Artikkel 194

1.   Ühenduse institutsioonide liikmetelt, komiteede liikmetelt, ametnikelt ja teistelt ühenduse teenistujatelt ning teistelt isikutelt, kes oma ametiülesannete või avalike või erasidemete tõttu ühenduse institutsioonide või rajatiste või ühisettevõtetega hangivad või saavad teavet faktide, informatsiooni, teadmiste, dokumentide või esemete kohta, mille suhtes kehtib liikmesriigi või ühenduse institutsiooni kehtestatud eeskirjade kohaselt salastatus, nõutakse, et nad neid ka pärast selliste ametiülesannete või sidemete lõppemist kõrvaliste isikute ja üldsuse eest salajas hoiaksid.

Kõik liikmesriigid käsitavad selle kohustuse rikkumist kui oma saladuse hoidmise eeskirjade vastast tegu, mis nii sisult kui õiguspädevuselt kuulub tema riiklikku julgeolekut või ärisaladust ohustavaid tegusid käsitlevate seaduste reguleerimisalasse. Liikmesriik võtab asjaomase liikmesriigi või komisjoni taotlusel vastutusele igaühe, kes tema jurisdiktsiooni all paneb toime sellise rikkumise.

2.   Kõik liikmesriigid edastavad komisjonile kõik eeskirjad, mis reguleerivad nende territooriumil informatsiooni, teadmiste, dokumentide ja muude käesoleva lepinguga hõlmatud esemete salastatustaset ja saladuse hoidmist.

Komisjon tagab, et need eeskirjad edastatakse teistele liikmesriikidele.

Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et aidata kaasa võimalikult ühtse ja tervikliku salastatuskorra järkjärgulisele kehtestamisele. Komisjon võib pärast asjaomaste liikmesriikidega konsulteerimist anda selleks soovitusi.

3.   Ühenduse institutsioonidelt, nende rajatistelt ja ka ühisettevõtetelt nõutakse sellel territooriumil kehtivate salastatuskorra reeglite kohaldamist, millel nad asuvad.

4.   Ühenduse iga institutsioon ja iga liikmesriik tunnustab teise institutsiooni või liikmesriigi poolt käesoleva lepinguga hõlmatud valdkonnas tegutsevale isikule antud luba saada teavet käesoleva lepinguga hõlmatud faktide, informatsiooni, dokumentide või esemete kohta, mille suhtes kehtib salastatuskord.

5.   Käesoleva artikli sätted ei takista liikmesriigi ja kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel sõlmitud kokkulepetest tulenevate erisätete kohaldamist.