konsolideeritud TEKST: 32015R2120 — ET

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

millega nähakse ette avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ja reguleeritud ELi-sisese side jaehinnad, ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ ning määrust (EL) nr 531/2012

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ühised eeskirjad, millega tagada andmeliikluse võrdne ja mittediskrimineeriv käsitlemine internetiühenduse teenuste osutamisel ning sellega kaasnevad lõppkasutajate õigused.

2. Käesoleva määrusega luuakse uus jaehindade mehhanism liidu tasandil reguleeritud rändlusteenuste tarvis, et kaotada jaemüügi tasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasud ilma turumoonutusteta riigisisestel ja külastatud turgudel.

3. Käesoleva määrusega sätestatakse samuti ühised õigusnormid, mis tagavad, et tarbijatelt ei küsita liiga kõrget hinda numbripõhiste isikutevahelise side teenuste kasutamise eest, mis algavad tarbija teenusepakkuja liikmesriigis ja lõppevad mis tahes püsivõrgu või mobiiltelefoni numbril teises liikmesriigis.

Käesolevas määruses kasutatakse direktiivi 2002/21/EÜ artiklis 2 sätestatud mõisteid.

1) „üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutaja” - ettevõtja, kes pakub üldkasutatavaid sidevõrke või osutab elektroonilise side teenuseid;

2) „internetiühenduse teenus” - üldkasutatav elektroonilise side teenus, millega pakutakse juurdepääsu internetile ja selle kaudu ühendust praktiliselt kõigi internetiga ühendatud lõpp-punktidega, sõltumata kasutatavast võrgutehnoloogiast ja lõppseadmest;

3) „reguleeritud ELi-sisene side” - numbripõhine isikutevahelise side teenus, mis algab tarbija omamaise teenusepakkuja liikmesriigis ja lõppeb teise liikmesriigi numeratsiooniplaanile vastaval püsivõrgu või mobiiltelefoni numbril ja mille eest küsitakse täielikult või osaliselt tasu tegeliku tarbimise põhjal;

4) „numbripõhine isikutevahelise side teenus” - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972 ( 1 ) artikli 2 punktis 6 määratletud numbripõhine isikutevahelise side teenus.

1. Lõppkasutajatel on õigus pääseda ligi teabele ja sisule ning seda levitada, kasutada ja pakkuda rakendusi ja teenuseid ning kasutada vabalt valitud lõppseadmeid internetiühenduse teenuse kaudu, olenemata lõppkasutaja või teenuseosutaja asukohast või teabe, sisu, rakenduse või teenuse asukohast, päritolust või sihtkohast.

Käesolev lõige ei piira liidu õiguse või liidu õigusega kooskõlas oleva siseriikliku õiguse kohaldamist, mis on seotud sisu, rakenduste või teenuste seaduslikkusega.

2. Internetiühenduse teenuse osutajate ja lõppkasutajate vahelised lepingud, mis käsitlevad selliseid internetiühenduse teenuse osutajate kaubandus- ja tehnilisi tingimusi ja nõudeid nagu hind, andmemahud või kiirus ning internetiühenduse teenuse osutajate kaubandustavasid, ei piira lõikes 1 sätestatud lõppkasutajate õiguse kasutamist.

3. Internetiühenduse teenuse osutajad käsitlevad internetiühenduse teenuste osutamisel kogu andmeliiklust ühtmoodi, ilma diskrimineerimise, piiramise või sekkumiseta ning sõltumata selle saatjast ja vastuvõtjast, kättesaadavast või levitatavast sisust, kasutatavatest või pakutavatest rakendustest või teenustest ning kasutatavast lõppseadmest.

Esimene lõik ei takista internetiühenduse teenuse osutajaid rakendamast mõistlikke andmeliikluse haldamise meetmeid. Andmeliikluse haldamise meetmed on mõistlikud, kui need on läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed ning kui nende puhul ei lähtuta ärilistest kaalutlustest, vaid konkreetsete andmeliikluse kategooriate suhtes kohaldatavatest objektiivselt erinevatest teenusekvaliteedi tehnilistest nõuetest. Selliste meetmed ei hõlma konkreetse sisu kontrollimist ning neid ei kohaldata kauem, kui on vaja.

Internetiühenduse teenuse osutajad ei kohalda selliseid andmeliikluse haldamise meetmeid, mis lähevad kaugemale teises lõigus sätestatust, ning eelkõige ei blokeeri, aeglusta, muuda, piira, mõjuta, halvenda ega diskrimineeri konkreetset sisu, konkreetseid rakendusi või teenuseid või nende teatavaid kategooriaid, välja arvatud siis, kui on vaja ning üksnes nii kaua, kui vaja, et:

a) tagada vastavus internetiühenduse teenuse osutaja suhtes kehtestatud liidu õigusaktidele ning liidu õigusega kooskõlas olevatele siseriiklikele õigusaktidele või kõnealuseid liidu õigusakte või liidu õigusega kooskõlas olevaid siseriiklikke õigusakte jõustavatele meetmetele, sealhulgas kohtu või vastavate volitustega riigiasutuste korraldustele;

b) säilitada sidevõrgu, selle kaudu osutatavate teenuste ja lõppkasutajate lõppseadmete terviklikkus ja turvalisus;

c) vältida sidevõrku ähvardavat ülekoormust ning leevendada sidevõrgu erakorralise või ajutise ülekoormuse mõju, tingimusel et samaväärseid andmeliikluse kategooriaid käsitletakse ühtmoodi.

4. Andmeliikluse haldamise meetmed võivad hõlmata isikuandmete töötlemist ainult siis, kui sellist töötlemist on vaja lõikes 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja see on proportsionaalne. Niisugune töötlemine peab toimuma vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 95/46/EÜ ( 2 ). Andmeedastuse haldamise meetmed peavad samuti vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/58/EÜ ( 3 ).

5. Üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajad, sealhulgas internetiühenduse teenuse osutajad ning sisu, rakenduste ja teenuste pakkujad võivad osutada peale internetiühenduse teenuste muid teenuseid, mis on optimeeritud konkreetsele sisule või konkreetsetele rakendustele või teenustele või nende kombinatsioonile, kui optimeerimine on vajalik, et tagada vastavus nõuetele, mis esitatakse sisule, rakendustele või teenustele seoses teatava kvaliteeditasemega.

Üldkasutatava elektroonilise side teenuste osutajad, sealhulgas internetiühenduse teenuse osutajad võivad selliseid teenuseid pakkuda või võimaldada üksnes juhul, kui sidevõrgu läbilaskevõime on piisav, et osutada neid teenuseid lisaks osutatavatele internetiühenduse teenustele. Neid teenuseid ei kasutata ega pakuta internetiühenduse teenuste asemel ning need ei tohi negatiivselt mõjutada internetiühenduse teenuste kättesaadavust või üldist kvaliteeti lõppkasutaja jaoks.

1. Internetiühenduse teenuse osutajad tagavad, et igas internetiühenduse teenust käsitlevas lepingus oleks täpsustatud vähemalt järgmine:

a) teave selle kohta, kuidas vastava teenuseosutaja kohaldatavad andmeliikluse haldamise meetmed võivad mõjutada internetiühenduse teenuse kvaliteeti, lõppkasutajate eraelu puutumatust ja nende isikuandmete kaitset;

b) selge ja arusaadav selgitus selle kohta, kuidas andmemahu piirang, kiirus ja muud teenusekvaliteedi parameetrid võivad praktikas mõjutada internetiühenduse teenuseid ning eelkõige sisu, rakenduste ja teenuste kasutamist;

c) selge ja arusaadav selgitus selle kohta, kuidas artikli 3 lõikes 5 osutatud teenused, mida lõppkasutaja tellib, võivad praktikas mõjutada selle lõppkasutaja internetiühenduse teenuseid;

d) selge ja arusaadav selgitus internetiühenduse teenuste minimaalse, tavapärase, maksimaalse ja väljareklaamitud alla- ja üleslaadimiskiiruse kohta püsivõrkude puhul või internetiühenduse teenuste hinnangulise maksimaalse ja väljareklaamitud alla- ja üleslaadimiskiiruse kohta mobiilsidevõrkude puhul ning selle kohta, kuidas kõrvalekaldumine vastavatest väljareklaamitud alla- ja üleslaadimiskiirustest võib mõjutada artikli 3 lõikes 1 sätestatud lõppkasutajate õiguste kasutamist;

e) selge ja arusaadav selgitus õiguskaitsevahendite kohta, mis on tarbijatele siseriikliku õiguse kohaselt kättesaadavad, kui internetiühenduse teenuse tegelik jõudlus kiiruse või muude teenusekvaliteedi parameetrite osas pidevalt või korrapäraselt erineb punktide a–d kohaselt viidatud jõudlusest.

2. Internetiühenduse teenuse osutajad kehtestavad läbipaistva, lihtsa ja tõhusa korra artikli 3 ja käesoleva artikli lõike 1 kohaste õiguste ja kohustustega seonduvate lõppkasutajate kaebuste menetlemiseks.

3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded lisanduvad direktiivis 2002/22/EÜ ettenähtud nõuetele ning ei takista liikmesriike säilitamast või kehtestamast täiendavaid järelevalvet, teavet ja läbipaistvust puudutavaid nõudeid, sealhulgas avaldatava teabe sisu ja vormi ning selle avaldamise viisi kohta. Nimetatud nõuded peavad vastama käesolevale määrusele ning direktiivide 2002/21/EÜ ja 2002/22/EÜ asjaomastele sätetele.

4. Internetiühenduse teenuse kiiruse või muude teenusekvaliteedi parameetritega seonduvat jõudluse pidevat või korrapärast märkimisväärset erinemist sellest jõudlusest, millest internetiühenduse teenuse osutaja on käesoleva artikli lõike 1 punktide a kuni d kohaselt teada andnud ja mille puhul riigi reguleeriva asutuse sertifitseeritud kontrollimehhanism on vastavad asjaolud tõendanud, käsitatakse tarbijatele siseriikliku õiguse kohaselt kättesaadavate õiguskaitsevahendite kindlaksmääramisel jõudlust käsitlevate nõuete täitmatajätmisena.

Käesolevat lõiget kohaldatakse üksnes pärast 29. novembrit 2015 sõlmitud või uuendatud lepingute suhtes.

1. Riigi reguleerivad asutused kontrollivad hoolikalt artikli 3 ja 4 järgimist ja tagavad selle ning edendavad sellist jätkuvat mittediskrimineerivat internetiühendust, mille kvaliteet vastab tehnoloogia arengule. Neil eesmärkidel võivad riigi reguleerivad asutused määrata kindlaks ühe või mitme üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutaja, sealhulgas internetiühenduse teenuse osutaja suhtes kohaldatavad tehnilised nõuded, minimaalsed teenusekvaliteedi nõuded ning muud asjakohased ja vajalikud meetmed.

Riigi reguleerivad asutused avaldavad igal aastal aruande teostatud kontrolli ja selle tulemuste kohta ning esitavad need aruanded komisjonile ja BERECile.

2. Üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajad, sealhulgas internetiühenduse teenuse osutajad esitavad riigi reguleeriva asutuse taotlusel artiklites 3 ja 4 sätestatud kohustustega seotud teabe, eelkõige teabe selle kohta, kuidas nad haldavad oma sidevõrkude läbilaskevõimet ja andmeliiklust, ning samuti põhjendused kohaldatud andmeliikluse haldamise meetmete kohta. Kõnealused teenuseosutajad esitavad taotletud teabe vastavalt riigi reguleeriva asutuse nõutavale ajakavale ja täpsusastmele.

3. Selleks et aidata käesolevat määrust järjepidevalt kohaldada, sätestab BEREC pärast sidusrühmadega konsulteerimist ning tihedas koostöös komisjoniga 30. augustiks 2016 suunised käesoleva artikli kohaste riigi reguleerivate asutuste kohustuste rakendamiseks.

4. Käesolev artikkel ei piira liikmesriikide poolt kooskõlas liidu õigusega samadele või teistele pädevatele asutustele antud ülesannete täitmist.

1. Alates 15. maist 2019 ei ületa reguleeritud ELi-sisese side eest tarbijatelt võetav tasu (ilma käibemaksuta) 0,19 eurot kõneminuti kohta ja 0,06 eurot lühisõnumi kohta.

2. Olenemata lõike 1 sätestatud kohustustest võivad reguleeritud ELi-sisese sideteenuse pakkujad pakkuda lisaks – ja tarbijad võivad selgesõnaliselt väljendada oma otsust selle kasuks – reguleeritud ELi-sisese side teenuseid hõlmava rahvusvahelise side tariifi, mis erineb lõike 1 kohasest tariifist, misläbi tarbijad saavad reguleeritud ELi-sisese side puhul kasutada teistsugust tariifi kui nad oleksid nõus olnud sellise valiku puudumisel. Enne kui tarbijad valivad sellise teistsuguse tariifi, teavitavad reguleeritud ELi-sisese sideteenuse pakkujad kõnealuseid tarbijaid nendest eelistest, mis nad loobumisega kaotavad.

3. Kui lõikes 2 osutatud reguleeritud ELi-sisese sideteenuse tariif ületab lõikes 1 sätestatud ülempiire, kohaldatakse tarbijate suhtes, kes ei ole kahe kuu jooksul alates 15. maist 2019 kinnitanud ühtegi lõikes 2 osutatud tariifi ega nende kasuks otsustanud, automaatselt lõikes 1 sätestatud tariife.

4. Tarbijad võivad loobuda lõikes 1 sätestatud tariifist või valida selle uuesti ning üleminek toimub tasuta ühe tööpäeva jooksul hetkest, mil teenusepakkuja taotluse kätte saab, ning teenusepakkujad tagavad, et sellega ei kaasne tingimusi või piiranguid, mis on seotud lepingu muude kui ELi-sisese sideteenuse pakkumisega seotud osadega.

5. Kui lõikes 1 osutatud maksimumhinnad on väljendatud muudes vääringutes kui euro, määratakse algsed piirmäärad kindlaks nendes vääringutes, kohaldades 2019. aasta 15. jaanuaril, 15. veebruaril ja 15. märtsil Euroopa Keskpanga poolt Euroopa Liidu Teatajas avaldatud viitekursside keskmist. Muudes vääringutes kui euro väljendatud maksimumhinnad vaadatakse alates 2020. aastast läbi kord aastas. Nendes vääringutes iga-aastaselt läbivaadatud piirmäärasid kohaldatakse alates 15. maist, kasutades sama aasta 15. jaanuaril, 15. veebruaril ja 15. märtsil avaldatud viitekursside keskmist.

6. Riigi reguleerivad asutused jälgivad reguleeritud ELi-sisese sideteenuse turgu ja hinnaarengut ning annavad sellest aru komisjonile.

Kui reguleeritud ELi-sisese sideteenuse pakkuja tõendab, et eriomaste ja erandlike asjaolude tõttu, mis eristavad teda teistest liidu teenusepakkujatest, avaldaks lõike 1 kohaldamine märkimisväärset mõju tema suutlikkusele säilitada riigisisese side puhul kehtivad hinnad, võib riiklik reguleeriv asutus teha teenusepakkuja taotluse korral erandi lõike 1 kohaldamisest üksnes sellises ulatuses, mis on vajalik, ja üheaastaseks ajavahemikuks, mida saab pikendada. Riigisisese hinnamudeli jätkusuutlikkuse hindamine põhineb asjakohastel, reguleeritud ELi-sisese sideteenuse pakkujale eriomastel objektiivsetel teguritel ning riigisiseste hindade ja tulu tasemel.

Kui taotlev teenusepakkuja on täitnud kohaldatava tõendamiskohustuse, teeb riigi reguleeriv asutus kindlaks selle ülempiiri, mis ületab ühte või mõlemat maksimaalset hinnataset, mis on sätestatud lõikes 1, mis oleks vajalik teenusepakkuja riigisisese hinnamudeli jätkusuutlikkuse tagamiseks. BEREC avaldab suunised parameetrite kohta, millega riigi reguleerivad asutused peavad hindamisel arvestama.

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad artiklite 3, 4 ja 5 rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid annavad kõnealustest eeskirjadest ja meetmetest komisjoni hiljemalt 30. aprilliks 2016 teada ja teatavad komisjonile viivitamata kõikidest hilisematest muudatustest, mis neid mõjutavad.

Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse artikli 5a rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 15. mail 2019 artikli 5a rakendamise tagamiseks kehtestatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest.

„r) „riigisisene jaehind” – rändlusteenuse osutaja poolt iga tarbitud ühiku eest võetav riigisisene jaemüügi tasu, mida kohaldatakse tehtud kõnedele ja saadetud SMS-sõnumitele (mida alustatakse ja lõpetatakse samas liikmesriigis erinevates üldkasutatavates sidevõrkudes) ning kliendi tarbitud andmetele; juhul kui konkreetset riigisisest jaemüügi tasu ühiku kohta ei eksisteeri, loetakse riigisiseseks jaehinnaks sama maksustamismehhanism, mida kasutatakse siis, kui klient oleks kõnesid teinud ja SMS-sõnumeid saatnud (mida alustatakse ja lõpetatakse samas liikmesriigis erinevates üldkasutatavates sidevõrkudes) ning andmeid tarbinud enda liikmesriigis;

s) „reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamine” – selliste reguleeritud rändlusteenuste osutamine, mida alternatiivne rändlusteenuse osutaja osutab rändlusklientidele otse külastatavas sidevõrgus.”

„6. Lõikes 5 osutatud standardpakkumine peab olema piisavalt üksikasjalik ja hõlmama kõiki lõikes 3 osutatud rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsuks vajalikke komponente, samuti peab see sisaldama rändlusteenuste hulgiturule ja rändluse hulgiteenuste edasimüümisele otsese juurdepääsu suhtes asjakohaste pakkumiste kirjeldusi ning nendega seonduvaid tingimusi. Nimetatud standardpakkumine võib sisaldada tingimusi, mille eesmärk on hoida ära püsivat rändlust või rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu anomaalset või lubamatut kasutamist muul eesmärgil kui reguleeritud rändlusteenuste osutamine rändlusteenuse osutajate kasutajatele, kui viimased perioodiliselt liidus reisivad. Riikide reguleerivad asutused annavad vajadusel korralduse standardpakkumiste muutmiseks, et tagada käesolevas artiklis sätestatud kohustuste täitmine.”

„Reguleeritud andmeside-rändlusteenuste eraldi osutamine jaemüügitasandil”;

„Reguleeritud andmeside-rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamise rakendamine”;

„1. Riigisiseste teenuste osutajad rakendavad artiklis 4 sätestatud reguleeritud andmeside-rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamist nii, et rändluskliendid saavad kasutada eraldiseisvaid reguleeritud andmeside-rändlusteenuseid. Riigisiseste teenuste osutajad rahuldavad kõik põhjendatud taotlused juurdepääsuks vahenditele ja seonduvatele tugiteenustele, mis on reguleeritud andmeside-rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamise osas asjakohased. Juurdepääs kõnealustele vahenditele ja tugiteenustele, mis on reguleeritud andmeside-rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamiseks vajalikud, sealhulgas kasutaja autentimise teenustele, on tasuta ja rändlusklientidelt ei nõuta nende eest mingisugust otsest tasu.”;

„2. Et tagada reguleeritud andmeside-rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamise järjepidev ja üheaegne rakendamine kogu liidus, võtab komisjon pärast BERECiga konsulteerimist rakendusaktidega vastu üksikasjalikud eeskirjad reguleeritud andmeside-rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamise rakendamise tehniliste lahenduste kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 6 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.”;

„3. Tehnilised lahendused reguleeritud andmeside-rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamise rakendamiseks peavad vastama järgmistele kriteeriumitele:”.

Alates 15. juunist 2017, tingimusel et artikli 19 lõikes 2 osutatud eelnõu põhjal vastuvõetud seadusandlik akt on sel kuupäeval kohaldatav, ei kohalda rändlusteenuse osutajad üheski liikmesriigis rändlusklientide suhtes riigisisese jaehinnaga võrreldes mis tahes lisatasusid ühegi tehtud või vastu võetud reguleeritud rändluskõne, ühegi saadetud reguleeritud SMS- või MMS-rändlussõnumi eest või ühegi kasutatud reguleeritud andmeside-rändlusteenuse eest, sealhulgas MMS-rändlussõnumid, või mis tahes üldist tasu välismaal lõppseadme või teenuse kasutamise võimaldamise eest vastavalt artiklitele 6b ja 6c.

1. Kooskõlas käesoleva artikliga ning artiklis 6d osutatud rakendusaktidega, võivad rändlusteenuse osutajad kohaldada selliste jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste suhtes, mille hind on samal tasemel kohaldatava riigisisese jaehinnaga, nn mõistliku kasutamise poliitikat selle vältimiseks, et rändluskliendid kasutavad jaemüügitasandil reguleeritud rändlusteenuseid anomaalselt või kuritarvitavad neid, näiteks kui selliseid teenuseid kasutavad rändluskliendid muus liikmesriigis kui riigisisese teenuseosutaja liikmesriik muudel eesmärkidel kui regulaarne reisimine.

Mõistliku kasutamise poliitika võimaldab rändlusteenuse osutaja klientidel tarbida teatavat mahtu jaemüügitasandil osutatavaid reguleeritud rändlusteenuseid kohaldatava riigisisese jaehinna eest, mis on kooskõlas nende vastavate tariifikavadega.

2. Selliste jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste suhtes, mille puhul ületatakse mõistliku kasutamise poliitikaga ette nähtud piire, kohaldatakse artiklit 6e.

Jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamise jätkusuutlikkus

1. Konkreetsetel ja erandlikel asjaoludel, pidades silmas riigisisese hinnamudeli jätkusuutlikust, võib rändlusteenuse osutaja juhul, kui tal ei ole võimalik katta oma tegeliku ja prognoositava reguleeritud rändlusteenuste artiklite 6a ja 6b kohase osutamise kogukulu oma tegelikust ja prognoositavast selliste teenuste osutamise kogutulust, taotleda luba lisatasu kehtestamiseks. Nimetatud lisatasu kohaldatakse üksnes sellises ulatuses, mis on vajalik jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste osutamise kulude katmiseks, võttes arvesse kohaldatavaid maksimaalseid hulgihindu.

2. Kui rändlusteenuse osutaja otsustab rakendada käesoleva artikli lõike 1 sätteid, peab ta riigi reguleerivale asutusele esitama viivitamata avalduse ning edastama talle kogu vajaliku teabe kooskõlas artiklis 6d osutatud rakendusaktidega. Rändlusteenuse osutaja ajakohastab seejärel kõnealust teavet iga 12 kuu tagant ning esitab selle riigi reguleerivale asutusele.

3. Pärast rändlusteenuse osutajalt lõike 2 kohase avalduse saamist hindab riigi reguleeriv asutus seda, kas rändlusteenuse osutaja on näidanud, et tal ei ole võimalik oma kulusid lõike 1 kohaselt katta ilma, et see kahjustaks riigisisese hinnamudeli jätkusuutlikkust. Riigisisese hinnamudeli jätkusuutlikkuse hindamine põhineb asjakohastel, rändlusteenuse osutajale eriomastel objektiivsetel teguritel, sealhulgas asjaomases liikmesriigis rändeteenuse osutajate vahel valitsevatel objektiivsetel erinevustel ning riigisiseste hindade ja tulu tasemel. Riigi reguleeriv asutus annab loa lisatasu kehtestamiseks juhul, kui lõikes 1 ja käesolevas lõikes sätestatud tingimused on täidetud.

4. Riigi reguleeriv asutus annab lisatasu kehtestamise loa ühe kuu jooksul pärast rändlusteenuse osutajalt taotluse saamist, välja arvatud juhul, kui taotlus on selgelt põhjendamatu või kui ei ole esitatud piisavalt teavet. Kui riigi reguleeriv asutus leiab, et taotlus on selgelt põhjendamatu või et esitatud teave ei ole piisav, teeb ta järgmise kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta on andnud rändlusteenuse osutajale võimaluse saada ära kuulatud, lõpliku otsuse lisatasu lubamise, muutmise või selle lubamisest keeldumise kohta.

Mõistliku kasutamise poliitika rakendamine ja jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamise jätkusuutlikkus

1. Selleks, et tagada artiklite 6b ja 6c järjepidev kohaldamine, võtab komisjon pärast BERECiga konsulteerimist 15. detsembriks 2016 vastu rakendusaktid, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad mõistliku kasutamise poliitika rakendamise kohta ning jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamise jätkusuutlikkuse hindamise meetodite ning rändlusteenuse osutaja poolt sellise hindamise eesmärgil esitatava taotluse kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 6 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

2. Kui komisjon võtab vastu rakendusaktid artiklis 6b sätestatud mõistliku kasutamise poliitika rakendamise üksikasjalike eeskirjade kohta, võtab ta arvesse järgmist:

d) täheldatav konkurentsi moonutamise oht ning investeerimisstiimulid riigisisestel ja külastatud turgudel.

3. Kui komisjon võtab vastu rakendusaktid artiklis 6c sätestatud rändlusteenuse osutaja suhtes kohaldatavate jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamise jätkusuutlikkuse hindamise meetodeid käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta, põhinevad need alljärgneval:

a) jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste osutamise tegeliku ja prognoositava kogukulu kindlaksmääramine lähtudes tegelikest rändlusteenuste hulgihindadest tasakaalustamata liikluse puhul ning reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil osutamiseks vajalikest ühistest kuludest;

b) tegeliku ja prognoositava reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil osutamise kogutulu kindlaksmääramine;

c) reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil tarbimine ning riigisisene tarbimine rändlusteenuse osutaja kliendi poolt;

d) konkurentsi-, hinna- ja tulutase riigisisesel turul ning mis tahes täheldatav oht, et riigisiseste jaehindadega toimuv rändlus võiks nende hindade kujunemist tuntavalt mõjutada.

4. Komisjon vaatab lõike 1 alusel vastuvõetud rakendusaktid turu arengutendentse arvesse võttes perioodiliselt läbi.

5. Riigi reguleeriv asutus kontrollib rangelt mõistliku kasutamise poliitika ja jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamise jätkusuutlikkust puudutavate meetmete rakendamist ning teostab selle üle järelevalvet, võttes võimalikult suurel määral arvesse asjaomasele liikmesriigile eriomaseid asjakohaseid objektiivseid tegureid ning rändeteenuse osutajate vahelisi objektiivseid erinevusi. Ilma et see piiraks artikli 6c lõikes 3 sätestatud menetluse kohaldamist, jõustab riigi reguleeriv asutus õigeaegselt artiklites 6b ja 6c sätestatud nõuded ning käesoleva artikli lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktid. Riigi reguleeriv asutus võib igal ajal rändlusteenuse osutajalt nõuda lisatasu muutmist või selle kohaldamise peatamist, kui see ei ole kooskõlas artiklitega 6b või 6c. Riigi reguleeriv asutus teavitab komisjoni igal aastal artiklite 6b ja 6c ning käesoleva artikli kohaldamisest.

1. Ilma et see piiraks teise lõigu kohaldamist, kui rändlusteenuse osutaja kohaldab lisatasu reguleeritud rändlusteenuste tarbimisele jaemüügitasandil, mis ületab mõistliku kasutamise poliitikaga ette nähtud piire, peab see vastama järgmistele nõuetele (v.a käibemaks):

a) tehtud reguleeritud rändluskõnede, saadetud reguleeritud SMS-rändlussõnumite ja kasutatud reguleeritud andmeside-rändlusteenuste suhtes kohaldatav lisatasu ei tohi ületada vastavalt artikli 7 lõikes 2, artikli 9 lõikes 1 ja artikli 12 lõikes 1 sätestatud maksimaalseid hulgihindu;

b) riigisisese jaehinna ning mis tahes tehtud reguleeritud rändluskõnede, saadetud reguleeritud SMS-rändlussõnumite ja kasutatud reguleeritud andmeside-rändlusteenuste suhtes kohaldatava lisatasu summa ei tohi ületada vastavalt 0,19 eurot minuti eest, 0,06 eurot SMS-rändlussõnumi eest ja 0,20 eurot kasutatud megabaidi eest;

c) vastu võetud reguleeritud rändluskõne suhtes kohaldatav lisatasu ei tohi ületada liidus kehtivate mobiilkõnede lõpetamise tasude kaalutud keskmist, mis on sätestatud kooskõlas lõikega 2.

Rändlusteenuse osutajad ei tohi kohalda lisatasu vastu võetud reguleeritud SMS-rändlussõnumi või rändlushäälsõnumi suhtes. See ei mõjuta muid kohaldatavaid tasusid, näiteks tasu nende sõnumite kuulamise eest.

Rändlusteenuse osutajad võtavad tehtud ja vastu võetud rändluskõnede eest tasu sekundilise täpsusega. Rändlusteenuse osutajad võivad kohaldada tehtud kõne puhul kõne miinimumkestust, mis ei tohi ületada 30 sekundit. Rändlusteenuse osutajad nõuavad oma klientidelt reguleeritud andmeside-rändlusteenuste osutamise eest tasu kilobaidipõhiselt, välja arvatud multimeediateenuse (MMS) sõnumid, mille eest võib tasu nõuda ühikupõhiselt. Sellisel juhul ei tohi jaemüügitasu, mida rändlusteenuse osutaja võib oma rändluskliendilt MMS-rändlussõnumite edastamise või vastuvõtmise eest nõuda, reguleeritud andmeside-rändlusteenuse puhul ületada esimeses lõigus sätestatud maksimaalset jaemüügitasu.

Artikli 6f lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul ei välista käesolev lõige selliseid pakkumisi, mis annavad rändlusklientidele päevatasu või muu kindlaksmääratud perioodilise tasu eest teatava mahu tarbida reguleeritud rändlusteenust, tingimusel et kogu selle mahu tarbimisel ei ületa tehtud ja vastu võetud reguleeritud rändluskõnede, saadetud SMSide ja kasutatud andmeside-rändlusteenuste ühikuhind vastavat riigisisest jaehinda ja käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud maksimaalset lisatasu.

2. Komisjon võtab 31. detsembriks 2015 pärast konsulteerimist BERECiga ja vastavalt käesoleva lõike teisele lõigule vastu rakendusaktid, milles sätestatakse lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud mobiilkõnede lõpetamise tasude kaalutud keskmine. Komisjon vaatab kõnealused rakendusaktid igal aastal läbi. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 6 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Mobiilkõnede lõpetamise tasude kaalutud keskmine põhineb järgmistel kriteeriumidel:

a) mobiilkõnede lõpetamise tasude maksimaalne tase, mida riikide reguleerivad asutused rakendavad turul hulgimüügi tasandil häälkõnede lõpetamise puhul mobiilsidevõrkude suhtes kooskõlas raamdirektiivi artiklitega 7 ja 16 ja juurdepääsu käsitleva direktiivi artikliga 13, ja

3. Rändlusteenuse osutajad võivad pakkuda ja rändluskliendid võivad sihilikult valida rändlustariifi, mis erineb kooskõlas artiklitega 6a, 6b, 6c ja käesoleva artikli lõikega 1 sätestatud tariifist, misläbi nad kasutavad teistsuguseid reguleeritud andmeside-rändlusteenuste suhtes kohaldatavaid tariife kui neid, mis oleks neile määratud valiku tegemata jätmise korral. Rändlusteenuse osutaja tuletab neile rändlusklientidele meelde neid rändlusteenuse eeliseid, mis nad loobumisega kaotavad.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, kohaldavad rändlusteenuse osutajad artiklite 6a ja 6b ning käesoleva artikli lõike 1 kohaselt sätestatud tariifi automaatselt kõigi olemasolevate ja uute rändlusklientide suhtes.

Rändlusklient võib igal ajal taotleda kooskõlas artiklitega 6a, 6b, 6c ja käesoleva artikliga 1 sätestatud tariifist loobumist või selle tariifi valimist. Kui rändluskliendid soovivad teadlikult loobuda artiklites 6a, 6b, 6c ja käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tariifist või selle tariifi valida, siis selline üleminek toimub tasuta ühe tööpäeva jooksul taotluse saamisest ning sellega ei kaasne tingimusi või piiranguid, mis on seotud lepingu muude kui rändlusega seotud osadega. Rändlusteenuse osutajad võivad üleminekut edasi lükata seni, kuni varasem rändlustariif on kehtinud kindlaksmääratud miinimumperioodi, mis ei ületa kahte kuud.

4. Rändlusteenuse osutajad tagavad, et mis tahes liiki jaemüügitasandil osutatavaid reguleeritud rändlusteenuseid käsitlevas lepingus on määratletud osutatava reguleeritud rändlusteenuse peamised omadused, sealhulgas eelkõige:

a) konkreetne tariifikava või konkreetsed tariifikavad ja iga tariifikava kohta pakutavate teenuste liigid, sealhulgas side maht;

b) piirangud, mis on kehtestatud nende jaemüügi tasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste tarbimisele, mida osutatakse riigisisese jaehinnaga, eelkõige arvandmed selle kohta, kuidas rakendatakse mõistliku kasutamise poliitikat lähtudes asjaomase jaemüügitasandil osutatava reguleeritud rändlusteenuse peamistest hinnaelementidest, mahust ja muudest parameetritest.

1. Ajavahemikul 30. aprillist 2016 kuni 14. juunini 2017 võivad rändlusteenuse osutajad jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste puhul kohaldada lisaks riigisisesele jaehinnale lisatasu.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ajavahemikul kohaldatakse artiklit 6e mutatis mutandis.”

„Kõnealune personaalne baashinnateave esitatakse vääringus, milles kliendi riigisiseste teenuste osutaja esitab oma arve, ning see sisaldab teavet:

a) rändluskliendi suhtes liidus kohaldatava mõistliku kasutamise poliitika kohta ning lisatasude kohta, mida kliendilt võidakse nõuda nimetatud mõistliku kasutamise poliitika ületamise korral, ning

„Esimest, teist, neljandat ja viiendat lõiku, välja arvatud nendes sisalduvat viidet mõistliku kasutamise poliitikale ja kooskõlas artikliga 6c kohaldatavatele lisatasudele, kohaldatakse ka rändlusteenuse osutajate poolt osutatavate kõne- ja SMS-rändlusteenuste suhtes, mida rändluskliendid kasutavad väljaspool liitu reisides.”;

„2a. Rändlusteenuse osutaja saadab rändluskliendile teate, kui reguleeritud kõne- ja SMS-rändlusteenuse tarbimise suhtes rakendatav mõistliku kasutamise maht on ära kasutatud või mis tahes artikli 6c kohaselt kohaldatav kasutamise ülempiir. Selles teates näidatakse ära lisatasud, mida kohaldatakse rändluskliendi poolt täiendavalt tarbitavate reguleeritud kõne- või SMS-rändlusteenuste suhtes. Igal kliendil on õigus nõuda rändlusteenuse osutajalt kõnealuste teadete saatmise lõpetamist ning igal ajal ja tasuta nõuda rändlusteenuse osutajalt seda teenust uuesti.”;

„3. Rändlusteenuse osutajad annavad liitumisel kõikidele klientidele täielikku teavet kohaldatavate rändlustasude kohta. Nad annavad oma rändlusklientidele kohaldatavate rändlustasude kohta teavet põhjendamatu viivituseta iga kord, kui tasud muutuvad.

Rändlusteenuse osutajad saadavad kõikidele muu tariifi valinud klientidele mõistlike ajavahemike järel meeldetuletuse.”

„2. Rändlusteenuse osutaja teavitab rändlusklienti automaatsõnumiga, et klient kasutab reguleeritud andmeside-rändlusteenuseid, ning esitab personaalset baashinnateabe lisatasude kohta (vääringus, milles kliendi riigisiseste teenuste osutaja esitab oma arve), mida kohaldatakse kõnealuse rändluskliendi suhtes asjaomases liikmesriigis reguleeritud andmeside-rändlusteenuste osutamise puhul, välja arvatud juhul, kui klient on teavitanud rändlusteenuse osutajat, et ei soovi nimetatud teavet.

Kõnealune teave saadetakse rändluskliendi mobiilseadmesse näiteks SMSiga, elektronpostiga või mobiilseadme hüpikakna kaudu iga kord, kui rändlusklient siseneb liikmesriiki, mis ei ole tema riigisiseste teenuste osutaja asukohariik, ja algatab andmeside-rändlusteenuse esimest korda pärast kõnealusesse liikmesriiki sisenemist. Teave esitatakse siis, kui rändlusklient algatab reguleeritud andmeside-rändlusteenuse, ja seda tehakse tasuta ning sobiva vahendi abil, mis võimaldab seda lihtsalt vastu võtta ja mõista.

Kliendil, kes on rändlusteenuse osutajale teatanud, et ta ei soovi automaatset hinnateavet, on õigus nõuda rändlusteenuse osutajalt igal ajal ja tasuta nimetatud teenust uuesti.”;

„2a. Rändlusteenuse osutaja saadab teate, kui reguleeritud andmeside-rändlusteenuse tarbimise suhtes rakendatav mõistliku kasutamise maht on ära kasutatud või mis tahes artikli 6c kohaselt kohaldatav kasutamise ülempiir. Selles teates näidatakse ära lisatasud, mida kohaldatakse rändluskliendi poolt täiendavalt tarbitavate reguleeritud andmeside-rändlusteenuste suhtes. Igal kliendil on õigus nõuda rändlusteenuse osutajalt kõnealuste teadete saatmise lõpetamist ning igal ajal ja tasuta nõuda rändlusteenuse osutajalt seda teenust uuesti.”;

„3. Kõik rändlusteenuse osutajad peavad andma kõigile oma rändlusklientidele võimaluse valida teadlikult ja tasuta selline moodus, mis annaks õigeaegselt teavet senise tarbimise kohta kas mahu arvestuses või selles vääringus, milles rändluskliendile esitatakse arve reguleeritud andmeside-rändlusteenuste kasutamise eest, ning mille abil oleks tagatud, et reguleeritud andmeside-rändlusteenuste kasutamise kogukulud (välja arvatud ühikupõhiselt tasutavate MMSide eest) ei ületaks teatavas kindlas ajavahemikus kindlaksmääratud rahalist ülempiiri ilma kliendi selgesõnalise nõusolekuta.”,

„6. Käesolevat artiklit, välja arvatud lõiget 5, lõike 2 teist lõiku ja lõiget 2a, kohaldatakse käesoleva lõike teises ja kolmandas lõigus sätestatut arvestades ka rändlusteenuse osutajate poolt osutatavate andmeside-rändlusteenuste suhtes, mida rändluskliendid kasutavad väljaspool liitu reisides.”

„Riikide reguleerivad asutused kontrollivad rangelt artikleid 6b, 6c ning artikli 6e lõiget 3 rakendavaid rändlusteenuse osutajaid ning teostavad nende üle järelevalvet.”;

„2. Riikide reguleerivad asutused teevad käesoleva määruse, eelkõige selle artiklite 6a, 6b, 6c, 6e, 7, 9 ja 12 kohaldamist käsitleva ajakohastatud teabe üldsusele kättesaadavaks kujul, mis tagab kõigile huvitatud isikutele hõlpsa juurdepääsu kõnealusele teabele.”

1. Komisjon algatab 29. novembriks 2015 rändluse hulgituru läbivaatamise, pidades silmas selliste meetmete hindamist, mis on vajalikud jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamiseks 15. juuniks 2017. Komisjon vaatab muu hulgas läbi riigisisesel hulgiturul valitseva konkurentsi taseme ning eelkõige hindab kantud hulgimüügikulude ja kohaldatud hulgimüügihindade taset ning geograafiliselt piiratud ulatuses tegutsevate operaatorite konkurentsiolukorda, sealhulgas kaubanduslepingute mõju konkurentsile ja operaatorite võimet kasutada ära mastaabisäästu. Komisjon hindab samuti rändluse jaeturgude konkurentsi arengutendentse ning täheldatavat konkurentsi moonutamise ohtu ja investeerimisstiimuleid riigisisestel ja külastatud turgudel. Jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamiseks vajalike meetmete hindamisel võtab komisjon arvesse vajadust tagada, et külastatava sidevõrgu operaatoritel oleks võimalik katta kõik hulgituru reguleeritud rändlusteenuste osutamisega seotud kulud, sealhulgas ühised kulud. Komisjon võtab samuti arvesse vajadust vältida juurdepääsu püsivale rändlusele või rändlusteenuste anomaalsele või lubamatule kasutamisele muul eesmärgil kui reguleeritud rändlusteenuste osutamine rändlusteenuse osutaja klientidele, kui viimased perioodiliselt liidus reisivad.

2. Komisjon esitab 15. juuniks 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande lõikes 1 osutatud läbivaatamise tulemuste kohta.

Aruandele lisatakse asjakohane seadusandlik ettepanek, millele eelneb avalik konsultatsioon ja mille eesmärk on muuta käesolevas määruses sätestatud reguleeritud rändlusteenuste hulgihindu või pakkuda välja muu lahendus hulgimüügitasandil tuvastatud probleemide lahendamiseks, pidades silmas jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamist 15. juuniks 2017.

3. Lisaks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande iga kahe aasta järel pärast lõikes 2 osutatud aruande esitamist. Igas aruandes hinnatakse muu hulgas:

a) teenuste, sealhulgas jaemüügi tasandil osutatavate reguleeritud kõne-, SMS- ja andmeside-rändlusteenustele alternatiivsete teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, eeskätt pidades silmas tehnika arengut;

b) konkurentsi taset nii rändluse jae- kui ka hulgiturul, eriti väikeste, sõltumatute või äsja tegevust alustanud operaatorite konkurentsiolukorda, sealhulgas kaubanduslepingute mõju konkurentsile ning operaatorite omavahelise seotuse taset;

c) mil määral artiklites 3 ja 4 sätestatud struktuursete meetmete rakendamine on andnud tulemusi reguleeritud rändlusteenuste alase konkurentsi arendamisel siseturul.

4. Selleks et hinnata konkurentsi edenemist kogu liitu hõlmavatel rändlusturgudel, kogub BEREC korrapäraselt riikide reguleerivatelt asutustelt andmeid reguleeritud kõne-, SMS- ja andmeside-rändlusteenuste jae- ja hulgihindade kujunemise kohta. Nimetatud andmed esitatakse komisjonile vähemalt kaks korda aastas. Komisjon avalikustab need andmed.

Kogutud andmete põhjal esitab BEREC samuti korrapäraseid aruandeid hinnakujunduse ja tarbimisharjumuste arengu kohta liikmesriikides nii riigisiseste kui ka rändlusteenuste osas ning rändlusteenuse hulgihindade arengu kohta rändlusteenuse osutajate vahelise tasakaalustamata liikluse puhul.

Samuti kogub BEREC igal aastal riikide reguleerivatelt asutustelt teavet operaatorite poolt klientidele pakutavate erinevate tariifide läbipaistvuse ja võrreldavuse kohta. Komisjon avalikustab need andmed.”

„3. Siseriiklikud meetmed, mis käsitlevad teenuste ja rakenduste kättesaadavust lõppkasutajatele või nende kasutamist üldkasutatava elektroonilise sidevõrgu kaudu, peavad austama füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi, sh õigust eraelu puutumatusele ja õiglasele kohtupidamisele, nagu on määratletud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6.”

Komisjon vaatab 30. aprilliks 2019 ja seejärel iga nelja aasta järel läbi käesoleva määruse artiklid 3, 4, 5 ja 6 ning esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud asjakohased ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

a) juhul kui määruse (EL) nr 531/2012 artikli 19 lõikes 2 osutatud ettepaneku põhjal vastuvõetav seadusandlik akt on kohaldatav 15. juunil 2017, kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 punkti 5 (määruse (EL) nr 531/2012 artiklite 6a kuni 6d osas) ning käesoleva määruse artikli 7 punkti 7 alapunkte a kuni c ja punkti 8 alapunkte a, b ja d alates samast kuupäevast.

Juhul kui nimetatud seadusandlik akt ei ole 15. juunil 2017 kohaldatav, jätkatakse käesoleva määruse artikli 7 punkti 5 (määruse (EL) nr 531/2012 artikli 6f osas) kohaldamist ajani, mil seda hakatakse kohaldama.

Juhul kui nimetatud seadusandlikku akti hakatakse kohaldama pärast 15. juunit 2017, kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 punkti 5(määruse (EL) nr 531/2012 artiklite 6a kuni 6d osas) ning käesoleva määruse artikli 7 punkti 7 alapunkte a kuni c ja punkti 8 alapunkte a, b ja d selle seadusandliku akti kohaldamise kuupäevast;

b) komisjonile rakendamisvolituste andmist, mis on ette nähtud käesoleva määruse artikli 7 punkti 4 alapunktis c ja artikli 7 punktis 5 (määruse (EL) nr 531/2012 artikli 6d ja artikli 6e lõike 2 osas) hakatakse kohaldama alates 29. novembrist 2015;

3. Liikmesriigid võivad kuni 31. detsembrini 2016 säilitada enne 29. novembrit 2015 kehtinud siseriiklikud meetmed, sealhulgas eneseregulatsiooni kavad, mis ei ole vastavuses artikli 3 lõikega 2 või 3. Asjaomased liikmesriigid teavitavad sellistest meetmetest komisjoni 30. aprilliks 2016.

4. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1203/2012 ( 4 ) nende sätete, mis puudutavad tehnilisi meetodeid kohapealsetele andmeside-rändlusteenustele külastatavas sidevõrgus juurdepääsu andmiseks, kohaldamist jätkatakse reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamise suhtes kuni käesoleva määruse artikli 7 punkti 4 alapunktis c osutatud rakendusakti vastuvõtmiseni.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018 aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

( 4 ) Komisjoni 14. detsembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1203/2012, milles käsitletakse reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamist liidus (ELT L 347, 15.12.2012, lk 1).

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1971, 11. detsember 2018,	L 321	1	17.12.2018