12.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/1

(1)

Nõukogu 29. aprilli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 894/97 (millega sätestatakse kalavarude kaitse teatavad tehnilised meetmed) (1) on kehtestatud majandamisraamistik kalavarude kaitsmiseks tehniliste meetmete abil, millega piiratakse triivvõrkude üldine kogupikkus kuni 2,5 kilomeetrini ja keelatakse teatavate liikide püüdmiseks kasutada või hoida laeva pardal triivvõrke ning mida kohaldatakse kõikide ühenduse (välja arvatud Läänemerel, Suur- ja Väike-Beltis ning Sundis kalastavate) kalalaevade suhtes.

(2)

Nõukogu 26. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 812/2004 (millega sätestatakse meetmed vaalaliste juhusliku püügi kohta püügipiirkondades) (2) on sätestatud nõuded akustiliste eemalehirmutamisseadmete kasutamiseks ja vaalaliste kaaspüügi kontrollimiseks teatavate triivvõrkudega kalastamisel.

(3)

Nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2187/2005 (mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil) (3) on sätestatud triivvõrkude kasutamise piirangud ja tingimused kõnealuses reguleeritud piirkonnas.

(4)

Kõnealused määrused ei sisalda aga triivvõrkude määratlust. Selguse huvides ja liikmesriikidevahelise ühtse kontrollimise hõlbustamiseks on vaja kõigis kolmes õigusaktis esitada triivvõrkude ühtne määratlus.

(5)

Triivvõrkude määratluse kehtestamine ei laienda ühenduse õiguses rakendatud triivvõrkude kasutuspiirangute ja -tingimuste kohaldamisala.

(6)

Määrust (EÜ) nr 894/97, määrust (EÜ) nr 812/2004 ja määrust (EÜ) nr 2187/2005 tuleks seepärast vastavalt muuta,

„o)

“Triivvõrk” – mis tahes nakkevõrk, mida hoiavad veepinnal või teatud sügavusel allpool veepinda ujukid, mis triivivad kas vabalt hoovuste mõjul või paadi taha kinnitatult, võib olla varustatud vahenditega, mille eesmärk on hoida võrk stabiilsena ja/või piirata selle triivimist.”

12.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/3

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

12.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/5

(1)

Et vältida mitmetimõistmise ohtu tuleb komisjoni määruse (EÜ) nr 917/2004 (2) artikli 2 lõikes 3 selgelt sätestada, et mesindusprogrammi meetmed peavad olema täielikult lõpule viidud enne asjaomase majandusaasta lõppu.

(2)

Praegu on võimalik eelarveaasta jooksul mesindusprogrammi meetme rahalisi ülempiire muuta kuni 20 % ulatuses, ilma et seda muutmist peaks kinnitama määruse (EÜ) nr 797/2004 artiklis 5 viidatud korra kohaselt.

(3)

See 20 % piirang on nii liikmesriikide kui ka komisjoni arvates halduslikult liiga koormav. Järelikult tuleks see tühistada.

(4)

Lihtsustamise huvides tuleks muuta paindlikumaks mesindusprogrammi meetmete kohandamine majandusaasta käigus ja seega tühistada piirangud liikmesriigile eraldatud eelarve ümberjaotamisele meetme piires.

(5)

Tuleks sätestada, et mesindusprogrammi meetmete kohandamisest tuleb komisjonile teatada, kui teatavatest meetmetest ei olnud teatatud algul esitatud kolmeaastase perioodi meetmete programmis.

(6)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 917/2004 vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas linnuliha- ja munaturu korralduskomitee arvamusega,

1.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

2.

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Mesindusprogrammi meetmeid võib eelarveaasta jooksul kohandada, kui nad selle tulemusel vastavad endiselt määruse (EÜ) nr 797/2004 artiklile 2. Iga meetme rahalist ülempiiri võib muuta, kui ei ületata prognoositavate aastakulude piirmäära ja kui ühenduse panus mesindusprogrammi rahastamisel ei ületa 50 % asjaomase liikmesriigi poolt kantud kuludest.

Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile igast majandusaasta käigus meetme kohandamise kavast vastavalt esimesele lõigule, kui meetmest ei olnud teatatud algul esitatud kolmeaastase perioodi meetmete programmis. Kui komisjon vastuväiteid ei esita, võib kavandatavat kohandamist kohaldada alates teatamisele järgneva teise kuu esimesest päevast.

Hiljemalt kaks kuud pärast programmi rakendamise iga aasta lõppu teatavad liikmesriigid komisjonile kokkuvõtte rakendamise kuludest meetmeliikide kaupa.”

3.

Artikkel 7 jäetakse välja.

12.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/7

(1)

Nõukogu otsusega 2006/333/EÜ (2) heaks kiidetud kirjavahetuse vormis lepingus Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahel vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII seoses kontsessioonide muutmisega Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus, (3) mis kiideti heaks nõukogu nähakse ette USA-le eraldatud imporditariifikvoodi avamine 4 722 tonnile sealihale.

(2)

Komisjoni 16. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1233/2006, millega avatakse Ameerika Ühendriikidele eraldatud sealiha imporditariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine, (4) tuleb oluliselt muuta. Seepärast tuleks määrus (EÜ) nr 1233/2006 kehtetuks tunnistada ja asendada uue määrusega.

(3)

Kui käesoleva määrusega ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse komisjoni 9. juuni 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1291/2000, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad, (5) ning komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006 (millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi). (6)

(4)

Korrapärase impordi tagamiseks tuleks kvoodi kehtivusaeg, mis jääb 1. juuli ja järgmise aasta 30. juuni vahele, jagada mitmeks alaperioodiks. Igal juhul piiratakse määruse (EÜ) nr 1301/2006 kohaselt litsentside kehtivust kvoodi kehtivusaja viimase päevaga.

(5)

Tariifikvoodi haldamine peaks põhinema impordilitsentsidel. Selleks tuleb ette näha taotluste esitamise üksikasjalik kord ning andmed, mida taotlused ja litsentsid peavad sisaldama.

(6)

Pidades silmas sealihasektori süsteemis sisalduvat spekulatsiooniohtu, tuleks ettevõtjatele sätestada selged tingimused tariifikvootidesüsteemile juurdepääsuks.

(7)

Tariifikvoodi nõuetekohase haldamise tagamiseks tuleks impordilitsentside puhul sätestada tagatis 20 eurot 100 kg kohta.

(8)

Ettevõtjate huvides peaks komisjon määrama kindlaks taotlemata kogused, mis vastavalt määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõikele 4 lisatakse järgmise alaperioodi kvootidele.

(9)

Tariifikvoodi saamiseks tuleb esitada Ameerika Ühendriikide pädevate ametiasutuste poolt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (7) kohaselt väljastatud päritolusertifikaat.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas sealihaturu korralduskomitee arvamusega,

a)

25 % 1. juulist kuni 30. septembrini;

b)

25 % 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini;

c)

25 % 1. jaanuarist kuni 31. märtsini;

d)

25 % 1. aprillist kuni 30. juunini.

a)

lahtrisse 8 märgitakse päritoluriik ja tehakse märge „jah” ristiga;

b)

lahtrisse 20 üks II lisa A osas loetletud kannetest.

12.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/15

(1)

Ajavahemikus 2.–6. juuli 2007 esitati pädevale asutusele määruse (EÜ) nr 950/2006 või komisjoni 13. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1832/2006 (milles sätestatakse suhkrusektori üleminekumeetmed seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega) (3) kohaselt impordilitsentside taotlused, milles taotletud üldkogus on võrdne järjekorranumbri 09.4343 (2006–2007) jaoks saada oleva kogusega või ületab seda.

(2)

Kõnealuseid asjaolusid arvestades peaks komisjon kindlaks määrama jaotuskoefitsiendi, mis võimaldab litsentse välja anda võrdeliselt saada oleva üldkogusega, ning teavitama liikmesriike, et vastav piirmäär on saavutatud,

12.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/19

(1)

Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokolliga loomade kaitse ja heaolu kohta nõutakse, et põllumajanduspoliitika kavandamisel ja rakendamisel pööraksid ühendus ja liikmesriigid täit tähelepanu loomade heaolu nõuetele, respekteerides samal ajal liikmesriikide õigus- või haldusnorme ja tavasid, mis iseäranis käsitlevad riitusi, kultuuritraditsioone ja piirkondlikku pärandit.

(2)

Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivis 98/58/EÜ (mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset), (3) mis on koostatud põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni (4) (edaspidi „konventsioon”) alusel, sätestatakse põllumajanduslikel eesmärkidel kasvatatavate ja peetavate loomade kaitse miinimumstandardid, kaasa arvatud sätted loomade füsioloogilistele ja etoloogilistele vajadustele vastava eluaseme, toidu, vee ja hoolduse kohta.

(3)

Ühendus on kõnealuse konventsiooni osaline ning selle raames on vastu võetud kodukanu (Gallus gallus) käsitlev erisoovitus, mis sisaldab täiendavaid sätteid liha tootmiseks peetavate kodulindude kohta.

(4)

Loomade tervishoiu ja heaolu teaduskomitee 21. märtsi 2000. aasta aruandes lihakanade (broilerite) heaolu kohta järeldatakse, et praegu puudub selleks otstarbeks kasutatava kanaliini suurele kasvukiirusele vastav rahuldav loomatervishoiu ja heaolu tase ning et kõrge loomkoormuse negatiivne mõju on väiksem ehitistes, kus on võimalik säilitada häid sisekliimatingimusi.

(5)

Erisäte allapanuga katmata alade kohta, mille eesmärk on viia miinimumini geneetiliste parameetrite mõju või viia sisse heaolunäitajad lisaks jalapadjandi dermatiidi näitajatele, nähakse ette pärast Euroopa Toiduohutusametilt vastavate arvamuste saamist.

(6)

Selleks et kõnealune sektor saaks ratsionaalselt areneda ning et vältida ühise turukorralduse tõrgeteta toimimist häirivaid konkurentsimoonutusi kõnealuses sektoris, on vaja ühenduse tasandil kehtestada lihakanade kaitse eeskirjad.

(7)

Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega on põhieesmärgi saavutamiseks, milleks on loomade heaolu parandamine intensiivkanakasvatuses, vajalik ja asjakohane kehtestada lihakanade kaitse miinimumeeskirjad. Asutamislepingu artikli 5 kolmanda lõigu kohaselt ei lähe käesolev direktiiv seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(8)

Eeskirjades tuleks keskenduda heaoluprobleemidele intensiivsetes põllumajandustootmissüsteemides. Selleks et vältida ebaproportsionaalsete meetmete kohaldamist väikeste kanakarjade pidamise suhtes, tuleks kehtestada käesoleva direktiivi kohaldamise miinimummäär.

(9)

On oluline, et kanade eest hoolitsevad inimesed oleksid teadlikud asjakohastest loomade heaolunõuetest ning saaksid oma ülesannete täitmiseks sobiva koolituse või oleksid omandanud sellise koolitusega võrdse praktilise kogemuse.

(10)

Lihakanade kaitse eeskirjade kehtestamisel tuleks tasakaalustatult arvesse võtta loomade tervishoiu ja heaolu, majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste ning keskkonnamõju erinevaid aspekte.

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks, (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (6) on juba loodud raamistik ametlikeks kontrollimisteks, tagades sealjuures vastavuse mitmete loomade heaolu käsitlevate eeskirjade vahel. Lisaks sätestatakse määruses (EÜ) nr 882/2004, et liikmesriigid kohustuvad esitama aastaaruandeid, mis käsitlevad mitmeaastaste siseriiklike kontrollimiskavade rakendamist, sealhulgas läbiviidud kontrollide ja auditite tulemusi. Sel eesmärgil on nii kõnealustes määrustes kui ka nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsuses 90/424/EMÜ (kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas) (7) ette nähtud rahaline toetus.

(12)

Erinevates liikmesriikides on juba kasutusel mitmesugused vabatahtlikud loomade heaolustandarditel ja muudel parameetritel põhinevad kanaliha märgistamise süsteemid.

(13)

Selliste vabatahtlike märgistussüsteemide kasutamisest saadud kogemuste valguses on asjakohane, et komisjon esitab aruande, mis käsitleb linnuliha, lihatoodete ja valmististe puhul sellise ühtlustatud kohustusliku erimärgistussüsteemi võimalikku kasutuselevõttu ühenduse tasandil, mis põhineb vastavusel loomade heaolu standarditele; aruanne käsitleb ka nimetatud süsteemi võimalikke sotsiaalmajanduslikke mõjusid, mõju ühenduse majanduspartneritele ja märgistussüsteemi vastavust Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadele.

(14)

On asjakohane, et komisjon esitab uutel teaduslikel tõenditel põhineva aruande, milles käsitletakse lihakanade, sealhulgas lihakanade aretuskarja heaolu täiendavat parandamist edasise uurimistöö ja praktiliste kogemuste valguses, pöörates erilist tähelepanu nendele aspektidele, mida käesolev direktiiv ei hõlma. Selles aruandes tuleks eriti kaaluda võimalust kehtestada tapajärgse kontrolli käigus välja selgitatud ebapiisavatele heaolutingimustele viitavate tunnuste piirmäärad ning geneetiliste parameetrite mõju tuvastatud puudustele, mille tulemuseks on lihakanade ebapiisav heaolu.

(15)

Liikmesriigid peaksid koostama õigusnormid käesoleva direktiivi sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning tagama nende rakendamise. Kõnealused karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(16)

Nõukogu peaks kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (8) punktiga 34 innustama liikmesriike koostama enda jaoks ja ühenduse huvides tabelid, kus on võimalikult täpselt esitatud käesoleva direktiivi ja selle ülevõtmismeetmete vastavus, ning tegema need tabelid üldsusele kättesaadavaks.

(17)

Käesoleva direktiivi kohaldamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (9)

a)

vähem kui 500 kanaga ettevõtete suhtes;

b)

ettevõtete suhtes, kus peetakse ainult kanade sugukarja;

c)

haudejaamade suhtes;

d)

kanade ulatusliku sees- ja vabapidamise puhul, nagu on osutatud komisjoni 5. juuni 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 1538/91 (millega kehtestatakse määruse (EMÜ) nr 1906/90 (teatavate kodulinnuliha turustusnormide kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (10) IV lisa punktides b, c, d ja e, ning

e)

mahepõllumajanduslikult kasvatatud kanade suhtes vastavalt nõukogu 24. juuni 1991. aasta määrusele (EMÜ) nr 2092/91 põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta. (11)

a)

„omanik” – iga juriidiline või füüsiline isik, kes omab ettevõtet, kus peetakse kanu;

b)

„pidaja” – iga füüsiline või juriidiline isik, kes hoolitseb või vastutab kanade eest püsivalt või ajutiselt lepingu või seaduse alusel;

c)

„pädev asutus” – liikmesriigi keskasutus, mille pädevusse kuulub loomade heaolu, veterinaar- ja zootehniliste kontrollide läbiviimine, või mis tahes muu selleks volitatud asutus piirkondlikul, kohalikul või muul tasandil;

d)

„riiklik veterinaararst” – veterinaararst, kellel on määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa III jao IV (A) peatüki. kohased volitused ettenähtud ülesannete piires tegutsemiseks ja kelle määrab pädev asutus;

e)

„kana” – liiki Gallus gallus kuuluv loom, keda peetakse liha tootmise eesmärgil;

f)

„ettevõte” – tootmiskoht, kus kanu peetakse;

g)

„tootmisüksus” – ettevõtte hoone, kus kanakarja peetakse;

h)

„kasutatav ala” – allapanuga kaetud ala, millele kanadel on igal ajal juurdepääs;

i)

„loomkoormus” – tootmisüksuses samaaegselt viibivate kanade eluskaal kasutatava ala ühe ruutmeetri kohta;

j)

„kari” – kanad, kes on paigutatud ühte ettevõtte tootmisüksustest ning kes selles üksuses pidevalt viibivad;

k)

„päevane suremus(tase)” – tootmisüksuses sama päeva jooksul surnud kanade arv, sealhulgas kanad, kes on haiguse tõttu või muudel põhjustel välja praagitud, jagatuna tootmisüksuses samal päeval viibinud kanade arvuga ning korrutatuna 100ga;

l)

„kumulatiivne päevane suremus” – päevaste suremusnäitajate summa.

a)

kõik tootmisüksused vastavad I lisas sätestatud nõuetele;

b)

nõutud ning sealhulgas III lisas sätestatud kontrolli, seiret ja järelkontrolli viivad läbi pädevad asutused või riiklik veterinaararst.

12.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/29

(1)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 396 lõike 1 kohaselt võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt anda mis tahes liikmesriigile loa sõlmida kolmanda riigiga leping, mis võib sisaldada erandeid kõnealusest direktiivist.

(2)

Komisjoni peasekretariaadis 13. septembril 2005 registreeritud kirjaga taotles Austria luba sõlmida Šveitsiga leping seoses piiriülese elektrijaama ehitamisega Inni jõele Prutzi (Austria) ja Tschlini (Šveits) vahele.

(3)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 396 lõike 2 kohaselt teavitas komisjon 1. märtsi 2007. aasta kirjaga teisi liikmesriike Austria taotlusest. Komisjon teatas 6. märtsi 2007. aasta kirjas Austriale, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(4)

Leping sisaldab sätteid käibemaksu kohta, mis seoses piiriülese elektrijaamaga Austriasse imporditavate kaupade puhul kaldub kõrvale direktiivi 2006/112/EÜ artikli 2 lõike 1 punktist d. Kaupu, mida Šveitsist impordivad Austriasse maksukohustuslased, kellel on maksu täielik mahaarvamise õigus, ei maksustata käibemaksuga, et Šveits kohaldaks samasugust korda Austriast Šveitsi imporditavate kaupade suhtes.

(5)

Seepärast ei mõjuta erand ebasoodsalt käibemaksust laekuvaid Euroopa ühenduste omavahendeid,

12.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/31

(1)

Otsus on adresseeritud ettevõtjale TKS (ThyssenKrupp Stainless AG) ettevõtja TS-AG käitumise pärast (Thyssen Stahl AG). TKS võttis vabatahtlikult vastutuse TS-AG käitumise eest vähemalt aastatel 1993–1994, edastades komisjonile 23. juulil 1997 selgesõnalise avalduse.

(2)

TS-AG osales alates 16. detsembrist 1993 kuni majandustegevuse lõpetamiseni roostevaba terase sektoris 31. detsembril 1994 ESTÜ asutamislepingu artikli 65 ühes ja pidevas rikkumises, määrates kindlaks Lääne-Euroopa roostevaba terase sektoris kasutatavate sulamite hinnad.

(3)

Käesolev otsus käsitleb komisjoni 21. jaanuari 1998. aasta otsuse 98/247/ESTÜ (2) uuesti vastuvõtmist. Kohtud tühistasid (3) selle otsuse osaliselt menetlusõiguslikel põhjustel. Kohtud leidsid, et komisjon määras 1998. aastal trahvi ettevõtjale TKS ettevõtja TS-AG käitumise eest, ilma et ta oleks andnud võimalust esitada enne trahvi määramist selgitusi sellise käitumise kohta. Sellega rikuti ettevõtja TKS õigust ärakuulamisele.

(4)

24. aprillil 2006 esitas komisjon vastuväited TKSile, et parandada menetlusviga, millele kohtud olid osutanud.

(5)

Sulami lisamaks on hinna koostisosa, mis arvutati sulamite hinna alusel ja lisati roostevaba terase põhihinnale. Roostevaba terase tootjate kasutatavate sulamite (nikkel, kroom ja molübdeen) hinnad moodustasid väga suure osa tootmise koguhinnast. Kõnealuste sulamite hinnad kõikusid väga palju.

(6)

Sulamite ja roostevaba terase hind langes järsult 1993. aastal. Kui nikli hind hakkas septembris 1993 tõusma, vähenes tootjate kasum märkimisväärselt. Selle vältimiseks otsustasid roostevaba terase tootjad korraldada 16. detsembril 1993 Madridis kohtumise. Seejärel toimus tootjate vahel mitmeid kohtumisi sulami lisamaksu arvutamise ja rakendamise küsimuses.

(7)

Otsuses leiti, et TS-AG koos teiste ettevõtjatega muutis ja rakendas kooskõlastatult võrdlusmäära, mille alusel arvutati sulami lisamaksu. Sellise tegevuse eesmärk ja tulemus oli nii piirata kui ka kahjustada konkurentsi ühisturul.

(8)

Komisjon leiab, et kartelli loomisest tuleneva rikkumise suhtes tuleks kohaldada ESTÜ asutamislepingu sisulisi eeskirju, arvestades et ESTÜ asutamisleping oli rikkumise ajal (1993–1994) kohaldatav. Puudus põhjus lex mitior'i kohaldamiseks.

(9)

Otsuses peeti TKSi vastutavaks TS-AG käitumise eest vastavalt TKSi 23. juuli 1997. aasta avaldusele ja selgitati, et selles ei rakendata õigusjärgluse ega majandustegevuse ülevõtmise põhimõtteid.

(10)

Euroopa Kohus ei ole 1997. aasta avaldust oma otsuses kahtluse alla seadnud, samuti ei ole selline avaldus vastuolus õiguse üldpõhimõtetega ega komisjoni tavaga otsuste tegemisel.

(11)

Otsuses järeldati, et aegumistähtaega ei kohaldata, võttes arvesse asjaolu, et kohtumenetlus oli vahepeal peatatud.

(12)

Tagamaks diskrimineerimise vältimist otsuse 98/247/ESTÜ adressaatide suhtes, peetakse rikkumist tõsiseks (algsumma neli miljonit eurot).

(13)

Algsummat suurendatakse 10 % võrra, sest rikkumine kestis rohkem kui aasta vältel (16. detsembrist 1993 kuni 31. detsembrini 1994).

(14)

Kooskõlas otsusega 98/247/ESTÜ vähendatakse algsummat 10 % võrra, sest asjaomase sektori majanduslik olukord oli kriitiline.

(15)

Võttes arvesse esimese astme kohtu otsust (4) ja kohaldades komisjoni 1996. aasta teatist, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, vähendatakse trahvi veel 20 % võrra, arvestades et TKS abistas komisjoni asjaolude tuvastamisel. Seetõttu on trahvi suurus 3 168 000 eurot.

12.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/33

(1)

Määruse (EÜ) nr 41/2007 IIC lisa punktis 7 on sätestatud maksimaalne päevade arv (192), mille jooksul võivad ühenduse laevad, mille kogupikkus on vähemalt 10 meetrit ja mille pardal on piimtraalid võrgusilma suurusega vähemalt 80 mm või passiivpüünised (sh seisevvõrgud, abarad ja nakkevõrgud) võrgusilma suurusega alla 220 mm, viibida ICES VIIe rajoonis 1. veebruarist 2007 kuni 31. jaanuarini 2008.

(2)

Kõnealuse lisa punktiga 9 võimaldatakse komisjonil pärast 1. jaanuari 2004 toimunud püügitegevuse alalise lõpetamise alusel eraldada täiendavaid päevi, mille jooksul võib kõnealuses piirkonnas viibida laev, mille pardal on eespool nimetatud piimtraale või passiivpüüniseid.

(3)

Ühendkuningriik on esitanud andmed, mis tõendavad, et 1. jaanuarist 2004 tegevuse alaliselt lõpetanud laevad kasutasid 5,24 % vähem püügikoormust kui 2003. aastal kõnealuses piirkonnas viibinud laevad, mille pardal olid piimtraalid võrgusilma suurusega vähemalt 80 mm.

(4)

Esitatud andmeid silmas pidades ja punktiga 9.1 ette nähtud arvutusmeetodit rakendades tuleks Ühendkuningriigile eraldada ajavahemikul 1. veebruarist 2007 kuni 31. jaanuarini 2008 kümme täiendavat püügipäeva laevade jaoks, mille pardal on sellised piimtraalid.

(5)

Selguse huvides on käesolevas otsuses esitatud Ühendkuningriigile eraldatud täiendavate püügipäevade koguarv, võttes arvesse 12 täiendavat püügipäeva, mis on varem eraldatud komisjoni 26. juuni 2006. aasta otsusega 2006/461/EÜ (täiendavate püügipäevade eraldamise kohta Ühendkuningriigile ICESi rajoonis VIIe), (2) kuna need täiendavad päevad kehtivad 2007. aastal.

(6)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

12.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/34

(1)

7. ja 15. mail 2007 kehtestas Itaalia pädev asutus vastavalt direktiivi 92/119/EMÜ artiklile 10 ohustatud tsoonid seoses Cremona maakonna Salvirola ja Fiesco haldusüksustes puhkenud sigade vesikulaarhaigusega. 14. juunil 2007 kehtestati Cremona maakonna Offanengo haldusüksuses haiguskolde ümber ohustatud tsoon. Kõnealused ohustatud tsoonid kattuvad osaliselt.

(2)

Sellest tulenevalt keelati nimetatud ohustatud tsoonides sigade transport avalikel ja erateedel.

(3)

Itaalia on esitanud kaks taotlust teha keelust erand juhuks, kui väljastpoolt ohustatud tsoone pärit tapasigu transporditakse ohustatud tsoonide avalikel ja erateedel tapamajadesse, mis asuvad ohustatud tsoonides.

(4)

On asjakohane sätestada need kaks erandit tingimusel, et Itaalia võtab ranged kontrolli- ja ettevaatusmeetmed haiguse levikuohu vältimiseks.

(5)

Komisjon võttis 2007. aasta 20. veebruaril vastu otsuse 2007/123/EÜ, et teha samasugune erand Itaalias Bergamo maakonnas Romano di Lombardia haldusüksuses puhkenud sigade vesikulaarhaiguse kollet ümbritsevas ohutsoonis asuvale tapamajale. Kõnealuses ohutsoonis kehtestatud meetmeid enam ei rakendata. Seetõttu tuleks otsus 2007/123/EÜ tunnistada kehtetuks.

(6)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

päritoluettevõtte ametlik veterinaararst peab sigade lähetamisest teatama tapamaja ametlikule veterinaararstile vähemalt 24 tundi ette;

b)

sigade transport tapamajja peab toimuma koridoris, mille suhtes kehtivad üksikasjad peab Itaalia eelnevalt sätestama;

c)

pädev asutus peab sigade transpordivahendi pitseerima eelnevalt või vahetult koridori sisenemisel; pitseerimise käigus peab pädev asutus registreerima transpordivahendi numbri ja transpordivahendis veetavate sigade arvu;

d)

transpordivahendi saabumisel tapamajja pädev asutus:

e)

kõik sigu tapamajja vedavad transpordivahendid puhastatakse ja desinfitseeritakse vahetult pärast sigade mahalaadimist ametliku kontrolli all ja vastavalt pädeva asutuse juhtnööridele enne transpordivahendi lahkumist tapamajast.

12.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/36

(1)

2005. aastal tekkisid Taanis Newcastle’i haiguse puhangud. Selle haiguse ilmnemine kujutas endast tõsist ohtu ühenduse kariloomadele.

(2)

Et vältida haiguse levikut ja aidata kaasa selle võimalikult kiirele likvideerimisele, peaks ühendus kooskõlas otsusega 90/424/EMÜ rahaliselt toetama liikmesriigi abikõlblikke kulutusi, mis on tehtud haiguse vastu võitlemiseks võetud erakorraliste meetmete raames.

(3)

Komisjoni 24. augusti 2006. aasta otsusega 2006/579/EÜ (mis käsitleb ühenduse rahalist abi Newcastle’i haiguse likvideerimiseks Taanis 2005. aastal) (2) kehtestati rahalise toetuse määraks 50 % kõnealuse puhangu vastu võitlemiseks võetud meetmetega seotud abikõlblikest kuludest.

(4)

Selle otsuse kohaselt makstakse rahaline toetus välja Taani 23. oktoobril 2006. aastal esitatud avalduse ja muude tõendavate dokumentide alusel, mis on sätestatud komisjoni 28. veebruari 2005. aasta määruse (EÜ) nr 349/2005 (millega kehtestatakse eeskirjad ühenduse toetuse osas erakorraliste ning teatavate loomahaiguste vastaste meetmete jaoks, mis on ette nähtud nõukogu otsuses 90/424/EMÜ) (3) artiklis 7.

(5)

Neid asjaolusid silmas pidades tuleks nüüd kindlaks määrata ühenduse rahalise toetuse kogusumma abikõlblike kulutuste jaoks, mis tehti seoses Newcastle’i haiguse likvideerimisega Taanis 2005. aastal.

(6)

Ühenduse veterinaareeskirjade ning ühenduse rahalise toetuse andmiseks vajalike tingimustega kooskõlas läbiviidud komisjoni kontrollimiste tulemuste põhjal ei saa kõiki taotluses esitatud kulutusi pidada abikõlblikeks.

(7)

Komisjoni tähelepanekud, abikõlblike kulutuste arvutamise meetod ja lõplikud järeldused edastati Taanile 8. märtsil 2007. aastal saadetud kirjas.

(8)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamusega,

12.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/37