) veebruar 1971. Sünnikoht: Moroni, Komoori saared. Kodakondsus: a) Komooride, b) Kenya. Muu teave: a) tegutseb teadaolevalt alates 2007. aasta novembrist Lõuna-Somaalias; b) omab teadaolevalt Kenya ja Komooride passi; c) arvatavalt on seotud 1998. aasta augustis toimunud rünnakutega Ameerika Ühendriikide saatkondadele Nairobis ja Dar es Salaamis ning 2002. aastal toimunud rünnakuga Kenyas; d) on teadaolevalt lasknud oma välimust plastilise kirurgia abil muuta.” asendatakse järgmisega:

„Fazul Abdullah Mohammed (teiste nimedega a) Abdalla, Fazul, b) Abdallah, Fazul, c) Ali, Fadel Abdallah Mohammed, d) Fazul, Abdalla, e) Fazul, Abdallah, f) Fazul, Abdallah Mohammed, g) Fazul, Haroon, h) Fazul, Harun, i) Haroun, Fadhil, j) Mohammed, Fazul, k) Mohammed, Fazul Abdilahi, l) Mohammed, Fouad, m) Muhamad, Fadil Abdallah, n) Abdullah Fazhl, o) Fazhl Haroun, p) Fazil Haroun, q) Faziul Abdallah, r) Fazul Abdalahi Mohammed, s) Haroun Fazil, t) Harun Fazul, u) Khan Fazhl, v) Farun Fahdl, w) Harun Fahdl, x) Abdulah Mohamed Fadl, y) Fadil Abdallah Muhammad, z) Abdallah Muhammad Fadhul, aa) Fedel Abdullah Mohammad Fazul, ab) Fadl Allah Abd Allah, ac) Haroon Fadl Abd Allah, ad) Mohamed Fadl, ae) Abu Aisha, af) Abu Seif Al Sudani, ag) Haroon, ah) Harun, ai) Abu Luqman, aj) Haroun, ak) Harun Al-Qamry, al) Abu Al-Fazul Al-Qamari, am) Haji Kassim Fumu, an) Yacub). Aadress: Kenya. Sünniaeg: a) 25.8.1972, b) 25.12.1974, c) 25.2.1974, d) 1976, e) veebruar 1971. Sünnikoht: Moroni, Komoori saared. Kodakondsus: Komoori. Muu teave: a) tegutseb teadaolevalt alates 2007. aasta novembrist Lõuna-Somaalias, b) Al-Qaida vanemohvitser, kes alates 2009. aastast vastutab Al-Qaida tegevuse eest Ida-Aafrikas, c) omab teadaolevalt mitut võltsitud Kenya ja Komooride passi, d) arvatavalt on seotud 1998. aasta augustis toimunud rünnakutega Ameerika Ühendriikide saatkondadele Nairobis ja Dar es Salaamis ning 2002. aastal toimunud rünnakuga Kenyas, e) teadaolevalt lasknud oma välimust plastilise kirurgia abil muuta. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 17.10.2001.”

(12)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Fahid Mohammed Ally Msalam (teiste nimedega a) Ally, Fahid Mohammed, b) Msalam, Fahad Ally, c) Msalam, Fahid Mohammed Ali, d) Msalam, Mohammed Ally, e) Musalaam, Fahid Mohammed Ali, f) Salem, Fahid Muhamad Ali, g) Fahid Mohammed Aly, h) Ahmed Fahad, i) Ali Fahid Mohammed, j) Fahad Mohammad Ally, k) Fahad Mohammed Ally, l) Fahid Mohamed Ally, m) Msalam Fahad Mohammed Ally, n) Msalam Fahid Mohammad Ally, o) Msalam Fahid Mohammed Ali, p) Msalm Fahid Mohammed Ally, q) Al-Kini, Usama, r) Mohammed Ally Mohammed, s) Ally Fahid M). Aadress: Mombasa, Kenya. Sünniaeg: 19.2.1976. Sünnikoht: Mombasa, Kenya. Kodakondsus: Kenya. Passi nr: a) A260592 (Kenya pass), b) A056086 (Kenya pass), c) A435712 (Kenya pass), d) A324812 (Kenya pass), e) 356095 (Kenya pass). Riiklik isikukood: 12771069 (Kenya isikutunnistus). Muu teave: On tõendatud, et isik suri 1.1.2009. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 17.10.2001.” asendatakse järgmisega:

„Fahid Mohammed Ally Msalaam (teiste nimedega a) Ally, Fahid Mohammed, b) Msalam, Fahad Ally, c) Msalam, Fahid Mohammed Ali, d) Msalam, Mohammed Ally, e) Musalaam, Fahid Mohammed Ali, f) Salem, Fahid Muhamad Ali, g) Fahid Mohammed Aly, h) Ahmed Fahad, i) Ali Fahid Mohammed, j) Fahad Mohammad Ally, k) Fahad Mohammed Ally, l) Fahid Mohamed Ally, m) Msalam Fahad Mohammed Ally, n) Msalam Fahid Mohammad Ally, o) Msalam Fahid Mohammed Ali, p) Msalm Fahid Mohammed Ally, q) Al-Kini, Usama, r) Mohammed Ally Mohammed, s) Ally Fahid M). Sünniaeg: 9.4.1976. Sünnikoht: Mombasa, Kenya. Kodakondsus: Kenya. Passi nr: a) A260592 (Kenya pass), b) A056086 (Kenya pass), c) A435712 (Kenya pass), d) A324812 (Kenya pass), e) 356095 (Kenya pass). Riiklik isikukood: 12771069 (Kenya isikutunnistus). Muu teave: a) isa nimi Mohamed Sharif. Ema nimi Fauzia Mbarak, b) on tõendatud, et isik suri 1.1.2009 Pakistanis. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 17.10.2001.”

(13)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Sheikh Ahmed Salim Swedan (teiste nimedega a) Ahmed Ally, b), Sheikh Ahmad Salem Suweidan, c) Sheikh Swedan, d) Sheikh Ahmed Salem Swedan, e) Ally Ahmad, f) Muhamed Sultan, g) Sheik Ahmed Salim Sweden, h) Sleyum Salum, i) Sheikh Ahmed Salam, j) Ahmed The Tall, k) Bahamad, l) Sheik Bahamad, m) Sheikh Bahamadi, n) Sheikh Bahamad). Tiitel: šeik. Sünniaeg: a) 9.4.1969, b) 9.4.1960, c) 4.9.1969. Sünnikoht: Mombasa, Kenya. Kodakondsus: Kenya. Passi nr: A163012 (Kenya pass). Riiklik isikukood: 8534714 (Kenya isikutunnistus, mis on välja antud 14.11.1996). Muu teave: On tõendatud, et isik suri 1.1.2009. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 17.10.2001.” asendatakse järgmisega:

„Sheikh Ahmed Salim Swedan (teiste nimedega a) Ahmed Ally, b) Sheikh Ahmad Salem Suweidan, c) Sheikh Swedan, d) Sheikh Ahmed Salem Swedan, e) Ally Ahmad, f) Muhamed Sultan, g) Sheik Ahmed Salim Sweden, h) Sleyum Salum, i) Sheikh Ahmed Salam, j) Ahmed The Tall, k) Bahamad, l) Sheik Bahamad, m) Sheikh Bahamadi, n) Sheikh Bahamad). Tiitel: šeik. Sünniaeg: 9.4.1960. Sünnikoht: Mombasa, Kenya. Kodakondsus: Kenya. Passi nr: A163012 (Kenya pass). Riiklik isikukood: 8534714 (Kenya isikutunnistus, mis on välja antud 14.11.1996). Muu teave: on tõendatud, et isik suri 1.1.2009 Pakistanis. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 17.10.2001.”

(14)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne ”Yuldashev, Tohir (teise nimega Yuldashev, Takhir), Uzbekistan” asendatakse järgmisega:

„Tohir Abdulkhalilovich Yuldashev (teise nimega a) Юлдашев Тахир Абдулхалилович, b) Yuldashev, Takhir). Sünniaeg: 1967. Sünnikoht: Namangani linn, Usbekistan. Kodakondsus: Usbeki. Muu teave: a) endine Islamic Movement of Uzbekistani juht, b) on tõendatud, et isik suri 2009. aasta augustikuus Pakistanis. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 17.10.2001.”

(15)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Ali, Abbas Abdi, Mogadishu, Somalia” asendatakse järgimisega:

„Abbas Abdi Ali (teise nimega Ali, Abbas Abdi ). Muu teave: a) seotud Ali Nur Jim’alega, b) teadaolevalt suri 2004. aastal. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 9.11.2001.”

(16)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Ali Ahmed Nur Jim’ale (teiste nimedega a) Ahmed Ali Jimale, b) Ahmad Nur Ali Jim’ale, c) Ahmed Nur Jumale, d) Ahmed Ali Jumali, e) Ahmed Ali Jumale, f) Sheikh Ahmed Jimale). Tiitel: šeik. Aadress: a) Box 3312, Dubai, Araabia Ühendemiraadid, b) P.O. Box 3313, Dubai, Araabia Ühendemiraadid (varasem aadress); c) Djibouti, Djibouti Vabariik. Sünniaeg: 1954. Sünnikoht: Eilbur, Somaalia. Kodakondsus: a) Somaali, b) Djibouti elanik. Passinumber: A0181988 (Somaali Demokraatliku Vabariigi pass, mis on välja antud 1.10.2001 Dubais, Araabia Ühendemiraadid ning uuendatud 24.1.2008 Djiboutis, kaotab kehtivuse 22.1.2011). Muu teave: a) asub ka praegu Mogadishus, Somaalia; b) elukutse: raamatupidaja ja ärimees; c) isa nimi Ali Jumale, ema nimi Enab Raghe; d) teadaolevalt on äriühingute Al Baraka Exchange L.L.C., Barakaat Telecommunications Co. Somalia Ltd., Barakaat Bank of Somalia ja Barako Trading Company, LLC omanik või omab nende üle kontrolli. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 9.11.2001.” asendatakse järgmisega:

„Ali Ahmed Nur Jim’ale (teiste nimedega a) Ahmed Ali Jimale, b) Ahmad Nur Ali Jim’ale, c) Ahmed Nur Jumale, d) Ahmed Ali Jumali, e) Ahmed Ali Jumale, f) Sheikh Ahmed Jimale), h) Shaykh Ahmed Nur Jimale). Tiitel: šeik. Aadress: Djibouti, Djibouti Vabariik (alates 2007. aasta maist). Sünniaeg: 1954. Sünnikoht: Somaalia. Kodakondsus: Somaali. Passinumber: A0181988 (Somaali Demokraatliku Vabariigi pass, mis on välja antud 1.10.2001 Dubais, Araabia Ühendemiraadid ning uuendatud 24.1.2008 Djiboutis, kaotas kehtivuse 22.1.2011). Muu teave: a) elukutse: raamatupidaja ja ärimees, b) isa nimi Ali Jumale, ema nimi Enab Raghe, c) Barakaati äriühingute võrgustiku, sealhulgas Barakaat Group of Companies asutaja. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 9.11.2001.”

(17)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne Hassan Dahir Aweys (teiste nimedega a) Ali, Sheikh Hassan Dahir Aweys, b) Awes, Shaykh Hassan Dahir, c) Hassen Dahir Aweyes, d) Ahmed Dahir Aweys, e) Mohammed Hassan Ibrahim, f) Aweys Hassan Dahir), Hassan Tahir Oais, h) Hassan Tahir Uways, i) Hassan Dahir Awes, j) Sheikh Aweys, k) Sheikh Hassan, l) Sheikh Hassan Dahir Aweys). Tiitel: a) šeik, b) kolonel. Sünniaeg: 1935. Kodakondsus: Somaali. Muu teave: a) asub alates 12. novembrist 2007 teadaolevalt Eritreas; b) perekondlik taust: Hawiya’st, Habergdir’is, Ayr’i klannist; c) Al-Itihaad Al-Islamiya (AIAI) kõrgem juht; d) tema suhtes kehtivad Somaaliat käsitleva määrusega (EL) nr 356/2010 ettenähtud meetmed. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 9.11.2001.asendatakse järgmisega:

„Hassan Dahir Aweys (teiste nimedega a) Ali, Sheikh Hassan Dahir Aweys, b) Awes, Shaykh Hassan Dahir, c) Hassen Dahir Aweyes, d) Ahmed Dahir Aweys, e) Mohammed Hassan Ibrahim, f) Aweys Hassan Dahir, Hassan Tahir Oais, h) Hassan Tahir Uways, i) Hassan Dahir Awes, j) Sheikh Aweys, k) Sheikh Hassan, l) Sheikh Hassan Dahir Aweys). Tiitel: a) šeik, b) kolonel. Aadress: Somaalia. Sünniaeg: 1935. Sünnikoht: Somaalia. Kodakondsus: Somaali. Muu teave: a) asub alates novembrist 2007 teadaolevalt Eritreas, b) perekondlik taust: Hawiya’st, Habergdir’is, Ayr’i klannist, c) Al-Itihaad Al-Islamiya (AIAI) ja Hizbul Islam in Somalia kõrgem juht, d) tema suhtes kehtivad alates 12. aprillist 2010 ka Somaaliat ja Eritread käsitleva määrusega (EL) nr 356/2010 ettenähtud meetmed. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 9.11.2001.”

(18)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Kahie, Abdullahi Hussein, Bakara Market, Dar Salaam Buildings, Mogadishu, Somaalia.” asendatakse järgmisega:

„Abdullahi Hussein Kahie. Aadress: 26 Urtegata Street, Oslo 0187, Norra. Sünniaeg: 22.9.1959. Sünnikoht: Mogadishu, Somaalia. Kodakondsus: Norra. Passi nr: a) 26941812 (Norra pass, mis on väljastatud 23.11.2008, b) 27781924 (Norra pass, mis on väljastatud 11.5.2010, ja kehtib kuni11.5.2020. Riiklik isikukood: 22095919778. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 9.11.2001.”

(19)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Ibrahim Ali Abu Bakr Tantoush (teiste nimedega a) Abd al-Muhsin, b) Ibrahim Ali Muhammad Abu Bakr, c) Abdul Rahman, d) Abu Anas, e) Ibrahim Abubaker Tantouche, f) Ibrahim Abubaker Tantoush, g) Abd al-Muhsi, h) Abd al-Rahman, i) Al-Libi). Aadress: Ganzour Sayad Mehala Al Fari piirkond. Sünniaeg: 1966. Sünnikoht: al Aziziyya, Liibüa. Kodakondsus: Liibüa. Passi nr: 203037 (Tripolis välja antud Liibüa pass). Muu teave: a) seotud Afganistani toetuskomitee ja Islami Pärandi Taaselustamise Ühinguga; b) perekonnaseis: lahutatud (alžeerlasest endine abikaasa Manuba Bukifa).” asendatakse järgmisega:

„Ibrahim Ali Abu Bakr Tantoush (teiste nimedega a) Abd al-Muhsin, b) Ibrahim Ali Muhammad Abu Bakr, c) Abdul Rahman, d) Abu Anas, e) Ibrahim Abubaker Tantouche, f) Ibrahim Abubaker Tantoush, g) Abd al-Muhsi, h) Abd al-Rahman, i) Al-Libi). Aadress: Johannesburg, Lõuna-Aafrika. Sünniaeg: 1966. Sünnikoht: al Aziziyya, Liibüa. Kodakondsus: Liibüa. Passi nr: 203037 (Tripolis välja antud Liibüa pass). Muu teave: a) seotud Afganistani toetuskomitee ja Islami Pärandi Taaselustamise Ühinguga ning Liibüa islamistliku võitlusrühmaga. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 11.1.2002.”

(20)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Abu Bakr Al-Jaziri (teise nimega Yasir Al-Jazari). Kodakondsus: a) Alžeeria, b) Palestiina. Aadress: Peshawar, Pakistan. Muu teave: a) seotud Afganistani toetuskomiteega, b) Al-Qaida vahendaja ja teabevahetuse ekspert, c) arreteeriti 2003. aasta aprillis” asendatakse järgmisega:

„Abu Bakr Al-Jaziri (teise nimega Yasir Al-Jazari). Kodakondsus: a) Alžeeria, b) Palestiina. Muu teave: a) seotud Afganistani toetuskomiteega, b) Al-Qaida vahendaja ja teabevahetuse ekspert, c) arvatakse viibivat aprillist 2010 Alžeerias. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 11.1.2002.”

(21)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Abd El Kader Mahmoud Mohamed El Sayed (teise nimega Es Sayed, Kader). Aadress: Via del Fosso di Centocelle 66, Rooma, Itaalia Sünniaeg: 26.12.1962. Sünnikoht: Egiptus. Muu teave: a) Itaalia maksukood: SSYBLK62T26Z336L, b) mõisteti 2.2.2004 Itaalias 8 aastaks vangi, tagaotsitav.” asendatakse järgmisega:

„Abd El Kader Mahmoud Mohamed El Sayed (teise nimega a) Es Sayed, Kader, b) Abdel Khader Mahmoud Mohamed el Sayed). Sünniaeg: 26.12.1962. Sünnikoht: Egiptus. Kodakondsus: Egiptuse. Muu teave: a) Itaalia maksukood: SSYBLK62T26Z336L, b) peetakse Itaalia ametiasutuste poolt õigusemõistmise eest kõrvalehoidjaks. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 24.4.2002.”

(22)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Samir Abd El Latif El Sayed Kishk. Sünniaeg: 14.5.1955. Sünnikoht: Gharbia, Egiptus. Muu teave: Mõisteti 20.3.2002 Itaalias 1 aastaks ja 11 kuuks vangi. 2.7.2003 välja saadetud Egiptusse.” asendatakse järgmisega:

„Samir Abd El Latif El Sayed Kishk (teise nimega Samir Abdellatif el Sayed Keshk). Sünniaeg: 14.5.1955. Sünnikoht: Gharbia, Egiptus. Kodakondsus: Egiptuse. Muu teave: saadeti 2.7.2003 Itaaliast välja Egiptusse. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 3.9.2002.”

(23)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Habib Ben Ali Ben Said Al-Wadhani. Aadress: Via unica Borighero 1, San Donato M.se (MI), Itaalia. Sünniaeg: 1.6.1970. Sünnikoht: Tunis, Tuneesia. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: L550681 (23.9.1997 välja antud Tuneesia pass, mis aegus 22.9.2002). Muu teave: Itaalia maksukood: WDDHBB70H10Z352O.” asendatakse järgmisega:

„Habib Ben Ali Ben Said Al-Wadhani. Sünniaeg: 1.6.1970. Sünnikoht: Tunis, Tuneesia. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: L550681 (23.9.1997 välja antud Tuneesia pass, mis aegus 22.9.2002). Muu teave: a) Itaalia maksukood: WDDHBB70H10Z352O, b) Tunisian Combatant Groupi liige, c) teadaolevalt surnud, d) ema nimi Aisha bint Mohamed. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 3.9.2002.“

(24)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Mohamad Iqbal Abdurrahman (teiste nimedega a) Rahman, Mohamad Iqbal; b) A Rahman, Mohamad Iqbal; c) Abu Jibril Abdurrahman; d) Fikiruddin Muqti; e) Fihiruddin Muqti, f) „Abu Jibril”). Sünniaeg: 17.8.1958. Sünnikoht: Tirpas-Selong Village, Ida-Lombok, Indoneesia. Kodakondsus: Indoneesia. Muu teave: teadaolevalt peeti Malaysias 2003. aasta detsembris kinni.” asendatakse järgmisega:

„Mohamad Iqbal Abdurrahman (teiste nimedega a) Rahman, Mohamad Iqbal, b) A Rahman, Mohamad Iqbal, c) Abu Jibril Abdurrahman, d) Fikiruddin Muqti, e) Fikiruddin Muqti); Sünniaeg: 17.8.1958. Sünnikoht: Tirpas-Selong Village, Ida-Lombok, Indoneesia. Kodakondsus: Indoneesia. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 28.1.2003.”

(25)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Nurjaman Riduan Isamuddin (teiste nimedega a) Hambali, b) Nurjaman, c) Isomuddin, Nurjaman Riduan, d) Hambali Bin Ending, e) Encep Nurjaman, f) Hambali Ending Hambali, g) Isamuddin Riduan, h) Isamudin Ridwan). Sünniaeg: 4.4.1964. Sünnikoht: Cianjur, Lääne-Jaava, Indoneesia. Kodakondsus: Indoneesia. Muu teave: a) sünnijärgne nimi: Encep Nurjaman, b) alates 2007. aasta juulist Ameerika Ühendriikide vahialune” asendatakse järgmisega:

„Nurjaman Riduan Isamuddin (teiste nimedega a) Hambali, b) Nurjaman, c) Isomuddin, Nurjaman Riduan, d) Hambali Bin Ending, e) Encep Nurjaman (sünnijärgne nimi), f) Hambali Ending Hambali, g) Isamuddin Riduan, h) Isamudin Ridwan). Sünniaeg: 4.4.1964. Sünnikoht: Cianjur, Lääne-Jaava, Indoneesia. Kodakondsus: Indoneesia. Muu teave: a) Jemaah Islamiyah'i kõrgem juht, b) Gun Gun Rusman Gunawani vend; c) viibib alates 2007. aasta juulist vangistuses Ameerika Ühendriikides. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 28.1.2003.”

(26)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Hekmatyar, Gulbuddin (teiste nimedega Gulabudin Hekmatyar, Golboddin Hikmetyar, Gulbuddin Khekmatiyar, Gulbuddin Hekmatiar, Gulbuddin Hekhmartyar, Gulbudin Hekmetyar), sünniaeg: 1. august 1949, sünnikoht: Konduzi provints, Afganistan.” asendatakse järgmisega:

„Gulbuddin Hekmatyar (teise nimega a) Gulabudin Hekmatyar, b) Golboddin Hikmetyar, c) Gulbuddin Khekmatiyar, d) Gulbuddin Hekmatiar, e) Gulbuddin Hekhmartyar, f) Gulbudin Hekmetyar). Sünniaeg: 1.8.1949. Sünnikoht: Kunduzi provints, Afganistan. Kodakondsus: Afganistani. Muu teave: a) kuulub kharoti hõimu, b) viibib arvatavasti Afganistani ja Pakistani piirialal (andmed 2011. aasta jaanuari seisuga), c) isa nimi Ghulam Qader. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 20.2.2003.”

(27)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Youssef Ben Abdul Baki Ben Youcef Abdaoui (teiste nimedega a) Abu Abdullah, b) Abdellah, c) Abdullah), d) Abou Abdullah, e) Abdullah Youssef). Aadress: a) via Romagnosi 6, Varese, Itaalia; b) Piazza Giovane Italia 2, Varese, Itaalia c) Via Torino 8/B, Cassano Magnago (VA), Itaalia d) Jabal Al-Rayhan, Al-Waslatiyyah, Kairouan, Tuneesia Sünniaeg: 4.9.1966. Sünnikoht: Kairouan, Tuneesia. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: G025057 (23.6.1999 välja antud Tuneesia pass, mis aegus 5.2.2004). Muu teave: a) Itaalia maksukood: BDA YSF 66P04 Z352Q; b) Schengeni alale sisenemise keeld; c) 2009. aasta juuni seisuga elas Itaalias; d) ema nimi: Fatima Abdaoui. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 25.6.2003” asendatakse järgmisega:

„Youssef Ben Abdul Baki Ben Youcef Abdaoui (teiste nimedega a) Abu Abdullah, b) Abdellah, c) Abdullah), d) Abou Abdullah, e) Abdullah Youssef). Aadress: Via Torino 8/B, Cassano Magnago (VA), Itaalia. Sünniaeg: 4.9.1966. Sünnikoht: Kairouan, Tuneesia. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: G025057 (23.6.1999 välja antud Tuneesia pass, mis aegus 5.2.2004). Riiklik isikukood: AO 2879097 (Itaalia isikutunnistus, mille kehtivusaeg lõpeb 30.10.2012. Muu teave: a) Itaalia maksukood: BDA YSF 66P04 Z352Q, b) Schengeni alale sisenemise keeld, c) ema nimi Fatima Abdaoui, d) Itaalias tegutseva organisatsiooni liige, mis on otseselt seotud The Organization of Al-Qaida in the Islamic Maghreb. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 25.6.2003.”

(28)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Mohamed Amine Akli (teiste nimedega a) Akli Amine Mohamed, b) Killech Shamir, c) Kali Sami, d) Elias). Aadress: kindlaksmääramata aadress Itaalias. Sünnikoht: Bordj el Kiffane, Alžeeria. Sünniaeg: 30.3.1972. Muu teave: 2003. aasta jaanuaris mõisteti Itaalias 4 aastaks vangi.” asendatakse järgmisega:

„Mohamed Amine Akli (teiste nimedega a) Akli Amine Mohamed, b) Killech Shamir, c) Kali Sami, d) Elias). Aadress: Alžeeria. Sünnikoht: Bordj el Kiffane, Alžeeria. Sünniaeg: 30.3.1972. Kodakondsus: Alžeeria. Muu teave: a) isa nimi Lounes, b) Ema nimi Kadidja, c) Schengeni alale sisenemise keeld, d) saadeti 2009. aasta augustis Hispaaniast välja Alžeeriasse. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 25.6.2003.”

(29)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Mehrez Ben Mahmoud Ben Sassi Al-Amdouni (teiste nimedega a) Fabio Fusco, b) Mohamed Hassan, c) Abu Thale). Aadress: kindlaksmääramata aadress Itaalias. Sünniaeg: 18.12.1969. Sünnikoht: Asima-Tunis, Tuneesia. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: G737411 (Tuneesia pass, mis on välja antud 24.10.1990, kaotas kehtivuse 20.9.1997). Muu teave: teadaolevalt vahistatud Türgis Istanbulis ja saadetud välja Itaaliasse. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 25.6.2003.” asendatakse järgmisega:

„Mehrez Ben Mahmoud Ben Sassi Al-Amdouni (teiste nimedega a) Fabio Fusco, b) Mohamed Hassan, c) Meherez Hamdouni, d) Amdouni Mehrez ben Tah, e) Meherez ben Ahdoud ben Amdouni, f) Abu Thale). Aadress: Itaalia. Sünniaeg: a) 18.12.1969, b) 25.5.1968, c) 18.12.1968, d) 14.7.1969. Sünnikoht: a) Asima-Tunis, Tuneesia, b) Napoli, Itaalia, c) Tuneesia, d) Alžeeria. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: G737411 (Tuneesia pass, mis on välja antud 24.10.1990, kaotas kehtivuse 20.9.1997). Muu teave: a) isa nimi Mahmoud ben Sasi, b) ema nimi Maryam bint al-Tijani, c) Schengeni alale sisenemise keeld. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 25.6.2003.”

(30)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Chiheb Ben Mohamed Ben Mokhtar Al-Ayari (teise nimega Hichem Abu Hchem). Aadress: Via di Saliceto 51/9, Bologna, Itaalia. Sünniaeg: 19.12.1965. Sünnikoht: Tunis, Tuneesia. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: L246084 (Tuneesia pass, mis on välja antud 10.6.1996, kaotas kehtivuse 9.6.2001). Muu teave: välja antud Tuneesiale 13.3.2006. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 25.6.2003.” asendatakse järgmisega:

„Chiheb Ben Mohamed Ben Mokhtar Al-Ayari (teise nimega a) Hichem Abu Hchem, b) Ayari Chihbe, c) Ayari Chied, d) Adam Hussainy, e) Hichem, f) Abu Hichem, g) Moktar). Aadress: Via Bardo, Tunis, Tuneesia. Sünniaeg: 19.12.1965. Sünnikoht: a) Tunis, Tuneesia, b) Kreeka. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: L246084 (Tuneesia pass, mis on välja antud 10.6.1996, kaotas kehtivuse 9.6.2001). Muu teave: a) Itaalia andis välja Tuneesiale 13. aprillil 2006, b) ema nimi Fatima al-Tumi, c) Schengeni alale sisenemise keeld. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 25.6.2003.”

(31)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Moussa Ben Omar Ben Ali Essaadi (teiste nimedega a) Dah Dah, b) Abdelrahmman, c) Bechir). Aadress: Via Milano 108, Brescia, Itaalia. Sünniaeg: 4.12.1964. Sünnikoht: Tabarka, Tuneesia. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: L335915 (Tuneesia pass, mis on välja antud 8.11.1996, kaotas kehtivuse 7.11.2001). Muu teave: Alates 2001. aastast elab Sudaanis. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 25.6.2003.” asendatakse järgmisega:

„Moussa Ben Omar Ben Ali Essaadi (teiste nimedega a) Dah Dah, b) Abdelrahmman, c) Bechir). Aadress: Sudaan. Sünniaeg: 4.12.1964. Sünnikoht: Tabarka, Tuneesia. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: L335915 (Tuneesia pass, mis on välja antud 8.11.1996, kaotas kehtivuse 7.11.2001). Muu teave: peetakse Itaalia ametiasutuste poolt õigusemõistmise eest kõrvalehoidjaks (alates 2009. aasta novembrist). Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 25.6.2003.”

(32)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Rachid Fettar (teiste nimedega a) Amine del Belgio, b) Djaffar). Aadress: Via degli Apuli 5, Milan, Itaalia (viimati teada olnud aadress). Sünniaeg: 16.4.1969. Sünnikoht: Boulogin, Alžeeria. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 25.6.2003.” asendatakse järgmisega:

„Rachid Fettar (teiste nimedega a) Amine del Belgio, b) Amine di Napoli, c) Djaffar, d) Taleb, e) Abu Chahid). Aadress: 30 Abdul Rahman Street, Mirat Bab Al-Wadi, Alžeeria. Sünniaeg: 16.4.1969. Sünnikoht: Boulogin, Alžeeria. Kodakondsus: Alžeeria. Muu teave: Itaalia poolt Tuneesiale välja antud. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 25.6.2003.”

(33)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Ibrahim Ben Hedhili Ben Mohamed Al-Hamami. Aadress: Via de’ Carracci 15, Casalecchio di Reno (Bologna), Itaalia. Sünniaeg: 20.11.1971. Sünnikoht: Koubellat, Tuneesia. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: Z106861 (18.2.2004 välja antud Tuneesia pass, mis aegub 17.2.2009). Muu teave: 2003. aasta jaanuaris mõisteti Itaalias 3 aastaks vangi.” asendatakse järgmisega:

„Ibrahim Ben Hedhili Ben Mohamed Al-Hamami. Aadress: Via Vistarini Number 3, Frazione Zorlesco, Casal Pusterlengo, Lodi, Itaalia. Sünniaeg: 20.11.1971. Sünnikoht: Koubellat, Tuneesia. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: Z106861 (18.2.2004 välja antud Tuneesia pass, mis aegus 17.2.2009). Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 25.6.2003.”

(34)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne Mounir Ben Habib Ben Al-Taher Jarraya (teise nimega Yarraya). Aadress: a) Via Mirasole 11, Bologna, Itaalia, b) Via Ariosto 8, Casalecchio di Reno (Bologna), Itaalia. Sünniaeg: 25.10.1963. Sünnikoht: Sfax (Tuneesia). Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: L065947 (28.10.1995 välja antud Tuneesia pass, mis aegus 27.10.2000). Muu teave: 2003. aasta jaanuaris mõisteti Itaalias 2 aastaks ja 6 kuuks vangi. 10. mail 2004 mõistis Itaalia apellatsioonikohus isiku 3 aastaks ja 6 kuuks vangi. asendatakse järgmisega:

„Mounir Ben Habib Ben Al-Taher Jarraya (teise nimega a) Mounir Jarraya, b) Yarraya). Aadress: a) Via Mirasole 11, Bologna, Itaalia, b) Via Ariosto 8, Casalecchio di Reno (Bologna), Itaalia. Sünniaeg: a) 25.10.1963, b) 15.10.1963. Sünnikoht: a) Sfax, Tuneesia, b) Tuneesia. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: L065947 (28.10.1995 välja antud Tuneesia pass, mis aegus 27.10.2000). Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 25.6.2003.”

(35)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Faouzi Ben Mohamed Ben Ahmed Al-Jendoubi (teiste nimedega a) Said, b) Samir). Aadress: a) Via Agucchi 250, Bologna, Itaalia, b) Via di Saliceto 51/9, Bologna, Itaalia. Sünniaeg: 30.1.1966. Sünnikoht: Beja, Tuneesia. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: K459698 (6.3.1999 välja antud Tuneesia pass, mis aegus 5.3.2004). Muu teave: 2003. aasta jaanuaris mõisteti Itaalias 2 aastaks vangi.” asendatakse järgmisega:

„Faouzi Ben Mohamed Ben Ahmed Al-Jendoubi (teiste nimedega a) Jendoubi Faouzi, b) Said, c) Samir). Sünniaeg: 30.1.1966. Sünnikoht: a) Tunis, Tuneesia, b) Maroko. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: K459698 (6.3.1999 välja antud Tuneesia pass, mis aegus 5.3.2004). Muu teave: a) ema nimi Um Hani al-Tujani, b) Schengeni alale sisenemise keeld, c) Itaalia ametiasutuste poolt juunis 2002 tabamatuks kuulutatud. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 25.6.2003.”

(36)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Najib Ben Mohamed Ben Salem Al-Waz (teise nimega Ouaz Najib). Aadress: Vicolo dei Prati 2/2, Bologna, Itaalia. Sünniaeg: 12.4.1960. Sünnikoht: Hekaima Al-Mehdiya, Tuneesia. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: K815205 (17.9.1994 välja antud Tuneesia pass, mis aegus 16.9.1999). Muu teave: seotud organisatsiooniga Al-Haramain Islamic Foundation. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 25.6.2003.” asendatakse järgmisega:

„Najib Ben Mohamed Ben Salem Al-Waz (teise nimega a) Ouaz Najib, b) Ouaz Nagib). Aadress: Via Tovaglie Number 26, Bologna, Itaalia. Sünniaeg: 12.4.1960. Sünnikoht: Al Haka’imah, Mahdia kubermang, Tuneesia. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: K815205 (17.9.1994 välja antud Tuneesia pass, mis aegus 16.9.1999). Muu teave: a) ema nimi Salihah Amir;b) Schengeni alale sisenemise keeld. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 25.6.2003.”

(37)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Shamil Salmanovich Basayev (Басаев Шамиль Салманович) (teiste nimedega a) Abdullakh Shamil Abu-Idris, b) Šamil Basaev, c) Basaev Chamil, d) Basaev Shamil Shikanovic, e) Terek, f) Lysy, g) Idris, h) Besznogy, i) Amir, j) Rasul, k) Spartak, l) Pantera-05, m) Hamzat, n) General, o) Baisangur I, p) Walid, q) Al-Aqra, r) Rizvan, s) Berkut, t) Assadula). Sünniaeg: 14.1.1965. Sünnikoht: a) Dõšne-Vedeno, Vedeno rajoon, Tšetšeeni-Inguši Autonoomne Sotsialistlik Vabariik, Venemaa Föderatsioon, b) Vedenski rajoon, Tšetšeenia vabariik, Venemaa Föderatsioon. Kodakondsus: Vene. Passi nr: 623334 (Vene pass, jaanuar 2002). Riiklik isikukood: IY-OZH nr 623334 (välja antud 9. juunil 1989 Vedeno rajoonis). Muu teave: Isa nimi: on tõendatud, et isik suri 2006. aastal. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 12.8.2003.” asendatakse järgmisega:

„Shamil Salmanovich Basayev (Басаев Шамиль Салманович) (teiste nimedega a) Abdullakh Shamil Abu-Idris, b) Shamil Basaev, c) Basaev Chamil, d) Basaev Shamil Shikanovic, e) Terek, f) Lysy, g) Idris, h) Besznogy, i) Amir, j) Rasul, k) Spartak, l) Pantera-05, m) Hamzat, n) General, o) Baisangur I, p) Walid, q) Al-Aqra, r) Rizvan, s) Berkut, t) Assadula). Sünniaeg: 14.1.1965. Sünnikoht: a) Dõšne-Vedeno, Vedeno rajoon, Tšetšeeni-Inguši Autonoomne Sotsialistlik Vabariik, Venemaa Föderatsioon, b) Vedenski rajoon, Tšetšeenia vabariik, Venemaa Föderatsioon. Kodakondsus: Vene. Passi nr: 623334 (Vene pass, jaanuar 2002). Riiklik isikukood: IY-OZH nr 623334 (välja antud 9. juunil 1989 Vedeno rajoonis). Muu teave: isa nimi: on tõendatud, et isik suri 2006. aastal. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 12.8.2003.”

(38)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Zulkepli Bin Marzuki. Aadress: Taman Puchong Perdana, State of Selangor, Malaisia. Sünniaeg: 3.7.1968. Sünnikoht: Selangor, Malaisia. Kodakondsus: Malaisia. Passi nr: A 5983063. Riiklik isikukood: 680703-10-5821. Muu teave: Isa nimi: a) vahistatud Malaisia ametivõimude poolt 3. veebruaril 2007 ja 2009. aasta aprilli seisuga kinnipeetav. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 9.9.2003.” asendatakse järgmisega:

„Zulkepli Bin Marzuki. Aadress: Taman Puchong Perdana, State of Selangor, Malaisia. Sünniaeg: 3.7.1968. Sünnikoht: Selangor, Malaisia. Kodakondsus: Malaisia. Passi nr: A 5983063. Riiklik isikukood: 680703-10-5821. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 9.9.2003.”

(39)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne Abdul Hakim MURAD (teise nimega a) Murad, Abdul Hakim Hasim, b) Murad, Abdul Hakim Ali Hashim, c) Murad, Abdul Hakim Al Hashim, d) Saeed Akman, e) Saeed Ahmed); Sünniaeg: 4. jaanuar 1968; Sünnikoht: Kuveit; Kodakondsus: Pakistani; asendatakse järgmisega:

„Abdul Hakim Murad (teiste nimedega a) Murad, Abdul Hakim Hasim, b) Murad, Abdul Hakim Ali Hashim, c) Murad, Abdul Hakim Al Hashim, d) Saeed Akman, e) Saeed Ahmed); Sünniaeg: 11.4.1968. Sünnikoht: Kuveit. Kodakondsus: Pakistani. Passi nr: a) 665334 (Pakistani pass, välja antud Kuveidis), b) 917739 (Pakistani pass, välja antud Pakistanis 8. septembril 1991, kehtis kuni 7. augustini 1996). Muu teave: isa nimi: a) ema nimi: Aminah Ahmad Sher al-Baloushi, b) Ameerika Ühendriikides vahialune. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 9.9.2003.”

(40)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Yazid Sufaat (teiste nimedega a) Joe, b) Abu Zufar). Aadress: Taman Bukit Ampang, Selangor, Malaisia. Sünniaeg: 20.1.1964. Sünnikoht: Johor, Malaisia. Kodakondsus: Malaisia. Passi nr: A 10472263. Riiklik isikukood: 640120-01-5529. Muu teave: Isa nimi: vahistatud Malaisia ametivõimude poolt detsembris 2001 ning vahi alt vabastatud 24.11.2008. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 9.9.2003.” asendatakse järgmisega:

„Yazid Sufaat (teiste nimedega a) Joe, b) Abu Zufar). Aadress: Taman Bukit Ampang, Selangor, Malaisia. Sünniaeg: 20.1.1964. Sünnikoht: Johor, Malaisia. Kodakondsus: Malaisia. Passi nr: A 10472263. Riiklik isikukood: 640120-01-5529. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 9.9.2003.”

(41)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Yunos Umpara Moklis (teiste nimedega a) Muklis Yunos, b) Mukhlis Yunos, c) Saifullah Mukhlis Yunos, d) Saifulla Moklis Yunos; e) Hadji Onos). Sünniaeg: 7.7.1966. Sünnikoht: Lanao del Sur, Filipiinid. Kodakondsus: Filipiinid. Muu teave: alates 2009. aasta aprillist kinnipeetav Filipiinidel. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 9.9.2003.” asendatakse järgmisega:

„Yunos Umpara Moklis (teiste nimedega a) Muklis Yunos, b) Mukhlis Yunos, c) Saifullah Mukhlis Yunos, d) Saifulla Moklis Yunos; e) Hadji Onos). Aadress: Filipiinid. Sünniaeg: 7.7.1966. Sünnikoht: Lanao del Sur, Filipiinid. Kodakondsus: Filipiini. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 9.9.2003.”

(42)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Zaini Zakaria (teise nimega Ahmad). Aadress: Kota Bharu, Kelantan, Malaisia. Sünniaeg: 16.5.1967. Sünnikoht: Kelantan, Malaisia. Kodakondsus: Malaisia. Passi nr: A11457974. Riiklik isikukood: 670516-03-5283. Muu teave: Isa nimi: vahistatud Malaisia ametivõimude poolt 18. detsembril 2002 ning viibis vahi all kuni 12. veebruarini 2009. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 9.9.2003.” asendatakse järgmisega:

„Zaini Zakaria (teise nimega Ahmad). Aadress: Kota Bharu, Kelantan, Malaisia. Sünniaeg: 16.5.1967. Sünnikoht: Kelantan, Malaisia. Kodakondsus: Malaisia. Passi nr: A11457974. Riiklik isikukood: 670516-03-5283. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 9.9.2003.”

(43)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Djamel Moustfa (teise nimega a) Ali Barkani (sünniaeg: 22.8.1973; Sünnikoht: Maroko), b) Kalad Belkasam (sünniaeg: 31.12.1979); c) Mostafa Djamel (sünniaeg: 31.12.1979; Sünnikoht: Maskara, Alžeeria), d) Mostefa Djamel (sünniaeg: 26.9.1973; Sünnikoht: Mahdia, Alžeeria), e) Mustafa Djamel (sünniaeg: 31.12.1979; Sünnikoht: Maskara, Alžeeria), f) Balkasam Kalad (sünniaeg: 26.8.1973; Sünnikoht: Alžiir, Alžeeria), g) Bekasam Kalad (sünniaeg: 26.8.1973; Sünnikoht: Alžiir, Alžeeria), h) Belkasam Kalad (sünniaeg: 26.8.1973; Sünnikoht: Alžiir, Alžeeria), i) Damel Mostafa (sünniaeg: 31.12.1979; Sünnikoht: Alžiir, Alžeeria), j) Djamal Mostafa, sünniaeg: 31.12.1979; sünnikoht: Maskara, Alžeeria; k) Djamal Mostafa (sünniaeg: 10.6.1982), l) Djamel Mostafa (sünniaeg: 31.12.1979; Sünnikoht: Maskara, Alžeeria), m) Djamel Mostafa (sünniaeg: a) 31.12.1979, b) 22.12.1973; Sünnikoht: Alžiir, Alžeeria), n) Fjamel Moustfa (sünniaeg 28.9.1973; Sünnikoht: Tiaret, Alžeeria), o) Djamel Mustafa (sünniaeg: 31.12.1979); p) Djamel Mustafa (sünniaeg: 31.12.1979; Sünnikoht: Maskara, Alžeeria), q) Mustafa). Aadress: Alžeeria. Sünniaeg: 28.9.1973. Sünnikoht: Tiaret, Alžeeria. Kodakondsus: Alžeeria. Muu teave: a) Isa nimi: Djelalli Moustfa; b) ema nimi: Kadeja Mansore, c) Alžeeria sünnitunnistus, välja antud Djamel Mostefa nimele, sündinud 25.9.1973 Mehdias, Tiaret' provintsis Alžeerias; d) juhiluba nr 20645897 (võltsitud Taani juhiluba, vormistatud Marokos 22.8.1973 sündinud Ali Barkani nimele); e) alates 2006. aasta augustist kinnipeetav Saksamaal; f) välja saadetud Alžeeriasse septembris 2007. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 23.9.2003.”asendatakse järgmisega:

„Djamel Moustfa (teiste nimedega a) Ali Barkani (sünniaeg: 22.8.1973; sünnikoht: Maroko), b) Kalad Belkasam (sünniaeg: 31.12.1979); c) Mostafa Djamel (sünniaeg: 31.12.1979; sünnikoht: Maskara, Alžeeria), d) Mostefa Djamel (sünniaeg: 26.9.1973; sünnikoht: Mahdia, Alžeeria), e) Mustafa Djamel (sünniaeg: 31.12.1979; sünnikoht: Maskara, Alžeeria), f) Balkasam Kalad (sünniaeg: 26.8.1973; sünnikoht: Alžiir, Alžeeria), g) Bekasam Kalad (sünniaeg: 26.8.1973; sünnikoht: Alžiir, Alžeeria); h) Belkasam Kalad (sünniaeg: 26.8.1973; sünnikoht: Alžiir, Alžeeria); i) Damel Mostafa (sünniaeg: 31.12.1979; sünnikoht: Alžiir, Alžeeria); j) Djamal Mostafa, sünniaeg: 31.12.1979; sünnikoht: Maskara, Alžeeria; k) Djamal Mostafa (sünniaeg: 10.6.1982); l) Djamel Mostafa (sünniaeg: 31.12.1979; sünnikoht: Maskara, Alžeeria), m) Djamel Mostafa (sünniaeg: a) 31.12.1979, b) 22.12.1973; sünnikoht: Alžiir, Alžeeria); n) Fjamel Moustfa (sünniaeg 28.9.1973; sünnikoht: Tiaret, Alžeeria), o) Djamel Mustafa (sünniaeg: 31.12.1979); p) Djamel Mustafa (sünniaeg: 31.12.1979; sünnikoht: Maskara, Alžeeria), q) Mustafa). Aadress: Alžeeria. Sünniaeg: 28.9.1973. Sünnikoht: Tiaret, Alžeeria. Kodakondsus: Alžeeria. Muu teave: a) isa nimi: Djelalli Moustfa; b) ema nimi: Kadeja Mansore; c) Alžeeria sünnitunnistus, välja antud Djamel Mostefa nimele, sündinud 25.9.1973 Mehdias, Tiaret' provintsis Alžeerias; d) juhiluba nr 20645897 (võltsitud Taani juhiluba, vormistatud Marokos 22.8.1973 sündinud Ali Barkani nimele); e) seostatakse järgmiste isikutega: Ismail Abdallah Sbaitan Shalabi, Mohamed Abu Dhess ja Aschraf Al-Dagma; f) välja saadetud Saksamaalt Alžeeriasse septembris 2007. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 23.9.2003.”

(44)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Mokhtar Belmokhtar (teiste nimedega a) Belaouar Khaled Abou El Abass, b) Belaouer Khaled Abou El Abass, c) Belmokhtar Khaled Abou El Abes, d) Khaled Abou El Abass, e) Khaled Abou El Abbes, f) Khaled Abou El Abes, g) Khaled Abulabbas Na Oor, h) Mukhtar Balmukhtar, i) Abou Abbes Khaled, j) Belaoua, k) Belaour). Sünniaeg: 1.6.1972. Sünnikoht: Ghardaia, Alžeeria. Kodakondsus: Alžeeria. Muu teave: a) Mohamed ja Zohra Chemkha poeg, b) tegutseb Mali põhjaosas. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 11.11.2003.” asendatakse järgmisega:

„Mokhtar Belmokhtar (teiste nimedega a) Belaouar Khaled Abou El Abass, b) Belaouer Khaled Abou El Abass, c) Belmokhtar Khaled Abou El Abes, d) Khaled Abou El Abass, e) Khaled Abou El Abbes, f) Khaled Abou El Abes, g) Khaled Abulabbas Na Oor, h) Mukhtar Belmukhtar, i) Abou Abbes Khaled, j) Belaoua, k) Belaour). Sünniaeg: 1.6.1972. Sünnikoht: Ghardaia, Alžeeria. Kodakondsus: Alžeeria. Muu teave: a) isa nimi: Mohamed; ema nimi: Zohra Chemkha; b) organisatsiooni The Organization of Al-Qaida in the Islamic Maghreb (AQIM) nõukogu liige; c) AQIMi neljandas piirkonnas (Sahel/Sahara) rühmituse Katibat el Moulathamoune juht. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 11.11.2003.”

(45)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Said Ben Abdelhakim Ben Omar Al-Cherif (teiste nimedega a) Djallal, b) Youcef, c) Abou Salman). Aadress: Corso Lodi 59, Milano, Itaalia. Sünniaeg: 25.1.1970. Sünnikoht: Menzel Temime, Tuneesia. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: M307968 (8.9.2001 välja antud Tuneesia pass, mis kaotas kehtivuse 7.9.2006). Muu teave: Vahi all Itaalias alates 2008. aasta veebruarist. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 12.11.2003.” asendatakse järgmisega:

„Said Ben Abdelhakim Ben Omar Al-Cherif (teiste nimedega a) Cherif Said, b) Binhamoda Hokri, c) Hcrif Ataf, d) Bin Homoda Chokri, e) Atef Cherif, f) Sherif Ataf, g) Ataf Cherif Said, h) Cherif Said, i) Cherif Said, j) Djallal, k) Youcef, l) Abou Salman, m) Said Tmimi). Aadress: Corso Lodi 59, Milano, Itaalia. Sünniaeg: a) 25.1.1970, b) 25.1.1971, c) 12.12.1973. Sünnikoht: a) Menzel Temime, Tuneesia ; b) Tuneesia; c) Sosa, Tuneesia; d) Solisse, Tuneesia; e) Tunis, Tuneesia; f) Alžeeria; g) Aras, Alžeeria. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: M307968 (8.9.2001 välja antud Tuneesia pass, mis kaotas kehtivuse 7.9.2006). Muu teave: ema nimi: Radhiyah Makki. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 12.11.2003.”

(46)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Imad Ben Al-Mekki Al-Zarkaoui Ben Al-Akhdar Al-Zarkaoui (teiste nimedega a) Zarga, b) Nadra). Aadress: Via Col. Aprosio 588, Vallecrosia (IM), Itaalia. Sünniaeg: 15.1.1973; Sünnikoht: Tunis, Tuneesia. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: M174950 (Tuneesia pass, välja antud 27.4.1999, kaotas kehtivuse 26.4.2004). Muu teave: vahi alla Itaalias alates 11.4.2008. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 12.11.2003.”asendatakse järgmisega:

„Imed Ben Mekki Zarkaoui (teiste nimedega a) Dour Nadre, b) Dour Nadre, c) Daour Nadre, d) Imad ben al-Mekki ben al-Akhdar al-Zarkaoui, f) Zarga, g) Nadra). Aadress: 41-45, Rue Estienne d’Orves, Pré Saint Gervais, Prantsusmaa. Sünniaeg: a) 15.1.1973, b) 15.1.1974, c) 31.3.1975. Sünnikoht: a) Tunis, Tuneesia; b) Maroko; c) Alžeeria. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: M174950 (Tuneesia pass, välja antud 27.4.1999, kaotas kehtivuse 26.4.2004). Muu teave: ema nimi: Zina al-Zarkaoui. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 12.11.2003.”

(47)

Pealkirja „Füüsilised isikud“ all olev kanne „Kamal Ben Ben Hassan Al-Hamraoui (teiste nimedega a) Kamel, b) Kimo). Aadress: a) Via Bertesi 27, Cremona, Itaalia, b) Via Plebiscito 3, Cremona, Itaalia. Sünniaeg: 21.10.1977. Sünnikoht: Beja, Tuneesia. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: P229856 (Tuneesia pass, välja antud 1.11.2002, kaotas kehtivuse 31.10.2007). Muu teave: 13.7.2005 mõisteti talle Brescias kolm aastat ja neli kuud vangistust. Tema suhtes on välja antud väljasaatmisorder, mille Euroopa Inimõiguste Kohus 17.4.2007 tühistas. Vabastatud 2007. aasta septembris.” asendatakse järgmisega:

„Kamal Ben Maoeldi Ben Hassan Al-Hamraoui (teiste nimedega a) Hamroui Kamel ben Mouldi, b) Hamraoui Kamel, c) Kamel, d) Kimo). Aadress: a) Via Bertesi 27, Cremona, Itaalia; b) Via Plebiscito 3, Cremona, Itaalia. Sünniaeg: a) 21.10.1977, b) 21.11.1977. Sünnikoht: a) Beja, Tuneesia; b) Maroko; c) Tuneesia. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: P229856 (Tuneesia pass, välja antud 1.11.2002, kaotas kehtivuse 31.10.2007). Muu teave: a) ema nimi: Khamisah al-Kathiri; b) tema suhtes on välja antud väljasaatmisorder, mille Euroopa Inimõiguste Kohus 17.4.2007 tühistas; c) vahistatud uuesti Itaalias 20. mail 2008; d) Schengeni alale sisenemise keeld. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 12.11.2003.”

(48)

Pealkirja „Füüsilised isikud“ all olev kanne „Radi Abd El Samie Abou El Yazid El Ayashi (teise nimega Mera’l). Aadress: Via Cilea 40, Milano, Itaalia (alaline asukoht). Sünniaeg: 2.1.1972. Sünnikoht: El Gharbia, Egiptus. Muu teave: 21.9.2006 mõistis Milano esimese astme kohus talle kümme aastat vangistust. Kinnipeetav Itaalias alates 2007. aasta septembrist.” asendatakse järgmisega:

„Radi Abd El Samie Abou El Yazid El Ayashi (teise nimega Mera’i). Aadress: Via Cilea 40, Milano, Itaalia (alaline asukoht). Sünniaeg: 2.1.1972. Sünnikoht: El Gharbia, Egiptus. Muu teave: a) kinnipeetav Itaalias, vabastamise tähtpäev 6.1.2012; b) tema suhtes on antud Itaaliast väljasaatmise order pärast karistuse kandmise lõppu. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 12.11.2003.”

(49)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Hamadi Ben Abdul Azis Ben Ali Bouyehia (teise nimega Gamel Mohamed). Aadress: Corso XXII Marzo 39, Milano, Itaalia. Sünniaeg: a) 29.5.1966, b) 25.5.1966 (Gamel Mohamed). Sünnikoht: a) Tuneesia, b) Maroko (Gamel Mohamed). Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: L723315 (5.5.1998 välja antud Tuneesia pass, mis aegus 4.5.2003). Muu teave: Vahi all Itaalias alates juulist 2008. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 12.11.2003.” asendatakse järgmisega:

„Hamadi Ben Abdul Azis Ben Ali Bouyehia (teiste nimedega a) Gamel Mohamed, b) Abd el Wanis Abd Gawwad Abd el Latif Bahaa, c) Mahmoud Hamid). Aadress: Corso XXII Marzo 39, Milano, Itaalia. Sünniaeg: a) 29.5.1966, b) 25.5.1966 (Gamel Mohamed), c) 9.5.1986 (Abd el Wanis Abd Gawwad Abd el Latif Bahaa). Sünnikoht: a) Tunis, Tuneesia, b) Maroko (Gamel Mohamed), c) Egiptus (Abd el Wanis Abd Gawwad Abd el Latif Bahaa). Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: L723315 (5.5.1998 välja antud Tuneesia pass, mis aegus 4.5.2003). Muu teave: kinnipeetav Itaalias kuni 28. juulini 2011. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 12.11.2003.”

(50)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Mohammad Tahir Hammid (teise nimega Abdelhamid Al Kurdi). Tiitel: imaam. Aadress: Via della Martinella 132, Parma, Itaalia. Sünniaeg: 1.11.1975. Sünnikoht: Poshok, Iraak. Muu teave: 19.4.2004 mõistis Itaalia kohus talle ühe aasta ja 11 kuud vangistust. Vabanenud 15.10.2004. 18.10.2004 anti väljasaatmisorder. Tagaotsitav alates 2007. aasta septembrist.” asendatakse järgmisega:

„Mohammad Tahir Hammid (teise nimega Abdelhamid Al Kurdi). Tiitel: imaam. Sünniaeg: 1.11.1975. Sünnikoht: Poshok, Iraak. Muu teave: a) 18.10.2004 andsid Itaalia ametiasutused väljasaatmisorderi; b) septembris 2007 kinnitasid Itaalia ametiasutused, et isik varjab end õigusemõistmise eest. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 12.11.2003.”

(51)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Lotfi Ben Abdul Hamid Ben Ali Al-Rihani (teiste nimedega a) Abderrahmane, b) Lofti Ben Abdul Hamid Ben Ali Al-Rihani). Aadress: Via Bolgeri 4, Barni (Como), Itaalia (viimane aadress 2002. aasta keskpaiga seisuga). Sünniaeg: 1.7.1977. Sünnikoht: Tunis, Tuneesia. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: L886177 (14.12.1998 välja antud Tuneesia pass, mis aegus 13.12.2003). Muu teave: Alates 2002. keskpaigast asukoht ja seisund teadmata. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 12.11.2003.” asendatakse järgmisega:

„Lotfi Ben Abdul Hamid Ben Ali Al-Rihani (teiste nimedega a) Lofti ben Abdul Hamid ben Ali al-Rihani, b) Abderrahmane). Sünniaeg: 1.7.1977. Sünnikoht: Tunis, Tuneesia. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: L886177 (14.12.1998 välja antud Tuneesia pass, mis aegus 13.12.2003). Muu teave: ema nimi: Habibah al-Sahrawi. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 12.11.2003.”

(52)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Daki Mohammed. Aadress: Via Melato 11, Reggio Emilia, Itaalia. Sünniaeg: 29.3.1965. Sünnikoht: Maroko. Muu teave: Välja saadetud Itaaliast Marokkosse 10.12.2005.” asendatakse järgmisega:

„Mohammed Daki. Aadress: Casablanca, Maroko. Sünniaeg: 29.3.1965. Sünnikoht: Casablanca, Maroko. Kodakondsus: Maroko. Passi nr: a) G 482731 (Maroko pass), b) L446524 (Maroko pass). Riiklik isikukood: BE-400989 (Maroko riiklik isikutunnistus). Muu teave: a) isa nimi: Lahcen; b) ema nimi: Izza Brahim; c) 10.12.2005 saadeti Itaaliast välja Marokosse. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 12.11.2003.”

(53)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Mohamed Amin Mostafa. Aadress: Via della Martinella 132, Parma, Itaalia. Sünniaeg: 11.10.1975. Sünnikoht: Kirkuk, Iraak. Muu teave: 21.9.2006 seitsmeks aastaks vangi mõistetud. Praegu Itaalias kinnipeetav.” asendatakse järgmisega:

„Mohamed Amin Mostafa. Aadress: Via della Martinella 132, Parma, Itaalia. Sünniaeg: 11.10.1975. Sünnikoht: Kirkuk, Iraak. Muu teave: isiku suhtes kohaldatakse Itaalias halduskontrolli meedet, mis aegub 15. jaanuaril 2012. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 12.11.2003.”

(54)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Nessim Ben Mohamed Al-Cherif Ben Mohamed Saleh Al-Saadi (teiste nimedega a) Nassim Saadi, b) Abou Anis). Aadress: a) Via Monte Grappa 15, Arluno (Milano), Itaalia; b) Via degli Apuli 11, Milan, Itaalia (viimati teada olnud aadress). Sünniaeg: 30.11.1974. Sünnikoht: Haidra Al-Qasreen, Tuneesia. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: M788331 (Tuneesia pass, mis on välja antud 28.9.2001, kaotas kehtivuse 27.9.2006). Muu teave: a) vahi all Itaalias alates 2009. aasta aprillist; b) isa nimi: Mohamed Sharif; c) ema nimi: Fatima. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 12.11.2003.” asendatakse järgmisega:

„Nessim Ben Mohamed Al-Cherif Ben Mohamed Saleh Al-Saadi (teiste nimedega a) Nassim Saadi, b) Dia el Haak George, c) Diael Haak George, d) El Dia Haak George, e) Abou Anis, f) Abu Anis). Aadress: a) Via Monte Grappa 15, Arluno (Milano), Itaalia; b) Via degli Apuli 11, Milano, Itaalia (viimati teada olnud aadress). Sünniaeg: a) 30.11.1974, b) 20.11.1974. Sünnikoht: a) Haidra Al-Qasreen, Tuneesia; b) Liibanon; c) Alžeeria. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: M788331 (Tuneesia pass, mis on välja antud 28.9.2001, kaotas kehtivuse 27.9.2006). Muu teave: a) kinnipeetav Itaalias kuni 27.4.2012; b) isa nimi Mohamed Sharif; c) ema nimi: Fatima. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 12.11.2003.”

(55)

Pealkirja „Füüsilised isikud“ all olev kanne „Noureddine Ben Ali Ben Belkassem Al-Drissi. Aadress: Via Plebiscito 3, Cremona, Itaalia. Sünniaeg: 30.4.1964. Sünnikoht: Tunis, Tuneesia. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: L851940 (Tuneesia pass, mis on välja antud 9.9.1998, kaotas kehtivuse 8.9.2003). Muu teave: 15.7.2006 mõistis Cremona esimese astme kohus talle seitse aastat ja kuus kuud vangistust. Kohtuotsus kaevati edasi ning uus kohtuprotsess toimub Brescia apellatsioonikohtus. Kinnipeetav Itaalias alates 2007. aasta septembrist.” asendatakse järgmisega:

„Noureddine Ben Ali Ben Belkassem Al-Drissi (teiste nimedega a) Drissi Noureddine, b) Abou Ali, c) Faycal). Aadress: Via Plebiscito 3, Cremona, Itaalia. Sünniaeg: 30.4.1964. Sünnikoht: Tunis, Tuneesia. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: L851940 (Tuneesia pass, mis on välja antud 9.9.1998, kaotas kehtivuse 8.9.2003). Muu teave: a) isiku suhtes kehtis halduskontrollimeede kuni 5.5.2010; b) Schengeni alale sisenemise keeld; c) ema nimi: Khadijah al-Drissi. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 12.11.2003.”

(56)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Al-Azhar Ben Khalifa Ben Ahmed Rouine (teiste nimedega a) Salmane, b) Lazhar). Aadress: Vicolo S. Giovanni, Rimini, Itaalia (asukoht). Sünniaeg: 20.11.1975. Sünnikoht: Sfax (Tuneesia). Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: P182583 (Tuneesia pass, mis on välja antud 13.9.2003, kaotas kehtivuse 12.9.2007). Muu teave: Asukoht teadmata 2008. aasta juuli seisuga. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 12.11.2003.” asendatakse järgmisega:

„Al-Azhar Ben Khalifa Ben Ahmed Rouine (teiste nimedega a) Salmane, b) Lazhar). Aadress: Tuneesia; Sünniaeg: 20.11.1975. Sünnikoht: Sfax (Tuneesia). Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: P182583 (Tuneesia pass, mis on välja antud 13.9.2003, kaotas kehtivuse 12.9.2007). Muu teave: a) juulis 2008 kinnitasid Itaalia ametiasutused, et isik varjab end õigusemõistmise eest; b) isiku suhtes kehtib Tuneesias 2010. aasta seisuga halduskontrollimeede. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 12.11.2003.”

(57)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Mourad Ben Ali Ben Al-Basheer Al-Trabelsi (teise nimega Abou Djarrah). Aadress: Via Geromini 15, Cremona, Itaalia. Sünniaeg: 20.5.1969; Sünnikoht: Menzel Temime, Tuneesia. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: G827238 (1.6.1996 välja antud Tuneesia pass, mis aegus 31.5.2001). Muu teave: välja antud Tuneesiale 13.12.2008. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 12.11.2003.” asendatakse järgmisega:

„Mourad Ben Ali Ben Al-Basheer Al-Trabelsi (teiste nimedega a) Aboue Chiba Brahim, b) Arouri Taoufik, c) Ben Salah Adnan, d) Sassi Adel, e) Salam Kamel, f) Salah Adnan, g) Arouri Faisel, h) Bentaib Amour, i) Adnan Salah, j) Hasnaoui Mellit, k) Arouri Taoufik ben Taieb, l) Abouechiba Brahim, m) Farid Arouri, n) Ben Magid, o) Maci Ssassi, p) Salah ben Anan, q) Hasnaui Mellit, r) Abou Djarrah). Aadress: 9, Libya Street, Manzil Tmim, Nabeul, Tuneesia. Sünniaeg: a) 20.5.1969, b) 2.9.1966, c) 2.9.1964, d) 2.4.1966, e) 2.2.1963, f) 4.2.1965, g) 2.3.1965, h) 9.2.1965, i) 1.4.1966, j) 1972, k) 9.2.1964, l) 2.6.1964, m) 2.6.1966, n) 2.6.1972. Sünnikoht: a) Manzil Tmim, Tuneesia; b) Liibüa; c) Tuneesia; d) Alžeeria; e) Maroko; f) Liibanon. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: G827238 (1.6.1996 välja antud Tuneesia pass, mis aegus 31.5.2001). Muu teave: a) Itaalia andis isiku Tuneesiale üle 13.12. 2008; b) Schengeni alale sisenemise keeld; c) ema nimi: Mabrukah al-Yazidi. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 12.11.2003.”

(58)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Saifi Ammari (teiste nimedega a) El Para (võitlejanimi), b) Abderrezak Le Para, c) Abou Haidara, d) El Ourassi, e) Abderrezak Zaimeche, f) Abdul Rasak Ammane Abu Haidra, g) Abdalarak). Sünniaeg: 1.1.1968. Sünnikoht: a) Kef Rih, Alžeeria, b) Guelma, Alžeeria. Kodakondsus: Alžeeria. Muu teave: vahi all Alžeerias alates oktoobrist 2004.” asendatakse järgmisega:

„Saifi Ammari (teiste nimedega a) El Para (võitlejanimi), b) Abderrezak Le Para, c) Abou Haidara, d) El Ourassi, e) Abderrezak Zaimeche, f) Abdul Rasak Ammane Abu Haidra, g) Abdalarak). Aadress: Alžeeria. Sünniaeg: a) 1.1.1968, b) 24.4.1968. Sünnikoht: a) Kef Rih, Alžeeria, b) Guelma, Alžeeria. Kodakondsus: Alžeeria. Muu teave: Le Groupe Salafiste pour la Prédication et le Combat (GSPC), praeguse nimega The Organization of Al-Qaida in the Islamic Maghreb endine liige. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 4.12.2003.”

(59)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Safet Ekrem Durguti. Aadress: 175 Bosanska Street, Travnik, Bosnia ja Hertsegoviina. Sünniaeg: 10.5.1967. Sünnikoht: Orahovac, Kosovo. Kodakondsus: Bosnia ja Hertsegoviina. Passi nr: 4725900 (Bosnia ja Hertsegoviina pass, välja antud Travnikis 20.10.2005 ja kehtib kuni 20.10.2009). Siseriiklik isikukood: a) JMB 1005967953038 (Bosnia ja Hertsegoviina isikukood), b) 04DFC71259 (Bosnia and Hertsegoviina isikutunnistus), c) 04DFA8802 Bosnia and Hertsegoviina Kesk-Bosnia kantoni siseministeeriumi Travnikis välja antud juhiluba). Muu teave: a) isa nimi: Ekrem; b) organisatsiooni Al-Haramain Islamic Foundation asutaja ja juht 1998–2002; c) 2008. aasta detsembri seisuga elab teadaolevalt Bosnias ja Hertsegoviinas, samuti teadaolevalt reisib sageli Kosovo piirkonnas; d) töötab õpetajana õppeasutuses Elci Ibrahim Pasha’s Madrasah, Travnik, Bosnia ja Hertsegoviina. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 26.12.2003.” asendatakse järgmisega:

„Safet Ekrem Durguti. Aadress: 175 Bosanska Street, Travnik, Bosnia ja Hertsegoviina. Sünniaeg: 10.5.1967. Sünnikoht: Orahovac, Kosovo. Kodakondsus: Bosnia ja Hertsegoviina. Passi nr: 6371551 (Bosnia ja Hertsegoviina biomeetriline pass, välja antud Travnikis 9.4.2009 ja kehtib kuni 4.9.2014). Siseriiklik isikukood: a) JMB 1005967953038 (Bosnia ja Hertsegoviina isikukood), b) 04DFC71259 (Bosnia and Hertsegoviina isikutunnistus), c) 04DFA8802 Bosnia and Hertsegoviina Kesk-Bosnia kantoni siseministeeriumi Travnikis välja antud juhiluba). Muu teave: a) isa nimi: Ekrem; b) organisatsiooni Al-Haramain Islamic Foundation asutaja ja juht 1998–2002; c) töötab õpetajana õppeasutuses Elci Ibrahim Pasha’s Madrasah, Travnik, Bosnia ja Hertsegoviina. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 26.12.2003.”

(60)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Djamel Lounici (teise nimega Jamal Lounici). Sünniaeg: 1.2.1962. Sünnikoht: Alžiir, Alžeeria. Kodakondsus: Alžeeria. Muu teave: a) Abdelkader ja Johra Birouh poeg; b) Itaalias vanglast vabanenud 23.5.2008; c) elab Alžeerias alates 2008. aasta novembrist. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 16.1.2004.” asendatakse järgmisega:

„Djamel Lounici (teise nimega Jamal Lounici). Aadress: Alžeeria. Sünniaeg: 1.2.1962. Sünnikoht: Alžiir, Alžeeria. Kodakondsus: Alžeeria. Muu teave: a) isa nimi: Abdelkader; ema nimi: Johra Birouh; b) naasnud Itaaliast Alžeeriasse, kus elab alaliselt novembrist 2008; c) Othman Deramchi väimees. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 16.1.2004.”

(61)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Abd Al Wahab Abd Al Hafiz (teiste nimedega a) Ferdjani Mouloud, b) Mourad, c) Rabah Di Roma), d) Abdel Wahab Abdelhafid, e) Said. Aadress: Via Lungotevere Dante, Rooma, Itaalia (alaline asukoht). Sünniaeg: a) 7.9.1967, b) 30.10.1958, c) 30.10.1968. Sünnikoht: Alžiir, Alžeeria. Muu teave: Tagaotsitav 2009. aasta juuni seisuga. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 17.3.2004.” asendatakse järgmisega:

„Abd Al Wahab Abd Al Hafiz (teiste nimedega a) Ferdjani Mouloud, b) Mourad, c) Rabah Di Roma), d) Abdel Wahab Abdelhafid, e) Said. Sünniaeg: 7.9.1967, b) 30.10.1968. Sünnikoht: a) Alžiir, Alžeeria; b) Alžeeria. Muu teave: a) Itaalia ametiasutused on isiku suhtes andnud välja vahistamismääruse; b) juunis 2009 kinnitasid Itaalia ametiasutused, et isik varjab end õigusemõistmise eest. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 17.3.2004.”

(62)

Pealkirja all „Füüsilised isikud” olev kanne „Abderrahmane Kifane. Aadress: Via Padre Massimiliano Kolbe 25, Sant'Anastasia (NA), Itaalia. Sünniaeg: 7.3.1963. Sünnikoht: Casablanca, Maroko. Kodakondsus: Maroko. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 17.3.2004.” järgmisega:

„Abderrahmane Kifane. Aadress: 25, via Padre Massimiliano Kolbe , Sant'Anastasia (NA), Itaalia. Sünniaeg: 7.3.1963. Sünnikoht: Casablanca, Maroko. Kodakondsus: Maroko. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 17.3.2004.”

(63)

Pealkirja all „Füüsilised isikud” olev kanne Ali Mohamed El Heit (teiste nimedega a) Kamel Mohamed, b) Ali Di Roma, c) Ali Il Barbuto). Sünniaeg: a) 20.3.1970, b) 30.1.1971. Sünnikoht: Rouiba, Alžeeria. Aadress: a) via D. Fringuello 20, Rooma, Itaalia, b) via Ajraghi 3, Milano, Itaalia (alaline asukoht). Muu teave: a) alaline elukoht 2009. mai seisuga Alžeeria, b) ema nimi Hamadche Zoulicha. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 17.3.2004. asendatakse järgmisega:

„Ali Mohamed El Heit (teiste nimedega a) Kamel Mohamed, b) Ali Di Roma, c) Ali Il Barbuto). Sünniaeg: a) 20.3.1970, b) 30.1.1971. Sünnikoht: Rouiba, Alžeeria. Aadress: Via Ajraghi 3, Milano, Itaalia. Muu teave: ema nimi Hamadche Zoulicha. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 17.3.2004.”

(64)

Pealkirja all „Füüsilised isikud” olev kanne „Fethi Ben Hassen Ben Salem Al-Haddad (teiste nimedega a) Fethi ben Assen Haddad, b) Fathy Hassan Al Haddad). Aadress: a) Via Fulvio Testi 184, Cinisello Balsamo (MI), Itaalia, b) Via Porte Giove 1, Mortara (PV), Itaalia (alaline asukoht). Sünniaeg: a) 28.6.1963. b) 28.3.1963. Sünnikoht: Tataouene, Tuneesia. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: L183017 (Tuneesia pass, mis on välja antud 14.2.1996, kaotas kehtivuse 13.2.2001). Muu teave: a) Itaalia maksukood: HDDFTH63H28Z352V, b) vahistatud 16.12.2006. Vabanenud 22.3.2007. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 17.3.2004”. asendatakse järgmisega:

„Fethi Ben Hassen Ben Salem Al-Haddad (teiste nimedega a) Fethi ben Assen Haddad, b) Fathy Hassan al Haddad). Aadress: a) via Fulvio Testi 184, Cinisello Balsamo (MI), Itaalia, b) Via Porte Giove 1, Mortara (PV), Itaalia (alaline asukoht). Sünniaeg: a) 28.6.1963. b) 28.3.1963. Sünnikoht: Tataouene, Tuneesia. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: L183017 (Tuneesia pass, mis on välja antud 14.2.1996, kaotas kehtivuse 13.2.2001). Muu teave: Itaalia maksukood: HDDFTH63H28Z352V. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 17.3.2004”

(65)

Pealkirja all „Füüsilised isikud” olev kanne „Farid Aider (teiste nimedega a) Achour Ali, b) Terfi Farid, c) Abdallah). Aadress: a) Via Milanese, 5, 20099 Sesto San Giovanni (MI), Itaalia, b) via Italia 89/A, Paderno Dungano (MI), Itaalia (alaline asukoht), c) via Provinciale S. Maria Cubito 790, Marano di Napoli (NA), Itaalia (alaline asukoht). Sünniaeg: 12.10.1964. Sünnikoht: Alžiir, Alžeeria. Muu teave: maksukood: DRAFRD64R12Z301. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 17.3.2004.” asendatakse järgmisega:

„Farid Aider (teiste nimedega a) Achour Ali, b) Terfi Farid, c) Abdallah). Sünniaeg: 12.10.1964. Sünnikoht: Alžiir, Alžeeria. Kodakondsus: Alžeeria. Muu teave: a) Itaalia maksukood: DRAFRD64R12Z301; b) Itaalia ametiasutused on isiku suhtes andnud välja vahistamismääruse 16.11.2007; c) 14.12.2007 kinnitasid Itaalia ametiasutused, et isik varjab end õigusemõistmise eest. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 17.3.2004.”

(66)

Pealkirja all „Füüsilised isikud” olev kanne „Abdelhadi Ben Debka (teiste nimedega a) L'Hadi Bendebka, b) El Hadj Ben Debka, c) Abd Al Hadi, d) Hadi). Aadress: a) Via Garibaldi 70, San Zenone al Po (PV), Itaalia (viimane aadress 17.12.2001. aasta seisuga); b) Via Manzoni 33, Cinisello Balsamo (MI); Itaalia (viimane aadress 2004. aasta märtsi seisuga). Sünniaeg: 17.11.1963. Sünnikoht: Alžiir, Alžeeria. Kodakondsus: Alžeeria. Muu teave: a) vahi all Itaalias 2007. aasta septembris, b) elab Alžeerias alates 2008. aasta novembrist. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 17.3.2004.” asendatakse järgmisega:

„Abdelhadi Ben Debka (teiste nimedega a) L'Hadi Bendebka, b) El Hadj Ben Debka, c) Abd Al Hadi, d) Hadi). Aadress: Alžeeria. Sünniaeg: 17.11.1963. Sünnikoht: Alžiir, Alžeeria. Kodakondsus: Alžeeria. Muu teave: saadeti Itaaliast välja Alžeeriasse 13.9.2008. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 17.3.2004.”

(67)

Pealkirja all „Füüsilised isikud” olev kanne „Moustafa Abbes (teiste nimedega a) Mostafa Abbes, b) Mostafa Abbas, c) Mustafa Abbas d) Moustapha Abbes). Aadress: Via Padova 82, Milano, Itaalia (viimane aadress 2004. aasta märtsi seisuga). Sünniaeg: 5.2.1962. Sünnikoht: a) Osniers, Alžeeria, b) Prantsusmaa. Kodakondsus: Alžeeria. Muu teave: a) vabastatud vahi alt Itaalias 30.1.2006, b) 2008. aasta novembris elas Alžeerias. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 17.3.2004.” asendatakse järgmisega:

„Moustafa Abbes (teiste nimedega a) Mostafa Abbes, b) Mostafa Abbas, c) Mustafa Abbas d) Moustapha Abbes). Aadress: Alžeeria. Sünniaeg: 5.2.1962. Sünnikoht: a) Osniers, Alžeeria, b) Prantsusmaa. Kodakondsus: Alžeeria. Muu teave: vend: Youcef Abbes. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 17.3.2004.”

(68)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Othman Deramchi (teise nimega Abou Youssef). Aadress: a) Via Milanese 5, 20099 Sesto San Giovanni (MI), Itaalia, (varasem aadress 2004. aasta märtsi seisuga); b) Piazza Trieste 11, Mortara, Itaalia (varasem aadress 2002. aasta oktoobri seisuga). Sünniaeg: 7.6.1954. Sünnikoht: Tighennif, Alžeeria. Kodakondsus: Alžeeria. Itaalia maksukood: DRMTMN54H07Z301T. Muu teave: Elab Alžeerias alates 2008. aasta novembrist. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 17.3.2004.” asendatakse järgmisega:

„Othman Deramchi (teise nimega Abou Youssef). Aadress: Alžeeria. Sünniaeg: 7.6.1954. Sünnikoht: Tighennif, Alžeeria. Kodakondsus: Alžeeria. Muu teave: a) Itaalia maksukood: DRMTMN54H07Z301T; b) saadeti Itaaliast välja Alžeeriasse 22.8.2008; c) Djamel Lounici äi. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 17.3.2004.”

(69)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Yacine Ahmed Nacer (teiste nimedega Yacine Di Annaba, b) Il Lungo, c) Naslano). Sünniaeg: 2.12.1967. Sünnikoht: Annaba, Alžeeria. Aadress: a) rue Mohamed Khemisti 6, Annaba, Alžeeria, b) Vicolo Duchessa 16, Napoli, Itaalia, c) Via Genova 121, Napoli, Itaalia (alaline asukoht), d) Via San Bartolomeo, 12 Carvano (VA), Itaalia. Muu teave: a) alaline elukoht 2009. mai seisuga Alžeeria, b) isa nimi: Ahmed Nacer Abderrahmane, ema nimi: Hafsi Mabrouka. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 17.3.2004.” asendatakse järgmisega:

„Yacine Ahmed Nacer (teiste nimedega Yacine Di Annaba, b) Il Lungo, c) Naslano). Aadress: rue Mohamed Khemisti 6, Annaba, Alžeeria. Sünniaeg: 2.12.1967. Sünnikoht: Annaba, Alžeeria. Kodakondsus: Alžeeria. Muu teave: a) teadaolevalt elab 2009. aastast Alžeerias; b) isa nimi: Ahmed Nacer Abderrahmane, ema nimi: Hafsi Mabrouka. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 17.3.2004.”

(70)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne Youcef Abbes (teise nimega Giuseppe). Aadress: a) Via Padova, 82, Milaano, Itaalia, b) Via Manzoni 33, Cinisello Balsamo (MI), Itaalia. Sünniaeg: 5.1.1965. Sünnikoht: Bab el Oued, Alžeeria. Kodakondsus: Alžeeria. Muu teave: teadaolevalt suri 2000. aastal. asendatakse järgmisega:

„Youcef Abbes (teise nimega Giuseppe). Sünniaeg: 5.1.1965. Sünnikoht: Bab el Oued, Alžiir, Alžeeria. Kodakondsus: Alžeeria. Muu teave: a) 5.7.2008 kinnitasid Itaalia ametiasutused, et isik varjab end õigusemõistmise eest; b) teadaolevalt suri 2000. aastal; c) isa nimi: Mokhtar; d) ema nimi: Abbou Aicha; e) venna nimi: Moustafa Abbes. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 17.3.2004.”

(71)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Sajid Mohammed Badat (teiste nimedega a) Abu Issa, b) Saajid Badat, c) Sajid Badat, d) Muhammed Badat, e) Sajid Muhammad Badat, f) Saajid Mohammad Badet, g) Muhammed Badet, h) Sajid Muhammad Badet, i) Sajid Mahomed Badat). Sünniaeg: a) 28.3.1979, b) 8.3.1976. Sünnikoht: Gloucester, Ühendkuningriik. Passi nr: a) 703114075 (Ühendkuningriigi pass), b) 026725401 (Ühendkuningriigi pass). Muu teave: praegu Ühendkuningriigis vahi all. Varasem aadress Gloucester, Ühendkuningriik” asendatakse järgmisega:

„Sajid Mohammed Badat (teiste nimedega a) Abu Issa, b) Saajid Badat, c) Sajid Badat, d) Muhammed Badat, e) Sajid Muhammad Badat, f) Saajid Mohammad Badet, g) Muhammed Badet, h) Sajid Muhammad Badet, i) Sajid Mahomed Badat). Sünniaeg: 28.3.1979. Sünnikoht: Gloucester, Ühendkuningriik. Kodakondsus: Suurbritannia. Passi nr: a) 703114075 (Ühendkuningriigi pass), b) 026725401 (Ühendkuningriigi pass, kaotas kehtivuse 22.4.2007), c) 0103211414 (Ühendkuningriigi pass). Muu teave: vabastatud vangist Ühendkuningriigis novembris 2010. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 15.12.2005.”

17.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 159/86

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 578/2011,

16. juuni 2011,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 17. juunil 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MK

31,8

TR

54,0

ZZ

42,9

0707 00 05

TR

97,3

ZZ

97,3

0709 90 70

TR

115,7

ZZ

115,7

0805 50 10

AR

78,8

BR

40,6

CL

79,9

TR

76,6

ZA

78,8

ZZ

70,9

0808 10 80

AR

108,0

BR

77,2

CL

89,5

CN

84,6

NZ

106,4

US

178,7

UY

55,4

ZA

90,6

ZZ

98,8

0809 10 00

TR

158,2

ZZ

158,2

0809 20 95

TR

383,4

XS

175,4

ZZ

279,4

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

OTSUSED

17.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 159/88

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

30. mai 2011,

Portugalile liidu finantsabi andmise kohta

(2011/344/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. mai 2010. aasta määrust (EL) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Portugal on viimasel ajal sattunud finantsturgudel suureneva surve alla, mis tekitab üha enam muret riigi rahanduse jätkusuutlikkuse pärast. Praegune majanduskriis on tõepoolest oluliselt mõjutanud ka riigi rahandust, mistõttu on järsult suurenenud riigivõlakirjade intressivahe. Kuna reitinguagentuurid langetasid mitmel korral Portugali võlakirjade reitingut, ei suutnud riik enam refinantseerida laene intressimääraga, mis tagaks eelarve pikaajalise jätkusuutlikkuse. Samal ajal on välisrahastamisest (eelkõige euroala siseselt) äärmiselt sõltuv pangandussüsteem olnud järjest enam ära lõigatud rahvusvahelistest kapitaliturgudest.

(2)

Arvestades kõnealuseid suuri majandus- ja finantsraskusi, mis on tingitud valitsusest olenematutest erandlikest asjaoludest, taotles Portugali valitsus 7. aprillil 2011 ametlikult finantsabi Euroopa Liidult, liikmesriikidelt, mille rahaühik on euro, ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF), et toetada meetmeprogrammi, mille eesmärk on taastada usaldus ja võimaldada majandusel tagasi pöörduda jätkusuutliku kasvu teele ning tagada Portugali, euroala ja liidu finantsstabiilsus. Portugali valitsus ning komisjoni, IMFi ja Euroopa Keskpanga (EKP) ühisdelegatsioon jõudsid 3. mail 2011 kokkuleppele seoses laiaulatusliku kolmeaastase meetmeprogrammiga (hõlmab ajavahemikku kuni 2014. aasta keskpaigani), mis sätestatakse majandus- ja finantspoliitika memorandumis ning konkreetseid majanduspoliitilisi tingimusi käsitlevas vastastikuse mõistmise memorandumis. Kõnealust meetmeprogrammi toetasid kaks suuremat opositsiooniparteid.

(3)

Portugali poolt komisjonile ja nõukogule esitatud majandusliku ja rahandusliku kohandamise programmi (edaspidi „programm”) eelnõu eesmärk on taastada usaldus Portugali pangandussektori ja riigivõlakirjade vastu ning toetada majanduskasvu ja tööhõivet. Sellega nähakse ette põhjalik tegevuskava kolmel suunal. Esiteks nähakse ette laiaulatuslikud struktuurireformid, et toetada majanduskasvu, luua töökohti ja parandada konkurentsivõimet (sealhulgas fiskaalse devalveerimise teel). Eelkõige hõlmab programm tööturu, kohtusüsteemi, võrgutööstuse ning eluaseme- ja teenustesektori reforme, et suurendada majanduse kasvupotentsiaali, parandada konkurentsivõimet ja hõlbustada majanduse kohandamist. Teiseks nähakse ette usaldusväärne ja tasakaalustatud eelarve konsolideerimise strateegia, mida toetavad struktuursed eelarvemeetmed ja parem fiskaalkontroll avaliku ja erasektori partnerluste ning riigi osalusega ettevõtete üle, tagamaks et valitsemissektori koguvõla suhe SKPsse keskpikas perspektiivis kindlalt väheneks. Ametiasutused on seadnud eesmärgiks vähendada eelarvepuudujääk 3 %ni SKPst 2013. aastaks. Kolmandaks nähakse ette finantssektoristrateegia, mis põhineb rekapitaliseerimisel ja finantsvõimenduse vähendamisel, et kaitsta finantssektorit turupõhiste mehhanismide ja toetusmeetmete abil finantsvõimenduse korrapäratu vähendamise eest.

(4)

Võttes arvesse komisjoni praegusi prognoose SKP nominaalkasvu kohta (– 1,2 % 2011. aastal, – 0,5 % 2012. aastal, 2,5 % 2013. aastal ja 3,9 % 2014. aastal), on eelarve-eesmärgid kooskõlas võla suhte kavandatud kujunemisega (101,7 % SKPst 2011. aastal, 107,4 % SKPst 2012. aastal, 108,6 % SKPst 2013. aastal ja 107,6 % SKPst 2014. aastal). Võla suhe SKPsse stabiliseeruks seega 2013. aastal ja hakkaks pärast seda vähenema, eeldades et eelarvepuudujääk edaspidi väheneb. Võla dünaamikat mõjutavad mitmed eelarvevälised tehingud, mis prognooside kohaselt suurendavad võla suhet SKPsse 1¾ protsendipunkti SKPst 2011. aastal ja ¾ protsendipunkti aastas ajavahemikul 2012–2014. Kõnealused tehingud hõlmavad finantsvarade märkimisväärset omandamist, eelkõige võimalikuks pankade rekapitaliseerimiseks ja riigi osalusega ettevõtete rahastamiseks mahus ½ % SKPst aastas ajavahemikul 2011–2014. Teisest küljest aitavad võla vähendamisele kaasa erastamisest saadavad tulud, mille maht 2013. aastani on ligikaudu 3 % SKPst.

(5)

Komisjoni koostöös EKP ja IMFiga koostatud hinnangul vajab Portugal 2011. aasta juunist 2014. aasta keskpaigani rahastamist kogusummas 78 miljardit eurot (78 000 miljonit eurot). Olenemata eelarve olulisest kohandamisest võib valitsemissektori rahastamisvajaduse katmiseks programmiperioodil kuluda kuni 63 miljardit eurot. See põhineb eeldusel, et kuni 2013. aasta esimese poolaastani puudub ligipääs kesk- ja pikaajalistele võlaturgudele. Eeldatakse, et Portugal suudab pikendada osa oma olemasolevatest lühiajalistest laenudest, samas nähakse programmiga ette ka rahastamisvaru juhuks, kui esineb ootamatuid kõrvalekaldeid komisjoni rahastamisalasest baasstsenaariumist. Portugali julgustatakse säilitama ja kohandama oma finantsturutehinguid, et parandada turule juurdepääsu ja kasvatada usaldust. Programmis esitatud finantssektoristrateegia, mille eesmärk on taastada püsiv usaldus Portugali pangandussüsteemi vastu, sisaldab nõuet, mille kohaselt peavad pangandusgrupid suurendama 1. taseme kapitali määra 2011. aasta lõpuks 9 %ni ja 2012. aasta lõpuks 10 %ni ning säilitama seda edaspidi samal tasemel. Programm hõlmab panganduse toetamise kava mahus kuni 12 miljardit eurot, et tagada vajalik kapital ka juhul, kui turupõhiseid lahendusi ei suudeta leida. Tegelikud rahastamisvajadused võivad siiski olla oluliselt väiksemad, eelkõige juhul, kui turutingimused oluliselt paranevad ja programmi täitmise ajal ei teki suuri ootamatuid panganduskahjumeid.

(6)

Programmi rahastatakse välisallikatest. Liidu abi Portugalile ulatuks kuni 52 miljardi euroni määrusega (EL) nr 407/2010 loodud Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi raames ning Euroopa finantsstabiilsusvahendi panusena. Lisaks on Portugal taotlenud IMFilt laiendatud rahastamisvahendi raames laenu 23,742 miljardit SDRi (s.o 5. mai 2011 vahetuskursi alusel 26 miljardit eurot). Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi kaudu antakse toetust tingimustel, mis on sarnased IMFi abi andmise tingimustega. Liidu finantsabi peaks haldama komisjon.

(7)

Nõukogu peaks korrapäraselt läbi vaatama Portugali rakendatava majanduspoliitika.

(8)

Portugaliga kokkulepitud konkreetsed majanduspoliitilised tingimused tuleks kindlaks määrata konkreetseid majanduspoliitilisi tingimusi käsitlevas vastastikuse mõistmise memorandumis (edaspidi „vastastikuse mõistmise memorandum”). Üksikasjalikud finantstingimused tuleks sätestada laenulepingus.

(9)

Komisjon peaks koostöös EKPga korrapäraste ajavahemike järel kontrollima kohapeal käies ja Portugali ametiasutuste esitatavate aruannete põhjal, et abiga seotud majanduspoliitilised tingimused on täidetud.

(10)

Programmi rakendamise ajal peaks komisjon andma täiendavalt poliitilist nõu ja pakkuma tehnilist abi konkreetsetes valdkondades.

(11)

Liidu finantsabi toel rahastatavad tehingud peaksid olema kooskõlas liidu poliitika ja õigusaktidega. Finantseerimisasutuste toetamisel tuleb järgida liidu konkurentsieeskirju.

(12)

Abi tuleks anda selleks, et toetada programmi edukat rakendamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Liit annab Portugalile laenu kuni 26 miljardit eurot maksimaalse keskmise tagasimaksetähtajaga 7,5 aastat.

2.   Finantsabi antakse kolme aasta jooksul alates esimesest päevast pärast käesoleva otsuse jõustumist.

3.   Komisjon teeb liidu finantsabi Portugalile kättesaadavaks kuni 14 osamaksena. Osamakse võidakse välja maksta ühe summana või mitmes osas. Esimese osamakse osade tagasimaksetähtaeg võib olla pikem kui lõikes 1 osutatud maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg. Sellistel juhtudel määratakse edasiste osade tagasimaksetähtajad selliselt, et pärast kõikide osamaksete väljamaksmist saavutataks lõikes 1 osutatud maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg.

4.   Esimese osamakse tegemise tingimuseks on laenulepingu ja vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumine. Järgnevate laenu osamaksete tegemise eelduseks on komisjoni (konsulteerides EKPga) positiivne hinnang selle kohta, et Portugal täidab käesolevas otsuses ja vastastikuse mõistmise memorandumis määratletud üldiseid majanduspoliitilisi tingimusi.

5.   Portugal maksab iga osa eest liidu poolse rahastamise kulu pluss marginaali 215 baaspunkti, mille tulemusel on tingimused sarnased IMFi toetuse maksmise tingimustega.

6.   Lisaks nõutakse Portugalilt sisse määruse (EL) nr 407/2010 artiklis 7 osutatud kulud.

7.   Kui see on vajalik laenu rahastamiseks, on lubatud intressimäära vahetustehingute arukas sõlmimine kõrgeima krediidikvaliteedi astmega osapooltega ja eelrahastamistehingute tegemine.

8.   Komisjon otsustab edasiste osamaksete suuruse ja tegemise. Osamaksete osade suuruse otsustab komisjon.

Artikkel 2

1.   Komisjon haldab abi viisil, mis on kooskõlas Portugali kohustustega.

2.   Konsulteerides EKPga lepib komisjon Portugali ametiasutustega artikli 3 kohaselt kokku finantsabiga seotud konkreetsed majanduspoliitilised tingimused. Kõnealused tingimused sätestatakse komisjoni ja Portugali ametiasutuste allkirjastatavas vastastikuse mõistmise memorandumis kooskõlas lõikes 1 osutatud kohustustega. Üksikasjalikud finantstingimused sätestatakse komisjoniga sõlmitavas laenulepingus.

3.   Komisjon kontrollib koostöös EKPga korrapäraste ajavahemike järel (vähemalt kord kvartalis), et abiga seotud majanduspoliitilised tingimused oleksid täidetud, ja annab sellest enne iga osamakse tegemist aru majandus- ja rahanduskomiteele. Sel eesmärgil teevad Portugali ametiasutused komisjoni ja EKPga täielikku koostööd ning annavad nende käsutusse kogu vajaliku teabe. Komisjon teavitab majandus- ja rahanduskomiteed laenude võimalikust refinantseerimisest või finantstingimuste muudatustest.

4.   Portugal võtab vastu ja rakendab täiendavad eelarve konsolideerimise meetmed, et tagada makromajanduslik finantsstabiilsus, kui sellised meetmed on abiprogrammi ajal vajalikud. Portugali ametiasutused peavad enne selliste täiendavate meetmete võtmist nõu komisjoni ja EKPga.

Artikkel 3

1.   Käesolevaga kiidetakse heaks Portugali ametiasutuste koostatud majandusliku ja rahandusliku kohandamise programmi (edaspidi „programm”) eelnõu.

2.   Esimesele osamaksele järgnevad osamaksed tehakse tingimusel, et programmi on rahuldavalt rakendatud ning eelkõige on täidetud vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud konkreetseid majanduspoliitilisi tingimusi. Kõnealused tingimused hõlmavad muu hulgas käesoleva artikli lõigetega 4–8 ettenähtud meetmeid.

3.   Valitsemissektori eelarve puudujääk ei tohi ületada 10 068 miljonit eurot (praeguste prognooside kohaselt 5,9 % SKPst) 2011. aastal, 7 645 miljonit eurot (4,5 % SKPst) 2012. aastal ja 5 224 miljonit eurot (3,0 % SKPst) 2013. aastal, vastavalt ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse nõuetele. Eelarvepuudujäägi arvutamisel ei võeta arvesse pankade abistamiseks võetavate valitsuse finantssektoristrateegia kohaste meetmete võimalikku mõju eelarvele. Eelarve konsolideerimine tagatakse kõrgekvaliteediliste püsimeetmetega, vähendades mõju haavatavamatele elanikkonnarühmadele.

4.   Portugal võtab lõigetes 5–8 esitatud meetmed vastu enne osutatud aasta lõppu, kusjuures täpsed tähtajad aastateks 2011–2014 määratakse kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis. Eesmärkidest kõrvalekaldumise korral on Portugal valmis võtma täiendavaid konsolideerimismeetmeid, et viia puudujääk alla 3 % SKPst 2013. aastaks.

5.   Portugal võtab enne 2011. aasta lõppu kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud tingimustega vastu järgmised meetmed:

a)

Portugal rakendab täielikult 2011. aasta eelarve kohased eelarve konsolideerimise meetmed summas ligikaudu 9 miljardit eurot ja täiendavad meetmed, mis kiideti heaks enne 2011. aasta maid ja mille maht on üle 400 miljoni euro. Kõnealuste meetmete eesmärk on vähendada valitsemissektori eelarve puudujääki vastavalt lõikes 3 osutatud ajakavale. Lisaks 2011. aasta eelarve kohastele tulude suurendamise meetmetele mahus 3,4 miljardit eurot suurendatakse sotsiaalkindlustusmakseid, tõhustades kontrolli ja muutes sotsiaalkindlustusmaksete tasumise praktikantide puhul kohustuslikuks. Lisaks 2011. aasta eelarve kohastele kulude vähendamise meetmetele rakendatakse täiendavad meetmed, sealhulgas vähendatakse kulusid tervisesektoris ning piiratakse riigi osalusega ettevõtete toetamiseks tehtavaid kulutusi ja sotsiaaltoetusi;

b)

Portugal võtab vastu meetmed, millega tugevdatakse usaldusväärset eelarvestrateegiat ja eelarveraamistikku. Portugal rakendab täielikult uue eelarveraamistiku seadusega ette nähtud meetmed, sealhulgas kehtestab uue keskpika perioodi eelarveraamistiku, koostab eelarvestrateegia põhjaliku analüüsi ja loob sõltumatu eelarvenõukogu. Kohalikud ja piirkondlikud rahastamisraamistikud viiakse kooskõlla eelarveraamistiku uue seadusega. Portugal tõhustab riigi rahanduse (sh eriti eelarvelised võlgnevused) aruandlust ja seiret. Portugal hakkab eelarvemenetluse osana süstemaatiliselt ja korrapäraselt analüüsima eelarveriske, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerlustest ning riigi osalusega ettevõtetest tulenevaid riske;

c)

Portugal võtab vastu esimese osa meetmetest, mille eesmärk on tõhustada tööturu toimimist, piirates töölepingute lõpetamisel makstavaid lahkumistasusid ja muutes tööaja planeerimise võimalused paindlikumaks;

d)

energiasektoris võtab Portugal meetmeid, et hõlbustada turule sisenemist, edendada Pürenee gaasituru loomist ning vaadata läbi elektrienergia tootmise toetus- ja hüvitamisskeemid. Muudes võrgutööstustes, eelkõige transpordi, telekommunikatsiooni ja postiteenuste sektoris, võtab Portugal vastu täiendavad meetmed konkurentsi ja paindlikkuse suurendamiseks;

e)

Portugal võtab viivitamata meetmed konkurentsi ning majanduse kohandusvõime edendamiseks. See hõlmab riigi osalusega ettevõtete eriõiguste kaotamist, konkurentsiseaduse läbivaatamist, et muuta see tõhusamaks, samuti leebemaid nõudeid asutamise ja teenuste piiriülese osutamise kohta teenustesektoris;

f)

Portugal parandab riigihangete tavasid ja eeskirju, et muuta ärikeskkond konkurentsile avatumaks ja tõhustada avaliku sektori kulutusi.

6.   Portugal võtab 2012. aastal kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud tingimustega vastu järgmised meetmed:

a)

2012. aasta eelarve hõlmab maksusüsteemi kohandamist (ilma, et see mõjutaks eelarvet), et vähendada tööjõukulusid ja edendada konkurentsivõimet;

b)

2012. aasta eelarve hõlmab eelarve konsolideerimise meetmeid kogumahus vähemalt 5,1 miljardit eurot, mille eesmärk on vähendada valitsemissektori eelarve puudujääki vastavalt artikli 3 lõikes 3 osutatud ajakavale;

c)

eelarvega nähakse ette kulude kärpimine 2012. aastal vähemalt 3,5 miljardi euro võrra, sealhulgas: keskvalitsuse tegevuse põhjalik ümberkorraldamine ning kattuvuste ja muu ebatõhususe kõrvaldamine; kulukärped hariduses ja tervishoius, piirkondlikele ja kohalikele ametiasutustele tehtavate maksete vähendamine, tööhõive vähendamine avalikus sektoris; pensionide kohandamine; ning kapitalikulude ja muude kulude vähendamine vastavalt programmile;

d)

tulude poolel sisaldab eelarve tulude suurendamise meetmeid mahus ligikaudu 1,5 miljardit eurot kogu aasta kohta, sealhulgas: ettevõtete ja üksikisiku tulumaksu baasi laiendamine, piirates maksudest mahaarvamisi ja eriskeeme; pensionide ja töötasu suhtes kohaldatavate üksikisiku tulumaksu mahaarvamiste ühtlustamine; muudatused omandi maksustamisel, piirates oluliselt maksuvabastusi; käibemaksubaasi laiendamine, piirates maksuvabastusi ja vaadates läbi selliste kaupade ja teenuste loetelud, mille suhtes kohaldatakse vähendatud, keskmist ja kõrget maksumäära; ning aktsiisimaksude suurendamine. Kõnealuseid meetmeid täiendatakse maksudest kõrvalehoidumise, maksupettuste ja maksustamiseeskirjade eiramise vastaste meetmetega;

e)

Portugal kehtestab tõhusama õigusliku ja institutsionaalse raamistiku, mille alusel hinnatakse eelarveriske enne avaliku ja erasektori partnerluse lepingu sõlmimist. Samuti võtab Portugal vastu õigusakti, millega reguleeritakse riigi osalusega ettevõtete asutamist ja toimimist riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Enne raamistiku läbivaatamist ja uue õigusliku struktuuri kehtestamist ei sõlmi Portugal uusi avaliku ja erasektori partnerluse lepinguid ega asuta riigi osalusega ettevõtteid;

f)

Portugali kohalike omavalitsusüksuste haldussüsteemi kuulub hetkel 308 omavalitsust ja 4 259 valda. Portugal töötab välja konsolideerimiskava, et neid üksuseid reorganiseerida ja nende arvu oluliselt vähendada. Kõnealused muudatused jõustuvad järgmise kohaliku valimistsükli alguseks;

g)

Portugal ajakohastab tulude haldamist, luues ühe üksuse, vähendades omavalitsusasutuste arvu ja kõrvaldades olemasolevad puudused maksuarbitraažisüsteemis;

h)

Portugal võtab vastu õigusaktid töötuskindlustussüsteemi reformimiseks, vähendades sealhulgas töötuskindlustushüvitiste maksmise maksimaalset kestust 18 kuuni, kehtestades töötuskindlustushüvitiste ülemmääraks sotsiaalabiindeksi 2,5 kordse näitaja, vähendades hüvitise suurust töötusperioodi jooksul, vähendades minimaalset töötuskindlustusmaksete tegemise perioodi ja laiendades süsteemi teatavatele füüsilisest isikust ettevõtjatele. Pärast praeguste tavade läbivaatamist ja uue tegevuskava koostamist tugevdatakse aktiivset tööturupoliitikat;

i)

töölepingute lõpetamisel makstavate lahkumistasude süsteem viiakse kooskõlla muudes ELi liikmesriikides kohaldatavate tavadega, tuginedes vastastikuse mõistmise memorandumi sätetele;

j)

kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumiga leevendatakse ületunnitöö tasustamist reguleerivaid eeskirju ja muudetakse tööaja planeerimise võimalused paindlikumaks;

k)

Portugal soodustab palgasuundumusi, mis on kooskõlas eesmärgiga edendada töökohtade loomist ja parandada ettevõtete konkurentsivõimet, et vähendada makromajanduslikku tasakaalustamatust. Alampalka suurendatakse ainult juhul, kui see on põhjendatud majanduslike ja tööturu suundumustega. Võetakse meetmeid praeguse palgaläbirääkimiskorra puuduste kõrvaldamiseks, sealhulgas võetakse vastu õigusaktid, millega vaadatakse läbi kollektiivlepingute pikendamise kriteeriumid ja kord ning hõlbustatakse ettevõtte tasandil sõlmitavate lepingute kasutamist;

l)

koostatakse tegevuskava kesk- ja kutsehariduse kvaliteedi parandamiseks;

m)

parandatakse kohtusüsteemi toimimist, rakendades kohtureformikavaga ettenähtud meetmed ning vaadates läbi ja auditeerides käsitlemata juhtumeid, et määrata kindlaks meetmed, mille abil lahendada kuhjunud kohtuasjad ja edendada alternatiivseid vaidluste lahendamise võimalusi;

n)

parandatakse konkurentsiraamistikku, suurendades riiklike reguleerivate asutuste sõltumatust ja tagades neile rohkem vahendeid. Liberaliseeritakse kutseteenused, parandades kutsekvalifikatsiooniraamistikku ja kõrvaldades piirangud reguleeritud kutsealade puhul;

o)

kaotatakse reguleeritud tariifid elektrienergia ja gaasi jaeturul.

7.   Portugal võtab 2013. aastal kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud tingimustega vastu järgmised meetmed:

a)

2013. aasta eelarve sisaldab eelarve konsolideerimise meetmeid kogumahus vähemalt 3,2 miljardit eurot, mille eesmärk on vähendada valitsemissektori eelarve puudujääki vastavalt artikli 3 lõikes 3 osutatud ajakavale. Kulude poolel nähakse eelarvega ette kulude kärpimine 2013. aastal vähemalt 2,5 miljardi euro võrra, sealhulgas nähakse ette keskvalitsuse ning haridus- ja tervisevaldkonna kulude kärpimine; piirkondlikele ja kohalikele ametiasutustele tehtavate maksete vähendamine, töötajate arvu piiramine avalikus sektoris; ning riigi osalusega ettevõtete kulude kärpimine;

b)

eelarve sisaldab tulude suurendamise meetmeid, sealhulgas nähakse eelkõige ette ettevõtete ja üksikisiku tulumaksu baasi laiendamine, aktsiisimaksude tõstmine ja muudatused omandi maksustamisel. Kõnealused meetmed peaksid andma täiendavat tulu ligikaudu 0,8 miljardit eurot. Portugal parandab ärikeskkonda, vähendades halduskoormust. Selleks viiakse kõigis majandussektorites läbi haldusmenetluste lihtsustamise reformid (ühtsed kontaktpunktid ning projektid, mis ei vaja eelnevat heakskiitu) ning vähendatakse VKEde krediidipiiranguid, sealhulgas rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (2);

c)

Portugal lahendab kuhjunud kohtuasjade probleemi.

8.   Usalduse taastamiseks finantssektori vastu rekapitaliseerib Portugal piisavalt pangandussektorit ja vähendab korrapäraselt selle finantsvõimendust ning viib lõpule Banco Português de Negócios’iga seotud protsessi. Seoses sellega töötab Portugal välja ja kooskõlastab komisjoni, EKP ja IMFiga Portugali pangandusgruppide edasise struktuuri ja toimimise strateegia, et tagada finantsstabiilsus. Eelkõige teeb Portugal kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumis aastateks 2011–2014 sätestatud tähtaegadega järgmist:

a)

muudab õigusakte, et lihtsustada valitsuse tagatisega pangavõlakirjade emiteerimist asjakohases mahus kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumiga;

b)

võtab 2011. aasta mai lõpuks vastu vajalikud regulatiivsed nõuded, mille kohaselt 1. taseme kapitali adekvaatsuse alammäära suurendatakse 2011. aasta lõpuks 9 %ni ja 2012. aasta lõpuks 10 %ni (ning see säilitatakse edaspidi samal tasemel);

c)

tagab, et et pangad koostavad 2011. aasta juuni lõpuks institutsioonipõhise keskpika perioodi rahastamiskava, et saavutada stabiilne turupõhine rahastamispositsioon kooskõlas Portugali Keskpanga ja EKP kehtestatud perioodiliste finantsvõimenduse sihtmääradega. Kõnealuste rahastamiskavade teostatavust ja nende mõju finantsvõimenduse määradele hindavad Portugali Keskpank ja EKP kord kvartalis, konsulteerides komisjoniga ja IMFi töötajatega;

d)

esitab pankade puhul konkreetsed perioodilised finantsvõimenduse sihtmäärad ning võtab 2011. aastal kasutusele maksevõime ja finantsvõimenduse vähendamise hindamise raamistiku;

e)

tagab riigi omandis oleva Caixa Geral de Depósitos’e tõhusama toimimise, suurendades vastavalt vajadusele selle peamiste pangateenuste haru kapitalibaasi, ning kiirendab Banco Português de Negócios’e müüki. Selleks esitab Portugal komisjonile heakskiitmiseks uue kava, mis vaadatakse läbi riigiabi kontrolli eeskirjade alusel;

f)

muudab 2011. aasta lõpuks õigusakte, mis käsitlevad varajast sekkumist ja pangakriiside lahendamist ning hoiuste tagamise fondi ja vastastikuse põllumajanduskrediidi asutuste tagatisfondi, et kaitsta hoiustajaid ja hõlbustada restruktureerimist. Eelkõige peaksid kõnealused fondid säilitama võime rahastada raskustes olevate krediidiasutuste kriiside lahendamist, kuid nad ei peaks neid rekapitaliseerima. Sellise rahastamise ülempiiriks on tagatud hoiuste maht, mis kuuluks väljamaksmisele likvideerimise korral, ning see on lubatav vaid juhul, kui see ei mõjuta kõnealuste fondide võimet täita oma esmaseid funktsioone;

g)

muudab 2011. aasta novembri lõpuks maksevõimetuse seadust, et sätestada tagatisega hoiustajate ja/või vahendite (otse või nõudeõiguse üleminekuga) eelisõigus tagatiseta võlausaldajate ees maksejõuetu krediidiasutuse varale ning parem toetus elujõuliste ettevõtete tõhusaks päästmiseks;

h)

julgustab erasektori investoreid säilitama vabatahtlikult kõik oma riskipositsioonid.

9.   Selleks et tagada programmiga seotud tingimuste tõrgeteta täitmine ja vähendada tasakaalustamatust jätkusuutlikult, annab komisjon jätkuvalt nõu ja suuniseid eelarve, finantsturgude ja struktuurireformide kohta. Komisjon hindab korrapäraselt koostöös IMFi ja EKPga abiprogrammi raames kokkulepitud meetmete tõhusust ning majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning soovitab vajalikke kohandusi, et suurendada majanduskasvu ja töökohtade loomist, tagada eelarve vajalik konsolideerimine ja viia miinimumini kahjulik sotsiaalne mõju, pidades eelkõige silmas Portugali ühiskonna kõige haavatavamaid elanikkonnarühmi.

Artikkel 4

Portugal avab liidu finantsabi haldamiseks erikonto Portugali Keskpangas.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Portugali Vabariigile.

Artikkel 6

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 30. mai 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

CSÉFALVAY Z.

(1)  ELT L 118, 12.5.2010, lk 1.

(2)  ELT L 48, 23.2.2011, lk 1.

17.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 159/93

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS 2011/345/ÜVJP,

16. juuni 2011,

millega rakendatakse otsust 2011/137/ÜVJP piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2011. aasta otsust 2011/137/ÜVJP piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,

ning arvestades, et seoses arengutega Liibüas tuleks muuta otsuse 2011/137/ÜVJP IV lisas esitatud loetelu isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kanne isiku kohta, kes on nimetatud käesoleva otsuse lisas, jäetakse otsuse 2011/137/ÜVJP IV lisas esitatud loetelust välja.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 16. juuni 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

MARTONYI J.

(1)  ELT L 58, 3.3.2011, lk 53.

LISA

Artiklis 1 osutatud isik

14.

ZARTI, Mustafa.

17.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 159/95

KOMISJONI OTSUS,

20. juuli 2010,

Riigiabi C 33/09 (ex NN 57/09, CP 191/09) kohta, mida Portugal on andnud riigigarantiina ettevõtjale BPP

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 4932 all)

(Ainult portugalikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2011/346/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool viidatud sätetele (1) ja võttes nende märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

(1)

Käesolevas otsuses käsitletakse riigiabi, mida Portugal on andnud riigigarantiina ettevõtjale Banco Privado Português (edaspidi „BPP”).

1.   MENETLUSKÜSIMUSED

(2)

Komisjon kiitis 13. märtsi 2009. aasta otsusega (edaspidi „päästmisabi otsus”) (2) heaks riigigarantii 450 miljoni euro suurusele laenule, mille andsid BPP-le 5. detsembril 2008 kuus Portugali panka. Meede kinnitati EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti b (nüüd ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt b) alusel kuueks kuuks eeldusel, et Portugali ametiasutused täidavad oma kohustuse esitada kuue kuu jooksul (st 5. juuniks 2009) ümberkorralduskava.

(3)

15. juulil 2009 kutsus komisjon Portugali ametiasutusi esitama kiiremas korras BPP ümberkorralduskava. Kuna nõutud kava ei esitatud, saatis komisjon 6. oktoobri 2009. aasta kirjaga meeldetuletuse vastavalt nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (3) artikli 5 lõikele 2.

(4)

10. novembril 2009 algatas komisjon väidetava riigiabimeetme suhtes ametliku uurimismenetluse. Sama otsusega andis komisjon ka teabe esitamise korralduse, nõudes Portugalilt ümberkorralduskava esitamist 22. detsembriks 2009.

(5)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas6. märtsil 2010 (4). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama abimeetme kohta märkusi. Märkused esitas 6. aprilli 2010. aasta kirjaga kolmas isik, kes soovis jääda anonüümseks.

(6)

Komisjon küsis Portugalilt teavet 12. märtsi 2010. aasta kirjaga, millele Portugal vastas 13. aprilli 2010. aasta kirjaga, mis registreeriti 14. aprillil 2010.

(7)

Huvitatud isikute märkused edastati Portugalile 15. aprilli 2010. aasta kirjaga. Portugal vastas neile märkustele 13. mai 2010. aasta kirjaga, mis registreeriti 14. mail 2010.

(8)

Komisjon palus 29. aprillil 2010 täiendavat teavet, mille Portugal esitas 13. mai 2010. aasta kirjaga. Portugal esitas täiendavat teavet 15. ja 21. juunil 2010.

2.   ABISAAJA JA MEEDE

2.1.   Abisaaja

(9)

BPP on Portugalis asuv finantseerimisasutus, mis osutab erapanganduse, ettevõtete nõustamise ja börsivälise kapitali teenuseid. BPP kliendid on era- ja institutsionaalsed hoiustajad, sh viis vastastikuse põllumajanduskrediidi panka (caixas de crédito agrícola mútuo), üks hoiupank (caixa económica), mitu pensionifondi, kindlustusseltsid ja muud. BPP tegutseb Portugalis, Hispaanias ning vähemal määral ka Brasiilias ja Lõuna-Aafrikas.

(10)

BPP aktsiad ei ole väärtpaberibörsil noteeritud ja seega ei ole tema aktsiate turuhinda võimalik kindlaks teha. 30. juunil 2008 oli BPP bilansimaht 2,9 miljonit eurot, s.o alla 1 % Portugali pangandussektori varade kogumahust. BPP kuulub 100 % ulatuses kontsernile Privado Holding SGPS (sociedade gestora de participações sociais) S.A. 30. juuni 2008. aasta seisuga kuulus enamik kõnealuse valdusettevõtja aktsiatest (51,5 %) 12 aktsionärile. Privado Holding kontsernil oli 2009. aastal 187 töötajat, 148 neist töötas BPP heaks.

2.2.   Panga rahalised raskused

(11)

Portugali ametiasutuste sõnul tekkisid BPP-l likviidsusprobleemid maailma majanduse halvenemise tõttu, mis vähendas oluliselt panga suutlikkust hallata oma likviidsust.

(12)

24. novembril 2008 teatas BPP Portugali keskpangale (edaspidi „Portugali pank”), et on oht, et ta ei suuda oma maksekohustusi täita. BPP-le anti seejärel luba peatada kõik oma maksed alates 1. detsembrist 2008.

(13)

5. detsembril 2008 sai BPP allpool täpsustatud tingimustel riigigarantiiga tagatud 450 miljoni euro suuruse laenu. Laen ja garantii katsid ainult BPP bilansis 24. novembri 2008. aasta seisuga kajastatud kohustusi ja laenu tuli kasutada üksnes hoiustajate ja muude võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, mitte kontserni muude üksuste kohustuste katmiseks.

2.3.   Erakorraline abimeede

(14)

BPP sõlmis 5. detsembril 2008 kuue suure Portugali pangaga (Banco Comercial Português, S.A., Caixa Geral de Depósitos, S.A., Banco Espírito Santo, S.A., Banco BPI, S.A., Banco Santander Totta, S.A., Caixa Central – Caixa Central de Crédito Agricola Mútuo CRL) (edaspidi „pangasündikaat”) lepingu riigigarantiiga tagatud 450 miljoni euro suuruse laenu kohta (edaspidi „laenuleping”). Laen anti kuueks kuuks, seda tähtaega võis pikendada kuni kahe aasta võrra ja laenu intressimäär oli EURIBOR + 100 baaspunkti. Laenu eest saadav tasu määrati kindlaks kreeditorpankade rahastamiskulude alusel tehingu tegemise ajal.

(15)

Portugali ametiasutuste sõnul ei oleks ükski laenuandja olnud BPP rasket finantsolukorda arvesse võttes nõus teda ilma riigigarantiita mõistlikul tasemel rahastama. Laenuga kaasnenud riigigarantii anti vastavalt seadusele nr 112/97, st väljaspool Portugali tagatisskeemi (seadus 60-A/2008), mille komisjon oli heaks kiitnud 29. oktoobril 2008 (5). Portugali ametiasutused märkisid eelkõige, et üldine tagatisskeem, mis hõlmab üksnes maksevõimelisi panku, oleks BPP kasuks toimuva riigi sekkumise jaoks ebasobiv raamistik, võttes arvesse panga finantsolukorra halvenemist ja asjaomase tehinguga seotud eririske.

(16)

BPP antud tagatist arvesse võttes määrati riigigarantii eest saadava tasumäära suuruseks 20 baaspunkti.

(17)

Tagatis koosneb järgmistest elementidest: i) esimese järgu pandiõigus mitmele varale, mis täpsustati Portugali, BPP ja Portugali panga vahel sõlmitud lepingus, ning ii) esimese järgu hüpoteek BPP omandis olevale kinnisvarale. Portugali ametiasutuste hinnangul oli tagatise väärtus laenulepingu ja garantiilepingu sõlmimise ajal ligikaudu 672 miljonit eurot (6). Tagatise andmist reguleeritakse riigikassa, BPP ja Portugali panga vahel sõlmitud lepinguga, millega Portugali pank määrati konto ja tagatise halduriks riigikassa nimel. Portugali ametiasutuste sõnul on Portugali riigil siseriikliku õiguse kohaselt tagatise suhtes eesõigus.

(18)

BPP võttis kohustuse mitte müüa, anda tagatiseks või muul viisil käsutada riigigarantiiga tagatud laenu kehtivuse ajal oma olemasolevaid ja tulevasi varasid.

(19)

Seoses komisjoni tehtava erakorralise abimeetme uurimisega võttis Portugal kohustuse esitada BPP ümberkorralduskava kuue kuu jooksul pärast riigi sekkumist (st 5. juuniks 2009).

(20)

Komisjon kiitis oma 13. märtsi 2009. aasta otsusega meetme heaks kuuekuuliseks ajavahemikuks alates riigigarantii andmisest, st 5. juunini 2009. Samuti leidis komisjon erakordselt väikest tasu arvesse võttes, et 5. juuniks 2009 tuleb esitada ümberkorralduskava.

(21)

Garantii esialgse kuuekuulise kehtivusaja pikendamiseks pidid Portugali ametiasutused saatma komisjonile eraldi teate.

(22)

Portugal ei ole eespool nimetatud kohustusi täitnud.

2.4.   Erakorralise abimeetme pikendamine

(23)

Portugal teatas 23. juuni 2009. aasta e-kirjaga komisjonile, et ta oli teinud otsuse pikendada riigigarantiid veel kuue kuu võrra (rahandusministeeriumi 5. juuni 2009. aasta otsus (despacho) nr 13364-A/2009). Kuid Portugal ei teatanud kõnealusest pikendamisest ega taotlenud komisjoni heakskiitu.

(24)

Kuna komisjoni otsusega oli lubatud abi anda üksnes 5. juunini 2009, muutus päästmisabi 6. juunil 2009 ebaseaduslikuks.

(25)

BPP haldurid esitasid Portugali pangale 24. aprillil 2009 saneerimiskava.

(26)

Portugali ametiasutused selgitasid 5. juuni 2009. aasta kirjas komisjonile, et BPP ümberkorralduskava esitamine viibis, sest Portugali pank ei kiitnud BPP esitatud saneerimis- ja ümberkorralduskava heaks.

(27)

9. juunil 2009 avaldas rahandus- ja avaliku halduse ministeerium dokumendi pealkirjaga „Esclarecimento do Ministério das Finanças e da Administração Pública - Decisão relativa ao Banco Privado Português” („Rahandus- ja avaliku halduse ministeeriumi selgitused – Otsus Banco Privado Português’i kohta”) (edaspidi „9. juuni 2009. aasta dokument”), milles märgiti, et BPP poolt 24. aprillil 2009 Portugali pangale esitatud saneerimis- ja ümberkorralduskavas oli muu hulgas kavandatud rekapitaliseerimine, mida riik pidi toetama 150–200 miljoni euroga lihtaktsiate, eelisaktsiate ja tulu mitteandvate täiendavate kohustuste vormis. Kava ei kiidetud heaks, kuna leiti, et see „ei ole kooskõlas seaduses nr 63-A/2008 sätestatud rekapitaliseerimiseeskirjadega ega Euroopa Liidu asjaomaste suunistega, mille eesmärk on tagada ühenduse konkurentsieeskirjade järgimine, võttes arvesse riigiabi olemasolu käesolevas asjas”.

(28)

Samuti märgiti 9. juuni 2009. aasta dokumendis, et suur hulk BPP kliente oli hoiustanud oma raha panka ja pank oli selle investeerinud kümnete offshore-vahendusettevõtjate finantsinstrumentidesse (nn absoluutse tootlusega instrumendid). Hoolimata kõnealuste toodetega kaasnevast riskist, määras BPP kindlaks tasumäära ja tagas kogu asjaomaste klientide investeeritud kapitali tähtpäeva saabumisel. Sellest tulu tagamisest ei teatatud kunagi järelevalveasutusele; samuti ei kajastatud seda panga bilansis. Kõnealuse kohustuse varjamise tulemusel ei pidanud panga aktsionärid tegema täiendavat kapitalisüsti, et täita kehtivaid õiguslikke ja regulatiivseid nõudeid. Lisaks tuvastati 9. juuni 2009. aasta dokumendi kohaselt Portugali väärpaberituru järelevalveameti (Comissão do Mercado de Valores Mobiliários – CMVM) ja Portugali panga korraldatud uurimise käigus tõsised eeskirjade eiramised, mis võrduvad BPP kuritegeliku käitumisega.

2.5.   Absoluutse tootlusega investeerimistoodete olukord

(29)

Portugali ametiasutused märkisid 9. juuni 2009. aasta dokumendis ka seda, et nad püüavad koos järelevalveasutustega leida lahendust sellele, kuidas vähendada selliste absoluutse tootlusega instrumente omavate BPP klientide kahjusid, kelle investeeringud on ohus. Valitsuse kavandatud lahendus hõlmaks muu hulgas järgmist: 1) praegust kaudset absoluutse tootlusega portfelli esindava uue finantsinstrumendi loomine, et asendada investorite praegused positsioonid; 2) finantsinstrumendi emiteeriks ja seda haldaks BPPst sõltumatu üksus ning seda omaksid ja haldaksid riiklikud pangandusasutused.

2.6.   Ametlik uurimismenetlus ja erakorralise abimeetme teistkordne pikendamine

(30)

15. juulil 2009 kutsus komisjon Portugali ametiasutusi esitama kiiremas korras BPP ümberkorralduskava, kasvõi selle esialgsel kujul, tuletades meelde, et päästmisabi oli muutunud alates 6. juunist 2009 ebaseaduslikuks.

(31)

Kuna nõutud kava ei esitatud, saatis komisjon 6. oktoobri 2009. aasta kirjaga meeldetuletuse vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 5 lõikele 2.

(32)

10. novembril 2009 algatas komisjon väidetava riigiabimeetme suhtes ametliku uurimismenetluse. Sama otsusega andis komisjon teabe esitamise korralduse, nõudes Portugalilt ümberkorralduskava esitamist 22. detsembriks 2009.

(33)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (7). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama abimeetme kohta märkusi.

(34)

3. detsembril 2009 teatasid Portugali ametiasutused komisjonile, et riigigarantiid pikendatakse veel kuue kuu võrra. Portugali ametiasutuste sõnul oli riik sunnitud garantiid pikendama, kuna BPP tegevuse kohene lõpetamine oleks selgelt kahjustanud kaalumisel olnud lahendust. Kuna BPP ei olnud ilmselgelt suuteline laenu tagasi maksma, nõustusid BPP-le laenu andnud pangad selle tagastamise tähtpäeva seniseid tingimusi muutmata ja täiendava rahastamiseta veel kuue kuu võrra edasi lükkama tingimusel, et pikendatakse ka vastavat riigigarantiid.

(35)

5. detsembril 2009 pikendati seega riigigarantiid veel kuue kuu võrra. Pikendamisest komisjonile ei teatatud: Portugali ametiasutused teavitasid lihtsalt komisjoni, et laenu garantii kehtivust pikendatakse.

(36)

25. veebruaril 2010 saatsid Portugali ametiasutused kirja, milles selgitasid elemente, mis valitsuse arvates peaksid olema aluseks BPP tekitatud probleemide lahendamisel olulise osa tema klientide, nimelt absoluutse tootlusega investeerimistootesse investeerinud investorite jaoks.

(37)

Samas kirjas teatasid Portugali ametiasutused komisjonile, et valitsus oli 11. detsembril 2009 otsustanud:

i)

luua kinnine ja ühtlustamata eriinvesteerimisfond (Fundo Especial de Investimento), mis koosneb absoluutse tootlusega investeerimistootes hoitavatest vahenditest (koguvarad ja -kohustused) ja millel on järgmised tunnusjooned: a) eriinvesteerimisfondi passiivne juhtimine; b) mitterahalise sissemaksega tasutud aktsiate märkimine; c) nelja-aastane tähtaeg, mida on võimalik pikendada aktsionäride üldkoosoleku otsusega (1 aktsia = 1 hääl) kuni kümneks aastaks; d) klientide liikmesus on vabatahtlik;

ii)

pikendada 450 miljoni euro suurust riiklikku laenugarantiid kuni eriinvesteerimisfondi loomiseni;

iii)

aktiveerida hoiuste tagatisfond (Fundo de Garantia de Depósitos), mis tagab iga hoiustaja hoiusekonto jäägi summa täieliku tagasimaksmise, kui selle väärtus on kuni 100 000 eurot, ja investorikaitse süsteem (Sistema de Indemnização aos Investidores), mis tagab investeeringute hüvitamise kuni 25 000 euro suuruses summas investori kohta seaduses sätestatud tingimustel ja mis ei hõlma riigi vahendite kasutamist;

iv)

anda kuni 250 000 euro suurune kindlustuskaitse eriinvesteerimisfondiga ühinenud klientidele tingimusel, et nende suhtes kohaldatakse hoiuste tagatisfondi ja investorikaitse süsteemi kriteeriume; seega kindlustab riik 24. novembri 2008. aasta seisuga kuni 250 000 euro ulatuses kliendi tulude – hoiuste tagatisfondist ja investorikaitse süsteemist saadud hüvitised ning eriinvesteerimisfondist saadud maksed – ja investeeringu nimiväärtuse negatiivse vahe (kui see on olemas).

(38)

Kohustus, mille Portugali riik võttis oma õigussüsteemist tulenevalt eriinvesteerimisfondi investoritega seoses, kehtib üksnes fondi likvideerimise kuupäevani, s.o neli aastat pärast fondi loomist, st 30. märtsini 2014 (8).

(39)

1. veebruaril 2010 andis Portugali väärtpaberituru järelevalve amet (CMVM) loa luua eriinvesteerimisfond, nagu eespool kirjeldatud, kusjuures fondi juhtimise eest pidi hakkama vastutama Privado Fundos – Sociedade Gestora de Fundos de Investimento, S.A. ja fondi depositooriumina tegutsema Banif – Banco de Investimento, S.A.

(40)

Eriinvesteerimisfond loodi 30. märtsil 2010.

(41)

16. aprillil 2010 avaldas Portugali pank teate, milles märgiti, et BPP krediidiasutuse tegevusluba oli 15. aprilli 2010. aasta otsusega tühistatud, kuna panga ümberkorraldamine või rekapitaliseerimine ei olnud võimalik. Seejärel taotles Portugali pank 22. aprillil 2010 pädevas kohtus (Tribunal de Comércio de Lisboa) BPP likvideerimist, esitades samal ajal likvideerimiskomisjoni moodustamise ettepaneku. BPP likvideerimisel järgitakse Portugali likvideerimiseeskirju, mida kohaldatakse konkreetselt krediidiasutustele. Portugali ametiasutuste hinnangu kohaselt tähendavad asjaomase õigusakti kohaselt kavandatud õiguslikud meetmed seda, et likvideerimine võib kesta ligikaudu aasta.

(42)

13. mail 2010 teatasid Portugali ametiasutused komisjonile, et pangasündikaat oli garantii laenulepingu (9) alusel sisse nõudnud ja see nõue täideti 7. mail 2010, kui Portugal hüvitas kuuele pangale 450 miljonit eurot. Portugali riik märkis, et ta oli juba võtnud vajalikke meetmeid enda kui võlausaldaja eesõiguste teostamiseks garantiiga seotud tagatise suhtes, olles esitanud oma nõuded asjaomasele kohtule (10).

3.   KOMISJONI OTSUS AMETLIKU UURIMISMENETLUSE KOHTA

(43)

Komisjon esitas oma 10. novembri 2009. aasta ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses esialgse hinnangu vaatlusaluste meetmete kokkusobivuse kohta siseturuga ja sellega seoses tekkinud kahtlused. Kõnealused meetmed olid järgmised:

—

garantii hind, mis oli pangandusteatise (11) kohaselt tavapäraselt nõutavast hinnast väiksem. Komisjon kahtles, kas tasu oli riski arvesse võttes piisav. Komisjon kiitis sellise hinna heaks üksnes seetõttu, et Portugal võttis kohustuse esitada ümberkorralduskava, milles käsitletaks seda eelist pikemas plaanis piisavalt;

—

asjaolu, et Portugal ei olnud esitanud ümberkorralduskava, kuigi talle oli seda 6. oktoobri 2009. aasta kirjaga ametlikult meelde tuletatud;

—

garantii komisjoni poolt esialgu heaks kiidetud kuuekuulise kehtivusaja pikendamine (5. juunil 2009).

4.   PORTUGALI MÄRKUSED

(44)

Portugali ametiasutused väitsid oma märkustes ametliku uurimismenetluse algatamise kohta, et nad olid teadlikud komisjoni vastu võetud kohustusest esitada BPP ümberkorralduskava. Nende 13. aprilli 2010. aasta väidete kohaselt lasus lõplik vastutus ümberkorralduskava esitamise eest siiski BPP-l (Portugali pank pidi kava heaks kiitma) ja Portugali riik vastutas üksnes kava edastamise eest komisjonile. Portugali ametiasutused ei esitanud komisjonile ümberkorralduskava lihtsalt seepärast, et Portugali pank ei kiitnud BPP esitatud kava heaks. Komisjoni 10. novembri 2009. aasta otsuses antud korraldust ei saanud seega täita, hoolimata Portugali riigi poliitilistest jõupingutustest tagada, et BPP täidaks tegelikult oma kohustused Portugali panga, riigi ja lõpuks komisjoni vastu.

(45)

BPP-le antud riigiabi kohta väidab Portugal, et see oli ja on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt siseturuga kokkusobiv, sest see anti riikliku rahandussüsteemi stabiilsuse tagamiseks analoogiliselt sellega, mis toimus Euroopas.

(46)

450 miljoni euro suuruse laenu tagatiseks antud riigigarantii pikendamiste kohta väidab Portugal, et pikendamised ei kujutanud endast uut riigiabi, sest olukord ei muutunud võrreldes sellega, mille alusel komisjon riigiabimeetme heaks kiitis. Kahel korral pikendatud riigigarantii tingimused jäid samaks: i) laenu väärtus ei suurenenud; ii) laenuga kaetud kohustusi ei muudetud; (12) iii) garantiilepingu kohaselt lõpeb garantii 30 päeva pärast kapitali ja intressi viimase makse kuupäeva ning komisjon oli teadlik, et laenuleping oli sõlmitud kaheks aastaks (13).

(47)

Riigigarantii pikendamistest teatamata jätmise kohta väidavad Portugali ametiasutused, et laenulepingu pikendamine ei sõltunud Portugali riigist, vaid pangasündikaadist ja BPPst, ning garantii pikendamata jätmine oleks avaldanud Portugali rahandussüsteemile samasugust negatiivset mõju, mille alusel oli komisjon täiesti põhjendatult riigiabimeetme heaks kiitnud. Lisaks leiab Portugal, et garantii pikendamised toimusid laenulepingu alusel automaatselt, kuigi need vormistati siiski õiguskindluse tagamise huvides pangasündikaadi suhtes.

(48)

Lisaks väidavad Portugali ametiasutused, et pikendamised (isegi kui leitakse, et tegemist oli uue abiga) ei andnud majanduslikku eelist, sest BPP ei tegutsenud tegelikult vähemalt alates 1. detsembrist 2008. Seega ei andnud meede, pikendamistega või ilma, „BPP-le majanduslikku eelist või tugevdanud tema positsiooni võrreldes tema konkurentidega sel lihtsal põhjusel, et BPP ei tegutsenud turul ega konkureerinud seega muude pankadega” (14). Portugal leiab seepärast, et meede ei kahjustanud konkurentsi ega liikmesriikidevahelist kaubandust.

(49)

Portugali ametiasutused väitsid oma tähelepanekutes huvitatud isikute märkuste kohta (vt allpool), et 450 miljoni euro suurust laenu kasutati läbipaistval viisil, et vältida süsteemset kahju ja täita BPP bilansilised kohustused 24. novembri 2008. aasta seisuga.

(50)

Portugali ametiasutused märgivad ka, et Portugal teostab BPP likvideerimismenetluse osana oma õigused garantiiga seotud tagatise suhtes. Enda kui BPP privilegeeritud võlausaldaja staatust silmas pidades on Portugal kindel, et ta saab tagasi kogu 450 miljoni euro suuruse summa, mille ta andis laenu andnud pankadele. Seoses sellega märgivad Portugali ametiasutused, et tagatise väärtus oli 7. mai 2010. aasta seisuga üle 20 % suurem tagatud laenu kogusummast.

(51)

Seoses riigi võetud kohustusega hüvitada kuni 250 000 euro ulatuses selliste absoluutse tootlusega instrumente omavate klientide kahjud, kes olid ühinenud eriinvesteerimisfondiga, väidab Portugal, et see kohustus ei kujuta endast riigiabi, sest i) sellega ei kaasne riigi vahendite üleandmist eriinvesteerimisfondi haldusettevõtjale või mõnele muule turul tegutsevale organile, ii) see on korrapärane ja heakskiidetud mehhanism, mis on investorikaitse süsteemi loogiline järg, iii) vastavalt riigi ja Euroopa õigusnormidele ei kaasne sellega majanduslikku eelist investoritele, kellele see on üldiselt ja eranditult suunatud, ega konkurentsi kahjustamist turul või liikmesriikidevahelistes suhetes.

(52)

Lisaks sellele väidab Portugal, et sellest kohustusest tulenevad tegelikud maksed eriinvesteerimisfondi klientidele on minimaalsed, kui neid loomulikult üldse tehakse. Portugali ametiasutused leiavad, et 250 000 euro suurune kindlustuskaitse on eriinvesteerimisfondi klientides usaldust äratav meede, mis ei too siiski enamiku stsenaariumide järgi kaasa tegelikke väljamakseid. Konservatiivse stsenaariumi kohaselt, mis põhineb eeldusel, et eriinvesteerimisfondi varade väärtus väheneb järgmise nelja aasta jooksul võrreldes nende väärtusega 2009. aasta oktoobris, hindab Portugal maksimaalse väljamakse suuruseks kliendi kohta ligikaudu 68 000 eurot. Soodsamate stsenaariumide kohaselt väljamakseid ei tehta.

5.   MUUDE HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(53)

Komisjoni 10. novembri 2009. aasta ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse artikli 6 kohaselt sai komisjon 6. aprillil 2010 märkused nõuetekohaselt tuvastatud kolmandatelt isikutelt, kes soovisid jääda anonüümseks. Huvitatud isikud juhtisid oma märkustes ametliku uurimismenetluse algatamise kohta tähelepanu sellele, et ühtegi tingimust, mille alusel anti laenule riigigarantii (maksimaalne kestus kuus kuud ja ümberkorralduskava esitamine) ei olnud täidetud. Esitatud märkuste kohaselt oli abi seega ebaseaduslik ja komisjon peaks nõudma Portugalilt garantii lõpetamist. Lisaks kasutati 450 miljonit eurot panga ümberkorraldamise asemel teatavate BPP klientide nõuete rahuldamiseks, karistades kõiki teisi.

6.   HINNANG

6.1.   Meetmete käsitamine riigiabina

(54)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on sätestatud:

„[k]ui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi vahenditest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.”

(55)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamiseks peab olema tegemist riigile omistatava abimeetmega, mis antakse riigi vahenditest ja mis kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust ning moonutab konkurentsi siseturul, andes teatavatele ettevõtjatele valikulise eelise.

6.1.1.   Riigigarantii 450 miljoni euro suurusele laenule

(56)

Komisjon tuletab meelde, et ta on 13. märtsi 2009. aasta päästmisabi otsuses juba sedastanud, et kõnealune riigigarantii on riigiabi (15). Meedet rahastatakse riigi vahenditest, sest see hõlmab Portugali antud riigigarantiid. Maksed, mida Portugali riik tegi 13. mail 2010 pangasündikaadile (vt põhjendus 42), tõendavad tõepoolest selgelt, et tegemist oli riigi vahenditega.

(57)

Nagu 13. märtsi 2009. aasta päästmisabi otsuses juba lisaks nenditi, (16) võimaldas riigigarantii BPP-l saada laenu parematel finantstingimustel, kui see oli turul tavapäraselt võimalik sarnases olukorras olevatel äriühingutel sellisel ebatõenäolisel juhul, nagu Portugali ametiasutused tunnistasid, et sellised laenud oleks üldse olnud kättesaadavad. Seoses sellega oli päästmisabi otsuses juba märgitud, et 20 baaspunkti suurune tasumäär on selgelt väiksem kui see, mis tuleneb Euroopa Keskpanga 20. oktoobri 2008. aasta soovituse kohaldamisest. Tagatise kõrgest tasemest hoolimata leidis komisjon, et riigigarantii tasumäär oli oluliselt väiksem kui see, mida peetakse tavaliselt raskustes pankade puhul nõuetekohaseks. Seda tasumäära peeti asjakohaseks üksnes päästmisetapis tingimusel, et ümberkorralduskava esitatakse enne 5. juunit 2009.

(58)

Erinevalt muudest pankadest, kes ei saanud oma laenudele riigigarantiid, sai BPP majandusliku eelise, sest riigigarantii eest võetud tasu oli turul küsitavatest tasudest tunduvalt madalam.

(59)

Portugali ametiasutuste esitatud väitega, mille kohaselt ei tegutsenud BPP turul pärast 1. detsembrit 2008, ei saa nõustuda. Kuna Portugali pank tühistas BPP krediidiasutuse tegevusloa alles 15. aprillil 2010, oleks BPP saanud lühikese etteteatamisega turule tulla või uuesti turule tulla. BPP saneerimiskavad, mille ta esitas ajavahemikul 2008. aasta detsembrist kuni 2009. aasta aprillini, tõendavad tõepoolest panga potentsiaali jätkata päästmismeetme tulemusel majandustegevust. Võttes arvesse BPP tegevust ja positsiooni Portugali finantsturul ning rahvusvahelistel finantsturgudel, võib see eelis kahjustada konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. BPP kaotas alles alates 15. aprillist 2010 krediidiasutuse tegevusloa tühistamise tõttu võimaluse uuesti turule tulla ning moonutada konkurentsi ja kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(60)

Eeltoodut arvesse võttes leiab komisjon, et riigigarantiiga anti BPP-le majanduslik eelis, sest Portugal kasutas riigi vahendeid. See eelis võib kahjustada konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Seega on meede riigiabi.

6.1.2.   250 000 euro suurune tagatis eriinvesteerimisfondi klientidele

(61)

Nagu eespool kirjeldatud, on kõnealusest meetmest kasusaajad BPP kliendid, kes investeerisid absoluutse tootlusega toodetesse ja otsustasid ühineda eriinvesteerimisfondiga. Portugali rakendatud lahenduseta ähvardaks eriinvesteerimisfondi kliente oht jääda tagasimakseteta või – tõenäolisemalt – saada garantiiga ette nähtud summast väiksemad tagasimaksed. Portugali enda hinnangute kohaselt on tõenäoline, et garantii suurendab nende kui eriinvesteerimisfondi klientide tulu. Seega soodustati meetmega eriinvesteerimisfondi kliente.

(62)

Siiski ei tähenda ainuüksi rahaliste vahendite hoiustamine tingimata äritegevust riigiabieeskirjade tähenduses, ja Portugali väite kohaselt on enamik eriinvesteerimisfondis osalevaid isikuid tõepoolest üksikisikud, kes ei ole ettevõtjad. Niivõrd kui riigigarantiiga kaetud eriinvesteerimisfondi summad toovad kasu ettevõtjatele, võivad need siiski kujutada endast riigiabi.

(63)

Portugali esitatud arvandmetest nähtub siiski selgelt, et riigi tehtavad väljamaksed on kolme aasta jooksul 200 000 euro suurusest vähese tähtsusega abi künnisest tunduvalt väiksemad, (17) kui võtta arvesse investorikaitse süsteemi ja hoiuste tagatisfondi tagatud kaitset ning tõenäolist hinda, mille investorid mõistlike eelduste kohaselt asjaomaselt varalt saavad.

6.2.   Kokkusobivus vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile b

6.2.1.   Riigigarantii 450 miljoni euro suurusele laenule

(64)

Portugal väidab, et abielementi tuleks hinnata ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel, mis võimaldab komisjonil tunnistada abi siseturuga kokkusobivaks, kui see on ette nähtud „liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks”. Komisjon tuletab meelde, et Üldkohus on rõhutanud, et ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b tuleb kohaldada piiravalt ja see peab olema suunatud liikmesriigi majanduses esineva tõrke kõrvaldamisele (18).

(65)

Komisjon on juba tunnistanud, et praegune ülemaailmne finantskriis võib tekitada tõsiseid häireid liikmesriigi majanduses ja et häirete kõrvaldamiseks võib kaaluda panku toetavate meetmete võtmist. Seda hinnangut on kinnitatud komisjoni pangandusteatises, (19) rekapitaliseerimisteatises, (20) langenud väärtusega varade teatises (21) ja ümberkorraldamisteatises (22). ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt b võib seega olla kõnealuse süsteemse kriisi kõrvaldamiseks võetavate abimeetmete õiguslikuks aluseks. Kui rääkida konkreetsemalt Portugali majandusest, siis oli see säte asjakohane õiguslik alus mitmele komisjoni otsusele, millega kiideti heaks Portugali ametiasutuste poolt finantskriisiga võitlemiseks võetud meetmed, eelkõige Portugali rekapitaliseerimiskava, ja selle pikendamist heakskiitvatele otsustele, kusjuures viimane neist otsustest tehti 2010. aasta märtsis (23).

(66)

Käesoleva asjaga seoses märgib komisjon ka, et ta hindas oma päästmisabi otsuses ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaldatavust ja leidis, et see on kohaldatav, sest kui BPP ei täida oma finantskohustusi, võib see avaldada negatiivset mõju kogu Portugali finantssüsteemile (vt päästmisabi otsuse põhjendused 33–45).

(67)

Kuigi Portugal ei esitanud ümberkorralduskava, hoolimata korduvatest palvetest ja teabe esitamise korraldusest, nagu kirjeldati eespool põhjendustes 30–32, pikendas ta garantiid kahel korral sellest komisjoni eelnevalt teavitamata ja ilma komisjoni eelneva nõusolekuta.

(68)

Portugali ametiasutuste väidetega, et komisjon oli teadlik sellest, et garantii võidakse lepingu alusel anda kaheks aastaks, ja et riigigarantiid oluliselt ei muudetud, ei saa nõustuda. Päästmisabi otsuses seoti riigigarantii heakskiit Portugali ametiasutuste võetud kohustuse – esitada ümberkorralduskava kuue kuu jooksul – täitmisega. Portugali ametiasutused ei täitnud seda kohustust.

(69)

Lisaks ei saa lepinguga ette nähtud riigigarantii pikendamine pangasündikaadi ja BPP otsuse alusel vabastada Portugali täpsetest ja sõnaselgetest kohustustest, mis tulenevad komisjonile antud ja päästmisabi otsuse aluseks olevatest lubadustest või ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohastest kohustustest.

(70)

Portugali poolt ümberkorralduskava esitamise kohustuse küsimuses võetud seisukohaga, mille kohaselt oli tema kohustus üksnes edastada kõnealune kava komisjonile, ei saa päästmisabi otsuse aluseks olevaid kohustusi arvesse võttes nõustuda. Igal juhul ei esitatud ümberkorralduskava päästmisabi otsuses kindlaksmääratud tähtajaks ja seega on heakskiidu andmise alus kehtetu.

(71)

Sellest tulenevalt oli garantii hind väiksem kui pangandusteatise alusel tavapäraselt nõutakse, et abi saaks käsitada kokkusobivana, ja komisjon andis päästmisabi otsuses loa kasutada kõnealust hinda üksnes Portugali võetud kohustuse alusel esitada ümberkorraldus- või likvideerimiskava, mis vähendaks asjakohaselt konkurentsimoonutusi. 5. juuniks 2009 ei olnud sellist kava esitatud ja komisjon leiab seetõttu, et Portugali poolt 5. detsembril 2008 antud garantii ja selle pikendamine pärast 5. juunit 2009 ei ole siseturuga kokkusobiv.

(72)

Kuigi Portugal ei esitanud BPP ümberkorralduskava, on Portugali ametiasutused esitanud teabe, mis tõendab, et 15. aprillil 2010 BPP krediidiasutuse tegevusloa tühistamisega alanud likvideerimismenetlus lõpeb ettevõtja likvideerimisega. Lisaks sellele ei maksta BPP aktsionäridele mingit hüvitist peale likvideerimismenetlusest tulenevate summade. Selle teabe põhjal leiab komisjon, et BPPga seoses puudub tulevikus konkurentsi moonutamise oht. See järeldus ei saa siiski muuta Portugali poolt ajavahemikul 5. detsembrist 2008 kuni 15. aprillini 2010 antud abi kokkusobimatust.

(73)

Turupõhise laenuintressi kindlaksmääramiseks tugines komisjon oma hinnangus komisjoni teatisele viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (24). Komisjon kehtestab viitemäärad, mis peaksid kajastama tavapäraste väärtpaberitega tagatud keskmise ja pika tähtajaga laenude eest turul küsitavate intressimäärade keskmist taset. See viitemäär on baasmäär, mida võidakse konkreetse riskiga olukordade puhul suurendada, näiteks kui ettevõtja on raskustes või kui pankade poolt harilikult nõutavat tagatist ei anta. Erandlike asjaolude korral võib garantii abielement olla sama suur kui asjaomase garantiiga tegelikult kaetud summa.

(74)

Garantii võimaldas BPP-l saada laenu finantsturgudel tavapäraselt kehtivatest tingimustest parematel finantstingimustel. Komisjon leiab, et garantii abielementi võib arvutada selle intressi, mida BPP oleks pidanud laenu eest turutingimuste alusel, st ilma garantiita, maksma, ja garantiiga laenu eest tegelikult makstud intressi vahena. Kõnealust vahet võib käsitada vastavana tagatistasule, mida selliste garantiide eest oleks nõudnud turumajandusliku investeerimise põhimõtet järgiv käendaja.

(75)

Käesolevas asjas leiab komisjon, et BPP oleks ilma garantiita maksnud intressi, mis oleks olnud vähemalt võrdne intressi viitemääraga, millele on lisatud 400 baaspunkti, sest tegemist oli raskustes äriühinguga, kes pakub suuri tagatisi. Komisjon peab 400 baaspunkti lisamist piisavaks, võttes arvesse laenu suuri tagatisi (vt põhjendus 17), mis suurendasid tõenäosust, et laenuandja saab BPP väga raskest olukorrast hoolimata tagasi vähemalt osa laenust. Garantii abielement koosneb seega intressi viitemäära, millele on lisatud 400 baaspunkti, ja garanteeritud laenu intressimäära (st EURIBOR + 100 baaspunkti) vahest pärast garantii eest tegelikult makstud hinna, st 20 baaspunkti mahaarvamist.

(76)

Seoses sellega märgib komisjon ka, et Portugali väidete kohaselt on ta juba esitanud vajalikud dokumendid, et teostada oma eesõigusi seoses BPP-lt saadud tagatisega, ja ta jätkab oma jõupingutusi, kuni on kogu laenusumma tagasi saanud (25). Komisjon leiab, et Portugal on kohustatud seda tegema, et täita garantiilepingu tingimused; kui ta ei teosta tagatisega seotud õigusi, et saada tagasi kogu laenusumma, on tegemist BPP kasuks antud riigiabiga.

6.3.   450 miljoni euro kasutamine BPP poolt

(77)

Huvitatud kolmas isik, kes esitas märkusi komisjoni ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse kohta, väitis, et 450 miljoni euro suurust laenu ei kasutatud BPP ümberkorraldamiseks, vaid teatavate panga klientide nõuete rahuldamiseks, karistades kõiki teisi. Komisjon sai Portugali ametiasutustelt teavet, mille kohaselt kasutati laenu selliste BPP võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kelle laenu tähtpäev oli saabunud või kelle krediidiliinid olid aegumas ja kes otsustasid laenu või krediidiliine mitte pikendada. Komisjon ei leidnud põhjendatud tõendeid, mis toetaksid huvitatud kolmanda isiku väiteid.

7.   JÄRELDUS

(78)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes leiab komisjon, et BPP-le antud riigigarantii kujutab endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mida ei saa tunnistada siseturuga kokkusobivaks.

8.   ABI TAGASINÕUDMINE

(79)

Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõikes 1 on sätestatud, et kui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, nõuab komisjon, et asjaomane liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada. Tagasi tuleb nõuda üksnes abi, mis ei ole siseturuga kokkusobiv.

(80)

Abi tagasinõudmise eesmärk on taastada enne abi andmist valitsenud olukord. See saavutatakse pärast seda, kui BPP on kokkusobimatu abi tagasi maksnud, kaotades seega eelise oma konkurentide ees. Tagasinõutav summa peaks olema selline, mis võimaldab kaotada BPP-le antud majandusliku eelise.

(81)

Vastavalt komisjoni teatise (EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes) (edaspidi „garantiisid käsitlev komisjoni teatis”) (26) punktile 3.1 tuleb üksiku riigigarantii puhul hinnata abielemendi olemasolu garantii ja laenu tingimuste alusel. Võttes arvesse BPP suuri rahalisi raskusi garantii andmise ajal, oleks ilma riigi sekkumiseta turult pangalaenu saamine olnud äriühingul väga ebatõenäoline.

(82)

Kuna riigigarantii eest saadava tasu puhul ei ole asjakohast turul kohaldatavat hinda võimalik kindlaks teha, tuleb täpse abisumma suuruse väljaselgitamiseks määrata kindlaks mõistlik võrdlusalus. Nagu on sätestatud garantiisid käsitleva komisjoni teatise punkti 3.2 esimeses taandes, võib laenugarantii sularahaekvivalendi vastaval aastal arvutada samal viisil nagu sooduslaenu toetusekvivalendi. Seega võib abisumma arvutada teoreetilise turuintressimäära ja riigigarantii abil saadud intressimäära vahena pärast tagatistasude mahaarvamist.

(83)

Võttes arvesse BPP finantsraskusi ja antud tagatist, oleks BPP pidanud käesoleval juhul maksma turutingimustel saadud laenu eest, st ilma garantiita laenu eest, viiteintressi, millele on lisatud 400 baaspunkti suurune riskipreemia. Abisumma tuleks seega arvutada selle teoreetilise turumäära ja garantiiga laenu tegeliku intressimäära (st EURIBOR + 100 baaspunkti) vahena pärast garantii eest tegelikult makstud hinna, st 20 baaspunkti mahaarvamist.

(84)

Laenu kogusummaga seoses on Portugali ametiasutuste sõnul Portugali riik võtnud kõik vajalikud meetmed, et teostada oma eesõigusi, mis tal on seoses BPP-lt saadud tagatisega (mille väärtus on hinnangute järgi laenu väärtusest oluliselt suurem) (27). Komisjon eeldab, et Portugali riik jätkab kõnealuste õiguste teostamist, saades seeläbi likvideerimismenetluse käigus tagasi kogu laenusumma, nagu ta on ise märkinud oma 15. juuni 2010. aasta vastuses (28).

(85)

Põhjenduses 83 viidatud summa on tagasinõudmisele kuuluv summa, millele on lisatud selle summa pealt tegelikult kogunenud intress alates kuupäevast, mil abi anti abisaaja käsutusse (5. detsember 2008), kuni abi tegeliku tagasimaksmiseni. Kõnealune intress ei või olla väiksem kui komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999) (29) artikli 9 kohaselt arvutatud summa,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi seoses garantiiga, mille Portugal andis ELi toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3 rikkudes ebaseaduslikult 450 miljoni suurusele laenule Banco Privado Português’i kasuks, on siseturuga kokkusobimatu.

Artikkel 2

1.   Portugal peab artiklis 1 osutatud abi abisaajalt tagasi nõudma.

2.   Tagasinõutavalt summalt arvestatakse intressi alates kuupäevast, mil summa abisaaja käsutusse anti, kuni selle tegeliku tagasimaksmiseni.

3.   Intress arvutatakse liitintressina vastavalt määruse (EÜ) nr 794/2004 V peatükile.

Artikkel 3

1.   Artiklis 1 viidatud abi nõutakse tagasi viivitamata ja tõhusalt.

2.   Portugal tagab käesoleva otsuse täitmise nelja kuu jooksul pärast selle teatavakstegemise kuupäeva.

Artikkel 4

1.   Portugal edastab kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist komisjonile järgmise teabe:

a)

abisaajalt tagasi nõutav kogusumma (põhisumma ja intressid);

b)

käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus;

c)

dokumendid, mis tõendavad, et Portugali riik on teostanud oma eesõigused seoses Banco Privado Português’i poolt garantii raames antud tagatisega.

2.   Portugal hoiab komisjoni kursis käesoleva otsuse täitmiseks võetud riiklike meetmete edenemisega, kuni artiklis 1 viidatud abi on täies ulatuses tagasi makstud. Portugal esitab komisjoni nõudmisel viivitamata teabe käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete kohta. Samuti annab Portugal üksikasjalikku teavet abisaajalt juba tagasi saadud abisummade ja intressi kohta.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Portugali Vabariigile.

Brüssel, 20. juuli 2010

Komisjoni nimel

asepresident

Joaquín ALMUNIA

(1)  ELT C 56, 6.3.2010, lk 10.

(2)  ELT C 174, 28.7.2009, lk 1.

(3)  EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(4)  Vt joonealune märkus 1.

(5)  29. oktoobri 2008. aasta otsus juhtumi NN 60/2008 kohta – Tagatiskava Portugali krediidiasutustele.

(6)  Portugali ametiasutused esitasid Portugali panga uue, 7. mai 2010. aasta hinnangu, mille kohaselt on tagatise väärtus 582 miljonit eurot.

(7)  Vt joonealune märkus 1.

(8)  Portugali ametiasutuste sõnul võib seda kuupäeva edasi lükata kuni kümne aasta võrra alates eriinvesteerimisfondi loomise kuupäevast.

(9)  Laenulepingus oli sätestatud, et BPP likvideerimise või maksevõimetuse korral maksab BPP garanteeritud summa ennetähtaegselt tagasi (artikkel 16). Portugali ametiasutuste sõnul viitab Portugali panga poolne BPP tegevusloa tühistamine sellisele likvideerimisele, mistõttu kuulusid laenusummad lepingu kohaselt tagasimaksmisele ja pank nõudis need laenulepingu alusel agendina tegutsedes sisse.

(10)  Vt 15. juuni 2010. aasta vastus, lk 8.

(11)  Komisjoni teatis „Riigiabi eeskirjade kohaldamine meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras” (nn pangandusteatis), ELT C 270, 25.10.2008, lk 8.

(12)  15. juuni 2010. aasta II vastuse punktid 1 ja 2.

(13)  13. aprilli 2010. aasta II vastuse punkt 1.2.

(14)  15. juuni 2010. aasta vastus.

(15)  Otsuse põhjendused 21–24.

(16)  Põhjendused 34, 38 ja 39.

(17)  Komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes, ELT L 379, 28.12.2006, lk 5.

(18)  Kõnealuste põhimõtetega seoses vt liidetud kohtuasjad T-132/96 ja T-143/96: Freistaat Sachsen ja Volkswagen AG vs. komisjon (EKL 1999, lk II-3663, punkt 167), millele järgnesid komisjoni 20. mai 1998. aasta otsus juhtumi C 47/1996: Crédit Lyonnais kohta (EÜT L 221, 8.8.1998, lk 28, punkt 10.1), komisjoni 18. veebruari 2004. aasta otsus juhtumi C 28/2002: Bankgesellschaft Berlin kohta (ELT L 116, 4.5.2005, lk 1, põhjendus 153 jj) ja komisjoni 27. juuni 2007. aasta otsus juhtumi C 50/2006: BAWAG kohta (ELT L 83, 26.3.2008, lk 7, põhjendust 166). Vt ka komisjoni 5. detsembri 2007. aasta otsus juhtumi NN 70/2007: Northern Rock kohta (ELT C 43, 16.2.2008, lk 1), komisjoni 30. aprilli 2008. aasta otsus juhtumi NN 25/2008: Rescue aid to WestLB kohta (ELT C 189, 26.7.2008, lk 3) ja komisjoni 4. juuni 2008. aasta otsus juhtumi C 9/2008: SachsenLB kohta (ELT L 104, 24.4.2009, lk 34).

(19)  Komisjoni teatis – Riigiabi eeskirjade kohaldamine meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras, ELT C 270, 25.10.2008, lk 8.

(20)  Komisjoni teatis – Finantsasutuste rekapitaliseerimine praeguses finantskriisis: piirdumine minimaalselt vajaliku abiga ja kaitsemeetmed põhjendamatute konkurentsimoonutuste vastu, ELT C 10, 15.1.2009, lk 2.

(21)  Komisjoni teatis langenud väärtusega varade käsitlemise kohta ühenduse pangandussektoris, ELT C 72, 26.3.2009, lk 1.

(22)  Komisjoni teatis finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta, ELT C 195, 19.8.2009, lk 9.

(23)  Vt Portugali krediidiasutuste rekapitaliseerimiskava heakskiitmine, komisjoni 20. mai 2009. aasta otsus juhtumi N 556/2008 kohta (ELT C 152, 7.7.2009, lk 4, eelkõige põhjendused 65–67), ja selle kava pikendamine komisjoni 17. märtsi 2010. aasta otsusega juhtumi N 80/2010 kohta (ELT C 119, 7.5.2010, lk 2).

(24)  ELT C 14, 19.1.2008, lk 6.

(25)  Vt 15. juuni 2010. aasta vastus, lk 8 ja 13.

(26)  ELT C 155, 20.6.2008, lk 10.

(27)  Vt Portugali ametiasutuste 15. juuni 2010. aasta vastus, lk 8.

(28)  Vt lk 13.

(29)  ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.

17.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 159/105

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

16. juuni 2011,

liidu rahalise toetuse kohta lammaste katarraalse palaviku epidemioloogilise uuringu ja seiremeetmete rakendamiseks Madalmaades 2006. ja 2007. aastal kõnealuse haiguse vastu võitlemiseks võetud erakorraliste meetmete raames

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 4146 all)

(Ainult hollandikeelne tekst on autentne)

(2011/347/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. mai 2009. aasta otsust 2009/470/EÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (1) eriti selle artikli 3 lõikeid 4 ja 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 75 ja rakenduseeskirjade artikli 90 lõikega 1 eelneb liidu eelarvest kulukohustuse võtmisele rahastamisotsus, milles sätestatakse sellise meetme olulised osad, millega kaasneb kulude rahastamine eelarvest; rahastamisotsuse teeb institutsioon või asutus, kelle institutsioon on selleks volitanud.

(2)

Otsuses 2009/470/EÜ on sätestatud kord, millega reguleeritakse veterinaariaalastele erimeetmetele, sealhulgas erakorralistele meetmetele antavat liidu rahalist toetust. Et aidata kaasa lammaste katarraalse palaviku võimalikult kiirele likvideerimisele, peaks liit rahalise toetusega osalema liikmesriigi tehtud abikõlblike kulutuste kandmises. Kõnealuse otsuse artikli 3 lõike 6 esimeses taandes on sätestatud eeskirjad protsendimäära kohta, mida tuleb kohaldada liikmesriigi kantud kulutuste suhtes.

(3)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 349/2005 (2) on kehtestatud eeskirjad ühenduse toetuse osas erakorraliste ning teatavate loomahaiguste vastaste meetmete jaoks, mis on ette nähtud nõukogu otsuses 90/424/EMÜ. Kõnealuse määruse artiklis 3 on sätestatud eeskirjad liidu rahalise toetuse tingimustele vastavate kulutuste kohta.

(4)

Komisjoni otsusega 2007/20/EÜ (3) ühenduse rahalise toetuse kohta lammaste katarraalse palaviku likvideerimiseks Madalmaades 2006. ja 2007. aastal andis liit Madalmaadele rahalist toetust lammaste katarraalse palaviku epidemioloogilise uuringu ja seiremeetmete rakendamiseks tehtud kulutuste katmiseks. Vastavalt kõnealusele otsusele tehti esimene osamakse suurusega 4 675 eurot.

(5)

Madalmaad esitasid 29. aprillil 2008 ametliku hüvitistaotluse, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 349/2005 artikli 7 lõigetes 1 ja 2. Komisjoni tähelepanekud, abikõlblike kulutuste arvutamise meetod ja lõppjäreldused edastati Madalmaadele 19. oktoobril 2010. aastal saadetud elektronkirjas.

(6)

Liidu rahalist toetust antakse üksnes tingimusel, et kavandatud tegevus viidi tegelikult ellu ja ametiasutused esitasid kogu vajaliku teabe ettenähtud tähtaegadeks.

(7)

Madalmaade ametiasutused on täielikult täitnud oma tehnilised ja halduskohustused, mis on sätestatud otsuse 2009/470/EÜ artikli 3 lõikes 4 ja määruse (EÜ) nr 349/2005 artiklis 7.

(8)

Neid asjaolusid silmas pidades tuleks nüüd kindlaks määrata liidu rahalise toetuse kogusumma abikõlblike kulutuste jaoks, mis tehti seoses lammaste katarraalse palaviku likvideerimisega Madalmaades 2006. ja 2007. aastal.

(9)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu rahaline toetus kulutuste jaoks, mis tehti seoses lammaste katarraalse palaviku likvideerimisega Madalmaades 2006. ja 2007. aastal, on 207 931,25 eurot. Käesolev otsus kujutab endast rahastamisotsust finantsmääruse artikli 75 tähenduses.

Artikkel 2

Rahalise toetuse lõppmakse summa on 203 256,25 eurot.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Madalmaade Kuningriigile.

Brüssel, 16. juuni 2011

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI

(1)  ELT L 155, 18.6.2009, lk 30.

(2)  ELT L 55, 1.3.2005, lk 12.

(3)  ELT L 7, 12.1.2007, lk 41.

IV EÜ asutamislepingu, ELi lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt enne 1. detsembrit 2009 vastu võetud aktid

17.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 159/107

NÕUKOGU OTSUS,

10. november 2009,

Euroopa Ühenduse ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu ühenduse nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta

(2011/348/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 170 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon on pidanud ühenduse nimel Jordaania Hašimiidi Kuningriigiga läbirääkimisi teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu (edaspidi „leping”) sõlmimise üle.

(2)

Läbirääkimised lõppesid lepinguga, mis parafeeriti 28. jaanuaril 2009.

(3)

Leping tuleb allkirjastada, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu allkirjastamine, eeldusel et see sõlmitakse.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik/isikud, kes on volitatud Euroopa Ühenduse nimel lepingule alla kirjutama, eeldusel et see sõlmitakse.

Artikkel 3

Lepingut kohaldatakse ajutiselt vastavalt lepingu artikli 7 lõikele 2 alates selle allkirjastamisest kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

Brüssel, 10. november 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

A. BORG

Euroopa Ühenduse ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi valitsuse vaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö

LEPING

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi „ühendus”,

ühelt poolt ning

JORDAANIA HAŠIMIIDI KUNINGRIIK, edaspidi „Jordaania”,

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 170 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lausega ja lõike 3 esimese lõiguga,

VÕTTES ARVESSE teaduse ja tehnoloogia tähtsust lepinguosaliste majanduslikule ja sotsiaalsele arengule ning sellele osutamist 1. mail 2002 jõustunud Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel) artiklis 43,

VÕTTES ARVESSE Euroopa naabruspoliitikat ja ELi strateegiat suhete tihendamiseks naaberriikidega, mille raames on lepinguosalised saanud kokku ja leppinud kokku tegevuskava, mille üheks prioriteediks on „tugevdada teadus- ja tehnoloogiakoostööd”. Euroopa naabruspoliitika ühine tegevuskava on kooskõlas Jordaania valitsuse rakendusprogrammiga (2007–2009) Kuluna Al Urduni jaoks / riikliku tegevuskavaga, mille eesmärk on arendada välja jätkusuutlikud sotsiaal-majanduslikud reformid,

ARVESTADES, et ühendus ja Jordaania on mitmes ühist huvi pakkuvas valdkonnas alustanud ühiseid teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust ning et mõlema huvides oleks osaleda teise poole teadus- ja arendustegevuses vastastikkuse alusel,

SOOVIDES kehtestada teadus- ja tehnoloogiauuringute jaoks ametlikku raamistikku, et laiendada ja tugevdada koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades ning edendada sellise koostöö tulemuste rakendamist oma sotsiaalse ja majandusliku kasu huvides,

SOOVIDES avada Euroopa teadusruumi ka mitteliikmesriikidele ning eelkõige Vahemere piirkonna partnerriikidele,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Reguleerimisala ja põhimõtted

1.   Lepinguosalised soodustavad, arendavad ja hõlbustavad ühenduse ja Jordaania vahelist koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades, milles tegeletakse teaduse ja tehnoloogiaga seotud teadus- ja arendustegevusega.

2.   Koostöö toimub järgmiste põhimõtete alusel:

—

teadmistepõhise ühiskonna edendamine eesmärgiga edendada lepinguosaliste sotsiaalset ja majanduslikku arengut;

—

eeliste võrdsel andmisel põhinev vastastikune kasu;

—

vastastikune juurdepääs kummagi lepinguosalise teadusprogrammidele ja -projektidele;

—

koostööd hõlbustada võiva teabe õigeaegne vahetamine;

—

intellektuaalomandi tõhus kaitse ja intellektuaalomandi õiguste õiglane jagamine;

—

osalemine ja rahastamine kooskõlas asjaomaste õigus- ja haldusnormidega.

Artikkel 2

Koostööviisid

1.   Jordaanias asutatud õigussubjektid, nagu on määratletud I lisas, sealhulgas nii füüsilised isikud kui ka eraõiguslikud ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud, osalevad Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarengu ja tutvustamistegevuse raamprogrammi (edaspidi „raamprogramm”) kaudsetes meetmetes vastavalt I ja II lisas sätestatud või osutatud tingimustele.

Euroopa Ühenduse liikmesriikides asutatud õigussubjektid, nagu on määratletud I lisas, osalevad Jordaania teadusprogrammides ja -projektides EÜ raamprogrammi teemavaldkondadele vastavates valdkondades samadel tingimustel, mida kohaldatakse Jordaania õigussubjektide suhtes, vastavalt I ja II lisas sätestatud või osutatud tingimustele.

2.   Koostöö võib hõlmata ka järgmist:

—

korrapärased arutelud Jordaania ja ühenduse teaduspoliitika ja teadustöö kavandamise suundumuste ja prioriteetide üle;

—

arutelud koostöövõimaluste, arengu ja väljavaadete üle;

—

Jordaania ja ühenduse programmide ja teadusprojektide rakendamist ning käesoleva lepingu raames tehtud teadustöö tulemusi käsitleva teabe õigeaegne edastamine;

—

ühisnõupidamised;

—

teadustöötajate, inseneride ja tehnikute külastused ja vahetus, sealhulgas koolituse eesmärgil;

—

seadmete, materjalide ja teimimise teenuste vahetamine ning jagamine;

—

suhtlus Jordaania ja ühenduse programmi- või projektijuhtide vahel;

—

ekspertide osalemine seminaridel, sümpoosionidel ja töörühmades;

—

käesoleva lepingu raames tehtava koostööga seotud tavasid, õigus- ja haldusnorme ning programme käsitleva teabe vahetus;

—

teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse alane koolitus;

—

vastastikune juurdepääs kõnealuse koostööga hõlmatud teadus- ja tehnoloogiaalasele teabele;

—

mis tahes muud koostööviisid, mille suhtes võtab vastava otsuse vastu Euroopa Ühenduse – Jordaania teadus- ja tehnoloogiakoostöö ühiskomitee, nagu on määratletud artiklis 4, ning mille puhul leitakse, et see on kooskõlas mõlema lepinguosalise kohaldatavate tegevuspõhimõtete ja korraga.

Artikkel 3

Koostöö tõhustamine

1.   Lepinguosalised teevad oma kohaldatavate õigusaktide raames jõupingutusi, et soodustada käesolevas lepingus käsitletud tegevuses osalevate teadustöötajate vaba liikumist ja resideerimist ning selles tegevuses kasutatavate kaupade piiriülest liikumist.

2.   Kui ühendus annab kooskõlas oma eeskirjadega ühepoolselt toetust ühenduse kaudses meetmes osalevale Jordaania õigussubjektile, tagab Jordaania, et tehingu suhtes ei kohaldata mingeid makse ega lõivusid.

Artikkel 4

Lepingu haldamine

1.   Käesoleva lepinguga reguleeritud tegevusi koordineerib ja hõlbustab Jordaania poolt teaduse ja tehnoloogia kõrgem nõukogu (Higher Council for Science and Technology) ning ühenduse poolt Euroopa Komisjon, kes tegutsevad lepinguosaliste täitevasutustena (edaspidi „täitevasutused”).

2.   Täitevasutused loovad Euroopa Ühenduse – Jordaania teadus- ja tehnoloogiakoostöö ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”), mille ülesanneteks on:

—

käesoleva lepingu rakendamise tagamine, hindamine ja läbivaatamine ning lepingu lisade muutmine või uute lisade vastuvõtmine lepinguosaliste teaduspoliitika arengu arvessevõtmiseks, tingimusel et mõlemad lepinguosalised täidavad selleks vajalikud siseriiklikud menetlused;

—

igal aastal selliste valdkondade tuvastamine, milles tuleks koostööd arendada ja parandada, ning selleks vajalike meetmete kaalumine;

—

Jordaania ja ühenduse teaduspoliitika ja teadustöö kavandamise edasiste suundumuste ja prioriteetide ning käesoleva lepingu raames tehtava koostöö edasiste väljavaadete korrapärane arutamine;

—

lepinguosalistele käesoleva lepingu rakendamiseks soovituste andmine, mis võib hõlmata artikli 2 lõikes 2 osutatud tegevuste kindlaksmääramist ja ettepanekuid nende täiendamiseks ning konkreetseid meetmeid artikli 1 lõikega 2 ettenähtud vastastikuse juurdepääsu parandamiseks.

3.   Ühiskomitee, kuhu kuuluvad täitevasutuste esindajad, võtab vastu oma töökorra.

4.   Üldjuhul tuleb ühiskomitee kokku kord aastas vaheldumisi ühenduses ja Jordaanias. Vajaduse korral ja lepinguosaliste kokkuleppel võib korraldada erakorralisi koosolekuid. Ühiskomitee istungi järeldused ja soovitused edastatakse Euroopa Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel sõlmitud Euroopa – Vahemere piirkonna lepinguga moodustatud assotsiatsioonikomiteele.

Artikkel 5

Rahastamine

Käesoleva lepingu raames toimub vastastikune osalemine teadusuuringutes vastavalt I lisas määratletud tingimustele ning need peavad olema kooskõlas kummagi lepinguosalise territooriumil kehtivate õigus- ja haldusnormide, tegevuspõhimõtete ja programmide rakendamise tingimustega.

Kui üks lepinguosaline annab teise lepinguosalise osalejatele kaudse koostööga seoses rahalist toetust, on rahastava lepinguosalise poolt teise lepinguosalise osalejatele antav abi, rahaline või muu toetus maksu- ja tollimaksuvaba.

Artikkel 6

Tulemuste ja teabe levitamine ja kasutamine

Saavutatud ja/või vahetatud tulemuste levitamine ja kasutamine ning käesoleva lepingu raames toimuva teadustegevusega seotud intellektuaalomandi õigustest teavitamine, nende haldamine, jagamine ja kasutamine toimub II lisas sätestatud tingimustel.

Artikkel 7

Lõppsätted

1.   I ja II lisa moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa. Kõik käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud küsimused või vaidlused lahendatakse lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.

2.   Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele oma lepingu jõustumiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest. Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamisest kuni kõnealuste siseriiklike menetluste lõpuleviimiseni. Kui üks lepinguosaline teatab, et ta lepingut ei sõlmi, lepitakse kokku, et ajutise kohaldamise ajal algatatud projektid ja tegevused, mis on nimetatud teatamise hetkel veel lõpetamata, jätkuvad, kuni need jõuavad käesolevas lepingus sätestatud tingimustel lõpule.

3.   Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu igal ajal lõpetada, teatades sellest kuus kuud ette. Käesoleva lepingu lõpetamise ajal pooleli olevaid projekte ja tegevust jätkatakse kuni nende lõpuleviimiseni käesolevas lepingus sätestatud tingimustel.

4.   Käesolev leping jääb jõusse seni, kuni kumbki lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma soovist käesolev leping lõpetada. Sel juhul kaotab leping kehtivuse kuus kuud pärast vastava teate kättesaamist.

5.   Kui üks lepinguosalistest otsustab oma artikli 1 lõikes 1 osutatud teadusprogramme ja -projekte muuta, teatab asjaomase lepinguosalise täitevasutus teise lepinguosalise täitevasutusele, milles kõnealused muutused täpselt seisnevad. Erandina käesoleva artikli lõikest 3 võib käesoleva lepingu lõpetada vastastikusel kokkuleppel, kui üks lepinguosalistest teatab teisele kuu aja jooksul pärast käesolevas lõikes osutatud muutuste tegemist kavatsusest käesolev leping lõpetada.

6.   Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi territooriumi suhtes. See ei takista koostööd teha avamerel, kosmoses või kolmandate riikide territooriumil kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

SELLE KINNITUSEKS on Euroopa Ühenduse ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Koostatud 2009. aasta novembrikuu kolmekümnendal päeval Brüsselis kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja araabia keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

За Европейската общност

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā –

Europos bendrijos vardu

Az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvo

Za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

För Europeiska gemenskapen

Image

Image

Image

За Хашемитското кралство Йордания

Por el Reino Hachemí de Jordania

Za Jordánské hášimovské království

For Det Hashemitiske Kongerige Jordan

Für das Haschemitische Königreich Jordanien

Jordaania Hašimiidi Kuningriigi nimel

Για το Χασεμιτικό Βασίλειο της Ιορδανίας

For the Hashemite Kingdom of Jordan

Pour le Royaume hachémite de Jordanie

Per il Regno Hashemita di Giordania

Jordānijas Hāšimītu Karalistes vārdā –

Jordanijos Hašimitų Karalystės vardu

A Jordán Hasimita Királyság részéről

Għar-Renju Ħaxemita tal-Ġordan

Voor het Hasjemitisch Koninkrijk Jordanië

W imieniu Jordańskiego Królestwa Haszymidzkiego

Pelo Reino Hachemita da Jordânia

Pentru Regatul Hașemit al Iordaniei

Za Jordánske hašimovské král’ovstvo

Za Hašemitsko kraljevino Jordanijo

Jordanian hašemiittisen kuningaskunnan puolesta

För Hashemitiska konungariket Jordanien

Image

Image

I LISA

EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE JA JORDAANIA ÕIGUSSUBJEKTIDE OSALEMISE TINGIMUSED

Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendab „õigussubjekt” füüsilist isikut või tegevuskoha siseriikliku õiguse või ühenduse õiguse kohaselt asutatud juriidilist isikut, kellel on iseseisev õigusvõime ja kellel on õigus omada enda nimel mis tahes õigusi ja kohustusi.

I.   Tingimused, mida kohaldatakse Jordaania õigussubjektide osalemise suhtes raamprogrammi kaudsetes meetmetes

1.

Jordaania õigussubjektide osalemine raamprogrammi kaudsetes meetmetes toimub tingimustel, mille on sätestanud Euroopa Parlament ja nõukogu vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 167.

Lisaks võivad Jordaania õigussubjektid osaleda kaudsetes meetmetes, mida võetakse kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 164.

2.

Ühendus võib eraldada punktis 1 osutatud kaudsetes meetmetes osalevatele Jordaania õigussubjektidele toetusi tingimustel, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 167 alusel vastuvõetud otsuses (18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1906/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad) (1) ning mis on kooskõlas Euroopa Ühenduse finantsmäärustega ja muude kehtivate õigusaktidega.

3.

Toetuslepinguga või lepinguga, mille ühendus sõlmib Jordaania mis tahes õigussubjektiga kaudse meetme elluviimiseks, on ette nähtud kontrollid ja auditid, mille korraldavad või mille korraldamise loa annavad komisjon või Euroopa Ühenduste Kontrollikoda.

Koostöö vaimus ja vastastikuseid huve silmas pidades annavad Jordaania asjaomased ametiasutused mõistlikkuse ja võimaluste piires igakülgset abi, mis võib vastavas olukorras olla selliste kontrollide ja auditite korraldamiseks vajalik, või aitab neile kaasa.

II.   Tingimused, mida kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide õigussubjektide osalemise suhtes Jordaania teadusprogrammides ja -projektides

1.

Euroopa Liidu liikmesriigi õiguse või ühenduse õiguse alusel asutatud ja ühenduses tegutsevatel õigussubjektidel on õigus osaleda Jordaania teadus- ja arendusprogrammide projektides koos Jordaania õigussubjektidega.

2.

Kui punktis 1 ja II lisas ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse Jordaania teadus- ja arendusprogrammide uurimisprojektides osalevate ühenduse õigussubjektide õiguste ja kohustuste suhtes ning ettepanekute esitamise ja hindamise ning selliseid projekte käsitlevate lepingute määramise ja sõlmimise tingimuste suhtes teadus- ja arendusprogrammide rakendamist käsitlevaid Jordaania õigusakte, mis kehtivad Jordaania õigussubjektide suhtes, et tagada võrdne kohtlemine, võttes arvesse Jordaania ja ühenduse vahelise koostöö laadi selles valdkonnas.

Jordaania teadus- ja arendusprogrammide uurimisprojektides osalevate ühenduse õigussubjektide rahastamise suhtes kohaldatakse teadus- ja arendusprogrammide rakendamist käsitlevaid Jordaania õigusakte, mis kehtivad väljaspool Jordaaniat asuvate õigussubjektide suhtes.

III.   Teave osalemise võimaluste kohta

Jordaania ja Euroopa Komisjon teevad korrapäraselt kättesaadavaks teabe kehtivate programmide ja mõlema lepinguosalise õigussubjektide nendes osalemise võimaluste kohta.

(1)  ELT L 391, 30.12.2006, lk 1.

II LISA

INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTE JAGAMISE PÕHIMÕTTED

I.   Kohaldamine

Käesoleva lepingu kohaldamisel on intellektuaalomand Stockholmis 14. juulil 1967 sõlmitud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artiklis 2 määratletud intellektuaalomand.

Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendavad „teadmised” tulemusi, sealhulgas teavet, olenemata sellest, kas neid saab kaitsta, samuti autoriõigusi või kõnealuse teabega seotud õigusi, mis tulenevad patendi, disainilahenduse, sordiaretuse või neid täiendava kaitse tunnistuse väljaandmise taotlustest või väljaandmisest või muust samalaadsest kaitsest.

II.   Kaudses koostöös osalevate lepinguosaliste õigussubjektide intellektuaalomandi õigused

1.

Kumbki lepinguosaline tagab, et ta käsitleb teise lepinguosalise territooriumil asutatud õigussubjektide, kes osalevad käesoleva lepingu kohaselt tehtavas otseses koostöös, intellektuaalomandi õigusi ja kohustusi ning koostöös osalemisega seotud õigusi ja kohustusi kooskõlas asjakohaste õigus- ja haldusnormide ning lepinguosaliste suhtes kohaldatavate rahvusvaheliste konventsioonidega, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga, Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepingu lisaga 1C, samuti kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsiooni (24. juuli 1971. aasta Pariisi akt) ja tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga (14. juuli 1967. aasta Stockholmi akt).

2.

Kumbki lepinguosaline tagab, et intellektuaalomandi osas koheldakse otseses koostöös osalevaid teise lepinguosalise osalejaid võrdväärselt enda osalejatega vastavalt iga teadusprogrammi või -projekti osaluseeskirjadele või kohaldatavatele õigus- ja haldusnormidele.

III.   Lepinguosaliste intellektuaalomandi õigused

1.

Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, kohaldatakse teadmiste suhtes, mille lepinguosalised on loonud käesoleva lepingu artikli 2 kohase tegevuse käigus, järgmisi eeskirju:

a)

teadmised loonud lepinguosaline on kõnealuste teadmiste omanik. Kui lepinguosaliste osa teadmisi loonud tegevuses ei ole võimalik kindlaks määrata, kuuluvad need teadmised neile ühiselt;

b)

lepinguosaline, kelle omandis asjakohased teadmised on, võimaldab teisel lepinguosalisel neid teadmisi kasutada käesoleva lepingu artiklis 2 osutatud tegevuses. Teadmiste kasutamise õigused antakse kasutustasuta.

2.

Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, kohaldatakse lepinguosaliste teaduskirjanduse suhtes järgmisi eeskirju:

a)

kui lepinguosaline avaldab käesoleva lepingu kohasest tegevusest tulenevaid või nendega seotud teaduslikke ja tehnilisi andmeid, teavet ja tulemusi ajakirjade, artiklite, aruannete või raamatute, sealhulgas videolintide ja tarkvara kujul, on teisel lepinguosalisel õigus saada ülemaailmne, tühistamatu ja kasutustasuta lihtlitsents selliste teoste tõlkimiseks, paljundamiseks, taasesitamiseks, edastamiseks ja avalikuks levitamiseks;

b)

kõigile autoriõigusega kaitstavaid andmeid ja teavet sisaldavatele eksemplaridele, mida levitatakse avalikult ja mis on koostatud käesoleva jao alusel, märgitakse teose autori või autorite nimi või nimed, välja arvatud juhul, kui autor on sõnaselgelt keelanud oma nime nimetada. Samuti on eksemplaridel selgelt näha märge lepinguosaliste koostööpanuse kohta.

3.

Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, kohaldatakse lepinguosaliste mitteavaldatava teabe suhtes järgmisi eeskirju:

a)

edastades teisele lepinguosalisele käesoleva lepingu kohase tegevusega seotud teavet, määrab kumbki lepinguosaline konfidentsiaalsete sümbolite või legendiga kindlaks teabe, mille avaldamist ta ei soovi;

b)

teavet vastu võttev lepinguosaline võib omal vastutusel edastada mitteavaldatavat teavet oma alluvuses olevatele asutustele või isikutele käesoleva lepingu rakendamisega seotud konkreetsetel eesmärkidel;

c)

mitteavaldatavat teavet andva lepinguosalise eelneval kirjalikul nõusolekul võib vastuvõttev lepinguosaline levitada sellist mitteavaldatavat teavet laiemalt, kui on lubatud punktis b. Lepinguosalised teevad koostööd sellist laiemat levitamist käsitleva eelneva kirjaliku nõusoleku taotlemise ja andmise korra väljaarendamiseks ning kumbki lepinguosaline annab kõnealuse nõusoleku oma siseriiklike tegevuspõhimõtete ja õigusaktidega lubatud ulatuses;

d)

käesoleva lepingu alusel lepinguosaliste esindajate korraldatud seminaridel või muudel kohtumistel esitatud dokumenteerimata mitteavaldatavat või muud konfidentsiaalset teavet või töötajate töölevõtmisest, teadusrajatiste kasutamisest või kaudsetest meetmetest tulenevat teavet käsitatakse konfidentsiaalse teabena, tingimusel et sellise mitteavaldatava või muu konfidentsiaalse või piiratud levikuga teabe vastuvõtjat on edastamise ajal teavitatud edastatava teabe konfidentsiaalsusest vastavalt punktile a;

e)

kumbki lepinguosaline püüab tagada, et talle punktide a ja d kohaselt teatavaks saanud mitteavaldatava teabe suhtes kohaldatakse kõnealustes punktides sätestatud järelevalvet. Kui ühele lepinguosalistest saab teatavaks, et ta ei suuda kindlasti või tõenäoliselt täita punktide a ja d sätteid levitamisest hoidumise kohta, teatab ta sellest viivitamata teisele lepinguosalisele. Seejärel konsulteerivad lepinguosalised teineteisega, et määrata kindlaks asjakohased meetmed.