2.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 327/1

(1)

Digiühiskonna suunas liikudes on kasutajate käsutuses üha uued teabele ja teenustele juurdepääsemise viisid. Teabelevitajad ja teenuseosutajad, nagu avaliku sektori asutused, sõltuvad üha enam internetist, et seal mitmesugust inimestele olulist teavet toota, koguda ja levitada ning hulka erinevaid inimestele esmatähtsaid teenuseid välja töötada, koondada ja osutada.

(2)

Käesoleva direktiivi kontekstis tuleks „juurdepääsetavuse“ all mõista põhimõtteid, mida tuleb järgida, ja tehnilisi võtteid, mida tuleb kasutada veebisaitide ja mobiilirakenduste disainimisel, arendamisel, haldamisel ja ajakohastamisel, et teha nende sisu kasutajatele, eelkõige puudega inimestele juurdepääsetavamaks.

(3)

Digiteenuste ja -toodete juurdepääsetavamaks tegemise kiiresti kasvav turg hõlmab paljusid majandustegevuses osalejaid, sh veebisaitide või mobiilirakenduste arendajaid, veebisaitide või mobiilirakenduste loomiseks, haldamiseks ja testimiseks kasutatavate tarkvaravahendite arendajaid, kasutajaagentide, nagu veebisirvijate ja seotud tugitehnoloogia väljatöötajaid, koolitajaid ja sertifitseerimisteenuste pakkujaid.

(4)

Nagu on rõhutatud komisjoni 19. mai 2010. aasta teatises „Euroopa digitaalne tegevuskava“, peaks avaliku sektori asutustel olema oma osa võrgupõhise sisu turgude edendamisel. Valitsused saavad stimuleerida sisuturge, tehes avaliku sektori teabe kättesaadavaks arusaadavatel, tõhusatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. See on innovaatiliste internetipõhiste teenuste võimaliku kasvu oluline allikas.

(5)

Mitmed liikmesriigid on võtnud meetmeid, lähtudes rahvusvaheliselt kasutatavatest juurdepääsetavate veebisaitide disainimise suunistest, ent sellised meetmed kajastavad sageli nimetatud suuniste eri versioone või eri vastavustasemeid, või on viinud veebisaitide juurdepääsetavusega seoses liikmesriigi tasandil sisse tehnilisi erinevusi.

(6)

Juurdepääsetavate veebisaitide, mobiilirakenduste ning seotud tarkvara ja tehnoloogia pakkujate hulgas on suur hulk väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd). Nimetatud pakkujad, eelkõige VKEd ei söanda tegeleda ettevõtlusega väljaspool oma riigi turgu. Kuna juurdepääsetavust käsitlevad nõuded ja normid on liikmesriikides erinevad, pärsivad pakkujate konkurentsivõimet ja majanduskasvu lisakulud, mida neil tuleks kanda piiriüleste, veebi juurdepääsetavust parandavate toodete ja teenuste väljatöötamisel ja turustamisel.

(7)

Piiratud konkurentsi tõttu peavad veebisaitide, mobiilirakenduste ning seotud toodete ja teenuste ostjad maksma teenuste eest kõrget hinda või sõltuma ainult ühest pakkujast. Pakkujad eelistavad sageli eri ettevõttepõhiseid standardeid, mis piirab hiljem kasutajaagentide koostalitlusvõimet ja asukohast sõltumatut liiduülest juurdepääsu veebisaitide ja mobiilirakenduste sisule. Liikmesriikide õigusnormide killustatus vähendab kasu, mida võiks saada kodu- ja välismaiste kolleegidega ühiskondlikele ja tehnoloogilistele arengutele reageerimise vallas kogemusi vahetades.

(8)

Ühtlustatud raamistikus oleks veebisaitide ja mobiilirakenduste disainijatel ja arendajatel vähem tõkkeid siseturul tegutsemiseks, samas kui valitsussektori ning teiste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavusega seotud toodete ja teenuste hankijate kulud peaksid vähenema.

(9)

Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada, et avaliku sektori asutuste veebisaidid ja mobiilirakendused tehakse ühistest juurdepääsetavusnõuetest lähtuvalt juurdepääsetavamaks. Siseturu killustatuse kaotamiseks on vaja ühtlustada riigisisesed meetmed liidu tasandil, lähtudes kokku lepitud avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste suhtes kohaldatavatest juurdepääsetavusnõuetest. See vähendaks arendajate ebakindlust ja soodustaks koostalitlusvõimet. Tehnoloogianeutraalsete juurdepääsetavusnõuete kasutamine ei pidurda innovatsiooni, vaid võib seda isegi soodustada.

(10)

Riigisiseste meetmete ühtlustamine peaks samuti võimaldama liidu avaliku sektori asutustel ja ettevõtjatel saada majanduslikku ja ühiskondlikku kasu, kui interneti- või mobiiliteenuste osutamist laiendatakse selliselt, et hõlmatud on suurem hulk kodanikke ja kliente. See peaks suurendama veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust parandavate toodete ja teenuste siseturu potentsiaali. Sellest tulenev turu kasv peaks võimaldama ettevõtjatel panustada liidu majanduskasvu ja töökohtade loomisse. Siseturu tugevdamine peaks muutma liitu investeerimise atraktiivsemaks. Avaliku sektori asutused saaksid kasu veebi juurdepääsetavust parandavate toodete ja teenuste odavamast pakkumisest.

(11)

Kodanikud saaksid veebisaitide ja mobiilirakenduste kaudu avaliku sektori teenustele ulatuslikuma juurdepääsu ning nad saaksid kasutada teenuseid ja teavet, mis muudab lihtsamaks nende igapäevaelu ning võimaldab kasutada kõikjal liidus oma õigusi, eelkõige õigust vabalt liikuda ja elada liidu territooriumil ning asutamisvabadust ja vabadust osutada teenuseid.

(12)

Enamik liikmesriike on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 13. detsembril 2006. aastal vastuvõetud puuetega inimeste õiguste konventsiooni (edaspidi „ÜRO konventsioon“) ratifitseerimisega ja liit selle sõlmimisega võtnud endale kohustuse võtta asjakohased meetmed puudega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääsu võimaldamiseks muu hulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, välja töötada ja kehtestada üldsusele avatud hoonetele ja rajatistele ning üldsusele pakutavatele teenustele juurdepääsu miinimumnõuded ja juhendid ning kontrollida nende täitmist ning samuti edendada puudega inimeste juurdepääsu uutele info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, kaasa arvatud internetile, ning hoiduda mis tahes tegevusest või praktikast, mis ei ole kooskõlas selle konventsiooniga, ning tagada, et riigiasutused ja institutsioonid tegutseksid vastavalt sellele. ÜRO konventsioonis nähakse samuti ette, et tooteid, keskkondi, programme ja teenuseid tuleks disainida sellisel viisil, et kõik inimesed saaksid suurimal võimalikul määral neid kasutada, ilma vajaduseta teha kohandusi või kasutada eridisaini. Selline nn universaaldisain ei tohiks välistada abiseadmeid kindlatele puudega inimeste rühmadele, kui see on vajalik. ÜRO konventsiooni kohaselt hõlmab puuetega inimeste mõiste isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline puue, mis võib koostoimel eri takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel.

(13)

Komisjoni 15. novembri 2010. aasta teatis „Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020: uued sammud tõketeta Euroopa suunas“ lähtub ÜRO konventsioonist ning selle eesmärk on kaotada tõkked, mis takistavad puudega inimeste osalemist ühiskonnas teistega võrdsetel alustel. Selles on ette nähtud meetmed mitmes prioriteetses tegevusvaldkonnas, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ja -süsteemide juurdepääsetavuse valdkonnas, ning selle eesmärk on tagada puudega inimestele juurdepääs toodetele ja teenustele, sealhulgas avalikele teenustele, ning abivahenditele.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1303/2013 (3) ning (EL) nr 1304/2013 (4) sisaldavad juurdepääsetavuse, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) juurdepääsetavuse sätteid. Nendes ei käsitleta aga veebisaitide ega mobiilirakenduste juurdepääsetavuse üksikasju.

(15)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (5) loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Horisont 2020“ toetatakse juurdepääsetavuse probleeme käsitlevaid teadusuuringuid ja neile tehnoloogiliste lahenduste leidmist.

(16)

Oma 15. detsembri 2010. aasta teatises „Euroopa e-valitsuse tegevuskava 2011–2015: IKT-lahendused aruka, jätkusuutliku ja innovaatilise valitsemise edendamiseks“ kutsus komisjon üles võtma meetmeid kaasavate ja juurdepääsetavate e-valitsuse teenuste väljatöötamiseks. See hõlmab meetmeid, mille eesmärk on vähendada erinevusi IKT kasutamises ning edendada IKT kasutamist, et ületada tõrjutuse probleem, tagades seega, et kõik kasutajad saavad pakutavaid võimalusi maksimaalselt ära kasutada. Oma 19. aprilli 2016. aasta teatises „ELi e-valitsuse tegevuskava 2016–2020: valitsussektori digitaalse arengu kiirendamine“ kordab komisjon kaasatuse ja juurdepääsetavuse olulisust.

(17)

Euroopa digitaalses tegevuskavas teatas komisjon, et 2015. aastaks peaks olema tagatud täielik avaliku sektori veebisaitide juurdepääsetavus, kajastades seeläbi 11. juunil 2006 Riias vastu võetud ministrite deklaratsiooni.

(18)

Euroopa digitaalses tegevuskavas rõhutas komisjon vajadust kooskõlastatud meetmete järele, et kindlustada puudega inimestele täielik juurdepääs uuele elektroonilisele sisule, eesmärgiga parandada eurooplaste elukvaliteeti, näiteks lihtsama juurdepääsu kaudu avalikele teenustele ja kultuurilisele sisule. Samuti toetas komisjon puudega inimeste digitaalset juurdepääsu käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi koostamisele kaasaaitamist.

(19)

Veebisaitide ja mobiilirakenduste sisu hõlmab tekstilist ja mittetekstilist teavet, allalaaditavaid dokumente ja vorme ning kahesuunalist suhtlust, nt elektrooniliste vormide töötlemist ning autentimist, identimist ja maksete sooritamist.

(20)

Käesolevas direktiivis sätestatud juurdepääsetavusnõudeid ei tuleks kohaldada sisule, mis on kättesaadav üksnes mobiilseadmetes, ega mobiilseadmete kasutajaagentide suhtes, mis on arendatud kinniste kasutajarühmade jaoks või spetsiaalselt, konkreetsetes keskkondades kasutamiseks ning mis ei ole suuremale osale inimestest kättesaadavad ja mida suurem osa inimestest ei kasuta.

(21)

Käesolev direktiiv ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL (6) ja eelkõige selle artikli 42 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (7) ja eelkõige selle artikli 60 kohaldamist, mis näevad ette, et kõigi selliste riigihangete puhul, mille eseme kavandatud kasutajateks on füüsilised isikud, olenemata sellest, kas kasutajaks on üldsus või avaliku sektori hankija töötajad, peab kõnealune tehniline kirjeldus olema koostatud nii, et selles võetakse arvesse puudega inimeste või kõigi kasutajate juurdepääsu nõuet, v.a nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

(22)

Kuna napib automatiseeritud ja kergesti rakendatavaid vahendeid teatavat tüüpi avaldatud sisu juurdepääsetavaks tegemiseks ning selleks, et direktiiv oleks kohaldatav üksnes selliste veebisaitide ja mobiilirakenduste sisule, mida avaliku sektori asutused saavad tegelikult mõjutada, nähakse käesolevas direktiivis ette, et teatavat liiki veebisaitide või mobiilirakenduste sisu jäetakse juurdepääsetavusnõuete kohaldamisalast ajutiselt või alaliselt välja. Sellised väljajätmised tuleks käesoleva direktiivi läbivaatamise kontekstis edaspidise tehnoloogilise arengu valguses üle vaadata.

(23)

Puudega inimeste ja eakate õigus osaleda liidu sotsiaal- ja kultuurielus ja olla sellesse kaasatud on lahutamatult seotud juurdepääsetavate audiovisuaalmeedia teenuste osutamisega. Seda õigust saab ehk paremini edasi arendada liidu valdkondlike õigusaktide või muu hulgas eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele kohalduvate, juurdepääsetavusele keskenduvate õigusaktide kontekstis, et tagada õiglase konkurentsi tingimused, ilma et see piiraks audiovisuaalmeedia teenuste rolli avalike huvide teenimisel. Seega ei tohiks käesolevat direktiivi kohaldada avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide veebisaitidele ja mobiilirakendustele.

(24)

Ühegi käesoleva direktiivi sätte eesmärk ei ole piirata sõnavabadust ning massiteabevahendite vabadust ja mitmekesisust, mis on liidus ja liikmesriikides tagatud, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 11 alusel.

(25)

Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse võivad jääda mõned valitsusvälised organisatsioonid, mis on mittetulunduslikel eesmärkidel loodud vabatahtlikud autonoomsed asutused ning mis osutavad teenuseid, mis ei ole üldsusele esmatähtsad, nt teenused, mida ei osutata otseselt riigi, piirkondlike või kohalike omavalitsuste antud volituste alusel, või eelkõige teenuseid, mis ei ole suunatud konkreetselt puudega inimeste vajaduste rahuldamisele. Selleks, et vältida sellistele valitsusvälistele organisatsioonidele ebaproportsionaalse koormuse panemist, ei peaks käesolevat direktiivi neile kohaldama.

(26)

Kontoritarkvara failiformaatide all tuleks mõista dokumendiformaate, mis on mõeldud peamiselt väljaspool veebi kasutamiseks ning on veebilehtedele lisatud, sh Adobe'i pdf-failid, Microsoft Office'i dokumendid või nende (avatud lähtekoodiga) vasted.

(27)

Ajas muutuvat meediumit, mida esitatakse reaalajas ja mida hoitakse internetis või mis avaldatakse pärast reaalajas edastamist uuesti, tuleks käsitada eelsalvestatud ajas muutuva meediumina põhjendamatu viivituseta alates selle algse esitamise või uuesti avaldamise kuupäevast, ületamata aega, mis on tingimata vajalik ajas muutuva meediumi juurdepääsetavaks tegemiseks, käsitledes eelisjärjekorras esmatähtsat teavet, mis on seotud rahvatervise, üldsuse heaolu ja turvalisusega. Nimetatud vajalik ajavahemik ei tohiks põhimõtteliselt ületada 14 päeva. Põhjendatud juhtudel, näiteks kui asjakohaseid teenuseid on võimatu õigel ajal hankida, võib seda ajavahemikku erandkorras pikendada sisu juurdepääsetavaks tegemiseks vajaliku lühima ajani.

(28)

Kuigi käesoleva direktiiviga motiveeritakse avaliku sektori asutusi muutma kogu sisu juurdepääsetavaks, ei ole see mõeldud piirama avaliku sektori asutuste veebisaitidel või mobiilirakendustes avaldatavat sisu üksnes juurdepääsetava sisuga. Kui lisatakse sisu, mis ei ole juurdepääsetav, peaksid avaliku sektori asutused lisama, niivõrd kui mõistlikkuse piires võimalik, oma veebisaitidele või mobiilirakendustesse juurdepääsetavaid alternatiive.

(29)

Navigeerimiseks (mitte ala geograafiliseks kirjeldamiseks) mõeldud kaartide puhul võib olla vaja juurdepääsetavat teavet, mis aitaks nt teenuste osutamise koha üles leida neil inimestel, kes ei saa visuaalset teavet või keerukaid navigatsioonifunktsioone hästi kasutada. Seetõttu tuleks pakkuda juurdepääsetav alternatiiv, mis on enamiku kasutajate jaoks lihtsas ja loetavas vormis avaliku sektori asutuse kohta tihtipeale juba olemas, nt postiaadress, läheduses asuvad ühistranspordipeatused või kohtade või piirkondade nimed.

(30)

Põimitud sisu (embedded content), nt video või pilt peaks olema käesoleva direktiiviga reguleeritud. Mõnikord luuakse aga veebisaite ja mobiilirakendusi, millele hiljem lisandub täiendav sisu, nt e-posti programm, blogi, artikkel, millele kasutajad saavad kommentaare lisada, rakendused, mis toetavad kasutajate panustatavat sisu. Samuti võib näiteks tuua veebilehe, nagu portaal või uudisteportaal, mis koosneb erinevatelt panustajatelt saadud sisust, või veebisaidid, mis aja jooksul lisavad automaatselt sisu muudest allikatest, nt dünaamiliselt lisatavad reklaamid. Selline kolmandate isikute lisatav sisu, mida avaliku sektori asutus ei rahasta ega arenda ja mida ta ei saa mõjutada, tuleks jätta käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja. Sellist sisu ei tohiks põhimõtteliselt kasutada, kui see takistab või vähendab sellistel veebisaitidel või mobiilirakendustes pakutava avaliku teenuse funktsionaalsust. Kui avaliku sektori asutuse veebisaitide või mobiilirakenduste sisu eesmärk on konsulteerimine või foorumiarutelu korraldamine, ei saa seda sisu käsitada kolmanda isiku lisatava sisuna ning see peab seega olema juurdepääsetav, välja arvatud kasutajate lisatav sisu, mida avaliku sektori asutus ei saa mõjutada.

(31)

Mõningaid veebisaitidele ja mobiilirakendustele kohaldatavaid juurdepääsetavusnõudeid tuleb siiski järgida kultuuripärandi kogudes olevate esemete reproduktsioonide metaandmete puhul.

(32)

Käesolev direktiiv ei peaks sätestama liikmesriikidele nõuet teha juurdepääsetavaks arhiveeritud veebisaitide või mobiilirakenduste sisu, kui seda enam ei ajakohastata ega muudeta ning kui see ei ole haldusmenetluste jaoks vajalik. Käesoleva direktiivi kohaldamisel ei tuleks veebisaidi või mobiilirakenduse üksnes tehnilist haldamist käsitada ajakohastamise või muutmisena.

(33)

Koolide, lasteaedade ja sõimede esmatähtsad internetipõhised haldusfunktsioonid tuleks teha juurdepääsetavateks. Kui nimetatud esmatähtis sisu on juurdepääsetaval kujul esitatud teise veebisaidi kaudu, ei tuleks seda sisu kõnealuse asutuse veebisaidil uuesti juurdepääsetavaks teha.

(34)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik kohaldada käesolevat direktiivi ka teist tüüpi veebisaitidele ja mobiilirakendustele, eelkõige käesoleva direktiiviga reguleerimata intraneti ja ekstraneti veebisaitidele ja mobiilirakendustele, mis on loodud piiratud arvu inimeste tarvis ning mida kasutab piiratud arv inimesi seoses töö või õppimisega, ja liikmesriikidel peaks olema võimalik kooskõlas liidu õigusega säilitada või kasutusele võtta meetmeid, mis lähevad kaugemale veebisaitidele ja mobiilirakendustele juurdepääsetavuse miinimumnõuetest. Liikmesriike tuleks samuti motiveerida laiendama käesoleva direktiivi kohaldamisala nii, et see hõlmaks eraõiguslikke isikuid, kelle hooned ja rajatised on üldsusele avatud või kes osutavad üldsusele teenuseid, sealhulgas tervise, lastehoiu, sotsiaalse kaasatuse ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas ning samuti transpordisektoris ja elektrienergia, gaasi, soojusenergia, vee, elektroonilise side ja postiteenuste osas, pöörates erilist tähelepanu direktiivi 2014/25/EL artiklites 8–13 osutatud teenustele.

(35)

Kuigi käesolevat direktiivi ei kohaldata liidu institutsioonide veebisaitidele ja mobiilirakendustele, soovitatakse neil institutsioonidel käesolevas direktiivis sätestatud juurdepääsetavusnõudeid järgida.

(36)

Käesolevas direktiivis sätestatud juurdepääsetavusnõuded on kavandatud tehnoloogianeutraalsetena. Nendes kirjeldatakse, mida tuleb saavutada selleks, et kasutaja saaks veebisaiti, mobiilirakendust ja seotud sisu tajuda, kasutada, tõlgendada ja mõista. Nendes ei täpsustata, milline tehnoloogia tuleks konkreetse veebisaidi, internetiteabe või mobiilirakenduse jaoks valida. Seega ei takista need innovatsiooni.

(37)

Juurdepääsetavuse neli põhimõtet on järgmised: tajutavus – teavet ja kasutajaliidese komponente peab esitama kasutajatele viisil, mida nad suudavad tajuda; talitlusvõime – kasutajaliidese komponendid ja navigeerimine peavad olema kasutatavad; mõistetavus – teave ja kasutajaliidese toimimine peavad olema mõistetavad; ja töökindlus – sisu peab olema piisavalt töökindel selleks, et seda saaksid usaldusväärselt tõlgendada väga erinevad kasutajaagendid, sh tugitehnoloogiad. Nende juurdepääsetavust käsitlevate põhimõtete alusel töötatakse välja testitavad edukriteeriumid, nagu Euroopa standardi EN 301 549 V1.1.2 „Euroopas IKT-toodete ja -teenuste riigihangetele kohaldatavad juurdepääsetavusnõuded“ (2015-04) („Euroopa standard EN 301 549 (2015-04)“) aluseks olevad edukriteeriumid, lähtudes harmoneeritud standarditest ja ühtsest meetodikast, et testida veebisaitide ja mobiilirakenduste sisu vastavust nimetatud põhimõtetele. Kõnealune Euroopa standard võeti vastu komisjoni poolt Euroopa standardiorganisatsioonile antud volituse M/376 alusel. Kuni harmoneeritud standardite või nende osade viited avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, tuleks nimetatud põhimõtete rakendamise miinimumvahenditena käsitada Euroopa standardi EN 301 549 V1.1.2 (2015-04) asjakohaseid klausleid.

(38)

Kui käesolevas direktiivis sätestatud juurdepääsetavusnõudeid ei kohaldata, kohaldatakse sellegipoolest vastavalt nõukogu direktiivile 2000/78/EÜ, (8) ÜRO konventsioonile ja muudele asjakohastele õigusaktidele „mõistlike abinõude“ nõuet ning need tuleks vajaduse korral tarvitusele võtta, eelkõige töökohtadel ja haridusasutustes.

(39)

Avaliku sektori asutused peaksid kohaldama käesolevas direktiivis sätestatud juurdepääsetavusnõudeid nii, et need nõuded ei tekitaks neile ebaproportsionaalset koormust. See tähendab, et põhjendatud juhtudel võib avaliku sektori asutusel olla mõistlikkuse piires võimatu konkreetset sisu täielikult juurdepääsetavaks teha. Ent asjaomane asutus peaks kõnealuse sisu tegema siiski nii juurdepääsetavaks kui võimalik ning tegema ülejäänud sisu täielikult juurdepääsetavaks. Ebaproportsionaalsest koormusest tulenevad juurdepääsetavusnõuete järgimise erandid ei tohiks minna kaugemale sellest, mis on tingimata vajalik, et seda koormust vähendada konkreetse sisu puhul konkreetsel juhul. Meetmed, millega kaasneb ebaproportsionaalne koormus, on meetmed, mis paneksid asutusele ülemäärase korraldusliku või rahalise koormuse või seaksid ohtu asutuse suutlikkuse oma ülesandeid täita või oma ülesannete täitmiseks või teenuste osutamiseks vajalikku või sellega seotud teavet avaldada, võttes arvesse tõenäolist kasu või kahju, mis see kodanikele, eelkõige puudega inimestele võib kaasa tuua. Selle hindamisel, millises ulatuses ei ole nõudeid seetõttu võimalik täita, et nendega kaasneks ebaproportsionaalne koormus, tuleks arvesse võtta üksnes õigustatud põhjuseid. Õigustatud põhjuseks ei tohiks olla see, et juurdepääsetavust ei peeta prioriteediks, et puudub aeg või puuduvad teadmised. Samuti ei tohiks olla õigustatud põhjuseid selleks, et mitte hankida või arendada tarkvarasüsteeme veebisaitide ja mobiilirakenduste sisu haldamiseks juurdepääsetaval viisil, kuna nõuetele vastavuse tagamiseks on olemas piisavad ja soovituslikud tehnilised võtted, mis tagavad, et need süsteemid vastavad käesolevas direktiivis sätestatud juurdepääsetavusnõuetele.

(40)

Juurdepääsetavusega seotud koostalitlusvõime peaks viima maksimumini sisu ühilduvuse praeguste ja tulevaste kasutajaagentide ja tugitehnoloogiatega. Täpsemalt tuleks kasutajaagentidele koos veebisaitide ja mobiilirakenduste sisuga ühtses sisemises kodeeringus edastada nii loomulik keel, struktuurid, relatsioonid ja jadad kui ka kasutajaliidesesse põimitud mis tahes komponentide andmed. Koostalitlusvõimest saavad seega kasu kasutajad, kellel on võimalik kasutada oma kasutajaagente kõikjal juurdepääsuks veebisaitidele ja mobiilirakendustele – nad võivad samuti saada kasu suuremast valikust ja madalamatest hindadest kõikjal liidus. Koostalitlusvõimest saaksid samuti kasu veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavusega seotud toodete ja teenuste pakkujad ja ostjad.

(41)

Käesolevas direktiivis sätestatakse avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavuse nõuded. Selleks, et hõlbustada asjaomaste veebisaitide ja mobiilirakenduste vastavust nimetatud nõuetele, on neid nõudeid käsitlevate üksikasjalike spetsifikatsioonide kindlaksmääramiseks vaja sätestada vastavuse eeldus asjaomaste veebisaitide ja mobiilirakenduste puhul, mis vastavad harmoneeritud standarditele, mis on koostatud ja avaldatud Euroopa Liidu Teatajas kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012 (9). Kõnealuse määruse kohaselt peaks liikmesriikidel ja Euroopa Parlamendil olema võimalik esitada harmoneeritud standardite suhtes vastuväiteid, kui nad leiavad, et harmoneeritud standard ei vasta täielikult käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

(42)

Euroopa standardiorganisatsioonid on vastu võtnud Euroopa standardi EN 301 549 V1.1.2 (2015-04), milles on kindlaks määratud IKT-toodete ja -teenuste, sealhulgas veebisisu funktsionaalsed juurdepääsetavuse nõuded, mida saab kasutada riigihangete puhul või muude poliitikate või õigusaktide alusena. Käesolevas direktiivis sätestatud juurdepääsetavusnõuetele vastavuse eeldus peaks lähtuma Euroopa standardi EN 301 549 V1.1.2 (2015-04) klauslitest 9, 10 ja 11. Eelkõige peaksid käesoleva direktiivi alusel vastu võetud tehnilised kirjeldused mobiilirakenduste puhul detailsemalt kajastama Euroopa standardit EN 301 549 V1.1.2 (2015-04).

(43)

Lisaks peaksid käesolevas direktiivis sätestatud juurdepääsetavusnõuetega seoses välja töötatavad tehnilised kirjeldused ja standardid võtma arvesse mobiilseadmete nii kontseptuaalset kui ka tehnilist eripära.

(44)

Avaliku sektori asutused peaksid tegema avalduse, et nende veebisaidid ja mobiilirakendused vastavad käesolevas direktiivis sätestatud juurdepääsetavusnõuetele. Kõnealune juurdepääsetavuse avaldus peaks asjakohasel juhul sisaldama teavet pakutavate juurdepääsetavate alternatiivide kohta.

(45)

Mobiilirakendusi saab hankida erinevatest allikatest, sealhulgas erakätes mobiilirakenduste poodidest. Avaliku sektori asutuste selliste mobiilirakenduste puhul, mis on alla laaditud kolmandalt isikult pärit allikast, tuleks nende mobiilirakenduste juurdepääsetavust käsitlev teave esitada koos mobiilirakenduse kirjeldusega, mis esitatakse kasutajale enne rakenduse allalaadimist. See ei nõua peamistelt platvormipakkujatelt oma rakenduste levitamise mehhanismide muutmist, selle asemel nõutakse avaliku sektori asutuselt juurdepääsetavuse avalduse esitamist, kasutades selleks olemasolevaid või tulevasi tehnoloogiaid.

(46)

Tuleks luua tagasisidemehhanism, mis võimaldab igaühel teatada asjaomasele avaliku sektori asutusele veebisaidi või mobiilirakenduse mittevastavusest käesolevas direktiivis sätestatud juurdepääsetavusnõuetele ja taotleda väljajäetud teavet. Selline teabenõue võib puudutada sisu, mis on käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jäetud või mis on käesolevas direktiivis sätestatud juurdepääsetavusnõuete kohaldamisalast muul viisil välja jäetud, näiteks kontoritarkvara failid, eelsalvestatud ajas muutuvad meediumid või arhiveeritud veebisaitide sisu. Kasutades nõuete järgimise tagamise menetlusega seotud tagasisidemehhanismi, peaks avaliku sektori asutuste veebisaitide või mobiilirakenduste kasutajatel olema võimalik taotleda avaliku sektori asutustelt nõutavat teavet, sh teenuseid ja dokumente. Avaliku sektori asutus peaks õigustatud ja mõistliku taotluse alusel esitama teabe sobival ja asjakohasel viisil mõistliku aja jooksul.

(47)

Liikmesriikidel tuleks võtta vajalikke meetmeid, et suurendada veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavusega seotud teadlikkust ning edendada selle valdkonna koolitusprogramme, mis on suunatud asjaomastele sidusrühmadele ja eelkõige veebisaitide või mobiilirakenduste juurdepääsetavuse eest vastutavatele töötajatele. Juurdepääsetavusega seotud koolituse ja teadlikkuse suurendamise kampaaniate sisu ettevalmistamisel tuleks asjaomaste sidusrühmadega konsulteerida või need partnerid sellesse protsessi kaasata.

(48)

Oluline on see, et liikmesriigid tihedas koostöös komisjoniga edendaksid selliste loomevahendite kasutamist, mis võimaldavad käesolevas direktiivis sätestatud juurdepääsetavusnõudeid paremini rakendada. Edendamine võiks toimuda passiivselt, näiteks avaldades ühilduvate loomevahendite loetelu ilma nende vahendite kasutamist nõudmata, või aktiivselt, näiteks nõudes ühilduvate loomevahendite kasutamist või nende arendamise rahastamist.

(49)

Käesoleva direktiivi nõuetekohase rakendamise tagamiseks ning eelkõige juurdepääsetavusnõuetele vastavust käsitlevate õigusnormide rakendamiseks on väga oluline, et komisjon ja liikmesriigid konsulteeriksid regulaarselt asjaomaste sidusrühmadega. Asjaomased sidusrühmad käesoleva direktiivi tähenduses peaksid muu hulgas hõlmama ka organisatsioone, kes esindavad puudega inimeste ja eakate huve, sotsiaalpartnereid, veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavusega seotud tarkvara loomisesse kaasatud sektorit ning kodanikuühiskonda.

(50)

Käesolevas direktiivis sätestatud juurdepääsetavusnõuetele vastavust tuleks korrapäraselt jälgida. Ühtlustatud järelevalvemetoodika peaks hõlmama kõigis liikmesriikides ühtsetel alustel läbi viidavat juurdepääsetavusnõuetele vastavuse, representatiivse valimi ja järelevalve korrapärasuse kontrolli. Liikmesriigid peavad korrapäraselt aru andma järelevalve tulemuste ja vähemalt ühe korra käesoleva direktiivi kohaldamisel võetud meetmete loetelu kohta.

(51)

Komisjoni poolt väljatöötatav järelevalvemetoodika peaks olema läbipaistev, ülekantav, võrreldav ja reprodutseeritav. Järelevalvemetoodika reprodutseeritavus tuleks viia maksimumini, võttes arvesse tõsiasja, et inimtegur, nt kasutajatepoolne testimine, võib seda reprodutseeritavust mõjutada. Liikmesriikide andmete võrreldavuse parandamiseks peaks väljatöötatav järelevalvemetoodika kirjeldama, mil viisil tuleb või võib eri testide tulemused esitada. Selleks, et mitte võtta ära ressursse selliste ülesannete täitmiselt, mida on vaja sisu juurdepääsetavamaks muutmiseks, peaks järelevalvemetoodikat olema lihtne kasutada.

(52)

Selleks, et mitte takistada innovatsiooni veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavuse mõõtmise viiside vallas, ning tingimusel, et see ei takista andmete võrreldavust kogu liidus, peaksid liikmesriigid saama komisjoni kehtestatava järelevalvemetoodika alusel kasutada kõrgetasemelisemat järelevalvetehnoloogiat.

(53)

Selleks, et vältida süstemaatilist kohtumenetluse kasutamist, tuleks ette näha õigus piisavale ja tõhusale menetlusele, mis tagab käesoleva direktiivi järgimise. See ei mõjuta harta artiklis 47 sätestatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. Nimetatud menetluse all tuleks mõista õigust esitada kaebusi olemasolevatele riigiasutustele, kes on pädevad neid kaebusi lahendama.

(54)

Selleks, et tagada käesolevas direktiivis sätestatud juurdepääsetavusnõuetele vastavuse eelduse nõuetekohane rakendamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi muutmiseks, et ajakohastada Euroopa standardit EN 301 549 V1.1.2 (2015-04) puudutavaid viiteid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (10) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(55)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi asjaomaste sätete rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Selleks, et kehtestada juurdepääsetavusnõuetega seotud tehnilised kirjeldused, metoodika, mida liikmesriigid peaksid kasutama asjaomaste veebisaitide ja mobiilirakenduste nendele nõuetele vastavuse jälgimisel, ning kord, mille alusel liikmesriigid järelevalve tulemustest komisjonile aru annavad, tuleks kasutada kontrollimenetlust. Selliste rakendusaktide vastuvõtmiseks, millega kehtestatakse juurdepääsetavuse avalduse näidis, mis ei mõjuta käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste iseloomu ega ulatust, tuleks kasutada nõuandemenetlust. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (11).

(56)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki – luua avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavusega seotud teenuste ühtlustatud turg – ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest see nõuab paljude erinevate, liikmesriikide õigussüsteemides kehtivate normide ühtlustamist, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide või nende filiaalide ja avalik-õiguslikku ringhäälinguteenust osutavate muude asutuste või nende filiaalide veebisaidid ja mobiilirakendused;

b)

valitsusväliste organisatsioonide veebisaidid ja mobiilirakendused, mis ei paku avalikkusele esmatähtsaid teenuseid või teenuseid, mis ei ole suunatud konkreetselt puudega inimeste vajaduste rahuldamisele või mis ei ole nende jaoks mõeldud.

a)

kontoritarkvara failiformaadid, mis on avaldatud enne 23. septembrit 2018, välja arvatud juhul, kui selline sisu on vajalik asjaomase avaliku sektori asutuse täidetavate ülesannetega seotud pooleliolevate haldustoimingute jaoks;

b)

eelsalvestatud ajas muutuvad meediumid, mis on avaldatud enne 23. septembrit 2020;

c)

reaalajas esitatavad ajas muutuvad meediumid;

d)

internetipõhised kaardid ja kaardistamisteenused, tingimusel et navigeerimiseks kasutatavate kaartide puhul esitatakse esmatähtis teave juurdepääsetaval digitaalsel kujul;

e)

kolmandate isikute pakutav sisu, mida ei rahasta ega arenda avaliku sektori asutus ja mida selline asutus ei saa mõjutada;

f)

kultuuripärandi kogudes olevate esemete reproduktsioonid, mida ei ole võimalik täielikult juurdepääsetavaks teha, kuna

g)

ekstranettide ja intranettide sisu, mis kujutab endast ainult kinnisele isikute ringile ja mitte üldsusele kui sellisele kättesaadavaid veebisaite ning mis on avaldatud enne 23. septembrit 2019, kuni selliseid veebisaite muudetakse oluliselt;

h)

selliste veebisaitide ja mobiilirakenduste sisu, mida võib käsitada arhiivina, st need veebisaidid sisaldavad ainult sisu, mida ei ole vaja pooleliolevate haldustoimingute jaoks ja mida ei ajakohastata ega muudeta pärast 23. septembrit 2019.

a)

avaliku sektori asutuse suurus, ressursid ja tüüp ning

b)

avaliku sektori asutuse hinnangulised kulud ja tulud võrrelduna eeldatava kasuga puudega inimeste jaoks, võttes arvesse konkreetse veebisaidi või mobiilirakenduse kasutamise sagedust ja kestust.

a)

sisu selliste osade kirjeldus, mis ei ole juurdepääsetavad, ning juurdepääsetavuse puudumise põhjused ja võimaluse korral pakutavad juurdepääsetavad alternatiivid;

b)

tagasisidemehhanismi kirjeldus ja sellele osutav link, mis võimaldab igaühel teatada asjaomasele avaliku sektori asutusele tema veebisaidi või mobiilirakenduse mittevastavusest artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuetele ja taotleda artikli 1 lõike 4 ja artikli 5 kohaselt välja jäetud teavet, ning

c)

link artiklis 9 sätestatud nõuete järgimise tagamise menetlusele, mida võib kasutada juhul, kui teatele või taotlusele ei saada rahuldavat vastust.

a)

jälgitavate veebisaitide ja mobiilirakenduste järelevalve korrapärasus ja valim;

b)

veebisaidi tasandil veebilehtede valim ja nende lehtede sisu;

c)

mobiilirakenduse tasandil testitav sisu, võttes arvesse rakenduse algse avaldamise hetke ja hilisemate funktsionaalsuse uuendamiste hetki;

d)

selle kirjeldus, kuidas tuleb piisavalt tõendada artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuetele vastavust või mittevastavust, osutades võimaluse korral otse asjakohastele kirjeldustele harmoneeritud standardis või selle puudumise korral artikli 6 lõikes 2 osutatud tehnilistes kirjeldustes või artikli 6 lõikes 3 osutatud Euroopa standardis;

e)

puudujääkide avastamise korral andmete ja teabe esitamise mehhanism artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuetele vastavuse kohta formaadis, mida avaliku sektori asutused saavad kasutada puudujääkide kõrvaldamiseks, ning

f)

asjakohane kord, sealhulgas vajaduse korral näited ja suunised automaatsete, käsitsi tehtavate ja kasutatavustestide kohta koos valimi koostamise tingimustega viisil, mis on kooskõlas järelevalve ja aruandluse korrapärasusega.

a)

selliste mehhanismide kirjeldus, mille liikmesriigid on loonud asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimiseks veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavuse osas;

b)

veebisaitide ja mobiilirakendustega seotud juurdepääsetavuspoliitika muudatuste avalikustamise kord;

c)

artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuetele vastavust käsitlevate õigusnormide rakendamise käigus saadud kogemused ja tehtud järeldused, ning

d)

koolitust ja teadlikkuse suurendamist käsitlevate meetmetega seonduv teave.

a)

avaliku sektori asutuste veebisaitidele, mis ei ole avaldatud enne 23. septembrit 2018, alates 23. septembrist 2019;

b)

avaliku sektori asutuste veebisaitidele, mis ei kuulu punkti a alla, alates 23. septembrist 2020;

c)

avaliku sektori asutuste mobiilirakendustele alates 23. juunist 2021.