Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ,

20. märts 2000,

toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [1]

tegutsedes vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele [2]

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu 18. detsembri 1978. aasta direktiivi 79/112/EMÜ (toidu märgistamist, esitlemist ja reklaamimist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) [3] on sageli ja oluliselt muudetud. [4] Seetõttu tuleks nimetatud direktiiv otstarbekuse ja selguse huvides terviklikuks tekstiks konsolideerida.

(2) Erisused toidu märgistamist käsitlevates liikmesriikide õigus- ja haldusnormides võivad takistada nende toodete vaba ringlust ning luua ebavõrdseid konkurentsitingimusi.

(3) Seetõttu aitaks kõnealuste õigusaktide ühtlustamine ühisturul tõrgeteta toimida.

(4) Käesoleva direktiivi eesmärk on sätestada ühenduse üldist laadi eeskirjad, mida kohaldatakse horisontaalselt kogu turuleviidava toidu suhtes.

(5) Erieeskirjad, mida kohaldatakse vertikaalselt ainult teatava konkreetse toidu suhtes, tuleks ette näha kõnealuseid tooteid käsitlevates sätetes.

(6) Toidu märgistamise eeskirjade puhul tuleks esmajoones silmas pidada tarbija teavitamise ja kaitsmise vajadust.

(7) Nimetatud vajadus tähendab, et liikmesriigid võivad asutamislepingu eeskirju täites kehtestada keelenõudeid.

(8) Toote täpset olemust ning omadusi väljendav üksikasjalik märgistamine annab tarbijale võimaluse teha teabel põhinev valik ning on kõige asjakohasem, sest sisaldab kõige vähem vabakaubandust takistavaid asjaolusid.

(9) Seetõttu tuleks koostada loetelu kogu sellise info kohta, mis peaks põhimõtteliselt olema igasuguse toidu märgistusel.

(10) Käesoleva direktiivi horisontaalne laad ei võimalda siiski algetapil teha kohustuslikuks kõiki andmeid, mis tuleb lisada põhimõtteliselt igasugust toitu hõlmavasse loetelusse Hilisemal etapil tuleks vastu võtta olemasolevaid eeskirju täiendavad ühenduse sätted.

(11) Peale selle peaks liikmesriikidel ikkagi olema õigus ühenduse erisätete puudumise korral sätestada teatavad siseriiklikud õigusnormid ning lisada need käesoleva direktiivi üldsätetele, kuid normide aluseks peaks siiski olema ühenduses kehtiv kord.

(12) Kõnealune ühenduse kord eeldab ühenduse otsust, kui liikmesriik soovib kehtestada uusi õigusakte.

(13) Ühenduse seadusandjale tuleks samuti anda võimalus erandjuhtudel teha erandeid teatavatest üldiselt kindlaksmääratud kohustustest.

(14) Märgistamiseeskirjadega tuleks keelata ka sellise info kasutamine, mis võib ostjat eksitada või omistada toidule raviomadusi. Tõhususe huvides peaks selline keeld kehtima ka toidu esitlemise ja reklaamimise suhtes.

(15) Liikmesriikidevahelise kaubavahetuse hõlbustamiseks võib sätestada, et enne müüki lõpptarbijale kantaks välispakendile ainult olulisi tunnuseid puudutav info ning pakendatud toidu teatavad kohustuslikud üksikasjalikud andmed oleksid märgitud ainult kõnealusele toidule osutavates äridokumentides.

(16) Liikmesriikidele peaks jääma õigus kohalikest tingimustest ja oludest lähtudes ette näha lahtiselt müüdava toidu märgistamise eeskirjad. Sellistel juhtudel tuleks siiski tarbijat informeerida.

(17) Nimetatud korra lihtsustamiseks ja kiirendamiseks peaks komisjoni ülesandeks jääma tehnilist laadi rakendusmeetmete vastuvõtmine.

(18) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. [5]

(19) Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IV lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1. Käesolevas direktiivis käsitletakse lõpptarbijale töötlemata kujul tarnitava toidu märgistamist ning nende esitlemise ja reklaamimise teatavaid külgi.

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka toidu suhtes, mis on mõeldud tarnimiseks restoranidele, haiglatele, sööklatele ja samalaadsetele toitlustusettevõtetele (edaspidi "toitlustusettevõtted").

3. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) märgistus — kõik selliste toodetega kaasnevad või kõnealustele toodetele viitavad sõnad, andmed, kaubamärgid, margitoodete nimed, kujunduselemendid või sümbolid pakendil, dokumentidel, sedelitel, etikettidel või kaelasiltidel;

b) müügipakendis toit — iga lõpptarbijale või toitlustusettevõtjatele töötlemata kujul esitletav kaubaartikkel, mis koosneb toidust ning pakendist, millesse toit on pakitud enne müüki, olenemata sellest, kas pakend ümbritseb toitu täielikult või osaliselt, kuid igal juhul sellisel viisil, mis ei võimalda pakendit avamata või muutmata selle sisu muuta.

Artikkel 2

1. Märgistus ja selle meetodid ei tohi:

a) olla ostjat olulisel määral eksitavad, eelkõige:

i) seoses toidu selliste iseloomulike tunnustega nagu toidu olemus, määratletus, omadused, koostis, kogus, säilivus, päritolu- ja lähteriik, valmistus- või tootmismeetod;

ii) omistades toidule mõju või omadusi, mida toidul ei ole;

iii) andes mõista, et toit on eriomadustega, kui selliste omadustega on tegelikult kõik samalaadsed toidud;

b) omistada toidule inimeste haigusi ärahoidvaid, ravivaid või leevendavaid omadusi või sellistele omadustele viidata, kui loodusliku mineraalvee ja eritoidu suhtes kohaldatavates ühenduse sätetes ei nähta ette teisiti.

2. Nõukogu koostab asutamislepingu artikli 95 kohaselt mittetäieliku nimekirja väidetest lõike 1 tähenduses, mille kasutamine on igal juhul keelatud või piiratud.

3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud keelde ja piiranguid kohaldatakse ka:

a) toidu esitlemise, eelkõige nende kuju, välimuse või pakendamise, kasutatud pakkematerjalide, järjestus- ja väljapanemisviisi suhtes;

b) reklaamimise suhtes.

Artikkel 3

1. Toidu märgistamisel artiklite 4-17 kohaselt, kui nendes sisalduvate erandite alusel ei ole sätestatud teisiti, on kohustuslik esitada ainult järgmised üksikasjalikud andmed:

1) nimetus, mille all toodet müüakse;

2) koostisosade loetelu;

3) teatavate koostisosade või koostisosade rühmade artiklis 7 ettenähtud kogus;

4) müügipakendis toidu puhul netokogus;

5) minimaalne säilimisaeg või mikrobioloogiliselt kiiresti rikneva toidu viimane kasutamispäev;

6) säilitamise või kasutamise eritingimused;

7) tootja või pakendaja või ühenduses registrisse kantud müüja nimi või ärinimi ja aadress.

Liikmesriikidel on siiski õigus oma territooriumil toodetud või puhul nõuda ainult tootja, pakendaja või müüja andmeid.

Ilma et see piiraks artiklis 24 ettenähtud teatamist, annavad liikmesriigid komisjonile ja teistele liikmesriikidele teada kõigist käesoleva punkti teise lõigu kohaselt võetud meetmetest;

8) üksikasjalikud andmed toote päritolu- ja lähteriigi kohta, kui selliste andmete puudumine võib tarbijat toidu tegeliku päritolu- või lähteriigi määramisel oluliselt eksitada;

9) kasutamisjuhend, kui selleta ei ole võimalik toitu nõuetekohaselt kasutada;

10) jookide puhul, mille alkoholisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi, tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides.

2. Eelmisest lõikest hoolimata võivad liikmesriigid omamaise toodangu puhul alles jätta siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt nõutakse andmete esitamist tehase või pakenduskeskuse kohta.

3. Käesoleva artikli sätted ei piira kaalu ja mõõtmeid käsitlevate täpsemate või ulatuslikumate normide kohaldamist.

Artikkel 4

1. Ühenduse sätetes, mida kohaldatakse konkreetsete toitude, mitte toidu suhtes üldiselt, võib erandjuhtudel ette näha erandeid artikli 3 lõike 1 punktidest 2 ja 5 tingimusel, et see ei vähenda ostja piisavat informeeritust.

2. Ühenduse sätetes, mida kohaldatakse konkreetsete toitude, mitte toidu suhtes üldiselt, võib märgistamisel ette näha muude andmete esitamist lisaks artiklis 3 loetletud andmetele.

Ühenduse sätete puudumise korral võivad liikmesriigid ette näha kõnealuste andmete esitamise artiklis 19 sätestatud korras.

3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud ühenduse sätted võetakse vastu artikli 20 lõikes 2 ettenähtud korras.

Artikkel 5

1. Nimetus, mille all toitu müüakse, on kõnealuse toidu suhtes kohaldatavates ühenduse sätetes ettenähtud nimetus.

a) Ühenduse sätete puudumise korral on nimetus, mille all toodet müüakse, selle liikmesriigi õigus- ja haldusnormides ettenähtud nimetus, kus toode müüakse lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele.

Kui sellist nimetust ei ole, siis kasutatakse nimetusena, mille all toodet müüakse, toote harjumuspärast nimetust selles liikmesriigis, kus toode müüakse lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele, või toidu ja vajaduse korral selle kasutamise kirjeldust, mis annab ostjale piisavalt selget teavet toote olemuse kohta ning võimaldab seda eristada, et vältida segiajamist teiste toodetega.

b) Nimetust, mille all toodet tootjaliikmesriigis seaduslikult toodetakse ja turustatakse, on lubatud kasutada ka toodet turustavates liikmesriikides.

Kui käesoleva direktiivi muude, eelkõige artikli 3 sätete kohaldamine ikkagi ei anna turustava liikmesriigi tarbijatele teavet toidu tegeliku olemuse kohta ega võimalda kõnealust toitu segimineku vältimiseks teistest toitudest eristada, siis peab nimetusega, mille all toodet müüakse, kaasnema toote nimetuse lähedale paigutatud kirjeldav info.

c) Erijuhtudel ei kasutata turustavas liikmesriigis tootjaliikmesriigi müüginimetust, kui selle nimetuse all esinev toit on koostise või valmistamise poolest nii erinev kõnealuse nimetuse all tuntud toidust, et punkti b sätetest ei piisa turustava liikmesriigi tarbijatele õige info tagamiseks.

2. Nimetust, mille all toodet müüakse, ei tohi asendada kaubamärgi, margitoote nime või väljamõeldud nimetusega.

3. Nimetus, mille all toodet müüakse, sisaldab andmeid või on sellele lisatud andmed toidu füüsikalise oleku või eritöötluse kohta (nt pulbristatud, külmkuivatatud, sügavkülmutatud, kontsentreeritud, suitsutatud) kõikidel juhtudel, kui sellise info puudumine võiks ostjat eksitada.

Ioniseeriva kiirgusega töödeldud toit peab olema märgistatud ühega järgmistest märgistest:

- hispaania keeles:

"irradiado" või "tratado con radiación ionizante",

- taani keeles:

"bestrålet/ …" või "strålekonserveret" või "behandlet med ioniserende stråling" või "konserveret med ioniserende stråling",

- saksa keeles:

"bestrahlt" või "mit ionisierenden Strahlen behandelt",

- kreeka keeles:

"επεξεργασμένο με ιονίζουσα ακτινοβολία" või "ακτινοβολημένο",

- inglise keeles:

"irradiated" või "treated with ionising radiation",

- prantsuse keeles:

"traité par rayonnements ionisants" või "traité par ionisation",

- itaalia keeles:

"irradiato" või "trattato con radiazioni ionizzanti",

- hollandi keeles:

"doorstraald" või "door bestraling behandeld" või "met ioniserende stralen behandeld",

- portugali keeles:

"irradiado" või "tratado por irradiação" või "tratado por radiação ionizante",

- soome keeles:

"säteilytetty" või "käsitelty ionisoivalla säteilyllä",

- rootsi keeles:

"bestrålad" või "behandlad med joniserande strålning".

Artikkel 6

1. Koostisosad on loetletud käesoleva artikli ja I, II ja III lisa kohaselt.

2. Andmeid koostisosade kohta ei pea esitama järgmiste toitude puhul:

a) - puu- ja köögivili, k.a koorimata, tükeldamata või samal viisil töödeldud kartul,

- karboniseeritud vesi, kui kirjeldusest selgub, et toode on karboniseeritud.

- fermenteeritud äädikas, mis on saadud ainult ühe põhisaaduse töötlemisel tingimusel, et lisatud ei ole ühtegi muud koostisosa;

b) - juust,

- või,

- fermenteeritud piim ja rõõsk koor,

tingimusel, et ei ole lisatud muid koostisosi kui piimatooteid, tootmiseks hädavajalikke ensüüme ja mikroorganismide kultuure, või soola, mis on vajalik muu juustu kui värske ja sulatatud juustu, valmistamisel;

c) ainult ühest koostisosast koosnevad tooted, kui:

- kaubanimi ja koostisosa nimetus on identsed või

- kaubanimi võimaldab koostisosa olemuse eksimatult kindlaks määrata.

3. Jookide puhul, milles on alkoholi üle 1,2 mahuprotsendi, määrab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kindlaks koostisosade märgistamise eeskirjad enne 22. detsembrit 1982.

4. a) Koostisosa — toidu tootmisel või valmistamisel kasutatav mis tahes aine, k.a lisaained, mida valmistoode — ka muudetud kujul — sisaldab.

b) Kui toidu koostisosa ise koosneb mitmest koostisosast, siis loetakse need osad kõnealuse toidu koostisosadeks.

c) Koostisosad ei ole:

i) koostisosa komponendid, mis on tootmisprotsessi käigus ajutiselt eraldatud ning hiljem uuesti sisse pandud, kuid mitte esialgsest osakaalust suuremas koguses;

ii) lisaained:

- mis esinevad toidus ainult seetõttu, et sisalduvad kõnealuse toidu ühes või mitmes koostisosas, kui need tehnoloogiliselt ei mõjuta valmistoodet,

- mida kasutatakse abiainetena;

iii) ained, mille täpsed kogused lisaainete või lõhna- ja maitseainete lahustite või kandeainetena on vältimatult vajalikud.

d) Teatavatel juhtudel on vaja artikli 20 lõikes 2 ettenähtud korras otsustada, kas punkti c alapunktides ii ja iii esitatud tingimused on täidetud.

5. Koostisosade loetelu sisaldab kõiki toidu lisaaineid kaalu järgi kahanevas järjestuses vastavalt nende kasutamisele toidu valmistamise ajal. Need on koondatud nõuetekohase pealkirja alla, mis sisaldab sõna "koostisosad".

Sellest hoolimata:

- kantakse lisatud vesi ja lenduvad ühendid loetelusse kaalu järjestuses, nagu nad sisalduvad lõpptootes; lisatud vee kogus toidu koostisosana arvutatakse lõpptoote üldisest kogusest muude koostisosade üldsisalduse mahaarvamise teel. Nimetatud kogust ei ole vaja arvesse võtta juhul, kui see ei ületa lõpptootes 5 massiprotsenti.

- kontsentreeritud või dehüdrateeritud ning tootmise ajal taastatavad koostisosad võib loetelusse kanda järjestuses, mis vastab nende kaalule enne kontsentreerimist või dehüdrateerimist,

- kontsentreeritud või dehüdrateeritud toidu puhul, mis kavatsetakse taastada vee lisamise teel, võib koostisosad kanda loetelusse järjestuses, mis vastab osakaalule taastatud tootes, kui koostisosade loetelule on lisatud märge "endisse olekusse tagasi viidud toote koostisosad" või "kasutusvalmis toote koostisosad",

- puu- või köögiviljasegude puhul, milles ükski puuvili või juurvili ei ole kaalult olulisel määral ülekaalus, võib koostisosad kanda loetelusse muus järjestuses, kui kõnealusele koostisosade loetelule on lisatud märge "muutuvas suhtes",

- maitseainesegude puhul, milles ükski maitseaine ei ole kaalult olulisel määral ülekaalus, võib koostisosad kanda loetelusse muus järjestuses, tingimusel et kõnealusele koostisosade loetelule on lisatud märge "muutuvas suhtes".

6. Koostisosad peavad olema tähistatud täpse nimetusega, vajaduse korral artiklis 5 ettenähtud korras.

Sellest hoolimata:

- koostisosad, mis kuuluvad ühte I lisas loetletud rühmadest ning on muu toidu koostisosad, võivad olla tähistatud ainult kõnealuse rühma nimetusega.

I lisa rühmade loetelu võib muuta artikli 20 lõikes 2 sätestatud korras.

Kuid I lisa nimetust "tärklis" tuleb alati täiendada viitega tema konkreetsele taimsele päritolule, kui nimetatud koostisosa võib sisaldada gluteeni,

- koostisosad, mis kuuluvad ühte II lisas loetletud rühmadest, peavad olema tähistatud selle rühma nimetusega, millele järgneb nende ainete täpne nimetus või EÜ-number; kui koostisosa kuulub mitmesse rühma, siis märgitakse kõnealuse toidu põhifunktsioonile vastava rühma nimetus.

Käesoleva lisa muudatused, mis põhinevad teaduse ja tehnika arengul, võetakse vastu artikli 20 lõikes 2 sätestatud korras.

Kuid II lisa loetelus esinevat nimetust "modifitseeritud tärklis" tuleb alati täiendada viitega tema konkreetsele taimsele päritolule, kui see koostisosa võib sisaldada gluteeni,

- lõhna- ja maitseained tähistatakse III lisas sätestatud korras,

- koostisosa ioniseeriva kiirgusega töötlemist käsitlevad ühenduse erisätted võetakse vastu hiljem asutamislepingu artikli 95 kohaselt.

7. Ühenduse sätetega või nende puudumise korral siseriiklike õigusnormidega võib ette näha, et nimetuse juures, mille all konkreetset toitu müüakse, peavad olema koostisosa või koostisosade täpsed andmed.

Selliste siseriiklike normide suhtes kohaldatakse artiklis 19 ettenähtud korda.

Käesolevas lõikes nimetatud ühenduse sätted võetakse vastu artikli 20 lõikes 2 kehtestud korras.

8. Lõike 4 punktis b nimetatud juhul võib liitkoostisosa koostisosade loetelusse kanda oma nimetuse all, kuivõrd see on seadusega ette nähtud või tavapärane, üldise kaalu alusel, kui sellele järgneb vahetult koostisosade loetelu.

See loetelu ei ole kohustuslik, kui:

a) liitkoostisosa osakaal lõpptootes on alla 25 %; kuid seda erandit ei kohaldata lisaainete suhtes, kui lõike 4 punktist c ei tulene teisiti;

b) liitkoostisosa on toit, mille puhul ühenduse eeskirjades ei nähta ette koostisosade loetelu.

9. Olenemata lõikest 5 ei ole vaja esitada andmeid veesisalduse kohta:

a) kui vett kasutatakse tootmisprotsessis ainult kontsentreeritud või dehüdrateeritud vormis kasutatud koostisosa endisesse olekusse tagasiviimiseks;

b) vedeliku puhul, mida tavaliselt ei tarbita.

Artikkel 7

1. Toidu tootmisel või valmistamisel tarvitatava koostisosa või koostisosade rühma kogus määratakse käesolevas artiklis ettenähtud korras.

2. Lõikes 1 osutatud märkimine on kohustuslik:

a) kui asjaomane koostisosa või koostisosade rühm kannab nimetust, mille all toitu müüakse või millega ostja seda tavaliselt seostab või

b) kui asjaomane koostisosa või koostisosade rühm tuuakse märgistusel esile sõnas, pildis või graafiliselt või

c) asjaomane koostisosa või koostisosade rühm on olulise tähtsusega toidu iseloomustamisel ning eristamisel toodetest, millega seda võib nime või välimuse tõttu segamini ajada või

d) artikli 20 lõikes 2 sätestatud korras kindlaksmääratud juhtudel.

3. Lõiget 2 ei kohaldata:

a) koostisosa või koostisosade rühma suhtes:

- mille vedelikuta netomass esitatakse artikli 8 lõike 4 kohaselt või

- mille koguste esitamist nõutakse juba märgistamisel ühenduse sätete kohaselt või

- mida kasutatakse lõhna- ja maitseainena väikestes kogustes või

- mis esineb nimetuses, mille all toitu müüakse, kuid mis ei mõjuta tarbija valikut riigis, kus seda turustatakse, sest koguseline varieerumine ei ole oluline toidu iseloomustamisel ega eristamisel teistest samalaadsetest toitudest. Kahtluse korral otsustatakse käesolevas lõigus ettenähtud tingimuste täitmise üle artikli 20 lõikes 2 ettenähtud korras;

b) kui ühenduse erisätetes nähakse ette koostisosa või koostisosade rühma täpne kogus, ilma et see tuleks esitada märgistusel;

c) artikli 6 lõike 5 neljandas ja viiendas taandes nimetatud juhtudel;

d) artikli 20 lõikes 2 sätestatud korras kindlaksmääratud juhtudel.

4. Märgitud kogus, mida väljendatakse protsentides, vastab koostisosa või koostisosade kogusele selle/nende kasutamise ajal. Teatavate toitude puhul võimaldavad ühenduse sätted siiski erandeid sellest põhimõttest. Nimetatud sätted võetakse vastu artikli 20 lõikes 2 sätestatud korras.

5. Lõikes 1 nimetatud andmed esitatakse kas nimetuses, mille all toodet müüakse, või vahetult selle kõrval või koostisosade loetelus kõnealuse koostisosa või koostisosade rühmaga seoses.

6. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira ühenduse toidu toitumisalase teabega märgistust käsitlevate õigusaktide kohaldamist.

Artikkel 8

1. Müügipakendis toidu netokogust väljendatakse:

- mahuühikutes vedelike puhul,

- massiühikutes muude toodete puhul,

vastavalt vajadusele kas liitrites, sentiliitrites, milliliitrites, kilogrammides või grammides.

Teatavate konkreetsete toitude suhtes kohaldatavates ühenduse sätetes või siseriiklikes õigusnormides, kui ühenduse sätted puuduvad, võib ette näha erandeid käesolevast eeskirjast.

Kõigi selliste siseriiklike normide suhtes kohaldatakse artiklis 19 sätestatud korda.

2. a) Kui ühenduse sätetes või nende puudumise korral siseriiklikes normides nähakse ette teatavat liiki koguse esitamist (nt nimikogus, miinimumkogus, keskmine kogus), siis loetakse kõnealune kogus netokoguseks käesoleva direktiivi tähenduses.

Ilma et see piiraks artiklis 24 ettenähtud teatamise kohustust, teatavad liikmesriigid komisjonile ja teistele liikmesriikidele igast käesoleva punkti kohaselt võetud meetmest.

b) Ühenduse sätetes või siseriiklikes normides, kui ühenduse sätted puuduvad, võib teatavate konkreetsete toitude puhul, mida liigitatakse koguse järgi, ette näha muude kvantiteeti väljendavate andmete esitamist.

Kõigi nimetatud siseriiklike normide suhtes kohaldatakse artiklis 19 sätestatud korda.

c) Kui müügipakendis kaubaartikkel koosneb kahest või enamast üksikus müügipakendis kaubaartiklist, mis sisaldavad sama toodet samas koguses, siis netokoguse märkimisel esitatakse iga üksikpakendi netokogus ning üksikpakendite üldarv. Nende andmete esitamine ei ole siiski kohustuslik, kui üksikpakendite üldarv on väljastpoolt selgelt nähtav ja kergesti loendatav ning kui vähemalt üks iga üksikpakendi netokogustest on väljastpoolt selgesti nähtav.

d) Kui müügipakendis kaubaartikkel koosneb kahest või enamast üksikpakendist, mida ei käsitata müügiühikutena, siis esitatakse netokoguse märkimisel kogu netokogus ja üksikpakendite üldarv. Ühenduse sätetes või nende puudumise korral siseriiklikes normides ei ole teatavate toitude puhul vaja ette näha üksikpakendite üldarvu esitamist.

Ilma et see piiraks artiklis 24 ettenähtud teatamist, informeerivad liikmesriigid komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist käesoleva punkti kohaselt võetud meetmetest.

3. Tavaliselt tükikaupa müüdavate toodete puhul ei tarvitse liikmesriigid nõuda netokoguse märkimist, kui ühikute arv on väljastpoolt selgesti nähtav ja kergesti loendatav või, kui nii ei ole, siis märgistusel esitatud.

Ilma et see piiraks artiklis 24 ettenähtud teatamist, informeerivad liikmesriigid komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist käesoleva lõike kohaselt võetud meetmetest.

4. Kui tahket toitu müüakse vedelikus, siis esitatakse märgistusel ka vedelikuta toidu netomass.

Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab "vedel keskkond" järgmisi tooteid, mis tõenäoliselt esinevad segudes ning ka külmutatud või sügavkülmutatud kujul, milles vedelik esineb üksnes kõnealuse valmistise olulise osa lisandina ega ole seetõttu ostu seisukohalt määrava tähtsusega tegur: vesi, soolade vesilahused, soolvesi, toiduhapete vesilahused, äädikas, suhkrute vesilahused, muude magusainete vesilahused, puu- ja köögiviljamahlad puu- ja köögivilja puhul.

Loetelu võib täiendada artikli 20 lõikes 2 sätestatud korras.

Vedelikuta netomassi kontrollimeetodid määratakse artikli 20 lõikes 2 sätestatud korras.

5. Netomassi märkimine ei ole kohustuslik toitude puhul:

a) mille maht või kaal võib oluliselt väheneda ning mida müüakse tükikaupa või kaalu alusel ostja juuresolekul;

b) mille netokogus on alla 5 g või 5 ml; see säte ei kehti siiski vürtside ja maitsetaimede suhtes.

Teatavate toitude suhtes kohaldatavates ühenduse sätetes või nende puudumise korral siseriiklikes normides võib erandjuhtudel sätestada määrad, mis on üle 5 g või 5 ml, tingimusel et see ei too kaasa ostja ebapiisavat informeerimist.

Ilma et see piiraks artiklis 24 ettenähtud teatamist, informeerivad liikmesriigid komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist käesoleva lõike kohaselt võetud meetmetest.

6. Lõike 1 teises lõigus, lõike 2 punktides b ja d ning lõike 5 teises lõigus nimetatud ühenduse sätted võetakse vastu artikli 20 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 9

1. Toidu minimaalse säilimisaja tähtaeg on kuupäev, milleni säilivad toidu eriomadused nõuetekohase ladustamise korral.

Toidu minimaalse säilimisaja tähtaeg märgitakse lõigetes 2-5 ettenähtud korras.

2. Kõnealuse kuupäeva ees on sõnad:

- "Parim enne", kui tähtaeg sisaldab päeva,

- muudel juhtudel "Parim enne kuupäeva…".

3. Artiklis 2 nimetatud sõnadega kaasneb:

- kuupäev või

- viide kuupäeva asukohale märgistusel.

Vajaduse korral järgneb kõnealustele andmetele säilitamistingimuste kirjeldus, mida järgides toode säilib teatava aja jooksul.

4. Tähtaeg sisaldab päeva, kuud ja aastat kodeerimata kujul samas järjekorras.

Kui kõne all on toit:

- mis ei säili üle kolme kuu, siis piisab päeva ja kuu märkimisest,

- mille säilivusaeg on üle kolme kuu, kuid alla 18 kuu, siis piisab kuu ja aasta märkimisest,

- mille säilivusaeg on üle 18 kuu, siis piisab aasta märkimisest.

Kuupäeva märkimise viisi võib kindlaks määrata artikli 20 lõikes 2 sätestatud korras.

5. Kui ühenduse sätetes, millega kehtestatakse kuupäeva märkimise muud viisid, ei ole teisiti ette nähtud, siis ei ole säilivusaega vaja märkida järgmiste toitude puhul:

- koorimata, tükeldamata või muul samalaadsel viisil töötlemata puu- ja köögivili, k.a kartulid. See erand ei kehti idanevate seemnete ja kaunviljaidudega samalaadsete toodete suhtes,

- veinid, liköörveinid, vahuveinid, aromatiseeritud veinid ja samalaadsete tooted, mis on valmistatud muudest viljadest kui viinamarjad, ning joogid, mis kuuluvad CN-koodide 22060091, 22060093 ja 22060099 alla ning on valmistatud viinamarjadest või viinamarjavirrest,

- joogid, mille alkoholisisaldus on vähemalt 10 mahuprotsenti,

- karastusjoogid, puuviljamahlad, puuviljanektarid ja alkoholjoogid üle viieliitristes üksikmahutites, mis on mõeldud tarnimiseks toitlustusettevõtjatele,

- liht- ja valikpagaritooted, mille koostis eeldab, et neid tarbitakse 24 tunni jooksul pärast valmistamist,

- äädikas,

- keedusool,

- tahke suhkur,

- kondiitritooted, mis koosnevad peaaegu ainult maitse- ja/või värvainelisanditega suhkrutest,

- närimiskummid ja samalaadsed tooted,

- jäätis portsjonitena pakitult.

Artikkel 10

1. Toidu puhul, mis mikrobioloogiliselt kiiresti rikneb ning muutub seetõttu lühikese ajaga inimese tervisele otseselt ohtlikuks, tuleb minimaalse säilimisaja tähtaeg asendada tarvitamise lõpptähtajaga.

2. Kuupäevale eelnevad sõnad:

- hispaania keeles:

,

- taani keeles:

,

- saksa keeles:

,

- kreeka keeles:

,

- inglise keeles:

,

- prantsuse keeles:

,

- itaalia keeles:

,

- hollandi keeles:

,

- portugali keeles:

,

- soome keeles:

,

- rootsi keeles:

.

Nendele sõnadele lisatakse:

- kas kuupäev või

- viide kuupäeva asukohale märgistusel.

Nimetatud andmetele järgneb säilitamistingimuste kirjeldus, mida tuleb järgida.

3. Tähtaja osad on kuupäev, kuu ja vajaduse korral aasta samas järjekorras ning kodeerimata kujul.

4. Mõnel puhul võidakse lõikes 1 ettenähtud tingimuste täitmise üle otsustada artikli 20 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 11

1. Toidu kasutamisjuhend peab võimaldama toitu asjakohaselt kasutada.

2. Teatavate toitude puhul võib ühenduse sätetes või nende puudumise korral siseriiklikes normides ette näha kasutusjuhendite koostamise viisi.

Nimetatud siseriiklike normide suhtes kohaldatakse artiklis 19 ettenähtud korda.

Käesolevas lõikes nimetatud ühenduse sätted võetakse vastu artikli 20 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 12

Tollitariifistiku rubriiki 22.04 ja 22.05 kuuluvate toodete mahuprotsentides alkoholisisalduse märkimise reeglid määratakse kindlaks selliste toodete suhtes kohaldatavate ühenduse erisätetega.

Muude alkoholjookide puhul, mille alkoholisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi, määratakse kõnealused reeglid kindlaks artikli 20 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 13

1. a) Müügipakendis toidu puhul kantakse artiklis 3 ja artikli 4 lõikes 2 ettenähtud andmed müügipakendile või sellele kinnitatud märgisele.

b) Hoolimata punktist a ning ilma et see piiraks nominaalkoguseid käsitlevate ühenduse sätete kohaldamist, kui müügipakendis toit on:

- mõeldud tarnimiseks lõpptarbijale, kuid turustatud enne lõpptarbijale müümist ning seda ei ole kõnealusel etapil müüdud toitlustusettevõttele,

- mõeldud tarnimiseks toitlustusettevõtetele valmistamiseks, töötlemiseks või tükeldamiseks,

siis võivad artiklis 3 ja artikli 4 lõikes 2 ettenähtud andmed olla ainult toidule viitavates äridokumentides, kui on võimalik tagada, et need dokumendid, mis sisaldavad kogu märgistamisel vajalikku infot, asuvad vastava toidu juures või toimetatakse kohale enne tarnimist või tarnimise ajal.

c) Punktis b nimetatud juhul kantakse artikli 3 lõike 1 punktides 1, 5 ja 7 ning vajaduse korral artiklis 10 nimetatud andmed ka välispakendile, milles toitu turustatakse.

2. Artiklis 3 ja artikli 4 lõikes 2 nimetatud andmed peavad olema kergesti mõistetavad ning märgitud tähelepanu äratavasse kohta hästi nähtavalt, selgesti loetavalt ja kustumatult.

Muud teksti- või kujunduselemendid ei tohi neid mingil viisil peita, varjata või segada.

3. Artikli 3 lõike 1 punktides 1, 4, 5 ja 10 loetletud andmed peavad asuma ühel vaateväljal.

Seda tingimust võib laiendada artikli 4 lõikes 2 ettenähtud andmetele.

4. Korduvkasutamiseks mõeldud, kustumatult märgistatud, etiketi või kaelasildita klaaspudelitele ning pakenditele või mahutitele suurima pindalaga alla 10 cm2 on tarvis märkida ainult artikli 3 lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 loetletud andmed.

Sel juhul ei kohaldata lõiget 3.

5. Iirimaale, Madalmaadele ja Ühendkuningriigile võib anda erandi artikli 3 lõikest 1 ning käesoleva artikli lõikest 3 seoses korduvkasutamiseks mõeldud klaaspudelites piima ja piimatoodetega.

Nad teatavad kõigist esimese lõigu kohaselt võetud meetmetest komisjonile.

Artikkel 14

Kui toit müüakse lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele müügipakenditesse pakendamata kujul või kui toit pakitakse tarbija soovil müügikohas või kui see pakitakse müügipakendisse vahetult müügiks, siis võtavad liikmesriigid vastu üksikasjalikud eeskirjad artiklis 3 ja artikli 4 lõikes 2 ettenähtud andmete esitamise viisi kohta.

Liikmesriigid võivad otsustada loobuda nende andmete esitamisest kas osaliselt või tervikuna tingimusel, et ostja saab siiski piisavalt infot.

Artikkel 15

Käesolev direktiiv ei mõjuta siseriiklike sätete kohaldamist, millega ühenduse sätete puudumise korral kehtestatakse toidu märgistamise vähem ranged nõuded, näiteks ilupakendis kujukeste ja suveniiride puhul.

Artikkel 16

1. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil ei müüda selliseid toiduaineid, mille kohta artiklis 3 ja artikli 4 lõikes 2 ettenähtud andmed ei ole tarbijale kergesti arusaadavas keeles, kui tarbijat ei ole märgistusele kantud ühe või enama märgistuskande kaudu tegelikult teavitatud muude, artikli 20 lõikes 2 ettenähtud korras kindlaksmääratud meetmete abil.

2. Liikmesriik, kus toodet turustatakse, võib oma territooriumil asutamislepingus sätestatud eeskirjade kohaselt ette näha kõnealuste märgistamisandmete esitamise ühes või mitmes ühenduse ametlike keelte hulgast kindlaksmääratud keeles.

3. Lõiked 1 ja 2 ei takista märgistamisandmete esitamist mitmes keeles.

Artikkel 17

Seoses artiklis 3 ja artikli 4 lõikes 2 ettenähtud üksikasjalike andmete esitamise viisiga hoiduvad liikmesriigid sätestamast üksikasjalikumaid nõudeid, kui on need, mis sisalduvad artiklites 3-13.

Artikkel 18

1. Liikmesriigid ei või takistada toiduga kauplemist, mis toimub käesolevas direktiivis ettenähtud eeskirjade kohaselt, ühtlustamata siseriiklike normide kohaldamise teel, millega reguleeritakse märgistamist ja esitlemist teatavate toitude või toidu puhul üldiselt.

2. Lõiget 1 ei kohaldata ühtlustamata siseriiklike normide suhtes, mille kohaldamist õigustavad:

- rahvatervise kaitse,

- pettuse ärahoidmine tingimusel, et kõnealused normid ei takista käesolevas direktiivis ettenähtud mõistete ja eeskirjade rakendamist,

- tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitse, päritolumärgistuse ja registreeritud päritolunimetuste kaitse ja ebaausa konkurentsi vältimine.

Artikkel 19

Käesolevale artiklile viitamise puhul kohaldatakse järgmist korda, kui liikmesriik peab vajalikuks võtta vastu uued õigusaktid.

Liikmesriik teatab kavandatavatest meetmetest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning põhjendab neid. Komisjon konsulteerib liikmesriikidega nõukogu direktiivi 69/414/EMÜ [6] kohaselt asutatud alalises toidukomitees, kui ta peab seda vajalikuks või kui mõni liikmesriik seda nõuab.

Liikmesriigid võivad kõnealuseid kavandatavaid meetmeid võtta alles kolm kuud pärast nimetatud teatamist, kui komisjoni arvamus ei ole eitav.

Kui arvamus on eitav, algatab komisjon enne eelmises lõigus nimetatud tähtaja lõppu artikli 20 lõikes 2 ettenähtud menetluse, et määrata kindlaks, kas kavandatavaid meetmeid saab rakendada pärast asjakohaseid muudatusi.

Artikkel 20

1. Komisjoni abistab alaline toidukomitee, edaspidi komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse otsuse artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 nimetatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 21

Kui osutub vajalikuks võtta käesoleva direktiivi rakendamist kergendavaid ajutisi meetmeid, siis võetakse need vastu artikli 20 lõikes 2 ettenähtud korras.

Artikkel 22

Käesolev direktiiv ei mõjuta teatavate toitude märgistamist ja esitlemist käsitlevaid ühenduse sätteid, mis on vastu võetud juba 22. detsembril 1978. aastal.

Kõigi muudatuste üle, mis on vajalikud kõnealuste sätete ühtlustamiseks käesoleva direktiiviga, otsustatakse iga kõnealuse sätte suhtes kohaldatava korra alusel.

Artikkel 23

Käesolevat direktiivi ei kohaldata ühendusest eksporditavate toodete suhtes.

Artikkel 24

Liikmesriigid tagavad, et komisjon saab käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud kõigi siseriiklike põhiliste õigusnormide tekstid.

Artikkel 25

Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka Prantsuse ülemeredepartemangude suhtes.

Artikkel 26

1. Direktiiv 79/112/EMÜ, mida on muudetud IV lisa A osas nimetatud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IV lisa B osas sätestatud ülevõtmistähtaegadega.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas V lisas sätestatud vastavustabeliga.

Artikkel 27

Käesolev direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 28

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. märts 2000

Euroopa Parlamendi nimel

president

N. Fontaine

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Gama

[1] EÜT C 258, 10.9.1999, lk 12.

[2] Euroopa Parlamendi 18. jaanuari 2000. aasta arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 13. märtsi 2000. aasta otsus.

[3] EÜT L 33, 8.2.1979, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 97/4/EÜ (EÜT L 43, 14.2.1997, lk 21).

[4] Vt IV lisa B osa.

[5] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[6] EÜT L 291, 29.11.1969, lk 9.

--------------------------------------------------

I LISA

KOOSTISOSADE RÜHMAD, MILLE TÄHISTAMISEL VÕIB KOOSTISOSA NIMETUSE ASENDADA RÜHMA NIMETUSEGA

Mõiste | Nimetus |

Rafineeritud õlid, v.a oliivõli | Õli Vajaduse korral koos omadussõnaga "taimne" või "loomne" võikoos märgisega konkreetse taimse või loomse päritolu kohtaOmadussõna "hüdrogeenitud" kasutatakse hüdrogeenitud õli märgistamisel. |

Rafineeritud rasvad | Rasv Vajaduse korral koos omadussõnaga "taimne" või "loomne" võikoos märgisega konkreetse taimse või loomse päritolu kohta.Omadussõna "hüdrogeenitud" kasutatakse hüdrogeenitud rasva märgistamisel. |

Jahusegud, mis on saadud kahest või mitmest teraviljaliigist | Jahu Järgneb kasutatud teraviljade loetelu kaalu järgi alanevas järjekorras |

Tärklised ning füüsikaliste meetodite või ensüümide abil modifitseeritud tärklised | Tärklis |

Kõik kalaliigid juhul, kui kala on teise toidu koostisaine, ning tingimusel, et selle toidu nimetuses ja esitluses ei viidata konkreetsele kalaliigile | Kala |

Kõik juustuliigid juhul, kui juust või juustude segu on teise toidu koostisosa, ning tingimusel, et selle toidu nimetuses ja esitluses ei viidata konkreetsele juustuliigile | Juust |

Kõik vürtsid, mis ei ületa 2 massiprotsenti toidust | Vürts(id) või vürtsisegu(d) |

Kõik maitsetaimed või maitsetaimede osad, mis ei ületa 2 massiprotsenti toidust | Maitsetaim(ed) või maitsetaimede segu(d) |

Kõik närimiskummi aluse valmistamiseks kasutatavad kummivalmistised | Närimiskummi alus |

Kõik helvestatud, küpsetatud teraviljatoodete liigid | Helbed, vajaduse korral kuivikud |

Kõik sahharoosiliigid | Suhkur |

Veevaba dekstroos või dekstroosi monohüdraat | Dekstroos |

Glükoosisiirup ja veevaba glükoosisiirup | Glükoosisiirup |

Kõik piimavalgu liigid (kaseiinid, kaseinaadid ja vadakuvalgud) ja nende segud | Piimavalgud |

Pressitud, ekspeller- või rafineeritud kakaovõi | Kakaovõi |

Kõik kristalliseerunud puuviljad, mis ei ületa 10 massiprotsenti toiduainest | Kristalliseerunud puuvili |

Köögiviljasegud, mis ei ületa 10 massiprotsenti toiduainest | Köögivili |

Kõik veinisordid nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1493/1999 kohaselt, milles käsitletakse veinituru ühist korraldust | Vein |

--------------------------------------------------

II LISA

KOOSTISOSADE RÜHMAD, MIDA TÄHISTATAKSE RÜHMANIMETUSEGA NING SELLELE JÄRGNEVA ERINIMETUSE VÕI EÜ NUMBRIGA

Toiduvärv

Säilitusaine

Antioksüdant

Emulgaator

Paksendaja

Želeeriv aine

Stabilisaator

Lõhna- ja maitsetugevdaja

Hape

Happesuse regulaator

Paakumisvastane aine

Modifitseeritud tärklis [1]

Magusaine

Kergitusaine

Vahutamisvastane aine

Glaseeraine

Emulgeeriv sool [2]

Jahu parendaja

Tardaine

Niiskusesäilitaja

Mahuaine

Propellant

[1] Erinime või EÜ numbrit ei ole vaja esitada.

[2] Ainult sulatatud juustude ja sulatatud juustudel põhinevate toodete puhul.

--------------------------------------------------

III LISA

LÕHNA- JA MAITSEAINETE TÄHISTAMINE KOOSTISOSADE LOETELUS

1. Lõhna- ja maitseained tähistatakse kas sõnadega "lõhna- ja maitseained" või lõhna- või maitseaine veelgi täpsema nimetuse või kirjeldusega.

2. Väljendit "loodusliku päritoluga" või muid sisuliselt sama tähendusega väljendeid võib kasutada ainult selliste lõhna- ja maitseainete puhul, mille lõhna- ja maitsekomponent koosneb ainult nõukogu 22. juuni 1988. aasta direktiivi 88/388/EMÜ (liikmesriikide nende seaduste ühtlustamise kohta, mis käsitlevad toidus kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning nende tootmiseks vajalikke lähtematerjale) [1] artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis i määratletud lõhna- ja maitseainetest ja/või kõnealuse direktiivi artikli 1 lõike 2 punktis c määratletud lõhna- ja maitsepreparaatidest.

3. Kui lõhna- ja maitseaine nimetus sisaldab viidet koostisosade taimsele või loomsele olemusele või päritolule, siis võib kasutada väljendit "loodusliku päritoluga" või muid sisuliselt sama tähendusega väljendeid ainult juhul, kui lõhna- või maitsekomponent on asjakohase füüsikalise, ensümaatilise või mikrobioloogilise meetodi või traditsioonilise toiduvalmistamise abil eraldatud eranditult või peaaegu eranditult asjaomasest toidust või lõhna- ja maitseaineallikast.

[1] EÜT L 184, 15.7.1988, lk 61. Direktiivi on muudetud komisjoni direktiiviga 91/71/EMÜ (EÜT L 42, 15.2.1991, lk 25).

--------------------------------------------------

IV LISA

A OSA

KEHTETUKS TUNNISTATUD DIREKTIIVID JA NENDE HILISEMAD MUUDATUSED

(viidatud artiklis 26)

Nõukogu direktiiv 79/112/EMÜ (EÜT L 33, 8.2.1979, lk 1)

Nõukogu direktiiv 85/7/EMÜ (EÜT L 2, 3.1.1985, lk 22), ainult artikli 1 lõige 9.

Nõukogu direktiiv 86/197/EMÜ (EÜT L 144, 29.5.1986, lk 38)

Nõukogu direktiiv 89/395/EMÜ (EÜT L 186, 30.6.1989, lk 17)

Komisjoni direktiiv 91/72/EMÜ (EÜT L 42, 15.2.1991, lk 27)

Komisjoni direktiiv 93/102/EÜ (EÜT L 291, 25.11.1993, lk 14)

Komisjoni direktiiv 95/42/EÜ (EÜT L 182, 2.8.1995, lk 20)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/4/EÜ (EÜT L 43, 14.2.1997, lk 21)

B OSA

SISERIIKLIKKU ÕIGUSESSE ÜLEVÕTMISE TÄHTAEGADE LOETELU

(viidatud artiklis 26)

Direktiiv | Ülevõtmise tähtaeg | Toodete turustamise luba käesoleva direktiivi kohaselt | Käesolevale direktiivile mittevastavate toodete turustamise keeld |

79/112/EMÜ | | 22. detsember 1980 | 22. detsember 1982 |

85/7/EMÜ | | | |

86/197/EMÜ | | 1. mai 1988 | 1. mai 1989 |

89/395/EMÜ | | 20. detsember 1990 | 20. juuni 1992 |

91/72/EMÜ | | 30. juuni 1992 | 1. jaanuar 1994 |

93/102/EMÜ | 30. detsember 1994 | 1. jaanuar 1995 | 30. juuni 1996 |

95/42/EÜ | | | |

97/4/EÜ | | 14. august 1998 | 14. veebruar 2000 |

--------------------------------------------------

V LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 79/112/EMÜ | Käesolev direktiiv |

Artikkel 1 | Artikkel 1 |

Artikkel 2 | Artikkel 2 |

Artikli 3 lõike 1 punkt 1 | Artikli 3 lõike 1 punkt 1 |

Artikli 3 lõike 1 punkt 2 | Artikli 3 lõike 1 punkt 2 |

Artikli 3 lõike 1 punkt 2a | Artikli 3 lõike 1 punkt 3 |

Artikli 3 lõike 1 punkt 3 | Artikli 3 lõike 1 punkt 4 |

Artikli 3 lõike 1 punkt 4 | Artikli 3 lõike 1 punkt 5 |

Artikli 3 lõike 1 punkt 5 | Artikli 3 lõike 1 punkt 6 |

Artikli 3 lõike 1 punkt 6 | Artikli 3 lõike 1 punkt 7 |

Artikli 3 lõike 1 punkt 7 | Artikli 3 lõike 1 punkt 8 |

Artikli 3 lõike 1 punkt 8 | Artikli 3 lõike 1 punkt 9 |

Artikli 3 lõike 1 punkt 9 | Artikli 3 lõike 1 punkt 10 |

Artikli 3 lõiked 2 ja 3 | Artikli 3 lõiked 2 ja 3 |

Artikkel 4 | Artikkel 4 |

Artikkel 5 | Artikkel 5 |

Artikli 6 lõiked 1, 2 ja 3 | Artikli 6 lõiked 1, 2 ja 3 |

Artikli 6 lõike 4 punktid a ja b | Artikli 6 lõike 4 punktid a ja b |

Artikli 6 lõike 4 punkti c alapunkt i | Artikli 6 lõike 4 punkti c alapunkt i |

Artikli 6 lõike 4 punkti c alapunkti ii esimene taane | Artikli 6 lõike 4 punkti c alapunkt ii |

Artikli 6 lõike 4 punkti c alapunkti ii teine taane | Artikli 6 lõike 4 punkti c alapunkt iii |

Artikli 6 lõike 4 punkt d | Artikli 6 lõike 4 punkt d |

Artikli 6 lõike 5 punkt a | Artikli 6 lõige 5 |

Artikli 6 lõike 5 punkt b | Artikli 6 lõige 6 |

Artikli 6 lõige 6 | Artikli 6 lõige 7 |

Artikli 6 lõike 7 esimene lõik | Artikli 6 lõike 8 esimene lõik |

Artikli 6 lõike 7 teise lõigu esimene ja teine taane | Artikli 6 lõike 8 teise lõigu punktid a ja b |

Artikli 6 lõige 8 | Artikli 6 lõige 9 |

Artikkel 7 | Artikkel 7 |

Artikli 8 lõiked 1-5 | Artikli 8 lõiked 1-5 |

Artikli 8 lõige 6 | — |

Artikli 8 lõige 7 | Artikli 8 lõige 6 |

Artikli 9 lõiked 1-4 | Artikli 9 lõiked 1-4 |

Artikli 9 lõige 5 | — |

Artikli 9 lõige 6 | Artikli 9 lõige 5 |

Artikkel 9a | Artikkel 10 |

Artikkel 10 | Artikkel 11 |

Artikkel 10a | Artikkel 12 |

Artikli 11 lõiked 1 ja 2 | Artikli 13 lõiked 1 ja 2 |

Artikli 11 lõike 3 punkt a | Artikli 13 lõige 3 |

Artikli 11 lõike 3 punkt b | — |

Artikli 11 lõige 4 | Artikli 13 lõige 4 |

Artikli 11 lõige 5 | — |

Artikli 11 lõige 6 | Artikli 13 lõike 5 esimene lõik |

Artikli 11 lõige 7 | Artikli 13 lõike 5 teine lõik |

Artiklid 12 ja 13 | Artiklid 14 ja 15 |

Artikkel 13a | Artikkel 16 |

Artiklid 14 ja 15 | Artiklid 17 ja 18 |

Artikli 16 lõige 1 | — |

Artikli 16 lõige 2 | Artikkel 19 |

Artikli 17 esimene lõik | Artikli 20 lõige 1 |

Artikli 17 teine, kolmas, neljas ja viies lõik | Artikli 20 lõige 2 |

Artikkel 18 | — |

Artiklid 19, 20 ja 21 | Artiklid 21, 22 ja 23 |

Artikli 22 lõiked 1, 2 ja 3 | — |

Artikli 22 lõige 4 | Artikkel 24 |

Artikkel 23 | — |

Artikkel 24 | Artikkel 25 |

Artikkel 25 | — |

Artikkel 26 | — |

— | Artikkel 26 |

— | Artikkel 27 |

— | Artikkel 28 |

I lisa | I lisa |

II lisa | II lisa |

III lisa | III lisa |

— | IV lisa |

— | V lisa |

--------------------------------------------------