Euroopa Liidu C 86/7. m

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 86

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	62. aastakäik 7. märts 2019

Sisukord		Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	RESOLUTSIOONID
	Regioonide komitee
	Täiskogu 132. istungjärk, 5.12.2018–6.12.2018
2019/C 86/01	Euroopa Regioonide Komitee resolutsioon Euroopa Komisjoni 2019. aasta tööprogrammi kohta	1
	ARVAMUSED
	Regioonide komitee
	Täiskogu 132. istungjärk, 5.12.2018–6.12.2018
2019/C 86/02	Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Laienemispakett 2018	8
2019/C 86/03	Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Maksustamine digitaalmajanduses	14
2019/C 86/04	Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Tegevuskava: jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine	24
2019/C 86/05	Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Kohalikud energiaomandi mudelid ja kohalike energiakogukondade roll energiasüsteemi ümberkujundamisel Euroopas	36

	III Ettevalmistavad aktid
	REGIOONIDE KOMITEE
	Täiskogu 132. istungjärk, 5.12.2018–6.12.2018
2019/C 86/06	Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Ühissätete määrus	41
2019/C 86/07	Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Euroopa Sotsiaalfond Pluss	84
2019/C 86/08	Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond	115
2019/C 86/09	Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Euroopa territoriaalne koostöö	137
2019/C 86/10	Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Piiriülene mehhanism	165
2019/C 86/11	Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Ühise põllumajanduspoliitika reform	173
2019/C 86/12	Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond	239
2019/C 86/13	Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Ühtse turu programm	259
2019/C 86/14	Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Digitaalse Euroopa programm (2021–2027)	272
2019/C 86/15	Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Euroopa solidaarsuskorpus ja ELi uus noortestrateegia	282
2019/C 86/16	Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Naabrus ja maailm	295
2019/C 86/17	Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal InvestEU programm	310
2019/C 86/18	Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Reformi tugiprogrammi ja Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend	335
2019/C 86/19	Regioonide Komitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus vee taaskasutuse miinimumnõuete kohta	353
2019/C 86/20	Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Euroopa Liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet	365

I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

RESOLUTSIOONID

Regioonide komitee

Täiskogu 132. istungjärk, 5.12.2018–6.12.2018

7.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 86/1

Euroopa Regioonide Komitee resolutsioon Euroopa Komisjoni 2019. aasta tööprogrammi kohta

(2019/C 86/01)

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Võttes arvesse

—	Euroopa Komisjoni tööprogrammi 2019. aastaks; (1)

—	2012. aasta veebruaris Euroopa Komisjoniga allkirjastatud koostööprotokolli;

—	ühisavaldust ELi 2018.–2019. aasta seadusandlike prioriteetide kohta;

rõhutab, et 2019. aasta on Euroopa Liidu tuleviku jaoks määrava tähtsusega, kuna liidu enda põhialused on kahtluse alla seatud; kordab selles kontekstis tungivat vajadust siduda rohujuuretasand Euroopa tasandiga ning kaasata kohalikud ja piirkondlikud esindajad ning Euroopa kodanikud ELi poliitika kujundamisse ja rakendamisse, eelkõige aktiivse subsidiaarsuse ja mitmetasandilise valitsemise nõuetekohase kohaldamise kaudu;

nõuab, et enne 2019. aasta mais toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi lepitaks varakult kokku mitmeaastases finantsraamistikus, et tagada ELi uute programmide õigeaegne käivitamine, ning toetab Euroopa Parlamendi nõuet, mille kohaselt peaks uus mitmeaastane finantsraamistik vastama vähemalt 1,3 %-le EL 27 kogurahvatulust;

peab kahetsusväärseks, et komisjoni ettepanekus mitmeaastase eelarve kohta puudub selge soolise võrdõiguslikkuse profiil. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud, et ELi võtab võrdõiguslikkuse aspekti arvesse kõigis poliitikavaldkondades ja tegevustes, et edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Lisaks sellele tuleb soolise võrdõiguslikkuse arvessevõtmist süvendada, levitada ja süsteemsemaks muuta eelarve kavandamisel;

soovib, et Euroopa Liit ja Ühendkuningriik jõuaksid aegsasti kokkuleppele Ühendkuningriigi kavatsuses EList välja astuda, säilitades neli liikumisvabadust. Komitee eeldab, et komisjon kaasab ta läbirääkimistesse Ühendkuningriigi ja ELi tulevase koostöö üle pärast 30. märtsi 2019 ning ta saab edastada piirkondlike ja kohalike omavalitsuste panuse viljakasse ja jätkusuutlikku edasisse suhtesse;

Kodakondsus, valitsemistava ja parem õigusloome

tunneb heameelt komisjoni teatise üle, milles käsitletakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse osa suurendamist ning millega edendatakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühma „Teeme vähem, aga paremini“ soovituste rakendamist; kutsub selleks Euroopa Parlamenti ja komisjoni üles rakendama koostöös komiteega rakkerühma soovitusi, aidates edendada Euroopas aktiivset subsidiaarsust ja uut töömeetodit; peab jätkuvalt kinni kohustusest kõnealust rakendamist toetada, kogudes Euroopa piirkondade ja linnade oskusteavet ja teadmisi, eeskätt oma subsidiaarsuse järelevalve võrgustiku, piirkondlike keskuste võrgustiku ja REGPEXi platvormi kaudu;

kahtleb, kas ettepanek kaotada kaks korda aastas toimuv kellakeeramine vastab rakkerühma soovitatud Euroopa lisaväärtuse ja koordineerimise nõuetele, ning hoiatab negatiivse mõju eest kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele (eelkõige piirialadel);

peab tervitatavaks komisjoni kavatsust kasutada sillaklauslit, et iseäranis maksustamise valdkonnas kohaldada kvalifitseeritud häälteenamust, mis lihtsustaks võitlust maksustamise vältimise vastu ja võimaldaks õiglasemaid maksusüsteeme;

Töökohad, majanduskasv, investeeringud ja ühtekuuluvuspoliitika

kutsub koos ühtekuuluvuspoliitika alliansi (#CohesionAlliance) partneritega üles jõudma kiiresti kokkuleppele ühtekuuluvuspoliitika õigusaktide paketis aastateks 2021–2027, mis peaks jätkuvalt põhinema partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtetel. Komitee tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitika on Euroopa Liidu peamine investeerimispoliitika, mille eesmärk on tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust kogu Euroopa Liidus. Ta palub erinevuste vähendamiseks eri piirkondade arengutasemes ja ebasoodsamate piirkondade mahajäämuse vähendamiseks pöörata erilist tähelepanu maapiirkondadele ning tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele või sellistele piirkondadele, kus valitsevad rasked ja püsivad geograafilised või demograafilised tingimused, nagu saared, piiriülesed ja mägipiirkonnad;

juhib tähelepanu asjaolule, et komisjoni 2019. aasta programmis puudub viide äärepoolseimatele piirkondadele, mis peaks seal leiduma, vähemalt 2017. aasta teatise „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ rakendamist silmas pidades. Komitee loodab, et komisjon jätkab vajalike sammude astumist, et arendada välja uus lähenemisviis äärepoolseimatele piirkondadele;

10.

soovitab tugineda kogemustele, mis on saadud linnade tegevuskava partnerluste raames, mis on saavutanud positiivseid tulemusi seoses mitmetasandilise valitsemise meetmetega, mille eesmärk on parandada subsidiaarsuse põhimõtte kohaldamise kontrollimist ning tugevdada seost parema õigusloome ja ELi linnade tegevuskava vahel; leiab, et 2018. aasta novembris vastu võetud elamumajanduse teemaline linnade partnerluse tegevuskava loob aluse Euroopa elamumajanduse tegevuskavale;

11.

märgib murelikult, et avaliku sektori investeeringud on endiselt liiga väikesed ja ELis ebaühtlaselt jagunenud, nagu näitab asjaolu, et Euroopa poolaasta 2019. aasta tsüklis keskendub komisjon pikaajalistele investeeringutele; kordab seepärast, et kokkulepe stabiilsuse ja kasvu pakti paindlikkuse kohta on vaja esmasesse õigusesse üle võtta; kordab ka oma üleskutset võtta lisameetmeid avaliku sektori investeeringute suurendamiseks, eelkõige jättes stabiilsuse ja kasvu pakti raamatupidamisarvestusest välja riikliku, piirkondliku või kohaliku kaasrahastamise Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames, nagu on juba ette nähtud kaasrahastamise puhul Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames;

12.

kutsub komisjoni üles järgima InvestEU programmi juhtimisel pragmaatilist lähenemisviisi, konsulteerides enne kõikide peamiste asjaomaste osalejatega, näiteks Euroopa Investeerimispangaga;

13.

rõhutab noortega seotud poliitikavaldkondade ja programmide, nagu programmi „Erasmus+“, Euroopa solidaarsuskorpuse ja algatuse „DiscoverEU“ suurt Euroopa lisaväärtust ning osutab vajadusele hõlbustada nende kättesaadavust ning tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemine nende rakendamises, tunnistades samas vajadust premeerida projekte, millel on piirkondlikul ja kohalikul tasandil suur lisaväärtus puuetega noorte kaasamisel ning piirkondliku ja kohaliku mõõtme esiletoomisel, eriti maapiirkondades, pagulasi vastu võtvates piirkondades, ELi äärepoolseimatel aladel ning ülemeremaadel ja -territooriumidel. Kooskõlas uue noortestrateegiaga kordab komitee oma üleskutset seada sisse struktureeritud koostöö komitee ja kavandatava ELi noortekoordinaatori vahel;

14.

rõhutab asjaolu, et võimaldamaks ELil kasutada võimalikult palju ära oma potentsiaali teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, peavad komisjon ja liikmesriigid kaotama nn innovatsioonilõhe piirkondade vahel, ning soovitab tugevdada programmi „Euroopa horisont“ sidemeid piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiatega (S3 platvorm);

15.

jääb ootama väljakuulutatud kooskõlastatud kava tehisintellekti arendamiseks Euroopas, mis peaks hõlmama ka avalikku sektorit kohalikul ja piirkondlikul tasandil, võttes arvesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli ja osalemist investeeringute ja tehisintellekti ökosüsteemi edendamisel oma piirkondades;

Majanduspoliitika ja ELi sotsiaalne mõõde

16.

rõhutab, et Euroopa poolaasta pikaajaliste eesmärkidena tuleks kestliku arengu eesmärke rakendada ELi poliitika üldise viiteraamistikuna ja iseäranis peaksid need asendama strateegia „Euroopa 2020“;

17.

kinnitab oma toetust sellise fiskaalvõimekuse loomisele, mis on suunatud euroala vastupanuvõime suurendamisele ning tulevaste euroala liikmetega toimuva lähenemise ettevalmistamisele. Seda fiskaalvõimekust tuleb siiski rahastada muudest omavahenditest kui need, mis on ette nähtud Euroopa Liidu eelarve rahastamiseks, et kõnealune finantsvõimekus ei kattuks EL 27 käsutuses olevate ELi programmidega. Lisaks peaks see võimekus jääma väljapoole ELi eelarvevahendite ülempiiri arvestust;

18.

toonitab asjaolu, et riigipõhiste soovituste vähene rakendamine tuleneb isevastutuse, rahastamise ja haldussuutlikkuse puudumisest kõikidel tasanditel, ning kordab seepärast oma ettepanekut käitumisjuhendi kohta kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamiseks Euroopa poolaastasse;

19.

tunneb muret, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ei ole saanud piisavalt kasu ELi rahastatud suutlikkuse suurendamise meetmetest praeguse mitmeaastase finantsraamistiku alusel; kordab oma taotlust, et komisjon annaks välja ühtsed suunised kõikide ELi rahastatud suutlikkuse suurendamise meetmete koordineerimiseks;

20.

tunneb heameelt komisjoni ettepanekute üle kehtestada eeskirjad, mis võimaldaksid maksustada hargmaiste ettevõtjate digitaalmajanduse kaudu teenitud kasumit; rõhutab ka vajadust Euroopas õiguslikult määratleda digitaalvaldkonna ettevõtjate virtuaalne püsiv tegevuskoht;

21.

kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist ja väljendab muret sellega seotud eelarvevahendite vähendamise pärast; peab seda silmas pidades äärmiselt tähtsaks tunnistada olulist territoriaalset aspekti samba elluviimisel. Komitee kutsub komisjoni ja ELi seadusandjat üles kiirendama Euroopa Tööjõuameti loomist, nähes ette liikmesriikide piirkondlike omavalitsuste esindaja kaasamise ameti haldusnõukogu koosseisu;

22.

tunneb heameelt hiljuti loodud sotsiaalmajanduse ja sotsiaalsete ettevõtete eksperdirühma üle, milles komitee on esindatud, ning kutsub komisjoni üles esitama Euroopa õigusraamistiku, mis hõlmaks sotsiaalmajanduse eri vormide, nagu ühistute, vastastikuste ühingute, ühenduste ja sihtasutuste suhtes kohaldatavaid ühiseid määratlusi;

23.

teeb ettepaneku käivitada Euroopa sotsiaalõiguste samba 11. põhimõtte rakendamise vahendina Euroopa lastegarantii, et vähendada laste vaesuse ja tõrjutuse suurt määra (2017. aastal oli see 26,4 %). See garantii peaks moodustama Euroopa Sotsiaalfond Plussi lahutamatu osa;

Ühtse turu strateegia, VKEd, konkurents, tööstus ja digitaalne ühtne turg

24.

rõhutab integreeritud tööstusstrateegia väljatöötamise tähtsust ning kinnitab taas oma kohustust hõlmata sellesse strateegiasse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll;

25.

kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ ajakohastamiseks. Komitee palub iseäranis VKE-testi silmas pidades komisjonil võtta arvesse testitavate õigusaktide iseärasusi, pöörates erilist tähelepanu seadusandlikele ettepanekutele, ning tegutseda õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmist lähtudes ja näha ette parandusmeetmeid;

26.

kordab oma kohustust anda kohalikul ja piirkondlikul tasandil tagasisidet riigihankeid käsitlevate 2014. aasta direktiivide kohta, võttes arvesse riigi tasandist madalamate valitsustasandite olulisust riigihangete valdkonnas ning seades eesmärgiks hinnata sotsiaalsete ja keskkonnakriteeriumite kasutamist;

27.

kutsub komisjoni üles algatama 2019. aastal riigiabi käsitleva õigusraamistiku, eelkõige üldise grupierandi määruse, vähese tähtsusega abi käsitleva määruse ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku läbivaatamine, eesmärgiga kaasata kõik asjaomased sidusrühmad õigel ajal konstruktiivsesse reformi sisu teemalisse dialoogi;

28.

kutsub komisjoni üles hõlbustama lairibataristu kasutuselevõtmist, pöörates eritähelepanu maa- ja hõredalt asustatud ning hajutatud rahvastikuga piirkondadele, kus lairibaühendus on hädavajalik tõhusate avalike teenuste pakkumiseks, noorte tagasitoomiseks või uute ettevõtete loomiseks; samuti piirkondadele, kus ettevõtjatel ei ole kaubandushuve ja kus võivad seetõttu esineda turutõrked, ja toetama seeläbi ELi digilõhe kaotamist ning Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste ühtse võrgustiku loomist;

29.

kutsub komisjoni üles koostama ettepanekuid koostöömajanduse ja digimajandusega seotud regulatiivsete küsimuste käsitlemiseks. Komitee kutsub iseäranis üles esitama ELi direktiivi platvormitöö kohta, mis põhineks ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punktil b, et kehtestada õiglaste töötingimuste miinimumstandardid digimajanduses;

Põllumajandus ja metsandus, rahvatervis ja tarbijakaitse

30.

kutsub üles kujundama ühisest põllumajanduspoliitikast lihtsustatud, õiglane, kestlik ja solidaarsusel põhinev põllumajanduspoliitika, millest saavad kasu põllumajandustootjad, piirkonnad, tarbijad ja kodanikud, ning nõuab otsetoetuste suuremat liikmesriikidesisest ja -välist lähendamist, tõhusaid kriisiohjevahendeid põllumajandustootjate sissetulekute stabiliseerimiseks ning mitmetasandilise valitsemise ulatuslikumat järgimist riiklike strateegiliste kavade koostamisel ja rakendamisel;

31.

nõuab koos Euroopa Parlamendiga (2) ELi maa-, mägi- ja äärepoolseimate piirkondade tegevuskava, et edendada sotsiaal-majanduslikku arengut, majanduskasvu ja mitmekesistamist, sotsiaalset heaolu, looduskaitset ning koostööd ja omavahelist ühendamist linnapiirkondadega, eesmärgiga toetada ühtekuuluvust ja hoida ära territoriaalset killustatust;

32.

nõuab demograafiliste probleemidega silmitsi seisvate piirkondade jaoks Euroopa strateegiat, mis häälestaks selles küsimuses paremini kõiki poliitikavaldkondi: ühtekuuluvus, innovatsioon, transport, tervishoid, sotsiaal- ja tööhõivepoliitika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, maaelu areng, väljaränne jne, ning mis hõlmaks kuluanalüüsi ja prognoose riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil kooskõlas komitee arvamusega „ELi vastus demograafilistele väljakutsetele“;

33.

rõhutab, et innovatsioon ja digitaalsed lahendused on väga olulised arukate külade arengule, linnakeskuste taaselustamisele ja maapiirkondadele; kutsub komisjoni üles tegema kokkuvõtteid ja võtma järelemeetmeid seoses ELi arukate külade tegevuskava kohaselt rakendatud meetmetega;

34.

kavatseb vastata ELi metsastrateegia vahehindamisele, mis toimub eelduste kohaselt 2018. aasta detsembris, ning rõhutab raadamise ennetamise, taasmetsastamise ja metsa maakasutuse muutmise tähtsust;

35.

väljendab rahulolu, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond jätkub konkreetse ja lihtsustatud fondina, mille eelarve on suunatud meremajanduse kasvule ja mis võimaldab võtta valdkondadevahelisi meetmeid koostoimes teiste Euroopa programmidega. Nõuab, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelarve ja jagatud täitmise osakaal jääks eelmise programmiga samale tasemele. ELi kalandus- ja vesiviljeluspiirkondades ning meremajanduse kasvu, sadamatele mõeldud toetuste, keskkonnaprobleemide ja merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitse valdkondades seistakse pärast 2020. aastat silmitsi suure probleemidega ja seega tuleb neid Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist toetada. Komitee kutsub üles võtma tagasi kohustuse kasutada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi alla kuuluvaid rahalisi vahendeid, et toetada vesiviljelust ja toodete töötlemist;

36.

avaldab kahetsust selle üle, et ELi tervisevaldkonna tegevusprogrammi Euroopa Sotsiaalfond Plussi hõlmamise tagajärjel on vähenenud ELi rahastatud tervisealgatuste rahastamispakett, ning nõuab meetmeid ja rahalisi vahendeid nimetatud vähenemise korvamiseks;

37.

kutsub komisjoni üles analüüsima olemasolevaid toidu märgistamise süsteeme ja tegema ettepaneku ühtse kohustusliku Euroopa värvimärgistussüsteemi kohta, mille kohaselt kasutataks värve 100-grammiste ühikute alusel toidupaki esiküljel kogu ELis, andes tarbijatele selget teavet ja edendades tervislikumaid toitumisharjumusi. Samamoodi tuleks kehtestada konkreetsed kriteeriumid toodetele, millel on esitatud toitumis- ja tervisealaseid väiteid;

38.

tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle Euroopa digitaalsete terviseloosüsteemide kohta, mille eesmärk on parandada patsientide ravi piirkondades ja liikmesriikides; palub komisjonil nimetatud ettepanekus hoolikalt kaaluda andmekaitse ja koostalitlusvõime küsimusi;

Turism ja kultuur

39.

kordab komisjonile oma üleskutset vaadata põhjalikult läbi komisjoni 2010. aasta turismistrateegia ja kehtestada selge mitmeaastane tegevuskava;

40.

nõuab Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 järelmeetmeid ELi kultuuripärandi uue tegevuskava kaudu;

Energialiit, kliimamuutuste poliitika ja keskkond

41.

toetab tõhusa mitmetasandilise valitsemise mehhanismi loomist paketi „Puhas energia kõigile eurooplastele“ tulemuslikuks rakendamiseks, tagades, et riiklikud energia- ja kliimakavad koostatakse tihedas koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning et nendega nähakse ette kohalikult ja piirkondlikult kindlaksmääratud panuste süsteemi väljatöötamine, mis täiendaksid Pariisi kokkuleppe kohaseid riiklikult kindlaksmääratud panuseid;

42.

rõhutab energialiidu olukorda käsitlevat neljandat aruannet silmas pidades õiglase puhtale energiale ülemineku edendamist, mis nõuab erilise tähelepanu pööramist eriti mõjutatud piirkondadele, näiteks fossiilkütustel põhinevatest tööstusharudest väga sõltuvatele piirkondadele, ja saartele, ennekõike sellistele, mis ei ole omavahel ühenduses, nagu äärepoolseimad piirkonnad. Selles kontekstis tunnustab komitee energiaostuvõimetuse valdkonnas juba võetavaid meetmeid ning rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist osa nende rakendamisel;

43.

kutsub komisjoni üles jälgima uue elektrituru korralduse sotsiaal-majanduslikke tagajärgi kõigis liikmesriikides ja piirkondades;

44.

pooldab hiljuti avaldatud „Euroopa pikaajalist strateegilist visiooni, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni – puhas planeet kõigi jaoks“, milles kohustatakse ELi saama kliimaneutraalseks aastaks 2050 ja tunnistatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste keskset rolli; leiab, et selle strateegia rakendamise meetmetes tuleb juhinduda mitmetasandilise valitsemise põhimõttest, anda ametlik osa kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, eelkõige lisades kohalikul ja piirkondlikul tasandil määratletud panuste süsteemi riiklikesse kliima- ja energiakavadesse, ja tugineda sellistele algatustele nagu linnapeade pakt; rõhutab vajadust integreerida need jõupingutused tihedalt ringmajanduse strateegiasse ja energialiitu, tagades, et vajalike ümberkorralduste sotsiaalmajanduslikud tagajärjed jaotatakse õiglaselt, et saavutada õiglane üleminek;

45.

kutsub komisjoni üles kavandama koostöös komiteega strateegilise ja integreeritud kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi ning kohustub võtma endale aktiivse rolli keskkonnaalase koostöö tehnilises platvormis; ühtlasi nõuab, et riigi tasandist madalamad valitsustasandid kaasataks keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise teise tsüklisse;

46.

kutsub Euroopa Komisjoni üles pakkuma välja terviklikku kava, et parandada „ELi bioloogilise mitmekesisuse kava aastaks 2020“ rakendamist, luues strateegilised suunised ELi liikmesriikidele, ja eelkõige tunnistades ametlikult kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli; ootab huviga koostöö jätkamist Euroopa Komisjoniga 2020. aasta järgse raamistiku koostamisel enne 2020. aastal Pekingis toimuvat COP 15. See nõuab kindlaid kohustusi, et mitte ainult peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, vaid ka taastada bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid ning koostada kaugeleulatuv ja kaasav raamistik aastani 2030, mille abil oleks võimalik saavutada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni 2050. aastaks kavandatud visioon kestliku arengu eesmärkide raames;

47.

kutsub komisjoni üles hõlmama paremini katastroofidele vastupanu võime põhimõtted kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse ja fondidesse, et suurendada liikmesriikide ja riigi tasandist madalamate valitsustasandite suutlikkust nii loodusõnnetusi kui ka inimtegevusest tingitud katastroofe ennetada, nendeks valmistuda, neile reageerida ja neist taastuda. Seda saaks teha riskide parema mõistmise abil, kehtestades muu hulgas riskianalüüsi ühtse meetodi ja tehes järjest täpsemaid üksikuuringuid territoriaalse haavatavuse mõistmise, ent ka sellise otsese ja kaudse majandusliku kahju hindamise kohta, mida äärmuslikud loodusnähtused võivad põhjustada asjaomasel territooriumil;

48.

kordab oma üleskutset seoses ELi jalgrattasõidu tegevuskavaga, et tulla toime kasvava nõudlusega ELi tasandi koordineeritud meetmete järele;

Õigus, julgeolek, põhiõigused ja ränne

49.

kordab komisjonile oma üleskutset toetada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi radikaliseerumisprobleemi lahendamisel, andes välja kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele mõeldud suunised radikaliseerumise ennetamise strateegiate kohta;

50.

nõuab demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste kaitsmiseks tugevdatud menetlusi ja mehhanisme, mis võiksid moodustada osa liidu paktist;

51.

tervitab ÜRO üleilmset rännet käsitlevat kokkulepet ja innustab kõiki ELi liikmesriike see 10.–11. detsembril Marrakechis allkirjastada ja see ratifitseerida; rõhutab, et nimetatud kokkulepe on oluline osa terviklikust mitmepoolsest ja mitmetasandilisest lähenemisest rändele vastavalt komitee soovitustele;

52.

rõhutab asjaolu, et ELi välispiiri tõhus ja inimlik haldamine ning tervikliku rändepoliitika ja ühiste kõrgete standarditega ELi ühise varjupaigasüsteemi väljatöötamine on väga vajalik kõigi kohalike omavalitsuste, linnade ja piirkondade jaoks, eeskätt nende jaoks, mis pagulasi vastu võtavad või asuvad piiridel, kus rändesurve eriti suurt mõju avaldab;

53.

palub komisjonil pakkuda välja rohkem turvalisi ja kättesaadavaid seaduslikke võimalusi ELi rändamiseks, nagu humanitaarviisad ja erasponsorlusprogrammid, ning kutsub liikmesriike üles kiiresti kokku leppima uues liidu ümberasustamisraamistikus, mis oleks kaitse tingimuste ja kasusaajate arvu poolest kõikehõlmav, ja seda raamistikku rakendama. Komitee kutsub komisjoni ka üles ergutama liikmesriike näitama üles konkreetset solidaarsust rändevoogudest enim mõjutatud liikmesriikidega kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 80 ning sellega seotud solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõttega, sealhulgas ka finantsmõju suhtes;

54.

kutsub komisjoni üles veelgi lihtsustama ja kiirendama rahastamismenetlusi ning hõlbustama piirkondade ja linnade otsest juurdepääsu humanitaarkriiside lahendamiseks ja pagulaste integreerimiseks ette nähtud rahalistele vahenditele. Erakorralist abi võib anda kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kellel on suur rändesurve ja kes vastutavad eelkõige sisserändavate saatjata alaealiste vastuvõtmise ja integreerimise eest. Kutsub komisjoni ühtlasi üles rohkem pingutama selle nimel, et hõlbustada rändajate integratsiooni alase hea tava vahetamist Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel ning eelkõige keskenduma keskmise suurusega ja väikelinnadele;

55.

sarnaselt ELi toetusega pagulaste integratsiooniks ja kolmandatele riikidele humanitaarabioperatsioonides, soovitab komisjonil pakkuda toetust Euroopa kodakondsusega inimeste integreerimisel, kes on sunnitud oma sihtriikidest lahkuma poliitiliste, majanduslike või humanitaarkriiside tõttu ja kes muidu oleksid täiesti kaitsetud, vaatamata sellele, et nad on ELi kodanikud;

Välispoliitika

56.

kutsub komisjoni üles võtma täielikult arvesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panust ning komitee ühiste nõuandekomiteede ja töörühmade tööd, eriti komitee 2019. aasta eduaruandeid kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kohta, ning kordab oma üleskutset kohandada kohalike ja piirkondlike sidusrühmade vajaduste järgi edasi olemasolevaid ELi rahastamiskavasid, eelkõige programme TAIEX ja Twinning;

57.

toetab uut Euroopa territoriaalse koostöö programmi, mis võimaldab tihedat koostööd liikmesriikide ning kandidaatriikide, potentsiaalsete kandidaatriikide ja naaberriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel. Sellega seoses palub komitee edendada ELi olemasolevaid makropiirkondlikke strateegiaid ja toetada uute strateegiate loomist. Ta julgustab komisjoni toetama ka piiriülese koostöö protsesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel, muu hulgas Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kujul;

58.

teatab oma kavatsusest panustada strateegilistesse aruteludesse idapartnerluse algatuse tuleviku kohta, mis toimuvad partnerluse 10. aastapäeva puhul 2019. aastal, eeskätt idapartnerluse riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste konverentsi (CORLEAP), komitee Ukraina rakkerühma ja ELi-Ukraina vastastikuste partnerluste kaudu;

59.

kutsub komisjoni üles võtma arvesse komitee tööd lõunanaabruse stabiliseerimisel Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assamblee (ARLEM) ning eelkõige Liibüa kohalike omavalitsuste toetuseks loodud Nikosia algatuse kaudu, millega tõhustatakse kohalikke avalikke teenuseid Liibüas ja ühendatakse need omavalitsused uuesti rahvusvahelise kogukonnaga, kasutades juba väljakujunenud parimaid tavasid ja eraldades asjakohast rahastust tegevusalgatuste toetamiseks;

60.

tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle tegeleda eksitava teabe internetis esitamise probleemiga nii ELis kui ka partnerriikides ja väljendab komitee valmisolekut seda tegevust toetada;

61.

märgib, et juhtiva töörühma tegevus ELi ja Ameerika Ühendriikide 2018. aasta juuli ühisavalduse rakendamisel näib olevat peamiselt suunatud õigusalasele koostööle, ning nõuab, et järgitaks ELi norme, eelkõige rangeid sanitaar-, toidu- ja keskkonnanorme; rõhutab sellega seoses, et komisjon peab tagama, et kehtivaid töönorme ja tooteohutust ning andme-, tarbija-, tervise- ja keskkonnakaitset käsitlevaid õigusnorme ei jäeta kaubandusprotektsionismi vastu võitlemise ja Ameerika Ühendriikide sanktsioonide peatamise saavutamise nimel tagaplaanile;

62.

teeb komitee presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile, ELi nõukogu eesistujariikidele Austriale, Rumeeniale ja Soomele ning Euroopa Ülemkogu eesistujale.

Brüssel, 6. detsember 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ

(1) COM(2018) 800 final.

(2) Vt Euroopa Parlamendi 3. oktoobri 2018. aasta resolutsioon äärepoolsete ning maa- ja mägipiirkondade erivajadustega arvestamise kohta.

ARVAMUSED

Regioonide komitee

Täiskogu 132. istungjärk, 5.12.2018–6.12.2018

7.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 86/8

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Laienemispakett 2018“

(2019/C 86/02)

Raportöör:

Franco IACOP (IT/PES), Friuli-Venezia Giulia maakonna volikogu liige

Viitedokument:

2018. aasta teatis ELi laienemisstrateegia kohta

COM(2018) 450 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Sissejuhatavad märkused

võtab huviga teadmiseks komisjoni uued jõupingutused ELi laienemise vallas, mis ei kajastu mitte ainult siin vaadeldavas teatises COM(2018) 450 final, vaid ka Lääne-Balkani riike käsitlevas strateegiadokumendis 2018. aasta veebruarist (vt arvamus CdR 2018/00065) ning otsuses algatada kiiresti õigusaktide läbivaatamine Albaania ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga pärast nõukogu positiivset reaktsiooni seoses otsuse tegemisega, et alustada läbirääkimisi juunis 2019, Euroopa Komisjoni hindamisaruande alusel ja eeldusel, et on tehtud vajalikud edusammud;

rõhutab, et laienemisprotsess peab jääma ELi prioriteediks, ja on komisjoniga sama meelt, et kõnealuse protsessi keskmes peavad endiselt olema õigusriigi põhimõte, õigusküsimused, põhiõigused ning vähemuste austamine ja kaitse;

tuletab meelde, et on esmatähtis kaasata laienemisprotsessi kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, ning nõuab tungivalt, et kandidaatriigid (Albaania, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro, Serbia ja Türgi) ja potentsiaalsed kandidaatriigid (Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo) (*1) tugevdaksid oma halduse detsentraliseerimise strateegiaid, rakendades praktiliselt subsidiaarsust;

väljendab heameelt asjaolu üle, et mõlemad nõukogu 2018. aasta eesistujariigid lisasid Lääne-Balkani küsimused vastava poolaasta prioriteetide hulka, peab tervitatavaks tippkohtumise korraldamist Sofias ning loodab, et sel puhul allakirjutatud deklaratsioonile järgnevad varsti konkreetsed algatused;

avaldab kahetsust, et Lääne-Balkani riikides on ELiga ühinemisele suunatud reformimeetmeid järk-järgult vähendatud ning et see kajastub kahtluste ja skeptilisuse levimises kodanike seas;

peab kahetsusväärseks, et olukorra areng Türgis nii enne kui ka pärast juunis toimunud valimisi on viinud õigusriigile omaste väärtuste ja põhimõtete austamise järkjärgulise nõrgenemiseni, nii et Lääne-Balkani riikide ja Türgi ELiga ühinemise väljavaated ongi praegu erinevad;

loodab, et uus hoog, mille võivad Lääne-Balkani riigid (ja kaudselt ka Türgi) saada komisjoni uuest strateegiast, suudab taaskäivitada kogu protsessi;

soovib, et komisjoni hiljutistes ühtekuuluvuspoliitikat (Interreg) ja laienemist (ühinemiseelse abi rahastamisvahend III) käsitlevates seadusandlikes ettepanekutes määratletud Euroopa territoriaalse koostöö uue dünaamikaga õnnestub hoogustada tihedat koostööd liikmesriikide ning kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel;

kordab, et Kopenhaageni kriteeriumide täitmine nende laiemas tähenduses on ja peab jääma kandidaatriikide ELi liikmeks saamise sobivuse hindamisel peamiseks parameetriks;

10.

tagab täieliku valmisoleku tegutseda ühiselt teiste ELi institutsioonidega, et toetada kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide ettevalmistusi ühinemiseks ja nende tulevast ELiga ühinemist;

11.

on veendunud, et Euroopa Regioonide Komitee ning Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi uus koostöökokkulepe, mis allkirjastati 27. märtsil 2018. aasta Strasbourg’is, tugevdab koostööd kahe institutsiooni vahel ning võimaldab suuremat sünergiat ja väldib dubleerimist;

12.

märgib, et üks kõige tõhusamaid abistamisviise, mida saab pakkuda ametiasutuste tasandil, on kogemuste vahetamise algatused kolleegide vahel; märgib lisaks, et paljudel liikmesriikide kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on pädevus ELi õigusnormide rakendamisel ning sellealaseid kogemusi oleks kasulik jagada kolleegidega kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatide omavalitsustest;

13.

tuletab meelde, et riikides, mis soovivad saada ELi liikmeks, peab kogu ühiskond tervikuna aitama põhjalikult reformida väärtusi, ning et seoses sellega on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll esmatähtis, sest kodanikud on nendega igapäevaselt ühenduses;

14.

kordab, et üksnes kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad tänu oma vahetule suhtlusele elanikkonnaga tõhusalt vahendada ELi liikmesusega kaasnevaid hüvesid ning suurendada teadlikkust eelistest ja toetustest, mida EL pakub kõigile Euroopa kodanikele ka kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides;

15.

märgib seetõttu kahetsusega, et siin vaadeldava laienemispaketi kokkuvõtlikus dokumendis ei ole sõnaselgelt osutatud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olukorrale, vaid mainitakse üksnes möödaminnes vajadust leida õige tasakaal üleriigilise ja kohaliku tasandi valitsusasutuste vahel;

Soovid, ettepanekud ja soovitused

16.

loodab, et Lääne-Balkani riikide valitsused taaskäivitavad ELile lähenemise protsessi ja mõistavad positiivseid märke, mis viitavad olulisele arengule realistlikus ajaperspektiivis. Komitee loodab samuti, et piirkonna kodanikud loobuvad kindlalt natsionalismist, radikaliseerumisest ja identiteedi sulgumisest ning väljendavad oma toetust Euroopa ideele;

17.

loodab, et Türgi loobub erakorralisest olukorrast ja jätkab ELile lähenemise protsessi, kõrvaldades meetmed, mis on õõnestanud õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste austamist ning demokraatliku kontrolli, ja taastades demokraatlike võimuorganite tasakaalu kõigil tasanditel (keskvalitsuse, piirkondlikul ja kohalikul tasandil);

18.

kutsub kõiki kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike üles jätkama haldusreformi ning taotlema detsentraliseerimise vallas aktiivselt realistlikke ja samal ajal kõrgeid eesmärke, eraldades kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele piisavad eelarvevahendid;

19.

tuletab meelde, et tuleks soodustada kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide majanduskasvu ja kodanike elatustaseme parandamist, tagades, et mõju tuntakse kohapeal;

20.

märgib, et rändevoogudega toimetulekuks on vaja koostööd Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga; tuletab meelde, et abi, mida EL annab Lääne-Balkani riikidele ja Türgile, et aidata juhtida neid voogusid, peab jõudma ka kohalike ja piirkondlike omavalitsusteni, kes igapäevaselt tegelevad inimeste vastuvõtu ja toetamisega;

21.

märgib, et üheski läbirääkimiste peatükis ei käsitleta detsentraliseerimise protsessi ega avaliku halduse ja valitsemistava reformi. Komitee kutsub seetõttu komisjoni üles käsitlema kõnealuseid küsimusi kõigil kahepoolsetel kohtumistel nende ELi õigustiku peatükkide kohta, mis seonduvad haldusliku detsentraliseerimisega, ning nõudma kandidaatriikidelt ja potentsiaalsetelt kandidaatriikidelt, et nad tagavad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamise ELiga ühinemise ettevalmistamise protsessi;

22.

kutsub komisjoni üles kehtestama ad hoc toimimispõhimõtted, mis võimaldaksid tehnilise abi ja teabevahetuse programmi (TAIEX) ja mestimisprojektide sihtotstarbelist kasutamist koostööks liikmesriikide ning kandidaat- ja võimalike kandidaatriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel;

23.

kutsub komisjoni üles kaaluma kohalike omavalitsuste programmi ja piirkondliku koolitusprogrammi taastamist, mida kasutati varasemate laienemiste puhul;

24.

palub komisjonil katsetada juhtimistavade ja haldussuutlikkuse parandamise toetusprogrammi SIGMA kasutamist kandidaatriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks, et kindlaks määrata kohaliku omavalitsuse reformimise mudelid, mille eesmärk on ELi õigustiku kohaldamine;

25.

palub komisjonil läbi viia kultuurilisi ja spordialgatusi, mis iseäranis mitmerahvuselistes piirkondades võimaldavad kohaliku elanikkonna, eriti noorte otsest kaasamist, soodustades integratsiooni ja identiteedi vastastikust tunnustamist;

26.

kutsub komisjoni üles jälgima Lääne-Balkani kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide avalike esindajate käitumist seoses soolise võrdõiguslikkuse, etniliste ja keeleliste vähemuste ning LGBT kogukonnaga. Euroopa Liit on maailmas sallivuse teenäitaja ja me usume, et mis tahes tulevane ühinemine peab hõlmama tugevat poliitilist toetust inimeste austamist puudutavatele demokraatlikele väärtustele seoses vabaduse ja võrdsuse kaitsega;

27.

kutsub komisjoni üles asuma tegutsema ja käivitama ühisalgatusi – muu hulgas kooskõlas Berliini protsessi vaimuga – organisatsioonidega, kes tunnevad hästi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olukorda kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides ning kes on nendega juba arendanud koostöövorme. Nende hulka kuuluvad Kagu-Euroopa kohalike omavalitsuste liitude võrgustik (NALAS), Euroopa kohaliku demokraatia assotsiatsioon (ALDA), Kesk-Euroopa algatus (CEI) ning piirkondlik koostöönõukogu (RCC);

28.

lõpuks kutsub komisjoni tungivalt üles pöörama laienemisprotsessi edenemist käsitlevates aruannetes rohkem tähelepanu ja andma ruumi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olukorra analüüsimisele, hinnates edusamme või puudujääke haldusreformide teostamisel sarnaselt sellega, mida tehti keskvalitsuse ametiasutuste puhul;

Konkreetsed märkused kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kohta

Montenegro

29.

väljendab heameelt Montenegro saavutatud märkimisväärsete tulemuste üle edasiliikumisel Euroopa-Atlandi suunal;

30.

juhib tähelepanu asjaolule, et suuri jõupingutusi on vaja teha õigusriigi põhimõtete ja demokraatlike institutsioonide tugevdamiseks ning sellega seoses kõikide poliitiliste jõudude täieliku esindatuse taastamiseks parlamendis;

31.

väljendab muret sõnavabaduse olukorra, eelkõige arvukate ajakirjanike hirmutamise ja nende vastu vägivalla kasutamise juhtumite pärast;

32.

tervitab uute sätete vastuvõtmist, mille eesmärk on võtta kasutusele tulemuspõhised värbamiskriteeriumid nii keskvalituse kui ka kohalikul ja piirkondlikul tasandil, ning väljendab heameelt asjaolu üle, et peaaegu kõigis omavalitsusüksustes on vastu võetud eetikakoodeksid seal töötavate ametnike ja kohaliku tasandi valitud esindajate jaoks;

33.

kutsub üles hindama uue ruumilist planeerimist ja ehitustöid reguleeriva seaduse kohaldamise kohalikku mõju, kuna seadusega muudetakse pädevuse jaotust maakasutuse reguleerimise vallas;

Serbia

34.

tervitab asjaolu, et nagu Montenegro puhul, on komisjon nimetanud 2025. aasta ELiga ühinemise tähtajaks, milleni jõudmine on võimalik, kuigi vaevanõudev;

35.

rõhutab, et kõnealuse eesmärgi saavutamine nõuab pühendumust ja erakordseid jõupingutusi, eelkõige õigusriigi põhimõtte tugevdamiseks ja suhete normaliseerimiseks Kosovoga;

36.

tunneb heameelt naise nimetamise üle valitsuse juhiks esimest korda riigi ajaloos, kuid märgib, et soolise võrdõiguslikkuse seadus on parlamendis ikka veel vastu võtmata ning et on vaja teha veel märkimisväärseid jõupingutusi, et parandada romade, LGBTI-inimeste, puuetega inimeste ja sotsiaalselt haavatavate rühmade olukorda;

37.

tunnustab Serbia jõupingutusi riigi territooriumit läbivate rändevoogude juhtimisel;

38.

rõhutab, et korruptsioonivastane võitlus on endiselt riigi üks tähtsamaid ülesandeid. Võimalikult kiiresti tuleb võtta vastu uus seadus korruptsioonivastase võitluse ameti kohta, kuid tähelepanu tuleb pöörata ka korruptsiooni ennetamisele kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tasandil;

39.

märgib murega, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste haldussuutlikkus on puudulik ning et neile eraldatud inimressursid ja rahalised vahendid ei ole alati piisavad täidetavaid ülesandeid arvestades. Komitee peab tervitatavaks, et 2017. aasta lõpus võeti vastu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste töötajate töötasusid reguleeriv seadus;

40.

kutsub Serbiat üles rakendama põhiseaduslikke sätteid Vojvodina autonoomse piirkonna rahastamise kohta, võttes võimalikult kiiresti vastu vastavad õigusnormid. Samuti nõuab komitee, et keskvalitsus austab kohaliku tasandi valitud esindajate sõltumatust olenemata nende poliitilisest kuuluvusest;

41.

tuletab meelde rolli, mis valitsusvälistel organisatsioonidel võib olla ka kohalikul tasandil, ja nõuab riiklikule rahastusele juurdepääsu kriteeriumide kiiret kindlaksmääramist, et tagada nende tõhusus ja läbipaistvus. Komitee loodab, et sõnavabadus on alati tagatud ning et ametivõimud mõistavad viivitamata hukka ajakirjanike ähvardamise ja hirmutamise juhtumid ning tõkestavad neid;

Türgi

42.

tunnistab, et Türgi on ELi oluline partner, kuid kritiseerib, et isikuvabaduste ranged piirangud ning kümnete tuhandete inimeste kinnipidamised ja vahistamised ja avalike teenistujate massilised koondamised on vastuolus ELi väärtuste ja põhimõtete ning eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga;

43.

tuletab meelde, et hiljuti jõustunud põhiseaduse muudatused, mille eesmärk oli kehtestada presidentaalne valitsemiskord, said Veneetsia komisjoni negatiivse hinnangu osaliseks, eelkõige seoses võimude lahususega. Komitee tuletab samuti meelde, et igalt kandidaatriigilt eeldatakse kõrgeimate standardite austamist demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste vallas ning sõltumatu ja toimiva kohtusüsteemi tagamist;

44.

väljendab tõsist muret asjaolu pärast, et enam kui sada demokraatlikult valitud linnapea ja vallavanemat kõrvaldati sunniviisiliselt ametist ja peeti mõnel juhul kinni ning asendati valitsuse määratud temale ustavatest isikutest koosnevate ametivõimudega, ning arvukate teiste linnade linnapeadele avaldatava surve pärast astuda oma ametist tagasi;

45.

loodab, et enne 2019. aasta märtsi toimuvate kohalike valimiste korraldamisel tagatakse demokraatlike põhimõtete täielik austamine ning et need annavad võimaluse demokraatliku esindatuse taastamiseks kohalikes omavalitsustes;

46.

tunnustab Türgi jõupingutusi oma riigi territooriumil viibivate põgenike ja pagulaste toetamisel ning rõhutab ELi finantskohustust muuta kõnealused jõupingutused vähem koormavaks. Komitee loodab, et piisav osa ELi rahalisi vahendeid eraldatakse kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kes osalevad otseselt põgenike ja pagulaste olukorra ohjamisel;

47.

peab kahetsusväärseks, et Türgi keeldub endiselt järgimast ELiga sõlmitud assotsieerimislepingu lisaprotokolli sätteid ja tunnustamast Küprose Vabariiki. Komitee soosib õiglast, igakülgset ja püsivat lahendust Küprose küsimuses ÜRO Julgeolekunõukogu asjaomaste resolutsioonide ning ELi õigustiku alusel, kutsub Türgit üles kohustusi võtma ja sellisesse lahendusse oma panust andma, samuti väljendab heameelt edasimineku üle mõlemale poolele vastuvõetava lahenduse leidmisel ning ÜRO jõupingutuste üle läbirääkimiste jätkamiseks;

48.

kutsub Türgit üles hoidma üheselt heanaaberlikke suhteid kõigi naaberriikidega. Komitee rõhutab vajadust austada kõigi liikmesriikide õigust sõlmida kahepoolseid lepinguid ning uurida ja kasutada oma loodusvarasid kooskõlas ELi õigustiku ja rahvusvahelise õigusega. Ta rõhutab samuti vajadust austada liikmesriikide suveräänsust ja suveräänseid õigusi oma majandusvööndi, territoriaalvete ja õhuruumi üle;

49.

kutsub Türgit üles alustama oma vägede väljatoomist Küproselt ja tagastama Famagusta isoleeritud piirkonna ÜRO-le kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 550(1984). Komitee rõhutab, et sellised usalduse suurendamise meetmed tähendaksid majandusliku, sotsiaalse ja piirkondliku arengu võimalust mõlema kogukonna jaoks; märgib, et kohalike kogukondade kodanikuühiskonna dialoog võib aidata kaasa kokkuleppe saavutamisele;

50.

tuletab meelde, et Türgi on kandidaatriik alates 1999. aastast ja ühinemisläbirääkimised algasid 2005. aastal. Komitee märgib, et viimastel aastatel on ELile lähenemise protsess aeglustunud ja on täheldatud tõsiseid tagasilööke õigusriigi põhimõtte ning põhiõiguste ja -vabaduste austamisel. Komitee leiab, et on eelkõige Türgi ülesanne hinnata, kas ja kuidas ta kavatseb jätkata 1987. aastal esitatud liikmeks saamise taotlusega;

Albaania

51.

tervitab 2018. aasta juuni nõukogu järeldusi ja innustab Albaaniat tugevdama jõupingutusi, et saavutada nõukogu positiivne otsus ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta juunis 2019;

52.

kordab, et riik peab jätkuvalt tegema jõupingutusi õigusriigi põhimõtte tugevdamiseks, eelkõige viie peamise prioriteedi vallas (avaliku halduse reform, kohtusüsteem, korruptsioonivastane võitlus, organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, inimõiguste, sh vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste ja omandiõiguste edendamine ja austamine);

53.

peab kiiduväärseks kohtunike ja prokuröride ümberhindamise protsessi, mis on juba andnud käegakatsutavaid tulemusi;

54.

tunnistab võimukoalitsiooni ja opositsiooni poliitiliste jõudude üles näidatud suutlikkust tagada 2017. aasta valimiste nõuetekohane toimumine, kuid rõhutab sellegipoolest OSCE täheldatud puudusi. Komitee loodab, et 2019. aastal toimuvateks kohalikeks valimisteks tehakse asjakohased parandused valimisseaduses;

55.

hindab kõrgelt kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi käsitlevate õigusnormide reformimisel tehtavaid jõupingutusi, kuid peab kahetsusväärseks, et omavalitsused sageli jätavad kasutusele võtmata tulemuspõhised värbamismeetodid ning avaliku teenistuse seadust kohaldatakse üldiselt ebapiisavalt kohalikul tasandil;

56.

peab seoses põhiõigustega kahetsusväärseks uue ombudsmani meeskonna peamiste töötajate ametissenimetamisega venitamist, arvestades, et samas jätkuvad verivaenu ja traditsioonilisest käitumiskoodeksist tulenevad tavad ja koduvägivalla lubamatult kõrge tase;

57.

on veendunud, et riik jätkab reformide teed peamiste prioriteetide vallas ja teeb kõik endast sõltuva tulevaste väljakutsetega toimetulekuks, alustades ELi õigustiku analüütilisest läbivaatamisest;

Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik

58.

tervitab 2018. aasta juuni nõukogu järeldusi ja innustab endist Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki tugevdama jõupingutusi, et saavutada nõukogu positiivne otsus ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta juunis 2019;

59.

tunnustab pärast Pržino kokkuleppe sõlmimist ja 2016. aasta lõpus toimunud valimisi moodustatud uue valitsuse poliitilist julgust, mis võimaldas jõuda Kreekaga kompromissile riigi ametliku nime osas. Komitee loodab, et vajalik põhiseaduse reformi protsess viiakse kiiresti lõpule;

60.

tervitab samuti avatuse vaimu dialoogi pidamiseks ka piirkonna teiste riikidega ja eelkõige Bulgaariaga;

61.

väljendab heameelt kohalike valimiste toimumise üle 2017. aasta oktoobris ja asjaolu üle, et valimised toimusid üldiselt nõuetekohaselt;

62.

tuletab meelde, et 2001. aasta Ohridi raamkokkuleppes sisaldus detsentraliseerimise protsess, mida aga ei ole elu viidud järgnenud aastatel. Komitee peab seetõttu kiiduväärseks otsust suurendada kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele eraldatavate vahendite mahtu, et tagada parem teenuste osutamine kodanikele;

63.

märgib, et vaatamata sellele, et rahvustevahelised suhted näivad olevat vähem pingelised kui veel alles hiljuti, tuleb Ohridi raamkokkuleppe asjaomased sätted täielikult ellu rakendada;

64.

on veendunud, et riik jätkab ELiga ühinemise protsessile suunatud reformide teed ja teeb kõik endast sõltuva tulevaste väljakutsetega toimetulekuks, alustades ELi õigustiku analüütilisest läbivaatamisest;

Bosnia ja Hertsegoviina

65.

tervitab asjaolu, et riik esitas lõpuks 2018. veebruaris komisjonile vastused „küsimustikule“;

66.

märgib siiski, et üldiselt ei ole tehtud märkimisväärseid edusamme reformide rakendamisel, mis on vajalikud riigi arengu ja selle Euroopa perspektiivi taaskäivitamiseks;

67.

väljendab kahetsust ja muret poliitiliste juhtide suutmatuse üle sõlmida kokkulepe uue valimisseaduse osas enne üldvalimiste korraldamist ja ummikseisu jätkumise üle Mostari linna pikka aega lahendamata küsimuses;

68.

tuletab meelde vajadust selgitada pädevuse jagunemist föderatsiooni osade, kantonite ja valdade vahel, et konflikti leevendada ja koostööd soodustada;

69.

tunnustab riigi jõupingutusi võitluses terrorismi ja radikaliseerumise vastu ning kutsub riiki üles jätkama meetmeid nähtuste ennetamiseks ja nendega võitlemiseks; rõhutab, kui oluline on kaasata kohalikud ametivõimud olukorra jälgimisse ja radikaliseerunud endiste võitlejate taasintegreerimise hõlbustamisse;

Kosovo

70.

märgib, et vaatamata sise- ja välispoliitilistele raskustele jätkub ELi vahendatud dialoog Serbiaga poliitilis-tehnilistel tasandil, kuid rõhutab vajadust teha kindlamaid ja pühendunumaid jõupingutusi;

71.

tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon luges täidetuks kõik eeldused viisanõude kaotamiseks;

72.

väljendab heameelt kohalike valimiste korrapärase toimumise üle 2017. aasta lõpus ning enam kui kahesaja omavalitsusjuhi nimetamise üle kogu Kosovo territooriumil;

73.

märgib, et poliitiliste jõudude suhete vorm ja toon on mõnikord muutunud vastuvõetamatuks, ning kutsub kõiki osapooli üles kaitsma väärikust ja tagama demokraatlike institutsioonide toimimise;

74.

kutsub ametivõime üles asuma tegutsema, et rakendada konkreetselt ellu stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping kodanike huvides ja ELile lähenemise eesmärgil.

Brüssel, 6. detsember 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ

(*1) Selline nimekasutus ei mõjuta Kosovo staatuse küsimuses võetud seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/99 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

7.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 86/14

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Maksustamine digitaalmajanduses“

(2019/C 86/03)

Raportöör

Jean-Luc VANRAES (BE/ALDE), Uccle’i/Ukkeli linnavolikogu liige

Viitedokumendid

„Ettepanek: nõukogu direktiiv millega kehtestatakse märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise eeskirjad“

COM(2018) 147 final

„Ettepanek: nõukogu direktiiv, milles käsitletakse teatavate digiteenuste osutamisest saadud tuludelt võetava digiteenuste maksu ühist süsteemi“

COM(2018) 148 final

I. MUUDATUSETTEPANEKUD

„Ettepanek: nõukogu direktiiv, milles käsitletakse teatavate digiteenuste osutamisest saadud tuludelt võetava digiteenuste maksu ühist süsteemi“

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 9

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Digiteenuste maksu tuleks kohaldada üksnes teatavate digiteenuste osutamisest saadud tulude suhtes . Digiteenused peaksid suuresti sõltuma kasutajate osalemisest väärtuse loomisel , mille puhul on kasumi maksustamise koha ja kasutajate asukoha vaheline erinevus tavaliselt kõige suurem. Maksustada tuleks kasutaja sisendi töötlemisest saadud tulusid, mitte kasutaja osalust.

Digiteenuste maksu tuleks kohaldada selliste digiteenuste osutamisest saadud tulu suhtes , mis sõltub suuresti kasutajate osalemisest väärtuste loomisel , kasutajate andmete müügist või edastamisest ning nende võimest tegutseda ja pakkuda teenuseid kaugelt, ilma füüsilise kohaloluta. Neil juhtudel on kasumi maksustamise koha ja kasutajate asukoha vaheline erinevus tavaliselt kõige suurem.

Motivatsioon

Digiteenuste maksu kohaldamisala piiramine üksnes kasutajate sisendi töötlemisega on õiguslikult küsitav.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 10

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Eelkõige tuleks maksustada tulu, mis on saadud järgmiste teenuste osutamisest: i) digitaalliidese kasutajatele suunatud reklaami paigutamine sellesse liidesesse; ii) mitmepoolsete digitaalliideste kättesaadavaks tegemine, mis võimaldab kasutajatel leida teisi kasutajaid ja nendega suhelda ning mis võib lihtsustada alustehinguks olevat kaupade tarnimist või teenuste osutamist otse kasutajate vahel (nn vahendusteenused), ja iii) kasutajate kohta kogutud ja kasutajate tegevuse põhjal digitaalliideses loodud andmete edastamine. Kui selliste teenuste osutamisest ei ole saadud tulu, siis ei tohiks tekkida ka digiteenuste maksu kohustust. Maksuga ei tuleks maksustada ka muid selliseid teenuseid osutava üksuse teenitud tulusid, mis ei tulene otseselt selliste teenuste osutamisest.

Eelkõige tuleks maksustada tulu, mis on saadud järgmiste teenuste osutamisest: i) digitaalliidese kasutajatele suunatud reklaami paigutamine sellesse liidesesse; ii) mitmepoolsete digitaalliideste kättesaadavaks tegemine, mis võimaldab kasutajatel leida teisi kasutajaid ja nendega suhelda ning mis võib lihtsustada alustehinguks olevat kaupade tarnimist või teenuste osutamist otse kasutajate vahel (nn vahendusteenused), ja iii) kasutajate kohta kogutud ja kasutajate tegevuse põhjal digitaalliideses loodud andmete tulu loov edastamine. Kui selliste teenuste osutamisest ei ole saadud tulu, siis ei tohiks tekkida ka digiteenuste maksu kohustust. Maksuga ei tuleks maksustada ka muid selliseid teenuseid osutava üksuse teenitud tulusid, mis ei tulene otseselt selliste teenuste osutamisest.

Motivatsioon

Digiteenuste maksu kohaldamisala piiramine üksnes kasutajate sisendi töötlemisega on õiguslikult küsitav.

Muudatusettepanek 3

Artikli 3 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Maksustatav tulu

1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse maksustatava tuluna tulusid, mis saadakse iga järgmise teenuse osutamise eest üksuse poolt:

a)	digitaalliidese kasutajatele suunatud reklaami paigutamine sellesse liidesesse;

a)	digitaalliidese kasutajatele suunatud reklaami paigutamine sellesse liidesesse;

b)	kasutajatele sellise mitmepoolse digitaalliidese kättesaadavaks tegemine, mis võimaldab neil leida teisi kasutajaid ja nendega suhelda ning mis võib lihtsustada alustehinguks olevat kaupade tarnimist või teenuste osutamist otse kasutajate vahel;

b)	kasutajatele sellise mitmepoolse digitaalliidese kättesaadavaks tegemine, mis võimaldab neil leida teisi kasutajaid ja nendega suhelda ning mis võib lihtsustada alustehinguks olevat kaupade tarnimist või teenuste osutamist otse kasutajate vahel;

c)	kasutajate kohta kogutud ja kasutajate tegevuse põhjal digitaalliideses loodud andmete edastamine.

c)	kasutajate kohta kogutud ja kasutajate tegevuse põhjal digitaalliideses loodud andmete tulu loov edastamine.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 4

Artikli 10 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Artikkel 10	Artikkel 10
Registreerimine	Registreerimine
[…]	[…]
2. Teade tuleb edastada elektrooniliselt hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast sellise esimese maksustamisperioodi lõppu, mille eest maksukohustuslane peab käesoleva direktiivi alusel digiteenuste maksu maksma (edaspidi „esimene maksustatav periood“).	2. Teade tuleb edastada elektrooniliselt enne esimese kuu lõppemist pärast sellise esimese maksustamisperioodi lõppu, mille eest maksukohustuslane peab käesoleva direktiivi alusel digiteenuste maksu maksma (edaspidi „esimene maksustatav periood“).

Motivatsioon

10-päevane tähtaeg on liiga lühike.

Muudatusettepanek 5

Artikli 11 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Artikkel 11	Artikkel 11
Registreerimisnumber	Registreerimisnumber
1. Registreerimisliikmesriik annab maksukohustuslasele digiteenuste maksu eesmärgil individuaalse registreerimisnumbri ja teatab selle numbri maksukohustuslasele elektrooniliselt kümne töö päeva jooksul alates päevast, mil artikli 10 kohane teade vastu võeti.	1. Registreerimisliikmesriik annab maksukohustuslasele digiteenuste maksu eesmärgil individuaalse registreerimisnumbri ja teatab selle numbri maksukohustuslasele elektrooniliselt kümne kalendri päeva jooksul alates päevast, mil artikli 10 kohane teade vastu võeti.

Motivatsioon

Arvestades, et eri liikmesriikides ja isegi eri piirkondades on erinevad riigipühad ja tähtpäevad, siis on parem rääkida kalendripäevadest ja mitte tööpäevadest. See kehtib ka artikli 12 lõike 2, artikli 14, artikli 16 lõike 2, artikli 20 lõike 1 ja 3, artikli 21 lõike 1 ja artikli 22 lõike 1 suhtes.

Muudatusettepanek 6

Artikli 12 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Artikkel 12	Artikkel 12
Registrist kustutamine	Registrist kustutamine
[…]	[…]
2. Registreerimisliikmesriik kustutab maksukohustuslase registrist 60 töö päeva möödumisel pärast selle maksustamisperioodi lõppu, mille jooksul lõikes 1 osutatud teave edastati.	2. Registreerimisliikmesriik muudab maksukohustuslase registreerimise registrisse kehtetuks 60 kalendri päeva möödumisel pärast selle maksustamisperioodi lõppu, mille jooksul lõikes 1 osutatud teave edastati.

Motivatsioon

Maksukohuslase maksuregistri kontot ei tohi pärast 60 päeva kustutada seoses jooksvate aegumistähtaegadega ja seoses tõendusmaterjali säilitamise vajadusega. Tööpäevade asendamise osas kalendripäevadega vt eelmine motivatsioon.

Muudatusettepanek 7

Artikli 26 uus lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Käesolev direktiiv muutub kehtetuks niipea kui „Nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise eeskirjad“ on vastu võetud ja jõustunud, alates selle direktiivi ülevõtmisest.

Motivatsioon

Digiteenuste maks on mõeldud ajutise meetmena ja sellele ei tohi anda alalist olemust. Kui märkimisväärse digitaalse kohalolu direktiiv jõustub, ilma digiteenuste maksu kaotamata, on oht, et ettevõtteid maksustatakse kahekordselt.

„Ettepanek: nõukogu direktiiv millega kehtestatakse märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise eeskirjad“

Muudatusettepanek 8

Artikli 4 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikkel 4

Märkimisväärne digitaalne kohalolu

[…]

3. Märkimisväärse digitaalse kohaloluga on liikmesriigis maksustamisperioodil tegemist siis, kui selle kohalolu kaudu teostatav majandustegevus seisneb täielikult või osaliselt digiteenuste osutamises digitaalliidese kaudu ja kui seda majandustegevust teostava üksuse poolt nende teenuste osutamisel, arvestatuna koos kõigi selliste digitaalliidese kaudu pakutavate teenuste osutamisega kõigi selle üksuse sidusettevõtjate poolt, on täidetud üks või mitu järgmistest tingimustest:

a)	see osa asjaomasel maksustamisperioodil saadud kogutulust, mis on saadud kõnealuste digiteenuste osutamisest kasutajatele, kes sellel maksustamisperioodil selles liikmesriigis asuvad, ületab 7 000 000 eurot ;

a)	see osa asjaomasel maksustamisperioodil saadud kogutulust, mis on saadud kõnealuste digiteenuste osutamisest kasutajatele, kes sellel maksustamisperioodil selles liikmesriigis asuvad, ületab 10 000 000 eurot ;

b)	ühe või mitme kõnealuse digiteenuse kasutajate arv, kes sellel maksustamisperioodil selles liikmesriigis asuvad, on üle 100 000 ;

b)	ühe või mitme kõnealuse digiteenuse kasutajate arv, kes sellel maksustamisperioodil selles liikmesriigis asuvad, on üle 100 000 ;

c)	selliste digiteenuste osutamise ärilepingute arv, mille on selle maksustamisperioodi jooksul sõlminud kasutajad, kes selles liikmesriigis asuvad, on üle 3 000 .

c)	selliste digiteenuste osutamise ärilepingute arv, mille on selle maksustamisperioodi jooksul sõlminud kasutajad, kes selles liikmesriigis asuvad, on üle 3 000 .

[…]

Motivatsioon

Enne uue korra jõustumist kehtivat 7 miljoni euro suurust püsiva tegevuskoha loomise künnist tuleb tõsta, kuna selline madal künnis osutuda takistuseks digiteerimisele. Lisaks on oht, et teatud valdkondades, nt hoolduslepingute puhul, ületatakse kiiresti ärilepingutele kehtestatud 3 000 euro suurune künnis. Seepärast on asjakohane rääkida märkimisväärsest digitaalsest kohalolust, kui on täidetud vähemalt kaks esitatud tingimust.

Muudatusettepanek 9

Artikli 5 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Artikkel 5	Artikkel 5
Märkimisväärsele digitaalsele kohalolule või sellega seoses omistatav kasum	Märkimisväärsele digitaalsele kohalolule või sellega seoses omistatav kasum
1. Liikmesriigis märkimisväärsele digitaalsele kohalolule või sellega seoses omistatavat kasumit maksustatakse üksnes selle liikmesriigi äriühingute maksustamisraamistikus.	1. Liikmesriigis märkimisväärsele digitaalsele kohalolule või sellega seoses omistatavat kasumit maksustatakse selle liikmesriigi äriühingute maksustamisraamistikus.

Motivatsioon

Sõna „üksnes“ tuleb välja jätta, kuna vastasel juhul eeldatakse krediidisüsteemi kohaldamist. Sellisel juhul oleksid liikmesriigid, kus kehtib äriühingu tulumaksu suhtes mahaarvamissüsteem, sunnitud sisse viima krediidisüsteemi.

Muudatusettepanek 10

II LISA

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikli 3 lõike 5 punktis f osutatud teenuste loetelu

a)	veebisaitide ja veebilehtede majutamine;

a)	veebisaitide ja veebilehtede majutamine;

b)	programmide automaatne võrgupõhine kaughooldus;

b)	programmide automaatne võrgupõhine kaughooldus;

c)	süsteemide kaughaldus;

c)	süsteemide kaughaldus;

d)	võrgupõhine andmelaondus, kus teatavaid andmeid salvestatakse ja otsitakse elektrooniliselt;

d)	võrgupõhine andmelaondus, kus teatavaid andmeid salvestatakse ja otsitakse elektrooniliselt;

e)	kettaruumi võrgupõhine tarne selle tellimisel;

e)	kettaruumi võrgupõhine tarne selle tellimisel;

f)	juurdepääs tarkvarale (sealhulgas hanke- ning raamatupidamisprogrammid ja viirusetõrjetarkvara) ning selle täienditele või tarkvara ja täiendite allalaadimine;

f)	juurdepääs tarkvarale (sealhulgas hanke- ning raamatupidamisprogrammid ja viirusetõrjetarkvara) ning selle täienditele või tarkvara ja täiendite allalaadimine;

g)	ribareklaamide blokeerimiseks vajalik tarkvara (bannerblockers);

g)	ribareklaamide blokeerimiseks vajalik tarkvara (bannerblockers);

h)	allalaadimisdraiverid, näiteks tarkvara, mis ühendab arvuti välisseadmetega (näiteks printeriga);

h)	allalaadimisdraiverid, näiteks tarkvara, mis ühendab arvuti välisseadmetega (näiteks printeriga);

i)	veebisaitide filtrite automaatne võrgupõhine paigaldus;

i)	veebisaitide filtrite automaatne võrgupõhine paigaldus;

j)	tulemüüride automaatne võrgupõhine paigaldus;

j)	tulemüüride automaatne võrgupõhine paigaldus;

k)	juurdepääs töölauateemadele ja nende allalaadimine;

k)	juurdepääs töölauateemadele ja nende allalaadimine;

l)	juurdepääs fotodele või piltidele või ekraanisäästuritele ja nende allalaadimine;

l)	juurdepääs fotodele või piltidele või ekraanisäästuritele ja nende allalaadimine;

m)	raamatute digiteeritud sisu ja muud elektroonilised trükised;

m)	veebipäevikud ja veebisaitide külastatavuse statistika;

n)	võrguajalehtede ja -ajakirjade tellimine;

n)	võrgupõhine teave, mida tarkvara loob automaatselt kliendi sisestatud andmete põhjal, näiteks õiguslike ja finantsandmete põhjal (sealhulgas reaalajas pidevalt ajakohastatud börsiteave);

o)	veebipäevikud ja veebisaitide külastatavuse statistika;

o)	reklaamipinna pakkumine, sealhulgas ribareklaamid veebisaidil või veebilehel;

p)	võrgu kaudu edastatavad uudised, liiklusteave ja ilmateade;

p)	otsingumootorite ja internetikataloogide kasutamine;

q)	võrgupõhine teave, mida tarkvara loob automaatselt kliendi sisestatud andmete põhjal, näiteks õiguslike ja finantsandmete põhjal (sealhulgas reaalajas pidevalt ajakohastatud börsiteave);

q)	juurdepääs muusikale või selle allalaadimine arvutisse ja mobiiltelefoni;

r)	reklaamipinna pakkumine, sealhulgas ribareklaamid veebisaidil või veebilehel;

r)	juurdepääs reklaamlauludele, katkenditele, helinatoonidele või muudele helidele või nende allalaadimine;

s)	otsingumootorite ja internetikataloogide kasutamine;

s)	juurdepääs filmidele või nende allalaadimine;

t)	juurdepääs muusikale või selle allalaadimine arvutisse ja mobiiltelefoni;

t)	mängude allalaadimine arvutisse ja mobiiltelefoni;

u)	juurdepääs reklaamlauludele, katkenditele, helinatoonidele või muudele helidele või nende allalaadimine;

u)	juurdepääs automaatsetele võrgumängudele, mis sõltuvad internetist või samalaadsetest arvutivõrkudest ning kus mängijad ei asu samas kohas;

v)	juurdepääs filmidele või nende allalaadimine;

automaatne kaugõpe, mille toimumine sõltub internetist või samalaadsest arvutivõrgust ning mis nõuab piiratud inimsekkumist või ei nõua seda üldse, sealhulgas virtuaalsed klassiruumid, välja arvatud juhul, kui internetti või samalaadset arvutivõrku kasutatakse üksnes õpetaja ja õpilase vahelise suhtlusvahendina;

w)	mängude allalaadimine arvutisse ja mobiiltelefoni;

w)	töövihikud, mida õpilane täidab võrgu kaudu ja mida hinnatakse automaatselt ilma inimsekkumiseta.

x)	juurdepääs automaatsetele võrgumängudele, mis sõltuvad internetist või samalaadsetest arvutivõrkudest ning kus mängijad ei asu samas kohas;

z)	töövihikud, mida õpilane täidab võrgu kaudu ja mida hinnatakse automaatselt ilma inimsekkumiseta.

Motivatsioon

Digiteeritud sisu ja muud elektroonilised trükised, ei erine suurel määral sisu pakkumisest paberkandjal.

II. POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

rõhutab, et digitaalse ühtse turu kasutamiseks on vaja ka selget ja stabiilset õigusraamistikku, et soodustada innovatsiooni, vähendada turu killustatust ja võimaldada kõigil osalejatel osa saada uuest turudünaamikast õiglastel ja tasakaalustatud tingimustel;

peab kahetsusväärseks, et mõned ettevõtted, eeskätt peamiselt digitaalmajanduses tegutsevad ettevõtted maksavad lõppkokkuvõttes liiga vähe makse. Oluline on, et tulumaksu valdkonnas valitseksid võrdsed tingimused ja kõik osalejad panustaksid sellesse proportsionaalselt ja õiglaselt;

toonitab tõsiasja, et traditsioonilised ettevõtted – reeglina väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted – kannatavad ebaõiglase maksukonkurentsi all. Paljud neist ettevõtetest suudavad sellest ebasoodsast maksualasest konkurentsist tingituna vaid raskustega ots otsaga kokku tulla;

nendib, et praegune maksusüsteem ei vasta enam tänapäevasele majanduslikule kontekstile, mida iseloomustab üleilmastumine, liikuvus, digitaalne tehnoloogia, uued ettevõtlusmudelid ja keerulised ettevõtlusstruktuurid. Vanad põhimõtted, mis sobisid 20. sajandisse, ei rahulda enam tänapäeval. sajandi ühiskond vajab hädasti uusi mudeleid. Kõiges vanast kinni hoidmine ei ole lahendus;

on rahul sellega, et komisjon esitas ettepanekud digiteenuste maksustamise valdkonnas ja annab sellega täiendava tõuke rahvusvahelistele aruteludele, tuues selgelt välja, kuidas oleks võimalik praegust maksusüsteemi ümber korraldada. Liikmesriikidest või piirkondadest lähtuvad erinevad algatused ähvardavad ühisturgu tõsiselt moonutada;

märgib, et maksud ei ole kuigi tihti populaarsed ja uued maksud on seda veelgi vähem, aga need on põhimõttelise tähtsusega riigi rahanduse usaldusväärsuse jaoks. Maksubaasi laiendamine maksustades selleks korrektselt praegu vähesel määral maksustatud või üldse mitte maksustatud digitaalsed teenused võimaldab asjaomastel valitsustel rakendada tööle ja majandustegevusele mõistlikku nominaalset maksumäära või lausa lubada maksusoodustusi, seda eelkõige alustavatele ja väikestele ettevõtetele;

on seisukohal, et lõppkokkuvõttes tuleb üleilmastumise eeliste paremaks ärakasutamiseks leida ülemaailmsed lahendused, rakendades head ülemaailmset juhtimist ja järgides ülemaailmseid eeskirju. Komisjoni, liikmesriikide ja OECD tihe koostöö rahvusvaheliste lahenduste leidmiseks väärib heakskiitu;

avaldab tunnustust OECD tasandil tehtud tööle, millest avaldati 16. märtsil 2018 vahekokkuvõte pealkirja all „Digiteerimisest tulenevad maksualased probleemid – Vahekokkuvõte 2018“. Selles osales 110 riiki;

sedastab, et oodates OECD tasandil vastu võetavat kõikehõlmavat lahendust, mida tõenäoliselt ei kiideta heaks ega rakendata lühiajalises perspektiivis, tuleb leida ajutine lahendus komisjoni tasandil. Kavandatud künnised ei tohiks avaldada mikroettevõtetele ja VKEdele negatiivset mõju;

10.

on seisukohal, et aru ei ole vaja pidada tõsiasja üle, et iga teenus, olgu see siis digitaalne või mitte, peab olema korrektselt maksustatud. Oluline on määrata kindlaks tulude asjakohane maksimaalne määr, mille ületamisel võidakse tulud maksustada, nii et see ei avaldaks mikroettevõtetele ja VKEdele negatiivset mõju. Teine peamine tegur seisneb selle kindlaks tegemises, kus digitaalmajanduses tegutsevad ettevõtted oma raha teenivad ja seejuures tuleb arvestada järgmist: kuidas maksustada neid sissetulekuid samas topelt maksustamist vältides, kuidas ennetada maksude maksmisest kõrvale hiilimist ja kuidas tuleb need rahvusvaheliselt kogutud maksusummad jagada õiglasel viisil, nii et see tuleks kasuks kõikidele liikmesriikidele;

Digiteenuste maks

11.

nõuab digiteenuste maksu kohaldamisala ülimalt hoolikat määratlemist. Kui tahetakse olla eesmärgipärane, ei tohi määratlused jätta tõlgendamisvõimalusi. Lihtsad, läbipaistvad ja üheselt mõistetavad maksusüsteemid on kõige tõhusamad;

12.

võtab teadmiseks, et komisjon pakub välja digiteenuste maksu, mida ei kehtestata ettevõtte kasumile, vaid käibele, mille tulemuseks võib olla see, et maksu peavad maksma ka kasumit mitteteenivad ettevõtted. Komitee juhib tähelepanu sellele, et asjaomane lähenemisviis erineb ülemaailmsest äriühingu tulumaksu süsteemist, mis põhineb kasumi maksustamisel. On fakt, et paljud digitaalsete ettevõtete ettevõtlusmudelid lähtuvad algusetapis kahjumi tootmisest;

13.

nendib, et selline muutus maksude kehtestamisel võib aga tuua eeliseid suurtele riikidele, kus on palju tarbijaid ning kus asjaomased ettevõtted saavad oma kahjumi äriühingu tulumaksu maksubaasist kuluna maha arvata. Samas on see ebasoodne väikestele eksportivatele riikidele. Komitee toonitab, et igasugune digitaalsete ärimudelite maksustamise lahendus peab andma õiglaseid ja võrdseid majanduslikke tulemusi kõigi ELi majanduste jaoks;

14.

avaldab kahetsust, et ette ei ole nähtud ühtki aegumisklauslit ega muud mehhanismi, mis tagaks selle, et ajutine maksumeede tühistatakse siis, kui on leitud pikaajalisem lahendus;

Märkimisväärne digitaalne kohalolu

15.

sedastab, et praegustest eeskirjadest lähtuvalt ei saa riik, kus müügilt tulumaksu juhul, kui digitaalsed ettevõtted ei asu füüsiliselt asjaomases riigis. Seepärast on tervitatav see, et maksubaasi arvutamisel võetakse aluseks „märkimisväärne digitaalne kohalolu“;

16.

rõhutab, et maailma praegused äriühingu tulumaksusüsteemid põhinevad igale asjaomasele jurisdiktsioonile omistatava äriühingu tulu hindamisel. Maksustamine peaks toimuma seal, kus väärtus luuakse. Kuna on raske määratleda, millises väärtusahela osas kasum tekib, on vaja leida universaalsed põhimõtted, et hinnata, kus väärtus luuakse;

17.

rõhutab, et tähtis on, et muud äriühingu maksustamise valdkonnas toimuvad arengud oleksid kooskõlas BEPSi raames saavutatuga. Üks BEPSi põhimõtteid on jaotada tulud riikide vahel vastavalt sellele, kus väärtus luuakse;

18.

on arvamusel, et enne uue korra jõustumist kehtivat 7 miljoni euro suurust püsiva tegevuskoha loomise künnist tuleb tõsta, kuna selline madal künnis osutuda takistuseks digiteerimisele;

Kohalikud ja piirkondlikud aspektid

19.

nendib, et kuigi märkimisväärsele digitaalsele kohaolule kehtestatud digiteenuste maks või tulumaks ei ole otseselt mõeldud kohalike või piirkondlike maksudena, võiks sellise maksu kehtestamine siiski avaldada mõju kohalike ja piirkondlike omavalitsuste maksutulule. Mõnedes liikmesriikides kehtestatakse nimelt kohalikud või piirkondlikud maksud riikliku maksubaasi alusel ja/või kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele eraldatakse osa riiklikust äriühingu tulumaksutulust;

20.

kutsub liikmesriike üles jagama digiteenuste maksutulu kohalike ja piirkondlike omavalitsustega lähtuvalt nende osast riigi äriühingu tulumaksu laekumises;

Digiteenuste maksu ja teiste hiljutiste meetmete mõju

21.

on seisukohal, et praegune mõjuhinnang ei ole kahjuks piisavalt kõikehõlmav. Komisjon ei ole analüüsinud, milline on ajutise meetme mõju investeeringutele, idufirmadele, töökohtadele ja kasvule. Mõjuhinnangust ei nähtu ka seda, millist mõju avaldavad ettepanekud väikestele ja keskmise suurusega ettevõttele või kohalikele piirkondlikele omavalitsustele, eeskätt nende eelarvele;

22.

palub komisjonil mõjuhinnangut täiendada, lisades analüüsi ajutise meetme võimaliku mõju eeltoodud aspektidele. Ühtlasi on vaja analüüsida väiksemates või suuremates liikmesriikides tulule avalduvat mõju ning maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti kõrval rakendatavatest meetmetest tulenevat mõju erinevates riikides, samuti USA maksureformi mõju.

Brüssel, 6. detsember 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ

7.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 86/24

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Tegevuskava: jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“

(2019/C 86/04)

Raportöör:

Tilo GUNDLACK (DE/PES), Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa parlamendi liige

Viitedokumendid:

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tegevuskava: Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“

COM(2018) 97 final

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistik

COM(2018) 353 final

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/2341

COM(2018) 354 final

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011 vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste osas

COM(2018) 355 final

I. MUUDATUSETTEPANEKUD

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistik

(COM(2018) 353 final)

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 13

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liidu keskkonnasäästlike majandustegevusalade klassifikaator peaks võimaldama töötada välja liidu tulevast poliitikat, sealhulgas üleliidulisi keskkonnasäästlike finantstoodete standardeid, ning võimaldama lõppkokkuvõttes kehtestada märgised, millega tunnustatakse kogu liidus ametlikult vastavust nendele standarditele. Tulevaste liidu õigusaktide jaoks, millega tahetakse teha võimalikuks keskkonnasäästlikud investeeringud, on võrdlusaluseks vaja ühetaolisi õiguslikke nõudeid selle kohta, milliseid investeeringuid võib pidada keskkonnasäästlikuks, lähtudes ühetaolistest keskkonnasäästlike majandustegevusalade kriteeriumidest. Ühetaolised õiguslikud nõuded peavad seoses investorite ja ettevõtjate hoolsuskohustusega tagada jätkusuutlikkuskriteeriumide täitmine hõlmama ka piiriülest majandustegevust ja selle lisandväärtusahelaid, kusjuures eesmärk on kujundada neist kehtivad OECD-standardid (OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtjatele).

Motivatsioon

Tulevased kogu liidus kehtivad jätkusuutlikkusstandardid võivad hõlmata piiriülest majandustegevust ning kujuneda OECD-standarditeks. Nii saaks registreerida offshore-tehinguid, mis ei kuulu konkreetselt ELi eeskirjade kohaldamisalasse.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 35

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Käesoleva määruse kohaldamine tuleks korrapäraselt üle vaadata , et hinnata keskkonnasäästlike tegevusalade tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamisel tehtud edusamme, keskkonnasäästliku investeeringu mõiste kasutamist ja seda, kas kohustuste täitmine nõuab kontrollimehhanismi loomist. Läbivaatamise käigus tuleks ühtlasi hinnata, kas käesoleva määruse kohaldamisala tuleks laiendada, et see hõlmaks ka sotsiaalse jätkusuutlikkuse eesmärke .

Käesoleva määruse kohaldamine vaadatakse korrapäraselt üle, et hinnata keskkonnasäästlike tegevusalade tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamisel tehtud edusamme, keskkonnasäästliku investeeringu mõiste kasutamist ja seda, kas kohustuste täitmine nõuab kontrollimehhanismi loomist. Esimese läbivaatamise käigus , mille tähtaeg on 31. detsember 2021, hinnatakse ühtlasi, millises ulatuses ja millal saaks käesoleva määruse kohaldamisala laiendada, et see hõlmaks eesmärke , mis on seotud kestliku arengu eesmärkide – millest peab saama ELi uus pikaajaline arengustrateegia – sotsiaalsete aspektidega .

Motivatsioon

Muudatusettepaneku eesmärk on tagada kooskõla komisjoni ettepaneku artiklis 17 sätestatud läbivaatamisklausliga.

Muudatusettepanek 3

Artikkel 13

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikli 3 punktis c osutatud miinimumkaitsemeetmed on menetlused, mida majandustegevusalaga tegelev ettevõtja rakendab selleks, et järgitaks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonis nimetatud kaheksas põhikonventsioonis sätestatud põhimõtteid ja õigusi, nimelt: õigus mitte teha sunniviisiliselt tööd, ühinemisvabadus, töötajate organiseerumisõigus, kollektiivläbirääkimiste õigus, mees- ja naistöötajate võrdne tasustamine võrdväärse töö eest, diskrimineerimise keeld töö- või kutsealale pääsemise võimaluste puhul ja diskrimineerimisvaba kohtlemine töö- või kutsealal, samuti õigus mitte olla kasutatud lapstööjõuna.

Artikli 3 punktis c osutatud miinimumkaitsemeetmed on menetlused, mida majandustegevusalaga tegelev ettevõtja rakendab selleks, et järgitaks Euroopa sotsiaalõiguste sambas ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonis nimetatud kaheksas põhikonventsioonis sätestatud põhimõtteid ja õigusi, nimelt: õigus mitte teha sunniviisiliselt tööd, ühinemisvabadus, töötajate organiseerumisõigus, kollektiivläbirääkimiste õigus, mees- ja naistöötajate võrdne tasustamine võrdväärse töö eest, diskrimineerimise keeld töö- või kutsealale pääsemise võimaluste puhul ja diskrimineerimisvaba kohtlemine töö- või kutsealal, samuti õigus mitte olla kasutatud lapstööjõuna.

Motivatsioon

Komisjoni ettepaneku põhjendusest 21 lähtuv kohandus.

Muudatusettepanek 4

Artikkel 14

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Nõuded tehnilistele sõelumiskriteeriumidele

1. Artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõike 2, artikli 9 lõike 2, artikli 10 lõike 2 ja artikli 11 lõike 2 kohaselt vastuvõetud tehnilised sõelumiskriteeriumid peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)	tegema kindlaks kõige asjakohasemad potentsiaalsed panused antud keskkonnaeesmärgi saavutamisse, võttes arvesse mitte ainult lühiajalist, vaid ka pikaajalist mõju, mida konkreetne majandustegevusala avaldab;

a)	tegema kindlaks kõige asjakohasemad potentsiaalsed panused antud keskkonnaeesmärgi saavutamisse, võttes arvesse mitte ainult lühiajalist, vaid ka pikaajalist mõju kestlikkuse aspektist , mida konkreetne majandustegevusala avaldab;

b)	nägema ette miinimumnõuded, mis peavad olema täidetud, et vältida ükskõik millisele asjaomasele keskkonnaeesmärgile olulise kahju tekitamist;

b)	nägema ette miinimumnõuded, mis peavad olema täidetud, et vältida ükskõik millisele asjaomasele keskkonnaeesmärgile olulise kahju tekitamist;

c)	olema kvalitatiivsed või kvantitatiivsed või mõlemad ja võimaluse korral nägema ette piirmäärad;

c)	olema kvalitatiivsed või kvantitatiivsed või mõlemad ja võimaluse korral nägema ette piirmäärad;

d)	kui see on asjakohane, lähtuma liidu märgistus- ja sertifitseerimiskavadest, liidu ökoloogilise jalajälje hindamise metoodikast ja liidu statistilise klassifitseerimise süsteemidest ning võtma arvesse asjaomaseid kehtivaid liidu õigusakte;

d)	kui see on asjakohane, lähtuma liidu märgistus- ja sertifitseerimiskavadest, liidu ökoloogilise jalajälje hindamise metoodikast ja liidu statistilise klassifitseerimise süsteemidest ning võtma arvesse asjaomaseid kehtivaid liidu õigusakte;

e)	põhinema veenvatel teaduslikel tõenditel ja vajaduse korral võtma arvesse ELi toimimise lepingu artiklis 191 sätestatud ettevaatuspõhimõtet;

e)	põhinema veenvatel teaduslikel tõenditel ja vajaduse korral võtma arvesse ELi toimimise lepingu artiklis 191 sätestatud ettevaatuspõhimõtet;

f)	võtma arvesse majandustegevuse enda ja selle majandustegevuse pakutavate toodete ja teenuste keskkonnamõju, eelkõige arvestades nende tootmist, kasutamist ja olelusringi lõppu;

f)	võtma arvesse majandustegevuse enda ja selle majandustegevuse pakutavate toodete ja teenuste keskkonnamõju, eelkõige arvestades nende tootmist, kasutamist ja olelusringi lõppu;

g)	võtma arvesse majandustegevuse laadi ja ulatust;

g)	võtma arvesse majandustegevuse laadi ja ulatust;

h)	võtma arvesse võimalikku mõju turu likviidsusele, riski, et teatav vara muutub probleemseks, kuna kaotab jätkusuutlikumale majandusele ülemineku tulemusena oma väärtuse, samuti vastuoluliste stiimulite loomise riski;

h)	hõlmama kõiki konkreetse sektori asjaomaseid majandustegevusi ja tagama, et kui need tegevused annavad ühe või mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisse võrdväärse panuse, koheldaks neid võrdselt, et vältida turul konkurentsi moonutamist;

i)	hõlmama kõiki konkreetse sektori asjaomaseid majandustegevusi ja tagama, et kui need tegevused annavad ühe või mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisse võrdväärse panuse, koheldaks neid võrdselt, et vältida turul konkurentsi moonutamist;

i)	olema kehtestatud sellisena, et need hõlbustaksid võimaluse korral nende kriteeriumide täitmise kontrolli.

j)	olema kehtestatud sellisena, et need hõlbustaksid võimaluse korral nende kriteeriumide täitmise kontrolli.

Motivatsioon

i)	Komisjoni ettepanekus ei täpsustata, millist tüüpi mõju käsitletakse.

ii)	Punkt h tuleks välja jätta, kuna keskkonnasäästlikkuse mõiste ei seondu turu likviidsuse mõistega.

Muudatusettepanek 5

Artikkel 15

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Jätkusuutliku rahanduse platvorm

1. Komisjon loob jätkusuutliku rahanduse platvormi, kuhu kuuluvad:

a)	järgmiste ametite ja organite esindajad:

a)	järgmiste ametite ja organite esindajad:

i)	Euroopa Keskkonnaagentuur;

i)	Euroopa Keskkonnaagentuur;

ii)	Euroopa järelevalveasutused;

ii)	Euroopa järelevalveasutused;

iii)	Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond;

iii)	Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond;

iv)	mitmeid sidusrühmi ühendav platvorm ELi jätkusuutlikkuseesmärkide täitmiseks;

b)	asjakohaseid erasektori sidusrühmi esindavad eksperdid;

b)	asjakohaseid erasektori sidusrühmi esindavad eksperdid;

c)	isikuliselt nimetatud eksperdid, kellel on tõendatud teadmised ja kogemused käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades.

c)	isikuliselt nimetatud eksperdid, kellel on tõendatud teadmised ja kogemused käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades.

Muudatusettepanek 6

Artikli 17 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Komisjon avaldab aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta 31. detsembriks 2021 ja seejärel iga kolme aasta tagant. Nimetatud aruanne sisaldab järgmist:

a)	käesoleva määruse rakendamisel tehtud edusammud keskkonnasäästlike majandustegevusalade tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamisel;

a)	käesoleva määruse rakendamisel tehtud edusammud keskkonnasäästlike majandustegevusalade tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamisel;

b)	võimalik vajadus vaadata läbi käesolevas määruses sätestatud kriteeriumid, mille alusel saab majandustegevusala pidada keskkonnasäästlikuks;

b)	võimalik vajadus vaadata läbi käesolevas määruses sätestatud kriteeriumid, mille alusel saab majandustegevusala pidada keskkonnasäästlikuks;

c)	kas on asjakohane laiendada käesoleva määruse kohaldamisala, et hõlmata muid jätkusuutlikkuseesmärke, eelkõige sotsiaalseid eesmärke;

c)	keskkonnasäästliku investeeringu mõiste kasutamine liidu õiguses ja liikmesriigi tasandil, sealhulgas kas on asjakohane luua käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele vastavuse kontrollimise mehhanism;

d)	keskkonnasäästliku investeeringu mõiste kasutamine liidu õiguses ja liikmesriigi tasandil, sealhulgas kas on asjakohane luua käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele vastavuse kontrollimise mehhanism.

d)	31. detsembriks 2021 esitab komisjon ettepaneku käesoleva määruse kohaldamisala laiendamiseks, et hõlmata kestliku arengu eesmärkide sotsiaalseid eesmärke.

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/2341

(COM(2018) 354 final)

Muudatusettepanek 7

Uus põhjendus pärast põhjendust 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud tegurite kaasamine investeerimisotsuste tegemise protsessi võib tuua kasu, mis ulatub kaugemale finantsturgudest. Seepärast on väga oluline, et finantsturu osalised annavad vajalikku teavet, et muuta investeeringud võrreldavaks ja võimaldada teadlikke investeerimisotsuseid. Hoolsuskohustuste täitmiseks seoses jätkusuutlikkusmõju ja -riskidega ning lõppinvestoritele sisulise teabe andmiseks vajavad finantsturu osalised lisaks ka usaldusväärse, võrreldava ja ühtlustatud teabe avalikustamist investeerimisobjektiks olevate äriühingute poolt. See protsess saab olla edukas vaid siis, kui kehtestatakse mõistete õiguslikult kokkulepitud määratlused.

Muudatusettepanek 8

Põhjendus 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Et tagada käesoleva määruse ühtne kohaldamine ja see, et finantsturu osalised kohaldavad käesolevas määruses sätestatud avalikustamiskohustusi selgelt ja järjepidevalt, on vaja kindlaks määrata „jätkusuutlike investeeringute“ ning „jätkusuutlikkusriskide“ selge ja ühtne määratlus , vältides eeskirjade kattuvust ja seda, et need ei ole kooskõlas parema õigusloome ja proportsionaalsuse põhimõtetega . Jätkusuutlike investeeringute määratlus tagab finantstoodete ja -teenuste järjepidevuse miinimumtaseme ning tagab ühtlasi, et sellistel investeeringutel on jätkusuutlikkuse seisukohast positiivne netomõju. Jätkusuutlikkuse mitmetahulise olemuse tõttu – arvestades keskkonnaalast, sotsiaalset ja äriühingu üldjuhtimise jätkusuutlikkuse mõõdet – ei pruugi positiivne mõju ühes mõõtmes tähendada alati positiivse mõju kaasnemist teistes mõõtmetes, kuid jätkusuutlikkuse tulemuslikkuse netotulemused, mida mõõdetakse ühtlustatud jätkusuutlikkuse näitajate alusel, peavad alati olema märkimisväärselt positiivsed. Jätkusuutlikkuse riskide määratlemine on vajalik selleks, et tagada regulatiivsete väljundite järjepidevus, kuid see on ka arenev ja dünaamiline vahend, mille abil on võimalik arvesse võtta tekkivaid riske. Määratlus hõlmab keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud riskide arvesse võtmata jätmise rahalist ja mitterahalist mõju. Jätkusuutlikkuse alast tulemuslikkust tuleb mõõta ühtlustatud jätkusuutlikkuse näitajate alusel, mille Euroopa Komisjon peab viivitamata kehtestama, arvestades olemasolevaid Euroopa tasandi ja rahvusvahelisi kohustusi .

Muudatusettepanek 9

Artikkel 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

s)	„kindlustusnõustamine“ – direktiivi (EL) 2016/97 artikli 2 lõike 1 punktis 15 määratletud nõustamine.

s)	„kindlustusnõustamine“ – direktiivi (EL) 2016/97 artikli 2 lõike 1 punktis 15 määratletud nõustamine;

„jätkusuutlikkusriskid“ – keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud riskide ja teguritega seotud olulised või tõenäoliselt oluliseks muutuvad finants- ja muud kui finantsriskid, kui see on konkreetse investeerimisstrateegia seisukohalt oluline; jätkusuutlikkusriskid hõlmavad järgmist:

i)	lühi- ja/või pikaajalised riskid seoses finants- või pensionitoote tootlusega, mis tulenevad toote kokkupuutest majandustegevusega, millel võib olla kahjulik keskkonna- või sotsiaalne mõju, või mis tulenevad toote kokkupuutest investeerimisobjektiks olevate üksustega, kus ilmneb halb juhtimistava;

ii)

lühi- ja/või pikaajaline risk, mis tuleneb finants- või pensionitoote kokkupuutest majandustegevusega, millel on negatiivne mõju looduskeskkonnale, töötajatele ja kogukondadele või investeerimisobjektiks olevate üksuste juhtimisele, sealhulgas, kuid mitte ainult, seoses ka punktis i osutatud finantsriskiga.

II. POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

on seisukohal, et jätkusuutlik (1) rahanduse platvorm aitaks kaasa sellele, et investeerimisotsuste tegemisel võetakse sotsiaalsete kaalutluste (nt halvad töötingimused) ja äriühingu juhtimise aspektide (nn äriühingu üldjuhtimisega seotud tegurid) kõrval arvesse keskkonnakaalutlusi (kliimamuutused, keskkonna halvenemine, elurikkuse kadumine ja ressursside vähenemine);

kinnitab taas oma pühendumust võidelda kliimamuutuste vastu ja edendada kestlikku arengut 2015. aastal vastu võetud ÜRO tegevuskava 2030 ja selle 17 kestliku arengu eesmärgi (Sustainable Development Goals, SDGs) tähenduses;

leiab, et kaaluda tuleks Euroopa sünteetiliste arengunäitajate loomist, mis hõlmaksid piisaval hulgal arenguga seotud aspekte, sealhulgas jätkusuutlikkust. Lähtepunktiks võiks olla piirkondliku sotsiaalarengu indeks, mida Euroopa Komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat juba kõigi ELi piirkondade puhul kasutab;

kordab oma arvamust, et olulised investeeringud on vajalikud, et tulla toime selliste väljakutsetega nagu kliimamuutus ja kestlik areng, ning et neid ei saa rahastada üksnes avaliku sektori vahenditest; (2)

on teadlik asjaolust, et kliimamuutus raskendab omakorda pankade ebapiisavat kapitaliseeritust ja finantsstabiilsust ning tekitab finantssektoris uusi, täiendavaid füüsilisi ja üleminekuga seonduvaid riske;

peab seega väga teretulnuks komisjoni 8. märtsi 2018. aasta jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava ning jagab selles sätestatud eesmärke ja valmisolekut võimaldada finantssektoril ja erainvestoritel anda oma panus ambitsioonikate ja ühiste kliima- ja jätkusuutlikkuseesmärkide saavutamisse;

palub komisjonil selle uurimisel, kas kliima- ja muude keskkonnateguritega seotud riskide lisamine krediidiasutuste riskijuhtimispoliitikasse on teostatav, ning analüüsides pankade kapitalinõuete kalibreerimise võimalust osana kapitalinõuete määrusest ja direktiivist silmas pidada, et objektiivselt uuritavaid kriteeriume arvesse võttes ei tohi omakapitalile kehtestada leebemaid nõudeid, kui keskkonnaalane või sotsiaalse vastutusega seotud jätkusuutlikkusrisk on küll madal, kuid majanduslik risk on suur;

palub komisjonil selgitada, kuidas saab viia omavahel kooskõlla tegevuskava osaliselt vastuolulised eesmärgid, tagades samal ajal finantsstabiilsuse; juhib tähelepanu sellele, et jätkusuutliku rahanduse edendamine ei tohi toimuda finantsturu stabiilsuse arvelt;

on seisukohal, et kõnealust tegevuskava ja selle elluviimist tuleb käsitleda seotuna ÜRO kestliku arengu eesmärkidega (SDGs), mille kehtestas Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 2015. aastal 2030. aastat silmas pidades, ning ELi deklareeritud valmisolekuga need eesmärgid saavutada;

10.

juhib tähelepanu sellele, et komitee osaleb sellega seoses aktiivselt mitmeid sidusrühmi ühendavas kõrgetasemelises platvormis, mis nõustab ja toetab komisjoni küsimuses, kuidas jätkusuutlikkuseesmärke ELis kõige paremini ellu viia; juhib samuti tähelepanu sellele, et platvormi soovitustest nähtub, kui oluline on jätkusuutlikkuseesmärkide saavutamiseks piisavate vahendite koondamine ning et need sisaldaksid selle kohta konkreetseid ettepanekuid;

11.

väljendab muret kliimamuutuste tagajärgede pärast ELis ja kogu maailmas ning tuletab meelde, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on sageli esmane vastutus üha äärmuslikumate loodusnähtuste põhjustatud kahju piiramise ja kohanemismeetmetesse investeerimise eest; (3)

12.

rõhutab, et kliimast tingitud loodusõnnetuste tagajärjed (4) on kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes otse tunda ning et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad ühtlasi kasu ELi majanduse konkurentsivõime tagamisest pikas perspektiivis ning uutest, jätkusuutlikumatest investeerimis- ja tööhõivevõimalustest;

13.

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastutavad suure osa transpordi-, telekommunikatsiooni, energia-, veemajanduse ja jäätmekäitluse taristusse tehtud investeeringute eest, millel on laiemas tähenduses oluline kestlikku arengut edendav roll. Seda silmas pidades rõhutab komitee, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on keskne tähtsus vastupanuvõime suurendamisel üha levinumate ebasoodsate kliimast tingitud loodusnähtuste vastu;

14.

toetab komisjoni lähenemisviisi, mis seisneb tehnilise ja finantsabi laiendamises jätkusuutlikele projektidele Euroopa investeerimiskava osana Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI), Euroopa investeerimisnõustamise keskuse ja Euroopa keskse investeerimisnõustamise koordineerimisorgani kaudu, mille tõhustatud nõustamissuutlikkusest keskkonna ja sotsiaalvaldkonnas saadakse kasu piirkondlikul ja kohalikul tasandil; tunneb samuti heameelt selle üle, et ELi välisinvesteeringute kava (EIP) rakendamise raames edendatakse Euroopa Jätkusuutliku Arengu Fondi (EFSD) kaudu paralleelselt jätkusuutlikke investeeringuid partnerriikides, alustades Aafrikast ja ELi naaberriikidest. Selle kaudu toetatakse näiteks kestlikku põllumajandust, ühenduvust ja inimväärsete töökohtade loomist;

15.

märgib, et ELi kodanike elu- ja haridusstandard ning nende teadlikkus jätkusuutliku finantssüsteemi vajadusest ja väljavaadetest ning võimalustest selles omapoolsete investeeringute kaudu jätkusuutlikesse finantstoodetesse osaleda on omavahel seotud. Igal juhul tuleb ELi kodanikele anda jätkusuutliku majanduskasvu kohta paremini teavet, et nad oleksid selle eri aspektidest teadlikud;

16.

on seisukohal, et tegevuskava rakendamine peaks edendama majandustegevusalade paremat orienteeritust pikaajalistele eesmärkidele, võttes arvesse majandustegevuse võimalikke ühiskondlikke tagajärgi, seda nii Euroopas kui ka kogu maailmas;

17.

julgustab seega komisjoni jätkama püüdlusi finantsturgudele iseloomuliku lühiajalise lähenemisviisi piiramiseks ning märgib, et see mõjutab selgelt ja suures osas negatiivselt nii suurte börsil noteeritud kui ka väiksemate ettevõtjate juhtimist ja strateegiat;

18.

kiidab heaks selle, et kõnealune tegevuskava käivitati kiiresti esimese kolme seadusandliku ettepanekuga, mis avaldati 24. mail 2018 – ettepanek võtta vastu määrus, millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistik, ettepanek võtta vastu määrus, mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist, ning ettepanek võtta vastu määrus vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste osas –, ning avaliku konsultatsiooni algatamisega jätkusuutlikkuse integreerimise kohta toimivuskontrolli menetlusse;

19.

juhib tähelepanu sellele, et VKEdel ja pereettevõtetel on otsesem suhe keskkonna ja oma ettevõtte sotsiaalse mõjuga ning olemuslikult erinev suhtumine ettevõtte jätkusuutlikkuse ja juhtimise aspektidesse. Komitee märgib siiski, et sageli on nad silmitsi suuremate kapitalikulude ja raskustega finantsturgudele pääsemiseks;

20.

palub komisjonil teha võimalikult kiiresti ettepanekud tegevuskava muude eesmärkide elluviimiseks;

21.

peab kahetsusväärseks, et komisjon ei järginud oma tegevuskavas, mille kohaselt võiks uues mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtud ainus investeerimisfond taolist toetust pakkuda, kõrgetasemelise eksperdirühma soovitust luua „Euroopa jätkusuutliku taristu“ süsteem – üks organisatsioon, mille eesmärk oleks jätkusuutlike taristuprojektide toetamine kõigis liikmesriikides ning mis oleks väärtuslik eelkõige kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele;

22.

rõhutab, et osa kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi pakub ise jätkusuutlikke finantstooteid, nagu omavalitsuste või piirkondlikud rohelised võlakirjad ning sotsiaalsed või jätkusuutlikkuse võlakirjad. Oluline on toetad selliseid algatusi, ühelt poolt töötades välja ühised tavad võlakirjade kohta ja teiselt poolt parandades emitentide finantsstabiilsust koostöö, nt ühiskäenduste jmt abil;

23.

juhib näitena tähelepanu Baskimaale, kus võeti hiljaaegu kasutusele jätkusuutlikkuse võlakirjade raamistik, (5) mille alusel võidakse kasutada võlakirjade müügist saadud tulu, et rahastada taskukohast eluaset, hariduse ja tervishoiu kättesaadavust, taastuvenergeetika projektide edendamist, keskkonna saastamise ennetamist ning paljusid muid jätkusuutlikke investeeringuid erinevates raamistikus kehtestatud valdkondades. Teise hea näitena võib tuua Põhjamaade avaliku sektori roheliste võlakirjade emitendid, kes 2017. aastal avaldasid ühise aruandlusraamistiku, mis on turul positiivselt vastu võetud; (6)

24.

kinnitab taas oma toetust laiaulatusliku finantstehingute maksu (7) kehtestamisele ELis; rõhutab, et kui kõnealust maksu asjakohaselt kujundada, võib see edendada pikaajalisele perspektiivile keskendumist finantsturgudel;

25.

rõhutab, et finantstehingute maks tagaks lisaks muudele eelistele võimaluse suunata kapitalivood jätkusuutlikesse investeeringutesse; see saavutataks nii, et jätkusuutlike investeeringute soodustamise ELi raamistiku kohaselt arvataks kõige jätkusuutlikumate investeeringutega seotud tehingud finantstehingute maksust välja või maksustatakse madalama määraga;

26.

väljendab heameelt asjaolu üle, et uue mitmeaastase finantsraamistiku raames on komisjoni programmi InvestEU käsitleva 6. juuni 2018. aasta ettepaneku eesmärk anda ka panus jätkusuutliku finantssüsteemi loomisse ELis ning edendada erakapitali ümbersuunamist jätkusuutlikesse investeeringutesse, eraldades umbes 30 % programmile InvestEU kavandatud eelarvetagatisest (38 miljardi euro väärtuses) jätkusuutlikule taristule;

27.

tunneb ühtlasi heameelt selle üle, et komisjoni ettepanekus nähakse ette hinnata programmi InvestEU panust ELi kliimaeesmärkide saavutamisel kestlikkuse seisukohast vastavalt investeerimissuunistele, mille peaks välja töötama komisjon koostöös InvestEU programmi rakenduspartneritega, kasutades sobival viisil kriteeriume, mis kehtestatakse ettepanekus võtta vastu määrus, millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistik;

28.

kuna VKEdel on kõige rohkem raskusi muuta oma majandustegevus jätkusuutlikumaks, leiab komitee, et selle muutuse toetamiseks peab InvestEU programmi VKEde poliitikaharu sisaldama tugevaid stiimuleid;

29.

rõhutab, et väljapoole finantsturgusid ulatuv jätkusuutlik areng eeldab asjakohaste stiimulite olemasolu kogu majandustegevuse ulatuses; kinnitab taas, et tõhusal kasvuhoonegaaside heitelubade turul, mida reguleerib Euroopa heitkogustega kauplemise süsteem, võib olla määrav tähtsus õigete stiimulite loomiseks võitluses kliimamuutuste vastu, kui neid rakendatakse koos ambitsioonika poliitikaga energiatõhususe ja taastuvenergeetika valdkonnas; peab seetõttu kahetsusväärseks praegusel kujul eksisteeriva heitkogustega kauplemise süsteemi – kus kaubeldavate heitelubade hinnad on endiselt liiga madalad – pettumust valmistavaid tulemusi; tuletab meelde oma nõudmist, et heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumisest saadud tulu miinimumosa haldaksid vahetult kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning et seda kasutataks kohaliku tasandi vastupanuvõime suurendamisse investeerimiseks; (8)

30.

julgustab lisaks ELi institutsioone, liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi alustama mööndusteta jätkusuutliku arenguga ning tagama, et EList saab selles valdkonnas juhtiv rahvusvaheline tegutseja, kes kasutab täies ulatuses ära innovatsiooni- ja arenguvõimalusi, mis tulenevad uutest majandus- ja finantsmudelitest, millele on järk-järgult üle mindud;

Komisjoni ettepanek võtta vastu määrus, millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistik

31.

väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu määrus, millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistik, mis võimaldaks töötada ELi tasandil välja kooskõlastatud jätkusuutlikkuse hindamise raamistiku ning mis on komisjoni mitme konkreetse tegevuskavast tuleneva eesmärgi saavutamise eeldus. Kavandatud määrusest lähtudes innustab komitee komisjoni tegutsema, et töötada välja ELi ökomärgis jätkusuutlike finantstoodete jaoks;

32.

tunneb heameelt komisjoni tegevuskavas väljendatud kavatsuse üle teha 2019. aastal raammääruses sätestatud kriteeriumide alusel ettepanekud keskkonnasäästlike ELi võlakirjade kohta, kuna taoline standard suurendaks teadlikkust ja investorite usaldust ning aitaks seega kaasa sügava ja likviidse jätkusuutliku finantsvara turu loomisele;

33.

peab siiski kahetsusväärseks, et komisjoni tegevuskavas, eelkõige raamettepanekus, keskendutakse ühekülgselt jätkusuutlikkuse ökoloogilistele aspektidele; nõuab, et sotsiaalküsimused moodustaksid sarnaselt ökoloogiliste aspektidega jätkusuutlikkuse osa ning et äärmiselt oluliseks peetaks ka juhtimisalaseid küsimusi, eelkõige seoses investeeringutega;

34.

soovitaks kasutada ajaliselt tihendatud rakendamise ajakava ning kutsub seega komisjoni üles teatama võimalikult kiiresti ning hiljemalt esimeses aruandes jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistikku käsitleva määruse kohaldamise kohta, millal ja kuidas teeb komisjon ettepaneku laiendada käesoleva määruse kohaldamisala määratlustele ja kriteeriumidele, mille alusel saavad investorid hinnata, kas kooskõlas kõigi kestliku arengu eesmärkide sihteesmärkidega on majandustegevus jätkusuutlik;

35.

palub komisjonil anda aru ka selle kohta, mida ta on teinud selleks, et kujundada finantssüsteemi jätkusuutlikuma juhtimise lähenemisviisid OECD-standarditeks;

36.

nõuab inimõiguste austamiseks investoritele ja ettevõtjatele õiguslikult siduva hoolsuskohustuse kehtestamist, mida kohaldatakse ka välismaiste kontsernide tegevustele ning nende lisandväärtusahelatele;

37.

jagab komisjoni (põhjenduses 36 esitatud) seisukohta, et Euroopa lisaväärtus seisneb ELi tasandil ühtse ELi klassifitseerimissüsteemi loomises kriteeriumidele, mille alusel määratakse kindlaks, millist investeerimisotstarvet kujutab endast jätkusuutlik tegevus, ning seega ELi keskkonna- ja kliimapoliitika kohustuste ja eesmärkide täitmises ja turu kuluka killustumise vältimises. Seega vastab määruse ettepanek Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte nõuetele;

38.

märgib, et määruse ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega;

Ettepanek, mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist

39.

peab väga tähtsaks proportsionaalsuse põhimõtte järgimist kestliku arengu eesmärkidele keskenduva reguleeriva raamistiku kindlaksmääramisel läbipaistvus- ja avalikustamissätete jaoks seoses selliste krediidiasutuste vajaduste arvesse võtmisega, mis on iseäranis tähtsad kohapeal asuvate ettevõtete ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks, väikeste ja keskmise suurusega asutuste jaoks, nagu hoiukassad ja ühistupangad, ning rõhutab, et neid tuleb arvesse võtta;

40.

leiab, et ettepanekus järgitakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid;

Vähese CO2-heite võrdlusalused ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusalused

41.

on seisukohal, et ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega.

Brüssel, 5. detsember 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ

(1) Jätkusuutlikkuse mõiste võib Brundtlandi komisjoni kohaselt määratleda kui arengu, „mis vastab praeguse põlvkonna vajadustele, ilma et see ohustaks tulevaste põlvkondade võimet oma vajadusi rahuldada.“ Jätkusuutlikkus Euroopa Liidu majanduskasvu seisukohast on üldpõhimõte, mis ühendab ökoloogia, majanduse ja sotsiaalse vastutuse.

(2) Komitee arvamus „Kliimameetmete rahastamine: keskne vahend Pariisi kokkuleppe elluviimiseks“, COR-2017-02108.

(3) Komitee arvamus „Kliimameetmete rahastamine: keskne vahend Pariisi kokkuleppe elluviimiseks“, COR-2017-02108.

(4) Tegevuskava kohaselt on ilmastikuga seotud loodusõnnetuste iga-aastane arv kasvanud 2007.–2016. aastal 46 %; majanduslik kahju suurenes seejuures 86 % (117 miljardile eurole 2016. aastal).

(5) http://www.euskadi.eus/contenidos/informacion/7071/es_2333/Basque%20Government%20Sustainability%20Bond%20Framework_2018.pdf.

(6) Nordic Public Sector Issuers: Position Paper on Green Bonds Impact Reporting;

https://www.munifin.fi/recents/news/2017/ 10/24/nordic-issuers-release-guide- on-green-bonds-impact-reporting

(7) Vt komitee 2012. aasta veebruari arvamus „Finantstehingute maksu ühine süsteem“. CdR 332/2011 fin, (ELT C 113, 18.4.2012, lk 7).

(8) Komitee arvamus „Kliimameetmete rahastamine: keskne vahend Pariisi kokkuleppe elluviimiseks“, COR-2017-02108.

7.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 86/36

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Kohalikud energiaomandi mudelid ja kohalike energiakogukondade roll energiasüsteemi ümberkujundamisel Euroopas“

(2019/C 86/05)

Raportöör:	Mariana GÂJU (RO/PES), Cumpăna vallavanem (Constanţa maakond)
Viitedokument:	eesistujariigi Austria konsulteerimistaotlus

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Peamised järeldused

tunnistab, et energeetikasektoril on majanduslikus ja sotsiaalses arengus väga oluline roll ning et kodanike elukvaliteeti, asjaomase riigi majanduskasvu ja majanduse konkurentsivõimet saab tagada ainult siis, kui riigil on olemas taskukohaste hindade ja minimaalse keskkonnamõjuga energia;

kinnitab veel kord, et energia on kohalike kogukondade majanduses oluline tegur, sest see on kohaliku tasandi tööstuse ja teenuste tootmiskulude üks osa ning mõjutab kodumajapidamiste ostujõudu. Energiateenuse osutamine tähendab teatud põhivajaduste täitmist: küte, soe vesi, kliimaseadmed, toidu valmistamine ja säilitamine, juurdepääs teabele jne;

rõhutab, et kohalikel koostöölahendustel põhinevaid kogukonna algatusi võivad teha füüsilised isikud või füüsiliste isikute rühmad, väikeettevõtjad või kohalikud omavalitsused või ka kodumajapidamised, kes võivad tegutseda sõltumatult või mõne organisatsiooni raames; kohalikud energiakogukonnad võivad täita energiasüsteemi ümberkujundamisel olulist rolli ning ergutada kohalikele kogukondadele ja kogu ELi territooriumile kasuliku säästva energiatehnoloogia arengut;

märgib, et energiasüsteemide haldamise üleminek (isegi kui see on osaline) territoriaalsetele haldusüksustele saavutatakse haldusreformi, teenuste detsentraliseerimise ja kaasava juhtimisega partnerluste või energiaühistute vormis, mis tõestavad oma väärtust energiavaldkonna kodanikualgatusi tugevdades;

märgib, et kogukonna energiaalgatuste organisatsioonilise struktuuri õiguslik vorm võib muu hulgas olla partnerlus kohalike omavalitsustega (sealhulgas avaliku ja erasektori partnerlus), ühistu, kogukonna sihtasutus, osaühing, kasutajate omandis olev mittetulundusühing, kinnisvaraliit või munitsipaalomand;

on seisukohal, et selline kohalik energiakogukond võib pakkuda tõhusat võimalust hallata energiat kogukonna tasandil, mis toimub elektrienergia tootmise, levitamise ja tarbimise kaudu ning kütmise ja jahutamise kaudu (linnas), olles ühendatud kohalikesse jaotussüsteemidesse või mitte;

leiab, et energiakogukonnad võivad olla vahend, mille abil kaasata kodanikud energiasüsteemi ümberkujundamisse ja seega säästvasse majandusse, see tähendab hõlbustada säästvate energiatehnoloogiate rakendamist koos sellest kohalikele kogukondadele tuleneva kasuga ning CO2-jalajälje eest vastutuse võtmisega;

tuletab meelde, et kohalik energiaomand on osa energiasüsteemi ümberkujundamise poliitilisest kohustusest, mille juurde kuulub kõigil valitsustasanditel konkreetsete poliitikameetmete süsteem taastuvate energiaallikate arendamiseks;

väljendab heameelt selle üle, et ELi tasandil hakatakse ellu viima kohalike energiakogukondade loomist ja toimimist ning nende juurdepääsu energiaturule reguleerivat õigusraamistikku. Komitee meenutab, et on oluline tagada, et selged määratlused ja eeskirjad annaksid kindluse, et kohalikud energiakogukonnad saavad etendada positiivset rolli õiglases energiaüleminekus, ning kutsub liikmesriike üles nende täielikku potentsiaali ära kasutama. Sealhulgas tuleb neile tagada juurdepääs rahastamisvahenditele ja/või partnerluslepingutele, mille eesmärk on vähendada kohalikesse energiakogukondadesse tehtavate investeeringutega seotud riski ning kaotada nendega seonduvad negatiivsed eelarvamused;

10.

juhib tähelepanu asjaolule, et energiakoostöö (organisatsioonilise struktuuri õiguslik vorm: kogukonna algatus) kui majanduslikust ja õiguslikust vaatepunktist ainulaadse omandimudeli eesmärk on pakkuda kohalikul tasandil hüvesid ja osutada energiasektori teenuseid, näiteks energia tootmine oma või välispäritolu taastuvatest energiaallikatest oma tarbeks ja müügiks, salvestussüsteemide haldamine ja käitamine, jaotustaristu mikrovõrgud ning energiatõhususe meetmete rakendamine;

11.

leiab, et energiakoostöö võib aidata kaasa energiasüsteemide detsentraliseerimisele, avamisele ja demokratiseerimisele ning mõjutada seega positiivselt kohalikku sotsiaalset ja majanduslikku kestlikku arengut ning võib anda sellega samuti panuse energiaostuvõimetuse (energy poverty) vastu võitlemisse ja edendada töökohtade loomist kogukonnas;;

12.

märgib, et enamikus liikmesriikides ergutatakse taastuvate energiaallikate kasutamist kohalikku ja piirkondlikku eripära arvestavate toetuskavadega. Mõnes riigis on taastuvatest energiaallikatest toodetud energiale nähtud ette eelisõigus võrkupääsul ja teistes on võrkupääs tagatud mõistlikel tingimustel. Lisaks sellele kasutatakse teisigi võimalusi toetada ja lihtsustada haldusalast loamenetlust väikese võimsusega taastuvenergiakäitiste puhul piirkondliku ja üleriigilise programmitöö raames;

13.

soovitab ratsionaliseerida riiklikke toetuskavu vajaduse korral Euroopa tasandil, tagamaks, et nad saavad aidata saavutada kestliku arengu, Pariisi kokkuleppe ja Euroopa energialiidu eesmärke;

14.

tunnistab vajadust töötada välja tugevam poliitika, et maksimeerida biomassi tõhusat kasutamist, mis aitab kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele; soovitab edendada kõigist majandus- ja sotsiaalvaldkondadest pärinevate biomassijäätmete optimaalset kasutamist energia tootmiseks keskpikas ja pikas perspektiivis;

15.

soovitab edasi arendada energiataristu ümberkujundamise poliitilist ja seadusandlikku raamistikku ning neid omavahel siduda, et laiendada võrkudevahelisi ühendusi kohalikul, piirkondlikul ja piiriülesel tasandil, tagada suurem energia salvestusvõimalus ja arukad nõudluse juhtimise võrgud energiaga varustamiseks süsteemis, millest suure osa katab taastuvenergia;

Järeldused ja soovitused

16.

nõuab, et kohalik energiaomand muudetaks tegelikkuseks tänu taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ja energiasüsteemi ümberkujundamise poliitika kehtestamisele, tagades taastuvenergiale mõeldud rahalise toetuse mehhanismid;

17.

nõuab ELi ja liikmesriikide regionaal- ja energiapoliitika paremat kooskõlastamist, et kasutada ära piirkondade kestliku arengu märkimisväärset kasu, mis võib kaasneda taastuvenergiale üleminekuga, sealhulgas energiasüsteemide detsentraliseerimine, ja (enamasti imporditud) fossiilkütustest sõltumise vähenemisega;

18.

nõuab, et kehtestataks eeskirjad, millega tagatakse kohalike energiakogukondade mittediskrimineeriv juurdepääs turgudele eesmärgiga edendada neid poliitika ja õigusaktide abil, kus tunnistatakse nende rolli ja erivajadusi, kehtestada poliitika/eeskirjad kohaliku/piirkondliku koostöö ergutamiseks, võtta vastu lihtsustatud ja proportsionaalsed regulatiivsed ja haldusmenetlused ning hõlbustada juurdepääsu tehnilisele ja majandusteabele, suunistele ja rahastamisele;

19.

kutsub ELi liikmesriike üles pakkuma välja ja rakendama mitmesuguseid kohaliku energiaomandi ühisvorme, sest mitmes liikmesriigis on kohalikel energiakogukondadel nende toimimise ja kohalikul tasandil tulemuste saavutamisega probleeme, näiteks turu arengut silmas pidades ebajärjekindlad ja heterogeensed eeskirjad, kohalike ja piirkondlike energiakogukondade toetamise seisukohast nõrgad riiklikud strateegiad ja programmid ning energiaturu uute osaliste jaoks keeruline haldus- ja reguleeriv raamistik;

A. Soovitused ELi tasandil otsustajatele

20.

tunnistab, et ELi õigusaktidega tuleb kehtestada kohaliku energiakogukonna edendamiseks võrdsed tingimused ja miinimumnõuded, et EL saaks selles valdkonnas eeskuju anda;

21.

soovitab kavandada ELi tasandi poliitikavahendid ja siseriiklikud õigusaktid, millega võetakse üle või täiendatakse ELi õigusakte, nii, et need avaldaksid kohalike energiakogukondade, sealhulgas energiaühistute arengule positiivset mõju;

22.

soovitab, et liikmesriikide tasandil võetaks mõistete „taastuvenergia kogukond“ ja „kohalik energiakogukond“ või teiste funktsionaalsete mõistete nagu munitsipaalsed energiaettevõtted, ühistud, ühendused jt määratlused üle asjakohasel ja funktsionaalsel viisil, et tagada kõnealuste organisatsioonide juurdepääs energiaturule ja nende vajaduste nõuetekohane arvessevõtmine, sealhulgas toetusvajadused ja vajaduse korral lisastiimulid;

Taastuvenergia edendamiseks stabiilse poliitilise keskkonna säilitamine

23.

märgib, et kohalikke energiakogukondi seostatakse sageli taastuvatest energiaallikatest energia tootmise, selle tarnimise, jaotamise ja tarbimisega;

24.

märgib, et kohalikud energiakogukonnad kasutavad oma tegevusele rahastuse leidmiseks ja riskide juhtimiseks süstemaatiliselt taastuvate energiaallikate riiklikke toetusmehhanisme. ELi poliitikakujundajad on siiski märkinud, et tulevikus loobutakse toetusmehhanismidest, mis ei põhine osamaksetel ja on turust sõltumatud (näiteks kindlasummalised määrad);

25.

on teadlik sellest, et üleminek turupõhistele abikavadele ja pakkumismenetlustele võib vähendada kohalikele energiakogukondadele kättesaadavaid rahalisi vahendeid või nad isegi turult kõrvale tõrjuda, kui hankemenetlustes kehtestatakse keerukad nõuded;

26.

on selle poolt, et konkreetsete toetusmehhanismide loomine jääb iga liikmesriigi vastutusele ning et ELi õigusaktid ja poliitika ei piira liikmesriikides taastuvatest energiaallikatest toodetud energiale antavaid toetusi finantsmeetmetega, olgu need siis turupõhiseid või turust sõltumatud;

Selliste energiaturu eeskirjade kehtestamine, mis suudavad toetada energiasüsteemi ümberkujundamise kõiki aspekte

27.

nõuab, et elektrienergia jaemüügiturg muutuks dünaamilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks, ning rõhutab, et selleks et tarbijad saaksid energiaturu liberaliseerimisest kasu ning et kohalikud energiakogukonnad saaksid aidata muuta turgu mitmekesisemaks ja paindlikumaks, on oluline jälgida elektri jae- ja hulgimüügiturgude koondumise taset ning tagada eri turuosaliste majandus- ja finantsvõimu ja -mõju kontrollimine;

28.

peab väga soovitavaks, et nende paranduste kontekstis, mis tehakse praeguses ELi õigusraamistikus uue, puhta energia teemalise seadusandliku akti paketi ettepanekutega, sealhulgas ettepanekud energia siseturgu käsitleva uue direktiivi kohta, tunnistataks kohalike energiakogukondade rolli ja osalust energiasüsteemi toimimises energia tootjate, turustajate ja tarbijatena ning et eeskirju laiendataks ka kohalike energiakogukondade pakutavatele teenustele, nagu energiatõhusus, energia salvestamine, kohaliku turustusvõrgu haldamine ja energiasüsteemide tasakaalustamise teenused;

29.

soovitab lihtsustada väikeste taastuvatest energiaallikatest energia tootjate ja kohalike energiakogukondade suhtes kohaldatavaid eeskirju ja haldusmenetlusi, tagamaks et halduskoormuse ja otseste või kaudsete kuludega ei diskrimineeritaks neid turuosalisi, kes on üldjuhul teistsugused energiaettevõtted;

30.

on seisukohal, et eeskirjad ja õigusnormid ei tohiks piirata taastuvatest energiaallikatest toodetud energiavõimsuse väikevaldajate või kohalike energiakogukondade võimalusi toota ja tarnida oma energiat samamoodi nagu spetsialiseerunud ettevõtted, sealhulgas uuenduslike algatuste abil, näiteks virtuaalelektrijaamad;

Eri poliitikavaldkondade ühtsuse ja sidususe tagamine

31.

nõuab, et ELi eri õigusaktide sätted käsitleksid ja edendaksid kohalikke energiakogukondi ühtselt, võttes arvesse mõisteid „kohalik energiakogukond“ ja „taastuvenergia kogukond“;

B. Soovitused riigi tasandi otsustajatele

32.

toetab kindlalt ELi õigusaktide kiiret siseriiklikku õigusesse ülevõtmist ja ühise energiapoliitika elluviimist ning seda, et riigi tasandi otsustajad kehtestaksid kohaliku energiakogukonna riiklikud erieesmärgid ja stimuleerivad meetmed;

Kohalike energiakogukondade konkreetse rolli ja vajaduste tunnistamine vastavates riiklikes õigusaktides ja poliitikavaldkondades

33.

märgib, et energiapaketi ettepanekutes üldiselt ja puhast energiat puudutavates ettepanekutes konkreetselt tuuakse esile meetmed, millega tunnistatakse kohalike energiakogukondade rolli energiasüsteemi ümberkujundamisel ELi tasandil, ja et selles kontekstis peavad liikmesriigid võtma vastu kõnealuseid kogukondi käsitlevad sarnased eeskirjad, mis arvestavad aga riiklike turgude konkreetsete vajadustega;

Poliitika ja eeskirjade kehtestamine kohalike energiakogukondade ja kohaliku koostöö edendamiseks

34.

nõuab, et riigi tasandi otsustajad kehtestaksid kohalike energiakogukondade edendamiseks kättesaadavad poliitikameetmed/eeskirjad, mis võiksid:

a)	tagada, et väikestele energiatootjatele oleks garanteeritud juurdepääs energiaturule ja asjaomasele taristule;

b)	edendada kohalikul tasandil kohaliku/piirkondliku tasandi väiketootjate energiaprojekte;

35.

rõhutab, et soovitav oleks kehtestada võimalikku kasu käsitlevad eeskirjad, tagamaks et saadud kasu jääb kogukonna tasandile ja soodustab pigem kogukonna sotsiaalset ja majanduslikku arengut kui toob kasu projektide osanikele;

36.

tunnistab, et riikliku poliitika abil on võimalik edendada kogukonna energiaprojektide kestlikku arengut ja keskkonnaaspekte, pakkudes rahalisi stiimuleid (nt maksuvabastused, investeeringutoetused) või energiaarvete vähendamist ning nähes vajaduse korral ette lisastiimuleid iseseisvatele projektidele või projektidele, mis juba pakuvad teenuseid ja arvukaid eeliseid;

Kohalike energiakogukondade jaoks lihtsustatud ja proportsionaalsete regulatiivsete ja haldusmenetluste vastuvõtmine

37.

pooldab uue taastuvenergia direktiivi kohaselt kavandatud projektide sertifitseerimise ja neile lubade väljastamise menetluste jaoks ühtse kontaktpunkti loomist käsitlevate nõuete kehtestamist, mis annab liikmesriikidele riiklike ja kohalike oludega kohandatud asjakohase raamistiku;

Kohalikele energiakogukondadele tehnilise teabe, suuniste kättesaadavuse ja rahastamisvõimaluste tagamine

38.

tunnistab, et kohalike energiakogukondade ja energiaühistute projektid on saanud kasutada rahastamisvõimalusi, mis on kättesaadavad riiklike abikavade, ELi algatuste või kommertspankade vahendite kaudu;

39.

soovitab kehtestada riigi tasandil kohalike energiakogukondade rahalise toetuse erikavad, eriti projektide kavandamise ja käivitamise etapis (näiteks toetuste muutmine laenudeks, tagatised või odava laenu võimalused jne), lihtsustades juurdepääsu kogukonnaprojektide käivitamist, rahastamist ja elluviimist käsitlevale tehnilisele teabele ja suunistele;

C. Soovitused kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele

Kohalike energiakogukondade arengut edendava kohaliku poliitika vastuvõtmine

40.

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad täiendada ELi ja liikmesriikide poliitikat, seades kohalikele energiakogukondadele kohaliku tasandi energiavaldkonna eesmärkide saavutamisse panustamise lisaeesmärgid. Näiteks osalevad paljud linnad linnapeade pakti algatuses, kus on määratud kindlaks kohalikud energia- ja kliimavaldkonna jätkusuutlike meetmete kavad;

41.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles tegema kindlaks kohalikud/piirkondlikud energiakogukonnad, mis võivad aidata kaasa kohalike energia-eesmärkide saavutamisele, ning tuvastama sotsiaalpoliitika valdkonna eesmärgid ja nende arengut toetavad mehhanismid ja nõuandeteenused, kui need on vajalikud ja saavutatavad ilma diskrimineerimata;

Kohalike energiakogukondadega partnerluste loomise või kohalike energiakogukondade moodustamise võimaluste analüüs

42.

on veendunud, et kohalike energiakogukondade panuse tugevdamiseks kohaliku poliitika eesmärkide saavutamisel võivad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused koostöös kohalike elanikega luua olemasolevate kogukondadega partnerlusi või moodustada uusi kogukondi;

43.

rõhutab, et kohalikud energiakogukonnad ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on üksteist täiendavad partnerid. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused pakuvad taastuvatest allikatest energia tootmise projektide raamistikku, haldustoetusi ja soodustariife ning kohalik energiakogukond vastutab projektide elluviimisel tehniliste teadmiste ning majandusliku ja rahalise abi eest;

44.

leiab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused täidavad energiasüsteemi ümberkujundamises olulist rolli, võttes vastutuse kohalike energiajaotussüsteemide eest ning nende valdamise või juhtimise eest energiasektori kommunaalteenustele spetsialiseerunud ettevõtete poolt. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline roll kodanike teadlikkuse suurendamisel kohaliku tasandi energiasektoris osalemise võimalustest, samuti vastavasisulise teabe levitamisel.

Brüssel, 6. detsember 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ

III Ettevalmistavad aktid

REGIOONIDE KOMITEE

Täiskogu 132. istungjärk, 5.12.2018–6.12.2018

7.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 86/41

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Ühissätete määrus“

(2019/C 86/06)

Kaasraportöörid:

Catiuscia MARINI (IT/PES), Umbria maakonna valitsuse juht

Michael SCHNEIDER(DE/EPP), kantsler, Saksi-Anhalti liidumaa esindaja föderaalvalitsuses

Viitedokument:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad

COM(2018) 375 – final

I. MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Lisada põhjenduse 3 järele uus põhjendus

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) tuleb Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja ÜPP teise samba (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, EAFRD) vahel säilitada tugev koostoime ja seos. Ühissätete määrusest ei tohi EAFRD-d käsitlevat osa välja jätta, et säilitada tugev seos EAFRD ja struktuuride vahel, mis on struktuurifondide rakendamiseks liikmesriikides juba olemas .

Motivatsioon

EAGFi ja EAFRD vaheline tugev koostoime tuleks säilitada, et võimaldada EAFRD kaasamine ühissätete määruse alusel. Seega peaks EAFRD jääma osaks ühissätete määrusest, mistõttu tuleb teha vastavad muudatused teksti järgmistesse osadesse, eriti põhjendustesse 2 ja 23 ning artiklitesse 17, 31, 48 ja 58.

Muudatusettepanek 2

Lisada põhjenduse 4 järele uus põhjendus

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Erilist tähelepanu pööratakse maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja piirkondadele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused.

Motivatsioon

ELi toimimise lepingu artikli 174 eesmärkide käsitlemiseks on vaja konkreetset viidet ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega piirkondadele.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalsed põhimõtteid, k.a Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, tuleb fondide kasutamisel järgida, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Liikmesriigid peaksid järgima ka puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja tagama juurdepääsu kooskõlas selle artikliga 9 ja vastavalt liidu õigusele, millega ühtlustatakse juurdepääsunõuded toodetele ja teenustele. Liikmesriigid ja komisjon peaksid püüdma kõrvaldada ebavõrdsust ja edendada soolist võrdõiguslikkust ning kaasata soolist perspektiivi , samuti võidelda soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimisega. Fondid ei peaks toetama meetmeid, mis aitavad kaasa segregatsioonile mis tahes kujul. Fondide eesmärke tuleks ellu viia kestliku arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonna säilitamise, keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamise eesmärke, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“. Et kaitsta siseturu terviklikkust, peab ettevõtjatele kasu toov tegevus toimuma ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108 sätestatud liidu riigiabi eeskirjade kohaselt.

Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalsed põhimõtteid, k.a Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, tuleb fondide kasutamisel järgida, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Liikmesriigid peaksid järgima ka puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja tagama juurdepääsu kooskõlas selle artikliga 9 ja vastavalt liidu õigusele, millega ühtlustatakse juurdepääsunõuded toodetele ja teenustele. Liikmesriigid ja komisjon peaksid püüdma kõrvaldada ebavõrdsust ja edendada soolist võrdõiguslikkust, samuti võidelda soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimisega . Sootundlik eelarvestamine tuleks lisada asjakohaste fondide rakendamise kõikidesse etappidesse alates programmitööst kuni aruandluseni ning seda ka sootundlike näitajate ja soo alusel eristatud andmete kogumise kaudu . Fondid ei peaks toetama meetmeid, mis aitavad kaasa segregatsioonile mis tahes kujul. Fondide eesmärke tuleks ellu viia kestliku arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonna säilitamise, keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamise eesmärke, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“. Et kaitsta siseturu terviklikkust, peab ettevõtjatele kasu toov tegevus toimuma ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108 sätestatud liidu riigiabi eeskirjade kohaselt.

Motivatsioon

On oluline tagada, et fondide puhul võetakse arvesse ka soolist perspektiivi, millega tagatakse võrdõiguslikkus kõikides fondidest mõjutatud valdkondades ja aidatakse saavutada kaasavat ühiskonda.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 10

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Komisjon peaks täitma fondidele eraldatud liidu eelarve osa koostöös liikmesriikidega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) [uue finantsmääruse number] (edaspidi „finantsmäärus“) tähenduses. Seepärast peaksid komisjon ja liikmesriigid fondide rakendamisel koostöös liikmesriikidega järgima finantsmääruses osutatud põhimõtteid, nagu usaldusväärne finantsjuhtimine, läbipaistvus ja diskrimineerimiskeeld. Programmide ettevalmistamise ja rakendamise eest peaksid vastutama liikmesriigid ja nende selleks otstarbeks nimetatud asutused sobival territoriaalsel tasandil kooskõlas asjaomase liikmesriigi institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga.

Motivatsioon

Ühissätete määrus peaks piirkondliku lähenemisviisi tagamiseks selgelt väljendama vajadust kaasata sobivat territoriaalset tasandit, austades samas täielikult subsidiaarsuse põhimõtet.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 11

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Fondide rakendamise oluline tunnus on partnerluse põhimõte, mis põhineb mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisil ning tagab kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite kaasatuse. Et tagada partnerluse korralduse jätkuvus, peaks jääma kehtima komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014 [13].

Fondide rakendamise oluline tunnus on partnerluse põhimõte, mis põhineb mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisil ning tagab kohalike ja piirkondlike ametiasutuste, kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite kaasatuse. See võimaldab tagada osalejate pühendumise ja omaluse ning toob Euroopa kodanikele lähemale. Et tagada partnerluse korralduse jätkuvus, peaks jääma kehtima komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014 [13].

Motivatsioon

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tuleb tuua selgesõnaliselt välja kõigis ühissätete määruse põhjendustes ja artiklites, milles käsitletakse partnerluse põhimõtet ja mitmetasandilist valitsemist.

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 12

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liidu tasandil on majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta riikide reformiprioriteetide kindlaksmääramise ja nende rakendamise raamistik. Liikmesriigid töötavad nende reformiprioriteetide toetamiseks välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad. Need strateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et kirjeldada ja koordineerida prioriteetseid investeerimisprojekte, mida toetada riikliku ja liidu rahastusega. Need peaksid aitama ka kasutada liidu rahastust järjekindlalt ja maksimeerida eelkõige fondidelt, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendilt ja InvestEU-lt saadava rahalise toetuse lisandväärtust.

Liidu tasandil on reformitud Euroopa poolaasta , mis integreerib mitmetasandilise valitsemise põhimõtte ja on vastavuses ELi uue pikaajalise strateegiaga kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks, riikide reformiprioriteetide kindlaksmääramise ja nende rakendamise raamistik. Liikmesriigid töötavad nende reformiprioriteetide toetamiseks välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad. Need strateegiad tuleks töötada välja koostöös riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega ning esitada programmitöö perioodi vahehindamise alguses ja seda arvesse võttes koos riiklike reformikavadega, et kirjeldada ja koordineerida prioriteetseid investeerimisprojekte, mida toetada riikliku ja liidu rahastusega. Need peaksid aitama ka kasutada liidu rahastust järjekindlalt ja maksimeerida eelkõige fondidelt, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendilt ja InvestEU-lt saadava rahalise toetuse lisandväärtust.

Motivatsioon

Vahehindamise alguses ja seda arvesse võttes saab reformitud Euroopa poolaasta tsüklit paremini vastavusse viia ühtekuuluvuse poliitika mitmeaastaste investeerimisprioriteetidega.

Muudatusettepanek 7

Põhjendus 13

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid peaksid otsustama, kuidas võtta programmitöö dokumentide koostamisel arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on võetud vastu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikega 2 ja nõukogu asjakohaste soovitustega , mis on võetud vastu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 148 lõikega 4. Programmitöö perioodil 2021–2027 (edaspidi „programmitöö periood“) peaksid liikmesriigid andma regulaarselt seirekomisjonile ja komisjonile aru edust programmide rakendamisel riigipõhiste soovituste täitmise toetamisel. Vahehindamise ajal peaksid liikmesriigid kaaluma muu hulgas programmi muudatusi, et täita asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on programmitöö perioodi algusest vastu võetud või muudetud.

Liikmesriigid peaksid otsustama, kuidas võtta programmitöö dokumentide koostamisel arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi fondide tegevusulatuse ja ülesannete kohta , mis on võetud vastu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikega 2, nõukogu asjakohaseid soovitusi , mis on võetud vastu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 148 lõikega 4 , ning põhjalikku territoriaalset analüüsi, kus võetakse arvesse piirkondlikku mõõdet ja piirkondlike ametiasutuste rolli riigipõhiste soovituste täitmisel . Programmitöö perioodil 2021–2027 (edaspidi „programmitöö periood“) peaksid liikmesriigid andma regulaarselt seirekomisjonile ja komisjonile aru edust programmide rakendamisel fondide tegevusulatust ja ülesandeid käsitlevate riigipõhiste soovituste täitmise toetamisel. Vahehindamise ajal peaksid liikmesriigid kohalike ja piirkondlike ametiasutustega tihedat koostööd tehes kaaluma muu hulgas programmi muudatusi, et täita asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on programmitöö perioodi algusest vastu võetud või muudetud.

Motivatsioon

Euroopa poolaasta territoriaalse mõõtme tugevdamine, mis peaks hõlmama põhjalikku territoriaalset analüüsi, kus võetakse arvesse piirkondlikku mõõdet ja piirkondlike ametiasutuste rolli riigipõhiste soovituste täitmisel.

Muudatusettepanek 8

Lisada põhjenduse 19 järele uus põhjendus

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Vähenev töö- ja suurenev pensioniealiste osakaal üldelanikkonnas, samuti elanikkonna muutustega seotud probleemid survestavad tõenäoliselt jätkuvalt muu hulgas haridus- ja sotsiaaltoetuste struktuure ja ka majanduslikku konkurentsivõimet. Selliste demograafiliste muutustega kohanemine on lähiaastatel üks kohalike ja piirkondlike ametiasutuste keskseid probleeme ning sellele tuleks pöörata erilist tähelepanu piirkondades, mida demograafilised muutused kõige rohkem mõjutavad.

Motivatsioon

Arvesse tuleks võtta demograafilistest muutustest mõjutatud piirkondade konkreetne olukord.

Muudatusettepanek 9

Põhjendus 40

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Selleks et suurendada lisandväärtust, mida saadakse investeeringutest, mida rahastatakse täielikult või osaliselt liidu eelarvest, tuleks taotleda fondide ja otseselt juhitavate rahastamisvahendite , sealhulgas reformitoetusvahendi vahelise koostoime suurendamist. Koostoime saavutamist peaks eelkõige võimaldama see, kui programmi „Euroopa horisont“ raames kehtestataks ühtne rahastamiskõlblike kulude määr sarnaste tegevuste puhul ning kui sama tegevuse puhul saaks kasutada eri liidu rahastamisvahenditest pärit vahendeid, tingimusel et tegemist ei oleks topeltrahastamisega. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada eeskirjad fondidepoolse täiendava rahastamise kohta.

Selleks et suurendada lisandväärtust, mida saadakse investeeringutest, mida rahastatakse täielikult või osaliselt liidu eelarvest, tuleks taotleda fondide ja otseselt juhitavate rahastamisvahendite vahelise koostoime suurendamist , arendades hõlpsalt kasutatavaid mehhanisme, edendades mitmetasandilise valitsemise lahendusi ja poliitika tugevat koordineerimist, mis on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega . Koostoime saavutamist peaks eelkõige võimaldama see, kui programmi „Euroopa horisont“ raames kehtestataks ühtne rahastamiskõlblike kulude määr sarnaste tegevuste puhul ning kui sama tegevuse puhul saaks kasutada eri liidu rahastamisvahenditest pärit vahendeid, tingimusel et tegemist ei oleks topeltrahastamisega. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada eeskirjad fondidepoolse täiendava rahastamise kohta.

Motivatsioon

Regioonide Komiteel on reformitoetusvahendi kasulikkuse ja põhjendamise osas tõsiseid kahtlusi.

Koostoime ELi teiste programmidega peaks olema hõlpsalt saavutatav ja põhinema mitmetasandilise valitsemise lahenduste ja poliitika tugeva koordineerimise edendamisel.

Muudatusettepanek 10

Põhjendus 46

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Selleks et programme saaks hakata kiiremini rakendama, tuleks võimaldada jätkata eelmisel programmitöö perioodil kasutusel olnud rakenduslike vahendite kasutamist. Eelmisel programmitöö perioodil juurutatud arvutipõhise süsteemi kasutamist tuleks jätkata ja seda vajaduse korral kohandada, välja arvatud juhul, kui on vaja rakendada uut tehnoloogiat.

Selleks et programme saaks hakata kiiremini rakendama, tuleks võimaldada jätkata eelmisel programmitöö perioodil kasutusel olnud rakenduslike vahendite ning haldus- ja kontrollisüsteemi muude osade kasutamist. Eelmisel programmitöö perioodil juurutatud arvutipõhise süsteemi kasutamist tuleks jätkata ja seda vajaduse korral kohandada, välja arvatud juhul, kui on vaja rakendada uut tehnoloogiat.

Motivatsioon

Programmitöö eelmisel perioodil kasutusel olnud rakenduslike vahendite kasutamist tuleks laiendada haldus- ja kontrollisüsteemi muudele valdkondadele.

Muudatusettepanek 11

Põhjendus 49

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Selleks et suurendada fondide ja otseselt juhitavate rahastamisvahendite koostoimet, tuleks edendada selliste tegevuste toetamist, mis on saanud kvaliteedimärgise .

Selleks et suurendada fondide ja otseselt juhitavate rahastamisvahendite koostoimet , on ERFi, EAFRD ja ESF+ piirkondliku lähenemisviisi paremaks ühitamiseks vaja sihtotstarbelist meedet. Eriti tuleks edendada kvaliteedimärgist ja asjaomaste projektide rahastamist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kooskõlas korraldusasutuste määratletud prioriteetidega ning arendada seda edasi innovatsiooni ökosüsteemide toetamiseks, samuti teadus- ja arendustegevuse rahastamise ning aruka spetsialiseerumise strateegiate paremaks ühendamiseks riiklikul ja piirkondlikul tasandil .

Motivatsioon

ELi rahastamisvahendite parem kooskõlastamine ei peaks olema ühesuunaline protsess. Kvaliteedimärgis programmi „Horisont“ koostoimete edendamiseks peaks hõlmama ka selle programmi rakendamisel innovatsiooni ökosüsteemide paremat ühendamist.

Muudatusettepanek 12

Põhjendus 61

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Tuleks kehtestada objektiivsed kriteeriumid, et valida välja rahastamiskõlblikud piirkonnad ja alad, mis võivad saada fondidelt toetust. Selleks peaks liidu tasandil piirkondade ja alade kindlakstegemine põhinema ühisel piirkondade klassifitseerimise süsteemil, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003 (1), mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 868/2014 (2) .

Motivatsioon

Vaja on viidata värskeimale NUTSi piirkondade loetelule, mille NUTS 2 tasandi kolme järjestikuse aasta kohta saab vajalikku teavet anda Eurostat.

Muudatusettepanek 13

Põhjendus 64

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Teatav summa ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest tuleks eraldada komisjoni otsese või kaudse haldamise all olevale Euroopa linnade algatusele.	Teatav summa ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest tuleks eraldada komisjoni otsese või kaudse haldamise all olevale või ühiselt hallatavale Euroopa linnade algatusele , et toetada ELi linnade tegevuskava edasiarendamist .

Motivatsioon

Uus Euroopa linnade algatus peaks mängima olulist rolli ka ELi linnade tegevuskava edasiarendamises. Ühise haldamise võimaldamine suurendab paindlikkust.

Muudatusettepanek 14

Artikli 2 punkt 8

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

„toetusesaaja“ –

[…]

c)	riigiabi kavade puhul üksus , mis saab toetust;

„toetusesaaja“ –

[…]

c)	riigiabi kavade puhul asutus , mis saab toetust , välja arvatud juhtudel, kui liikmesriik võib otsustada, et toetusesaaja on abi andev asutus ;

Motivatsioon

Toetusesaaja määratlus riigiabi kavade puhul peaks põhinema praegu jõus oleva koondõigusakti määratlusel. See hõlmab toetuste ümberjagamise mudelit rakenduskavades.

Muudatusettepanek 15

Artikli 4 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

ERFist, ESF+-ist, Ühtekuuluvusfondist ja EMKFist toetatakse järgmisi poliitikaeesmärke:

a)	arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise kaudu;

a)	poliitikaeesmärk nr 1: arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise , näiteks VKEde ja turismi toetamise kaudu;

b)	keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu;

b)	poliitikaeesmärk nr 2: keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku ja kestliku linnalise liikuvuse , roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu;

c)	paremini ühendatud Euroopa liikuvuse ja piirkondlike IKT-ühenduste tõhustamise kaudu;

c)	poliitikaeesmärk nr 3: paremini ühendatud Euroopa liikuvuse ja piirkondlike IKT-ühenduste tõhustamise kaudu;

d)	sotsiaalsem Euroopa, kus rakendatakse Euroopa sotsiaalõiguste sammast;

d)	poliitikaeesmärk nr 4: sotsiaalsem Euroopa, kus rakendatakse Euroopa sotsiaalõiguste sammast;

e)	kodanikele lähemal olev Euroopa, soodustades linna- ja maapiirkondade ning rannikualade kestlikku ja terviklikku arengut kohalike algatuste kaudu.

e)	horisontaalne poliitikaeesmärk nr 5: kodanikele lähemal olev Euroopa, soodustades linna- ja maapiirkondade ning rannikualade kestlikku ja terviklikku arengut kohalike algatuste kaudu.

Motivatsioon

Ühissätete määruses puudub konkreetne viide VKEdele ja turismile. Lisaks peaks poliitikaeesmärk nr 5 olema valdkondadevaheline ja seega tuleks seda kasutada poliitikaeesmärkide nr 1–4 täitmiseks.

Muudatusettepanek 16

Artikli 4 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid annavad teavet keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud toetuse kohta, kasutades metoodikat, mis põhineb iga fondi sekkumise liikidel. See metoodika hõlmab antava toetuse kaalu kindlaksmääramist tasemel, mis kajastab toetuse panuse ulatust keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse. ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi puhul seotakse kaal I lisas sätestatud sekkumise liikide valdkondade ja koodidega.

Liikmesriigid annavad teavet keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud toetuse kohta, kasutades metoodikat, mis põhineb iga fondi sekkumise liikidel. See metoodika põhineb juba olemasolevatel ELi keskkonnaalastel õigusaktidel ja hõlmab antava toetuse kaalu kindlaksmääramist tasemel, mis kajastab toetuse panuse ulatust keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse. ERFi, EAFRD, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi puhul seotakse kaal I lisas sätestatud sekkumise liikide valdkondade ja koodidega.

Motivatsioon

Partnerluslepingute ja programmi koostamisel ning rakendamisel keskkonnakaalutluste arvesse võtmise metoodika arendamise nõue peab põhinema olemasolevatel ELi keskkonnaalastel õigusaktidel.

Muudatusettepanek 17

Artikli 4 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid ja komisjon tagavad koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja sidususe fondide ja selliste muude liidu rahastamisvahendite vahel, nagu reformide tugiprogramm, kaasa arvatud reformitoetusvahend ja tehnilise toetuse vahend. Nad optimeerivad vastutavate osaliste vahelisi koordineerimismehhanisme, et vältida kavandamise ja rakendamise dubleerimist.

Kooskõlas oma institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga tagavad liikmesriigid ning kohalikud ja piirkondlikud asutused ja komisjon artiklis 6 sätestatud partnerluse põhimõtete ning subsidiaarsuse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtete alusel koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja sidususe fondide (sh EAFRD) ja selliste muude liidu rahastamisvahendite vahel, nagu reformide tugiprogramm, kaasa arvatud tehnilise toetuse vahend. Nad optimeerivad vastutavate osaliste vahelisi koordineerimismehhanisme, et vältida kavandamise ja rakendamise dubleerimist.

Motivatsioon

Kuna uues ühissätete määruses puudub ühine strateegiline raamistik, on oluline tagada fondide koordineerimisel kohalike ja piirkondlike omavalitsuste täielik osalemine.

Muudatusettepanek 18

Artikkel 6

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Iga liikmesriik korraldab partnerlussuhte pädevate piirkondlike ja kohalike asutustega.

Iga liikmesriik korraldab kooskõlas oma institutsioonilise ja õigusraamistikuga partnerlussuhte pädevate piirkondlike ja kohalike asutustega.

Kõnealune partnerlussuhe hõlmab vähemalt järgmisi partnereid:

a)	linnade ja muud avaliku sektori asutused;

a)	linnade ja muud avaliku sektori asutused;

b)	majandus- ja sotsiaalpartnerid;

b)	majandus- ja sotsiaalpartnerid;

c)	pädevad asutused, kes esindavad kodanikuühiskonda, keskkonnavaldkonna partnerid ning sotsiaalse kaasamise, põhiõiguste, puudega inimeste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise ning diskrimineerimise vastu võitlemise eest vastutavad asutused.

c)	pädevad asutused, kes esindavad kodanikuühiskonda, keskkonnavaldkonna partnerid ning sotsiaalse kaasamise, põhiõiguste, puudega inimeste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise ning diskrimineerimise vastu võitlemise eest vastutavad asutused.

[…]

4. Vähemalt kord aastas konsulteerib komisjon liidu tasandil partnereid esindavate organisatsioonidega programmide rakendamise teemal.

4. Vähemalt kord aastas konsulteerib komisjon liidu tasandil partnereid esindavate organisatsioonidega programmide rakendamise teemal. Partnerite ja sidusrühmade soovitused on avalikult kättesaadavad.

[…]

Motivatsioon

Piirkondlikud parlamendid ja assambleed tuleks samuti kaasata kõrvuti olemasolevate mitmetasandilise valitsemise süsteemidega.

Muudatusettepanek 19

Artikli 6 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Partnerluse korraldamine ja rakendamine toimub kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 240/2014 (1).	Partnerluse korraldamine ja rakendamine toimub kooskõlas komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 240/2014 (1) määratletud partnerluse käitumisjuhendi ja mitmetasandilise valitsemise põhimõttega, tunnustades kohalikke ja piirkondlikke asutusi täieõiguslike partneritena .

Motivatsioon

Partnerluse käitumisjuhend on praegu ühissätete määruse kohaselt delegeeritud õigusakt. Käitumisjuhendi nähtavuse suurendamiseks tuleb see lisada ühissätete määrusesse lisana. Õigusakti tuleb uuendada hoolimata selle õiguslikust vormist! See nõuab vastavaid muudatusi ühissätete määruse järgmistes osades, eriti põhjenduses 11 ning artiklites 11 ja 21.

Muudatusettepanek 20

Kavatsus 8

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Partnerlusleping peab sisaldama järgmist:

[…]

Partnerlusleping peab sisaldama järgmist:

[…]

iii)	teave fondide ja muude liidu vahendite, sealhulgas LIFE strateegiliste integreeritud projektide ja strateegiliste loodusprojektide vahelise vastastikuse täiendavuse kohta;

iii)	teave fondide ja muude liidu vahendite, eriti programmi „Horisont“ Euroopa partnerluste ning LIFE strateegiliste integreeritud projektide ja strateegiliste loodusprojektide vahelise vastastikuse täiendavuse ja koostoime kohta;

[…]

h)	vajaduse korral integreeritud lähenemisviis rahvastikuprobleemide või selliste geograafiliste alade erivajadustega tegelemiseks, mis kannatavad raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimuste all, nagu on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 174.

[…]

Motivatsioon

Tihedam side programmi „Horisont“ Euroopa partnerluse ja ühtekuuluvuspoliitika fondide vahel on oluline parema vastastikuse täiendavuse ja koostoime saavutamiseks. ELi toimimise lepingu artikli 174 nõuete täitmiseks on vaja konkreetset viidet geograafilistele piirkondadele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused.

Muudatusettepanek 21

Artikli 9 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Komisjon hindab partnerluslepingut ja selle vastavust käesolevale määrusele ning fondispetsiifilistele eeskirjadele. Oma hinnangu koostamisel võtab komisjon eelkõige arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi.	Komisjon hindab partnerluslepingut ja selle vastavust käesolevale määrusele ning fondispetsiifilistele eeskirjadele. Oma hinnangu koostamisel võtab komisjon eelkõige arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi , kui need olid selgelt lisatud riiklikesse reformikavadesse pärast käesoleva määruse artikli 6 kohaseid läbirääkimisi kohalike ja piirkondlike asutustega.

Motivatsioon

Riigipõhised soovitused on vastuvõetavad, kui need on töötatud välja partnerluspõhimõtte alusel.

Muudatusettepanek 22

Artikli 10 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad partnerluslepingus või programmi muutmise taotluses määrata summa, mis tuleks ERFist, ESF+-ist, Ühtekuuluvusfondist ja EMKFist eraldada InvestEU-le ja anda välja eelarvelise tagatistena. InvestEU-le eraldatav summa ei või ületada 5 % iga fondi kogueraldisest, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Selliseid eraldisi ei käsitata vahendite ümberpaigutamisena artikli 21 tähenduses.

Liikmesriigid võivad nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ning kooskõlas oma institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga määrata partnerluslepingus või programmi muutmise taotluses summa, mis tuleks ERFist, ESF+-ist, Ühtekuuluvusfondist ja EMKFist eraldada InvestEU-le ja anda välja eelarvelise tagatistena. InvestEU-le eraldatav summa ei või ületada 5 % iga fondi kogueraldisest, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel , nõrgestamata samas fondide asukohapõhist lähenemisviisi . Selliseid eraldisi ei käsitata vahendite ümberpaigutamisena artikli 21 tähenduses.

Motivatsioon

InvestEU-le vahendite vabatahtlik ülekandmine ei tohiks nõrgestada ühtekuuluvuspoliitika fondide asukohapõhist lähenemisviisi ega olemasolevaid mitmetasandilise valitsemise süsteeme.

Muudatusettepanek 23

Artikli 11 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Käesolevas määruses sätestatakse iga erieesmärgi tulemusliku ja tõhusa rakendamise eeltingimused (edaspidi „rakendamistingimused“).	Käesolevas määruses sätestatakse iga erieesmärgi tulemusliku ja tõhusa rakendamise eeltingimused (edaspidi „rakendamistingimused“).
	Rakendamistingimused kehtivad vaid ulatuses ja juhul, kui need aitavad kaasa programmi prioriteetidega taotletavatele konkreetsetele eesmärkidele ning neid saavad mõjutada programmide eest vastutavad isikud.
III lisas sätestatakse horisontaalsed rakendamistingimused, mida kohaldatakse kõikide erieesmärkide suhtes, ning nende tingimuste täitmise hindamiseks vajalikud kriteeriumid.	Eespool toodut arvesse võttes sätestatakse III lisas horisontaalsed rakendamistingimused, mida kohaldatakse kõikide erieesmärkide suhtes, ning nende tingimuste täitmise hindamiseks vajalikud kriteeriumid.
IV lisas sätestatakse ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja ESF+ valdkondlikud rakendamistingimused ning nende tingimuste täitmise hindamiseks vajalikud kriteeriumid.	IV lisas sätestatakse ERFi, Ühtekuuluvusfondi , EAFRD ja ESF+ valdkondlikud rakendamistingimused ning nende tingimuste täitmise hindamiseks vajalikud kriteeriumid.

Motivatsioon

Kuigi eeltingimuste täitmist reguleerivaid eeskirju on lihtsustatud, on oluline ka rõhutada, et rakendamistingimused peaksid olema tihedalt seotud ELi toimimise lepingus sätestatud ühtekuuluvuspoliitika fondide eesmärkidega.

Muudatusettepanek 24

Artikli 11 lõige 5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Asjaomase erieesmärgiga seotud tegevuste kulusid ei saa maksetaotlusse kanda enne, kui komisjon teatab liikmesriigile, et lõike 4 kohane rakendamistingimus on täidetud.	Asjaomase erieesmärgiga seotud tegevuste kulusid saab maksetaotlusse kanda ka enne, kui komisjon teatab liikmesriigile, et lõike 4 kohane rakendamistingimus on täidetud , ilma et see piiraks hüvitamise peatamist kuni tingimuse täitmiseni .
[…]	[…]

Motivatsioon

Kuigi eeltingimuste täitmist reguleerivaid eeskirju on lihtsustatud, on oluline vältida viivitusi programmide rakendamises.

Muudatusettepanek 25

Artikli 12 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Liikmesriik kehtestab tulemusraamistiku, mis võimaldab programmi rakendamise vältel teha selle tulemuslikkuse seiret, programmi tulemuslikkust hinnata ning selle kohta aru anda; samuti aitab tulemusraamistik kaasa fondide üldise tulemuslikkuse mõõtmisele.	Tihedas koostöös asjakohase korraldusasutusega ning täielikult järgides partnerluse käitumisjuhendit ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtet, kehtestab liikmesriik tulemusraamistiku, mis võimaldab programmi rakendamise vältel teha selle tulemuslikkuse seiret, programmi tulemuslikkust hinnata ning selle kohta aru anda; samuti aitab tulemusraamistik kaasa fondide üldise tulemuslikkuse mõõtmisele.
[…]	[…]

Motivatsioon

Just korraldusasutus, kes vastutab programmi ettevalmistamise eest, kehtestab programmi tulemusraamistiku.

Muudatusettepanek 26

Artikkel 14

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Liikmesriik vaatab läbi kõik ERFist, ESF+-ist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavad programmid , võttes arvesse järgmist:

1. Liikmesriik teeb vahehindamise kõigi ERFist, ESF+-ist , EAFRDst ja Ühtekuuluvusfondist toetatavate programmide kohta. Liikmesriik ja programmi eest vastutav territoriaalne tasand vaatavad iga programmi läbi , võttes arvesse järgmist:

a)	2024. aastal vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes kindlaks määratud probleeme;

a)	2024. aastal vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes kindlaks määratud probleeme;

b)	asjaomase liikmesriigi või piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda;

b)	asjaomase liikmesriigi ja piirkonna sotsiaal-majanduslikku ja territoriaalset olukorda ning vajadusi ;

c)	vahe-eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme;

c)	vahe-eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme;

d)	vajaduse korral artikli 104 lõikes 2 sätestatud tehniliste kohanduste tulemust.

d)	vajaduse korral artikli 104 lõikes 2 sätestatud tehniliste kohanduste tulemust.

2. Liikmesriik esitab komisjonile 31. märtsiks 2025 taotluse kõigi programmide muutmiseks vastavalt artikli 19 lõikele 1. Liikmesriik põhjendab programmi muutmist lõikes 1 sätestatud tingimuste alusel.

2. Liikmesriik esitab vajaduse korral komisjonile 30. juuniks 2025 taotluse kõigi programmide muutmiseks vastavalt artikli 19 lõikele 1. Liikmesriik põhjendab programmi muutmist lõikes 1 sätestatud tingimuste alusel.

Läbivaadatud programm peab sisaldama järgmist:

a)	rahaliste vahendite eraldisi prioriteetide kaupa , sealhulgas 2026. ja 2027. aasta summasid ;

a)	2026. ja 2027. aasta rahaliste vahendite , sealhulgas soovituslike eraldiste läbivaatamine prioriteetide kaupa;

b)	muudetud või uusi sihtväärtusi;

b)	muudetud või uusi sihtväärtusi;

c)	artikli 104 lõikes 2 sätestatud tehnilise kohanduse tulemusena läbi vaadatud rahaliste vahendite eraldisi, kaasa arvatud 2025., 2026. ja 2027. aasta summad, kui see on asjakohane.

c)	artikli 104 lõikes 2 sätestatud tehnilise kohanduse tulemusena läbi vaadatud rahaliste vahendite eraldisi, kaasa arvatud 2025., 2026. ja 2027. aasta summad, kui see on asjakohane.

3. Kui läbivaatamise tulemusena esitatakse uus programm, peab artikli 17 lõike 3 punkti f alapunkti ii kohane rahastamiskava katma iga fondi rahalise assigneeringu kogusumma alates programmi heakskiitmise aastast.

Motivatsioon

Vahehindamine peaks põhinema fondide terve perioodi kulukohustustel liikmesriigi kohta, et tagada rahastamisvoogude prognoositavust. Muudatuste esitamise tähtaeg on liiga varane, et tagada 2024. aasta tulemuste piisav arvesse võtmine. Programmi muutmise taotlus tuleks esitada vaid juhul, kui see tundub vajalik.

Muudatusettepanek 27

Artikli 15 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Komisjon võib esitada liikmesriigile taotluse, et see vaataks läbi asjaomased programmid ja teeks nendega seoses muudatusettepanekuid, kui see on vajalik nõukogu asjaomaste soovituste rakendamise toetamiseks , mis sobivad majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust edendavate eesmärkide saavutamiseks .

Kõnealuse taotluse võib esitada järgmistel eesmärkidel:

a)	toetamaks liikmesriigile ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 alusel antud asjaomase riigipõhise soovituse rakendamist või ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud ning asjaomasele liikmesriigile adresseeritud asjaomase nõukogu soovituse rakendamist;

b)	toetamaks asjaomasele liikmesriigile adresseeritud nõukogu asjaomaste soovituste rakendamist, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (1) (makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta) artikli 7 lõike 2 või artikli 8 lõike 2 kohaselt .

Kõnealuse taotluse võib esitada eesmärgiga toetada liikmesriigile ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 alusel antud asjaomase riigipõhise soovituse rakendamist või ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud ning asjaomasele liikmesriigile adresseeritud asjaomase nõukogu soovituse rakendamist.

Motivatsioon

Tuleb tagada, et riigipõhistel soovitustel põhinevad muudatused oleks sobilikud ELi toimimise lepingu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamiseks. Regioonide Komitee on ühtekuuluvuspoliitika makromajanduslike tingimuste vastu.

Muudatusettepanek 28

Artikli 15 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Lõike 1 kohaselt komisjoni poolt liikmesriigile esitatud taotlus peab olema põhjendatud ja selles peab olema viidatud vajadusele toetada asjaomaste soovituste rakendamist, samuti peavad seal olema ära toodud programmid ja prioriteedid, mis komisjoni hinnangul on asjakohased, ja eeldatavate muudatuste laad.

Motivatsioon

Uus ühissätete määrus peaks hõlmama ka tähtaja muudatuste tegemiseks, nagu on praeguses ühissätete määruse sõnastus.

Muudatusettepanek 29

Artikli 15 lõige 7

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Komisjon teeb nõukogule ettepaneku peatada kõik kulukohustused või maksed või osa kulukohustusi või makseid liikmesriigi programmi(de)le juhul, kui:

(a)	nõukogu otsustab ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 8 või 11 kohaselt, et liikmesriik ei ole võtnud tulemuslikke meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimiseks;

b)	nõukogu võtab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 8 lõike 3 kohaselt sama tasakaalustamatuse menetluse kohta vastu kaks järjestikust soovitust põhjusel, et liikmesriik on esitanud ebapiisava parandusmeetmete kava;

c)	nõukogu teeb määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 10 lõike 4 kohaselt sama tasakaalustamatuse menetluse kohta kaks järjestikust otsust, milles soovitatud parandusmeetmete rakendamata jätmisest tulenevalt tuvastatakse nõuete täitmata jätmine;

d)	komisjon teeb järelduse, et liikmesriik ei ole võtnud meetmeid nagu on osutatud nõukogu määruses (EÜ) nr 332/2002 ning selle tulemusena otsustab mitte lubada sellele liikmesriigile antud rahalise abi väljamaksmist;

e)	nõukogu otsustab, et liikmesriik ei täida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 472/2013 artiklis 7 osutatud makromajandusliku kohandamisprogrammi nõudeid või ELi toimimise lepingu artikli 136 lõike 1 kohaselt vastu võetud nõukogu otsuses nõutud meetmeid.

Esmatähtsaks peetakse kulukohustuste peatamist; maksed peatatakse ainult juhul, kui taotletakse koheseid meetmeid ja nõuete olulise eiramise korral. Maksete peatamist kohaldatakse maksetaotlustele, mis asjaomaste programmide suhtes on esitatud pärast peatamisotsuse tegemise kuupäeva.

Komisjon võib erakorraliste majandusolude tõttu või põhjendatud taotluse korral, mille asjaomane liikmesriik on esitanud komisjonile 10 päeva jooksul pärast eelmises lõigus osutatud otsuse või soovituse vastuvõtmist, soovitada nõukogul tühistada kõnealuses lõigus osutatud peatamise.

Motivatsioon

Regioonide Komitee on ühtekuuluvuspoliitika makromajanduslike tingimuste vastu. Lõike 7 väljajätmine peaks kajastuma artikli järgnevate lõigete vastavates muudatustes (lõigete 8 ja 10 väljajätmine ning lõigete 9 ja 11 muutmine).

Muudatusettepanek 30

Artikli 15 lõige 12

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Komisjon hoiab Euroopa Parlamenti käesoleva artikli rakendamisega kursis. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti viivitamata eelkõige juhul, kui üks lõikes 7 sätestatud tingimus osutub liikmesriigi puhul täidetuks, ning annab üksikasjalikud andmed fondide ja programmide kohta, mille kulukohustused või maksed võidakse peatada.	Komisjon hoiab Euroopa Parlamenti käesoleva artikli rakendamisega kursis.
Võttes arvesse esimeses lõigus osutatud teabe edastamise kohustust, võib Euroopa Parlament kutsuda komisjoni käesoleva artikli kohaldamist käsitlevale struktureeritud dialoogile.	Võttes arvesse esimeses lõigus osutatud teabe edastamise kohustust, võib Euroopa Parlament kutsuda komisjoni käesoleva artikli kohaldamist käsitlevale struktureeritud dialoogile. Euroopa Parlament võib paluda Euroopa Regioonide Komiteel teema kohta arvamust avaldada.
Komisjon edastab kulukohustuste peatamise ettepaneku või peatamise tühistamise ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	Komisjon edastab kulukohustuste peatamise ettepaneku või peatamise tühistamise ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule kohe pärast selle vastu võtmist . Euroopa Parlament võib paluda komisjonil ettepanekut põhjendada .

Motivatsioon

Piirkondlike mõjude hindamiseks võib kasutada ka komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahelist struktureeritud dialoogi. Sel juhul võib Euroopa Parlament paluda arutelust osa võtta Regioonide Komiteel. Asjatute viivituste vältimiseks edastab komisjon otsuse viivitamata.

Muudatusettepanek 31

Artikli 16 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Liikmesriigid valmistavad ette programmid fondide rakendamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.	Liikmesriigid või asjakohased korraldusasutused koostöös artiklis 6 viidatud partneritega valmistavad ette programmid fondide rakendamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. Programmide koostamisel järgitakse partnerluse käitumisjuhendit ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtet.

Motivatsioon

Punkti suurem selgus.

Muudatusettepanek 32

Artikkel 17

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

[…]

3. Igas programmis sätestatakse:

[…]

iga erieesmärgi puhul:

i)	asjaomased meetmed, sealhulgas kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu ning nende eeldatav panus erieesmärkide ning, kui see on asjakohane, makropiirkondlike strateegiate ja merepiirkondade strateegiate saavutamisse;

iga erieesmärgi puhul:

i)	asjaomased meetmed, sealhulgas kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste esialgne loetelu ning nende eeldatav panus erieesmärkide ning, kui see on asjakohane, makropiirkondlike strateegiate ja merepiirkondade strateegiate saavutamisse;

[…]

iv)	konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas integreeritud territoriaalsete investeeringute, kogukonna juhitud kohaliku arengu või muude territoriaalse arengu vahendite kavandatav kasutamine;

iv)	konkreetsed sihtpiirkonnad riigi või piirkonna tasandil koostatud strateegiliste dokumentide alusel , sealhulgas integreeritud territoriaalsete investeeringute, kogukonna juhitud kohaliku arengu või muude territoriaalse arengu vahendite kavandatav kasutamine;

[…]

g)	meetmed, mida võetakse, et kaasata artiklis 6 osutatud asjakohased partnerid programmi ettevalmistamisse, ning partnerite roll programmi rakendamises, seires ja hindamises;

g)	meetmed, mida võetakse, et kaasata artiklis 6 osutatud asjakohased partnerid programmi ettevalmistamisse, ning partnerite roll programmi rakendamises, seires ja hindamises kooskõlas mitmetasandilise valitsemise põhimõtte ja partnerluse käitumisjuhendiga ;

[…]

7. Liikmesriik teavitab komisjoni lõike 3 punktis j osutatud teabe mis tahes muudatustest, millega seoses ei ole vaja programmi muuta.

7. Asjaomane korraldusasutus teavitab komisjoni lõike 3 punkti d alapunktis i osutatud kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste esialgse loetelu mis tahes muudatustest ning lõike 3 punkti d alapunktides iii, vii ning punktis j osutatud teabest , millega seoses ei ole vaja programmi muuta.

Motivatsioon

Paindlikkuse suurendamiseks ei tohi programmi alguses loetelusid sulgeda. Mitmetasandilise valitsemise tugevdamiseks ja viivituste vältimiseks programmide rakendamisel, peaks korraldusasutustel, kelle ülesanne on fondide rakendamine, olema võimalik teavitada (pärast seirekomisjonilt heakskiidu saamist) programmi teatavate osade muutmisest Euroopa Komisjoni.

Muudatusettepanek 33

Artikli 17 lõige 6

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi programmide puhul, mis on esitatud vastavalt artiklile 16, kantakse lõike 3 punkti f alapunktis ii osutatud tabelisse üksnes 2021. kuni 2025. aasta summad.	ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi programmide puhul, mis on esitatud vastavalt artiklile 16, kantakse lõike 3 punkti f alapunktis ii osutatud tabelisse 2021. kuni 2027. aasta summad , kusjuures 2026.–2027. aasta summad on vaid soovituslikud, olenedes artiklis 14 viidatud vahehindamisest .

Motivatsioon

Selleks et võimaldada programmide eraldiste ümberjaotamist pärast vahehindamist ja tagada samal ajal kogu perioodi eraldised, tuleks sõnaselgelt väljendada, et 2026.–2027. aastate summad on soovituslikud.

Muudatusettepanek 34

Artikkel 18

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
1. Komisjon hindab programmi, selle vastavust käesolevale määrusele ja fondispetsiifilistele määrustele ning kooskõla partnerluslepinguga. Oma hinnangu koostamisel võtab komisjon eelkõige arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi.	1. Komisjon hindab programmi, selle vastavust käesolevale määrusele ja fondispetsiifilistele määrustele ning kooskõla partnerluslepinguga. Oma hinnangu koostamisel võtab komisjon eelkõige arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi , niivõrd kui need on seotud fondide eesmärkidega .
2. Komisjon võib esitada oma tähelepanekud kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil liikmesriik programmi esitas.	2. Komisjon võib esitada oma tähelepanekud kogu asjakohase teabe alusel kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil liikmesriik programmi esitas.
3. Liikmesriik vaatab programmi läbi, võttes arvesse komisjoni tähelepanekuid.	3. Liikmesriik vaatab programmi läbi kooskõlas partnerluse käitumisjuhendi ja mitmetasandilise valitsemise põhimõttega , võttes arvesse komisjoni tähelepanekuid.

Motivatsioon

Riigipõhised soovitused on vastuvõetavad, kui need on töötatud välja partnerluspõhimõtet kohaldades.

Muudatusettepanek 35

Artikli 19 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Liikmesriik võib esitada programmi muutmise põhjendatud taotluse koos muudetud programmiga, kus sätestatakse kõnealuse muudatuse eeldatav mõju eesmärkide saavutamisele.	Liikmesriik võib pärast artikli 6 kohast konsulteerimist asjaomaste kohalike ja piirkondlike ametiasutustega esitada programmi muutmise põhjendatud taotluse koos muudetud programmiga, kus sätestatakse kõnealuse muudatuse eeldatav mõju eesmärkide saavutamisele.

Motivatsioon

Programmi läbivaatamisse tuleb kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused.

Muudatusettepanek 36

Artikli 19 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Komisjon hindab muudatust ja selle vastavust käesolevale määrusele ja fondispetsiifilistele määrustele, sealhulgas eeskirjadele riigi tasandil ning võib esitada tähelepanekuid kolme kuu jooksul alates muudetud programmi esitamise kuupäevast.	Komisjon hindab muudatust ja selle vastavust käesolevale määrusele ja fondispetsiifilistele määrustele, sealhulgas eeskirjadele riigi tasandil ning võib esitada tähelepanekuid ühe kuu jooksul alates muudetud programmi esitamise kuupäevast. Liikmesriik annab komisjonile kogu vajaliku lisateabe.

Motivatsioon

Rakenduskavade muutmise protsessi tuleb samuti täiendada, andes liikmesriikidele võimaluse esitada komisjonile kogu vajalik teave.

Muudatusettepanek 37

Artikli 19 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Liikmesriik vaatab muudetud programmi läbi ja võtab arvesse komisjoni tähelepanekuid.	Liikmesriik vaatab muudetud programmi läbi , silmas pidades komisjoni tähelepanekuid.

Motivatsioon

Komisjoni tähelepanekute arvessevõtmine sõltub läbirääkimistest, kuna need ei ole siduvad.

Muudatusettepanek 38

Artikli 19 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Komisjon kiidab programmi muutmise heaks hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui liikmesriik esitas muudetud programmi.	Komisjon kiidab programmi muutmise heaks hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui liikmesriik esitas muudetud programmi.

Motivatsioon

Heakskiitmise tähtaega tuleks menetluse kiirendamiseks lühendada.

Muudatusettepanek 39

Artikli 19 lõige 5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Liikmesriik võib programmitöö perioodi vältel sama fondi sama programmi muu prioriteedi alla ümber paigutada summa, mis moodustab kuni 5 % esialgsest eraldisest ja kuni 3 % programmi eelarvest. ERFist ja ESF+-ist toetatavate programmide puhul saab ümber paigutada üksnes sama piirkonnakategooria eraldisi.	Liikmesriik võib partnerluse käitumisjuhendit ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtet täielikult järgides programmitöö perioodi vältel sama fondi sama programmi muu prioriteedi alla ümber paigutada summa, mis moodustab kuni 10 % esialgsest eraldisest ja kuni 5 % programmi eelarvest.
[…]	[…]

Motivatsioon

Piirmäära suurendamine 5 %-ni toetaks paindlikkust. ERFi ja ESF+ puhul puudutab summade ümberpaigutamine sama piirkonnakategooriat (nagu Euroopa Komisjoni esialgses ettepanekus).

Muudatusettepanek 40

Artikkel 20

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
1. ERF, ESF+ ja Ühtekuuluvusfond võivad ühiselt toetada tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi programme.	1. ERF, ESF+, Ühtekuuluvusfond ning – kogukonna juhitud kohaliku arengu ja integreeritud territoriaalsete investeeringute puhul – EAFRD võivad ühiselt toetada tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi programme.
2. ERFist ja ESF+-ist võib täiendavalt rahastada tegevust või selle osa, mille kulud vastavad teise fondi suhtes kehtivate rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaselt sellest teisest fondist toetuse saamise tingimustele, kui need kulud on vajalikud tegevuse rakendamiseks; seejuures tuleb kinni pidada kõnealustest fondidest rahastamise 10 % ülempiirist, mis kehtib programmi iga prioriteedi puhul.	2. ERFist, ESF+-ist ning – kogukonna juhitud kohaliku arengu ja integreeritud territoriaalsete investeeringute puhul – EAFRDst võib täiendavalt rahastada tegevust või selle osa, mille kulud vastavad teise fondi suhtes kehtivate rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaselt sellest teisest fondist toetuse saamise tingimustele, kui need kulud on vajalikud tegevuse rakendamiseks; seejuures tuleb kinni pidada kõnealustest fondidest rahastamise 10 % ülempiirist, mis kehtib programmi iga prioriteedi puhul.

Motivatsioon

Isegi EAFRD kahetsusväärse väljumise korral Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raamistikust peaks EAFRDi hõlmav integreeritud territoriaalne areng jätkuma vähemalt integreeritud territoriaalsete investeeringute ja kogukonna juhitud kohaliku arengu puhul.

Muudatusettepanek 41

Artikli 21 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad taotleda kuni 5 % programmi rahaliste eraldiste ümberpaigutamist mis tahes fondist mis tahes muusse fondi, mille eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega , või mis tahes vahendisse, mida rakendatakse kas otsese või kaudse eelarve täitmise raames .

Ühtekuuluvuse seisukohalt oluliste projektide puhul võivad liikmesriigid kooskõlas oma institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga ja kokkuleppel korraldusasutusega ning partnerluse käitumisjuhendit ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtet täielikult järgides taotleda kuni 5 % programmi rahaliste eraldiste ümberpaigutamist mis tahes fondist mis tahes muusse fondi, mille eelarvet täidetakse otse, kaudselt või koostöös liikmesriikidega , välja arvatud reformide tugiprogrammi puhul .

Motivatsioon

Ühtekuuluvuspoliitika ressursside üldise vähendamise tõttu ei tohiks liikmesriike julgustada ühtekuuluvuspoliitikaga seotud projektide ressursse veelgi vähendama projektide kasuks, mida võib olla lihtsam hallata, kuid mis pole ühtekuuluvuspoliitikaga seotud.

Muudatusettepanek 42

Artikkel 22

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid toetavad integreeritud territoriaalset arengut territoriaalse ja kohaliku arengu strateegiate kaudu, kasutades selleks järgimisi lahendusi:

Liikmesriigid toetavad integreeritud territoriaalset arengut , mis nõuab kõigi fondide (sh EAFRD) kasutamist, territoriaalse ja kohaliku arengu strateegiate kaudu, kasutades selleks järgimisi lahendusi:

a)	integreeritud territoriaalsed investeeringud;

a)	integreeritud territoriaalsed investeeringud;

b)	kogukonna juhitud kohalik areng;

b)	kogukonna juhitud kohalik areng;

c)	muu territoriaalne vahend, millega toetatakse liikmesriikide algatusi seoses ERFist kavandatud investeeringutega, mis lähtuvad artikli 4 lõike 1 punktis e osutatud poliitikaeesmärgist .

c)	muu territoriaalne vahend, millega toetatakse programmide korraldusasutuste algatusi seoses kavandatud investeeringutega, mis lähtuvad artikli 4 lõikes 1 osutatud kõigist poliitikaeesmärkidest .

Motivatsioon

Territoriaalseid vahendeid töötavad praeguse programmiperioodi vältel välja korraldusasutused, seda ka piirkondlikul tasandil. Need vahendid põhinevad strateegilistel dokumentidel ning need on hästi kohandatud piirkondlike ja kohalike vajadustega.

Territoriaalsete vahendite tõhus rakendamine nõuab koostoime ja koordineerimise parandamiseks eri fondide (mitte üksnes ERFi) kasutamist.

Muudatusettepanek 43

Artikkel 23

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Territoriaalsed strateegiad, mida rakendatakse vastavalt artikli 22 punktile a või c, sisaldavad järgmist teavet:

1. Korraldusasutus tagab, et territoriaalsed strateegiad, mida rakendatakse vastavalt artikli 22 punktile a või c, sisaldavad järgmist teavet:

a)	strateegiaga hõlmatud geograafiline piirkond;

a)	strateegiaga hõlmatud geograafiline piirkond;

b)	piirkonna arenguvajaduste ja -potentsiaali analüüs;

b)	piirkonna arenguvajaduste ja -potentsiaali analüüs;

c)	kindlakstehtud arenguvajaduste ja -potentsiaaliga tegelemiseks rakendatava integreeritud lähenemisviisi kirjeldus;

c)	kindlakstehtud arenguvajaduste ja -potentsiaaliga tegelemiseks rakendatava integreeritud lähenemisviisi kirjeldus;

d)	kirjeldus, mis käsitleb artikli 6 kohast partnerite kaasamist strateegia ettevalmistamisse ja rakendamisse.

d)	kirjeldus, mis käsitleb artikli 6 kohast partnerite kaasamist strateegia ettevalmistamisse ja rakendamisse.

Strateegiad võivad samuti sisaldada toetatavate tegevuste loetelu.

2. Territoriaalsete strateegiate koostamise eest vastutavad asjakohased linna-, kohaliku tasandi või muud territoriaalsed asutused või organid.

2. Territoriaalsete strateegiate koostamise eest vastutavad asjakohased linna-, kohaliku ja piirkondliku tasandi või muud territoriaalsed asutused või organid.

3. Kui territoriaalsele strateegiale ei ole lisatud toetatavate tegevuste loetelu, valivad tegevused välja või osalevad tegevuste valimises asjakohased linna-, kohaliku tasandi või muud territoriaalsed asutused või organid.

Valitud tegevused peavad olema kooskõlas territoriaalse strateegiaga.

3. Kui territoriaalsele strateegiale ei ole lisatud toetatavate tegevuste loetelu, valivad tegevused välja või osalevad tegevuste valimises asjakohased linna-, kohaliku ja piirkondliku tasandi või muud territoriaalsed asutused või organid.

Valitud tegevused peavad olema kooskõlas territoriaalse strateegiaga.

4 . Kui linna-, kohaliku tasandi või muu territoriaalne asutus või organ täidab muid korraldusasutuse vastutusalasse kuuluvaid ülesandeid peale tegevuste valimise, määrab korraldusasutus kõnealuse asutuse vahendusasutuseks.

4. Territoriaalsete strateegiate koostamisel teevad artikli 23 lõikes 2 nimetatud üksused asjakohase programmi raames toetatavate tegevuste ulatuse osas koostööd asjakohaste korraldusasutustega.

5 . Territoriaalsete strateegiate ettevalmistamiseks ja kavandamiseks võib anda toetust.

5 . Kui linna-, kohaliku ja piirkondliku tasandi või muu territoriaalne asutus või organ täidab muid korraldusasutuse vastutusalasse kuuluvaid ülesandeid peale tegevuste valimise, määrab korraldusasutus kõnealuse asutuse vahendusasutuseks.

6 . Territoriaalsete strateegiate ettevalmistamiseks ja kavandamiseks võib anda toetust.

Motivatsioon

Vajalik on näidata ja tugevdada korraldusasutuste kui rakenduskava rakendamise eest vastutava üksuse rolli territoriaalsete strateegiate – mis on rakenduskavade eesmärkide saavutamise vahend – väljatöötamise protsessis.

Tekstis tuleb viidata ka piirkondlikele omavalitsustele kooskõlas komitee arvamusega COTER-VI/031, milles nähakse integreeritud territoriaalsete investeeringute rakendamise peamise takistusena asjaolu, et „[t]egevuste valimise eest vastutavate asutuste ülesandeid ja volitusi ei ole rakendamisprotsessis piisavalt arvesse võetud“.

Vajalik on näidata ja tugevdada korraldusasutuse rolli territoriaalsete strateegiate väljatöötamise protsessis. Eeskätt peaks see hõlmama kohustust koostada strateegiad, et teha koostööd asjakohase korraldusasutusega, ning korraldusasutusele volituse andmist nende strateegiate kooskõlastamiseks rakenduskava ulatusega.

Muudatusettepanek 44

Artikli 25 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
ERFist, ESF+-ist ja Ühtekuuluvusfondist võidakse toetada kogukonna juhitud kohalik arengut.	ERFist, ESF+-ist , EAFRDst, mida kasutatakse seoses programmiga LEADER, ja Ühtekuuluvusfondist võidakse toetada kogukonna juhitud kohalik arengut.

Motivatsioon

Kogukonna juhitud kohaliku arengu ja programmi LEADER tegevuste toetamisel tuleks kaasata ka EAFRD.

Muudatusettepanek 45

Artikli 27 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Korraldusasutused tagavad, et kohalikud algatusrühmad kas valivad rühmast ühe partneri haldus- ja finantsjuhiks või moodustavad seadusjärgselt asutatud ühisstruktuuri.	Korraldusasutused tagavad, et kohalikud algatusrühmad moodustavad seadusjärgselt asutatud ühisstruktuuri.

Motivatsioon

Kogemused on näidanud, et korraldusasutusel on raske juhtivat partnerit leida, kui kohalik tegevusrühm ei moodusta ühist juriidilist isikut. Arvestades, et kohalikel tegevusrühmadel on suur vastutuskoorem ja need vastutavad seega ka potentsiaalsete vigade eest, tuleks neilt nõuda seadusjärgse struktuuri loomist.

Muudatusettepanek 46

Artikli 31 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Tehnilise abiga seotud kulude hüvitamisel kohaldatakse fondide puhul järgmisi protsendimäärasid:

a)	ERFist tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames antav toetus ja Ühtekuuluvusfondist antav toetus: 2,5 % ;

a)	ERFist tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames antav toetus ja Ühtekuuluvusfondist antav toetus: 5 % ;

b)	ESF+-ist antav toetus: 4 % ; ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti vii kohased programmid: 5 %;

b)	ESF+-ist antav toetus: 5 % ;

c)	EMKFist antav toetus: 6 %;

c)	EAFRDst antav toetus: 5 %;

d)	AMIFist, ISFist ning BMVIst antav toetus: 6 %.

d)	EMKFist antav toetus: 6 %;

e)	AMIFist, ISFist ning BMVIst antav toetus: 6 %.

Motivatsioon

Tehnilise abi kindel määr (5 %) peaks hõlmama ka EFS+.

Muudatusettepanek 47

Artikli 33 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Liikmesriik moodustab programmi rakendamise seire eest vastutava komisjoni (edaspidi „seirekomisjon“) kolme kuu jooksul pärast asjaomasele liikmesriigile programmi heakskiitmise otsusest teatamise kuupäeva.	Liikmesriik moodustab kokkuleppel korraldusasutusega ning kooskõlas partnerluse käitumisjuhendi ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtte ning oma institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga programmi rakendamise seire eest vastutava komisjoni (edaspidi „seirekomisjon“) kolme kuu jooksul pärast asjaomasele liikmesriigile programmi heakskiitmise otsusest teatamise kuupäeva.
[…]	[…]

Motivatsioon

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning sidusrühmade nõuetekohase kaasatuse tagamiseks on vaja viidet liikmesriikide institutsioonilisele, õigus- ja finantsraamistikule ning käitumisjuhendile. Kuna seirekomisjon luuakse konkreetse programmi jälgimiseks, peaks loomise eest vastutama korraldusasutus.

Muudatusettepanek 48

Artikli 33 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Liikmesriik avaldab seirekomisjoni menetlusi käsitlevad eeskirjad ning seirekomisjoniga jagatud andmed ja teabe tervikuna artikli 44 lõikes 1 osutatud veebisaidil.	Korraldusasutus avaldab seirekomisjoni menetlusi käsitlevad eeskirjad ning kõik seirekomisjoni tööd puudutavad andmed ja teabe artikli 44 lõikes 1 osutatud veebisaidil või esitab lingi asjakohasele veebisaidile, kus kõik andmed ja kogu teave on kättesaadavad .

Motivatsioon

Kõik seirekomisjoni puudutavad praeguse programmiperioodi andmed ja teave avaldatakse just sel eesmärgil loodud asjakohastel veebisaitidel. Selle hea tavaga tuleks ajavahemikul 2021–2027 jätkata.

Muudatusettepanek 49

Artikli 35 lõike 1 punkt f

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Seirekomisjon kontrollib

[…]

f)	teabevahetus- ja nähtavusmeetmete rakendamist;

f)	teabevahetus- ja nähtavusmeetmete rakendamist teavitamisstrateegia kohaselt ;

[…]

Motivatsioon

Tehakse ettepanek jätta kehtiv teavitamisstrateegia alles, et rakenduskava seirekomisjon saaks selle kiita heaks ja seda muuta.

Muudatusettepanek 50

Artikli 35 lõige 1, uus punkt pärast punkti i

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Seirekomisjon kontrollib

[…]

j)	tegevuste valimise metoodikat ja kriteeriume, sealhulgas kõiki nende muudatusi, ilma et see piiraks artikli 27 lõike 3 punktide b, c ja d kohaldamist;

Motivatsioon

Valimise metoodika ja kriteeriumite jaoks ei peaks vaja olema seirekomisjoni heakskiitu, kuna see häirib korraldusasutuse tööd.

Muudatusettepanek 51

Artikli 35 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Seirekomisjon kiidab heaks

a)	tegevuste valimise metoodika ja kriteeriumid, sealhulgas kõik nende muudatused, pärast komisjoniga konsulteerimist vastavalt artikli 67 lõikele 2, ilma et see piiraks artikli 27 lõike 3 punktide b, c ja d kohaldamist;

a)	EMKFist, AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide iga-aastased tulemusaruanded ning ERFist, ESF+-ist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavate programmide lõplikud tulemusaruanded;

b)	EMKFist, AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide iga-aastased tulemusaruanded ning ERFist, ESF+-ist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavate programmide lõplikud tulemusaruanded;

b)	hindamiskava ja selle mis tahes muudatused;

c)	hindamiskava ja selle mis tahes muudatused;

c)	kõik korraldusasutuse ettepanekud programmi muutmiseks, välja arvatud artikli 19 lõike 5 ja artikli 21 kohased ümberpaigutamist käsitlevad ettepanekud.

d)	kõik korraldusasutuse ettepanekud programmi muutmiseks, sealhulgas artikli 19 lõike 5 ja artikli 21 kohased ümberpaigutamist käsitlevad ettepanekud.

d)	artikli 17 lõike 3 punkti d alapunktis i osutatud kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu muudatused ning artikli 17 lõike 3 punkti d alapunktides iii, vii ning punktis j osutatud teabe;

e)	rakenduskava teavitamisstrateegia ja kõik strateegia muudatused.

Motivatsioon

Kui programmi muudatus seisneb prioriteetsete suundade vahetuses, mis jääb 5 % (või 10 %) paindlikkuse raamidesse, ei peaks vaja olema seirekomisjoni heakskiitu, kuna korraldusasutus ei suuda vastasel juhul õigeaegselt kohandusi teha. Paindlikkussüsteem kaotaks tõhususe.

Muudatusettepanek 52

Artikli 37 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Korraldusasutus edastab komisjonile elektrooniliselt koondandmed iga programmi kohta iga aasta 31. jaanuariks, 31. märtsiks, 31. maiks, 31. juuliks , 30. septembriks ja 30. novembriks vastavalt VII lisas esitatud vormile.	Korraldusasutus edastab komisjonile elektrooniliselt koondandmed iga programmi kohta iga aasta 31. jaanuariks, 31. juuliks ja 31. oktoobriks vastavalt VII lisas esitatud vormile.
Andmed tuleb esmakordselt edastada 31. jaanuaril 2022 ja viimast korda 31. jaanuaril 2030.	Andmed tuleb esmakordselt edastada 31. jaanuaril 2022 ja viimast korda 31. jaanuaril 2030.
ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti vii kohaste programmidega seotud andmed edastatakse kord aastas 30. novembril.	ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti vii kohaste programmidega seotud andmed edastatakse kord aastas 30. novembril.

Motivatsioon

Andmete edastamine kuus korda aastas kujutab endast märkimisväärset halduskoormust ja seda tuleks vähendada kolmele korrale aastas, nagu on kehtestatud ka praeguses ühissätete määruses.

Muudatusettepanek 53

Artikli 43 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

[…]

Teabevahetuskoordinaator kaasab nähtavus-, läbipaistvus- ja teavitamistoimingutesse järgmised asutused:

a)	liikmesriikides asuvad Euroopa Komisjoni esindused ja Euroopa Parlamendi bürood; samuti Europe Directi teabekeskused ja muud võrgud; õppe- ja teadusasutused;

a)	liikmesriikides asuvad Euroopa Komisjoni esindused ja Euroopa Parlamendi bürood; samuti Europe Directi teabekeskused ja muud võrgud; õppe- ja teadusasutused;

b)	muud asjakohased partnerid ja asutused.

b)	programmide rakendamisega seotud kohalikud ja piirkondlikud asutused;

c)	muud asjakohased partnerid ja asutused.

Motivatsioon

Ühissätete määrus peaks toetama koostööd kõigi valitsustasandite vahel, mis on seotud programmide rakendamise ja nende kohta teabe väljastamisega.

Muudatusettepanek 54

Artikli 43 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Korraldusasutused määravad igale programmile teabevahetusametniku (edaspidi „programmi teabevahetusametnik “).	Korraldusasutused määravad ühele või mitmele programmile teabevahetusametniku (edaspidi „programmi teabevahetusametnikud “).

Motivatsioon

Fondide integreerimise toetamiseks ja suuremal koostoimel põhineva terviklikuma lähenemise saavutamiseks peaks olema võimalik määrata mitme programmi jaoks üks ametnik. See võib aidata kaasa ka ühtsemale fondiülesele teabevahetusele.

Muudatusettepanek 55

Artikli 43 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Komisjon hoiab töös teabevahetuskoordinaatoritest, programmi teabevahetusametnikest ja komisjoni esindajatest koosnevat võrku, mille kaudu vahetatakse teavet nähtavus-, läbipaistvus- ja teavitamistoimingute kohta.	Komisjon hoiab töös teabevahetuskoordinaatoritest, programmi teabevahetusametnikest , Euroopa Regioonide Komitee esindajatest ja komisjoni esindajatest koosnevat võrku, mille kaudu vahetatakse teavet nähtavus-, läbipaistvus- ja teavitamistoimingute kohta.

Motivatsioon

Komisjonil on kohustus hoida töös teavitajate võrku, mis peaks koostoime ja koostöö tagamiseks hõlmama ka Regioonide Komiteed.

Muudatusettepanek 56

Artikkel 44, uus lõige pärast lõiget 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Korraldusasutus koostab teavitamisstrateegia iga rakenduskava jaoks. Mitmele rakenduskavale võib koostada ühise teavitamisstrateegia. Teavitamisstrateegias võetakse arvesse asjaomas(t)e rakenduskava(de) suurust kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

Teavitamisstrateegia peab sisaldama VIII lisas sätestatud punkte.

Liikmesriik ja korraldusasutus tagavad, et nähtavuse ja kodanikega suhtlemise parandamiseks rakendatakse teavitamis- ja teabevahetusmeetmeid kooskõlas teavitamisstrateegiaga ning et meetmete eesmärk on võimalikult lai meediakajastus.

Motivatsioon

Teavitamisstrateegia on üks peamisi aspekte nähtavus- ja teabevahetuskohustuste kavandamisel ja täitmisel, mida soovime praegu väga rõhutada. Selle täielik eemaldamine tooks nende meetmete kujundamisel kaasa teatava ebakindluse ja võimaluse, et nende saavutamisega seotud eri organite ja organisatsioonide vahel puudub vähimgi ühtsus.

Muudatusettepanek 57

Artikli 44 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Korraldusasutus avaldab lõikes 1 osutatud veebisaidil hiljemalt üks kuu enne konkursikutse avaldamist lühikokkuvõtte kavandatud ja avaldatud konkursikutsetest koos järgmiste andmetega:	Korraldusasutus avaldab lõikes 1 osutatud veebisaidil lühikokkuvõtte kavandatud ja avaldatud konkursikutsetest koos järgmiste andmetega:
[…]	[…]

Motivatsioon

Artikli 44 lõike 2 sätted võivad põhjustada rakendusviivitusi, piirates samal ajal korraldusasutuste paindlikkust.

Seega on tehtud ettepanek säte välja jätta, andes igale asutustele võimaluse ise hinnata ja valida kõige sobivamad vahendid, et tagada rahastamisvõimaluste võimalikult lai nähtavus.

Kui otsustatakse ülalmainitud säte alles jätta, tuleks rakendamise planeerimise järjepidevuse huvides nõuda, et avaldamise tähtaega ei määrataks kindlaks enne, vaid see jäetaks korraldusasutuste otsustada.

Muudatusettepanek 58

Uus artikkel pärast artiklit 44

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	1. Korraldusasutuse koostatud teavitamisstrateegia esitatakse seirekomisjonile heakskiitmiseks artikli 35 lõike 2 punkti e kohaselt hiljemalt kuus kuud pärast asjaomas(t)e rakenduskava(de) vastuvõtmist.
	Kui mitmele rakenduskavale koostatakse ühine teavitamisstrateegia ning see on seotud mitme seirekomisjoniga, võib liikmesriik määrata ühe seirekomisjoni, kes vastutab ühise teavitamisstrateegia ja selle strateegia mis tahes hilisemate muudatuste heakskiitmise eest, konsulteerides teiste asjakohaste seirekomisjonidega.
	Vajaduse korral võivad liikmesriik või korraldusasutused teavitamisstrateegiat programmiperioodi jooksul muuta. Korraldusasutus esitab muudetud teavitamisstrateegia seirekomisjonile heakskiitmiseks kooskõlas artikli 35 lõike 2 punktiga e.
	2. Erandina käesoleva artikli lõike 1 kolmanda lõigu kohaldamisest teavitab korraldusasutus vastutavat seirekomisjoni või vastutavaid komisjone vähemalt üks kord aastas teavitamisstrateegia rakendamise edusammudest, nagu on osutatud artikli 35 lõike 1 punktis f, ja rakendamise tulemuste analüüsist, samuti järgnevaks aastaks kavandatud teavet ja teavitamist puudutavast tegevusest ja fondide nähtavuse suurendamise meetmetest. Seirekomisjon esitab arvamuse järgnevaks aastaks kavandatud tegevuste ja meetmete kohta, sealhulgas avalikkusele suunatud teavitamistegevuste tulemuslikkuse suurendamise viiside kohta.

Motivatsioon

Tehakse ettepanek säilitada teavitamisstrateegia heakskiitmise, muutmise ja seire menetlus, sest see andis vahemikus 2014–2020 häid tulemusi ning võimaldab komisjonil seire lihtsustamiseks lähtuda kontrolli käigus korrastatud ja kättesaadavast dokumendist.

Muudatusettepanek 59

Artikli 50 punkti 2 alapunkt b

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
viimane dokumenteeritud igakuine tööjõukulude brutosumma jagatakse asjaomase isiku igakuise tööajaga vastavalt kohaldatavatele riiklikele õigusnormidele, millele on osutatud töölepingus.	viimane dokumenteeritud igakuine tööjõukulude brutosumma jagatakse asjaomase isiku igakuise tööajaga vastavalt kohaldatavatele riiklikele õigusnormidele või kollektiivlepingutele , millele on osutatud töölepingus.

Motivatsioon

Viide töölepingu alusele.

Muudatusettepanek 60

Artikli 52 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Rahastamisvahenditest antakse lõppsaajatele toetust üksnes selliste uute investeeringute jaoks, mida peetakse rahaliselt elujõuliseks, näiteks tulu või kulude kokkuhoidu toovad investeeringud, ning mis ei leia turult piisavaid rahastamisallikaid.	Rahastamisvahenditest antakse lõppsaajatele toetust üksnes selliste investeeringute jaoks, mida peetakse rahaliselt elujõuliseks, näiteks tulu või kulude kokkuhoidu toovad investeeringud, ning mis ei leia turult piisavaid saadaolevaid rahastamisallikaid.

Motivatsioon

Rahastamisvahendeid ei tuleks kasutada vaid uute investeeringute jaoks, vaid üldiselt rahaliselt elujõuliste investeeringute jaoks, kui saadaolevad turuallikad ei suuda rahastust pakkuda.

Muudatusettepanek 61

Artikkel 52, uus lõige lõike 6 järel

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kui rahastamisvahenditest toetatakse ettevõtete, sealhulgas VKEde rahastamist, siis on sellise toetuse eesmärk eelkõige uute ettevõtete asutamine, varajase kasvuetapi kapitali, st seemne- ja stardikapitali, arengukapitali või ettevõtte üldise tegevuse tugevdamiseks kapitali andmine või uute projektide elluviimine, uutele turgudele sisenemine või olemasolevate ettevõtete uusarendused, ilma et see mõjutaks kehtivate liidu riigiabi eeskirjade kohaldamist ning kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega. Toetus võib sisaldada investeeringuid nii materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse kui ka käibekapitali kehtivate liidu riigiabi eeskirjade piires ning eesmärgiga pakkuda stiimuleid erasektorile kui ettevõtete rahastajale. See võib sisaldada ka ettevõtete omandiõiguste üleandmise kulusid, tingimusel et selline üleandmine toimub sõltumatute investorite vahel.

Motivatsioon

Uus ühissätete määrus peaks sarnaselt praeguse ühissätete määrusega viitama investeeringute laiale määratlusele.

Muudatusettepanek 62

Artikli 53 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Korraldusasutuse vastutusel hallatavad rahastamisvahendid võib luua ühena järgmistest:

a)	programmivahendite investeering juriidilise isiku kapitali;

b)	asutuse eraldi rahastamisblokid või usalduskontod.

Korraldusasutuse vastutusel hallatavad rahastamisvahendid võib luua ühena järgmistest:

a)	programmivahendite investeering juriidilise isiku kapitali;

b)	asutuse eraldi rahastamisblokid või usalduskontod.

Korraldusasutus valib rahastamisvahendit rakendava asutuse.

Korraldusasutus valib kooskõlas artikliga 67 rahastamisvahendit rakendava asutuse.

Kui korraldusasutuse valitud asutus rakendab haldusfondi, võib kõnealune asutus valida muid asutusi, kellele tehakse ülesandeks erifondi rakendamine.

Motivatsioon

Et tagada rahastamisvahendite turukeskne rakendamine ja leevendada rahastamisvahendit rakendava asutuse valimise auditiriske, on hädavajalik järgida artiklit 67. Kooskõlas muudatusettepanekuga tuleks muuta ka preambuli põhjendust 44, artikli 62 lõiget 3, artikli 67 lõiget 4.

Muudatusettepanek 63

Artikli 53 lõige 6

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Programmi riikliku kaasrahastamise võib eraldada korraldusasutus või selle võib tagada haldusfondi, erifondide või lõppsaajatesse tehtavate investeeringute kaudu kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega. Kui riiklik kaasrahastamine toimub lõppsaajatesse investeerimise tasandil, säilitab rahastamisvahendeid rakendav asutus dokumentaalseid tõendeid kaasrahastamise aluseks olevate kulude rahastamiskõlblikkuse kohta.

Programmi riikliku kaasrahastamise võib eraldada korraldusasutus või selle võib tagada haldusfondi, erifondide või erainvestorite või lõppsaajate kaudu kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega. Kui riiklik kaasrahastamine toimub lõppsaajatesse investeerimise tasandi kaudu või tasandil, säilitab rahastamisvahendeid rakendav asutus dokumentaalseid tõendeid kaasrahastamise aluseks olevate kulude rahastamiskõlblikkuse kohta.

Motivatsioon

Ei ole põhjust jätta kõlbliku riikliku kaasrahastusena välja lõppsaaja oma panust, kui sellega kavatsetakse rahastada sama investeeringut. Selline välistamine kujutab endast põhjendamatut rahastamiskõlblikkuse tingimuste karmistamist võrreldes toetustega.

Muudatusettepanek 64

Artikli 59 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata tegevuse suhtes, mille tootmistegevus on lõpetamisel pankroti tõttu, mis ei ole seotud pettusega.	Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata rahastamisvahenditesse tehtud programmimaksete või rahastamisvahenditest tehtud programmimaksete suhtes või tegevuse suhtes, mille tootmistegevus on lõpetamisel pankroti tõttu, mis ei ole seotud pettusega.

Motivatsioon

Rahastamisvahendite tegevused tuleks selgesõnaliselt vabastada kestust käsitlevate sätete järgimisest. Selline erand nähti edukalt ette nii ajavahemikul 2007–2013 kui ka 2014–2020.

Muudatusettepanek 65

Artikli 63 lõige 7

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et kogu teabevahetus toetusesaajate ja programme haldavate asutuste vahel toimub elektroonilise andmevahetuse süsteemide kaudu vastavalt XII lisale.	Liikmesriigid tagavad, et võimaluse korral võib teabevahetus toetusesaajate ja programme haldavate asutuste vahel toimuda elektroonilise andmevahetuse süsteemide kaudu vastavalt XII lisale.
[…]	[…]

Motivatsioon

Nõue vahetada teavet vaid elektrooniliselt kujutab endast liigset koormust.

Muudatusettepanek 66

Artikli 64 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

[…]

c)	komisjon edastab esialgsed auditileiud liikmesriigi pädevale asutusele vähemalt ühes liidu ametlikus keeles hiljemalt kolme kuu jooksul pärast auditi viimast päeva;

c)	komisjon edastab esialgsed auditileiud liikmesriigi pädevale asutusele vähemalt ühes asjaomase liikmesriigi keeles hiljemalt kolme kuu jooksul pärast auditi viimast päeva;

d)	komisjon edastab auditiaruande vähemalt ühes liidu ametlikus keeles hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, mil komisjon sai kätte liikmesriigi pädeva asutuse täieliku vastuse esialgsete auditileidude kohta.

d)	komisjon edastab auditiaruande vähemalt ühes asjaomase liikmesriigi keeles hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, mil komisjon sai kätte liikmesriigi pädeva asutuse täieliku vastuse esialgsete auditileidude kohta.

[…]

Motivatsioon

See peaks aitama rakendamist kiirendada, kuna asjaomased asutused ei pea ootama veel tõlkimise järel, kui see peaks vajalikuks osutuma.

Muudatusettepanek 67

Artikli 67 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Komisjoni taotluse korral konsulteerib korraldusasutus komisjoniga ja võtab arvesse tema märkusi enne valikukriteeriumide esmast esitamist seirekomisjonile ning sellele järgneda võivat kõnealuste kriteeriumide muutmist.

Motivatsioon

Pole selge, millistel tingimustel võib komisjon valikukriteeriumide teemal konsulteerimist taotleda. See häiriks korraldusasutuse sõltumatust ja otsustusprotsessi.

Muudatusettepanek 68

Artikli 84 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Igale fondile tehakse eelmaksed aastaste osamaksetena lähtuvalt rahaliste vahendite olemasolust enne iga aasta 1. juulit järgmiselt:

a)	2021: 0,5 % ;

b)	2022: 0,5 % ;

c)	2023: 0,5 % ;

d)	2024: 0,5 % ;

e)	2025: 0,5 % ;

f)	2026: 0,5 %

Igale fondile tehakse eelmaksed aastaste osamaksetena lähtuvalt rahaliste vahendite olemasolust enne iga aasta 1. juulit järgmiselt:

a)	2021: 2 % ;

b)	2022: 2 % ;

c)	2023: 2 % ;

d)	2024: 2 % ;

e)	2025: 2 % ;

2026: 2 %

Kui programm võetakse vastu pärast 1. juulit 2021, tasutakse varasemad osamaksed vastuvõtmise aastal.

Motivatsioon

Praeguse ühissätete määrusega võrreldes on uues ühissätete määruses eelmaksete summat liiga järsult vähendatud.

Muudatusettepanek 69

Artikli 85 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Erandina lõike 3 punktist a kohaldatakse järgmist:

a)	kui antakse liidu rahalist toetust artikli 46 punkti a kohaselt, on maksetaotlusse kantavateks summadeks sellised summad, mis on õigustatud eduka tingimuste täitmise või tulemuste saavutamisega kooskõlas artikli 89 lõikes 2 nimetatud otsusega;

a)	kui antakse liidu rahalist toetust artikli 46 punkti a kohaselt, on maksetaotlusse kantavateks summadeks sellised summad, mis on õigustatud eduka tingimuste täitmise või tulemuste saavutamisega kooskõlas artikli 89 lõikes 2 nimetatud otsusega;

b)	kui antakse liidu rahalist toetust artikli 46 punktide c, d ja e kohaselt, on maksetaotlusse kantavateks summadeks artikli 88 lõikes 3 nimetatud otsuse kohaselt kindlaksmääratud summad.

b)	kui antakse liidu rahalist toetust artikli 46 punktide c, d ja e kohaselt, on maksetaotlusse kantavateks summadeks artikli 88 lõikes 3 nimetatud otsuse kohaselt kindlaksmääratud summad.

c)	Artikli 48 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud toetusevormide puhul on maksetaotlusse kantavateks summadeks kohaldatava aluse põhjal arvutatud kulud.

c)	Artikli 48 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud toetusevormide puhul on maksetaotlusse kantavateks summadeks kohaldatava aluse põhjal arvutatud kulud;

d)	riigiabi puhul võib maksetaotlus sisaldada abi andva organi tehtud ettemakseid abisaajale tingimusel, et ettemakse ei ületa 40 % abisaajale kõnealuseks tegevuseks antava abi kogusummast .

Motivatsioon

Praeguse ühissätete määruse artikli 131 lõike 4 punktis b on sätestatud võimalus teha ettemakseid kuni 40 % ulatuses. See võimalus peaks olema ka uues ühissätete määruses.

Muudatusettepanek 70

Artikkel 86

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

[…]

2. Kui rahastamisvahendeid rakendatakse kooskõlas artikli 53 lõikega 3, esitatakse maksetaotlused , mis sisaldavad rahastamisvahendite kulusid , kooskõlas järgmiste tingimustega :

a)	esimeses maksetaotluses sisalduv summa peab olema makstud rahastamisvahenditesse ja see võib ulatuda 25 %-ni vastava rahastamislepingu alusel rahastamisvahendi jaoks eraldatud programmi toetuse kogusummast, võttes arvesse asjaomast prioriteeti ja piirkonna kategooriat, kui see on asjakohane;

b)	rahastamiskõlblikkusperioodi jooksul esitatud järgmiste maksetaotluste summad peavad sisaldama artikli 62 lõikes 1 nimetatud rahastamiskõlblikke kulusid.

2. Kui rahastamisvahendeid rakendatakse kooskõlas artikli 53 lõikega 2, sisaldavad maksetaotlused rahastamisvahendite loomise või neisse tehtavate maksete kulusid.

3. Lõike 2 punktis a osutatud esimeses maksetaotluses sisalduv summa kantakse komisjoni raamatupidamisarvestusest välja hiljemalt viimase aruandeaasta jooksul.

See avaldatakse eraldi maksetaotluste s.

Motivatsioon

Programmiperioodil 2014–2020 piirab rahastamisvahenditesse tehtav programmimakse loodud vahendite paindlikkust ning mitme finantstoote samaaegse avamise võimalust. Muudatusettepanek põhineb ajavahemiku 2007–2013 parimal taval.

Muudatusettepanek 71

Artikli 88 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

[…]

c)	eeskirjad, mis on kehtestatud vastavate ühikuhindade ja ühekordsete maksete suhtes, mida kohaldatakse liidu poliitikas sarnast tüüpi tegevuste suhtes.

c)	eeskirjad, mis on kehtestatud vastavate ühikuhindade, ühekordsete maksete ja kindlate määrade suhtes, mida kohaldatakse liidu poliitikas sarnast tüüpi tegevuste suhtes;

d)	vastavate ühikuhindade ja ühekordsete maksete suhtes kehtestatud eeskirjad, mida kohaldatakse sama tüüpi tegevuste ja toetusesaajatega seotud toetuseskeemide suhtes, mida rahastavad täielikult liikmesriigid;

d)	vastavate ühikuhindade, ühekordsete maksete ja kindlate määrade suhtes kehtestatud eeskirjad, mida kohaldatakse sama tüüpi tegevuste ja toetusesaajatega seotud toetuseskeemide suhtes, mida rahastavad täielikult liikmesriigid.

Motivatsioon

Artikli sidususe nimel.

Muudatusettepanek 72

Artikli 99 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Komisjon vabastab kohustustest kõik programmi summad, mida ei ole kasutatud eelmakseteks kooskõlas artikliga 84 või mille kohta ei ole esitatud maksetaotlust kooskõlas artiklitega 85 ja 86 aastate 2021–2026 eelarveliste kulukohustuste täitmise aastale järgneva teise kalendriaasta 26. detsembriks .

Kui makse peatatakse juriidilisel alusel või ennetavalt, rakendatakse samuti pikendust.

Motivatsioon

Kulukohustustest vabastamise eeskirju ei tohiks lühendada, vaid need peaks jääma tasemele n+3, kuna paljud kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on praegu piisava kaasrahastuse pakkumisel raskustes. Tähtaeg peaks olema aasta lõpp.

Muudatusettepanek 73

Artikli 103 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Komisjon võtab rakendusaktiga vastu otsuse, milles on sätestatud tööhõive ja majanduskasvu investeeringute eesmärgi kohaselt ette nähtud iga-aastane koguvahendite jaotus liikmesriikide lõikes ja piirkonnakategooriate kaupa ning rahastamiskõlblike piirkondade loetelu vastavalt XXII lisas esitatud meetodile.	Komisjon võtab rakendusaktiga vastu otsuse, milles on sätestatud tööhõive ja majanduskasvu investeeringute eesmärgi kohaselt ette nähtud iga-aastane koguvahendite jaotus liikmesriikide lõikes ja piirkonnakategooriate kaupa ning rahastamiskõlblike piirkondade loetelu vastavalt XXII lisas esitatud meetodile.
Kõnealuses otsuses on sätestatud ka Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) kohaselt ette nähtud iga-aastane koguvahendite jaotus liikmesriikide lõikes.	Kõnealuses otsuses on sätestatud ka Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) kohaselt ette nähtud iga-aastane koguvahendite jaotus liikmesriikide lõikes.
	Seetõttu peaks nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil fondidest tehtav kogueraldis olema 76 % perioodil 2014–2020 igale liikmesriigile või piirkonnale eraldatud eelarvest.

Motivatsioon

Riiklikul tasandil komisjoni pakutud turvavõrk ei hoia abi saavates piirkondades ära ebaproportsionaalseid kärpeid, mida ühtekuuluvuspoliitika ei õigusta.

Muudatusettepanek 74

Artikli 104 lõige 7

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Ajavahemikul 2021–2027 moodustavad Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) vahendid eelarveliste kulukohustuste täitmiseks fondidest kättesaadavatest koguvahenditest 2,5 % (st kokku 8 430 000 000 eurot ).	Ajavahemikul 2021–2027 moodustavad Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) vahendid eelarveliste kulukohustuste täitmiseks fondidest kättesaadavatest koguvahenditest 3,3 % (st kokku XX XXX XXX XXX eurot).

Motivatsioon

Komisjoni ettepanek põhjustaks hoolimata ETK määruse eelnõusse uute tegevuste lisamisest märkimisväärseid territoriaalse koostöö tegevuste eelarvekärpeid. Seetõttu teeb komitee ettepaneku suurendada Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi saavutamiseks ressursse 3,3 % ulatuses ühtekuuluvuspoliitika koguressurssidest, mis aitab toetada olemasolevaid piiriüleseid koostööprogramme, piirkondadevahelist koostööd ja äärepoolseimate piirkondade koostööd. Määruse (EL) nr 1303/2013 VII lisas kehtestatud Euroopa territoriaalse koostöö praegune toetuste eraldamise meetod tuleks säilitada, kuna Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil koostatud toetuste eraldamise uus meetod diskrimineerib liikmesriike ja piirkondi, mille piiriäärsetel aladel on rahvastikutihedus madal (täpsemalt uus 25 kilomeetri kriteerium).

Muudatusettepanek 75

Artikli 105 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Komisjon võib nõustuda partnerluslepingu esitamise ajal või selle vahehindamise raames liikmesriigi ettepanekuga kanda üle:

a)	kuni 15 % vähem arenenud piirkondade kogueraldistest üleminekupiirkondadele või enam arenenud piirkondadele ning üleminekupiirkondadelt enam arenenud piirkondadele;

b)	enam arenenud piirkondade või üleminekupiirkondade eraldistest vähem arenenud piirkondadele.

Komisjon võib nõustuda partnerluslepingu esitamise ajal või selle vahehindamise raames liikmesriigi ettepanekuga kanda üle kuni 15 % kogueraldistest.

Motivatsioon

Üle peaks olema võimalik kanda piirkondade kõigi kategooriate vahel.

Muudatusettepanek 76

Artikli 106 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Komisjoni otsuses programmi heakskiitmise kohta määratakse kindlaks kaasfinantseerimise määr ja fondidest igale prioriteedile antav maksimumtoetus.	Komisjoni otsuses programmi heakskiitmise kohta määratakse kindlaks fondidest igale prioriteedile antav maksimumtoetus ning programmi kaasfinantseerimise määr .

Motivatsioon

Maksimaalse kaasfinantseerimise määra kindlaksmääramine rakenduskava tasandil (igale prioriteedile ette nähtud maksimummäärade asemel) võimaldab rakendamisprotsessi suuremat paindlikkust. See võimaldaks sekkumiste liikidest sõltuvalt mitmekesistada prioriteetidega seotud kaasrahastust.

Muudatusettepanek 77

Artikli 106 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Iga prioriteedi kaasfinantseerimise määr tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames ei tohi olla suurem kui:

a)	70 % vähem arenenud piirkondadele;

b)	55 % üleminekupiirkondadele;

c)	40 % enam arenenud piirkondadele.

Iga prioriteedi kaasfinantseerimise määr tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames ei tohi olla suurem kui:

a)	85 % vähem arenenud piirkondadele;

b)	70 % üleminekupiirkondadele;

c)	50 % enam arenenud piirkondadele.

Punktis a sätestatud kaasfinantseerimise määra kohaldatakse ka äärepoolseimate piirkondade suhtes.

Iga prioriteedi kaasfinantseerimise määr Ühtekuuluvusfondi raames ei tohi olla suurem kui 70 % .

Iga prioriteedi kaasfinantseerimise määr Ühtekuuluvusfondi raames ei tohi olla suurem kui 85 % .

ESF+ määrusega võidakse kehtestada kõrgemad kaasfinantseerimise määrad prioriteetidele, millega toetatakse uuendusmeetmeid kooskõlas kõnealuse määruse artikliga [14].

Motivatsioon

Kaasrahastamise määr peaks jääma praegusele tasemele.

Muudatusettepanek 78

Artikli 106 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Interregi programmide kaasfinantseerimise määr ei tohi olla kõrgem kui 70 % .	Interregi programmide kaasfinantseerimise määr ei tohi olla kõrgem kui 85 % .
[…]	[…]

Motivatsioon

ETK kaasrahastamise määr peaks jätkuvalt olema 85 %.

II. POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

toetab põhieesmärke, mida komisjon uue ühissätete määrusega taotleb, eriti ühtekuuluvuspoliitika ajakohastamist, muutes selle lihtsamaks, paindlikumaks ja tõhusamaks, ning toetusesaajate ja korraldusasutuste ebavajaliku halduskoormuse märkimisväärset vähendamist;

kiidab heaks asjaolu, et ühtekuuluvuspoliitika jääb kättesaadavaks Euroopa Liidu kõigi piirkondade jaoks, mis oli üks Euroopa Regioonide Komitee eelnevate teemakohaste arvamuste peamisi kartusi ja samuti ühtekuuluvuspoliitika alliansi põhisõnum;

kiidab heaks asjaolu, et kinnitatud on ühise haldamise lähenemisviis, kuid märgib, et meetmeid tuleb jätkuvalt võtta „kõige sobivamal territoriaalsel tasandil“, toetades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli programmide haldamisel kodanikele võimalikult lähedal ning kooskõlas subsidiaarsuse, mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse põhimõtetega;

kutsub üles lihtsustamist jätkama, näiteks vähendama riigiabi eeskirjadest tulenevat halduskoormust;

Eesmärgid ja toetusi käsitlevad üldeeskirjad

toetab viite uut poliitikaeesmärki, kuna ühelt poolt vastavad need suures osas eelmistele temaatilistele eesmärkidele ja teiselt poolt pakuvad laiemate määratluste tõttu suuremat paindlikkust;

leiab, et EAFRD eemaldamine ühissätete määrusest põhjustab tõsist muret, kuna sellega võidakse õõnestada struktuuri- ja investeerimisfondide integreeritud lähenemisviisi maapiirkondades, arvestades, et maaelu areng on üks ühtekuuluvuspoliitika põhieesmärke. Maaelu arenguga koostoime suurendamiseks soovitab komitee lisada ühissätete määrusse uuesti EAFRD (vt komitee arvamus NAT-VI/034 ÜPP kohta); väljendab aga heameelt selle üle, et ettepanekus võtta vastu määrus ÜPP strateegiakavade kohta (artikkel 2) viidatakse mõne küsimuse (eriti integreeritud territoriaalse arengu probleemide) puhul uuele ühissätete määrusele;

kordab, et Euroopa Sotsiaalfond peab jääma ühtekuuluvuspoliitikaga seotuks, kuna see on ELi peamine vahend inimestesse ja inimkapitali investeerimiseks, sotsiaalse kaasamise ning meeste ja naiste vahelise võrdsuse edendamiseks ning miljonite Euroopa kodanike elu parandamiseks;

rõhutab partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtete olulisust ja soovitab lisada määruse eelnõu lisana olemasolev käitumisjuhend; nõuab käitumisjuhendi täielikku rakendamist, tagamaks, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine tähendab täielikku partnerlust;

Strateegiline vaatenurk

kahetseb, et komisjoni ettepanekut ei ole kaasatud uuendatud pikaajalisse strateegiasse, mis on strateegia „Euroopa 2020“ järglane; loodab, et komisjon esitab sellise pikaajalise ELi strateegia, mis rakendab kestliku arengu eesmärke ja põhineb täielikult mitmetasandilise valitsemise põhimõttele toetuval reformitud valitsemisel;

10.

väljendab heameelt, et uus partnerlusleping on lihtsam ja kompaktsem;

11.

rõhutab, et fondidevahelised või fondide ja programmi InvestEU või liidu muude eelarve otsese või kaudse täitmise vahendite vahelised ülekanded peavad olema täielikus kooskõlas subsidiaarsuse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõttega ega tohi nõrgestada fondide piirkondlikku lähenemisviisi;

12.

kiidab heaks asjaolu, et rakendamistingimuste arvu on vähendatud ja et valdkondlikud rakendamistingimused on nüüd selgemalt seotud konkreetsete valdkondade strateegiliste poliitikaraamistikega;

13.

väljendab aga muret selle pärast, et makseid ei ole võimalik teha nii kaua, kuni komisjon ei ole liikmesriike teavitanud rakendamistingimuste täitmisest, kuid see võib põhjustada viivitusi programmide rakendamises;

14.

nõuab, et programmitöö uus süsteem peaks juba kehtestama programmitöö kõigi aastate eraldised, sealhulgas soovituslikud eraldised 2026. ja 2027. aasta kohta, et saavutada õige tasakaal ühelt poolt lisapaindlikkuse ja ühtekuuluvuspoliitika tegutsemisvõime ning teiselt poolt kogu seitsmeaastasel rahastamisperioodil põhineva ühtekuuluvuspoliitika pikaajaliste strateegiliste investeeringute säilitamise olulisuse vahel;

15.

kordab oma kindlat vastuseisu makromajandusliku tingimuslikkuse negatiivsele mehhanismile, millega Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja majanduspoliitilise juhtimise vahelise seose tulemusena „karistataks“ kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi riikide keskvalitsuste tegematajätmiste eest. Makromajandusliku juhtimisega vähe seotud eesmärke püüdlevale ühtekuuluvuspoliitikale ei tohiks kehtida tingimused, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja muud toetusesaajad ei saa mõjutada. Makromajanduslike tingimuste asjakohatu kehtestamine liikmesriikides ei tohiks seega mõjutada makseid lõppsaajatele või toetusesaajatele;

16.

märgib teiselt poolt, et Euroopa poolaasta ühtekuuluvuspoliitikaga ühendamise korralduslikke meetmeid pole piisavalt analüüsitud ning et ühtekuuluvuspoliitika sekkumiste ja reformide tugiprogrammi meetmete vahelised kooskõlastamise viisid on ebaselged, ning nõuab, et ühtekuuluvuspoliitika konkreetseid eesmärke austataks alati, et tõhustada Euroopa poolaasta piirkondlikku mõõdet;

17.

usub, et rakendamistingimuste mehhanism sekkub juba praegu tõhusalt ühtekuuluvuspoliitikaga seotud reformimise valdkondades;

18.

väljendab heameelt, et tugevdatakse integreeritud territoriaalseid vahendeid, sest need on ainulaadseks meetmeks alt-üles lähenemisviisi toetamisel; rõhutab siiski vajadust suhtuda suurema austusega nende ametiasutuste töö- ja pädevusvaldkonda, kes vastutavad tegevuste valiku eest;

Programmitöö

19.

kutsub üles ühtlustama programmide struktuure, mis ei tundu praeguse perioodiga võrreldes lihtsamad; leiab, et muudatuste heakskiitmiseks ettenähtud aeg on liiga pikk, sest see on sama, mis programmi heakskiitmiseks ettenähtud aeg;

20.

leiab, et ERFist ja Ühtekuuluvusfondist antava tehnilise abi kindel määr 2,5 % on ebapiisav ja soovitab tehnilise abi kindlat määra 5 %, võttes lisaks arvesse, et uus määrus ei sisalda suutlikkuse suurendamiseks konkreetset eesmärki;

Seire, hindamine, teabevahetus ja nähtavus

21.

kiidab heaks uue ühissätete määruse eesmärgi tugevdada fondide rakendamise läbipaistvust ja nähtavust, tuletades meelde komitee palvet võtta täpsemaid meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kohaliku ja piirkondliku aruandluse ja nähtavuse suurendamiseks kohapeal, samuti oluliselt parandada ühtekuuluvuspoliitika meetmete nähtavust asjakohaste teabevahetusmeetmete abil, kuna need on ELi integratsiooni vaieldamatu eelis kodanike jaoks kohalikul tasandil;

22.

soovitab aga, et korraldusasutustel oleks sidususe suurendamiseks võimalik määrata mitme programmi jaoks üks teabevahetusametnik;

Rahaline toetus

23.

toetab uusi sätteid, mille eesmärk on suurendada lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamist, samuti neid, mille eesmärk on rahastamisvahendite kasutamise lihtsustamine ja nende parem integreerimine programmitöösse ja rakendamisprotsessi;

Korraldus ja kontroll

24.

leiab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise eest vastutavate asutuste halduskoormuse vähendamise seisukohalt on kiiduväärt, et kaotatakse asutuste ja sertifitseerimisasutuste määramise menetlused ning toetutakse rohkem riiklikele haldussüsteemidele;

25.

kiidab heaks ühissätete määruses oleva auditieeskirjade lihtsustamise ettepaneku, eriti uued sätted, mis tugevdavad ühekordse auditi põhimõtet, mis peale programme haldavate asutuste ja toetusesaajate halduskoormuse olulise vähendamise toetab ka proportsionaalsust;

26.

kiidab heaks ka laiendatud proportsionaalse korra kohaldamise võimaluse programmide jaoks, millel on hästi toimiv juhtimis- ja kontrollisüsteem ning mille tulemused on olnud head;

Finantsjuhtimine

27.

väljendab muret selle pärast, et eelmaksete taset on vähendatud iga-aastasele maksele 0,5 % fondidelt saadud kogutoetusest, ning soovitab eelmaksete määra tõsta, nii et see oleks keskmiselt vähemalt 2 %;

28.

märgib, et reegli „n+2“ taaskehtestamine põhjustaks praeguse programmiperioodi lõppemise kattumise uue perioodi esimese n+2 tähtajaga, mis põhjustab programmide rakendamisel suurt halduskoormust. Kutsub seega üles säilitama praeguse reegli „n+3“;

Finantsraamistik

29.

kiidab heaks asjaolu, et uues ühissätete määruses säilitatakse olemasolev struktuur kolme piirkondade kategooriaga (vähem arenenud piirkonnad, üleminekupiirkonnad, enam arenenud piirkonnad) NUTS 2 tasandil, ning toetab üleminekupiirkondade ja enam arenenud piirkondade vahelise künnise suurendamist 90 %-lt SKP-lt elaniku kohta 100 %-le, kuna see peegeldab seitsmenda ühtekuuluvusaruande tähelepanekuid piirkondade kohta, mille SKP elaniku kohta on ELi keskmise lähedal ja mis näivad olevat oma ELi keskmisest oluliselt madalama majanduskasvuga takerdunud „keskmise sissetuleku lõksu“;

30.

palub, et vähem arenenud piirkondade ja äärepoolseimate piirkondade jaoks ning Ühtekuuluvusfondi ja ETK eesmärgina säilitataks kaasahastamise määr 85 %, üleminekupiirkondade jaoks 70 % ning enam arenenud piirkondade jaoks 50 %, arvestades, et üldine vähendamine võib eriti vähem arenenud piirkondades tekitada kulukohustustest vabastamise ohu ning lisaks vähendaks see ühtekuuluvuspoliitika atraktiivsust iseäranis rohkem arenenud piirkondade jaoks;

31.

leiab, et käibemaksule ülempiiri kehtestamine rahastamiskõlbliku kuluna (5 000 000 eurot) võib vähendada taotlejate huvi programmide vastu, eelkõige võib see puudutada suuri taristuprojekte;

32.

kutsub komisjoni üles ajakohastama määruse lisasid käesolevas arvamuses esitatud muudatusettepanekute alusel, keskendudes ennekõike alljärgnevale:

—	teadmiste väärtustamine ning meetmed idufirmade ja VKEde kaasamiseks aruka spetsialiseerumise algatustesse;

—	teavitamisstrateegiate nõuete üksikasjalik kirjeldamine;

—	piiriülese ja riikidevahelise koostöö programmide puhul NUTS 3 ja NUTS 2 tasandi piirialade rahvastiku ning iga liikmesriigi kogurahvastiku osakaalu kaalutud summa ümberhindamine;

—	fondidest liikmesriigile eraldatud maksimaalse kogutoetuse piirkondliku mõju arvesse võtmine.

Brüssel, 5. detsember 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).

(2) Komisjoni 8. augusti 2014. aasta määrus (EL) nr 868/2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)) lisasid (ELT L 241, 13.8.2014, lk 1).

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).

(1) Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend (ELT L 74, 14.3.2014, lk 1).

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 25).

7.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 86/84

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa Sotsiaalfond Pluss“

(2019/C 86/07)

Raportöör:

Susana DÍAZ PACHECO (ES/PES), Andaluusia autonoomse piirkonna juht

Viitedokument:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta“

COM(2018) 382 final

I. MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Preambul, esimene volitus

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 46 punkti d, artiklit 149, artikli 153 lõike 2 punkti a, artiklit 164, artikli 168 lõiget 5, artikli 175 lõiget 3 ja artiklit 349,	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 9, artikli 46 punkti d, artiklit 149, artikli 153 lõike 2 punkti a, artiklit 164, artikli 168 lõiget 5, artiklit 174, artikli 175 lõiget 3 ja artiklit 349,

Motivatsioon

Arvestades ESF+ kohaldamisala, on asjakohane lisada ELi toimimise lepingu artikkel 9. Samuti tuleb rõhutada regionaalpoliitika eesmärki kooskõlas ühissätete määruse ettepaneku artikli 4 lõikega 2, milles on öeldud, et ESF+-ist toetatakse liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust tugevdavat tegevust.

Muudatusettepanek 2

Preambul – lisada viienda volituse järele uus volitus:

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	võttes arvesse institutsioonide ühist teadaannet Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (2017/C 428/09),

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(1)

17. novembril 2017 kuulutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon ühiselt välja Euroopa sotsiaalõiguste samba vastusena Euroopas esinevatele sotsiaalsetele probleemidele. Samba kakskümmend keskset põhimõtet on jaotatud kolme kategooriasse: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus. Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi „ESF+“) meetmetes tuleks juhinduda Euroopa sotsiaalõiguste samba kahekümnest põhimõttest. Et aidata rakendada Euroopa sotsiaalõiguste sammast, peaks ESF+ toetama investeerimist inimestesse ja süsteemidesse tööhõive, hariduse ja sotsiaalse kaasavuse poliitikavaldkonnas ning seega toetama majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 174 .

(1)

17. novembril 2017 kuulutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon ühiselt välja Euroopa sotsiaalõiguste samba vastusena Euroopas esinevatele sotsiaalsetele probleemidele. Samba kakskümmend keskset põhimõtet on jaotatud kolme kategooriasse: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus. Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi „ESF+“) meetmetes tuleks juhinduda Euroopa sotsiaalõiguste samba kahekümnest põhimõttest. Et aidata soodustada ja toetada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 174 ning rakendada Euroopa sotsiaalõiguste sammast, peaks ESF+ toetama investeerimist inimestesse ja süsteemidesse tööhõive, hariduse ja sotsiaalse kaasavuse poliitikavaldkonnas.

Motivatsioon

Rohkem tuleb pöörata tähelepanu regionaalpoliitika eesmärkidele, vähendamata seejuures Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamiseks antavat panust.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(2)

Liidu tasandil moodustab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raamistiku, milles tehakse kindlaks riikide reformiprioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad nende reformiprioriteetide toetuseks välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad. Investeerimisstrateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et saada ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liikmesriikide ja/või liidu vahenditest, ning neid projekte koordineerida. Samuti peaksid nad olema suunatud sellele, et liidu rahastust kasutataks järjekindlusega ning et maksimeeritaks lisaväärtust, mis saadakse eeskätt programmidest, mida liit toetab (kui see on asjakohane) Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-ist, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendist ja InvestEU fondist.

(2)

Liidu tasandil moodustavad strateegia „Euroopa 2020“ järel koostatav pikaajaline arengustrateegia ja kestliku arengu eesmärkide rakendamine 2021. aastal algava uue programmitöö perioodi strateegilise raamistiku. Majanduspoliitika moodustab koordineerimise Euroopa poolaasta raamistiku, milles tehakse kindlaks riikide reformiprioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad nende reformiprioriteetide toetuseks välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad. Investeerimisstrateegiad tuleks töötada välja koostöös riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega ja esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et saada ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liikmesriikide ja/või liidu vahenditest, ning neid projekte koordineerida. Samuti peaksid nad olema suunatud sellele, et liidu rahastust kasutataks järjekindlusega ning et maksimeeritaks lisaväärtust, mis saadakse eeskätt programmidest, mida liit toetab (kui see on asjakohane) Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-ist, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendist ja InvestEU fondist.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(5)

Liidu ees seisavad struktuursed probleemid, mis tulenevad majanduse üleilmastumisest, rändevoogude haldamisest ja suurenevast julgeolekuohust, puhtale energiale üleminekust, tehnoloogia muutumisest ja tööjõu vananemisest ning eelkõige VKE hulgas tunda andvast suurenevast oskuste ja tööjõu puudusest teatavates sektorites ja piirkondades. Võttes arvesse töömaailma muutuvat tegelikkust, peaks liit olema valmis tegelema praeguste ja tulevaste probleemidega, investeerides asjakohastesse oskustesse, muutes kasvu kaasavamaks ning edendades tööhõivet ja sotsiaalpoliitikat, sh tööjõu liikuvust silmas pidades.

(5)

Liidu ees seisavad struktuursed probleemid, mis tulenevad majanduse üleilmastumisest, rändevoogude haldamisest ja suurenevast julgeolekuohust, puhtale ja õiglasele energiale üleminekust, tehnoloogia muutumisest , sealhulgas digiüleminek, Euroopa rahvastiku kiirenevast vananemisest ning eelkõige VKE hulgas tunda andvast suurenevast oskuste ja tööjõu puudusest teatavates sektorites ja piirkondades. Võttes arvesse töömaailma muutuvat tegelikkust, peaks liit olema valmis tegelema praeguste ja tulevaste probleemidega, investeerides asjakohastesse oskustesse, muutes kasvu kaasavamaks , ennekõike piirkondlikul ja kohalikul tasandil, ning edendades haridus- ja koolituspoliitikat ning tööhõivet ja sotsiaalpoliitikat, sh tööjõu liikuvust silmas pidades.

Motivatsioon

Kasutada tuleks tehnoloogianeutraalset ja juba kasutusel olevat terminoloogiat.

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 6

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(6)

Määrusega (EL) nr […] kehtestatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF), Varjupaiga- ja Rändefondi (Asylum and Migration Fund – AMIF), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund – ISF) ning integreeritud piirihalduse fondi (Integrated Border Management Fund – IBMF) osana loodud piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi (Border Management and Visa Instrument – BMVI) tegevuse raamistik ning sätestatakse eelkõige poliitikaeesmärgid ja eeskirjad, mis on seotud eelarve jagatud täitmise raames rakendatavate fondide programmitöö, seire ja hindamise ning juhtimise ja kontrollimisega. Seepärast on vaja kindlaks määrata ESF+ üldeesmärgid ja kehtestada konkreetsed sätted selle kohta, millist liiki tegevust võib ESF+-ist rahastada.

(6)

Määrusega (EL) nr […] kehtestatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF), Varjupaiga- ja Rändefondi (Asylum and Migration Fund – AMIF), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund – ISF) ning integreeritud piirihalduse fondi (Integrated Border Management Fund – IBMF) osana loodud piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi (Border Management and Visa Instrument – BMVI) tegevuse raamistik ning sätestatakse eelkõige poliitikaeesmärgid ja eeskirjad, mis on seotud eelarve jagatud täitmise raames rakendatavate fondide programmitöö, seire ja hindamise ning juhtimise ja kontrollimisega. Seepärast on vaja kindlaks määrata ESF+ üldeesmärgid ja seosed teiste fondidega ning kehtestada konkreetsed sätted selle kohta, millist liiki tegevust võib ESF+-ist rahastada.

Muudatusettepanek 7

Põhjendus 8

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende suutest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Toetuste puhul peaks see hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist. Kolmanda riigi kodanike sotsiaal-majandusliku lõimimisega seotud meetmete rakendamiseks ja kooskõlas ühissätete määruse artikliga 88 võib komisjon maksta liikmesriikidele hüvitisi, kasutades lihtsustatud kuluvõimalusi, sh ühekordseid makseid.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende suutest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust, meetmete iseärasusi ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Toetuste puhul peaks see hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist. Kolmanda riigi kodanike sotsiaal-majandusliku lõimimisega seotud meetmete rakendamiseks ja kooskõlas ühissätete määruse artikliga 88 võib komisjon maksta liikmesriikidele hüvitisi, kasutades lihtsustatud kuluvõimalusi, sh ühekordseid makseid.

Eespool nimetatut arvesse võttes on tähtis lihtsustamisega jätkata, et vähendada fondide halduskoormust ja suurendada seeläbi nende lisaväärtust, nähtavust ja tõhusust. Selleks tuleb suunata jõupingutused ja inimressursid poliitikaeesmärkide saavutamisse.

Motivatsioon

Lisati täpsustus meetmete iseärasuste kohta, et karmistada lihtsustamise nõudeid enim puudust kannatavaid isikuid mõjutavatele meetmetele. Kulude ja menetluste lihtsustamine tugevdab poliitiliste eesmärkide elluviimist, sest selle abil suunatakse jõupingutused meetmete tõhustamisele ja hõlbustatakse seega väiksemate toetusesaajate juurdepääsu neile fondidele.

Muudatusettepanek 8

Põhjenduse 8 järele uus põhjendus

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(8a)

Investeerimisprioriteedi „kogukonna juhitud kohalik areng“ raames antav toetus võib aidata kaasa kõigile käesolevas määruses seatud temaatiliste eesmärkide saavutamisele. ESF+-ist toetatavatesse kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiatesse tuleb kaasata piirkonnas elavad puudust kannatavad inimesed nii seoses kohaliku arengu rühmade juhtimise kui ka strateegiate sisuga.

Motivatsioon

Võttes arvesse suurendada teadlikkust EFS+-i üha ulatuslikumast kohalikust ja piirkondlikust suunitlusest/lähenemisviisist pärast 2020. aastat, tuleb lisada selge viide kogukonna juhitud kohalikule arengule.

Muudatusettepanek 9

Põhjendus 14

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(14)

ESF+ peaks andma toetust, et muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, tulemuslikumaks ja tööturule vastavamaks, et oleks hõlpsam omandada võtmepädevusi, sh digioskusi, mis on kõigile vajalikud, et tagada eneseteostus ja -areng, tööhõive, sotsiaalne kaasatus ja kodanikuaktiivsus. ESF+ peaks soodustama edasiminekut hariduses ja koolituses ning tööle üleminekus, toetama elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet ning aitama kaasa konkurentsivõimele ja ühiskondlikule ja majanduslikule innovatsioonile, toetades neis valdkondades ulatuslikumat kasutuselevõttu võimaldavaid ja kestlikke algatusi. Seda võivad aidata saavutada näiteks töölõppimine ja õpipoisiõpe, elukestev nõustamine, oskuste prognoosimine koostöös tööstusharuga, ajakohased koolitusmaterjalid, prognoosimine ja hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimine, haridustöötajate koolitamine, õpiväljundite valideerimine ning kvalifikatsioonide tunnustamine.

(14)

ELi põhilise inimkapitali ja oskustesse investeerimise vahendina on ESF+-il tähtis osa sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisel. ESF+ peaks andma toetust, et muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, tulemuslikumaks ja tööturule vastavamaks, et oleks hõlpsam omandada võtmepädevusi, sh digioskusi, mis on kõigile vajalikud, et tagada eneseteostus ja -areng, tööhõive, sotsiaalne kaasatus ja kodanikuaktiivsus. ESF+ peaks soodustama edasiminekut hariduses ja koolituses ning tööle üleminekus, toetama elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet ning aitama kaasa konkurentsivõimele ja ühiskondlikule ja majanduslikule innovatsioonile, toetades neis valdkondades ulatuslikumat kasutuselevõttu võimaldavaid ja kestlikke algatusi. Seda võivad aidata saavutada näiteks töölõppimine ja õpipoisiõpe, elukestev nõustamine, oskuste prognoosimine koostöös tööstusharuga, ajakohased koolitusmaterjalid, prognoosimine ja hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimine, haridustöötajate koolitamine, õpiväljundite valideerimine ning kvalifikatsioonide tunnustamine.

Motivatsioon

Tuleb kaitsta ESF-i territoriaalset mõõdet.

Muudatusettepanek 10

Põhjendus 15

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(15)

ESF+ kaudu antavat toetust tuleks kasutada, et edendada kõigi, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele, segregeerimata ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni üld- ja kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning seega soodustada üleminekuid haridus- ja koolitussektorite vahel, hoida ära haridussüsteemist varakult lahkumist, suurendada tervisealast teadlikkust, tugevdada seoseid mitteformaalse ja informaalse õppega ja hõlbustada kõigile võimalikku õpirännet. Siinkohal tuleks toetada sünergiat Erasmuse programmiga, et eelkõige hõlbustada ebasoodsas olukorras olevate õppijate osalemist õpirändes.

(15)

ESF+ kaudu antavat toetust tuleks kasutada, et edendada kõigi võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja segregeerimata haridusele ja koolitusele , mis edendab muu hulgas sotsiaalset kaasatust ja võtab arvesse ebasoodsas olukorras olevaid rühmi alates alusharidusest ja lapsehoiust – pöörates eritähelepanu ebasoodsa sotsiaalse taustaga lastele, näiteks hoolekandeasutustes olevad lapsed ja kodutust kogevad lapsed – kuni üld- ja kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduseni ning ka haridussüsteemi taasintegreerimisele, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning seega hoida ära vaesuse pärandamise põlvest põlve, soodustada üleminekuid haridus- ja koolitussektorite vahel, hoida ära haridussüsteemist varakult lahkumist ja sotsiaalset tõrjutust , suurendada tervisealast teadlikkust, tugevdada seoseid mitteformaalse ja informaalse õppega ja hõlbustada kõigile võimalikku õpirännet. Siinkohal tuleks luua sünergiat Erasmuse programmiga, et asjakohaselt ja aktiivselt haarata kaasa ebasoodsas olukorras olevad õppijad ja valmistada neid ette välismaal viibimise kogemuseks ja suurendada nende osalemist piiriüleses õpirändes.

Motivatsioon

Kooskõlas põhjendusega 1 peaks ESF+ toetama investeerimist inimestesse ja süsteemidesse tööhõive, hariduse ja sotsiaalse kaasatuse poliitikavaldkonnas. Ei ole vaja muuta haridusvaldkonna toetus sõltuvaks sotsiaalse kaasatuse küsimusest.

Muudatusettepanek 11

Põhjendus 18

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(18)

ESF+ peaks toetama liikmesriikide püüdeid võitluses vaesuse vastu, et põlvkondadeüleselt murda ebasoodsate olude ring, ja edendama sotsiaalset kaasatust, tagades kõigile võrdsed võimalused ning võideldes diskrimineerimise ja tervisealase ebavõrdsuse vastu. Selleks on tarvis kasutusele võtta mitmesuguseid poliitikameetmeid, mis on suunatud kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele olenemata nende vanusest, sh lapsed, marginaliseerunud kogukonnad (nt romad) ja palgavaesed. ESF+ peaks edendama tööturult eemale jäänute aktiivset kaasamist, et tagada nende sotsiaal-majanduslik lõimimine. ESF+ tuleks kasutada ka selleks, et parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, nagu tervishoid ja pikaajaline hooldus, eelkõige pere- ja kogukonnapõhised hooldusteenused. ESF+ peaks aitama nüüdisajastada sotsiaalkaitsesüsteeme, et eelkõige muuta need juurdepääsetavamaks.

(18)

ESF+ peaks toetama liikmesriikide püüdeid kõigil valitsustasanditel, sh kohalikul ja piirkondlikul tasandil, võitluses vaesuse , sh energiaostuvõimetuse vastu kooskõlas hiljuti kokkulepitud eeskirjadega energialiidu juhtimise kohta , et põlvkondadeüleselt murda ebasoodsate olude ring, ja edendama sotsiaalset kaasatust, tagades kõigile võrdsed võimalused ning võideldes diskrimineerimise ning sotsiaalse ja tervisealase ebavõrdsuse vastu. Selleks on tarvis kasutusele võtta mitmesuguseid ennetavaid ja reageerivaid poliitikameetmeid, mis on suunatud kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele olenemata nende vanusest, sh lapsed, kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõttega 11, marginaliseerunud kogukonnad (nt romad , puuetega inimesed, kodutud, kolmanda riigi kodanikud) ja palgavaesed. ESF+ peaks edendama tööturult eemale jäänute aktiivset kaasamist, et tagada nende sotsiaalne ja majanduslik lõimimine , sh sihtotstarbelise toetuse kaudu sotsiaalsele ja solidaarsusel põhinevale majandusele . ESF+ tuleks kasutada ka selleks, et parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja tasuta või taskukohastele teenustele, nagu tervishoid ja pikaajaline hooldus, eelkõige pere- ja kogukonnapõhised hooldusteenused ning teenused, mis aitavad pääseda juurde sobivale sotsiaaleluasemele või taskukohasele eluasemele . ESF+ peaks aitama nüüdisajastada sotsiaalkaitsesüsteeme, et eelkõige muuta need juurdepääsetavamaks.

Motivatsioon

Vaja on rõhutada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osatähtsust majanduslikku, sotsiaalsesse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse panustamisel.

Muudatusettepanek 12

Põhjendus 19

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(19)

ESF+ peaks aitama leevendada vaesust, toetades riiklikke kavasid, mille eesmärk on vähendada toidu- ja materiaalset puudust, ning edendama vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste, sh enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalset lõimimist. Arvestades, et liidu tasandil kasutatakse vähemalt 4 % eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru vahenditest enim puudust kannatavate isikute toetamiseks, peaksid liikmesriigid eraldama vähemalt 2 % oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, selleks, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse seisukohast kõige tõsisemate äärmise vaesuse vormidega, nagu kodutus, laste vaesus ja toidupuudus. Arvestades tegevuse laadi ja lõppsaajate liiki, on vaja, et enim puudust kannatavate isikute materiaalset puudust käsitleva toetuse suhtes kohaldatakse lihtsamaid eeskirju.

(19)

ESF+ peaks aitama leevendada vaesust, toetades riiklikke ja piirkondlikke kavasid, mille eesmärk on vähendada toidu- ja materiaalset puudust, ning edendama vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste, sh enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalset lõimimist. Arvestades, et liidu tasandil kasutatakse vähemalt 4 % eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru vahenditest enim puudust kannatavate isikute toetamiseks, peaksid liikmesriigid eraldama vähemalt 2 % oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, selleks, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse seisukohast kõige tõsisemate äärmise vaesuse vormidega, nagu kodutus, laste vaesus ja toidupuudus. Arvestades tegevuse laadi ja lõppsaajate liiki, on vaja, et enim puudust kannatavate isikute materiaalset puudust käsitleva toetuse suhtes kohaldatakse lihtsamaid eeskirju.

Motivatsioon

Vaja on rõhutada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osatähtsust majanduslikku, sotsiaalsesse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse panustamisel.

Muudatusettepanek 13

Põhjendus 20

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(20)

Kuna on pidevalt vaja suurendada jõupingutusi rändevoogude haldamise käsitlemiseks liidus tervikuna ning selleks, et tagada solidaarsus- ja vastutuse jagamise tegevuse sidus, tugev ja järjepidev toetamine, peaks ESF+ täiendusena Varjupaiga- ja Rändefondist toetatavatele meetmetele andma toetust, et edendada kolmanda riigi kodanike sotsiaal-majanduslikku lõimimist.

(20)

Kuna on pidevalt vaja suurendada jõupingutusi rändevoogude haldamise käsitlemiseks liidus tervikuna ning selleks, et tagada solidaarsus- ja õiglase vastutuse jagamise tegevuse sidus, tugev ja järjepidev toetamine, peaks ESF+ täiendusena Varjupaiga- ja Rändefondist , Euroopa Regionaalarengu Fondist ja neist fondidest, millel võib olla positiivne mõju kolmandate riikide kodanike kaasamisele, toetatavatele meetmetele andma toetust kooskõlastatud viisil , et edendada kolmanda riigi kodanike sotsiaalset ja majanduslikku lõimimist. Liikmesriigid peaksid eraldama kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ESF+ vahenditest asjakohased summad, mida on vaja kolmanda riigi kodanike lõimimiseks kohalikul tasandil .

Motivatsioon

Vaja on vältida mis tahes kattuvusi ESF+-i ning Varjupaiga- ja Rändefondi vahel, et nendest rahastatavad meetmed mitte ainult ei täienda üksteist, vaid on ka kooskõlastatud.

Muudatusettepanek 14

Põhjendus 21

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(21)

ESF+ peaks toetama poliitika ja süsteemi reforme tööhõive, sotsiaalse kaasamise, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse ning hariduse ja koolituse valdkonnas. Et suurendada kooskõla Euroopa poolaastaga, peaksid liikmesriigid eraldama asjakohase summa oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, selleks, et rakendada asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud struktuursete probleemidega, mida on asjakohane käsitleda ESF+ rakendusalasse kuuluvate mitmeaastaste investeeringute kaudu . Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama ESF+ koostöös liikmesriikidega täidetava eelarvega haru ja terviseharu ning reformide tugiprogrammi, sh reformitoetusvahendi ja tehnilise toetuse vahendi omavahelise sidususe, koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse. Eelkõige peaksid komisjon ja liikmesriik kindlustama menetluse kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada rahastamisallikate (sh tehnilise toetuse) vahel järjepidevus, sidusus, vastastikune täiendavus ja sünergia.

(21)

ESF+ peaks toetama poliitika ja süsteemi reforme tööhõive, sotsiaalse kaasamise, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse ning hariduse ja koolituse valdkonnas , mis on seotud kestliku arengu eesmärkide rakendamisega ning sotsiaalse tulemustabeli abil Euroopa poolaastas ja riiklikes aruannetes kindlaks tehtud probleemidega . Need aruanded koostatakse tihedas koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega. Iga piirkonna iseärasuste alusel eraldavad liikmesriigid asjakohase summa oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, selleks, et rakendada riigipõhiseid soovitusi, mis on koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ESF+ ulatust ja eesmärki silmas pidades asjakohased, võttes arvesse oskuste juhtimist eri poliitikavaldkondades ja selleks vajalikku rahastust . Komisjon, liikmesriigid ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid tagama ESF+ koostöös liikmesriikidega täidetava eelarvega haru ja terviseharu ning reformide tugiprogrammi omavahelise sidususe, koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse, säilitades samal ajal ka EFS+ autonoomia . ESF+ saab Euroopa poolaastas kindlaks tehtud probleemide lahendamist rahastada ainult siis, kui mõlema eesmärgid on samad, vältides nii ESF+-i vääriti kasutamist mitte ettenähtud eesmärkidel . Eelkõige peaksid komisjon ja liikmesriik kindlustama menetluse kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada rahastamisallikate (sh tehnilise toetuse) vahel järjepidevus, sidusus, vastastikune täiendavus ja sünergia.

Motivatsioon

EFS+ ja Euroopa poolaasta rahastuse seostamisel tuleb võtta lisaks sotsiaalsele tulemustabelile arvesse ka riiklikke aruandeid, mis koostatakse tihedas koostöös komisjoni ja liikmesriikidega ning pärast konsulteerimist kohalike ja piirkondlike omavalitsustega. Arvestades ESF+ tihedat seost Euroopa poolaastas sisalduvate tööhõivemustritega, võib EFS+ olla Euroopa poolaasta raames nende meetmete rahastamisvahend, mis käib mõne ESF+ eesmärgi alla.

Muudatusettepanek 15

Uus põhjendus pärast põhjendust 22

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(22a)

Arvestades laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse püsivalt kõrget taset ELis (26,4 % 2017. aastal) ning võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, milles sätestatakse, et lastel on õigus kaitsele vaesuse vastu ja ebasoodsa taustaga lastel on õigus erimeetmetele võrdsete võimaluste edendamiseks, peaksid liikmesriigid eraldama eelarve jagatud täitmise raames piisava summa ESF+ vahenditest Euroopa lastegarantii kavasse laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamise jaoks. Varajane investeerimine lastesse toob lastele ja kogu ühiskonnale märkimisväärset kasu. Laste toetamine oskuste ja võimete arendamisel võimaldab neil arendada välja oma täispotentsiaali, saada ühiskonna aktiivseteks liikmeteks ja suurendada nende kui noorte võimalusi tööturul.

Muudatusettepanek 16

Põhjendus 23

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(23)

Arvestades noorte püsivalt suurt töötust ja tööturult eemalejäämist mitmes liikmesriigis ja piirkonnas –probleem, mis puudutab eelkõige mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori – on vaja, et asjaomased liikmesriigid investeerivad jätkuvalt piisava hulga eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru vahenditest meetmetesse, millega edendatakse noorte tööhõivet, sh noortegarantii kavade rakendamise kaudu. Lähtudes üksikisikutele suunatud meetmetest, mida programmitöö perioodil 2014–2020 toetati noorte tööhõive algatuse raames, peaksid liikmesriigid veelgi edendama noortele mõeldud tööhõivesse ja haridusellu naasmise viise ja kaasamismeetmeid, seades vajaduse korral esikohale pikaajaliselt töötud, tööturult eemalejäänud ja ebasoodsas olukorras olevad noored ning kasutades muu hulgas noorsootööd . Liikmesriigid peaksid samuti investeerima meetmetesse, mille eesmärk on hõlbustada koolist tööellu üleminekut ning kujundada ümber ja kohandada tööturuasutusi, et pakkuda noortele vajadusekohast toetust. Seepärast peaksid asjaomased liikmesriigid eraldama vähemalt 10 % oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, noorte tööalase konkurentsivõime toetamiseks.

(23)

Arvestades noorte püsivalt suurt töötust ja tööturult eemalejäämist mitmes liikmesriigis ja piirkonnas –probleem, mis puudutab eelkõige mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori – on vaja, et asjaomased liikmesriigid ja piirkonnad investeerivad jätkuvalt piisava hulga eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru vahenditest meetmetesse, millega edendatakse noorte tööhõivet, sh noortegarantii kavade rakendamise kaudu. Lähtudes üksikisikutele suunatud meetmetest, mida programmitöö perioodil 2014–2020 toetati noorte tööhõive algatuse raames, peaksid liikmesriigid ja piirkonnad veelgi edendama noortele mõeldud tööhõivesse ja haridusellu naasmise viise ja kaasamismeetmeid, seades vajaduse korral esikohale pikaajaliselt töötud, tööturult eemalejäänud ja ebasoodsas olukorras olevad noored ning kasutades muu hulgas noorte tööhõivet . Liikmesriigid ja piirkonnad peaksid samuti investeerima meetmetesse, mille eesmärk on hõlbustada koolist tööellu üleminekut ning kujundada ümber ja kohandada tööturuasutusi, et pakkuda noortele vajadusekohast toetust. Seepärast peaksid liikmesriigid , mille piirkondades on noorte töötus ja tööturult eemalejäämine ulatuslik , eraldama vähemalt 15 % oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, noorte tööalase konkurentsivõime toetamiseks neis piirkondades .

Motivatsioon

Vaja on rõhutada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osatähtsust majanduslikku, sotsiaalsesse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse panustamisel. Kuigi noorte töötus ja tööturult eemalejäämine mõjutab eri liikmesriike, võivad piirkondlikud näitajad olla ühe liikmesriigi sees väga erinevad. Seega tuleb eri piirkondade olukordade põhjal teha arvutusi ning eraldada ja kasutada vahendeid kindlaks tehtud tundlikes piirkondades.

Muudatusettepanek 17

Põhjendus 24

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(24)	Liikmesriigid peaksid tagama kõnealuste fondide toetatavate meetmete koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse.

(24)	Järgides täielikult partnerluse, subsidiaarsuse ja mitmetasandilise juhtimise põhimõtteid kooskõlas [uue ühissätete määruse] artikliga 6, peaksid liikmesriigid tagama kõnealuste fondide toetatavate meetmete koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse.

Motivatsioon

ESF+ aluseks olevas territoriaalses lähenemisviis tuleb nõuda ka kõigi valitsustasandite ja teiste tasandite tihedat koostööd, nagu on nähtud ette ühissätete määruse artiklis 6, et tagada koordineerimine ja vastastikune täiendavus.

Muudatusettepanek 18

Uus põhjendus põhjenduse 25 järele

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(25a)

Arvesse tuleb võtta ka ELi toimimise lepingu artikli 174 kolmandat lõiku, milles on sätestatud, et iseäranis pööratakse tähelepanu piirkondadele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks saared, piiriülesed ja mäestikualad.

Muudatusettepanek 19

Põhjendus 26

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(26)

ESF+ toetatavate meetmete tõhus ja tulemuslik rakendamine tugineb heale valitsemistavale ning kõigi asjakohaste territoriaalsete tasandite osalejate ja sotsiaal-majanduslike osalejate, eriti sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna partnerlusele. Seepärast on väga tähtis, et liikmesriigid kannustavad sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonda osalema eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ rakendamises.

(26)

ESF+ toetatavate meetmete tõhus ja tulemuslik rakendamine tugineb heale valitsemistavale ning kõigi asjakohaste territoriaalsete tasandite , ennekõike kohaliku ja piirkondliku tasandi ning sotsiaal-majanduslike osalejate, eriti sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide partnerlusele. Seepärast on väga tähtis, et liikmesriigid ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kannustavad sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonda osalema eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ rakendamises.

Motivatsioon

Vaja on rõhutada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osatähtsust majanduslikku, sotsiaalsesse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse panustamisel.

Muudatusettepanek 20

Põhjendus 28

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(28)

Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et ESF+ aitab edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 8, et soodustada naiste ja meeste võrdset kohtlemist ja võimalusi kõigis valdkondades, sh tööturul osalemise ning töötingimuste ja karjääri arengu osas. Samuti peaksid nad tagama, et ESF+ edendab kõigi võrdseid võimalusi ja hoiab ära diskrimineerimist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 10 ning edendab puuetega inimeste kaasamist ühiskonda teistega võrdsetel tingimustel ja aitab rakendada puuetega inimeste õiguste konventsiooni. Neid põhimõtteid tuleks õigel ajal ja järjepidevalt arvesse võtta programmide kõigi mõõtmete juures ning nende ettevalmistamise, seire, rakendamise ja hindamise kõigis etappides, tagades ühtlasi, et võetakse konkreetseid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamiseks. ESF+ peaks samuti edendama üleminekut hoolekandeasutuste kasutamiselt pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandele, eelkõige nende puhul, keda diskrimineeritakse mitmekordselt. ESF+-ist ei tuleks toetada ühtegi tegevust, mis aitab kaasa segregatsioonile ja sotsiaalsele tõrjutusele. Määruses (EL) nr [uus ühissätete määrus] on sätestatud, et kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirjad tuleb kehtestada riigi tasandil teatavate eranditega, mille jaoks on vaja kehtestada eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru käsitlevad erisätted.

(28)

Liikmesriikide riiklikud ja piirkondlikud korraldusasutused ja komisjon peaksid tagama, et ESF+ aitab edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 8, et soodustada naiste ja meeste võrdset kohtlemist ja võimalusi kõigis valdkondades, sh tööturul osalemise ning töötingimuste ja karjääri arengu osas. Samuti peaksid nad tagama, et ESF+ edendab kõigi võrdseid võimalusi ja hoiab ära diskrimineerimist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 10 ning edendab puuetega inimeste kaasamist ühiskonda teistega võrdsetel tingimustel ja aitab rakendada puuetega inimeste õiguste konventsiooni. Neid põhimõtteid tuleks õigel ajal ja järjepidevalt arvesse võtta programmide kõigi mõõtmete juures ning nende ettevalmistamise, seire, rakendamise ja hindamise kõigis etappides, tagades ühtlasi, et võetakse konkreetseid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamiseks. ESF+ peaks samuti edendama üleminekut hoolekandeasutuste kasutamiselt pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandele, eelkõige nende puhul, keda diskrimineeritakse mitmekordselt. ESF+-ist ei tuleks toetada ühtegi tegevust, mis aitab kaasa segregatsioonile ja sotsiaalsele tõrjutusele. Määruses (EL) nr [uus ühissätete määrus] on sätestatud, et kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirjad tuleb kehtestada riigi tasandil teatavate eranditega, mille jaoks on vaja kehtestada eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru käsitlevad erisätted.

Motivatsioon

Vaja on rõhutada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osatähtsust majanduslikku, sotsiaalsesse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse panustamisel.

Muudatusettepanek 21

Põhjendus 30

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(30)	Kui käesoleva määruse raames töödeldakse isikuandmeid, peaksid vastutavad töötlejad täitma käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikke ülesandeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679.

(30)

Kui käesoleva määruse raames töödeldakse isikuandmeid, peaksid riiklikud ja piirkondlikud vastutavad töötlejad täitma käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikke ülesandeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679. Lisaks peavad liikmesriigid ja piirkonnad tagama neile andmetele juurdepääsu, kasutades vahendeid, mis võimaldavad pidada kinni kehtestatud näitajate edastamise tähtaegadest.

Muudatusettepanek 22

Põhjendus 31

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(31)

Sotsiaalne eksperimenteerimine on väiksemahuline projektide katsetamine, mis võimaldab koguda tõendeid sotsiaalse innovatsiooni teostatavuse kohta. Teostatavaid ideid peaks olema võimalik arendada laiemas ulatuses või muudes kontekstides, kasutades ESF+-ist, aga ka muudest allikatest pärit rahalist toetust.

(31)

Sotsiaalne eksperimenteerimine on väiksemahuline projektide katsetamine, mis võimaldab koguda tõendeid sotsiaalse innovatsiooni teostatavuse kohta. Peaks olema võimalik hinnata teostatavaid ideid ja tagada nende kvaliteet laiemas ulatuses või muudes kontekstides eri piirkondades või liikmesriikides , kasutades ESF+-ist, aga ka muudest allikatest pärit rahalist toetust.

Motivatsioon

Eesmärk on aidata levitada teostatavaid ideid ning piiriülene koostöö ei peaks piirnema liikmesriikides edendatud uuendustega. Selle asemel peaks seda laiendama järeleproovitud uuenduste katsetamisele eri linnades.

Muudatusettepanek 23

Lisada põhjenduse 31 järele uus põhjendus

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(31a)

ESF+ hõlmab piirkondlike, avalike tööturuasutuste ja sotsiaalpartnerite piiriüleseid partnerlusi ning nende tegevusi vabatahtliku ja ausa liikuvuse ning ka piiriüleste tööturgude läbipaistvuse ja lõimimise edendamiseks teavitamise, nõustamise ja suunamise kaudu. Paljudel piirialadel täidavad nad tõelise Euroopa tööturu arendamisel tähtsat osa.

Muudatusettepanek 24

Põhjendus 32

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(32)

ESF+ määrusega kehtestatakse sätted, mille eesmärk on saavutada töötajate mittediskrimineeriv vaba liikumine, tagades liikmesriikide kesksete tööturuasutuste omavahelise tiheda koostöö ja nende tiheda koostöö komisjoniga. Euroopa tööturuasutuste võrgustik peaks edendama tööturgude paremat toimimist, hõlbustades töötajate piiriülest liikuvust ja tööturge käsitleva teabe suuremat läbipaistvust. ESF+ rakendusalasse kuulub ka sihipäraste liikuvuskavade väljatöötamine ja toetamine, et täita vabad kohad seal, kus tööturul on kindlaks tehtud puudujääke.

(32)

ESF+ määrusega kehtestatakse sätted, mille eesmärk on saavutada töötajate mittediskrimineeriv vaba liikumine, tagades liikmesriikide kesksete ja piirkondlike tööturuasutuste omavahelise tiheda koostöö ja nende tiheda koostöö komisjoniga. Euroopa tööturuasutuste võrgustik peaks edendama tööturgude paremat toimimist, hõlbustades töötajate piiriülest liikuvust ja tööturge käsitleva teabe suuremat läbipaistvust. ESF+ rakendusalasse kuulub ka sihipäraste liikuvuskavade väljatöötamine ja toetamine, et täita vabad kohad seal, kus tööturul on kindlaks tehtud puudujääke.

Motivatsioon

Vaja on rõhutada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osatähtsust majanduslikku, sotsiaalsesse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse panustamisel.

Muudatusettepanek 25

Põhjendus 36

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(36)

Kui aidata inimestel säilitada kauem tervisliku ja aktiivse eluviisi ja avardada nende võimalusi aktiivselt oma tervise eest hoolitseda, mõjub see positiivselt tervisele, tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele, elukvaliteedile, jõudlusele, konkurentsivõimele ja kaasavusele ning vähendab ühtlasi survet riigieelarvetele. Komisjonile on olnud oluline aidata liikmesriikidel saavutada nende kestliku arengu eesmärke, eelkõige eesmärki 3 tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu.

(36)

Kui aidata inimestel säilitada kauem tervisliku ja aktiivse eluviisi ja avardada nende võimalusi aktiivselt oma tervise eest hoolitseda, mõjub see positiivselt tervisele tänu tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele seoses tervishoiule, sealhulgas ennetavatele teenustele juurdepääsuga , elukvaliteedile, jõudlusele, konkurentsivõimele ja kaasavusele ning vähendab ühtlasi survet riigieelarvetele. Komisjonile on olnud oluline aidata liikmesriikidel ja piirkondadel saavutada nende kestliku arengu eesmärke, eelkõige eesmärki 3 tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu.

Muudatusettepanek 26

Põhjendus 46

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(46)

Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamisel ja ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisel, aidatakse käesoleva määrusega kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja saavutada üldeesmärki, et ELi eelarvekulutustest 25 % eraldatakse kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti vahehindamise ajal.

(46)

Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamisel ja ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisel, aidatakse käesoleva määrusega kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada , tagamaks sotsiaalselt vastuvõetav ja õiglane üleminek vähese CO2-heitega majandusele, ja saavutada üldeesmärki, et ELi eelarvekulutustest üle 30 % eraldatakse kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti vahehindamise ajal.

Motivatsioon

Kooskõla arvamusega 2389/2018 „Mitmeaastase finantsraamistiku pakett aastateks 2021–2027“.

Muudatusettepanek 27

Artikli 2 lõike 1 punkt 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(3)	„esmane materiaalne abi“ – kaubad, millega täidetakse inimeste vajadused väärika elu elamiseks, nt riided, hügieenitarbed ja koolimaterjalid;

(3)	„esmane materiaalne abi“ – kaubad, millega täidetakse inimeste vajadused väärika elu elamiseks, nt riided, hügieenitarbed ja koolimaterjalid , piisav toit, inimväärne eluase ja tervishoid ;

Muudatusettepanek 28

Artikli 2 punkt 1

Lisada punkti 7 järele uus punkt

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	„piiriülene partnerlus“ – alalised koostööstruktuurid, mis on loodud tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harus avalike tööturuasutuste ja sotsiaalpartnerite vahel vähemalt kahe riigi piirialadel;

Muudatusettepanek 29

Artikli 2 lõike 1 punkt 10

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

10)	„õigussubjekt“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on asutatud ja sellisena tunnustatud siseriikliku õiguse, liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse alusel ja kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus enda nimel toimides teostada õigusi ja kanda kohustusi;

10)	„õigussubjekt“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on asutatud ja sellisena tunnustatud siseriikliku õiguse, liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse alusel ja kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus enda nimel toimides teostada õigusi ja kanda kohustusi;

Motivatsioon

Ei puuduta eestikeelset versiooni.

Muudatusettepanek 30

Artikli 2 lõike 1 punkt 16

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

16)

„sotsiaalsed uuendused“ – tegevus, mis on sotsiaalne nii oma tulemuste kui ka vahendite poolest, eelkõige tegevus, mis on seotud selliste uute (toodete, teenuste ja mudelitega seotud ) ideede arendamise ja elluviimisega , mis ühtaegu vastavad sotsiaalsetele vajadustele ja loovad uusi sotsiaalseid suhteid või koostööd, ning on seega ühiskonnale kasulik ja suurendab selle tegutsemissuutlikkust;

16)

„sotsiaalsed uuendused“ – ühine tegevus, mis on sotsiaalne nii oma tulemuste kui ka vahendite poolest, eelkõige tegevus, mis on seotud selliste uute toodete, teenuste, mudelite või praktikate ( või nende kombinatsioonide ) arendamise, katsetamise, valideerimise, elluviimise ja laiendamisega , mis vastavad sotsiaalsetele vajadustele ja aitavad lahendada sotsiaalseid probleeme ning ühtaegu loovad uusi sotsiaalseid suhteid või koostööd avaliku sektori, erasektori ja kolmanda sektori organisatsioonide vahel , ning annab seega kodanikuühiskonna osalejatele mõjuvõimu ja suurendab nende tegutsemissuutlikkust;

Muudatusettepanek 31

Artikli 2 lõike 1 punkt 17

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

17)

„sotsiaalne eksperimenteerimine“ – poliitikavaldkonna sekkumised, millega pakutakse sotsiaalsetele vajadustele uuenduslikke lahendusi, ning mida tehakse väikeses ulatuses ja tingimustel, mis võimaldavad nende mõju mõõta, enne kui neid rakendatakse muus olukorras või laiemas mastaabis, juhul kui tulemused osutuvad veenvateks ;

17)

„sotsiaalne eksperimenteerimine“ – sotsiaalsete vajaduste lahendamiseks pakutavate hästi koostatud uuenduslike lahenduste katsetamine ja võrdlev hindamine, mida tehakse väikeses ulatuses ja tingimustel, mis võimaldavad nende mõju mõõta, enne kui neid rakendatakse muus geograafilises või valdkondlikus olukorras või laiemas mastaabis, juhul kui tulemused osutuvad praeguste tavadega võrreldes kasulikumaks ;

Muudatusettepanek 32

Artikli 3 esimene lõik

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

ESF+ eesmärk on toetada liikmesriike, et saavutada suur tööhõive, õiglane sotsiaalkaitse ning oskustega ja vastupanuvõimeline tööjõud, kes on tulevases töömaailmas toimetulekuks valmis, kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvate põhimõtetega.

ESF+ eesmärk on toetada liikmesriike kesk-, piirkondlikul ja kohalikul tasandil , et saavutada suur tööhõive, õiglane sotsiaalkaitse ning oskustega ja vastupanuvõimeline tööjõud, kes on tulevases töömaailmas toimetulekuks valmis, kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõtetega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 174, Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvate põhimõtetega ning kestliku arengu eesmärkide rakendamisega. Seejuures tuleb võtta arvesse vajadust töötada välja lõimitud meetmed, mis kajastavad konkreetseid piirkondliku ja kohaliku tasandi olukordi .

Motivatsioon

Vaja on rõhutada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osatähtsust majanduslikku, sotsiaalsesse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse panustamisel.

Muudatusettepanek 33

Artikli 3 teine lõik

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
ESF+ toetab ja täiendab liikmesriikide poliitikat, mille eesmärk on tagada võrdsed võimalused, tööturule juurdepääs, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja kaasamine ja inimeste tervise väga hea kaitse, ning lisab sellele poliitikale väärtust.	ESF+ toetab ja täiendab liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste poliitikat, mille eesmärk on tagada võrdsed võimalused, tööturule juurdepääs, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja kaasamine ja inimeste tervise väga hea kaitse, ning lisab sellele poliitikale väärtust.

Motivatsioon

Vaja on rõhutada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osatähtsust majanduslikku, sotsiaalsesse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse panustamisel.

Muudatusettepanek 34

Artikli 4 lõike 1 punkt i

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

i)	parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud isikute töösaamisvõimalusi ning edendada füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ja sotsiaalmajandust ;

parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud isikute ja puuetega inimeste töösaamisvõimalusi, edendada füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist , suurendada tööhõivet ettevõtluses ja sotsiaalmajanduse üksustes ning toetada piirülest tööjõu liikuvust ;

Motivatsioon

Eraldi märgitakse puuetega inimesi ning piiriülese tööjõu liikuvuse toetamist, võttes arvesse nende aspektide olulisust, et suurendada Euroopas majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Tööhõive suurendamine peaks kehtima kõigi majandusvaldkonna tegutsejate suhtes.

Muudatusettepanek 35

Artikli 4 lõike 1 punkt ii

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

ii)	nüüdisajastada tööturuasutusi ja -teenuseid, et hinnata ja prognoosida vajalikke oskusi ning tagada õigeaegne ja vajadusekohane abi ja tugi tööturu ja oskuste sobitamiseks, tööturustaatuste vaheliseks liikumiseks ning liikuvuseks tööturul;

ii)	nüüdisajastada tööturuasutusi ja -teenuseid, et hinnata ja prognoosida vajalikke oskusi ning tagada õigeaegne ja vajadusekohane abi ja tugi tööturu ja oskuste sobitamiseks, tööturustaatuste vaheliseks liikumiseks, liikuvuseks tööturul ja töö kvaliteedi parandamiseks kõigis selle vormides ;

Motivatsioon

Eraldi märgitakse töö kvaliteedi parandamist kõigis selle vormides, arvestades selle tähtsust kaasavuse ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks Euroopas.

Muudatusettepanek 36

Artikli 4 lõike 1 punkt iv

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

iv)	muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, tulemuslikumaks ja tööturule vastavamaks, et toetada võtmepädevuste, sh digioskuste omandamist;

iv)	muuta haridus- ja koolitussüsteemid, sh kõrgharidussüsteemid kvaliteetsemaks, tulemuslikumaks ja tööturule vastavamaks, et toetada võtmepädevuste, sh digioskuste omandamist;

Motivatsioon

Ka edaspidi peab olema võimalik toetada haridus- ja koolitusvõimalusi, et suurendada piirkondade uuendusvõimet ja parandada kvalifikatsiooni abil töövõimalusi teaduses ja majanduses. Selle saavutamiseks on iseäranis tähtis toetada kõrgharidust.

Muudatusettepanek 37

Artikli 4 lõike 1 punkt v

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni üld- ja kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sh hõlbustada kõigile võimalikku õpirännet;

edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni üld- ja kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele ja kõrgharidusele , ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sh hõlbustada kõigile võimalikku õpirännet;

Motivatsioon

Muudatusettepanek 38

Lisada artikli 4 lõike 1 punkti xi järele uus punkt

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

xii)	tugevdada ametiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilist suutlikkust ning aidata muuta avalik haldus tõhusamaks.

Motivatsioon

Arvestades et institutsioonilise suutlikkuse ja kohalike omavalitsuste tugevamine viibib, on eesmärk säilitada 2020. aasta järgseks programmitöö perioodiks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide praeguse programmitöö perioodiks seatud valdkondlik eesmärk nr 11.

Muudatusettepanek 39

Artikli 4 lõike 2 punkt 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

arukam Euroopa, mida aitab saavutada aruka spetsialiseerumisega ja peamise progressi võimaldava tehnoloogiaga seotud oskuste arendamine, tööstusüleminekuga seotud valdkondlik koostöö oskuste ja ettevõtluse alal, teadlaste koolitamine, kõrgharidusasutuste, kutseharidus- ja -õppeasutuste, uurimis- ja tehnoloogiakeskuste ning ettevõtete ja klastrite vaheliste võrgustike ja partnerlussuhete loomine, samuti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja sotsiaalmajanduse toetamine;

arukam Euroopa, mida aitab saavutada aruka spetsialiseerumisega ja peamise progressi võimaldava tehnoloogiaga seotud oskuste arendamine, tööstusüleminekuga seotud valdkondlik koostöö oskuste ja ettevõtluse alal, teadlaste ja koolitajate koolitamine, kõrgharidusasutuste, kutseharidus- ja -õppeasutuste, uurimis- ja tehnoloogiakeskuste ning ettevõtete ja klastrite vaheliste võrgustike ja partnerlussuhete loomine, samuti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja sotsiaalmajanduse toetamine;

Motivatsioon

Töötute koolitamine on töö leidmisel keskse tähtsusega ja edu saavutamiseks on vaja spetsialiseerunud koolitajaid.

Muudatusettepanek 40

Artikli 5 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

2. Rahastamispaketi see osa, mis on ette nähtud eelarve jagatud täitmise alla kuuluvale ESF+ harule tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi all, on jooksevhindades 100 000 000 000 eurot või 2018. aasta hindades 88 646 194 590 eurot, millest jooksevhindades 200 000 000 eurot või 2018. aasta hindades 175 000 000 eurot eraldatakse uuenduslikke lahendusi toetavaks riikidevaheliseks koostööks, millele on osutatud artikli 23 punktis i , ning jooksevhindades 400 000 000 eurot või 2018. aasta hindades 376 928 934 eurot lisavahenditeks ELi toimimise lepingu artiklis 349 kindlaks määratud äärepoolseimatele piirkondadele ja NUTS 2. tasandi piirkondadele, mis vastavad 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele.

2. Rahastamispaketi see osa, mis on ette nähtud eelarve jagatud täitmise alla kuuluvale ESF+ harule tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi all, on jooksevhindades 100 000 000 000 eurot või 2018. aasta hindades 88 646 194 590 eurot, millest jooksevhindades 200 000 000 eurot või 2018. aasta hindades 175 000 000 eurot eraldatakse uuenduslikke lahendusi toetavaks riikidevaheliseks koostööks, millele on osutatud artikli 23 punktis i . Rahastamispaketi jaotamisel tuleb pöörata eritähelepanu vähem arenenud piirkondadele ning ELi toimimise lepingu artikli 174 kolmandas lõigus nimetatud piirkondadele, et aidata kaasa majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele. Lisaks eraldatakse jooksevhindades 400 000 000 eurot või 2018. aasta hindades 376 928 934 eurot lisavahenditeks ELi toimimise lepingu artiklis 349 kindlaks määratud äärepoolseimatele piirkondadele ja NUTS 2. tasandi piirkondadele, mis vastavad 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele.

Motivatsioon

Selleks et ESF+ saaks aidata viia ellu liidu meetmeid, mille eesmärk on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 174 tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, on rahastamispaketi jaotamisel vaja pöörata eritähelepanu vähem arenenud piirkondadele, samuti teistele ELi toimimise lepingu artikli 174 kolmandas lõigus nimetatud piirkondadele, et aidata kaasa majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele.

Muudatusettepanek 41

Artikli 5 lõige 5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
5. Lõigetes 3 ja 4 nimetatud summasid võib kasutada ka programmide rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuseks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks.	5. Lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud summasid võib kasutada ka programmide rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuseks, sealhulgas infotehnoloogiasüsteemide jaoks.

Motivatsioon

Peetakse vajalikuks, et lõikes 2 nimetatud summasid (eelarve jagatud täitmine) eraldatakse ka tehnilise abi andmiseks.

Muudatusettepanek 42

Artikli 7 lõike 1 esimene lõik

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Liikmesriigid keskendavad eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahendid sekkumistele, milles käsitletakse nende riiklikes reformikavades, Euroopa poolaasta raames ning ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleeme, ning võtavad arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvaid põhimõtteid ja õigusi .

1. Liikmesriikide riiklikud ja piirkondlikud korraldusasutused eraldavad iga piirkonna iseärasusi arvesse võttes eelarve jagatud täitmise raames piisava summa ESF+ vahenditest sekkumistele , mis edendavad majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvaid õigusi ning milles käsitletakse nende riiklikes reformikavades, Euroopa poolaasta raames ning ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt ning kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega vastu võetud riikide aruannetes ja riigipõhistes sotsiaalsetes soovitustes kindlaks tehtud probleeme. Liikmesriigid võivad luua toetusesaajatele lisakohustusi üksnes juhul, kui need on õigustatud ESF+ eesmärkide saavutamise ja nende rakendamise huvides.

Motivatsioon

Vaja on rõhutada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osatähtsust majanduslikku, sotsiaalsesse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse panustamisel.

Muudatusettepanek 43

Artikli 7 lõike 1 teine lõik

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid ja vajaduse korral komisjon soodustavad nii kavandamisetapis kui ka rakendamise ajal sünergiat ning tagavad koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja sidususe ESF+ ja muude liidu fondide, programmide ja vahendite, nagu Erasmuse programmi, Varjupaiga- ja Rändefondi ning reformide tugiprogrammi, sh reformitoetusvahendi ja tehnilise toetuse vahendi vahel. Liikmesriigid ja vajaduse korral komisjon optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida topelttööd ning tagada tihe koostöö sidusate ja ühtlustatud toetusmeetmete rakendamise eest vastutavate osaliste vahel.

Liikmesriikide riiklikud ja piirkondlikud korraldusasutused vajaduse korral komisjon soodustavad nii kavandamisetapis kui ka rakendamise ajal sünergiat ning tagavad koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja sidususe ESF+ ja muude liidu fondide , ennekõike Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning programmide ja vahendite, nagu Erasmuse programmi, Varjupaiga- ja Rändefondi ning reformide tugiprogrammi vahel , ilma et see piiraks kestliku arengu strateegia artiklites 3 ja 4 ettenähtud eesmärke . Liikmesriigid ja vajaduse korral komisjon optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida topelttööd ning tagada tihe koostöö sidusate ja ühtlustatud toetusmeetmete rakendamise eest vastutavate osaliste vahel.

Motivatsioon

Vaja on rõhutada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osatähtsust majanduslikku, sotsiaalsesse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse panustamisel. Samal ajal ei peeta vajalikuks lisada kahe uue vahendi – reformitoetusvahendi ja tehnilise toetuse vahendi – koordineerimist Selle asemel on vaja tagada kooskõla Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja artiklis nimetatud fondidega, võttes arvesse ESF+ põhieesmärki. Lisaks on vaja märkida selgelt ära kestliku arengu strateegia.

Muudatusettepanek 44

Artikli 7 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

2. Liikmesriigid eraldavad oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, asjakohase summa, et käsitleda ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes ja Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme, mis kuuluvad ESF+ rakendusalasse, nagu on sätestatud artiklis 4.

2. Koostöös piirkondadega ja võttes arvesse oskuste juhtimist eri poliitikavaldkondades ja selleks vajalikku rahastust ning piirkondade iseärasusi , eraldavad liikmesriigid oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, asjakohase summa, et käsitleda ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes ja Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme, mis kuuluvad ESF+ rakendusalasse, nagu on sätestatud artiklis 4. Samuti tuleb pidada silmas Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvaid põhimõtteid ja õigusi ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamise eesmärki.

Motivatsioon

Nende nõuete täitmine sõltub üksnes suuremast sotsiaalsest ja majanduslikust ühtekuuluvusest Euroopa Liidus, sest summade jaotamisel tuleb arvestada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste haldussuutlikkuse ja pädevusvaldkondadega ning neis sisalduvate probleemidega.

Muudatusettepanek 45

Artikli 7 lõige 5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
5. Liikmesriigid, kus Eurostati andmete põhjal ületab 2019. aastal mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte määr liidu keskmist, eraldavad vähemalt 10 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames ja mis on ette nähtud 2021.–2025. aastaks, sihipäraste meetmete ja struktuurireformide jaoks, millega toetatakse noorte tööhõivet ja koolist tööellu üleminekut, haridus- ja koolitussüsteemi naasmise viise ning teise võimaluse haridust eelkõige noortegarantii kavade rakendamise raames.	5. Liikmesriigid, mille piirkondades ületab Eurostati andmete põhjal 2019. aastal mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte määr liidu keskmist, eraldavad vähemalt 15 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames ja mis on ette nähtud 2021.–2025. aastaks, sihipäraste meetmete ja struktuurireformide jaoks, millega toetatakse noorte tööhõivet ja koolist tööellu üleminekut, haridus- ja koolitussüsteemi naasmise viise ning teise võimaluse haridust eelkõige noortegarantii kavade rakendamise raames kohalikul ja piirkondlikul tasandil .
Liikmesriigid, kes vahehindamise ajal kavandavad eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahendeid 2026. ja 2027. aastaks kooskõlas [tulevase ühissätete määruse] artikliga [14], eraldavad juhul, kui neis ületab Eurostati andmete põhjal 2024. aastal mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte määr liidu keskmist, vähemalt 10 % oma ESF+ vahenditest, mis kuuluvad eelarve jagatud täitmise alla ja mis on ette nähtud 2026. ja 2027. aastaks, kõnealuste meetmete jaoks.	Liikmesriigid, kes vahehindamise ajal kavandavad eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahendeid 2026. ja 2027. aastaks kooskõlas [tulevase ühissätete määruse] artikliga [14], eraldavad juhul, kui neis ületab Eurostati andmete põhjal 2024. aastal mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte määr liidu keskmist, vähemalt 10 % oma ESF+ vahenditest, mis kuuluvad eelarve jagatud täitmise alla ja mis on ette nähtud 2026. ja 2027. aastaks, kõnealuste meetmete jaoks.
Esimeses ja teises lõigus sätestatud tingimustele vastavad äärepoolseimad piirkonnad eraldavad oma programmides vähemalt 15 % eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahenditest esimeses lõigus sätestatud meetmete jaoks. Seda eraldist võetakse arvesse, kui kontrollitakse esimese ja teise lõigu kohasest riigi tasandi miinimumprotsendist kinni pidamist.	Esimeses ja teises lõigus sätestatud tingimustele vastavad äärepoolseimad piirkonnad eraldavad oma programmides vähemalt 15 % eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahenditest esimeses lõigus sätestatud meetmete jaoks. Seda eraldist võetakse arvesse, kui kontrollitakse esimese ja teise lõigu kohasest riigi tasandi miinimumprotsendist kinni pidamist.
Kõnealuste meetmete rakendamisel seavad liikmesriigid esikohale tööturult eemalejäänud ja pikaajaliselt töötud noored ning näevad ette sihipärased kaasamismeetmeid.	Kõnealuste meetmete rakendamisel seavad liikmesriigid esikohale tööturult eemalejäänud ja pikaajaliselt töötud noored ning näevad ette sihipärased kaasamismeetmeid. Liikmesriigid eraldavad piisava summa oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, Euroopa lastegarantii rakendamiseks, et tagada laste võrdne juurdepääs tasuta tervishoiule, tasuta haridusele, tasuta lapsehoiule, inimväärsele eluasemele ja piisavale toitumisele.

Motivatsioon

Kuigi noorte töötus ja tööturult eemalejäämine mõjutab eri liikmesriike, võivad piirkondlikud näitajad olla ühe liikmesriigi sees väga erinevad. Seega tuleb eri piirkondade olukordade põhjal teha arvutusi ning eraldada ja kasutada vahendeid kindlaks tehtud tundlikes piirkondades. Noorte tööhõive toetamine ESF+-ist peab olema üks põhiülesandeid eriti neis liikmesriikides, mille piirkondades on määrad keskmisest kõrgemad, ning toetuse piisavuse tagamiseks tuleb eraldada vähemalt 15 %.

Muudatusettepanek 46

Artikli 8 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
1. Kõik liikmesriigid tagavad, et sotsiaalpartnerid ning kodanikuühiskonna organisatsioonid osalevad piisavalt sellise tööhõive-, haridus- ja sotsiaalse kaasamise poliitika rakendamises, mida toetatakse eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames.	1. Liikmesriikide kohalikud ja piirkondlikud korraldusasutused tagavad, et sotsiaalpartnerid ning kodanikuühiskonna organisatsioonid osalevad piisavalt sellise tööhõive-, haridus- ja sotsiaalse kaasamise poliitika rakendamises, mida toetatakse eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames kooskõlas partnerluse ja mitmetasandilise juhtimise tegevusjuhendiga .

Motivatsioon

Vaja on rõhutada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osatähtsust majanduslikku, sotsiaalsesse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse panustamisel.

Muudatusettepanek 47

Artikkel 11

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Meetmed, millega käsitletakse asjaomastes riigipõhistes soovitustes ja Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme, nagu on osutatud artikli 7 lõikes 2, kavandatakse ühe või mitme prioriteedi raames. Tagatakse piisav paindlikkus korraldusasutuste tasandil, et teha kindlaks ESF+ investeeringute prioriteedid ja valdkonnad, võttes arvesse konkreetseid kohalikke ja piirkondlikke probleeme.

Motivatsioon

Riigipõhiste soovitustega seotud meetmeid (mis on seotud mitmesuguste temaatiliste valdkondadega ja mida hõlmavad paljud erieesmärgid) ei tohiks lisada ühe või mitme spetsiaalse prioriteedi alla. Riigipõhiste soovitustega seotud meetmed peaksid olema osa ühest või mitmest prioriteedist, võttes aluseks konkreetsed temaatilised valdkonnad.

Muudatusettepanek 48

Artikli 13 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Liikmesriigid toetavad sotsiaalse innovatsiooni meetmeid ja sotsiaalset eksperimenteerimist või tugevdavad alt üles suunatud käsitlusi, mis põhinevad avaliku sektori asutuste, erasektori ja kodanikuühiskonnaga loodud partnerlusel, nt kohalikud tegevusrühmad, kes kavandavad ja rakendavad kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaid.

1. Liikmesriigid toetavad sotsiaalse innovatsiooni meetmeid ja sotsiaalset eksperimenteerimist ja/ või tugevdavad alt üles suunatud käsitlusi, mis põhinevad riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi avaliku sektori asutuste, erasektori, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga loodud partnerlusel nt kohalikud tegevusrühmad, kes kavandavad ja rakendavad kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaid;

Motivatsioon

Maaelu arengu rühmi ja kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaid tuleb käsitleda ESF+ üldise vahendina, et tugevdada ESF+ territoriaalset lähenemisviisi. Selleks peab selle osatähtsus olema suurem, et seda saaks kasutada vahendina uuenduslike meetmete loomiseks.

Muudatusettepanek 49

Artikli 13 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

4. Kõik liikmesriigid määravad vähemalt ühe prioriteedi lõigete 1 või 2 või mõlema rakendamiseks. Maksimaalset kaasrahastamismäära võib nende prioriteetide puhul suurendada kuni 95 %ni, kui kuni 5 % riigi ESF+ eraldisest, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames, eraldatakse selliste prioriteetide jaoks. Tuleb määrata miinimumeraldis jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahenditest, et toetada sotsiaalse eksperimenteerimise ja sotsiaalse innovatsiooniga seotud meetmeid. Selliste meetmete puhul peavad auditeerimiseeskirjad olema piisavalt paindlikud, et võimaldada riskide võtmist ja loovust. Toetada tuleb riikidevahelist koostööd, et kanda üle katsetatud uuendusi teistesse kohaliku, piirkondliku või riikliku tasandi valdkondadesse.

Motivatsioon

2014.–2017. aasta põhjal võib järeldada, et ESF+ võib hoogustada sotsiaalset innovatsiooni kohalikul tasandil, kuid liiga range auditeerimiskord takistab selle potentsiaali ärakasutamist. Samuti on oluline, et eeskirjad oleksid piisavalt paindlikud, et võimaldada riskide võtmist ja kiiret mõtlemist. Et aidata kanda üle edukat sotsiaalset innovatsiooni, ei peaks piiriülene koostöö piirnema liikmesriikides edendatud uuendustega. Selle asemel peaks seda laiendama järeleproovitud uuenduste katsetamisele eri linnades.

Muudatusettepanek 50

Artikli 14 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Lisaks [tulevase ühissätete määruse] artiklis [58] osutatud kuludele ei ole eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antava üldise toetuse puhul rahastamiskõlblikud järgmised kulud:

a)	maa ja kinnisvara ost ja taristu pakkumine ning

a)	maa ja kinnisvara ost ja taristu pakkumine.

b)	mööbli, varustuse ja sõidukite ost, v.a juhul, kui ost on vajalik tegevuse eesmärgi saavutamiseks, esemed on täiesti amortiseerunud või asjaomaste esemete ost on majanduslikult kõige soodsam toimimisviis.

Motivatsioon

Alapunktis b seatakse ebavajalik kulupiirang ja seega peetakse vajalikuks see välja jätta.

Muudatusettepanek 51

Artikli 15 lõige 5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

5. Kui andmed on olemas registrites või võrdväärsetes allikates, võimaldavad liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punktidega c ja e korraldusasutustel ja muudel organitel, kelle ülesanne on koguda eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antava üldise toetuse seiramiseks ja hindamiseks vajalikke andmeid, kasutada neid registrites või võrdväärsetes allikates olevaid andmeid.

Motivatsioon

Haldusregistritest andmete saamise luba ei ole piisav, et tagada käesoleva lõike kooskõla artikli 15 eesmärkidega, milleks on koguda osalejate isikuandmed, ilma et seda peaks tegema otse, ja edastada nende andmete alusel arvutatud näitajate väärtused enne kehtestatud tähtaegu. Seega on vaja kestvaid ja paindlikke kanaleid teabe ristkontrollimiseks.

Muudatusettepanek 52

Artikli 21 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

4. Komisjon võtab kooskõlas artikli 39 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega vastu rakendusakti, milles sätestatakse lõppsaajate hulgas tehtava struktureeritud uuringu mudel, et tagada käesoleva artikli rakendamiseks ühetaolised tingimused. Uuringus nõutav teave piirdub näitajatega, mis on hädavajalikud, et hinnata ja jälgida ESF+-ist antavat toetust, mis on suunatud materiaalse puuduse kõrvaldamisele.

Motivatsioon

Leibkondadele mõeldud uuringute koostamine on kulukas ja sellega võib kaasneda kodanikele tülikas koormus, võttes arvesse Euroopa statistikat käsitlevas määruses (EÜ) nr 223/2009 määratletud kulutasuvuse mõistet. Uuringus nõutavat teavet tuleb piirata, et vältida seeläbi selliste näitajate lisamist, mida tegelikult vaja ei ole või mille saamise keerukus on võrreldes nende olemasolust tuleneva kasuga ebaproportsionaalne.

Muudatusettepanek 53

Artikli 23 punkt h

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

h)	anda suuniseid Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamiseks vajaliku sotsiaaltaristu (sh eluasemed, lapsehoid ning haridus ja koolitus, tervishoiuteenused ja pikaajaline hooldus) arendamiseks;

h)	anda suuniseid Euroopa sotsiaalõiguste samba ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks vajaliku sotsiaaltaristu (sh eluasemed, lapsehoid ning haridus ja koolitus, tervishoiuteenused ja pikaajaline hooldus ning kogukonna juhitud arengustrateegiad ) arendamiseks;

Muudatusettepanek 54

II lisa punkt 2 „Ühised pikemaajaliste tulemuste näitajad“

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Toiduabi lõppsaajate arv

—	Alla 18aastaste laste arv;

—	Alla 18aastaste laste arv;

Motivatsioon

Ei puuduta eestikeelset versiooni.

II. POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Euroopa Sotsiaalfondi olulisus

märgib, et Euroopa Sotsiaalfond on muutunud peamiseks vahendiks inimestesse investeerimisel, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamisel ning miljonite Euroopa kodanike elu parandamisel, ja hindab Euroopa Sotsiaalfondi head mõju perioodil 2007–2013;

kiidab heaks, et Euroopa Sotsiaalfondi traditsioonilisi eesmärke parandada tööturgude toimimise tõhusust, edendada juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele ning parandada juurdepääsu haridusele ja koolitusele täiendavad uued eesmärgid, nagu noorte tööhõive, sotsiaalse kaasamise ja tervise ulatuslikum edendamine ja vaesuse vähendamine;

peab vajalikuks, et Euroopa Sotsiaalfond saaks muutuda vahendiks, mis võimaldab suurendada SKP-d ja tootlikkust ning lahendada inimväärse ja kvaliteetse tööhõivega seotud katsumusi, aidates kiirendada majandusliku ja sotsiaalse lähenemise protsessi ELis, mida on kahjustanud kriis ning nõrk majanduslik ja sotsiaalne taastumine. Seda tuleb teha nii, et see jääks ühtekuuluvuspoliitika ja pikaajalise majanduskasvu oluliseks sambaks, suunates jõupingutused ELi inimkapitali ja ühinemistingimuste parandamisse ja edusammudele rohkemate ja paremate töökohtade loomiseks ning aidates inimesi ja sektoreid, kes majanduskriisi tõttu kõige enam kannatasid ja kes ei ole veel suutnud täielikult taastuda;

väidab, et ESF+ hea kavandamine ja rakendamine võib aidata suurendada Euroopa Liidu positiivset tajumist kodanike seas, hõlbustades Euroopa Liidu jõupingutuste nähtavust kõige rohkem abi vajavate inimeste abistamisel;

Ühtekuuluvuspoliitika

peab kiiduväärseks sotsiaalsete õiguste seost Euroopa sambaga, mis tuleneb ESF+ määruse ettepanekust, kuigi sellel puudub selgem seos majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgiga, arvestades et mõlemad elemendid täiendavad teineteist ja on omavahel seotud;

peab vajalikuks tunnustada määruse ettepanekus ESF+-i ühtekuuluvuspoliitika põhikomponendina ja vältida selle muutmist Euroopa valdkondlikuks poliitikavahendiks;

peab vajalikuks tunnustada määruse ettepanekus ESF+-i ühtekuuluvuspoliitika põhikomponendina ja vältida selle muutmist Euroopa valdkondlikuks poliitikavahendiks; avaldab seetõttu kahetsust, et ESF+ on ERFist ja Ühtekuuluvusfondist eraldatud rahaliselt niivõrd, kuivõrd see võib viia ühtekuuluvuspoliitika eraldumisele mitmeaastasest finantsraamistikust pärast 2027. aastat, nagu juhtus hiljuti EAFRDiga;

Detsentraliseerimine, jagatud täitmine ja kaasrahastamine

detsentraliseerimine, jagatud täitmine ja kaasrahastamine taunib vähest nähtavust, millega arvestavad määruse eelnõus piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, ja tuletab komisjonile meelde nende korraldusasutuste tähtsust ja ulatuslikke kogemusi fondi haldamisel;

taunib liikmesriikide riiklikele ametiasutustele antud ülekaalukat rolli, mis kahjustab piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi, sest arvatakse, et selline tsentraliseerimine võib tuleneda üksnes asjaomase liikmesriigi institutsioonilisest korraldusest;

10.

tuletab meelde, et on tõestatud, et detsentraliseerimine on viinud piirkondliku lähenemisviisi parema rakendamiseni ja rahastuse parema jaotumiseni, mistõttu on kavandatavas määruses fondi juhtimisel ja selle jaotamisel pööratud sõnaselgelt rohkem tähelepanu piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele nendes liikmesriikides, kus on kõrge poliitilise ja haldusliku detsentraliseerimise tase, nii et fondi juhtimisstruktuuri kohandatakse riikide, iseäranis detsentraliseeritumate riikide organisatsioonilisele struktuurile;

11.

on seisukohal, et kavandatud määrusega kaasnev risk võtta kasutusele otsese juhtimise mudel loob hoolimata selle tagasihoidlikkusest pretsedendi tulevaste raamistike jaoks, milles tuleb igal juhul piirduda üksnes nende meetmetega, mis on ESF+ kohaldamisala ja missiooni silmas pidades asjakohased;

12.

peab äärmiselt negatiivseks, et ühissätete määruse ettepanekus nähakse ette n+2 süsteemi tagasitoomine ning kaasrahastamismäära ja eelmaksete summade vähendamine ning võimalik vahendite vähendamine vajaliku riikliku panuse tagamiseks eelarve konsolideerimise poliitikasuundade tõttu, kuna sellel on ebasoodne mõju fondide juhtimisele ja seatud eesmärkide saavutamisele. Seepärast nõuab, et programmiperioodide 2007–2013 ja 2014–2020 kaasrahastamismäärasid suurendataks või säilitataks vähemalt nii, et sotsiaalse kaasamise ja sotsiaalõiguste samba panust ei takistaks väiksem rahaline toetus Euroopa Liidult. Tuletab meelde, et on olemas teatavad tingimused, mille täitmine ei ole kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevuses, mistõttu tehakse ettepanek rakendada karistust ainult siis, kui piirkondlikud või kohalikud omavalitsused on osalenud läbirääkimistes ja seeläbi mõnevõrra vastutavad;

Eelarve

13.

peab väga positiivseks läbipaistvust, mida Euroopa Komisjon esimest korda rakendas, määrates ESF+ jaoks rahastamispaketi perioodil 2021–2027, ja seda, et komisjoni ettepanekus on arvesse võetud komitee varasemaid arvamusi, ning soovitab vahendite jaotamisel liikmesriikide vahel kasutada ka muid sotsiaalseid näitajaid peale SKP, ning kutsub komisjoni üles lisama edaspidi kolmandate riikide kodanike lõimumise näitajad, minnes kaugemale olemasolevast rändesaldo näitajast;

14.

peab kahetsusväärseks, et vähendatakse ühtekuuluvuspoliitika 23,1 % suurust miinimumkvooti, mis tuleks eraldada ESF+-le, ja samuti kärpeid, mis tulenevad ESFi käsitlevast komisjoni ettepanekust ühtekuuluvuspoliitika kohta. Selline vähendamine ei kahanda üksnes tööhõivele ja sotsiaalsele kaasatusele mõeldud koguvahendeid, vaid ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osatähtsust ESF+ programmitöös ja haldamises;

15.

väljendab muret seoses rahastamispaketi vähendamisega ettepanekus, mis sisaldab uusi ESF+-i eesmärke, sest siis on vaja saavutada rohkem eesmärke vähemate vahenditega;

16.

rõhutab, et ESFi konkreetne roll on toetada projekte, mille abil on lihtsam kohandada inimkapitalil põhinev piirkondlik potentsiaal tööturuvajadustega. See on ainus võimalus piirata inimkapitali rändega seotud kulusid ja seega selle väärtuse vähenemist (sealhulgas ajude äravoolu tulemusena). Seega on oluline toetada meetmeid, mis seovad hariduse pakkumise tööturusuundumustega nii, et piirkonda jääksid olemasolevad talendid ja sinna tuleks juurde uusi talente ning samal ajal loodaks uusi töökohti;

17.

kutsub Euroopa Komisjoni üles liikmesriikidele vahendite eraldamisel kaaluma piirkondade ainulaadseid omadusi, eriti vähem arenenud piirkondades. Samuti võetakse arvesse selliste äärepoolseimate piirkondade ja NUTS 2 piirkondade iseärasusi, mis vastavad 1994. aasta ühinemisakti protokolli 6 artiklile 2, ning ka nende piirkondade iseärasusi, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 174 sõnaselgelt antud volitustega;

Lihtsustamine

18.

pooldab ettepanekust tulenevat suuremat lihtsustamist ja innustab Euroopa Komisjoni võtma rohkem lihtsustamismeetmeid määruse väljatöötamisel vastuvõetavates õigusaktides nii korraldusasutuste kui ka toetusesaajatega seoses, sest koormavate nõuete ja haldustõkete kõrvaldamine on juba tegevuse valikuprotsessi alguses esmatähtis;

19.

pooldab ühissätete määruses sätestatud põhimõtte „tasumine tulemuse eest“ vahendite laiendamist, samuti ühiseid tegevuskavasid ja lihtsustatud kulude valikuid, ja usub, et liikmesriigid ei lisa Euroopa Komisjoni sätestatule rohkem eeskirju;

20.

tuletab meelde, et tulemusnäitajate väljatöötamine nõuab jõupingutusi ja aega ning selleks, et vältida liigset töökoormust ja näitajate süsteemi elujõulisuse ja kvaliteedi ohustamist, tuleks andmeid edastada kaks korda aastas, korraldusasustuste ja komisjoni iga-aastase kohtumise ettevalmistamine kaasa arvatud, ja mitte kord kahe kuu jooksul, nagu on ettepanekus ette nähtud;

Teiste strateegiatega kooskõlastamine

21.

hindab kõrgelt kavandatava määruse sätteid, mis aitavad kaasa soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste põhimõtete konsolideerimisele, tugevdades nende valdkonnaeülest olemust, mida tuleb programmide kõikides etappides arvesse võtta;

22.

väljendab heameelt ESF+ sekkumiste põhieesmärkide jätkamise, ümberkorraldamise ja laiendamise üle, kuid juhib tähelepanu selle hädavajalikkusele, et sotsiaalse kaasamise võimaldamiseks ja kõige enam puudustkannatavate inimeste aitamiseks loodaks üldisemad, paindlikumad ja avatumad meetmed, mida saab viia ellu praegusel programmitöö perioodil;

23.

hindab kõrgelt ESF+ avanemist sotsiaalse innovatsiooni valdkonnale, kuid peab vajalikuks luua vahendid ja mehhanismid, et tugevdada ettevõtjate suutlikkust seda tüüpi programmi kavandamisel, elluviimisel ja hindamisel. Komisjon peaks püüdma suunata osa oma jõupingutustest teadlikkuse suurendamise, koolituse ja abistamise võrgustiku tugevdamisele sotsiaalse innovatsiooni algatuste kavandamisel ja elluviimisel, kooskõlastades seda InvestEU algatusega;

24.

juhib tähelepanu sellele, et ESF+ on võimeline saavutama kestva arengu eesmärke ja peab neile aktiivselt kaasa aitama, sest see mõjutab otseselt suurt hulka neist ja kaudselt peaaegu kõiki;

25.

leiab, et ESF+ peaks parandama kooskõlastamist ja edendama koostoimet algatustega, mille abil kohandada ja parandada digirevolutsiooni katsumustega toimetulekut;

26.

leiab, et ESF+-i abil tuleb parandada kooskõlastust ja koostoimet tervisealaste, nii ennetamise kui ka hooldamisega seotud algatustega;

27.

on seisukohal, et ESF+ peaks aitama luua võrdsemat ühiskonda, pidades esmatähtsaks inimeste seadmist ESF+ keskmesse; pooldab seost ESF+ eesmärkide ning Euroopa sotsiaalõiguste samba vahel. Komitee jääb siiski ettevaatlikuks ESF+ ja Euroopa poolaasta kontekstis vastuvõetud riigipõhiste soovituste vahelise seose suhtes. Seda silmas pidades leiab, et ESF+-i peaks nõuetekohaselt kooskõlastama Euroopa majanduse juhtimise protsessiga, säilitades samal ajal oma autonoomsuse ja muutumata selle täienduseks. Teisest küljest rõhutab komitee vajadust integreerida ESF+-i investeerimisprioriteedid ELi uude pikaajalisse strateegiasse kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks, tunnustades, et komisjoni ettepanek vastab subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele;

28.

leiab, et ei ole sobiv lahendus lisada riigipõhiste soovituste elluviimisega seotud meetmed, mis puudutavad tavaliselt väga erinevad temaatilisi valdkondi (haridus, aktiivne kaasamine, lapsehoiu kohtade loomine jpt) ja mis on samal ajal lisatud mitmesuguste EFSi määruse erieesmärkide alla, kunstlikult ühe või mitme spetsiaalse prioriteedi hulka. Sobivam oleks tagada, et riigipõhiste soovituste elluviimisega seotud meetmed moodustaksid osa ühest või mitmest prioriteedist, võttes aluseks konkreetsed temaatilised valdkonnad (tööhõive, haridus, sotsiaalne kaasavus). Samuti tuleks tähelepanu pöörata asjaolule, et riigipõhised soovitused tuleks siduda pikaajalise finantsperspektiivi jaoks kavandatud prioriteetidega;

29.

peab negatiivseks konkreetsete protsentide puudumist, mille liikmesriigid peavad oma vahenditest eraldama, et tulla toime Euroopa poolaastas määratletud majanduspoliitika, riiklike reformikavade ja riigipõhiste soovituste kooskõlastamise katsumustega, ning kutsub Euroopa institutsioone üles selgemalt määratlema sidemed Euroopa poolaastaga, ilma et see muudaks fondi valitsemis- ja juhtimismudelit. ning eelkõige vähendamata piirkondlike omavalitsuste hallatavaid ressursse väga detsentraliseeritud riikides;

30.

pooldab sisserändajate sotsiaal-majandusliku lõimumise lisamist sotsiaalse kaasatuse strateegilisse valdkonda osana Euroopa vastusest sellega seotud küsimusele. Vastus peab seejuures olema korrektne, terviklik, vastutustundlik, austama inimeste väärikust ja olema paindumatu mis tahes diskrimineerimise suhtes;

31.

tuletab meelde, et empiiriliste tõendite kohaselt võib sisserändajate tööjõu järkjärguline lõimumine olla oluline võimalus majanduse dünaamilisuse ja tööhõive suurendamiseks. Lisaks on see mõju maksimaalne siis, kui sisserändajatest tööjõud on kvalifitseeritud;

32.

nõuab, et sisserändajate, ennekõike saatjate alaealiste ja noorte sotsiaal-majanduslikus lõimumises tunnustataks (eriti välispiiridel asuvate riikide) piirkondlike ja kohalike omavalitsuste olulist tööd. Komitee rõhutab vajadust suurendada vastastikust täiendavust Varjupaiga- ja Rändefondiga, et vältida nende kahe vahendi kattumist ning parandada sisserändajate abistamis- ja integratsioonipoliitika ning sotsiaal-majandusliku edendamis- ja kaasamispoliitika sidusust, aidates suurimate vajadustega piirkondasid spetsiaalse lisarahastamise kaudu;

33.

taotleb vajalike mehhanismide kasutuselevõttu, tagamaks, et vähemalt 10 % ESF+ vahenditest eraldatakse noorte tööhõivemeetmete toetamiseks eesmärgiga tagada nende tulemuslikkus ja tõhusus ning vältida uues ESF+-is noorte tööhõive tagamise skeemide tähtsusetuks muutumist; nõuab, et neis meetmetes võetaks arvesse samas liikmesriigis esinevaid piirkondlikke ja kohalikke erinevusi. Peab seetõttu hädavajalikuks, et Eurostati andmetele tuginevad arvutused nende mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte kohta, kelle määr ületab 2019. aastal liidu keskmist, tuleb teha mitte riiklikul, vaid piirkondlikul tasandil.

Brüssel, 5. detsember 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ

7.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 86/115

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond“

(2019/C 86/08)

Raportöör

Michiel RIJSBERMAN (NL/ALDE), Flevolandi provintsivalitsuse regionaalminister

Viitedokument

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta

COM(2018) 372 final

I. MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamisel tuleks kinni pidada Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalsetest põhimõtetest, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Liikmesriigid peaksid ka järgima ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja tagama selle artiklis 9 sätestatud ligipääsetavuse kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid ühtlustava liidu õigusega. Liikmesriikide ja komisjoni eesmärk peaks olema kaotada ebavõrdsus, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja soolise perspektiivi arvestamist ning võidelda diskrimineerimisega soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Fondidest ei tohiks toetada tegevust, mis aitab kaasa eraldatusele mis tahes kujul. ERFi ja Ühtekuuluvusfondi eesmärke tuleks ellu viia säästva arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonna säilitamise, kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise eesmärki, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab. Siseturu terviklikkuse säilitamiseks peavad tegevused, millest ettevõtjad kasu saavad, vastama ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108 sätestatud riigiabi eeskirjadele.	ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamisel tuleks kinni pidada Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalsetest põhimõtetest, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja Euroopa sotsiaalõiguste sammast . Liikmesriigid peaksid ka järgima ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja tagama selle artiklis 9 sätestatud ligipääsetavuse kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid ühtlustava liidu õigusega. Liikmesriikide ja komisjoni eesmärk peaks olema kaotada ebavõrdsus, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja soolise perspektiivi arvestamist ning võidelda diskrimineerimisega soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Fondidest ei tohiks toetada tegevust, mis aitab kaasa eraldatusele mis tahes kujul. Liikmesriigid ja komisjon peaksid tunnistama kultuuri olulist rolli Euroopa sotsiaalses ühtekuuluvuses kooskõlas UNESCO kultuurilise mitmekesisuse ülddeklaratsiooniga ning kultuuri ja loomemajanduse võimalikku rolli kodanikevaheliste pingete lahendamisel.
	ERFi ja Ühtekuuluvusfondi eesmärke tuleks ellu viia säästva arengu raames , eelkõige kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kliimalepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, samuti peaks EL seejuures edendama keskkonna säilitamise, kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise eesmärki, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab. Siseturu terviklikkuse säilitamiseks peavad tegevused, millest ettevõtjad kasu saavad, vastama ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108 sätestatud riigiabi eeskirjadele.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 2

Uus põhjendus pärast põhjendust 5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Liikmesriigid peaksid hoiduma lisamast täiendavaid eeskirju, mis raskendavad toetusesaajate jaoks ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kasutamist.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 14

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO säästva arengu eesmärke, aitavad fondid kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja liikuda selle üldeesmärgi suunas, et ELi eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. ERFi meetmed peaksid toetama kliimaeesmärkide saavutamist 30 % ulatuses fondi kogu rahastamispaketist. Ühtekuuluvusfondi meetmed peaksid toetama kliimaeesmärkide saavutamist 37 % ulatuses fondi kogu rahastamispaketist.

Neid protsente tuleb järgida kogu programmitöö perioodil.

Seetõttu määratakse asjakohased meetmed kindlaks nende rahastamisvahendite ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluse käigus. Kõnealused meetmed ja nende rakendamiseks eraldatud toetused tuleb lisada riiklikesse integreeritud energia- ja kliimakavadesse vastavalt määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] IV lisale ning lisada rakenduskavadesse.

Motivatsioon

Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine on Euroopa jaoks suur väljakutse. Komitee on varasemates arvamustes esitanud väga ambitsioonikaid kliimaeesmärke ja märgib, et ERF ja Ühtekuuluvusfond on ELi eelarve peamised rahastamisvahendid, mille eesmärk on aidata kaasa kliimaga seotud eesmärkide saavutamisele. EL on pühendunud Pariisi eesmärkidele. Arvestades mitmesugustele poliitilistele eesmärkidele eraldamise paindlikkusest tulenevat ettenägematust, peaksid ühtekuuluvuspoliitika „horisontaalsed võimaldavad tingimused“ sisaldama nõuet, et liikmesriigid täidaksid oma siseriiklikes integreeritud energia- ja kliimakavades Pariisi kokkuleppe eesmärkidest tulenevaid kohustusi; neid tuleks vähemalt kogu programmiperioodi jooksul hoolikalt jälgida, tagamaks, et kliimavaldkonna eesmärkide saavutamisel liigutakse õiges suunas.

Muudatusettepanek 4

Lisada põhjenduse 14 järele uus põhjendus

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	ERF peaks tugevdama otsest toetust riigi tasandist madalama tasandi valitsustele, tagades territoriaalsele arengule tõhustatud rahastamise ja kohandatud vahendid ning edendades ÜRO kestliku arengu eesmärkide elluviimist kohapeal.

Motivatsioon

Põhjendustes on mainitud ainult neid ÜRO kestliku arengu eesmärke, mis seostuvad kliimamuutuste probleemi lahendamisega. See muudatusettepanek tagab suurema sidususe ELi Nõukogu järeldustega „Euroopa jätkusuutlik tulevik: ELi vastus kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030“, et parandada kõigi kohalike kestliku arengu eesmärkide rakendamist.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 17

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

ERF peaks aitama korvata põhilisi regionaalseid ebavõrdsusi liidus ja ühtlustada eri regioonide arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, sealhulgas neis piirkondades, mis seisavad silmitsi CO2-heite vähendamise kohustustega kaasnevate probleemidega. ERFi toetus tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgil tuleks seega suunata liidu peamistele prioriteetidele kooskõlas määruses (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] sätestatud poliitikaeesmärkidega. Seega peaks ERFi toetus keskenduma sellistele poliitikaeesmärkidele nagu arukam Euroopa uuenduslike ja arukate majanduslike muutuste edendamise teel ning keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa, edendades energiasüsteemi ümberkujundamist keskkonnasäästlikul ja õiglasel viisil, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutustega kohanemist ning riskide ennetamist ja juhtimist. Sellise valdkondliku keskendamiseni tuleks jõuda riigi tasandil, võimaldades sealjuures paindlikkust üksikute programmide tasandil ja liikmesriikidest kogurahvatulu alusel moodustatud kolme rühma vahel. Lisaks sellele tuleb sätestada üksikasjalikult liikmesriikide klassifitseerimise metoodika, võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade eriolukorda.

ERF peaks aitama korvata põhilisi regionaalseid ebavõrdsusi liidus ja ühtlustada eri regioonide arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, sealhulgas neis piirkondades, mis seisavad silmitsi CO2-heite vähendamise kohustustega kaasnevate probleemidega. ERFi toetus tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgil tuleks seega suunata liidu peamistele prioriteetidele kooskõlas määruses (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] sätestatud poliitikaeesmärkidega. Seega peaks ERFi toetus keskenduma sellistele poliitikaeesmärkidele nagu arukam Euroopa uuenduslike ja arukate majanduslike muutuste edendamise teel ning keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa, edendades energiasüsteemi ümberkujundamist keskkonnasäästlikul ja õiglasel viisil, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutustega kohanemist ning riskide ennetamist ja juhtimist. Sellise valdkondliku keskendamiseni tuleks jõuda piirkondlikul tasandil, võimaldades sealjuures paindlikkust üksikute programmide tasandil ja sisemajanduse koguprodukti alusel moodustatud kolme piirkondade kategooria vahel. Et soodustada paindlikkust piirkondade vahel, võivad liikmesriigid asjaomaste piirkondade taotlusel nõuda, et valdkondlik keskendamine arvutatakse piirkondade kombineerimise põhjal. Lisaks sellele tuleb sätestada üksikasjalikult piirkondade klassifitseerimise metoodika, võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade eriolukorda.

Motivatsioon

Selle muudatusettepaneku eesmärk on viia põhjendus 17 kooskõlla muudatusettepanekuga 7 artikli 3 kohta valdkondliku keskendamise teemal.

Kavandatud tsentraliseeritud jaotamismehhanism tekitas enamikus piirkondlikes sidusrühmades muret (Euroopa Regioonide Komitee, Euroopa Piirkondade Assamblee, Euroopa Mereliste Äärealade Konverents (CPMR), Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR)). Näiteks riiklike valdkondliku keskendamise reeglite kohaselt võivad üleminekupiirkonnad (piirkonnad, mille rahvamajanduse kogutulu määr on rohkem kui 75 % ja alla 100 % ELi keskmisest (nn 2. rühm) ekslikult kuuluda rangemate eeskirjade alla, kui nad paiknevad liikmesriigis, mille rahvamajanduse kogutulu määr on 100 % ELi keskmisest või üle selle (nn 1. rühm).

See on vastuolus ühtekuuluvuspoliitika kohapõhise lähenemisviisi ja kavandatava paindlikkusega ning muudab ettepaneku kontraproduktiivseks. Seetõttu teeb komitee ettepaneku jääda praeguse piirkondliku jaotussüsteemi juurde, võimaldades seejuures paindlikkust, et reguleerida valdkondlikku keskendamist sõltuvalt piirkondade suutlikkusest ja vajadustest.

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 18

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Toetuse suunamisel liidu peamistele prioriteetidele on samuti asjakohane pidada kinni valdkondliku keskendamise nõuetest kogu programmitöö perioodil, sealhulgas juhul, kui toimub prioriteetide siire programmi raames või programmide vahel.	Toetuse suunamisel liidu peamistele prioriteetidele ning kooskõlas aluslepingu artiklis 174 sätestatud sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkidega on samuti asjakohane pidada kinni valdkondliku keskendamise nõuetest kogu programmitöö perioodil, sealhulgas juhul, kui toimub prioriteetide siire programmi raames või programmide vahel.

Muudatusettepanek 7

Artikkel 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Kooskõlas määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli [4 lõikes 1] sätestatud poliitikaeesmärkidega toetab ERF järgmiste erieesmärkide saavutamist.

a)	„Arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 1“),

a)	„Arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 1“),

i)	suurendada teaduspotentsiaali ja innovaatilisust ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõttu;

i)	suurendada teaduspotentsiaali ja innovaatilisust ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõttu;

ii)	kasutada hüvesid, mida saavad digitaliseerimisest kodanikud, ettevõtjad ja valitsused;

ii)	kasutada hüvesid, mida saavad digitaliseerimisest kodanikud, ettevõtjad ja valitsused;

iii)	soodustada VKEde majanduskasvu ja konkurentsivõimet;

iii)	soodustada VKEde majanduskasvu ja konkurentsivõimet;

iv)	arendada aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskusi.

iv)	arendada aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskusi ning tugitegevusi .

b)	„Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 2“),

b)	„Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku ja säästva linnalise liikumiskeskkonna , roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 2“),

i)	edendada energiatõhususe meetmeid;

i)	edendada energiatõhususe meetmeid , arvestades, et kütteostuvõimetus ei tohiks suureneda ;

ii)	arendada taastuvenergiat;

ii)	arendada taastuvenergiat;

iii)	töötada välja arukad energiasüsteemid, nutivõrgud ja aruka energiasalvestuse kohalikul tasandil;

iii)	töötada välja arukad energiasüsteemid, nutivõrgud ja aruka energiasalvestuse kohalikul tasandil;

iv)	soodustada kliimamuutustega kohanemist, riskide ennetamist ja katastroofidele vastupanu võimet ;

iv)	soodustada kliimamuutustega kohanemist, riskide ennetamist , sh maavärinaohu ennetamist, ja katastroofidele ja äärmuslikele ilmastikunähtustele vastupanu võimet ;

v)	edendada säästvat veemajandust;

v)	edendada säästvat veemajandust;

vi)	soodustada üleminekut ringmajandusele;

vi)	soodustada üleminekut ringmajandusele;

vii)	suurendada elurikkust, rohelist taristut linnakeskkonnas ja vähendada saastet.

vii)	suurendada elurikkust, rohelist taristut linna - ja maa keskkonnas ja vähendada saastet;

viii)

soodustada säästvat linnalist liikumiskeskkonda.

c)	„Paremini ühendatud Euroopa liikuvuse ja piirkondliku IKT-ühenduvuse tõhustamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 3“),

c)	„Paremini ühendatud Euroopa liikuvuse ja piirkondliku IKT-ühenduvuse tõhustamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 3“),

i)	suurendada digitaalset ühenduvust;

i)	suurendada digitaalset ühenduvust;

ii)	edendada säästvat, kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset, turvalist ja mitmeliigilist üleeuroopalist transpordivõrku (TEN-T);

ii)	edendada säästvat, kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset, turvalist ja mitmeliigilist üleeuroopalist transpordivõrku (TEN-T);

iii)	arendada säästvat, kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset ja mitmeliigilist riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvust, sealhulgas parandada juurdepääsu TEN-T võrgule, ja piiriülest liikuvust;

iii)	arendada säästvat, kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset ja mitmeliigilist riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvust, sealhulgas jalgrattaga sõitmist ning parandada juurdepääsu TEN-T võrgule, ja piiriülest liikuvust;

iv)	soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist liikumiskeskkonda.

d)	„Sotsiaalsem Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 4“),

d)	„Sotsiaalsem Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 4“),

i)	suurendada tööturgude tulemuslikkust ja juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele sotsiaalse innovatsiooni ja taristu kaudu;

i)	suurendada tööturgude tulemuslikkust ja juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele sotsiaalse innovatsiooni ja taristu kaudu;

ii)	hõlbustada juurdepääsu kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonnas taristu arendamise kaudu;

ii)	hõlbustada juurdepääsu kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonnas taristu arendamise kaudu;

iii)	tõhustada tõrjutud kogukondade, migrantide ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade sotsiaal-majanduslikku lõimimist integreeritud meetmete, sealhulgas eluasemete võimaldamise ja sotsiaalteenuste kaudu;

iii)	tõhustada tõrjutud kogukondade, migrantide ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade sotsiaal-majanduslikku lõimimist integreeritud meetmete, sealhulgas eluasemete võimaldamise ja sotsiaalteenuste kaudu;

iv)	tagada võrdse juurdepääsu tervishoiuteenustele, sealhulgas esmatasandi tervishoiuteenustele taristu arendamise kaudu.

iv)	tagada võrdse juurdepääsu tervishoiuteenustele, sealhulgas esmatasandi tervishoiuteenustele tervishoiuasutuste arendamise kaudu.

v)	toetada mahajäänud, demograafiliste ja geograafiliste probleemidega linna- ja maapiirkondade kogukondade füüsilist, majanduslikku ja sotsiaalset taaselustamist.

e)	„Kodanikele lähemal olev Euroopa linna- ja maapiirkondade ning rannikualade kestliku ja tervikliku arengu ning kohalike algatuste soodustamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 5“),

e)	„Kodanikele lähemal olev Euroopa linna- ja maapiirkondade ning rannikualade kestliku ja tervikliku arengu ning kohalike algatuste soodustamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 5“),

i)	edendada terviklikku sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast arengut, kultuuripärandit ja julgeolekut linnapiirkondades;

i)	edendada terviklikku sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast arengut, kultuuri, sh kultuuripärandit ja julgeolekut linnapiirkondades, sh funktsionaalsetes linnapiirkondades;

ii)	soodustada terviklikku sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast piirkondlikku arengut, kultuuripärandit ja julgeolekut, sealhulgas maa- ja rannikupiirkondades ka kogukonna juhitud kohaliku arengu kaudu.

ii)

soodustada terviklikku sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast piirkondlikku arengut, kultuuripärandit ja julgeolekut, sealhulgas nii maa- ja mägipiirkondades, hõredalt asustatud piirkondades, saartel ja rannikupiirkondades , äärepoolseimates piirkondades kui ka muudel territooriumidel, mida suunatakse kogukonna juhitud kohaliku arengu kaudu.

iii)	toetada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkuse suurendamist kestliku arengu eesmärkide lokaliseerimiseks, tagades territoriaalse arengu jaoks kohandatud vahendid ja edendades rakendamist kohapeal.

iv)

toetada selliste piirkondade integreeritud territoriaalset arengut, kus on kõrged vananemise, maaelu ja elanikkonna väljavoolu näitajad, et parandada nende transpordi- ja telekommunikatsioonitaristut, vähendada digitaalset lõhet (sh põlvkondade vahel) ja parandada avalikke teenuseid, sh e-õpet ja e-tervishoidu;

2. Ühtekuuluvusfondist toetatakse poliitikaeesmärki nr 2 ja poliitikaeesmärgi nr 3 erieesmärke, mis on sätestatud lõike 1 punkti c alapunktides ii, iii ja iv.

3. Seoses lõikes 1 sätestatud erieesmärkidega võidakse ERFist või, vastavalt vajadusele, Ühtekuuluvusfondist toetada ka tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi alla kuuluvaid meetmeid, kui nendega:

a)	parandatakse programmi juhtivate asutuste ja fondide rakendamisega seotud asutuste suutlikkust;

a)	parandatakse programmi juhtivate asutuste ja fondide rakendamisega seotud asutuste suutlikkust;

i)	avaliku halduse ajakohastamiseks kavandatud suutlikkuse suurendamise meetmed võivad saada reformi tugiprogrammist täiendavat rahastamist, nagu on sätestatud määruses (EL) 2018/xxx [reformi tugiprogramm]

ii)	suutlikkuse suurendamine võib saada täiendavat kaasrahastamist määrusest (EL) 2018/xxx [EAFRD] ja seda võib teha koos Euroopa maaelu arengu võrgustikuga (ENRD), eriti seoses linna- ja maapiirkondade vahelise sideme ja linna- ja funktsionaalsete piirkondade arengut toetavate projektidega.

b)	tõhustatakse koostööd partneritega nii asjaomases liikmesriigis kui ka sellest väljaspool.

b)	tõhustatakse koostööd partneritega nii asjaomases liikmesriigis kui ka sellest väljaspool.

Punktis b osutatud koostöö hõlmab koostööd partneritega piirialadelt, mittekülgnevatelt aladelt või aladelt, mis on hõlmatud makropiirkondlike või merepiirkondade strateegiate või nende kombinatsiooniga.

Motivatsioon

Viimastel aastatel on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid olnud suunatud väikesemahulise taristu ehitamisele, mis pakub puhketeenuseid, et edendada sotsiaalset kaasatust ja võidelda vaesuse vastu maa- ja linnapiirkondades. Lisaks tuleks tulevases ERFi määruses jätkuvalt sõnaselgelt viidata vajadusele investeerida füüsilisse taristusse, et taaselustada mahajäänud kogukonnad (nt sporditaristu puhul).

Lisaks peaks poliitikaeesmärgis nr 5 olema territoriaalne keskendumine laiendatud igat liiki territooriumidele (sh allpiirkondlikule tasandile ja funktsionaalsetele piirkondadele), samuti igasugusele geograafiliste eriomadustega territooriumile.

Teisalt peaks ERF tugevdama otsest toetust kohalikele omavalitsustele, tagades territoriaalsele arengule tõhustatud rahastamise ja kohandatud vahendid ja edendades ÜRO kestliku arengu eesmärkide elluviimist kohapeal. Sellega seoses tuleb arvestada asjaolu, et kestliku arengu eesmärkide lokaliseerimine on poliitiline protsess, mis hõlmab ka piirkondlike omavalitsuste tegevusele volituste andmist. Seetõttu tuleks kohalike omavalitsuste suutlikkuse suurendamist kestliku arengu eesmärkide jaoks toetada poliitikaeesmärgi nr 5 jaoks eraldatud ERFi tehnilise abi eelarvest.

Muudatusettepanek 8

Uus artikkel pärast artiklit 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Kooskõlas määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikliga [6] tagab iga liikmesriik pädevate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste piisava osalemise partnerluslepingute ettevalmistamisel ning ERFi ja Ühtekuuluvusfondi toetatavate programmide ettevalmistamisel, rakendamisel ja hindamisel.

Motivatsioon

Oluline on, et ühtekuuluvuspoliitika kõikides poliitikavaldkondades tagataks partnerluse põhimõte ja mitmetasandiline juhtimine, arvestades eriti ühtekuuluvuspoliitika tsentraliseerimisega seotud kohalike ja piirkondlike sidusrühmade muresid.

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on tugevdada partnerluse põhimõtet, lisades selle ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määrusesse ja viies selle kooskõlla määruse (EL) 2018/xxx [ESF+] artikliga [8] ja määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikliga [6].

Muudatusettepanek 9

Artikkel 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames rakendatavate programmide puhul keskendatakse iga liikmesriigi ERFi vahendite kogusumma riigi tasandil kooskõlas lõigetega 3 ja 4 .

1. Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames rakendatavate programmide puhul keskendatakse iga liikmesriigi ERFi vahendite kogusumma piirkondlikul tasandil kooskõlas määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli 102 lõikega 2 järgmiselt:

a)	rohkem arenenud piirkondades eraldatakse vähemalt 85 % ERFi kogu riikliku tasandi vahenditest muudele prioriteetidele kui poliitikaeesmärkide nr 1 ja 2 tehnilisele abile ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2;

b)	üleminekupiirkondades eraldatakse vähemalt 45 % ERFi kogu riikliku tasandi vahenditest muudele prioriteetidele kui poliitikaeesmärgi nr 1 tehnilisele abile ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2;

c)	vähem arenenud piirkondades eraldatakse vähemalt 35 % ERFi kogu riikliku tasandi vahenditest muudele prioriteetidele kui poliitikaeesmärgi nr 1 tehnilisele abile ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2.

2. Sellistele liikmesriikidele antava toetuse valdkondliku keskendamise puhul, mis hõlmavad äärepoolseimaid piirkondi, käsitletakse eraldi ERFi vahendeid, mis on eraldatud konkreetselt äärepoolseimate piirkondade programmidele, ja ERFi vahendeid, mis on eraldatud kõigile muudele piirkondadele.

2. Äärepoolseimate piirkondade tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgiga hõlmatud programmid liigitatakse vähem arenenud piirkondade hulka kuuluvateks .

3. Liikmesriigid liigitakse kogurahvatulu alusel järgmiselt:

3. Lõike 1 kohaseid valdkondliku keskendamise nõudeid järgitakse kogu programmitöö perioodi jooksul, sealhulgas siis, kui ERFi eraldised paigutatakse ümber programmi prioriteetide või programmide vahel ning vahehindamise käigus kooskõlas määruse (EL) nr 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikliga [14].

a)	liikmesriigid, kelle kogurahvatulu suhtarv on võrdne 100 %-ga ELi keskmisest või ületab seda (edaspidi „1. rühm“);

b)	liikmesriigid, kelle kogurahvatulu suhtarv on võrdne 75 %-ga ELi keskmisest või ületab seda, kuid jääb alla 100 % ELi keskmisest (edaspidi „2. rühm“);

c)	liikmesriigid, kelle kogurahvatulu suhtarv jääb alla 75 % ELi keskmisest (edaspidi „3. rühm“).

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab kogurahvatulu suhtarv liikmesriigi kogurahvatulu elaniku kohta (mõõdetuna ostujõu standardina ja arvutatuna liidu 2014.–2016. aasta arvudena) ja EL 27 keskmise kogurahvatulu elaniku kohta suhet ostujõu standardina samal võrdlusperioodil.

Äärepoolseimate piirkondade tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgiga hõlmatud programmid liigitatakse 3. rühma kuuluvateks .

4. Liikmesriigid peavad vastama järgmistele valdkondliku keskendamise nõuetele.

4. Kui asjaomase programmi ERFi eraldisi, mis on seotud poliitikaeesmärgiga nr 1 või nr 2 või mõlema eesmärgiga, vähendatakse pärast määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli [99] kohast vabastamist või tulenevalt kõnealuse määruse artikli [98] kohastest komisjoni finantskorrektsioonidest, ei hinnata lõikes 2 sätestatud valdkondliku keskendamise nõude järgimist uuesti.

a)	1. rühma kuuluvad liikmesriigid eraldavad vähemalt 85 % oma ERFi vahendite kogusummast muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärkidele nr 1 ja nr 2 ning vähemalt 60 % poliitikaeesmärgile nr 1.

b)	2. rühma kuuluvad liikmesriigid eraldavad vähemalt 45 % oma ERFi vahendite kogusummast muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärgile nr 1 ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2.

c)	3. rühma kuuluvad liikmesriigid eraldavad vähemalt 35 % oma ERFi vahendite kogusummast muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärgile nr 1 ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2.

4.a. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid asjaomaste piirkondadega konsulteerides nõuda temaatilise keskendamise määra vähendamist piirkondade kategooriate tasandil maksimaalselt kuni 10 %.

5. Lõike 4 kohaseid valdkondliku keskendamise nõudeid järgitakse kogu programmitöö perioodi jooksul, sealhulgas siis, kui ERFi eraldised paigutatakse ümber programmi prioriteetide või programmide vahel ning vahehindamise käigus kooskõlas määruse (EL) nr 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikliga [14].

6. Kui asjaomase programmi ERFi eraldisi, mis on seotud poliitikaeesmärgiga nr 1 või nr 2 või mõlema eesmärgiga, vähendatakse pärast määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli [99] kohast vabastamist või tulenevalt kõnealuse määruse artikli [98] kohastest komisjoni finantskorrektsioonidest, ei hinnata lõikes 4 sätestatud valdkondliku keskendamise nõude järgimist uuesti.

Motivatsioon

Tsentraliseeritud jaotamismehhanism tekitas enamikus piirkondlikes sidusrühmades muret (Euroopa Regioonide Komitee, Euroopa Piirkondade Assamblee, Euroopa Mereliste Äärealade Konverents (CPMR), Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu CEMR)). See on vastuolus ühtekuuluvuspoliitika kohapõhise lähenemisviisiga.

2)	Äärepoolseimaid piirkondi tuleks käsitleda vähem arenenud piirkondadena, kuna neil on lahendamist vajavad konkreetsed probleemid.

3)	Temaatilise keskendamise süsteem peaks hõlmama teatud paindlikkust riiklike ja piirkondlike iseärasuste jaoks, vältimaks, et oma liikmesriigi kogurahvatulu tõttu peaksid Euroopa piirkondade sarnased kategooriad vahendeid keskendama erinevalt.

Muudatusettepanek 10

Artikkel 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. ERFist toetatakse järgmist:

a)	taristuinvesteeringud;

a)	taristuinvesteeringud;

b)	investeeringud teenuste kättesaadavusse;

b)	investeeringud teenuste kättesaadavusse;

c)	tulusad investeeringud VKEdesse;

c)	tulusad investeeringud VKEdesse;

d)	seadmed, tarkvara ja immateriaalne vara;

d)	seadmed, tarkvara ja immateriaalne vara;

e)	teave, teavitamine, uuringud, võrgustike loomine, koostöö, kogemuste vahetamine ja klastreid hõlmavad meetmed;

e)	teave, teavitamine, uuringud, võrgustike loomine, koostöö, kogemuste vahetamine ja klastreid hõlmavad meetmed;

f)	tehniline abi.

f)	tehniline abi.

Lisaks võidakse toetada muudesse ettevõtetesse kui VKEdesse tehtavaid tulusaid investeeringuid, k ui need hõlmavad koostööd VKEdega artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti i kohaselt toetatavates teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud meetmetes.

Võidakse toetada muudesse ettevõtetesse kui VKEdesse tehtavaid tulusaid investeeringuid artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti i kohaselt toetatavates teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud meetmetes või ettevõtete taristut, millest saavad kasu VKEd .

Et aidata kaasa poliitikaeesmärgi nr 1 artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis i sätestatud erieesmärgi saavutamisele, toetatakse ERFist ka koolituse, elukestva õppe ja hariduse valdkonna meetmeid.

2. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) raames võib ERFist ühtlasi toetada:

a)	vahendite ja inimressursi jagamist;

a)	vahendite ja inimressursi ja kõigi piiriüleste taristute jagamist kõigis piirkondades ;

b)	kaasnevaid „pehmeid“ investeeringuid ja muid poliitikaeesmärgiga nr 4 seotud tegevusi Euroopa Sotsiaalfond Plussi raames, nagu on sätestatud määruses (EL) 2018/xxxx [uus ESF+].

b)	kaasnevaid „pehmeid“ investeeringuid ja muid poliitikaeesmärgiga nr 4 seotud tegevusi Euroopa Sotsiaalfond Plussi raames, nagu on sätestatud määruses (EL) 2018/xxxx [uus ESF+].

Motivatsioon

Tuleb märkida, et poliitikaeesmärgis nr 1 lubatud tootlike investeeringute ja ettevõtete taristu toetamine ainult VKEde sektoris (või koostöös VKEdega) on liiga piirav. Eelkõige ei ole see õigustatud sel juhul, kui võtta arvesse ühtekuuluvuspoliitika prioriteetide kõrget kontsentratsiooni teadusuuringute ja innovatsiooni toetamisel ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutamisel, kus abisaajate/toetusesaajate loetelus on vajalik suurettevõtte staatuses olevate üksuste olemasolu (sh võrsefirmad).

Muudatusettepanek 11

Artikkel 6

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. ERFist ja Ühtekuuluvusfondist ei toetata järgmist:

a)	tuumajaamade tegevuse lõpetamine või nende rajamine;

a)	tuumajaamade tegevuse lõpetamine või nende rajamine;

b)	investeeringud selliste kasvuhoonegaaside vähendamisse, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevustest;

b)	investeeringud selliste kasvuhoonegaaside vähendamisse, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevustest;

c)	tubaka ja tubakatoodete valmistamine, töötlemine ja turustamine;

c)	tubaka ja tubakatoodete valmistamine, töötlemine ja turustamine;

d)	määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olevad ettevõtjad;

d)	määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olevad ettevõtjad;

e)	investeeringud lennujaamataristusse , välja arvatud äärepoolseimates piirkondades;

e)	investeeringud lennujaamataristusse , välja arvatud juhul, kui need on seotud keskkonnakaitsega või sellega kaasnevad investeeringud, mis on vajalikud negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks või vähendamiseks, ja välja arvatud äärepoolseimates piirkondades;

f)	investeeringud jäätmete prügilasse ladustamisse;

f)	investeeringud jäätmete prügilasse ladustamisse;

g)	investeeringud jäätmejääkide käitlemise rajatistesse;

g)	investeeringud jäätmehierarhiasse mittekuuluvate jäätmejääkide (mitte eraldi kogutud, segaolme) lõpliku käitlemise rajatistesse vastavalt direktiivi (EL) 2018/851 artiklile 4, välja arvatud äärepoolseimates piirkondades teatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ;

h)	investeeringud fossiilkütuste tootmisse, töötlemisse, ladustamisse või põlemisse, välja arvatud investeeringud, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/33/EÜ artiklis 4 määratletud keskkonnasõbralike sõidukitega;

h)	investeeringud fossiilkütuste tootmisse, töötlemisse, ladustamisse või põlemisse, välja arvatud investeeringud, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/33/EÜ artiklis 4 määratletud keskkonnasõbralike sõidukitega;

i)	investeeringud lairibataristusse piirkondades, kus on vähemalt kaks samaväärse kategooria lairibavõrku;

i)	investeeringud lairibataristusse piirkondades, kus on vähemalt kaks samaväärse kategooria lairibavõrku;

j)	rahastamine raudteeveeremi ostmiseks, välja arvatud juhul, kui see on seotud:

j)	rahastamine raudteeveeremi ostmiseks, välja arvatud juhul, kui see on seotud:

i)	määruse (EÜ) nr 1370/2007 (muudetud) kohase avaliku pakkumismenetluse teel saadud avaliku teenindamise kohustuse täitmisega;

i)	määruse (EÜ) nr 1370/2007 (muudetud) kohase avaliku pakkumismenetluse teel saadud avaliku teenindamise kohustuse täitmisega;

ii)	raudteeveoteenuste osutamisega liinidel, mis on täielikult konkurentsile avatud ja toetusesaaja on määruse (EL) 2018/xxxx [InvestEU määruse] alusel rahastamiskõlblik uus turule siseneja.

ii)	raudteeveoteenuste osutamisega liinidel, mis on täielikult konkurentsile avatud ja toetusesaaja on määruse (EL) 2018/xxxx [InvestEU määruse] alusel rahastamiskõlblik uus turule siseneja.

k)	meetmed, mis aitavad kaasa mis tahes sotsiaalse tõrjutuse või diskrimineerimise vormidele.

2. Lisaks ei toetata Ühtekuuluvusfondist investeeringuid eluasemetesse, välja arvatud seoses energiatõhususe või taastuvenergia kasutamise edendamisega.

3. Ülemeremaad ja -territooriumid ei ole ERFi ega Ühtekuuluvusfondi raames rahastamiskõlblikud, kuid võivad osaleda Interregi programmides vastavalt määruses (EL) 2018/xxxx [ETK (Interreg)] sätestatud tingimustele.

Motivatsioon

Ad 1. (e) Komitee soovitab kaaluda lennujaamataristu kliima- ja keskkonnaaspekte, nagu on sätestatud praeguses määruses (EL) nr 1301/2013 [ERF].

Ad 1. (g) „jääkjäätmete“ täpsustamine.

Ad 1. (k) ERFi määruse põhjenduses 5 on sätestatud põhimõtted, sealhulgas võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtted, mida tuleks ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamisel järgida. Fondidest ei tohiks toetada tegevust, mis aitab kaasa eraldatusele mis tahes kujul. Erinevalt eelmisest programmitöö perioodist ei kuulu see põhimõte enam määruse artiklitesse. Komitee soovib tagada, et liikmesriigid täidaksid neid kohustusi.

Muudatusettepanek 12

Artikkel 8

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
1. ERFist võidakse toetada integreeritud territoriaalset arengut määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli 4 lõikes 2 osutatud mõlema eesmärgi programmide raames kooskõlas kõnealuse määruse [uus ühissätete määrus] III jaotise II peatükiga.	1. ERFist võidakse toetada integreeritud territoriaalset arengut määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli 4 lõikes 2 osutatud mõlema eesmärgi programmide raames kooskõlas kõnealuse määruse [uus ühissätete määrus] III jaotise II peatükiga.
2. Liikmesriigid rakendavad ERFi toetatavat integreeritud territoriaalset arengut üksnes määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artiklis [22] osutatud vormide kaudu.	2. Liikmesriigid rakendavad ERFi toetatavat integreeritud territoriaalset arengut muu hulgas määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artiklis [22] osutatud vormide kaudu. See võib toimuda ka mitmest fondist rahastamise lähenemisviisi kaudu koostöös ESF Plussiga, vajadusel EAFRD ja EMKFiga.

Motivatsioon

Mõnedes liikmesriikides on edukalt rakendatud integreeritud territoriaalse arengu teisi vorme. Ei ole selge, miks peaks nende vormide kasutamine tulevikus välistatud olema.

Muudatusettepanek 13

Artikkel 9

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
1. ERFist toetatakse territoriaalsetel strateegiatel põhinevat integreeritud territoriaalset arengut kooskõlas määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikliga [23] ja see areng on suunatud linnapiirkondadele („kestlik linnaareng“) kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud mõlema eesmärgi programmide raames.	1. ERFist toetatakse territoriaalsetel strateegiatel põhinevat integreeritud territoriaalset arengut kooskõlas määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikliga [23] ja see areng on suunatud linnapiirkondadele („kestlik linnaareng“) kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud mõlema eesmärgi programmide raames.
2. Vähemalt 6 % ERFi vahenditest, mis on eraldatud liikmesriigi tasandil tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames muuks kui tehniliseks abiks, suunatakse kestliku linnaarengu tarbeks kogukonna juhitud kohaliku arengu, integreeritud territoriaalsete investeeringute või mõne muu poliitikaeesmärgi nr 5 kohase territoriaalse vahendi vormis.	2. Vähemalt 6 % ERFi vahenditest, mis on eraldatud liikmesriigi tasandil tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames muuks kui tehniliseks abiks, suunatakse kestliku linnaarengu tarbeks kogukonna juhitud kohaliku arengu, integreeritud territoriaalsete investeeringute või mõne muu poliitikaeesmärgi nr 5 kohase territoriaalse vahendi vormis.
	Vähemalt 6 %, mis on ette nähtud linnade kestliku arengu jaoks, tuleks määratleda poliitikaeesmärgi nr 5 toimingute ja konkreetsete poliitikaeesmärkide nr 1–4 alusel, nagu on märgitud I lisas.
Asjaomases programmis või asjaomastes programmides sätestatakse selleks kavandatud summad vastavalt määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli [17 lõike 3] punkti d alapunktile vii.	Asjaomases programmis või asjaomastes programmides sätestatakse selleks kavandatud summad vastavalt määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli [17 lõike 3] punkti d alapunktile vii.
3. Lõike 2 kohast kestlikule linnaarengule eraldatud toetuse osakaalu järgitakse kogu programmitöö perioodi jooksul, kui ERFi eraldised paigutatakse ümber programmi prioriteetide või programmide vahel, sealhulgas vahehindamise käigus kooskõlas määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikliga [14].	3. Lõike 2 kohast kestlikule linnaarengule eraldatud toetuse osakaalu järgitakse kogu programmitöö perioodi jooksul, kui ERFi eraldised paigutatakse ümber programmi prioriteetide või programmide vahel, sealhulgas vahehindamise käigus kooskõlas määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikliga [14].
4. Kui ERFi eraldist vähendatakse pärast määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli [99] kohast vabastamist või tulenevalt kõnealuse määruse artikli [98] kohastest komisjoni finantskorrektsioonidest, ei hinnata lõike 2 järgimist uuesti.	4. Kui ERFi eraldist vähendatakse pärast määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli [99] kohast vabastamist või tulenevalt kõnealuse määruse artikli [98] kohastest komisjoni finantskorrektsioonidest, ei hinnata lõike 2 järgimist uuesti.

Motivatsioon

Täpsustus. Seda punkti mainitakse juba määruse I lisa joonealuses märkuses, kuid selgem on seda ka artiklites mainida.

Muudatusettepanek 14

Artikkel 10

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. ERFist toetatakse ka Euroopa linnaarengu algatust, mida rakendab komisjon otseselt ja kaudselt hallatavate vahendite abil.

1. ERFist toetatakse ka Euroopa linnaarengu algatust, mida rakendab komisjon otseselt ja ühiselt hallatavate vahendite abil.

Kõnealune algatus hõlmab kõiki linnapiirkondi ja toetab liidu linnade tegevuskava.

Kõnealune algatus hõlmab kõiki linnapiirkondi ja toetab liidu linnade tegevuskava partnerluse ja korraldusega seotud kulusid .

2. Euroopa linnaarengu algatus koosneb järgnevast kolmest tegevussuunast, mis kõik on seotud linnade säästva arenguga:

a)	toetus suutlikkuse suurendamiseks;

a)	toetus suutlikkuse suurendamiseks; sealhulgas kohalike esindajate vahetusprogramm (Erasmus kohalike ja piirkondlike esindajate jaoks);

b)	toetus uuenduslikeks tegevusteks;

b)	toetus uuenduslikeks tegevusteks;

c)	toetus teabele, poliitilise strateegia väljatöötamisele ja teavitamisele.

c)	toetus teabele, territoriaalse mõju hindamistele, poliitilise strateegia väljatöötamisele ja teavitamisele.

Ühe või mitme liikmesriigi taotlusel võidakse Euroopa linnaarengu algatuse raames toetada ka valitsustevahelist koostööd linnu käsitlevatel teemadel.

Ühe või mitme liikmesriigi taotlusel võidakse Euroopa linnaarengu algatuse raames toetada ka valitsustevahelist koostööd linnu käsitlevatel teemadel , nagu säästvate linnade võrdlusraamistik ja Euroopa Liidu territoriaalne tegevuskava ning ÜRO kestliku arengu eesmärkide lokaliseerimine ;

Motivatsioon

Levimas on kohaliku, linna- ja alapiirkondliku arengu, innovatsiooni ja suutlikkuse suurendamise skeemid, mis on väga sageli eraldatud või alarahastatud. Nende ühe katuse alla panemine ja sidumine väljaspool Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide reguleerivat raamistikku asuvate seotud algatustega tagab suurema järjepidevuse, väldib kattumisi ja tagab vastastikuse täiendamise. Samuti on oluline tagada, et lõplikud abisaajad, kohalikud omavalitsused, saavad suutlikkuse suurendamise rahastamisest peamise osa, erinevalt praegusest valdkondliku eesmärgi nr 9 ja tehnilise abi olukorrast.

Muudatusettepanek 15

Artikkel 11

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Äärepoolseimatele piirkondadele ettenähtud spetsiaalset lisaeraldist kasutatakse lisakulude hüvitamiseks, mis tulenevad kõnealuste piirkondade arengut ühel või mitmel, ELi toimimise lepingu artiklis 349 loetletud viisil püsivalt piiravast asjaolust. Äärepoolseimatele piirkondadele ettenähtud spetsiaalne lisaeraldis jäetakse valdkondliku keskendamise alt välja.

2. Lõikes 1 osutatud eraldisega toetatakse järgmist:

a)	artikli 4 kohaldamisalasse kuuluvad meetmed;

a)	artikli 4 kohaldamisalasse kuuluvad meetmed;

b)	erandina artiklist 4 meetmed, millega kaetakse tegevuskulud selliste äärepoolseimate piirkondade lisakulude hüvitamiseks, mis tulenevad kõnealuste piirkondade arengut ühel või mitmel, ELi toimimise lepingu artiklis 349 loetletud viisil püsivalt piiravast asjaolust.

b)	erandina artiklist 4 meetmed, millega kaetakse tegevuskulud selliste äärepoolseimate piirkondade lisakulude hüvitamiseks, mis tulenevad kõnealuste piirkondade arengut ühel või mitmel, ELi toimimise lepingu artiklis 349 loetletud viisil püsivalt piiravast asjaolust.

Lõikes 1 osutatud eraldistega võidakse toetada ka kulutusi, millega kaetakse äärepoolseimates piirkondades avaliku teenindamise kohustuse ja lepingutega seotud hüvitisi.

3. Lõikes 1 osutatud eraldisega ei toetata järgmist:

a)	tegevused, mis on seotud ELi toimimise lepingu I lisas käsitletud toodetega;

a)	tegevused, mis on seotud ELi toimimise lepingu I lisas käsitletud toodetega;

b)	ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punktis a lubatud abi reisijateveoks;

b)	ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punktis a lubatud abi reisijateveoks;

c)	maksuvabastused ja vabastus sotsiaalmaksudest;

c)	maksuvabastused ja vabastus sotsiaalmaksudest;

d)	avaliku teenindamise kohustus, mida ettevõtjad ei ole täitnud ja kus riik teostab avalikku võimu.

d)	avaliku teenindamise kohustus, mida ettevõtjad ei ole täitnud ja kus riik teostab avalikku võimu.

4. Erandina artiklist 4 võib ERF toetada tootlikke investeeringuid äärepoolseimate piirkondade ettevõtetesse, hoolimata nende ettevõtete suurusest.

Motivatsioon

Võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade eripära, võib ainult VKEsid toetav toetus olla vaid piiratud finantsvõimendusega.

Muudatusettepanek 16

Uus artikkel pärast artiklit 11

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimusega piirkonnad

ERFi kaasrahastatavate rakenduskavade puhul, mis hõlmavad ELi toimimise lepingu artiklis 174 märgitud raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega piirkondi, tuleb pöörata erilist tähelepanu nendele piirkondadele iseloomulike raskuste käsitlemisele.

Eelkõige tuleb NUTS III alade suhtes, kus elanikke on alla 12,5 in/km2 või mille aastane keskmine elanikkonna vähenemine on alates 2007. aastast olnud rohkem kui –1 %, kohaldada konkreetseid piirkondlikke ja riiklikke kavasid, et meelitada kõnealusesse piirkonda rohkem inimesi ja julgustada neid jääma, samuti suurendada ettevõtlusinvesteeringuid ning juurdepääsetavust digitaal- ja avalikele teenustele, sh rahastamine osana partnerluslepingust.

Motivatsioon

See uus artikkel hõlmab hõredalt asustatud alasid ja laiemalt ka kõiki ülejäänud EL 27 allpiirkondi, mis on hõlmatud artikliga 174. Siiski on vaja välja selgitada rahaliselt juhitavad ERFi eraldised, mis ei kattu nendega, mida mõned piirkonnad juba saavad.

Seega on väljapakutud valemi eesmärk muuta rahastamiskõlblikuks sellised kriteeriumid:

—	NUTS III ala (kuna see on tihti pigem allpiirkondlik, mitte piirkondlik NUTS II probleem ja praegustel kaartidel ei ole seda näha);

—	12,5 in/km2 (nagu põhjapoolsed äärealad)

—	või alates 2007. aastast rahvaarvu vähenemine (st nii rahvaarvu väljavoolu kui ka põliselanike surma tagajärjel), kuna see oli peaaegu finantskriisi algus ja ka eelmise programmitöö perioodi algus).

Käesoleva ettepanekuga luuakse Euroopa Komisjonile kohustus lisada see oma asjaomase liikmesriigi seisundit käsitleva dokumendi ettepanekute hulka lähtepunktina liikmesriikidega peetavate partnerluslepingu alaste läbirääkimiste tarvis.

Andmed ja kaart Saksamaa föderaalministeeriumist (BBR)

https://bit.ly/2KItBya.

Muudatusettepanek 17

I LISA

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi ühised väljund- ja tulemusnäitajad – artikli 7 lõige 1

Tabel 1. ERFi (tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimine ning Euroopa piirkondlik koostöö (Interreg)) ja Ühtekuuluvusfondi ühised väljund- ja tulemusnäitajad**

Lisatakse uued tulemuste ühised näitajad (RÜT)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
RÜT 26 – aastane lõppenergiatarbimine (millest: eluhooned, erasektori mitteeluhooned, avaliku sektori mitteeluhooned)	RÜT 26 – kogu hoonestuse aastase energia kokkuhoiu protsent (võrreldes lähteolukorraga), mis on kooskõlas eesmärgiga saavutada ülitõhus ja vähenenud süsinikdioksiidi heitkogusega hoonestus, nagu on sätestatud riiklike elamute ja mitteeluhoonete pikaajalises renoveerimisstrateegias;
RÜT 27 – kodumajapidamised, kellel on suurema energiatõhususega hooned	RÜT 27 – kodumajapidamised, kellel on suurema energiatõhususega hooned , saavutades vähemalt 60 % energiasäästu võrreldes renoveerimise eelse tasemega (täieliku renoveerimise EÜ määratlus) ;
RÜT 28 – parema energiatarbimisklassiga hooned (millest: eluhooned, erasektori mitteeluhooned, avaliku sektori mitteeluhooned)	RÜT 28 – parema energiatarbimisklassiga hooned (millest: eluhooned, erasektori mitteeluhooned, avaliku sektori mitteeluhooned) , mille energiamärgis on pärast renoveerimist B;
	RÜT […] – kodumajapidamised, mille hoonete energiasäästlikkus on paranenud, jõudes pärast renoveerimist liginullenergiahoonete tasemele
RÜT 29 – hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused*	RÜT 29 – hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused*
RÜT 30 – suurema energiatõhususega ettevõtted	RÜT 30 – suurema energiatõhususega ettevõtted
RÜT 31 – taastuvenergia kodutoodang (millest: elektrienergia, soojusenergia) RÜT 32 – taastuvenergia: võrguga ühendatud tegevvõimsus*	RÜT […] – toetust saavate energiavaeste/haavatavate tarbijate arv, et parandada nende hoonete energiatõhusust. RÜT […] – lõplik taastuvenergia kogutarbimine ja tarbimine sektori kohta (küte ja jahutus, transport, elekter); RÜT […] – kogu toodetud taastuvenergia osakaal; RÜT […] – taastumatu energia aastase impordi vähendamine. RÜT […] – taastuvenergia: võrguga ühendatud tegevvõimsus*

Motivatsioon

Tuleb laiendada vastavate energiatõhususe ja taastuvenergia näitajate kogu.

Praeguse rahastamisperioodi kohta on saadud selge õppetund: kvantitatiivne eesmärk ilma a priori kohustusteta, kvaliteedikontrolli või kindla jälgimis- ja seiremetoodikata võib kaotada oma keskkonnahoidlikkuse.

Euroopa Komisjoni väljapakutud kliimanäitajad on ebatäielikud ja mõnikord lihtsad: hindamata vastavat sihtväärtust tehniliselt teostatavast ja rahaliselt otstarbekast vaatepunktist, tähendavad mõned näitajad abisaajate lihtsat loendamist. Näiteks mõõdetakse üht ERFi väljundnäitajat „RÜV 18 – kodumajapidamised, kes saavad toetust oma hoone energiatõhususe parandamiseks“ tulemusnäitajaga „RÜT 27 – kodumajapidamised, kellel on suurema energiatõhususega hooned“. See näitajapaar näitab meetmest kasu saavate leibkondade koguarvu, kuid see ei näita energiatõhususe taseme paranemist, mis võib lõpuks olla suur või marginaalne. See tähendab, et eesmärgid võiksid olla seatud madalale, ilma et tulemusraamistik saaks hinnata vastava meetme ambitsioonikuse taset.

Muudatusettepanek 18

I LISA

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi ühised väljund- ja tulemusnäitajad – artikli 7 lõige 1

Tabel 1. ERFi (tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimine ning Euroopa piirkondlik koostöö (Interreg)) ja Ühtekuuluvusfondi ühised väljund- ja tulemusnäitajad**

Lisatakse uued tulemuste ühised näitajad (RÜT) pärast RÜT 65

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	RÜT […] – üle kuue kuu täitmata vabad töökohad

Motivatsioon

Ühisel väljundnäitajal „RÜV) 61 – tööhõiveteenuste ulatuslikumaid vahendeid kasutavate töötute arv aastas (suutlikkus)“ on ühine tulemusnäitaja esimese osa jaoks (RÜT 65 – igal aastal toetust saavaid tööhõiveteenuseid kasutavate tööotsijate arv). Teise osa näitaja tundub olevat puudu.

Muudatusettepanek 19

II LISA

Artikli 7 lõikes 3 viidatud ERFi ja Ühtekuuluvusfondi tulemuslikkuse põhinäitajad

Poliitikaeesmärk nr 2: Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu

Lisatakse uus ühine väljundnäitaja (CCO) pärast näitajat CCO 09.

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	CCO […] – parem kohanemine kliimamuutustega, riskide ennetamine, sh maavärinaohu ennetus, ning parem vastupanuvõime katastroofidele ja äärmuslikele ilmastikunähtustele.

Motivatsioon

Poliitikaeesmärgile nr 2 lisatakse uus ühine väljundnäitaja (CCO), mis on seotud kliimamuutustega kohanemise, riskide ennetamise, sh maavärinaohu ennetuse, ning parema vastupanuvõimega katastroofidele ja äärmuslikele ilmastikunähtustele.

II. POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

tervitab komisjoni kavatsust lihtsustada programmitöö perioodi 2021–2027 eeskirju ning märgib, et Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond on ühtses määruses, milles sätestatakse mõlema fondi suhtes kohaldatavad eeskirjad, ühendatud. Uus määruse ettepanek on lühem, sest ühissätete määrus hõlmab paljusid ühiseid osi;

tervitab asjaolu, et ühtekuuluvuspoliitikat kohaldatakse jätkuvalt kõigi ELi piirkondade suhtes, kusjuures enamik selle vahenditest on suunatud kõige haavatavamatele piirkondadele; märgib heakskiitvalt, et Euroopa Komisjoni ettepanek kõnealuse õigusakti valdkonnas, mis kuulub jagatud pädevuse alla, on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega;

märgib murega, et komisjoni mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus nähakse ette Ühtekuuluvusfondi eelarve 46 %-line järsk vähendamine ja stabiilne eelarve ERFile (+ 1 %); avaldab kahetsust Euroopa territoriaalse koostöö eelarve 12 %-lise vähenemise pärast, kuigi see on tunnistatud üheks poliitikavaldkonnaks, millel on kõige konkreetsem ELi lisaväärtus;

tuletab meelde, et Ühtekuuluvusfondi puhul on pidevalt tõestatud, et sellel on suur Euroopa lisaväärtus ja et see parandab ELi mainet tema kodanike silmis. Ühtekuuluvusfond näitab „rikkamate“ liikmesriikide solidaarsust „vaesemate“ liikmesriikidega peamiste taristute rajamise vallas. Sellel on selged ja tõestatud eelised nendele liikmesriikidele, kes panustavad ELi eelarvesse kõige rohkem. Kavandatavad kärped takistavad tõenäoliselt aluslepingu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamist;

märgib, et Euroopa Komisjon teeb ettepaneku seada kliimaga seotud kulutuste eesmärgiks 25 % kogu mitmeaastase finantsraamistiku perioodil 2021–2027. Siiski on kvantitatiivne eesmärk palju väiksem kui see, mis on võimalik ja vajalik, et täita täielikult ELi Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustusi. Ühtekuuluvuspoliitikas rakendatakse võrreldes teiste fondidega küllaltki hästi välja töötatud kliimakulutuste seiresüsteemi: ERF eraldaks kliimameetmeteks 30 %, Ühtekuuluvusfond 37 %;

on mures asjaolu pärast, et Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine on Euroopa jaoks suur väljakutse. Komitee on pikka aega olnud ambitsioonikate kliimaeesmärkide kaitsja ning kuna ERF ja Ühtekuuluvusfond on ELi eelarves peamine rahastamisvahend kliimakaitse eesmärkide saavutamiseks, peaksid ühtekuuluvuspoliitika horisontaalsed võimaldavad tingimused sisaldama nõuet, et liikmesriigid täidaksid oma siseriiklikes integreeritud energia- ja kliimakavades Pariisi kokkuleppe eesmärkidest tulenevaid kohustusi; lisaks tuleks neid vähemalt kogu programmitöö perioodi jooksul hoolikalt jälgida, et tagada, et kliimavaldkonna eesmärkide saavutamisel liigutakse õiges suunas;

tervitab asjaolu, et ERF ja Ühtekuuluvusfond on muutunud „rohelisemaks“ ja et saastavad tegevused jäävad määruse reguleerimisalast välja;

tervitab uut spetsiifilist Interregi komponenti, mis on mõeldud uuenduslike piirkondadevaheliste investeeringute jaoks, et toetada arukate spetsialiseerumisstrateegiatega seotud osalejate liitmist Euroopas, ning uut äärepoolseimate piirkondade komponenti; kutsub komisjoni üles suurendama Euroopa territoriaalse koostöö üldist eelarvet, et säilitada programmi „Interreg Europe“ ja piiriülese koostöö jaoks usaldusväärne eelarve, investeerides samas uutesse koostöö vormidesse;

kutsub üles edendama mittediskrimineerimise põhimõtet alates programmitööst kuni aruandluseni ning lisama sooteadliku eelarvestamise kõikidesse rakendusetappidesse;

10.

avaldab vastuseisu ettepanekule, et ERFi valdkondlik keskendamine koonduks riiklikule tasandile; see tsentraliseeritud jaotamismehhanism on vastuolus kohapõhise lähenemisviisi ja ühtekuuluvuspoliitika mitmetasandilise valitsemise põhimõttega;

11.

juhib tähelepanu kasvavale rahaliste vahendite eraldamisele ja avaldab kahetsust, et EAFRD on välja jäetud ühissätete määrusest, millega kehtestatakse mitmesugustele fondidele kohaldatavad ühised eeskirjad;

12.

rõhutab vajadust ERFi ja ESF+ vahelise tugeva vastastikuse täiendavuse järele, et viia ellu integreeritud ja laiaulatuslikke algatusi kohalikul tasandil;

13.

märgib, et liikmesriike julgustatakse viima 5 % ERFi või Ühtekuuluvusfondi vahenditest üle uude InvestEU rahastamisvahendisse ja viima veel 5 % nende ERFi eraldistest üle Euroopa Komisjoni hallatavatesse ELi programmidesse. Siiski on vahendite jagatud haldamise lähenemisviis näidanud, et see mõjutab Euroopa majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Liikmesriigi tehtud ümberpaigutamise otsus tuleks teha koos kohalike ja piirkondlike partneritega kooskõlas partnerluse põhimõtte ja mitmetasandilise valitsemisega;

14.

toetab suurema tähelepanu pööramist jätkusuutlikule linnaarengule, eraldades riiklikul tasandil sellele valdkonnale 6 % ERFi vahenditest;

15.

märgib, et ERFi ja Ühtekuuluvusfondi jaoks tuleks määratleda väljundi- ja tulemusnäitajad ja need peaksid oma tõlgenduselt olema ühemõttelised ning hõlmama eelkõige I ja II lisas nimetatud mõõtühikuid ning suutma koondada projektide tasandilt rakenduskavade ja ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide tasandile, ning nende mõõtmine ei tohiks olla toetusesaajatele liigselt koormav.

Brüssel, 5. detsember 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ

7.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 86/137

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa territoriaalne koostöö“

(2019/C 86/09)

Raportöör:

Korsika territoriaalüksuse täidesaatva nõukogu liige Marie-Antoinette MAUPERTUIS (FR/EA)

Viitedokument:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välisrahastamisvahenditest toetatavat Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevate erisätete kohta

COM(2018) 374 final

I. MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 176 on sätestatud, et Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) on mõeldud selleks, et olla abiks põhiliste piirkondlike ebavõrdsuste korvamisel liidus. Selle artikli ning ELi toimimise lepingu artikli 174 teise ja kolmanda lõigu alusel on ERFi ülesanne aidata ühtlustada eri piirkondade arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, mille raames tuleb pöörata erilist tähelepanu teatud tüüpi piirkondadele, mille loetlemisel on sõnaselgelt nimetatud piiriüleseid piirkondi .

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 176 on sätestatud, et Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) on mõeldud selleks, et olla abiks põhiliste piirkondlike ebavõrdsuste korvamisel liidus. ERF aitab kõnealuse artikli ning ELi toimimise lepingu artikli 174 teise ja kolmanda lõigu kohaselt kaasa eri regioonide arengutaseme ühtlustamisele ja mahajäämuse vähendamisele kõige ebasoodsamates piirkondades, mille seas pööratakse erilist tähelepanu maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja piirkondadele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimad piirkonnad, saared, piiriülesed ja mäestikualad .

Motivatsioon

ERFi peamine eesmärk Euroopa territoriaalse koostöö valdkonnas on leida lahendus ebasoodsamate piirkondade probleemidele ning komitee leiab, et ettepaneku sõnastus ei täpsusta piisaval määral nende piirkondade iseärasusi.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(3)	Et toetada liidu territooriumi harmoonilist arengut eri tasanditel, tuleks Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) raames toetada ERFist piiriülest, riikidevahelist, merendusalast, äärepoolseimate piirkondade ja piirkondadevahelist koostööd.

(3)

Et toetada liidu territooriumi harmoonilist arengut eri tasanditel, tuleks Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) raames toetada ERFist maismaa- ja merendusalast piiriülest, riikidevahelist, merendusalast, äärepoolseimate piirkondade ja piirkondadevahelist koostööd. Lisaks on vajalik rõhutada partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtteid.

Motivatsioon

Need kaks põhimõtet jäeti määruse ettepanekust välja.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(4)

Piiriülese koostöö komponendi raames tuleks püüda lahendada piirialadel üheskoos kindlaks tehtud ühised probleemid ning realiseerida piirialade kasutamata kasvupotentsiaal, millele on osutatud komisjoni teatises „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ (1) (edaspidi „piirialade teatis“). Sellest tulenevalt tuleks piiriülese koostöö komponendi puhul piirduda koostööga maismaapiiridel ning piiriülene koostöö merepiiridel tuleks lõimida riikidevahelise koostöö komponenti.

(4)

Piiriülese koostöö komponendi raames , mis hõlmab nii maa- kui merepiire, tuleks püüda lahendada piirialadel üheskoos kindlaks tehtud ühised probleemid ning realiseerida piirialade kasutamata kasvupotentsiaal, millele on osutatud komisjoni teatises „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ (1) (edaspidi „piirialade teatis“).

Motivatsioon

Komitee ei poolda merendusalase piiriülese koostöö üleviimist piiriüleselt komponendilt nr 1 riikidevahelisele komponendile nr 2. Ehkki sellega kaasneb riikidevahelise komponendi eelarve suurenemine, on suur oht, et riikidevahelise koostöö laiemas kontekstis väheneb merendusalase piiriülese koostöö osatähtsus-. Tuleb teha ettepanek viia merendusalane piiriülene koostöö ja selle eelarvemõõde tagasi komponendile nr 1.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 6

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(6)

Riikidevahelise koostöö ja merenduskoostöö komponendi puhul tuleks seada eesmärgiks tugevdada koostööd meetmete abil, millega soodustatakse liidu ühtekuuluvuspoliitika prioriteetidega seotud integreeritud territoriaalset arengut , ning see komponent peaks sisaldama ka merendusalast piiriülest koostööd . Riikidevaheline koostöö peaks hõlmama suuremaid liidu maismaapiirkondi, samas kui merenduskoostöö peaks hõlmama merepiirkondi ümbritsevaid alasid ja sellesse tuleks lõimida piiriülene koostöö merepiiridel, mida tehakse programmitöö perioodil 2014–2020 . Tuleks tagada võimalikult suur paindlikkus, mis võimaldab jätkata varasemat merendusalast piiriülest koostööd suuremas merenduskoostöö raamistikus, eelkõige määrates kindlaks hõlmatud territooriumi, sellise koostöö erieesmärgid, projektipartnerlust käsitlevad nõuded ning allprogrammide ja spetsiaalsete juhtkomiteede loomise korra.

(6)

Riikidevahelise koostöö ja merenduskoostöö eesmärk peab olema tugevdada koostööd meetmete abil, millega soodustatakse liidu ühtekuuluvuspoliitika prioriteetidega seotud integreeritud territoriaalset arengut. Riikidevaheline koostöö peaks hõlmama suuremaid liidu maismaapiirkondi, samas kui merenduskoostöö peaks hõlmama merepiirkondi ümbritsevaid alasid. Tuleks tagada võimalikult suur paindlikkus, mis võimaldab jätkata programmitöö perioodiks 2014–2020 kavandatud merendusalast piiriülest koostööd suuremas merenduskoostöö raamistikus, eelkõige määrates kindlaks hõlmatud territooriumi, sellise koostöö erieesmärgid, projektipartnerlust käsitlevad nõuded ning allprogrammide ja spetsiaalsete juhtkomiteede loomise korra.

Motivatsioon

Komitee ei poolda merendusalase piiriülese koostöö üleviimist piiriüleselt komponendilt nr 1 riikidevahelisele komponendile nr 2. Ehkki sellega kaasneb riikidevahelise komponendi eelarve suurenemine, on suur oht, et riikidevahelise koostöö laiemas kontekstis väheneb merendusalase piiriülese koostöö osatähtsus. Tuleb teha ettepanek viia merendusalane piiriülene koostöö ja selle eelarvemõõde tagasi komponendile nr 1.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 8

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(8)

Tuginedes Interregi piirkondadevahelise koostöö programmidega seotud kogemustele ning võttes arvesse seda, et tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames sellist koostööd programmitöö perioodil 2014–2020 ei tehtud, tuleks piirkondadevahelise koostöö komponendi puhul keskenduda veelgi enam ühtekuuluvuspoliitika tõhususe suurendamisele. Seepärast tuleks selle komponendi puhul piirduda kahe programmiga: üks selleks, et võimaldada mõlema eesmärgi raames koguda kõikvõimalikke kogemusi, rakendada uuenduslikke lähenemisviise ja suurendada suutlikkust ning edendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006[24] kohaselt loodud või loodavaid Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusi (ETKR), ning teine selleks, et täiustada arengusuundumuste analüüsimist.

(8)

Tuginedes Interregi piirkondadevahelise koostöö programmidega seotud kogemustele ning võttes arvesse seda, et tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames sellist koostööd programmitöö perioodil 2014–2020 ei tehtud, tuleks piirkondadevahelise koostöö komponendi puhul keskenduda veelgi enam ühtekuuluvuspoliitika tõhususe suurendamisele. Selle komponendi raames tuleks mõlema eesmärgi raames jätkuvalt rahastada kõikvõimalikke kogemusi, rakendada uuenduslikke lähenemisviise ja suurendada suutlikkust ning edendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006[24] kohaselt loodud või loodavaid Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusi (ETKR) ning jätkuvalt toetada ja edendada arengusuundumuste analüüsimist.

Kogu liidus toimuv projektipõhine koostöö tuleks lõimida uude piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute komponenti ning siduda tihedalt komisjoni teatise „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“[25] elluviimisega, eriti selleks, et toetada temaatilisi aruka spetsialiseerumise platvorme sellistes valdkondades nagu energia, tööstuse ajakohastamine või põllumajanduslik toidutööstus . Lõpetuseks tuleks integreeritud territoriaalne areng, milles keskendutakse funktsionaalsetele linnapiirkondadele või linnapiirkondadele, koondada tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi programmidesse ning ühte seonduvasse vahendisse, Euroopa linnapiirkondade algatusse. Piirkondadevahelise koostöö komponendi kaks programmi peaksid hõlmama kogu liitu ja peaksid olema avatud osalemiseks kolmandatele riikidele.

Kogu liidus toimuv projektipõhine koostöö peaks jätkuvalt hõlbustama piirkondadevahelist koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel, et leida ühiseid lahendusi, mis soodustaksid ühtekuuluvuspoliitikat, ja luua jätkusuutlikke partnerlusi. Seetõttu tuleks säilitada olemasolevad projektid, eeskätt projektipõhise koostöö edendamine.

Uued piirkondadevahelised innovatsiooniinvesteeringud tuleb siduda tihedalt komisjoni teatise „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“[25] elluviimisega, eriti selleks, et toetada temaatilisi aruka spetsialiseerumise platvorme.

Euroopa territoriaalne koostöö peab võimaldama jätkata komponenti nr 4 hõlmatud territoriaalse arengu toetamist. Piirkondadevahelise koostöö komponendi programmid peaksid hõlmama kogu liitu ja peaksid olema avatud osalemiseks kolmandatele riikidele.

Motivatsioon

Komitee pooldab, et komponendis nr 4 säilitatakse kõik praegused piirkondadevahelise koostöö tegevused, lisades sinna koostöö uuenduslike lahenduste arendamise ja skaleeritavusega seotud projektides ning projektides, mis on ülekantavad mitmele samasuguste struktuurselt ebasoodsate oludega piirkonnale.

Euroopa territoriaalses koostöös tuleb komponendi nr 4 kaudu jätkuvalt toetada komponendiga nr 4 hõlmatud integreeritud territoriaalset arengut, erinevalt komisjoni ettepanekust, kus jäetakse see võimalus üksnes ERFi määruses ette nähtud Euroopa linnaarengu algatusele.

Komitee tunneb heameelt uue piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute algatuse üle, mis on Vanguardi algatuse jätkuprojekt ning mis on suunatud eeskätt piirkondadele, mis on suuremad, ulatuslikuma arengupotentsiaali ning tehnilise ja majandusliku suutlikkusega kui suurem osa Euroopa piirkondi.

Muudatusettepanek 6

Lisada põhjenduse 24 järele uus põhjendus

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(24a)

Halduskoormuse vähendamise raames peavad komisjon, liikmesriigid ja piirkonnad tihedat koostööd tegema, et lihtsustada riigiabi haldamist ja sellest teatamist. Samuti tuleks uurida, kas vähemalt piirkondadevahelise koostöö meetmed on võimalik üldiselt välja arvata Euroopa riigiabi käsitlevatest õigusnormidest.

Motivatsioon

Viimastel aastatel algatatud ja uutes määruse ettepanekutes lõpule viidud vahendite haldamise lihtsustamise protsessi tuleb kasutada programmitöö ja haldamise etapis, et saavutada vahendite lihtsam haldamine.

Muudatusettepanek 7

Lisada põhjenduse 35 järele uus põhjendus

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(35a)

Euroopa territoriaalse koostöö edendamine on olnud paljude aastate jooksul ELi ühtekuuluvuspoliitika üks peamisi prioriteete. Konkreetsed sätted regionaalabi kohta eri suurusega ettevõtjate tehtud investeeringute jaoks on samuti kaasatud piirkondliku riigiabi andmist käsitlevatesse suunistesse 2014–2020 ning üldise grupierandi määruse regionaalabi osasse. Kuna Euroopa territoriaalsele koostööle antav abi on ühtse turuga kooskõlas, tuleb see Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt teatamiskohustusest välja arvata.

Motivatsioon

Territoriaalne koostöö tõhustab ühtset turgu. Teatavat laadi riigiabi puhul kehtivate teatamiskohustuste täielik kõrvaldamine oleks täiendav lihtsustamise element.

Muudatusettepanek 8

Artikli 1 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Artikkel 1	Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala	Reguleerimisese ja kohaldamisala
1. Käesolevas määruses sätestatakse Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevad eeskirjad, et soodustada koostööd liikmesriikide vahel liidu sees ning liikmesriikide ja vastavalt liiduga piirnevate kolmandate riikide, partnerriikide, muude territooriumide või ülemeremaade ja -territooriumide (edaspidi „ÜMTd“) vahel.	1. Käesolevas määruses sätestatakse Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevad eeskirjad, et soodustada koostööd liikmesriikide vahel liidu sees ning liikmesriikide ja vastavalt liiduga piirnevate kolmandate riikide, partnerriikide, muude territooriumide või ülemeremaade ja -territooriumide (edaspidi „ÜMTd“) ning piirkondlikku organisatsiooni koondunud kolmandate riikide rühma vahel.

Motivatsioon

Mandri-Euroopast eemal asuvatel äärepoolseimatel piirkondadel on koostöösidemed kolmandate riikide või piirkondlike organisatsioonidega, seega ei piirdu koostöö vaid piirnevate riikidega.

Muudatusettepanek 9

Artikkel 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesolevas määruses kohaldatakse määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklis 2 sätestatud mõisteid. Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„IPA toetusesaaja“ – määruse (EL) [IPA III] I lisas loetletud riik või territoorium;

1)	„IPA toetusesaaja“ – määruse (EL) [IPA III] I lisas loetletud riik või territoorium;

2)	„kolmas riik“ – riik, mis ei ole liidu liikmesriik ja ei saa toetust Interregi rahastamisvahenditest;

2)	„kolmas riik“ – riik, mis ei ole liidu liikmesriik ja ei saa toetust Interregi rahastamisvahenditest;

3)	„partnerriik“ – IPA toetusesaaja või riik või territoorium, mis on hõlmatud määruse (EL) [NDICI] I lisas loetletud naabruspoliitika geograafilise piirkonnaga, ja Venemaa Föderatsioon, ning mis saab toetust liidu välisrahastamisvahenditest;

3)	„partnerriik“ – IPA toetusesaaja või riik või territoorium, mis on hõlmatud määruse (EL) [NDICI] I lisas loetletud naabruspoliitika geograafilise piirkonnaga, ja Venemaa Föderatsioon, ning mis saab toetust liidu välisrahastamisvahenditest;

4)	„piiriülene õigussubjekt“ – õigussubjekt, mis on asutatud ühe Interregi programmis osaleva riigi õiguse alusel, tingimusel et selle on asutanud vähemalt kahe osaleva riigi territoriaalsed asutused või muud organid.

„piiriülene õigussubjekt“ – õigussubjekt , sealhulgas euroregioon või muu erinevate kohalike ja piirkondlike omavalitsusüksuste rühmitus , mis on asutatud ühe Interregi programmis osaleva riigi õiguse alusel, tingimusel et selle on asutanud vähemalt kahe osaleva riigi territoriaalsed asutused või muud organid.

2. Kui käesoleva määruse kohaldamisel osutatakse määruses (EL) [uus ühissätete määrus] „liikmesriigile“, käsitatakse seda kui „liikmesriiki, kus asub korraldusasutus“, ja kui määruses osutatakse „igale liikmesriigile“ või „liikmesriikidele“, käsitatakse seda kui „asjaomases Interregi programmis osalevaid liikmesriike ja, kui see on asjakohane, kolmandaid riike, partnerriike ning ÜMTsid“.

Kui käesoleva määruse kohaldamisel osutatakse määruses (EL) [uus ühissätete määrus] „fondidele“, nagu need on loetletud kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktis a, või „ERFile“, käsitatakse seda nii, et see hõlmab ka liidu vastavaid välisrahastamisvahendeid.

Motivatsioon

Tuleb kaasata nii euroregioonid kui ka muud erinevate kohalike ja piirkondlike omavalitsusüksuste rühmitused.

Muudatusettepanek 10

Artikkel 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikkel 3

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) komponendid

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) raames toetatakse ERFist ja, kui see on asjakohane, liidu välisrahastamisvahenditest järgmisi komponente:

1)	kõrvuti asuvate piirkondade vaheline piiriülene koostöö, mille eesmärk on toetada integreeritud piirkondlikku arengut (komponent nr 1):

1)	piirialadel asuvate piirkondade vaheline maismaa- või merendusalane piiriülene koostöö, mille eesmärk on toetada integreeritud piirkondlikku arengut (komponent nr 1):

a)	liidusisene piiriülene koostöö maismaapiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades kahes või enamas liikmesriigis või vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas kolmandas riigis, mis on loetletud artikli 4 lõikes 3;

a)	liidusisene piiriülene koostöö piirialade vahel kahes või enamas liikmesriigis või vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas kolmandas riigis, mis on loetletud artikli 4 lõikes 3;

b)	liiduväline piiriülene koostöö maismaapiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas järgmises riigis:

b)	liiduväline piiriülene koostöö piirialade vahel vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas järgmises riigis:

i)	IPA toetusesaajad või

ii)	NDICIst toetust saavad partnerriigid või

iii)	Venemaa Föderatsioon, et võimaldada tema osalemist piiriüleses koostöös, mida toetatakse samuti NDICIst;

i)	IPA toetusesaajad või

ii)	NDICIst toetust saavad partnerriigid või

iii)	Venemaa Föderatsioon, et võimaldada tema osalemist piiriüleses koostöös, mida toetatakse samuti NDICIst;

riikidevaheline koostöö ja merendusalane koostöö suurtel riigiülestel territooriumidel või vesikondade ümbruses, mis hõlmab riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke programmipartnereid liikmesriikides, kolmandates riikides, partnerriikides ja Gröönimaal ning mille eesmärk on saavutada suurem territoriaalne sidusus (komponent nr 2 ; kui osutatakse üksnes riikidevahelisele koostööle: komponent nr 2A; kui osutatakse üksnes merendusalasele koostööle: komponent nr 2B );

riikidevaheline koostöö suurtel riigiülestel territooriumidel või vesikondade ümbruses, mis hõlmab riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke programmipartnereid liikmesriikides, kolmandates riikides, partnerriikides ja Gröönimaal ning mille eesmärk on saavutada suurem territoriaalne sidusus (komponent nr 2);

3)	äärepoolseimate piirkondade omavaheline koostöö ja nende koostöö naabruses asuvate kolmandate või partnerriikide või ÜMTdega või mitmega neist, et hõlbustada piirkondlikku lõimumist nende naabruses (komponent nr 3);

3)	äärepoolseimate piirkondade omavaheline koostöö ja nende koostöö naabruses asuvate kolmandate või partnerriikide või ÜMTdega või piirkondlikku organisatsiooni koondunud kolmandate riikide rühmaga või mitmega neist, et hõlbustada piirkondlikku lõimumist nende naabruses (komponent nr 3).

4)	piirkondadevaheline koostöö, mille eesmärk on tõhustada ühtekuuluvuspoliitikat (komponent nr 4), edendades:

4)	piirkondadevaheline koostöö, mille eesmärk on tõhustada ühtekuuluvuspoliitikat (komponent nr 4), edendades:

a)	kogemuste vahetamist, uuenduslikke lähenemisviise ja suutlikkuse suurendamist seoses:

a)	kogemuste vahetamist, uuenduslikke lähenemisviise ja suutlikkuse suurendamist seoses:

i)	Interregi programmide rakendamisega;

i)	Interregi programmide rakendamisega;

ii)	tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi programmide rakendamisega, eelkõige seoses piirkondadevaheliste ja riikidevaheliste meetmetega, mille puhul toetusesaajad asuvad vähemalt ühes teises liikmesriigis;

ii)

suutlikkuse arendamine partnerite vahel kogu liidus seoses

—	tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi programmide rakendamisega, eelkõige seoses piirkondadevaheliste ja riikidevaheliste meetmetega, mille puhul toetusesaajad asuvad vähemalt ühes teises liikmesriigis;

—	heade tavade tuvastamise, levitamise ja ülekandmisega piirkondlikus arengupoliitikas ning eelkõige tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgiga seotud rakenduskavades;

—	heade tavade tuvastamise, levitamise ja ülekandmisega seoses kestliku linnaarenguga, sh linna- ja maapiirkondade vahelisi sidemed;

iii)	Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste asutamise, toimimise ja rakendamisega;

iii)	Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste asutamise, toimimise ja rakendamisega;

b)	territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkidega seotud arengusuundumuste analüüsimist;

b)	territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkidega seotud arengusuundumuste analüüsimist.

5)	piirkondadevahelised innovatsiooniinvesteeringud selliste piirkondadevaheliste innovatsiooniprojektide turuleviimise ja laiendamise kaudu, mis võivad soodustada Euroopa väärtusahelate arengut (komponent nr 5).

Motivatsioon

Komitee pooldab merendusalase piiriülese koostöö tagasiviimist komponendile nr 1 ja teiste komponentide tugevdamist. Tehakse ettepanek kustutada lõikest 1 sõnad „kõrvuti/vahetus naabruses asuvad“. Võttes arvesse, et piiriülene koostöö hõlmab NUTS 3. tasandi piirkondi, võib see rikkuda mõne piiriülese programmi praegust geograafilist ulatust ning piirata nende pindala üksnes vahetus naabruses asuvatele NUTS 3. tasandi piirkondadele.

Muudatusettepanek 11

Artikkel 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Artikkel 4	Artikkel 4
Piiriülese koostöö geograafiline katvus	Piiriülese ja merendusalase koostöö geograafiline katvus
1. Piiriülese koostöö raames toetust saavad alad peavad olema sisepiiride ning kolmandate riikide või partnerriikide välispiiride ääres asuvad liidu NUTS 3. tasandi piirkonnad.	1. Piiriülese maismaa- ja merendusalase koostöö raames toetust saavad alad peavad olema sisepiiride ning kolmandate riikide või partnerriikide välispiiride ääres asuvad liidu NUTS 3. tasandi piirkonnad , mõjutamata võimalikke kohandusi, mida on vaja, et tagada programmitöö perioodiks 2014–2020 sätestatud koostööprogrammi valdkondade sidusus ja järjepidevus .
2. Merepiiridega piirkondi, mis on ühendatud mere püsiühenduse kaudu, toetatakse samuti piiriülese koostöö raames.	2. Merepiiridega piirkondi, mis on ühendatud mere-, raudtee-, lennu- või maanteeühenduse kaudu, toetatakse samuti piiriülese koostöö raames.
3. Liidusisest piiriülest koostööd käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata Norra, Šveitsi ja Ühendkuningriigi piirkondi, mis on NUTS 3. tasandi piirkondadega samaväärsed, samuti Liechtensteini, Andorrat ja Monacot.	3. Liidusisest piiriülest koostööd käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata Norra, Šveitsi ja Ühendkuningriigi piirkondi, mis on NUTS 3. tasandi piirkondadega samaväärsed, samuti Liechtensteini, Andorrat , San Marinot ja Monacot.
4. Liiduvälise piiriülese koostöö puhul toetatakse IPA III-st või NDICIst vastava partnerriigi NUTS 3. tasandi piirkondi või, NUTS liigituse puudumisel, selliseid samaväärseid piirkondi liikmesriikide ja partnerriikide kõigi maismaapiiride ääres, mis vastavad IPA III-st või NDICIst toetuse saamise tingimustele.	4. Mis puudutab merendusalast piiriülest koostööd programmitöö perioodi 2014–2020 ajal, siis ühisel kokkuleppel asjaomaste riikide, piirkondade ja teiste kohalike omavalitsustega tehakse kohandusi nimetatud programmitöö perioodil kehtivas 18 piiriülese koostöö programmis (Deux Mers/Two seas/Twee Zeeën, Botnia-Atlantica, Läänemere keskosa, Eesti-Läti, La Manche, Guadeloupe-Martinique-OEEC, Mayotte/Komoorid/Madagascar, Saksamaa-Taani, Kreeka-Küpros, Kreeka-Itaalia, Iirimaa-Wales, Itaalia-Horvaatia, Prantsusmaa-Itaalia Marittimo, Itaalia-Malta, Madeira-Assoorid-Kanaari saared (MAC), Põhja-Iirimaa-Iirimaa-Šotimaa, Öresund-Kattegat-Skagerrak, Läänemere lõunaosa).
	5. Liiduvälise piiriülese koostöö puhul toetatakse IPA III-st või NDICIst vastava partnerriigi NUTS 3. tasandi piirkondi või, NUTS liigituse puudumisel, selliseid samaväärseid piirkondi liikmesriikide ja partnerriikide kõigi maismaapiiride ääres, mis vastavad IPA III-st või NDICIst toetuse saamise tingimustele.

Motivatsioon

Komitee pooldab merendusalase piiriülese koostöö tagasiviimist komponendile nr 1. Komitee teeb lisaks ettepaneku kustutada meelevaldne kriteerium silla olemasolu kohta, et rakendada merendusalast piiriülest koostööd. Viidates subsidiaarsuse põhimõttele, peab piiriülese koostöö tsoonide määratlemine toimuma koostöös asjaomaste liikmesriikide, piirkondade ja teiste kohalike omavalitsustega, et tagada järjepidevus ja sidusus praeguste programmidega.

Muudatusettepanek 12

Artikkel 7

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Artikkel 7	Artikkel 7
Piirkondadevahelise koostöö ja piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute geograafiline katvus	Piirkondadevahelise koostöö geograafiline katvus
1. Komponendi nr 4 kohase mis tahes Interregi programmi või komponendi nr 5 kohaste piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute puhul toetatakse kogu liidu territooriumi ERFist.	1. Komponendi nr 4 kohase mis tahes Interregi programmi puhul toetatakse kogu liidu territooriumi ERFist.
2. Komponendi nr 4 kohased Interregi programmid võivad hõlmata artiklites 4, 5 ja 6 osutatud kolmandaid riike, partnerriike, muid territooriume või ÜMTsid tervenisti või osaliselt, olenemata sellest, kas nad saavad toetust liidu välisrahastamisvahenditest või mitte.	2. Komponendi nr 4 kohased Interregi programmid võivad hõlmata artiklites 4, 5 ja 6 osutatud kolmandaid riike, partnerriike, muid territooriume või ÜMTsid tervenisti või osaliselt, olenemata sellest, kas nad saavad toetust liidu välisrahastamisvahenditest või mitte. Kolmandad riigid võivad selle rahastamisele kaasa aidata sihtotstarbelise välistulu kujul.

Motivatsioon

Kõikide piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute aspektide kohta peab kõnealuses määruses olema konkreetne peatükk. Käesolev muudatusettepanek selgitab asjaolu, et kolmandad riigid võivad osaleda komponendis nr 4, aidates kaasa selle rahastamisele sihtotstarbelise välistulu kaudu. Komitee pooldab Ühendkuningriigi rahalise panuse kaasamist sihtotstarbelise välistulu kaudu piirkondadevahelisse komponenti nr 4 ja piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute komponenti nr 5 ning kolmandate riikide kohalike omavalitsuste osalemise jätkamist samal kujul.

Muudatusettepanek 13

Artikkel 9

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikkel 9

ERFi rahalise vahendid Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) jaoks

1. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) jaoks ette nähtud ERFi vahendid moodustavad 8 430 000 000 eurot ERFi, ESF+-i ja Ühtekuuluvusfondi eelarvelisteks kulukohustusteks programmitöö perioodiks 2021–2027 ettenähtud üldsummast, mis on sätestatud määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 102 lõikes 1.

1. 3 % fondi eelarvekohustuste jaoks saadaolevatest üldistest vahenditest vahemikuks 2021–2027 (st kokku 10 000 000 000 eurot) võetakse ERFi, ESF+-i ja Ühtekuuluvusfondi eelarvelisteks kulukohustusteks programmitöö perioodiks 2021–2027 ettenähtud üldsummast, mis on sätestatud määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 102 lõikes 1 , et rahastada komponente nr 1 kuni nr 4 .

2. Lõikes 1 osutatud vahendid jaotatakse järgmiselt:

a)	52,7 % (st kokku 4 440 000 000 eurot ) piiriüleseks koostööks (komponent nr 1);

a)	72,3 % (st kokku 7 236 000 000 eurot ) piiriüleseks maismaa- ja merendusalaseks koostööks (komponent nr 1);

b)	31,4 % (st kokku 2 649 900 000 eurot ) riikidevaheliseks koostööks ja merendusalaseks koostööks (komponent nr 2);

b)	19,2 % (st kokku 1 929 000 000 eurot ) riikidevaheliseks koostööks (komponent nr 2);

c)	3,2 % (st kokku 270 100 000 eurot ) äärepoolseimate piirkondade koostööks (komponent nr 3);

c)	2,9 % (st kokku 272 000 000 eurot ) äärepoolseimate piirkondade koostööks (komponent nr 3);

d)	1,2 % (st kokku 100 000 000 eurot ) piirkondadevaheliseks koostööks (komponent nr 4);

d)	5,6 % (st kokku 563 000 000 eurot ) piirkondadevaheliseks koostööks (komponent nr 4).

e)	11,5 % (st kokku 970 000 000 eurot) piirkondadevahelisteks innovatsiooniinvesteeringuteks (komponent nr 5).

3. Komisjon teatab igale liikmesriigile, milline on talle aastate kaupa ette nähtud osa komponentide nr 1, nr 2 ja nr 3 kogusummadest.

Liikmesriigile eraldatava summa määramise kriteeriumina kasutatakse elanike arvu järgmistes piirkondades:

a)	NUTS 3. tasandi piirkonnad komponendi nr 1 puhul ja need NUTS 3. tasandi piirkonnad komponendi nr 2B puhul , mis on loetletud artikli 8 lõikes 2 osutatud rakendusaktis;

a)	NUTS 3. tasandi piirkonnad komponendi nr 1 puhul, mis on loetletud artikli 8 lõikes 2 osutatud rakendusaktis;

b)	NUTS 2. tasandi piirkonnad komponentide nr 2 A ja nr 3 puhul.

b)	NUTS 2. tasandi piirkonnad komponentide nr 2 ja nr 3 puhul.

4. Iga liikmesriik võib paigutada kuni 15 % komponendi nr 1, nr 2 ja nr 3 rahalistest eraldistest ümber ühele või mitmele teisele komponendile.

Piiriülese ja merendusalase koostöö programmide puhul, mille vahendeid on vähendatud vahemikuks 2021–2027, peavad asjaomased liikmesriigid suunama oma riiklikust eelarvest tulevad ERFi vahendid selle tagamiseks, et nendele programmidele eraldatakse jätkuvalt vähemalt kaks kolmandikku vahemikule 2014–2020 vastavatest vahenditest.

5. Lõike 3 alusel teatatud summade põhjal teavitab iga liikmesriik komisjoni sellest, kas ja kuidas on ta kasutanud lõikes 4 ette nähtud ülekandmise võimalust ning milline on tema osa lõplik jagunemine nende Interregi programmide vahel, milles liikmesriik osaleb.

5. Lõike 3 alusel teatatud summade põhjal ning pärast konsulteerimist kohalike ja piirkondlike omavalitsustega teavitab iga liikmesriik komisjoni sellest, kas ja kuidas on ta kasutanud lõikes 4 ette nähtud ülekandmise võimalust ning milline on tema osa lõplik jagunemine nende Interregi programmide vahel, milles liikmesriik osaleb.

Motivatsioon

Pärast eelarve suurendamist, mille ettepaneku tegid uue ühissätete määruse (EL) artikli 104 lõikes 7 ühissätete määruse raportöörid, et minna 2,5 %-lt eelarveliste kulukohustuste täitmiseks fondidest kättesaadavatelt koguvahenditelt üle 3,3 %-le, et rahastada selles määruses ette nähtud koostöötegevusi. Tehakse ettepanek eraldada sellest 3,3 %-st 3 % Euroopa territoriaalse koostöö traditsioonilistele tegevustele (st komponendid nr 1, 2 ja 4) ja uuele komponendile nr 3. Tehakse ettepanek korrata praegusel programmitöö perioodil kehtivat jaotust, st ligikaudu 75 % piiriülesele koostööle, sealhulgas piiriülene merendusalane koostöö, 20 % riikidevahelisele koostööle ning ligikaudu 5 % laiendatud piirkondadevahelisele koostööle.

Ülejäänud 0,3 % eraldatakse piirkondadevahelistele innovatsiooniinvesteeringutele, ent võttes seejuures arvesse selle uue algatuse eripära, mis väärib komitee arvates peatükki selles määruses.

Muudatusettepanek 14

Artikkel 11

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Artikkel 11	Artikkel 11
Interregi programmi vahendite loetelu	Interregi programmi vahendite loetelu
1. Komisjon võtab liikmesriikide artikli 9 lõike 5 kohaselt esitatud teabe alusel vastu rakendusakti, milles esitatakse kõikide Interregi projektide loetelu ja märgitakse iga programmi ERFi toetuse kogusumma ning vajaduse korral liidu välisrahastamisvahenditest saadava toetuse kogusumma. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 63 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.	1. Komisjon võtab liikmesriikide artikli 9 lõike 5 kohaselt esitatud teabe alusel vastu rakendusakti, milles esitatakse kõikide Interregi projektide loetelu ja märgitakse iga programmi ERFi toetuse kogusumma ning vajaduse korral liidu välisrahastamisvahenditest saadava toetuse kogusumma. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 63 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
2. Kõnealuses rakendusaktis esitatakse ka loetelu artikli 9 lõike 5 kohaselt ümber paigutatud summadest jaotatuna liikmesriigi ja liidu välisrahastamisvahendi kaupa.	2. Kõnealuses rakendusaktis esitatakse ka loetelu artikli 9 lõike 5 kohaselt ümber paigutatud summadest jaotatuna liikmesriigi ja liidu välisrahastamisvahendi kaupa.
	3. Liikmesriik peaks andma aru selle kohta, kuidas kaasati kohalik ja piirkondlik tasand ning teised huvitatud pooled programmi koostamisse, nagu on ette nähtud ühissätete määruse artiklis 6 partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise kohta.

Muudatusettepanek 15

Artikkel 13

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Artikkel 13	Artikkel 13
Kaasrahastamismäärad	Kaasrahastamismäärad
Iga Interregi programmi tasandi kaasrahastamismäär ei tohi olla suurem kui 70 % , välja arvatud juhul, kui liiduväliste piiriüleste või komponendi nr 3 alla kuuluvate Interregi programmide puhul on vastavalt määrustes (EL) [IPA III], (EL) [NDICI] või nõukogu otsuses (EL) [ÜMT programm] või nende raames vastuvõetud mis tahes muus õigusaktis sätestatud suurem protsent .	Iga Interregi programmi tasandi kaasrahastamismäär ei tohi olla suurem kui 85 % , eeskätt liiduväliste piiriüleste või komponendi nr 3 alla kuuluvate Interregi programmide puhul , artiklites 16 kuni 26, määrustes (EL) [IPA III], (EL) [NDICI] või nõukogu otsuses (EL) [ÜMT programm] või nende raames vastuvõetud mis tahes muus õigusaktis sätestatud väikeste projektide puhul .

Motivatsioon

Komitee nõuab, et kõikide projektide puhul ja vähemalt kõige väiksemate piirkondadevaheliste projektide ja eelkõige artiklites 16 kuni 26 sätestatud väikeste projektide puhul säilitataks kaasrahastamismäär 85 %.

Muudatusettepanek 16

Artikli 14 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

4. Komponentide nr 1, 2 ja 3 raames võib ERF ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahend toetada ka Interregi erieesmärki „Interregi parem juhtimine“, eelkõige järgmiste meetmete kaudu:

a)	komponentide nr 1 ja 2B kohastes Interregi programmides:

a)	komponentide nr 1 Interregi programmides:

i)	suurendades avalike asutuste, eelkõige nende, kes on volitatud haldama konkreetset territooriumi, ja sidusrühmade institutsioonilist suutlikkust;

i)	suurendades avalike asutuste, eelkõige nende, kes on volitatud haldama konkreetset territooriumi, ja sidusrühmade institutsioonilist suutlikkust;

ii)	tõhustades avalikku haldust õigusalase ja halduskoostöö ning kodanike ja asutuste vahelise koostöö kaudu, et kõrvaldada õiguslikke ja muid takistusi piirialadel;

ii)	tõhustades avalikku haldust õigusalase ja halduskoostöö ning kodanike ja asutuste vahelise koostöö kaudu, et kõrvaldada õiguslikke ja muid takistusi piirialadel , luues vastastikust usaldust, eelkõige soodustades inimestevahelisi tegevusi ;

b)	komponentide nr 1, 2 ja 3 kohastes Interregi programmides: suurendades riigiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilist suutlikkust, et rakendada makropiirkondlikke ja merepiirkondade strateegiaid;

b)	komponentide nr 1, 2 ja 3 kohastes Interregi programmides: suurendades riigiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilist suutlikkust, et rakendada makropiirkondlikke ja merepiirkondade strateegiaid;

liiduvälistes piirülestes ja Interregi rahastamisvahenditest toetatavates komponentide nr 2 ja 3 kohastes Interregi programmides, lisaks punktides a ja b osutatule: luues vastastikust usaldust, eelkõige soodustades inimestevahelisi tegevusi, edendades jätkusuutlikku demokraatiat ning toetades kodanikuühiskonna osalejaid ja nende rolli protsesside ja demokraatia arendamise ümberkujundamisel.

liiduvälistes piirülestes ja Interregi rahastamisvahenditest toetatavates komponentide nr 2 ja 3 kohastes Interregi programmides, lisaks punktides a ja b osutatule: luues vastastikust usaldust, edendades jätkusuutlikku demokraatiat ning toetades kodanikuühiskonna osalejaid ja nende rolli protsesside ja demokraatia arendamise ümberkujundamisel.

Motivatsioon

Vastastikuse usalduse loomine ja inimestevaheliste projektide soodustamine ei ole oluline mitte üksnes liiduvälise, vaid ka liidusisese piiriülese koostöö jaoks ning seda tuleks selgesõnaliselt toetada.

Muudatusettepanek 17

Artikkel 15

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Artikkel 15	Artikkel 15
Valdkondlik keskendamine	Valdkondlik keskendamine
1. Vähemalt 60 % ERFi ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite eraldisest igale komponentide nr 1, 2 ja 3 kohasele Interregi programmile muude kui tehnilise abi prioriteetide raames eraldatakse kuni kolmele määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 4 lõikes 1 sätestatud poliitikaeesmärgile.	1. Maksimaalselt 60 % ERFi riikliku ja piirkondliku tasandi ning vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite eraldisest igale komponentide nr 1, 2 ja 3 kohasele Interregi programmile muude kui tehnilise abi prioriteetide raames eraldatakse kuni kolmele määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 4 lõikes 1 sätestatud poliitikaeesmärgile.
2. Täiendav 15 % ERFi ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite eraldistest igast komponentide nr 1, 2 ja 3 kohasest Interregi programmist muude kui tehnilise abi prioriteetide raames eraldatakse Interregi erieesmärgile „Interregi parem juhtimine“ või liiduvälisele Interregi erieesmärgile „Ohutum ja turvalisem Euroopa“.	2. Maksimaalselt täiendav 15 % ERFi ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite eraldistest igast komponentide nr 1, 2 ja 3 kohasest Interregi programmist muude kui tehnilise abi prioriteetide raames võidakse eraldada Interregi erieesmärgile „Interregi parem juhtimine“ / või liiduvälisele Interregi erieesmärgile „Ohutum ja turvalisem Euroopa“. See protsent võib olla kõrgem kui maksimaalne 15 % juhul, kui programmi üle läbirääkimisi pidavad osapooled peavad seda vajalikuks.
	Interregi parema juhtimise all olevad projektid võivad samuti määruse (EL) 2018/XXX [millega luuakse reformide tugiprogramm] kohaselt rahastust saada. Sellisel juhul on juhtmääruseks määrus (EL) 2018/XXX [Euroopa territoriaalne koostöö].
3. Kui komponendi nr 2 A kohasest Interregi programmist toetatakse makropiirkondlikku strateegiat, programmeeritakse ERFi kogueraldis ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite kogueraldis muude kui tehnilise abi prioriteetide raames kõnealuse strateegia eesmärkidele.	3. Kui komponendi nr 2 kohasest Interregi programmist toetatakse makropiirkondlikku strateegiat, programmeeritakse ERFi kogueraldis ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite kogueraldis muude kui tehnilise abi prioriteetide raames kõnealuse strateegia eesmärkidele.
4. Kui komponendi nr 2 B kohasest Interregi programmist toetatakse makropiirkondlikku või merepiirkondade strateegiat, jaotatakse vähemalt 70 % ERFi ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite kogueraldisest muude kui tehnilise abi prioriteetide raames kõnealuse strateegia eesmärkidele.	4. Kui komponendi nr 1 kohasest Interregi programmist toetatakse makropiirkondlikku või merepiirkondade strateegiat, jaotatakse reeglina vähemalt 70 % ERFi ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite kogueraldisest muude kui tehnilise abi prioriteetide raames kõnealuse strateegia eesmärkidele. Vastastikkusel kokkuleppel komisjoniga võib kehtestada muud protsendimäärad.
5. Komponendi nr 4 kohaste Interregi programmide puhul jaotatakse ERFi ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite kogueraldis muude kui tehnilise abi prioriteetide raames Interregi erieesmärgile „Interregi parem juhtimine“.	5. Komponendi nr 4 kohaste Interregi programmide puhul jaotatakse ERFi ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite kogueraldis muude kui tehnilise abi prioriteetide raames Interregi erieesmärgile „Interregi parem juhtimine“.

Motivatsioon

Ei ole õiglane nõuda, et kõik Euroopa piirkonnad eraldaksid Interregi paremale juhtimisele sama kindlaks määratud protsendi lisaks tehnilisele abile.

Sellegipoolest peab piirkondades, kus soovitakse kasutada Euroopa territoriaalset koostööd vahendina, mille abil soodustada head valitsemist ja struktuurireforme, olema endiselt võimalik kasutada uue reformide tugiprogrammi lisatoetust.

Komitee pooldab asjaolu, et makropiirkondlikke strateegiaid toetatakse komponentidest nr 1 ja nr 2.

Muudatusettepanek 18

Lisada II peatüki järele uus peatükk

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

III PEATÜKK

Piirkondadevahelised innovatsiooninvesteeringud

Artikkel 15a

Piirkondadevahelised innovatsiooninvesteeringud

1. 0,3 % ajavahemikul 2021–2027 eelarveliste kulukohustuste täitmiseks fondidest kättesaadavatest koguvahenditest (st kokku 970 000 000 eurot) eraldatakse piirkondadevahelistele innovatsiooniinvesteeringutele ning suunatakse selliste piirkondadevaheliste innovatsiooniprojektide turustamiseks ja intensiivistamiseks, millel on potentsiaali soodustada Euroopa väärtusahelate arengut. Täiendavad vahendid programmist „Euroopa horisont“ [määruse ettepanek (EL) 2018/XXX] võidakse üle kanda eelarvesse kas otse või juhtfondi meetodil.

2. Piirkondadevahelised innovatsiooniinvesteeringud on mõeldud järgmiste tegevuste jaoks:

a)	selliste ühiste innovatsiooniprojektide turustamine ja skaleerimine, mis võivad soodustada Euroopa väärtusahelate arendamist;

b)	riiklikul või piirkondlikul tasandil loodud aruka spetsialiseerumise strateegiates osalevate teadlaste, ettevõtjate, kodanikuühiskonna ja avalike haldusasutuste esindajate koondamine;

c)	katseprojektid, et tuvastada või katsetada uusi piirkondliku ja kohaliku arengu lahendusi, tuginedes aruka spetsialiseerumise strateegiatele;

d)	kogemuste vahetamine innovatsiooni valdkonnas, et kasutada ära piirkondliku või kohaliku arengu valdkonnas saadud kogemusi.

3. Piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute puhul toetatakse ERFist kogu liidu territooriumi.

4. Piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute kavandamine ja esitamine toimub otsese haldamise raames.

5. Euroopa territoriaalse ühtsuse põhimõtet austades võidakse piirkondadele, mis jäävad allapoole Euroopa piirkondliku konkurentsivõime indeksi (2013–2016) keskmist, artikliga 174 hõlmatud piirkondadele ja äärepoolseimatele piirkondadele piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute kava raames anda õigus kohaldada suurendatud ERFi kaasrahastamise määra, mis võib moodustada 85 % kuni 100 %. Kõnealune stiimul piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute soodustamiseks struktuurselt ebasoodsate oludega piirkondades peab

a)	võimaldama kõnealustel piirkondadel arendada ühiselt uuenduslikke investeerimisprojekte, millel on suur potentsiaal ülekandmiseks ja kordamiseks muudes samadest struktuursetest ebasoodsatest oludest mõjutatud piirkondades;

võtma eesmärgiks soodustada innovatsiooniprotsesse selliste piirkondade majandusvaldkondades, mis kannatavad geograafiliste ja demograafiliste struktuurselt ebasoodsate olude all, kasutada optimaalselt kohalikke ressursse, toetada taastuvate energiaallikate kasutamist, jäätmekäitlust ja veemajandust, edendada kultuuri- ja looduspärandit ja jätkata ringmajanduse elluviimist. Mõiste „innovatsioon“ hõlmab siin tehnoloogilist, korralduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast innovatsiooni;

c)	andma kõnealustele piirkondadele võimaluse osaleda konkurentsivõimelisemate piirkondade hallatavates tehnoloogiaplatvormides, võimaldades selle abil piirkondadevahelist tehno- ja teadmussiiret ning soodustades tihedamat piirkondadevahelist integratsiooni.

6. Kolmandad riigid võivad osaleda, tingimusel et nad aitavad sellele rahastamisele kaasa sihtotstarbelise välistulu kaudu.

Motivatsioon

Ehkki piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute loomine on uue programmitöö perioodi üks kõige positiivsemaid uuendusi, on see sellegipoolest endiselt Euroopa territoriaalsest koostööst väga erinev vahend. Seetõttu ja selleks, et rõhutada selle konkreetset tähtsust, tehakse ettepanek koostada piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute kohta eraldi peatüki ja konkreetse artikli, mis koondaks erinevaid sätteid, mis on praegu määruse ettepanekus korrapäratult esitatud.

Tehakse lisaks ettepanek suurendada selle eelarvet, eraldades erireservi, mis moodustab 0,3 % ühtekuuluvuse eelarvest, võimaldades täiendavaid ülekandeid. Viimaks, et austada Euroopa territoriaalse ühtsuse põhimõtet, peaks osa vahenditest olema suunatud piirkondadele, mis ei ole veel ELi kõige uuenduslikumate piirkondade hulgas.

Seejuures, et vältida piirkondadevaheliste innovatsiooni ja konkurentsivõimega seotud erinevuste suurendamist, tuleb edendada innovatsiooni piirkondades, mida mõjutavad märkimisväärsed piirangud ja/või mille konkurentsivõime jääb allapoole ELi keskmist.

Käesoleva ettepanekuga lisatakse Euroopa territoriaalse koostöö määrusse muu hulgas Marie-Antoinette Maupertuis’ (2017), Juan Vicente Herrera Campo (2016), Petr Osvaldi (2012) ja János Ádám Karácsony (2018) arvamustes esitatud soovitused.

Muudatusettepanek 19

Artikkel 16

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Artikkel 16	Artikkel 16
Interregi programmide ettevalmistamine ja esitamine	Interregi programmide ettevalmistamine ja esitamine
1. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärk (Interreg) rakendatakse Interregi programmide kaudu koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, välja arvatud komponendi nr 3 puhul, mida võib rakendada täielikult või osaliselt eelarve kaudse täitmise raames , ja komponendi nr 5 puhul, mida rakendatakse eelarve otsese või kaudse täitmise raames .	1. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärk (Interreg) rakendatakse Interregi programmide kaudu koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, välja arvatud komponendi nr 3 puhul, mida võib rakendada täielikult või osaliselt eelarve kaudse täitmise raames.
2. Osalevad liikmesriigid ning vajaduse korral kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd valmistavad Interregi programmi ette vastavalt lisas sätestatud vormile ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.	2. Osalevad liikmesriigid ning vajaduse korral kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd valmistavad Interregi programmi ette vastavalt lisas sätestatud vormile ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.
3. Osalevad liikmesriigid valmistavad Interregi programmi ette koostöös määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklis 6 osutatud programmipartneritega. Vajaduse korral kaasavad osalevad kolmandad riigid või partnerriigid või ÜMTd ka kõnealuses artiklis osutatutega samaväärseid programmipartnereid.	3. Osalevad liikmesriigid valmistavad Interregi programmi ette koostöös määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklis 6 osutatud programmipartneritega. Vajaduse korral kaasavad osalevad kolmandad riigid või partnerriigid või ÜMTd ka kõnealuses artiklis osutatutega samaväärseid programmipartnereid.
	Makropiirkondlike või merealade strateegiatega seotud Interregi programmide ettevalmistamise ajal peavad liikmesriigid ja programmipartnerid arvesse võtma makropiirkondlike strateegiate ja merealade strateegiate valdkondlikke prioriteete ning konsulteerima asjaomaste sidusrühmadega.
4. Liikmesriik, kus asub tulevane korraldusasutus, esitab Interregi programmi komisjonile [jõustumiskuupäev pluss üheksa kuud;] kõikide osalevate liikmesriikide ja asjakohasel juhul kolmandate riikide või partnerriikide või ÜMTde nimel.	4. Liikmesriik, kus asub tulevane korraldusasutus, esitab asjaomase maismaa- või merepiiri lõikes ühe või mitu Interregi programmi komisjonile [jõustumiskuupäev pluss üheksa kuud;] kõikide osalevate liikmesriikide ja asjakohasel juhul kolmandate riikide või partnerriikide või ÜMTde nimel.
Liikmesriik, kus asub tulevane korraldusasutus, esitab liidu välisrahastamisvahendist antavat toetust sisaldava Interregi programmi siiski hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui komisjon on artikli 10 lõike 1 kohase asjaomase strateegilise programmidokumendi vastu võtnud või kui see on nõutav üht või mitut liidu välisrahastamisvahendit käsitleva vastava alusaktiga.	Liikmesriik, kus asub tulevane korraldusasutus, esitab liidu välisrahastamisvahendist antavat toetust sisaldava Interregi programmi siiski hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui komisjon on artikli 10 lõike 1 kohase asjaomase strateegilise programmidokumendi vastu võtnud või kui see on nõutav üht või mitut liidu välisrahastamisvahendit käsitleva vastava alusaktiga.
5. Programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd kinnitavad enne Interregi programmi komisjonile esitamist kirjalikult, et nad on nõus programmi sisuga. See nõusolek peab sisaldama kõikide osalevate liikmesriikide ja asjakohasel juhul ka kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde siduvat kohustust tagada Interregi programmi elluviimise jaoks vajalik kaasrahastus ning vajaduse korral ka kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde kohustust tagada oma rahaline osalus.	5. Programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd kinnitavad enne Interregi programmi komisjonile esitamist kirjalikult, et nad on nõus programmi sisuga. See nõusolek peab sisaldama kõikide osalevate liikmesriikide ja asjakohasel juhul ka kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde siduvat kohustust tagada Interregi programmi elluviimise jaoks vajalik kaasrahastus ning vajaduse korral ka kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde kohustust tagada oma rahaline osalus.
Kui Interregi programm hõlmab äärepoolseimaid piirkondi ja kolmandaid riike, partnerriike või ÜMTsid, konsulteerib asjaomane liikmesriik erandina esimesest lõigust enne Interregi programmi komisjonile esitamist asjaomaste kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTdega. Sellisel juhul võib Interregi programmide sisu ja kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde võimaliku panuse osas saavutatud kokkulepped esitada ka kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTdega peetud nõupidamiste või piirkondlike koostööorganisatsioonide arutelude ametlikult heakskiidetud protokollides.	Kui Interregi programm hõlmab äärepoolseimaid piirkondi ja kolmandaid riike, partnerriike või ÜMTsid, konsulteerib asjaomane liikmesriik erandina esimesest lõigust enne Interregi programmi komisjonile esitamist asjaomaste kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTdega. Sellisel juhul võib Interregi programmide sisu ja kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde võimaliku panuse osas saavutatud kokkulepped esitada ka kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTdega või seoses asjaomase maismaa- või merepiiri lõikes esitatud mitme Interregi programmiga peetud nõupidamiste ametlikult heakskiidetud protokollides.
6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 62 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse lisa, et kohandada programmitöö perioodil toimuvaid muutusi selle mitteoluliste elementide osas.	6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 62 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse lisa, et kohandada programmitöö perioodil toimuvaid muutusi selle mitteoluliste elementide osas.

Motivatsioon

Tuleb kehtestada partnerluspõhimõte, et tagada sidusus erinevate piiriülese koostöö tegevuste vahel. Komitee pooldab merendusalase piiriülese koostöö tagasiviimist komponendile nr 1.

Muudatusettepanek 20

Artikkel 19

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Artikkel 19	Artikkel 19
Interregi programmide muutmine	Interregi programmide muutmine
1. Liikmesriik, kus asub korraldusasutus, võib esitada motiveeritud taotluse Interregi programmi muutmiseks ja samuti muudetud programmi, milles esitatakse kõnealuse muudatuse oodatav mõju eesmärkide saavutamisele.	1. Liikmesriik, kus asub korraldusasutus, võib pärast kohalike ja piirkondlike omavalitsustega konsulteerimist ning kooskõlas ühissätete määruse artikliga 6 esitada motiveeritud taotluse Interregi programmi muutmiseks ja samuti muudetud programmi, milles esitatakse kõnealuse muudatuse oodatav mõju eesmärkide saavutamisele.
2. Komisjon hindab muudatuse vastavust määrusele (EL) [uus ühissätete määrus], määrusele (EL) [uus ERF] ja käesolevale määrusele ning võib teha märkusi kolme kuu jooksul pärast muudetud programmi esitamist.	2. Komisjon hindab muudatuse vastavust määrusele (EL) [uus ühissätete määrus], määrusele (EL) [uus ERF] ja käesolevale määrusele ning võib teha märkusi kolme kuu jooksul pärast muudetud programmi esitamist.
3. Osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd vaatavad muudetud programmi läbi ja võtavad arvesse komisjoni tehtud märkusi.	3. Osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd vaatavad muudetud programmi läbi ja võtavad arvesse komisjoni tehtud märkusi.
4. Komisjon kiidab Interregi programmi muutmise heaks hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui liikmesriik muudetud programmi esitas.	4. Komisjon kiidab Interregi programmi muutmise heaks hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui liikmesriik muudetud programmi esitas.
5. Liikmesriik võib paigutada programmitöö perioodil kuni 5 % prioriteedi esialgsest eraldisest ja mitte rohkem kui 3 % programmi eelarvest ümber sama Interregi programmi teise prioriteedi alla.	5. Liikmesriik võib paigutada programmitöö perioodil kuni 5 % prioriteedi esialgsest eraldisest ja mitte rohkem kui 3 % programmi eelarvest ümber sama Interregi programmi teise prioriteedi alla pärast kohalike ja piirkondlike omavalitsustega konsulteerimist ning kooskõlas ühissätete määruse artikliga 6 .
Kõnealused ümberpaigutamised ei mõjuta eelmisi aastaid.	Kõnealused ümberpaigutamised ei mõjuta eelmisi aastaid.
Neid ei loeta märkimisväärseks ja komisjon ei pea tegema nende kohta Interregi programmi muutvat otsust. Need peavad vastama siiski kõikidele regulatiivsetele nõuetele. Korraldusasutus esitab komisjonile artikli 17 lõike 4 punkti g alapunktis ii osutatud läbivaadatud tabeli.	Neid ei loeta märkimisväärseks ja komisjon ei pea tegema nende kohta Interregi programmi muutvat otsust. Need peavad vastama siiski kõikidele regulatiivsetele nõuetele. Korraldusasutus esitab komisjonile artikli 17 lõike 4 punkti g alapunktis ii osutatud läbivaadatud tabeli.
6. Komisjoni heakskiit ei ole vajalik üksnes tehniliste või redaktsiooniliste paranduste puhul, mis ei mõjuta Interregi programmi rakendamist. Korraldusasutus teatab komisjonile sellistest parandustest.	6. Komisjoni heakskiit ei ole vajalik üksnes tehniliste või redaktsiooniliste paranduste puhul, mis ei mõjuta Interregi programmi rakendamist. Korraldusasutus teatab komisjonile sellistest parandustest.

Motivatsioon

Programmide muudatustes tuleb tagada partnerluspõhimõtte austamine.

Muudatusettepanek 21

Artikkel 24

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikkel 24

Väikeprojektide fondid

1. ERFist või asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahendist Interregi programmi raames väikeprojektide fondile antav toetus ei üle 20 000 000 euro või 15 % Interregi programmi kogueraldisest, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

Väikeprojektide fondi lõppsaajad saavad toetust ERFist või asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahendist toetusesaaja kaudu ja rakendavad väikeprojekte kõnealuse väikeprojektide fondi raames (edaspidi „väikeprojekt“).

2. Väikeprojektide fondi toetusesaaja on piiriülene õigussubjekt või Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus.

2. Väikeprojektide fondi toetusesaaja on piiriülene õigussubjekt, Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus euroregioon, äärepoolseimate piirkondade juriidilised isikud või muu erinevate kohalike omavalitsuste rühmitus .

3. Dokumendiga, milles on sätestatud väikeprojektide fondile toetuse andmise tingimused, nähakse lisaks artikli 22 lõikes 6 sätestatud tingimustele ette ka elemendid, mis on vajalikud tagamaks, et toetusesaaja:

a)	koostab mittediskrimineeriva ja läbipaistva valikumenetluse;

a)	koostab mittediskrimineeriva ja läbipaistva valikumenetluse;

b)	kehtestab väikeprojektide valikuks objektiivsed kriteeriumid, millega välditakse huvide konflikte;

b)	kehtestab väikeprojektide valikuks objektiivsed kriteeriumid, millega välditakse huvide konflikte;

c)	hindab toetusetaotlusi;

c)	hindab toetusetaotlusi;

d)	valib projektid ja määrab kindlaks igale väikeprojektile ette nähtud toetuse summa;

d)	valib projektid ja määrab kindlaks igale väikeprojektile ette nähtud toetuse summa;

e)	vastutab tegevuse rakendamise eest ja säilitab oma tasandil kõiki kontrolljälje jaoks nõutavaid lisadokumente vastavalt määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [XI] lisale;

e)	vastutab tegevuse rakendamise eest ja säilitab oma tasandil kõiki kontrolljälje jaoks nõutavaid lisadokumente vastavalt määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [XI] lisale;

f)	teeb avalikkusele kättesaadavaks nende lõppsaajate loetelu, kes saavad tegevusest kasu.

f)	teeb avalikkusele kättesaadavaks nende lõppsaajate loetelu, kes saavad tegevusest kasu.

Toetusesaaja tagab, et lõppsaajad täidavad artiklis 35 sätestatud nõuded.

4. Väikeprojektide valik ei kujuta endast ülesannete delegeerimist korraldusasutuselt vahendusasutusele, nagu on osutatud määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 65 lõikes 3.

5. Toetusesaaja personali- ja kaudsed kulud väikeprojektide fondi juhtimisele ei tohi ületada 20 % vastava väikeprojektide fondi rahastamiskõlblikest kogukuludest.

6. Kui väikeprojekti avaliku sektori toetus ei ületa 100 000 eurot, antakse ERFi või vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendi toetus ühikukulude või ühekordsete maksetena või sisaldab see kindlamääralisi makseid. Täiendavates riiklikes kontrollides ja auditites tuleks austada kõnealust lihtsustatud kulude põhimõtet ning nende raames ei tohiks nõuda, et toetusesaaja esitaks lisadokumente projekti kõikide kulude kohta.

Kindlamääraliste maksete kasutamise korral võidakse kulukategooriad, mille suhtes kohaldatakse kindlat määra, hüvitada vastavalt määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 48 lõike 1 punktile a.

Muudatusettepanek 22

Artikkel 26

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikkel 26

Tehniline abi

1. Igale Interregi programmile antud tehniline abi hüvitatakse kindlamääralise maksega, kohaldades lõikes 2 sätestatud protsendimäärasid igas maksetaotluses esitatud rahastamiskõlblike kulude suhtes vastavalt vajadusele määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 85 lõike 3 punkti a või c] kohaselt.

2. ERFi ja liidu välisrahastamisvahendite protsendimäär, mida hüvitatakse tehnilise abi eest, on järgmine:

a)	ERFist toetatavate liidusiseste piiriüleste Interregi programmide puhul: 6 % ;

a)	ERFist toetatavate liidusiseste piiriüleste Interregi programmide puhul: 8 % ;

b)	liiduväliste piiriüleste Interregi programmide puhul, mida toetatakse IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist: 10 %;

b)	liiduväliste piiriüleste Interregi programmide puhul, mida toetatakse IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist: 10 %;

c)	komponentide nr 2, 3 ja 4 kohaste Interregi programmide puhul, mida toetatakse nii ERFist kui ka asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahenditest: 7 % ;

c)	komponentide nr 2, 3 ja 4 kohaste Interregi programmide puhul, mida toetatakse nii ERFist kui ka asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahenditest: 8 %;

d)	komponendi nr 3 kohaste Interregi programmide puhul, mida toetatakse nii ERFist: 10 %.

3. Interregi programmide puhul, mille kogueraldis on vahemikus 30 000 000 –50 000 000 eurot, suurendatakse tehnilise abi protsendimäärast tulenevat summat täiendava 500 000 euro võrra. Komisjon lisab kõnealuse summa esimesele vahemaksele.

4. Interregi programmide puhul, mille kogueraldis jääb alla 30 000 000 euro, määratakse tehnilise abi jaoks vajaminev summa eurodes ja sellest tulenev protsendimäär kindlaks komisjoni otsuses, millega kiidetakse heaks asjaomane Interregi programm.

Muudatusettepanek 23

Artikkel 45

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Artikkel 45	Artikkel 45
Korraldusasutuse ülesanded	Korraldusasutuse ülesanded
1. Interregi programmi korraldusasutus täidab määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklites [66], [68] ja [69] sätestatud ülesandeid, välja arvatud artikli 66 lõike 1 punktis a ja artiklis 67 osutatud tegevuste valimine ning artikli 68 lõike 1 punktis b osutatud maksed toetusesaajatele. Kõnealuseid ülesandeid täidetakse kogu programmiga hõlmatud territooriumil, kui käesoleva määruse VIII peatükis sätestatud eranditest ei tulene teisiti.	1. Interregi programmi korraldusasutus täidab määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklites [66], [68] ja [69] sätestatud ülesandeid, välja arvatud artikli 66 lõike 1 punktis a ja artiklis 67 osutatud tegevuste valimine ning artikli 68 lõike 1 punktis b osutatud maksed toetusesaajatele. Kõnealuseid ülesandeid täidetakse kogu programmiga hõlmatud territooriumil, kui käesoleva määruse VIII peatükis sätestatud eranditest ei tulene teisiti.
2. Korraldusasutus asutab pärast konsulteerimist Interregi programmis osalevate liikmesriikide ja asjakohasel juhul kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTdega ühise sekretariaadi ja määrab selle personali programmipartnerlust arvesse võttes. Ühine sekretariaat abistab korraldusasutust ja seirekomisjoni nende ülesannete täitmisel. Samuti jagab ühine sekretariaat potentsiaalsetele toetusesaajatele teavet rahastamisvõimaluste kohta Interregi programmide raames ning abistab toetusesaajaid ja partnereid tegevuste rakendamisel.	2. Korraldusasutus asutab pärast konsulteerimist Interregi programmis osalevate liikmesriikide ja asjakohasel juhul kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTdega ühise sekretariaadi ja määrab selle personali programmipartnerlust arvesse võttes. Ühine sekretariaat abistab korraldusasutust ja seirekomisjoni nende ülesannete täitmisel. Samuti jagab ühine sekretariaat potentsiaalsetele toetusesaajatele teavet rahastamisvõimaluste kohta Interregi programmide raames ning abistab toetusesaajaid ja partnereid tegevuste rakendamisel.
3. Erandina määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 70 lõike 1 punktist c konverteerib iga partner muus vääringus tehtud kulutused eurodesse, kasutades komisjoni igakuist raamatupidamise vahetuskurssi kuul, mil kõnealused kulutused esitati korraldusasutusele kontrollimiseks kooskõlas kõnealuse määruse [artikli 68 lõike 1 punktiga a].	3. Kui korraldusasutus ei teosta määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 68 lõike 1 punktis a sätestatud juhtimiskontrolle kogu programmialal, määrab iga liikmesriik ja asjaomasel juhul iga kolmas riik, partnerriik või ülemeremaa või -territoorium, kes osaleb Interregi programmis, organi või isiku („kontrollijad“), kelle ülesanne on teostada sellist kontrolli tema territooriumil olevate toetusesaajate puhul.
	4. Erandina määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 70 lõike 1 punktist c konverteerib iga partner muus vääringus tehtud kulutused eurodesse, kasutades komisjoni igakuist raamatupidamise vahetuskurssi kuul, mil kõnealused kulutused esitati korraldusasutusele kontrollimiseks kooskõlas kõnealuse määruse [artikli 68 lõike 1 punktiga a].

Motivatsioon

Juhul kui artikli 44 lõike 6 väljajätmine ei leia toetust, pakub käesolev muudatusettepanek alternatiivi kontrollijate küsimuse lahendamiseks eesmärgiga tagada, et ei ole vaja kaotada praegusi juhtimiskontrolli süsteeme, mis on mõne programmi puhul olnud käigus juba kolmel programmitöö perioodil.

Muudatusettepanek 24

Artikkel 49

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikkel 49

Maksed ja eelmaksed

1. ERFi toetus ja asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahenditest igale Interregi programmile antav toetus makstakse artikli 46 lõike 2 kohaselt ühele kontole, kusjuures riiklikke alamkontosid ei kasutata.

2. Komisjon teeb igast Interregi fondist saava kogutoetuse põhjal eelmaksed, nagu on sätestatud iga Interregi programmi heakskiitvas otsuses vastavalt artiklile 18, aastaste osamaksetena lähtuvalt rahaliste vahendite olemasolust enne 2022.–2026. aasta 1. juulit või, heakskiitva otsuse aastal, mitte hiljem kui 60 päeva pärast selle otsuse vastuvõtmist järgmiselt:

a)	2021: 1 % ;

a)	2021: 2 % ;

b)	2022: 1 % ;

b)	2022: 0,8 %

c)	2023: 1 % ;

c)	2023: 0,8 %

d)	2024: 1 % ;

d)	2024: 0,8 %

e)	2025: 1 % ;

e)	2025: 0,8 %

f)	2026: 1 % .

f)	2026: 0,8 %

3. Kui liiduväliseid piiriüleseid Interregi programme toetatakse ERFist ja IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist, tehakse eelmaksed kõikide kõnealust Interregi programmi toetavate fondide jaoks kooskõlas määrusega (EL) [IPA III] või [NDICI] või nende alusel vastu võetud õigusaktide alusel.

Eelmakse summa võidakse maksta kahe osamaksena, lähtudes vajaduse korral eelarvevajadustest.

Kui piiriülese koostöö programmiga seotud maksetaotlust ei ole saadetud 24 kuu jooksul alates kuupäevast, millal komisjon tegi esimese eelmakse, hüvitatakse kogu eelmaksena tasutud summa komisjonile. Selline hüvitamine kujutab endast sihtotstarbelist sisetulu ja see ei vähenda ERFist, IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist programmile antavat toetust.

Motivatsioon

Komitee teeb ettepaneku kahekordistada eelmaksete protsenti programmitöö perioodi esimese aasta jooksul, et aidata nõuetekohaselt kaasa programmide käivitamisele. See kompenseeritakse samaväärse vähendamisega järgnevatel aastatel.

Muudatusettepanek 25

Artikkel 61

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Artikkel 61 Piirkondadevahelised innovatsiooniinvesteeringud Komisjoni algatusel võib ERF toetada piirkondadevahelisi innovatsiooniinvesteeringuid, nagu on sätestatud artikli 3 lõikes 5, tuues kokku teadlased, ettevõtjad, kodanikuühiskonna ja avaliku sektori asutused, kes on hõlmatud riiklikul või kohalikul tasandil loodud aruka spetsialiseerumise strateegiatega.

Motivatsioon

Võttes arvesse piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute tähtsust ja eripära, tehakse ettepanek, et neile pühendataks konkreetne peatükk.

Muudatusettepanek 26

Lisada uus artikkel pärast artiklit 62

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Artikkel 62a Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustusest erandi tegemine Euroopa territoriaalse koostöö projektidele eraldatav abi jäetakse riigiabi üle teostatavast järelevalvest välja ning neile ei kohaldata Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustust.

Motivatsioon

Territoriaalne koostöö tõhustab ühtset turgu. Teatavat laadi riigiabi puhul kehtivate teatamiskohustuste täielik kõrvaldamine oleks täiendav lihtsustamise element.

II. POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

tunneb suurt heameelt Euroopa territoriaalset koostööd käsitleva uue määruse esitamise pärast programmitöö perioodiks 2021–2027 ning kiidab heaks, et seda liidu loomise aluseks olevat poliitikat muudetakse konkreetse määruse teel nähtavamaks, ehkki seda rahastatakse endiselt Euroopa Regionaalarengu Fondist;

tunneb lisaks heameelt selle üle, et Euroopa territoriaalse koostöö määrusesse on võimalikult suurt lihtsustamist ja koostoimet taotledes kaasatud eeskirjad, millega reguleeritakse ELi tulevasi välistegevuse rahastamisvahendeid;

toetab uut mehhanismi, mis käsitleb õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamist piiriüleses kontekstis. Euroopa territoriaalne koostöö peab seda uut vahendit toetama (1);

tunneb suurt heameelt äärepoolseimate piirkondade erivajaduste tunnustamise pärast uues komponendis nr 3;

toetab lisaks tungivalt piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute loomist, mida on täpsustatud komponendis nr 5;

tunneb kahetsust komisjoni ettepaneku pärast vähendada Euroopa territoriaalse koostöö eelarvet 1,847 miljardi euro (2018. aasta püsihindades), st 18 % võrra. See vähendamine on ligikaudu kaks korda suurem kui eelarve vähendamine pärast Brexitit ning selle tõttu väheneb Euroopa territoriaalse koostöö osa ühtekuuluvuseelarves 2,75 %-lt 2,5 %-ni;

tunneb kahetsust, et piiriülese koostöö komponenti nr 1 (ilma merendusalase koostööta) vähendatakse 3,171 miljardi euro võrra (42 %) ning et klassikalise piirkondadevahelise koostöö komponenti nr 4 (Interreg Europe, URBACT, ESPON, INTERACT) vähendatakse 474 miljoni euro, st 83 % võrra;

rõhutab, kui oluline on Interregi programm, mis on osutunud paljudele piirkondlikele omavalitsustele esmatähtsaks nii peamiste probleemide kohta oskusteabe ja parimate tavade vahetamiseks kui ka piirkondlike omavalitsuste vahel isiklike kontaktide loomiseks ning seeläbi Euroopa identiteedi edendamiseks. Komitee märgib, et seda ei ole praegustes ettepanekutes piiraval määral väljendatud;

ei poolda merendusalase piiriülese koostöö üleviimist piiriüleselt komponendilt nr 1 riikidevahelisele komponendile nr 2. Ehkki selle üleviimisega kaasneb riikidevahelise komponendi nr 2 eelarve suurenemine 558 miljoni euro võrra (27 %), on suur oht, et riikidevahelise koostöö laiemas kontekstis väheneb merendusalase piiriülese koostöö osatähtsus;

10.

leiab, et komisjoni ühissätete määruse XXII lisas sätestatud ettepanek seada prioriteediks eelarveeraldised üksnes neile piirialadele, kus pool elanikkonnast elab vähemalt 25 km kaugusel piirist, on meelevaldne, ja lükkab selle seetõttu täielikult tagasi;

11.

tunneb suurt heameelt ühissätete määruse raportööride ettepaneku (2) üle muuta ühissätete määruse artikli 104 lõikes 7 sätestatud eraldisi, et suurendada klassikalise territoriaalse koostöö (komponendid nr 1 ja nr 4) eelarvet nii, et see moodustaks 3 % ühtekuuluvuse eelarvest, ning luua piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute jaoks täiendav erireserv, mis moodustaks ühtekuuluvuse eelarvest 0,3 %. See seisukoht on sarnane parlamendi seisukohale (3). Komitee arvates peaks eraldiste suurendamine kajastuma ka komponendis nr 3;

12.

leiab, et see uus piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute algatus, mis on ERFi ja Vanguardi algatuse eelnevate innovatsioonimeetmete järeltulija ning millel on suur lisaväärtus, väärib oma eripära tõttu võrreldes traditsioonilise Euroopa territoriaalse koostööga (komponendid nr 1 ja nr 4) määruses eeliskohtlemist koos konkreetse eelarveeraldisega;

13.

leiab, et tuleb tõhustada koostoimet piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute ja programmi „Euroopa horisont“ (4) vahel;

14.

rõhutab põhimõtet, et kui piirkondadevahelised innovatsiooniinvesteeringud peavad soodustama tipptaset, siis peavad nad ka tõhustama territoriaalset ühtekuuluvust, hõlbustades ka vähem uuenduslike piirkondade osalemist Euroopa piirkondadevahelise innovatsiooni dünaamikas;

15.

teeb pärast komitee mitmetes arvamustes (5) sõnastatud taotlusi ettepaneku luua algatuse, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud kõige haavatavamad piirkonnad võiksid välja töötada koostööle tuginedes uuenduslikke investeerimisprojekte, millel on suur laienemis-, ülekande- ja kordamispotentsiaal muudes piirkondades, mida mõjutavad samad struktuursed piirangud;

16.

kutsub üles suuremale sidususele erinevate Euroopa territoriaalse koostöö programmide vahel. Seal kus asjakohane, peaksid makropiirkondliku või merealade strateegiaga seotud riikidevahelise koostöö programmid seadma endale prioriteete, mis on kooskõlas ja ühtlustatud neid katvate makropiirkondlike või merealade strateegiate prioriteetidega;

17.

tunneb heameelt lihtsustamis- ja vahendite haldamise meetmete pärast kooskõlas kõrgetasemelise töörühma soovituste ja komitee arvukate arvamustega (6);

18.

tunneb heameelt, et on kehtestatud artiklites 16 kuni 26 nimetatud väikeste projektidega kohandatud haldamismeetodid, ning tunneb heameelt, et ettepanekusse on lisatud artikkel (artikkel 24), milles keskendutakse väikeprojektide fondile nagu soovitati komitee selleteemalises arvamuses (7). Kõnealused väiksed ehk inimestevahelised projektid on määrava tähtsusega Euroopa integratsiooni edendamiseks ning nähtavate ja nähtamatute tõkete eemaldamiseks ning need suurendavad kõnealuse vahendi Euroopa lisaväärtust. Komitee toetab teiselt poolt seda, et väikeprojektide fondi toetusesaaja oleks piiriülene õigussubjekt, Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus, euroregioon, äärepoolseimate piirkondade juriidilised isikud või muu erinevate kohalike omavalitsuste rühmitus;

19.

on vastu ELi kaasrahastamismäärade vähendamisele 85 %-lt 70 %-ni. See muudab veelgi raskemaks piiratud finantssuutlikkusega kohalike ja piirkondlike osalejate osalemise;

20.

teeb ettepaneku kahekordistada eelmaksete protsenti esimese aasta jooksul, et aidata nõuetekohaselt kaasa programmide käivitamisele;

21.

teeb ettepaneku suurendada tehnilisele abile mõeldud protsenti 8 %-ni;

22.

teeb ettepaneku muuta artiklis 15 sätestatud valdkondliku keskendamise määra, et minna üle maksimaalsele määrale 60 % ERFi eraldistest riiklikul ja piirkondlikul tasandil;

23.

leiab, et ühtne eraldis 15 % hea valitsemise jaoks ei ole tingimata õiglane. Mitte kõik piirkonnad ei vaja samu struktuurireforme. Euroopa territoriaalsele koostööle peaks olema võimalik teha ülekandeid uuest reformide tugiprogrammist (8);

24.

kiidab heaks Ühendkuningriigi kohalike omavalitsuste lisamise komponentidesse nr 1 ja nr 2, sarnaselt Norra ja Islandiga, nagu taotles Regioonide Komitee (9). Komitee toetab ELi jätkuvat abi Põhja-Iirimaa rahuprotsessis programmi PEACE PLUS kaudu;

25.

teeb ettepaneku, et kolmandatel riikidel oleks võimalik osaleda piirkondadevahelises komponendis nr 4 ja piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringutes sihtotstarbelise välistulu eraldamise kaudu ELi eelarvesse.

26.

märgib, et Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg) edendamine on olnud paljude aastate jooksul ELi ühtekuuluvuspoliitika üks peamisi prioriteete. Üldise grupierandi määruse kohaselt kehtib VKEde projektidele juba riigiabist teatamise kohustus. Konkreetsed sätted regionaalabi kohta eri suurusega ettevõtjate tehtud investeeringute jaoks on samuti kaasatud piirkondliku riigiabi andmist käsitlevatesse suunistesse 2014–2020 ning üldise grupierandi määruse regionaalabi osasse. Kuna Euroopa territoriaalsele koostööle antavat abi tuleks käsitada ühtse turuga kokkusobivana, tuleb see Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt teatamiskohustusest välja arvata;

27.

teeb ettepaneku, mille kohaselt tuleks programme haldavate asutuste ja toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks riigiabist teatamise nõudeid veelgi lihtsustada. Euroopa Regioonide Komitee võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku muuta võimaldamismäärust (EL) 2015/1588. Samuti tuleks uurida, kas vähemalt piirkondadevahelise koostöö meetmed oleks võimalik ELi riigiabiõigusest üldiselt välja arvata.

Brüssel, 5. detsember 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ

(1) Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ (COM(2017) 534 final, 20.9.2017).

(1) COM(2018) 373 final, Bouke Arendsi arvamuse eelnõu (COTER-VI/048).

(2) Michael Schneideri ja Catiuscia Marini koostatud arvamuse eelnõu (COTER-VI/045).

(3) Pascal Arimont’i koostatud raporti eelnõu, 2018/0199 (COD).

(4) COM(2018) 435 final.

(5) Käesolevas ettepanekus korratakse muu hulgas Marie-Antoinette Maupertuis’ (COTER-VI/22), Juan Vicente Herrera Campo (SEDEC-VI/8), Petr Osvaldi (COTER-V/21) ja János Ádám Karácsony (COTER-VI/36) arvamustes esitatud soovitusi.

(6) Petr Osvaldi arvamus (COTER-VI/012), Oldřich Vlasáki arvamus (COTER-VI/035).

(7) Pavel Branda arvamus „Inimestevahelised ja väikesemahulised projektid piiriülese koostöö programmides“ (COTER-VI/023).

(8) Määruse ettepanek (EL) 2018/XXX, millega luuakse reformide tugiprogramm, COM(2018) 391 final.

(9) Resolutsioon „Ühendkuningriigi EList väljaastumise mõju ELi kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele“, täiskogu 129. istungjärk, 17. mai 2018, RESOL-VI/031, punkt 23.

7.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 86/165

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Piiriülene mehhanism“

(2019/C 86/10)

Raportöör:

Bouke ARENDS (NL/PES), Emmeni vallavalitsuse liige

Viitedokument:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb mehhanismi õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks piiriüleses kontekstis“

COM(2018) 373 final

I. MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 12

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Õiguslikke takistusi kogevad eelkõige maismaapiiridel suhtlevad isikud, sest inimesed ületavad neid piire iga päev või iga nädal. Selleks et käesoleva määruse mõju oleks suunatud piirile lähimatele aladele, kus naaberliikmesriikide lõimitus on suurim ja suhtlus tihedaim, tuleks seda kohaldada piiriülestele aladele NUTS 3. tasandi piirkonnas asuva kahe või enama liikmesriigi üksteise naabruses asuvate maismaa piirialadega hõlmatud territooriumi tähenduses (1). See ei tohiks takistada liikmesriike kohaldamast mehhanismi ka merepiiridel ega välispiiridel muude kui EFTA riikidega.

Selleks et käesoleva määruse mõju oleks suunatud piirile lähimatele aladele, kus naaberliikmesriikide lõimitus on suurim ja suhtlus tihedaim, tuleks seda kohaldada NUTS 2. ja NUTS 3. tasandi piirkonnas asuva kahe või enama liikmesriigi üksteise naabruses asuvate maismaa - ja merepiirialadel (1). See ei tohiks takistada liikmesriike kohaldamast mehhanismi ka merepiiridel ega välispiiridel muude kui EFTA riikidega.

Motivatsioon

Tuleb täpsustada, et määrust kohaldatakse ka merepiiridele. Lisada tuleb ka NUTS 2. tasandi piirkonnad, et saaks paremini hinnata, milline NUTS tasand on kõige sobivam, et määratleda mehhanism õiguslike ja haldustakistuste eemaldamiseks piiriüleses kontekstis.

Muudatusettepanek 2

Artikkel 3 „Mõisted“

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„piiriülene piirkond“ – territoorium, mis hõlmab NUTS 3. tasandi piirkonnas asuva kahe või enama liikmesriigi üksteise naabruses asuvaid maismaapiirialasid;

1)	„piiriülene piirkond“ – territoorium, mis hõlmab NUTS 3. ja NUTS 2. tasandi piiriüleses piirkonnas asuva kahe või enama liikmesriigi või ühe või enama liikmesriigi või ühe või enama kolmanda riigi üksteise naabruses asuvaid maismaa - või mere piirialasid;

2)	„ühisprojekt“ – kõnealuses piiriüleses piirkonnas mõju avaldav taristuobjekt või üldist majandushuvi pakkuv teenus, mida osutatakse piiriüleses piirkonnas;

2)	„ühisprojekt“ – kõnealuses piiriüleses piirkonnas mõju avaldav taristuobjekt või üldist majandushuvi pakkuv teenus, mida osutatakse piiriüleses piirkonnas , sõltumata sellest, kas selle mõju avaldub ühel või mõlemal pool piiri ;

3)	„õigusnorm“ – ühisprojekti suhtes kohaldatav õigus- või haldusnorm, eeskiri või haldustava, olenemata sellest, kas see on vastu võetud või rakendatav seadusandliku või täidesaatva organi poolt;

3)	„õigusnorm“ – ühisprojekti suhtes kohaldatav õigus- või haldusnorm, eeskiri või haldustava, olenemata sellest, kas see on vastu võetud või rakendatav seadusandliku või täidesaatva organi poolt;

4)	„õiguslik takistus“ – mis tahes õigusnorm seoses ühisprojekti kavandamise, arendamise, personali, rahastamise või toimimisega, mis takistab piiriala potentsiaali piiriülese suhtluse puhul;

4)	„õiguslik takistus“ – mis tahes õigusnorm seoses ühisprojekti kavandamise, arendamise, personali, rahastamise või toimimisega, mis takistab piiriala potentsiaali piiriülese suhtluse puhul;

5)	„algataja“ – osaleja, kes tuvastab õigusliku takistuse ja käivitab mehhanismi, esitades algatusdokumendi;

5)	„algataja“ – osaleja, kes tuvastab õigusliku takistuse ja käivitab mehhanismi, esitades algatusdokumendi;

6)	„algatusdokument“ – dokument, mille on koostanud üks või mitu algatajat mehhanismi käivitamiseks;

6)	„algatusdokument“ – dokument, mille on koostanud üks või mitu algatajat mehhanismi käivitamiseks;

„kohustuse võtnud liikmesriik“ – liikmesriik, kelle territooriumil kohaldatakse õigusnormid üle kandnud liikmesriigi üht või mitut õigusnormi Euroopa piiriülese kohustuse (edaspidi „kohustus“) või Euroopa piiriülese avalduse (edaspidi „avaldus“) alusel, või juhul, kui selleks puudub sobiv õigusnorm, liikmesriik, kus luuakse ad hoc õiguslik lahendus;

8)	„õigusnormid üle kandnud liikmesriik“ – liikmesriik, kelle õigusnorme kohaldatakse kohustuse võtnud liikmesriigis vastava kohustuse või avalduse alusel;

8)	„õigusnormid üle kandnud liikmesriik“ – liikmesriik, kelle õigusnorme kohaldatakse kohustuse võtnud liikmesriigis vastava kohustuse või avalduse alusel;

„kohustuse võtnud pädev asutus“ – asutus kohustuse võtnud liikmesriigis, kes on pädev nõustuma üle kandnud liikmesriigi õigusnormide kohaldamisega oma territooriumil vastavalt konkreetsele kohustusele või, kui tegemist on avaldusega, kes on nõus võtma kohustuse alustada seadusandlikku menetlust, mis on vajalik erandi tegemiseks oma siseriiklikest õigusaktidest;

10)	„õigusnormid üle kandnud pädev asutus“ – asutus õigusnormid üle kandnud liikmesriigis, kes on pädev võtma vastu õigusnorme, mida kohaldatakse kohustuse võtnud liikmesriigis, ja kes on pädev selle kohaldamisel oma territooriumil või mõlemad;

10)	„õigusnormid üle kandnud pädev asutus“ – asutus õigusnormid üle kandnud liikmesriigis, kes on pädev võtma vastu õigusnorme, mida kohaldatakse kohustuse võtnud liikmesriigis, ja kes on pädev selle kohaldamisel oma territooriumil või mõlemad;

11)	„kohaldamise piirkond“ – piirkond kohustuse võtnud liikmesriigis, kus kohaldatakse ülekandnud liikmesriigi õigusnorme või ad hoc õiguslikku lahendust.

11)	„kohaldamise piirkond“ – piirkond kohustuse võtnud liikmesriigis, kus kohaldatakse ülekandnud liikmesriigi õigusnorme või ad hoc õiguslikku lahendust.

Motivatsioon

Merepiiri lisamine kooskõlas määruse artikliga 4, et täpsustada määruse geograafilist kohaldamisala.

Ühisprojekt eeldab, et projekt viiakse reaalselt ellu asjaomases NUTS 3. tasandi piirkonnas, samas võib aga ühisprojekti mõju avalduda vaid ühe piirkonna või valla territooriumil.

Muudatusettepanek 3

Artikkel 4 „Liikmesriikide võimalused õiguslike takistuste kõrvaldamisel“

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
1. Liikmesriigid valivad , kas kasutavad mehhanismi või olemasolevaid võimalusi selliste õiguslike takistuste kõrvaldamisel, mis segavad ühisprojekti rakendamist piiriülestes piirkondades konkreetsel piiril ühe või mitme naaberliikmesriigiga.	1. Liikmesriigi pädev asutus valib , kas kasutavad mehhanismi või olemasolevaid võimalusi selliste õiguslike takistuste kõrvaldamisel, mis segavad ühisprojekti rakendamist piiriülestes piirkondades ühe või mitme naaberliikmesriigiga.
2. Liikmesriik võib otsustada ühineda konkreetsel piiril ühe või mitme naaberliikmesriigiga olemasoleva tõhusa viisiga, mille on ametlikult või mitteametlikult sisse seadnud üks või mitu naaberliikmesriiki.	2. Liikmesriigi pädev asutus võib otsustada ühe või mitme naaberliikmesriigi piirialal läbiviidava ühisprojekti raames ühineda olemasoleva tõhusa viisiga, mille on ametlikult või mitteametlikult sisse seadnud üks või mitu naaberliikmesriiki.
3. Liikmesriigid võivad mehhanismi kasutada ka merepiiriga eraldatud piiriülestes piirkondades või ühe või mitme liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi piiriülestes piirkondades või ühe või mitme ülemeremaa ja -territooriumi piiriülestes piirkondades .	3. Liikmesriikide pädevad asutused võivad mehhanismi kasutada ka sisemise või välimise merepiiriga eraldatud piiriülestes piirkondades . Lisaks võivad liikmesriigid seda mehhanismi kasutada piiriülestes piirkondades või kolmandas riigis ühe või mitme liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi või ühe või mitme ülemeremaa ja -territooriumi ühisprojekti raames .
4. Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast käesoleva artikli alusel tehtud otsusest.	4. Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast käesoleva artikli alusel tehtud otsusest.

Motivatsioon

Näib, et artikli 4 eri keeleversioonid on erinevalt tõlgendatavad. Seadusandlikku teksti on võimalik mõnedes keeleversioonides interpreteerida nii nagu oleks liikmesriigil piirimehhanismi rakendamiseks kolmandas riigis vaja teist liikmesriiki. Kuigi aluseks võetakse ingliskeelne versioon, on parem saavutada kokkuleppe tekstis, milles on igas keeles selgelt väljendatud, et ELi liikmesriik saab rakendada piirimehhanismi üks-ühele kolmanda naaberriigiga ühisprojekti läbiviimiseks, ilma et sellesse oleks kaasatud teine ELi liikmesriik.

Tuleks näha ette, et seadusandliku võimuga piirkonnad saavad mehhanismi luua ja seda laiendada riigi tahtest sõltumata, kui piirkondlikul tasandil esineb seadusandlikku võimu mõjutavaid õiguslikke takistusi.

Mehhanismi kasutamiseks tuleb sõnaselgelt lisada välised ja sisemised merepiirid.

Muudatusettepanek 4

Artikkel 5 „Piiriülesed koordineerimiskeskused“

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Kui liikmesriik otsustab kasutada mehhanismi, moodustab ta ühe või mitu piiriülest koordineerimiskeskust ühel järgmistest viisidest:

1. Kui liikmesriigi pädev asutus otsustab kasutada mehhanismi, moodustab ta ühe või mitu piiriülest koordineerimiskeskust ühel järgmistest viisidest:

a)	määrab riiklikul või piirkondlikul tasandil või mõlemal tasandil piiriülese koordineerimiskeskuse eraldi organina;

a)	määrab riiklikul või piirkondlikul tasandil või mõlemal tasandil piiriülese koordineerimiskeskuse eraldi organina;

b)	moodustab piiriülese koordineerimiskeskuse olemasoleva asutuse või organi raames, riiklikul või piirkondlikul tasandil;

b)	moodustab piiriülese koordineerimiskeskuse olemasoleva asutuse või organi raames, riiklikul või piirkondlikul tasandil;

c)	annab sobivale asutusele või organile täiendavad ülesanded riikliku või piirkondliku piiriülese koordineerimiskeskusena.

c)	annab sobivale asutusele või organile täiendavad ülesanded riikliku või piirkondliku piiriülese koordineerimiskeskusena.

2. Kohustuse võtnud liikmesriik ja õigusnormid üle kandnud liikmesriik otsustavad ka järgmist:

2. Kohustuse võtnud liikmesriigi pädev asutus ja õigusnormid üle kandnud liikmesriik otsustavad ka järgmist:

a)	kas kohustuse võivad sõlmida ja alla kirjutada ning otsustada, millisest kohaldatavast siseriiklikust õigusaktist võib alates kõnealuse kohustuse jõustumise kuupäevast erandi teha, piiriülesed koordineerimiskeskused või kohustuse võtnud või õigusnormid üle kandnud pädevad asutused;

a)	kas kohustuse võivad sõlmida ja alla kirjutada ning otsustada, millisest kohaldatavast siseriiklikust õigusaktist võib alates kõnealuse kohustuse jõustumise kuupäevast erandi teha, piiriülesed koordineerimiskeskused või kohustuse võtnud või õigusnormid üle kandnud pädevad asutused;

kas avalduse võivad alla kirjutada piiriülesed koordineerimiskeskused või kohustuse võtnud või õigusnormid üle kandnud pädevad asutused ning selles ametlikult kinnitada, et kohustuse võtnud pädev asutus teeb kõik vajaliku, et kõnealuse liikmesriigi pädevad seadusandlikud asutused võtaksid õigusaktid või muud aktid vastu kokkulepitud tähtajaks.

3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni määratud piiriülestest koordineerimiskeskustest käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevaks.

Motivatsioon

Tuleb ette näha, et seadusandliku võimuga piirkonnad saavad mehhanismi luua ja seda kasutada ning seega peaksid piirkonnad ise looma oma piirkondlikud piiriülesed koordineerimiskeskused.

Muudatusettepanek 5

Artikkel 7 „Komisjoni koordineerimisülesanded“

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Komisjon täidab järgmisi koordineerimisülesandeid:

a)	peab ühendust piiriüleste koordineerimiskeskustega;

a)	peab ühendust piiriüleste koordineerimiskeskustega;

b)	avaldab ja peab kõikide riiklike ja piirkondlike piiriüleste koordineerimiskeskuste ajakohastatud loetelu;

b)	avaldab ja peab kõikide riiklike ja piirkondlike piiriüleste koordineerimiskeskuste ajakohastatud loetelu;

c)	loob ja haldab andmebaasi kõikide kohustuste ja avalduste kohta.

c)	loob ja haldab andmebaasi kõikide kohustuste ja avalduste kohta.

d)	rajab teabevahetusstrateegia, millega toetatakse: i) heade tavade vahetamist, ii) määruse temaatilise kohaldamisala järgimist praktikas, iii) kohustuse või avalduse sõlmimise menetluse täpsemat selgitamist.

2. Komisjon võtab vastu rakendusakti lõike 1 punktis c osutatud andmebaasi toimimise kohta ja vormid, mida piiriülesed koordineerimiskeskused kasutavad teabe esitamisel mehhanismi rakendamise ja kasutamise kohta. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Motivatsioon

Määruse rakendamine peab käima käsikäes selge ja praktilise teavituskampaaniaga, et lihtsustada selle ellu viimist asjaosaliste jaoks.

Muudatusettepanek 6

Artikkel 25 „Aruandlus“

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Artikkel 25	Artikkel 25
Aruandlus	Hindamine
Kuupäevaks pp kk aaaa [i.e. the 1st of the month following the entry into force of this Regulation + five years; to be filled in by the Publication Office] esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Regioonide Komiteele aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse kohaldamist vastavalt näitajatele, mis kajastavad selle tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, Euroopa lisaväärtust ja lihtsustamisvõimalusi.	1. Kuupäevaks pp kk aaaa [i.e. the 1st of the month following the entry into force of this Regulation + five years; to be filled in by the Publication Office] esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Regioonide Komiteele aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse kohaldamist vastavalt näitajatele, mis kajastavad selle tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, Euroopa lisaväärtust ja lihtsustamisvõimalusi. Kõnealuses aruandes pööratakse eritähelepanu määruse geograafilisele ja temaatilisele kohaldamisalale.
	2. Aruanne koostatakse pärast avalikku arutelu, millesse on kaasatud eri sidusrühmad, s.h kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused.

Motivatsioon

Komisjon valis määruse geograafiliseks kohaldamisalaks NUTS 3. tasandi piirkonnad. Määruse tõhusust on ilmselt võimalik suurendada, kui laiendada selle geograafilist kohaldamisala. Hindamine peab sellesse enam selgust tooma.

Temaatilise kohaldamisala osas tegi komisjon oma ettepanekus valiku taristuobjektide ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kasuks. Tuleb uurida, kas määruse temaatiline kohaldamisala ei võiks hõlmata rohkem poliitikavaldkondi.

II. POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

hindab komisjoni seniseid pingutusi tegeleda konkreetselt teemaga, kuidas kasutada paremini piirialade potentsiaali ja nende panuseid majanduskasvu ja kestliku arengu võimaldamiseks;

nendib, et praegu ei ole olemas Euroopa ühtseid sätteid, mille abil saaks lahendada õiguslikud- ja haldustakistused piiridel, küll aga on olemas mõned piirkondlikud mehhanismid nagu Beneluxi Liit ja Põhjamaade Nõukogu. Komitee nõustub määruse ettepanekuga, kuna sellega luuakse kõikide sise- ja välispiiride jaoks ühtne täiendav õiguslik vahend, mille abil on võimalik lahendada kogu ELis kitsaskohad ühe ja sama menetluse alusel;

tänab komisjoni, et ta on arvestanud komitee varasemates arvamustes sisaldunud soovitustega, mis puudutasid piirialadel esinevaid takistusi, eeskätt arvamusega, mis käsitles teatist „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“;

meenutab, et ELis on 40 sisepiiriala, mis moodustavad ELi pindalast 40 % ja kus elab 30 % liidu elanikkonnast ning rõhutab tõsiasja, et õiguslikud- ja haldustakistused tuleb kõrvaldada ning parandada tuleb nii maantee- kui ka raudteeühendusi, et oleks võimalik tugevdada ELi piirialade koostööd ja Euroopa integratsiooni ning edendada piirkondlikku majanduskasvu;

rõhutab, et muutused olulistes riiklikes poliitikavaldkondades ei luba praegu täiel määral kasutada siseturu vabadusi: juhul kui kõrvaldataks kõigest 20 % takistustest, võib see endaga kaasa tuua SKP 2 % tõusu ja majanduskasvu ning enam kui miljoni uue töökoha loomise;

peab oluliseks lisada määrusesse ka merepiirialad, et selgelt väljendada, et geograafilise kohaldamise valdkond ei ole piiratud ainult maismaapiirialadele;

rõhutab, et määrust tuleks lisaks merepiirialadele kohaldada ka NUTS 2. tasandi piirkondadele, et eri tingimustes saaks paremini hinnata, milline NUTS tasand on kõige sobivam, et määratleda mehhanism õiguslike ja haldustakistuste eemaldamiseks piiriüleses kontekstis;

märgib, et on ka palju väliste maismaa- või merepiiridega piirkondi, kus piiriülene mehhanism või aidata lahendada seal esinevaid probleeme;

on seisukohal, et kõnealune vahend on väga oluline selliste piirialade tiheda koostöö tõhustamise, sotsiaal-kultuurilise arengu, Euroopa kodakondsuse ja ELi kandepinna laienemise seisukohast. Just nendes piirkondades on võimalik reaalselt näha Euroopa ideid ja ühiseid väärtuseid ning piiriülene mehhanism võib neid veelgi tugevdada;

Alt üles suunatud lähenemisviis ja vabatahtlikkus

10.

tunneb heameelt selle üle, et mehhanism pakub piirialadele vahendid initsiatiivi võtmiseks, et alustada dialoogi ja menetlust täheldatud õiguslike ja haldustakistustega tegelemiseks selliste teemade puhul nagu näiteks piiriülese taristu rajamine, teenuste osutamise õigusliku raamistiku kohandamine ja päästeteenistuste töö;

11.

tervitab seda, et ettepaneku kui alt ülespoole suunatud õigusliku vahendiga on võimalik eesmärgipäraselt toetada piiriülese koostöö projekte, andes riigi tasandist madalama tasandi valitustele võimaluse kohaldada liikmesriigi õigusakte konkreetse projekti raames teise naaberliikmesriigi territooriumil, eelnevalt määratletud alal;

12.

nõustub komisjoniga, et olemas on juba mitmeid tõhusaid mehhanisme, nagu Põhjamaade Nõukogu ja Beneluxi Liit ning leiab, et piirialadel õiguslike takistuste kõrvaldamise mehhanism täiendab suurepäraselt juba olemasolevaid mehhanisme ja liikmesriikide vahelisi lahendusi; soovib siiski täpsemat selgitust selle kohta, kuidas toimub piirialadel õiguslike takistuste kõrvaldamise mehhanismi praktiline rakendamine juba olemasolevate mehhanismide kõrval;

13.

tunnistab lisaväärtust, mida annab mehhanismile selle vabatahtliku kasutamise võimalus konkreetse projekti puhul, seeläbi valitakse põhjendatult kõige sobivam vahend – kas ELi mehhanism või mõni muu olemasolev kahepoolne vahend, millega saab kõrvaldada piiriüleses olukorras rakendatava ühisprojekti elluviimist segavad õiguslikud takistused;

14.

kutsub komisjoni üles võimaldama seadusandliku võimuga piirkondadel luua mehhanism ja seda kasutada, et muu liikmesriigi pädev asutus saaks õigusnorme delegeerida, kui piirkondlikul tasandil ilmnevad seadusandlikku võimu takistavad õiguslikud takistused. Kutsub samuti üles piirkondi looma ise oma piirkondlikud piiriülesed koordineerimiskeskused;

15.

toetab samaaegselt ühtlustatud sätete kohaldamist, mida võiks kasutada ELi uue, piirialade vahelise koostöö toetamiseks mõeldud rahastamisvahendi loomisel;

Kohaldamisala

16.

mõistab, et komisjon on sunnitud piirama määruse kohaldamisala, aga väljendab sellega seoses muret määruse kohaldamisala piiramisega NUTS 3. tasandi aladele ning teeb seepärast ettepaneku viia viis aastat pärast määruse jõustumist läbi nii geograafilise kui ka temaatilise kohaldamisala hindamine;

17.

Komitee juhib seejuures komisjoni tähelepanu sellele, et mõnikord ei ole kohalikul ja piirkondlikul tasandil päris selge, millised on üldist majandushuvi pakkuvad teenused. Komitee teeb ettepaneku uurida juhtumite ja näidete põhiselt koos komisjoni ja liikmesriikidega täiendavalt määruse temaatilist kohaldamisala;

18.

märgib, et uurimine näitas, et tekst ei ole alati sidusalt tõlgitud, mistõttu esinevad teatud artiklite rakendamise osas ebaselgused, eelkõige puudutab see artikli 4 lõike 3 rakendamist kolmandates riikides. Komitee leiab, et kuna otseselt viidatakse kahele ELi liikmesriigile, siis takistab see koostööd kolmandate riikidega. Komitee on samuti seisukohal, et määruse ettepanekus tuleb selgemini sõnastada artiklid, milles käsitletakse algatusdokumendi ettevalmistamist ja esitamist ning sellega seonduvaid küsimusi artiklites 8 ja 12;

Rakendamine ja toimimine

19.

peab kavandatud menetlust keerukaks. Seoses mehhanismi uuendusliku olemusega peab valitsema selgus enne kohustuse või avalduse sõlmimist läbitavate sammude osas, samas on ka oht, et mehhanism suurendab piirkondade ja liikmesriikide halduskoormust. Seepärast toetab komitee rõhutatult artiklis 25 sisalduvat hindamist, milles on viidatud ka määruse kohaldamise lihtsustamisvõimalustele; pooldab lisaks selle probleemi laialdasemat teadvustamist, et riiklikud asutused võtaksid ette oma riigi asjaomaste eeskirjade lihtsustamise;

20.

rõhutab kõnealuse määruse kiire ja selge jõustamise olulisust ja palub komisjonil seejuures lähtuda Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse määruse rakendamisetapis saadud kogemustest ning innustada liikmesriike võtma mehhanism piiriüleste projektide jaoks võimalikult kiiresti kasutusele. Komitee on seisukohal, et seejuures on vaja lähemalt selgitada piiriüleste koordineerimiskeskuste rolli. Soovib samuti, et komiteele tehtaks ülesandeks Euroopa piiriülese koostöö konventsioonide ja avalduste registreerimine – nagu see on Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse puhul – et saada enam tagasisidet ja edendada parimate tavade vahetamist;

21.

on seisukohal, et samuti tuleb arvestada sellega, et teised territoriaalse koostöö struktuurid, nagu toimivad kogukonnad, võivad mehhanismile kaasa aidata ja seda täiendada;

22.

kutsub oma liikmeid üles jagama näiteid muu hulgas piiriüleste transpordiühenduste ja päästeteenistuste ühiste operatsioonide, äriparkide arendamise jne kohta;

23.

kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles toetama määruse jõustamist selge teabevahetusstrateegiaga, milles pöörataks erilist tähelepanu heade kogemuste vahetamisele ja määruse temaatilisele kohaldamisalale;

24.

rõhutab piirialadel õiguslike takistuste kõrvaldamise mehhanismi ja Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse vahendi vastastikkust täiendavust ja asjaolu, et viimati nimetatu peaks riigiülese ja piirkondliku üksusena olema praktiline vahend, et algatada ja viia ellu projekte uue mehhanismi raames. Siinkohal tuleks täpsemalt selgitada, kuidas need kaks mehhanismi teineteist täiendavad;

25.

on seisukohal, et piirialadel õiguslike takistuste kõrvaldamise mehhanism täiendab suurepäraselt Interregi programme, kuna see võib pakkuda teatud olukordades huvitavaid võimalusi, mis võivad lihtsustada piiriüleste projektide rakendamist.

Brüssel, 5. detsember 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).

7.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 86/173

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Ühise põllumajanduspoliitika reform“

(2019/C 86/11)

Pearaportöör:

Guillaume CROS (FR/PES), Oksitaania piirkonna volikogu aseesimees

Viitedokument:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013

COM(2018) 392 final

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013

COM(2018) 393 final

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ning määrust (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks

COM(2018) 394 final

I. MUUDATUSETTEPANEKUD

COM(2018) 392 final

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 5

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Et säilitada olulisi, kogu liitu hõlmavaid elemente, millega tagatakse liikmesriikide otsuste vaheline võrreldavus, kuid mitte seada liikmesriikidele piiranguid liidu eesmärkide saavutamisel, tuleks kehtestada „põllumajandusmaa“ raammääratlus. Seotud raammääratlused „põllumaa“, „püsikultuuride all olev maa“ ja „püsirohumaa“ peaksid olema laiaulatuslikud, et liikmesriigid saaksid määratlusi täpsustada vastavalt kohalikele tingimustele. „Põllumaa“ raammääratlus peaks olema kehtestatud viisil, mis võimaldaks liikmesriikidel hõlmata erinevaid tootmisviise, sealhulgas süsteeme, nagu agrometsandus, ning põõsaste ja puudega põllumaad, ning see nõuab kesade hõlmamist, et tagada tootmiskohustusega sidumata toetustena antava sekkumise liik. „Püsikultuuride all oleva maa“ raammääratlus peaks hõlmama tegelikult tootmiseks kasutatavaid alasid ja muid kui tootmiseks kasutatavaid alasid, samuti puukoole ja lühikese raieringiga madalmetsi, mille määratlevad liikmesriigid. „Püsirohumaa“ raammääratlus peaks võimaldama liikmesriikidel täpsustada lisakriteeriume ning lubama neil lisada muid karjatamiseks sobivaid liike kui rohi või muud rohttaimed või millest oleks võimalik toota loomasööta, olenemata sellest, kas neid kasutatakse tegelikuks tootmiseks või mitte.

Et säilitada olulisi, kogu liitu hõlmavaid elemente, millega tagatakse liikmesriikide otsuste vaheline võrreldavus, kuid mitte seada liikmesriikidele piiranguid liidu eesmärkide saavutamisel, tuleks kehtestada „põllumajandusmaa“ raammääratlus. Seotud raammääratlused „põllumaa“, „püsikultuuride all olev maa“ ja „püsirohumaa“ peaksid olema laiaulatuslikud, et liikmesriigid saaksid määratlusi täpsustada vastavalt kohalikele tingimustele. „Põllumaa“ raammääratlus peaks olema kehtestatud viisil, mis võimaldaks liikmesriikidel hõlmata erinevaid tootmisviise, sealhulgas süsteeme, nagu agrometsandus, ning põõsaste ja puudega põllumaad, ning see nõuab kesade hõlmamist, et tagada tootmiskohustusega sidumata toetustena antava sekkumise liik. „Püsikultuuride all oleva maa“ raammääratlus peaks hõlmama tegelikult tootmiseks kasutatavaid alasid ja muid kui tootmiseks kasutatavaid alasid, samuti puukoole ja lühikese raieringiga madalmetsi , tingimusel et need paiknevad kultuurtaimede viljeluse aladel , mille määratlevad liikmesriigid. „Püsirohumaa“ raammääratlus peaks võimaldama liikmesriikidel täpsustada lisakriteeriume ning lubama neil lisada muid karjatamiseks sobivaid liike kui rohi või muud rohttaimed või millest oleks võimalik toota loomasööta, olenemata sellest, kas neid kasutatakse tegelikuks tootmiseks või mitte.

Motivatsioon

Eesmärk on eelistada kliimale ja keskkonnale kasulikke agrometsandustavasid vastukaaluks kogu maa-ala katvatele madalmetsadele, mis on mittepõllumajanduslikud metsaalad

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 9

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Et veelgi parandada ÜPP tulemuslikkust, peaks sissetulekutoetus olema suunatud tegelikele põllumajandustootjatele. Et tagada liidu tasandil toetuse suunamise ühtne lähenemisviis, tuleks kehtestada olulisi elemente hõlmav „tegeliku põllumajandustootja“ raammääratlus. Selle raamistiku alusel peaksid liikmesriigid määrama oma ÜPP strateegiakavas kindlaks, milliseid põllumajandustootjaid ei loeta tegelikeks põllumajandustootjateks, võttes aluseks sellised tingimused nagu sissetulekukriteeriumid, tööjõusisendid põllumajandusettevõttes, ettevõtte eesmärk ning kuulumine registritesse. Samuti ei tohiks see välistada toetuse andmist mitmes valdkonnas tegutsevatele põllumajandustootjatele, kes tegelevad aktiivse põllumajandustootmisega, kuid väljaspool oma põllumajandusettevõtet ka mittepõllumajandusliku tegevusega, kuna nende mitmekesine tegevus aitab enamasti tugevdada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda.

Et veelgi parandada ÜPP tulemuslikkust, peaks sissetulekutoetus olema suunatud tegelikele põllumajandustootjatele. Et tagada liidu tasandil toetuse suunamise ühtne lähenemisviis, tuleks kehtestada olulisi elemente hõlmav „tegeliku põllumajandustootja“ raammääratlus. Selle raamistiku alusel peaksid liikmesriigid määrama oma ÜPP strateegiakavas kindlaks, milliseid põllumajandustootjaid ei loeta tegelikeks põllumajandustootjateks, võttes aluseks sellised tingimused nagu põllumajandustulu osakaal , tööjõusisendid põllumajandusettevõtte töös, ettevõtte eesmärk ning kuulumine registritesse. Samuti ei tohiks see välistada toetuse andmist mitmes valdkonnas tegutsevatele põllumajandustootjatele, kes tegelevad aktiivse põllumajandustootmisega, kuid väljaspool oma põllumajandusettevõtet ka mittepõllumajandusliku tegevusega, kuna nende mitmekesine tegevus aitab enamasti tugevdada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda.

Motivatsioon

Soovitav on võtta arvesse põllumajandustulu osakaalu, mitte sissetuleku kriteeriumi, mis võib välistada väiksed põllumajandusettevõtted.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 11

Komisjoni ettepaneku tekst

Muudatusettepanek

Ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidele konkreetse sisu andmiseks, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 39, ning ühtlasi tagamaks, et liit suudab asjakohaselt lahendada kõige hiljutisemad probleemid, on asjakohane näha ette üldeesmärgid, milles kajastatakse teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ kehtestatud suuniseid. Liidu tasandil tuleb täpsustada erieesmärgid ning neid peavad liikmesriigid kohaldama oma ÜPP strateegiakavas. Hoides tasakaalu kestliku arengu mõõtmete vahel ning kooskõlas mõjuhinnanguga aitavad need erieesmärgid vormida ÜPP üldeesmärgid konkreetsemateks prioriteetideks ning võtta arvesse eelkõige asjakohaseid kliima-, energia- ja keskkonnaalaseid liidu õigusakte.

ÜPPs tuleb võtta selgelt arvesse Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse poliitikat, pöörates erilist tähelepanu vajadusele edendada naiste osalemist maapiirkondade sotsiaal-majandusliku struktuuri arendamises. Käesolev määrus peab toetama naiste töö nähtavamaks muutmist, mistõttu tasub seda arvestada erieesmärkides, mida liikmesriigid oma strateegiakavades käsitlevad.

Motivatsioon

Maapiirkondades naistele paremate võimaluste loomine on väga tähtis.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 12

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Arukam kaasaegne ja jätkusuutlikum ÜPP peab kasutama teadusuuringuid ja innovatsiooni, et edendada liidu põllumajanduse, metsanduse ja toidusüsteemide mitmekülgsust, panustada tehnoloogiaarendusse ja digitaliseerimisse ning parandada juurdepääsu erapooletutele, usaldusväärsetele, asjakohastele ja uutele teadmistele.

Arukam, kaasaegsem ja jätkusuutlikum ÜPP peab kasutama teadusuuringuid ja innovatsiooni, et edendada liidu põllumajanduse, metsanduse ja toidusüsteemide mitmekülgsust, panustada tehnoloogiaarendusse, digitaliseerimisse ja agroökoloogilistesse tavadesse ning parandada juurdepääsu erapooletutele, usaldusväärsetele, asjakohastele ja uutele teadmistele, võttes arvesse põllumajandustootjate teadmisi ja põllumajandustootjatevahelist teabevahetust .

Motivatsioon

Tehnoloogiaaraendus, digitaliseerimine, agroökoloogilised tavad ja teabevahetus põllumajandustootjate vahel aitavad kaasa arukamale, kaasaegsemale ja jätkusuutlikumale ÜPP-le.

Muudatusettepanek 5

Uus põhjendus pärast põhjendust 12

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Maapiirkondade digitaalse lõhe vähendamine on nende piirkondade elanikkonna säilitamise ja majandusarengu seisukohalt oluline küsimus, eelkõige seoses teenuste osutamisega.

Põllumajanduse digitaliseerimine pakub märkimisväärset potentsiaali tootmise, turustamise, tarbijakaitse ning loodus- ja kultuuripärandi kaitse valdkonnas maapiirkondades. Tuleb aga astuda samme, tagamaks, et väiksed põllumajandusettevõtted, kelle ligipääs uutele tehnoloogiatele võib olla piiratud, saavad sellest kasu saada ning et tehnoloogia areng ei vähendaks autonoomiat põllumajandustootjal, kes peab oma põllumajandusettevõttest kogutud digitaalsete andmete üle kontrolli säilitama.

Motivatsioon

Kõigil põllumajandusettevõtetel peab olema võimalus digitaliseerimisest kasu saada.

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 14

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Aruka ja vastupidava põllumajandussektori edendamiseks on otsetoetustel jätkuvalt oluline osa põllumajandustootjatele õiglase sissetulekutoetuse tagamisel. Samuti on vaja teha investeeringuid põllumajandusettevõtete ümberkorraldamisse, kaasajastamisse, innovatsiooni, mitmekesistamisse ning uute tehnoloogiate kasutuselevõttu , et aidata põllumajandustootjatele turul väärilise tasu tagada.

Aruka, säästva ja vastupidava põllumajandussektori edendamiseks kõikides piirkondades on otsetoetustel jätkuvalt oluline osa põllumajandustootjatele õiglase sissetulekutoetuse tagamisel. Samuti on vaja teha investeeringuid põllumajandusettevõtete kaasajastamisse, innovatsiooni, mitmekesistamisse ning uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, et parandada põllumajandusettevõtete vastupidavust ja tulusust turul.

Motivatsioon

Otsetoetused peaksid aitama põllumajandustootjatel muutuda vastupidavamaks ning edendama suurema tulu saamist turul kõigis piirkondades.

Muudatusettepanek 7

Põhjendus 15

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

ÜPP suurema turule orienteerituse tingimustes, nagu on esitatud teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“, võivad tururiskid, kliimamuutused ning nendega kaasnevate äärmuslike ilmastikunähtuste sagedus ja raskusaste, samuti sanitaar- ja fütosanitaarkriisid kaasa tuua hinnavolatiilsuse riski ja avaldada suuremat survet sissetulekutele. Seega, kuigi põllumajandustootjad vastutavad lõppkokkuvõttes põllumajandusettevõtetes kasutatavate strateegiate kujundamise eest, tuleks välja töötada usaldusväärne raamistik, et tagada asjakohane riskijuhtimine. Sel eesmärgil võivad liikmesriigid ja põllumajandustootjad suutlikkuse suurendamiseks toetuda liidu tasandi riskijuhtimise platvormile, et põllumajandustootjatel oleksid asjakohased rahalised vahendid investeeringute tegemiseks ning juurdepääs käibekapitalile, koolitusele, teadmiste jagamisele ja nõustamisele.

ÜPP suurema turule orienteerituse tingimustes, nagu on esitatud teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“, võivad tururiskid, kliimamuutused ning nendega kaasnevate äärmuslike ilmastikunähtuste sagedus ja raskusaste, samuti sanitaar- ja fütosanitaarkriisid kaasa tuua hinnavolatiilsuse riski ja avaldada suuremat survet sissetulekutele. Seega, kuigi põllumajandustootjad vastutavad lõppkokkuvõttes põllumajandusettevõtetes kasutatavate strateegiate kujundamise eest, tuleks välja töötada usaldusväärne raamistik, et reguleerida turgusid ja ennetada asjakohaselt riske. Sel eesmärgil võivad liikmesriigid ja põllumajandustootjad suutlikkuse suurendamiseks toetuda liidu tasandi riskijuhtimise platvormile, et põllumajandustootjatel oleksid asjakohased rahalised vahendid investeeringute tegemiseks ning juurdepääs käibekapitalile, koolitusele, teadmiste jagamisele ja nõustamisele.

Motivatsioon

Võttes arvesse järjest arvukamaid riske, millega põllumajandusettevõtted kokku puutuvad, on vaja tugevat ennetusraamistikku.

Muudatusettepanek 8

Põhjendus 17

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

ÜPP peaks jätkuvalt tagama toiduga kindlustatuse, see tähendab seda, et igal inimesel on igal ajal juurdepääs piisavale, ohutule ja täisväärtuslikule toidule. Lisaks sellele peaks ÜPP aitama liidu põllumajandusel paremini reageerida ühiskonna nõudmistele, mis on seotud toiduainete ja tervise, sealhulgas ka säästva põllumajandustootmise, tervislikumate toitumisharjumuste, toidu raiskamise ja loomade heaoluga. ÜPP peaks jätkuvalt soodustama konkreetsete ja väärtuslike näitajatega tootmist, aidates samal ajal põllumajandustootjatel ennetavalt kohandada tootmist vastavalt turusignaalidele ja tarbijate nõudmistele.

ÜPP peaks jätkuvalt tagama toiduga kindlustatuse, see tähendab seda, et igal inimesel on igal ajal juurdepääs piisavale, ohutule ja täisväärtuslikule toidule. Lisaks sellele peaks ÜPP aitama liidu põllumajandusel paremini reageerida ühiskonna nõudmistele, mis on seotud toiduainete ja tervise, sealhulgas ka säästva põllumajandustootmise, tervislikumate toitumisharjumuste, toidu raiskamise, loomade heaolu ja põllumajanduslike geeniressursside säilitamisega. ÜPP peaks jätkuvalt soodustama konkreetsete ja väärtuslike näitajatega toodete, näiteks piirkondlike traditsiooniliste saaduste tootmist, aidates samal ajal põllumajandustootjatel ennetavalt kohandada tootmist vastavalt turusignaalidele ja tarbijate nõudmistele. Lisaks peaks ÜPP aitama kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele toidule juurdepääsuga seoses.

Motivatsioon

Euroopa Liidul on võimalik paljusid tüüpilisi traditsioonilisi tooteid ja põllumajanduslikke geeniressursse, mida tuleb edendada.

Muudatusettepanek 9

Põhjendus 20

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Selleks et liit suudaks järgida oma rahvusvahelisi kohustusi seoses riigi abiga, nagu on sätestatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni põllumajanduslepingus, tuleks käesolevas määruses sätestatud teatavaid sekkumisliike jätkuvalt käsitleda rohelise kategooria toetusena, millel puudub või on väike kaubandust moonutav mõju või mõju tootmisele, või millest teatatakse tootmist piiravate programmide kohase sinise kategooria toetusena, ning mis on seega jäetud vähendamiskohustuste hulgast välja. Kuigi käesolevas määruses asjaomaste sekkumiste suhtes kehtestatud sätted on juba kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni põllumajanduslepingu 2. lisas sätestatud nõuetega või selle artiklis 6.5 sätestatud sinise kategooria nõuetega, tuleb tagada, et selliste liikmesriikide ÜPP strateegiakavas kavandatud sekkumisliikide puhul jätkatakse asjaomaste nõuete järgimist.

Muudatusettepanek 10

Uus põhjendus pärast põhjendust 20

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

ÜRO kestliku arengu eesmärkide, eriti eesmärkide 1 ja 2 täitmiseks ja kooskõlas ELi poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega peaks ÜPP arengumaades edendama kestlike ja tulemuslike põllumajanduslike pereettevõtete arengut, mis toetab nende maapiirkondade elanikkonna säilimist ja tagab nende toiduga kindlustatuse. Selle eesmärgi saavutamiseks ei saa ELi põllumajandus- ja toiduainete eksporti realiseerida Euroopa tootmiskuludest madalamate hindadega.

Motivatsioon

Euroopa Regioonide Komitee ÜPP-teemalise perspektiivarvamuse artikli 54 kohaselt tuleb ÜPPd selle eesmärgi saavutamiseks muuta ja see eesmärk peab olema lisatud ÜPP kümnendaks eesmärgiks.

Muudatusettepanek 11

Põhjendus 22

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete raamistiku eesmärk on aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, tegeleda veega seotud probleemidega, pinnase kaitse ja kvaliteediga ning elurikkuse kaitse ja kvaliteediga. Raamistikku tuleb täiustada, et võtta eeskätt arvesse kuni 2020. aastani kehtestatud tavasid seoses otsetoetuste keskkonnasäästlikumaks muutmisega, kliimamuutuste leevendamist ning vajadust parandada põllumajandusettevõtete jätkusuutlikkust ning eelkõige toitainete kasutamist. Raamistikus tunnistatakse, et iga meetmega maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmiseks saab saavutada mitmesuguseid eesmärke. Raamistiku rakendamiseks peaksid liikmesriigid iga liidu tasandil kehtestatud standardi kohta määrama kindlaks riikliku standardi, võttes arvesse asjaomase maa-ala eriomadusi, sealhulgas mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevaid põllumajandustingimusi, maakasutust, külvikorda, põllumajandustavasid ja põllumajandusstruktuure. Lisaks võivad liikmesriigid määrata kindlaks teised riiklikud standardid, mis on seotud III lisas sätestatud põhieesmärkidega, et parandada maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete raamistiku keskkonna- ja kliimamõju. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete raamistiku osana kehtestatakse põllumajandusettevõtete põllumajandusliku ja keskkonnaalase tulemuslikkuse toetamiseks toitainete haldamise kavad, kasutades selleks sihtotstarbelist elektroonilist põllumajandusettevõtte säästlikkust soodustavat abivahendit, mille liikmesriigid teevad põllumajandustootjatele kättesaadavaks. Kõnealune abivahend peaks aitama kaasa otsuste tegemisele põllumajandusettevõtetes kohapeal, alustades toitainete minimaalse kasutamise funktsioonidega. Laialdane koostalitlusvõime ja moodulitest komplekteeritavus peaksid samuti võimaldama lisada teisi põllumajandusettevõtetes kohapeal kasutatavaid elektroonilisi ja e-valitsuse rakendusi. Põllumajandustootjatele üle kogu liidu võrdsete tingimuste tagamiseks võib komisjon anda liikmesriikidele toetust abivahendi väljatöötamiseks, samuti vajalike andmete säilitamise ja töötlemise teenuste jaoks.

Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete raamistiku eesmärk on aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, tegeleda veega seotud probleemidega, pinnase kaitse ja kvaliteediga ning elurikkuse, sealhulgas põllumajanduslike geneetiliste ressursside kaitse ja kvaliteediga. Raamistikku tuleb täiustada, et võtta eeskätt arvesse kuni 2020. aastani kehtestatud tavasid seoses otsetoetuste keskkonnasäästlikumaks muutmisega, kliimamuutuste leevendamist ning vajadust parandada põllumajandusettevõtete jätkusuutlikkust ning eelkõige toitainete kasutamist. Tunnistatakse, et iga meetmega maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmiseks saab saavutada mitmesuguseid eesmärke. Raamistiku rakendamiseks peaksid liikmesriigid iga liidu tasandil kehtestatud standardi kohta määrama kindlaks riikliku standardi, võttes arvesse asjaomase maa-ala eriomadusi, sealhulgas mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevaid põllumajandustingimusi, maakasutust, iga-aastast külvikorda, põllumajandustavasid ja põllumajandusstruktuure. Lisaks võivad liikmesriigid määrata kindlaks teised riiklikud standardid, mis on seotud III lisas sätestatud põhieesmärkidega, et parandada maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete raamistiku keskkonna- ja kliimamõju. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete raamistiku osana kehtestatakse põllumajandusettevõtete põllumajandusliku ja keskkonnaalase tulemuslikkuse toetamiseks toitainete haldamise kavad, kasutades selleks sihtotstarbelist elektroonilist põllumajandusettevõtte säästlikkust soodustavat abivahendit, mille liikmesriigid teevad põllumajandustootjatele kättesaadavaks. Kõnealune abivahend peaks aitama kaasa otsuste tegemisele põllumajandusettevõtetes kohapeal, alustades toitainete minimaalse kasutamise funktsioonidega. Laialdane koostalitlusvõime ja moodulitest komplekteeritavus peaksid samuti võimaldama lisada teisi põllumajandusettevõtetes kohapeal kasutatavaid elektroonilisi ja e-valitsuse rakendusi. Põllumajandustootjatele üle kogu liidu võrdsete tingimuste tagamiseks võib komisjon anda liikmesriikidele toetust abivahendi väljatöötamiseks, samuti vajalike andmete säilitamise ja töötlemise teenuste jaoks.

Motivatsioon

Tõhususe tagamiseks peab külvikord olema iga-aastane (paindlikult) (vt maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise 8. standard, III lisa). Tuleb võtta meetmeid põllumajanduslike geneetiliste ressursside kadumise vastu.

Muudatusettepanek 12

Põhjendus 24

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid peaksid kasutusele võtma põllumajandusettevõtete nõustamisteenused, et parandada põllumajanduslike majapidamiste ja põllumajandusettevõtete säästvat majandamist ja üldist tulemuslikkust, hõlmates majanduslikku, keskkonna- ja sotsiaalset mõõdet, ning et määrata kindlaks vajalikud parandused seoses ÜPP strateegiakavades sätestatud põllumajandusettevõtete tasandi kõigi meetmetega. Asjaomased põllumajandusettevõtete nõustamisteenused peaksid aitama põllumajandustootjatel ning teistel ÜPP toetuse saajatel ühelt poolt paremini mõista põllumajandusettevõtte juhtimise ja maa majandamise vahelist seost ning teiselt poolt teatud standardeid, nõudeid ja teavet sealhulgas seoses keskkonna ja kliimaga. Viimaste loetelu hõlmab põllumajandustootjatele ja teistele ÜPP toetusesaajatele kehtivaid või vajalikke standardeid, mis on sätestatud ÜPP strateegiakavades, ning neid standardeid, mis tulenevad vee ja pestitsiidide säästvat kasutamist käsitlevatest õigusaktidest, ning ka antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse algatustest ja riskijuhtimisest. Nõustamise kvaliteedi ja tõhususe võimendamiseks peaksid liikmesriigid kaasama nõustajaid põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsioonisüsteemide (AKIS) raames, et olla võimeline pakkuma teadustegevuse ja innovatsiooni kaudu arendatud ajakohast tehnoloogilist ja teadusteavet.

Liikmesriigid peaksid kasutusele võtma põllumajandusettevõtete nõustamisteenused, et parandada teguritootlust , põllumajanduslike majapidamiste ja põllumajandusettevõtete säästvat majandamist ja üldist tulemuslikkust, hõlmates majanduslikku, keskkonna- ja sotsiaalset mõõdet, ning et määrata kindlaks vajalikud parandused seoses ÜPP strateegiakavades sätestatud põllumajandusettevõtete tasandi kõigi meetmetega. Asjaomased põllumajandusettevõtete nõustamisteenused peaksid aitama põllumajandustootjatel ning teistel ÜPP toetuse saajatel ühelt poolt paremini mõista põllumajandusettevõtte juhtimise ja maa majandamise vahelist seost ning teiselt poolt teatud standardeid, nõudeid ja teavet sealhulgas seoses keskkonna ja kliimaga. Viimaste loetelu hõlmab põllumajandustootjatele ja teistele ÜPP toetusesaajatele kehtivaid või vajalikke standardeid, mis on sätestatud ÜPP strateegiakavades, ning neid standardeid, mis tulenevad vee ja taimekaitsevahendite säästvat kasutamist käsitlevatest õigusaktidest, ning ka antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse algatustest ja riskijuhtimisest. Nõustamise kvaliteedi ja tõhususe võimendamiseks peaksid liikmesriigid kaasama nõustajaid põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsioonisüsteemide (AKIS) raames, et olla võimeline pakkuma teadustegevuse ja innovatsiooni kaudu arendatud ajakohast tehnoloogilist ja teadusteavet.

Muudatusettepanek 13

Põhjendus 27

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Toetusõiguste süsteemi alusel tootmiskohustusega sidumata otsetoetuse maksmisel peaksid liikmesriigid jätkama riikliku reservi või reservide haldamist territooriumirühma alusel. Asjaomaseid reserve tuleks kasutada eelisjärjekorras noorte põllumajandustootjate ja põllumajandustegevusega alustavate põllumajandustootjate toetamiseks. Süsteemi sujuva toimimise tagamiseks tuleb samuti välja töötada toetusõiguste kasutamise ja ümberpaigutamiste eeskirjad.

Motivatsioon

Avaliku sektori toetustega kauplemine ei ole vastuvõetav.

Muudatusettepanek 14

Põhjendus 28

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Väikesed põllumajandusettevõtted on jätkuvalt liidu põllumajanduse nurgakiviks, sest neil on oluline roll maapiirkondade tööhõive toetamisel ja territoriaalsele arengule kaasaaitamisel. Toetuse tasakaalustatuma jaotamise edendamiseks ja väikeste toetussummade saajate halduskoormuse vähendamiseks peaks liikmesriikidel olema valik pakkuda väikestele põllumajandustootjatele teiste otsetoetuste asendamise võimalust, makstes väikestele põllumajandusettevõtjatele toetust kindlasummalise maksena.

Väikesed põllumajandusettevõtted on jätkuvalt liidu põllumajanduse nurgakiviks, sest neil on oluline roll maapiirkondade tööhõive toetamisel ja territoriaalsele arengule kaasaaitamisel. Toetuse tasakaalustatuma jaotamise edendamiseks ja väikeste toetussummade saajate (kes toetavad tööhõivet) halduskoormuse vähendamiseks peaks liikmesriikidel olema valik pakkuda väikestele põllumajandustootjatele teiste otsetoetuste asendamise võimalust, makstes väikestele põllumajandusettevõtjatele toetust kindlasummalise maksena.

Motivatsioon

Väikesed põllumajandusettevõtted mängivad territooriumide elujõulisuse säilitamisel ja hooldamisel olulist rolli.

Muudatusettepanek 15

Põhjendus 38

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Juhtimisalaste kohustuste täitmiseks makstav toetus võib hõlmata ka mahepõllumajanduse lisatasu mahepõllumaa säilitamiseks ja sellele ülemineku toetamiseks; toetusi teistele sekkumisliikidele, millega toetatakse selliseid keskkonnasõbralikke tootmissüsteeme nagu agroökoloogia, säilitav põllumajandus ja integreeritud tootmine; metsakeskkonna- ja kliimateenuseid ning metsakaitset, lisatasu metsadele ja agrometsandussüsteemide rajamisele; loomade heaolule; geneetiliste ressursside säilitamist, säästvat kasutamist ja arendamist. Liikmesriigid võivad asjaomaste sekkumisliikide raames vastavalt oma vajadustele välja töötada teisi kavasid. Seda liiki toetused peaksid katma vaid täiendavaid kulusid ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud üksnes sellistest kohustustest, mis lähevad kaugemale liidu ja riiklikes õigusaktides sätestatud kohustuslikest põhistandarditest ja nõuetest, samuti tingimuslikkusest, nagu on sätestatud ÜPP strateegiakavas. Seda liiki sekkumistega seotud kohustused võidakse võtta varem kindlaks määratud aastaseks või mitmeaastaseks perioodiks ning need võivad ületada seitset aastat, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud.

Juhtimisalaste kohustuste täitmiseks makstav toetus võib hõlmata ka mahepõllumajanduse lisatasu mahepõllumaa säilitamiseks ja sellele ülemineku toetamiseks; toetusi teistele sekkumisliikidele, millega toetatakse selliseid keskkonnasõbralikke tootmissüsteeme nagu agroökoloogia, säilitav põllumajandus ja integreeritud tootmine; metsakeskkonna- ja kliimateenuseid ning metsakaitset, lisatasu metsadele ja agrometsandussüsteemide rajamisele; loomade heaolule; geneetiliste ressursside säilitamist, säästvat kasutamist ja arendamist. Liikmesriigid võivad asjaomaste sekkumisliikide raames vastavalt oma vajadustele välja töötada teisi kavasid. Stimuleerimise tagamiseks peaksid seda liiki toetused katma rohkem kui täiendavaid kulusid ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud üksnes sellistest kohustustest, mis lähevad kaugemale liidu ja riiklikes õigusaktides sätestatud kohustuslikest põhistandarditest ja nõuetest, samuti tingimuslikkusest, nagu on sätestatud ÜPP strateegiakavas. Seda liiki sekkumistega seotud kohustused võidakse võtta varem kindlaks määratud mitmeaastaseks perioodiks ning need võivad ületada seitset aastat, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud.

Motivatsioon

Keskkonnasõbralike tavade soodustamiseks on tehtud ettepanek mitte piirata toetusi ainult puudujäägi katmisega. Mitmeaastane periood on keskkonnamõju arvestades sobivam.

Muudatusettepanek 16

Põhjendus 40

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Õiglase sissetuleku ja vastupanuvõimelise põllumajandussektori tagamiseks kogu ELi territooriumil võivad liikmesriigid anda toetusi põllumajandustootjatele piirkondades, kus kehtivad looduslikust eripärast tingitud ja muud pindalapõhised piirangud. Looduslikust või muust konkreetsest eripärast tingitud piirangutega alade toetuste puhul tuleks jätkuvalt kohaldada maaelu arengu poliitikat 2014–2020. Selleks et ÜPP abil saaks tugevdada keskkonnaküsimustest hoolivat liitu ja tugevdada tema koostoimet looduse ja elurikkuse heaks tehtavate investeeringute rahastamiseks, on vaja eraldi meedet, mille kaudu hüvitatakse abisaajatele ebasoodsad asjaolud, mis tulenevad Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi rakendamisest . Seepärast tuleks jätkata toetuse andmist põllumajandustootjatele ja metsamaa valdajatele, et aidata toime tulla ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad direktiivi 2009/147/EÜ ja direktiivi 92/43/EMÜ rakendamisest, et aidata kaasa Natura 2000 alade tõhusale majandamisele. Samas tuleks toetus teha kättesaadavaks põllumajandustootjatele, et aidata toime tulla vesikonna piirkondade ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad veepoliitika raamdirektiivi rakendamisest. Toetus peaks olema seotud ÜPP strateegiakavades kirjeldatud erinõuetega, mis on rangemad vastavatest kohustuslikest standarditest ja nõuetest. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et põllumajandustootjatele makstavad toetused ei langeks kokku rahastamisega keskkonnakava alusel. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid oma ÜPP strateegiakava koostamisel võtma arvesse Natura 2000 alade erivajadusi.

Õiglase sissetuleku ja vastupanuvõimelise põllumajandussektori tagamiseks kogu ELi territooriumil annavad liikmesriigid toetusi põllumajandustootjatele piirkondades, kus kehtivad looduslikust eripärast tingitud ja muud pindalapõhised piirangud. Looduslikust või muust konkreetsest eripärast tingitud piirangutega alade toetuste puhul tuleks jätkuvalt kohaldada maaelu arengu poliitikat 2014–2020. Selleks et ÜPP abil saaks tugevdada keskkonnaküsimustest hoolivat liitu ja tugevdada tema koostoimet looduse ja elurikkuse heaks tehtavate investeeringute rahastamiseks, on vaja eraldi meedet, mille kaudu hüvitatakse abisaajatele Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi rakendamine . Seepärast tuleks jätkata toetuse andmist põllumajandustootjatele ja metsamaa valdajatele, et aidata toime tulla ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad direktiivi 2009/147/EÜ ja direktiivi 92/43/EMÜ rakendamisest, et aidata kaasa Natura 2000 alade tõhusale majandamisele. Samas tuleks toetus teha kättesaadavaks põllumajandustootjatele, et aidata toime tulla vesikonna piirkondade ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad veepoliitika raamdirektiivi rakendamisest. Toetus peaks olema seotud ÜPP strateegiakavades kirjeldatud erinõuetega, mis on rangemad vastavatest kohustuslikest standarditest ja nõuetest. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et põllumajandustootjatele makstavad toetused ei langeks kokku rahastamisega keskkonnakava alusel. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid oma ÜPP strateegiakava koostamisel võtma arvesse Natura 2000 alade erivajadusi.

Motivatsioon

Euroopa tasandil on vajalik säilitada kõikide piirkondade põllumajandust, sh raskustes olevat. Keskkonnasõbralike tavade soodustamiseks on tehtud ettepanek mitte piirata toetusi ainult puudujäägi katmisega.

Muudatusettepanek 17

Põhjendus 41

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

ÜPP eesmärkide poole tuleks püüelda ka tootlike ja mittetootlike, põllumajanduslike ja mittepõllumajanduslike investeeringute tegemise toetuste kaudu. Sellised investeeringud võivad muu hulgas puudutada põllumajanduse ja metsanduse arendamise, moderniseerimise või kliimamuutustega kohanemisega seotud taristuid, sealhulgas juurdepääsu põllumajandus- ja metsamaale, maakorraldust ja maaparandust, agrometsandustavasid ning energia- ja veevarustust ning -säästmist. ÜPP strateegiakavade parema kooskõla tagamiseks liidu eesmärkidega ning võrdsete tingimuste kindlustamiseks liikmesriikide vahel on käesolevasse määrusesse lisatud investeerimiseks ebasobivate valdkondade loetelu.

ÜPP eesmärkide poole tuleks püüelda ka tootlike ja mittetootlike, põllumajanduslike ja mittepõllumajanduslike investeeringute tegemise toetuste kaudu. Sellised investeeringud võivad muu hulgas puudutada põllumajanduse ja metsanduse arendamise, moderniseerimise või kliimamuutustega kohanemisega seotud taristuid, sealhulgas juurdepääsu põllumajandus- ja metsamaale, maaparandust, agrometsandustavasid ning energia- ja veevarustust ning -säästmist ning põllumajanduslike geneetiliste ressursside säilitamist . ÜPP strateegiakavade parema kooskõla tagamiseks liidu eesmärkidega ning võrdsete tingimuste kindlustamiseks liikmesriikide vahel on käesolevasse määrusesse lisatud investeerimiseks ebasobivate valdkondade loetelu. Selle rahastamisvahendi eraldis põllumajandusettevõtte kohta on piiratud. Sellele vahendile eraldatud summa on piiratud 10 %-ga liikmesriigi EAFRD vahenditest.

Motivatsioon

Investeeringutele piirmäära seadmine võimaldab toetada suuremat arvu projekte. Eraldise piiramine võimaldab suunata rohkem vahendeid EAFRD muudele prioriteetidele.

Muudatusettepanek 18

Põhjendus 44

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Arvestades vajadust tagada asjakohased riskijuhtimise abivahendid, tuleks kehtestada kindlustusmaksed ja luua avatud investeerimisfondid, mida rahastatakse EAFRDst . Avatud investeerimisfondid hõlmavad nii neid, mis on seotud tootmiskadudega, kui ka üldisi ja sektoripõhiseid sissetuleku stabiliseerimise abivahendeid, mis on seotud saamata jäänud tuludega.	Arvestades vajadust tagada asjakohased riskijuhtimise abivahendid, tuleks kehtestada kindlustusmaksed ja luua avatud investeerimisfondid. Avatud investeerimisfondid hõlmavad nii neid, mis on seotud tootmiskadudega, kui ka üldisi ja sektoripõhiseid sissetuleku stabiliseerimise abivahendeid, mis on seotud saamata jäänud tuludega.

Motivatsioon

EAFRDst rahastamine nõuaks EAFRD rahaliste vahendite vastavat suurendamist.

Muudatusettepanek 19

Põhjendus 56

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid peaksid oma ÜPP strateegiakava väljatöötamise käigus analüüsima oma konkreetset olukorda ja vajadusi, seadma ÜPP eesmärkide saavutamisega seotud eesmärgid ja kavandama sekkumised, mis võimaldavad saavutada neid eesmärke, mida on kohandatud riiklikus ja konkreetses piirkondlikus, sh ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaste äärepoolseimate piirkondade kontekstis. Sellise väljatöötamisega tuleks edendada suuremat subsidiaarsust ühtses liidu raamistikus, tagades samas vastavuse liidu õiguse üldpõhimõtetele ja ÜPP eesmärkidele. Seepärast on asjakohane kehtestada eeskirjad ÜPP strateegiakavade struktuuri ja sisu kohta.

Liikmesriigid , nähes ette oma maaelu arengu kavade koostamise kõige asjakohasemal geograafilisel tasandil, peaksid oma ÜPP strateegiakava väljatöötamise käigus analüüsima oma konkreetset olukorda ja vajadusi, seadma ÜPP eesmärkide saavutamisega seotud eesmärgid ja kavandama sekkumised, mis võimaldavad saavutada neid eesmärke, mida on kohandatud riiklikus ja konkreetses piirkondlikus, sh ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaste äärepoolseimate piirkondade kontekstis ning ELi toimimise lepingu artikli 174 kolmanda lõigu kohaste ebasoodsas olukorras olevate alade kontekstis . Sellise väljatöötamisega tuleks edendada suuremat subsidiaarsust ühtses liidu raamistikus, tagades samas vastavuse liidu õiguse üldpõhimõtetele ja ÜPP eesmärkidele. Seepärast on asjakohane kehtestada eeskirjad ÜPP strateegiakavade struktuuri ja sisu kohta.

Motivatsioon

Kuigi on võimalik, et strateegiakavade teatud elemendid koostatakse piirkondlikul tasandil, ei ole teada, kui suures ulatuses see hüpoteetiline piirkondlikule tasandile viimine toimub. Vähemalt äärealade jaoks on vaja määruses sätestada, et maaelu arengu programmid koostataks sobival tasandil. ÜPP strateegiakavade väljatöötamisel ning sekkumiste kavandamisel eri riiklikes ja piirkondlikes kontekstides peaksid liikmesriigid võtma eeskätt arvesse ELi toimimise lepingu artikli 174 kolmandas lõigus osutatud ebasoodsas olukorras olevaid piirkondi, nagu näiteks saari, piiriüleseid ja mäestikualasid.

Muudatusettepanek 20

Artikli 4 lõike 1 punktid a ja b

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

ÜPP strateegiakavades määratletavad mõisted

1. Liikmesriigid määratlevad oma ÜPP strateegiakavas mõisted „põllumajanduslik tegevus“, „põllumajandusmaa“, „rahastamiskõlblik hektar“, „tegelik põllumajandustootja“ ja „noor põllumajandustootja“:

„põllumajanduslik tegevus“ peab olema määratletud nii, et see hõlmaks ELi toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete, sealhulgas puuvilla ja lühikese raieringiga madalmetsa tootmist ja põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ilma tavapärasest erinevaid põllumajandusmeetodeid või -masinaid vajava ettevalmistava tegevuseta;

„põllumajanduslik tegevus“ peab olema määratletud nii, et see hõlmaks ELi toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete, sealhulgas puuvilla ja agrometsa tootmist ja põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ilma tavapärasest erinevaid põllumajandusmeetodeid või -masinaid vajava ettevalmistava tegevuseta;

b)	„põllumajandusmaa“ peab olema määratletud nii, et see hõlmab põllumaad, püsikultuure ja püsirohumaad. Mõisted „põllumaa“, „püsikultuurid“ ja „püsirohumaa“ täpsustatakse liikmesriikide poolt vastavalt järgmisele raamistikule:

b)	„põllumajandusmaa“ peab olema määratletud nii, et see hõlmab põllumaad, püsikultuure ja püsirohumaad. Mõisted „põllumaa“, „püsikultuurid“ ja „püsirohumaa“ täpsustatakse liikmesriikide poolt vastavalt järgmisele raamistikule:

„põllumaa“ peab olema põllumajanduskultuuride tootmiseks haritav maa või kesa, mida saab kasutada põllumajanduskultuuride tootmiseks, ja sealhulgas tootmisest kõrvalejäetud maa vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklitele 22, 23 ja 24 (1), nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 39 (2), määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 28 või käesoleva määruse artiklile 65;

ii)	„püsikultuurid“ peavad olema külvikorravälised kultuurid, välja arvatud püsirohumaa ja püsikarjamaa, mis võtavad maa enda alla vähemalt viieks aastaks või kauemaks ja mis annavad korduvat saaki, sealhulgas puukoolid ja lühikese raieringiga madalmets;

ii)	„püsikultuurid“ peavad olema külvikorravälised kultuurid, välja arvatud püsirohumaa ja püsikarjamaa, mis võtavad maa enda alla vähemalt viieks aastaks või kauemaks ja mis annavad korduvat saaki, sealhulgas puukoolid ja kultuuride hulka istutatud lühikese raieringiga madalmets;

iii)

„püsirohumaa ja püsikarjamaa (koos „püsirohumaa“)“ peavad olema maa, mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem, ning mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise teel (külvamise teel). See võib hõlmata muid liike, nagu põõsad ja/või puud, mis sobivad karjatamiseks või loomasööda tootmiseks, tingimusel et rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks . Samuti võib olla tegu karjatamiseks sobiva ja kohalike tavadega seotud maaga, kus rohi ja muud rohttaimed ei ole tavapäraselt karjamaal ülekaalus, või karjatamiseks sobiva maaga, kus rohi ja muud rohttaimed ei ole karjamaal ülekaalus või kus need puuduvad.

Samuti kuuluvad siia alla metsakarjamaad, kus rohttaimed ei ole ülekaalus, kuid kus kariloomad neid tarvitavad, näiteks dehesa-tammikud ja/või mägistes piirkondades asuvad põõsaste ja puudega kaetud karjamaad.

Motivatsioon

Tehakse ettepanek säilitada koondmääruse praegune sõnastus, kus võeti arvesse Vahemere piirkonna rohumaade, näiteks dehesa-tammikute ning mägedes asuvate puiskarjamaade eripära.

Muudatusettepanek 21

Artikli 4 lõike 1 punkt d

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

„Tegelik põllumajandustootja“ tuleb määratleda tagamaks, et sissetulekutoetust ei eraldata isikutele, kelle põllumajanduslik tegevus moodustab üksnes tühise osa tema üldisest majandustegevusest või kelle peamine äritegevus ei ole põllumajanduslik, välistamata seejuures toetust mitmes valdkonnas tegutsevatele põllumajandustootjatele. Mõiste alusel peab saama määrata kindlaks, milliseid põllumajandustootjaid ei käsitata tegelike põllumajandustootjatena, võttes aluseks sellised tingimused nagu põllumajandustootmisest saadud sissetuleku osakaal , äriühingu eesmärgid ja/või äriühingu registrisse kandmine. Määratlus peab igal juhul säilitama Euroopa Liidu põllumajanduse pereettevõtete mudeli kas individuaalses või grupiviisilises vormis, milles põllumajandusettevõtja tegeleb põllumajandusega ja teenib sellega endale vahetult elatist, samuti võib nimetatud määratlus vajadusel võtta arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 toodud piirkondlikke erisusi.

Motivatsioon

Sissetuleku arvessevõtmine võib välistada väiksed põllumajandustootjad. Põllumajandustulu osakaalu arvessevõtmine võimaldab tegelikke põllumajandustootjaid paremini eristada. Tuleb tugevdada Euroopa põllumajanduse pereettevõtete mudelit.

Muudatusettepanek 22

Artikkel 5

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

EAGFist ja EAFRDst eraldatava toetuse eesmärk on veelgi parandada põllumajandustootmise, toiduainete tootmise ja maapiirkondade säästvat arengut ning see aitab saavutada järgmisi üldeesmärke:

a)	tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse;

a)	tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse;

b)	edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse;

b)	edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse;

c)	parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda.

c)	parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda, pöörates erilist rõhku põllumajanduslike kogukondade õiglase elustandardi tagamisele vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 39 lõikele b, võttes eelkõige arvesse tõsiste rahvastikukao probleemidega maapiirkondi.

Neile eesmärkidele lisandub sektoriülese eesmärgina sektori kaasajastamise põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning ergutades nende kasutuselevõttu. Küsimus on ka sidemete loomises toiduainete väärtusahela eri osalejate vahel, tugevdades samal ajal lepingulisi suhteid ja läbipaistvust lepingulistes suhetes, integreerides selliseid vahendeid nagu hindade ja tootmiskulude standarditud vaatluskeskused.

Motivatsioon

ÜPP peab olema kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 39, selles tuleb eriti arvesse võtta rahvastikukaoga maapiirkondi ja parandada toiduainete tarneahelate toimimist.

Muudatusettepanek 23

Artikli 6 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Erieesmärgid

1. Üldeesmärke püütakse saavutada järgmiste erieemärkide kaudu:

a)	toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus;

a)	toetada põllumajandustootjate elujõulisust tagavat sissetulekut, mis on võrreldav kogu majanduses saadava sissetulekuga, ja vastupanuvõimet kogu ELi territooriumil, et toetada toiduga kindlustatust;

b)	suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule;

b)	suurendada Euroopa turule orienteeritust ja majanduslikku, sotsiaalset, keskkonnaalast ja territoriaalset konkurentsivõimet, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule, samuti agroökoloogiale, ning säästlike tootmismeetodite tutvustamisele;

c)	parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas;

c)	parandada tootmistegurite tootlikkust, sealhulgas eesmärgiga vähendada põllumajandussektoris toodetud kaupade ja teenuste maksumust;

d)	panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse;

d)	parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas;

e)	edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk;

e)	panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse;

f)	panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke;

f)	edendada selliste loodusvarade säästvat majandamist nagu põllumajanduslikud geeniressursid , vesi, muld ja õhk;

g)	olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades;

g)	panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke;

h)	edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sealhulgas biomajandust ja säästvat metsamajandust;

h)	olla atraktiivne noorte ja uute põllumajandustootjate jaoks, eelkõige kõige hõredamalt asustatud piirkondades , ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades;

i)	parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise osas, siia alla kuulub nii ohutu, toitev ja säästev toit, toidu raiskamine kui ka loomade heaolu.

i)	edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust, naiste osalemist maapiirkondade majanduses ja maapiirkondade arengut, sealhulgas biomajandust ja säästvat metsamajandust;

j)	parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise osas, siia alla kuulub nii ohutu, toitev ja säästev toit, toidu raiskamine kui ka loomade heaolu.

k)	edendada arengumaades kestlike põllumajanduslike pereettevõtete arengut kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega 1 ja 2 ning ELi poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega.

Muudatusettepanek 24

Artikkel 8

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Liikmesriigid püüavad saavutada II jaotises seatud eesmärgid, määrates kindlaks sekkumised, mis põhinevad käesoleva jaotise II, III ja IV peatükis kehtestatud sekkumisliikidel, kooskõlas käesolevas peatükis kehtestatud ühiste nõuetega.	Liikmesriigid ja korraldusasutuse funktsioonis piirkonnad püüavad saavutada II jaotises seatud eesmärgid, määrates kindlaks sekkumised, mis põhinevad käesoleva jaotise II, III ja IV peatükis kehtestatud sekkumisliikidel, kooskõlas käesolevas peatükis kehtestatud ühiste nõuetega.

Motivatsioon

Euroopa piirkondade rolli ÜPP juhtimisel ja rakendamisel tuleb säilitada ja suurendada, et kohandada poliitilisi valikuid teatud piirkondlike ja valdkondlike tunnustega.

Muudatusettepanek 25

Artikkel 9

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid töötavad välja oma ÜPP strateegiakava kohased sekkumised kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja liidu õiguse üldpõhimõtetega.

Võttes arvesse, et ÜPP on põllumajandusliku toidutööstuse alus ning liidu maapiirkondade sotsiaalse ja majandusliku struktuuri keskmes, töötavad liikmesriigid ja korraldusasutuse funktsioonis piirkonnad välja oma ÜPP strateegiakava kohased sekkumised kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja liidu õiguse üldpõhimõtetega ning eelkõige subsidiaarsuse põhimõttega .

Liikmesriigid tagavad, et sekkumine toimub vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele, on siseturuga kokkusobiv ega moonuta konkurentsi.

Liikmesriigid kehtestavad õigusraamistiku, millega reguleeritakse liidu toetuse andmist toetusesaajatele ÜPP strateegiakava alusel ja kooskõlas käesolevas määruses ning määruses (EL) [HzR] sätestatud põhimõtete ja nõuetega.

Liikmesriigid tagavad, et sekkumine toimub vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele, on siseturuga kokkusobiv ega moonuta konkurentsi.

Motivatsioon

Tuleb viidata ÜPP alusele ja vajadusele, et liikmesriigid rakendaks seda nii, et see sobib siseturuga ega moonuta konkurentsi.

Muudatusettepanek 26

Artikkel 11

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavasse tingimuslikkuse süsteemi, – mille kohaselt määratakse halduskaristus toetusesaajatele, kes saavad käesoleva jaotise II peatüki kohaselt otsetoetusi või artiklite 65, 66 ja 67 kohaselt iga-aastaseid toetusi ja kes ei vasta liidu õiguses sätestatud kohustuslikele majandamisnõuetele ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardile, mis on kehtestatud ÜPP strateegiakavas, nagu on loetletud III lisas, – mida kohaldatakse järgmistes valdkondades:

1.	kliima ja keskkond;

2.	rahva-, looma- ja taimetervis;

3.	loomade heaolu.

1.	kliima ja keskkond;

2.	rahva-, looma- ja taimetervis;

3.	loomade heaolu;

4.	sotsiaalvaldkond: põllumajandussektori töötajate õiguste austamine.

Motivatsioon

Oluline on, et ÜPP avalikke vahendeid saavad põllumajandusettevõtted austaksid oma töötajate sotsiaalseid õigusi.

Muudatusettepanek 27

Artikli 12 lõige 3

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid kehtestavad süsteemi, et näha ette põllumajandusettevõtte säästlikku toitainekasutust soodustav abivahend, millele on osutatud III lisas, selle sisu ja funktsioonid esitatud vahendit kasutama hakkavate toetusesaajate jaoks.

Komisjon võib toetada liikmesriike kõnealuse vahendi kavandamisel ning andmete talletamise ja töötlemisteenuste nõuete osas.

Komisjon võib toetada liikmesriike kõnealuse vahendi kavandamisel. Andmete talletamise, töötlemise ja kaitsmise nõuded peavad tagama põllumajandustootjale kontrolli oma toitainete haldamise üle.

Motivatsioon

Mulla viljakus sõltub pigem heade põllumajandustavade järgimisest, mis tagavad mullastiku hea bioloogilise seisundi, kui toitainete digitaalsest registreerimisest. Põllumajandustootja peab vastavalt seadusele jääma oma põllumajandusettevõtte toitainete haldamise eest vastutavaks.

Muudatusettepanek 28

Artikli 12 lõige 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust eeskirjadega heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kohta, sealhulgas püsirohumaa suhtarvu süsteemi üksikasjade, võrdlusaasta ja maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise 1. standardi (GAEC 1) alla kuuluva ümberarvestuskursi kehtestamine, nagu on osutatud III lisas, ning põllumajandusettevõtte säästlikku toitainekasutust soodustav abivahend, selle vahendi vorm ja täiendavad miinimumelemendid ning funktsionaalsused.

Motivatsioon

Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused peavad kuuluma määruste reguleerimisalasse, mitte delegeeritud õigusaktide reguleerimisalasse.

Muudatusettepanek 29

Artikli 13 lõike 4 punkt d

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
riskijuhtimine, nagu on osutatud artiklis 70;	ennetamine ja riskijuhtimine, nagu on osutatud artiklis 70;

Motivatsioon

Riskide ennetamine agroökoloogiliste tavade abil (põllumajandusettevõtete ja -territooriumide despetsialiseerimine) muudab põllumajandusettevõtted kliima ja tervisega seotud ohtude suhtes vastupidavamaks. Kulukas riskijuhtimine pole põllumajandusettevõtete kindlustamiseks piisav.

Muudatusettepanek 30

Artikli 15 lõige 4

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust eeskirjadega, millega kehtestatakse lõikes 1 osutatud maksete vähendamiste arvutamise ühtlustatud alus, et oleks tagatud eraldiste nõuetekohane jaotamine toetuse saamise õigustele vastavatele toetusesaajatele.

Motivatsioon

Otsetoetuste jaotamine peab kuuluma määruste reguleerimisalasse, mitte delegeeritud õigusaktide reguleerimisalasse.

Muudatusettepanek 31

Artikli 24 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Välja arvatud tegeliku või eeldatava pärandi teel üleandmine, antakse toetusõigused üle üksnes tegelikule põllumajandustootjale.	Välja arvatud tegeliku või eeldatava pärandi teel üleandmine, antakse toetusõigused üle üksnes tegelikule põllumajandustootjale ja need jäävad maaga seotuks.

Motivatsioon

Võimalus kaubelda riiklike toetusõigustega, mis pole seotud põllumaa ostmise või rentimisega, ei ole õigustatud.

Muudatusettepanek 32

Artikkel 25

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad anda liikmesriigi poolt kindlaks määratud väikestele põllumajandustootjatele kindlasummalist toetust, käesolevas jaos ja käesoleva peatüki 3. jaos osutatud otsetoetuste asemel. Liikmesriigid kavandavad vastavad sekkumised ÜPP strateegiakavas põllumajandustootjate jaoks vabatahtlike sekkumistena.

Liikmesriigid annavad liikmesriigi poolt kindlaks määratud väikestele põllumajandustootjatele kindlasummalist toetust, käesolevas jaos ja käesoleva peatüki 3. jaos osutatud otsetoetuste asemel. See kindlasummaline toetus määratakse tasemel, mis on piisav nende põllumajandusettevõtete pikaajalise elujõulisuse tagamiseks. Liikmesriigid kehtestavad kriteeriumid tuvastamaks väikeseid põllumajandustootjaid ja kavandavad vastavad sekkumised ÜPP strateegiakavas põllumajandustootjate jaoks vabatahtlike sekkumistena.

Motivatsioon

Väikesed põllumajandusettevõtted mängivad territooriumide tööhõive ja elujõulisuse säilitamisel ja hooldamisel olulist rolli. See mehhanism peab olema liikmesriikide jaoks kohustuslik.

Muudatusettepanek 33

Artikli 28 lõige 6

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Ökokavadele makstakse toetust iga-aastase maksena rahastamiskõlbliku hektari kohta ja seda antakse kas:

a)	toetusena, mis lisatakse põhilisele sissetulekuteotusele vastavalt käesoleva lõike alalõikele 2; või

a)	toetusena, mis lisatakse põhilisele sissetulekuteotusele vastavalt käesoleva lõike alalõikele 2; või

b)	toetustena, millega hüvitatakse toetusesaajatele täielikult või osaliselt kohustustega seonduvad täiendavad kulud ja saamata jäänud tulud, nagu on sätestatud artiklis 65.

b)	toetustena, millega tasutakse toetusesaajatele rohkem kui kohustustega seonduvad täiendavad kulud ja saamata jäänud tulud, nagu on sätestatud artiklis 65.

Motivatsioon

Selleks et julgustada põllumajandustootjaid säilitama või arendama keskkonnasõbralikke tootmisviise, peab toetus olema tootmiskuludest suurem ja olema seotud heade tootmistavadega.

Muudatusettepanek 34

Artikkel 29

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Liikmesriigid võivad anda tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust tegelikele põllumajandustootjatele käesolevas alajaos esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb.

2. Liikmesriikide sekkumine aitab toetada artiklis 30 loetletud sektoreid ning tootmist või konkreetseid põllumajanduslikke tootmisviise , et ületada selle või nendega seotud raskusi, parandades nende konkurentsivõimet, jätkusuutlikkust või kvaliteeti.

2. Liikmesriikide sekkumine aitab toetada artiklis 30 loetletud sektoreid ning tootmist või konkreetseid põllumajanduslikke tootmisviise järgmistel eesmärkidel:

—	takistada põllumajandustegevuse lõpetamist maapiirkondades ja tugevdada ELi toiduainetega omavarustatust või

—	lahendada probleeme, millega nad silmitsi seisavad, parandades nende konkurentsivõimet, jätkusuutlikkust ja kvaliteeti.

3. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust antakse iga-aastase toetuse vormis hektari või looma kohta.

3. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust antakse iga-aastase piiratud toetuse vormis hektari või looma kohta.

Motivatsioon

Tootmisega seotud toetus peaks hõlmama raskustes olevaid piirkondi ja raskustes olevaid tootjaid ning olema suunatud tootmise säilitamisele, mitte niivõrd selle arendamisele, mis põhjendab ülempiiri ettevõtte kohta.

Muudatusettepanek 35

Artikkel 30

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust võib anda üksnes järgmistele sektoritele ning toodetele või konkreetsetele põllumajanduslikele tootmisviisidele seal, kus need on olulised majanduslikel, sotsiaalsetel või keskkonnaga seotud põhjustel: teravili, õliseemned, valgurikkad kultuurid, kaunviljad, lina, kanep, riis, pähklid, kartulitärklis , piim ja piimatooted, seemned, lamba- ja kitseliha, veise- ja vasikaliha, oliiviõli, siidiussid, kuivsööt, humal, suhkrupeet, suhkruroog ja sigur, puu- ja köögivili, lühikese raieringiga madalmets ning muud kui toiduks kasutatavad põllukultuurid, välja arvatud puud, mida kasutatakse selliste toodete tootmiseks, mis võivad asendada fossiilmaterjale.

Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust võib anda üksnes järgmistele sektoritele ning toodetele või konkreetsetele põllumajanduslikele tootmisviisidele seal, kus need on olulised majanduslikel, sotsiaalsetel või keskkonnaga seotud põhjustel: teravili, õliseemned, v.a biokütuseks kasutatavad kultuurid , valgurikkad kultuurid, kaunviljad, puhtad või kõrrelistega segatud liblikõielised söödakultuurid, rohumaad , lina, kanep, riis, pähklid, piim ja piimatooted, seemned, lamba- ja kitseliha, veise- ja vasikaliha, oliiviõli, siidiussid, kuivsööt, humal, suhkruroog ja sigur, puu- ja köögivili, põllumaadele istutatud lühikese raieringiga madalmets.

Motivatsioon

Tootmisega seotud toetustega tuleb edendada kõikide köögiviljade kasvatust. Sea- ja linnuliha, samuti biokütuseks kasutatavaid kultuure ei tohi välja arvata.

Muudatusettepanek 36

Artikkel 40

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Kohustuslikud ja vabatahtlikud sektoripõhised sekkumisliigid	Kohustuslikud ja vabatahtlikud sektoripõhised sekkumisliigid
1. Sektoripõhised sekkumisliigid puu- ja köögiviljasektoris, millele on osutatud artikli 39 punktis a ja mesindussektoris, millele on osutatud artikli 39 punktis b, on kohustuslikud kõigile liikmesriikidele.	1. Sektoripõhised sekkumisliigid puu- ja köögiviljasektoris, millele on osutatud artikli 39 punktis a ja mesindussektoris, millele on osutatud artikli 39 punktis b, on kohustuslikud kõigile liikmesriikidele.
2. Sektoripõhised sekkumisliigid veinisektoris, millele on osutatud artikli 39 punktis c, on kohustuslikud kõigile V lisas loetletud liikmesriikidele.	2. Sektoripõhised sekkumisliigid veinisektoris, millele on osutatud artikli 39 punktis c, on kohustuslikud kõigile V lisas loetletud liikmesriikidele.
3. Liikmesriigid võivad otsustada oma ÜPP strateegiakavas rakendada sektoripõhised sekkumisliike, millele on osutatud artikli 39 punktides d, e ja f.	3. Liikmesriigid võivad otsustada oma ÜPP strateegiakavas rakendada sektoripõhised sekkumisliike, millele on osutatud artikli 39 punktides d, e ja f.
4. Artikli 82 lõikes 3 osutatud liikmesriigid võivad rakendada sektoripõhist sekkumisliiki humalasektoris artikli 39 punkti f alusel ainult juhul, kui liikmesriik otsustab oma ÜPP strateegiakavas mitte rakendada sektoripõhist sekkumisliiki humalasektoris, millele on osutatud artikli 39 punktis d.	4. Artikli 82 lõikes 3 osutatud liikmesriigid võivad rakendada sektoripõhist sekkumisliiki humalasektoris artikli 39 punkti f alusel ainult juhul, kui liikmesriik otsustab oma ÜPP strateegiakavas mitte rakendada sektoripõhist sekkumisliiki humalasektoris, millele on osutatud artikli 39 punktis d.
5. Artikli 82 lõikes 4 osutatud liikmesriigid võivad rakendada sektoripõhist sekkumisliiki oliiviõli ja lauaoliivide sektoris artikli 39 punkti f alusel ainult juhul, kui need liikmesriigid otsustavad oma ÜPP strateegiakavas mitte rakendada sektoripõhist sekkumisliiki oliiviõli ja lauaoliivide sektoris, millele on osutatud artikli 39 punktis e.	5. Artikli 82 lõikes 4 osutatud liikmesriigid võivad rakendada sektoripõhist sekkumisliiki oliiviõli ja lauaoliivide sektoris artikli 39 punkti f alusel ainult juhul, kui need liikmesriigid otsustavad oma ÜPP strateegiakavas mitte rakendada sektoripõhist sekkumisliiki oliiviõli ja lauaoliivide sektoris, millele on osutatud artikli 39 punktis e.
	6. Liikmesriigid võivad oma strateegiakavadesse lisada sekkumismeetmed kriiside ennetamiseks ja riskijuhtimiseks mis tahes sektoris, et ennetada sektoris kriiside teket ja nendega toime tulla; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud erieesmärkidega. Kõnealustes sekkumistes soodustatakse tootjaorganisatsioonide, tootmisharudevaheliste organisatsioonide ja tootjate ühenduste osalemist süsteemis.
	7. Kogu Euroopa Liidus kehtivate ühiste suuniste abil lisavad liikmesriigid oma strateegiakavadesse selliseid vahendeid nagu hindade ja tootmiskulude standarditud vaatluskeskused, mis võimaldavad saada teavet turgude arengu kohta.

Motivatsioon

Riskiennetuse ja -juhtimise meetmete võimalust tuleb laiendada kõigile sektoritele. Selliste vahendite loomine nagu hindade ja tootmiskulude standarditud vaatluskeskused võimaldab saada hoiatussignaale põllumajandusturgude arengu kohta.

Muudatusettepanek 37

Artikli 43 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikli 42 punktides a–h osutatud eesmärkide saavutamiseks valivad liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavades ühe või mitu sekkumist järgmistest sekkumisliikidest:

a)	investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse, eelkõige keskendudes vee ja energia säästmisele, ökoloogilisele pakendamisele ning jäätmete vähendamisele;

a)	investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse, eelkõige keskendudes vee ja energia säästmisele, ökoloogilisele pakendamisele ning jäätmete vähendamisele;

teadustegevus ja eksperimentaaltootmine, eelkõige keskendudes vee ja energia säästmisele, ökoloogilisele pakendamisele, jäätmete vähendamisele, kahjurikindlusele, pestitsiidide kasutamisega seotud riskide ja mõju vähendamisele, ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju vältimisele ning muutuvatele kliimatingimustele kohandatud puu- ja köögiviljasortide kasutamise ergutamisele;

c)	mahepõllumajanduslik tootmine;

c)	mahepõllumajanduslik tootmine;

d)	integreeritud tootmine;

d)	integreeritud tootmine;

e)	meetmed mulla säilitamiseks ja mulla süsinikusisalduse suurendamiseks;

e)	meetmed mulla säilitamiseks ja mulla süsinikusisalduse suurendamiseks;

f)	meetmed, millega luua ja säilitada elurikkust soodustavaid elupaiku või maastikku, sealhulgas ajalooliste objektide säilitamine;

f)	meetmed, millega luua ja säilitada elurikkust soodustavaid elupaiku või maastikku, sealhulgas ajalooliste objektide säilitamine;

g)	meetmed taastuvenergia säästmiseks ja energiatõhususe ja suurendamiseks;

g)	meetmed taastuvenergia säästmiseks ja energiatõhususe ja suurendamiseks;

h)	meetmed kahjurikindluse suurendamiseks;

h)	meetmed kahjurikindluse suurendamiseks;

i)	meetmed veekasutuse ja -majanduse parandamiseks, sealhulgas vee säästmine ja drenaaž;

i)	meetmed veekasutuse ja -majanduse parandamiseks, sealhulgas vee säästmine ja drenaaž;

j)	meetmed jäätmetekke vähendamiseks ja jäätmekäitluse tõhustamiseks;

j)	meetmed jäätmetekke vähendamiseks ja jäätmekäitluse tõhustamiseks;

k)	meetmed, mille eesmärk on suurendada puu- ja köögiviljasektori toodete transpordi jätkusuutlikkust ja tõhusust ning toodete säilitamist;

k)	meetmed, mille eesmärk on suurendada puu- ja köögiviljasektori toodete transpordi jätkusuutlikkust ja tõhusust ning toodete säilitamist;

l)	meetmed kliimamuutuste riski maandamiseks, kliimamuutustega kohanemiseks ja taastuvenergia kasutamise suurendamiseks;

l)	meetmed kliimamuutuste riski maandamiseks, kliimamuutustega kohanemiseks ja taastuvenergia kasutamise suurendamiseks;

m)	liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamine;

m)	liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamine;

n)	müügiedendus- ja teavitustegevus, eelkõige meetmed ja tegevused, mille eesmärk on mitmekesistada ja tugevdada puu- ja köögiviljaturge ja jagada teavet puu- ja köögivilja tarbimise kasulikust mõjust tervisele;

n)	müügiedendus- ja teavitustegevus, eelkõige meetmed ja tegevused, mille eesmärk on mitmekesistada ja tugevdada puu- ja köögiviljaturge ja jagada teavet puu- ja köögivilja tarbimise kasulikust mõjust tervisele;

o)	nõuandeteenused ja tehniline abi, eelkõige seoses säästvate kahjurikontrollitehnikate, pestitsiidide säästva kasutamisega ning panusega kliimamuutustega kohanemisse ja nende mõju leevendamisse;

o)	nõuandeteenused ja tehniline abi, eelkõige seoses säästvate kahjurikontrollitehnikate, pestitsiidide kasutamise vähendamisega ning panusega kliimamuutustega kohanemisse ja nende mõju leevendamisse;

p)	koolitus ja parimate tavade vahetamine, eelkõige seoses säästvate kahjurikontrollitehnikate, pestitsiidide säästva kasutamisega ning panusega kliimamuutustega kohanemisse ja nende mõju leevendamisse.

p)	koolitus ja parimate tavade vahetamine, eelkõige seoses säästvate kahjurikontrollitehnikate, pestitsiidide kasutamise vähendamisega ning panusega kliimamuutustega kohanemisse ja nende mõju leevendamisse.

q)	puuvilja ja köögivilja geneetiliste ressursside säilitamisele suunatud meetmed.

Motivatsioon

Põllumajandustootjate ja elanikkonna tervise huvides on aeg hakata pestitsiidide kasutamist märkimisväärselt vähendama. Geneetiliste ressursside mitmekesisus annab tunnistust vastupidavusest.

Muudatusettepanek 38

Artikkel 49

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Sekkumisliigid mesindussektoris ja liidu rahaline toetus […]	Sekkumisliigid mesindussektoris ja liidu rahaline toetus […]
2. Iga liikmesriik põhjendab oma ÜPP strateegiakavas konkreetsete eesmärkide ja sekkumisliikide valikut. Valitud sekkumisliikidest lähtuvalt määravad liikmesriigid kindlaks sekkumised. […]	2. Iga liikmesriik põhjendab oma ÜPP strateegiakavas konkreetsete eesmärkide ja sekkumisliikide valikut. Valitud sekkumisliikidest lähtuvalt määravad liikmesriigid kindlaks sekkumised. […]
4. Liidu rahaline toetus lõikes 2 osutatud sekkumisliikidele on maksimaalselt 50 % kuludest. Ülejäänud osa kuludest kannavad liikmesriigid. […]	4. Liidu rahaline toetus lõikes 2 osutatud sekkumisliikidele on maksimaalselt 50 % kuludest , välja arvatud äärepoolseimates piirkondades, kus ülemmäär on 85 % . Ülejäänud osa kuludest kannavad liikmesriigid. […]

Motivatsioon

Äärepoolseimates piirkondades võib ELi poolse kaasrahastamise määra vähendamine eelnevate programmitöö perioodidega võrreldes ohustada maaelu arengu programmide elluviimist ja see kahekordistaks rahastamispingutusi, mida nad peavad tegema ELi projektide jaoks.

Muudatusettepanek 39

Artikkel 52 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Sekkumisliigid veinisektoris

Artiklis 51 esitatud eesmärkide seast valitud iga eesmärgi saavutamiseks valib iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas ühe või mitu sekkumist järgmistest sekkumisliikidest:

viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine, sealhulgas viinapuude taasistutamine, kui see on vajalik pärast kohustuslikku väljajuurimist taimetervisega seotud ja fütosanitaarsetel põhjustel liikmesriigi pädeva asutuse juhiste kohaselt; siia alla ei kuulu viinamarjaistanduste tavapärane uuendamine, mis seisneb selles, et kui viinapuud on ealiselt vananenud, istutatakse samale maatükile varasemat viljelussüsteemi kasutades sama viinamarjasort;

b)	pestitsiidide kasutamise vähendamine.

Motivatsioon

Viinamarjaistandused kasutavad kõige rohkem pestitsiide, mida tuleb kindlasti vähendada.

Muudatusettepanek 40

Artikkel 64

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Sekkumisliigid maaelu arenguks

Käesoleva peatüki alla kuuluvad järgmised sekkumisliigid:

a)	keskkonna-, kliima- ja muud halduskohustused;

a)	keskkonna-, kliima- ja muud halduskohustused;

b)	looduslikud ja muud pindalapõhised piirangud;

b)	looduslikud ja muud pindalapõhised piirangud;

c)	teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid;

c)	teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid;

d)	investeeringud;

d)	maapiirkondade elukvaliteedi ja avalike teenuste parandamisele suunatud investeeringud;

e)	noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine ja põllumajandusettevõtluse stardiabi;

e)	noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine ja põllumajandusettevõtluse stardiabi;

f)	riskijuhtimismeetmed;

f)	riskijuhtimismeetmed;

koostöö;

h)	teadmiste vahetamine ja teave.

h)	teadmiste vahetamine ja teave.

Muudatusettepanek 41

Artikli 65 lõige 6

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Liikmesriigid hüvitavad toetusesaajatele võetud kohustustega seonduvad kantud kulud ja saamata jäänud tulu. Vajaduse korral võivad nad katta ka tehingu maksumuse. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid anda toetust kindlamääralise toetusena või ühekordse maksena ühiku kohta. Toetust makstakse välja aastapõhiselt.	Liikmesriigid hüvitavad toetusesaajatele rohkem kui võetud kohustustega seonduvad kantud kulud ja saamata jäänud tulu. Vajaduse korral võivad nad katta ka tehingu maksumuse. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid anda toetust kindlamääralise toetusena või ühekordse maksena ühiku kohta. Toetust makstakse välja aastapõhiselt.

Motivatsioon

Selleks et edendada suuremat üleminekut tootmissüsteemidelt paindlikumatele tootmismeetoditele, on vaja stimuleeritavat toetust, piirdumata heade tavade tasustamisel saamata jäänud tulu hüvitamisega.

Muudatusettepanek 42

Artikli 68 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Käesoleva sekkumisliigi alusel võivad liikmesriigid anda toetust üksnes materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse tehtavateks investeeringuteks, nii et see aitab kaasa artiklis 6 osutatud erieesmärkide saavutamisele. Metsandussektorile makstav toetus peab põhinema metsamajanduskaval või samaväärsel vahendil.

Motivatsioon

Investeeringuid, millel on negatiivne keskkonnamõju, ei tohi riiklikest vahenditest toetada. Vältimaks seda, et toetusesaajad peavad rahalised vahendid tagasi maksma, sest keskkonnamõju osutub esialgselt arvestatust suuremaks (järelhinnang), peab olema kehtestatud eeltingimus.

Muudatusettepanek 43

Artikli 68 lõige 3

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid koostavad loetelu rahastamiskõlbmatutest investeeringutest ja kulukategooriatest ning see peab hõlmama vähemalt järgmist:

a)	põllumajandustoodete tootmise õiguste ostmine;

a)	põllumajandustoodete tootmise õiguste ostmine;

b)	toetusõiguste ostmine;

b)	toetusõiguste ostmine;

c)	maa ostmine, välja arvatud maa ostmine keskkonnakaitseks või maa ostmine noorte põllumajandustootjate poolt, kasutades selleks rahastamisvahendeid;

c)	maa ostmine, välja arvatud maa ostmine keskkonnakaitseks või maa ostmine noorte põllumajandustootjate poolt, kasutades selleks rahastamisvahendeid;

d)	loomade ning üheaastaste taimede ost ja nende istutamine muul eesmärgil kui loodusõnnetuse ja katastroofi tagajärjel kaotatud põllumajandusliku või metsamajandusliku potentsiaali taastamine;

d)	loomade ning üheaastaste taimede ost ja nende istutamine muul eesmärgil kui loodusõnnetuse ja katastroofi tagajärjel kaotatud põllumajandusliku või metsamajandusliku potentsiaali taastamine;

e)	laenu intressimäär, välja arvatud toetused, mis on antud intressitoetusena või tagatistasu toetusena;

e)	laenu intressimäär, välja arvatud toetused, mis on antud intressitoetusena või tagatistasu toetusena;

f)	investeeringud niisutuseks, mis ei ole vastavuses direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 kohase veekogude hea seisundi saavutamisega, sealhulgas niisutuse laiendamine, nii et see mõjutab veekogusid, mille olukorda hinnatakse asjaomases veemajanduskavas madalamaks kui hea;

f)	investeeringud niisutuseks, mis ei ole vastavuses direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 kohase veekogude hea seisundi saavutamisega, sealhulgas niisutuse laiendamine, nii et see mõjutab veekogusid, mille olukorda hinnatakse asjaomases veemajanduskavas madalamaks kui hea;

g)	investeeringud suurtesse taristutesse, mis ei kuulu kohalikesse arengustrateegiatesse;

g)	investeeringud suurtesse taristutesse, mis ei kuulu piirkondlikesse ega kohalikesse arengustrateegiatesse;

h)	investeeringud metsastamisse, mis ei ole vastavuses kliima- ja keskkonnaeesmärkidega lähtuvalt säästva metsamajandamise põhimõtetest, mis on välja arendatud üleeuroopalistes metsastamise ja taasmetsastamise suunistes.

h)	investeeringud metsastamisse, mis ei ole vastavuses kliima- ja keskkonnaeesmärkidega lähtuvalt säästva metsamajandamise põhimõtetest, mis on välja arendatud üleeuroopalistes metsastamise ja taasmetsastamise suunistes.

Motivatsioon

Oluline on ka see, et investeeringud suurtesse taristutesse, mis ei kuulu piirkondlikesse arengustrateegiatesse, oleksid samuti abikõlblikud.

Muudatusettepanek 44

Artikkel 71

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Leader

1. Liikmesriigid annavad toetust programmile „LEADER“, millele on määruse (EL) [CPR] artiklis 25 osutatud kui kogukonna juhitud kohalikule arengule. Liikmesriigid võivad anda EAFRD kaudu toetust meetmetele, mis aitavad kaasa ühele või mitmele eesmärgile, mis on sätestatud artiklis 6, ka isegi väljaspool IV peatüki 1. jagu ette nähtud variante. Otsusega tunnustada kohaliku arengu strateegiat antakse heakskiit ka sellega hõlmatud meetmetele.

Motivatsioon

Programmi „Leader“, mille rahaeraldis moodustab 5 % EAFRD-st eelarvest, saab tõhusamalt rakendada paindlike ja autonoomsete eeskirjade abil, mis on väljaspool riiklikku strateegiakava (piirkondlikud kavad).

Muudatusettepanek 45

Artikli 71 lõiked 1 ja 5

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
1. Liikmesriigid võivad anda toetust koostööle käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb, et valmistada ette ja rakendada Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projekte põllumajanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse jaoks, millele on osutatud artiklis 114, ning programmi „LEADER“, millele on määruse (EL) [CPR] artiklis 25 osutatud kui kogukonna juhitud kohalikule arengule, ning selleks, et edendada kvaliteedikavasid, tootjaorganisatsioone või tootjarühmi või muud liiki koostööd. […]	1. Liikmesriigid võivad anda toetust koostööle käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb, et valmistada ette ja rakendada Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projekte põllumajanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse jaoks, millele on osutatud artiklis 114, ning programmi „LEADER“, millele on osutatud kui arengule, ning selleks, et edendada kvaliteedikavasid, tootjaorganisatsioone või tootjarühmi või muud liiki koostööd. […]
5. Kui toetust makstakse üldsummana, tagavad liikmesriigid, et järgitakse liidu eeskirju ja nõudeid, milles käsitletakse muude sekkumisliikide all toimuvaid samalaadseid meetmeid. Käesolevat lõiget ei kohaldata programmile „LEADER“, millele on määruse (EL) [CPR] artiklis 25 osutatud kui kogukonna juhitud kohalikule arengule.	5. Kui toetust makstakse üldsummana, tagavad liikmesriigid, et järgitakse liidu eeskirju ja nõudeid, milles käsitletakse muude sekkumisliikide all toimuvaid samalaadseid meetmeid.

Motivatsioon

Muudatusettepanek 46

Artikli 74 lõige 5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Rahastamisvahendi rahastamiskõlblik kulu on rahastamisvahendile rahastamiskõlblikkusperioodi jooksul tasutud ÜPP strateegiakava kogusumma või tagatiste puhul tagatislepingute kohaselt eraldatud summa, kui kõnealune summa vastab järgmisele:

a)	laenude, omakapitali ja kvaasiomakapitali investeeringute puhul maksed lõppsaajatele;

a)	laenude, omakapitali ja kvaasiomakapitali investeeringute puhul maksed lõppsaajatele; lisaks võib lõppsaajatele mõeldud makseid arvestada käibekapitalina, kui tegu on põllumajandustootjatega, keda on mõjutanud rasked ilmastikutingimused ja/või turgudel valitsev hinnakriis;

tagatislepingute kohaselt eraldatud veel välja maksmata või juba välja makstud vahendid, mis on ette nähtud tagatiste võimalikuks realiseerimiseks kahjude eest ning mille arvutamisel on lähtutud kordaja suhtest, mis hõlmab mitut summat välja antud uute laenude eest või lõppsaajasse tehtud omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringute eest;

c)	maksed lõppsaajatele või nende kasuks, kui rahastamisvahendid on kombineeritud liidu muu rahalise toetusega sama rahastamisvahendi tegevusse kooskõlas määruse (EL) [CPR] artikli 52 lõikega 5;

c)	maksed lõppsaajatele või nende kasuks, kui rahastamisvahendid on kombineeritud liidu muu rahalise toetusega sama rahastamisvahendi tegevusse kooskõlas määruse (EL) [CPR] artikli 52 lõikega 5;

d)	rahastamisvahendit rakendavate asutuste haldustasude maksed ja halduskulude tagasimaksed.

d)	rahastamisvahendit rakendavate asutuste haldustasude maksed ja halduskulude tagasimaksed.

Käesoleva lõike punkti b puhul peab kordaja suhe olema kindlaks määratud riskide mõistliku eelhindamise tulemusena ja kokku lepitud asjaomases rahastamislepingus. Kordaja suhte võib läbi vaadata, kui see on põhjendatud turutingimustes vahepeal toimunud muutustega. Sellisel läbivaatamisel ei ole tagasiulatuvat mõju.

Käesoleva lõike punkti d kohaldamisel, peavad haldustasud põhinema toimunud tegevusel. Kui asutused, kes rakendavad kooskõlas määruse (EL) [CPR] artikli 53 lõikega 3 haldusfondi ja/või erifonde, on välja valitud otselepingu sõlmimise teel, kohaldatakse kõnealustele asutustele makstavate halduskulude ja -tasude puhul, mida saab deklareerida rahastamiskõlblike kuludena, piirmäära suurusega kuni 5 % ÜPP strateegiakava kogusummast, mis on lõppsaajatele välja makstud laenude, omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringutena või tagatislepingute kohaselt eraldatud.

Kõnealust piirmäära ei kohaldata juhul, kui rahastamisvahendeid rakendavate asutuste valimine toimub võistupakkumise teel kooskõlas kohaldatava õigusega, ning võistupakkumise raames kehtestatakse vajadus halduskulude ja -tasude kõrgema taseme järele.

Kui korraldustasud või osa neist nõutakse sisse lõppsaajatelt, ei deklareerita neid rahastamiskõlblike kuludena.

Motivatsioon

Tuleb käsitleda võimalust kasutada rahastusvahendeid käibekapitali saamiseks rasketes ilmastikuoludes või turul valitseva kriisi korral.

Muudatusettepanek 47

Artikli 85 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

EAFRD osaluse maksimummäär on:

a)	70 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest äärepoolseimates piirkondades ja Egeuse mere väikesaartel (määruse (EL) nr 229/2013 tähenduses);

a)	85 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest äärepoolseimates piirkondades ja Egeuse mere väikesaartel (määruse (EL) nr 229/2013 tähenduses);

b)	70 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest vähem arenenud piirkondades;

b)	75 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest vähem arenenud piirkondades;

c)	65 % rahastamiskõlblikest kuludest artikli 66 kohaste maksete puhul;

c)	75 % rahastamiskõlblikest kuludest artikli 66 kohaste maksete puhul;

d)	43 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest muudes piirkondades.

d)	53 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest muudes piirkondades.

e)	eespool nimetatud määrasid tõstetakse vähemalt kümne protsendipunkti võrra piirkondades, kus rahvastiku vähenemine on tõsine probleem.

EAFRD osaluse miinimummäär on 20 %.

Motivatsioon

Tuleb säilitada praegu kehtivad EAFRD kaasrahastamise määrad. Lisaks tuleb näha ette suuremad EAFRD vahendid piirkondades, kus rahvastikukao indeks on Euroopa keskmisest kõrgem.

Muudatusettepanek 48

Artikli 86 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Vähemalt 30 % EAFRD koguosalusest ÜPP strateegiakavas nähakse ette sekkumisteks, millega saavutada keskkonna- ja kliimaalaseid erieesmärke, mis on esitatud käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f, välja arvatud artikli 66 kohased sekkumised.	Vähemalt 30 % EAFRD koguosalusest ÜPP strateegiakavas nähakse ette sekkumisteks, millega saavutada keskkonna- ja kliimaalaseid erieesmärke, mis on esitatud käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f, välja arvatud artikli 66 kohased sekkumised, ning riskijuhtimisvahendid (artikkel 70) ja investeerimistoetused (artikkel 68).

Motivatsioon

Vaja on järgida keskkonna- ja kliimaalaseid eesmärke.

Muudatusettepanek 49

Artikli 86 lõige 5

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Tootmiskohustusega seotud toetuste puhul, millele on osutatud III jaotise II peatüki 2. jao 1. alajaos, peab soovitusliku rahaeraldise ülemmäär olema 10 % VII lisaga ette nähtud summadest.	Tootmiskohustusega seotud toetuste puhul, millele on osutatud III jaotise II peatüki 2. jao 1. alajaos, peab soovitusliku rahaeraldise ülemmäär olema 13 % VII lisaga ette nähtud summadest.
Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid, kes vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 53 lõikele 4 kasutasid vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuseks rohkem kui 13 % oma iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, mis on sätestatud kõnealuse määruse II lisas, otsustada kasutada tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust rohkem kui 10 % ulatuses VII lisaga ette nähtud summast. Saadav protsendimäär ei tohi ületada protsendimäära, mille komisjon on heaks kiitnud vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse puhul 2018. taotlusaasta kohta.	Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid, kes vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 53 lõikele 4 kasutasid vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuseks rohkem kui 13 % oma iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, mis on sätestatud kõnealuse määruse II lisas, otsustada kasutada tootmisega seotud toetust rohkem kui 13 % ulatuses VII lisaga ette nähtud summast. Saadav protsendimäär ei tohi ületada protsendimäära, mille komisjon on heaks kiitnud vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse puhul 2018. taotlusaasta kohta.
Esimeses lõigus osutatud protsendimäära võib suurendada kuni 2 % võrra, tingimusel et summa, mis vastab 10 % ületavale protsendimäärale, eraldatakse III jaotise II peatüki 2. jao 1. alajao kohaselt valgurikaste taimede toetusele.	Esimeses lõigus osutatud protsendimäära võib suurendada kuni 2 % võrra, tingimusel et summa, mis vastab 13 % ületavale protsendimäärale, eraldatakse III jaotise II peatüki 2. jao 1. alajao kohaselt valgurikaste taimede , eelkõige kaunviljade toetusele.
Heakskiidetud ÜPP strateegiakavasse lisatud summa, mis tuleneb esimese ja teise lõigu kohaldamisest, on siduv.	ÜPP strateegiakavasse lisatud summa, mis tuleneb esimese ja teise lõigu kohaldamisest, on siduv.

Muudatusettepanek 50

Artikkel 86

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

[…]

8. Tööhõivega seotud ümberjaotavate toetuste puhul, millele on osutatud II peatüki 2. jao 3. alajao artiklis 26, peab soovituslike eraldiste maht olema vähemalt 30 % VII lisaga ette nähtud summadest.

9. Kliima- ja keskkonnakavade puhul, millele on osutatud II peatüki 2. jao 4. alajao artiklis 28, peab soovituslike eraldiste maht olema vähemalt 30 % VII lisaga ette nähtud summadest.

10. Maksimaalselt 10 % EAFRD koguosalusest ÜPP strateegiakavas, nagu on esitatud IX lisas, nähakse ette riskijuhtimisvahenditele, mis on määratletud kõnealuse määruse artiklis 70.

11. Maksimaalselt 10 % EAFRD strateegiakava vahenditest nähakse ette investeeringutele (artikkel 68).

12. EAFRD vahendid sisaldavad eritoetust hõredalt asustatud maapiirkondade jaoks.

Motivatsioon

Lisaks kliimamuutustega seotud ülesannetele tuleb võtta arvesse ka üht maapiirkondade jaoks suurt probleemi – rahvastiku vähenemine.

Muudatusettepanek 51

Artikli 90 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Artikli 106 lõikega 1 ette nähtud ÜPP strateegiakava ettepanekus võivad liikmesriigid otsustada ümber paigutada:

a)	kuni 15 % liikmesriigi otsetoetuste eraldisi, mis on ette nähtud IV lisas ja millest on maha arvatud VI lisaga ette nähtud puuvillatoetuse eraldised, kalendriaastateks 2021–2026 liikmesriigi EAFRD eraldistesse aastateks 2022–2027 või

a)	kuni 15 % liikmesriigi otsetoetuste eraldisi, mis on ette nähtud IV lisas ja millest on maha arvatud VI lisaga ette nähtud puuvillatoetuse eraldised, kalendriaastateks 2021–2026 liikmesriigi EAFRD eraldistesse aastateks 2022–2027.

b)	kuni 15 % eelarveaastateks 2022–2027 liikmesriigile ette nähtud EAFRD eraldisi liikmesriigile IV lisas kindlaks määratud otsetoetustesse kalendriaastateks 2021–2026.

Motivatsioon

Nagu varasemates arvamustes väljendatud, on komitee vastu võimalusele kanda teise samba vahendeid esimesse sambasse, mis on vastuolus maapiirkondade huvidega.

Muudatusettepanek 52

Artikkel 91

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
ÜPP strateegiakava Iga liikmesriik koostab oma ÜPP strateegiakava kooskõlas käesoleva määrusega, et rakendada EAGFi ja EAFRD poolt rahastatavat liidu toetust artiklis 6 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks.	ÜPP strateegiakava Iga liikmesriik koostab oma ÜPP strateegiakava kooskõlas käesoleva määrusega, et rakendada EAGFi ja EAFRD poolt rahastatavat liidu toetust artiklis 6 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks.
Artikli 103 lõikes 2 osutatud SWOT-analüüsi ja artiklis 96 osutatud vajaduste hindamise põhjal määrab iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas artiklis 97 osutatud sekkumisstrateegia, milles määratakse kindlaks mõõdetavad sihtväärtused ja vahe-eesmärgid artiklis 6 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks. Sihtväärtused määratakse kindlaks I lisas osutatud tulemusnäitajate ühise kogumi alusel.	Artikli 103 lõikes 2 osutatud SWOT-analüüsi ja artiklis 96 osutatud vajaduste hindamise põhjal määrab iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas artiklis 97 osutatud sekkumisstrateegia, milles määratakse kindlaks mõõdetavad sihtväärtused ja vahe-eesmärgid artiklis 6 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks. Sihtväärtused määratakse kindlaks I lisas osutatud tulemusnäitajate ühise kogumi alusel.
Kõnealuste sihtväärtuste saavutamiseks kehtestavad liikmesriigid III jaotises sätestatud sekkumisliikide alusel oma sekkumised . Iga ÜPP strateegiakava hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.	Kõnealuste sihtväärtuste saavutamiseks kehtestavad liikmesriigid III jaotises sätestatud sekkumisliikide alusel maaelu arengu programmid, mis koostatakse kõige asjakohasemal geograafilisel tasandil, vähemalt äärepoolseimates piirkondades . Iga ÜPP strateegiakava hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.

Motivatsioon

Maaelu arengu programmide väljatöötamisel ja haldamisel on vaja subsidiaarsuse põhimõtet järgides tugevdada piirkondlikku käsitust. Strateegiakava tuleb ellu viia maaelu arengu kavade kaudu kõige sobivamal geograafilisel tasandil.

Muudatusettepanek 53

Artikkel 102

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Ajakohastamine

ÜPP ajakohastamist tagavate üksikasjade kirjelduses, millele on osutatud artikli 95 lõike 1 punktis g, tuuakse esile ÜPP strateegiakava elemendid, millega toetatakse põllumajandussektori ja ÜPP kaasajastamist ning mis peavad sisaldama eelkõige järgmist:

ÜPP ajakohastamist tagavate üksikasjade kirjelduses, millele on osutatud artikli 95 lõike 1 punktis g ning agroökoloogilist üleminekut tuuakse esile ÜPP strateegiakava elemendid, millega toetatakse põllumajandussektori ja ÜPP kaasajastamist ning mis peavad sisaldama eelkõige järgmist:

a)	ülevaade sellest, kuidas ÜPP strateegiakava aitab kaasa sektoriülesele üldeesmärgile, mis on seotud teadmiste edendamise ja jagamisega, innovatsiooni ja digiüleminekuga ning nende kasutuselevõtu ergutamisega, millele on osutatud artikli 5 teises lõigus, eelkõige järgmise kaudu:

ülevaade sellest, kuidas ÜPP strateegiakava aitab kaasa sektoriülesele üldeesmärgile, mis on seotud teadmiste edendamise ja jagamisega, põllumajandusoskustega, tehnilise ja sotsiaalse innovatsiooni ning digiüleminekuga ning nende kasutuselevõtu ergutamisega, millele on osutatud artikli 5 teises lõigus, eelkõige järgmise kaudu:

kirjeldus selle kohta, kuidas toimib organisatsiooniliselt põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsiooni süsteem (AKIS), mis on mõeldud olema kombineeritud organisatsioon ja looma teadmiste voogu isikute, organisatsioonide ja asutuste vahel, kes kasutavad ja toodavad teadmisi põllumajanduse ja sellega seotud valdkondade jaoks;

ii.	kirjeldus selle kohta, kuidas artiklis 13 osutatud nõustamisteenused, teadusuuringud ja ÜPP võrgustikud teevad koostööd AKISi raames ning kuidas pakutakse nõustamist ja innovatsiooni toetavaid teenuseid;

ii)	kirjeldus selle kohta, kuidas artiklis 13 osutatud nõustamisteenused, teadusuuringud ja ÜPP võrgustikud teevad koostööd AKISi raames ning kuidas pakutakse nõustamist ja innovatsiooni toetavaid teenuseid;

b)	kirjeldus, kuidas toimib strateegia digitehnoloogia arendamiseks põllumajanduses ja maapiirkondades ning kõnealustest tehnoloogiatest kasutamiseks ÜPP strateegiakava tulemuslikkuse ja tõhususe parandamise nimel.

b)	kirjeldus, kuidas toimib strateegia digitehnoloogia arendamiseks põllumajanduses ja maapiirkondades ning kõnealustest tehnoloogiatest kasutamiseks ÜPP strateegiakava tulemuslikkuse ja tõhususe parandamise nimel.

Motivatsioon

Põllumajandusettevõtete ajakohastamine tuleb teostada osana agroökoloogilisest üleminekust tehnilise ja sotsiaalse innovatsiooni kaudu.

Muudatusettepanek 54

Artikkel 93

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Iga liikmesriik koostab kogu oma territooriumi kohta eraldiseisva ÜPP strateegiakava.

Kui ÜPP strateegiakava elemendid hõlmavad piirkondlikku tasandit, peavad liikmesriigid tagama nende sidususe ja kooskõla riiklikul tasandil kehtestatud ÜPP strateegiakavaga.

Iga liikmesriik koostab kogu oma territooriumi kohta eraldiseisva ÜPP strateegiakava.

Kui ÜPP strateegiakava elemendid hõlmavad piirkondlikku tasandit või seda rakendatakse piirkondlike maaelu arengu programmide kaudu , peavad liikmesriigid tagama nende sidususe ja kooskõla riiklikul tasandil kehtestatud ÜPP strateegiakavaga.

Motivatsioon

Vt muudatusettepanek 24.

Muudatusettepanek 55

Artikli 95 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Iga ÜPP strateegiakava sisaldab järgmisi jagusid:

a)	vajaduste hindamine;

a)	vajaduste hindamine;

b)	sekkumisstrateegia;

b)	sekkumisstrateegia;

c)	mitme sekkumise puhul ühiste elementide kirjeldus;

c)	mitme sekkumise puhul ühiste elementide kirjeldus;

d)	strateegias sätestatud otsetoetuste, sektoripõhiste ja maaelu arengu sekkumiste kirjeldus;

d)	strateegias sätestatud otsetoetuste, sektoripõhiste ja maaelu arengu sekkumiste kirjeldus;

e)	sihtväärtus ja rahastamiskavad;

e)	sihtväärtus ja rahastamiskavad;

f)	juhtimis- ja koordineerimissüsteemi kirjeldus;

f)	juhtimis- ja koordineerimissüsteemi kirjeldus;

g)	ÜPP ajakohastamist tagavate elementide kirjeldus;

g)	ÜPP ajakohastamist tagavate elementide kirjeldus;

h)	lõppsaajate huvides toimuva lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamisega seotud elementide kirjeldus.

h)	lõppsaajate huvides toimuva lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamisega seotud elementide kirjeldus.

i)	vajaduse korral piirkondlike maaelu arengu programmide loetelu.

Motivatsioon

Vt muudatusettepanek 24.

Muudatusettepanek 56

Artikkel 106

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
ÜPP strateegiakava heakskiitmine	ÜPP strateegiakava heakskiitmine ja vajaduse korral piirkondlike maaelu arengu programmide lisamine
1. Iga liikmesriik esitab komisjonile ÜPP strateegiakava ettepaneku, mis sisaldab artiklis 95 osutatud teavet, hiljemalt 1. jaanuaril 2020.	1. Iga liikmesriik esitab komisjonile ÜPP strateegiakava ettepaneku, mis sisaldab artiklis 95 osutatud teavet, hiljemalt 1. jaanuaril 2020.
2. Komisjon hindab kavandatud ÜPP strateegiakavasid, võttes arvesse kavade terviklikkust, nende kooskõla ja sidusust liidu õiguse üldpõhimõtete, käesoleva määruse ja selle alusel vastu võetud sätete ning horisontaalmäärusega, samuti hindab ta kavade tegelikku panust artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erieesmärkide saavutamisse, mõju siseturu nõuetekohasele toimimisele ja konkurentsi moonutamisele, toetusesaajate ja haldusasutuste halduskoormuse tasemele. Hindamisel käsitletakse eelkõige ÜPP strateegiakava strateegia nõuetekohasust, vastavaid erieesmärke, sihtväärtusi, sekkumisi ja eelarveliste vahendite eraldamist ÜPP strateegiakava eesmärkide saavutamiseks, võttes aluseks SWOT-analüüsi ja eelhindamise alusel kavandatud sekkumised.	2. Komisjon hindab kavandatud ÜPP strateegiakavasid, mis sisaldavad vajaduse korral piirkondlikke maaelu arengu programme, võttes arvesse kavade terviklikkust, nende kooskõla ja sidusust liidu õiguse üldpõhimõtete, käesoleva määruse ja selle alusel vastu võetud sätete ning horisontaalmäärusega, samuti hindab ta kavade tegelikku panust artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erieesmärkide saavutamisse, mõju siseturu nõuetekohasele toimimisele ja konkurentsi moonutamisele, toetusesaajate ja haldusasutuste halduskoormuse tasemele. Hindamisel käsitletakse eelkõige ÜPP strateegiakava strateegia nõuetekohasust, vastavaid erieesmärke, sihtväärtusi, sekkumisi ja eelarveliste vahendite eraldamist ÜPP strateegiakava eesmärkide saavutamiseks, võttes aluseks SWOT-analüüsi ja eelhindamise alusel kavandatud sekkumised.
3. Sõltuvalt lõikes 2 osutatud hindamise tulemustest võib komisjon esitada liikmesriikidele oma tähelepanekud kolme kuu jooksul pärast ÜPP strateegiakava esitamise kuupäeva. Liikmesriik annab komisjonile kogu vajaliku lisateabe ja teeb vajaduse korral esitatud kavva parandused.	3. Sõltuvalt lõikes 2 osutatud hindamise tulemustest võib komisjon esitada liikmesriikidele oma tähelepanekud kolme kuu jooksul pärast ÜPP strateegiakava, mis sisaldab vajaduse korral piirkondlikke maaelu arengu programme , esitamise kuupäeva. Liikmesriik ja piirkonnad annavad komisjonile kogu vajaliku lisateabe ja teeb vajaduse korral esitatud kavva parandused.
4. Komisjon kiidab ÜPP strateegiakava heaks, kui vajalik teave on esitatud ja komisjon on veendunud, et kava on kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtete, käesolevas määruses sätestatud nõuete ning käesoleva määruse kohaselt vastu võetud sätete ja määruse (EL) [HzR] sätetega.	4. Komisjon kiidab ÜPP strateegiakava, mis sisaldab vajaduse korral piirkondlikke maaelu arengu programme , heaks, kui vajalik teave on esitatud ja komisjon on veendunud, et kava on kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtete, käesolevas määruses sätestatud nõuete ning käesoleva määruse kohaselt vastu võetud sätete ja määruse (EL) [HzR] sätetega.
5. ÜPP strateegiakava kiidetakse heaks hiljemalt kaheksa kuud pärast seda, kui liikmesriik on kava esitanud. Heakskiitmine ei hõlma teavet, mis on esitatud artikli 101 punktis c ja ÜPP strateegiakava I–IV lisas, millele on osutatud artikli 95 lõike 2 punktides a–d. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib liikmesriik paluda komisjonil kiita heaks ÜPP strateegiakava, mis ei sisalda kõiki elemente. Sellisel juhul osutab asjaomane liikmesriik ÜPP strateegiakava puuduvatele osadele ning esitab soovituslikud sihtväärtused ja rahastamiskavad, millele on osutatud artiklis 100, kogu ÜPP strateegiakava kohta, et näidata kava üldist järjepidevust ja sidusust. ÜPP strateegiakava puuduvad elemendid esitatakse komisjonile kava muudatusena vastavalt artiklile 107.	5. ÜPP strateegiakava, mis sisaldab vajaduse korral piirkondlikke maaelu arengu programme , kiidetakse heaks hiljemalt kaheksa kuud pärast seda, kui liikmesriik on kava esitanud. Heakskiitmine ei hõlma teavet, mis on esitatud artikli 101 punktis c ja ÜPP strateegiakava I–IV lisas, millele on osutatud artikli 95 lõike 2 punktides a–d. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib liikmesriik paluda komisjonil kiita heaks ÜPP strateegiakava, mis ei sisalda kõiki elemente. Sellisel juhul osutab asjaomane liikmesriik ÜPP strateegiakava puuduvatele osadele ning esitab soovituslikud sihtväärtused ja rahastamiskavad, millele on osutatud artiklis 100, kogu ÜPP strateegiakava kohta, et näidata kava üldist järjepidevust ja sidusust. ÜPP strateegiakava puuduvad elemendid esitatakse komisjonile kava muudatusena vastavalt artiklile 107.
6. Komisjon peab iga ÜPP strateegiakava rakendusotsusega heaks kiitma ilma artiklis 139 osutatud komiteemenetlust kohaldamata.	6. Komisjon peab iga ÜPP strateegiakava, mis sisaldab vajaduse korral piirkondlikke maaelu arengu programme, rakendusotsusega heaks kiitma ilma artiklis 139 osutatud komiteemenetlust kohaldamata.
7. ÜPP strateegiakavadel on õiguslik mõju vaid pärast nende heakskiitmist komisjoni poolt.	7. ÜPP strateegiakavadel, mis sisaldavad vajaduse korral piirkondlikke maaelu arengu programme, on õiguslik mõju vaid pärast nende heakskiitmist komisjoni poolt.

Motivatsioon

Vt muudatusettepanek 24.

Muudatusettepanek 57

Artikkel 107

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
ÜPP strateegiakava muutmine	ÜPP strateegiakava, mis sisaldab vajaduse korral piirkondlikke maaelu arengu programme, muutmine
1. Liikmesriigid võivad esitada komisjonile taotluse oma ÜPP strateegiakava muutmiseks.	1. Liikmesriigid ja piirkonnad võivad esitada komisjonile taotluse oma ÜPP strateegiakava, mis sisaldab vajaduse korral piirkondlikke maaelu arengu programme , muutmiseks
2. ÜPP strateegiakava muutmise taotlused peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja eelkõige kajastama kava muudatuste oodatavat mõju artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erieesmärkide saavutamisele. Neile lisatakse vastavalt vajadusele muudetud kava koos ajakohastatud lisadega.	2. ÜPP strateegiakava, mis sisaldab vajaduse korral piirkondlikke maaelu arengu programme , muutmise taotlused peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja eelkõige kajastama kava muudatuste oodatavat mõju artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erieesmärkide saavutamisele. Neile lisatakse vastavalt vajadusele muudetud kava koos ajakohastatud lisadega.
3. Komisjon hindab muutmise vastavust käesoleva määruse ja selle alusel vastu võetud sätetega ning määrusega (EL) [HzR], samuti hindab ta muutmise tegelikku panust erieesmärkide saavutamisse.	3. Komisjon hindab muutmise vastavust käesoleva määruse ja selle alusel vastu võetud sätetega ning määrusega (EL) [HzR], samuti hindab ta muutmise tegelikku panust erieesmärkide saavutamisse.
4. Komisjon kiidab ÜPP strateegiakava kavandatud muutmise heaks, kui vajalik teave on esitatud ja komisjon on veendunud, et muudetud kava on kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtete, käesolevas määruses sätestatud nõuete ning käesoleva määruse kohaselt vastu võetud sätete ja määruse (EL) [HzR] sätetega.	4. Komisjon kiidab ÜPP strateegiakava, mis sisaldab vajaduse korral piirkondlikke maaelu arengu programme, muutmise taotluse heaks, kui vajalik teave on esitatud ja komisjon on veendunud, et kava on kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtete, käesolevas määruses sätestatud nõuete ning käesoleva määruse kohaselt vastu võetud sätete ja määruse (EL) [HzR] sätetega.
5. Komisjon võib esitada oma tähelepanekud 30 tööpäeva jooksul alates ÜPP strateegiakava muutmise taotluse esitamisest. Liikmesriik annab komisjonile kogu vajaliku lisateabe.	5. Komisjon võib esitada oma tähelepanekud 30 tööpäeva jooksul alates ÜPP strateegiakava, mis sisaldab vajaduse korral piirkondlikke maaelu arengu programme, muutmise taotluse esitamisest. Liikmesriik annab komisjonile kogu vajaliku lisateabe.
6. ÜPP strateegiakava muutmise taotlus kiidetakse heaks hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui liikmesriik on taotluse esitanud, tingimusel et kõiki komisjoni tehtud tähelepanekuid on nõuetekohaselt arvesse võetud.	6. ÜPP strateegiakava, mis sisaldab vajaduse korral piirkondlikke maaelu arengu programme, muutmise taotlus kiidetakse heaks hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui liikmesriik on taotluse esitanud, tingimusel et kõiki komisjoni tehtud tähelepanekuid on nõuetekohaselt arvesse võetud.
7. ÜPP strateegiakava muutmise taotluse võib esitada ainult üks kord kalendriaastas, välja arvatud võimalikud erandid, mille komisjon määrab kindlaks artikli 109 kohaselt.	7. ÜPP strateegiakava, mis sisaldab vajaduse korral piirkondlikke maaelu arengu programme , muutmise taotluse võib esitada ainult üks kord kalendriaastas, välja arvatud võimalikud erandid, mille komisjon määrab kindlaks artikli 109 kohaselt.
8. ÜPP strateegiakava iga muudatuse peab komisjon oma rakendusotsusega heaks kiitma ilma artiklis 139 osutatud komiteemenetlust kohaldamata.	8. Komisjon peab iga ÜPP strateegiakava, mis sisaldab vajaduse korral piirkondlikke maaelu arengu programme, muutmise heaks kiitma ilma artiklis 139 osutatud komiteemenetlust kohaldamata.
9. Ilma et see piiraks artikli 80 kohaldamist, on ÜPP strateegiakavadel õiguslik mõju vaid pärast seda, kui komisjon on nad heaks kiitnud.	9. Ilma et see piiraks artikli 80 kohaldamist, on ÜPP strateegiakavadel õiguslik mõju vaid pärast seda, kui komisjon on nad heaks kiitnud.
10. Selliste puhtalt tehniliste või redaktsiooniliste või ilmsete vigade parandusi, mis ei mõjuta poliitika rakendamist ega sekkumisi, ei loeta lepingu muutmiseks. Liikmesriik teavitab komisjoni sellistest parandustest.	10. Selliste puhtalt tehniliste või redaktsiooniliste või ilmsete vigade parandusi, mis ei mõjuta poliitika rakendamist ega sekkumisi, ei loeta lepingu muutmiseks. Liikmesriik ja piirkonnad teavitavad komisjoni sellistest parandustest.

Motivatsioon

Vt muudatusettepanek 24.

Muudatusettepanek 58

Artikkel 110

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Liikmesriigid määravad oma ÜPP strateegiakavade jaoks korraldusasutuse .

1. Liikmesriigid määravad ÜPP strateegiakava, mis sisaldab vajaduse korral piirkondlikke maaelu arengu programme, elluviimiseks ühe või mitu korraldusasutust.

Liikmesriigid tagavad, et asjakohane juhtimis- ja kontrollisüsteem on sisse seatud nii, et ülesanded korraldusasutuse ja teiste organite vahel on selgelt jaotatud ja omavahel eraldatud. Liikmesriigid vastutavad süsteemide tõhusa toimimise tagamise eest kogu ÜPP strateegiakava perioodi jooksul.

2. Korraldusasutus vastutab ÜPP strateegiakava tegeliku, tõhusa ja korrektse juhtimise ja rakendamise eest. Eelkõige tagab ta , et:

2. Korraldusasutused vastutavad ÜPP strateegiakava tegeliku, tõhusa ja korrektse juhtimise ja rakendamise eest. Eelkõige tagavad nad , et:

a)	on olemas asjakohane turvaline elektrooniline süsteem, et registreerida, säilitada, hallata ja edastada statistilist teavet kava ning selle rakendamise seireks ja hindamiseks ning eelkõige teavet kindlaks määratud eesmärkide ja sihtväärtuste suunas tehtud edusammude seireks;

a)	on olemas asjakohane turvaline elektrooniline süsteem, et registreerida, säilitada, hallata ja edastada statistilist teavet kava ning selle rakendamise seireks ja hindamiseks ning eelkõige teavet kindlaks määratud eesmärkide ja sihtväärtuste suunas tehtud edusammude seireks;

b)	toetusesaajad ja muud sekkumiste rakendamises osalevad organid:

b)	toetusesaajad ja muud sekkumiste rakendamises osalevad organid:

i)	on teadlikud neile antud toetusest tulenevatest kohustustest ja peavad kas eraldi raamatupidamissüsteemi või vastavaid raamatupidamiskoode kõikide tegevusega seotud tehingute kohta;

ii)	on teadlikud nõuetest, mis käsitlevad andmete esitamist korraldusasutusele ning väljundite ja tulemuste salvestamist;

i)	on teadlikud neile antud toetusest tulenevatest kohustustest ja peavad kas eraldi raamatupidamissüsteemi või vastavaid raamatupidamiskoode kõikide tegevusega seotud tehingute kohta;

ii)	on teadlikud nõuetest, mis käsitlevad andmete esitamist korraldusasutusele ning väljundite ja tulemuste salvestamist;

asjaomastele toetusesaajatele edastatakse vajaduse korral elektrooniliselt kohustuslike majandamisnõuete loetelu ja põllumajandusettevõtte tasandil kohaldatavad maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise miinimumstandardid, mis on kehtestatud III jaotise I peatüki 2. jaos, samuti sellekohane selge ja täpne teave;

d)	artiklis 125 osutatud eelhindamine vastab hindamis- ja seiresüsteemile, on aktsepteeritav ning komisjonile edastatud;

d)	artiklis 125 osutatud eelhindamine vastab hindamis- ja seiresüsteemile, on aktsepteeritav ning komisjonile edastatud;

on olemas artiklis 126 osutatud hindamiskava, et kõnealuses artiklis osutatud järelhindamist tehakse käesolevas määruses sätestatud ajakava piires, tagades, et sellised hindamised vastavad seire- ja hindamissüsteemile ning et need edastatakse seirekomisjonile, millele on osutatud artiklis 111 ja komisjonile;

f)	seirekomisjoni varustatakse teabe ja dokumentidega, mis on vajalikud ÜPP strateegiakava rakendamise seireks, pidades silmas kava erieesmärke ja prioriteete;

f)	seirekomisjoni varustatakse teabe ja dokumentidega, mis on vajalikud ÜPP strateegiakava rakendamise seireks, pidades silmas kava erieesmärke ja prioriteete;

g)	iga-aastase tulemusaruande koostamise ja selles sisalduvad seire koondtabelid ning esitab selle pärast seirekomisjoni poolset heakskiitu komisjonile;

g)	iga-aastase tulemusaruande koostamise ja selles sisalduvad seire koondtabelid ning esitab selle pärast seirekomisjoni poolset heakskiitu komisjonile;

h)	võetakse asjakohased järelmeetmed nende tähelepanekute alusel, mida komisjon on iga-aastase tulemusaruande alusel teinud;

h)	võetakse asjakohased järelmeetmed nende tähelepanekute alusel, mida komisjon on iga-aastase tulemusaruande alusel teinud;

i)	makseasutus saab enne toetusmaksete lubamist kogu vajaliku teabe eelkõige kohaldatud menetluste ning rahastamiseks valitud sekkumiste suhtes tehtud kõigi kontrollide kohta;

i)	makseasutus saab enne toetusmaksete lubamist kogu vajaliku teabe eelkõige kohaldatud menetluste ning rahastamiseks valitud sekkumiste suhtes tehtud kõigi kontrollide kohta;

j)	toetusesaajad, kes saavad toetust EAFRD rahastatavatest sekkumistest, muudest kui pindalapõhised ja loomadega seotud sekkumised, saadud rahalise toetuse tunnistamine, sealhulgas liidu asjakohase embleemi kasutamine kooskõlas komisjoni poolt kehtestatud eeskirjadega ja kooskõlas lõikega 5;

j)	toetusesaajad, kes saavad toetust EAFRD rahastatavatest sekkumistest, muudest kui pindalapõhised ja loomadega seotud sekkumised, saadud rahalise toetuse tunnistamine, sealhulgas liidu asjakohase embleemi kasutamine kooskõlas komisjoni poolt kehtestatud eeskirjadega ja kooskõlas lõikega 5;

ÜPP strateegiakava avalikustatakse, sealhulgas riikliku ÜPP võrgustiku kaudu, teavitades võimalikke toetusesaajaid, kutseorganisatsioone, majandus- ja sotsiaalpartnereid, meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse edendamisega seotud organeid ja asjaomaseid valitsusväliseid organisatsioone, sealhulgas keskkonnaorganisatsioone, ÜPP strateegiakava pakutavatest võimalustest ning ÜPP strateegiakava alusel toimuvale rahastamisele juurdepääsu eeskirjadest ning teavitades toetusesaajaid ja laiemat avalikkust liidu toetusest põllumajandusele ja maaelu arengule ÜPP strateegiakava kaudu.

3. Liikmesriik või korraldusasutus võivad ÜPP strateegiakava sekkumiste juhtimiseks ja rakendamiseks määrata ühe või mitu vahendusasutust, sealhulgas kohaliku omavalitsuse, regionaalarengu asutuse või valitsusvälise organisatsiooni.

3. Liikmesriik või korraldusasutused võivad ÜPP strateegiakava sekkumiste juhtimiseks ja rakendamiseks määrata ühe või mitu vahendusasutust, sealhulgas kohaliku omavalitsuse, regionaalarengu asutuse või valitsusvälise organisatsiooni.

4. Kui osa tema ülesannetest on delegeeritud teisele asutusele, jääb korraldusasutusele kogu vastutus nende ülesannete juhtimise ning rakendamise tõhususe ja korrektsuse eest. Korraldusasutus tagab, et on olemas asjakohased sätted, mille alusel võimaldatakse teisel asutusel saada kõnealuste ülesannete täitmiseks vajalikud andmed ja teave nende ülesannete täitmiseks.

5. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust üksikasjalike eeskirjadega teabe kohaldamise, avalikustamise ja nähtavuse nõuetega, mis on osutatud lõike 2 punktides j ja k.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 139 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Motivatsioon

Vt muudatusettepanek 24.

Muudatusettepanek 59

Artikkel 111

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Liikmesriigid asutavad komisjoni, mis teostab ÜPP strateegiakava seiret („seirekomisjon“) enne ÜPP strateegiakava esitamist.	Liikmesriigid ja piirkondlikud korraldusasutused asutavad komisjoni, mis teostab ÜPP strateegiakava seiret („seirekomisjon“) enne ÜPP strateegiakava esitamist.

Motivatsioon

Vt muudatusettepanek 24.

Muudatusettepanek 60

Artikkel 114

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Tulemuslikkuse seire 1. Erandina käesoleva määruse artikli 115 lõike 1 punktist b võivad liikmesriigid ÜPP strateegiakavas kehtestada iga kahe aasta tagant vahe-eesmärgid ja hinnata nende rakendamist samas rütmis tulemusaruannetes aastate kohta, millal eesmärgid tuleb saavutada.

Motivatsioon

Vahe-eesmärgid tulemusnäitajate jaoks tuleb määrata vähemalt iga kahe aasta tagant.

Muudatusettepanek 61

Uus lisa 0: „Riiklike strateegiakavade ühised tulemuseesmärgid“

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1.1.1.

Kliimamuutuste küsimus: liikmesriikide põllumajandusest pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 30 % võrra

Motivatsioon

Kliimaga seotud probleemid nõuavad, et taimekasvatuses ja loomakasvatuses tuleb aastaks 2027 märkimisväärselt vähendada heitkoguseid. Koguselised näitajad on toodud lisas.

Muudatusettepanek 62

Uus lisa 0: „Riiklike strateegiakavade ühised tulemuseesmärgid“

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Keskkond, toit: mahepõllumajanduslike maa-alade kahekordistamine liikmesriikides võrreldes 2017. aasta seisuga või suurendamine vähemalt 30 %-ni liikmesriigi kasulikust põllumajandusmaast

Motivatsioon

Keskkonna- ja rahvatervise probleemide ja tarbijate nõudmistega paremini tegelemiseks ning impordi osakaalu vähendamiseks on vaja oluliselt suurendada mahepõllumajanduslike maa-alade hulka.

Muudatusettepanek 63

Uus lisa 0: „Riiklike strateegiakavade ühised tulemuseesmärgid“

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Elurikkus, tervis: keemiliste pestitsiidide kasutamise vähendamine liikmesriigis vähemalt 30 % võrra võrreldes 2017. aasta seisuga

Motivatsioon

Keskkonna- ja rahvatervise probleemidega tegelemiseks tuleb võtta kohustuseks vähendada pestitsiidide kasutamist märkimisväärselt 2027. aastaks.

Muudatusettepanek 64

Uus lisa 0: „Riiklike strateegiakavade ühised tulemuseesmärgid“

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Vesi: 100 % liikmesriigi pinnaveest ja põhjaveest peab eranditult vastama nitraadidirektiivile

Motivatsioon

See on rahvatervise probleem ja vajalik tarbijate ligipääsuks joogiveele. Nitraadidirektiiv jõustus aastal 1991 ja seda ei täideta siiani igal pool. Selleni tuleb jõuda aastaks 2027.

Muudatusettepanek 65

Uus lisa 0: „Riiklike strateegiakavade ühised tulemuseesmärgid“

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Loomade heaolu, tervis: puurispidamise järkjärguline ja plaanipärane vähendamine kõikjal Euroopa Liidus

Motivatsioon

Loomade heaolu probleemi, aga ka rahvaterviste probleemiga (antibiootikumid) tegelemiseks on vaja 2027. aastaks võtta kasutusele puurivabad ja ulatuslikumad tootmisviisid, mis juba eksisteerivad.

Muudatusettepanek 66

I lisa – tulemusnäitaja R.1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Tulemuslikkuse suurendamine teadmiste ja innovatsiooni kaudu:

põllumajandustootjate osakaal, kes saavad toetust nõustamiseks, koolituseks, teadmiste vahetamiseks või töörühmades osalemiseks, et suurendada majanduslikku, keskkonna-, kliima- ja ressursitõhususe alast tulemuslikkust

Tulemuslikkuse suurendamine teadmiste ja innovatsiooni kaudu:

Motivatsioon

Ressursside säästlik kasutamine on vajalik keskpikas ja pikas perspektiivis majandus- ja keskkonnatootlikkuse suurendamiseks.

Muudatusettepanek 67

I lisa – tulemusnäitaja R.3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Põllumajanduse digiteerimine : ÜPP kaudu täppispõllumajanduse tehnoloogiale antavast toetusest kasu saavate põllumajandustootjate osakaal	Põllumajanduse ajakohastamine ja digiteerimine : ÜPP kaudu täppispõllumajanduse tehnoloogiale ning keskkonna- ja kliimaalasele üleminekule antavast toetusest kasu saavate põllumajandustootjate osakaal

Motivatsioon

Ettevõtete digiteerimine ja ajakohastamine peavad toimuma keskkonna- ja kliimaalases raamistikus.

Muudatusettepanek 68

I lisa – ELi erieesmärgid

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule;	suurendada Euroopa turule orienteeritust ja majanduslikku, sotsiaalset, keskkonnaalast ja territoriaalset konkurentsivõimet, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule, samuti säästlike tootmismeetodite tutvustamisele;

Motivatsioon

Taotletakse mitte ainult majanduslikku konkurentsivõimet.

Muudatusettepanek 69

I lisa – mõjunäitaja I.6

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Põllumajanduse tootlikkuse suurendamine: täistootlus	Põllumajanduse tootlikkuse, toiduga kindlustatuse, toiduohutuse, põllumajandusettevõtete vastupidavuse ja piirkondade ühtekuuluvuse suurendamine: kõigi tegurite tootlikkus, hõlmates väliskulusid.

Muudatusettepanek 70

I lisa – tulemusnäitaja R.9

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Põllumajandusettevõtete ajakohastamine: ümberkorraldamiseks ja kaasajastamiseks, sh ressursitõhususe suurendamiseks antavat investeeringutoetust saavate põllumajandustootjate osakaal	Põllumajandusettevõtete ajakohastamine: ümberkorraldamiseks ja kaasajastamiseks, sh ressursitõhususe ja -säästlikkuse suurendamiseks antavat investeeringutoetust saavate põllumajandustootjate osakaal.

Motivatsioon

Põllumajandusettevõtete ajakohastamine peab toimuma tootmissüsteemide jätkusuutlikkuse parandamise kaudu.

Muudatusettepanek 71

I lisa – mõjunäitaja R.13a

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	R13a: põllukultuuride kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine: ettevõtete osakaal, kes on vähendanud sünteetiliste lämmastikväetiste kasutamist vähemalt 50 %.

Motivatsioon

Lämmastikväetiste N2O eraldumine on väga suur heitkoguste allikas, peaaegu 50 % põllumajanduse kasvuhoonegaasidest. Lisaks tarbib sünteetiliste lämmastikväetiste tootmine väga palju energiat.

Muudatusettepanek 72

I lisa – mõjunäitaja R.14

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Süsiniku säilitamine mullas ja biomassis: heitkoguste vähendamise ning süsiniku sidumisvõime säilitamise ja/või suurendamise kohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal (püsirohumaa, põllumajandusmaa turbarabas, mets jne)	Süsiniku säilitamine mullas ja biomassis: heitkoguste vähendamise ning süsiniku sidumisvõime säilitamise ja/või suurendamise kohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal (püsirohumaa, põllumajandusmaa turbarabas, mets jne) , liblikõieliste kasvupinna kasvumäär (puhas või segatud)

Motivatsioon

Liblikõieliste kasvatamine, sealhulgas rohumaadel kõrrelistega segamine, võimaldab tõhusat süsiniku säilitamist mullas.

Muudatusettepanek 73

I lisa – ELi erieesmärgid

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk	Edendada selliste loodusvarade säästvat majandamist nagu vesi, muld ja õhk

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 74

I lisa – mõjunäitaja I.16

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Toitainete leostumise vähendamine: nitraadid põhjavees

Toitainete leostumise vähendamine: nitraadid pinna- ja põhjavees

—	Põhjaveepunktide protsent, mille nitraadisisaldus ületab 50 mg/l (nitraadidirektiiv)

—	Pinna- ja põhjaveepunktide protsent, mille nitraadisisaldus ületab 50 mg/l, vastavalt nitraadidirektiivile (nitraadidirektiiv)

—	Nitraadidirektiivile vastava pinna- ja põhjavee protsent

Motivatsioon

Ka pinnavesi tuleb näitajatesse lisada, et kajastada tegelikku olukorda ja selle arengut. Nitraadidirektiivi järgimine kõikjal on hädavajalik.

Muudatusettepanek 75

I lisa – tulemusnäitaja I.16

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Mineraal- ja sünteetiliste väetiste kasutamise vähendamine: mineraal- ja sünteetiliste väetiste müük

Motivatsioon

Muldade taaselustamiseks nende orgaanilise aine sisalduse suurendamise abil, nii et need sisaldaksid ka süsinikku, tuleb eelistada põllumajandustavasid, milles vähendatakse mineraal- ja sünteetiliste väetiste kasutamist, mis on muu hulgas väga energiakulukad ja eraldavad palju kasvuhoonegaase.

Muudatusettepanek 76

I lisa – tulemusnäitaja R.18

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Mulla kvaliteedi parandamine:

mulla majandamist toetavate halduskohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal

Mulla kvaliteedi parandamine:

mulla parandamist toetavate halduskohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 77

I lisa – tulemusnäitaja R.21

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Toitainete säästlik haldamine:

Toitainete parema haldamise kohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal.

Toitainete säästlik haldamine: Toitainete säästliku haldamise kohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 78

I lisa – tulemusnäitaja R.21a

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	R21a: orgaaniliste, mineraal- ja sünteetiliste väetiste kasutamise vähendamine: väetiste kasutamist vähendavate erimeetmetega seotud põllumajandusmaade osakaal.

Motivatsioon

Toitainete säästlik haldamine peab hõlmama mineraal- ja sünteetiliste väetiste kasutamise vähendamist.

Muudatusettepanek 79

I lisa – tulemusnäitaja R.25

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

R.25 Säästva metsamajandamise toetamine:

metsade kaitset ja majandamist toetavate halduskohustustega seotud metsamaa osakaal

R.25 Säästva metsamajandamise toetamine: metsade kaitset ja säästvat majandamist toetavate halduskohustustega seotud metsamaa osakaal

Motivatsioon

Liiga paljusid metsi hallatakse üha intensiivsemalt, mis mõjub negatiivselt keskkonnale ja elurikkusele.

Muudatusettepanek 80

I lisa – tulemusnäitaja R.37

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Pestitsiidide säästlik kasutamine:

pestitsiidide kasutamisega kaasnevate ohtude ja mõju vähendamiseks pestitsiidide säästva kasutamiseni viivate toetatud erimeetmetega seotud põllumajandusmaa osakaal

Pestitsiidide säästlik kasutamine:

Pestitsiidide kasutamisega kaasnevate ohtude ja mõju vähendamiseks pestitsiidide säästva kasutamiseni viivate erimeetmetega seotud põllumajandusmaa osakaal

Muudatusettepanek 81

I lisa – tulemusnäitaja R.37a

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	R37a: mahepõllumajandusettevõtete arvu suurendamine: nende põllumajandusettevõtete arv, kes saavad toetust mahepõllumajandusele üleminekuks

Motivatsioon

Keskkonna- ja rahvatervise probleemide ja tarbijate nõudmistega paremini tegelemiseks ning impordi osakaalu vähendamiseks on vaja oluliselt suurendada mahepõllumajanduslike maa-alade hulka.

Muudatusettepanek 82

III lisa – nõuded ja standardid – maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise 1. standard

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhtarvu säilitamine	Põllumajandusettevõtete püsirohumaa säilitamine maksimaalse ümberarvestuskursiga 5–10 % põllumajandusettevõtte kohta, välja arvatud liigirikkad „tundlikud“ rohumaad

Motivatsioon

Eesmärgi saavutamiseks peab see reegel koos pakutud paindlikkusega kehtima põllumajandusettevõtte, mitte riigi tasandil, et vältida allpiirkondlikul tasandil liiga suurt rohumaade ümbermuutmist.

Muudatusettepanek 83

III lisa – maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise 5. standardi peamine eesmärk

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Toitainete säästlik haldamine

Muudatusettepanek 84

III lisa – nõuded ja standardid – maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise 7. standard

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Katmata mulla puudumine kõige kriitilisematel perioodidel	Katmata mulla puudumine kriitilistel perioodidel

Motivatsioon

Mulda tuleb selle kaitsmiseks katta aasta jooksul taimedega nii kaua kui võimalik.

Muudatusettepanek 85

III lisa – „nõuded ja standardid – maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standard – uus

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Põllumajandussektori töötajate õigustega seotud riiklike sotsiaalõiguseeskirjade täitmine põllumajandusettevõtte poolt

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 86

XII lisa – O.13 ja R.4 eesmärgid

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk;	edendada selliste loodusvarade säästvat majandamist nagu vesi, muld ja õhk;

Motivatsioon

Muudatusettepanekuga 73 kooskõlla viimine.

COM(2018) 393 final

Muudatusettepanek 87

Põhjendus 3

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Nõuete täitmisest juhinduvat ÜPP rakendamismudelit tuleks kohandada, et see keskenduks rohkem tulemustele ja tulemuslikkusele. Seepärast peaks liit kehtestama poliitika põhieesmärgid, sekkumisviisid ja kohaldatavad ELi põhinõuded, liikmesriikidel aga peaks olema suurem vastutus ja aruandekohustus nende eesmärkide täitmisel. Seetõttu tuleks tagada suurem subsidiaarsus, et võtta paremini arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi. Selleks peaksid uue rakendamismudeli kohaselt liikmesriigid ise kooskõlas liidu põhinõuetega vastutama oma ÜPP sekkumismeetmete kujundamise eest, et anda võimalikult suur panus ÜPP liiduüleste eesmärkide saavutamisse, ning kehtestama ja välja kujundama toetusesaajate suhtes kohaldatava nõuete täitmiseks ja selle kontrollimiseks vajaliku raamistiku.

Nõuete täitmisest juhinduvat ÜPP rakendamismudelit tuleks kohandada, et see keskenduks rohkem tulemustele ja tulemuslikkusele. Seepärast peaks liit kehtestama poliitika põhieesmärgid, sekkumisviisid ja kohaldatavad ELi põhinõuded, liikmesriikidel aga peaks olema suurem vastutus ja aruandekohustus nende eesmärkide täitmisel. Seetõttu tuleks tagada suurem subsidiaarsus, et võtta paremini arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi. Selleks peaksid uue rakendamismudeli kohaselt liikmesriigid ja piirkonnad ise kooskõlas liidu põhinõuetega vastutama oma ÜPP sekkumismeetmete kujundamise eest, et anda võimalikult suur panus ÜPP liiduüleste eesmärkide saavutamisse, ning kehtestama ja välja kujundama toetusesaajate suhtes kohaldatava nõuete täitmiseks ja selle kontrollimiseks vajaliku raamistiku

Motivatsioon

Euroopa piirkondade rolli ÜPP juhtimisel ja rakendamisel tuleb säilitada ja suurendada, et kohandada poliitilisi valikuid teatud piirkondlike ja valdkondlike tunnustega.

Muudatusettepanek 88

Põhjendus 30

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Ka tulemuslikkuse mitmeaastase seire raames peaks komisjonil olema õigus makseid peatada. Kui liikmesriigi ÜPP strateegiakavas seatud sihtide poole liikumine viibib või on ebapiisav, peaks komisjonil olema õigus nõuda, et asjaomane liikmesriik võtaks tarvitusele parandusmeetmed kooskõlas tegevuskavaga, mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides ning mis sisaldab selgeid edunäitajaid. Kui liikmesriik tegevuskava ei esita või ei rakenda või kui tegevuskava on olukorra parandamiseks ilmselgelt ebapiisav, peaks komisjonil olema õigus rakendusaktiga igakuised või vahemaksed peatada.

Ka tulemuslikkuse mitmeaastase seire raames peaks komisjonil olema õigus makseid peatada. Kui liikmesriigi ÜPP strateegiakavas seatud Euroopa ühiste eesmärkide ja sihtide poole liikumine viibib või on ebapiisav, peaks komisjonil olema õigus nõuda, et asjaomane liikmesriik võtaks tarvitusele parandusmeetmed kooskõlas tegevuskavaga, mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides ning mis sisaldab selgeid edunäitajaid. Kui liikmesriik tegevuskava ei esita või ei rakenda või kui tegevuskava on olukorra parandamiseks ilmselgelt ebapiisav, peaks komisjonil olema õigus rakendusaktiga igakuised või vahemaksed peatada

Motivatsioon

Ökoloogilise ülemineku madala taseme ja konkurentsi moonutamise ohu vähendamiseks tuleb määrusele lisada strateegiliste kavade ühised kvantifitseeritud eesmärgid.

Muudatusettepanek 89

Põhjendus 55

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

ÜPP oluline osa on tingimuslikkus; eriti seoses ÜPP keskkonna- ja kliimakomponentidega, aga ka rahvatervise ja loomadega seotud küsimuste puhul. Seetõttu tuleb tingimuslikkuse süsteemi toimivuse tagamiseks teha kontrolle ning vajaduse korral kohaldada karistusi. Selleks et tagada eri liikmesriikide toetusesaajate võrdne kohtlemine, tuleks teatavad tingimuslikkusega seotud kontrollide ja karistuste üldeeskirjad kehtestada liidu tasandil.

ÜPP oluline osa on tingimuslikkus; eriti seoses ÜPP keskkonna- ja kliimakomponentidega, aga ka rahvatervise ja loomadega ning põllumajandussektori töötajate õigustega seotud küsimuste puhul. Seetõttu tuleb tingimuslikkuse süsteemi toimivuse tagamiseks teha kontrolle ning vajaduse korral kohaldada karistusi. Selleks et tagada eri liikmesriikide toetusesaajate võrdne kohtlemine, tuleks teatavad tingimuslikkusega seotud kontrollide ja karistuste üldeeskirjad kehtestada liidu tasandil.

Motivatsioon

Oluline on, et ÜPP avalikke vahendeid saavad põllumajandusettevõtted austaksid oma töötajate sotsiaalseid õigusi.

Muudatusettepanek 90

Artikli 15 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Finantsdistsipliin	Finantsdistsipliin
1. Komisjon määrab kindlaks käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud otsetoetuste kohandamise määra ning käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 punktis f osutatud erimeetmete jaoks määruse (EL) nr 228/2013 IV peatüki ja määruse (EL) nr 229/2013 IV peatüki alusel antava liidu rahalise toetuse kohandamise määra (edaspidi „kohandamise määr“), kui asjaomase eelarveaasta vaheülemmäära raames rahastatavate meetmete prognoosid osutavad kohaldatava aastase ülemmäära ületamisele.	1. Komisjon määrab kindlaks käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud otsetoetuste kohandamise määra ning käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 punktis f osutatud erimeetmete jaoks antava liidu rahalise toetuse kohandamise määra (edaspidi „kohandamise määr“), kui asjaomase eelarveaasta vaheülemmäära raames rahastatavate meetmete prognoosid osutavad kohaldatava aastase ülemmäära ületamisele.
Komisjon võtab selle kalendriaasta 30. juuniks, mille suhtes kohandamise määra kohaldatakse, vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks kohandamise määr. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.	Komisjon võtab selle kalendriaasta 30. juuniks, mille suhtes kohandamise määra kohaldatakse, vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks kohandamise määr. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Motivatsioon

Kohandamise määrast tuleb välja jätta kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programmi (POSEI) raames antavad otsetoetused, sest määruses (EL) nr 228/2013 on neile juba ülemmäär sätestatud, nii et programmitöö ja elluviimise juures ei saa need tekitada mingeid liigseid kulutusi.

Muudatusettepanek 91

Artikkel 32

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Automaatne kohustustest vabastamine ÜPP strateegiakava puhul

1. Komisjon vabastab automaatselt kohustusest kõik ÜPP strateegiakava raames maaelu arengu sekkumisteks mõeldud eelarveliste kulukohustuste osad, mida ei ole kasutatud eel- või vahemaksete tegemiseks või mille kohta ei ole komisjonile seoses kantud kuludega eelarveliste kulukohustuste aastale järgneva teise aasta 31. detsembriks esitatud ühtegi artikli 30 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavat kuludeklaratsiooni.

1. Komisjon vabastab automaatselt kohustusest kõik ÜPP strateegiakava raames maaelu arengu sekkumisteks mõeldud eelarveliste kulukohustuste osad, mida ei ole kasutatud eel- või vahemaksete tegemiseks või mille kohta ei ole komisjonile seoses kantud kuludega eelarveliste kulukohustuste aastale järgneva kolmanda aasta 31. detsembriks esitatud ühtegi artikli 30 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavat kuludeklaratsiooni.

2. Eelarveliste kulukohustuste see osa, mis on määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 80 lõikes 3 osutatud kulude rahastamiskõlblikkuse viimasel kuupäeval veel avatud või mille kohta ei ole kuue kuu jooksul pärast nimetatud kuupäeva esitatud ühtegi kuludeklaratsiooni, vabastatakse automaatselt kohustustest.

3. Edasilükkava mõjuga kohtu- või haldusmenetluse korral katkestatakse lõikes 1 või 2 osutatud automaatne kohustustest vabastamine asjaomaste tegevustega seotud summa ulatuses nimetatud kohtu- või haldusmenetluse ajaks, tingimusel et komisjon saab liikmesriigilt põhjendatud teatise N+3 aasta 31. jaanuariks.

4. Automaatse kohustustest vabastamise summade puhul ei võeta arvesse:

a)	eelarveliste kulukohustuste osa, mille kohta on esitatud kuludeklaratsioon, kuid mille hüvitamist on komisjon N+2 aasta 31. detsembril vähendanud või on selle peatatud;

a)	eelarveliste kulukohustuste osa, mille kohta on esitatud kuludeklaratsioon, kuid mille hüvitamist on komisjon N+ 3 aasta 31. detsembril vähendanud või on selle peatatud;

Motivatsioon

Arvestades programmi keerukust ja kaasatud institutsioonilisi tasandeid, tuleb taastada N+3.

COM(2018) 394 final

Muudatusettepanek 92

Uus põhjendus pärast põhjendust 38

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Pidades silmas toiduainete tarneahelas osalevate tootjate nõrgenevat positsiooni, on vaja kehtestada õigusraamistik, mis tagaks konkurentsipoliitika ja ÜPP vahelise tasakaalu vastavalt aluslepingu artikli 42 sätetele ÜPP eesmärkide ülimuslikkuse kohta.

Motivatsioon

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 42.

Muudatusettepanek 93

Uus põhjendus pärast põhjendust 38

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Turuhäirete vältimise meetmed on vaja uuesti läbi vaadata, pidades silmas põllumajandussaaduste hindade suurenenud volatiilsust ja võttes arvesse varasemate ÜPP reformide ajal rakendatud vahendite hindamist.

Motivatsioon

Sektorisisesed kriisid nõrgestavad liialt põllumajandusettevõtteid ja tootmispiirkondi. Need aitavad kaasa põllumajandusettevõtete arvu vähenemisele ja noorte motivatsiooni kadumisele põllumajanduses tööle asuda. Seda on vaja parandada.

Muudatusettepanek 94

Uus põhjendus pärast põhjendust 38

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Võttes arvesse põllumajandusturgude üha suuremaid kõikumisi ja tootjate, töötlejate ja turustajate tasakaalustamatust lisaväärtuse jaotamisel, on turgude arengut vaja paremini mõista ja prognoosida. Mitme sektori jaoks loodud mehhanismide laiendusena luuakse igale sektorile Euroopa vaatlusrühm. Selles analüüsitakse tootmismahtu, importi, eksporti, hindu, tulusid ja tootmiskulusid. Turuhäire korral hoiatavad need vaatlusrühmad Euroopa Komisjoni, kes rakendab turu tasakaalustamiseks tootmise reguleerimise meetmeid, järgides samal ajal Euroopa Liidu toimimise lepingust tulenevate rahvusvaheliste lepingute kohustusi.

Motivatsioon

Vajalik teave on tähtis, et reageerida turuhäiretele kiirelt ja tõhusalt ja vähendada eelarvekulusid, mis võivad ELi tagasiulatuva tegutsemise korral muutuda väga suureks, nagu on näidanud alates 2008. aastast piimatoodete sektor.

Muudatusettepanek 95

Artikli 1 lõige 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Määrust (EL) nr 1308/2013 muudetakse järgmiselt.

[…]

Määrust (EL) nr 1308/2013 muudetakse järgmiselt.

[…]

(4)	II osa I jaotise II peatükki muudetakse järgmiselt:

(4)	II osa I jaotise II peatükki muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „II PEATÜKK Haridusasutustes puu- ja köögiviljade ning piima ja piimatoodete pakkumise toetus“;

b)	rubriik „1. jagu“ ja selle pealkiri jäetakse välja;

c)	artiklit 23a muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „II PEATÜKK Haridusasutustes puu- ja köögiviljade ning piima ja piimatoodete pakkumise toetus“;

b)	rubriik „1. jagu“ ja selle pealkiri jäetakse välja;

c)	artiklit 23a muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, ei tohi artikli 23 lõikes 1 osutatud toetus, mis on eraldatud toodete jagamiseks koolikava raames, kaasnevateks haridusmeetmeteks ja seonduvate kulude katteks, ületada 220 804 135 miljonit eurot kooliaasta kohta.

Nimetatud üldpiirnormi piires ei tohi toetus ületada:

a)	koolipuuvilja ja -köögivilja puhul 130 608 466 miljonit eurot õppeaasta kohta;

b)	koolipiima puhul 90 195 669 miljonit eurot õppeaasta kohta.“;

lõige 1 asendatakse järgmisega:

Nimetatud üldpiirnormi piires ei tohi toetus ületada:

a)	koolipuuvilja ja -köögivilja puhul 130 608 466 miljonit eurot õppeaasta kohta;

b)	koolipiima puhul 90 195 669 miljonit eurot õppeaasta kohta.“;

ii)	lõike 2 kolmanda lõigu viimane lause jäetakse välja;

ii)	lõike 2 kolmanda lõigu viimane lause jäetakse välja;

iii)	lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Liikmesriik võib üks kord kooliaasta jooksul kuni 20 % oma kummastki soovituslikust eraldisest üle kanda, ületamata seejuures lõikes 1 sätestatud toetuse üldpiirmäära 220 804 135 miljonit eurot.“;

iii)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Liikmesriik võib üks kord kooliaasta jooksul kuni 20 % oma kummastki soovituslikust eraldisest üle kanda, ületamata seejuures lõikes 1 sätestatud toetuse üldpiirmäära 220 804 135 miljonit eurot. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 349 võib äärepoolseimate piirkondadega liikmesriikides ja teistel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel olla see protsent kuni 25 %.“ ;

[…]

Motivatsioon

Muudatusettepanekuga võetakse arvesse määruse (EL) 2016/791 põhjendust 8: „[…] et rohkem toetust eraldataks vähem arenenud piirkondadele, Egeuse mere väikesaartele ning äärepoolseimatele piirkondadele, arvestades nende piirkondade põllumajanduse ühekülgsust ja asjaolu, et seal ei ole sagedasti teatud tooteid saada […].“

Muudatusettepanek 96

Artikkel 119

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kohustuslikud tähised

1. Nende VII lisa II osa punktides 1–11, 13, 15, 16, 18 ja 16 osutatud toodete märgistamisel ja esitusviisil, mida turustatakse liidus või mis on ette nähtud eksportimiseks, kasutatakse järgmisi kohustuslikke elemente:

1. Nende VII lisa II osa punktides 1–11 15, 16, 18 ja 16 osutatud toodete märgistamisel ja esitusviisil, mida turustatakse liidus või mis on ette nähtud eksportimiseks, kasutatakse järgmisi kohustuslikke elemente:

a)	viinamarjasaaduste kategooria nimetus kooskõlas VII lisa II osaga;

a)	viinamarjasaaduste kategooria nimetus kooskõlas VII lisa II osaga;

kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega veinide puhul:

i.	terminit „kaitstud päritolunimetus“ või „kaitstud geograafiline tähis“; ja

ii.	kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise nimetust;

kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega veinide puhul:

i.	terminit „kaitstud päritolunimetus“ või „kaitstud geograafiline tähis“; ja

ii.	kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise nimetust;

c)	tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides;

c)	energiaväärtus 100 ml kohta;

d)	märge lähtekoha kohta;

d)	koostisainete loetelu, sealhulgas veinivalmistamise vahekomponendid, see loetelu on kättesaadav vöötkoodi kaudu;

e)	märge villija kohta ning vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul tootja või müüja nimi;

e)	tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides;

f)	imporditud veinide puhul märget importija kohta; ning

f)	märge lähtekoha kohta;

g)	vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul märge suhkrusisalduse kohta.

g)	märge villija kohta ning vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul tootja või müüja nimi;

h)	imporditud veinide puhul märget importija kohta; ning

i)	vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul märge suhkrusisalduse kohta.

Motivatsioon

Tarbijatel on õigus, nagu ka teiste toiduainete puhul, täielikumale märgistusele, eelkõige toiteväärtuse ja veinivalmistamise meetodite osas.

Muudatusettepanek 97

Artikli 152 lõige 1a

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Tootjaorganisatsioon

Erandina ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikest 1 võib käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioon oma liikmete nimel nende kogutoodangu või kogutoodangu osaga seoses kavandada tootmist, optimeerida tootmiskulusid, viia põllumajandustooteid turule ja pidada läbirääkimisi põllumajandustoodete tarnelepingute üle.

Esimeses lõigus osutatud tegevusi võib ellu viia:

Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt võib tunnustatud tootjaorganisatsioon oma liikmete nimel nende kogutoodangu või kogutoodangu osaga seoses kavandada tootmist, optimeerida tootmiskulusid, viia põllumajandustooteid turule ja pidada läbirääkimisi põllumajandustoodete tarnelepingute üle.

Esimeses lõigus osutatud tegevusi võib ellu viia:

a)	tingimusel, et ühte või mitut lõike 1 punkti b alapunktides i–vii osutatud tegevust viiakse reaalselt ellu, aidates seeläbi kaasa ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide saavutamisele;

a)	tingimusel, et ühte või mitut lõike 1 punkti b alapunktides i–vii osutatud tegevust viiakse reaalselt ellu, aidates seeläbi kaasa ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide saavutamisele;

b)	tingimusel, et tootjaorganisatsioon koondab tarned ja viib oma liikmete tooted turule olenemata sellest, kas põllumajandustoodete omandiõigus läheb tootjalt üle tootjaorganisatsioonile või mitte;

b)	tingimusel, et tootjaorganisatsioon koondab tarned ja viib oma liikmete tooted turule olenemata sellest, kas põllumajandustoodete omandiõigus läheb tootjalt üle tootjaorganisatsioonile või mitte;

Motivatsioon

ÜPPs määratletud organisatsioonide ülesanded ja eesmärgid on ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldamisalast välja jäetud (Euroopa Kohtu otsus, nn sigurite kohtuasi). Seetõttu pole seda lause algust vaja lisada.

Muudatusettepanek 98

Artikli 209 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
ÜPP eesmärkide, põllumajandustootjate ja nende liitude suhtes kohaldatavad erandid	ÜPP eesmärkide, põllumajandustootjate ja nende liitude suhtes kohaldatavad erandid
ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse artiklis 206 osutatud kokkulepete, otsuste ja tegevuse suhtes, mis on vajalikud ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.	ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse artiklis 206 osutatud kokkulepete, otsuste ja tegevuse suhtes, mis on vajalikud ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.
ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse artikli 152 kohaselt tunnustatud põllumajandustootjate, põllumajandustootjate liitude või sellistest liitudest moodustatud ühenduste, või käesoleva määruse artikli 156 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis on seotud põllumajandustoodete tootmise või müügiga või ühiste seadmete kasutamisega põllumajandustoodete ladustamiseks, käitlemiseks või töötlemiseks, välja arvatud siis, kui ohustatakse ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide saavutamist.	ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse artikli 152 kohaselt tunnustatud põllumajandustootjate, põllumajandustootjate liitude või sellistest liitudest moodustatud ühenduste, või käesoleva määruse artikli 156 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis on seotud põllumajandustoodete tootmise või müügiga või ühiste seadmete kasutamisega põllumajandustoodete ladustamiseks, käitlemiseks või töötlemiseks, välja arvatud siis, kui ohustatakse ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide saavutamist.
Käesolevat lõiget ei kohaldata kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis hõlmavad kohustust kehtestada ühesuguseid hindu või mis välistavad konkurentsi.

Motivatsioon

Kooskõlas eesmärgiga kogu toiduainete tarneahelas lisaväärtust paremini jaotada ja seeläbi suurendada tootjate ja nende ühenduste volitusi, on oluline, et seda lõiget rakendataks hinnaläbirääkimistel.

Muudatusettepanek 99

Artikli 219 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Selleks et tõhusalt ja tulemuslikult reageerida turuhäirete ohule, mis on tingitud märkimisväärsest hinnatõusust või -langusest sise- või välisturul või muudest sündmustest või tingimustest, mis põhjustavad turuhäireid või turuhäirete ohtu, ja kui kõnealune olukord või selle mõju turule tõenäoliselt jätkub või halveneb, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, et võtta vajalikke meetmeid turuolukorrale reageerimiseks, täites samal ajal kõiki kohustusi, mis tulenevad ELi toimimise lepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest ja tingimusel, et muud käesolevas määruses ette nähtud meetmed osutuvad ebapiisavaks.	Selleks et tõhusalt ja tulemuslikult reageerida turuhäirete ohule, mis on tingitud märkimisväärsest hinnatõusust või -langusest sise- või välisturul või muudest sündmustest või tingimustest, mis põhjustavad turuhäireid või turuhäirete ohtu, ja kui kõnealune olukord või selle mõju turule tõenäoliselt jätkub või halveneb, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, et võtta vajalikke meetmeid turuolukorrale reageerimiseks, täites samal ajal kõiki kohustusi, mis tulenevad ELi toimimise lepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest ja tingimusel, et muud käesolevas määruses ette nähtud meetmed osutuvad ebapiisavaks.
Kui käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud turuhäirete puhul on see nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse artiklis 228 sätestatud menetlust delegeeritud õigusaktide suhtes, mis on võetud vastu käesoleva lõike esimese lõigu alusel.	Kui käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud turuhäirete puhul on see nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse artiklis 228 sätestatud menetlust delegeeritud õigusaktide suhtes, mis on võetud vastu käesoleva lõike esimese lõigu alusel.
Need kiireloomulised juhtumid võivad hõlmata vajadust võtta viivitamatult meetmeid turuhäirete kõrvaldamiseks või vältimiseks, kui turuhäire oht tekib nii kiiresti või ootamatult, et olukorraga konkreetseks ja tõhusaks tegelemiseks on vaja kohe tegutseda või kui see tegevus võib turuhäire tekkimist, arengut või raskemaks või pikaajalisemaks kriisiks muutumist ära hoida või kui kohese tegevuse edasilükkamine võib häiret põhjustada või süvendada või suurendada nende meetmete ulatust, mis on järgnevalt vajalikud ohu või häire vastu võitlemiseks või kahjustada tootmist või turu tingimusi.	Need kiireloomulised juhtumid võivad hõlmata vajadust võtta viivitamatult meetmeid turuhäirete kõrvaldamiseks või vältimiseks, kui turuhäire oht tekib nii kiiresti või ootamatult, et olukorraga konkreetseks ja tõhusaks tegelemiseks on vaja kohe tegutseda või kui see tegevus võib turuhäire tekkimist, arengut või raskemaks või pikaajalisemaks kriisiks muutumist ära hoida või kui kohese tegevuse edasilükkamine võib häiret põhjustada või süvendada või suurendada nende meetmete ulatust, mis on järgnevalt vajalikud ohu või häire vastu võitlemiseks või kahjustada tootmist või turu tingimusi.
Selliste meetmetega võib turuhäiretele või nende ohule reageerimiseks vajalikus ulatuses ja vajalikuks ajavahemikuks pikendada või muuta käesoleva määrusega ettenähtud muude meetmete kestust ning laiendada ja muuta selliste meetmete reguleerimisala ja muid aspekte või näha ette eksporditoetused või peatada täielikult või osaliselt imporditollimaksude kohaldamine, sealhulgas teatavate koguste või ajavahemike osas, kui see on vajalik.	Selliste meetmetega võib turuhäiretele reageerimiseks vajalikus ulatuses ja vajalikuks ajavahemikuks pikendada või muuta käesoleva määrusega ettenähtud muude meetmete kestust ning laiendada ja muuta selliste meetmete reguleerimisala ja muid aspekte või peatada täielikult või osaliselt imporditollimaksude kohaldamine, sealhulgas teatavate koguste või ajavahemike osas, kui see on vajalik.

Motivatsioon

Ekspordiabi ei ole kolmandate riikide jaoks vastuvõetav ning see on maksumaksjale kallis, kallim kui kriisiennetus.

Muudatusettepanek 100

Uus lõige pärast artikli 219 lõiget 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kui turuhind langeb alla teatava künnise ning see on paindlik ja indekseeritud keskmistele tootmiskuludele ja asjaomase sektori Euroopa vaatlusrühm on selle kinnitanud, rakendab Euroopa Komisjon vastavalt turu ja asjaomase sektori olukorrale toetuse asjaomase sektori tootjatele, kes teatud perioodi jooksul vabatahtlikult vähendavad oma tarneid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

i)	Abi antakse tootjate taotluse alusel, mis on esitatud liikmesriigis, kus nad on asutatud, kasutades asjaomase liikmesriigi kehtestatud meetodit.

ii)

Selle süsteemi tõhusa ja korrektse rakendamise tagamiseks määrab komisjon asjaomase sektori Euroopa turu vaatlusrühma edastatud andmete alusel kindlaks:

—	liidu tasandi vähendamise kava alusel vähendatava maksimaalse kogumahu või tarnete üldkoguse,

—	vähendusperioodi kestuse ja vajaduse korral selle pikendamise,

—	toetuse suuruse sõltuvalt vähenduse mahust või kogusest ja selle rahastamise korrast,

—	taotlejate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja taotlused,

—	süsteemi rakendamise eritingimused,

Motivatsioon

EL vajab turuhäirete korral tootmismahu reguleerimise vahendeid, mis on ELi eelarve jaoks tõhusad ja odavad ning võimaldavad tootjatel lõpetada kahjumiga müümise ja oma elukutsest ära elada, muutes sealhulgas põllumajanduse noortele atraktiivsemaks.

Muudatusettepanek 101

Artikkel 226

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Tulemusraamistik

1. Komisjon sätestab kriisijuhtimiskava rakendamise ajal selle tulemustega seotud aruandluse, nende seire ja hindamise jaoks tulemusraamistiku.

2. Tulemusraamistik sisaldab järgmisi elemente:

a)	kõik konteksti, täitmise, tulemuste ja mõju ühised näitajad on aluseks seirele, hindamisele ja iga-aastasele tulemusaruandele;

b)	sihtväärtused ja iga-aastased vahe-eesmärgid, mis on kehtestatud tulemusnäitajaid kasutades vastava erieesmärgi kohta;

c)	andmete kogumine, säilitamine ja edastamine;

d)	iga-aastased aruanded, milles käsitletakse kriisijuhtimiskava tulemusi iga aasta jooksul kahjulikult mõjutatud sektori kohta;

e)	Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi EAFG kasutuses olevad tulemusreservi meetmed kokku.

3 Tulemusraamistiku eesmärkideks on:

a)	hinnata ÜPP mõju, tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja liidu lisaväärtust;

b)	anda Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru komisjonile seoses kriisiennetuse ja -juhtimisega antud volituste kasutamise kohta;

c)	eemalduda praegusest Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi eelarve kasutamise loogikast;

d)	liikuda selliste põllumajandusturgude ja tulude vastutsüklilise juhtimise loogika poole, mille puhul komisjon optimeerib riiklikke vahendeid vastavalt majandustsüklitele, kliimajuhtumitele ja geopoliitilistele pingetele.

Motivatsioon

Komisjon peaks määrama kindlaks oma strateegia kriisiolukordadeks, et ta saaks parlamendile ja nõukogule vastust anda. Tema strateegia selgitamine on oluline eeltingimus selleks, et liikmesriigid saaksid omakorda oma prioriteedid kehtestada.

Muudatusettepanek 102

Artikkel 226

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Riskijuhtimise kava

1. Komisjon kehtestab kriisijuhtimiskava, et rakendada liidu abi, mida rahastab EAGF, et võimaldada täita Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud ÜPP eesmärke, eelkõige turu stabiliseerimise eesmärki.

2. Aruande alusel, milles käsitletakse artikli 225 punktis c osutatud kriiside liike ja eelkõige ÜPP esimese samba raames tehtud hindamistöö alusel määrab komisjon iga kriisiliigi kohta kindlaks sekkumisstrateegia. Iga käesolevas määruses määratletud turu juhtimise vahendi kohta tehakse SWOT-analüüs, et teha kindlaks vahendite vaheline võimalik koostoime.

3. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 227, et püstitada kvantitatiivsed eesmärgid ja vahe-eesmärgid, selleks et käesolevas määruses sisalduvad vahendid võiksid aidata kaasa Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide saavutamisele. Komisjon esitab 1. jaanuariks 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule kriisijuhtimiskava projekti. Selle alusel esitavad liikmesriigid komisonile oma ÜPP alased strateegiakavad.

4. Kriisijuhtimiskava hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 koos tingimusega teha vahekokkuvõte 30. juuniks 2024, kui selle üldine sidusus liikmesriikide strateegiakavadega on optimeeritud riiklike vahendite tõhusama kasutamise eesmärgil ning selleks, et anda liidule lisaväärtust.

Motivatsioon

Muudatusettepanek 103

Artikkel 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Määruse (EL) nr 228/2013 muudatused

Artikli 30 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Igal eelarveaastal rahastab liit III ja IV peatükiga ette nähtud meetmeid aastase ülemmäära ulatuses järgmiselt:

—	Prantsuse ülemeredepartemangud: 267 580 000 eurot ;

—	Assoorid ja Madeira: 102 080 000 eurot ;

—	Kanaari saared: 257 970 000 eurot .

—	Prantsuse ülemeredepartemangud: 278 410 000 eurot ;

—	Assoorid ja Madeira: 106 210 000 eurot ;

—	Kanaari saared: 268 420 000 eurot .

3. Igal eelarveaastal peatükiga III ette nähtud meetmete rahastamise summad ei tohi olla suuremad kui järgmised summad:

—	Prantsuse ülemeredepartemangud: 25 900 000 eurot ;

—	Assoorid ja Madeira: 20 400 000 eurot ;

—	Kanaari saared: 69 900 000 eurot .

—	Prantsuse ülemeredepartemangud: 26 900 000 eurot ;

—	Assoorid ja Madeira: 21 200 000 eurot ;

—	Kanaari saared: 72 700 000 eurot .

[…]

Motivatsioon

On lubamatu, et kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programmile (POSEI) mõeldud vahendeid vähendatakse 3,9 %, võttes arvesse selle algatuse kohta esitatud positiivseid hinnanguid ja Euroopa Komisjoni lubadust säilitada varasem rahastamise määr. Äärepoolseimate piirkondade jaoks tuleb vähemalt säilitada praegusel programmitöö perioodil saadaolevad eelarvevahendid.

II. POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

nõuab, et EL muudaks ÜPP konkurentsivõimeliseks, kaasaegseks, õiglaseks, kestlikuks ja solidaarseks põllumajanduspoliitikaks, mis teenib põllumajandustootjate, piirkondade, tarbijate ja kodanike huve;

rõhutab vajadust asjakohaselt rahastatud ÜPP järele ja seepärast on vastu ELi-poolse ÜPP rahastuse taseme vähendamisele pärast 2020. aastat; on veendunud, et kui ÜPP eelarvet vähendatakse, on otsetoetusi võimalik selle täpsema jaotamise kaudu paremini ära kasutada;

ei nõustu maaelu arengu eelarve kavandatava 28 %-lise vähendamisega, mis on vastuolus ELi territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgiga;

nõuab EAFRD ennistamist ühisesse strateegilisse raamistikku;

Rõhutab vajadust suurema koostoime järele ERDFi, ESFi ja EAFRD vahel, et hõlbustada innovatsiooni ja stimuleerida agroinnovaatilisi tootmisahelaid;

soovitab võtta vastu maaelu ja linnalähedaste piirkondade strateegia eesmärgi ja kasvatada maaelu arengu ülemaailmseid fonde, et kõik Euroopa poliitikavaldkonnad annaksid panuse majanduslikku, sotsiaalsesse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse; rõhutab ÜPP rolli poliitikana, mis aitab maapiirkondades elanikkonda säilitada;

usub, et pädevuste liiga ulatuslik ülekandmine liikmesriikidele riiklike strateegiliste kavade kaudu viiks ÜPP taasriigistamiseni ja konkurentsimoonutusteni; selleks et kindlustada kohapõhine lähenemisviis, on vaja piisavat paindlikkust, tegeledes põllumajanduspiirkondade konkreetsete vajaduste ja eripäraga;

nõuab riiklike strateegiliste kavade mõõdetavate kvantifitseeritud ühiste Euroopa eesmärkide lisamist määrusesse;

nõuab, et piirkonnad oleksid strateegiliste kavade peamised juhtijad, eelkõige teise samba puhul;

10.

tuletab meelde, et turgude reguleerimine on tõhusam ja vähem kulukas kui tagasiulatuvalt kriisimeetmete võtmine;

11.

nõuab tootmismahu haldamisel põhinevate vabatahtlike kriisivahendite kasutuselevõttu;

12.

nõuab valdkondlike rakenduskavade rakendamist pigem Euroopa kui liikmesriikide tasandil, et vältida moonutusi liikmesriikide ja valdkondade vahel;

13.

nõuab rangeid Euroopa kriteeriume aktiivsete põllumajandustootjate määratlemiseks liikmesriikide poolt;

14.

teeb ettepaneku otsetoetused liikmesriikide vahel täielikult ühtlustada niipea kui võimalik, aga mitte hiljem kui 2027. aastal;

15.

teeb ettepaneku, et riikides ja piirkondades, kus ei ole seda veel rakendatud, suurendataks järk-järgult sisemist ühtlustamist, et see oleks 2026. aastaks täieulatuslik;

16.

toetab ettepanekut otsetoetuste piiramise kohta ja teeb ettepaneku võtta arvesse maksimaalselt 50 % palgatöötajate kulust, et ühildada piiramise tõhusust ja tööhõive arvesse võtmist;

17.

toetab kohustusliku ümberjaotava toetuse kehtestamist ja soovitab selle ulatust suurendada, minimaalselt 30 % ulatuses esimese samba vahenditest.

18.

võttes arvesse raskusi noorte meelitamisel põllumajandussektorisse, teeb ettepaneku, et noorte põllumajandustootjate lisatoetus peaks olema kohustuslik liikmesriikidele.

19.

teeb ettepaneku säilitada riiklike tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuste eraldiste ülemmäära 13 % (valgurikaste kultuuride puhul + 2 %) eesmärgiga takistada põllumajandustegevuse lõpetamist maapiirkondades, suurendada ELi toiduainetega varustatust, keskenduda üksnes tootmisele ja säästvatele tootmismeetoditele ning välistada agrokütuste tootmist ja mõningaid muid mitteprioriteetseid tootmisi;

20.

teeb ettepaneku muuta väikepõllumajandustootjatele antava eriabi liikmesriikidele jaoks kohustuslikuks, kohandada väiketootja määratlust, abi suurust ja rahastamise paketti;

21.

tervitab tingimuslikkuse laiendamist kogu põhitoetusele ja selle laiendamisele põllukultuuride iga-aastasele külvikorrale;

22.

nõuab, et tingimuslikkust laiendataks põllumajandussektori töötajate õiguste ja loomade heaolu käsitlevate normide järgimisele;

23.

teeb ettepaneku taastada ökoloogilist huvi pakkuvate mittetootlike alade nõue vähemalt 7 % ulatuses põllumajandusettevõtte kohta;

24.

kiidab heaks ökonõuete põhimõtte ja teeb ettepaneku, et sellele eraldataks vähemalt 30 % riiklikest toetuseraldistest;

25.

teeb ettepaneku, et iga riiklik strateegiakava panustaks kogu ÜPP rahastamispaketist minimaalselt 40 % ulatuses kliima- ja keskkonnaeesmärkidesse;

26.

soovib säilitada teise samba praegused kaasrahastamismäärad, mille puhul määr tõusis 80 %ni järgmise kolme meetme puhul: põllumajanduse keskkonnameede, mahepõllumajandus, Natura 2000 ja koostöömeetmed;

27.

ei ole nõus vahendite teisest sambast esimesse sambasse ülekandmisega, mis on vastuolus maapiirkondade huviga ning toetab vastupidist ülekandmist;

28.

kutsub komisjoni üles looma täielikult toimiva seiresüsteemi, et koguda korrapäraselt ajakohastatud mõõdetud andmeid pestitsiidijääkide kohta keskkonnas (eriti mullas ja vees), võttes aluseks õnnestunud kogemuse maakasutuse raamistiku (LUCAS) mullaseire süsteemi.

29.

on veendunud, et sissetulekukindlustus on kallis vahend, ei sobi hästi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning seda ei saa kasutada tururegulatsioonide asendusena ja toetusena üleminekul paindlikumatele ja autonoomsematele tootmissüsteemidele;

30.

teeb ettepaneku, et investeeringutele toetuste eraldamine, mille juures kasutatakse palju teise samba eelarvevahendeid, sõltuks nende keskkonnamõju hindamisest ja oleks piiratud 10 %ga teise samba eelarvest;

31.

teeb ettepaneku, et selleks, et toetada põllumajanduse säilitamist ebasoodsates piirkondades, peab kohustuslik toetus ebasoodsatele piirkondadele olema asjaomastele liikmesriikidele kohustuslik;

32.

kiidab heaks 5 % alammäära säilitamise LEADERi programmide jaoks, mis võimaldavad kohalikke territoriaalseid algatusi arendada;

33.

teeb ettepaneku kohustada liikmesriike kaasama oma maaelu arengu kavadesse meetmeid, millega soodustatakse lühikesi tarneahelaid, mahepõllumajanduslikku ja kohalikku toitlustust, kvaliteedimärgisega tarneahelaid, mägipõllumajandust, koolitust mahepõllumajanduse, agroökoloogia ja -metsanduse valdkonnas;

34.

nõuab, et teadusprogrammi „Horisont 2020“ ja muude programmide raames seataks põllumajanduse valdkonnas prioriteediks teadustöö agroökoloogiliste tootmisviiside ja agrometsanduse alal, edendades põllumajandustootjate ja teadlaste osalusuuringuid;

35.

soovib lisaks soodustada sotsiaalset ja majanduslikku innovatsiooni nn arukate külade edendamise kaudu.

Brüssel, 5. detsember 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ

(1) Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

(2) Nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

7.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 86/239

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond“

(2019/C 86/12)

Raportöör:

Valencia autonoomse piirkonna valitsuse juht Ximo PUIG I FERRER (ES/PES)

Viitedokument:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta

COM(2018) 380 final

I. MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Dokumendi pealkiri

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta.	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Üleminekutoetuse Fondi kohta.

Motivatsioon

Määruse ettepaneku artiklis 2 nähakse selgelt ette fondi tegevuse laiendamine globaliseerumisest kaugemale. Nimemuutust tuleks rakendada kogu tekstis.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Fondide rakendamisel tuleks järgida Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 10 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Liikmesriikide ja komisjoni eesmärk peaks olema kaotada ebavõrdsus, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja soolise perspektiivi arvestamist ning võidelda diskrimineerimisega soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Fondide eesmärke tuleks ellu viia kestliku arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi säilitamise ja parandamise eesmärke, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab.

Fondide rakendamisel tuleks järgida Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklites 9 ja 10 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 8 peaksid liikmesriigid ja komisjon püüdma kõrvaldada ebavõrdsust, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja kaasata soolist aspekti, samuti võitlema diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Fondide eesmärke tuleks ellu viia kestliku arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi säilitamise ja parandamise eesmärke, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab.

Motivatsioon

Oluliste õigusviidete lisamine.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 6

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Oma „Aruteludokumendis üleilmastumise ohjamise kohta“ (20) on komisjon oskustööjõu nõudluse suurenemise ja madalamat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade vähenemise peamiste teguritena kindlaks teinud kaubandusega seotud globaliseerumise ja tehnoloogiaarengukombinatsiooni. Hoolimata avatuma kaubanduse üldistest tohututest eelistest ja maailma majandussüsteemide edasisest integreerumisest tuleb sellise negatiivse kõrvalmõjuga võidelda . Kuna globaliseerumise praegused eelised jagunevad juba inimeste ja piirkondade vahel ebaühtlaselt, avaldades negatiivselt mõjutatud isikutele olulist mõju, on oht, et üha kiirem tehnoloogiaareng süvendab seda mõju veelgi. Seega tuleb kooskõlas solidaarsuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtetega tagada, et globaliseerumisest saadav kasu jagatakse õiglasemalt, ühitades majandusliku avanemise ja tehnoloogiaarengu sotsiaalkaitsega .

Oma „Aruteludokumendis üleilmastumise ohjamise kohta“ on komisjon oskustööjõu nõudluse suurenemise ja madalamat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade vähenemise peamiste teguritena kindlaks teinud kaubandusega seotud globaliseerumise ja tehnoloogiaarengukombinatsiooni. Hoolimata avatuma kaubanduse üldistest tohututest eelistest ja maailma majandussüsteemide edasisest integreerumisest tuleb seetõttu võidelda negatiivsete kõrvalmõjudega, mis puudutavad eelkõige teatavaid ärivaldkondi, teatavaid ettevõtteid, teatavaid haavatavamate töötajate rühmi ja teatavaid piirkondi. Kuna globaliseerumise praegused eelised jagunevad juba inimeste ja piirkondade vahel ebaühtlaselt, avaldades negatiivselt mõjutatud isikutele olulist mõju, on oht, et üha kiirem tehnoloogiaareng ja keskkonnaalased üleminekud süvendavad seda mõju veelgi. Seega tuleb kooskõlas solidaarsuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtetega tagada, et globaliseerumisest saadav kasu jagatakse õiglasemalt ning et globaliseerumise ja tehnoloogilise ning keskkonnaalase ülemineku samaaegseid negatiivseid mõjusid prognoositaks laialdasemalt .

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 14

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Nagu juba märgitud, tuleks selleks, et säilitada EGFi üleeuroopaline mõõde, esitada toetustaotlus juhul, kui suurel restruktureerimisel on oluline mõju piirkonna või kohalikule majandusele. Selline mõju tuleks kindlaks määrata minimaalse arvu koondatud töökohtadega konkreetse võrdlusperioodi jooksul. Võttes arvesse vahehindamise tulemusi, kehtestatakse künniseks 250 koondatud töökohta neljakuulise võrdlusperioodi jooksul (või valdkondlike juhtumite puhul kuue kuu jooksul) . Võttes arvesse, et koondamislainetel, mis toimuvad eri sektorites, kuid samas piirkonnas, on võrdselt oluline mõju kohalikule tööturule, on ka piirkondlikud taotlused võimalikud. Selliste väikeste tööturgude puhul nagu väikesed liikmesriigid või kauged piirkonnad, sealhulgas äärepoolseimad piirkonnad, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349, või erandlikel asjaoludel võib taotluse esitada väiksema koondamiste arvu puhul.

Nagu juba märgitud, tuleks selleks, et säilitada EGFi üleeuroopaline mõõde, esitada toetustaotlus juhul, kui suurel restruktureerimisel on oluline mõju piirkonna või kohalikule majandusele. Selline mõju tuleks kindlaks määrata minimaalse arvu koondatud töökohtadega konkreetse võrdlusperioodi jooksul. Võttes arvesse vahehindamise tulemusi, kehtestatakse künniseks 150 koondatud töökohta üheksakuulise võrdlusperioodi jooksul. Võttes arvesse, et koondamislainetel, mis toimuvad eri sektorites, kuid samas piirkonnas, on võrdselt oluline mõju kohalikule tööturule, on ka piirkondlikud taotlused võimalikud. Selliste väikeste tööturgude puhul nagu väikesed liikmesriigid või kauged piirkonnad, sealhulgas äärepoolseimad piirkonnad, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349, või erandlikel asjaoludel, nagu näiteks piirkondade puhul, mida suur töötuse määr on juba tõsiselt tabanud, võib taotluse esitada väiksema koondamiste arvu puhul.

Motivatsioon

Kooskõla artiklis 5 pakutud seadusandlike muudatustega.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 15

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Et väljendada liidu solidaarsust koondatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes on tegevuse lõpetanud, peaks individuaalsete teenuste paketi ja selle rakendamise maksumuse kaasrahastamise määr olema võrdne ESF+ määraga asjaomases liikmesriigis .	Et väljendada liidu solidaarsust koondatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes on tegevuse lõpetanud, peaks individuaalsete teenuste paketi ja selle rakendamise maksumuse kaasrahastamise määr olema mitte väiksem kui 60 % . Seda minimaalset määra võidakse tõsta 5 %, kui prognoosimise ja restruktureerimise eesmärk, rakendusmeetmed ja vahendid on tagatud.

Motivatsioon

Kooskõla artikli 14 lõikes 2 pakutud seadusandlike muudatustega.

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 19

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(19)

EGFi rahalist toetust tuleks peamiselt kasutada aktiivseteks tööturumeetmeteks, mille eesmärk on aidata toetusesaajatel kiiresti püsivale töökohale naasta, kas oma algsel tegevusalal või väljaspool seda. Meetmed peaksid kajastama kohaliku või piirkondliku tööturu eeldatavaid vajadusi . Siiski tuleks alati, kui see on asjakohane, toetada ka koondatud töötajate liikuvust, et aidata neil leida tööd mujal. Erilist tähelepanu tuleb pöörata digitaalajastul vajalike oskuste levitamisele . Tuleks piirata rahaliste toetuste lisamist individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti. Äriühingutel võiks soovitada osaleda EGFist toetatavate meetmete riiklikus kaasrahastamises.

(19)

ETSFi rahalist toetust tuleks peamiselt kasutada aktiivseteks tööturumeetmeteks, mille eesmärk on aidata toetusesaajatel kiiresti püsivale töökohale naasta, kas oma algsel tegevusalal või väljaspool seda. Meetmed peaksid kajastama kohaliku või piirkondliku tööturu eeldatavaid vajadusi ja sellest tulenevalt on äärmiselt oluline kohalike ja/või piirkondlike ametiasutuste aktiivne osalemine. Piirkondliku suutlikkuse taastamisel tuleb lähtuda kohalikest oludest, võttes aluseks piirkondade tugevad küljed ja nende sisemised ressursid. Klastripoliitika, teadmiste levitamine ja innovatsioon ning tööhõivet suurendavate ettevõtete loomine tagavad soodsa keskkonna majanduskasvuks, mis põhineb sellel, et inimestel on nende elukohast olenemata võrdsed võimalused. Sellise käsituse korral peetakse esmatähtsaks digitaalajastul vajalike oskuste levitamist.

Aktiivseid meetmeid toetatakse alati rahaliste toetustega, mis kuuluvad individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti. Samuti võiks ergutada äriühinguid osalema ETSFist toetatavate meetmete riiklikus kaasrahastamises, kui see on eeskirjadega kooskõlas .

Teisest küljest peab töötajate liikuvuse toetamine, mis hõlmab töötajate mujale lähetamist, olema viimane abinõu, sest see viib olukorra tasakaalust välja ja vähendab piirkondlikku atraktiivsust.

Motivatsioon

Restruktureerimispoliitikaga tuleb luua tööhõivet ja majanduskasvu soodustav keskkond ning võtta meetmeid, mis võimaldavad töötajatel naasta aktiivse elu juurde, sealhulgas piiratud kestusega erandkorras antavad toetused.

Kohalikud omavalitsused peavad olema sellesse aktiivselt kaasatud, et teha kindlaks tegelik olukord ja tegutseda asjakohaselt.

Muudatusettepanek 7

Uus põhjendus pärast põhjendust 19

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Oma aruteludokumendis üleilmastumise ohjamise kohta on komisjon tunnistanud, et üleilmastumine mõjutab piirkondi väga erinevalt, sest kaubanduse ja tehnoloogiliste muudatuste tõttu loodud töökohad ei teki tingimata samadesse piirkondadesse, kust töökohad on ära kadunud, ning väga tihti ei ole mõjutatud töötajatel vajalikke oskusi, et nendele uutele töökohtadele asuda.

Seetõttu peaksid ELi kaubanduslepingud sisaldama territoriaalse mõju hinnanguid, et pädevatel asutustel oleks võimalik teha kindlaks ja hinnata varakult kaubanduslepingute võimalikku ebasümeetrilist mõju, valmistada end selleks mõjuks ette, olla valmis muudatusteks ning saada hakkama võimaliku restruktureerimisega, kavandades selleks strateegiaid, mis põhinevad sobivate poliitikasuundade kombinatsioonil ja ELi vahendite tõhusal kasutamisel.

Motivatsioon

Komitee toetab ELi kaubanduspoliitikat tingimusel, et sellega kaasneb territoriaalse mõju hindamine, millega mõõdetakse võimalikke tagajärgi ja mis aitab kujundada läbipaistva ja põhjendatud tõenditele tugineva kaubanduspoliitika.

Muudatusettepanek 8

Põhjendus 20

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(20)

Aktiivse tööturupoliitika meetmete kooskõlastatud paketi koostamisel peaksid liikmesriigid eelistama meetmeid, mis aitavad märkimisväärselt kaasa toetusesaajate tööalasele konkurentsivõimele. Liikmesriigid peaksid püüdlema selle poole, et võimalikult suur osa nimetatud meetmetes osalevatest toetusesaajatest naaseks püsivale töökohale niipea kui võimalik kuue kuu jooksul enne rahalise toetuse kasutamise lõpparuande esitamise kuupäeva.

(20)

Aktiivse tööturupoliitika meetmete kooskõlastatud paketi koostamisel peaksid liikmesriigid eelistama meetmeid, mis aitavad märkimisväärselt kaasa toetusesaajate tööalasele konkurentsivõimele. Liikmesriigid peaksid püüdlema selle poole, et võimalikult suur osa nimetatud meetmetes osalevatest toetusesaajatest naaseks piirkondlikul ja kohalikul tasandil püsivale töökohale niipea kui võimalik kuue kuu jooksul enne rahalise toetuse kasutamise lõpparuande esitamise kuupäeva.

Motivatsioon

Prioriteet peab olema töökohtade loomine nendes konkreetsetes piirkondades, kus koondamine toimus.

Muudatusettepanek 9

Põhjendus 23

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(23)	Toetusesaajate ning meetmete rakendamise eest vastutavate asutuste huvides peaks taotluse esitanud liikmesriik kõiki taotlemismenetluse osalisi menetluse käiguga kursis hoidma.

(23)	Toetusesaajate ning meetmete rakendamise eest vastutavate asutuste huvides peaks taotluse esitanud liikmesriik kõiki taotlemismenetluse osalisi , eelkõige kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi , menetluse käiguga kursis hoidma.

Motivatsioon

Rõhutamaks, et kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused peavad menetluse käigus osalema.

Muudatusettepanek 10

Põhjendus 39

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(39)	Võttes arvesse asjaolu, et majanduse digitaalseks ümberkujundamiseks on vaja teatavat tööjõu digipädevust, peaks digitaalajastul vajalike oskuste levitamine olema pakutavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kohustuslik horisontaalne osa.

(39)	Võttes arvesse asjaolu, et majanduse digitaalseks ümberkujundamiseks on vaja teatavat Euroopa kodanike ja eelkõige aktiivse elanikkonna digipädevust, peaks digitaalajastul vajalike oskuste levitamine olema pakutavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kohustuslik horisontaalne osa.

Motivatsioon

Ei tundu õige viidata õigusnormis töötavatele kodanikele või inimestele sõnaga „tööjõud“. Paljudes dokumentides nähakse töötavate inimestega seoses sotsiaalset ja tööhõivealast mõõdet, millest lähtudes on nad enamat kui ainult oluline tootmistegur, ja tunnistatakse selle mõõtme olemasolu.

Muudatusettepanek 11

Uus põhjendus pärast põhjendust 39

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Avaliku sektori investeeringud oskustesse ja inimkapitali tuleb viia paremini kooskõlla aruka spetsialiseerumise strateegiatega ning kasutada piirkonnapõhist lähenemist, kus analüüsitakse, kuidas struktuurimuudatused võivad tekitada piirkondlikus ja/või kohalikus majanduses konkreetseid probleeme ja ülesandeid. Võttes teisest küljest arvesse vajadust viia need oskused vastavusse piirkondliku tööstuse vajadustega, tuleb majandusarengu strateegiaid kooskõlastada haridus- ja tööhõivepoliitikaga, et arendada kohaliku tasandi suutlikkust.

Motivatsioon

Eesmärk on rõhutada vajadust viia oskustesse suunatud avaliku sektori investeeringud vastavusse konkreetse piirkonna eripäradega ning siduda mõju maksimeerimiseks piirkondlik areng haridus- ja tööhõivepoliitikaga.

Muudatusettepanek 12

Artikkel 2

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
EGF aitab kaasa globaliseerumisest ja tehnoloogia arengust saadava kasu paremale jaotamisele, aidates koondatud töötajatel kohaneda struktuuriliste muutustega. EGF aitab rakendada Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kindlaks määratud põhimõtteid ning tugevdada sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust piirkondade ja liikmesriikide vahel.	ETSF toetab sotsiaalmajanduslikku üleminekut, mis tuleneb globaliseerumisest ja tehnoloogia- ning keskkonnaalasest üleminekust, aidates toetust saavatel töötajatel kohaneda struktuuriliste muutustega. ETSF aitab rakendada Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kindlaks määratud põhimõtteid ning tugevdada sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust piirkondade ja liikmesriikide vahel.

Motivatsioon

Kaasavam sõnastus, milles võetakse arvesse koondatud töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad ning käesolevas arvamuses esitatud ettepanekut lisada siia alla raskustes olevate ettevõtete töötajad, keda ohustab koondamine.

Muudatusettepanek 13

Artikli 3 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
1. Programmi üldine eesmärk on näidata üles solidaarsust koondatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes on töö kaotanud või tegevuse lõpetanud artiklis 5 osutatud ettenägematute suurte restruktureerimiste tagajärjel, ning pakkuda neile toetust .	1. Programmi üldine eesmärk on näidata üles solidaarsust ja vastutustunnet ning pakkuda tuge artiklis 5 osutatud koondatud töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on töö kaotanud või tegevuse lõpetanud ettenägematute suurte restruktureerimiste tagajärjel ning samuti raskustes olevate ettevõtete töötajatele, keda ohustab koondamine .

Motivatsioon

Turgude üleilmastumise või kriisi tagajärjed võib olla komisjoni poliitika kõrvalmõju. Peale solidaarsuse esindab fond ka ELi vastutust oma otsuste eest.

Sõnastus „raskustes olevate ettevõtete töötajad, keda ohustab koondamine“ on käesoleva arvamuse ettepanekuga kooskõlas.

Muudatusettepanek 14

Artikli 3 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

2. EGFi erieesmärk on pakkuda abi ettenägematute suurte restruktureerimiste korral, eelkõige siis, kui nende põhjuseks on globaliseerumisega seotud probleemid, nagu maailmakaubanduses toimuvad struktuurimuutused, kaubandusvaidlused, finants- või majanduskriis, üleminek vähese CO2-heitega majandusele, digiteerimine või automatiseerimine. Eriline rõhk on meetmetel, millega aidatakse kõige ebasoodsamas olukorras olevaid rühmi.

2. ETSFi erieesmärk on pakkuda abi ettenägematute suurte restruktureerimiste korral, eelkõige siis, kui nende põhjuseks on globaliseerumisega seotud probleemid, nagu maailmakaubanduses toimuvad struktuurimuutused, kaubandusvaidlused, ELi kaubanduse kaitsemeetmete raames vastu võetud otsused, finants- või majanduskriis, üleminek vähese CO2-heitega majandusele, digiteerimine või automatiseerimine. Eriline rõhk on meetmetel, millega aidatakse kõige ebasoodsamas olukorras olevaid rühmi , lähtudes artiklis 4 sätestatud mõistetest .

Motivatsioon

Töötajatel, keda mõjutab dumpinguvastaste meetmete võtmata jätmine negatiivselt, peab olema võimalik automaatselt kasutada ETSFi eeskirjades sätestatud õigusi ja saama selle meetmetest kasu.

Viimases viites artiklile 4 käsitletakse mõiste lisamist kõige ebasoodsamas olukorras olevate rühmade kohta.

Muudatusettepanek 15

Artikkel 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„koondatud töötaja“ – töötaja, kelle töösuhe on lõppenud ennetähtaegselt koondamise tõttu või kelle lepingut ei uuendata majanduslikel põhjustel;

a)	„koondatud töötaja“ – töötaja, kelle töösuhe on lõppenud ennetähtaegselt koondamise tõttu või kelle lepingut ei uuendata majanduslikel põhjustel;

b)	„füüsilisest isikust ettevõtja“ – isik, kellel on alla kümne töötaja;

b)	„füüsilisest isikust ettevõtja“ – isik, kellel on alla kümne töötaja;

c)	„toetusesaaja“ – isik, kes osaleb EGFist kaasrahastatavates meetmetes;

„haavatav töötaja“ – kõik toetusesaajaks peetavad isikud, kelle puhul on tõene mõni järgmistest omadustest või asjaoludest:

—	on vanem kui 54 aastat;

—	on noorem kui 30 aastat;

—

on naine;

—	on ükskõik millist liiki (motoorse, kognitiivse või meelelise) puudega inimene;

—	toetusesaajast sõltub majanduslikult üks või rohkem inimest;

—	ei ole omandanud keskharidust ega kutseharidust (ISCED 3); või

—	kuulub mõne liikmesriigi etnilisse vähemusse;

d)	„eeskirjade eiramine“ – kohaldatava õiguse rikkumine, mis tuleneb EGF rakendamisega seotud ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis on kahjustanud või oleks võinud kahjustada liidu eelarvet sellest põhjendamatu kulutuse debiteerimise tõttu.

d)	„toetusesaaja“ – isik, kes osaleb ETSFist kaasrahastatavates meetmetes;

e)	„eeskirjade eiramine“ – kohaldatava õiguse rikkumine, mis tuleneb ETSF rakendamisega seotud ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis on kahjustanud või oleks võinud kahjustada liidu eelarvet sellest põhjendamatu kulutuse debiteerimise tõttu.

Motivatsioon

On mõistlik teha õiguslikus mõttes sõnaselgelt kindlaks määruse eelnõus üldiselt viidatud mõisted „ebasoodsas olukorras olevad toetusesaajad“ ja „kõige ebasoodsamas olukorras olevad rühmad“, sest neid ei ole määratletud. Samuti tehakse ettepanek vaadata uuesti läbi noorte lisamine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdõiguslikkuse mõõtmete lisamine.

Muudatusettepanek 16

Artikli 5 lõiked 1 ja 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Sekkumiskriteeriumid

1. Liikmesriigid võivad taotleda EGFist rahalise toetuse saamist koondatud töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele suunatud meetmete jaoks vastavalt käesoleva artikli sätetele.

1. Liikmesriigid võivad taotleda ETSFist rahalise toetuse saamist koondatud töötajatele ja tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjatele ja raskustes olevate ettevõtete töötajatele, keda ohustab koondamine, suunatud meetmete jaoks vastavalt käesoleva artikli sätetele.

2. EGFi rahalist toetust antakse suurte restruktureerimiste korral, millel tulemusel:

2. ETSFi rahalist toetust antakse suurte restruktureerimiste korral, millel tulemusel:

a)	lõpetab liikmesriigi ettevõttes neljakuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse rohkem kui 250 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, sealhulgas juhul, kui kõnealune tegevuse lõpetamine toimub ettevõtte tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate juures;

a)	lõpetab liikmesriigi ettevõttes üheksakuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse rohkem kui 150 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, sealhulgas juhul, kui kõnealune tegevuse lõpetamine toimub ettevõtte tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate juures;

lõpetab kuuekuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse rohkem kui 250 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, eelkõige need, kes töötavad väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mis kõik tegutsevad samas NACE Revision 2. jaos määratletud majandussektoris ja asuvad ühes NUTSi 2. tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas või rohkem kui kahes NUTSi 2. tasandi külgnevas piirkonnas, eeldusel et nende piirkondade hulgast kahes kaotab töö või lõpetab tegevuse kokku vähemalt 250 töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat;

lõpetab üheksakuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse rohkem kui 150 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, eelkõige need, kes töötavad väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mis kõik tegutsevad samas NACE Revision 2. jaos määratletud majandussektoris ja asuvad ühes NUTSi 2. tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas või rohkem kui kahes NUTSi 2. tasandi külgnevas piirkonnas, eeldusel et nende piirkondade hulgast kahes kaotab töö või lõpetab tegevuse kokku vähemalt 150 töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat;

lõpetab neljakuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse rohkem kui 250 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, kes töötavad eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mis tegutsevad samas majandussektoris või eri majandussektorites, mis on määratletud NACE Revision 2. jaos, ja asuvad samas NUTSi 2. tasandi piirkonnas.

lõpetab üheksakuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse rohkem kui 150 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, kes töötavad eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mis tegutsevad samas majandussektoris või eri majandussektorites, mis on määratletud NACE Revision 2. jaos, ja asuvad samas NUTSi 2. tasandi piirkonnas.

3. Väikestel tööturgudel või eriolukorras, eriti VKEdega seotud taotluste puhul, võib liikmesriigi poolt käesoleva artikli alusel toetuse saamiseks esitatud nõuetekohaselt põhjendatud taotlust käsitada vastuvõetavana isegi juhul, kui lõike 1 punktides a, b või c sätestatud kriteeriumid ei ole täielikult täidetud, tingimusel et koondamisel on tööhõivele ja kohalikule või piirkondlikule majandusele ulatuslik negatiivne mõju. Taotluse esitanud liikmesriik peab täpsustama, milline lõike 1 punktides a, b või c sätestatud sekkumiskriteerium ei ole täielikult täidetud. Eriolukorras antud toetuste kogusumma ei tohi ületada 15 % EGFi iga-aastasest ülemmäärast.

Motivatsioon

Ühtlus ja kooskõla artikli 3 sõnastusega.

Suurendatakse väiksema koondatud töötajate rühma juurdepääsu abile, et tuua esile väiksed ettevõtted, kuna ulatuslikke koondamisi esineb harvem.

Ei ole selge, miks määratud on eri ajavahemikud. Tehakse ettepanek ühtlustada ajavahemik ja pikendada seda üheksale kuule.

Muudatusettepanek 17

Artikli 5 lõige 4

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
4. EGFi ei tohi kasutusele võtta, kui töötajad on koondatud liikmesriigi eelarvekärbete tulemusena ning see mõjutab sektoreid, mis sõltuvad avaliku sektori rahastamisest.

Motivatsioon

Toetused peavad olema kättesaadavad kõigile koondatud töötajatele, olenema sellest, kas sektor sõltub avaliku sektori rahastamisest. Lisaks võib pädevate asutuste jaoks olla väga keeruline teha kindlaks, millised sektorid avaliku sektori rahastusest sõltuvad ja millised mitte.

Muudatusettepanek 18

Lisada artiklisse 5 uus lõige

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

4 (või 5). Liikmesriigid võivad ETSFi rahalise toetuse taotlusse lisada toetusesaajatena raskustes olevate ettevõtete töötajad, keda ohustab koondamine – tuginedes selliste ettevõtete määratlusele, mis on sätestatud komisjoni teatises „Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“ (2014/C 249/01) – koos ülejäänud eelmistes lõigetes nimetatud toetusesaajatega, et nad saaksid osaleda ainult täpseid vajadusi arvessevõtvate koolituste ja ümberõppe meetmetes, kaasa arvatud info- ja sidetehnoloogiaalaste oskuste ja muude digiajastu oskuste omandamine, kui need meetmed ei kuulu meetmete hulka, mida ettevõtjad peavad võtma riigisisese õiguse või kollektiivlepingute kohaselt.

Motivatsioon

Majanduse digitaalseks ümberkujundamiseks on vaja teatavat digipädevuse taset kõigi Euroopa kodanike seas ning digipädevuse omandamiseks peavad koondamisohus töötajad olema selliste individuaalsete teenuste peamised kasutajad.

Muudatusettepanek 19

Uus viimane lõik artiklis 7

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Samuti võivad toetust saada raskustes olevate ettevõtete töötajad, keda ohustab koondamine; sel juhul rakenduvad artikli 5 lõikes 4 (või artikli 5 lõikes 5) sätestatud piirangud.

Motivatsioon

Eelmistes artiklites sätestatu sidus ja täiendav esitamine.

Muudatusettepanek 20

Kavatsus 8

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Rahastamiskõlblikud meetmed

1. EGFi rahalist toetust võib anda aktiivsete tööturumeetmete jaoks, mis moodustavad individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi osa, ja mis on kujundatud selliselt, et hõlbustada sihtrühmas olevate toetusesaajate ning eelkõige ebasoodsas olukorras olevate koondatud töötajate tööturule naasmist või füüsilisest isikust ettevõtjaks saamist.

Digitaalajastul vajalike oskuste levitamine on mis tahes individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kohustuslik horisontaalne element. Koolituse tase peab olema kohandatud toetusesaajate kvalifikatsioonidele ja vajadustele, piirkondlikus ja/või kohalikus majanduses tekkinud konkreetsetele probleemidele ning eelkõige koondamisohus olevate töötajate oskustele.

Individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett võib sisaldada eelkõige järgmist:

üksikisikutele kohandatud koolitus ja ümberõpe, mis on muu hulgas seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalaste ning muude digitaalajastul vajalike oskustega, omandatud kogemuste sertifitseerimine, tööotsingute toetamine, kutsenõustamine, nõustamisteenused, juhendamine, töövahendus, ettevõtluse edendamine, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, ettevõtte asutamise ja töötajatepoolse väljaostu toetamine ning koostöömeetmed;

b)	erimeetmed, mida võetakse piiratud ajavahemiku vältel, nagu tööotsingu toetus, töölevõtmise stiimulid tööandjatele, liikuvus-, koolitus- või elamiskulude toetus, sealhulgas toetus hooldajatele.

Individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett võib sisaldada eelkõige järgmist:

b)	erimeetmed, mida võetakse piiratud ajavahemiku vältel, nagu tööotsingu toetus, töölevõtmise stiimulid tööandjatele, liikuvus-, koolitus- või elamiskulude toetus, sealhulgas toetus hooldajatele.

Kulutused punktis b nimetatud meetmetele ei tohi ületada 35 % käesolevas lõikes sätestatud individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kogumaksumusest.

Kulutused punktis b nimetatud meetmetele ei tohi ületada 35 % käesolevas lõikes sätestatud individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kogumaksumusest, välja arvatud siis, kui toetusesaajaid peetakse haavatavateks, sel juhul võivad need moodustada kuni 50 %.

Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, oma ettevõtte alustamise või töötajatepoolse väljaostu puhul ei tohi investeeringud ületada 20 000 eurot koondatud töötaja kohta.

Nimetatud investeeringud peavad olema mõeldud projektidele, mis on tehniliselt, majanduslikult ja rahaliselt elujõulised ning ametiasutused võtavad projektide elujõulisuse tagamiseks kaasnevad meetmed ja pakuvad nõustamist.

Individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel prognoositakse tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi. Kooskõlastatud pakett peab olema kooskõlas üleminekuga ressursitõhusale ja jätkusuutlikule majandusele ning keskenduma digitaalsel tööstusajastul vajalike oskuste levitamisele, samuti arvestama nõudlusega kohalikul tööturul.

2. Järgmised kulud ei ole EGFist toetuse saamiseks rahastamiskõlblikud:

2. Järgmised kulud ei ole ETSFist toetuse saamiseks rahastamiskõlblikud:

a)	lõike 1 punktis b osutatud piiratud ajavahemiku jooksul võetavad erimeetmed, mille puhul ei nõuta sihtrühmas olevate toetusesaajate aktiivset osalemist tööotsingul või koolitustegevuses;

a)	lõike 1 punktis b osutatud piiratud ajavahemiku jooksul võetavad erimeetmed, mille puhul ei nõuta sihtrühmas olevate toetusesaajate aktiivset osalemist tööotsingul või koolitustegevuses;

b)	meetmed, mida ettevõtjad peavad võtma siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt.

b)	meetmed, mida ettevõtjad peavad võtma siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt.

EGFist toetatavad meetmed ei asenda passiivseid sotsiaalkaitsemeetmeid.

ETSFist toetatavad meetmed ei asenda passiivseid sotsiaalkaitsemeetmeid.

3. Teenuste kooskõlastatud pakett koostatakse sihtrühmas olevate toetusesaajate või nende esindajate või sotsiaalpartneritega konsulteerides.

3. Teenuste kooskõlastatud pakett koostatakse sihtrühmas olevate toetusesaajate või nende esindajate või sotsiaalpartneritega konsulteerides, kaasates sellesse aktiivselt kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi.

4. Taotluse esitanud liikmesriigi algatusel võib EGFist toetust anda ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandlustegevuse jaoks.

4. Taotluse esitanud liikmesriigi algatusel võib ETSFist toetust anda ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandlustegevuse jaoks, samuti tohib toetada nende piirkondlike ja/või kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamist, keda suur ettenägematu restruktureerimine mõjutab.

Motivatsioon

Struktuurimuutused põhjustavad territooriumidel konkreetseid probleeme. Tuleb kaasata piirkondlikud omavalitsused.

Kooskõlas ettepaneku artikliga 4 tehakse ettepanek haavatavate töötajate soodsama kohtlemise kohta.

Tuleb hinnata füüsilisest isikutest ettevõtjate projektide elujõulisust ja vältida läbikukkumisi edaspidi.

Muudatusettepanek 21

Artikli 9 lõige 5

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

5.	Taotlus sisaldab järgmist teavet:

5.	Taotlus sisaldab järgmist teavet:

a)	hinnanguline koondamiste arv vastavalt artiklile 6, sealhulgas arvutusmeetod;

a)	hinnanguline koondamiste arv vastavalt artiklile 6, sealhulgas arvutusmeetod;

b)	kinnitus selle kohta, et töötajaid koondav ettevõtja, kes jätkab pärast koondamist tegevust, on koondamiste puhul täitnud oma juriidilised kohustused;

b)	kinnitus selle kohta, et töötajaid koondav ettevõtja, kes jätkab pärast koondamist tegevust, on koondamiste puhul täitnud oma juriidilised kohustused;

c)	lühiülevaade sündmustest, mis tõid kaasa töötajate koondamise;

c)	lühiülevaade sündmustest, mis tõid kaasa töötajate koondamise;

d)	vajaduse korral on kindlaks määratud töötajaid koondavad ettevõtjad, tarnijad või tootmisahela järgmise etapi tootjad, sektorid ning sihtrühmas olevad toetusesaajate kategooriad jaotatuna soo, vanusegrupi ja haridustaseme järgi;

d)	vajaduse korral on kindlaks määratud töötajaid koondavad ettevõtjad, tarnijad või tootmisahela järgmise etapi tootjad, sektorid ning sihtrühmas olevad toetusesaajate kategooriad jaotatuna soo, vanusegrupi ja haridustaseme järgi;

e)	koondamiste oodatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi majandusele ja tööhõivele;

e)	koondamiste oodatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi majandusele ja tööhõivele;

f)	individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi ja sellega seotud kulutuste üksikasjalik kirjeldus, mis sisaldab eelkõige ebasoodsas olukorras olevate, vanemaealiste ja noorte toetusesaajate jaoks loodud tööhõivealgatuste toetamise meetmeid;

individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi ja sellega seotud kulutuste üksikasjalik kirjeldus, mis sisaldab tööhõivealgatuste toetamise meetmeid artikli 4 punkti c tähenduses eelkõigehaavatavate toetusesaajate jaoks ning vajaduse korral raskustes olevate ettevõtete töötajate jaoks, keda ohustab koondamine ja kes lisatakse digioskuste omandamiseks koolitusmeetmetesse, võttes seejuures arvesse artikli 5 lõikes 4 (või artikli 5 lõikes 5) sätestatud piiranguid; ning selgitus selle kohta, kuidas individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett täiendab muudest liikmesriikide või liidu fondidest rahastatavaid meetmeid, ja teave meetmete kohta, mis on asjaomastele töötajaid koondavatele ettevõtjatele siseriiklikust õigusest või kollektiivlepingutest tulenevalt kohustuslikud ;

selgitus selle kohta, mil määral võeti arvesse muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitleva ELi kvaliteediraamistiku soovitusi ja kuidas individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett täiendab muudest liikmesriikide või liidu fondidest rahastatavaid meetmeid, ja teave meetmete kohta, mis on asjaomastele töötajaid koondavatele ettevõtjatel riigisisesest õigusest või kollektiivlepingutest tulenevalt kohustuslikud ;

selgitus selle kohta, mil määral võeti arvesse muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitleva ELi kvaliteediraamistiku soovitusi , sealhulgas soovitusi restruktureerimisest mõjutatud piirkondade elustamise edendamise kohta ning asjaomaste osalejate koostöö hõlbustamise kohta, ning selle kohta, kas on olemas objektiivsed ja operatiivsed ennetus- ja restruktureerimismeetmed ja -vahendid kooskõlas artikli 14 lõikega 2 ;

h)	sihtrühmas olevatele toetusesaajatele suunatud individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi iga osa ning ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandlustegevuse hinnanguline maksumus;

h)	sihtrühmas olevatele toetusesaajatele suunatud individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi iga osa ning ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandlustegevuse hinnanguline maksumus;

i)	hindamise eesmärgil soovituslikud juhtumipõhised eesmärgid, mille liikmesriik on kindlaks määranud kuus kuud pärast meetmete rakendusperioodi lõppu esineva toetusesaajate tööturule naasmise määra kohta;

i)	hindamise eesmärgil soovituslikud juhtumipõhised eesmärgid, mille liikmesriik on pärast mõjutatud ala piirkondlike ja kohalike omavalitsusega konsulteerimist kindlaks määranud kuus kuud pärast meetmete rakendusperioodi lõppu esineva toetusesaajate tööturule naasmise määra kohta;

j)	kuupäevad, mil hakati või kavatsetakse hakata sihtrühmas olevatele toetusesaajatele individuaalseid teenuseid osutama ja EGFi rakendamiseks kavandatud tegevusi ellu viima, nagu on sätestatud artiklis 8;

j)	kuupäevad, mil hakati või kavatsetakse hakata sihtrühmas olevatele toetusesaajatele individuaalseid teenuseid osutama ja ETSFi rakendamiseks kavandatud tegevusi ellu viima, nagu on sätestatud artiklis 8;

k)	vajaduse korral menetlused, mida järgitakse sihtrühmas olevate toetusesaajate või nende esindajatega või sotsiaalpartneritega, kohalike ja piirkondlike ametiasutustega või muude asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimiseks;

k)	vajaduse korral menetlused, mida järgitakse sihtrühmas olevate toetusesaajate või nende esindajatega või sotsiaalpartneritega, kohalike ja piirkondlike ametiasutustega või muude asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimiseks;

l)	kinnitus, et taotletav EGFi toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele, ning kinnitus, milles põhjendatakse, miks kooskõlastatud individuaalne teenustepakett ei asenda meetmeid, mida äriühingud peavad võtma siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt;

l)	kinnitus, et taotletav ETSFi toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele, ning kinnitus, milles põhjendatakse, miks kooskõlastatud individuaalne teenustepakett ei asenda meetmeid, mida äriühingud peavad võtma siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt;

m)	riikliku eel- või kaasrahastamise ja muu kaasrahastamise allikad, kui see on asjakohane.

m)	riikliku eel- või kaasrahastamise ja muu kaasrahastamise allikad, kui see on asjakohane;

n)	vajaduse korral dokument, mis tõendab, et toetuste juhtimiseks puudub piisav haldussuutlikkus ning milles käsitletakse vajadust saada tehniliseks ja haldusalaseks toeks rahalisi lisavahendeid seoses artikli 12 lõikes 5 sätestatuga.

Motivatsioon

Kohalikud omavalitsused peavad saama osaleda eesmärkide määratlemises, sest neil on teadmised tööhõivevõimaluste kohta asjaomases majanduses.

Muud küsimused on sõnastatud kooskõlas ees- või allpool nimetatud prognoosidega (kvaliteediraamistik, täiendav tehniline abi).

Muudatusettepanek 22

Artikli 12 punkt 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

4. Komisjoni tehniline abi hõlmab liikmesriikidele teabe ja suuniste andmist EGFi kasutamiseks, seireks ja fondi töö hindamiseks. Komisjon annab samuti teavet koos selgete suunistega EGFi kasutamise kohta Euroopa ja riigisisestele sotsiaalpartneritele. Suunavad meetmed võivad samuti hõlmata töökondade loomist tõsiste majandushäirete korral liikmesriigis.

4. Komisjoni tehniline abi hõlmab liikmesriikidele teabe ja suuniste andmist ETSFi kasutamiseks, seireks ja fondi töö hindamiseks. Komisjon annab samuti teavet koos selgete suunistega ETSFi kasutamise kohta Euroopa ja riigisisestele sotsiaalpartneritele. Suunavad meetmed võivad samuti hõlmata töökondade loomist tõsiste majandushäirete korral liikmesriigis riiklikul või piirkondlikul tasandil .

Motivatsioon

Tuleb tagada, et kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele antakse teavet.

Muudatusettepanek 23

Uus lõige artiklisse 12

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	5. Komisjon võib koos rahalise toetuse heakskiitmisega määrata tehnilise ja haldusabi jaoks mõeldud vahendeid liikmesriikidele, kes on seda taotlenud dokumentidega, kus põhjendatakse piisava haldussuutlikkuse puudumist, et korraldada nende ülesandeks olevat ettevalmistamist, seiret, kontrolli, auditit või hindamist kiiresti ja tõhusalt.

Motivatsioon

Komisjon võib koos rahalise toetuse heakskiitmisega eraldada vastuste kiiremaks üleandmiseks ja piirkondade haldussuutlikkuse täiustamiseks eelneva põhjendatud taotluse põhjal tehnilise abi vahendeid, suunates need piirkondade ülesandeks olevale ettevalmistamisele, seirele, kontrollile, auditite korraldamisele või hindamisele.

Muudatusettepanek 24

Artikli 14 punkt 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

2. EGFi kaasrahastamismäär pakutud meetmete puhul viiakse kooskõlla ESF+ kõrgeima kaasrahastamismääraga vastavas liikmesriigis.

2. ETSFi kaasrahastamismäär pakutud meetmete puhul viiakse kooskõlla ESF+ kõrgeima kaasrahastamismääraga vastavas liikmesriigis ning see ei ole mingil juhul vähem kui 60 % . Miinimummäära võib tõsta veel 5 % võrra, kui eeltingimusena on võetud objektiivsed ja operatiivsed ennetus- ja restruktureerimismeetmed ning -vahendid mis tahes strateegiadokumentide või meetmete kujul, lähtudes eelistatavalt kohalikest eripäradest.

Motivatsioon

Kohalike vahendite nappuse vältimiseks. Kuna meetmete eesmärk on näidata mõjutatud töötajate suhtes üles solidaarsust, tehakse ettepanek näha kõigi juhtumite puhul ette vähemalt 60 %.

Lisaks tuleb luua stiimul, suurendades kaasrahastamismäära 5 % taotluste puhul neis liikmesriikides, kus on ennetusmeetmed juba olemas, rakendades nii kvaliteediraamistiku häid tavasid.

Muudatusettepanek 25

Artikli 17 lõige 5

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Asjaomasele liikmesriigile võimaldatakse paindlikkust jaotada summasid ümber artikli 16 lõike 3 kohases rahalise toetuse andmise otsuses sätestatud eelarvepunktide vahel. Kui ümberjaotamise tulemusel suurenevad ühe või mitme täpsustatud eelarvepunkti assigneeringud rohkem kui 20 %, teavitab liikmesriik sellest eelnevalt komisjoni.

Asjaomasele liikmesriigile võimaldatakse paindlikkust jaotada pärast asjaomase piirkonnaga konsulteerimist summasid ümber artikli 16 lõike 3 kohases rahalise toetuse andmise otsuses sätestatud eelarvepunktide vahel. Kui ümberjaotamise tulemusel suurenevad ühe või mitme täpsustatud eelarvepunkti assigneeringud rohkem kui 20 %, teavitab liikmesriik sellest eelnevalt komisjoni.

Motivatsioon

Tuleb tagada, et piirkondlikele omavalitsustele antakse teavet.

II. POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond

Esialgsed märkused ja eelnev arutelu

juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa peab olema teadlik, et üks peamisi struktuursetest probleemidest tulenevaid mõjukoldeid, mille põhjus on peamiselt majanduse avanemine, kliimamuutused, tehnoloogiline kohanemine, rändevoogude intensiivistumine või rahvastiku vananemine, on tulevane tööhõive, selle tingimused ja selle mõjud isikutele, perekondadele ja piirkondadele;

on mures ja hoiatab, et Euroopa sotsiaalmudelit mõjutab kahjulik toime, mis tuleneb töösuhete ebakindlaks muutmise uute vormide tekkest ja levikust, mida tõukavad tagant puudus ja äärmuslikus olukorras olevate inimeste vajadused, kellel ei jää üle muud, kui võtta vastu suurte rahvusvaheliste ettevõtete pakutav tasu. Teisest küljest maksavad need ettevõtted makse välismaal ja asendavad kohalikud väikesed ettevõtted, sest neil on turgudel tugev positsioon;

leiab, et territoorium kui suhete ja ühiskonna kujundamise koht, kus kohtuvad keskkonnaalased, sotsiaal-kultuurilised, majanduslikud, organisatoorsed ja inimlikud aspektid, on kohalike kogukondade arengu ja edenemise jaoks väga oluline, ning et globaliseerumise ja teiste ümberkujunemise ja kahjustumise protsesside tegelikud ja märkimisväärsed mõjud annavad sellele tugeva löögi, sest sisemised ressursid ja inimkapital muutuvad;

on seisukohal, et valgustatud Euroopa on piisavalt suutlik ja tundlik – nagu on olnud mitmel korral näha–, et tulla toime pingetega, mis esinevad ühest küljest maailmaturul konkurentsivõime säilitamise ja meie hoolekandesüsteemi kaitsmise ja edendamise tagamise ning teisest küljest tööhõive, väljaõppe ja tööõiguste vahel, eelkõige selleks, et täita Euroopa Liidu kodanike ootusi ja piirkondade vajadusi;

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi asjakohasus

juhib tähelepanu komisjoni 30. mai 2018. aasta seadusandlikule ettepanekule anda võtta vastu uus määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta (edaspidi „EGF“), võttes arvesse selle osatähtsust alates selle käivitamisest 2007. aastal: 611 miljoni euroga on toetatud 160 toetusmeedet, mis on mõeldud 147 000 eri piirkondadest ja riikidest pärit töötajatele, näidates niiviisi üles solidaarsust ja vastutustunnet ühtse turu raames tehtud otsuste suhtes, ning väljendab selle ettepaneku üle heameelt;

kinnitab, et tegu on kasuliku ja ilmselgelt väga tõhusa vahendiga: (1) tööturule naasmise määr on umbes 50 %, tööalase konkurentsivõime jätkusuutlikkus on aja jooksul paranenud ja osalejate oskused täienenud ning see kõik on muutunud poliitiliselt nähtavamaks; (2)

hoiatab, et suurenemas on Euroopa kodanike rahulolematus ja mure üleilmsete suundumuste üle, mida kutsutakse ka rahulolematuse geograafiaks, ja et see toidab isolatsionistlikke liikumisi; tõdeb, et muu hulgas võib EGFi meetmete edukas rakendamine leevendada ootamatute ulatuslike restruktureerimiste tagajärgi, mis mõjutavad paljusid Euroopa piirkondasid nende majandusliku spetsialiseerumise, tööjõukulude või tööjõu haridustaseme tõttu; (3)

Poliitikavaldkondade ja fondide vastastikune täiendavus ja tõhus kooskõla

tunneb heameelt, et keskendutud on digitaalsel tööstusajastul vajalike oskuste levitamisele, mis on individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kohustuslik horisontaalne element, kuid soovitab samas viia omavahel paremini kooskõlla aruka spetsialiseerumise strateegiad ja territoriaalsed lähenemisviisid, sest piirkondlikus majanduses esineb konkreetseid probleeme;

kutsub piirkondlikke ametiasutusi üles osalema aktiivselt piirkondliku majandusarengu strateegiate väljatöötamises, sest oskused ja pädevused tuleb viia vastavusse piirkondliku tööstuse vajadustega, kasutades selleks tihedat koostööd haridus- ja koolitussektori ning piirkonna sotsiaalpartnerite, ametiühingute ja ettevõtjate vahel;

10.

juhib tähelepanu sellele, et fondide raames võetud meetmete paindlikkust ja kohanemisvõimet tuleb suurendada, et saaks toetada rohkem erinevaid majandusarengu meetmeid, mis aitavad vähendada praegu lühiajaliste meetmete ja ühtekuuluvuspoliitikast rahastatavate pikemaajaliste ümberkorraldusstrateegiate lõhet; (4)

11.

toetab EGFi ja ESF+-i vastastikust täiendavust ja nende suuremat omavahelist kooskõlastamist; arvestades et EGF on mõeldud vapustuste leevendamiseks ja sellest antakse toetust ainult kaasnevate ja ettenägematute asjaolude korral, ning ESF+-ist toetatakse probleemidele pikaajalisemate lahenduste leidmist. See peab toimuma struktuursete, evolutsiooniliste, muutvate ja muutusteks ettevalmistavate meetmete kaudu, toetades aktiivseid pikaajalise tööhõive, õppe ja kvalifikatsiooni pakkumise poliitikameetmeid ja panustades tööpuuduse ennetamisse; (5)

12.

rõhutab, et ELi investeerimispoliitika ERFi ja ühtekuuluvusfondi kaudu investeerimiseks muutub keskseks, vajalikuks ja solidaarseks vahendiks, mis annab lisaväärtust liikmesriikide ja piirkondlikele meetmetele, et lahendada paljud suured probleemid – üleilmastumine, majanduslik ümberkujundamine, üleminek vähese CO2-heitega majandusele, keskkonnaprobleemid, demograafilised probleemid, ränne ja vaesuskollete olemasolu –, mis mõjutavad kogu ELis järjest rohkemaid piirkondi, sh enamarenenud piirkondi; (6)

EGFi kohaldamisala ja missioon

13.

kiidab heaks komisjoni ettepaneku võtta fondi missioonis üle struktuurimuutustega kohanemise üldisem tähendus, võttes arvesse teisi ELi poliitikavaldkondi ja turgu mõjutavatest otsusest tingitud kohandamise põhjuseid, muutes seega missiooni tehniliselt täpsemaks ja õiglasemaks;

14.

näitab, et kuigi missiooni kohaselt tuleb aidata kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kindlaks määratud põhimõtete kohaldamisele ning parandada piirkondade ja liikmesriikide vahelist sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust, peavad need põhimõtted olema toimivad ja järgima sotsiaalnäitajate tulemustabeli eesmärkide saavutamist;

Eelarve

15.

juhib komisjoni tähelepanu oma kahtlustele, et EGFi vaadeldakse kui erivahendit, mis ei kuulu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 piirmäärade hulka. Kuigi fond on mõeldud ettenägematute kulude jaoks, on iga taotluse individuaalse heakskiiduga seotud ebakindlus väga muret tekitav, pidades silmas mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika jaoks ette nähtud rahaliste vahendite vähendamise üldist konteksti;

16.

rõhutab, et seoses EGFi kohaldamisala laiendamisega nõuavad tulevased Euroopa majanduskriisid suuremat finantsilist kohandamist, mistõttu tehakse ettepanek toetuse suurendamiseks kogu saadaoleva summani ehk 200 miljonilt eurolt 500 miljoni euroni aastas. Vaja on suurendada nii konkreetselt VKEde jaoks mõeldud meetmete arvu kui ka rahalise toetuse suurust töötaja kohta;

Soodsamad kriteeriumid ja meetmed ning eraldi viide haavatavatele töötajatele

17.

kiidab heaks koondamiskünnise vähendamise, olenemata sellest, kas see puudutab sama ettevõtet või teatavat sektorit, sest see vastab tegelikkusele paremini, ja usub, et niisugune vähendamine aitab kaasa fondi ulatuslikumale kasutamisele ja kasutuselevõtule; teeb seepärast ettepaneku kehtestada 150 töökoha piirmäär;

18.

väljendab kahtlust seoses erinevates olukordades erinevate võrdlusperioodide kehtestamisega (neli või kuus kuud) ja soovitab, et kui see ei vasta ükskõik millisele statistilisele õigustusele, tuleks kõiki asjaolusid arvestades kaaluda ühe pikema võrdlusperioodi kehtestamist;

19.

teeb ettepaneku lisada ja rakendada seaduslikult uus näitaja – „Kriisis olevate ettevõtete töötajad, keda ähvardab koondamine“ –, mis võiks kuuluda abisaajate alla, kuid üksnes selleks, et aidata neil parandada oma kvalifikatsiooni ja saada digiajastuks vajalikke ümberkujundamisega seotud oskusi; (7)

20.

väidab, et kuigi EGFi kaasrahastamismäär pakutud meetmete jaoks võib asjaomase liikmesriigi puhul olla suurem ESF+-i suurim kaasrahastamismäärast asjaomases liikmesriigis, võib määr olla praegusest 60 %st madalam. Igatahes peaks see nende juhtumite puhul olema minimaalne määr, arvestades piirkondlike vahendite eeldatavat puudumist ja fondist antavale abile iseloomulikku erandlikkust ja solidaarsust;

21.

tunneb heameelt, et koondatud töötajatele mõeldud füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise investeering tõsteti 20 000 euroni, kuid märgib, et selle meetmega peaksid kaasnema nõuanded, juhendamine ja tegevused, mida on vaja projektide elujõulisuse tagamiseks, pettumuse vältimiseks ja motivatsioonipuuduse paremaks ennetamiseks pikemas perspektiivis;

22.

hoiatab koondatud töötajate liikuvuse toetamise eest, et aidata neil leida tööd mujal, kuna liikuvama tööjõu ja rohkem kvalifitseeritud töötajate väljaränne vähendab piirkondliku tööturu kvaliteeti, vähendades omakorda piirkonna konkurentsivõimet; (8)

23.

märgib, et viidatud on ainult ebasoodsas olukorras olevate toetusesaajate seisundile, aga ei ole meetmeid nende toetusesaajate konkreetse olukorra lahendamiseks; seega teeb ettepaneku määratleda ja lisada fondi toetuse eesmärgil ettepanekus mõistet „haavatav töötaja“. See parandab inimeste solidaarsust ja näitab selgelt Euroopa kodakondsuse kontseptsiooni;

24.

nõuab tungivalt, et komisjon, Euroopa institutsioonid ja liikmesriigid otsustaksid lõpetada mõiste „NEET-noor“ kasutamine, et viidata mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, kuna see on rohkem häbistav kui kirjeldav, mõistes noori hukka ja takistades nende tunnustamist selle eest, kes nad on ja mida nad teevad, mitte aga selle eest, mida nad ei tee töö- või koolitusvõimaluste puuduse tõttu;

Menetluse lihtsustamine ja täiustamine

25.

toetab EGFi toimimise parandamiseks ja lihtsustamiseks tehtavaid jõupingutusi ning väärtustab sellise halduskoormuse vähenemist, mis tekib liikmesriigile taotluse esitamise ajal ja komisjonile abikõlblikkuse kontrollimisel, kuna enam ei ole vaja teha koondamise tausta ja põhjuste üksikasjalikku analüüsi. Seega on rahalise toetuse maksmine kiirem, sest komisjoni ettepanekud EGFi kasutuselevõtmiseks kaovad; (9)

Territoriaalsete üksuste ja tegutsejate roll: detsentraliseerimine ja jagatud juhtimine

26.

väärtustab piirkondliku ja kohaliku mõõtme kasutuselevõttu, kuid rõhutab piirkondlike üksuste potentsiaali halva nähtavuse ja tunnustamise puudumist Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi osalemisel ja sekkumisel ning nõuab fondi juhtimisel suurema tähtsuse omistamist nende liikmesriikide piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele, kelle organisatsiooniline struktuur lubab detsentraliseerimist;

27.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning teiste huvitatud osapoolte ja eelkõige sotsiaalpartneritega, et tagada õiguslikud, finantsilised ja organisatsioonilised vahendid, mis võimaldavad nende valdkondade arengus osalemist ja sellealast koostööd;

Ennetavaid meetmeid käsitlevad kaalutlused

28.

soovitab võtta kasutusele mehhanismid, mis parandaksid liikmesriikide institutsioonilist suutlikkust, mitte ainult viivitamatult reageerimiseks ja kohe rakendusmehhanismide käivitamiseks, vaid meetmete tõhusa ja tulemusliku rakendamise tagamiseks; soovitab EGF-le tulevikus prognoosivamat ja ennetavamat rolli;

29.

teeb ettepaneku tugevdada praegust rolli üleilmastumise suundumuste hindamisel ja Eurofoundi Euroopa Muutuste Seirekeskuse ümberkorraldamisel ning abi laiendamisel komisjonile ja liikmesriikidele territoriaalse mõju ja tagasilöökide hindamisel Euroopa piirkondades enne mis tahes otsuse tegemist või kaubanduslepingu sõlmimist, mis võivad sellel tasemel märkimisväärseid tagajärgi kaasa tuua;

30.

rõhutab vajadust kooskõlastada EGFi ning pakkuda suuremat ulatust, pragmaatilisust ja tugevust ELi muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlevas kvaliteediraamistikus sätestatud soovituste suhtes, et süvendada heade tavade ja soovituste rakendamist töötajatele, ettevõtetele, sotsiaalpartneritele ning piirkondlikele ja riiklikele asutustele;

31.

on seisukohal, et julgustama peaks neid liikmesriike ja piirkondi, mis on eeltingimusena näinud ette objektiivseid ja tõhusaid ennetus- ja ümberkorraldamismeetmeid mis tahes kujul strateegilises vormis ja tegevuses, eelistatavalt kooskõlas lähenemisviisiga, mis põhineb kohalikel omadustel, arukal spetsialiseerumisel või sotsiaalse innovatsiooni edendamisel, mis kaasnevad ülemineku ja struktuurimuutustega (10).

Brüssel, 5. detsember 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ

(20) https://ec.europa.eu/commission/publications/reflection-paper-harnessing-globalisation_en.

(1) Komisjoni aruanne Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) vahehindamise kohta, COM (2018) 297 final, 16. mai 2018.

(2) Seda kinnitasid konsultatsiooniprotsessi käigus EGFi juhtimisega seotud sidusrühmad.

(3) Kooskõlas aruteludokumendiga ELi rahanduse tuleviku kohta.

(4) Eespool viidatud aruanne vahehindamise kohta.

(5) Komisjoni aruanne EGFi tulemuslikkuse hindamise kohta aastatel 2015 ja 2016, avaldatud 31. oktoobril 2017.

(6) Vt mõjuhinnangut, mis on lisatud ettepanekule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja ühtekuuluvusfondi.

(7) Kooskõlas kõnealustele ettevõtetele kehtestatud määratlusega komisjoni teatises „Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“(2014/C 249/01).

(8) Nagu märkis ka Eurofound (Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond), viidates OECD aruandele.

(9) EGFi programmide eest vastutavate riiklike asutuste uuring näitas, et võimalike takistuste seas on ranged abikõlblikkuse kriteeriumid, keerukas eeskiri ja pikk menetlus.

(10) Vt ka komitee arvamus „Euroopa tööstusstrateegia – kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll ja vaatenurk“ (CDR3214/2017; raportöör: Heinz Lehmann (DE/PPE), võetud vastu 23. märtsil 2018).

7.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 86/259

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Ühtse turu programm“

(2019/C 86/13)

Raportöör

Deirdre FORDE (IE/PPE), Corki krahvkonna volikogu liige

Viitedokumendid

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu, ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja Euroopa statistika programm ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014, (EL) nr 258/2014, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 2017/826

COM(2018) 441 final

Lisad järgmise dokumendi juurde: „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu, ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja Euroopa statistika programm ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014, (EL) nr 258/2014, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 2017/826“

COM(2018) 441 final, I–IV lisa

I. MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 7

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Seepärast on asjakohane luua siseturu, ettevõtete , sealhulgas mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja Euroopa statistika programm (edaspidi „programm“). Programm peaks kehtima seitse aastat (2021–2027).	Seepärast on asjakohane luua ühtse turu programm siseturu tugevdamiseks ja selle toimimise parandamiseks ettevõtete, sealhulgas mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime , standardimise, tarbijakaitse ja Euroopa statistika valdkonnas (edaspidi „programm“). Programm peaks kehtima seitse aastat (2021–2027).

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 9

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kaasaegne siseturg edendab konkurentsi ja toob kasu tarbijatele, ettevõtetele ja töötajatele. Pidevalt muutuva siseturu võimaluste parem ärakasutamine peaks aitama Euroopa ettevõtetel luua töökohti ja laieneda piiriüleselt, pakkuda suuremat valikut teenuseid parema hinnaga ning säilitada samal ajal kõrged standardid nii tarbijatele kui ka töötajatele. Selle saavutamiseks peaks programm aitama kõrvaldada allesjäänud tõkkeid ja tagama õigusraamistiku, mis arvestaks uute uuenduslike ärimudelitega.

Kaasaegne siseturg rajaneb õigluse ja läbipaistvuse põhimõttel, mis edendab konkurentsi ja toob kasu tarbijatele, ettevõtetele ja töötajatele. Pidevalt muutuva siseturu võimaluste parem ärakasutamine peaks aitama Euroopa ettevõtetel luua töökohti ja laieneda piiriüleselt, pakkuda suuremat valikut teenuseid parema hinnaga ning säilitada samal ajal kõrged standardid nii tarbijatele kui ka töötajatele. Selle saavutamiseks peaks programm aitama paremini jälgida siseturu arengusuundi, sealhulgas uute tehnoloogiate ja uuenduslike ärimudelite mõju, tuvastada ja kõrvaldada allesjäänud tõkkeid ja tagama õigusraamistiku, mis arvestaks uute uuenduslike ärimudelitega , sealhulgas sotsiaalse ettevõtlusega .

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 15

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Avaliku sektori asutused kasutavad avalikke hankeid selleks, et saada kulutatud avaliku sektori raha eest suuremat väärtust ning muuta siseturg innovatiivsemaks, jätkusuutlikumaks, kaasavamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/23/EL[49], Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL[50] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/25/EL[51] on sätestatud liidu sisemajanduse koguproduktist 14 % moodustava avalike hangete turu integratsiooni ja tõhusa toimimise õigusraamistik, mis on kasulik avaliku sektori asutustele, ettevõtetele ja kodanikele, sealhulgas tarbijatele. Seepärast tuleks programmiga toetada meetmeid, millega tagatakse strateegiliste riigihangete laialdasem kasutuselevõtt, avaliku sektori hankijate tegevuse kutseliseks muutmine, VKEde parem pääs riigihanketurgudele , paremad andmed, läbipaistvus ja ausus, hangete kiirem üleviimine digitaalsesse keskkonda ja ühishangete edendamine, tugevdades selleks partnerlust liikmesriikidega, parandades andmete kogumist ja analüüsimist muu hulgas asjaomaste IT-vahendite arendamise kaudu, toetades kogemuste ja heade tavade vahetamist, andes suuniseid, edendades kasulikke kaubanduslepinguid , tugevdades koostööd riigi ametiasutuste vahel ja käivitades katseprojekte.

Avaliku sektori asutused kasutavad avalikke hankeid selleks, et saada kulutatud avaliku sektori raha eest suuremat väärtust ning muuta siseturg innovatiivsemaks, jätkusuutlikumaks, kaasavamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/23/EL[49], Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL[50] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/25/EL[51] on sätestatud liidu sisemajanduse koguproduktist 14 % moodustava avalike hangete turu integratsiooni ja tõhusa toimimise õigusraamistik, mis on kasulik avaliku sektori asutustele, ettevõtetele ja kodanikele, sealhulgas tarbijatele. Seepärast tuleks programmiga toetada meetmeid, millega tagatakse strateegiliste riigihangete laialdasem kasutuselevõtt, avaliku sektori hankijate tegevuse kutseliseks muutmine, hankemenetluste ühtlustamise ja lihtsustamise abil VKEde parema hanketurgudele pääsu toetamine , paremad andmed, läbipaistvus ja ausus, hangete kiirem üleviimine digitaalsesse keskkonda ja ühishangete edendamine, tugevdades selleks partnerlust liikmesriikidega, parandades andmete kogumist ja analüüsimist muu hulgas asjaomaste IT-vahendite arendamise kaudu, toetades kogemuste ja heade tavade vahetamist, andes suuniseid, rakendades riigihangetega seotud ja vastastikkuse põhimõtet käsitlevaid sätteid kaubanduslepingutes , tugevdades koostööd riigi ja vajaduse korral piirkondlike ametiasutuste vahel ja käivitades katseprojekte.

Motivatsioon

Viide kasulike kaubanduslepingute edendamisele on sõnastatud ebaselgelt ega ole seotud arvamuses käsitletava teemaga, st riigihangetega.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 16

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Programmi eesmärkide saavutamiseks ning kodanike ja ettevõtete elu lihtsustamiseks on vaja kvaliteetseid kasutajakeskseid avalikke teenuseid. See tähendab, et haldusasutused peavad hakkama kasutama uusi töövõtteid, kaotama barjäärid oma haldusala eri osade vahel ning osalema kõnealuste avalike teenuste loomises koos kodanike ja ettevõtetega. Piiriülese tegevuse pidev ja kindel kasv siseturul nõuab ajakohast teavet ettevõtete ja kodanike õiguste kohta, aga ka haldusformaalsusi selgitavat teavet. Lisaks muutub oluliseks õigusnõustamine ja abi riikidevahelisel tasandil tekkinud probleemide lahendamisel. Samuti tuleb lihtsal ja tõhusal viisil luua side riiklike haldusasutuste vahel ja hinnata siseturu toimimist kohapeal. Programm peaks seega toetama järgmisi olemasolevaid siseturu juhtimise vahendeid: portaali „Teie Euroopa,“ mis peaks olema tulevase ühtse digivärava alustala, portaali „Teie Euroopa Nõuanne,“ SOLVITit, siseturu infosüsteemi ja siseturu tulemustabelit, et parandada kodanike igapäevaelu ja suurendada ettevõtete suutlikkust piiriüleselt kaubelda.

Motivatsioon

Pingutused siseturu juhtimise vahendite, nagu kodanikele ja ettevõtjatele suunatud internetiportaalide kasutamise ja tõhususe täiustamiseks peavad käima käsikäes nende olemasolu ja saadavuse alase teadlikkuse suurendamisega. Arvestades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja nende valitud esindajate rolli ettevõtjate ja kodanike igapäevasel toetamisel, peaks nende hulgas teadlikkuse suurendamine olema keskse tähtsusega.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 23

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

VKEdel on ühised probleemid, mis suuremaid ettevõtteid samavõrd ei mõjuta, näiteks rahastamise ja oskustööliste leidmine, halduskoormuse leevendamine, loovuse ja innovatsiooni rakendamine, turulepääs ja rahvusvahelistumise edendamine. Programm peaks selliste turutõrgetega tegelema proportsionaalselt, moonutamata seejuures põhjendamatult konkurentsi siseturul.

VKEdel on ühised probleemid, mis suuremaid ettevõtteid samavõrd ei mõjuta, näiteks rahastamise ja oskustööliste leidmine, halduskoormuse leevendamine, loovuse ja innovatsiooni rakendamine, turulepääs ja rahvusvahelistumise edendamine. Need probleemid on eriti suured maapiirkondades, äärealadel ja/või äärepoolseimates piirkondades tegutsevate VKEde jaoks. Programm peaks selliste turutõrgetega tegelema proportsionaalselt, pöörates eritähelepanu meetmetele, millest VKEd ja ettevõtlusvõrgustikud saavad otsest kasu, moonutamata seejuures põhjendamatult konkurentsi siseturul.

Motivatsioon

Põhjenduses 23 esile toodud probleemidega puutuvad kokku kõik VKEd, kuid maapiirkondades ja/või äärealadel asuvatel VKEdel on nende endi sõnul raskem leida oskustöölisi ja pääseda ligi taristule, nagu lairibaühendus ja teised ühenduse vormid, mida on vaja innovatsiooni rakendamiseks ja rahvusvahelistumise edendamiseks.

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 39

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Euroopa tarbijakeskuste võrgustik aitab kasu saada liidu tarbijaõigustest, kui tarbijad ostavad kas internetis või reisides piiriüleselt kaupu ja teenuseid siseturul ja EMPs. Seda kolmekümnest keskusest koosnevat võrgustikku rahastatakse ühiselt liidu tarbijakaitseprogrammidest ja oma rohkem kui kümne tegevusaasta jooksul on see tõestanud oma lisaväärtust tarbijate ja kauplejate usalduse suurendamisel siseturu vastu. Võrgustik menetleb aastas üle 100 000 tarbijanõude ning jõuab ajakirjanduse ja veebipõhise teavitustegevuse kaudu miljonite kodanikeni. See on üks liidu kõige väärtuslikumatest kodanike abivõrgustikest ning enamikus selle keskustes on sisse seatud kontaktpunktid siseturu õigusaktide, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ (59) jaoks, ning selle tegevuse hinnangus rõhutatakse võrgustiku toimimise jätkamise tähtsust. Samuti kavatseb võrgustik välja töötada vastastikused kokkulepped kolmandata riikide sarnaste asutustega.

Programm peaks samuti toetama Euroopa tarbijakeskuste võrgustikku, mis aitab kasu saada liidu tarbijaõigustest, kui tarbijad ostavad kas internetis või reisides piiriüleselt kaupu ja teenuseid siseturul ja EMPs. Seda kolmekümnest keskusest koosnevat võrgustikku rahastatakse ühiselt liidu tarbijakaitseprogrammidest ja oma rohkem kui kümne tegevusaasta jooksul on see tõestanud oma lisaväärtust tarbijate ja kauplejate usalduse suurendamisel siseturu vastu. Võrgustik menetleb aastas üle 100 000 tarbijanõude ning jõuab ajakirjanduse ja veebipõhise teavitustegevuse kaudu miljonite kodanikeni. See on üks liidu kõige väärtuslikumatest kodanike abivõrgustikest ning enamikus selle keskustes on sisse seatud kontaktpunktid siseturu õigusaktide, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ (59) jaoks, ning selle tegevuse hinnangus rõhutatakse võrgustiku toimimise jätkamise tähtsust. Euroopa tarbijakeskuste võrgustik võib anda ka olulist teavet väljakutsete ja probleemide kohta, millega tarbijad puutuvad kokku kohalikul tasandil ja mis on olulised liidu poliitika kujundamisel ja tarbijate huvide kaitsmisel. Seepärast peaks programm võimaldama luua ja edendada koostoimet tarbijate esindamisel kohalikul ja liidu tasandil, et tugevdada tarbijate huvide kaitset. Samuti kavatseb võrgustik välja töötada vastastikused kokkulepped kolmandata riikide sarnaste asutustega.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 7

Põhjendus 41

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kodanikke mõjutab eelkõige finantsteenuste turgude toimimine. Finantsteenused on siseturu põhikomponent ning nõuavad reguleerimist ja järelevalvet käsitlevat kindlat raamistikku, mis üksnes ei taga finantsstabiilsuse ja jätkusuutliku majanduse, vaid pakub kõrgetasemelist kaitset ka tarbijatele ja muudele finantsteenuste lõppkasutajatele, sealhulgas jaeinvestoritele, hoiustajatele, kindlustusvõtjatele, pensionifondi liikmetele ja neist tulu saajatele, üksikaktsionäridele, laenuvõtjatele ja VKEdele. Oluline on suurendada nende võimet osaleda finantssektori poliitikakujundamises.

Motivatsioon

Tervitada tuleb pingutusi, mida tehakse tarbijate ja lõppkasutajate ulatuslikumaks finantssektori poliitikakujundamises osalemiseks. Kuid arvestades finantssektori võimalikke kuritarvitamisi või juhtimisvigu ning nende mõju kodanike elule, tuleb selles valdkonnas pöörata erilist tähelepanu tarbijakaitse alase teadlikkuse suurendamisele.

Muudatusettepanek 8

Põhjendus 58

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Varasemate programmide ja eelarveridade alusel rakendatud meetmed on osutunud asjakohasteks ja need tuleks säilitada. Programmi raames võetavate uute meetmete eesmärk on eelkõige toetada hästitoimivat siseturgu. Selleks et muuta programmi rakendamine lihtsamaks ja paindlikumaks ning tagada seeläbi eesmärkide parem täitmine, tuleks meetmete määratlemisel lähtuda üksnes üldkategooriatest. Samuti peaks programm sisaldama konkurentsivõime valdkonna konkreetsete eesmärkidega seotud näidismeetmeid või õigusnormidest tulenevate meetmete loetelu, näiteks standardimise, toiduahela reguleerimise ja Euroopa statistika valdkonnas.

Varasemate programmide ja eelarveridade alusel rakendatud meetmed on osutunud asjakohasteks ja need tuleks säilitada. Programmi raames võetavate uute meetmete eesmärk on eelkõige toetada hästitoimivat siseturgu. Selleks et muuta programmi rakendamine lihtsamaks ja paindlikumaks ning tagada seeläbi eesmärkide parem täitmine, tuleks meetmete määratlemisel lähtuda üksnes üldkategooriatest. Samuti peaks programm sisaldama konkurentsivõime valdkonna konkreetsete eesmärkidega seotud näidismeetmeid või õigusnormidest tulenevate meetmete loetelu, näiteks turujärelevalve ja tooteohutuse, tarbijate, standardimise, toiduahela reguleerimise ja Euroopa statistika valdkonnas.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 9

Artikli 1 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Sisu	Sisu
Käesoleva määrusega luuakse programm siseturu toimimise ja ettevõtete, sealhulgas mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime parandamiseks ning raamistik Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 13 tähenduses (edaspidi „programm“).	Käesoleva määrusega luuakse programm siseturu toimimise ja ettevõtete, sealhulgas mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate , sotsiaalsete ettevõtete konkurentsivõime , ettevõtlusvõrgustike, standardimise ja tarbijakaitse parandamiseks ning raamistik Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 13 tähenduses (edaspidi „programm“).
Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Motivatsioon

Programmi kohaldamisala osas sidususe tagamine (vt eelkõige muudatusettepanek põhjenduse 7 kohta).

Muudatusettepanek 10

Artikli 3 lõike 1 punkt a

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

parandada siseturu toimimist, kaitsta kodanikke, tarbijaid ja ettevõtteid, eriti mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid), ja suurendada nende mõjuvõimu, tagades liidu õiguse täitmise, hõlbustades turulepääsu, kehtestades standardeid ning edendades inimeste, loomade ja taimede tervist ja loomade heaolu; laiendada koostööd nii liikmesriikide pädevate asutuste vahel kui ka liikmesriikide pädevate asutuste, komisjoni ja liidu detsentraliseeritud asutuste vahel;

luua jätkusuutlikke töökohti, kõrvaldada turutõrkeid ja parandada siseturu toimimist, toetada kohalikku majandust ja soodustada ringmajandust, kaitsta kodanikke, tarbijaid ja ettevõtteid, eriti mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid), ja suurendada nende mõjuvõimu, tagades liidu õiguse täitmise, hõlbustades turulepääsu, kehtestades standardeid ning edendades inimeste, loomade ja taimede tervist ja loomade heaolu; laiendada koostööd nii liikmesriikide pädevate asutuste vahel kui ka liikmesriikide pädevate asutuste, komisjoni ja liidu detsentraliseeritud asutuste vahel;

Motivatsioon

—

Muudatusettepanek 11

Artikli 3 lõike 2 punkt a

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

tõhustada siseturgu, hõlbustada kaubandustõkete ennetamist ja kõrvaldamist, töötada välja, rakendada ja täita liidu õigusakte kaupade ja teenuste siseturu, riigihangete, turujärelevalve, äriühinguõiguse, lepinguõiguse ja lepinguvälise õiguse, rahapesuvastase tegevuse, kapitali vaba liikumise, finantsteenuste ja konkurentsi, sealhulgas juhtimisvahendite arendamise valdkonnas;

tõhustada siseturgu, edendada kohaliku majanduse arengut, hõlbustada kaubandustõkete ennetamist ja kõrvaldamist, töötada välja, rakendada ja täita liidu õigusakte kaupade ja teenuste siseturu, sh sotsiaalmajanduse, riigihangete, turujärelevalve, äriühinguõiguse, lepinguõiguse ja lepinguvälise õiguse, rahapesuvastase tegevuse, kapitali vaba liikumise, finantsteenuste ja konkurentsi, sealhulgas juhtimisvahendite arendamise valdkonnas;

Motivatsioon

—

Muudatusettepanek 12

Artikli 8 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

e)	ettevõtete ja kõigi majandussektorite konkurentsivõime toetamine, innovatsiooni rakendamise ja väärtusahela alase koostöö toetamine VKEdes, ühendades strateegiliselt ökosüsteemid ja klastrid, muu hulgas klastrite ühistegevuse algatuse kaudu;

ettevõtete ja kõigi majandussektorite konkurentsivõime toetamine, VKEde toetamine innovatsiooni rakendamisel, eriti uute, sealhulgas sotsiaal- ja koostöömajandusega seonduvate ärimudelite kasutuselevõtmisel, ning väärtusahela alase koostöö toetamine VKEdes, ühendades strateegiliselt ökosüsteemid ja klastrid, muu hulgas klastrite ühistegevuse algatuse kaudu;

II. POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

peab tervitatavaks komisjoni ettepanekut uue ühtse turu programmi loomiseks eesmärgiga täiustada siseturu toimimist perioodil 2021–2027, et tugevdada selle juhtimist, toetada VKEde konkurentsivõimet, täiustada tarbijakaitset ja tarbijaõiguste rakendamist, edendada inimeste, loomade ja taimede tervist ja heaolu ning luua Euroopa statistika rahastamise raamistik;

tunnistab, et siseturg on üks ELi edukaimaid algatusi, kuid see peab arvestama digiteerimise ja üleilmastumisega kiirelt muutuvas keskkonnas ning vastavalt kohanema; märgib, et siseturu täieliku toimimise ees seisab endiselt märkimisväärseid takistusi ning esile on kerkimas ka uued takistused;

mõistab, et kodanikele ja ettevõtjatele nende õiguste kohta antav teave, avaliku sektori asutuste teadlikkus kehtivate reeglite rakendamise kohta ja kohtute oskusteave reeglite jõustamisel on siseturu nõuetekohase toimimise seisukohalt elulise tähtsusega. Sellega seoses on oluline, et riikide haridussüsteemid hõlmaksid põhiteadmisi ELi kohta, et tagada järk-järgult see, et kõik noored kodanikud tunnevad oma õigusi ja saavad kasutada paremini ära siseturu pakutavaid eeliseid;

tõstab esile VKEde püsivad probleemid rahaliste vahendite kättesaamisel, äritegevuse pideva halduskoormuse, rahvusvahelistumise pakutavate võimaluste kasutamise raskused ja võimetuse täielikult ära kasutada ühtse turu hüvesid. See toob kaasa turu jätkuva killustumise ja anomaaliad mitmes sektoris ja piirkonnas, mis toimub nii ettevõtjate kui ka tarbijate kulul; kiidab heaks komisjoni rõhuasetuse VKEde sektori suuremale toetamisele kõnealuse programmi abil;

tunnistab, et siseturu nõuetekohase toimimise jaoks on äärmiselt oluline teabevahendite ja koolitusprogrammide väljatöötamine ning selle aluseks peab olema usaldusväärne andmete analüüs, uuringud ja hindamised, mis viiakse ellu tihedas koostöös liikmesriikide ja nende pädevate asutustega, muu hulgas piirkondlike ja kohalike omavalitsustega;

tunnustab programmi laia ulatust ja eesmärki ühtlustada siseturu juhtimise koordineerimise parandamise püüdeid, kuid märgib, et siseturu tõhusa koordineerimise tagamine on juhtimise seisukohalt keeruline;

tõstab esile vajadust programmi paindlikkuse järele, et oleks võimalik kiirelt ja ennetavalt reageerida igasugustele võimalikele häiretele siseturu toimimises või VKEde äritegevuse häiretele, mis võivad näiteks tekkida Brexiti negatiivse mõju tagajärjel;

Ühtne turg

tunnistab, et siseturg on ELi majandusliku ja poliitilise integratsiooni südames, hõlmab 500 miljonit tarbijat ja 21 miljonit ettevõtet ning on toetatud märkimisväärse õigusaktide kogumiga, mis tagab inimeste, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumise ELis ja laiemalt Euroopa Majanduspiirkonnas; (1)

tuletab meelde Euroopa Liidu lepingu artiklit 3, mille kohaselt liit taotleb Euroopa säästvat arengut, mis põhineb tasakaalustatud majanduskasvul, hindade stabiilsusel ja kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel. Liit edendab teaduse ja tehnoloogia arengut;

10.

kinnitab, et komisjoni ettepanekus järgitakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet;

11.

märgib, et konkurents ühtsel turul peaks aitama kaasa nende eesmärkide saavutamisele, pakkudes muu hulgas tarbijatele ja ettevõtjatele majanduslikult kõige soodsamat hinda, eelkõige tänu madalamatele tehingukulutustele ja mastaabisäästu võimaldavale suuremale turule, toetades innovatsiooni ja tagades kiirema vastamise tarbijate vajadustele võrdse konkurentsi tingimustes, hoidudes samas mis tahes dumpingust. Kuid komitee leiab, et kodanikke, ettevõtjaid ja muid majandusvaldkonna osalejaid tuleb ühtse turu eelistest paremini teavitada, ning tunnistab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suurt osatähtsust selle olulise teabe edastamisel;

12.

mõistab, et ühtne turg on jätkuv protsess ja selle olulised aspektid on endiselt lõpule viimata ning ühtse turu parem toimimine ja kaubandustõkete kõrvaldamine, peamiselt teenindussektori ja digitaalse ühtse turu puhul, toetaks märkimisväärselt majanduskasvu;

Ühtne teenuste turg

13.

tunnustab konkreetsemalt teenuste paketi (2) kontekstis komisjoni pingutusi Euroopa teenuste osutamise vabaduse suurendamiseks, sest nagu näitas komisjoni teenuste direktiivi kohta tehtud vastastikune hindamine, tuleb teha veel palju tööd ja kinnitust on leidnud asjaolu, et endiselt esineb liiga palju takistusi, muu hulgas piirangud ettevõtete asutamisele (3). Kuid samas nendib komitee, et ELi tasandil on koostöömajandusega seotud teenuste puhul vaja suuremat õiguslikku selgust;

14.

peab oluliseks, et uued programmid panustaksid teenuste siseturu toimimise täiustamisse, ja küsib, kuidas siseturu vahendeid saaks rakendada tõhusamalt, et tagada senisest paremini integreeritud teenuste turg;

Ühtne kaupade turg

15.

tunnistab, et endiselt on tõsine probleem ELi toote-eeskirjade täitmisega ning turul on liiga palju nõuetele mittevastavaid tooteid. Väidab, et olemas on pakiline vajadus tagada kaubamärkide selge märgistamine ja nähtavus ning dubleerimise vältimine nende arvukate vahendite vahel, mis on juba olemas või mida kavandatakse, et tagada see, et kodanikud ja ettevõtjad mõistavad kehtivaid eeskirju, oma õigusi ja kohustusi ning samuti võimalusi, mis on nende jaoks avatud reeglite rikkumise kahtluse korral;

16.

märgib, et Euroopas on üle 500 turujärelevalveasutuse, paljudel neist on piiratud vahendid ja nõrk võime hoida ära kehtivate eeskirjade rikkumist. Soovitab lisaks koostöö tihendamisele ja paremini integreeritud võrkude tagamisele kasutada nendes valdkondades ka täiendavat otserahastust. Soovitab tungivalt tagada riigi konkurentsiametitele nõuetekohased ressursid ja nende töö tõhusaks teostamiseks vajalik sõltumatus valitsusasutustest, mida peab liikmesriikides kindlalt toetama ka õigus- ja kohtusüsteem, arvestades seejuures nende ametite erinevaid pädevusvaldkondi. See on ELi õiguse kohapealse tõhusa rakendamise vältimatu eeldus;

Standardid

17.

kiidab heaks komisjoni jätkuva eesmärgi asendada 28 riiklikku standardit ühe Euroopa standardiga. Kiidab heaks IT-süsteemide ja -menetluste laiema kasutamise, et vähendada halduskoormust ja jagada teavet sidusrühmadega. Soovitab astuda piisavaid samme, et VKEd oleksid standardite väljatöötamisel piisavalt kaasatud, et tagada piisav läbipaistvus ja vältida suuremate ettevõtete või struktuuride võimalikku domineerimist;

Avalikud hanked

18.

rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline vastutus ELi poliitikameetmete ja õigusaktide rakendamisel, sealhulgas tarbijate heaolu (sest kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on siin kodanikule lähemal) ja avalike hangete valdkondades;

19.

toetab eesmärki suurendada riiklike, piirkondlike ja kohalike haldusasutuste võimekust, et paremini rakendada kehtivaid eeskirju, kuid leiab, et hanke-eeskirjade keerukus võib takistada VKEde ulatuslikumat osalemist avalike hangete menetluses;

20.

rõhutab, et on oluline, et komisjon teeks koostööd riiklike, piirkondlike ja kohalike haldusasutustega, et saavutada hanketuru konkurentsivõimelisus, avatus ja hästi reguleeritus. See on väga oluline avaliku sektori vahendite parimaks võimalikuks kasutamiseks;

Ühtse turu juhtimise vahendid

21.

kiidab heaks komisjoni pühendumise jätkuvale investeerimisele olemasolevatesse ühtse turu juhtimise vahenditesse, nagu portaal „Teie Euroopa“ ja SOLVITi võrgustik, aga leiab, et tuleb teha rohkem pingutusi nende vahendite kohapealse kasutamise edendamiseks kodanike, tarbijate ja eri tasandite haldusasutuste seas, parandada nende vahendite internetis leitavust ja suurendada nende võimekust pakkuda ajakohast teavet; soovitab kaasata nende turu juhtimise vahendite rakendamisse ja toimivuse täiustamisse oluliselt laiemas ulatuses kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi; märgib samal ajal, et nimetatud vahendite parandamine ei tohi endaga kaasa tuua kohalike ja piirkondlike omavalitsuste finants- ja halduskoormust;

VKEd ja konkurentsivõime

22.

mõistab, et VKEd on Euroopa majanduse selgroog, moodustades 99 % liidu ettevõtetest ja olles loonud viimase viie aasta jooksul enam kui 85 % uutest töökohtadest, ning kujutavad endast koos ettevõtlusega olulist tegurit majanduskasvu, innovatsiooni ja töökohtade loomise juures. Toetab üleskutseid luua stabiilne ELi raamistik pärast 2020. aastat ning tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suurem kaasatus ettevõtluskeskkonna toetamisel ning avaliku ja erasektori partnerluse arendamisel (4);

23.

mõistab, et on väga oluline veenduda, et ELi eri programmid ei konkureeriks liikmesriikide tasandil saadaolevate ettevõtluse toetamise meetmetega, vaid täiendaksid neid. Soovitab seepärast tungivalt, et ühtse turu programmis kavandatud VKEde tugimeetmeid ning riiklike ja piirkondlike haldusasutuste tugimeetmeid rakendataks nn ühe akna põhimõttel;

24.

võtab teadmiseks ettepaneku, et praegu COSME programmi osana toimiv laenutagamisrahastu peaks järgmisel rahastamisperioodil liikuma fondi InvestEU alla. Soovitab sellega seoses jätkata VKEdega pikaajalisi suhteid omavate vahendajate kasutamist, kuid tunneb muret selle pärast, et mitte kõigis liikmesriikides ei pruugi olla riikliku või piirkondliku tasandi struktuure, mis võimaldaksid juurdepääsu InvestEU tagatisfondidele. Kui vahendajatel ei ole märkimisväärset kohalolekut kõigi liikmesriikide territooriumil, võib VKEdel tekkida raskusi InvestEU tagatisfondide kasutamisel. Komitee soovitab ELi institutsioonidel teha liikmesriikidega koostööd selle tagamise nimel, et VKEd saaksid kõigis liikmesriikides ühtse juurdepääsu neile vahenditele;

25.

palub ELil veenduda, et InvestEU raames pakutavate tagatisfondide puhul oleks tagatud piirkondlik tasakaal. See on eriti oluline ebasoodsate tingimustega piirkondade kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele;

26.

palub veelgi selgitada eelarvet, mis on COSME programmis eraldatud VKEde tagatiste tarbeks ja mis on kättesaadavaks tehtud InvestEU programmiga seotud tagatisfondi kaudu, ning selgitada, kuidas see toetab kõrge riskitasemega VKEde rahastamist, eelkõige kaugemates piirkondades ja äärealadel;

27.

rõhutab, et kindlasti tuleb eraldi nimetada Euroopa väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act“, mis jääb üldiseks raamistikuks ELi VKEde poliitikale. Selle strateegilisi suuniseid tuleks võtta arvesse, kui võetakse vastu iga-aastased VKEdele toetust pakkuvad tööprogrammid. Sellega seoses peab samavõrra tähtsaks viidet VKEde saadikute võrgustikule, kes tegeleb kõigi liidu tasandil VKEsid mõjutavate poliitikameetmete koordineerimisega. Komitee rõhutab, et põhimõte „kõigepealt mõtle väikestele“, mis tagab VKEde huvidega arvestamise poliitikakujundamise esimestest etappidest peale, peaks kehtima ka ühtse turu programmi ja kõigi teiste uue mitmeaastase finantsraamistiku asjakohaste programmide puhul;

28.

arvestades komisjoni esile toodud VKEde probleeme, palub täiendavaid üksikasju Euroopa ettevõtlusvõrgustiku tulevase rolli ja eesmärkide kohta ning selle kohta, kuidas komisjoni ettepaneku kohaselt peaks see võrgustik aitama neid probleeme digiteerimise ja üleilmastumise ajastul lahendada nii, et ta vastaks paremini ettevõtete vajadustele ja sobituks senisest enam liikmesriikide pakutavate tugimeetmetega;

29.

tervitab soovi jätkata varem „Erasmus noortele ettevõtjatele“ nimetuse all tuntud programmi, märkides, et selle muudetud nimi on „uute ettevõtjate mentorlussüsteem“, kuna sellel on märkimisväärne panus ettevõtluskeskkonna tugevdamisse ja ettevõtliku meelelaadi ergutamisse. Väljendab tulist poolehoidu võimalusele laiendada programmi geograafilist ulatust, et pakkuda noortele ettevõtjatele rohkem võimalusi;

30.

nagu varem komitee on öelnud, (5) toetab ta igati ettevõtluse ökosüsteemide ja klastrite võrkude arendamist Euroopas ning kiidab seepärast heaks komisjoni kavatsuse edendada veelgi klastrite ühistegevuse algatusi ning toetada ühistegevuste ja riikidevaheliste partnerlusstrateegiate väljatöötamist, tagades samuti vajalikke sidemeid ELi digitaalse innovatsiooni keskustega;

31.

märgib, et võimalikult paljude eri piirkondades tegutsevate VKEde rahastamisvõimaluste lihtsustamine on väga tähtis ning kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on koostöös vahendusasutustega VKEdele kättesaadavate vahendite ja toetuskavade kohta käiva teabe levitamisel ja toetusesaajatele suunatud teabevahetuses oma roll;

32.

mõistab, et maapiirkondades, äärealadel ja demograafiliste probleemidega piirkondades asuvatel VKEdel on rohkem probleeme, näiteks oskustööliste leidmine ja ligipääs taristule, nagu lairibaühendus ja teised ühenduse vormid, mis on eelduseks innovatsiooni rakendamiseks ja rahvusvahelistumise edendamiseks; palub komisjonil selgemalt väljendada, kuidas programm neid märkimisväärseid probleeme lahendab;

33.

meenutab Euroopa Komisjoni lubadust arvestada äärepoolseimate piirkondade ettevõtjate erivajadustega tulevastes VKEde toetamise kavades, et parandada nende konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel ja toetada nende integreerimist ELi siseturule;

Konkurentsipoliitika

34.

kiidab heaks komisjoni jätkuva eesmärgi tagada siseturul õiglane konkurents, investeerides digitaalmajanduses konkurentsireeglite tõhusamat jõustamist võimaldavatesse vahenditesse ja teadmistesse; rõhutab üldisemalt komisjoni ja riiklike konkurentsiametite pideva ja tõhusa koostöö vajalikkust;

Statistilised andmed

35.

tunnistab kvaliteetsete statistiliste andmete kättesaadavuse vajadust tõenduspõhiste otsuste langetamiseks ning arvestades Euroopa statistikaprogrammi nähtavuse ja sõltumatuse olulisust, seab kahtluse alla statistikaprogrammi integreerimise ühtse turu programmiga; märgib, et kohalikul ja piirkondlikul tasandil puuduvad piisavalt detailsed ja ajakohased andmed, ning kutsub Eurostati üles leidma koostöös riiklike statistikaametitega sellele probleemile lahendust;

36.

soovitab säilitada tulevase Euroopa statistika programmi puhul praegune õiguslik vorm, st see luuakse spetsiaalse sõltumatu määrusega;

37.

väljendab heameelt, et piirkondade näitajad, eelkõige äärepoolseimate piirkondade näitajad, on Euroopa statistikaprogrammi raames rahastamiskõlblikud; lisaks juba kättesaadavale teabele palub komitee lisaandmete kogumist ja uute asjakohasemate näitajate koostamist, mis edastavad paremini äärepoolseimate piirkondade olukorda, et ka need oleksid programmi raames rahastamiskõlblikud;

Tarbijad, tarbijakaitse ja toidupoliitika

38.

kiidab heaks uue programmi pühendumise tarbijaõiguste jõustamisele ning tarbijakaitse, tooteohutuse ja probleemidega kokku puutuvate tarbijate abistamise kõrge taseme tagamisele; märgib, et uues programmis kavandatud meetmetega teavitatakse küll tarbijaid ohtlikest toodetest ja luuakse internetipõhised tarbijakeskused, kust kodanikud saavad probleemide korral abi, kuid leiab, et tarbijate tõhus ja täiustatud esindamine sõltumatute organite nõuetekohase rahastamise kaudu toetaks selliste organite võimekust tegeleda tarbijaid puudutavate ühtse turu küsimustega, muu hulgas juurdepääs õigusemõistmisele;

39.

hindab selle tunnistamist, et finantsteenuste turgude toimimine mõjutab kodanikke eriti olulisel määral, ning rõhutab vajadust toetada programmi raames tõhusalt tarbijate õigusi ja teadlikkuse suurendamist selles valdkonnas; võtab teadmiseks eesmärgi jätkata tarbijate tõhusamat kaasamist liidu finantsteenuste alase poliitika kujundamisse ja meetmeid finantssektorist parema arusaamise arendamiseks; palub komisjonil seda tööd koostöös ELi tarbijaorganisatsioonidega jätkata;

40.

rõhutab lisaks vajadust tagada tarbijaorganisatsioonide piisav rahastamine, nii et neil oleks võimalik tõhusalt kaitsta tarbijate huve ja tegutseda kollektiivsete õiguskaitsemenetluste raames kvalifitseeritud üksustena; juhib tähelepanu asjaolule, et eriti oluliselt on mõjutatud liidu väiksemate liikmesriikide tarbijaorganisatsioonid;

41.

kiidab heaks konkreetse toiduohutuse tegevussuuna lisamise ühtse turu programmi. ELi suurima töötleva tööstusena vajab toidu- ja joogitööstus tugevat, konkurentsivõimelist ja jätkusuutlikku tarneahelat, mida toetab stabiilne õigusraamistik ja parem vastastikuse tunnustamise põhimõtte toimimine veel ühtlustamata valdkondades;

42.

kordab oma varasemates arvamustes (6) väljendatud palvet töötada välja poliitikameetmed jätkusuutlikke tootmispraktikaid rakendavate toidu tootmise ja tarbimise süsteemide väljaarendamise innustamiseks ja toetamiseks, vähendades seeläbi keskkonnamõju, parandades toiduainete ohutust ja kvaliteeti ning toetades mõistlikke hindu; juhib tähelepanu asjaolule, et toidukaupade avalikud hanked võivad suunata toiduainete tootmist jätkusuutlikkuse poole; soovitab seepärast meetmeid, mis toetavad toidukaupade avalike hangetega seotud ametnike koolitamist ja riiklike, piirkondlike ja kohalike pädevate asutuste võrgustike loomist;

Programmitöö meetod

43.

tunnistab, et komisjoni pakutud uus programmitöö meetod peaks põhimõtteliselt suurendama tõhusust ja säästma kulusid, tagama eelarveridade raames teatud ulatuses paindlikkuse, mis on vajalik reageerimiseks muutuvatele asjaoludele, ning täiustama programmi rakendamist; märgib, et tegemist on peamiselt sisemise haldusalase koordineerimise küsimusega ja jääb selgusetuks, kas ühe programmi põhine meetod loob üksinda vajalikku sünergiat ja kulusäästu;

44.

märgib, et programmis sisalduvad eelarveread hõlmavad mitmeid peadirektoraate, ja palub paremini selgitada, kuidas see praktikas töötaks; märgib, et eelarveridade paindlikkus võib praktikas osutuda keerukaks saavutada, sest vajalikke struktuure ei ole veel kindlaks määratud;

45.

märgib, et eelarveridade puhul puudub piisav läbipaistvus, sest halduskulud on eraldi esile toodud vaid mõnel juhul; soovitab täpsemalt kindlaks määrata tehnilise abi eelarve, et selgelt eraldada programmitöö kulud ja reaalsete meetmete rakendamisega seotud kulud.

Brüssel, 5. detsember 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ

(59) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ, 12. detsember 2006, teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).

(1) Regioonide Komitee arvamus „Ühtse turu täiustamine“ (ECON-VI/010).

(2) Komitee arvamus „Teenustepakett: toimiv teenustemajandus eurooplaste jaoks“ (ECON-VI/022).

(3) http://ec.europa.eu/growth/single-market/services/services-directive/implementation/evaluation_e7.

(4) Komitee arvamus „COSME programmi tulevik pärast 2020. aastat: kohalik ja piirkondlik perspektiiv“ (ECON-VI/027).

(5) Komitee arvamus „Idu- ja kasvufirmade toetamine Euroopas: kohalik ja piirkondlik perspektiiv“ (ECON-VI/021).

(6) Komitee arvamus „ELi jätkusuutliku toidu poliitika suunas“ (NAT-VI/014).

7.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 86/272

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Digitaalse Euroopa programm (2021–2027)“

(2019/C 86/14)

Raportöör:

Markku MARKKULA (FI/EPP), Espoo linnavolikogu liige

Viitedokumendid:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm

COM(2018) 434 final

Komisjoni talituste töödokument „Mõjuhinnangu kommenteeritud kokkuvõte. Lisatud dokumendile „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse digitaalse Euroopa programm““

SWD(2018) 306 final

Komisjoni talituste töödokument „Mõjuhinnang. Lisatud dokumendile „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm““

SWD(2018) 305 final

I. MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Artikkel 2 – punkt e

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

„e)

digitaalse innovatsiooni keskus“ – juriidiline isik, kes nimetatakse või valitakse avatud ja konkurentsipõhise menetlusega täitma programmist tulenevaid ülesandeid, eeskätt pakkuma juurdepääsu tehnilistele teadmistele ja eksperimenteerimisvahenditele, nagu seadmed ja tarkvaralised töövahendid; et toetada tööstuse üleminekut digitehnoloogiale;

„e)

digitaalse innovatsiooni keskus“ – juriidiline isik või juriidiliste isikute rühm , kes nimetatakse või valitakse avatud ja konkurentsipõhise menetlusega täitma programmist tulenevaid ülesandeid, eeskätt pakkuma juurdepääsu tehnilistele teadmistele ja eksperimenteerimisvahenditele, nagu seadmed ja tarkvaralised töövahendid; et toetada tööstuse üleminekut digitehnoloogiale;

Motivatsioon

Digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustiku loomisel on oluline, et kõik piirkonnad oleks piisaval määral kaetud, eesmärk on digitaalse innovatsiooni keskuse olemasolu igas piirkonnas. Juriidiliste isikute rühma poolt juhitud digitaalse innovatsiooni keskuste võimaldamine tugevdaks võrgustiku vundamenti, kaasates mitmeid sidusrühmi, nagu näiteks ülikoolid, uurimiskeskused, innovatsioonikeskused jne.

Hindamismenetlus peaks tagama, et võrgustik jääb regionaalselt ja temaatiliselt hästi tasakaalustatuks ja suudab samal ajal pakkuda kõrge kvaliteediga teenuseid. Kandidaatide valikumenetluses tuleks arvestada kogu võrgustiku seisukohtadega, nii et luuakse tõhus sünergia erinevate digitaalse innovatsiooni keskuste vahel. See on veel üks hea põhjus, miks anda digitaalse innovatsiooni keskuste haldamise võimalus ka juriidiliste isikute rühmadele.

Ühe juriidilise isiku nõue kehtestab ülemäärased piirangud, mistõttu tuleb praktiliste korralduslike küsimuste lahendamiseks võimaldada suuremat paindlikkust. Struktuuride lihtsustamise huvides võiks koordineerimise määrata ühele rühma kuuluvale juriidilisele isikule või juriidiliste isikute võrgustikule.

Muudatusettepanek 2

Artikli 3 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Programmi üldeesmärk on järgmine: toetada Euroopa majanduse ja ühiskonna üleminekut digitehnoloogiale ning viia sellest saadav kasu Euroopa kodanike ja ettevõtjateni. Programmiga:

Programmi üldeesmärk on järgmine: toetada Euroopa majanduse ja ühiskonna üleminekut digitehnoloogiale kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil ning viia sellest saadav kasu Euroopa kodanike ja ettevõtjateni. Programmiga:

a)	kindlustatakse Euroopa suutlikkust peamistes digitehnoloogia valdkondades läbi mastaapse juurutamise,

a)	kindlustatakse Euroopa suutlikkust peamistes digitehnoloogia valdkondades läbi mastaapse juurutamise,

b)	laiendatakse digitehnoloogia levikut ja kasutuselevõttu avalikku huvi pakkuvates valdkondades ja erasektoris.

b)	laiendatakse digitehnoloogia levikut ja kasutuselevõttu avalikku huvi pakkuvates valdkondades ja erasektoris,

c)	kiirendatakse digitaalset üleminekut kohaliku koostöö ja Euroopa partnerluse tihendamise kaudu.

Motivatsioon

Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele peab digitaalse Euroopa programm arvestama mitmetasandilise valitsemisega. Digitaalse Euroopa programmi tulemusi on võimalik saavutada, rakendades seda tõhusalt linnade ja piirkondade tasandil, tehes tihedat koostööd ülikoolide, teiste haridusasutuste ja uurimisasutuste ning ka kohalike ettevõtetega. Mitmetasandiline valitsemine on oluline Euroopa innovatsioonilõhe kaotamiseks. Näiteks saab digitaalse Euroopa programmi abil laiendada ELi ülesed kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteeme nii, et need hõlmaksid kõiki teaduse ja tööstuse väärtusahela lülisid.

Muudatusettepanek 3

Artikli 5 uued punktid d ja e

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Tehisintellekt

Liidu rahalisel sekkumisel erieesmärgi 2 „Tehisintellekt“ raames on järgmised tegevuseesmärgid:

d)	parandada andmete kvaliteeti ja kogust, et toetada ja kiirendada digitaalset üleminekut, luues digitaalsetel platvormidel põhineva majanduse;

e)	laiendada tehnoloogiate kasutamist, arendada innovaatilisi ärimudeleid, suurendada kasutajate teadlikkust ja lühendada innovatsiooni ja turule toomise vahele jäävat aega;

Motivatsioon

Üleminek platvormidel põhinevale majandusele on digiteerimise tulemus. Peame looma soodsad tingimused selle ja teiste suurte ühiskondlike väljakutsetega toime tulemiseks. Arvestama peab linnade, kodanike ja ärimaailma muutuva rolliga.

Selle arengu jaoks on määrava tähtsusega andmete asjakohane kvaliteet ja kogus. Esiteks peame tagama andmete kvaliteedi mõõtmiseks õiged parameetrid. Teiseks saab välja arendada andmete kvaliteeti hindavad algoritmid, tuvastada analüüsist väljajäetavad andmed ja parandada andmeid eesmärgiga saada algoritmide abil tõhusamaid tulemusi. Kolmandaks saab parandada andmete kvaliteeti meetmetega, mis muudavad andmevooge täielikumaks, võrreldavamaks ja ajakohasemaks, nii et neid saaks kasutada tehisintellektil põhinevates digitaalsetes teenustes nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil.

Neid meetmeid ei ole digitaalse Euroopa programmis konkreetselt nimetatud, kuid viide andmete terviklikkusele ja andmete konfidentsiaalsusele on tekstis olemas ja samuti on olemas viited tarkvara ja algoritmiteekide üldisele rollile.

Andmekvaliteeti ja andmete terviklikkust peab täiendama meetmetega, mis aitavad tagada isiku õiguse oma teabele ning ka kvaliteedi seoses suutlikkusega tagada teabe ja isikuandmete kaitsel asjakohane turvalisus.

Muudatusettepanek 4

Artikkel 7

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liidu rahalise sekkumisega erieesmärgi 4 „Kõrgema taseme digioskused“ raames toetatakse kõrgema taseme digioskuste arengut käesoleva programmiga toetatavates valdkondades ning aidatakse seega suurendada Euroopa talendipagasit, toetatakse ametioskuste parandamist, eriti kõrgjõudlusega andmetöötluse, suurandmete analüüsi, küberturvalisuse, hajusraamatu tehnoloogia, robootika ja tehisintellekti vallas. Rahalisel sekkumisel on järgmised tegevuseesmärgid:

Liidu rahalisel sekkumisel erieesmärgi 4 „Kõrgema taseme digioskused“ raames toetatakse kõrgema taseme digioskuste arengut käesoleva programmiga toetatavates valdkondades , tagades soolise võrdõiguslikkuse, ning aidatakse seega suurendada Euroopa talendipagasit, toetatakse ametioskuste parandamist, eriti kõrgjõudlusega andmetöötluse, suurandmete analüüsi, küberturvalisuse, hajusraamatu tehnoloogia, robootika ja tehisintellekti vallas Rahalisel sekkumisel on järgmised tegevuseesmärgid:

a)	toetada pikaajaliste koolituste ja kursuste väljatöötamist ja pakkumist tudengitele, IT-spetsialistidele ja laiemale töötajaskonnale;

a)	toetada pikaajaliste koolituste ja kursuste väljatöötamist ja pakkumist tudengitele, IT-spetsialistidele ja laiemale töötajaskonnale;

b)	toetada lühiajaliste koolituste ja kursuste väljatöötamist ja pakkumist ettevõtjatele, väikeettevõtete juhtidele ja laiemale töötajaskonnale;

b)	toetada lühiajaliste koolituste ja kursuste väljatöötamist ja pakkumist ettevõtjatele, väikeettevõtete juhtidele ja laiemale töötajaskonnale;

c)	toetada õpilaste, noorte ettevõtjate ja kõrgkooli lõpetanute töökohapõhist õpet ja praktikat.

c)	toetada õpilaste, noorte ettevõtjate ja kõrgkooli lõpetanute töökohapõhist õpet ja praktikat.

Motivatsioon

Oluline on tagada, et tulevases digitaalsete oskuste õpetamise süsteemis arvestataks ka soolist aspekti, kindlustades kaasava digitaalühiskonna tulevikus.

Muudatusettepanek 5

Artikli 8 lõike 1 uued punktid a ja g ja j

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime

Erieesmärgi 5 „Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime“ raames on liidu rahalisel sekkumisel järgmised tegevuseesmärgid:

tagada, et avalikus sektoris ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades, näiteks tervishoius ja hoolduses, kohtusüsteemis, hariduses, transpordis, energeetikas, keskkonnavaldkonnas, kultuuri- ja loomesektoris saaks juurutada ja kasutada tipptasemel digitehnoloogiat, eeskätt seoses kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti ja küberturvalisusega;

tagada, et avalikus sektoris ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades, näiteks tervishoius ja hoolduses, kohtusüsteemis, hariduses, linnaplaneerimises, transpordis, energeetikas, loodusvarade haldamises, metsamajanduses, toidutööstuses, keskkonnavaldkonnas, kultuuri- ja loomesektoris saaks juurutada ja kasutada tipptasemel digitehnoloogiat, eeskätt seoses kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti , infoturbe ja küberturvalisusega;

g)	tagada liidu tasandil pidev suutlikkus märgata ja analüüsida digimaailma kiiret arengut ja sellega kohaneda ning jagada ja levitada parimaid tavasid ;

g)	tagada piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil pidev suutlikkus märgata ja analüüsida digimaailma kiiret arengut ja sellega kohaneda ning luua ühiselt uusi digitaalseid lahendusi, jagada parimaid tavasid ja süvalaiendada võrdleva õppimise kultuuri ;

j)	integreerida digitaalse Euroopa programmi kasutuselevõtmisega seotud tegevus piirkondlikesse aruka spetsialiseerumise strateegiatesse, programmi „Euroopa horisont“ ja teistesse peamistesse Euroopa algatustesse ja partnerlustesse.

Motivatsioon

Punktis (a) toodud nimekirja tuleb lisada linnaplaneerimine, metsamajandus ja toidutööstus, kuna tegemist on üldise ühiskondliku arengu jaoks oluliste valdkondadega. Nutikatel ja kestlikel digitaalsetel lahendustel on linnaarengu, loodusvarade, toidutööstuse ja metsamajanduse säästva majandamise valdkondades strateegiline roll erinevate kliimamuutustega seotud keskkonnaalaste probleemide lahendamisel.

Nagu komitee on märkinud oma käimasoleva perioodi (2015–2020) prioriteetides, eeldab täielikult toimiva digitaalse ühtse turu rakendamine alt üles lähenemisviisi, ettevõtlikku meelelaadi ja suunatud investeeringuid.

Muudatusettepanek 6

Artikkel 13, lõige 3 (uus)

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Koostoime muude liidu programmidega	Koostoime muude liidu programmidega
	3. Programm toetab piirkondlikku ja Euroopa koostööd ja partnerlusi innovaatiliste digitaalsete lahenduste laiendamisel ning aitab tagada koostoimet piirkonnastrateegiatega.

Motivatsioon

Komitee rõhutab, et mõjuhinnang sisaldab mitmeid viiteid ELi poliitikatele ja programmidele, nagu näiteks Euroopa Regionaalarengu Fond, ESF+, Euroopa ühendamise rahastu jne, millel on digitaalse Euroopa programmi eesmärkide saavutamisel märkimisväärne tähtsus. ELi poliitikas rõhutatakse jõuliselt ELi vahendite ja kohalike/piirkondlike mehhanismide ning rahastamise koostoimelist kasutamist. Kuid see digitaalse Euroopa programm ei sisalda selgeid protseduure ja mehhanisme, mis näitaksid nende instrumentide koosmõju erinevatel valitsemistasanditel. Puuduvad viited partnerlustele või mitmetasandilise valitsemise sätted ja seetõttu tuleb kõnealusesse artiklisse lisada viide piirkondade olulisele rollile. Euroopa Komisjon on oma poliitikas rõhutanud piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiate olulist rolli piirkondliku tasandi koostöö ja Euroopa partnerluste toetamise loomuliku vahendina. Digitaalse Euroopa programm peab seda toetama.

Muudatusettepanek 7

Artikkel 16 – lõiked 1, 2, 3 ja 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Digitaalse innovatsiooni keskused

Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused

1. Programmi rakendamise esimese aasta jooksul luuakse digitaalse innovatsiooni keskuste esialgne võrk.

1. Programmi rakendamise esimese aasta jooksul luuakse Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste esialgne võrk. Võrgustikku kuuluvatel keskustel on tugev piirkondlik roll Euroopa koostöö suurendamisel.

2. Lõikes 1 nimetatud võrgu loomiseks nimetab iga liikmesriik avatud ja konkurentsipõhise menetluse tulemusena kandidaadid, lähtudes järgmistest kriteeriumidest:

a)	digitaalse innovatsiooni keskuste ülesannetega seotud sobivad pädevused;

a)	digitaalse innovatsiooni keskuste ülesannetega seotud sobivad pädevused , muu hulgas uurimis- ja arendustegevuse, taristu-, andmekaitse ja turvalisuse ning innovatsiooni alane võimekus ja pädevus ;

b)	sobiv juhtimisvõimekus, personal ja taristu;

b)	sobiv juhtimisvõimekus, personal ja taristu;

c)	tegevuslikud ja õiguslikud vahendid liidu tasandil kehtestatud halduslike, lepinguliste ja finantsjuhtimise alaste õigusnormide kohaldamiseks;

c)	tegevuslikud ja õiguslikud vahendid liidu tasandil kehtestatud halduslike, lepinguliste ja finantsjuhtimise alaste õigusnormide kohaldamiseks;

d)	piisavad finantstagatised, mille annab eelistatavalt riigi ametiasutus ja mis vastavad liidu rahaliste vahendite sellisele tasemele, mille juhtimise ülesanne talle antakse.

d)	piisavad finantstagatised, mille annab eelistatavalt riigi ametiasutus ja mis vastavad liidu rahaliste vahendite sellisele tasemele, mille juhtimise ülesanne talle antakse;

e)	vastavusse viimine piirkonnastrateegiatega.

3. Komisjon võtab vastu otsuse nende üksuste valimise kohta, kellest moodustatakse esialgne võrk. Komisjon valib need üksused välja liikmesriikide nimetatud kandidaatide seast lõikes 2 loetletud kriteeriumide ja järgmiste täiendavate kriteeriumide põhjal:

a)	esialgse võrgu rahastamiseks kasutatav eelarve;

a)	esialgse võrgu rahastamiseks kasutatav eelarve;

b)	vajadus tagada, et esialgne võrk kataks tööstuse ja avalikku huvi pakkuvate valdkondade vajadused ning oleks suure ja tasakaalustatud geograafilise ulatusega.

b)	vajadus tagada, et esialgne võrk kataks tööstuse ja avalikku huvi pakkuvate valdkondade vajadused ning oleks suure ja tasakaalustatud geograafilise ulatusega terves ELis ja liikmesriikides .

4. Täiendavaid digitaalse innovatsiooni keskusi valitakse avatud ja konkurentsipõhise protsessi käigus ning tagades, et hõlmatakse võimalikult suur geograafiline ala kogu Euroopast. Võrgu üksuste arv on proportsionaalses suhtes konkreetse liikmesriigi rahvaarvuga ja iga liikmesriigi kohta on vähemalt üks digitaalse innovatsiooni keskus. ELi äärepoolseimate piirkondade spetsiifiliste probleemidega tegelemiseks võidakse nimetada eraldi üksused, kes tegeleksid nende piirkondade vajadustega.

4. Täiendavaid digitaalse innovatsiooni keskusi valitakse avatud ja konkurentsipõhise protsessi käigus ning tagades, et hõlmatakse võimalikult suur geograafiline ala kogu Euroopa piirkondades . Võrgu üksuste arv on proportsionaalses suhtes konkreetse liikmesriigi rahvaarvuga ja iga liikmesriigi kohta on vähemalt üks digitaalse innovatsiooni keskus. ELi hõredalt asustatud ja äärepoolseimate piirkondade spetsiifiliste probleemidega tegelemiseks võidakse nimetada eraldi üksused, kes tegeleksid nende piirkondade vajadustega.

Motivatsioon

Digitaalse ülemineku mõistes ei ole digitaalse innovatsiooni keskused mitte ainult arendajad vaid lisaks sellele toetavad need innovaatiliste tehnoloogiate kasutusele võtmist avalikus halduses ja eraettevõtetes ning toetavad linnade ja piirkondade muutuvat rolli. Lisaks nendele lahendustele juurepääsu võimaldamisele võivad digitaalse innovatsiooni keskused aidata luua piisavat võimekust erinevate huvirühmade seas, et võimaldada innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste rakendamist nende digitaalsetel platvormidel ja toetada andmeanalüüsi teenuste abil konkreetse digitaalteenuste taristu kavandamist. Seetõttu tuleb rõhutada digitaalse innovatsiooni keskuste tugevat euroopalikku olemust ning keskuseid kutsuda Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusteks.

Parimate kandidaatide valimisel on oluliseks kriteeriumiks võimekus ja pädevus tehnoloogiate hindamisel ning uusimate uurimis- ja arendustegevuse alaste teadmiste kasutamine.

Mõjuhinnangus on selgelt sedastatud, et digitaalse innovatsiooni keskustel saab olema tugev piirkondlik mõõde (eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks). Seda aspekti ei ole aga õigusakti ettepanekus käsitletud. Digitaalse innovatsiooni keskuste edu aluseks peaks olema tõhus piirkondlik koostöö, mis põhineb piirkonnastrateegiatel nagu näiteks aruka spetsialiseerumise strateegia RIS3.

Digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustiku loomisel on oluline katta piisaval määral kõik piirkonnad; eesmärgiks on digitaalse innovatsiooni keskuse olemasolu igas piirkonnas.

Hindamismenetlus peaks tagama, et võrgustik jääb regionaalselt ja temaatiliselt hästi tasakaalustatuks ja suudab samal ajal pakkuda kõrge kvaliteediga teenuseid. Kandidaatide valikumenetluses tuleks arvestada kogu võrgustiku seisukohtadega, nii et luuakse tõhus koostoime erinevate digitaalse innovatsiooni keskuste vahel.

Muudatusettepanek 8

Artikli 20 lõike 1 uued punktid d ja e

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Toetuse andmise kriteeriumid

Hindamiskriteeriumid määratakse kindlaks tööprogrammides ja konkursikutsetes, võttes arvesse vähemalt järgmisi elemente:

a)	meetme küpsus projekti väljatöötamisel;

a)	meetme küpsus projekti väljatöötamisel;

b)	kavandatava rakenduskava usaldusväärsus;

b)	kavandatava rakenduskava usaldusväärsus;

c)	asjakohasel juhul liidu toetuse stimuleeriv mõju avaliku ja erasektori investeeringutele;

c)	asjakohasel juhul liidu toetuse stimuleeriv mõju avaliku ja erasektori investeeringutele;

d)	vajadus saada üle finantstakistustest, näiteks turupoolse rahastamise puudumisest;

d)	eri finantsinstrumentide koostoimeline kasutamine ja vajadus saada üle finantstakistustest, näiteks turupoolse rahastamise puudumisest;

e)	vajaduse korral majanduslik, sotsiaalne, kliima- ja keskkonnamõju ning juurdepääsetavus;

e)	vajadusel piirkonnastrateegiate integreerimine projekti;

f)	asjakohasel juhul üleeuroopaline ulatus;

f)	vajaduse korral majanduslik, sotsiaalne, kliima- ja keskkonnamõju ning juurdepääsetavus;

g)	asjakohasel juhul tasakaalustatud geograafiline jaotus kogu liidu piires, kaasa arvatud äärepoolseimates piirkondades;

g)	asjakohasel juhul üleeuroopaline ulatus;

h)	asjakohasel juhul pikaajalise jätkusuutlikkuse kava olemasolu.

h)	asjakohasel juhul tasakaalustatud geograafiline jaotus kogu liidu piires, kaasa arvatud äärepoolseimates piirkondades;

i)	asjakohasel juhul pikaajalise jätkusuutlikkuse kava olemasolu.

Motivatsioon

Regioonide Komitee rõhutab asjaolu, et 70 % ELi õigusaktidest rakendatakse kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning rõhutab ELi erinevate programmide, finantsinstrumentide ja piirkonnastrateegiate vahelist koostoimet. Piirkondlikud aruka spetsialiseerumise strateegiad on osutunud kasulikeks ja olulisteks vahenditeks muutuva majandusega toime tulemisel ja parimate tavade jagamisel läbi Euroopa partnerluste.

II. POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

tunneb heameelt Euroopa Komisjoni õigusakti ettepaneku üle, mis käsitleb uut digitaalse Euroopa programmi. Esmakordselt on komisjon esitanud paketi, mis integreerib digiülemineku, uurimistegevuse ja innovatsiooni kõikidesse suurematesse ELi programmidesse ja Euroopa ühiskondlikkusse arengusse laiemalt. Digitaalse ühtse turu arengu kiirendamiseks tuleks kõigi digitaalse Euroopa programmi meetmete rakendamisel arvestada kohalike ja piirkondlike ametiasutuste olulise rolliga;

rõhutab inimeste, ettevõtete ja oskuste olulist rolli digitaalse ühtse turu hüvede maksimaalsel ärakasutamisel. Digitaalse Euroopa programmi rakendamist silmas pidades rõhutab komitee, et ELi digitaalse ühtse turu lõpule viimine eeldab ka selget ja stabiilset õiguslikku keskkonda ning soodsaid tingimusi innovatsiooni edendamiseks, turu killustatusega tegelemiseks ja selleks, et võimaldada kõigil turuosalistel saada osa turu uuest dünaamikast;

rõhutab digitaalse Euroopa programmi olulist rolli usaldusväärse investeerimis- ja arenguprogrammina, et kasutada ära täielikult toimiva digitaalse ühtse turu jaoks vajalikke ja loodud võimalusi. Võtmeküsimus on, kuidas muuta digitaalse Euroopa programm sedavõrd atraktiivseks, et linnad ja piirkonnad koos oma tööstuste, ülikoolide ja kodanikega kiirendaksid üleeuroopalist digitaalset ja majanduslikku üleminekut, suurendades märkimisväärselt avaliku ja erasektori investeeringuid inimestesse ja füüsilisse kapitali;

rõhutab reguleerivate takistuste eemaldamise, bürokraatia vähendamise ja ELi õigusaktide ajakohastamise olulisust, sest need on olulised tegurid suure konkurentsivõimega Euroopa majanduse kindlustamisel, mis käib käsikäes vajadusega parandada avaliku ja erasektori valmisolekut digitaalsete innovatsioonide elluviimiseks;

kiidab heaks digitaalse Euroopa programmi investeeringud tipptasemel suure võimsusega digitaalsesse taristusse, nagu näiteks 5G võrgud, mis on vajalikud digitaalsete teenuste ja tehnoloogiate kasutuselevõtu võimaldamiseks terves Euroopas. Lairibaühendusel on oluline roll innovaatiliste ja konkurentsivõimeliste digitaalteenuste arendamisel ning seetõttu kutsub komitee üles standardima kiiresti 5G, et tagada telekommunikatsioonivõrkude koostalitlusvõime;

rõhutab linnade ja piirkondade esmatähtsat rolli digitaalteenuste pakkumisel kodanikele ning digitaalse taristu loomisel ja majandamisel, näiteks andmete genereerimisel. Digitaalteenused pakuvad võimalusi ühiskondliku innovatsiooni, ettevõtlusvaimu ja töökohtade edendamiseks ning ettevõtete loomiseks;

soovib, et digitaalse Euroopa programm peegeldaks avaliku halduse ja teenuste digiteerimist ja tagaks selle, nii et linnadel oleks võimalik pakkuda lahendusi ühiskondlikele vajadustele. See eeldab üleeuroopalist koostalitlusvõimet ja juurdepääsu andmetele, tehnoloogiale ning oskusteabele;

rõhutab, et digitaalse Euroopa programmi eesmärkide saavutamiseks on oluline andmete kvaliteet ja kogus. Komitee on oma varasemates arvamustes rõhutanud linnade ja piirkondade rolli andmete harmoneerimisel, kogumisel, kvaliteedi ja juurdepääsu tagamisel ning kasutamisel, samuti turvalise ja koostalitlusvõimelise digitaalse taristu tagamisel digitaalmajanduse piiriüleste andmevoogude jaoks;

rõhutab tehisintellekti olulisust paljulubava tehnoloogiana, mida saab rakendada jätkusuutliku kasvu ja ühiskondlike väljakutsete huvides. Seepärast tuleb tehisintellekti tugevdada, veendudes seejuures andmete kvaliteedis ja tagades isikliku privaatsuse, lubades seejuures anonüümset andmekaevet, masinõpet ja mustrite tuvastamise alust;

10.

märgib, et tehisintellekti andmeteegid on oluliseks sisendiks arukate avalike teenuste kavandamisel. Samas võivad halva kvaliteediga andmed mõjutada teenuste eeldatud mõju ja tõhusust ning vähendada tehisintellekti võimalikke eeliseid. Kõrge kvaliteediga andmed on olulised, et võimaldada avalikul haldusel kavandada, rakendada ja jälgida nende poolt vastu võetavate poliitikate mõju empiiriliste tõendite alusel ning vastavalt andmeanalüüsi võimalustele. See toetaks avalike meetmete läbipaistvust ja vastutust ning aitaks suurendada poliitikate tõhusust. Andmetel saab olema märkimisväärne mõju teadmistel põhineva kultuuri loomisel, kus tõendid on aluseks arukamale ja kodanikukesksele haldusele ja poliitikakujundamise protsessile;

11.

kutsub üles integreerima digitaalse Euroopa programmi asjakohaselt mitmeid juba kasutusel oleva andmepõhise majanduse ja ühiskonna meetmeid. Neid on käsitletud digitaalse ühtse turu teema käsitlemisel erinevates meetmete pakettides: Euroopa andmepõhise majanduse rajamine (COM(2017/9), raamistik isikustamata andmete vabaks liikumiseks Euroopa Liidus (2017/0228) ja käesoleval aastal avaldatud kolmas andmepakett. Viimane sisaldab teatist „Ühtse Euroopa andmeruumi loomine“, mis käsitleb erasektori andmetele juurdepääsu andmist avalikes huvides oleval eesmärgil (ettevõtete ja valitsuse vahelise (B2G) andmete jagamise põhimõtted) ning sisaldab suuniseid erasektori andmete jagamiseks. Samaaegselt on komisjon vastu võtnud ettepaneku avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise direktiivi (avaliku sektori teabe direktiiv) uuesti sõnastamiseks;

12.

märgib, et komisjoni Euroopa andmepõhise majanduse rajamise teatise teemaline sidusrühmade dialoog näitas eriti tugevat toetust mittereguleerivatele meetmetele, et maksimeerida ja korraldada andmetele juurdepääsu ja nende taaskasutust ettevõtetevahelises kontekstis. Näiteks tervishoiu digiülemineku teemalise avaliku konsultatsiooni käigus uuriti vajadust poliitikameetmete järele, mis toetaksid digitaalset innovatsiooni eesmärgiga parandada tervishoiuteenuste kvaliteeti kogu Euroopas (vajadus, millele komitee on erilist tähelepanu pööranud);

13.

kutsub üles kasutama digitaalse Euroopa programmi rakendamise vahendina ühisettevõtteid, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmis- ja innovatsiooniühendusi ja teisi ELi algatusi, samuti Euroopa piirkondadevahelisi partnerlusi. Arukad ja jätkusuutlikud digitaalsed lahendused on võtmetähtsusega kohaliku ja piirkondliku tasandi jätkusuutliku arengu eesmärkide saavutamisel ning suurte ühiskondlike väljakutsete, nagu näiteks kliimamuutused, lahendamisel. Lahendused eeldavad kvaliteetset kõrgjõudlusega andmetöötlust, tehisintellektipõhiseid lahendusi ja küberturvalisust. Linnasid ja piirkondasid tuleks toetada digitaalse Euroopa programmi eestvedajateks asumisel, eriti uute rakenduste ruumiliste katisekeskkondadeks hakkamisel. Näiteks on digiteerimisel aina kasvav tähtsus linnaplaneerimisel, eriti seoses piirkondlike teabemudelitega;

14.

märgib, et digitaalsetesse tehnoloogiatesse ja platvormidesse tehtud investeeringutest lähtuvad hüved tuleb viia Euroopa tasandile. Andekatesse inimestesse investeerimine on vajalik eeldus, kuid eraldi vaadates ei ole see piisav. Kodanikke tuleb koolitada ja neile tuleb anda asjakohased digioskused. Vaja on erimeetmeid, et viia läbi kutsealast ümberõpet, et töötajad saaksid rakendada oma eripädevusi uute digitaalsete ülesannete täitmisel. Euroopa haridussüsteemides on noortele õppuritele antavad kõrgema taseme digioskused kohustuslikuks investeeringuks, mille abil tagame Euroopa tulevase tööjõu kvaliteedi. Hariduses on ilmne STEM valdkonna (teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) tähtsuse kasv. Digitaalse Euroopa programmi rakendamine tuleb ellu viia koostoimes digiõppe tegevuskavaga;

15.

rõhutab vajadust digitaalsetel platvormidel põhinevale majandusele üleminekuks, tagades avaliku ja erasektori teenused on kasutajakesksed, digitaalsed ja kavandatult koostalitlevad ning vastavad riiklike, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste arvestuses ühekordsuse põhimõttele;

16.

märgib, et valitsussektori digiplatvorme ei ole digitaalse Euroopa programmi õiguslikus tekstis otseselt mainitud. Samas on nende platvormide kontseptsioon seotud programmi viienda eesmärgiga, mis räägib digitaalsete tehnoloogiate koostalitlusest ja rakendamisest avalikus ja erasektoris. Lisaks on seda täiendavalt käsitletud lisas 2, mis räägib avaliku halduse teenuste koostalitlusvõimest, ühekordsuse põhimõtte rakendamisest ja digitaalteenuste taristust;

17.

kutsub üles rajama digiplatvorme, luues selleks geneerilisi taaskasutatavaid lahendusi digitaalse autentimise, usaldusväärsuse ja turvaliste teenuste jaoks. Need on ühendatud tipptasemel taaskasutatavate lahendustega, mille aluseks on andmepõhised meetodid ja tehisintellekti kasutamine. See aitab tagada avalike teenuste ühendatuse erinevate poliitikavaldkondade ja valitsemistasandite lõikes. Samuti aitab see kaasa sellele, et valitsemissektori teenused oleksid arukamad, vastaksid kasutajate vajadustele ning oleks kätte saavad veebi- ja mobiiliplatvormidel;

18.

soovitab digitaalsete tehnoloogiate piiriülese kasutamise ühendada õiguslike ja teiste takistuste eemaldamisega ja viitab siinkohal artiklile 8 „Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime“;

19.

rõhutab digitaalse innovatsiooni keskuste võrgu loomist ja nende piisavat ulatust kõigis piirkondades. Kuigi mõjuhinnang ütleb selgelt, et digitaalse innovatsiooni keskustel saab olema tugev piirkondlik mõõde (eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks), ei kajastu see õigusakti ettepanekus. Digitaalse innovatsiooni keskuste valimine peaks olema avatud ja usaldusväärne protsess, milles ei osale vaid üks digitaalse innovatsiooni keskus vaid digitaalse innovatsiooni keskuste võrk igas liikmesriigis. Digitaalse innovatsiooni keskused tuleks valida riiklikult ja piirkondlikult ning temaatiliselt tasakaalustatud viisil. Digitaalse innovatsiooni keskuste võrk peaks olema tihedalt seotud teiste võrkudega, nagu näiteks Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi digitaalvõrgustik ja Ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe;

20.

rõhutab tehisintellekti olulisust ja seost laiendatud tegelikkuse (XR), virtuaalreaalsuse (VR) täiendatud tegelikkuse (AR), 3D-tehnoloogiate ja robootikaga, mis saavad uueks aluseks üleilmsele ettevõtlusele, platvormimajandusele ja õppeplatvormidele. See aitab pakkuda võrdset juurdepääsu mitmesugusele haridus- ja kultuurialasele sisule ning võimaldab luua innovaatilisi teadmiste ülekandmise platvorme töötajate kutsealase ümberõppe tarvis. Lisaks toetab komitee ka jätkusuutlikku arengut, sest see vähendab märkimisväärselt füüsiliste kaupade hulka, reisimist ja CO2-heidet;

21.

rõhutab turvalisuse olulisust digitaalvaldkonnas ning toob esile linnade ja piirkondade rolli küberkuritegevusega võitlemisel ja andmete turvalisuse tagamisel;

22.

väljendab heameelt programmiga ühinenud kolmandaid riike käsitlevate sätete üle, eelkõige seoses digitehnoloogiale ülemineku integreerimisega meetmetesse, millega taotletakse ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamist. Selleks on vaja rõhutada lisaväärtust, mida innovatsiooni ja kasutuselevõtu juures annavad koostöövaim ja avatus. Keskendudes kestlikule arengule, annab digipöörde spetsiifiline olemus ELile võimaluse saavutada tugev üleilmne positsioon tehnoloogiaalase oskusteabe kasutamises jõukuse saavutamiseks;

23.

kinnitab, et komisjoni ettepanekus järgitakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.

Brüssel, 5. detsember 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ

7.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 86/282

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa solidaarsuskorpus ja ELi uus noortestrateegia“

(2019/C 86/15)

Raportöör:

Matteo Luigi BIANCHI (IT/ECR), Morazzone vallavanem (Varese provints)

Viitedokumendid:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm ning tunnistatakse kehtetuks [Euroopa solidaarsuskorpuse määrus] ja määrus (EL) nr 375/2014,

COM(2018) 440 final

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- Ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Noorte kaasamine ja ühendamine ning nende mõjuvõimu suurendamine – ELi uus noortestrateegia“,

COM(2018) 269 final

I. MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Euroopa Liit on rajatud selle kodanike ja selle liikmesriikide solidaarsusele. See ühine väärtus annab suuna liidu tegevusele ja tagab vajaliku ühtsuse, et tulla toime praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemidega, mille lahendamisele noored eurooplased oma solidaarsust praktikas näidates tahavad kaasa aidata.

Euroopa Liit on rajatud selle kodanike ja selle liikmesriikide ning liikmesriikide kohalike ja piirkondlike kogukondade solidaarsusele. See ühine väärtus annab suuna liidu tegevusele ja tagab vajaliku ühtsuse, et tulla toime praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemidega, mille lahendamisele noored eurooplased tahavad kaasa aidata , näidates praktikas oma solidaarsust ja arendades välja pikaajalise, kogu oma elu kestva pühendumuse solidaarsusele .

Motivatsioon

Lisatud tekstiga rõhutatakse kohalikku ja piirkondlikku mõõdet noorte kodanikuaktiivsuses ning seda, et selle puhul on tegemist esimese ja olulise kontaktpunktiga solidaarsuse valdkonnas.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 5

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Noortele tuleks pakkuda solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, mis lubaksid neil väljendada oma tahet kogukondade hüvangule kaasa aidata ning samas omandada väärtuslikke kogemusi, oskusi ja pädevusi, mis aitavad kaasa nende isiklikule, haridusalasele, sotsiaalsele ja erialasele arengule ning kodanikutunde arendamisele, parandades seeläbi nende tööalast konkurentsivõimet. Selline tegevus peaks toetama ka noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust.

Noortele tuleks pakkuda solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, mis lubaksid neil väljendada oma tahet nii kohalike kui ka piirkondlike kogukondade hüvangule kaasa aidata nii tava- kui ka hädaolukordades ning samas omandada väärtuslikke kogemusi, oskusi ja pädevusi, mis aitavad kaasa nende isiklikule, haridusalasele, sotsiaalsele ja erialasele arengule ning kodanikutunde arendamisele, parandades seeläbi nende tööalast konkurentsivõimet. Selline tegevus peaks toetama ka noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust.

Motivatsioon

Täiendusega juhitakse tähelepanu piirkondliku ja kohaliku mõõtme tähtsusele Euroopa noorte valmisolekus tegutseda, sh ka hädaolukordades, kus on vaja humanitaarabi.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 6

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Noortele pakutavad solidaarsustegevused peaksid olema kvaliteetsed selles mõttes, et need peaksid vastama rahuldamata ühiskondlikele vajadustele, aitama tugevdada kogukondi, pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi ja pädevusi, olema noortele taskukohased ning neid tuleks ellu viia ohututes ja tervislikes tingimustes.	Noortele pakutavad solidaarsustegevused peaksid olema kvaliteetsed selles mõttes, et need peaksid vastama rahuldamata ühiskondlikele , sh kohalikele vajadustele, aitama tugevdada kohalikke ja piirkondlikke kogukondi, pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi ja pädevusi, olema noortele taskukohased ning neid tuleks ellu viia ohututes ja tervislikes tingimustes.

Motivatsioon

Kinnitatakse taas, kui olulised on sotsiaalsete vajaduste täitmine ja vajadus kujundada vabatahtlik tegevus iga kohaliku või piirkondliku kogukonna tugevdamise võimalusteks.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 7

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Euroopa solidaarsuskorpus on kogu liidus ja sellest väljaspool toimuva solidaarsustegevuse ühtne kontaktpunkt. Tuleks tagada kooskõla ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja programmidega. Euroopa solidaarsuskorpus tugineb varasemate ja praeguste programmide, eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse (1) ja Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse (2) tugevatele külgedele ja koostoimele. Samuti täiendab see liikmesriikide jõupingutusi toetada noori ja lihtsustada noortegarantii raames nende üleminekut koolist tööellu, pakkudes neile täiendavaid võimalusi alustada tööturul tegevust solidaarsusega seotud valdkonnas praktika või töö kaudu kas oma koduriigis või välismaal. Tagatakse ka vastastikune täiendavus Euroopa solidaarsuskorpuse puhul asjakohaste olemasolevate liidu tasandi võrgustikega, nt Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustiku, EURESe ja Eurodeski võrgustikuga . Lisaks tuleks tagada olemasolevate seotud kavade, eelkõige liikmesriikide solidaarsuskavade ja noorte liikuvuse kavade ning Euroopa solidaarsuskorpuse vaheline vastastikune täiendavus, võttes vajaduse korral aluseks head tavad.

Euroopa solidaarsuskorpus on kogu liidus ja sellest väljaspool toimuva solidaarsustegevuse ühtne kontaktpunkt. Tuleks tagada kooskõla ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja programmidega , arendades horisontaalset käsitlusviisi ja julgustades võimalikult palju sektorivahelist koostööd . Euroopa solidaarsuskorpus tugineb varasemate ja praeguste programmide, eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse (1) ja Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse (2) tugevatele külgedele ja koostoimele. Samuti täiendab see liikmesriikide jõupingutusi toetada noori ja lihtsustada noortegarantii raames nende üleminekut koolist tööellu, pakkudes neile täiendavaid võimalusi alustada tööturul tegevust solidaarsusega seotud valdkonnas praktika , õpipoisiõppe eri vormide või töö kaudu kas oma koduriigis või välismaal. Tagatakse ka vastastikune täiendavus Euroopa solidaarsuskorpuse puhul asjakohaste olemasolevate liidu tasandi võrgustikega, nt Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustiku, EURESe ja Eurodeski võrgustiku ning selliste sotsiaalvõrgustikega nagu Euroopa Vabatahtlike Keskus ja Euroopa noortefoorum . Lisaks tuleks tagada olemasolevate seotud kavade, eelkõige liikmesriikide solidaarsuskavade ja noorte liikuvuse kavade ning Euroopa solidaarsuskorpuse vaheline vastastikune täiendavus, võttes vajaduse korral aluseks head tavad. Samuti tuleb arendada koostoimet ning pidevat ja vahetut dialoogi asjaomaste kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kõigi, sh piirkondadevaheliste osalejatega, kes on juba kasu saanud solidaarsusmeetmetest ning kes saavad oma kogemustele tuginedes anda soovitusi ja pakkuda uusi perspektiive solidaarsuse vallas.

Motivatsioon

Komisjon peaks toetama võimalikult palju valdkondadevahelisusele tuginevat lähenemisviisi ning tagama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suurema vahetu kaasamise koostöösse Euroopa solidaarsuskorpusega, samuti pideva dialoogi sektoris juba tegutsevate ja solidaarsusmeetmetest juba kasu saanud osalejatega.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 10

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kõnealused tegevused peaksid tooma kasu kogukonnale ning soodustama samas ka üksikisikute isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut, samuti arendama kodanikutunnet; tegevus võib toimuda vabatahtliku tegevuse, praktika või töö, projektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, nt hariduse ja koolituse, tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, ettevõtluse (eriti sotsiaalse ettevõtluse), kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, keskkonna- ja looduskaitse, kliimameetmete, suurõnnetuste ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgedest taastamise, põllumajanduse ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, loovuse ja kultuuri, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande, kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja integratsiooni, territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse ning piiriülese koostöö valdkonnas. Solidaarsustegevus peaks hõlmama arvestatavat õppe- ja koolitusmõõdet ja pakkuma osalejatele asjakohaseid meetmeid enne ja pärast solidaarsustegevust ning selle kestel.

Kõnealused tegevused peaksid tooma kasu kohalikule kogukonnale ja laiemalt kogukonna arendamisele ning soodustama samas ka üksikisikute isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut, samuti arendama kodanikutunnet; tegevus võib toimuda vabatahtliku tegevuse, praktika, õpipoisiõppe või töö, projektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, nt hariduse ja koolituse, tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, ettevõtluse (eriti sotsiaalse ettevõtluse), kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, keskkonna- ja looduskaitse, kliimameetmete, suurõnnetuste ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgedest taastamise, põllumajanduse ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, loovuse ja kultuuri, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande, kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja integratsiooni, territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse, kohaliku ja piirkondliku materiaalse ja immateriaalse kultuuri- ja kunstipärandi väärtustamise ja taastamise ning piiriülese koostöö valdkonnas. Solidaarsustegevus peaks hõlmama arvestatavat õppe- ja koolitusmõõdet ja pakkuma osalejatele asjakohaseid meetmeid enne ja pärast solidaarsustegevust ning selle kestel.

Motivatsioon

Komitee rõhutab vajadust hõlbustada kohalike ja piirkondlike kogukondade ning mis tahes huvitatud poole osalemist programmide ja algatuste kaudu kohaliku kultuuri- ja kunstipärandi väärtustamisel ja taastamisel.

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 11

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Vabatahtlik tegevus (nii liidu piires kui ka sellest väljaspool) on mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis rikastav kogemus, mis edendab noorte isiklikku, sotsiaalhariduslikku ja erialast arengut, kodanikuaktiivsust ja tööalast konkurentsivõimet. Vabatahtlik tegevus ei tohiks negatiivselt mõjutada ega asendada võimalikke või olemasolevaid tasustatavaid töökohti. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema noortevaldkonna vabatahtliku tegevuse meetmete alal koostööd avatud koordinatsiooni meetodi kaudu.

Motivatsioon

Komitee kordab vajadust selgitada välja komisjoni ja liikmesriikide tegevuse kooskõlastamise vormid ning vahendid, mille abil on võimalik selgelt määratleda piirid vabatahtliku tegevuse ning tasustatud või vastavalt programmile tasustatava solidaarsustegevuse vahel.

Muudatusettepanek 7

Põhjendus 12

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Praktika või töö solidaarsusega seotud valdkondades võivad pakkuda noortele täiendavaid võimalusi alustada tegevust tööturul, aidates samas kaasa peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisele . See võib aidata suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet ja produktiivsust, lihtsustades samas nende üleminekut hariduse omandamiselt tööellu, mis on nende tööturuvõimaluste suurendamise seisukohast keskse tähtsusega. Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutav praktika vastab kvaliteedipõhimõtetele, mis on esitatud nõukogu soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta (1) . Pakutav praktika ja töö on noortele hüppelauaks tööturule sisenemisel ning seetõttu kaasneb sellega asjakohane tegevusjärgne toetus. Praktika ja töö korraldamist hõlbustavad asjaomased tööturuosalised, eelkõige avaliku ja erasektori tööturuasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad, ning praktika ja töö eest maksavad tasu osalevad organisatsioonid. Osalevate organisatsioonidena peaksid nad taotlema rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse pädeva rakendusasutuse kaudu, pidades silmas seda, et nad on vahendajateks noorte osalejate ning solidaarsussektorites praktika- ja töövõimalusi pakkuvate tööandjate vahel.

Praktika , õpipoisiõppe või töö solidaarsusega seotud valdkondades võivad pakkuda noortele täiendavaid võimalusi alustada tegevust tööturul, pakkudes peale selle võimalusi arendada ka eraelus pikas perspektiivis solidaarset mõtlemisviisi . See võib aidata suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet ja produktiivsust, lihtsustades samas nende üleminekut hariduse omandamiselt tööellu, mis on nende tööturuvõimaluste suurendamise seisukohast keskse tähtsusega. Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutav õpipoisiõpe ja/või praktika vastab kvaliteedipõhimõtetele, mis on esitatud nõukogu soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta (1), ning seetõttu kaasneb sellega asjakohane tegevusjärgne toetus. Praktika , õpipoisiõppe ja töö korraldamist hõlbustavad asjaomased tööturuosalised, eelkõige avaliku ja erasektori tööturuasutused, sotsiaalpartnerid , kohapealsete tegelike vajadustega paremini kursis olevad asjaomased kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused ning kaubanduskojad, ning praktika ja töö eest maksavad tasu osalevad organisatsioonid. Osalevate organisatsioonidena peaksid nad taotlema rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse pädeva rakendusasutuse kaudu, pidades silmas seda, et nad on vahendajateks noorte osalejate ning solidaarsussektorites praktika- , õpipoisiõppe- ja töövõimalusi pakkuvate tööandjate vahel.

Motivatsioon

Komitee tunnistab sellise praktika väärtust vahendina, mis hõlbustab noorte sisenemist tööturule, ent rõhutab vajadust tugeva ja korrapärase dialoogi järele avaliku ja erasektori kohalike ja piirkondlike osalejatega, kes on kursis territooriumi tegelike sotsiaalsete vajadustega.

Muudatusettepanek 8

Põhjendus 13

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Noorte algatusvõime on ühiskonna ja tööturu jaoks oluline väärtus. Euroopa solidaarsuskorpus aitab seda aspekti edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi projekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega oma kohaliku kogukonna hüvanguks. Projektide vahendusel saavad noored katsetada ideid ja olla ise solidaarsustegevuse edasiviivaks jõuks. Need projektid on ka hüppelauaks edasises solidaarsustegevuses osalemisele ning esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid ise ettevõtjaks hakkama või moodustama solidaarsus-, mittetulundus- ja noortega seotud valdkondades ühendusi, vabaühendusi või muid organisatsioone.

Noorte algatusvõime on ühiskonna ja tööturu jaoks oluline väärtus. Euroopa solidaarsuskorpus aitab seda aspekti edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi projekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega oma kohaliku kogukonna hüvanguks. Projektide vahendusel saavad noored katsetada ideid ja olla ise kohalikele kogukondadele kasu toova solidaarsustegevuse edasiviivaks jõuks ning edendada kodanikuaktiivsust, võideldes lisaks ka sotsiaalse tõrjutuse ja maapiirkondadest linnadesse toimuva rände vastu . Need projektid on ka hüppelauaks edasises solidaarsustegevuses osalemisele ning esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid ise ettevõtjaks hakkama või moodustama solidaarsus-, mittetulundus- ja noortega seotud valdkondades ühendusi, vabaühendusi või muid organisatsioone.

Motivatsioon

Komitee rõhutab, kui oluline on solidaarsusstrateegia, mille abil innustatakse noori tegelema hiljem ka ise ettevõtlusega, mis toob kohalikele kogukondadele kasu ja edendab suuremat kaasavust.

Muudatusettepanek 9

Põhjendus 14

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Euroopa solidaarsuskorpuses osalevad noored ja organisatsioonid peaksid tundma, et nad kuuluvad kogukonda, mis koosneb isikutest ja üksustest, kes on seadnud oma ülesandeks edendada üleeuroopalist solidaarsust. Samal ajal on osalevaid organisatsioone vaja toetada, et nad oleksid suutelised pakkuma kvaliteetseid tegevusi aina rohkematele osalejatele. Euroopa solidaarsuskorpus toetab võrgustikutegevust, mille eesmärk on tugevdada noorte inimeste ja osalevate organisatsioonide kaasalöömist selles kogukonnas , edendada Euroopa solidaarsuskorpuse vaimu ning kasulike tavade ja kogemuste vahetamist. See tegevus aitab kaasa ka Euroopa solidaarsuskorpuse alase teadlikkuse suurendamisele avaliku ja erasektori osaliste hulgas, aga ka Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete rakendamise kohta tagasiside kogumisele osalejatelt ja osalevatelt organisatsioonidelt.

Euroopa solidaarsuskorpuses osalevad noored ja organisatsioonid peaksid tundma, et nad kuuluvad kogukonda, mis koosneb isikutest ja üksustest, kes on seadnud oma ülesandeks edendada üleeuroopalist solidaarsust. Samal ajal on osalevaid organisatsioone vaja toetada, et nad oleksid suutelised pakkuma kvaliteetseid tegevusi aina rohkematele osalejatele. Euroopa solidaarsuskorpus toetab võrgustikutegevust, mille eesmärk on tugevdada noorte inimeste ja osalevate organisatsioonide kaasalöömist, edendada Euroopa solidaarsuskorpuse vaimu ning kasulike tavade ja kogemuste vahetamist. See tegevus aitab kaasa ka Euroopa solidaarsuskorpuse alase teadlikkuse suurendamisele avaliku ja erasektori osaliste hulgas, aga ka tagasiside kogumisele osalejatelt ja osalevatelt organisatsioonidelt Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete rakendamise ning selle suutlikkuse kohta reageerida kohalike kogukondade vajadustele ja ootustele .

Motivatsioon

Oluline on aktiivne koostöö Euroopa solidaarsuskorpuse ja kõigi sidusrühmade vahel, kes ei suuda mitte ainult vastata kõikidele teabepäringutele, vaid ka edastada ajakohastatud andmeid ja teateid, mille abil on võimalik tagada integreeritum lähenemisviis ja projektide kvaliteedi parandamine.

Muudatusettepanek 10

Põhjendus 15

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutavate tegevuste ja muude võimaluste kvaliteedi tagamisele, pakkudes osalejatele eelkõige koolitust, keeleabi, kindlustust, haldusalast ja tegevusjärgset toetust, samuti Euroopa solidaarsuskorpuse kogemuse najal omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimist konkreetsete sertifitseerimise kriteeriumide abil . Vabatahtlik tegevus peaks hõlmama tulundusühendusi ja mittetulundusühendusi, sihtasutusi, mittetulunduslikke üksusi, ühendusi ja sotsiaalseid ettevõtteid ning välja tuleks töötada erieeskirjad nn tööalaste praktikakohtade jaoks, mis võimaldavad edendada solidaarsusprojekte võimalike maksuvabastuste/-soodustuste abil liikmesriikide endi algatusel. Ülimalt tähtis on jätkuvalt ka vabatahtlike julgeolek ja turvalisus ning vabatahtlikke ei tohiks lähetada operatsioonidele, mida viiakse läbi rahvusvaheliste ja riigisiseste relvastatud konfliktide toimumiskohas.

Motivatsioon

Komitee kordab vajadust toetada vabatahtlikku tegevust, praktikat, õpipoisiõpet ja tasustatud tööalast tegevust koos kõigi projektide edendajatega Euroopa solidaarsuskorpuse raames, kaaludes muu hulgas liikmesriikidele antavat võimalust võtta premeerimise eesmärgil kasutusele maksuvabastuste/-soodustuste algatusi.

Muudatusettepanek 11

Põhjendus 18

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kvaliteedimärgise võivad saada kõik Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad üksused eeldusel, et asjakohased tingimused on täidetud. Kvaliteedimärgise andmiseni viiv protsess peaks olema pidev ja seda peaksid läbi viima Euroopa solidaarsuskorpuse rakendusasutused. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust tuleks regulaarselt uuesti hinnata ja märgise peaks saama tagasi võtta, kui vajalike kontrollide käigus ilmneb, et märgise andmise tingimused ei ole enam täidetud.

Kvaliteedimärgise võivad saada kõik Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad üksused eeldusel, et asjakohased tingimused on täidetud. Need peaksid sisaldama hinnangut, kuivõrd kõnealused üksused on võtnud arvesse kohalikke ja piirkondlikke vajadusi, järginud integreeritud lähenemisviisi ning teinud aktiivset ja viljakat koostööd kõigi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja/või muu solidaarsuse valdkonnas tegutseva ühenduse või üksusega. Kvaliteedimärgise andmiseni viiv protsess peaks olema pidev ja seda peaksid läbi viima Euroopa solidaarsuskorpuse rakendusasutused tihedas koostöös riiklike büroodega ja võttes arvesse valdkondi, kus liikmesriikides on toimunud suur areng solidaarsuse valdkonnas . Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust tuleks regulaarselt uuesti hinnata ja märgise peaks saama tagasi võtta, kui vajalike kontrollide käigus ilmneb, et märgise andmise tingimused ei ole enam täidetud.

Motivatsioon

Komitee rõhutab, kui oluline on riiklike büroode, juba olemasolevate organisatsioonide või selliste solidaarsuse valdkonnas tegutsevate kohalike ja piirkondlike asutuste maksimaalne osalemine nagu lugematud spordiühendused, mis edendavad innovaatilisi vabatahtlikke algatusi, toetades integreeritud lähenemisviisi ja kõigil valitsustasanditel koostöö tegemist partneritega, kes soovivad osaleda Euroopa solidaarsuskorpuses.

Muudatusettepanek 12

Põhjendus 22

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Et tõsta Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuste rakendamise kvaliteeti ning edendada nende tegevuste käigus omandatud pädevuste kindlakstegemist ja valideerimist ( sh noortepassi tunnistuste koostamise kaudu), peaks rakendusasutusi, osalevaid organisatsioone ja Euroopa solidaarsuskorpuses osalevaid noori aitama Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskused.

Et tõsta Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuste rakendamise kvaliteeti ning edendada nende tegevuste käigus omandatud pädevuste kindlakstegemist ja valideerimist ( spetsiifiliste Euroopa solidaarsuskorpuse tunnistuste koostamise kaudu elluviidud tegevuse kohta, kasutades selliseid vahendeid nagu noortepass ja Europass, st õpipoisiõpet reguleerivaid eeskirju, millega tehakse kindlaks ja määratletakse omandatud teadmised ja oskused ), peaks rakendusasutusi, osalevaid organisatsioone ja Euroopa solidaarsuskorpuses osalevaid noori aitama Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskused.

Motivatsioon

Komitee tunnistab, kui tähtis on veelgi hõlbustada noorte vabatahtlike tööotsimist, väljastades neile tegevuse lõppedes spetsiifilise Euroopa solidaarsuskorpuse sertifikaadi, milles kirjeldatakse omandatud oskusi ja milles on ära toodud konkreetsed hindamisparameetrid ning mida saab kasutada kutsealastel eesmärkidel riigisiselt ja riikidevaheliselt.

Muudatusettepanek 13

Põhjendus 27

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Euroopa solidaarsuskorpuse sihtrühm on 18–30aastased noored ning selle tegevuses osalemise tingimuseks peaks olema eelnev registreerumine Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis.

Euroopa solidaarsuskorpuse sihtrühm on 18–30aastased noored , olenemata nende sotsiaalsest, majanduslikust, haridus- jms taustast, ning selle tegevuses osalemise tingimuseks peaks olema eelnev registreerumine Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis , pakkudes võimalust osaleda portaali kaudu mitmekeelses veebipõhises valitud solidaarsustegevuseks ettevalmistavas koolituses, mille abil selgitatakse ka välja noorte solidaarsusalastele ambitsioonidele kõige paremini vastav valdkond ja mis võib parandada noorte võimalusi tööturul.

Motivatsioon

Komitee soovitab luua mitmekeelse portaali, kust saab alla laadida konkreetset teavet ja koolitusmaterjali solidaarsustegevuse pakutavate eri kategooriate jaoks, aidates asjaomastel noortel valiku tegemisel, et parandada nende tulevasi võimalusi tööturul.

Muudatusettepanek 14

Põhjendus 28

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus on kättesaadav kõigile noortele, eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras olevatele noortele. Kehtestada tuleks erimeetmed, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust ja ebasoodsas olukorras olevate noorte osalemist, ning võtta arvesse paljude maapiirkondade ja liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi. Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See peaks lahendama (võimaluse korral ja ilma, et see piiraks Schengeni õigustiku ning kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitleva liidu õiguse kohaldamist) haldusprobleemid, mis tekitavad raskusi viisade ja elamislubade saamisel ning Euroopa ravikindlustuskaardi väljaandmisel piiriülese tegevuse korral Euroopa Liidus.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus on kättesaadav kõigile noortele, eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras olevatele noortele. Kehtestada tuleks erimeetmed, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust ja ebasoodsas olukorras olevate , sh puuetega noorte osalemist, ning võtta arvesse paljude maapiirkondade ja liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi. Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See peaks lahendama (võimaluse korral ja ilma, et see piiraks Schengeni õigustiku ning kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitleva liidu õiguse kohaldamist) haldusprobleemid, mis tekitavad raskusi viisade ja elamislubade saamisel ning Euroopa ravikindlustuskaardi väljaandmisel piiriülese tegevuse korral Euroopa Liidus.

Motivatsioon

Täiendusega soovitakse juhtida tähelepanu puuetega noorte kaasamisele Euroopa solidaarsuskorpuse tegevusse, eelkõige pidades silmas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille EL on ratifitseerinud.

Muudatusettepanek 15

III peatükk, artikkel 7

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud vabatahtlik tegevus peab sisaldama õppe- ja koolituskomponenti, see ei asenda praktika- ega töökohti, seda ei võrdsustata tööga ning see peab põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul.	Artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud vabatahtlik tegevus peab sisaldama õppe- ja koolituskomponenti, see ei asenda praktika- ega töökohti, seda ei võrdsustata tööga ning see peab põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse , õpipoisiõppe või muu tegevuse lepingul , milles kirjeldatakse täies mahus kavandatud tegevust .

Motivatsioon

Komisjoni ettepanekuga tuleks vabatahtlikku tegevust võimaldada mis tahes – era- või avalik-õigusliku, tulundusliku või mittetulundusliku – üksuse juures täielikus kooskõlas vabatahtlikule tegevusele omase solidaarsuse vaimuga. Väga oluline on töötada välja järelevalvevahendid, et vältida ebakindlaid töötingimusi, deklareerimata tööd ja vabatahtliku töö kasutamist selleks, et vältida osalejate tegevuse tasustamist, väärtustades innovatiivsemaid ja originaalsemaid tegevusi ja nähes ette premeerimisvõimalusi kõige dünaamilisemate ja proaktiivsemate osalejate jaoks.

Muudatusettepanek 16

VI peatükk, artikli 16 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Hindamiskriteeriumide seas tuleks võtta arvesse ka asjaomase üksuse võimalikke integreeritud koostöö tegemise vorme noorsoopoliitika edendamise valdkonnas juba tegutsevate asutustega – siin on spordil kahtlemata järjest suurem osatähtsus, pakkudes üha rohkem huvi. Sellega seoses väärtustatakse iseäranis koostööd ELi noortekoordinaatoriga ja võimalikke osalemise vorme Euroopa Komisjon teatises COM(2018) 269 final esitatud ELi noorsoostrateegia platvormi raames.

Motivatsioon

Komitee tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekut luua ELi noortekoordinaatori ametikoht ja ELi noorsoostrateegia platvorm ning loodab, et rajatakse jätkuva koostöö võrgustik ning koostatakse uurimiskoosolekute ajakava koordinaatori ja komitee vahel, kuhu õnnestub tõhusalt kaasata kõik Euroopa kohalikud ja piirkondlikud mõõtmed.

Muudatusettepanek 17

VI peatükk, artikkel 17

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpuse raames toimuvale rahastamisele	Juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpuse raames toimuvale rahastamisele
Rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse raames võivad taotleda kõik osalevates riikides asutatud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused ning rahvusvahelised organisatsioonid. Artiklites 7, 8 ja 11 osutatud tegevuste korral peab osalev organisatsioon Euroopa solidaarsuskorpuse raames toimuva rahastamise eeltingimusena saama kvaliteedimärgise. Artiklis 9 osutatud solidaarsusprojektide puhul võivad Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate mitteametlike rühmade nimel taotleda rahastamist ka füüsilised isikud.	Rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse raames võivad taotleda kõik osalevates riikides asutatud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused ning rahvusvahelised organisatsioonid. Artiklites 7, 8 ja 11 osutatud tegevuste korral peab osalev organisatsioon Euroopa solidaarsuskorpuse raames toimuva rahastamise eeltingimusena saama kvaliteedimärgise. Artiklis 9 osutatud solidaarsusprojektide puhul võivad Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate mitteametlike rühmade nimel taotleda rahastamist ka füüsilised isikud. Igal juhul tuleb premeerida projekte, millel on kohalikul ja piirkondlikul tasandil suur lisaväärtus.

Motivatsioon

Täiendusega juhitakse tähelepanu projektidele, millel on kohalikul ja piirkondlikul tasandil suur lisaväärtus.

Muudatusettepanek 18

XI peatükk, artikli 28 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Komisjon peaks võimalikult jõuliselt toetama riikide ametiasutusi ja riiklikke büroosid teabe levitamisel iga Euroopa solidaarsuskorpuse raames kavandatava algatuse kohta, tagades et kohalikud ja piirkondlikud osalejad saaksid sellest kõige paremini teada ning edendades sobiva otsese või kaudse tehnilise abi osutamist registreerimisel ja hilisemal vahendite taotlemisel.

Motivatsioon

On esmatähtis edendada kohalike ja piirkondlike osalejate ulatuslikumat kaasamist, tagades nende senisest aktiivsema osalemise ja samuti pidevalt ajakohastatava võrgustiku mis tahes tehnilise ja koolitusalase teabe saamiseks.

II. POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused – ELi noortestrateegia

kordab vajadust integreerida noorsoopoliitika kõigisse ELi poliitikavaldkondadesse horisontaalse lähenemisviisi kaudu ning julgustades valdkondadevahelist, piirkondadevahelist ja piiriülest koostööd;

väljendab suurt heameelt Euroopa Komisjoni ettepaneku üle luua ELi noortekoordinaatori ametikoht ja arendada ELi noortestrateegia platvormi, tugevdades selle rolli teavitamisel ning muutes platvormi kõigi sidusrühmadega pideva ja tõhusa dialoogi pidamise platvormiks;

loodab, et kavandatakse regulaarseid kohtumisi ELi noortekoordinaatoriga ja tunnistatakse formaalset koostööd Euroopa Regioonide Komiteega kõigi kohaliku ja piirkondliku tasandi sotsiaalsete vajaduste eestvedajana noorsoopoliitika valdkonnas;

väljendab heameelt uue noorsootöö tegevuskava üle, rõhutades selle olulist sotsiaalset väärtust eri taustaga noortele, sealhulgas mittetöötatavatele ja mitteõppivatele (NEET) ning samuti kohalikesse rahvus- ja keelevähemustesse kuuluvatele noortele, ning juhtides tähelepanu vajadusele kaasata senisest ulatuslikumalt noori, k.a kõige kaitsetumaid noori uuendatud ELi noorte dialoogi kaudu;

soovitab eri taustaga noorte maksimaalset kaasamist, et tagada võrdsed võimalused, sotsiaalne integratsioon ja abi pakkumine töö otsimisel ning kindlustada nende aktiivne osalemine kõige dünaamilisemates valdkondades, näiteks spordis;

suhtub positiivselt erinevate noortele mõeldud rahastamisprogrammide raames tehtavate ELi kulutuste süstemaatilise jälgitavuse kehtestamisse ning loodab, et tulevikus suurendatakse veelgi pikaajalisi rahaeraldisi noorsoopoliitika kasuks. See aspekt on iseäranis oluline nende ELi liikmesriikide või piirkondade jaoks, kus noorte spetsialistide väljaränne on kõige suurem;

Euroopa solidaarsuskorpus

soovitab erinevate rahastamis- ja teabevahetusvahendite abil tugevdada kohalikku vabatahtlikku tegevust, märkides, et paljud noored osalevad kohalike kogukondade projektides, mida tuleb väärtustada seoses poliitilise ja kodanikuaktiivsuse, sotsiaalse kaasamise ja võitlusega maapiirkondadest linnadesse toimuva rände vastu; (1)

tunnistab Euroopa solidaarsuskorpuse vabatahtliku tegevuse ja Euroopa solidaarsuskorpuse raames toimuva töötamise vastastikust täiendavust, ent nõuab mõlema mõiste selget eristamist, et vältida ebakindlaid või tasustamata töövorme;

kordab, kui oluline on tunnustada vabatahtliku tegevuse kaudu omandatud oskusi Euroopa solidaarsuskorpuse erisertifikaatide väljastamisega, kasutades ka selliseid vahendeid nagu noortepass ja Europass või õpipoisiõppe jaoks kehtestatud piiritlemiskriteeriume;

10.

nõuab tõhusat järelevalvet osalevate organisatsioonide üle, et tagada nõukogu soovituses (kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta) (2) rõhutatud põhimõtete ja standardite täielik järgimine;

11.

palub komisjonil määratleda konkreetsed kriteeriumid ühinemiseelseid riike hõlmavate projektide hindamiseks, mille puhul varasemad probleemid võisid negatiivselt mõjutada ettekujutust solidaarsus- ja vabatahtlikust tegevusest, mõjutades negatiivselt noorte suhtumist sellistesse väärtustesse;

Konkreetsed soovitused

12.

toetab komisjoni eesmärki suurendada ELi noortestrateegia mõju kohalikul tasandil;

13.

nõustub ELi noortekoordinaatori tähtsuse ja tema strateegilise rolliga, korraldades korrapäraseid koosolekuid Regioonide Komiteega ning tugevdades koolitus- ja teabealaseid kanaleid asjaomaste riiklike korraldusasutustega;

14.

tunnistab ka erasektori olulisust tööalaste praktikakohtade jaoks, ent nõuab nende puhul siiski solidaarsustegevuse tasustamise tagamist;

15.

on seisukohal, et parima kvaliteedi tagamiseks projektide rakendamisel on esmatähtis kiirendada maksimaalselt nende hindamise etappe, võimaldades osalevatele organisatsioonidele kiiremat juurdepääsu vahenditele ning hõlpsaid, sujuvaid ja paindlikke projektide registreerimise menetlusi, võttes eelkõige arvesse isikuid, kellel on piiratud juurdepääs internetile ja/või ka probleemid keeleoskuse vallas;

16.

rõhutab, et selleks et tagada Euroopa solidaarsuskorpuse kõige laialdasem levitamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil, on vaja püsivat suhtlemist riiklike sidusrühmadega ning konkreetset ja toimivat teavitamist pakutavatest solidaarsustegevuse võimalustest;

17.

soovib, et kvaliteedimärgise andmisel väärtustataks kõige originaalsemat ja tulemuslikumat vabatahtlikku tegevust (nt koostöös ja -toimes spordiühingutega toimuv vabatahtlik tegevus), mis võib innustada noori tegelema kogu elu vältel solidaarsustegevusega, ning loodab ka, et osalevad organisatsioonid saavad kasutada liikmesriikide endi algatusel kehtestud maksusoodustusi;

18.

rõhutab, et Euroopa solidaarsuskorpuse ettepanekut tuleb rakendada kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine ettepanekute rakendusetappi on äärmiselt oluline. Komitee kutsub komisjoni üles võtma arvesse kohalike kogukondade vajadusi ja ootusi, sest nemad on asjaomastele inimestele lähemal; toonitab, et haridus, erialased koolitused ja noorteküsimused on liikmesriikide pädevuses ning et kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 6 peab Euroopa Liit toetama, koordineerima ja täiendama riiklikke meetmeid, arvestades et tööhõive edendamine on ühine huvi. Seega sõltub asjaomaste, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele vastavate ELi meetmete edu koostööst kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;

19.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et Euroopa tasandil puudub sotsiaalmajandusettevõtete ühine ja ühtne määratlus, kuigi määruse ettepanekus nõutakse neilt programmi raames toetatavate meetmetega kaasnevate võimaluste ja tulemuste asjakohast sihtrühmadeni viimist, reklaamimist ja levitamist (põhjendus 38) ning Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuse toetamist;

20.

teeb ettepaneku lisada solidaarsustegevuse hindamisse ka Euroopa Vabatahtlike Keskuse vabatahtliku tegevuse raames tunnustatud ühised parameetrid.

Brüssel, 6. detsember 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50–73).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 375/2014, millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus (ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus) (ELT L 122, 24.4.2014, lk 1).

(1) Nõukogu 15. märtsi 2018. aasta soovitus kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta (ELT C 153, 2.5.2018, lk 1).

(1) Üks näide sellest on hiljutised kogemused Itaaliast Lombardia maakonnast, mis on edukalt edendanud algatusi kõrge solidaarse väärtusega spordi toetamiseks (vt Lega Civica).

(2) http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-6779-2018-INIT/et/pdf.

7.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 86/295

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Naabrus ja maailm“

(2019/C 86/16)

Pearaportöör:

Hans JANSSEN (NL/EPP), Oisterwijki vallavanem

Viitedokumendid:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend

COM(2018) 460 final

Ettepanek: nõukogu otsus ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta, sh ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelised suhted (ÜMTde assotsieerimise otsus)

COM(2018) 461 final

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III)

COM (2018) 465 final

I. MUUDATUSETTEPANEKUD

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend

Muudatusettepanek 1

COM(2018) 460 final, põhjendus 25

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Demokraatia ja inimõiguste eesmärke, sealhulgas soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist tuleks käesoleva määruse rakendamisel muidugi läbivalt kohaldada, kuid arvestades selle ülemaailmset olemust ja meetmete sõltumatust asjaomaste kolmandate riikide valitsuste ja ametivõimude nõusolekust, peaks inimõiguste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide edendamise teemaprogrammide kaudu antaval liidu abil olema konkreetsed täiendavad lisaeesmärgid.

Demokraatia ja inimõiguste eesmärke, sealhulgas soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist tuleks käesoleva määruse rakendamisel muidugi läbivalt kohaldada, kuid arvestades selle ülemaailmset olemust ja meetmete sõltumatust asjaomaste kolmandate riikide valitsuste ja ametivõimude nõusolekust, peaks inimõiguste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste edendamise teemaprogrammide kaudu antaval liidu abil olema konkreetsed täiendavad lisaeesmärgid.

Motivatsioon

Selles arvamuse eelnõus soovitatakse anda kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele arengukoostöös konkreetne eraldiseisev programm, millel on sihtotstarbeline eelarve, ning võtta neid kogu programmitöö raames abisaajatena arvesse, nagu toimub praeguse mitmeaastase finantsraamistiku perioodil arengukoostöö rahastamisvahendi raames. Kuigi arengukoostöö rahastamisvahendi raames ei kasutatud kohaliku omavalitsuse eelarverida ära täies ulatuses, on liiga kergekäeliselt järeldatud, et see oli seotud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ebapiisava suutlikkusega. Suurema mõjuga võisid olla muud põhjused, näiteks ranged kaasrahastamisnõuded ja keerukad taotlusmenetlused. Igal juhul peaksid ELi institutsioonid eelarverea kaotamise asemel andma võimaluse olukorda parandada.

Lisaks on ELi arengupoliitika ja kestliku arengu eesmärkide saavutamise tagamiseks oluline tugevate koordineerimismehhanismide jätkumine ja kehtestamine kodanikuühiskonna, kohalike omavalitsuste ja ELi institutsioonide vahel. Seepärast tuleks kodanikuühiskonna organisatsioone ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi selles artiklis mainida ühes lauses.

Muudatusettepanek 2

COM(2018) 460 final, põhjendus 26

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Kodanikuühiskond peaks hõlmama erinevate rollide ja volitustega osalejaid, sealhulgas kõiki mitteriiklikke, mittetulunduslikke, erapooletuid ja rahumeelseid struktuure, millesse inimesed koonduvad, et töötada ühiste poliitiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete või majanduslike eesmärkide ja ideaalide edendamise nimel. Nad võivad tegutseda kohalikul, riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil, nende hulgas on linna- ja maapiirkonna ning ametlikke ja mitteametlikke organisatsioone.	Kodanikuühiskond peaks hõlmama erinevate rollide ja volitustega osalejaid, sealhulgas kõiki mitteriiklikke, mittetulunduslikke, erapooletuid ja rahumeelseid struktuure, millesse inimesed koonduvad, et töötada ühiste poliitiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete või majanduslike eesmärkide ja ideaalide edendamise nimel. Nad võivad tegutseda kohalikul, riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil, nende hulgas on linna- ja maapiirkonna ning ametlikke ja mitteametlikke organisatsioone.
	Kooskõlas Euroopa arengukonsensusega on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel oluline roll kestliku arengu eesmärkide elluviimisel ja kohalike osalejate koordineerimisel. Nagu on tunnistatud kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030, on kõigil 17 eesmärgil kohalikud komponendid ja need on seotud kohalike omavalitsuste pädevusaladega, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse ja kliimamuutustega.

Motivatsioon

Euroopa Komisjoni ettepanekus ei mainita seda rolli, mis on kohalikel omavalitsustel kestliku arengu eesmärkide kujundamises, rakendamises ja järelevalves, kuigi kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 öeldakse selgelt, et kõigil 17 kestliku arengu eesmärgil on kohalikud komponendid ning need on seotud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste igapäevatööga. 2017. aasta uues Euroopa arengukonsensuses korratakse vajadust kestliku arengu eesmärkide kohalikule tasandile viimise järele. See on vastuolus spetsiaalsete kohalike omavalitsuste rahastamisvahendite puudumisega uutes välistegevuse rahastamise pakettides ning see on veel üks põhjus, miks kohe alguses taastada kohalike omavalitsuste eelarverida.

Muudatusettepanek 3

COM(2018) 460 final, põhjendus 29

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Oluline on süvendada rändealast koostööd partnerriikidega, et võtta maksimumi hästi hallatud ja regulaarsest rändest ning tulemuslikult võidelda ebaseaduslikku rändega. Selline koostöö peaks aitama kaasa rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsu tagamisele, ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemisele, piirihalduse parandamisele, samuti ebaseadusliku rände, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu võitlemise süvendamisele ning vajaduse korral tagasisaatmiste, tagasivõtmiste ja taasintegreerimise korraldamisele vastastikuse aruandluskohustuse alusel ning täites kõiki humanitaar- ja inimõigustega seotud kohustusi. Seega peaks selles valdkonnas kolmandate riikide tulemuslik koostöö liiduga olema käesoleva määruse üldpõhimõtete lahutamatu osa. Rände- ja arengukoostööpoliitika vaheline suurem sidusus on oluline tagamaks, et arenguabiga toetatakse partnerriikide poolt rände tulemuslikumat haldamist. Käesolev määrus peaks aitama kaasa rände suhtes koordineeritud, tervikliku ja struktuurse lähenemise saavutamisele, milleks maksimeeritakse sünergiaid ja kohaldatakse vajalike hoobi.

Oluline on süvendada rändealast koostööd partnerriikidega tihedas koostöös nende kohalike ja piirkondlike omavalitsustega , et võtta maksimumi hästi hallatud ja regulaarsest rändest ning tulemuslikult võidelda ebaseadusliku rändega. Selline koostöö peaks aitama kaasa rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsu tagamisele, ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemisele, eelkõige kui tegemist on haavatavate isikutega, nagu saatjata alaealised, piirihalduse parandamisele, samuti ebaseadusliku rände, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu võitlemise süvendamisele ning vajaduse korral tagasisaatmiste, tagasivõtmiste ja taasintegreerimise korraldamisele vastastikuse aruandluskohustuse alusel ning täites kõiki humanitaar- ja inimõigustega seotud kohustusi , arvestades ka ÜRO üleilmse rännet käsitleva kokkuleppe võimalikku vastuvõtmist . Seega peaks selles valdkonnas kolmandate riikide tulemuslik koostöö liiduga olema käesoleva määruse üldpõhimõtete lahutamatu osa. Rände- ja arengukoostööpoliitika vaheline suurem sidusus on oluline tagamaks, et arenguabiga toetatakse partnerriikide poolt rände tulemuslikumat haldamist. Käesolev määrus peaks aitama kaasa rände suhtes koordineeritud tervikliku ja struktuurse ning kohalikest vajadustest ja olukorrast lähtuva lähenemise saavutamisele, milleks maksimeeritakse sünergiaid ja kohaldatakse vajalike hoobi.

Motivatsioon

Rände- ja arengupoliitika on omavahel tihedalt seotud. Ühise Euroopa rändepoliitika elluviimisel on otsustava tähtsusega rahvusvahelise, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi koostöö. Parimate tulemuste saavutamise üks eeldus on mitmetasandiline juhtimine. On ülitähtis, et ELi, riikliku ning kohaliku ja piirkondliku tasandi ametiasutused teeksid tihedat koostööd transiidiriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning vastuvõtvate riikide kodanikuühiskonna, sisserändajate ühenduste ja kohalike kogukondadega.

Muudatusettepanek 4

COM(2018) 460 lõplik, üldsätted, artikli 3 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kooskõlas lõikega 1 on käesoleval määrusel järgmised erieesmärgid:

a)	toetada ja edendada dialoogi ning koostööd kolmandate riikidega ja piirkondadega naabruses, Sahara-taguses Aafrikas, Aasias ja Vaikse ookeani riikides, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Kariibi mere piirkonnas;

a)	toetada ja edendada dialoogi ning koostööd kolmandate riikidega ja piirkondadega naabruses, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil, Sahara-taguses Aafrikas, Aasias ja Vaikse ookeani riikides, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Kariibi mere piirkonnas;

b)	üleilmsel tasandil konsolideerida ja toetada demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi, toetada kodanikuühiskonna organisatsioone, edendada stabiilsust ja rahu ning tegeleda muude üleilmsete probleemidega, sealhulgas rände ja liikuvusega;

üleilmsel tasandil konsolideerida ja toetada demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ja soolist võrdõiguslikkust , toetada kodanikuühiskonna organisatsioone ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi , edendada stabiilsust ja rahu ning tegeleda muude üleilmsete probleemidega, sealhulgas rände ja liikuvusega;

Motivatsioon

Abi ja koostöö kohaliku ja piirkondliku tasandi ja naabermaade (eriti idapartnerluse riikide) asutuste vahel, mis keskendub ja mida kohandatakse kohalikele vajadustele ja olukorrale, võib paljudel juhtudel saavutada paremaid ja kaasavamaid tulemusi (mida kodanikud tugevamalt tunnevad) kui programmid partnerriikide keskasutustega.

Muudatusettepanek 5

COM(2018) 460 lõplik, üldsätted, artikli 4 lõige 3

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Teemaprogrammid hõlmavad kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks üleilmsel tasandil tegutsemist järgmistes valdkondades:

a)	inimõigused ja demokraatia;

b)	kodanikuühiskonna organisatsioonid;

c)	stabiilsus ja rahu;

d)	üleilmsed probleemid.

Teemaprogrammid hõlmavad kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks üleilmsel tasandil tegutsemist järgmistes valdkondades:

a)	inimõigused ja demokraatia;

b)	kodanikuühiskonna organisatsioonid;

c)	kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused;

d)	stabiilsus ja rahu;

e)	üleilmsed probleemid.

Kõik teemaprogrammid peaksid toetuma sihtotstarbelisele eelarvele.

Teemaprogrammid võivad hõlmata kõiki kolmandaid riike, samuti ülemeremaid ja -territooriume, nagu on määratletud nõukogu otsuses …/… (EL).

Artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks peavad teemaprogrammid põhinema III lisas loetletud koostöövaldkondadel.

Motivatsioon

Nagu märgitakse muudatusettepanekus 1, soovitatakse selles arvamuse eelnõus tungivalt anda kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele arengukoostöös konkreetne eraldiseisev programm, millel on sihtotstarbeline eelarve, ning võtta neid kogu programmitöö raames abisaajatena arvesse.

Muudatusettepanek 6

COM(2018) 460 final, üldsätted, artikli 4 lõige 5

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Käesoleva määruse alusel rakendatakse meetmeid peamiselt geograafiliste programmide kaudu.	Käesoleva määruse alusel rakendatakse meetmeid peamiselt geograafiliste programmide kaudu. Vajadusel peavad geograafilised programmid otseste toetusesaajatena hõlmama ka naaberriikide kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi.

Motivatsioon

ELi abi partnerriikide kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ja nendega tehtav koostöö ei tohi kannatada rahalist ega korralduslikku kahju rahaliste ja muude ressursside paindlikumal jaotamisel eri geograafilistele ja temaatilistele programmidele. On soovitav, et geograafilistes programmides märgitaks juba eelnevalt kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi otseste abisaajatena.

Muudatusettepanek 7

COM(2018) 460 lõplik, üldsätted, artikli 6 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Lõikes 1 osutatud rahastamispakett moodustub järgmiselt:

68 000 miljonit eurot geograafiliste programmide jaoks:

—	naabruspoliitika vähemalt 22 000 miljonit eurot,

—	Sahara-tagune Aafrika vähemalt 32 000 miljonit eurot,

—	Aasia ja Vaikse ookeani piirkond 10 000 miljonit eurot,

—	Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi mere piirkond 4 000 miljonit eurot,

68 000 miljonit eurot geograafiliste programmide jaoks:

—	naabruspoliitika vähemalt 22 000 miljonit eurot,

—	Sahara-tagune Aafrika vähemalt 32 000 miljonit eurot,

—	Aasia ja Vaikse ookeani piirkond 10 000 miljonit eurot,

—	Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi mere piirkond 4 000 miljonit eurot,

7 000 miljonit eurot teemaprogrammide jaoks:

—	inimõigused ja demokraatia 1 500 miljonit eurot,

—	kodanikuühiskonna organisatsioonid 1 500 miljonit eurot,

—	stabiilsus ja rahu 1 000 miljonit eurot,

—	üleilmsed probleemid 3 000 miljonit eurot,

7 500 miljonit eurot teemaprogrammide jaoks:

—	inimõigused ja demokraatia 1 500 miljonit eurot,

—	kodanikuühiskonna organisatsioonid 1 500 miljonit eurot,

—	kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused 500 miljonit eurot,

—	stabiilsus ja rahu 1 000 miljonit eurot,

—	üleilmsed probleemid 3 000 miljonit eurot,

c)	4 000 miljonit eurot kiirreageerimistegevuseks.

c)	4 000 miljonit eurot kiirreageerimistegevuseks.

Motivatsioon

Kooskõlas eelnevate muudatusettepanekutega on rangelt soovitatav, et proportsionaalne osa geograafilistele programmidele mõeldud eelarvest eraldatakse otse kohalike ja piirkondlike omavalitsustega koostöös või nende heaks tehtavatele programmidele, nagu toimub mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2014–2020 sisalduva arengukoostöö rahastamisvahendi raames. Kavandatud summa (500 miljonit eurot) põhineb kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike ametiasutuste eelarverea praegusel jaotusel (66,16 % kodanikuühiskonna organisatsioonidele, 22,05 % kohalikele omavalitsustele, 10,4 % arenguhariduseks ja teadlikkuse suurendamiseks ning 1,39 % toetusmeetmeteks (ajavahemik 2018–2020)) ning tuleb muidugi hoolikalt välja arvutada, võttes arvesse praeguse kohalike ametiasutuste eelarve kasutusmäära ja paljusid muid tegureid.

Muudatusettepanek 8

COM(2018) 460 final, üldsätted, artikli 8 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Euroopa Liit püüab partnerriikide ja -piirkondadega dialoogi pidades ja koostööd tehes edendada, arendada ja toetada demokraatiat ning õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste põhimõtete austamist, millele liit on rajatud.	Euroopa Liit püüab partnerriikide ja -piirkondadega dialoogi pidades ja koostööd tehes edendada, arendada ja toetada demokraatiat kõigil valitsemistasanditel ning õigusriigi, soolise võrdõiguslikkuse, inimõiguste ja põhivabaduste põhimõtete austamist, millele liit on rajatud.

Motivatsioon

Juhtpõhimõtted peaksid hõlmama ka kohaliku ja piirkondliku tasandi demokraatiat, sest kohalik ja piirkondlik tasand on koht, kus kodanikud kogevad demokraatiat kõige otsesemalt. Peamiste põhimõtete hulka tuleks lisada ka sooline võrdõiguslikkus.

Muudatusettepanek 9

COM(2018) 460 final, artikli 11 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Geograafiliste programmide jaoks pannakse programmitööga paika konkreetne ja kohandatud koostööraamistik, mis põhineb järgmisel:

a)	partnerite vajadused, mis määratakse kindlaks konkreetsete kriteeriumide alusel, võttes arvesse rahvaarvu, vaesust, ebavõrdsust, inimarengut, majanduslikku ja keskkonnaalast haavatavust ning riigi ja ühiskonna vastupanuvõimet;

a)	partnerite vajadused, mis määratakse kindlaks konkreetsete kriteeriumide alusel, võttes arvesse rahvaarvu, vaesust, ebavõrdsust, inimarengut, majanduslikku ja keskkonnaalast haavatavust ning riigi ja ühiskonna vastupanuvõimet;

b)	partnerite suutlikkus luua rahalisi vahendeid ja tagada neile juurdepääs ning suutlikkus abi vastu võtta;

b)	partnerite suutlikkus luua rahalisi vahendeid ja tagada neile juurdepääs ning suutlikkus abi vastu võtta;

c)	partnerite kohustused ja tulemuslikkus, mis määratakse kindlaks selliste kriteeriumide alusel nagu poliitiline reform ning majanduslik ja sotsiaalne areng;

c)	partnerite kohustused ja tulemuslikkus, mis määratakse kindlaks selliste kriteeriumide alusel nagu poliitiline reform ning majanduslik ja sotsiaalne areng , ning nende valmisolek kaasata oma kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi programmide koostamisse, rakendamisse ja järelevalvesse ;

d)	liidupoolse rahastamise võimalik mõju partnerriikides ja -piirkondades;

d)	liidupoolse rahastamise võimalik mõju partnerriikides ja -piirkondades , sealhulgas väikesemahuliste projektide näol, mis on kättesaadavad ka kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ;

e)	partneri suutlikkus ja tahe edendada ühiseid huve ja väärtusi ning toetada ühiseid eesmärke ja mitmepoolseid partnerlusi, samuti liidu prioriteetide saavutamisele kaasa aitamine.

e)	partneri suutlikkus ja tahe edendada ühiseid huve ja väärtusi ning toetada ühiseid eesmärke ja mitmepoolseid partnerlusi, samuti liidu prioriteetide saavutamisele kaasa aitamine.

Motivatsioon

Kavandatud artiklis 11 on juba mainitud, et meetmed tuginevad niivõrd kui võimalik dialoogile liidu, liikmesriikide ja asjaomaste partnerriikide, sealhulgas riiklike ja kohalike ametiasutuste vahel. See on hea lähtepunkt, kuid on oluline lisada, et programmitöö põhimõtted soodustaksid ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste (ja teiste sidusrühmade) osalemist programmide koostamisel, rakendamisel ja jälgimisel (võttes arvesse ka subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid). Sõnaselge viide on eriti oluline tööks riikides, kus kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemine on piiratud või puudub.

Pealegi on äärmiselt oluline, et programmitöö vahendid oleksid kättesaadavad iga liiki ja igas suuruses kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kaasa arvatud maapiirkondadele ja keskmise suurusega linnadele, sest kõik need töötavad samades piirkondades ja peavad tegema koostööd, et saavutada kestlik (kohalik) areng (nagu on selgitatud ELi kohaliku arengu territoriaalses käsituses).

Sellega seoses peaks uus naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend lisaks ülisuurtele projektidele stimuleerima ja rahastama ka väikesemahulisi projekte (nt toetudes olemasolevatele linnadevahelistele või muudele piirkondlikele või mitut sidusrühma hõlmavatele partnerlustele) ning veelgi soodustama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkuse suurendamist, et iga liiki kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saaksid töötada kestliku arengu saavutamise nimel.

Muudatusettepanek 10

COM(2018) 460 final, II jaotis, III peatükk, artikli 22 lõige 7

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Koostöö liidu ja tema partnerite vahel võib muu hulgas toimuda järgmises vormis:

[…]

(b)

halduskoostöö meetmed, näiteks liikmesriigi ja partnerriigi või -piirkonna avalike asutuste, kohalike asutuste, riigiasutuste või avalikke teenuseid osutavate eraõiguslike üksuste vaheline mestimine, samuti liikmesriikide lähetatud avaliku sektori eksperte ning nende piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi kaasavad koostöömeetmed;

Motivatsioon

Selge viide TAIEXi ja SIGMA kasutamisele aitaks toetada väga tõhusate tehnilise abi vahendite kasutamist kõigil haldustasanditel.

II lisa. Geograafiliste programmide koostöövaldkonnad

Muudatusettepanek 11

COM(2018) 460 final, II lisa, A osa punkti 1 alapunkt a

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Demokraatia ja demokraatlike protsesside, valitsemistava ja järelevalve tugevdamine, sealhulgas läbipaistvad ja usaldusväärsed valimisprotsessid.	Demokraatia ja demokraatlike protsesside, valitsemistava ja järelevalve tugevdamine nii riiklikul kui ka kohalikul ja piirkondlikul tasandil, sealhulgas nende tasandite läbipaistvad ja usaldusväärsed valimisprotsessid.

Motivatsioon

ELi ja liikmesriikide 2017. aastal kokkulepitud Euroopa arengukonsensuses kutsutakse kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles teostama järelevalvet ja osalema aktiivselt otsustusprotsessis (punkt 83).

Euroopa Regioonide Komitee on osalenud kohaliku ja piirkondliku tasandi valimisvaatlusmissioonidel, mis aitab kaasa demokraatlike protsesside tugevdamisele ja kvaliteedile.

Muudatusettepanek 12

COM(2018) 460 final, II lisa, A osa punkti 2 alapunkt l

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Kohalike ametiasutuste toetamine, et parandada linnatasandil põhiteenuste osutamist ja võrdset juurdepääsu toiduga kindlustatusele, kättesaadavatele, inimväärsetele ja taskukohastele eluasemetele ning eelkõige mitteametlike asunduste ja slummide elanike elukvaliteeti.	Kohalike ja piirkondlike ametiasutuste toetamine, et parandada nende tasandil põhiteenuste osutamist ja võrdset juurdepääsu toiduga kindlustatusele, kättesaadavatele, inimväärsetele ja taskukohastele eluasemetele ning eelkõige mitteametlike asunduste ja slummide elanike elukvaliteeti.

Motivatsioon

Selles artiklis tehakse ettepanek toetada kohalikke omavalitsusi, et parandada linnatasandil põhiteenuste osutamist. Tuleb selgelt märkida, et naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi eesmärk on teha koostööd kogu linnade süsteemiga. Linnad on ainult üks riigi kohalike omavalitsuste süsteemi komponent: arengueesmärkide eest kolmandates riikides tuleb vastutada riigi tasandil ja neid tuleb juhtida kohalikul tasandil, hõlmates eri valitsemistasandeid, kogukondi ja kodanikuühiskonda. See on samuti kooskõlas Euroopa Komisjoni kohaliku arengu territoriaalse käsitusega, milles rõhutatakse, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oma territooriumil sageli koordineeriv roll, mille raames nad konsulteerivad ja teevad koostööd erasektori, kodanikuühiskonna organisatsioonide ning ülikoolide, teadusasutuste ja muude valitsemistasanditega.

III lisa. Teemaprogrammide koostöövaldkonnad

Muudatusettepanek 13

COM(2018) 460 final, III lisa, uus punkt 3

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kohalike ja piirkondlike ametiasutuste kui arenguvaldkonnas osalejate rolli suurendamine

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste mõjuvõimu suurendamine, eelkõige Euroopa ja partnerriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahelise rahvusvahelise partnerluse kaudu kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamiseks sihtotstarbelise rahastamispaketi abil, et tugevdada nende juhtimissuutlikkust ja võimet osaleda poliitilises dialoogis riigi ametiasutustega ning toetada detsentraliseerimisprotsesse.

b)	Detsentraliseeritud arengukoostöö edendamine kõigis selle vormides.

Euroopa ja lõunapoolsete riikide kohalike ja piirkondlike ametiasutuste võrgustike, foorumite ja ühenduste suutlikkuse suurendamine, et tagada sisuline ja jätkuv poliitikadialoog arenguvaldkonnas ning edendada demokraatlikku valitsemistava eelkõige kohaliku arengu suhtes territoriaalse lähenemisviisi rakendamise kaudu.

d)	Euroopa kodanikega arenguküsimuste (teadlikkuse suurendamine, teadmiste jagamine, kaasamine) arutamise laiendamine, eelkõige seoses kestliku arengu eesmärkidega, sealhulgas liikmesriikides ning kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides.

Motivatsioon

Tuleb täpsustada seda, kuidas kaasatakse kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi Euroopa programmidesse pärast nende kavandamisetappi, ja seda, kuidas nendega konsulteeritakse geograafiliste programmide prioriteetide osas. Lisades spetsiaalselt kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele mõeldud sekkumisvaldkonna, ei oleks kahtlust selles, kas kõnealune sihtgrupp/toetusesaaja/need partnerid saaksid poliitika rakendamisel piisavalt tähelepanu.

Rubriigi „Naabrus ja maailm“ kohta tahetud ettepanekutes ei mainita sõnaselgelt detsentraliseeritud koostöö (st rahvusvahelised partnerlused kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel) lisaväärtust. ELi institutsioonid ja liikmesriigid on 2017. aasta uues arengukonsensuses tunnistanud detsentraliseeritud koostööd kui ühte arenguvahendit. See on tõesti tõhus vahend, millega suurendada ELi partnerriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkust töötada välja kavasid ja osutada teenuseid ning parandada detsentraliseerimisreformide kvaliteeti. Selline rahvusvaheline koostöö on eksisteerinud juba aastakümneid ning see hõlmab paljusid Euroopa kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi. Detsentraliseeritud koostööd ei tohiks mõista kui piiratud temaatilise ulatusega partnerlust (nt veevarustus, jäätmekäitlus ja linnaplaneerimine), sest detsentraliseeritud koostöö võib tugevdada ka laiemat juhtimisraamistikku. Geograafiliste programmide sammas peaks hõlmama ka sellist tegevust.

Muudatusettepanek 14

COM(2018) 460 final, III lisa, punkt 4 „Üleilmseid probleeme käsitlevad koostöövaldkonnad“

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

D.	KOOSTÖÖPROJEKTID

Kohalike ametiasutuste kui arenguvaldkonnas osalejate rolli suurendamine

Euroopa ja lõunapoolsete riikide kohalike ametiasutuste võrgustike, foorumite ja ühenduste suutlikkuse suurendamine, et tagada sisuline ja jätkuv poliitikadialoog arenguvaldkonnas ning edendada demokraatlikku valitsemistava eelkõige kohaliku arengu suhtes territoriaalse lähenemisviisi rakendamise kaudu.

b)	Euroopa kodanikega arenguküsimuste (teadlikkuse suurendamine, teadmiste jagamine, kaasamine) arutamise laiendamine, eelkõige seoses kestliku arengu eesmärkidega, sealhulgas liidus ning kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides.

Motivatsioon

Kuna muudatusettepanekuga 13 lisatakse kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele mõeldud konkreetne sekkumisvaldkond, siis eemaldatakse kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused üleilmseid probleeme käsitlevatest koostöövaldkondadest.

IPA III ettepanek

Muudatusettepanek 15

COM(2018) 465 final, artikkel 6

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	5. Samuti töötab komisjon koos liikmesriikidega selle nimel, et tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemine käesoleva määruse kohase abi erieesmärkide kindlaksmääramisel.

Motivatsioon

Kuna IPA III üks erieesmärk on tugevdada avaliku halduse tulemuslikkust ning toetada struktuurireforme ja head valitsemistava kõikidel tasanditel, tuleks kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kaasata strateegilisse planeerimisse. Samuti innustatakse komisjoni kehtestama ad hoc toimimispõhimõtted, mis võimaldaksid tehnilise abi ja teabevahetuse programmi (TAIEX) ning mestimisprojektide kasutamist koostööks liikmesriikide ning kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel.

Muudatusettepanek 16

COM(2018) 465 final, artikli 9 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Soovituslikult eraldatakse kuni 3 % rahastamispaketist I lisas loetletud abisaajate ja ELi liikmesriikide vahelistele piiriülese koostöö programmidele, kooskõlas nende vajaduste ja prioriteetidega.	Soovituslikult eraldatakse kuni 3 % rahastamispaketist I lisas loetletud abisaajate ja ELi liikmesriikide vahelistele piiriülese koostöö programmidele, kooskõlas nende vajaduste ja prioriteetidega ning hõlmates toetust suutlikkuse suurendamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil .

Motivatsioon

Suutlikkuse suurendamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil peaks olema üks prioriteet, mis kajastub rahaliste vahendite eraldamisel.

Muudatusettepanek 17

COM(2018) 465 final, II lisa

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

f)	Kohaliku ja piirkondliku valitsemise edendamine ning kohalike ja piirkondlike ametiasutuste planeerimis- ja haldussuutlikkuse tõhustamine.

Motivatsioon

See temaatiline prioriteet ei tohiks kajastuda vaid piiriüleseks koostööks antava abi raames.

II. POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Sissejuhatavad märkused

võtab huviga teadmiseks komisjoni ettepanekud mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027, sealhulgas rubriigi „Naabrus ja maailm“ kohta tehtud ettepanekud, eriti need, mis käsitlevad uut naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) pikendamist IPA III-s;

väljendab heameelt selle üle, et kavandatavat Euroopa Liidu välistegevuse eelarvet suurendatakse (kuni 123 miljardit eurot, võrreldes 94,5 miljardi euroga ajavahemikus 2014–2020), mis moodustab ligikaudu 10 % kogu (kavandatavast) mitmeaastasest finantsraamistikust. Komitee peab seda üleilmsete probleemide tõttu otseselt vajalikuks ning rõhutab vajadust vaadelda seda kavandatud kasvu miinimumina praegustel mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistel;

tunnustab komisjoni eesmärki muuta ELi välistegevus järjepidevamaks, ühtsemaks ja paindlikumaks, pidades silmas selliseid üleilmseid probleeme nagu kliimamuutused, massiline linnastumine ning sotsiaalne ja majanduslik ebastabiilsus, mis kõik vajavad mitmemõõtmelisi ja keerukaid lahendusi või käsitusviise;

peab kiiduväärseks tõhususe kavandatud suurendamist, milleks ühendatakse välistegevuse eri vahendid kavandatavasse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendisse, et saavutada kestliku arengu eesmärgid ja suurendada vastupanuvõimet kooskõlas komitee arvamusega 2017/03666, kuid märgib, et kõik sõltub praeguste ettepanekute rakendamisest – alati tuleks vältida lõhe suurenemist poliitika ja rakendamise vahel (st kui rakendusviise ei muudeta sarnaselt paindlikumaks);

võtab teadmiseks asjaolu, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on hõlmatud kavandatud naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi üleilmsete probleemide sambasse ja ka geograafilise samba nn piirkondlikku ossa. Komitee sooviks saada teiste ELi institutsioonide kinnitust selle kohta, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad tõepoolest hõlpsa juurdepääsu nendele programmidele ja eelarvetele;

nõustub sellega, et arengu jaoks on väga oluline suurendada investeeringuid töökohtade loomisse ja tugevdada erasektori rolli, ning tunneb seepärast heameelt teatise „Uus Euroopa–Aafrika kestliku investeerimise ja töökohtade loomise allianss: viime oma investeerimise ja töökohtade loomise partnerluse uuele tasandile“ üle, mille eesmärk on toetada 10 miljoni töökoha loomist Aafrikas;

rõhutab, et spetsiaalsete rahaliste vahendite kaasamine ja eraldamine kolmandate riikide kohalikule ja piirkondlikule valitsustasandile aitab edendada kohalikku arengut, aidates seega ELil oma eesmärke saavutada;

tunneb heameelt ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) pikendamise üle asjakohase ja sihipärase vahendina ning hindab kõrgelt seda, et IPA III erieesmärgid on tugevdada avaliku halduse tulemuslikkust, toetada struktuurireforme ja head valitsemistava kõikidel tasanditel ning toetada territoriaalset ja piiriülest koostööd;

Mureküsimused ja võimalused

näeb, et mitmete välistegevuse vahendite integreerimine ühte naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendisse tekitab nii probleeme kui pakub ka võimalusi, ning toonitab, et uue rahastamisvahendiga tuleb jätkuvalt püüda saavutada neid pikaajalisi arengueesmärke, mille poole varem püüeldi EAFi kaudu;

10.

tunneb muret selle pärast, et välistegevuse üha sagedasem suunamine geograafilisest kohast sõltuvalt võib kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rahastamise võimalused muuta raskemaks või vähem ilmseks, sõltuvalt konkreetsetest riiklikest strateegiatest, mis on praegu teadmata. Komitee väljendab muret selle pärast, et suurenenud sõltuvus riigipõhistest strateegiatest ja programmitööst, mis põhineb põhiprioriteetidel ja strateegilistel taristuinvesteeringutel, toob kõikides programmitöö etappides kaasa suurema tähelepanu riikliku tasandi abisaajatele ja tõenäoliselt vähem tähelepanu mitme sidusrühmaga otsustusprotsessile ja osalemisele;

11.

rõhutab, kui oluline on kaasata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi strateegiate ja programmide väljatöötamisse ja programmide rakendamisse ning töötada järelevalve- ja hindamisraamistikud välja kohalikul tasandil. See tagaks abi vastavuse kandidaatide vajadustele, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Tulemuspõhisel vahendite eraldamisel tuleks võtta arvesse kõikidel tasanditel tehtud edusamme detsentraliseerimisreformide ja kohaliku demokraatia/hea valitsemistava poole;

12.

on pettunud selles, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks tehakse ettepanek katkestada arengukoostöö rahastamisvahendi raames kohalikele omavalitsustele eraldatud eelarverida, ning nõuab üksikasjalikumat teavet selle kohta, miks loobuti sellest sihtotstarbelisest eelarvest, hoolimata paljudest headest kogemustest kohalike omavalituste toetuste ja programmidega. Komitee palub selle sihtotstarbelise eelarve taastada;

13.

rõhutab, et kuigi praeguse arengukoostöö rahastamisvahendi raames ei kasutatud kohaliku omavalitsuse eelarverida ära täies ulatuses, on liiga kergekäeliselt järeldatud, et see oli seotud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ebapiisava suutlikkusega. Suurema mõjuga võisid olla muud põhjused, näiteks ranged kaasrahastamisnõuded ja keerukad taotlusmenetlused. Komitee kutsub ELi institutsioone üles pakkuma võimalust parandada selle eelarverea kättesaadavust, selle asemel, et see lihtsalt kaotada;

14.

on eelseisvatel kuudel valmis jagama ELi teiste institutsioonidega komitee liikmete mitmesuguseid (nii häid kui ka halbu) kogemusi praeguse kohalike omavalitsuste eelarvereaga;

15.

on valmis hõlbustama dialoogi ja koostööd laienemisprotsessis osalevate ja naaberriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsustega olemasolevate organisatsioonide ja platvormide kaudu (ARLEM, CORLEAP, ühised nõuandekomiteed ja töörühmad ning Euroopa Komisjoni strateegilised partnerlused kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ühendustega, sealhulgas CEMR-PLATFORMA) ning aitama seega kaasa naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi ning IPA määrustes sätestatud eesmärkide saavutamisele. Rõhutab, et Euroopa Liidu ja ELi mittekuuluvate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahelised vastastikused meetmed ja programmid, näiteks Nikosia algatus Liibüa omavalitsuste suutlikkuse suurendamiseks, näitavad, kui suures ulatuses võib kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koostöö edendada stabiilsust ja heaolu meie naabruses;

16.

kutsub ELi institutsioone hoidma rahalised vahendid kättesaadavana iga liiki ja igas suuruses kohalikele ja piirkondlike omavalitsustele (olenemata nende tulemustest), sealhulgas maapiirkondadele ja keskmise suurusega linnadele, mis on jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu ja innovatsiooni keskused, võttes seeläbi omaks ELi kohaliku arengu territoriaalse käsituse;

17.

nõuab tungivalt, et uus naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend stimuleeriks ja rahastaks ka väikesemahulisi projekte (nt toetudes olemasolevatele linnadevahelistele või muudele piirkondlikele või mitut sidusrühma hõlmavatele partnerlustele) ning soodustaks veelgi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkuse suurendamist, et nad suudaksid paremini tegutseda oma territoriaalset arengut koordineerivas rollis ning linna- ja maapiirkondade vaheliste sidemete tugevdamisel;

18.

kutsub ELi seadusandjaid üles kohandama kavandatud vahendeid (st naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend ning IPA III), et veelgi suurendada strateegilist toetust kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning kohaliku ja piirkondliku tasandi demokraatiale. Kohaliku demokraatia tõhusam toetamine suurendaks ELi meetmete nähtavust, viies reformiprotsessi kodanikele lähemale, ja kindlustaks veelgi enam reformiprotsesside omaksvõtmist partnerriikides;

19.

märgib, et veel üks põhjus kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi järjepidevalt toetada ja nende mõjuvõimu suurendada on see, et 65 % kestliku arengu eesmärkidest ei ole võimalik saavutada ilma kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivse osaluseta;

20.

rõhutab, et detsentraliseeritud arengukoostöö (kõigis selle vormides) on siinkohal oluline vahend, nagu tunnistavad ELi institutsioonid ja liikmesriigid ELi arengukonsensuses. Komitee kutsub üles võtma naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendis seda rolli ja vahendit paremini arvesse;

21.

nõuab tungivalt, et hoolimata varem eraldiseisvate õigusaktide ühendamisest tuleks taotleda ja saavutada ELi ja naaberriikide vahelise koostöö konkreetseid poliitilisi eesmärke; Eelkõige ei tohi ELi abi partnerriikide kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ja nendega tehtav koostöö kannatada rahalist ega korralduslikku kahju rahaliste ja muude ressursside paindlikumal jaotamisel eri geograafilistele ja temaatilistele programmidele;

22.

väljendab pettumust selle üle, et TAIEXi, mestimise ja SIGMA meetmeid on peamiselt kasutatud abi saavate riikide keskvalitsuste heaks, samal ajal kui kõik õigustiku peatükid on otseselt või kaudselt seotud kohalike ja piirkondlike omavalitsustega (või nende pädevusvaldkondadega), kes on tänu otsekontaktidele üldsusega väga heas olukorras, et tõhusalt teavitada ELiga liitumise eelistest ning sellest kasust ja kaitsemeetmetest, mida EL pakub kõigile inimestele, eelkõige IPA III raames abi saavates riikides. Väljendab heameelt naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruses tehtud sõnaselge viite üle mestimise kasutamisele nii keskvalitsuse kui ka kohalikul ja piirkondlikul tasandil, kuid loodab, et samadel tasanditel kasutatakse ka teisi vahendeid, nagu TAIEX ja SIGMA;

Ettepanekud ja soovitused

23.

innustab komisjoni tagama kõigil juhtudel nõuetekohase konsulteerimise asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, samuti nende õigeaegse juurdepääsu asjakohasele teabele, et nad saaksid programmide koostamisel, rakendamisel ja seonduvas seireprotsessis kaasa rääkida;

24.

soovitab tungivalt anda kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele arengukoostöös konkreetne eraldiseisev programm, millel on sihtotstarbeline eelarve, ning võtta neid kogu programmitöö raames abisaajatena arvesse;

25.

kutsub ELi institutsioone üles tagama, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused oleksid piisavalt hästi varustatud, et suuta saavutada kestliku arengu eesmärke kohalikul tasandil, ning sõnaselgelt mainima kõnealust tegevuskava kõnealuste vahendite loomise määrustes. Lisaks oleks kasulik, kui selle tegevuskava olulisust kajastataks ka tulevastes eelarvekirjeldustes;

26.

kutsub komisjoni kehtestama ad hoc toimimispõhimõtted, mis võimaldaksid tehnilise abi ja teabevahetuse programmi (TAIEX) ja mestimisprojektide kasutamist koostööks liikmesriikide ning partnerriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel;

27.

kiidab heaks Euroopa Komisjoni algatuse hinnata ELi toetust laienemisprotsessis osalevate ja naaberpiirkondade kohalikele omavalitsustele 2010.–2018. aastal ning soovitab, et kogemusi, mis on saadud piirkondlikest programmidest/projektidest, mis toetavad kohalikke omavalitsusi (näiteks kohalike omavalitsuste programm, programm „Majanduskasvu toetavad linnapead“ ja idapoolsete linnapeade pakt), tuleks kasutada sarnase toetuse väljatöötamiseks teiste piirkondade kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks;

28.

kiidab heaks selle, et kohaliku ja piirkondliku valitsemise edendamine ning kohalike ja piirkondlike ametiasutuste planeerimis- ja haldussuutlikkuse tõhustamine on piiriüleseks koostööks antava abi üks temaatiline prioriteet (III lisa), ning soovib, et sama temaatiline prioriteet oleks lisatud IPA III määruse II lisasse.

Brüssel, 6. detsember 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ

7.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 86/310

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „InvestEU programm“

(2019/C 86/17)

Raportöör:

Tessaalia piirkonna valitsusjuht Konstantinos AGORASTOS (EL/EPP)

Viitedokument:

ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse InvestEU programm,

COM(2018) 439 final

I. MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Võrreldes 2,2 %ga SKPst 2009. aastal oli taristuinvesteeringute maht 2016. aastal 1,8 % SKPst ning seega on investeeringute määr ligikaudu 20 % alla ülemaailmse finantskriisi eelset taset. Kuigi investeeringute suhe SKPsse on liidus suurenemas, jääb see alla sellele, mida võiks oodata tugeva elavnemise perioodil, ega ole piisav, et kompenseerida aastatepikkust alainvesteerimist. Veelgi olulisem on, et praegune ja prognoositav investeeringute tase ei kata liidu struktuurset investeerimisvajadust tehnoloogiliste muutuste ja ülemaailmse konkurentsivõime seisukohast, sealhulgas investeeringuid innovatsiooni, oskustesse, taristusse ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtetesse (VKEd), ning vajadust tegeleda peamiste ühiskondlike probleemidega, nagu jätkusuutlikkus ja elanikkonna vananemine. Seepärast tuleb jätkuvalt toetada turutõrgete kõrvaldamist ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamist, et vähendada investeerimispuudujääki suunatud sektorites, saavutamaks liidu poliitilised eesmärgid.

Võrreldes 2,2 %ga SKPst 2009. aastal oli taristuinvesteeringute maht 2016. aastal 1,8 % SKPst ning seega on investeeringute määr ligikaudu 20 % alla ülemaailmse finantskriisi eelset taset. Absoluutarvudes jääb kogu investeering 11 liikmesriigis allapoole kriisieelset taset ning oli rohkem kui 40 ELi piirkonnas 2015. aastal võrreldes 2007. aastaga rohkem kui 25 % madalam. Kuigi investeeringute suhe SKPsse on liidus suurenemas, jaguneb see ebaühtlaselt, eelkõige äärealadel ja/või piirialadel liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja ELi mittekuuluvate riikide vahel, ning jääb alla sellele, mida võiks oodata tugeva elavnemise perioodil, samuti ei ole see piisav, et kompenseerida aastatepikkust alainvesteerimist. Veelgi olulisem on, et praegune ja prognoositav investeeringute tase ei kata liidu struktuurset investeerimisvajadust tehnoloogiliste muutuste ja ülemaailmse konkurentsivõime seisukohast, sealhulgas investeeringuid innovatsiooni, oskustesse, taristusse ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtetesse (VKEd), ning vajadust tegeleda peamiste ühiskondlike probleemidega, nagu jätkusuutlikkus ja elanikkonna vananemine. Seepärast tuleb jätkuvalt toetada turutõrgete kõrvaldamist ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamist, et vähendada investeerimispuudujääki suunatud sektorites ja iseäranis mahajäänud piirkondades , saavutamaks liidu poliitilised eesmärgid. Kõnealustes mahajäänud piirkondades tuleb seada esiplaanile piirkondade sisemise potentsiaali arendamist soodustavad investeeringud, millega taotletakse konkurentsieeliseid ja milles võetakse arvesse nende erivajadusi.

Motivatsioon

Rõhutada tuleks investeerimissuundumuste ebaühtlust liikmesriigiti ja piirkonniti, samuti vajadust lõpetada investeeringute ebavõrdsus eelkõige piirkondades, kus on oluline ja püsiv investeeringute nappus.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liidu tasandil moodustab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raamistiku, mille alusel tehakse kindlaks riikide reformiprioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad nende reformiprioriteetide toetuseks välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad. Investeerimisstrateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et anda ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liikmesriikide või liidu (või mõlema) vahenditest, ning neid projekte koordineerida. Samuti peaksid need aitama kasutada liidu rahalisi vahendeid järjekindlalt ja maksimeerida sellise rahalise toetuse lisandväärtust, mis saadakse eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendist ja InvestEU fondist, kui see on asjakohane.

Liidu tasandil moodustab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta – mida tuleb reformida enne järgmise programmitöö perioodi algust, et see oleks kooskõlas kestliku arengu eesmärkide rakendamisega – raamistiku, mille alusel tehakse kindlaks riikide reformiprioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad nende reformiprioriteetide toetuseks välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad. Investeerimisstrateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et anda ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liikmesriikide või liidu (või mõlema) vahenditest, ning neid projekte koordineerida. Samuti peaksid need aitama kasutada liidu rahalisi vahendeid järjekindlalt ja maksimeerida sellise rahalise toetuse lisandväärtust, mis saadakse eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendist ja InvestEU fondist, kui see on asjakohane.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

InvestEU fond peaks aitama parandada liidu konkurentsivõimet, sealhulgas innovatsiooni ja digitaliseerimise valdkonnas, liidu majanduskasvu jätkusuutlikkust, sotsiaalset vastupanuvõimet ja kaasatust ning kapitaliturgude liidu integratsiooni, sealhulgas lahendused kapitaliturgude killustatuse vähendamiseks ja rahastamisallikate mitmekesistamiseks liidu ettevõtete jaoks. Selleks peaks see toetama projekte, mis on tehniliselt teostatavad ja majanduslikult tasuvad, pakkudes välja raamistiku võla-, riskijagamis- ja omakapitali instrumentide kasutamiseks koos liidu eelarvetagatise ja rakenduspartnerite osalusega. See peaks põhinema nõudlusel, samas kui InvestEU fondi toetus peaks aitama samal ajal kaasa liidu poliitiliste eesmärkide saavutamisele.

InvestEU fond peaks aitama parandada liidu konkurentsivõimet, sealhulgas innovatsiooni ja digitaliseerimise valdkonnas, liidu majanduskasvu jätkusuutlikkust, sotsiaalset vastupanuvõimet ja muutustega kohanemise võimet ning sotsiaalset kaasatust liidus, liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning kapitaliturgude liidu integratsiooni, sealhulgas lahendusi kapitaliturgude killustatuse vähendamiseks ja rahastamisallikate mitmekesistamiseks liidu ettevõtete jaoks , pöörates erilist tähelepanu VKEdele . Selleks peaks see toetama projekte, mis on tehniliselt teostatavad ja majanduslikult tasuvad ning täidavad jätkusuutlikkuse mõjuhinnangu kriteeriume , pakkudes välja raamistiku võla-, riskijagamis- ja omakapitali instrumentide kasutamiseks koos liidu eelarvetagatise ja rakenduspartnerite rahalise osalusega. See peaks põhinema nõudlusel, samas kui InvestEU fondi toetus peaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega kooskõlastatud viisil aitama samal ajal kaasa liidu poliitiliste eesmärkide saavutamisele.

Motivatsioon

Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 173 (tööstus) ja artikli 175 (majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus) kolmandal lõigul. Viimane peaks kajastuma ka InvestEU programmi üldeesmärkides, eelkõige arvestades investeeringutega seotud riikide ja piirkondade vahelisi erinevusi. Selleks, et ettevõtjad, sh VKEd saaksid vajalikku rahastust, tuleb tagada eri vahendite ja instrumentide, k.a programmi InvestEU ja struktuurifondide kättesaadavus ja nende kooskõlastamine, arvestades olemasolevaid erinevusi riikide ja piirkondade vahel.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 9

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab InvestEU programm kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja liikuda selle üldeesmärgi suunas, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. InvestEU programmi raames võetavad meetmed peaksid panustama 30 % InvestEU programmi kogu rahastamispaketist kliimaeesmärkidele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks InvestEU programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab InvestEU programm kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja liikuda selle üldeesmärgi suunas, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 30 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. InvestEU programmi raames võetavad meetmed peaksid panustama 35 % InvestEU programmi kogu rahastamispaketist kliimaeesmärkidele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks InvestEU programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

Motivatsioon

Arvesse tuleb võtta ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppega võetud kohustuste täitmiseks tehtavaid pingutusi.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 11

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Vastavalt Maailma Majandusfoorumi 2018. aasta aruandele ülemaailmsete riskide kohta on kümme kõige suuremat maailmamajandust ähvardavat ohtu seotud keskkonnaga. Sellised ohtude hulka kuuluvad õhu, pinnase ja vee saastumine, bioloogilise mitmekesisuse kadu ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ebaõnnestumine. Keskkonnakaitse põhimõtted tugevalt lõimitud aluslepingutesse ja paljudesse liidu poliitikameetmetesse. Seepärast peaksid InvestEU fond ja sellega seotud toimingud keskkonnaalaseid eesmärke edendama. Keskkonnakaitse ning sellega seotud ohtude ennetamine ja juhtimine edendamine tuleks integreerida investeeringute ettevalmistamisse ja rakendamisse. EL peaks jälgima ka bioloogilise mitmekesisuse ja õhusaaste kontrolliga seotud kulutusi, et täita aruandluskohustusi bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/2284/EL raames[1]. Seepärast tuleks keskkonnasäästlikkuse eesmärkidele eraldatud investeeringuid jälgida, kasutades ühtset metoodikat kooskõlas metoodikaga, mis on välja töötatud liidu muude programmide raames kliima, bioloogilise mitmekesisuse ja õhusaaste valdkonnas, et saaks hinnata investeeringute individuaalset ja kombineeritud mõju looduskapitali põhikomponentidele, sealhulgas õhule, veele, maale ja bioloogilisele mitmekesisusele.

Vastavalt Maailma Majandusfoorumi 2018. aasta aruandele ülemaailmsete riskide kohta on kümme kõige suuremat maailmamajandust ähvardavat ohtu seotud keskkonnaga. Sellised ohtude hulka kuuluvad õhu, pinnase ja vee saastumine, bioloogilise mitmekesisuse kadu ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ebaõnnestumine. Keskkonnakaitse põhimõtted tugevalt lõimitud aluslepingutesse ja paljudesse liidu poliitikameetmetesse. Seepärast peaksid InvestEU fond ja sellega seotud toimingud keskkonna- ja katastroofidele vastupanuvõime alaseid eesmärke edendama. Keskkonnakaitse ning sellega seotud ohtude ennetamine ja juhtimine edendamine tuleks integreerida investeeringute ettevalmistamisse ja rakendamisse. EL peaks jälgima ka bioloogilise mitmekesisuse ja õhusaaste kontrolliga seotud kulutusi, et täita aruandluskohustusi bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284 raames[1]. Seepärast tuleks keskkonnasäästlikkuse eesmärkidele eraldatud investeeringuid jälgida, kasutades ühtset metoodikat kooskõlas metoodikaga, mis on välja töötatud liidu muude programmide raames kliima, bioloogilise mitmekesisuse ja õhusaaste valdkonnas, et saaks hinnata investeeringute individuaalset ja kombineeritud mõju looduskapitali põhikomponentidele, sealhulgas õhule, veele, maale ja bioloogilisele mitmekesisusele.

Motivatsioon

Säilitada kooskõla komitee arvamusega „ELi kodanikukaitse mehhanismi läbivaatamine“.

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 17

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Nagu on märgitud aruteludokumendis Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta[1] ja Euroopa sotsiaalõiguste sammast käsitlevas teatises,[2] on kaasavama ja õiglasema liidu loomine liidu jaoks keskse tähtsusega ebavõrdsuse vähendamisel ja sotsiaalse kaasamise edendamiseks Euroopas. Võimaluste ebavõrdsus mõjutab eelkõige juurdepääsu haridusele, koolitusele ja tervishoiule. Investeeringud sotsiaalvaldkonna, oskuste arendamise ja inimkapitaliga seotud majandusharudesse ning haavatavate elanikkonnarühmade ühiskonda integreerimiseks võivad laiendada majanduslikke võimalusi, eriti juhul, kui neid koordineeritakse kui liidu tasandil. InvestEU fondi tuleks kasutada selleks, et toetada investeeringuid haridusse ja koolitusse, suurendada tööhõivet, eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajate ja pikaajaliste töötute hulgas, ja parandada olukorda seoses põlvkondadevahelise solidaarsuse, tervishoiu, kodutuse, digitaalse kaasatuse, kogukonna arengu ning noorte rolli ja kohaga ühiskonnas, samuti seoses haavatavate elanikkonnarühmadega, sealhulgas kolmandate riikide kodanikega. InvestEU programm peaks aitama toetada ka Euroopa kultuuri ja loovust. Et olla valmis sügavateks muutusteks liidu ühiskondades ja tööturul järgmisel aastakümnel, tuleb investeerida inimkapitali, mikrorahastamisse, sotsiaalsete ettevõtete rahastamisse ja uutesse sotsiaalmajanduse ärimudelitesse, sealhulgas sotsiaalse mõjuga investeeringud ja sotsiaalsete tulemustega seotud lepingud. InvestEU programmi kaudu tuleks tugevdada tekkivat sotsiaalset turukeskkonda, suurendada mikro- ja sotsiaalsete ettevõtete rahastamist ja parandada nende juurdepääsu rahastamisele, et rahuldada nende ettevõtete nõudlust, kes seda kõige rohkem vajavad. Euroopa sotsiaalse taristu investeeringute kõrgetasemelise töökonna aruandes[3] on esile toodud investeeringute nappus sotsiaalse taristu ja teenuste, sealhulgas hariduse, koolituse, tervishoiu ja eluasemete valdkonnas, mis näitab, et on vaja toetust, sealhulgas liidu tasandil. Seepärast tuleb ära kasutada avaliku sektori, ettevõtlussektori ja heategevusliku kapitali ning sihtasutuste toetuse ühine potentsiaal, et toetada sotsiaalse turu väärtusahela arendamist ja suurendada liidu vastupidavust.

Nagu on märgitud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9, aruteludokumendis Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta[1] ja Euroopa sotsiaalõiguste sammast käsitlevas teatises,[2] on kaasavama ja õiglasema liidu loomine liidu jaoks keskse tähtsusega ebavõrdsuse vähendamisel ja sotsiaalse kaasamise edendamiseks Euroopas. Võimaluste ebavõrdsus mõjutab eelkõige juurdepääsu haridusele, koolitusele , oskuste arendamisele, esimese töökoha otsimisele ja tervishoiule. Investeeringud sotsiaalvaldkonna, oskuste arendamise ja inimkapitaliga seotud majandusharudesse ning haavatavate elanikkonnarühmade ühiskonda integreerimiseks võivad laiendada majanduslikke võimalusi, eriti juhul, kui neid koordineeritakse kui liidu tasandil ning need on suunatud sektoritele, mis seisavad silmitsi raskustega tööjõu nappuse ja uuele tehnoloogiale kohanemise tõttu . InvestEU fondi tuleks kasutada selleks, et toetada investeeringuid haridusse ja koolitusse, suurendada tööhõivet, eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajate , hiljuti õpingud lõpetanute ja pikaajaliste töötute hulgas, tõhustada uute nn tööhõiveniššide loomist, mis pakuvad uusi võimalusi esimese töökoha leidmiseks, ja parandada olukorda seoses põlvkondadevahelise solidaarsuse, tervishoiu, eluaseme, kodutuse, digitaalse kaasatuse, kogukonna arengu ning noorte rolli ja kohaga ühiskonnas ja tööturul , samuti seoses haavatavate elanikkonnarühmadega, sealhulgas kolmandate riikide kodanikega. InvestEU programm peaks aitama toetada ka Euroopa kultuuri ja loovust. Et olla valmis sügavateks muutusteks liidu ühiskondades ja tööturul järgmisel aastakümnel, tuleb investeerida inimkapitali, mikrorahastamisse, sotsiaalsete ettevõtete rahastamisse ja uutesse sotsiaalmajanduse ärimudelitesse, sealhulgas sotsiaalse mõjuga investeeringud ja sotsiaalsete tulemustega seotud lepingud. InvestEU programmi kaudu tuleks tugevdada tekkivat sotsiaalset turukeskkonda, suurendada mikro- ja sotsiaalsete ettevõtete rahastamist, parandada nende juurdepääsu rahastamisele ning tugevdada sidemeid ettevõtjate ja haridusasutuste vahel , et rahuldada nende ettevõtete nõudlust, kes seda kõige rohkem vajavad. Euroopa sotsiaalse taristu investeeringute kõrgetasemelise töökonna aruandes[3] on esile toodud investeeringute nappus sotsiaalse taristu ja teenuste, sealhulgas hariduse, koolituse, oskuste arendamise, tervishoiu ja eluasemete valdkonnas, mis näitab, et on vaja toetust, sealhulgas liidu tasandil. Seepärast tuleb ära kasutada avaliku sektori, ettevõtlussektori ja heategevusliku kapitali ning sihtasutuste toetuse ühine potentsiaal, et toetada sotsiaalse turu väärtusahela arendamist ja suurendada liidu vastupidavust.

Motivatsioon

Viide eluasemele lisatakse Euroopa sotsiaalõiguste samba artikli 19 alusel.

Muudatusettepanek 7

Põhjendus 19

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Iga poliitikaharu peaks koosnema kahest osast, st ELi osast ja liikmesriigi osast. ELi osa kaudu tuleks kõrvaldada liiduüleseid turutõrkeid või lahendada liiduüleseid mitteoptimaalseid investeerimisolukordi proportsionaalsel viisil; toetatavatel meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus. Liikmesriigi osa peaks andma liikmesriikidele võimaluse eraldada osa eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide vahenditest ELi tagatise eraldisteks, et kasutada ELi tagatist rahastamis- ja investeerimistoiminguteks, kõrvaldamaks konkreetsed turutõrked või lahendamaks mitteoptimaalseid investeerimisolukordi oma territooriumil, sealhulgas haavatavates ja kaugemates piirkondades, nagu liidu äärepoolseimad piirkonnad, et saavutada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide eesmärgid. Meetmed, mida toetatakse InvestEU fondist ELi või liikmesriigi osa kaudu , ei tohiks dubleerida ega välja tõrjuda erainvesteeringuid ega moonutada konkurentsi siseturul.

Poliitikaharude kaudu tuleks kõrvaldada liiduüleseid turutõrkeid või lahendada liiduüleseid mitteoptimaalseid investeerimisolukordi proportsionaalsel viisil; toetatavatel meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus. Meetmed, mida toetatakse InvestEU fondist, ei tohiks dubleerida ega välja tõrjuda erainvesteeringuid ega moonutada konkurentsi siseturul.

Motivatsioon

ELi ja liikmesriikide osade lisaväärtus ei ole selge seda enam seetõttu, et igal InvestEU rahastataval projektil peab olema Euroopa lisaväärtus. Komitee juhib tähelepanu osadeks eraldamise haldusalasele keerukusele ning on vastu ka igasugusele stiimulile, et liikmesriigid võtaksid oma vahendid välja ühtekuuluvuspoliitika projektidest. Igal juhul peab komitee oma seisukoha kooskõlastama oma arvamusega ühissätete määruse artikli 10 kohta ja arvamusega InvestEU asjaomase mehhanismi kohta.

Muudatusettepanek 8

Põhjendus 20

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigi osa tuleks luua spetsiaalselt nii, et oleks võimalik kasutada liidu tagatise andmiseks eelarve jagatud täitmise alla kuuluvaid fonde. Selle kombinatsiooni eesmärk on kasutada liidu kõrget krediidireitingut riiklike ja piirkondlike investeeringute edendamiseks ja tagades samas tingimuslike kohustuste ühtse riskijuhtimise, rakendades komisjoni poolt eelarve kaudse täitmise raames antud tagatise. Liit peaks tagama liikmesriigi osa raames komisjoni ja rakenduspartnerite vahel sõlmitud tagatislepingutega ette nähtud rahastamis- ja investeerimistoimingud, eelarve jagatud täitmise alla kuuluvad fondid peaksid tegema tagatisse eraldised vastavalt eraldiste määrale, mille on kindlaks määranud komisjon, võttes aluseks toimingute laadi ja sellest tuleneva eeldatava kahju, ja liikmesriigid kannaksid eeldatavat kahju ületava kahju, andes liidule kompensatsioonitagatise. Sellised kokkulepped tuleks sõlmida ühes rahalist toetust käsitlevas lepingus iga liikmesriigiga, kes vabatahtlikult otsustab sellist võimalust kasutada. Rahalist toetust käsitlev leping peaks hõlmama ühte või mitut konkreetset tagatislepingut, mida rakendatakse asjaomases liikmesriigis. Eraldiste määra kehtestamiseks igal üksikjuhul eraldi tuleb teha erand määruse (EL, Euratom) nr XXXX[1] („finantsmäärus“) [artikli 211 lõikest 1]. Selline ülesehitus näeks ette ka ühtsed eeskirjad, mis käsitlevad eelarvelist tagatist, mida toetatakse keskselt hallatavatest fondidest või eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, mis hõlbustaks nende kombineerimist.

Motivatsioon

Sama selgitus, mis muudatusettepanekus põhjenduse 19 kohta.

Muudatusettepanek 9

Uus põhjendus pärast põhjendust 24

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

InvestEU fond jaoks tuleks näha ette sobiv juhtimisstruktuur, mille toimivus peaks olema kooskõlas selle ainsa eesmärgiga tagada ELi tagatise nõuetekohane kasutamine. Selle juhtimisstruktuuri peaksid moodustama nõuandekogu, juhtnõukogu ja investeeringute komitee. Komisjon peaks hindama rakenduspartnerite esitatud investeerimis- ja rahastamistoimingute kooskõla liidu õiguse ja poliitikaga, samas kui otsused rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta peaksid lõpuks tegema rakenduspartnerid.

Muudatusettepanek 10

Põhjendus 29

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

InvestEU fondi kasutuselevõtuks vajalike rakenduspartnerite valikul peaks komisjon võtma arvesse vastaspoole suutlikkust täita InvestEU fondi eesmärke ja panustada oma vahenditega, et tagada piisav geograafiline katvus ja hajutatus, maksimaalselt kaasata erainvestoreid, tagada piisav riskide hajutatus ja pakkuda uusi lahendusi, et kõrvaldada turutõrked ja lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi. Võttes arvesse aluslepingute kohast Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupi rolli, grupi suutlikkust tegutseda kõigis liikmesriikides ning praeguste rahastamisvahendite ja EFSI raames saadud kogemusi, peaks Euroopa Investeerimispanga grupp jääma privilegeeritud rakenduspartneriks InvestEU fondi ELi osa raames. […]

InvestEU fondi kasutuselevõtuks vajalike rakenduspartnerite valikul peaks komisjon võtma arvesse vastaspoole suutlikkust täita InvestEU fondi eesmärke ja panustada oma vahenditega, et tagada piisav geograafiline katvus ja hajutatus nii liikmesriikide vahel kui ka nende sees , maksimaalselt kaasata erainvestoreid, tagada piisav riskide hajutatus ja pakkuda uusi lahendusi, et kõrvaldada turutõrked ja lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi. Võttes arvesse aluslepingute kohast Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupi rolli, grupi suutlikkust tegutseda kõigis liikmesriikides ning praeguste rahastamisvahendite ja EFSI raames saadud kogemusi, peaks Euroopa Investeerimispanga grupp jääma privilegeeritud rakenduspartneriks InvestEU programmi raames. […]

Motivatsioon

Liikmesriikide sees eksisteerivad investeeringutega seoses ka olulised piirkondlikud erinevused ning seetõttu ei peaks geograafilist mitmekesisust arvestama ainult üleriigilisel tasandil.

Muudatusettepanek 11

Põhjendus 30

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Tagamaks, et sekkumised InvestEU fondi ELi osa raames keskenduvad turutõrgetele ja mitteoptimaalsetele investeerimisolukordadele liidu tasandil, kuid samas vastavad parima võimaliku geograafilise ulatuse eesmärkidele, tuleks ELi tagatist eraldada rakenduspartneritele, kes üksi või koos teiste rakenduspartneritega suudavad hõlmata vähemalt kolme liikmesriiki. Siiski eeldatakse, et ligikaudu 75 % ELi osa raames antavast ELi tagatisest eraldatakse rakenduspartnerile või -partneritele, kes suudavad pakkuda finantstooteid InvestEU fondi raames kõigis liikmesriikides.

Tagamaks, et sekkumised InvestEU fondi raames keskenduvad turutõrgetele ja mitteoptimaalsetele investeerimisolukordadele liidu tasandil, kuid samas vastavad parima võimaliku geograafilise ulatuse eesmärkidele, tuleks ELi tagatist eraldada rakenduspartneritele, kes üksi või koos teiste rakenduspartneritega suudavad hõlmata vähemalt kahte liikmesriiki. Siiski eeldatakse, et ligikaudu 50 % ELi tagatisest eraldatakse rakenduspartnerile või -partneritele, kes suudavad pakkuda finantstooteid InvestEU fondi raames kõigis liikmesriikides.

Motivatsioon

Juurdepääs tuleb tagada võimalikult paljudele rakenduspartneritele eelkõige nendest liikmesriikidest, kus puuduvad tugevad või pikka aega tegutsenud riiklikud tugipangad üleriigilisel, piirkondlikul või kohalikul tasandil.

Muudatusettepanek 12

Põhjendus 31

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigi osa raames antav ELi tagatis tuleks eraldada mis tahes rakenduspartnerile, kes on kõlblik vastavalt [finantsmääruse] [artikli 62 lõike 1 punktile c], sealhulgas riiklikud või piirkondlikud tugipangad või finantseerimisasutused, EIP, Euroopa Investeerimisfond ja muud mitmepoolsed arengupangad. Liikmesriigi osa raames rakenduspartnerite valimisel peaks komisjon võtma arvesse iga liikmesriigi esitatud ettepanekuid. Kooskõlas [finantsmääruse] [artikliga 154] peab komisjon hindama rakenduspartneri eeskirju ja menetlusi, veendumaks, et need tagavad samaväärse liidu finantshuvide kaitse nagu komisjoni eeskirjad ja menetlused.

ELi tagatis tuleks eraldada mis tahes rakenduspartnerile, kes on kõlblik vastavalt [finantsmääruse] [artikli 62 lõike 1 punktile c], sealhulgas riiklikud või piirkondlikud tugipangad või finantseerimisasutused, EIP, Euroopa Investeerimisfond ja muud mitmepoolsed arengupangad. Kooskõlas [finantsmääruse] [artikliga 154] peab komisjon hindama rakenduspartneri eeskirju ja menetlusi, veendumaks, et need tagavad samaväärse liidu finantshuvide kaitse nagu komisjoni eeskirjad ja menetlused.

Motivatsioon

Sama selgitus, mis muudatusettepanekus põhjenduse 19 kohta.

Muudatusettepanek 13

Põhjendus 36

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Et nõustamisteenuseid osutataks kogu liidus geograafiliselt suures ulatuses ja et kohalikul tasandil teataks InvestEU fondist rohkem, tagatakse vajaduse korral ning olemasolevaid tugisüsteeme arvesse võttes, et InvestEU nõustamiskeskusel on kohalikud esindused, kes annavad kohapeal reaalset, ennetavat ja vajadustele vastavat abi.

Et nõustamisteenuseid osutataks kogu liidus geograafiliselt suures ulatuses ja et kohalikul tasandil teataks InvestEU fondist rohkem, tagatakse vajaduse korral ja eelkõige liikmesriikides või piirkondades, milles on oluline ja püsiv investeeringute nappus, ning olemasolevaid tugisüsteeme arvesse võttes, et InvestEU nõustamiskeskusel on kohalikud esindused, mis annavad kohapeal reaalset, ennetavat ja vajadustele vastavat abi.

Motivatsioon

Liikmesriigid, mis kannatavad rohkem investeeringute puuduse all, tuleks nõustamiskeskuse kohaliku esinduse rajamisel esikohale seada.

Muudatusettepanek 14

Artikli 2 lõige 5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
„eelarve jagatud täitmise alla kuuluvad fondid“ – fondid, mille puhul on ette nähtud võimalus eraldada nendest fondidest summasid eelarvelise tagatise eraldisteks InvestEU fondi liikmesriigi osa raames; sellised fondid on Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond;	„eelarve jagatud täitmise alla kuuluvad fondid“ – Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond;

Motivatsioon

Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvaid fonde ei iseloomusta võimalus eraldada summasid eelarvelise tagatise eraldisteks.

Muudatusettepanek 15

Artikli 2 lõige 13

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
„liikmesriikide tugipangad või finantseerimisasutused“ – kutseliselt finantseerimise alal tegutsevad juriidilised isikud, kes on saanud volituse liikmesriigilt või liikmesriigi asutuselt kesksel, piirkondlikul või kohalikul tasandil tegeleda arenguga või edendustegevusega;	„ kohalikud, piirkondlikud ja liikmesriikide tugipangad või finantseerimisasutused“ – kutseliselt finantseerimise alal tegutsevad juriidilised isikud, kes on saanud volituse liikmesriigilt või liikmesriigi asutuselt kesksel, piirkondlikul või kohalikul tasandil tegeleda arenguga või edendustegevusega;

Motivatsioon

Märgitakse eraldi ära kohalikud ja piirkondlikud tugipangad.

Muudatusettepanek 16

Artikli 3 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

InvestEU programmi üldeesmärk on toetada liidu poliitikaeesmärke rahastamis- ja investeerimistoimingute kaudu, mis aitavad kaasa järgmisele:

a)	liidu konkurentsivõime, sealhulgas innovatsioon ja digitaliseerimine;

a)	liidu konkurentsivõime, sealhulgas innovatsioon ja digitaliseerimine;

b)	liidu majanduse jätkusuutlikkus ja majanduskasv;

b)	liidu majanduse jätkusuutlikkus ja majanduskasv;

c)	liidu sotsiaalne vastupanuvõime ja kaasavus;

c)	liidu sotsiaalne vastupanuvõime ja kaasavus;

d)	liidu kapitaliturgude integratsioon ja ühtse turu tugevdamine, sealhulgas lahendused liidu kapitaliturgude killustatuse vähendamiseks, liidu ettevõtete rahastamisallikate mitmekesistamiseks ja jätkusuutliku rahastamise edendamiseks.

d)	liidu majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus;

e)	liidu kapitaliturgude integratsioon ja ühtse turu tugevdamine, sealhulgas lahendused liidu kapitaliturgude killustatuse vähendamiseks, liidu ettevõtete rahastamisallikate mitmekesistamiseks ja jätkusuutliku rahastamise edendamiseks.

Motivatsioon

Vt muudatusettepanek põhjenduse 5 kohta.

Muudatusettepanek 17

Artikli 4 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
ELi tagatis artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud liidu osa puhul on 38 000 000 000 eurot (jooksevhindades). Selle eraldiste määr on 40 %.	ELi tagatis on 38 000 000 000 eurot (jooksevhindades). Selle eraldiste määr on 40 %.
Täiendav ELi tagatise summa võidakse ette näha artikli 8 lõike 1 punktis b osutatud liikmesriigi osa jaoks, tingimusel et liikmesriigid eraldavad vastavalt [ühissätete määruse] number [artikli 10 lõikele 1] ja määruse [ÜPP strateegiakava] number artikli [75 lõikele 1] vastavad summad.	Täiendav ELi tagatise summa võidakse ette näha tingimusel, et liikmesriigid eraldavad vastavalt [ühissätete määruse] number [artikli 10 lõikele 1] ja määruse [ÜPP strateegiakava] number artikli [75 lõikele 1] vastavad summad.
Ka artiklis 5 osutatud kolmandate riikide osalus suurendab esimeses lõigus osutatud ELi tagatist ja selle raames tehtavad eraldised võivad vastavalt [finantsmääruse] [artikli 218 lõikele 2] olla täielikult raha vormis.	Ka artiklis 5 osutatud kolmandate riikide osalus suurendab esimeses lõigus osutatud ELi tagatist ja selle raames tehtavad eraldised võivad vastavalt [finantsmääruse] [artikli 218 lõikele 2] olla täielikult raha vormis.

Motivatsioon

Vt muudatusettepanek põhjenduse 19 kohta.

Muudatusettepanek 18

Artikkel 5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud InvestEU fondi ELi osasse ja artikli 7 lõikes 1 osutatud igasse poliitikaharusse võivad teha osamakseid järgmised kolmandad riigid, et osaleda teatavates finantstoodetes kooskõlas [finantsmääruse] [artikli 218 lõikega 2]:

[…]

Artikli 7 lõikes 1 osutatud igasse poliitikaharusse võivad teha osamakseid järgmised kolmandad riigid, et osaleda teatavates finantstoodetes kooskõlas [finantsmääruse] [artikli 218 lõikega 2]:

[…]

Motivatsioon

Sama selgitus, mis muudatusettepanekus põhjenduse 19 kohta.

Muudatusettepanek 19

Artikli 7 lõike 1 punkt a

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

hõlmab jätkusuutlikke investeeringuid sellistes valdkondades nagu transport, energia, digitaalne ühenduvus, tooraine tarnimine ja töötlemine, kosmos, ookeanid ja vesi, jäätmed, loodus ja muu keskkonnataristu, seadmed, liikuv vara ja innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõtmine, mis aitavad kaasa liidu keskkonnaalase või sotsiaalse jätkusuutlikkuse või mõlema eesmärkide saavutamisele või vastab liidu keskkonnaalase või sotsiaalse jätkusuutlikkuse standarditele;

jätkusuutliku taristu poliitikaharu: hõlmab jätkusuutlikke investeeringuid sellistes valdkondades nagu transport, energia, eluase, digitaalne ühenduvus, tooraine tarnimine ja töötlemine, kosmos, ookeanid ja vesi, jäätmed, loodus ja muu keskkonnataristu, seadmed, liikuv vara ja innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõtmine, mis aitavad kaasa liidu keskkonnaalase või sotsiaalse jätkusuutlikkuse või mõlema eesmärkide saavutamisele või vastab liidu keskkonnaalase või sotsiaalse jätkusuutlikkuse standarditele;

Motivatsioon

Lisatakse viide eluasemele, mis on hädavajalik kestliku arengu 11. eesmärgi rakendamiseks.

Muudatusettepanek 20

Artikli 7 lõike 1 punkt d

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharu: mikrorahastamine, sotsiaalsete ettevõtete rahastamine ja sotsiaalmajandus; oskused, haridus, koolitus ja nimetatud valdkondadega seotud teenused; sotsiaaltaristu (sealhulgas sotsiaal- ja üliõpilaste eluasemed); sotsiaalne innovatsioon; tervishoid ja pikaajaline hooldus; kaasavus ja juurdepääsetavus; sotsiaalse eesmärgiga kultuuritegevus; haavatavatele isikute, sealhulgas kolmanda riigi kodanike integreerimine.

sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharu: mikrorahastamine, sotsiaalsete ettevõtete rahastamine ja sotsiaalmajandus; oskused , spordi- ja sellega seonduvad väikesemahulised taristud rohujuure tasandil , haridus, koolitus ja nimetatud valdkondadega seotud teenused; sotsiaaltaristu (sealhulgas sotsiaal- ja üliõpilaste eluasemed); sotsiaalne innovatsioon; tervishoid ja pikaajaline hooldus; kaasavus ja juurdepääsetavus; sotsiaalse eesmärgiga kultuuritegevus; haavatavatele isikute, sealhulgas kolmanda riigi kodanike integreerimine.

Motivatsioon

Piisavalt ei investeerita kohalikku sporditaristusse, mis võib tugevdada ELi piirkondade majanduskasvu, suurendada ebasoodsas olukorras rühmade sotsiaalset kaasatust ja lõimumist ning tagada parem tulevik noortele põlvkondadele.

Muudatusettepanek 21

Artikli 7 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Komisjoni antud suuniste põhjal esitavad rakenduspartnerid teabe, mida on vaja, et jälgida investeeringuid, mis aitavad kaasa liidu kliima- ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele.	Komisjoni antud suuniste põhjal esitavad rakenduspartnerid teabe, mida on vaja, et jälgida investeeringuid, mis aitavad kaasa liidu kestliku arengu eesmärkide ja eelkõige kliima- ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele ning Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele .

Muudatusettepanek 22

Artikkel 8

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Iga artikli 7 lõikes 1 osutatud poliitikaharu koosneb kahest osast, mis aitavad kõrvaldada konkreetseid turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi järgmiselt.

Iga artikli 7 lõikes 1 osutatud poliitikaharu aitab kõrvaldada konkreetseid turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi järgmiselt:

a)	ELi osa aitab lahendada järgmisi olukordi:

i)	liidu poliitiliste prioriteetidega seotud turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad, mida käsitletakse liidu tasandil;

ii)	kogu liitu hõlmavad turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad;

iii)	uued või keerulised turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad, et töötada välja uued rahastamislahendused ja turustruktuurid.

i)	liidu poliitiliste prioriteetidega seotud turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad, mida käsitletakse liidu tasandil;

ii)	kogu liitu hõlmavad turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad;

iii)	uued või keerulised turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad, et töötada välja uued rahastamislahendused ja turustruktuurid.

b)	Liikmesriigi osa aitab kõrvaldada konkreetseid turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ühes või mitmes liikmesriigis, et saavutada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate asjaomaste fondide eesmärgid.

2. Lõikes 1 osutatud osasid võib kasutada vastastikku täiendaval viisil rahastamis- või investeerimistoimingute toetamiseks, sealhulgas mõlema osa toetuse kombineerimise kaudu.

Motivatsioon

Vt muudatusettepanek põhjenduse 19 kohta.

Muudatusettepanek 23

Artikli 11 lõike 1 uus punkt d

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	on kooskõlas Euroopa Liidu võetud kohustustega kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks;

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 24

Artikli 12 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Komisjon valib kõlblike vastaspoolte hulgast kooskõlas [finantsmääruse] [artikliga 154] rakenduspartnerid või nende rühma, nagu on osutatud käesoleva lõike teises lõigus.	Komisjon valib kõlblike vastaspoolte hulgast kooskõlas [finantsmääruse] [artikliga 154] rakenduspartnerid või nende rühma, nagu on osutatud käesoleva lõike teises lõigus.
ELi osa puhul on kõlblikud vastaspooled väljendanud oma huvi ja peavad olema võimelised tegema rahastamis- ja investeerimistoiminguid vähemalt kolmes liikmesriigis. Samuti võivad rakenduspartnerid rühma moodustamise kaudu koos katta rahastamis- ja investeerimistoiminguid vähemalt kolmes liikmesriigis.	Kõlblikud vastaspooled on need, kes on väljendanud oma huvi ja peavad olema võimelised tegema rahastamis- ja investeerimistoiminguid vähemalt kahes liikmesriigis. Samuti võivad rakenduspartnerid rühma moodustamise kaudu koos katta rahastamis- ja investeerimistoiminguid vähemalt kahes liikmesriigis.
Liikmesriigi osa puhul võib asjaomane liikmesriik esitada kõlblike vastaspoolte hulgast, kes on väljendanud huvi vastavalt artikli 9 lõike 3 punktile c, rakenduspartneriks ühe või mitu vastaspoolt.	Asjaomane liikmesriik võib esitada kõlblike vastaspoolte hulgast, kes on väljendanud huvi vastavalt artikli 9 lõike 3 punktile c, rakenduspartneriks ühe või mitu vastaspoolt.
Kui asjaomane liikmesriik rakenduspartnerit ei esita, teeb komisjon vastavalt siinse lõike teisele lõigule valiku nende rakenduspartnerite vahel, kes suudavad teha rahastamis- ja investeerimistoiminguid asjaomastes geograafilistes piirkondades.	Kui asjaomane liikmesriik rakenduspartnerit ei esita, teeb komisjon vastavalt siinse lõike teisele lõigule valiku nende rakenduspartnerite vahel, kes suudavad teha rahastamis- ja investeerimistoiminguid asjaomastes geograafilistes piirkondades.

Motivatsioon

Sama selgitus, mis muudatusettepanekus põhjenduse 19 kohta.

Muudatusettepanek 25

Artikli 12 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Rakenduspartnerite valimisel tagab komisjon, et InvestEU fondi finantstoodete portfell:

a)	maksimeerib artiklis 3 sätestatud eesmärkide katvust;

a)	maksimeerib artiklis 3 sätestatud eesmärkide katvust;

b)	maksimeerib ELi tagatise mõju rakenduspartneri eraldatud omavahendite kaudu;

b)	maksimeerib ELi tagatise mõju rakenduspartneri eraldatud omavahendite kaudu;

c)	kaasab maksimaalselt erasektori investeeringuid, kui see on asjakohane;

c)	kaasab maksimaalselt erasektori investeeringuid, kui see on asjakohane;

d)	tagab geograafilise hajutatuse;

d)	tagab laia geograafilise katvuse ja hajutatuse nii liikmesriikide vahel kui ka liikmesriikide sees ;

e)	tagab piisava riskide hajutatuse;

e)	tagab piisava riskide hajutatuse;

f)	edendab innovatiivseid finants- ja riskilahendusi, et kõrvaldada turutõrkeid ja lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi.

f)	edendab innovatiivseid finants- ja riskilahendusi, et kõrvaldada turutõrkeid ja lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi.

Motivatsioon

Vt muudatusettepanek põhjenduse 29 kohta.

Muudatusettepanek 26

Artikkel 17

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Komisjonile annab nõu nõuandekogu , millel on kaks koosseisu, nimelt rakenduspartnerite esindajad ja liikmesriikide esindajad .

Komisjonile ja juhtnõukogule annab nõu nõuandekogu.

Nõuandekogu koosseisu kuulub

a)	iga rakenduspartneri üks esindaja;

b)	iga liikmesriigi üks esindaja;

c)	üks Euroopa Investeerimispanga esindaja;

d)	üks komisjoni esindaja;

e)	üks ekspert iga poliitikaharu kohta, kelle määravad Euroopa Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee .

2. Iga rakenduspartner ja iga liikmesriik võib nõuandekogu asjaomasesse koosseisu nimetada ühe esindaja.

[…]

Muudatusettepanek 27

Uus artikkel pärast artiklit 17

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Juhtnõukogu

1. InvestEU fondi juhib juhtnõukogu, mis ELi tagatise kasutamise eesmärgil määrab vastavalt artiklis 3 kehtestatud üldeesmärkidele kindlaks

a)	InvestEU fondi strateegilise suuna;

b)	tegevuspõhimõtted ja -korra, mis on vajalikud InvestEU fondi toimimiseks;

c)	investeerimisplatvormide tehingute suhtes kohaldatavad eeskirjad.

2. Juhtnõukokku kuuluvad liikmed, kelle on rakenduspartnerite esindajate hulgast määranud komisjon, Euroopa Investeerimispank ja nõuandekogu.

Muudatusettepanek 28

Uus artikkel pärast artiklit 17

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Riskihindamise metoodika

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse riskihindamise meetod. Selline riskihindamise meetod sisaldab järgmist:

a)	riskiastmete klassifikatsioon, et tagada kõigi tehingute järjekindel ja standardne käsitlemine, sõltumata vahendavast asutusest;

b)	meetod, millega hinnata riskiväärtust ja makseviivituse tõenäosust selgetel statistilistel alustel, sealhulgas keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumid;

c)	makseviivituse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamise meetod, mille puhul võetakse arvesse rahastamise väärtust, projekti riski, tagasimaksetingimusi, tagatist ja muid asjakohaseid näitajaid.

Muudatusettepanek 29

Artikkel 18

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Projektimeeskond	Projektimeeskond
1. Luuakse projektimeeskond, mis koosneb ekspertidest, kelle on liidu eelarve seisukohast tasuta andnud komisjoni käsutusse koostööpartnerid.	1. Luuakse projektimeeskond, mis koosneb ekspertidest, kelle on liidu eelarve seisukohast tasuta andnud komisjoni käsutusse koostööpartnerid. Kui rakenduspartnerid moodustavad vastavalt artikli 12 lõike 1 teisele lõigule rühma, siis tagavad kõik rakenduspartnerid Euroopa Komisjonile ekspertide olemasolu.
2. Iga rakenduspartner määrab projektimeeskonda eksperdid. Kõnealuste ekspertide arv määratakse kindlaks tagatislepingus.	2. Iga rakenduspartner või vastavalt artikli 12 lõike 1 teisele lõigule moodustatud rakenduspartnerite rühm määrab projekti meeskonda eksperdid. Kõnealuste ekspertide arv määratakse kindlaks tagatislepingus.
[…]	[…]

Motivatsioon

Väiksematel riiklikel või piirkondlikel tugipankadel ja asutustel võib olla koormav töötajaid komisjoni lähetada, mistõttu oleks vajalik teatav paindlikkus, näiteks vahendite ühiskasutus rühmasiseselt.

Muudatusettepanek 30

Artikli 20 lõike 2 punkt c

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
toetab meetmeid ja suurendab kohalikke teadmisi, et hõlbustada InvestEU fondi toetuse kasutamist kogu liidus, ja aitab võimaluse korral aktiivselt saavutada InvestEU fondi valdkondliku ja geograafilise hajutatuse eesmärki, toetades rakenduspartnereid võimalike rahastamis- ja investeerimistoimingute algatamisel ja arendamisel;	toetab meetmeid ja suurendab kohalikke ja piirkondlikke teadmisi, et hõlbustada InvestEU fondi toetuse kasutamist kogu liidus, ja aitab võimaluse korral aktiivselt saavutada InvestEU fondi valdkondliku ja geograafilise hajutatuse eesmärki, toetades rakenduspartnereid võimalike rahastamis- ja investeerimistoimingute algatamisel ja arendamisel

Muudatusettepanek 31

Artikli 20 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Lõikes 2 osutatud teenuste eest võib nõuda tasu, et katta osa nende teenuste osutamise kuludest.	Lõikes 2 osutatud teenuste eest võib nõuda tasu, et katta osa nende teenuste osutamise kuludest. InvestEU nõustamiskeskuse avaliku sektori projektiarendajatele osutatavad teenused on tasuta.

Motivatsioon

Olemasolevale Euroopa investeerimisnõustamise keskusele on kehtestatud avaliku sektori projektiarendajate tasust vabastamine (määruse (EL) 2015/1017 artikli 14 lõige 4) ja see tuleks alles jätta.

Muudatusettepanek 32

Artikli 20 lõige 6

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

InvestEU nõustamiskeskus pakub vajaduse korral tuge kohapeal. Eelkõige luuakse esindus sellistes liikmesriikides või piirkondades, kellel on InvestEU fondi alla kuuluvate projektide arendamisel probleeme. InvestEU nõustamiskeskus aitab anda teadmisi edasi piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et luua piirkondlik ning kohalik suutlikkus ja asjatundlikkus lõikes 1 osutatud toetuseks.

InvestEU nõustamiskeskus pakub vajaduse korral tuge kohapeal. Eelkõige luuakse esindus sellistes liikmesriikides või piirkondades, kellel on InvestEU fondi alla kuuluvate projektide arendamisel probleeme või kes kannatavad olulise ja püsiva investeeringute nappuse all . InvestEU nõustamiskeskus aitab anda teadmisi edasi piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et luua piirkondlik ning kohalik suutlikkus ja asjatundlikkus lõikes 1 osutatud toetuseks. Selle kohaliku esindatuse laad määratakse kindlaks asjaomaste riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutustega konsulteerides.

Motivatsioon

Vt muudatusettepanek põhjenduse 36 kohta.

Muudatusettepanek 33

Artikli 21 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

InvestEU portaal pakub projektiarendajatele kanali, et muuta nähtavaks projektid, mille jaoks nad rahastamist soovivad, ja seega annab investoritele nende kohta teavet. Projektide lisamine InvestEU portaali ei mõjuta otsuseid selliste projektide lõpliku valiku kohta, millele antakse toetust siinse määruse, mõne teise liidu rahastamisvahendi või avalik-õigusliku rahastamise raames.

InvestEU portaal pakub projektiarendajatele kanali, et muuta nähtavaks projektid, mille jaoks nad rahastamist soovivad, ja seega annab investoritele nende kohta teavet. Projektide lisamine või mittelisamine InvestEU portaali ei mõjuta otsuseid selliste projektide lõpliku valiku kohta, millele antakse toetust siinse määruse, mõne teise liidu rahastamisvahendi või avalik-õigusliku rahastamise raames.

Motivatsioon

Tuleks selgitada, et portaali lisamine ei taga toetust InvestEU või muude rahastamisvahendite kaudu ning samuti ei ole see toetuse eeltingimus.

Muudatusettepanek 34

Artikli 21 lõige 6

Uus lõige 6

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Rakenduspartnerid aitavad aktiivselt kaasa InvestEU portaali edendamisele ja propageerimisele nii projektiarendajate kui ka investorite osas.

Motivatsioon

Kuna portaal tugineb kriitilise kasutajate massi saavutamisele, siis oleks kasu laiemast teavitamisest ja teadlikkuse tõstmisest. Rakenduspartnerid saavad tänu oma kontaktidele investorite ja arendajate seas sellealasele tegevusele kaasa aidata.

Muudatusettepanek 35

II lisa punkti 2 alapunkt d

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
raudteetaristu, muud raudteeprojektid ja meresadamad;	raudteetaristu, muud raudteeprojektid , siseveeteede taristu ja meresadamad;

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 36

II lisa punkti 2 alapunkti e järele uus alapunkt

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	uue põlvkonna akude arendamine elektrilise liikuvuse jaoks;

Muudatusettepanek 37

II lisa punkt 7

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Rahaline toetus kuni 3 000 töötajaga üksustele, keskendudes eelkõige VKEdele ning väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, eelkõige järgmistes valdkondades: […]	Rahaline toetus kuni 3 000 töötajaga üksustele, keskendudes eelkõige VKEdele, väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ning sotsiaalsetele ettevõtetele , eelkõige järgmistes valdkondades: […]

Muudatusettepanek 38

III lisa punkti 4 alapunkt 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Transport: TEN-T raames kaasatud investeeringud, millest: TEN-T põhivõrk	Transport: TEN-T raames kaasatud investeeringud, millest: TEN-T põhivõrk , TEN-T üldine võrk, puuduvad piiriülesed ühendused

Motivatsioon

InvestEU peaks aitama arendada TEN-T kui tervikut ning luua puuduvad piiriülesed ühendused, iseäranis raudteevõrgus.

II. POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

tunneb heameelt Euroopa Komisjoni kavatsuse üle InvestEU programmi loomise ettepaneku kaudu toetada täiendavalt investeeringuid Euroopas, lähtudes Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja laiemalt investeerimiskavaga seoses saadud kogemustest;

märgib, et lisaks turu ja nõudluse järgimisele on InvestEU-l olemas vahendid poliitika kujundamiseks. Komitee rõhutab vajadust anda piisavat toetust teadusuuringute ning innovatsiooni valdkonnas toimuvale rahastamis- ja investeerimistegevusele. Ta toob eriti esile sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitilise osa kujundamise tähtsust kui vahendit leidmaks kohalikul ja piirkondlikul tasandil kiiresti vajatavaid investeeringuid innovatiivsetesse sotsiaaltaristu projektidesse, sotsiaalmajanduse ettevõtetesse ja sotsiaalteenustesse. Komitee rõhutab vajadust investeerida kvaliteetsetesse sotsiaalprojektidesse, mis on väiksemad, innovatiivsemad ja rahaliselt riskantsemad, kuid siiski majanduslikult elluviidavad ja suurema sotsiaalse tasuvusega, sest see võiks anda ELi tagatise lisaväärtust;

rõhutab, et kuigi mõnes liikmesriigis ja piirkonnas on investeerimistingimused mõnevõrra paranenud, ei ole kapitalimahutuste kui SKP osa tase kogu liidus siiski saavutanud kriisieelset taset ja investeeringuid on kokku ligi 10 % vähem kui enne kriisi, kusjuures olukord erineb tugevalt liikmesriigiti; (1)

rõhutab, et investeerimisolukord on piirkondlikul tasandil veelgi mitmekesisem ja mitmes Euroopa piirkonnas tekitab see eriti suurt muret. Absoluutarvudes oli 2015. aastal rohkem kui 40 Euroopa piirkonnas Itaalias, Portugalis, Ühendkuningriigis, Rumeenias, Madalmaades, Iirimaal, Lätis, Sloveenias, Horvaatias ja Küprosel investeeringuid 2007. aastaga võrreldes rohkem kui 25 % vähem ning enamikus Kreeka piirkondades rohkem kui 60 % vähem; (2)

märgib murega, et ka riiklikud investeeringud on ELis jätkuvalt madalad, eelkõige kohalike ja piirkondlike omavalitsuste investeeringud, mis SKP osana olid 2017. aastal 2009. aasta tasemega võrreldes rohkem kui 30 % väiksemad; (3)

tunneb lisaks muret investeeringute kasvava tsentraliseerumise pärast: kohalike ja piirkondlike omavalitsuste riiklike investeeringute osakaal, mis on ELis keskmiselt siiski suurem kui 50 %, on võrreldes 1990ndate aastate 60 %-ga võrreldes märgatavalt langenud; (4)

on selle olukorra pärast tõsiselt mures, kuna era- ja avaliku sektori investeeringud on nii praeguse konkurentsiolukorra kui ka tulevase kasvu ja töökohtade loomise ning seega kõigi Euroopa linnade ja piirkondade elanike heaolu eeltingimus;

on mures, et valdkondades, kus kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused sõltuvad keskvalitsuse eelarveeraldistest kõige enam, ei ole kokkuhoiukärpeid veel täielikult korvatud, samal ajal kui neile omavalitsustele on määratud uued kohustused, mis paljudel juhtudel vähendavad veelgi investeerimiseks kättesaadavaid vahendeid;

kordab oma üleskutset, et programmi InvestEU ja Euroopa Investeerimispanga vahenditest rahastatud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste investeeringud jäetaks ELi liikmesriikide eelarvepuudujäägi ja võla arvutamisel välja;

10.

nõuab, et liidu majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus lisataks InvestEU programmi eesmärkidele eelkõige seetõttu, et ettepaneku õiguslik alus sisaldab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 175 kolmandat lõiku, milles keskendutakse ühtekuuluvusele. Komitee arvates on väga oluline, et InvestEU oleks geograafiliselt tasakaalustatud ja et see seataks prioriteediks piirkondades, mis kannatavad olulise ja püsiva investeeringute nappuse all, ning eriti haavatavates ja kaugemates piirkondades, nt äärepoolseimates piirkondades;

11.

leiab, et ettepanek võtta vastu määrus, millega luuakse InvestEU programm, vastab subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele;

Rahastamisvahendid ja InvestEU fond

12.

tunnistab taas, et rahastamisvahendid võivad territoriaalarengus olla oluline vahend, (5) kuna tagasimakstav rahastus võib tagada avaliku sektori vahendite suurema võimendava mõju konkreetsetel juhtudel, kus erasektori rahastus võib riiklikke allikaid tänu asjakohasele investeeringutasuvusele ja rahavoogudele täiendada. Komitee rõhutab, et see on eriti oluline ajal, mil riiklikud eelarved on kõigil valitsustasanditel jätkuvalt piiratud;

13.

märgib siiski, et viimastel aastatel on rohkem levinud ELi rahastamisvahendid, millel on erinevad kõlblikkus- ja aruandlusreeglid, mis lisab keerukust ja tekitab segadust, kuid samas ei kasutata täielikult ära sünergiat ja mastaabisäästu, tuues kaasa olukorra, mis ei soodusta rahastamisvahendite mõjusat ja tõhusat kasutamist;

14.

soovitab hinnata EFSI senist majandusmõju igas liikmesriigis ja piirkonnas, sh koostada ülevaateid vahendite kasutamise sellest tulenevate eeliste kohta. See hindamine on eriti tähtis, sest InvestEU, mis on ELi uus finantsvahend, saaks suunata otse tegelikele investeerimisprioriteetidele ja vältida teatud puudusi, mis on leitud ELi eelarve praegustes kasutusviisides;

15.

rõhutab, et InvestEU peab olema suunatud tulemustele, eelkõige looma töökohti ja tegelema piirkondlike erinevustega, samuti rahastama majanduslikult elluviidavaid projekte, ning väidab, et seda on võimalik tõhusamalt saavutada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tihedama kooskõlastamise kaudu;

16.

usub, et tuleks selgelt juhinduda täiendavuspõhimõttest, eelkõige suure riskiga projektide puhul, mida viiakse ellu vähem arenenud ja üleminekupiirkondades;

17.

kinnitab, et komisjoni InvestEU programmi käsitlev ettepanek võib lihtsustada rahastamisvahendite kasutamist vahendajate ja lõppkasutajate poolt, samuti nende vahendite kombineerimist liidu muude abiliikidega, mis on komitee kauaaegsed nõudmised;

18.

kinnitab siiski taas oma seisukohta, et InvestEU ei tohiks asendada olemasolevaid ELi sotsiaalse ühtekuuluvuse mehhanisme ega nendega konkureerida;

19.

tunneb muret halduskoormuse, bürokraatia ja viivituste pärast, mis tõenäoliselt tekivad, kui investeerimisprojekti heakskiitmise tsüklile lisanduks kolm täiendavat etappi, ning usub seetõttu, et tuleb tagada otsuste kiire tegemine kavandatavas juhtimissüsteemis, ehkki mitte nii kiiresti, et see võiks mõjutada selliste otsuste kvaliteeti;

20.

soovitab kaaluda ettepanekut võtta väikesemahuliste projektide jaoks teatava eelarve piires kasutusele kiirendatud menetlus, arvestades et teatavates piirkondades võivad väiksemamahulised projektid võrduda strateegiliste investeeringutega, kuna neil võib olla oluline võimendav mõju;

21.

kutsub Euroopa Komisjoni üles tagama, et Regioonide Komitee kaasatakse vaatlejana InvestEU haldussüsteemi, eelkõige selle nõuandekogusse;

22.

tunneb heameelt selle üle, et programmis tuginetakse eelarvetagatisele, mis koos hea kvaliteediga ja mitmekesiste kogu Euroopast lähtuvate projektide suure valikuga kaasneva madala riskiga võimaldab külmutada väiksema osa ELi eelarvest proportsionaalselt suurema mõjuga. Komitee leiab siiski, et komisjon peaks kasutusele võetavate investeeringute kogutaseme osas seadma kaugemale ulatuva eesmärgi;

23.

toetab komisjoni eesmärki rakendada InvestEU tagatist mitme partneri ja mitte üksnes Euroopa Investeerimispanga (EIB) grupi kaudu, nagu tehti EFSI puhul; siiski selleks, et lihtsustada võimalikult suure hulga rakenduspartnerite juurdepääsu, on piisav vaid ühe liikmesriigi või ühe piirkonna hõlmamine;

24.

usub, et mitme rakenduspartneri kaasamine peaks võrreldes EFSIga võimaldama InvestEU laiemat temaatilist ja geograafilist katvust nii liikmesriikide vahel kui ka nende sees piirkondade vahel, kuna rakenduspartnerid lisavad täiendavalt mitmekesiseid kogemusi ning erinevat kohalikku ja valdkondlikku asjatundlikkust;

25.

juhib komisjoni tähelepanu riikidele, millel puuduvad riiklikul ja piirkondlikul tasandil struktuurid, mis annaksid neile juurdepääsu InvestEU tagatisele. Komitee soovitab seda arvestades julgustada ja toetada selliste struktuuride loomist;

26.

rõhutab, et kuigi rakenduspartneritele võib tunduda asjakohane lähetada InvestEU projektimeeskonna moodustamiseks komisjoni töötajaid, arvestades nende asjatundlikkust ja olulist täiendavat suutlikkust, mida rakenduspartnerid tänu ELi tagatisele saavad, võib oma töötajate seast sobivate asjatundjate lähetamine osutuda keeruliseks väiksematele riiklikele või piirkondlikele tugipankadele ja asutustele. Komitee taotleb seetõttu, et väiksematele asutustele võimaldataks teatavat paindlikkust, näiteks võivad oma vahendid rühmade moodustamisel ühendada vastavalt määruse eelnõu artikli 12 lõike 1 teisele lõigule.

27.

kaitseb põhimõtet, et struktuuri- ja investeerimisfondide korraldusasutused saaksid vabatahtlikult ja kooskõlas partnerluse ja mitmetasandilise juhtimise käitumisjuhendi põhimõtetega (mis tuleb määratleda struktuuri- ja investeerimisfondide ühissätete raammääruse artiklis 6) suunata kuni 5 % nende fondide vahenditest InvestEU programmi. Sellel panusel on potentsiaali tegeleda riigi- või piirkonnapõhiste turutõrgete ja ebapiisavate investeerimisolukordadega viisil, mida tsentraliseeritud ELi vahend ei võimaldaks;

28.

tunneb heameelt komisjoni valmisoleku üle soodustada rahastamisvahendite kombineerimist muude ELi programmide toetustega, rakendades InvestEU reegleid kogu projektile, kuna tegemist on olulise lihtsustamisega. Komitee tunneb ühtlasi heameelt läbi InvestEU fondi suunatavate või InvestEU toetatavate liikmesriikide rahastuse riigiabi puudutavate eeskirjade kavandatava ühtlustamise üle;

29.

nõuab tungivalt, et rohkem kui 35 % InvestEU toetussummast tehakse kättesaadavaks, et saavutada kliimaga seotud eesmärgid;

30.

soovitab, et InvestEU kaudu tehtavad investeeringud taristusse peaksid kogu oma kasutusaja jooksul olema vastupanuvõimelised katastroofidele ja ka kliimatingimustele;

31.

peab vajalikuks tagada õigeaegne ja sujuv üleminek praegusest programmitöö perioodist järgmisse;

InvestEU nõustamiskeskus

32.

tunneb heameelt investeerimiskava Euroopa investeerimisnõustamise keskuse (EIAH) jätkumise üle praeguses ettepanekus InvestEU nõustamiskeskuse kaudu. Komitee rõhutab, et nõuande- ja tugiteenused jäävad äärmiselt oluliseks, tegelemaks edukalt ebapiisavate investeerimisolukordadega ELis ning eelkõige piirkondades ja valdkondades, kus keerulisemaid projekte või innovaatilisi rahastamislahendusi kohtab vähem;

33.

kutsub kaasseadusandjaid üles säilitama avaliku sektori rakendusametitele vabastuse tasu maksmisest InvestEU nõustamiskeskuse teenuste eest nagu olemasoleva Euroopa investeerimisnõustamise keskuse puhulgi kooskõlas EFSI määruse artikli 14 lõikega 4, (6) mis on väga oluline kvaliteetsete avaliku sektori investeeringute soodustamiseks eelkõige väiksemate avalik-õiguslike üksuste ja nende seas, kelle kogemused rahastamisvahendite ja keerulisemate projektidega on väiksemad.

34.

tunneb heameelt selle üle, et nõustamiskeskus keskendub investeerimisplatvormide ja eelkõige piiriülesteks investeeringuteks mõeldud platvormide loomise toetamisele. Komitee rõhutab, et tuleb edendada ka suuremat teadlikkust investeerimisplatvormide täielikuks ärakasutamiseks eelkõige kohalike ja piirkondlike omavalitsuste poolt;

35.

avaldab tugevat toetust sellele, et nõustamiskeskus oleks kohalikult esindatud, mis tuleks kindlaks määrata asjaomaste riiklike, piirkondlike või kohalike omavalitsustega konsulteerides ning mis tuleks seada prioriteediks liikmesriikides või piirkondades, kus on raskusi InvestEU kaudu projektide arendamisel või mis kannatavad olulise ja püsiva investeeringute nappuse all;

36.

hindab positiivseks seda, et nõustamiskeskus keskendub teadmussiirdele ning suutlikkuse suurendamisele piirkondlikul ja kohalikul tasandil, millele komitee on varem tähelepanu juhtinud ja mis on äärmiselt tähtsad, et vähendada investeeringute nappust kõigis ELi piirkondades. Seda silmas pidades peab nõustamiskeskuse põhieesmärk olema aidata kohalikel koostööpartneritel tugevdada oma tehnilise abi pakkumise suutlikkust;

37.

rõhutab, et olemasolevad ELi rahastatud suutlikkuse suurendamise vahendid ei tegele edukalt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vajadustega ning on alakasutatud. Neid tuleks paremini edendada ja kooskõlastada ning InvestEU nõustamiskeskus mängib sellistes pingutustes põhirolli;

38.

kutsub komisjoni üles tagama, et projektiarendajaid kogu Euroopas teavitatakse piisavalt InvestEU nõustamiskeskuse pakutavatest võimalustest, kasutades selleks vajadusel rändkampaaniat või kohalikke üritusi, mida komitee on vajaduse korral valmis toetama;

InvestEU portaal

39.

tunneb heameelt investeerimiskava Euroopa investeerimisprojektide portaali (EIPP) jätkumise üle praeguses ettepanekus InvestEU portaali kaudu ning toob esile, et Regioonide Komitee on EIPP partner ja on etendanud aktiivset rolli selle toetamisel ning edendamisel eelkõige Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seas. Komitee jätkab vajaduse korral InvestEU portaali arengu toetamist;

40.

rõhutab siiski, et portaali edu sõltub suurest kriitilise kasutajate massi saavutamisest ning vaja oleks täiendavat teavitamist ja teadlikkuse tõstmist. Komitee kutsub seetõttu InvestEU tulevasi rakenduspartnereid aktiivselt kaasa aitama portaali edendamisele ja suhtekorraldusele, kuna tänu pidevatele kontaktidele investorite ning projektiarendajatega on neil selleks head võimalused;

41.

nõustub seisukohaga, et projekti InvestEU portaali lisamist ei tohiks pidada toetuse tagamiseks InvestEU või muude rahastamisvahendite kaudu Euroopa tasandil või muul viisil. Komitee soovitab täiendavalt selgitada, et portaali lisamist ei saa käsitleda mis tahes toetuse eeltingimusena, kuna arendajate portaaliga liitumine peab jääma rangelt vabatahtlikuks.

Brüssel, 6. detsember 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ

(1) Eurostat, andmestik tec00011.

(2) Arvutuste aluseks on Eurostati kapitali kogumahutus NUTS 2 tasemel: andmestik nama_10r_2gfcf.

(3) Eurostat, andmestik tec00022.

(4) Euroopa Komisjon, 7. ühtekuuluvusaruanne (lk 168).

(5) Regioonide Komitee arvamus: „Rahalised vahendid territoriaalse arengu toetuseks“: http://webapi.cor.europa.eu/documentsanonymous/cor-2015-01772-00-00-ac-tra-en.docx.

(6) Määrus (EL) 2015/1017.

7.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 86/335

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Reformi tugiprogrammi ja Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend“

(2019/C 86/18)

Raportöör

Olga ZRIHEN (BE/PES), Valloonia parlamendi liige

Viitedokumendid

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse reformide tugiprogramm

COM(2018) 391 final

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend

COM(2018) 387 final

I. REFORMIDE TUGIPROGRAMMI MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Struktuurireformid võivad toetada ka liikmesriikide majanduse muutmist väga vastupanuvõimeliseks ning liikmesriikide hulgas väga jätkusuutliku lähenemise saavutamist, mis on ülitähtis edukaks ja sujuvaks osalemiseks majandus- ja rahaliidus. Väga jätkusuutliku lähenemise tagamine on eriti oluline nende liikmesriikide jaoks, kelle vääring ei ole euro, euroalaga liitumise ettevalmistuste protsessis.

Euroopa poolaasta raames määratletud ELi seisukohast olulised struktuurireformid võivad toetada ka majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kasvu ning liikmesriikide majanduse muutmist väga vastupanuvõimeliseks ning liikmesriikide hulgas väga jätkusuutliku lähenemise saavutamist, mis on ülitähtis edukaks ja sujuvaks osalemiseks majandus- ja rahaliidus. Väga jätkusuutliku lähenemise tagamine on eriti oluline nende liikmesriikide jaoks, kelle vääring ei ole euro, euroalaga liitumise ettevalmistuste protsessis.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 6

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Struktuurireformide elluviimise tase liikmesriikides ei ole kõikjal liidus veel piisav. Kogemused majanduspoliitika koordineerimise mehhanismi rakendamisel Euroopa poolaasta raames on näidanud, et struktuurireformide elluviimine on üldiselt olnud aeglane ja ebaühtlane ning et liikmesriikide pingutusi reformimisel tuleks toetada ja stimuleerida.

ELi seisukohast oluliste struktuurireformide elluviimise tase liikmesriikides ei ole kõikjal liidus veel piisav. Kogemused majanduspoliitika koordineerimise mehhanismi rakendamisel Euroopa poolaasta raames on näidanud, et struktuurireformide elluviimine on üldiselt olnud aeglane ja ebaühtlane ning et liikmesriikide pingutusi reformimisel tuleks toetada ja stimuleerida, eelkõige suurendades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasatust, kes vastutavad enamiku kindlakstehtud reformivajaduste täitmise eest.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 15

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Tagamaks, et programmiga toetatavad reformid tehakse kõigis olulistes majandus- ja ühiskondlikes valdkondades , peaks programmi raames andma nii rahalist toetust kui ka tehnilist toetust komisjon liikmesriigi taotlusel paljudes poliitikavaldkondades, sealhulgas valdkondades, mis on seotud avaliku sektori finantsjuhtimise ja varade valitsemisega, institutsiooniliste ja haldusreformidega, ettevõtluskeskkonna, finantssektori, toodete, teenuste ja tööjõuturgudega, hariduse ja koolituse, kestliku arengu, rahvatervise ja sotsiaalhoolekandega.

Tagamaks, et programmiga toetatavad reformid tehakse asjakohastes poliitikavaldkondades , peaks programmi raames andma nii rahalist toetust kui ka tehnilist toetust komisjon liikmesriigi taotlusel paljudes ELi poliitiliste eesmärkidega seotud poliitikavaldkondades, sealhulgas valdkondades, mis on seotud avaliku sektori finantsjuhtimise ja varade valitsemisega, institutsiooniliste ja haldusreformidega, ettevõtluskeskkonna, finantssektori, toodete, teenuste ja tööjõuturgudega, hariduse ja koolituse, kestliku arengu, rahvatervise ja sotsiaalhoolekandega.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 17

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Selleks et programmi raames täiendavaid vajadusi katta, peaks liikmesriikidel olema võimalus paigutada programmi eelarvesse vahendeid liidu fondidest, mille puhul toimub eelarve jagatud täitmine vastavalt asjaomasele korrale. Ümberpaigutatud vahendeid tuleks rakendada vastavalt programmi eeskirjadele sama liikmesriigi toetuseks.	Liikmesriigil või komisjonil peaks olema võimalus juhul kui vastavalt käesoleva ettepaneku artiklile 26 tehtud eraldis ei ole seotud kulukohustusega, taotleda selle ümberpaigutamist ESI fondi asjaomase liikmesriigi kasuks.

Motivatsioon

Muudatusettepanekuga taotletakse kooskõla ettepanekuga muuta ühissätete määruse artiklit 21, mis sisaldub asjaomase arvamuse eelnõus (COTER-VI-038). Ümberpaigutus oleks sidus, arvestades, et nii reformide tugiprogramm kui ühissätete määrus põhinevad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 175.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 19

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Reformitoetusvahendi puhul tuleb kindlaks määrata, millist liiki reformid peaksid rahalise toetuse tingimustele vastama. Et tagada nende vastavus programmi eesmärkidele, peaksid rahastamiskõlblikud olema reformid, mis käsitlevad majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme, sealhulgas reformid, mis on välja pakutud vastusena riigipõhistele soovitustele.

Motivatsioon

Euroopa Komisjon loob selge seose kuluprogrammide ja Euroopa poolaasta vahel, mis saab täita oma otstarvet ainult siis, kui selles rõhutatakse ja sellesse integreeritakse piirkondlikud perspektiivid.

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 20

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Selleks et liikmesriikidele oleks tagatud mõjuv stiimul struktuurireformide lõpuleviimiseks, on asjakohane kehtestada neile vahendi raames saada oleva rahalise toetuse maksimumsumma iga eraldamisetapi ja iga taotlusvooru puhul. Toetuse maksimumsumma tuleks arvutada liikmesriikide rahvaarvu põhjal . Tagamaks, et finantsstiimulid jaotuvad üle kogu programmi kohaldamisperioodi, tuleks liikmesriikidele vahendeid eraldada etapiviisiliselt. Esimese, 20 kuud kestva etapi jooksul tuleks kogu reformitoetusvahendi rahastamispaketist pool (11 000 000 000 eurot) liikmesriikidele kättesaadavaks teha ja selle aja jooksul võiks neile eraldada nende jaoks ettenähtud maksimumsumma, kui nad esitavad ettepanekuid reformikohustuste kohta.

Selleks et liikmesriikidele oleks tagatud mõjuv stiimul ELi seisukohast oluliste struktuurireformide lõpuleviimiseks, on asjakohane kehtestada neile vahendi raames saada oleva rahalise toetuse maksimumsumma iga eraldamisetapi ja iga taotlusvooru puhul. Toetuse maksimumsumma tuleks arvutada ühtekuuluvuspoliitikas aastateks 2021–2027 vastuvõetavate näitajate (SKP elaniku kohta, noorte töötus, madal haridustase, kliimamuutused ning sisserändajate vastuvõtmine ja integreerimine) alusel. Tagamaks, et finantsstiimulid jaotuvad üle kogu programmi kohaldamisperioodi, tuleks liikmesriikidele vahendeid eraldada etapiviisiliselt. Esimese, 20 kuud kestva etapi jooksul tuleks kogu reformitoetusvahendi rahastamispaketist pool (11 000 000 000 eurot) liikmesriikidele kättesaadavaks teha ja selle aja jooksul võiks neile eraldada nende jaoks ettenähtud maksimumsumma, kui nad esitavad ettepanekuid reformikohustuste kohta.

Muudatusettepanek 7

Põhjendus 23

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Selleks et tagada vastutus asjaomaste reformide eest ja nendele piisava tähelepanu pööramine, peaksid liikmesriikide poolt kavandatavad reformid olema mõeldud Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleemide (kaasa arvatud riigipõhistes soovitustes väljatoodud probleemide) lahendamiseks ja liikmesriigid peaksid esitama üksikasjalikud meetmed nende rakendamiseks, sealhulgas asjakohased vahe-eesmärgid ja sihid ning rakendamise ajakava, mille maksimumkestus võib olla kolm aastat. Kogu protsessi käigus peaksid komisjon ja liikmesriigid taotlema tihedat koostööd ja seda ka tegema.

Selleks et tagada vastutus asjaomaste reformide eest ja nendele piisava tähelepanu pööramine, peaksid liikmesriikide (hõlmates kõiki valitsustasandeid) poolt kavandatavad reformid olema mõeldud Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleemide (kaasa arvatud riigipõhistes soovitustes väljatoodud probleemide puhul ja olles võtnud arvesse vastavaid piirkondlikke perspektiive ) lahendamiseks ja liikmesriigid peaksid esitama üksikasjalikud meetmed nende rakendamiseks, sealhulgas asjakohased vahe-eesmärgid ja sihid ning rakendamise ajakava, mille maksimumkestus võib olla kolm aastat. Liikmesriigid peaksid samuti näitama, kuidas on kavandatud reformide toetamiseks kooskõlastatud olemasolevad ELi poliitikameetmed. Kogu protsessi käigus peaksid komisjon ja liikmesriigid taotlema tihedat koostööd ja seda ka tegema.

Muudatusettepanek 8

Lisada põhjenduse 23 järele uus põhjendus

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid peaksid teatama, kuidas nad kaasasid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused reformivajaduste hindamisse ja reformikohustuste kavandamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse. Kaasamine toimub Euroopa poolaasta kontekstis struktureeritult ja püsivalt, nii et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saaksid täispartneritena ja algusest peale osaleda dialoogis komisjoniga, mille tulemusel avaldatakse riigiaruanded ja riigipõhised soovitused. Liikmesriigid otsustavad kaasamise korraldamise vastavalt oma põhiseaduslikule korrale ja praegusele pädevuse jaotusele valitsuse tasandil.

Muudatusettepanek 9

Põhjendus 31

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks sätestada erinormid, mis reguleerivad eelarvelisi kulukohustusi, makseid, maksete peatamist, toetuse tühistamist ja vahendite sissenõudmist. Maksed peaksid põhinema komisjoni antud positiivsel hinnangul reformikohustuste rakendamisele liikmesriigis. Toetuse maksmise peatamine ja toetussumma tühistamine peaks olema võimalik juhul, kui liikmesriik ei ole reformikohustusi rahuldavalt ellu rakendanud. Tagamaks, et reformidel on pärast nende elluviimist kestlik mõju, tuleks kindlaks määrata mõistlik aeg, mille jooksul määratleda reformide kestvus pärast rahalise toetuse maksmist. Viieaastast ajavahemikku tuleks selles kontekstis lugeda mõistlikuks miinimumajaks. Kehtestada tuleks asjakohane ärakuulamismenetlus, tagamaks, et kui komisjon teeb maksete peatamise, toetuse tühistamise või makstud summade sissenõudmise otsuse, siis austatakse liikmesriikide õigust esitada tähelepanekuid.

Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks sätestada erinormid, mis reguleerivad eelarvelisi kulukohustusi, makseid, maksete peatamist, toetuse tühistamist ja vahendite sissenõudmist. Maksed peaksid toimuma aastaste osamaksetena ning põhinema komisjoni antud positiivsel hinnangul reformikohustustega seotud edusammude rakendamisele liikmesriigis. Toetuse maksmise peatamine ja toetussumma tühistamine peaks olema võimalik juhul, kui liikmesriik ei ole reformikohustusi rahuldavalt ellu rakendanud. Tagamaks, et reformidel on pärast nende elluviimist kestlik mõju, tuleks kindlaks määrata mõistlik aeg, mille jooksul määratleda reformide kestvus pärast rahalise toetuse maksmist. Viieaastast ajavahemikku tuleks selles kontekstis lugeda mõistlikuks miinimumajaks. Kehtestada tuleks asjakohane ärakuulamismenetlus, tagamaks, et kui komisjon teeb maksete peatamise, toetuse tühistamise või makstud summade sissenõudmise otsuse, siis austatakse liikmesriikide õigust esitada tähelepanekuid.

Muudatusettepanek 10

Põhjendus 32

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Mis puudutab tehnilise toetuse vahendit, siis liikmesriigid on hakanud struktuurireformi tugiprogrammist saadavat tehnilist toetust üha enam ja algselt oodatust rohkem kasutama. Toetust on programmi alusel taotlenud kõik liikmesriigid ja taotlused jagunevad programmi kõigi poliitikavaldkondade vahel. Seetõttu tuleks säilitada struktuurireformi tugiprogrammi põhijooned, sealhulgas meetmed, mis vastavad tehnilise toetuse vahendist rahastamise tingimustele. Komisjon ja riikide valitsused peaksid julgustama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kasutama tehnilise toetuse vahendeid, avama täielikult sellised vahendid kõigile valitsustasanditele ja edendama aktiivselt nende kasutamist.

Muudatusettepanek 11

Artikkel 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Üldeesmärgid

Programmi üldeesmärgid kõigis liikmesriikides on järgmised:

aidata riikides kaasa selliste struktuurilist laadi reformide elluviimisele, millega parandatakse riikide majanduse tulemusi ja edendatakse liikmesriikides vastupanuvõimelisi majandus- ja sotsiaalstruktuure, edendades sel teel ühtekuuluvust, konkurentsivõimet, tootlikkust, majanduskasvu ja tööhõivet, ning

aidata riikides kaasa selliste struktuurilist laadi reformide elluviimisele, mille olulisus ELi jaoks on kindlaks määratud Euroopa poolaastas ja millega edendatakse liikmesriikides vastupanuvõimelisi majandus- ja sotsiaalstruktuure, edendades sel teel ühtekuuluvust, konkurentsivõimet, tootlikkust, majanduskasvu ja tööhõivet Euroopa tasandil ning

b)	aidata parandada liikmesriikide haldussuutlikkust seoses institutsioonide, valitsuste, avaliku sektori asutuste ning majandus- ja sotsiaalsektori probleemidega.

b)	aidata parandada liikmesriikide ning nende vastavate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste haldussuutlikkust seoses institutsioonide, valitsuste, avaliku sektori asutuste ning majandus- ja sotsiaalsektori probleemidega.

Muudatusettepanek 12

Artikkel 6

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Ulatus

Lõigetes 4 ja 5 sätestatud üld- ja erieesmärgid peavad olema seotud ühtekuuluvuse, konkurentsivõime, tootlikkuse, teadusuuringute ja innovatsiooni, aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu, tööhõive ja investeerimisega seotud poliitikavaldkondadega, eelkõige ühe või mitmega alljärgnevast:

Ulatus

Lõigetes 4 ja 5 sätestatud üld- ja erieesmärgid peavad olema seotud poliitikavaldkondadega, mis on olulised Euroopa Liidu lepingu eesmärkide saavutamiseks, seotud ELi pädevustega ning ühtekuuluvuse, konkurentsivõime, tootlikkuse, teadusuuringute ja innovatsiooni, aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu, tööhõive ja investeerimisega seotud poliitikavaldkondadega, eelkõige ühe või mitmega alljärgnevast:

Muudatusettepanek 13

Artikkel 7

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Eelarve

1. Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 25 000 000 000 eurot.

2. Lõikes 1 esitatud summa orienteeriv jaotus on järgmine:

kuni 22 000 000 000 eurot reformitoetusvahendile,

kuni 840 000 000 eurot tehnilise toetuse vahendile,

kuni 2 160 000 000 eurot lähenemisrahastule, millest:

i)	kuni 2 000 000 000 eurot rahalise toetuse komponendile

ii)	kuni 160 000 000 eurot tehnilise toetuse komponendile.

i)	kuni 2 000 000 000 eurot rahalise toetuse komponendile

ii)	kuni 160 000 000 eurot tehnilise toetuse komponendile.

Kui euroalasse mittekuuluv liikmesriik ei ole lähenemisrahastu puhul astunud 31. detsembriks 2023 tõendatavaid samme ühisraha kasutuselevõtmiseks teatava ajavahemiku jooksul, kantakse temale lähenemisrahastu rahalise toetuse komponendi raames saadavalolev maksimumsumma vastavalt artiklile 26 üle reformitoetusvahendisse, millele on osutatud käesoleva lõike esimese lõigu punktis a. Komisjon võtab vastu sellekohase otsuse pärast seda, kui on andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul alates komisjoni järelduste edastamisest liikmesriigile.

3. Programmi rahastamispaketist võib katta ka selliste ettevalmistavate, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuste kulud, mis on vajalikud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks – see hõlmab eelkõige uuringuid, ekspertide nõupidamisi, info- ja kommunikatsioonimeetmeid, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamist, niivõrd kui see on seotud käesoleva määruse eesmärkidega, kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrgustikega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil programmi juhtimisel tekivad. Artiklis 3 nimetatud kõigi kolme vahendi puhul võib katta ka kulusid, mis on seotud selliste toetavate tegevustega nagu tehnilise toetuse projektide kvaliteedikontroll ja järelevalve kohapeal, ning struktuurireformide hindamisel ja rakendamisel toimuva kogemusnõustamise ja ekspertide nõustamise kulusid.

3. Juhul kui see tähendab, et eraldised vastavalt käesoleva ettepaneku artiklile 26 ei ole seotud kulukohustusega, siis võib liikmesriigile eraldatud vahendeid tema taotlusel või komisjoni ettepanekul ümber paigutada ESI fondi asjaomase liikmesriigi kasuks.

4. Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt kõnealuse artikli punkti c alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.

4. Programmi rahastamispaketist võib katta ka selliste ettevalmistavate, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuste kulud, mis on vajalikud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks – see hõlmab eelkõige uuringuid, ekspertide nõupidamisi, info- ja kommunikatsioonimeetmeid, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamist, niivõrd kui see on seotud käesoleva määruse eesmärkidega, kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrgustikega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil programmi juhtimisel tekivad. Artiklis 3 nimetatud kõigi kolme vahendi puhul võib katta ka kulusid, mis on seotud selliste toetavate tegevustega nagu tehnilise toetuse projektide kvaliteedikontroll ja järelevalve kohapeal, ning struktuurireformide hindamisel ja rakendamisel toimuva kogemusnõustamise ja ekspertide nõustamise kulusid.

5. Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt kõnealuse artikli punkti c alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.

Motivatsioon

Muudatusettepanek 14

Artikkel 9

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

I lisas on esitatud igale liikmesriigile saada olev maksimaalne rahalise toetuse summa artikli 7 lõike 2 punktis a osutatud reformitoetusvahendi kogu rahastamispaketist. Iga liikmesriigi maksimaalne toetussumma arvutatakse välja, kasutades kõnealuses lisas esitatud kriteeriume ja meetodit ning võttes aluseks liikmesriigi rahvaarvu . Maksimaalne toetussumma on igale liikmesriigile osaliselt või täielikult saadaval artiklis 10 esitatud toetuse eraldamise protsessi igas etapis ja taotlusvoorus.

I lisas on esitatud igale liikmesriigile saada olev maksimaalne rahalise toetuse summa artikli 7 lõike 2 punktis a osutatud reformitoetusvahendi kogu rahastamispaketist. Iga liikmesriigi maksimaalne toetussumma arvutatakse välja, kasutades kõnealuses lisas esitatud kriteeriume ja meetodit , tuginedes ühtekuuluvuspoliitikas aastateks 2021–2027 vastuvõetavatele näitajatele (SKP elaniku kohta, noorte töötus, madal haridustase, kliimamuutused ning sisserändajate vastuvõtmine ja integreerimine). Maksimaalne toetussumma on igale liikmesriigile osaliselt või täielikult saadaval artiklis 10 esitatud toetuse eraldamise protsessi igas etapis ja taotlusvoorus.

Muudatusettepanek 15

Artikli 11 lõike 3 punkt e

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
asjaomase liikmesriigi välja pakutud riigisisesed meetmed, sealhulgas kavandatud vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, reformikohustuste tulemuslikuks rakendamiseks ning	asjaomase liikmesriigi välja pakutud riigisisesed meetmed, sealhulgas kavandatud vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, reformikohustuste tulemuslikuks rakendamiseks ; viis, kuidas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on kaasatud reformikohustuste määratlemisse Euroopa poolaasta kontekstis, samuti nende rakendamisel, järelevalvel ja hindamisel, ning

Muudatusettepanek 16

Artikli 11 lõige 3, uus punkt pärast punkti e

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	reformikokkulepete rakendamise sisemise korralduse osana tuleks võtta konkreetseid meetmeid, mis tagavad programmi, ESI fondide ja muude ELi rahastatavate programmide vahelise sidususe ja kooskõlastamise; need peaksid sisaldama konkreetset kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkuse suurendamise tegevuskava;

Muudatusettepanek 17

Artikli 11 lõige 9

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Majanduspoliitika komitee, mis on loodud nõukogu otsusega 2000/604/EÜ majanduspoliitika komitee koosseisu ja põhikirja kohta (1), võib avaldada arvamust liikmesriikide esitatud reformikohustuste ettepanekute kohta.	Majanduspoliitika komitee, mis on loodud nõukogu otsusega 2000/604/EÜ majanduspoliitika komitee koosseisu ja põhikirja kohta1, peab avaldama arvamust liikmesriikide esitatud reformikohustuste ettepanekute kohta.

Muudatusettepanek 18

Artikli 12 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Lõikes 1 osutatud otsuses sätestatakse rahalise toetuse summa, mis makstakse ühe osamaksena , kui liikmesriik on rahuldavalt saavutanud kõik vahe-eesmärgid ja sihid, mis on kindlaks määratud seoses iga reformikohustuse rakendamisega.	Lõikes 1 osutatud otsuses sätestatakse rahalise toetuse summa, mis makstakse aastaste osamaksetena , kui liikmesriik on rahuldavalt saavutanud kõik vahe-eesmärgid ja sihid, mis on kindlaks määratud igaks aastaks seoses iga reformikohustuse rakendamisega.
Otsuses sätestatakse reformikohustuste rakendamise kestus, mis ei ole pikem kui kolm aastat alates otsuse vastuvõtmisest. Selles sätestatakse: üksikasjalik kord ja ajakava asjaomase liikmesriigi reformikohustuste täitmiseks ja nende kohta aruannete esitamiseks Euroopa poolaasta raames; asjakohased näitajad, mis puudutavad vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamist, ning kord, millele vastavalt antakse komisjonile juurdepääs asjakohastele aluseks olevatele andmetele.	Otsuses sätestatakse reformikohustuste rakendamise kestus, mis ei ole pikem kui kolm aastat alates otsuse vastuvõtmisest. Selles sätestatakse: üksikasjalik kord ja ajakava asjaomase liikmesriigi reformikohustuste täitmiseks ja nende kohta aruannete esitamiseks Euroopa poolaasta raames; asjakohased näitajad, mis puudutavad vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamist, ning kord, millele vastavalt antakse komisjonile juurdepääs asjakohastele aluseks olevatele andmetele.

Muudatusettepanek 19

Artikkel 14

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Liikmesriigi aruandlus Euroopa poolaasta raames	Liikmesriigi aruandlus Euroopa poolaasta raames
Asjaomane liikmesriik annab reformikohustuste täitmisel tehtud edusammude kohta korrapäraselt aru Euroopa poolaasta raames, ilma et see piiraks artikli 12 lõike 3 teise lõigu kohaldamist. Sel eesmärgil soovitatakse liikmesriikidel reformide lõpule viimisel tehtud edusammudest aruandmiseks kasutada riiklike reformikavade sisu. Aruannete esitamise üksikasjalik kord ja ajakava, sealhulgas komisjonile asjaomastele alusandmetele juurdepääsu andmise kord sätestatakse artikli 12 lõikes 1 osutatud otsuses.	Asjaomane liikmesriik annab reformikohustuste täitmisel tehtud edusammude kohta korrapäraselt aru Euroopa poolaasta raames, ilma et see piiraks artikli 12 lõike 3 teise lõigu kohaldamist. Sel eesmärgil soovitatakse liikmesriikidel reformide lõpule viimisel tehtud edusammudest aruandmiseks kasutada riiklike reformikavade sisu, sealhulgas programmide, ESI fondide ja muude asjakohaste ELi rahastatavate programmide vahelise kooskõlastamise tagamiseks võetud meetmete osas. Aruannete esitamise üksikasjalik kord ja ajakava, sealhulgas komisjonile asjaomastele alusandmetele juurdepääsu andmise kord sätestatakse artikli 12 lõikes 1 osutatud otsuses. Komisjon vaatab vastavalt läbi oma riiklike reformikavade sisu käsitlevad suunised.

Muudatusettepanek 20

Artikli 19 lõige 2, uus punkt pärast punkti e

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkuse suurendamise meetmed riiklike reformikavade kontekstis. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on võimalus esitada oma taotlused programmi konkreetse komponendi kaudu ja olla otsesed tehnilise toetuse kasusaajad.

Muudatusettepanek 21

Artikkel 26

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
X lisas on esitatud igale liikmesriigile saada olev maksimaalne rahalise toetuse summa artikli 7 lõike 2 punkti c alapunktis i osutatud kogu rahastamispaketist. Iga toetuskõlbliku liikmesriigi maksimaalne toetussumma arvutatakse välja, kasutades kõnealuses lisas esitatud kriteeriume ja meetodit ning võttes aluseks liikmesriigi rahvaarvu ja seda kohaldatakse igas artiklis 10 sätestatud toetuse eraldamise etapis ja taotlusvoorus.	X lisas on esitatud igale liikmesriigile saada olev maksimaalne rahalise toetuse summa artikli 7 lõike 2 punkti c alapunktis i osutatud kogu rahastamispaketist. Iga toetuskõlbliku liikmesriigi maksimaalne toetussumma arvutatakse välja, kasutades kõnealuses lisas esitatud kriteeriume ja meetodit ning võttes aluseks ühtekuuluvuspoliitikas aastateks 2021–2027 vastuvõetavad näitajad (SKP elaniku kohta, noorte töötus, madal haridustase, kliimamuutused ning sisserändajate vastuvõtmine ja integreerimine) ja seda kohaldatakse igas artiklis 10 sätestatud toetuse eraldamise etapis ja taotlusvoorus.
Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 2 teise lõigu kohaldamist, on maksimaalne toetussumma igale toetuskõlblikule liikmesriigile osaliselt või täielikult saadaval artiklis 10 sätestatud korra kohaselt toimuva toetuse eraldamise protsessi igas etapis ja see kujutab endast täiendavat toetust, mis eraldatakse lisaks artiklis 9 osutatud rahalisele toetusele vastutasuks selle eest, kui asjaomane liikmesriik viib artikli 25 kohaselt ellu lisareforme.	Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 2 teise lõigu kohaldamist, on maksimaalne toetussumma igale toetuskõlblikule liikmesriigile osaliselt või täielikult saadaval artiklis 10 sätestatud korra kohaselt toimuva toetuse eraldamise protsessi igas etapis ja see kujutab endast täiendavat toetust, mis eraldatakse lisaks artiklis 9 osutatud rahalisele toetusele vastutasuks selle eest, kui asjaomane liikmesriik viib artikli 25 kohaselt ellu lisareforme.

II. EUROOPA INVESTEERINGUTE STABILISEERIMISE VAHENDI MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 22

Põhjendus 8

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Eelkõige selleks, et toetada liikmesriike, mille rahaühik on euro, et nad suudaksid paremini reageerida kiiresti muutuvatele majandustingimustele ja stabiliseerida oma majanduse, säilitades suurte asümmeetriliste šokkide korral avaliku sektori investeeringud, tuleks luua Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend (European Investment Stabilisation Function – EISF). Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend peaks aitama kaasa kõigi valitsustasandite riiklike investeeringute stabiliseerimisele, kuna kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastutavad 66 % investeeringute eest ning nende investeeringud ei ole veel kriisieelsele tasemele jõudnud. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võimalus säilitada investeeringute taset takistab asümmeetriliste šokkide edasist süvenemist.

Motivatsioon

Tuleks rõhutada kohalike ja piirkondlike investeeringute tähtsust.

Muudatusettepanek 23

Põhjendus 15

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriik, kes taotleb EISFi toetust, peaks täitma rangeid rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, mille aluseks on liidu eelarve ja majanduse järelevalveraamistiku alusel tehtud otsuste ja soovituste täitmine kahe aasta jooksul enne EISFi toetuse taotlemist, et mitte vähendada asjaomase liikmesriigi motivatsiooni ajada ettevaatlikku eelarvepoliitikat.

Liikmesriik, kes taotleb EISFi toetust, peaks täitma rangeid rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, mille aluseks on liidu eelarve ja majanduse järelevalveraamistiku ning komisjoni teatise „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine“ (1a) alusel tehtud otsuste ja soovituste täitmine ning vastavus vastutuse suurendamist võimaldava lähenemiskoodeksi kriteeriumitele kahe aasta jooksul enne EISFi toetuse taotlemist, et mitte vähendada asjaomase liikmesriigi motivatsiooni ajada ettevaatlikku ja jätkusuutlikku eelarvepoliitikat.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 24

Põhjendus 21

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid peaksid investeerima EISFist saadud toetuse rahastamiskõlblikesse avaliku sektori investeeringutesse ja ühtlasi säilitama avaliku sektori investeeringute taseme üldiselt, võrrelduna viie aasta keskmise avaliku sektori investeeringute tasemega, et tagada käesoleva määruse eesmärgi täitmine. Ses suhtes oodatakse, et liikmesriigid eelistähtsustaksid rahastamiskõlblike investeeringute säilitamist programmides, mida liit toetab Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Kui aga liikmesriik ei suuda kriisi tõsiduse tõttu säilitada riiklike investeeringute taset, mida ta kinnitas toetuse saamisel, peaks komisjon määratlema riiklike investeeringute madalama taseme, mille liikmesriigid peaksid tagama.

Motivatsioon

Võib juhtuda, et kriis on nii tõsine, et liikmesriigid ei suuda säilitada riiklike investeeringute taset, mida nad kinnitasid toetuse saamisel. Sellisel juhul peaks komisjonil olema võimalik määratleda riiklike investeeringute madalam tase, mille liikmesriigid peaks kohustuseks võtma.

Muudatusettepanek 25

Põhjendus 33

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

EISFi tuleks pidada esimeseks sammuks, millest aja jooksul kujuneb välja täiemõõduline kindlustusmehhanism, mis toetab makromajanduslikku stabilisatsiooni. Praegu põhineks EISF laenudel ja intressitoetuste andmisel. Samal ajal ei ole välistatud, et tulevikus võib selles osaleda ka ESM või tema õigusjärglane, andes liikmesriikidele, mille rahaühik on euro ja kus valitsevad ebasoodsad majandustingimused, finantsabi, et toetada avaliku sektori investeeringuid. Peale selle võib tulevikus moodustada vabatahtliku kindlustusmehhanismi , mille laenuvõime põhineb liikmesriikide vabatahtlikel sissemaksetel, et luua võimas asümmeetriliste šokkide vastane makromajandusliku stabiliseerimise abivahend.

EISFi tuleks pidada esimeseks sammuks, millest aja jooksul kujuneb välja täiemõõduline kindlustusmehhanism, mis toetab makromajanduslikku stabilisatsiooni. Esimeses etapis põhineks EISF laenudel ja intressitoetuste andmisel. Samal ajal võib osaleda ka ESM või tema õigusjärglane, andes liikmesriikidele, mille rahaühik on euro ja kus valitsevad ebasoodsad majandustingimused, finantsabi, et toetada avaliku sektori investeeringuid. Peale selle tuleb tulevikus moodustada kindlustusmehhanism , mille laenuvõime põhineb liikmesriikide vabatahtlikel sissemaksetel, et luua võimas asümmeetriliste šokkide vastane makromajandusliku stabiliseerimise abivahend.

Motivatsioon

Põhjenduse 33 sõnastuse täpsustus, mis toetub Euroopa Parlamendi ECONi komisjoni raporti eelnõu (Reimer Böge (EPP/DE) ja Pervenche Berès (S&D/FR)) kohta esitatud sarnastele muudatusettepanekutele.

Muudatusettepanek 26

Artikkel 3.1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

tehtud nõukogu otsust, millega tehakse kindlaks, et liikmesriik ei ole EISFilt toetuse taotlemisele eelnenud kahe aasta jooksul võtnud tõhusaid meetmeid, et korrigeerida oma ülemäärane eelarvepuudujääk vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 8 või artikli 126 lõikele 11;

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 27

Artikli 5 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

EISFi laenu väljamaksmisele järgneval aastal kontrollib komisjon, kas asjaomane liikmesriik on lõikes 1 osutatud kriteeriumid täitnud. Eelkõige kontrollib komisjon ka seda, millises ulatuses on asjaomane liikmesriik säilitanud rahastamiskõlblikud avaliku sektori investeeringud programmidesse, mida liit toetab Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Kui komisjon jõuab pärast asjaomase liikmesriigi ärakuulamist järeldusele, et lõikes 1 osutatud tingimusi ei ole täidetud, võtab ta vastu otsuse, milles:

i)	palutakse EISFi laen vastavalt vajadusele kas tervikuna või osaliselt ennetähtaegselt tagasi maksta; ja

ii)	otsustatakse, et EISFi laenu tagasimaksmise korral ei ole asjaomasel liikmesriigil õigust saada intressitoetust.

i)	palutakse EISFi laen vastavalt vajadusele kas tervikuna või osaliselt ennetähtaegselt tagasi maksta ja

ii)	otsustatakse, et EISFi laenu tagasimaksmise korral ei ole asjaomasel liikmesriigil õigust saada intressitoetust.

Komisjon võiks siiski järeldada, et kriisi mõju tõttu ei olnud asjaomasel liikmesriigil võimalik säilitada lõikes 1 sätestatud investeeringute taset.

Komisjon võtab oma otsuse vastu põhjendamatu viivituseta ja avalikustab selle.

Motivatsioon

Võib juhtuda, et kriis on nii tõsine, et liikmesriik ei suuda säilitada riiklike investeeringute taset, mida ta kinnitas toetuse saamisel. Sellisel juhul peaks komisjonil olema võimalik määratleda riiklike investeeringute madalam tase, mille liikmesriik peaks kohustuseks võtma.

Muudatusettepanek 28

Artikkel 22.5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
seda, kas on asjakohane töötada välja vabatahtlik kindlustusmehhanism, mis teenib makromajandusliku stabiliseerimise eesmärke .	võimalusi töötada välja täieulatuslik kindlustusmehhanism makromajandusliku stabiliseerimise tagamiseks .

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

III. POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Reformide tugiprogrammi kohta

rõhutab, et ELi seisukohast olulised ja ELi lisaväärtusega struktuurireformid on üliolulised majandusliku, sotsiaalse, territoriaalse ühtekuuluvuse, vastupanuvõime ja lähenemise tagamiseks liidus ning majandus- ja rahaliidus; märgib, et ELi seisukohast oluliste struktuurireformide kohta tehtud riigipõhiste soovituste rakendamine on üldiselt mitterahuldav, mis tuleneb vastutuse puudumisest ja ebapiisavast haldussuutlikkusest kõigil valitsustasanditel;

avaldab kahetsust, et komisjon ei ole ikka veel esitanud struktuurireformide määratlust ELi majandusjuhtimise kontekstis ega võimalikku toetust ELi programmide, näiteks reformide tugiprogrammi kaudu. Kordab sellega seoses, et subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt peaks ELi toetuse jaoks abikõlblike struktuurireformide ulatus piirduma siiski tegevusvaldkondadega, mis on olulised ELi lepingu eesmärkide rakendamise seisukohast ja otseselt seotud ELi pädevustega. Komitee on vastu igasugustele ettepanekutele rahastada ELi eelarvest liikmesriikides määratlemata struktuurireforme, mis ei ole läbinud eelnevat läbipaistvat Euroopa lisaväärtuse hindamist ning mis ei ole otseselt seotud aluslepingutel põhinevate ELi pädevustega. Selles kontekstis tuletab komitee meelde oma 1. veebruaril 2018 vastuvõetud resolutsiooni, milles lükati tagasi komisjoni 6. detsembri 2017. aasta ettepanek võtta vastu määrus, millega muudetakse ühissätete määrust (EL) nr 1303/2013; (2)

tunneb heameelt mõtte pärast toetada rahalise toetuse ja tehnilise abiga liikmesriike, kes soovivad osaleda ulatuslikes reformikohustustes, mis on kindlaks määratud Euroopa poolaasta kontekstis; rõhutab, et Euroopa poolaasta peaks võimalikult kiiresti integreerima säästva arengu eesmärgid ja olema kooskõlas ELi ühtekuuluvuspoliitika pikaajaliste investeerimisalaste eesmärkidega aastateks 2021–2027;

tervitab lähenemisrahastu ideed liikmesriikidele, kes on teinud märkimisväärseid samme euro kasutuselevõtuks, pakkudes ka rahalist toetust ja tehnilist abi;

usub, et üldise rahastamispaketi eraldamine elanikkonnal põhinevast programmist oleks vastuolus asutamislepingus sätestatud ühtekuuluvuse eesmärgiga, milles on sätestatud programmi õiguslik alus (ELi toimimise lepingu artikkel 175); rõhutab, et sobiv jaotusmeetod peaks olema ühtekuuluvuspoliitika jaoks aastateks 2021–2027 (SKP elaniku kohta, noorte tööpuudus, madal haridustase, kliimamuutused ning sisserändajate vastuvõtmine ja integreerimine) vastu võetud näitajad; rõhutab, et selline lähenemisviis oleks kooskõlas ka sellega, et mõned liikmesriigid, kes on teinud euroga ühinemiseks suuri edusamme, võivad vajada vähem reforme kui praegused euroala liikmed;

on mures, et põhisumma, mida makstakse liikmesriigile olulise reformipaketi rakendamisel, ei pruugi käivitada sellise reformi elluviimise otsust; on mures selle pärast, et maksmine ühekordse maksena ainult siis, kui reformid ellu viiakse, nõrgestavad veelgi stiimulit;

toetab kindlalt ideed, et riigipõhised soovitused peaksid edendama investeeringuid samal määral kui regulatiivsed reformid; rõhutab, et investeeringutega seotud soovitused tuleks viia kooskõlla ESI fondide pikaajaliste investeerimisvajadustega; märgib, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraadi hiljutisest uuringust on näha, et ajavahemikul 2012–2015 moodustasid Euroopa poolaasta kontekstis 62 % kõigist reformide vajadustest struktuurifondide sekkumisvaldkonnad, ja et rakenduskavad käsitlesid tegelikult 42 % sellistest vajadustest; rõhutab, et programm peaks kooskõlastama kõik asjaomased ELi rahastamiskavad; soovitab, et oleks võimalik kanda ka vahendeid programmist ESI fondidesse;

märgib, et programm muudaks Euroopa poolaasta veelgi tähtsamaks, sest see toetaks ainult poolaasta kontekstis kindlaksmääratud struktuurireforme; rõhutab, et seetõttu on oluline parandada Euroopa poolaastat reformikohustuste tõhususe ja vastutuse osas, lähtudes partnerluse põhimõtetest ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suuremast läbipaistvusest; rõhutab, et sõltumatud asutused, näiteks riiklikud eelarvenõukogud ja riiklikud tootlikkuse komiteed, peaksid aitama kõigil valitsustasanditel ja asjaomastel sidusrühmadel hinnata reformide vajadusi ja jälgida programmi rakendamist;

märgib, et 36 % kõikidest 2018. aastal välja antud riigipõhistest soovitustest käsitleb otseselt linnade ja piirkondade rolli, mis peegeldab praegust võimude jagunemist valitsustasandite vahel, ning võttes arvesse ka soovitusi, mis käsitlevad ainult kaudselt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli ja nende rolli, kelle mõju piirkonniti on erinev, on 83 % kõigist soovitustest seotud territooriumiga;

10.

rõhutab seega, et struktuurireformide omandiõiguse ja tõhusa rakendamise tagamiseks peaksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused olema kavandamis- ja rakendamispartneritena Euroopa poolaastasse algusest peale kaasatud ning et see peaks muutuma kriteeriumiks reformipaketi rakenduskorra usaldusväärsuse hindamisel; nõuab oma tegevusjuhendi ettepanekus kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamist poolaastasse; tervitab asjaolu, et Euroopa Parlament võttis 2018. aasta juulis vastu struktuurireformi tugiprogrammi määruse muutmise, rõhutades vajadust kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused struktuurireformide ettevalmistamisse ja rakendamisse;

11.

märgib, et komitee tellitud käimasoleva uuringu esialgsed tulemused näitavad, et linnade ja piirkondade suutlikkuse suurendamist ei ole praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames rahuldavalt käsitletud; võtab teadmiseks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste haldussuutlikkuse probleemi, milles otseselt või kaudselt käsitletakse 68 % 2018. aasta riigipõhistest soovitustest; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et programm Erasmus kohalikele esindajatele võib lihtsustada oskusteabe ja heade tavade edastamist.

12.

avaldab kahetsust, et puuduvad piisavad tõendid selle kohta, mil määral kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on struktuurireformi tugiprogrammi kasutanud; rõhutab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste juurdepääsu programmi raames pakutavale tehnilise toetuse vahendile tuleks ennetavalt kõigil valitsustasanditel julgustada; kordab oma taotlust luua ühtsed ja läbipaistvad suunised, mis koordineeriksid kõiki ELi rahastatavaid meetmeid, mis pakuvad tehnilist abi ja toetavad suutlikkuse suurendamist uue mitmeaastase finantsraamistiku raames;

13.

edendab integreeritud territoriaalseid lähenemisviise, mis on kavandatud alt ülespoole suunatud protsessis, et edendada soodsaid ökosüsteeme ELi vastavate struktuurireformide rakendamiseks;

14.

peab kahetsusväärseks, et Euroopa Komisjon on otsustanud eraldada vahendeid tsentraalselt juhitud reformide tugiprogrammile, kärpides samas ühiselt juhitavaid ja Euroopa lisaväärtusega programme nagu näiteks ELi ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvad programmid;

Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendi kohta

15.

märgib, et struktuursed tegurid tekitavad liikmesriikidele suuri asümmeetrilisi šokke, mis põhjustavad avaliku sektori investeeringute järsu vähendamise eelkõige kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning tekitavad negatiivseid kõrvalmõjusid teistele riikidele;

16.

nõustub komisjoniga, et riiklikke investeeringuid tuleb kaitsta asümmeetriliste šokkide eest; tuletab meelde, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastutavad üle 66 % avaliku sektori investeeringutest ELis; tuletab meelde, et piirkondliku tasandi investeeringud ei ole veel kriisieelset taset saavutanud; rõhutab, et kõikide valitsustasandite investeeringute puhul tuleks tagada kaitse asümmeetriliste šokkide mõju vastu;

17.

tervitab ettepanekut Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendi (EISF) kohta, mille eesmärk on muuta riiklikud maksupoliitikad asümmeetrilistele šokkidele vastupidavamaks, saavutades samal ajal pikaajalise jätkusuutlikkuse; usub, et see võiks olla esimene samm majandus- ja rahaliidu varustamisel ajutise kriisitaluvusmehhanismiga;

18.

märgib, et see ettepanek võimaldab kava edaspidi täiendada ja kordab oma üleskutset komisjonile aja jooksul välja töötada täielik kindlustusmehhanism majandusliku stabiilsuse tagamiseks, nn raskete aegade fond;

19.

jagab komisjoni seisukohta, et alaliste ülekandmiste ja moraalsete ohtude vältimiseks peaks olema võimalik viidata EISFile ainult neil liikmesriikidel, kes vastavad ELi üldisele juhtimisraamistikule ning teevad lähenemisel edusamme;

20.

märgib, et EISF alustaks laenude ja suhteliselt väikese toetuskomponendiga; usub, et fiskaalvõimekus peab olema piisavalt suur, et see oleks tõhus; tunneb muret, kas 30 miljardi euro suuruste laenude maksimaalne summa on piisav mitme liikmesriigi tõsise kriisi korral;

21.

tervitab komisjoni ettepanekut, et EISF täiendaks olemasolevaid instrumente, näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi (ESIF) ja et see ei kattuks Euroopa stabiilsusmehhanismiga (ESM), kuigi see on mõnevõrra sarnane; märgib siiski, et makromajanduslikku stabiliseerimist ei tunnustata praegu ELi eelarve selgesõnalise eesmärgina, mis seab piirid sellele, kui palju EISF võib saavutada;

22.

märgib, et mõiste „asümmeetrilised šokid“ võib hõlmata ka likviidsuskriisi; usub, et likviidsuskriisile sobiv vastus on Euroopa Keskpanga rahapoliitiliste otsetehingute (OMT) programm, mis sõltub liikmesriigi osalusest Euroopa stabiilsusmehhanismi programmis, EISFist.

Brüssel, 5. detsember 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ

(1) Nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsus 2000/604/EÜ majanduspoliitika komitee koosseisu ja põhikirja kohta (EÜT L 257, 11.10.2000, lk 28).

(1a) COM(2015) 12 final, 13.1.2015.

(1) COM(2015) 12 final, 13.1.2015.

(2) COM(2017) 826 final.

7.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 86/353

Regioonide Komitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus vee taaskasutuse miinimumnõuete kohta“

(2019/C 86/19)

Raportöör:

Oldřich VLASÁK (CZ/ECR), Hradec Králové linnavolikogu liige

Viitedokument:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus vee taaskasutuse miinimumnõuete kohta

COM(2018) 337 final

I. MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Artikli 4 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
1. Taaskasutatava vee puhasti käitaja tagab, et taaskasutusele suunatud vesi, mis on ette nähtud I lisa 1. jaos kindlaksmääratud kasutusotstarbeks, vastab taaskasutatava vee puhasti väljalaskmes (nõuetele vastavuse hindamise koht) järgmisele:	1. Taaskasutatava vee puhasti käitaja tagab, et taaskasutusele suunatud vesi, mis on ette nähtud I lisa 1. jaos kindlaksmääratud kasutusotstarbeks, vastab lõppkasutaja süsteemi sisenemiskohas (nõuetele vastavuse hindamise koht) järgmisele:

Motivatsioon

See on viimane koht, kus taaskasutatava vee puhasti käitaja saab võtta vastutuse oma toote eest. Lõppkasutaja kohustus on tagada seejärel taaskasutusele suunatud vee kvaliteet, näiteks selle kogumisel ja hoiustamisel.

Muudatusettepanek 2

Artikkel 6

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikkel 6

Taaskasutusele suunatud veega varustamise loa taotlus

1. I lisa 1. jaos kindlaksmääratud kasutusotstarbeks ettenähtud taaskasutusele suunatud veega varustamine toimub loa alusel.

2. Käitaja esitab lõikes 1 osutatud loa taotluse või olemasoleva loa muutmise taotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus asjaomane taaskasutatava vee puhasti töötab või kus seda kavatsetakse tööle panna.

3. Taotlus peab sisaldama järgmist:

a)	artikli 5 lõike 2 kohaselt koostatud vee taaskasutamise riskijuhtimiskava;

a)	artikli 5 lõike 2 kohaselt koostatud vee taaskasutamise riskijuhtimiskava;

b)	kirjeldus sellest, kuidas taaskasutatava vee puhasti käitaja täidab I lisa 2. jao kohaseid vee kvaliteedi ja seire miinimumnõudeid;

b)	kirjeldus sellest, kuidas taaskasutatava vee puhasti käitaja täidab I lisa 2. jao kohaseid vee kvaliteedi ja seire miinimumnõudeid;

c)	kirjeldus sellest, kuidas taaskasutatava vee puhasti käitaja täidab vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas esitatud lisanõudeid.

c)	kirjeldus sellest, kuidas taaskasutatava vee puhasti käitaja täidab vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas esitatud lisanõudeid.

4. I lisa 1. jaos kindlaksmääratud taaskasutusele suunatud vee kasutamisel nõuab liikmesriik lõppkasutajalt kas luba või teadet.

5. Siseriikliku õiguse kohaselt peab lõppkasutaja kas esitama lõikes 1 osutatud loa taotluse või olemasoleva loa muutmise taotluse või teavitama selle liikmesriigi pädevat asutust, kus asjaomane taaskasutatava vee puhasti töötab või kus seda kavatsetakse tööle panna.

Motivatsioon

Nagu määruse sisust selgub, ei pea EL taaskasutusele suunatud vett samaks (ohutuks) tooteks kui joogivesi ja seepärast peaks ka lõppkasutaja võtma teadlikult vastutuse selle kasutamise eest. Seepärast nõuab liikmesriik lõppkasutajalt, kui ta kasutab taaskasutusele suunatud vett, kas luba või teadet. Lõppkasutaja jaoks kompenseerib seda kahju asjaolu, et põua ajal, kui teiste eeskirjadega piiratakse põhja- ja pinnavee kasutamist, võib see uus toode võimaldada tal säilitada üldist põllumajanduskultuuride tootmist (ja sageli ka sellest sõltuvat loomakasvatust).

Samal ajal on tähtis, et asjaomane asutus teaks, millistes valdkondades kasutatakse taaskasutusele suunatud vett, kuid luba ei peaks kohustuslik olema.

Muudatusettepanek 3

Artikkel 7

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikkel 7

Loa andmine

Artikkel 7

Loa andmine

1. Taotluse hindamisel peab pädev asutus vajaduse korral nõu ja vahetab asjakohast teavet järgmiste osalistega:

a)	sama liikmesriigi muud asjakohased ametiasutused, eelkõige veemajandusega tegelev pädev asutus, kui see ei ole sama kui pädev asutus;

a)	sama liikmesriigi muud asjakohased ametiasutused, eelkõige veemajandusega tegelev pädev asutus, kui see ei ole sama kui pädev asutus;

b)	potentsiaalselt mõjutatud liikmesriigis (liikmesriikides) artikli 9 lõike 1 kohaselt määratud kontaktpunkt.

b)	potentsiaalselt mõjutatud liikmesriigis (liikmesriikides) artikli 9 lõike 1 kohaselt määratud kontaktpunkt.

2. Pädev asutus teeb loa andmise kohta otsuse kolme kuu jooksul alates sellest, kui ta on kätte saanud täieliku taotluse, nagu on osutatud artikli 6 lõike 3 punktis a. Kui pädeval asutusel on taotluse keerukuse tõttu vaja rohkem aega, teatab ta sellest taotlejale ning annab teada eeldatava loaandmiskuupäeva ja ajapikenduse põhjused.

3. Kui pädev asutus otsustab loa anda, määrab ta kohaldatavad tingimused, mis hõlmavad vastavalt vajadusele järgmist:

a)	I lisa 2. jao kohaste vee kvaliteedi ja seire miinimumnõuetega seotud tingimused;

a)	I lisa 2. jao kohaste vee kvaliteedi ja seire miinimumnõuetega seotud tingimused;

b)	vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas esitatud lisanõuetega seotud tingimused;

b)	vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas esitatud lisanõuetega seotud tingimused;

c)	muud tingimused, mis on vajalikud, et täiendavalt leevendada inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale avalduvaid lubamatuid riske.

c)	muud tingimused, mis on vajalikud, et täiendavalt leevendada inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale avalduvaid lubamatuid riske.

4. Luba vaadatakse läbi korrapäraselt vähemalt iga viie aasta tagant ja vajaduse korral seda muudetakse.

5. Liikmesriigi pädev asutus, millele kasutaja esitas teate või loa, paneb lõppkasutajale kohustuse kasutada taaskasutusele suunatud vett vaid kooskõlas käesoleva määruse I lisa 2. jao tabeliga 1.

Motivatsioon

Muudatusettepanek 4

Artikli 8 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikkel 8

Vastavuskontroll

Artikkel 8

Vastavuskontroll

1. Pädev asutus kontrollib nõuetele vastavuse hindamise kohas, kas taaskasutusele suunatud vesi vastab loas ettenähtud tingimustele. Vastavuskontrolli tehakse järgmistel viisidel:

a)	kohapealsed kontrollid;

kohapealsed vastavus kontrollid varustaja või lõppkasutaja juures viisil, mis on ette nähtud asjakohase loaga. Neid kontrolle viiakse ellu asjaomases liikmesriigis kehtivatele proovide võtmise ja analüüsimise standardite ja normide kohaselt. Samuti tuleb aluseks võtta ISO standardid niisutuseks ettenähtud taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi eri klasside kohta vastavalt niisutatavate põllukultuuride kategooriatele. Iga liikmesriik kehtestab kontrolli sageduse riskianalüüsi alusel – suurem risk tähendab sagedasemaid kontrolle;

b)	käesoleva määruse ning direktiivide 91/271/EMÜ ja 2000/60/EÜ kohaselt kogutud seireandmete kasutamine;

b)	muud sobivad viisid , nii et taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi tagaksid nii varustaja kui ka lõppkasutaja .

c)	muud sobivad viisid.

2. Mittevastavuse korral nõuab pädev asutus, et taaskasutatava vee puhasti käitaja võtaks viivitamata tingimustele vastavuse tagamiseks vajalikud meetmed.

3. Kui mittevastavus põhjustab olulist riski keskkonnale või inimeste tervisele, peatab taaskasutatava vee puhasti käitaja viivitamata taaskasutusele suunatud veega varustamise, kuni pädev asutus on kindlaks teinud, et nõuetele vastavus on taastatud.

4. Loa tingimuste täitmist mõjutava intsidendi korral teatab taaskasutatava vee puhasti käitaja sellest viivitamata pädevat asutust ja lõppkasutajat (-kasutajaid), keda see võib mõjutada, ning edastab pädevale asutusele sellise intsidendi mõju hindamiseks vajaliku teabe.

5. Lõppkasutaja tagab, et tema tooteid kontrollivad korrapäraselt põllumajandus- ja toiduainetootmises pädevad riiklikud asutused.

Motivatsioon

See artikkel on oluline kogu määruse edukuse seisukohalt, kuid selle lõike 1 sõnastus on väga ebamäärane ning seda ei ole võimalik kasutada määruse konkreetseks elluviimiseks.

Punktis a

ei ole selgelt märgitud kohta, kus kontrolle tehakse, ega seda, mida täpsemalt kontrollitakse. Samuti tuleks vähemalt viidata proovide võtmise ja analüüsimise kohta kehtivatele standarditele ning ISO standarditele niisutuseks ettenähtud taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi eri klasside kohta vastavalt niisutatavate põllukultuuride kategooriatele. Kontrolli sagedus tuleb määrata kindlaks võimalike riskide alusel. Vee taaskasutuse ulatuslikumaks stimuleerimiseks oleks väikeste, madala riskiga rajatiste puhul vaja lihtsustatud menetlust.

Punktis b

ei näe komitee seost viidatud ELi direktiividega (91/271/EMÜ ja 2000/60/EÜ). Nende direktiivide kohaselt kogutud andmed puudutavad puhastatud reovee kvaliteeti, mis ei ole mingil viisil seotud taaskasutusele suunatud reovee kvaliteediga, sest seda töödeldakse (välja arvatud mõned harvad juhud) lisaks veel teiste puhastustoimingutega taaskasutatava reovee puhastites.

Lõike 5 kohta

Artiklist 8 puuduvad sätted põllumajandustoodete ohutuse ja vajadusel taaskasutusele suunatud veega niisutatud maapinna kontrollimise kohta. See kohustus tuleb panna lõppkasutajale ning seda kontrolli peavad taotlema pädev põllumajandus-/toidujärelevalve asutus või toiduhügieeni talitus.

Muudatusettepanek 5

Artikkel 10 (muuta)

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Üldsuse teavitamine

1. Ilma et see mõjutaks direktiivide 2003/4/EÜ ja 2007/2/EÜ kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et üldsusele on internetis kättesaadav piisav ja ajakohane teave vee taaskasutuse kohta. See teave peab hõlmama järgmist:

a)	käesoleva määruse kohaselt pakutava taaskasutusele suunatud vee kogus ja kvaliteet;

a)	käesoleva määruse kohaselt pakutava taaskasutusele suunatud vee kogus ja kvaliteet;

b)	liikmesriigis käesoleva määruse kohaselt pakutava taaskasutusele suunatud vee protsentuaalne osakaal puhastatud asulareovee üldkoguses;

b)	liikmesriigis käesoleva määruse kohaselt pakutava taaskasutusele suunatud vee protsentuaalne osakaal puhastatud asulareovee üldkoguses;

c)	käesoleva määruse kohaselt antud või muudetud load, sh pädevate asutuste poolt artikli 7 lõike 3 alusel seatud tingimused;

c)	käesoleva määruse kohaselt antud või muudetud load, sh pädevate asutuste poolt artikli 7 lõike 3 alusel seatud tingimused;

d)	artikli 8 lõike 1 kohaselt tehtud vastavuskontrolli tulemus;

d)	artikli 8 lõike 1 kohaselt tehtud vastavuskontrolli tulemus;

e)	artikli 9 lõike 1 kohaselt määratud kontaktpunktid.

e)	artikli 9 lõike 1 kohaselt määratud kontaktpunktid.

2. Lõikes 1 osutatud teavet ajakohastatakse vähemalt korra aastas.

3. Komisjon võib rakendusaktidega sätestada üksikasjalikud eeskirjad lõike 1 kohaselt antava teabe vormi ja esitamise kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 15 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Komisjon sätestab rakendusaktidega üksikasjalikud eeskirjad lõike 1 kohaselt antava teabe vormi ja esitamise kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 15 osutatud kontrollimenetlusega.

Motivatsioon

Tehakse ettepanek asendada sõnad „võib sätestada“ sõnaga „sätestab“, et tagada määrusest tulenevate kohustuste ühemõttelisus.

Muudatusettepanek 6

Artikli 12 lõige 3

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
3. Liikmesriigid määravad kindlaks, mis moodustab küllaldase huvi ja õiguste kahjustamise, kooskõlas eesmärgiga anda asjaomasele üldsusele laialdane juurdepääs õiguskaitsele.	3. Liikmesriigid määravad kindlaks, mis moodustab küllaldase huvi ja õiguste kahjustamise, kooskõlas eesmärgiga anda asjaomasele üldsusele laialdane juurdepääs õiguskaitsele.
Sel eesmärgil käsitatakse lõike 1 punkti a kohaldamisel piisavana keskkonnakaitset edendavate , siseriikliku õiguse nõuetele vastavate valitsusväliste organisatsioonide huvi.	Sel eesmärgil käsitatakse lõike 1 punkti a kohaldamisel piisavana keskkonnakaitse edendamisele spetsialiseerunud , siseriikliku õiguse nõuetele vastavate valitsusväliste organisatsioonide huvi.
Samuti loetakse, et sellistel organisatsioonidel on õigusi, mida saab kahjustada lõike 1 punkti b tähenduses.	Samuti loetakse, et sellistel organisatsioonidel on õigusi, mida saab kahjustada lõike 1 punkti b tähenduses.

Motivatsioon

Regioonide Komitee ei pea asjakohaseks, et vee taaskasutuse miinimumnõudeid käsitlevas määruses tuleks selgesõnaliselt käsitleda valitsusväliste organisatsioonidega seotud küsimusi. Teisest küljest ei soovi Regioonide Komitee piirata keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide õigusi. Muudatusettepanekus täpsustatakse, millised valitsusvälised organisatsioonid võivad kõnealust õigust kasutada.

Muudatusettepanek 7

Artikkel 17

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Jõustumine ja kohaldamine	Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.	Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates … [ üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].	Seda kohaldatakse alates … [ kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.	Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Motivatsioon

Üheaastane periood ei ole piisav selleks, et oleks võimalik teha täiustusi veepuhastuse, seadmete, käituse, kontrolli, riskihindamise ja eeskirjade ühtlustamise valdkonnas.

Muudatusettepanek 8

I LISA

1. jagu

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

I LISA

KASUTUSOTSTARBED JA MIINIMUMNÕUDED

1. jagu. Taaskasutusele suunatud vee kasutusotstarbed, nagu on osutatud artiklis 2

I LISA

KASUTUSOTSTARBED JA MIINIMUMNÕUDED

1. jagu. Taaskasutusele suunatud vee kasutusotstarbed, nagu on osutatud artiklis 2

a)	Põllumajanduslik niisutus Põllumajanduslik niisutus on järgmist liiki põllumajanduskultuuride niisutamine:

a)	Põllumajanduslik niisutus Põllumajanduslik niisutus on järgmist liiki põllumajanduskultuuride niisutamine:

—	toorena tarbitavad toidukultuurid, st inimtoiduks ettenähtud põllumajanduskultuurid, mida süüakse toorena või töötlemata;

—	töödelduna tarbitavad toidukultuurid, st inimtoiduks ettenähtud põllumajanduskultuurid, mida ei sööda mitte toorena, vaid pärast töötlemisprotsessi (kuumtöötlemine, tööstuslik töötlemine);

—	muud kui toidukultuurid, st muuks otstarbeks kui inimtoiduks kasutatavad põllumajanduskultuurid (nt karjamaa-, sööda-, kiu-, dekoratiiv-, seemne-, energia- ja murukultuurid).

—	toorena tarbitavad toidukultuurid, st inimtoiduks ettenähtud põllumajanduskultuurid, mida süüakse toorena või töötlemata;

—	töödelduna tarbitavad toidukultuurid, st inimtoiduks ettenähtud põllumajanduskultuurid, mida ei sööda mitte toorena, vaid pärast töötlemisprotsessi (kuumtöötlemine, tööstuslik töötlemine);

—	muud kui toidukultuurid, st muuks otstarbeks kui inimtoiduks kasutatavad põllumajanduskultuurid (nt karjamaa-, sööda-, kiu-, dekoratiiv-, seemne-, energia- ja murukultuurid).

b)	Linnapiirkondade avalikus kasutuses olevate (näiteks vaba aja veetmise või sportlikul eesmärgil) rohealade, parkide ja aedade niisutus

Motivatsioon

Komitee teeb ettepaneku laiendada määruse kohaldamisala (piirdudes siiski niisutusega), hõlmates lisaks põllumajandusmaale ka linnapiirkondade avalikus kasutuses olevad rohealad, pargid ja aiad, arvestades, et selles valdkonnas on võimalik kasutada taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi puhul samu meetodeid ja nõudeid kui põllumajandusmaa niisutuse puhul. Linnade veemajanduses aitaks taaskasutusele suunatud vee kasutamine kõnealusel eesmärgil suurel määral lahendada ka kesklinnade märkimisväärse ülekuumenemise probleemi põuaperioodidel.

Muudatusettepanek 9

I LISA

2. jagu

Tabel 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Tabel 1. Taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi klassid ning lubatud kasutusotstarve ja niisutusmeetod

Tabel 1. Taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi klassid ning lubatud kasutusotstarve põllumajanduses, linnapiirkondade avalikus kasutuses olevatel rohealadel, parkides ja aedades ja niisutusmeetod

Taas-kasutusele suunatud vee miinimum-kvaliteedi klass	Põllumajandus-kultuuri liik	Niisutus-meetod
A	Kõik toidukultuurid, sh toorena tarbitav juurvili ja toidukultuurid, mille söödav osa puutub vahetult kokku taaskasutusele suunatud veega.	Kõik niisutus-meetodid
B	Toorena tarbitavad toidukultuurid, mille söödav osa toodetakse maa peal ega puutu vahetult kokku taaskasutusele suunatud veega, samuti töödelduna tarbitavad toidukultuurid ja muud kui toidukultuurid, sh kultuurid, millega söödetakse piima- või lihaloomi.	Kõik niisutus-meetodid
C		Üksnes tilk-kastmine (*1)
D	Tehnilised ja energiakultuurid ning seemnekultuuridest saadud taimed.	Kõik niisutus-meetodid

Taas-kasutusele suunatud vee miinimum-kvaliteedi klass	Põllumajandus-kultuuri liik	Niisutus-meetod
A	Kõik toidukultuurid, sh toorena tarbitav juurvili ja toidukultuurid, mille söödav osa puutub vahetult kokku taaskasutusele suunatud veega ; linnapiirkondade avalikus kasutuses olevate rohealade, parkide ja aedade niisutus .	Kõik niisutus-meetodid
B	Toorena tarbitavad toidukultuurid, mille söödav osa toodetakse maa peal ega puutu vahetult kokku taaskasutusele suunatud veega, samuti töödelduna tarbitavad toidukultuurid ja muud kui toidukultuurid, sh kultuurid, millega söödetakse piima- või lihaloomi.	Kõik niisutus-meetodid
C		Üksnes tilk-kastmine (*2)
D	Tehnilised ja energiakultuurid ning seemnekultuuridest saadud taimed.	Kõik niisutus-meetodid

Motivatsioon

ENVE komisjoni vastuvõetud arvamuses laiendatakse määruse ettepaneku kohaldamisala, mis on sätestatud artiklis 2 ja määratletud I lisa 1. jaos, lisades punkti b linnapiirkondade rohealade, parkide ja aedade niisutuse kohta.

Muudatusettepanek 10

I LISA

2. jagu

Tabel 4

Põllumajanduslikuks niisutuseks ettenähtud taaskasutusele suunatud vee kontrollseire

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Taas-kasutusele suunatud vee kvaliteedi klass	Indikaator-mikro-organismid (*3)	Puhasta-misahela tulemus-eesmärgid (vähenda-mine log10-ühiku võrra)
A	E. coli	≥ 5,0
	Kolifaagide üldarv/F-spetsiifilised kolifaagid/somaatlilised kolifaagid/kolifaagid (*4)	≥ 6,0
	Clostridium perfringens’i spoorid/spoore moodustavad väävlit redutseerivad bakterid (*5)	≥ 5,0

Taas-kasutusele suunatud vee kvaliteedi klass	Indikaator-mikro-organismid (*6)	Puhasta-misahela tulemus-eesmärgid (vähenda-mine log10-ühiku võrra)
A	E. coli	≥ 5,0
	Kolifaagide üldarv/F-spetsiifilised kolifaagid/somaatlilised kolifaagid/kolifaagid (*7)	≥ 6,0
	Clostridium perfringens’i spoorid/spoore moodustavad väävlit redutseerivad bakterid (*8)	≥ 5,0

Motivatsioon

Neid nõudeid on praktikas võimatu järgida juhul, kui reoveepuhastist tulev vesi, mis siseneb taaskasutatava vee puhastisse, on mis tahes põhjusel (nt asulareoveepuhastisse siseneva tööstusliku reovee osakaal) väiksema vooluga kui tavapärane reovesi.

II. POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Praegune olukord

märgib, et vee taaskasutust saab soodustada mitme poliitilise vahendiga. Need hõlmavad standardeid või siduvaid suuniseid, millega määratakse kindlaks miinimumnõuded, millele peab vastama taaskasutusele suunatud vesi, et seda saaks kasutada näiteks põllumajandusmaa niisutamiseks. Praegu on sellised vahendid kehtestanud vaid kuus liikmesriiki;

leiab, et taaskasutusele suunatud vee (ka piiratud koguses) kasutamise üks peamine takistus seisneb selles, et see tekitab muret toiduohutuse pärast seoses asulate puhastatud reoveega niisutatud põllumajandusmaal kasvatatud põllumajandustoodete kasutamisega;

väljendab muret selle pärast, et vee taaskasutus on ELis endiselt piiratud ulatusega ning on vähe kvantitatiivseid andmeid selle kohta, kui suurt osa veest taaskasutatakse ja kuidas seda eri liikmesriikides kasutatakse. See on osaliselt tingitud erinevatest arusaamadest selle kohta, mida vee taaskasutamine endast kujutab, ning eriandmete kogumise ja edastamise viisidest;

Õigusnormide vastuvõtmise vajadus

märgib, et kõnealune määrus on vajalik, arvestades kasvavat veepuudust ELi liikmesriikides, eelkõige seoses vee kasutamisega põllumajanduses, ning vee säästmise püüdlusi. On ka kindlaks määratud, kui palju vett on võimalik ELis potentsiaalselt säästa. Kõnealuse määruse eesmärk on ka luua võrdsed tingimused kõigi liikmesriikide põllumajandustootjatele. Lõpetuseks väljendab see määrus ELi jõupingutusi võtta ka veevaldkonnas kasutusele ringmajandus;

leiab, et sellise reovee käitlemise meetodi toetamine peaks tooma liikmesriikidele kasu, sest sellise toetusega säilitatakse põllumajandusettevõtjate tegevus ka põuaperioodil. Põuaperioodil, kui teiste eeskirjadega piiratakse põhja- ja pinnavee kasutamist, saavad põllumajandusettevõtjad tänu sellele uuele tootele säilitada oma põllumajanduskultuuride tootmise (ja sageli ka sellest sõltuva loomakasvatuse);

leiab, et Euroopa Komisjoni antud põhjendused määruse ettepaneku esitamiseks on õigustatud, kuid arvestades, et kogu määrus toetub tegelikult kohustustele, mis kehtestatakse taaskasutatava vee puhastite käitajatele, puudub igasugune analüüs (eelkõige majanduslik) selle kohta, mis motiveeriks reoveepuhasti käitajat hakkama taaskasutatava vee puhasti käitajaks;

juhib tähelepanu sellele, et taaskasutusele suunatud veega niisutamist juba kasutavate riikide kogemustele tuginedes on näha, et taaskasutatava vee puhastitesse tehtavate ja taaskasutusele suunatud A-klassi kvaliteediga vee saavutamiseks vajalike investeeringute kulud on suuremad, kui on märgitud määruse ettepaneku osas „Mõjuhinnang“;

märgib, et lõppkokkuvõttes toob kõnealune määrus kaasa reovee puhastamisega seonduvate kulude kasvu, sest põllumajandussektor ei ole kohustatud ostma puhastatud vett kogu aasta jooksul. Tuleb tagada, et neid lisakulusid ei kantaks ebaproportsionaalselt üle kodanikele, omavalitsustele ega ettevõtjatele;

leiab, et tagada tuleb määruse kooskõla teiste asjakohaste õigusaktidega, eelkõige kontrollimääruse ja muude toiduainetootmist reguleerivate määrustega;

Määruse kohaldamisala laiendamine

10.

märgib, et ELi kõige olulisemad õigusaktid reovee käitlemise valdkonnas on direktiiv 91/271/EMÜ ja direktiiv 2000/60/EÜ, kuid nende direktiivide ja kõnealuse määruse vaheline side on üsna nõrk. Mõlemas direktiivis mainitakse reovee taaskasutamist vaid möödaminnes, rõhutades eelkõige keskkonnakaitse aspekti;

11.

leiab, et ELi üldises õigusaktis ei tohiks piirduda reovee taaskasutamise käsitlemisel vaid põllumajandusliku kasutusega. Komitee tunnistab siiski, et selle laiendamine sellistesse valdkondadesse nagu tööstus või energeetika põhjustaks teksti struktuuri täielikku ümbertegemist;

12.

teeb seepärast ettepaneku täiendada määruse kohaldamisala nii, et see hõlmaks vee kasutust niisutamiseks lisaks põllumajandusmaale ka näiteks linnapiirkondade avalikus kasutuses olevatel (vaba aeg, sport) rohealadel, parkides, aedades ja rohumaadel, arvestades, et selles valdkonnas on võimalik kasutada taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi puhul samu meetodeid ja nõudeid kui põllumajandusmaa niisutuse puhul. Linnade veemajanduses aitaks taaskasutusele suunatud vee kasutamine kõnealusel eesmärgil suurel määral lahendada ka kesklinnade märkimisväärse ülekuumenemise probleemi põuaperioodidel;

Lõppkasutaja vastutus

13.

leiab, et selle paketi põhipuudus on selles, et lõppkasutajale omistatakse vaid tavatarbija roll, kes lihtsalt kasutab passiivselt taaskasutusele suunatud vett, kuid ei vastuta millegi eest, isegi mitte vee kvaliteedi võimalike muutuste eest pärast taaskasutatava vee puhasti käitaja poolset tarnet ega vee kasutamise, näiteks maapinna kastmise viiside eest;

14.

kutsub üles kehtestama asjakohaseid proovide võtmise ja analüüsimise norme, võttes arvesse ISO standardeid niisutuseks ettenähtud taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi eri klasside kohta vastavalt niisutatavate põllukultuuride kategooriatele. Nagu määruse sisust selgub, ei pea EL taaskasutusele suunatud vett samaks (ohutuks) tooteks kui joogivesi ja seepärast peaks ka lõppkasutaja võtma teadlikult vastutuse selle kasutamise eest. Kontrolli peavad taotlema pädev põllumajandus-/toidujärelevalve asutus või toiduhügieeni talitus. Kontrollitav maa-ala tuleb valida selliselt, et see oleks representatiivne kogu maa-alaga, mida niisutatakse asjaomasest taaskasutatava vee puhastist pärineva taaskasutuseks suunatud veega;

Taaskasutatava vee puhasti väljalase

15.

kutsub komisjoni üles määratlema „puhasti väljalaskme“. Praeguses ettepanekus väljalaskme määratlus puudub, põhjustades mitmesuguseid tõlgendusi. Terminit „väljalase“ võidakse mõista kui väljavoolu taaskasutatava vee puhastist või kui mahutit, kus hoitakse vajalikku veevaru, et katta lõppkasutajate ebaregulaarse kasutuse vajadusi, või isegi kui niisutussüsteemi ennast, mis juhib toote puhastist kohta, kus toimub selle lõpptarbimine;

Subsidiaarsuse põhimõte

16.

on seisukohal, et määruse ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele (ELi lepingu artikkel 5). Kuigi subsidiaarsuse seisukohast on õige, et selle, kuidas kasutada taaskasutusele suunatud reovett, otsustavad igas liikmesriigis kohalikud veemajanduse eest vastutavad pädevad asutused, on ELi tasandi õigusakt siiski vajalik, arvestades ELi ühtse põllumajandustoodete turu olemust.

Brüssel, 6. detsember 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ

(*1) Tilkkastmine on mikroniisutussüsteem, mille abil viiakse vesi tilkade või pisikeste jugadena taimedeni, tilgutades seda väga aeglaselt (2–20 liitrit tunnis) mullale või vahetult selle pinna alla väikese läbimõõduga, tilgutuspeadega varustatud plastvoolikute süsteemist.

(*2) Tilkkastmine on mikroniisutussüsteem, mille abil viiakse vesi tilkade või pisikeste jugadena taimedeni, tilgutades seda väga aeglaselt (2–20 liitrit tunnis) mullale või vahetult selle pinna alla väikese läbimõõduga, tilgutuspeadega varustatud plastvoolikute süsteemist.

(*3) Kontrollseireks võib väljapakutud indikaatormikroorganismide asemel kasutada ka võrdluspatogeene Campylobacter, Rotavirus ja Cryptosporidium. Sel juhul tuleks järgida järgmisi log10-ühiku võrra vähendamise eesmärke: Campylobacter (≥ 5,0), Rotavirus (≥ 6,0) ja Cryptosporidium (≥ 5,0).

(*4) Viiruste kohta on sobivaimaks näitajaks valitud kolifaagide üldarv. Kui aga kolifaagide üldarvu kohta ei ole võimalik analüüse teha, tuleb analüüsida vähemalt üht neist (F-spetsiifilised või somaatilised kolifaagid).

(*5) Ainuraksete kohta on sobivaimaks näitajaks valitud Clostridium perfringens’i spoorid. Kui aga Clostridium perfringens’i spooride kontsentratsioon ei võimalda nõutavat kümne logaritmilise väärtuse võrra vähendamist kinnitada, võib selle asemel kasutada spoore moodustavaid väävlit redutseerivaid baktereid.

Käitaja valideerib ja dokumenteerib seires kasutatavad analüüsimeetodid kooskõlas standardiga EN ISO/IEC-17025 või muude riigisiseste või rahvusvaheliste standarditega, millega tagatakse võrdväärne kvaliteet.

(*6) Kontrollseireks võib väljapakutud indikaatormikroorganismide asemel kasutada ka võrdluspatogeene Campylobacter, Rotavirus ja Cryptosporidium. Sel juhul tuleks järgida järgmisi log10-ühiku võrra vähendamise eesmärke: Campylobacter (≥ 5,0), Rotavirus (≥ 6,0) ja Cryptosporidium (≥ 5,0).

(*7) Viiruste kohta on sobivaimaks näitajaks valitud kolifaagide üldarv. Kui aga kolifaagide üldarvu kohta ei ole võimalik analüüse teha, tuleb analüüsida vähemalt üht neist (F-spetsiifilised või somaatilised kolifaagid).

(*8) Ainuraksete kohta on sobivaimaks näitajaks valitud Clostridium perfringens’i spoorid. Kui aga Clostridium perfringens’i spooride kontsentratsioon ei võimalda nõutavat kümne logaritmilise väärtuse võrra vähendamist kinnitada, võib selle asemel kasutada spoore moodustavaid väävlit redutseerivaid baktereid.

Kui log10-ühiku võrra vähendamise väärtusi ei ole võimalik saavutada, sest taaskasutatava vee puhastisse sisenevas puhastatud reovees on indikaatororganismide kontsentratsioon väga väike, võib kontrolleesmärgid lugeda saavutatuks, kui asjaomast indikaatororganismi taaskasutusele suunatud vees ei esine.

7.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 86/365

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa Liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet“

(2019/C 86/20)

Raportöör:

Andres JAADLA (EE/ALDE), Rakvere linnavolikogu liige

Viitedokument:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL

COM(2018) 447 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

tunnistab kosmose kui progressi võimaldava tehnoloogia tähtsust paljude ELi poliitikameetmete toetamisel sellistes valdkondades nagu arukate linnade lahendused, põllumajandus, kliima, katastroofiohu vähendamine ja katastroofidele reageerimine, ränne, turvalisus, ruumiline planeerimine jt; ja rõhutab võimalusi, mida pakub juurdepääs kvaliteetsetele ja ajakohastatud andmetele praegusteks ja tulevasteks vajadusteks, Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks, ulatuslike sotsiaal-majanduslike eeliste pakkumiseks ja Euroopa julgeoleku parandamiseks;

toetab Euroopa Komisjoni nägemust ELi kosmosestrateegiast ja selle rakendamisest Euroopa kosmoseprogrammi loomise kaudu. Ühtne ja integreeritud kosmoseprogramm tekitab eri komponentide vahel rohkem sünergiat, tõhusust ja mõjusust;

leiab, et ELi kosmosealase tegevuse koondamine ühe määruse alla annab ühtse raamistiku ja suurema nähtavuse kõnealuses strateegilises valdkonnas;

näeb selles ELi kosmosepoliitika reformis võimalust kutsuda ühiskonda reaalselt kaasa lööma ja võimaldada paljudel valdkondadel saada kasu kosmosega seotud tegevustest, nii praegustest kui uutest;

märgib, et ELi energiapoliitika nõuetekohaseks rakendamiseks on oluline kasutada energia- ja kosmoseteemade vahelist sünergiat. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tegutsevad üha aktiivsemalt energiasektoris ja seepärast tuleb soodustada selliseid valdkondi nagu energiataristu vastavusse viimine, kasutades selleks satelliittehnoloogiat;

kutsub Euroopa Komisjoni üles täiendavalt selgitama ja täpsustama kosmosetööstuse keskuste ja innovatsioonipartnerluste mõistet ja loomist, eelkõige mis puutub eri osapoolte finants- ja juhtimisrollidesse, ning rõhutab, et sellised algatused võivad olla eriti asjakohased piirkondadele, kaasa arvatud piirkonnad, mis hõlmavad rohkem kui üht liikmesriiki;

lisaks kutsub Euroopa Komisjoni üles lisama selgemaid ettepanekuid selle kohta, kuidas riiklikud, kohalikud ja piirkondlikud asutused, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning teadlased, uurijad ja eriotstarbelised Copernicuse andmelevivõrgud Maa seireandmeid ja -tehnoloogiaid intensiivsemalt kasutada saaksid, et eelnimetatud osalejatel oleks nii võimalus kui võimekus saada andmetest kasulikku teavet elanikkonna jaoks;

tunnistab, et ettepanekus on nimetatud kõikides liikmesriikides kogu tarneahela lõikes idufirmade, uute turuletulijate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning muude ettevõtjate võimalikult laia ja avatud osaluse soodustamist, sealhulgas nõudes, et pakkuja sõlmiks allhankelepingu, kuid sooviks rohkem selgust selle kohta, kuidas kosmoseprogrammis on kavandatud toetada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste alginvesteeringuid, et nad satelliitandmeid kasutades saaksid tehniliste, majanduslike või eriteadmistega seotud takistustega põrkudes täita oma ülesandeid;

leiab, et määruses tuleks paremini selgitada, kuidas EL kavatseb tegeleda ettevõtjatega kosmose valdkonnas, et toetada Euroopa tööstust sektoris, mis on spetsiifiline paljudes aspektides: kontsentreeritud iseloom, kahesugune kasutamine, suured sisenemistõkked kõrgete esialgsete investeeringute ja nendega seotud tegurite tõttu, ning leiab, et sätteid selle kohta, kuidas tagada iseseisev juurdepääs kosmosele tuleks tugevdada;

10.

rõhutab, et ettepanekus sisalduv rõhuasetus haldusmenetlustel koostööks Euroopa Liidu, Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti, liikmesriikide ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel peaks tagama, et ei toimu mingit dubleerimist ning et uue ameti loomisega ei moodustataks topeltstruktuure. Muid ülesandeid ei peaks uuele ametile andma mitte komisjon üksi, vaid see peaks toimuma kooskõlastatult Euroopa Parlamendi ja nõukoguga;

11.

tervitab kosmoseprogrammi rahastamise suurendamist, mis tagab ELi kosmosepoliitika juhtprogrammide Copernicuse, Galileo ja EGNOSi jätkumise ja edasiarendamise, lisades ka kaks uut algatust, nimelt SST ja GOVSATCOMi;

12.

peab kahetsusväärseks, et puuduvad konkreetsed eraldised kosmosealastele teadusuuringutele programmis „Euroopa horisont“, kuna see võiks anda suuremaid stiimuleid ja turvalisust Euroopa tööstusele kõnealuse valdkonna edasi arendamiseks ning teadusuuringute ja tööstuse vahelise võimalikult suure koostoime tagamiseks;

Üldised märkused ja analüüs

13.

Euroopa Komisjon võttis 26. oktoobril 2016 vastu „Euroopa kosmosestrateegia“. Kosmosestrateegia eesmärk oli kujundada üldine strateegiline visioon ELi tegevusest kosmose valdkonnas, tagades nõuetekohase koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse liikmesriikide ja Euroopa Kosmoseagentuuri tegevusega. Määruse eelnõu on suunatud ELi kosmosestrateegia eesmärkide saavutamisele ning sisaldab konkreetseid meetmeid olemasolevate programmide tugevdamiseks, uute programmide loomiseks ja kosmosepoliitikale 16 miljardi euro eraldamiseks.

14.

Euroopa Regioonide Komitee toetab ELi kosmosestrateegia eesmärki ja tunnistab selle tähtsust piirkondade jaoks. Määruse eelnõu aitab kaasa kõnealustele eesmärkidele, kuid mõnel juhul ei lähe piisavalt kaugele või ei ole piisavalt selge tulemuste saavutamise osas. Euroopa kodanikud, ettevõtjad ja teaduskogukonnad on muutumas kosmosesektoris üha aktiivsemaks. Sellest tulenevalt on kosmosepõhiste andmete ja teenuste kasutuselevõtt ja edendamine määrava tähtsusega selleks, et tagada kasu jõudmine ühiskonna, piirkondlike valitsemistasandite ja ettevõtjateni. Arvestades selle strateegilist mõju Euroopa kosmosepoliitikale, peaks kosmosepõhiste andmete ja teenuste kasutuselevõtu ja edendamise küsimus jääma ka edaspidi Euroopa Komisjonile väga oluliseks. Komisjon annab regulaarselt aru oma sellekohastest jõupingutustest Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

15.

Kosmosetehnoloogia kasutamine Maal pakutavate teenuste toetamiseks kogub populaarsust. Aina suurem hulk eraõiguslikke isikuid tegutseb kosmoses. Avakosmose kasutamisest on saanud igapäevaelu osa viisil, mida ei osatud 60 aastat tagasi kosmoseajastu alguses ette kujutadagi, koos kosmosepõhise teabe ja teenustega, mis mõjutavad meie igapäevase elu paljusid valdkondi. Kosmosetehnoloogia on hädavajalik digitaalse majanduse jaoks, see on oluline avalike teenuste tõhusamaks muutmiseks ning pakub ka uusi võimalusi teadusuuringuteks. EL on aastakümneid olnud oluline kosmosetehnoloogia kasutaja ning arendanud välja põhilised kosmosekomponendid, näiteks Galileo ja Copernicuse programmid. EL on võimeline saavutama seda, mis oleks üksikute liikmesriikide jaoks suuresti võimatu – koostöö on oluline, kui Euroopa soovib kosmose valdkonnas olulisel määral kaasa rääkida.

16.

Tuleb rõhutada tihedama kooskõlastuse tähtsust teadus- ja kosmoseprogrammide vahel ELis, samuti kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli teadus- ja kosmosealase tegevuse parema integreerimise edendamisel ettevõtlusesse. ELi peaks digitaal- ja kosmosepõhise tehnoloogia arengut rohkem toetama ning koordineerima tihedamalt teadus- ja kosmosevaldkonna eelarveid, kuna neid valdkondi peetakse innovatsiooni mootoriks paljudes kestliku arengu jaoks olulistes valdkondades (nagu digiüleminek, tehisintellekt, energia, keskkond, katastroofiohu juhtimine ja kliimamuutused). Ligipääs väga tehnoloogia- ja teadmispõhistele teadusprojektidele on ELi kosmosesektori tuleviku jaoks määrava tähtsusega. Euroopa kosmosetööstuse suutlikkuse tugevdamiseks on oluline, et paralleelselt jätkuks Euroopa ettevõtete ning ülikoolide ja uurimisinstituutide osalemine ESA programmides, valmistades ette tipptehnoloogiaid kosmoselähetuste ja süsteemide jaoks. Ettevõtluse arendamisele toob kasu ka see, kui kasutatakse ELi VKEde rahastamisvahendit ettevõtluse kasvatamiseks ja ettevõtlusvõimaluste loomiseks seoses kosmosepõhiste toodete ja teenustega tulevastes raamprogrammides.

17.

Ettepanekuga koondatakse käimasolev kosmosealane tegevus ja luuakse uued tegevused, näiteks kosmose olukorrast ülevaate saamine (SSA), mis võimaldaks võtta meetmeid selliste kosmosega seonduvate ohtude vastu nagu kosmosejäätmed, õnnetused orbiidil, äärmuslikud kosmoseilmastiku nähtused jms. Plaanitakse ka riikliku satelliitside (GOVSATCOM) võrgustiku loomist, mis võimaldaks sidepidamist sellistes asukohtades või olukordades, kus tavapärased sidevahendid ei ole kättesaadavad.

Tööstuspoliitika ja riigihanked

18.

Kosmosetehnoloogia on kulukas ja teadmistemahukas valdkond, mis tähendab, et ettevõtete turule sisenemist takistavad märkimisväärsed tõkked. Samal aja ei mõisteta endiselt piisavalt kosmose olulisust võimaldava tehnoloogiana. Kõikide piirkondade igas suuruses ettevõtjad saaksid kosmost erineval viisil ära kasutada, kuid eelkõige väiksemad ettevõtjad, äärepoolseimad piirkonnad ja väiksemad liikmesriigid võiksid vajada täiendavat teavet või tuge, et arendada ideid selle kohta, kuidas kasutada kosmosetehnoloogiate potentsiaali.

19.

Kosmosetööstuse keskuste, innovatsioonipartnerluste ja muu innovatsiooni toetamise nimetamine on positiivne, ja ettepanekus nimetatakse selgelt piirkondlikku tasandit. Siiski puudub üksikasjalik teave selle kohta, kuidas seda saavutada.

20.

Ettepanekus esitatud sätetest hoolimata võivad ELi hangetes valitsev tihe konkurents ning hangetes osalemiseks nõutavad oskused ja vahendid viia suuremaid ettevõtjaid soosivate tingimuste tekkeni. Selline tasakaalu puudumine võib aja jooksul põhjustada turumoonutusi, mis võivad panna idufirmad, uued turuletulijad, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võimalike ELi kosmoseprogrammiga tekkivate majanduslike võimaluste ärakasutamisel ebasoodsamasse olukorda.

21.

Väikeettevõtjad võivad olla paindlikumad ning reageerida kiiremini, kuna nad on kasutajatele lähemal, ning olla seeläbi väärtusahela olulised lülid, kellel on olulised seosed kosmose teemaga. Kõigi piirkondade ettevõtjad saavad kasutada kosmost eri viisidel ja erinevas ulatuses. Väikeettevõtjad, äärealad ning väiksed liikmesriigid võivad võrdselt kaasa aidata tohutu hulga loodud andmete töötlemisele, leides uusi ja innovatiivseid viise nende kasutamiseks. Piirkondlikud omavalitsused peaksid nende käsutuses olevaid rahastusvahendeid kasutades ja teavitustöö abil püüdma äratada suuremat huvi kosmosetehnoloogiate kasutamise vastu turustamise otstarbel, näiteks selle valdkonna idufirmade loomise keskuste edendamise meetmete kaudu.

22.

Määruse eelnõus esitatud hangete suhtes kohaldatavates põhimõtetes viidatakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja suurele geograafilisele ulatusele, samuti mitme tarnija kasutamisele ja vajadusele kaasata kõiki liikmesriike ning vältida koondumist. Määruse tekstis sisalduvad ettepanekud konkurentsivõime toetamise kohta ei ole konkreetsed.

23.

Vaja on suurendada teadlikkust võimalike turumõjude kohta Euroopa tööstusele ja piirkondadele. ELi riigihankemenetluses on erinev rõhuasetus ESA menetluste osas seoses geograafilise jaotuse ja õiglase kasuga (juste retour). Riigihangete süsteemi piirkondadele nihutamise mõju tuleb arvesse võtta, sest ESA hanked on paljude piirkondade jaoks väga olulised.

24.

Kosmose valdkonnas puuduvad võrdsed võimalused, sest teistel riikidel on suured kaitsesektorid, mis tagavad investeeringud ja mis võivad sponsoreerida tsiviilkasutust, kuna enamik kosmosetegevusi on kahesuguse kasutusega. Euroopal on vaja tagada tihe koostöö ja veenduda, et on rakendatud kõik võimalikud meetmed võrdsete tingimuste puudumise kõrvaldamiseks ja Euroopa ettevõtete toetamiseks.

25.

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid olema kaasatud kosmosega seotud klastritesse erinevates valdkondades (näiteks energeetika, transport, keskkonnaseire, põllumajandus ja arukate linnade lahendused), kus kosmos võib pakkuda olulisi andmeid. Piirkondlikud klastrid, kuhu kuulub rohkem kui üks liikmesriik, võivad kosmosepoliitika seisukohast olla vajalikud tööstuspoliitika elluviimise vahendid, mis suurendavad ELi konkurentsivõimet ja toetavad piirkondlikku arengut.

26.

Määruses tuleks paremini selgitada, kuidas EL kavatseb käituda kaubanduslike tarnijatega, eelkõige seoses julgeolekuga seotud andmetega. Üldiselt tuleks paremini täpsustada prioriteete ja võimalusi erasektori üksustega ümberkäimiseks, samuti tunnistada võimalusi ühishangeteks eraõiguslike üksustega.

Teadlikkust suurendav ja kaasav kosmosepoliitika

27.

Kosmose kasutamisel on potentsiaal tuua teadus- ja arengutegevuses palju kasu ning eduka edendus- ja tutvustustöö abil, muu hulgas ka kõigil haridustasanditel, võib see innustada ja inspireerida uusi teadlaste ja ettevõtjate põlvkondi Euroopas. See on määrava tähtsusega, kui Euroopa soovib ka üha enam globaliseeruvas keskkonnas olla jätkuvalt kosmosealase tegevuse valdkonnas juhtival kohal. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid toetama (formaalseid ja informaalseid) koolitusmeetmeid, et juhtida noore põlvkonna tähelepanu eelistele, mis tulenevad kosmosetehnoloogia kasutamisest majandusele ja inimeste igapäevaelule, muu hulgas turvalisuse tagamise valdkonnas kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

28.

ELil on head võimalused teadustegevuse, vahetuste ja teiste sarnaste ettevõtmiste toetamiseks. Ettepanekus ei pöörata eriti palju tähelepanu kosmosepoliitika sellele aspektile. Teadus- ja arendustegevust tuleks nimetada rohkem ja konkreetsemalt. Praegusel kujul aga näib, et tööstuse ja teadusuuringute vahelist koostoimet ei rõhutata piisavalt.

29.

Koostoimet peaks leidma küberjulgeoleku valdkonnas, kuna küberjulgeolek on seotud kosmosealase tegevuse kõigi aspektidega (maapealne taristu, satelliit, üles- ja allalüli ja andmed).

Galileo ja Copernicus

30.

ELi ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem (GNSS) Galileo pakub tasuta asukohaandmeid, tagades seeläbi Euroopa strateegilise sõltumatuse. EGNOS loob piirkondliku Euroopa süsteemi. Praeguses keerulises ja ettearvamatus geopoliitilises keskkonnas on Euroopa sõltumatus möödapääsmatult tähtis. Satelliitandmete olulisus kasvab pidevalt. Erinev tulevikutehnoloogia, näiteks isejuhtivad autod, on vaid üks näide sellest. Galileo programm annab kõikides liikmesriikides võimaluse arendada välja uusi tooteid ja teenuseid, muu hulgas neid, mida osutavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Selliseid võimalusi ja viise nendest kasu saamiseks tuleb ulatusliku kasutamise soodustamiseks esitleda ligipääsetaval kujul.

31.

Copernicuse programmi andmeid ei kasutata nii laialdaselt kui võiks, hoolimata sellest, et teabe kasutamine on tasuta. Tuleb võtta meetmeid andmete kasutamise edendamiseks laiemas kogukonnas. Määruses viidatakse laialdasemat kasutust toetavale andmete ahelale. Suur kasutajate arv ja tohutud andmehulgad muudavad kiire ja ohutu juurdepääsu hädavajalikuks. See on piirkondade jaoks suure tähtsusega, kuna ettevõtjad, sealhulgas VKEd, võivad kättesaadavatele andmetele tuginedes kõikjal uusi teenuseid välja arendada.

32.

On positiivne, et ettepanek hõlmab meetmeid seoses andmetele ja teabele juurdepääsu teenuste pakkumisega. Oluline oleks tagada veelgi rohkem ELi ja riiklikest allikatest eraldatavaid sihttoetusi, mis oleksid suunatud järgmise etapi satelliidipõhiste teenuste ja rakenduste sektori arendamisele. Ettepanekus tunnistatakse vajadust edendada ja hõlbustada Maa seireandmete kasutamist kohalike omavalitsuste, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, teadlaste, uurimistöötajate, eriotstarbeliste Copernicuse andmelevivõrkude ning riiklike ja piirkondlike asutuste poolt, kuid jääb selgusetuks, kuidas seda plaanitakse saavutada.

SST

33.

Ettepanek kosmose jälgimise ja seire süsteemi (SST) kohta on oluline ja kasulik täiendus, arvestades kosmose kasutamise intensiivsust.

34.

SST reguleerimisala käsitlevates sätetes tuleks selgelt ette näha sidusrühmade ulatuslik kaasamine ELi kõikides osades, sealhulgas olemasolevate lahenduste, sealhulgas kaubanduslike lahenduste kasutamine, et pakkuda kiiresti ja tõhusalt teenuseid SST kasutajatele.

Riiklik satelliitside (GOVSATCOM)

35.

GOVSATCOM on mõeldud otseselt nende liikmesriikide vajaduste täitmiseks, kellel ei ole olnud suutlikkust arendada oma kosmosesüsteeme, luues seega ELi meetmetele otsest lisaväärtust.

36.

Teatavate piirkondade, näiteks piirialade jaoks võib GOVSATCOM osutuda eriti tähtsaks. Esialgu toimub see peamiselt liikmesriikide kaudu; hiljem (pärast 2024. aasta hindamist) vahetult piirkondadega, kellel on võimalus ameti töös otseselt osaleda.

Juurdepääs kosmosele

37.

Juurdepääs kosmosele on oluline selliste tegevuste jaoks nagu ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem (GNSS) ning Copernicuse ja Galileo programmid. Euroopal peaks jätkusuutlikkuse tagamiseks olema autonoomne ja sõltumatu juurdepääs kosmosele. On kulukas ja keeruline alustada starditegevusi, millel on märkimisväärsed turule sisenemise tõkked, mis tähendab, et tuleks kaaluda viise, kuidas toetada tänapäevaseid, tõhusad ja paindlikke stardikomplekse.

38.

Sellised vahendid võivad olla näiteks kohandatud riigihangete poliitika Euroopa institutsiooniliste orbiidileviimiste jaoks, samuti sidus poliitika elutähtsate taristute toimimiseks. Määruses tuleks selgelt nimetada orbiidileviimiste koondamise võimalust, alternatiivsete starditehnoloogiate arendamist ja maapealse taristu toetamist.

Korralduslikud küsimused

39.

Peamine korralduslik ettepanek on suurendada Euroopa GNSSi Agentuuri osatähtsust, nii et konkreetse programmiga (Galileo) seotud organi asemel saaks sellest ELi kosmoseagentuur, mis luuakse paralleelselt Euroopa Kosmoseagentuuriga, nii et esineb suur dubleerimise ja topeltstruktuuride tekkimise oht. Seda tuleb vältida, muutes ametile ülesannete jagamisel kohustuseks hoolikalt uurida, kas Euroopa Kosmoseagentuuril juba on sarnaseid pädevusi. ELi poliitikameetmete asjakohasus peaks lisaks liikmesriikide tegevusega seotud lisaväärtusele looma lisaväärtust ka seoses ESA tegevusega.

40.

Suur osa määruse eelnõust on pühendatud kavandatava ameti korralduslikele küsimustele, mis on peamiselt üle võetud GSA määrusest. Sellistele küsimustele keskendumine loob ohu, et keskendutakse liigselt haldusstruktuuride loomisele ning ei jätku enam inim- ja rahalisi ressursse põhiküsimustele nagu ambitsioonikam ELi kosmosetööstuse poliitika.

41.

Eelkõige väikestel riikidel on juba praegu keeruline leida paljudes eri tegevustes osalemiseks vajalikku inimressurssi. Need raskused võivad suureneda ja tuua kaasa olulisemad erinevused liikmesriikide võimes aktiivselt osaleda. Tuleks hoolikalt kaaluda parimat viisi ressursside kasutamiseks, kuna ESA ja ELi vahel on koostööraamistikud juba loodud.

42.

Viljakat koostööd erinevate kosmosega seotud Euroopa organisatsioonide vahel (sh näiteks EUMETSAT ja ECMWF), tuleks jätkata ja tõhustada. Olemasolevaid teadmisi ja struktuure tuleks täies ulatuses ära kasutada.

Eelarve

43.

Eelarvelised assigneeringud on tervitatavad. Euroopa kosmoseprogramm toetab paljusid ELi poliitikavaldkondi, mis tähendab, et kulud ei lähe üksnes konkreetsele tegevusele, vaid tegemist on muudele ELi poliitikavaldkondadele olulise osa andmisega. Sellega seoses tuleb rõhutada, et tehnoloogiate kasutuselevõtuks ja edendamiseks ette nähtud rahalised vahendid peaksid kajastama kodanike ja ettevõtjate üha suuremat kaasatust. Seega ei tohiks vahendeid olla vähem kui praegusel perioodil, st Copernicuse jaoks mitte vähem kui 5 % programmi kogueelarvest. EGNOS/Galileo eelarve kasutamine ei tohiks hõlmata uute haldusstruktuuride loomise kulusid, vaid keskenduma üksnes edendamisele ja turu arendamisele. Juba alustatud tegevuste võivad juhul, kui neid piisavalt ei rahastata, ebaõnnestuda või lakata olemast asjakohased, mis ohustaks juba tehtud investeeringuid.

44.

On kahetsusväärne, et programm „Horisont“ ei hõlma sihtotstarbelist kosmosevaldkonna rahastamist.

45.

märgib, et kosmosetehnoloogia kasutuselevõtt nõuab suuri alginvesteeringuid, ja soovitab, et riigiasutused uuriksid võimalust luua kosmosetehnoloogiat arendavate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks uued turupõhised atraktiivsed rahastamisvahendid.

Täiendavad küsimused

46.

Viimasel ajal aktuaalsetes kosmosega seonduvates küsimustes, näiteks seoses kosmoseressursside kasutamisega (sealhulgas kosmoses toimuv kaevandamine), mida käsitletakse näiteks Luksemburgi õigusaktides, võib EL kaasa aidata suurema rahvusvahelise üksmeele saavutamisele selles osas, milline on nende riiklike õigusaktide suhe arvukates konventsioonides kajastuva rahvusvahelise õigusega.

47.

Ettepanekus küll mainitakse ELi võimalikku liitumist kosmosekonventsioonidega, kuid seda tuleks hinnata iga üksikjuhtumi puhul eraldi.

Brüssel, 6. detsember 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ