1

Euroopa Komisjon palub oma hagis Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Küprose Vabariik:

siis on Küprose Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad vastavalt nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102), muudetud nõukogu 20. novembri 2006. aasta direktiiviga 2006/105/EÜ (ELT L 363, lk 368; edaspidi „elupaikade direktiiv”), artikli 4 lõikest 1, elupaikade direktiivist, nagu seda on tõlgendatud 13. jaanuari 2005. aasta otsuses kohtuasjas C-117/03: Dragaggi jt (EKL 2005, lk I-167) ja 14. septembri 2006. aasta otsuses kohtuasjas C-244/05: Bund Naturschutz in Bayern jt (EKL 2006, lk I-8445), ning nimetatud direktiivi artikli 12 lõikest 1.

2

Elupaikade direktiivi artikli 3 lõike 1 esimese lõigu kohaselt „[l]uuakse Euroopa erikaitsealade sidus ökoloogiline võrgustik Natura 2000. See võrgustik, mis koosneb aladest, kus esinevad I lisas loetletud looduslikud elupaigatüübid ja II lisas loetletud liikide elupaigad, võimaldab säilitada või vajaduse korral taastada asjaomaste looduslike elupaigatüüpide ja liikide elupaikade soodsat kaitsestaatust nende looduslikul levilal.”

3

Elupaikade direktiivi artikli 4 lõiked 1 ja 2 sätestavad:

„1.   Iga liikmesriik esitab III lisas (1. etapp) sätestatud kriteeriumide ja asjakohase teadusinfo alusel alade loetelu, kus märgitakse, milliseid kohalikke I lisas nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja II lisas nimetatud liike alal esineb. Suure levilaga loomaliikide puhul peavad need alad vastama niisuguste liikide loodusliku levila piires asuvatele paikadele, kus on olemas nende liikide eluks ja paljunemiseks olulised füüsikalised või bioloogilised tingimused. Laia levilaga veeskasvatatavate liikide puhul tehakse nende alade kohta ettepanekuid ainult siis, kui on olemas selgelt piiritletud ala, kus on olemas nende liikide eluks ja paljunemiseks olulised füüsikalised või bioloogilised tingimused. […]

Loetelu koos ala käsitleva teabega saadetakse komisjonile kolme aasta jooksul käesoleva direktiivi teatavakstegemisest. […]

2.   Komisjon kehtestab kokkuleppel kõikide liikmesriikidega III lisas (2. etapp) sätestatud kriteeriumide alusel […] liikmesriikide esitatud loeteludel põhineva ühenduse jaoks oluliste alade esialgse loetelu, märkides alad, kus on üks või mitu esmatähtsat looduslikku elupaigatüüpi või esmatähtsat liiki.

[...]

Ühenduse jaoks olulisteks aladeks valitud alade loetelu kinnitab komisjon artiklis 21 sätestatud korras, märkides alad, kus esineb üks või mitu esmatähtsat elupaigatüüpi või esmatähtsat liiki.”

4

Selle direktiivi artikkel 5 näeb ette:

„1.   Kui komisjon erandjuhtudel leiab, et artikli 4 lõikes 1 nimetatud siseriiklikus loetelus puudub märge ala kohta, kus esineb esmatähtis looduslik elupaigatüüp või esmatähtis liik, mida komisjon peab asjakohase ja usaldusväärse teadusinfo alusel selle esmatähtsa loodusliku elupaigatüübi säilitamise või selle esmatähtsa liigi ellujäämise seisukohast väga tähtsaks, algatatakse selle liikmesriigi ja komisjoni vahel kahepoolne konsulteerimismenetlus, et võrrelda nende kasutatud teaduslikke andmeid.

2.   Kui kuni kuuekuulise konsultatsiooniperioodi möödumisel vaidlust ei lahendata, saadab komisjon nõukogule ettepaneku ala valimise kohta ühenduse tähtsusega alaks.

3.   Nõukogu teeb ühehäälse otsuse kolme kuu jooksul alates ettepaneku saamise kuupäevast.

4.   Konsultatsiooniperioodi ajal ja kuni nõukogu otsuseni kohaldatakse asjaomase ala suhtes artikli 6 lõiget 2.”

5

Elupaikade direktiivi artikli 12 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et kehtestada IV lisa punktis a loetletud loomaliikide range kaitse süsteem nende looduslikul levilal, keelates:

6

Küprose harilik nastik on üks elupaikade direktiivi II lisas ja IV lisa punktis a loetletud esmatähtsaid liike.

7

Komisjon sai 16. mail 2006 Küprose keskkonna- ja ökoloogiaorganisatsioonide föderatsioonilt kaebuse selle kohta, et Küprose hariliku nastiku kaitse ei ole piisav. Selle kaebuse kohaselt jättis Küprose Vabariik õigusvastaselt muu hulgas Paralimni järve ala ühenduse tähtsusega kandidaatalade riiklikku nimekirja kandmata.

8

Tema käsutuses oleva teabe põhjal saatis komisjon 23. märtsil 2007 Küprose Vabariigile märgukirja, milles ta juhtis viimase tähelepanu kõnealuse liigi ebapiisavale kaitsele, kuna Paralimni järve ala ei ole kantud ühenduse tähtsusega kandidaatalade riiklikku nimekirja ning kuna see ala ja Xyliatose tamm ei ole kaitse all.

9

Küprose Vabariik vastas märgukirjale 18. mai 2007. aasta kirjaga, milles ta märkis, et pädev asutus peab asjassepuutuvate isikutega läbirääkimisi, koostamaks enne 2007. aasta lõppu ühiselt heakskiidetava ettepaneku Paralimni järve ala kandmise kohta ühenduse tähtsusega kandidaatalade riiklikku nimekirja. Nimetatud liikmesriik loetles ka mitmesuguseid meetmeid, mis olid selle ala ja Xyliatose tammi kaitseks võetud. Lõpuks kinnitas ta, et märkukirja saatmine oli ennatlik ja õigusvastane, kuna komisjon oleks pidanud järgima mitte ELTL artiklis 258 viidatud liikmesriigi kohustuste rikkumise menetlust vaid elupaikade direktiivi artiklis 5 ette nähtud menetlust.

10

Komisjon saatis 6. juuni 2008. aasta kirjaga põhjendatud arvamuse, milles ta leidis, et kuna Küprose Vabariik ei võtnud vastu elupaikade direktiivi rakendamiseks vajalikke õigus- ja haldusnorme, siis on ta rikkunud sellest direktiivist talle tulenevaid kohustusi. Sellest tulenevalt palus komisjon Küprose Vabariigil võtta põhjendatud arvamuse järgimiseks vajalikud meetmed kahe kuu jooksul põhjendatud arvamuse kättesaamisest.

11

Küprose Vabariik vastas põhjendatud arvamusele 21. novembril 2008 ning tegi teatavaks meetmed, mis olid Küprose hariliku nastiku kaitseks võetud, ja rõhutas tehtud edusamme seoses Paralimni järve ala kandmisega ühenduse tähtsusega kandidaatalade riiklikku nimekirja.

12

Komisjon viitas oma 18. detsembri 2009. aasta kirjas muu hulgas kaebustele seoses kinnisvaraarendusega Paralimni järveala põhjaosas.

13

Küprose Vabariik teatas 23. detsembri 2009. aasta kirjaga komisjonile, et nimetatud alad olid 24. novembril 2009 ametlikult kantud ühenduse tähtsusega kandidaatalade riiklikku nimekirja. Liikmesriik ei kandnud sellesse nimekirjaga siiski Paralimni järve põhjaserva.

14

Seejärel lükkas Küprose Vabariik tagasi komisjoni etteheited kinnisvaraarenduse kohta järve põhjaosas.

15

Komisjon leiab, et kuna Küprose Vabariik ei kandnud põhjendatud arvamuses kindlaks määratud tähtaja jooksul Paralimni järve ala ühenduse tähtsusega kandidaatalade riiklikku nimekirja, siis on ta rikkunud talle elupaikade direktiivi artikli 4 lõikest 1 tulenevaid kohustusi.

16

Mis puutub elupaikade direktiivi artikli 5 lõiget 1 – mida Küprose Vabariik palus kohtueelses menetluses kohaldada, kui komisjon tuvastas, et ühenduse tähtsusega kandidaatalade riiklikus nimekirjas puudub üks ala, mis on Küprose hariliku nastiku ellujäämiseks vajalik – siis komisjon väidab, et see norm eeldab, et komisjoni ja liikmesriigi teadlased on lahkarvamusel, mis käesoleval juhul nii ei ole. Pooled on kasutanud samu andmeid ega ole neid vaidlustanud. Küprose Vabariik oli oma 12. augusti 2008. aasta ja 21. novembri 2008. aasta kirjades võtnud kohustuse lisada Paralimni järve ala ühenduse tähtsusega kandidaatalade riiklikku nimekirja. Järelikult ei tõusetu teadusliku lahkarvamuse ega andmete võrdlemise küsimus.

17

Teise võimalusena väidab komisjon, et on olulisi näitajaid, mis viitavad sellele, et selle ala piirid, mis talle seoses ühenduse tähtsusega kandidaatala määratlemisega lõpuks esitati, ei ole Küprose hariliku nastiku kaitseks ja säilitamiseks piisavad, sest need ei hõlma Paralimni järve põhjaservas asuvat tähtsat ala, mis muudeti 2009. aastal hoonestusmaaks, ning järelikult rikkumine kestab.

18

Küprose Vabariik meenutab, et ta ei ole kunagi vaidlustanud seda, et Paralimni järve ala pidi moodustama ühe ühenduse tähtsusega kandidaatala. Samas väidab ta, et praegune ühenduse tähtsusega kandidaatalana tähistatud ala on kõnealuse liigi kaitseks ja säilitamiseks piisav. See liik eluneb vaid ühenduse tähtsusega kandidaatala lõuna- ja idaosas. Pealegi ei ole Austria eksperdi koostatud uurimuses, millele komisjon viitab, selget viidet ühenduse tähtsusega kandidaatala piiri määramise kohta, mida ta peab Küprose hariliku nastiku piisava kaitse tagamiseks vajalikuks.

19

Kuna Küprose Vabariik väidab teaduslikele andmetele tuginedes, et ühenduse tähtsusega kandidaatalale määratud piir on Küprose hariliku nastiku ja tema elupaikade kaitseks piisav, mille komisjon seab kahtluse alla, siis on tegemist teaduslike andmete hindamist puudutava teadusliku lahkarvamusega. See lahkarvamus oleks õigustanud elupaikade direktiivi artiklis 5 ette nähtud kahepoolse konsulteerimismenetluse korraldamist.

20

Seoses hagi esemega tuleb meenutada, et vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 92 lõikele 2 võib Euroopa Kohus igal ajal omal algatusel uurida, kas esineb asja läbivaatamist takistavaid asjaolusid.

21

Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kohtueelse menetluse eesmärk on anda asjaomasele liikmesriigile võimalus ühelt poolt viia oma tegevus kooskõlla liidu õigusest tulenevate kohustustega ning teiselt poolt esitada õigel ajal komisjoni väidetele vastuväited. ELTL artikli 258 kohase hagi eseme piiritleb järelikult selles sättes ettenähtud kohtueelne menetlus. Seega ei saa hagiavalduse aluseks olla muud väited kui need, mis esitati kohtueelse menetluse käigus (vt eelkõige 10. mai 2001. aasta otsus kohtuasjas C-152/98: komisjon vs. Madalmaad, EKL 2001, lk I-3463, punkt 23).

22

Käesolevas asjas tuleb märkida, et toimikust ei selgu, et kohtueelses menetluses – olgu see siis märgukirja või põhjendatud arvamuse saatmise etapis – oleks poolte vahel arutatud Paralimni järve ala piiri määramise küsimust, ega seda, et komisjon oleks esitanud mis tahes argumendi selle ala põhjaosa kohta. Selles osas, et Paralimni järve ala puudub ühenduse tähtsusega kandidaatalade riiklikust nimekirjast, piirdus komisjon vaid üldises sõnastuses nõudmisega, et see ühenduse tähtsusega kandidaatalade riiklikku nimekirja kantaks, kuid ei andnud juhiseid selle ala piiri määramise kohta, ja Küprose Vabariik kandis selle ala kõnealusesse nimekirja enam kui 17 kuud pärast seda, kui põhjendatud arvamus oli esitatud.

23

Kuna kohtueelses menetluses ei viidatud üldse Paralimni järve ala piiride määramisele ega konkreetselt sellele, et hõlmata piiriga ka ala põhjaosa, on hagi seda küsimust käsitlevas osas vastuvõetamatu.

24

Mis puutub väitesse, et Paralimni järve ala ei kantud ühenduse tähtsusega kandidaatalade riiklikku nimekirja, siis märgib Euroopa Kohus, et seda ei ole üldiselt kunagi vaidlustatud, et kõnealune ala oleks tulnud sellesse nimekirja kanda.

25

Seega tuleb esiteks tõdeda, et elupaikade direktiivi artikli 5 kohaldamise tingimused ei olnud nende kahe väitega seoses mitte mingil juhul kunagi täidetud.

26

Mis teiseks puutub väitesse, et Paralimni järve ala ei kantud ühenduse tähtsusega kandidaatalade riiklikku nimekirja, siis on selge, et seda ei olnud põhjendatud arvamuses määratud tähtaja jooksul sellesse nimekirja kantud.

27

Liikmesriigi kohustuste rikkumise olemasolu tuleb aga hinnata põhjendatud arvamuses määratud tähtaja möödumisel liikmesriigis esineva olukorra alusel ning Euroopa Kohus ei saa arvestada hiljem toimunud muutusi (vt eelkõige 11. jaanuari 2007. aasta otsus kohtuasjas C-183/05: komisjon vs. Iirimaa, EKL 2007, lk I-137, punkt 17, ja 11. novembri 2010. aasta otsus kohtuasjas C-164/09: komisjon vs. Itaalia, punkt 19), siis tuleb märkida, et komisjoni hagi on selle väite osas põhjendatud.

28

Küprose Vabariik väidab, et ei märgukirjas ega põhjendatud arvamuses ei viidata lasketiiru tegevusele ega kaevetöödele. Järelikult on komisjon laiendanud vaidluse eset, viidates oma hagiavalduses lasketiirule ja kaevetöödele kui tegevustele, mis kahjustavad või hävitavad asjaomase liigi elupaika.

29

Küprose Vabariik kinnitab, et kuna tal ei olnud võimalik esitada nende argumentide kohta oma märkusi, siis ei või Euroopa Kohus komisjoni väiteid analüüsides neid arvesse võtta. Vaidluse ese võib hõlmata pärast põhjendatud arvamuse saatmist ilmnenud asjaolusid vaid juhul, kui need on oma olemuselt samad ja puudutavad sama käitumist, mis käesoleval juhul nii ei ole.

30

„Järve põhjaosa” elamuehitust puudutavas osas ei määratlenud põhjendatud arvamus neid argumente, millele oli märgukirjas üldisemalt viidatud, konkreetselt. Täpsemalt öeldes mainiti kõnealuses piirkonnas toimuvat elamuehitust esimest korda alles komisjoni 18. detsembri 2009. aasta kirjas. „Järve põhjaosa” ei mainitud märgukirjas ega ka põhjendatud arvamuses.

31

Seetõttu leiab Küprose Vabariik, et komisjoni argumendid lasketiiru tegevuse, kaevetööde ja elamuehituse kohta Paralimni järve põhjaosas tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.

32

Komisjon märgib, et nii oma märgukirjas kui ka põhjendatud arvamuses heidab ta Küprose Vabariigile ette sellist käitumist, mis lubab tegevusi, mis seavad tõsiselt ohtu nimetatud järve ökoloogilised omadused, ning seda, et ta ei ole võtnud vajalikke kaitsemeetmeid, et kaitsta Küprose hariliku nastiku asurkonda, mistõttu on ta rikkunud liidu õigust. Selles kontekstis ja selle väite põhjendamiseks mainib komisjon konkreetsemalt ülemäärast veevõttu, kinnisvaraarendust ja motokrosside korraldamist.

33

Isegi kui oletada, et lasketiiru pidamine ja kaevetööd on asjaolud, mis on põhjendatud arvamusest hilisemad, võib vaidluse ese komisjoni sõnul laieneda pärast selle arvamuse esitamist asetleidnud asjaoludele, kui on tegemist sama laadi asjaoludega, millele selles arvamuses viidati ning mis kujutavad endast sama käitumist. Käsitletavad asjaolud ongi sama laadi kui need, millele põhjendatud arvamuses viidati, ja kujutavad endast sama käitumist.

34

Mis puutub sellesse, et kinnisvaraarendust käsitlev argumentatsioon ei ole väidetavalt täpne, siis märgib komisjon, et ta määratles üldise kontsepti kui ehitustegevuse „järve ääres, aga ka selle piiride sees”. See täpsustus käib ilmselt ka järve põhjaosa kohta, kuna see asub järve „piiride sees”. Komisjonil ei olnud igal juhul mingisugust tegelikku võimalust lisada järve põhjaosa puudutav kinnisvaraarenduse probleem oma märgukirja või põhjendatud arvamusse, kuna Küprose Vabariik hõlmas selle ala üldplaneeringuga alles 2009. aasta märtsis, st põhjendatud arvamusele vastuse saatmise tähtaja möödumisest palju hiljem.

35

Mis puutub kaevetöödesse, siis tuleb märkida, et see on üks nendest asjaoludest, mida komisjon oma märgukirjas ja põhjendatud arvamuses Küprose Vabariigile ette heitis.

36

Seetõttu on argument kaevetööde lubamise kohta vastuvõetav.

37

Lasketiiru tegevuse kohta tuleb märkida, et nagu möönab komisjon ise, ei mainitud seda asjaolu kohtueelses menetluses. Kuigi on tõsi, et isegi pärast põhjendatud arvamuse esitamist asetleidnud asjaolusid – mis aga on sama laadi kui need, millele selles arvamuses viidati ning mis kujutavad endast sama käitumist – võib liikmesriigi kohustuste rikkumise hagis arvesse võtta (vt selle kohta 22. märtsi 1983. aasta otsus kohtuasjas 42/82: komisjon vs. Prantsusmaa, EKL 1983, lk 1013, punkt 20, ja 4. veebruari 1988. aasta otsus kohtuasjas 113/86: komisjon vs. Itaalia, EKL 1988, lk 607, punkt 11), ei ole see veevõtu, kinnisvaraarenduse, kaevetööde ja motokrossiga võrreldes lasketiiru tegevuse puhul nii.

38

Järelikult ei ole lasketiiru tegevust käsitlev argument vastuvõetav.

39

Mis puutub argumenti elamuehituse kohta Paralimni järve põhjaosas ja selle mõju kohta nimetatud alal, siis tuleb tõdeda, et kui arvestada käesoleva kohtuotsuse punktis 23 toodut ja seda, et igal juhul ei esitanud komisjon seda argumenti ei oma märgukirjas ega ka põhjendatud arvamuses, on ka see argument vastuvõetamatu.

40

Komisjon leiab, et Euroopa Kohtu praktika, mis tunnustab vajadust kaitsta ühenduse tähtsusega kandidaatalasid ja elupaikade direktiivi eesmärke eelkõige osas, mis puudutab Euroopa sidusa ökoloogilise võrgustiku loomist, on kohaldatav ka nendele aladele, mis vastavad ühenduse tähtsusega kandidaatalade nimekirja lülitamiseks vajalikele ökoloogilistele kriteeriumidele.

41

Komisjon väidab, et Küprose Vabariik lubab ülemäärast ja ebaseaduslikku veevõttu, millest saab muu hulgas alguse asjaomase liigi elupaiga häving või sellele iseloomulike omaduste kadumine. Sellele lisaks vähendab kinnisvaraarendus kõnealusel alal selle elupaiga pindala, mistõttu on sellel ala ja asjaomase liigi säilitamisele väga kahjulikud tagajärjed. Pealegi on motokrosside korraldamine Küprose harilikule nastikule eriti häiriv kestva segamise tõttu ning kujutab endast ohu allikat, kuna see võib loomi haavata või surmata.

42

Mis puutub veevõttu kohas, kus on Küprose hariliku nastiku elupaik, siis väidab Küprose Vabariik, et see on juba lõpetatud ja seega mure veetaseme alanemise pärast liigi elupaigas ja veevõtmisega elupaiga hävitamise pärast ei ole enam põhjendatud. Elamuehituse kohta „järve ääres” märgib kostjast liikmesriik, et kõnealuse ühenduse tähtsusega kandidaatala piirides ei toimu mingisugust elamuehitust ning et selle ala piiride taga toimuv elamuehitus ei piira Küprose hariliku nastiku elupaika ja sellel ei ole, vastupidi komisjoni väitele, kahjulikke tagajärgi. Motokrossiraja kasutamise kohta märgib Küprose Vabariik, et see lõpetati ja rada lammutati.

43

Olgu meenutatud, et aladel, mis võidakse määratleda ühenduse tähtsusega aladena, mis on komisjonile esitatud siseriiklikesse loeteludesse kantud – eriti aladel, millel esineb esmatähtsaid looduslikke elupaigatüüpe või esmatähtsaid liike –, on liikmesriigid elupaikade direktiivi alusel kohustatud võtma direktiivis sätestatud kaitse-eesmärgile kohaseid meetmeid, et kaitsta asjakohast ökoloogilist huvi, mis on nende alade suhtes riiklikul tasandil olemas (vt eespool viidatud kohtuotsus Draggagi jt, punkt 30).

44

Elupaikade direktiivi artikli 4 lõike 1 alusel komisjonile saadetud riiklikku nimekirja kantud aladel kehtiva kaitsesüsteemi kohaselt ei tohi liikmesriigid lubada niisuguseid tegevusi, mis võiksid oluliselt kahjustada nende alade ökoloogilisi omadusi. See on nii eelkõige juhul, kui tegevus võib kaasa tuua kas ala pindala olulise vähenemise, alal esinevate esmatähtsate liikide kadumise, ala hävimise või selle iseloomulike tunnuste kadumise (vt eespool viidatud kohtuotsus Bund Naturschutz in Bayern jt, punktid 46 ja 47).

45

Kui see nii ei oleks, siis võiks see tegelikult kahjustada Euroopa Liidu tasemel otsustusprotsessi, mida peale selle, et see tugineb liikmesriikide esitatud alade terviklikkusele, iseloomustavad ka ökoloogilistest kriteeriumidest lähtuvad võrdlused liikmesriikide pakutud erinevate alade vahel, ning komisjon ei saaks asjaomases valdkonnas enam täita oma ülesandeid: nimelt kehtestada valitud alade nimekirju ühenduse tähtsusega aladena, et luua Euroopa erikaitsealade sidus ökoloogiline võrgustik (vt eespool viidatud kohtuotsus Bund Naturschutz in Bayern jt, punktid 41 ja 42).

46

Eeltoodud kaalutlused kehtivad mutatis mutandis igal juhul ka nende alade kohta, mille puhul liikmesriik ei ole vaielnud vastu sellele, et need vastavad elupaikade direktiivi artikli 4 lõikes 1 viidatud ökoloogilistele kriteeriumidele ning mis järelikult oleksid pidanud olema komisjonile esitatud ühenduse tähtsusega kandidaatalade riiklikus nimekirjas.

47

Elupaikade direktiivi ja selle eesmärkide kohaselt ei saa lubada, et niisugune ala, nagu on põhikohtuasjas käsitletav, mille puhul liikmesriik ei vaidlusta seda, et see peaks kõnealuses nimekirjas olema, on ilma igasuguse kaitseta.

48

Mis puudutab komisjoni poolt Küprose Vabariigile etteheidetavat käitumist, millest komisjoni sõnul saab alguse Küprose hariliku nastiku elupaiga häving Paralimni järve alal ja selle liigi ellujäämise ohtuseadmine alal, siis ei ole vaidlustatud, et motokrosside korraldamine kõnealusel alal, mille liikmesriik väidab olevat lõpetanud pärast põhjendatud arvamuses määratud tähtaja möödumist, on seda laadi käitumine, mis võib oluliselt kahjustada selle ala ökoloogilisi omadusi.

49

Selles küsimuses on väide järelikult põhjendatud.

50

Mis puutub ülemäärasesse veevõttu kõnealusel alal, siis selgub toimikust, et põhjendatud arvamuses määratud kahekuulise tähtaja möödudes ei olnud see veel lõppenud. Ilmneb aga, et käesoleval juhul võib seda laadi tegevusel olla märkimisväärne negatiivne mõju Küprose hariliku nastiku elupaigale ja selle liigi säilitamisele, seda eelkõige kuivadel aastatel.

51

Seega tuleb väitega nõustuda ka selles küsimuses.

52

Mis puutub kinnisvaraarendusse mujal kui kõnealuse ühenduse tähtsusega kandidaatala põhjaosas, mille tõttu pidavat asjaomase liigi elupaiga pindala vähenema ning mida komisjon Küprose Vabariigile ette heidab, siis möönab viimati nimetatu, et kinnisvaraarendus on toimunud ühenduse tähtsusega kandidaatala ümber, aga mitte selle sees, ning vaidlustab komisjoni väite kahjuliku mõju kohta.

53

Selle kohta tuleb kõigepealt meenutada, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale peab komisjon liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastamise menetluse raames tõendama liikmesriigi kohustuste väidetava rikkumise ning esitama Euroopa Kohtule vajalikud tõendid, mis võimaldaksid kohtul rikkumist tuvastada, ilma et komisjon tugineks seejuures suvalistele oletustele (vt eelkõige eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Iirimaa, punkt 39, ja 22. septembri 2001. aasta otsus kohtuasjas C-90/10: komisjon vs. Hispaania, punkt 25).

54

Kuna puuduvad tõendid kõnealuse kinnisvaraarenduse mõju kohta Küprose hariliku nastiku elupaiga pindalale käsitletavas ühenduse tähtsusega kandidaatala osas, siis ei saa seda argumenti, nagu ka sellega seotud argumenti kaevetööde lubamise kohta, pidada põhjendatuks.

55

Järelikult tuleb nõustuda elupaikade direktiivi rikkumist käsitleva väitega, mille kohaselt seisneb rikkumine selles, et lubati tegevusi, mis kahjustavad ja hävitavad asjaomase liigi elupaika Paralimni järve alal, välja arvatud väite see osa, mida nimetati käesoleva kohtuotsuse punktis 54.

56

Komisjon leiab, et kuna Küprose Vabariik lubas eespool nimetatud tegevusi, nagu eelkõige ülemäärane veevõtt ja motokrosside korraldamine, ega võtnud kaitsemeetmeid, siis on ta rikkunud elupaikade direktiivi artikli 12 lõikest 1 tulenevaid kohustusi. Nende tegevuste tagajärjel vähenes Paralimni järve alal Küprose hariliku nastiku elupaiga pindala ja selle liigi asurkond.

57

Komisjon on seisukohal, et kinnisvaraprojektidel on sellel alal rasked tagajärjed seal toimuvate kaeve- ja pinnasetööde tõttu, mis kahjustavad nimetatud liigi elupaika. Paralimni põhjaosa kruntimine rikub ka elupaikade direktiivi artikli 12 lõike 1 punkte a ja b.

58

Küprose Vabariik kinnitab, et kui krossiraja ebaseaduslik tegevus välja arvata, on ta võtnud Küprose hariliku nastiku range kaitse süsteemi kehtestamiseks vajalikud meetmed ega ole elupaikade direktiivi artikli 12 lõikest 1 tulenevaid kohustusi rikkunud.

59

Tuleb meenutada, et elupaikade direktiivi artikli 12 lõige 1 paneb liikmesriikidele kohustuse võtta vajalikud meetmed, et kehtestada IV lisa punktis a loetletud loomaliikide range kaitse süsteem nende looduslikul levilal, keelates kõik nende liikide isendite looduses tahtliku püüdmise või tapmise viisid, nende liikide tahtliku häirimise, eelkõige nende paljunemise, järglaste kasvatamise, talvitumise ja rände ajal, munade tahtliku hävitamise või loodusest võtmise ning paljunemis- või puhkepaikade kahjustamise või hävitamise.

60

Selle sätte ülevõtmine ei kohusta liikmesriike vastu võtma mitte üksnes igakülgset õiguslikku raamistikku, vaid rakendama ka konkreetseid ja spetsiifilisi kaitsemeetmeid (vt eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Iirimaa, punkt 29).

61

Samuti tähendab range kaitse süsteem seda, et tuleb vastu võtta omavahel seostatud ja kooskõlastatud ennetavad meetmed (16. märtsi 2006. aasta otsus kohtuasjas C-518/04: komisjon vs. Kreeka, punkt 16, ja eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Iirimaa, punkt 30).

62

Niisugune range kaitse süsteem peab seega võimaldama tõhusalt vältida elupaikade direktiivi IV lisa punktis a loetletud loomaliikide mis tahes viisil tahtlikku püüdmist ja tapmist nende looduslikul levilal, nende liikide tahtliku häirimist, eelkõige nende paljunemise, järglaste kasvatamise, talvitumise ja rände ajal, munade tahtliku hävitamist või loodusest võtmist ning paljunemis- või puhkepaikade kahjustamist või hävitamist (vt selle kohta 9. juuni 2011. aasta otsus kohtuasjas C-383/09: komisjon vs. Prantsusmaa, EKL 2011, lk I-4869).

63

Käesoleval juhul möönab kostjast liikmesriik, et motokrosside korraldamist lubades on ta elupaikade direktiivi artikli 12 lõiget 1 rikkunud.

64

Mis puutub ülemäärasesse veevõttu, siis arvestades käesoleva kohtuotsuse punktis 50 toodut ja asjaolu, et Küprose hariliku nastiku olemasolu Paralimni järvealal oli üldteada, tuleb tõdeda, et see veevõtt kujutab endast igal juhul elupaikade direktiivi artikli 12 lõikes 1 nimetatud tahtlikku häirimist.

65

Mis puutub argumenti, et kinnisvaraarendusel Paralimni järve alal on Küprose hariliku nastiku jaoks kahjulikud tagajärjed, siis selgub toimikus esitatud tõendusmaterjalidest, et kinnisvaraarendus ja Paralimni järve alal või selle lähenduses, eriti põhjaosas või selle läheduses, asuvad ehitised, millega kaevetegevus seondub, võivad häirida kõnealust liiki, mida kaitstakse selles ökosüsteemis kui tervikus.

66

Neil tingimustel ilmneb seega, et Küprose Vabariik ei ole kehtestanud niisuguse range kaitse süsteemi, mis võimaldaks tõhusalt vältida kõiki neid asjaolusid, millele viidati käesoleva kohtuotsuse punktis 62.

67

Järelikult on elupaikade direktiivi artikli 12 lõike 1 rikkumist käsitlev väide põhjendatud.

68

Eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb komisjoni hagi rahuldada, välja arvatud käesoleva kohtuotsuse punktis 55 nimetatu.

69

Seega tuleb tuvastada, et kuna Küprose Vabariik

siis on Küprose Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad vastavalt elupaikade direktiivi artikli 4 lõikest 1, ning nimetatud direktiivi artikli 12 lõikest 1.

70

Kodukorra artikli 69 lõike 2 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja põhiosa Küprose Vabariigi väidetest on tagasi lükatud, tuleb kohtukulud välja mõista Küprose Vabariigilt.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab: