Euroopa Liidu C 102E/2011

2.4.2011

Euroopa Liidu Teataja

CE 102/1

NÕUKOGU SEISUKOHT (EL) nr 7/2011 ESIMESEL LUGEMISEL

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 87/250/EMÜ, 90/496/EMÜ, 1999/10/EÜ, 2000/13/EÜ, 2002/67/EÜ, 2008/5/EÜ ja määrus (EÜ) nr 608/2004

Nõukogu poolt vastu võetud 21. veebruaril 2011

(EMPs kohaldatav tekst)

2011/C 102 E/01

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 169 nähakse ette, et liit aitab kaasa kõrgetasemelise tarbijakaitse saavutamisele meetmetega, mida ta võtab vastavalt nimetatud lepingu artiklile 114.

(2)	Ohutu ja täisväärtusliku toidu vaba liikumine on siseturu tähtis osa ning mõjutab olulisel määral kodanike tervist ja heaolu ning nende sotsiaalseid ja majanduslikke huve.

(3)

Et saavutada tarbijate tervise kaitse kõrge tase ja tagada nende õigus saada teavet, tuleks tagada, et tarbijad saaksid asjakohast teavet tarbitava toidu kohta. Tarbijate valikuid võivad muu hulgas mõjutada ka tervisest tulenevad, majanduslikud, keskkonnaalased, sotsiaalsed ja eetilised kaalutlused.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (3) kohaselt kuulub toidualaste õigusnormide üldpõhimõtete hulka lähteandmete sätestamine tarbijatele teadlike valikute tegemiseks seoses tarvitatava toiduga ning igasuguse tarbijaid eksitava tegevuse ärahoidmine.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ (mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul) (4) hõlmab tarbijatele teabe esitamise teatavaid aspekte, eelkõige eesmärgiga hoida ära eksitavat tegevust ja teabe esitamata jätmist. Ebaausaid kaubandustavasid käsitlevaid üldpõhimõtteid tuleks täiendada erieeskirjadega, mis käsitlevad toidualase teabe esitamist tarbijatele.

(6)

Kõikidele toitudele kohaldatavad toidu märgistamise liidu eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivis 2000/13/EÜ (toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (5). Enamik selle direktiivi sätteid pärineb 1978. aastast ja seetõttu tuleks neid ajakohastada.

(7)

Nõukogu 24. septembri 1990. aasta direktiivis 90/496/EMÜ (toidu toitumisalase teabega märgistuse kohta) (6) sätestatakse toitumisalase teabe sisu ja esitamise eeskirjad müügipakendis toidu puhul. Nende eeskirjade kohaselt on toitumisalase teabe lisamine vabatahtlik, välja arvatud juhul, kui toidu kohta esitatakse toitumisalane väide. Enamik selle direktiivi sätteid pärineb 1990. aastast ja seetõttu tuleks neid ajakohastada.

(8)	Üldiseid märgistusnõudeid täiendavad mitmed sätted, mida kohaldatakse konkreetsetel asjaoludel kõikide toitude suhtes või teatavat liiki toidu suhtes. Lisaks sellele on mitmeid erieeskirju, mida kohaldatakse konkreetsete toitude suhtes.

(9)

Ehkki olemasolevate märgistamist käsitlevate õigusaktide algsed eesmärgid ja põhiosad endiselt kehtivad, on vaja neid ühtlustada, et tagada nende lihtsam täitmine ja muuta need sidusrühmadele paremini arusaadavaks; samuti tuleb neid õigusakte ajakohastada, et võtta arvesse toidualase teabe valdkonna arenguid.

(10)

Toitumise ja tervise vahelise seose ning isiklikele vajadustele sobiva toiduvaliku vastu valitseb avalik huvi. Komisjoni 30. mai 2007. aasta valges raamatus „Toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimustega tegelemise Euroopa strateegia” („komisjoni valge raamat”) märgiti, et toitumisalase teabega märgistamine on oluline vahend, mis teavitab tarbijaid toidu koostisest ja aitab neil teha teadlikke valikuid. Komisjoni 13. märtsi 2007. aasta teatises „ELi tarbijapoliitika strateegia 2007–2013. Tarbijate mõjukuse suurendamine, heaolu edendamine ja tõhus kaitse” rõhutatakse, et tarbijate teadlike valikute soodustamine on oluline nii tõhusa konkurentsi tekke kui ka tarbijate heaolu seisukohast. Teadmised toitumise põhimõtete kohta ja asjakohane toitumisalane teave toiduainetel aitaksid tarbijaid teadlike valikute tegemisel oluliselt.

(11)	Õiguskindluse tugevdamiseks ning jõustamise ratsionaalsuse ja järjekindluse tagamiseks on asjakohane direktiivid 90/496/EMÜ ja 2000/13/EÜ kehtetuks tunnistada ja asendada need ühe määrusega, mis tagab kindlustunde nii tarbijatele kui ka tööstusele ja vähendab halduskoormust.

(12)

Selguse huvides on asjakohane kehtetuks tunnistada ja käesolevasse määrusesse kaasata muudki horisontaalsed õigusaktid, nimelt komisjoni 15. aprilli 1987. aasta direktiiv 87/250/EMÜ (lõpptarbijale müüdavate alkohoolsete jookide mahuprotsendilise alkoholisisalduse (7) märkimise kohta), (8) komisjoni 8. märtsi 1999. aasta direktiiv 1999/10/EÜ (millega toiduainete märgistamise osas nähakse ette erandid nõukogu direktiivi 79/112/EMÜ artiklist 7), (9) komisjoni 18. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/67/EÜ (kiniini ja kofeiini sisaldavate toiduainete märgistamise kohta), (10) komisjoni 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 608/2004 (mis käsitleb toidukaupade ja toidukaupade koostisosade märgistamist, millele on lisatud fütosteroole, fütosteroolestreid, fütostanoole ja/või fütostanoolestreid) (11) ning komisjoni 30. jaanuari 2008. aasta direktiiv 2008/5/EÜ (mis käsitleb muude kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/13/EÜ nimetatud kohustuslike üksikasjade esitamist teatavate toiduainete märgistuses) (12).

(13)	Toidualast teavet reguleerivate liidu ja siseriiklike meetmete jaoks selge raamistiku ja ühise aluse loomiseks on vaja kehtestada ühised mõisted, põhimõtted, nõuded ja menetlused.

(14)

Et järgida põhjalikku ja järkjärgulisele arengule toetuvat lähenemist tarbijatele nende tarbitava toidu kohta esitatava teabe puhul, oleks vaja toidualast teavet käsitlevate õigusnormide laiemat määratlust, mis hõlmaks üld- ja erieeskirju, samuti toidualase teabe laiemat määratlust, mis hõlmaks ka muul moel kui märgistusel esitatavat teavet.

(15)

Liidu eeskirju tuleks kohaldada ainult nendele ettevõtjatele, kelle tegevuse puhul on täheldatav teatav järjepidevus ja teatav organisatoorne tase. Selline tegevus nagu juhuslik toidu käitlemine, selle pakkumine või müük eraisikute poolt heategevusüritustel või kohalikel laatadel ja kogunemistel ei peaks kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse.

(16)	Toidualast teavet käsitlevad õigusnormid peaksid olema piisavalt paindlikud, et võtta arvesse tarbijate uusi teabevajadusi ning tagada tasakaal siseturu kaitse ja eri liikmesriikide tarbijate erinevate arusaamade vahel.

(17)

Kohustusliku toidualase teabe nõudmise esmane põhjendus peaks olema, et tarbijail võimaldatakse toit identifitseerida ja seda asjakohasel viisil tarbida ning teha valikuid, mis vastavad isiklikele toitumisvajadustele. Selleks peaksid toidukäitlejad hõlbustama nimetatud teabe kättesaadavust vaegnägijatele.

(18)	Et toidualast teavet käsitlevaid õigusnorme saaks kohandada tarbijate muutuvate teabevajadustega, peaks kohustusliku toidualase teabe vajalikkust kaaludes arvesse võtma ka enamiku tarbijate laialt väljendatud huvi teatava teabe avalikustamise vastu.

(19)	Uusi kohustuslikke toidualase teabe nõudeid tuleks aga kehtestada üksnes juhul, kui need on vajalikud, lähtudes subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja jätkusuutlikkuse põhimõttest.

(20)	Toidualast teavet käsitlevad õigusaktid peaksid keelama sellise teabe kasutamise, mis võib tarbijaid eksitada, eelkõige toidu tunnuste, mõju või omaduste osas, või omistada toidule raviomadusi. Et kõnealune keeld oleks tõhus, tuleks seda kohaldada ka toidu reklaamile ja esitlemisele.

(21)	Et vältida toidukäitlejate toidualase teabe alast vastutust käsitlevate eeskirjade killustumist, on asjakohane täpsustada toidukäitlejate sellealast vastutust. See täpsustus peaks olema kooskõlas määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 17 osutatud kohustustega tarbijate ees.

(22)

Tuleks koostada loetelu kogu kohustusliku teabe kohta, mis tuleks põhimõtteliselt esitada kõikidel lõpptarbijale ja toitlustusettevõtjatele ettenähtud toiduainetel. Loetelus tuleks säilitada olemasolevate õigusaktidega juba nõutav teave, eeldusel et tegemist on üldiselt väärtusliku tarbijatele suunatud teavet käsitleva õigustikuga.

(23)

Et võtta arvesse toidualase teabe valdkonnas toimunud muutusi ja arengut, tuleks ette näha sätted, millega antakse komisjonile volitused võimaldada teatavate andmete esitamist alternatiivsete vahendite abil. Konsulteerimine sidusrühmadega peaks hõlbustama toidualase teabega seotud nõuete õigeaegset ja sihipärast muutmist.

(24)

Teatavad koostisosad või muud ained või tooted (näiteks abiained), mida toidu tootmisel kasutatakse ja mis säilivad toidus, põhjustavad tarbijatel allergiat või talumatust ning mõned neist allergiatest või talumatustest ohustavad tarbijate tervist. On oluline anda teavet lisaainete, abiainete ja muude allergiat või talumatust põhjustada võivate ainete või toodete sisalduse kohta, et võimalda toiduallergia või -talumatusega tarbijail teha teadlikke ja ohutuid valikuid.

(25)

Toidu märgistus peaks olema selge ja arusaadav, et aidata tarbijatel teha teadlikumaid toidu- ja toitumisvalikuid. Uuringutest ilmneb, et loetavus on oluline tegur, mis suurendab võimalust, et märgistusel olev teave võib selle lugejaid mõjutada, ning väike kirja suurus on üks peamisi põhjusi, miks tarbijad toiduainete märgistusega rahul ei ole. Siiski tuleks välja töötada kõikehõlmav lähenemisviis kõigi loetavusega seotud aspektide arvesse võtmiseks.

(26)

Toidualase teabe esitamise tagamiseks on vaja arvesse võtta kõiki tarbijale toidu tarnimise viise, sealhulgas toidu müüki kaugsidevahendite abil. Ehkki on selge, et kaugmüügi teel tarnitav toit peaks vastama samadele teabe esitamise nõuetele kui poes müüdav toit, on vaja selgitada, et sellistel juhtudel peaks asjakohane kohustuslik toidualane teave olema kättesaadav enne ostu tegemist.

(27)	Selleks et esitada tarbijaile teadliku valiku tegemiseks vajalikku toidualast teavet, tuleks esitada ka teave alkohoolsete segujookide koostisosade kohta.

(28)

Samuti on oluline, et tarbijatele esitatakse teavet muude alkohoolsete jookide kohta. Liidu erieeskirjad on juba kehtestatud veinide märgistamise kohta. Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) (13) sätestatakse eeskirjad, millega tagatakse, et tarbijad on kaitstud ja nõuetekohaselt informeeritud. Seega on selles etapis asjakohane kohaldada veinide puhul erandit koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe esitamise kohustuse suhtes. Samamoodi on teatavate alkohoolsete jookide puhul tarbijate kaitse tagatud nõukogu 10. juuni 1991. aasta määrusega (EMÜ) nr 1601/91 (millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad) (14) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta) (15). Seetõttu tuleks sama erandit kohaldada ka nende kahe määrusega hõlmatud jookide suhtes.

(29)

Samal viisil on tarvis käsitleda veinide, aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide, aromatiseeritud veinikokteilide ja piiritusjookidega võrreldavaid jooke ning tagada nende jookide suhtes samade toidualast teavet käsitlevate õigusnormide kohaldamine. Seetõttu tuleks koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe esitamise kohustuse suhtes erandit kohaldada ka jookide puhul, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi ning mis on saadud puu- või köögiviljade kääritamise teel, ning mõdu ja igat liiki õlle puhul.

(30)

Siiski peaks komisjon koostama viie aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist aruande, milles käsitletakse küsimust, kas mõnda liiki jookide suhtes tuleks kohaldada erandit, eelkõige energiasisaldust käsitleva teabe esitamise nõudest, ning esitatakse põhjendused võimalike erandite kohaldamiseks, võttes arvesse vajadust tagada sidusus muude asjaomaste Euroopa Liidu poliitikameetmetega. Samuti võib komisjon teha ettepaneku käesoleva määrusega seoses erinõuete kehtestamiseks.

(31)

Märge toidu päritoluriigi või lähtekoha kohta tuleks esitada alati, kui selle puudumine võiks tarbijaid eksitada toote tegeliku päritoluriigi või lähtekoha suhtes. Igal juhul peaks märge toidu päritoluriigi või lähtekoha kohta olema esitatud nii, et tarbijat ei peteta, ning see teave tuleks esitada selliste selgelt määratletud kriteeriumide alusel, mis tagavad tööstusele võrdsed võimalused ja parandavad tarbijate arusaamist toidu päritoluriigi või lähtekoha kohta esitatud teabest. Neid kriteeriume ei tuleks kohaldada toidukäitleja nime või aadressiga seonduva märgistuse suhtes.

(32)	Mõnel juhul võivad toidukäitlejad soovida vabatahtlikult märkida toidu päritolu, et juhtida tarbijate tähelepanu toote kvaliteedile. Ka selline märgistus peaks vastama ühtlustatud kriteeriumidele.

(33)

Praegu on päritolu näitamine liidus kohustuslik veiseliha ja veiselihatoodete (16) puhul veiste spongioosse entsefalopaatia puhangu tõttu ning see on tekitanud tarbijapoolseid ootusi. Komisjoni mõjuhinnang kinnitab, et liha päritolu näib tarbijate jaoks esmatähtsa küsimusena. Liidus tarbitakse laialdaselt ka muud liha, näiteks sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha. Seetõttu on asjakohane kehtestada nende toodete suhtes päritoludeklaratsiooni esitamise kohustus. Sõltuvalt loomaliikide omadustest võivad konkreetsed päritolunõuded liha liigiti erineda. On asjakohane näha ette kohustuslike nõuete rakenduseeskirjade kehtestamine, mis võivad olla erinevad sõltuvalt liha liigist ning võtavad arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ning toidukäitlejate ja täitevasutuste halduskoormust.

(34)

Kohustuslik päritolumärgistus on välja töötatud vertikaalsete lähenemisviiside alusel, näiteks mee, (17) puu- ja köögiviljade, (18) kala, (19) veiseliha ja veiselihatoodete (20) ja oliiviõli (21) kohta. Vaja on uurida võimalust laiendada päritolumärgistuse kohustust muudele toiduainetele. Seetõttu on asjakohane paluda komisjonil koostada aruanne, mis hõlmab järgmisi toiduaineid: muud liiki liha peale veise-, sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha; piim; piimatoodete koostisosana kasutatav piim; koostisosana kasutatav liha; töötlemata toiduained; ühest koostisosast koosnevad tooted ning koostisosad, mis moodustavad toidus rohkem kui 50 %. Kuna piim on üks nendest toodetest, mille päritolu näitamine pakub erilist huvi, tuleks komisjoni aruanne selle toote kohta teha võimalikult kiiresti kättesaadavaks. Kõnealustes aruannetes tehtud järelduste põhjal võib komisjon esitada ettepanekuid asjaomaste liidu sätete muutmiseks või teha uusi algatusi, tehes seda vajaduse korral valdkondade kaupa.

(35)

Liidu mittesooduspäritolu eeskirjad on sätestatud nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruses (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (22) ning selle rakendussätted komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (23). Toidu päritoluriigi määratlemine tugineb kõnealustele eeskirjadele, mis on toidukäitlejatele ja haldusasutustele hästi teada, ning see peaks nende eeskirjade rakendamist lihtsustama.

(36)	Toitumisalane teave toidu kohta käsitleb toidu energiasisaldust ja teatavate toitainete sisaldust toidus. Toitumisalase teabe kohustuslik esitamine peaks abistama avalikkusele suunatud toitumisõpetuse alaste meetmete rakendamist ja toetama teadlikku toidu valikut.

(37)	Komisjoni valges raamatus tuuakse esile teatavad rahvatervise seisukohast olulised toitained nagu küllastunud rasv, suhkrud ja sool. Sellepärast on asjakohane, et kohustuslikule toitumisalasele teabele esitatavad nõuded neid tegureid arvesse võtaksid.

(38)	Kuna üks käesoleva määruse eesmärke on anda lõpptarbijale alus teadlike valikute tegemiseks, on oluline selles osas tagada, et lõpptarbijale on märgistusel esitatud teave lihtsalt arusaadav. Seetõttu on asjakohane kasutada märgistuses termini „naatrium” asemel terminit „sool”.

(39)	Tarbijad ei ole üldiselt teadlikud alkohoolsete jookide tarbimise võimalikust mõjust oma toitumisele tervikuna. Sellepärast on asjakohane tagada, et esitatakse teave eelkõige alkohoolsete segujookide toitainetesisalduse kohta.

(40)

Liidu õigusaktide järjekindluse ja sidususe huvides peaks toitumis- ja tervisealaste väidete vabatahtlik lisamine toidu märgistusele olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1924/2006 (toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta) (24).

(41)

Tööstuse asjatu koormamise vältimiseks on asjakohane vabastada teatavat liiki toidud (töötlemata toiduained või toiduained, mille puhul toitumisalane teave ei määra tarbija valikuid) toitumisalase teabega märgistamise kohustusest, välja arvatud juhul, kui sellise teabe esitamine on ette nähtud liidu muude eeskirjadega.

(42)

Esitatav toitumisalane teave peaks olema lihtne ja kergesti arusaadav, et see oleks keskmisele tarbijale meelepärane, täidaks oma kasutuselevõtu eesmärki ja arvestaks olemasolevate toitumisalaste teadmiste taset. Toitumisalane teave, mis on osaliselt pakendi esiküljel ja osaliselt pakendi tagaküljel, võib tarbijaid eksitada. Seepärast peaks toitumisalane teave olema märgistusel samas vaateväljas. Lisaks võib teavet vabatahtlikult osaliselt korrata, näiteks pakendi esiküljel. Kui korratava teabe valik jäetakse vabaks, võib see tarbijaid eksitada. Seetõttu tuleb selgitada, millist teavet võib korrata, et tarbijad toitu ostes peamist toitumisalast teavet hõlpsasti näeksid.

(43)

Et julgustada toidukäitlejaid esitama vabatahtlikult toitumisalast teavet selliste toitude puhul nagu alkohoolsed joogid ja pakendamata toit, mille puhul võib toitumisalase teabe esitamise nõudest vabastada, tuleks ette näha võimalus esitada ainult piiratud hulk toitumisalast teavet. Siiski on asjakohane sätestada selgesõnaliselt, millist teavet võib vabatahtlikult esitada, et vältida tarbijate eksitamist toidukäitleja vaba valiku tõttu.

(44)

Viimasel ajal on mõned liikmesriigid ja toiduainesektori ettevõtjad hakanud toitumisalast teavet väljendama muul viisil kui 100 g / 100 ml / portsjoni kohta või esitama seda graafiliste kujundite või sümbolite kaudu. Sellised täiendavad väljendamis- ja esitusviisid võivad aidata tarbijatel toitumisalast teavet paremini mõista. Siiski ei ole üle terve liidu piisavalt tõendeid selle kohta, kuidas keskmine tarbija teabe alternatiivsetest väljendamis- ja esitusviisidest aru saab ja neid kasutab. Seetõttu on asjakohane lubada töötada välja erinevaid väljendamis- ja esitusviise käesolevas määruses kehtestatud kriteeriumide alusel ning kutsuda komisjoni üles koostama aruanne, mis käsitleb nende väljendamis- ja esitusviiside kasutamist, mõju siseturule ning edasise ühtlustamise soovitatavust.

(45)

Et aidata komisjonil kõnealust aruannet koostada, peaksid liikmesriigid esitama komisjonile asjakohast teavet oma territooriumil turul kasutatavate toitumisalase teabe täiendavate väljendamis- ja esitusviiside kohta. Selleks peaks liikmesriikidel olema volitused nõuda, et toidukäitlejad, kes viivad nende territooriumil turule täiendavate väljendamis- ja esitusviiside abil märgistatud toitu, teataksid riigi ametiasutustele selliste täiendavate viiside kasutamisest ning esitaksid asjakohased põhjendused seoses käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmisega.

(46)	On soovitav tagada teatav järjekindlus toitumisalase teabe täiendavate väljendamis- ja esitusviiside väljaarendamises. Seetõttu on asjakohane edendada pidevat parimate tavade ja kogemuste vahetamist ja jagamist liikmesriikide vahel ja komisjoniga ning edendada selles sidusrühmade osalust.

(47)	Samas vaateväljas ja hõlpsasti äratuntaval kujul esitatud toitainete koguseid ja võrdlevaid näitajaid käsitlev tekst, mille alusel saab hinnata toidu toiteomadusi, peaks moodustama tervikuna toitumisalase teabe ning seda ei peaks käsitlema üksikute väidete rühmana.

(48)	Kogemused näitavad, et paljudel juhtudel halvendab vabatahtliku toidualase teabe esitamine kohustusliku toidualase teabe selgust. Seepärast tuleks ette näha kriteeriumid, mis aitavad toidukäitlejatel ja täitevasutustel luua tasakaalu kohustusliku ja vabatahtliku toidualase teabe esitamise vahel.

(49)

Liikmesriikidele peaks tegelikest kohalikest tingimustest ja oludest olenevalt jääma õigus kehtestada eeskirju, mis käsitlevad teabe esitamist pakendamata toidu kohta. Ehkki sellistel juhtudel on tarbijate nõudlus muu teabe järele piiratud, peetakse teavet võimalike allergeenide kohta väga oluliseks. On tõendeid selle kohta, et enamikul juhtudel seostuvad toiduallergiajuhtumid pakendamata toiduga. Seepärast tuleks tarbijatele võimalike allergeenide kohta käiv teave alati esitada.

(50)

Käesoleva määrusega konkreetselt ühtlustatavates küsimustes ei tohiks liikmesriikidel olla võimalust võtta vastu siseriiklikke sätteid, kui liidu õigusaktidega ei ole seda lubatud. Käesolev määrus ei peaks takistama liikmesriikidel selle määrusega konkreetselt ühtlustamata küsimusi käsitlevate siseriiklike sätete vastuvõtmist.

(51)	Toidualast teavet reguleerivad eeskirjad peaksid suutma kohaneda kiiresti muutuva sotsiaalse, majandus- ja tehnoloogilise keskkonnaga.

(52)

Liikmesriigid peaksid teostama ametlikku kontrolli, et tagada käesoleva määruse täitmine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) (25).

(53)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 ja määruses (EÜ) nr 1925/2006 (vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta) (26) sisalduvaid viiteid direktiivile 90/496/EMÜ tuleks ajakohastada, et võtta arvesse käesolevat määrust. Seetõttu tuleks määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 vastavalt muuta.

(54)

Toidualast teavet käsitlevate nõuete ebakorrapärane ja sagedane ajakohastamine võib tähendada toidukäitlemisettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks märkimisväärset halduskoormust. Seetõttu on asjakohane tagada, et meetmeid, mida komisjon käesolevast määrusest tulenevaid volitusi kasutades võib vastu võtta, kohaldatakse samal päeval mis tahes kalendriaastal pärast asjakohast üleminekuperioodi. Kõrvalekaldumine sellest põhimõttest peaks olema lubatud kiireloomulistel juhtudel, kui asjaomaste meetmete eesmärk on kaitsta inimeste tervist.

(55)	Et võimaldada toidukäitlejatel kohandada oma toodete märgistus käesoleva määrusega kehtestatud uutele nõuetele vastavaks, on oluline ette näha asjakohased üleminekuperioodid käesoleva määruse kohaldamiseks.

(56)	Arvestades olulisi muudatusi, mida käesoleva määrusega kehtestatakse toitumisalase teabe märgistust käsitlevate nõuete, eelkõige toitumisalase teabe sisu osas, on asjakohane lubada toidukäitlejatel alustada nende nõuete täitmist enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva.

(57)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(58)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis muu hulgas käsitlevad teatavate kohustuslike andmete kättesaadavust muul viisil kui pakendil või märgistusel esitatuna, toitude loetelu, mille puhul ei ole nõutav koostisosade märkimine, allergiat või talumatust põhjustavate ainete või toodete loetelu uuesti läbivaatamist või nende toitainete loetelu, mille sisalduse märkimine on vabatahtlik. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(59)

Selleks et tagada ühtsed tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, peaks komisjonil olema volitused võtta vastu rakenduseeskirjad, mis muu hulgas käsitlevad ühe või mitme andmeühiku puhul väljendamisviisi piktogrammide või sümbolite abil sõnade või numbrite asemel, kontrasti trükiteksti ja tausta vahel, minimaalse säilimisaja kuupäeva märkimise viisi, päritoluriigi või lähtekoha märkimise viisi liha puhul, toitumisalases teabes deklareeritud väärtuste tähtsust või toitumisalase teabe väljendamist portsjoni või tarbimisühiku kohta. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 291 sätestatakse seadusandliku tavamenetluse kohaselt eelnevalt määruse abil eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbi viidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes. Kuni kõnealuse uue määruse vastuvõtmiseni kohaldatakse jätkuvalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsust 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused), (27) välja arvatud kontrolliga regulatiivmenetlust käsitlevaid sätteid, mis ei ole kohaldatavad,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja kohaldamisala

1. Käesoleva määrusega luuakse alus kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks toidualase teabe valdkonnas, võttes arvesse tarbijate seisukohtade ja teabevajaduse erinevusi ning tagades samas siseturu sujuva toimimise.

2. Käesolevas määruses sätestatakse toidualast teavet, eelkõige toidu märgistamist reguleerivad üldpõhimõtted, nõuded ja vastutus. Samuti sätestatakse selles vahendid, mille abil tagada tarbijate õigus teavet saada, ning toidualase teabe esitamise kord, võttes arvesse vajadust tagada piisav paindlikkus uutele arengusuundadele ja teabega seotud nõuetele reageerimiseks.

3. Käesolevat määrust kohaldatakse toidukäitlejatele toiduahela kõigis etappides, mille puhul nende tegevus on seotud toidualase teabe esitamisega tarbijatele. Seda kohaldatakse igasuguse lõpptarbijatele ette nähtud toidu suhtes, sealhulgas toitlustusettevõtete poolt tarnitava toidu ja toitlustusettevõtetele tarnimiseks ette nähtud toidu suhtes.

4. Käesolevat määrust kohaldatakse, ilma et see piiraks liidu erisätetega teatava toidu suhtes ette nähtud märgistamisalaste nõuete kohaldamist.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„toit”, „toidualased õigusnormid”, „toidukäitlemisettevõtja”, „toidukäitleja”, „jaemüük”, „turuleviimine” ja „lõpptarbija”, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 ja artikli 3 lõigetes 1, 2, 3, 7, 8 ja 18;

b)	„töötlemine”, „töötlemata tooted” ja „töödeldud tooted”, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (28) artikli 2 lõike 1 punktides m, n ja o;

c)	„toiduensüüm”, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1332/2008 (mis käsitleb toiduensüüme) (29) artikli 3 lõike 2 punktis a;

d)	„lisaained”, „abiained” ja „kandja”, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1333/2008 (toidu lisaainete kohta) (30) artikli 3 lõike 2 punktides a ja b ning I lisa punktis 5;

e)	„lõhna- ja maitseaine”, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1334/2008 (mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi) (31) artikli 3 lõike 2 punktis a;

f)	„liha” ja „mehaaniliselt konditustatud liha”, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (32) I lisa punkides 1.1 ja 1.14;

g)	„sidevahend”, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 1997. aasta direktiivi 97/7/EÜ (tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral) (33) artikli 2 punktis 4;

h)	„reklaam”, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/114/EÜ (eksitava ja võrdleva reklaami kohta) (34) artikli 2 punktis a;

i)	„tehniliselt toodetud nanomaterjal”, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruse (EL) nr …/2011 (uuendtoidu kohta) (35) (36) artikli 3 lõike 2 punktis c.

2. Kohaldatakse ka järgmisi mõisteid:

a) „toidualane teave”– toitu käsitlev teave, mis tehakse lõpptarbijale teatavaks märgistuse, muu lisamaterjali või muude vahenditega, sealhulgas nüüdisaegsete tehnoloogiliste vahenditega või verbaalse suhtlemisega;

b) „toidualast teavet käsitlevad õigusnormid”– liidu õigusnormid, mis reguleerivad toidualast teavet, ja eelkõige märgistamist, sealhulgas üldist laadi eeskirjad, mida kohaldatakse konkreetsetel asjaoludel kogu toidu suhtes või teatavat liiki toidu suhtes, ja eeskirjad, mida kohaldatakse ainult konkreetse toidu suhtes;

c) „kohustuslik toidualane teave”– üksikasjad, mis tuleb liidu õigusnormide alusel lõpptarbijale esitada;

d) „toitlustusettevõte”– ettevõte (sealhulgas sõiduk või paikne või mobiilne lett), nagu näiteks restoran, söökla, kool ja haigla, kus äritegevuse käigus valmistatakse toitu lõpptarbija toitmiseks ja kus toit on ilma edasise töötlemiseta valmis tarbimiseks;

e) „müügipakendis toit”– iga lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele valmis kujul esitatav artikkel, mis koosneb toidust ning pakendist, millesse toit on pakitud enne müüki andmist, olenemata sellest, kas pakend ümbritseb toitu täielikult või ainult osaliselt, kuid igal juhul sellisel viisil, mis ei võimalda pakendit avamata või muutmata selle sisu muuta;

f) „koostisosa”– toidu tootmisel või valmistamisel kasutatav mis tahes aine või toode, sealhulgas lõhna- ja maitseained, lisaained ja toidus kasutatavad ensüümid, ning liitkoostisosa komponendid, mida valmistoode – ka muudetud kujul – sisaldab; koostisosadeks ei peeta jääkaineid;

g) „lähtekoht”– mis tahes koht, mis on märgitud kohaks, kust toodet tuuakse, ning see ei ole määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 23–26 määratletud päritoluriik;

h) „liitkoostisosa”– koostisosa, mis koosneb enam kui ühest koostisosast;

i) „märgistus”– silt, kaubamärk, tähis, kujundlik või muul viisil kirjeldav element, mis on toidu pakendile või mahutile kirjutatud, trükitud, šablooni abil värvitud, reljeefselt sisse pressitud, tembeldatud või selle külge kinnitatud;

j) „märgistamine”– mis tahes sõnad, üksikasjalikud andmed, kaubamärgid, margitoodete nimed, kujundlikud elemendid või sümbolid toidu kohta, mis on paigutatud mis tahes pakendile, dokumendile, sedelile, märgistusele või kaelaetiketile ja on kaasas selle toiduga või viitavad sellele toidule;

k) „vaateväli”– pakendi kõik sellised pinnad, mis on loetavad ühest vaatepunktist ning mis võimaldavad kiire ja lihtsa juurdepääsu märgistusel olevale teabele, nii et tarbija saab lugeda seda teavet, ilma et pakendit oleks vaja üht- ja teistpidi pöörata;

l) „seaduslik nimetus”– toidu nimetus, mis on ette nähtud selle toidu suhtes kohaldatavates liidu õigusnormides või selliste liidu õigusnormide puudumise korral nimetus, mis on ette nähtud selle toidu suhtes kohaldatavates selle liikmesriigi õigusaktides ja halduseeskirjades, kus toitu lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele müüakse;

m) „üldtuntud nimetus”– nimetus, mida aktsepteeritakse toidu nimetusena liikmesriigis, kus seda müüakse, ilma et seda oleks vaja tarbijatele täiendavalt selgitada;

n) „kirjeldav nimetus”– nimetus, milles kirjeldatakse toitu ja vajaduse korral toidu kasutust, ning mis on piisavalt selge selleks, et tarbijad võiksid mõista toidu olemust ja eristada seda teistest toodetest, millega toitu võidakse segamini ajada;

o) „põhiline koostisosa”– toidu koostisosa/koostisosad, mis moodustab/moodustavad rohkem kui 50 % sellest toidust või mida tarbijad tavaliselt seostavad selle toidu nimetusega ja mille puhul on enamasti nõutav koguse märkimine;

p) „toidu minimaalse säilimisaja lõpptähtpäev”– kuupäev, milleni nõuetekohase säilitamise korral säilivad toidu spetsiifilised omadused;

q) „toitaine”– käesoleva määruse XIII lisas loetletud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, naatrium, vitamiinid ja mineraaltoitained ning ained, mis kuuluvad ühte nimetatud gruppidest või on selle koostisosad.

3. Käesoleva määruse mõistes osutab toidu päritoluriik toidu päritolule vastavalt päritolu määratlusele määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 23–26.

4. Kohaldatakse ka I lisas sätestatud erimõisteid.

II PEATÜKK

TOIDUALASE TEABE ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 3

Üldeesmärgid

1. Toidualase teabe esitamisega püütakse tagada tarbijate tervise ja huvide kõrgetasemeline kaitse, luues vahendi, mille alusel lõpptarbijad saaksid teha teadlikke valikuid ja toitu turvaliselt tarbida, eelkõige pidades silmas tervisealaseid, majanduslikke, keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja eetilisi kaalutlusi.

2. Toidualast teavet käsitlevate õigusnormide eesmärk on saavutada liidus seaduslikult toodetud ja turustatud toidu vaba liikumine, võttes asjakohasel juhul arvesse vajadust kaitsta tootjate seaduslikke huve ja edendada kvaliteetsete toodete tootmist.

3. Kui toidualast teavet käsitlevates õigusnormides kehtestatakse uued nõuded, tuleb kaaluda vajadust kehtestada pärast uute nõuete jõustumist üleminekuperiood, mille jooksul võib turule viia uutele nõuetele mittevastava märgistusega toitu ja mille jooksul sellise toidu varusid, mida on enne üleminekuperioodi lõppu turule viidud, võib müüa kuni varude lõppemiseni.

Artikkel 4

Kohustuslikku toidualast teavet käsitlevad põhimõtted

1. Kui toidualast teavet käsitlevate õigusnormidega nõutakse kohustusliku toidualase teabe esitamist, hõlmab see teavet, mis kuulub eelkõige ühte järgmistest gruppidest:

a)	teave toidu määratluse ja koostise, omaduste või muude iseloomulike tunnuste kohta;

teave tarbijate tervise kaitse ja toidu ohutu kasutamise kohta. Eelkõige puudutab see järgmist teavet:

i)	koostisosade omadused, mis võivad olla kahjulikud teatavate tarbijarühmade tervisele;

ii)	säilimisaeg, säilitamine ja ohutu kasutamine;

iii)	mõju tervisele, sealhulgas toidu kahjuliku ja ohtliku tarbimisega seotud ohud ja tagajärjed;

c)	teave toidualaste omaduste kohta, et tarbijatel, sealhulgas eriliste toitumisvajadustega tarbijatel, oleks võimalik teha teadlikke valikuid.

2. Otsuse tegemisel kohustusliku toidualase teabe vajalikkuse kohta ning selleks, et võimaldada tarbijatel teha teadlikke tarbimisotsuseid, võetakse arvesse suurema osa tarbijate hulgas levinud vajadust teatava teabe järele, mida tarbijad väärtuslikuks peavad, või peetakse silmas üldtunnustatud kasu tarbijatele.

Artikkel 5

Nõupidamine Euroopa Toiduohutusametiga

Kõik toidualast teavet käsitlevad liidu meetmed, millel on tõenäoliselt mõju rahvatervisele, võetakse vastu pärast konsulteerimist Euroopa Toiduohutusametiga („amet”).

III PEATÜKK

TOIDUALAST TEAVET KÄSITLEVAD ÜLDNÕUDED JA TOIDUKÄITLEJATE VASTUTUS

Artikkel 6

Põhinõue

Mis tahes toidule, mis on ette nähtud tarnimiseks lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele, lisatakse toidualane teave käesoleva määruse kohaselt.

Artikkel 7

Õiglane teavitamine

1. Toidualane teave ei tohi olla eksitav, eelkõige:

a)	toidu selliste iseloomulike tunnuste osas nagu toidu olemus, määratletus, omadused, koostis, kogus, säilivus, päritoluriik või lähtekoht, valmistamis- või tootmismeetod;

b)	omistades toidule mõju või omadusi, mida toidul ei ole;

c)	andes mõista, et toidul on eriomadused, kui selliste omadustega on tegelikult kõik samalaadsed toidud;

d)	andes kirjelduses või piltkujutisega mõista teatava toidu või koostisosa olemasolust, ehkki tegelikkuses on tegemist toiduga, milles loomulikult sisalduv komponent või tavaliselt kasutatav koostisosa on asendatud sellest erineva komponendi või koostisosaga.

2. Toidualane teave peab olema täpne, selge ja tarbijatele kergesti arusaadav.

3. Kohaldades liidu õigusaktides ettenähtud erandeid loodusliku mineraalvee ja eritoiduks ettenähtud toiduainete suhtes, ei omistata toidualase teabega ühelegi toidule inimeste haigusi vältida aitavaid või ravivaid omadusi või tervendavat toimet ega viidata niisugustele omadustele.

4. Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse samuti:

a)	reklaami suhtes;

b)	toidu esitlemise, eelkõige selle kuju, välimuse või pakendamise, kasutatud pakkematerjalide, järjestus- ja väljapanemisviiside suhtes.

Artikkel 8

Kohustused

1. Toidualase teabe esitamise eest vastutab toidukäitleja, kelle nime või ärinime all toitu turustatakse, või kui nimetatud käitleja ei ole asutatud liidus, siis liidu turule importija.

2. Toidualase teabe esitamise eest vastutav toidukäitleja tagab toidualase teabe olemasolu ja täpsuse kooskõlas kohaldatavate toidualast teavet käsitlevate õigusnormide ning asjaomaste siseriiklike sätetega.

3. Toidukäitlejad, kes toidualast teavet ei mõjuta, ei tarni toitu, mille kohta nad spetsialistidena olemasoleva teabe põhjal teavad või eeldavad, et see ei ole kooskõlas kohaldatavate toidualast teavet käsitlevate õigusnormide ning asjaomaste siseriiklike sätetega.

4. Toidukäitlejad ei muuda oma kontrolli all olevates ettevõtetes toidule lisatavat teavet, kui selline muutmine eksitaks lõpptarbijat või vähendaks muul viisil tarbijakaitse taset ja lõpptarbija võimalusi teha teadlikke valikuid. Toidukäitlejad on vastutavad mis tahes muudatuste eest, mida nad toidule lisatavasse teabesse teevad.

5. Ilma et see piiraks lõigete 2–4 kohaldamist, tagavad toidukäitlejad oma kontrolli all olevates ettevõtetes selliste toiduala teavet käsitlevate õigusnormide nõuete ning asjaomaste siseriiklike sätete täitmise, mis on seotud nende tegevusega, ning kontrollivad nende nõuete täitmist.

6. Toidukäitlejad tagavad oma kontrolli all olevas ettevõttes, et teave lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele tarnimiseks ette nähtud pakendamata toidu kohta antakse edasi toidukäitlejale, kes toidu vastu võtab, et vajaduse korral saaks lõpptarbijale anda kohustuslikku toidualast teavet.

7. Järgmistel juhtudel tagavad toidukäitlejad oma kontrolli all olevas ettevõttes, et artiklite 9 ja 10 kohaselt nõutavad kohustuslikud andmed on esitatud müügipakendil või sellele kinnitatud märgistusel, või toidu kohta esitatavates äridokumentides juhul, kui on võimalik tagada, et need dokumendid on kas asjaomasele toidule lisatud või saadetud enne tarnimist või tarnimise ajal:

a)	kui müügipakendis toit on ette nähtud lõpptarbijale, kuid turustatud enne lõpptarbijale müümist ning müük toitlustusettevõttele ei ole toimunud kõnealusel etapil;

b)	kui müügipakendis toit on ette nähtud tarnimiseks toitlustusettevõtetele valmistamise, töötlemise, osadeks jaotamise või tükeldamise otstarbeks.

Olenemata esimesest lõigust tagavad toidukäitlejad, et artikli 9 lõike 1 punktides a, f, g ja h osutatud andmed on olemas ka välispakendil, milles müügipakendis toitu turustatakse.

8. Toidukäitlejad, kes tarnivad teistele toidukäitlejatele toitu, mis ei ole ette nähtud lõpptarbijale, või tarnivad toitu toitlustusettevõtetele, tagavad, et nad annavad neile teistele toidukäitlejatele piisavalt teavet, mis võimaldab viimastel vajaduse korral täita oma lõike 2 kohaseid kohustusi.

IV PEATÜKK

KOHUSTUSLIK TOIDUALANE TEAVE

1. JAGU

Sisu ja esitamine

Artikkel 9

Kohustuslike andmete loetelu

1. Vastavalt artiklitele 10–34 ning kui käesolevas peatükis sisalduvatest eranditest ei tulene teisiti, on kohustuslik märkida järgmised andmed:

a)	toidu nimetus;

b)	koostisosade loetelu;

c)	toidu tootmisel või valmistamisel kasutatav allergiat või talumatust põhjustav mis tahes koostisosa või abiaine, mis on loetletud II lisas või on saadud II lisas loetletud ainest või tootest, mida valmistoode – ka muudetud kujul – sisaldab;

d)	teatavate koostisosade või koostisosade gruppide kogus;

e)	toidu netokogus;

f)	minimaalse säilimisaja lõpptähtpäev või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev;

g)	mis tahes eritingimused säilitamise ja/või kasutamise kohta;

h)	artikli 8 lõikes 1 osutatud toidukäitleja nimi või ärinimi ja aadress;

i)	päritoluriik või lähtekoht, kui see on artiklis 25 ette nähtud;

j)	tarvitamisjuhis, kui ilma selleta oleks toidu asjakohasel viisil tarvitamine keeruline;

k)	jookide puhul, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi, tegelik etanoolisisaldus mahuprotsentides;

l)	toitumisalane teave.

2. Lõikes 1 osutatud andmed märgitakse sõnade ja numbritega. Kui komisjon on lõike 3 alusel vastu võtnud rakendusmeetmed, võib neid andmeid alternatiivselt ning selliste rakendusmeetmetega kooskõlas väljendada sõnade ja numbrite asemel ka piktogrammide või sümbolite abil.

3. Komisjon võib artikli 46 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt võtta vastu üksikasjalikud eeskirjad ühe või mitme andmeühiku väljendamise kohta piktogrammide või sümbolite abil sõnade või numbrite asemel, võttes arvesse tõendeid selle kohta, et tarbijad nendest ühesugusel viisil aru saavad.

Artikkel 10

Täiendavad kohustuslikud andmed teatavate toiduliikide või -gruppide puhul

1. Lisaks artikli 9 lõikes 1 loetletud andmetele sätestatakse III lisas täiendavad kohustuslikud andmed teatavate toiduliikide või -gruppide puhul.

2. Et tagada tarbija teavitamine teatavate toiduliikide või -gruppide osas ning võtta arvesse tehnilist progressi, teaduse arengut, tarbijate tervise kaitset või toidu ohutut tarbimist, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 49 ning artiklites 50, 51 ja 52 sätestatud tingimustel III lisa muuta.

Artikkel 11

Kaalud ja mõõdud

Artikli 9 kohaldamine ei piira kaalu ja mõõtu käsitlevate liidu spetsiifilisemate sätete kohaldamist.

Artikkel 12

Kohustusliku toidualase teabe kättesaadavus ja paigutus

1. Kohustuslik toidualane teave peab olema kõikide toitude puhul esitatud ja kergesti kättesaadav kooskõlas käesoleva määrusega.

2. Müügipakendis toidu puhul esitatakse kohustuslik toidualane teave vahetult pakendil või selle külge kinnitatud märgistusel.

3. Et tagada tarbijale võimalus saada kasu muudest kohustusliku toidualase teabe esitamise viisidest, mis on teatavate kohustuslike andmete esitamiseks paremini kohandatud, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 49 ning artiklites 50 ja 51 sätestatud tingimustel kehtestada eeskirjad teatavate kohustuslike andmete esitamiseks muul viisil kui selle esitamisena pakendil või märgistusel.

4. Müügipakendisse pakendamata toidu puhul kohaldatakse artikli 42 sätteid.

Artikkel 13

Kohustuslike andmete esitamine

1. Kohustuslik toidualane teave märgitakse silmatorkavasse kohta hästi nähtavalt, selgesti loetavalt ja vajaduse korral kulumiskindlalt, ilma et see piiraks artikli 42 lõike 2 kohaselt vastu võetud eeskirjade kohaldamist. Seda ei tohi mingil viisil peita, varjata, kahjustada või katkestada muu teksti- või kujundlike elementidega või mis tahes muu segava materjaliga.

2. Ilma et see piiraks teatava toidu suhtes kohaldatavate liidu erisätete kohaldamist artikli 9 lõike 1 punktides a–k loetletud nõuete osas, trükitakse artikli 9 lõikes 1 loetletud kohustuslikud andmed, kui need on esitatud pakendil või sellele kinnitatud märgistusel, pakendile või märgistusele tähtedes, mille tähemärgisuuruse IV lisas määratletud x-kõrgus on 1,2 mm või suurem. Kohustuslikud andmed esitatakse viisil, millega on tagatud selge kontrast trükiteksti ja tausta vahel.

3. Pakendite või mahutite puhul, mille suurima külje pindala on väiksem kui 60 cm2, on lõikes 2 osutatud tähemärgisuuruse x-kõrgus 0,9 mm või suurem.

4. Käesoleva artikli lõike 2 ühetaolise rakendamise tagamiseks võib komisjon artikli 46 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt võtta vastu üksikasjalikud eeskirjad trükiteksti ja tausta vahelise kontrasti kohta.

5. Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks kehtestab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 49 ning artiklites 50 ja 51 sätestatud tingimustel loetavuse kriteeriumid lisaks käesoleva artikli lõikes 2 esitatud kriteeriumidele.

Samal eesmärgil kui esimeses lõigus osutatud võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 49 ning artiklites 50 ja 51 sätestatud tingimustel laiendada käesoleva artikli lõike 6 kohaseid nõudeid täiendavate kohustuslike andmete suhtes teatavate toidugruppide või -liikide puhul.

6. Artikli 9 lõike 1 punktides a, e, f ja k loetletud andmed esitatakse märgistusel samas vaateväljas.

7. Käesoleva artikli lõiget 6 ei kohaldata artikli 16 lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel.

Artikkel 14

Kaugmüük

1. Ilma et see piiraks artiklis 9 sätestatud teabealaste nõuete kohaldamist, peab sidevahendite kaudu müüdava müügipakendis toidu puhul:

kohustuslik toidualane teave, välja arvatud artikli 9 lõike 1 punktis f ette nähtud andmed, olema kättesaadav enne ostu sooritamist ning see peab olema nähtav kaugmüüki toetavates materjalides või tuleb see esitada toidukäitleja poolt selgesõnaliselt kindlaksmääratud muude sobivate vahendite abil. Kui kasutatakse muid sobivaid vahendeid, esitab toidukäitleja kohustusliku toidualase teabe tarbijatele lisatasuta;

b)	kõik kohustuslikud andmed peavad olema kättesaadavad toidu kättetoimetamise ajal.

2. Sidevahendite kaudu müüdava müügipakendisse pakendamata toidu puhul tehakse artikli 42 kohaselt nõutavad andmed kättesaadavaks vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.

3. Lõike 1 punkti a ei kohaldata müügiautomaatidest või automatiseeritud müügikohtadest müüdava toidu suhtes.

Artikkel 15

Keelenõuded

1. Ilma et see piiraks artikli 9 lõike 2 kohaldamist, esitatakse kohustuslik toidualane teave selle liikmesriigi tarbijatele arusaadavas keeles, kus toitu turustatakse.

2. Liikmesriik, kus toitu turustatakse, võib oma territooriumil ette näha andmete esitamise ühes või mitmes liidu ametlikus keeles.

3. Lõigetega 1 ja 2 ei välistata andmete esitamist mitmes keeles.

Artikkel 16

Teatavate kohustuslike andmete esitamata jätmine

1. Korduvkasutamiseks mõeldud klaaspudelite puhul, mis on püsivalt märgistatud ja millel seetõttu ei ole märgistus- või kaelaetiketti, on kohustuslik märkida ainult artikli 9 lõike 1 punktides a, c, e, f ja l loetletud andmed.

2. Pakenditele või mahutitele suurima küljepindalaga alla 10 cm2 on pakendil või märgistusel kohustuslik esitada ainult artikli 9 lõike 1 punktides a, c, e ja f loetletud andmed. Artikli 9 lõike 1 punktis b osutatud andmed esitatakse teiste vahendite abil või tehakse kättesaadavaks tarbija nõudmise korral.

3. Ilma et see piiraks muude kohustuslikku toitumisalast teavet nõudvate liidu õigusnormide kohaldamist, ei nõuta artikli 9 lõike 1 punktis l osutatud teabe esitamist V lisas loetletud toitude puhul.

4. Ilma et see piiraks muude koostisosade loetelu või kohustuslikku toitumisalast teavet nõudvate liidu õigusnormide kohaldamist, ei ole artikli 9 lõike 1 punktides b ja l nimetatud üksikasjad kohustuslikud järgmiste toodete puhul:

a)	määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIb lisaga hõlmatud veinid;

b)	määrusega (EMÜ) nr 1601/91 hõlmatud tooted;

c)	käesoleva lõike punktides a ja b osutatud jookidega sarnased joogid, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi ja mis on saadud marjade, puu- või köögiviljade kääritamise teel;

mõdu;

e)	igat liiki õlu ning

f)	määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 2 lõikes 1 määratletud piiritusjoogid.

Komisjon koostab hiljemalt … (37) aruande, milles käsitletakse artikli 18 ja artikli 29 lõike 1 kohaldamist käesolevas lõikes osutatud toodete suhtes ning küsimust, kas mõnda liiki jookide suhtes tuleks kohaldada erandit, eelkõige energiasisaldust käsitleva teabe esitamise nõudest, ning põhjendusi võimalike erandite kohaldamiseks, võttes arvesse vajadust tagada sidusus muude asjaomaste liidu poliitikameetmetega.

Komisjon võib sellele aruandele lisada seadusandliku ettepaneku, millega määratakse kindlaks eeskirjad kõnealuste toodete koostisosade loetelu või neid käsitleva kohustusliku toitumisalase teabe esitamise kohta.

2. JAGU

Üksikasjalikud sätted kohustuslike andmete kohta

Artikkel 17

Toidu nimetus

1. Toidu nimetuseks on selle seaduslik nimetus. Sellise nimetuse puudumise korral on toidu nimetuseks selle üldtuntud nimetus või kui see puudub või kui seda ei kasutata, esitatakse toidu kirjeldav nimetus.

2. Toidu nimetust, mille all toitu tootjaliikmesriigis seaduslikult toodetakse ja turustatakse, lubatakse kasutada toodet turustavates liikmesriikides. Kui käesoleva määruse muude, eelkõige artikli 9 sätete kohaldamine ei anna turustava liikmesriigi tarbijatele teavet toidu tegeliku olemuse kohta ega võimalda kõnealust toitu segimineku vältimiseks teistest toitudest eristada, siis peab nimetusega, mille all toodet müüakse, kaasnema toote nimetuse lähedale paigutatud kirjeldav teave.

3. Erijuhtudel ei kasutata turustavas liikmesriigis tootjaliikmesriigi toidu nimetust, kui selle nimetuse all tootjaliikmesriigis esinev toit on koostise või valmistamisviisi poolest nii erinev kõnealuse nimetuse all turustavas liikmesriigis tuntud toidust, et lõige 2 ei ole piisav turustava liikmesriigi tarbijale õige teabe andmise tagamiseks.

4. Toidu nimetust ei asendata intellektuaalomandiõigustega kaitstud nimetusega, kaubamärgi või väljamõeldud nimetusega.

5. Toidu nimetust ja sellele lisatavaid andmeid käsitlevad erisätted on esitatud VI lisas.

Artikkel 18

Koostisosade loetelu

1. Koostisosade loetelul on või sellele eelneb sobiv pealkiri, mis koosneb sõnast „koostis” või sisaldab sõna „koostis”. Koostisosade loetelu sisaldab kõiki toidu koostisosi, mis on esitatud kaalu järgi ning kahanevas järjestuses vastavalt nende kasutamisele toidu valmistamise ajal.

2. Koostisosad peavad olema tähistatud täpse nimetusega, vajaduse korral artiklis 17 ja VI lisas ettenähtud korras.

3. Kõik tehniliselt toodetud nanomaterjali kujul esinevad koostisosad märgitakse selgesõnaliselt koostisosade loetelus. Selliste koostisosade nimetuse järele märgitakse sulgudes sõna „nano”.

4. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldamise tehnilised eeskirjad on sätestatud VII lisas.

Artikkel 19

Koostisosade loetelu esitamata jätmine

1. Järgmiste toitude puhul ei nõuta koostisosade loetelu esitamist:

a)	koorimata, tükeldamata või muul samalaadsel viisil töötlemata marjad, puu- ja köögivili, sealhulgas kartulid;

b)	karboniseeritud vesi, kui nimetusest selgub, et toode on karboniseeritud;

c)	fermenditud äädikad, mis on saadud ainult ühe põhisaaduse töötlemisel, tingimusel et lisatud ei ole ühtegi muud koostisosa;

d)	juust, või, hapupiimatooted, millele ei ole lisatud muid koostisosi kui piimatooteid, tootmiseks hädavajalikke ensüüme ja mikroorganismide kultuure, või juustu puhul, v.a toorjuust, kohupiim, kodujuust ja sulatatud juust, valmistamiseks vajalikku soola;

toit, mis koosneb ühest koostisosast juhul, kui:

i)	toidu nimetus on sama mis koostisosa nimetus või

ii)	toidu nimetus võimaldab koostisosa olemuse eksimatult kindlaks määrata.

2. Selleks et võtta arvesse teatavate toiduliikide või -gruppide puhul koostisosade loetelu asjakohasust tarbija jaoks, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 49 ning artiklites 50 ja 51 sätestatud tingimustel erandkorras täiendada käesoleva artikli lõiget 1, tingimusel et teabe esitamata jätmine ei vähenda lõpptarbija ja toitlustusettevõtete piisavat informeeritust.

Artikkel 20

Toidu komponentide väljajätmine koostisosade loetelust

Ilma et see piiraks artikli 21 kohaldamist, ei nõuta koostisosade loetellu järgmiste komponentide lisamist:

a)	koostisosa komponendid, mis on tootmisprotsessi käigus ajutiselt eraldatud ning hiljem uuesti lisatud, kuid mitte esialgsest osakaalust suuremas koguses;

lisaained ja toiduensüümid:

i)	mis esinevad toidus ainult seetõttu, et sisalduvad vastavalt määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikli 18 lõike 1 punktides a ja b osutatud ülekandumise põhimõttele kõnealuse toidu ühes või mitmes koostisosas, juhul kui neil ei ole tehnoloogilist funktsiooni valmistootes, või

ii)	mida kasutatakse abiainetena;

c)	kandjad ning ained, mis ei ole lisaained, kuid mida kasutatakse samal viisil ja samal eesmärgil kui kandjad, ning kogustes, mis on vältimatult vajalikud;

d)	ained, mis ei ole lisaained, kuid mida kasutatakse samal viisil ja samal eesmärgil kui abiaineid, ning mis sisalduvad – võib-olla muudetud kujul – valmistootes;

vesi:

i)	kui vett kasutatakse tootmisprotsessis ainult kontsentreeritud või veetustatud kujul kasutatud koostisosa endisesse olekusse tagasiviimiseks või

ii)	vedela keskkonna puhul, mida tavaliselt toiduks ei tarbita.

Artikkel 21

Teatavate allergiat või talumatust põhjustavate ainete või toodete märgistamine

1. Ilma et see piiraks artikli 42 lõike 2 kohaselt vastu võetud eeskirjade kohaldamist, esitatakse artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud andmed vastavalt artikli 18 lõikes 1 sätestatud eeskirjadele koostisosade loetelus, viidates selgesõnaliselt II lisas loetletud aine või toote nimetusele.

Koostisosade loetelu puudumise korral sisaldavad artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud andmed sõna „sisaldab”, millele järgneb II lisas loetletud aine või toote nimi.

Kui II lisas loetletud ühest ainest või tootest on saadud mitu koostisosa või abiainet, tuleb märgistusel seda iga asjaomase koostisosa või abiaine kohta selgelt märkida.

Artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud andmete märkimine ei ole nõutav juhul, kui toidu nimetuses asjaomasele ainele või tootele selgesõnaliselt osutatakse.

2. Et tagada tarbija parem teavitamine ning võtta arvesse uusimaid teaduslikke arenguid ja tehnikaalaseid teadmisi, vaatab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 49 ning artiklites 50, 51 ja 52 sätestatud tingimustel korrapäraselt läbi II lisas sisalduva loetelu ning vajaduse korral ajakohastab seda.

Artikkel 22

Koostisosade koguse märkimine

1. Toidu tootmisel või valmistamisel kasutatava koostisosa või koostisosade grupi koguse märkimine on nõutav juhul, kui asjaomane koostisosa või koostisosade grupp:

a)	esineb toidu nimetuses või kui tarbija seda tavaliselt selle nimega seostab;

b)	tuuakse märgistusel esile sõnas, pildis või graafiliselt või

c)	on oluline toidu iseloomustamisel ning eristamisel toodetest, millega seda võib nimetuse või välimuse tõttu segamini ajada.

2. Lõike 1 kohaldamise tehnilised eeskirjad, sealhulgas erijuhud, mille puhul teatavate koostisosade puhul ei nõuta koguselise näitaja märkimist, on sätestatud VIII lisas.

Artikkel 23

Netokogus

1. Toidu netokogus väljendatakse vastavalt vajadusele liitrites, sentiliitrites, milliliitrites, kilogrammides või grammides:

a)	mahuühikutes vedelate toodete puhul;

b)	massiühikutes muude toodete puhul.

2. Selleks et tagada tarbija jaoks toidualase teabe märgistusest parem arusaamine, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 49 ning artiklites 50 ja 51 sätestatud tingimustel kehtestada teatavate konkreetsete toitude puhul käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud viisist erineva netokoguse väljendamise viisi.

3. Lõike 1 kohaldamise tehnilised eeskirjad, sealhulgas erijuhud, mille puhul ei nõuta netokoguse märkimist, on sätestatud IX lisas.

Artikkel 24

Minimaalse säilimisaja lõpptähtpäev ning realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev

1. Toitude puhul, mis mikrobioloogiliselt kiiresti riknevad ning võivad seetõttu lühikese ajaga muutuda inimese tervisele otseselt ohtlikuks, tuleb minimaalse säilimisaja lõpptähtpäev asendada realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäevaga. Pärast „realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäeva” ei loeta toitu vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 14 lõigetele 2–5 enam ohutuks.

2. Asjakohane kuupäev väljendatakse vastavalt X lisale.

3. Selleks et tagada X lisa punkti 1 alapunktis c osutatud minimaalse säilimisaja lõpptähtpäeva märkimise viisi ühtne kohaldamine, võib komisjon artikli 46 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt võtta selle kohta vastu rakenduseeskirjad.

Artikkel 25

Päritoluriik või lähtekoht

1. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira märgistusnõudeid, mis on ette nähtud liidu erisätetega, eelkõige nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta) (38) ja nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) (39).

2. Päritoluriigi või lähtekoha märkimine on kohustuslik:

a)	kui selle märkimata jätmine võib tarbijaid toidu tegeliku päritoluriigi või lähtekoha määramisel eksitada, eriti kui toidule lisatud teave või märgistus tervikuna viitaks muidu sellele, et toidul on teine päritoluriik või lähtekoht;

b)	XI lisas loetletud kombineeritud nomenklatuuri („CN“) koodidega hõlmatud liha puhul. Käesolevat punkti kohaldatakse pärast lõikes 6 osutatud rakenduseeskirjade vastuvõtmist.

3. Kui toidu päritoluriik või lähtekoht on märgitud ning see ei ole sama mis toidu põhilis(t)e koostisosa(de) oma:

a)	märgitakse ka kõnealuse koostisosa päritoluriik või lähtekoht või

b)	märgitakse, et põhilise koostisosa päritoluriik või lähtekoht on toidul märgitust erinev.

Käesolevat lõiget kohaldatakse pärast lõikes 6 osutatud rakenduseeskirjade vastuvõtmist.

4. Komisjon esitab viis aastat pärast lõike 2 punkti b kohaldamise alguskuupäeva Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kõnealuses punktis osutatud toodete kohustusliku päritolu ja lähtekoha märgistuse hindamiseks.

5. Komisjon esitab hiljemalt … (40) Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse päritoluriigi või lähtekoha kohustuslikku märkimist järgmiste ainete ja toodete puhul:

a)	muud liiki liha kui lõike 2 punktis b osutatud liha;

piim;

c)	piimatoodete koostisosana kasutatav piim;

d)	koostisosana kasutatav liha;

e)	töötlemata toiduained;

f)	ühest koostisosast koosnevad tooted;

g)	koostisosad, mis moodustavad toidus rohkem kui 50 %.

Selles aruandes võetakse arvesse tarbija teavitamise vajadust, esimeses lõigus osutatud kohustusliku märkimise teostatavust, selliste meetmete võtmise kulude ja tulude analüüsi, sealhulgas siseturu õiguslikke aspekte ja mõju rahvusvahelisele kaubandusele.

Komisjon võib aruandele lisada ettepanekud asjaomaste liidu sätete muutmiseks.

6. Hiljemalt … (41) võtab komisjon artikli 46 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt vastu käesoleva artikli lõike 2 punkti b ja käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist käsitlevad rakenduseeskirjad.

Artikkel 26

Tarvitamisjuhis

1. Toidu tarvitamise juhis peab olema märgitud viisil, mis võimaldab toitu asjakohaselt tarvitada.

2. Komisjon võib artikli 46 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt võtta vastu üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli lõike 1 kohaldamise kohta teatavate toiduainete suhtes.

Artikkel 27

Etanoolisisaldus

1. CN-koodi 2204 alla kuuluvate toodete puhul on mahuprotsentides etanoolisisalduse märkimist käsitlevad eeskirjad need, mis on ette nähtud selliste toodete suhtes kohaldatavates liidu erisätetes.

2. Rohkem kui 1,2 mahuprotsenti etanooli sisaldavate jookide, v.a lõikes 1 osutatud jookide tegelik etanoolisisaldus mahuprotsentides märgitakse vastavalt XII lisale.

3. JAGU

Toitumisalane teave

Artikkel 28

Seos muude õigusaktidega

1. Käesolevat jagu ei kohaldata toidu suhtes, mis kuulub järgmiste õigusaktide kohaldamisalasse:

a)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/46/EÜ liikmesriikide toidulisandeid käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta (42);

b)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/54/EÜ loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta (43).

2. Käesolevat jagu kohaldatakse, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/39/EÜ (eritoiduks ettenähtud toiduainete kohta) (44) kohaldamist ja selle direktiivi artikli 4 lõikes 1 nimetatud eridirektiivide kohaldamist.

Artikkel 29

Sisu

1. Kohustuslik toitumisalane teave hõlmab järgmist:

a)	energiasisaldus ja

b)	rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soola sisaldus.

Kui see on asjakohane, võib toitumisalase teabe vahetusse lähedusse lisada märke, et soolasisaldus tuleneb ainult loodusliku naatriumi olemasolust.

2. Lõikes 1 osutatud kohustusliku toitumisalase teabe sisu võib täiendada ühe või mitme järgmise aine koguseid käsitleva teabega:

a)	transrasvhapped;

b)	monoküllastumata rasvhapped;

c)	polüküllastumata rasvhapped;

d)	polüoolid;

tärklis;

f)	kiudained;

g)	XIII lisa A osa punktis 1 loetletud mis tahes vitamiinid või mineraaltoitained, mida esineb märkimisväärsetes kogustes, nagu on määratletud XIII lisa A osa punktis 2.

3. Kui müügipakendis toidu märgistus sisaldab lõikes 1 viidatud kohustuslikku toitumisalast teavet, võib selles korrata teavet energiasisalduse ning rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute ja soola sisalduse kohta.

4. Erandina artikli 35 lõikest 1, kui artikli 16 lõikes 4 osutatud toodete märgistuses on esitatud toitumisalane teave, võib teabe sisu koosneda ainult energiasisaldusest.

5. Ilma et see piiraks artikli 42 kohaldamist ning erandina artikli 35 lõikest 1, kui artikli 42 lõikes 1 osutatud toodete märgistuses on esitatud toitumisalane teave, võib selle teabe sisu koosneda ainult:

a)	energiasisaldusest või

b)	energiasisaldusest ning rasva-, küllastunud rasvhapete, suhkru- ja soolasisaldusest.

6. Selleks et võtta arvesse käesoleva artikli lõigetes 2–5 osutatud andmete asjakohasust tarbijate teavitamiseks, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 49 ning artiklites 50 ja 51 sätestatud tingimustel muuta käesoleva artikli lõigetes 2–5 esitatud loetelu sinna andmeid lisades või sealt andmeid välja jättes.

Artikkel 30

Arvutamine

1. Energiasisaldus arvutatakse XIV lisas loetletud ümberarvestuskoefitsientide alusel.

2. Komisjon võib delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 49 ning artiklites 50 ja 51 sätestatud tingimustel võtta vastu XIII lisa A osa punktis 1 osutatud vitamiinide ja mineraaltoitainete ümberarvestuskoefitsiente, et nende sisaldust toitudes täpsemalt arvutada. Need ümberarvestuskoefitsiendid lisatakse XIV lisasse.

3. Artikli 29 lõigetes 1–5 osutatud energiasisaldus ja toitainete kogus peavad vastama nende kogustele toidu müümisel.

Vajaduse korral võib teave olla esitatud valmistoidu kohta, kui on antud piisavalt üksikasjalik valmistamisjuhis ja teave osutab valmistoidule.

4. Vastavalt konkreetsele juhule peavad esitatud väärtused olema keskmised väärtused, mille aluseks on:

a)	tootja analüüs toidu kohta;

b)	arvutus kasutatud koostisosade teadaolevate või tegelike keskmiste väärtuste järgi või

c)	arvutus üldiselt kehtivate ja heakskiidetud andmete järgi.

Komisjon võib artikli 46 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt võtta vastu üksikasjalikud eeskirjad käesoleva lõike ühtseks kohaldamiseks seoses deklareeritud väärtuste täpsusega, näiteks deklareeritud väärtuste ja ametliku kontrolli käigus tuvastatud väärtuste vahelise erinevusega.

Artikkel 31

Väljendamine 100 g või 100 ml kohta

1. Artikli 29 lõigetes 1–5 osutatud energiasisaldus ja toitainete kogus väljendatakse XV lisas loetletud mõõtühikutes.

2. Artikli 29 lõigetes 1–5 osutatud energiasisaldus ja toitainete kogus väljendatakse 100 grammi või 100 milliliitri kohta.

3. Esitamise korral väljendatakse vitamiinide ja mineraaltoitainete sisaldus (lisaks lõikes 2 viidatud väljendamisviisile) XIII lisa A osa punktis 1 sätestatud võrdluskoguse protsendina 100 grammi või 100 milliliitri kohta.

4. Lisaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud väljendamisviisile võib artikli 29 lõigetes 1, 3, 4 ja 5 osutatud energiasisaldust ja toitainete kogust väljendada vajaduse korral XIII lisa B osas sätestatud võrdluskoguste protsendina 100 grammi või 100 milliliitri kohta.

Artikkel 32

Väljendamine portsjoni või tarbimisühiku kohta

1. Järgmistel juhtudel võib artikli 29 lõigetes 1–5 osutatud energiasisaldust ja toitainete kogust väljendada tarbijate jaoks kergesti äratuntava portsjoni ja/või tarbimisühiku kohta, tingimusel et portsjoni või tarbimisühiku suurus on märgistuses kindlaks määratud ning pakendis sisalduvate portsjonite või tarbimisühikute arv on teatavaks tehtud:

a)	lisaks artikli 31 lõikes 2 osutatud väljendamisviisile 100 grammi või 100 milliliitri kohta;

b)	lisaks väljendamisviisile 100 grammi või 100 milliliitri kohta, millele on osutatud artikli 31 lõikes 3 seoses vitamiinide ja mineraaltoitainete kogustega;

c)	lisaks artikli 31 lõikes 4 osutatud väljendamisviisile 100 grammi või 100 milliliitri kohta või selle asemel.

2. Erandina artikli 31 lõikest 2 võib artikli 29 lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud juhtudel energiasisaldust ning toitainete kogust ja/või XIII lisa B osas sätestatud võrdluskoguste protsenti väljendada vaid portsjoni või tarbimisühiku põhjal.

3. Kasutatud portsjon või tarbimisühik tuleb esitada toitumisalase teabe vahetus läheduses.

4. Selleks et tagada toitumisalase teabe portsjoni või tarbimisühiku kohta väljendamise ühtne rakendamine ning anda tarbijatele ühtne võrdlusalus, võib komisjon inimeste tegelikku tarbimiskäitumist ning toitumisalaseid soovitusi arvestades võtta artikli 46 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt vastu eeskirjad, millega nähakse ette teatud toidugruppide puhul väljendamine portsjoni või tarbimisühiku kohta.

Artikkel 33

Esitamine

1. Artikli 29 lõigetes 1 ja 2 osutatud andmed paigutatakse märgistuse samale osale. Need andmed esitatakse koos, selgelt ja vajaduse korral XV lisas sätestatud esitamise järjekorras.

2. Artikli 29 lõigetes 1 ja 2 osutatud andmed esitatakse tabelina, numbrid üksteise all, kui ruum võimaldab. Kui ruumi ei ole, esitatakse kõnealune teave üksteise järel.

3. Artikli 29 lõikes 3 osutatud andmeid võib esitada:

a)	käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vaateväljast erinevas vaateväljas ning

b)	käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kujust erineval kujul.

4. Artikli 29 lõigetes 4 ja 5 osutatud andmeid võib esitada käesoleva artikli lõikes 2 kirjeldatust erineval kujul.

5. Kui energiasisaldus või toitaine(te) kogus tootes on väheoluline, võib teabe nende ainete osas asendada selletaolise väljendiga „Sisaldab väheolulisel määral...”, mis on märgitud toitumisalase teabe lähedusse, kui see on olemas.

Käesoleva lõike ühtse rakendamise tagamiseks võib komisjon artikli 46 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt võtta vastu eeskirjad nende artikli 29 lõigetes 1–5 osutatud energiasisalduse ja toitainete koguste kohta, mida võib lugeda tühiseks.

6. Selleks et tagada käesoleva artikli lõigetes 1–4 osutatud toitumisalase teabe esitusviiside ühtne kohaldamine, võib komisjon artikli 46 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt võtta selle kohta vastu rakenduseeskirjad.

Artikkel 34

Täiendavad väljendamis- ja esitusviisid

1. Lisaks artikli 31 lõigetes 2 ja 4 ja artiklis 32 osutatud väljendamisviisidele ning artikli 33 lõikes 2 osutatud esitusviisile võib artikli 29 lõigetes 1–5 osutatud energiasisalduse ja toitainete koguse esitada muul viisil ja/või sõnadele või numbritele lisatud graafiliste kujundite või sümbolite abil, tingimusel et täidetud on järgmised nõuded:

a)	need ei ole tarbijatele eksitavad, nagu on osutatud artiklis 7;

b)	nende eesmärk on aidata tarbijal mõista toidu toimet või tähtsust söömisel omastatava energia ja toitainete sisalduse seisukohast;

c)	nende toetuseks on olemas tõendid selle kohta, et keskmine tarbija mõistab neid väljendamis- või esitusviise, ning

d)	muude väljendamisviiside korral põhinevad need kas ühtlustatud võrdluskogustel või nende puudumise korral üldtunnustatud teaduslikel soovitustel energia või toitainete annuse kohta.

2. Liikmesriigid võivad soovitada toidukäitlejatel kasutada ühte või mitut toitumisalase teabe täiendavat väljendamis- ja esitusviisi, mis nende arvates vastab kõige paremini lõike 1 punktides a–d sätestatud nõuetele. Liikmesriigid esitavad komisjonile üksikasjad selliste täiendavate väljendamis- ja esitusviiside kohta.

3. Liikmesriigid tagavad oma territooriumil asjakohase seire turul kasutatavate toitumisalase teabe täiendavate väljendamis- ja esitusviiside üle.

Et hõlbustada seiret selliste täiendavate väljendamis- ja esitusviiside kasutamise üle, võivad liikmesriigid nõuda, et toidukäitlejad, kes viivad nende territooriumil turule sellise teabega märgistatud toitu, teataksid riigi ametiasutustele täiendava väljendamis- või esitusviisi kasutamisest ning esitaksid neile asjakohased põhjendused seoses lõike 1 alapunktides a–d sätestatud nõuete täitmisega. Sellisel juhul võib teavet nõuda ka selliste täiendavate väljendamis- ja esitusviiside kasutamise lõpetamise kohta.

4. Komisjon hõlbustab ja korraldab teabevahetust liikmesriikide, tema enda ja sidusrühmade vahel toitumisalase teabe mis tahes täiendavate väljendamis- ja esitusviiside kasutamisega seotud küsimustes.

5. Saadud kogemusi arvesse võttes esitab komisjon hiljemalt … (45) Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse täiendavate väljendamis- ja esitusviiside kasutamist, nende mõju siseturule ning nende edasise ühtlustamise soovitatavust. Sel eesmärgil esitavad liikmesriigid komisjonile asjakohast teavet selliste täiendavate väljendamis- ja esitusviiside kasutamise kohta oma territooriumil. Komisjon võib sellele aruandele lisada ettepanekuid asjaomaste liidu sätete muutmiseks.

6. Käesoleva artikli ühtse kohaldamise tagamiseks võtab komisjon artikli 46 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt vastu üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli lõigete 1, 3 ja 4 rakendamise kohta.

V PEATÜKK

VABATAHTLIK TOIDUALANE TEAVE

Artikkel 35

Kohaldatavad nõuded

1. Kui artiklites 9 ja 10 osutatud toidualast teavet esitatakse vabatahtlikult, peab see teave vastama käesoleva määruse IV peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud nõuetele.

2. Vabatahtlikult esitatav toidualane teave vastab järgmistele nõuetele:

a)	see ei ole tarbija jaoks eksitav, nagu on osutatud artiklis 7;

b)	see ei ole tarbija jaoks mitmetähenduslik või ebamäärane;

c)	vajaduse korral põhineb see asjakohastel teaduslikel andmetel.

3. Komisjon võib artikli 46 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt võtta vastu rakenduseeskirjad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud nõuete kohaldamise kohta vabatahtlikult esitatava toidualase teabe suhtes, mis käsitleb allergiat või talumatust põhjustavate ainete või toodete võimalikku ja tahtmatut sisaldust toidus.

4. Et tagada tarbijate nõuetekohane teavitamine juhul, kui toidukäitlejad esitavad vabatahtlikku toidualast teavet erineval alusel, mis võib tarbijat eksitada või segadusse ajada, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 49 ning artiklites 50 ja 51 sätestatud tingimustel võtta vastu eeskirjad lisaks käesoleva artikli lõikes 3 osutatud juhule ka muude vabatahtliku toidualase teabe esitamise juhtude kohta.

Artikkel 36

Esitamine

Vabatahtlikku toidualast teavet ei esitata nii, et see piiraks kohustusliku toidualase teabe jaoks olemasolevat pinda.

VI PEATÜKK

SISERIIKLIKUD MEETMED

Artikkel 37

Siseriiklikud meetmed

1. Käesoleva määrusega konkreetselt ühtlustatavates küsimustes ei tohi liikmesriigid võtta vastu ega säilitada siseriiklikke meetmeid, kui liidu õigusaktidega ei ole seda lubatud. Need siseriiklikud meetmed ei tohi takistada kaupade vaba liikumist.

2. Ilma et see piiraks artikli 38 kohaldamist, võivad liikmesriigid võtta vastu siseriiklikke meetmeid seoses küsimustega, mida ei ole käesoleva määrusega konkreetselt ühtlustatud, tingimusel et need ei keela, takista ega piira käesoleva määrusega kooskõlas olevate kaupade vaba liikumist.

Artikkel 38

Täiendavaid kohustuslikke andmeid käsitlevad siseriiklikud meetmed

1. Lisaks artikli 9 lõikes 1 ja artiklis 10 osutatud kohustuslikele andmetele võivad liikmesriigid artiklis 43 sätestatud korras võtta vastu meetmeid, millega nõutakse täiendavate kohustuslike andmete esitamist teatavate toiduliikide või -gruppide puhul, kui see on õigustatud vähemalt ühe järgmise põhjusega:

a)	rahvatervise kaitse;

b)	tarbijakaitse;

c)	pettuste vältimine;

d)	tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitse, lähtekoha märgistuse ja registreeritud päritolunimetuste kaitse ning ebaausa konkurentsi vältimine.

2. Liikmesriigid võivad lõikele 1 tuginedes kehtestada meetmeid, mis käsitlevad toidu päritoluriigi või lähtekoha kohustuslikku märkimist, vaid juhul, kui on tõestatud seos toidu teatavate kvaliteediomaduste ja toidu päritoluriigi või lähtekoha vahel. Kui liikmesriigid teavitavad komisjoni sellistest meetmetest, esitavad nad tõendid selle kohta, et enamik tarbijaid peavad sellise teabe esitamist oluliseks.

Artikkel 39

Piim ja piimatooted

Liikmesriigid võivad võtta artikli 9 lõikest 1 ja artikli 10 lõikest 1 erinevaid meetmeid, et kehtestada erandeid korduvkasutamiseks ette nähtud klaaspudelites piima ja piimatoodete puhul.

Liikmesriigid edastavad nende meetmete teksti viivitamata komisjonile.

Artikkel 40

Alkohoolsed joogid

Liikmesriigid võivad säilitada artikli 16 lõikes 4 osutatud liidu meetmete vastuvõtmiseni koostisosade loetelu suhtes kohaldatavad siseriiklikud eeskirjad jookide puhul, mis sisaldavad rohkem kui 1,2 mahuprotsenti etanooli.

Artikkel 41

Netokoguse väljendamine

Kui ei ole vastu võetud artikli 23 lõikes 2 osutatud liidu sätteid, mis käsitlevad netokoguse väljendamist teatavate toitude puhul artikli 23 lõikes 1 sätestatud viisist erineval viisil, võivad liikmesriigid säilitada enne … (46) vastuvõetud siseriiklikud meetmed.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellistest meetmetest enne … (47). Komisjon juhib neile eeskirjadele teiste liikmesriikide tähelepanu.

Artikkel 42

Siseriiklikud meetmed müügipakendisse pakendamata toidu kohta

1. Kui toitu müüakse lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele müügipakendisse pakendamata kujul või kui toit pakitakse tarbija soovil müügikohas või kui see pakitakse müügikohas müügipakendisse vahetult müügiks:

a)	on artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud andmete esitamine kohustuslik;

b)	artiklites 9 ja 10 osutatud muude andmete esitamine ei ole kohustuslik, välja arvatud juhul, kui liikmesriik võtab vastu meetmed, millega nõutakse neist mõne või kõigi või mõne nende andmete osa esitamist.

2. Liikmesriigid võivad vastu võtta meetmed lõikes 1 osutatud andmete või nende andmete osa kättesaadavaks tegemise viisi ning vajaduse korral nende väljendamise ja esitamise viisi kohta.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata lõike 1 punktis b ja lõikes 2 osutatud meetmete teksti.

Artikkel 43

Teavitamise kord

1. Kui viidatakse käesolevale artiklile, teavitab liikmesriik, kes peab uute toidualast teavet käsitlevate õigusnormide vastuvõtmist vajalikuks, kavandatavatest meetmetest eelnevalt komisjoni ja teisi liikmesriike ning esitab nende meetmete võtmise põhjendused.

2. Komisjon konsulteerib määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 58 lõike 1 kohaselt loodud alalise toiduahela ja loomatervishoiu komiteega, kui ta leiab sellise konsulteerimise olevat vajaliku või kui liikmesriik seda taotleb.

3. Liikmesriik, kes peab uute toidualast teavet käsitlevate õigusnormide vastuvõtmist vajalikuks, võib võtta kavandatud meetmed alles kolm kuud pärast lõikes 1 osutatud teavitamist, tingimusel et komisjonilt saadud arvamus ei ole negatiivne.

4. Kui komisjoni arvamus on negatiivne, algatab komisjon enne käesoleva artikli lõikes 3 osutatud ajavahemiku lõppu artikli 46 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse, et teha kindlaks, kas kavandatavaid meetmeid võib rakendada, tehes vajaduse korral asjakohaseid muudatusi.

5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) (48) ei kohaldata käesolevas artiklis osutatud teavitamise korra alusel võetavate meetmete suhtes.

VII PEATÜKK

RAKENDUS-, MUUTMIS- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 44

Lisade muutmine

Selleks et võtta arvesse tehnika ja teaduse arengut, tarbijate tervist või teabevajadusi ning tingimusel, et täidetakse artikli 10 lõike 2 ja artikli 21 lõike 2 sätteid, mis käsitlevad II ja III lisa muudatusi, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 49 ning artiklites 50 ja 51 sätestatud tingimustel muuta käesoleva määruse lisasid.

Artikkel 45

Rakendusmeetmete või delegeeritud õigusaktidega seotud üleminekuperiood ja nende kohaldamise kuupäev

1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, komisjon, kasutades käesolevast määrusest tulenevaid volitusi võtta vastu meetmeid artikli 46 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt või delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklitele 49–52:

a)	kehtestab uute meetmete kohaldamiseks asjakohase üleminekuperioodi, mille jooksul võib turule viia uutele meetmetele mittevastava märgistusega toitu ning pärast mida sellise toidu varusid, mida on enne üleminekuperioodi lõppu turule viidud, võib müüa kuni varude lõppemiseni, ning

b)	tagab, et neid meetmeid kohaldatakse mis tahes kalendriaastal alates 1. aprillist.

2. Lõiget 1 ei kohaldata kiireloomulistel juhtudel, kui selles osutatud meetmete eesmärk on kaitsta inimeste tervist.

Artikkel 46

Komitee

1. Komisjoni abistab alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

Artikkel 47

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 7 esimene ja teine lõik asendatakse järgmistega:

„Toitumisalane märgistus on kohustuslik toodete puhul, mille kohta esitatakse toitumis- ja/või tervisealane väide, välja arvatud üldise iseloomuga reklaami korral. Esitatud teave sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruse (EL) nr …/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele) (49) artikli 29 lõikes 1 nimetatud andmeid. Toitumisalase ja/või tervisealase väite esitamise korral määruse (EL) nr …/2011 artikli 29 lõikes 2 osutatud toitaine suhtes märgitakse selle toitaine kogus kooskõlas nimetatud määruse artiklitega 30–33.

Aine(te) kogus(ed), millega toitumis- või tervisealane väide on seotud, kuid mida ei ole toitumisalases märgistuses esitatud, märgitakse toitumisalase teabega samas vaateväljas ja esitatakse vastavalt määruse (EL) nr .../2011 artiklitele 30, 31 ja 32. Aine koguse väljendamiseks kasutatavad mõõtühikud peavad olema asjaomaste ainete jaoks sobivad.

Artikkel 48

Määruse (EÜ) nr 1925/2006 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1925/2006 artikli 7 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Toodetel, millele on lisatud vitamiine ja mineraaltoitaineid ja mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse, on toitumisalase märgistuse esitamine kohustuslik. Esitatud teave sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruse (EL) nr …/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele) (50) artikli 29 lõikes 1 nimetatud andmeid ning vitamiinide ja mineraaltoitainete kogusisaldust toidus pärast nende toidule lisamist.

Artikkel 49

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse viieks aastaks alates… (51) õigus võtta vastu artikli 10 lõikes 2, artikli 12 lõikes 3, artikli 13 lõikes 5, artikli 19 lõikes 2, artikli 21 lõikes 2, artikli 23 lõikes 2, artikli 29 lõikes 6, artikli 30 lõikes 2, artikli 35 lõikes 4 ja artiklis 44 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon koostab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 50 tagasi võtab.

2. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 50 ja 51 sätestatud tingimusi.

4. Kui uue tõsise ohu tekkimisel inimeste tervisele on see tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse artiklis 52 sätestatud menetlust delegeeritud õigusaktide suhtes, mis on vastu võetud artikli 10 lõike 2 ja artikli 21 lõike 2 kohaselt.

Artikkel 50

Delegeerimise tagasivõtmine

1. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 10 lõikes 2, artikli 12 lõikes 3, artikli 13 lõikes 5, artikli 19 lõikes 2, artikli 21 lõikes 2, artikli 23 lõikes 2, artikli 29 lõikes 6, artikli 30 lõikes 2, artikli 35 lõikes ja artiklis 44 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused.

3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 51

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1. Euroopa Parlament või nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.

2. Kui pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne nimetatud ajavahemiku lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

Artikkel 52

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 3 kohaselt vastuväiteid.

2. Kui käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehakse, esitatakse põhjendused kiirmenetluse kasutamise kohta.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada artiklis 51 osutatud korras. Sellisel juhul õigusakti kohaldamine peatatakse. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

Artikkel 53

Kehtetuks tunnistamine

1. Direktiivid 87/250/EMÜ, 90/496/EMÜ, 1999/10/EÜ, 2000/13/EÜ, 2002/67/EÜ, 2008/5/EÜ ja määrus (EÜ) nr 608/2004 tunnistatakse kehtetuks alates … (52).

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 54

Üleminekumeetmed

1. Toidukaupu, mis on viidud turule või märgistatud enne … (53) ning mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, võib turustada nende varude lõppemiseni.

Toidukaupu, mis on viidud turule või märgistatud enne … (54) ning mis ei vasta artikli 9 lõike 1 punktis 1 sätestatud nõudele, võib turustada nende varude lõppemiseni.

2. Toitumisalane teave, mis on … (53) ja … (54) vahel märgitud vabatahtlikult, on kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 29–34.

3. Erandina direktiivist 90/496/EMÜ, määruse (EÜ) nr 1924/2006 artiklist 7 ja määruse (EÜ) nr 1925/2006 artikli 7 lõikest 3 võib vastavalt artiklitele 29–34 märgistatud toitu viia turule enne … (53).

Artikkel 55

Jõustumine ja kohaldamise kuupäev

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates … (55), välja arvatud artikli 9 lõike 1 punkt 1, mida kohaldatakse alates … (56).

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

…

Nõukogu nimel

eesistuja

…

(1) ELT C 77, 31.3.2009, lk 81.

(2) Euroopa Parlamendi 16. juuni 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 21. veebruari 2011. aasta esimese lugemise seisukoht. Euroopa Parlamendi … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu … otsus.

(3) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(4) ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.

(5) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.

(6) EÜT L 276, 6.10.1990, lk 40.

(7) Termin on muutunud. Uus termin on „etanoolisisaldus”.

(8) EÜT L 113, 30.4.1987, lk 57.

(9) EÜT L 69, 16.3.1999, lk 22.

(10) EÜT L 191, 19.7.2002, lk 20.

(11) ELT L 97, 1.4.2004, lk 44.

(12) ELT L 27, 31.1.2008, lk 12.

(13) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(14) EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1.

(15) ELT L 39, 13.2.2008, lk 16.

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1).

(17) Nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/110/EÜ mee kohta (EÜT L 10, 12.1.2002, lk 47).

(18) Komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris (ELT L 350, 31.12.2007, lk 1).

(19) Nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta (EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22).

(20) Määrus (EÜ) nr 1760/2000.

(21) Komisjoni 13. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1019/2002 oliiviõli turustusnormide kohta (EÜT L 155, 14.6.2002, lk 27).

(22) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(23) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(24) ELT L 404, 30.12.2006, lk 9.

(25) ELT L 165, 30.04.2004, lk 1.

(26) ELT L 404, 30.12.2006, lk 26.

(27) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(28) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(29) ELT L 354, 31.12.2008, lk 7.

(30) ELT L 354, 31.12.2008, lk 16.

(31) ELT L 354, 31.12.2008, lk 34.

(32) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(33) EÜT L 144, 4.6.1997, lk 19.

(34) ELT L 376, 27.12.2006, lk 21.

(35) Dokument 2008/0002 (COD).

(36) ELT L …

(37) Viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

(38) ELT L 93, 31.3.2006, lk 1.

(39) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(40) Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

(41) Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

(42) EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51.

(43) ELT L 164, 26.6.2009, lk 45.

(44) ELT L 124, 20.5.2009, lk 21.

(45) Kaheksa aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

(46) Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

(47) Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

(48) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

(49) ELT L … lk …”

(50) ELT L … lk …”

(51) Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

(52) Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

(53) Kuu esimene päev kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

(54) Kuu esimene päev viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

(55) Kuu esimene päev kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

(56) Kuu esimene päev viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

I LISA

ERIMÕISTED

millele on osutatud artikli 2 lõikes 4

1. „Toitumisalane teave” või „toitumisalase teabega märgistus”– teave, mis sisaldab:

—	rasvad (küllastunud rasvhapped, transrasvhapped, monoküllastumata rasvhapped, polüküllastumata rasvhapped);

—	süsivesikud (suhkrud, polüoolid, tärklis);

—

sool;

—	kiudained;

—

valgud;

—	XIII lisa A osa punktis 1 loetletud mis tahes vitamiinid või mineraaltoitained, mida esineb XIII lisa A osa punktis 2 määratletud märkimisväärsetes kogustes;

2. „rasvad”– lipiidide üldsisaldus, sealhulgas fosfolipiidid;

3. „küllastunud rasvhapped”– kaksiksidemeta rasvhapped;

4. „transrasvhapped”– vähemalt ühte konjugeerimata transkonfiguratsiooni omavad vähemalt ühe metüleenrühmaga eraldatud süsinik-süsinik kaksiksidemega rasvhapped;

5. „monoküllastumata rasvhapped”– ühe cis-asendis kaksiksidemega rasvhapped;

6. „polüküllastumata rasvhapped”– metüleenrühmaga eraldatud cis-cis-asendis kaksiksidemeid sisaldavad rasvhapped;

7. „süsivesikud”– mis tahes süsivesikud, mis on inimorganismi poolt omastatavad, kaasa arvatud polüoolid;

8. „suhkrud”– kõik toidus esinevad monosahhariidid ja disahhariidid, välja arvatud polüoolid;

9. „polüoolid”– alkoholid, mis sisaldavad enam kui kahte hüdroksüülrühma;

10. „valgud”– valgusisaldus, mis arvutatakse järgmise valemi põhjal:

valgud = lämmastiku üldsisaldus Kjeldahli järgi × 6,25;

11. „sool”– soolasisalduse ekvivalent, mis arvutatakse järgmise valemi põhjal: sool = naatrium × 2,5;

12. „kiudained”– polümeersed süsivesikud, mis koosnevad kolmest või enamast monomeerist ja mis inimese peensooles ei seedu ega imendu ning mis kuuluvad mõnda järgmisesse gruppi:

söödavad polümeersed süsivesikud, mis esinevad tarbitavas toidus looduslikult;

söödavad polümeersed süsivesikud, mis on saadud toidu toorainest selle füüsikalise, ensümaatilise või keemilise töötlemise teel ja millel on kasulik füsioloogiline toime, mida kinnitavad üldtunnustatud teaduslikud andmed;

söödavad sünteetilised polümeersed süsivesikud, millel on kasulik füsioloogiline toime, mida kinnitavad üldtunnustatud teaduslikud andmed;

13. „keskmine väärtus”– väärtus, mis kajastab kõige paremini konkreetses toidus sisalduvat toitaine kogust, hooajaliste erinevustega seotud kõikumisi, tarbimisharjumusi ja muid tegureid, mis võivad põhjustada tegeliku väärtuse muutumist.

II LISA

ALLERGIAT VÕI TALUMATUST TEKITAVAD AINED VÕI TOOTED

Gluteeni sisaldavad teraviljad (s.o nisu, rukis, oder, kaer, speltanisu, kamut või nende hübriidliinid) ja neist valmistatud tooted, välja arvatud:

a)	nisul põhinevad glükoosisiirupid, sealhulgas glükoos (1);

b)	nisul põhinevad maltodekstriinid (1);

c)	odral põhinevad glükoosisiirupid;

d)	teraviljad, millest valmistatakse põllumajandusliku päritoluga destillaati, sealhulgas etüülalkoholi;

2.	koorikloomad ja neist valmistatud tooted;

3.	munad ja neist valmistatud tooted;

kala ja sellest valmistatud tooted, välja arvatud:

a)	kalaželatiin, mida kasutatakse vitamiinide või karotinoidipreparaatide kandjana;

b)	kalaželatiin või kalaliim, mida kasutatakse selitusainena õlles ja veinis;

5.	maapähklid ja neist valmistatud tooted;

sojaoad ja neist valmistatud tooted, välja arvatud:

a)	täielikult rafineeritud sojaõli ja -rasv (1);

b)	sojaoast saadud looduslikult segatud tokoferoolid (E306), looduslik D-α-tokoferool, looduslik D-α-tokoferoolatsetaat, looduslik D-α-tokoferoolsuktsinaat;

c)	sojaoast saadud taimeõlide fütosteroolid ja fütosteroolestrid;

d)	sojaoast saadud taimeõli steroolidest toodetud taimne stanoolester;

piim ja sellest valmistatud tooted (sealhulgas laktoos), välja arvatud:

a)	vadak, millest valmistatakse põllumajandusliku päritoluga destillaati, sealhulgas etüülalkoholi;

b)	laktitool;

pähklid, nimelt: mandlid (Amygdalus communis L.), sarapuupähklid (Corylus avellana), kreeka pähklid (Juglans regia), india pähklid ehk kašupähklid (Anacardium occidentale), pekanipähklid (Carya illinoinensis (Wangenh.) K. Koch), brasiilia pähklid ehk parapähklid (Bertholletia excelsa), pistaatsiapähklid (Pistacia vera), makadaamiapähklid (Macadamia ternifolia) ja neist valmistatud tooted, välja arvatud pähklid, millest valmistatakse põllumajandusliku päritoluga destillaati, sealhulgas etüülalkoholi;

9.	seller ja sellest valmistatud tooted;

10.	sinep ja sellest valmistatud tooted;

11.	seesamiseemned ja neist valmistatud tooted;

12.	vääveldioksiid ja sulfitid kontsentratsiooniga üle 10 mg/kg või 10 mg/l arvutatuna SO2 üldsisaldusena toodete suhtes, mis on tarvitusvalmis või mis muudetakse tarvitusvalmiks tootja juhendi kohaselt;

13.	lupiin ja sellest valmistatud tooted;

14.	molluskid ja neist valmistatud tooted.

(1) Ja nendest valmistatud tooted, kui ameti hinnangul on ebatõenäoline, et töötlemisel nende allergeensus võrreldes vastavate algtoodetega suureneb.

III LISA

TOIDUD, MILLE MÄRGISTUSES TULEB ESITADA ÜKS VÕI MITU TÄIENDAVAT ÜKSIKASJA

Toiduliik või -grupp

Üksikasjad

1. Teatavatesse gaasidesse pakendatud toidud

1.1.	Toidud, mille säilimisaega on pikendatud määruse (EÜ) nr 1333/2008 kohaselt lubatud pakendamisgaaside abil

„Pakendatud gaasikeskkonda.”

2. Magusaineid sisaldavad toidud

2.1.	Määruse (EÜ) nr 1333/2008 kohaselt lubatud magusainet või magusaineid sisaldavad toidud

„Magusaine(te)ga” – see märge peab olema lisatud toidu nimetuse juurde.

2.2.	Lisatud suhkrut või suhkruid ja määruse (EÜ) nr 1333/2008 kohaselt lubatud ja magusainet või magusaineid sisaldavad toidud

„Suhkru(te) ja magusaine(te)ga” – see märge peab olema lisatud toidu nimetuse juurde.

2.3.	Määruse (EÜ) nr 1333/2008 kohaselt lubatud aspartaami/aspartaam-atsesulfaamsoola sisaldavad toidud

„Sisaldab fenüülalaniiniallikat.”

2.4.	Määruse (EÜ) nr 1333/2008 kohaselt lubatud üle 10 % lisatud polüoole sisaldavad toidud

„Üleliigne tarbimine võib põhjustada kõhulahtisust.”

3. Glütsürrisiinhapet ja selle ammooniumsoola sisaldavad toidud

3.1.	Kondiitritooted või joogid, mis sisaldavad kontsentratsioonis 100 mg/kg kohta või 10 mg/l kohta või üle selle glütsürrisiinhapet või selle ammooniumsoola nende aine(te) kui sellis(t)e või lagritsa Glycyrrhiza glabra lisamise tõttu

„Sisaldab lagritsat” – see märge peab olema lisatud kohe pärast koostisosade loetelu, kui „lagrits” juba ei sisaldu koostisosade loetelus või toidu nimetuses. Koostisosade loetelu puudumisel peab see märge olema lisatud toidu nimetuse juurde.

3.2.	Kondiitritooted, mis sisaldavad kontsentratsioonis 4 g/kg kohta või üle selle glütsürrisiinhapet või selle ammooniumsoola nende aine(te) kui sellis(t)e või lagritsa Glycyrrhiza glabra lisamise tõttu

„Sisaldab lagritsat – kõrgenenud vererõhuga inimesed peaksid vältima liigset tarbimist” – see märge peab olema lisatud vahetult koostisosade loetelu lõppu. Koostisosade loetelu puudumisel peab see märge olema lisatud toidu nimetuse juurde.

3.3.	Joogid, mis sisaldavad kontsentratsioonis 50 mg/l või rohkem (üle 1,2-mahuprotsendise etanoolisisaldusega jookide puhul kontsentratsioonis 300 mg/l kohta või rohkem) glütsürrisiinhapet või selle ammooniumsoola nende aine(te) kui sellis(t)e või lagritsa Glycyrrhiza glabra lisamise tõttu (1)

4. Suure kofeiinisisaldusega joogid või toidud, millesse on lisatud kofeiini

4.1.

Joogid, välja arvatud kohvil, teel või kohvi- või tee-ekstraktil põhinevad joogid, kui toidu nimetus sisaldab mõistet „kohv” või „tee”, mis:

—	on ette nähtud tarbimiseks muutmata kujul ja sisaldavad ükskõik millisest allikast pärit kofeiini üle 150 milligrammi liitri kohta või

—	on kontsentreeritud või kuivatatud kujul ja sisaldavad pärast taastamist ükskõik millisest allikast pärit kofeiini üle 150 milligrammi liitri kohta

„Suur kofeiinisisaldus. Ei ole soovitatav lastele ega rasedatele” – see märge peab olema lisatud joogi nimetusega samas vaateväljas, millele järgneb kooskõlas käesoleva määruse artikli 13 lõikega 1 sulgudes olev viide kofeiinisisaldusele väljendatuna mg / 100 ml.

4.2.	Punktis 4.1 nimetamata toidud, millele on toitumisalasel või füsioloogilisel eesmärgil lisatud kofeiini

„Lisatud kofeiini. Ei ole soovitatav lastele ega rasedatele” – see märge peab olema lisatud toote nimetusega samas vaateväljas, millele järgneb kooskõlas käesoleva määruse artikli 13 lõikega 1 sulgudes olev viide kofeiinisisaldusele väljendatuna milligrammides 100 g/ml kohta. Toidulisandite puhul peab kofeiinisisaldus olema märgitud päevaseks tarbimiseks soovitatava koguse kohta.

5. Toidud, millele on lisatud fütosteroole, fütosteroolestreid, fütostanooli või fütostanoolestreid

5.1.	Toidud ja toidu koostisosad, millele on lisatud fütosteroole, fütosteroolestreid, fütostanoole või fütostanoolestreid

1)	„Lisatud taimseid steroole” või „lisatud taimseid stanoole” toote nimetusega samas vaateväljas;

2)	koostisosade loetelus on ära toodud lisatud fütosteroolide, fütosteroolestrite, fütostanoolide või fütostanoolestrite sisaldus (väljendatuna vabade taimsete steroolidena / taimsete stanoolidena protsentides või grammides 100 g või 100 ml toidu kohta);

3)	märge selle kohta, et toode on ette nähtud üksnes inimestele, kes tahavad langetada oma vere kolesteroolitaset;

4)	märge selle kohta, et kolesteroolitaset langetavaid ravimeid tarvitavad patsiendid peaksid toodet tarbima üksnes arsti järelevalve all;

5)	kergesti nähtav märge, et toode ei pruugi olla toiduks sobiv rasedatele ja rinnaga toitvatele naistele ning alla viie aasta vanustele lastele;

6)	nõuanne, et toodet tuleb kasutada osana tasakaalustatud ja mitmekülgsest toidust, mis hõlmab marjade, puu- ja köögiviljade korrapärast tarbimist karotenoidide taseme säilitamiseks;

7)	samas vaateväljas nagu eespool toodud punktis 3 nõutud üksikasjad, on märge, et tuleks vältida lisatud taimsete steroolide / taimsete stanoolide tarvitamist koguses, mis ületab 3 g päevas;

8)	asjaomase toidu või toidu koostisosa portsjoni määratlus (soovitatavalt grammides või milliliitrites) märkega igas portsjonis sisalduva taimsete steroolide / taimsete stanoolide koguse kohta.

(1) Piirnormi kohaldatakse toodete suhtes, mis on tarbimisvalmis või muudetud tarbimisvalmiks tootja juhendi kohaselt.

IV LISA

X-KÕRGUSE MÄÄRATLUS

x-Kõrgus

V LISA

TOIDUD, MILLE SUHTES KEHTIB ERAND KOHUSTUSLIKU TOITUMISALASE TEABE ESITAMISE NÕUDEST

1.	Töötlemata tooted, mis koosnevad ühestainsast koostisosast või koostisosade grupist;

2.	töödeldud tooted, mille ainsaks töötlemisviisiks on olnud laagerdumine ja mis koosnevad ühestainsast koostisosast või koostisosade grupist;

3.	joogivesi, sealhulgas vesi, mille ainsaks lisatud koostisosaks on süsihappegaas ja/või lõhna- ja maitseained;

4.	maitsetaimed, vürtsid või nende segud;

5.	sool ja soolaasendajad;

6.	lauamagusained;

7.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. veebruari 1999. aasta direktiiviga 1999/4/EÜ (kohvi- ja siguriekstraktide kohta) (1) hõlmatud tooted, terved või jahvatatud kohvioad ning terved või jahvatatud kofeiinivabad kohvioad;

8.	taime-, marja- ja puuviljatee, tee, kofeiinivaba tee, lahustuv tee või tee-ekstrakt, kofeiinivaba lahustuv tee või tee-ekstrakt, mis ei sisalda muid lisatud koostisosi kui lõhna- ja maitseained, mis ei muuda tee toiteväärtust;

9.	fermenditud äädikad ja äädikaasendajad, sealhulgas need, mille ainsaks lisatud koostisosaks on lõhna- ja maitseained;

10.	lõhna- ja maitseained;

11.	lisaained;

12.

abiained;

13.	toiduensüümid;

14.

želatiin;

15.	moosipaksendajad;

16.

pärm;

17.	närimiskummid;

18.	toit, mis on pakendatud pakendisse või mahutisse, mille suurima külje pindala on alla 25 cm2;

19.	toit, millega tootja varustab väikestes tootekogustes vahetult lõpptarbijat või kohalikku jaemüüjat, kes vahetult varustab lõpptarbijat.

(1) EÜT L 66, 13.3.1999, lk 26.

VI LISA

TOIDU NIMETUS JA SELLEGA KAASNEVAD ANDMED

A OSA. TOIDU NIMETUSEGA KAASNEVAD KOHUSTUSLIKUD ANDMED

1.	Toiduaine nimetus peab sisaldama andmeid või sellele tuleb lisada andmed toidu füüsikalise oleku või eritöötluse kohta (nt pulbristatud, külmkuivatatud, sügavkülmutatud, kontsentreeritud, suitsutatud) kõikidel juhtudel, kui sellise info puudumine võiks ostjat eksitada.

2.	Toidu puhul, mis on enne müüki olnud külmutatud ja mida müüakse sulatatult, peab toidu nimetusele lisama märke „sulatatud”.

Ioniseeriva kiirgusega töödeldud toit peab olema märgistatud ühega järgmistest väljenditest:

„kiiritatud” või „töödeldud ioniseeriva kiirgusega” ning muud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. veebruari 1999. aasta direktiivis 1999/2/EÜ (ioniseeriva kiirgusega töödeldud toitu ja toidu koostisosasid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (1) nimetatud märgised.

Toitude puhul, milles komponent või koostisosa, mis tarbija ootuste kohaselt on tavaliselt kasutatav või toidus loomulikult sisalduv, on asendatud teise komponendi või koostisosaga, peab märgistusel olema lisaks koostisosade loetelule selge märge selle komponendi või koostisosa kohta, mida on osaliselt või täielikult asendamiseks kasutatud.

B OSA. „HAKKLIHA” NIMETUST PUUDUTAVAD ERINÕUDED

Ööpäevase keskmise alusel kontrollitavad koostise kriteeriumid.

Rasvasisaldus

Kollageeni/lihavalgu suhtarv (2)

—	taine hakkliha

≤ 7 %

≤ 12 %

—	veisehakkliha

≤ 20 %

≤ 15 %

—	sealiha sisaldav hakkliha

≤ 30 %

≤ 18 %

—	muude loomaliikide hakkliha

≤ 25 %

≤ 15 %

Lisaks määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa V jao IV peatükis sätestatud nõuetele peavad märgistusel olema järgmised sõnad:

—	„rasvasisaldus ≤ … %”,

—	„kollageeni/lihavalgu suhtarv ≤ … %”.

3.	Liikmesriigid võivad sellist hakkliha, mis ei ole käesoleva osa punktis 1 sätestatud kriteeriumidega vastavuses, lubada riigi siseturul turustada siseriikliku märgistusega, mida ei saa segamini ajada määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 5 lõikes 1 sätestatud märgistusega.

(1) EÜT L 66, 13.3.1999, lk 16.

(2) Kollageeni ja lihavalgu suhtarvu väljendatakse kollageeni protsendina lihavalgus. Kollageenisisaldusena käsitatakse hüdroksüproliinisisaldust, mis on korrutatud koefitsiendiga 8.

VII LISA

KOOSTISOSADE MÄRKIMINE JA NIMETAMINE

A OSA. ERISÄTTED KOOSTISOSADE KAHANEVAS KAALUJÄRJESTUSES MÄRKIMISE KOHTA

Koostisosa grupp

Kaalujärjestuses märkimist puudutav säte

1.	Lisatud vesi ja lenduvad ühendid

Kantakse loetelusse kaalujärjestuses, nagu nad sisalduvad valmistootes. Lisatud vee kogus toidu koostisosana arvutatakse valmistoote üldisest kogusest muude koostisosade üldkoguse mahaarvamise teel. Nimetatud kogust ei ole vaja arvesse võtta juhul, kui see ei ületa valmistootes 5 massiprotsenti. Seda erandit ei kohaldata töötlemata toidu suhtes.

2.	Koostisosad, mida kasutatakse kontsentreeritud või veetustatud kujul ning taastatakse tootmise ajal

Võib kanda loetelusse kaalujärjestuses, mis vastab kaalule enne kontsentreerimist või veetustamist.

3.	Koostisosad, mida kasutatakse kontsentreeritud või veetustatud toidus ja mis eeldatavasti taastatakse vee lisamise teel

Võib kanda loetelusse järjestuses, mis vastab kaalule taastatud tootes, tingimusel et koostisosade loetelule on lisatud märge „koostisosad taastatud tootes” või „koostisosad valmistootes”.

4.	Puuviljad, marjad, köögiviljad ja seened, mida kasutatakse toidu koostisosana segudes, kus ühtegi koostisosa ei ole märgatavalt rohkem kui teist ning kus koostisosade kogused tõenäoliselt varieeruvad

Võib koostisosade loetelus kanda ühiselt märke alla „puuviljad”, „marjad”, „köögiviljad” või „seened”, lisades selle järele fraasi „muutuvas suhtes” ja vahetult selle järele kasutatud puuviljade, köögiviljade või seente loetelu. Sellistel juhtudel peab segu vastavalt artikli 18 lõikele 1 olema lisatud koostisosade loetelule toidus sisalduvate marjade, puuviljade, köögiviljade või seente kogumassi alusel.

5.	Maitsetaimede või vürtside segude puhul, milles ükski maitseaine ei ole kaalult olulisel määral ülekaalus

Võib koostisosad kanda loetelusse teises järjestuses, tingimusel et kõnealusele koostisosade loetelule on lisatud märge „muutuvas suhtes”.

6.	Koostisosad, mille sisaldus valmistootes on alla 2 %

Võib esitada suvalises järjestuses muude koostisosade järel.

7.	Koostisosad, mis on sarnased või omavahel asendatavad ja mida kasutatakse tõenäoliselt toidu tootmisel või valmistamisel, ilma et see muudaks toidu koostist, olemust või eeldatavat väärtust, ja kui koostisosade sisaldus valmistootes on alla 2 %

Võib tähistada koostisosade loetelus fraasiga „sisaldab … ja/või …” kui valmistoode sisaldab vähemalt ühte mitte enam kui kahest koostisosast. Seda sätet ei kohaldata käesoleva lisa C osas loetletud lisaainete või koostisosade suhtes ning II lisas loetletud allergiat või talumatust põhjustavate ainete või toodete suhtes.

B OSA. TEATAVATE KOOSTISOSADE NIMETAMINE NENDE TÄPSE NIMETUSE ASEMEL TOIDUGRUPI NIMETUSEGA

Ilma et see piiraks artikli 21 kohaldamist, võib koostisosi, mis kuuluvad ühte allpool loetletud toidugruppi ning on teise toidu komponendid, tähistada konkreetse nimetuse asemel kõnealuse grupi nimetusega.

Toidugrupi määratlus

Nimetus

1.	Rafineeritud õlid, välja arvatud oliiviõli

„Õli” ja

—	vastavalt asjakohasusele kas omadussõna „taimne” või „loomne” või

—	viide rasva konkreetsele taimsele või loomsele päritolule.

Fraas „täielikult hüdrogeenitud” või „osaliselt hüdrogeenitud”, nagu asjakohane, peab olema lisatud hüdrogeenitud rasva puhul, välja arvatud juhul, kui küllastunud rasvade ja transrasvhapete kogus on toitumisalases teabes ära toodud.

2.	Rafineeritud rasvad

„Rasv” ja

—	vajaduse korral omadussõna „taimne” või „loomne” või

—	viide rasva konkreetsele taimsele või loomsele päritolule.

3.	Kahest või enamast teraviljaliigist saadud jahusegud

„Jahu”, millele järgneb selle saamiseks kasutatud teraviljade loetelu kahanevas kaalujärjestuses.

4.	Tärklised ja füüsikaliste vahenditega või ensüümidega modifitseeritud tärklised

„Tärklis”

5.	Kõik kalaliigid, juhul kui kala on teise toidu koostisosa, ja tingimusel, et seesuguse toidu nimetus ja esitlus ei viita konkreetsele kalaliigile

„Kala”

6.	Kõik juustusordid, juhul kui juust või juustusegu on teise toidu koostisosa, ja tingimusel, et seesuguse toidu nimetus ja esitlus ei viita konkreetsele juustusordile

„Juust”

7.	Kõik vürtsid, mis ei ületa 2 % toidukauba kaalust

„Vürts(id)” või „vürtsisegu”

8.	Kõik maitsetaimed või maitsetaimede osad, mis ei ületa 2 % toidukauba kaalust

„Maitsetaim(ed)” või „maitsetaimede segu”

9.	Igat sorti kummivaigu-preparaadid, mida kasutatakse närimiskummi alusmaterjalina

„Närimiskummialus”

10.	Igat sorti küpsetatud ja peenestatud teraviljatooted

„Kuivikupuru”

11.	Kõik sahharoosiliigid

„Suhkur”

12.	Veevaba glükoos või glükoosmonohüdraat

„Glükoos”

13.	Glükoosisiirup ja veevaba glükoosisiirup

„Glükoosisiirup”

14.	Kõik piimavalgud (kaseiinid, kaseinaadid ja vadakuvalgud) ning nende segud

„Piimavalgud”

15.	Pressitud, ekspeller- või rafineeritud kakaovõi

„Kakaovõi”

16.	Määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIb lisaga hõlmatud igat liiki vein

„Vein”

17.

Imetajate ja linnuliikide toidukõlblikuks tunnistatud skeletilihased (1) koos looduslikult nende juurde kuuluva või nende küljes oleva koega, kus rasva ja sidekoe kogusisaldus ei ületa allpool osutatud väärtusi ja kus liha on teise toidu koostisosa. Terminiga „… liha” tähistatud koostisosade rasva ja sidekoe maksimumsisaldus.

Liik

Rasvasisaldus

Kollageeni/lihavalgu suhtarv (3)

—	Imetajad (välja arvatud küülikud ja sead) ning liikide segud, kus on ülekaalus imetajad

25 %

—

Sead

30 %

25 %

—	Linnud ja küülikud

15 %

10 %

„… liha” ja asjaomase loomaliigi nimetus või nimetused (2)

Kui neid piirnorme ületatakse, kuid samas täidetakse muid määratluse „liha” kriteeriume, tuleb „…liha” sisaldust vastavalt vähendada ning koostisosade loetelus peab lisaks mõistele „…liha” märkima rasva ja/või sidekoe olemasolu.

Käesolev määratlus ei kehti „mehaaniliselt konditustatud liha” määratluse alla kuuluvate toodete kohta.

18.	Igat sorti tooted, mis vastavad „mehaaniliselt konditustatud liha” määratlusele

„mehaaniliselt konditustatud liha” ja asjaomaste loomaliikide nimetus(ed) (2)

C OSA. TEATAVATE KOOSTISOSADE NIMETAMINE RÜHMANIMETUSEGA, MILLELE JÄRGNEB NENDE AINETE TÄPNE NIMETUS VÕI E-NUMBER

Ilma et see piiraks artikli 21 kohaldamist, peavad lisaained ja toiduensüümid, välja arvatud artikli 20 punktis b osutatud ained, mis kuuluvad ühte käesolevas osas loetletud rühmadest, olema tähistatud selle rühma nimetusega, millele järgneb nende ainete täpne nimetus või vajaduse korral E-number. Kui mõni koostisosa kuulub mitmesse rühma, siis märgitakse aine põhifunktsioonile vastava rühma nimetus.

Hape

Happesuse regulaator

Paakumisvastane aine

Vahutamisvastane aine

Antioksüdant

Mahuaine

Toiduvärv

Emulgaator

Emulgeeriv sool (4)

Tardaine

Lõhna- ja maitsetugevdaja

Jahu parendaja

Vahustusained

Želeeriv aine

Glaseeraine

Niiskusesäilitaja

Modifitseeritud tärklis (5)

Säilitusaine

Propellent

Kergitusaine

Sekvestrant

Stabilisaator

Magusaine

Paksendaja

D OSA. LÕHNA- JA MAITSEAINETE NIMETAMINE KOOSTISOSADE LOETELUS

1.	Lõhna- ja maitseained tähistatakse kas sõnadega „lõhna- ja maitseained” või lõhna- või maitseaine veelgi täpsema nimetuse või kirjeldusega.

2.	Toidu tootmisel või valmistamisel lõhna- ja maitseainena kasutatud kiniin ja/või kofeiin peab olema nimetatud koostisosade loetelus kohe pärast nimetust „lõhna- ja maitseaine(d)”.

Väljendit „looduslik” või muid sisuliselt sama tähendusega väljendeid võib kasutada ainult selliste lõhna- ja maitseainete puhul, mille lõhna- ja maitsekomponent koosneb ainult määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis b määratletud lõhna- ja maitseühenditest ja/või kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punktis d määratletud lõhna- ja maitsepreparaatidest.

Kui lõhna- ja maitseaine nimetus sisaldab viidet koostisosade taimsele või loomsele olemusele või päritolule, siis võib kasutada väljendit „looduslik” või muid sisuliselt sama tähendusega väljendeid ainult juhul, kui lõhna- või maitsekomponent on asjakohase füüsikalise, ensümaatilise või mikrobioloogilise meetodi või traditsioonilise toiduvalmistamise abil eraldatud üksnes või peaaegu üksnes asjaomasest toidust või lõhna- ja maitseaine lähtematerjalist.

E OSA. LIITKOOSTISOSADE NIMETAMINE

1.	Liitkoostisosa võib koostisosade loetelusse kanda oma nimetuse all, kuivõrd see on seadusega ette nähtud või tavapärane, üldise kaalu alusel ja sellele peab vahetult järgnema selle koostisosade loetelu.

Ilma et see piiraks artikli 21 kohaldamist, ei ole liitkoostisosa koostisosade loetelu kohustuslik järgmistel juhtudel:

a)	kui liitkoostisosa koostis on määratletud liidu kehtivate sätetega ning juhul, kui selle liitkoostisosa sisaldus valmistootes on alla 2 %; seda sätet ei kohaldata siiski lisaainete suhtes, kui artikli 20 punktides a–d ei ole sätestatud teisiti;

b)	liitkoostisosade puhul, mis koosnevad vürtside ja/või maitsetaimede segudest, mille sisaldus valmistootes on alla 2 %, välja arvatud lisaained, kui artikli 20 punktides a–d ei ole sätestatud teisiti, või

c)	kui liitkoostisosa on toit, mille puhul liidu sätetes ei nähta ette koostisosade loetelu.

(1) Diafragma ja mälumislihased kuuluvad skeletilihaste hulka, süda, keel, pea piirkonnas paiknevad lihased (välja arvatud mälumislihased), randme-, pöialiigeselihased ja saba aga mitte.

(2) Ingliskeelse märgistuse puhul võib selle märgistuse asendada koostisosa üldnimetusega asjaomase loomaliigi puhul.

(3) Kollageeni ja lihavalgu suhtarvu väljendatakse kollageeni protsendina lihavalgus. Kollageenisisaldusena käsitatakse hüdroksüproliinisisaldust, mis on korrutatud koefitsiendiga 8.

(4) Ainult sulatatud juustude ja sulatatud juustudel põhinevate toodete puhul.

(5) Erinime või E-numbrit ei ole vaja esitada.

VIII LISA

KOOSTISOSADE KOGUSE MÄRKIMINE

Kogust ei ole vaja märkida:

koostisosa või koostisosade grupi puhul:

i)	mille vedelikuta netokaal esitatakse IX lisa punkti 5 kohaselt;

ii)	mille kogused peavad liidu sätete kohaselt esinema juba märgistusel;

iii)	mida kasutatakse väikestes kogustes maitsestamise eesmärgil või

iv)	mis esineb toiduaine nimetuses, kuid mis ei mõjuta tarbija valikut riigis, kus seda turustatakse, sest koguseline varieerumine ei ole oluline toidu iseloomustamisel ega eristamisel teistest samalaadsetest toitudest;

b)	kui liidu erisätetes nähakse ette koostisosa või koostisosade grupi täpne kogus, ilma et see tuleks esitada märgistusel, või

c)	VII lisa A osa punktides 4 ja 5 nimetatud juhtudel.

Artikli 22 lõike 1 punkte a ja b ei kohaldata:

a)	ühegi koostisosa või koostisosade grupi suhtes, mis on tähistatud märkega „magusaine(te)ga” või „suhkru(te) ja magusaine(te)ga”, juhul kui see märge on lisatud III lisa kohaselt toidu nimetusele, või

b)	ühegi lisatud vitamiini või mineraaltoitaine suhtes, juhul kui see aine tuleb esitada toitumisalases teabes.

Koostisosa või koostisosade grupi kogus:

a)	tuleb esitada protsendina, mis vastab koostisosa või koostisosade kasutamise ajal selle/nende kogusele, ning

b)	peab olema ära toodud kas toote nimetuse sees või vahetult pärast toote nimetust või kõnealuse koostisosa või koostisosade grupiga seostuvalt koostisosade loetelus.

Erandina punktist 3

kuumtöötlusel või muu töötlemise tulemusena niiskust kaotanud toidu puhul esitatakse kogus protsendina, mis vastab kasutatud koostisosa või koostisosade kogusele valmistoote suhtes; juhul kui koostisosa kogus või kõikide märgistusel esitatud koostisosade üldkogus ületab 100 %, esitatakse kogus 100 g valmistoote valmistamiseks kasutatud koostisosa(de) kaaluna;

b)	lenduvate koostisosade koguse märkimisel lähtutakse nende osakaalust valmistootes;

c)	kontsentreeritud või veetustatud ning tootmise ajal taastatavate koostisosade koguse märkimisel võib lähtuda nende osakaalust enne kontsentreerimist või veetustamist;

d)	kontsentreeritud või veetustatud toitude puhul, mida taastatakse vee lisamise teel, võib koostisosade koguse märkimisel lähtuda nende osakaalust taastatud tootes.

IX LISA

NETOKOGUST PUUDUTAV TEAVE

Netokoguse märkimine ei ole kohustuslik toidu puhul:

a)	mille maht või kaal võib oluliselt väheneda ning mida müüakse tükikaupa või kaalutakse ostja juuresolekul;

b)	mille netokogus on alla 5 g või 5 ml; seda sätet ei kohaldata siiski vürtside ja maitsetaimede suhtes, või

c)	mida müüakse tavaliselt tükikaupa, tingimusel et tükkide hulk on väljastpoolt selgelt nähtav ja kergesti loendatav, või kui see nii ei ole, tuleb tükkide arv esitada märgistusel.

2.	Kui liidu sätetes on nõutud teatavate koguse tüüpide (nagu nimikogus, minimaalne kogus, keskmine kogus) märkimist või kui liikmesriikide sätetes neid pole, käsitletakse seda kogust käesoleva määruse kohaldamisel netokogusena.

Kui müügipakendis toode koosneb kahest või enamast eelnevalt pakendatud ühikust, mis sisaldavad samas koguses sama toodet, märgitakse netokogus nii, et tuuakse ära igas üksikus pakendis sisalduv netokogus ja seesuguste pakendite koguarv. Nende andmete märkimine ei ole siiski kohustuslik, kui ühikute arv on väljastpoolt selgelt nähtav ja kergesti loendatav ning kui ühikul on väljastpoolt selgesti nähtav vähemalt netokogust puudutav teade.

4.	Kui müügipakendis toode koosneb kahest või enamast pakendist, mida ei käsitata müügiühikutena, siis esitatakse netokogus nii, et märgitakse toidu kogu netokogus ja üksikute pakendite koguarv.

Kui tahket toitu müüakse vedelas keskkonnas, siis esitatakse märgistusel ka tahke toidu netomass. Kui toit on glaseeritud, siis peab toidu netokaal olema märgitud ilma glaseeraineta.

Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „vedel keskkond” järgmisi tooteid, mis tõenäoliselt esinevad segudena ning ka külmutatud või sügavkülmutatud kujul, milles vedelik esineb üksnes kõnealuse valmistise oluliste osade lisandina ega ole seetõttu ostu seisukohalt määrava tähtsusega tegur: vesi, soolade vesilahused, soolvesi, toiduhapete vesilahused, äädikas, suhkrute vesilahused, muude magustavate ainete vesilahused, marja-, puuvilja- või köögiviljamahlad marjade, puu- või köögiviljade puhul.

X LISA

MINIMAALSE SÄILIMISAJA LÕPPTÄHTPÄEV NING REALISEERIMISE JA TARVITAMISE LÕPPTÄHTPÄEV

Minimaalse säilimisaja lõpptähtpäev märgitakse järgmiselt

Kuupäeva ees on sõnad:

—	„Parim enne …”, kui tähtaeg sisaldab päeva,

—	muudel juhtudel „Parim enne … lõppu”.

Punktis a nimetatud sõnadega kaasneb:

—	kuupäev või

—	viide kuupäeva asukohale märgistusel.

Vajaduse korral järgneb kõnealustele andmetele säilitamistingimuste kirjeldus, mida tuleb järgida, et toode nimetatud aja jooksul säiliks.

Kuupäev koosneb päevast, kuust ja võimaluse korral aastast kodeerimata kujul samas järjekorras.

Toidu puhul,

—	mis ei säili üle kolme kuu, piisab päeva ja kuu märkimisest;

—	mille säilivusaeg on üle kolme kuu, kuid alla 18 kuu, piisab kuu ja aasta märkimisest;

—	mille säilivusaeg on üle 18 kuu, piisab aasta märkimisest.

Kui liidu sätetega, millega kehtestatakse kuupäeva märkimise muud viisid, ei ole sätestatud teisiti, ei ole minimaalset säilivusaega vaja märkida järgmiste toitude puhul:

—	koorimata, tükeldamata või muul samalaadsel viisil töötlemata marjad, puu- ja köögivili, sealhulgas kartulid; see erand ei kehti idanevate seemnete ja kaunviljaidudega samalaadsete toodete suhtes;

—	veinid, liköörveinid, vahuveinid, aromatiseeritud veinid ja samalaadsed tooted, mis on saadud muudest puuviljadest kui viinamarjad, ning CNi rubriiki 2206 00 kuuluvad joogid, mis on saadud viinamarjadest või viinamarjavirdest;

—	joogid, mille etanoolisisaldus on vähemalt 10 mahuprotsenti;

—	liht- ja valikpagaritooted, mille koostise järgi võib eeldada, et neid tarbitakse 24 tunni jooksul pärast valmistamist;

—

äädikas;

—	keedusool;

—	tahke suhkur;

—	kondiitritooted, mis koosnevad peaaegu ainult maitsestatud ja/või värvitud suhkrutest;

—	närimiskummid ja samalaadsed tooted.

Realiseerimise ja tarbimise lõpptähtpäev märgitakse järgmiselt:

a)	sellele eelnevad sõnad „kõlblik kuni …”;

punktis a nimetatud sõnadega kaasneb:

—	kuupäev või

—	viide kuupäeva asukohale märgistusel.

Neile andmetele järgneb säilitamistingimuste kirjeldus, mida tuleb järgida;

c)	kuupäev koosneb päevast, kuust ja võimaluse korral aastast kodeerimata kujul samas järjekorras.

XI LISA

LIHA LIIGID, MILLE PUHUL ON PÄRITOLURIIGI VÕI LÄHTEKOHA MÄRKIMINE KOHUSTUSLIK

CN-koodid (kombineeritud nomenklatuur 2010)	Kirjeldus
0203	Värske, jahutatud või külmutatud sealiha
0204	Värske, jahutatud või külmutatud lamba- või kitseliha
Ex02 07	Rubriigi 0105 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha

XII LISA

ETANOOLISISALDUS

Üle 1,2 mahuprotsendiga jookide etanoolisisaldus esitatakse ainult kuni ühe kümnendkoha täpsusega. Sellele järgneb sümbol „% vol.”(mahuprotsent) ning sellele võib eelneda sõna „alkohol” või lühend „alk” või „alc”.

Etanoolisisaldus määratakse kindlaks temperatuuril 20 °C.

Etanoolisisalduse näitamisel mahuprotsentides on lubatud järgmised positiivsed ja negatiivsed hälbed, mida väljendatakse allolevas tabelis loetletud absoluutväärtusena. Neid kohaldatakse, ilma et see piiraks etanoolisisalduse kindlaksmääramiseks kasutatud analüüsimeetodist tulenevaid lubatud hälbeid.

Joogi kirjeldus

Positiivne ja negatiivne hälve

1.	CNi rubriiki 2203 00 kuuluvõlu, mille etanoolisisaldus ei ületa 5,5 mahuprotsenti; CNi rubriiki 2206 00 kuuluvad karboniseerimata joogid, mis on saadud viinamarjadest

0,5 % vol.

Õlu, mille etanoolisisaldus ületab 5,5 mahuprotsenti; CNi rubriiki 2206 00 kuuluvad karboniseeritud joogid, mis on saadud viinamarjadest, siidrid, pirnisiidrid, marja-, puuviljaveinid jm, mis on saadud muudest marjadest, puuviljadest kui viinamarjad ja mis võivad olla poolvahuveinid või vahuveinid; mõdu

1 % vol.

3.	Leotatud marju, puuvilju või taimeosi sisaldavad joogid

1,5 % vol.

4.	Kõik muud joogid, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi

0,3 % vol.

XIII LISA

VÕRDLUSKOGUSED

A OSA. VITAMIINIDE JA MINERAALTOITAINETE VÕRDLUSKOGUSED (TÄISKASVANUTEL)

1. Vitamiinid ja mineraaltoitained, mida võib märkida, ja nende võrdluskogused ehk päevased soovitatavad kogused (NRV)

Vitamiin A (μg)	800
Vitamiin D (μg)	5
Vitamiin E (mg)	12
Vitamiin K (μg)	75
Vitamiin C (mg)	80
Tiamiin (mg)	1,1
Riboflaviin (mg)	1,4
Niatsiin (mg)	16
Vitamiin B6 (mg)	1,4
Foolhape (μg)	200
Vitamiin B12 (μg)	2,5
Biotiin (μg)	50
Pantoteenhape (mg)	6
Kaalium (mg)	2 000
Kloriid (mg)	800
Kaltsium (mg)	800
Fosfor (mg)	700
Magneesium (mg)	375
Raud (mg)	14
Tsink (mg)	10
Vask (mg)	1
Mangaan (mg)	2
Fluoriid (mg)	3,5
Seleen (μg)	55
Kroom (μg)	40
Molübdeen (μg)	50
Jood (μg)	150

2. Vitamiinide ja mineraaltoitainete märkimisväärne kogus

Reeglina tuleks märkimisväärse koguse määramisel arvesse võtta järgmisi väärtusi:

—	15 % punktis 1 osutatud päevasest soovitatavast kogusest 100 grammi või 100 ml kohta muude toodete kui jookide puhul;

—	7,5 % punktis 1 osutatud päevasest soovitatavast kogusest 100 ml kohta jookide puhul või

—	15 % punktis 1 osutatud päevasest soovitatavast kogusest portsjoni kohta, kui pakend sisaldab ainult ühe portsjoni.

B OSA. ENERGIA JA VALITUD TOITAINETE (VÄLJA ARVATUD VITAMIINID JA MINERAALTOITAINED) VÕRDLUSKOGUSED (TÄISKASVANUTEL)

Energia või toitaine	Võrdluskogus
Energia	8 400 kJ (2 000 kcal)
Üldrasvasisaldus	70 g
Küllastunud rasvhapped	20 g
Süsivesikud	260 g
Suhkrud	90 g
Sool	6 g

XIV LISA

ÜMBERARVESTUSKOEFITSIENDID

ÜMBERARVESTUSKOEFITSIENDID ENERGIASISALDUSE ARVUTAMISEKS

Märgitav energiasisaldus arvutatakse järgmiste ümberarvestuskoefitsientide alusel:

süsivesikud (välja arvatud polüoolid)	4 kcal/g — 17 kJ/g
polüoolid	2,4 kcal/g — 10 kJ/g
valgud	4 kcal/g — 17 kJ/g
rasvad	9 kcal/g — 37 kJ/g
salatrimid	6 kcal/g — 25 kJ/g
alkohol (etanool)	7 kcal/g — 29 kJ/g
orgaanilised happed	3 kcal/g — 13 kJ/g
kiudained	2 kcal/g — 8 kJ/g
erütritool	0 kcal/g — 0 kJ/g

XV LISA

TOITUMISALASE TEABE VÄLJENDAMINE JA ESITAMINE

Toitumisalases teabes kasutatavad mõõtühikud energiasisalduse kohta (kilodžaulid (kJ) ja kilokalorid (kcal)) ning kaalu kohta (grammid (g), milligrammid (mg) ja mikrogrammid (μg)) ning teabe esitamise järjekord, kus asjakohane, on järgmine:

energia

kJ ja kcal

rasvad

—	küllastunud rasvhapped

—	transrasvhapped

—	monoküllastumata rasvhapped

—	polüküllastumata rasvhapped

süsivesikud

—

suhkrud

—

polüoolid

—

tärklis

kiudained

valgud

sool

vitamiinid ja mineraaltoitained

XIII lisa A osa punktis 1 kindlaks määratud ühikud

NÕUKOGU PÕHJENDUSED

I. SISSEJUHATUS

Euroopa Komisjon esitas 1. veebruaril 2008 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 95 (Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikkel 114) tuginedes ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele (1). Kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust.

Vastavalt aluslepingu artikli 294 lõikele 3 võttis Euroopa Parlament 16. juunil 2010 vastu oma esimese lugemise seisukoha, (2) kiites heaks 247 muudatusettepanekut komisjoni algse ettepaneku kohta.

Vastavalt aluslepingu artikli 114 lõikele 1 esitas Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma arvamuse 18. septembril 2008 (3).

3.	Vastavalt aluslepingu artikli 294 lõikele 5 võttis nõukogu oma esimese lugemise seisukoha vastu 21. veebruaril 2011.

II. EESMÄRK

Tarbijatele toidualase teabe esitamist käsitleva määruse eelnõu peamine eesmärk on ajakohastada ja lihtsustada Euroopa Liidu õigusnorme, mida kohaldatakse toidu märgistamise ning eelkõige toitumisalase teabe esitamise kohta märgistusel. Määruse eelnõuga liidetakse üheks määruseks sellised eraldi õigusaktid nagu direktiivid 2000/13/EÜ (4) ja 90/496/EMÜ (5) ning viiakse sisse oluline uuendus, mille kohaselt peaks toitumisalase teabe esitamine muutuma kohustuslikuks.

2.	Määruse eelnõu eesmärk on tagada tarbijate tervise ja huvide kaitse kõrge tase, nähes ette vahendid, mille abil lõpptarbijad saavad teha teadlikke valikuid ja kasutada toitu ohutult, võttes arvesse tarbijate erinevaid arusaamu ja erinevat teabevajadust.

3.	Lisaks on määruse eelnõu eesmärk tagada siseturu tõrgeteta toimimine, saavutada liidus seaduslikult toodetud ja turustatud toidu vaba liikumine, võttes asjakohaselt arvesse vajadust kaitsta tootjate seaduslikke huve ja edendada kvaliteetsete toodete tootmist.

III. NÕUKOGU ESIMESE LUGEMISE SEISUKOHA ANALÜÜS

A) Komisjoni ettepanek

Nõukogu tegi oma esimese lugemise seisukohas komisjoni ettepanekusse arvukalt muudatusi, eelkõige seoses järgmiste küsimustega:

a)	kavandatud määruse kohaldamisala (artikli 1 lõige 3): nõukogu täpsustas selgesõnaliselt, et kavandatud määrust kohaldatakse toidukäitlejate tegevuse suhtes. See hõlmab muudatusettepanekuid 6, 39 (5. osa) ja 305 (osaliselt);

toiduaine imitatsioon (artikli 7 lõike 1 punkt d ja VI lisa): nõukogu lisas sätted, mille eesmärk on vältida tarbijate eksitamist toiduaine imitatsiooniga, andes kirjelduses või piltkujutisega mõista teatava toidu või koostisaine olemasolust, ehkki tegelikkuses on tegemist toiduga, milles loomulikult sisalduv komponent või tavaliselt kasutatav koostisosa on asendatud sellest erineva komponendi või koostisosaga. Lisaks nõuab nõukogu asendamiseks kasutatud komponendi või koostisosa märgistamist. See kajastab muudatusettepanekute 77, 78 ja 230 mõtet, kuid ühe erandiga: nõukogu leiab, et asendamiseks kasutatud komponendi või koostisosa selge märkimine lisaks toidu nimetusele annab tarbijatele asjakohast teavet;

c)	nime esitamine märgistusel (artikli 9 lõike 1 punkt h): nõukogu selgitas, et kohustuslik on esitada märgistusel toidualase teabe eest vastutava toidukäitleja nimi ja aadress; täiendavad nimed ja aadressid võib esitada vabatahtlikult, et nimetada muid toidu tootmises osalevaid toidukäitlejaid;

kaugmüük (artikkel 14): pakendatud toidu puhul tuleb kogu kohustuslik toidualane teave (välja arvatud minimaalse säilimisaja või tarbimise lõpptähtaja kuupäev) esitada enne ostu sooritamist; igal juhul tuleb kõik kohustuslikud andmed esitada toidu kättetoimetamise ajal; seega on arvesse võetud muudatusettepanekuid 20, 118 ja 119;

e)	alkohoolsed joogid (artikli 16 lõige 4): nõukogu selgitas üksikasjalikumalt aruande eesmärke, mille komisjon esitab viis aastat pärast määruse jõustumist ja mis käsitleb alkohoolsete jookide suhtes tehtavat erandit;

päritoluriik või lähtekoht (artikkel 25): päritoluriigi või lähtekoha märkimine on kohustuslik järgmistel juhtudel:

a)	kui sellekohase märgistuse puudumine võiks tarbijat eksitada;

b)	sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha puhul lisaks toodetele, mille puhul see on vertikaalsete õigusnormide tõttu juba kohustuslik; komisjon peaks esitama aruande viie aasta jooksul pärast kohustusliku märgistamise kehtestamise kuupäeva.

Muude toodete puhul (muud liiki liha, piim, piimatoodete koostisosana kasutatav piim, koostisosana kasutatav liha, töötlemata toiduained, koostisosad, mis moodustavad toidus üle 50 %) tuleb komisjonil kolm aastat pärast määruse jõustumist esitada aruanne, et hinnata teostatavust, analüüsida kulusid ja tulusid, sealhulgas siseturuga seotud õiguslikke aspekte ning nimetatud toodete päritoluriigi või lähtekoha märkimise tagajärgi rahvusvahelisele kaubandusele. Samuti nõuab nõukogu esmase koostisosa päritolu märkimist, kui see erineb toidu päritolust (või vähemalt selle märkimist, et nende päritolu on erinev);

toitumisalane teave (artiklid 29, 33): kohustuslikuna tuleb esitada teave energiasisalduse, rasva, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkru, valgu ja soola sisalduse kohta; neid andmeid võib vabatahtlikult täiendada artikli 29 lõikes 2 määratletud teabega; kogu see teave tuleks esitada samal märgistuse osal (pakendi esiküljel või mujal). Lisaks võib osa sellest teabest korrata märgistuse mis tahes osal (pakendi esiküljel või mujal). See on kooskõlas muudatusettepanekuga 298;

sisaldus 100 grammi või 100 ml kohta (artiklid 31 ja 32): vastavalt nõukogu seisukohale on igal juhul kohustuslik sisalduse väljendamine 100 grammi või 100 milliliitri kohta, mis võimaldab samalaadsete toodete võrdlemist. Lisaks eespool nimetatule on lubatud sisaldust väljendada ka portsjoni kohta. See hõlmab muudatusettepanekut 32 (1. osa);

pakendamata toit (artikkel 42): põhimõtteliselt on pakendamata toidu puhul kohustuslik vaid teave allergeenide kohta. Liikmesriigid võivad siiski siseriiklikul tasandil kohustada esitama artiklis 9 või III lisas loetletud andmeid. Samuti võivad liikmesriigid kindlaks määrata, milliste vahendite abil ja millises vormis tuleb selline teave esitada. See on kooskõlas muudatusettepanekutega 7, 34, 37, 39 (4. osa), 93, 127, 136, 184 (1. osa), 185, 220;

täiendavad väljendamis- ja esitusviisid (artikkel 34): kooskõlas Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutega jättis ka nõukogu välja komisjoni ettepaneku riiklikke märgistussüsteeme käsitleva peatüki. Nõukogu kavatses aga lubada toidukäitlejatel kasutada täiendavaid väljendamis- ja esitusviise, tingimusel et need vastavad õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Nõukogu kehtestas Euroopa Liidu tasandil miinimumraamistiku täiendavate väljendamis- ja esitusviiside kohta. See on kooskõlas muudatusettepanekutega 59, 155, 156, 170 (3. osa) ja 301;

vastavus aluslepinguga: õiguslik alus on viidud vastavusse aluslepinguga; lisaks on kohandatud mõisteid ning teksti on lisatud uued eeskirjad komisjonile määruse rakendamiseks antavate volituste kohta. See on kooskõlas Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutega 82, 105, 138, 188, 329, 330, 331, 333, 336, 337, 340 (osaliselt), 346, 347, 348, 349;

l)	üleminekumeetmed rakendusmeetmete või delegeeritud õigusaktide jaoks (artikkel 45): määruse eelnõus sätestatakse, et komisjoni võetud meetmed peavad sisaldama üleminekuperioodi, et võimaldada märgistatud toidu varude ärakasutamist; põhimõtteliselt hõlmab see muudatusettepanekut 69;

kavandatud määruse kohaldamine (artikkel 55): kavandatud määrust hakatakse kohaldama kolme aasta möödumisel selle jõustumisest, välja arvatud artiklid 29–34, mida kohaldatakse viie aasta möödumisel määruse jõustumisest; toitumisalast teavet käsitlevaid eeskirju võib siiski kohaldada juba varem: toidukäitleja võib vabatahtlikult hakata artikleid 29–34 kohaldama kolme aasta möödumisel määruse jõustumisest (artikli 54 lõige 3).

B) Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

a) Ülevõetud muudatusettepanekud

Nõukogu võttis oma seisukohta üle 75 Euroopa Parlamendi muudatusettepanekut.

Nõukogu võttis täielikult üle järgmised muudatusettepanekud:

59, 301 (riiklikke märgistussüsteeme käsitleva peatüki väljajätmine), 57, 58 (mõiste „esmane koostisosa” lihtsustamine), 76 (oluliselt), 82 (vastavusse viimine Lissaboni lepinguga), 83 (eksitavad tavad), 103 (õigus muuta andmete loetelu), 149 (lihtsustamine), 184 (1. osa), 185 (pakendamata toit), 217 (toidualase teabe esitamisest vabastatud toiduained), 243 (vitamiinide loetelu), 105, 138, 188, 329, 330, 331, 333, 336, 337, 346, 347, 348, 349 (rakendusvolitused ja delegeeritud õigusaktid).

Järgmised muudatusettepanekud võeti üle osaliselt:

17, 332, 340 (rakendusvolitused ja delegeeritud õigusaktid), 88, 89 (vastutus), 118, 119 (kaugmüük), 155 (väljendamis- ja esitusviisid), 300 (riiklikud märgistussüsteemid), 322 (I lisa).

Järgmised muudatusettepanekud võeti üle põhimõtteliselt:

6, 305 (osaliselt) (määruse kohaldamisala), 7, 34, 37, 39 (4. ja 5. osa), 93, 127, 136, 285 (pakendamata toit), 14, 84, 86, 326 (vastutus), 20, 118, 119 (kaugmüük), 31 (märgistuse sama osa), 32 (1. osa) (koguste väljendamine), 40 (kolmandatest riikidest pärit toit), 69 (üleminekumeetmed), 77, 78, 230 (toiduaine imitatsioon), 130 („nano”), 134 (ensüümid), 156, 160, 165 (väljendamis- ja esitusviisid), 170 (1. osa) (vabatahtlik teave), 170 (3. osa) (täiendavad väljendamis- ja esitusviisid), 178 (kaupade vaba liikumine), 194 (artiklite 29–34 jõustumine), 202, 203, 204, 245, 255 (lisad), 298 (toidualaste andmete kordamine).

b) Komisjoni ettepanekus juba sisalduvad muudatusettepanekud

Nõukogu jättis mitu muudatusettepanekut oma teksti otseselt üle võtmata, leides, et need sisalduvad juba komisjoni ettepaneku nendes osades, mida nõukogu ei muutnud. Nõukogu nõustub siiski põhimõtetega, mis on väljendatud muudatusettepanekutes 71, 72, 142 (osaliselt) (teabe kategooriad), 98, 99 (säilitamistingimused), 114, 122 (keelenõuded), 115, 265, 276, 293 (tarbija eksitamine), 116, 224 (osaliselt) (loetavus), 209 (puu- ja köögiviljad), 211 (mineraalvesi), 215, 216 (lisaained).

Kokku on 92 Euroopa Parlamendi muudatusettepanekut vähemalt põhimõtteliselt kooskõlas nõukogu seisukohaga.

c) Tagasi lükatud muudatusettepanekud

Nõukogu ei aktsepteerinud järgmisi muudatusettepanekuid.

1) Kavandatud määruse eesmärk

Kavandatud määruse põhilised eesmärgid on esitatud nõukogu seisukoha põhjendustes 1, 2 ja 3. Muudatusettepanekuga 1 tehtud täiendusi põhjendusse 2 peeti tarbetuteks.

Komisjoni ettepaneku artikli 1 lõikes 1 on määratletud määruse eesmärk; selle väljajätmine oleks kohatu. Seetõttu lükati muudatusettepanek 38 tagasi.

Nõukogu leidis, et kavandatud määruse eesmärk on korrektselt väljendatud nõukogu seisukoha artikli 3 lõikes 1. Sõnastuse muutmiseks ei nähtud vajadust ning seetõttu lükati muudatusettepanek 66 tagasi.

Kavandatud määruse peamine eesmärk on kaitsta tarbijaid, kuid tarbijate kaitsmine on võimatu toidu tootmiseta; seetõttu on tarbijate huvides, et arvesse võetaks ka tootjate huve ning toodete kvaliteeti. Seetõttu lükati muudatusettepanek 68 tagasi.

2) Koolitus ja teavituskampaaniad

Muudatusettepanekutega 4 ja 5 lisatakse käesoleva Euroopa Liidu määruse eelnõu põhjendustesse viited koolitusele ja teavituskampaaniatele, mis on siiski liikmesriikide tasandile kuuluvad vahendid; pealegi ei sisalda õigusakti tekst ühtki sätet, mis vastaks nimetatud põhjendustele. Muudatusettepanekud lükati tagasi.

3) Tarbijate eksitamine

Nõukogu pidas Euroopa Parlamendi muudatusettepaneku sisust olulisemaks toidule raviomaduste omistamise keelamist nõukogu seisukoha põhjenduses 20. Seetõttu lükati tagasi muudatusettepanek 12.

Erilised toitumisalased nõudmised: Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 81 esitatud keeld on juba hõlmatud direktiiviga 2009/39/EÜ (6) eritoiduks ettenähtud toiduainete kohta.

4) Toitumis- või tervisealased väited

Toitumis- ja tervisealased väited on reguleeritud määrusega (EÜ) nr 1924/2006 (7) toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta. Vältida tuleks käesoleva määruse eelnõu ning toidu kohta esitatavaid toitumis- ja tervisealaseid väiteid käsitleva määruse kattumist. Seetõttu peeti ebasobivaks muudatusettepanekuga 13 põhjendusse lisatud viidet.

Toitaine puudumise või vähendatud koguse rõhutamine võib jääda teabe ja väite vahelise piiri halli alasse; käesoleva määruse eelnõu ning määruse (EÜ) nr 1924/2006 kattumist tuleks vältida. Muudatusettepanekud 79 ja 80 lükati tagasi.

5) Uued tehnoloogiad

Muudatusettepanekuga 16 lisatakse uus põhjendus, milles kirjeldatakse tarbijate alternatiivseid võimalusi saada teavet toidu märgistuse asemel muudest allikatest, näiteks internetist. Põhjendus on puhtalt kirjeldav ning teksti põhiosa ei sisalda ühtki sellele vastavat viidet.

6) Allergeenid

Allergiat põhjustavate ainete osas lisatakse muudatusettepanekuga 18 põhjendusse nõue (esitada teave selliste ainete jälgede esinemise kohta), mille kohta teksti põhiosa ei sisalda ühtki vastavat viidet.

Muudatusettepaneku 135 kohaselt peaks allergia või talumatuse võimalus olema koheselt äratuntav koostisosade loetelus esinevatest viidetest allergeenidele. Nõukogu leiab, et allergiat või talumatust põhjustada võiva toote nimetus on tarbija jaoks piisavalt selge teave.

7) Rahvatervisepoliitika

Euroopa Liidu määruse põhjendus ei tundu olevat õige koht, kus näha ette, kuidas liikmesriigid peaksid ellu viima oma rahvatervisepoliitikat, mis kuulub nende pädevusvaldkonda; muudatusettepanek 26 lükati seetõttu tagasi.

8) Liikmesriikide õigusaktid

Nõukogu seisukoha artiklis 37 on sätestatud, et siseriiklikud meetmed ei tohi takistada kaupade vaba liikumist. Muudatusettepanek 35 on seega ülearune.

9) Mõisted

—	Nõukogu leiab, et mõiste „toidualast teavet käsitlevad õigusnormid” määratlemine on määruse eelnõu kontekstis oluline ja seda ei tohiks välja jätta; muudatusettepanek 44 lükati tagasi.

—	Mõiste „kohustuslik toidualane teave” määratlemine muudab õigusakti teksti tähenduse selgemaks ja seda ei tohiks välja jätta; muudatusettepanek 45 lükati tagasi.

—	Pakendatud toidu kohta esitatud komisjoni määratlus, milles viidatakse pakendile ja täpsustatakse, et toit on pakitud enne müüki andmist, on täielikum ja täpsem muudatusettepanekus 47 esitatud versioonist; nimetatud muudatusettepanek lükati tagasi.

—

Mõiste „pakendamata toit” on ülearune ja mõjuks soovitule vastupidiselt, sest „pakendamata toit” on igasugune toit, mis ei ole pakendatud, ning mõiste „pakendatud toit” on juba määratletud; pealegi looks mõiste „pakendamata toit” määratlemine võimaluse, et esineda võib ka toitu, mis ei ole ei pakendatud ega pakendamata, ning see tekitaks paratamatult õiguslikku kindlusetust; muudatusettepanek 48 lükati seetõttu tagasi.

—	Mõistet „käsitööna valmistatud toit” ei ole nõukogu seisukohas kasutatud; mõiste määratlus on seega ülearune; muudatusettepanek 292 lükati tagasi.

—	Mõiste „koostisosa” määratluses lisab lauseosa „koostisosadeks ei peeta jääke” selgust ja kindlust; seda ei tohiks välja jätta; muudatusettepanek 49 lükati tagasi.

—	Mõiste „märgistuse kõige nähtavam osa” kohta komisjoni ettepanekus esitatud määratlust peeti täpsemaks; muudatusettepanek 52 lükati tagasi.

—	Õigusliku selguse ja kindluse mõttes eelistas nõukogu säilitada õigusaktis mõiste „juriidiline nimi” kohta komisjoni ettepanekus antud määratluse ning lükkas seetõttu tagasi muudatusettepanekud 54 ja 129.

—	Nõukogu lihtsustas mõiste „esmane koostisosa” määratlust, jättes välja mõisted „toidu olulised koostisosad” ja „toidule iseloomulikud koostisosad”, kuid säilitas õigusaktis mõiste „esmane koostisosa”, sest ühes sättes on seda kasutatud; muudatusettepanek 56 lükati tagasi.

—	Nõukogu peab mõistet „ühest koostisosast koosnev toode” piisavalt selgeks, ilma et seda oleks vaja määratleda; muudatusettepanekut 350 ei kiidetud heaks.

—	Nõukogu otsustas mõiste „toidu imitatsioon” määratlust mitte lisada, et vältida ohtu jätta määratlusest välja juhtumid, mida võiks käsitada „toidu imitatsioonina” ja mille suhtes tuleks kohaldada samu nõudeid; muudatusettepanekut 63 ei kiidetud heaks.

10) Pakendamata toit

Nõukogu jättis pakendamata toidu määruse eelnõu kohaldamisalasse, hõlmates selle artikliga 41. Sellest tulenevalt lükati tagasi muudatusettepanekud 39 (2. ja 3. osa) ja 109.

Põhimõtteliselt ei nõuta pakendamata toidu puhul muud teavet peale allergeenide sisalduse. Pakendamata toitu ei veeta tavaliselt üle piiri. Seetõttu on loogiline anda liikmesriikidele õigus nõuda siseriiklikul tasandil täiendava teabe esitamist vastavalt liikmesriikide toitumisalastele kaalutlustele ja rahvatervise prioriteetidele. Seetõttu lükati tagasi muudatusettepanekud 6 ja 184 (2. osa).

11) Valmistamise kuupäev

Nõukogu arutas valmistamise kuupäeva üldiselt. Tegemist oleks toidukäitleja esitatava täiendava teabega, mis oleks toidukäitlejatele lisakoormaks. Seetõttu tuleb enne valmistamise kuupäeva märkimise nõudmist hoolikalt kaaluda selle vajalikkust ja kasulikkust. Muudatusettepanekud 62, 97 ja 140 lükati seetõttu tagasi.

12) Toidu päritolu

Nõukogu seisukohas sisalduvate päritolueeskirjade üheks aluspõhimõtteks on tarbija eksitamise vältimine. Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuga 172 välja jäetud sätte eesmärk on vältida tarbija eksitamist. Muudatusettepanekud 172 ja 173 lükati seetõttu tagasi.

Euroopa Parlament esitas muudatusettepanekud, milles nõutakse kohest päritolu märkimist selliste toitude puhul nagu liha, piimatooted, värske puu- ja köögivili, muud ühest koostisosast koosnevad tooted ning liha ja kala töödeldud toitude koostisosana. Nõukogu seisukohas nõutakse samuti päritoluriigi või lähtekoha märkimist sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha puhul. Kuid muude toodete puhul (muud liiki liha, piim, piimatoodete koostisosana kasutatav piim, koostisosana kasutatav liha, töötlemata toiduained, koostisosad, mis moodustavad toidus rohkem kui 50 %) sätestas nõukogu, et komisjon koostab eelnevalt aruande päritolu märkimise teostatavuse kohta. Seetõttu ei saanud nõukogu nõustuda muudatusettepanekutega 101, 309 ja 328.

Muudatusettepanek 24 lükati tagasi, sest Euroopa Liidu märkimine toidu lähtekohana tundus küsimusena, mida ei tuleks käsitleda määruse tasandil. Pigem oleks see üheks küsimuseks, mida hinnata komisjoni aruannetes ja mis vajaduse korral seejärel kehtestatakse rakendusmeetmetega.

Muudatusettepaneku 50 puhul eelistas nõukogu säilitada mõiste „lähtekoht” laiema määratluse, mis on esitatud komisjoni ettepanekus. Nimetatud muudatusettepanek lükati tagasi.

Mis puudutab muudatusettepanekut 177, siis nõukogu ei kavatse mõistet „lähtekoht” kitsendada.

Nõukogu säilitas võimaluse, et liikmesriigid võivad võtta siseriiklikke meetmeid, mis käsitlevad toidu päritoluriigi või lähtekoha kohustuslikku märkimist, kui on tõestatud seos toidu teatavate omaduste ja toidu päritoluriigi või lähtekoha vahel, et kaitsta kohaliku toidu kvaliteeti. Muudatusettepanek 179 tuli tagasi lükata.

13) Alkohoolsed joogid

Nõukogu vabastas konkreetselt määratletud alkohoolsed joogid täies ulatuses nii koostisosade loetelu kui ka toitumisalast teavet sisaldava märgistuse kohustusest. Kuni olukorra hindamiseks viie aasta jooksul koostatava komisjoni aruande valmimiseni võib sellise teabe siiski lisada vabatahtlikult; eelkõige võiks märgistusest vabastatud jookide puhul toitumisalase teabe osas esitada ainult energiakoguse. Nõukogu seisukoha alusel ei nõuta energiateavet siiski kohustuslikus korras. Muudatusettepanek 28 lükati seetõttu tagasi.

Nõukogu ei vabastanud tahtlikult jooke, milles alkohol on segatud karastusjookidega (nn alcopop’id), mida suures koguses tarbivad peamiselt noored. Järelikult ei saanud nõukogu kiita heaks muudatusettepanekuid 145, 294, 339. Euroopa Parlament vabastas alcopop’i tüüpi joogid, kuid teisalt esitas põhjenduse nendele rangemate märgistusnõuete kehtestamise kohta. Nõukogu leiab, et ühiste nõuete kohaldamine annab nende jookide kohta küllalt teavet. Muudatusettepanek 21 lükati tagasi.

Üldjuhul on alkohoolsed joogid vabastatud koostisosade loetelu sisaldava märgistuse kohustusest. Kui aga riiklikul tasandil kohaldatakse teistsuguseid eeskirju, siis ei ole põhjust neid mitte säilitada. Nõukogu ei kiitnud heaks muudatusettepanekut 181.

14) Loetavus

Nõukogu arvates on loetavuse üks olulisi osi kohustuslik tähemärgisuurus; sellele lisanduvad kontrast ja lisakriteeriumid, mille komisjon peab määratlema delegeeritud õigusaktide abil. Seetõttu kehtestas nõukogu loetavaks peetava teksti tähtede suuruseks (x-kõrgus) 1,2 mm, kuna aga Euroopa Parlament kasutab subjektiivset kriteeriumi (optilised abivahendid). Muudatusettepanekutes 19, 113 ja 334 ei kaalunud Euroopa Parlament loetavuse määratlemiseks selgesõnaliselt mitte ühtegi mõõdetavat kriteeriumi, mis ei ole nõukogu jaoks vastuvõetav.

Euroopa Parlament kehtestab lisakriteeriumide suletud loetelu, kuna nõukogu jättis nimetatud loetelu komisjonile kaalumiseks lahtiseks. Nõukogu ei saa heaks kiita muudatusettepanekut 53.

Muudatusettepanekuga 67 kehtestatakse ebamäärase käsitlusega üldsäte, mille järgimist oleks võimatu kontrollida.

Arvestades nõukogu seisukohas tähemärgisuurusele esitatud üldist nõudmist, ei ole konkreetsete toitude märgistuse tähemärgisuurust nõudev muudatusettepanek 111 mõttekas.

Kõnealuse sätte väga tehnilist laadi arvesse võttes pidas nõukogu vajalikuks anda komisjonile volitused võtta vastu üksikasjalikud eeskirjad trükiteksti ja tausta vahelise kontrasti kohta. Nõukogu ei saanud seetõttu heaks kiita muudatusettepanekut 112.

Mis puudutab muudatusettepanekut 117, siis kui koormus keskkonnale oleks kriteerium, millega seadusandja arvestaks kohustuslikult nõutava teabe piiramisel, ei tohiks see olla vahetult kohaldatav toidukäitlejatele. Viimane peab kohustusliku teabe esitama loetavalt, võtmata seejuures arvesse pakendimaterjali suurenemist või kasvavat koormust keskkonnale. Samuti lükati tagasi muudatusettepanek 10, kuna selles sisalduvas põhjenduses tehakse ettepanek, et uue kohustusliku teabe kehtestamisel oleks kriteeriumiks koormus keskkonnale, see aga ei ole kooskõlas teksti põhiosas esitatud sättega.

15) Teabe kategooriad

Nõukogu pidas vajalikuks teavitada tarbijaid märgistuse abil terviseohtudest, mis tulenevad liigsöömisest ja -joomisest, tarbimisest pärast tarbimise lõpptähtpäeva jne; muudatusettepanek 73, mis sellise võimaluse välistab, lükati tagasi.

16) Kohustuslikud andmed

Kriteeriumid kohustusliku teabe kehtestamiseks: kooskõlas komisjoni ettepanekuga leiab nõukogu, et otsustav kriteerium teabe kohustuslikuks tegemisel on tarbijate vajadus teabe järele. Muudatusettepanek 75 lükati tagasi.

—	Koostisosad: muudatusettepanekuga 94 lisatud viide lisale ei ole vajalik ja võib tekitada probleeme, kui käesolevat määrust muudetakse või kui asjaomased sätted võetakse vastu mõne teise õigusakti alusel.

—	Kogus: on selge, et „netokogus” tähendab toidu kogust pakendamise hetkel; puudub vajadus täiendava selgituse järele; muudatusettepanek 95 lükati tagasi.

—	Vedelike kogus: muudatusettepanekuga 139 lisatakse viide õigusaktile, mis teksti selguse seisukohalt tundub olevat ebaoluline.

—	Kaalud ja mõõdud (artikkel 11): muudatusettepanekuga 106 lisab Euroopa Parlament viite ühele konkreetsele õigusaktile, mida tuleb järgida; selline ühene viitamine võib luua vale mulje, nagu jääksid kõik muud õigusaktid artikli 11 kohaldamisalast välja.

—	Paigutus: Euroopa Parlament jättis välja võimaluse esitada teave pakendi külge kinnitatud märgistusel; nõukogu eelistab paindlikkust ja jättis selle võimaluse alles; muudatusettepanek 107 lükati tagasi.

17) Koostisosade loetelu – toitumisalane teave

Vabastamine toitumisalase teabe esitamisest: muudatusettepanekuga 30 lisas Euroopa Parlament põhjenduses täiendava näite selle kohta, millisel juhul toit vabastatakse toitumisalase teabe esitamisest. Nõukogu ei pea vajalikuks põhjenduses korrata V lisas nimetatud vabastusi.

Nõukogu arvates on kohustusliku toitumisalase teabe kohustuslikeks elementideks energiasisaldus, rasvad, küllastunud rasvhapped, süsivesikud, suhkrud, valgud ja sool. Seetõttu ei kiitnud nõukogu heaks muudatusettepanekuid 144, 152, 319.

Samuti ei ole nõukogul võimalik nõustuda muudatusettepanekuga 146 (1. osa); nõukogu peab kolesterooli puudutavat teavet tarbijale kasutuks ja teda eksitavaks, sest tarbitud kolesterool ei ole otseselt seotud inimese organismi kolesteroolitasemega.

Nõukogu leiab, et kui vitamiinide loetelu ei ole täielik, siis tuleb täiendada XIII lisa. Muudatusettepanek 146 (2. osa) ei ole vastuvõetav.

Nõukogu soovib, et kohustusliku toitumisalase teabe sisu esitataks pakendil ühel ja samal osal – kas esiküljel või mujal. See tagab, et tarbijal on kohe juurdepääs täielikule teabele, mitte pelgalt toidu negatiivsetele või positiivsetele omadustele. Lisaks lubaks nõukogu konkreetse teabe vabatahtlikku kordamist pakendi ükskõik millises osas. Seetõttu ei kiitnud nõukogu heaks muudatusettepanekuid 161 ja 313.

Energiasisalduse esitamine: nõukogu arvates peaks tarbija võimaluse korral saama toidu kohta maksimaalselt teavet juba esmapilgul. Tarbija ei tohiks toidu kohta saada osalist ja moonutatud teavet. Seetõttu ei nõustunud nõukogu ettepanekuga rõhutada ühe elemendi kohta antavat teavet teiste arvel ning lükkas tagasi muudatusettepanekud 158, 159, 162.

Muudatusettepanekus 151 nõutud lisasõnastus ei ole range ja eeldab igal juhul selgitavat koolituskampaaniat. Teisalt, kui koolituskampaania viiakse õigesti läbi, puudub vajadus sellise pika teksti järele igal märgistusel.

Vabatahtlikult esitatav teave: nõukogu leiab, et isegi kui teavet esitatakse vabatahtlikult, peab see vastama käesoleva määruse IV peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Seetõttu ei saanud nõukogu nõustuda artikli 35 lõike 1 väljajätmisega ja lükkas muudatusettepaneku 169 tagasi. Muudatusettepanekut 170 (2. osa) on keeruline rakendada ja nõukogu oli sunnitud selle tagasi lükkama: kes oleks vastutav teabe üldsusele kättesaadavaks tegemise eest?

Püsiva märgistusega korduvkasutamiseks mõeldud klaaspudelid: nõukogu leidis, et toitumisalased nõudmised on olulised. Muudatusettepanekud 124 ja 223 lükati tagasi.

Väikepakendite määratluse osas seoses nõutavate kohustuslike andmetega ei kiitnud nõukogu heaks muudatusettepanekut 125 ja jäi komisjoni ettepaneku juurde: nõukogu määratleb väikepakendi pakendina, mille suurim pind on väiksem kui 10 cm2, ning nõuab sellele vähem teavet kui Euroopa Parlament.

Väikepakendite osas, mis on vabastatud kohustusliku toitumisalase teabe esitamise nõudest, jäi nõukogu komisjoni ettepaneku juurde: väikepakend on pakend, mille suurim pind on väiksem kui 25 cm2, ning selliste pakendite puhul ei ole kohustuslik isegi energiakoguse avaldamine. Muudatusettepanek 219 lükati tagasi.

Energiakoguse ja toiteväärtuse arvutamine: vastavalt muudatusettepanekule 340 (1. osa) tuleks esitatud väärtused määrata minimaalse säilimisaja lõpus. Nõukogu ei näe mitte mingit põhjust sellise aja määratlemiseks.

18) Märgistusnõuded konkreetses õigusaktides

Euroopa Parlament esitas muudatusettepanekud, milles nõutakse, et komisjon avaldaks nende märgistamisalaste nõuete loetelu, mis nähakse ette teatavate toitude suhtes kohaldatavate konkreetsete Euroopa Liidu õigusaktidega. Võttes arvesse, et avalikkusele on kättesaadavad (näiteks internetis) andmebaasid, milles tuuakse ära kehtivad õigusaktid, peab nõukogu mittevajalikuks lisakohustuseks sellise loetelu koostamist, mida tuleks pidevalt ajakohastada, et sellest kasu oleks. Nõukogu ei kiitnud heaks muudatusettepanekuid 15 ja 41.

Muudatusettepanekus 42 palub Euroopa Parlament komisjonil kinnitada, et konkreetsed nõuded on määruse eelnõuga kooskõlas. Nõukogu mõistab sellise kinnituse kasulikkust, kuid kuna eelarvelist kulukohustust ei ole selleks määruse eelnõus ette nähtud, ei ole nimetatud õigusakt sobiv koht komisjonile lisakohustuste kehtestamiseks. Nõukogu ei kiitnud heaks muudatusettepanekut 42.

19) Nime esitamine märgistusel

Nõukogu arvates peaks märgistusel esitatud isik olema isik, kes on vastutav toidualase teabe eest. Nõukogu võttis arvesse märgistusel olevat ruumi ega saanud seetõttu heaks kiita muudatusettepanekut 100 ja selles esitatud isikute loetelu.

20) Väljendamine portsjoni kohta

Euroopa Parlament nõuab teabe väljendamist portsjoni kohta lisaks väljendamisele 100 g või 100 ml kohta ja jättis seetõttu välja komisjoni ettepaneku artikli 32 lõike 1, milles teabe väljendamist portsjoni kohta lubatakse üksnes võimaliku variandina (muudatusettepanek 153). Nõukogu lubab kasutada teabe väljendamist portsjoni kohta täiendusena väljendamisele 100 g või 100 ml kohta, mis on ainus väljendusvorm, mis võimaldab tooteid võrrelda. Mõlemad muudatusettepanekud lükati tagasi.

21) Täiendavad väljendamis- ja esitusviisid

Nõukogu lubab toidukäitlejatel kasutada täiendavaid väljendamis- ja esitusviise ning peab muudatusettepanekuid 11 ja 102 liiga piiravateks.

Nõukogu ei nõustunud komisjoni ettepaneku artikli 34 lõigete 1–3 (esitlusviisid) väljajätmisega ja lükkas seega tagasi muudatusettepaneku 316.

22) Mikroettevõtetele tehtavad erandid

Suurem osa Euroopa turule tooteid viivatest toidukäitlejatest on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Kui mikroettevõtted vabastatakse määruse eelnõus ette nähtud kohustustest, tähendaks see, et märkimisväärne osa ELi turul olevatest toodetest vabastatakse olulise teabe esitamise kohustusest. Nõukogu ei kiitnud heaks muudatusettepanekuid 104 ja 221.

23) Rakendusvolitused ja delegeeritud õigusaktid

Euroopa Parlament ja nõukogu on eri arvamusel seadusandlike volituste komisjonile delegeerimise kohta, eelkõige artikli 13 lõike 3 osas (muudatusettepanek 108); artikli 26 lõike 2 ja artikli 30 lõike 4 osas (muudatusettepanekud 338 ja 341 (2. osa)); artikli 29 lõike 4 osas (muudatusettepanek 146 (3. osa)); artikli 35 lõike 6 osas (muudatusettepanek 174).

24) Taimetoitlus

Muudatusettepanek 175: näib olevat ennatlik lisada õigusakti teksti kaks ELi või rahvusvahelisel tasandil määratlemata mõistet, mille osas on liiga palju ebakindlust. Nõukogu lükkas selle muudatusettepaneku tagasi.

25) Minimaalse säilimisaja kuupäev ja tarvitamise lõpptähtpäev

Euroopa Parlament tegi ettepaneku tarvitamise lõpptähtpäeva määratlemiseks (artikkel 2). Nõukogu eelistas määratlemise asemel jääda artikli 24 lõikes 1 esitatud selgituse juurde. Muudatusettepanek 61 lükati tagasi.

Kohustuslike andmete loetelus (artikkel 9) on muudatusettepanekus 96 esitatud tarbimise lõpptähtpäeva kohta käiv selgitus piisavalt kaetud artikliga 25. Muudatusettepanek lükati tagasi.

Euroopa Parlament otsustas viia IX lisas sisalduva teksti väikeste muudatustega määruse eelnõu põhiosasse. Nõukogu ei leia, et selline muudatus tuleks kasuks teksti selgusele. Muudatusettepanekud 141 ja 241 on nõukogu arvates üleliigsed ja seetõttu ei kiidetud neid heaks.

26) Sidusrühmad, kellega konsulteeriti riiklike meetmete teavitamise korra kontekstis

Euroopa Parlament nägi kooskõlas direktiiviga 98/34/EÜ ette kõigi sidusrühmade ametliku teavitamise korra. Nõukogu leiab kooskõlas komisjoni ettepanekuga, et kõik otsused, mis puudutavad vajadust konsulteerida sidusrühmadega, tuleks langetada iga juhtumi puhul eraldi ja mitteametlikul viisil. Muudatusettepanekud 186 ja 187 lükati tagasi.

27) Lisad

—	Isomaltuloos ja D-tagatoos: Euroopa Toiduohutusamet ei ole oma arvamust nende kahe toote kohta veel avaldanud; nõukogu leidis, et on ennatlik teaduslikke tulemusi ära ootamata lisada need tooted teksti – muudatusettepanek 197 lükati tagasi.

—	Piimavalk: komisjoni ettepanekus esitatud valemi abil saab arvutada kõigi toodete keskmise valgusisalduse; kui anda iga üksikjuhtumi jaoks erinev valem, siis muutub arvutamine liiga keeruliseks ja raskeks. Nõukogu jäi komisjoni ettepaneku juurde ja lükkas muudatusettepaneku 198 tagasi.

—	Söödav lehtkuld: määratlus ei ole vajalik, kuna mõistet ei kasutata nõukogu seisukohas. Muudatusettepanekut 199 ei kiidetud heaks.

—	Pakendi esikülg: määratlus ei ole vajalik, kuna mõistet ei kasutata nõukogu seisukohas. Muudatusettepanekut 200 ei kiidetud heaks.

—	Erimeetodil tapetud loomade lihast tooted: nõukogu ei kavatse sellise liha jaoks kasutusele võtta erimärgistust. Muudatusettepanekut 205 ei kiidetud heaks.

—	Magusained: nõukogu ei nõua, et toiduaine nimetus oleks esitatud märgistuse kõige nähtavamal osal; samuti ei leia nõukogu, et on oluline märkida magusained märgistuse kõige nähtavamal osal. Muudatusettepanek 317 lükati tagasi.

—	Teaduslikult õige termin aine tähistamiseks, mis võib inimestel põhjustada mitmesuguseid terviseprobleeme, on fenüülalaniin. Nõukogu ei näe põhjust asendada määruses (EÜ) nr 1333/2008 kasutatud ja sätestatud mõistet. Muudatusettepanek 206 lükati tagasi.

—	Lisaainete märgistus: lisaained sisalduvad juba koostisosade loetelus; muudatusettepanekus 275 esitatud nõudmise tulemuseks võib olla topeltmärgistus.

—

Veise- või sealiha valkude kasutamine kanatoodete valmistamisel: kuigi selline teave võib olla väga oluline, eelkõige inimeste jaoks, kelle toiduvalikut määravad usulised tõekspidamised, leiab nõukogu, et kuna looma- ja sealiha tuleks lisada koostisosade loetellu, puudub vajadus topeltmärgistuse järele; muudatusettepanek 207 lükati tagasi.

—	Maitseained: maitseainete mõiste on niivõrd lai ja ebamäärane, et selle alla kuuluksid näiteks salatikastmed, mida nõukogu ei soovi vabastada kohustusliku toitumisalase teabe esitamisest; muudatusettepanek 212 lükati tagasi.

—	Suhkur, uuendsuhkur ja jahuliigid: nõukogu leiab, et nende toodete kohta tuleks esitada asjakohane toidualane teave; muudatusettepanekud 213 ja 214 lükati tagasi.

—

Kinkepakendid, eri elementidest koosnevad rühmapakendid ja assortiid sisaldavad suure tõenäosusega tavalise toitainesisaldusega toitu, millest tarbijat tuleb teavitada; maiustustele ning suhkrust ja šokolaadist kujudele ei tohiks teha erandit just põhjusel, et erandit ei tehta suhkrule ja šokolaadile; muudatusettepanek 218 lükati tagasi.

—	Toit kogusega alla 5 g/ml: vastavalt nõukogu seisukohale katab seda pakendatud toidu osas üldiselt 18. taane; pakendamata toidu osas peaksid seda reguleerima liikmesriigid; muudatusettepanek 222 lükati tagasi.

—	Taaskülmutatud, ülessulatatud: need kaks mõistet on lisatud pelgalt näitena mõeldud loetelule; neid ei ole loetellu kuulumise nimel vaja nimetada; täiendus ei ole asjakohane; muudatusettepanekut 225 ei kiidetud heaks.

—

Muud loomset päritolu toidu või muud päritolu vee märkimine toidu nimetuses: selliste koostisosade märkimine koostisosade loetelus on kohustuslik; nende märkimine lisaks toidu nimetuses tooks kaasa topeltmärgistuse, mis ei lihtsustaks märgistust ega parandaks selle loetavust ning oleks toidukäitlejatele lisakoormus, millest tarbijad kuigivõrd kasu ei saaks; muudatusettepanekud 226, 227 ja 228 lükati tagasi.

—

Vorstisooled: kunstsooled tuleb märgistada vastavalt nõukogu seisukoha artikli 9 lõike 1 punktile j; looduslikud sooled kuuluvad tavaliselt vabatahtliku teavitamise alla: mõlemat liiki sooled on ohutud ja oleks ebaõiglane seada üks sooletüüp ebasoodsamasse olukorda kui teine, kuna ka kollageensooled on looduslikust materjalist; tootjad, kes soovivad edendada soolestikust või koguni sõraliste soolestikust valmistatud sooli, võivad seda teha vabatahtlikult; muudatusettepanek 229 lükati tagasi.

—	Vürtsidest ja maitsetaimedest valmistised: kui see mõiste on segude sünonüüm, siis on see üleliigne; kui see tähendab vürtsidest ja maitsetaimedest valmistist, millele on lisatud teisi koostisosi, siis ei ole tabeli selles reas tema õige koht. Muudatusettepanek 231 lükati tagasi.

—	Õli/rasva päritolu: nõukogu märkis, et üksikasjalikum teave õli/rasva kohta kui selle loomne/taimne päritolu suurendaks toidukäitlejate kulusid ega oleks õigustatud, arvestades toiteomaduste kohta käiva teabe paranemist. Muudatusettepanekud 263 ja 279 lükati tagasi.

—	Tahkestatud: kui teave on muudest allikatest juba kättesaadav, siis puudub vajadus seda korrata. Nõukogu jäi komisjoni versiooni juurde ja lükkas muudatusettepaneku 232 tagasi.

—	Tärklised: nõukogu seisukohas on kaetud kõik tärkliseliigid; nõukogu ei näe tärklise alaliikide täpsustamise eelist; muudatusettepanek 234 on mõttetu ja lükati tagasi.

—	Toiduvärv: tegemist on üldise kategooriaga, kuhu võivad kuuluda eri liiki koostisosad; eelistatav on selliseid koostisosi nimetada, mitte lisada need üldise kategooriana, mis vähendaks tarbijatele antavat teavet; muudatusettepanek 235 lükati tagasi.

—

Lihamass: nõukogu jäi mõiste juurde, mis hõlmab mõlemat liha mehaanilise eraldamise meetodit, võttes arvesse, et pärast seda, kui protsess on lõpetatud, ei ole neil võimalik vahet teha. Nõukogu otsuse vastuvõtmise ajal ei olnud komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule lihamassi edasise vajaduse ja kasutamise kohta Euroopa Liidus, sealhulgas tarbijatele suunatud teabepoliitika kohta (8) veel kättesaadav. Nõukogu ei kiitnud heaks muudatusettepanekut 236.

—

Ensüümid ja tselluloosiekstrakt: mõlemad on mittefunktsionaalsed kategooriad, mille koht ei ole nõukogu seisukoha V lisa loetelus; ensüümide märgistamist reguleeritakse määrusega (EÜ) nr 1332/2008; (9) tselluloosiekstrakti toidus lisandina kasutamist reguleeritakse määrusega (EÜ) nr 1333/2008; (10) seetõttu lükatakse muudatusettepanekud 237 ja 307 tagasi.

—	Tüki- või kaalukaup: tavaliselt on ostja juuresolekul müüdav toit pakendamata toit, kuid mitte tingimata; käesoleva sätte kohaldamisala kitsendamine ei annaks mitte mingit eelist; muudatusettepanek 238 lükati tagasi.

—	Muud erandid: säte on üleliigne; muudatusettepanek 239 lükati tagasi.

—	Võrdlusratsioonid: kontekstist nähtub selgelt, et võrdlusratsioonid on päeva kohta; muudatus ei ole vajalik; muudatusettepanek 242 lükati tagasi.

—

Teave kilodžaulides: seaduslikud mõõtühikud, mida tuleb energiakoguse esitamiseks kasutada, on kehtestatud direktiiviga 80/181/EMÜ; lisa punkt 1.2.3 sätestab, et energiakogus tuleks esitada džaulides; seetõttu on toidu märgistuse puhul energia esitamine kilodžaulides õiguslik kohustus; muudatusettepanekud 246 ja 248 lükati tagasi.

Mitmeid muudatusettepanekuid nõukogu seisukohas ei kajastata, sest neid peetakse mittevajalikeks ja/või nõukogu seisukohaga vastuolus olevaks. Eelkõige:

muudatusettepanekud 2, 3, 8, 9, 27, 29, 43, 46, 55, 60, 70, 92, 123, 126, 132, 133, 137, 143, 168, 201, 208, 299 lükati tagasi, kuna need on peamiselt keelelised või ei muuda olulisel määral teksti mõtet.

IV. KOKKUVÕTE

Nõukogu usub, et tema esimese lugemise seisukoht tagab õige tasakaalu tarbijate tervise ja huvide kõrgetasemelise kaitse saavutamise ning tootjate seaduslike huvide kaitsmise vajaduse vahel, et edendada kvaliteetsete toodete tootmist ja samas tagada kaupade vaba liikumine.

Nõukogu ootab teisel lugemisel konstruktiivset arutelu Euroopa Parlamendiga, et määrus oleks võimalik peatselt vastu võtta.

(1) 6172/08.

(2) 10972/10 [P7_TA(2010)0222].

(3) ELT C 77, 31.3.2009, lk 81.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiiv 2000/13/EÜ toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29).

(5) Nõukogu 24. septembri 1990. aasta direktiiv 90/496/EMÜ toidu toitumisalase teabega märgistuse kohta (EÜT L 276, 6.10.1990, lk 40).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/39/EÜ eritoiduks ettenähtud toiduainete kohta (ELT L 124, 20.5.2009, lk 21).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta (ELT L 404, 30.12.2006, lk 9).

(8) 17547/10.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1332/2008 toiduensüümide kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 7).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16).

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.CE2011.102.est
Euroopa Liidu Teataja		C 102E

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	54. köide 2. aprill 2011

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	III Ettevalmistavad aktid
	NÕUKOGU
2011/C 102E/01	Nõukogu seisukoht (EL) nr 7/2011 esimesel lugemisel eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 87/250/EMÜ, 90/496/EMÜ, 1999/10/EÜ, 2000/13/EÜ, 2002/67/EÜ, 2008/5/EÜ ja määrus (EÜ) nr 608/2004 Nõukogu poolt vastu võetud 21. veebruaril 2011 ( 1 )	1