22.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/1

(1)

Vastavalt Euroopa Majandusühenduse ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi valitsuse vahel sõlmitud São Tomé ja Príncipe rannikuvetes kalastamise kokkuleppele (2) peavad kokkuleppeosalised enne kokkuleppele lisatud protokolli kehtivuse lõppu alustama läbirääkimisi, et vastastikusel kokkuleppel määrata kindlaks protokolli sisu järgmiseks ajavahemikuks ning lisas vajaduse korral tehtavad muudatused ja täiendused.

(2)

Kuni nõugoku määrusega nr (EÜ) 2348/2002 (3) heakskiidetud kehtivasse protokolli tehtavaid muudatusi käsitlevate läbirääkimisteni otsustasid kokkuleppeosalised pikendada kirjavahetuse teel sõlmitava kokkuleppega protokolli kehtivusaega ühe aasta võrra.

(3)

Sellise pikendamise heakskiitmine on kooskõlas ühenduse huvidega.

(4)

Lõppenud kehtivusajaga protokolli alusel tuleks kindlaks määrata liikmesriikide kalapüügivõimaluste jaotus,

22.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/3

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kaupade kombineeritud nomenklatuuri ühtse kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka teiste täielikult või osaliselt kaupade kombineeritud nomenklatuuril põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud ühenduse erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud klassifitseerimise üldreeglitele tuleb lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad 3. veerus esitatud põhjustel liigitada 2. veerus näidatud CN-koodide alla.

(4)

On asjakohane sätestada, et kolme kuu jooksul võib siduva tariifiinfo saaja vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6 jätkuvalt tugineda sellisele liikmesriikide tolliasutuste antud siduvale tariifiinfole kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

22.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/5

(1)

Nõukogu võttis 24. jaanuaril 2006 vastu otsuse 2006/116/EÜ (1) Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2006 kuni 25. jaanuarini 2010.

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud asendusliikme koht seoses Ivan KOSATÍKU tagasiastumisega,

22.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/6

(1)

Nõukogu võttis 24. jaanuaril 2006 vastu otsuse 2006/116/EÜ Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2006 kuni 25. jaanuarini 2010. (1)

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud liikmekoht seoses Francisco José VÁZQUEZ VÁZQUEZI tagasiastumisega,

22.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/7

(1)

Vastavalt Euroopa Majandusühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi valitsuse vahelisele Guinea-Bissau rannikuvetes kalastamise kokkuleppele (1) alustavad pooled enne kokkuleppele lisatud protokolli kehtivusaja lõppu läbirääkimisi, et vastastikusel kokkuleppel määrata kindlaks protokolli sisu järgmiseks ajavahemikuks ning vajaduse korral lisas tehtavad muudatused ja täiendused.

(2)

Kokkuleppeosalised otsustasid kirjavahetuse vormis kokkuleppega pikendada protokolli kehtivusaega ühe aasta võrra kuni kehtivasse protokolli, mis on kiidetud heaks nõukogu määrusega (EÜ) nr 249/2002 (2) ja mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 829/2004 heakskiidetud kokkuleppega, muudatuste tegemise üle peetavate läbirääkimiste lõpuni.

(3)

Nimetatud kirjavahetuse vormis kokkuleppe alusel on ühenduse kaluritel võimalik kalastada Guinea-Bissau suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ajavahemikul 16. juunist 2006 kuni 15. juunini 2007.

(4)

Selleks et vältida ühenduse laevade püügitegevuse katkemist, on oluline, et kehtivusaja pikenemine jõustuks võimalikult kiiresti. Seetõttu tuleks kokkulepe allkirjastada kirjavahetuse vormis ning kohaldada seda ajutiselt kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

(5)

Tuleks kindlaks määrata liikmesriikide kalapüügivõimaluste jaotus lõppeva kehtivusajaga protokolli alusel,

a)

krevetid:

b)

kalad ja peajalgsed:

c)

tuunipüügiseinerid:

d)

triivõngejadaga kalalaevad ja ritvõngelaevad:

22.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/11

(1)

Nõukogu võttis 28. juunil 1999 vastu otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (2) selle otsusega sätestatakse piiratud arv menetluste liike, mille kohaselt rakendusvolitusi võib kasutada.

(2)

Kõnealust otsust tuleks muuta, et kaasata sellesse uus rakendusvolituste kasutamise menetlus – kontrolliga regulatiivmenetlus, mis võimaldab seaduseandjal väljendada vastuseisu meetmete eelnõu vastuvõtmisele juhul, kui ta osutab, et see eelnõu ületab põhiaktiga ettenähtud rakendusvolitusi, ei ole kooskõlas põhiakti eesmärgi või sisuga või ei pea kinni subsidiaarsuse või proportsionaalsuse põhimõtetest.

(3)

Uut kontrolliga regulatiivmenetlust on vaja kasutada üldmeetmete puhul, mille eesmärgiks on asutamislepingu artikliga 251 sätestatud korras vastuvõetud aktide vähemoluliste sätete muutmine, sealhulgas mõningaid selliseid sätteid välja jättes või uusi vähemolulisi sätteid juurde lisades.

(4)

Samuti tuleks sellega seoses tagada Euroopa Parlamendi parem teavitamine komiteede menetlustest,

1.

5. põhjenduse lõppu lisatakse sõnad:

“, välja arvatud kontrolliga regulatiivmenetluse puhul”.

2.

7. põhjenduse järele lisatakse järgmine põhjendus:

3.

10. põhjendus asendatakse järgmisega:

4.

Artikli 1 viimases reas:

numbrite “5” ja “6” vahele lisatakse “5a”.

5.

Artiklis 2:

6.

Artikli 4 lõikes 2 ja artikli 5 lõikes 2 asendatakse sõnad “lõikes 2” sõnadega “lõigetes 2 ja 4”.

7.

Pärast artiklit 5 lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 5a

Kontrolliga regulatiivmenetlus

1.   Komisjoni abistab kontrolli teostav regulatiivkomitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.

2.   Komisjoni esindaja esitab komiteele võetavate meetmete eelnõu. Komitee esitab eelnõu kohta oma arvamuse tähtaja jooksul, mille eesistuja võib määrata lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 205 lõigetes 2 ja 4 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

3.   Kui komisjoni kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, kohaldatakse järgmist menetlust:

4.   Kui komisjoni kavandatavad meetmed ei ole kooskõlas komitee arvamusega või kui arvamust ei esitata, kohaldatakse järgmist menetlust:

5.   Erandina lõigetest 3 ja 4 võib põhiakt nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel ette näha, et:

6.   Põhiaktiga võib sätestada, et juhul, kui tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinni pidada lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse tähtaegadest, kohaldatakse järgmist menetlust:

8.

Artikli 7 lõike 3 esimese lause lõppu lisatakse järgmised sõnad:

“järgides edastamissüsteemi läbipaistvust ning edastatud teabe ja menetluse erinevate etappide määratlemist tagavat korda.”

22.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/14

(1)

Erakaabellevioperaatorite assotsiatsioon (Verband Privater Kabelnetzbetreiber e.V., edaspidi “ANGA”) esitas 16. detsembrist 2002. aastast pärit faksiga kaebuse seoses maapealse digitaaltelevisiooni (DVB-T) rahastamisega Berliin-Brandenburgis. (2) Oma kirjaga 26. märtsist 2003 kannustasid nad komisjoni algatama menetlust ja peatama abi andmise.

(2)

Oma kirjaga 2. maist 2003 esitas komisjon taotluse informatsiooni saamiseks Saksamaalt. Informatsioon esitati 30. juunil 2003. aastal pärast tähtaja pikendamist. 1. oktoobril 2003. aastal leidis aset kohtumine komisjoni teenistuste ja väidetava abi andja, Berliin-Brandenburgi meediaametiasutuse (Medienanstalt Berlin-Brandenburg, “Mabb”), vahel. Mabb andis lisainformatsiooni 23. oktoobril 2003. aastal ja 4. veebruaril 2004. aastal.

(3)

Oma kirjaga 23. detsembrist 2003 teatas Kabel Baden-Württemberg GmbH & Co. KG (“Kabel BW”), et esitab samuti kaebuse seoses DVB-T rahastamisega Berliin-Brandenburgis. Kaebus esitati 8. märtsil 2004. aastal. Siiski otsustas komisjon, et kaebust ei uurita osana käesolevast ametlikust uurimismenetlusest. Kuna kaebus puudutab avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide (PSB-d) poolt määratud hindu nende maapealsete ringhäälinguvõimsuste rentimiseks kommerts-ringhäälinguorganisatsioonidele (CSB-d), lisati see PSB-de rahastamise üldisele uurimisele Saksamaal. (3)

(4)

Oma kirjaga 14. juulist 2004 informeeris komisjon Saksamaad, et on otsustanud alustada Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud ametlikku uurimismenetlust seoses küsimuse all oleva meetmega (“menetluse algatamise otsus”). Komisjoni otsus menetluse alustamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas28. augustil 2004. aastal. (4) Komisjon palus huvitatud isikutel esitada oma märkused meetme kohta.

(5)

Pärast tähtaja pikendamist vastas Saksamaa märkuste esitamise palvele menetluse alustamise otsuse kohta kirjaga 4. oktoobrist 2004.a. Samuti sai komisjon märkused järgmistelt huvitatud isikutelt: Nordic Satellite AB (“NSAB”), (5) ProSiebenSat.1 Media AG (“ProSiebenSat.1”) ja Euroopa kaabelside assotsiatsioon (“ECCA”) ja Deutsche Telekom AG (“DTAG”), (6) ja Euroopa satelliitsideoperaatorite assotsiatsioon (“ESOA”). (7) Oma kirjaga 17. novembrist 2004 edastas komisjon need märkused Saksamaale, kes kommenteeris neid kirjaga 16. detsembrist 2004.

(6)

Komisjon sai lisainformatsiooni Mabb-ilt, (8) Deutscher Kabelverband’ilt, (9) ANGA-lt, (10) DTAG-ilt (11) ja European Economic & Marketing Consultants GmbH’lt (“EE & MC”), kes esindas Kabel BW’d. (12) Lisaks kohtusid komisjoni talitused ECCA, Mabb-i, EE&MC ja DTAG-iga. (13) Komisjon teavitas Saksamaad sellest informatsioonist kirjadega 14. juunist ja 14. juulist 2005, millele viimane vastas kirjaga 15. augustist 2005.

(7)

Käesolevat menetlust tuleb vaadelda ringhäälingu digiteerimise taustal, mis mõjutab kõiki käesoleval ajal kättesaadaval olevaid sideplatvorme, st kaabel-, satelliit- ja maapealset sidet.

(8)

Küsimuse all olev abi on ette nähtud maapealsetele edastuskanalitele, mis analoogrežiimis mahutavad tavaliselt alla 10 telekanali. Berliinis enne müüri langemist soetatud spetsiaalne tingimus tähendas siiski, et kuni 13 kanalit on võimalik edastada maapealselt analoogrežiimis. Pärast digiteerimist on võimalik maapealselt edastada umbes 30 kanalit.

(9)

Pärast kaabli ja satelliidi kasutuselevõttu 1980ndatel aastatel on maapealse ringhäälingu kasutamine Saksamaal oluliselt vähenenud. Vastavalt AGF/GfK poolt kogutud andmetele olid 1. jaanuaril 2005. aastal Saksamaal majapidamise esmaste televiisorite vastuvõtuandmed järgmised: 5,2 % maapealne, 55,9 % kaabel ja 38,9 % satelliit. (14) Vastavalt ASTRA/Infratest-I andmetele oli maapealse sidega majapidamiste osa Saksamaal veelgi madalam, s.o. 3,8 % (2004. aasta lõpp). (15) Berliin-Brandenburgi jaoks annab ASTRA/Infratest järgmised andmed majapidamiste TV vastuvõtu jaotuse kohta (2004. aasta lõpp): 2,8 % maapealne, 67,5 % kaabel ja 29,7 % satelliit. Mabb-iga seotud asutuste poolt kogutud andmed näitavad Berliin-Brandenburgi jaoks 5,3 %list esmase televiisori maapealse vastuvõtuga majapidamiste osa 2004. aastal. (16) 2005. aastaks oli majapidamiste osa linnapiirkondades (50 % kõigist majapidamistest DVB-T piirkonnas, “DVB-T tuumikpiirkond”) siiski 11,4 %, mis näitab DVB-T vastuvõtu tähtsust parima vastuvõtuga piirkondades.

Joonis 1

Maapealse platvormi turuosa riigis ja Berliin-Brandenburgis

(10)

Et soodustada ringhäälingulevi digiteerimist, käivitati 1997. aasta lõpus Saksamaa otsusega digitaalringhäälingu initsiatiiv (Initiative Digitaler Rundfunk, “IDR”) pärast liidumaade peaministrite otsust. Selle initsiatiivi alusel koostasid Saksamaa, liidumaad ja erinevad turul osalejad soovitused digiteerimise jaoks. Esialgne IDR raport kiideti Saksamaa poolt heaks 1998. aasta augustis ja edasi kasutati seda IDR osana, et välja töötada plaan, Startszenario 2000. (17) Muude asjade hulgas konstateeris plaan, et kaabel-, satelliit- ja maapealse ringhäälingu digiteerimine lõpetatakse hiljemalt 2010. aastaks.

(11)

Maapealse ringhäälingu puhul olid Berliini liidumaa ja Brandenburgi liidumaa esimeseks piirkonnaks Saksamaal, kes tegid ühiseid ettevalmistusi üleminekuks analoogselt maapealsele digitaaltelevisioonile (“üleminek”). Asjassepuutuvad liidumaa õigusaktid muutusid esimest korda võimalikuks pärast muudatuste tegemist riigilepingusse kahe liidumaa koostöö kohta ringhäälingu alal (“riiklik meedialeping”) novembris 1998. (18)17. detsembril 2001. aastal otsustas Mabb-i meedianõukogu anda üleminekuks finantsabi. 13. veebruaril 2002. aastal sõlmitud kokkuleppes (“üleminekukokkulepe”) määrasid Mabb, avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid ARD, ZDF ja RBB (“Rundfunk Berlin-Brandenburg”) (19) ja kommertsringhäälinguorganisatsioonid RTL Television (“RTLi kontsern”) ja ProSiebenSat.1 kindlaks ülemineku põhitingimused, kaasa arvatud eriti ülemineku eri faaside graafiku ja multipleksi eraldamise igale viiest operaatorist. (20)

(12)

Üldiselt puudutab digitaalne maapealne ringhääling kaht tüüpi operaatoreid, kes võivad olla integreeritud või mitte: võrguoperaatorid, kes hoolitsevad ringhäälingusignaalide edastamise eest, ja ringhäälinguorganisatsioonid, kes pakivad sisu. Digitaaltelevisiooni areng nõuab edastusseadmete uuendamist võrguoperaatori poolt ja edastamiseks kasutatavate sageduste eraldamist. Järgmistes punktides kirjeldatakse menetlust, mida Saksamaa ametiasutused on järginud litsentside andmisel võrguoperaatoritele ja ringhäälinguorganisatsioonidele.

(13)

7. mail 2002. aastal teavitas Mabb telekommunikatsiooni ja posti reguleerivat asutust (“RegTP”) vajadusest sageduste järele, mis tulenes üleminekukokkuleppest. (21) Üldine vajadus jagati kaheksaks teeninduspiirkonnaks (Berliin 1–5 ja Brandenburg 1–3). RegTP algatas avatud sageduste eraldamise menetluse 10. juulil 2002. (22) Asjassepuutuv õigusakt konstateeris, et on olemas lisavajadus ülemaalise teenuse järele. (23) DTAG-i tütarettevõte T-Systems taotles sagedusi teeninduspiirkondade Berliin 1–5 ja Brandenburg 3 jaoks ja RBB sagedusi teeninduspiirkondades Brandenburg 1 ja 2. Kuna iga teeninduspiirkonna jaoks kaheksast oli ainult üks taotlus, eraldas RegTP sagedused 14. oktoobril 2002. aastal osana niinimetatud taotlemismenetlusest ja ei pidanud algatama sageduste eraldamise menetluse teist staadiumi, st pakkumismenetlust. (24) Kuna T-Systems ja RBB olid juba maapealse analoogvõrgu operaatorid ja seega telekommunikatsioonilitsentsi omanikud, oli see nõue sageduste eraldamiseks taotlemismenetluse kaudu samuti täidetud. Kaks võrguoperaatorit tasusid seejärel vajalikud eraldustasud, nagu on kindlaks määratud menetlusjuhendis. DVB-T võrgu litsentsid kehtivad kuni 2025. aasta lõpuni. (25)

(14)

Praktikas opereerib T-Systems kahte RBB-le eraldatud multipleksi. Need kaks firmat on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt T-Systems võtab üle DVB-T edastamise tehnilise infrastruktuuri pakkumise, rentimise ja opereerimise RBB nimel. Kokkulepe jõustus 28. veebruaril 2003 (ülemineku teise faasi algus) ja kestab kümme aastat. Lisaks on T-Systems ja ARD grupi ringhäälinguorganisatsioonid sõlminud raamleppe DVB-T pakkumiseks Saksamaal, mis teeb T-Systems’ile ülesandeks DVB-T võrkude tehnilise opereerimise.

(15)

Välja arvatud regionaalne sageduste eraldamise menetlus kaheksa multipleksi jaoks Berliin-Brandenburgis, leppisid kõik liidumaad kokku riiklikus teeninduspiirkonnas ühe multipleksi eraldamises ringhäälinguorganisatsioonile ZDF. RegTP algatas sageduste eraldamise menetluse selle multipleksi jaoks 27. novembril 2002. (26) Asjakohases õigusaktis on märgitud, et menetlust alustatakse hoolimata sellest, et piisav sageduspotentsiaal liitvabariigi territooriumil polnud veel kättesaadaval ja et piirkondade, millele eraldatakse sagedused, üksikasjad polnud veel teada. (27) Samuti rõhutas see, et riiklikele vajadustele pidi vastama üks ja sama võrguoperaator. Teiste sõnadega ei olnud pakkujal võimalik taotleda selle multipleksi opereerimist ainult teatud piirkondades. Ainuke äriühing, kes esitas taotluse selle multipleksi opereerimiseks, oli T-Systems.

(16)

Multiplekside eraldamist võrguoperaatoritele ülalkirjeldatud telekommunikatsioonialaste õigusaktide alusel tuleb eristada programmikanalite eraldamisest ringhäälinguorganisatsioonidele meediaalaste õigusaktide alusel. Mabb vastutab programmikanalite eraldamise eest. Asjassepuutuv menetlus sätestati DVB-T põhikirjas (DVB-T Satzung), mis võeti vastu 9. juulil 2001. (28) Vastavalt ringhäälingu riigilepingu (Rundfunkstaatsvertrag) (29) jao 52a punktile 1 ja meedia riigilepingu (Medienstaatsvertrag) jao 6a punktile 1 on põhikirjas sätestatud, et maapealse digitaalringhäälinguvõimsuse esimesel eraldamisel Berliinis ja Brandenburgis tuleb esmajärjekorras arvestada programmikanaleid, mida juba kasutatakse analoogvormis. Tehnilised edastamisvõimsused nende programmide jaoks peavad olema võrdsed muude edastamisvõimsustega. Kommertsringhäälinguorganisatsioonide gruppide puhul, kes edastavad rohkem kui ühte maapealset analoogkanalit, näeb põhikiri ette mitte individuaalsete programmikanalite, vaid tervete multiplekside eraldamise.

Tabel 1

Programmidega kaetus ja võrguoperaatorid digitaalsele edastusele ülemineku ajal

(17)

Kogu ringhäälingu edastusvõimsus sisaldus seitsmes multipleksis. Lõpuks eraldati see järgmiselt: kolm tervet multipleksi (K 07, K 27 ja K 33) ja üks programmikanal neljandas multipleksis (K 05) PSB-dele (ARD ja ZDF). Kaks programmikanalit neljandas multipleksis eraldati FAB-ile (Fernsehen aus Berlin) ja BBC World’ile, mis olid juba olemas analoogvõrgus. Terve üks multipleks eraldati kummalegi kommertsringhäälinguorganisatsioonide grupile, RTLi kontsernile (K 25) ja ProSiebenSat.1’le (K 44). Kõik need kanalid eraldati Mabb-i otsusega ilma avatud menetluseta. Ülejäänud võimsused avati individuaalsetele pakkumistele 8. mai 2002. aasta otsusega. (30) Sobivate pakkujate puudumise tõttu eraldati need programmikanalid siiski algselt üheaastaseks perioodiks järgmistele ringhäälinguorganisatsioonidele: (31) Eurosport, Viva Plus, Deutsches Sportfernsehen (DSF) ja SWR. Pärast seda, kui mainitud firmad olid osalenud teises pakkumismenetluses, mis avaldati 16. aprillil 2004, (32) pikendati vastavaid litsentse viie aastani. Allesjäänud edastamisvõimsus (K 39) eraldati eriotstarbeliselt muude edastusvormide pakkujatele, et järgi proovida eriti mobiiltelevisiooniedastust (DVB-H).

(18)

Seoses ülemineku praktilise korraldamisega tuleb mainida DVB-T katseprojekti, mis on olnud käigus alates 1997. aasta augustist ja milles DTAG koos Mabb-i ja SFB-ga opereeris katseliselt DVB-T võrku Berliin-Brandenburgis. 1. novembril 2002, mil algas normaalne opereerimine, käivitati ülemineku esimene etapp, mis sisaldas kahte T-Systems’i poolt opereeritavat digitaalset multipleksi (K 05 ja K 44). 28. veebruaril 2003 lõppes riiklike kommertskanalite analoogedastamine ja DVB-T edastamist laiendati oluliselt (ülemineku teine etapp). Selle tulemusena lülitati need kanalid täielikult maapealsele digitaalringhäälingule pärast ainult neli kuud kestnud samaaegse edastamise perioodi. 4. augustil 2003 peatasid kõik muud ringhäälinguorganisatsioonid maapealse analoogringhäälingu.

(19)

Ametliku uurimisprotseduuri teema on Mabb-i poolt antud finantsabi üleminekuks analoogselt digitaalsele maapealsele televisioonile. Selle abi seaduslikuks aluseks on ringhäälingut käsitleva riigilepingu 40. jao punkti 1 alapunkt 2 ja meediat käsitleva riigilepingu 8. jao punkti 1 alapunkt 8, mille kohaselt liidumaa meediaametiasutuste ja käesoleval juhul Mabb-i kohustuseks on muu hulgas ringhäälingu tehnilise infrastruktuuri arendamise ja uute ringhäälingutehnikate projektide soodustamine oma litsentsitasu osa abil. Nende õigusnormide alusel võttis Mabb, nagu eespool mainitud, vastu DVB-T põhikirja ja sõlmis üleminekukokkuleppe PSB-de ja kommertsringhäälinguorganisatsioonide gruppidega ProSiebenSat.1 ja RTLi kontsern.

(20)

Saksamaa väidete alusel on abi eesmärgiks peamiselt pluralistliku meedia mitmekesisuse tagamine üha enam konvergeeruval alal, digitaalsete edastamisviiside infrastruktuuri konkurentsi kaitsmine, sageduste efektiivne kasutamine ning uute teenuste ja kasutusalade arendamine.

(21)

Mabb sõlmis kommertsringhäälinguorganisatsioonide gruppidega ProSiebenSat.1 ja RTLi kontsern lepingud, mis sisaldasid järgmisi põhipunkte seoses abi andmisega: (33)

(22)

Vastavalt Saksamaa väidetele ulatub toetus umbes kolmandikuni ringhäälinguorganisatsioonide poolt võrguoperaatorile makstavast summast. See arvutatakse sel moel, et nimetatud kaks ringhäälinguorganisatsioonide gruppi peavad maksma sama tasu võrguoperaatorile multipleksi eest, nagu nad varem maksid analoogkanali eest. Abi, mis võrdub kolmandikuga digitaalse edastuse kuludest, peegeldab fakti, et multipleksi edastamine on umbes 50 % kallim kui analoogkanali oma. Siiski märgib komisjon juba praegusel etapil, et tuleb meeles pidada, et multipleksil on neli korda suurem edastamisvõimsus kui analoogkanalil, st neli programmikanalit ühe asemel.

(23)

Mabb sõlmis samasugused lepingud FAB-i ja BBC World’iga, mida enne üleminekut edastati samuti analoogse maapealse edastuse (“ATT”) kaudu ja millel oli seega nõue programmikanalile DVB-T võrgus. (35) Ka nendele ringhäälinguorganisatsioonidele annab Mabb toetust edastamiskulude jaoks viieaastase perioodi vältel. Toetus võrdub kolmandikuga võrguoperaatorile makstavast summast. Abi suuruse arvutamine põhineb operaatori arvetel. Siiski on abi suurus maksimaalselt 68 167 eurot aastas.

(24)

Mis puudutab ringhäälinguorganisatsioone, keda enne üleminekut maapealselt ei edastatud, st Eurosport, Viva Plus ja DSF, siis sõlmis Mabb nendega kolmandat tüüpi kokkuleppe. (36) Programmikanalid eraldati nendele ringhäälinguorganisatsioonidele ainult aastaseks perioodiks alates 1. augustist 2003. Selle perioodi vältel andis Mabb igaühele neist toetust 65 000 eurot. Kui võrguoperaatori edastuskulud ja seega ringhäälinguorganisatsiooni poolt operaatorile makstavad tasud vähenevad, vähendatakse vastavalt rahastamist. Puuduvad sätted toetuse suurendamise kohta. Pärast teist pakkumiskutset Mabb-i poolt 16. aprillil 2004 on DVB-T ringhäälingulitsentse ja riiklikku rahastamist pikendatud viie aastani.

(25)

Vastusena menetluse algatamise otsusele väitis Saksamaa, et eelmainitud kommertsringhäälinguorganisatsioonide programmikanaleid rahastatakse käesoleval ajal igal aastal umbes 60 000 euroga kanali kohta. RTLi kontserni ja ProSiebenSat.1 puhul tähendab see kogu riiklikku rahastamist umbes 240 000 euro suuruses summas grupi kohta. Vastusena järgnenud teabetaotlusele on Saksamaa seda informatsiooni korrigeerinud. Riiklik rahastamine toimub tegelikult individuaalsete ringhäälinguorganisatsioonidega sõlmitud lepingutes kindlaks määratud summas. 2004. aastal, mis oli esimene täisrahastamisaasta, esitas Mabb järgmised summad: 330 000 eurot ProSiebenSat.1’le, 265 000 eurot RTLi kontsernile, 68 167 eurot nii FAB-ile kui BBC World’ile ja 65 000 eurot nii DSF-ile, Eurosport’ile kui Viva Plus’ile. Selle informatsiooni alusel on Mabb-i kogu rahastamissumma kommertsringhäälinguorganisatsioonidele umbes 4 miljonit eurot. Tänaseks päevaks on Mabb andnud umbes poole sellest summast.

(26)

Nagu näha Mabb-i ja üksikute ringhäälinguorganisatsioonide vahelistest kokkulepetest, maksavad viimased tasu võrguoperaatorile oma programmikanalite edastamise eest DVB-T võrgus. Vastavalt Mabb-i poolt käivitatud algsetele pakkumiskutsetele (A.6) oleks neid tasusid pidanud reguleerima RegTP. (37) Vastavalt 22. juuni 2004. aasta liiduseadusele telekommunikatsiooni kohta (“TKG”) peab võrguoperaatoril olema märkimisväärne turujõud, enne kui RegTP poolt saab rakendada makstava tasu suurust reguleerivaid meetmeid (TKG 10.–13. jagu). Mis puutub DVB-T võrku, siis ei ole RegTP siiski seni määratlenud asjassepuutuvaid turge, mille tõttu pole seni veel kindlaks määratud märkimisväärse turujõu olemasolu, mis on vajalik tasude reguleerimiseks.

(27)

Kui märkimisväärse turujõu olemasolu on võrguoperaatori osas kindlaks tehtud vastavalt TKG 30.–33. jaole, tuleb tasusid reguleerida vastavalt efektiivse teenusepakkumise maksumuse printsiibile. T-Systems on väitnud, et rakendab seda printsiipi määratavate tasude puhul, kuigi seni pole selleks seaduslikku kohustust.

(28)

Mabb rahastab toetusi kommertsringhäälinguorganisatsioonide edastamiskulude jaoks omaenda eelarvest, mis saab 2 % Berliinis ja Brandenburgis laekuvatest litsentsitasudest (vastavalt ringhäälingut käsitleva riigilepingu 40. jaole ja meediat käsitleva riigilepingu 15. jaole).

(29)

Mabb annab eelkirjeldatud toetust ainult kommertsringhäälinguorganisatsioonidele. PSB-d rahastavad DVB-T edastamise kulusid neile laekuvatest litsentsitasudest. Vastavalt KEF-i raportitele maksis ARD kokku 43,9 miljonit eurot üleriigiliselt DVB–T eest perioodil 2001–04, vastav arv ZDF-i puhul oli 35,6 miljonit eurot. (38) KEF-i raportid ei anna mingeid regionaalseid jaotusi. Siiski tuleb eeldada, et oluline nendest ressurssidest on olnud kättesaadav DVB-T edastuse jaoks Berliin-Brandenburgis, kuna see oli esimene ja kõige kauem töötanud DVB-T projekt Saksamaal asjaomase perioodi vältel. DVB-T edastuse käivitamisele Berliin-Brandenburgis 1. novembril 2002 järgnes käivitamine Põhja-Rein-Vestfaalis (kuid mitte varem kui 24. mail 2004) ning seejärel Reini ja Maini piirkonnas ja Põhja-Saksamaal 2004. aasta teisel poolel.

(30)

Oma otsuses menetluse algatamise kohta märkis komisjon esmalt, et kirjeldatud meede tundub vastavat kõigile artikli 87 lõike 1 kriteeriumidele ja seetõttu võib seda pidada riigiabiks. Konkreetselt eristas see kaht potentsiaalset abisaajat, nimelt kommertsringhäälinguorganisatsioone kui otseseid abisaajaid ja võrguoperaatorit T-Systems kui kaudset abisaajat.

(31)

Komisjon väljendas samuti kahtlust abi kokkusobivuse kohta Euroopa Ühenduse asutamislepinguga. Tundus, et pole täidetud ei artikli 87 lõikes 2 loetletud üldised abi keelamise erandid ega artikli 87 lõike 3 punkti c erandid. Eriti problemaatiline oli komisjoni arvamuse kohaselt fakt, et abi tundus rikkuvat tehnoloogilise neutraalsuse nõuet. Lisaks tekkis komisjonil küsimus, kas abi saab pidada kompensatsiooniks üldist majandushuvi pakkuva teenuse eest.

(32)

Lõpuks algatas komisjon ametliku uurimismenetluse, et anda Saksamaale ja huvitatud isikutele võimalus esitada oma märkused kirjeldatud meetme eelhinnangu kohta ja teha komisjonile kättesaadavaks kogu asjassepuutuv informatsioon.

(33)

NSAB esitas kaks märkuste kogumit, milles ta üldiselt toetas komisjoni poolt menetluse algatamise otsuses avaldatud arvamust. Praktiliselt võttis ta seisukoha, et meede kujutas endast riigiabi, mille jaoks erandeid ei saa nõuda. Eriti rõhutas ta meetme tehnoloogiliselt mitteneutraalset iseloomu ja T-Systems’i kaudse rahastamise konkurentsi kahjustavat mõju kaabel- ja satelliitvõrkude operaatoritele.

(34)

ProSiebenSat.1 rõhutas rahastamise tähtsust ärilisest vaatepunktist digitaalsele edastamisele ülemineku edukuse jaoks. Ilma abita oleks ta kaalunud maapealse ringhäälingu väljalülitamist Berliin-Brandenburgis ilma igasuguse asendamiseta. Samuti oli üleminekul olemas risk, et maapealne katmine katkeb äkki negatiivse mõju tõttu kommertsringhäälinguorganisatsioonide reklaamituludest rahastamisele. ProSiebenSat.1 märkis ka, et suurte kommertsringhäälinguorganisatsioonide rühmade osalemine üleminekus koos PSB-dega on vajalik, et tagada piisav heakskiit tarbijate poolt. Lisaks väitis ta, et saadud abist saadud eelised anti edasi tasude maksmisega võrguoperaatorile T-Systems. Lõpuks väitis ta, et Mabb-i poolt antud abi vähendas PSB-de konkurentsieeliseid, kellel on juurdepääs olulisele sissetulekute tasemele DVB-T kasutuselevõtmiseks.

(35)

ECCA-poolsed kommentaarid toetasid üldiselt komisjoni poolt menetluse algatamise otsuses avaldatud arvamust. ECCA märgib eriti, et kirjeldatud meede seab ebasoodsasse olukorda muude ringhäälinguplatvormide operaatorid, kes toetuvad ainult kapitaliturgudele rahastamise hankimiseks.

(36)

Samamoodi toetasid ESOA-poolsed märkused komisjoni poolt menetluse algatamise otsuses avaldatud arvamust, et kirjeldatud meede kujutas endast riigiabi, mis oli kokkusobimatu Euroopa Ühenduse asutamislepinguga. ESOA märkis ka, et mitmes suhtes on satelliidid odavamad ja enam turule orienteeritud ringhäälinguvorm kui digitaalne maapealne ringhääling.

(37)

Oma märkustes kahtles DTAG, et Mabb-i poolt antav abi kujutaks endast riigi ressursse ja seega abi. Ta jätkas, väites, et T-Systems’it ei saa pidada kaudseks abisaajaks. T-Systems sai asjakohast turutasu DVB-T edastamise eest ning avatud ja läbipaistva pakkumismenetluse käigus olid talle samuti eraldatud sagedused. Lisaks tuleks abi vaadelda kompensatsioonina kommertsringhäälinguorganisatsioonidele üldistes huvides vajalike teenuste pakkumise eest, kes olid otsustanud lõpetada analoogse maapealse edastamise ja lülitunud ümber DVB-T edastamisele. See välistas samuti kaudse abi T-Systems’ile. Lõpuks vaidlustas DTAG ükskõik milliste konkurentsimoonutuste olemasolu maapealse, kaabel- ja satelliitringhäälingu vahel, kuna need kolm ringhäälingut ei ole tarbija vaatepunktist omavahel asendatavad.

(38)

Komisjon märgib, et ülejäänud märkused saadi pärast planeeritud ühekuulist tähtaega ja et huvitatud isikud ei olnud palunud mingit pikendust. Kuna need märkused on siiski aidanud pakkuda täielikku pilti meetme vormist ja mõjust, on need allpool ära toodud, et tagada maksimaalne läbipaistvus. Lisaks on kõik märkused ja andmed edastatud Saksamaale, nii et tal on olnud võimalus neid omakorda kommenteerida.

(39)

Oma märkustes väitis Saksa kaabliassotsatsioon, et abi kujutas endast ühepoolset abi DVB-T-le riigi rahast, mis moonutas tõsiselt konkurentsi konkureerivate võrguinfrastruktuuride vahel. DVB-T võrk arendati välja ilma igasuguse finantsriskita võrguoperaatorile, kuna kommertsringhäälinguorganisatsioonide osalemine oli garanteeritud neile finantsabi andmisega. Edasi märkis Saksa kaabliassotsiatsioon, et ei RegTP poolt käivitatud pakkumismenetlust ega Mabb-i poolt käivitatud ringhäälingulitsentside pakkumismenetlust ei saa kirjeldada avatud ja läbipaistvana. Samuti kahtles ta abi vajalikkuses, kuna turul osalejatel oli eluline huvitatus üleminekust ja kuna antud abi alternatiivid olid olnud olemas. Abi ei olnud kohane, kuna see ei olnud arvutatud tegelikult ringhäälinguorganisatsioonide poolt kantud kulude alusel.

(40)

Samasuguse liini võttis ANGA, kes viitas ka läbipaistvuse puudumisele seoses pakkumismenetluste tulemustega võrgu opereerimise ja ringhäälingulitsentside tasandil. Samuti viitas ta võrguoperaatori ja ringhäälinguorganisatsioonide elulisele huvitatusele digitaalses maapealses üleminekus. Lisaks rõhutas ta, et DVB-T oli konkreetselt välja töötatud, konkureerimaks kaabliga, ja kummutas argumendid, nagu oleks DVB-T õigustatud arvamuste paljususe tagamise vahendina ja sotsiaalpoliitilistel põhjustel. Lõpuks väitis ANGA, et klienditasude kogumine oleks olnud alternatiiviks riiklikule rahastamisele.

(41)

Kabel BW leidis, et Mabb-i poolt DVB-T-le antud abi oli viinud konkurentsimoonutustele, mis olid kahjulikud satelliit- ja kaabelteenustele. Analüütilist mudelit rakendades püüdis ta samuti näidata, et abi DVB-T võrgule Berliin-Brandenburgis ei oleks vajalik, kuna võrguoperaatori poolt saadavad tasud oleksid piisavad digitaalse maapealse edastuse kulude katmiseks. Sellest järeldas ta, et kompensatsioon Mabb-ilt saadava abi näol ei olnud vajalik isegi siis, kui DVB-T võrgu arendamist peetaks üldistes majandushuvides osutatavaks teenuseks.

(42)

Oma vastuses otsusele menetluse algatamise kohta võtab Saksamaa omaks vaatenurga, mille kohaselt Mabb-i osutatud abi ei kujuta endast abi Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Esiteks ei tulnud abi riigi vahenditest, kuna rahalised vahendid ei olnud riigi kontrolli all, ning Mabb-il oli vabadus otsustada, kuidas neid kasutada. Teiseks ei antud abi konkreetsetele abisaajatele. Nii ei olnud mitte üksnes kommertsringhäälinguorganisatsioonide kui otseste abisaajate, vaid ka võrguoperaatori kui kaudse abisaaja puhul, kuna asjaomastele ettevõtjatele antud abi oli avatud ja läbipaistvate pakkumismenetluste tulemus. Seetõttu ei saanud kasu ükski konkreetne ettevõtja. Kolmandaks väidab Saksamaa, et abi ei moonutanud konkurentsi. Ringhäälinguorganisatsioonide puhul suurendas üleminek digitaalringhäälingule konkurentsi, sest tekkis võimalus kasutada täiendavaid programmikanaleid. Võrguoperaatori puhul ei olnud mitmesugused edastusmoodused piisavalt asendatavad, kusjuures see on konkurentsi moonutamise vajalik tingimus.

(43)

Kui komisjon liigitaks uuritava meetme riigiabiks, väidaks Saksamaa, et meede vastas artikli 87 lõike 3 punkti c, artikli 87 lõike 3 punkti d või artikli 86 lõike 2 kohaselt Euroopa Ühenduse asutamiselepingule.

(44)

Artikli 87 lõike 3 punkti c kohaselt aitas meede kaasa ringhäälingusektori arengule, kuna DVB-T lubas programmi edastada enamatel teleringhäälinguoperaatoritel ja edendas uute teenuste väljatöötamist, nagu interaktiivsed teleteenused või mobiilne ja portatiivne vastuvõtt. Lisaks soodustas see meedia paljusust, konkurentsi mitmesuguste digitaallevimooduste vahel ja sagedusalade tõhusat kasutamist. Samuti väidab Saksamaa, et abi selle praegusel kujul on vajalik ja kohane, kuna turul valitsevatest jõududest üksi ei piisaks ülemineku esilekutsumiseks ning kuna meede kujutas endast võrdlemisi väikest stiimulit.

(45)

Artikli 87 lõike 3 punkti d alusel väidab Saksamaa, et meede võib olla õigustatud abina kultuuri edendamiseks ning et abi täitis mitmekesise ringhäälingusüsteemi arendamise eesmärki ning kuulus seega liikmesriikide kultuuritoetuste alla.

(46)

Lõpetuseks väidab Saksamaa ka seda, et teleprogrammide edastamine DVB-T kaudu on üldisi majandushuve teeniv teenus ning et abi saab artikli 86 lõike 2 alusel heaks kiita. Vastavalt lepingutele Mabb-iga võimsuse jaotamise ja abi andmise kohta pandi kommertsringhäälinguorganisatsioonidele kohustus pakkuda teenust, nimelt “osaleda üleminekus digitaalsüsteemile ja programmide edastamisele maapealse digitaallevimooduse abil”. Ilma abita ei oleks nad soovinud kasutada edastamiseks DVB-T võrku ning see oleks ohtu seadnud kõnealuse edastusmooduse ellujäämise, mille säilitamine oli üldsuse huvides.

(47)

Oma vastuses huvitatud isikute märkustele väidab Saksamaa, et reeglina põhineb infrastruktuuri reguleerimine kooskõlas direktiiviga 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (39) sellel, et kaabel-, satelliit- ja maapealse ringhäälingu turud on erinevad. Lisaks ei ole nende võrkude operaatorid senini esitanud tõendeid selle kohta, et kaabel- ja satelliitlevi on digitaalsüsteemile üleminekuga Berliin-Brandenburgis jäänud tegelikult ebasoodsasse olukorda. Ükski ringhäälinguorganisatsioon ei olnud satelliitlevi veel kõrvale jätnud, kuna Mabb edendas üleminekut DVB-T-le. Samas kinnitab Saksamaa, et meetme abil oli tal kavas kindlustada “elujõuline infrastruktuuril põhinev konkurents”, millest, nagu ringhäälingusektori puhul, võiks eeldada positiivset mõju.

(48)

Oma vastuses huvitatud isikute täiendavatele märkustele vaidleb Saksamaa vastu eelkõige argumentidele, mis seavad kahtluse alla võrgulitsentside eraldamise korra avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva olemuse. Peale selle vaidleb Saksamaa vastu sellele, et kaabellevivõrgu operaatorite esitatud andmed klientide kohta näitavad DVB-T tegevuse alustamise negatiivset konkurentsimõju kaabellevivõrgu operaatoritele. Selle asemel tõstab Saksamaa esile kaabellevioperaatorite tugevat konkurentsipositsiooni.

(49)

Komisjon on uurinud, kas meedet saab klassifitseerida riigiabina Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, mille kohaselt “on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”.

(50)

Oma otsuses menetluse algatamise kohta märkis komisjon, et riigi poolt tunnustatud või asutatud avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste poolt antavad soodustused jäävad artikli 87 lõike 1 reguleerimisalasse. (40) Ta väitis, et Mabb-i tuleb pidada riigi poolt loodud või määratud avalik-õiguslikuks asutuseks, kes täidab avalikke ülesandeid, ja et selle asutuse poolt antavaid soodustusi tuleb pidada riigiressurssideks artikli 87 lõike 1 tähenduses. (41)

(51)

Saksamaa vastas, et selleks, et meedet saaks klassifitseerida riigiressursiks, peab see endast kujutama koormust riigieelarvele. Kuna käesoleval juhul ei kujuta rahastamine endast finantskoormust Berliini ja Brandenburgi liidumaa eelarvetele, vaid seda rahastatakse TV vaatajatelt kogutavast litsentsitasust (Rundfunkgebühr), siis ei kujuta rahastamine endast riigiressurssi. Teiseks väitis Saksamaa, et Mabb otsustas iseseisvalt ja vastavalt oma staatusele riigist sõltumatu institutsioonina, millised konkreetsed meetmed olid vajalikud digitaalse ülemineku soodustamiseks. Seetõttu ei esinenud otsest mõjutamist riigi poolt.

(52)

Komisjoni arvamuse kohaselt on Mabb-i poolt antav soodustus antud kaudselt riigiressursside kaudu ja on võrreldav riigi poolt antuga. Seda rahastatakse Mabb-i eelarvest. Sõltumata sellest, kas Saksa litsentsitasu, mis annab Mabb-ile eelarvevahendid, vaadelda osana riigiressurssidest, tuleb neid rahasid vaadelda riigiressursina sellest hetkest, kui nad muutuvad osaks Mabb-i eelarvest. Fakt, et neid rahasid kogutakse eraisikutelt, nagu argumenteerib Saksamaa, ei ole mingil juhul vastuolus järeldusega, et Mabb-i eelarve on klassifitseeritav riigiressursiks. Analoogia põhjal muutub eraisikutelt kogutud tulumaks riigiressursiks pärast maksude määramist ja kogumist riigi poolt. Mabb-i poolt eeliste andmisel kantavad kulud on selgelt koormuseks Mabb-i eelarvele.

(53)

Lisaks on Mabb avalik-õiguslik asutus, mis on loodud Berliini ja Brandenburgi liidumaa meediat käsitleva riigilepinguga. Leping määratleb Mabb-i organisatsioonilise struktuuri ja paneb Mabb-ile mitmeid avalikke ülesandeid ringhäälingu ja sageduste haldamise alal. Lisaks allub Mabb Berliini ja Brandenburgi liidumaa valitsuste õiguslikule järelevalvele (“staatliche Rechtsaufsicht”) (42) ja tema aastaeelarvet kontrollib Berliini liidumaa kontrollikoda. (43) Käesoleval juhul asjakohane avalik ülesanne on sätestatud nii meediat käsitlevas riigilepingus kui ringhäälingut käsitlevas riigilepingus. Seda kirjeldatakse kui ringhäälingu tehnilise infrastruktuuri ja uute ringhäälingu edastustehnoloogiate projektide edendamist. (44) Veel konkreetsemalt seoses digitaalse üleminekuga annab meediat käsitlev riigileping Mabb-ile ülesande digitaalse ülemineku järelevalveks ja vajadusel vajalikke meetmeid määratleva põhikirja (Satzung) vastuvõtmiseks. (45) Eriti on Mabb-il õigus kehtestada konkreetsed reeglid digitaalsete maapealsete sageduste eraldamiseks. Sel eesmärgil on tal õigus sõlmida kokkuleppeid, mis täpsustavad digitaaltehnoloogia arengut ja üldist programmide pakkumist. (46) Mabb tegutses vastavalt neile meediat käsitleva riigilepingu sätetele, kui ta võttis 9. juulil 2001 vastu põhikirja, mis täpsustasid digitaalse ülemineku tingimusi (DVB-T Satzung), kui ta sõlmis 13. veebruaril 2002 üleminekukokkuleppe (Umstiegsvereinbarung) mitme maapealse ringhäälinguorganisatsiooniga ja kui ta sõlmis kokkulepped individuaalsete kommertsringhäälinguorganisatsioonidega nende vastavate DVB-T litsentside ja sellega seotud rahastamise kohta 2003. aasta jooksul. Seega leiab komisjon, et käesolev meede on võrreldav riigi poolt antuga.

(54)

Lisaks ei saa ühenduse õigus lubada, et riigiabi eeskirju võiks eirata lihtsalt autonoomsete institutsioonide loomisega, kellele pannakse ülesandeks abi andmine. (47) Hoolimata teatud autonoomia lubamisest määratleb meediat käsitlev riigileping selgelt Mabb-i poolt sooritatavad avalikud ülesanded ja jätab talle piiratud tegevusvabaduse, kuidas oma eelarveressursse kulutada. Eriti ei välista Mabb-i autonoomia tema tegevuste ja konkreetsemalt tema finantsressursside kasutamise juhtimist poliitiliste kaalutluste poolt ja mitte lihtsalt majanduslike kaalutluste poolt. Majanduslike kaalutluste puudumine käesoleval juhul on nähtav näiteks faktist, et rahastamine toimub mittetagastatava abi näol ilma otsese kasuta Mabb-ile.

(55)

Otsuses menetluse algatamise kohta väitis komisjon, et meede näis soosivat kahte abisaajate rühma: esiteks otseste abisaajatena kommertsringhäälinguorganisatsioone ja teiseks kaudse abisaajana DVB-T võrgu operaatorit T-Systems.

(56)

Ringhäälinguorganisatsioonide tasandil katab Mabb-i poolt antav abi osa kommertsringhäälinguorganisatsioonide ülekandekuludest DVB-T võrgu kaudu viieaastase perioodi jooksul. Niisiis vabastab toetus neid oma tavaliste tegevuskulude hulka kuuluvatest kulutustest.

(57)

Saksamaa on kinnitanud, et Mabb-i subsiidium kompenseerib ringhäälinguorganisatsioonidele nende loobumise varasematest ATT litsentsidest ega kujuta endast seega nendele antud eelist. Samas on mitmeid põhjuseid, miks seda argumenti ei saa aktsepteerida.

(58)

Esiteks ei võta subsiidium mingil moel arvesse erinevate ATT litsentside järelejäänud kehtivusaega. Subsiidium anti ka kanalitele, kes ei tegutsenud varem ATT-s (48) või kelle ATT litsents aegus vahetult enne analoogsüsteemi väljalülitamist 28. veebruaril 2003. (49) Igal juhul on lepingud kommertsringhäälinguorganisatsioonidega seotud üksnes subsiidiumiga ja selgesõnaliselt ülekandekuludega uues DVB-T võrgus, mitte aga ATT litsentside tagastamisega.

(59)

Teiseks, kuna üleminekut kavandati mitu aastat ette, oleks Mabb võinud seada ATT litsentside kehtivusaja piiranguks ülemineku kuupäeva, et vältida kommertsringhäälinguorganisatsioonide poolt võimalikke kompensatsiooninõudeid. Sellist lähenemisviisi järgiti näiteks Baieri liidumaal ja Ühendkuningriigis.

(60)

Kolmandaks said ATT-s tegutsevad kommertsringhäälinguorganisatsioonid juba vähemalt osaliselt, kui mitte täielikult, DVB-T kanalite eraldamise näol hüvitist oma ATT-ülekande väljalülitamise eest. Õigupoolest eraldati RTLi kontsernile ja ProSiebenSat.1’le rohkem DVB-T kanaleid kui varem nende käsutuses olnud ATT kanalite arv.

(61)

Neljandaks, kui rääkida ülekandekuludest, siis subsiidium ei ole mõeldud ajutise toetusena ülemineku hõlbustamiseks paralleelse analoog- ja digitaalringhäälingu (simulcast) faasis (mis kommertsringhäälinguorganisatsioonide puhul kestis ainult neli kuud), vaid üleminekule järgnevaks viieks aastaks. Üldisemas plaanis on ülekandekulud programmikanali kohta DVB-T puhul madalamad kui analoogrežiim, mistõttu isegi ilma subsiidiumideta õnnestub ringhäälinguorganisatsioonidel DVB-T süsteemile üleminekul kokku hoida ühele kanalile tehtavaid kulutusi.

(62)

Võrgu tasandil tundub, et võrguoperaatorile T-Systems võrsub Mabb-i subsiidiumist kaudne eelis. (50) Mabb-i ja kommertsringhäälinguorganisatsioonide vahel sõlmitud lepingute kohaselt – mille ühtse osa moodustab finantstoetus – on T-Systems’il tagatis, et eelkõige kaks Saksamaa peamist kommertsringhäälinguorganisatsiooni, kes üheskoos teenivad umbes 90 % Saksamaa telereklaami kogutuludest ja kelle arvele võib panna ligi pool Saksamaal televiisori vaatamisele kuluvast ajast, (51) kasutavad oma võrku viis aastat. Seega on Saksa kommertsringhäälinguorganisatsioonide garanteeritud osalemine garanteeritud tulusid silmas pidades T-Systems’ile oluline.

(63)

Võrreldes olukorraga, kus subsiidiumi ei anta, võib T-Systems’il õnnestuda nõuda kommertsringhäälinguorganisatsioonidelt kõrgemaid ülekandehindu kui tavapärastes turutingimustes, (52) vältides samas võib-olla vajadust võtta lõppkasutajatelt tasu DVB-T kasutamise eest (abonentteenuse tasud), nagu näiteks Madalmaades ja Rootsis. Samas ei ole võimalik kindlaks teha, kui palju on turuhindadest kõrgemad T-Systems’i poolt praegu võetavad ülekandetasud, mis ei allu hinnareguleerimisele. Seepärast ei ole võimalik ei kvantifitseerida hinda, mida kommertsringhäälinguorganisatsioonid olnuks abi puudumisel valmis maksma, ning seega ka teha kindlaks, kas riigi ressursside üleandmine on toimunud.

(64)

Saksamaa on väitnud, et meede ei moonuta konkurentsi, kuna see ei anna selektiivset eelist ei kommertsringhäälinguorganisatsioonidele ega võrguoperaatorile T-Systems, sest vastavad litsentsid omandati avatud ja läbipaistvate pakkumismenetluste käigus. Selle argumendi kohaselt on pakkumine taganud, et mis tahes ringhäälinguorganisatsioon või võrguoperaator oleks põhimõtteliselt võinud rahastamisest osa saada, nii et meedet ei saa lugeda selektiivseks. Saksamaa väitel kehtib eriti kaudsete abisaajate puhul see, et meede peab abi mõiste alla mahtumiseks olema selektiivne.

(65)

Komisjonil on kahtlusi, kas pakkumismenetluste eesmärk oli tagada Mabb-i subsiidiumist tuleneva selektiivse majandusliku eelise minimeerimine või isegi kõrvaldamine ning olid seega kohased konkurentsi moonutamise vältimiseks.

(66)

Ringhäälinguorganisatsioonide tasandil ei korraldatud enamiku litsentside puhul mingit pakkumismenetlust. Kokku 14 kommertsringhäälinguorganisatsioonidele reserveeritud ja Mabb-i subsiidiumi tingimustele vastavast DVB-T kanalist eraldas Mabb kümme ilma mingi pakkumismenetluseta. Nende kanalite otsese eraldamise aluseks oli see, et vastavad ringhäälinguorganisatsioonid (RTLi kontsern, ProSiebenSat.1, BBC World ja FAB) olid maapealses analoogvõrgus juba esindatud. (53) Vastupidiselt Saksamaa esitatud väitele ei korraldatud nende ringhäälinguorganisatsioonide puhul pakkumismenetlust, mis võinuks potentsiaalselt kõrvaldada Mabb-i toetusest tuleneva selektiivse eelise.

(67)

Kommertsringhäälinguorganisatsioonide järelejäänud ülekandevõimsusega seoses avaldas Mabb esimese pakkumiskutse 8. mail 2002 ja teise 16. aprillil 2004. (54) Ehkki üldiselt eelistatakse otsesele jaotamisele litsentside omistamist pakkumismenetluse teel, leiab komisjon järgmistel põhjustel, et käesoleval juhul ei saa järeldada, et pakkumismenetlused minimeerisid või koguni kõrvaldasid Mabb-i rahastamisest tuleneva majandusliku eelise, ning seega ei piisanud nendest konkurentsi moonutamise vältimiseks. Kummaski kahest pakkumisest ei võetud siduvat kohustust, et Mabb subsideeriks ülekandekulusid. Esimeses pakkumises kinnitati selgesõnaliselt, et rahastamine sõltuks mitmetest tingimustest, mis on seotud võrgu käikulaskmisega. Pealegi ei mainitud pakkumistes mingil moel rahastamise võimalikku summat. Vastavates pakkumise kirjeldustes mainiti üksnes seda, et iga-aastased ülekandekulud programmikanali kohta peaksid tõenäoliselt olema 150 000–200 000 euro vahel. Seepärast leiab komisjon, et need kaks pakkumismenetlust ei olnud piisavalt läbipaistvad, et tagada Mabb-i subsiidiumist tuleneva eelise piisav kajastatus ringhäälinguorganisatsioonide pakkumistes või välistada igasugune selektiivsus. (55)

(68)

Võrgu tasandil algatas RegTP esimese menetluse sageduste eraldamiseks kaheksale piirkondlikule multipleksile 10. juulil 2002 ja teise menetluse ühele riiklikule multipleksile 27. novembril 2002. (56) Komisjon leiab, et nendest menetlustest ei piisanud võrguoperaatorile T-Systems Mabb-i subsiidiumist tuleneda võinud majandusliku eelise välistamiseks ja seega võisid need konkurentsi moonutada:

(69)

Pakkumismenetlust võrgu tasandil iseloomustas seega suur ebakindlus ja läbipaistmatus, millega käis kaasas turgu valitseva maapealse võrgu operaatori T-Systems tugev positsioon. Nende asjaolude tõttu oli teistel äriühingutel peale maapealse võrgu turgu valitseva operaatori T-Systems raske esitada pakkumist võrgu teenindamiseks. T-Systems oli ainuke äriühing, kes esitas pakkumise vastavate multiplekside teenindamiseks. Vastusena menetluse alustamise otsusele on Saksamaa tunnistanud, et võrgutasandit iseloomustavad tingimused, mis ei ole tingitud ainuüksi turust. Viidatakse võrguoperaatori T-Systems tugevale positsioonile endise telekommunikatsioonimonopoli järeltulijana. (57) Kuna T-Systems oli DVB-T võrgu teenindamiseks soodsal positsioonil, võis ta esitada pakkumise, mis ei vastanud täiel määral võrgu haldamisest tulenevale majanduslikule eelisele. Seepärast tuleb pakkumismenetlusi lugeda meetme selektiivsuse ja seega ka konkurentsimoonutuste vältimiseks ebapiisavaks.

(70)

Võib lisada, et isegi kui T-Systems esitas pakkumismenetluse käigus pakkumise, mis kajastas kõiki pakkujale osaks saavaid otseseid ja kaudseid majanduslikke eeliseid, ei kõrvaldaks see meetme sektoripõhise abi aspekte, mida käsitletakse punktides 74–83.

(71)

Ringhäälinguorganisatsioonide tasandil moonutab meede konkurentsi niivõrd, et subsiidiumiga kaetud ülekandekulude osa ei ole kõigi kommertsringhäälinguorganisatsioonide puhul ühesuurune. See osa varieerub vahemikus 28 %–50 % DVB-T kanali kohta. (58) Teine üksikute kommertsringhäälinguorganisatsioonide vahelisele moonutusele viitav element on see, et RTLi kontsernile ja ProSiebenSat.1’le eraldati rohkem DVB-T kanaleid kui varem ATT-s. FAB-il ja BBC World’il seevastu on kummalgi jätkuvalt ainult üks maapealne kanal ja vastavalt sellele saavad nad raha ainult selle ühe kanali eest.

(72)

Vastavatele kommertsringhäälinguorganisatsioonidele antava Mabb-i subsiidiumi erinevused moonutavad konkurentsi, kuna need ringhäälinguorganisatsioonid konkureerivad tasuta edastatava teleringhäälingu samaväärsel turul. Komisjon on järjekindlalt leidnud, et tasuliste teleteenuste osutamise turg seisab tasuta edastatavast teleringhäälingust lahus. (59) Turud on lahus eriti just seoses ringhäälinguorganisatsiooni ja tulutooja (nt abonent või reklaamiandja) vahelise kaubandussuhte tüübiga, samuti seoses rahastamise vormiga, arvestades, et tasulist televisiooni rahastatakse eeskätt abonenttasudest, samas kui tasuta edastatavat televisiooni rahastatakse riigiasutuste poolt ja/või reklaamituludest. (60) Käesoleval juhul konkureerivad Mabb-i subsiidiumi saajad konkreetsemalt üksteisega reklaami- ja muude äritulude nimel, kuna nende rahastamine toimub ärilistel alustel. (61)

(73)

Samas kui kommertsringhäälinguorganisatsioonide puhul esineb teatav moonutuse element, tundub, et meede ei aseta ebasoodsale positsioonile avalik-õiguslikke ringhäälinguorganisatsioone, kes ei saa Mabb-ilt abi. Põhjus seisneb selles, et avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide DVB-T ülekannet rahastatakse kohustuslikust litsentsitasust.

(74)

Samuti leiab komisjon, et uuritav meede on selektiivne, kuivõrd subsiidiumi antakse ringhäälinguorganisatsioonidele, kes kasutavad T-Systems’i poolt käikulastud DVB-T platvormi ja ei toeta näiteks ringhäälinguorganisatsioone, kes kasutavad teisi ülekandeplatvorme. Nagu on märgitud otsuses menetluse alustamise kohta, saab meedet seega lugeda sektoripõhiseks abiks.

(75)

Ringhäälinguorganisatsioonide tasandil aitab sektoripõhine abi äriühingutel jõuda laiema auditooriumini ja tõsta seeläbi teiste meediakanalitega võrreldes oma atraktiivsust reklaamiandjate silmis. Liitumisjuhtudel on komisjon piiritlenud toote turu meedia ostmiseks, mis hõlmab suurt hulka eri meedialiike. (62) Meedia ostmist määratletakse kui aja ja/või ruumi planeerimist ja ostmist mitmesugustes meedialiikides, sealhulgas televisioonis, raadios, ajalehtedes, ajakirjades, kuulutustetulpadel ja internetis. Sellest vaatenurgast on sektoripõhisel abil televisioonile DVB-T kaudu potentsiaali moonutada konkurentsi mitmetes teistes meediasektorites.

(76)

Võrguoperaatorite tasandil moonutab meede konkurentsi kahel moel. Esiteks võimaldab subsiidium hulgiturul nõuda VB-T võrgu operaatoril ringhäälinguorganisatsioonidelt kõrgemaid ülekandehindu kui tavapärastes turutingimustes. Teiseks, mis veelgi tähtsam, mõjutab selektiivne toetus ja konkureeriva ülekandetehnoloogia kunstlik arendamine jaeturul vaatajate otsust erinevate ringhäälinguplatvormide kasuks, eelkõige DVB-T, kaabel- ja otse koju edastatav satelliitringhääling.

(77)

Konkurentsi- ja liitumisjuhtumite puhul on erinevate ringhäälinguplatvormide asendatavus jaetasandil otsustatud iga juhtumi puhul eraldi. (63) Viimasel ajal on aga kombeks rääkida ringhäälinguteenuste ühtsest turust, sõltumata ülekandeplatvormist. (64) Muu hulgas peegeldab see DVB-T tulekut, mis on tõstnud maapealse platvormi võimsust, ning vastuvõtuseadmete, näiteks satelliiditaldrikute või maapealse digitaaltelevisiooni vastuvõtuseadmete, hinnalangust, mis on vähendanud hinnataseme fikseerimise efekti. (65)

(78)

Saksamaal pakuvad kõik kolm ringhäälinguplatvormi hulgaliselt tasuta edastatavaid telekanaleid, mis viitab pakkumise teatavale sarnasusele. Konkreetsemalt on praegu DVB-T kaudu Berliin-Brandenburgis kokku 28 kanali pakkumine peaaegu sama laiahaardeline kui analoogkaabellevi pakkumine (umbes 34 kanalit), mis on Berliin-Brandenburgis kõige levinum ülekandeplatvorm. Eelkõige hõlmab DVB-T vaatajate osakaalu ja reklaamitulusid silmas pidades kõiki tähtsaid programmikanaleid. (66) Peale selle viitavad satelliit- ja kaabellevivõrgu operaatoritelt laekunud kaebused platvormide tajutavale vastastikusele asendatavusele.

(79)

Berliin-Brandenburgi puhul on olemas ka empiirilised tõendid eri ülekandeplatvormide vastastikuse asendatavuse kohta ning konkreetsemalt DVB-T tegevuse alustamisega kaabellevis kaasneva konkurentsimõju kohta. Berliin-Brandenburgis ülemineku ajal ja järel kogutud andmed näitavad, et maapealse ringhäälingu positsioon on pärast üleminekut tugevnenud ja mingil määral on kaabellevi asendatud maapealse ringhäälinguga, olgugi et esialgu, st ülemineku ajal, oli tugevam hoopis vastupidine asendamine. (67) Joonisel 1 on näidatud, et Berliin-Brandenburgi maapealset televisiooni kasutavate majapidamiste osakaal on hiljuti tugevalt kasvanud – 2004. aasta 5,3 % tasemelt 11,4 %ni 2005. aastal.

(80)

Peale selle on kaabellevivõrgu operaatorid esitanud andmeid, mis näitavad, et nende kliendivoolavus (teenusest loobuvate klientide arv) on pärast üleminekut maapealsele digitaallevile märkimisväärselt kasvanud (vt joonis 2). (68) Üks põhjuseid, miks vaatajad valivad kaabli asemel DVB-T, on uuringu kohaselt eelkõige asjaolu, et DVB-T vastuvõtmine on tasuta, samas kui kaabeltelevisiooni eest tuleb maksta igakuist teenustasu. (69)

Joonis 2

Berliini piirkondliku kaabellevivõrgu teenusepakkuja klientide netoarvu muutus

(81)

Saksamaa on kinnitanud, et asendatavuse puudumine ilmneb asjaolust, et ükski ringhäälinguorganisatsioon ei ole pärast DVB-T tegevuse käivitamist Berliin-Brandenburgis loobunud programmi edastamisest satelliidi või kaabli kaudu. See argument on aga seotud ringhäälingu hulgituruga, kus ringhäälinguorganisatsioonid võivad lugeda erinevaid ringhäälinguplatvorme pigem täiendavateks kui asendatavateks. Selgelt tuleb eristada hulgiturgu, kus ringhäälinguorganisatsioonid ostavad ülekandevõimsust platvormioperaatoritelt, ning jaeturgu, kus platvormioperaatorid edastavad vaatajatele ringhäälingusaateid. Jaeturul käsitavad vaatajad erinevaid ülekandeplatvorme aseainena ning platvormidevaheline ränne nõrgendab vastavate platvormide operaatoreid, kõige enam kaabellevivõrgu operaatoreid, kelle teenustasudest laekuvad tulud kohe langevad.

(82)

Pidades silmas DVB-T võrgu tulevasi rakendusi, võib konkurentsi moonutamine vabalt minna praegusest turustruktuurist kaugemale ning mõjutada peale tasuta ülekantava televisiooni ka uusi turgusid. DVB-T-l on potentsiaal pakkuda tasulisi teleteenuseid, nagu selgelt näitavad arengud teistes liikmesriikides. (70) Kui DVB-T võrk on paigas, võib ringhäälingut kombineerida ka telekommunikatsiooniteenustega.

(83)

Saksamaa on selgesõnaliselt kinnitanud, et meetme üks eesmärke on edendada konkurentsi teleedastuse erinevate infrastruktuuride, eelkõige kaabel-, satelliit- ja maapealse ringhäälingu vahel. Selle vaatenurga kohaselt annab meede tarbijatele suurema valikuvõimaluse ja takistab kaablil monopoli saamist Berliin-Brandenburgi suurtes osades. Jättes hetkeks kõrvale nende argumentide eelised, (71) märgib komisjon, et Saksamaa näib tunnistavat, et erinevate ringhäälinguplatvormide vahel esineb teatav konkurents.

(84)

Komisjon leiab, et kõnealune meede mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust. Sellised kommertsringhäälinguorganisatsioonid nagu RTLi kontsern ja ProSiebenSat.1 tegutsevad rahvusvaheliselt telereklaami ja filmiõiguste turgudel, kus nad konkureerivad teiste ringhäälingu- ja telekommunikatsiooniäriühingutega. Maapealsed võrguoperaatorid, nagu Deutsche Telekom’i tütarühing T-Systems, konkureerivad kaabellevivõrkude operaatorite ja meediakorporatsioonidega, nagu UPC (Liberty Media), satelliitvõrgu operaatoritega, nagu SES Astra, NSAB ja Eutelsat, ning teiste ettevõtjatega, kes pakuvad ringhäälinguorganisatsioonidele infrastruktuuriteenuseid. Samad rahvusvaheliselt tegutsevad operaatorid konkureerivad ülekannete jaeturul vaatajate pärast.

(85)

Üleminekul analoogringhäälingult digitaalsele (“üleminek digitaalsüsteemile”) on olulised eelised: tõhusam spektrikasutus ja suurenevad ülekandevõimalused. Need viivad uute ja kvaliteetsemate teenusteni ja tarbijale pakutavate laiema valikuni.

(86)

Komisjon toetab aktiivselt üleminekut digitaalsüsteemile ning on toonitanud neid eeliseid tegevuskavas e-Euroopa 2005 ning kahes teatises, mis on seotud üleminekuga digitaalsüsteemile. (72) Oma teatises “i2010 – Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest” (73) on komisjon osutanud, et kavandatav maapealse analoogtelevisiooni väljalülitamine aastaks 2012 hõlbustab juurdepääsu spektrile kõikjal Euroopas. Regulatsioon ei tohiks olla pealesundiv ega ka diskrimineeriv teatava digitaalplatvormi, nagu kaabelside, satelliitside, maapealne või DSL-televisioon, suhtes ning peaks seega järgima tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet. Nagu raamdirektiivis märgitud, ei välista see liikmesriigi poolt proportsionaalsete meetmete võtmist teatavate konkreetsete teenuste, näiteks digitaaltelevisiooni kui spektrikasutuse tõhususe suurendamise vahendi edendamiseks, kui see on põhjendatud. (74) See tähendab, et iga platvorm peaks põhimõtteliselt konkureerima oma tugevaid külgi kasutades, kuid on võimalik ette näha ühele platvormile eriomaste turuhäirete korrigeerimisele suunatud sekkumistegevust. Lõpuks peaksid jääma valdavaks need platvormid, mis pakuvad tarbijatele kõige suuremat kasu.

(87)

Komisjon möönab, et kui jätta üleminek digitaalsüsteemile täielikult turujõudude hooleks, võib see viibida; seega ei ole komisjonil vastuväiteid avaliku sekkumise põhimõttele selles valdkonnas. Ametivõimude käsutuses on mitmesuguseid vahendeid digitaalsüsteemile ülemineku hõlbustamiseks ja julgustamiseks: näiteks reguleerivad vahendid, rahaline toetus ja teabekampaaniad. Komisjon selgitab oma hiljutises riigiabi tegevuskavas oma üldist lähenemisviisi riigiabi suhtes, mis on suunatud jätkusuutlikule kasvule, konkurentsivõimele ja ühtekuuluvusele. Komisjon märgib, et liikmesriigid võivad kasutada riigiabi teatava konkreetse turuhäire kõrvaldamiseks või sotsiaalse või piirkondliku ühtekuuluvuse tagamiseks. Sellistel juhtudel tuleb siiski näidata, et abi on kõnealuse küsimusega tegelemiseks asjakohane vahend ja et see piirdub hädavajalikuga ega moonuta tarbetult konkurentsi. (75)

(88)

On üldtunnustatud asjaolu, et teatavad turuhäired võivad takistada üleminekut digitaaltelevisioonile. Lisaks sellele on oht, et kõikidel rahvastikurühmadel ei ole võimalik saada kasu digitaaltelevisiooni eelistest (sotsiaalse ühtekuuluvuse probleem). Need probleemid on maapealse televisioonivastuvõtu puhul teravamad kui muude platvormide puhul, sest maapealsel televisioonivõrgul on suhteliselt vähe võimsust ning paljud liikmesriigid on seda seni kasutanud üldiste hõlmavuskohustuste täitmiseks. Nagu punktides 101–107 on üksikasjalikumalt selgitatud, võib esineda turuhäire näiteks siis, kui turul tegutsevad isikud ei soovi kokku leppida ühises ajakavas digitaaltelevisioonile ümberlülitumiseks, oodates, et teised astuksid esimese sammu (kooskõlastusprobleem), või kui turul tegutsevad isikud ei võta arvesse digitaalsüsteemile ülemineku soodsat mõju ühiskonnale tervikuna, sest neil pole selleks õigeid stiimuleid (positiivseid välistegureid).

(89)

Sotsiaalse ühtekuuluvuse suhtes soovivad liikmesriigid tagada, et kõikidel kodanikel on pärast analoogtelevisiooni väljalülitamist juurdepääs digitaaltelevisioonile. Et digitaalsüsteemile üleminekuga kaasnevad mõningad kulud tarbijate jaoks ning see eeldab harjumuste muutmist, võivad liikmesriigid soovida abistada eriti vähemsoodsas olukorras olevaid ühiskonnarühmasid, nagu vanurid, väikese sissetulekuga pered ja ääremaade elanikud. On olemas oht, et mõningate piirkondlike ja kohalike programmide nähtavus teatavatel aladel kaob ning televisioonisaadete vastuvõtt mõnedel aladel Euroopa kaugemates põhjaosades kaob pärast analoogtelevisiooni väljalülitamist üldse. Sellepärast võivad liikmesriigid kaaluda meetmeid tagamaks, et kõikidel geograafilistel aladel on jätkuvalt võimalik televisioonisaateid asjakohaselt vastu võtta. Sellest hoolimata, nagu edaspidi näidatakse, ei õigusta need kaalutlused sellist abi, mida on antud käesoleval juhul.

(90)

Riigiabi olemasolu käesolevas juhtumis ei muuda küsitavaks Altmarki kohtuotsuse võimalik kohaldamine. (76) Täidetud ei ole ükski neljast kriteeriumist (üldist majandushuvi pakkuva teenuse määratlus ja üleandmine, hüvitusparameetrite ette kindlaksmääramine, ülemäärase hüvituse puudumine ja tõhusa teenuseosutaja valimine). Saksamaa on kõnealuse abi ühilduvuse põhjendamisel siiski tuginenud EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktidele c ja d ning artikli 86 lõikele 2.

(91)

Oma vastuses menetluse algatamise otsusele väitis Saksamaa, et kõnealune meede vastab EÜ asutamislepingule, sest see võeti ühenduse huvides, nagu on väljendatud eriti tegevuskavas e-Euroopa 2005 ning üleminekut käsitlevates teatistes. (77)

(92)

Komisjon märgib, et Saksamaa tsiteeritud poliitilistes dokumentides julgustatakse ringhäälingu digitaliseerimist üldiselt. Sellest hoolimata ei esitata nendes üldkehtivat põhjendust selle kohta, miks tuleks abi osutada ainult maapealse platvormi ja mitte teiste ülekandeplatvormide digitaliseerimiseks. Lisaks sellele ei muuda pelgalt tõsiasi, et kõnealuse meetmega toetatakse uue tehnoloogia sisseseadmist, seda ühenduse huvi pakkuvaks projektiks.

(93)

Lisaks on Saksamaa väitnud, et kõnealust abi andes edendatakse ühe majandussektori arengut. Sellega viitab Saksamaa ringhäälingusektorile üldiselt, mis saab kasu ülekandeplatvormide digitaliseerimisest. Konkreetsemalt võiks seda majandustegevust, millele abi on suunatud, kirjeldada kui “maapealse televisioonisignaali digitaalset ülekandmist”.

(94)

Selleks et otsustada, kas kõnealune abi on vajalik ja proportsionaalne, on komisjon püüdnud kindlaks teha võimalike turuhäirete olemasolu selles majandustegevuses. Viidatud on mitut liiki turuhäirete olemasolule.

(95)

Esiteks võib maapealse digitaalringhäälingu arengut takistada turul tegutsevate isikute vaheline kooskõlastusprobleem. Eriti pidades silmas tõsiasja, et sagedusspektrist ei jätku analoog- ja digitaaltelevisioonisignaalide (nn simulcast‘i etapp) samaaegseks ülekandmiseks, peavad kõik turul tegutsevad isikud kokku leppima ajakavas, et tagada lühike üleminekuperiood.

(96)

Teiseks võib üleminekul olla positiivseid välistegureid, mis tulenevad sagedusspektri paremast kasutamisest, t. suuremast kanalite ja teenuste arvust tulenev ühiskondlik kasu võib ületada turgu valitsevate ringhäälinguoperaatorite eraviisilise kasu seoses üleminekuga, sest nemad võtavad endale riski suuremaks konkurentsiks vaatajate ja reklaami nimel. Sellepärast võib üleminekus osalemine olla ringhäälinguoperaatoritele vastumeelt.

(97)

Kolmandaks võib turuvõimu olemasolu takistada turgu tagamast täit kasu operaatoritevahelisest konkurentsist ja – konkreetselt käesoleval juhul – takistada ringhäälinguülekannete digitaliseerimise saavutamist üksnes turujõudude poolt.

(98)

Neljandaks, kuna infrastruktuuriinvesteeringut ei tee mitte üksnes ringhäälinguorganisatsioonid, seisavad võrguoperaatorid riski ees, et kommertsringhäälinguorganisatsioonid võivad loobuda maapealsetest ülekannetest. Tõepoolest on Saksamaa osutanud ATT langustrendile ja sellele, et ringhäälinguorganisatsioonid kaalusid kõnealusest platvormist loobumist.

(99)

Viiendaks võib ebakindluse esinemine takistada uuendusi ja uute teenuse arendamist kõnealusel turul.

(100)

Nende punktide puhul tuleks kõigepealt hinnata, kas tegu on tõeliste turuhäiretega, mis takistavad turul majandusliku tõhususe saavutamist; teiseks tuleks hinnata seda, kas riigiabi on asjakohane vahend selliste turuhäirete kõrvaldamiseks, ning kolmandaks seda, kas antud abi oli minimaalne, mida oli vaja kõnealuse eesmärgi saavutamiseks. Ainult siis, kui need tingimused on täidetud, saab pidada täidetuks vajaduse ja proportsionaalsuse kriteeriume, mida on vaja abi heakskiitmiseks artikli 87 lõike 3 punkti c alusel.

(101)

Komisjon möönab, et turul tegutsevate isikute vaheline kooskõlastusprobleem võib põhimõtteliselt kujutada endast “turuhäiret”. See probleem tõusetub põhjusel, et ringhäälinguorganisatsioonid peavad kokku leppima ühised kuupäevad analoogülekannete väljalülitamiseks ja üleminekuks digitaalülekannetele, et vabaneda sagedusspektri nappusest ja minimeerida paralleelsete ülekannetega kaasnevad kulud. Tarbijad ei pruugi soovida lülituda digitaalplatvormile enne, kui sellel tegutseb suur arv ringhäälinguorganisatsioone. Sellest tulenevalt võivad ringhäälinguorganisatsioonid soovida oodata ära teiste ringhäälinguorganisatsioonide saabumise, enne ise digitaalplatvormile üleminemist. Kooskõlastatuse puudumisel võib selline lähenemisviis üleminekut viivitada. Sellepärast on olemas huvi piirata simulcast’i etapi kestust ja saavutada ringhäälinguorganisatsioonide üheaegne üleminek.

(102)

Riigiabi ülekandekulude koorma vähendamiseks ei tundu siiski olevat asjakohane vahend kõnealuse probleemiga tegelemiseks. Ringhäälinguorganisatsioonid ei oma sagedusspektrit, vaid tegutsevad litsentside alusel. ATT litsentse anti välja piiratud ajaks, s.o Berliin-Brandenburgi puhul seitsmeks aastaks. Sellest tulenevalt oleksid ametivõimud võinud kooskõlastusprobleemi lahendada, seades kõikidele analooglitsentsidele ühe aegumistähtaja. (78)

(103)

Analoogtelevisiooni väljalülitamise kiirendamine selleks, et saada kasu vabastatud spektri paremast kasutamisest, on põhimõtteliselt põhjendatud eesmärk riigipoolseks sekkumiseks. Sellest hoolimata tuleks hinnata, mil määral on ringhäälinguorganisatsioonide ülekandekulude riiklik toetamine vajalik ja proportsionaalne selle eesmärgi saavutamiseks.

(104)

Saksamaa on väitnud, et kõnealust subsiidiumi on vaja spektri vabastamiseks, hüvitades kommertsringhäälinguorganisatsioonidele nende loobumise ATT litsentsidest. Nagu punktides 57–61 on üksikasjalikumalt selgitatud, (79) on siiski olemas mitu põhjust, mis on vastuolus selle argumentatsiooniga. Kokkuvõtlikult on põhjused järgmised: Mabb oleks võinud piirata ATT litsentsi kuni ülemineku kuupäevani; ATT-s tegutsevad kommertsringhäälinguorganisatsioonid olid juba saanud hüvitust DVB-T litsentside andmise kujul ning kõnealust subsiidiumi ei käsitleta ega arvutata hüvitisena.

(105)

Kui abi käsitletakse mitte hüvitisena, vaid stiimulina majandustegevuse arendamiseks, tuleb arvestada, et DVB-T ülekandekulud on üldiselt väiksemat kui ATT-ülekannete puhul ning DVB-T võimaldab lisakanaleid ja täiustatud teenuseid. Lisaks sellele on ühes Mabb-i aruandes märgitud, et kommertsringhäälinguorganisatsioonidel endil oli huvi säilitada maapealse side platvorm kolmanda platvormina, ühelt poolt selleks, et piirata nende sõltuvust kaabellevivõrkude ja satelliitside operaatoritest, ning teiselt poolt selleks, et olla võimelised arendama mobiil- ja portatiivseid rakendusi. (80) Eriti illustreerib viimane punkt seda, et kommertsringhäälinguorganisatsioonid võivad väga hästi olla võimelised muutma digitaalsüsteemile üleminekust tulenevaid positiivseid välismõjusid enda sisemiseks kasuks. Igal juhul ei ole Saksamaa esitanud põhjendusi ega arvutusi selle kohta, et kõnealune abi kujutab endast minimaalset, mida on vaja ringhäälinguorganisatsioonide üleminekuks DVB-T süsteemile.

(106)

Võib lisada, et vähendades ringhäälinguorganisatsioonide ülekandekulusid, tekitab kõnealune abi moonutuse spektri jaotamisel: eesmärk saavutada sageduste tõhusam kasutamine eeldab seda, et need sagedused eraldataks viisil, mis kajastab nende majanduslikku väärtust, ilma et turul tegutsevate ettevõtjate otsuseid mõjutaks abi andmine.

(107)

Kokkuvõtteks leiab komisjon, et käesoleval juhul ei ole ringhäälinguorganisatsioonidele abi andmine ülekandekulude katteks asjakohane vahend selleks, et julgustada maapealse ringhäälingu analoogülekannete kiiret väljalülitamist ja sageduste vabastamist. Näiteks on reguleeriv sekkumine ülekandelitsentside suhtes vähem moonutav vahend sama eesmärgi saavutamiseks.

(108)

Saksamaa on väitnud, et veel ühe ülekandeplatvormi kasutatavus suurendab konkurentsi ringhäälingusignaalide ülekande valdkonnas ning toimib teistel platvormidel turgu valitsevate operaatorite jaoks stiimulina teenuste täiustamiseks ja ajakohastamiseks.

(109)

Sellest hoolimata ei ole Saksamaa esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, et Berliin-Brandenburgi ringhäälinguülekannetele oleks iseloomulik struktuuriline konkurentsiprobleem või et DVB-T võiks olla abiks teatava jäikuse lahendamiseks turul. (81) Isegi kui jätta kõrvale maapealsed ülekanded, pakuvad kaabel- ja satelliitside rida vabu televisioonikanaleid ning on üldiselt saadaval. Samuti esineb eri kaabellevivõrkude operaatorite vahel konkurentsi majapidamiste poolt kasutatavate ühenduste pärast. Konkurentsi pakub järjest rohkem ka lairibatelevisioon (nt DSL), mis on muutumas ringhäälingusignaali ülekannete lisaplatvormiks.

(110)

Sellises olukorras, kus turg ilmneb olevat suuteline toetama mitmesuguseid platvorme, ei ole vaja riigiabi, et juhtida turgu teatavas suunas, ning see võib takistada alternatiivide, nagu DSLi, arendamist. Nagu komisjoni üleminekuteatises on märgitud, peaks iga võrk põhimõtteliselt konkureerima omal jõul.  (82) Selle eesmärk on tagada, et selektiivne abi ei ohusta tehtud ja tulevasi investeeringuid teistesse võrkudesse.

(111)

Võib lisada, et kui võrgu tasandil olnuks konkurentsiprobleem, oleks abi võrguoperaatorile olnud läbipaistvam viis maapealse digitaalplatvormi arenduse toetamiseks. Küsimused, kas ja mil määral oli vaja abi maapealse võrgu arendamiseks, oleks saanud välja selgitada avatud pakkumismenetlusega võrgulitsentside väljaandmiseks.

(112)

Sellest tulenevalt lükkab komisjon tagasi seisukoha, et riigiabi ringhäälinguorganisatsioonidele on asjakohane vahend ülekandeplatvormide vahelise konkurentsi stimuleerimiseks.

(113)

Mis puudutab võrguoperaatoril lasuvat riski, siis oli Berliin-Brandenburgi üleminek esimene Euroopas ja seetõttu oli selle edukus eriti ebakindel.

(114)

Sellest hoolimata, nagu viitab ka muude ülekandeplatvormide (satelliit, ADSL) käivitamine, ei ole erilist põhjust uskuda, et turg sedalaadi riskiga toime ei tule. Lisaks sellele on liidumaid – Hessen on üks näide –, kus DVB-T käivitati ilma avaliku toetuseta juba siis, kui Berliin-Brandenburgi ülemineku edu oli ikka veel ebakindel.

(115)

On viidatud sellele, et DVB-T võrgus hakatakse edendama uuendusi, pakkudes interaktiivsust ja lisavõimsust uute meedia- ja telekommunikatsiooniteenuste jaoks. Sellel platvormil on ka erieelised, nagu portatiivsus ja mobiilsus.

(116)

Interaktiivsete teenuste puhul on sisu jaoks vaja tagasisidekanalit. Satelliitside puhul ei ole DVB-T jaoks siiski tagasisidekanalit ette nähtud ja on ainult üks kanal, mis kannab signaali lõppkasutajani. (83) Seega ei ole interaktiivsus DVB-T seesmine omadus. (84)

(117)

Mis puudutab teisi teenuseid, siis on oluline märkida, et Berliin-Brandenburgi puhul ei keskendu võimsuse jaotamine ega avalik toetus oluliselt ühelegi uuenduslikule vahendile ega telekommunikatsiooniteenusele. Võimsusest on ainult üks multipleks praegu eraldatud uute teenuste jaoks. Avalikust toetusest subsideeritakse ainult televisioonikanalite ülekandeid, kuid mitte muude teenuste osutamist.

(118)

Lõpuks väidetakse, et DVB-T tehnoloogial on mobiilse vastuvõtu eelis. DVB-T signaali mobiilrežiimis vastuvõtmisega kaasneb siiski väga suur energiatarve, mis ületab praeguste pihuseadmete võimalused ning töötaks üksnes autodes, rongides või veesõidukites. (85) Lisaks on katsed näidanud märkimisväärseid probleeme DVB-T signaali vastuvõtuga kiiresti liikuvates sõidukites.

(119)

Seega ei kujuta DVB-T endast teistest platvormidest selgelt kõrgemal seisvat lahendust ning turuhäired ei ole põhjus, miks DVB-T-d ei arendata. Vastupidi, Berliin-Brandenburgi tehnilised tingimused võimaldavad arendada mitmesuguseid ja konkureerivaid turupõhiseid lahendusi. Nendel asjaoludel kujutab DVB-T avalik toetamine endast põhjendamatut eemaldumist tehnoloogilise neutraalsuse põhimõttest ja võib takistada teiste platvormide, näiteks DSLi käikulaskmist, millel võib olla muid innovatiivseid või tehnoloogilisi eeliseid ja mis suudavad areneda autonoomselt.

(120)

Artikli 87 lõike 3 punktist c lähtuval analüüsil on kindlaks tehtud kaks võimalikku turuhäiret, mis on iseloomulikud maapealse ringhäälinguplatvormi üleminekut: turul tegutsevate ettevõtjate vahelised kooskõlastusprobleemid sujuva ülemineku saavutamisel ning sagedusspektri vabastamisega seotud positiivsed välismõjud. Ehkki need turuhäired võivad põhimõtteliselt õigustada eemaldumist tehnoloogilise neutraalsuse põhimõttest, ei saa need olla käesoleval juhul antud abi õigustuseks. Sellest tulenevalt ei ole komisjon veendunud, et kõnealune abi on asjakohane, vajalik ja proportsionaalne vahend turuhäire heastamiseks ja DVB-T käikulaskmise edendamiseks. Isegi kui arvestada tõsiasja, et abi summa absoluutväärtus on suhteliselt väike ning konkurentsimoonutus ringhäälingu tasandil üpriski piiratud, ulatub kõnealune abi mõne kanali puhul ligi pooleni ülekandekuludest ning see võib olla mõjutanud ringhäälinguorganisatsioonide valikut DVB-T platvormi kasuks, seega põhjustades olulisema konkurentsimoonutuse võrgu tasandil.

(121)

Saksamaa on väitnud, et pluralistliku ringhäälingusüsteemi sisseseadmine on osa liikmesriikide kultuurilisest pädevusest, mida ühendus peab riigiabi eeskirjade alusel hinnangu tegemisel arvesse võtma, nagu on sätestatud EÜ asutamislepingu artikli 151 lõikes 4.

(122)

Komisjon nõustub, et nagu EÜ asutamislepingu artikli 151 lõikes 3 sätestatud, võetakse ühenduse tegevuses arvesse kultuurilisi aspekte ja eriti kultuurilise mitmekesisuse edendamist. Sellest hoolimata leiab komisjon, et artikli 87 lõike 3 punktis d sätestatud kultuurilist erandit tuleb, nagu iga erandit, kohaldada kitsalt ning juhtudel, kui kultuuritoode on selgelt kindlaks tehtud või kindlakstehtav. (86) Käesoleval juhul on abi seotud ringhäälingusignaalide ülekandmisega ja ei ole seotud ühegi konkreetse kultuurilise sisuga, mida muidu ringhäälingu kaudu ei edastataks. Ka ei ole kõnealune abi suunatud teatavat laadi ringhäälinguorganisatsioonidele, näiteks väikeoperaatoritele, kes muidu maapealsel platvormil ei tegutseks.

(123)

Oma vastuses menetluse algatamise otsusele viitas Saksamaa põgusalt argumendile, et ringhäälingukanalite ülekandmine DVB-T kaudu kvalifitseerus üldist majandushuvi pakkuvaks teenuseks. Saksamaa väitis, et üldist majandushuvi pakkuv teenus seisneb analoogülekannetelt digitaalsetele ülemineku saavutamist edendamaks tehnoloogilisi uuendusi, nagu mobiilne ja portatiivne vastuvõtt, et kaitsta eri ülekandeplatvormide vahelist konkurentsi ja edendada pluralismi.

(124)

Konkreetsemalt märkis Saksamaa, et kommertsringhäälinguorganisatsioonidele antud abi oli põhjendatud, et hüvitada neile nende “osalemine üleminekus digitaalsüsteemile ning programmikanalite edastamine maapealsete digitaalülekannete abil” (Teilnahme am digitalen Übergang und Ausstrahlung der Programme über die digitale Terrestrik). Saksamaa lisas, et kõnealune üldist majandushuvi pakkuv teenus on usaldatud kommertsringhäälingujaamadele avalike lepingutega, millega on määratud ülekandevõimsus ja rahaline toetus. Ilma toetuseta oleks DVB-T võrgu kasutamine ja ülesehitamine kommertsringhäälingujaamadele vastumeelt, ning see oleks seadnud ohtu maapealse platvormi tuleviku, mille suhtes on olemas avalik huvi.

(125)

Komisjon leiab esiteks, et siseriiklikud ametivõimud peavad selgelt määratlema, mis on üldist majandushuvi pakkuvad teenus, ning usaldama selle selgelt kindlale ettevõttele. Praegusel juhul tundub, et Saksamaa on esitanud üldist majandushuvi pakkuva teenusega seotud argumendi ad hoc. Tegelikult makstakse väidetav avaliku teenuse hüvitus välja kommertsringhäälinguorganisatsioonidele, millele ei ole erinevalt avalikku teenust osutavatest ringhäälinguorganisatsioonidest seatud ühtegi avaliku teenuse osutamise kohustust. Selle asemel annab ülekandekulude jaoks toetuse eraldamine kommertsringhäälinguorganisatsioonidele eelise nende tavapärases kommertstegevuses.

(126)

Argumendid, et abi on vaja ringhäälinguülekannete digitaliseerimise saavutamiseks ja pluralismi edendamiseks, ei ole eriomased maapealsele platvormile. Selliste eesmärkide saavutamisele võivad kaasa aidata ka kaabel- ja satelliitside. Et nendel alternatiivsetel platvormidel on suurem ülekandevõimsus, ilmneb isegi, et need on sobivamad kiire ja sujuva ülemineku saavutamiseks ja pluralismi tagamiseks suurel arvul ringhäälingukanalitel.

(127)

Mis puudutab uuenduste edendamist DVB-T abil, on peamisi argumente juba hinnatud punktides 115–119. Eriti tuleks märkida, et kõnealune üldist majandushuvi pakkuv teenus on kuulutatud selliste uuenduslike teenuste edendamiseks, mis siiski ei saa otsest rahalist toetust ja mida ei teosta abi saavad kommertsringhäälinguorganisatsioonid ja mis ei ole piisavalt selgesti määratletud.

(128)

Mis puudutab eesmärke kaitsta ringhäälinguplatvormide vahelist konkurentsi ja tagada pluralism, siis nagu on osutatud punktides 108–112, puuduvad märgid sellest, et Berliin–Brandenburgi piirkonnas on majandustegureid, mis põhjustaksid strukturaalset konkurentsiprobleemi või turgu valitseva seisundi kuritarvitamise ohtu ülekandeinfrastruktuuri suhtes, mis takistaks sisu edastamist ja ohustaks pluralismi. Lisaks sellele ei saa käsitleda argumenti, et DVB-T kommertsedu jaoks on vaja anda abi kommertsringhäälinguorganisatsioonidele, kui põhjendust selle toetamiseks üldist majandushuvi pakkuva teenusena.

(129)

Enne oma järelduste sõnastamist soovib komisjon anda nii avalikust kui ka majandussektorist pärit osalistele mõned viited, mis käsitlevad tema poliitika praktilist kohaldamist digitaalsüsteemile üleminekuks antava avaliku toetuse suhtes. Need viited tulenevad punktis 86 osutatud tegevuskavas ja teatistes sisalduvate põhimõtete kohaldamisest konkreetsetel juhtudel. Liikmesriikidele jääb loomulikult kohustus teatada komisjonile kõikidest edaspidi loetletud meetmetest, mis kvalifitseeruvad riigiabiks, enne nende meetmete jõustamist. Siis uurib komisjon, kas teatatud meetmete suhtes saab täielikult kohaldada käesolevas dokumendis edaspidi esitatud üldisi kaalutlusi.

(130)

Liikmesriikidel on arvukalt võimalusi aktiivselt edendada ringhäälingu digitaliseerimist viisidel, mis vastavad Euroopa riigiabiõigusele ja seega ka lõppeesmärgile, mis seisneb majanduskasvus, konkurentsivõimes ja sotsiaalses ühtekuuluvuses.

(131)

Käesoleval juhul ei uurinud komisjon edasi subsiidiume, mida anti 6 000 majapidamisele, mis saavad sotsiaaltoetust maapealse digitaaltelevisiooni vastuvõtuseadmete (STB) ostmiseks.

(132)

Samuti on komisjon heaks kiitnud Austria digitaliseerimisfondi, mis hõlmab mitmeid ringhäälingu digitaliseerimist toetavaid meetmeid. (87) Nende meetmete hulka kuuluvad:

(133)

Lisaks neile meetmetele, mille suhtes komisjon on oma seisukoha juba teatavaks teinud, võivad liikmesriigid kaaluda ka muid toetuse vorme, kui selliste meetmetega ei kaasne tarbetuid moonutusi tehnoloogiate või äriühingute vahel. Sellistel tingimustel võivad liikmesriigid näiteks kaaluda:

(134)

Komisjon kinnitab, et ringhäälingu digitaliseerimine on üldist huvi pakkuv eesmärk. Käesoleva otsusega soovib komisjon siiski toonitada, et riigiabi andmisel tuleks alati selgelt määratleda käsitletav probleem ning valida selle lahendamiseks kõige vähem moonutusi tekitavad vahendid. Ainult hästi suunatud abi on kooskõlas üldise eesmärgiga tagada aus konkurents ning edendada konkurentsivõimet ja tehnoloogia arengut Euroopas.

(135)

Eespool esitatud põhjustel järeldab komisjon, et Mabb-i poolt kommertsringhäälinguorganisatsioonidele antud subsiidiumid kujutab endast abi artikli 87 lõike 1 tähenduses. See abi ei ole ühisturuga kokkusobiv. Liikmesriik ei teatanud sellest komisjonile, ehkki seda nõutakse EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 3, ning see abi jõustus ebaseaduslikult ilma komisjoni loata. Kõnealune abi tuleb asjaga seotud kommertsringhäälinguorganisatsioonidelt tagasi nõuda.

(136)

Ehkki ilmneb, et Mabb-i antud subsiidiumid tekitasid ka kaudse eelise võrgutegevuse tasandil, ei ole võimalik kindlaks teha, kas riigi ressursse on tegelikult T-Systems’ile üle antud artikli 87 lõike 1 tähenduses. (88) Lisaks sellele, kuna ringhäälinguorganisatsioonidel lasus esmajärjekorras kohustus tegutseda heaperemehelike operaatoritena ning kontrollida, kas pakutavast abist on teatatud ja kas see on heaks kiidetud, leiab komisjon, et on esmatähtis nõuda kõnealune abi tagasi selle otsestelt saajatelt,

22.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/35

(1)

Direktiivi 2001/95/EÜ artikli 3 lõikes 1 sätestatakse tootjatele pandud kohustus turule viia ainult ohutuid tooteid.

(2)

Direktiivi 2001/95/EÜ artikli 3 lõike 2 kohaselt loetakse toode asjakohaste siseriiklike standarditega reguleeritavate ohtude ja ohukategooriate osas ohutuks, kui ta vastab vabatahtlikele siseriiklikele standarditele, millega on üle võetud Euroopa standardid, mille viitenumbrid on komisjon avaldanud Euroopa Ühenduste Teatajas vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 4.

(3)

Nimetatud direktiivi artikli 4 lõike 1 kohaselt tuleks Euroopa standardid kehtestada Euroopa standardiorganitel komisjoni antud volituste alusel. Komisjon avaldab kõnealuste standardite viited.

(4)

Nimetatud direktiivi artikli 4 lõikes 2 sätestatakse enne direktiivi jõustumist Euroopa standardiasutuste poolt vastuvõetud standardite viidete avaldamise kord. Kui kõnealused standardid tagavad vastavuse üldistele ohutusnõuetele, otsustab komisjon avaldada selle viitenumbrid Euroopa Liidu Teatajas. Nimetatud juhtudel otsustab komisjon omal algatusel või liikmesriigi taotlusel kõnealuse direktiivi artikli 15 lõikes 2 ettenähtud korras, kas kõnealune standard vastab üldisele ohutusnõudele. Komisjon otsustab viidete avaldamise pärast konsulteerimist direktiivi 98/34/EÜ artikli 5 alusel asutatud komiteega. Komisjon teatab oma otsusest liikmesriikidele.

(5)

Mõned standardid on siiski Euroopa standardiasutuste poolt vastu võetud alates käesoleva direktiivi jõustumisest ilma direktiivi artikli 4 lõikele 1 vastava volituseta. Seadusandja kavatsus oli tagada Euroopa standardiasutuste koostöö ja tunnustada sobivaid ohutusnorme, mis kohalduvad direktiivi reguleerimisalasse kuuluvatele toodetele, mille kohta ei ole väljastatud komisjoni volitust vastavalt artiklis 4 osutatud asjakohastele sätetele. Seepärast on asjakohane kaaluda nimetatud standardite viidete avaldamist ning jätkata kõnealuse eesmärgi saavutamiseks artikli 4 lõikes 2 sätestatud korras.

(6)

Käesolev otsus üldiste ohutusnõuete lisas loetletud standardite järgimise kohta on vastu võetud komisjoni algatusel.

(7)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2001/95/EÜ alusel loodud komitee arvamusega,