02012R1151 — ET — 08.06.2022 — 003.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1151/2012,

21. november 2012,

põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta

(ELT L 343 14.12.2012, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/625, 15. märts 2017,

  L 95

1

7.4.2017

►M2

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/2117, 2. detsember 2021,

  L 435

262

6.12.2021


Parandatud:

►C1

Parandus, ELT L 137, 24.5.2017, lk  40 (2017/625)



▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1151/2012,

21. november 2012,

põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta



I

JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk

1.  

Käesoleva määruse eesmärk on aidata põllumajandustoodete ja toidu tootjail teavitada ostjaid ja tarbijaid toodete omadustest ja nende toodete ja toidu põllumajandusliku tootmise viisidest, et seeläbi tagada:

a) 

ausad konkurentsitingimused neile põllumajandusettevõtjaile ja põllumajandustoodete ja toidu tootjaile, kelle toodetel ja toidul on omadusi ja tunnuseid, mis tõstavad toote väärtust;

b) 

tarbijaile usaldusväärse teabe kättesaadavus selliste toodete kohta;

c) 

intellektuaalomandi õigustest kinnipidamine ja

d) 

siseturu terviklikkus.

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on ette nähtud põllumajanduse ja töötlemise ning kvaliteettoodangut andvate põllumajandusliku tootmise süsteemide toetamiseks, aidates seeläbi saavutada maaelu arengu poliitika eesmärke.

2.  

Määrusega võetakse kasutusele kvaliteedikavad, millega määratakse kindlaks ja vajaduse korral kaitstakse nimetusi ja mõisteid, millega tähistatakse või kirjeldatakse eelkõige selliseid põllumajandustooteid, millel on:

a) 

väärtust tõstvaid omadusi või

▼M2

b) 

väärtust suurendavaid tunnuseid, mis tulenevad nende tootmisel kasutatud põllumajandusliku tootmise või töötlemise meetoditest või nende tootmise või turustamise kohast või nende võimalikust panusest kestlikku arengusse.

▼B

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  
Määrust kohaldatakse ELi toimimise lepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustoodete ning käesoleva määruse I lisas loetletud muude põllumajandustoodete ja toidu suhtes.

Selleks et võtta arvesse rahvusvahelisi kohustusi või uusi tootmismeetodeid või materjale, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad käesoleva määruse I lisas sätestatud toodete loetelu. Sellised tooted peavad olema tihedalt seotud põllumajandustoodete või maamajandusega.

▼M2

2.  
Käesolevat määrust ei kohaldata piiritusjookide ega määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas määratletud viinamarjasaaduste suhtes, välja arvatud veiniäädikas.
3.  
Artikli 52 kohane registreerimine ei mõjuta tootjate kohustust täita muid liidu õigusnorme, mis käsitlevad eelkõige toodete turuleviimist ja toidu märgistamist.

▼B

4.  
Käesoleva määrusega kasutusele võetud kvaliteedikavade suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord ( 1 ).

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) 

„kvaliteedikava” – II, III ja IV jaotise alusel kasutusele võetud kava;

2) 

„rühm” – mis tahes õiguslikus vormis ühendus, kuhu peamiselt kuuluvad ühe ja sama tootega tegelevad tootjad või töötlejad;

3) 

„traditsiooniline” – tõendatud kasutamine siseturul põlvkondade vaheldumist võimaldava ajavahemiku jooksul, see ajavahemik on vähemalt 30 aastat;

4) 

„märgistus” – mis tahes sellised sõnad, üksikasjalikud andmed, kaubamärgid, margitoodete nimed, kujundlikud elemendid või sümbolid toidu kohta, mis on paigutatud mis tahes pakendile, dokumendile, sedelile, märgistusele või kaelaetiketile ja on kaasas selle toiduga või viitavad sellele toidule;

5) 

„eripära” – toote puhul tootmise iseärasus, mille tõttu toode erineb selgelt sama kategooria teistest sarnastest toodetest;

6) 

„üldmõiste” – toote nimetus, mis vaatamata oma seotusele selle koha, piirkonna või riigiga, kus seda toodet algselt toodeti või turustati, on saanud liidus toote tavanimetuseks;

7) 

„tootmisetapp” – tootmine, töötlemine või valmistamine;

8) 

„töödeldud toode” – töötlemata toodete töötlemise tulemusel saadud toit. Töödeldud tooted võivad sisaldada koostisaineid, mis on vajalikud nende tootmiseks või neile kindlate omaduste andmiseks.



II

JAOTIS

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSED JA KAITSTUD GEOGRAAFILISED TÄHISED

Artikkel 4

Eesmärk

Kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste kava eesmärk on aidata ühe geograafilise piirkonnaga seotud toodete tootjaid selle kaudu, et:

a) 

kindlustada nende toodete kvaliteedi eest õiglane tasu;

b) 

tagada liidu territooriumil nimetustele ühetaoline kaitse intellektuaalomandiõiguse vormis;

c) 

anda tarbijatele selget teavet toote väärtust tõstvate omaduste kohta.

Artikkel 5

Päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste nõuded

▼M2

1.  

Käesolevas määruses on „päritolunimetus” nimetus, mis võib olla traditsiooniliselt kasutatav nimetus ning mis osutab sellele, et:

a) 

toode pärineb konkreetsest kohast, piirkonnast või erandjuhul riigist;

b) 

toote kvaliteet või omadused tulenevad valdavalt või eranditult teatavast geograafilisest keskkonnast ning sellele omastest looduslikest ja inimteguritest ning

c) 

kõik tootmisetapid toimuvad määratletud geograafilises piirkonnas.

2.  

Käesolevas määruses on „geograafiline tähis” nimetus, sealhulgas traditsiooniliselt kasutatav nimetus, mis osutab sellele, et:

a) 

toode pärineb konkreetsest kohast, piirkonnast või riigist;

b) 

toote teatav kvaliteet, maine või muu omadus tuleneb peamiselt tema geograafilisest päritolust ning

c) 

vähemalt üks toote tootmisetappidest toimub määratletud geograafilises piirkonnas.

▼B

3.  

Olenemata lõikest 1 käsitatakse teatavat nimetust päritolunimetusena, isegi kui asjaomase toote tooraine pärineb geograafilisest piirkonnast, mis on suurem määratletud geograafilisest piirkonnast või erineb sellest, tingimusel et:

a) 

tooraine tootmispiirkond on määratletud;

b) 

tooraine tootmiseks kehtivad eritingimused;

c) 

punktis b osutatud tingimuste täitmise tagamiseks on olemas kontrollikord ja

d) 

kõnealused päritolunimetused olid päritolumaal sellena tunnustatud enne 1. maid 2004.

Käesoleva lõike kohaldamisel võib toorainena käsitada üksnes elusloomi, liha ja piima.

4.  
Loomsete saaduste tootmise eripära arvessevõtmiseks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse sööda päritoluga seotud piiranguid ja erandeid päritolunimetuse puhul.

Selleks et võtta arvesse teatavate toodete või piirkondade eripära, antakse komisjonile lisaks õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse piiranguid ja erandeid elusloomade tapmise või tooraine päritolu puhul.

Nimetatud piirangute ja eranditega võetakse objektiivsete kriteeriumide alusel arvesse kvaliteeti või kasutust ja tunnustatud oskusteavet või looduslikke tegureid.

Artikkel 6

Üldine iseloom, vastuolud taimesortide ja loomatõugude nimetuste ning homonüümide ja kaubamärkidega

1.  
Üldmõistet ei registreerita kaitstud päritolunimetuse ega kaitstud geograafilise tähisena.

▼M2

2.  
Nimetust ei või registreerida päritolunimetuse ega geograafilise tähisena, kui see on vastuolus taimesordi või loomatõu nimetusega ning võib tarbijat eksitada seoses toote tegeliku päritoluga või põhjustada segadust seoses registreeritud nimetusega toodete ja kõnealuse sordi või tõuga.

Esimeses lõigus osutatud tingimusi hinnatakse seoses vastuolus olevate nimetuste tegeliku kasutamisega, sealhulgas taimesordi või loomatõu nimetuse kasutamisega väljaspool selle päritolupiirkonda ja muu intellektuaalomandi õigusega kaitstud taimesordi nimetuse kasutamisega.

▼B

3.  
Artikli 11 alusel loodud registrisse kantud nimetusega täielikult või osaliselt homonüümset nimetust ei või registreerida, välja arvatud juhul, kui tegelikkuses on võimalik selgelt eristada hiljem registreeritud homonüümi ja registris juba esinevat nimetust kohaliku ja traditsioonilise kasutamise tingimuste ja välimuse järgi, võttes arvesse vajadust tagada asjaomaste tootjate võrdne kohtlemine ja vajadust tarbijat mitte eksitada.

Homonüümset nimetust, mis võib tekitada tarbijas eksliku arvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt, ei registreerita, isegi kui nimetus on kõnealuste toodete tegeliku päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha osas täpne.

4.  
Registreerimiseks esitatud päritolunimetust ja geograafilist tähist ei registreerita, kui kavandatud päritolunimetuse või geograafilise tähisena registreerimise korral võib tarbijale jääda ekslik mulje, et tegemist on mõne teise tootega, arvestades asjaomase kaubamärgi mainet ja tuntust ning selle kasutuses olemise aega.

Artikkel 7

Tootespetsifikaat

1.  

Kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise kasutamiseks peab asjaomane toode vastama spetsifikaadile, milles on esitatud vähemalt järgmine teave:

a) 

päritolunimetusena või geograafilise tähisena kaitstav nimetus, nagu seda kasutatakse kaubanduses või tavakeeles, ja ainult keeltes, mida kasutatakse või on ajalooliselt kasutatud määratletud geograafilises piirkonnas konkreetse toote kirjeldamiseks;

b) 

toote, sealhulgas asjakohasel juhul tooraine kirjeldus, samuti toote peamised füüsikalised, keemilised, mikrobioloogilised või organoleptilised omadused;

c) 

geograafilise piirkonna määratlus, mis on piiratud käesoleva lõike punkti f alapunktides i või ii osutatud seosega, ja asjakohasel juhul üksikasjad, mis osutavad artikli 5 lõikes 3 ette nähtud nõuete täitmisele;

d) 

tõendid selle kohta, et toode pärineb artikli 5 lõigetes 1 või 2 osutatud määratletud geograafilisest piirkonnast;

e) 

toote saamismeetodi ning asjakohasel juhul algupäraste ja muutumatute kohalike meetodite kirjeldus ning pakendamisega seotud teave, kui taotlejate rühm seda vajalikuks peab ja esitab piisavalt tootepõhiseid põhjendusi, miks pakendamine peab kvaliteedi säilitamiseks, algupära või kontrolli tagamiseks toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, võttes arvesse liidu õigust, eelkõige kaupade vaba liikumise ja teenuste vaba osutamise kohta;

▼M2

f) 

üksikasjad, millega määratakse kindlaks:

i) 

kaitstud päritolunimetuse puhul toote kvaliteedi või omaduste ning artikli 5 lõikes 1 osutatud geograafilise keskkonna vaheline seos; osutatud geograafilise keskkonna inimtegureid puudutavad üksikasjad võivad asjakohasel juhul olla piiratud sellega, et kirjeldatakse mulla majandamist ja maastikukorraldust, viljelustavasid või muud asjakohast inimtegevust, mis aitab säilitada artikli 5 lõikes 1 osutatud geograafilise keskkonna looduslikke tegureid;

ii) 

kaitstud geograafilise tähise puhul toote teatava kvaliteedi, maine või muude omaduste ning nimetatud lõikes osutatud geograafilise päritolu vaheline seos;;

▼B

g) 

asutuste nimi ja aadress või olemasolu korral vastavalt artiklile 37 tootespetsifikaate käsitlevatele sätetele vastavust kontrollivate organite nimi ja aadress ning nende konkreetsed ülesanded;

h) 

asjaomase toote märgistamise erinõuded.

▼M2

Tootespetsifikaadis võib kirjeldada päritolunimetuse või geograafilise tähise panust kestlikku arengusse.

▼B

2.  
Selleks et tagada, et tootespetsifikaatides esitatakse selget ja sisutihedat teavet, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse eeskirjad, mis piiravad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud spetsifikaadis sisalduvat teavet, kui sellist piirangut on vaja liiga mahukate registreerimistaotluste vältimiseks.

Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, milles sätestatakse eeskirjad spetsifikaadi vormi kohta. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 8

Registreerimistaotluse sisu

1.  

Päritolunimetuse või geograafiline tähise artikli 49 lõike 2 või 5 kohases registreerimistaotluses esitatakse vähemalt:

a) 

taotlejate rühma ja asutuste või olemasolu korral tootespetsifikaatide sätetele vastavust kontrollivate organite nimi ja aadress;

b) 

artiklis 7 sätestatud tootespetsifikaat;

c) 

koonddokument, mis sisaldab järgmist:

i) 

tootespetsifikaadi põhielemendid: toote nimetus ja kirjeldus, sealhulgas asjakohasel juhul pakendamisele ja märgistamisele kohaldatavad erieeskirjad ning geograafilise piirkonna kokkuvõtlik määratlus;

ii) 

kirjeldus, mis selgitab toote seost artikli 5 lõigetes 1 või 2 osutatud geograafilise keskkonna või geograafilise päritoluga, sõltuvalt olukorrast, sealhulgas asjakohasel juhul seost tõendavaid toote kirjelduse või tootmise meetodi konkreetseid elemente.

Artikli 49 lõikes 5 osutatud taotluses esitatakse ka tõendid selle kohta, et päritoluriigis on tootenimetus kaitstud.

2.  

Artikli 49 lõikes 4 osutatud taotlustoimik sisaldab järgmist teavet:

a) 

taotlejate rühma nimi ja aadress;

b) 

käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud koonddokument;

c) 

liikmesriigi kinnitus, et tema hinnangul vastab taotlejate rühma esitatud positiivse otsuse saanud taotlus käesoleva määruse tingimustele ning selle alusel vastu võetud sätetele;

d) 

tootespetsifikaadi avaldamisviide.

Artikkel 9

Ajutine riigisisene kaitse

Liikmesriik võib pärast komisjonile taotluse esitamise kuupäeva kaitsta nimetust riigi tasandil vastavalt käesolevale määrusele üksnes ajutiselt.

Kõnealune riigisisene kaitse lakkab alates käesoleva määruse kohase registreerimisotsuse vastuvõtmise või taotluse tagasivõtmise kuupäevast.

Juhul kui nimetust vastavalt käesolevale määrusele ei registreerita, vastutab kõnealuse riigisisese kaitse tagajärgede eest üksnes asjaomane liikmesriik.

Liikmesriikide poolt esimese lõigu kohaselt võetud meetmetel on õiguslikud tagajärjed üksnes riigi tasandil ja meetmed ei tohi mõjutada liidusisest ega rahvusvahelist kaubandust.

Artikkel 10

Vastuväite esitamise alused

1.  

►M2  Artikli 51 lõikes 1 osutatud põhjendatud vastuväide on vastuvõetav üksnes siis, kui komisjon on saanud selle nimetatud lõikes osutatud tähtaja jooksul ja tingimusel, et selles: ◄

a) 

tõendatakse, et artiklis 5 ja artikli 7 lõikes 1 osutatud tingimused on täitmata;

b) 

tõendatakse, et kavandatud nimetuse registreerimine oleks vastuolus artikli 6 lõigetega 2, 3 või 4;

c) 

tõendatakse, et kavandatud nimetuse registreerimine kahjustaks täielikult või osaliselt samasugust nimetust, kaubamärki või tooteid, mida on õiguspäraselt turustatud vähemalt viis aastat enne artikli 50 lõike 2 punktis a ettenähtud avaldamise kuupäeva või

d) 

selles on esitatud üksikasju, millest võib järeldada, et nimetus, mille registreerimist taotletakse, on üldmõiste.

2.  
Vastuväite esitamise aluste hindamisel peetakse silmas kogu liidu territooriumi.

Artikkel 11

Kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste register

1.  
Komisjon võtab, kohaldamata artikli 57 lõikes 2 osutatud menetlust, vastu rakendusaktid, et luua käesoleva kava kohaselt tunnustatud kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste avalik, ajakohastatav register ning seda hallata.
2.  
Registrisse võib kanda kolmandate riikide toodete geograafilised tähised, mida liidus kaitstakse liidu osalusel sõlmitud rahvusvahelise lepingu kohaselt. Sellised nimetused kantakse registrisse kaitstud geograafiliste tähistena, välja arvatud juhul, kui need on nimetatud lepingus määratletud käesoleva määruse kohaselt kaitstud päritolunimetustena.
3.  
Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad registri vormi ja sisu kohta. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
4.  
Komisjon avalikustab ja ajakohastab korrapäraselt lõikes 2 osutatud rahvusvaheliste lepingute loetelu ja nende lepingutega kaitstud geograafiliste tähiste loetelu.

Artikkel 12

Nimetused, sümbolid ja tähised

1.  
Kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad asjaomasele spetsifikaadile vastavaid tooteid.
2.  
Võetakse kasutusele liidu sümbolid, mis on kavandatud kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste üldsusele tutvustamiseks.

▼M2

3.  
Käesolevas määruses sätestatud korras registreeritud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise all turustatavate liidust pärit toodete märgistusel ja reklaammaterjalil peavad olema neile vastavad liidu sümbolid. Toote registreeritud nimetuse suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 13 lõikes 1 sätestatud märgistusnõudeid, mis käsitlevad kohustuslike andmete esitamist. Märgistusel võivad lisaks olla märked „kaitstud päritolunimetus” või „kaitstud geograafiline tähis” või vastavad lühendid „KPN” või „KGT”.

▼B

4.  
Lisaks võib märgistusel olla ka järgmine teave: artiklis 5 osutatud geograafilise päritolupiirkonna kirjeldused ja tekst, graafilised kujutised või sümbolid, mis osutavad liikmesriigile ja/või piirkonnale, kus nimetatud geograafiline päritolupiirkond asub.
5.  
Ilma et see piiraks direktiivi 2000/13/EÜ kohaldamist, on direktiivi 2008/95/EÜ artikli 15 kohaseid geograafilisi kollektiivkaubamärke lubatud märgistusel kasutada koos kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega.
6.  
Lõikes 3 osutatud märked ning nendega seotud liidu sümbolid võib kanda selliste kolmandatest riikidest pärit toodete märgistusele, mida turustatakse registrisse kantud nimetuse all.
7.  
Selleks et tagada tarbijatele asjakohase teabe andmine, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse liidu sümbolid.

Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega määratakse kindlaks liidu sümbolite ja tähiste tehnilised omadused, samuti nende kasutamise eeskirjad kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise all turustatavate toodete puhul, sealhulgas asjakohaste keeleversioonide kasutamist käsitlevad eeskirjad. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 13

Kaitse

1.  

Registreeritud nimetusi kaitstakse:

▼M2

a) 

nende otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest registreerimisega hõlmamata toodete puhul, kui need tooted on võrreldavad asjaomase nimetuse all registreeritud toodetega või kui nende puhul kasutatakse ära, nõrgestatakse või kahjustatakse kaitstud nimetuse mainet, sealhulgas juhtudel, kui neid tooteid kasutatakse koostisainetena;

▼B

b) 

väärkasutuse, jäljendamise või seoste loomise eest ka siis, kui toodete või teenuste tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või sellele on lisatud väljend „stiil”, „liik”, „meetod”, „toodetud nagu”, „imitatsioon” või muu samalaadne väljend, sealhulgas juhtudel, kui neid tooteid kasutatakse koostisainetena;

c) 

toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate muude valede või eksitavate märgete eest, mida kasutatakse asjaomase toote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides ja asjaomase tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad jätta vale mulje toote päritolust;

d) 

mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijat eksitada toote tegeliku päritolu osas.

Kui kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis sisaldab sellise toote nimetust, mida peetakse üldnimetuseks, ei ole selle üldnimetuse kasutamine vastuolus esimese lõigu punktidega a või b.

2.  
Kaitstud päritolunimetus ega kaitstud geograafiline tähis ei muutu üldnimetuseks.
3.  
Liikmesriigid võtavad asjakohaseid haldus- ja kohtumeetmeid, et hoida ära või lõpetada asjaomases liikmesriigis toodetava või turustatava kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise lõikes 1 osutatud ebaseaduslik kasutamine.

Sel eesmärgil määrab iga liikmesriik oma kindlaksmääratud menetluste kohaselt nende meetmete võtmise eest vastutavad asutused.

Need asutused tagavad piisava objektiivsuse ja erapooletuse ning nende käsutuses on oma ülesannete täitmiseks vajalikud kvalifitseeritud töötajad ja ressursid.

▼M2

4.  

Lõikes 1 osutatud kaitset kohaldatakse ka:

a) 

kaupade suhtes, mis sisenevad liidu tolliterritooriumile, kuid mida ei lubata liidu tolliterritooriumil vabasse ringlusse, ning

b) 

kaupade suhtes, mida müüakse kaugmüügi, näiteks e-kaubanduse teel.

Kaupade puhul, mis sisenevad liidu tolliterritooriumile, kuid mida ei lubata sellel territooriumil vabasse ringlusse, on kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilist tähise kasutusõigusega tootjarühmadel või ettevõtjatel õigus tõkestada kolmandatel isikutel kaupade kaubandustegevuse käigus liitu toomine neid seal vabasse ringlusse lubamata, kui need kaubad, sealhulgas pakendid, tulevad kolmandatest riikidest ja neile on ilma loata märgitud kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis.

▼B

Artikkel 14

Kaubamärgi, päritolunimetuse ja geograafilise tähise vaheline seos

1.  
Kaubamärki, mille kasutamine on vastuolus artikli 13 lõikega 1 ja mida taotletakse sama liiki tootele, millel on juba käesoleva määruse kohaselt registreeritud päritolunimetus või geograafiline tähis, ei registreerita, kui kaubamärgi registreerimise taotlus esitatakse komisjonile pärast päritolunimetuse või geograafilise tähisega seotud registreerimistaotluse esitamise kuupäeva.

Kaubamärk, mille registreerimisel rikuti esimese lõigu sätteid, tühistatakse.

Käesoleva lõike sätteid kohaldatakse, olenemata direktiivis 2008/95/EÜ sätestatust.

2.  
Ilma et see piiraks artikli 6 lõike 4 kohaldamist, võib, olenemata päritolunimetuse või geograafilise tähise registreerimisest, edasi kasutada ja uuendada ka niisugust toote kaubamärki, mille kasutamine on vastuolus käesoleva määruse artikli 13 lõikega 1, kui see on heas usus taotletud, registreeritud või asjaomaste õigusaktidega ettenähtud juhtudel liidu territooriumil kasutuses juurdunud enne komisjonile päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotluse esitamise kuupäeva, tingimusel et ei ole ühtegi põhjust selle tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks vastavalt nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta ( 2 ) või direktiivile 2008/95/EÜ. Sellistel juhtudel lubatakse kasutada nii kaitstud päritolunimetust, kaitstud geograafilist tähist kui ka vastavaid kaubamärke.

Artikkel 15

Üleminekuperiood kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste kasutamisel

1.  

Ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse kuni viieaastane üleminekuperiood, et võimaldada liikmesriigist või kolmandast riigist pärit toodete, mille nimetuse moodustab või mille nimetusse kuulub artikli 13 lõikega 1 vastuolus olev nimetus, puhul jätkata selle nimetuse kasutamist, mille all toodet turustati, tingimusel et vastavalt artikli 49 lõikele 3 või artiklile 51 esitatakse vastuvõetav vastuväide, milles tõendatakse, et:

a) 

nimetuse registreerimine kahjustaks täielikult või osaliselt samasugust nimetust või

b) 

sellise nimetusega tooteid on asjaomasel territooriumil seaduslikult turustatud vähemalt viis aastat enne artikli 50 lõike 2 punktis a ettenähtud avaldamise kuupäeva.

▼M2

Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega, välja arvatud juhul, kui vastavalt artikli 49 lõikele 3 on esitatud vastuvõetav vastuväide.

▼B

2.  

►M2  Ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist, võib komisjon vastu võtta rakendusakte, millega pikendatakse igakülgselt põhjendatud juhtudel käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud üleminekuperioodi kuni 15 aastani, kui on tõendatud, et: ◄

a) 

käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nimetust on õiguspäraselt pidevalt ja muutumatult kasutatud vähemalt 25 aastat enne komisjonile registreerimistaotluse esitamist;

b) 

käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nimetuse kasutamise eesmärk ei ole kunagi olnud registreeritud nimetuse maine arvel kasu saamine ning et tarbijat ei ole toote õige päritolu osas eksitatud ega ole saadudki eksitada.

Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.  
Lõigetes 1 ja 2 osutatud nimetuste kasutamisel märgitakse päritoluriik märgistusele selgelt ja nähtavalt.
4.  
Selleks et ületada ajutised raskused ning saavutada pikaajaline eesmärk tagada, et kõik asjaomase piirkonna tootjad järgivad spetsifikaati, võib liikmesriik kehtestada kuni kümneks aastaks üleminekuperioodi, mis hakkab kehtima alates taotluse komisjonile esitamise kuupäevast, tingimusel et asjaomased ettevõtjad on kõnealuseid tooteid vastavate nimetuste all pidevalt ja õiguspäraselt turustanud vähemalt liikmesriikide asutustele taotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul ning on märkinud selle asjaolu ära artikli 49 lõikes 3 osutatud riigisisese vastuväidete esitamise menetluse käigus.

Esimest lõiku kohaldatakse mutatis mutandis kolmandas riigis asuva geograafilise piirkonna nime kasutava kaitstud geograafiliste tähise ja kaitstud päritolunimetuse suhtes, välja arvatud vastuväidete esitamise menetluse puhul.

Kõnealused üleminekuperioodid märgitakse ära artikli 8 lõikes 2 osutatud taotlustoimikus.

Artikkel 16

Üleminekusätted

1.  
Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 lõikes 6 sätestatud registrisse kantud nimetused kantakse automaatselt käesoleva määruse artiklis 11 osutatud registrisse. Vastavad spetsifikaadid loetakse käesoleva määruse artiklis 7 osutatud spetsifikaatideks. Jätkuvalt kohaldatakse registreerimisega seotud konkreetseid üleminekusätteid.
2.  
Selleks et kaitsta asjaomaste tootjate või sidusrühmade õigusi ja õiguspäraseid huve, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte täiendavate üleminekueeskirjade kohta.
3.  
Käesoleva määruse kohaldamine ei mõjuta ühelt poolt päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste ning teiselt poolt kaubamärkide üheaegse esinemise õiguse kohaldamist, mida on tunnustatud määruse (EÜ) nr 510/2006 raames.

▼M2

Artikkel 16a

Aromatiseeritud veinitoodete olemasolevad geograafilised tähised

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 251/2014 ( 3 ) artikli 21 kohaselt registrisse kantud nimetused kantakse automaatselt käesoleva määruse artiklis 11 osutatud registrisse kui kaitstud geograafilised tähised. Vastavad spetsifikaadid loetakse spetsifikaatideks käesoleva määruse artikli 7 kohaldamisel.

▼B



III

JAOTIS

GARANTEERITUD TRADITSIOONILISED TOOTED

Artikkel 17

Eesmärk

Traditsiooniliste tootmismeetodite ja retseptide säilitamiseks võetakse kasutusele garanteeritud traditsiooniliste toodete kava, aidates traditsiooniliste toodete tootjail oma tooteid turustada ja tarbijaile selgitada oma traditsiooniliste retseptide ja toodete väärtust tõstvaid omadusi.

Artikkel 18

Kriteeriumid

1.  

Nimetuse registreerimise õigus tekib garanteeritud traditsioonilise toote puhul, kui see kirjeldab konkreetset toodet või toitu, mis:

a) 

on toodetud või töödeldud sellele tootele või toidule eriomasel traditsioonilisel viisil ja millel on traditsioonile vastav koostis või

b) 

mis on toodetud traditsiooniliselt kasutatavatest toor- või koostisainetest.

2.  

Garanteeritud traditsioonilise toote nimetusena registreerimiseks peab nimetus:

a) 

olema traditsiooniliselt kasutusel konkreetse toote puhul või

b) 

väljendama toote traditsioonilist iseloomu või eripära.

3.  
Kui artikli 51 kohase vastuväidete esitamise menetluse käigus tõestatakse, et nimetust kasutatakse ka muus liikmesriigis või kolmandas riigis, võib võrreldavate toodete või sama või sarnase nimetusega toodete eristamiseks märkida kooskõlas artikli 52 lõikega 3 tehtud registreerimisotsuses, et garanteeritud traditsioonilise toote nimetuse juurde lisatakse väide „valmistatud traditsiooniliselt […]”, märkides nurksulgude asemele asjaomase riigi või piirkonna nime.
4.  
Nimetust ei või registreerida, kui see toetub ainult üldist laadi väidetele, mida kasutatakse mingi tooterühma puhul, või väidetele, mis on sätestatud liidu eriõigusaktides.
5.  
Selleks et tagada kava tõrgeteta toimimine, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse täiendavaid üksikasju käesolevas artiklis sätestatud registreerimise õiguse tekke kriteeriumide kohta.

Artikkel 19

Tootespetsifikaat

1.  

Garanteeritud traditsiooniline toode peab vastama spetsifikaadile, milles on esitatud järgmine teave:

a) 

registreeritav nimetus asjakohastes keeleversioonides;

b) 

toote kirjeldus, sealhulgas selle peamiste füüsikaliste, keemiliste, mikrobioloogiliste või organoleptiliste omaduste kirjeldus, millest ilmneb toote eripära;

c) 

toote tootmismeetodi kirjeldus, mida tootjad peavad järgima, sealhulgas asjakohasel juhul tooraine või kasutatavate koostisainete laad ja omadused, ning toote valmistamisviisi kirjeldus ning

d) 

põhielemendid, mis annavad tootele traditsioonilise iseloomu.

2.  
Selleks et tagada, et tootespetsifikaatides esitatakse selget ja sisutihedat teavet, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse eeskirjad, mis piiravad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud spetsifikaadis sisalduvat teavet, kui sellist piirangut on vaja liiga mahukate registreerimistaotluste vältimiseks.

Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, milles sätestatakse eeskirjad spetsifikaadi vormi kohta. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 20

Registreerimistaotluse sisu

1.  

Artikli 49 lõigetes 2 ja 5 osutatud garanteeritud traditsioonilise toote nimetuse registreerimise taotluses esitatakse järgmine teave:

a) 

taotlejate rühma nimi ja aadress;

b) 

artiklis 19 sätestatud tootespetsifikaat.

2.  

Artikli 49 lõikes 4 osutatud taotlustoimik sisaldab järgmist teavet:

a) 

käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud andmed;

b) 

liikmesriigi kinnitus, et tema hinnangul vastab rühma esitatud ja positiivse otsuse saanud taotlus käesoleva määruse tingimustele ning selle alusel vastu võetud sätetele.

Artikkel 21

Vastuväite esitamise alused

▼M2

1.  

Artikli 51 lõikes 1 osutatud põhjendatud vastuväide on vastuvõetav üksnes siis, kui komisjon on saanud selle enne tähtaja möödumist ja tingimusel, et selles:

▼B

a) 

on nõuetekohaselt põhjendatud, miks kavandatud registreerimine on vastuolus käesoleva määruse tingimustega või

b) 

tõendatakse, et nimetuse kasutamine on seaduslik, tuntud ja majanduslikult oluline sarnaste põllumajandustoodete või toidu puhul.

2.  
Lõike 1 punktis b esitatud kriteeriumidele vastavuse hindamisel peetakse silmas kogu liidu territooriumi.

Artikkel 22

Garanteeritud traditsiooniliste toodete register

1.  
Komisjon võtab, kohaldamata artikli 57 lõikes 2 osutatud menetlust, vastu rakendusaktid, et luua käesoleva kava kohaselt tunnustatud garanteeritud traditsiooniliste toodete avalik ajakohastatav register ning hallata seda.
2.  
Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, mis sätestavad üksikasjalikud eeskirjad registri vormi ja sisu kohta. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 23

Nimetused, sümbol ja märked

1.  
Garanteeritud traditsioonilise toote registreeritud nimetust võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad asjaomasele spetsifikaadile vastavaid tooteid.
2.  
Liidu sümbol võetakse kasutusele selleks, et tutvustada üldsusele garanteeritud traditsioonilisi tooteid.

▼M2

3.  
Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamist, peab käesoleva määruse kohaselt registreeritud garanteeritud traditsioonilise toote märke all turustatavate liidust pärit toodete märgistusel ja reklaammaterjalil olema käesoleva artikli lõikes 2 osutatud sümbol. Toote registreeritud nimetuse suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 13 lõikes 1 sätestatud märgistusnõudeid, mis käsitlevad kohustuslike andmete esitamist. Märgistusel võib olla tähis „garanteeritud traditsiooniline toode” või vastav lühend „GTT”.

Sümboli kasutamine väljaspool liitu toodetud garanteeritud traditsiooniliste toodete märgistusel on vabatahtlik.

▼B

4.  
Selleks et tagada tarbijatele asjakohase teabe andmine, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, mis kehtestavad liidu sümboli.

Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, mis määratlevad liidu sümboli ja tähise tehnilised omadused ning kehtestavad nende kasutamise eeskirjad garanteeritud traditsioonilise toote nimetust kandvate toodete puhul, sealhulgas asjakohaste keeleversioonide kasutamist käsitlevad eeskirjad. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 24

Registreeritud nimetuste kasutamise piirangud

▼M2

1.  
Registreeritud nimetused on kaitstud väärkasutuse, jäljendamise või seoste loomise eest, sealhulgas seoses koostisainetena kasutatavate toodetega, ning tarbija muul viisil eksitamise eest.

▼B

2.  
Liikmesriigid tagavad, et riigi tasandil kasutatavaid müüginimetusi ei oleks võimalik segamini ajada registreeritud nimetustega.
3.  
Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse garanteeritud traditsiooniliste toodete kaitse eeskirjad. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

▼M2

4.  
Lõikes 1 osutatud kaitset kohaldatakse ka kaupade suhtes, mida müüakse kaugmüügi, näiteks e-kaubanduse teel.

Artikkel 24a

Garanteeritud traditsiooniliste toodete kasutamise üleminekuperioodid

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse kuni viieaastane üleminekuperiood, et võimaldada selliste toodete puhul, mille nimetuse moodustab või mille nimetusse kuulub artikli 24 lõikega 1 vastuolus olev nimetus, jätkata selle nimetuse kasutamist, mille all neid tooteid turustati, tingimusel et vastavalt artikli 49 lõikele 3 või artiklile 51 esitatakse vastuvõetav vastuväide, milles tõendatakse, et sellist nimetust on liidu turul õiguspäraselt kasutatud vähemalt viis aastat enne artikli 50 lõike 2 punktiga b ette nähtud avaldamise kuupäeva.

Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega, välja arvatud juhul, kui vastavalt artikli 49 lõikele 3 on esitatud vastuvõetav vastuväide.

▼B

Artikkel 25

Üleminekusätted

1.  
Vastavalt määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 13 lõikele 2 registreeritud nimetused kantakse automaatselt käesoleva määruse artiklis 22 osutatud registrisse. Vastavad spetsifikaadid loetakse käesoleva määruse artiklis 19 osutatud spetsifikaatideks. Jätkuvalt kohaldatakse registreerimisega seotud konkreetseid üleminekusätteid.
2.  
Määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 13 lõikes 1 sätestatud nõuete kohaselt registreeritud nimetusi, sealhulgas käesoleva määruse artikli 58 lõike 1 teises lõigus osutatud taotluse alusel registreeritud nimetusi võib jätkuvalt kasutada määruses (EÜ) nr 509/2006 sätestatud tingimustel kuni 4. jaanuarini 2023, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid kasutavad käesoleva määruse artiklis 26 sätestatud menetlust.
3.  
Selleks et kaitsta asjaomaste tootjate või sidusrühmade õigusi ja õiguspäraseid huve, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, mis sätestavad täiendavad üleminekueeskirjad.

Artikkel 26

Lihtsustatud menetlus

1.  
Rühma taotlusel võib liikmesriik hiljemalt 4. jaanuariks 2016 esitada komisjonile garanteeritud traditsiooniliste toodete nimetused, mis on registreeritud kooskõlas määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 13 lõikega 1 ja vastavad käesolevale määrusele.

Enne nimetuse esitamist algatab liikmesriik artikli 49 lõigetes 3 ja 4 kirjeldatud vastuväidete esitamise menetluse.

Kui selle menetluse käigus tõendatakse, et seda nimetust on kasutatud ka võrreldavatele toodetele või sama või sarnase nimetusega toodetele osutamisel, võidakse nimetusele lisada mõiste, mis väljendab selle traditsioonilist iseloomu või eripära.

Kolmandast riigist pärinev rühm võib esitada sellised nimetused komisjonile kas otse või kolmanda riigi asutuste kaudu.

2.  
Komisjon avaldab lõikes 1 osutatud nimetused koos iga nimetuse spetsifikaadiga Euroopa Liidu Teatajas kahe kuu jooksul alates nende kättesaamisest.
3.  
Kohaldatakse artikleid 51 ja 52.
4.  
Kui vastuväidete esitamise menetlus on lõppenud, kohandab komisjon vajaduse korral artiklis 22 sätestatud registri kandeid. Vastavad spetsifikaadid loetakse artiklis 19 osutatud spetsifikaatideks.



IV

JAOTIS

VABATAHTLIKUD KVALITEEDIMÕISTED

Artikkel 27

Eesmärk

Vabatahtlike kvaliteedimõistete kava luuakse selleks, et aidata lisaväärtusega põllumajandustoodete tootjail siseturul paremini tutvustada oma toodete selliseid omadusi ja tunnuseid, mis tõstavad nende väärtust.

Artikkel 28

Siseriiklikud eeskirjad

Liikmesriigid võivad säilitada siseriiklikud eeskirjad selliste vabatahtlike kvaliteedimõistete kohta, mis ei ole käesoleva määrusega hõlmatud, tingimusel et need eeskirjad on kooskõlas liidu õigusega.

Artikkel 29

Vabatahtlikud kvaliteedimõisted

1.  

Vabatahtlikud kvaliteedimõisted peavad vastama järgmistele kriteeriumidele:

a) 

mõiste on seotud ühe või mitme tooteliigi omaduse või põllumajandusliku tootmise või töötlemise viisiga, mida konkreetses piirkonnas kasutatakse,

b) 

mõiste kasutamine tõstab toote väärtust võrreldes teiste samaliigiliste toodetega ning

c) 

mõistel on Euroopa mõõde.

2.  
Käesoleva kava kohaldamisalast jäetakse välja vabatahtlikud kvaliteedimõisted, mille eesmärk ei ole teavitada tarbijaid toote omadustest, vaid millega kirjeldatakse toote tehnilisi omadusi eesmärgiga järgida kohustuslikke turustusnorme.
3.  
Vabatahtlikud kvaliteedimõisted ei hõlma vabatahtlikke reserveeritud mõisteid, mis toetavad ja täiendavad konkreetseid sektori või tootekategooria põhjal kindlaks määratud turustusnorme.
4.  
Selleks et võtta arvesse teatavate sektorite eripära ning tarbijate ootusi, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, mis sätestavad üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kriteeriumide kohta.
5.  
Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, milles sätestatakse kõik käesoleva jaotise kohaldamiseks vajalikud meetmed, mis on seotud vormide, menetluste või muude tehniliste üksikasjadega. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
6.  
Delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide vastuvõtmisel kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 4 ja 5 võtab komisjon arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid.

Artikkel 30

Reserveerimine ja muutmine

1.  
Selleks et võtta arvesse tarbijate ootusi, teaduse ja tehnika arengut, turu olukorda ning turustusnormide ja rahvusvaheliste standardite arengut, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, millega reserveeritakse täiendav vabatahtlik kvaliteedimõiste ja kehtestatakse selle kasutamistingimused.
2.  
Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja selleks et võtta arvesse täiendava vabatahtliku kvaliteedimõiste asjakohast kasutamist, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, mis sätestavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kasutamistingimuste muudatused.

Artikkel 31

Mägipiirkonna toode

1.  
Vabatahtliku kvaliteedimõistena võetakse kasutusele mõiste „mägipiirkonna toode”.

Seda mõistet kasutatakse üksnes ELi toimimise lepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud toodete kirjeldamiseks, mille puhul:

a) 

nii tooraine kui ka põllumajandusloomade sööt pärineb peamiselt mägipiirkondadest;

b) 

töödeldud toodete puhul toimub ka töötlemine mägipiirkondades.

2.  
Käesolevas artiklis tähendavad liidu mägipiirkonnad neid mägipiirkondi, mis on piiritletud vastavalt määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 18 lõikele 1. Kolmandate riikide toodete osas hõlmavad mägipiirkonnad piirkondi, mis on asjaomase kolmanda riigi poolt ametlikult mägipiirkondadena määratletud või mis vastavad kriteeriumidele, mis on samaväärsed määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 18 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidega.
3.  
Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja selleks et võtta arvesse mägipiirkondade põllumajandustootmist mõjutavaid looduslikke piiranguid, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kasutamistingimuste erandid. Eelkõige antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt, mis sätestab millistel tingimustel võib tooraine või sööt pärineda väljastpoolt mägipiirkondi; millistel tingimustel võib toodete töötlemine toimuda väljaspool mägipiirkondi määratletavas geograafilises piirkonnas ja selle geograafilise piirkonna määratlus.
4.  
Selleks et võtta arvesse mägipiirkondade põllumajandustootmist mõjutavaid looduslikke piiranguid, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad tootmismeetodite kehtestamist ja muid käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud vabatahtliku kvaliteedimõiste kohaldamiseks vajalikke kriteeriume.

Artikkel 32

Saarepiirkonna põllumajandustoode

Hiljemalt 4. jaanuariks 2014 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande uue mõiste „saarepiirkonna põllumajandustoode” kasutuselevõtu kohta. Mõistet võib kasutada üksnes selliste ELi toimimise lepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud toodete kirjeldamiseks, mille tooraine pärineb saarelt. Lisaks peab mõiste kohaldamiseks töödeldud toodetele toimuma töötlemine samuti saarel juhul, kui see mõjutab oluliselt lõpptoote eriomadusi.

Aruandele lisatakse vajaduse korral asjakohased seadusandlikud ettepanekud vabatahtliku kvaliteedimõiste „saarepiirkonna põllumajandustoode” reserveerimiseks.

Artikkel 33

Kasutuspiirangud

1.  
Vabatahtlikku kvaliteedimõistet võib kasutada üksnes sellise toote kirjeldamiseks, mille puhul on täidetud kvaliteedimõiste kasutamise tingimused.
2.  
Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, mis sätestavad vabatahtlike kvaliteedimõistete kasutamise eeskirjad. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 34

Järelevalve

Käesolevas jaotises esitatud nõuetele vastavuse tagamiseks teevad liikmesriigid riskianalüüsi alusel kontrolle ja rakendavad rikkumise korral asjakohaseid halduskaristusi.



V

JAOTIS

ÜLDSÄTTED



I

PEATÜKK

Kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete ametlik kontrollimine

Artikkel 35

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse II ja III jaotises sätestatud kvaliteedikavade suhtes.

Artikkel 36

▼M1

Ametliku kontrolli sisu

3.  

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ►C1  (EL) 2017/625 ◄  ( 4 ) kohaselt tehtav ametlik kontroll hõlmab:

▼B

a) 

kinnitust, et toode vastab asjaomasele tootespetsifikaadile ja

b) 

järelevalvet turuleviidud toote kirjeldamiseks registreeritud nimetuste kasutamise üle vastavalt artiklile 13 II jaotise kohaselt registreeritud nimetuste puhul ja vastavalt artiklile 24 III jaotise kohaselt registreeritud nimetuste puhul.

Artikkel 37

Tootespetsifikaadile vastavuse kontrollimine

▼M1

1.  

Kui kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote puhul on tegemist liidu päritolu tootega, kontrollivad selle vastavust spetsifikaadile enne toote turule laskmist:

a) 

määruse ►C1  (EL) 2017/625 ◄ artikli 4 alusel määratud pädevad asutused, või

b) 

volitatud isikud määruse ►C1  (EL) 2017/625 ◄ artikli 3 punktis 5 määratletud tähenduses

▼B

Spetsifikaadile vastavuse kontrollimise kulud võivad kanda kontrollitavad ettevõtjad. Liikmesriigid võivad samuti osaleda nende kulude kandmises.

2.  

Kui päritolunimetuse, geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote puhul on tegemist kolmandast riigist pärit tootega, kontrollib selle vastavust spetsifikaadile enne toote turule viimist:

a) 

üks või mitu kolmanda riigi poolt määratud avaliku sektori asutust ja/või

b) 

üks või mitu toote sertifitseerimise asutust.

3.  
►M1  ————— ◄

Komisjon avalikustab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud asutuste ja organite nimed ja aadressid ning ajakohastab seda teavet korrapäraselt.

4.  
Kohaldamata artikli 57 lõikes 2 osutatud menetlust, võib komisjon vastu võtta rakendusakte, milles määratakse kindlaks käesoleva artikli ►M1  lõikes 2 ◄ osutatud toote sertifitseerimise asutuse nime ja aadressi avalikustamise viis.

▼M1 —————

▼M1

Artikkel 39

Kolmandates riikides kontrolli teostavad volitatud isikud

Artikli 37 lõike 2 punktis b osutatud volitatud isikuid, kes teostavad kontrolli kolmandates riikides, akrediteeritakse asjakohase ühtlustatud standardi „Vastavushindamine. Nõuded asutustele, kes sertifitseerivad tooteid, protsesse ja teenuseid” alusel. Neid volitatud isikuid võib akrediteerida kas liidusisene riiklik akrediteerimisasutus kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008 või liiduväline akrediteerimisasutus, mis on allkirjastanud mitmepoolse tunnustamise korra Rahvusvahelise Akrediteerimisfoorumi egiidi all.

▼B

Artikkel 40

Kontrollimise kavandamine ja aruandlus

1.  
Liikmesriigid tagavad, et käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmise kontrollimiseks kavandatud tegevused oleksid kantud mitmeaastase riikliku kontrollikava eraldi jakku vastavalt määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklitele 41, 42 ja 43.
2.  
Käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise kontrollimise aastaaruanded sisaldavad eraldi jagu, mis sisaldab määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 44 sätestatud teavet.



II

PEATÜKK

Erandid seoses teatavate juba kasutusel olevate nimetustega

Artikkel 41

Üldmõisted

1.  
Ilma et see piiraks artikli 13 kohaldamist, ei mõjuta käesolev määrus liidus üldmõisteks kujunenud mõiste kasutamist juhul, kui üldmõiste on kvaliteedikava alusel kaitstava nimetuse osa.
2.  

Selleks et otsustada, kas mõiste on muutunud üldmõisteks, võetakse arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, eelkõige:

a) 

olukorda tarbimispiirkondades;

b) 

liikmesriigi ja liidu asjaomaseid õigusakte.

3.  
Selleks et igakülgselt kaitsta huvitatud isikute õigusi, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, mis sätestavad täiendavad eeskirjad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud mõistete kui üldmõistete tuvastamiseks.

Artikkel 42

Taimesordid ja loomatõud

1.  

Käesoleva määrusega ei takistata turule viimast toodet, mille märgistusel on kasutatud II, III või IV jaotises kirjeldatud kvaliteedikava alusel kaitstud või reserveeritud nimetust või mõistet, millesse kuulub või mille moodustab taimesordi või loomatõu nimetus, kui järgmised tingimused on täidetud:

a) 

kõnealune toode sisaldab märgitud sorti või tõugu või on valmistatud märgitud sordist või tõust;

b) 

kasutamine ei eksita tarbijaid;

c) 

sordi või tõu nimetust kasutatakse kooskõlas ausa konkurentsiga;

d) 

kasutamine ei kujuta endast kaitstud mõiste maine ärakasutamist ning

e) 

kui II jaotises kirjeldatud kvaliteedikava reguleerimisalasse kuuluvat toodet on hakatud valmistama ja turustama oma päritolupiirkonnast väljaspool enne geograafilise tähise registreerimise taotluse esitamise kuupäeva.

2.  
Selleks et täiendavalt täpsustada, kui suures ulatuses on toiduettevõtjatel õigus ja vabadus kasutada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud taimesordi ja loomatõu nimetusi, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, mis sätestavad selliste nimetuste kasutamise eeskirjad.

Artikkel 43

Seos intellektuaalomandiga

III ja IV jaotises kirjeldatud kvaliteedikavade kohaldamine ei piira intellektuaalomandit, eelkõige päritolunimetusi, geograafilisi tähiseid ja kaubamärke käsitlevate liidu või liikmesriikide eeskirjade kohaldamist, ega ka nende eeskirjade alusel antud õiguste kohaldamist.



III

PEATÜKK

Kvaliteedikavade märked ja sümbolid ning tootjate roll

Artikkel 44

Märgete ja sümbolite kaitse

1.  

Kvaliteedikavadele osutavaid märkeid, lühendeid ja sümboleid võib kasutada üksnes seoses selliste toodetega, mis on toodetud vastavalt nende suhtes kohaldatava kvaliteedikava eeskirjadele. See kehtib eelkõige järgmiste märgete, lühendite ja sümbolite suhtes:

a) 

„kaitstud päritolunimetus”, „kaitstud geograafiline tähis”, „geograafiline tähis”, „KPN”, „KGT” ja nende sümbolid vastavalt II jaotisele;

b) 

„garanteeritud traditsiooniline toode”, „GTT” ja selle sümbol vastavalt III jaotisele;

c) 

„mägipiirkonna toode” vastavalt IV jaotisele.

2.  
Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) võib vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklile 5 komisjoni algatusel või tema nimel tsentraliseeritult rahastada haldustoetuse andmist maaelu arengu rakendamiseks vajalikele arendus-, ettevalmistus-, seire-, haldus- ja õigusabi- ning õiguskaitsemeetmetele, samuti registreerimis- ja pikendamistasude, kaubamärgi kasutamise jälgimise kulude ning kohtukulude kandmiseks ja mis tahes asjakohasele meetmele, mis võetakse kvaliteedikavade märgete, lühendite ja sümbolite kaitsmiseks väärkasutuse, jäljendamise, seoste loomise või muu tarbijaid eksitava tegevuse eest liidus ja kolmandates riikides.
3.  
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mis sätestavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud märgete, lühendite ja sümbolite ühtse kaitse eeskirjad. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 45

Rühmade roll

1.  

Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1234/2007 sätestatud tootjaorganisatsioone ja tootmisharudevahelisi organisatsioone käsitlevate erisätete kohaldamist, võib rühm:

a) 

aidata tagada oma toodete kvaliteeti, mainet ja autentsust turul, teostades seiret nimetuse asjaomases valdkonnas kasutamise üle ning vajaduse korral teavitades artiklis 36 osutatud pädevaid asutusi või muid pädevaid asutusi artikli 13 lõikes 3 sätestatud raamistikus;

b) 

võtta meetmeid, et tagada kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise ja muude nendega otseselt seotud intellektuaalomandi õiguste piisav õiguskaitse;

c) 

töötada välja teavitus- ja tutvustusmeetmeid, et tarbijaile selgitada toodetele väärtust lisavaid omadusi;

d) 

töötada välja meetmed, mis on seotud toote spetsifikaadile vastavuse tagamisega;

e) 

võtta kava toimimise parandamise meetmeid, sealhulgas majandusliku asjatundlikkuse süvendamine, majandusanalüüside teostamine, kava käsitleva majandusteabe levitamine ja tootjate nõustamine;

f) 

võtta meetmeid toodete väärtuse tõstmiseks ja vajaduse korral võtta meetmeid, et ennetada nende toodete mainet kahjustavat või kahjustada võivat tegevust või selle tegevuse vastu võidelda.

2.  
Liikmesriigid võivad haldusabinõudega julgustada oma territooriumidel rühmade moodustamist ja toimimist. Lisaks edastavad liikmesriigid artikli 3 punktis 2 osutatud rühmade nimed ja aadressid komisjonile. Komisjon avalikustab selle teabe.

Artikkel 46

Kvaliteedikavade kasutamise õigus

1.  
Liikmesriigid tagavad, et igal II ja III jaotises sätestatud kvaliteedikava eeskirju järgival ettevõtjal on õigus sellele, et temale laieneb vastavalt artiklile 37 kehtestatud vastavuse kontrollimine.
2.  
Garanteeritud traditsioonilise tootena ning kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise all turustatavaid tooteid valmistavatele ja ladustavatele ettevõtjatele või selliseid tooteid turule viivatele ettevõtjatele laienevad samuti käesoleva jaotise I peatükis sätestatud kontrollid.
3.  
Liikmesriigid tagavad, et III ja IV jaotises sätestatud kvaliteedikavas on diskrimineerivate või muul viisil põhjendamatute takistusteta võimalik osaleda kõigil ettevõtjail, kes kohustuvad täitma kvaliteedikava raames kehtestatud eeskirju.

Artikkel 47

Tasud

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 882/2004, eriti selle II jaotise VI peatüki kohaldamist, võivad liikmesriigid kehtestada tasu, et katta kvaliteedikavade haldamise kulusid, sealhulgas neid, mis kaasnevad käesoleva määruse kohaste taotluste ja vastuväidete ning muutmis- ja tühistamistaotluste läbivaatamisega.



IV

PEATÜKK

Taotlemise ja registreerimise kord päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete puhul

Artikkel 48

Taotlemise korra reguleerimisala

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse II ja III jaotises sätestatud kvaliteedikavade suhtes.

Artikkel 49

Nimetuse registreerimise taotlemine

1.  
Nimetuste registreerimist artiklis 48 osutatud kvaliteedikavade raames võivad taotleda üksnes rühmad, kes töötavad toodetega, mille nimetus tuleb registreerida. „Kaitstud päritolunimetuste” või „kaitstud geograafiliste tähiste” piiriülest geograafilist piirkonda tähistava nimetuse puhul või „garanteeritud traditsiooniliste toodete” nimetuse puhul võivad mitu erinevatest liikmesriikidest või kolmandatest riikidest pärit rühma esitada ühise registreerimistaotluse.

Ühte füüsilist või juriidilist isikut saab käsitada rühmana, kui on tõendatud, et mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

a) 

asjaomane isik on ainus tootja, kes soovib taotlust esitada;

b) 

kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste puhul on määratletud geograafilisel piirkonnal omadusi, mis erinevad märgatavalt naaberpiirkondade omadustest, või erinevad asjaomase toote omadused naaberpiirkondades toodetud toodete omadustest.

2.  
Taotlus esitatakse liikmesriigi asutustele, kui II jaotises sätestatud kava raames registreerimise taotlus hõlmab selle liikmesriigi geograafilist piirkonda või kui III jaotises sätestatud kava raames registreerimise taotluse esitab selles liikmesriigis moodustatud rühm.

Liikmesriik vaatab taotluse nõuetekohaselt läbi, et kontrollida, kas see on põhjendatud ja vastab vastava kava tingimustele.

3.  
Käesoleva artikli lõike 2 teises lõigus nimetatud läbivaatamise käigus algatab liikmesriik riigisisese vastuväidete esitamise menetluse, millega tagatakse nimetatud taotluse nõuetekohane avaldamine ja nähakse ette mõistlik aeg, mille jooksul võib iga õiguspärast huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kelle elukoht on selles riigis või kes on selle riigi territooriumil asutatud, esitada taotlusele oma vastuväite.

Liikmesriik hindab II jaotises sätestatud kava raames saadud vastuväidete vastuvõetavust vastavalt artikli 10 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele või III jaotises sätestatud kava raames saadud vastuväidete vastuvõetavust vastavalt artikli 21 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele.

4.  
Kui liikmesriik leiab pärast vastuväite saamist, et käesoleva määruse nõuded on täidetud, võib ta taotluse kohta teha pooldava otsuse ja esitada taotlustoimiku komisjonile. Sel juhul teavitab liikmesriik komisjoni vastuvõetavatest vastuväidetest, mis on saadud füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kes on kõnealuseid tooteid vastavate nimetuste all õiguspäraselt ja pidevalt turustanud vähemalt viis aastat enne lõikes 3 osutatud avaldamise kuupäeva.

Liikmesriik avaldab pooldava otsuse ja tagab, et igal õiguspärast huvi omaval füüsilisel või juriidilisel isikul on võimalus seda vaidlustada.

Liikmesriik tagab pooldava otsuse aluseks oleva tootespetsifikaadi versiooni avaldamise ja kindlustab sellele juurdepääsu elektroonilisel teel.

Seoses kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähistega tagab liikmesriik ka tootespetsifikaadi selle versiooni nõuetekohase avaldamise, mille alusel komisjon teeb oma otsuse vastavalt artikli 50 lõikele 2.

5.  
Kui II jaotises sätestatud kava raames registreerimise taotlus hõlmab kolmanda riigi geograafilist piirkonda või kui III jaotises sätestatud kava raames registreerimise taotluse esitab kolmandas riigis moodustatud rühm, esitatakse taotlus komisjonile kas otse või asjaomase kolmanda riigi ametiasutuse vahendusel.
6.  
Komisjonile esitatavad käesolevas artiklis osutatud dokumendid koostatakse ühes liidu ametlikest keeltest.
7.  
Taotlemise korra lihtsustamiseks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad riigisisese vastuväidete esitamise menetluse läbiviimiseks ühiste taotluste puhul, mis puudutavad rohkem kui ühe riigi territooriumi, ning mis täiendavad taotlemise korra eeskirju.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad taotluste menetlemise, vormi ja esitamise kohta, sealhulgas taotluste puhul, mis puudutavad rohkem kui ühe riigi territooriumi. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

▼M2

8.  
Liikmesriik teavitab viivitamata komisjoni, kui liikmesriigi kohtus või muus asutuses on algatatud menetlus seoses taotlusega, mille liikmesriik on vastavalt lõikele 4 komisjonile edastanud, ning kui taotlus on riigi tasandil tühistatud viivitamata kohaldatava, kuid mitte lõpliku kohtuotsusega.

▼M2

Artikkel 50

Taotluse kontroll komisjoni poolt ja selle avaldamine vastuväite esitamise võimaldamiseks

1.  
Komisjon vaatab läbi artikli 49 lõigete 4 ja 5 kohaselt saadud registreerimistaotlused. Komisjon kontrollib, et taotlused sisaldaksid nõutud teavet ega sisaldaks ilmseid vigu, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi kontrolli ja vastuväite esitamise menetluse tulemusi.

Komisjonipoolne kontroll ei tohiks kesta kauem kui kuus kuud alates liikmesriigilt taotluse saamise kuupäevast. Kui seda tähtaega ületatakse, teavitab komisjon taotlejat kirjalikult viivituse põhjusest.

Komisjon avaldab vähemalt iga kuu selliste nimetuste loetelu, mille registreerimise taotlused on talle esitatud, ning taotluste esitamise kuupäevad.

2.  

Kui komisjon leiab käesoleva artikli lõike 1 alusel tehtud kontrolli tulemusel, et artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimused on II jaotises sätestatud kava raames esitatud taotluste puhul täidetud või et artikli 18 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimused on III jaotises sätestatud kava raames esitatud taotluste puhul täidetud, avaldab ta Euroopa Liidu Teatajas:

a) 

II jaotises sätestatud kava raames esitatud taotluste puhul koonddokumendi ja tootespetsifikaadi avaldamise viite;

b) 

III jaotises sätestatud kava raames esitatud taotluste puhul spetsifikaadi.

3.  

Komisjon vabastatakse kohustusest pidada kinni lõikes 1 osutatud kontrolli tegemise tähtajast ning teavitada taotlejat viivituse põhjustest, kui ta saab liikmesriigilt seoses artikli 49 lõike 4 kohaselt komisjonile esitatud registreerimistaotlusega avalduse, millega

a) 

teavitatakse komisjoni sellest, et taotlus on riigi tasandil tühistatud viivitamata kohaldatava, kuid mitte lõpliku kohtuotsusega, või

b) 

taotletakse komisjonilt lõikes 1 osutatud kontrolli peatamist, sest liikmesriigis on taotluse põhjendatuse vaidlustamiseks algatatud kohtumenetlus ning liikmesriigi hinnangul on kõnealune menetlus piisavalt põhistatud.

Vabastus kehtib seni, kuni liikmesriik teatab komisjonile, et algne taotlus on kehtiv või et liikmesriik võtab oma kontrolli peatamise taotluse tagasi.

▼B

Artikkel 51

Vastulausete ja vastuväidete menetlemine

▼M2

1.  
Kolme kuu jooksul pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva võib liikmesriigi või kolmanda riigi asutus või õigustatud huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kes elab või kelle asukoht on kolmandas riigis, esitada komisjonile põhjendatud vastuväite.

Esimeses lõigus sätestatud põhjendatud vastuväite esitamist võimaldava tähtaja jooksul võib õigustatud huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kes elab või kelle asukoht on muus liikmesriigis kui liikmesriigis, kus esitati taotlus, esitada põhjendatud vastuväite liikmesriigile, kus ta elab või asub.

2.  
Komisjon kontrollib põhjendatud vastuväite vastuvõetavust kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste puhul vastavalt artiklis 10 sätestatud vastuväite esitamise alustele ning garanteeritud traditsioonilitse toodete puhul vastavalt artiklis 21 sätestatud vastuväite esitamise alustele.
3.  
Kui komisjon leiab, et põhjendatud vastuväide on vastuvõetav, kutsub ta viie kuu jooksul alates taotluse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast põhjendatud vastuväite esitanud asutuse või isiku ja komisjonile taotluse esitanud asutuse või organi pidama asjakohaseid konsultatsioone, mis peaks kestma mõistliku aja, kuid mitte kauem kui kolm kuud.

Põhjendatud vastuväite esitanud asutus või isik ja taotluse esitanud asutus või organ alustavad kõnealuseid asjakohaseid konsultatsioone põhjendamatu viivituseta. Nad annavad teineteisele asjakohast teavet, et hinnata, kas registreerimistaotlus vastab käesolevas määruses sätestatud tingimustele. Kui kokkulepet ei saavutata, esitatakse see teave komisjonile.

Konsulteerimise jooksul võib komisjon igal ajal pikendada taotleja taotlusel konsulteerimise tähtaega maksimaalselt kolme kuu võrra.

▼B

4.  
Kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud asjakohase konsulteerimise tulemusel muudetakse oluliselt artikli 50 lõike 2 kohaselt avaldatud andmeid, vaatab komisjon asjaolud uuesti läbi vastavalt artiklile 50.

▼M2

5.  
Põhjendatud vastuväide ja muud dokumendid, mis esitatakse komisjonile vastavalt lõigetele 1, 2 ja 3, koostatakse ühes liidu ametlikus keeles.

▼B

6.  
Selleks et kehtestada selged menetlused ja tähtajad vastulausete ja vastuväidete esitamiseks, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad vastulausete ja vastuväidete menetlemise eeskirju.

Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, mis sätestavad vastuväidete menetlemise, vormi ja esitamise üksikasjalikud eeskirjad. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 52

Registreerimisotsus

▼M2

1.  
Kui komisjon leiab artikli 50 lõike 1 esimese lõigu kohaselt tehtud kontrolli tulemusel talle kättesaadava teabe põhjal, et II jaotises sätestatud kvaliteedikavade puhul ei ole täidetud artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimused või III jaotises sätestatud kvaliteedikavade puhul ei ole täidetud artiklis 18 sätestatud tingimused, võtab ta vastu rakendusaktid, millega lükatakse taotlus tagasi. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
2.  
Kui komisjonile ei esitata artikli 51 kohast vastuvõetavat põhjendatud vastuväidet, võtab komisjon artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlust kohaldamata vastu rakendusaktid, millega nimetus registreeritakse.

▼B

3.  

Kui komisjonile esitatakse vastuvõetav põhjendatud vastuväide, siis viiakse läbi artikli 51 lõikes 3 osutatud asjakohane konsulteerimine, mille tulemusi arvestades komisjon:

a) 

kui jõuti kokkuleppele, registreerib nimetuse rakendusaktiga, mis on vastu võetud artikli 57 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata, ja muudab vajaduse korral artikli 50 lõike 2 kohaselt avaldatud teavet, kui need muudatused ei ole olulised, või

b) 

kui kokkuleppele ei jõutud, võtab vastu rakendusakti, millega otsustatakse registreerimine. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4.  
Registreerimisaktid ja registreerimisest keeldumise otsused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

▼M2

Artikkel 53

Tootespetsifikaadi muudatused

▼B

1.  
Õiguspärast huvi omav rühm võib taotleda tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmist.

Taotluses kirjeldatakse ja põhjendatakse taotletud muudatusi.

▼M2

2.  
Tootespetsifikaadi muudatused liigitatakse kahte kategooriasse vastavalt nende olulisusele: liidu muudatused, mis nõuavad vastuväite esitamise menetlust liidu tasandil, ning standardmuudatused, millega tuleb tegeleda liikmesriigi või kolmanda riigi tasandil.

Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab mõiste „liidu muudatus“ tootespetsifikaadi muudatust,

a) 

mis hõlmab kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetuse või selle nimetuse kasutamise muutmist;

b) 

millega kaasneb risk, et artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud seos kaitstud päritolunimetuste puhul või artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud seos kaitstud geograafiliste tähiste puhul muutub kehtetuks;

c) 

mis puudutab garanteeritud traditsioonilisi tooteid või

d) 

mis toob kaasa täiendavad piirangud toote turustamisele.

Mõiste „standardmuudatus“ tähendab tootespetsifikaadi iga muudatust, mis ei ole liidu muudatus.

Mõiste „ajutine muudatus“ tähendab standardmuudatust, mis puudutab tootespetsifikaadi ajutist muutmist, mis tuleneb kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisest avaliku sektori asutuse poolt, või ajutist muudatust, mis on vajalik seoses pädevate asutuste poolt ametlikult kinnitatud loodusõnnetuste või ebasoodsate ilmastikutingimustega.

Liidu muudatused kiidab heaks komisjon. Heakskiitmise menetluse puhul järgitakse mutatis mutandis artiklites 49–52 sätestatud menetlust.

Taotluse kontrollimisel keskendutakse kavandatud muudatusele. Vajaduse korral võib komisjon või asjaomane liikmesriik paluda taotlejal muuta tootespetsifikaadi muid elemente.

Standardmuudatused kiidab heaks ja avaldab liikmesriik, kelle territooriumil asjaomase toote geograafiline piirkond asub, ja teavitab nendest komisjoni. Kolmandad riigid kiidavad standardmuudatused heaks asjaomases kolmandas riigis kohaldatava õiguse kohaselt ja teavitavad nendest komisjoni.

3.  
Selleks et lihtsustada tootespetsifikaadi liidu ja standardmuudatuste haldusmenetlust, sealhulgas juhul, kui muudatus ei hõlma koonddokumendi muutmist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse muutmistaotluse menetlemise norme.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse üksikasjalikud õigusnormid liidu muudatuste ja standardmuudatuste taotluste menetlemise, vormi ja esitamise kohta ning komisjoni neist muudatustest teavitamise kohta. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

▼B

Artikkel 54

Tühistamine

1.  

Komisjon võib omal algatusel või õiguspärast huvi omava füüsilise või juriidilise isiku taotlusel vastu võtta rakendusakte, et tühistada kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise või garanteeritud traditsioonilise toote registreerimine, kui:

a) 

spetsifikaadi tingimuste järgimine ei ole tagatud,

b) 

vähemalt seitsme aasta jooksul ei ole garanteeritud traditsioonilist toodet või kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega toodet turule viidud.

Komisjon võib vastava registreerimise tühistada registreeritud nimetusega turustatava toote tootja taotlusel.

Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.  
Selleks et tagada õiguskindlus, et kõikidel pooltel on võimalik kaitsta oma õigusi ja õiguspäraseid huve, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad tühistamise korra eeskirju.

Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, mis sätestavad tühistamise korra ja vormi üksikasjalikud eeskirjad ning käesoleva artikli lõikes 1 osutatud taotluste esitamise eeskirjad. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.



VI

JAOTIS

MENETLUS- JA LÕPPSÄTTED



I

PEATÜKK

Kohalik põllumajandustootmine ja otsemüük

Artikkel 55

Aruandlus kohaliku põllumajandustootmise ja otsemüügi kohta

Hiljemalt 4. jaanuariks 2014 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande uue kohaliku põllumajandustootmise ja otsemüügi märgistamiskava kohta, mille eesmärk on aidata tootjatel turustada oma toodangut kohalikul tasandil. Nimetatud aruandes keskendutakse põllumajandustootja võimalustele oma toodetele uue märgistuse abil väärtust lisada ja võetakse arvesse muid kriteeriume, näiteks süsinikuheite ja jäätmete vähendamine tänu lühikesele tootmis- ja turustamisahelale.

Aruandele lisatakse vajaduse korral asjakohased seadusandlikud ettepanekud kohaliku põllumajandustootmise ja otsemüügi märgistamiskava loomiseks.



II

PEATÜKK

Menetluseeskirjad

Artikkel 56

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  
Artikli 2 lõike 1 teises lõigus, artikli 5 lõikes 4, artikli 7 lõike 2 esimeses lõigus, artikli 12 lõike 5 esimeses lõigus, artikli 16 lõikes 2, artikli 18 lõikes 5, artikli 19 lõike 2 esimeses lõigus, artikli 23 lõike 4 esimeses lõigus, artikli 25 lõikes 3, artikli 29 lõikes 4, artiklis 30, artikli 31 lõigetes 3 ja 4, artikli 41 lõikes 3, artikli 42 lõikes 2, artikli 49 lõike 7 esimeses lõigus, artikli 51 lõike 6 esimeses lõigus, artikli 53 lõike 3 esimeses lõigus ja artikli 54 lõike 2 esimeses lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 3. jaanuarist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kasutamise kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3.  
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõike 1 teises lõigus, artikli 5 lõikes 4, artikli 7 lõike 2 esimeses lõigus, artikli 12 lõike 5 esimeses lõigus, artikli 16 lõikes 2, artikli 18 lõikes 5, artikli 19 lõike 2 esimeses lõigus, artikli 23 lõike 4 esimeses lõigus, artikli 25 lõikes 3, artikli 29 lõikes4, artiklis 30, artikli 31 lõigetes 3 ja 4, artikli 41 lõikes 3, artikli 42 lõikes 2, artikli 49 lõike 7 esimeses lõigus, artikli 51 lõike 6 esimeses lõigus, artikli 53 lõike 3 esimeses lõigus ja artikli 54 lõike 2 esimeses lõigus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5.  
Artikli 2 lõike 1 teise lõigu, artikli 5 lõike 4, artikli 7 lõike 2 esimese lõigu, artikli 12 lõike 5 esimese lõigu, artikli 16 lõike 2, artikli 18 lõike 5, artikli 19 lõike 2 esimese lõigu, artikli 23 lõike 4 esimese lõigu, artikli 25 lõike 3, artikli 29 lõike 4, artikli 30, artikli 31 lõigetes 3 ja 4, artikli 41 lõike 3, artikli 42 lõike 2, artikli 49 lõike 7 esimese lõigu, artikli 51 lõike 6 esimese lõigu, artikli 53 lõike 3 esimese lõigu ja artikli 54 lõike 2 esimese lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 57

Komiteemenetlus

1.  
Komisjoni abistab põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2.  
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.



III

PEATÜKK

Kehtetuks tunnistamine ja lõppsätted

Artikkel 58

Kehtetuks tunnistamine

1.  
Määrused (EÜ) nr 509/2006 ja (EÜ) nr 510/2006 tunnistatakse kehtetuks.

Sellegipoolest jätkatakse määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 13 kohaldamist selliste käesoleva määruse III jaotise reguleerimisalasse mittekuuluvaid tooteid käsitlevate taotluste suhtes, mis on komisjonile laekunud enne käesoleva määruse jõustumist.

2.  
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse käesoleva määruse II lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 59

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 12 lõiget 3 ja artikli 23 lõiget 3 kohaldatakse siiski alates 4. jaanuarist 2016, ilma et see mõjutaks juba enne kõnealust kuupäeva turule viidud tooteid.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.



I LISA

ARTIKLI 2 LÕIKES 1 OSUTATUD PÕLLUMAJANDUSTOOTED JA TOIT

I. Päritolunimetused ja geograafilised tähised

— 
õlu,
— 
šokolaad ja sellest valmistatud tooted,
— 
leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted,
— 
taimeekstraktist valmistatud joogid,
— 
pastatooted,
— 
sool,
— 
looduslikud kummivaigud ja vaigud,
— 
sinepipasta,
— 
hein,
— 
eeterlikud õlid,
— 
kork,
— 
košenill,
— 
lilled ja dekoratiivtaimed,
— 
puuvill,
— 
lambavill,
— 
pajuvitsad,
— 
ropsitud lina,
— 
nahk,
— 
karusnahk,
— 
suled,

▼M2

— 
määruse (EL) nr 251/2014 artikli 3 lõikes 2 määratletud aromatiseeritud veinid,
— 
muud alkohoolsed joogid, v.a piiritusjoogid ja määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas määratletud viinamarjasaadused,
— 
mesilasvaha.

▼B

II. Garanteeritud traditsioonilised tooted

— 
valmistoit,
— 
õlu,
— 
šokolaad ja sellest valmistatud tooted,
— 
leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted,
— 
taimeekstraktist valmistatud joogid,
— 
pastatooted,
— 
sool.



II LISA



ARTIKLI 58 LÕIKES 2 OSUTATUD VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 509/2006

Käesolev määrus

Artikli 1 lõige 1

Artikli 2 lõige 1

Artikli 1 lõige 2

Artikli 2 lõige 3

Artikli 1 lõige 3

Artikli 2 lõige 4

Artikli 2 lõike 1 punkt a

Artikli 3 punkt 5

Artikli 2 lõike 1 punkt b

Artikli 3 punkt 3

Artikli 2 lõike 1 punkt c

—

Artikli 2 lõike 1 punkt d

Artikli 3 punkt 2

Artikli 2 lõike 2 esimene kuni kolmas lõik

—

Artikli 2 lõike 2 neljas lõik

—

Artikkel 3

Artikli 22 lõige 1

Artikli 4 lõike 1 esimene lõik

Artikli 18 lõige 1

Artikli 4 lõige 2

Artikli 18 lõige 2

Artikli 4 lõike 3 esimene lõik

—

Artikli 4 lõike 3 teine lõik

Artikli 18 lõige 4

Artikli 5 lõige 1

Artikkel 43

Artikli 5 lõige 2

Artikli 42 lõige 1

Artikli 6 lõige 1

Artikli 19 lõige 1

Artikli 6 lõike 1 punkt a

Artikli 19 lõike 1 punkt a

Artikli 6 lõike 1 punkt b

Artikli 19 lõike 1 punkt b

Artikli 6 lõike 1 punkt c

Artikli 19 lõike 1 punkt c

Artikli 6 lõike 1 punkt d

—

Artikli 6 lõike 1 punkt e

Artikli 19 lõike 1 punkt d

Artikli 6 lõike 1 punkt f

—

Artikli 7 lõiked 1 ja 2

Artikli 49 lõige 1

Artikli 7 lõike 3 punktid a ja b

Artikli 20 lõike 1 punktid a ja b

Artikli 7 lõike 3 punkt c

—

Artikli 7 lõike 3 punkt d

—

Artikli 7 lõige 4

Artikli 49 lõige 2

Artikli 7 lõige 5

Artikli 49 lõige 3

Artikli 7 lõike 6 punktid a, b ja c

Artikli 49 lõige 4

Artikli 7 lõike 6 punkt d

Artikli 20 lõige 2

Artikli 7 lõige 7

Artikli 49 lõige 5

Artikli 7 lõige 8

Artikli 49 lõige 6

Artikli 8 lõige 1

Artikli 50 lõige 1

Artikli 8 lõike 2 esimene lõik

Artikli 50 lõike 2 punkt b

Artikli 8 lõike 2 teine lõik

Artikli 52 lõige 1

Artikli 9 lõiked 1 ja 2

Artikli 51 lõige 1

Artikli 9 lõige 3

Artikli 21 lõiked 1 ja 2

Artikli 9 lõige 4

Artikli 52 lõige 2

Artikli 9 lõige 5

Artikli 52 lõiked 3 ja 4

Artikli 9 lõige 6

Artikli 51 lõige 5

Artikkel 10

Artikkel 54

Artikkel 11

Artikkel 53

Artikkel 12

Artikkel 23

Artikli 13 lõige 1

—

Artikli 13 lõige 2

—

Artikli 13 lõige 3

—

Artikli 14 lõige 1

Artikli 36 lõige 1

Artikli 14 lõige 2

Artikli 46 lõige 1

Artikli 14 lõige 3

Artikli 37 lõike 3 teine lõik

Artikli 15 lõige 1

Artikli 37 lõige 1

Artikli 15 lõige 2

Artikli 37 lõige 2

Artikli 15 lõige 3

Artikli 39 lõige 2

Artikli 15 lõige 4

Artikli 36 lõige 2

Artikkel 16

—

Artikli 17 lõiked 1 ja 2

Artikli 24 lõige 1

Artikli 17 lõige 3

Artikli 24 lõige 2

Artikkel 18

Artikkel 57

Artikli 19 lõike 1 punkt a

—

Artikli 19 lõike 1 punkt b

Artikli 49 lõike 7 teine lõik

Artikli 19 lõike 1 punkt c

Artikli 49 lõike 7 esimene lõik

Artikli 19 lõike 1 punkt d

Artikli 22 lõige 2

Artikli 19 lõike 1 punkt e

Artikli 51 lõige 6

Artikli 19 lõike 1 punkt f

Artikli 54 lõige 1

Artikli 19 lõike 1 punkt g

Artikli 23 lõige 4

Artikli 19 lõike 1 punkt h

—

Artikli 19 lõike 1 punkt i

—

Artikli 19 lõige 2

Artikli 25 lõige 1

Artikli 19 lõike 3 punkt a

—

Artikli 19 lõike 3 punkt b

Artikli 25 lõige 2

Artikkel 20

Artikkel 47

Artikkel 21

Artikkel 58

Artikkel 22

Artikkel 59

I lisa

I lisa (II osa)



Määrus (EÜ) nr 510/2006

Käesolev määrus

Artikli 1 lõige 1

Artikli 2 lõige 1 ja lõige 2

Artikli 1 lõige 2

Artikli 2 lõige 3

Artikli 1 lõige 3

Artikli 2 lõige 4

Artikkel 2

Artikkel 5

Artikli 3 lõike 1 esimene lõik

Artikli 6 lõige 1

Artikli 3 lõike 1 teine lõik

Artikli 41 lõiked 1, 2 ja 3

Artikli 3 lõiked 2, 3 ja 4

Artikli 6 lõiked 2, 3 ja 4

Artikkel 4

Artikkel 7

Artikli 5 lõige 1

Artikli 3 lõige 2 ja artikli 49 lõige 1

Artikli 5 lõige 2

Artikli 49 lõige 1

Artikli 5 lõige 3

Artikli 8 lõige 1

Artikli 5 lõige 4

Artikli 49 lõige 2

Artikli 5 lõige 5

Artikli 49 lõige 3

Artikli 5 lõige 6

Artikkel 9

Artikli 5 lõige 7

Artikli 8 lõige 2

Artikli 5 lõige 8

—

Artikli 5 lõike 9 esimene lõik

—

Artikli 5 lõike 9 teine lõik

Artikli 49 lõige 5

Artikli 5 lõige 10

Artikli 49 lõige 6

Artikli 5 lõige 11

—

Artikli 6 lõike 1 esimene lõik

Artikli 50 lõige 1

Artikli 6 lõike 2 esimene lõik

Artikli 50 lõike 2 punkt a

Artikli 6 lõike 2 teine lõik

Artikli 52 lõige 1

Artikli 7 lõige 1

Artikli 51 lõike 1 esimene lõik

Artikli 7 lõige 2

Artikli 51 lõike 1 teine lõik

Artikli 7 lõige 3

Artikkel 10

Artikli 7 lõige 4

Artikli 52 lõiked 2 ja 4

Artikli 7 lõige 5

Artikli 51 lõige 3 ning artikli 52 lõiked 3 ja 4

Artikli 7 lõige 6

Artikkel 11

Artikli 7 lõige 7

Artikli 51 lõige 5

Artikkel 8

Artikkel 12

Artikkel 9

Artikkel 53

Artikli 10 lõige 1

Artikli 36 lõige 1

Artikli 10 lõige 2

Artikli 46 lõige 1

Artikli 10 lõige 3

Artikli 37 lõike 3 teine lõik

Artikli 11 lõige 1

Artikli 37 lõige 1

Artikli 11 lõige 2

Artikli 37 lõige 2

Artikli 11 lõige 3

Artikli 39 lõige 2

Artikli 11 lõige 4

Artikli 36 lõige 2

Artikkel 12

Artikkel 54

Artikli 13 lõige 1

Artikli 13 lõige 1

Artikli 13 lõige 2

Artikli 13 lõige 2

Artikli 13 lõige 3

Artikli 15 lõige 1

Artikli 13 lõige 4

Artikli 15 lõige 2

Artikkel 14

Artikkel 14

Artikkel 15

Artikkel 57

Artikli 16 punkt a

Artikli 5 lõike 4 teine lõik

Artikli 16 punkt b

—

Artikli 16 punkt c

—

Artikli 16 punkt d

Artikli 49 lõige 7

Artikli 16 punkt e

—

Artikli 16 punkt f

Artikli 51 lõige 6

Artikli 16 punkt g

Artikli 12 lõige 7

Artikli 16 punkt h

—

Artikli 16 punkt i

Artikli 11 lõige 3

Artikli 16 punkt j

—

Artikli 16 punkt k

Artikli 54 lõige 2

Artikkel 17

Artikkel 16

Artikkel 18

Artikkel 47

Artikkel 19

Artikkel 58

Artikkel 20

Artikkel 59

I ja II lisa

I lisa (I osa)


( 1 ) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

( 2 ) ELT L 78, 24.3.2009, lk 1.

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 1601/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 84, 20.3.2014, lk 14).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus ►C1  (EL) 2017/625 ◄ , mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) ( ►C1  ELT L 95, 7.4.2017, lk 1 ◄ ).