Euroopa Liidu C 341/2010

16.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 341/5

Komisjoni teatis – ELi suunised põllumajandustoodete ja toiduainete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemide parimate tavade kohta

2010/C 341/04

1. SISSEJUHATUS

Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud põllumajandustoodete ja toiduainete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemide arv. Komisjoni jaoks 2010. aastal tehtud ülevaates (1) loetletakse üle 440 eri süsteemi, millest enamik on loodud viimasel kümnendil.

Põllumajandustoodete ja toiduainete sertifitseerimise süsteemid tagavad (sertifitseerimiskorra kaudu), et toote teatavad omadused või tunnused või selle tootmise meetod või süsteem vastavad spetsifikaadis märgitule. Need hõlmavad paljusid eri algatusi, mis toimivad toiduainete tarneahela eri etappides (enne ja pärast põllumajandustootja poolt üleandmist; hõlmavad tervet toiduainete tarneahelat või osa sellest; mõjutavad kõiki sektoreid või ainult ühte turusegmenti jne). Need võivad toimida ettevõtjatevahelisel tasandil (kus teabe lõppsaajad on supermarketid või töötlusettevõtted) või ettevõtja ja tarbija vahelisel tasandil. Nad võivad kasutada logosid, aga paljud süsteemid, eriti ettevõtjatevahelised, ei kasuta.

Kui sertifitseerimissüsteemid põhimõtteliselt tellivad atesteerimise kolmandalt isikult, siis turul on teisi süsteeme, mis tegutsevad märgise või logo põhjal (sageli registreeritud kaubamärgina) spetsiaalset sertifitseerimiskorda kasutamata. Nende süsteemidega liitumine toimub ise deklareerides või süsteemi omaniku korraldatud valimise teel. Vastavalt punktis 2 esitatud määratlustele nimetatakse neid süsteeme isedeklareerimise süsteemideks. Sertifitseerimise kasutamine on kõige sobivam, kui võetud kohustused on keerukad, sätestatud üksikasjalike spetsifikaatidega ja läbivad perioodilisi kontrolle. Isedeklareerimine on sobivam suhteliselt lihtsate väidete puhul (ühe aspekti kohta).

Sertifitseerimissüsteeme ajendavad välja arendama peamiselt sellised tegurid nagu ühelt poolt ühiskondlik nõudlus toote või tootmisprotsessi teatavate omaduste (2) järele (peamiselt ettevõtjate ja tarbijate vahelised süsteemid) ning teiselt poolt ettevõtjate soov tagada, et nende tarnijad täidavad kindlaksmääratud nõudeid (peamiselt ettevõtjatevahelised süsteemid). Toiduohutuse alal pannakse määrusega (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded) (3) esmane vastutus toidu ja sööda toidualastele õigusnormidele vastavuse tagamise eest ja nende nõuete täitmise kontrollimise eest toidu- ja söödakäitlejatele. Peamised osalised toiduainete tarneahelas tuginevad sageli sertifitseerimissüsteemidele, et veenduda, et toode vastab nõuetele, ja et kaitsta oma mainet ja usaldusväärsust toiduohutusega seotud vahejuhtumite korral.

On selge, et eraõiguslikku sertifitseerimist ei ole vaja selleks, et näidata seaduslikele nõuetele vastavust. Eraõiguslikud sertifitseerimissüsteemid põllumajandus- ja toiduainesektoris peavad jääma vabatahtlikuks. Kui ettevõtjad kasutavad põhinõuetele vastavuse sertifitseerimist selleks, et hõlbustada tehinguid teiste turuosalistega toiduahela lõikes, siis peaks olema selge, et seda võtet ei saa kasutada toodete eristamiseks turul.

Sertifitseerimissüsteemid võivad tuua kasu

—	vahepealsetele osalistele toiduainete tarneahelas, tagades standardid ja vastutades niimoodi toote ja märgistusel esitatud väidete eest ja kaitstes nende mainet;

—	tootjatele, suurendades nende turulepääsu võimalusi, turuosa ja tootemarginaali sertifitseeritud toodete pealt, võimalik, et ka tõhususe suurendamisega ja tehingute maksumuse vähendamisega ning

—	tarbijatele, andes järeleproovitud ja usaldusväärset teavet toodete ja tootmisprotsesside tunnuste kohta.

Mõned sidusrühmad on osutanud ka sertifitseerimissüsteemide puudustele:

—	ühtset turgu ähvardavad ohud (4);

—	süsteemi nõuete läbipaistvuse ja väidete usutavuse küsimused, eriti süsteemide puhul, mis tõendavad põhinõuetele vastavust;

—	tarbijate eksitamise võimalus;

—	kulud ja koormus põllumajandustootjate jaoks, eriti siis, kui nad peavad ostjate nõudmiste täitmiseks ühinema mitme süsteemiga;

—	põhilistes sertifitseerimissüsteemides mitte osalevate tootjate turult tõrjumise oht, ning

—	mõju rahvusvahelisele kaubandusele, eelkõige kaubandusele arenguriikidega (5).

Komisjon on märkinud, et küsimust tarbijate eksitamisest sarnaste eesmärkidega eri süsteemide tõttu on arutatud erasektori algatustes, (6) mille eesmärk on luua heade tavade koodeks erasektori standardeid kehtestavate organisatsioonide jaoks peamiselt sotsiaal- ja keskkonnavaldkonnas. Mõned olemasolevate süsteemide pooldajad on juba teinud olulisi samme, et viia vastavusse sarnaste süsteemide nõuded, ning mõned olemasolevad sertifitseerimissüsteemid (peamiselt ettevõtjatevahelisel tasandil) on tekkinud mitme eraldi standardi ühtlustamisest.

1.1. Süsteemide liigid

Süsteemid on oma rakendusala, eesmärkide, ülesehituse ja töömeetodite poolest väga erinevad. Nagu eespool kirjeldatud, on üks oluline süsteemide eristuselement see, kas need põhinevad või ei põhine kolmanda isiku poolt läbiviidaval atesteerimisel, mille järgi neid rühmitatakse ühelt poolt isedeklareerimise süsteemideks ja teiselt poolt sertifitseerimissüsteemideks. Sertifitseerimissüsteeme saab omakorda eristada selle järgi, kas need tegutsevad ettevõtjatevahelisel tasandil või on mõeldud tarbijale äriahela kohta teabe andmiseks.

Veel üks oluline klassifitseerimiskriteerium on see, kas asjaomase süsteemi abil hinnatakse tooteid ja protsesse (peamiselt ettevõtjate ja tarbijate vahelised süsteemid) või juhtimissüsteeme (peamiselt ettevõtjatevahelised süsteemid). Süsteemide abil saab atesteerida kindlaksmääratud nõuete vastavust ametiasutuste kehtestatud nõuetele (põhinõuded) või lisada kriteeriume, mis on seaduslikest nõuetest rangemad (põhinõuetest kõrgemad). Nende kahe vahel vahet teha ei ole alati kerge: ühelt poolt on süsteemides sageli ühendatud mõne valdkonna põhinõuded teiste valdkondade kõrgemate nõuetega; teiselt poolt tuleb ettevõtjatel teatavate põhinõuete täitmiseks, eriti keskkonna ja põllumajandusliku tootmise alal, järgida häid ja parimaid tavasid ning anda väärtushinnang nõuetekohase hoolsuse kohta, nii et konkreetsed meetmed, mis tuleb võtta, võivad erineda osalejate vahel ja liikmesriigiti. Ettevõtjad kasutavad mõne sertifitseerimissüsteemi tehnilisi nõudeid selliste üldiste kohustuste tõlgendamiseks ja konkreetseks muutmiseks.

Järgmine tabel näitab sellist liigitamist.

Süsteemide klassifitseerimine

Atesteerimise liik	Isedeklareerimine	Sertifitseerimine (atesteerimine kolmanda isiku poolt)
Osapooled	Ettevõtjad ja tarbijad	Ettevõtjad ja tarbijad	Ettevõtjad
Kindlaksmääratud nõuete objektid	Tooted ja protsessid	Peamiselt tooted (k.a teenused) ja protsessid	Peamiselt juhtimissüsteemid
Nõuete sisu	Peamiselt kõrgemad kui põhinõuded	Peamiselt kõrgemad kui põhinõuded	Põhinõuded ja põhinõuetest kõrgemad nõuded

Käesolevad suunised keskenduvad sertifitseerimissüsteemidele, nagu on üldjoontes näidatud eespool esitatud tabeli parempoolses osas.

1.2. Suuniste otstarve

Komisjon märkis oma teatises põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika kohta, (7) et võttes arvesse arenguid ja algatusi erasektoris, ei ole seadusandlikud meetmed sertifitseerimissüsteemides esinevate võimalike puuduste käsitlemiseks hetkel õigustatud (8). Selle asemel töötas komisjon kvaliteedi nõuanderühmaga (9) konsulteerides sidusrühmade märkuste põhjal välja põllumajandustoodete ja toiduainete sertifitseerimise süsteemide suunised.

Need suunised on kavandatud olemasoleva õigusliku raamistiku kirjeldamiseks, vabatahtlike sertifitseerimissüsteemide läbipaistvuse, usutavuse ja tõhususe parandamiseks ning selleks, et tagada, et need ei oleks vastuolus õigusaktide nõuetega. Suunistes rõhutatakse parimaid tavasid selliste süsteemide haldamisel, andes seeläbi juhiseid, kuidas

—	vältida tarbijate eksitamist ning suurendada süsteemi nõuete läbipaistvust ja selgust;

—	vähendada põllumajandustootjate ja tootjate haldus- ja finantskoormust, kaasa arvatud arenguriikides, ning

—	tagada vastavus ELi siseturueeskirjadele ja sertifitseerimispõhimõtetele.

Suunised on mõeldud eelkõige süsteemide arendajatele ja ettevõtjatele.

Suuniste järgimine on vabatahtlik. Suunistega ühinemine ei tähenda, et komisjon on toetanud nendes süsteemides kehtestatud nõudeid. Käesolevatel suunistel ei ole ELis seaduslikku staatust, samuti ei ole nende eesmärgiks muuta ELi õigusaktidega ettenähtud nõudeid.

Lõpuks ei tuleks käesolevaid suuniseid pidada ELi õigusaktide juriidiliseks tõlgenduseks, kuna sellised tõlgendused kuuluvad Euroopa Liidu Kohtu ainupädevusse.

2. REGULEERIMISALA JA MÕISTED

2.1. Reguleerimisala

Suuniseid kohaldatakse vabatahtlike sertifitseerimissüsteemide suhtes, mis hõlmavad

—	põllumajandustooteid (sh sööt), olenemata sellest, kas need on mõeldud inimtarbimiseks või ei;

—	määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 2 alla kuuluvaid toiduaineid ning

—	põllumajandustoodete ja toiduainete tootmise ja töötlemisega seotud protsesse ja juhtimissüsteeme.

Suuniseid ei kohaldata riigiasutuste tehtud ametlike kontrollide suhtes.

2.2. Mõistete määratlused (10)

1. Kindlaksmääratud nõue– sätestatud vajadus või ootus.

2. Vastavushindamine– tõendamine, et toote, protsessi, süsteemi, isiku või asutuse suhtes kindlaksmääratud nõuded on täidetud.

3. Läbivaatamine– kontrollimine, kas valimine ja kindlaksmääramine ning nende toimingute tulemused on sobivad, piisavad ja tõhusad kindlaksmääratud nõuete täitmise tagamiseks.

4. Atesteerimine– pärast läbivaatamist tehtud otsuse põhjal deklaratsiooni väljastamine selle kohta, et kindlaksmääratud nõuete täitmist on tõendatud.

5. Deklaratsioon– atesteerimine esimese isiku poolt. Käesolevates suunistes kasutatakse terminit „isedeklareerimise süsteemid” kollektiivsete süsteemide kohta ja märgistusel esitatud väidete kohta, mis ei ole sertifitseeritud ja mis põhinevad tootja enda deklaratsioonil.

6. Sertifitseerimine– toodete, protsesside, süsteemide või isikute atesteerimine kolmanda isiku poolt.

7. Akrediteerimine– kolmanda isiku poolt läbiviidav asutuse atesteerimine, mis ametlikult tõendab tema pädevust täita kindlaksmääratud ülesandeid. ELis (11) tähendab akrediteerimine riikliku akrediteerimisasutuse poolt läbiviidavat vastavushindamisasutuse atesteerimist, mis tõendab tema vastavust kindlaksmääratud vastavushindamisülesande täitmiseks harmoneeritud standardi põhjal kehtestatud nõuetele ja vajaduse korral mis tahes lisanõuetele, sealhulgas asjaomaste valdkondlike normide alusel kehtestatud nõuetele.

8. Kontroll– tooteprojekti, toote, protsessi või seadmestiku uurimine ja selle konkreetsetele nõuetele või spetsialisti hinnangu põhjal üldistele nõuetele vastavuse kindlaksmääramine.

9. Audit– süstemaatiline, sõltumatu, dokumenteeritud protsess kirjalike andmete, faktide või muu olulise teabe saamiseks ja objektiivselt hindamiseks, et teha kindlaks, mil määral on kindlaksmääratud nõuded täidetud.

3. ELI TASANDIL KEHTIVAD ÕIGUSNORMID

3.1. Süsteemide haldamise eeskirjad

ELis tegutsevatele sertifitseerimissüsteemidele kehtivad järgmised põhilised ELi õigusnormid.

—

Siseturueeskirjad. Sertifitseerimisteenuse pakkujatel on õigus asutamisvabadusele ja teenuste osutamise vabadusele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklites 49 ja 56 ning teenuste direktiivi vastavates sätetes (12). Neile ei tohi nende ettevõtjana asutamisel teises liikmesriigis seada põhjendamatuid piiranguid. Samuti ei tohi neile seada põhjendamatuid piiranguid teenuste osutamisel piiriüleselt. Sertifitseerimissüsteemid ei tohi kujutada endast tegelikke tõkkeid kaubavahetusele siseturul.

—

Eeskirjad riigi sekkumise kohta sertifitseerimissüsteemidesse. Sertifitseerimissüsteemid, mida toetavad avalikud asutused, nagu piirkondlikud või riigiasutused, ei või seada piiranguid tootjate päritoluriigi järgi või muul viisil ühtset turgu takistada. ELTL artikli 107 tähenduses liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest süsteemidele antav toetus peab vastama riigiabi eeskirjadele.

—

Konkurentsieeskirjad. Sertifitseerimissüsteemid ei tohi põhjustada konkurentsivastast käitumist, sh eelkõige järgmist (mittetäielik loetelu):

—	horisontaalseid või vertikaalseid lepinguid, mis piiravad konkurentsi;

—	konkureerivate ettevõtjate juurdepääsu piiramist ühe või mitme märkimisväärse turujõuga ettevõtja poolt (näiteks konkureerivate ostjate juurdepääsu takistamine tarnijatele ja/või konkureerivate tarnijate juurdepääsu takistamine turustuskanalitele);

—	sertifitseerimissüsteemile juurdepääsu takistamist turumajanduse tingimustes tegutsevatele ettevõtjatele, kes vastavad kehtestatud eeltingimustele;

—	süsteemis osalevatel või kolmandatel isikutel selliste alternatiivsete toodete arendamise ja turustamise takistamist, mis ei vasta asjaomase süsteemiga kehtestatud spetsifikatsioonidele.

—

Tarbijate teavitamine ja märgistamisnõuded (13). Toidu märgistus, reklaam ja esitus ei tohi olla ostjat olulisel määral eksitavad, eelkõige:

—	seoses toidu selliste iseloomulike tunnustega nagu toidu laad, nimetus, omadused, koostis, kogus, säilivus, päritolu- ja lähteriik, valmistus- või tootmismeetod;

—	omistades toidule mõju või omadusi, mida toidul ei ole;

—	andes mõista, et toit on eriomadustega, kui selliste omadustega on tegelikult kõik samalaadsed toidud.

Süsteemid, mis sertifitseerivad ainult seaduslikele nõuetele vastavust, ei tohi viia mõttele, et sertifitseeritud toodetel on eriomadused, mis on samalaadsete toodete omadest erinevad. Samuti ei tohiks süsteemidega diskrediteerida või püüda diskrediteerida muid turul olevaid tooteid ega ametliku kontrolli usaldusväärsust.

Ebaausaid kaubandustavasid käsitleva direktiivi (14) kohaselt ei tohi toidu märgistus, reklaam ja esitus ostjat eksitada.

—	EL võtab vastavushindamise korra sätestamisel konkreetses õigusaktis arvesse oma rahvusvahelisi kohustusi, eriti Maailma Kaubandusorganisatsiooni tehniliste kaubandustõkete lepingus sätestatud nõudeid.

3.2. Sertifitseerimissüsteemide sisuga seotud eeskirjad

Lisaks on paljude sertifitseerimissüsteemide nõuetes käsitletud teemade kohta olemas erisätted (nt õigusaktides kehtestatud nõuded toiduohutuse ja -hügieeni (15); mahepõllunduse, loomade heaolu; keskkonnakaitse ja konkreetsete toodete turustusnormide kohta).

Valdkondades, kus on olemas asjaomased standardid või õigusaktid, tuleb väidetes neid standardeid või õigusakte arvesse võtta ja väited peavad olema nendega kooskõlas ning neile tuleb viidata spetsifikaatides (nt kui süsteemis väidetakse, et kasutatakse mahepõllundustooteid, siis peab süsteem põhinema määrusel (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) (16); süsteemid, kus esitatakse väiteid toiteväärtuse ja tervise kohta, peavad olema kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1924/2006 (17) ja läbima nõutud teadusliku hindamise Euroopa Toiduohutusameti poolt).

Seoses toiduohutuse ja -hügieeniga kehtivad eelkõige järgnevad põhimõtted:

—	süsteemid ei tohi olemasolevaid ametlikke standardeid ja/või nõudeid kahjustada või püüda neid asendada ega püüda asendada ametlikke kontrolle, mida viib läbi pädev asutus ametlikele kohustuslikele standarditele ja nõuetele vastavuse ametlikuks kontrollimiseks;

—	tooteid, mida turustatakse selliste süsteemide alusel, mis kehtestavad seaduslikest nõuetest rangemad ohutus- ja hügieenistandardid, ei tohiks tutvustada ega reklaamida viisil, mis diskrediteerib või püüda diskrediteerida muude turul olevate toodete ohutust või ametlike kontrollide usaldusväärsust.

3.3. Vastavushindamise, sertifitseerimise ja akrediteerimise eeskirjad

Reguleeritavas valdkonnas vastavushindamist teostavate asutuste akrediteerimise korraldamise ja läbiviimise eeskirjad on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. Kuna see määrus ei sisalda nõuet, et vastavushindamisasutused peavad olema akrediteeritud, on see nõue kehtestatud mõnedes teistes ELi õigusaktides (18).

Lisaks on rahvusvaheliselt tunnustatud toote/protsessi või süsteemi sertifitseerimise süsteemide haldamise eeskirjad sätestatud vastavalt Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) juhendis 65 (EN 45011) või ISO 17021. Kuigi toote/protsessi või süsteemi sertifitseerimise süsteemid on vabatahtlikud algatused, peavad sertifitseerimisasutused toote/protsessi või süsteemi kohta akrediteeritud sertifikaatide väljastamiseks olema akrediteeritud standardi EN 45011/ISO 65 või ISO 17021 nõuete kohaselt.

Sellegipoolest ei piira eespool öeldu kõiki kohaldatavaid ELi toidualaseid õigusnorme, kaasa arvatud määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 5 lõikes 1 sätestatud üldeesmärke:

„Toidualaste õigusnormide eesmärk on saavutada üks või mitu üldist eesmärki, mis on seotud inimeste elu ja tervise kõrge tasemega, ning tarbijate huvide kaitse, kaasa arvatud õiglane toidukaubandus, võttes vajaduse korral arvesse loomade tervise ja heaolu, taimetervise ning keskkonna kaitset”.

Sellega seoses sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) (19) teatavaid eeskirju pädeva asutuse ametlike kontrolliülesannete (kaasa arvatud akrediteerimise ja aruandluskohustused) delegeerimiseks sõltumatutele kolmandatele isikutele.

Ametliku kontrollitegevusega tagatakse vastavus põhinõuetele, millele lisaks võivad vabatahtlikkuse alusel toimida spetsiaalsed sertifitseerimissüsteemid, arvestades, et kõikide nõueterikkumistega kaasneb vastutus toidualaste seaduste alusel. Põhinõuetele vastavuse hindamine sertifitseerimissüsteemide kaudu ei vabasta ametlikke kontrolliasutusi nende vastutusest.

4. SOOVITUSED SÜSTEEMIDES OSALEMISE JA SÜSTEEMIDE ARENDAMISE KOHTA

1.	Süsteemid peaksid läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel olema avatud kõikidele osalejatele, kes soovivad ja suudavad spetsifikaatide nõudeid täita.

Süsteemidel peaks olema järelevalvestruktuur, mis võimaldab kõikidel asjaomastel toiduahelas osalevatel sidusrühmadel (põllumajandustootjad ja nende organisatsioonid, (20) põllumajandustoodete ja põllumajanduslike toidukaupade turustajad, toiduainetööstus, hulgimüüjad, jaemüüjad ja vajaduse korral tarbijad) anda representatiivselt ja tasakaalustatud viisil oma panuse süsteemi arendamisse ja otsuste tegemisse. Sidusrühmade ja kaasatud organisatsioonide osalemise kord peaks olema dokumentidega ette nähtud ja avalikkusele kättesaadav.

3.	Eri riikides ja piirkondades tegutsevate süsteemide juhid peaksid hõlbustama nende piirkondade kõikide asjaomaste sidusrühmade osalemist süsteemi arendamises.

4.	Tehnilised ekspertide komiteed peaksid välja töötama süsteemi nõuded ja esitama need laiemale sidusrühmade grupile nende omapoolse panuse andmiseks.

5.	Süsteemijuhid peaksid tagama asjaomaste sidusrühmade osalemise kontrollikriteeriumide ja kontrollnimekirjade väljatöötamises ning karistuste piirmäärade kavandamises ja kindlaksmääramises.

6.	Süsteemijuhid peaksid vastu võtma pideva arendamise lähenemisviisi, kus on olemas tagasisidekord, mis võimaldab eeskirju ja nõudeid regulaarselt kõikide poolte osalusel läbi vaadata. Süsteemides osalejad tuleks eelkõige kaasata süsteemi tulevasse arendamisse.

7.	Muudatusi süsteemi nõuetes tuleb teha ainult siis, kui, need on põhjendatud, et vältida süsteemis osalejate asjatuid kohandamiskulusid. Süsteemis osalejatele tuleb kõikidest muudatustest süsteemi nõuetes nõuetekohaselt ette teatada.

8.	Süsteemid peaksid sisaldama kontaktandmeid kõikide süsteemiga seotud dokumentide kohta (sealhulgas veebisaidil) ja kehtestama süsteemi kohta märkuste tegemise ja nendele vastamise korra.

5. SOOVITUSED SÜSTEEMI NÕUETE JA VASTAVATE VÄIDETE KOHTA

5.1. Süsteemi nõuete ja esitatud väidete selgus ja läbipaistvus

1.	Süsteemides peaksid olema selgelt väljendatud nende sotsiaalsed, keskkonnaalased, majanduslikud ja/või õiguslikud eesmärgid.

2.	Väited ja nõuded peaksid olema selgelt seotud süsteemi eesmärkidega.

3.	Süsteemi rakendusala peab olema selgelt määratletud toodete/ja protsesside osas, mille suhtes süsteem kehtib.

4.	Süsteemi spetsifikaadid, (21) sealhulgas spetsifikatsioonide avalik kokkuvõte, peaksid olema vabalt kättesaadavad (nt veebisaidil).

5.	Eri riikides tegutsevad süsteemid peaksid esitama spetsifikaatide tõlke, kui võimalikud osalejad või sertifitseerimisasutused esitavad selleks nõuetekohaselt põhjendatud taotluse.

6.	Süsteemi spetsifikaadid peaksid olema selged, piisavalt üksikasjalikud ja kergesti arusaadavad.

7.	Logosid või märgiseid kasutavad süsteemid peaksid tootepakendil või müügikohas andma teavet selle kohta, kust tarbijad saavad süsteemi kohta lisateavet, näiteks veebiaadressi.

8.	Süsteemid peaksid selgelt märkima (nt oma veebisaidil), et nad nõuavad sertifitseerimist sõltumatu asutuse poolt, ja esitama seda teenust osutavate sertifitseerimisasutuste andmed.

5.2. Süsteemis esitatud väidete ja nõuete aluseks olevad tõendid

1.	Kõik väited peavad põhinema objektiivsetel ja kontrollitavatel tõenditel ning teaduslikult põhjendatud dokumentidel. Need dokumendid peaksid olema vabalt kättesaadavad, näiteks veebisaidil (22).

2.	Eri riikides ja piirkondades tegutsevad süsteemid peaksid oma nõudeid kohandama kooskõlas kohalike asjaomaste agroökoloogiliste, sotsiaal-majanduslike ning õiguslike tingimustega ja põllumajandustavadega, tagades seejuures eri tingimustes järjepidevad tulemused.

3.	Süsteemides peaks olema selgelt märgitud (nt veebisaidil), kas, kus ja mil määral on nende spetsifikaadid asjaomastest seaduslikest nõuetest rangemad, sealhulgas vajaduse korra aruandlus- ja kontrollivaldkonnas.

6. SOOVITUSED SERTIFITSEERIMISE JA KONTROLLIDE KOHTA

6.1. Sertifitseerimise erapooletus ja sõltumatus

Süsteemi nõuetele vastavuse sertifitseerimise peaks läbi viima sõltumatu asutus, mille on akrediteerinud

—	riiklik akrediteerimisasutus, mille on määranud liikmesriik vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008 kooskõlas asjakohaste Euroopa või rahvusvaheliste standardite ja suunistega, milles on sätestatud toodete sertifitseerimise süsteemidega tegelevate asutuste üldnõuded, või

—	akrediteerimisasutus, kes on alla kirjutanud rahvusvahelise akrediteerimisfoorumi (IAF) mitmepoolse tunnustamise lepingule toodete sertifitseerimise kohta.

2.	Süsteemid peaksid olema avatud sertifitseerimisele kõikide kvalifitseeritud ja akrediteeritud sertifitseerimisasutuste poolt, ilma geograafilisi piiranguid kehtestamata.

6.2. Kontrollid

Üldpõhimõte on, et kontrollid peaksid olema tõhusad, selged, läbipaistvad, põhinema dokumenteeritud menetlustele ja seonduma kontrollitavate kriteeriumidega, mis on sertifitseerimissüsteemis esitatavate väidete aluseks. Mitterahuldava kontrollitulemuse korral tuleb võtta vajalikud meetmed.

1.	Süsteemis osalejaid tuleb regulaarselt kontrollida. Kontrollide läbiviimiseks peavad olema selged ja dokumenteeritud menetlused, mis hõlmaksid kontrollide sagedust ning proovivõttu ja laboratoorseid katseid või analüüse sertifitseerimissüsteemi rakendusalaga seotud parameetrite kontrollimiseks

Kontrollide sageduse puhul tuleks arvesse võtta varasemate kontrollide tulemusi, tootele või protsessile või juhtimissüsteemile omaseid ohte ning seda, kas kollektiivsetes tootjaorganisatsioonides tehakse siseauditeid, mis võivad kolmanda isiku poolt läbiviidavaid kontrolle täiendada. Minimaalse kontrollimissageduse kõikide süsteemis osalejate jaoks peaks kindlaks määrama süsteemi inspektor.

3.	Kontrollitulemusi tuleks süstemaatiliselt hinnata.

4.	Reeglina tuleks kasutada etteteatamata kontrolle ja lühiajalise (nt 48 tunni jooksul) etteteatamisega kontrolle.

5.	Kontrollid ja auditid peaksid toimuma avalikult kättesaadavate suuniste, kontrollnimekirjade ja plaanide põhjal. Kontrollikriteeriumid peaksid olema tihedalt seotud süsteemi nõuetega ja vastavate väidetega.

Nõuetele mittevastavuse korral toimimiseks peaksid olema kehtestatud selged ja dokumenteeritud menetlused, mida rakendatakse efektiivselt. Peaks olema kindlaks määratud väljalangemise kriteeriumid, mille tagajärjel

—	sertifikaati ei väljastata või see võetakse tagasi;

—	tühistatakse liikmesus või

—	teavitatakse asjaomast ametlikku täitevasutust.

Need väljalangemise kriteeriumid peaksid sisaldama vähemalt seaduses ette nähtud põhinõuete täitmata jätmist sertifitseerimise alla kuuluvas valdkonnas. Nõuetele mittevastavuse juhtudest, millega kaasnevad kahjulikud tagajärjed tervisekaitsele, tuleks teavitada asjaomaseid asutusi vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele.

7.	Kontrollid peaksid keskenduma sertifitseerimissüsteemi tehtavate väidete aluseks olevate kontrollitavate kriteeriumide analüüsimisele.

6.3. Kulud

1.	Süsteemijuhid peaksid avalikustama liikmemaksu (kui on) ja nõudma, et nende sertifitseerimisasutused avaldaksid sertifitseerimise ja kontrollimise kulud eri liiki süsteemides osalejate jaoks.

2.	Eri süsteemis osalejatelt võetavate tasude võimalikud erinevused peaksid olema põhjendatud ja proportsionaalsed. Tasusid ei tohiks kasutada selleks, et takistada teatavate potentsiaalsete, näiteks teistest riikidest pärit osalejaterühmade ühinemist asjaomase süsteemiga.

3.	Vastastikuselt tunnustamiselt ja võrdlusanalüüsidelt kokkuhoitud kulud tuleks edasi anda kontrolli ja auditeerimise alla kuuluvate ettevõtjatele.

6.4. Audiitorite/inspektorite kvalifitseerimine

Üldine põhimõte on, et audiitorid/inspektorid peaksid olema erapooletud, kvalifitseeritud ja pädevad.

Sertifitseerimisauditeid läbiviivatel audiitoritel peaks olema asjakohased teadmised konkreetses valdkonnas ja nad peaksid töötama sertifitseerimisasutuste jaoks, mis on akrediteeritud asjaomaste toote sertifitseerimise süsteeme ja juhtimissüsteemide sertifitseerimise süsteeme käsitlevate Euroopa või rahvusvaheliste standardite ja suuniste alusel. Audiitoritele kehtestatud kutseoskuste alaseid nõudeid tuleks kirjeldada süsteemi spetsifikaatides.

6.5. Väiketootjatele kehtivad sätted

Süsteemid peaksid sisaldama sätteid, mis võimaldavad väiketootjate osalemist (eriti arenguriikidest, kui see on asjakohane) süsteemis ja nende osalemise edendamist.

7. SOOVITUSED VASTASTIKUSE TUNNUSTAMISE JA VÕRDLUSANALÜÜSIDE KOHTA/TEISTE SÜSTEEMIDEGA KATTUMINE

Kui süsteemi hakatakse kasutama uues sektoris ja/või laiendatakse nende rakendusala, peab vajadus asjakohase süsteemi järgi olema põhjendatud. Süsteemijuhid peaksid võimaluse korral sõnaselgelt viitama (nt oma veebisaidil) teistele asjaomastele süsteemidele, mida rakendatakse samas sektoris, poliitikavaldkonnas ja geograafilises piirkonnas, ning määrama kindlaks, kus nende lähenemisviisid ühtivad ja kokku langevad. Nad peaksid aktiivselt uurima osade või kõikide süsteemi nõuete vastastikuse tunnustamise võimalusi.

2.	Valdkondades, kus on tuvastatud süsteemide osaline või täielik kattumine teise süsteemi nõuetega, tuleks ette näha nendes süsteemides juba läbiviidud kontrollide ja auditite tunnustamine või osaliselt või täielikult aktsepteerimine (eesmärgiga samu nõudeid mitte uuesti auditeerida).

3.	Kui vastastikust tunnustamist ei saavutata, peaksid süsteemijuhid propageerima ühendatud auditeid kombineeritud auditi kontrollnimekirjade põhjal (st üks kombineeritud kontrollnimekiri ja üks ühendatud audit kahe või mitme eri süsteemi jaoks).

4.	Kattuvate nõuetega süsteemide juhid peaksid niipalju kui praktiliselt ja õiguslikult võimalik, ühtlustama ka oma auditiprotokolle ja dokumenteerimisnõudeid.

(1) Areté poolt põllumajanduse peadirektoraadi jaoks tehtud uuring; vt http://ec.europa.eu/agriculture/quality/index_en.htm

(2) Näiteks loomade heaolu, keskkonnasäästlikkus, õiglane kaubandus.

(3) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(4) Komisjon väljendas oma teatises „Toiduainete tarneahela parem toimimine Euroopas” (KOM (2009) 591) kavatsust vaadata läbi teatavad keskkonnanõuded ja päritolumärgiste süsteemid, mis võivad takistada piiriülest kaubandust.

(5) Erasektori standardite küsimust on arutatud WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitees.

(6) Nt ISEAL Alliance (http://www.isealalliance.org).

(7) KOM(2009) 234.

(8) See järeldus tehti põhjaliku mõjuhindamise põhjal, milles uuriti erinevaid valikuvõimalusi edasiseks tegevuseks (vt „Certification schemes for Agricultural Products and Foodstuffs” (Põllumajandustoodete ja toiduainete sertifitseerimise süsteemid); http://ec.europa.eu/agriculture/quality/policy/com2009_234/ia_annex_d_en.pdf).

(9) Põllumajandusliku tootmiskvaliteedi nõuanderühm, mis asutati komisjoni otsusega 2004/391/EÜ; (ELT L 120, 24.4.2004, lk 50).

(10) Põhineb standardil EN ISO/IEC 17000 „Vastavushindamine – Sõnavara ja üldpõhimõtted”.

(11) Määruse (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93) artikli 2 lõige 10 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(12) Direktiiv 2006/123/EÜ, 12. detsember 2006, teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).

(13) Direktiivi 2000/13/EÜ (toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artikli 2 lõike 1 punkt a (EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29).

(14) Direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul, ELT L 149, 11.6.2005, lk 22, ja selle rakendusjuhis SEK(2009) 1666.

(15) Määrus (EÜ) nr 852/2004, 29. aprill 2004, toiduainete hügieeni kohta; määrus (EÜ) nr 853/2004, 29. aprill 2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, ning määrus (EÜ) nr 854/2004, 29. aprill 2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).

(16) ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.

(17) ELT L 404, 30.12.2006, lk 9.

(18) Nt on määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 11 lõikes 3 nõutud, et „lõigetes 1 ja 2 osutatud toote sertifitseerimise asutused järgivad Euroopa standardit EN 45011 või ISO/IEC juhendit 65 (toodete sertifitseerimise süsteemidega tegelevate asutuste üldnõuded) ning alates 1. maist 2010 akrediteeritakse need sertifitseerimisasutused vastavalt nimetatud standardile või juhendile”.

(19) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(20) Nt kooperatiivid.

(21) Erandeid tuleks teha juhul, kui süsteemi spetsifikaadid põhinevad standarditel, mis ei ole vabalt kättesaadavad (nt ISO ja EN standardid).

(22) Konfidentsiaalse ja/või ärisaladuse alla kuuluva teabe suhtes tuleks teha erand ja see selgelt ära märkida.

16.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 341/15

Kutse märkuste esitamiseks vastavalt järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud EFTA riikide lepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 2 riigiabi andmise kohta seoses kindlustusettevõtja Sjóvá rekapitaliseerimisega Islandil

2010/C 341/07

Vastavalt järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud EFTA riikide lepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 2 algatas EFTA järelevalveamet menetluse 22. septembri 2010. aasta otsusega 373/10/COL, mis on esitatud käesolevale kokkuvõttele järgnevatel lehekülgedel autentses keeles. Islandi ametiasutustele on sellest teatamiseks saadetud otsuse koopia.

Käesoleva teatisega palub EFTA järelevalveamet EFTA riikidel, ELi liikmesriikidel ja huvitatud isikutel saata märkused kõnealuse meetme kohta ühe kuu jooksul alates käesoleva teatise avaldamisest aadressil:

EFTA Surveillance Authority

Registry

Rue Belliard/Belliardstraat 35

1040 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Märkused edastatakse Islandi ametiasutustele. Märkused esitanud huvitatud isiku andmete konfidentsiaalset käsitlemist võib nõuda kirjalikult, esitades nõude põhjendused.

KOKKUVÕTE

Menetlus

2009. aasta suvel jõudis järelevalveametini Islandi meedia kaudu teave Islandi riigi sekkumisest seoses ühe suurima Islandi kindlustusettevõtjaga, Sjóvá-Almennar tryggingar hf. (edaspidi „Sjóvá”). Järelevalveamet võttis 10. märtsil 2010 vastavalt protokolli nr 3 II osa artikli 10 lõikele 3 vastu otsuse teabe esitamise korralduse kohta, millega nõutakse täieliku teabe esitamist. 7. juunil 2010 sai järelevalveamet konkureerivalt ettevõtjalt kaebuse, mis käsitleb riiklikku sekkumise käigus ettevõtjale Sjóvá antud väidetavat riigiabi. Islandi ametiasutused on juhtumiga kohta esitanud osalist teavet.

Pärast mitmeid tehinguid omandas Islandi riik 2010. aasta mais 73 protsenti ettevõtja Sjóvá aktsiatest. Aktsiate eest tasuti riigi võlakirjadega summas 11,6 miljardit ISK.

Algselt müüdi võlakirjad juulis 2009 ettevõtjale SAT Holding (ettevõtja Glitnir Bank tütarettevõtja), kes on ettevõtja Sjóvá omanik. Võlakirju kasutati ettevõtja Sjóvá rekapitaliseerimiseks, mida oli tarvis kindlustusettevõtja toimimise tagamiseks. Ettevõtjale SAT Holding anti riigi võlakirjade eest maksmiseks aega 18 kuud ja selle perioodi eest intressi ei arvestatud. Teise võimalusena oleks ettevõtja SAT Holding saanud igal ajal tasuda riigile ettevõtja Sjóvá aktsiatega ning seda võimalust kasutatigi mais 2010.

Meetme hindamine

Islandi ametiasutused on väitnud, et riik käitus ettevõtja Sjóvága erainvestori/-võlausaldajana.

Tingimused, mille alusel võlakirjad üle kanti (makseaeg 18 kuud ilma intressideta või võimalus tasuda ettevõtja Sjóvá aktsiatega 73,03 % ulatuses) ei vasta järelevalveameti esialgse arvamuse kohaselt tavapärastele turutingimustele. Juulis 2009 oli Islandil raske finantskriis. Ettevõtjal Sjóvá jäi minimaalkapitali nõudest puudu 15,5 miljardit ISK. Ettevõtja Glitnir Bank suhtes oli käimas likvideerimismenetlus. Järelevalveamet arvab, et ei sellistes finantsraskustes olev ettevõtja ega ka likvideerimisel olev pank ei oleks olnud võimeline saama vajalikku rahastamist turutingimustel.

Seoses ettevõtja Sjóvá uude kapitali tehtud investeeringutega on Islandi ametiasutused väitnud, et ettevõtja rekapitaliseerimisel kasutati märkimisväärses koguses erakapitali, st erainvestoriteks olid ettevõtjad Glitnir Bank (ettevõtja SAT Holding kaudu) ja Íslandsbanki. Riik ise ettevõtja Sjóvá võlausaldaja ei olnud. Riik ei pidanud oma varasid kaitsma, kuna ta ei kuulunud ettevõtja võlausaldajate hulka. Seepärast ei saa järelevalveameti arvates riigi tegevust siin võrrelda rahuldamata nõudeid sissenõudva erainvestori või -võlausaldaja tegevusega.

Seepärast tegi järelevalveamet esialgse järelduse, et erainvestori põhimõtet selle juhtumi suhtes kohaldada ei saa.

Islandi ametiasutused on teatanud, et kui sekkumist saab pidada riigiabiks, vastab see EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktile b, samuti erandile artikli 61 lõike 3 punktis c ning nimetatud erandil põhinevatele järelevalveameti suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta.

Kui raskustes olevatele äriühingutele antavat riigiabi hinnatakse tavaliselt EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohaselt, võib järelevalveamet EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b alusel lubada ka riigiabi „tõsise häire kõrvaldamiseks mõne EÜ liikmesriigi või EFTA riigi majanduses”. Islandi ametiasutused ei edastanud teavet, mille põhjal järelevalveamet oleks saanud hinnata meedet vastavalt artikli 61 lõike 3 punktile c. Samuti ei ole nad tõendanud, et ettevõtja Sjóvá pankrot oleks võinud põhjustada sellist süsteemset kahju, mis kujutaks endast „tõsist häiret” Islandi majanduses EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b tähenduses.

Järeldus

Eelnevatele kaalutlustele toetudes otsustas järelevalveamet vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 1 lõikele 2 algatada ametliku uurimismenetluse. Huvitatud isikuid kutsutakse üles esitama oma märkused ühe kuu jooksul alates käesoleva teatise avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

EFTA SURVEILLANCE AUTHORITY DECISION

No 373/10/COL

of 22 September 2010

to initiate the formal investigation procedure with regard to the recapitalisation of Sjóvá insurance company

(Iceland)

THE EFTA SURVEILLANCE AUTHORITY (‘THE AUTHORITY’),

Having regard to the Agreement on the European Economic Area (‘the EEA Agreement’), in particular to Articles 61 to 63 and Protocol 26,

Having regard to the Agreement between the EFTA States on the establishment of a Surveillance Authority and a Court of Justice (‘the Surveillance and Court Agreement’), in particular to Article 24,

Having regard to Protocol 3 to the Surveillance and Court Agreement (‘Protocol 3’), in particular to Article 1(3) of Part I and Articles 4(4), 6 and 13(1) of Part II,

Having regard to the Authority’s State Aid Guidelines on the application and interpretation of Articles 61 and 62 of the EEA Agreement, in particular Part VIII, Temporary Rules regarding Financial Crisis, and the chapter on aid for rescuing and restructuring firms in difficulty (1),

Having regard to the Authority’s Decision No 77/10/COL of 10 March 2010 on an information injunction against Iceland to provide information on the State intervention in Sjóvá,

Whereas:

I. FACTS

1. Procedure

The Authority became aware of the Icelandic State intervention in the insurance company Sjóvá-Almennar tryggingar hf. (Sjóvá) in the summer of 2009 through the Icelandic media. Subsequently the Authority included this case in the agenda of an annual meeting on pending cases in the field of State aid between the Authority and the Icelandic authorities which was held in Reykjavik on 5 November 2009. At the meeting the Icelandic authorities provided brief information concerning the background and history of the case.

Due to the complexity of the intervention and the circumstances surrounding it, the Authority asked the Icelandic authorities at the meeting on 5 November 2009 to provide written detailed information.

In a letter to the Icelandic authorities dated 16 November 2009 (Event No 536644), the Authority summarised the points of discussion at the meeting on 5 November 2009 and repeated its request for detailed information in writing regarding the State intervention in Sjóvá. Moreover, the Authority invited the Icelandic authorities to put forward their views regarding possible State aid issues involved in the case. The Authority requested that this information be provided no later than 16 December 2009.

The Authority sent a reminder letter to the Icelandic authorities, dated 14 January 2010 (Event No 543092) requesting that the information be sent to the Authority by 29 January 2010.

No written information was received and subsequently the Authority adopted an information injunction decision, pursuant to Article 10(3) of Part II of Protocol 3, on 10 March 2010 (Event No 548842), requesting:

‘… all documentation, information and data necessary to permit the Authority to assess the existence of State aid in the State intervention in Sjóvá as well as its compatibility with the State aid rules of the EEA Agreement. In particular, but not exclusively, the Authority requires the Icelandic authorities to provide it with a detailed description of the capital injection in Sjóvá including copies of all relevant documents and moreover a detailed explanation of how the Central Bank of Iceland came into possession of the assets of Sjóvá.

Moreover, the Icelandic authorities are requested, also no later than 11 April 2010, to provide all information and data necessary to assess the compatibility of the measure with the State aid rules of the EEA Agreement.

The Icelandic authorities are invited to provide their comments and view regarding any possible and potential State aid issues involved in this case within the same deadline, i.e. 11 April 2010.’

On 11 April 2010, the Icelandic authorities submitted a reply (Event No 553315).

On 7 June 2010, the Authority received a complaint (Event No 559496) against alleged State aid granted when the State intervened in Sjóvá.

2. Description of the case

2.1. Background

Sjóvá is one of Iceland’s leading insurance companies (2). The company was taken over by Glitnir Bank (3) (Glitnir) in 2003 and its operations were merged with those of the bank. In 2005, the financial group Moderna/Milestone Finance (4) bought 66,6 % of Sjóvá’s shares from Glitnir and acquired full ownership as from 2006. Sjóvá’s operations were then separated from those of Glitnir.

2.2. The State intervention and the events leading to it

The events leading to the State intervention and the State intervention itself are rather complex and will be described below in chronological order according to information available to the Authority.

2.2.1. Intervention by the Financial Supervisory Authority

Early in 2008, the Icelandic Financial Supervisory Authority (the FME) started an in-depth investigation into the financial position of Sjóvá on the basis of its annual report for the fiscal year 2007. It transpired that the company had insufficient capital reserves to meet the minimum required to continue insurance operations (5) due to losses on its investment activities, which had grown substantially.

Following the investigation, from October 2008 to September 2009, Sjóvá was subjected to special supervision by the FME under Article 90 of the Act on Insurance Activities No 60/1994 (6). Furthermore, in December 2008, the FME appointed a special auditor to review Sjóvá’s activities.

In March 2009, the FME referred ‘several issues relating to the business activities of the company’ to the Special Prosecutor (7). The Authority is not aware of the substance of the ongoing criminal investigation or whether it has any relevance to this case.

2.2.2. Glitnir takes over Sjóvá — division of the company

In March 2009, Sjóvá was taken over (8) by its biggest creditor, Glitnir Bank (Glitnir). Glitnir had been under moratorium since 24 November 2008 and managed by a Resolution Committee appointed by the FME. Sjóvá’s creditors had previously been managing the company since October 2008, when it had been put under the special supervision of the FME.

In April 2009, Glitnir and Íslandsbanki (9) approached the Icelandic State requesting its assistance in refinancing and restructuring Sjóvá, having exhausted all alternative market solutions to rescue the company.

The Authority has received a presentation document prepared by Íslandsbanki in April 2009 and addressed to the Ministry of Finance. This document outlined a plan to restructure Moderna Finance AB, and its subsidiaries Askar Capital and Sjóvá. It furthermore contains plans to split up old Sjóvá by transferring insurance operation to a new company, leaving the less viable investment activities in the old company. After restructuring, the insurance company would then be sold to new investors.

During the summer of 2009, assets and liabilities were to be divided into 1) SA tryggingar hf., a new company to be incorporated, which would receive the insurance portfolio activities from old Sjóvá upon approval by the FME, and 2) SJ Eignarhaldsfélag (SJE), a holding company in which the toxic assets of old Sjóvá would be placed.

On 20 June 2009, Sjóvá on the one hand and Glitnir, Íslandsbanki, and SAT Eignarhaldsfélag hf. (a holding company wholly owned by Glitnir, hereinafter referred to as SAT Holding) on behalf of SA tryggingar hf. (10) on the other hand signed an Asset Transfer Agreement, according to which all assets and liabilities of Sjóvá related to the company’s insurance operations, including the insurance portfolio, were transferred to SA tryggingar hf., in accordance with Article 86 of the Act on Insurance Activities No 60/1994. Following the transaction the new company, SA tryggingar hf., was renamed Sjóvá.

According to its Articles of Association, dated 20 June 2009, the shareholders of the new company (Glitnir, Íslandsbanki and SAT Holding) were to contribute new equity of ISK 16 billion, required to continue insurance operations, as follows (11):

Company

Amount

Form of payment

Share-holding

Glitnir

ISK 2,8 billion

Bond issued by Avant with interest of REIBOR plus 3,75 % with the following collaterals:

—	third priority (in parallel with a bond issued by Askar Capital, see table in 2.2.3 below) in Avant's portfolio

—	first priority in Glitnir’s claim against Milestone, equivalent of 54,9 % of total claims against Milestone

17,67 %

Íslandsbanki

ISK 1,5 billion

Various bonds issued by 10 different companies and municipalities

9,30 %

SAT Holding

ISK 11,6 billion

Bond issued by Askar Capital and bond issued by Landsvirkjun (the National Power Company), see table in 2.2.3 below

73,03 %

It is clear, however, that the recapitalisation of Sjóvá was not finalised on 20 June 2009, as the assets to be provided by SAT Holding, amounting to some 73 % of the new equity, were at that time not owned by SAT Holding but by the State. The transaction was later finalised when the State decided to undertake the measures described below.

2.2.3. Description of the intervention by the State

On 27 June 2009, a meeting was held in the Ministry of Finance on the ongoing work on financial restructuring of Sjóvá (12). This meeting was followed by an agreement dated 8 July 2009 on the transfer of bonds (13) (‘Samningur um kröfukaup’) owned by the Icelandic State to SAT Holding.

At this point Sjóvá’s equity was ISK 13,5 billion in the negative. A minimum positive equity of ISK 2 billion was required according to law. In order to fulfil the minimum equity requirements, a capital injection of at least ISK 15,5 billion was therefore required.

The agreement between the State and SAT Holding covers the following two bonds that were in the possession of the State, valued by an external expert on 16 June 2009 (14):

Asset

Estimated value

Description and securities

Claim against Askar Capital

ISK 6 071 443 539

An indexed loan agreement with 3 % interest. The loan had come into the possession of the State when it took over Central Bank collateral in 2008. The loan is secured by:

—	third priority collateral in Avant’s (15) portfolio (in parallel with a bond issued by Avant to Glitnir, see table in 2.2.2 above, book value of the portfolio was ISK 26 billion and Landsbanki Íslands’ first priority lien ISK 16 billion), and

—	first priority collateral in indexed bonds issued by Landsvirkjun (the National Power Company) of nominal value ISK 4,7 billion.

Bond issued by Landsvirkjun (the National Power Company)

ISK 5 558 479 575

Issued in 2005 payable in 2020, with State guarantee, indexed and 3 % interest. The bond came into the possession of the State as collateral against lending made by the Central Bank to Landsbanki Íslands.

The purchase price was ISK 11,6 billion and SAT Holding was to pay for the bonds within 18 months, i.e. before year-end 2010, and no interest was to be charged during that period. In other words, the State granted a period of grace of 18 months.

As a security for the payment of the purchase price of the bonds, the State was granted first priority collateral in SAT Holding’s shares in Sjóvá.

The agreement provided for the option of payment by the delivery of SAT Holding’s original 73,03 % shareholding in Sjóvá to the State, which would be considered payment in full. SAT Holding could exercise this option without prior consent of the State.

2.2.4. Glitnir sells its shares in Sjóvá to its subsidiary SAT Holding

The FME considered that Glitnir, in moratorium and undergoing winding-up proceedings, was not eligible to own a qualifying holding in Sjóvá. Subsequently, on 16 September 2009, Glitnir sold its 17,67 % shareholding in Sjóvá to Glitnir’s subsidiary, SAT Holding.

Following the above transaction, shareholders in Sjóvá were:

Company	Ownership (%)
Íslandsbanki	9,30 %
SAT Holding	90,70 %

On 22 September 2009, the FME finally issued an insurance operation licence to Sjóvá and lifted the special supervision Sjóvá had been under since October 2008. The portfolio transfer appears to have taken place on 1 October 2009.

2.2.5. The State becomes Sjóvá’s biggest shareholder through an option exercised by SAT Holding

At year-end 2009, the management of claims owned by the Ministry of Finance and the Central Bank of Iceland (CBI) was merged, and transferred to a new entity, CBI asset management (ESI). From that time, ESI took over management of the claims.

On 3 May 2010, SAT Holding exercised the option to transfer 73,03 % of shares in Sjóvá to the State in lieu of repaying the debt. From that point in time, shareholders in Sjóvá are:

Company	Ownership (%)
Íslandsbanki	9,30 %
SAT Holding	17,67 %
ESI (the State)	73,03 %

3. Position of the Icelandic authorities

The Icelandic authorities are of the view that the Icelandic State has behaved as a private market investor/creditor when contributing to the rescue of Sjóvá. They claim that the State’s decision was taken following commitments by Glitnir and Íslandsbanki to contribute equity to Sjóvá amounting to ISK 2,8 billion and ISK 1,5 billion, respectively, or a total of ISK 4,4 billion, which they consider to be a substantial private investor participation amounting to 28 % of the total recapitalisation of Sjóvá.

Furthermore, the Icelandic authorities submit that the assets provided by the State were collateral that it had obtained against loans made to Landsbanki Íslands, and: ‘As such the assets were rooted in the collapse of the financial system and there was no new capital to be contributed as equity’. The Icelandic authorities further claim that: ‘Given how the claims against Askar and Landsvirkjun came into the possession of the State, and the conditions for release of such claims on the current market, by its use in the restructuring of Sjóvá, the State was acting in the same capacity and under the same conditions as a private investor. The use of the assets in question was consistent with the conduct of a private investor, endeavouring to put assets to use under prevailing market uncertainties’.

In the Icelandic authorities’ opinion, the measures undertaken by Glitnir, Íslandsbanki and the Icelandic State were an attempt to prevent a serious disruption and loss for the Icelandic economy, which would have resulted from the bankruptcy of Sjóvá.

With reference to Article 61(3)(b) and (c) of the EEA Agreement, the Icelandic authorities have furthermore submitted, should the Authority consider that the State participation in the recapitalisation of Sjóvá contained elements of State aid, that the measures are compatible with the functioning of the Agreement. They claim that the grant of aid was an emergency measure to save a financial institution whose bankruptcy would have had ‘immense spill-over effects for insurance markets as well as the economy as a whole, and (was) likely to result in economic losses for the State’. Furthermore, the Icelandic authorities claim that the intervention was based on the implementation of a restructuring plan suitable to restore the long-term viability of Sjóvá.

II. ASSESSMENT

1. The recipients of the potential aid

With transfer of bonds issued by Landsvirkjun and Askar Capital, Sjóvá and SAT Holding benefitted from a capital contribution from the State.

2. The market economy investor principle

As described above, the State provided a capital contribution to Sjóvá through a transfer of bonds (issued by Landsvirkjun and Askar Capital). This capital contribution was channelled through Glitnir’s subsidiary, SAT Holding, as the bonds first were transferred to SAT Holding, which subsequently used them as an equity contribution in Sjóvá.

If the transaction was carried out in accordance with the market economy investor principle, i.e., if the State transferred the bonds to SAT Holding on conditions that would have been acceptable for a private seller, the transaction would not involve the grant of State aid.

Considering that Glitnir Bank and Íslandsbanki approached the State after having ‘exhausted alternative market solutions to rescue the insurance operations of Sjóvá’, it was clear that corresponding market solutions were not available for Sjóvá to obtain necessary recapitalisation.

The conditions under which the bonds were transferred; payment in 18 months without interests or, alternatively, transfer of 73,03 % shareholding in Sjóvá, do not in the Authority’s preliminary view correspond to what would normally have been available on the market. The Authority recalls that at the time of the agreement, in July 2009, Iceland was undergoing a severe financial crisis. Companies in Iceland were not able to raise capital on the market. Neither SAT Holding, a subsidiary of a bank under winding-up procedure, nor a company that was in as severe financial difficulties as Sjóvá was, would have been able to raise the necessary funding on the market under the conditions the State agreed to. In principle, it is very difficult to apply the market economy investor principle to companies in difficulties (16). The Icelandic authorities have themselves acknowledged that Sjóvá was in severe financial difficulties. The company was short of ISK 15,5 billion that was required to comply with regulatory requirements of minimum equity.

Regarding the investment in new equity in Sjóvá, the Icelandic authorities have argued that there was a substantial private participation in the recapitalisation of the company, the private investors in this case being Glitnir Bank (through SAT Holding) and Íslandsbanki. However, it shall be noted first of all that at the time of conclusion of the asset transfer agreement on 20 June 2009 and the agreement on the transfer of bonds on 8 July 2009, Íslandsbanki was fully State-owned (17). Furthermore, it is the Authority’s understanding that Glitnir and Íslandsbanki were among the main creditors of Sjóvá. The State was not as such a creditor of Sjóvá. The State was not acting to protect its own assets, as it was not among the company’s creditors (18). Therefore the actions of the State in those circumstances cannot be compared with a private market investor or creditor seeking settlement of outstanding claims. Even in cases with an apparently genuine private investor behaviour from the State, the Commission has taken the view that the circumstances surrounding the financial crisis are so unusual that in general the market investor principle cannot be applied (19).

For these reasons, the Authority preliminarily concludes that the market economy investor principle cannot be applied to the State’s transfer of bonds for the recapitalisation of Sjóvá.

3. The presence of State aid

Article 61(1) of the EEA Agreement reads as follows:

‘Save as otherwise provided in this Agreement, any aid granted by EC Member States, EFTA States or through State resources in any form whatsoever which distorts or threatens to distort competition by favouring certain undertakings or the production of certain goods shall, in so far as it affects trade between Contracting Parties, be incompatible with the functioning of this Agreement.’

3.1. Presence of State resources

In this case the State contributed to the recapitalisation of Sjóvá by transferring to SAT Holding two bonds in its possession valuated by an external expert to ISK 11,6 billion (approx. EUR 76 million) with a period of grace, to be used as equity in Sjóvá. State resources were thus involved.

3.2. Favouring certain undertakings or the production of certain goods

Firstly, to constitute State aid, a measure must confer advantages that relieve undertakings of charges that are normally borne from their budgets. Secondly, the measure must be selective in that it favours ‘certain undertakings or the production of certain goods’.

According to the agreement dated 8 July 2009, described above under I.2.2.3, SAT Holding was granted a period of grace of 18 months and could pay the State for those bonds without being charged any interests for the delayed payment. More significantly, the agreement provided for the option of payment by the transfer of SAT Holding’s 73,03 % shareholding in Sjóvá to the State. Prior consent of the seller was not required to exercise this option.

Furthermore, the provisions of the agreement are such that it is not only an agreement on transfer of the bonds but ultimately an agreement that the State would inject new equity to Sjóvá amounting to the value of the bonds sold, as SAT Holding could exercise the option at any time. Intervention by the State in Sjóvá’s recapitalisation in July 2009 must therefore also be viewed as a decision by the State to inject new equity to Sjóvá and become its biggest shareholder.

It is the Authority’s understanding that alternative funding could not have been obtained from the market. Therefore, on the basis of the information at its disposal, the Authority considers that the State’s participation in the recapitalisation of Sjóvá through the transfer of bonds involved an advantage within the meaning of Article 61(1) of the EEA Agreement to the extent it made financing available and/or it reduced the financial costs for SAT Holding as well as Sjóvá.

The Authority’s view is reinforced by the fact that public policy considerations, taken together with the needs of Sjóvá, appear to have determined the State intervention, rather than the possible return for the State as an investor.

A further potential State aid measure could arise, according to the information currently available to the Authority. The presentation document prepared by Íslandsbanki in April 2009 and described above under I.2.2.2 contains Glitnir's proposal to ‘close the gap’ in Sjóvá by, as the first step, requesting the Ministry of Finance to accept that Glitnir’s security in the loan to Avant will be upgraded to second priority. According to the document, this was considered necessary for the FME to accept Glitnir’s contribution to Sjóvá’s equity. However, this appears to contradict other information from the Icelandic authorities and Sjóvá’s Articles of Association dated 20 June 2009 (see I.2.2.2 above), which refer to third parallel security in Avant portfolio for both Glitnir’s and the State’s claims. Consequently, the Icelandic authorities are invited to clarify whether and how Glitnir's proposal regarding the upgrade of its claim against Avant was actually enforced. If that was not the case, it should be clarified whether FME's acceptance of Glitnir's claim on Avant as an equity contribution to Sjóvá was based on different securities. The Icelandic authorities are also invited to submit any relevant information on other issues considered relevant for the assessment of this case.

3.3. Distortion of competition and effect on trade between the Contracting Parties

The measures under assessment involve undertakings active on markets where there is competition and trade between parties in EEA States. The measures are therefore likely to distort competition and affect trade between the Contracting Parties.

3.4. Conclusion on the presence of State aid

Based on the above, the Authority has come to the preliminary conclusion that the State’s contribution to the recapitalisation of Sjóvá through the transfer of bonds involves State aid within the meaning of Article 61(1) of the EEA Agreement.

4. Procedural requirements

The Icelandic authorities did not notify the State intervention to the Authority. The Authority therefore is of the preliminary view that the Icelandic authorities have not respected their obligations pursuant to Article 1(3) of Part I of Protocol 3.

5. Compatibility of the aid

The Icelandic authorities have submitted that their intervention, if considered to be State aid, complies with Article 61(3)(b) of the EEA Agreement as well as to the exemption in Article 61(3)(c) and the Authority’s Guidelines on aid for rescuing and restructuring firms in difficulty, which are based on the latter exemption. They consider that the measures are ‘appropriate, as they are targeted and well designed to ensure Sjóvá’s swift return to viability by the exit of all non-core business pursued by its predecessor …’. The Icelandic authorities have asserted that the financial restructuring of Sjóvá has already been completed. They argue that the company’s financial difficulties were brought about by its involvement in non-insurance related activities such as investment operations. These activities will not be pursued by the new, restructured company, which will focus on insurance operations. However, the Icelandic authorities did not notify the capital contribution and they did not provide a restructuring plan for the company. Thus, the Authority is not in the position to assess the measure under the Guidelines on aid for rescuing and restructuring firms in difficulty.

The Icelandic authorities have submitted that Sjóvá was in serious financial difficulties at the time of the State intervention. The Authority does not doubt that and understands that these difficulties were linked to those of the Milestone/Moderna Finance group. While State aid to undertakings in difficulties is normally assessed under Article 61(3)(c) of the EEA Agreement, the Authority may, under Article 61(3)(b) of the Agreement allow State aid ‘to remedy a serious disturbance in the economy of an EC Member State or an EFTA State’.

Historically, it is clear from case law that the exemption in Article 61(3)(b) of the EEA Agreement needs to be applied restrictively (20). However, following the onset of the global financial crisis in the autumn of 2008, EU governments have made available unprecedented amounts in State aid through a combination of national schemes and ad hoc interventions in financial institutions (21). This aid was assessed under a set of temporary guidelines regarding the financial crisis (22), adopted by the European Commission, and subsequently by the Authority:

—	the Banking Guidelines (‘on the application of State aid rules to measures taken in relation to financial institutions’) adopted by the Authority on 29 January 2009,

—	the Recapitalisation Guidelines (‘on the recapitalisation of financial institutions in the current financial crisis’) adopted by the Authority on 29 January 2009,

—	the Impaired Assets Guidelines (‘the Treatment of Impaired Assets in the EEA Banking Sector’) adopted by the Authority on 22 April 2009, and

—	the Restructuring Guidelines (‘the return to viability and the assessment of restructuring in the financial sector in the current crisis under the State aid rules’) adopted by the Authority on 25 November 2009 (23).

It remains to be determined in the course of the investigation initiated by this decision whether and to what extent guidelines based on Article 61(3)(b) of the EEA Agreement in relation to the financial crisis are relevant in the case of an ailing insurance company such as Sjóvá. The Icelandic authorities have not put forward any information specific to this case to substantiate their view that the measure should be assessed as a measure to remedy a serious disturbance in the economy. They have limited their reasoning to referring to the widely documented and evidenced effects of the financial difficulties of Iceland, and referred to an assessment of the FME on the grave consequences of not rescuing the insurance part of Sjóvá, without this assessment being provided to the Authority.

The Icelandic authorities have not submitted information to demonstrate that the systemic effects that might have resulted from a bankruptcy of Sjóvá could have reached a size constituting ‘a serious disturbance in the economy’ of Iceland within the meaning of Article 61(3)(b) of the EEA Agreement. Limited information has been submitted regarding the operations of Sjóvá; on the causes of the difficulties and the restructuring itself. This information is not sufficient to enable the Authority to assess the measure under Article 61(3)(b) and the financial crisis guidelines.

In the case at hand, neither an exemption under Article 61(3)(b) nor (c) of the EEA Agreement, and application of the relevant guidelines based on these provisions, can be excluded at this stage. However, the information provided by the Icelandic authorities so far is too limited to allow the Authority to assess whether the measure would be compatible under these exemptions.

Based on the above, the Authority is not in a position to establish whether the State participation in recapitalising Sjóvá involves measures that can be approved under Article 61(3)(b) or (c) of the EEA Agreement.

With reference to the considerations above, the Authority invites the Icelandic authorities to submit any information and documentation relevant to determine whether the aid in question can be assessed on the basis of Article 61(3)(b) and the financial crisis guidelines or Article 61(3)(c) and the Guidelines on aid for rescuing and restructuring firms in difficulty.

6. Conclusion

Based on the information submitted by the Icelandic authorities, the Authority has come to the preliminary conclusion that the Icelandic State’s participation in the recapitalisation of the insurance company Sjóvá constitute aid within the meaning of Article 61(1) of the EEA Agreement. Furthermore, the Authority has doubts as to weather these measures comply with Article 61(3) of the EEA Agreement, in conjunction with the requirements laid down in the financial crisis guidelines and the Rescue and restructuring aid guidelines. The Authority, therefore, has doubts as to whether the above measures are compatible with the functioning of the EEA Agreement.

Consequently, and in accordance with Article 4(4) of Part II of Protocol 3, the Authority is obliged to open the formal investigation procedure provided for in Article 1(2) of Part I of Protocol 3. The decision to open a formal investigation procedure is without prejudice to the final decision of the Authority, which may conclude that the measures in question are compatible with the functioning of the EEA Agreement.

In light of the foregoing considerations, the Authority, acting under the procedure laid down in Article 1(2) of Part I of Protocol 3, invites the Icelandic authorities to submit their comments, as well as all documents, information and data needed for assessment of the compatibility of the State participation in the recapitalisation in Sjóvá, within one month of the date of receipt of this Decision.

In light of the foregoing considerations, within one month of receipt of this Decision, the Authority request the Icelandic authorities to provide all documents, information and data needed for assessment of the compatibility of the State intervention in Sjóvá.

The Authority requests the Icelandic authorities to immediately forward a copy of this decision to the potential recipients of the aid.

The Authority must remind the Icelandic authorities that, according to Article 14 of Part II of Protocol 3, any incompatible aid unlawfully granted to the beneficiaries will have to be recovered, unless, exceptionally, such recovery would be contrary to a general principle of EEA law,

HAS ADOPTED THIS DECISION:

Article 1

The formal investigation procedure provided for in Article 1(2) of Part I of Protocol 3 is opened into the participation of the Icelandic State in the recapitalisation of Sjóvá insurance company.

Article 2

The Icelandic authorities are invited, pursuant to Article 6(1) of Part II of Protocol 3, to submit their comments on the opening of the formal investigation procedure within one month from the notification of this Decision.

Article 3

The Icelandic authorities are requested to provide within one month from notification of this Decision, all documents, information and data needed for assessment of the compatibility of the aid measure.

Article 4

This Decision is addressed to the Republic of Iceland.

Article 5

Only the English language version of this Decision is authentic.

Decision made in Brussels, on 22 September 2010.

For the EFTA Surveillance Authority

Per SANDERUD

President

Sverrir Haukur GUNNLAUGSSON

College Member

(1) Available at: http://www.eftasurv.int/state-aid/legal-framework/state-aid-guidelines/

(2) According to a memorandum from the Financial Supervisory Authority (FME) dated 29 June 2009, the market shares of insurance companies in Iceland, based on their share in total premium income, was at the time as follows: Vátryggingafélag Íslands (VÍS) 35,3 %, Sjóvá 29,5 %, Tryggingamiðstöðin (TM) 27 % and Vörður 8 %.

(3) Until 2006, the bank was named Íslandsbanki, when its name was changed to Glitnir banki. Following its collapse in October 2008, Glitnir has been managed by a Resolution Committee and has entered a winding-up procedure. In October 2008, a new bank was founded under emergency legislation to take over domestic assets and liabilities of Glitnir Bank. That bank was initially named Nýi Glitnir, but its name was changed to Íslandsbanki in February 2009.

(4) Moderna Finance AB was a Swedish holding company owned by the Icelandic company Milestone hf. While Moderna Finance acquired financial undertakings in Sweden and Luxembourg, its biggest Icelandic assets were Sjóvá and the investment bank Askar Capital hf. The car financing company Avant is a subsidiary of Askar Capital. Milestone and affiliated companies were for a period among the major shareholders in Glitnir Bank, achieving their highest share of ownership of 16-18 % of total shares in Glitnir in early 2007. Following Milestone’s acquisition of Sjóvá and a major change of the ownership structure in Glitnir, Milestone’s holdings in Glitnir declined. Milestone was also among the biggest borrowers from Glitnir. Further information on Sjóvá and Milestone and their ties with Glitnir Bank are available in the report of the Icelandic Parliament’s Special Investigation Commission (SIC) available at http://rna.althingi.is/ (Icelandic version) and http://sic.althingi.is/ (excerpts in English).

(5) Minimum guarantee fund of ISK 2 billion as defined in the Icelandic legislation.

(6) Now Article 86 of Act No 56/2010.

(7) The role of the Special Prosecutor is to investigate suspicions of criminal actions in relation to the collapse of the Icelandic banks according to Act No 135/2008.

(8) Together with other Icelandic subsidiaries of Moderna Finance AB: Askar Capital and its subsidiary, Avant.

(9) The Authority assumes that Íslandsbanki became involved as it was also a major creditor of Sjóvá.

(10) An unregistered company to be incorporated under Icelandic law.

(11) Subject to FME’s approval, which was granted on 22 September 2009, see below.

(12) According to an FME memorandum dated 29 June 2009, the meeting took place on Saturday 27 June 2009. The Prime Minister and the Minister for Finance took part in the meeting together with their assistants. Other participants were the Chairman of the Board of Directors of FME and the two FME officials who wrote the memorandum. The Authority has no information concerning the extent to which the State had been involved before this date other than the presentation given to the Ministry of Finance in April 2009. Yet the FME memorandum refers to a close cooperation between Glitnir, Íslandsbanki and the Ministry for Finance and refers to a memorandum from the Minister for Finance dated 26 June 2009 and a memorandum dated 27 June 2009 on the insurance company. The Authority has not received these memoranda.

(13) For the purpose of this decision, the assets transferred to SAT Holding by the State will be referred to as bonds.

(14) The Icelandic authorities have not yet provided the Authority with a copy of the valuation, referred to in the agreement.

(15) See footnote 4 above.

(16) See the Authority’s guidelines on aid for rescuing and restructuring firms in difficulty. See amongst others, Commission Decision C 4/10 (ex NN 64/09) — France, aid in favour of Trèves.

(17) The change of ownership of Íslandsbanki took place on 13 October 2009, when the Glitnir Resolution Committee decided, on behalf of its creditors, to exercise the option provided for in its agreement with the Icelandic State and take over 95 % of share capital in Íslandsbanki.

(18) It should be noted that both a press release issued by the Resolution Committee of Glitnir on 8 July 2009 (http://www.glitnirbank.com) and a press release published by Sjóvá on the same day (http://www.sjova.is) explicitly state that the State was protecting its own claims against Sjóvá: ‘With its participation, the government intends to protect the State’s claims against Sjóvá, as well as the interests of a large number of insurance customers’. However, in an email which the Icelandic authorities sent to the Authority on 25 March 2010 (Event 551375) it was clarified that the Icelandic State never had any claims against Sjóvá, but only against Askar Capital.

(19) See, inter alia, Commission Decision N 69/09 Sweden — Recapitalisation scheme for fundamentally sound banks.

(20) Case law stresses that the exemption needs to be applied restrictively and must tackle a disturbance in the entire economy of a Member State (and not a sector or a region), cf. Joined Cases T-132/96 and T-143/96 Freistaat Sachsen and Volkswagen AG Commission [1999] ECR II-3663, p. 167. Followed in Commission Decision in Case C-47/1996 Crédit Lyonnais, OJ 1998 L 221/28, point 10.1, Commission Decision in Case C 28/02 Bankgesellshaft Berlin, OJ 2005 L 116, p. 1, points 153 et seq and Commission Decision in Case C 50/06 BAWAG, point 166. See Commission Decision of 5 December 2007 in Case NN 70/07, Northern Rock (OJ C 43, 16.2.2008, p. 1), Commission Decision 30 April 2008 in Case NN 25/08, Rescue aid to WestLB (OJ C 189, 26.7.2008, p. 3), Commission Decision of 4 June 2008 in Case C 9/08 SachsenLB (OJ C 71, 18.3.2008, p. 14).

(21) Between October 2008 and April 2010, EU governments made available EUR 4,131 trillion in crisis aid through a combination of national schemes and ad hoc interventions — an amount equivalent to 32,5 % of EU-27 GDP, see State Aid Scoreboard, Table 1 and Annex 3. The figure only includes aid to financial services sector, not general aid measures designed to stimulate the ‘real’ economy.

(22) Here, referred to together as the ‘financial crisis guidelines’.

(23) The full text of the Guidelines can be found at http://www.eftasurv.int/state-aid/legal-framework/state-aid-guidelines/

16.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 341/26

EMP Ühiskomitee otsused, mille puhul on täidetud EMP lepingu artikliga 103 ettenähtud põhiseadusest tulenevad nõuded

2010/C 341/08

Alates 2000. aasta märtsist märgitakse EMP Ühiskomitee otsuste joonealuses märkuses, kas nende jõustumise kuupäev sõltub sellest, kas lepinguosalised on täitnud põhiseadusest tulenevad nõuded. Põhiseadusest tulenevate nõuete täitmine oli jõustumise eelduseks allpool loetletud otsuste puhul. Kõnealused lepinguosalised on nüüd teatanud teistele lepinguosalistele siseriiklike menetluste lõpuleviimisest. Otsuste jõustumise kuupäevad on esitatud tabelis.

Otsuse number	Vastuvõtmise kuupäev	Viide avaldamise kohta	EMP lepingusse inkorporeeritav(ad) õigusakt(id)	Jõustumise kuupäev
20/2007	27.4.2007	9.8.2007 ELT L 209, lk 36 EMP kaasanne nr 38, lk 25	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/46/EÜ, 14. juuni 2006, millega muudetakse nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ, mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid, direktiivi 83/349/EMÜ, mis käsitleb konsolideeritud aruandeid, direktiivi 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta ning direktiivi 91/674/EMÜ kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta	1.8.2010
127/2007	28.9.2007	21.2.2008 ELT L 47, lk 58 EMP kaasanne nr 9, lk 44	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/18/EÜ, 12. märts 2001, geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta Komisjoni otsus 2002/623/EÜ, 24. juuli 2002, geneetiliselt muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ II lisa täiendavate juhiste kehtestamise kohta Nõukogu otsus 2002/811/EÜ, 3. oktoober 2002, geneetiliselt muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ VII lisa täiendavate juhiste kehtestamise kohta Nõukogu otsus 2002/812/EÜ, 3. oktoober 2002, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/18/EÜ kehtestatakse geneetiliselt muundatud organismide toodetena või toodete koostises turuleviimisega seotud teabe koondvorm Nõukogu otsus 2002/813/EÜ, 3. oktoober 2002, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/18/EÜ kehtestatakse geneetiliselt muundatud organismide muul kui turuleviimise eesmärgil tahtliku keskkonda viimisega seotud teabe koondvorm Komisjoni otsus 2003/701/EÜ, 29. september 2003, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/18/EÜ kehtestatakse geneetiliselt muundatud kõrgemate taimede muul kui turuleviimise eesmärgil tahtliku keskkonda viimise tulemuste esitamise vorm Komisjoni otsus 2004/204/EÜ, 23. veebruar 2004, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/18/EÜ ette nähtud GMOde geneetiliste modifikatsioonide alase teabe registreerimiseks vajalike registrite kasutamise üksikasjalik kord	1.11.2010
133/2007	26.10.2007	10.4.2008 ELT L 100, lk 27 EMP kaasanne nr 19, lk 34	Aktid puuduvad	1.5.2010
134/2007	26.10.2007	10.4.2008 ELT L 100, lk 33 EMP kaasanne nr 19, lk 39	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused Komisjoni määrus (EÜ) nr 1304/2003, 23. juuli 2003, Euroopa Toiduohutusameti poolt teaduslike arvamuste taotluste suhtes rakendatava korra kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1642/2003, 22. juuli 2003, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 178/2002 Komisjoni otsus 2004/478/EÜ, 29. aprill 2004, toidu- ja söödakriisi reguleerimise üldplaani vastuvõtmise kohta Komisjoni määrus (EÜ) nr 2230/2004, 23. detsember 2004, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses Euroopa Toiduohutusameti tegevusvaldkonnas tegutsevate organisatsioonide koostöövõrguga Komisjoni määrus (EÜ) nr 575/2006, 7. aprill 2006, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 178/2002 Euroopa Toiduohutusameti alaliste teaduskomisjonide arvu ja nimetuste osas Nõukogu otsus 2006/478/EÜ, 19. juuni 2006, millega nimetatakse pooled Euroopa Toiduohutusameti juhatuse liikmed	1.5.2010
135/2007	26.10.2007	10.4.2008 ELT L 100, lk 44 EMP kaasanne nr 19, lk 51	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1774/2002, 3. oktoober 2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/33/EÜ, 21. oktoober 2002, millega muudetakse nõukogu direktiive 90/425/EMÜ ja 92/118/EMÜ loomsetele kõrvalsaadustele esitatavate tervishoiunõuete osas Komisjoni määrus (EÜ) nr 808/2003, 12. mai 2003, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad Komisjoni määrus (EÜ) nr 809/2003, 12. mai 2003, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 alusel võetavate üleminekumeetmete kohta seoses komposteerimisettevõtetes kasutatava 3. kategooria materjali ja sõnnikuga Komisjoni määrus (EÜ) nr 810/2003, 12. mai 2003, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 alusel võetavate üleminekumeetmete kohta seoses biogaasi ettevõtetes kasutatava 3. kategooria materjali ja sõnnikuga Komisjoni määrus (EÜ) nr 811/2003, 12. mai 2003, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 rakendamise kohta kalade liigisisese ringlussevõtu keelu, loomsete kõrvalsaaduste matmise ja põletamise ning teatavate üleminekumeetmete osas Komisjoni määrus (EÜ) nr 446/2004, 10. märts 2004, millega tunnistatakse kehtetuks teatavad loomseid kõrvalsaadusi käsitlevad otsused Komisjoni määrus (EÜ) nr 668/2004, 10. märts 2004, millega muudetakse teatavaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 lisasid seoses kolmandatest riikidest pärit teatavate loomsete kõrvalsaaduste impordiga Komisjoni määrus (EÜ) nr 878/2004, 29. aprill 2004, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 kohaselt üleminekumeetmed teatavate 1. ja 2. kategooria materjalina klassifitseeritud ning tehnilisel otstarbel kasutamiseks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste jaoks Komisjoni määrus (EÜ) nr 92/2005, 19. jaanuar 2005, millega kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1774/2002 loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamis- ja kasutusviiside kohta ja millega muudetakse kõnealuse määruse VI lisa biogaasi transformatsiooni ja sulatatud rasva töötlemise kohta Komisjoni määrus (EÜ) nr 93/2005, 19. jaanuar 2005, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1774/2002 kalast saadud loomsete kõrvalsaaduste töötlemise ning loomsete kõrvalsaaduste transpordiks ettenähtud äridokumentide osas Komisjoni määrus (EÜ) nr 2067/2005, 16. detsember 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 92/2005 loomsete kõrvalsaaduste alternatiivsete kõrvaldamis- ja kasutusviiside kohta Komisjoni määrus (EÜ) nr 209/2006, 7. veebruar 2006, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 809/2003 ja (EÜ) nr 810/2003 seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 kohaste komposteerimis- ja biogaasiettevõtteid hõlmavate üleminekumeetmete kehtivusaja pikendamisega Komisjoni määrus (EÜ) nr 1192/2006, 4. august 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1774/2002 seoses tunnustatud ettevõtete nimekirjaga liikmesriikides Komisjoni määrus (EÜ) nr 1678/2006, 14. november 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 92/2005 seoses loomsete kõrvalsaaduste alternatiivsete kõrvaldamis- ja kasutusviisidega Komisjoni määrus (EÜ) nr 1877/2006, 18. detsember 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 878/2004, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 kohaselt üleminekumeetmed teatavate 1. ja 2. kategooria materjalina klassifitseeritud ning tehnilisel otstarbel kasutamiseks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste jaoks Komisjoni määrus (EÜ) nr 2007/2006, 22. detsember 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1774/2002 teatavate selliste 3. kategooria materjalist saadud vahesaaduste importimise ja transiidi suhtes, mis on ette nähtud tehniliseks kasutamiseks meditsiiniseadmetes, in vitro diagnostikas ja laboratoorsetes reaktiivides, ning muudetakse kõnealust määrust	1.5.2010
136/2007	26.10.2007	10.4.2008 ELT L 100, lk 49 EMP kaasanne nr 19, lk 55	Komisjoni otsus 2003/322/EÜ, 12. mai 2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1774/2002 raipetoidulistele lindudele teatava 1. kategooria materjali söötmise osas Komisjoni otsus 2003/324/EÜ, 12. mai 2003, millega kohandatakse otsust 2003/324/EÜ selles osas, mis käsitleb erandit karusloomade liigisisese ringlussevõtu keelu kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 alusel Komisjoni otsus 2004/407/EÜ, 26. aprill 2004, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 kohaste üleminekuaja sanitaar- ja sertifitseerimiseeskirjade kohta seoses fotograafilise želatiini impordiga teatavatest kolmandatest riikidest Komisjoni otsus 2004/434/EÜ, 29. aprill 2004, millega kohandatakse otsust 2003/324/EÜ selles osas, mis käsitleb erandit karusloomade liigisisese ringlussevõtu keelu kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 alusel Eesti ühinemise tõttu Komisjoni otsus 2004/455/EÜ, 29. aprill 2004, millega muudetakse otsust 2003/322/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 rakendamise kohta seoses teatavate raipetoiduliste lindude teatavate 1. kategooria materjalidega toitmisega Küprose ühinemise tõttu Komisjoni määrus (EÜ) nr 79/2005, 19. jaanuar 2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 rakendamise kohta nimetatud määruses 3. kategooria materjalina määratletud piima, piimapõhiste toodete ja piimast tuletatud toodete osas Komisjoni määrus (EÜ) nr 416/2005, 11. märts 2005, millega muudetakse teatavate tehniliseks otstarbeks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste Jaapanist importimise osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 IX lisa Komisjoni otsus 2005/830/EÜ, 25. november 2005, millega muudetakse otsust 2003/322/EÜ seoses raipetoiduliste lindude toitmiseks kasutatava teatava 1. kategooria materjaliga Komisjoni määrus (EÜ) nr 181/2006, 1. veebruar 2006, millega rakendatakse määrust (EÜ) nr 1774/2002 muude orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete kui sõnniku osas ning millega muudetakse kõnealust määrust Komisjoni määrus (EÜ) nr 197/2006, 3. veebruar 2006, määruse (EÜ) nr 1774/2002 alusel võetavate üleminekumeetmete kohta seoses endise toidu kogumise, transpordi, käitlemise, kasutamise ja kõrvaldamisega Komisjoni määrus (EÜ) nr 208/2006, 7. veebruar 2006, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 VI ja VIII lisa seoses biogaasi- ja komposteerimisettevõtetes kasutatavate töötlemisstandarditega ning sõnniku suhtes kehtestatud nõuetega Komisjoni otsus 2006/311/EÜ, 21. aprill 2006, millega muudetakse komisjoni otsust 2004/407/EÜ seoses fotograafilise želatiini impordiga	1.5.2010
137/2007	26.10.2007	10.4.2008 ELT L 100, lk 53 EMP kaasanne nr 19, lk 58	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004, 29. aprill 2004, toiduainete hügieeni kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004, 29. aprill 2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 854/2004, 29. aprill 2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/41/EÜ, 21. aprill 2004, millega tunnistatakse kehtetuks teatavad direktiivid, mis käsitlevad teatavate inimtoiduks ettenähtud loomse päritoluga toodete tootmise ja turuleviimise toiduhügieeni ning tervishoiunõudeid, ja muudetakse nõukogu direktiive 89/662/EMÜ ja 92/118/EMÜ ning nõukogu otsust 95/408/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004, 29. aprill 2004, ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks Komisjoni määrus (EÜ) nr 1688/2005, 14. oktoober 2005, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 853/2004 salmonelloosiga seotud lisatagatiste osas, mis on ette nähtud teatavate Soome ja Rootsi saadetavate liha- ja munapartiide puhul Komisjoni määrus (EÜ) nr 2073/2005, 15. november 2005, toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta Komisjoni määrus (EÜ) nr 2074/2005, 5. detsember 2005, millega sätestatakse rakendusmeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004 käsitletud teatavate toodete ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 käsitletud ametlike kontrollide suhtes, sätestatakse erandid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 852/2004 ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 Komisjoni määrus (EÜ) nr 2075/2005, 5. detsember 2005, millega kehtestatakse erieeskirjad liha ametlikuks kontrollimiseks keeritsusside (Trichinella) suhtes Komisjoni määrus (EÜ) nr 2076/2005, 5. detsember 2005, millega nähakse ette üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 rakendamiseks ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 Komisjoni määrus (EÜ) nr 401/2006, 23. veebruar 2006, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid mükotoksiinide sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes Komisjoni määrus (EÜ) nr 776/2006, 23. mai 2006, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 VII lisa ühenduse referentlaborite suhtes Komisjoni otsus 2006/677/EÜ, 29. september 2006, millega sätestatakse suunised, millega kehtestatakse kriteeriumid auditite korraldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) alusel Komisjoni määrus (EÜ) nr 1662/2006, 6. november 2006, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad Komisjoni määrus (EÜ) nr 1663/2006, 6. november 2006, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks Komisjoni määrus (EÜ) nr 1664/2006, 6. november 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2074/2005 seoses rakendusmeetmetega teatavate inimtoiduks ettenähtud loomsete toodete suhtes ning tunnistatakse kehtetuks teatavad rakendusmeetmed Komisjoni määrus (EÜ) nr 1665/2006, 6. november 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2075/2005, millega kehtestatakse erieeskirjad liha ametlikuks kontrollimiseks keeritsusside (Trichinella) suhtes Komisjoni määrus (EÜ) nr 1666/2006, 6. november 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2076/2005, millega nähakse ette üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 rakendamiseks Komisjoni otsus 2006/765/EÜ, 6. november 2006, millega tunnistatakse kehtetuks teatavad rakendusaktid, mis käsitlevad inimtoiduks ettenähtud loomse päritoluga toodete tootmise ja turuleviimise toiduhügieeni ning terviseohutuse nõudeid	1.5.2010
138/2007	26.10.2007	10.4.2008 ELT L 100, lk 62 EMP kaasanne nr 19, lk 66	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 183/2005, 12. jaanuar 2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded	1.5.2010
141/2007	26.10.2007	10.4.2008 ELT L 100, lk 68 EMP kaasanne nr 19, lk 69	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/66/EÜ, 6. september 2006, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ	1.11.2010
1/2008	1.2.2008	12.6.2008 ELT L 154, lk 1 EMP kaasanne nr 33, lk 1	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1882/2006, 19. detsember 2006, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid nitraatide sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes Komisjoni määrus (EÜ) nr 333/2007, 28. märts 2007, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid plii, kaadmiumi, elavhõbeda, anorgaanilise tina, 3-MCPD ja benso(a)püreenisisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes Komisjoni otsus 2007/363/EÜ, 21. mai 2007, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 882/2004 ette nähtud ühtsete integreeritud mitmeaastaste riiklike kontrollikavade koostamise suuniste kohta	1.5.2010
42/2008	25.4.2008	21.8.2008 ELT L 223, lk 33 EMP kaasanne nr 52, lk 6	Komisjoni määrus (EÜ) nr 646/2007, 12. juuni 2007, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses ühenduse eesmärgiga vähendada Salmonella Enteritidis'e ja Salmonella Typhimurium'i esinemissagedust broileritel ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1091/2005 Komisjoni otsus 2007/407/EÜ, 12. juuni 2007, kodulindudel ja sigadel esineva Salmonella-bakteri antimikroobse resistentsuse ühtlustatud seire kohta Komisjoni otsus 2007/411/EÜ, 14. juuni 2007, millega keelatakse enne 1. augustit 1996 Ühendkuningriigis sündinud või kasvatatud veistest saadud toodete turuleviimine mis tahes eesmärgil ning tehakse selliste loomade suhtes erand teatavatest määrusega (EÜ) nr 999/2001 ettenähtud kontrolli- ja likvideerimismeetmetest ja tühistatakse otsus 2005/598/EÜ Komisjoni otsus 2007/453/EÜ, 29. juuni 2007, millega määratakse BSE ohu alusel liikmesriikide, kolmandate riikide või nende piirkondade BSE staatus Komisjoni otsus 2007/570/EÜ, 20. august 2007, millega muudetakse otsust 2003/634/EÜ, millega kiidetakse heaks kavad kalahaiguste viirusliku hemorraagilise septitseemia (VHS) ja nakkusliku vereloomenekroosi (IHN) suhtes heakskiidetud vööndite ja heakskiitmata vööndites asuvate heakskiidetud kalakasvanduste staatuse saamiseks	1.5.2010
46/2008	25.4.2008	21.8.2008 ELT L 223, lk 40 EMP kaasanne nr 52, lk 13	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1924/2006, 20. detsember 2006, toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1925/2006, 20. detsember 2006, vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta Nõukogu direktiiv 2007/61/EÜ, 26. september 2007, millega muudetakse direktiivi 2001/114/EÜ teatavate inimtoiduks ettenähtud täielikult või osaliselt veetustatud piimakonservide kohta	1.5.2010
58/2008	25.4.2008	21.8.2008 ELT L 223, lk 58 EMP kaasanne nr 52, lk 31	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/63/EÜ, 13. november 2007, millega muudetakse nõukogu direktiive 78/855/EMÜ ja 82/891/EMÜ seoses sõltumatu eksperdiaruande nõudega aktsiaseltside ühinemisel või jagunemisel	1.12.2009
59/2008	25.4.2008	21.8.2008 ELT L 223, lk 60 EMP kaasanne nr 52, lk 33	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/36/EÜ, 11. juuli 2007, noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta	1.11.2010
65/2008	6.6.2008	25.9.2008 ELT L 257, lk 27 EMP kaasanne nr 58, lk 9	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/48/EÜ, 14. juuni 2006, krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/49/EÜ, 14. juuni 2006, investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (uuestisõnastamine)	1.11.2010
66/2008	6.6.2008	25.9.2008 ELT L 257, lk 29 EMP kaasanne nr 58, lk 11	Komisjoni direktiiv 2007/18/EÜ, 27. märts 2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ seoses teatavate krediidiasutuste selle reguleerimisalast väljaarvamise või selle reguleerimisalasse lisamisega ning mitmepoolsete arengupankadega seotud nõuete käsitlemisega	1.11.2010
73/2008	6.6.2008	25.9.2008 ELT L 257, lk 37 EMP kaasanne nr 58, lk 19	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1013/2006, 14. juuni 2006, jäätmesaadetiste kohta	1.4.2010
79/2008	4.7.2008	23.10.2008 ELT L 280, lk 7 EMP kaasanne nr 64, lk 1	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/44/EÜ, 5. september 2007, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/49/EMÜ ning direktiive 2002/83/EÜ, 2004/39/EÜ, 2005/68/EÜ ja 2006/48/EÜ seoses finantssektoris osaluse omandamise ja selle suurendamise tehingute suhtes rakendatava usaldusväärsuse hindamise menetluskorra ja kriteeriumidega	1.11.2010
95/2008	26.9.2008	20.11.2008 ELT L 309, lk 12 EMP kaasanne nr 70, lk 1	Komisjoni määrus (EÜ) nr 688/2006, 4. mai 2006, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 III ja XI lisa seoses transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate seire ja veiste määratletud riskiteguriga materjaliga Rootsis Komisjoni määrus (EÜ) nr 722/2007, 25. juuni 2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) II, V, VI, VIII, IX ja XI lisa Komisjoni määrus (EÜ) nr 727/2007, 26. juuni 2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) I, III, VII ja X lisa Komisjoni määrus (EÜ) nr 1275/2007, 29. oktoober 2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) IX lisa Komisjoni otsus 2007/667/EÜ, 15. oktoober 2007, millega lubatakse Saksamaal pärast BSE esinemise ametlikku kinnitamist kasutada ohustatud veiseid nende produktiivse ea lõpuni	1.5.2010
101/2008	26.9.2008	20.11.2008 ELT L 309, lk 24 EMP kaasanne nr 70, lk 12	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1775/2005, 28. september 2005, maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta	1.4.2010
109/2008	26.9.2008	20.11.2008 ELT L 309, lk 39 EMP kaasanne nr 70, lk 28	On asjakohane laiendada lepinguosaliste koostööd nii, et see hõlmaks komisjoni 12. detsembri 2007. aasta otsust 2008/49/EÜ siseturu infosüsteemi (IMI) rakendamise kohta seoses isikuandmete kaitsega	9.9.2010
112/2008	7.11.2008	18.12.2008 ELT L 339, lk 100 EMP kaasanne nr 79, lk 8	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 842/2006, 17. mai 2006, teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta	1.4.2010
122/2008	7.11.2008	18.12.2008 ELT L 339, lk 114 EMP kaasanne nr 79, lk 23	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1379/2007, 26. november 2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 (jäätmesaadetiste kohta) IA, IB, VII ja VIII lisa, et võtta arvesse tehnilist arengut ja Baseli konventsiooni alusel kokku lepitud muudatusi	1.4.2010
20/2009	5.2.2009	19.3.2009 ELT L 73, lk 59 EMP kaasanne nr 16, lk 30	Komisjoni otsus 2008/627/EÜ, 29. juuli 2008, mis käsitleb teatavate kolmandate riikide audiitorite ja auditeerivate üksuste auditeerimistegevuse üleminekuaega	1.11.2009
21/2009	17.3.2009	28.5.2009 ELT L 130, lk 1 EMP kaasanne nr 28, lk 1	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1760/2000, 17. juuli 2000, veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta Komisjoni määrus (EÜ) nr 1082/2003, 23. juuni 2003, millega sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi raames läbiviidava kontrolli miinimumtaseme kohta Komisjoni määrus (EÜ) nr 499/2004, 17. märts 2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1082/2003 seoses tähtaja ja aruande näidisega veisekasvatussektoris Komisjoni määrus (EÜ) nr 911/2004, 29. aprill 2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1760/2000 kõrvamärkide, loomapasside ja põllumajandusettevõtete registrite kohta Komisjoni määrus (EÜ) nr 644/2005, 27. aprill 2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1760/2000 sätestatud heakskiidetud loomakasvatusettevõtetes kultuuri- ja ajalooga seotud eesmärkidel peetavate veiste identifitseerimise erisüsteemi lubamise kohta Komisjoni otsus 2004/764/EÜ, 22. oktoober 2004, teatavatele Madalmaade looduskaitsealadel peetavatele veistele kõrvamärkide kinnitamiseks sätestatud maksimumtähtaja pikendamise kohta Komisjoni otsus 2006/28/EÜ, 18. jaanuar 2006, teatavatele veistele kõrvamärkide kinnitamise maksimumtähtaja pikendamise kohta Komisjoni otsus 2006/132/EÜ, 13. veebruar 2006, Itaalia veiste andmebaasi täielikult töökorras olevaks tunnistamise kohta	1.5.2010
30/2009	17.3.2009	28.5.2009 ELT L 130, lk 23 EMP kaasanne nr 28, lk 21	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1494/2007, 17. detsember 2007, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 etikettide vorm ja täiendavad etiketistamise nõuded teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavatele toodetele ja seadmetele Komisjoni määrus (EÜ) nr 1497/2007, 18. detsember 2007, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 standarditud lekkekontrolli nõuded teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavatele statsionaarsetele tuletõrjesüsteemidele Komisjoni määrus (EÜ) nr 1516/2007, 19. detsember 2007, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 standarditud lekkekontrolli nõuded teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavatele statsionaarsetele jahutus- ja kliimaseadmetele ning soojuspumpadele	1.4.2010
41/2009	24.4.2009	25.6.2009 ELT L 162, lk 16 EMP kaasanne nr 33, lk 1	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1237/2007, 23. oktoober 2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 ning otsust 2006/696/EÜ seoses salmonellaga nakatunud karjade munakanade munade turuleviimisega Nõukogu määrus (EÜ) nr 1560/2007, 17. detsember 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 21/2004 seoses lammaste ja kitsede elektroonilise identifitseerimise kasutuselevõtu kuupäevaga Komisjoni otsus 2007/616/EÜ, 5. september 2007, millega muudetakse otsuseid 2001/881/EÜ ja 2002/459/EÜ piiripunktide loetelu osas Komisjoni otsus 2007/843/EÜ, 11. detsember 2007, millega kiidetakse heaks teatavate kolmandate riikide salmonella kontrolli programmid liigi Gallus gallus aretuskarjades vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2160/2003 ja muudetakse otsust 2006/696/EÜ seoses kodulindude ja haudemunade impordi suhtes kohaldatavate tervishoiunõuetega Komisjoni otsus 2007/848/EÜ, 11. detsember 2007, millega kiidetakse heaks teatavate riikide programmid salmonella kontrolliks liigi Gallus gallus munakanadel Komisjoni otsus 2007/849/EÜ, 12. detsember 2007, millega kiidetakse heaks muudatused Soome esitatud riiklikus programmis salmonella kontrolliks liigi Gallus gallus aretuskarjades Komisjoni otsus 2007/873/EÜ, 18. detsember 2007, millega kiidetakse heaks Bulgaaria esitatud riiklik programm salmonella kontrolliks liigi Gallus gallus aretuskarjades Komisjoni otsus 2007/874/EÜ, 18. detsember 2007, millega kiidetakse heaks Rumeenia esitatud riiklik programm salmonella kontrolliks liigi Gallus gallus aretuskarjades	1.5.2010
45/2009	9.6.2009	25.6.2009 ELT L 162, lk 23 EMP kaasanne nr 33, lk 8	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ, 12. detsember 2006, teenuste kohta siseturul	1.5.2010
52/2009	24.4.2009	25.6.2009 ELT L 162, lk 34 EMP kaasanne nr 33, lk 23	Komisjoni määrus (EÜ) nr 669/2008, 15. juuli 2008, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 (jäätmesaadetiste kohta) IC lisa täiendamise kohta	1.4.2010
61/2009	29.5.2009	3.9.2009 ELT L 232, lk 13 EMP kaasanne nr 47, lk 14	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 726/2004, 31. märts 2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/27/EÜ, 31. märts 2004, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ ühenduse eeskirjade kohta seoses inimtervishoius kasutatavate ravimitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/28/EÜ, 31. märts 2004, millega muudetakse direktiivi 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/24/EÜ, 31. märts 2004, millega muudetakse traditsioonilisi taimseid ravimeid käsitlevat direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavate ravimite ühenduse eeskirja kohta Komisjoni määrus (EÜ) nr 2049/2005, 15. detsember 2005, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 726/2004 mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate poolt Euroopa Ravimiametile lõivu maksmise ja Euroopa Ravimiametilt haldusabi saamise eeskirjad Komisjoni määrus (EÜ) nr 507/2006, 29. märts 2006, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004 reguleerimisalasse kuuluvate inimtervishoius kasutatavate ravimite tingimustega müügiloa kohta	23.12.2009
62/2009	29.5.2009	3.9.2009 ELT L 232, lk 18 EMP kaasanne nr 47, lk 18	Komisjoni direktiiv 2005/28/EÜ, 8. aprill 2005, millega kehtestatakse inimtervishoius kasutatavate uuritavate ravimite hea kliinilise tava põhimõtted ja suunised ning nõuded nimetatud ravimite tootmis- ja impordilubadele Komisjoni määrus (EÜ) nr 1277/2005, 27. juuli 2005, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 273/2004 (narkootikumide lähteainete kohta) ja nõukogu määruse (EÜ) nr 111/2005 (millega kehtestatakse ühenduse ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad) rakenduseeskirjad Nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2005, 14. november 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 297/95 Euroopa Ravimihindamisametile makstavate lõivude kohta	1.3.2010
107/2009	22.10.2009	17.12.2009 ELT L 334, lk 4 EMP kaasanne nr 68, lk 4	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 544/2009, 18. juuni 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 717/2007, milles käsitletakse rändlust üldkasutatavates mobiiltelefonivõrkudes ühenduse piires, ning direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta	1.4.2010
116/2009	22.10.2009	17.12.2009 ELT L 334, lk 19 EMP kaasanne nr 68, lk 19	Komisjoni soovitus 2009/385/EÜ, 30. aprill 2009, millega täiendatakse soovitusi 2004/913/EÜ ja 2005/162/EÜ seoses noteeritud äriühingute haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete tasustamiskorraga	1.11.2010
129/2009	4.12.2009	11.3.2010 ELT L 62, lk 18 EMP kaasanne nr 12, lk 17	Komisjoni määrus (EÜ) nr 658/2007, 14. juuni 2007, mis käsitleb rahatrahve teatavate kohustuste rikkumise eest seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004 alusel antud müügilubadega	1.8.2010
150/2009	4.12.2009	11.3.2010 ELT L 62, lk 51 EMP kaasanne nr 12, lk 50	Komisjoni määrus (EÜ) nr 308/2009, 15. aprill 2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 (jäätmesaadetiste kohta) IIIA ja VI lisa, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga	1.4.2010
160/2009	4.12.2009	11.3.2010 ELT L 62, lk 67 EMP kaasanne nr 12, lk 65	On asjakohane laiendada lepinguosaliste koostööd nii, et see hõlmaks nõukogu 18. juuli 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2062/94 Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta, mida on muudetud nõukogu määrustega (EÜ) nr 1643/95, (EÜ) nr 1654/2003 ja (EÜ) nr 1112/2005	15.4.2010
7/2010	29.1.2010	22.4.2010 ELT L 101, lk 14 EMP kaasanne nr 19, lk 14	Komisjoni määrus (EÜ) nr 506/2007, 8. mai 2007, millega kehtestatakse teatavate eritähelepanu vajavate ainete importijatele ja tootjatele katsetamise ja teatamise nõuded kooskõlas nõukogu määrusega (EMÜ) nr 793/93 olemasolevate ainete ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta Komisjoni määrus (EÜ) nr 465/2008, 28. mai 2008, millega kehtestatakse vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 793/93 importijatele ja tootjatele katsetamise ja teabe esitamise nõue seoses teatavate ainetega, mis võivad olla püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised ning mis on nimetatud Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelus Komisjoni määrus (EÜ) nr 466/2008, 28. mai 2008, millega kehtestatakse teatavate eritähelepanu vajavate ainete importijatele ja tootjatele katsetamise ja teatamise nõuded kooskõlas nõukogu määrusega (EMÜ) nr 793/93 olemasolevate ainete ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/103/EÜ, 19. november 2008, millega muudetakse direktiivi 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, seoses patareide ja akude turulelaskmisega	1.11.2010
11/2010	29.1.2010	22.4.2010 ELT L 101, lk 21 EMP kaasanne nr 19, lk 21	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/57/EÜ, 17. juuni 2008, ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta	1.10.2010
12/2010	29.1.2010	22.4.2010 ELT L 101, lk 22 EMP kaasanne nr 19, lk 23	Komisjoni otsus 2009/460/EÜ, 5. juuni 2009, milles käsitletakse ohutuseesmärkide saavutamise hindamiseks ettenähtud ühise ohutusmeetodi vastuvõtmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ artiklile 6 Komisjoni otsus 2009/561/EÜ, 22. juuli 2009, millega muudetakse otsust 2006/679/EÜ seoses üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku kontrolli ja signaalimise alasüsteemi koostalitlusvõime tehnilise kirjelduse rakendamisega	1.10.2010
17/2010	1.3.2010	10.6.2010 ELT L 143, lk 1 EMP kaasanne nr 30, lk 1	Komisjoni määrus (EÜ) nr 479/2007, 27. aprill 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2076/2005, millega nähakse ette üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 rakendamiseks ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 Komisjoni määrus (EÜ) nr 1243/2007, 24. oktoober 2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) III lisa Komisjoni määrus (EÜ) nr 1244/2007, 24. oktoober 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2074/2005 seoses rakendusmeetmetega teatavate inimtoiduks ettenähtud loomsete toodete suhtes ning kehtestatakse erieeskirjad liha ametlikuks kontrollimiseks Komisjoni määrus (EÜ) nr 1245/2007, 24. oktoober 2007, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 2075/2005 I lisa seoses pepsiinilahuse kasutamisega Trichinella avastamiseks lihas Komisjoni määrus (EÜ) nr 1246/2007, 24. oktoober 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2076/2005 seoses üleminekuaja pikendamisega, mis anti inimtoiduks ettenähtud kalaõli importivatele toidukäitlejatele Komisjoni määrus (EÜ) nr 1441/2007, 5. detsember 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2073/2005 toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta	1.5.2010
18/2010	1.3.2010	10.6.2010 ELT L 143, lk 4 EMP kaasanne nr 30, lk 4	Nõukogu määrus (EÜ) nr 301/2008, 17. märts 2008, millega kohandatakse määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) I lisa Komisjoni määrus (EÜ) nr 737/2008, 28. juuli 2008, millega määratakse ühenduse koorikloomade haiguste, marutaudi ja veiste tuberkuloosi referentlaborid, sätestatakse marutaudi ja veiste tuberkuloosi ühenduse referentlaborite täiendav vastutus ja ülesanded ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 VII lisa Komisjoni määrus (EÜ) nr 1019/2008, 17. oktoober 2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) II lisa Komisjoni määrus (EÜ) nr 1020/2008, 17. oktoober 2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) II ja III lisa ja määrust (EÜ) nr 2076/2005 eraldusmärgistuse, toorpiima ja piimatoodete, munade ja munatoodete ning teatavate kalatoodete osas Komisjoni määrus (EÜ) nr 1021/2008, 17. oktoober 2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 854/2004 (millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks) I, II ja III lisa ning määrust (EÜ) nr 2076/2005 elusate kahepoolmeliste molluskite, teatavate kalandustoodete ja tapamajades ametlike kontrollide tegemisel abistavate töötajate osas Komisjoni määrus (EÜ) nr 1022/2008, 17. oktoober 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2074/2005 seoses lenduva aluselise lämmastiku üldsisalduse (TVB-N) piirväärtustega Komisjoni määrus (EÜ) nr 1023/2008, 17. oktoober 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2076/2005 seoses üleminekuaja pikendamisega, mis anti inimtoiduks ettenähtud kalaõli importivatele toidukäitlejatele Komisjoni määrus (EÜ) nr 1029/2008, 20. oktoober 2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 882/2004, et ajakohastada viide teatavatele Euroopa standarditele Komisjoni määrus (EÜ) nr 1250/2008, 12. detsember 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2074/2005 seoses sertifitseerimisnõuetega inimtoiduks ettenähtud kalandustoodete, elusate kahepoolmeliste molluskite, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude importimiseks Komisjoni otsus 2008/337/EÜ, 24. aprill 2008, millega muudetakse komisjoni otsust 2006/968/EÜ, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 21/2004 lammaste ja kitsede elektroonilise identifitseerimise suuniste ja korra osas Komisjoni otsus 2008/654/EÜ, 24. juuli 2008, suuniste kohta, millega abistatakse liikmesriike Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 882/2004 ette nähtud ühtsete integreeritud mitmeaastaste riiklike kontrollikavade kohta aastaaruande koostamisel	1.5.2010
19/2010	12.3.2010	10.6.2010 ELT L 143, lk 8 EMP kaasanne nr 30, lk 9	Komisjoni määrus (EÜ) nr 832/2007, 16. juuli 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 197/2006 seoses endise toidu kasutamisega ja sellist toitu käsitlevate üleminekumeetmete kehtivusaja pikendamisega Komisjoni määrus (EÜ) nr 829/2007, 28. juuni 2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 I, II, VII, VIII, X ja XI lisa seoses teatavate loomsete kõrvalsaaduste turuleviimisega Komisjoni määrus (EÜ) nr 1432/2007, 5. detsember 2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 I, II ja VI lisa seoses loomsete kõrvalsaaduste märgistamise ja transpordiga Komisjoni määrus (EÜ) nr 1576/2007, 21. detsember 2007, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 92/2005, millega kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1774/2002 loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamis- ja kasutusviiside osas	1.5.2010
23/2010	12.3.2010	10.6.2010 ELT L 143, lk 16 EMP kaasanne nr 30, lk 19	Komisjoni direktiivid 96/3/Euratom, ESTÜ, EÜ, 98/28/EÜ ja 2004/4/EÜ taas inkorporeeritud	1.5.2010
27/2010	12.3.2010	10.6.2010 ELT L 143, lk 20 EMP kaasanne nr 30, lk 26	Komisjoni määrus (EÜ) nr 303/2008, 2. aprill 2008, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 miinimumnõuded ja tingimused teatavate fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate statsionaarsete jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpadega tegelevate äriühingute ja töötajate sertifitseerimise vastastikusele tunnustamisele Komisjoni määrus (EÜ) nr 304/2008, 2. aprill 2008, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate statsionaarsete tuletõrjesüsteemide ja tulekustutitega tegelevate äriühingute ja töötajate sertifitseerimise miinimumnõuded ning vastastikuse tunnustamise tingimused Komisjoni määrus (EÜ) nr 305/2008, 2. aprill 2008, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 kõrgepingejaotlatest teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kokkukogumisega tegelevate töötajate sertifitseerimise miinimumnõuded ja vastastikuse tunnustamise tingimused Komisjoni määrus (EÜ) nr 306/2008, 2. aprill 2008, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 seadmetest teatavate fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevate lahustite kokkukogumisega tegelevate töötajate sertifitseerimise miinimumnõuded ja vastastikuse tunnustamise tingimused Komisjoni määrus (EÜ) nr 307/2008, 2. aprill 2008, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 teatavate mootorsõidukite teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate kliimaseadmetega tegelevate töötajate koolitusprogrammide miinimumnõuded ja koolitustunnistuste vastastikuse tunnustamise tingimused Komisjoni määrus (EÜ) nr 308/2008, 2. aprill 2008, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 kehtestatakse liikmesriikide koolitus- ja sertifitseerimisprogrammidest teavitamise vorm	1.11.2010
29/2010	12.3.2010	10.6.2010 ELT L 143, lk 24 EMP kaasanne nr 30, lk 31	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/110/EÜ, 16. detsember 2008, millega muudetakse direktiivi 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta (raudteede ohutuse direktiiv)	1.10.2010

16.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 341/40

Konkursikutse – EACEA/41/10 programmi Erasmus Mundus 2009–2013 rakendamiseks aastal 2011

2010/C 341/10

Meede 1 – Ühisprogrammid

Meede 2 – Partnerlussuhted

Meede 3 – Euroopa kõrghariduse edendamine

PROGRAMMI EESMÄRGID

Programmi Erasmus Mundus üldeesmärk on edendada kõrgharidust Euroopas, aidata parandada ja suurendada üliõpilaste karjäärivõimalusi ning edendada kultuuridevahelist mõistmist, tehes selleks koostööd kolmandate riikidega, et vastavalt ELi välispoliitika eesmärkidele anda oma panus kolmandate riikide kõrghariduse jätkusuutlikusse arengusse.

Programmi erieesmärgid on:

—	soodustada struktuurset koostööd kõrgharidusasutuste vahel ning suurendada kõrghariduse kvaliteeti koos selge Euroopa lisandväärtusega, mis mõjub atraktiivselt nii Euroopa Liidus kui ka sellest väljaspool, eesmärgiga luua tippteadmiste keskused;

—

aidata kaasa ühiskondade vastastikusele rikastamisele, täiustades naiste/meeste kvalifikatsiooni, et neil oleksid tööturu nõudmistele vastavad oskused, lai silmaring ja rahvusvahelised kogemused, soodustades kolmandate riikide kõige andekamate üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust, et nad omandaksid kvalifikatsiooni ja/või kogemusi Euroopa Liidus, ning kõige andekamate Euroopa üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust kolmandate riikide suunas;

—	aidata kaasa kolmandate riikide kõrgharidusasutuste inimressursside arengule ja rahvusvahelisele koostööle suurenenud liikuvuse kaudu Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel;

—	parandada Euroopa kõrghariduse ligipääsetavust, profiili ja nähtavust kogu maailmas ning suurendada selle atraktiivsust kolmandate riikide ja Euroopa Liidu kodanike hulgas.

Programmi Erasmus Mundus juhend ja asjaomased taotlusevormid kolme meetme kohta on kättesaadavad järgmisel aadressil:

http://eacea.ec.europa.eu/erasmus_mundus/funding/higher_education_institutions_en.php

A. Meede 1 – Erasmus Munduse ühisprogrammid

Kõnealune meede, millega soovitakse soodustada Euroopa ja kolmandate riikide kõrgharidusasutuste ja õppejõudude vahelist koostööd, et luua tippteadmiste keskusi ja pakkuda kõrgtasemel ettevalmistusega personali, koosneb kahest alameetmest.

—	Meede 1A – Erasmus Munduse magistriõppe kursused (EMMC) ja

—	Meede 1B – Erasmus Munduse doktoriõppe ühisprogrammid (EMJD),

mille eesmärk on toetada Euroopa ja vajaduse korral kolmandate riikide ülikoolide konsortsiumide ühistööna valminud akadeemilise tipptasemega kraadiõppe programme, mis võiksid suurendada Euroopa kõrgharidussektori nähtavust ja suurendada huvi selle vastu. Sellised ühisprogrammid peavad sisaldama ülikoolide konsortsiumide vahelist liikuvust ja pakkuma tunnustatud ühiseid, topelt või mitmekordseid teaduskraade.

A.1. Abikõlblikud osalejad ja konsortsiumi moodustamine

Abikõlblikele osalejatele ja konsortsiumi moodustamisele kohaldatavad tingimused on meetme 1A kohta esitatud programmi juhendi jaotises 4.2.1 ja meetme 1B kohta jaotises 5.2.1

A.2. Abikõlblikud tegevused

Meetme 1A abikõlblikud tegevused on loetletud programmi juhendi jaotises 4.2.2 ja meetme 1B tegevused jaotises 5.2.2. Teema eelistusi ei ole selles konkursikutses kindlaks määratud.

A.3. Toetuse andmise kriteeriumid

Meetme 1A ja 1B taotlusi hinnatakse järgmiste toetuse andmise kriteeriumite alusel:

—

Meede 1A – Erasmus Munduse magistriõppe kursused (EMMC)

Kriteeriumid

Osakaal

1.	Akadeemiline kvaliteet

30 %

2.	Kursuse integreeritus

25 %

3.	Kursuse juhtimine, nähtavus ja jätkusuutlikkuse saavutamise meetmed

20 %

4.	Üliõpilastele pakutavad võimalused ja järelmeetmed

15 %

5.	Kvaliteedi tagamine ja hindamine

10 %

Kokku

100 %

—

Meede 1B – Erasmus Munduse doktoriõppe ühisprogrammid (EMJD)

Kriteeriumid

Osakaal

1.	Akadeemiline ja teadustöö kvaliteet

25 %

2.	Partnerluskogemused ja partnerluse koosseis

25 %

3.	Programmi Euroopa integratsioon ja toimimine

20 %

4.	Erasmus Munduse ühise doktoriõppekava stipendiumi saavaid doktorante käsitlevad sätted

15 %

5.	Programmi juhtimine, jätkusuutlikkus ja kvaliteedi tagamine

15 %

Kokku

100 %

A.4. Eelarve

Käesoleval konkursikutsel ei ole 2011. aasta eelarvele otsest mõju. Kutse eesmärk on välja valida

—	meetme 1A (EMMC) jaoks: ligikaudu 10 uut taotlust ja kuni 22 pikendamistaotlust;

—	meetme 1B (EMJD) jaoks: 10 uut taotlust.

Iga väljavalitud taotluse alusel sõlmitakse 2011. aasta suvel viieaastane partnerluse raamleping. Raamlepingute alusel sõlmitakse igal aastal alates 2012./2013. õppeaastast eritoetuslepingud, mis sisaldavad nii rahalist toetust ühisprogramme rakendatavatele konsortsiumidele kui ka iga-aastaseid individuaalstipendiume Euroopa ja kolmandate riikide üliõpilastele, doktorantidele ja teadlastele.

A.5. Taotluse esitamise tähtpäev

Erasmus Munduse magistriõppe kursuste (meede 1A) ja Erasmus Munduse doktoriõppe ühisprogrammide (meede 1B) esitamise tähtpäev on 29. aprill 2011.

Täitevasutus töötab praegu välja süsteemi kõikide taotluste elektrooniliseks esitamiseks. Käesoleva konkursikutse raames tuleb taotlused esitada elektroonilise vormi teel, mis on kättesaadav alates 2011. aasta veebruarist.

Kõnealust vormi (koos lisadega) käsitletakse lõpliku taotlusena.

Vastu võetakse üksnes tähtajaks saadetud ja asjaomasel vormil sätestatud tingimustele vastavad taotlused. Tavalise postiga, faksiga või e-postiga saadetud taotlusi vastu ei võeta.

Et lihtsustada vastavate akadeemilise ja teadusuuringute kogemusega ekspertide leidmist, palutakse meetme 1A (Erasmus Munduse magistriõppe kursused) ja meetme 1B (Erasmus Munduse doktoriõppe ühisprogrammid) taotlejatel esitada ühisprogrammi lühikirjeldus (maksimaalselt üks lehekülg, mis sisaldab programmi nimetust, valdkonda (valdkondi), põhipartnereid ning programmistruktuuri ja põhijoonte lühikokkuvõtet), eelistatavalt üks kuu enne eespool viidatud tähtpäeva (st 31. märtsiks 2011). Lühikokkuvõtte vormi koos vastava teabega esitamise kohta saab alla laadida järgmiselt veebiaadressilt:

http://eacea.ec.europa.eu/erasmus_mundus/funding/higher_education_institutions_en.php

B. Meede 2 – Erasmus Munduse partnerlussuhted

Selle meetme eesmärk on tugevdada struktuurset koostööd Euroopa ja kolmandate riikide kõrgharidusasutuste vahel, edendades (bakalaureuse- ja magistriõppe) üliõpilaste, doktorantide, teadlaste, akadeemilise ja halduspersonali (mitte kõik piirkonnad ja rühmad võivad sisaldada kõiki liikuvuse vooge) liikuvust õpingute kõigil tasemetel.

Meede 2 – Erasmus Munduse partnerlussuhted (EMA2) jaguneb kaheks alameetmeks:

—	Erasmus Mundus meede 2 – ALAMEEDE 1 – Partnerlussuhted ENPI, DCI, EDF ja IPA instrumentidega hõlmatud riikidega (1) (endine väliskoostöö)

—	Erasmus Mundus meede 2 – ALAMEEDE 2 – Partnerlussuhted tööstusriikide rahastamisvahenditega (ICI) hõlmatud riikidega

B.1. Abikõlblikud osalejad, riigid ja partnerluste moodustamine

Abikõlblikele osalejatele ja partnerluste moodustamise suhtes kohaldatavad tingimused on meetme EMA2-ALAMEETME 1 kohta esitatud programmi juhendi jaotises 6.1.2 ja meetme EMA2-ALAMEETME 2 kohta jaotises 6.2.2 ning konkursikutse EACEA 41/10 suunistes EMA2-ALAMEETME 1 kohta jaotises 5.3.1 ja EMA2-ALAMEETME 2 kohta jaotises 5.3.2.

B.2. Abikõlblikud tegevused

Meetme EMA2-ALAMEETME 1 abikõlblikud tegevused on loetletud aastateks 2009–2013 kehtestatud Erasmus Munduse programmi juhendi jaotises 6.1.2.b ja meetme EMA2-ALAMEETME 2 tegevused jaotises 6.2.2.b ning konkursikutse EACEA 41/10 suunistes meetme EMA2-ALAMEETME 1 kohta jaotises 5.3.1 ja meetme EMA2-ALAMEETME 2 kohta jaotises 5.3.2.

B.3. Toetuse andmise kriteeriumid

Meetme EMA2-ALAMEETME 1 kohaseid taotlusi hinnatakse järgmiste toetuse andmise kriteeriumite alusel:

Kriteeriumid

Osakaal

1.	Asjakohasus

25 %

Kvaliteet

65 %

2.1.	Partnerluse koosseis ja koostöömehhanismid

20 %

2.2.	Liikuvuse korraldamine ja rakendamine

25 %

2.3.	Üliõpilastele/personalile pakutavad võimalused ja järelmeetmed

20 %

3.	Jätkusuutlikkus

10 %

Kokku

100 %

Meetme EMA2-ALAMEETME 2 kohaseid taotlusi hinnatakse järgmiste toetuse andmise kriteeriumite alusel:

Kriteeriumid

Osakaal

1.	Asjakohasus

25 %

2.	Panus tippteadmiste koondamisse

25 %

Kvaliteet

50 %

3.1.	Partnerluse koosseis ja koostöömehhanismid

15 %

3.2.	Liikuvuse korraldamine ja rakendamine

20 %

3.3.	Üliõpilastele/personalile pakutavad võimalused ja järelmeetmed

15 %

Kokku

100 %

B.4. Eelarve (2)

Käesoleva konkursikutse alusel kättesaadav kogusumma on ligikaudu 95,6 miljonit eurot, mis on ette nähtud vähemalt 3 265 inimese liikuvuseks.

EMA2-ALAMEETME 1 kättesaadav eelarve on 89,3 miljonit eurot, mis on ette nähtud vähemalt 3 125 inimese liikuvuseks.

EMA2-ALAMEETME 2 kättesaadav eelarve on 6,3 miljonit eurot, mis on ette nähtud vähemalt 140 inimese liikuvuseks

B.5. Taotluste esitamise tähtpäev

Erasmus Munduse Meetme 2 – Partnerlussuhted – kohaste taotluste esitamise tähtpäev on 29. aprill 2011.

Taotlus tuleb saata tähitud kirja teel järgmisel aadressil:

Education, Audiovisual and Culture Executive Agency

Call for proposals EACEA/41/10 — Action 2

Attn Mr Joachim Fronia

BOUR 02/29

Avenue du Bourget 1

1040 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Vastu võetakse üksnes tähtajaks saadetud ja vormil sätestatud tingimustele vastavad taotlused. Faksiga või ainult e-postiga saadetud taotlusi vastu ei võeta.

Kui üks taotleja saadab mitmeid erinevaid taotlusi, tuleb iga taotlus saata eraldi ümbrikus.

C. Meede 3 – Euroopa kõrghariduse edendamine

Kõnealuse meetme eesmärk on edendada Euroopa kõrgharidust meetmete kaudu, mis parandavad Euroopa kõrghariduse atraktiivsust, profiili, mainet, nähtavust ning ligipääsetavust kogu maailmas, toetavad rahvusvahelisi algatusi, uuringuid, projekte, üritusi ja muid tegevusi, mis on seotud kõrghariduse rahvusvahelise mõõtme kõikide aspektidega, näiteks edendamine, kättesaadavus, kvaliteedi tagamine, ainepunktide tunnustamine, Euroopa kvalifikatsioonide tunnustamine välismaal ning kvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine kolmandate riikidega, õppekavade väljatöötamine, liikuvus, teenuste kvaliteet jne.

Meetme 3 tegevusi võib ellu viia mitmesuguses vormis (konverentsid, seminarid, õpikojad, uuringud, analüüsid, katseprojektid, auhinnad, rahvusvahelised võrgustikud, avaldatavate materjalide ettevalmistamine, info- ja sidetehnoloogiavahendite arendamine) ning need võivad toimuda kõikjal maailmas.

C.1. Abikõlblikud osalejad ja konsortsiumi koosseis

Abikõlblike osalejate ja konsortsiumi koosseisu suhtes kohaldatavad tingimused on esitatud programmi juhendi jaotises 7.2.1.

C.2. Abikõlblikud tegevused

Abikõlblikke tegevusi on kirjeldatud programmi juhendi jaotises 7.2.2.

Käesoleva konkursikutse raames peaksid projektid käsitlema ühte järgmistest prioriteetidest:

—	projektid, mis käsitlevad Euroopa kõrghariduse edendamist teatavates geograafilistes piirkondades (eelistatakse neid piirkondi, mis on olnud senini Erasmus Munduse projektides vähem esindatud: nt Aafrika ja tööstusriigid);

—	projektid, mille eesmärk on parandada rahvusvahelistele üliõpilastele ja doktorantidele pakutavaid teenuseid;

—	kvaliteedi tagamise rahvusvahelist mõõdet käsitlevad projektid;

—	projektid Euroopa kõrghariduse ja teadustöö vaheliste sidemete tugevdamiseks;

—	projektid, mille raames edendatakse doktorantidele ette nähtud Euroopa õppe võimalusi;

—	projektid, mille raames edendatakse Euroopa tudengitele Erasmus Munduse programmi.

Projekte, mille raames nähakse ette järgmisi tegevusi, ei rahastata:

ERASMUSe temaatiliste võrgustike rahvusvahelisemaks muutmise raames rakendatavad tegevused.

C.3. Toetuse andmise kriteeriumid

Meetme 3 taotlusi hinnatakse järgmiste toetuse andmise kriteeriumite alusel:

Kriteeriumid

Osakaal

1.	Projekti asjakohasus seoses programmiga Erasmus Mundus

25 %

2.	Projekti eeldatav mõju, et aidata terves maailmas tugevdada Euroopa kõrghariduse atraktiivust

25 %

3.	Projekti tulemuste ja sellest saadavate kogemuste levitamise korraldamine, kvaliteedi tagamine ja jätkusuutlikkuse kavad ning tulemuste pikaajaline kasutamine

15 %

4.	Konstortsiumi koosseis ja koostöömehhanismid

15 %

5.	Töökava ja eelarve

20 %

Kokku

100 %

C.4. Eelarve (3)

Käesoleva konkursikutse eesmärk on valida välja ligikaudu kuus projekti. Käesoleva konkursikutse alusel projektide kaasrahastamiseks eraldatud kogueelarve on 1,3 miljoni eurot. Toetussummad varieeruvad suuresti vastavalt väljavalitud projektide suurusele (tavaliselt 100 000 eurost 350 000 euroni). Täitevasutuse rahaline panus ei tohi olla suurem kui 75 % kõigist abikõlblikest kuludest.

C.5. Taotluse esitamise tähpäev

Erasmus Munduse meetme 3 Euroopa kõrghariduse atraktiivsust suurendavate projektide esitamise tähtpäev on 29. aprill 2011.

Taotlus tuleb saata tähitud kirjaga järgmisel aadressil:

Education, Audiovisual and Culture Executive Agency

Call for proposals EACEA/41/10 — Action 3

Attn Mr Joachim Fronia

BOUR 02/29

Avenue du Bourget 1

1040 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Vastu võetakse üksnes tähtajaks saadetud ja vormil sätestatud tingimustele vastavad taotlused. Faksiga või ainult e-postiga saadetud taotlusi vastu ei võeta.

(1)

ENPI	–	Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument.
DCI	–	Arengukoostöö rahastamisvahend.
IPA	–	Ühinemiseelse abi rahastamisvahend.
EDF	–	Euroopa Arengufond (EDF) on peamine vahend ühenduse arenguabi andmiseks Cotonou lepingu alusel: koostööleping ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel.

(2) See summa on tingitud ELi 2011. aasta eelarve kinnitamisest.

(3) Vt joonealust märkust 2.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2010.341.est
Euroopa Liidu Teataja		C 341

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	53. köide 16. detsember 2010

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2010/C 341/01	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5995 – VW/Karmann) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2010/C 341/02	Euro vahetuskurss	2

2010/C 341/03	Komisjoni teatis – Kaitstud päritolunimetuse (KPN) või kaitstud geograafilise tähisega (KGT) koostisainet sisaldava toidu märgistamise suunised	3

2010/C 341/04	Komisjoni teatis – ELi suunised põllumajandustoodete ja toiduainete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemide parimate tavade kohta	5

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2010/C 341/05	Väljavõte Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/24/EÜ (krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta) kohaselt Landsbanki Íslands hf. suhtes tehtud otsusest	12

2010/C 341/06	Väljavõte Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/24/EÜ (krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta) kohaselt ettevõtja VEF banka suhtes tehtud otsusest	14

	EUROOPA MAJANDUSPIIRKONDA KÄSITLEV TEAVE
	EFTA järelevalveamet
2010/C 341/07	Kutse märkuste esitamiseks vastavalt järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud EFTA riikide lepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 2 riigiabi andmise kohta seoses kindlustusettevõtja Sjóvá rekapitaliseerimisega Islandil	15

	EMP ühiskomitee
2010/C 341/08	EMP Ühiskomitee otsused, mille puhul on täidetud EMP lepingu artikliga 103 ettenähtud põhiseadusest tulenevad nõuded	26

2010/C 341/09	Islandi ja Norra poolt tunnustatud looduslike mineraalvete loetelu (Sellega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse ELT C 28, 4.2.2010, lk 24 ja EMP kaasandes nr 5, 4.2.2010, lk 1 avaldatud tekst)	39

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2010/C 341/10	Konkursikutse – EACEA/41/10 programmi Erasmus Mundus 2009–2013 rakendamiseks aastal 2011	40

	Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)
2010/C 341/11	Teade avaliku konkursi korraldamise kohta	46

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2010/C 341/12	Prantsuse valitsuse teatis seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (Teadaanne vedelate või gaasiliste süsivesinike uurimise ainuõigusliku tegevusloa ehk nn Dicy loa taotlemise kohta) ( 1 )	47

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3360
JPY	Jaapani jeen	111,88
DKK	Taani kroon	7,4516
GBP	Inglise nael	0,85290
SEK	Rootsi kroon	9,0798
CHF	Šveitsi frank	1,2826
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,8660
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,155
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	274,63
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7097
PLN	Poola zlott	3,9783
RON	Rumeenia leu	4,2885
TRY	Türgi liir	2,0277
AUD	Austraalia dollar	1,3436
CAD	Kanada dollar	1,3440
HKD	Hongkongi dollar	10,3878
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7861
SGD	Singapuri dollar	1,7502
KRW	Korea won	1 541,53
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,0686
CNY	Hiina jüaan	8,8917
HRK	Horvaatia kuna	7,3898
IDR	Indoneesia ruupia	12 061,15
MYR	Malaisia ringit	4,1990
PHP	Filipiini peeso	58,706
RUB	Vene rubla	40,9375
THB	Tai baht	40,194
BRL	Brasiilia reaal	2,2694
MXN	Mehhiko peeso	16,5766
INR	India ruupia	60,5640

Kaubamärk	Allika nimi	Ammutuskoht
Icelandic Glacial	Ölfus Spring	Hlíðarendi, Ölfus, Selfoss

Punkt	Idapikkuskraad	Põhjalaiuskraad
A	01,00	53,50
B	01,20	53,50
C	01,20	53,20
D	00,60	53,20
E	00,60	53,40
F	00,70	53,40
G	00,70	53,36
H	00,68	53,36
I	00,68	53,35
J	00,64	53,35
K	00,64	53,27
L	00,67	53,27
M	00,67	53,28
N	00,73	53,28
O	00,73	53,30
P	01,10	53,30
Q	01,10	53,40
R	01,00	53,40


	(1) EMPs kohaldatav tekst