13.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 247/54

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Muudetud struktuurireformi tugiprogramm ja uued euroala eelarvelised toetusvahendid“

(2018/C 247/09)

Pearaportöör

Olga Zrihen (BE/PES), Valloonia parlamendi liige

Viitedokumendid Teatis

„Uued liidu raamistikku kuuluvad stabiilse euroala eelarvelised toetusvahendid“

COM(2017) 822 final

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2017/825, et suurendada struktuurireformi tugiprogrammi rahastamispaketti ja muuta selle üldeesmärki

COM(2017) 825 final

Teadmiseks

Teatis „Edasised sammud Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimiseks: tegevuskava“

COM(2017) 821 final

I.   MUUDATUSETTEPANEKUD

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2017/825, et suurendada struktuurireformi tugiprogrammi rahastamispaketti ja muuta selle üldeesmärki, COM(2017) 825 final

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Struktuurireformi tugiprogramm (edaspidi „programm“) loodi, et parandada liikmesriikide võimet ette valmistada ja rakendada jätkusuutlikku majanduskasvu tagavaid haldus- ja struktuurireforme, sealhulgas toetades liidu fondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist. Komisjon annab programmi raames toetust liikmesriikide taotluse alusel ja toetus võib katta väga erinevaid poliitikavaldkondi . Tugeval majandus- ja sotsiaalsel struktuuril põhinevate vastupidavate majanduste loomine, mis võimaldab liikmesriikidel tõhusalt panna vastu šokkidele ja kiiresti neist taastuda , toetab majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Institutsionaalsed, haldus- ja jätkusuutlikku majanduskasvu tagavad struktuurireformid on sellise arengu saavutamiseks õige viis.

Struktuurireformi tugiprogramm (edaspidi „programm“) loodi, et parandada liikmesriikide võimet ette valmistada ja rakendada jätkusuutlikku majanduskasvu tagavaid haldus- ja struktuurireforme, mis on olulised ELi lepingu eesmärkide rakendamise seisukohast ning on otseselt seotud ELi pädevustega, sealhulgas toetades liidu fondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist. Komisjon annab programmi raames toetust liikmesriikide taotluse alusel. Tugeval majandus- ja sotsiaalsel struktuuril põhinevate vastupidavate majanduste loomine, mis võimaldab liikmesriikidel tõhusalt panna vastu šokkidele ja kiiresti neist taastuda ning peaks toetama majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. ELi seisukohast oluliste struktuurireformide elluviimise eest vastutuse võtmine kohapeal, eelkõige tänu kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ja sotsiaalpartneritele, on oluline tingimus programmi edukakas läbiviimiseks.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 3

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine struktuurireformide toetamise teel on oluline, et edukalt osaleda majandus- ja rahaliidus. Liikmesriikide jaoks, kelle rahaühik ei ole euro, on see euroalaga ühinemise ettevalmistamisel eriti oluline.

Majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine ELi seisukohast oluliste struktuurireformide abil on oluline edukaks osalemiseks majandus- ja rahaliidus ja lähenemise suurendamiseks . Liikmesriikide jaoks, kelle rahaühik ei ole euro, on see euroalaga ühinemise ettevalmistamisel eriti oluline.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 5

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Samuti tuleb märkida, et programmi meetmete ja tegevustega võib toetada reforme, mis võivad aidata euroga ühineda soovivatel liikmesriikidel valmistuda euroala liikmeks saama.

 

Motivatsioon

Põhjendust 3 silmas pidades on kõnealune põhjendus üleliigne.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 6

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Et võtta arvesse liikmesriikide kasvavat nõudlust toetuse järele, ja võttes arvesse vajadust toetada struktuurireforme liikmesriikides, kelle rahaühik ei ole euro, on vaja suurendada rahalisi eraldisi programmile tasemeni, mis võimaldab liidul anda toetust taotlevate liikmesriikide vajadustele vastavalt.

Et võtta arvesse liikmesriikide kasvavat nõudlust toetuse järele, ja võttes arvesse vajadust toetada ELi seisukohast olulisi struktuurireforme liikmesriikides, kelle rahaühik ei ole euro, on vaja kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku artikliga 11 ette nähtud paindlikkusinstrumenti kasutades suurendada rahalisi eraldisi programmile tasemeni, mis võimaldab liidul anda toetust taotlevate liikmesriikide vajadustele vastavalt.

Muudatusettepanek 5

Artikkel 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

„Artikkel 4

„Artikkel 4

Üldeesmärk

Üldeesmärk

Programmi üldeesmärk on anda panus institutsioonilistesse, haldusalastesse ja jätkusuutlikku majanduskasvu tagavatesse struktuurireformidesse liikmesriikides ning osutada liikmesriigi ametiasutustele abi meetmete puhul, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, avaliku halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele ja tugevdamisele vastuseks majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele, et parandada ühtekuuluvust, konkurentsivõimet, tootlikkust, jätkusuutlikku majanduskasvu, töökohtade loomist ja investeerimist, mis aitab valmistuda ka euroalas osalemiseks, eelkõige majandusjuhtimise protsesside raames, sealhulgas liidu fondide tõhusa, tulemusliku ja läbipaistva kasutamise toetamise teel.“

Programmi üldeesmärk on anda panus institutsioonilistesse, haldusalastesse ja jätkusuutlikku majanduskasvu tagavatesse struktuurireformidesse liikmesriikides , mis loovad Euroopa lisaväärtust Euroopa Liidu ja liikmesriikide jagatud pädevuses olevates tegevusvaldkondades, mille suhtes ei ole tehnilise abi programme veel rakendatud, ning osutada liikmesriigi ametiasutustele abi meetmete puhul, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, avaliku halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele ja tugevdamisele vastuseks majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele, et parandada ühtekuuluvust, konkurentsivõimet, tootlikkust, jätkusuutlikku majanduskasvu, töökohtade loomist ja investeerimist, mis aitab valmistuda ka euroalas osalemiseks, eelkõige majandusjuhtimise protsesside raames, sealhulgas liidu fondide tõhusa, tulemusliku ja läbipaistva kasutamise toetamise teel.“

Muudatusettepanek 6

Uus artikli 1 punkti 1 alapunkt a

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

Artikli 5 lõige 2

 

Lõikes 1 sätestatud erieesmärgid osutavad ühtekuuluvuse, konkurentsivõime, tootlikkuse, innovatsiooni, aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu, tööhõive ja investeerimisega seotud poliitikavaldkondadele, eelkõige ühele või mitmele alljärgnevast:

 

a)

avaliku sektori finantsjuhtimine ja varade valitsemine, eelarvemenetlus ning võla haldamine ja tulu haldamine;

 

b)

institutsiooniline reform ning avaliku halduse tõhus ja teenusekeskne toimimine, mis muu hulgas saavutatakse, juhul kui see on asjakohane, normide lihtsustamise teel, õigusriigi põhimõtete tulemuslik järgimine, kohtusüsteemide reformimine ning pettuste-, korruptsiooni- ja rahapesuvastase võitluse tugevdamine;

 

c)

ettevõtluskeskkond (sh VKEde puhul), reindustrialiseerimine, erasektori arendus, investeerimine, riigiosalus ettevõtetes, erastamisprotsessid, kaubandus ja välismaised otseinvesteeringud, konkurents ja riigihanked, säästev valdkondlik areng ning innovatsiooni ja digiteerimise toetamine;

 

d)

haridus ja koolitus; tööturupoliitika, sealhulgas sotsiaaldialoog, mille sihiks on töökohtade loomine; vaesuse vähendamine; sotsiaalse kaasatuse edendamine; sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalhoolekande süsteemid; rahvatervis ja tervishoiusüsteemid; samuti ühtekuuluvus-, varjupaiga-, rände- ja piiripoliitika;

 

e)

poliitikameetmed, mille abil viiakse ellu kliimameetmeid, edendatakse energiatõhusust ning saavutatakse energiavarustuse mitmekesistamine, samuti põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika ja maapiirkondade säästva arengu poliitika;

 

f)

finantssektori poliitika, sealhulgas finantskirjaoskuse, finantsstabiilsuse, rahastamisvõimaluste ja reaalmajandusele laenu andmise edendamine; andmete ja statistika koostamine, pakkumine ja kvaliteediseire; ning maksudest kõrvalehoidumist tõkestav poliitika.

II.   POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Struktuurireformi tugiprogrammi (2018–2020) määruse muutmine

1.

 nõustub selle tugiprogrammi aluseks oleva põhimõttega, mille eesmärk on pakkuda vabatahtlikkuse alusel ja taotluse korral tehnilist abi struktuurireformideks liikmesriikides. Komitee arvates peaks nende ELi toetuse jaoks abikõlblike struktuurireformide ulatus piirduma siiski tegevusvaldkondadega, mis on olulised ELi lepingu eesmärkide rakendamise seisukohast ja otseselt seotud ELi pädevustega. Komitee on vastu igasugustele ettepanekutele rahastada liikmesriikides määratlemata struktuurireforme, mis ei ole läbinud eelnevat Euroopa lisaväärtuse hindamist ning mis ei ole otseselt seotud aluslepingutel põhinevate ELi pädevustega. Selles kontekstis viitab komitee oma 1. veebruaril 2018 vastuvõetud resolutsioonile, milles lükati tagasi komisjoni 6. detsembri 2017. aasta ettepanek võtta vastu määrus, millega muudetakse ühissätete määrust (EL) nr 1303/2013 (1);

2.

 jagab komisjoni seisukohta, et toetuskava üks peamine eesmärk peaks olema taotluse esitanud liikmesriikides haldussuutlikkuse parandamine riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul valitsustasandil. Komitee rõhutab mitmetasandilise valitsemise ja asukohapõhise lähenemisviisi tähtsust reformide kindlaks määramisel ja rakendamisel;

3.

 nõuab ühtseid suuniseid, mis hõlmavad kõiki ELi rahastatud vahendeid haldusstruktuuride parandamiseks ja mis võimaldavad tõhusat kooskõlastamist olemasolevate tehnilise abi programmidega ELi ja abisaajate liikmesriikide tasandil, nii nagu nõudis ka Euroopa Kontrollikoda (ECA);

4.

 peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole esitanud kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid tõendeid, et programm on oma ülesannete kõrgusel. Komitee rõhutab, et tehnilise abi programmina peaks struktuurireformi tugiprogramm muutuma pärast 2020. aastat alaliseks alles siis, kui selle ajavahemiku 2017–2020 tulemusele on antud positiivne hinnang;

5.

 rõhutab, et igas liikmesriigis kehtestatud volituste ja pädevuste jaotumisele ning sageli kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele suunatud riigipõhistele soovitustele tuginedes peab programm olema kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele kättesaadav;

6.

 tunneb heameelt, et komisjon teeb ettepaneku suurendada muudetud struktuurireformi tugiprogrammi eelarvet kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku artikliga 11 ette nähtud paindlikkusinstrumenti kasutades;

ELi seisukohast oluliste struktuurireformide eest vastutuse võtmine ja nende rahastamine

7.

 rõhutab, et liikmesriikides ELi seisukohast oluliste struktuurireformide nõuetekohase kavandamise ja rakendamise teel on mitmeid takistusi, sh ebapiisav vastutuse võtmine, reformide poliitiline ja institutsiooniline keerukus, reformide võimalik negatiivne mõju sotsiaalsetele rühmadele ja piirkondadele, rahaliste vahendite puudus reformide kulude kandmisel, puudulik haldus- ja institutsiooniline suutlikkus ning ebapiisav koordineerimine eri valitsustasandite vahel. Üldiselt peetakse riiklikul tasandil vastutuse võtmist riigipõhiste soovituste rakendamisel endiselt ebapiisavaks ja selle põhjuseks on osaliselt ka asjaolu, et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ei kaasata protsessi täieõiguslike parteritena;

8.

 rõhutab, et teadmuskeskustel, mis osutavad kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele tasuta tehnilist abi ELi eeskirjade tõlgendamisel ja ELi vahendite kasutamisel, on oluline roll eeskirjade tõhusat rakendamist ja rahastute asjakohast kasutamist silmas pidades. Kutsub liikmesriike, kus sellised teadmuskeskused puuduvad, üles kaaluma nende loomist, et lihtsustada uute eelarvevahendite tõhusat kasutamist;

9.

 rõhutab, et samas kui teatud riigipõhised soovitused on õiguslikus mõttes kinnistatud asjaomase stabiilsuse ja kasvu pakti ning makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse abil, siis teised omavad pigem poliitilist tähtust, aga pole õiguslikult siduvad; märgib, et riigipõhiste soovituste rahuldavat rakendamist ja reformide eest vastutuse võtmist ei ole taganud ka stabiilsuse ja kasvu pakti ning makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega kaasnev sanktsioonide oht ega poliitiline surve. Komitee kutsub üles kasutama rohkem alt ülespoole suunatud lähenemisviisi, kaasates selleks kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, et soodustada vastutuse võtmist;

10.

 märgib, et samas kui majanduspoliitika koordineerimise olulisus ELis ei ole kahtluse all, tuleks siiski kontrollida, kas mõnede liikmesriikides rakendatavate reformide kavandatud rahaliste stiimulite ja kohustuste õiguslik alus on tõepoolest kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatuga. Komitee seab muu hulgas kahtluse alla kava eraldada märkimisväärsed rahalised vahendid toetusvahendile, mis põhineb üksnes vabatahtlikkusel ja tugineb läbipaistmatul taotluste valimise ja kinnitamise süsteemil, mis võib tekitada täiendavaid probleeme seoses teemade prioriteetide seadmise, eelarve kavandamise ja piirkondliku tasakaalustatusega;

11.

 rõhutab samuti, et praeguse pädevuste lahususe põhimõtte valguses puudutavad mitmed ELi seisukohast olulise tähtsusega struktuurireformid valdkondi, mille puhul on pädevus jagatud riikliku ja riiklikust tasandist madalama valitsustasandi vahel. Seepärast on subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumiste ärahoidmiseks tarvis, et liikmesriigid kaasaksid piirkondliku ja kohaliku tasandi alaliste partneritena struktuurireformide väljakujundamisse ja rakendamisse;

12.

 taunib seetõttu komisjoni ettepanekut, mille kohaselt reformikohustused ja rahalised stiimulid lepitakse kahepoolselt kokku komisjoni ja riikide valitsuste vahel ning need rakendatakse Euroopa poolaasta kontekstis, kaasamata sellesse formaalselt kohaliku või piirkondliku tasandi omavalitsusi, mis on kooskõlas sisemise pädevuste jaotusega liikmesriikides. Nimelt on olemas reaalne risk, et kavandatud lähenemisviis seab kahtluse alla asjaomase pädevuste jaotuse ning viib Euroopa Nõukogu vastavas hartas kehtestatud kohaliku ja piirkondliku autonoomia subsidiaarsuse põhimõtte rikkumiseni. Mais 2017 avaldatud komisjoni aruteludokumendis „Majandus- ja rahaliidu süvendamine“ viidatakse näiteks muu hulgas ettepanekutele leppida kokku siduvad standardid, millega mõõdetaks avalike kulutuste kvaliteeti. Nendest standarditest kinnipidamise järelevalvet teostataks olemasolevate tulemustabelite abil Euroopa poolaasta raames. Kui teha ELi vahendite kasutamine sõltuvaks nende standardite järgmisel teatud taseme saavutamisest, tähendaks see, et EL suruks oma lähenemisviisi ja poliitilist suunda peale tegevusvaldkondades, milles ta jagab pädevust madalamate valitsustasanditega – mis tähendaks aga subsidiaarsuse põhimõtte rikkumist;

13.

 väljendab lisaks kahetsust, et reformikohustuste saavutamise hindamiskriteeriumid ja osamaksete käivitamise sätestamine ja haldamine on üksnes komisjoni pädevuses, liikmesriikide ametiasutusi sellesse ei kaasata; sedastab, et ettepanek ei ole piisavalt läbipaistev hindamiskriteeriumite osas ning et selliseid kriteeriume ei saa tuletada riigipõhistest soovitustest lähtuvalt, mis on reeglina määratletud ilma süsteemse seire eesmärkide, vahe-eesmärkide ja säteteta; usub lisaks, et ELi rahalised stiimulid ei tohiks tekitada muljet nagu soovitaks Euroopa või riigi tasandil hiilida kõrvale demokraatlikust protsessist või et tegu on finantsilise väljapressimisega;

14.

 väljendab kahetsust selle üle, et komisjon ei esita mingeid lähtepunkte ega viiteid selle kohta, kuidas peaks kavandatud rahalisi stiimuleid kvantifitseerima, tunnistades samas, et reformide lühiajaliste kulutuste kvantifitseerimine varieerub tõenäoliselt suurel määral, olenevalt sellest, kas see hõlmab üksnes halduskulusid (kavandamine, rakendamine ja suutlikkuse suurendamine) või ka sotsiaalseid kulusid;

15.

 rõhutab, et reformikohustused peaksid lähtuma asjaomase avaliku asutuse institutsiooniliste ja haldussuutlikkuse alaste probleemide realistlikust hindamisest ning peaksid sisaldama asjakohaseid strateegiaid haldusstruktuuride parandamiseks. Silmas tuleb pidada ka ELi liikmesriikide ja piirkondade vahelisi ebavõrdseid tingimusi haldussuutlikkuse osas. Sellest andis tunnistust ka territoriaalsest vaatenurgast lähtuv komitee riigipõhiste soovituste analüüs;

16.

 sedastab, et teised ELi poliitikameetmed aitavad struktuurireforme edendada. See kehtib nt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul, kus rakendatakse eeltingimusi, niivõrd kui need on seotud ELi õiguse kohaldamisega, haldusstruktuuride parandamisega ning strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega seotud reformide rakendamisega temaatilise keskendumise kaudu; rõhutab seepärast, et ülimalt oluline on luua poliitiline raamistik strateegia „Euroopa 2020“ jätkamiseks, et järgmisel programmiperioodil oleks võimalik minna edasi temaatilise keskendumisega. Komitee rõhutab, et see uus raamistik peab põhinema uuel territoriaalsel nägemusel, millega ajakohastatakse 1999. aasta Euroopa ruumilise arengu perspektiivi (2);

17.

 toonitab samuti seda, et ELi seisukohast oluliste struktuurireformide ja ühtekuuluvuspoliitika tihedamad sidemed muudavad veelgi olulisemaks Euroopa poolaasta demokratiseerimise Euroopa tasandil ja selle täiendamise käitumisjuhendiga, millega kehtestataks reeglid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamiseks, et suurendada asjaomase protsessi tõhusust ja selle eest vastutuse võtmist; (3) rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika ja teised struktuurireforme toetavad ELi poliitikameetmed peavad ühiselt toetuma subsidiaarsuse, proportsionaalsuse, partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtetele;

18.

 kordab oma üleskutset, et uue majandus- ja rahaliidu eelarvevahendite rahastamine ei tohiks toimuda erainvesteeringute ega ka teiste avalike rahastamisskeemide nagu näiteks ühtekuuluvuspoliitika vahendite arvelt;

19.

 on seisukohal, et ettepanek struktuurireformide rahaliste stiimulite kohta, nii nagu see sisaldub teatises, ei ole piisav alusena, millele saaksid toetuda vajalikud õigusaktide ettepanekud; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei viinud enne dokumendi avaldamist läbi mõjuhinnangut ega konsulteerinud sidusrühmadega;

20.

 avaldab kahetsust, et ettepanek reformitoetusvahendi katseetapi läbiviimiseks aastatel 2018–2020 ning sellega seotud muutused struktuurireformi tugiprogrammis ja ühissätete määruses on vastuolus 2018. aasta mais avaldatava uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga;

21.

 teeb seetõttu ettepaneku, et struktuurireformide toetamiseks mõeldud rahalise toetuse vahendi arendamisel võetaks arvesse järgmisi põhimõtteid:

—

ühtekuuluvuspoliitika valdkonda kuuluvate struktuurireformide eelarvetoetused majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse toetuseks peaks tulema tulevaste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide vahenditest, austades seejuures subsidiaarsuse, partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtteid. Selleks ei tohiks luua eraldi rahastamisprogramme;

—

ühtekuuluvuspoliitika tõhususe tagamiseks peab sellele eraldatav osa järgmises mitmeaastases finantsraamistikus jääma praegusega samale tasemele ning vältida tuleb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditelt „koore korjamist“ struktuurireformide rahastamiseks;

—

ühtekuuluvuspoliitika väliste struktuurireformide ELi poolset rahastamist peaks toetama laenude andmisega toetuste eraldamise asemel;

—

läbi tuleb vaadata struktuurireformide määratlemise ja nende üle otsustamise viis, hõlmates Euroopa poolaastasse kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused. See võimaldaks lisada Euroopa poolaastasse territoriaalses mõõtme, aitaks arvesse võtta Euroopas valitsevat territoriaalset mitmekesisust, tagaks kohalike ja piirkondlike omavalitsuse täieliku osalemise riiklikes reformikavades ning aitaks järgida ELis kehtivat pädevuste lahususe põhimõtet;

—

igasugune ettepanek struktuurireformide rahastamiseks ELi vahenditest peab sisaldama eelnevat mõjuhinnangut ja konsulteerimist sidusrühmadega ning sätteid vahehindamise teostamiseks;

Eelarvevahendid euroalaga ühineda soovivatele liikmesriikidele ja pangandusliidule

22.

 märgib, et vastupanuvõimelised majandusstruktuurid ja vastastikkuse lähenemise kõrge tase on liikmesriikidele eeltingimuseks euro kasutuselevõtmiseks; tervitab ettepanekut luua lähenemisrahastu, et toetada liikmesriike nende pingutustes; kutsub komisjoni üles selgitama lähenemisrahastu, struktuurireformi tugiprogrammi, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja ühtekuuluvusfondi vastavaid rolle;

23.

 kordab oma toetust pangandusliidu lõpuleviimisele; märgib, et liikmesriigid ei ole veel jõudnud kokkuleppele eelarvepõhise kaitsemeetme osas, juhuks kui kriisilahendusfond osutub ebapiisavaks; tervitab komisjoni ettepanekut näha tulevase Euroopa Valuutafondi raames ette krediidiliini võimaldamine või tagatiste andmine;

Stabiliseerimisfunktsioon, et kaitsta investeeringuid suurte asümmeetriliste šokkide eest

24.

 kordab, et euroala liikmesriikide majandustsüklite erinevusi, mis on tingitud struktuursetest teguritest, tuleks leevendada asümmeetriliste šokkide käsitlemiseks mõeldud ELi instrumendi loomise abil; nõustub komisjoniga kriteeriumite osas, millele peab stabiliseerimisfunktsioon vastama;

25.

 kordab oma seisukohta, et tõhususe tagamiseks ei tohiks ükski potentsiaalne toetus kattuda praeguste vahenditega, nagu näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, vaid peaks neid pigem täiendama;

26.

 nõustub komisjoniga, et fiskaalvõimekus peab olema piisavalt suur, et olla tõhus; kordab aga oma vastuseisu sellele, et euroala fiskaalvõimekus oleks ELi eelarves euroala eelarverubriik senikaua kuni omavahendite ülemmääraks on praegune 1,23 % ELi kogurahvatulust, et vältida väljatõrjumisohtu (crowding out) seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning teiste ELi poliitikavaldkondade rahastamisega;

27.

 rõhutab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks on äärmiselt oluline stabiliseerimisfunktsioon, mis kaitseb keerulistel aegadel avaliku sektori investeeringuid suurte asümmeetriliste šokkide eest; usub, et kavandatud Euroopa investeeringute kaitse skeem võib olla esimene samm sellise stabiliseeriva funktsiooni suunas;

28.

 toonitab ühtekuuluvuspoliitika stabiliseeriva funktsiooni olulisust, millel oli kombineerituna paindlikumaks muutmise elementidega, nagu ELi kaasrahastamise määrade suurendamine ja eelrahastamise kohandamine, oluline roll finantskriisi ajal avaliku sektori investeeringute kaitsmisel piirkondades, mida tabasid suured asümmeetrilised šokid;

29.

 märgib, et kavandatud Euroopa investeeringute kaitse skeem alustab laenudega, suhteliselt piiratud toetuskomponendi ja liikmesriikide vabatahtlikel osamaksetel põhineva kindlustusmehhanismiga; rõhutab, et skeemist ei ole palju kasu piiratud eelarveruumiga liikmesriikidele, kellel võib olla keeruline saada laene kriisiperioodidel;

30.

 kutsub komisjoni üles täpsustama toetustepõhiseid või kindlustuspõhiseid stabiliseerimisskeeme, nagu näiteks nn raskete aegade fond;

31.

 ootab huviga väljakuulutatud riiklike investeerimisplatvormide loomist, milles on ette nähtud roll kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kes kasutavad oma kogemusi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondiga.

Brüssel, 22. märts 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ

(1)  COM(2017) 826 final.

(2)  CdR 4285/2015

(3)  CdR 5386/2016