KOMISJONI TEATIS

Suunised muu kui finantsteabe avaldamise kohta

(muu kui finantsteabe esitamise metoodika)

(2017/C 215/01)

Sisukord

1.   SISSEJUHATUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/95/EL (1) seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt (edaspidi „direktiiv“) jõustus 6. detsembril 2014. Kõnealuse direktiiviga muudetakse direktiivi 2013/34/EL (2) teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta. Asjaomased ettevõtjad hakkavad direktiivi kohaldama 2018. aastast seoses 2017. majandusaastat käsitleva teabega.

Suurem läbipaistvus peaks muutma ettevõtjad (3) vastupidavamaks ja paremini toimivaks nii finants- kui ka muudes küsimustes. Aja jooksul tugevdab see majanduskasvu ja tööhõivet ning suurendab usaldust sidusrühmade, sealhulgas investorite ja tarbijate seas. Läbipaistev ärijuhtimine on nõutav ka pikemaajaliste investeeringute puhul.

Muu kui finantsteabe avalikustamisnõudeid kohaldatakse teatavate üle 500 töötajaga suurettevõtjate suhtes, kuna kulud, mis tekivad avaldamiskohustuse panemisel väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, võivad üles kaaluda saadava kasu. See lähenemine hoiab halduskoormuse võimalikult väikesena. Ettevõtjatelt nõutakse ammendava ja üksikasjaliku aruande asemel pigem asjakohase ja kasuliku teabe avaldamist, mida on vaja, et aru saada nende arengust, tulemustest, positsioonist ja nende tegevuse mõjust. Lisaks võib teavet avaldada kontserni tasandil ning seda ei pea tegema iga kontserni kuuluv äriühing eraldi. Direktiiviga lubatakse ettevõtjatel olla paindlik ja avaldada asjakohast teavet viisil, mida nad peavad kõige kasulikumaks, sealhulgas eraldi aruandes. Ettevõtjad võivad tugineda rahvusvahelistele, ELi tasandi või riiklikele raamistikele.

Asjakohase mittefinantsteabe avaldamine on oluline element jätkusuutliku rahanduse tagamisel. Euroopa Komisjon otsustas 28. oktoobril 2016 asutada jätkusuutliku rahanduse kõrgetasemelise eksperdirühma. Sellise otsuse alus on komisjoni eesmärk töötada kapitaliturgude liidu osana välja kõikehõlmav ja terviklik ELi jätkusuutliku rahanduse strateegia. Rühm peaks esitama komisjonile poliitilised soovitused 2017. aasta lõpuks.

ÜRO kestliku arengu eesmärgid ja Pariisi kokkulepe

Vastusena ÜRO Peaassamblee 2015. aasta septembris vastu võetud ülemaailmsele kestliku arengu tegevuskavale 2030 avaldas Euroopa Komisjon 22. novembril 2016 teatise „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“ (4). Direktiivist tulenevad avaldamisnõuded annavad olulise panuse kestliku arengu eesmärkide täitmisse, näiteks eesmärk 12 (tagada säästev tarbimine ja tootmine) (5) ja eesmärk 5 (saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu) (6).

Need nõuded aitavad samuti kaasa Pariisi kliimakokkuleppe rakendamisele, eelkõige oodatakse, et suurema läbipaistvusega soodustatakse finantsvoogusid, mis on paremini vastavuses liikumisega vähese kasvuhoonegaaside heite poole ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise arenguga.

Finantsstabiilsuse nõukogu

G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide nõudmisel moodustas finantsstabiilsuse nõukogu 2015. aasta detsembris tööstusharude juhitava rakkerühma, et töötada välja soovitused kliimaga seotud finantsriskide vabatahtlikuks avaldamiseks. See täiendab tööd, mida teeb G20 keskkonnahoidliku rahastamise uurimisrühm.

Rakkerühma tööd on hoolega jälgitud ja käesolevates suunistes võimaluse korral arvesse võetud (7). Rakkerühma soovitused käsitlevad üldjoontes valdkondi, mis on direktiivis juba kindlaks määratud, näiteks juhtimine, strateegia, riskijuhtimine ja näitajad.

Mittesiduvad suunised

Direktiivi artiklis 2 on osutatud „suunistele aruandluse kohta“ ja märgitakse järgmist: „Et ettevõtjatel oleks asjakohast, kasulikku ja võrreldavat muud kui finantsteavet lihtsam avalikustada, koostab komisjon mittesiduvad suunised metoodika kohta, kuidas avaldada muud kui finantsteavet, sh üldisi ja valdkondlikke peamisi mitterahalisi tulemusnäitajaid. […]“.

Direktiivi põhjenduses 17 on märgitud, et mittesiduvate suuniste koostamisel „peaks komisjon võtma arvesse praegu järgitavaid häid tavasid, rahvusvahelisi suundumusi ja asjaomaste liidu algatuste tulemusi.“

Ettevõtjad võivad sellele vaatamata valida kasutamiseks laialdaselt tunnustatud kvaliteetsed aruandlusraamistikud ja seda osaliselt või täies ulatuses. Nad võivad tugineda rahvusvahelistele, ELi tasandi või riiklikele raamistikele ja täpsustada seda tehes, millist raamistikku või raamistikke nad kasutavad.

Komisjon julgustab ettevõtjaid kasutama muu kui finantsteabe avaldamisel direktiivi kohast paindlikkust. Suunistega ei ole kavas takistada aruandlustavade arengut.

Avalik konsultatsioon  (8)

Komisjon on algatanud ulatuslikud avalikud konsultatsioonid, sealhulgas laia veebipõhise avaliku konsultatsiooni. Konsultatsiooni käigus küsitleti eksperte, korraldati seminare sidusrühmadega ja konsulteeriti eespool nimetatud kõrgetasemelise jätkusuutliku rahanduse eksperdirühmaga.

Riiklikud, ELi tasandi, rahvusvahelised raamistikud

Käesolevate suuniste ettevalmistamisel vaatas komisjon läbi riiklikud, ELi tasandi ja rahvusvahelised raamistikud. Suunised on valminud suures osas tänu nende raamistike taga olevate organisatsioonide juhtimisoskustele ja teadmistele. Käesolevas dokumendis kirjeldatud põhimõtted ja sisu põhinevad suures ulatuses eelkõige järgmistel raamistikel:

2.   EESMÄRK

Käesolevate suuniste eesmärk on aidata ettevõtjatel avaldada kvaliteetset, asjakohast, kasulikku, ühtset ja paremini võrreldavat muud kui finantsteavet (keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalast teavet) viisil, mis soodustab tugevat ja säästvat majanduskasvu ja tööhõivet ning tagab sidusrühmade jaoks läbipaistvuse. Käesolevad mittesiduvad suunised esitatakse direktiivis sätestatud aruandlusnõuete raames. Nende eesmärk on aidata ettevõtjatel koostada asjakohaseid, kasulikke ja kokkuvõtlikke mittefinantsaruandeid vastavalt direktiivi nõuetele. Märkimisväärseid jõupingutusi on tehtud asjakohatu halduskoormuse, standardselt sõnastatud teabe või lihtsalt nn linnukese kirjapanemise vältimiseks.

Käesolevates mittesiduvates suunistes asetatakse rõhk asjakohasele, kasulikule ja võrreldavale teabele kooskõlas direktiivi 2014/95/EL (seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt) artikliga 2.

Käesolevad suunised on suunatud ettevõtjatele, kellelt nõutakse direktiiviga muu kui finantsteabe avaldamist oma tegevusaruandes. Mittesiduvad suunised võiksid kujutada endast parimat tava kõikide muud kui finantsteavet avaldavate ettevõtjate jaoks, sealhulgas direktiivi kohaldamisalast välja jäävate ettevõtjate jaoks.

Euroopa Komisjon on koostanud käesolevad suunised põhimõttepõhise metoodika väljatöötamiseks, mis on oluline kõikide majandusharude ettevõtjate jaoks ja aitab neil avaldada asjakohast, kasulikku ja võrreldavat mittefinantsteavet. Komisjon on seda tehes võtnud arvesse parimaid tavasid, asjakohast arengut ja seotud algatuste tulemusi nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Käesolevad suunised on piiritletud tegevusaruandega. Direktiivi artikli 1 alusel on siiski võimalik muu kui finantsteabe esitamine teisel viisil.

Eesmärk on esitada tasakaalustatud ja paindlikud suunised muud kui finantsteavet sisaldavate aruannete koostamiseks sellisel viisil, mis aitab ettevõtjatel avaldada olulist teavet ühtselt ja sidusalt. Käesolevad suunised peaksid võimalikult suures ulatuses aitama tagada ettevõtjate ja sektorite võrreldavust.

Sellise lähenemisega tunnistatakse kaasatud ettevõtjate ja sektorite ning nende asjaolude, mida ettevõtjad peavad oma aruannetes kajastama, suurt mitmekesisust. Märkimisväärseid jõupingutusi on tehtud kõiki olukordi ühetaoliselt käsitleva lähenemisviisi ja ülemäära ettekirjutava metoodika vältimiseks.

Suunistes tunnustatakse seoste ja teabe vastastikuse suhestamise (ühenduvuse) tähtsust, olgu siis muu kui finantsteabe eri aspektide või finants- ja mittefinantsteabe vahel.

3.   KESKSED PÕHIMÕTTED

3.1.   Olulise teabe avaldamine

Direktiivi artiklis 1 on märgitud, et asjaomaste ettevõtjate tegevusaruanne sisaldab

Olulisus on mõiste, mida koostajad, audiitorid ja finantsteabe kasutajad juba tavapäraselt kasutavad. Ettevõtja põhjalik arusaam oma väärtusahela kesksetest komponentidest aitab kindlaks teha põhiprobleemid ja hinnata, mis muudab teabe oluliseks.

Raamatupidamisdirektiivi (2013/34/EL) artikli 2 punktis 16 on oluline teave määratletud kui „teabe omadus, mille puhul selle ärajäämine või vääresitamine võib mõistliku eelduse kohaselt mõjutada otsuseid, mida kasutajad ettevõtja finantsaruannete põhjal teevad. Konkreetse kirje olulisust hinnatakse muude sarnaste kirjete kontekstis.“

Direktiiviga võetakse kasutusele uus element, mida on vaja muu kui finantsteabe olulisuse hindamisel arvesse võtta, viidates teabele „(ettevõtja) tegevuse mõjust ülevaate saamiseks vajalikus ulatuses […]“ (9).

Direktiivi põhjenduses 8 on märgitud, et „[k]äesolevat direktiivi järgima kohustatud ettevõtjad peaksid andma piisavat teavet küsimuste kohta, mis kõige tõenäolisemalt põhjustavad peamiste olulise mõjuga riskide realiseerumist, samuti juba realiseerunud riskide kohta (10). […]“.

Ettevõtja tegevuse mõju on mittefinantsteabe avaldamisel asjakohane kaalutlus. Mõju võib olla positiivne või negatiivne. Olulise teabe avaldamisel tuleb käsitleda mõlemat selgel ja tasakaalustatud viisil. Muud kui finantsteavet kajastavas aruandes tuleks esitada ettevõtja õiglane ülevaade asjaomaste sidusrühmade jaoks vajalikust teabest.

Olulist teavet tuleb hinnata kontekstis. Teave, mis on ühes kontekstis oluline, võib seda teises mitte olla. Küsimused, mille lisamist muud kui finantsteavet kajastavasse aruandesse tuleb kaaluda, on seotud ettevõtja asjaoludega, võttes arvesse konkreetseid olukordi ja valdkondlikke kaalutlusi. Ühe tööstusharu ettevõtjatel on tõenäoliselt sarnased keskkonnaalased, sotsiaalsed ja juhtimisalased probleemid, näiteks seoses ressurssidega, millest nad kaupade ja teenuste tootmisel sõltuvad, või mõjuga, mis neil võib olla inimestele, ühiskonnale ja keskkonnale. Seetõttu võib olla mõistlik otse võrrelda sama sektori ettevõtjate avaldatud asjakohast mittefinantsteavet.

Ettevõtjad võivad anda aru suure hulga võimalike küsimuste kohta. Ettevõtja hindab teabe olulisust, võttes aluseks oma analüüsi selle kohta, kui tähtis on see teave tema arengu, tulemuste, positsiooni ja mõju hindamisel. Olulisuse hindamisel tuleks arvesse võtta sise- ja välistegureid (11).

Teabe olulisuse hindamisel võib arvesse võtta mitmeid tegureid. Nende hulgas on

Ettevõtjad võivad selgitada juhtimiskorda ja protsesse, mida nad kasutavad olulisuse hindamiseks (13).

Olulisuse hinnangud tuleks korrapäraste ajavahemike järel läbi vaadata olemaks kindel, et aruannetes käsitletavad küsimused on jätkuvalt olulised. Läbivaatamise sagedus peaks olema kõige suurem kõige dünaamilisemate ja uuenduslikemate ettevõtjate ja sektorite või ettevõtete puhul, kes muudavad ja kohandavad oma ärimudeleid või poliitikat, kaasa arvatud seoses hoolsuskohustusega. Stabiilsemates tingimustes võib nende sagedus olla väiksem.

3.2.   Õiglane, tasakaalustatud ja arusaadav

Muud kui finantsteavet kajastavas aruandes tuleks õiglaselt kaaluda soodsaid ja ebasoodsaid aspekte ning teavet tuleks hinnata ja esitada erapooletul viisil.

Muud kui finantsteavet kajastavas aruandes tuleks kaaluda kõiki kättesaadavaid ja usaldusväärseid sisendeid, võttes arvesse asjaomaste sidusrühmade teabevajadust. Teabe kasutajaid ei tohi viia eksiteele oluliste väärkajastuste, olulise teabe väljajätmise või ebaolulise teabe avaldamise teel.

Muud kui finantsteavet kajastavas aruandes tuleks faktid arvamustest või tõlgendustest selgelt eristada.

Teavet on võimalik muuta õiglasemaks ja täpsemaks näiteks järgmise abil:

Teavet on võimalik muuta arusaadavamaks ka nii, et kasutatakse lihtsat keelt ja ühtset terminoloogiat, välditakse standardset sõnastust ning esitatakse vajaduse korral tehniliste mõistete määratlused.

Oluline teave tuleks esitada asjakohases kontekstis, et seda oleks lihtsam mõista. Ettevõtja tulemused võib näiteks esitada viitega tema strateegiatele ja laiematele eesmärkidele. Ettevõtjad peaksid kirjeldama, kuidas on muud kui finantsküsimused seotud nende pikaajalise strateegia, peamiste riskide ja poliitikaga.

Ettevõtja peaks selgitama avaldatud teabe ulatust ja piire, eriti siis, kui teatav teave on seotud ainult tema ühe või mitme segmendiga või kui konkreetsed segmendid on välja jäetud.

Arusaadavust saab suurendada ka avaldatud teabe peamiste sisendandmete, näiteks mõõtmismeetodite, aluseks olevate eelduste ja allikate selgitamise kaudu.

Muud kui finantsteavet kajastav aruanne ei tähenda lihtsalt tulemuslikkuse põhinäitajate loetelude esitamist. Selleks et ettevõtja arengust, tulemustest, positsioonist ja mõjust nõuetekohaselt aru saada, tuleks avaldada nii kvalitatiivne kui ka kvantitatiivne teave. Kvantitatiivne teave võib olla tõhus aruannete koostamisel muude kui finantsküsimuste kohta (tulemuslikkuse põhinäitajad, eesmärgid jne), kvalitatiivne teave annab konteksti ja muudab muud kui finantsteavet kajastava aruande kasulikumaks ja lihtsamini mõistetavaks. Aruande tekstiosa koos kvantitatiivse teabe ja visuaalse esitlusega toetab (14) ja muudab teabe tõhusamaks ja läbipaistvamaks.

Teabe avaldamine tavapärases ametlikus keeles lisaks ettevõtja riigikeelele suurendab tõenäoliselt ettevõtja läbipaistvust ja aitab muuta teabe asjaomastele investoritele ja muudele sidusrühmadele kättesaadavamaks.

3.3.   Kõikehõlmav, kuid kokkuvõtlik

Direktiivi artiklis 1 on märgitud, et asjaomaste ettevõtjate tegevusaruanne sisaldab

Avaldada tuleb vähemalt direktiivis sõnaselgelt kajastatud oluline teave teatud küsimuste kategooriate kohta. Nende hulgas on

Ettevõtjad peaksid avaldama ka muu olulise teabe.

Olulise teabe avaldamine peaks andma kõikehõlmava ülevaate ettevõtja kohta aruandeaastal. See hõlmab avaldatud teabe ulatust. Konkreetse küsimuse kohta esitatava teabe põhjalikkus sõltub selle olulisusest. Ettevõtja peaks keskenduma ulatusliku ja põhjaliku teabe esitamisele, mis aitab sidusrühmadel mõista tema arengut, tulemusi, positsiooni ja tema tegevuse mõju.

Muud kui finantsteavet kajastav aruanne peaks samuti olema kokkuvõtlik ja vältima ebaolulist teavet. Ebaolulise teabe avaldamine võib muuta muud kui finantsteavet kajastavast aruandest arusaamise raskemaks, kuna hägustab olulist teavet. Vältida tuleks üldist või standardselt sõnastatud teavet, mis ei ole oluline.

Muud kui finantsteavet kajastav aruanne võib sisaldada sisemisi ristviiteid või orientiire, et olla kokkuvõtlik, vähendada kordamist ja esitada lingid muu teabe juurde (15).

3.4.   Strateegiline ja tulevikku vaatav

Aruandes tuleks esitada ülevaade ettevõtja ärimudelist, strateegiast ja selle rakendamisest ning selgitada esitatud teabe lühi-, keskpika- ja pikaajalist mõju.

Ettevõtjad peaksid avaldama olulise teabe oma ärimudeli, kaasa arvatud strateegia ja eesmärkide kohta. Avaldatud teabes tuleks anda ülevaade strateegilisest lähenemisest olulistele mittefinantsküsimustele; mida ettevõtja teeb, kuidas ja miks ta seda teeb.

See ei takista äriliselt tundliku teabe esitamise asjakohast kaalumist. Olulise teabe võib esitada laiemas plaanis, mis annab ikkagi kasulikku teavet investoritele ja muudele sidusrühmadele.

Eesmärkide, võrdlusaluste ja kohustuste avaldamise kaudu võib ettevõtja aidata investoritel ja muudel sidusrühmadel seostada oma tulemused laiema taustaga. Sellest võib olla abi tulevikuväljavaadete hindamisel. Kohustuste ja eesmärkide täitmise väline jälgimine suurendab sidusrühmade jaoks läbipaistvust. Eesmärke ja võrdlusaluseid võib väljendada nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. Ettevõtjad võivad vajaduse korral avaldada olulist teavet teaduspõhiste stsenaariumide alusel.

Tulevikku suunatud teave võimaldab teabe kasutajatel paremini hinnata ettevõtja arengu, positsiooni, tulemuste ja mõju vastupidavust ja jätkusuutlikkust aja jooksul. See aitab kasutajatel ka mõõta ettevõtja edasiliikumist pikaajaliste eesmärkide saavutamisel.

3.5.   Sidusrühmadele suunatud

Ettevõtjad peaksid kaaluma kõikide asjaomaste sidusrühmade teabevajadusi. Nad peaksid keskenduma sidusrühmade kui kollektiivse rühma teabevajadustele, mitte niivõrd üksikute või ebatüüpiliste sidusrühmade vajadustele või eelistustele või nendele, kelle teabenõudlus on ebamõistlik.

Vajaduse korral võib see hõlmata teiste hulgas investoreid, töötajaid, tarbijaid, tarnijaid, kliente, kohalikke kogukondi, riigiasutusi, haavatavaid rühmi, sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonda.

Ettevõtjad peaksid esitama asjakohase kasuliku teabe selle kohta, kuidas nad kaasavad asjaomaseid sidusrühmi ja kuidas nende teabevajadusi arvesse võetakse. Selle kohta annavad kasulikke suuniseid näiteks ISO standard 26000 ja OECD suunised hargmaistele ettevõtjatele.

3.6.   Ühtne ja sidus

Muud kui finantsteavet kajastav aruanne peaks olema kooskõlas tegevusaruande muude elementidega.

Selgete seoste esitamine muud kui finantsteavet kajastavas aruandes esitatud teabe ja tegevusaruandes esitatud muu teabe vahel muudab teabe kasulikumaks, asjakohasemaks ja sidusamaks. Tegevusaruannet tuleks käsitleda ühtse, tasakaalustatud ja sidusa teabe kogumina.

Kuna sisu on vastastikku seotud, muudab põhiliste seoste selgitamine investorite ja muude sidusrühmade jaoks olulisest teabest ja vastastikusest sõltuvusest arusaamise lihtsamaks.

Muud kui finantsteavet kajastava aruande sisu peaks olema läbi aja ühtne. See võimaldab teabe kasutajatel aru saada ja võrrelda varasemaid ja praegusi muutusi ettevõtja arengus, positsioonis, tulemustes ja mõjus ning siduda see usaldusväärselt tulevikku vaatava teabega.

Ühtsus tulemuslikkuse põhinäitajate valiku ja meetodi puhul on tähtis, et tagada muud kui finantsteavet kajastava aruande arusaadavus ja usaldusväärsus. Ajakohastamine võib osutuda siiski vajalikuks, kuna tulemuslikkuse põhinäitajad võivad vananeda või töötatakse välja uued ja paremad meetodid, mis teabe kvaliteeti parandavad. Ettevõtjad peaksid selgitama aruandluspõhimõtete või -metoodika muudatusi, põhjusi, miks neid tehakse ja nende mõju (näiteks varasema teabe taasesitamine, näidates selgelt aruandluspõhimõtete või -metoodika muudatuste mõju).

4.   SISU

Ettevõtjad peaksid kindlaks tegema konkreetsed teemad ja olulise teabe, mis tuleb lisada nende avaldatavatesse aruannetesse õiglasel, tasakaalustatud ja kõikehõlmaval viisil, kaasates sealhulgas asjaomaseid sidusrühmi.

Muud kui finantsteavet kajastavas aruandes sisalduv teave on vastastikku seotud. Näiteks tulemused ei kajasta ainult seda, mida ettevõtja teeb (oma ärimudeli, poliitika ja strateegiate kaudu), vaid samuti ettevõtja konkreetseid tingimusi ja riske ning kui tõhusalt ta neid riske haldab. Põhiliste seoste ja vastastikuse sõltuvuse selgitamine parandab aruande kvaliteeti.

Muud kui finantsteavet kajastava aruande koostamisel peaksid ettevõtjad nõuetekohaselt arvesse võtma isikuandmete kaitse eeskirju (16).

4.1.   Ärimudel

Direktiivi artiklis 1 on sätestatud, et muud kui finantsteavet kajastav aruanne sisaldab muu hulgas järgmist teavet:

a)   „ettevõtja ärimudeli lühikirjeldus;“.

Ettevõtja ärimudel kirjeldab, kuidas ta loob ja säilitab väärtust oma toodete ja teenuste kaudu pikema aja jooksul. Ärimudel pakub tausta tegevusaruande jaoks tervikuna. See annab ülevaate, kuidas ettevõtja tegutseb ja selgitab tema struktuuri, kirjeldades, kuidas ta muudab sisendid oma äritegevuse kaudu väljunditeks. Lihtsamalt öeldes, mida ettevõtja teeb ning kuidas ja miks ta seda teeb.

Ettevõtjad võivad ärimudelit kirjeldades kaaluda asjakohase teabe avaldamist, mis on seotud järgmisega:

Ettevõtjad võivad kaaluda tulemuslikkuse põhinäitajate kasutamist oma ärimudeli, peamiste suundumuste jne selgitamiseks.

Ettevõtjad peaksid selgitama oma ärimudelit selgel, arusaadaval ja faktipõhisel viisil. Ärimudel on faktiline asjaolu. Ettevõtjad peaksid vältima müügiedenduslikku või taotluslikku laadi ebaolulise teabe avaldamist, mis juhib tähelepanu oluliselt teabelt kõrvale.

Ettevõtjad peaksid rõhutama ja selgitama, kui aruandeaastal on toimunud nende ärimudelis olulised muutused.

4.2.   Põhimõtted ja hoolsuskohustus

Direktiivi artiklis 1 on sätestatud, et muud kui finantsteavet kajastav aruanne sisaldab muu hulgas järgmist teavet:

b)   „põhimõtete kirjeldus, mida ettevõtja kõnealustes küsimustes järgib, sh rakendatud hoolsuskohustuse täitmise menetlused;“.

Ettevõtjad peaksid avaldama olulist teavet, mis annab nende põhimõtete kohta õiglase ülevaate. Nad peaksid kaaluma oma lähenemisviisi avaldamist seoses peamiste mittefinantsaspektidega, põhieesmärkidega ja sellega, kuidas nad kavatsevad neid eesmärke ja kavasid täita. Avaldatud teave võtaks arvesse ettevõtja konkreetseid asjaolusid. Avaldatud teabes võib ettevõtja selgitada oma juhtimist ja juhatuse ülesandeid ja otsuseid ning kuidas ressursside paigutamine on seotud eesmärkide, riskijuhtimise ja kavandatavate tulemustega. Ettevõtja võib näiteks selgitada olulisi juhtimisaspekte, (17) kaasa arvatud juhatuse ülevaade.

Hoolsuskohustuse protsessid on seotud põhimõtete, riskijuhtimise ja tulemustega. Ettevõtja kasutab hoolsuskohustuse menetlusi, et tagada konkreetse eesmärgi saavutamine (nt et süsinikuheide jääb allapoole teatud taset või et tarneahelad ei ole seotud inimkaubandusega). See aitab kindlaks teha, ära hoida ja leevendada olemasolevaid ja võimalikke negatiivseid mõjusid.

Ettevõtjad peaksid esitama olulise teabe rakendatud hoolsuskohustuse menetluste kohta, kaasa arvatud oma tarnijate ja alltöövõtuahelate kohta, kui see on asjakohane ja proportsionaalne. Nad võivad ka kaaluda asjakohase teabe avaldamist otsuste kohta, mida on tehtud nende menetluste kasutuselevõtuks ja selle kohta, kuidas menetlused peaksid toimima, eelkõige seoses negatiivsete mõjude ärahoidmise ja leevendamisega. Ettevõtjad võivad ka kaaluda asjakohase teabe esitamist eesmärkide seadmise ja edusammude mõõtmise kohta.

Selle kohta annavad kasulikke juhiseid näiteks mitmetele sektoritele suunatud OECD juhenddokumendid, ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, kolmepoolne deklaratsioon rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta või ISO standard 26000.

Ettevõtjad peaksid rõhutama ja selgitama olulisi muudatusi oma peamistes põhimõtetes ja hoolsuskohustuse menetlustes aruandeaasta jooksul.

Võib juhtuda, et ettevõtja ei ole välja töötanud põhimõtteid teatud küsimustes, mida ta peab endiselt oluliseks. Selline ettevõtja peaks esitama selge ja põhjendatud selgituse, miks ta ei ole neid põhimõtteid välja töötanud. Endiselt kohaldatakse muid aruandluse nõudeid (näiteks ärimudel, peamised riskid …).

Direktiivi artiklis 1 on sätestatud, et „[kui] ettevõtjal puudub poliitika ühes või enamas kõnealuses küsimuses, tuleb muud kui finantsteavet kajastavas aruandes esitada selge ja põhjendatud selgitus, miks see nii on.“

4.3.   Tulemused

Direktiivi artiklis 1 on sätestatud, et muud kui finantsteavet kajastav aruanne sisaldab muu hulgas järgmist teavet:

c)   „kõnealuste põhimõtete rakendamise tulemused“.

Ettevõtjad peaksid esitama kasuliku, õiglase ja tasakaalustatud ülevaate oma põhimõtete tulemuste kohta.

Ettevõtjate avaldatud muu kui finantsteave peaks aitama investoritel ja muudel sidusrühmadel ettevõtja tulemusi mõista ja jälgida.

Põhimõtete tulemuste asjakohane avaldamine võib anda kasulikku teavet ettevõtja tugevate ja nõrkade külgede kohta. Muud kui finantsteavet kajastavas aruandes peaksid kõikehõlmaval ja kokkuvõtlikul viisil kajastuma ettevõtja programmide ja tegevuse tulemused.

Ettevõtjad võivad kaaluda finants- ja muude kui finantstulemuste vahelise suhte ja sellega seotud läbi aja toimuva juhtimise selgitamist.

Tulemuste analüüs peaks sisaldama asjakohaseid muid kui finantsalaseid tulemuslikkuse põhinäitajaid. Ettevõtjad peaksid avaldama need tulemuslikkuse põhinäitajad, mis on nende arvates kõige kasulikumad edusammude jälgimisel ja hindamisel ning ettevõtjate ja sektorite võrreldavuse toetamisel. Ettevõtjad võivad vajaduse korral kaaluda ka selle teabe esitamist ja selgitamist seoses eesmärkide ja võrdlusalustega.

4.4.   Peamised riskid ja nende juhtimine

Direktiivi artiklis 1 on sätestatud, et muud kui finantsteavet kajastav aruanne sisaldab muu hulgas järgmist teavet:

d)   „kõnealuste küsimustega seonduvad peamised riskid, mis on seotud ettevõtja tegevusega, muu hulgas, kui see on asjakohane ja proportsionaalne, tema ärisuhete, toodete või teenustega, mis tõenäoliselt avaldavad nendes valdkondades kahjulikku mõju, ja kuidas ettevõtja neid riske juhib;“.

Ettevõtjad peaksid avaldama teavet oma peamiste riskide kohta ja selgitama, kuidas neid juhitakse ja leevendatakse. Riskid võivad olla seotud nende tegevuse, toodete või teenuste, tarneahela ja ärisuhete või muude aspektidega. See hõlmaks asjakohast ettevaadet peamiste lühi-, keskpika- ja pikaajaliste riskide kohta. Ettevõtjad peaksid selgitama, kuidas peamised riskid võivad mõjutada nende ärimudelit, tegevust, finantstulemusi, ning oma tegevuse mõju.

Ettevõtja peaks avaldama olulist teavet peamiste riskide kohta, olenemata sellest, kas need tulenevad tema enda otsustest või tegevusest või välisteguritest, ja selgitama taoliste riskide tuvastamiseks ja hindamiseks kasutatud protsesse.

Avalikustamine peaks hõlmama olulist teavet tarne- ja alltöövõtuahelate kohta, kui see on asjakohane ja proportsionaalne. Avalikustamine peaks hõlmama ka olulist teavet selle kohta, kuidas ettevõtja peamisi riske juhib ja leevendab.

Ettevõtja peaks rõhutama ja selgitama olulisi muudatusi seoses oma peamiste riskidega või seda, kuidas ta aruandeaastal neid juhib.

4.5.   Tulemuslikkuse põhinäitajad

Direktiivi artiklis 1 on sätestatud, et muud kui finantsteavet kajastav aruanne peab sisaldab teavet, mis hõlmab järgmist:

e)   „asjaomase äri seisukohast olulised peamised mitterahalised tulemusnäitajaid;“.

Muud kui finantsteavet kajastav aruanne peaks sisaldama olulisi kirjeldusi ja näitajatepõhist teavet, mida tavaliselt nimetatakse tulemuslikkuse põhinäitajateks.

Ettevõtjad peaksid esitama tulemuslikkuse põhinäitajad, mis on nende konkreetseid asjaolusid arvesse võttes kasulikud. Tulemuslikkuse põhinäitajad peaksid olema kooskõlas näitajatega, mida ettevõtja oma sisemistes juhtimis- ja riskihindamisprotsessides tegelikult kasutab. See muudab avaldatud teabe asjakohasemaks ja kasulikumaks ning suurendab läbipaistvust. Kvaliteetsete, laialt tunnustatud tulemuslikkuse põhinäitajate avalikustamine (näiteks näitajad, mida sektoris või konkreetsete teemade puhul laialdaselt kasutatakse) võiks suurendada ka võrreldavust, eelkõige samas sektoris või väärtusahelas olevate ettevõtjate jaoks.

Ettevõtja peaks avalikustama tulemuslikkuse põhinäitajad, mis on vajalikud, et aru saada tema arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust. Mõned tulemuslikkuse põhinäitajad võivad olla kasulikud väga erinevate ettevõtjate ja äriliste olukordade jaoks. Teised tulemuslikkuse põhinäitajad on rohkem seotud konkreetse sektori teemade ja asjaoludega. Ettevõtjaid julgustatakse avalikustama olulisi nii üldisi kui ka valdkondlikke tulemuslikkuse põhinäitajaid. Ettevõtjad peaksid oma konkreetseid asjaolusid ning investorite ja teiste sidusrühmade teabevajadusi arvesse võttes esitama õiglase ja tasakaalustatud ülevaate, kasutades üldisi, valdkondlikke ja ettevõtjapõhiseid tulemuslikkuse põhinäitajaid.

Teabe kasutajad eelistavad tavaliselt kvantitatiivset teavet, kuna see aitab neil mõõta edusamme, kontrollida ühtsust läbi aja ja teha võrdlusi. Tulemuslikkuse põhinäitajaid selgitavad nõuetekohased kirjeldused aitavad muuta muud kui finantsteavet kajastava aruande arusaadavamaks.

Tulemuslikkuse põhinäitajaid peetakse ka tõhusaks tööriistaks kvalitatiivse ja kvantitatiivse teabe ühendamiseks ja seoste moodustamiseks. Need võimaldavad ettevõtjatel esitada tasakaalustatud ja kõikehõlmava ülevaate kokkuvõtlikul ja tõhusal viisil.

Tulemuslikkuse põhinäitajaid tuleks kasutada aruandeperioodide lõikes ühtselt, et esitada usaldusväärset teavet edasiliikumise ja suundumuste kohta. Esitatud tulemuslikkuse põhinäitajad võivad muidugi aja jooksul ärilistel või tehnilistel põhjustel edasi areneda. Sellistel juhtudel peaksid ettevõtjad selgitama põhjusi, miks tulemuslikkuse põhinäitajad muutusid. Nad võivad kaaluda vajaduse korral varasema teabe uuesti esitamist ja selgitada selgelt ja tõhusalt kõnealuste muutuste mõju.

Ettevõtjad võivad selgitada andmete kogumist, metoodikat ja aluseks võetud raamistikke. Nad võivad esitada ka avalikustatud tulemuslikkuse põhinäitajate analüüsi, selgitades näiteks, miks tulemuslikkuse põhinäitajad aruandeaastal suurenesid või vähenesid ja kuidas võivad tulemuslikkuse põhinäitajad tulevikus edasi areneda.

Ettevõtjad võivad esitada tulemuslikkuse põhinäitajad vajaduse korral eesmärkide, varasemate tulemuste taustal ja võrdluses teiste ettevõtjatega.

4.6.   Temaatilised aspektid

Direktiivi artiklis 1 on sätestatud, et asjaomaste ettevõtjate puhul „sisaldab tegevusaruanne ettevõtja arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust ülevaate saamiseks vajalikus ulatuses teavet kätkevat muud kui finantsteavet kajastavat aruannet, milles on esitatud teave vähemalt keskkonnaküsimuste, sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste järgimise ning korruptsioonivastaste võitlusega seotud küsimuste kohta […]“.

Olulise teabe avalikustamisel tuleks esitada tasakaalustatud ja kõikehõlmav ülevaade ettevõtja arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust.

Ettevõtjad võivad teatud asjaoludel leida, et üksikasjaliku teabe avalikustamine oodatava arengu või läbirääkimisjärgus küsimuste kohta võib olla tõsiselt kahjustav. Kokkuvõtliku teabe avalikustamisega, millel ei ole tõsiselt kahjustavat mõju, võib astuda siiski suure sammu üldise läbipaistvuse eesmärgi suunas.

Direktiivi artiklis 1 on sätestatud, et „[l]iikmesriigid võivad erandjuhtudel lubada jätta avalikustamata teabe oodatavate arengute või läbirääkimisjärgus küsimuste kohta, kui […] sellise teabe avalikustamine [kahjustaks] tõsiselt kontserni äripositsiooni […].“

Temaatilised aspektid on sageli vastastikku seotud. Ettevõtja tegevuse, toodete või tarneahelaga seotud keskkonnaküsimusel võib näiteks olla ka mõju tarbijate, töötajate või tarnijate ohutusele ja/või tervisele või kaubamärgi mainele. Ettevõtjad peaksid esitama selge, õiglase ja kõikehõlmava ülevaate, mis hõlmab küsimuse kõiki olulisi aspekte.

Järgmised punktid moodustavad temaatiliste aspektide mittetäieliku nimekirja, mida ettevõtjad peaksid muu kui finantsteabe avalikustamisel kaaluma:

a)   Keskkonnaküsimused

Ettevõtja peaks avalikustama asjaomase teabe oma tegevuse tegeliku ja võimaliku mõju kohta keskkonnale ja selle kohta, kuidas praegused ja ettenähtavad keskkonnaküsimused võivad mõjutada ettevõtja arengut, tulemusi või positsiooni.

See võib hõlmata järgmist:

Ettevõtjad võivad vajaduse korral viidata keskkonnaalase aruandluse konkreetsete nõuete raames esitatud olulisele teabele (23).

b)   Sotsiaalsed ja töötajatega seotud küsimused

Ettevõtjad peaksid avalikustama olulise teabe sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste kohta (24). Nende hulgas on

Ettevõtjad võivad leida, et kasulik on tugineda laialt tunnustatud kvaliteetsetele raamistikele, näiteks OECD suunised hargmaistele ettevõtjatele, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kolmepoolne deklaratsioon rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta või ISO 26000.

c)   Inimõiguste austamine

Ettevõtjad peaksid avalikustama olulise teabe oma tegevuse võimaliku ja tegeliku mõju kohta õiguste omajatele.

Parimaks tavaks peetakse seda, kui ettevõtja väljendab oma kohustust austada inimõigusi. Kohustuses võib määratleda, mida ettevõtja ootab oma juhtkonnalt, töötajatelt ja äripartneritelt seoses inimõiguste, sealhulgas tööõiguse põhireeglitega. Teabes võib selgitada, kelle õigustele on kohustus suunatud, näiteks laste, naiste, põlisrahvaste, (25) puuetega isikute, (26) kohalike kogukondade, väiketalunike, inimkaubanduse ohvrite õigustele; ja töötajate õigustele, sealhulgas ajutiste lepingutega töötajad, tarneahelate või alltöövõtjate töötajad, võõrtöötajad ja nende perekonnad.

Ettevõtjad peaksid kaaluma olulise teabe avaldamist inimõigustega seotud hoolsuskohustuse ning inimõiguste rikkumise ärahoidmiseks rakendatud protsesside ja korralduste kohta. See võib hõlmata näiteks seda, kuidas tegeletakse inimõiguste küsimustega lepingutes, mille ettevõtja on sõlminud oma tarneahela ettevõtetega ja kuidas ettevõtja leevendab võimalikku negatiivset mõju inimõigustele ja tagab inimõiguste rikkumise korral piisava heastamise.

Avalikustatud olulises teabes võib kajastada, milline on ettevõtja lähenemisviis muu hulgas ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtetele, millega rakendatakse ÜRO raamistikku „Kaitsta, austada ja heastada“, OECD suunistele hargmaistele ettevõtjatele ning ILO kolmepoolsele deklaratsioonile rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta.

d)   Korruptsioonivastase võitlusega seotud küsimused

Ettevõtjad peaksid avalikustama olulise teabe selle kohta, kuidas nad tulevad toime korruptsioonivastase võitlusega seotud küsimustega ja korruptsiooni ilmingutega.

Ettevõtjad võivad kaaluda teabe avalikustamist organisatsioonide, otsuste, juhtimisvahendite ja korruptsioonivastasele võitlusele eraldatud ressursside kohta.

Ettevõtjad võivad ka kaaluda selgitamist, kuidas nad hindavad korruptsioonivastast võitlust, võtavad meetmeid negatiivsete mõjude ennetamiseks või leevendamiseks, jälgivad tõhusust ja suhtlevad selles küsimuses ettevõtte siseselt ja väliselt.

Ettevõtjad võivad leida, et kasulik on tugineda laialt tunnustatud kvaliteetsetele raamistikele, näiteks OECD suunised hargmaistele ettevõtjatele või ISO standard 26000.

e)   Muu

Tarneahelad

Ettevõtjad peaksid, kui see on asjakohane ja proportsionaalne, avalikustama olulise teabe tarneahelaga seotud küsimuste kohta, millel on märkimisväärne mõju nende arengule, tulemustele, positsioonile või mõjule. See hõlmaks teavet, mida on vaja üldiseks arusaamiseks ettevõtja tarneahelast ja sellest, kuidas asjaomaseid muid kui finantsküsimusi tarneahela juhtimisel arvesse võetakse.

Kui ettevõtja on seisukohal, et üksikasjaliku teabe avalikustamine oodatava arengu või läbirääkimisjärgus olevate küsimuste kohta võib olla tõsiselt kahjustav, võib ta täita üldise läbipaistvuse eesmärgi kokkuvõtliku teabe avalikustamise kaudu, mis ei ole tõsiselt kahjustav.

Avalikustatud olulises teabes võib muu hulgas kajastada, milline on ettevõtja lähenemisviis OECD suunistele hargmaistele ettevõtjatele, ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtetele ning asjaomastele tööstusharude põhistele raamistikele, nt FAO ja OECD suunis vastutustundlike põllumajanduslike tarneahelate kohta.

Konfliktipiirkonnast pärit mineraalid

Ettevõtjad võiksid, kui see on asjakohane ja proportsionaalne, avaldada olulise teabe hoolsuskohustuse kohta, et tagada konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja kulla vastutustundlikud tarneahelad.

Avalikustatud teave peaks olema kooskõlas konflikti- ja riskipiirkondadest pärit vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevate OECD hoolsuskohustuse suuniste ja nende lisadega. Selle taustal peaksid ettevõtjad avalikustama olulise teabe konfliktipiirkondadest pärit mineraalidega seotud hoolsuskohustust käsitlevate põhimõtete, tavade ja tulemuste tulemuslikkuse kohta. Nad peaksid avalikustama ka sammud, mida on astutud OECD hoolsuskohustuse suuniste viieastmelise raamistiku (28) rakendamiseks seoses mineraalide tarneahela riskipõhise hoolsuskohustusega, võttes arvesse nende positsiooni tarneahelas.

Ettevõtjad peaksid seejärel avalikustama tulemuslikkuse põhinäitajad seoses tuvastatud riskide laadi ja arvuga ning meetmetega, mida on võetud nende riskide ennetamiseks ja leevendamiseks, ja selgitama, kuidas ettevõtja on aja jooksul tugevdanud oma hoolsuskohustusega seotud jõupingutusi.

5.   ARUANDLUSRAAMISTIK

Ettevõtja võib muud kui finantsteavet kajastava aruande koostamisel tugineda kvaliteetsetele, laialt tunnustatud riiklikele, ELi-põhistele või rahvusvahelistele raamistikele. Mõned raamistikud hõlmavad väga erinevaid sektoreid ja teemasid (horisontaalsed raamistikud); teised on valdkonna- või teemapõhised. Mõned keskenduvad üksnes muu kui finantsteabe avalikustamisele; teised võtavad aluseks läbipaistvuse laiemas kontekstis.

Tavaliselt annab tuginemine nõuetekohase protsessi käigus väljatöötatud laialt tunnustatud raamistikule ettevõtjatele struktureeritud vormi, et anda aru laialdast huvi pakkuvate põhiküsimuste kohta, piirata halduskoormust ja muuta teave lihtsamini võrreldavaks.

Direktiivi artiklis 1 on sätestatud, et asjaomased ettevõtjad „[…] võivad tugineda riigisisestele, liidu tasandi või rahvusvahelistele raamistikele ning seda tehes täpsustavad […], millisele raamistikule nad on tuginenud.“

Ühele või mitmele raamistikule tuginev ettevõtja peaks avalikustama, millist raamistikku või milliseid raamistikke ta on konkreetse teabe avalikustamisel kasutanud. See suurendab selgust ja võrreldavust.

Direktiivi põhjenduses 9 on esitatud näited olemasolevate aruandlusraamistike kohta. Seda loetelu ei tuleks käsitada ammendavana.

Direktiivi põhjenduses 9 on sätestatud:

Ettevõtjad võivad kaaluda ka muude aruandlusraamistike kasutamist, näiteks need, mida on nimetatud käesolevate suuniste sissejuhatuses.

6.   JUHTORGANITE MITMEKESISUSE AVALIKUSTAMINE

Käesolevas punktis esitatakse konkreetsed suunised, mille eesmärk on aidata börsil noteeritud suurettevõtjatel (29) koostada oma juhtorganite mitmekesisuse põhimõtete kirjeldus, mis lisatakse nende ühingujuhtimise aruandele (30). Juhtorganite mitmekesisuse põhimõtete kirjeldus ei moodusta osa mittefinantsteavet kajastavast aruandest (31). Seetõttu ei piira suuniste käesolev punkt vajadust avalikustada olulist teavet mitmekesisuse kohta osana mittefinantsteavet kajastavast aruandest.

Direktiivi artiklis 1 on nõutud, et börsil noteeritud suurettevõtjad avalikustaksid oma ühingujuhtimise aruandes:

Mitmekesisuse aspektid

Mitmekesisuspoliitika kirjelduses tuleks täpsustada, milliseid mitmekesisuse kriteeriume kohaldatakse ja selgitada nende valimise põhjuseid. Kriteeriumide valimisel tuleks kaaluda kõiki asjakohaseid mitmekesisuse aspekte eesmärgiga tagada, et juhtorganites oleks piisav vaadete mitmekesisus ja teadmised, mida on vaja jooksvate küsimuste ja pikemaajaliste riskide ning ettevõtja äritegevusega seotud võimaluste korralikuks mõistmiseks. Juhtorganite optimaalse mitmekesisuse jaoks vajalike profiilide hindamisel tuleks arvesse võtta ettevõtja äritegevuse olemust ja keerukust, samuti sotsiaalset ja keskkonnaalast tausta, kus ettevõtja tegutseb.

Mitmekesisuse aspektid peaksid hõlmama üldjuhul vanust, sugu või hariduslikku ja kutsealast tausta. Kui see on oluline seoses ettevõtja geograafilise kohalolu ja ärisektoriga, kus ta tegutseb, on samuti asjakohane lisada geograafiline päritolu, rahvusvahelised kogemused, teadmised asjakohastes jätksuutlikkuse küsimustes, töötajate esindatus ja muud aspektid, näiteks sotsiaal-majanduslik taust.

Kandidaadi valimisel määratletud mitmekesisuse kriteeriumide alusel tuleks arvesse võtta mittediskrimineerimise eeskirju ja üldtunnustatud põhimõtteid (32).

Eesmärgid

Ettevõtjad peaksid avalikustama konkreetsed mõõdetavad eesmärgid asjakohaste mitmekesisuse aspektide jaoks. Eriti kasulik on kehtestada kvantitatiivsed eesmärgid ja ajalised raamistikud, eelkõige seoses soolise tasakaaluga.

Rakendamine ja tulemused

Ettevõtjad peaksid märkima, kuidas võetakse nende mitmekesisuse poliitika eesmärke arvesse järelkasvu planeerimisel, valimisel, nimetamisel ja hindamisel. Nad peaksid ka avalikustama juhtorganite pädevate komiteede rolli nendes protsessides. Ettevõtjad peaksid samuti avalikustama, kas aktsionäridele anti juhtorganite liikmete valimisel või pikendamisel vajaduse korral teavet mitmekesisuse kriteeriumide ja eesmärkide kohta.

Ettevõtjad peaksid avalikustama rakendamise ja tulemuste seisu poliitika kõikide mitmekesisuse aspektide kohta vähemalt alates viimasest aruandest. Kui mitmekesisuse eesmärke ei täideta, peaks ettevõtja avalikustama, kuidas ta kavatseb eesmärke täita, kaasa arvatud eeldatav ajaline raamistik, mille jooksul tuleb need eesmärgid täita.

(1)  ELT L 330, 15.11.2014, lk 1.

(2)  ELT L 182, 29.6.2013, lk 19.

(3)  Suunistes kasutatakse aruandekohustuslikule üksusele viitamisel lugemise hõlbustamiseks ettevõtja mõistet, olgu siis tegemist üksiku ettevõtjaga või kontserniga (emaettevõtja kaudu).

(4)  COM(2016) 739 final.

(5)  Eesmärk 12.6: „Julgustada ettevõtjaid, iseäranis suurettevõtjaid ja hargmaiseid ettevõtjaid võtma kasutusele jätkusuutlikud tavad ja lisama oma aruandlustsüklisse jätkusuutlikkuse alase teabe.“

(6)  Eesmärk 5.5: „Tagada, et naistel on võrdsed võimalused täielikult ja tõhusalt osaleda poliitikat, majandust ja avalikku elu käsitlevate otsuste tegemises kõikidel tasanditel.“

(7)  Rakkerühma lõpparuanne esitatakse tõenäoliselt G20 tippkohtumisele 7.-8. juulil 2017.

(8)  Täpsemat teavet avaliku konsultatsiooni protsessi kohta on võimalik leida aadressil http://ec.europa.eu/finance/company-reporting/non-financial_reporting/index_en.htm#related-documents.

(9)  Direktiivi artikli 1 lõige 1.

(10)  Direktiivi põhjenduses 8 märgitakse ka, et „[ ] Mõjude olulisust tuleks hinnata nende ulatuse ja raskusastme järgi. Olulise mõjuga riskid võivad tuleneda ettevõtja enda tegevusest või olla seotud selle tegevuse ning, kui see on asjakohane ja proportsionaalne, toodete, teenuste ja ärisuhetega, sealhulgas tarne- ja alltöövõtuahelatega.“

(11)  Ettevõtjad võivad näiteks kasutada esialgset analüüsi, millele on viidatud EMASi määruse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32009R1221) I lisas.

(12)  Näiteks EMASi sektorite võrdlusdokumentides on kindlaks määratud keskkonnaküsimustega seotud parimad tavad ja näitajad.

(13)  Näiteks ettevõtjad, kes rakendavad kvaliteedijuhtimissüsteemi või keskkonnajuhtimissüsteemi (nt ISO 14001 või EMAS) või hindavad olelusringi keskkonnamõju, võivad olulisuse hindamisel ja tähtsate aspektide kohta teabe avaldamisel nendele toetuda.

(14)  Graafikud, diagrammid, kaardid jne.

(15)  Ristviitamine ja suunamine peaks olema arukas ja kasutajasõbralik, kohaldades näiteks praktilist reeglit „kõige rohkem üks klõps väljaspool aruannet“.

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(17)  Näiteks kliima või töötingimustega seotud aspekti.

(18)  Täpsema teabe saamiseks vt tööstusharude juhitud rakkerühma järeldusi kliimaga seotud finantsteabe avaldamise (mille korraldas finantsstabiilsuse nõukogu) kohta.

(19)  Täpsema teabe saamiseks vt tööstusharude juhitud rakkerühma järeldusi kliimaga seotud finantsteabe avaldamise (mille korraldas finantsstabiilsuse nõukogu) kohta.

(20)  Täpsema teabe saamiseks vt tööstusharude juhitud rakkerühma järeldusi kliimaga seotud finantsteabe avaldamise (mille korraldas finantsstabiilsuse nõukogu) kohta.

(21)  Täpsema teabe saamiseks vt tööstusharude juhitud rakkerühma järeldusi kliimaga seotud finantsteabe avaldamise (mille korraldas finantsstabiilsuse nõukogu) kohta.

(22)  Kaasa arvatud kasvuhoonegaaside, toksiliste ainete, eutrofeerivate ja hapestavate ainete jne heitkogused.

(23)  Need on kohustused, mis tulenevad ELi direktiividest (tööstusheite direktiiv, heitkogustega kauplemise süsteem, veepoliitika raamdirektiiv, REACH, prügiladirektiiv, kasutuselt kõrvaldatud sõidukite direktiiv, kodumajapidamiste elektroonikaromude direktiiv ja ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiv) ning Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrist.

(24)  Teavet, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine või andmed füüsilise isiku seksuaalse sättumuse kohta käsitletakse määruse (EL) 2016/679 artikli 9 kohaselt isikuandmete eriliigina, mida ei tohi töödelda, välja arvatud juhul, kui on täidetud üks selles artiklis sätestatud tingimus. Ettevõtjad peaksid seetõttu seoses nende küsimustega avalikustama ainult anonüümsed andmed või koondandmed (mis takistavad üksikisikute tuvastamist).

(25)  Näiteks kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1989. aasta põlisrahvaste ja hõimurahvaste konventsiooniga (nr 169).

(26)  Näiteks kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga.

(27)  Võttes aluseks näiteks resolutsiooni „Inimväärne töö ülemaailmsetes tarneahelates“, mis võeti vastu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 105. istungjärgul (ILO, 2016) http://www.ilo.org/ilc/ILCSessions/105/texts-adopted/WCMS_497555/lang--en/index.htm

(28)  OECD (2016), konflikti- ja riskipiirkondadest pärit vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevad OECD hoolsuskohustuse suunised: Third Edition, OECD Publishing, Paris. http://dx.doi.org/10.1787/9789264252479-en.

(29)  Kui muu kui finantsteabe avalikustamise nõudeid kohaldatakse suurtele, enam kui 500 töötajaga avaliku huvi üksustele, siis juhtorganite mitmekesisuse avalikustamise nõudeid kohaldatakse ainult börsil noteeritud suurettevõtjatele.

(30)  Vastavalt direktiivi 2013/34/EL artikli 20 määratlusele.

(31)  Vastavalt direktiivi 2013/34/EL artiklile 19a.

(32)  Sellistel alustel nagu etniline päritolu, rass, puue või seksuaalne sättumus.