Ühismeede,

21. detsember 1998,

mille nõukogu on vastu võtnud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel Euroopa Liidu liikmesriikides kuritegelikku ühendusse kuulumise tunnistamise kohta kriminaalkuriteoks

(98/733/JSK)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli K.3 lõike 2 punkti b,

võttes arvesse organiseeritud kuritegevuse kõrgetasemelise töörühma aruannet, mille kiitis heaks 16. ja 17. juunil 1997 Amsterdamis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu, eelkõige meetmekava soovitust nr 17,

arvestades, et nõukogu arvates nõuab teatavate organiseeritud kuritegevuse liikide raskus ja areng Euroopa Liidu liikmesriikide koostöö tugevdamist, eelkõige järgmiste kuritegude osas: narkokaubandus, inimkaubandus, terrorism, kunstiteoste salakaubavedu, rahapesu, raske majanduskuritegevus, väljapressimine ning muud isiku elu, füüsilise puutumatuse või vabaduse vastased vägivallateod või isikute kollektiivsesse ohtu seadmine,

arvestades, et vastuseks erinevatele liikmesriike ähvardavatele ohtudele on vaja ühist lähenemisviisi kuritegelike ühenduste tegevusele,

arvestades, et liikmesriigid püüavad käesoleva ühismeetme rakendamisel kohaldada või soodustada rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse raames õigusasutustega koostööd tegevate tunnistajate ja/või üksikisikute kaitse meetmeid, mis on sätestatud nõukogu resolutsioonides 23. novembrist 1995 [1] ja 20. detsembrist 1996, [2]

rõhutades, et ta on kindel liikmesriikide õigussüsteemide struktuuris ja toimimises ning suutlikkuses tagada õiglane kohtumõistmine,

arvestades, et liikmesriigid kavatsevad tagada, et kuritegelike ühenduste tegevuses osalejad ei pääse käesoleva ühismeetmega hõlmatud kuritegude osas uurimisest ning kriminaalvastutusele võtmisest; sel eesmärgil soodustavad liikmesriigid õigusalast koostööd selliste kuritegude uurimise ja menetlemise osas,

meenutades, et Euroopa Liit austab põhiõigusi, nagu need on nimetatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, millega on liitunud kõik liikmesriigid, eelkõige sõnavabaduse, rahumeelse kogunemise õiguse ja ühinemisvabadusega seotud sätteid,

olles läbi vaadanud Euroopa Parlamendi seisukohad pärast Euroopa Liidu lepingu artikli K.6 kohast konsulteerimist, [3]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Käesoleva ühismeetme tähenduses on kuritegelik ühendus teatud ajavahemiku jooksul toimiv struktuuriline ühendus, millesse kuulub rohkem kui kaks inimest ning mis tegutseb kooskõlastatult, panemaks toime kuritegusid, mille eest on karistuseks ette nähtud vähemalt nelja aasta pikkuse maksimummääraga vabadusekaotus või vabadust piirav julgeolekumeede või sellest rangem karistus, kusjuures need kuriteod on eesmärgiks omaette või materiaalse kasu saamise vahendiks ning kahjustavad ametivõimude tegevust.

Esimeses lõigus viidatud kuriteod hõlmavad ka Europoli konventsiooni artiklis 2 ja lisas nimetatud kuritegusid, mille eest nähakse ette esimeses lõigus sätestatuga vähemalt võrdne karistus.

Artikkel 2

1. Kuritegelike ühendustega võitlemise toetamiseks kohustub iga liikmesriik artikliga 6 ettenähtud korras tagama, et tõhus, proportsionaalne ja hoiatav karistus on ette nähtud vähemalt ühte või mõlemat allpool kirjeldatud liiki tegevuse puhul:

a) isiku tegevus, kes tahtlikult ning teadlikuna ühenduse eesmärgist ja üldisest kuritegelikust tegevusest või ühenduse kavatsusest panna toime kõnealuseid kuritegusid, võtab aktiivselt osa:

- ühenduse kuritegelikest toimingutest, mis kuuluvad artikli 1 alla, ka juhul, kui asjaomane isik ei osale kõnealuste kuritegude tegelikus täideviimises ning asjaomase liikmesriigi kriminaalõiguse põhimõtete kohaselt ka juhul, kui kõnealuseid kuritegusid tegelikult toime ei panda,

- ühenduse muust tegevusest, olles muu hulgas teadlik, et tema osalus aitab organisatsioonil toime panna artikli 1 alla kuuluvaid kuritegusid;

b) isiku tegevus, mis seisneb kokkuleppes ühe või mitme isikuga panna toime tegu, mille toimepanek tähendaks artikli 1 alla kuuluva kuriteo toimepanemist, seda ka juhul, kui see isik teo tegelikust täideviimisest osa ei võta.

2. Liikmesriigid annavad üksteisele, olenemata sellest, kas nad on otsustanud kriminaalkuriteoks tunnistada lõike 1 punktis a või punktis b nimetatud tegevuse, võimalikult ulatuslikku abi käesoleva artikliga hõlmatud kuritegude ning nõukogu poolt 27. septembril 1996 koostatud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise väljaandmise konventsiooni artikli 3 lõikega 4 hõlmatud kuritegude osas.

Artikkel 3

Iga liikmesriik tagab, et juriidilisi isikuid võib siseriiklike õigusaktidega kehtestatavas korras võtta kriminaalvastutusele või, kui see ei ole võimalik, muul viisil vastutusele selle juriidilise isiku toimepandud, artikli 2 lõike 1 alla kuuluvate kuritegude eest. Selline juriidilise isiku vastutus ei piira nende füüsiliste isikute kriminaalvastutust, kes kuritegusid toime panid või neile kaasa aitasid. Iga liikmesriik tagab eelkõige, et juriidilisi isikuid saab tõhusalt, proportsionaalselt ja hoiatavalt karistada ning rakendada nende suhtes materiaalseid ja majanduslikke sanktsioone.

Artikkel 4

Iga liikmesriik tagab, et artikli 2 lõike 1 punktis a või punktis b nimetatud tegevuse eest, mis toimub tema territooriumil, saab esitada süüdistuse olenemata sellest, kus liikmesriikide territooriumil kuritegelik ühendus asub või kuritegusid toime paneb ning kus toimub artikli 2 lõike 1 punktis b nimetatud kokkuleppega seotud tegevus.

Juhul, kui kuritegelikku ühendusse kuulumise juhtumid kuuluvad mitme liikmesriigi pädevusse, konsulteerivad nad üksteisega, et oma tegevust tõhusa menetlemise huvides kooskõlastada, võttes arvesse eelkõige ühenduse eri osade asukohta asjaomaste liikmesriikide territooriumil.

Artikkel 5

1. Juhtudel, kui kohaldatav on nõukogu poolt 27. septembril 1996 koostatud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise väljaandmise konventsioon, ei mõjuta käesolev ühismeede mingil viisil konventsioonist tulenevaid kohustusi või selle tõlgendamist.

2. Käesolev ühismeede ei takista liikmesriike mingil viisil muutmast kuritegeliku ühendusega seotud tegevust karistatavaks suuremas ulatuses, kui on määratletud artikli 2 lõikega 1.

Artikkel 6

Käesoleva ühismeetme jõustumise aastale järgneval aastal esitab iga liikmesriik pädevatele asutustele kaalumiseks ja vastuvõtmiseks selle rakendamisega seotud kohased ettepanekud.

Artikkel 7

Käesolev ühismeede jõustub selle avaldamise päeval.

Artikkel 8

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Brüssel, 21. detsember 1998

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Bartenstein

[1] EÜT C 327, 7.12.1995, lk 5.

[2] EÜT C 10, 11.1.1997, lk 1.

[3] Arvamus on esitatud 20. novembril 1997.

--------------------------------------------------