17.4.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 100/20

1.

Kas direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327; ELT eriväljaanne 15/05, lk 275), artikli 13 lõikega 6 kehtestati ainult viimane tähtpäev (22.12.2009) veevarude majandamise kavade väljatöötamiseks või kujutab see kuupäev endast selle direktiivi artiklite 3, 4, 5, 6, 9, 13 ja 15 asjakohaste sätete ülevõtmise konkreetset tähtpäeva?

Kui Euroopa Ühenduste Kohus leiab, et direktiivi kõnesoleva sättega kehtestatakse ainult viimane tähtpäev veevarude majandamise kavade väljatöötamiseks, tuleb esitada ka järgmised eelotsuse küsimused.

2.

Kas siseriiklikud õigusnormid, millega lubatakse suunata vett ühest vesikonnast teise, kuigi valglapiirkondade osas, mille piires asuvad vesikonnad, kus vett ühest teise suunatakse, ei ole veel välja töötatud majandamiskavasid, on kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artiklitega 2, 3, 4, 5, 6, 9, 13 ja 15, võttes eelkõige arvesse, et selle direktiivi artikli 2 lõike 15 kohaselt on vesikonna majandamise põhiüksuseks see valglapiirkond, millesse vesikond kuulub?

Kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, tuleb esitada ka järgmine eelotsuse küsimus.

3.

Kas direktiivi 2000/60/EÜ artiklite 2, 3, 5, 6, 9, 13 ja 15 kohaselt on lubatud vee suunamine ühest valglapiirkonnast kõrvalasuvasse valglapiirkonda; kas juhul, kui vastus on jaatav, võib niisuguse suunamise eesmärgiks olla eranditult tsiviilkasutuseks mõeldud vee vajaduse rahuldamine või võib see olla ka niisutamine ja energiatootmine? Igal juhul kas direktiivi eespool mainitud sätete kohaselt on tarvis haldusasutuse põhjendatud otsust, mis on tehtud vajaliku teadusuuringu põhjal ja mis näitab, et valglapiirkond, kuhu vett suunatakse, ei suuda oma veevarudega rahuldada enda vajadust tsiviilkasutuseks, niisutuseks ja muuks otstarbeks mõeldud vee järele?

Kui Euroopa Ühenduste Kohus lahendab esimese küsimuse, vastates, et direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 lõikega 6 ei kehtestatud ainult viimast tähtpäeva (22.12.2009) veevarude majandamise kavade väljatöötamiseks, vaid selle direktiivi artiklite 3, 4, 5, 6, 9, 13 ja 15 asjakohaste sätete ülevõtmise konkreetne tähtpäev, tuleb vastata ka järgmistele eelotsuse küsimustele.

4.

Kas siseriiklikud õigusnormid, mis võeti vastu eespool nimetatud konkreetse ülevõtmistähtaja jooksul ning võimaldavad suunata vett ühest konkreetsest vesikonnast teise, kuigi valglapiirkondade kohta, mille piires asuvad vesikonnad, kus vett ühest teise suunatakse, ei ole veel välja töötatud majandamiskavasid, seavad kõnesoleva direktiivi kasuliku mõju igal juhul ohtu või tuleb selle hindamisel, kas direktiivi kasulik mõju satub ohtu, arvesse võtta niisuguseid kriteeriumeid nagu ettenähtud meetmete ulatus ja vee ümbersuunamise eesmärgid?

5.

Kas riigi parlamendi vastu võetud õigusnormid, millega kiideti heaks vesikondade majandamise kavad, kui asjakohased siseriiklikud õigusnormid ei näe ette avalikkusega konsulteerimise etappi riigi parlamendi menetluses ja kohtutoimikust ei ilmne, et haldusasutuses oleks järgitud konsulteerimismenetlust, mis on direktiivis ette nähtud, on kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artiklitega 13, 14 ja 15, mis käsitlevad avalikkuse teavitamise, sellega konsulteerimise ja selle osalemise menetlusi?

6.

Kas nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 175; ELT eriväljaanne 15/01, lk 248), muudetud nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiiviga 97/11/EÜ (EÜT L 73; ELT eriväljaanne 15/03, lk 151), kohaselt vastab keskkonnamõju uuring, milles käsitletakse tammide ehitamist ja vee ümbersuunamist ning mis esitati riigi parlamendile heakskiitmiseks pärast seda, kui kohus tühistas akti, millega see uuring juba heaks kiideti ja mille puhul järgiti teavitamismenetlust, selle direktiivi artiklites 1, 2, 5, 6, 8 ja 9 sätestatud avalikkuse teavitamise ja osalemise nõuetele, kui seda menetlust uuesti ei järgita?

7.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197; ELT eriväljaanne 15/06, lk 157) kohaldamisalasse kuulub jõe kõrvalejuhtimise kava, mis a) hõlmab tammide ehitamist ja vee suunamist ühest valglapiirkonnast teise; b) kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327; ELT eriväljaanne 15/05, lk 275), kohaldamisalasse; c) käsitleb töid, mis on nähtud ette nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivis 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 175; ELT eriväljaanne 15/01, lk 248), ja d) võib avaldada mõju nende alade keskkonnale, mida on osutatud nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivis 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102)?

Kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, tuleb esitada ka järgmine eelotsuse küsimus.

8.

Kas direktiivi 2001/42/EÜ artikli 13 lõike 1 kohaselt võib käsitada enne 21. juulit 2004 antud ametlike ettevalmistavate aktidena — ilma et oleks vaja välja töötada keskkonnamõju strateegilise hindamise uuringut — akte, mis käsitlevad vaidlusalust rajatist ja mis tühistati tagasiulatuvalt kohtuotsustega?

Kui vastus eelmisele eelotsuse küsimusele on eitav, tuleb esitada ka järgmine eelotsuse küsimus.

9.

Kas direktiivi 2001/42/EÜ artikli 11 lõike 2 kohaselt piisab juhul, kui kava kuulub samaaegselt selle direktiivi ning direktiivide 2000/60/EÜ ja 85/337/EÜ kohaldamisalasse, mis näevad samuti ette rajatise keskkonnamõju hindamise, direktiivis 2001/42/EÜ sätestatud eeskirjade järgimiseks uuringutest, mis tehti direktiivides 2000/60/EÜ ja 85/337/EÜ ette nähtu alusel, või on vaja läbi viia eraldi keskkonnamõju strateegilise hindamise uuring?

10.

Kas nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102) artiklite 3, 4 ja 6 kohaselt kuulusid alad, mis kanti ühenduse tähtsusega alade siseriiklikesse loeteludesse ja lõpuks lisati ühenduse tähtsusega alade ühenduse loetelusse, direktiivis 92/43/EMÜ ette nähtud kaitse kohaldamisalasse enne, kui avaldati komisjoni 19. juuli 2006. aasta otsus 2006/613/EÜ, millega võetakse vastu Vahemere biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu?

11.

Kas direktiivi 92/43/EMÜ artiklite 3, 4 ja 6 kohaselt võivad pädevad siseriiklikud asutused anda välja loa viia ellu jõe kõrvalejuhtimise kava, mis ei ole otseselt seotud niisuguse piirkonna kaitsmisega, mis kuulub erikaitsealasse, ega selleks vajalik, kui selle rajatise toimikule lisatud kõikides uuringutes on leitud, et selle piirkonna lindude kohta ei ole mingit teavet või ei ole usaldusväärseid ja kaasajastatud andmeid?

12.

Kas direktiivi 92/43/EMÜ artiklite 3, 4 ja 6 kohaselt võivad põhjused, miks vee kõrvalejuhtimise kava ellu viiakse ning mis on seotud peamiselt niisutamise ja teise võimalusena majapidamistele mõeldud vee vajadustega, kujutada endast ülekaalukat avalikku huvi, mis peab direktiivi kohaselt olemas olema, et selle rajatise ehitamine oleks lubatud, hoolimata selle negatiivsest mõjust nimetatud direktiiviga kaitstud aladele?

Kui vastus eelmisele eelotsuse küsimusele on jaatav, tuleb esitada ka järgmine eelotsuse küsimus.

13.

Kas direktiivi 92/43/EMÜ artiklite 3, 4 ja 6 kohaselt tuleb selleks, et teha kindlaks, kas asendusmeetmed, mis on vajalikud, et tagada niisuguse Natura 2000 ala üldise sidususe kaitse, mida kahjustab vee kõrvalejuhtimise kava, on sobivad, võtta arvesse niisuguseid kriteeriumeid nagu selle kõrvalejuhtimise laiendamine ja selleks vajalike tööde ulatus?

14.

Kas direktiivi 92/43/EMÜ artiklite 3, 4 ja 6 kohaselt, mida tõlgendatakse, lähtudes EÜ asutamislepingu artiklis 6 sätestatud säästva arengu põhimõttest, võivad pädevad siseriiklikud asutused anda välja loa vee kõrvalejuhtimise kava elluviimiseks Natura 2000 alal, mis ei ole otseselt seotud selle ala sidususe kaitsega või selleks vajalik, kui asjaomase kava keskkonnamõju uuringust ilmneb, et selle kava tulemuseks on jõe loodusliku ökosüsteemi ümberkujundamine jõe ja järve kultuurökosüsteemiks?